Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.3 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 394 7160865 7051558 2026-05-25T15:37:40Z CommonsDelinker 1930 Fail Fennec_Fox.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Infrogmation|Infrogmation]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Fennec Fox.jpg|]]. 7160865 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib rebasest; luuremasina kohta vaata artiklit [[LGS Fennek]]; "Kõrberebane" oli [[Erwin Rommel]]i hüüdnimi}} {{Taksonitabel | nimi = Fennekrebane | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref name="IUCN" /> | pilt = TA ZOO orna Pict0224.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 300px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae'' | alamsugukond = ''[[Caninae]]'' | perekond = [[Rebane (perekond)|Rebane]] ''Vulpes'' | liik = '''Fennekrebane''' | binaarne = ''Vulpes zerda'' | binaarse_autor = ([[Eberhard August Wilhelm von Zimmermann|Zimmermann]], 1780) | levikukaart = Fennec area.png | levikukaardi_laius = 300px }} '''Fennekrebane''' ehk '''fennek''' ehk '''kõrberebane''' (''Vulpes zerda'') on [[koerlased|koerlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[rebane (perekond)|rebase]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kiskjalised|kiskjaline]]. Fennekrebane elab [[Põhja-Aafrika]] ja [[Siinai poolsaar]]e [[kõrb]]etes ja [[poolkõrb]]etes. Ta on kassi- või küülikusuurune pikkade [[kõrv]]adega loom. Kuumas [[kliima]]s elaval fennekil kiirgub suurte kõrvade kaudu üleliigne soojus, millest ta higinäärmete puudumise tõttu ei saa vabaneda [[higistamine|higistamise]] teel. Suurte kõrvade tõttu on tal ka väga hea kuulmine, mis võimaldab [[saakloom]]a kaugelt üles leida. Saba on kohev ja pikk, paks karv on liivakarva. Erinevalt teistest rebastest ei ole fennekil vänget lõhna. Teda peetakse ka [[lemmikloom]]ana. Fennek on segatoiduline. Süüa armastab ta urus, et olla kiskjate eest kaitstud. Ta võib kaua ilma veeta läbi ajada. Fennek on öise eluviisiga, päeval varjub ta päikese eest [[urg]]u. Ta on vilgas ja tal on väga hea hüppevõime. Samuti on ta väga kiire kaevaja. Fennek kui liik ei ole ohustatud, kuid tema arvukus väheneb karusnahaküttide tegevuse tõttu. Loomaaedades näeb fennekit harva. ==Nimetus ja süstemaatika== Fennekil on 32 [[kromosoom]]ipaari, teistel rebastel 35–39. Sellest lähtudes nimetatakse teda ka ''Fennecus zerda''{{'}}ks, sest osa teadlasi (ka "[[Loomade elu]]") arvab ta omaette perekonda. Rebase perekonda arvati fennek esmakordselt [[1980]]. Fennekrebase lähimaks sugulaseks peetakse [[afgaani rebane|afgaani rebast]]. Nad lahknesid 3–4 miljonit aastat tagasi. Seetõttu on ka võimalik, et hoopis afgaani rebast hakatakse arvama koos fennekrebasega omaette perekonda. Nimetus "fennek" tuleb [[araabia keel]]est (''fanak'' tähendab 'rebane'). Fennekit nimetatakse araabia keeles ''tha'lab saharawi'' ('kõrberebane'). Mitmes teiseski keeles on fenneki paralleelnimetuseks kõrberebane. Ka [[liivarebane|liivarebast]] (''Vulpes rueppelli'') nimetavad kohalikud mõnikord fennekiks (''le fennec''). ''Zerda'' on naissoovorm (''vulpes'' on naissoost sõna) sõnast ''zerdus'', mida omakorda seostatakse kreeka sõnaga ''xeros'' ('kuiv'; viide elupaigale). Liiki kirjeldas esimesena saksa geograaf ja zooloog [[Eberhard August Wilhelm von Zimmermann]] [[1780]] ''Canis zerda'' nime all. ==Levila== Fenneki [[levila]] moodustavad kõrbe- ja poolkõrbealad [[Põhja-Aafrika]]s ([[Maroko]]s, [[Alžeeria]]s, [[Tuneesia]]s, [[Liibüa]]s, [[Egiptus]]es ja Põhja-[[Sudaan]]is) ning [[Siinai poolsaar]]el (nähtud üks kord [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpus). Areaali lõunapiir on umbes 14 kraadi [[põhjalaius]]t. Väidetavalt on fennekit nähtud ka [[Araabia poolsaar]]el, kuid selle kohta puuduvad kinnitatud andmed.<ref name="IUCN" /> ==Kirjeldus== Fennekrebane on [[küülik]]usuurune graatsiline, teiste rebastega võrreldes suurte, öiseks nägemiseks kohastunud silmadega ja pikkade radari- või taldrikutaoliste kolmnurksete [[kõrv]]adega loom. Ta on kõige väiksem [[rebane (perekond)|rebane]] ja üldse kõige väiksem koerlane. ===Kehaehitus=== Ta [[õlakõrgus]] on tavaliselt 18–22&nbsp;cm, maksimaalselt kuni 31&nbsp;cm<ref name="Loomade elu" />. Keha ja pea pikkus on kokku 24–41&nbsp;cm <ref name="Loomade elu" />, saba 18–31&nbsp;cm. Täiskasvanud fenneki kaal algab 1 kilost ega ületa isastel 1,75&nbsp;kg. Emased on kergemad. ===Kõrvad=== Fenneki kõrvad on 15&nbsp;cm pikkused või pikemadki<ref name="Loomade elu" />, tunduvalt pikemad teiste rebaste kõrvadest, ja palju suuremad kui pea. Kõrvad ning väga väike ja terav [[koon]] kiirgavad [[soojus]]t, võimaldades palavuses toime tulla. Suured kõrvad aitavad ka [[saakloom]]a kaugelt üles leida. Tema [[kuulmine]] on väga terav <ref name="Loomade elu" />. ===Hambad=== Fenneki [[hambad]] on keha suuruse ja eriti koerlaste kohta väga väikesed, sest fennekid ei küti suuri saakloomi. ===Saba=== [[Saba]] on kohev, peaaegu keha pikkune. Sabaots on must<ref name="Loomade elu" />. ===Karvastik=== [[Karvastik|Karv]] on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane (kollakaspruunist kuldseni, [[liiv]]a peal peaaegu nähtamatu), kõhupool on valge, et [[vari]] ei tekitaks värvierinevust. Fennek on rebastest kõige heledam. Karva hele värv aitab kaasa [[kehatemperatuur|keha termoregulatsioonile]]. Öösel kaitsevad tihedad karvad külma eest. Paks kasukas ei ole kõrbeasukatele tüüpiline, kuid see tagab hea soojusisolatsiooni, mis on vajalik seetõttu, et lisaks kuivusele iseloomustab fennekrebase elukeskkonda suur ööpäevane temperatuurikõikumine. Öösel kaitsevad külma eest tihedad õhukesed karvad. Äärmuslike [[temperatuur]]ide tõttu sarnanevad fennekrebase [[käpp|käpad]] [[polaarrebane|polaarrebase]] käppadega. Käppade alaosa on tiheda karvaga, et liiva sees oleks parem joosta. Karvad isoleerivad käpad kuumast kõrbeliivast ja pehmendavad samme, nii et saakloomal on teda raske märgata. [[Pärak]]uümbrusenäärmed on peidus suurte tüükaliste karvade all. [[Pilt:Fennec Fox @ Africa Alive, Lowestoft 2.jpg|pisi|Fennek kõrrepõllul]] ==Toitumine== [[File:Vulpes zerda MHNT.ZOO.2010.11.236.5.jpg|thumb|''Vulpes zerda'']] Nagu kõik rebased, peab fennek jahti üksinda, küttides kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt [[putukad|putukaid]] (sealhulgas [[rändtirts]]e), [[kahepaiksed|kahepaikseid]], [[roomajad|roomajaid]] ([[sisalik]]ke ja [[madu]]sid), [[linnud|linde]] ja nende [[muna|mune]] ning [[imetajad|väikeimetajaid]], võimaluse korral ka [[kalad|kalu]]. Samuti sööb ta võimaluse korral [[marjad|marju]] ja [[puuvili|puuvilju]] ([[dattel|datleid]]) ega põlga ära [[raibe]]t. Häda korral kaevab ta saaklooma liiva seest välja<ref name="Loomade elu" />. Fennek haarab saagi kaelahammustusega ning viib selle urgu ja alles siis hakkab sööma, sest tal on endal oht langeda suuremate [[kiskjad|kiskjate]], näiteks [[karakal|kõrbeilves]]e saagiks. Pereliikmed kaklevad omavahel toidu pärast. [[Toidukadedus]] on tavaline. Kuigi fennekipere liikmed hoolivad üksteisest ning on üksteise suhtes sallivad, tahab iga [[isend]] kogu toitu endale. Võimaluse korral varuvad nad urgu toidutagavarasid. Fennek joob [[vesi|vett]], kui seda on saadaval, kuid suudab pikka aega läbi saada toidust saadava veega, sest teda nähakse tihti veekogudest kaugel<ref name="Loomade elu" />. Vee kokkuhoidmiseks on [[uriin]] väga kontsentreeritud. Kehatemperatuuri reguleerimiseks fennek vett ei vaja, sest tal puuduvad [[higinäärmed]] nagu teistelgi [[koerlased|koerlastel]]. Temperatuuri reguleerimiseks on tal soojust kiirgavad kõrvad ja koon. Vangistuses sööb fennek ka [[porgand]]eid, [[rohelised oad|rohelisi ube]], [[õun]]u ja [[muna|mune]]. ==Paljunemine== [[Pilt:Nemui kitune.jpg|pisi|Kaks fennekit]] Paaritumine toimub [[jaanuar]]ist kuni [[aprill]]ini. Emane [[indlus|indleb]] umbes kaks päeva. Sel ajal hoiab ta saba horisontaalasendis ühel pool. Isase [[jooksuaeg]] kestab 4–6 päeva ning sel ajal on ta väga agressiivne ja märgistab oma territooriumi uriiniga. [[Tiinus]] kestab 49–52 päeva <ref name="Loomade elu" />. Pojad sünnivad enamasti hiljemalt [[mai]]s. Kui kõik kutsikad hukkuvad, aga toitu on piisavalt, võib [[august]]is toimuda teine poegimine. Isane kaitseb emast enne poegimist ja selle ajal. Pesakonnas on tavaliselt 2–4, harva üle 5 kutsika<ref name="Loomade elu" />. Emased kaitsevad oma maa-alust pesaurgu, kuhu isased ei sisene. Urg on vooderdatud rohu, [[sulg]]ede ja [[vill]]aga <ref name="Loomade elu" />. Vastsündinud pojad kaaluvad 30 g ning on kaetud virsikukarva udemetega. Kohtades, kus täiskasvanud fenneki karv on tume, on kutsikate nahk puusöekarva hall. Sündides on neil kõrvad lontis nagu koerakutsikatel ja kinni nagu silmadki. ===Areng=== Kutsikate silmad avanevad 10. ja 14. päeva vahel. Pisikesed kõrvad lähevad püsti umbes kahe nädala pärast. Sellest ajast peale on kõrvad kõige kiiremini kasvav kehaosa. Lühikese ajaga jõuavad silmad täissuuruseni. Kolme- kuni neljanädalaselt hakkavad kutsikad saama piima kõrvale tahket toitu. Alates 5. elunädalast hakkavad nad uru juures mängima. Võõrutatakse 9–12-nädalaselt. Esimeseks suveks on kutsikatel iseseisev jahipidamine selge. Suguküpseks saavad noorloomad 6–12-kuuselt. Pojad jäävad perekonna juurde arvatavasti aastaseks saamiseni. Poegi kasvatavad mõlemad vanemad, mõnikord koos varem sündinud järglastega. ===Eluiga=== Eluiga on vangistuses 10–14 aastat. Kui pikk on fennekite eluiga looduses, pole teada. ==Käitumine== [[Pilt:Vulpes zerda - fennec fox - desc-curled up at zoo - from-DC1.jpg|pisi|vasakul|Magav fennek]] Fennekite elust looduses on vähe teada. Nende eluviis on videvikuline ja öine, kuigi neid nähakse ka päeval. Seda juhtub siiski harva, sest fennek on väga ettevaatlik ega talu pikaajalist otsest päikesekiirgust<ref name="Loomade elu" />. Tavaliselt jääb fennek päeval oma laialt hargnenud maa-alusesse urgu, kuid ka seal vajab ta kaitset kuumuse eest. Ometi armastavad nad mängida soojal liival ja magada päikesest kuumaks köetud esemetel. Toitu otsima läheb fennek alles jahedatel öötundidel. Ka inimese hooldatuna on fennekid aktiivsed peamiselt öösel, erinedes näiteks [[rebane|punarebasest]], kelle rütm on suuresti kohanenud inimtegevusega. See võimaldab vähendada energiakulu kehatemperatuuri hoidmisele. Nagu kõik rebased, on fennekid kergesti taltsutatavad. Mitmekesi koos on nad märkimisväärselt kohanemisvõimelised ja mänguhimulised. Ka metsikult eelistavad fennekid elada suuremates rühmades kui teised rebased (kuni 10 isendit). Rühmasisesed suhted ei ole täpselt teada. Mõnikord elab mitu perekonda lähestikku koos, jagades omavahel urge. Paljude elanikega urud on keerukad tunnelite süsteemid, mille keskel on avar ruum. Tunnelid, kus poegi kasvatatakse, võivad olla kuni 5&nbsp;m pikkused. Kuigi fennekid võitlevad tõsiselt toidu pärast, osalevad nad mitmesugustes sotsiaalsetes mängudes. Võitlus-, küttimis- ja jooksumängud võivad lõppeda tõsiste võitlustega. Fennekid võivad hüpata seisvast asendist kuni 60&nbsp;cm kõrgusele ja teevad nelja jala pealt horisontaalseid hüppeid. Üldse võib fennek hüpata oma kehapikkusest 4 korda kõrgemale. See on nii väikese looma kohta märkimisväärne ning aitab teiste kiskjate eest põgeneda ja saaki püüda. Fennekid võivad mööda liivaluiteid siia-sinna tuisata, vahetades järsult suunda. Ohu korral suudavad nad põgeneda tänu taiplikkusele ja tugevatele jalgadele. Fennekid on head kaevajad: ohu korral kaevavad nad ennast kiiresti liiva sisse<ref name="Loomade elu" />. Öö jooksul võib fennek kaevata 6 meetrit. Vahel kaevab ta saaklooma välja liiva seest. [[Pilt:Fennec Singing.ogg|pisi|Fennekrebase hommikune "laul"]] Fennekite suhtlushäälitsused on haukumine, urin ja nurrumine. ==Elupaigad== [[Elupaik|Elupaigad]] on [[kõrb]] ja [[poolkõrb]]. Fennek on kasina kõrbeelu tüüpiline esindaja. Päeva veedab ta liiva sisse kraabitud urus, varjul kõrvetava kuumuse eest. [[Pilt:Fennec fox.jpg|pisi|Istuv fennek]] ==Ökoloogia== Fennek kasutab oma [[biotoop|biotoobi]] võimalused täielikult ära. Märkimisväärsed fenneki [[arvukus]]e kõikumised on haruldased. Fennek kohaneb halvasti keskkonnamuutustega. Kui arvukus kahaneb, näiteks inimtegevuse tagajärjel, siis taastumine on aeglane. Selle poolest erinevad nad paljudest ebastabiilsete ökosüsteemide liikidest, näiteks polaarrebasest. Isegi punarebane suudab laialdase jahi korral pesakonda suurendada, kuid fennek seda ei tee, kuigi pesakonna suurus sõltub toidu kättesaadavusest. Väikese sündimuse tõttu on fennekid küttimise suhtes eriti tundlikud. Kunagi olid fennekid Põhja-Aafrikas jaotunud enam-vähem ühtlaselt. Praegu aga kütitakse neid mõnes kohas [[Sahara]]s laialt ilma hädavajaduseta (karusnaha saamiseks). Nad ei ohusta koduloomi ega kahjusta inimese huve. Fennekeid püütakse ka lõksu ning neid peavad lemmikloomadena nii kohalikud elanikud kui ka nende maade inimesed, kus fennek ei ela. Fennekrebane on kantud [[CITES]]-i II lisasse. Tervikuna ei ole liik praegu ohustatud, kuid võib sattuda ohtu, kui fennekitega kauplemist ja nende küttimist ei piirata. Paiguti on fennek ulatusliku küttimise tõttu ohustatud ning on paljudes endise areaali osades muutunud üsna haruldaseks või koguni välja surnud. [[Loomaaed]]ades näidatakse fennekeid harva. ==Lemmikloomana== [[Pilt:Fennecus res furatur.jpg|pisi|300px|Fennek öösel kõrbes]] Fennek on tõenäoliselt ainuke rebase perekonna liik, keda saab kodus pidada, sest erinevalt näiteks punarebasest ei erita nad ebameeldivat lõhna. Haiseda võib fennek juhul, kui ta kardab. Olgugi et fennekid on kergesti taltsutatavad, on nad siiski metsloomad ning nende pidamine lemmikloomana ei ole kõikjal seadusega lubatud. Lemmikloomadena peetavad fennekid jäävad üsna metsikuteks. Nad on küll tavaliselt mänguhimulised ja sõbralikud, seda nii teiste koduloomade kui võõraste inimeste suhtes, kuid teevad kära ega pea korda. Fennekid on vilkad ning mõnikord reserveeritud ja sõltumatu olekuga nagu kassid, kuid energilised ja mänguhimulised nagu koerad. Nad vajavad palju liikumist ja armastavad palju kaevata. Erinevalt kassidest ja koertest ei muutu nad vananedes rahulikumaks. Fennekite sotsiaalse suhtlemise üheks vormiks on teineteise näksimine ja puhastamine, mis saab osaks ka fenneki peremehele. Endast väiksematesse koduloomadesse suhtub fennek kui saagisse või mänguasjasse. Fennekeid saab pidada ainult ruumis, sest õues kaovad nad ära. Kui fennekiga rihma otsas väljas jalutamas käia, võib ta mõne väikese liikuva objekti järele tormates lahti pääseda. Vabadusse pääsenud fennekit on väga keeruline uuesti kinni püüda. Fennekil peab olema puur, kuhu ta saab unisena või ärritununa pugeda. Puur peab olema altpoolt kindel, sest fennek võib muidu puuri põhjast hõlpsasti läbi kaevuda. Fennekid võivad ka puuri varbade vahelt läbi mahtuda. Kui fennek üksinda koju jääb, tuleb ta kindlasti puuri sulgeda, sest ta võib toas palju pahandust teha, näiteks mööblit rikkuda. Oma keha hoiavad fennekid puhta ning neid saab ka õpetada [[Liivakast (toaloomapidamine)|liivakast]]is käima. Fennekitel on harjumus lohistada toit oma lemmikkohta puuris. Kui selleks on liivakast, siis ta neelab süües koos toiduga ka [[liiv]]a. Sellepärast ei tohi liiv olla keemiliselt töödeldud. Liivakastil peavad olema kõrged ääred, sest fennek võib liiva laiali puistata. Mõnikord jäävad fenneki jalapadjandi karvade külge liivakamakad, mis tuleb eemaldada. Ka fennek, kes on õppinud puuris olles liivakastis käima, ei suuda vabalt liikudes tavaliselt puhtust pidada, eriti erutatuna. Söödaks soovitatakse juurviljasegu, putukaid (jahuusse, [[kilk]]e, [[rohutirtse]]), puuvilja ja [[muna|mune]]. Võib anda ka toorest liha, kuigi see paneb uriini vängelt lõhnama. Võib anda ka kuiva koeratoitu ja kassisöödakonservi. On olemas spetsiaalne metsikute koerlaste valmistoit. Vesi peaks kogu aeg käepärast olema. Enamik fennekeid on inimeste vastu sõbralikud, kuid mõned on agressiivsed. Kui fennek ehmub, võib ta kedagi hammustada või küünistada. Mõned inimesed on fennekite vastu allergilised. Kõik lemmikloomade arstid ei ole valmis fennekitega tegelema. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="IUCN">{{IUCN | hindaja = Asa CS, Valdespino C, Cuzin F, de Smet K & Jdeidi T | aasta = 2008 | IUCN_aasta = 2008 | nimi = ''Vulpes zerda'' | ID=41588}}</ref> <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd, lk 235–236</ref> }} == Välislingid == {{Vikisõnaraamatus|fennek}} {{commons|Category:Vulpes zerda}} *[http://www.angelfire.com/ut/fennecfox/framedex.html Põhjalik ingliskeelne sait fennekitest ja nende pidamisest lemmikloomana] *[http://www.furry.de/suran/fox_db/Fennecus_zerda.html Foto] *[http://www.lionking.org/~mshenga/fox.htm Fotod] *[http://www.tierenzyklopaedie.de/tiere/fennek.html Fennekipoegade pildid] *[http://www.faunistik.net/BSWT/MAMMALIA/CARNIVORA/CANIDAE/FENNECUS/fennecus_zerda_01.html Foto] *[http://www.elu24.ee/?id=134869 Video: Jaapani loomaaias sündisid fennekrebase kolmikud], elu24.ee, 23. juuni 2009 [[Kategooria:Koerlased]] 3czhifkb75ksyo0pxwe5xc5fmbi9zw6 0 731 7161125 6986125 2026-05-26T06:11:41Z ~2026-30199-00 229874 7161125 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}} {{EestiAsula | nimi = Lohusalu | pilt = Lohusalu sadamahoone (2).jpg | pildiallkiri = [[Lohusalu sadam]]ahoone | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} [[File:Lohusalu rand ja vrakk 04.08.2012.JPG|pisi|Lohusalu rand ja laevavrakk]] [[Pilt:Lohusalu poolsaarel.jpeg|pisi|Päikeseloojang märtsis]] '''Lohusalu''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Lohusalu poolsaar]]el. Küla on esimest korda mainitud 1480. aastal (''Loensal'').<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Lohusalu |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=lohusalu&F=M&C06 |väljaanne=Eesti kohanimeraamat}}</ref> Külas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 193 inimest. Neist 177 (91,7%) olid [[eestlased]].<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-08-28 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 219.{{lisa viide}} == Asend == Lohusalu piirneb kagus [[Laulasmaa]]ga, sealhulgas [[Heliküla]] suvilapiirkonnaga.{{lisa viide}} Kagu-loodesuunaline poolsaar on tekkinud [[moreen]][[saar]]est, mis on maismaaga liitunud. Asustus oli poolsaarel juba siis, kui ta oli saar.{{lisa viide}} Poolsaare keskel on aluspõhjakõrgendik [[Lohusalu Põllumägi]] (23 m), millel asuvad mõned majad. Ülejäänud osa külast asub mäe kõrval.{{lisa viide}} Lohusalu poolsaare lääneosa lähedal asub tilluke [[Nabe saar]]. Poolsaarest edela poole jääb [[Lahepere laht]], kirde poole [[Lohusalu laht]]. Lohusalu lahe ääres on väga kena liivarand ja suplemiskoht, Lahepere lahe ääres on tagasihoidlikum rand. Mõlemas rannas ja ka metsa all on palju [[rändrahn]]e. == Loodus == Lohusalu maastik on väga mitmekesine, kuid eriti iseloomulik on männimets, mille all kasvavad [[harilik mustikas|mustikad]]. Rannal leidub rohkesti [[merihumur]]it ja [[kurdlehine kibuvits|kuldlehist kibuvitsa]], samuti [[randmalts]]a, [[liiv-merisinep]]it, [[harilik kukemari|harilikku kukemarja]], [[odalehine malts|odalehist maltsa]] ja [[liiv-vareskaer]]a ning pisut [[rand-ogamalts]]a ja [[merikapsas]]t. Kasvab ka [[humallutsern]], [[sirplutsern]], [[harilik kikkapuu]] ja [[nõmm-liivatee]].{{lisa viide}} == Ajalugu == [[Pilt:Lohusalu Nabe neem virmaliste taustal.jpeg|pisi|Nabe neem virmaliste taustal]] Küla on esimest korda mainitud 1480. aastal (''Loensal'').<ref name=":0" /> Küla põhiline elatusallikas oli kalapüük. Seal asus kalurikolhoos [[Nord (kolhoos)|Nord]], millest 1972 sai [[Kirovi-nimeline kalurikolhoos|Kirovi-nimelise kalurikolhoosi]] osakond Nord. Lohusalus oli [[Lohusalu sadam|kalasadam]] ja suitsutustsehh. Püüti [[merilest]]a.{{lisa viide}} Lohusalus asus [[NSV Liidu piirivalve]]vägede [[Balti piirivalveringkond|Balti piirivalveringkonna]] [[10. piirivalvekordon]]i [[Lohusalu tehnilise vaatluse post]].<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Keila-Lohusalu-TVP-JP.pdf Lohusalu tehnilise vaatluse post Keila vallas Harjumaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref> [[Lohusalu Puhke- ja Konverentsikeskus]] (suvitus- ja konverentsikeskus) asub Lohusalu lahe ranna läheduses. Sinna ehitati terve elamukompleks koos spordikompleksiga. Seal on peetud [[Eesti]]–[[Venemaa|Vene]] riikidevahelisi läbirääkimisi ja Eesti valitsuse istungeid. Konverentsisaal mahutas 200 inimest. Tänaseks on riik kompleksi müünud ettevõtja [[Toomas Tool]]ile, hoone ise on aga hüljatud. Hävinud on pannood nii puhkekodus kui ka tervisekeskuse ujulas. Varem kuulus see Lohusalu pansionaadi nime all [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]]ele.{{lisa viide}} Pansionaadi juures olevates suvilates puhkasid [[Eesti NSV]] valitsusasutuste töötajad. Kahekorruselises kortermajas üüriti suvitamiseks kortereid teenekatele inimestele (näiteks [[Paul Keres]] ja [[Jaan Talts]]).{{lisa viide}} Lohusallu on rajatud palju erasuvilaid. Inimesed on suvitamiseks ostnud ka talumaju, muuhulgas käib hoogne kinnisvaraarendus. Ehitatakse liivikuile, pansionaadi liivaranda on rajatud asfalttee koos valgustusega 800 meetri ulatuses. Järjest enam väheneb juurdepääs mereäärsele supelrannale.{{lisa viide}} Küla lähedal asub meremärgina ([[reeper]]ina) tuntud graniitrahn.{{lisa viide}} Lohusalu lähedal meres Lohusalu lahes on 11 m sügavuses osa reisilaeva [[Jossif Stalin (reisilaev)|Josif Stalin]] [[vrakist]], mille juurde saab sukelduda. Sukeldumiskohad on ka värviliste vetikatega kaetud paeastangud Nabe saare lähedal Lohusalu lahes 4–9 m sügavusel ja [[Lohusalu madal]], vahelduva pinnareljeefiga pae- ja liivaastang 6–10 m sügavusel [[Lohusalu laht|Lohusalu lahes]]. Lohusalu lähedal 42 m sügavuses on ka üle saja aasta tagasi uppunud auriku Fennia vrakk. Laev vedas [[Tallinn]]a tolle aja kõige moodsamat fotovarustust, kuid jäi tormi kätte.{{lisa viide}} Lohusalus on asunud kauplus ning trahter, mõlemad on suletud. Lähim kauplus asetseb [[Laulasmaa]]l.{{lisa viide}} 1. juulil 2009 saabus laulupeo tuli [[Lohusalu sadam]]asse.{{lisa viide}} Lohusalus oli [[Lohusalu Lasteaed-Algkool]], kus harrastati siidimaali. Kool suleti, kui 2007. aastal valmis uhiuus koolihoone Laulasmaal.{{lisa viide}} Sadamas on merele ehitatud tantsulava. Jahisadamale anti 2002. aastal [[sinilipp]]. Sadamat külastas 2002. aastal 404 alust. Sadama sügavus sildumisel on 2,6 meetrit. Poikinnitus. Külaliskai ääres on 10 kohta. Sadamas asub piiripunkt ja Tallinna Jahtklubi.{{lisa viide}} Lohusalu küla läbib [[Keila-Joa]]lt Kloogarannani kulgev rahvusvaheline Lohusalu õpperada ehk Eurorada. See matkarada kuulub rahvusvahelise rannikuraja E9 juurde, mis algab [[Portugal]]ist ja jätkub [[Karjala]]s. [[Harri Otsa]] on kirjutanud 1982. aastal "Lohusalu laulud" instrumentaalansamblile.{{lisa viide}} Enne 2017. aasta haldusreformi kuulus küla [[Keila vald]]a.{{lisa viide}} {{Panoraampilt|Pelgupaik 'Nabessaar'.jpg|700px|Nabe neem, pelgupaik Nabessaar}} == Vaata ka == * [[Lohusalu puhkekodu tee]] * [[Laulasmaa–Lohusalu tee]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Lääne-Harju vald}} [[Kategooria:Harju maakonna külad]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] e92gw65xjpsbkgln6rk4ik1hsbwe2s6 7161161 7161125 2026-05-26T07:32:06Z Andres 5 7161161 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}} {{EestiAsula | nimi = Lohusalu | pilt = Lohusalu sadamahoone (2).jpg | pildiallkiri = [[Lohusalu sadam]]ahoone | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} [[File:Lohusalu rand ja vrakk 04.08.2012.JPG|pisi|Lohusalu rand ja laevavrakk]] [[Pilt:Lohusalu poolsaarel.jpeg|pisi|Päikeseloojang märtsis]] '''Lohusalu''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Lohusalu poolsaar]]el. Küla on esimest korda mainitud 1480. aastal (''Loensal'').<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Lohusalu |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=lohusalu&F=M&C06 |väljaanne=Eesti kohanimeraamat}}</ref> Külas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 193 inimest. Neist 177 (91,7%) olid [[eestlased]].<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-08-28 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 219.{{lisa viide}} == Asend == Lohusalu piirneb kagus [[Laulasmaa]]ga, sealhulgas [[Heliküla]] suvilapiirkonnaga.{{lisa viide}} Kagu-loodesuunaline poolsaar on tekkinud [[moreen]][[saar]]est, mis on maismaaga liitunud. Asustus oli poolsaarel juba siis, kui ta oli saar.{{lisa viide}} Poolsaare keskel on aluspõhjakõrgendik [[Lohusalu Põllumägi]] (23 m), millel asuvad mõned majad. Ülejäänud osa külast asub mäe kõrval.{{lisa viide}} Lohusalu poolsaare lääneosa lähedal asub tilluke [[Nabe saar]]. Poolsaarest edela poole jääb [[Lahepere laht]], kirde poole [[Lohusalu laht]]. Lohusalu lahe ääres on väga kena liivarand ja suplemiskoht, Lahepere lahe ääres on tagasihoidlikum rand. Mõlemas rannas ja ka metsa all on palju [[rändrahn]]e. == Loodus == Lohusalu maastik on väga mitmekesine, kuid eriti iseloomulik on männimets, mille all kasvavad [[harilik mustikas|mustikad]]. Rannal leidub rohkesti [[merihumur]]it ja [[kurdlehine kibuvits|kuldlehist kibuvitsa]], samuti [[randmalts]]a, [[liiv-merisinep]]it, [[harilik kukemari|harilikku kukemarja]], [[odalehine malts|odalehist maltsa]] ja [[liiv-vareskaer]]a ning pisut [[rand-ogamalts]]a ja [[merikapsas]]t. Kasvab ka [[humallutsern]], [[sirplutsern]], [[harilik kikkapuu]] ja [[nõmm-liivatee]].{{lisa viide}} == Ajalugu == [[Pilt:Lohusalu Nabe neem virmaliste taustal.jpeg|pisi|Nabe neem virmaliste taustal]] Küla on esimest korda mainitud 1480. aastal (''Loensal'').<ref name=":0" /> Küla põhiline elatusallikas oli kalapüük. Seal asus kalurikolhoos [[Nord (kolhoos)|Nord]], millest 1972 sai [[Kirovi-nimeline kalurikolhoos|Kirovi-nimelise kalurikolhoosi]] osakond Nord. Lohusalus oli [[Lohusalu sadam|kalasadam]] ja suitsutustsehh. Püüti [[merilest]]a.{{lisa viide}} Lohusalus asus [[NSV Liidu piirivalve]]vägede [[Balti piirivalveringkond|Balti piirivalveringkonna]] [[10. piirivalvekordon]]i [[Lohusalu tehnilise vaatluse post]].<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Keila-Lohusalu-TVP-JP.pdf Lohusalu tehnilise vaatluse post Keila vallas Harjumaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref> [[Lohusalu Puhke- ja Konverentsikeskus]] (suvitus- ja konverentsikeskus) asub Lohusalu lahe ranna läheduses. Sinna ehitati terve elamukompleks koos spordikompleksiga. Seal on peetud [[Eesti]]–[[Venemaa|Vene]] riikidevahelisi läbirääkimisi ja Eesti valitsuse istungeid. Konverentsisaal mahutas 200 inimest. Tänaseks on riik kompleksi müünud ettevõtja [[Toomas Tool]]ile, hoone ise on aga hüljatud. Hävinud on pannood nii puhkekodus kui ka tervisekeskuse ujulas. Varem kuulus see Lohusalu pansionaadi nime all [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]]ele.{{lisa viide}} Pansionaadi juures olevates suvilates puhkasid [[Eesti NSV]] valitsusasutuste töötajad. Kahekorruselises kortermajas üüriti suvitamiseks kortereid teenekatele inimestele (näiteks [[Paul Keres]] ja [[Jaan Talts]]).{{lisa viide}} Lohusallu on rajatud palju erasuvilaid. Inimesed on suvitamiseks ostnud ka talumaju, muuhulgas käib hoogne kinnisvaraarendus. Ehitatakse liivikuile, pansionaadi liivaranda on rajatud asfalttee koos valgustusega 800 meetri ulatuses. Järjest enam väheneb juurdepääs mereäärsele supelrannale.{{lisa viide}} Küla lähedal asub meremärgina ([[reeper]]ina) tuntud graniitrahn.{{lisa viide}} Lohusalu lähedal meres Lohusalu lahes on 11 m sügavuses osa reisilaeva [[Jossif Stalin (reisilaev)|Josif Stalin]] [[vrakk|vrakist]], mille juurde saab sukelduda. Sukeldumiskohad on ka värviliste vetikatega kaetud paeastangud Nabe saare lähedal Lohusalu lahes 4–9 m sügavusel ja [[Lohusalu madal]], vahelduva pinnareljeefiga pae- ja liivaastang 6–10 m sügavusel [[Lohusalu laht|Lohusalu lahes]]. Lohusalu lähedal 42 m sügavuses on ka üle saja aasta tagasi uppunud auriku Fennia vrakk. Laev vedas [[Tallinn]]a tolle aja kõige moodsamat fotovarustust, kuid jäi tormi kätte.{{lisa viide}} Lohusalus on asunud kauplus ning trahter, mõlemad on suletud. Lähim kauplus asetseb [[Laulasmaa]]l.{{lisa viide}} 1. juulil 2009 saabus laulupeo tuli [[Lohusalu sadam]]asse.{{lisa viide}} Lohusalus oli [[Lohusalu Lasteaed-Algkool]], kus harrastati siidimaali. Kool suleti, kui 2007. aastal valmis uhiuus koolihoone Laulasmaal.{{lisa viide}} Sadamas on merele ehitatud tantsulava. Jahisadamale anti 2002. aastal [[sinilipp]]. Sadamat külastas 2002. aastal 404 alust. Sadama sügavus sildumisel on 2,6 meetrit. Poikinnitus. Külaliskai ääres on 10 kohta. Sadamas asub piiripunkt ja Tallinna Jahtklubi.{{lisa viide}} Lohusalu küla läbib [[Keila-Joa]]lt Kloogarannani kulgev rahvusvaheline Lohusalu õpperada ehk Eurorada. See matkarada kuulub rahvusvahelise rannikuraja E9 juurde, mis algab [[Portugal]]ist ja jätkub [[Karjala]]s. [[Harri Otsa]] on kirjutanud 1982. aastal "Lohusalu laulud" instrumentaalansamblile.{{lisa viide}} Enne 2017. aasta haldusreformi kuulus küla [[Keila vald]]a.{{lisa viide}} {{Panoraampilt|Pelgupaik 'Nabessaar'.jpg|700px|Nabe neem, pelgupaik Nabessaar}} == Vaata ka == * [[Lohusalu puhkekodu tee]] * [[Laulasmaa–Lohusalu tee]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Lääne-Harju vald}} [[Kategooria:Harju maakonna külad]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] fuhy33kn0xcubpxpv703czqd219kkif 0 750 7161322 7149019 2026-05-26T10:18:10Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7161322 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lutherrose.svg|thumb|Lutheri roos]] '''Luterlus''' on [[läänekristlus|läänekristlik]] [[konfessioon]] ja teoloogiline traditsioon, mis on alguse saanud [[Martin Luther]]i ja teiste reformaatorite tegevusest [[protestantism|protestantliku]] [[reformatsioon]]i ajal. [[Pilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|thumb|Martin Luther (1483–1546). [[Lucas Cranach vanem]]a maal ([[1529]])]] Luterlased ise on oma [[Kirik (institutsioon)|kirikut]] nimetanud ja nimetavad õigupoolest [[evangeelne kirik|evangeelseks]], kristlikuks või [[apostel]]likuks. Nimetus "luterlased" ([[ladina keel]]es ''Lutherani'') pärineb algselt [[katoliiklus|katoliiklastelt]] ([[Johann Eck]] ([[1520]]: "''aduersus Lutheranos, et alios hostes Ecclesiae''" 'luterlaste ja teiste Kiriku vaenlaste vastu'), kes tarvitasid seda selleks, et kuulutada [[protestantism|protestandid]] [[ketserlus|ketseriteks]]. Alles hiljem hakkasid luterlased end ise selle sõnaga nimetama, et eristuda nii katoliiklastest kui ka [[Huldrych Zwingli]] ja [[Johann Calvin|Johann Calvini]] järgijatest. Luterlased peavad end autentse [[kristlus]]e ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks: "Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga." ([[Augsburgi usutunnistus]]) Oma kirikuid ja [[kogudus]]i nimetavad nad '''luterlikeks''', '''luteriusu''', '''evangeelseteks''' või '''evangeelseteks luteriusu''' kirikuteks ja kogudusteks. Rahvusvaheliselt on luterlikud kirikud koondunud mitmesse kirikuosadust või koostööd korraldavasse ühendusse. Kolm tuntumat ülemaailmset luterlikku organisatsiooni on: * [[Luterlik Maailmaliit]], mis asutati 1947. aastal, ühendab 154 liikmeskirikut ning esindab üle 78 miljoni luterliku traditsiooni kuuluva kristlase 99 riigis.<ref>[https://lutheranworld.org/member-churches Member Churches]. The Lutheran World Federation. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Asutajaliige oli [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]. 1963. aastast kuulub sinna ka [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]. * [[Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu]], mis asutati praegusel kujul 1993. aastal, on konfessionaalsete luterlike kirikute ülemaailmne ühendus. 2023. aasta andmetel kuulus sellesse 59 liikmeskirikut enam kui 7,2 miljoni luterlasega.<ref>[https://ilcouncil.org/2023/09/15/ilc-to-celebrate-30th-anniversary-as-a-council/ ILC to celebrate 30th anniversary as a council]. International Lutheran Council, 15. september 2023. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> * [[Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents]], mis asutati 1993. aastal, ühendab konfessionaalseid luterlikke kirikukehi. Organisatsiooni enda andmetel kuulub sellesse 34 kirikukeha.<ref>[https://celc.info/membership/member-churches/ Member Churches]. Confessional Evangelical Lutheran Conference. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> == Ajalooline kujunemine == Luterlus kujunes 16. sajandi reformatsiooni käigus. Selle lähtekohaks peetakse tavaliselt [[Martin Luther]]i 1517. aastal esitatud 95 teesi, mis olid suunatud eeskätt [[indulgents]]ide väärkasutuse pihta, kuid viisid peagi laiemate vaidlusteni meeleparanduse, kirikliku autoriteedi, armu ja õigeksmõistmise üle.<ref>[https://www.britannica.com/event/Ninety-five-Theses Ninety-five Theses]. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Lutheri vaidlus Rooma kirikuvõimuga süvenes 1520. aastatel ning 1521. aasta [[Wormsi riigipäev]]al keeldus ta oma seisukohti tagasi võtmast, kui teda ei veenda tema vigades Pühakirja ja selgete mõistuslike põhjendustega.<ref>Scott H. Hendrix, ''Martin Luther: Visionary Reformer''. Yale University Press, 2015.</ref> Luterliku reformatsiooni õpetuslik ja kiriklik kuju selgines 1520. ja 1530. aastatel. Olulise tähtsusega olid Lutheri katekismused, jumalateenistuse ümberkorraldamine, evangeelse jutluse ja rahvakeelse usuõpetuse levik ning [[Philipp Melanchthon]]i koostatud [[Augsburgi usutunnistus]], mis esitati 1530. aastal [[Augsburgi riigipäev]]al keiser [[Karl V]]-le.<ref>[https://bookofconcord.org/augsburg-confession/ The Augsburg Confession]. Book of Concord. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Augsburgi usutunnistusest kujunes luterliku reformatsiooni keskne usutunnistuslik dokument. 16. sajandi keskpaigaks oli luterlus levinud mitmel Saksa alal ja Põhja-Euroopas. [[Augsburgi usurahu]] 1555. aastal andis [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] õigusliku aluse luterluse ja roomakatoliku usu kooseksisteerimisele ning lubas ilmalikel valitsejatel valida oma territooriumi usutunnistuseks kas luterluse või Rooma usundi.<ref>[https://www.britannica.com/event/Peace-of-Augsburg Peace of Augsburg]. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Samal sajandil kinnistus luterlus eriti [[Saksamaa]] põhja- ja keskosades, [[Taani]]s, [[Norra]]s, [[Rootsi]]s, [[Soome]]s ning Läänemere idakalda aladel. Pärast Lutheri surma 1546. aastal tekkis luterlikes kirikutes mitmeid õpetusalaseid vaidlusi, mis puudutasid muuseas õigeksmõistmist, häid tegusid, tahte vabadust, seaduse kolmandat kasutust, armulauda ja Kristuse isikut. Nende vaidluste lahendamiseks koostati 1577. aastal [[Konkordiavormel]] ning 1580. aastal avaldatud [[Konkordiaraamat]]. Esialgu ilmus see saksa keeles ning 1584. aastal ladina keeles.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Book-of-Concord Book of Concord]. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Konkordiaraamatust kujunes paljude luterlike kirikute usutunnistuslik alus. Nüüdisajal on Konkordiaraamat siduv vaid konfessionaalsete luterlaste jaoks. Kitsamas tähenduses nimetatakse konfessionaalseteks neid luterlikke kirikuid, mis rõhutavad tingimusteta allumist eeskätt [[Piibel|Pühakirjale]] ning luterlikele usutunnistuskirjadele (1580. aasta Konkordiaraamatule). Ülemaailmselt esindavad seda suunda eeskätt [[Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu]], mille liikmeskirikutesse kuulub üle 7,2 miljoni luterlase, ja [[Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents]] (CELC), kuhu kuulub 34 kirikukeha.<ref>[https://ilcouncil.org/2023/09/15/ilc-to-celebrate-30th-anniversary-as-a-council/ ILC to celebrate 30th anniversary as a council]. International Lutheran Council, 15. september 2023. Vaadatud 8. mail 2026.</ref><ref>[https://celc.info/membership/member-churches/ Member Churches]. Confessional Evangelical Lutheran Conference. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> == Usutunnistuslik alus == Luterluse õpetuslikuks aluseks on [[Piibel|Pühakiri]] ning luterlikud usutunnistuskirjad, mis on koondatud [[Konkordiaraamat]]usse. Luterlikus traditsioonis mõistetakse Pühakirja [[Sola scriptura|ainsa ilmeksimatu normina]], mille järgi tuleb hinnata kõiki õpetusi ja õpetajaid. Usutunnistuskirjad ei asu Pühakirja kõrval iseseisva ilmutusallikana, vaid neid peetakse Pühakirja õpetuse õigeks kokkuvõtteks ja seletuseks.<ref>''Konkordiavormel'', Epitoom, „Kokkuvõtlik sisu, reegel ja norm“.</ref> [[Konkordiaraamat]] sisaldab kolme vanakiriklikku usutunnistust ([[Apostlik usutunnistus|apostlik]], [[Nikaia usutunnistus|Nikaia]] ja [[Athanasiose usutunnistus]]), [[Augsburgi usutunnistus]]t, [[Augsburgi usutunnistuse apoloogia]]t, [[Schmalkaldeni artiklid|Schmalkaldeni artikleid]], [[Traktaat paavsti võimust ja primaadist|traktaati paavsti võimust ja esmasusest]], [[Martin Luther]]i [[Väike katekismus|väikest]] ja [[Suur katekismus|suurt katekismust]] ning [[Konkordiavormel]]it.<ref>[https://thebookofconcord.org/ Book of Concord: Index]. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Nende tekstide hulgas on eriline koht Augsburgi usutunnistusel, mis esitati 1530. aastal [[Augsburgi riigipäevad|Augsburgi riigipäeval]] ning millest kujunes luterliku reformatsiooni keskne usutunnistuslik dokument. == Õpetuslik üldiseloomustus == Luterluse õpetuslik kese on arusaam, et inimene mõistetakse Jumala ees õigeks mitte oma tegude, teenete ega vaimuliku suutlikkuse tõttu, vaid üksnes Jumala armust, Kristuse pärast ja usu läbi. [[Augsburgi usutunnistus]]e järgi ei saa inimesed Jumala ees õigeks „oma jõu, teenete või tegude läbi“, vaid nad mõistetakse õigeks Kristuse pärast usu kaudu, kui nad usuvad, et pattude andeksandmine antakse Kristuse lepitustöö tõttu.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', IV artikkel: „Õigeksmõistmisest“.</ref> Selle usu äratamiseks ja kinnitamiseks peab luterlus keskseks [[evangeelium]]i kuulutamist ning [[sakrament]]e: Augsburgi usutunnistuse järgi on evangeeliumi õpetamise ja sakramentide jagamise amet seatud selleks, et inimesed võiksid Jumalalt usu saada, kuna Püha Vaim tegutseb Jumala sõna ja sakramentide kui Jumala seatud vahendite kaudu.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', V artikkel: „Kirikuametist“.</ref> Luterliku kirikukäsituse järgi on kirik pühade kogudus, kus evangeeliumi õigesti õpetatakse ja sakramente õigesti jagatakse. Kiriku tõeliseks ühtsuseks ei peeta vajalikuks kõikjal ühesuguseid inimlikke kombeid või tseremooniaid, vaid üksmeelt evangeeliumi õpetuses ja sakramentide jagamises.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', VII artikkel: „Kirikust“.</ref> Luterlus tunnistab ristimist armuvahendina ning peab õigeks ka laste ristimist.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', IX artikkel: „Ristimisest“.</ref> [[Armulaud|Issanda armulauas]] õpetab luterlus Kristuse ihu ja vere tõelist kohalolu ning jagamist armulaualistele.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', X artikkel: „Issanda söömaajast“.</ref> == Seaduse ja evangeeliumi eristamine == Luterliku teoloogia fundamentaalne tunnusjoon ja peamine hermeneutiline meetod on '''seaduse ja evangeeliumi eristamine''' (ladina keeles ''distinctio legis et evangelii''). Martin Lutheri käsitluses on see oskus „kõrgeim kunst kristluses”, mis eristab luterlikku piiblitõlgendust nii roomakatoliiklusest kui ka teistest protestantlikest suundadest. Ilma selle eristuseta muutub Pühakiri luterliku vaate kohaselt vasturääkivaks kogumiks, kus Jumala arm ja hukkamõist segunevad loogiliselt hoomamatul viisil.<ref name="WaltherLawGospel">C. F. W. Walther, ''The Proper Distinction Between Law and Gospel'' (1897).</ref> === Teoloogiline dialektika === Luterlikus dogmaatikas ei tähista seadus ja evangeelium lihtsalt Piibli eri osi (nt Vana ja Uus Testament), vaid kahte fundamentaalselt erinevat viisi, kuidas Jumal inimest kõnetab ja temaga suhestub: * '''Seadus (''Lex''):''' Jumala püha ja muutumatu tahe, mis nõuab täiuslikku kuulekust nii tegudes kui mõtetes. Seaduse ülesanne on paljastada inimese tegelik seisund Jumala ees – tema täielik patusus ja võimetus end ühegi teo või tahtepingutusega ise päästa (''lex ostendit peccatum''). See on Jumala „võõras töö” (''opus alienum''), mille eesmärk on purustada inimlik uhkus ja eneseõigus, hirmutada südametunnistust ja viia inimene meeleheiteni omaenda suutlikkuse osas.<ref name="ApologyIV">''Augsburgi usutunnistuse apoloogia'', IV artikkel: "Õigeksmõistmisest".</ref> * '''Evangeelium (''Evangelium''):''' Tingimusteta tõotus pattude andeksandmisest, õigusest ja igavesest elust üksnes Kristuses ja üksnes Kristuse töö tõttu. Erinevalt seadusest ei nõua evangeelium inimeselt mitte midagi, vaid kingib talle kõik. See on Jumala „päris töö” (''opus proprium''), mis lohutab seaduse all murdunud südametunnistust ja äratab usu Kristuse lepitustöösse. Luterlikus praktikas tähendab see, et kristlik jutlus peab alati sisaldama mõlemat: seadust, mis paljastab patu, Jumala pühalikkuse ning juhib inimest teadvustama ning tundma enda vaimulikku ja õiguslikku pankrotti ning lootusetust Jumala ees; ja evangeeliumi, mis kuulutab tasuta armu Kristuse Jeesuse lõpetatud töö alusel. Nende kahe segamine – näiteks evangeeliumi esitamine uue reeglite kogumina või seaduse pehmendamine – on luterliku arusaama kohaselt evangeeliumi olemuse rikkumine. <ref name="LutherGalatians">Martin Luther, ''Galaatlaste kirja seletus'' (1535).</ref> Luterliku vaate kohaselt on evangeeliumi olemuslik moondamine ja rikkumine veel selline käsuõpetuse jagamine, mis väidab, et kristlane peaks ja suudab kümmet käsku täielikult täita. Selline õpetus teeb Kristuse lepitussurma tühiseks, kuna see eeldab inimese enda võimekust saavutada pühadus Jumala ees, eitades kristlase püsivat seisundit samaaegselt patuse ja õigena (''simul iustus et peccator''). Seadus jääb ka uskliku jaoks alati süüdistajaks (''lex semper accusat''), mis ei luba tal kunagi toetuda omaenda vagadusele, vaid suunab ta lakkamatult tagasi meeleparanduse ja Kristuse armu juurde.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', VI artikkel: „Uuest kuulekusest“.</ref><ref name="FC-SD-VI" /> === Seaduse kolm kasutusviisi (''triplex usus legis'') === Ehkki luterlus rõhutab, et seadus ei saa inimest õigeks mõista, on sellel kristlikus ühiskonnas ja usuelus kolm funktsiooni, mille õpetuslik sõnastatus tuli esmakordselt [[Philipp Melanchthon|Philipp Melanchtonilt]] ning pandi luterlikus traditsioonis lõplikult kirja [[Konkordiavormel|Konkordiavormelis]] (1577). Luterlusega väga sarnane käsitlus seaduse kolmest kasutuviisist kajastub ka [[Johann Calvin|Johann Calvini]] kirjutistest ning on laiemalt omane ka [[Reformeeritud kristlus|reformeeritud traditsioonile]]. Konkordias sõnastatud kolm kasutust on järgnevad: # '''Esimene kasutus:''' Seadus kui ohjeldaja (''usus politicus''), mis hoiab ühiskonnas korda ja takistab kurjust väliselt, rakendudes kõigile inimestele sõltumata nende usust. # '''Teine kasutus (teoloogiline):''' Seaduse peamine ja vaimulikult otsustav ülesanne – seadus kui peegel (''speculum''), mis näitab inimesele tema pattu/patusust, Jumala pühalikkust ja tekitab vajaduse lepitaja ja lunastaja järele, kui inimene mõistab enda suutmatust rahuldada Jumala nõuet täiuslikkuses ja patutuses. # '''Kolmas kasutus (didaktiline):''' Seadus kui juhis (''usus didacticus''), mis õpetab uuestisündinud kristlasele, millised teod on Jumalale meelepärased. See funktsioon on luterluses olnud ajalooliselt pingete allikaks (vrdl [[Philipp Melanchthon|Philipp Melanchthoni]] ja [[Matthias Flacius|Matthias Flaciuse]] vaidlused), kuid konkordiavormel kinnitas selle vajalikkust kristlase elus, rõhutades samas, et ka kolmandas kasutuses ei ole seadusel võimet inimest elustada.<ref name="FC-SD-VI">''Konkordiavormel'', ''Solida Declaratio'' ehk põhjalik seletus, VI artikkel: „Seaduse kolmandast kasutusest“.</ref> {| class="wikitable" style="margin: 1em auto;" |+ Seaduse ja evangeeliumi funktsionaalne eristus ! Aspekt !! Seadus (''Lex'') !! Evangeelium (''Evangelium'') |- | '''Jumala kõneviis''' || Käsk: „Sina pead!” || Tõotus: „Mina kingin!” |- | '''Inimese roll''' || Passiivne (kuulab nõuet) ja aktiivne (püüab täita) || Puhtalt vastuvõttev (usk) |- | '''Emotsionaalne mõju''' || Hirm, meeleheide, süü || Rahu, rõõm, lohutus |- | '''Kristuse roll''' || Kohtunik ja standard || Päästja ja asendaja |- | '''Tulemus''' || Surm ja hukkamõist || Elu ja õigeksmõistmine |} Luterliku identiteedi seisukohalt on seaduse ja evangeeliumi õige eristamine ülim teoloogiline tarkus. Kui seadus ja evangeelium ajatakse sassi või segatakse kokku, kaob luterlikus vaates kristluse olemus: evangeelium muutub uueks seaduseks (moralism) ja seadus kaotab oma teravuse, muutudes tühjaks nõuandeks, mis ei suuda inimest enam tõelisele meeleparandusele juhtida. ==Luterlus Eestis== {{Vaata|Evangeelne kirik Eestis}}, ''[[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]'', ''[[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]'' [[File:Esimese luteriusu- jutlustaja vastuvõtt rae poolt Tallinnas.jpg|thumb|Esimese luteri usu jutlustaja [[Johann Lange (superintendent)|Johann Lange]] vastuvõtt rae poolt Tallinnas (Theodor Albert Sprengel, 1869)]] [[Reformatsioon]]i tulemusena moodustunud usutunnistused jaotasid läänekristliku Euroopa neljaks suuremaks osaks: [[rooma-katoliku kirik|roomakatoliiklikuks]], luterlikuks, [[kalvinism|kalvinistlikuks]] ja [[anglikaani kirik]]uruumiks. Luterlik kirik kujunes Eesti suurimaks [[konfessioon]]iks peale [[reformatsioon]]i jõudmist maale 16. sajandi 20. aastatel ning luterlikud kogudused tekkisid Eestis reformatsiooni käigus katoliiklikest kogudustest aastatel [[1523]]–[[1532]]. Luterlik ruum hõlmas [[varauusaeg|varauusajal]] osa Saksa aladest, samuti [[Taani]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]] ning [[Kuramaa]], lõplikult ka alates [[Rootsi aeg|Rootsi võimu]] kehtestamisest ka [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]]. Reformatsiooni käigus tekkinud eestikeelse usuõpetuse vajadustest lähtudes koostati esmased [[Tallinna Niguliste kirik]]u õpetaja [[Simon Wanradt]]i ja [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u õpetaja [[Johann Koell]]i tõlgitud eestikeelne [[Wanradti ja Koelli katekismus]] 1535. aastal ja [[Tartu Jaani kogudus]]e [[kaplan]]i [[Franz Witte]] tõlgitud [[Lutheri katekismus]], mis trükiti [[Lübeck]]is kas 1553. või 1554. aastal. Roomakatoliiklusega tehti Eestis lõpparved Rootsi ülemvõimu poolt [[1561]]. aastal, [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Luterluse ainumonopol oli Rootsis kinnitatud Uppsalas aga juba [[16. veebruar]]il 1593 ja seda positsiooni tugevdati 1595. aastal 21. oktoobri otsustega, milles keelati igasugune luterlusest kõrvalekaldumine. Pärast Reformatsiooni jäi luterlus valdavaks kristlikuks konfessiooniks Eestis geograafilistes piirides. Nõukogude okupatsiooni ajal allutati EELK riiklikule kontrollile: koguduste ja vaimulike registreerimine, laste- ja noorsootöö keeld, kirjastustegevuse piiramine, aruandlus, finantskontroll ning usuasjade voliniku ja julgeolekuorganite järelevalve piirasid kiriku tegevust. Sõjajärgsel ja stalinlikul perioodil kaasnesid ka otsesed repressioonid: aastatel 1944–1953 arreteeriti 23 luteriusu õpetajat. Hilisemal nõukogude perioodil muutus surve enamasti administratiivsemaks ja ideoloogilisemaks ning kiriku juhtkond tegutses riiklikult kontrollitud raamides, osaledes muuhulgas nõukogude võimu poolt suunatud rahu- ja välissuhtluses. Kuigi nüüdisaegse EELK põhikiri nimetab kiriku õpetusliku alusena Pühakirja ja Konkordiaraamatusse koondatud luterlikke usutunnistuskirju, kuulub EELK rahvusvaheliselt Luterliku maailmaliidu ja Porvoo kirikuosaduse kaudu laiemasse pluralistlikusse oikumeenilisse kogukonda, kus ei peata tingimata vajalikuks järgida varasemat õpetust, mis võib nüüdisaja arusaamadega vastuollu minna. EELK ei kuulu rangemalt konfessionaalsetesse luterlikesse ühendustesse, mis nõuaksid liikmeskirikutelt selgesõnalist seotust Konkordiaraamatus sisalduva ortodokse luterliku õpetusega. EELK praktikas väljendub pluralistlik õpetuslik tõlgendusruum muuhulgas eklesioloogias, soterioloogias, eshatoloogias ja naiste ordineerimises (alates 1967. aastast). ===Eesti luterlikke vaimulikke=== *[[Jaan Kiivit juunior]] *[[Jaan Kiivit seenior]] *[[Thomas Vaga]] *[[Johan Kõpp]] *[[Toomas Paul]] *[[Andres Põder]] *[[Hugo Bernhard Rahamägi]] *[[Einar Soone]] == Olulisi isikuid== *[[Martin Luther]] *[[Anders Wejryd]] ==Vaata ka== *[[Kolmekümneaastane sõda]] *[[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]] *[[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] *[[Eesti Luterlik Rahuühendus]] *[[Taiwani Luteri Kirik]] ==Välislingid== *Harald Põld / Arne Hiob. [https://eelk.ee/wp-content/uploads/2021/11/Hiob-Pold-loplik.pdf Luterlusest]. [[Kategooria:Luterlus| ]][[Kategooria:16. sajand Euroopas]] ixxywwvr78t0n474glqmdl40vdzc9fe 7161325 7161322 2026-05-26T10:19:43Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7161325 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lutherrose.svg|thumb|Lutheri roos]] '''Luterlus''' on [[läänekristlus|läänekristlik]] [[konfessioon]] ja teoloogiline traditsioon, mis on alguse saanud [[Martin Luther]]i ja teiste reformaatorite tegevusest [[protestantism|protestantliku]] [[reformatsioon]]i ajal. [[Pilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|thumb|Martin Luther (1483–1546). [[Lucas Cranach vanem]]a maal ([[1529]])]] Luterlased ise on oma [[Kirik (institutsioon)|kirikut]] nimetanud ja nimetavad õigupoolest [[evangeelne kirik|evangeelseks]], kristlikuks või [[apostel]]likuks. Nimetus "luterlased" ([[ladina keel]]es ''Lutherani'') pärineb algselt [[katoliiklus|katoliiklastelt]] ([[Johann Eck]] ([[1520]]: "''aduersus Lutheranos, et alios hostes Ecclesiae''" 'luterlaste ja teiste Kiriku vaenlaste vastu'), kes tarvitasid seda selleks, et kuulutada [[protestantism|protestandid]] [[ketserlus|ketseriteks]]. Alles hiljem hakkasid luterlased end ise selle sõnaga nimetama, et eristuda nii katoliiklastest kui ka [[Huldrych Zwingli]] ja [[Johann Calvin|Johann Calvini]] järgijatest. Luterlased peavad end autentse [[kristlus]]e ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks: "Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga." ([[Augsburgi usutunnistus]]) Oma kirikuid ja [[kogudus]]i nimetavad nad '''luterlikeks''', '''luteriusu''', '''evangeelseteks''' või '''evangeelseteks luteriusu''' kirikuteks ja kogudusteks. Rahvusvaheliselt on luterlikud kirikud koondunud mitmesse kirikuosadust või koostööd korraldavasse ühendusse. Kolm tuntumat ülemaailmset luterlikku organisatsiooni on: * [[Luterlik Maailmaliit]], mis asutati 1947. aastal, ühendab 154 liikmeskirikut ning esindab üle 78 miljoni luterliku traditsiooni kuuluva kristlase 99 riigis.<ref>[https://lutheranworld.org/member-churches Member Churches]. The Lutheran World Federation. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Asutajaliige oli [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]. 1963. aastast kuulub sinna ka [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]. * [[Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu]], mis asutati praegusel kujul 1993. aastal, on konfessionaalsete luterlike kirikute ülemaailmne ühendus. 2023. aasta andmetel kuulus sellesse 59 liikmeskirikut enam kui 7,2 miljoni luterlasega.<ref>[https://ilcouncil.org/2023/09/15/ilc-to-celebrate-30th-anniversary-as-a-council/ ILC to celebrate 30th anniversary as a council]. International Lutheran Council, 15. september 2023. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> * [[Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents]], mis asutati 1993. aastal, ühendab konfessionaalseid luterlikke kirikukehi. Organisatsiooni enda andmetel kuulub sellesse 34 kirikukeha.<ref>[https://celc.info/membership/member-churches/ Member Churches]. Confessional Evangelical Lutheran Conference. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> == Ajalooline kujunemine == Luterlus kujunes 16. sajandi reformatsiooni käigus. Selle lähtekohaks peetakse tavaliselt [[Martin Luther]]i 1517. aastal esitatud 95 teesi, mis olid suunatud eeskätt [[indulgents]]ide väärkasutuse pihta, kuid viisid peagi laiemate vaidlusteni meeleparanduse, kirikliku autoriteedi, armu ja õigeksmõistmise üle.<ref>[https://www.britannica.com/event/Ninety-five-Theses Ninety-five Theses]. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Lutheri vaidlus Rooma kirikuvõimuga süvenes 1520. aastatel ning 1521. aasta [[Wormsi riigipäev]]al keeldus ta oma seisukohti tagasi võtmast, kui teda ei veenda tema vigades Pühakirja ja selgete mõistuslike põhjendustega.<ref>Scott H. Hendrix, ''Martin Luther: Visionary Reformer''. Yale University Press, 2015.</ref> Luterliku reformatsiooni õpetuslik ja kiriklik kuju selgines 1520. ja 1530. aastatel. Olulise tähtsusega olid Lutheri katekismused, jumalateenistuse ümberkorraldamine, evangeelse jutluse ja rahvakeelse usuõpetuse levik ning [[Philipp Melanchthon]]i koostatud [[Augsburgi usutunnistus]], mis esitati 1530. aastal [[Augsburgi riigipäev]]al keiser [[Karl V]]-le.<ref>[https://bookofconcord.org/augsburg-confession/ The Augsburg Confession]. Book of Concord. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Augsburgi usutunnistusest kujunes luterliku reformatsiooni keskne usutunnistuslik dokument. 16. sajandi keskpaigaks oli luterlus levinud mitmel Saksa alal ja Põhja-Euroopas. [[Augsburgi usurahu]] 1555. aastal andis [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] õigusliku aluse luterluse ja roomakatoliku usu kooseksisteerimisele ning lubas ilmalikel valitsejatel valida oma territooriumi usutunnistuseks kas luterluse või Rooma usundi.<ref>[https://www.britannica.com/event/Peace-of-Augsburg Peace of Augsburg]. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Samal sajandil kinnistus luterlus eriti [[Saksamaa]] põhja- ja keskosades, [[Taani]]s, [[Norra]]s, [[Rootsi]]s, [[Soome]]s ning Läänemere idakalda aladel. Pärast Lutheri surma 1546. aastal tekkis luterlikes kirikutes mitmeid õpetusalaseid vaidlusi, mis puudutasid muuseas õigeksmõistmist, häid tegusid, tahte vabadust, seaduse kolmandat kasutust, armulauda ja Kristuse isikut. Nende vaidluste lahendamiseks koostati 1577. aastal [[Konkordiavormel]] ning 1580. aastal avaldatud [[Konkordiaraamat]]. Esialgu ilmus see saksa keeles ning 1584. aastal ladina keeles.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Book-of-Concord Book of Concord]. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Konkordiaraamatust kujunes paljude luterlike kirikute usutunnistuslik alus. Nüüdisajal on Konkordiaraamat siduv vaid konfessionaalsete luterlaste jaoks. Kitsamas tähenduses nimetatakse konfessionaalseteks neid luterlikke kirikuid, mis rõhutavad tingimusteta allumist eeskätt [[Piibel|Pühakirjale]] ning luterlikele usutunnistuskirjadele (1580. aasta Konkordiaraamatule). Ülemaailmselt esindavad seda suunda eeskätt [[Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu]], mille liikmeskirikutesse kuulub üle 7,2 miljoni luterlase, ja [[Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents]] (CELC), kuhu kuulub 34 kirikukeha.<ref>[https://ilcouncil.org/2023/09/15/ilc-to-celebrate-30th-anniversary-as-a-council/ ILC to celebrate 30th anniversary as a council]. International Lutheran Council, 15. september 2023. Vaadatud 8. mail 2026.</ref><ref>[https://celc.info/membership/member-churches/ Member Churches]. Confessional Evangelical Lutheran Conference. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> == Usutunnistuslik alus == Luterluse õpetuslikuks aluseks on [[Piibel|Pühakiri]] ning luterlikud usutunnistuskirjad, mis on koondatud [[Konkordiaraamat]]usse. Luterlikus traditsioonis mõistetakse Pühakirja [[Sola scriptura|ainsa ilmeksimatu normina]], mille järgi tuleb hinnata kõiki õpetusi ja õpetajaid. Usutunnistuskirjad ei asu Pühakirja kõrval iseseisva ilmutusallikana, vaid neid peetakse Pühakirja õpetuse õigeks kokkuvõtteks ja seletuseks.<ref>''Konkordiavormel'', Epitoom, „Kokkuvõtlik sisu, reegel ja norm“.</ref> [[Konkordiaraamat]] sisaldab kolme vanakiriklikku usutunnistust ([[Apostlik usutunnistus|apostlik]], [[Nikaia usutunnistus|Nikaia]] ja [[Athanasiose usutunnistus]]), [[Augsburgi usutunnistus]]t, [[Augsburgi usutunnistuse apoloogia]]t, [[Schmalkaldeni artiklid|Schmalkaldeni artikleid]], [[Traktaat paavsti võimust ja primaadist|traktaati paavsti võimust ja esmasusest]], [[Martin Luther]]i [[Väike katekismus|väikest]] ja [[Suur katekismus|suurt katekismust]] ning [[Konkordiavormel]]it.<ref>[https://thebookofconcord.org/ Book of Concord: Index]. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Nende tekstide hulgas on eriline koht Augsburgi usutunnistusel, mis esitati 1530. aastal [[Augsburgi riigipäevad|Augsburgi riigipäeval]] ning millest kujunes luterliku reformatsiooni keskne usutunnistuslik dokument. == Õpetuslik üldiseloomustus == Luterluse õpetuslik kese on arusaam, et inimene mõistetakse Jumala ees õigeks mitte oma tegude, teenete ega vaimuliku suutlikkuse tõttu, vaid üksnes Jumala armust, Kristuse pärast ja usu läbi. [[Augsburgi usutunnistus]]e järgi ei saa inimesed Jumala ees õigeks „oma jõu, teenete või tegude läbi“, vaid nad mõistetakse õigeks Kristuse pärast usu kaudu, kui nad usuvad, et pattude andeksandmine antakse Kristuse lepitustöö tõttu.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', IV artikkel: „Õigeksmõistmisest“.</ref> Selle usu äratamiseks ja kinnitamiseks peab luterlus keskseks [[evangeelium]]i kuulutamist ning [[sakrament]]e: Augsburgi usutunnistuse järgi on evangeeliumi õpetamise ja sakramentide jagamise amet seatud selleks, et inimesed võiksid Jumalalt usu saada, kuna Püha Vaim tegutseb Jumala sõna ja sakramentide kui Jumala seatud vahendite kaudu.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', V artikkel: „Kirikuametist“.</ref> Luterliku kirikukäsituse järgi on kirik pühade kogudus, kus evangeeliumi õigesti õpetatakse ja sakramente õigesti jagatakse. Kiriku tõeliseks ühtsuseks ei peeta vajalikuks kõikjal ühesuguseid inimlikke kombeid või tseremooniaid, vaid üksmeelt evangeeliumi õpetuses ja sakramentide jagamises.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', VII artikkel: „Kirikust“.</ref> Luterlus tunnistab ristimist armuvahendina ning peab õigeks ka laste ristimist.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', IX artikkel: „Ristimisest“.</ref> [[Armulaud|Issanda armulauas]] õpetab luterlus Kristuse ihu ja vere tõelist kohalolu ning jagamist armulaualistele.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', X artikkel: „Issanda söömaajast“.</ref> == Seaduse ja evangeeliumi eristamine == Luterliku teoloogia fundamentaalne tunnusjoon ja peamine hermeneutiline meetod on '''seaduse ja evangeeliumi eristamine''' (ladina keeles ''distinctio legis et evangelii''). Martin Lutheri käsitluses on see oskus „kõrgeim kunst kristluses”, mis eristab luterlikku piiblitõlgendust nii roomakatoliiklusest kui ka teistest protestantlikest suundadest. Ilma selle eristuseta muutub Pühakiri luterliku vaate kohaselt vasturääkivaks kogumiks, kus Jumala arm ja hukkamõist segunevad loogiliselt hoomamatul viisil.<ref name="WaltherLawGospel">C. F. W. Walther, ''The Proper Distinction Between Law and Gospel'' (1897).</ref> === Teoloogiline dialektika === Luterlikus dogmaatikas ei tähista seadus ja evangeelium lihtsalt Piibli eri osi (nt Vana ja Uus Testament), vaid kahte fundamentaalselt erinevat viisi, kuidas Jumal inimest kõnetab ja temaga suhestub: * '''Seadus (''Lex''):''' Jumala püha ja muutumatu tahe, mis nõuab täiuslikku kuulekust nii tegudes kui mõtetes. Seaduse ülesanne on paljastada inimese tegelik seisund Jumala ees – tema täielik patusus ja võimetus end ühegi teo või tahtepingutusega ise päästa (''lex ostendit peccatum''). See on Jumala „võõras töö” (''opus alienum''), mille eesmärk on purustada inimlik uhkus ja eneseõigus, hirmutada südametunnistust ja viia inimene meeleheiteni omaenda suutlikkuse osas.<ref name="ApologyIV">''Augsburgi usutunnistuse apoloogia'', IV artikkel: "Õigeksmõistmisest".</ref> * '''Evangeelium (''Evangelium''):''' Tingimusteta tõotus pattude andeksandmisest, õigusest ja igavesest elust üksnes Kristuses ja üksnes Kristuse töö tõttu. Erinevalt seadusest ei nõua evangeelium inimeselt mitte midagi, vaid kingib talle kõik. See on Jumala „päris töö” (''opus proprium''), mis lohutab seaduse all murdunud südametunnistust ja äratab usu Kristuse lepitustöösse. Luterlikus praktikas tähendab see, et kristlik jutlus peab alati sisaldama mõlemat: seadust, mis paljastab patu, Jumala pühalikkuse ning juhib inimest teadvustama ning tundma enda vaimulikku ja õiguslikku pankrotti ning lootusetust Jumala ees; ja evangeeliumi, mis kuulutab tasuta armu Kristuse Jeesuse lõpetatud töö alusel. Nende kahe segamine – näiteks evangeeliumi esitamine uue reeglite kogumina või seaduse pehmendamine – on luterliku arusaama kohaselt evangeeliumi olemuse rikkumine. <ref name="LutherGalatians">Martin Luther, ''Galaatlaste kirja seletus'' (1535).</ref> Luterliku vaate kohaselt on evangeeliumi olemuslik moondamine ja rikkumine veel selline käsuõpetuse jagamine, mis väidab, et kristlane peaks ja suudab kümmet käsku täielikult täita. Selline õpetus teeb Kristuse lepitussurma tühiseks, kuna see eeldab inimese enda võimekust saavutada pühadus Jumala ees, eitades kristlase püsivat seisundit samaaegselt patuse ja õigena (''simul iustus et peccator''). Seadus jääb ka uskliku jaoks alati süüdistajaks (''lex semper accusat''), mis ei luba tal kunagi toetuda omaenda vagadusele, vaid suunab ta lakkamatult tagasi meeleparanduse ja Kristuse armu juurde.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', VI artikkel: „Uuest kuulekusest“.</ref><ref name="FC-SD-VI" /> === Seaduse kolm kasutusviisi (''triplex usus legis'') === Ehkki luterlus rõhutab, et seadus ei saa inimest õigeks mõista, on sellel kristlikus ühiskonnas ja usuelus kolm funktsiooni, mille õpetuslik sõnastatus tuli esmakordselt [[Philipp Melanchthon|Philipp Melanchtonilt]] ning pandi luterlikus traditsioonis lõplikult kirja [[Konkordiavormel|Konkordiavormelis]] (1577). Luterlusega väga sarnane käsitlus seaduse kolmest kasutuviisist kajastub ka [[Johann Calvin|Johann Calvini]] kirjutistest ning on laiemalt omane ka [[Reformeeritud kristlus|reformeeritud traditsioonile]].<ref>John Calvin, ''Institutes of the Christian Religion'', II.7.6–12, eriti II.7.12.</ref><ref>Mary L. Potter, „The Whole Office of the Law in the Theology of John Calvin”, ''Journal of Law and Religion'', 3/1, 1985, lk 117–139.</ref><ref>''Westminster Confession of Faith'', XIX.5–7.</ref><ref>''Heidelberg Catechism'', küsimused ja vastused 86–91 ning 92–115.</ref> Konkordias sõnastatud kolm kasutust on järgnevad: # '''Esimene kasutus:''' Seadus kui ohjeldaja (''usus politicus''), mis hoiab ühiskonnas korda ja takistab kurjust väliselt, rakendudes kõigile inimestele sõltumata nende usust. # '''Teine kasutus (teoloogiline):''' Seaduse peamine ja vaimulikult otsustav ülesanne – seadus kui peegel (''speculum''), mis näitab inimesele tema pattu/patusust, Jumala pühalikkust ja tekitab vajaduse lepitaja ja lunastaja järele, kui inimene mõistab enda suutmatust rahuldada Jumala nõuet täiuslikkuses ja patutuses. # '''Kolmas kasutus (didaktiline):''' Seadus kui juhis (''usus didacticus''), mis õpetab uuestisündinud kristlasele, millised teod on Jumalale meelepärased. See funktsioon on luterluses olnud ajalooliselt pingete allikaks (vrdl [[Philipp Melanchthon|Philipp Melanchthoni]] ja [[Matthias Flacius|Matthias Flaciuse]] vaidlused), kuid konkordiavormel kinnitas selle vajalikkust kristlase elus, rõhutades samas, et ka kolmandas kasutuses ei ole seadusel võimet inimest elustada.<ref name="FC-SD-VI">''Konkordiavormel'', ''Solida Declaratio'' ehk põhjalik seletus, VI artikkel: „Seaduse kolmandast kasutusest“.</ref> {| class="wikitable" style="margin: 1em auto;" |+ Seaduse ja evangeeliumi funktsionaalne eristus ! Aspekt !! Seadus (''Lex'') !! Evangeelium (''Evangelium'') |- | '''Jumala kõneviis''' || Käsk: „Sina pead!” || Tõotus: „Mina kingin!” |- | '''Inimese roll''' || Passiivne (kuulab nõuet) ja aktiivne (püüab täita) || Puhtalt vastuvõttev (usk) |- | '''Emotsionaalne mõju''' || Hirm, meeleheide, süü || Rahu, rõõm, lohutus |- | '''Kristuse roll''' || Kohtunik ja standard || Päästja ja asendaja |- | '''Tulemus''' || Surm ja hukkamõist || Elu ja õigeksmõistmine |} Luterliku identiteedi seisukohalt on seaduse ja evangeeliumi õige eristamine ülim teoloogiline tarkus. Kui seadus ja evangeelium ajatakse sassi või segatakse kokku, kaob luterlikus vaates kristluse olemus: evangeelium muutub uueks seaduseks (moralism) ja seadus kaotab oma teravuse, muutudes tühjaks nõuandeks, mis ei suuda inimest enam tõelisele meeleparandusele juhtida. ==Luterlus Eestis== {{Vaata|Evangeelne kirik Eestis}}, ''[[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]'', ''[[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]'' [[File:Esimese luteriusu- jutlustaja vastuvõtt rae poolt Tallinnas.jpg|thumb|Esimese luteri usu jutlustaja [[Johann Lange (superintendent)|Johann Lange]] vastuvõtt rae poolt Tallinnas (Theodor Albert Sprengel, 1869)]] [[Reformatsioon]]i tulemusena moodustunud usutunnistused jaotasid läänekristliku Euroopa neljaks suuremaks osaks: [[rooma-katoliku kirik|roomakatoliiklikuks]], luterlikuks, [[kalvinism|kalvinistlikuks]] ja [[anglikaani kirik]]uruumiks. Luterlik kirik kujunes Eesti suurimaks [[konfessioon]]iks peale [[reformatsioon]]i jõudmist maale 16. sajandi 20. aastatel ning luterlikud kogudused tekkisid Eestis reformatsiooni käigus katoliiklikest kogudustest aastatel [[1523]]–[[1532]]. Luterlik ruum hõlmas [[varauusaeg|varauusajal]] osa Saksa aladest, samuti [[Taani]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]] ning [[Kuramaa]], lõplikult ka alates [[Rootsi aeg|Rootsi võimu]] kehtestamisest ka [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]]. Reformatsiooni käigus tekkinud eestikeelse usuõpetuse vajadustest lähtudes koostati esmased [[Tallinna Niguliste kirik]]u õpetaja [[Simon Wanradt]]i ja [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u õpetaja [[Johann Koell]]i tõlgitud eestikeelne [[Wanradti ja Koelli katekismus]] 1535. aastal ja [[Tartu Jaani kogudus]]e [[kaplan]]i [[Franz Witte]] tõlgitud [[Lutheri katekismus]], mis trükiti [[Lübeck]]is kas 1553. või 1554. aastal. Roomakatoliiklusega tehti Eestis lõpparved Rootsi ülemvõimu poolt [[1561]]. aastal, [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Luterluse ainumonopol oli Rootsis kinnitatud Uppsalas aga juba [[16. veebruar]]il 1593 ja seda positsiooni tugevdati 1595. aastal 21. oktoobri otsustega, milles keelati igasugune luterlusest kõrvalekaldumine. Pärast Reformatsiooni jäi luterlus valdavaks kristlikuks konfessiooniks Eestis geograafilistes piirides. Nõukogude okupatsiooni ajal allutati EELK riiklikule kontrollile: koguduste ja vaimulike registreerimine, laste- ja noorsootöö keeld, kirjastustegevuse piiramine, aruandlus, finantskontroll ning usuasjade voliniku ja julgeolekuorganite järelevalve piirasid kiriku tegevust. Sõjajärgsel ja stalinlikul perioodil kaasnesid ka otsesed repressioonid: aastatel 1944–1953 arreteeriti 23 luteriusu õpetajat. Hilisemal nõukogude perioodil muutus surve enamasti administratiivsemaks ja ideoloogilisemaks ning kiriku juhtkond tegutses riiklikult kontrollitud raamides, osaledes muuhulgas nõukogude võimu poolt suunatud rahu- ja välissuhtluses. Kuigi nüüdisaegse EELK põhikiri nimetab kiriku õpetusliku alusena Pühakirja ja Konkordiaraamatusse koondatud luterlikke usutunnistuskirju, kuulub EELK rahvusvaheliselt Luterliku maailmaliidu ja Porvoo kirikuosaduse kaudu laiemasse pluralistlikusse oikumeenilisse kogukonda, kus ei peata tingimata vajalikuks järgida varasemat õpetust, mis võib nüüdisaja arusaamadega vastuollu minna. EELK ei kuulu rangemalt konfessionaalsetesse luterlikesse ühendustesse, mis nõuaksid liikmeskirikutelt selgesõnalist seotust Konkordiaraamatus sisalduva ortodokse luterliku õpetusega. EELK praktikas väljendub pluralistlik õpetuslik tõlgendusruum muuhulgas eklesioloogias, soterioloogias, eshatoloogias ja naiste ordineerimises (alates 1967. aastast). ===Eesti luterlikke vaimulikke=== *[[Jaan Kiivit juunior]] *[[Jaan Kiivit seenior]] *[[Thomas Vaga]] *[[Johan Kõpp]] *[[Toomas Paul]] *[[Andres Põder]] *[[Hugo Bernhard Rahamägi]] *[[Einar Soone]] == Olulisi isikuid== *[[Martin Luther]] *[[Anders Wejryd]] ==Vaata ka== *[[Kolmekümneaastane sõda]] *[[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]] *[[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] *[[Eesti Luterlik Rahuühendus]] *[[Taiwani Luteri Kirik]] ==Välislingid== *Harald Põld / Arne Hiob. [https://eelk.ee/wp-content/uploads/2021/11/Hiob-Pold-loplik.pdf Luterlusest]. [[Kategooria:Luterlus| ]][[Kategooria:16. sajand Euroopas]] a8yt98uuayysv6tj0cdloznhqtx7jsq 7161330 7161325 2026-05-26T10:23:24Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7161330 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lutherrose.svg|thumb|Lutheri roos]] '''Luterlus''' on [[läänekristlus|läänekristlik]] [[konfessioon]] ja teoloogiline traditsioon, mis on alguse saanud [[Martin Luther]]i ja teiste reformaatorite tegevusest [[protestantism|protestantliku]] [[reformatsioon]]i ajal. [[Pilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|thumb|Martin Luther (1483–1546). [[Lucas Cranach vanem]]a maal ([[1529]])]] Luterlased ise on oma [[Kirik (institutsioon)|kirikut]] nimetanud ja nimetavad õigupoolest [[evangeelne kirik|evangeelseks]], kristlikuks või [[apostel]]likuks. Nimetus "luterlased" ([[ladina keel]]es ''Lutherani'') pärineb algselt [[katoliiklus|katoliiklastelt]] ([[Johann Eck]] ([[1520]]: "''aduersus Lutheranos, et alios hostes Ecclesiae''" 'luterlaste ja teiste Kiriku vaenlaste vastu'), kes tarvitasid seda selleks, et kuulutada [[protestantism|protestandid]] [[ketserlus|ketseriteks]]. Alles hiljem hakkasid luterlased end ise selle sõnaga nimetama, et eristuda nii katoliiklastest kui ka [[Huldrych Zwingli]] ja [[Johann Calvin|Johann Calvini]] järgijatest. Luterlased peavad end autentse [[kristlus]]e ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks: "Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga." ([[Augsburgi usutunnistus]]) Oma kirikuid ja [[kogudus]]i nimetavad nad '''luterlikeks''', '''luteriusu''', '''evangeelseteks''' või '''evangeelseteks luteriusu''' kirikuteks ja kogudusteks. Rahvusvaheliselt on luterlikud kirikud koondunud mitmesse kirikuosadust või koostööd korraldavasse ühendusse. Kolm tuntumat ülemaailmset luterlikku organisatsiooni on: * [[Luterlik Maailmaliit]], mis asutati 1947. aastal, ühendab 154 liikmeskirikut ning esindab üle 78 miljoni luterliku traditsiooni kuuluva kristlase 99 riigis.<ref>[https://lutheranworld.org/member-churches Member Churches]. The Lutheran World Federation. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Asutajaliige oli [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]. 1963. aastast kuulub sinna ka [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]. * [[Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu]], mis asutati praegusel kujul 1993. aastal, on konfessionaalsete luterlike kirikute ülemaailmne ühendus. 2023. aasta andmetel kuulus sellesse 59 liikmeskirikut enam kui 7,2 miljoni luterlasega.<ref>[https://ilcouncil.org/2023/09/15/ilc-to-celebrate-30th-anniversary-as-a-council/ ILC to celebrate 30th anniversary as a council]. International Lutheran Council, 15. september 2023. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> * [[Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents]], mis asutati 1993. aastal, ühendab konfessionaalseid luterlikke kirikukehi. Organisatsiooni enda andmetel kuulub sellesse 34 kirikukeha.<ref>[https://celc.info/membership/member-churches/ Member Churches]. Confessional Evangelical Lutheran Conference. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> == Ajalooline kujunemine == Luterlus kujunes 16. sajandi reformatsiooni käigus. Selle lähtekohaks peetakse tavaliselt [[Martin Luther]]i 1517. aastal esitatud 95 teesi, mis olid suunatud eeskätt [[indulgents]]ide väärkasutuse pihta, kuid viisid peagi laiemate vaidlusteni meeleparanduse, kirikliku autoriteedi, armu ja õigeksmõistmise üle.<ref>[https://www.britannica.com/event/Ninety-five-Theses Ninety-five Theses]. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Lutheri vaidlus Rooma kirikuvõimuga süvenes 1520. aastatel ning 1521. aasta [[Wormsi riigipäev]]al keeldus ta oma seisukohti tagasi võtmast, kui teda ei veenda tema vigades Pühakirja ja selgete mõistuslike põhjendustega.<ref>Scott H. Hendrix, ''Martin Luther: Visionary Reformer''. Yale University Press, 2015.</ref> Luterliku reformatsiooni õpetuslik ja kiriklik kuju selgines 1520. ja 1530. aastatel. Olulise tähtsusega olid Lutheri katekismused, jumalateenistuse ümberkorraldamine, evangeelse jutluse ja rahvakeelse usuõpetuse levik ning [[Philipp Melanchthon]]i koostatud [[Augsburgi usutunnistus]], mis esitati 1530. aastal [[Augsburgi riigipäev]]al keiser [[Karl V]]-le.<ref>[https://bookofconcord.org/augsburg-confession/ The Augsburg Confession]. Book of Concord. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Augsburgi usutunnistusest kujunes luterliku reformatsiooni keskne usutunnistuslik dokument. 16. sajandi keskpaigaks oli luterlus levinud mitmel Saksa alal ja Põhja-Euroopas. [[Augsburgi usurahu]] 1555. aastal andis [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] õigusliku aluse luterluse ja roomakatoliku usu kooseksisteerimisele ning lubas ilmalikel valitsejatel valida oma territooriumi usutunnistuseks kas luterluse või Rooma usundi.<ref>[https://www.britannica.com/event/Peace-of-Augsburg Peace of Augsburg]. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Samal sajandil kinnistus luterlus eriti [[Saksamaa]] põhja- ja keskosades, [[Taani]]s, [[Norra]]s, [[Rootsi]]s, [[Soome]]s ning Läänemere idakalda aladel. Pärast Lutheri surma 1546. aastal tekkis luterlikes kirikutes mitmeid õpetusalaseid vaidlusi, mis puudutasid muuseas õigeksmõistmist, häid tegusid, tahte vabadust, seaduse kolmandat kasutust, armulauda ja Kristuse isikut. Nende vaidluste lahendamiseks koostati 1577. aastal [[Konkordiavormel]] ning 1580. aastal avaldatud [[Konkordiaraamat]]. Esialgu ilmus see saksa keeles ning 1584. aastal ladina keeles.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Book-of-Concord Book of Concord]. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Konkordiaraamatust kujunes paljude luterlike kirikute usutunnistuslik alus. Nüüdisajal on Konkordiaraamat siduv vaid konfessionaalsete luterlaste jaoks. Kitsamas tähenduses nimetatakse konfessionaalseteks neid luterlikke kirikuid, mis rõhutavad tingimusteta allumist eeskätt [[Piibel|Pühakirjale]] ning luterlikele usutunnistuskirjadele (1580. aasta Konkordiaraamatule). Ülemaailmselt esindavad seda suunda eeskätt [[Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu]], mille liikmeskirikutesse kuulub üle 7,2 miljoni luterlase, ja [[Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents]] (CELC), kuhu kuulub 34 kirikukeha.<ref>[https://ilcouncil.org/2023/09/15/ilc-to-celebrate-30th-anniversary-as-a-council/ ILC to celebrate 30th anniversary as a council]. International Lutheran Council, 15. september 2023. Vaadatud 8. mail 2026.</ref><ref>[https://celc.info/membership/member-churches/ Member Churches]. Confessional Evangelical Lutheran Conference. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> == Usutunnistuslik alus == Luterluse õpetuslikuks aluseks on [[Piibel|Pühakiri]] ning luterlikud usutunnistuskirjad, mis on koondatud [[Konkordiaraamat]]usse. Luterlikus traditsioonis mõistetakse Pühakirja [[Sola scriptura|ainsa ilmeksimatu normina]], mille järgi tuleb hinnata kõiki õpetusi ja õpetajaid. Usutunnistuskirjad ei asu Pühakirja kõrval iseseisva ilmutusallikana, vaid neid peetakse Pühakirja õpetuse õigeks kokkuvõtteks ja seletuseks.<ref>''Konkordiavormel'', Epitoom, „Kokkuvõtlik sisu, reegel ja norm“.</ref> [[Konkordiaraamat]] sisaldab kolme vanakiriklikku usutunnistust ([[Apostlik usutunnistus|apostlik]], [[Nikaia usutunnistus|Nikaia]] ja [[Athanasiose usutunnistus]]), [[Augsburgi usutunnistus]]t, [[Augsburgi usutunnistuse apoloogia]]t, [[Schmalkaldeni artiklid|Schmalkaldeni artikleid]], [[Traktaat paavsti võimust ja primaadist|traktaati paavsti võimust ja esmasusest]], [[Martin Luther]]i [[Väike katekismus|väikest]] ja [[Suur katekismus|suurt katekismust]] ning [[Konkordiavormel]]it.<ref>[https://thebookofconcord.org/ Book of Concord: Index]. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Nende tekstide hulgas on eriline koht Augsburgi usutunnistusel, mis esitati 1530. aastal [[Augsburgi riigipäevad|Augsburgi riigipäeval]] ning millest kujunes luterliku reformatsiooni keskne usutunnistuslik dokument. == Õpetuslik üldiseloomustus == Luterluse õpetuslik kese on arusaam, et inimene mõistetakse Jumala ees õigeks mitte oma tegude, teenete ega vaimuliku suutlikkuse tõttu, vaid üksnes Jumala armust, Kristuse pärast ja usu läbi. [[Augsburgi usutunnistus]]e järgi ei saa inimesed Jumala ees õigeks „oma jõu, teenete või tegude läbi“, vaid nad mõistetakse õigeks Kristuse pärast usu kaudu, kui nad usuvad, et pattude andeksandmine antakse Kristuse lepitustöö tõttu.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', IV artikkel: „Õigeksmõistmisest“.</ref> Selle usu äratamiseks ja kinnitamiseks peab luterlus keskseks [[evangeelium]]i kuulutamist ning [[sakrament]]e: Augsburgi usutunnistuse järgi on evangeeliumi õpetamise ja sakramentide jagamise amet seatud selleks, et inimesed võiksid Jumalalt usu saada, kuna Püha Vaim tegutseb Jumala sõna ja sakramentide kui Jumala seatud vahendite kaudu.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', V artikkel: „Kirikuametist“.</ref> Luterliku kirikukäsituse järgi on kirik pühade kogudus, kus evangeeliumi õigesti õpetatakse ja sakramente õigesti jagatakse. Kiriku tõeliseks ühtsuseks ei peeta vajalikuks kõikjal ühesuguseid inimlikke kombeid või tseremooniaid, vaid üksmeelt evangeeliumi õpetuses ja sakramentide jagamises.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', VII artikkel: „Kirikust“.</ref> Luterlus tunnistab ristimist armuvahendina ning peab õigeks ka laste ristimist.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', IX artikkel: „Ristimisest“.</ref> [[Armulaud|Issanda armulauas]] õpetab luterlus Kristuse ihu ja vere tõelist kohalolu ning jagamist armulaualistele.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', X artikkel: „Issanda söömaajast“.</ref> == Seaduse ja evangeeliumi eristamine == Luterliku teoloogia fundamentaalne tunnusjoon ja peamine hermeneutiline meetod on '''seaduse ja evangeeliumi eristamine''' (ladina keeles ''distinctio legis et evangelii''). Martin Lutheri käsitluses on see oskus „kõrgeim kunst kristluses”, mis eristab luterlikku piiblitõlgendust nii roomakatoliiklusest kui ka teistest protestantlikest suundadest. Ilma selle eristuseta muutub Pühakiri luterliku vaate kohaselt vasturääkivaks kogumiks, kus Jumala arm ja hukkamõist segunevad loogiliselt hoomamatul viisil.<ref name="WaltherLawGospel">C. F. W. Walther, ''The Proper Distinction Between Law and Gospel'' (1897).</ref> === Teoloogiline dialektika === Luterlikus dogmaatikas ei tähista seadus ja evangeelium lihtsalt Piibli eri osi (nt Vana ja Uus Testament), vaid kahte fundamentaalselt erinevat viisi, kuidas Jumal inimest kõnetab ja temaga suhestub: * '''Seadus (''Lex''):''' Jumala püha ja muutumatu tahe, mis nõuab täiuslikku kuulekust nii tegudes kui mõtetes. Seaduse ülesanne on paljastada inimese tegelik seisund Jumala ees – tema täielik patusus ja võimetus end ühegi teo või tahtepingutusega ise päästa (''lex ostendit peccatum''). See on Jumala „võõras töö” (''opus alienum''), mille eesmärk on purustada inimlik uhkus ja eneseõigus, hirmutada südametunnistust ja viia inimene meeleheiteni omaenda suutlikkuse osas.<ref name="ApologyIV">''Augsburgi usutunnistuse apoloogia'', IV artikkel: "Õigeksmõistmisest".</ref> * '''Evangeelium (''Evangelium''):''' Tingimusteta tõotus pattude andeksandmisest, õigusest ja igavesest elust üksnes Kristuses ja üksnes Kristuse töö tõttu. Erinevalt seadusest ei nõua evangeelium inimeselt mitte midagi, vaid kingib talle kõik. See on Jumala „päris töö” (''opus proprium''), mis lohutab seaduse all murdunud südametunnistust ja äratab usu Kristuse lepitustöösse. Luterlikus praktikas tähendab see, et kristlik jutlus peab alati sisaldama mõlemat: seadust, mis paljastab patu, Jumala pühalikkuse ning juhib inimest teadvustama ning tundma enda vaimulikku ja õiguslikku pankrotti ning lootusetust Jumala ees; ja evangeeliumi, mis kuulutab tasuta armu [[Jeesus|Kristuse Jeesuse]] lõpetatud töö alusel ning tema (Jeesuse) kaudu. Nende kahe segamine – näiteks evangeeliumi esitamine uue reeglite kogumina või seaduse pehmendamine – on luterliku arusaama kohaselt evangeeliumi olemuse rikkumine.<ref name="LutherGalatians">Martin Luther, ''Galaatlaste kirja seletus'' (1535).</ref> Luterliku vaate kohaselt on evangeeliumi olemuslik moonutamine ja rikkumine veel selline käsuõpetuse jagamine, mis väidab, et kristlane peaks ja suudab kümmet käsku täielikult täita. Selline õpetus teeb Kristuse lepitussurma tühiseks, kuna see eeldab inimese enda võimekust saavutada pühadus Jumala ees, eitades kristlase püsivat seisundit samaaegselt patuse ja õigena (''simul iustus et peccator''). Luterluses jääb seadus ka uskliku jaoks alati süüdistajaks (''lex semper accusat''), mis ei luba tal kunagi toetuda omaenda vagadusele ja saavutustele, vaid suunab ta lakkamatult tagasi meeleparanduse ja Kristuse armu juurde.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', VI artikkel: „Uuest kuulekusest“.</ref><ref name="FC-SD-VI" /> === Seaduse kolm kasutusviisi (''triplex usus legis'') === Ehkki luterlus rõhutab, et seadus ei saa inimest õigeks mõista, on sellel kristlikus ühiskonnas ja usuelus kolm funktsiooni, mille õpetuslik sõnastatus tuli esmakordselt [[Philipp Melanchthon|Philipp Melanchtonilt]] ning pandi luterlikus traditsioonis lõplikult kirja [[Konkordiavormel|Konkordiavormelis]] (1577). Luterlusega väga sarnane käsitlus seaduse kolmest kasutuviisist kajastub ka [[Johann Calvin|Johann Calvini]] kirjutistest ning on laiemalt omane ka [[Reformeeritud kristlus|reformeeritud traditsioonile]].<ref>John Calvin, ''Institutes of the Christian Religion'', II.7.6–12, eriti II.7.12.</ref><ref>Mary L. Potter, „The Whole Office of the Law in the Theology of John Calvin”, ''Journal of Law and Religion'', 3/1, 1985, lk 117–139.</ref><ref>''Westminster Confession of Faith'', XIX.5–7.</ref><ref>''Heidelberg Catechism'', küsimused ja vastused 86–91 ning 92–115.</ref> Konkordias sõnastatud kolm kasutust on järgnevad: # '''Esimene kasutus:''' Seadus kui ohjeldaja (''usus politicus''), mis hoiab ühiskonnas korda ja takistab kurjust väliselt, rakendudes kõigile inimestele sõltumata nende usust. # '''Teine kasutus (teoloogiline):''' Seaduse peamine ja vaimulikult otsustav ülesanne – seadus kui peegel (''speculum''), mis näitab inimesele tema pattu/patusust, Jumala pühalikkust ja tekitab vajaduse lepitaja ja lunastaja järele, kui inimene mõistab enda suutmatust rahuldada Jumala nõuet täiuslikkuses ja patutuses. # '''Kolmas kasutus (didaktiline):''' Seadus kui juhis (''usus didacticus''), mis õpetab uuestisündinud kristlasele, millised teod on Jumalale meelepärased. See funktsioon on luterluses olnud ajalooliselt pingete allikaks (vrdl [[Philipp Melanchthon|Philipp Melanchthoni]] ja [[Matthias Flacius|Matthias Flaciuse]] vaidlused), kuid konkordiavormel kinnitas selle vajalikkust kristlase elus, rõhutades samas, et ka kolmandas kasutuses ei ole seadusel võimet inimest elustada.<ref name="FC-SD-VI">''Konkordiavormel'', ''Solida Declaratio'' ehk põhjalik seletus, VI artikkel: „Seaduse kolmandast kasutusest“.</ref> {| class="wikitable" style="margin: 1em auto;" |+ Seaduse ja evangeeliumi funktsionaalne eristus ! Aspekt !! Seadus (''Lex'') !! Evangeelium (''Evangelium'') |- | '''Jumala kõneviis''' || Käsk: „Sina pead!” || Tõotus: „Mina kingin!” |- | '''Inimese roll''' || Passiivne (kuulab nõuet) ja aktiivne (püüab täita) || Puhtalt vastuvõttev (usk) |- | '''Emotsionaalne mõju''' || Hirm, meeleheide, süü || Rahu, rõõm, lohutus |- | '''Kristuse roll''' || Kohtunik ja standard || Päästja ja asendaja |- | '''Tulemus''' || Surm ja hukkamõist || Elu ja õigeksmõistmine |} Luterliku identiteedi seisukohalt on seaduse ja evangeeliumi õige eristamine ülim teoloogiline tarkus. Kui seadus ja evangeelium ajatakse sassi või segatakse kokku, kaob luterlikus vaates kristluse olemus: evangeelium muutub uueks seaduseks (moralism) ja seadus kaotab oma teravuse, muutudes tühjaks nõuandeks, mis ei suuda inimest enam tõelisele meeleparandusele juhtida. ==Luterlus Eestis== {{Vaata|Evangeelne kirik Eestis}}, ''[[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]'', ''[[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]'' [[File:Esimese luteriusu- jutlustaja vastuvõtt rae poolt Tallinnas.jpg|thumb|Esimese luteri usu jutlustaja [[Johann Lange (superintendent)|Johann Lange]] vastuvõtt rae poolt Tallinnas (Theodor Albert Sprengel, 1869)]] [[Reformatsioon]]i tulemusena moodustunud usutunnistused jaotasid läänekristliku Euroopa neljaks suuremaks osaks: [[rooma-katoliku kirik|roomakatoliiklikuks]], luterlikuks, [[kalvinism|kalvinistlikuks]] ja [[anglikaani kirik]]uruumiks. Luterlik kirik kujunes Eesti suurimaks [[konfessioon]]iks peale [[reformatsioon]]i jõudmist maale 16. sajandi 20. aastatel ning luterlikud kogudused tekkisid Eestis reformatsiooni käigus katoliiklikest kogudustest aastatel [[1523]]–[[1532]]. Luterlik ruum hõlmas [[varauusaeg|varauusajal]] osa Saksa aladest, samuti [[Taani]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]] ning [[Kuramaa]], lõplikult ka alates [[Rootsi aeg|Rootsi võimu]] kehtestamisest ka [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]]. Reformatsiooni käigus tekkinud eestikeelse usuõpetuse vajadustest lähtudes koostati esmased [[Tallinna Niguliste kirik]]u õpetaja [[Simon Wanradt]]i ja [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u õpetaja [[Johann Koell]]i tõlgitud eestikeelne [[Wanradti ja Koelli katekismus]] 1535. aastal ja [[Tartu Jaani kogudus]]e [[kaplan]]i [[Franz Witte]] tõlgitud [[Lutheri katekismus]], mis trükiti [[Lübeck]]is kas 1553. või 1554. aastal. Roomakatoliiklusega tehti Eestis lõpparved Rootsi ülemvõimu poolt [[1561]]. aastal, [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Luterluse ainumonopol oli Rootsis kinnitatud Uppsalas aga juba [[16. veebruar]]il 1593 ja seda positsiooni tugevdati 1595. aastal 21. oktoobri otsustega, milles keelati igasugune luterlusest kõrvalekaldumine. Pärast Reformatsiooni jäi luterlus valdavaks kristlikuks konfessiooniks Eestis geograafilistes piirides. Nõukogude okupatsiooni ajal allutati EELK riiklikule kontrollile: koguduste ja vaimulike registreerimine, laste- ja noorsootöö keeld, kirjastustegevuse piiramine, aruandlus, finantskontroll ning usuasjade voliniku ja julgeolekuorganite järelevalve piirasid kiriku tegevust. Sõjajärgsel ja stalinlikul perioodil kaasnesid ka otsesed repressioonid: aastatel 1944–1953 arreteeriti 23 luteriusu õpetajat. Hilisemal nõukogude perioodil muutus surve enamasti administratiivsemaks ja ideoloogilisemaks ning kiriku juhtkond tegutses riiklikult kontrollitud raamides, osaledes muuhulgas nõukogude võimu poolt suunatud rahu- ja välissuhtluses. Kuigi nüüdisaegse EELK põhikiri nimetab kiriku õpetusliku alusena Pühakirja ja Konkordiaraamatusse koondatud luterlikke usutunnistuskirju, kuulub EELK rahvusvaheliselt Luterliku maailmaliidu ja Porvoo kirikuosaduse kaudu laiemasse pluralistlikusse oikumeenilisse kogukonda, kus ei peata tingimata vajalikuks järgida varasemat õpetust, mis võib nüüdisaja arusaamadega vastuollu minna. EELK ei kuulu rangemalt konfessionaalsetesse luterlikesse ühendustesse, mis nõuaksid liikmeskirikutelt selgesõnalist seotust Konkordiaraamatus sisalduva ortodokse luterliku õpetusega. EELK praktikas väljendub pluralistlik õpetuslik tõlgendusruum muuhulgas eklesioloogias, soterioloogias, eshatoloogias ja naiste ordineerimises (alates 1967. aastast). ===Eesti luterlikke vaimulikke=== *[[Jaan Kiivit juunior]] *[[Jaan Kiivit seenior]] *[[Thomas Vaga]] *[[Johan Kõpp]] *[[Toomas Paul]] *[[Andres Põder]] *[[Hugo Bernhard Rahamägi]] *[[Einar Soone]] == Olulisi isikuid== *[[Martin Luther]] *[[Anders Wejryd]] ==Vaata ka== *[[Kolmekümneaastane sõda]] *[[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]] *[[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] *[[Eesti Luterlik Rahuühendus]] *[[Taiwani Luteri Kirik]] ==Välislingid== *Harald Põld / Arne Hiob. [https://eelk.ee/wp-content/uploads/2021/11/Hiob-Pold-loplik.pdf Luterlusest]. [[Kategooria:Luterlus| ]][[Kategooria:16. sajand Euroopas]] i3vsxphly2qf5z7cmvxpnvmhchmybt7 7161343 7161330 2026-05-26T10:31:31Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7161343 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lutherrose.svg|thumb|Lutheri roos]] '''Luterlus''' on [[läänekristlus|läänekristlik]] [[konfessioon]] ja teoloogiline traditsioon, mis on alguse saanud [[Martin Luther]]i ja teiste reformaatorite tegevusest [[protestantism|protestantliku]] [[reformatsioon]]i ajal. [[Pilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|thumb|Martin Luther (1483–1546). [[Lucas Cranach vanem]]a maal ([[1529]])]] Luterlased ise on oma [[Kirik (institutsioon)|kirikut]] nimetanud ja nimetavad õigupoolest [[evangeelne kirik|evangeelseks]], kristlikuks või [[apostel]]likuks. Nimetus "luterlased" ([[ladina keel]]es ''Lutherani'') pärineb algselt [[katoliiklus|katoliiklastelt]] ([[Johann Eck]] ([[1520]]: "''aduersus Lutheranos, et alios hostes Ecclesiae''" 'luterlaste ja teiste Kiriku vaenlaste vastu'), kes tarvitasid seda selleks, et kuulutada [[protestantism|protestandid]] [[ketserlus|ketseriteks]]. Alles hiljem hakkasid luterlased end ise selle sõnaga nimetama, et eristuda nii katoliiklastest kui ka [[Huldrych Zwingli]] ja [[Johann Calvin|Johann Calvini]] järgijatest. Luterlased peavad end autentse [[kristlus]]e ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks: "Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga." ([[Augsburgi usutunnistus]]) Oma kirikuid ja [[kogudus]]i nimetavad nad '''luterlikeks''', '''luteriusu''', '''evangeelseteks''' või '''evangeelseteks luteriusu''' kirikuteks ja kogudusteks. Rahvusvaheliselt on luterlikud kirikud koondunud mitmesse kirikuosadust või koostööd korraldavasse ühendusse. Kolm tuntumat ülemaailmset luterlikku organisatsiooni on: * [[Luterlik Maailmaliit]], mis asutati 1947. aastal, ühendab 154 liikmeskirikut ning esindab üle 78 miljoni luterliku traditsiooni kuuluva kristlase 99 riigis.<ref>[https://lutheranworld.org/member-churches Member Churches]. The Lutheran World Federation. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Asutajaliige oli [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]. 1963. aastast kuulub sinna ka [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]. * [[Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu]], mis asutati praegusel kujul 1993. aastal, on konfessionaalsete luterlike kirikute ülemaailmne ühendus. 2023. aasta andmetel kuulus sellesse 59 liikmeskirikut enam kui 7,2 miljoni luterlasega.<ref>[https://ilcouncil.org/2023/09/15/ilc-to-celebrate-30th-anniversary-as-a-council/ ILC to celebrate 30th anniversary as a council]. International Lutheran Council, 15. september 2023. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> * [[Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents]], mis asutati 1993. aastal, ühendab konfessionaalseid luterlikke kirikukehi. Organisatsiooni enda andmetel kuulub sellesse 34 kirikukeha.<ref>[https://celc.info/membership/member-churches/ Member Churches]. Confessional Evangelical Lutheran Conference. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> == Ajalooline kujunemine == Luterlus kujunes 16. sajandi reformatsiooni käigus. Selle lähtekohaks peetakse tavaliselt [[Martin Luther]]i 1517. aastal esitatud 95 teesi, mis olid suunatud eeskätt [[indulgents]]ide väärkasutuse pihta, kuid viisid peagi laiemate vaidlusteni meeleparanduse, kirikliku autoriteedi, armu ja [[Õigeksmõistmine (teoloogias)|õigeksmõistmise]] üle.<ref>[https://www.britannica.com/event/Ninety-five-Theses Ninety-five Theses]. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Lutheri vaidlus Rooma kirikuvõimuga süvenes 1520. aastatel ning 1521. aasta [[Wormsi riigipäev]]al keeldus ta oma seisukohti tagasi võtmast, kui teda ei veenda tema vigades Pühakirja ja selgete mõistuslike põhjendustega.<ref>Scott H. Hendrix, ''Martin Luther: Visionary Reformer''. Yale University Press, 2015.</ref> Luterliku reformatsiooni õpetuslik ja kiriklik kuju selgines 1520. ja 1530. aastatel. Olulise tähtsusega olid Lutheri katekismused, jumalateenistuse ümberkorraldamine, evangeelse jutluse ja rahvakeelse usuõpetuse levik ning [[Philipp Melanchthon]]i koostatud [[Augsburgi usutunnistus]], mis esitati 1530. aastal [[Augsburgi riigipäev]]al keiser [[Karl V]]-le.<ref>[https://bookofconcord.org/augsburg-confession/ The Augsburg Confession]. Book of Concord. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Augsburgi usutunnistusest kujunes luterliku reformatsiooni keskne usutunnistuslik dokument. 16. sajandi keskpaigaks oli luterlus levinud mitmel Saksa alal ja Põhja-Euroopas. [[Augsburgi usurahu]] 1555. aastal andis [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] õigusliku aluse luterluse ja roomakatoliku usu kooseksisteerimisele ning lubas ilmalikel valitsejatel valida oma territooriumi usutunnistuseks kas luterluse või Rooma usundi.<ref>[https://www.britannica.com/event/Peace-of-Augsburg Peace of Augsburg]. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Samal sajandil kinnistus luterlus eriti [[Saksamaa]] põhja- ja keskosades, [[Taani]]s, [[Norra]]s, [[Rootsi]]s, [[Soome]]s ning Läänemere idakalda aladel. Pärast Lutheri surma 1546. aastal tekkis luterlikes kirikutes mitmeid õpetusalaseid vaidlusi, mis puudutasid muuseas [[Õigeksmõistmine (teoloogias)|õigeksmõistmist]], häid tegusid, tahte vabadust, seaduse kolmandat kasutust, armulauda ja Kristuse isikut. Nende vaidluste lahendamiseks koostati 1577. aastal [[Konkordiavormel]] ning 1580. aastal avaldatud [[Konkordiaraamat]]. Esialgu ilmus see saksa keeles ning 1584. aastal ladina keeles.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Book-of-Concord Book of Concord]. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Konkordiaraamatust kujunes paljude luterlike kirikute usutunnistuslik alus. Nüüdisajal on Konkordiaraamat siduv vaid konfessionaalsete luterlaste jaoks. Kitsamas tähenduses nimetatakse konfessionaalseteks neid luterlikke kirikuid, mis rõhutavad tingimusteta allumist eeskätt [[Piibel|Pühakirjale]] ning luterlikele usutunnistuskirjadele (1580. aasta Konkordiaraamatule). Ülemaailmselt esindavad seda suunda eeskätt [[Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu]], mille liikmeskirikutesse kuulub üle 7,2 miljoni luterlase, ja [[Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents]] (CELC), kuhu kuulub 34 kirikukeha.<ref>[https://ilcouncil.org/2023/09/15/ilc-to-celebrate-30th-anniversary-as-a-council/ ILC to celebrate 30th anniversary as a council]. International Lutheran Council, 15. september 2023. Vaadatud 8. mail 2026.</ref><ref>[https://celc.info/membership/member-churches/ Member Churches]. Confessional Evangelical Lutheran Conference. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> == Usutunnistuslik alus == Luterluse õpetuslikuks aluseks on [[Piibel|Pühakiri]] ning luterlikud usutunnistuskirjad, mis on koondatud [[Konkordiaraamat]]usse. Luterlikus traditsioonis mõistetakse Pühakirja [[Sola scriptura|ainsa ilmeksimatu normina]], mille järgi tuleb hinnata kõiki õpetusi ja õpetajaid. Usutunnistuskirjad ei asu Pühakirja kõrval iseseisva ilmutusallikana, vaid neid peetakse Pühakirja õpetuse õigeks kokkuvõtteks ja seletuseks.<ref>''Konkordiavormel'', Epitoom, „Kokkuvõtlik sisu, reegel ja norm“.</ref> [[Konkordiaraamat]] sisaldab kolme vanakiriklikku usutunnistust ([[Apostlik usutunnistus|apostlik]], [[Nikaia usutunnistus|Nikaia]] ja [[Athanasiose usutunnistus]]), [[Augsburgi usutunnistus]]t, [[Augsburgi usutunnistuse apoloogia]]t, [[Schmalkaldeni artiklid|Schmalkaldeni artikleid]], [[Traktaat paavsti võimust ja primaadist|traktaati paavsti võimust ja esmasusest]], [[Martin Luther]]i [[Väike katekismus|väikest]] ja [[Suur katekismus|suurt katekismust]] ning [[Konkordiavormel]]it.<ref>[https://thebookofconcord.org/ Book of Concord: Index]. Vaadatud 8. mail 2026.</ref> Nende tekstide hulgas on eriline koht Augsburgi usutunnistusel, mis esitati 1530. aastal [[Augsburgi riigipäevad|Augsburgi riigipäeval]] ning millest kujunes luterliku reformatsiooni keskne usutunnistuslik dokument. == Õpetuslik üldiseloomustus == Luterluse õpetuslik kese on arusaam, et inimene mõistetakse Jumala ees õigeks mitte oma tegude, teenete ega vaimuliku suutlikkuse tõttu, vaid üksnes Jumala armust, Kristuse pärast ja usu läbi. [[Augsburgi usutunnistus]]e järgi ei saa inimesed Jumala ees õigeks „oma jõu, teenete või tegude läbi“, vaid nad mõistetakse õigeks Kristuse pärast usu kaudu, kui nad usuvad, et pattude andeksandmine antakse Kristuse lepitustöö tõttu.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', IV artikkel: „Õigeksmõistmisest“.</ref> Selle usu äratamiseks ja kinnitamiseks peab luterlus keskseks [[evangeelium]]i kuulutamist ning [[sakrament]]e: Augsburgi usutunnistuse järgi on evangeeliumi õpetamise ja sakramentide jagamise amet seatud selleks, et inimesed võiksid Jumalalt usu saada, kuna Püha Vaim tegutseb Jumala sõna ja sakramentide kui Jumala seatud vahendite kaudu.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', V artikkel: „Kirikuametist“.</ref> Luterliku kirikukäsituse järgi on kirik pühade kogudus, kus evangeeliumi õigesti õpetatakse ja sakramente õigesti jagatakse. Kiriku tõeliseks ühtsuseks ei peeta vajalikuks kõikjal ühesuguseid inimlikke kombeid või tseremooniaid, vaid üksmeelt evangeeliumi õpetuses ja sakramentide jagamises.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', VII artikkel: „Kirikust“.</ref> Luterlus tunnistab ristimist armuvahendina ning peab õigeks ka laste ristimist.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', IX artikkel: „Ristimisest“.</ref> [[Armulaud|Issanda armulauas]] õpetab luterlus Kristuse ihu ja vere tõelist kohalolu ning jagamist armulaualistele.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', X artikkel: „Issanda söömaajast“.</ref> == Seaduse ja evangeeliumi eristamine == Luterliku teoloogia fundamentaalne tunnusjoon ja peamine hermeneutiline meetod on '''seaduse ja evangeeliumi eristamine''' (ladina keeles ''distinctio legis et evangelii''). Martin Lutheri käsitluses on see oskus „kõrgeim kunst kristluses”, mis eristab luterlikku piiblitõlgendust nii roomakatoliiklusest kui ka teistest protestantlikest suundadest. Ilma selle eristuseta muutub Pühakiri luterliku vaate kohaselt vasturääkivaks kogumiks, kus Jumala arm ja hukkamõist segunevad loogiliselt hoomamatul viisil.<ref name="WaltherLawGospel">C. F. W. Walther, ''The Proper Distinction Between Law and Gospel'' (1897).</ref> === Teoloogiline dialektika === Luterlikus dogmaatikas ei tähista seadus ja evangeelium lihtsalt Piibli eri osi (nt Vana ja Uus Testament), vaid kahte fundamentaalselt erinevat viisi, kuidas Jumal inimest kõnetab ja temaga suhestub: * '''Seadus (''Lex''):''' Jumala püha ja muutumatu tahe, mis nõuab täiuslikku kuulekust nii tegudes kui mõtetes. Seaduse ülesanne on paljastada inimese tegelik seisund Jumala ees – tema täielik patusus ja võimetus end ühegi teo või tahtepingutusega ise päästa (''lex ostendit peccatum''). See on Jumala „võõras töö” (''opus alienum''), mille eesmärk on purustada inimlik uhkus ja eneseõigus, hirmutada südametunnistust ja viia inimene meeleheiteni omaenda suutlikkuse osas.<ref name="ApologyIV">''Augsburgi usutunnistuse apoloogia'', IV artikkel: "Õigeksmõistmisest".</ref> * '''Evangeelium (''Evangelium''):''' Tingimusteta tõotus pattude andeksandmisest, õigusest ja igavesest elust üksnes Kristuses ja üksnes Kristuse töö tõttu. Erinevalt seadusest ei nõua evangeelium inimeselt mitte midagi, vaid kingib talle kõik. See on Jumala „päris töö” (''opus proprium''), mis lohutab seaduse all murdunud südametunnistust ja äratab usu Kristuse lepitustöösse. Luterlikus praktikas tähendab see, et kristlik jutlus peab alati sisaldama mõlemat: seadust, mis paljastab patu, Jumala pühalikkuse ning juhib inimest teadvustama ning tundma enda vaimulikku ja õiguslikku pankrotti ning lootusetust Jumala ees; ja evangeeliumi, mis kuulutab tasuta armu [[Jeesus|Kristuse Jeesuse]] lõpetatud töö alusel ning tema (Jeesuse) kaudu. Nende kahe segamine – näiteks evangeeliumi esitamine uue reeglite kogumina või seaduse pehmendamine – on luterliku arusaama kohaselt evangeeliumi olemuse rikkumine.<ref name="LutherGalatians">Martin Luther, ''Galaatlaste kirja seletus'' (1535).</ref> Luterliku vaate kohaselt on evangeeliumi olemuslik moonutamine ja rikkumine veel selline käsuõpetuse jagamine, mis väidab, et kristlane peaks ja suudab kümmet käsku täielikult täita. Selline õpetus teeb Kristuse lepitussurma tühiseks, kuna see eeldab inimese enda võimekust saavutada pühadus Jumala ees, eitades kristlase püsivat seisundit samaaegselt patuse ja õigena (''simul iustus et peccator''). Luterluses jääb seadus ka uskliku jaoks alati süüdistajaks (''lex semper accusat''), mis ei luba tal kunagi toetuda omaenda vagadusele ja saavutustele, vaid suunab ta lakkamatult tagasi meeleparanduse ja Kristuse armu juurde.<ref>''Augsburgi usutunnistus'', VI artikkel: „Uuest kuulekusest“.</ref><ref name="FC-SD-VI" /> === Seaduse kolm kasutusviisi (''triplex usus legis'') === Ehkki luterlus rõhutab, et seadus ei saa inimest õigeks mõista, on sellel kristlikus ühiskonnas ja usuelus kolm funktsiooni, mille õpetuslik sõnastatus tuli esmakordselt [[Philipp Melanchthon|Philipp Melanchtonilt]] ning pandi luterlikus traditsioonis lõplikult kirja [[Konkordiavormel|Konkordiavormelis]] (1577). Luterlusega väga sarnane käsitlus seaduse kolmest kasutuviisist kajastub ka [[Johann Calvin|Johann Calvini]] kirjutistest ning on laiemalt omane ka [[Reformeeritud kristlus|reformeeritud traditsioonile]].<ref>John Calvin, ''Institutes of the Christian Religion'', II.7.6–12, eriti II.7.12.</ref><ref>Mary L. Potter, „The Whole Office of the Law in the Theology of John Calvin”, ''Journal of Law and Religion'', 3/1, 1985, lk 117–139.</ref><ref>''Westminster Confession of Faith'', XIX.5–7.</ref><ref>''Heidelberg Catechism'', küsimused ja vastused 86–91 ning 92–115.</ref> Konkordias sõnastatud kolm kasutust on järgnevad: # '''Esimene kasutus:''' Seadus kui ohjeldaja (''usus politicus''), mis hoiab ühiskonnas korda ja takistab kurjust väliselt, rakendudes kõigile inimestele sõltumata nende usust. # '''Teine kasutus (teoloogiline):''' Seaduse peamine ja vaimulikult otsustav ülesanne – seadus kui peegel (''speculum''), mis näitab inimesele tema pattu/patusust, Jumala pühalikkust ja tekitab vajaduse lepitaja ja lunastaja järele, kui inimene mõistab enda suutmatust rahuldada Jumala nõuet täiuslikkuses ja patutuses. # '''Kolmas kasutus (didaktiline):''' Seadus kui juhis (''usus didacticus''), mis õpetab uuestisündinud kristlasele, millised teod on Jumalale meelepärased. See funktsioon on luterluses olnud ajalooliselt pingete allikaks (vrdl [[Philipp Melanchthon|Philipp Melanchthoni]] ja [[Matthias Flacius|Matthias Flaciuse]] vaidlused), kuid konkordiavormel kinnitas selle vajalikkust kristlase elus, rõhutades samas, et ka kolmandas kasutuses ei ole seadusel võimet inimest elustada.<ref name="FC-SD-VI">''Konkordiavormel'', ''Solida Declaratio'' ehk põhjalik seletus, VI artikkel: „Seaduse kolmandast kasutusest“.</ref> {| class="wikitable" style="margin: 1em auto;" |+ Seaduse ja evangeeliumi funktsionaalne eristus ! Aspekt !! Seadus (''Lex'') !! Evangeelium (''Evangelium'') |- | '''Jumala kõneviis''' || Käsk: „Sina pead!” || Tõotus: „Mina kingin!” |- | '''Inimese roll''' || Passiivne (kuulab nõuet) ja aktiivne (püüab täita) || Puhtalt vastuvõttev (usk) |- | '''Emotsionaalne mõju''' || Hirm, meeleheide, süü || Rahu, rõõm, lohutus |- | '''Kristuse roll''' || Kohtunik ja standard || Päästja ja asendaja |- | '''Tulemus''' || Surm ja hukkamõist || Elu ja õigeksmõistmine |} Luterliku identiteedi seisukohalt on seaduse ja evangeeliumi õige eristamine ülim teoloogiline tarkus. Kui seadus ja evangeelium ajatakse sassi või segatakse kokku, kaob luterlikus vaates evangeeliumi ning üleüldse kristluse olemus: evangeelium muutub uueks seaduseks (moralism; välise elu reformimine ilma sisemise muutuseta) ja seadus kaotab oma teravuse, muutudes tühjaks nõuandeks, mis ei suuda inimest enam tõelisele meeleparandusele juhtida.<ref>C. F. W. Walther, ''The Proper Distinction Between Law and Gospel'', teesid V–VIII.</ref><ref>Martin Luther, ''Commentary on St. Paul's Epistle to the Galatians'', Gal 3:1–2; vrd ''Luther's Works'', kd 26–27.</ref><ref>Martin Luther, ''Lectures on Galatians'' (1535), in ''Luther's Works'', American Edition, kd 26, toim. Jaroslav Pelikan, St. Louis: Concordia Publishing House, 1963, lk 115; vrd Martin Luther, ''Wie das Gesetz und Evangelion recht gründlich zu unterscheiden sind'' (1532), WA 36:8–23.</ref><ref>C. F. W. Walther, ''The Proper Distinction Between Law and Gospel'', tlk W. H. T. Dau, St. Louis: Concordia Publishing House, 1929, teesid I ja III.</ref> ==Luterlus Eestis== {{Vaata|Evangeelne kirik Eestis}}, ''[[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]'', ''[[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]'' [[File:Esimese luteriusu- jutlustaja vastuvõtt rae poolt Tallinnas.jpg|thumb|Esimese luteri usu jutlustaja [[Johann Lange (superintendent)|Johann Lange]] vastuvõtt rae poolt Tallinnas (Theodor Albert Sprengel, 1869)]] [[Reformatsioon]]i tulemusena moodustunud usutunnistused jaotasid läänekristliku Euroopa neljaks suuremaks osaks: [[rooma-katoliku kirik|roomakatoliiklikuks]], luterlikuks, [[kalvinism|kalvinistlikuks]] ja [[anglikaani kirik]]uruumiks. Luterlik kirik kujunes Eesti suurimaks [[konfessioon]]iks peale [[reformatsioon]]i jõudmist maale 16. sajandi 20. aastatel ning luterlikud kogudused tekkisid Eestis reformatsiooni käigus katoliiklikest kogudustest aastatel [[1523]]–[[1532]]. Luterlik ruum hõlmas [[varauusaeg|varauusajal]] osa Saksa aladest, samuti [[Taani]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]] ning [[Kuramaa]], lõplikult ka alates [[Rootsi aeg|Rootsi võimu]] kehtestamisest ka [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]]. Reformatsiooni käigus tekkinud eestikeelse usuõpetuse vajadustest lähtudes koostati esmased [[Tallinna Niguliste kirik]]u õpetaja [[Simon Wanradt]]i ja [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u õpetaja [[Johann Koell]]i tõlgitud eestikeelne [[Wanradti ja Koelli katekismus]] 1535. aastal ja [[Tartu Jaani kogudus]]e [[kaplan]]i [[Franz Witte]] tõlgitud [[Lutheri katekismus]], mis trükiti [[Lübeck]]is kas 1553. või 1554. aastal. Roomakatoliiklusega tehti Eestis lõpparved Rootsi ülemvõimu poolt [[1561]]. aastal, [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Luterluse ainumonopol oli Rootsis kinnitatud Uppsalas aga juba [[16. veebruar]]il 1593 ja seda positsiooni tugevdati 1595. aastal 21. oktoobri otsustega, milles keelati igasugune luterlusest kõrvalekaldumine. Pärast Reformatsiooni jäi luterlus valdavaks kristlikuks konfessiooniks Eestis geograafilistes piirides. Nõukogude okupatsiooni ajal allutati EELK riiklikule kontrollile: koguduste ja vaimulike registreerimine, laste- ja noorsootöö keeld, kirjastustegevuse piiramine, aruandlus, finantskontroll ning usuasjade voliniku ja julgeolekuorganite järelevalve piirasid kiriku tegevust. Sõjajärgsel ja stalinlikul perioodil kaasnesid ka otsesed repressioonid: aastatel 1944–1953 arreteeriti 23 luteriusu õpetajat. Hilisemal nõukogude perioodil muutus surve enamasti administratiivsemaks ja ideoloogilisemaks ning kiriku juhtkond tegutses riiklikult kontrollitud raamides, osaledes muuhulgas nõukogude võimu poolt suunatud rahu- ja välissuhtluses. Kuigi nüüdisaegse EELK põhikiri nimetab kiriku õpetusliku alusena Pühakirja ja Konkordiaraamatusse koondatud luterlikke usutunnistuskirju, kuulub EELK rahvusvaheliselt Luterliku maailmaliidu ja Porvoo kirikuosaduse kaudu laiemasse pluralistlikusse oikumeenilisse kogukonda, kus ei peata tingimata vajalikuks järgida varasemat õpetust, mis võib nüüdisaja arusaamadega vastuollu minna. EELK ei kuulu rangemalt konfessionaalsetesse luterlikesse ühendustesse, mis nõuaksid liikmeskirikutelt selgesõnalist seotust Konkordiaraamatus sisalduva ortodokse luterliku õpetusega. EELK praktikas väljendub pluralistlik õpetuslik tõlgendusruum muuhulgas eklesioloogias, soterioloogias, eshatoloogias ja naiste ordineerimises (alates 1967. aastast). ===Eesti luterlikke vaimulikke=== *[[Jaan Kiivit juunior]] *[[Jaan Kiivit seenior]] *[[Thomas Vaga]] *[[Johan Kõpp]] *[[Toomas Paul]] *[[Andres Põder]] *[[Hugo Bernhard Rahamägi]] *[[Einar Soone]] == Olulisi isikuid== *[[Martin Luther]] *[[Anders Wejryd]] ==Vaata ka== *[[Kolmekümneaastane sõda]] *[[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]] *[[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] *[[Eesti Luterlik Rahuühendus]] *[[Taiwani Luteri Kirik]] ==Välislingid== *Harald Põld / Arne Hiob. [https://eelk.ee/wp-content/uploads/2021/11/Hiob-Pold-loplik.pdf Luterlusest]. [[Kategooria:Luterlus| ]][[Kategooria:16. sajand Euroopas]] k3dqtoez5afcdqu3azb204uxlf736ss 0 2911 7161248 7158858 2026-05-26T09:15:02Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7161248 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2007}} {{keeletoimeta}} {{Riik | riiginimi = Liibanoni Vabariik | omastav = Liibanoni | nimi1_keel = araabia | nimi1 = الجمهوريّة البنانيّة | nimi1_latin = Al-Jumhūrīyah al-Lubnānīyah | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Lebanon.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Lebanon in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[araabia keel|araabia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Beirut]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Jūzīf ʻAwn]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Nawāf Salām]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = 22. november 1943 | valuuta = [[Liibanoni nael]] (LBP) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 | hümn = [[Koullouna Lilouataan Lil Oula Lil Alam|Koullouna Lilouataan Lil<br />Oula Lil Alam]]<br />[[Fail:Lebanese national anthem.ogg|130px]] | usund = | üladomeen = [[.lb]] | telefonikood = 961 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = LIB | märkused = }} '''Liibanon''' on [[Lähis-Ida]] riik, mis asub [[Vahemeri|Vahemere]] idarannikul ning piirneb põhjas ja idas [[Süüria]]ga ja lõunas [[Iisrael]]iga. Riigi pindala on 10 452 km², millest 10,230 km² moodustab maismaa. Liibanonis võib eristada nelja loodusgeograafilist piirkonda: rannikutasandik, Liibanoni mäestik, Bekaa org ja Antiliibanoni mäestik. Liibanoni rahvuspuu on [[Liibanoni seeder|seeder]], mis on kujutatud ka riigi lipul ja vapil. == Ajalugu == === Varasem ajalugu === 64. aastal [[eKr]] annekteeris Rooma väejuht [[Pompeius]] [[Süüria]] koos praeguse Liibanoni piirkonnaga [[Rooma Vabariik|Rooma Vabariigi]] võimu alla. [[Rooma keisririik|Rooma Keisririigi]] ajal kujunesid tänapäevase Liibanoni, samuti Süüria ja suure osa [[Anatoolia]] alad kristluse keskuseks. Esimesed kristlased põgenesid roomlaste tagakiusamise eest nüüdse Liibanoni Qadisha orgu (2017. aasta seisuga elas orus kõige rohkem kristlasi). Kristliku usukon­na liikmed [[maroniidid]] asusid [[7. sajand|7.]]–[[9. sajand]]i jooksul elama Põhja-Liibanoni mägedesse. 7. sajandil vallutasid moslemitest araablased Süüria, hõivates [[kalifaat|kalifaadi]] alla ka piirkonna, kus paikneb tänapäeva Liibanon. [[Islam]] ja [[araabia keel]] muutusid ametlikult domineerivaks, kuid elanikkond loobus kristlusest ja [[Vanasüüria keel|assüüria keelest]] väga aeglaselt.<ref>Harris, William W. (2015). Lebanon: A History, 600-2011. Studies in Middle Eastern history. New York, N.Y,. ISBN 978-0-19-518111-1</ref> [[11. sajand|11.]]–[[13. sajand|13. sajandil]] toimunud [[ristisõjad]] avaldasid piirkonna kristlusele suurt mõju, kuigi pärast nende lõppu olid alad taas moslemite kontrolli all. Maroniidid kuulutasid usulist truudust Rooma [[paavst]]ile. 1516. aastal sai Liibanon [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] osaks ning tema valitsemist juhiti kaudselt kohalike emiiride kaudu. Osmanite võim kestis [[17. sajand]]i lõpuni.<ref>Najem, Tom; Amore, Roy C. (2021). "Chronology; Introduction". Historical Dictionary of Lebanon (2nd ed.). Lanham Boulder New York London. ISBN 978-1-5381-2043-9.</ref> [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il valitsesid piirkonnas vaheldumisi erinevad [[šiiidid]]e feodaalsed perekonnad. See ajajärk oli harmooniline ja rahumeelne, kuigi esines üksikuid pingeperioode.<ref>Hobby (1985). Near East/South Asia Report. Foreign Broadcast Information Service. p. 53. The Druzes and the Christians in the Shuf Mountains in the past lived in complete harmony.</ref> === 20. sajandi esimene pool === Liibanoni alad said [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] hävingu osaliseks, kui Osmanite riigi armee hakkas neid kontrollima. Kariloomi ja toiduaineid hakati konfiskeerima, mis tõi kaasa tõsise näljahäda. Sõja-aastatel suri Beirutis ja Mägi-Liibanonis umbes 100 000 inimest nälga.<ref>[https://web.archive.org/web/20110513110319/http://english.aljazeera.net/focus/arabunity/2008/02/2008525183842614205.html Dreaming of Greater Syria.] Al Jazeera. Archived from the original on 13 May 2011.</ref> 1919. aastal tegi maroniide esindav katoliku patriarh Antiookus [[Pariisi rahukonverents]]il ettepaneku liita Mägi-Liibanoni kristlikele aladele ka moslemite ja druusidega asustatud piirkondi. 1920. aastal kuulutati naabruses välja [[Süüria Araabia kuningriik]], mis kehtestas kontrolli Liibanoni alade üle. Kuningriik lagunes samal aastal pärast kaotust Prantsusmaale, kes oli huvitatud Liibanoni oma mõjuvõimu alla saamisest. 1920. aastal otsustati [[San Remo rahukonverents]]il, et osmanite varem vallutatud Süüria ja Liibanon jäävad Prantsusmaa võimu alla, misjärel toimus ametlik territooriumide piirde määramine vastava lepingu alusel. 1. septembril 1920. aastal loodi niinimetatud Suur-Liibanon, mis sai [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] mandaadi, kirjeldades Prantsusmaa ülemvõimu tingimusi. Suur-Liibanon ühendas [[Mägi-Liibanoni kubernerkond|Mägi-Liibanoni]], [[Põhja-Liibanoni kubernerkond|Põhja-Liibanoni]], [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanoni]] ja [[Bekaa kubernerkond|Bekaa oru]] [[Beirut|Beiruti]] keskusega.<ref>[https://web.archive.org/web/20060629110712/http://stmaron.org/marhist11.html Aspects of Maronite History (Part Eleven) The twentieth century in Western Asia.] Eparchy of Saint Maron of Brooklyn.</ref> Liibanoni Vabariik kuulutati ametlikult välja 1. septembril 1926 ja selle aluseks oli Prantsusmaa põhiseadusest inspireeritud põhiseadus. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, kui [[Saksamaa]] oli okupeerinud Prantsusmaa, saatis [[Suurbritannia]] valitsus oma väed Liibanoni ja Süüriasse, kartes Saksamaa kontrolli kehtestamist. Liibanonis toimusid 8. novembril 1943 valimised, mille järel astus ametisse uus valitsus, mida britid diplomaatiliselt toetasid. Liibanoni valitsus tühistas ühepoolselt Rahvasteliidu mandaadi, mis oli antud Prantsusmaa kasuks. Prantslased nõustusid vastumeelselt Liibanoni iseseisvusega.<ref>[https://unherd.com/2020/08/who-are-lebanons-real-friends/ Who are Lebanon's real friends?] UnHerd. Retrieved 17 August 2024.</ref> 24. oktoobril 1945. aastal loodi [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]. Kuna nii Süüria kui ka Liibanon olid asutajaliikmed, lõpetati Prantsusmaa mandaat mõlema riigi üle ja saavutati täielik iseseisvus.<ref>[https://web.archive.org/web/20120127033154/http://www.un.org/aboutun/unhistory/ History of the United Nations.] United Nations. Archived from the original on 27 January 2012.</ref> Viimased Prantsuse väed lahkusid Liibanonist 1946. aasta detsembris. Pärast Iisraeli riigi väljakuulutamist algas 1948. aastal [[Araabia-Iisraeli sõda]], milles osales teiste araabia riikide kõrval ka Liibanon. Sõja tõttu põgenes Iisraelist Liibanoni 100 000 palestiinlast. Sõja võitnud Iisrael ei lubanud pärast relvarahu neil tagasi pöörduda.<ref>[https://web.archive.org/web/20131211203636/http://www.amnesty.org/en/library/info/MDE18/010/2007 Lebanon Exiled and suffering: Palestinian refugees in Lebanon.] Amnesty International. 2007.</ref> === 20. sajandi teine pool === 1975. aastal puhkes Liibanonis täieulatuslik kodusõda. Sõda ajendasid suurenevad pinged eri rühmituste vahel, eriti [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]i (PLO) liikmete saabumine Lõuna-Liibanoni pärast lüüasaamist [[Jordaania kodusõda|Jordaania kodusõjas.]] Sõjas vastandusid kristlike rühmituste koalitsioonile PLO, vasakpoolsete druuside ja moslemite relvarühmituste ühised sõjalised jõud. 1976. aasta juunis palus Liibanoni president [[Élias Sarkis]] Süüria armeel sekkuda kodusõtta kristlaste poolel, et aidata taastada rahu.<ref>The Origins of the US War on Terror: Lebanon, Libya and American intervention in the Middle East. Routledge. p. 45. ISBN 978-0415685016.</ref> 1978. aastal korraldasid PLO võitlejad Põhja-Iisraelis Iisraeli kodanike massilise tapmise, mille järel Iisrael viis oma väed Lõuna-Liibanoni ja moodustas seal puhvertsooni. 17. juulil 1981. aastal pommitasid Iisraeli lennukid Beirutis mitmekorruselisi korterelamuid, kus paiknesid PLO-ga seotud rühmituste kontorid. See tõi kaasa ülemaailmse hukkamõistu. 1982. aasta septembris pärast Liibanoni presidendi ja Iisraeli liitlase [[Bachir Gemayel]]i mõrvamist puhkesid riigis taas lahingud. 1980. aastate alguses loodi Liibanonis šiiitidest vaimulike abil šiiitlik islamistlik organisatsioon ja poliitiline partei [[Ḩizb Allāh|Hezbollah]]. Organisatsiooni koolitas ja toetas rahaliselt [[Iraan]]. Hezbollah sai inspiratsiooni [[Iraani revolutsioon|islamirevolutsioonist Iraanis]] ning võitles Iisraeli vastu mitmel viisil, sealhulgas enesetapurünnakute, autopommiplahvatuste ja mõrvadega. Nende eesmärgid hõlmasid Iisraeli riigi likvideerimist, võitlust šiiitide eest Liibanoni kodusõjas, lääneriikide kohaloleku lõpetamist Liibanonis ja šiiitide [[Rūḩollāh Khomeynī|Khomeinistliku]] Islamiriigi loomist.<ref>Shia Islam and Politics: Iran, Iraq, and Lebanon. Lanham (Md.): Lexington Books. pp. 171–175. ISBN 978-1-7936-2136-8.</ref> 1988. aasta septembris ei suutnud Liibanoni parlament kristlaste, moslemite ja süürlaste erimeelsuste pärast presidenti valida. [[Araabia Liiga]] eestvedamisel toimus 1989. aasta mais rahvusvaheline tippkohtumine, et kriisi lahendada. 16. septembril 1989. aastal esitas moodustatud komitee rahuplaani, mille alusel kehtestati relvarahu. Sadamad ja lennujaamad taasavati ning põgenikud hakkasid tagasi pöörduma.<ref>[https://web.archive.org/web/20130117000044/http://www.fco.gov.uk/en/travel-and-living-abroad/travel-advice-by-country/country-profile/middle-east-north-africa/lebanon/?profile=all Country Profile: Lebanon.] British Foreign & Commonwealth Office.</ref> 16 aastat kestnud kodusõda, mis oli ohvriterohke, põhjustas varakahjusid ning laastas riigi majandust, lõppes 1990. aasta lõpus. Hinnanguliselt hukkus kodusõjas 150 000 ja haavata sai 200 000 inimest. Peaaegu miljon tsiviilisikut asustati sõja tõttu ümber.<ref>[https://web.archive.org/web/20061108115822/http://www.foreignaffairs.org/20061101faessay85602/paul-salem/the-future-of-lebanon.html The Future of Lebanon.] Council on Foreign Relations.</ref> === 21. sajand === ==== 2000–2010 ==== Pärast Iisraeli vägede lahkumist 2000. aastal sai Süüria vägede kohalolek Liibanoni elanike vastuseisu osaliseks. Kui endine peaminister [[Rafic Hariri]] autopommiplahvatuses 2005. aasta veebruaris mõrvati, jagunesid Liibanoni erakonnad ja usurühmad kaheks. [[Liibanoni Jõudude Partei]] süüdistas toimunus Süüriat,<ref>[https://web.archive.org/web/20121119123620/http://www.cbc.ca/news/background/lebanon/lebanon_syria.html Recent background on Syria's presence in Lebanon.] CBC News Indepth. 30 January 2007.</ref> Süüria-meelne valitsus Iisraeli. Mõrv vallandas Liibanonis ning eriti pealinnas Beirutis meeleavalduste ahela (Iseseisvuse Intifada). Demonstratsioonide algatajad nõudsid Süüria mõju lõppemist Liibanoni poliitikas, sest Süürial olid kohapeal militaarsed jõud (umbes 14 000 sõdurit ja julgeolekuagenti). 14. märtsil 2005 toimus üks suuremaid meeleavaldusi, mille tagajärjel lahkusid Süüria väed lääneriikide survel sama aasta 27. aprillil Liibanonist täielikult.<ref>[https://web.archive.org/web/20080726023249/http://www.cnn.com/2005/WORLD/meast/04/26/lebanon/ Last Syrian troops leave Lebanon. ] Archived from the original on 26 July 2008.</ref> Süüria-meelne valitsus keelustati. 12. juulil 2006. aastal korraldas Hezbollah mitmeid raketirünnakuid ja sissetunge Iisraeli territooriumile, kus tapeti kaheksa Iisraeli sõdurit. Iisrael vastas õhurünnakute ja suurtükitulega Hezbollah' sihtmärkide pihta Liibanonis ning maavägede sissetungiga Lõuna-Liibanonisse. Selle tagajärg oli [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]. Konfliktis hukkus üle 1000 liibanonlase ja üle 150 iisraellase,<ref>[https://www.hrw.org/report/2006/08/02/fatal-strikes/israels-indiscriminate-attacks-against-civilians-lebanon Fatal Strikes: Israel's Indiscriminate Attacks Against Civilians in Lebanon.] Arhiiviversioon seisuga 12. märts 2008.</ref> kahjustati tugevalt Liibanoni tsiviiltaristut ning ümber asustati ligikaudu miljon liibanonlast ja 300 000 – 500 000 iisraellast, kuigi enamik neist suutis koju naasta.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/5257128.stm Middle East crisis: Facts and figures.] BBC News. 31. august 2006.</ref> Sõjategevuse lõpetas ametlikult 14. augustil 2006. aastal [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] resolutsioon, mis andis korralduse relvarahuks, Iisraeli vägede väljaviimiseks Liibanonist ning Hezbollah' desarmeerimiseks.<ref> "Israel-Hizbullah conflict: Victims of rocket attacks and IDF casualties July–Aug 2006". Mfa.gov.il. Archived from the original on 24 June 2009.</ref> 2007. aastal sai Nahr al-Baredi põgenikelaagrist [[Tripoli]] lähedal Liibanoni armee ja [[Fatah al-Islam]]i terrorirühmituse vahelise sõjalise konflikti keskus. Lahingus hukkus mitusada sõdurit ja tsiviilisikut. 9. mail 2008. aastal hõivasid [[Ḩizb Allāh|Hezbollah]]' ja šiiitide rühmituse [[Amal]] sõdurid läänepoolse Beiruti osa, kus paiknes kõige tähtsam sunniitide keskus Liibanonis. See viis taas riigisisese sõjalise konfliktini.<ref>[https://web.archive.org/web/20101204041825/http://www.france24.com/en/20080509-beirut-street-clashes-turn-deadly-lebanon-hezbollah?navi=MONDE Beirut street clashes turn deadly.] France 24. 9 May 2008.</ref> Liibanoni valitsus mõistis vägivalla hukka kui riigipöördekatse. Hezbollah' liider [[Hassan Nasrallah]] süüdistas Iisraeli Hariri mõrvamises. 2010. aasta novembris märgiti ajalehe Al-Akhbar koostatud raportis, et Hezbollah on koostanud plaani riigi vägivaldseks ülevõtmiseks juhul, kui Liibanoni erikohus esitaks tema liikmetele süüdistuse Hariri mõrvas.<ref>[https://web.archive.org/web/20131110160410/http://www.stratfor.com/sample/analysis/hezbollah-threatens-explosion-beirut-over-tribunal Hezbollah Threatens an Explosion in Beirut Over Tribunal.] Stratfor. 10 November 2013.</ref> ==== 2011–2024 ==== 2012. aastal oli oht, et [[Süüria kodusõda]] võib Liibanoni üle kanduda. See põhjustas Tripolis eri ususektide vahelist vägivalda ja relvastatud kokkupõrkeid sunniitide ja šiiitide vahel. 2013. aasta alguses oli [[ÜRO pagulasamet]]i andmetel Süüria põgenikke Liibanonis umbes 250 000. 2014. aasta lõpuks oli neid ligikaudu 1 000 000, see tekitas muret, et Süüria põgenike sissevool õõnestab riigi olemasolevat poliitilist süsteemi.<ref>[https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/13642987.2017.1371140#abstract UNHCR and the Syrian refugee response: negotiating status and registration in Lebanon.] The International Journal of Human Rights.</ref> Valitsuse hinnangul oli 2016. oktoobriks Süüria põgenike arv tõusnud 1,5 miljonile. 17. oktoobril 2019 algasid massilised demonstratsioonid, mille käivitasid valitsuse kavandatud maksud bensiinile, tubakale ja internetile ning mitmele põhiteenusele (näiteks vesi, elekter). Need laienesid kiiresti üleriigiliseks hukkamõistuks stagneerunud majandusele, [[likviidsuskriis]]ile, töötusele, pidevale [[korruptsioon]]ile avalikus sektoris ning valitsemiskorrale, mis arvestab riigi kõigi peamiste usurühmituste huve võrdväärselt.<ref>[https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-10-17/whatsapp-protests-erupt-in-lebanon-as-economic-crisis-deepens Nationwide Protests Erupt in Lebanon as Economic Crisis Deepens.] Bloomberg.com. Bloomberg News. 27 June 2020.</ref> Protestide järel sattus Liibanon poliitilisse kriisi ja peaminister [[Saad Hariri]] esitas tagasiastumispalve, lähtudes protestijate nõudmistest moodustada sõltumatute spetsialistide valitsus. Teised kritiseeritud poliitikud jäid võimule. 19. detsembril 2019. aastal nimetati järgmiseks peaministriks endine haridusminister [[Hassan Diab]], kelle vastu protestid jätkusid. 4. augustil 2020 purustas Liibanoni peamises sadamas Beirutis toimunud plahvatus kogu ümbruskonna. Plahvatus tappis üle 200, vigastas üle 7000 ja jättis koduta mitusada tuhat elanikku. Plahvatuse põhjuseks oli varem konfiskeeritud 2500 tonni [[ammooniumnitraat|ammooniumnitraadi]] (NH₄NO₃) mittenõuetekohane ladustamine ja käitlemine sadamas (toimus ka tulekahju).<ref>[https://www.bbc.com/news/world-middle-east-53668493 Beirut explosion: What we know so far.] BBC News. 11 August 2020.</ref> 2021. aasta augustis tappis suur kütuseplahvatus Põhja-Liibanonis ‘Akkāri kubernerkonnas 28 inimest, haavatuid oli ligi 100. Septembris moodustati uus kabinet, mida juhtis varasem peaminister [[Najib Mikati]]. Katastroofid süvendasid jätkuvat Liibanoni likviidsuskriisi, mille tagajärjel Liibanoni nael oli langenud ja kütuste ostmiseks ei jätkunud raha. Lisaks pikendas parlamendivalimiste edasilükkamine riigi poliitilist ummikseisu. ÜRO hinnangul oli üle 80 protsendi elanikkonnast vaene.<ref>[https://news.un.org/en/story/2021/09/1099102 Lebanon: Almost three-quarters of the population living in poverty.] news.un.org. 3 September 2021.</ref> 2022. aasta mais toimusid Liibanonis parlamendivalimised. Valimistel kaotas šiiitidest moslemite Hezbollah' liikumine (ja ka selle liitlased) oma parlamendienamuse, kuid võitis spiikrikoha. Kristlikke jõude ja sõltumatuid kandidaate saatis edu. Sunniidid, keda juhtis endine peaminister Saad Hariri, ei osalenud valimistel. 1. veebruaril 2023. aastal devalveeris Liibanoni keskpank Liibanoni naela finantskriisi tõttu 90% võrra<ref>[https://www.reuters.com/markets/currencies/lebanon-devalue-currency-by-90-feb-1-cbank-chief-says-2023-01-31/ Lebanon to devalue currency by 90% on Feb. 1, central bank chief says.] Reuters. 30 May 2023.</ref> – see oli 25 aasta jooksul esimene [[devalveerimine]]. Alates 2023. aastast loetakse Liibanoni läbikukkunud riigiks, mis kannatab kroonilise vaesuse, majanduse halva juhtimise ja panganduskriisi käes. [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda]] vallandas uue Iisraeli-Hezbollah' konflikti. Hezbollah teatas, et ei lõpeta Iisraeli ründamist enne, kui Iisrael peatab oma aktsioonid Gazas.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2024/9/11/mapping-11-months-if-israel-lebanon-cross-border-attacks Mapping 11 months of Israel-Lebanon cross-border attacks.] Al Jazeera. 11 September 2024.</ref> 23. septembril 2024. aastal toimunud Iisraeli õhurünnakutes Liibanonile hukkus vähemalt 569 inimest, see vallandas elanike massilise Lõuna-Liibanonist evakueerumise. 1. oktoobril 2024. aastal tungis Iisrael Liibanoni eesmärgiga hävitada riigi lõunaosas Hezbollah'le kuuluvad terroristlikud tugipunktid ja infrastruktuur.<ref>[https://www.vox.com/israel/375125/lebanon-hezbollah-israel-iran-invasion-gaza Israel has invaded Lebanon. Here's what could come next.] Vox. Retrieved 2 October 2024.</ref> == Riik == === Riigikord === Liibanoni riigikorraks on [[Parlamentarism|parlamentaarne]] [[demokraatia]], mis on [[Konfessionaliseerumine|konfessionaliseerunud]]. 1943. aastal koostatud rahvuslikus paktis sätestati valitsemiskord, mis arvestab riigi kõigi peamiste usurühmituste huve võrdselt.<ref> "Chapter 12: The Middle East Shatterbelt". Geopolitics: the geography of international relations (3rd ed.). Lanham Boulder New York London: Rowman & Littlefield. p. 402. ISBN 978-1-4422-2349-3.</ref> Kokkuleppe järgi peab president olema [[maroniidid|maroniidist]] kristlane, peaminister [[Sunniidid|sunniidist]] moslem, parlamendi [[spiiker]] [[Šiiidid|šiiidist]] moslem, asepeaminister ning parlamendi asespiiker on kristlastest [[Ortodoksia|ortodoksid]].<ref>[https://web.archive.org/web/20090322103601/http://www.usip.org/pubs/usipeace_briefings/2006/0330_lebanon_confessionalism.html Lebanon's Confessionalism: Problems and Prospects.] United States Institute of Peace. 22 March 2009.</ref> Sellise korra eesmärk on ära hoida [[sekt|sektantlikke]] konflikte ja esindada õiglaselt 18 tunnustatud usurühmituse osalemist riigi juhtimises.<ref>Multiethnic democracy, in S. Lipset (ed.), "The Encyclopedia of Democracy". London, Routledge, 1995, Volume III, pp. 853–865 ISBN 0871878887.</ref> [[Freedom House]]'i hinnangul kuulusid Liibanon ja Iisrael 1975. aastani [[Lähis-Ida]] ja [[Põhja-Aafrika]] piirkonnas kahe poliitiliselt vaba riigi hulka. Liibanon kaotas selle staatuse kodusõja puhkemisel ega ole seda hiljem tagasi saanud. Sellegipoolest loeb Freedom House Liibanoni siiani [[araabia maad]]e kõige demokraatlikumaks riigiks.<ref>Freedom in the World, Country Ratings by Region, 1972–2013. Freedom House. Archived from the original on 21 October 2013.</ref> Liibanoni seadusandlik kogu on parlament. Selle 128 kohta jagunevad võrdselt kristlaste ja moslemite vahel, samuti proportsionaalselt nii 18 erineva usurühma vahel kui ka riigi 26 piirkonna vahel.<ref>[https://web.archive.org/web/20130117043045/http://www.alarabiya.net/save_pdf.php?cont_id=75167 Eager Lebanese race to polls to cast their ballots.] AlArabbia. Archived from the original on 17 January 2013.</ref> Parlament valitakse neljaks aastaks rahvahääletuse teel sektantliku proportsionaalse esindatuse alusel.<ref>[https://web.archive.org/web/20210111113708/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/lebanon/ Lebanon, The World Factbook.] Central Intelligence Agency, 2 March 2023.</ref> Täidesaatev võim on presidendil ja peaministril koos. President valitakse parlamendi kahekolmandikulise häälteenamusega kuueks aastaks ning ei ole tagasivalitav. President nimetab pärast parlamendiga peetud konsultatsioone peaministri ametisse.<ref>[https://web.archive.org/web/20110718200246/http://www.pogar.org/countries/theme.aspx?cid=9&t=3 Democratic Governance, Elections, Lebanon.] UNDP. Archived from the original on 18 July 2011.</ref> Liibanoni parlament on vastuolude ja protestide tõttu oma ametiaega kaks korda pikendanud, viimast korda 5. novembril aastal 2014. See on olnud otseses vastuolus demokraatia põhimõtetega ja Liibanoni põhiseadusega, sest valimisi ei toimunud.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-lebanon-parliament-idUSKBN0IP18T20141105/ Lebanese parliament extends own term till 2017 amid protests.] Reuters. Archived from the original on 6 July 2017.</ref> Riik oli 2014. aasta maist kuni oktoobrini ka ilma presidendita. 2019. aasta augustis kaasas Liibanoni valitsuskabinet oma töösse kaks [[Portfellita minister|portfellita ministrit]], kes olid [[Hezbollah]]'ga otseselt seotud. Viimased parlamendivalimised toimusid 15. mail 2022. aastal.<ref>[https://thesoufancenter.org/intelbrief-2022-may-17/ Lebanon Election Shakes Up Political Landscape.] The Soufan Center. 17 May 2022.</ref> === Haldusjaotus === [[Fail:Lebanon, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Liibanoni kubernerkonnad]] Liibanonis on üheksa [[kubernerkond (Liibanon)|kubernerkonda]], mis omakorda jagunevad 25 piirkonnaks. Kubernerkonnad: * [[‘Akkāri kubernerkond|‘Akkār]] * [[B‘alabak-Al-Hirmili kubernerkond|B‘alabak-Al-Hirmil]] * [[Beirut]] * [[Bekaa kubernerkond|Bekaa]] * [[Kisrawān-Jubayli kubernerkond|Kisrawān-Jubayl]] * [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanon]] * [[Mägi-Liibanoni kubernerkond|Mägi-Liibanon]] * [[An-Nabaţīyah' kubernerkond|An-Nabaţīyah']] * [[Põhja-Liibanoni kubernerkond|Põhja-Liibanon]] == Rahvastik == Liibanoni rahvaarv oli ÜRO andmetel 1. oktoobri 2024. aasta seisuga 5 817 824 inimest. Liibanoni rahvastik moodustab 0,07% kogu maailma rahvastikust ning riikide hulgas on ta elanike arvult 116. kohal. 87,8% rahvastikust elab linnades (5 098 701 inimest). Rahvastiku keskmine vanus on 28,6 aastat.<ref>[https://www.worldometers.info/world-population/lebanon-population/ Lebanon Population.] www.worldometers.info, vaadatud 9.oktoober 2024.</ref> Liibanon on vähemusrahvuste riik, puudub ühtne domineeriv rahvusrühm. Demograafia on vastuoluline ja alates 1932. aastast ei ole Liibanoni eri usurühmituste tundliku poliitilise tasakaalu hoidmiseks korraldatud ametlikku rahvaloendust.<ref name="liibanon">[https://web.archive.org/web/20130117034013/https://www.unhcr.org/refworld/country%2C%2C%2CCOUNTRYPROF%2CLBN%2C4562d8cf2%2C4954ce52c%2C0.html World Directory of Minorities and Indigenous Peoples - Lebanon : Overview.] World Directory of Minorities and Indigenous Peoples. Archived from the original on 17 January 2013</ref> Mõni vähemusrühm on fikseeritud usutunnistuse, teine rahvuse järgi. Enamikku kogukondi Liibanonis ja kogu piirkonnas ei pruugita nimetada "vähemusteks." '''Peamised vähemusrühmad''' (2008. aasta juuni seisuga): palestiinlased 250–300 000 (6,4–7,7%), druusid 234 000 (6%), armeenlased 156 000 (4%), kurdid 25 000 (0,6%).<ref name="liibanon" /> '''Peamised usurühmad''' (2008. aasta juuni seisuga): sunniitlikud moslemid (28%), šiia moslemid (28%), kristlastest maroniidid (22%), kreeka õigeusklikud kristlased (8%), druusid (6%), kreeka katoliiklased (4%).<ref name="liibanon" /> [[Fail:Beirutcity.jpg|pisi|Pealinn [[Beirut]]]] '''Linnad''': [[Beirut]]is elab ligikaudu 1,8 miljonit inimest, teised suuremad linnad on [[Tripoli (Liibanon)|Tripoli]] (1,15 miljonit elanikku), [[Ba‘labakk]] (388 000 koos põgenikega),<ref>[https://www.citypopulation.de/en/lebanon/admin/baalbak_al_harmal/53__baalbak/ Baalbek.] www.citypopulation.de.</ref> [[Jūniyah]] (100 000), [[Siidon]] (100 000),<ref>[https://wikitravel.org/en/Sidon Sidon.] wikitravel.org.</ref> [[Zaḩlah]] (54 000), [[Tüüros]] (41 000). Liibanonis asub ka [[Jubayl]] (Byblos), mis mõne allika väitel on maailma vanim linn. == Majandus == Liibanoni majandus põhineb teenindussektoril. Isegi esimese kodusõja ajal tunti Liibanoni pankureid kui regiooni osavamaid, nendest paljud on ka mujal maailmas tuntust kogunud. Teine tähtis majanduse alustala on turism, mis kasvas pärast [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]ist tingitud kahanemist. Liibanon pakub reisihuvilisele suusakuurorte, ilusaid liivarandu, araabia ja euroopa täielikku ühendkontrasti, ühte hinnatumat [[Vahemere köök]]i. Veel tegeldakse transiidi, tsitrusviljade kasvatamise, veini tootmise ja teemantide lihvimisega. Liibanonil on väga suured kullavarud ja ta on suur kapitalimahutaja teiste riikide ettevõtetes. Probleemiks on tööjõu äravool teistesse riikidesse. Valitsus teeb maksukärpeid kohalikele ja ka välisettevõtjatele, kes kohalikku tööjõudu rakendavad, kuid isegi sellises olukorras tuuakse nii [[Kagu-Aasia]]st kui ka Aafrikast juurde tööjõudu, keda rakendatakse peamiselt füüsiliselt rasketel töödel. Liibanoni päritolu tuntud inimeste seas on [[Salma Hayek]], [[Tony Shalhoub]] (Monk), [[Paul Anka]], [[Yasmine Bleeth]], [[Frank Zappa]], [[Carlos Slim Helú]], [[Jack Hanna]], [[Shannon Elizabeth]] jne. == Vaata ka == * [[Liibanoni riigipeade loend]] * [[Liibanon Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Liibanoni jalgpallikoondis]] * [[2011. aasta eestlaste rööv Liibanonis]] * [[Liibanoni Jõudude Partei]] * [[Eesti-Liibanoni suhted]] * [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised]] * [[Liibanoni välisministeerium]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.lp.gov.lb/ Liibanoni parlamendi koduleht] (''araabia, inglise ja prantsuse keeles'') * [http://www.presidency.gov.lb/ Liibanoni presidendi koduleht] {{Aasiariigid}} {{koord |NS=33.83 |EW=35.77 |type=country |region=LB}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Liibanon| ]] dlqavb75vvkldo4eto7lml3xshgqx8n 7161252 7161248 2026-05-26T09:15:29Z Jaqsuurna 199594 Artikkel on keeletoimetatud 7161252 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Liibanoni Vabariik | omastav = Liibanoni | nimi1_keel = araabia | nimi1 = الجمهوريّة البنانيّة | nimi1_latin = Al-Jumhūrīyah al-Lubnānīyah | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Lebanon.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Lebanon in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[araabia keel|araabia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Beirut]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Jūzīf ʻAwn]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Nawāf Salām]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = 22. november 1943 | valuuta = [[Liibanoni nael]] (LBP) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 | hümn = [[Koullouna Lilouataan Lil Oula Lil Alam|Koullouna Lilouataan Lil<br />Oula Lil Alam]]<br />[[Fail:Lebanese national anthem.ogg|130px]] | usund = | üladomeen = [[.lb]] | telefonikood = 961 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = LIB | märkused = }} '''Liibanon''' on [[Lähis-Ida]] riik, mis asub [[Vahemeri|Vahemere]] idarannikul ning piirneb põhjas ja idas [[Süüria]]ga ja lõunas [[Iisrael]]iga. Riigi pindala on 10 452 km², millest 10,230 km² moodustab maismaa. Liibanonis võib eristada nelja loodusgeograafilist piirkonda: rannikutasandik, Liibanoni mäestik, Bekaa org ja Antiliibanoni mäestik. Liibanoni rahvuspuu on [[Liibanoni seeder|seeder]], mis on kujutatud ka riigi lipul ja vapil. == Ajalugu == === Varasem ajalugu === 64. aastal [[eKr]] annekteeris Rooma väejuht [[Pompeius]] [[Süüria]] koos praeguse Liibanoni piirkonnaga [[Rooma Vabariik|Rooma Vabariigi]] võimu alla. [[Rooma keisririik|Rooma Keisririigi]] ajal kujunesid tänapäevase Liibanoni, samuti Süüria ja suure osa [[Anatoolia]] alad kristluse keskuseks. Esimesed kristlased põgenesid roomlaste tagakiusamise eest nüüdse Liibanoni Qadisha orgu (2017. aasta seisuga elas orus kõige rohkem kristlasi). Kristliku usukon­na liikmed [[maroniidid]] asusid [[7. sajand|7.]]–[[9. sajand]]i jooksul elama Põhja-Liibanoni mägedesse. 7. sajandil vallutasid moslemitest araablased Süüria, hõivates [[kalifaat|kalifaadi]] alla ka piirkonna, kus paikneb tänapäeva Liibanon. [[Islam]] ja [[araabia keel]] muutusid ametlikult domineerivaks, kuid elanikkond loobus kristlusest ja [[Vanasüüria keel|assüüria keelest]] väga aeglaselt.<ref>Harris, William W. (2015). Lebanon: A History, 600-2011. Studies in Middle Eastern history. New York, N.Y,. ISBN 978-0-19-518111-1</ref> [[11. sajand|11.]]–[[13. sajand|13. sajandil]] toimunud [[ristisõjad]] avaldasid piirkonna kristlusele suurt mõju, kuigi pärast nende lõppu olid alad taas moslemite kontrolli all. Maroniidid kuulutasid usulist truudust Rooma [[paavst]]ile. 1516. aastal sai Liibanon [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] osaks ning tema valitsemist juhiti kaudselt kohalike emiiride kaudu. Osmanite võim kestis [[17. sajand]]i lõpuni.<ref>Najem, Tom; Amore, Roy C. (2021). "Chronology; Introduction". Historical Dictionary of Lebanon (2nd ed.). Lanham Boulder New York London. ISBN 978-1-5381-2043-9.</ref> [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il valitsesid piirkonnas vaheldumisi erinevad [[šiiidid]]e feodaalsed perekonnad. See ajajärk oli harmooniline ja rahumeelne, kuigi esines üksikuid pingeperioode.<ref>Hobby (1985). Near East/South Asia Report. Foreign Broadcast Information Service. p. 53. The Druzes and the Christians in the Shuf Mountains in the past lived in complete harmony.</ref> === 20. sajandi esimene pool === Liibanoni alad said [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] hävingu osaliseks, kui Osmanite riigi armee hakkas neid kontrollima. Kariloomi ja toiduaineid hakati konfiskeerima, mis tõi kaasa tõsise näljahäda. Sõja-aastatel suri Beirutis ja Mägi-Liibanonis umbes 100 000 inimest nälga.<ref>[https://web.archive.org/web/20110513110319/http://english.aljazeera.net/focus/arabunity/2008/02/2008525183842614205.html Dreaming of Greater Syria.] Al Jazeera. Archived from the original on 13 May 2011.</ref> 1919. aastal tegi maroniide esindav katoliku patriarh Antiookus [[Pariisi rahukonverents]]il ettepaneku liita Mägi-Liibanoni kristlikele aladele ka moslemite ja druusidega asustatud piirkondi. 1920. aastal kuulutati naabruses välja [[Süüria Araabia kuningriik]], mis kehtestas kontrolli Liibanoni alade üle. Kuningriik lagunes samal aastal pärast kaotust Prantsusmaale, kes oli huvitatud Liibanoni oma mõjuvõimu alla saamisest. 1920. aastal otsustati [[San Remo rahukonverents]]il, et osmanite varem vallutatud Süüria ja Liibanon jäävad Prantsusmaa võimu alla, misjärel toimus ametlik territooriumide piirde määramine vastava lepingu alusel. 1. septembril 1920. aastal loodi niinimetatud Suur-Liibanon, mis sai [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] mandaadi, kirjeldades Prantsusmaa ülemvõimu tingimusi. Suur-Liibanon ühendas [[Mägi-Liibanoni kubernerkond|Mägi-Liibanoni]], [[Põhja-Liibanoni kubernerkond|Põhja-Liibanoni]], [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanoni]] ja [[Bekaa kubernerkond|Bekaa oru]] [[Beirut|Beiruti]] keskusega.<ref>[https://web.archive.org/web/20060629110712/http://stmaron.org/marhist11.html Aspects of Maronite History (Part Eleven) The twentieth century in Western Asia.] Eparchy of Saint Maron of Brooklyn.</ref> Liibanoni Vabariik kuulutati ametlikult välja 1. septembril 1926 ja selle aluseks oli Prantsusmaa põhiseadusest inspireeritud põhiseadus. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, kui [[Saksamaa]] oli okupeerinud Prantsusmaa, saatis [[Suurbritannia]] valitsus oma väed Liibanoni ja Süüriasse, kartes Saksamaa kontrolli kehtestamist. Liibanonis toimusid 8. novembril 1943 valimised, mille järel astus ametisse uus valitsus, mida britid diplomaatiliselt toetasid. Liibanoni valitsus tühistas ühepoolselt Rahvasteliidu mandaadi, mis oli antud Prantsusmaa kasuks. Prantslased nõustusid vastumeelselt Liibanoni iseseisvusega.<ref>[https://unherd.com/2020/08/who-are-lebanons-real-friends/ Who are Lebanon's real friends?] UnHerd. Retrieved 17 August 2024.</ref> 24. oktoobril 1945. aastal loodi [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]. Kuna nii Süüria kui ka Liibanon olid asutajaliikmed, lõpetati Prantsusmaa mandaat mõlema riigi üle ja saavutati täielik iseseisvus.<ref>[https://web.archive.org/web/20120127033154/http://www.un.org/aboutun/unhistory/ History of the United Nations.] United Nations. Archived from the original on 27 January 2012.</ref> Viimased Prantsuse väed lahkusid Liibanonist 1946. aasta detsembris. Pärast Iisraeli riigi väljakuulutamist algas 1948. aastal [[Araabia-Iisraeli sõda]], milles osales teiste araabia riikide kõrval ka Liibanon. Sõja tõttu põgenes Iisraelist Liibanoni 100 000 palestiinlast. Sõja võitnud Iisrael ei lubanud pärast relvarahu neil tagasi pöörduda.<ref>[https://web.archive.org/web/20131211203636/http://www.amnesty.org/en/library/info/MDE18/010/2007 Lebanon Exiled and suffering: Palestinian refugees in Lebanon.] Amnesty International. 2007.</ref> === 20. sajandi teine pool === 1975. aastal puhkes Liibanonis täieulatuslik kodusõda. Sõda ajendasid suurenevad pinged eri rühmituste vahel, eriti [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]i (PLO) liikmete saabumine Lõuna-Liibanoni pärast lüüasaamist [[Jordaania kodusõda|Jordaania kodusõjas.]] Sõjas vastandusid kristlike rühmituste koalitsioonile PLO, vasakpoolsete druuside ja moslemite relvarühmituste ühised sõjalised jõud. 1976. aasta juunis palus Liibanoni president [[Élias Sarkis]] Süüria armeel sekkuda kodusõtta kristlaste poolel, et aidata taastada rahu.<ref>The Origins of the US War on Terror: Lebanon, Libya and American intervention in the Middle East. Routledge. p. 45. ISBN 978-0415685016.</ref> 1978. aastal korraldasid PLO võitlejad Põhja-Iisraelis Iisraeli kodanike massilise tapmise, mille järel Iisrael viis oma väed Lõuna-Liibanoni ja moodustas seal puhvertsooni. 17. juulil 1981. aastal pommitasid Iisraeli lennukid Beirutis mitmekorruselisi korterelamuid, kus paiknesid PLO-ga seotud rühmituste kontorid. See tõi kaasa ülemaailmse hukkamõistu. 1982. aasta septembris pärast Liibanoni presidendi ja Iisraeli liitlase [[Bachir Gemayel]]i mõrvamist puhkesid riigis taas lahingud. 1980. aastate alguses loodi Liibanonis šiiitidest vaimulike abil šiiitlik islamistlik organisatsioon ja poliitiline partei [[Ḩizb Allāh|Hezbollah]]. Organisatsiooni koolitas ja toetas rahaliselt [[Iraan]]. Hezbollah sai inspiratsiooni [[Iraani revolutsioon|islamirevolutsioonist Iraanis]] ning võitles Iisraeli vastu mitmel viisil, sealhulgas enesetapurünnakute, autopommiplahvatuste ja mõrvadega. Nende eesmärgid hõlmasid Iisraeli riigi likvideerimist, võitlust šiiitide eest Liibanoni kodusõjas, lääneriikide kohaloleku lõpetamist Liibanonis ja šiiitide [[Rūḩollāh Khomeynī|Khomeinistliku]] Islamiriigi loomist.<ref>Shia Islam and Politics: Iran, Iraq, and Lebanon. Lanham (Md.): Lexington Books. pp. 171–175. ISBN 978-1-7936-2136-8.</ref> 1988. aasta septembris ei suutnud Liibanoni parlament kristlaste, moslemite ja süürlaste erimeelsuste pärast presidenti valida. [[Araabia Liiga]] eestvedamisel toimus 1989. aasta mais rahvusvaheline tippkohtumine, et kriisi lahendada. 16. septembril 1989. aastal esitas moodustatud komitee rahuplaani, mille alusel kehtestati relvarahu. Sadamad ja lennujaamad taasavati ning põgenikud hakkasid tagasi pöörduma.<ref>[https://web.archive.org/web/20130117000044/http://www.fco.gov.uk/en/travel-and-living-abroad/travel-advice-by-country/country-profile/middle-east-north-africa/lebanon/?profile=all Country Profile: Lebanon.] British Foreign & Commonwealth Office.</ref> 16 aastat kestnud kodusõda, mis oli ohvriterohke, põhjustas varakahjusid ning laastas riigi majandust, lõppes 1990. aasta lõpus. Hinnanguliselt hukkus kodusõjas 150 000 ja haavata sai 200 000 inimest. Peaaegu miljon tsiviilisikut asustati sõja tõttu ümber.<ref>[https://web.archive.org/web/20061108115822/http://www.foreignaffairs.org/20061101faessay85602/paul-salem/the-future-of-lebanon.html The Future of Lebanon.] Council on Foreign Relations.</ref> === 21. sajand === ==== 2000–2010 ==== Pärast Iisraeli vägede lahkumist 2000. aastal sai Süüria vägede kohalolek Liibanoni elanike vastuseisu osaliseks. Kui endine peaminister [[Rafic Hariri]] autopommiplahvatuses 2005. aasta veebruaris mõrvati, jagunesid Liibanoni erakonnad ja usurühmad kaheks. [[Liibanoni Jõudude Partei]] süüdistas toimunus Süüriat,<ref>[https://web.archive.org/web/20121119123620/http://www.cbc.ca/news/background/lebanon/lebanon_syria.html Recent background on Syria's presence in Lebanon.] CBC News Indepth. 30 January 2007.</ref> Süüria-meelne valitsus Iisraeli. Mõrv vallandas Liibanonis ning eriti pealinnas Beirutis meeleavalduste ahela (Iseseisvuse Intifada). Demonstratsioonide algatajad nõudsid Süüria mõju lõppemist Liibanoni poliitikas, sest Süürial olid kohapeal militaarsed jõud (umbes 14 000 sõdurit ja julgeolekuagenti). 14. märtsil 2005 toimus üks suuremaid meeleavaldusi, mille tagajärjel lahkusid Süüria väed lääneriikide survel sama aasta 27. aprillil Liibanonist täielikult.<ref>[https://web.archive.org/web/20080726023249/http://www.cnn.com/2005/WORLD/meast/04/26/lebanon/ Last Syrian troops leave Lebanon. ] Archived from the original on 26 July 2008.</ref> Süüria-meelne valitsus keelustati. 12. juulil 2006. aastal korraldas Hezbollah mitmeid raketirünnakuid ja sissetunge Iisraeli territooriumile, kus tapeti kaheksa Iisraeli sõdurit. Iisrael vastas õhurünnakute ja suurtükitulega Hezbollah' sihtmärkide pihta Liibanonis ning maavägede sissetungiga Lõuna-Liibanonisse. Selle tagajärg oli [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]. Konfliktis hukkus üle 1000 liibanonlase ja üle 150 iisraellase,<ref>[https://www.hrw.org/report/2006/08/02/fatal-strikes/israels-indiscriminate-attacks-against-civilians-lebanon Fatal Strikes: Israel's Indiscriminate Attacks Against Civilians in Lebanon.] Arhiiviversioon seisuga 12. märts 2008.</ref> kahjustati tugevalt Liibanoni tsiviiltaristut ning ümber asustati ligikaudu miljon liibanonlast ja 300 000 – 500 000 iisraellast, kuigi enamik neist suutis koju naasta.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/5257128.stm Middle East crisis: Facts and figures.] BBC News. 31. august 2006.</ref> Sõjategevuse lõpetas ametlikult 14. augustil 2006. aastal [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] resolutsioon, mis andis korralduse relvarahuks, Iisraeli vägede väljaviimiseks Liibanonist ning Hezbollah' desarmeerimiseks.<ref> "Israel-Hizbullah conflict: Victims of rocket attacks and IDF casualties July–Aug 2006". Mfa.gov.il. Archived from the original on 24 June 2009.</ref> 2007. aastal sai Nahr al-Baredi põgenikelaagrist [[Tripoli]] lähedal Liibanoni armee ja [[Fatah al-Islam]]i terrorirühmituse vahelise sõjalise konflikti keskus. Lahingus hukkus mitusada sõdurit ja tsiviilisikut. 9. mail 2008. aastal hõivasid [[Ḩizb Allāh|Hezbollah]]' ja šiiitide rühmituse [[Amal]] sõdurid läänepoolse Beiruti osa, kus paiknes kõige tähtsam sunniitide keskus Liibanonis. See viis taas riigisisese sõjalise konfliktini.<ref>[https://web.archive.org/web/20101204041825/http://www.france24.com/en/20080509-beirut-street-clashes-turn-deadly-lebanon-hezbollah?navi=MONDE Beirut street clashes turn deadly.] France 24. 9 May 2008.</ref> Liibanoni valitsus mõistis vägivalla hukka kui riigipöördekatse. Hezbollah' liider [[Hassan Nasrallah]] süüdistas Iisraeli Hariri mõrvamises. 2010. aasta novembris märgiti ajalehe Al-Akhbar koostatud raportis, et Hezbollah on koostanud plaani riigi vägivaldseks ülevõtmiseks juhul, kui Liibanoni erikohus esitaks tema liikmetele süüdistuse Hariri mõrvas.<ref>[https://web.archive.org/web/20131110160410/http://www.stratfor.com/sample/analysis/hezbollah-threatens-explosion-beirut-over-tribunal Hezbollah Threatens an Explosion in Beirut Over Tribunal.] Stratfor. 10 November 2013.</ref> ==== 2011–2024 ==== 2012. aastal oli oht, et [[Süüria kodusõda]] võib Liibanoni üle kanduda. See põhjustas Tripolis eri ususektide vahelist vägivalda ja relvastatud kokkupõrkeid sunniitide ja šiiitide vahel. 2013. aasta alguses oli [[ÜRO pagulasamet]]i andmetel Süüria põgenikke Liibanonis umbes 250 000. 2014. aasta lõpuks oli neid ligikaudu 1 000 000, see tekitas muret, et Süüria põgenike sissevool õõnestab riigi olemasolevat poliitilist süsteemi.<ref>[https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/13642987.2017.1371140#abstract UNHCR and the Syrian refugee response: negotiating status and registration in Lebanon.] The International Journal of Human Rights.</ref> Valitsuse hinnangul oli 2016. oktoobriks Süüria põgenike arv tõusnud 1,5 miljonile. 17. oktoobril 2019 algasid massilised demonstratsioonid, mille käivitasid valitsuse kavandatud maksud bensiinile, tubakale ja internetile ning mitmele põhiteenusele (näiteks vesi, elekter). Need laienesid kiiresti üleriigiliseks hukkamõistuks stagneerunud majandusele, [[likviidsuskriis]]ile, töötusele, pidevale [[korruptsioon]]ile avalikus sektoris ning valitsemiskorrale, mis arvestab riigi kõigi peamiste usurühmituste huve võrdväärselt.<ref>[https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-10-17/whatsapp-protests-erupt-in-lebanon-as-economic-crisis-deepens Nationwide Protests Erupt in Lebanon as Economic Crisis Deepens.] Bloomberg.com. Bloomberg News. 27 June 2020.</ref> Protestide järel sattus Liibanon poliitilisse kriisi ja peaminister [[Saad Hariri]] esitas tagasiastumispalve, lähtudes protestijate nõudmistest moodustada sõltumatute spetsialistide valitsus. Teised kritiseeritud poliitikud jäid võimule. 19. detsembril 2019. aastal nimetati järgmiseks peaministriks endine haridusminister [[Hassan Diab]], kelle vastu protestid jätkusid. 4. augustil 2020 purustas Liibanoni peamises sadamas Beirutis toimunud plahvatus kogu ümbruskonna. Plahvatus tappis üle 200, vigastas üle 7000 ja jättis koduta mitusada tuhat elanikku. Plahvatuse põhjuseks oli varem konfiskeeritud 2500 tonni [[ammooniumnitraat|ammooniumnitraadi]] (NH₄NO₃) mittenõuetekohane ladustamine ja käitlemine sadamas (toimus ka tulekahju).<ref>[https://www.bbc.com/news/world-middle-east-53668493 Beirut explosion: What we know so far.] BBC News. 11 August 2020.</ref> 2021. aasta augustis tappis suur kütuseplahvatus Põhja-Liibanonis ‘Akkāri kubernerkonnas 28 inimest, haavatuid oli ligi 100. Septembris moodustati uus kabinet, mida juhtis varasem peaminister [[Najib Mikati]]. Katastroofid süvendasid jätkuvat Liibanoni likviidsuskriisi, mille tagajärjel Liibanoni nael oli langenud ja kütuste ostmiseks ei jätkunud raha. Lisaks pikendas parlamendivalimiste edasilükkamine riigi poliitilist ummikseisu. ÜRO hinnangul oli üle 80 protsendi elanikkonnast vaene.<ref>[https://news.un.org/en/story/2021/09/1099102 Lebanon: Almost three-quarters of the population living in poverty.] news.un.org. 3 September 2021.</ref> 2022. aasta mais toimusid Liibanonis parlamendivalimised. Valimistel kaotas šiiitidest moslemite Hezbollah' liikumine (ja ka selle liitlased) oma parlamendienamuse, kuid võitis spiikrikoha. Kristlikke jõude ja sõltumatuid kandidaate saatis edu. Sunniidid, keda juhtis endine peaminister Saad Hariri, ei osalenud valimistel. 1. veebruaril 2023. aastal devalveeris Liibanoni keskpank Liibanoni naela finantskriisi tõttu 90% võrra<ref>[https://www.reuters.com/markets/currencies/lebanon-devalue-currency-by-90-feb-1-cbank-chief-says-2023-01-31/ Lebanon to devalue currency by 90% on Feb. 1, central bank chief says.] Reuters. 30 May 2023.</ref> – see oli 25 aasta jooksul esimene [[devalveerimine]]. Alates 2023. aastast loetakse Liibanoni läbikukkunud riigiks, mis kannatab kroonilise vaesuse, majanduse halva juhtimise ja panganduskriisi käes. [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda]] vallandas uue Iisraeli-Hezbollah' konflikti. Hezbollah teatas, et ei lõpeta Iisraeli ründamist enne, kui Iisrael peatab oma aktsioonid Gazas.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2024/9/11/mapping-11-months-if-israel-lebanon-cross-border-attacks Mapping 11 months of Israel-Lebanon cross-border attacks.] Al Jazeera. 11 September 2024.</ref> 23. septembril 2024. aastal toimunud Iisraeli õhurünnakutes Liibanonile hukkus vähemalt 569 inimest, see vallandas elanike massilise Lõuna-Liibanonist evakueerumise. 1. oktoobril 2024. aastal tungis Iisrael Liibanoni eesmärgiga hävitada riigi lõunaosas Hezbollah'le kuuluvad terroristlikud tugipunktid ja infrastruktuur.<ref>[https://www.vox.com/israel/375125/lebanon-hezbollah-israel-iran-invasion-gaza Israel has invaded Lebanon. Here's what could come next.] Vox. Retrieved 2 October 2024.</ref> == Riik == === Riigikord === Liibanoni riigikorraks on [[Parlamentarism|parlamentaarne]] [[demokraatia]], mis on [[Konfessionaliseerumine|konfessionaliseerunud]]. 1943. aastal koostatud rahvuslikus paktis sätestati valitsemiskord, mis arvestab riigi kõigi peamiste usurühmituste huve võrdselt.<ref> "Chapter 12: The Middle East Shatterbelt". Geopolitics: the geography of international relations (3rd ed.). Lanham Boulder New York London: Rowman & Littlefield. p. 402. ISBN 978-1-4422-2349-3.</ref> Kokkuleppe järgi peab president olema [[maroniidid|maroniidist]] kristlane, peaminister [[Sunniidid|sunniidist]] moslem, parlamendi [[spiiker]] [[Šiiidid|šiiidist]] moslem, asepeaminister ning parlamendi asespiiker on kristlastest [[Ortodoksia|ortodoksid]].<ref>[https://web.archive.org/web/20090322103601/http://www.usip.org/pubs/usipeace_briefings/2006/0330_lebanon_confessionalism.html Lebanon's Confessionalism: Problems and Prospects.] United States Institute of Peace. 22 March 2009.</ref> Sellise korra eesmärk on ära hoida [[sekt|sektantlikke]] konflikte ja esindada õiglaselt 18 tunnustatud usurühmituse osalemist riigi juhtimises.<ref>Multiethnic democracy, in S. Lipset (ed.), "The Encyclopedia of Democracy". London, Routledge, 1995, Volume III, pp. 853–865 ISBN 0871878887.</ref> [[Freedom House]]'i hinnangul kuulusid Liibanon ja Iisrael 1975. aastani [[Lähis-Ida]] ja [[Põhja-Aafrika]] piirkonnas kahe poliitiliselt vaba riigi hulka. Liibanon kaotas selle staatuse kodusõja puhkemisel ega ole seda hiljem tagasi saanud. Sellegipoolest loeb Freedom House Liibanoni siiani [[araabia maad]]e kõige demokraatlikumaks riigiks.<ref>Freedom in the World, Country Ratings by Region, 1972–2013. Freedom House. Archived from the original on 21 October 2013.</ref> Liibanoni seadusandlik kogu on parlament. Selle 128 kohta jagunevad võrdselt kristlaste ja moslemite vahel, samuti proportsionaalselt nii 18 erineva usurühma vahel kui ka riigi 26 piirkonna vahel.<ref>[https://web.archive.org/web/20130117043045/http://www.alarabiya.net/save_pdf.php?cont_id=75167 Eager Lebanese race to polls to cast their ballots.] AlArabbia. Archived from the original on 17 January 2013.</ref> Parlament valitakse neljaks aastaks rahvahääletuse teel sektantliku proportsionaalse esindatuse alusel.<ref>[https://web.archive.org/web/20210111113708/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/lebanon/ Lebanon, The World Factbook.] Central Intelligence Agency, 2 March 2023.</ref> Täidesaatev võim on presidendil ja peaministril koos. President valitakse parlamendi kahekolmandikulise häälteenamusega kuueks aastaks ning ei ole tagasivalitav. President nimetab pärast parlamendiga peetud konsultatsioone peaministri ametisse.<ref>[https://web.archive.org/web/20110718200246/http://www.pogar.org/countries/theme.aspx?cid=9&t=3 Democratic Governance, Elections, Lebanon.] UNDP. Archived from the original on 18 July 2011.</ref> Liibanoni parlament on vastuolude ja protestide tõttu oma ametiaega kaks korda pikendanud, viimast korda 5. novembril aastal 2014. See on olnud otseses vastuolus demokraatia põhimõtetega ja Liibanoni põhiseadusega, sest valimisi ei toimunud.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-lebanon-parliament-idUSKBN0IP18T20141105/ Lebanese parliament extends own term till 2017 amid protests.] Reuters. Archived from the original on 6 July 2017.</ref> Riik oli 2014. aasta maist kuni oktoobrini ka ilma presidendita. 2019. aasta augustis kaasas Liibanoni valitsuskabinet oma töösse kaks [[Portfellita minister|portfellita ministrit]], kes olid [[Hezbollah]]'ga otseselt seotud. Viimased parlamendivalimised toimusid 15. mail 2022. aastal.<ref>[https://thesoufancenter.org/intelbrief-2022-may-17/ Lebanon Election Shakes Up Political Landscape.] The Soufan Center. 17 May 2022.</ref> === Haldusjaotus === [[Fail:Lebanon, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Liibanoni kubernerkonnad]] Liibanonis on üheksa [[kubernerkond (Liibanon)|kubernerkonda]], mis omakorda jagunevad 25 piirkonnaks. Kubernerkonnad: * [[‘Akkāri kubernerkond|‘Akkār]] * [[B‘alabak-Al-Hirmili kubernerkond|B‘alabak-Al-Hirmil]] * [[Beirut]] * [[Bekaa kubernerkond|Bekaa]] * [[Kisrawān-Jubayli kubernerkond|Kisrawān-Jubayl]] * [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanon]] * [[Mägi-Liibanoni kubernerkond|Mägi-Liibanon]] * [[An-Nabaţīyah' kubernerkond|An-Nabaţīyah']] * [[Põhja-Liibanoni kubernerkond|Põhja-Liibanon]] == Rahvastik == Liibanoni rahvaarv oli ÜRO andmetel 1. oktoobri 2024. aasta seisuga 5 817 824 inimest. Liibanoni rahvastik moodustab 0,07% kogu maailma rahvastikust ning riikide hulgas on ta elanike arvult 116. kohal. 87,8% rahvastikust elab linnades (5 098 701 inimest). Rahvastiku keskmine vanus on 28,6 aastat.<ref>[https://www.worldometers.info/world-population/lebanon-population/ Lebanon Population.] www.worldometers.info, vaadatud 9.oktoober 2024.</ref> Liibanon on vähemusrahvuste riik, puudub ühtne domineeriv rahvusrühm. Demograafia on vastuoluline ja alates 1932. aastast ei ole Liibanoni eri usurühmituste tundliku poliitilise tasakaalu hoidmiseks korraldatud ametlikku rahvaloendust.<ref name="liibanon">[https://web.archive.org/web/20130117034013/https://www.unhcr.org/refworld/country%2C%2C%2CCOUNTRYPROF%2CLBN%2C4562d8cf2%2C4954ce52c%2C0.html World Directory of Minorities and Indigenous Peoples - Lebanon : Overview.] World Directory of Minorities and Indigenous Peoples. Archived from the original on 17 January 2013</ref> Mõni vähemusrühm on fikseeritud usutunnistuse, teine rahvuse järgi. Enamikku kogukondi Liibanonis ja kogu piirkonnas ei pruugita nimetada "vähemusteks." '''Peamised vähemusrühmad''' (2008. aasta juuni seisuga): palestiinlased 250–300 000 (6,4–7,7%), druusid 234 000 (6%), armeenlased 156 000 (4%), kurdid 25 000 (0,6%).<ref name="liibanon" /> '''Peamised usurühmad''' (2008. aasta juuni seisuga): sunniitlikud moslemid (28%), šiia moslemid (28%), kristlastest maroniidid (22%), kreeka õigeusklikud kristlased (8%), druusid (6%), kreeka katoliiklased (4%).<ref name="liibanon" /> [[Fail:Beirutcity.jpg|pisi|Pealinn [[Beirut]]]] '''Linnad''': [[Beirut]]is elab ligikaudu 1,8 miljonit inimest, teised suuremad linnad on [[Tripoli (Liibanon)|Tripoli]] (1,15 miljonit elanikku), [[Ba‘labakk]] (388 000 koos põgenikega),<ref>[https://www.citypopulation.de/en/lebanon/admin/baalbak_al_harmal/53__baalbak/ Baalbek.] www.citypopulation.de.</ref> [[Jūniyah]] (100 000), [[Siidon]] (100 000),<ref>[https://wikitravel.org/en/Sidon Sidon.] wikitravel.org.</ref> [[Zaḩlah]] (54 000), [[Tüüros]] (41 000). Liibanonis asub ka [[Jubayl]] (Byblos), mis mõne allika väitel on maailma vanim linn. == Majandus == Liibanoni majandus põhineb teenindussektoril. Isegi esimese kodusõja ajal tunti Liibanoni pankureid kui regiooni osavamaid, nendest paljud on ka mujal maailmas tuntust kogunud. Teine tähtis majanduse alustala on turism, mis kasvas pärast [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]ist tingitud kahanemist. Liibanon pakub reisihuvilisele suusakuurorte, ilusaid liivarandu, araabia ja euroopa täielikku ühendkontrasti, ühte hinnatumat [[Vahemere köök]]i. Veel tegeldakse transiidi, tsitrusviljade kasvatamise, veini tootmise ja teemantide lihvimisega. Liibanonil on väga suured kullavarud ja ta on suur kapitalimahutaja teiste riikide ettevõtetes. Probleemiks on tööjõu äravool teistesse riikidesse. Valitsus teeb maksukärpeid kohalikele ja ka välisettevõtjatele, kes kohalikku tööjõudu rakendavad, kuid isegi sellises olukorras tuuakse nii [[Kagu-Aasia]]st kui ka Aafrikast juurde tööjõudu, keda rakendatakse peamiselt füüsiliselt rasketel töödel. Liibanoni päritolu tuntud inimeste seas on [[Salma Hayek]], [[Tony Shalhoub]] (Monk), [[Paul Anka]], [[Yasmine Bleeth]], [[Frank Zappa]], [[Carlos Slim Helú]], [[Jack Hanna]], [[Shannon Elizabeth]] jne. == Vaata ka == * [[Liibanoni riigipeade loend]] * [[Liibanon Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Liibanoni jalgpallikoondis]] * [[2011. aasta eestlaste rööv Liibanonis]] * [[Liibanoni Jõudude Partei]] * [[Eesti-Liibanoni suhted]] * [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised]] * [[Liibanoni välisministeerium]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.lp.gov.lb/ Liibanoni parlamendi koduleht] (''araabia, inglise ja prantsuse keeles'') * [http://www.presidency.gov.lb/ Liibanoni presidendi koduleht] {{Aasiariigid}} {{koord |NS=33.83 |EW=35.77 |type=country |region=LB}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Liibanon| ]] buen1dkp6xix1035r5y4g7t6oo5upfj 0 5176 7161422 7047825 2026-05-26T11:47:32Z Raamaturott 56450 /* Sündinud */ 7161422 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1991. aasta''' ('''MCMXCI''') oli 20. sajandi 91. aasta. == Sündmused maailmas == === Jaanuar === * [[1. jaanuar]] – [[Tšehhoslovakkia]] sai [[Poola]] järel teiseks [[Ida-Euroopa]] riigiks, mis loobus [[plaanimajandus|plaanimajandusest]]. * [[9. jaanuar]] – [[Genf]]is kohtusid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] välisminister [[James Baker]] ja [[Iraak|Iraagi]] välisminister [[Tariq Aziz]]. [[Iraak]] keeldus oma vägesid [[Kuveit|Kuveidist]] välja viimast. * [[13. jaanuar]] – [[Vilniuse veresaun]], [[Leedu]]s [[Vilniuse teletorn]]i juures ründasid ööl vastu 13. jaanuari dessantväelased ja eriüksus Alfa relvastamata rahvamassi. Surma sai 14 inimest, vigastada ligi 1000. * [[14. jaanuar]] – [[Riia]]s Vecmilrgavise silla juures tulistas [[Riia OMON]] silla kaitsjaid. Õhtul korrati rünnakut. * [[17. jaanuar]] – USA ja liitlasväed alustasid õhurünnakutega sõda [[Iraak|Iraagi]] vastu. Algas [[lahesõda]] [[Kuveit|Kuveidi]] vabastamiseks. * [[26. jaanuar]] – [[Somaalia|Somaalias]] kukutati võimult president [[Siad Barre]] ning algas kodusõda. * [[29. jaanuar]] – lahesõda: Iraagi väed ründasid [[Saudi Araabia]] [[Khafji]] linna, algatades [[Khafji lahing]]u. Saudi Araabia ja Ameerika Ühendriikide sõjaväed vallutasid linna 1. veebruariks tagasi. === Veebruar === * [[1. veebruar]] – [[USAiri lend 1493]]: [[Los Angelese rahvusvaheline lennujaam|Los Angelese rahvusvahelise lennujaama]] maandumisrajal põrkasid lennujuhi eksimuse tõttu kokku kaks lennukit. Hukkus 35 inimest. * [[7. veebruar]] – lahesõda: maaväed ületasid Saudi Araabia ja Kuveidi piiri. * [[15. veebruar]] – Tšehhoslovakkia, [[Ungari]] ja [[Poola]] asutasid [[Visegrádi grupp|Visegrádi grupi]] * [[19. veebruar]] – [[Boriss Jeltsin]] kutsus [[Mihhail Gorbatšov]]i üles tagasi astuma, väites, et viimane ohverdab võimu säilitamise nimel reformid. * [[22. veebruar]] – lahesõda: Iraak nõustus Nõukogude Liidu pakutud vaherahuettepanekuga. Ameerika Ühendriigid lükkasid selle tagasi ja andsid Iraagile 24 tundi aega oma väed Kuveidist välja viia. * [[26. veebruar]] – lahesõda: Iraak teatas, et viib oma väed Kuveidist välja. Lahkuvad Iraagi väed süütasid Kuveidi naftaväljad ning Ühendriigid jätkasid õhurünnakutega. * [[27. veebruar]] – lahesõda: Ameerika Ühendriigid teatasid, et Iraak on võidetud, ning käskisid relvajõududel lahingutegevuse peatada. === Märts === * [[3. märts]] – [[Läti iseseisvusreferendum|Lätis]] ja [[Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses|Eestis]] toimus iseseisvusreferendum. Mõlema riigi valijad pooldasid iseseisvust. * [[6. märts]] – [[India]] peaminister [[Chandra Shekhar]] astus tagasi. * [[15. märts]] – Kuveidi emiir [[Jaber Al-Ahmad Al-Sabah]] naasis kodumaale. * [[23. märts]] – [[Sierra Leone]]s algas kodusõda. === Aprill === * [[5. aprill]] – [[kosmosesüstik Atlantis]] startis [[STS-37|37. süstikumissioonile]], lastiks [[gammakiirgus]]t uuriv observatoorium. * [[9. aprill]] – Poolast lahkusid esimesed Nõukogude väed. * [[10. aprill]] – Itaalias [[Livorno]] lähistel põrkasid tihedas udus kokku reisilaev ja tanker. Hukkus 140 inimest. * [[12. aprill]] – avati [[Varssavi börs]]. * [[16. aprill|16.]]–[[18. aprill]] – [[Mihhail Gorbatšov]] tegi esimese Nõukogude Liidu juhina riigivisiidi [[Jaapan]]isse. * [[26. aprill]] – [[Esko Aho]] sai 36-aastaselt Soome ajaloo noorimaks peaministriks. * [[29. aprill]] – [[Bangladesh]]i tabanud [[tsüklon]]is hukkus 138 000 inimest. === Mai === * [[15. mai]] – [[Édith Cresson]] sai Prantsusmaa ajaloo esimeseks naispeaministriks. * [[18. mai]] – [[Somaalimaa]] kuulutas ennast iseseisvaks. Ükski riik ja organisatsioon pole Somaalimaa iseseisvust tunnustanud. * [[19. mai]] – [[Horvaatia iseseisvussõda#Iseseisvuse v.C3.A4ljakuulutamine|Horvaatia iseseisvusreferendumi]] tagajärjena kuulutab Horvaatia end iseseisvaks. * [[21. mai]] – [[India]]s hukkus atentaadis endine peaminister [[Rajiv Gandhi]]. === Juuni === * [[8. juuni]] – [[Pakistan]]is [[Ghotki]] linnas põrkas täiel kiirusel kihutav reisirong kokku jaamas seisnud kaubarongiga, hukkus vähemalt 100 inimest. * [[12. juuni]] – [[Boriss Jeltsin]] valiti [[Vene NFSV]] presidendiks. * [[20. juuni]] – [[Saksamaa]] seadusandjad otsustasid napi häälteenamusega pealinna tagasiviimise [[Berliin]]i. === Juuli === *[[10. juuli]] – [[Boriss Jeltsin]] vannutati ametisse esimese valitud [[Venemaa]] [[president|presidendina]]. === August === * [[4. august]] – [[Kosmosesüstik Atlantis|kosmosesüstiku Atlantis]] pardalt saadeti Maale esimene [[E-post|e-kiri]] [[kosmos]]est. * [[16. august]] – [[Mihhail Gorbatšov]] kutsus [[Baltimaad]]e liidreid [[20. august]]iks [[Novo-Ogorjovo]]sse [[liiduleping]]ut sõlmima. * [[19. august]] – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] algas [[augustiputš|riigipöördekatse]]. * [[20. august]] – [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvus]]. * [[22. august]] – [[Island]] tunnustas esimese riigina Balti riikide iseseisvust. * [[24. august]] – [[Ukraina]] taasiseseisvus. * [[27. august]] – Mihhail Gorbatšov pöördus liiduvabariikide poole üleskutsega säilitada sõjaline ja majanduslik liit. === September === * [[9. september]] – [[Tadžikistan]] kuulutas end iseseisvaks. * [[17. september]] – [[Põhja-Korea]], [[Lõuna-Korea]], Eesti, Läti, Leedu, [[Marshalli Saared]] ja [[Mikroneesia Liiduriigid]] võeti [[ÜRO|ÜRO-sse]] vastu. * [[19. september]] – [[Alpid|Alpidest]] leiti [[Ötzi]]. === Oktoober === * [[1. oktoober]] – [[Jugoslaavia]] armee piiras sisse [[Dubrovnik|Dubrovniki]], algatades [[Dubrovniki piiramine|Dubrovniki piiramise]]. Piiramine lõpetati 31. mail 1992. * [[14. oktoober]] – [[Eesti]] sai [[UNESCO]] liikmeks. * [[27. oktoober]] – Poolas toimusid esimesed vabad parlamendivalimised. * [[29. oktoober]] – [[USA]] [[kosmosesond]] [[Galileo (kosmoseaparaat)|Galileo]] tegi esimese lähifoto [[asteroid]]ist ([[951 Gaspra]]). === November === *[[6. november]] – [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] lõpetas ametlikult tegevuse. === Detsember === * [[1. detsember]] – [[Ukraina NSV]] elanikud hääletasid [[Ukraina iseseisvusreferendum|referendumil]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] lahkulöömise poolt. * [[8. detsember]] – [[Venemaa]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] moodustasid [[Belovežje rahvuspark|Belovežje]]s [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e. * [[15. detsember]] – [[Punane meri|Punasel merel]] uppus reisilaev [[Salem Express]]. Hukkus üle 450 inimese. * [[23. detsember]] – [[Mihhail Gorbatšov]] andis [[Boriss Jeltsin]]ile üle [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[tuumakoodid]]. * [[26. detsember]] – [[Nõukogude Liidu Ülemnõukogu]] otsustas formaalselt Nõukogude Liidu ja iseenda laiali saata. * [[31. detsember]] – [[Nõukogude Liit]] lakkas olemast. == Sündmused [[Eesti]]s == [[Fail:RIAN archive 472705 Estonian customs office in Narva.jpg|pisi|[[Eesti-Venemaa piir|Eesti piir]] Narvas]] [[Fail:Miss Baltic Sea 91 Tallinnas.jpg|pisi|Missivõistlus "[[Miss Baltic Sea]] 91" Tallinnas]] * [[7. jaanuar]] – Tallinnas [[Tõnismägi (mägi)|Tõnismäel]] avati mälestussammas [[Paul Keres]]ele ([[Paul Kerese monument]])<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)</ref>. * [[15. jaanuar]] – Vene NFSV president [[Boriss Jeltsin]] tegi visiidi Tallinna. * [[15. jaanuar]] – Toompeal toimus nõukogudemeelsete miiting. * [[25. jaanuar]] – Tallinnas leiti surnuna [[Paldiski maantee|Paldiski mnt]] 80 juures asuvalt tühermaalt Rootsi ehitus- ja puidutööstuse ametühingute liidrid ning [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rootsi)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liikmed Bertil Whingberg (55) ja Ove Fredriksson (50). Ohvrite surma oli põhjustanud külmumine.<ref>[https://www.postimees.ee/1975269/johkraim-kuritegu-kahe-rootsi-ametiuhingutegelase-roovmorv Jõhkraim kuritegu: kahe Rootsi ametiühingutegelase röövmõrv], www.postimees.ee, 28. oktoober 2002</ref><ref>[https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1991/02/07/5 Mis juhtus kahe Rootsi ametiühingutegelasega Tallinnas], Vaba Eestlane = Free Estonian, 7 veebruar 1991</ref> * [[3. märts]] – Eestis toimus [[Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses|iseseisvusreferendum]]. * [[2. aprill]] – Eestis läksid ulatusliku hinnatõusuga kallimaks rongi-, bussi- ja lennukipiletid, rõivad, jalatsid ja sõiduautod. * [[17. aprill]] – [[Tallinn]]as rajati [[Jaan Tõnissoni Instituut]]. * [[6. mai]] – [[Tartu]]s toimunud NSV Liidu meistrivõistluste finaalis korvpallis võitis [[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalev]] [[Leningradi Spartak]]i ja tuli viimaseks NSV Liidu meistriks korvpallis. * [[19. mai]] – [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[OMON]]-i eriüksus ründas ja rüüstas Võrumaal [[Luhamaa piiripunkt]]i * [[23. juuni]] – [[Väike-Maarja]]s taasavati [[Väike-Maarja Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]]. * [[19. august]] – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] algas [[augustiputš|riigipöördekatse]]; [[Tallinn]]a poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] avaldusega [[riigipööre|riigipöörde]] kohta [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] otsustati erakorralised volitused anda Eesti Vabariigi [[Erakorraline Kaitsenõukogu|Erakorralisele Kaitsenõukogule]]. * [[20. august]] – [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] võttis vastu "[[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest]]". * [[27. august]] – [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja Eesti vahel seati sisse diplomaatilised suhted. * [[8. september]] – [[Tallinna lauluväljak]]ul toimus suurüritus "[[Vabaduse laul]]". * [[10. september]] – Eesti sai [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents]]i liikmeks. * [[11. september]] – [[Patarei vangla]]s hukati mahalaskmise teel [[Rein Oruste]]. Oruste on ainus surmamõistetu, kelle karistus on taasiseseisvunud Eestis täide viidud. * [[13. september]] – alustas tööd [[Põhiseaduse Assamblee]]. Selle juhatajaks valiti [[Tõnu Anton]]. * [[17. september]] – Eesti sai [[ÜRO]] liikmeks. * [[30. september]] – [[Tartu]]s alustas tööd [[Raadio Tartu]]. * [[1. oktoober]] – käibele tulid Eesti postmargid. * 1. oktoober – moodustati [[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut]]<ref>[https://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/ilmateenistus-100/ ILMATEENISTUS 100] ilmateenistus.ee</ref> * [[4. oktoober]] – valitsus otsustas kutsuda [[Eesti kaitsejõud]]udesse aastatel 1965–1973 sündinud noored. * [[17. oktoober]] – [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] võttis vastu [[maareformiseadus]]e. * [[19. oktoober]] – asutati [[Eesti Kodanike Keskerakond]]. * [[6. november]] – [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] tegi põhimõttelise otsuse taastada 1938. aasta [[Kodakondsusseadus (1938)|kodakondsusseadus]]. * [[23. november]] – üheksa kõrgkooli üliõpilaskonna algatusel asutati [[Eesti Üliõpilaskondade Liit]], mille juhatusse valiti Sulev Alajõe, Agu Vahur ja Kaarel Tarand. * [[1. detsember]] – loodi Eesti [[lennufirma]] [[Estonian Air]]. * [[11. detsember]] – [[Abja-Paluoja]] sai omavalitsusliku alevi staatuse. * Asutati [[Aardla järve kaitseala]]. * Likvideeriti [[Aaspere mõis]]as asunud lastekodu. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1991}} *[[12. jaanuar]] – [[Pixie Lott]], inglise laulja *[[10. veebruar]] – [[Emma Roberts]], USA näitleja *[[20. mai]] – [[Henrik Ojamaa]], Eesti jalgpallur *[[23. mai]] – [[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja *[[16. juuli]] – [[Iiris Vesik]], eesti laulja *[[10. november]] – [[Elina Netšajeva]], eesti laulja *[[24. detsember]] – [[Louis Tomlinson]], inglise poplaulja ([[One Direction]]) == Surnud == {{vaata|Surnud 1991}} *[[12. jaanuar]] – [[Lannie Balcom]], ameerika modell (''Playboy Playmate)'' *[[15. jaanuar]] – [[Vello Saage]], eesti õpetaja *[[17. jaanuar]] – [[Olav V]], Norra kuningas *17. jaanuar – [[Giacomo Manzù]], itaalia kunstnik *[[23. jaanuar]] – [[Northrop Frye]], Kanada kirjandusteadlane *[[14. veebruar]] – [[Vello Viisimaa]], eesti opereti- ja estraadinäitleja *[[22. veebruar]] – [[Valdur Hannula]], Eesti ratsutaja *[[2. märts]] – [[Serge Gainsbourg]], prantsuse laulja *[[2. märts]] – [[William Heinesen]], kirjanik *[[24. märts]] – [[Erich Kübarsepp]], Eesti spordipedagoog *[[25. märts]] – [[Aleksander Sagim]], eesti majandusteadlane *[[1. aprill]] – [[Martha Graham]], USA tantsija ja koreograaf *[[3. aprill]] – [[Graham Greene]], inglise kirjanik *[[4. aprill]] – [[Max Frisch]], šveitsi kirjanik * [[19. aprill]] – [[Armas Luige]], eesti ehitusinsener * [[20. aprill]] – [[Don Siegel]], USA filmilavastaja *20. aprill – [[Jumdžagijn Tsedenbal]], Mongoolia poliitik *[[3. mai]] – [[Jerzy Kosiński]], kirjanik *[[21. mai]] – [[Rajiv Gandhi]], India poliitik *[[23. mai]] – [[Boris Indre]], Eesti korvpallur *[[1. juuni]] – [[Wolfgang Stegmüller]], filosoof *[[3. juuni]] – [[Voldemar Roolaan]], Eesti maadleja *[[6. juuni]] – [[Stan Getz]], USA saksofonist *[[10. juuni]] – [[Vercors]], prantsuse kirjanik *[[19. juuni]] – [[Jean Arthur]], USA filminäitleja *[[26. juuni]] – [[Elmar Tambek]], eesti poliitik *[[29. juuni]] – [[Henri Lefebvre]], prantsuse sotsioloog ja filosoof *[[18. juuli]] – [[Valve Kikas]], eesti ehitusinsener *[[24. juuli]] – [[Isaac Bashevis Singer]], kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli auhinna]] laureaat 1978 *[[25. juuli]] – [[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude Liidu poliitik *[[12. august]] – [[Ivan Kožedub]], sõjaväelendur *[[22. august]] – [[Boriss Pugo]], Nõukogude Liidu poliitik *[[30. august]] – [[Jean Tinguely]], šveitsi kunstnik *[[2. september]] – [[Alfonso García Robles]], Mehhiko diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat *[[4. september]] – [[Ülo Keedus]], eesti purilendur ja filmioperaator *[[28. september]] – [[Miles Davis]], USA muusik *[[12. oktoober]] – [[Arkadi Strugatski]], vene kirjanik *[[17. oktoober]] – [[Tennessee Ernie Ford]], USA muusik *[[24. oktoober]] – [[Sergei Ahromejev]], Nõukogude sõjaväelane *24. oktoober – [[Gene Roddenberry]], USA stsenarist ja produtsent *[[7. november]] – [[Tom of Finland]], soome kunstnik *[[9. november]] – [[Ahto Haabjärv]], eesti laulja *9. november – [[Yves Montand]], itaalia päritolu prantsuse näitleja ja laulja *[[14. november]] – [[Tony Richardson]], inglise filmilavastaja *[[18. november]] – [[Gustáv Husák]], Tšehhoslovakkia president *[[20. november]] – [[Johan Ungerson]], eesti poliitik *[[23. november]] – [[Klaus Kinski]], näitleja *[[24. november]] – [[Freddie Mercury]], laulja *[[27. november]] – [[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil *[[7. detsember]] – [[Gordon Pirie]], Suurbritannia jooksja *[[27. detsember]] – [[Gunnar Holm]], eesti auto- ja motosportlane == [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] == *[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[Pierre-Gilles de Gennes]] *[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – [[Richard Ernst]] *[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – [[Erwin Neher]], [[Bert Sakmann]] *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[Nadine Gordimer]] *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – [[Aung San Suu Kyi]] *[[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|majandus]] – [[Ronald Coase]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1991|*1991]] stou57lgsua1ppax9afz0dqu583vsq6 0 8313 7161192 7112340 2026-05-26T08:34:46Z Andres 5 /* H */ 7161192 wikitext text/x-wiki '''Imetajate loend''' loetleb [[Imetajad|imetajaid]]. Selles nimekirjas on imetajate [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis "[[Bioloogia mõisteid]]". Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika elevant]], perekond, (''Loxodonta''), sgk [[elevantlased]] *[[aafrika kuldkass]] (''Caracal aurata'', ''Profelis aurata''), sgk [[kaslased]] *[[aafrika metsaelevant]] (''Loxodonta cyclotis''), sgk [[elevantlased]] *[[aafrika savannielevant]] (''Loxodonta africana''), sgk [[elevantlased]] *[[aafrika tsiibet]] (''Civettictis civetta''), sgk [[tsiibetlased]] *[[aasia lõvi]] ehk india lõvi (''Panthera leo persica''), [[lõvi]] alamliik, sgk [[kaslased]] *[[aasia taapir]] (''Tapirus indicus''), sgk [[taapirlased]] *[[addaks]] (''Addax nasomaculatus'') *[[afaliin]] (''Tursiops truncatus''), sgk [[delfiinlased]] *[[afgaani rebane]] (''Vulpes cana''), sgk [[koerlased]], [[Kesk-Aasia]]s ja [[Lähis-Ida]]s *[[aguuti]] (''Dasyprocta''), perekond, sgk [[aguutilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas *[[aguutilased]] (''Dasyproctidae''), sugukond *[[ahm]] (''Gulo gulo''), sgk [[kärplased]] *[[ahvilised]] ehk haploriinsed primaadid (''Haplorrhini''), alamselts *[[aie]] (''Daubentonia madagascariensis''), sgk [[aielased]] *[[aielased]] (''Daubentoniidae''), sugukond *[[ainupilulised]] (''Monotremata''), selts, [[Austraalia]] idaosa endeem *[[alpaka]] (''Vicugna pacos''), sgk [[kaamellased]] *[[alpi mägikits]] (''Rupicapra rupicapra rupicapra''), [[harilik mägikits|hariliku mägikitse]] alamliik, sgk [[veislased]] *[[amazonase jõedelfiin]] (''Inia geoffrensis''), sgk ''[[Iniidae]]'' *[[ameerika piison]] (''Bison bison''), sgk [[veislased]] *[[amuuri tiiger]] (''Panthera tigris altaica''), [[tiiger|tiigri]] alamliik, sgk [[kaslased]], Venemaa Kaug-Idas, Hiina kirdeosas, Põhja-Korea põhjaosas, ohustatud *[[anuubis]] (''Papio anubis''), sgk [[pärdiklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Ardipithecus ramidus]]''</span>, sgk [[inimlased]] *[[apenniini karihiir]] (''Sorex samniticus''), sgk [[karihiirlased]] *''[[Apodemus]]'', perekond, sgk [[hiirlased]] *[[arhaar]] (''Ovis ammon''), sgk [[veislased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[australopiteekus]] (''[[Australopithecus]]'')</span>, perekond, sgk [[inimlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Australopithecus africanus]]''</span>, sgk [[inimlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Australopithecus anamensis]]''</span>, sgk [[inimlased]], [[Ida-Aafrika]]s *[[avahi]] ehk pisiindri (''Avahi laniger''), sgk [[indrilased]] *[[avahi (perekond)|avahi]] (''Avahi''), perekond, sgk [[indrilased]] *''[[Avahi betsileo]]'', sgk [[indrilased]] *''[[Avahi cleesei]]'', sgk [[indrilased]] *''[[Avahi occidentalis]]'', sgk [[indrilased]] *''[[Avahi unicolor]]'', sgk [[indrilased]] ==B== *[[baieri uruhiir]] (''Microtus bavaricus''), sgk [[hamsterlased]] *[[baikali viigerhüljes]] ehk baikali viiger (''Pusa sibirica''), sgk [[hülglased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[bali tiiger]] (''Panthera tigris balica'')</span>, [[tiiger|tiigri]] alamliik, sgk [[kaslased]] *[[bambusleemur]] ehk poolmaaki (''Hapalemur''), sgk [[leemurlased]] *[[baribal]] (''Ursus americanus''), sgk [[karulased]] *''[[Bassaricyon neblina]]'', sgk [[pesukarulased]] *[[bengali kass]] (''Prionailurus bengalensis''), sgk [[kaslased]] *[[bengali tiiger]] (''Panthera tigris tigris''), [[tiiger|tiigri]] alamliik, sgk [[kaslased]] *[[binturong]] (''Artictis binturong''), sgk [[tsiibetlased]] *[[bonobo]] ehk kääbusšimpans (''Pan paniscus''), sgk [[inimlased]] *''[[Bos (alamperekond)|Bos]]'', [[veis (perekond)|veis]]e alaperekond, sgk [[veislased]] *''[[Bradypus variegatus]]'', sgk [[laisiklased]] ==C== *[[Campbelli käpikhamstrik]] (''Phodopus campbelli''), sgk [[hamsterlased]] *''[[Cercopithecus lomamiensis]]'', sgk [[pärdiklased]] ==D== *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Daeodon]]'', perekond, sgk ''[[Entelodontidae]]''</span> *[[dagestani tuur]] ehk idakaukaasia kaljukits (''Capra cylindricornis''), sgk [[kitslased]] *[[Dalli lumelammas]], sgk [[veislased]], Põhja-Ameerika lähisarktika *[[deegu]] (''Octodon degus''), sgk [[deegulased]] *[[delfiin]] (''Delphinus''), sgk [[delfiinlased]] *[[delfiinlased]] (''Delphinidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[denislane]] (''Homo sapiens denisovan''), alamliik või liik, sgk [[inimlased]]</span> *[[dingo]] (''Canis lupus dingo'', ''Canis dingo'', ''Canis antarcticus''), liik või alamliik, sgk [[koerlased]] *[[džungaaria kääbushamster]] ehk siberi hamster (''Phodopus sungorus''), sgk [[hamsterlased]] *[[dugong]] (''Dugong dugon''), sgk [[dugonglased]] ==E== *[[eesel]] (''Equus asinus''), sgk [[hobuslased]] *[[eohippus]] (''Eohippus''), perekond, sgk [[hobuslased]] (välja surnud) *''[[Epomops franqueti]]'', sgk [[tiiburlased]] *[[esikloomalised]] (''Primates''), selts *[[etioopia hunt]] ehk mägikoer (''Canis simensis''), sgk [[koerlased]] *[[euroopa kobras]] (''Castor fiber''), sgk [[kobraslased]] *[[euroopa laikõrv]] (''Barbastella barbastellus''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[euroopa piison]] ehk pürg (''Bison bonasus''), sgk [[veislased]] *[[euroopa pruunkaru]] (''Ursus arctos arctos''), [[pruunkaru]] alamliik, sgk [[karulased]] ==F== *[[fennekrebane]] (''Vulpes zerda''), sgk [[koerlased]] *[[fossa]] (''Cryptoprocta ferox''), sgk ''[[Eupleridae]]'' ==G== *[[galaagolased]] (''Galagidae''), sugukond *[[gaur]] (''Bos gaurus''), sgk [[veislased]] *[[gepard]] (''Acinonyx jubatus''), sgk [[kaslased]] *[[gepard (perekond)|gepard]] (''Acinonyx''), perekond, sgk [[kaslased]] *[[gibonlased]] (''Hylobatidae''), sugukond *[[gorilla]] (''Gorilla''), perekond, sgk [[inimlased]], Kesk-Aafrikas *[[Granti gasell]] (''Nanger granti''), sgk [[veislased]] *[[grinda]] (''Globicephala''), perekond, sgk [[delfiinlased]] *[[grisli]] (''Ursus arctos horribilis''), [[pruunkaru]] alamliik, sgk [[karulased]], Põhja-Ameerika mägedes *[[grööni hüljes]] (''Pagophilus groenlandicus''), sgk [[hülglased]] *[[grööni vaal]] (''Balaena mysticetus''), sgk [[silevaallased]] ==H== *[[habelendlane]] (''Myotis mystacinus''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[habesiga]] (''Sus barbatus''), sgk [[sigalased]] *[[haiiti pilukoon]] (''Solenodon paradoxus''), sgk [[pilukoonlased]] *[[hallhüljes]] (''Halichoerus grypus''), sgk [[hülglased]] *[[halljänes]] (''Lepus europaeus''), sgk [[jäneslased]] *[[hallorav]] (''Sciurus carolinensis''), sgk [[oravlased]] *[[hallrebane]] (''Urocyon''), perekond, sgk [[koerlased]] *[[hallvaal]] (''Eschrichtius robustus''), sgk [[hallvaallased]] *[[hallvaallased]] (''Eschrichtiidae''), sugukond *[[hamadrill]] ehk mantelpaavian (''Papio hamadryas''), sgk [[pärdiklased]] *[[hammasvaalalised]] (''Odontoceti''), alamselts *[[hamster]] ehk harilik hamster (''Cricetus cricetus''), sgk [[hamsterlased]] *[[hamsterlased]] (''Cricetidae''), sugukond *[[harilik leethiir]] ehk leethiir ehk tava-leethiir (''Myodes glareolus'', varem ''Clethrionomys glareolus''), sgk [[hiirlased]] *[[haril1k mägikits]] ehk mägikits ehk tava-mägikits (''Rupicapra rupicapra''), sgk [[veislased]] *[[harilik saimiri]] (''Saimiri sciureus''), sgk [[karbusahvlased]] *[[harilik siil]] (''Erinaceus europaeus''), sgk [[siillased]] *[[harjasvöölane]] (''Chaetophractus''), perekond, sgk [[vöölased]] *[[heeringavaal]] ehk finnvaal (''Balaenoptera physalus''), sgk [[vaguvaallased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[heidelbergi inimene]]</span>, sgk [[inimlased]] *[[hiidpanda]] ehk bambuskaru (''Ailuropoda melanoleuca''), sgk [[karulased]] *[[hiidsaarmas]] (''Pteronura brasiliensis''), sgk [[kärplased]] *[[hiid-soomusloom]] (''Manis gigantea''), sgk [[soomusloomlased]] *[[hiidvöölane]] (''Priodontes giganteus''), sgk [[vöölased]] *[[hiir]] (''Mus''), perekond, sgk [[hiirlased]] *[[hiirlased]] (''Muridae''), sugukond *[[himaalaja hunt]] (''Canis himalayensis''), sgk [[koerlased]] *[[hirv]] (''Cervus''), perekond, sgk [[hirvlased]] *[[hobune]] (koduhobune) (''Equus caballus''), sgk [[hobuslased]] *[[hobune (perekond)]] (''Equus''), sgk [[hobuslased]] *''[[Hominina]]'', alamtriibus, sgk [[inimlased]] *''[[Homininae]]'', alamsugukond, sgk [[inimlased]] *''[[Hominini]]'', triibus, sgk [[inimlased]] *''[[Hominoidea]]'', ülemsugukond *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Homo erectus]]''</span>, sgk [[inimlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Homo habilis]]''</span>, sgk [[inimlased]] *[[hunt]] (''Canis lupus''), sgk [[koerlased]] *[[huulkaru]] (''Melursus ursinus''), sgk [[karulased]] *[[huulkaru (perekond)|huulkaru]] (''Melursus''), perekond, sgk [[karulased]] *[[hõbe-nahkhiir]] (vananenud nimetus suur-nahkhiir) (''Vespertilio murinus''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[hülglased]] (''Phocidae''), sugukond *[[hüpikgasell]] (''Antidorcas marsupialis''), sgk [[veislased]] *[[hüpiklased]] (''Dipodidae''), sugukond *[[hüäänkoer]] (''Lycaon pictus''), sgk [[koerlased]] *[[hüäänlased]] (''Hyaenidae''), sugukond ==I== *[[ibeeria hunt]] (''Canis lupus signatus''), [[hunt|hundi]] alamliik *[[ibeeria ilves]] (''Lynx pardinus'', ''Felis lynx pardinus''), liik või [[ilves]]e alamliik, sgk [[kaslased]] *[[ida-vöötorav]] (''Tamias striatus''), sgk [[oravlased]] *[[ilka]] ehk kalastajakärp (''Martes pennanti''), sgk [[kärplased]] *[[ilves]] (''Lynx lynx''), sgk [[kaslased]] *[[ilves (perekond)|ilves]], perekond, sgk [[kaslased]] *[[impala]] (''Aepyceros melampus''), sgk [[veislased]] *[[india eeslik]] ehk khuur (''Equus hemionus khur''), [[eeslik]]u alamliik, sgk [[hobuslased]] *[[india elevant]] (''Elephas maximus''), sgk [[elevantlased]] *[[india soomusloom]] (''Manis crassicaudata''), sgk [[soomusloomlased]] *[[inimahvlased]] (''Hominoidea''), ülemsugukond *inimahvlased (''[[Pongidae]]''), varasem sugukond *[[indri]] (''Indri indri''), sgk [[indrilased]] *[[indri (perekond)|indri]] (''Indri''), perekond, sgk [[indrilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[indrikoteerium]] (''Paraceratherium'')</span>, perekond *[[indrilased]] (''Indriidae''), sugukond *[[inimene]] (''Homo sapiens''), sgk [[inimlased]] ==J== *[[jaaguar]] (''Panthera onca''), sgk [[kaslased]]; Lõuna- ja Põhja-Ameerikas *[[jaapani makaak]] (''Macaca fuscata''), sgk [[pärdiklased]] *[[jaapani rihmhammas]] (''Mesoplodon ginkgodens''), sgk [[nokisvaalalised]] *[[jaava leopard]] (''Panthera pardus melas''), [[leopard]]i alamliik, sgk [[kaslased]] *[[jaava soomusloom]] (''Manis javanica''), sgk [[soomusloomlased]] *[[jakk]] (''Bos grunniens''), sgk [[veislased]] *[[juttselg-hiir]] (''Apodemus agrarius'') *[[jõehobu]] (''Hippopotamus amphibius''), sgk [[jõehobulased]] *[[jõesiga]] (''Potamochoerus porcus''), sgk [[sigalased]] *[[jämesabarott]] (''Zyzomys''), perekond, sgk [[hiirlased]]; [[Austraalia]]s *[[jäneselised]] (''Lagomorpha''), selts *[[jänes]] (''Lepus''), perekond, sgk [[jäneslased]] *[[jäneslased]] (''Leporidae''), sugukond *[[jääkaru]] (''Ursus maritimus''), sgk [[karulased]] ==K== *[[kaamel]] (''Camelus''), sgk [[kaamellased]] *[[kaamellased]] (''Camelidae''), sugukond *[[kabehirv]] (''Dama dama''), sgk [[hirvlased]] *[[kabjalised]] (''Perissodactyla''), selts *[[kaelkirjak]] (''Giraffa camelopardalis''), sgk [[kaelkirjaklased]] *[[kaelushiir]] (''Apodemus flavicollis''), sgk [[hiirlased]] *[[kaelussiil]] (''Erinaceus roumanicus''), sgk [[siillased]] *[[kahvripühvel]] ehk aafrika pühvel (''Syncerus caffer''), sgk [[veislased]] *[[kaksküürkaamel]] ehk baktrian (''Camelus bactrianus''), sgk [[kaamellased]] *[[kaksvarvaslaisik]] (''Choloepus hoffmanni''), sgk [[maalaisiklased]] *[[kalaan]] ehk merisaarmas (''Enhydra lutris''), sgk [[kärplased]] *[[kalaan]] (''Enhydra''), perekond, sgk [[kärplased]] *[[kalakass]] (''Prionailurus viverrinus''), sgk [[kaslased]] *[[kalifornia pringel]] (''Phocoena sinus''), sgk [[pringellased]] *[[Kalimantani orangutan]] (''Pongo pygmaeus''), sgk [[inimlased]] *[[kalong]] (''Pteropus vampyrus''), sgk [[tiiburlased]] *[[kanada ilves]] *[[kanada kobras]] *[[kandlased]] (''Tarsiidae''), sugukond *[[kanna]] (''Taurotragus onyx''), sgk [[veislased]] *[[kapibaara]] *[[kapi jänes]] (''Lepus capensis''), sgk [[jäneslased]], Aafrikast Indiasse *[[karakal]] (''Caracal caracal'', ''Felis caracal''), sgk [[kaslased]] *[[karakal (perekond)|karakal]] (''Caracal''), perekond, sgk [[kaslased]] *[[karbusahvlased]] (''Cebidae''), sugukond *[[karihiir]] (''Sorex''), perekond, sgk [[karihiirlased]] *[[karulased]] (''Ursidae''), selts *[[karustiivalised]] (''Dermoptera''), selts *[[karvane ninasarvik]] (''Coelodonta antiquitatis''), sgk [[ninasarviklased]], väljasurnud *[[kasetriibik]] (''Sicista betulina''), sgk [[hüpiklased]] *[[kass]] *[[kašelott]] ehk võidisvaal (''Physeter macrocephalus''), sgk [[kašelotlased]] *[[katta]] (''Lemur catta''), sgk [[leemurlased]] *[[keerdsarvkits]] ehk markuur (''Capra falconeri''), sgk [[veislased]], Lõuna- ja Kesk-Aasias, ohustatud *[[kinkažu]] ehk haspelkaru (''Potos flavus''), sgk [[pesukarulased]] *[[kiskjalised]], selts *[[kitslased]], alamsugukond (''Caprinae'') või triibus (''Caprini''), sgk [[veislased]] *[[kiusvaalalised]] (''Mysticeti''), alamselts *[[kivinugis]] (''Martes foina''), sgk [[kärplased]] *[[koaala]] (''Phascolarctos cinereus''), sgk [[koaalalased]] *[[kobras]] *[[kobraslased]], sugukond *[[Kodiaki karu]] (''Ursus arctos middendorffi''), sgk [[karulased]] *[[koduhiir]] (''Mus musculus''), sgk [[hiirlased]] *[[kodurott]] (''Rattus rattus''), sgk [[hiirlased]] *[[siga|kodusiga]], alamliik (''Sus scrofa domestica'') või liik (''Sus domestica''), sgk [[sigalased]] *[[veis|koduveis]], liik (''Bos taurus'') või alamliik (''Bos primigenius taurus''), sgk [[sõralised]] *[[koer]], alamliik (''Canis lupus familiaris'') või liik (''Canis familiaris''), sgk [[koerlased]] *[[koer (perekond)|koer]], perekond (''Canis''), sgk [[koerlased]] *[[koerlased]] (''Canidae''), sugukond *[[koiott]] (''Canis latrans''), sgk [[koerlased]] *[[kreeta habekits]] ehk kreeta besoaarkits (''Capra aegagrus creticus''), [[pulstikkits]]e alamliik, sgk [[veislased]] *[[kuhja-uruhiir]] (''Microtus levis'') *<span style="background-color:#FFF68F">[[kukkurhunt]] (''Thylacinus cynocephalus'')</span>, sgk *[[kukkurhuntlased]], [[Austraalia]]s ja [[Uus-Guinea]]s{{ref|kukkur|[*]}} *[[kukkurkurat]] (''Sarcophilus harrisii''), sgk [[kukkurkärplased]] *[[kukkur-sipelgakaru]] (''Myrmecobius fasciatus'') *[[kuldhamster]] (''Mesocricetus auratus''), sgk [[hamsterlased]] *[[kunel]] (''Glis glis''), sgk [[unihiired]] *[[kuningtamariin]] (''Saguinus imperator''), sgk [[küünisahvlased]] *[[kõrbesebra]] ehk grevi sebra (''Equus grevyi''), sgk [[hobuslased]] *[[kõrvukhülglased]] (''Otariidae''), sugukond *[[kõrvukrebane]] (''Otocyon megalotis''), sgk [[koerlased]] *[[kõrvukrebane (perekond)|kõrvukrebane]] (''Otocyon''), perekond, sgk [[koerlased]] *[[kährik]] (''Nyctereutes procyonoides''), sgk [[koerlased]] *[[känguru]] *[[kärp]] (''Mustela erminea''), sgk [[kärplased]] *[[käsitiivalised]] (''Chiroptera''), selts *[[kääbusjõehobu]] (''Choeropsis liberiensis''), sgk [[jõehobulased]] *[[kääbus-karihiir]] (''Sorex minutissimus''), sgk [[karihiirlased]] *[[kääbus-nahkhiir]] (''Pipistrellus pipistrellus''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[kääbusrebane]] *[[kääbus-ripskarilik]] (''Suncus etruscus''), sgk [[karihiirlased]] *[[küülik]] (''Oryctolagus cuniculuson''), sgk [[jäneslased]] *[[küülik (perekond)|küülik]] (''Oryctolagus''), perekond, sgk [[jäneslased]] *[[küünisahvlased]] (''Callitrichidae''), sugukond *[[küürvaal]] ehk pikkloibvaal (''Megaptera novaeangliae''), sgk [[vaguvaallased]], maailmameres [[Arktika]]st [[Antarktika]]ni ==L== *[[laama (loom)|laama]] (''Lama glama''), sgk [[kaamellased]] *[[laama (perekond)|laama]] (''Lama''), perekond, sgk [[kaamellased]] *[[laane-karihiir]] (''Sorex caecutiens''), sgk [[karihiirlased]] *[[laar]] (''Hylobates lar''), sgk [[gibonlased]] *[[lagrits (loom)|lagrits]] (''Eliomys quercinus''), sgk [[unilased]] *[[laisiklased]] (''Bradypodidae''), sugukond *[[lakkhamster]] (''Lophiomys imhausi''), sgk [[hiirlased]] *[[lakkhunt]] (''Chrysocyon brachyurus''), sgk [[koerlased]] *[[lamantiin]] (''Tricechus senegalensis''), sgk [[lamantiinlased]] *[[lamantiin (perekond)|lamantiin]] (''Trichechus''), perekond, sgk [[lamantiinlased]] *[[lamantiinlased]] (''Trichechidae''), sugukond *[[lammas]] ehk kodulammas (''Ovis aries''), sgk [[veislased]] *[[lammas (perekond)|lammas]] (''Ovis''), perekond, sgk [[veislased]] *[[leemurlased]] (''Lemuridae''), sugukond *[[lehtninalased]] (''Phyllostomidae''), sugukond *[[lemming]] (''Lemmus''), perekond, sgk [[hamsterlased]] *''[[Lemuroidea]]'', ülemsugukond *[[lendkoer]] (''Pteropus''), perekond, sgk [[tiiburlased]] *[[lendorav]] (''Pteromys volans''), sgk [[lendoravlased]] *[[lendorav (perekond)|lendorav]] (''Pteromys''), sgk [[lendoravlased]] *[[lendoravlased]] (''Pteromyidae''), sugukond *[[leopard]] (''Panthera pardus''), sgk [[kaslased]] *[[liiger]], isase [[lõvi]] ja emase [[tiiger|tiigri]] hübriid, sgk [[kaslased]] *[[liivatuhnur]] (''Cryptomys''), perekond, sgk [[mullatuhnurlased]] *[[loivalised]] (''Pinnipedia''), alamselts *[[londilised]] (''Proboscidea''), selts *[[loorilased]] (''Lorisidae''), sugukond *''[[Loxodonta]]'', perekond, sgk [[elevantlased]] *[[luitekass]] (''Felis margarita''), sgk [[kaslased]] *[[lumekits (''Oreamnos americanus''), sgk veislased *[[lumelammas]] (''Ovis canadensis'') *[[lõunasiil]] (''Erinaceus concolor''), sgk [[siillased]] *[[lõvi]] (''Panthera leo''), sgk [[kaslased]] *[[lühisabakänguru]] (''Setonix brachyurus''), sgk [[kängurulased]] *[[lühisabaline tšintšilja]] (''Chinchilla chinchilla''), sgk [[villakhiirlased]] *[[Lyle'i lendkoer]] ehk Lyle'i tiibur (''Pteropus lylei''), sgk [[tiiburlased]] ==M== *[[maasuslik]] (''Xerus inauris''), sgk [[oravlased]] *''[[Macroscelides micus]]'', sgk [[londiklased]] *[[magot]] ehk berberi makaak (''Macaca sylvanus''), sgk [[pärdiklased]] *[[makaak]] (''Macaca''), perekond *<span style="background-color:#FFF68F">[[mammut]] (''Mammuthus'')</span>, perekond, sgk [[elevantlased]] *[[mandrill]] (''Mandrillus sphinx''), sgk [[pärdiklased]] *[[mandrill (perekond)|mandrill]], perekond, sgk [[pärdiklased]] *[[mangustlased]] (''Herpestidae''), sugukond *[[manul]] (''Felis manul''), sgk [[kaslased]] *[[margai]] ehk pikksaba-pugalkass (''Leopardus wiedii''), sgk [[kaslased]], peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas *[[meemäger]] (''Mellivora capensis''), sgk [[kärplased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Melomys rubicola]]''</span>, sgk [[hiirlased]] *[[merilõvi]] (''Otaria flavescens''), sgk [[kõrvukhülglased]] *[[merisiga]] (''Cavia porcellus''), sgk [[merisigalased]] *[[meriveiselised]] (''Sirenia''), selts *[[metshiir]] ehk harilik metshiir (''Apodemus sylvaticus''), sgk [[hiirlased]] *[[metshobune]] (''Equus ferus''), sgk [[hobuslased]] *[[mets-karihiir]] (''Sorex araneus''), sgk [[karihiirlased]] *[[metskass]] (''Felis silvestris''), sgk [[kaslased]] *[[metskits]] (''Capreolus capreolus''), sgk [[hirvlased]] *[[metsnugis]] (''Martes martes''), sgk [[kärplased]] *[[metssiga]] (''Sus scrofa''), sgk [[sigalased]] *[[metsunel]] (''Dryomys nitedula''), sgk [[unilased]] *[[metsümiseja]] (''Marmota monax''), sgk [[oravlased]] *''[[Microcebus myoxinus]]'', sgk ''[[kääbusleemurlased]]'' *''[[Microcebus jollyae]]'', sgk ''[[kääbusleemurlased]]'' *[[miilu]] (''Elaphurus davidianus''), sgk [[hirvlased]] *[[mink]] (''Mustela vison''), sgk [[kärplased]] *[[mongoolia liivahiir]] (''Meriones unguiculatus''), sgk [[hiirlased]] *''[[Mops condylurus]]'', sgk ''[[Molossidae]]'' *[[morsk]] (''Odobenus rosmarus''), sgk [[morsklased]] *[[morsklased]] (''Odobenidae''), sugukond *[[muflon]] (''Ovis gmelini''), sgk [[veislased]] *''[[Mus setulosus]]'', sgk [[hiirlased]] *[[muskusveis]] (''Ovibos moschatus''), sgk [[veislased]] *[[muskusveis ((perekond)|muskusveis]] (''Ovibos''), perekond, sgk [[veislased]] *[[must elevant-karihiir]] (''Rhynchocyon petersi''), sgk [[torukoonlased]] *[[mustjalg-tuhkur]] (''Mustela nigripes''), sgk [[kärplased]], Põhja-Ameerikas *[[mustpringel]] (''Phocoena spinipinnis''), sgk [[pringellased]] *[[mustsaba-hirv]] (''Odocoileus hemionus''), sgk [[hirvlased]] *[[mutlased]] (''Talpidae''), sugukond *[[mutt]] (''Talpa europaea''), sgk [[mutlased]] *[[Mutt (perekond)|mutt]] (''Talpa''), perekond, sgk [[mutlased]] *[[mõhnjalalised]] (''Tylopoda''), alamselts *[[mõõksarv-orüks]] (''Oryx dammah'') *[[mõõkvaal]] (''Orcinus orca''), sgk [[delfiinlased]] *[[mäger]] (''Meles meles''), sgk [[kärplased]] *[[mäger (perekond)|mäger]] (''Meles''), perekond, sgk [[kärplased]] *[[mägigorilla]] (''Gorilla beringei beringei''), [[idagorilla]] alamliik, sgk [[inimlased]] *[[mägikits (perekond)|mägikits]] (''Rupicapra''), sgk [[veislased]] *[[möiraahv]] (''Alouatta''), perekond, sgk ''[[Atelidae]]'' *[[mügri]] ehk tavamügri ehk vesirott (''Arvicola amphibius'') sgk [[hamsterlased]] *''[[Myonycteris torquata]]'', sgk [[tiiburlased]] ==N== *[[naarits]] (''Mustela lutreola''), sgk [[kärplased]] *[[nahkhiirlased]] (''Vespertilionidae''), sugukond *[[napihambulised]] (''Pilosa''), selts *[[narvallased]] (''Monodontidae''), sugukond *[[Nattereri lendlane]] (''Myotis nattereri''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[neandertallane]] *[[niidu-uruhiir]] (''Microtus agrestis'') *[[ninaahv]] ehk kahau (''Nasalis larvatus''), sgk [[pärdiklased]] *[[Ninaahv (perekond)|ninaahv]] (''Nasalis''), perekond, sgk [[pärdiklased]] *[[nirk]] (''Mustela nivalis''), sgk [[kärplased]] *[[nokissiil]] (''Zaglossus bruijni''), sgk [[sipelgasiillased]] *[[nokisvaallased]] (''Ziphiidae''), sugukond *[[nokkloom]] (''Ornithorhynchus anatinus''), sgk [[nokkloomalised]], [[Austraalia]] idaosa endeem *[[nokkloom (perekond)|nokkloom]] (''Ornithorhynchus''), perekond, sgk [[nokkloomalised]], [[Austraalia]] idaosa endeem *[[nokkloomlased]] (''Ornitorhynchidae''), sugukond, [[Austraalia]] idaosa endeem *[[nutria]] (''Myocastor coypus''), sgk [[harjasrotlased]] *[[nuubia kaljukits]] (''Capra nubiana''), sgk [[veislased]] *[[nuubia ulukeesel]] (''Equus africanus africanus''), liigi ''[[Equus africanus]]'' alamliik, sgk [[hobuslased]] *[[närilised]] (''Rodentia''), selts ==O== *[[okaapi]] (''Okapia johnstoni''), sgk [[kaelkirjaklased]], Kongo DV kirdeosas *[[okaapi (perekond)|okaapi]] (''Okapia''), perekond, sgk [[kaelkirjaklased]] *[[okassealised]] (''Hystricomorpha''), alamselts *[[okassiga]] (''Hystrix''), perekond, sgk [[okassigalased]] *[[ondatra]] (''Ondatra zibethicus''), sgk [[hamsterlased]] *[[opossumlased]] (''Didelphidae''), sugukond *[[orangutan]] (''Pongo''), perekond, sgk [[inimlased]] *[[orav]] ehk harilik orav ehk punaorav (''Sciurus vulgaris''), sgk [[oravlased]] *[[orav (perekond)|orav]] (''Sciurus''), perekond, sgk [[oravlased]] *[[oravlased]] (''Sciuridae''), sugukond *[[orüks]] (''Oryx''), perekond, sgk [[veislased]] *[[otselot]] (''Leopardus pardalis''), sgk [[kaslased]] *[[otselot (perekond)|otselot]] (''Leopardus''), perekond, sgk [[kaslased]] ==P== *[[paavian]] (''Papio''), perekond, sgk [[pärdiklased]] *[[paguuma]] (''Paguma larvata''), sgk [[tsiibetlased]] *[[paljastuhnur]] (''Heterocephalus glaber''), sgk [[mullatuhnurlased]], [[Ida-Aafrika]]s *[[pakaraana]] (''Dinomys branickii''), selts [[närilised]], sgk [[pakaraanalased]] *[[palmiorav]] (''Epixerus ebii''), sgk [[oravlased]] *[[pandalased]] (''Ailuridae''), sugukond *[[pangoliin]] (''Manis pentadactyla''), sgk [[soomusloomlased]] *[[panter]] (''Panthera''), perekond, sgk [[kaslased]] *[[pantrik]] (''Neofelis nebulosa''), sgk [[kaslased]] *[[pantrik (perekond)|pantrik]] (''Neofelis''), perekond, sgk [[kaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Paracamelus gigas]]'', sgk [[kaamellased]]</span>'' *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Paranthropus boisei]]''</span>, sgk [[inimlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Paranthropus robustus]]''</span>, sgk [[inimlased]] *[[pargi-nahkhiir]] (''Pipistrellus nathusii''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[pekaarilased]] (''Tayassuidae''), sugukond *[[pesukaru]], (''Procyon lotor''), sgk [[pesukarulased]] *''[[Phoca]]'', perekond, sgk [[hülglased]] *[[pika]] ehk viiksjänes (''Ochotona''), perekond, sgk [[viiksjäneslased]] *[[pikasabaline tšintšilja]] (''Chinchilla lanigera''), sgk [[villakhiirlased]] *[[pikksaba-soomusloom]] (''Manis longicaudata''), sgk [[soomusloomlased]] *[[pilukoon]] (''Solenodon''), perekond, sgk [[pilukoonlased]] *[[pisihiir]] (''Micromys minutus''), sgk [[hiirlased]] *[[polaarrebane]] (''Vulpes lagopus''), sgk [[koerlased]] *[[polüneesia rott]] (''Rattus exulans''), sg [[hiirlased]] *[[poolahvilised]] ehk strepsiriinsed primaadid (''Strepsirrhini''), alamselts *poolahvilised ehk leemurilised ehk poolahvid (''[[Prosimii]]'', ''Prosimiae'', ''Lemuroidea''), vananenud alamselts *''[[Praomys]]'', perekond, sgk [[hiirlased]] *[[prillkaru]] (''Tremarctos ornatus'') *[[prillpringel]] (''Phocoena dioptrica''), sgk [[pringellased]] *[[pringel]] (''Phocoena phocoena''), sgk [[pringellased]] *[[pringellased]] (''Phocoenidae''), sugukond *''[[Proconsul africanus]]'' *''[[Propithecus edwardsi]]'', sgk [[leemurlased]] *[[prževalski hobune]] *[[pruun-harjasvöölane]] (''Chaetophractus villosus''), sgk [[vöölased]] *[[karu|pruunkaru]] (''Ursus arctos''), sgk [[karulased]] *[[pruun-suurkõrv]] (''Plecotus auritus''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[pruunhüään]] (''Parahyaena brunnea''), sgk [[hüäänlased]] *[[pudelnina-delfiin]] *[[pudikass]] ehk kääbuskass, sgk [[kaslased]] *[[puiskänguru]] ehk puukänguru (''Dendrolagus''), sgk [[kängurulased]] *[[pulstikkits]] (''Capra aegagrus''), sgk [[veislased]] *[[puna-kabeorav]] (''Callosciurus erythraeus''), sgk [[oravlased]] *[[punahirv]] (''Cervus elaphus''), sgk [[hirvlased]] *[[punailves]] *[[punapanda]] ehk panda (''Ailurus fulgens''), sgk [[pandalased]] *''[[Pusa]]'', perekond, sgk [[hülglased]] *[[putuktoidulised]] (''Eulipotyphla''), selts *[[puuma]] (''Puma concolor'') , sgk [[kaslased]] *[[puuma (perekond)|puuma]] (''Puma'') , sgk [[kaslased]] *[[põder]] (''Alces alces''), sgk [[hirvlased]] *[[põhja-karvikvombat]] (''Lasiorhinus krefftii''), sgk [[vombatlased]] *[[põhja-lonthüljes]] (''Mirounga angustirostris''), sgk [[hülglased]] *[[põhja-nahkhiir]] (''Eptesicus nilssoni''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[põhjapringlik]] (''Phocoenoides dalli''), sgk [[pringellased]] *[[põhjapõder]] (''Rangifer tarandus''), sgk [[põhjapõderlased]] *[[põld-uruhiir]] (''Microtus arvalis'') *[[pähklinäpp]] (''Muscardinus avellanarius''), sgk [[unilased]] *[[päikesekaru]] (''Helarctos malayanus''), sgk [[karulased]] *[[päikesekaru (perekond)|päikesekaru]] (''Helarctos''), perekond, sgk [[karulased]] *[[pärdiklased]] (''Cercopithecidae''), sugukond *[[pärsia eeslik]] ehk onager (''Equus hemionus onager''), [[eeslik]]u alamliik, sgk [[hobuslased]] *[[pügmee-nahkhiir]] (''Pipistrellus pygmaeus'') *[[pürenee kaljukits]] (''Capra pyrenaica''), sgk [[sõralised]] ==R== *[[randal]] (''Phoca vitulina''), sgk [[hülglased]] *[[rannikugorilla]] (''Gorilla gorilla''), sgk [[inimlased]] *[[rebane]] (''Vulpes vulpes''), sgk [[koerlased]] *[[rebane (perekond)|rebane]] (''Vulpes''), sgk [[koerlased]] *[[reesusmakaak]] (''Macaca mulatta''), sgk [[pärdiklased]] *[[rodeesia kaelkirjak]] ehk Thornicrofti kaelkirjak (''Giraffa camelopardalis thornicrofti''), [[kaelkirjak]]u [[alamliik]], sgk [[kaelkirjaklased]] *[[rohepärdik]] (''Chlorocebus aethiops''), sgk [[pärdiklased]] *[[rohtlahaukur]] (''Cynomys''), perekond, sgk [[oravlased]] *[[rohtla-soomusloom]] (''Manis temmincki''), sgk [[soomusloomlased]] *[[rookass]] (''Felis chaus''), sgk [[kaslased]] *[[roostekass]] (''Prionailurus rubiginosus''), sgk [[kaslased]] *[[rott]] (''Rattus''), perekond, sgk [[hiirlased]] *[[rändrott]] (''Rattus norvegicus''), sgk [[hiirlased]] ==S== *[[saarmas (perekond)|saarmas]] (''Lutra''), perekond, sgk [[kärplased]] *[[saarmaslased]] (''Lutrinae''), alamsugukond, sgk [[kärplased]] *[[saiga]] (''Saiga tatarica''), sgk [[veislased]] *[[seebu]] (''Bos primigenius indicus''), sgk [[veislased]] *[[serval]] (''Leptailurus serval''), sgk [[kaslased]] *[[siberi kaljukits]] (''Capra sibirica''), sgk [[veislased]] *[[siberi metskits]] (''Capreolus pygargus'') *[[sifaka]] (''Propithecus''), perekond, sgk [[indrilased]] *[[siga (perekond)|siga]] (''Sus''), perekond, sgk [[sigalased]] *[[sigalased]] (''Suidae''), sugukond *[[siil (perekond)|siil]] (''Erinaceus''), perekond, sgk [[siillased]] *[[siillased]] (''Erinaceidae''), sugukond *[[silepringel]] (''Neophocaena phocaenoides''), sgk [[pringellased]] *[[silevaallased]] (''Balaenidae''), sugukond, selts [[vaalalised]] *[[sinignuu]] (''Connochaetes taurinus''), sgk [[veislased]] *[[sinirebane]], [[polaarrebane|polaarrebase]] teisend, sgk [[koerlased]] *[[sinivaal]] (''Balaenoptera musculus''), sgk [[vaguvaallased]] *[[sipelgasiil]] (''Tachyglossus aculeatus''), sgk [[sipelgasiillased]] *[[sipelgasiillased]] (''Tachyglossidae''), sugukond, selts [[ainupilulised]] *[[skunk]] ehk vöötskunk (''Mephitis mephitis''), sgk [[vinuklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Smilodon]]''</span>, perekond, sgk [[kaslased]] *[[somaali ulukeesel]] (''Asinus africanus somaliensis''), liigi ''[[Asinus africanus]]'' alamliik, sgk [[hobuslased]] *[[soobel]] (''Martes zibellina''), sgk [[kärplased]] *[[sooküülik]] (''Sylvilagus''), perekond, sgk [[jäneslased]] *[[soomusloom]] (''Manis''), perekond, sgk [[soomusloomlased]] *[[soomusloomalised]] (''Pholidota''), selts *[[soomusloomlased]] (''Manidae''), sugukond *[[soo-uruhiir]] (''Microtus oeconomus''), sgk [[hamsterlased]] *[[sri lanka leopard]] (''Panthera pardus kotiya''), [[leopard]]i alamliik, sgk [[kaslased]] *[[Stelleri meriõhv]] (''Hydrodamalis gigas''), sgk [[dugonglased]] *[[sumatra ninasarvik]] (''Dicerorhinus sumatrensis''), sgk [[ninasarviklased]] *[[sumatra tiiger]] (''Panthera tigris sondaica''), [[tiiger|tiigri]] alamliik, sgk [[kaslased]] *[[surikaat]] (''Suricata suricatta''), sgk [[mangustlased]], [[Lõuna-Aafrika]]s *[[suslik]] (''Spermophilus'', ''Citellus''), perekond, sgk [[oravlased]] *[[suurkudu]] (''Tragelaphus strepsiceros''), sgk [[veislased]] *[[suur-nahkhiir]] (''Vespertilio murinus''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[suur-valgejalghamstrik]] (''Peromyscus leucopus'') *[[suur-vereimeja]] (''Desmodus rotundus''), sgk [[vereimejalased]] *[[suurvidevlane]] (''Nyctalus noctula''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[sõralised]] (''Artiodactyla''), selts *''[[Sylvisorex ollula]]'', sgk [[karihiirlased]] ==Š== *[[šaakal]] (''Canis aureus''), sgk [[koerlased]] *[[šimpans]] (''Pan troglodytes''), sgk [[inimlased]] *[[šimpans (perekond)|šimpans]] (''Pan''), perekond, sgk [[inimlased]] ==Z== *''[[Zyzomys argurus]]'', sgk [[hiirlased]], [[Austraalia]]s *''[[Zyzomys maini]]'', sgk [[hiirlased]], [[Austraalia]]s *''[[Zyzomys palatilis]]'', sgk [[hiirlased]], [[Austraalia]]s *''[[Zyzomys penduculatus]]'', sgk [[hiirlased]], [[Austraalia]]s *''[[Zyzomys woodwardi]]'', sgk [[hiirlased]], [[Austraalia]]s ==T== *[[taapir]] (''Tapirus''), sgk [[taapirlased]] *[[taapirlased]] (''Tapiridae''), sugukond *[[tapanuli orangutan]] (''Pongo tapanuliensis''), sgk [[inimlased]] *[[tarvas]] (''Bos primigenius''), sgk [[veislased]], väljasurnud *[[tasmaania vombat]] (''Vombatus ursinus''), sgk [[vombatlased]] *[[tavadelfiin]] (''Delphinus delphis''), sgk [[delfiinlased]] *[[teravmokk-ninasarvik]] (''Diceros bicornis''), sgk [[hobuslased]] *[[tiigilendlane]] (''Myotis dasycneme''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[torukoonlased]] ehk londiklased (''Macroscelididae''), sugukond *[[torukoonulised]] (''Macroscelidea''), selts *[[tsiibetlased]] (''Viverridae''), sugukond *[[tšintšilja]] ehk villakhiir (''Chinchilla lanigera''), sgk [[villakhiirlased]] *[[tuhnik]] (''Orycteropus afer''), sgk [[tuhniklased]] *[[tumehunt]] (''Canis rufus''), sgk koerlased, Ameerika Ühendriikide kaguosas *[[turkmeenia eeslik]] ehk kulaan (''Equus hemionus kulan''), [[eeslik]]u alamliik, sgk [[hobuslased]] *[[tõmmulendlane]] (''Myotis brandti''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[tähnikhirv]] (''Cervus nippon''), sgk [[hirvlased]] *[[tüügassiga]] (''Phacochoerus''), sgk [[sigalased]] ==U== *[[unilased]] (''Myoxidae''), sugukond *[[urson]] (''Erethizon dorsatum''), sgk [[okaslased]], [[Põhja-Ameerika]]s *[[uruhiir]] (''Microtus''), perekond, sgk [[hamsterlased]] *[[uuriklased]] (''Geomyidae''), sugukond ==V== *[[vaalalised]] (''Cetacea''), selts *[[vaguvaallased]] (''Balaenopteridae''), sugukond *[[valgejänes]] (''Lepus timidus''), sgk [[jäneslased]] *[[valgekoondelfiin]] (''Lagenorhynchus albirostris'') *[[valgekõht-soomusloom]] (''Manis tricuspis''), sgk [[soomusloomlased]] *[[valgelaup-sifaka]] (''Propithecus diadema''), sgk [[indrilased]] *[[valgesaba-pampahirv]] (Odocoileus virginianus), sgk [[hirvlased]] *[[valgetups-marmosett]] (''Callithrix jacchus''), sgk [[küünisahvlased]] *[[vampiir (loom)|vampiir]] *[[vasartiibur]] (''Hypsignathus monstrosus'') , sgk [[tiiburlased]] *[[veelendlane]] (''Myotis daubentonii''), sgk [[nahkhiirlased]] *[[veis (perekond)|veis]] (''Bos''), perekond, sgk [[veislased]] *[[veislased]] (''Bovidae''), sugukond *[[vereimejalased]] *[[vesimutt]] (''Neomys fodiens''), sgk [[karihiirlased]] *[[vesivohlu]] (''Kobus ellipsiprymnus''), sgk [[veislased]] *[[vietnami kantšil]] (''Tragulus versicolor''), sgk [[hirviklased]] *[[viigerhüljes]] (''Phoca hispida''), sgk [[hülglased]] *[[villakhiirlased]] (''Chinchillidae''), sugukond *[[vinuklased]] (''Mephitidae''), sugukond *[[vombatlased]] (''Vombatidae''), sugukond *[[võsa-uruhiir]] (''Microtus subterraneus'') *[[vöölased]] (''Dasypodidae''), sugukond *[[väike-karihiir]] (''Sorex minutus'') *[[väike-metshiir]] (''Apodemus uralensis'') *[[väikevaallased]] (''Neobalaeninae''), alamsugukond *[[vööthüään]] (''Hyaena hyaena'') ==Ü== *[[üheksavöölane]] (''Dasypus novemcinctus''), sgk [[vöölased]] *[[üksküürkaamel]] ehk dromedar (''Camelus dromedarius''), sgk [[kaamellased]] *[[ümarpeadelfiin]] (''Orcaella brevirostris''), sgk [[delfiinlased]] *[[ürgimetajad]] (''Prototheria''), alamklass, tänapäeval [[Austraalia manner|Austraalia mandril]], [[Tasmaania]]s, [[Uus-Guinea]]s, mõnel [[Bassi väin]]a saarel *<span style="background-color:#FFF68F">[[ürgkobras]] (''Palaeocastor'')</span>, perekond, sgk [[kobraslased]] ==Märkused== {{Märkus|kukkur}}Tõenäoliselt välja surnud. [[Kategooria:Imetajad| Imetajate loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] gnw3up74x2kumi8iaf0va2owgpwdqsu 0 9100 7160998 7119068 2026-05-25T19:57:59Z Kuriuss 38125 7160998 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib jalgpalliklubist spordiklubi osana, korvpallimeeskonna kohta vaata [[Madridi Real (korvpall)]].}} {{Keeletoimeta|aasta=2017|kuu=juuni}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2017}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Madridi Real | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Real Madrid Club de Fútbol | hüüdnimi = ''Los Blancos'' (Valged)<br>''Los Merengues'' <ref name="ql7Oz" /> (Beseed)<br>''Los Vikingos''<ref name="buNFD" /> (Viikingid) | lühend = | asutatud = 6. märtsil 1902 | lõpp = | väljak = [[Santiago Bernabéu staadion]], [[Madrid]]<ref name="HistEstadio" /> | mahutavus = 81 044<ref name="eoyXj" /> | ametinimetus1 = President | esimees = [[Florentino Peréz]]<ref name="ckS1G" /> | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Carlo Ancelotti]] | liiga = [[La Liga]] | hooaeg = [[La Liga hooaeg 2023–2024|2023–2024]] | positsioon = 1. koht | muster_la1=_realmadridcf2324h|muster_b1=_realmadridcf2324h|muster_ra1=_realmadridcf2324h| muster_sh1=_realmadridcf2324h| muster_so1=_realmadridcf2324hl | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_realmadridcf2324a|muster_b2=_realmadridcf2324a|muster_ra2=_realmadridcf2324a| muster_sh2=_realmadridcf2324a| muster_so2=_realmadridcf2324al | vasakkäsi2=021748|kere2=021748|paremkäsi2=021748|püksid2=021748|sokid2=021748 | muster_la3=_realmadridcf2324t|muster_b3=_realmadridcf2324t|muster_ra3=_realmadridcf2324t|muster_sh3=_realmadridcf2324t|muster_so3=_realmadridcf2324tl | vasakkäsi3=00CC99 |kere3=00CC99 |paremkäsi3=00CC99 |püksid3=00AA80|sokid3=00CC99 | veeb = http://www.realmadrid.com/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Madridi Real''' (ametlik nimi '''Real Madrid Club de Fútbol'''; eesti keeles ka kui Real Madrid FC) on [[Hispaania]] spordiklubi. Tuntuim on ta [[jalgpall]]i suurklubina, samuti ka eduka korvpalliklubina. Klubi lõid ametlikult 6. märtsil 1902 katalaanidest vennad [[Joan Padrós i Rubió|Joan]] ja [[Carles Padrós i Rubió]]. Algul kandis klubi nime (Sociedad) [[Madrid Foot-Ball Club]].<ref name="TUsJz" /> Real Madrid osaleb Hispaania [[Primera División]]is, riikliku liiga elukutseliste jalgpalli kõrgeimal tasemel, alates selle loomisest 1929. aastal, ja samuti kuulub kuninglik klubi ühes [[Athletic Club]]i ja [[FC Barcelona]]ga nende kolme klubi hulka, kes pole sellest kunagi välja langenud.<ref name="bEl5q" /> Ühtlasi kuulub meeskonnale au olla liiga ajaloo esimene liider,<ref name="4ubqC" /> kõige suurema hulga tiitlivõitudega klubi (kokku 34) ja samuti saavutati 100 punktiga kõigi hooaegade kõige suurem punktiskoor.<ref name="SuEbB" /> Klubi aitab kaasa jalgpalli pidevale arengule, olles looja, asutaja või kaasasutaja mitmetes jalgpalliga seotud võistlustes ja assotsiatsioonides nagu Madridi meistrivõistlused (Campeonato de Madrid), teise nimega Campeonato Regional Centro;<ref name="CarlosPadros" /><ref name="FLKI5" /> Hispaania karikavõistlused (Copa de España) ehk Hispaania meistrivõistlused (Campeonato de España),<ref name="CarlosPadros" /><ref name="5t8j3" /> tänapäevase nimega Copa del Rey; Euroopa meistrivõistlused<ref name="PresidentB" /><ref name="CEuropa" /><ref name="C2Europa" /><ref name="ABCSevilla" /><ref name="ABC2Sevilla" />; Kontinentidevahelised karikavõistlused<ref name="Kontinent" />; FIFA<ref name="PresidentB" /><ref name="HistFIFA" /> ja Euroopa klubide assotsiatsioon (European Club Association) ehk endine G-14, mis oli rahvusvaheline organisatsioon, hõlmates Euroopa tähtsamaid ja mõjukamaid klubisid.<ref name="jjANs" /> Korvpallis, spordiklubi teises tähtsas osas, võib samuti täheldada samasuguseid vägitegusid. Ühes [[Club Joventut de Badalona]] ja [[Club Baloncesto Estudiantes]]ega<ref name="miRnx" /> on Real Madridi korvpalliklubi üks neid meeskondi, mis ei ole eales kõrgeimalt tasemelt madalamale langenud. Alates Hispaania korvpalliliiga loomisest aastal 1957, hilisema nimega [[Liga ACB]], on korvpalli esindusmeeskond selles olnud alati esindatud. Nõnda nagu jalgpallimeeskond, osales ka korvpallimeeskond oma spordiala edendamises ja seda Raimundo Saporta juhtimisel, kes oli juhtiv klubi juhtkonnas samal ajal kui täitis oma kohuseid ka FIBAs ja Hispaania korvpalliföderatsioonis. Saporta pani aluse samanimelisele võistlusele Euroopa meistrivõistlused korvpallis,<ref name="wQg9q" /> rahvusvahelisele jõuluturniirile,<ref name="RTRL4" /> Hispaania korvpalliliigale ja selle järglasele Liga ACB-le.<ref name="RSaporta" /> Need loendamatud tõigad aitasid kaasa sellele, et Raimundo Saportast sai selle spordiala suurim edendaja Hispaanias<ref name="R2Saporta" /> ja Euroopas<ref name="RSaporta" /><ref name="R2Saporta" /> ning teda peetakse selleks veel tänapäevalgi. Alustati jalgpalliklubina, kuid peagi hakati selle raames tegelema muudegi spordialadega. Neist enamik on nüüdseks lõpetatud majanduslike probleemide tõttu ja ka sellepärast, et oleks võimalik edendada kahte peamist ala ehk jalg- ja korvpalli. Kõigele vaatamata on endiselt alles sisejalgpalli osa, mis loodi 2008. aastal veteranide meeskonnast.<ref name="rk93s" /><ref name="gmhCJ" /> Viimastel aastatel on spekuleeritud selle üle, kas üritatakse uuesti asutada mõned endised nüüdseks kadunud võistkonnad nagu käsipalli oma, ühes Club Balonmano Ciudad Realiga,<ref name="e8e4i" /> või [[ragbi]] võistkond koos CRC Madridi abiga, kuid lõpuks need ideed ei leidnud teostust.<ref name="BWCLJ" /> Spordialaste saavutuste poolest on klubi üks maailma tunnustatumaid ja autasustatumaid. Klubi on jalgpallis pälvinud riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil suurt tunnustust, näiteks FIFA-lt pälvitud 20. sajandi parima klubi nimetus (detsembris 2000)<ref name="24t9H" /> ja 20. sajandi parim Euroopa klubi, mille andis IFFHS.<ref name="7Wtzo" /> Real Madridi korvpalliklubi aga on maailmatasemel üks enim autasusid pälvinud tiime.<ref name="etN71" /> Jalg- ja korvpalli peale kokku on tuldud 17 korda Euroopa meistriks, mis on vana kontinendi klubidevahelise võistluste tipp, ja seitse korda maailmameistriks,<ref name="Palmares" /> seega on jalgpalli- ja korvpalliklubina saadud rohkem suurvõistluste võite kui üksi teine Euroopa klubi. Klubi omanikeks on selle enam kui 93 000 liiget, mistõttu kuulub kuninglik klubi nende nelja professionaalse Euroopa klubi hulka, mis juriidiliselt ei kuulu Sociedad Anónima Deportivale (Hispaania sportlik aktsiaselts).<ref name="MASB5" /><ref name="otBrA" /> Klubi peab mänge [[Santiago Bernabéu staadion]]il alates 1947. aastast, mida varem kutsuti Uueks Chamartíni staadioniks, ja mille mahutavus on 85 454 pealtvaatajat (suuruselt kolmas Euroopas), ja mille pealtvaatajate arv ulatus enne UEFA kehtestatud regulatsioone 120 000-ni.<ref name="HistEstadio" /> Real Madrid on riigi üks populaarsemaid klubisid, asudes toetajate arvu poolest teisel kohal. 37% kõigist jalgpallisõpradest Hispaanias toetab Real Madridi. Nõnda selgus 2011. aasta oktoobris toimunud uuringust, mille teostas ajaleht AS (Diario AS) nõudmisel IKERFEL.<ref name="pmyaO" /> Seoses 2007. aastaga oli toimunud muudatus, sest viimase Sotsioloogiliste Uuringute Keskuse (Centro de Investigaciones Sociológicas) 2007. aasta mais tehtud uuringu kohaselt hõivas esikoha suurima toetajate hulgaga Real Madrid, mida toetas 32,8%.<ref name="UfIP3" /> Klubi tähtsus ulatub väljapoole Hispaaniat, olles üks maailma tunnustatum klubi,<ref name="YCFnZ" /> suurima turuväärtuse ja suurima aastase tuluga spordiorganisatsioon, mistõttu on see juba kaheksandat aastat järjest kõige rikkam klubi.<ref name="7SfDu" /> Klubi väärtuseks arvatakse olevat{{millal}} 1,1 miljardit eurot ja selle sissetulekud võivad ühe hooaja jooksul ulatuda kuni 500 miljoni euroni.<ref name="Ka6iA" /> Hooajal 2011–2012 oli sissetulekute umbkaudne suurus 514 miljonit eurot<ref name="Paljupappi" />,<ref name="owKuk" /> mis on suurim tulu, mida mõni spordiorganisatsioon on kunagi saanud, ja ühtlasi tegi see klubist esimese ja ainsa omataolise asutuse, mille kasum on ületamud 500 miljoni piiri. Klubil on ligi 124 mln suurune võlg, mis on tänu suurtele sissetulekutele vähenenud 45 miljonile.<ref name="Paljupappi" /> Klubi mittetulundusfondi abil on Real Madridi märk ja klubifilosoofia lähemale viidud erinevatele paikadele maailmas, viies ühtlasi täide olulise rahvusvahelise sotsiaalse ja koostööalase arengut soodustava ülesande.<ref name="8bb8g" /> == Ajalugu == === Asutamine ja esimesed aastad === [[Pilt:Julián Palacios.jpg|pisi|200px|[[Julián Palacios Gutiérrez|Julián Palaciost]] peetakse klubi esimeseks presidendiks (1900–1902)]] [[Pilt:Madrid_C.F._1905-06.jpg|pisi|200px| Madrid FC 1905. aastal]] 1897. aastal asutas rühm noori Institución Libre de Enseñanzast Madridis esimese jalgpalliklubi [[New Foot-ball Club|Foot-ball Sky]],<ref name="MejorDelXX" /> mille treeningud toimusid Vallecase linnaosa lähistel.<ref name="Vallecas" /> 1900. aastal, kolm aastat pärast selle asutamist, oli klubil suuri raskusi püsimajäämisega, mistõttu mitmed klubi liikmed lahkusid, et luua uus klubi, mille nimeks sai '''(Sociedad) Madrid Foot-Ball Club'''.<ref name="Vallecas" /> Tiim pidas Madridi provintsis mitmeid sõpruskohtumisi, et edendada seda spordiala. Nõnda kestis see paar aastat, ilma et klubi oleks end ametlikult registreerinud, kuna seda ei peetud jalgpalli mängimisel vajalikuks,<ref name="Los100anyos" /> kuni ajani, mil [[Julián Palacios Gutiérrez|Julián Palaciose]] ja vendade [[Joan Padrós i Rubió|Joan]] ja [[Carles Padrós i Rubió|Carles Padrósi]] ([[New Foot-ball Club|Foot-ball Skyst]] eraldunud haru president ja liikmed) ajendil registreeriti uus spordiselts ametlikult 6. märtsil 1902.<ref name="RZQ7P" /> Juba poolteist kuud pärast asutamist esitas klubi Madridi linnapeale soovi korraldada kuningas [[Alfonso XIII]] täisealiseks saamise ja kroonimise auks jalgpallivõistlus, millest kasvasid hiljem välja [[Copa del Rey|Hispaania karikavõistlused]]. Esimesel erakorralisel üldkoosolekul valiti esimene äsja ametlikult registreeritud asutuse juhatuse koosseis, lepiti kokku, et presidendiks saab [[Joan Padrós i Rubió|Joan Padrós]] ja asepresidendiks [[Enrique Varela]]. Nagu lähtub juhatuse poolt heaks kiidetud ja 22. aprillil Madridi piirkonna voliniku tunnustatud põhistatuutidest, lepiti samuti kokku meeskonna vormiriietuses: valged püksid ja pluus, mustad sokid ja tumesinine nokkmüts:<ref name="zlDx3" /> {{tsitaat|Tavamängude määrustekohane riietus koosneb tumesinistest lühikestest ja sirge lõikega pükstest, valgest pluusist ja tumedatest sokkidest; erimängudel koosneb see valgetest pükstest ja pluusist, tagasi pööratud äärega musta värvi sokkidest ja rahvusvärvidega vööst, ja seda vormi täiendab tumesinine nokkmüts.|Klubi juhatus Madridis 18. märtsil 1902}} Valge on mängija riietuse peamine värv ka tänapäeval, kuid valged sokid lisati sellele alles 1950. aastatel. Et välja selgitada, kummast klubi harust saab esindusmeeskond, peeti mõlema meeskonna, nii [[New Foot-ball Club|Foot-ball Sky]] kui ka Madrid Foot-ball Clubi mängijate vahel maha matš. Selleks puhuks kinnitati kummagi võistkonna särkidele värviline lint, mis neid eristas. Tolleaegne spordiajaleht Heraldo del Sport vahendas nii neid hiljutisi juhtumisi kui ka tulevasi vaidlusi, mis tekkisid seoses kohtumistega, mida klubi korraldas ja mis olid ettevalmistuseks esimesteks pealinnas peetavateks jalgpallivõistlusteks<ref name="Los100anyos" /> nagu [[Concurso de Bandas]] või [[Concurso Madrid de Foot-ball]]. ==== Jalgpall tõusuteel ==== Võistlusel [[La Copa de la Coronación|Concurso Madrid de Foot-ball]], tuntud rohkem kui [[La Copa de la Coronación]], sai klubi oma asutamisaastal kohe esimese olulise võidu – [[Copa de la Gran Peña]] ehk lohutuskarika. See oli Hispaania klubide vaheline esimene võistlus, mida hiljem on vaadeldud kui [[Copa de Rey]] eelkäijat. Võistlusmängud korraldas vendade Padróside eestvedamisel [[Madrid Foot-ball Club]], näidates niiviisi tõsist seotust selle uue spordiala edendamisega, ja mille eesmärk oli kokku viia enamik tol ajal tegutsenud klubidest. Erinevatel põhjustel võtsid sellest osa vaid viis võistlejat: [[Club Bizcaya]], [[RCD Espanyol|Club Español de Foot-ball]], [[FC Barcelona|Foot-ball Club Barcelona]], [[New Foot-ball Club]] ja Madrid Foot-ball Club. Üritusest, mis leidis aset Castellana hipodroomil 13.–16. mail, vaevalt kaks kuud pärast klubi ametlikku asutamist, väljus võitjana [[Club Bizcaya]], kui alistas finaalis 2-1 [[FC Barcelona]], kes omakorda oli eelnevalt alistanud Madrid FC 3-1. Mõlemad klubid, vanemad ja rahvusvahelisema koosseisuga kui Madridi meeskond – mis võis välisjõududest vaid [[Arthur Johnson]]iga arvestada –, lülitasid madridlased võistlusest välja. Sellele vaatamata pani õnnestunud üritus kohe aluse võistlusele [[Copa de la Gran Peña|La Gran Peña]], mille raames toimus [[Concurso Madrid de Foot-ball|Concurso Madridi]] 2.koha mäng. Seda peeti lohutusturniiriks ja selles osales neljast meeskonnast vaid kaks: [[RCD Espanyol|Club Español de Foot-ball]] ja Madrid Foot-ball Club.<ref name="F8dRu" /> "Valge klubi" võitis oma esimese tiitli, kui lõppseisuks vormistati 3-2. See hiljutine sündmus, ühes [[Concurso de Bandas]]el saavutatud tulemustega, peegeldavad klubi ainuvalitsemist pealinnas. Kõlab kui anekdoot, kuid pärast [[Concurso Madrid de Foot-ball|Concurso Madridi]] leidis aset esimene üleminek [[FC Barcelona]]st "valgesse meeskonda". Nimelt 23. mail, nagu kinnitas üks tolleaegne väljaanne, tuli Madrid FC-sse üle [[Alfonso Albéniz]], kuulsa gironalasest helilooja [[Isaac Albéniz]]e poeg.<ref name="mgFJI" /> Algusest peale on klubi olnud tihedasti seatud jalgpalli arengu ja kasvuga. 21. mail 1904 osales klubi Rahvusvahelise Jalgpalliassotsiatsioonide Föderatsiooni ([[FIFA]]) loomisel üheskoos Belgia, Taani, Prantsusmaa, Madalmaade, Rootsi ja Šveitsi föderatsioonidega, sest Hispaanias polnud veel ametlikku jalgpalliliitu. Selleks ajaks oli pealinna tekkinud palju uusi jalgpallimeeskondi nagu [[Moderno Foot-ball Club]] ja [[Association Sportive Amicale]] ning 1907. aastal ka [[Moncloa Foot-ball Club]], mille liikmed lahkusid klubist, et asutada [[Club Español de Madrid]] ja [[Athletic Club Sucursal de Madrid]] (bilbao [[Athletic Club]]i tütarklubi Madridis, mis mõned aastad hiljem sellest lahku lõi).<ref name="tpQic" /> Samal ajal nimetati presidendiks [[Carles Padrós i Rubió|Carles Padrós]], üks suurimaid klubi ja ka jalgpalli edasiviijaid, kes hakkas asendama oma venda [[Joan Padrós i Rubió|Joani]].<ref name="Historia1900-1910" /> Esimese kümnendi jooksul võitis klubi oma esimesed suurvõistluste võidud võistlustel, mis tekkisid tänu spordiala arengule ja tänu [[Agrupación Madrileña de Clubs de Foot-ball]]i (Madridi jalgpalliklubide ühendus) tõukele, mida juhtis [[Carles Padrós i Rubió|Carles Padrós]] kuni ajani, mil ta võttis üle "valgete" presidentuuri. Tema ajal saavutatud võidud [[Campeonato Regional Centro|Campeonato de Madridil]], rohkem tuntud kui [[Campeonato Regional Centro|Campeonato Regional]], andsid talle õiguse osaleda [[Copa del Rey|Campeonato de Españal]] ([[Concurso Madrid de Foot-ball|Concurso Madridi]] järelkäija) ja esindada sellel [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomset piirkonda]]. Kahel esimesel aastal saadi seda võistlust lähedalt näha, kuid järgmisel neljal aastal (1905–1908) viidi võidud kaasa ja nendest said esimesed tiitlivõidud üleriigilisel võistlusel, ainsal sel ajal nii suurel võistlusel – [[Copa del Rey]]l ehk [[Copa del Rey|Campeonato de Españal]]. Selle saavutuse eest sai Madrid CF võistluse jaoks loodud esimese auhinna, sest esimese klubina tuldi turniiril võitjaks kolm korda järjest.<ref name="MejorDelXX" /><ref name="Historia1900-1910" /> Pärast nii häid tulemusi ja sooviga suurendada klubi populaarusust ja suursugusust korraldas [[Carles Padrós i Rubió|Carles Padrós]] 23. oktoobril 1905 esimese rahvusvahelise matši prantsuse presidendi [[Émile Loubet]] Hispaania visiidi puhul. [[Gallia Sport Paris]] ja Madrid FC mängisid Madridi hipodroomil 1:1 viiki.<ref name="gno9u" /> Järgnevatel aastatel ja seoses küpsusega, milleni jalgpall hakkas jõudma, hakkasid suuremat tähtsust omandama ka mänguaegne taktikaline osa, mistõttu klubi otsustas palgata esimeseks treeneriks [[Arthur Johnson]]i, klubi endise mängija, ja kelle ülesanne oli seda täiustada.<ref name="CFZE3" /> Alates 1912. aastast tehti neid täiendusi juba uuel jalgpallistaadionil, [[O'Donnelli staadion]]il, sest klubi kiire kasvu ja selle järgijate arvu suurenemine muutis vajalikuks suurema mahutavusega staadionile kolimise, kui seda oli tolleaegne hipodroom. Nõnda sündiski klubi esimene staadion,<ref name="HistDeLosEstadios" /> mis oli võimalik tänu hispaania-prantsuse päritolu endisele jalgpallurile ja hilisemale klubi presidendile don [[Pedro Parages]]ile,<ref name="rjMgN" /> kes võttis enda kanda enamiku kuludest. Kahtlemata on don [[Pedro Parages]] [[Carles Padrós i Rubió|Carles Padrósi]] kõrval üks tähtsamaid võtmeisikuid klubi ajaloos. [[Arthur Johnson|Johnsoni]] juhtimise ajal võitis tiim piirkondlikel võistlustel karikaid kordamööda [[Gimnástica de Madrid]]i ja [[Racing Club de Madrid|Racing de Madridiga]]. Tema ajal ei võidetud [[Copa del Rey]] karikat kuni 1917. aastani. ==== Kuninglik klubi ==== [[Pilt:Real_emblem_5.png|pisi|Klubi logo pärast 1920. aasta läkitust. Seda kasutati kuni 1931. aastani]] Klubi tähtsus tõusis märkimisväärselt ja juba 29. juunil 1920 leidis aset üks olulisemaid sündmusi klubi ajaloos. Nimelt saatis Hispaania kuningas [[Alfonso XIII de Borbón]] klubi presidendile lühikese läkituse, milles anti klubile kuninglik tiitel (Título de "Real").<ref name="decada1911-1920" /> Sel ajal sai klubi nimi kuju '''Real Madrid Foot-ball Club''' ja ühtlasi ka õiguse lisada oma logole Hispaania kuninglik kroon. [[Pedro Parages]] saatis vastu tänuavalduse hiljutise nimetamise eest, kuid lisaks tänusõnade edasiandmisele paluti [[Alfonso XIII de Borbón|Tema Majesteedilt]] audientsi, misjärel pälviti monarh [[Madridi Reali presidendid|aupresidendi kohaga]].<ref name="decada1911-1920" /> "Valgete" uue treeneri [[Juan de Cárcer]]i<ref name="Tibou" /> juhtimisel oldi 1920. aastatel võidukad piirkondlikel võistlustel, mida ei saa väita Hispaania karikavõistluste kohta, sest klubi ei võitnud ühtki riigi suuremat jalgpalliturniiri. Siiski, olles domineerivaim klubi [[Madrid]]is, võeti ette mitu suurt turneed Euroopas, kus mindi vastamisi meeskondadega [[Portugal]]ist, [[Itaalia]]st, [[Inglismaa]]lt, [[Taani]]st ja [[Prantsusmaa]]lt. Niisamuti mindi esimest korda Ameerikasse, et saavutada tuntust ka mujal maailmas.<ref name="aIEJG" /><ref name="BUPhb" /> === Esimene kuldne ajastu === [[Pilt:Di stefano real madrid cf (cropped)bw.png|pisi|Alfredo di Stéfano]] 6. märtsil 1952 korraldasid ''merengue''<nowiki/>'d klubi 50. aastapäeva puhul üritusi, millest tähelepanuväärseim on üks rahvusvaheline jalgpalliturniir, aga ka üks korvpallivõistlus. Külalisteks olid rootsi [[IFK Norrköping]] ja Colombia meister [[Millonarios Fútbol Club|Los Millionarios]], mille mängijate seast paistis silma üks argentina jalgpallur [[Alfredo di Stéfano]], kelle sooritused Real Madridi vastu peetud mängu ajal meeldisid [[Santiago Bernabéu]]le niivõrd, et viimane ei puhanud enne, kui oli suutnud [[Alfredo di Stéfano|di Stéfano]] ''valgete'' klubisse üle tuua. See sai teoks 1953. aastal pärast väga keerulisi läbirääkimisi tänu [[FIFA]] ja [[Hispaania kuninglik jalgpalliliit|Hispaania kuningliku jalgpalliliidu]] sekkumisele ning ühes argentiinlasest palluriga palgati veel ka [[Francisco Gento]], hüüdnimega Paco, kes tuli [[Racing de Santander]]ist. Korvpallist aga olid spordiklubi presidendil kasinad teadmised, mistõttu otsustas ta otsida abi Hispaania korvpalliliidult. Nõnda jõudiski klubisse noor [[Raimundo Saporta]], kes korraldas täiusliku korvpalliturniiri, milles osalesid [[Paris Basket Racing]], [[Puerto Rico]] koondis ja ameeriklastest sõdurite ühendus, kes olid määratud teenistusse Lakenheathi baasi Inglismaal. [[Santiago Bernabéu|Bernabéu]] otsustas [[Raimundo Saporta|Saporta]] palgata vaatamata tolle vähestele teadmistele jalgpallist. Nii sai alguse koostöö, mis viis spordiklubi jalgpalli- ja korvpalli osad rahvusvahelisse tippu. Olles rajanud klubile kindla aluse, hakkas jalgpallimeeskond tasapisi edu saavutama [[Joseito]], Molowny, [[Alfredo di Stéfano|di Stéfano]] ja [[Francisco Gento|Gento]] abiga, kes tegid klubist liiga meistri pärast 21 aastat. Sel hooajal, mis oli ühtlasi ka tema esimene aasta Madridi klubis, pälvis Hispaania-Argentina juurtega pallur suurima väravaküti tiitli, mis anti talle veel neljal korral, kui ta Real Madridi ridades mängis. Edu, mis saatis spordiklubi korvpallis (võideti [[Copa Latina]], [[Copa de España de Baloncesto|Copa de España]] ja liiga tiitlid), võrkpallis (saavutati mitmed karikavõidud) ja pesapallis (liiga meistriks tuldi veel mitu kordad) vaid kinnitavad seda, kui heal järjel klubi oli. See pani aluse ka uute spordialade edendamisele klubis nagu seda olid [[tennis]], [[poks]], ''bolo palma'', ''pelota'', [[käsipall]], [[võimlemine]], [[tõstmine]], [[sõudmine]] ja [[male]]. Hispaanlasest treeneri [[José Villalonga]] eestvedamisel ja meeskonna abiga, mis koosnes jalgpalluritest nagu [[Juan Alonso]], [[Marcos Alonso Imaz|Marquitos]], [[Rafael Lesmes Bobed|Rafael Lesmes]], [[Miguel Muñoz Mozún|Miguel Muñoz]], [[José María Zárraga Martín|José María Zárraga]], [[José Iglesias Fernández|Joseito]], [[Alfredo di Stéfano|Di Stéfano]], [[Héctor Rial]] ja [[Francisco Gento]], võitis Real Madrid 1954/55 ja 1956/57 liigad ning [[Copa Latina]] aastatel 1955 ja 1956. Viimane neist oli prestiižne turniir, mille eesmärk oli viia vastamisi parimad [[Lõuna-Euroopa]] klubid. [[Santiago Bernabéu]]st sai asepresident ja kaastööline prantsuse ajalehe [[L'Équipe]] ning [[Gabriel Habot]]' algatuses, mille eesmärk oli luua [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karikas]]. Sellealane kokkutulek toimus ühes [[Pariis]]i hotellis ja see leidis aset [[UEFA]] heakskiidul. Loodava turniiri mõte seisnes erinevate Euroopa liigade meeskondade vastandamises ja võitlemises tiitli nimel, mis antakse kontinendi parimale meeskonnale. Kuninglik klubi võitis kaks esimest tolleaegse suurima klubidevahelise turniiri karikat, kui tulemusega 4-3 alistati [[Pariis]]is [[Stade de Reims]], ja kui tulemusega 2-0 võeti tiitlivõit [[ACF Fiorentina]] vastu [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]] toimunud finaalmängus. [[José Villalonga|Villalonga]] asendati [[Luis Carniglia]]ga ja meeskonda toodi [[Raymond Kopa]] (juba aasta varem), [[José Santamaría]] ning särav mängija [[Ferenc Puskás]], kes kuulus Ungari koondisse (tuntud kui "maagilised madjarid"). Ungarlaste tiim oli Euroopas kuulsaks saanud tänu [[Helsingi Olümpiamängud]]e võidule 1952. aastal ja [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] teisele kohale 1954. aastal. Real Madrid aga võitis liiga hooajal 1957/58 ning sai ka kolm Euroopa karikat, kui alistas [[Brüssel]]is [[AC Milan]]i tulemusega 3-2, uuesti [[Stade de Reims]]i tulemusega 2-0 ja [[Frankfurdi Eintracht]]i tulemusega 7-3 [[Glasgow]]'s peetud kohtumisel, mida jälgis 135 miljonit vaatajat. Pärast seda viimast finaalmängu nimetas inglise ajaleht [[The Times]] ''valged'' viikingiteks: {{tsitaat|Real rändab läbi Euroopa, nagu kunagi käisid viikingid, hävitades kõik oma teel. <br>("Real wanders through Europe as the Vikings once walked, destroying everything in its path")|''The Times'' 19. mail 1960}} [[Pilt:Training Real Madrid in Amsterdam, Amancio, Bestanddeelnr 926-3299.jpg|pisi|Amancio Amario]] ''Valged'' saavutasid midagi seniolematut ehk võitsid [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karika]] viis korda järjest. Selle turniiri võitjana sai Real Madrid õiguse osaleda äsja [[FIFA]] loodud [[Kontinentidevaheline karikas|Kontinentidevahelisel karikal]], uuel rahvusvahelisel võistlusel. Selle tiitli nimel astuvad võistlustulle Euroopa meister ja [[Lõuna-Ameerika]] meister (''Copa Libertadores de América'' võitja), et selgitada välja maailma parim klubi. Võitjaks osutus Real Madrid, kes tõstis võidukarika pea kohale, kui oli alistanud [[Club Atlético Peñarol]]i tulemusega 5-1. [[Alfredo di Stéfano|Di Stéfano]] juhitud Real Madrid tõusis rahvusvahelise jalgpalli kõrgustesse saavutades tunnustuse nii meedialt, klubi toetajatelt kui ka konkureerivatelt meeskondadelt. Veidi rohkem kui kümne aastaga võitis Real Madrid lausa 19 suurvõistlust. Samal ajastul said meeskonna mängijad ülemaailmse tunnustuse osaliseks, kui mitmeid neist pälviti prantsuse ajalehe [[L'Équipe]]'i loodud [[Ballon d'Or]], tiitliga, mille annab välja ekspertidest koosnev žürii maailma parimale jalgpallurile. Tiitli loomisele järgnenud esimestel aastatel auhinnati sellega kahel korral [[Alfredo di Stéfano]]t ja ühel korral [[Raymond Kopa]]t. Järgmisel aastal põhjustas klubi võistluselt väljalangemise [[FC Barcelona]], mis aastate jooksul muutus ''valgete'' üheks peamiseks konkurendiks. Madridis mängiti küll 2-2 viiki, kuid 1960/61 hooaja korduskohtumisel olid katalaanid edukad saavutades 2-1 võidu, ja nii langes võistluselt esimest korda selle ajaloo jooksul välja ''valgete'' meeskond. Sellegipoolest suudeti järgmisel aastal finaali jõuda, kuid tiitel jäi siiski kättesaamatuks. [[Amsterdam]]is peetud finaalmängus võitis [[SL Benfica]] tulemusega 5-3. Portugallased viis kahe väravaga juhtima [[Eusébio da Silva]], [[Lissabon]]i klubi tähtmängija ja kellest [[FIFA]] ning [[IFFHS]]i järgi kujunes üks jalgpalliajaloo parimaid pallureid. ''Valged'' jõudsid veel kord finaali ja ka seekord jäädi tiitlit ilma, kui [[Viin]]is kaotati [[Milano Internazionale]]le 3-1, mille ridades mängisid nii [[Luis Suárez Miramontes|Luis Suárez]], [[Helenio Herrera]], kui ka [[Sandro Mazzola]]. Real Madrid, mis oli Euroopas väga hinnatud, hakkas oma jõudu kaotama, ja samas leidis aset ka generatsioonide vahetus. Alates 1966/67 hooajast algas Concha Espina tänava klubis uus ajastu. [[Pilt:Gento (cropped).jpg|pisi|Francisco "Paco" Gento]] Endine klubi jalgpallur [[Miguel Muñoz]] asendas ammused klubi iidolid uue noortest hispaanlastest koosneva meeskonnaga, kuhu kuulusid [[José Araquistáin]], [[Pachín]], [[Pedro de Felipe]], [[Manuel Sanchís]], [[Pirri]], [[Ignacio Zoco]], [[Francisco Serena]], [[Amancio Amaro]], [[Ramón Grosso]] ja [[Manuel Velázquez]] ning mille kapteniks sai veteran [[Francisco Gento]]. Vaatamata suurtele saavutustele jätsid oma pleki kaks asjaolu, esiteks on pesapalli, käsipali ja rugbi meeskondade kaotamine ning teiseks inimrööv, mille ohvriks langes [[Alfredo di Stéfano|di Stéfano]] [[Caracas]]es, kui ta võtsid vangi Venezuela natsionalistliku vabastamisliikumise (''Frente de Liberación Nacional de Venezuela'') kaks liiget. Real Madrid osales [[Venezuela]]s jalgpalliturniiril, kui kaks väidetavat politseinikku saabusid hotelli, kus meeskond peatus, ja viisid [[Alfredo di Stéfano]] jaoskonda kaasa süüdistades teda narkoveos. Autos viibides öeldi talle: "See on inimrööv. Teiega ei juhtu midagi. Me oleme revolutsionäärid, kes ei ole rahul meie riigis valitseva korraga. Me laseme teid õige pea lahti". Alles siis, kui [[Alfredo di Stéfano]] oli jalgpallijalatsid varna riputanud, võisid ''valged'' 1966. aastal taas [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karika]], kui finaalis purustati [[Belgrad]]i [[FK Partizan]] tulemusega 2-1. Enne seda jäädi kahel korral, 1962. ja 1964. aastal, teisele kohale. Seda koosseisu kutsuti rahva suus kui ''El Madrid de los Yé-Yé'' ("jee jeede Madrid"). Tol ajal oli juba väga populaarne ansambel The Beatles ning Real Madridi mängijad panid omale pähe biitleid jäljendavad parukad ja poseerisid fotograafile. Ühtlasi oli see ka [[Francisco Gento|"Paco" Gento]] kuues [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karikas]] ja temast sai sellel turniiril enim tiitleid võitnud mängija (6 karikat) ja ta püstitas rekordi, mis püsib tänapäevani. Selleks ajaks oli [[Raimundo Saporta]]st saanud klubi asepresident (astus ametisse 1962. aastal) ja tema teod vaid aitasid kaasa klubi kiirele ja kindlale kasvule. Klubi suursugusust näitas ka president [[Santiago Bernabéu|Bernabéu]] ja [[Raimundo Saporta|Saporta]] enda poolt läbi viidud heatahtlik tegu eelmise aasta jõuludel. [[László Kubala]], [[FC Barcelona]] treener, kes alles mõned kuud varem oli olnud üks suurimaid mängijaid, polnud näinud oma perekonda juba 13 aastat poliitilise konflikti tõttu, mille ühel poolel olid kommunistliku režiimiga riigid (ka tema kodumaa [[Ungari]]) ja teisel poolel [[Hispaania]], kus valitses parempoole natsionalistlik diktatuur ehk frankism. Hispaaniasse ei võinud siseneda ükski isik, kes pärines kommunistlikest maadest. Ühel spordialasel koosviibimisel [[Budapest]]is, kus osalejad palusid [[Santiago Bernabéu|Bernabéul]] esitada ühe soovi, mida ungarlased saaksid tema auks teha, mõtles valgete president mõne sekundi ja vastas: {{tsitaat|Hispaanias elab üks mees, keda te väga hästi tunnete. Tema nimi on László Kubala. Varsti saab juba kolmteist aastat, kui ta on tahtnud kallistada oma ema, kes elab endiselt Ungaris. Nõnda nagu teie tean ka mina, et mitmed poliitilist laadi probleemid takistavad, et need kaks inimest võiksid teineteist näha. Ma tahan, et sel hetkel pakuksite mulle võimalust pühendada Kubalale, kes ei mängi minu klubi eest, kallistuse tema emalt...|Santiago Bernabéu Budapestis 1961. aasta detsembris}} Juba mõni päev hiljem sõitis ema, kellele anti spetsiaalne viisa, Hispaaniasse ja veetis seal jõulud koos oma poja ja lastelastega. Seetõttu aga pidi spordiklubi majanduslikel põhjustel lõpetama vähem väljavaateid omavate spordialadega tegelemise. 1970. aastate alguses kaotati [[maadlus]]e osakond ja jalgpallimeeskond Agrupación Deportiva Plus Ultra, mille tegevus lõpetati majanduslikel ja sportlikel põhjustel. Selleks, et seda vältida, ostis [[Santiago Bernabéu|Bernabéu]] meeskonna õigused, ja Plus Ultrast sai tütarklubi [[Castilla Club de Fútbol]]. Real Madridi teistel võistkondadel läks aga paremini, sest jalgpallis võideti viis [[La Liga]]t ja kolm [[Copa del Rey]]d; korvpallis saadi kaks Euroopa karikat, kolm kontinentidevahelist karikat, kuus liiga ja karika topeltvõitu ja lisaks üks liigavõit; võrkpallis võeti viis liiga- ja karikatiitlit. Lisaks nendele pälviti tiitleid ka teistel spordialadel ja tehti algust [[vibusport|vibuspordi]], [[jäähoki]], [[iluuisutamine|iluuisutamise]], [[saalijalgpall]]i ja [[vehklemine|vehklemisega]]. Real Madrid muutus üha edukamaks ja peagi jõudis kätte klubi 75. aastapäev, kuid vaid aasta hiljem leidis aset väga kurb sündmus, kui [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Argentina 1978. aasta Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] ajal suri don [[Santiago Bernabéu]]. ''Madridista''<nowiki/>'d olid kaotanud klubi ajaloo kõige parema ja karismaatilisema presidendi, kes oli ühtlasi klubi suurim edendaja. === "Buitre põlvkond" ja teine kuldne ajastu === [[Pilt:Lipofsky-JDražen Petrović.jpg|pisi|Dražen Petrović on üks maailma parimaid korvpallureid]] 1980. aastate esimesel poolel algas klubi uus hiilgeaeg. Korvpallis olid ''valged'' lähedal ideaalse hooaja tegemisele. Meeskond võitis liiga ja karikasarja, alistades mõlemas Joventuti korvpalliklubi, ning tuli meistriks äsja loodud Supercopa de Españal, kui võeti mugav võit [[CAI Zaragoza]] üle (101–61), ja samuti jõudsid valged 1985. aastal Euroliiga finaali. Euroliigas kohtuti KK Cibonaga, mille üheks eestvedajaks oli Euroopa üks tolleaegseid parimaid mängijaid [[Dražen Petrović]], ja kelle valged tõid oma ritta neli aastat hiljem. Kõik see kordus uuel hooajal: uus topeltvõit ja uuesti oli see KK Cibona eesotsas geniaalse mängijaga, kes lülitasid valged Euroliigast välja ja seekord juba poolfinaalis. KK Cibona võitis turniiri teist aastat järjest alistades finaalis [[Kaunase Žalgiris]]e, mille tähtmängija oli noor [[Arvydas Sabonis]]. 1980. aastate lõpupoole saatis edu lisaks korvpallile ka jalgpalli. Korvpalliklubi juurde naasid [[Pedro Ferrándiz]], [[Manuel Sáinz Márquez|Lolo Sáinz]], [[Fernando Martín Espina|Fernando]] ja [[Antonio Martín Espina|Antonio Martín]], kes aitasid meeskonnal võita ainsa klubi vitriinidest puuduva auhinna – Koraci karika. Selle tiitlivõiduga sai Sainzist esimene treener, kelle juendatavad on võitnud kolm Euroopa tiitlivõistlust korvpallis, ja samuti on tema teene [[Dražen Petrović|Petrovići]] palkamine, mis osutus eriti õnnestunud tehinguks, sest juba järgmisel aastal võideti klubi ajaloo teine Euroopa karikavõitjate karikas (1990) mängus, mis väga paljude korvpallisõprade meelest oli üks parimaid korvpallimatše. Suurepärases heitluses [[Horvaatia|horvaadi]] ja [[Juvecaserta Basket]]i [[Óscar Schmidt]]i vahel jäi peale ''madridista'', kes tõi meeskonnale ei vähem ega rohkem kui 64 punkti [[Brasiilia|brasiillase]] 44 vastu. Mängu lõppseisuks vormistati 117-113. Jalgpallis hakkas umbes samal ajal Real Madridi madalamates kategooriates kuju võtma jalgpallurite generatsioon, mis on saanud tuntuks kui "Buitre põlvkond" ([[hispaania keel]]es ''La quinta del Buitre''). Enne kui selle põlvkonna mängijad suundusid [[Castilla CF]]-ist esindusmeeskonda, suudeti kinni panna [[Segunda División]] (1984). Järgmisel aastal viidi mängijad ükshaaval üle kõrgeimasse liigasse tänu [[Alfredo di Stéfano]]le, tolleaegsele Real Madridi treenerile, ja [[Amancio Amaro]]le, harumeeskonna treenerile. Oma esimesel tööaastal valgete treenerina viis [[Alfredo di Stéfano|di Stéfano]] meeskonna viie finaalmänguni, kuid sellegipoolest ei suudetud võita ühtegi tiitlit. Nende noorte jalgpalluritega esindusmeeskonnas, kelle liidriks oli [[Emilio Butragueño]] ja kelle nimest on tuletatud kamba nimi, võideti liiga viiel aastal järjest (1986–1990), millega ühtlasi korrati 1960. aastatel sündinud [[Alfredo di Stéfano|di Stéfano]] rekordit. Need on kaks ainsat korda, mil mõni meeskond on võitnud liigatiitli järjest viiel hooajal. "Buitre põlvkond" võitis veel ühe [[Copa del Rey]] (1989), kui alistati [[Real Valladolid CF]], ja kaks [[UEFA Meistrite liiga]]t aastatel 1985 ja 1986, kui võideti [[Videoton SC]] ja [[1. FC Colonia]] tulemustega 1–3 ja 5-3. Võõrsil mängides pidid vastased alistuma lausa tulemustega 3-0 ja 5-1. Nende kahe euroopa tiitlivõiduga on jäädvustunud ka mitmed ajaloolised võidukad sooritused, mis aitasid valgete meeskonnal finaali jõuda, ja uus tähendus mõistele "lavahirm", mida [[Santiago Bernabéu staadion]] rivaalides tekitas. Sellele mõistele pani aluse esimene hea sooritus Euroopa tasandil, kui oldi teel oma esimese [[UEFA Meistrite liiga]] tiitlini. Real Madrid võitis [[RSC Anderlecht]]i hirmuäratava tulemusega 6-1, kuid kellelt võõrsil mängus oli tulnud vastu võtta 3-0 kaotus. Poolfinaalis, kohe pärast [[San Siro]]l toimunud mängu lõppu ja olles kaotanud [[Milano Internazionale|Internazionalele]] tulemusega 2-0, ütles ''madridista''<nowiki/>'de "Juanito" itaallasest kaitsemängija [[Graziano Bini]]le kuulsa lause, mis on ajalukku jäädvustunud: {{tsitaat|Bernabéul on üheksakümmend minutit väga pikad. ("Noventa minuti en el Bernabéu son molto longo")|Juan "Juanito" Gómez Milanos 10. aprillil 1985}} Järgmises mängus alistas Real Madrid itaallasi tulemusega 3-0 ja sillutas teed finaali poole. Järgmisena kohtuti Mönchengladbachi Borussiaga. Võõrsil alistati sakslased 5-1 ja koduses Madridis tulemusega 4-0. Poolfinaalis kohtuti taas [[Milano Internazionale]]ga. Valged kaotasid võõrsil mängu 3-1. Itaallased tähistasid selle matši võitu justkui olnuks see finaalmäng. Kaks nädalat hiljem pidasid nad korduskohtumise Madridis, kus lisaajale minnes oli seis tablool 3-1, kuid mängu lõppseisuks vormistati 5-1, mis tagas valgetele edasipääsu finaali. Lisaks neljale "põlvkonda" kuuluvale mängijale ([[Míchel]], [[Manuel Sanchis Martínez|Manolo Sanchís]], [[Rafael Martín Vázquez]] ja [[Miguel Pardeza]], viimane neist ei tõusnud esimesse liigasse) loetakse nende hulka kuuluvaks ka mehhiklasest väravakütt [[Hugo Sánchez]], kes tuli Reali üle [[Madridi Atlético]]st ja kellest sai klubi ajaloo üks parimaid väravalööjaid. Lisaks "põlvkonnale" mängisid tol ajal klubis ka [[Rafael Gordillo]], [[Francisco Buyo]], [[Juan Gómez González|Juanito]], [[Fernando Hierro]] ja [[Bernd Schuster]]. Üheskoos loodi peaaegu võitmatu meeskond, mis purustas liiga hooajal löödud väravate rekordi (kokku 107) ja mis püsis muutumatuna kuni 2011/12 hooajani, mil Real Madrid tõstis lati 121 väravani. [[Luis de Carlos]], klubi president juba teist ametiaega, lahkus enne ametlikku lõpukuupäeva kõrge vanuse tõttu, ja temajärglaseks sai Ramón Mendoza (1985–1995). Vaatamata suurepäraste jalgpallurite põlvkonnale, kes sel ajastul domineerisid Hispaania jalgpalli, jäi [[UEFA Meistrite liiga]] tiitel kättesaamatuks, kuigi 1988. aastal oli Real Madrid finaalist vaid ühe sammu kaugusel. Meeskond langes võistlusest välja poolfinaalis võõrsil löödud väravate reegli tõttu, kui mängiti selle hooaja tulevase tiitlivõitja [[PSV Eindhoven]]i vastu. See sündmus hakkas kandma nime "Eindhoveni must öö" ([[hispaania keel]]es ''Noche negra de Eindhoven''). Nii purunes unistus võita mandri kõige ihaldatum tiitel, mis oli jäänud klubile kättesaamatuks juba 20 aastat. [[Pilt:Raúl González in Real Madrid 2009.jpg|pisi|vasakul|Raúl Real Madridis (2009)]] See põlvkond, mis väga paljude toetajate meelest on andnud parima klubi kasvandikest koosseisu, lõpetas pika ja eduka perioodi, millele järgnes ajastu, mil klubi võim nõrgenes ja aset leidsid Hispaania jalgpalli ühed tulisemad vaidlused. Uuel kümnendil kadus osa ''madridista''<nowiki/>'de olemusest. Klubi endine jalgpallur, vastuoluline, kuid armastatud [[Juan Gómez González|Juanito]], kes oli olnud meeskonna sümboliks 1980. aastatel, sai 2. aprillil 1992 autoõnnetuses surma. Ta oli teel tagasi [[Mérida]]sse pärast Real Madrid–[[Torino FC]] kohtumist, kus itaallaste meeskonnas mängis [[Rafael Martín Vázquez|Martín Vázquez]], endine ''valgete'' jalgpallur. Sellest ajast peale mälestatakse [[Juan Gómez González|Juanitot]] iga [[Santiago Bernabéu staadion|Bernabéul]] peetava mängu 7. minutil, sest 7 oli tema mängijanumber. Meeskonnavaim sai selle tõttu jäädavalt kahjustada ja see miski, mis oli klubil aidanud Hispaania jalgpalli tipus püsida, hakkas kaduma. Meeskonnal oli kaks head võimalust napsata liigatiitel, kuid mängija [[Johan Cruyff]]i juhitud [[FC Barcelona]] oli oma parimas vormis ja Realist maas vaid mõne punktiga. Juhuse tahtel kaotasid ''valged'' kahe liigahooaja (1992 ja 1993) viimase mängu ühe ja sama meeskonna, [[CD Tenerife]], vastu ja meistriks krooniti [[Kataloonia]] meeskond. Need seigad on läinud ajalukku "Tenerife liigade" ([[hispaania keel]]es ''Las Ligas de Tenerife'') nime all. Sellegipoolest võitsid ''valged'' [[Copa del Rey]] 1992/93 hooajal, kuid seejärel algas pikk tiitlitevaene periood, mis kestis peaaegu kaks kümnendit. Samal ajal kui ''La Quinta del Buitre'' lakkas olemast [[Emilio Butragueño|Butragueño]], [[RafaelMartín Vázquez|Martín Vázqueze]], [[Hugo Sánchez]]e ja [[Míchel]]i lahkumise tõttu, et anda võimalus järgmisele generatsioonile, sirgus klubi kasvandikest uus valgete ajaloo tähtmängija – [[Raúl González Blanco]]. Noor ründemängija, kes hämmastas kõiki klubi liikmeid suure löödud väravate hulgaga, tõusis kiiresti madalamatest liigadest tippu ja temast sai endisest jalgpallurist treeneri [[Jorge Valdano]] abiga kõigi aegade noorim mängija, kes on debüteerinud valges särgis. Oma debüütmängus [[Real Zaragoza]] vastu [[La Romareda staadion]]il ei petnud [[Raúl González Blanco|Raúl]] kellegi lootusi, ja kuigi ta ei löönud ühtegi väravat, oli ta vastaste värava all suureks ohuks terve mängu jooksul. Madridlasest pallur kompenseeris selle, kui kasutas ära vastaste vead järgmise ringi mängus [[Madridi Atlético]] vastu. Viimane oli otsustanud sulgeda oma madalamate kategooriate meeskonnad, kui [[Raúl González Blanco|Raúl]] oli vaid 15-aastane, mis soodustad palluri üle tulemist Real Madridi. Pärast sportlikke ümberstruktureerimisi võitis kuninglik klubi 1994/95 hooajal uuesti liigatiitli ja seda eriti tänu [[Michael Laudrup]]i, [[José Emilio Amavisca]] ja [[Fernando Redondo]] (tuli [[CD Tenerife]]st) ostmisele. Väljapaistvaks mängijaks osutus ka osav ründaja [[Iván Zamorano]], kes oli liigahooaja suurim väravalööja 28 väravaga. Tšiillasest ründaja sooritas ühes kohtumises, mis võideti lõpptulemusega 5-0, [[kübaratrikk|kübaratriki]] [[FC Barcelona]] vastu. Järgmisel hooajal kerkisid klubi kasvandikest esile teisedki "valged pärlid" nagu [[José María Gutiérrez]], hüüdnimega [[José María Gutiérrez|Guti]], ja [[Álvaro Benito]]. Vaatamata vasakjalgsete mängijate suurtele jõupingutustele ei olnud meeskonna sooritus eriti hea ja [[Jorge Valdano]] lasti treeneri kohalt lahti ning samal ajal lahkus ametist ka [[Ramón Mendoza]], kuid lahkumispõhjuseks oli lisaks halbadele sportlikele tulemustele ka klubi üha kasvav võlg. [[Ramón Mendoza|Mendoza]] asemel sai klubi uueks presidendiks [[Lorenzo Sanz]] (1995–2000). Sel hooajal jäid [[La Liga]] parimad kohad klubile kättesaamatuks, mille tõttu pidi meeskond eemale jääma ka Euroopa karikavõistlustest, millest osavõtt sõltus klassifitseerumisest kohalikus liigas kohtadele üks kuni viis. Juba teist korda pärast nende võistluste loomist Real Madrid ei osalenud võitluses auhindade nimel. Pärast lootustandvate lepingute sõlmimist uute jalgpalluritega nagu [[Davor Šuker]], [[Predrag Mijatović]], [[Roberto Carlos]], [[Clarence Seedorf]] ja [[Christian Panucci]] võitsid ''valged'' 1996–97 hooajal [[La Liga]] tiitli [[Fabio Capello]] juhendamisel, kes jättis Euroopa sõnatuks [[AC Milan]]i juhtimise ja edulooga kümnendi alguspoolel. Sellele vaatamata tekkis [[Fabio Capello|Capellol]] klubi presidendiga palju vaidlusi ja probleeme käreda iseloomu tõttu ja ta lahkus hooaja lõppedes klubist ning tema järglaseks sai [[Jupp Heynckes]]. [[Pilt:Vicente del Bosque Euro 2012 final.jpg|pisi|160px|Endine Real Madridi treener ja mängija Vicente del Bosque]] Uuendatud koosseisuga ja sakslasest treeneri juhtimisel võitsid ''merengue''<nowiki/>'d pärast 32 aasta pikkust ootamist Euroopa suurima võistluse. Seitsmes [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karikas]], mis alates 1992/93 hooajast kandis nime [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]], sai omale koha valgete vitriinis, kui kuninglik klubi alistas finaalis [[Torino Juventus]]e tänu ainsale väravale, mille lõi [[Predrag Mijatović]], ühtlasi millega Mijatović end lunastas, sest lõi värava Itaalia klubile, mis kaks aastat tagasi oli talle veerandfinaalis hukatuslikuks saanud. Vaatamata suurtele unistustele sai meeskond [[La Liga]]s halva koha, mille tõttu otsustas klubi president lahkuda vaevalt kuus päeva pärast treener [[Jupp Heynckes|Heynckesi]] lahkumist. See tähendab, et selleks, et olla valgete eestvedaja, peab tasemel olema. Uueks treeneriks sai [[Guus Hiddink]], ja vaatamata teise Kontinentidevahelise karika võitmisele (alistades brasiilia klubi Vasco da Gama), asendati Hiddink veebruaris [[La Liga]]s saavutatud halbade tulemuste pärast. ''Madridista''de treeneripink oli väga ebastabiilne ja see ei muutunud enne 1999. aasta novembrit, mil meeskonna treenimine usaldati [[Vicente del Bosque]] kätte. Endise mängija ja klubi hea tundjana kehtestas del Bosque uue mõttelaadi, mis viis meeskonna taas Euroopa tippu. Algas teine kuldne ajastu. [[Vicente del Bosque|Del Bosque]] teadis, milline ajalooline tähtsus on klubi kasvandikel, ja selle tõttu lasi ta noorel ja paljutõotaval väravavahil [[Iker Casillas]]el sooritada oma debüütmängu [[Athletic Club]]i vastu peetud kohtumises, mis leidis aset [[Baskimaa]] klubi kodustaadionil hüüdnimega [[San Mamési staadion|Katedraal]]. Sel päeval algas noormängija karjäär, mis viis tema tunnustamiseni maailma parima väravavahina [[FIFA]] ja [[IFFHS]]i poolt. Salamanca päritolu treeneri abiga suudeti 2000. aastal võita kaheksas [[UEFA Meistrite liiga]] karikas, kui alistati [[Valencia CF]] tulemusega 3-0 Pariisis toimunud finaalmängus. ''Madridista''<nowiki/>'de väravalööjad olid [[Fernando Morientes|Morientes]], [[Steve McManaman|McManaman]] ja [[Raúl González Blanco|Raúl]]. Selleks aga, et finaali jõuda, pidi Real Madrid veerandfinaalis alistama praeguse [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]] tiitlihoidja [[Manchester United]]i [[Old Trafford]]il. Lõppseisuks vormistati 2–3. === Zidane'id ja Pavónid === [[Pilt:Zinedine Zidane.JPG|pisi|Zinedine Zidane]] 16. juulil 2000 korraldati uued presidendivalimised. Sanz tahtis tagasi valitud saada, kuid jäi alla [[Florentino Pérez]]ele, kellest sai Real Madridi neljateistkümnes president. Ta lubas lõpetada klubi suure võla ja palgata [[FC Barcelona]] staarmängija ja kapteni [[Luis Figo]]. Portugallasest pallur, kelle eest maksti 60 miljonit eurot (tol ajal ajaloo kalleim üleminek), toodi klubisse ühes [[Flávio Conceição]], [[Claude Makélélé]] ja [[Albert Celades]]ega. Meeskond võitis [[La Liga]] hooajal 2000/01 ja [[Raùl González Blanco|Raúl]] pälviti [[Primera División]]i suurima väravalööja tiitliga (24 väravat). Pärast keerulisi läbirääkimisi 2001. aasta suvel jõuti kokkuleppele prantslasest keskvälja mängija [[Zinedine Zidane]]'i palkamises. Üleminekutasuks kujunes 73,5 miljonit eurot, mis ületas [[Luis Figo|Figo]] palkamiseks kulunud summa. Tekkis ''los cuatro galácticos'' ehk neli galaktilist mängijat: [[Luis Figo|Figo]], [[Zinedine Zidane|Zidane]], [[Ronaldo]] (liitus 2002. aastal) ja [[David Beckham]] (2003. aastal). Nende palkamine rajas aluse ja aitas Real Madridil saada taas üheks maailma kõige mainekamaks klubiks, millele aitas suuresti kaasa uute klubi kasvandike sirgumine, ja mis viis väljendi "Zidane'id ja Pavónid" ([[hispaania keel]]es ''Zidanes y Pavones'') tekkele. Väljendi tegi kuulsaks [[Florentino Pérez]], kes ütles: "Ajaloo vältel on klubis alati tegutsenud maailma parimad mängijad koos klubi kasvandikest mängijatega – Zidane'id ja Pavónid (vihje [[Francisco Pavón]]ile, klubi kasvandikule)." Suur töö ja vaev tasus end ära, kui meeskond võitis kaks [[La Liga]] tiitlit (2000/01 ja 2002/03) ja oma üheksanda [[UEFA Meistrite liiga]] karika 2002. aastal – klubi sajanda aastapäeva aastal –, kui purustati [[Bayer Leverkusen]] tulemusega 2-1 tänu [[Zinedine Zidane|Zidane]]'i löödud imetlusväärsele väravale matši viimastel minutitel ja [[Iker Casillas|Casillase]] heale väravavahitööle mängu otsustavatel hetkedel. Juba poolfinaalis lülitas Real Madrid [[FC Barcelona|Barça]] võistlusest välja. Võõrsil võideti Kataloonia klubi tulemusega 0–2 [[Camp Nou staadion]]il jaanipäeval toimunud mängus. Kodumängus jäädi 1-1 viiki. Võideti [[UEFA Meistrite liiga]] karikas, mistõttu pidasid nad maha nii [[Euroopa superkarikas|Euroopa superkarika]] kui ka [[Kontinentidevaheline karikas|Kontinentidevahelise karika]] finaalmängud, milles klubi osutus edukaks. [[Euroopa superkarikas|Superkarikal]] võideti Feyenoordi tulemusega 3-1 ja seega sai Real Madrid lõpuks ainsa puuduva Euroopa võistluste auhinna (mäletatavasti [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karikat]] ei peeta enam alates aastast 1999). Kolmas [[Kontinentidevaheline karikas]] võideti 3. detsembril [[Yokohama staadion]]il, kui alistati [[Club Olimpia]] tulemusega 2-0. 2003. aasta suvel, kui ''galaktilisi'' juhtis uus treener [[Carlos Queiroz]] (asendas [[Vicente del Bosque|del Bosquet]], sest salamancalasest treeneri lepingut ei pikendatud), võideti [[Supercopa de España]] alistades Mallorca lõpptulemusega 4-2. Pärast seda võidukat ajajärku algas kolme aasta pikkune suurvõitudeta periood. Sellegipoolest jääb see ajastu meelde pigem unustamist väärivate rekorditega nagu seda on liiga hooajal 2003/04 aset leidnud olukord, kui ''merengue''<nowiki/>'de meeskond kaotas järjest viis mängu. Hooaja lõppedes lasti [[Carlos Queiroz|Queiroz]] lahti ja tema ameti võttis üle [[José Antonio Camacho]]. Tollel suvel toodi valgete meeskonda Michael Owen (2001. aasta Ballon d'Ori võitja). Murciast pärit treener juhendas meeskonda vaid kolmes [[La Liga]] ja ühes Meistrite liiga ringis, sest jättis ameti juba septembris. Tema asendajaks sai [[Mariano García Remón]], kuid kes lasti lahti juba sama aasta 30. detsembril, ja kelle kohale asus [[Vanderlei Luxemburgo]]. 18 kuu jooksul oli Real Madridist läbi käinud neli treenerit, mis näitas meeskonda tekkinud ebastabiilsust. Uuel läheneval hooajal (2005/06) jätkas [[Vanderlei Luxemburgo|Luxemburgo]] meeskonna eesotsas ja klubisse tuli tähtmängija [[Robinho]], aga ka [[Sevilla FC]] pallur [[Sergio Ramos]]. Veebruaris langes kuninglik klubi (eesotsas [[López Caro]]ga, kes asendas detsembris lahti lastud [[Vanderlei Luxemburgo|Luxemburgot]]) [[Copa del Rey]] võistlussarjast välja poolfinaalis, kui kaotati Zaragozale, ja kui [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]] väljalangemisringis vannuti alla [[Arsenal FC|Arsenalile]] ja võeti vastu 0–1 kaotus. Järgmisel päeval, 27. veebruaril 2006, kui oldi alla jäädud Mallorcale tulemusega 2:1 (kuigi [[Baleaarid]]e meeskond polnud nelja kuu jooksul kodus ühtegi mängu võitnud), andis [[Florentino Pérez]] sisse lahkumisavalduse ja ühtlasi sulges sellega klubi viimase kuldse ajastu. === Ebakindlus jalgpalliklubis === [[Ramón Calderón]]i presidendiks saamine poleemilistel valimistel, milles väidetavasti võltsiti valimistulemusi,<ref name="NSX98" /> oli liiast institutsionaalsest kriisist haaratud spordiklubile, mis muutis organisatsiooni veelgi ebastabiilsemaks. Neid asjaolusi hajutasid kaks liigavõitu (2006/07 ja 2007/08)<ref name="zgCVX" /><ref name="wvzry" /> ja üks [[Supercopa de España]] (2008) võit, mis saavutati kahe peatreeneri abiga ([[Fabio Capello]] ja [[Bernd Schuster]]). Need kaks hooaega pakkusid mälestusväärseid hetki nii ''madridista''<nowiki/>'dele kui klubi ajalukku jäädvustamiseks. 2006/07 hooaeg jääb meelde kui ''la liga del clavo ardiendo'' (mängu päästmine viimasel hetkel)<ref name="yLTVt" /> või ''Liga Cesarini'' (liiga, mille otsustasid viimaste minutite [[Zona Cesarini]]d),<ref name="vAXZF" /> kui Real Madrid võistles [[Sevilla FC]] ja [[FC Barcelona]]ga. ''Valged'' olid üldkokkuvõttes kaotusseisus, kuid näidates vastastele oma ajalooliselt tugevat meeskonda ja ilma enesesse usku kaotamata alustati seekord võitlust turniiril, mida iseloomustasid mängu viimastel minutitel kaotusseisust väljatulekud, nn [[Zona Cesarini]]d. Samuti aitas liiga meistriks tulemisele suuresti kaasa [[Ruud van Nistelrooij]] täpne jalg (hooaja edukaim väravakütt 24 väravaga).<ref name="B19IU" /> Järgnenud hooaeg jääb meelde selle päeva poolest, mil [[FC Barcelona]] tuli [[Santiago Bernabéu staadion]]ile, et pidada maha liigakohtumine, kui Real Madrid oli punktide arvu poolest juba võitjaks tulnud, ja ''valgete'' suurim rivaal võttis meistreid staadionil vastu austusavaldusega. Hooajal 2008/09 puhkes skandaal, kui 2008. aasta detsembris ühinesid klubi assambleega väidetavad meeskonna radikaalsed pooldajad. See tõik,<ref name="4qeN5" /> aga ka poleemika võidetud valimiste ümber ja mõned teised asjaolud sundisid [[Ramon Calderón|Calderóni]] presidendi ametist tagasi astuma 2009. aasta jaanuaris. [[Ramon Calderón|Calderóni]] asendajaks sai [[Vicente Boluda]],<ref name="0kMGj" /> kes oli selles ametis tegev kuni [[Florentino Pérez]]e naasmiseni (ühtlasi oli ta valimistel ainus kandidaat). ''Madridista''<nowiki/>'de ringkond soosis [[Florentino Pérez|Pérezt]] ja teda nähti kui ainsat isikut, kes suudaks klubi käekäiku muuta.<ref name="Av0KR" /> === Nüüdisaeg === [[Pilt:Cristiano Ajax.jpg|pisi|Cristiano Ronaldo]] [[Florentino Pérez]] naasis hooajal 2009/10 olles klubi presidendi valimistel ainus kandidaat. Seejärel ostis klubi [[Cristiano Ronaldo]] (96 miljoni euro eest, mis on ühtlasi klubi ajaloo kalleim ost),<ref name="YciuN" /> [[Kaká]], [[Karim Benzema]], [[Xabi Alonso]], [[Ezequiel Garay]] ja [[Raúl Albiol]] ning uus võimalus anti ka [[Álvaro Arbeloa]]le ja [[Esteban Granero]]le. Treeneriks palgati [[Manuel Pellegrini]]. Nii pandi alus uuele paremate eeldustega perioodile. Kõigele vaatamata polnud see piisav ning Real Madrid ei võitnud 2010. aastal ühtegi suurvõitu, kuigi [[La Liga]]s koguti rekordilised 96 punkti, mida ületasid vaid meistri 99 punkti. Hea liigahooaeg vastandub varajasele väljalangemisele [[Copa del Rey]]st ja [[UEFA Meistrite liiga]]st, milles kuuendat korda järjest langeti välja kaheksandikfinaalis.<ref name="y2bXF" /> [[Manuel Pellegrini|Pellegrini]] lasti treeneri ametikohalt lahti ning tema asemele tuli [[José Mourinho]]. Samuti lahkusid klubist kaks suurt mängijat, [[Raúl González Blanco|Raúl]] ja [[José María Gutiérrez Hernández|Guti]], kes olid viimased klubi kasvandikest tähed ühes [[Iker Casillas]]ega. Samal hooajal paneb oma eduloole alguse [[FC Barcelona]], ajaloo üks paremaid klubisid, ning peab maha tähtsaimad ja võitluslikumad kohtumised Real Madridi vastu, millesse valgete võistkond paneb kogu tahtejõu, et tõugata troonilt Hispaania jalgpalli valitsev katalaani meeskond. Midagi sellist polnud toimunud alates Hispaania jalgpalli algusaastatest. Mõlemad meeskonnad näitasid oma suurt võimu omandades Hispaanias seninägematuid mõõtmeid ning need kaks klubi väljusid riigi teiste tiimide ulatusest, mille tõttu hakati rääkima "kaheparteilisusest" ja "Šoti liigast". Võrdlus viimasega on tingitud sellest, et ka Šoti liiga tippu valitsevad vaid kaks meeskonda. Töötades selle nimel, et taastada oma ülemvõim Hispaanias ja Euroopa tunnustus, mis oli viimastel aastatel vähenenud, tegi klubi suuri jõupingutusi loomaks aluspõhja uuele pikaajalisele projektile, mille jooksul toodi meeskonda mitmeid uusi mängijaid nagu [[Ángel Di María]], [[Mesut Özil]], [[Sergio Canales]], [[Sami Khedira]], [[Ricardo Carvalho]] ja [[José Callejón]]. Nii moodustati järgnevateks aastateks tugev ja võitlusvalmis meeskond ning nõnda suudeti pärast 18-aastast pausi võita taas [[Copa del Rey]] tiitel 2010/11 hooajal, kui [[Mestalla staadion|Mestallal]] peetud finaalis alistati 0–1 tulemusega [[FC Barcelona]]. Värava lõi üleaja esimesel poolel [[Cristiano Ronaldo]]. See oli [[Florentino Pérez]]e teisel ametiajal saadud esimene tiitel ja samuti ka [[José Mourinho]] esimene võit, mille ta sai Real Madridi peatreenerina. 2011/12 hooajal purustas klubi kaks ajaloolist jalgpallirekordit: liigahooajal ja terve hooaja vältel löödud väravate koguarvu, vastavalt 109 ja 162 väravat, ületades nii eelmise rekordi 107 ja 157 väravat, mille samuti oli püstitanud kuninglik klubi. Klubi võis selle hooajaga rahule jääda. [[UEFA Meistrite liiga]]s jõuti teist aastat järjest poolfinaali pärast seda, kui kuuel eelmisel aastal langeti välja kaheksandikfinaalis. Samale tasemele jõuti ka [[Copa del Rey]] turniiril. [[FC Barcelona]], suurim rivaal koduses liigas, ja [[Müncheni Bayern]] Euroopa tasandil, said klubile siiski hukatuslikuks. Sellele vaatamata tuldi 32. korda liiga meistriks.<ref name="Odm0v" /> Selle võiduga püstitati ka uued rekordid: suurima punktiarvu saavutanu (100), suurima väravate arvuga liigavõitja (121) ning koduväljakul kõige rohkem mänge võitnud meeskonna rekord (16).<ref name="zJU4u" /> 2012/13 hooajal pikendas valgete klubi peatreener [[José Mourinho|Mourinho]] lepingut kuni aastani 2016<ref name="7rZRx" /> ning osteti [[Luka Modric]]<ref name="Heott" /> ja laenule võeti [[Michael Essien]].<ref name="GM5hN" /> Lisaks võideti üheksas [[Supercopa de España]], kui alistati [[FC Barcelona]].<ref name="Fco2y" /> <!--Hooajal 2011–12 osales klubi [[UEFA Meistrite Liiga 2011-2012|UEFA Meistrite Liiga 2011–12]] grupifaasis. Madridi Reali alagruppi vastasteks said [[Amsterdami Ajax]], [[Lyoni Olympique]] ja [[Zagrebi Dinamo]]. Real võitis kõik kuus alagrupi mängu ja lõi nendes 19 väravat. Reali vastaseks järgmises voorus sai [[Moskva CSKA]]. [[Moskva]]s toimunud mäng lõppes 1:1 viigiga, [[Santiago Bernabéu staadion|koduväljakul]] oli Real tugevam, 4:1. Veerandfinaalis mängis Hispaania klubi [[Küpros]]e [[APOEL F.C.|APOELiga]] ja võitis mõlemad mängud. Poolfinaali kohtumised [[Müncheni Bayern]]iga lõppesid 2:1 ja 1:2 ja Real kaotas [[penaltiseeria]]s 1:3.--> Hooaja 2015/16 teises pooles asus Reali peatreeneriks [[Zinedine Zidane]]. Samal hooajal tuldi UEFA Meistrite Liiga võitjaks. Hooajal 2016/17 tuldi pärast viieaastast pausi Hispaania meistriks. Esimest korda UEFA Meistrite Liiga ajaloos võitis Real sellel hooajal tiitli teist korda järjest. == Sümbolid == === Logo === [[Pilt:Anuncio_Real.jpg|400px|pisi|Läkitus, milles anti meeskonnale kuninglik (Real) tiitel]] Madrid Foot-ball Clubi esimesel logol oli väga lihtne kujundus, milles põimusid nime kolm initsiaali (M, F ja C) ja mis trükiti valgele särgile. Klubi pidi tolleaegsete nõuete kohaselt oma esimese logo ühendama Villa de Madridi vapiga ja selle logo kasutamine ametlikel mängudel teiste võistkondade vastu oli kohustuslik. Mõlemad klubi logod paiknevad särgi rinnal vasakul pool ja neid kasutati vaheldumisi vastavalt mängule. Nõnda toimus see kuni 1931. aastani, mil klubi primaarne logo muutus ainsaks, mis edaspidi särke kaunistas. Esimene variant logost ulatub tagasi aastasse 1908, kui ühte põimunud tähed said esteetilisema kuju ja kirjutati ringi sisse. See kestis 1920. aastani, mis leidis aset järgmine uuendus ja kuningas Alfonso XIII de Borbón andis klubile kuningliku (Real) tiitli. Lisaks eelnimetatud tiitlile lisati meeskonna logole ka Kuninglik Kroon. Klubi nime initsiaalid said uue esteetilise lihvi ning uueks nimeks sai Real Madrid Foot-ball Club. Endiselt kehtivate nõuete kohaselt ja seoses ametlike mängudega lisati meeskonna logole ka linna vapp koos Borbónide krooniga ning äärt ümbritses loorberikroon. Seoses Hispaania II Vabariigi loomisega 1931. aastal võeti kasutuselt kõik kuninglikud sümbolid, mistõttu klubi kaotas krooni, mille oli aastaid tagasi pälvinud. Selle asemel lisati logole lillakas lint, mis läbistas logo diagonaalselt, ja mis viitas Kastiilia regioonile omasele sümbolile. 1941. aastal, paar aastat pärast Hispaania kodusõja lõppu, leidsid aset uued muutused: taastati Kuninglik Kroon, kuid säilitati violetne triip. Lisaks muudeti värve ja lillast sai peamine värv ning klubi uueks nimeks sai hispaaniapärasem Real Madrid Club de Fútbol. Selline nimede hispaniseerimine leidis aset kõikides spordiühingutes. Just selle logo all pälvis klubi maailmas oma suurimad loorberid ja seda logo kasutati kuni 1990. aastate lõpuni. Viimane muutus leidis aset aastal 2001, et anda logole moodsam välimus, mis mõjuks hästi müüdavusele, kuid samas kadus üks kõige traditsioonilisemaid klubi identiteedi sümboleid, kui risti paiknev lillakas triip muudeti tumesiniseks. See tõik on klubi ajaloos küll ebaoluline, kuid siiski elimineeriti Kastiiliale omane ja oluline ajalooline violetne värv. <gallery> Pilt:Real emblem.png| Klubi esimene kolme initsiaaliga logo Pilt:Escudo Real Madrid 1908.png| Esimene logo, milles initsiaalid paiknesid ringi sees | Klubi esimene logo, millele on lisatud kuninglik kroon </gallery> === Hümn === Real Madridi hümn, mida laulab [[José de Aguilar]], sai oma kuju rongis, mis sõitis liinil Aranjuez-Madrid. Rongis kohtusid Marino García ja tema abikaasa Antonio Villena Sánchez ja maestro Cisneros. Ühele La Rana Verde ('roheline konn') restorani paberist salvrätile kirjutati esimesed märkmed ja akordid, millest hiljem loodi klubi hümn. Hümn salvestati Discos Columbia stuudios Cisnerose juhtimise all. Isegi klubi president don [[Santiago Bernabéu]] oli salvestusel kohal. Loometöös osalesid ka [[José de Aguilar]]; 32 tolleaegset esmaklassilist muusikut, kes olid lõpetanud konservatooriumi; ja viimaks paljud Hispaania rahvusorkestri liikmed. Lindistusel viibis ka viiuldaja [[Enrique García]], kes on orkestri praeguse dirigendi [[Enrique García Asensio]] isa. == Riietus == '''Mängija riietus''' {| style="width:50%;text-align:center;" |align=left bg color=#ffffff| {{Riietus | muster_la=_rmcf1516h2 | muster_b=_rmcf1516h4 | muster_ra=_rmcf1516h2 | vasakkäsi=FFFFFF | kere=FFFFFF | paremkäsi=FFFFFF | püksid=0000999 | sokid=FFFFFF | muster_sh=_rmcf1516h | muster_so=_rmcf1516h | nimi=1. mängijavorm }} | {{Riietus | muster_la=_rmcf1516a1 | muster_b=_rmcf1516a | muster_ra=_rmcf1516a1 | vasakkäsi=070719 | kere=070719 | paremkäsi=070719 | püksid=070719 | sokid=070719 | muster_sh=_rmcf1516a | muster_so=_fsk_3 | nimi=2. mängijavorm }} | {{Riietus | muster_la=_rmcf1516t | muster_b=_rmcf1516t | muster_ra=_rmcf1516t | muster_sh=_rmcf1516t | muster_so=_3_stripes_white | vasakäsi=006030 | kere=006030 | paremkäsi=006030 | püksid=006030 | sokid=006030| | nimi=3. mängijavorm }} | |} '''Väravavahi riietus''' {| style="width:50%;text-align:center;" |align=left bg color=#ffffff| [[Pilt:Kit_left_arm_rmcf1516g1.png|31x59]][[Pilt:Kit_body_rmcf1213g1.png|38x59]][[Pilt:Kit_right_arm_rmcf1516g1.png|31x59]]<br> [[Pilt:Kit_shorts_rmcf1516g1.png|100x36]]<br> [[Pilt:Kit_socks_rmcf1516g1.png|100x25]]<br /> | [[Pilt:Kit_left_arm_rmcf1516g2.png|31x59]][[Pilt:Kit_body_rmcf1213g2.png|38x59]][[Pilt:Kit_right_arm_rmcf1516g2.png|31x59]] <br> [[Pilt:Kit_shorts_rmcf1516g2.png|100x36]] <br> [[Pilt:Kit_socks_rmcf1516g2.png|100x25]] <br /> | <!--[[Pilt:Kit_left_arm_rmcf1516g3.png|31x59]]-->[[Pilt:Kit_body_rmcf1213g3.png|38x59]]<!--[[Pilt:Kit_right_arm_rmcf1516g3.png|31x59]]--> <br> <!--[[Pilt:Kit_shorts_boro1516g2.png|100x36]]--> <br> [[Pilt:Kit socks om0203away.png|100x25]] <br /> | |} '''Treeninguriietus''' {| style="width:50%;text-align:center;" |align=left bg color=#ffffff| {{Riietus | muster_la = _ger06h | muster_b = _rmcf1112t1 | muster_ra = _ger06h | muster_sh = _adidasonwhite | vasakkäsi = FFFFFF | kere = FFFFFF | paremkäsi = FFFFFF | püksid = 000000 | sokid = FFFFFF | muster_so =_color_3_stripes_black | nimi = }} | {{Riietus | muster_la = _rz0708a | muster_b = _rmcf1112t2 | muster_ra = _rz0708a | muster_sh = _rmcf0910t | vasakkäsi = FFFFFF | kere = FFFFFF | paremkäsi = FFFFFF | püksid = 000000 | sokid = 000000 | muster_so =_galaxy11t | nimi = }} | |} Real Madridi riietus on alati olnud üleni valge, kui arvata välja mõned erivärvilised lisadetailid, mida võis mõnedel aastatel näha. Praegusse riietusse kuuluvad valge pluus, püksid ja kedrad, millel on [[Adidas]]ele<ref name="S2FpY" /> omased kolm paralleelset triipu ja klubi peamise toetaja [[Air Emirates]]i logo. Üks uuendusi on valgele särgile lisavärvi – tumesinise – lisamine, seda täiustab veidi heledam sinine. Ühtlasi muudeti ka numbrite stiili, mis sai klassikalise ilme. Teine ja kolmas riietus muutuvad vastavalt sellele, kas tegemist on riigisisese või rahvusvahelise võistlusega. Teise vormi särk, püksid ja kedrad on tumesinised ning neil on erkrohelised detailid. Kolmas vorm, nagu ka eelmisel hooajal, on uudset ja silmatorkavat rohelist värvi ning särgi, pükste ja kedrade detailid valget värvi. Spekuleeritakse jällegi sellise värvivaliku üle, sest kolmanda vormi disainimisel on viimastel aastatel aset leidnud kõige suuremad ja riskantsemad muutused, mis on arvatavasti toimunud seoses sponsorluse ja kaubanduslikkusega. Samuti on särkidele lisatud peetavate võistluste eritunnused. Liigamängudel on särgi paremal varrukal LFP logo. Euroopa mängudel võib paremal varrukal näha [[UEFA Meistrite liiga|UEFA Champions League]]'i logo ja vasakul varrukal embleemi, mis tunnustab Real Madridi kui üheksakordset Euroopa meistrit. Lisaks on uuendusena käimasoleval hooajal lisatud vasakule varrukale riba, mis mälestab klubi hiljutist 110-aastaseks saamist. <center> {| | {{Riietus | | muster_la= |muster_b=_RM1902b |muster_ra= |muster_sh=_RM1902 |muster_so=_rmcf1902h | vasakkäsi=FFFFFF|kere=FFFFFF|paremkäsi=FFFFFF|püksid=FFFFFF|sokid=FFFFFF|nimi=Esimene mängijavorm }} | {{Riietus | | muster_la= |muster_b=_unknown |muster_ra= |muster_sh= |muster_so= | vasakkäsi=FFFFFF|kere=FFFFFF|paremkäsi=FFFFFF|püksid=FFFFFF|sokid=FFFFFF|nimi=[[Madridi Reali mängija riietuse ajalugu|(Vaata arengut)]] }} | {{Riietus | | muster_la=_rmcf1213h2|muster_b=_rmcf1213h4|muster_ra=_rmcf1213h2|muster_sh=_rmcf1213h | muster_so=_rmcf0304h|vasakäsi=FFFFFF|kere=FFFFFF| paremkäsi=FFFFFF|püksid=FFFFFF|sokid=FFFFFF|nimi=Praegune mängijavorm }} |} </center> == Rajatised == === Staadionid === Madridi Reali kodustaadionid {| class="wikitable" |- ! Aastad !! Mänguväljak/staadion |- | 1901–1902 || [[Tiro del Pichón]] |- | 1902–1912 || [[Campo de Jorge Juan]] |- | 1912–1923 || [[Campo de O'Donnell]] |- | 1923–1924 || [[Campo de Ciudad Lineal]] |- | 1924–1947 || [[Estadio Chamartín]] |- | 1947– || [[Santiago Bernabéu staadion|Estadio Santiago Bernabéu]] |} ==== Esimesed väljakud (1902–1912) ==== Klubi esimestel aastatel ei olnud meeskonnal oma staadioni selle tõttu, et neid polnud tol ajal [[Hispaania]]s peaaegu üldse ja seepärast pidi Real Madrid mänge pidama erinevatel [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] väljakutel: Desmontes de Moncloa, Solar de Estrada, Härjavõitlusareeni esplanaadil, aga eelkõige Madridi hipodroomil, mille andis klubile kasutamiseks Hispaania arenguselts Cría Caballar.<ref name="HistEstadio" /> ==== Staadion O'Donnell (1912–1923) ==== 1912. aastate lõpul avati ametlikult Madrid CF-i uus staadion, mille eesmärk oli suurendada vaatajaskonda ja kuhu mahtuski 5000 pealtvaatajat.<ref name="HistDeLosEstadios" /> Staadion asus Narváezi ja O'Donnelli tänava vahel ja krunt, millele see rajatud oli, läks klubile maksma tuhat peseetat aastas. Sellele vaatamata vajas see korrastamist. Ala tasandamisel ja prahist puhastamisel tulid appi sajad entusiastlikud Madridi toetajad, nende seas ka noor jalgpallur [[Santiago Bernabéu]], kes mängis noortetiimis.<ref name="iNZgW" /> Don Pedro Parages tegi ettepaneku ümbritseda mänguväljak puidust piirdega, mis eraldaks publiku platsist, ja ei kõhelnud puidu maksumust käendada. Tema riskantset ettevõtmist kopeerisid peagi kõik [[Hispaania]] klubid. Lõpphinnaks kujunes peaaegu 6000 peseetat, mis saadi kokku tänu partnerite panustamisele; Paragesi, Pardósi ja Revuelto annetustele ning staadionilt kogutule. Selleks ajaks oli Madridil juba 450 partnerit, kes tulid meeskonnale pealinnas peetavatele mängudele kaasa elama ja täitsid ühtlasi mänguväljaku tribüünid, mille mõõtmed olid 115x85 meetrit. Kaks aastat pärast pidulikku avamist lisati väljakule uus tribüün 216 pealtvaatajale, et võtta vastu väljapaistvaid isikuid ja klubi tuntumaid toetajaid ning pakkuda neile kõige mugavamaid istekohti. See samune tribüün viidi aastaid hiljem [[Chamartíni staadion]]ile, esimesele päriselt klubile kuuluvale staadionile. O'Donnelli staadion avati matšiga [[Sporting Club de Irún]]i vastu, mis peeti Excelsiori karikavõistluste (Copa Excelsior) raames ja mis lõppes väravateta viigiga.<ref name="HistEstadio" /> ==== Ciudad Lineali velodroom (1923–1924) ==== O'Donnelli väljak hakkas väikseks jääma klubi toetajate hulga tõttu, kes liitusid Madridi Realiga, ja seetõttu jäi klubi juhtkonnale silma [[Madrid]]i linna uus velodroom, kuhu mahuks uus väljak ja kus ühtlasi saaks ära kasutada raja keskele jääva maa-ala. See mõte tehti teoks ja uus mänguväljak oli [[Hispaania]]s esimeste seas, mis sai murukatte, mille mõõtmed olid 108x68 meetrit. Staadion mahutas 8000 vaatajat, mis oli selle aja kohta suur arv, mistõttu Madridi linnavalitsus tegi klubiga koostööd ning kahekordistas trammide arvu mängude päeval, mis väljusid [[Plaza de Cibeles]]elt või Glorieta de Cuatro Caminoselt suunaga staadionile. Uus staadion avati pidulikult 29. aprillil 1923 mänguga Real Madridi ja Real Unión Club de Irúni vahel. Nagu Real Madridile, andis Hispaania monarh ka sellele klubile kuningliku (Real) tiitli. Mängu külastas Tema Kuninglik Kõrgus don [[Alfonso XIII de Borbón]] koos abikaasa donja [[Victoria Eugenia de Battenberg]]i ja pojaga, infant don [[Juan de Borbón, Barcelona krahv|Juan de Borbóniga]], Barcelona krahviga.<ref name="HistEstadio" /> ==== Chamartíni staadion (1924–1947) ==== Pärast väga lühikest aega Ciudad Lineali velodroomil sai Real Madrid oma omandusse mõned maatükid Chamartín de la Rosasse, et ehitada uus staadion, mis oleks klubi ainuomand. Maatükid, mis olid tuntud Villa Rosa nime all, piirnesid Chamartín de la Rosa maantee, Maudese tee ja Alfredo Calderóni tänavaga ning asusid Madridi lähistel. Kuigi algul kaaluti, kas uue staadioni nimeks võiks saada Real Madrid FC Spordipark (Parque de Sports del Real Madrid FC), siis lõpuks ristiti see ametlikult kui Jalgpalliklubi Real Madridi väljak (Campo del Real Madrid Club de Fútbol). Sellele vaatamata tunti seda alati kui Chamartíni, ja sellest sai esimene vaid klubile kuuluv staadion, tänu millele suurenesid klubi tribüünid märkimisväärselt.<ref name="HistEstadio" /> Ühele tribüünidest, mis pärines O'Donnelli staadionilt ja mida nüüd laiendati, mahtus 2000 istekohta. ==== Santiago Bernabéu staadion (1947–...) ==== [[Pilt:Estadio Santiago Bernabéu - 02.jpg|pisi|200px|Mängueelne vaade Santiago Bernabéu staadionile]] Praegu on Real Madridi kodustaadioniks [[Santiago Bernabéu staadion]], mida kuni 1955. aastani kutsuti Uueks Chamartíni staadioniks, et eristada seda endisaegsest Chamartíni staadionist.<ref name="3E1u0" /> Bernabéu asub Chamartíni linnajaos ja hõlmab kvartali, mis piirneb Paseo de la Castellanaga ning Concha Espina, Padre Damiáni ja Rafael Salgado tänavaga. Koht, kus praegu asub Madridi Reali kodustaadion, õnnistati sisse [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1944]] ja kohe alustati ka ehitust. Kuu aega varem oli klubi presidendiks valitud Reali enda kasvandik ja tähtmängija [[Santiago Bernabéu]]. Staadion avati 14. detsembril 1947, mille puhul peeti maha mäng C.F. Os Belenensesi vastu. Staadioni avamatš Belenensesi vastu andis võidu Realile 3:1. Rahvusvaheline press andis uuele rajatisele ühese hinnangu: parim [[Euroopa]]s ([[1954]]. aasta laienduse järel ka suurim). Staadion mahutas sel ajal 75 000 pealtvaatajat, mis suurenes veelgi pärast korduvaid ümberehitusi kuni 120 000 pealtvaatajani. 1955. aastal pandi staadionile endise presidendi auks nimeks [[Santiago Bernabéu]] staadion. Staadion, mis oli üks Euroopa suuremaid, vähendati 85 454 pealtvaatajani UEFA turvanõuete tõttu, mille kohaselt pidi igal pealtvaatajal olema oma istekoht ja seega tuli eemaldada seisukohad, mis asusid alumistes ridades ja kolmandas sektoris (el tercer anfiteatro) ning mida üldiselt kutsuti suure lärmi tõttu "kanalaks" (gallinero).<ref name="kZzrL" /> Sellele vaatamata oli staadion jätkuvalt üks suurima mahutavusega ja parim jalgpalliväljak, mistõttu andis 2007. aastal sellele oma tunnustuse UEFA<ref name="itVqB" /> ja täitis sellega kadunud [[Santiago Bernabéu]] unistuse omada üht maailma parimat staadioni. Staadionil on toimunud palju suursündmusi, näiteks [[Euroopa karikas|Euroopa meistrite karika]] finaal ([[1957]]), maailmameistrivõistluste finaal ([[1982]]) ja [[paavst]] [[Johannes Paulus II]] kokkusaamine Hispaania noortega (1982). ==== Spordilinnak ==== Spordikompleksis, ametliku nimega Ciudad Real Madrid, asuvad mängijate eluruumid ja jalgpalli eri kategooriate treeninguväljakud, aga ka klubi raadio- ja telejaama kontorid. Linnak asub Madridi põhjaosas Valdebebase pargis, väga lähedal Madrid-Barajase lennujaamale. Uus linnak avati 2005. aastal Real Madridi endise spordilinnaku asemel, mis asus [[Paseo de la Castellana]]l, [[Santiago Bernabéu staadion]]i lähistel ning leidis aset pärast seda, kui klubi hindas ümber ühes Madridi linnavalitsusega klubile kuuluvad maa-alad. Linnaku pindala on 1 200 000 m², millest siiani on välja arendatud 300 000 m². Esimene faas koosneb tervise- ja treenimisrajatiste ehitamisest esindus- ja noortemeeskonna tarvis, kuid selle alla kuuluvad veel 12 mänguväljaku rajamine, mille seas on ka [[Alfredo di Stéfano staadion]] ja millel peab oma mänge klubi duubelmeeskond [[Real Madrid Castilla]]. Järgmise ettevõtmisena plaanitakse rajada elamud neile mängijatele, kes tulevad klubisse mängima väljastpoolt [[Madrid]]i. Ette on nähtud, et selle ehitus peaks valmima 2013/14 hooaja alguseks. === Real Madridi muuseum === [[Pilt:Distafanomillonarios.JPG|pisi|198px|Di Stéfano vormid enne Real Madridiga liitumist]] Klubi muuseumis, mis asub [[Santiago Bernabéu staadion]]il, ei ole ainult auhindade näitusesaal, vaid näha saab ka dokumente, mis räägivad klubi ajaloost (need on küll kättesaadavad vaid klubi korraldatud näitustel ja üritustel), nagu näiteks kirjalikud ja graafilised allikad ning audiovisuaalsed materjalid või Real Madridile esinduslikud esemed nagu vimplid, plakatid, riietus ja liikmepiletid. Kõike seda on võimalik näha võttes osa ekskursioonist [[Tour Bernabéu]], mida pakub staadion, ja mis kulgeb läbi peamiste ruumide, ja viib külastajad läbi "valge ajaloo". Külastus sisaldab ringkäiku staadioni tähtsamates osades (sh tribüünidel) ning staadioni all paiknevas riietusruumide osas. Külastus lõpeb Näitustesaalis, kus võib näha klubi 110-aastase ajaloo jooksul võidetud auhindu. Nende kõrval võib näha ka pilte ajalooliste matšidest; mängijavorme ja ajalukku läinud jalgpallurite botaseid; pilte mängijatest, kes on kuulunud esindusmeeskonda; ja mitmeid teisi esemeid, millest mõned on annetanud toetajad, kes on olnud seotud klubi ajalooga.<ref name="xQxYf" /> Ajalooline arhiivifond asub Ajaloopärandikeskuses (Centro de Patrimonio Histórico), mille haldamisega tegeleb Real Madridi Fond (Fundación Real Madrid).<ref name="CentroPatrimonio" /> Ajaloopärandikeskuse ülesannete hulka kuulub ka dokumenteeritud ajaloolise pärandi otsimine, milles kajastub klubi ajalugu (näiteks mängude protokollid, ametlikud teadaanded, artiklid, uudised, jms); annetatud ajalooliste esemete vastuvõtt, milles kajastuks meenutusi klubist; klubiga seotud ürituste ja näituste abistamine ning organiseerimine; ja informatsiooni andmine klubi meediumitele.<ref name="CentroPatrimonio" /> 2012. aastal sõlmitud lepe klubi presidendi [[Florentino Pérez]]e ja šeik Saud bin Saqr al-Qassimi vahel näeb ette, et 2015. aastal avatakse klubi teine muuseum, mis asub tulevasel [[Real Madrid Resort Island]]il – temaatiline lõbustuspark ja puhkekeskus, mis asub kunstlikult loodud saarel Araabia Ühendemiraatide Ras al-Khaima emiraadis. === Muid rajatisi === * Alfredo di Stéfano staadion (duubelmeeskonna jalgpalliväljak) * Endine Real Madridi spordilinnak (vanad treeninguväljakud ja mängijate elamud) * Endine Raimundo Saporta nimeline spordisaal (korvpalli esindusmeeskonna endine spordisaal) * Palacio de Deportes de Madrid (korvpalli esindusmeeskonna palliplats) == Peamised rivaalid == [[Pilt:Chilena de Sergio Ramos.jpg|pisi|Real Madrid ''vs.'' Athletic Club, esiplaanil näitab oma oskusi Sergio Ramos]] Tihti on klubide taust seotud nende peamiste rivaalide omaga. Real Madrid on saanud võidud ja vastu võtnud kaotused peamiselt viielt klubilt. Jalgpalli algusaastatel oli Real Madridi suurim konkurent Hispaanias [[Athletic Bilbao|Athletic Club]], sel ajal olemasolevatest klubidest olid need kaks parimat, ning mitmel korral kohtuti [[Copa del Rey]] finaalis. Tänapäeval on üheks suurimaks rivaaliks kujunenud [[FC Barcelona]] ja selle mõju ulatub isegi väljapoole riigipiire.<ref name="jdaBT" /> ''Derbi madrileño'' aga on kahe [[Madrid]]i klubi, Real Madrid Club de Fútboli ja Club Atlético de Madridi, vaheline kohtumine, mis ajalooliselt on suurim rivaalide vaheline heitlus. [[Euroopa]] tasemel on Real Madridi üheks peamiseks rivaaliks [[Müncheni Bayern]]. See vastasseis on kasvanud alates 1970. aastatest tuliste kohtumiste tõttu [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karikal]], tänapäevases [[UEFA Meistrite liiga]]s, mis on pälvinud nimed ''El loco del Bernabéu'' ("Hull [[Santiago Bernabéu staadion|Bernabéul]]") või ''El pisotón de Juanito a Matthäus'' ehk kui [[Juan Gómez González|Juanito]] [[Lothar Matthäus|Matthäusi]] jumalt jalgadega lõi.<ref name="eNSuX" /> [[AC Milan]]i ja Real Madridi vahel aga säilib sportlik rivaalitsemine [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]] kui suurvõistluse trooni pärast, milleni pürgimine on olnud edukas just ''valgetele''. Teised hiljutisemad, kuid vähem kajastatud rivaalitsemised toimuvad näiteks klubiga [[Real Sporting de Gijón]],<ref name="FIfJd" /> mis algasid 1970. aastail peetud mängudel, mis pidid otsustama viimaste tõusmise järgmisse liigasse. 1980. aastal aset leidnud konflikti tõttu [[El Molinóni staadion]]il peetud mängul loodi lauluke "Así, así, así gana el Madrid" ("Vaid nii, nii, nii võidab Real Madrid"), milles viidati väidetavale kohtunike abile, kuid mille ''madridista''dest toetajad võtsid hiljem üle kui ülistuslaulu oma klubile, ja mida lauldi kooris hea mängu või väravate löömise puhul. [[CA Osasuna|Club Atlético de Osasunaga]]<ref name="fIlsc" /> ollakse rivaalid alates 1980. aastatest, mil [[pamplona]]lased viskasid väljakule seapea, millele oli n-ö selga pandud Real Madridi palluri, mängijanimega [[Juan Gómez González|Juanito]], mängijasärk. Paar aastat hiljem võtsid punasärklased kasutusele ilutulestiku raketid, millest üks tabas [[Paco Buyo]]t. See veidi keeruline olukord Pamplona ja Madridi klubi vahel on nüüdseks normaliseerunud. Pinged [[Valencia CF]]-iga said alguse 1990. aastate lõpul,<ref name="IU6mH" /> kui Real Madrid palkas valencialaste tähtmängija [[Predrag Mijatović]]i. Valencias peeti mängija käitumist reeturlikuks. Tüli ulatus läbi mitme liiga ja isegi [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karikasarjani]], mille raames toimus esimene finaalmäng, kus osalesid kaks sama riigi klubi, milleks olid Real Madrid ja [[Valencia CF]].<ref name="PwHoz" /> === El clásico === [[Pilt:Pasillo Real Madrid - F.C. Barcelona.jpg|pisi|vasakul|püsti|FC Barcelona mängijad avaldamas tunnustust Real Madridile kui La Liga võitjale]] Hispaania liiga kahe kõige tugevama klubi vahel on alati pingeid esinenud, kuid eriti tulised on La Liga mängud, milles Real Madridi ja [[FC Barcelona]] omavahelisi kohtumisi kutsutakse nimega El clásico. Juba riigisiseste võistluste algusaastail nähti klubisid, kui kahe vaenujalal oleva Hispaania piirkonna ([[Kataloonia]] ja Kastiilia) esindajaid või kui nende autonoomsete piirkondade rivaalitsevate pealinnade esindajaid. See vastasseis peegeldab paljude meelest katalaanide ja kastiillaste vahelisi poliitilisi pingeid ja kultuurilisi erinevusi.<ref name="Ngijx" /> Rohkem kui sportlik on see pigem poliitiline vastasseis, eriti selle tõttu, et Barcelona on nimetanud end katalaani rahvusluse kaitsjaks, mis mõnikord küündib separatismini. [[Miguel Primo de Rivera|Primo de Rivera]], kuid eriti [[Francisco Franco]] dikatuuri ajal (1939–1975) suurenes Madridi-vastasus, kui kohalikke kultuure represseeriti avalikult. Keelati kõik [[Hispaanias räägitavad keeled]], välja arvatud [[hispaania keel]], mida peeti ainsaks ametlikuks keeleks.<ref name="Z9HkC" /><ref name="bZ8EB" /> Katalaani rahva vabaduse ihalust hakkas sümboliseerima [[FC Barcelona]] "Enam kui klubi" ([[katalaani keel]]es ''Més que un club''). [[Manuel Vázquez Montalbán]]i, viljaka katalaani kirjaniku, meelest oli parim viis, kuidas üks katalaan sai näidata oma rahvuskuuluvust, oli liituda [[FC Barcelona]]ga. See oli vähem riskantne kui ühinemine põrandaaluse [[Francisco Franco|Franco]]-vastase liikumisega ja ühtlasi võimaldas see katalaanidel näidata oma teisitimõtlemist.<ref name="i1Xhf" /> Teisalt nähti Real Madridi kui repressiivse valitseja keskset kehastust ja fašistlik režiim oli esindatud ka juhtkonnas ([[Santiago Bernabéu]], endine klubi president, kelle järgi pandi praegusele koduväljakule nimi, võitles natsionalistide ridades ehk [[Francisco Franco|Franco]] poolt).<ref name="ek5gY" /><ref name="sJkgA" /> Sellegipoolest kannatasid Hispaania kodusõja ajal [[Francisco Franco|Franco]] toetajate kätte sattunud mitmed nii Real Madridi kui ka [[FC Barcelona]] klubi liikmed, nagu [[Rafael Sanchez Guerra]] ja [[Josep Sunyol]]. Veelgi enam, [[Francisco Franco|Franco]] kasutas oma hüvanguks ära ''valgete'' edu Euroopas eriti 1950. aastatel, mil [[Hispaania]]sse hakati halvustalt suhtuma seal valitsema fašistliku režiimi tõttu. Siiski muutus kahe klubi rivaalitsemine väga tõsiseks alles 1950. aastatel, kui tekkisid vastuolud, mis puudutasid [[Alfredo Di Stéfano]] üleminekut, kes lõpuks mängis Real Madridis ja oli võtmeisikuks ''valgete'' klubi eduloos. 1960. aastatel jõudis rivaalitsemine isegi Euroopa tasemele, kui meeskonnad kohtusid kahel korral [[UEFA MEistrite liiga|Euroopa karika]] väljalangemisringides. Pealinnaklubi võitis mitu mängu ja võttis riigisisestel võistlustel [[FC Barcelona]] eest tiitleid ära, nii juhtus ka äsja loodud [[UEFA Meistrite liiga]]s, kus turniiri esimestel aastatel tuldi meistriks viiel aastal järjest. Kõikide omavaheliste kohtumiste lõikes on Real Madrid saanud 81 ja [[FC Barcelona]] 76 võitu ning 39 kohtumist on lõppenud viigiga.<ref name="7pKMf" /> [[FC Barcelona]] võitis [[UEFA Meistrite liiga]] tiitli esimest korda alles 1992. aastal. Klubidevaheline vastasseis kestis kogu aja vältel, mil [[Barcelona]] meeskond ei olnud kuigi paljudel võistlustel edukas (1960.–1990. aastatel). Kuid hiljem muutus [[FC Barcelona]] rahvusvahelisel tasandil üha edukamaks ja saadi mitu väärt võitu. Siiski on sama tugeva jõuga püsinud kuni tänapäevani Real Madridi ja [[FC Barcelona]] vaheline vastasseis. Nii Reali kui ka [[FC Barcelona|Barcelona]] ridades on edukad olnud sellised mängijad nagu [[Ricard Zamora]], [[Josep Samitier]], [[Evaristo de Macedo]], [[Bernd Schuster]], [[Michael Laudrup]], [[Luis Enrique]], [[Luís Figo]] ja [[Ronaldo]]. Lisaks on [[Samuel Eto'o]], endine ''Barça'' tähtmängija, mänginud mõlemas meeskonnas. Viimane jalgpallur aga, kes läks üle ühe klubi esindusmeeskonnast teise, oli argentiinlane [[Javier Saviola]]. 2002. aastal leidis aset ajalooline kohtumine, mille Hispaania ajakirjandus ristis sajandi matšiks ja mida vaatas üle 500 miljoni inimese.<ref name="7Xqf8" /> === El derbi madrileño === [[Pilt:Bernabeu en un Madrid-Atleti.JPG|pisi|Real Madridi toetajaskond 2006. aasta El Derbi madrileñol, mis peeti Santiago Bernabéu staadionil]] [[Pilt:Cristiano Ronaldo y Diego Forlán.jpg|pisi|Cristiano Rondaldo ja Diego Forlán]] Real Madridi lähim võistleja on [[Madridi Atlético]] ja kummagi meeskonna toetajad on oma klubi tulihingelised pooldajad. Kuigi [[Madridi Atlético|Atléticole]] panid 1903. aastal aluse kolm baski üliõpilast, ühinesid sellega 1904. aastal mõned '''Madrid FC'''-st lahkunud teisitimõtlejad. Edasised pinged tekkisid seetõttu, et Reali toetajad olid tavaliselt pärit keskklassist, kuid [[Madridi Atlético|Atlético]] pooldajad töölisklassist. Tänapäeval ei ole see eristus enam nii ühene. [[Madridi Atlético]] oli, enne kui vastasseis [[FC Barcelona]]ga võttis laiaulatusliku pöörde, Real Madridi peamine rivaal. Kaks klubi kohtusid esimest korda 21.veebruaril 1929 endisel [[Chamartíni staadion]]il toimunud liigavõistluste kolmandal päeval. See oli esimene uuel turniiril aset leidnud derbi ja selle võitis 2-1 Real Madrid.<ref name="O8GG6" /> Esmakordselt pälvis klubidevaheline vastasseis tähelepanu rahvusvahelisel tasandil 1959. aastal [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karikavõistlustel]], kui kaks [[Madrid]]i meeskonda kohtusid poolfinaalis. Real võitis [[Santiago bernabéu staadion|Bernabéu staadionil]] toimunud esimese mängu tulemusega 2-1, kuid [[Metropolitano staadion]]il ([[Madridi Atlético]] endisel koduväljakul) toimunud kordusmängus oli võidukas [[Madridi Atlético|Atlético]], vormistades lõpptulemuseks 1-0. Üldkokkuvõttes jäädi viiki, mistõttu korraldati uus kohtumine, mille võitsid ''valged'' tulemusega 2-1. [[Madridi Atlético|Atlético]] aga võttis Realilt revanši, kui endise ''valgete'' treeneri [[José Villalonga]] abiga võideti Reali [[Copa del Rey|Copa del Generalísimol]] aastatel 1960 ja 1961. Aastatel 1961–1989, kui Real Madrid valitses [[La Liga]]t, oli [[Madridi Atlético]] ainus klubi, mis pakkus ''valgetele'' tõsist vastupanu ja tuli liiga meistriks aastatel 1966, 1970, 1973 ja 1977. Aastal 1965 sai [[Madridi Atlético]]st esimene meeskond, mis oli pärast kaheksat aastat võitnud Real Madridi nende kodustaadionil, [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]]. Seevastu hooajal 2002/03, tulemusega 0:4 võitsid ''valged'' [[Madridi Atlético]]t [[Vicente Calderóni staadion]]il ja tulid liiga meistriks.<ref name="SzeiT" /> Real on tulnud 32 korda Hispaania meistriks [[Madridi Atlético|Atlético]] üheksa vastu ja omavahelistest kohtumistest on ''valged'' võitnud 84, vastased 35. Alates 1999. aastast pole Real [[Madridi Atlético|Atléticole]] kordagi kaotanud. Lisaks on ''valgete'' linnarivaal langenud [[Primera División]]ist madalamale kahel korral, Real mitte kordagi. ''Valgete'' ja ''punavalgete'' rivis on mänginud sellised mängijad nagu [[Luis Aragonés]], [[Juan Esnáider]], [[Santiago Solari]], [[Rodrigo Fabri]] ja viimati ka [[José Antonio Reyes]]. == Praegune meeskond == ''Seisuga 31. august 2021''<ref>{{Cite web|title=Real Madrid squad {{!}} Real Madrid CF|url=https://www.realmadrid.com/en/football/squad|access-date=31. augustil 2021|website=Real Madrid C.F. - Web Oficial}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|pos=VV|rah=BEL|nimi=[[Thibaut Courtois]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Dani Carvajal]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Éder Militão]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|pos=KA|rah=AUT|nimi=[[David Alaba]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Jesús Vallejo]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Nacho (jalgpallur)|Nacho]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|pos=RÜ|rah=BEL|nimi=[[Eden Hazard]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|pos=PK|rah=GER|nimi=[[Toni Kroos]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|pos=RÜ|rah=FRA|nimi=[[Karim Benzema]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|pos=PK|rah=CRO|nimi=[[Luka Modrić]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|pos=RÜ|rah=ESP|nimi=[[Marco Asensio]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Marcelo Vieira|Marcelo]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|pos=VV|rah=UKR|nimi=[[Andri Lunin]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=14|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Casemiro]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|pos=PK|rah=URU|nimi=[[Federico Valverde]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|pos=RÜ|rah=SER|nimi=[[Luka Jović]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Lucas Vázquez]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|pos=RÜ|rah=WAL|nimi=[[Gareth Bale]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Dani Ceballos]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Vinícius Júnior]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Rodrygo]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Isco]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|pos=KA|rah=FRA|nimi=[[Ferland Mendy]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|pos=RÜ|rah=DOM|nimi=[[Mariano Díaz|Mariano]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|pos=PK|rah=FRA|nimi=[[Eduardo Camavinga]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == === Hispaania === '''[[Primera División]]''' * Meister (34): 1931–32, 1932–33, 1953–54, 1954–55, 1956–57, 1957–58, 1960–61, 1961–62, 1962–63, 1963–64, 1964–65, 1966–67, 1967–68, 1968–69, 1971–72, 1974–75, 1975–76, 1977–78, 1978–79, 1979–80, 1985–86, 1986–87, 1987–88, 1988–89, 1989–90, 1994–95, 1996–97, 2000–01, 2002–03, 2006–07, 2007–08, 2011–12 * Teised kohad (20): 1929, 1933–34, 1934–35, 1935–36, 1941–42, 1944–45, 1958–59, 1959–60, 1965–66, 1980–81, 1982–83, 1983–84, 1991–92, 1992–93, 1998–99, 2004–05, 2005–06, 2008–09, 2009–10, 2010–11, [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]], [[La Liga hooaeg 2019–2020|2019–20]] '''[[Copa del Rey]]''' * Võidud (20): 1905, 1906, 1907, 1908, 1917, 1934, 1936, 1946, 1947, 1962, 1970, 1973–74, 1974–75, 1980, 1981–82, 1988–89, 1992–93, 2010–11, 2013–14, 2022/23 * Teised kohad (19): 1903, 1916, 1918, 1924, 1929, 1930, 1933, 1940, 1943, 1958, 1960, 1961, 1968, 1978–79, 1982–83, 1989–90, 1991–92, 2001–02, 2003–04 '''[[Supercopa de España]]''' * Võidud (12): 1988, 1989*, 1990, 1993, 1997, 2001, 2003, 2008, 2012, 2017, 2019–20, 2021–22 * Teised kohad (4): 1982, 1995, 2007, 2011 '''[[Copa de la Liga]]''' * Võidud (1): 1985 * Teised kohad (1): 1983 === Euroopa === '''[[Euroopa karikas]]''' ja '''[[UEFA Meistrite Liiga]]''' * Võidud (13): 1955–56, 1956–57, 1957–58, 1958–59, 1959–60, 1965–66, 1997–98, 1999–2000, 2001–02, [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]] * Teised kohad (3): 1961–62, 1963–64, 1980–81 '''[[UEFA karikas]]''' * Võidud (2): 1984–85, 1985–86 '''[[UEFA karikavõitjate karikas]]''' * Teised kohad (2): 1970–71, 1982–83 '''[[Euroopa superkarikas]]''' * Võidud (4): 2002, 2014, 2016, 2017 * Teised kohad (2): 1998, 2000 == Vaata ka == * [[Madridi Reali mängija riietuse ajalugu]] * [[Madridi Reali presidendid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="HistEstadio">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/ESTADIO/1193040475269/Historia/Historia.htm | pealkiri =Historia Estadio Santiago Bernabéu | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="CarlosPadros">{{netiviide | url = http://www.casinodemadrid.es/sp/revista/Revista51/PDF/59%20N%20Historia.pdf| pealkiri = Carlos Padrós y Rubio | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = }}</ref> <ref name="PresidentB">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472604/1193040973708/contenido/Presidente/Santiago_Bernabeu.htm| pealkiri = Presidentes. Santiago Bernabéu:1943–1978 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 11.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="ql7Oz">http://enlacesdeportivos.com/2011/04/cules-y-merengues%E2%80%A6-el-porque-se-les-llama-asi/</ref> <ref name="CEuropa">{{netiviide | url = http://www.libertaddigital.com/deportes/2011-05-02/como-cuando-y-por-que-se-creo-la-copa-de-europa-1276422015/ | pealkiri = ¿Cómo, cuándo y por qué se creó la Copa de Europa?| autor = Toto Leal | täpsustus = | väljaanne = Libertad Digital| aeg = 05.02.2011 | väljaandja = | vaadatud = 12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="buNFD">{{Netiviide |url=http://ligadecampeones.com/los-vikingos-arrasan-europa-98430/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-12 |arhiivimisaeg=2014-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141015132338/http://ligadecampeones.com/los-vikingos-arrasan-europa-98430/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="C2Europa">{{netiviide | url = http://suite101.net/article/copa-de-europa-1955-1956-a54582#axzz2NK27E9bF | pealkiri = Copa de Europa 1955–1956 | failitüüp = | väljaanne = | aeg = 27.05.2011 | väljaandja = | vaadatud = 12.03.2013 | keel = hispaania | arhiivimisaeg = 24.03.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130324001855/http://suite101.net/article/copa-de-europa-1955-1956-a54582#axzz2NK27E9bF | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="eoyXj">{{netiviide | url = http://www.as.com/futbol/articulo/bernabeu-estrena-900-localidades/20110821dasdaiftb_44/Tes | pealkiri = El Bernabéu estrena 900 localidades más | autor = Tomás Roncero | täpsustus = | aeg = 21.08.2011 | väljaandja = Ajaleht "AS" | vaadatud = 12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="ABCSevilla">{{netiviide | url = http://hemeroteca.abcdesevilla.es/nav/Navigate.exe/hemeroteca/sevilla/abc.sevilla/1955/05/18/032.html | pealkiri = Pealkirjata (?) | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja = Sevilla "ABC" | vaadatud = 12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="ckS1G">http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/Club/1193040472596/EstructuraOrganizativa/Organigrama.htm</ref> <ref name="ABC2Sevilla">{{netiviide | url = http://hemeroteca.sevilla.abc.es/nav/Navigate.exe/hemeroteca/sevilla/abc.sevilla/1955/05/18/033.html (arhiiviversioon) | pealkiri = Pealkirjata (?) | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja = Sevilla "ABC"| vaadatud = 12.03.2013| keel = hispaania|arhiivimisaeg=2014-04-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140419032242/http://hemeroteca.sevilla.abc.es/nav/Navigate.exe/hemeroteca/sevilla/abc.sevilla/1955/05/18/033.html}}</ref> <ref name="TUsJz">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472604/1193040970184/contenido/Presidente/Juan_Padros.htm| pealkiri = Presidentes. Juan Pardós: 1902–1904 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 11.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="Kontinent">{{netiviide | url = http://www.fifa.com/classicfootball/clubs/club=366/detail.html | pealkiri = Real Madrid, impulsor y palmarés | autor = Fifa.com | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud = | arhiivimisaeg = 2012-11-03 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121103205444/http://www.fifa.com/classicfootball/clubs/club=366/detail.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="bEl5q">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472586/Historia/Club.htm| pealkiri = Historia | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 11.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="HistFIFA">{{netiviide| url = http://es.fifa.com/classicfootball/history/fifa/historyfifa1.html| pealkiri = Historia de la FIFA| failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 12.03.2013| keel = hispaania| arhiivimisaeg = 16.03.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130316075527/http://es.fifa.com/classicfootball/history/fifa/historyfifa1.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="4ubqC">{{netiviide| url = http://www.publispain.com/realmadrid/historia.htm| pealkiri = Real Madrid: Historia del Real Madrid| failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 11.03.2013| keel = hispaania| arhiivimisaeg = 27.01.2020| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20200127125528/http://www.publispain.com/realmadrid/historia.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="RSaporta">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1330046636528/noticia/Noticia/Raimundo_Saporta:_un_genio_que_dio_todo_por_el_Real_Madrid.htm| pealkiri = Raimundo Saporta: un genio que dio todo por el Real Madrid| autor = Realmadrid.com | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud = 12.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="SuEbB">{{netiviide| url = http://www.eluniversal.com.mx/deportes/136020.html| pealkiri = Un Real Madrid de 100 puntos| failitüüp = | väljaanne = El Universal| aeg = 14.05.2012| väljaandja = | vaadatud = 11.03.2013| keel = hispaania| arhiivimisaeg = 21.10.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121021035715/http://www.eluniversal.com.mx/deportes/136020.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="R2Saporta">{{netiviide| url =http://www.acb.com/redaccion.php?id=25655| pealkiri =Raimundo Saporta, el arquitecto de sueños| autor =G.Vázquez| täpsustus =| aeg =| väljaandja =| vaadatud =12.03.2013| keel =hispaania| arhiivimisaeg =18.07.2013| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20130718193515/http://www.acb.com/redaccion.php?id=25655| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="FLKI5">Prados de la Plaza, Luis (2001). Real Madrid: Centenario. Sílex Ediciones S.L.. lk 26–28. ISBN 84-77-37102-4.</ref> <ref name="Palmares">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040475224/PalmaresTotal/Palmares.htm | pealkiri =Palmarés del Real Madrid | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = | keel = hispaania}}</ref> <ref name="5t8j3">Prados de la Plaza, Luis (2001). Real Madrid: Centenario. Sílex Ediciones S.L.. lk 67–72. ISBN 84-77-37102-4.</ref> <ref name="Paljupappi">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/Actualidad/1330118126302/noticia/Noticia/Los_ingresos_del_Real_Madrid_alcanzan_los_514_millones_de_euros,_un_7_%25_mas_que_el_ejercicio_ant.htm | pealkiri =Los ingresos del Real Madrid alcanzan los 514 millones de euros, un 7% más que el ejercicio anterior | failitüüp = | väljaanne = | aeg =13.09.2012 | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="jjANs">{{netiviide | url = http://www.laopiniondezamora.es/deportes/2167/g-14-disuelve-nace-asociacion-europea-clubes/256859.html | pealkiri = El G-14 se disuelve y nace la Asociación Europea de Clubes | failitüüp = | väljaanne = La Opinion de Zamora | koht = | vaadatud = 12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="MejorDelXX">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1202733073401/noticia/Noticia/El_Mejor_Club_del_Siglo_XX_cumple_104_anos.htm | pealkiri =El Mejor Club del Siglo XX cumple 104 años | autor =Luis Miguel González | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =14.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="miRnx">{{netiviide | url = http://deportes.elpais.com/deportes/2012/06/15/actualidad/1339776764_136323.html | pealkiri = El Estudiantes seguirá en la ACB | failitüüp = | väljaanne = | aeg = 15.06.2012 | väljaandja = El País | vaadatud = 12.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="Vallecas">Montoliú, Pedro (1994). Madrid, 1900. Silex Ediciones. pp. 80. ISBN 8477370516.</ref> <ref name="wQg9q">{{netiviide | url = http://www.fibaeurope.com/cid_G1w-yYBWGCYzky7LEflSH1.coid_5Xp,TM0NJDsQBszxR6fmh0.articleMode_on.html| pealkiri = THE EUROPEAN CUP FOR MEN'S CHAMPION CLUBS – THE EARLY YEARS | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =12.30.2013| keel =inglise}}</ref> <ref name="Los100anyos">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/especiales/2002/02/centenario/1902.html | pealkiri =Los 100 años del Real Madrid, uno a uno | autor =Jesús Ramos | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =14.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="RTRL4">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/Baloncesto/1193040475307/Historia/Historia.htm| pealkiri = Historia | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 12.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="Historia1900-1910">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/Club/1193040472586/Historia/Historia.htm | pealkiri =Historia del Real Madrid 1900–1910 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =16.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="rk93s">Bellón, A. (1996). Historia del Real Madrid C.F. (Tomos I y II). Universo. ISBN 84-87142-39-7.</ref> <ref name="HistDeLosEstadios">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/ESTADIO/1193040475269/Historia/Historia.htm | pealkiri =Historia de los estadios del Real Madrid | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =16.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="gmhCJ">AAVV (2002). Centenario del Real Madrid Club de Fútbol 1902–2002. Diario Marca. pp. 26–28. ISBN 84-77-37102-4.</ref> <ref name="decada1911-1920">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/Club/1193040472586/Historia/Historia.htm | pealkiri =La Historia en décadas (1911–1920) | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =18.30.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="e8e4i">{{netiviide | url = http://www.defensacentral.com/madridismo/58939-real-madrid-nueva-seccion-balonmano-opine-defensa-central/| pealkiri =¿Debe crear el Madrid la sección de balonmano? | failitüüp = | väljaanne = | aeg = 19.06.2011 | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="CentroPatrimonio">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/Fundacion/1193040710660/Objetivos/Centro_de_patrimonio_historico.htm | pealkiri =Centro de patrimonio histórico | autor =realmadrid.com | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =13.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="BWCLJ">{{netiviide | url =http://www.diariodepozuelo.es/200707132002/el-crc-madrid-noroeste-no-alcanza-un-acuerdo-para-ser-el-real-madrid-la-proxima-temporada | pealkiri =El CRC Madrid Noroeste no alcanza un acuerdo para ser el Real Madrid la próxima temporada | failitüüp = | väljaanne = | aeg =13.07.2007 | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =27.05.2014 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20140527225957/http://www.diariodepozuelo.es/200707132002/el-crc-madrid-noroeste-no-alcanza-un-acuerdo-para-ser-el-real-madrid-la-proxima-temporada | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="24t9H">{{netiviide| url =http://www.fifa.com/events/playergala00/documents/Club.pdf| pealkiri =Clasificación del "FIFA Club of the Century" (Club del Siglo FIFA)| failitüüp =| väljaanne =| koht =| vaadatud =| arhiivimisaeg =2007-04-23| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070423161359/http://www.fifa.com/events/playergala00/documents/Club.pdf| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="7Wtzo">{{netiviide | url =http://www.iffhs.de/?a413f0e03790c443e0f40390b41be8b01905fdcdc3bfcdc0aec28d6edb8dbccb05ff0a | pealkiri =El Club del Siglo de Europa | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 12.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="etN71">{{netiviide | url =http://www.acb.com/club.php?id=MAD | pealkiri =Real Madrid Baloncesto, logros e historia | failitüüp = | väljaanne =abc.com | koht = | vaadatud =12.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =7.08.2017 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20170807025001/http://www.acb.com/club.php?id=MAD | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="MASB5">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/2009/03/05/futbol/1236285362.html | pealkiri =Madrid y Barça deben ser sociedades anónimas para competir en igualdad | failitüüp = | väljaanne = El Mundo| aeg =06.03.2009 | väljaandja = | vaadatud =12.30.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="otBrA">{{netiviide | url =http://info-derecho.com/blog/que-clubes-de-futbol-no-son-sociedades-anonimas-deportivas/ | pealkiri =Qué clubes de futbol no son Sociedades Anónimas Deportivas | failitüüp = | väljaanne = | aeg =29.06.2011 | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =11.04.2013 | arhiivimisurl =https://archive.today/20130411043614/http://info-derecho.com/blog/que-clubes-de-futbol-no-son-sociedades-anonimas-deportivas/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="pmyaO">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/espana-pasa-madrid-barcelona/20111010dasdaiftb_3/Tes | pealkiri =España se pasa del Madrid al Barcelona | autor =Luis Nieto | täpsustus = | aeg =10.10.2011 | väljaandja = Ajaleht "AS" | vaadatud =12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="UfIP3">{{netiviide | url =http://www.cis.es/cis/export/sites/default/-Archivos/Marginales/2700_2719/2705/Es2705mar_A.pdf| pealkiri =Barómetro de mayo | autor =Centro de Investigaciones Sociológicas | täpsustus = lk 11 | aeg = | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="YCFnZ">{{netiviide | url =http://bleacherreport.com/articles/658324-world-football-ranking-the-top-50-most-influential-teams-on-the-planet/page/50 | pealkiri =World Football: Ranking the Top 50 Most Influential Teams on the Planet | autor =Callum D'Souza | täpsustus = | aeg =12.04.2011 | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="7SfDu">{{netiviide | url =http://www.intereconomia.com/noticias-gaceta/economia/real-madrid-supera-ingresos-barca-20120209 | pealkiri =El Real Madrid supera en ingresos al Barça | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =12.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =12.05.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20130512033642/http://www.intereconomia.com/noticias-gaceta/economia/real-madrid-supera-ingresos-barca-20120209 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Ka6iA">{{netiviide | url =http://www.forbes.com/2011/04/20/worlds-most-valuable-soccer-teams_slide_3.html | pealkiri =The World's Most Valuable Soccer Teams | autor =Forbes.com | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="owKuk">{{netiviide | url =http://www.deloitte.com/assets/Dcom-UnitedKingdom/Local%20Assets/Documents/Industries/Sports%20Business%20Group/uk-sbg-dfml-2012-final.pdf | pealkiri =Equipos más valiosos | failitüüp = | väljaanne = | aeg =20.02.2012 | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =2.02.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20130202185629/http://www.deloitte.com/assets/Dcom-UnitedKingdom/Local%20Assets/Documents/Industries/Sports%20Business%20Group/uk-sbg-dfml-2012-final.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="8bb8g">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193041640239/Fundacion/Fundacion.htm | pealkiri =Fundación del Madrid | autor =realmadrid.com | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="RZQ7P">{{netiviide | url =http://hemeroteca.mundodeportivo.com/preview/1992/12/27/pagina-2/1275104/pdf.html | pealkiri =Fundación del Real Madrid | autor =Tomás Guasch | täpsustus = | väljaanne =Ajaleht "El Mundo Deportivo" | aeg =27.12.1992 | väljaandja = | vaadatud =14.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="zlDx3">{{netiviide | url =http://hemeroteca.mundodeportivo.com/preview/1992/12/27/pagina-4/1275106/pdf.html | pealkiri =El 'foot-ball' creaba escándalo | failitüüp = | väljaanne = | aeg =27.12.1992 | väljaandja =Ajaleht "El Mundo Deportivo" | vaadatud =14.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="F8dRu">{{netiviide | url =http://www.cihefe.es/cuadernosdefutbol/2009/11/la-copa-de-1902/ | pealkiri =Cuadernos de Fútbol. La Copa de 1902. | autor =CIHEFE | täpsustus = | aeg =November 2009 | väljaandja = | vaadatud =16.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =22.03.2019 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20190322180110/http://www.cihefe.es/cuadernosdefutbol/2009/11/la-copa-de-1902/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="mgFJI">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1202730681095/noticia/Noticia/Real_Madrid_turns_106_(I).htm | pealkiri =El Madrid cumple 106 años | autor =Luis Miguel González | täpsustus = | väljaanne =realmadrid.com | aeg =26.02.2007 | väljaandja = | vaadatud =16.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="tpQic">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/especiales/2002/02/centenario/1904.html | pealkiri = El "Madrid moderno" cuenta a partir de ahora con seis equipos | autor =Noelia Ramos | täpsustus = | aeg = | väljaandja =Ajaleht "El Mundo" | vaadatud =16.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="gno9u">{{netiviide | url =http://www.rsssf.com/tablesm/madrid-friend0239.html | pealkiri =International Friendlies of Real Madrid CF 1902–1939 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =The Rec. Sports Soccer Statistics Foundation | vaadatud =16.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="CFZE3">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472600/1193040969580/contenido/Entrenador/Arthur_Jonhson.htm | pealkiri =Arthur Johnson:1910–1920 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =16.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="rjMgN">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472604/1193040971647/contenido/Presidente/Pedro_Parages.htm | pealkiri =Presidentes del Real Madrid: Pedro Parages (1916–1926) | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =16.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="Tibou">{{netiviide | url =http://www.rsssf.com/players/madrid-coach.html | pealkiri =The Rec. Sport Soccer Statistics Foundation | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =18.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="aIEJG">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/especiales/2002/02/centenario/1925.html | pealkiri =Los 100 años del Real Madrid, uno a uno: 1925 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =Ajaleht "El Mundo" | vaadatud =18.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="BUPhb">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/especiales/2002/02/centenario/1927.html | pealkiri =Los 100 años del Real Madrid, uno a uno: 1927 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =Ajaleht "El Mundo" | vaadatud =18.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="NSX98">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/2006/07/03/futbol/1151927856.html | pealkiri =La Junta Electoral proclama presidente a Calderón | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =elmundo.es | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="zgCVX">{{netiviide | url =http://archivo.marca.com/futbol/2007/campeon//index.html | pealkiri =Historia de una remontada: ¡Campeones de la 30ª Liga! | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="wvzry">{{netiviide | url =http://archivo.marca.com/futbol/2008/campeon-liga//index.html | pealkiri =¡Y ya van 31! | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="yLTVt">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/higuain-anos-primer-gol-madrid/20120224dasdaiftb_44/Tes | pealkiri =Referencia a la liga del clavo ardiendo | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =as.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="vAXZF">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/madrid-gana-zona-cesarini/20070611dasdaiftb_20/Tes | pealkiri =Referencia a la liga Cesarini | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =as.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="B19IU">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/futbol-van-nistelrooy-mejor-delantero/20071228dasdaiftb_33/Tes | pealkiri =Van Nistelrooy, el mejor delantero del mundo | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="4qeN5">{{netiviide | url =http://www.marca.com/2009/01/15/futbol/equipos/real_madrid/1232055222.html | pealkiri =Cronología de una dimisión inevitable | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="0kMGj">{{netiviide | url =http://www.marca.com/2009/01/16/futbol/equipos/real_madrid/1232103016.html | pealkiri =Ramón Calderón dimite como presidente del Real Madrid | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="Av0KR">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/2009/06/01/futbol/1243855725.html | pealkiri =Florentino Pérez toma posesión como presidente del Real Madrid | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =elmundo.es | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="YciuN">{{netiviide | url =http://www.larazon.es/ | pealkiri =Fichajes más caros de la historia | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =Larazon.es | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="y2bXF">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/2010/03/10/futbol/1268257961.html | pealkiri =Pasar de octavos, imposible | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =elmundo.es | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="Odm0v">{{netiviide | url =http://www.marca.com/deporte/futbol/2012/campeon-liga/index.html | pealkiri =Real Madrid. Campeón 2012 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="zJU4u">{{netiviide | url =http://www.marca.com/2012/05/14/futbol/equipos/real_madrid/1336948398.html?a=4e4b9fcd2d72c7aa3ff2d69c3f146a66&t=1339450474 | pealkiri =El Madrid acaba con el récord de puntos de Guardiola | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="7rZRx">{{netiviide | url =http://www.marca.com/2012/05/22/futbol/equipos/real_madrid/1337687658.html | pealkiri =José Mourinho amplía su contrato hasta 2016 | autor =Santiago Siguero | täpsustus = | aeg = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="Heott">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/modric-fichado-madrid/20120827dasdasftb_7/Tes | pealkiri =Modric, fichado por el Madrid | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =as.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="GM5hN">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/real-madrid-ficha-cedido-essien/20120831dasdasftb_60/Tes | pealkiri =El Real Madrid consigue la cesión de Essien un año | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =as.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="Fco2y">{{netiviide | url =http://deportes.elpais.com/deportes/2012/08/29/actualidad/1346260292_315627.html | pealkiri =Al Madrid le vale con un arreón | autor =Diego Torres | täpsustus = | aeg = | väljaandja =elpais.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="S2FpY">{{netiviide| url = http://www.elconfidencial.com/deportes/futbol/2011/11/09/el-real-madrid-llega-a-un-acuerdo-para-renovar-con-adidas-por-45-millones-de-euros-al-ano-87406/| pealkiri = El Real Madrid llega a un acuerdo para renovar con Adidas por 45 millones de euros al año| autor = José Félix Díaz| täpsustus = | aeg = | väljaandja = El Confidencial| vaadatud = 13.03.2013| keel = hispaania| arhiivimisaeg = 9.04.2013| arhiivimisurl = https://archive.today/20130409061912/http://www.elconfidencial.com/deportes/futbol/2011/11/09/el-real-madrid-llega-a-un-acuerdo-para-renovar-con-adidas-por-45-millones-de-euros-al-ano-87406/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="iNZgW">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472604/1193040971647/contenido/Presidente/Pedro_Parages.htm| pealkiri = Perdo Parages: 1916–1927 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =13.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="3E1u0">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1202733166459/noticia/Noticia/La_obra_se_tildo_de_faraonica.htm | pealkiri =La obra se tildó de faraónica | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =13.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="kZzrL">{{netiviide | url =http://ecodiario.eleconomista.es/futbol/noticias/1714748/11/09/Revilla-lucira-su-bufanda-racinguista-en-el-gallinero-del-Bernabeu.html | pealkiri =Revilla lucirá su bufanda racinguista en el 'gallinero' del Bernabéu | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =13.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =10.03.2014 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20140310204836/http://ecodiario.eleconomista.es/futbol/noticias/1714748/11/09/Revilla-lucira-su-bufanda-racinguista-en-el-gallinero-del-Bernabeu.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="itVqB">{{netiviide | url =http://archivo.marca.com/edicion/marca/futbol/1a_division/real_madrid/es/desarrollo/1057742.html | pealkiri =El Santiago Bernabéu ya es un 'Estadio de Elite' | autor =marca.com | täpsustus = | väljaanne = Ajaleht "Marca" | aeg =14.11.2007 | väljaandja = | vaadatud =13.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="xQxYf">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472497/GenericoContenedor/ESTADIO.htm | pealkiri =Tour Bernabéu | autor =realmadrid.com | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =13.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="jdaBT">{{netiviide | url =http://www.elconfidencial.com/deportes/futbol/2012/02/24/la-rivalidad-entre-real-madrid-y-fc-barcelona-llevada-a-un-libro-93185/ | pealkiri =La rivalidad del clásico | autor =El Confidencial | täpsustus = | aeg =24.02.2013 | väljaandja =elconfidencial.com | vaadatud =30.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =25.04.2014 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20140425012911/http://www.elconfidencial.com/deportes/futbol/2012/02/24/la-rivalidad-entre-real-madrid-y-fc-barcelona-llevada-a-un-libro-93185/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="eNSuX">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/AbrilActualidad11_12/1330097445943/noticia/Noticia/Real_Madrid-Bayern,_el_Clasico_de_la_Copa_de_Europa.htm | pealkiri =El Clásico de Europa | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="FIfJd">{{netiviide | url =http://www.futbolprimera.es/2011/03/31/guerras-de-ayer-y-de-hoy | pealkiri =Rivalidad Sporting-Real Madrid | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="fIlsc">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/petardazo-buyo-reciente-normalidad/20110130dasdaiftb_36/Tes | pealkiri =Rivalidad Osasuna-Real Madrid | failitüüp = | väljaanne =Ajalegt "As" | koht = | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="IU6mH">{{netiviide | url =http://www.rtve.es/alacarta/videos/telediario/valencia-madrid-historia-rivalidad/1253171/ | pealkiri =Rivalidad Valencia-Real Madrid 1 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =rtve.es | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="PwHoz">{{netiviide | url =http://noticias.lainformacion.com/deporte/futbol/valencia-real-madrid-historia-de-una-rivalidad-reciente_QUmP30rKDKdmk7cRcNJbc7/ | pealkiri =Valencia-Real Madrid, historia de una rivalidad reciente | failitüüp = | väljaanne = | aeg =11.12.2009 | väljaandja = | vaadatud =30.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =27.05.2014 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20140527223538/http://noticias.lainformacion.com/deporte/futbol/valencia-real-madrid-historia-de-una-rivalidad-reciente_QUmP30rKDKdmk7cRcNJbc7/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Ngijx">Ghemawat, Pankaj. Lk 2</ref> <ref name="Z9HkC">Kleiner-Liebau, Désirée. Lk 70</ref> <ref name="bZ8EB">{{netiviide | url =http://www.guardian.co.uk/football/2002/apr/21/championsleague.sport | pealkiri = The ancient rivalry of Barcelona and Real Madrid" | autor =Phil Ball | täpsustus = | aeg =21.04.2002 | väljaandja = | vaadatud =30.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="i1Xhf">Spaaij, Ramón. Lk 251</ref> <ref name="ek5gY">{{netiviide | pealkiri = Barcelona vs. Real Madrid: More Than a Game | autor =Abend, Lisa | täpsustus = | aeg =20.12.200730.03. | väljaandja = | vaadatud =30.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="sJkgA">{{netiviide | url =http://www.guardian.co.uk/football/2001/mar/26/newsstory.sport13 | pealkiri =Morbo: The Story of Spanish Football by Phil Ball (London: WSC Books, 2001)" | autor =Lowe, Sid | täpsustus = | väljaanne =The Guardian | aeg =26.03.2001 | väljaandja = | vaadatud =30.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="7pKMf">{{netiviide | url =http://www.ceroacero.es/confronto_equipas.php?op=ver_confronto&equipa_1=40&equipa_2=50 | pealkiri = COMPETICIONES & EQUIPOS | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =Ceroacero.es | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="7Xqf8">{{netiviide | url =http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/7773773.stm | pealkiri = Real win Champions League showdown | failitüüp = | väljaanne = | aeg =11.12.2008 | väljaandja =BBC News | vaadatud =30.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="O8GG6">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/en/1202730681768/noticia/Noticia/Real_Madrid_turns_106_(III).htm | pealkiri = A spectacular leap towards the future (1921–1930) | failitüüp = | väljaanne = | aeg =28.02.2007 | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =30.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="SzeiT">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/en/1202730679362/noticia/Noticia/The_derby_turns_78.htm | pealkiri =The derby turns 78 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =30.03.2013 | keel =inglise}}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.realmadrid.com Klubi koduleht] (''hispaania ja inglise keeles'') {{La Liga}} {{JÄRJESTA:Real, Madrid}} [[Kategooria:Hispaania jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Hispaania spordiklubid]] [[Kategooria:Madrid]] [[Kategooria:Real Madrid CF| ]] oy7ce5vpgdodc2iwko1kxo2our97zbq 0 10276 7160831 7160416 2026-05-25T15:19:55Z Velirand 67997 /* F */ 7160831 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Naci Ağbal]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 98zzoyr6u8hisyjvnco2rld90fi2kz3 7161059 7160831 2026-05-25T21:28:01Z Velirand 67997 /* G */ 7161059 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Naci Ağbal]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 64yw9073bc02jnmh1mnq431kwqg0m8g 7161264 7161059 2026-05-26T09:26:45Z Velirand 67997 /* A */ 7161264 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Naci Ağbal]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 7ngt90forh3u1408sc4xrej8tpzwuww 0 11533 7160950 6990903 2026-05-25T18:19:55Z NOSSER 8097 /* Viited */ 7160950 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Friedrich von Löwen | pilt = Friedrich von Löwen (1654-1744).png | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = Läänemaa, Rootsi kuningriik | surmaaeg = | surmakoht = Tallinn, [[Tallinna kubermang]] Venemaa keisririik | rahvus = | kodakondsus = | alma mater = | haridus = | elukutse = | tegevusala = | töökoht = [[Eestimaa kubermanguvalitsus]], [[Eestimaa rüütelkond]] | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = [[Löwen]]id | autogramm = }}'''Friedrich von Löwen''' (vene Фридрих фон Левен (Левей); [[5. juuli]] [[1654]] [[Koluvere mõis]] – [[9. juuli]] [[1744]] [[Tallinn]]) oli [[Eestimaa]] poliitik. Friedrich von Löwen oli sõjaväelane, Prantsusmaa ja Rootsi armees (major) [[Põhjasõda|Põhjasõjas]], misjärel astus Venemaa sõjateenistusse. <ref>{{BBLD|GND1173062408}}</ref> Löwen oli 1696–1721 [[Eestimaa maanõunik]], [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõ]]ja järel [[Eestimaa kindralkubernerid|kindralkuberneride]] [[Aleksandr Menšikov|Menšikovi]] ja [[Fjodor Apraksin|Apraksini]] asetäitjana [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] asekuberner [[1711]] – [[14. august]] [[1730]], [[Eestimaa kuberner]] [[1728]]–[[1736]]. Ta oli Eestimaa [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Seira mõis|Seira]], [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa]] ja [[Lautna mõis]]nik. ==Perekond== Friedrich von Löwen sündis [[Georg Johann von Löwen]]i ja Barbara Dorothea von Ferseni pojana.<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,1.2: Estland'', Görlitz, 1930 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=731 lk.714]</ref> Friedrich von Löwen abiellus [[15. juuni]]l [[1679]] [[Tallinn]]as Christina Elisabeth von Nierothiga, kes oli [[Magnus Nieroth]]i (maetud 1671) ja Helena Horni tütar, ning lesestunud abielust [[Albu mõis|Albu]] ja [[Luunja mõis|Luunja]] (kuni 1674) mõisniku [[Adam Bernhard Schrapfer]]iga. Abikaasa poolvend oli Rootsi vabahärra ja Venemaa poliitik [[Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740)|Magnus Wilhelm von Nieroth]] (1663–1740) ja abikaasa ema Helena Horn oli Rootsi riigitegelase [[Henrik Karlsson Horn]]i tütar.<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3,: Estland'', Görlitz, 1930 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=447 lk.32]</ref> Abielust sündisid: *Friedrich von Löwen (1680–1710) *Barbara Helena von Löwen (sündinud 1681), abiellus 1699 [[Lautna mõis|Lautna]] mõisnik [[Rutger Otto von Derfelden]]iga (surnud 1734). *[[Jürgen Johann von Löwen]] (sündinud 1684), Rootsi kapten *Margarethe Wilhelmine von Löwen (1685–1710), abiellus [[Kloostri mõis|Kloostri]] mõisnik [[Christopher von Derfelden]]iga (surnud 1750). *Magnus Wilhelm von Löwen (sündinud 1688) *Christina Charlotte von Löwen (sündinud 1689) *Sophia Eleonora von Löwen *[[Gustav Reinhold von Löwen]] (1690–1766), Holsteini ([[Peeter III]]) kindralmajor ja Eestimaa rüütelkonna peamees ===Sugupuu=== {{Sugupuu |nimi=Friedrich von Löwen |isa= [[Georg Johann von Löwen]] |isaisa= [[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwen]] |isaisaisa= [[Gerhard Löwe]] ([[Seira]]) |isaisaema= Adelheid von [[Hastfer]] ([[Kandle mõis|Kandle]]) |isaema= Agneta von Maydell |isaemaisa= [[Jürgen von Maydell]] ([[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla]]) |isaemaema= Margarethe von [[Wrangell]] ([[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]]) |ema= Barbara Dorothea von Fersen |emaisa= [[Hermann von Fersen vanem]] |emaisaisa= Fabian von [[Fersen]] ([[Raikküla mõis|Raikküla]]) |emaisaema= Barbara [[Uexküll]] ([[Päärdu mõis|Päärdu]]) |emaema= Margaretha Anrep |emaemaisa= [[Reinhold Anrep]] ([[Ingliste mõis|Ingliste]])<br/>hukkus [[Tallinna lahing (1602)|Tallinna lahing]]us (1602) |emaemaema= Dorothea von Wrangell ([[Elistvere mõis|Elistvere]]) }} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{BBLD|GND1173062408}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Ametikoht puudus | nimi=[[Eestimaa asekuberner]] | aeg=[[1711]]–[[1730]] | järgnev=[[Wilhelm van Delden]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Fjodor Apraksin]] | nimi=[[Eestimaa kubernerid|Eestimaa kuberner]] | aeg=[[1730]]–[[1735]] | järgnev=[[Platon Ivanovitš Mussin-Puškin|Platon Mussin-Puškin]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Löwen, Friedrich von}} [[Kategooria:Löwenid]] [[Kategooria:Eestimaa maanõunikud]] [[Kategooria:Koluvere mõisnikud]] [[Kategooria:Vene Eestimaa kubernerid]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1654]] [[Kategooria:Surnud 1744]] c3vn23207l5uy8r37iz87bme9newwp3 0 11724 7161178 7154366 2026-05-26T08:00:21Z Andres 5 /* V */ 7161178 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks. ''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]]. ''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica *''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina *[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa *[[aadria piimputk]] (''Peucedanum rablense''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]], Alpide kaguosa *[[aadria rapuntsel]] (''Phyteuma persicifolium''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Alpide kaguosa *[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika abuutilon]] (''Abutilon mauritianum''), sgk [[kassinaerilised]] *[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika *[[aafrika ahvihein]] (''Wedelia mossambicensis'') *[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]] *[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika *[[aafrika baklažaan]] ehk aafrika pommu (''Solanum macrocarpon''), sgk [[maavitsalised]], Lääne-Aafrika päritolu kultuurtaim *[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika *[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika gunnera]] (''Gunnera perpensa''), [[rohttaim]], sgk [[gunneralised]], Ida- ja Lõuna-Aafrika, Madagaskar *[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika keskosa *[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]] *[[aafrika klotsik]] (''Corpuscularia lehmannii''), [[sukulent]], sgk [[kivilehelised]], Ida-Kapimaa *[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii''), [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika kriinum]] (''Crinum macowanii'') *[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'') *[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'') *[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'') *[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'') *[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'') *[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'') *[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'') *[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'') *[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'') *[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'') *[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'') *[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'') *[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'') *[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'') *[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'') *[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'') *[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]] *[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'') *[[aaloelehine tääkliilia]] ehk aaloeleheline tääkliilia (''Yucca aloifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'') *[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond *[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'') *[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'') *[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'') *[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'') *[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'') *[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'') *[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'') *[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'') *[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'') *[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'') *[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'') *[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'') *[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'') *[[aasia sinerõigas]] (''Isatis glauca''), sgk [[ristõielised]] *[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]] *[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus''), sgk [[tulikalised]] *[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'') *[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'') *[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'') *[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]] *[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'') *[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]] *[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline *[[aasluste]] (''Bromus commutatus'') *[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane *[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline *[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]] *[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'') *[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'') *[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'') *[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'') *[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati *''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed *[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'') *''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[abroonia]] (''Abronia''), perekond *[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond *''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia *''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]] *''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s *''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s *[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]] *[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond *[[adoonis]] (''Adonis''), perekond *[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'') *[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond *[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]] *[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aed-leeklill]] ehk aedfloks (''Phlox paniculata''), sgk [[siniladvalised]] *[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] *[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]] *[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]] *[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]] *[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim *[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]] *[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]], *[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]] *[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]] *[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]] *[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]] *[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]] *[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond *[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane *[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond *[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu *[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[ahtalehine mustikas]] (''Vaccinium angustifolium''), sgk [[kanarbikulised]] *[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] *[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]] *[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]] *[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]] *[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[akantoliimon]] *akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]] *[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]] *[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'') *[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]] *[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum) *[[aleksandrisenna]] *[[alkanna]] (''Alkanna'') *''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] *[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline *[[allikasammal]] (''Philonotis''), perekond, sgk [[pungsamblalised]] *[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[allikkerss]] (''Nasturtium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]] *[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]] *''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] *[[alokaasia]] *[[alpi hanerohi]] (''Arabis alpina''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[alpi kaljukress]] (''Hornungia alpina''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]] *[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]] *[[alpi puia]] (''Puya alpestris''), sgk [[bromeelialised]] *[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]] *[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] *[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'') *[[alpi litterkõdrik]] ehk alpi litterhein (''Noccaea caerulescens''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]] *[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]] *[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]] *[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]] *[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *''[[Alyssum handelii]]'', sgk [[ristõielised]] *[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]] *[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond *[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]] *[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'') *[[amasoonase kopaiivapuu]] *[[ambrapuu]] (''Liquidambar'') *[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'') *[[ameerika agaav]] (''Agave americana'') *[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]] *[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]] *[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'') *ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]] *[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]] *[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'') *[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]] *[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]] *[[amorfa]] (''Amorpha'') *[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]] *[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]] *[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]] *[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'') *[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond *[[ananass]] (''Ananas comosus'') *[[ananass (perekond)]] (''Ananas'') *[[andiira]] (''Andira inermis'') *[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]] *[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[angervars]] (''Vincetoxicum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond *[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[ankurtürn]] (''Colletia''), sgk [[türnpuulised]] *[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]] *[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]] *[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'') *[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'') *[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]] *[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]] *[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]] *[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond *''[[Arabis flaviforma]]'', sgk [[ristõielised]] *arahhis vt [[maapähkel]] *[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond *[[arekapalm]] (''Areca''), perekond *[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond *[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]] *[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]] *''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] *[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas *[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]] *[[aroonia]] (''Aronia'') *[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]] *[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]] *[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]] *[[aruluste]] (''Brachypodium'') *[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[arundinaaria]] (''Arundinaria'') *[[arundo]] (''Arundo'') *[[asandi]] (''Ferula narthex'') *[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]] *[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'') *[[askleepia]] *[[asolla]] (''Azolla'') *[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts *[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond *[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'') *[[astel-ankurtürn]] (''Colletia hystrix''), sgk [[türnpuulised]] *[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]] *[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts *[[atlasküpress]] *[[aubrieeta]] (''Aubrieta''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[aukuuba]] *[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'') *[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'') *[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'') *[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'') *[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'') *[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]] *[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond *[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]] *[[avoonia]] (''Avonia'') ==B== *[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]] *''[[Badula]]'', perekond, sgk [[nurmenukulised]], peamiselt Maskareenidel ja Madagaskaril *''[[Badula balfouriana]]'', [[puu]], sgk [[nurmenukulised]], Rodriguese saare endeem *[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]] *[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane *''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]] *''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]] *[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond *[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]] *[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]] *[[bartraamia]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kerakupralised]] *[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond *[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]] *[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]] *[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]] *[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]] *[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[berliini pappel]] (''Populus berolinensis''), puu, sgk [[pajulised]], Eestis tavaline *[[bermuuda jänesekapsas]] (''Oxalis pes-caprae''), sgk [[jänesekapsalised]] *[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *''[[Biscutella coronopifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]] *''[[Boechera cusickii]], sgk [[ristõielised]] *''[[Boechera lyallii]], sgk [[ristõielised]]'' *[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'') *''[[Borodinia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] *[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'') *''[[Brassica insularis]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'') *[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[bromeelialised]] (''Bromeliaceae''), sugukond *[[bruhhialised]] (''Bruchiaceae''), sugukond *[[bruunialehine kevadik]] (''Draba bruniifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[bubinga]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[budleia]] (''Buddleja'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]] ==C== *''[[Calepina]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Calepina irregularis]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] *''[[Capsella grandiflora]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] *''[[Chlorococcales]]'', selts *''[[Chlorodendrales]]'', selts *''[[Cochlearia polonica]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]] *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] ==D== *[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] *[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]] *[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[deutsia]] (''Deutzia'') *[[diervilla]] (''Diervilla'') *[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]] *[[dodopalm]] (''Acanthophoenix''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] *''[[Draba oligosperma]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] ==E== *[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]] *[[ebakübesammal]] (''Pseudephemerum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]] *[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]] *[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]] *[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'') *[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]] *[[eebenipuulised]], sugukond *[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[ehmik]] (''Thuidium''), perekond, sgk [[ehmikulised]] *[[ehmikulised]] (''Thuidiaceae''), sugukond. *[[ekmea]] (''Aechmea''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]] *[[elulõng]] (''Clematis'') *[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]] *[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts *[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond *[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[enelas]] (''Spiraea'') *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Epimedium setosum]]'', sgk [[kukerpuulised]] *[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'') *[[erekollane krookus]] (''Crocus xluteus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline *[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Erysimum aurantiacum]]'', sgk [[ristõielised]] *[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]] *''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]] *[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]] *[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]] ==F== *[[fibiigia]] (''Fibigia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]] *Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]] *[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane *[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]] *[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]] *[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]] *[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]] *[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]] ==G== *[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[gallia koerasinep]] (''Erucastrum gallicum''), sgk [[ristõielised]] *[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' *[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]] *''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem *[[gibraltari ibeeris]] (''Iberis gibraltarica''), sgk [[ristõielised]] *[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa *[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] * †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae'' *[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]] *[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]] *[[Gregori ahvileivapuu]] (''Adansonia gregorii''), sgk [[kassinaerilised]], Austraalia endeem *[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[grööni laglerohi]] (''Boechera holboellii''), sgk [[ristõielised]] *[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]] *[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]] *[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]] ==H== *[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *habras aloina vt [[rabe aloina]] *[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]] *[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]] *haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]] *[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]] *[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond *[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[haldjatiib]] ehk epimeedium (''Epimedium''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[hall haab]] ehk hall pappel (''Populus ×canescens''), sgk [[pajulised]] *[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall kogelejarohi]] (''Berteroa incana''), sgk [[ristõielised]] *[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]] *[[hall lõunasinep]] (''Hirschfeldia incana''), sgk [[ristõielised]] *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna *[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[hallikas harakalatv]] (''Erysimum diffusum''), sgk [[ristõielised]] *[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane. *[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline. *[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond *[[hanekress]] (''Schivereckia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]] *[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]] *[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond *[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]] *[[haraline harakalatv]] (''Erysimum repandum''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised *[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'') *[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]] *[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'') *[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised *[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]] *[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]] *[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]] *[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s *[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]] *[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas *[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]] *[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]] *[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]] *[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]] *[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim *[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline *[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]] *[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]] *[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt *[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline *[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria) *[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]] *[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]] *[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]] *[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]] *[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]] *[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik keerispea]] (''Phacelia tanacetifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]] *[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]] *[[harilik kirburohi]] (''Polygonum'' persicaria), sgk [[tatralised]] *[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik koerahammas]] (''Erythronium dens-canis''), sgk [[liilialised]] *[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]] *[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]] *[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage *[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]] *[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]] *[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]] *[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]] *[[harilik kurekell]] (''Aquilegia vulgaris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]] *[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lakkleht]] (''Orthilia secunda''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]] *[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik *[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik liivrohi]] (''Cardaminopsis arenosa''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]] *[[harilik linnukapsas]] (''Lapsana communis''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]] *[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]] *[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]] *[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub *[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]] *[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]] *[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]] *[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]] *[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]] *[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt *[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]] *[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[harilik murtudsüda]] (''Lamprocapnos spectabilis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline *[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] *[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]] *[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline *[[harilik nelgipuu]] (''Syzygium aromaticum''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]] *[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis *[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena *[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]] *[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline. *[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]] *[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim *[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]] *[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]] *[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]] *[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]] *[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline *[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]] *[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]] *[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline *[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]] *[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik seenlill]] (''Monotropa hypopitys''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]] *[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim *[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias *[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[harilik sinerõigas]] (''Isatis tinctoria''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] *[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline *[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline. *[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]] *[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]] *[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]]) *[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline *[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]] *[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] *[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]] *[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]] *[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]] *[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim *[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tuhkpuu]] (''Cotoneaster scandinavicus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]] *[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s *[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]] *[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus''), puu, sgk [[türnpuulised]], Eestis tavaline *[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim *[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]] *[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]] *[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]] *[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud. *[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]] *[[harilik varakevadik]] ehk varane kevadik (''Erophila verna'', ''Draba verna''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]] *[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]] *[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]] *[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]] *[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]] *[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik voolmerohi]] ehk voolme-ristirohi (''Jacobaea vulgaris'', ''Senecio jacobaea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]] *[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik võõrkress]] ''(Cardaria draba),'' sgk [[ristõielised]] *[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[harilik öölill]] (''Hesperis matronalis''), sgk [[ristõielised]] *[[harkhammas]] (''Dichodontium''), perekond, sgk [[ongströömialised]] *[[harjakas tahuksammal]] (''Meesia longiseta''), sgk [[tahuksamblalised]] *[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim *[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]] *[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]] *[[harkjas särjesilm]] (''Ranunculus peltatus'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''peltatus''), sgk [[tulikalised]] *[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'') *[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]] *[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond *[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk *[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]] *[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla *[[helgik]] (''Schistostega pennata''), sammal, sgk [[helgikulised]] *[[helgik (perekond)|helgik]] (''Schistostega''), perekond, sgk [[helgikulised]] *[[helgikulised]] (''Schistostegaceae''), sugukond *[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hellik]] (''Funaria''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[hellikulaadsed]] (''Funariales''), selts *[[hellikulised]] (''Funariaceae''), sugukond *[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[helvik]] (''Marchantia''), sgk [[helvikulised]] *[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hevea]] (''Hevea'') *[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'') *[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[hiidkupar]] (''Buxbaumia''), perekond, sgk [[hiidkupralised]] *[[hiidkupralaadsed]] (''Buxbaumiales''), selts *[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond *[[hiid-sargapuu]] (''Entandrophragma excelsum''), [[puu]], sgk [[meelialised]] *hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]] *[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]] *[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]] *[[hiigel-tääkliilia]] (''Yucca gigantea''), sgk [[asparilised]] *[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim *[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'') *[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]] *[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]] *[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]] *[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]] *[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]] *[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]] *[[hiiretudrik]] (''Myagrum perfoliatum''), sgk [[ristõielised]] *[[hiiretõlkjas]] (''Euclidium syriacum''), sgk [[ristõielised]] *[[hiiretõlkjas (perekond)|hiiretõlkjas]] (''Euclidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond *[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline *[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]] *[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]] *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]] *[[hispaania tooneputk]] (''Thapsia garganica''), sgk [[sarikalised]] *[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]] *[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]] *[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond *[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]] *[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]] *''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]] *''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] *[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond *[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]] *[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]] *[[humalapuu]] (''Ptelea'') *[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]] *[[humalpöök]] (''Ostrya'') *[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]] *[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond *[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]] *[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]] *[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond *[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond *[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'') *[[hõbehaab]] ehk hõbepappel (''Populus alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]] *[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'') *[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]] *[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuud]] (''Ginkgoopsida''), klass *[[hõlmikpuulaadsed]] (''Ginkgoales''), selts *[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond *[[hõlmikpuutaimed]] (''Ginkgophyta''), hõimkond *[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[hõlmine leivapuu]] (''Artocarpus altilis''), sgk [[mooruselised]] *[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane. *[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]] *[[häbeuba]] (''Clitoria''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]] *[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]] *[[hüatsint]] (''Hyacinthus''), perekond, sgk [[hüatsindilised]] *[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] *[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]] *''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]] ==I== *[[ibeeris]] (''Iberis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Iberis carnosa]]'', sgk [[ristõielised]] *[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]] *[[idahüatsint]] (''Hyacinthus orientalis''), sgk [[hüatsindilised]] *[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]] *[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]] *[[ida-mariõunapuu]] (''Malus baccata''), sgk [[roosõielised]] *[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-suitsrohi]] (''Conringia orientalis''), sgk [[ristõielised]] *[[ida-unilook]] (''Sisymbrium orientale''), sgk [[ristõielised]] *[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]] *[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]] *[[iileks]] (''Ilex'') *[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]] *[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]] *[[imar]] (''Polypodium''), perekond *[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond *[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]] *[[imelillelised]] ehk ööõielised (''Nyctaginaceae''), sugukond *[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts *[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]] *[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] *[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]] *[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts *[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond *[[inkaliilia]] ehk alströmeeria (''Alstroemeria''), perekond, sgk [[inkaliilialised]] ==J== *[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]] *[[jaapani juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum japonicum''), sgk [[juudapuulehikulised]] *[[jaapani kameelia]] (''Camellia japonica''), sgk [[teepõõsalised]] *[[jaapani kerria]] (''Kerria japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]] *[[jaapani metsmagun]] (''Hylomecon japonicum''), sgk [[magunalised]] *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]] *[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]] *[[jaapani roheõis]] (''Chloranthus japonicus'') , sgk [[roheõielised]] *[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]] *[[jaapani vaiguseemnik]] (''Pittosporum tobira''), sgk [[vaiguseemnikulised]] *[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]] *[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond *[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki) *[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'') *[[jamalaki-nelgipuu]] (''Syzygium samarangense''), sgk [[mürdilised]] *[[jasmiin]] (''Jasminum''), perekond, sgk [[iminõgeselised]] *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi''), sgk [[männilised]] *[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas *[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised *[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]] *[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]] *[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond *[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]] *[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]] *[[jumalapuu]] (''Ailanthus'') *[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas *[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'') *[[juudinõges]] (''Parietaria'') *[[juunosidrunipuu]] (''Citrus ×junos''), sgk [[ruudilised]]) *[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]] *[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]] *[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]] *[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]] *[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]] *[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond *[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]] *[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[jõhvsamblalised]] (''Ditrichaceae''), sugukond *[[jõhvsammal]] (''Ditrichum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]] *[[jäik harakalatv]] (''Erysimum marschallianum''), sgk [[ristõielised]] *[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond *[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]] *[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]] *[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised *[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane *[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]] ==K== *[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[kaarkollakas]] (''Barbarea vulgaris'' subsp. ''arcuata''), [[läänekollakas|läänekollaka]] alamliik, sgk [[ristõielised]] *[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias *[[kaelus-litterhein]] (''Thlaspi perfoliatum''), sgk [[ristõielised]] *[[kaelus-litterkõdrik]] (''Noccaea perfoliata''), sgk [[ristõielised]] *[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]] *[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne *[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]] *[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]] *[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass *[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]] *[[kahevärvine paju]] ehk kahevärviline paju (''Salix phylicifolia''), sgk [[pajulised]] *[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim *[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline. *[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]] *[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]] *[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]] *[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]] *[[kaksikhambake]] (''Dicranella''), perekond, sgk [[kaksikhambakeselised]] *[[kaksikhambakeselised]] (''Dicranellaceae''), sugukond *[[kaksikhambalaadsed]] (''Dicranales''), selts *[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond *[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond *[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond *[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud *''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]] *[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'') *[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') *[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]] *[[kalju-kuldkilbik]] (''Aurinia saxatilis''), sgk [[ristõielised]] *[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]] *[[kaljukress (perekond)|kaljukress]] (''Hornungia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]] *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]] *[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]] *[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kallaskerss]] (''Rorippa ×anceps''), sgk [[ristõielised]] *[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]] *[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]] *[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]] *[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]] *[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]] *[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]] *[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised *[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]] *[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]] *[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline *[[kanahari]] (''Phedimus''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]] *[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts *[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond *[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]] *[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el *[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond *[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]] *[[kanna (ilutaim)]] (''Canna''), perekond, sgk [[kannalised]] *[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]] *[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond *[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]] *[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] *[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond *[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]] *[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts *[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kapsas]] *[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]] *[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond *[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]] *[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]] *[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]] *[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]] *[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]] *[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]] *[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'') *[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]] *[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]] *[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond *[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]] *[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]] *[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]] *[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]] *[[karukakar]] (''Arctotheca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]] *[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]] *[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karusamblad]] (''Polytrichopsida''), klass *[[karusamblalaadsed]] (''Polytrichales''), selts *[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond *[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]] *[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]] *[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]] *[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]] *[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]] *[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]] *[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]] *[[karvane piiphein]] ''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]] *[[karvane päevakübar]] (''Rudbeckia hirta''), sgk [[korvõielised]] *[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]] *[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[karvane unilook]] (''Sisymbrium loeselii''), sgk [[ristõielised]]) *[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]] *[[karvsammal]] (''Trichodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]] *[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum''). sammal, sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond *[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]] *[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts *[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond *[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]] *[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond *[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]] *[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]] *[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]] *[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'') *[[katiksammal]] (''Pterogonium''), perekond, sgk [[hiissamblalised]] *[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]] *[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond *[[kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]] *[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]] *[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim *[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]] *[[kaunis veigela]] (''Weigela florida''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati *[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]] *[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]] *[[keerik]] (''Tortula''), perekond *[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond*[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]] *[[kerakupralaadsed]] (''Bartramiales''), selts *[[kerakupralised]] (''Bartramiaceae''), sugukond *[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]] *[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond *[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast *[[kerria]] (''Kerria''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]] *[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]] *[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]] *[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]] *[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]] *[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]] *[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]] *[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] *[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]] *[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]] *[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass *[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]] *[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]] *[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]] *[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]] *[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]] *[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]] *[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond *[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond *[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]] *[[kilpfibiigia]] (''Fibigia clypeata''), sgk [[ristõielised]] *[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond *[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]] *[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]] *[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]] *[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]] *[[kirju salvei]] (''Salvia viridis''), sgk [[huulõielised]] *[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]] *[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]] *[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]] *[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond *[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]] *[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[kivilehelised]] (''Aizoaceae''), sugukond *[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]] *[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts *[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond *[[kiviroosik]] (''Cistus''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] *[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass *[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]] *[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond *[[koeranaeris]] (''Bryonia''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[koerasinep]] (''Erucastrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]] *[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'') *[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]] *[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline. *[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'') *[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'') *[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika *[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim *[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]] *[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]] *[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]] *[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]] *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]] *[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane *[[kollane reseeda]] (''Reseda lutea''), sgk [[reseedalised]] *[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline *[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]] *[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane *[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]] *[[kolmetine jürilill]] (''Cardamine trifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'') *[[kolmevöödiline havisaba]] (''Dracaena trifasciata'', varem ''Sansevieria trifasciata''), sgk [[asparilised]] *[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]] *[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'') *[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts *[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond *[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]] *[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]] *[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]] *[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline *[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts *[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]] *[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond *[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond *[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]] *[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline *[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond *[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane *[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]] *[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]] *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]] *[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]] *[[korispoor]] (''Chorispora''), sgk [[ristõielised]] *[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]] *[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'') *[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]] *[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]] *[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[krookus]] (''Crocus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kruvipuulised]] (''Pandanaceae''), sugukond *[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond *[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond *[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond *[[kuldkakar]] (''Osteospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond *[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas *[[kuldkilbik]] (''Aurinia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuldlakk]] (''Erysimum xcheiri''), sgk [[ristõielised]] *[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]] *[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]] *[[kuldsõstar]] (''Ribes aureum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]] *[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuldvihm]] (''Laburnum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]] *[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim *[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas *[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]] *[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]] *[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all *[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'') *[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised *[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]]' *[[kurdlehine kibuvits]] (''Rosa rugosa''), sgk [[roosõielised]] *[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]] *[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[kurdõhik]] (''Exserthoteca]]''), perekond, sgk [[õhikulised]] *[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]] *[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]] *[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond *[[kurgirohulaadsed]] (''Boraginales''), selts *[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], [[melon]]i teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond *[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]] *[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuukõdrik]] (''Biscutella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'') *[[kuu-ristlill]] (''Ricotia lunaria''), sgk [[ristõielised]] *[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]]) *[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond *[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]] *[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond *[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]] *[[kõrbesinep]] (''Zilla''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]] *[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]] *[[kõrge maasikas]] (''Fragaria moschata''), sgk [[roosõielised]] *[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]] *[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l *[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond *[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline *[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[kõrvikpriimula]] (''Primula auricula''), sgk [[nurmenukulised]] *[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond *[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud *[[kõva nisu]] (''Triticum durum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kõverharjak]] (''Campylopus''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]] *[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]] *[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane *[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]] *[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käharik]] (''Rhytidiadelphus''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]] *[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]] *[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]] *[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]] *[[kännik]] (''Tetraphis''), perekond, sgk [[kännikulised]] *[[känniksamblad]] (''Tetraphidopsida''), klass *[[kännikulaadsed]] (''Tetraphidales''), selts *[[kännikulised]] (''Tetraphidaceae''), sugukond *[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]] *[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]] *[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käoking]] (''Aconitum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond *[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]] *[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]] *[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]] *[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]] *[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]] *[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane *[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]] *[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]] *[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]] *[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond *[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]] *[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]] *[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]] ==L== *[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]] *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond *[[laglerohi]] (''Boechera''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]] *[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]] *[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond *[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]] *[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]] *[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'') *[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]] *[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]] *[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]] *[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]] *[[lamav kress]] ehk lamav teekress (''Lepidium coronopus''', sün. ''Coronopus squamatus''), sgk [[ristõielised]] *[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] *[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]] *[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane *[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline *[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane *[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]] *[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lapiksammal]] (''Distichium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] *[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]] *[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]] *[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]] *[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]] *[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]] *[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud *[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]] *[[lehmakapsas]] (''Turritis glabra''), sgk [[ristõielised]] *[[lehmakapsas (perekond)|lehmakapsas]] (''Turritis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[lehtertapp]] *[[lehtsamblad]] (''Bryopsida''), klass *[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond *[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond *[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]] *[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond *[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]] *[[lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]] *[[lemmelill (perekond)|lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]] *[[lemmelillelised]] (''Tofieldiaceae''), sugukond *[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[lepiklill (perekond)|lepiklill]] (''Chrysosplenium''), sgk [[kivirikulised]] *[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]] *[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]] *[[levkoi]] (''Matthiola''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[lihav lõhiksammal]]? *[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] *[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]] *[[liht-ängelhein]] (''Thalictrum simplex''), sgk [[tulikalised]] *[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani''), sgk [[männilised]] *[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond *[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]] *[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]] *[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]] *[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liiv-koeratubakas]] (''Crepis tectorum''), sgk [[korvõielised]] *[[liivmagun]] (''Papaver argemone''), sgk [[magunalised]] *[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[liiv-pirnipuu]] (''Pyrus pyrifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]] *[[liivrohi]] (''Cardaminopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]] *[[liivtuder]] ''(Camelina microcarpa)'', sgk [[ristõielised]] *[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]] *[[lilla sinisinep]] (''Moricandia arvensis''), sgk [[ristõielised]] *[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[lillkapsas]] *[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]] *[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond *[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond *[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]] *[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[linnutuder]] (''Neslia''), sgk [[ristõielised]] *[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[litterkõdrik]] (''Noccaea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond *[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond *[[lodjap-põisenelas]] (''Physocarpus opulifolius''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]]) *[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]] *[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]] *[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline *[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]] *[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]] *[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'') *[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]] *[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane *[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]] *[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]] *[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lontkress]] (''Warea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]] *[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[loodhellik]] (''Entosthodon''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]] *[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond *[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts *[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]] *[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane *[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti *[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]] *[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]] *[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond *[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] *[[lumekupp]] (''Eranthis''), sgk [[tulikalised]] *[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[lumikilbik (perekond)|lumikilbik]] (''Hormathophylla''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lumikilbik]] (''Hormathophylla longicaulis''), sgk [[ristõielised]] *[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]] *[[lumilehikulaadsed]] (''Hedwigiales''), selts *[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond *[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]] *[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'') *[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]] *[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]] *[[lõhiskuparsamblad]] (''Andreaeopsida''), klass *[[lõhiskupralaadsed]] (''Andreaeales''), selts *[[lõhiskupralised]] (''Andreaeaceae''), sugukond *[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]] *[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]] *[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] *[[lõhnav kummel]] ehk ubinhein (''Matricaria discoidea''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]] *[[lõhnav maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]] *[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]] *[[lõhnav pappel]] (''Populus suaveolens''), puu, sgk [[pajulised]] *[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond *[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]] *[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[lõuna-jumalakäpp]] (''Orchis mascula'' subsp. ''speciosa''), [[jumalakäpp|jumalakäpa]] alamliik, sgk [[käpalised]] *[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond *[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]] *[[lõunasinep]] (''Hirschfeldia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]] *[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast *[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'') *[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]] *[[läikiv tuhkpuu]] (''Cotoneaster lucidus''), sgk [[roosõielised]] *[[läiklehine mahoonia]] (''Mahonia aquifolium''), sgk [[kukerpuulised]] *[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas *[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]] *[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika] *[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]] *[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]] *[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond *[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]] *[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]] *[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]] ==M== *[[Maacki kikkapuu]] (''Euonymus hamiltonianus'' var. ''maackii'') *[[Maacki kukekannus]] (''Delphinium maackianum'') *[[Maacki kuslapuu]] (''Lonicera maackii''). *[[Maacki lauk]] (''Allium maackii'') *[[Maacki lõosilmik]] (''Eritrichium incanum'' var. ''maackii'') *[[Maacki upsujuur]] (''Veratrum maackii'') *[[maadia]] (''Madia''), perekond *[[maadjas enelas]] (''Spiraea decumbens'') *[[maadjas fuksia]] (''Fuchsia procumbens]]'' *[[maadjas jänesekapsas]] (''Oxalis depressa'') *[[maadjas kortsleht]] (''Alchemilla decumbens'') *[[maadjas leeklill]] (''Phlox pulvinata'') *[[maadjas litterkõdrik]] ehk maadjas litterhein (''Noccaea stilosa'') *[[maadjas luudpõõsas]] ehk laiuv luudpõõsas (''Cytisus decumbens'') *[[maadjas piilea]] (''Pilea depressa'') *[[maadjas poorleht]] (''Myoporum debile'') *[[maadjas ronitatar]] (''Muehlenbeckia adpressa'') *[[maadjas siilikkaktus]] (''Echinopsis chamaecereus'') *[[maadjas talihali]] (''Gaultheria humifusa'') *[[maadjas tuhkpuu]] (''Cotoneaster congestus'') *[[maadjas turdleht]] (''Crassula setulosa'' var. ''curta'') *[[maadjas viigikaktus]] (''Opuntia humifusa'') *[[maagiline niando]] (''Alchornea floribunda'') *[[maagiline töbipuu]] (''Premna serratifolia'') *[[maajalg]] (''Glechoma'') *[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond *[[maakarikas]] (''Geocalyx''), perekond *[[maakia]] (''Maackia''), perekond *[[maakäpp]] (''Rhizanthella]]''), perekond *[[maalõug]] (''Asarina procumbens'') *[[maalõug (perekond)|maalõug]] ehk asariin (''Asarina''), perekond *[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]] *[[maapalm]] (''Geonoma''), perekond *[[maapirn]] ehk mugul-päevalill ehk topinambur (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[maarika]] (''Trimezia''), perekond *[[maaristik]] (''Trifolium subterraneum'') *[[maarjahein (perekond)|maarjahein]] (''Anthoxanthum''), sgk [[kõrrelised]] *[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm *[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maarjaohakas]] (''Silybum''), perekond *[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]] *[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika *[[maasikas]] (''Fragaria''), perekond *[[maasikfüüsal]] (''Physalis pubescens'') *[[maasik-guajaavipuu]] (''Psidium cattleyanum'') *[[maasik-kuukaktus]] ehk [[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]] *[[maasikmaran]] (''Potentilla megalantha'') *[[maasik-näsakaktus]] (''Mammillaria dioica'') *[[maasikvaarikas]] (''Rubus illecebrosus'') *[[maataimed]] (''Embryophyta'') *[[maavigna]] ehk maa-lehmahernes (''Vigna subterranea'') *[[maaviljaline viigipuu]] (''Ficus geocarpa'') *[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts *[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond *[[maaõielised]] (''Balanophoraceae'') *[[maaõis]] (''Balanophora''), perekond *[[Macarthuri aleksandripalm]] (''Ptychosperma macarthurii'') *[[Macartney kibuvits]] (''Rosa bracteata'') *[[Macaulay' emajuur]] (''Gentiana ×macaulayi'') *[[Macklini liilia]] (''Lilium mackliniae'') *[[MacNabi küpress]] (''Cupressus macnabiana'') *[[madagaskari ahvileivapuu]] (''Adansonia madagascariensis'') *[[madagaskari ahvilill]] (''Mimulus madagascariensis'') *[[madagaskari akaatsia]] (''Acacia dodonaeifolia'') *[[madagaskari dombeia]] (''Dombeya ×cayeuxii'') *[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]] *[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]] *[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]] *[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]] *[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]] *[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]] *[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond *[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]] *[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]] *[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]] *[[magnoolialaadsed]] (''Magnoliales''), selts *[[magnoolialised]] (''Magnoliaceae''), sugukond *[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond *[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]] *[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]] *[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[mahoonia]] (''Mahonia''), sgk [[kukerpuulised]] *[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]] *[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond *[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]] *[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]] *[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia *[[malkolmia]] (''Malcolmia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts *[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond *''[[Mamiellales]]'', selts *[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]] *[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]] *[[mangostanipuu]] ehk harilik gartsiinia (''Garcinia mangostana''), sgk [[kluusialised]] *[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]] *[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]] *[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond *[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]] *''[[Marcus-kochia]]'', sgk ristõielised *''[[Marcus-kochia littorea]]'', sgk ristõielised *[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]] *''[[Megacarpaea]]'', perekond *[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]] *[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]] *[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]] *[[mennikpunane ekmea]] (''Aechmea miniata''), sgk [[bromeelialised]] *[[mennikpunane kastilleeja]] (''Castilleja miniata''), sgk [[soomukalised]] *[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]] *[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul *[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]] *[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond *[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]] *[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]] *[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline *[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[meri-malkolmia]] (''Malcolmia maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]] *[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'') *[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]] *[[meripuju]] (''Artemisia maritima'') *[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]] *[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[meri-särjesilm]] (''Ranunculus baudotii'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''baudotii''), sgk [[tulikalised]] *[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'') *[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]] *[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints) *[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima') *[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline *[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]] *[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]] *[[mets-jürilill]] (''Cardamine impatiens''), sgk [[ristõielised]] *[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[mets-kassinaeris]] (''Malva sylvestris''), sgk [[kassinaerilised]] *[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[metskerss]] (''[[Rorippa sylvestris]]''), sgk [[ristõielised]] *[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mets-kibuvits]] (''Rosa majalis''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]] *[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]] *[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]] *[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline *[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline *[[metsmagun]] (''Hylomecon''), perekond sgk [[magunalised]] *[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] *[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]] *[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]] *[[metstulikas]] (''Ranunculus cassubicus''), sgk [[tulikalised]] *[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline *[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]] *[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]] *[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] *[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]] *[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]] *[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mitmeõiene tulikas]] (''Ranunculus polyanthemos''), sgk [[tulikalised]] *[[moosesepõõsas]] (''Dictamnus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]] *[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]] *[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugultulikas]] (''Ranunculus bulbosus''), sgk [[tulikalised]] *[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]] *[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse *[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast *[[munakupar]] (''Diphyscium''), perekond, sgk [[munakupralised]] *[[munakupralaadsed]] (''Diphysciales''), selts *[[munakupralised]] (''Diphysciaceae''), sugukond *[[mungalill (perekond)|mungalill]] (''Tropaeolum''), perekond, sgk [[mungalillelised]] *[[mungalillelised]] (''Tropaeolaceae''), sugukond *[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]] *[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]] *[[murtudsüda]] (''Lamprocapnos''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]] *[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'') *[[muskushibisk]] (''Abelmoschus''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[muskus-kassinaeris]] (''Malva moschata''), sgk [[kassinaerilised]] *[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond *[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas *[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]] *[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]] *[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l *[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]] *[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]] *[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas *[[must mooruspuu]] (''Morus nigra''), sgk [[mooruselised]] *[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]] *[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]] *[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]] *[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]] *[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]] *[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]] *[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond *[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'') *[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[mustpeasamblalaadsed]] (''Catoscopiales''), selts *[[mustpeasamblalised]] (''Catoscopiaceae''), sugukond *[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[mustpeasammal (perekond)|mustpeasammal]] (''Catoscopium''), perekond, sgk [[mustpeasamblalised]] *[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[muutväät]] (''Boquila trifoliolata''), sgk [[mapupuulised]] *[[muutväät (perekond)|muutväät]] (''Boquila''), perekond, sgk [[mapupuulised]] *[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]] *[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]] *[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]] *[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'') *[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu *[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]] *[[mägikapsas]] (''Brassica repanda''), sgk [[ristõielised]] *[[mägilevkoi]] (''Matthiola fruticulosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]] *[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'') *[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]] *[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]] *[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub *[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]] *[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]]) *[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]] *[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond *[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]] *[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts *[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]] *[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]] *[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond *[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond *[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[mütshellik]] (''Physcomitrium''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[mütshellikuke]] (''Physcomitrella''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]] *[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]] *[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[müür-niklirohi]] ehk müür-kilbirohi (''Odontarrhena muralis'', ''Alyssum murale''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]] *[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]] ==N== *[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[naaskelleht]] (''Subularia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]] *[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond *[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts *[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond *[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]] *[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'') *[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]] *[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]] *[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]] *[[niklirohi]] (''Odontarrhena''), perekond, sgk [[ristõielised]] * [[nipapalm]] (''Nypa fruticans''), sgk [[palmilised]] *[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]] *[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma *''[[Noccaea densiflora]]'', sgk [[ristõielised]] *[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]] *[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]] *[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend *[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]] *[[nurmlauk]] (''Allium vineale'') *[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]] *[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond *[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nuttsammal]] (''Ptychostomum''), perekond, sgk [[pungsamblalised]] *[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]] *[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]] *[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]] *[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond *[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes *[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]] *[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]] *[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]] *[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]] *[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]] *[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]] *[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]] *[[nõtke jürilill]] (''Cardamine flexuosa''), [[ristõielised]] *[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]] *[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]] *[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]] *[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond *[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]] *[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond *[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]] ==O== *[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts *[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'') *[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]] *[[Oederi põiksammal]] ehk Oederi põikkupar (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *''[[Oedogoniales]]'', selts *[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]] *[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]] *[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]] *[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]] *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]] *[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oivaline korallpõõsas]] (''Medinilla magnifica''), sgk [[roodlehelised]] *[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'') *[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]] *[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]] *[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]] *[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline *[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass *[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts *[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond *[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik *[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]] *''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]'' *[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]] *[[orlaia]] (''Orlaya''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]] *[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond *[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]] ==P== *[[paabunelk]] (''Dianthus pavonius'') *[[paabupõõsas]] (''Calliandra''), perekond *[[paabuülane]] (''Anemone pavoniana'') *[[paakspuu (perekond)|paakspuu]] (''Frangula''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[paapua eukalüpt]] (''Eucalyptus papuana'') *[[paapua paldaopuu ]](''Dracontomelon dao'') *[[paapua õõsmugul]] (''Hydnophytum papuanum'') *[[paapuaseeder]] (''Papuacedrus''), perekond *[[paarisõieline tulp]] (''Tulipa bifloriformis'') *[[paarisõiene habekanarbik]] (''Leucopogon biflorus'') *[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim *[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[paatina-piimalill]] (''Euphorbia aeruginosa'') *[[paatjas kolmiklill]] (''Trillium sulcatum'') *[[paatkeel]] (''Rhynchostele'') *[[paavianilill]] (''Babiana''). *[[paavsti-tähtkaktus]] (''Astrophytum ornatum'') *[[Paawi hobukastan]] (''Aesculus pavia'') *[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[padikevadik]] (''Draba rosularis''), sgk [[ristõielised]] *[[padipõõsas]] (''Calocephalus brownii'', sünonüüm ''Leucophyta brownii'') [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond *[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]] *[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline *[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paindvili]] (''Carrichtera annua''), sgk [[ristõielised]] *[[paindvili (perekond)|paindvili]] (''Carrichtera''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts *[[pajulehine enelas]] (''Spiraea salicifolia''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond *[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond *[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond *[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]] *[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]] *[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond *[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] *[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]] *[[palsampappel]] ehk palsamipappel (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]] *[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]] *[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]] *[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]] *[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]] *''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]] *[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paradiisilinnulill]] (''Strelitzia''), sgk [[paradiisilinnulillelised]] *[[paradiisilinnulillelised]] (''Strelitziaceae''), sugukond *[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]] *[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[parma kannike]], sgk [[kannikeselised]] *[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]] *[[pavoonia]] (''Pavonia''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond *[[peasalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''capitata''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[peekerlill]] (''Penstemon''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'') *[[peenlook]] (''Descurainia''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]] *[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]] *[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]] *[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]] *[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'') *[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]] *[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]] *[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] *''[[Peltaria angustifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *[[penihammas]] (''Cynodontium''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]] *[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond *[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]] *[[persoonia]] (''Persoonia''), perekond, sgk [[prootealised]] *''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]] *[[Perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'') *[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *''[[Physaria ovalifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]] *[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]] *[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]] *[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]] *[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]] *[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond *[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]] *[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]] *[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]] *[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]] *[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[pikalehine päikselill]] ehk pikaleheline päikeselill ehk kahvatu päikselill (''Heliophila coronopifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]] *[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]] *[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]] *[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond *[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]] *[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni *[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]] *[[pisilina]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]], Eestis haruldane *[[pisilina (perekond)|pisilina]] (''Radiola''), perekond, sgk [[linalised]] *[[pisisamblalaadsed]] (''Pottiales''), selts *[[pisisamblalised]] (''Pottiaceae''), sugukond *[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]] *[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]] *[[pleuriidium]] (''Pleuridium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[plumeeria]] (''Plumeria''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[podoolia kevadik]] (''Draba podolica''), sgk [[ristõielised]] *[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]] *[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]] *[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]] *[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'') *[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'') *[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond *[[poola merisalat]] (''Cochlearia polonica''), sgk ristõielised *[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt *[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond *[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'') *[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond *[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]] *[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena *[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]] *[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond *''[[Polyscias rodriguesiana]]'', sgk [[araalialised]], Rodriguese saare endeem *[[prantsuse tamarisk]] (''Tamarix gallica''), sgk [[tamariskilised]] *[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass *[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]] *[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'') *[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim *[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]] *''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts *[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pugukupar]] (''Oncophorus''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[pugukupralised]] (''Oncophoraceae''), sugukond *[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]] *[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]] *[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[puksrohi]] (''Pachysandra''), perekond, sgk [[pukspuulised]] *[[punaharjak]] (''Ceratodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]] *[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[punane haldjatiib]] (''Epimedium ×rubrum''), sgk [[kukerpuulised]] *[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'') *[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]] *[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.) *[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik *[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]] *[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane *[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]] *[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]] *[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]] *[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline *[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]] *[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]] *[[punavars (perekond)|punavars]] (''Phoenicaulis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[punavars]] (''Phoenicaulis cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]] *[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[pung-kirburohi]] (Polygonum viviparum), sgk [[tatralised]] *[[punglehik]] (''Discelium''), perekond, sgk [[punglehikulised]] *[[punglehikulised]] (''Disceliaceae''), sugukond *[[pungsamblalaadsed]] (''Bryales''), selts *[[pungsamblalised]] (''Bryaceae''), sugukond *[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal, sgk [[pungsamblalised]] *[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]] *[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]] *[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]] *[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]] *[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]] *[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põiksammal]] (''Plagiopus''), perekond, sgk [[kerakupralised]] *[[põisik]] (''Splachnum''), perekond, sgk [[põisikulised]] *[[põisikulaadsed]] (''Splachnales''), selts *[[põisikulised]] (''Splachnaceae''), sugukond *[[põisjas kerakilbik]] (''Alyssoides utriculata''), sgk [[ristõielised]] *[[põiskõdrake]] (''Physaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põld-harakalatv]] (''Erysimum cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]] *[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]] *[[põldjalakas]] (''Ulmus minor''), puu, sgk [[jalakalised]] *[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]] *[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]] *[[põld-konnatatar]] (''Fallopia convolvulus''), sgk [[tatralised]] *[[põldkress]] (''Lepidium campestre''), sgk [[ristõielised]] *[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]] *[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-litterhein]] (''Thlaspi arvense''), sgk [[ristõielised]] *[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline *[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]] *[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]] *[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]] *[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]] *[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] ' *[[põldsinep]] (''Sinapis arvensis''), sgk [[ristõielised]] *[[põldtuder]] (''Camelina sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]] *[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] *[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]] *[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[põõsas-kuldkakar]] (''Osteospermum fruticosum''), sgk [[korvõielised]] *[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]] *[[põõsas-tuliürt]] (''Phlomis fruticosa''), sgk [[huulõielised]] *[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond *[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[päikeselill]] (''Heliophila''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass *[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]] *[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond *[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]] *[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]] *[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts *[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond *[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]] *[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] *[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]] *[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]] *[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] *[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]] *[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]] *[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] *[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]] *[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]] *[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]] *[[püstkollakas]] (''Barbarea stricta''), sgk [[ristõielised]] *[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]] *''[[Pyramimonadales]]'', selts *[[püvilill]] (''Fritillaria''), perekond ==R== *[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]] *[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond *[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]] *[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]] *[[rabarber (perekond)|rabarber]] (''Rheum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]] *''[[Raffenaldia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Raffenaldia primuloides]]'', sgk [[ristõielised]] *[[raffiapalm]] (''Raphia''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]] *[[rahnikulaadsed]] (''Grimmiales''), selts *[[rahnikulised]] (''Grimmiaceae''), sugukond *[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]] *rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]] *[[raitlill]] (''Rafflesia''), perekond, sgk [[raitlillelised]] *[[raitlillelised]] (''Rafflesiaceae''), sugukond *[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]] *[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]] *[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]] *[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]] *[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-ogamalts]] ehk ogamalts (''Salsola kali''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum''), sgk [[sarikalised]] *[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]] *[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]] *[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]] *[[rand-tömpkaanik]] ? *[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]] *[[rannikas]] (''Glaux maritima''), sgk [[nurmenukulised]] või [[mürsiinelised]] *[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], [[USA]] *[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]] *[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond *[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas *[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]] *[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]] *[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond *[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]] *[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond *[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]] *[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond *[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]] *[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond *[[rihu-peenlook]] (''Descurainia sophia''), sgk [[ristõielised]] *[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]] *[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond *[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]] *[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud *[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma *[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[ristlill]] (''Ricotia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond *[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]] *[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]] *[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste *[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'') *rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]] *[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]] *[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha''), sgk [[kanarbikulised]] *[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]] *[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane *[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]] *[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]] *[[roheõielised]] (''Chloranthaceae''), sugukond *[[roheõis]] (''Chloranthus''), perekond, sgk [[roheõielised]] *[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]] *[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]] *[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline *[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]] *[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane *[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal *[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]] *[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]] *[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all *[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]] *[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]] *[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts *[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond *[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]] *''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline *[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]] *[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rulluv ripssammal]] ? *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]] *[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]] *[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]] *[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]] *[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt *[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond *[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond *[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]] ==S== *[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane *[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem *[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]] *[[saarvaher]] (''Acer negundo''), puu, sgk [[seebipuulised]] *[[sabaseemnik]] (''Urospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]] *[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]] *[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]] *[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]] *[[saialiljas karukakar]] (''Arctotheca calendula''), sgk [[korvõielised]] *[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sala-jürilill]] (''Cardamine occulta''), sgk [[ristõielised]] *[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]] *[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]] *[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]] *[[sale tanukeel]] (''Hemipilia cucullata''), sgk [[käpalised]] *[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'') *''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]] *[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[salukõdrik]] ehk ristlauk (''Alliaria petiolata''), sgk [[ristõielised]] *[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]] *[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]] *[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]] *[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus') *[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]] *[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]] *''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]] *[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts *[[sammal-hanerohi]] (''Arabis bryoides''), sgk [[ristõielised]] *[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond *[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]] *[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika *[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond *[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[sargapuu]] (''Entandrophragma''), perekond, sgk [[meelialised]] *[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond *[[sarikibeeris]] (''Iberis umbellata''), sgk [[ristõielised]] *[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]] *[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane *[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]] *[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]] *[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]] *[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts *[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond *[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]] *[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond) *[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond *[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]] *[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts *[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]] *[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]] *[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts *[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond *[[seligeeria]] (''Seligeria''), sgk [[seligeerialised]] *[[seljarohi]] (''Mercurialis''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'') *[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]] *[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]] *[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]] *[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[siginiit-nuttsammal]] ehk siginiit-pungsammal (''Ptychostomum moravicum'', varem ''Bryum flaccidum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'') *[[sile kuukõdrik]] (''Biscutella laevidata''), sgk [[ristõielised]] *[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]] *[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]] *[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinerõigas]] (''Isatis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]] *[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]] *[[Sinilill (perekond)|sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') *[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]] *[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas *[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati *[[sinipuia]] (''Puya berteroniana''), sgk [[bromeelialased]], Tšiili endeem *[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[jõhvsamblalised]], Eestis haruldane *[[sinisammal (perekond)|sinisammal]] (''Saelania''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[sinisinep]] (''Moricandia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika *[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[sirge harakalatv]] (''Erysimum strictum''), sgk [[ristõielised]] *[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]] *[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond *[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]] *[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]] *''[[Sisymbrium irio]]'', sgk [[ristõielised]] *[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]] *[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]] *[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[skorpionsamblalised]] (''Scorpidiaceae''), sugukond *[[skorpionsammal]] (''Scorpidium''), perekond, sgk [[skorpionsamblalised]] *[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane *[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised *[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]] *[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]] *[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]] *[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]] *[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]] *[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]] *[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]] *[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline *[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]] *[[soolik-peenlook]] ehk unilook (''Descurainia tanacetifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]] *[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]] *[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]] *[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]] *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]] *[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]] *[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]] *[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline *[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]] *[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]] *[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]] *[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond *[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sootulikas]] (''Ranunculus flammula),'' sgk [[tulikalised]] *[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]] *[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline *[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]] *[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]] *[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]] *[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]] *[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]] *''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]] *[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'') *[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]] *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]] *[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]] *[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]] *[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai *[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]] *[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'') *[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]] *[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]] *[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]] *[[suur lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), sgk [[teelehelised]] *[[suur läätspuu]] (''Caragana arborescens''), sgk [[liblikõielised]] *[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]] *[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]] *[[suur rusujuur]] (''Lithospermum officinale'), sgk [[karelehelised]] *[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]] *[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]] *[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]] *[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]] *[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane *[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]] *[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]] *[[suurelehine brunnera]] (''Brunnera macrophylla''), sgk [[karelehelised]] *[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]] *[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] *[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]] *[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]] *[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]] *[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]] *[[suureõieline kivikress]] (''Aethionema grandiflorum''), sgk [[ristõielised]] *[[suureõieline magnoolia]] (''Magnolia grandiflora''), sgk [[magnoolialised]] *[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõieline orlaia]] (''Orlaya grandiflora''), sgk [[sarikalised]] *[[suureõieline sabaseemnik]] (''Urospermum dalechampii''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]] *[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]] *[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]] *[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond *[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] *[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]] *[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]] *[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond *[[säbrusammal]] (''Dicranoweisia''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]] *[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] *[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'') *[[söödav muskushibisk]] ehk okra ehk baamia (''Abelmoschus esculentus''), sgk [[kassinaerilised]], kultuurtaim *[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]] *[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]] *[[süüria kadakas]] (''Juniperus drupacea''), sgk [[küpressilised]] ==Z== *''[[Zanthoxylum paniculatum]]'', puu, sgk [[ruudilised]], Rodriguese saare endeem *''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s == Ž == *[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]] ==T== *[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'') *[[taevassinine lauk]] (''Allium caeruleum''), sgk [[liilialised]] *[[tahuksamblalised]] (''Meesiaceae''), sugukond *[[tahuksammal]] (''Meesia''), perekond, sgk [[tahuksamblalised]] *[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[talvine lumekupp]] (''Eranthis hyemalis''), sgk [[tulikalised]] *[[tamarindipuu]] (''Tamarindus indica''), sgk [[liblikõielised]] *[[tamarisk]] (''Tamarix''), perekond, sgk [[tamariskilised]] *[[tamariskilised]] (''Tamaricaceae''), sugukond *[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]] *[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]] *[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]] *[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]] *[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]] *[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]] *[[tanukalaadsed]] (''Encalyptales''), selts *[[tanukalised]] (''Encalyptaceae''), perekond *[[tanukas]] (''Encalypta''), perekond, sgk [[tanukalised]] *[[tarasarik]] (''Polyscias''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]] *[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]] *[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[tatari krambe]] (''Crambe tataria''), sgk [[ristõielised]] *[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]] *[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]] *[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond *[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]] *[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]] *[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond *[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[teemantlill]] (''Ionopsidum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]] *[[teepõõsalised]] (''Theaceae''), sugukond *[[teepõõsas]] ehk hiina teepõõsas ehk teekameelia (''Camellia sinensis''), sgk [[teepõõsalised]] *[[teepõõsas (perekond)|teepõõsas]] (''Camellia'')], perekond, sgk [[teepõõsalised]] *[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]] *[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]] *[[Thunbergi kukerpuu]] ''(Berberis thunbergii''), sgk [[kukerpuulised]] *[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]] *[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]] *[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens''), perekond, sgk [[tiivikulised]] *[[tiivikulised]] (''Fissidentaceae''), sugukond *[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[timmia]] (''Timmia''), perekond, sgk [[timmialised]] *[[timmialaadsed]] (''Timmiales''), selts *[[timmialised]] (''Timmiaceae''), sugukond *[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond *[[tipmine puksrohi]] (''Pachysandra terminalis''), sgk [[pukspuulised]] *[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]] *[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] *[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tooneputk]] (''Thapsia''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]] *[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]] *[[torkav karuohakas]] (''Carduus acanthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]] *[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]] *[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *''[[tremaatodon]] (''Trematodon''), perekond, sgk [[bruhhialised]] *''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] *''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]] *[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]] *[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]] *[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]] *[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed *[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]] *[[tugev kurdõhik]] (''Exserthoteca crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]] *[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal) *[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]] *[[tuliastel]] (''Pyracantha''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts *[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond *[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]] *[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]] *[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]] *[[tuliürt]] (''Phlomis''), sgk [[huulõelised]] *[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'') *[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]] *[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]] *[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]] *[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[tupp-kilbirohi]] (''Alyssum alyssoides''), sgk [[ristõielised]] *[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]] *[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]] *[[turbasamblad]] (''Sphagnopsida''), klass *[[turbasamblalaadsed]] (''Sphagnales''), selts *[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sugukond *[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]] *''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]] *[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]] *[[turdleht]] (''Crassula''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[turkmeenia kilpkõdrik]] (''Peltaria turkmena''), sgk [[ristõielised]] *[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]] *[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]] *[[tutikulaadsed]] (''Orthotrichales''), selts *[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond *[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]] *[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]] *[[tõlkjas (perekond)|tõlkjas]] (''Bunias''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]] *[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[tõmmuhammas]] (''Kiaeria''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika *[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]] *[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] *[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]] *[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[Tähtkarvane hanerohi]] (''Arabis ferdinandi-coburgii''), sgk [[[ristõielised]] *[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]] *[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]] *[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]] *[[tömbilehine tiivik]] ehk tömbitipuline tiivik (''Fissidens arnoldii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'') *[[tömpkaanik]] (''Amblystegium''), perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond, *[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline ==U== *[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond *[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]] *[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]] *[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]] *[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond *[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] *[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'') *[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'') *[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]] *[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts *[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond *[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane *[[ungari sirel]] (''Syringa josikaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]] *[[unisoolik (perekond)|unisoolik]] (''Hugueninia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]] *[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati *[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] ==V== *[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]] *[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'') *[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]] *[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'') *[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'') *[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[vahemere küpress]] (''Cupressus sempervirens''), sgk [[küpressilised]] *[[vahemere piimalill]] (''Euphorbia chacarias''), sgk [[piimalillelised]] *[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]] *[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]] *[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]] *[[vaiguseemnik]] (''Pittosporum''), perekond, sgk [[vaiguseemnikulised]] *[[vaiguseemnikulised]] (''Pittosporaceae''), sugukond *[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]] *[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]] *[[valge kannike]] (''Viola alba''), sgk [[kannikeselised]] *[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]] *[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]] *[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge moosesepõõsas]] (''Dictamnus albus''), sgk [[ruudilised]] *[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast *[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]] *[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]] *[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]] *[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]] *[[valge siumari]] (''Actaea pachypoda''), sgk [[tulikalised]] *[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]] *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]] *[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all *[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]] *[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]] *[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[valvikulised]] *[[valvikulised]] (''Leucobryaceae''), sugukond *[[varakevadik (perekond)|varakevadik]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[varjukivirik]] (''Saxifraga umbrosa''), sgk [[kivirikulised]] *[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'') *[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[varretu ohakas]] ehk äiavarvas (''Cirsium acaule''), sgk [[korvõielised]] *[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]] *[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]] *[[veerpallirohi (perekond)|veerpallirohi]] (''Anastatica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]] *[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]] *''[[Vella]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]] *[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]] *[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]] *[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]] *[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]] *[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]] *[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'') *[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]] *[[verev tuliastel]] (''Pyracantha coccinea''), sgk [[roosõielised]] *[[verev viirpuu]] ehk siberi viirpuu (''Crataegus sanguinea''), sgk [[roosõielised]] *[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]] *[[verkjas paju]] (''Salix starkeana''), sgk [[pajulised]] *[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]] *[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond *[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]] *[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]] *[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]] *[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]] *[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond *[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]] *[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond *[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'') *[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]] *[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]] *[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]] *[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]] *[[vesi-naaskelleht]] (''Subularia aquatica''), sgk [[ristõielised]] *[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]] *[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]] *[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]] *[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond *[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]] *[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond *[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond *[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'') *[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]] *[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] *[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] *[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]] *[[viigikaktus]] ehk ämmakeel (''Opuntia''), sgk [[kaktuselised]] *[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]] *[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]] *[[viinapuulaadsed]] (''Vitales''), selts *[[viinapuulised]] (''Vitaceae''), sugukond *[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]] *[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]] *[[vildik]] (''Aulacomnium''), perekond, sgk [[vildikulised]] *[[vildikulaadsed]] (''Aulacomniales''), selts *[[vildikulised]] (''Aulacomniaceae''), sugukond. *[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]] *[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]] *[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]] *[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]] *[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[villpööris]] (''Eriobotrya''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]] *[[Vilmorini ebaküdoonia]] (''Chaenomeles × vilmoriniana'') *[[vinapuu]] (''Dysoxylum'') perekond, sgk [[meelialised]] *[[viola wikipedia]] *[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]] *[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]] *''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]] *[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]] *[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]] *[[volga unilook]] (''Sisymbrium volgense''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis haruldane *[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]] *''[[Volvocales]]'', selts *[[vooljas pargitatar]] ehk vooljas konnatatar ehk vooljas kirburohi ehk jaapani kirburohi (''Reynoutria japonica''), sgk [[tatralised]] *[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]'' *[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond *[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond *[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]] *[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[võiseemnik]] (''Vitellaria paradoxa''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]] *[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond *[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võsa-konnatatar]] (''Fallopia'' dumetorum), sgk [[tatralised]] *[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]] *[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]] *[[võsund-kontpuu]] (''Cornus sericea)'', põõsas, sgk [[kontpuulised]] *[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[võõrkress]] (''Cardaria''), sgk [[ristõielised]] *[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[võõr-liivsinep]] (''Diplotaxis tenuifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike hiiresaba]] (''Myosurus minimus''), sgk [[tulikalised]] *[[väike igihali]] (''Vinca minor''), sgk [[koerakoolulised]] *[[väike kirburohi]] (''Polygonum minus), sgk [[tatralised]]'' *[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'') *[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]] *[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]] *[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane *[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]] *[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]] *[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] *[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]] *[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]] *[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]] *[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]] *[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[värd-karukell]] (''Pulsatilla ×wolfgangiana''), sgk [[tulikalised]] *[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]] *[[värdülane]] (''Anemone ×lipsiensis''), sgk [[tulikalised]] *[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[värvibiksa]] (''Bixa orellana'') *[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]] *[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]] *[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]] *[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]] *[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]] *[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[väävelkollane jumikas]] (''Centaurea sulphurea''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], pärismaine Lääne-Euroopas *[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]] *[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]] *[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]] ==W== *[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane *[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]] *[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane *[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] ==Õ== *[[õhik (sammal)|õhik]] (''Neckera''), perekond, sgk [[õhikulised]] *[[õhikulised]] (''Neckeraceae''), sugukond *[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]] *[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]] *[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond *[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]] *[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]] *[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond *[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]] *[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *[[õun-kibuvits]] (''Rosa villosa''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[õun-surmapuu]] (''Hippomane mancinella''), sgk [[piimalillelised]] ==Ä== *[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]] *[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[ämblikliilia]] (''Hymenocallis''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]] *[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]] *[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]] ==Ö== *[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]] *[[öölill]] (''Hesperis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]] ==Ü== *[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[üdikapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''medullosa'') *[[üheaastane kannatuslill]] (''Passiflora gracilis'') *[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane raihein]] (''Lolium multiflorum'' var. ''westerwoldicum'') *[[üheaastane seljarohi]] (''Mercurialis annua'') *[[üheaastane seller]] (''Apium annuum'') *[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised *[[üheemakaline põisenelas]] (''Physocarpus monogynus'') *[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]] *[[üheemakane viirpuu]] (''Crataegus monogyna'') *[[üheidulehelised]] (''Liliopsida''), klass *[[üheksalehine jänesekapsas]] (''Oxalis enneaphylla'') *[[üheksalehine jürilill]] (''Cardamine enneaphyllos'') *[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[ühekülgne peekerlill]] (''Penstemon unilateralis'') *[[ühekülgne ribiraag]] (''Pleurothallis secunda'') *[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]] *[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]] *[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[ümaralehine alpikann]] (''Cyclamen coum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]] *[[ümaralehine kivikress]] (''Aethionema rotundifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]] *[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline *[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[ümaralehine uibuleht]] (''Pyrola rotundifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane *[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]] *[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised *[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati *[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]] ==Välislingid== *[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend] {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Taimed| Taimede loend]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] a42uitq6h9i8fqrcy2arr87e8pkqk3r 0 11979 7160961 7120116 2026-05-25T18:47:29Z Heakeel 122460 /* Vaatamisväärsused */ 7160961 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2018|kuu=mai}} {{See artikkel| räägib praegusest vallast; varasemate samanimeliste valdade kohta vaata artikleid [[Vinni vald (1990)]] ja [[Vinni vald (Viru-Jaagupi kihelkond)]].}} {{EestiVald | nimi = Vinni vald | lipp = EST Vinni vald flag.svg | lipu_link = [[Vinni valla lipp]] | vapp = Vinni valla vapp.svg | vapi_link = [[Vinni valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Pajusti]] | kaart = Eesti Vinni vald 2017.svg | osm = pind }} '''Vinni vald''' on vald [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]. Vinni vald on taasiseseisvunud Eestis üks esimesi omavalitsusi, kus taastati omavalitsusüksuse staatus. Omavalitsuse staatus anti Vinni vallale 1. novembril 1990. 2017. aasta haldusreformi tulemusena liitusid Vinni vallaga Rägavere ja Laekvere vald, misjärel Vinni valla territoorium suurenes 488 km²-lt 1013 km²-ni ja rahvaarv 4757 elanikult 7066-ni (Laekvere 1488 elanikku ja Rägavere valla 821 elanikku, 2017. aasta alguse seisuga). Vinni vallas on 70 küla ja 6 alevikku (Vinni, Pajusti, Roela, Laekvere, Viru-Jaagupi ja Tudu), kokku 76 asulat. Vinni vald on pindala suuruselt seitsmes omavalitsus Eestis ja suurim Lääne-Virumaal. Vallakeskus Pajusti alevik asub Rakverest 8 km, Tallinnast 106 km, Tartust 120 km. Maksimaalne ulatus põhjast lõunasse on 50 km ja läänest itta 45 km. Vinni vald paikneb Lääne-Virumaa keskosas, ulatudes Rakvere linna külje alt Ida-Virumaa ja Jõgevamaa piirini. Vinni valla naabriteks on põhjas Rakvere linn ja Rakvere vald, idas Lüganuse vald, kagus Mustvee ja Alutaguse vald, lõunas Jõgeva vald, edelas Väike-Maarja vald, läänes Tapa vald. Vinni vallavanem on [[Erki Savisaar]] ja volikogu esimees [[Evelin Poolamets]]. == Vallavalitsus ja teeninduskeskused == Vinni vallavalitsus asub [[Pajusti]] alevikus (Tartu mnt 2). Valla teeninduskeskused asuvad [[Laekvere]]s (Salutaguse tee 2), [[Roela]]s (Järve tn 1), [[Viru-Jaagupi]]s (Kooli tee 7), [[Tudu]]s (Rakvere mnt 13) ja Ulvil (Mõisa tee 7). == Asustus == Vallas on 6 alevikku ja 70 küla. === Alevikud === Laekvere (elanike arv rahvastikuregistris 01.01.2022 seisuga: 408), [[Pajusti]] (623), [[Roela]] (459), [[Tudu]] (255), [[Vinni]] (837), [[Viru-Jaagupi]] (356). === Külad === [[Aarla]] (7), [[Aasuvälja (Vinni)|Aasuvälja]] (30), [[Alavere (Vinni)|Alavere]] (31), [[Alekvere]] (32), [[Allika (Vinni)|Allika (21)]], [[Anguse]] (17), [[Aravuse]] (14), [[Arukse]] (18), [[Aruküla (Vinni)|Aruküla (88)]], [[Aruvälja (Vinni)|Aruvälja (30)]], [[Ilistvere]] (2), [[Inju]] (86), [[Kaasiksaare]] (42), [[Kadila]] (71), [[Kakumäe (Vinni)|Kakumäe (69)]], [[Kannastiku]] (24), Kantküla (66), [[Karkuse (Vinni)|Karkuse (37)]], [[Kaukvere]] (2), [[Kehala]] (52), Kellavere (9), [[Koeravere]] (60), [[Kulina]] (39), Kõrma (13), [[Küti (Vinni)|Küti (90)]], Lavi (36), [[Lepiku (Vinni)|Lepiku (39)]], [[Lähtse (Vinni)|Luusika (0), Lähtse (28)]], Miila (45), Moora (82), Muuga (188), [[Mõdriku]] (114), Mõedaka (61), [[Mäetaguse (Vinni)|Mäetaguse (51)]], Männikvälja (14), Nurkse (56), [[Nurmetu]] (32), Nõmmise (34), [[Obja]] (43), Paasvere (161), Padu (32), [[Palasi (Vinni)|Palasi (31)]], [[Piira]] (357), [[Puka (Vinni)|Puka (31)]], Põlula (44), Rahkla (134), Rajaküla (52), [[Rasivere (Vinni)|Rasivere (18)]], [[Ristiküla (Vinni)|Ristiküla (38)]], Rohu (61), [[Rünga]] (20), [[Saara küla|Saara (46)]], Sae (26), Salutaguse (27), Sirevere (20), [[Soonuka]] (6), Sootaguse (1), [[Suigu (Vinni)|Suigu (3)]], [[Tammiku (Vinni)|Tammiku (26)]], Uljaste (43), Ulvi (269), [[Vana-Vinni]] (84), [[Veadla]] (73), Venevere (108), [[Vetiku]] (147), Viru-Kabala (108), [[Voore (Vinni)|Voore (49)]], [[Võhu]] (55). == Vaatamisväärsused == Vinni ja Pajustis asub Eesti vanim ja suurima pindalaga (68 ha) [[Vinni-Pajusti tammik]]. Vinni valla territooriumil asub Mõdriku-Roela maastikukaitseala,<ref name="2OQuL" /> mis hõlmab [[Mõdriku-Roela oos]]i. Mõdriku-Roela oos on ühtlasi Eesti pikim oos. Vinni valla ja Laekvere valla territooriumil asub [[Tudusoo kaitseala]],<ref name="TrUnv" /> mille ajalugu ulatub aastasse 1976, mil loodi [[pruunkaru]]de [[Loodusreservaat|reservaat]]. Järvesoo rabas asub [[Tudu järv]], Vetiku küla lähedal asuvad looduslikud [[Vetiku Väikejärv]]<ref name="NFzeA" /> (2,7 ha) ja [[Vetiku Suurjärv]]<ref name="sffBg" /> (4, ha). Kirikud: [[Viru-Jaagupi kirik|EELK Viru-Jaakobi kirik]], [[Tudu kirik]] – üks vähestest säilinud puukirikutest Eestis. Mõisad: [[Muuga mõis|Muuga]], [[Inju mõis|Inju]],<ref name="CHeYY" /> [[Kulina mõis|Kulina]],<ref name="sn1ki" /> [[Küti mõis|Küti]],<ref name="4ddiP" /> [[Mõdriku mõis|Mõdriku]], [[Vinni mõis|Vinni]],<ref name="dy0cB" /> [[Voore mõis|Voore]]<ref name="2o5pf" /> ja [[Roela mõis]],<ref name="HMYc7" /> Ulvi, Põlula. Vinni-Pajusti tammiku Pajusti lasteaia ja klubi vahelisel alal asub Vinni valla poolt väljaantava Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna laureaatide tammik.<ref name="Whv3b" /> Pajusti alevikus Pajusti klubi esisel haljasalal asub [[Eduard Vilde monument]], mis avati Eduard Vilde 100. sünniaastapäeval 1965. aastal ning on üks esimesi Vilde mälestuseks püstitatud monumente Eestis. Eduard Vildele püstitatud esimene ausammas Eestis asub Muuga mõisas. Muuga mõisas möödus Eduard Vilde lapsepõlv. Aravuse kalakasvatuse territooriumil asub [[Rudolf Sirge]]le,<ref name="XARUv" /> kes pälvis 1965. aastal teose "Maa ja rahvas" esimese E. Vilde kolhoosi kirjanduspreemia. Pajustis Vinni vallamaja ees asub mälestusmärk vana, nn kirjanduslik aurumasin<ref name="JDezH" /> (avati oktoobris 2009), mis viitab põllumajanduse ajaloole, Eduard Vilde kirjandusauhinnale ja sellega pärjatud Mats Traadi teosele "Tants aurukatla ümber". Viru-Jaagupis, endise koolimaja kõrval asub mälestuskivi kunstnikest kaksikvendadele Kristjan ja Paul Raudadele,<ref name="qV7is" /> tähistamaks nende sünnikohta, kunagist Tahu talu suitsutare asupaika. Mälestuskivi avati 23. oktoobril 1965. [[Mõdriku mõis]]a pargis asub [[Täkusammas]]. Viru-Jaagupi kalmistul Kannastiku külas asub [[Viru-Jaagupi Vabadussõja mälestussammas]],<ref name="ce5YT" /> mis avati 23. juunil 1923. Viru-Jaagupi kiriku kõrval asub umbes 2 meetri kõrgune monument,<ref name="j9EtV" /> millega mälestatakse Viru-Jaagupi kihelkonnast pärit 1941. ja 1949. aastal küüditatuid, ning stalinismiohvrite mälestusmärk, nn Viru-Jaagupi leinamüür.<ref name="NAbrD" /> Võlumäe dendropargis asub Tobeduse ausammas. <gallery> Aleksander I ja Napoleoni sõdade mälestusmärk2 (Mõdriku).jpg|Mõdriku täkusammas Mõdriku mõisa peahoone.jpg|Mõdriku mõisa peahoone Inju mõisa peahoone.jpg|Inju mõisa peahoone Viru-Jaagupi kirik.jpg|Viru-Jaagupi kirik Kulina mõisa peahoone.jpg|Kulina mõisa peahoone </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Ühinemisleping 2017">{{Netiviide |url=https://www.vinnivald.ee/kinnitatud-uhinemisleping |pealkiri=Vinni valla ühinemisleping |vaadatud=2018-03-11 |arhiivimisaeg=2018-03-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180311202422/https://www.vinnivald.ee/kinnitatud-uhinemisleping |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2OQuL">{{Netiviide|autor=Keskkonnaageentuuri infoleht EELIS|url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=ala&obj_id=1788|pealkiri=Vinni-Pajusti tammik|väljaanne=EELIS|vaadatud=}}</ref> <ref name="TrUnv">{{Netiviide|autor=Vabariigi Valitsuse määrus 10.03.2006 nr 72|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13294365|pealkiri=Tudusoo looduskaitseala kaitse-eeskiri|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Whv3b">{{Netiviide|url=http://www.vinnivald.ee/laureaatide-tammik|pealkiri=Vilde kirjandusauhinna laureaatide tammik|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="NFzeA">{{EELIS|veekogu|-2057961862|Vetiku Väikejärv}}</ref> <ref name="sffBg">{{EELIS|veekogu|1866422131|Vetiku Suurjärv}}</ref> <ref name="CHeYY">[http://www.mois.ee/viru/inju.shtml Inju mõis]</ref> <ref name="sn1ki">[http://www.mois.ee/viru/kulina.shtml Kulina mõis]</ref> <ref name="4ddiP">[http://www.mois.ee/viru/kyti.shtml Küti mõis]</ref> <ref name="dy0cB">[http://www.mois.ee/viru/vinni.shtml Vinni mõis]</ref> <ref name="2o5pf">[http://www.mois.ee/harju/voore.shtml Voore mõis]</ref> <ref name="HMYc7">[http://www.mois.ee/viru/roela.shtml Roela mõis]</ref> <ref name="XARUv">[http://www.monument.ee/vinni-vald/aravuse-rudolf-sirge mälestuskivi kirjanik Rudolf Sirgele]</ref> <ref name="JDezH">[http://virumaateataja.postimees.ee/176317/kirjanduslik-aurumasin-koneleb-ajaloost kirjanduslik aurumasin]</ref> <ref name="qV7is">[http://www.monument.ee/vinni-vald/viru-jaagupi-kristjan-ja-paul-raud Kristjan ja Paul Raud]</ref> <ref name="ce5YT">[http://www.monument.ee/vinni-vald/kannastiku-viru-jaagupi-vabadussoda-ja-i-maailmasoda Viru-Jaagupi sõjaohvrite mälestussammas]</ref> <ref name="j9EtV">[http://www.monument.ee/vinni-vald/viru-jaagupi-kuuditamine Viru-Jaagupi monument]</ref> <ref name="NAbrD">[http://www.monument.ee/vinni-vald/viru-jaagupi-leinamuur Viru-Jaagupi leinamüür]</ref> }} == Välislingid == * [http://www.vinnivald.ee/ Vinni valla koduleht] {{Lääne-Virumaa}} {{koord |NS=59.29583333 |EW=26.43222222 |type=adm2nd |region=EE-59}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna vallad]] [[Kategooria:Vinni vald| ]] m3lwgl2cmy1x9g3n46zh4d1xp35vyr8 0 12784 7160866 6762992 2026-05-25T15:37:57Z Sillerkiil 58396 7160866 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Paakspuu (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik paakspuu | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Rhamnus frangula 04 ies.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Roosilaadsed]] ''Rosales'' | sugukond = [[Türnpuulised]] ''Rhamnaceae'' | perekond = [[Paakspuu (perekond)|Paakspuu]] ''Frangula'' | liik = '''Harilik paakspuu''' | binaarne = ''Frangula alnus'' | binaarse_autor = [[Philip Miller|Mill.]] | levikukaart = | sünonüümid = *''Rhamnus frangula'' L. <small>(2000)</small> *''Rhamnus frangula'' var. ''angustifolia'' Loud. <small>(2000)</small><ref name=catalogue>{{netiviide| url = http://www.catalogueoflife.org/col/details/species/id/7052296| pealkiri = ''Frangula alnus''| väljaanne = The Integrated Taxonomic Information System| vaadatud = 10.11.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 8.09.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150908122035/http://www.catalogueoflife.org/col/details/species/id/7052296| url-olek = ei tööta}}</ref> }} [[Pilt:Rhamnus frangula 07 ies.jpg|pisi|Paakspuu õied]] [[Fail:Alder_buckthorn_in_Brede_High_Wood_-_geograph.org.uk_-_5278210.jpg|pisi|Paakspuu põõsas Suurbritannias]] '''Harilik paakspuu''' (''Frangula alnus'', sünonüüm ''Rhamnus frangula'') on [[türnpuulised|türnpuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[paakspuu (perekond)|paakspuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv madal [[puu]] või [[põõsas]]. Paakspuu rahvapärased nimetused on '''pahaspuu, kitsepaats, ohupaats''' ja '''mõruuibu'''.<ref name=bio>[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/paakspuu.htm Paakspuu liigikirjeldus] bio.edu.ee. Vaadatud 13. mail 2012</ref><ref name=bio2>[https://web.archive.org/web/20090914071203/http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/paakspuu2.htm Paakspuu liigikirjeldus] bio.edu.ee. Vaadatud 13. mail 2012</ref>. Teaduslikult kirjeldas harilikku paakspuud esimesena [[šotlased|šoti]] botaanik [[Philip Miller]]. == Levila ja kasvukoht == Harilik paakspuu kasvab kõikjal [[Euroopa]]s ning [[Kesk-Aasia|Kesk-]] ja [[Põhja-Aasia]]s. [[Eesti]]s on ta sage.<ref name=bio2/> Paakspuu kasvab [[lehtmets]]ade [[alusmets]]as ja [[soo]]de servas, harvem [[okasmets]]as, eelkõige [[laanemets]]as. Teda leidub ka [[rabamets]]as, [[soomets]]as, kõigis sookooslustes ja [[niit]]udel. Eestis on ta külmakindel ja [[mullastik]]u suhtes vähenõudlik, kõige paremini kasvab viljakatel niisketel muldadel<ref name=dendro/>. [[Põud|Põuale]] peab ta hästi vastu.<ref name=bio2/> Harilik paakspuu on meie metsades kõige arvukam alusmetsa liik, talle järgnevad [[harilik toomingas]] ja [[sarapuu]]. Alusmetsade kogupindala, kus ta on valitsev puuliik, on ligi 4380 km²<ref name=metsad2008>{{netiviide| url = http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16314_PDF.pdf| pealkiri = Eesti metsad 2008| autor = Veiko Adermann| failitüüp = PDF| täpsustus = ISSN 1736-8855| väljaanne = www.keskkonnainfo.ee| aeg = 2009| koht = Tallinn| väljaandja = Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus| vaadatud = 10.11.2010| keel = | arhiivimisaeg = 30.05.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150530010148/http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16314_PDF.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref>. == Kirjeldus == Harilik paakspuu on [[püsik|mitmeaastane]] [[heitlehisus|heitlehine]] kuni 8 m kõrge [[puu]] või [[põõsas]]. Tema [[võra]] on rohkesti harunev.<ref name=dendro>[[Endel Laas]]. "Dendroloogia", [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]]</ref> Paakspuu [[juurestik]] on hästi arenenud<ref name=bio2/>. Noored [[võrse]]d on hele- või hallikaspruunid, astlad puuduvad, paljude heledate ja piklike lõvedega<ref name=dendro/><ref name=bio2/>. [[Puukoor]] on sile ja mustjas<ref name=dendro/><ref name=bio2/>. Punga[[soomus (botaanika)|soomused]] puuduvad, pungalehekesed on pruunikad ja pehmete [[karv]]akestega kaetud<ref name=dendro/>. [[Leht|Lehed]] paiknevad lehel [[vahelduv leheseis|vahelduvalt]]<ref name=bio2/>. Nad on [[terve leheserv|terve servaga]] [[lihtleht|lihtlehed]], äraspidimunajad või [[ellipsoid]]sed, 3–8 cm pikad ja 1½–4 cm laiad, pealt tumerohelised ja läikivad, alt heledamad, kuivanult sageli kollakasrohelised<ref name=dendro/>. [[Külgrood]]usid on 6–8 paari, nad pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas<ref name=dendro/>. Leherootsu pikkus on kuni 1½ cm<ref name=dendro/>. Lehed on sulgroodsed ja rood tungivad lehel selgelt esile<ref name=bio2/>. [[Õis|Õied]] on väikesed ja ilusad<ref name=bio/>. Nad on peaaegu [[valge]]d, [[kahesuguline õis|kahesugulised]] ja asuvad [[lehekaenal|lehtede kaenlas]] 3–6 kaupa<ref name=dendro/>. [[Tuppleht|tupp-]] ja [[kroonleht]]i on 5<ref name=dendro/>. Paakspuu õitseb [[mai]]s-[[juuni]]s, teist korda [[august]]is-[[september|septembris]]<ref name=dendro/>. Õisi [[putuktolmlemine|tolmeldavad]] [[putukad]], kes külastavad õisi [[nektar]]i pärast.<ref name=bio2/> [[Vili]] on alguses rohekaspunane, valminult must, kahe [[luuseeme|luuseemnega]], mürgine<ref name=dendro/><ref name=bio/>. Vili on [[kera]]jas ja meenutab [[mari|marja]], aga on [[lihakvili]].<ref name=bio2/> Kui paakspuu vilju süüa, siis saab [[mürgistus]]e. See väljendub tugevas [[kõhuvalu]]s, [[oksendamine|oksendamises]] ja [[veri|vere]] roojamises. Kannatanule tuleb kiiresti anda [[söetablett|sütt]] ja toimetada ta [[haigla]]sse.<ref name=bio/> Paakspuu paljuneb peamiselt seemnetega. Seemnetel aitavad levida linnud, kes neid söövad. Kuid paakspuu võib paljuneda ka juurevõsust, samuti saab teda [[pistoks]]tega paljundada.<ref name=bio2/> Paakspuud saab ära tunda koore järgi, mis on tume ja valgete kriipsukestega, või lehtede järgi, mis on pealt tumerohelised ja alt esiletungivate roodudega. Talvel on iseloomuliku välimusega tema [[pung]]ad, mida ei kata soomused.<ref name=bio/> == Tähtsus == Paakspuu on tuntud meetaim. Õitseb mais-juunis, teist korda võib õitseda augustis-septembris. Meeproduktiivsus 50–150 kg/ha. Mesi on hele, nõrga roheka varjundiga. Puhas paakspuu mesi ei kristalliseeru.<ref>[https://web.archive.org/web/20200921031907/https://mesindus.ee/meetaimed/harilik-paakspuu Harilik paakspuu] mesindus.ee</ref> Kõige meelsamini söövad paakspuu vilju [[tihane|tihased]], [[varblane|varblased]] ja [[leevike]]sed<ref name=bio2/>. Paakspuu on nagu [[türnpuu]]gi [[roosteseen]]e [[vaheperemees]]. Roosteseen moodustab kevaditi paakspuulehe alumisel küljel [[oranž]]e kuhjakesi. Hiljem levivad seened temalt teistele taimedele ja nii tekitab paakspuu inimestele pisut kahju.<ref name=bio/> Paakspuu [[puit|puidust]] tehakse [[joonistussüsi|joonistussütt]], samuti kasutatakse seda nikerdamiseks. Siiski pole tema puidul suurt majanduslikku tähtsust, sest puu ise on pisike ja puitu saab talt vähe.<ref name=bio/> Paakspuu koort ja vilju on vanad eestlased kasutanud [[värvaine]]na. Koort kogutakse kevadel mahlajooksu ajal. Sel ajal on okstel koor hästi lahti. Puu tuleb umbes käelaba kõrguselt maha lõigata ning seejärel [[tüvi]] ja [[oks]]ad paari detsimeetri pikkusteks juppideks tükeldada. Igale tükile tuleb teha pikilõige ja siis saab koore maha tõmmata. Pimedas kuivatatud ja kuivas hoitav paakspuukoor säilib 5 aastat. Selleks ajaks on mahalõigatud puu asemele juba uus kasvanud ja selle saab uuesti maha lõigata.<ref name=bio/> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Frangula alnus}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Türnpuulised]] [[Kategooria:Värvitaimed]] [[Kategooria:Eesti pärismaised puuliigid]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] nnn51z6l64cijpwxan1toea69jvx4d6 7160868 7160866 2026-05-25T15:39:30Z Sillerkiil 58396 7160868 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Paakspuu (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik paakspuu | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Rhamnus frangula 04 ies.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Roosilaadsed]] ''Rosales'' | sugukond = [[Türnpuulised]] ''Rhamnaceae'' | perekond = [[Paakspuu (perekond)|Paakspuu]] ''Frangula'' | liik = '''Harilik paakspuu''' | binaarne = ''Frangula alnus'' | binaarse_autor = [[Philip Miller|Mill.]] | levikukaart = Frangula alnus range.svg | sünonüümid = *''Rhamnus frangula'' L. <small>(2000)</small> *''Rhamnus frangula'' var. ''angustifolia'' Loud. <small>(2000)</small><ref name=catalogue>{{netiviide| url = http://www.catalogueoflife.org/col/details/species/id/7052296| pealkiri = ''Frangula alnus''| väljaanne = The Integrated Taxonomic Information System| vaadatud = 10.11.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 8.09.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150908122035/http://www.catalogueoflife.org/col/details/species/id/7052296| url-olek = ei tööta}}</ref> }} [[Pilt:Rhamnus frangula 07 ies.jpg|pisi|Paakspuu õied]] [[Fail:Alder_buckthorn_in_Brede_High_Wood_-_geograph.org.uk_-_5278210.jpg|pisi|Paakspuu põõsas Suurbritannias]] '''Harilik paakspuu''' (''Frangula alnus'', sünonüüm ''Rhamnus frangula'') on [[türnpuulised|türnpuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[paakspuu (perekond)|paakspuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv madal [[puu]] või [[põõsas]]. Paakspuu rahvapärased nimetused on '''pahaspuu, kitsepaats, ohupaats''' ja '''mõruuibu'''.<ref name=bio>[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/paakspuu.htm Paakspuu liigikirjeldus] bio.edu.ee. Vaadatud 13. mail 2012</ref><ref name=bio2>[https://web.archive.org/web/20090914071203/http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/paakspuu2.htm Paakspuu liigikirjeldus] bio.edu.ee. Vaadatud 13. mail 2012</ref>. Teaduslikult kirjeldas harilikku paakspuud esimesena [[šotlased|šoti]] botaanik [[Philip Miller]]. == Levila ja kasvukoht == Harilik paakspuu kasvab kõikjal [[Euroopa]]s ning [[Kesk-Aasia|Kesk-]] ja [[Põhja-Aasia]]s. [[Eesti]]s on ta sage.<ref name=bio2/> Paakspuu kasvab [[lehtmets]]ade [[alusmets]]as ja [[soo]]de servas, harvem [[okasmets]]as, eelkõige [[laanemets]]as. Teda leidub ka [[rabamets]]as, [[soomets]]as, kõigis sookooslustes ja [[niit]]udel. Eestis on ta külmakindel ja [[mullastik]]u suhtes vähenõudlik, kõige paremini kasvab viljakatel niisketel muldadel<ref name=dendro/>. [[Põud|Põuale]] peab ta hästi vastu.<ref name=bio2/> Harilik paakspuu on meie metsades kõige arvukam alusmetsa liik, talle järgnevad [[harilik toomingas]] ja [[sarapuu]]. Alusmetsade kogupindala, kus ta on valitsev puuliik, on ligi 4380 km²<ref name=metsad2008>{{netiviide| url = http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16314_PDF.pdf| pealkiri = Eesti metsad 2008| autor = Veiko Adermann| failitüüp = PDF| täpsustus = ISSN 1736-8855| väljaanne = www.keskkonnainfo.ee| aeg = 2009| koht = Tallinn| väljaandja = Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus| vaadatud = 10.11.2010| keel = | arhiivimisaeg = 30.05.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150530010148/http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16314_PDF.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref>. == Kirjeldus == Harilik paakspuu on [[püsik|mitmeaastane]] [[heitlehisus|heitlehine]] kuni 8 m kõrge [[puu]] või [[põõsas]]. Tema [[võra]] on rohkesti harunev.<ref name=dendro>[[Endel Laas]]. "Dendroloogia", [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]]</ref> Paakspuu [[juurestik]] on hästi arenenud<ref name=bio2/>. Noored [[võrse]]d on hele- või hallikaspruunid, astlad puuduvad, paljude heledate ja piklike lõvedega<ref name=dendro/><ref name=bio2/>. [[Puukoor]] on sile ja mustjas<ref name=dendro/><ref name=bio2/>. Punga[[soomus (botaanika)|soomused]] puuduvad, pungalehekesed on pruunikad ja pehmete [[karv]]akestega kaetud<ref name=dendro/>. [[Leht|Lehed]] paiknevad lehel [[vahelduv leheseis|vahelduvalt]]<ref name=bio2/>. Nad on [[terve leheserv|terve servaga]] [[lihtleht|lihtlehed]], äraspidimunajad või [[ellipsoid]]sed, 3–8 cm pikad ja 1½–4 cm laiad, pealt tumerohelised ja läikivad, alt heledamad, kuivanult sageli kollakasrohelised<ref name=dendro/>. [[Külgrood]]usid on 6–8 paari, nad pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas<ref name=dendro/>. Leherootsu pikkus on kuni 1½ cm<ref name=dendro/>. Lehed on sulgroodsed ja rood tungivad lehel selgelt esile<ref name=bio2/>. [[Õis|Õied]] on väikesed ja ilusad<ref name=bio/>. Nad on peaaegu [[valge]]d, [[kahesuguline õis|kahesugulised]] ja asuvad [[lehekaenal|lehtede kaenlas]] 3–6 kaupa<ref name=dendro/>. [[Tuppleht|tupp-]] ja [[kroonleht]]i on 5<ref name=dendro/>. Paakspuu õitseb [[mai]]s-[[juuni]]s, teist korda [[august]]is-[[september|septembris]]<ref name=dendro/>. Õisi [[putuktolmlemine|tolmeldavad]] [[putukad]], kes külastavad õisi [[nektar]]i pärast.<ref name=bio2/> [[Vili]] on alguses rohekaspunane, valminult must, kahe [[luuseeme|luuseemnega]], mürgine<ref name=dendro/><ref name=bio/>. Vili on [[kera]]jas ja meenutab [[mari|marja]], aga on [[lihakvili]].<ref name=bio2/> Kui paakspuu vilju süüa, siis saab [[mürgistus]]e. See väljendub tugevas [[kõhuvalu]]s, [[oksendamine|oksendamises]] ja [[veri|vere]] roojamises. Kannatanule tuleb kiiresti anda [[söetablett|sütt]] ja toimetada ta [[haigla]]sse.<ref name=bio/> Paakspuu paljuneb peamiselt seemnetega. Seemnetel aitavad levida linnud, kes neid söövad. Kuid paakspuu võib paljuneda ka juurevõsust, samuti saab teda [[pistoks]]tega paljundada.<ref name=bio2/> Paakspuud saab ära tunda koore järgi, mis on tume ja valgete kriipsukestega, või lehtede järgi, mis on pealt tumerohelised ja alt esiletungivate roodudega. Talvel on iseloomuliku välimusega tema [[pung]]ad, mida ei kata soomused.<ref name=bio/> == Tähtsus == Paakspuu on tuntud meetaim. Õitseb mais-juunis, teist korda võib õitseda augustis-septembris. Meeproduktiivsus 50–150 kg/ha. Mesi on hele, nõrga roheka varjundiga. Puhas paakspuu mesi ei kristalliseeru.<ref>[https://web.archive.org/web/20200921031907/https://mesindus.ee/meetaimed/harilik-paakspuu Harilik paakspuu] mesindus.ee</ref> Kõige meelsamini söövad paakspuu vilju [[tihane|tihased]], [[varblane|varblased]] ja [[leevike]]sed<ref name=bio2/>. Paakspuu on nagu [[türnpuu]]gi [[roosteseen]]e [[vaheperemees]]. Roosteseen moodustab kevaditi paakspuulehe alumisel küljel [[oranž]]e kuhjakesi. Hiljem levivad seened temalt teistele taimedele ja nii tekitab paakspuu inimestele pisut kahju.<ref name=bio/> Paakspuu [[puit|puidust]] tehakse [[joonistussüsi|joonistussütt]], samuti kasutatakse seda nikerdamiseks. Siiski pole tema puidul suurt majanduslikku tähtsust, sest puu ise on pisike ja puitu saab talt vähe.<ref name=bio/> Paakspuu koort ja vilju on vanad eestlased kasutanud [[värvaine]]na. Koort kogutakse kevadel mahlajooksu ajal. Sel ajal on okstel koor hästi lahti. Puu tuleb umbes käelaba kõrguselt maha lõigata ning seejärel [[tüvi]] ja [[oks]]ad paari detsimeetri pikkusteks juppideks tükeldada. Igale tükile tuleb teha pikilõige ja siis saab koore maha tõmmata. Pimedas kuivatatud ja kuivas hoitav paakspuukoor säilib 5 aastat. Selleks ajaks on mahalõigatud puu asemele juba uus kasvanud ja selle saab uuesti maha lõigata.<ref name=bio/> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Frangula alnus}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Türnpuulised]] [[Kategooria:Värvitaimed]] [[Kategooria:Eesti pärismaised puuliigid]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] k4tacj6b18ix0vfiler561pvoi5xg51 0 12878 7161225 7137442 2026-05-26T08:57:36Z Kuriuss 38125 7161225 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Infokast asula | nimi = Teheran | hääldus = | nimi1_keel = pärsia | nimi1 = تهران | nimi1_latin = ''Tehrān'' | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | pilt_üldvaade = North of Tehran Skyline view.jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = لوگو شهرداری تهران.svg | vapi_link = [[Teherani vapp]] | lipp = Flag of Tehran.svg | lipu_link = [[Teherani lipp]] | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Iraan | asendikaardi_seletus = | osm = }} [[Pilt:Teheran-kliima.svg|thumb|168px|Teherani [[kliimadiagramm]]]] '''Teheran''' ([[pärsia keel]]es تهران ''Tehrān'') on [[Iraan]]i pealinn.<ref name="EBSCO" /> See on ka [[Teherani provints]]i ning Teherani maakonna ja selle Keskrajooni halduskeskus. Umbes 9 miljoni elanikuga linnas ja 16,8 miljoniga suurlinnapiirkonnas on Teheran Iraani ja [[Lääne-Aasia]] rahvarohkeim linn, [[Lähis-Ida]] suuruselt teine suurlinnapiirkond pärast [[Kairo]]t ning maailmas elanike arvult 24. kohal. Antiikajal paiknes osa tänapäevase Teherani territooriumist tänapäeva [[Shahr-e Ray]] aladel. Tänapäevane Ray on liidetud Suur-Teherani suurlinnapiirkonnaga. Teheran valis Iraani pealinnaks 1786. aastal [[Agha Mohammad Khan]]. See valiti pealinnaks, kuna asus lähedal Iraani Kaukaasia aladele, mis olid [[Vene-Pärsia sõjad|Vene-Pärsia sõdade]] ajal vaidlusalused piirkonnad ning et vältida varasemaid Iraani dünastiate rivaalitsevaid fraktsioone. Iraani pealinna on pika ajaloo jooksul korduvalt ümber paigutatud ja Teheranist sai 32. pealinn.<ref name="Review" /> 1920. aastatel algas ehitus ning eriti 20. sajandil kujunes Teheranist massilise sisserände sihtkoht kogu Iraanist tulijatele. Teheranis asub palju ajaloolisi paiku, sealhulgas [[UNESCO maailmapärand]]i nimistusse kuuluv [[Golestāni palee]] ning [[Sa‘dābādi kompleks|Sa‘dābādi]] ja [[Niāvarāni kompleks|Niāvarāni]] paleekompleksid. Linna maamärkide hulka kuuluvad [[Azadi torn]], mis ehitati 1971. aastal Pärsia impeeriumi 2500. aastapäeva tähistamiseks; [[Mīlādi torn]], maailma kuues kõrgem iseseisev torn, mis valmis 2007. aastal; ning [[Tabiati sild]], mis avati 2014. aastal.<ref name="Tabiat" /> Õhusaaste ja maavärinate tõttu on kaalutud pealinna ümberpaigutamist teise piirkonda, kuid ühtegi plaani pole heaks kiidetud. 2025. teatati, et Iraan kaalub pealinna üleviimist [[Makran]]i.<ref name="Eyes" /> 2016. aastal hindas Mercer 230 linna üle maailma ning paigutas Teherani elukvaliteedi poolest 203. kohale. Global Destinations Cities Indexi andmetel kuulus Teheran 2016. aastal kümne kõige kiiremini kasvava turismisihtkoha hulka. 2016. aastal kuulutas Teherani linnavolikogu 6. oktoobri Teherani päevaks, tähistades kuupäeva 1907. aastal, mil linnast sai ametlikult Iraani pealinn.<ref name="Day" /> == Rahvastik == Teheranis (koos eeslinnadega) elab umbes 14 miljonit inimest. Umbes pool neist on [[pärslased]] ja veerand [[aserid]]. Elanikkonna väiksema osa moodustavad [[kurdid]], [[gilakid]], [[lurid]] ja [[armeenlased]]. == Transport == [[2001]]. aastal avati linnas [[Teherani metroo]], mida oli aastakümneid planeeritud ja ehitatud. Teherani lennujaam on [[Mehrabadi rahvusvaheline lennujaam]]. Uus [[Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam]] avati [[2004]]. aastal, kuid mitmesuguste probleemide tõttu pole see täismahus tööle hakanud. == Haridus == Teheranis asub üle 40 ülikooli ja kõrgema õppeasutuse. == Sport == Suurimad Teheranis tegutsevad [[jalgpall]]iklubid on [[Persepolis FC|Persepolis]], [[Esteghlal F.C.|Esteghlal]] ja [[Peyken FC|Peykan]]. Persepolise ja Esteghlali kodustaadion on [[Azadi staadion]], mis on Iraani suurim staadion. Azadi staadion asub Azadi spordikompleksis, mille koosseisu kuuluvad ka velodroom, sisestaadion, ujula, korvpalli-, tõstespordi-, võrkpalli- ja maadlushallid ning tenniseväljakud. ==Vaata ka== *[[‘Abbāsābād]] *[[Laleh' park]] *[[Iraani botaanikaaed]] *[[Khayyāmi tänav]] *[[Niāvarāni kompleks]] *[[Pardīsāni park]] *[[Jamshīdieh' park]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EBSCO">{{netiviide |pealkiri=Tehran |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/geography-and-cartography/tehran-iran |vaadatud=2026-03-01}}</ref> <ref name="Review">{{netiviide |pealkiri=Tehran |väljaanne=World Population Review |url=https://worldpopulationreview.com/cities/iran/tehran |vaadatud=2026-03-01}}</ref> <ref name="Tabiat">{{netiviide |pealkiri=Tabiat Pedestrian Bridge / Diba Tensile Architecture |väljaanne=ArchDaily |url=https://www.archdaily.com/566387/tabiat-pedestrian-bridge-diba-tensile-architecture |vaadatud=2026-03-01}}</ref> <ref name="Eyes">{{netiviide |pealkiri=Iran eyes Makran in southern coast as new capital after Tehran |väljaanne=Times of India |url=https://timesofindia.indiatimes.com/world/middle-east/iran-eyes-makran-in-southern-coast-as-new-capital-after-tehran-all-you-need-to-know/articleshow/117116388.cms |vaadatud=2026-03-01}}</ref> <ref name="Day">{{netiviide |pealkiri=Citizens of Capital Mark Tehran Day on October 6 |väljaanne=Iran Front Page |url=https://ifpnews.com/citizens-of-capital-mark-tehran-day-on-october-6/ |vaadatud=2026-03-01}}</ref> }} == Välislingid == *[http://www.tehran.ir/ Teherani koduleht] {{commons|Tehran}} [[Kategooria:Teheran| ]] [[Kategooria:Iraani linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] 7m5woc9jij78nbvqs5usz5vidaelhh6 0 14894 7161271 7160111 2026-05-26T09:31:38Z Velirand 67997 /* At */ 7161271 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (A)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab A-tähega. ==A== *[[Arien A]], hollandi kaaperlaevakapten (17. sajand) *[[Aziza A.]], türgi päritolu Saksamaa naisräppar (1971–) *[[Dominique A]], prantsuse autorilaululooja (1968–) *[[Isabelle A]] (Isabelle Adam), Belgia laulja (1975–) *[[A Lamusi]] (Alamusi), mongoli päritolu Hiina judoka (1989–) *[[A Ying]], hiina kirjanik ja kirjandusteadlane (1900–1977) ==A+== *[[A+]], USA räppar (1983–) ==Aa== ''Vaata [[Biograafiad (Aa)]]'' ==Ab== ''Vaata [[Biograafiad (Ab)]]'' ==Ac== *[[Joseph Acaba]], Ameerika Ühendriikide õpetaja, hüdrogeoloog ja astronaut (1967–) *[[Noel Acciari]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Ace Hood]], USA räppar (1988–) *[[Francesco Acerbi]], itaalia jalgpallur (1988–) *[[Eduardo Acevedo Díaz]], Uruguay kirjanik, ajakirjanik, poliitik ja diplomaat (1851–1921) *[[Erik Acharius]], rootsi botaanik (1757–1819) *[[Chinụa Achebe]], Nigeeria kirjanik (1930–2013) *[[Dean Acheson]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (1893–1971) *[[Abdel Hak Achik]], Maroko poksija (1959–) *[[Mohamed Achik]], Maroko poksija (1965–) *[[Gabriel Achilier]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Peter Achinstein]], USA filosoof (1935–) *[[Amy Acker]], USA filminäitleja (1976–) *[[Sharon Acker]], näitleja (1935–) *[[Forrest James Ackerman]], USA ulmekriitik (1916–) *[[Anton Ackermann]], saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1905–1973) *[[Christian Ackermann]] vanem, puunikerdaja (17.–18. sajand) *[[Constantin Ackermann]], Tallinna raehärra (surnud 1858) *[[Franz von Ackermann]], Eesti vaimulik ja eesti kirjamees (1801–1855) *[[Helmut Ackermann]], Eesti arst (1872–1953) *[[Ronny Ackermann]], saksa kahevõistleja (1977–) *[[Rosemarie Ackermann]], saksa kergejõustiklane (1952–) *[[Joss Ackland]], inglise näitleja (1928–2023) *[[Peter Ackroyd]], inglise kirjanik (1949–) *[[Aino Ackté]], soome ooperilaulja (1876–1944) *[[Alberto Acosta]], Argentina endine jalgpallur (1966–) *[[Alexander Acosta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1969–) *[[Uriel Acosta]], juudi filosoof (1585–1640) *[[Loren Wilber Acton]], USA astronaut (1936–) *[[Amy Acuff]], USA kõrgushüppaja (1975–) *[[Jason Acuña]] (Wee-man), USA rulalaudur (1971) *[[Marcos Acuña]], Argentina jalgpallur (1991–) ==Ad== *[[Ella Adaïewsky]], baltisaksa päritolu pianist ja helilooja (1846–1926) *[[Lars Adaktusson]], Rootsi ajakirjanik, teleuudiste diktor ja poliitik (1955–) *[[Adalbert II (Ballenstedt)|Adalbert II]], Ballenstedti krahv (11. sajand) *[[Adam Bremenist]], saksa vaimulik ja kroonik (11. sajand) *[[Adolphe Charles Adam]], prantsuse helilooja (1803–1856) *[[Luke Adam]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Robert Adam]], šoti uusklassitsistlik arhitekt ja sisekujundaja (1728–1792) *[[Salomon Adam]], Rootsi sõjaväelane 17. sajandil (?–1639) *[[Kaarel Adamberg]], eesti toiduainetehnoloog (1977–) *[[Leida Adamberg]], eesti arst (1899–1985) *[[Monique Adamczak]], Austraalia tennisist (1983–) *[[Gabriela Adameșteanu]], rumeenia kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1942–) *[[Edward Fenech Adami]], Malta poliitik (1934–) *[[Alma Adamkienė]], leedu ühiskonnategelane, filoloog ja filantroop (1927–2023) *[[Valdas Adamkus]], Leedu poliitik (1926–) *[[Salvatore Adamo]], Itaalia-Belgia laulja (1943–) *[[Adámos Adámou]], Küprose politik (1950–) *[[Ívi Adámou]], Küprose laulja (1993–) *[[Ludvigs Adamovičs]], läti vaimulik ja kirikuloolane (1884–1943) *[[Słavamir Adamovič]], valgevene luuletaja ja ühiskonnategelane (1962–) *[[Viktors Adamovičs]], läti kabetaja ja treener (1944–) *[[Georgi Adamovitš]], vene kirjanik *[[Paweł Bogdan Adamowicz]], Poola poliitik (1965–2019) *[[Abigail Adams]], Ameerika Ühendriikide esimese asepresidendi ja teise presidendi [[John Adams]]i abikaasa (1744–1818) *[[Amy Adams]], USA näitleja ja laulja (1974–) *[[Ansel Adams]], USA fotograaf (1902–1984) *[[Arnold Adams]], eesti tsensor (1922–1994) *[[Brook Adams]], näitleja (1949–) *[[Bryan Adams]], laulja (1959–) *[[Catlin Adams]], näitleja (1950–) *[[Ché Adams]], Inglismaa jalgpallur (1996–) *[[Dmitri Adams]], Eesti arst (1887–1941) *[[Don Adams]] (Donald James Yarmy), USA koomik (1923–) *[[Douglas Adams]], inglise kirjanik (1952–2001) *[[Eddie Adams]] (Elizabeth Edith Enka), USA näitleja (1929–) *[[Gerry Adams]], Põhja-Iirimaa poliitik (1948–) *[[Henri Adams]], eesti börsianalüütik *[[Henry Adams]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja ajakirjanik (1838–1918) *[[John Adams]], USA teine president (1735–1826) *[[John Bodkin Adams]], Suurbritannia arst ja väidetav sarimõrvar (1899–1983) *[[John Couch Adams]], inglise astronoom (1819–1892) *[[John Coolidge Adams]], USA helilooja (1947–) *[[John Quincy Adams]], USA kuues president (1767–1848) *[[Jonathan Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Julie Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1926–2019) *[[Jüri Adams]], Eesti poliitik (1947–) *[[Ljukman Adams]], Venemaa kergejõustiklane (1988–) *[[Marian Hooper Adams]], Ameerika Ühendriikide seltskonnadaam, arvamusliider ja harrastusfotograaf (1843–1885) *[[Michael Adams]], inglise maletaja (1971–) *[[Robert Adams (fotograaf)|Robert Adams]], USA fotograaf (1937–) *[[Robert Merrihew Adams]], USA filosoof (1937–2024) *[[Tyler Adams]], USA jalgpallur (1999–) *[[Valerie Adams]], Uus-Meremaa kuulitõukaja (1984–) *[[Valmar Adams]], eesti kirjanik ja kirjandusteadlane (1899–1993) *[[Jerzy Adamski]], Poola poksija (1937–2002) *[[Aivo Adamson]], Eesti majandustegelane ja riigiametnik (1965–) *[[Alo Adamson]], eesti mäeteadlane (1939–2013) *[[Amandus Adamson]], eesti kujur (1855–1929) *[[Andres Adamson]], eesti ajaloolane (1964–) *[[Andres G. Adamson]], eesti kunstnik, karikaturist, fotograaf ja joogaõpetaja (1963–) *[[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (1939–2024) *[[Hardo Adamson]], eesti näitleja ja muusik (1997–) *[[Helen Adamson]], eesti laulja (1987–) *[[Hendrik Adamson]], eesti kirjanik (1891–1946) *[[Ida Emilie Adamson]], eesti graafik (1898–1989) *[[Ilma Adamson]], eesti tantsupedagoog (1934–) *[[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (1938–2022) *[[Jaan Adamson (koolmeister)|Jaan Adamson]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1824–1879) *[[Jaan Adamson (kirikuõpetaja)|Jaan Adamson]], eesti vaimulik (1865–1953) *[[Jaanus Adamson]], eesti kirjanduskriitik (1966–) *[[Johannes Adamson]], eesti ajaloolane (1883–1944) *[[Kadri Adamson]], eesti näitleja (1976–) *[[Kai Adamson]], eesti filoloog (1955–) *[[Mari Adamson]], eesti tekstiilikunstnik (1908–2000) *[[Mart Adamson]], Eesti poliitik (1892–1975) *[[Martin Adamson]], eesti üldkirurg (1982–) *[[Meelis Adamson]], eesti fotograaf ja harrastusnäitleja (1960–) *[[Rein Adamson]], eesti kirurg (1958–) *[[Robert Adamson]], eesti õpetaja (1928–1995) *[[Ülo Adamson]], Eesti vastupanuvõitleja (1931–2021) *[[Adamson-Eric]], eesti kunstnik (1902–1980) *[[Eriks Ādamsons]], läti kirjanik ja tõlkija (1907–1946) *[[Miervaldis Ādamsons]], läti sõjaväelane, Rüütliristi kavaler (1910–1946) *[[Jānis Ādamsons]], Läti poliitik (1956–) *[[Jakob Adamtau]], eesti õpetaja (1893–1973) *[[Aadu Adari]], esti spordiajakirjanik ja sporditegelane (1904–1956) *[[Aleksei Adašev]], Vene tsaaririigi sõjaväelane ja riigitegelane (surnud 1561) *[[Jane Addams]], USA ühiskonnategelane ja sotsioloog (1860–1935) *[[Richard Addinsell]], inglise helilooja (1904–1977) *[[John Addison]], Briti helilooja (1920–1998) *[[David Addy]], Ghana jalgpallur (1990–) *[[Emmanuel Adebayor]], Togo jalgpallur (1984–) *[[Jaan Adel]], Eesti sõjaväelane (1903–1965) *[[Sharon den Adel]], hollandi laulja (1974–) *[[Adelard]] Bathist, inglise õpetlane (11.–12. sajand) *[[Karl Adelbert]], Eesti ametnik ja vanglaülem (1877–1939) *[[Adele]], Briti laulja (1988–) *[[Champagne'i Adèle]], Prantsusmaa kuninganna (suri 1206) *[[Cort Sivertsen Adeler]], norra päritolu mereväelane (1622–1675) *[[Adelheid]], Saksa-Rooma keisrinna, katoliku pühak (suri 999) *[[Edmund Arthur Wilhelm Adelheim]], Tallinna arst (1843–1911) *[[Georg Adelheim]], Eesti advokaat (1884–1952) *[[Elmar Adelman]], Eesti poksija (1908–1990) *[[Georg Adelmann]], Tartu ülikooli arstiteaduse professor (1811–1888) *[[Lena Adelsohn Liljeroth]], Rootsi ajakirjanik ja poliitik (1955–) *[[Johann Christoph Adelung]], saksa keeleteadlane (1732–1806) *[[Konrad Adenauer]], Saksamaa ja Lääne-Saksamaa poliitik (1876–1967) *[[Adeodatus I]], paavst (suri 618) *[[Adeodatus II]], paavst (suri 676) *[[Andres Ader]], eesti keraamik ja karikaturist (1953–2020) *[[Andres Ader (korvpallur)|Andres Ader]], eesti korvpallur (1951–) *[[Arne Ader]], eesti loodusfotograaf ja bioloog (1963–) *[[Erika Ader]], eesti matkategelane (1961–) *[[János Áder]], Ungari poliitik (1959–) *[[Karl Ader]], eesti lavakõneõpetaja, lavastaja, näitleja ja lastekirjanik (1903–1993) *[[Margus Ader]], eesti laskesuusataja (1977–) *[[Maria Ader]], eesti kunstnik (1984–) *[[Rein Ader]], (11. august 1938 Tallinn – 3. november 1995 Tallinn) oli *[[Voldemar Ader]], eesti näitleja (1907–1991) *[[Fabian von Aderkas]], Rootsi sõjaväelane (suri 1683) *[[Friedrich Wilhelm Karl von Aderkas]], Preisi sõjaväelane, Tartu ülikooli sõjandusprofessor (1767–1843) *[[Fabian Reinhold von Aderkas]], Rootsi sõjaväelane ja kornet *[[Ottokar von Aderkas]], Venemaa ametnik, Oti ja Koigi mõisnik (1859–1921) *[[Woldemar von Aderkas (1849–1908)|Woldemar von Aderkas]], Saaremaa maanõunik (1849–1908) *[[Annely Adermann]], eesti teleajakirjanik (1974–) *[[Erwin Aders]], saksa tankikonstruktor (1881–1974) *[[Voldemar Aders]], Eesti diplomaat (1895–1931) *[[Rabindra Prasad Adhikari]], Nepali poliitik (1969–2019) *[[Mustapha Adib]], Liibanoni poliitik ja diplomaat (1972–) *[[Simon Adingra]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2002–) *[[Dominic Adiyiah]], Ghana jalgpallur (1989–) *[[Isabelle Adjani]], prantsuse filminäitleja ja laulja (1955–) *[[David Adjaye]], Briti arhitekt (1966–) *[[Richard Adjei]], Saksamaa bobisõitja (1983–2020) *[[Bismark Adjei-Boateng]], Ghana jalgpallur (1994–) *[[Charles Adkins]], USA poksija (1932–1993) *[[Kais Adlas]], eesti näitleja (1945–2016) *[[Raivo Adlas]], eesti näitleja (1940–) *[[Raul Adlas]], erakorralise meditsiini arst (1966–) *[[Aleksander Adler]], Eesti sõjaväelane (1902–1933) *[[Alfred Adler]], Austria psühhoanalüütik (1870–1937) *[[Helena Adler]], Austria kirjanik ja visuaalkunstnik (1983–2024) *[[Helene Adler]], saksa kirjanik (1849–1923) *[[Irene Adler]], tegelaskuju [[Arthur Conan Doyle]]'i jutustuses "Skandaal Böömimaal" *[[Mortimer Adler]], ameerika filosoof (1902–2001) *[[Samuel Adler]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent (1928–) *[[Anders Adlercreutz]], Soome poliitik ja arhitekt (1970–) *[[Jussi Adler-Olsen]], Taani kirjanik (1950–) *[[Sophie Adlersparre]], Rootsi publitsist ja naisõiguslane (1823–1895) *[[Rebecca Adlington]], endine Suurbritannia ujuja (1989–) *[[Ahmed Adly]], Egiptuse maletaja (1987–) *[[Ferdinand Gustav Adoff]], eesti insener (1890–1938) *[[Minna Adoff]], eesti hambaarst (1895–1975) *[[Aleksander Adojaan]], eesti põllumajandusteadlane (1911–1983) *[[Adolf (Saksa kuningas)|Adolf]], Saksa kuningas (umbes 1255–1298) *[[Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)|Adolf I]], Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog (1526–1586) *[[Adolf II (Schaumburg-Lippe)|Adolf II]], Schaumburg-Lippe vürst (1883–1936) *[[Adolf Fredrik]], Rootsi kuningas (1710–1771) *[[Adolf Friedrich]], Mecklenburgi hertsog (1873–1969) *[[Adolf Johann]], Reini pfaltskrahv, Rootsi riigimarssal (1629–1689) *[[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]], Luksemburgi suurhertsog (1817–1905) *[[Hermann Ernst Adolphi]], Tartu ülikooli anatoomiaprofessor *[[Albert Adomah]], Ghana jalgpallur (1987–) *[[Regimantas Adomaitis]], leedu filmi- ja teatrinäitleja (1937–2022) *[[James Adomian]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1980–) *[[Margit Adorf]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1974–) *[[Theodor Adorno]], saksa sotsioloog, filosoof ja muusikateadlane (1903–1969) *[[Johann Adrian]], Tallinna ja Rakvere kullassepp *[[Nathan Adrian]], USA ujuja (1988–) *[[Valentin Adrian]], Tallinna kullassepp *[[Johannes de Adricas]], esimene teadaolev [[Aderkas]]ide suguvõsa liige *[[Artur Adson]], eesti luuletaja (1899–1977) *[[Aleksei Adžubei]], vene nõukogude ajakirjanik ja publitsist (1924–1993) *[[Rada Adžubei]], vene ajakirjanik ja publitsist (1929–2016) *[[Sade Adu]], Nigeeria lauljatar (1959–) *[[Enn Adusson]], eesti näitleja (1930–1998) *[[Luis Advíncula]], Peruu jalgpallur (1990–) *[[Dick Advocaat]], hollandi jalgpallur ja treener (1947–) *[[Ikram Adõrbekov]], Kasahstani riigiametnik ja diplomaat (1950–) *[[Endre Ady]], Ungari luuletaja (1877–1919) ==Ae== *[[David Aebischer]], Šveitsi endine jäähokimängija (1978–) *[[Andri Aedma]], eesti ujuja (1995–) *[[Edvin Aedma]], eesti vabakutseline kirjanik, koomiksikunstnik ja tõlkija (1983–) *[[Katrin Aedma]], eesti koolitaja ja konsultant (1970–) *[[Rein Aedma]], eesti filminäitleja (1952–) *[[Liis Aedmaa]], eesti lavastaja ja dramaturg (1979–) *[[Aaro Aedviir]], eesti alpinist (1939–?) *[[Kalle Aedviir]], eesti alpinist (1943–) *[[Raivo Aeg]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1962–) *[[Aegidius (väejuht)|Aegidius]], Lääne-Rooma väejuht ja Soissonsi riigi valitseja (suri 5. sajandil) *[[Aegidius]], pühak (7.–8. sajand) *[[Aemilianus]], Vana-Rooma keiser *[[Pieter Aertsen]], flaami maalikunstnik (1508–1575) *[[Aetios]], doksograaf ja filosoof (1. või 2. sajand pKr) *[[Aëtius]], Vana-Rooma väejuht (suri 454) ==Af== *[[Sarõal Afanasjev]], jakuudi balletitantsija (?–) *[[Sergei Afanasjev]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1918–2001) *[[Vjatšeslav Aleksejevitš Afanasjev]], Tartu ülikooli patoloogiaprofessor *[[Vahur Afanasjev]], eesti kirjanik (1979–2021) *[[Ibrahim Afellay]], Hollandi jalgpallur (1986–) *[[Isaias Afewerki]], Eritrea poliitik (1946–) *[[Affandi]], Indoneesia kunstnik (1907–1990) *[[Ben Affleck]], USA filminäitleja, -režissöör ja -stsenarist (1972–) *[[Alexander de Afif]], liibanoni päritolu saksa ärimees (1954–) *[[Afonso II]], Portugali kuningas *[[Afonso III]], Portugali kuningas *[[Afonso (Beira prints)|Afonso]], Beira prints (1996–) *[[Ali Afshar]], USA filminäitleja ja autovõidusõitja *[[Bahāreh Afshārī]], Iraani näitlejanna (1984–) *[[Viktor Afzalov]], Venemaa sõjaväelane (1968–) *[[Adam Afzelius]], rootsi loodusteadlane (1750–1837) *[[Arvid August Afzelius]], rootsi rahvaluulekoguja, tõlkija, ajaloolane ja luuletaja (1785–1871) *[[Björn Afzelius]], rootsi laulja ja kirjanik (1947—1999) *[[Ivar Afzelius]], Rootsi õigusteadlane ja poliitik (1848–1921) *[[Johan Afzelius]], rootsi keemik (1753–1837) *[[Pehr von Afzelius]], rootsi arstiteadlane ja arst (1760–1843) ==Ag== *[[A.G.]], USA räppar (1970–) *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]], Mali poliitik (1941–) *[[Mattias Agabus]], eesti arhitekt (1977–) *[[Malle Agabuš]], sisearhitekt ja mööblidisainer (1948–2012) *[[Raivo Agabuš]], Eesti riigiametnik, raudteeameti peadirektor (1950–2006) *[[Vladimir Agafonov]], vene kabetaja (1933–1999) *[[Giorgio Agamben]], itaalia filosoof (1942–) *[[Ain Agan]], eesti muusik (1959–) *[[Andri Aganits]], eesti võrkpallur (1993–) *[[Agapetus I]], paavst (suri 536) *[[Agapetus II]], paavst (suri 955) *[[Ljubov Agapova]], Eesti näitleja (1956–) *[[Ksenia Agarkova]], Eesti näitleja (1978–) *[[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (1951–2024) *[[Andre Agassi]], ameerika tennisist (1970–) *[[Louis Agassiz]], paleontoloog, glatsioloog ja geoloog (1807–1873) *[[Evandro Agazzi]], itaalia filosoof (1934–) *[[Agatho]], paavst (suri 681) *[[Naci Ağbal]], Türgi poliitik (1968–) *[[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur (1986–) *[[Simen Agdestein]], norra maletaja ja jalgpallur (1967–) *[[Philip Agee]], Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuri (CIA) töötaja (1935–2008) *[[Valērijs Agešins]], Läti poliitik ja pedagoog (1972–) *[[Daniel Agger]], taani jalgpallur (1984–) *[[Sven Aggesen]], taani ajaloolane (12.–13. sajand) *[[Oihane Agirregoitia]], baski päritolu Hispaania poliitik (1980–) *[[Agnes (Taani kuninganna)|Agnes]], Taani kuninganna (1257–1304) *[[Agnes Monica]], Indoneesia laulja ja näitleja (1986–) *[[Chloë Agnew]], iiri laulja (1989–) *[[Spiro Agnew]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1918–1996) *[[Nikolai Agnivtsev]], vene luuletaja (1888–1932) *[[Shmu'el Yosef Agnon]], heebreakeelne Iisraeli kirjanik (1888–1970) *[[Mikael Agopov]], Soome maletaja (1978–) *[[Claude Agostini]], prantsuse filmioperaator (1936–1995) *[[Giacomo Agostini]], endine Itaalia mootorratta võidusõitja (1942–) *[[Philippe Agostini]], prantsuse filmioperaator, -lavastaja ja -stsenarist (1910–2001) *[[Kenny Agostino]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Marie d'Agoult]], prantsuse kirjanik (1805–1876) *[[Jakov Agranov]], NSV Liidu julgeolekutöötaja (1893–1938) *[[Jevgeni Agranovitš]], vene stsenarist ja luuletaja (1918–2010) *[[Ljudmila Agranovskaja]], vene alpinist ja treener (1932–2022) *[[Erik Ågren]], Rootsi poksija (1916–1985) *[[Gösta Ågren]], soomerootsi kirjanik *[[Alexander Agricola]], helilooja (suri 1506) *[[Christian Agricola]], Tallinna piiskop (1550–1586) *[[Georgius Agricola]], saksa arst ja loodusteadlane (1494–1555) *[[Mikael Agricola]], soome kirjakeele rajaja (suri 1557) *[[Agrippa I]], Juudamaa kuningas (10 eKr – 44 pKr) *[[Heinricus Cornelius Agrippa]], saksa alkeemik ja kirjamees (1486–1535) *[[Martin Agronsky]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (1915–1999) *[[Adolf Agthe]], baltisaksa majandusteadlane, statistik, publitsist (sündis 1883) *[[Andreas Michael Agthe]], Eesti vaimulik (1762–1817) *[[Wilhelm Andreas Fürchtegott Agthe]], Eesti vaimulik (1789–1841) *[[Eduard Agu]], eesti näitleja ja lavastaja (1937–2013) *[[Galina Agu]], Eesti näitleja (1944–) *[[Mait Agu]], eesti koreograaf ja tantsupedagoog (1951–1998) *[[Märt Agu]], eesti koreograaf (1980–) *[[José Eduardo Agualusa]], portugali kirjanik ja ajakirjanik (1960–) *[[Graciela Agudela]], Mehhiko pianist ja helilooja (1945–) *[[Viktor Agudin]], Eesti tõstetreener ja sporditeadlane (1928–2012) *[[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja (1970–2016) *[[Ruben Aguilar]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) *[[Christina Aguilera]], ameerika poplaulja ja laulukirjutaja (1980–) *[[Demetrio Aguilera Malta]], Ecuadori kirjanik (1909–1981) *[[Emilio Aguinaldo]], Filipiinide poliitik (1869–1964) *[[Érick Aguirre]], Mehhiko jalgpallur (1997–) *[[Pedro Aguirre Cerda]], Tšiili president (1879–1941) *[[Ramón Aguirre Suárez]], Argentina jalgpallur (1944–2013) *[[Manuel Agujetas]], Hispaania mustlaspäritolu flamenkolaulja (1939–2015) *[[Arnold Agur]], eesti poksija (1922–2008) *[[Hendrik Agur]], eesti koolijuht (1965–) *[[Henn Agur]], Eesti sõjaväelane (1906–1973) *[[Ingrid Agur]], eesti teatrikunstnik (1931–2025) *[[Matthias Agur]], eesti veemotosportlane (1995–) *[[Rein Agur]], eesti lavastaja (1935–) *[[Ustus Agur]], eesti tehnikateadlane ja informaatik (1929–1997) *[[Anželika Agurbaš]], valgevene laulja (1970–) *[[Giovanni Agusta]], itaalia lennunduspioneer (1879–1927) *[[Fernando Agüero]], Nicaragua poliitik (1920–2011) *[[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur (1988–) ==Ah== *[[Ahab]], Iisraeli kuningas *[[Ahaha]], Assüüria investor (19. sajand eKr) *[[Gaius Servilius Ahala]], vanarooma poliitik ja kangelane 5. sajand eKr *[[Aharon ben Eliyyahu Nicomediast]], juudi filosoof ja karaiimide dogmaatik (suri 1369) *[[Eduard Ahas]], eesti kunstnik (1901–1944) *[[Rein Ahas]], eesti geograaf (1966–2018) *[[Villem Ahas]], soomepoiss (1925–2014) *[[Virve Ahas]], eesti zooloog (1930–2019) *[[Selja Ahava]], soome dramaturg, stsenarist ja kirjanik (1974–) *[[Matti Ahde]], Soome poliitik (1945–2019) *[[Brett A'Hearn]] *[[Jaak Ahelik]], eesti trummar (1959–) *[[Salme Ahelik]], eesti jurist ja ajaloolane (1929–2019) *[[Bertie Ahern]], Iirimaa poliitik (1951–) *[[Clemens Åhfelt]], rootsi jutlustaja (1860–?) *[[Ahhim]] *[[Eda Ahi]], eesti luuletaja (1990–) *[[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Bruno Ahlberg]], Soome poksija (1911–1966) *[[Johan Ahlberg]], eesti alpinist (1933–2013) *[[Georg Ahlemann]], SS-lane (1911–) *[[Lars Valerian Ahlfors]], Soome päritolu matemaatik (1907–1996) *[[Per Åhlin]], rootsi joonistaja ja animaator *[[Jon Edward Ahlquist]], USA ornitoloog *[[August Ahlqvist]], soome luuletaja, kirjanduskriitik ja soome-ugri keeleteadlane (1826–1889) *[[Thure Ahlqvist]], Rootsi poksija (1907–1983) *[[Jussi Ahlroth]], soome toimetaja, kriitik ja endine muusik (1973–) *[[Nina Ahlstedt]], Soome kunstnik (1853–1907) *[[Olaf Åhlström]] (Olof Åhlström), rootsi helilooja, muusikakirjastaja ja riigiametnik (1756–1835) *[[Aḩmad ibn ‘Alī Āl-Thānī]], Katari emiir (1917–1977) *[[Aḩmad ibn Faḑlān]], Araabia rännumees (10. sajand) *[[Ahmad Phesal Talib]], Malaisia poliitik (1954–) *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]], Iraani poliitik (1956–) *[[Bella Ahmadulina]], vene luuletaja (1937–2010) *[[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (1925–2022) *[[Eduard Ahman]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Peeter Ahman]], eesti advokaat (1891–1945) *[[Anna Ahmatova]], vene luuletaja (1899–1966) *[[Ahmed Al-Fahad Al-Ahmed Al-Sabah]], Kuveidi riigi- ja sporditegelane (1963–) *[[Ahmed Dini Ahmed]], Djibouti poliitik (1932–2004) *[[Iājuddīn Āhmed]], Bangladeshi poliitik (1931–2012) *[[Novera Ahmed]], Bangladeshi modernistlik skulptor ja maalikunstnik (1939–2015) *[[Anel Ahmedhodžić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1999–) *[[Dajan Ahmet]], Eesti näitleja ja lavastaja (1962–2006) *[[Danijal Ahmetov]], Kasahstani poliitik (1954–) *[[Izmail Ahmetov]], tatari päritolu Nõukogude sõjaväeluuraja (1904–?) *[[Rinat Ahmetov]], Ukraina ärimees (1966–) *[[Serik Ahmetov]], Kasahstani poliitik (1958–) *[[Esko Aho]], Soome poliitik (1954–) *[[Juhani Aho]], soome kirjanik (1861–1921) *[[Kalevi Aho]], Soome helilooja (1949–) *[[Matti Aho]], Soome poksija (1934–1984) *[[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija (1997–) *[[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]], Rootsi jäähokimängija (1996–) *[[Viljo Aho]], Soome endine poksija (1932–) *[[Jarkko Ahola]], soome muusik ja helilooja (1977–) *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Heiki Ahonen]], eesti vabadusvõitleja (1956–) *[[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja (1977–) *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]], Togo poliitik (1958–) *[[Murielle Ahouré]], Elevandiluuranniku kergejõustiklane (sprinter) (1987–) *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]], Elevandiluuranniku poliitik *[[Sebastian Ahrenberg]], Rootsi muusikaprodutsent ja DJ *[[Uno Åhrén]], rootsi arhitekt *[[Lothar Ahrendt]], endine Saksa DV politseikindral ja riigitegelane (1936–) *[[Eduard Ahrens]], baltisaksa päritolu kirikutegelane ning eesti keele uurija ja keelekorraldaja (1803–1863) *[[Jerry Ahrlin]], rootsi murdmaasuudataja (1978–) *[[Sergei Ahromejev]], NSV Liidu sõjaväelane (1923–1991) *[[Thörner Åhsman]], rootsi poksija (1931–2016) *[[Teuvo Ahti]], soome lihhenoloog (1934–) *[[Martti Ahtisaari]], Soome diplomaat ja poliitik (1937–2023) *[[Jelena Ahtjorskaja]], juudi päritolu USA kirjanik (1985–) *[[Mequitta Ahuja]], USA kunstnik (1976–) *[[Johannes Ahun]], eesti purjetaja ja muusik (1987–) *[[Rein Ahun]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1940–2016) *[[Anneli Ahven]], eesti filmiprodutsent (1972–) *[[Eeva Ahven]], eesti keeleteadlane (1924–2009) *[[Hans Ahven]], eesti insener ja ühiskonnategelane (1883–1965) *[[Heino Ahven]], eesti keeleteadlane (1919–1988) *[[Kalju Ahven]], eesti kirjanik (1921–1946) *[[Mati Ahven]], eesti põllumees (1943–2022) *[[Reigo Ahven]], eesti trummar (1982–) *[[Paul Ahyi]], Togo kunstnik, kirjanik ja pedagoog (1930–2010) ==Ai== *[[Ai Weiwei]], hiina kunstnik (1957–) *[[Ai Xia]], Hiina näitlejanna ja stsenarist (1912–1934) *[[Johannes Aia]], Eesti sõjaväelane (1895–1941) *[[Jaan Aiaots]], Eesti munitsipaalpoliitik (1953–) *[[Erik Aibast]], eesti orienteeruja (1973–) *[[Liisa Aibel]], eesti näitleja (1972–) *[[Lorenzo di Tito Aicardi]], Eesti aukonsul Baris *[[Ilse Aichinger]], juudi päritolu Austria kirjanik (1921–2016) *[[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Juhan Aidas]], eesti õpetaja ja botaanik (1867–1911) *[[Rein Aidma]], eesti poliitik ja pedagoog (1950–) *[[Madis Aidnik]], eesti veterinaariateadlane (1946–2017) *[[Ama Ata Aidoo]], Ghana proosakirjanik, luuletaja, näitekirjanik ja õppejõud (1942–2023) *[[Alar Aigro]], eesti kitarrist (1970–) *[[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja (1999–) *[[Ene Aigro]], eesti suusataja (1960–) *[[Kalju Aigro]], eesti õpetaja ja koolijuht (1921–2011) *[[Conrad Aiken]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1889–1973) *[[Henry Aiken]], USA filosoof (1912–1982) *[[Ellinor Aiki]], eesti kunstnik (1893–1969) *[[Pierre d'Ailly]], prantsuse teoloog, astroloog ja kardinal (1351–1420) *[[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (1932–2024) *[[Priit Aimla]], Eesti humorist ja poliitik (1941–) *[[Priit Aimla (trompetist)|Priit Aimla]], eesti trompetist (1963–) *[[Siim Aimla]], eesti muusik, koorijuht ja muusikapedagoog (1974–) *[[Endel Aimre]], eesti laulja (bariton) ja näitleja (1918–2006) *[[Ola Aina]], Nigeeria jalgpallur (1996–) *[[Eduard Aindt]], Eesti sõjaväelane (1883–1941) *[[Ainesidemos]], vanakreeka filosoof (arvatavasti 1. sajand) *[[Lionel Aingimea]], Nauru advokaat ja poliitik (1969–) *[[Raul Ainla]], eesti vandeadvokaat (1969–) *[[Leo Ainola]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (1929–2020) *[[Silver Ainomäe]], eesti tšellist (1982–) *[[Ain Ainsaar]], eesti füüsik (1938–) *[[Leho Ainsaar]], eesti geoloog (1963–) *[[Mare Ainsaar]], eesti sotsiaalteadlane (1966–) *[[Peet Ainsaar]], Kuressaare ja Viljandi vangladirektor (1905–1976) *[[Mihkel Ainsalu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[George Ainslie]], ameerika psühhiaater, psühholoog ja käitumisökonomist *[[Madis Ainso]], eesti vasaraheitja (1937–2005) *[[Hans Ainson]], Eesti sõjaväelane (1897–1980) *[[Hans Karl Ainson]], Eesti sõjaväelane (1887–1958) *[[Juhan Ainson]], eesti loomaarstiteadlane ja riigitegelane (1873–1962) *[[Ants Ainsoo]], eesti poksija (1940–2023) *[[Mary Ainsworth]], Ameerika-Kanada arengupsühholoog (1913–1999) *[[Anne Ainz]], eesti bibliograaf (1940–) *[[Allan Aint]], eesti kitarrist (1969–2024) *[[August Aints]], eestlasest sõjaväelane (1898–1919) *[[Märt Aints]], eesti füüsik (1944–2022) *[[Tauno Aints]], eesti helilooja (1975–) *[[Alar Ainumäe]], eesti põllumajandustegelane (1932–2009) *[[Keete Ainver]], eesti kirjanik (1905–1994) *[[Elmo Ainula]], eesti näitleja (1957–) *[[Jeremei Aipin]], handi kirjanik ja poliitik (1948–) *[[Riina Airenne]], eesti laulja (1959–) *[[Matias Aires]], filosoof ja kirjanik (1705–1763) *[[Silvia Airik-Priuhka]], eesti tõlkija ja kirjanik (1926–2014) *[[Aksel Airo]], Soome sõjaväelane (kindralleitnant) ja poliitik (1898–1985) *[[Lisa Aisato]], norra illustraator (1981–) *[[Aischines]], vanakreeka kõnemees (389–314 eKr) *[[Aischines Sphettosest]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[‘Ā'ishah]], Muḩammadi abikaasa (suri 678) *[[Aisopos]], vanakreeka kirjanik *[[Mai Aizawa]], Jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Amanda Aizpuriete]], läti luuletaja ja tõlkija (1956–2023) *[[Silvi Ait]], eesti näitleja (1954–2006) *[[Diana Aitai]], eesti luuletaja ja esperantist (1988–2011) *[[Paavo Aitio]], Soome poliitik (1918–1989) *[[William Aiton]], šoti botaanik (1731–1793) *[[Ain Aitsam]], eesti merefüüsik (1931–2023) *[[Mihkel Aitsam]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1877–1953) *[[Mihkel Aitsam (1929–2013)|Mihkel Aitsam]], eesti insener ja invaliikumise aktivist (1929–2013) *[[Viio Aitsam]], eesti ajakirjanik (1955–) *[[Sirje Aitsen]], eesti jurist (1952–) *[[Ara Aivazjan]], Armeenia poliitik ja diplomaat (1966–) *[[Ivan Aivazovski]], armeenia päritolu maalikunstnik (1817–1900) *[[August Aivola]], restoranidirektor ja Elva alevi maksunõudja (1904–1975) ==Aj== *[[A.J.]] *[[A-Ji]] *[[Helmut Ajango]], eesti rahvusest USA arhitekt (1931–2013) *[[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (1966–2024) *[[Maido Ajaots]], eesti insener (1940–) *[[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur (1998–) *[[Heinrich Ajo]], Eesti NSV riigitegelane (1906–1953) *[[Tšõngõz Ajtmatov]], Kirgiisi kirjanik ja ühiskonnategelane (1928–2008) ==Ak== *[[Akaba]], Dahomee kuningas (suri 1708) *[[Ömer Lütfi Akad]], türgi filmilavastaja (1916–2011) *[[Hirotugu Akaike]], jaapani statistik (1927–2009) *[[Ajdar Akajev]] (1976–2020), Kõrgõzstani riigiametnik ja majandustegelane *[[Askar Akajev]], Kõrgõzstani poliitik (1944–) *[[Daniel Akaka]], USA poliitik (1924–2018) *[[Manuel Akanji]], Šveitsi jalgpallur (1995–) *[[Hulusi Akar]], Türgi sõjaväelane ja poliitik (1952–) *[[Isamu Akasaki]], jaapani füüsik (1929–2021) *[[Ryōsei Akazawa]], Jaapani poliitik (1960–) *[[Artur Akavov]], Venemaa ja Eesti poksija (1985–) *[[Akbar]], Mogulite riigi valitseja (1542–1605) *[[Arnold Akberg]], eesti maalikunstnik (1894–1984) *[[Recep Akdağ]], Türgi arst ja poliitik (1960–) *[[Yildiz Akdogan]], Taani poliitik (1973–) *[[Nathan Aké]], hollandi jalgpallur (1995–) *[[Friedrich Akel]], Eesti poliitik, diplomaat ja arst (1871–1941) *[[Anneli Aken]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1968–) *[[Jaan Akenpärg]], eesti põllumees (1874–1952) *[[Oddmund Peder Åkenes]], rootsi mereväeohvitser *[[Johan Erik Akerberg]], taani maalikunstnik (sündis 1811) *[[Karl Erik Emanuel Åkerberg]], rootsi helilooja ja organist (1860–1938) *[[Johan David Åkerblad]], rootsi orientalist (1763–1819) *[[Gotthard Wilhelm Åkerfelt]], taani maalikunstnik (sündis 1740) *[[Anna Månsdotter Åkerhielm]], rootsi naisharitlane (1642–1698) *[[Gustav Frederik Åkerhielm]], Rootsi riigiametnik (1776–1853) *[[Samuel Agriconius Åkerhielm]], Rootsi diplomaat (1639–1702) *[[Samuel Åkerhielm noorem]], Rootsi poliitik (1684–1768) *[[Albert Lars Evert Åkerhjelm]], Rootsi poliitik (1846–?) *[[Johan Gustaf Nils Samuel Åkerhjelm]], Rootsi poliitik (1833–1900) *[[Arne-Elias Åkerlund]], Eesti aukonsul Loviisas (1903–?) *[[Bror Morgan Werner Åkerman]], rootsi skulptor (1854–1903) *[[Chantal Akerman]], juudi päritolu Belgia filmilavastaja, -stsenarist ja - näitleja (1950–2015) *[[Platon von Akerman]], Kodijärve mõisnik (1809–1891) *[[Doris Akers]], Ameerika Ühendriikide gospelhelilooja ja laulja (1923–1995) *[[Thomas Akers]], Ameerika Ühendriikide astronaut (1951–) *[[Jason Akeson]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Gerda Åkesson]], taani maalikunstnik (1911) *[[Jimmie Åkesson]], Rootsi poliitik (1979–) *[[Sonja Åkesson]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik *[[Akihito]], Jaapani keiser *[[Aleksandr Akimov]], Sahha poliitik (1954–) *[[Foma Akimov]], Eesti arst (1902–1996) *[[Klaudia Akimov]], Eesti arst (1903–?) *[[Natalja Akimova]], vene teatri- ja filminäitleja (1957–) *[[Ueda Akinari]], jaapani kirjanik ja waka-luuletaja (1734–1809) *[[Mustafa Akıncı]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik (1947–) *[[Igor Akinfejev]], vene jalgpallur (1986–) *[[Viktor Akinfijev]], vene näitleja ja lavastaja (1916–1962) *[[Akishino]], Jaapani prints (1965–) *[[Jeroen van den Akker]], hollandi kabetaja (1980–) *[[Annely Akkermann]], Eesti poliitik (1972–) *[[Kirsti Akkermann]], eesti psühholoog (1975–) *[[Ako]], liivlaste vanem (suri 1206) *[[Josh Akognon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1986–) *[[Akon]], muusik (1973–) *[[Arutjun Akopjan]], Venemaa mustkunstnik (1918–2005) *[[Richard Aks]], Eesti sõjaväelane (1894–1942) *[[Mihkel Aksalu]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Eneken Aksel]], eesti näitleja (1947–) *[[Jaan Aksel]], Eesti sõjaväelane (1893–1964) *[[Aivars Aksenoks]], Läti poliitik (1961–) *[[Necil Kazım Akses]], Türgi helilooja (1908–1999) *[[Nikolai Aksinin]], nõukogude sõjaväelane, kindralmajor ja Eesti poliitik (1925–1993) *[[Mihhail Aksjonov]], vene pedagoog ja kodu-uurija (1864–1912) *[[Vassili Aksjonov]], vene kirjanik ja stsenarist (1932–2009) *[[Harry Akst]], USA laulukirjutaja (1894–1963) *[[Nana Akufo-Addo]], Ghana jurist ja poliitik (1944–) *[[Ivan Akulov]], Nõukogude Liidu partei ja riigitegelane (1888–1937) *[[Boriss Akunin]], venekeelne kirjanik (1956–) *[[Ofir Akunis]], Iisraeli poliitik (1973–) *[[Jānis Akuraters]], läti kirjanik ja poliitik (1876–1937) *[[Ryūnosuke Akutagawa]], jaapani kirjanik (1892–1927) *[[Akshay Kumar]],india näitleja (1991-) ==Al== ''Vaata [[Biograafiad (Al)]]'' ==Am== *[[A.M.]] *[[Knut Åm]], norra geofüüsik ja tööstusjuht *[[Magnar Åm]], norra helilooja *[[Rambo Amadeus]] (Antonije Pušić), Montenegro laulja (1963–) *[[Jorge Amado]], Brasiilia kirjanik (1912–2001) *[[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (1950–2024) *[[Mzia Amaglobeli]], Gruusia ajakirjanik (1975–) *[[Selim Amallah]], Maroko jalgpallur (1996–) *[[Andrei Amalrik]] *[[A-Man]] *[[Yukiya Amano]], Jaapani diplomaat (1947–2019) *[[Diogo Freitas do Amaral]], Portugali poliitik (1941–2019) *[[Amaru]], India sanskritikeelne luuletaja (8. sajand) *[[Knut Olav Åmås]], norra kirjanik, filosoof ja ajakirjanik *[[Nicola Amati]], itaalia viiulimeister (1596–1684) *[[Giuliano Amato]], Itaalia ja Euroopa Liidu poliitik (1938–) *[[Giuseppe Amato]], itaalia filmiprodutsent, -lavastaja ja -stsenarist (1899–1964) *[[Carmen Amaya]], flamenkotantsija ja laulja (1913–1963) *[[Oskar Amberg]], Eesti poliitik ja insener (1878–1963) *[[Hannes Ambos]], eesti näitleja *[[Andres Ambros]], Eesti sõjaväelane (1966–) *[[Victor Ambros]], Ameerika Ühendriikide arengubioloog ja geneetik (1953–) *[[Massimo Ambrosini]], itaalia jalgpallur (1977–) *[[Ambrosius]], Milano piiskop (suri 397) *[[August Ambrosius]], eesti kõrtsmik (1842–1936) *[[Paul Ambur]], eesti kirjastustegelane, raamatu- ja kirjandusteadlane ning ekslibrist (1904–1974) *[[Urmas Ambur]], eesti autoriõiguste tegelane *[[Vello Ambus]], eesti motospordiaktivist (1930–2017) *[[Andres Ambühl]], Šveitsi jäähokimängija (1983–) *[[Amedeo (Savoia)|Amedeo]], Itaalia trooninõudleja *[[A-mei]], Taiwani naislaulja (1972–) *[[Amelia Sophia]], Briti kuningliku perekonna liige (1711–1786) *[[Viktorija Amelina]], ukraina kirjanik (1986–2023) *[[Arthur Amelung]], keeleteadlane (1840–1874) *[[Friedrich Amelung]], baltisaksa maletaja (1842–1909) *[[Américo]], Tšiili laulja (1977–) *[[Andris Ameriks]], Läti poliitik (1961–) *[[Adelbert Ames]], USA füüsik ja oftalmoloog (1880–1955) *[[Aldrich Hazen Ames]], Ameerika Ühendriikide luureametnik ([[Luure Keskagentuur]]) ning NSV Liidu ja Venemaa [[topeltagent]] (1941–2026) *[[David Amess]], Suurbritannia poliitik (1952–2021) *[[Jacques-Pierre Amette]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (1943–) *[[AMG]], USA räppar (1970–) *[[Jyoti Amge]], India näitleja, [[Guinnessi rekordite raamat]]u andmetel maailma kõige lühem naine (1993–) *[[Viola Patricia Amherd]], Šveitsi poliitik (1962–) *[[Denis Amici]], San Marino poliitik (1972–) *[[Bassem Amin]], Egiptuse maletaja (1988–) *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]], Afganistani poliitik (1929–1979) *[[Idi Amin]], Uganda poliitik (suri 2003) *[[Jean Joseph Marie Amiot]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (1964–2024) *[[Nadiem Amiri]], Saksamaa jalgpallur (1996–) *[[Kingsley Amis]], inglise kirjanik (1922–1995) *[[Martin Amis]], inglise kirjanik (1949–2023) *[[Ain Amjärv]], eesti arhitekt (1927–2010) *[[Simon Ammann]], Šveitsi suusahüppaja *[[Andres Ammas]], Eesti poliitik, ajakirjanik, õpetaja ja koolijuht (1962–2018) *[[Anneli Ammas]], eesti ajakirjanik (1962–2019) *[[Ewald Ammende]], baltisaksa publitsist ja ühiskonnategelane (1893–1936) *[[Hermann Ammende]], baltisaksa kaupmees (1855–1934) *[[Ene Ammer]], eesti disainer (1937–2020) *[[Amminadab]] *[[Ammonios Sakkas]], vanakreeka filosoof (2.–3. sajand) *[[Maksim Ammossov]], Sahha ja Kõrgõzstani riigitegelane (1897–1938) *[[Amoc]], saami räppar (1984–) *[[Arthur Amon]], eesti arst (1884–1940) *[[August Amon]], Eesti kohtunik (1896–1944) *[[Abdelfattah Amor]], Tuneesia õigusteadlane (1943–2012) *[[Celso Amorim]], Brasiilia poliitik ja diplomaat (1942–) *[[Eneko Amoros]], hispaania balletitantsija (1993–) *[[Kai Amos]], eesti jurist *[[Nijel Amos]], Botswana kergejõustiklane (1994–) *[[Rafael Amos]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1950–2012) *[[Tori Amos]], USA laulja ja laulukirjutaja (1963–) *[[Nikolai Amossov]], Ukraina arstiteadlane ja kirurg (1913–2002) *[[Jekaterina Amossova]], Ukraina arstiteadlane ja kardioloog (1956–) *[[Michael Amott]], Rootsi kitarrist (1969–) *[[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur (2000–) *[[André-Marie Ampère]], prantsuse füüsik ja matemaatik (1775–1836) *[[Friedrich von Ampten]], Tallinna piiskop (surnud 1557) *[[David Amram]], USA helilooja, muusik, dirigent ja kirjanik (1930–) *[[Murodoullo Amrillaev]], Tadžikistani/Venemaa kabetaja (1972–) *[[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja (1998–) *[[Roald Amundsen]], norra polaaruurija (1872–1928) *[[Tobi Amusan]], Nigeeria kergejõustiklane (1997–) ==An== ''Vaata [[Biograafiad (An)]]'' ==Ao== *[[Artur Aola]], eesti akordionipedagoog (1912–1986) *[[Marju Aolaid]], Eesti haridustegelane (1970–) *[[August Aoneem]], eesti arst (1886–1955) *[[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgpallur (1998–) *[[Saïd Aouita]], Maroko jooksja (1959–) *[[Michel Aoun]], Liibanoni sõjaväelane ja poliitik (1935–) ==Ap== *[[Erich Apel]], Saksa DV riigitegelane (1917–1965) *[[Knut Tore Apeland]], Norra kahevõistleja (1968–) *[[Armand Apell]], Prantsusmaa poksija (1905–1990) *[[Kārlis Aperāts]], Läti sõjaväelane (1891–1944) *[[Thomaí Apérgi]], Kreeka laulja (1988–) *[[Iris Apfel]], ameerika ettevõtja (1921–2024) *[[Jaan Apfelbaum]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1896–1992) *[[Aphex Twin]], elektroonilise muusika artist (1971–) *[[Sourou Migan Apithy]], Dahomee poliitik (1913–1989) *[[Aleksandr Apolinsky]], Eesti poliitik (1980–) *[[Guillaume Apollinaire]], prantsuse luuletaja (1880–1918) *[[Apollodoros]], vanakreeka õpetlane (2. sajand eKr) *[[Apollodoros Damaskusest]], vanarooma insener ja arhitekt (akme 2. sajandi algus) *[[Apollonios Kronos]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Apollonios Pergest]], vanakreeka matemaatik ja astronoom (3.–2. sajand eKr) *[[Apollonios Rhodoselt]], vanakreeka luuletaja ja raamatukoguhoidja *[[Apollonios Tyanast]], matemaatik ja filosoof *[[Arkadi Apollonov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja sporditegelane (1907–1978) *[[Gheorghe Apostol]], Rumeenia poliitik (1913–2010) *[[Därciä Appaqova]], tatari kirjanik (1898–1948) *[[Karel Appel]], hollandi maalikunstnik (1921–2006) *[[Nicolas Appert]], prantsuse leiutaja (1749–1841) *[[Kwame Anthony Appiah]], Ghana päritolu Ameerika Ühendriikide filosoof, kultuuriteoreetik ja kirjanik (1954–) *[[Anne Applebaum]], ameerika ajaloolane ja ajakirjanik (1964–) *[[Shiri Appleby]], USA näitleja (1978–) *[[Christina Applegate]], USA filminäitleja (1971–) *[[Geraldine Apponyi]] *[[Fjodor Apraksin]], Venemaa sõjaväelane ja riigimees (1661–1728) *[[Kaljo Apri]], eesti karikaturist (1943–) *[[Eerik Aps]], eesti maadleja (1987–) *[[Johannes Aps]], eesti poksija (1915–1941) *[[Michael Apted]], inglise filmilavastaja ja -produtsent (1941–2021) *[[David Ernest Apter]], politoloogia professor Yale´i ülikoolis (1924–) *[[Hassan Gouled Aptidon]], Djibouti poliitik (1916–2006) *[[Apuleius]], Rooma kirjanik ==Aq== *[[Corazon Aquino]], Filipiinide poliitik (1933–2009) *[[Javier Aquino]], Mehhiko jalgpallur (1990–) *[[Noynoy Aquino]], Filipiinide poliitik (1960–2021) *[[Pedro Aquino]], Peruu jalgpallur (1995–) ==Ar== ''Vaata [[Biograafiad (Ar)]]'' ==As== *[[Berit Skarpaas Ås]], norra sotsiaalpsühholoog ja poliitik *[[Åsa]], Norra kuninganna *[[Åsa Haraldsdatter]], Norra kuninganna *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]], Süüria poliitik (1930–2000) *[[Mao Asada]], Jaapani iluuisutaja (1990–) *[[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]], leedu viievõistleja (1984–) *[[Shōkō Asahara]], jaapani sektiliider ja kurjetegija (1955–2018) *[[Tomoyasu Asaoka]], jaapani jalgpallur (1962–2021) *[[Maira Asare]], läti luuletaja ja tõlkija (1960–2015) *[[Asashōryū]], mongoli sumomaadleja (1980–) *[[Aveli Asber]], eesti rahvatantsujuht ja koreograaf (1979–) *[[Stig Åsberg]], norra graafik ja luuletaja *[[Peter Asbjørnsen]], norra kirjanik ja loodusteadlane (1812–1885) *[[Erik Åsbrink]], Rootsi sotsiaaldemokraatlik poliitik, ökonomist *[[Pilou Asbæk]], taani näitleja (1982–) *[[Santiago Ascacíbar]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Alberto Ascari]], itaalia autovõidusõitja (1918–1955) *[[Solomon Asch]], USA psühholoog (1907–1996) *[[Christine Aschbacher]], Austria ettevõtja ja poliitik (1983–) *[[Hans-Georg Aschenbach]], saksa suusahüppaja (1951–) *[[Leo Ascher]], juudi päritolu Austria helilooja ja jurist (1880–1942) *[[Filiberto Ascuy Aguilera]], Kuuba maadleja (1972–) *[[Arne Leif Åse]], norra keraamik *[[Bent Åserud]], norra helilooja *[[Ásgeir Ásgeirsson]], Islandi poliitik (1894–1972) *[[Ásgrímur Jónsson]], islandi kunstnik (1876–1958) *[[Jeffrey Ashby]], Ameerika Ühendriikide mereväelane, katselendur ja NASA astronaut (1954–) *[[Arthur Ashe]], USA tennisist (1943–1993) *[[Horace Ashenfelter]], USA pikamaajooksja (1923–2018) *[[Jay Asher]], USA kirjanik (1975–) *[[Dina Asher-Smith]], Suurbritannia sprinter (1995–) *[[Kenojuak Ashevak]], Kanada inuiti kunstnik (1927–2013) *[[Evelyn Ashford]], USA kergejõustiklane (1957–) *[[Ashikaga Yoshihisa]], Jaapani šogun (1465–1489) *[[Michio Ashikaga]], Jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Jim Ashilevi]], eesti kirjanik ja lavastaja (1984–) *[[Sandra Ashilevi]], eesti laulja ja näitleja (1987–) *[[Simone Ashley]], Briti näitleja sündinud (1995–) *[[Nickel Ashmeade]], Jamaica sprinter (1990–) *[[Carter Ashton]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Catherine Ashton]], Briti poliitik (1956–) *[[Aadu Asi]], eesti põllumajandustegelane (1941–) *[[Anna Gret Asi]], eesti korvpallur (2002–) *[[Harri Asi]], eesti kirjanik (1922–2009) *[[Vello Asi]], eesti sisearhitekt (1927–2016) *[[Khawaja Muhammad Asif]], Pakistani poliitik (1949–) *[[Ömer Aşık]], türgi korvpallur (1986–) *[[Amin Asikainen]], Soome poksija (1976–) *[[Alfred Asikainen]], soome maadleja (1888–1942) *[[Lauri Asikainen]], soome suusahüppaja (1989–) *[[Isaac Asimov]], USA ulmekirjanik, teaduse populariseerija ja biokeemik (1920–1992) *[[Elis Ask]], Soome poksija (1926–2003) *[[Jean Askenasy]], Iisraeli-Rumeenia neuroloog (1929–) *[[Asklepiades Phleiusist]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr) *[[Askold]], Kiievi vürst (9. sajand) *[[Sergei Askoldov]], vene filosoof (1871–1945) *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]], Islandi poliitik (1990–) *[[Kristjan Asllani]], Albaania jalgpallur (2002–) *[[Kadri Asmer]], eesti kunstiajaloolane, õppejõud, kunstikriitik ja kuraator (1985–) *[[Marko Asmer]], eesti autovõidusõitja (1984–) *[[Toivo Asmer]], Eesti poliitik (1947–) *[[Åsmund Grankellsson]], norra suurtalupoeg (11. sajand) *[[Elmar Asmus]], eesti raamatupidaja (1896–1959) *[[Peeter Asmus]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Hermann Asmuss]], Eesti teadlane, Tartu Ülikooli professor (1812–1859) *[[Ed Asner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1929–2021) *[[Adam Asnyk]], poola luuletaja, näitekirjanik, esseist ja publitsist (1838–1897) *[[Tarō Asō]], Jaapani poliitik (1940–) *[[Iago Aspas]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Aspazija]], läti luuletaja ja näitekirjanik (1865–1943) *[[Elisabeth Aspe]], eesti kirjanik (1860–1927) *[[Alain Aspect]], prantsuse füüsik (1947–) *[[Aleksander Aspel]], eesti kirjandusteadlane, kirjanik ja tõlkija (1908–1975) *[[Ami Aspelund]], soome laulja (1953–) *[[Carl Eduard Aspelund]], Eesti ja Soome vaimulik (1816–1902) *[[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (1923–2024) *[[Dan Asplund]], Soome tehnikateadlane (1948–) *[[Julian Assange]], Austraalia internetiaktivist ja ajakirjanik (1971–) *[[Dinara Assanova]], Vene filmilavastaja (1942–1985) *[[Armand Assante]], USA filminäitleja (1949–) *[[Jean Asselborn]], Luksemburgi poliitik (1949–) *[[François Asselineau]], Prantsusmaa poliitik (1957–) *[[Andres Asser]], eesti ettevõtja (1960–2011) *[[Hiie Asser]], eesti pedagoog (1961–) *[[Tobias Asser]], juudi päritolu Hollandi jurist ja õigusteadlane (1838–1913) *[[Toomas Asser]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Lys Assia]], Šveitsi laulja (1926–2018) *[[Aleida Assmann]], saksa kultuuriteadlane ja kultuurimälu uurija (1947–) *[[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (1938–2024) *[[Robert Assmus]], Saksa graafik ja maalikunstnik (1837–1904) *[[Alexander Carl Woldemar Assmuth]], Eesti vaimulik (1845–1929) *[[Eduard Johann Assmuth]], Eesti vaimulik (1792–1853) *[[Friedrich Johann Anton Assmuth]], Eesti vaimulik (1755–1802) *[[Emma Asson]], Eesti poliitik ja pedagoog (1889–1965) *[[Albert Assor]], Eesti riigiametnik, jurist ja poliitik (1895–1944) *[[Benoît Assou-Ekotto]], Prantsusmaal sündinud Kameruni jalgpallur (1984–) *[[Azali Assoumani]], Komooride poliitik (1959–) *[[Aile Asszonyi]], eesti laulja (1975–) *[[Aino Asszonyi]], eesti arhitekt ja laskesportlane (1939–2005) *[[Aş-Şūfī]], pärsia astronoom (903–986) *[[Assur]] *[[Assurbanipal]], Assüüria valitseja *[[Assurnassirpal II]], Assüüria valitseja *[[Lajos Asztalos]], ungari maletaja (1889–1956) *[[Alma Ast]], eesti arst (1884–1958) *[[Gottlieb Ast]], Eesti poliitik (1874–1919) *[[Helga Ast]], eesti arst (1921–1996) *[[Karl Ast]], Eesti kirjanik ja poliitik (1886–1971) *[[Orvo Ast]], eesti päritolu Kanada loomaarst ja viroloog (1920–1999) *[[Åsta Gudbrandsdatter]], Norra kuninganna *[[Darija Astafjeva]], ukraina laulja ja modell (1985–) *[[Vitālijs Astafjevs]], Läti jalgpallur (1971–) *[[Fred Astaire]], ameerika tantsija, koreograaf, laulja ja näitleja (1899–1987) *[[Sampsa Astala]], soome muusik, ansambli [[Lordi]] trummar *[[Mikel Astarloza]], Hispaania jalgrattur (sündinud 1979) *[[Kaspars Astašenko]], Läti jäähokimängija (1975–2012) *[[Aleksandr Astaškin]], Eesti maakorraldusteadlane (1928–2014) *[[Eevi Astel]], eesti etnoloog ja museoloog (1938–2025) *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]], Islandi poliitik (1966–) *[[Sean Astin]], Ameerika Ühendriikide näitleja, režissöör ja filmiprodutsent (1971–) *[[Hannes Astok]], eesti linnajuht (1964–) *[[Felicity Aston]], Briti polaaruurija ja polaarrändur (1977–) *[[Francis William Aston]], Briti keemik ja füüsik (1877–1945) *[[Zach Aston-Reese]], USA jäähokimängija (1994–) *[[John Jacob Astor]], saksa-ameerika ettevõtja (1763–1848) *[[Maarja Astover]], eesti kirjanik (1979–) *[[Bo-Göran Åstrand]], Soome luterlik vaimulik ja teoloog (1964–) *[[Robert Astrem]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1887–1941) *[[Astrid (belglaste kuninganna)|Astrid]], Belgia kuninganna (1905–1935) *[[Nina Åström]], soome laulja (1962–) *[[Jean Astruc]], prantsuse arst, arstiteadlane ja teoloog (1684–1766) *[[Eivind Astrup]], norra polaaruurija ja reisikirjanik (1871–1895) *[[Nikolai Astrup]], norra kunstnik (1880–1928) *[[Miguel Ángel Asturias]], Guatemala kirjanik ja diplomaat (1899–1974) *[[Astyages]], Meedia kuningas (6. sajand eKr) *[[Theodor Asu]], eesti arst (1897–1965) *[[Franz Gotthilf Friedrich Asverus]], Eesti vaimulik (1747–1818) ==Aš== *[[Ašaltši Oki]], udmurdi luuletaja (1898–1973) *[[Andrei Ašarin]], baltisaksa-vene kirjanik, õpetaja, tõlkija ja maletaja (1843–1896) *[[Arvils Ašeradens]], läti poliitik (1962–) *[[Ludvik Aškenazy]], Tšehhi kirjanik ja ajakirjanik (1921–1986) *[[Ašoka]], Magadha riigi kuningas (3. sajand eKr) *[[Igor Ašurbeili]], Venemaa ettevõtja (1963–) ==Az== *[[AZ (räppar)|AZ]], USA räppar (1973–) *[[Rie Azami]], Jaapani jalgpallur (1989–) *[[Manuel Azaña]], Hispaania poliitik (1880–1940) *[[Alex Azar]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (1967–) *[[Amado Azar]], Argentina poksija (1913–1971) *[[Viktorija Azarenka]], Valgevene tennisist (1989–) *[[Hank Azaria]], USA filminäitleja ja koomik (1964–) *[[Mõkola Azarov]], Ukraina poliitik (1947–) *[[Justin Azevedo]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Márcio Azevedo]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Zurab Azmaipharašvili]], gruusia maletaja ja maletegelane (1960–) *[[Malik Azmani]], Hollandi poliitik (1976–) *[[Sardar Azmoun]], Iraani jalgpallur (1995–) *[[José María Aznar]], Hispaania poliitik (1953–) *[[Charles Aznavour]], armeenia päritolu Prantsuse laulja, laulukirjutaja, näitleja, ühiskonnategelane ja diplomaat (1924–2018) *[[Marika Azojan]], eesti kabetaja (1956–) *[[Audrey Azoulay]], Prantsusmaa poliitik (1972–) *[[Kiyohiko Azuma]], jaapani koomiksikunstnik (1968–) *[[Shirō Azumi]], Jaapani jalgpallur *[[Sabir Azəri]], Aserbaidžaani kirjanik ja tõlkija (1938–2010) ==Až== *[[Anton Ažbe]], sloveeni maalikunstnik (1862–1905) *[[Audronius Ažubalis]], Leedu ajakirjanik ja poliitik (1958–) ==At== *[[Atahualpa]], inkade valitseja (suri 1533) *[[Erdoğan Atalay]], türgi päritolu Saksamaa näitleja (1966–) *[[Ekaterina Atalık]], Türgi maletaja (1982–) *[[Suat Atalık]], türgi maletaja (1964–) *[[Atalja]], Juuda kuninganna *[[Lev Atamanov]], armeenia päritolu Nõukogude Liidu animarežissöör (1905–1981) *[[Mihhail Atamanov]], Venemaa filoloog, udmurdi onomastika uurija (1945–) *[[Almazbek Atambajev]], Kõrgõzstani poliitik (1956–) *[[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (1933–2022) *[[Ayman al-A‘tar]], araabia laulja (1982–) *[[ATB]], saksa DJ ja produtsent (1973–) *[[Athalarich]], idagootide kuningas (516–534) *[[Athanarich]], läänegootide valitseja 8suri 381) *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]], Kreeka poliitik (1893–1986) *[[Athanasios]], kreeka kirikuisa (suri 373) *[[Alexandru Athanasiu]], Rumeenia poliitik (1955–) *[[Athaulf]], läänegootide kuningas (suri 415) *[[Athelstan]], Inglismaa kuningas (suri 939) *[[Athenagoras]], kristlik apologeet (suri 190) *[[Athenagoras (Kavadas)|Athenagoras]], õigeusu vaimulik (1884–1963) *[[Athenagoras (Kokkinákis)|Athenagoras]], õigeusu vaimulik (1912–1979) *[[Athenaios]], vanakreeka grammatik ja retoorik (2.–3. sajand) *[[Athenaios (insener)|Athenaios]], vanakreeka insener *[[Athenaios (poksija)|Athenaios]], vanakreeka poksija *[[Athenais]], Ida-Rooma keisrinna (suri 460) *[[Athenodoros]], vanakreeka kujur (1. sajand eKr) *[[Jum‘ah ‘Atīqah]], Liibüa poliitik (1950–) *[[Atīša]], budistlik meister (982–1054) *[[Nāşir al-‘Aţīyah]], Katari rallisõitja ja laskur (1970–) *[[Derrick Atkins]], Bahama kergejõustiklane (1984–) *[[Essence Atkins]], USA näitlejatar (1972–) *[[Cam Atkinson]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur (1999–) *[[Rowan Atkinson]], inglise koomik ja filminäitleja (1955–) *[[Thavet Atlas]], eesti kirjanik (1963–) *[[Vladimir Atlassov]], vene maadeavastaja (suri 1711) *[[Meelis Atonen]], eesti ettevõtja ja poliitik (1966–) *[[Marko Atso]], eesti muusik (1973–) *[[Simo Atso]], eesti trummar (2001–) *[[Christian Atsu]], Ghana jalgpallur (1992–2023) *[[Fernando Atzori]], Itaalia poksija (1942–2020) *[[Gabriel Attal]], Prantsusmaa poliitik (1989–) *[[Attalos I]] Soter, Pergamoni kuningas (269–197 eKr) *[[Attalos II]] Philadelphos, Pergamoni kuningas (220–138 eKr) *[[Attalos I]] Philometor, Pergamoni kuningas (171–133 eKr) *[[‘Attār]], pärsia luuletaja (12–13. sajand) *[[John Attard-Montalto]], Malta poliitik (1953–) *[[Marco Attavante degli Attavanti]], itaalia miniatuurimaalija (sündis 1452) *[[Dave Attell]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1965–) *[[David Attenborough]], inglise loodusajakirjanik (1926–) *[[Karl Attenhofer]], Šveitsi muusik (1837–1914) *[[Kurt Atterberg]], rootsi dirigent ja helilooja (1887–1974) *[[Pehr Daniel Amadeus Atterbom]], rootsi luuletaja ja kirjandusloolane (1790–1855) *[[Francis Atterbury]], inglise vaimulik (1662–1732) *[[Atticus]], Cicero sõber (109–32 eKr) *[[Atticus Herodes]], sofist [[Herodes Atticus]]e isa (2. sajand) *[[Attila]], hunnide juht (suri 453) *[[Clement Attlee]], Suurbritannia poliitik (1883–1967) *[[Efva Attling]], rootsi disainer ning endine fotomodell, tantsija ja laulja (1952–) *[[Tanya Atwater]], ameerika geofüüsik ja laamtektoonikale spetsialiseerunud meregeoloog *[[George Atwood]], inglise füüsik (1745–1807) *[[Margaret Atwood]], Kanada kirjanik (1939–) *[[Bernardo Atxaga]], baski kirjanik (1951–) ==Au== ''Vaata [[Biograafiad (Au)]]'' ==Av== *[[Ava Max]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1994–) *[[Adelaida Avagjan]], armeenia hügieenik (1924–2000) *[[Arsen Avakov]], Ukraina poliitik (1964–) *[[Gustav Avald]], Eesti prokurör (1891–1962) *[[Alejandra Ávalos]], Mehhiko laulja ja näitleja (1968–) *[[Alfonso d'Ávalos]], Itaalia kondotjeer (1502–1546) *[[Fernando d'Ávalos]], Pescara markiis (1489–1525) *[[Märt Avandi]], eesti näitleja (1981–) *[[Johan Avara-Eggel]], eesti vaimulik (1911–1986) *[[Rein Avarmaa]], eesti füüsik (1940–1987) *[[Taavet Avarmaa]], eesti jurist (1900–1982) *[[Julius-Alfred Avaro]], eesti ettevõtja (1897–1941) *[[Aleksis Avasalu]], eesti kontrabassimängija (1914–1976) *[[Helmer Avasalu]], eesti õpetaja ja kunstnik Rootsis (1908–2000) *[[Rudolf Avasalu]], eesti viiuldaja (1915–1949) *[[Olev Avaste]], eesti geofüüsik (1933–1991) *[[Reio Avaste]], eesti arhitekt (1976–) *[[Tarvo Avaste]], eesti orienteeruja ja treener (1969–) *[[Nabi Avcı]], Türgi poliitik (1953–) *[[Aleksei Avdejev]], Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant) (1967–) *[[Pavel Avdejev]], Venemaa jalgpallur (1990–) *[[Alen Avdić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur (1977–) *[[Maria Avdjuško]], eesti näitleja ja filmirežissöör (1968–) *[[Avel]], vene munk, ennustaja (1757–1841) *[[Pjotr Aven]], läti päritolu Venemaa ettevõtja (1955–) *[[Víctor Avendaño]], Argentina poksija (1907–1984) *[[Joseph Avenol]], Prantsusmaa diplomaat, Rahvasteliidu peasekretär (1879–1952) *[[Hilda Aver]], eesti õpetaja (1909–1997) *[[Alexandru Averescu]], Rumeenia poliitik (1859–1938) *[[Toivo Averin]], Eesti omavalitsustegelane (1951–) *[[Henry Avery]], piraat *[[James Avery]], USA näitleja (1945–2013) *[[Elsa Avesson]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1911–1986) *[[Lembit Avesson]], eesti helilooja ja organist (1925–) *[[Rait Avestik]], eesti teatrikriitik ja -uurija, literaat ning fotograaf (1974–) *[[Siim Avi]], Eesti poliitik (1984–) *[[Avicii]], rootsi DJ ja produtsent *[[Avidius Cassius]] *[[Eduard-Johannes Avik]], eesti insener (1891–1942) *[[Heinrich Aviksoo]], Eesti poliitik (1880–1942) *[[Artur Ávila]], brasiilia ja Prantsuse matemaatik (1979–) *[[John G. Avildsen]], USA filmilavastaja (1935–2017) *[[Nikolai Avilov]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (1948–) *[[Tõnis Avingo]], Eesti sõjaväelane (1887–1949) *[[Sardana Avksentjeva]], Sahha omavalitsustegelane (1970–) *[[Amedeo Avogadro]], Itaalia füüsik ja keemik (1776–1856) *[[Daniel Avramovski]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1995–) *[[Abdurahman Avtorhanov]], tšetšeeni rahvusest Nõukogude Liidu ja Saksamaa politoloog, ajakirjanik ja publitsist (1908–1997) ==Aw== *[[Mira Awad]], araabia-iisraeli näitleja (1975–) *[[Awan]], Vana Testamendi tegelane *[[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur (1997–) ==Ax== *[[Gabriel Axel]], taani filmilavastaja ja näitleja (1918–2014) *[[Alan Axelrod]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, ajaloo-, ärindus- ja juhtimisteemaliste raamatute autor (1952–) *[[David Axelrod]], USA helilooja ja muusikaprodutsent (1933–2017) *[[Hermann Axen]], Saksa DV riigitegelane (1916–1992) *[[Artur Axmann]], Saksamaa poliitik (1913–1996) *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]], Somaalia majandusteadlane, riigiametnik ja poliitik (1959–) *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]], Somaalia poliitik (1934–2012) *[[Shariif Shiikh Axmed]], Somaalia poliitik (1964–) *[[Richard Axel]], USA molekulaar- ja neurobioloog (1946–) ==Ay== *[[Eusebio Ayala]], Paraguay poliitik (1875–1942) *[[Francisco Ayala]], hispaania kirjanik (1906–2009) *[[Francisco J. Ayala]], hispaania päritolu USA bioloog ja filosoof (1934–2023) *[[Roberto Ayala]], Argentina jalgpallur (1973–) *[[Almaz Ayana]], Etioopia jooksja (1991–) *[[Yasin Ayari]], Rootsi jalgpallur (2003–) *[[Alan Ayckbourn]], inglise näitekirjanik ja lavastaja (1939–) *[[Frank Ayd]], Ameerika Ühendriikide psühhiaater (1920–2008) *[[Alfred Ayer]], Briti filosoof (1910–1989) *[[Cyprien Ayer]], Šveitsi geograaf ja keeleteadlane (1825–1884) *[[Aladdin Ayesh]], kognitiivteadlane *[[André Ayew]], Ghana jalgpallur (1989–) *[[Jordan Ayew]], Ghana jalgpallur (1991–) *[[Kaan Ayhan]], türgi jalgpallur (1994–) *[[Floyd Ayité]], Togo jalgpallur (1988–) *[[Turgut Aykaç]], Türgi endine poksija (1958–) *[[Dan Aykroyd]], Kanada päritolu USA näitleja, stsenarist ja muusik (1952–) *[[Luke Ayling]], inglise jalgpallur (1991–) *[[Marcel Aymé]], prantsuse kirjanik (1902–1967) *[[Jean-Marc Ayrault]], Prantsusmaa poliitik (1950–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|A, Biograafiad]] mvlzo2p1nywzu5090df2h42b4vtzfho 0 15051 7160706 6658688 2026-05-25T12:52:13Z Amherst99 15496 /* */ 7160706 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Rauma | nimi1_keel = soome | nimi1 = Rauma | nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Raumo | vapp = Rauma.vaakuna.svg | vapi_link = [[Rauma vapp]] | pindala = 509,48 | elanikke = | asendikaardi_pilt = Rauma.sijainti.suomi.2009.svg | osm = pind }} '''Rauma''' ([[rootsi keel]]es ''Raumo'') on linn [[Soome]]s [[Satakunta maakond|Satakunta maakonnas]]. See asub [[Põhjalaht|Põhjalahe]] rannikul. Rauma on suurim ajaloolise puitarhitektuuriga linn [[Põhjamaad]]es. Linn on tuntud ka pitsipunumise traditsiooni poolest. [[1993]] liideti linnaga [[Rauma vald]], [[2007]] [[Kodisjoki vald]] ja [[2009]] [[Lappi vald]]. == Ajalugu == Rauma asukohta rajati 14. sajandil Kolmainu kirik, mis toimis linnakirikuna kuni hävimiseni tulekahjus 1682. aastal ning mille varemed on säilinud. [[Frantsisklased|Frantsisklaste]] klooster toimis 1538. aastani, selle Püha Risti kirik on tänapäeval linnakirik. Rauma sai [[1442]]. aastal linnaõiguse. 16. sajandil põles linn mitu korda. Viimane suurem tulekahju oli [[1682]]. aastal. 19. sajandil oli Raumal suur purjelaevastik. 1896. aastal alustas linnas tööd õpetajate seminar. == Rauma vanalinn == Rauma vanalinn võeti 1991. aastal [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse (esimesena Soomes). == Vaata ka == * [[Olkiluoto tuumaelektrijaam]] * [[Rauma koolitulistamine]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.rauma.fi/ Rauma veebileht] {{Satakunta}} [[Kategooria:Soome linnad]] [[Kategooria:Satakunta maakonna vallad]] gbqmcumggewxsif1wln0rh0p5imm59i 0 15338 7161116 7153391 2026-05-26T04:38:20Z Ojassaar 206682 /* S */ 7161116 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus'), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] sr41cleqimtxk5u5hb6atziqc94e9qy 0 17043 7161132 7004790 2026-05-26T06:28:05Z ~2026-31349-04 230324 7161132 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kahepaiksed | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Färberfrosch Dendrobates tinctorius.jpg | pildi_seletus = [[värvalkonn]] ''[[Dendrobates tinctorius]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | alamhõimkond = [[Selgroogsed]] ''Vertebrata'' | klass = '''Kahepaiksed''' ''Amphibia'' | selts = | sugukond = | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | sünonüümid = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Kahepaiksed''' ehk '''amfiibid''' (''Amphibia'') on [[Veeloomad|vee]]- ja/või [[Maismaaloomad|maismaa-eluviis]]iga [[keelikloomad]]e [[klass (bioloogia)|klass]] [[Selgroogsed|selgroogsete]] alamhõimkonnast. Kahepaiksed – konnad, vesilikud, salamandrid jne – on esimesed maismaaselgroogsed. Üleminek veest maismaale oli [[Selgroogsed|selgroogsete]] [[evolutsioon]]is murranguliseks sündmuseks. Seda võimaldasid [[Luukalad|kalad]]e [[uimjäsemed|uimjäsemete]] muutumine aegamisi [[varvasjäsemed|varvasjäsemeteks]] ja [[lõpusehingamine|lõpusehingamise]] asendumine [[kopsuhingamine|kopsuhingamisega]]. Amfiibide maale tulekuga hakkas eristuma kael, nahk muutus kuivemaks, ent säilitas siiski näärmerikkuse, kadusid [[neuromast]]id, kujunes [[keskkõrv]] ja eristus [[sisekõrv]], [[süda]]me koda jaotus kaheks ning tekkis kaks [[vereringe]]t. Siiski on kahepaiksed suures osas kaladega sarnased loomad: *nad on [[Kõigusoojasus|kõigusoojased]] (poikilotermsed); *südamel on säilinud alamatele kaladele omane [[arteriooskuhik]]; *nende erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel; *munarakud õhukese kestaga kaetud ja nende loodetel puuduvad lootekestad; *moondega areng.<ref name="0v9fx" /> Kalade vastsed (maimud) sarnanevad vägagi kahepaiksete vastsetega (kullestega) järgmiste tunnuste poolest: *hingavad lõpustega; *jäsemed puuduvad; *mõlajas saba; *[[neuromastid]] ehk küljejooneelundid on olemas. [[Zooloogia]] haru, mis uurib kahepaikseid, nimetatakse [[batrahholoogia]]ks. ==Süstemaatika ja evolutsioon== [[Pilt:Diplocaulus vale21DB.jpg|pisi|Permiajastu kahepaiksed]] Kahepaiksete otsesteks eellasteks peetakse teatud [[Devon]]i [[kopskalad]]e hulka kuulunud [[Kalad|kalu]]. Vanim kindlalt teadaolev kahepaikne oli [[Labürinthambulised|labürinthambuliste]] hulka kuuluv [[ihtüosteega]] (''Ichthyostega''), kes tekkis vähemalt 360 miljonit aastat tagasi. Enamikku väljasurnud kahepaiksete seltse käsitleti nende pead katva kilbistest rüü tõttu varem ühtsesse [[Katispealised|katispealiste]] (''Stegocephalia'') rühma kuuluvana. Tänapäeval on sellest loobutud, kuna nende omavaheline sugulus pole kinnitust leidnud. Suurima õitsengu saavutasid [[Karbon]]i ajastul, alates [[Keskaegkond|keskaegkonnast]] on seoses kõrgemalt arenenud [[Roomajad|roomajate]] ilmumisega liigiline mitmekesisus pidevalt vähenenud. Tänapäeval elab umbes 5800 [[Liik (bioloogia)|liiki]] kahepaikseid. Süsteem: *Alamklass [[kaarlülised]] (''Apsidospondyli'' e. ''Batrachomorpha'') :Ülemselts [[labürinthambulised]] (''Labyrinthodontia'') ::*Selts [[kalakujulised]] (''Ichthyostegales'') – välja surnud ::*Selts [[lahklülilised]] (''Rachitomi'') – välja surnud ::*Selts [[lauslülilised]] (''Stereospondyli'') – välja surnud ::*Selts [[kiillülilised]] (''Embolomeri'') – välja surnud :Ülemselts [[hüpikkonnalised]] (''Salientia'') ::*Selts '''[[päriskonnalised]]''' (''Anura'', van. nimi ''Salientia'') ::*Selts [[eelkonnalised]] (''Proanura'') – välja surnud *Alamklass [[ahaslülilised]] (''Lepospondyli'') ::*Selts [[vaegjalalised]] (''Aistopoda'') – välja surnud ::*Selts [[nektriidid]] (''Nectridea'') – välja surnud ::*Selts [[sisalkonnalised]] (''Microsauria'') – välja surnud ::*Selts '''[[siugkonnalised]]''' (''Apoda'', van. nimi ''Gymnophiona'') ::*Selts '''[[sabakonnalised]]''' (''Urodelia'' van. nimi ''Caudata'') *Alamklass [[roomajalaadsed]] (''Reptiliomorpha'') – välja surnud¹ ¹Roomajalaadsete alamklassi kuulunud kahepaiksete järglased on ka [[roomajad]], niisiis võiks teoreetiliselt sinna lugeda ka [[roomajad]] (ning neist põlvnevad [[linnud]]) ja [[imetajad]], kuid praktilistel põhjustel seda enamasti ei tehta. Seega on kahepaiksed tegelikult [[parafüleetiline takson|parafüleetiline]] klass. ==Anatoomia ja füsioloogia== ===Üldiseloomustus=== Tänapäeval elavad kahepaiksed on suhteliselt väikeste mõõtmetega, kuid väljasurnud vormide hulgas oli ka mitmemeetriseid. Kahepaiksetel esineb veel palju tunnuseid, mis olid omased nende vee-eluviisiga eellastele. Võiks öelda, et nad on vaid osaliselt kohastunud eluks väljaspool vett. Kahepaiksete [[hingamine]] toimub veel osaliselt naha kaudu. Paarilistest [[rinnauim]]edest on tekkinud nelja- või viie[[Varvas|varbalised]] jäsemed (mõnel sekundaarselt redutseerunud kolme- või kahevarbalisteks). Kahepaiksetel on olemas [[endokriinsüsteem]]i kaudu kõik [[nääre|näärmed]] mis [[roomajad|roomajatel]], [[maolised|maolistel]] jpt. ===Katted ja värvus=== ===Toes ja lihastik=== Kahepaiksete [[Skelett|skeletis]] on, võrreldes nende eellastega, seoses maismaa-eluviisiga suuri muudatusi. Täielikult on eristunud [[õlavööde]] ja [[vaagnavööde]], samuti on välja kujunenud jäsemete luud. Jäsemete luud jagunevad õlavarreluudeks (eesjäsemel [[õlavarreluu]], tagajäsemel [[reieluu]]), küünarvarre (ees- [[Kodarluu|kodar-]] ja [[küünarluu]], taga- [[Sääreluu|sääre-]] ja [[pindluu]], sageli kokku kasvanud), [[randmeluu]]deks (enamasti 9 tükki), [[kämblaluud]]eks (enamasti 5 tükki) ja [[varbaluud]]eks. Vaagnavöötmes asuvad kolm luud – paarilised [[niudeluu]]d ja [[päraluu]]d ning [[sülekõhr]]. Õlavöötme toes on suures osas [[Kõhrkude|kõhreline]] ja eri seltsidel erineva ehitusega. [[Roided]] on taandarenenud. [[Kolju]] on suhteliselt lame, suurte [[silmakoobas]]tega, ühe või kahe [[Kuklapõnt|kuklapõnda]] varal selgrooga ühendatud. Kolju ehituses on eri rühmadel samuti palju erinevusi. Olulisimad kolju osad on [[palatokvadraatkõhr]], [[tiibluu]], [[ees-ülalõualuu]], [[ülalõualuu]], [[nurgaluu]], [[soomusluu]], [[sahkluu]], [[eeskõrvaluu]], [[küljekuklaluu]], [[kuklaluu]] ja [[laubaluu]]. Kahepaiksete [[lihaskond]] sarnaneb juba üldjoontes kõrgemate maismaaselgroogsete omaga. Kadunud on [[lõpusekaar]]te juurde kuulunud lihased. Tekkinud on keeruline jäsemete lihastik (suurimad lihased on [[deltalihas]], [[hüppelihas]]ed). Selja lihastiku moodustab alamatel kahepaiksetel üks suur [[kere-seljalihas]], mis kõrgematel vormidel omakorda mitmeks jaguneb. Kõhu lihastik jaguneb kolmeks erisuunaliseks kihiks. ===Närvisüsteem ja meeleelundid=== Kahepaiksete [[otsaju]] on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud [[Ajupoolkerad|poolkeradeks]], eesotsas läheb üle [[haistesagar]]ateks, käitumise juhtimises otsaju olulist rolli ei mängi. Haistmiselundeid on kaks: [[Ninaõõs|ninaõõne]] [[limaskest]] ja ninaõõnes paiknev nn [[Jacobsoni elund]]. [[Vaheaju]]s paiknevad [[käbinääre]] ja põhiline liigutusi suunav keskus [[talamus]]. Puudub kaladel esinev [[soonkott]]. [[Keskaju]] peamise osa moodustavad [[nägemissagarad]]. [[Nägemine]] on suhteliselt hea. Silmadel on tekkinud [[Silmalaug|laud]] ja [[Pisaranääre|pisaranäärmed]]. [[Tagaaju]] olulisim osa on üsna vähearenenud [[väikeaju]]. Väikeaju ja seljaaju vahel paikneb [[piklikaju]], millest lähtub 10 paari [[Kraniaalnärvid|kraniaalnärve]]. [[Seljaaju]]s on tekkinud [[kaelapaisumus]] ja [[nimmepaisumus]], kust saavad alguse jäsemetesse kulgevad närvid. Kahepaiksete kuulmiselundid on maismaaselgroogsete hulgas primitiivseimad. [[Heliretseptorid]] paiknevad [[sisekõrv]]as asuvas [[kuulmepapill]]is, sisekõrvale eelneb veel [[keskkõrv]] ja [[trummikile]], [[väliskõrv]]ad puuduvad. Kuuldav helide sagedusvahemik on üsna kitsas. ===Seedeelundkond=== Kahepaiksete [[hambad]] võivad paikneda kõigil suuõõne luudel, kuid mitmel rühmal ka puuduvad üldse. Neelamises osalevad muuseas [[silm]]ade lihased (silmad tõmbuvad seejuures koobastesse). Suuõõnele järgneb lai [[söögitoru]] ja suhteliselt pikk ning kitsas [[magu]]. Selge piir mao ja [[Soolestik|soole]] vahel puudub. Sooles võib eristada peenemat pikka [[peensool]]t ja lühikest [[tagasool]]t, mis lõpeb [[Kloaak|kloaagiga]]. [[Maks]] on suhteliselt suur, arenenud on ka [[kõhunääre]]. ===Hingamiselundkond=== [[Vastne|Vastsejärgus]] esinevad kahepaiksetel veel [[lõpused]], mis mõnel juhul ka täiskasvanuna säilivad. Gaasivahetus toimub ka naha kaudu. Peamiseks hingamiselundiks väljaspool vett on siiski [[kopsud]]. Võrreldes muude maismaaselgroogsetega on need veel algelised, vähe sopistunud. Kopsude pinna suhe kogu keha pinnaga on ~2/3. [[Hingamine|Hingamisel]] tõmmatakse õhk kõigepealt suu põhja langetades suhu, ning surutakse sealt kopsudesse (seejuures ninasõõrmed sulguvad). ===Vereringeelundkond=== Kahepaiksete vastsete [[Vereringeelundkond|vereringe]] ei erine veel palju [[kopskalad]]e omast. Arengu käigus eraldub viimasest [[Lõpusearterid|lõpusearterist]] [[kopsuarter]]. [[Süda]]me koda jaguneb kaheks pooleks, [[Vasak koda|vasakusse]] jõuab peamiselt arteriaalne [[veri]], [[Parem koda|paremasse]] peamiselt venoosne. Vastsete [[arteriooskuhik]]u ühtne tüvi jaguneb kolmeks eraldi [[arter]]i paariks. Peapoolseim neist muutub [[unearter]]iks, varustades verega pead. Teine muutub [[aordikaar]]teks, mis suunduvad üles ja ühinevad, andes [[seljaaort|seljaaordi]]. Kolmandast saab [[kopsu-nahaarter]], mis viib venoosset verd kopsudesse ja [[Kapillaar (anatoomia)|nahakapillaaridesse]], kus see [[Dihapnik|hapnikuga]] küllastub (tekib [[väike vereringe]]). Veenide süsteem on eri seltsidel erinev, [[sabakonnalised|sabakonnalistel]] säilivad veel [[Ühine kardinaalveen|ühised kardinaalveenid]], [[päriskonnalised|päriskonnalistel]] jäävad neist järgi [[Eesmine õõnesveen|eesmised õõnesveenid]]. Vere [[Erütrotsüüt|punalibled]] on suhteliselt suured ja sisaldavad [[Rakutuum|tuuma]]. ===Erituselundkond=== Kahepaiksete vastsete erituselundiks on [[eelneer]], mis arengu käigus asendub [[taganeer]]uga. Ka [[neer]]ude ehituses ja talitluses on eri seltside vahel olulisi erinevusi. Kõigil asetseb piki [[neer]]u [[neerujuha]], mis avaneb [[kloaak]]i. [[Sabakonnalised|Sabakonnalistel]] on isaste neerud veel osaliselt seotud [[Spermatosoid|sugurakkude]] tootmisega, [[Päriskonnalised|päriskonnalistel]] enam mitte. ===Suguelundkond ja sigimine=== [[Pilt:Dendropsophus microcephalus - calling male (Cope, 1886).jpg|pisi|Tihti kasutavad amfiibid liigikaaslaste ligimeelitamiseks trummikilet]] Kahepaiksete [[viljastumine]] võib olla nii kehaväline, kui ka (harvem) kehasisene. Isaste seemnerakke toodetakse, kas eraldi [[Raiad|raigades]] või neerude eesosas. [[Munarakk]]e toodetakse emaste kõhus paiknevates [[Munasari|munasarjades]], valmiv munarakk väljub kõhuõõnde ja liigub sealt [[munajuha]]sse, kus ta lõplikult valmib ja kloaagi kaudu väljutatakse ([[kudemine]]). Koetavad munarakud lastakse reeglina kogumitena või üksikult [[Vesi|vette]] (või kunstlikult loodud niiskesse keskkonda), täielikus kuivuses pole nad võimelised tänu [[munakoor|koore]] puudumisele arenema. Sabakonnaliste [[Vastne|vastsed]] sarnanevad üldiselt täiskasvanutega, päriskonnaliste omad teevad läbi [[Moone (bioloogia)|moonde]] (vt [[konna areng]]). Sigimisperioodil suureneb paljudel liikidel [[suguline dimorfism]]. ===Füsioloogilised eripärad=== Kahepaiksete olulisemad füsioloogilised eripärad on seotud eluga nii vees kui maismaal. Nahk on õhuke, ja et kopsud on kahepaiksetel veel ebatäiuslikud, talitleb nahk lisahingamiselundina. Et efektiivselt gaasivahetuses osaleda, puudub nahal kaitsev sarvkiht, mistõttu tal on oht kuivada. Selle vastu tegutsevad [[limanäärmed]] nahas. Kaitsekihi puudumise tõttu tungib läbi naha mitte üksi hapnik, vaid ka vesi, mistõttu kahepaikseid ei saa viibida soolases vees. Kuna venoosne ja arteriaalne vereringe ei ole täielikult eraldunud (südame vatsakesel puudub vahesein), on hapniku transport suhteliselt väheefektiivne. Sellest on tingitud ka ainevahetuse aeglus. Kõik kahepaiksed on [[Kõigusoojasus|kõigusoojased]]. ==Areng== [[Kudu]]st saavad [[kulles]]ed. ==Ökoloogia== ===Eluviis=== Enamik kahepaikseid vajab eluks piisavalt niiskust ja (magedat) [[Vesi|vett]]. Tänu suhteliselt madalalt arenenud närvitalitlusele ei esine tavaliselt seltsingutena, erandiks vaid paaritumine. Kuna kahepaiksetel puudub võime oma keha temperatuuri olulisel määral [[Termoregulatsioon|reguleerida]], on nende aktiivsus tihedas seoses keskkonna [[temperatuur]]iga. Paljudele kahepaiksetele on omane võime ajutiselt ebasoodsate tingimuste üleelamiseks langeda [[letargia]]sse ([[suveuni]], [[talveuni]]). ===Elupaigad ja geograafiline levik=== Kahepaiksete [[Liik (bioloogia)|liigiline]] mitmekesisus on suurim sooja [[kliima]]ga aladel, kuid nad peaaegu puuduvad [[kõrb]]etes ja [[ookean]]i[[saar]]tel. [[Eesti loomastik|Eesti loomastikku]] kuulub 11 liiki kahepaikseid. ===Toitumine=== Enamik tänapäeva kahepaikseid on loomtoidulised ja söövad ainult elusat saaki<ref name="Sammakot1" />, samas olles ise toiduks suurematele röövloomadele. [[Salamanderlased]] ja vees elavad konnad võivad siiski harjuda sööma ka liikumatut saaki, näiteks vihmaussi tükke. Kahepaiksed ei pööra erilist tähelepanu paigalseisvatele objektidele: nad ei suuda liikumatuid loomi taimedest eristada. Objekti liigutus vallandab kahepaiksel jahirefleksi. Kui liikuv objekt on piisavalt värviline, siis nad ründavad seda kohe, mistõttu nad saavad sageli saagiks tuule käes liikuvaid taimeosasid. Tavaliselt sülitavad nad sellised mittesöödavad palad välja, sageli aga ka neelavad alla. Saaklooma suurus sõltub kahepaikse suurusest. Enamik kahepaikseid on väikesed ning söövad põhiliselt putukaid ja teisi selgrootuid. Suuremad kahepaiksed võivad süüa närilisi, linde ja madusid. Küllaltki sageli esineb ka kannibalismi. Paljud kahepaiksed on spetsialiseerunud toituma teatud liiki saagist, näiteks termiitidest. Mõned kahepaiksed elavadki sipelgate või termiitide pesa lähedal. Kahepaiksete vastsed söövad taimetoitu. Moonde ajal kujuneb seedeelundkond ümber, nii et täiskasvanud isendid lähevad üle loomtoidule. Suupiirkond muutub ja sool lüheneb. Kui suu on välja kujunenud, siis see luustub ja sinna kasvavad hambad haaramiseks. ===Sigimine=== [[Pilt:Frog in frogspawn.jpg|pisi|Konn keset oma kudu]] Peaaegu kõik kahepaiksed paljunevad vees. Erandiks on näiteks [[kääbuskonn]]ad, kes koevad niisketesse maa-alustesse käikudesse. Mõned liigid kannavad vastseid seljas, nahavoltidest moodustunud kottides või [[häälepõis|häälepõies]]. Mõned isegi sünnitavad väikesi, kuid täiesti väljaarenenud vastseid.<ref name="Sammakot1" /> Paaritumisele ja kudemisele eelneb jooksuaeg, mis on liigiti erineva sisuga. [[Sabakonnalised]], eriti vees elavad liigid enamasti tantsivad, demonstreerides erksaid värve. Pärast kudemist muutuvad värvid jälle tagasihoidlikuks. Päriskonnalistel erilisi kudemismänge ei ole. Isased krooksuvad ja peavad omavahel ägedaid võitlusi. Päriskonnaliste paaritumiskäitumine on liigiti erinev. Isane [[harilik köidikkonn]] hoiab emasel kaelast kinni ning hakkab tagajalgadega emaselt kudu välja "lüpsma". Teiste liikide isased haaravad emasest kinni ega lase enne lahti, kui emane on marja väljutanud. Isane laseb oma seemne marja peale. On erandlikke seesmise viljastumisega liike. Nendel arenevad vastsed emase sees. Sabakonnalistel on viljastumine seesmine. Isane laseb seemne klompidena maha, emane tõmbab need kloaaki ja mari viljastub. Siugkonnalistel on eriline paaritumiselund, mis samuti võimaldab sisemist viljastumist. [[Pilt:Axolotl.jpg|pisi|[[Aksolotl]] jääb tavaliselt vastsestaadiumi]] Koetakse tavaliselt vette. Osa liike jätab kudu vabalt hõljuma, mõned liigid kinnitavad selle näiteks kivi külge. Võimalik on ka kudemine puulehtedele või vee kohal asetsevatele taimeosadele: kooruvad vastsed kukuvad vette ja jätkavad arengut seal. Kahepaiksete munades on võrreldes lindude ja roomajate munadega vähe rebu, nii et koorunud vastsed peavad ise toitu otsima. Päriskonnaliste vabalt liikuvaid vastseid nimetatakse [[kulles]]teks. Nad ei ole üldse täiskasvanud konnade moodi. Sabakonnaliste vastsed meenutavad pisut täiskasvanuid. Vastsete arengu kiirus oleneb liigist, elupaigast ja aastaajast. Paiguti võib areng kesta aastaid, mõnel Kesk-Euroopa konnaliigil kestab vastsestaadium väidetavalt üle 20 aasta.<ref name="Sammakot1" /> Ka vastsete suurus on liigiti erinev ega pruugi olla seotud täiskasvanute suurusega. ===Looduslikud vaenlased=== Kahepaiksed on paljudele loomadele toiduks. Täiskasvanud kahepaiksete looduslikud vaenlased on muu hulgas linnud ja maod. Kulleseid ja mune ohustavad paljud kalad ja suured veeputukad. ==Ohud ja kaitse== [[Pilt:Bufo periglenes1.jpg|pisi|Aastal [[1989]] välja surnud [[kärnkonn]] ''[[Bufo periglenes]]'']] Kahepaiksete, eriti päriskonnaliste arv väheneb paljudes kohtades. Pärast Teist maailmasõda on konnade arv Euroopas teatud kohtades vähenenud poole võrra, paiguti on neid järel kümnendik sõjaeelsest arvust.<ref name="Sammakot2" /> Põhjused on enamasti inimtekkelised. Enamasti on inimene mõjutanud kahepaiksete elupaiku või muul moel vähendanud nende ellujäämisvõimalusi. Tähtsaimad tegurid on reostus ja maakasutus. Suurem osa neile eluks vajalikest märgaladest on kadunud. Bioloogidele on kahepaiksete kadumisoht ammu teada, aga nende kaitseks ei ole midagi ette võtnud. Probleemi on raske lahendada. Isegi kaitsealadel ei ole liikide väljasuremist ja isendite arvu vähenemist suudetud peatada.<ref name="Sammakot2" /> Eriti mägedes elavate kahepaiksete arv on viimastel aastatel vähenenud. Kahepaiksete liikide kiiret kadumist täheldati hiljemalt 1970. aastate lõpust ja 1980. aastatest. Aastal [[1973]] leiti uus liik ''[[Rheobatrachus silus]]'', mille uurimise abil loodeti edasi jõuda [[maohaav]]ade ravi väljatöötamisega, sest see konn oskas [[maohapped|maohappeid]] kontrollida. Aastal 1979 arvasid uurijad, et liik on väljaspool ohtu, sest järglaste arv oli suur, kuid juba samal aastal olid täiskasvanud isendid täiesti kadunud. Viimane teadaolev seda liiki konn suri laboris [[1983]]. Teine konn, kes kiiresti välja suri, oli [[kärnkonn]] ''[[Bufo periglenes]]''. Aasta 1987 sigimisperioodil arvati olevat alles umbes 1500 täiskasvanud isendit, aga juba aastal 1988 ei leitud ühtki isendit ja aastal [[1989]] kuulutati liik väljasurnuks. Hiljemalt siis taibati, et kahepaiksed on ohus kogu maailmas, ka inimtegevusest kaugel olevates piirkondades. Ka kõige tavalisemate liikide arvukus vähenes. Tõdeti, et kullestel on paiguti raskeid väärarenguid ja kasvajaid. USA-s tehtud uuringu andmetel oli väärarengute hulk kasvanud 42 osariigis, paiguti oli väärarenguid koguni pooltel kullestel.<ref name="Sammakot2" /> Ka konnade viljakus vähenes; USA lääneosas tehtud uuringu andmetel hävis koguni 95% konnade munadest enne, kui neist vastsed välja arenesid.<ref name="Sammakot2" /> [[IUCN]] on käivitanud projekti väärarengute sagenemise põhjuste väljaselgitamiseks. Üheks põhjuseks on IUCN-i uuringute järgi atmosfääri [[osoonikiht|osoonikihi]] [[osooniauk|hõrenemine]], mille tõttu [[ultraviolettkiirgus]]e tase on kõrgem. Väikegi kiirgustaseme tõus teatud piirkonnas võib kaasa tuua munade hävimise, halvemal juhul populatsiooni vähenemise ja isegi väljasuremise.<ref name="Sammakot2" /> Teine põhjus on keskkonnasaaste. Paljud taimekaitsevahendid ja kunstväetised jõuavad loodusesse, kus need halvendavad loomade paljunemisvõimet ja nõrgendavad immuunsust.<ref name="Sammakot2" /> Immuunsuse nõrgenemise tõttu on seni üsna ohutud bakterid ja seened muutunud konnadele surmavaks. Umbes kolmandik käbi teadaolevatest kahepaikseliikidest on väljasuremisohus.<ref name="Sammakot3" /> Kahepaiksed on kõige kiiremini välja surevate liikidega loomarühm.<ref name="Sammakot3" /> Näiteks on ohustatud kahepaikseliike rohkem kui ohustatud imetaja- ja linnuliike.<ref name="Sammakot3" /> Pooltel Euroopa kahepaikseliikidest on oht 2050. aastaks välja surra.<ref name="a0P28" /> ==Vaata ka== *[[Eesti kahepaiksed]] *[[Kahepaiksete loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="0v9fx">,,Selgroogsete zooloogia" J.Aul, H. Ling 1969</ref> <ref name="Sammakot1">[[Lauri Koli]], [[Anto Leikola]]. ''Uusi Zoo 7'', WSOY 1989, ISBN 951-0-13896-7, lk 273–290</ref> <ref name="Sammakot2">''[[Tieteen Kuvalehti]]'', [[1999]], nr 9, lk 20–25</ref> <ref name="Sammakot3">[https://web.archive.org/web/20070928011739/http://www.tiede.fi/uutiset/uutinen.php?id=1905 Sammakoiden kato kiihtyy], Tiede-lehti, 2004.</ref> <ref name="a0P28">[http://yle.fi/uutiset/ymparisto/oikea/id102756.html Puolet Euroopan sammakkoeläimistä vaarassa], YLE Uutiset, 26. september 2008.</ref> }} ==Välislingid== *Marcel Florkin, [http://books.google.ee/books?id=PwgTE-BIdxUC&pg=PA194&dq=ascites+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=Ei8DU9HHDaSp7QakuIDgAg&redir_esc=y#v=onepage&q=ascites%20in%20snakes&f=false Amphibia and Reptilia], 9. köide, 1974, Academic Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 25.05.2014) (inglise keeles) ; [[Tüümus]] * M. HENRY, J. CHARLEMAGNE, [https://journals.biologists.com/dev/article-pdf/57/1/219/1202174/57-1-219.pdf Development of amphibian thymus, I. Morphological differentiation, multiplication, migration and lysis of thymocytes in the urodele Pleurodeles waltlii], Embryol. exp. Morph., 57. väljaanne, lk 219–232, 1980, veebiversioon (vaadatud 04.12.2014.a.) (inglise keeles) [[Kategooria:Kahepaiksed| ]] k101qpw1fdt6ja8h6yrz519wwypldc1 7161170 7161132 2026-05-26T07:43:43Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-31349-04|~2026-31349-04]] ([[User talk:~2026-31349-04|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. 6731373 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kahepaiksed | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Färberfrosch Dendrobates tinctorius.jpg | pildi_seletus = [[värvalkonn]] ''[[Dendrobates tinctorius]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | alamhõimkond = [[Selgroogsed]] ''Vertebrata'' | klass = '''Kahepaiksed''' ''Amphibia'' | selts = | sugukond = | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | sünonüümid = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Kahepaiksed''' ehk '''amfiibid''' (''Amphibia'') on [[Veeloomad|vee]]- ja/või [[Maismaaloomad|maismaa-eluviis]]iga [[keelikloomad]]e [[klass (bioloogia)|klass]] [[Selgroogsed|selgroogsete]] alamhõimkonnast. Kahepaiksed – konnad, vesilikud, salamandrid jne – on esimesed maismaaselgroogsed. Üleminek veest maismaale oli [[Selgroogsed|selgroogsete]] [[evolutsioon]]is murranguliseks sündmuseks. Seda võimaldasid [[Luukalad|kalad]]e [[uimjäsemed|uimjäsemete]] muutumine aegamisi [[varvasjäsemed|varvasjäsemeteks]] ja [[lõpusehingamine|lõpusehingamise]] asendumine [[kopsuhingamine|kopsuhingamisega]]. Amfiibide maale tulekuga hakkas eristuma kael, nahk muutus kuivemaks, ent säilitas siiski näärmerikkuse, kadusid [[neuromast]]id, kujunes [[keskkõrv]] ja eristus [[sisekõrv]], [[süda]]me koda jaotus kaheks ning tekkis kaks [[vereringe]]t. Siiski on kahepaiksed suures osas kaladega sarnased loomad: *nad on [[Kõigusoojasus|kõigusoojased]] (poikilotermsed); *südamel on säilinud alamatele kaladele omane [[arteriooskuhik]]; *nende erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel; *munarakud õhukese kestaga kaetud ja nende loodetel puuduvad lootekestad; *moondega areng.<ref name="0v9fx" /> Kalade vastsed (maimud) sarnanevad vägagi kahepaiksete vastsetega (kullestega) järgmiste tunnuste poolest: *hingavad lõpustega; *jäsemed puuduvad; *mõlajas saba; *[[neuromastid]] ehk küljejooneelundid on olemas. [[Zooloogia]] haru, mis uurib kahepaikseid, nimetatakse [[batrahholoogia]]ks. ==Süstemaatika ja evolutsioon== [[Pilt:Diplocaulus vale21DB.jpg|pisi|Permiajastu kahepaiksed]] Kahepaiksete otsesteks eellasteks peetakse teatud [[Devon]]i [[kopskalad]]e hulka kuulunud [[Kalad|kalu]]. Vanim kindlalt teadaolev kahepaikne oli [[Labürinthambulised|labürinthambuliste]] hulka kuuluv [[ihtüosteega]] (''Ichthyostega''), kes tekkis vähemalt 360 miljonit aastat tagasi. Enamikku väljasurnud kahepaiksete seltse käsitleti nende pead katva kilbistest rüü tõttu varem ühtsesse [[Katispealised|katispealiste]] (''Stegocephalia'') rühma kuuluvana. Tänapäeval on sellest loobutud, kuna nende omavaheline sugulus pole kinnitust leidnud. Suurima õitsengu saavutasid [[Karbon]]i ajastul, alates [[Keskaegkond|keskaegkonnast]] on seoses kõrgemalt arenenud [[Roomajad|roomajate]] ilmumisega liigiline mitmekesisus pidevalt vähenenud. Tänapäeval elab umbes 5800 [[Liik (bioloogia)|liiki]] kahepaikseid. Süsteem: *Alamklass [[kaarlülised]] (''Apsidospondyli'' e. ''Batrachomorpha'') :Ülemselts [[labürinthambulised]] (''Labyrinthodontia'') ::*Selts [[kalakujulised]] (''Ichthyostegales'') – välja surnud ::*Selts [[lahklülilised]] (''Rachitomi'') – välja surnud ::*Selts [[lauslülilised]] (''Stereospondyli'') – välja surnud ::*Selts [[kiillülilised]] (''Embolomeri'') – välja surnud :Ülemselts [[hüpikkonnalised]] (''Salientia'') ::*Selts '''[[päriskonnalised]]''' (''Anura'', van. nimi ''Salientia'') ::*Selts [[eelkonnalised]] (''Proanura'') – välja surnud *Alamklass [[ahaslülilised]] (''Lepospondyli'') ::*Selts [[vaegjalalised]] (''Aistopoda'') – välja surnud ::*Selts [[nektriidid]] (''Nectridea'') – välja surnud ::*Selts [[sisalkonnalised]] (''Microsauria'') – välja surnud ::*Selts '''[[siugkonnalised]]''' (''Apoda'', van. nimi ''Gymnophiona'') ::*Selts '''[[sabakonnalised]]''' (''Urodelia'' van. nimi ''Caudata'') *Alamklass [[roomajalaadsed]] (''Reptiliomorpha'') – välja surnud¹ ¹Roomajalaadsete alamklassi kuulunud kahepaiksete järglased on ka [[roomajad]], niisiis võiks teoreetiliselt sinna lugeda ka [[roomajad]] (ning neist põlvnevad [[linnud]]) ja [[imetajad]], kuid praktilistel põhjustel seda enamasti ei tehta. Seega on kahepaiksed tegelikult [[parafüleetiline takson|parafüleetiline]] klass. ==Anatoomia ja füsioloogia== ===Üldiseloomustus=== Tänapäeval elavad kahepaiksed on suhteliselt väikeste mõõtmetega, kuid väljasurnud vormide hulgas oli ka mitmemeetriseid. Kahepaiksetel esineb veel palju tunnuseid, mis olid omased nende vee-eluviisiga eellastele. Võiks öelda, et nad on vaid osaliselt kohastunud eluks väljaspool vett. Kahepaiksete [[hingamine]] toimub veel osaliselt naha kaudu. Paarilistest [[rinnauim]]edest on tekkinud nelja- või viie[[Varvas|varbalised]] jäsemed (mõnel sekundaarselt redutseerunud kolme- või kahevarbalisteks). Kahepaiksetel on olemas [[endokriinsüsteem]]i kaudu kõik [[nääre|näärmed]] mis [[roomajad|roomajatel]], [[maolised|maolistel]] jpt. ===Katted ja värvus=== ===Toes ja lihastik=== Kahepaiksete [[Skelett|skeletis]] on, võrreldes nende eellastega, seoses maismaa-eluviisiga suuri muudatusi. Täielikult on eristunud [[õlavööde]] ja [[vaagnavööde]], samuti on välja kujunenud jäsemete luud. Jäsemete luud jagunevad õlavarreluudeks (eesjäsemel [[õlavarreluu]], tagajäsemel [[reieluu]]), küünarvarre (ees- [[Kodarluu|kodar-]] ja [[küünarluu]], taga- [[Sääreluu|sääre-]] ja [[pindluu]], sageli kokku kasvanud), [[randmeluu]]deks (enamasti 9 tükki), [[kämblaluud]]eks (enamasti 5 tükki) ja [[varbaluud]]eks. Vaagnavöötmes asuvad kolm luud – paarilised [[niudeluu]]d ja [[päraluu]]d ning [[sülekõhr]]. Õlavöötme toes on suures osas [[Kõhrkude|kõhreline]] ja eri seltsidel erineva ehitusega. [[Roided]] on taandarenenud. [[Kolju]] on suhteliselt lame, suurte [[silmakoobas]]tega, ühe või kahe [[Kuklapõnt|kuklapõnda]] varal selgrooga ühendatud. Kolju ehituses on eri rühmadel samuti palju erinevusi. Olulisimad kolju osad on [[palatokvadraatkõhr]], [[tiibluu]], [[ees-ülalõualuu]], [[ülalõualuu]], [[nurgaluu]], [[soomusluu]], [[sahkluu]], [[eeskõrvaluu]], [[küljekuklaluu]], [[kuklaluu]] ja [[laubaluu]]. Kahepaiksete [[lihaskond]] sarnaneb juba üldjoontes kõrgemate maismaaselgroogsete omaga. Kadunud on [[lõpusekaar]]te juurde kuulunud lihased. Tekkinud on keeruline jäsemete lihastik (suurimad lihased on [[deltalihas]], [[hüppelihas]]ed). Selja lihastiku moodustab alamatel kahepaiksetel üks suur [[kere-seljalihas]], mis kõrgematel vormidel omakorda mitmeks jaguneb. Kõhu lihastik jaguneb kolmeks erisuunaliseks kihiks. ===Närvisüsteem ja meeleelundid=== Kahepaiksete [[otsaju]] on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud [[Ajupoolkerad|poolkeradeks]], eesotsas läheb üle [[haistesagar]]ateks, käitumise juhtimises otsaju olulist rolli ei mängi. Haistmiselundeid on kaks: [[Ninaõõs|ninaõõne]] [[limaskest]] ja ninaõõnes paiknev nn [[Jacobsoni elund]]. [[Vaheaju]]s paiknevad [[käbinääre]] ja põhiline liigutusi suunav keskus [[talamus]]. Puudub kaladel esinev [[soonkott]]. [[Keskaju]] peamise osa moodustavad [[nägemissagarad]]. [[Nägemine]] on suhteliselt hea. Silmadel on tekkinud [[Silmalaug|laud]] ja [[Pisaranääre|pisaranäärmed]]. [[Tagaaju]] olulisim osa on üsna vähearenenud [[väikeaju]]. Väikeaju ja seljaaju vahel paikneb [[piklikaju]], millest lähtub 10 paari [[Kraniaalnärvid|kraniaalnärve]]. [[Seljaaju]]s on tekkinud [[kaelapaisumus]] ja [[nimmepaisumus]], kust saavad alguse jäsemetesse kulgevad närvid. Kahepaiksete kuulmiselundid on maismaaselgroogsete hulgas primitiivseimad. [[Heliretseptorid]] paiknevad [[sisekõrv]]as asuvas [[kuulmepapill]]is, sisekõrvale eelneb veel [[keskkõrv]] ja [[trummikile]], [[väliskõrv]]ad puuduvad. Kuuldav helide sagedusvahemik on üsna kitsas. ===Seedeelundkond=== Kahepaiksete [[hambad]] võivad paikneda kõigil suuõõne luudel, kuid mitmel rühmal ka puuduvad üldse. Neelamises osalevad muuseas [[silm]]ade lihased (silmad tõmbuvad seejuures koobastesse). Suuõõnele järgneb lai [[söögitoru]] ja suhteliselt pikk ning kitsas [[magu]]. Selge piir mao ja [[Soolestik|soole]] vahel puudub. Sooles võib eristada peenemat pikka [[peensool]]t ja lühikest [[tagasool]]t, mis lõpeb [[Kloaak|kloaagiga]]. [[Maks]] on suhteliselt suur, arenenud on ka [[kõhunääre]]. ===Hingamiselundkond=== [[Vastne|Vastsejärgus]] esinevad kahepaiksetel veel [[lõpused]], mis mõnel juhul ka täiskasvanuna säilivad. Gaasivahetus toimub ka naha kaudu. Peamiseks hingamiselundiks väljaspool vett on siiski [[kopsud]]. Võrreldes muude maismaaselgroogsetega on need veel algelised, vähe sopistunud. Kopsude pinna suhe kogu keha pinnaga on ~2/3. [[Hingamine|Hingamisel]] tõmmatakse õhk kõigepealt suu põhja langetades suhu, ning surutakse sealt kopsudesse (seejuures ninasõõrmed sulguvad). ===Vereringeelundkond=== Kahepaiksete vastsete [[Vereringeelundkond|vereringe]] ei erine veel palju [[kopskalad]]e omast. Arengu käigus eraldub viimasest [[Lõpusearterid|lõpusearterist]] [[kopsuarter]]. [[Süda]]me koda jaguneb kaheks pooleks, [[Vasak koda|vasakusse]] jõuab peamiselt arteriaalne [[veri]], [[Parem koda|paremasse]] peamiselt venoosne. Vastsete [[arteriooskuhik]]u ühtne tüvi jaguneb kolmeks eraldi [[arter]]i paariks. Peapoolseim neist muutub [[unearter]]iks, varustades verega pead. Teine muutub [[aordikaar]]teks, mis suunduvad üles ja ühinevad, andes [[seljaaort|seljaaordi]]. Kolmandast saab [[kopsu-nahaarter]], mis viib venoosset verd kopsudesse ja [[Kapillaar (anatoomia)|nahakapillaaridesse]], kus see [[Dihapnik|hapnikuga]] küllastub (tekib [[väike vereringe]]). Veenide süsteem on eri seltsidel erinev, [[sabakonnalised|sabakonnalistel]] säilivad veel [[Ühine kardinaalveen|ühised kardinaalveenid]], [[päriskonnalised|päriskonnalistel]] jäävad neist järgi [[Eesmine õõnesveen|eesmised õõnesveenid]]. Vere [[Erütrotsüüt|punalibled]] on suhteliselt suured ja sisaldavad [[Rakutuum|tuuma]]. ===Erituselundkond=== Kahepaiksete vastsete erituselundiks on [[eelneer]], mis arengu käigus asendub [[taganeer]]uga. Ka [[neer]]ude ehituses ja talitluses on eri seltside vahel olulisi erinevusi. Kõigil asetseb piki [[neer]]u [[neerujuha]], mis avaneb [[kloaak]]i. [[Sabakonnalised|Sabakonnalistel]] on isaste neerud veel osaliselt seotud [[Spermatosoid|sugurakkude]] tootmisega, [[Päriskonnalised|päriskonnalistel]] enam mitte. ===Suguelundkond ja sigimine=== [[Pilt:Dendropsophus microcephalus - calling male (Cope, 1886).jpg|pisi|Tihti kasutavad amfiibid liigikaaslaste ligimeelitamiseks trummikilet]] Kahepaiksete [[viljastumine]] võib olla nii kehaväline, kui ka (harvem) kehasisene. Isaste seemnerakke toodetakse, kas eraldi [[Raiad|raigades]] või neerude eesosas. [[Munarakk]]e toodetakse emaste kõhus paiknevates [[Munasari|munasarjades]], valmiv munarakk väljub kõhuõõnde ja liigub sealt [[munajuha]]sse, kus ta lõplikult valmib ja kloaagi kaudu väljutatakse ([[kudemine]]). Koetavad munarakud lastakse reeglina kogumitena või üksikult [[Vesi|vette]] (või kunstlikult loodud niiskesse keskkonda), täielikus kuivuses pole nad võimelised tänu [[munakoor|koore]] puudumisele arenema. Sabakonnaliste [[Vastne|vastsed]] sarnanevad üldiselt täiskasvanutega, päriskonnaliste omad teevad läbi [[Moone (bioloogia)|moonde]] (vt [[konna areng]]). Sigimisperioodil suureneb paljudel liikidel [[suguline dimorfism]]. ===Füsioloogilised eripärad=== Kahepaiksete olulisemad füsioloogilised eripärad on seotud eluga nii vees kui maismaal. Nahk on õhuke, ja et kopsud on kahepaiksetel veel ebatäiuslikud, talitleb nahk lisahingamiselundina. Et efektiivselt gaasivahetuses osaleda, puudub nahal kaitsev sarvkiht, mistõttu tal on oht kuivada. Selle vastu tegutsevad [[limanäärmed]] nahas. Kaitsekihi puudumise tõttu tungib läbi naha mitte üksi hapnik, vaid ka vesi, mistõttu kahepaikseid ei saa viibida soolases vees. Kuna venoosne ja arteriaalne vereringe ei ole täielikult eraldunud (südame vatsakesel puudub vahesein), on hapniku transport suhteliselt väheefektiivne. Sellest on tingitud ka ainevahetuse aeglus. Kõik kahepaiksed on [[Kõigusoojasus|kõigusoojased]]. ==Areng== [[Kudu]]st saavad [[kulles]]ed. ==Ökoloogia== ===Eluviis=== Enamik kahepaikseid vajab eluks piisavalt niiskust ja (magedat) [[Vesi|vett]]. Tänu suhteliselt madalalt arenenud närvitalitlusele ei esine tavaliselt seltsingutena, erandiks vaid paaritumine. Kuna kahepaiksetel puudub võime oma keha temperatuuri olulisel määral [[Termoregulatsioon|reguleerida]], on nende aktiivsus tihedas seoses keskkonna [[temperatuur]]iga. Paljudele kahepaiksetele on omane võime ajutiselt ebasoodsate tingimuste üleelamiseks langeda [[letargia]]sse ([[suveuni]], [[talveuni]]). ===Elupaigad ja geograafiline levik=== Kahepaiksete [[Liik (bioloogia)|liigiline]] mitmekesisus on suurim sooja [[kliima]]ga aladel, kuid nad peaaegu puuduvad [[kõrb]]etes ja [[ookean]]i[[saar]]tel. [[Eesti loomastik|Eesti loomastikku]] kuulub 11 liiki kahepaikseid. ===Toitumine=== Enamik tänapäeva kahepaikseid on loomtoidulised ja söövad ainult elusat saaki<ref name="Sammakot1" />, samas olles ise toiduks suurematele röövloomadele. [[Salamanderlased]] ja vees elavad konnad võivad siiski harjuda sööma ka liikumatut saaki, näiteks vihmaussi tükke. Kahepaiksed ei pööra erilist tähelepanu paigalseisvatele objektidele: nad ei suuda liikumatuid loomi taimedest eristada. Objekti liigutus vallandab kahepaiksel jahirefleksi. Kui liikuv objekt on piisavalt värviline, siis nad ründavad seda kohe, mistõttu nad saavad sageli saagiks tuule käes liikuvaid taimeosasid. Tavaliselt sülitavad nad sellised mittesöödavad palad välja, sageli aga ka neelavad alla. Saaklooma suurus sõltub kahepaikse suurusest. Enamik kahepaikseid on väikesed ning söövad põhiliselt putukaid ja teisi selgrootuid. Suuremad kahepaiksed võivad süüa närilisi, linde ja madusid. Küllaltki sageli esineb ka kannibalismi. Paljud kahepaiksed on spetsialiseerunud toituma teatud liiki saagist, näiteks termiitidest. Mõned kahepaiksed elavadki sipelgate või termiitide pesa lähedal. Kahepaiksete vastsed söövad taimetoitu. Moonde ajal kujuneb seedeelundkond ümber, nii et täiskasvanud isendid lähevad üle loomtoidule. Suupiirkond muutub ja sool lüheneb. Kui suu on välja kujunenud, siis see luustub ja sinna kasvavad hambad haaramiseks. ===Sigimine=== [[Pilt:Frog in frogspawn.jpg|pisi|Konn keset oma kudu]] Peaaegu kõik kahepaiksed paljunevad vees. Erandiks on näiteks [[kääbuskonn]]ad, kes koevad niisketesse maa-alustesse käikudesse. Mõned liigid kannavad vastseid seljas, nahavoltidest moodustunud kottides või [[häälepõis|häälepõies]]. Mõned isegi sünnitavad väikesi, kuid täiesti väljaarenenud vastseid.<ref name="Sammakot1" /> Paaritumisele ja kudemisele eelneb jooksuaeg, mis on liigiti erineva sisuga. [[Sabakonnalised]], eriti vees elavad liigid enamasti tantsivad, demonstreerides erksaid värve. Pärast kudemist muutuvad värvid jälle tagasihoidlikuks. Päriskonnalistel erilisi kudemismänge ei ole. Isased krooksuvad ja peavad omavahel ägedaid võitlusi. Päriskonnaliste paaritumiskäitumine on liigiti erinev. Isane [[harilik köidikkonn]] hoiab emasel kaelast kinni ning hakkab tagajalgadega emaselt kudu välja "lüpsma". Teiste liikide isased haaravad emasest kinni ega lase enne lahti, kui emane on marja väljutanud. Isane laseb oma seemne marja peale. On erandlikke seesmise viljastumisega liike. Nendel arenevad vastsed emase sees. Sabakonnalistel on viljastumine seesmine. Isane laseb seemne klompidena maha, emane tõmbab need kloaaki ja mari viljastub. Siugkonnalistel on eriline paaritumiselund, mis samuti võimaldab sisemist viljastumist. [[Pilt:Axolotl.jpg|pisi|[[Aksolotl]] jääb tavaliselt vastsestaadiumi]] Koetakse tavaliselt vette. Osa liike jätab kudu vabalt hõljuma, mõned liigid kinnitavad selle näiteks kivi külge. Võimalik on ka kudemine puulehtedele või vee kohal asetsevatele taimeosadele: kooruvad vastsed kukuvad vette ja jätkavad arengut seal. Kahepaiksete munades on võrreldes lindude ja roomajate munadega vähe rebu, nii et koorunud vastsed peavad ise toitu otsima. Päriskonnaliste vabalt liikuvaid vastseid nimetatakse [[kulles]]teks. Nad ei ole üldse täiskasvanud konnade moodi. Sabakonnaliste vastsed meenutavad pisut täiskasvanuid. Vastsete arengu kiirus oleneb liigist, elupaigast ja aastaajast. Paiguti võib areng kesta aastaid, mõnel Kesk-Euroopa konnaliigil kestab vastsestaadium väidetavalt üle 20 aasta.<ref name="Sammakot1" /> Ka vastsete suurus on liigiti erinev ega pruugi olla seotud täiskasvanute suurusega. ===Looduslikud vaenlased=== Kahepaiksed on paljudele loomadele toiduks. Täiskasvanud kahepaiksete looduslikud vaenlased on muu hulgas linnud ja maod. Kulleseid ja mune ohustavad paljud kalad ja suured veeputukad. ==Ohud ja kaitse== [[Pilt:Bufo periglenes1.jpg|pisi|Aastal [[1989]] välja surnud [[kärnkonn]] ''[[Bufo periglenes]]'']] Kahepaiksete, eriti päriskonnaliste arv väheneb paljudes kohtades. Pärast Teist maailmasõda on konnade arv Euroopas teatud kohtades vähenenud poole võrra, paiguti on neid järel kümnendik sõjaeelsest arvust.<ref name="Sammakot2" /> Põhjused on enamasti inimtekkelised. Enamasti on inimene mõjutanud kahepaiksete elupaiku või muul moel vähendanud nende ellujäämisvõimalusi. Tähtsaimad tegurid on reostus ja maakasutus. Suurem osa neile eluks vajalikest märgaladest on kadunud. Bioloogidele on kahepaiksete kadumisoht ammu teada, aga nende kaitseks ei ole midagi ette võtnud. Probleemi on raske lahendada. Isegi kaitsealadel ei ole liikide väljasuremist ja isendite arvu vähenemist suudetud peatada.<ref name="Sammakot2" /> Eriti mägedes elavate kahepaiksete arv on viimastel aastatel vähenenud. Kahepaiksete liikide kiiret kadumist täheldati hiljemalt 1970. aastate lõpust ja 1980. aastatest. Aastal [[1973]] leiti uus liik ''[[Rheobatrachus silus]]'', mille uurimise abil loodeti edasi jõuda [[maohaav]]ade ravi väljatöötamisega, sest see konn oskas [[maohapped|maohappeid]] kontrollida. Aastal 1979 arvasid uurijad, et liik on väljaspool ohtu, sest järglaste arv oli suur, kuid juba samal aastal olid täiskasvanud isendid täiesti kadunud. Viimane teadaolev seda liiki konn suri laboris [[1983]]. Teine konn, kes kiiresti välja suri, oli [[kärnkonn]] ''[[Bufo periglenes]]''. Aasta 1987 sigimisperioodil arvati olevat alles umbes 1500 täiskasvanud isendit, aga juba aastal 1988 ei leitud ühtki isendit ja aastal [[1989]] kuulutati liik väljasurnuks. Hiljemalt siis taibati, et kahepaiksed on ohus kogu maailmas, ka inimtegevusest kaugel olevates piirkondades. Ka kõige tavalisemate liikide arvukus vähenes. Tõdeti, et kullestel on paiguti raskeid väärarenguid ja kasvajaid. USA-s tehtud uuringu andmetel oli väärarengute hulk kasvanud 42 osariigis, paiguti oli väärarenguid koguni pooltel kullestel.<ref name="Sammakot2" /> Ka konnade viljakus vähenes; USA lääneosas tehtud uuringu andmetel hävis koguni 95% konnade munadest enne, kui neist vastsed välja arenesid.<ref name="Sammakot2" /> [[IUCN]] on käivitanud projekti väärarengute sagenemise põhjuste väljaselgitamiseks. Üheks põhjuseks on IUCN-i uuringute järgi atmosfääri [[osoonikiht|osoonikihi]] [[osooniauk|hõrenemine]], mille tõttu [[ultraviolettkiirgus]]e tase on kõrgem. Väikegi kiirgustaseme tõus teatud piirkonnas võib kaasa tuua munade hävimise, halvemal juhul populatsiooni vähenemise ja isegi väljasuremise.<ref name="Sammakot2" /> Teine põhjus on keskkonnasaaste. Paljud taimekaitsevahendid ja kunstväetised jõuavad loodusesse, kus need halvendavad loomade paljunemisvõimet ja nõrgendavad immuunsust.<ref name="Sammakot2" /> Immuunsuse nõrgenemise tõttu on seni üsna ohutud bakterid ja seened muutunud konnadele surmavaks. Umbes kolmandik teadaolevatest kahepaikseliikidest on väljasuremisohus.<ref name="Sammakot3" /> Kahepaiksed on kõige kiiremini välja surevate liikidega loomarühm.<ref name="Sammakot3" /> Näiteks on ohustatud kahepaikseliike rohkem kui ohustatud imetaja- ja linnuliike.<ref name="Sammakot3" /> Pooltel Euroopa kahepaikseliikidest on oht 2050. aastaks välja surra.<ref name="a0P28" /> ==Vaata ka== *[[Eesti kahepaiksed]] *[[Kahepaiksete loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="0v9fx">,,Selgroogsete zooloogia" J.Aul, H. Ling 1969</ref> <ref name="Sammakot1">[[Lauri Koli]], [[Anto Leikola]]. ''Uusi Zoo 7'', WSOY 1989, ISBN 951-0-13896-7, lk 273–290</ref> <ref name="Sammakot2">''[[Tieteen Kuvalehti]]'', [[1999]], nr 9, lk 20–25</ref> <ref name="Sammakot3">[https://web.archive.org/web/20070928011739/http://www.tiede.fi/uutiset/uutinen.php?id=1905 Sammakoiden kato kiihtyy], Tiede-lehti, 2004.</ref> <ref name="a0P28">[http://yle.fi/uutiset/ymparisto/oikea/id102756.html Puolet Euroopan sammakkoeläimistä vaarassa], YLE Uutiset, 26. september 2008.</ref> }} ==Välislingid== *Marcel Florkin, [http://books.google.ee/books?id=PwgTE-BIdxUC&pg=PA194&dq=ascites+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=Ei8DU9HHDaSp7QakuIDgAg&redir_esc=y#v=onepage&q=ascites%20in%20snakes&f=false Amphibia and Reptilia], 9. köide, 1974, Academic Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 25.05.2014) (inglise keeles) ; [[Tüümus]] * M. HENRY, J. CHARLEMAGNE, [https://journals.biologists.com/dev/article-pdf/57/1/219/1202174/57-1-219.pdf Development of amphibian thymus, I. Morphological differentiation, multiplication, migration and lysis of thymocytes in the urodele Pleurodeles waltlii], Embryol. exp. Morph., 57. väljaanne, lk 219–232, 1980, veebiversioon (vaadatud 04.12.2014.a.) (inglise keeles) [[Kategooria:Kahepaiksed| ]] rfnf3nmdump5v4zs8bmlas0sbttn2it 0 17263 7160805 7060433 2026-05-25T14:50:04Z Raamaturott 56450 7160805 wikitext text/x-wiki '''Advokaatide loend''' loetleb tuntud isikuid, kes on või on olnud [[advokaat|advokaadid]]. {{tähed}} ==A== *[[Aavo Aadli]] *[[Peter Hersleb Aagaard]] *[[Anton Aan]] *[[Magnus Aarbakke]] *[[Georg Adelheim]] *[[Peeter Ahman]] *[[August Allikmäe]] *[[Toomas Alp]] *[[Eduard Alver]] *[[Elmar Anderson]] *[[Johannes Anderson]] *[[Taavi Annus]] *[[Maire Arm]] *[[Johann Aronson]] *[[Johann Arro (advokaat)|Johann Arro]] *[[Urmas Arumäe]] *[[Kaire Aus]] ==B== *[[Karl August Baars]] *[[Nikolai von Baggehufvudt]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Gerard Batliner]], Liechtensteini jurist ja poliitik (1928–) *[[Artur Frommhold Beek]] *[[René Beermann]] *[[Nasari Belousov]] *[[Heinrich Bergmann]] *[[Eka Beselia]], Gruusia jurist ja poliitik *[[Roman Birkenberg]] *[[Max Bock]] *[[Waldemar Bock]] *[[Alexander von Bodisco (1861–1923)|Alexander von Bodisco]] *[[Merike Borunova]] *[[Boris Brandt]] *[[Siegfried von Bremen]] *[[Arwed Brock]] ==D== *[[Clarence Darrow]] *[[Johann Daugull]] ==E== *[[Osvald Eglit]] *[[Alar Eiche]] *[[Osvald Einer]], Eesti sõjaväelane (kapten) ja advokaat (1889–1962) *[[August Erik]] *[[Hans Erjapea]] *[[Hans Ester]] ==F== *[[Egon Federmann]] *[[Manfred Fiskar]] *[[Marcello Floris]], itaalia jurist, Eesti aukonsul Cagliaris (1970–) *[[Felix Frank]] ==G== *[[Arthur Gabler]] *[[Michael Gallagher]] *[[Erle Stanley Gardner]] *[[Johannes George]] *[[Robert Gernhardt (advokaat)|Robert Gernhardt]] *[[Aleksander Glikman]] *[[Leon Glikman]] *[[Ernst Grau]] *[[Karl Grau]], eesti advokaat *[[Gerhard Greinert]] *[[Martin Grossholm]] *[[Adam Grünbaum]] *[[Karl von Gyldenstubbe]] ==H== *[[Emil Hagemann]] *[[Kristjan Haho]] *[[Konstantin Hallik]] *[[Arnold Harju]] *[[Eduard Hasselblatt (advokaat)|Eduard Hasselblatt]] *[[Oskar Hendrikson]] *[[Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel]] *[[Valdur Hiievald]] *[[Reinhold Hunt]] *[[Gustav Härm]] *[[Tõnis Härm]] *[[Helen Hääl]] *[[Marti Hääl]] ==I== *[[Eugen Irv]] ==J== *[[Alla Jakobson]] *[[Aarne Jaks]] *[[Karl-Arnold Jalakas]] *[[Johan Jans]] *[[Arnold Jaska]] *[[Nora Jassov]] *[[Villem Jauram]] *[[August Jukk]] *[[Artur Jung]] *[[Herbert Jungmann]] *[[Aleksander Jõeäär]] *[[Peeter Jõgi]] *[[Peeter Jänes]] *[[Juhan Järv]] *[[Ernst Jürmann]] *[[Tõnis Jürine]] ==K== *[[Mati Kaalep]] *[[Leonid Kaart]] *[[Viktor Kaasik]] *[[Anton Eduard Kaber]] *[[Helmi Kaber]] *[[Marko Kairjak]] *[[Kaarel Kais]] *[[Tõnis Kalbus]] *[[Kaja Kallas]] *[[Villem Kanarik]] *[[Teodor Kanemägi]] *[[Karl Ferdinand Karlson]] *[[Anto Kasak]] *[[Wulf Kaznelson]] *[[Aleksandr Kerenski]] *[[Paul Keres (advokaat)|Paul Keres]] *[[Aksel Kirsimägi]] *[[August Kitzberg (advokaat)|August Kitzberg]] *[[Vahur Kivistik]] *[[Bernhard Klaarmann]] *[[Voldemar Klaus]] *[[Johannes Klesment]] *[[Edgard Koch]] *[[Kari-Paavo Koch]] *[[Jaan Kokk]] *[[Karl Kondas]] *[[Hans Kongas]] *[[Konrad Kongo]] *[[Evald Konno]] *[[Richard Koolmann]] *[[Veli Kraavi]] *[[Gerhard Kress]] *[[Jaan Kriisa]] *[[Augustin Krooni]] *[[Nikolai Kruuse]] *[[Urmas Kukk]] *[[Olev Kuklase]] *[[Ants Kull]] *[[William Kunstler]], USA advokaat ja kodanikuõiguste eest võitleja (1919–1995) *[[Kustav Kurg]] *[[Juhan Kurvits]] *[[Martin Kutti]] *[[Hugo Kuusner]] *[[Elmar Käige]] *[[Eugen Käärik]] ==L== *[[Ernst Laiv]] *[[Loomet Laja]] *[[Elmar Lani]] *[[Hans Leeman]] *[[Otto Leesment]] *[[Elmar-Aleksander Lehtmets]] *[[Ernst Leithammel]] *[[Aleksei Lelle]] *[[Robert Lemonius]] *[[Peeter Lepik]] *[[Jüri Leppik]] *[[August Leps]] *[[Simon Levin]] *[[Linnar Liivamägi]] *[[Indrek Lillo]] *[[Piret Loone]] *[[Aadu Luberg]] *[[Otto Luck]] *[[Christian Luha]] *[[Sten Luiga]] *[[Mare Lust]] *[[Oskar Lutz]] *[[Uno Lõhmus]] *[[Jaan Lõo]] ==M== *[[Helmut Maandi]] *[[Ilmo Maaroos]] *[[Villem Maasik]] *[[Karin Madisson]] *[[Hilda Maikalu]] *[[Raul Markus]] *[[Paul Martmaa]] *[[Hans Martna]] *[[Mari Matjus]] *[[Alfred Maurer]] *[[Boris Melts]] *[[Oskar Meoma]] *[[Bernhard Methusalem]] *[[Nikolaus Metslov]] *[[Jaanus Mody]] *[[Monika Mägi]] *[[Mari Männiko]] *[[August Mölder (advokaat)|August Mölder]] *[[Johan Müller]] ==N== *[[Karine Nersesjan]] *[[Alfred Nirk]] *[[Eugen von Nottbeck]] *[[Hermann von Nottbeck]] *[[Oliver Nääs]] ==O== *[[August Oksa]] *[[Voldemar Oldekop]] *[[Olli Olesk]] *[[Leonid Olovjanišnikov]] *[[Alfred Osman]] *[[Alma Ostra-Oinas]] *[[Raul Otsa]] *[[Villu Otsmann]] *[[Ernst Ottan]] ==P== *[[Aleksander Pallas]] *[[Sven Papp]] *[[Hans Paris]] *[[Leo Parre]] *[[Franciszek Paschalski]] *[[Sergei Paul]] *[[August Peet]] *[[Pauley Perrette]] *[[Paul Peterson]] *[[Kaido Pihlakas]] *[[Aivar Pilv]] *[[Valter Pint]] *[[Helene Poska-Niinemann]] *[[Jaan Poska (advokaat)|Jaan Poska]] *[[Jüri Poska]] *[[Otto Pukk]] *[[Jaan Putnik]] *[[Martin Puusep]] *[[Johannes Põderson]] *[[Paul Põldra]] *[[Tõnis Päi (advokaat)|Tõnis Päi]] *[[Jüri Pärson]] *[[Maks Päss]] ==R== *[[Jenik Radon]] *[[Jüri Raidla]] *[[Sulev Raudsepp]] *[[Ilmar Rebane]] *[[Eugen Reial]] *[[Jaan Reinbach]] *[[Julius Ridal]] *[[Alexander Riesenkampff (1888–1940)]] *[[Alexander Riesenkampff (1891)]] *[[Nikolai Riesenkampff]] *[[Karlos Rinne]] *[[Helmut Roman]] *[[Eduard Rosenbach]] *[[Friedrich Rosenberg]] *[[Igor Rostorotski]] *[[Erich Rumm]] *[[Nikolai Rõuk]] *[[Jüri Rätsep]] ==S== *[[Vladimir Sadekov]] *[[Robert Sarv]] *[[Vello Saul]] *[[Malka Schliefstein]] *[[Boris Sepp]] *[[Johan Sepp]] *[[Siret Siilbek]] *[[Tarmo Sild (advokaat)|Tarmo Sild]] *[[Eduard Sillasoo]] *[[Mari Ann Simovart]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Hendrik Soo]] *[[Aku Sorainen]] *[[Aleksei Sorokin]] *[[Matthias Stackelberg]] *[[Herman Sumberg]] *[[Arnold Susi]] *[[August Sõrra]] *[[Karl Särgava]] *[[Viktor Särgava (advokaat)|Viktor Särgava]] ==T== *[[Jaan Tallo]] *[[Nikolai Talts]] *[[Üllar Talviste]] *[[Tõnis Tamme]] *[[Aare Tark]] *[[Viktor Tarmas]] *[[Daisy Tauk]] *[[Indrek Teder]] *[[Ivan Terebenin]] *[[Gabriel Terra]] *[[Paul Tirro]] *[[Veera Tolli-Baskin]] *[[Oskar Tolmoff]] *[[Hannes Toodu]] *[[Tõnu Toome]] *[[Hugo Treial]] *[[Jaak Treiman]] *[[Mihhail Trepaškin]] *[[Uido Truija]] *[[Tõnu Tuulas]] *[[Jaan Tõnisson]] *[[Viktor Turkin]] *[[Scott Turow]] ==U== *[[Kaido Uduste]] ==V== *[[Toomas Vaher]] *[[Risto Vahimets]] *[[Annika Vain]] *[[Allan Valk]] *[[Clement Vallandigham]] *[[Hannes Vallikivi]] * [[Jürgen Valter]] *[[Paul Varul]] *[[Simone Veil]] *[[Aleksander Veinberg]] *[[Triinu Vernik]] *[[Roman Viederfeldt]] *[[Väino-Rein Villik]] *[[Albert Vilms]] *[[Eberhard Vogdt]] ==W== *[[Isak Weiner]] *[[Berend von Wetter-Rosenthal]] *[[Mark White]] *[[Matti Wuori]] ==Õ== *[[Leonhard Õsso]] *[[Arnold Õunapuu]] ==Vaata ka== *[[Eesti Advokatuur]] [[Kategooria:Advokaadid| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Õigusteaduse loendid]] gm250t0omse6bhrabk30s3t0m2mtkov 0 18677 7161227 7157239 2026-05-26T08:59:09Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7161227 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} {{Viited|kuupäev=oktoober 2025}} '''Septuaginta''' (ladina keeles ''septuaginta'' 'seitsekümmend'; lühendina '''LXX''') on [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ehk heebrea [[Piibel|Piibli]] vanim [[Koinee|kreekakeelne]] tõlge. See on üks olulisemaid ja mõjukamaid tekste maailma ajaloos, olles sillaks juudi ja kreeka-rooma kultuuride vahel ning saades varakristliku kiriku peamiseks pühakirjaks.<ref name="Jobes2015" /> Tõlge sai alguse 3. sajandil eKr [[Aleksandria]]s, Egiptuses, kus elas suur kreekakeelne juudi kogukond, ning selle valmimine kestis üle saja aasta. Septuaginta ei ole üksnes tõlge, vaid ka oluline tunnistaja heebrea Piibli tekstide varasemast arengust, kuna selle aluseks olnud heebrea tekstid erinesid kohati hilisemast standardiseeritud masoreetlikust tekstist.<ref name="Law2013" /> ==Nimetus ja tekkelugu== === Aristease kiri ja legend === Septuaginta nimetus pärineb legendist, mis on kirja pandud 2. sajandil eKr teoses nimega "Aristease kiri". Legendi kohaselt soovis Egiptuse kuningas [[Ptolemaios II Philadelphos]] (valitses 285–247 eKr) lisada oma kuulsasse Aleksandria raamatukokku koopia juutide seadusest ([[Toora|Toorast]]) kreekakeelses tõlkes. Selleks palus ta Jeruusalemma ülempreestrilt Eleazarilt saata Aleksandriasse tõlkijad. Igast Iisraeli kaheteistkümnest suguharust valiti kuus vanemat, kokku 72 õpetlast, kes asusid Pharose saarel tööle. Legendi hilisemad versioonid (nt Philon Aleksandriast ja kirikuisad) lisasid loole imelise mõõtme: väidetavalt töötasid kõik 72 tõlkijat eraldi kambrites, kuid 72 päevaga jõudsid nad täiesti iseseisvalt identse tõlkeni, mis kinnitas selle jumalikku inspiratsiooni. Selle loo järgi hakati tõlget kutsuma "seitsmekümne (kahe) tõlkeks", millest ongi tuletatud nimi Septuaginta, lühendatult LXX.<ref name="Dines2004" /> === Ajalooline tegelikkus === Tänapäeva teadlased suhtuvad Aristease kirja kui ajaloolisse dokumenti kriitiliselt, pidades seda pigem apologeetiliseks teoseks, mille eesmärk oli rõhutada tõlke autoriteetsust ja jumalikku heakskiitu. Siiski peetakse usutavaks legendi ajaloolist tuuma: * '''Tõlkimise aeg ja koht:''' Tõlkimine algas tõepoolest 3. sajandil eKr [[Aleksandria|Aleksandrias]] [[Ptolemaios II]] valitsusajal. * '''Esmalt tõlgiti Toora:''' Esmalt tõlgiti viis Moosese raamatut (Pentateuh ehk [[Toora]]), kuna need olid juudi kogukonna jaoks kõige olulisemad seadustekstid. Keeleline analüüs kinnitab, et Pentateuhi tõlge on ühtlasem kui ülejäänud raamatute oma. * '''Protsessi pikkus:''' Ülejäänud heebrea pühakirja raamatud (Prohvetid ja Kirjad) ning lisaks mõned teised juudi usulised teosed tõlgiti järk-järgult järgmise kahe sajandi jooksul erinevate tõlkijate poolt. See seletab ka suuri erinevusi tõlkestiilides – mõned raamatud (nt Jesaja) on tõlgitud väga vabalt, teised aga (nt Kohtumõistjate raamat) peaaegu sõna-sõnalt.<ref name="Jobes2015" /> == Keel ja tõlketehnika == [[Septuaginta]] on kirjutatud [[koinee|koinee kreeka keeles]], mis oli [[hellenism|hellenistliku]] maailma ühiskeel (''[[lingua franca]]''). Siiski ei ole Septuaginta keel ühtlane, vaid varieerub tugevalt raamatute lõikes, peegeldades erinevate tõlkijate oskusi ja meetodeid. * '''Pentateuh (Moosese raamatud).''' Tõlge on heas ja loomulikus koinee kreeka keeles, olles samas truu heebrea algtekstile. See osutab [[Aleksandria]] juutide kõrgele haridustasemele 3. sajandil eKr. * '''Hilisemad raamatud.''' Paljudes hiljem tõlgitud raamatutes (nt [[Koguja raamat]], [[Ülemlaul]]) esineb nn "tõlkijate kreeka keelt", tähendab, tooremat otsetõlget. See sisaldab rohkelt [[hebraism]]e – heebrea lauseehituse ja ütlemiste sõnasõnalist ja kohati kohmakat ülekandmist kreeka keelde. * '''Tõlkeideoloogia.''' Septuaginta uurijad (nt Ilmari Soisalon-Soininen) on toonud välja, et tõlkijad kasutasid sageli stereotüüpset tõlkimist: nad valisid heebrea sõnale alati ühe ja sama kreeka vaste, sõltumata kontekstist. See teeb Septuagintast kohati pigem heebrea teksti kreekakeelse "koodi" kui iseseisva kirjandusteose, olles abivahendiks neile, kes soovisid uurida püha teksti struktuuri. == Jumalanime tõlkimine == Üks olulisemaid teoloogilisi nihkeid, mis Septuagintaga kaasnes, oli Jumalanime ([[Tetragramm|tetragrammi]] '''[[YHWH]]''') asendamine. * '''Vanemad käsikirjad.''' Mõned vanimad säilinud Septuaginta fragmendid (nt Papüürus Fouad 266, 1. sajand eKr) näitavad, et varajastes koopiates kirjutati heebrea tetragramm kreekakeelse teksti sisse heebrea tähtedega, et rõhutada nime pühadust. * '''Kyrios (Issand).''' Kristliku ajastu alguseks ja enamikus säilinud käsikirjades asendati heebrea nimi kreekakeelse tiitliga '''''Kyrios''''' (Κύριος, 'Issand'). See praktika, mis tulenes juutide seas hiljem tavastunud praktikaga lugeda YHWH asemel ''[[Adonai]]'' ('Issand'), omas tohutut mõju varakristlikule teoloogiale. Kuna [[Uus Testament|Uue Testamendi]] autorid kasutasid Septuagintat, kandus [[Vana Testament|Vana Testamendi]] Jumala tiitel ''Kyrios'' üle [[Jeesus]]ele (nt "Jeesus on Issand"), võimaldades varakristlastel omistada Jeesusele Vana Testamendi Yahweh-le kuuluvad omadused ja kirjakohad. ==Sisu ja erinevused heebrea Piiblist== Septuaginta ei ole lihtsalt heebrea Piibli (tänapäeval tuntud kui [[Tanah]]) kreekakeelne vaste, vaid erineb sellest nii sisu, raamatute arvu kui ka järjekorra poolest. === Laiem kaanon === Lisaks kõigile heebrea kaanoni raamatutele sisaldab Septuaginta ka mitmeid teoseid, mida protestantlikus traditsioonis nimetatakse '''[[apokrüüf]]ideks''' ja roomakatoliku ning õigeusu traditsioonis '''deuterokanoonilisteks raamatuteks'''. Nende hulka kuuluvad näiteks: * [[Toobiti raamat]] * [[Juuditi raamat]] * Saalomoni Tarkuseraamat * [[Jeesus Siiraki tarkuseraamat]] * [[Baaruki raamat]] * [[Esimene Makkabeide raamat]] ja [[Teine Makkabeide raamat]] * Lisad [[Estri raamat]]ule ja [[Taanieli raamat]]ule. Nende raamatute lisamine võib osutada sellele, et kreekakeelsete juutide diasporaa arusaam pühakirjast oli laiem kui Juudamaal ning hiljem standardiseeritud [[Tanah|heebrea kaanonis]]. === Tekstilised erinevused === Septuaginta tõlkijate aluseks olnud heebrea käsikirjad olid vanemad kui hilisem standardne masoreetlik tekst. See tähendab, et Septuaginta peegeldab kohati varasemat tekstivormi. Kõige tuntumad näited on: * '''[[Jeremija raamat]]''' on Septuagintas umbes kaheksandiku võrra lühem ja selle peatükkide järjekord erineb masoreetlikust tekstist. [[Surnumere käsikirjad]]e leiud on kinnitanud, et selline lühem heebreakeelne versioon oli tõepoolest antiikajal olemas.<ref name="Tov2012" /> * '''[[Iiobi raamat]]''' on samuti Septuagintas oluliselt lühem. * '''[[Taanieli raamat]]''' on aga kõige äärmuslikum näide. Algne Septuaginta tõlge erines heebrea/aramea keelest nii drastiliselt – olles pigem vaba parafraas kui tõlge –, et varakristlik kirik hülgas selle juba 2. või 3. sajandil peaaegu täielikult. Selle asemel võeti kasutusele hilisem, 2. sajandil pKr loodud Theodotioni versioon, mis oli palju sõnasõnalisem ja vastas paremini heebrea tekstile. Kirikuisa [[Hieronymus]] kinnitab seda otsesõnu oma Taanieli raamatu kommentaari eessõnas, märkides, et "kirikud ei loe prohvet Taanieli Septuaginta versiooni järgi, vaid kasutavad Theodotioni oma". Seetõttu on tänapäeval enamikus trükitud Septuaginta väljaannetes ja tõlgetes Taanieli raamatu tekstina kasutusel Theodotioni versioon, mitte algne Septuaginta tõlge.<ref name="Collins2001" /> Need erinevused teevad Septuagintast hindamatu allika [[Piibel|Piibli]] tekstikriitika ja tekkeloo uurimisel. ==Tähtsus ja mõju== Septuaginta mõju Lääne kultuurile on raske üle hinnata, kuna see oli peamine sild heebrea mõttemaailma ja kreeka-rooma tsivilisatsiooni vahel. === Tähtsus hellenistlikus judaismis === Enne kristluse esilekerkimist oli Septuaginta kreekakeelse diasporaa-judaismi pühakiri. See tegi heebrea pühakirja ja monoteistliku mõtte kättesaadavaks laiale kreekakeelsele lugejaskonnale Rooma impeeriumis, võimaldades judaismil osaleda tolleaegses filosoofilises ja kultuurilises dialoogis. Aleksandria juudi filosoof [[Philon Aleksandriast|Philon]] (u 20 eKr – 50 pKr) rajas kogu oma filosoofilis-teoloogilise süsteemi just Septuaginta tekstile, tõlgendades seda kreeka filosoofia, eriti platonismi, valguses.<ref name="Hengel2004" /> === Tähtsus kristluses === ==== Uue Testamendi alustekst ==== Varakristlaste ja Uue Testamendi autorite jaoks oli Septuaginta nö esimene [[Tanah|Vana Testament]]. Enamik Vana Testamendi tsitaate Uues Testamendis pärineb just Septuagintast, mitte hilisemast heebrea masoreetlikust tekstist. See on oluline, kuna Septuaginta tõlkevalikud mõjutasid otseselt kristliku teoloogia kujunemist.<ref name="Jobes2015" /> Kaks kuulsat näidet on: * '''Jesaja 7:14:''' Kui heebrea tekstis seisab, et ''‘almāh'' ('noor naine') jääb lapseootele, siis Septuaginta tõlkis selle sõnaga ''parthenos'' ('neitsi'). Matteuse evangeeliumi autor tsiteerib just seda Septuaginta versiooni, et tõendada Jeesuse neitsistsündi (Mt 1:23).<ref name="Law2013" /> See ei tähenda, et LXX tõlge oleks automaatselt vale, kuivõrd antiikses Lähis-Ida kultuuriruumis  eeldatigi vaikimisi, et vallaline noor naine on "neitsi" ning sõna ''‘almāh'' ei kasutata kunagi abielunaise või mitte-neitsi kohta. Tuntud näide on Rebekast (1Ms24:16, 43), kus sama isiku kohta kasutatakse mõlemat terminit – ''‘almāh'' kirjeldamaks tema sotsiaalset staatust (noor neiu) ja ''bǝtûlāh'' tema füüsilist seisundit (neitsi), mõlemal juhul osutatakse tema seksuaalsele puutumatusele. Septuaginta tõlkijad, kandes teksti heebrea kultuurikontekstist üle kreekakeelsesse maailma, võisid valida sõna ''parthenos'', et teha see kultuuriline eeldus ja VT kasutus kreekakeelsele lugejale selgeks ja ühemõtteliseks. Seega tõenäoliselt tegid tõlgid selgitava, tõlgendusliku valiku.  * '''Psalm 40:6/7:''' Kui masoreetlik tekst ütleb sõnasõnalt: "kõrvad oled sa mulle kaevanud/uuristanud", siis Septuaginta tõlgib sama koha: "aga ihu oled sa mulle valmistanud". [[Kiri heebrealastele]] (Hb 10:5–7) tsiteerib just seda Septuaginta versiooni ja rakendab seda otse Kristuse lihakssaamisele, andes sellele sügava kristoloogilise tähenduse. Septuaginta tõlgid asendasid spetsiifilise heebrea metafoori (kuulekad kõrvad) üldisema ja universaalsema kontseptsiooniga (teenimiseks valmis ihu), mis kandis edasi sama teoloogilist põhiideed: täielik allumine Jumala tahtele. ==== Varakristliku kiriku pühakiri ==== Septuaginta oli varakristlike autorite ja kirikuisade (nt Justinus Märter, Irenaeus, Tertullianus) peamine autoriteet. Selle staatust kinnitab ka [[Origenes|Origenese]] monumentaalne teos '''"Hexapla"''' (3. saj), kus ta reastas kuude veergu kõrvuti heebrea teksti ja mitu kreekakeelset tõlget (sh Septuaginta), et uurida nende erinevusi. Hiljem, 4. sajandil, tekkis kuulus vaidlus [[Hieronymus|Hieronymuse]] ja [[Augustinus|Augustinuse]] vahel. Kui Hieronymus soovis luua uue ladinakeelse tõlke ([[Vulgata]]) otse heebrea keelest (''Hebraica veritas''), siis Augustinus kaitses Septuaginta traditsioonilist autoriteeti, kartes, et uus tõlge tekitab kirikus segadust. Hieronymus oli ladinakeelses kirikus ainus uurija ''par excellence'', kes valdas heebrea keelt, kuid sellegipoolest leidus Augustinuse juhtimisel mitmeid, kes seisid algkeeltest tehtava tõlke vastu. <ref name="Rajak2009" /> Hieronymuse lähenemine võib tunduda tänapäevasele lugejale elementaarne, kuid tuleb mõista, et juutide ja kristlaste vahel eksisteerinud umbusalduse ja vaenu tõttu paistis tema seisukoht (lähtuda algkeeltest) kriitikutele lausa ohtlikutena. Varasem ja tänapäevane piibliteadus ja tekstikriitika on valdavalt kinnitanud Hieronymuse seisukohta algkeeltest tõlkimise vajalikkuse osas, kuigi Septuagintat peetakse endiselt asendamatuks allikaks tekstiajaloo uurimisel. === Mõju hilisemale judaismile === Pärast seda, kui kristlased võtsid Septuaginta omaks ja hakkasid seda kasutama oma teoloogia (eriti Jeesust puudutavate prohvetikuulutuste) tõestamiseks, hakkasid juudi kogukonnad sellest distantseeruma. Tekkis vajadus uute, heebrea tekstile ustavamate ja sõnasõnalisemate kreekakeelsete tõlgete järele. Tuntumad neist olid Aquila, Symmachuse ja Theodotioni tõlked, mis loodi 2. sajandil pKr ja mis püüdsid vältida Septuaginta tõlgenduslikke vabadusi.<ref name="Dines2004" /> ==Tekstiajalugu ja käsikirjad== === "Vana-Kreeka" tekst ja hilisemad revisjonid === Teadlased rõhutavad, et "Septuaginta" ei ole üksainus, monoliitne tekst, vaid pigem kogum tõlkeid, mille tekst arenes ja muutus sajandite jooksul. Algset tõlget, mis tehti igast raamatust, nimetatakse '''Vana-Kreeka tekstiks''' (''Old Greek'', OG). Aja jooksul hakati seda teksti aga parandama ja revideerima, enamasti selleks, et viia see paremasse vastavusse tolleaegse heebrea tekstiga.<ref name="McLay2003" /> Peamised revisjonid ja retsensioonid olid: * Kaige retsensioon: See on tuntuim juudi revisjon, mis tehti tõenäoliselt 1. sajandil eKr või pKr. See oli väga süstemaatiline ja sõnasõnaline parandus, mille eesmärk oli viia Vana-Kreeka tekst vastavusse proto-masoreetliku heebrea tekstiga. Sellegipoolest suhtusid varakristlased juutide parandatud tõlgetesse väga kriitiliselt ega pidanud uusi tõlkeid usaldusväärseteks.   * [[Origenes|Origenese]] "Hexapla": 3. sajandil lõi Origenes oma monumentaalse teose viienda veeru, kus ta revideeris tolleaegset Septuaginta teksti, et see vastaks tema kasutuses olnud heebrea tekstile. Ta kasutas selleks spetsiaalseid tekstikriitilisi märke (nt asteriskid ja obelused), et näidata, mida ta oli lisanud või eemaldanud. Kuigi "Hexapla" ise on säilinud vaid fragmentidena, kopeeriti selle viiendat veergu laialdaselt (sageli ilma märgistuseta) ja see sai väga mõjukaks tekstivormiks.<ref name="Jobes2015" /> * Lukianose ja Hesychiose retsensioonid: 4. sajandi alguses koostasid veel kaks kristlikku õpetlast, Lukianos Antiookiast ja Hesychios, oma versioonid Septuagintast. Lukianose retsensioon sai domineerivaks Antiookia ja Konstantinoopoli piirkonnas, Hesychiose oma aga Egiptuses. Selle tulemusena eksisteeris varakeskajal mitu erinevat Septuaginta versiooni kõrvuti. Ka meie olulisimad tunnistajad – Codex Vaticanus, Sinaiticus ja Alexandrinus – esindavad erinevaid tekstivorme ja retsensioone, mis teeb algupärase Vana-Kreeka teksti rekonstrueerimise keeruliseks teaduslikuks ülesandeks.<ref name="Tov2012" /> === Olulisemad käsikirjad === Septuaginta teksti on meieni pärandanud suur hulk käsikirju. Vanimad neist on papüürusfragmendid Egiptusest, mis pärinevad ajast enne Kristust (nt Papüürus Rylands 458). Kõige olulisemad ja täielikumad käsikirjad on suured 4. ja 5. sajandist pärinevad pärgamentkoodeksid: * '''[[Codex Vaticanus]]''' (4. saj) * '''[[Codex Sinaiticus]]''' (4. saj) * '''[[Codex Alexandrinus]]''' (5. saj) Need kolm käsikirja on peamised allikad, mida kasutatakse tänapäevaste kriitiliste Septuaginta väljaannete (nt Alfred Rahlfsi või Göttingeni Septuaginta) koostamisel. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Jobes2015">{{raamatuviide | autorid = Jobes, Karen H., & Silva, Moisés | pealkiri = Invitation to the Septuagint | väljaandja = Baker Academic | koht = Grand Rapids | aasta = 2015 | keel = en}}</ref> <ref name="Law2013">{{raamatuviide | autorid = Law, Timothy Michael | pealkiri = When God Spoke Greek: The Septuagint and the Making of the Christian Bible | väljaandja = Oxford University Press | koht = Oxford | aasta = 2013 | keel = en}}</ref> <ref name="Dines2004">{{raamatuviide | autorid = Dines, Jennifer M. | pealkiri = The Septuagint | väljaandja = T&T Clark | koht = London | aasta = 2004 | keel = en}}</ref> <ref name="Tov2012">{{raamatuviide | autorid = Tov, Emanuel | pealkiri = Textual Criticism of the Hebrew Bible | trükk = 3. | väljaandja = Fortress Press | koht = Minneapolis | aasta = 2012 | keel = en}}</ref> <ref name="Hengel2004">{{raamatuviide | autorid = Hengel, Martin | pealkiri = The Septuagint as Christian Scripture: Its Prehistory and the Problem of Its Canon | väljaandja = T&T Clark | koht = Edinburgh | aasta = 2004 | keel = en}}</ref> <ref name="Rajak2009">{{raamatuviide | autorid = Rajak, Tessa | pealkiri = Translation and Survival: The Greek Bible of the Ancient Jewish Diaspora | väljaandja = Oxford University Press | koht = Oxford | aasta = 2009 | keel = en}}</ref> <ref name="McLay2003">{{raamatuviide | autorid = McLay, R. Timothy | pealkiri = The Use of the Septuagint in New Testament Research | väljaandja = Eerdmans | koht = Grand Rapids | aasta = 2003 | keel = en}}</ref> <ref name="Collins2001">{{raamatuviide | autorid = Collins, John J. | pealkiri = Daniel: A Commentary on the Book of Daniel | sari = Hermeneia | väljaandja = Fortress Press | koht = Minneapolis | aasta = 1993 | isbn = 978-0800660406 | keel = en | leheküljed = 2-4}}</ref> }} == Kirjandus == * Lanier, G. R., & Ross, W. A. (toim.). ''The Septuagint: What It Is and Why It Matters''. Wheaton: Crossway, 2021. [[Kategooria:Piibel]] [[Kategooria:Kreeka kirjandus]] [[Kategooria:Judaism]] ht8x57qcs50z0vj6o2l1jz0fglwbyi3 0 20204 7161289 7008951 2026-05-26T09:46:31Z Neptuunium 58653 7161289 wikitext text/x-wiki {{suunamine|ERM}} {{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}} [[Pilt:Eesti Rahva Muuseumi peahoone 16.jpg|pisi|2016. aastal avatud [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] aadressil [[Muuseumi tee]] 2]] '''Eesti Rahva Muuseum''' ('''ERM''') on 1909. aastal asutatud [[Eesti kultuur]]i ja [[Eesti ajalugu|ajalugu]] ning [[soomeugrilased|soome-ugri kultuuride]] avalik-õiguslik [[muuseum]] [[Tartu]]s. ERM-is on kaks [[püsinäitus]]t ("[[Kohtumised]]" ja "[[Uurali kaja]]") ja vahetatavad näitused. Lisaks näitustele toimub muuseumis aastas üle 600 ürituse, sh konverentsid, hübriidkonverentsid, teatrietendused, kontserdid; regulaarselt koguneb ERM-i hõimuklubi ja toimuvad sarja "Maailm ja rahvad" ettekandeõhtud. Külalised saavad muuseumiga tutvuda nii omal käel kui ka giidiekskursioonide käigus, saab osaleda muuseumitundides ja õpitubades. ERM-i kirjastamisel antakse välja raamatuid. Kogude täiendamisele<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.erm.ee/et/osale|pealkiri=Osale ERMi kogude täiendamisel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> saavad kaasa aidata kõik soovijad. Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu [[eesti rahvarõivad|eesti rahvarõivaid]]. == Ajalugu == [[Pilt:Värviline litograafia "Jamma, K1224.jpg|pisi|Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] ja [[Eesti kultuur|kultuuri]] kohta. <small>[[Friedrich Siegmund Stern]]i etnograafiline [[litograafia]] 19. sajandist</small>]] Muuseum loodi 14. aprillil 1909<ref>[https://www.erm.ee/et/news/erm-t%C3%A4histab-t%C3%A4navu-110-s%C3%BCnnip%C3%A4eva ERM tähistab tänavu 110. sünnipäeva] – Eesti Rahva Muuseum</ref> [[Tartu]]s eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks ning pühendati Eesti suurima vanavarakoguja [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] mälestusele, et säilitada tema pärand. Üks muuseumi rajajaid oli [[Oskar Kallas]]. Sel ajal kehtinud [[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi peeti Eesti Rahva Muuseumi tegevliikmete kogu esimesed koosolekud 1. ja 2. aprillil.<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104144/162341/page/10 Eesti Rahva Muuseumi asutamisprotokollid] Akadeemia, 2009. Lk 658 ja 661</ref> Pärast asutamist ajutiselt [[Gildi tänav]]al asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal [[Raadi (Tartu)|Raadile]], varem [[Liphart]]itele kuulunud [[Raadi mõis]]a peahoonesse. 1923. aastal avati seal esimene näitus, esimene püsinäitus avati 1927. aastal. Ekspositsiooni naelaks oli 60 klaaskappidesse paigutatud eesti rahvarõivastes mannekeeni, kuid populaarseks kujunes ka setu suitsutare koos sisustusega. Väga õnnestunud oli esimene suurem arheoloogiliste kogude esitlemine laiemale publikule. 1940. aasta novembris riigistati Eesti Rahva Muuseum ning jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiliseks Muuseumiks asukohaga Raadil ja [[Eesti Kirjandusmuuseum|Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks]] asukohaga [[Vanemuise tänav|Vanemuise]] 42. 1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] lõpuni [[Nõukogude armee]] käsutusse. [[Pilt:ERM-hoone-2012 7282.JPG|pisi|left|Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja, [[Tartu]]s aadressil [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]] 32]] Muuseum kolis endisse kohtumajja (vt [[Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja]]) [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänaval]]. Muuseumi juurde loodi ka [[Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu|arhiivraamatukogu]], mis 1940. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu [[Eesti Kirjandusmuuseum]]) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks, aastatel 1952–1963 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Etnograafia Muuseum, 1963–1988 Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. 1957. aastal asutati Tallinnas [[Eesti Vabaõhumuuseum|Eesti NSV Riiklik Vabaõhumuuseum]]. 17. aprillil 1988 toimus Raadil [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]e raames Raadi vabastamist ja Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadi mõisas nõudva rahva [[ekskursioon]], mis muutus hiljem [[meeleavaldus]]eks. Kuna [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuvälja]] ala kuulus Nõukogude Liidu sõjaväele, siis jälgisid muinsuskaitsjate tegevust relvastatud sõjaväelased. [[326. Kutuzovi ordeniga Tarnopoli raskepommituslennuväe diviis|326. raskepommituslennuväe diviis]]i ülem [[Džohhar Dudajev]] keelas rahvast tulistada.<ref name=":0">[http://ekspress.delfi.ee/persoon/maailma-moodsaima-muuseumi-isa?id=75732487 Maailma moodsaima muuseumi isa]</ref> Muuseumi kogud asusid eri hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]] [[Riia tänav]]al ja [[Tartu Püha Aleksandri kirik|Püha Aleksandri kirik]] [[Sõbra tänav]]al. Aastal 2000 hakati Raadile ehitama hoidlakomplekse, mis valmisid 2004. aastal. Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati 1988. aastal. 1993. aastal toimus esimene konkurss Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti saamiseks, asukohaga [[Toomemägi|Toomemäel]], [[Uus Anatoomikum|Uue Anatoomikumi]] naabruses Tartu kesklinnas, võidutööks valiti [[Ra Luhse]] ja [[Tanel Tuhal]]i ideekavand "Põhja Konn". Projekt ei teostunud. [[Fail:Eesti rahva muuseum DSC05203.jpg|pisi]] [[Fail:Eesti rahva muuseum DSC05208.jpg|pisi]] [[Fail:Wystawa stała w Estońskim Muzeum Narodowym.jpg|pisi]] 1994. aastal avati endises [[Tartu raudteelaste klubi]] majas<ref name=":0" />, [[Julius Kuperjanovi tänav|J. Kuperjanovi]] 9 [[Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja]] ja teine püsiekspositsioon "Eesti. Maa, rahvas, kultuur". Asutati ka [[Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts]], kus on 2020. aastatel üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt. 2003. aastal otsustati rajada Raadile ERM-i uus peahoone. 2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ERM-i uue peahoone ehitamiseks, sinna esitati 108 võistlustööd. 2006. aasta jaanuaris valiti konkursi võitjaks töö märgusõnaga "Memory Field" arhitektuuribüroolt SARL d' Architecture Dorell Ghotmeh Tane. Töö arhitektideks olid [[Lina Ghotmeh]] [[Liibanon]]ist, [[Itaalia]] päritolu [[Dan Dorell]] ja [[Jaapanlased|jaapanlane]] [[Tsuyoshi Tane]].<ref name=":0" /> Uue hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust [[Euroopa Komisjon]]ilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust.<ref name="P2012">Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/737446/erm-jaab-euroopa-rahata/ ERM jääb Euroopa rahata] Postimees, 13. veebruar 2012</ref> Peaminister [[Andrus Ansip]] kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda [[kultuurkapital]]i kaudu.<ref name="P2012" /> 2009. aastal ühendati ERM-iga [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|Eesti Postimuuseum]] ja 2010. aastal [[Heimtali koduloomuuseum]] Viljandimaal. 30. aprillil 2013 pani Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi uus hoone|Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele]] nurgakivi. Sellele järgnes rongkäik ja rokk-kontsert. Hoone ametlik avamine oli 29. septembril 2016; kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016. [[Fail:Digital humanities - conference in Tartu 2017 - Museum tour on the 1st Day.jpg|pisi]] Muuseumis töötab üle 50 koolitatud [[giid]]i. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas [[disainiagentuur]]i [[Velvet]] [[loovjuht]] [[Kristian Kirsfeldt]].<ref name="QBSWz">[http://epl.delfi.ee/news/lp/erm-i-soome-ugri-pusinaitust-hoiavad-koos-emandad-ja-isandad?id=75771087 ERM-i soome-ugri püsinäitust hoiavad koos emandad ja isandad.]</ref> == Juhtimine == 1922. aastal loodi muuseumi direktori ametikoht ning ametisse nimetati esimene palgaline direktor, [[Soome]]st kutsutud [[Ilmari Manninen]]. * [[Ilmari Manninen]] (1922–1928) * [[Ferdinand Linnus]] (1929–1941) * [[Eerik Laid]] (1941–1943, direktori kohusetäitja) * [[Gustav Ränk]] (1943–1944) * [[Aleksei Peterson]] (1958–1992) * [[Tõnis Lukas]] (1992–1995) * [[Jaanus Plaat]] (1995–2005) * [[Krista Aru]] (2006–2012) * [[Rein Kinkar]] (2012–2013, direktori kohusetäitja) * [[Tõnis Lukas]] (2013–2018) * [[Alar Karis]] (2018–2021) * [[Rein Kinkar]] (alates 7. septembrist 2021, direktori kohusetäitja) * [[Kertu Saks]] (13. detsember 2021 – 7. märts 2025)<ref>[https://www.err.ee/1609600856/kertu-saks-lahkub-erm-i-direktori-ametist "Kertu Saks lahkub ERM-i direktori ametist"] ERR, 10. veebruar 2025</ref> * [[Laura Kipper]] (alates 7. märtsist 2025 direktori kohusetäitja; alates maist direktor)<ref>[https://kultuur.err.ee/1609672442/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-valiti-laura-kipper "Eesti Rahva Muuseumi direktoriks valiti Laura Kipper"] ERR, 23. aprill 2025</ref> == ERM-is toimunut == * 2004 – toimus esimene antropoloogia- ja dokumentaalfilmidele keskendatud Tartu visuaalse kultuuri festival "Maailmafilm". * 2009 – tähistas Eesti Rahva Muuseum juubelit – 100. aastapäeva. Selle raames andis [[Eesti Pank]] välja kodarraha ja [[Eesti Post]] juubelimargi. Avati juubelinäitus "Rahva muuseum. ERM 100", toimus rahvusvaheline aastakonverents. * 14. aprillil 2009 tähistati esimene kihelkonnapiir Tartu-Maarja ja Võnnu vahel. Toimus suuraktsioon "Kingi muuseumile päev oma elust!". * 2009 – liideti ERM-iga [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|Eesti Postimuuseum]]. * 2010 – liideti ERM-iga [[Heimtali muuseum]]. * 2014 – ERM-i külastasid Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel ning andsid üle Nordiska Museeti Eesti etnograafiliste esemete kogu. * 2014 – jõudis ERM-i [[Endel Tulving]]u arhiiv. * 2016 – avati ERM-i uus maja koos uute püsinäitustega "[[Kohtumised]]" ja "[[Uurali kaja]]" * 2017 – avati ERM-is läbi aegade suurim rahvarõivanäitus "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal"<ref>[https://www.erm.ee/et/content/rahvar%C3%B5ivas-norm-igal-aastaajal Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal]</ref> * 2018 – tegutsema hakkas ERM Teater, mille esiklavastuseks sai soome-ugri näituselal mängitud "Seitse Venda ehk Uurali Kajakas". * 2018. aasta 24. novembril tunnustati Jakob Hurda saalis aasta parimaid [[Hiis|hiiesõbralikke]] tegusid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-31-10-2018/|pealkiri=Uudistaja 7.11.2018|väljaanne=[[Uudistaja]]|väljaandja=Loodusajakiri|aeg=7. november 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181221182737/https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-31-10-2018/|arhiivimisaeg=2018-12-21}}</ref> * 2019. aasta 7.–9. novembril toimus ERM-is Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustiku (NEMO, The Network of European Museum Organisations) aastakonverents. == Muuseumi kogud == ERM-i kogud arvudes 2020. aasta seisuga: {| class="wikitable" ! colspan="2" | ERM-i kogud |- |Eesti ja eestlaste esemekogud (A) |105 818 |- |Soome-ugri rahvaste esemekogud (B) |9960 |- |Muude rahvaste esemekogud (C) |3058 |- |[[Eesti Rahva Muuseumi kultuurilooline esemekogu|Kultuurilooline esemekogu]] (D) |21 174 |- |[[Eesti Rahva Muuseumi kunstikogu|Kunstikogu]] (K) |1606 |- |[[Eesti Rahva Muuseumi etnograafiline arhiiv|Etnograafiline arhiiv]] (EA) |918 kaastööd |- |[[Eesti Rahva Muuseumi topograafiline arhiiv|Topograafiline arhiiv]] (TA) |1073 päevikut |- |[[Eesti Rahva Muuseumi sanitaar-topograafiline arhiiv|Sanitaar-topograafiline arhiiv]] (STA) |370 üksust |- |Korrespondentide vastuste arhiiv (KV) |55 557 kaastööd |- |[[Eesti Rahva Muuseumi arhiiv|Arhiivkogu]] (Ak) |29 fondi (6557 säilikut) |- |Postkaardikogu (Pk) |8 fondi (1908 säilikut) |- |[[Eesti Rahva Muuseumi fotokogu|Fotokogu]] (Fk) |336 074 |- |Filmiarhiiv (F) |323 |- |Videoarhiiv (V) |1470 filmi |- |Fonoteek (Fn) |626 |- |Etnograafiliste jooniste kogu (EJ) |23 167 |- |[[Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu|Raamatukogu]] |43 862 |- ! colspan="2" | [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|ERM-i Postimuuseum]] |- |Postiajaloo kogu |52 558 |- |Ümbrikute kogu |13 fondi (8979 säilikut) |- |Markide kogu |14 462 |- |Esemekogu |1624 |- |Templikogu |11 835 |- |Arhiivkogu |12 fondi (3 154 säilikut) |- |Fotokogu |29 673 |- |Raamatukogu |4718 |- ! colspan="2" | [[Heimtali muuseum]] |- |Esemekogu |1639 |- |Fotokogu |676 |- |Arhiivkogu |1468 |- ! colspan="2" | [[Tartumaa Muuseum]]i kogud |- |Fotokogu |24 247 |- |Zooloogiline kogu |245 |- |Geoloogiline kogu |554 |- |Arheoloogia kogu |2790 |} == Eesti Rahva Muuseumi väljaanded == * [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] (1925–39 ja alates 1990) * [[Eesti NSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi aastaraamat]] (1959–89) * Eesti Rahva Muuseumi sari (aastast 1998) * [[Pro Ethnologia]] (1993–2005) * [[Journal of Ethnology and Folkloristics]] (alates 2007) == Tunnustus == * 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia]] (muuseumi kollektiivile "meie pärandvarale uue hingamise andmise eest") * 2016 – Eesti muuseumiauhind – Eesti parim näitus – ERM-i püsinäituse "Uurali kaja" eest * 2017 – [[Euroopa disainiauhind]] – peaauhind keskkonnadisaini kategoorias – Eesti parima püsinäituse "Uurali kaja" kontseptsiooni eest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Echo of the Urals - Estonian National Museum’s permanent Finno-Ugric exhibition |url=https://europeandesign.org/submissions/echo-of-the-urals-estonian-national-museums-permanent-finno-ugric-exhibition/ |vaadatud=2021-02-26 |arhiivimisaeg=2021-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210226190910/https://europeandesign.org/submissions/echo-of-the-urals-estonian-national-museums-permanent-finno-ugric-exhibition/ |url-olek=töötab }}</ref> * 2017 – Soome Reisiajakirjanike Gild valis Eesti Rahva Muuseumi aasta parimaks välisriigi turismiatraktsiooniks * 2017 – Eesti muuseumiauhind parima ajutise näituse kategoorias – Eesti Rahva Muuseumi näitus "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal" koos haakuva näitusega "Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi" * 2018 – EMYA konkursi eripreemia – Kenneth Hudsoni auhind<ref>[https://www.erm.ee/et/news/kenneth-hudsoni-auhind ERM pälvis muuseumivaldkonna ühe hinnatuima auhinna]</ref> * 2020 – Tartumaa Aasta Õpitegu 2020 – auhind ERM-i hariduskeskuse kultuurikursuse "Ela eestlaste elusid" eest<ref>[[https://www.erm.ee/et/news/tartumaa-aasta-%C3%B5piteoks-valiti-ermi-hariduskeskuse-kultuurikursus Tartumaa aasta õpiteoks valiti ERMi hariduskeskuse kultuurikursus]</ref> ===Auhinnanominatsioonid=== * 2018 – [[Euroopa aasta muuseum]]i auhinna (EMYA) nominent * 2018 – ERM oli valitud Euroopa Muuseumiakadeemia ja Luigi Micheletti Fondi antava [[Luigi Micheletti auhind|Micheletti auhinna]] viie finalisti hulka * 2020 – Tartu Aasta Tegu – auhinna nominent – ERM-i loodud muinasjutunäituse "Elas kord..." eest == Vaata ka == * [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] * [[Kohtumised]] * [[Uurali kaja]] == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat|Estonian National Museum}} {{Vikitsitaadid}} * [https://www.erm.ee/ Eesti Rahva Muuseumi koduleht] * [https://rahvalood.ee/ Rahvalood] – Eesti muuseumid koguvad lugusid * [https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/08/Anu-Raua-keskus.pdf "Erm esitas ettepaneku Anu Raua keskuse rajamiseks"] september 2020 * Madis Hindre [https://kultuur.err.ee/1024256/alar-karis-kaotaks-tasu-erm-i-pusinaituse-kulastamiselt Alar Karis kaotaks tasu ERM-i püsinäituse külastamiselt] err.ee, 15. jaanuar 2020 * [https://tv.postimees.ee/6786990/reporter-eesti-rahva-muuseumi-kogudest-leiab-nii-iidseid-hugieenisidemeid-kui-ka-edgar-savisaare-hommikumantli Eesti rahva muuseumi kogudest leiab nii iidseid hügieenisidemeid kui ka Edgar Savisaare hommikumantli] Kanal 2, "Reporter", 25. september 2019 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/peapiiskop-viilma-erm-is-neitsi-maarja-kujutise-jalaga-loomine-solvab-usklikke-ja-jatab-ajalooliselt-vale-mulje?id=75777615 Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje] 30. september 2016 * [[Krista Aru]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/eesti-rahva-muuseumi-ehituslugu-uele-saja-aasta-kestnud-teekond-ja-viies-ueritus/ "Eesti Rahva Muuseumi ehituslugu: üle saja aasta kestnud teekond ja viies üritus"] Sirp, 28. jaanuar 2011 * [http://www.postimees.ee./index.php?id=322096&print=1 ERMi ehituse osas valitseb senini teadmatus] Postimees, 4. oktoober 2010 * [[Maarja Aeltermann]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06152070 "Eesti Rahva Muuseum tähistab tänavu sajandat sünnipäeva"] ERR, 22. jaanuar 2009 * [http://www.tartupostimees.ee/?id=98257 "Tänavu ERMi uue maja ehitamist ei alustata"] Tartu Postimees, 24. märts 2009 * [https://www.ohtuleht.ee/323181/ermis-on-mitu-kirstutait-ehteid "ERMis on mitu kirstutäit ehteid"] Õhtuleht, 4. aprill 2009 * [[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=105918 Sajas aastas leidub head ja halba] Tartu Postimees, 13. aprill 2009 {{koord|NS=58.395468|EW=26.745139|piirkond=EE-79}} [[Kategooria:Tartu muuseumid]] [[Kategooria:Etnograafiamuuseumid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseum| ]] 1f8cazvzz46f0e8bs9gqv3jv1c4ldyn 0 21096 7161100 7158477 2026-05-26T01:13:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 5 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161100 wikitext text/x-wiki '''Stalinism''' on [[Jossif Stalin]]i juhtimisel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] aastatel [[Nõukogude Liidu ajalugu (1927–1953)|1927–1953]] rakendatud valitsemisviis ja [[marksism-leninism|marksistlik-leninlik]] poliitika. See hõlmas [[Üheparteiline riik|üheparteilise]] [[Totalitarism|totalitaarse]] [[politseiriik|politseiriigi]] loomist, kiiret [[industrialiseerimine Nõukogude Liidus|industrialiseerimist]], [[sotsialism ühel maal|sotsialismi ühel maal]] teooriat, sunniviisilist [[kollektiviseerimine|põllumajanduse kollektiviseerimist]], [[klassivõitlus]]e teravdamist, [[Jossif Stalini isikukultus|isikukultust]]<ref>{{cite book|author-last=Deutscher |author-first=Isaac |author-link=Isaac Deutscher |date=1961 |url=https://archive.org/details/stalinpoliticalb00deut/page/n7 |pages=7–9 |title=Stalin: A Political Biography |edition=2nd |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0195002737}}</ref><ref>{{cite book|author-last=Plamper |author-first=Jan |author-link=Jan Plamper |year=2012 |title=The Stalin Cult: A Study in the Alchemy of Power |publisher=Yale University Press |isbn=9780300169522}}</ref> ning välismaiste [[kommunistlik partei|kommunistlike parteide]] huvide allutamist [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] huvidele, mida stalinism käsitles tollase [[kommunistlik revolutsioon|kommunistliku revolutsiooni]] juhtiva [[avangardpartei]]na.<ref>{{cite book|author-last=Bottomore |author-first=Thomas |author-link=Thomas Bottomore |date=1991 |title=A Dictionary of Marxist Thought |publisher=Wiley-Blackwell |page=54 |isbn=978-0631180821}}</ref> Pärast Stalini surma ja [[Hruštšovi sula]] algust algas 1950. ja 1960. aastatel [[destaliniseerimine]], mille tulemusel hakkas Stalini ideoloogia mõju Nõukogude Liidus vähenema. Stalini režiim puhastas ühiskonda jõuga inimestest ja rühmadest, keda ta pidas ohuks iseendale ja oma kommunismikäsitlusele. Neid nimetati „[[rahvavaenlane|rahvavaenlasteks]]” ning nende hulka arvati [[dissidentlus Nõukogude Liidus|poliitilised dissidendid]], mittevene rahvuslased, [[kodanlus]], jõukamad talupojad ehk [[kulak]]ud,{{sfn|Kotkin|1997|pp=71, 81, 307}} samuti töölisklassi liikmed, keda süüdistati [[kontrrevolutsioon]]ilistes sümpaatiates.<ref>{{cite book|author-last=Rossman |author-first=Jeffrey |date=2005 |title=Worker Resistance Under Stalin: Class and Revolution on the Shop Floor |publisher=Harvard University Press |isbn=0674019261}}</ref> Selle tagajärjeks oli nende inimeste ja nende perekonnaliikmete massiline [[poliitilised repressioonid|represseerimine]], sealhulgas massilised vahistamised, [[näidisprotsess]]id, hukkamised ning vangistamine [[sunnitöö Nõukogude Liidus|sunnitöölaagrites]], mida tunti [[GULAG]]i nime all.<ref>{{cite book|editor-last1=Pons |editor-first1=Silvo |editor-last2=Service |editor-first2=Robert |editor-link2=Robert Service (historian) |date=2012 |title=A Dictionary of 20th Century Communism |publisher=Princeton University Press |page=307 |isbn=9780691154299}}</ref> Tuntuimateks näideteks olid [[Suur terror]] ja [[kulakute likvideerimine klassina|dekulakiseerimine]]. Stalinismi iseloomustasid ka sõjakas ateism, ulatuslik [[usuvastane tagakiusamine Nõukogude Liidus|usuvastane tagakiusamine]]<ref name="service">{{cite book|author-last1=Service |author-first1=Robert |author-link1=Robert Service (historian) |date=2007 |title=Comrades!: A History of World Communism |publisher=Harvard University Press |pages=3–6 |isbn=9780674046993}}</ref><ref>{{cite book|editor-last1=Greeley |editor-first1=Andrew |editor-link1=Andrew Greeley |title=Religion in Europe at the End of the Second Millennium: A Sociological Profile |publisher=Routledge|date=2009 |page=89 |isbn=9780765808219}}</ref> ja [[etniline puhastus]] [[rahvaste küüditamine Nõukogude Liidus|sunniviisiliste ümberasustamiste]] kaudu.<ref>{{cite book|editor-last1=Pons |editor-first1=Silvo |editor-last2=Service |editor-first2=Robert |editor-link2=Robert Service (historian) |date=2012 |title=A Dictionary of 20th Century Communism |publisher=Princeton University Press |pages=308–310 |isbn=9780691154299}}</ref> Teise maailmasõja ajal toimus siiski lühiajaline leppimine [[Vene Õigeusu Kirik]]u ja riigivõimu vahel.<ref>{{cite web | url=https://www.rbth.com/history/333593-how-russian-orthodox-church-helped/amp | title=How the Russian Orthodox Church helped the Red Army defeat the Nazis }}</ref> Mõned ajaloolased, sealhulgas [[Robert Service (ajaloolane)|Robert Service]], on pidanud stalinistlikku poliitikat, eriti kollektiviseerimist, vastutavaks näljahädade, näiteks [[holodomor]]i põhjustamise eest.<ref name="service"/> Teised ajaloolased ja uurijad ei ole Stalini ja stalinismi rolli osas üksmeelel. Ametlikult oli stalinismi eesmärk kiirendada arengut [[kommunism]]i suunas. [[Industrialiseerimine Nõukogude Liidus|Industrialiseerimise]] vajadust rõhutati, sest Nõukogude Liit oli majanduslikult lääneriikidest maha jäänud ning sotsialistlik ühiskond vajas tööstust, et tulla toime kommunismi sise- ja välisvaenlastega.{{sfn|Kotkin|1997|pp=70–71}} Kiire industrialiseerimisega kaasnes põllumajanduse massiline kollektiviseerimine ja kiire [[linnastumine]], mille käigus muudeti paljud väikesed külad [[tööstuslinn]]adeks.{{sfn|Kotkin|1997|p=70-79}} Industrialiseerimise kiirendamiseks importis Stalin Lääne-Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest materjale, ideid, oskusteavet ja tööjõudu.<ref>{{cite book|author-last1=De Basily |author-first1=N. |url=https://books.google.com/books?id=WkcrDwAAQBAJ |title=Russia Under Soviet Rule: Twenty Years of Bolshevik Experiment |year=2017 |publisher=Routledge |isbn=9781351617178 |series=Routledge Library Editions: Early Western Responses to Soviet Russia |location=Abingdon, Oxon |access-date=3 November 2017 |orig-year=1938}}</ref> Pragmaatiliselt sõlmiti ühisettevõtete lepinguid suurte Ameerika eraettevõtetega, näiteks [[Ford Motor Company]]ga, mis aitasid riikliku järelevalve all 1920. aastate lõpus ja 1930. aastatel rajada [[Nõukogude Liidu majandus]]e tööstuslikku baasi. Pärast seda, kui Ameerika eraettevõtted olid oma ülesanded täitnud, võtsid töö üle Nõukogude [[riigiettevõte|riigiettevõtted]]. ==Ajalugu== Stalinismi mõistet kasutatakse perioodi kohta, mil [[Jossif Stalin]] oli [[Nõukogude Liidu juhid|Nõukogude Liidu juht]], täites [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee]] [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär|peasekretäri]] ametikohta 3. aprillist 1922 kuni oma surmani 5. märtsil 1953.<ref>[https://www.britannica.com/topic/communism "Communism"]. ''[[Encyclopædia Britannica]] Online''. Retrieved 4 February 2020.</ref> Stalinism kujunes välja [[leninism]]ist,{{Sfn|Montefiore|2007|p=352}} ning kuigi Stalin vältis mõiste „marksism-leninism-stalinism” kasutamist, lubas ta teistel seda teha.{{Sfn|Service|2004|p=357}} Pärast Lenini surma osales Stalin Kommunistliku Partei teoreetilistes vaidlustes, arendades eelkõige välja idee [[sotsialism ühel maal|sotsialismist ühel maal]]. See kontseptsioon oli tihedalt seotud parteisiseste võitlustega, eriti vastasseisuga Trotskiga.{{Sfn|Sandle|1999|pp=208–209}} Stalin esitas selle idee esimest korda 1924. aasta detsembris ning arendas seda edasi oma 1925.–1926. aasta kirjutistes.{{Sfn|Sandle|1999|p=209}} Stalini doktriini järgi oli võimalik sotsialism Venemaal üles ehitada, kuid selle lõplik võit ei olnud kindel kapitalistliku sekkumise ohu tõttu. Seetõttu säilitas ta leninliku seisukoha, et maailmarevolutsioon on sotsialismi lõpliku võidu tagamiseks endiselt vajalik.{{Sfn|Sandle|1999|p=209}} Kuigi Stalin säilitas marksistliku arusaama, et riik peaks sotsialismi arenemisel kommunismiks hääbuma, leidis ta, et Nõukogude riik peab püsima kuni rahvusvahelise kapitalismi lõpliku lüüasaamiseni.{{Sfn|Sandle|1999|p=261}} See kontseptsioon ühendas marksistlikud ja leninlikud ideed rahvuslike ideaalidega{{Sfn|Sandle|1999|p=211}} ning seda kasutati [[Lev Trotski]] ja tema [[permanentne revolutsioon|permanentse revolutsiooni]] idee diskrediteerimiseks.{{Sfn|Sandle|1999|p=210}} ===Etümoloogia=== Mõiste ''stalinism'' muutus tuntuks 1930. aastate keskpaigas, kui Stalini liitlane [[Lazar Kaganovitš]] olevat öelnud: „Asendame hüüdlause „Elagu leninism!” hüüdlausega „Elagu stalinism!””{{sfn|Montefiore|2004|p=164}} Stalin pidas seda liialduseks ja isikukultusele kaasaaitamiseks.{{sfn|Montefiore|2004|p=164}} ==Stalinistlik poliitika== [[File:Stalin birthday2.jpg|thumb|left|[[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] liikmed tähistamas Stalini sünnipäeva 1949. aastal]] Mõned ajaloolased näevad stalinismi [[leninism]]i ja [[marksism]]i ideoloogiate peegeldusena, samas kui teised peavad seda algsetest [[sotsialism|sotsialistlikest]] ideaalidest eraldiseisvaks nähtuseks. Pärast poliitilist võitlust, mis lõppes [[Nikolai Buhharin|Buhharini]] ja partei [[paremopositsioon]]i lüüasaamisega, sai stalinism kujundada poliitikat ilma tõsise parteisisese vastupanuta. See avas tee karmile [[totalitarism]]ile, mille eesmärk oli kiire [[industrialiseerimine]] sõltumata inimkaotustest.<ref>{{cite book|title=The Soviet Experiment: Russia, the USSR, and the Successor States|url=https://archive.org/details/sovietexperiment00suny|url-access=registration|last=Suny|first=Ronald|publisher=Oxford University Press|year=1998|location=New York, New York|pages=[https://archive.org/details/sovietexperiment00suny/page/221 221]}}</ref> Aastatel 1917–1924 paistsid Stalin, [[Vladimir Lenin]] ja [[Lev Trotski]] sageli ühtse juhtkonnana, kuid nende ideoloogilistes seisukohtades oli märgatavaid erinevusi. Vaidluses Trotskiga vähendas Stalin arenenud [[kapitalism|kapitalistlike]] riikide tööliste rolli tähtsust.{{Citation needed|date=February 2025}} ===Sotsialism ühel maal=== {{Peamine artikkel|Sotsialism ühel maal}} [[File:Ves mir budet nash.jpg|thumb|Stalinistliku ajastu plakat tekstiga „Kogu maailm saab meie omaks!”, mis propageeris [[maailmarevolutsioon]]i ideed. Stalini ajal hakati seda järk-järgult tagaplaanile jätma [[sotsialism ühel maal|sotsialismi ühel maal]] kontseptsiooni kasuks.]] Kõik teised 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i [[bolševikud|bolševike]] juhid käsitlesid revolutsiooni suuremal või vähemal määral ülemaailmse revolutsiooni algusena, milles Venemaa oli hüppelaud. Stalin tõi 1924. aasta sügisel esile [[sotsialism ühel maal|sotsialismi ühel maal]] idee, mis vastandus teravalt Trotski [[permanentne revolutsioon|permanentse revolutsiooni]] teooriale ja varasematele sotsialistlikele seisukohtadele. Revolutsioon ei levinud Venemaalt välja nii, nagu Lenin oli eeldanud. See ei õnnestunud ka mitmel endise [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alal, näiteks [[Poola]]s, [[Soome]]s, [[Leedu]]s, [[Läti]]s ja [[Eesti]]s, kus taastati [[kapitalism|kapitalistlik]] [[kodanlus|kodanlik]] kord.<ref>On Finland, Poland etc., Deutscher, chapter 6 "Stalin during the Civil War", p. 148 in the Swedish 1980 printing.</ref> Hoolimata sellest peeti Stalini sotsialismi ühel maal ideed 1924. aasta sügisel paljude teiste [[poliitbüroo]] liikmete seas peaaegu hereesiaks. Stalin sai selle doktriini jõuliselt kehtestada alles pärast seda, kui ta oli 1929. aasta paiku jõudnud peaaegu autokraatliku võimuni. Buhharin ja [[paremopositsioon]] toetasid lõpuks Stalini ideede pealesurumist, Trotski oli pagendatud ning [[Grigori Zinovjev|Zinovjev]] ja [[Lev Kamenev|Kamenev]] parteist välja heidetud.<ref>[[Isaac Deutscher|Deutscher, Isaac]]. [1949] 1961. "The General Secretary." pp. 221–29 in ''Stalin, A Political Biography'' (2nd ed.).</ref> ===Proletaarne riik=== Traditsioonilise kommunistliku mõtte järgi pidi riik sotsialismi rajamisel järk-järgult „[[riigi hääbumine|hääbuma]]”, sest klassierinevused vähenevad. Stalin leidis aga, et [[proletariaadi diktatuur|proletaarne riik]] peab enne hääbumist hoopis tugevnema. Tema arvates püüavad [[kontrrevolutsioon]]ilised jõud takistada üleminekut täielikule [[kommunistlik ühiskond|kommunismile]] ning riik peab olema piisavalt tugev, et need jõud purustada. Seetõttu on Stalini mõjuga [[kommunistlik riik|kommunistlikke režiime]] kirjeldatud [[totalitarism|totalitaarsetena]].<ref>"[https://www.britannica.com/topic/Stalinism Stalinism]." ''[[Encyclopædia Britannica]]''. [1998] 2020.</ref> ===Ideoloogilised repressioonid ja tsensuur=== Stalini ajal laienesid repressioonid ka teadusele, loodusteadustele<ref>{{cite book |last1=Service |first1=Robert |title=Stalin: A Biography |date=2005 |publisher=Harvard University Press |isbn=978-0-674-01697-2 |page=307 |url=https://books.google.com/books?id=hSWK6Dh4wRgC&dq=stalin+repression+natural+science&pg=PA307 |language=en}}</ref> ja kirjandusele.<ref>{{cite book |last1=Kemp-Welch |first1=A. |title=Stalin and the Literary Intelligentsia, 1928–39 |year=2016 |publisher=Springer |isbn=978-1-349-21447-1 |page=222 |url=https://books.google.com/books?id=P-y-DAAAQBAJ&dq=stalin+repression+natural+science&pg=PA222 |language=en}}</ref> Mitmeid teadusvaldkondi hinnati ideoloogiliste kriteeriumide alusel. Näiteks mõisteti [[Albert Einstein]]i [[relatiivsusteooria]] ideoloogilistel põhjustel avalikult hukka kui „kodanlik idealism”.<ref>{{cite book |last1=Vucinich |first1=Alexander |title=Einstein and Soviet Ideology |date=2001 |publisher=Stanford University Press |isbn=978-0-8047-4209-2 |pages=1–15, 90–120|url=https://books.google.com/books?id=f_-lAYZzP1UC |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Daniels |first1=Robert Vincent |title=Russia, the Roots of Confrontation |date=1985 |publisher=Harvard University Press |isbn=978-0-674-77966-2 |page=181 |url=https://books.google.com/books?id=yhjO-9aB0nwC&dq=stalin+einstein+bourgeois+idealism+theory+of+relativity&pg=PA181 |language=en}}</ref> Ideoloogiline surve puudutas muu hulgas [[geneetika]]t,<ref>{{cite book |last1=Stanchevici |first1=Dmitri |title=Stalinist Genetics: The Constitutional Rhetoric of T. D. Lysenko |year=2017 |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-1-351-86445-9 |page=9 |url=https://books.google.com/books?id=qCUlDwAAQBAJ&dq=stalin+genetics+repression&pg=PA9 |language=en}}</ref> [[küberneetika]]t,<ref name="Univ of North Carolina Press">{{cite book |last1=Zubok |first1=Vladislav M. |title=A Failed Empire: The Soviet Union in the Cold War from Stalin to Gorbachev |year=2009 |publisher=Univ of North Carolina Press |isbn=978-0-8078-9905-2 |page=166 |url=https://books.google.com/books?id=3j2VJj1hs1EC |language=en}}</ref> [[bioloogia]]t, [[lingvistika]]t, [[füüsika]]t, [[sotsioloogia]]t, [[psühholoogia]]t, [[majandus]]t ja [[statistika]]t. Stalini ajal eelistati [[Trofim Lõssenko]] pseudoteaduslikke teooriaid teaduslikule geneetikale.<ref name="Univ of North Carolina Press" /> Nõukogude teadlasi sunniti hukka mõistma töid, mis olid vastuolus [[lõssenkism]]iga.<ref>{{cite journal |last1=Wrinch |first1=Pamela N. |title=Science and Politics in the U.S.S.R.: The Genetics Debate |journal=World Politics |date=1951 |volume=3 |issue=4 |pages=486–519 |doi=10.2307/2008893 |jstor=2008893 |s2cid=146284128 |url=https://www.jstor.org/stable/2008893 |issn=0043-8871|url-access=subscription }}</ref> Tuhanded bioloogid vangistati, vallandati või hukati, kui nad lõssenkismile vastu seisid.<ref name=":2">{{cite book| last1 = Birstein| first1 = Vadim J.| title = The Perversion Of Knowledge: The True Story Of Soviet Science| url = https://books.google.com/books?id=2XqEAAAAQBAJ| publisher = Perseus Books Group| date = 2013| isbn = 978-0-7867-5186-0}}</ref> Geneetikauuringud hävitati sisuliselt kuni Stalini surmani 1953. aastal.<ref name="Soyfer Nature" /><ref name=":3">{{cite book |last1=Soĭfer |first1=Valeriĭ. |title=Lysenko and The Tragedy of Soviet Science |date=1994 |publisher=Rutgers University Press |location=New Brunswick, N.J. |isbn=978-0-8135-2087-2}}</ref> Kultuuris kehtestati ideoloogiline ortodoksia. Enne Stalini võimuletulekut oli kirjanduslikel, usulistel ja rahvuslikel esindajatel 1920. aastatel teatav autonoomia, kuid stalinistlikul ajastul suruti need rühmad tugevalt alla.<ref name="Censorship: A World Encyclopedia">{{cite book |last1=Jones |first1=Derek |title=Censorship: A World Encyclopedia |date=2001 |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-79864-1 |page=2083 |url=https://books.google.com/books?id=gDqsCQAAQBAJ&q=stalin+mass+censorshipI&pg=PA2092 |language=en}}</ref> Kunstiloomingus kehtestati [[sotsialistlik realism]], samuti allutati [[muusika]], [[film]] ja [[sport]] tugevale poliitilisele kontrollile.<ref name="Censorship: A World Encyclopedia"/><ref name="Soyfer Nature">{{cite journal |last=Soyfer |first=Valery N. |author-link=Valery Soyfer |title=The Consequences of Political Dictatorship for Russian Science |journal=Nature Reviews Genetics |date=1 September 2001 |volume=2 |issue=9 |pages=723–729 |doi=10.1038/35088598 |pmid=11533721 |s2cid=46277758 }}</ref> ===Isikukultus=== {{Peamine artikkel|Jossif Stalini isikukultus}} [[File:Poster of Azerbaijan 1938. Constitutions.jpg|right|thumb|150px|[[Aserbaidžaani NSV]] plakat Staliniga]] Pärast võimuvõitlust, milles Stalin alistas nii [[vasakopositsioon]]i kui ka [[paremopositsioon]]i, kujunes välja Stalini isikukultus.<ref>{{cite book |last1=Fitzpatrick |first1=Sheila |title=The Shortest History of the Soviet Union |year=2023 |publisher=Pan Macmillan |isbn=978-93-90742-78-3 |page=116}}</ref> Aastatel 1929–1953 levisid arhitektuuris, monumentides, plakatitel, loosungitel ja ikonograafias Stalini kujutised, milles teda samastati üha enam riigiga ning esitleti marksismi kehastusena.<ref name="Introduction">{{cite journal |last1=Pisch |first1=Anita |title=Introduction |journal=The Personality Cult of Stalin in Soviet Posters, 1929–1953 |date=2016 |pages=1–48 |url=https://www.jstor.org/stable/j.ctt1q1crzp.6 |publisher=ANU Press|jstor=j.ctt1q1crzp.6 |isbn=978-1-76046-062-4 }}</ref> Mõned uurijad on väitnud, et Stalin osales aktiivselt oma isikukultuse kujundamises.<ref>{{cite book |last1=Saxonberg |first1=Steven |title=Transitions and Non-Transitions from Communism: Regime Survival in China, Cuba, North Korea, and Vietnam |date=2013 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1-107-02388-8 |page=111}}</ref> Teised on viidanud Stalini lähikondsete meenutustele, mille järgi suhtus ta isikukultusesse ambivalentselt või kriitiliselt.<ref>{{cite book |last1=Davies |first1=Sarah |last2=Harris |first2=James |title=Stalin's World: Dictating the Soviet Order |date=2014 |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-18281-1 |page=134}}</ref> Isikukultus aitas legitimeerida Stalini võimu ning luua järjepidevust Leniniga, esitledes Stalinit tema õpilase ja järglasena.<ref name="Introduction" /> Tema järglane [[Nikita Hruštšov]] mõistis hiljem Stalini isikukultuse hukka kui leninlike põhimõtetega vastuolus oleva nähtuse.<ref>{{cite book |last1=Claeys |first1=Gregory |title=Encyclopedia of Modern Political Thought (set) |date=2013 |publisher=CQ Press |isbn=978-1-5063-0836-4 |page=162}}</ref> ===Klassivägivald=== Stalin süüdistas [[kulak]]uid rahvavastase vägivalla õhutamises põllumajanduse [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ajal.<ref>Zuehlke, Jeffrey. 2006. ''Joseph Stalin''. [[Twenty-First Century Books]]. p. 63.</ref> Vastuseks alustas riik Stalini juhtimisel nende vastu vägivaldset kampaaniat. Seda laadi kampaaniat on hiljem kirjeldatud mõistega ''[[klassitsiid]]''.<ref>[[Jacques Sémelin|Sémelin, Jacques]], and [[Stanley Hoffmann|Stanley Hoffman]]. 2007. ''Purify and Destroy: The Political Uses of Massacre and Genocide''. New York: [[Columbia University Press]]. p. 37.</ref> Mitme riigi parlament on kuulutanud [[holodomor]]i genotsiidiks,<ref>{{Cite web|url=https://holodomormuseum.org.ua/en/recognition-of-holodomor-as-genocide-in-the-world/|title=Worldwide Recognition of the Holodomor as Genocide|date=October 18, 2019}}</ref> kuid osa ajaloolasi vaidleb vastu väitele, et klassipõhiseid repressioone saab käsitleda genotsiidina.<ref>{{cite book|last1=Davies|first1=Robert|url=https://books.google.com/books?id=4s1lCwAAQBAJ&pg=PR14|title=The Industrialisation of Soviet Russia Volume 5: The Years of Hunger: Soviet Agriculture 1931–1933|last2=Wheatcroft|first2=Stephen|publisher=Palgrave Macmillan UK|year=2009|isbn=978-0-230-27397-9|page=xiv}}</ref> ===Puhastused ja hukkamised=== {{Peamine artikkel|Suur terror|Parempoolsete ja trotskistide nõukogudevastase bloki protsess|Trotskistliku nõukogudevastase sõjalise organisatsiooni protsess|Sandarmohh|Valgevenelaste massihukkamine 1937. aastal|Vinnõtsja massimõrv|Punaarmee puhastus 1941. aastal|Leningradi juhtum|NKVD Poola operatsioon|Katõni massimõrv|Valgevene Vabastamise Liidu juhtum|NKVD vangide massimõrvad|NKVD Eesti operatsioon|Metro-Vickersi afäär|NKVD Läti operatsioon|Stalini mahalaskmisnimekirjad|NKVD Soome operatsioon}} {{Mitu pilti|align=right|direction=horizontal|width=100|image1=Execute 346 Berias letter to Politburo.jpg|caption1=|image2=Execute 346 Stalins resolution.jpg|caption2=|image3=Execute 346 Politburo passes.jpg|footer=Vasakul: [[Lavrenti Beria]] 1940. aasta jaanuari kiri Stalinile, milles ta palus luba hukata 346 „[[rahvavaenlane|kommunistliku partei ja nõukogude võimu vaenlast]]”, keda süüdistati „kontrrevolutsioonilises paremtrotskistlikus vandenõu- ja spioonitegevuses”.<br />Keskel: Stalini käekiri „за” („poolt”).<br />Paremal: [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Poliitbüroo|poliitbüroo]] otsus Stalini allkirjaga.}} [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Poliitbüroo|Poliitbüroo]] juhina kindlustas Stalin 1930. aastatel peaaegu piiramatu võimu partei [[Suur terror|suure puhastuse]] kaudu, mille eesmärgiks kuulutati „oportunistide” ja „kontrrevolutsiooniliste sisseimbujate” parteist kõrvaldamine.<ref name="Figes">[[Orlando Figes|Figes, Orlando]]. 2007. ''The Whisperers: Private Life in Stalin's Russia''. {{ISBN|0-8050-7461-9}}.</ref>{{sfn|Gellately|2007}} Puhastuse sihtmärgiks sattunud inimesed heideti sageli parteist välja; karmimad karistused ulatusid asumisele saatmisest ja [[GULAG]]i töölaagritesse vangistamisest kuni hukkamiseni pärast [[NKVD troika]]de korraldatud kiirmenetlusi.<ref name="Figes" /><ref>[[Ian Kershaw|Kershaw, Ian]], and [[Moshe Lewin]]. 1997. ''Stalinism and Nazism: Dictatorships in Comparison''. Cambridge: [[Cambridge University Press]]. {{ISBN|0-521-56521-9}}. p. 300.</ref><ref>[[Leo Kuper|Kuper, Leo]]. 1982. ''Genocide: Its Political Use in the Twentieth Century''. [[Yale University Press]]. {{ISBN|0-300-03120-3}}.</ref> 1930. aastatel hakkas Stalin üha enam kartma [[Leningrad]]i parteijuhi [[Sergei Kirov]]i kasvavat populaarsust. [[ÜK(b)P XVII kongress|1934. aasta parteikongressil]], kus valiti uus keskkomitee, sai Kirov vaid kolm vastuhäält, kõige vähem kõigist kandidaatidest, samal ajal kui Stalin sai üle saja vastuhääle.{{sfn|Brackman|2001|p=204}} Vastuhäälte täpne arv ei ole teada. [[Anastas Mikojan]] kirjutas oma mälestustes, et 1225 delegaadist hääletas Stalini vastu umbes 270, kuid ametlikuks vastuhäälte arvuks märgiti kolm ja ülejäänud sedelid hävitati. Pärast [[Nikita Hruštšov]]i 1956. aasta „[[Isikukultusest ja selle tagajärgedest|salajast kõnet]]” uuris keskkomitee komisjon hääletust ning leidis, et 267 sedelit oli kadunud. Pärast Kirovi mõrva, mille korraldamist on seostatud Staliniga, koostas Stalin üksikasjaliku skeemi opositsioonijuhtide, sealhulgas [[Lev Trotski|Trotski]], [[Lev Kamenev|Kamenevi]] ja [[Grigori Zinovjev|Zinovjevi]], süüdistamiseks mõrvas.{{sfn|Brackman|2001|pp=205–206}} Seejärel laienesid uurimised ja kohtuprotsessid.{{sfn|Brackman|2001|p=207}} Stalin kehtestas uue seaduse „terroristlike organisatsioonide ja terroriaktide” kohta, mille järgi tuli juhtumeid uurida kuni kümne päeva jooksul, ilma süüdistaja, kaitseadvokaadi ja edasikaebamisõiguseta ning otsus tuli täide viia „kiiresti”.{{sfn|Overy|2004|p=182}} Stalini poliitbüroo andis välja ka juhiseid massiliste vahistamiste ja hukkamiste kvootide kohta.<ref>{{cite book |last1=Harris |first1=James |title=The Anatomy of Terror: Political Violence under Stalin |date=2013 |publisher=OUP Oxford |isbn=978-0-19-965566-3 |page=15 |url=https://books.google.com/books?id=8190eftcnDwC&dq=Stalin+quotas+police&pg=PA15 |language=en}}</ref> 1935. aastal laiendati Stalini ajal surmanuhtluse kohaldamist kuni 12-aastastele noorukitele.<ref>{{cite book |last1=Mccauley |first1=Martin |title=Stalin and Stalinism|edition=3rd rev. |date=2013 |publisher=Routledge |isbn=978-1-317-86369-4 |page=49 |url=https://books.google.com/books?id=oQ7dAAAAQBAJ&dq=stalin+death+penalty+12+years+old&pg=PA49 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Wright |first1=Patrick |title=Iron Curtain: From Stage to Cold War |date=2009 |publisher=OUP Oxford |isbn=978-0-19-162284-7 |page=342 |url=https://books.google.com/books?id=Ps5wZUFnE7IC&dq=stalin+death+penalty+12+years+old&pg=PA342 |language=en}}</ref>{{sfn|Boobbyer|2000|p=160}} Seejärel toimus mitu kohtuprotsessi, mida tuntakse [[Moskva protsessid]]e nime all, kuid samalaadseid menetlusi viidi läbi kogu riigis. [[Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv 58|Paragrahv 58]], mis käsitles keelatud [[nõukogudevastane tegevus|nõukogudevastast tegevust]] kontrrevolutsioonilise kuriteona, sai üheks enim kasutatud süüdistusaluseks.{{sfn|Tucker|1992|p=456}} Inimesi kuulutati „rahvavaenlasteks” mitmesugustel väidetavatel nõukogudevastastel ettekäänetel. Sageli järgnesid sellele avalik tagakiusamine, ülekuulamised, piinamine, küüditamine või hukkamine. Vene sõna ''troika'' sai sel ajal uue tähenduse: kiire ja lihtsustatud kohtupidamine kolme liikmega komisjonis, mis allus NKVD troikale, kus otsus viidi täide 24 tunni jooksul.{{sfn|Overy|2004|p=182}} Stalini väljavalitud hukkaja [[Vassili Blohhin]] täitis sel perioodil osa kõrgetasemelistest hukkamisotsustest.<ref>[[Timothy Snyder|Snyder, Timothy]]. ''Bloodlands: Europe Between Hitler and Stalin.'' [[Basic Books]], 2010. {{ISBN|0-465-00239-0}} p. 137.</ref> {{mitu pilti | joondus = vasakul | suund = vertikaalne | laius = 220 | pilt1 = | allkiri1 = | pilt2 = | allkiri2 = [[Nikolai Ježov]], keda on ülemisel 1930. aastate fotol kujutatud Staliniga jalutamas, hukati 1940. aastal. Pärast hukkamist eemaldasid Nõukogude tsensorid ta fotolt.<ref>{{cite web|url=http://www.newseum.org/berlinwall/commissar_vanishes/vanishes.htm|title=Newseum: The Commissar Vanishes|access-date=19. juuli 2008|archive-date=11. juuni 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080611034558/http://www.newseum.org/berlinwall/commissar_vanishes/vanishes.htm|url-status=dead}}</ref> Selline retušeerimine oli Stalini võimu ajal tavaline. }} Paljud sõjaväejuhid mõisteti süüdi riigireetmises ning sellele järgnes ulatuslik [[Punaarmee]] ohvitserkonna puhastus. Stalini korraldatud Punaarmee ohvitserkonna puhastuse ulatus oli erakordne: väidetavalt tapeti 90% kindralitest ja 80% kolonelidest. See hõlmas kolme marssalit viiest, 13 armeejuhti 15-st, 57 korpuseülemat 85-st, 110 diviisiülemat 195-st ja 220 brigaadiülemat 406-st ning kõiki sõjaväeringkondade juhte.{{citation needed|date=October 2020}} Carell, P. [1964] 1974. ''Hitler's War on Russia: The Story of the German Defeat in the East'', translated by [[Ewald Osers|E. Osers]]. Delhi: B.I. Publications. p. 195.</ref> Paljude endiste kõrgete revolutsionääride ja parteiliikmete represseerimine pani Trotski väitma, et Stalini režiimi ja Lenini vahel lahutab „verejõgi”.<ref>[[Robert C. Tucker|Tucker, Robert C.]] 1999. ''Stalinism: Essays in Historical Interpretation'', [[Transaction Publishers]]. {{ISBN|0-7658-0483-2}}. p. 5.</ref> 1940. aasta augustis mõrvati Trotski Mehhikos, kus ta oli elanud paguluses alates 1937. aasta jaanuarist. Sellega kõrvaldati viimane Stalini vastane endise parteijuhtkonna hulgast.{{sfn|Overy|2004|p=338}} [[NKVD massioperatsioonid]] olid suunatud ka „rahvuslike kontingentide” ehk välismaise päritoluga rahvusrühmade vastu, sealhulgas [[poolakad|poolakate]], [[sakslased|sakslaste]] ja [[korealased|korealaste]] vastu. Kokku vahistati umbes 350 000 inimest, neist 144 000 poolakad, ning hukati 247 157 inimest, neist 110 000 poolakad.{{sfn|Montefiore|2004|p=229}} Paljud [[suur depressioon|suure depressiooni]] ajal Nõukogude Liitu emigreerunud ameeriklased hukati, teised saadeti vangilaagritesse või GULAG-i.<ref>Tzouliadis, Tim. August 2, 2008. "[http://news.bbc.co.uk/today/hi/today/newsid_7537000/7537585.stm Nightmare in the workers paradise]." [[BBC]].</ref><ref>Tzouliadis, Tim. 2008. ''The Forsaken: An American Tragedy in Stalin's Russia''. [[Penguin Press]], {{ISBN|1-59420-168-4}}.</ref> Puhastustega samaaegselt püüti ümber kirjutada ajalugu Nõukogude õpikutes ja propagandamaterjalides. NKVD poolt hukatud tuntud inimesed eemaldati tekstidest ja fotodelt, justkui poleks neid kunagi eksisteerinud. Nõukogude arhiivide avanemise järel hindavad ajaloolased, et terrori käigus hukati ligi 700 000 inimest: 353 074 inimest 1937. aastal ja 328 612 inimest 1938. aastal.<ref>{{cite book|editor=McLoughlin, Barry|editor2=McDermott, Kevin|url=https://books.google.com/books?id=8yorTJl1QEoC&pg=PA141|title=Stalin's Terror: High Politics and Mass Repression in the Soviet Union|publisher=[[Palgrave Macmillan]]|year=2002|isbn=978-1-4039-0119-4|page=141}}</ref> Suure osa hukatutest moodustasid tavalised Nõukogude kodanikud: töölised, talupojad, koduperenaised, õpetajad, preestrid, muusikud, sõdurid, pensionärid, baleriinid ja kerjused.<ref>{{cite book|editor=McLoughlin, Barry|editor2=McDermott, Kevin|url=https://books.google.com/books?id=8yorTJl1QEoC&pg=PA6|title=Stalin's Terror: High Politics and Mass Repression in the Soviet Union|publisher=[[Palgrave Macmillan]]|year=2002|isbn=978-1-4039-0119-4|page=6}}</ref><ref name=":1">Kuromiya, Hiroaki. 2007. ''The Voices of the Dead: Stalin's Great Terror in the 1930s.'' [[Yale University Press]]. {{ISBN|0-300-12389-2}}.</ref>{{Rp|4}} Uurijate hinnangul oli [[Suur terror|suure terrori]] aastatel 1936–1938 hukkunute koguarv koos vangistuses surnutega ligikaudu 700 000 kuni 1,2 miljonit inimest.<ref>{{Citation |title=Introduction: the Great Purges as history |date=1985 |url=http://dx.doi.org/10.1017/cbo9780511572616.002 |work=Origins of the Great Purges |pages=1–9 |publisher=Cambridge University Press |doi=10.1017/cbo9780511572616.002 |isbn=978-0-521-25921-7 |access-date=2021-12-02|url-access=subscription }}</ref><ref>{{Cite journal|last=Homkes|first=Brett|date=2004|title=Certainty, Probability, and Stalin's Great Purge|url=https://scholarworks.gvsu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1032&context=mcnair|journal=McNair Scholars Journal}}</ref><ref>{{cite journal |last1=Ellman |first1=Michael |title=Soviet Repression Statistics: Some Comments |journal=Europe-Asia Studies |date=2002 |volume=54 |issue=7 |pages=1151–1172 |doi=10.1080/0966813022000017177 |jstor=826310 |url=https://www.jstor.org/stable/826310 |issn=0966-8136|url-access=subscription }}</ref><ref>{{cite book |last1=Shearer |first1=David R. |title=Stalin and War, 1918–1953: Patterns of Repression, Mobilization, and External Threat |year=2023 |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-1-00-095544-6 |page=vii |url=https://books.google.com/books?id=CCHMEAAAQBAJ&dq=great+purge+1.2+million&pg=PR7 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Nelson |first1=Todd H. |title=Bringing Stalin Back In: Memory Politics and the Creation of a Useable Past in Putin's Russia |year=2019 |publisher=Rowman & Littlefield |isbn=978-1-4985-9153-9 |page=7 |url=https://books.google.com/books?id=oJGyDwAAQBAJ&dq=stalin+great+purge+1.2+million&pg=PA7 |language=en}}</ref> Paljud hukatud maeti [[Nõukogude massihukkamiste ühishauad|ühishaudadesse]], olulisteks hukkamis- ja matmispaikadeks olid muu hulgas [[Bõkivnja]], [[Kurapatõ]] ja [[Butovo polügoon]].<ref>[[Timothy Snyder|Snyder, Timothy]] (2010) ''Bloodlands: Europe Between Hitler and Stalin.'' [[Basic Books]], {{ISBN|0-465-00239-0}} p. 101.</ref> Osa lääne uurijaid on leidnud, et Nõukogude arhiividest avaldatud andmed on alahinnatud, puudulikud või ebausaldusväärsed.<ref>{{cite journal|author=Rosefielde, Stephen|url=https://sovietinfo.tripod.com/RSF-New_Evidence.pdf|title=Stalinism in Post-Communist Perspective: New Evidence on Killings, Forced Labour and Economic Growth in the 1930s|journal=Europe-Asia Studies|volume=48|issue=6|year=1996|doi=10.1080/09668139608412393|page=959|access-date=2026-05-14|archive-date=2025-12-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20251212021931/https://sovietinfo.tripod.com/RSF-New_Evidence.pdf|url-status=dead}}</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20260212113135/https://sovietinfo.tripod.com/CNQ-Comments_WCR.pdf Comment on Wheatcroft] by [[Robert Conquest]], 1999.</ref><ref>Pipes, Richard (2003) ''Communism: A History (Modern Library Chronicles)'', p. 67. {{ISBN|0-8129-6864-6}}.</ref>{{sfn|Applebaum|2003|p=584}}<ref>{{cite journal|author=Keep, John|year=1997|doi=10.4000/chs.1014|journal=Crime, Histoire & Sociétés|title=Recent Writing on Stalin's Gulag: An Overview|pages=91–112|volume=1|issue=2|doi-access=free}}</ref> Ajaloolane [[Stephen G. Wheatcroft]], kes on suure osa oma karjäärist pühendanud arhiivide uurimisele, on seevastu väitnud, et enne Nõukogude Liidu lagunemist ja arhiivide avanemist oli arusaam Nõukogude repressioonide ulatusest ja olemusest väga puudulik ning et osa varasemaid kõrgeid hinnanguid kaitsnud uurijaid on uute arhiiviandmetega raskesti kohanenud.<ref>{{cite journal|last=Wheatcroft|first=S. G.|author-link=Stephen G. Wheatcroft|year=1996|title=The Scale and Nature of German and Soviet Repression and Mass Killings, 1930–45|url=http://sovietinfo.tripod.com/WCR-German_Soviet.pdf|journal=[[Europe-Asia Studies]]|volume=48|issue=8|pages=1319–53|doi=10.1080/09668139608412415|jstor=152781|archive-date=July 17, 2011|access-date=November 15, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20110717103830/http://sovietinfo.tripod.com/WCR-German_Soviet.pdf|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite journal|author=Wheatcroft, S. G.|s2cid=205667754|year=2000|title=The Scale and Nature of Stalinist Repression and its Demographic Significance: On Comments by Keep and Conquest|url=http://sovietinfo.tripod.com/WCR-Comments_KEP_CNQ.pdf|journal=Europe-Asia Studies|volume=52|issue=6|pages=1143–59|doi=10.1080/09668130050143860|pmid=19326595|archive-date=October 26, 2019|access-date=November 15, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20191026105305/http://sovietinfo.tripod.com/WCR-Comments_KEP_CNQ.pdf|url-status=dead}}</ref> Stalin allkirjastas isiklikult 1937. ja 1938. aastal 357 mahalaskmisnimekirja, millega mõisteti hukkamisele 40 000 inimest; umbes 90% neist on kinnitatud andmetel maha lastud.<ref name="Ellman">{{cite journal|author=Ellman, Michael|s2cid=53655536|year=2007|title=Stalin and the Soviet Famine of 1932–33 Revisited|url=http://www.paulbogdanor.com/left/soviet/famine/ellman1933.pdf|journal=Europe-Asia Studies|volume=59|issue=4|pages=663–93|doi=10.1080/09668130701291899|access-date=April 6, 2014|archive-date=October 14, 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20071014232729/http://www1.fee.uva.nl/pp/mjellman/|url-status=dead}}</ref> Ühte sellist nimekirja läbi vaadates olevat ta öelnud: „Kes seda rämpsu kümne või kahekümne aasta pärast ikka mäletab? Mitte keegi. Kes mäletab praegu nende bojaaride nimesid, kellest [[Ivan Julm]] vabanes? Mitte keegi.”<ref>[[Dmitri Volkogonov|Volkogonov, Dmitri]]. 1991. ''Stalin: Triumph and Tragedy''. New York. p. 210. {{ISBN|0-7615-0718-3}}.</ref> Lisaks saatis Stalin NKVD operatiivtöötajad [[Mongoolia Rahvavabariik]]i, kus loodi NKVD ''troika'' kohalik vaste ning vallandati [[stalinistlikud repressioonid Mongoolias|verine puhastus]], mille käigus hukati kümneid tuhandeid inimesi „Jaapani spioonidena”. Mongoolia juht [[Horloogijn Tšoibalsan]] järgis Stalini eeskuju.<ref name=":1" />{{Rp|2}} Stalin käskis likvideerida 100 000 [[budism|budistlikku]] [[laama]]t, kuid Mongoolia poliitiline juht [[Peljidiin Genden]] seisis sellele korraldusele vastu.<ref>{{cite book |last1=Baabar |first1=Bat-Ėrdėniĭn |title=History of Mongolia |date=1999 |publisher=Monsudar Pub. |isbn=978-99929-0-038-3 |page=322 |url=https://books.google.com/books?id=xXxxAAAAMAAJ |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Kotkin |first1=Stephen |last2=Elleman |first2=Bruce Allen |title=Mongolia in the Twentieth Century |year=2015 |publisher=Routledge |isbn=978-1-317-46010-7 |page=112 |url=https://books.google.com/books?id=FWmmBgAAQBAJ&dq=stalin+100,000+order+mongolia&pg=PA112 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Dashpu̇rėv |first1=Danzankhorloogiĭn |last2=Soni |first2=Sharad Kumar |title=Reign of Terror in Mongolia, 1920–1990 |date=1992 |publisher=South Asian Publishers |isbn=978-1-881318-15-6 |page=44 |url=https://books.google.com/books?id=Aw4cAAAAIAAJ&q=stalin+100,000+order+mongolia |language=en}}</ref> Ametlikel andmetel tapeti Mongoolia Rahvavabariigis stalinistliku mõju all hinnanguliselt 17 000 munka.<ref name="reuters">{{cite news |last=Thomas |first=Natalie |date=2018-06-04 |title=Young monks lead revival of Buddhism in Mongolia after years of repression. |url=https://www.reuters.com/article/uk-mongolia-monks-idUKKCN1J104O |work=Reuters. |access-date=2023-07-06}}</ref> Stalinistlikud jõud viisid [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal vabariiklaste poolel läbi puhastusi ka stalinismivastaste jõudude seas, sealhulgas [[trotskism|trotskistidega]] seotud [[POUM]]i fraktsiooni ja [[anarhistid|anarhistlike]] rühmade vastu.<ref>{{cite book |last1=Sakwa |first1=Richard |title=Soviet Politics: In Perspective |date=2012 |publisher=Routledge |isbn=978-1-134-90996-4 |page=43 |url=https://books.google.com/books?id=SQSiM2vPO54C&dq=spanish+civil+war+stalin+purged+nin&pg=PA43 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Whitehead |first1=Jonathan |title=The End of the Spanish Civil War: Alicante 1939 |year=2024 |publisher=Pen and Sword History |isbn=978-1-399-06395-1 |page=81 |url=https://books.google.com/books?id=7aLsEAAAQBAJ&dq=andreu+nin+stalin+purges&pg=PA81 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Service |first1=Robert |title=Comrades!: A History of World Communism |date=2007 |publisher=Harvard University Press |isbn=978-0-674-02530-1 |page=212 |url=https://books.google.com/books?id=Frgm5QodnFoC&dq=andreu+nin+stalin+purged&pg=PA211 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Kocho-Williams |first1=Alastair |title=Russia's International Relations in the Twentieth Century |date=2013 |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-15747-9 |page=60 |url=https://books.google.com/books?id=Vu2kOJbrCuMC&dq=spanish+civil+war+stalin+purged+nin&pg=PA61 |language=en}}</ref> 1930. ja 1940. aastatel saatis Nõukogude juhtkond NKVD rühmi teistesse riikidesse, et mõrvata Nõukogude režiimi vastaseid ja ülejooksikuid. Selliste operatsioonide ohvrite hulka kuulusid Trotski, [[Jevhen Konovalets]], [[Ignace Poretsky]], Rudolf Klement, [[Aleksandr Kutepov]], [[Jevgeni Miller]] ning Kataloonias tegutsenud Marksistliku Ühtsuse Töölispartei ([[POUM]]) juhid, näiteks [[Andreu Nin]].<ref>{{cite journal|author=Ellman, Michael|s2cid=13880089|year=2005|url=http://www.paulbogdanor.com/left/soviet/famine/ellman.pdf|title=The Role of Leadership Perceptions and of Intent in the Soviet Famine of 1931–1934|journal=Europe-Asia Studies|page=826|volume=57|issue=6|doi=10.1080/09668130500199392|access-date=April 6, 2014|archive-date=February 27, 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090227181110/http://www.paulbogdanor.com/left/soviet/famine/ellman.pdf|url-status=dead}}</ref> [[Palestiina Kommunistlik Partei|Palestiina Kommunistliku Partei]] kaasasutaja [[Joseph Berger-Barzilai]] veetis pärast 1937. aasta puhastusi 25 aastat Stalini vanglates ja koonduslaagrites.<ref>{{cite book |last1=Deutscher |first1=Isaac |title=The Prophet: The Life of Leon Trotsky |date=2015 |publisher=Verso Books |isbn=978-1-78168-721-5 |page=1443|url=https://books.google.com/books?id=YGznDwAAQBAJ&q=isaac+deutscher+trotsky+the+prophet |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Wasserstein |first1=Bernard |title=On the Eve: The Jews of Europe Before the Second World War |date=2012 |publisher=Simon and Schuster |isbn=978-1-4165-9427-7 |page=395 |url=https://books.google.com/books?id=HJSQZJKHX_8C&dq=Joseph+Berger-Barzilai+purge&pg=PA395 |language=en}}</ref> ===Suur terror=== [[Suur terror]] ehk suur puhastus oli 1936. aasta septembrist 1938. aasta detsembrini kestnud stalinistlike poliitiliste repressioonide kõrgpunkt. Lääne ajalookirjutuses kasutatakse seda mõistet ajajärgu kohta, mil [[Nikolai Ježov]] juhtis [[NKVD]]-d ning korraldas enneolematu ulatusega massilisi vahistamisi ja hukkamisi.<ref>Letkemann, Peter. Mennonite Victims of "The Great Terror," 1936–1938. ''Journal of Mennonite Studies'', 1998, 16: 33–58.</ref> Sajad tuhanded parteitegelased, sõjaväelased, haritlased ja tavakodanikud mõisteti [[näidisprotsess]]idel süüdi ning hukati või saadeti [[GULAG]]i laagritesse. NKVD tegutses kesksetelt võimudelt saadud kvootide alusel, mis määrasid igas liiduvabariigis hukatavate või vangistatavate inimeste arvu. Näiteks [[Kirgiisi NSV]]-s, mis oli toona umbes 1,5 miljoni elanikuga väike liiduvabariik, nägi 1938. aasta esimese kvartali direktiiv ette 35 hukkamist, 1250 inimest 25-aastase vangistusega ning 3740 inimest 10-aastase vangistusega. Kohalikud NKVD ametnikud nimetasid seda küüniliselt „saagi koristamiseks”. Kvootide täitmata jätmine võis kaasa tuua ka NKVD töötajate endi vahistamise või hukkamise. Mitme tuhande töövõimelise inimese kõrvaldamine lühikese aja jooksul andis vabariigi majandusele raske hoobi, kuid kvoote anti välja ka järgnevates kvartalites. Suulise ajaloo allikad kirjeldavad lisaks Kirgiisi eliidi dramaatilisi vahistamisi, avalikke kohtuprotsesse, mis lavastati massietendustena, ning „rahvavaenlasteks” kuulutatud inimeste perekondadele osaks saanud tagajärgi.<ref>{{cite book |last1=Kokaisl |first1=Petr |last2=Usmanov |first2=Amirbek |title=The History of Kyrgyzstan Through the Eyes of Witnesses |year=2025 |publisher=Nostalgie |url=https://books.google.com/books?id=c62GEQAAQBAJ |isbn=978-80-908883-3-3}}</ref> [[Sheng Shicai]], kommunistlike sümpaatiatega Hiina sõjapealik, kutsus Nõukogude Liidu sekkuma ning võimaldas 1930. aastatel stalinistliku võimu laienemist [[Xinjiang]]i provintsi. 1937. aastal korraldas Sheng [[Suur puhastus|suure puhastusega]] sarnase kampaania, mille käigus vangistati, piinati ja tapeti umbes 100 000 inimest, kellest paljud olid [[uiguurid]].<ref>{{cite book|url=https://books.google.com/books?id=IAs9AAAAIAAJ&q=warlords+and+muslims|title=Warlords and Muslims in Chinese Central Asia: a political history of Republican Sinkiang 1911–1949|author=Andrew D. W. Forbes|year=1986|publisher=CUP Archive|location=Cambridge, England|isbn=978-0-521-25514-1|page=151|access-date=December 31, 2010}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=MT2D_0_eBPQC&pg=PA57|title=Oasis Identities: Uyghur Nationalism Along China's Silk Road|last1=Rudelson|first1=Justin Jon|last2=Rudelson|first2=Justin Ben-Adam|last3=Ben-Adam|first3=Justin|date=1997|publisher=Columbia University Press|isbn=978-0-231-10786-0|language=en}}</ref> ===Küüditamised=== {{Peamine artikkel|Rahvaste küüditamine Nõukogude Liidus|Korealaste küüditamine Nõukogude Liidus|Balkarite küüditamine|Tšetšeenide ja inguššide küüditamine|Mesheedi türklaste küüditamine|Krimmitatarlaste küüditamine|Karachaidide küüditamine|Kalmõkkide küüditamine}} Vahetult enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], selle ajal ja pärast seda viis Stalin läbi rea [[sundasumised Nõukogude Liidus|küüditamisi]], mis muutsid sügavalt Nõukogude Liidu rahvuslikku kaarti. Küüditamiste ametlike põhjustena nimetati [[separatism]]i, vastupanu Nõukogude võimule ja koostööd [[operatsioon Barbarossa|sissetunginud sakslastega]]. [[Saksa okupatsioon Euroopas|Saksa okupatsiooni]] all olnud aladel viibinud inimeste individuaalseid asjaolusid ei uuritud. Pärast [[Kaukaasia lahing|Kaukaasia]] lühiajalist natslikku okupatsiooni küüditati ilma ettehoiatuse ja vara kaasa võtmise võimaluseta viie väikese mägirahva ning [[krimmitatarlased|krimmitatarlaste]] kogu elanikkond, kokku üle miljoni inimese.{{sfn|Bullock|1962|pp=904–906}} Stalini umbusalduse tõttu teatud rahvusrühmade lojaalsuse suhtes viidi strateegilistest piirkondadest sunniviisiliselt välja sellised rühmad nagu [[korjo-saram|Nõukogude korealased]], [[Volga sakslased]], krimmitatarlased, [[tšetšeenid]] ja paljud [[poolakad]]. Nad asustati ümber Nõukogude Liidu keskossa, eriti [[Kasahhi NSV]]-sse. Mõne hinnangu järgi võisid sajad tuhanded küüditatud surra juba teekonnal.{{sfn|Boobbyer|2000|p=130}} Aastatel 1941–1949 küüditati hinnanguliselt ligi 3,3 miljonit inimest{{sfn|Boobbyer|2000|p=130}}<ref>Pohl, Otto, ''Ethnic Cleansing in the USSR, 1937–1949'', {{ISBN|0-313-30921-3}}.</ref> [[Siber]]isse ja Kesk-Aasia liiduvabariikidesse. Mõne hinnangu järgi suri kuni 43% ümberasustatud elanikest haiguste ja alatoitumuse tõttu.<ref>{{cite web|title=Soviet Transit, Camp, and Deportation Death Rates|url=https://www.hawaii.edu/powerkills/USSR.TAB1B.GIF|access-date=June 25, 2010}}</ref> Nõukogude ametlike hinnangute järgi läbis aastatel 1929–1953 GULAG-i laagreid üle 14 miljoni inimese ning veel 7–8 miljonit inimest küüditati või saadeti asumisele Nõukogude Liidu kaugetesse piirkondadesse, mitmel juhul tervete rahvusrühmadena.<ref>{{cite journal|author=Conquest, Robert |title=Victims of Stalinism: A Comment|url=https://archive.org/details/sim_europe-asia-studies_1997-11_49_7/page/1316 |journal=Europe-Asia Studies|volume=49|issue=7|year=1997|pages=1317–1319|quote=We are all inclined to accept the Zemskov totals (even if not as complete) with their 14 million intake to Gulag 'camps' alone, to which must be added 4–5&nbsp;million going to Gulag 'colonies', to say nothing of the 3.5 million already in, or sent to, 'labour settlements'. However taken, these are surely 'high' figures.|doi=10.1080/09668139708412501}}</ref> Uurijate kujuneva konsensuse järgi suri aastatel 1930–1953 GULAG-i süsteemis umbes 1,5–1,7 miljonit inimest.<ref>{{cite journal|author=Wheatcroft, Stephen G.|year=1999|title=Victims of Stalinism and the Soviet Secret Police: The Comparability and Reliability of the Archival Data. Not the Last Word|url=https://sovietinfo.tripod.com/WCR-Secret_Police.pdf|journal=[[Europe-Asia Studies]]|volume=51|issue=2|pages=315–345|doi=10.1080/09668139999056|author-link=Stephen G. Wheatcroft|access-date=2026-05-14|archive-date=2026-03-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20260307110933/https://sovietinfo.tripod.com/WCR-Secret_Police.pdf|url-status=dead}}</ref><ref>[[Steven Rosefielde|Rosefielde, Steven]]. 2009. ''Red Holocaust.'' [[Routledge]], 2009. {{ISBN|0-415-77757-7}}. p. 67.</ref><ref>[[Dan Healey|Healey, Dan]]. 2018. "[https://www.deepdyve.com/lp/ou_press/golfo-alexopoulos-illness-and-inhumanity-in-stalin-s-gulag-i363rKPYOp Golfo Alexopoulos. 'Illness and Inhumanity in Stalin's Gulag']" (review). ''[[The American Historical Review|American Historical Review]]'' 123(3):1049–51. {{doi|10.1093/ahr/123.3.1049}}.</ref> 1956. aasta veebruaris mõistis [[Nikita Hruštšov]] küüditamised hukka kui [[leninism]]i rikkumise ning tühistas suurema osa neist. [[Krimmitatarlased|Tatarlastel]], [[mesheedid|mesheetidel]] ja Volga sakslastel lubati aga massiliselt kodumaale naasta alles 1991. aastal. ===Majanduspoliitika=== {{Peamine artikkel|Kollektiviseerimine Nõukogude Liidus|Holodomor|Kasahstani näljahäda 1930–1933|Industrialiseerimine Nõukogude Liidus}} [[File:GolodomorKharkiv.jpg|thumb|Nälginud talupojad [[Harkiv]]i tänaval [[Nõukogude näljahäda 1932–1933|Nõukogude näljahäda]] ajal]] 1930. aastate alguses käivitas Stalin radikaalsete majanduspoliitiliste meetmete laine, mis muutis põhjalikult Nõukogude Liidu tööstuse ja põllumajanduse. Seda tuntakse [[suur pööre|suure pöördena]], sest Nõukogude Venemaa loobus [[Uus majanduspoliitika|uue majanduspoliitika]] segamajanduslikust mudelist ja võttis kasutusele [[plaanimajandus]]e. Lenin oli NEP-i rakendanud sotsialistliku riigi püsimajäämise tagamiseks pärast seitset aastat sõda – [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Vene kodusõda|kodusõda]] – ning Nõukogude tootmine taastati 1913. aasta tasemele. Venemaa jäi aga endiselt Läänest kaugele maha ning Stalin ja enamik kommunistlikust parteist leidsid, et NEP teeb kommunistlikes ideaalides järeleandmisi, ei anna piisavaid majandustulemusi ega loo kavandatud sotsialistlikku ühiskonda. Ajaloolase [[Sheila Fitzpatrick]]i sõnul on uurijate seas levinud seisukoht, et Stalin võttis [[vasakopositsioon]]ilt üle seisukohad sellistes küsimustes nagu [[industrialiseerimine]] ja [[kollektiviseerimine]].<ref>{{cite journal |last1=Fitzpatrick |first1=Sheila |title=The Old Man |journal=London Review of Books |date=22 April 2010 |volume=32 |issue=8 |url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v32/n08/sheila-fitzpatrick/the-old-man |language=en |issn=0260-9592}}</ref> Trotski väitis, et 1930. aastate stalinistlikule planeerimisele iseloomulikud ebaproportsionaalsused ja tasakaalustamatus, näiteks tarbimissektori mahajäämus ning [[rasketööstus]]e eelistamine, tulenesid mitmest välditavast probleemist. Tema hinnangul viidi industrialiseerimine läbi raskemates oludes, mitu aastat hiljem ja vähem ratsionaalsel viisil, kui vasakopositsioon oli algselt kavandanud.<ref>{{cite book |last1=Deutscher |first1=Isaac |title=The Prophet: The Life of Leon Trotsky |date=2015 |publisher=Verso Books |isbn=978-1-78168-721-5 |page=1141|url=https://books.google.com/books?id=YGznDwAAQBAJ&q=isaac+deutscher+trotsky+the+prophet |language=en}}</ref> Ametlikult oli majanduspoliitika eesmärk kiirendada arengut [[kommunism]]i suunas. [[Industrialiseerimine Nõukogude Liidus|Industrialiseerimise]] vajadust põhjendati sellega, et Nõukogude Liit oli lääneriikidest majanduslikult maha jäänud ning sotsialistlik ühiskond vajas tööstust sise- ja välisvaenlastega toimetulekuks.{{sfn|Kotkin|1997|pp=70–71}} Kiire industrialiseerimisega kaasnes põllumajanduse massiline kollektiviseerimine ja kiire [[linnastumine]], mille käigus muudeti paljud väikesed külad [[tööstuslinn]]adeks.{{sfn|Kotkin|1997|pp=70–79}} Industrialiseerimise kiirendamiseks importis Stalin Lääne-Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest materjale, ideid, oskusteavet ja tööjõudu.<ref>{{cite book |author-last1=De Basily |author-first1=N. |url=https://books.google.com/books?id=WkcrDwAAQBAJ |title=Russia Under Soviet Rule: Twenty Years of Bolshevik Experiment |publisher=Routledge |year=2017 |isbn=978-1-351-61717-8 |series=Routledge Library Editions: Early Western Responses to Soviet Russia |location=Abingdon, Oxon |access-date=3 November 2017 |orig-year=1938}}</ref> Samuti sõlmiti ühisettevõtete lepinguid suurte Ameerika eraettevõtetega, näiteks [[Ford Motor Company]]ga, mis aitasid riikliku järelevalve all 1920. aastate lõpus ja 1930. aastatel rajada [[Nõukogude Liidu majandus]]e tööstuslikku alust. Kui Ameerika eraettevõtted olid oma ülesande täitnud, võtsid töö üle Nõukogude [[riigiettevõte|riigiettevõtted]]. [[Fredric Jameson]] on väitnud, et stalinism oli „edukas” ja täitis oma ajaloolise ülesande nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult, sest moderniseeris Nõukogude Liidu, muutes talupojaühiskonna tööstusriigiks, millel oli kirjaoskaja elanikkond ja märkimisväärne teaduslik pealisehitus.<ref>[[Fredric Jameson]]. ''Marxism Beyond Marxism'' (1996). p. 43. {{ISBN|0-415-91442-6}}.</ref> [[Robert Conquest]] on selle järelduse vaidlustanud, märkides, et Venemaa oli juba enne Esimest maailmasõda maailma tööstusmajanduste seas neljandal-viiendal kohal ning tööstuslik areng oleks olnud võimalik ka ilma kollektiviseerimise, näljahäda ja terrorita. Conquesti hinnangul olid tööstuslikud saavutused väidetust palju väiksemad ning Nõukogude tüüpi industrialiseerimine oli innovatsiooni tõkestav ummiktee.<ref name="reflections">[[Robert Conquest]]. ''Reflections on a Ravaged Century'' (2000). p. 101. {{ISBN|0-393-04818-7}}.</ref> [[Stephen Kotkin]]i sõnul eksivad need, kes peavad kollektiviseerimist vajalikuks; tema järgi näis see vajalik ainult kommunistliku ideoloogia ja kapitalismi eitamise raamides. Majanduslikult ei andnud kollektiviseerimine tema hinnangul oodatud tulemusi, vaid vähendas saake, sest talupojad reageerisid kõrgetele maksudele tootmise vähendamisega ja hoolitsesid eelkõige enda ellujäämise eest.{{sfn|Kotkin|2014|pp=724–725}}<ref>{{Cite book |last=Fitzpatrick |first=Sheila |title=Stalin's peasants : resistance and survival in the Russian village after collectivization |date=1994 |publisher=Oxford University Press |isbn=0-19-506982-X |location=New York |oclc=28293091|page=5}}</ref> Mitme lääne ajaloolase hinnangul olid stalinistlikud põllumajanduspoliitikad üks peamisi tegureid [[Nõukogude näljahäda 1932–1933|1930.–1933. aasta Nõukogude näljahäda]] tekkes.<ref>[https://www.historyplace.com/worldhistory/genocide/stalin.htm "Genocide in the 20th century"]. History Place.</ref> Mõned uurijad leiavad, et [[holodomor]], mis algas 1932. aasta lõpus, kujunes näljahäda genotsiidi vahendiks; Ukraina valitsus tunnistab seda sellisena. Osa uurijaid vaidleb aga näljahäda tahtlikkuse üle.<ref>{{cite book|last1=Davies|first1=Robert|author-link1=Robert William Davies|last2=Wheatcroft|first2=Stephen|author-link2=Stephen G. Wheatcroft|title=The Industrialisation of Soviet Russia Volume 5: The Years of Hunger: Soviet Agriculture 1931–1933|url=https://books.google.com/books?id=4s1lCwAAQBAJ&pg=PR14|year=2009|publisher=Palgrave Macmillan UK|isbn=978-0-230-27397-9|page=xiv}}</ref> ===Sotsiaalküsimused=== Stalinismi ajajärku on sotsiaalküsimustes kirjeldatud suuresti tagurlikuna. Kuigi Lenini ajal toimus lühike dekriminaliseerimise periood, kriminaliseeris 1934. aasta kriminaalkoodeks taas homoseksuaalsuse.<ref>{{Cite news |date=2017-11-10 |title=1917 Russian Revolution: The gay community's brief window of freedom |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-41737330 |access-date=2023-05-29}}</ref> Abort muudeti 1936. aastal pärast ühiskondlikult vastuolulist arutelu uuesti ebaseaduslikuks.<ref>{{Cite web |title=When Soviet Women Won the Right to Abortion (For the Second Time) |url=https://jacobin.com/2020/03/soviet-women-abortion-ussr-history-health-care/ |access-date=2023-05-29 |website=jacobin.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2015-08-31 |title=Letters to the Editor on the Draft Abortion Law |url=https://soviethistory.msu.edu/1936-2/abolition-of-legal-abortion/abolition-of-legal-abortion-texts/abolition-of-legal-abortion/ |access-date=2023-05-29 |website=Seventeen Moments in Soviet History |language=en-US }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Naiste küsimused jäid suuresti tagaplaanile.<ref>{{Cite book |last=Mamonova |first=Tatyana |title=Women and Russia: Feminist Writings from the Soviet Union |location=Oxford |publisher=Basil Blackwell Publisher |year=1984 |isbn=0-631-13889-7}}</ref> ==Seos leninismiga== {{Lisateave|Leninism#Leninism pärast 1924. aastat|Sovetoloogia|Oktoobrirevolutsioon#Historiograafia}} [[File:19220900-lenin stalin gorky-02.jpg|thumb|left|Muudetud foto, mille eesmärk oli näidata [[Vladimir Lenin]]it koos Staliniga 1920. aastate alguses ning illustreerida ametlikult väidetud Stalini lähedust Leninile.<ref>{{cite book|last1=Gilbert|first1=Felix|author-link1=Felix Gilbert|last2=Large|first2=David Clay|title=The End of the European Era: 1890 to the Present|edition=6th|year=2008|page=213|publisher=[[W. W. Norton & Company]]|location=New York City|isbn=978-0-393-93040-5}}</ref><ref>{{cite news|last1=Jones|first1=Jonathan|author-link1=Jonathan Jones (journalist)|title=The fake photographs that predate Photoshop|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2012/aug/29/fake-photography-before-photoshop|access-date=27 August 2016|work=The Guardian|date=29 August 2012}}</ref>]] Stalin käsitles oma võimu ajal kehtinud poliitilist ja majanduslikku süsteemi [[marksism-leninism]]ina, mida ta pidas [[marksism]]i ja [[leninism]]i ainsaks õiguspäraseks järglaseks. Stalinismi historiograafia on mitmekesine ning käsitleb eri viisidel järjepidevust ja katkestusi Lenini ning Stalini kavandatud režiimide vahel. Järjepidevuse rõhutajaid on nimetatud „traditsionalistlikeks” ajaloolasteks, „totalitarismi koolkonnaks” ja ka „külma sõja ajaloolasteks”, sest selle käsitluse kujunemine seostub külma sõja algusaastatega.<ref>{{Cite book |last=Mawdsley |first=Evan |author-link=Evan Mawdsley |title=The Russian Civil War|year=2011|publisher=Birlinn |isbn=9780857901231}}</ref><ref>{{Cite book |last=Suny |first=Ronald Grigor |author-link=Ronald Grigor Suny |title=Red Flag Unfurled: History, Historians and the Russian Revolution |date=2017 |publisher=Verso Books}}</ref><ref>{{Cite book |last=Acton |first=Edward |title=Critical Companion to the Russian Revolution |date=1997|pp=4–13}}</ref> Selle vaate esindajad toovad esile, et mitte Stalin, vaid Lenin algatas [[punane terror|punase terrori]] koos pantvangide võtmise ja [[interneerimislaager|interneerimislaagritega]], arendas välja kurikuulsa [[Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv 58|paragrahvi 58]] ning kehtestas [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistlikus parteis]] autokraatliku süsteemi.<ref name="Pipes">{{cite book|first=Richard|last=Pipes|title=Communism: A History|url=https://archive.org/details/communismhistory00pipe|url-access=registration|year=2001|isbn=978-0-8129-6864-4|pages=[https://archive.org/details/communismhistory00pipe/page/n90 73]–74|publisher=Random House Publishing }}</ref> Samuti märgivad nad, et Lenin kehtestas [[fraktsioonide keeld Nõukogude Liidu Kommunistlikus Parteis|fraktsioonide keelu Venemaa Kommunistlikus Parteis]] ja viis 1921. aastal sisse [[üheparteiline riik|üheparteilise riigi]], mis võimaldas Stalinil pärast Lenini surma oma rivaalidest hõlpsamini vabaneda. Nad osutavad ka [[Felix Dzeržinski]] ütlusele bolševike võitluse ajal vastastega [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]]: „Me seisame organiseeritud terrori eest – seda tuleb ausalt öelda.”<ref>George Leggett, ''The Cheka: Lenin's Political Police''.</ref> Näiteks [[Richard Pipes]] peab stalinismi leninismi loomulikuks tagajärjeks ning leiab, et Stalin viis ustavalt ellu Lenini sise- ja välispoliitilisi programme.<ref>{{cite book |first=Richard|last=Pipes|title=Three Whys of the Russian Revolution|pages=83–84}}</ref> [[Robert Service (ajaloolane)|Robert Service]] on kirjutanud, et institutsiooniliselt ja ideoloogiliselt pani Lenin aluse Stalinile, kuid üleminek leninismilt stalinismi rängemate terrorivormideni ei olnud sujuv ega vältimatu.<ref>{{cite journal|title=Lenin: Individual and Politics in the October Revolution|journal=Modern History Review|volume=2|year=1990|number=1|pages=16–19}}</ref> Ajaloolane ja Stalini biograaf [[Edvard Radzinsky]] on leidnud, et Stalin oli Lenini tõeline järgija, nagu ta ka ise väitis.<ref name="Radzinsky">[[Edvard Radzinsky]] ''Stalin: The First In-depth Biography Based on Explosive New Documents from Russia's Secret Archives'', Anchor, (1997) {{ISBN|0-385-47954-9}}.</ref> Stalini biograaf [[Stephen Kotkin]] on kirjutanud, et Stalini vägivald ei olnud tema alateadvuse produkt, vaid tulenes bolševike seotusest marksistlik-leninliku ideoloogiaga.<ref>{{cite web|url=https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2014/11/understanding-stalin/380786/|title=Understanding Stalin|website=The Atlantic|date=2014-10-14|access-date=2015-04-04|author=Anne Applebaum}}</ref> [[Dmitri Volkogonov]], kes kirjutas nii Lenini kui ka Stalini eluloo, märkis, et 1960.–1980. aastatel valitses Nõukogude Liidus ametlik patriootlik ja [[destaliniseerimine|destaliniseeritud]] käsitlus Lenini ja Stalini suhtest: selle järgi moonutas ülemäära autokraatlik Stalin targa „[[vanaisa|deduška]]” Lenini õpetust. Volkogonovi sõnul kadus selline vaade aga paljude jaoks, sealhulgas tema enda jaoks, vahetult enne ja pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]]. Nõukogude arhiive uurides jõudis ta Radzinsky ja Kotkiniga sarnasele järeldusele, et Lenin oli loonud vägivaldse autokraatliku totalitarismi kultuuri, mille loogiliseks jätkuks oli stalinism. Selle seisukoha vastased on muu hulgas [[revisionistlikud ajaloolased]] ning paljud [[külma sõja järgne aeg|külma sõja järgsed]] ja dissidentlikud Nõukogude ajaloo uurijad, sealhulgas [[Roy Medvedev]]. Medvedevi järgi võib küll loetleda mitmeid Stalini samme, mis jätkasid Lenini ajal rakendatud ebademokraatlikke suundumusi ja meetmeid, kuid paljudes küsimustes tegutses Stalin mitte Lenini juhiste järgi, vaid nende vastaselt.<ref>Roy Medvedev, ''[https://archive.org/details/leninismwesterns0000medv Leninism and Western Socialism]'', Verso, 1981.</ref> Mõned ajaloolased on püüdnud stalinismi leninismist eristada, et vaidlustada totalitarismi käsitlus, mille järgi olid Stalini meetodid kommunismis algusest peale olemuslikult olemas.<ref>Moshe Lewin, ''Lenin's Last Testament'', University of Michigan Press, 2005.</ref> Teised revisionistlikud ajaloolased, näiteks [[Orlando Figes]], on Nõukogude ajastu suhtes kriitilised, kuid rõhutavad, et Lenin püüdis aastatel 1922–1923 Stalini kasvavale mõjule vastu seista, liitus selles küsimuses Trotskiga, oli Staliniga eri meelt [[väliskaubandus]]e küsimuses ning tegi ettepanekuid parteireformideks, sealhulgas [[Keskkomitee]] demokratiseerimiseks ja 50–100 tavalise töölise kaasamiseks partei madalamatesse organitesse.<ref>{{cite book |last1=Figes |first1=Orlando |title=A people's tragedy : a history of the Russian Revolution |date=1997 |publisher=New York, NY : Viking |isbn=978-0-670-85916-0 |pages=796–801 |url=https://archive.org/details/peoplestragedyhi00fige/page/796/mode/2up}}</ref> Stalinismi kriitikute hulka kuulusid ka antistalinistlikud kommunistid, näiteks [[Lev Trotski]]. Trotski rõhutas, et Lenin püüdis veenda kommunistlikku parteid kõrvaldama Stalin [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär|peasekretäri]] ametikohalt. Trotski väitis samuti, et tema ja Lenin kavatsesid [[Nõukogude Liidu poliitilised parteid|opositsiooniparteide]], nagu [[menševikud|menševike]] ja [[sotsialistid-revolutsionäärid|sotsialistide-revolutsionääride]], keelu tühistada niipea, kui [[Nõukogude Venemaa]] majanduslikud ja ühiskondlikud olud paranevad.<ref name="books.google.com">{{cite book |last1=Deutscher |first1=Isaac |title=The Prophet: The Life of Leon Trotsky |date=5 January 2015 |publisher=Verso Books |isbn=978-1-78168-721-5 |page=528 |url=https://books.google.com/books?id=YGznDwAAQBAJ&q=isaac+deutscher+trotsky+the+prophet |language=en}}</ref> [[Lenini testament]], mis sisaldas ettepanekut Stalini ametist kõrvaldamiseks, suruti pärast Lenini surma maha. Mitmed ajaloolased on toonud Lenini ettepaneku nimetada Trotski [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja|Nõukogude Liidu aseesimeheks]] tõendina, et Lenin nägi Trotskit oma võimaliku järglasena valitsusjuhina.<ref>{{cite journal |last1=Danilov |first1=Victor |last2=Porter |first2=Cathy |title=We Are Starting to Learn about Trotsky |journal=History Workshop |date=1990 |issue=29 |pages=136–146 |jstor=4288968 |url=https://www.jstor.org/stable/4288968 |issn=0309-2984}}</ref><ref>{{cite book |last1=Daniels |first1=Robert V. |title=The Rise and Fall of Communism in Russia |date=1 October 2008 |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-13493-3 |page=438 |url=https://books.google.com/books?id=27JGzAoMLjoC&dq=Victor+Danilov+Trotsky&pg=PA438 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Watson |first1=Derek |title=Molotov and Soviet Government: Sovnarkom, 1930–41 |date=2016 |publisher=Springer |isbn=978-1-349-24848-3 |page=25 |url=https://books.google.com/books?id=xhm_DAAAQBAJ&dq=Trotsky+chairman+rykov&pg=PA25 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Deutscher |first1=Isaac |title=The prophet unarmed: Trotsky, 1921–1929 |date=1965 |publisher=New York, Vintage Books |isbn=978-0-394-70747-1 |page=135 |url=https://archive.org/details/prophetunarmed00isaa/page/134/mode/2up?q=promote+rykov+}}</ref><ref>{{cite book |last1=Dziewanowski |first1=M. K. |title=Russia in the twentieth century |date=2003 |publisher=Upper Saddle River, N.J. : Prentice Hall |isbn=978-0-13-097852-3 |page=162 |url=https://archive.org/details/russiaintwentiet0000dzie/page/162/mode/1up?view=theater}}</ref> Trotski biograaf [[Isaac Deutscher]] on kirjutanud, et tõendite valguses võisid vaid pimedad ja kurdid mitte märgata stalinismi ja leninismi kontrasti.<ref>{{cite book|first=Isaac|last=Deutscher|title=Trotsky: The Prophet Unarmed|url=https://archive.org/details/prophetunarmedtr0000unse_c1b0|url-access=registration|year=1959|pages=[https://archive.org/details/prophetunarmedtr0000unse_c1b0/page/n497 464]–5}}</ref> Sarnaselt on ajaloolane [[Moshe Lewin]] väitnud, et Nõukogude režiim elas läbi pika stalinismi perioodi, mis oli oma põhijoontes diametraalselt vastuolus Lenini testamendi soovitustega.<ref>{{cite book |last1=Lewin |first1=Moshe |title=Lenin's Last Struggle |date=2005 |publisher=University of Michigan Press |isbn=978-0-472-03052-1 |page=136 |url=https://books.google.com/books?id=iheBbViwVksC |language=en}}</ref> Prantsuse ajaloolane [[Pierre Broué]] on vaidlustanud selliste nüüdisaegsete ajaloolaste nagu Dmitri Volkogonovi hinnangud varasele Nõukogude Liidule. Broué hinnangul võrdsustavad need ekslikult [[leninism]]i, stalinismi ja [[trotskism]]i, et esitada ideoloogilise järjepidevuse idee ning tugevdada [[antikommunism|antikommunistlikku]] käsitlust.<ref>{{cite book |last1=Broue. |first1=Pierre |title=Trotsky: a biographer's problems. In The Trotsky reappraisal. Brotherstone, Terence; Dukes, Paul,(eds) |date=1992 |publisher=Edinburgh University Press |isbn=978-0-7486-0317-6 |pages=19, 20}}</ref> Mõned uurijad on seostanud üheparteisüsteemi kujunemist Nõukogude Liidus Lenini valitsusele sõjaolukorras peale surutud tingimustega.<ref>{{cite book |last1=Rogovin |first1=Vadim Zakharovich |title=Was There an Alternative? Trotskyism: a Look Back Through the Years |date=2021 |publisher=Mehring Books |isbn=978-1-893638-97-6 |pages=13–14 |language=en}}</ref> Teised on esile tõstnud bolševike algsed katsed moodustada koalitsioonivalitsus koos [[vasakpoolsed sotsialistid-revolutsionäärid|vasakpoolsete sotsialistide-revolutsionääridega]].<ref>{{cite book |last1=Carr |first1=Edward Hallett |title=The Bolshevik revolution 1917–1923. Vol. 1 |date=1977 |publisher=Penguin books |isbn=978-0-14-020749-1 |pages=111–112 |edition=Reprinted}}</ref> Ajaloolase [[Marcel Liebman]]i järgi olid Lenini sõjaaegsed meetmed, näiteks opositsiooniparteide keelustamine, tingitud asjaolust, et mitu parteid tõstsid uue [[Vene SFNV|Nõukogude valitsuse]] vastu relvad, osalesid sabotaažis, tegid koostööd kukutatud [[absoluutne monarhia|tsaarivõimu]] toetajatega või korraldasid [[atentaadid Vladimir Leninile|atentaadikatseid Lenini]] ja teiste bolševike juhtide vastu.<ref name="Leninism Under Lenin">{{cite book |last1=Liebman |first1=Marcel |title=Leninism Under Lenin |date=1985 |publisher=Merlin Press |isbn=978-0-85036-261-9 |pages=1–348 |url=https://books.google.com/books?id=OQjzAAAAMAAJ |language=en}}</ref> Liebmani hinnangul ei olnud parteide keelustamisel Lenini ajal sama repressiivset iseloomu kui hilisematel keeldudel Stalini režiimi ajal.<ref name="Leninism Under Lenin" /> Mitmed uurijad on rõhutanud Lenini poliitika sotsiaalselt progressiivseid jooni, näiteks [[üldine hariduse kättesaadavus|üldist hariduse kättesaadavust]], [[üldine tervishoid|tervishoidu]] ja [[naised Venemaal|naiste võrdseid õigusi]].<ref>{{cite book |last1=Adams |first1=Katherine H. |last2=Keene |first2=Michael L. |title=After the Vote Was Won: The Later Achievements of Fifteen Suffragists |date=2014 |publisher=McFarland |isbn=978-0-7864-5647-5 |page=109 |url=https://books.google.com/books?id=oyaxYvSG6gAC&dq=lenin+universal+literacy+after+the+vote+was+won&pg=PA109 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Ugri͡umov |first1=Aleksandr Leontʹevich |title=Lenin's Plan for Building Socialism in the USSR, 1917–1925 |date=1976 |publisher=Novosti Press Agency Publishing House |page=48 |url=https://books.google.com/books?id=gXknAQAAMAAJ&q=lenin+universal+literacy |language=en}}</ref> Stalini režiim pööras seevastu tagasi mitmeid Lenini poliitikaid ühiskondlikes küsimustes, sealhulgas seksuaalse võrdsuse, abielu õiguslike piirangute, seksuaalvähemuste õiguste ja abordiga seotud kaitsemeetmete osas.<ref>{{cite book |last1=Meade |first1=Teresa A. |author-link=Teresa Meade |last2=Wiesner-Hanks |first2=Merry E. |title=A Companion to Gender History |date=15 April 2008 |publisher=John Wiley & Sons |isbn=978-0-470-69282-0 |page=197 |url=https://books.google.com/books?id=ZtQP5why918C&dq=stalin+criminalize+abortion+religion+nationalism&pg=PA197 |language=en}}</ref> Ajaloolane [[Robert Vincent Daniels]] peab stalinistlikku perioodi Nõukogude kultuurielus kontrrevolutsiooniks, mis taaselustas [[Nõukogude patriotism|patriootliku propaganda]], tsaariaegse [[venestamine|venestamise]] programmi ja traditsioonilised [[sõjaväelised auastmed]], mida Lenin oli kritiseerinud kui „suurvene šovinismi” väljendusi.<ref>{{cite book |last1=Daniels |first1=Robert V. |title=The End of the Communist Revolution |date=2002 |publisher=Routledge |isbn=978-1-134-92607-7 |pages=90–94 |url=https://books.google.com/books?id=ZKeJAgAAQBAJ&dq=stalin+abortion+criminalised&pg=PA94 |language=en}}</ref> Daniels näeb stalinismis järsku katkestust ka majanduspoliitikas: kaalutletud ja teadusliku [[majandusplaneerimine|majandusplaneerimise]] süsteem, milles osalesid endised [[menševikud|menševikest]] majandusteadlased [[Gosplan]]is, asendus kiirustava planeerimisega, mida iseloomustasid ebarealistlikud eesmärgid, bürokraatlik raiskamine, [[pudelikael (tootmine)|pudelikaelad]] ja [[defitsiit]].<ref>{{cite book |last1=Daniels |first1=Robert V. |title=The End of the Communist Revolution |date=2002 |publisher=Routledge |isbn=978-1-134-92607-7 |pages=90–92 |url=https://books.google.com/books?id=ZKeJAgAAQBAJ&dq=stalin+abortion+criminalised&pg=PA94 |language=en}}</ref> [[File:First edition of Krushchev's "Secret Speech".jpg|thumb|180px|''O kulcie jednostki i jego następstwach'', Varssavi, märts 1956, [[Nikita Hruštšov]]i „salajase kõne” esimene väljaanne, mis avaldati [[Poola Ühendatud Töölispartei]] sisekasutuseks.]] 1956. aastal peetud kõnes „[[Isikukultusest ja selle tagajärgedest]]” väitis Stalini järglane [[Nikita Hruštšov]], et Stalini režiim erines oluliselt Lenini juhtimisest. Ta kritiseeris Stalini ümber loodud [[Jossif Stalini isikukultus|isikukultust]], samal ajal kui Lenin rõhutas „rahva rolli ajaloo loojana”.<ref name="archive.org">{{cite book |last1=Khrushchev |first1=Nikita Sergeevich |title=The Crimes Of The Stalin Era, Special Report To The 20th Congress Of The Communist Party Of The Soviet Union|date=1956 |pages=1–65 |url=https://archive.org/details/TheCrimesOfTheStalinEraSpecialReportToThe20thCongressOfTheCommunistPartyOfTheSovietUnion.}}</ref> Hruštšov rõhutas ka, et Lenin pooldas [[kollektiivne juhtimine|kollektiivset juhtimist]], mis tugines isiklikule veenmisele, ning soovitas Stalini peasekretäri ametist eemaldada. Hruštšov vastandas sellele Stalini „despotismi”, mis nõudis tema seisukohale absoluutset allumist, ning märkis, et paljud inimesed, kes hiljem hävitati „partei vaenlastena”, olid töötanud Leniniga tema eluajal.<ref name="archive.org" /> Samuti eristas ta Lenini „karme meetodeid”, mida kasutati kodusõja ajal „kõige hädavajalikumates olukordades” ellujäämisvõitluses, ja Stalini äärmuslikke meetodeid ning massirepressioone ajal, mil revolutsioon oli juba võitnud.<ref name="archive.org" /> Oma mälestustes kirjutas Hruštšov, et Stalini ulatuslikud puhastused [[vanad bolševikud|vanade bolševike]], sõjaväejuhtide ning [[teadus ja tehnika Nõukogude Liidus|teaduse]] juhtivate esindajate seas nõrgestasid riiki kahtlemata.<ref>{{cite book |last1=Khrushchev |first1=Nikita Sergeevich |last2=Khrushchev |first2=Serge |title=Memoirs of Nikita Khrushchev |date=2004 |publisher=Penn State Press |isbn=978-0-271-02861-3 |page=156 |url=https://books.google.com/books?id=uv1zv4FZhFUC&dq=stalin+weaken+soviet+union+old+bolsheviks&pg=PT170 |language=en}}</ref> Stalini sekretäri [[Boriss Bažanov]]i väitel tundis Stalin Lenini surma üle rõõmu, kuigi kandis avalikult leinaja maski.<ref>{{cite book |last1=Kuromiya |first1=Hiroaki |title=Stalin |date=2013 |publisher=Routledge |isbn=978-1-317-86780-7 |page=60 |url=https://books.google.com/books?id=BRV4AAAAQBAJ&dq=Stalin+swearing+Lenin+testament&pg=PA59 |language=en}}</ref> Mõned marksistlikud teoreetikud on vaidlustanud käsitluse, et Stalini diktatuur oli bolševike tegevuse loomulik tulemus. Nad rõhutavad, et Stalin kõrvaldas suure osa 1917. aasta algse keskkomitee liikmetest.<ref>{{cite web |last1=Grant |first1=Alex |title=Top 10 lies about the Bolshevik Revolution |url=https://www.marxist.com/top-10-lies-about-the-bolshevik-revolution-part-one.htm |website=In Defence of Marxism |language=en-gb |date=1 November 2017}}</ref> [[George Novack]] on toonud esile bolševike algsed katsed moodustada valitsus koos [[vasakpoolsed sotsialistid-revolutsionäärid|vasakpoolsete sotsialistide-revolutsionääridega]] ja lubada poliitilisse seaduslikkusse tagasi ka teisi parteisid, näiteks menševikke.<ref>{{cite book |last1=Novack |first1=George |title=Democracy and Revolution |date=1971 |publisher=Pathfinder |isbn=978-0-87348-192-2 |pages=307–347 |url=https://books.google.com/books?id=bLMgAQAAIAAJ |language=en}}</ref> [[Tony Cliff]]i järgi saatis bolševike ja vasakpoolsete sotsialistide-revolutsionääride koalitsioonivalitsus [[Venemaa Asutav Kogu|Asutava Kogu]] laiali mitmel põhjusel, sealhulgas vananenud valimisnimekirjade tõttu, mis ei kajastanud sotsialistide-revolutsionääride partei lõhenemist, ning Asutava Kogu konflikti tõttu [[Ülevenemaaline Nõukogude Kongress|nõukogude kongressiga]] kui alternatiivse demokraatliku struktuuriga.<ref>{{cite web |last1=Cliff |first1=Tony |title=Revolution Besieged. The Dissolution of the Constituent Assembly) |url=https://www.marxists.org/archive/cliff/works/1978/lenin3/ch03.html |website=www.marxists.org}}</ref> Sarnast analüüsi leidub ka uuemates käsitlustes. Näiteks [[Graeme Gill]] on väitnud, et stalinism ei olnud varasemate arengute loomulik jätk, vaid terav katkestus, mis kujunes juhtivate poliitikategelaste teadlike otsuste tulemusel.{{sfn|Gill|1998}} Samas lisab Gill, et mõiste kasutamise raskused peegeldavad probleeme stalinismi mõiste endaga: peamiseks probleemiks on kokkuleppe puudumine selles, mida stalinismiks pidada.{{sfn|Gill|1998|p=1}} Revisionistlikud ajaloolased, sealhulgas [[Sheila Fitzpatrick]], on kritiseerinud keskendumist ühiskonna kõrgkihtidele ja külma sõja mõistetele, näiteks [[totalitarism]]ile, mis nende hinnangul on varjanud süsteemi tegelikku toimimist.<ref>{{cite book|title=Beyond Totalitarianism: Stalinism and Nazism Compared|last1=Geyer|first1=Michael|author1-link=Michael Geyer|last2=Fitzpatrick|first2=Sheila|author2-link=Sheila Fitzpatrick|year=2009|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0-521-72397-8|url=https://books.google.com/books?id=3wzDPQAACAAJ|doi=10.1017/CBO9780511802652}}</ref> Vene ajaloolane [[Vadim Rogovin]] on kirjutanud, et Lenini ajal eksisteeris parteis tegelik arvamuste mitmekesisus ning poliitiliste otsuste tegemisel arvestati mitte ainult enamuse, vaid ka vähemuse seisukohti. Ta võrdles seda hilisemate juhtkonnablokkidega, mis rikkusid parteitraditsiooni, eirasid vastaste ettepanekuid ning heitsid [[vasakopositsioon]]i parteist välja fabritseeritud süüdistuste alusel. See kulmineerus 1936.–1938. aasta [[Moskva protsessid]]ega. Rogovini järgi tapeti 80–90% keskkomitee liikmetest, kes olid valitud [[Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei VI kongress|kuuendast]] kuni [[ÜK(b)P XVII kongress|seitsmeteistkümnenda kongressini]].<ref>{{cite book |last1=Rogovin |first1=Vadim Z |title=Was There an Alternative? 1923–1927: Trotskyism: a Look Back Through the Years |date=2021 |publisher=Mehring Books |isbn=978-1-893638-96-9 |pages=494–495 |language=en}}</ref> Mõned uurijad on pidanud nii parempoolset kui ka vasakopositsiooni stalinismi poliitilisteks alternatiivideks, hoolimata nende ühisest leninlikust lähtepunktist, sest nende majandus-, välis- ja kultuuripoliitilised seisukohad erinesid Stalinist.<ref>„While Trotsky was strongly biased toward industrial development, there is little basis to suppose that he would have adopted Stalin’s forcible collectivization, slapdash economic planning, anti expert campaigns, or cultural know-nothingism. Neither Trotsky nor Bukharin would have pursued anything like Stalin’s pseudo-revolutionary “[[third period]]” foreign policy and his connivance in the advent of [[Hitler]], another product of his political manoeuvring against the Bukharinists.” {{cite book |last1=Daniels |first1=Robert V. |title=The Rise and Fall of Communism in Russia |year=2008 |publisher=Yale University Press |page=396 |isbn=978-0-300-13493-3 |url=https://books.google.com/books?id=27JGzAoMLjoC |language=en}}</ref><ref>{{cite journal |last1=Day |first1=Richard B. |title=The Blackmail of the Single Alternative: Bukharin, Trotsky and Perestrojka |journal=Studies in Soviet Thought |date=1990 |volume=40 |issue=1/3 |pages=159–188 |doi=10.1007/BF00818977 |jstor=20100543 |url=https://www.jstor.org/stable/20100543 |issn=0039-3797|url-access=subscription }}</ref> ==Pärand== {{Peamine artikkel|Liigsuremus Nõukogude Liidus Jossif Stalini ajal|Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ennustused}} [[File:Saxlmuzeum.jpg|upright|thumb|Stalini kuju [[Jossif Stalini muuseum Goris|Jossif Stalini muuseumi]] ees [[Gori]]s]] [[File:Yalta Conference (Churchill, Roosevelt, Stalin) (B&W).jpg|thumb|left|Suurbritannia peaminister [[Winston Churchill]], Ameerika Ühendriikide president [[Franklin D. Roosevelt]] ja Stalin [[Jalta konverents]]il 1945. aasta veebruaris]] Lääne [[historiograafia]]s peetakse Stalinit üheks nüüdisaegse ajaloo kurikuulsamaks ja halvemaks poliitiliseks juhiks.<ref>{{cite book |last1=Dunn |first1=Dennis J. |title=Caught Between Roosevelt & Stalin: America's Ambassadors to Moscow |year=1998 |publisher=University Press of Kentucky |isbn=978-0-8131-7074-9 |pages=6, 271 |url=https://books.google.com/books?id=Cm6IH1a4oksC&pg=PR3 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Creveld |first1=Martin van |title=The Rise and Decline of the State |date=1999 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-65629-0 |page=402 |url=https://books.google.com/books?id=FdhnbrZJ3ZQC&dq=joseph+stalin+%C2%A0one+of+the+worst+dictators%C2%A0&pg=PA402 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Taylor |first1=Jeremy E. |title=Visual Histories of Occupation: A Transcultural Dialogue |year=2021 |publisher=Bloomsbury Academic |isbn=978-1-350-14220-6 |page=239 |url=https://books.google.com/books?id=baIyEAAAQBAJ&dq=joseph+stalin+%C2%A0one+of+the+worst+dictators+of+the+20th+century%C2%A0&pg=PA239 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Service |first1=Robert |title=Stalin: A Biography |date=2005 |publisher=Harvard University Press |isbn=978-0-674-01697-2 |page=3 |url=https://books.google.com/books?id=hSWK6Dh4wRgC&q=Stalin+notorious+figures |language=en}}</ref> Biograaf ja ajaloolane [[Isaac Deutscher]] rõhutas stalinismi [[totalitarism|totalitaarset]] iseloomu ja selle mõju „[[sotsialism|sotsialistliku]] inspiratsiooni” allasurumisel.<ref name="Stalin: A Political Biography">{{cite book |last1=Deutscher |first1=Isaac |title=Stalin: A Political Biography |date=1967 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-14-020757-6 |page=ix |url=https://books.google.com/books?id=Oa4eAAAAMAAJ&q=isaac+deutscher+stalin |language=en}}</ref> Mitmed uurijad on kritiseerinud stalinismi [[antiintellektualism|antiintellektuaalsete]], [[antisemitism|antisemiitlike]] ja [[šovinism|šovinistlike]] hoiakute soodustamise eest Nõukogude Liidus.<ref>{{cite book |last1=Tismaneanu |first1=Vladimir |title=Stalinism Revisited: The Establishment of Communist Regimes in East-Central Europe |date=2009 |publisher=Central European University Press |isbn=978-963-386-678-8 |page=29 |url=https://books.google.com/books?id=vqLeEAAAQBAJ&dq=Stalinism+anti+intellectualism+anti+westernism&pg=PA29 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Fürst |first1=Juliane |title=Stalin's Last Generation: Soviet Post-War Youth and the Emergence of Mature Socialism |date=2010 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-957506-0 |page=94 |url=https://books.google.com/books?id=YCEUDAAAQBAJ&dq=Stalinism+anti+intellectualism&pg=PA94 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |title=Critical Companion to Contemporary Marxism |date=31 December 2007 |publisher=BRILL |isbn=978-90-474-2360-7 |page=339 |url=https://books.google.com/books?id=3wOwCQAAQBAJ&dq=Stalinism+anti+intellectualism&pg=PA339 |language=en}}</ref> Marksistliku filosoofi [[Helena Sheehan]]i sõnul hinnatakse Stalini filosoofilist pärandit peaaegu üldiselt negatiivselt ning enamik Nõukogude allikaid peab tema mõju Nõukogude filosoofia loovale arengule kahjulikuks.<ref name="Verso Books">{{cite book |last1=Sheehan |first1=Helena |title=Marxism and the Philosophy of Science: A Critical History |date=2018 |publisher=Verso Books |isbn=978-1-78663-428-3 |page=230 |url=https://books.google.com/books?id=dG_nDwAAQBAJ&dq=most+soviet+philosophers+today+reject+stalin&pg=PT340 |language=en}}</ref> Sheehan on käsitlenud puudusi Stalini dialektikakäsitluses ning märkinud, et enamik Nõukogude filosoofe lükkas tagasi tema [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel|Hegeli]] filosoofia tõlgenduse.<ref name="Verso Books"/> Pierre du Bois’ järgi kujundati Stalini ümber isikukultus teadlikult ja üksikasjalikult, et õigustada tema võimu. Selleks kasutati arvukaid tahtlikke moonutusi ja valeväiteid.<ref>Pierre du Bois, "Stalin – Genesis of a Myth," ''Survey. A Journal of East & West Studies'' 28#1 (1984) pp. 166–181.</ref> Kreml ei võimaldanud ligipääsu arhiivimaterjalidele, mis oleksid võinud tegelikkust paljastada, ning kriitilisi dokumente hävitati. Fotosid muudeti ja dokumente fabritseeriti.<ref>Carol Strong and Matt Killingsworth, "Stalin the Charismatic Leader?: Explaining the 'Cult of Personality' as a legitimation technique." ''Politics, Religion & Ideology'' 12.4 (2011): 391–411.</ref> Staliniga isiklikult kokku puutunud inimesi sunniti esitama „ametlikke” versioone, mis vastasid isikukultuse ideoloogilistele nõudmistele, eriti sellisel kujul, nagu Stalin esitas seda 1938. aastal teoses ''[[ÜK(b)P ajalugu. Lühikursus]]'', millest sai ametlik ajalookäsitlus.<ref>N. N. Maslov, "Short Course of the History of the All-Russian Communist Party (Bolshevik) – An Encyclopedia of Stalin's Personality Cult". ''Soviet Studies in History'' 28.3 (1989): 41–68.</ref> Ajaloolane [[David L. Hoffmann]] on võtnud uurijate konsensuse kokku seisukohaga, et Stalini kultus oli stalinismi keskne osa ja üks Nõukogude võimu silmatorkavamaid tunnuseid.<ref>[[David L. Hoffmann]], "The Stalin Cult' ''The Historian'' (2013) 75#4 p. 909.</ref> Pärast Stalini surma 1953. aastal loobus [[Nikita Hruštšov]] paljudest tema poliitikatest ja mõistis 1956. aastal [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XX kongress]]il peetud [[Isikukultusest ja selle tagajärgedest|salajases kõnes]] hukka Stalini [[isikukultus]]e. Sellega algas [[destaliniseerimine]] ja suhteline [[liberaliseerimine]], kuigi senise poliitilise süsteemi üldraamistik säilis. Seetõttu loobus enamik maailma kommunistlikke parteisid, mis olid varem stalinismi järginud, sellest ning võttis suuremal või vähemal määral omaks Hruštšovi seisukohad. Eranditeks olid muu hulgas [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] ja [[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik]]. [[Hiina Kommunistlik Partei]] otsustas Nõukogude Liidust lahkneda, mis viis [[Hiina-Nõukogude lõhe]]ni. ===Maoism ja hodžism=== [[Mao Zedong]] kuulutas tuntud ütluses, et Stalin oli „70% hea ja 30% halb”. [[Maoism|Maoistid]] kritiseerisid Stalinit peamiselt selle eest, et ta pidas kodanlikku mõju Nõukogude Liidus eeskätt väliste jõudude tulemuseks, jättes peaaegu täielikult kõrvale sisemised tegurid, ning et ta leidis, et klassivastuolud lõppesid pärast sotsialismi põhialuste rajamist. Mao kritiseeris ka Stalini isikukultust ja suure puhastuse liialdusi. Samas kiitsid maoistid Stalinit Nõukogude Liidu ja rahvusvahelise proletariaadi juhtimise, Saksamaa fašismi alistamise ning tema [[antirevisionism]]i eest.<ref>{{cite web|title=Mao's Evaluations of Stalin|url=https://www.massline.org/SingleSpark/Stalin/StalinMaoEval.htm|access-date=August 3, 2014|website=MassLine}}</ref> [[Hiina-Nõukogude lõhe]] ajal asus [[Albaania Rahva Sotsialistlik Vabariik]] Hiina Kommunistliku Partei poolele ning jäi [[Enver Hoxha]] juhtimisel aastakümneteks vähemalt teoreetiliselt truuks oma stalinismi vormile, mida tuntakse [[hodžism]]ina. Hoolimata esialgsest koostööst [[revisionism (marksism)|revisionismi]] vastu mõistis Hoxha hiljem hukka ka Mao kui revisionisti, nagu ka peaaegu kõik teised end kommunistlikeks nimetanud organisatsioonid maailmas. See viis [[Hiina-Albaania lõhe]]ni. Selle tulemusel isoleerus Albaania suurel määral ülejäänud maailmast, sest Hoxha suhtus vaenulikult nii Ameerika-meelsesse kui ka Nõukogude-meelsesse mõjusfääri ning ka [[Josip Broz Tito]] juhitud [[liitumatute liikumine|liitumatute liikumisse]], mille ta oli samuti varem hukka mõistnud.<ref>{{Cite web |last=Hoxha |first=Enver Halil |title=The Titoites |url=http://www.marx2mao.com/Other/TT82NB.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250825054234/http://www.marx2mao.com/Other/TT82NB.html |archive-date=25 August 2025 |access-date=2023-01-14 |website=From Marx to Mao |page=501}}</ref><ref>{{Cite book |title=Imperialism and the Revolution |date=1979 |first1=Enver |last1=Hoxha |chapter-url=https://www.marxists.org/reference/archive/hoxha/works/imp_rev/imp_ch1.htm |chapter=I – The Strategy of Imperialism and Modern Revisionism |access-date=2023-01-14 |via=Marxists Internet Archive }}</ref> ===Trotskism=== [[File:Bundesarchiv Bild 183-R15068, Leo Dawidowitsch Trotzki.jpg|thumb|[[Lev Trotski]] oli [[vasakopositsioon]]i juht, mis pakkus Stalinile alternatiivseid poliitilisi seisukohti.]] [[Lev Trotski]] nägi Stalinis võimuvõitluse ajal „meie partei ja revolutsiooni hauakaevaja kandidaati”.<ref>{{cite book |last1=Rogovin |first1=Vadim Zakharovich |title=Was There an Alternative? Trotskyism: a Look Back Through the Years |date=2021 |publisher=Mehring Books |isbn=978-1-893638-97-6 |page=431 |language=en}}</ref> Ameerika ajaloolane [[Robert Vincent Daniels]] pidas Trotskit ja [[vasakopositsioon]]i mitmes valdkonnas oluliseks alternatiiviks Stalini-Buhharini enamusele. Danielsi sõnul oleks vasakopositsioon seadnud esikohale industrialiseerimise, kuid ei kavandanud kunagi Stalini kasutatud vägivaldset [[kollektiviseerimine Nõukogude Liidus|talurahva ümberkujundamist]]. Kõige selgemalt erines vasakopositsioon stalinismist partei demokratiseerimise ja bürokratiseerumise küsimustes.<ref>{{cite book |last1=Daniels |first1=Robert V. |title=The Rise and Fall of Communism in Russia |date=1 October 2008 |publisher=Yale University Press |page=195 |isbn=978-0-300-13493-3 |url=https://books.google.com/books?id=27JGzAoMLjoC |language=en}}</ref> Trotski ja [[trotskism|trotskistid]] ehk [[Neljas Internatsionaal]] erinesid [[marksism-leninism|marksistidest-leninistidest]] ehk stalinistidest tugevalt selle poolest, et toetasid [[poliitiline pluralism|poliitilist pluralismi]], [[tööliskontroll|tööliste osalust]] ja suuremat [[detsentraliseerimine|detsentraliseerimist]] [[majandusplaneerimine|majandusplaneerimises]].<ref>{{cite book |last1=Wiles |first1=Peter |title=The Soviet Economy on the Brink of Reform: Essays in Honor of Alec Nove |date=2023 |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-1-000-88190-5 |page=31 |url=https://books.google.com/books?id=mHAIEQAAQBAJ&dq=trotsky+legalization+of+soviet+parties+worker+control+of+production&pg=PA31 |language=en}}</ref><ref name="BRILL">{{cite book |last1=Twiss |first1=Thomas M. |title=Trotsky and the Problem of Soviet Bureaucracy |year=2014 |publisher=Brill |isbn=978-90-04-26953-8 |pages=105–106 |url=https://books.google.com/books?id=3o2fAwAAQBAJ&dq=trotsky+decentralized+planning&pg=PA106 |language=en}}</ref> Trotski oli vastu Stalini sunniviisilisele kollektiviseerimisele ning pooldas [[kolhoos|põllumajandusliku tootmise]] vabatahtlikku ja järkjärgulist kollektiviseerimist.<ref>{{cite book |last1=Beilharz |first1=Peter |title=Trotsky, Trotskyism and the Transition to Socialism |date=2019 |publisher=Routledge |isbn=978-1-00-070651-2 |pages=1–206 |url=https://books.google.com/books?id=Lfe-DwAAQBAJ&dq=trotsky+widely+acknowledged+collectivisation&pg=PT196 |language=en}}</ref><ref>{{cite book |last1=Rubenstein |first1=Joshua |title=Leon Trotsky : a revolutionary's life |date=2011 |publisher=New Haven : Yale University Press |isbn=978-0-300-13724-8 |page=161 |url=https://archive.org/details/leontrotskyrevol0000rube/page/160/mode/2up?q=forced+collectivization}}</ref> Samuti pooldas ta suuremat sallivust Nõukogude Ukraina õiguste suhtes.<ref>{{cite book |last1=Deutscher |first1=Isaac |title=The Prophet: The Life of Leon Trotsky |date=2015 |publisher=Verso Books |isbn=978-1-78168-721-5 |page=637 |url=https://books.google.com/books?id=YGznDwAAQBAJ&q=isaac+deutscher+trotsky |language=en}}</ref><ref>{{cite web |title=Leon Trotsky: Problem of the Ukraine (1939) |url=https://www.marxists.org/archive/trotsky/1939/04/ukraine.html |website=www.marxists.org}}</ref> Trotskistide väitel ei olnud [[stalinistlik Nõukogude Liit]] ei [[sotsialism|sotsialistlik]] ega [[kommunism|kommunistlik]], vaid bürokratiseerunud [[degenereerunud töölisriik]] – mittekapitalistlik riik, kus ekspluateerimist kontrollis valitsev [[kast]], mis ei omanud küll [[tootmisvahendid|tootmisvahendeid]] ega moodustanud iseseisvat [[ühiskonnaklass]]i, kuid sai töölisklassi arvelt hüvesid ja privileege. Trotski uskus, et [[Oktoobrirevolutsioon|bolševike revolutsioon]] tuleb levitada kogu maailma töölisklassi ehk [[proletariaat|proletariaadi]] seas. Pärast revolutsiooni läbikukkumist Saksamaal leidis Stalin aga, et Venemaa industrialiseerimine ja bolševismi kindlustamine teenib proletariaati pikemas perspektiivis paremini. Vaidlus lõppes alles siis, kui stalinistlik mõrvar [[Ramón Mercader]] tappis Trotski 1940. aastal tema Mehhiko villas.<ref name=RefFariaStatistics>{{cite web|last=Faria|first=MA|title=Stalin, Communists, and Fatal Statistics|url=https://www.haciendapublishing.com/articles/stalin-communists-and-fatal-statistics|access-date=September 5, 2012|date=January 8, 2012|archive-date=2021-02-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20210218183740/https://haciendapublishing.com/articles/stalin-communists-and-fatal-statistics|url-status=dead}}</ref> Ameerika Ühendriikide trotskistlik teoreetik [[Max Shachtman]] väitis, et Nõukogude Liit oli arenenud degenereerunud töölisriigist uueks tootmisviisiks, mida ta nimetas [[bürokraatlik kollektivism|bürokraatlikuks kollektivismiks]]. Ortodokssed trotskistid pidasid Nõukogude Liitu samal ajal eksiteele sattunud liitlaseks. Shachtman ja tema järgijad pooldasid seetõttu [[Kolmas leer|kolmanda leeri]] moodustamist, mis vastanduks ühtviisi nii [[idablokk|Nõukogude]] kui ka [[lääneblokk|kapitalistlikule]] blokile. 20. sajandi keskpaigaks määratlesid Shachtman ja paljud tema kaaslased, näiteks [[Social Democrats, USA]], end pigem [[sotsiaaldemokraadid]]ena kui trotskistidena; osa neist loobus lõpuks sotsialismist ja võttis omaks [[neokonservatism]]i. Suurbritannias arendas [[Tony Cliff]] iseseisvalt välja [[riigikapitalism]]i kriitika, mis sarnanes mõnes aspektis Shachtmani omaga, kuid säilitas pühendumuse [[revolutsiooniline kommunism|revolutsioonilisele kommunismile]].<ref>Cliff, Tony (1948). [http://www.marxists.org/archive/cliff/works/1948/xx/burcoll.htm "The Theory of Bureaucratic Collectivism: A Critique"]. In Cliff, Tony (1988) [1974]. ''State Capitalism in Russia''. London: Bookmarks pp. 333–353. {{ISBN|9780906224441}}. Retrieved 23 April 2020.</ref> Ameerika trotskist [[David North (sotsialist)|David North]] juhtis tähelepanu sellele, et Stalini eestkoste all võimule tõusnud bürokraatide põlvkond juhtis hiljem Nõukogude Liidu [[Nõukogude Liidu stagnatsioon|stagnatsiooni]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|lagunemist]].<ref>{{cite book |last1=North |first1=David |title=In Defense of Leon Trotsky |date=2010 |publisher=Mehring Books |isbn=978-1-893638-05-1 |pages=172–173 |url=https://books.google.com/books?id=mVqvouA22IkC |language=en}}</ref> {{Quote box|width=25em|align=left|bgcolor=|quote=Ajal, mil sajad tuhanded ja miljonid töölised, eriti Saksamaal, lahkuvad kommunismist, osalt fašismi ja peamiselt ükskõiksuse leeri, liiguvad tuhanded ja kümned tuhanded sotsiaaldemokraatlikud töölised sama lüüasaamise mõjul vasakule, kommunismi poole. Ent sellest ei saa olla juttugi, et nad võtaksid omaks lootusetult diskrediteeritud stalinistliku juhtkonna.|source=—Trotski kirjutis stalinismist ja fašismist 1933. aastal<ref>{{cite book |last1=Trotsky |first1=Leon |title=The Struggle Against Fascism in Germany |date=1971 |publisher=Pathfinder Press |isbn=978-0-87348-136-6 |pages=555–556 |url=https://books.google.com/books?id=nH5KwgEACAAJ |language=en}}</ref>}} Trotskistlik ajaloolane [[Vadim Rogovin]] leidis, et stalinism diskrediteeris sotsialismi idee miljonite inimeste silmis kogu maailmas. Rogovin väitis ka, et Trotski juhitud [[vasakopositsioon]] oli poliitiline liikumine, mis pakkus stalinismile tegelikku alternatiivi, ning selle liikumise purustamine oli stalinistliku terrori peamine ülesanne.<ref>{{cite book |last1=Rogovin |first1=Vadim Zakharovich |title=Was There an Alternative? Trotskyism: a Look Back Through the Years |date=2021 |publisher=Mehring Books |isbn=978-1-893638-97-6 |pages=1–2 |language=en}}</ref> Rogovini sõnul hävitas Stalin tuhandeid välismaa kommuniste, kes oleksid võinud juhtida sotsialistlikke muutusi oma riikides. Ta tõi näiteks 600 aktiivset [[Bulgaaria Kommunistlik Partei|Bulgaaria kommunisti]], kes hukkusid Stalini vangilaagrites, ning tuhanded Saksa kommunistid, kelle Stalin andis pärast [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Saksa-Nõukogude pakti]] sõlmimist üle [[Gestapo]]le. Rogovin märkis ka, et 16 [[Saksamaa Kommunistlik Partei|Saksa Kommunistliku Partei]] keskkomitee liiget langes stalinistliku terrori ohvriks. Repressiivseid meetmeid rakendati ka [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari]], [[Jugoslaavia Kommunistlik Partei|Jugoslaavia]] ja [[Poola Kommunistlik Partei|Poola kommunistlike parteide]] vastu.<ref>{{cite book |last1=Rogovin |first1=Vadim Zakharovich |title=Was There an Alternative? Trotskyism: a Look Back Through the Years |date=2021 |publisher=Mehring Books |isbn=978-1-893638-97-6 |page=380 |language=en}}</ref> Briti ajaloolane Terence Brotherstone on leidnud, et Stalini ajastul oli sügav mõju neile, kes tundsid tõmmet Trotski ideede poole. Brotherstone’i sõnul olid paljud stalinistlikest parteidest esile kerkinud tegelased vääralt haritud, mis pidurdas marksismi arengut.<ref>{{cite book |last1=Brotherstone |first1=Terence |title=Trotsky's future. Brotherstone, Terence; Dukes, Paul,(eds) |date=1992 |publisher=Edinburgh University Press |isbn=978-0-7486-0317-6 |page=238}}</ref> ===Teised tõlgendused=== [[File:GULag 2 Museum Moscow Russia.jpg|thumb|right|[[GULAG]]i muuseum Moskvas, mille asutas 2001. aastal ajaloolane [[Anton Antonov-Ovsejenko]]]] Mõned ajaloolased ja kirjanikud, näiteks [[Dietrich Schwanitz]], on tõmmanud paralleele stalinismi ja [[Venemaa tsaar]]i [[Peeter I]] majanduspoliitika vahele. Schwanitzi arvates oli Stalin Peeter Suure „koletuslik reinkarnatsioon”. Mõlemad soovisid, et Venemaa mööduks arengult Lääne-Euroopa riikidest.<ref>Schwanitz, Dietrich. ''Bildung. Alles, was man wissen muss''.</ref> Mõned autorid on käsitlenud stalinismi [[punane fašism|punase fašismi]] vormina.<ref>{{cite book |last=Fried |first=Richard M.|title=Nightmare in Red: The McCarthy Era in Perspective|publisher=Oxford University Press|year=1991|isbn=978-0-19-504361-7|page=50}}</ref> Kuigi [[fašism|fašistlikud]] režiimid olid ideoloogiliselt Nõukogude Liidu vastu, suhtusid mõned neist stalinismi soodsalt, nähes selles bolševismi arengut fašismi vormiks. [[Benito Mussolini]] arvates oli stalinism muutnud Nõukogude bolševismi [[panslavism|slaavi]] fašismiks.<ref>MacGregor Knox. ''Mussolini Unleashed, 1939–1941: Politics and Strategy in Italy's Last War''. pp. 63–64.</ref> Briti ajaloolane [[Michael Ellman]] on kirjutanud, et näljahädadest põhjustatud massisurmad ei ole „ainuomaselt stalinistlik kurjus”. Tema sõnul on näljahädad ja põuad olnud [[Venemaa ja Nõukogude Liidu põuad ja näljahädad|Venemaa ajaloos]] korduv nähtus, sealhulgas [[Venemaa näljahäda 1921–1922]], mis toimus enne Stalini võimuletulekut. Ellman märgib ka, et näljahädad olid 19. ja 20. sajandil laialt levinud paljudes riikides, näiteks Indias, Iirimaal, Venemaal ja Hiinas. Ta võrdleb Stalini režiimi käitumist [[holodomor]]i ajal [[Suurbritannia valitsus]]e käitumisega [[Iiri suur näljahäda|Iirimaal]] ja [[Bengali näljahäda 1943|Indias]] ning tänapäevase [[G8]] tegevusetusega, väites, et Stalini käitumine ei olnud halvem paljude 19. ja 20. sajandi valitsejate omast.<ref>Ellman, Michael (November 2002). [https://web.archive.org/web/20190525134942/http://sovietinfo.tripod.com/ELM-Repression_Statistics.pdf "Soviet Repression Statistics: Some Comments"]. ''Europe-Asia Studies''. Taylor & Francis. '''54''' (7): 1152–1172. {{doi|10.1080/0966813022000017177}}.</ref> [[File:День памяти российских немцев, 28 августа 2011. Возложение цветов.jpg|thumb|right|Nõukogude poliitiliste repressioonide ohvrite mälestusmärk [[Peterburi]]s, tehtud [[Solovetsi saared|Solovetsi saartelt]] toodud rändrahnust]] [[David L. Hoffmann]] seab kahtluse alla, kas stalinistlikud riigivägivalla praktikad tulenesid otseselt sotsialistlikust ideoloogiast. Asetades stalinismi rahvusvahelisse konteksti, väidab ta, et paljud Stalini valitsuse kasutatud riikliku sekkumise vormid, sealhulgas ühiskondlik liigitamine, järelevalve ja koonduslaagrid, olid olemas enne Nõukogude režiimi ja pärinesid väljastpoolt Venemaad. Hoffmanni sõnul arenesid ühiskondliku sekkumise tehnoloogiad koos 19. sajandi Euroopa reformijate tööga ning laienesid tugevalt Esimese maailmasõja ajal, kui kõigi sõdivate riikide võimud suurendasid jõupingutusi elanikkonna mobiliseerimiseks ja kontrollimiseks. Tema järgi sündis Nõukogude riik selles totaalse sõja hetkes ning muutis riikliku sekkumise praktikad püsivateks institutsioonideks.<ref>{{cite book |last1=Hoffmann |first1=David |title=Cultivating the Masses: Modern State Practices and Soviet Socialism, 1914–1939 |date=2011 |publisher=Cornell University Press |location=Ithaca, New York |isbn=978-0-8014-4629-0 |pages=6–10}}</ref> Raamatus ''The Mortal Danger: Misconceptions about Soviet Russia and the Threat to America'' väitis antikommunistlik kirjanik ja Nõukogude dissident [[Aleksandr Solženitsõn]], et mõiste ''stalinism'' kasutamine varjab kommunismi kui terviku vältimatut mõju inimvabadusele. Tema sõnul töötasid lääne intellektuaalid stalinismi mõiste pärast 1956. aastat välja selleks, et kommunistlikku ideaali elus hoida. Mõistet „stalinism” kasutati siiski juba 1937. aastal, kui Trotski kirjutas pamfleti ''Stalinism and Bolshevism''.<ref>[http://www.marxists.org/archive/trotsky/1937/08/stalinism.htm "Leon Trotsky: Stalinism and Bolshevism (1937)"]. Marxists.org, 28 August 1937. Retrieved 12 July 2013.</ref> Briti ajakirjanik [[Seumas Milne]] kirjutas 2002. ja 2006. aastal ajalehes ''[[The Guardian]]'', et külma sõja järgne narratiiv, mis kujutab Stalinit ja Hitlerit kaksikkurjusena ning võrdsustab kommunismi kuriteod [[natsism]]i kuritegudega, on tema hinnangul relativiseerinud natsismi ainulaadseid kuritegusid, varjanud [[kolonialism]]i kuritegusid ja toitnud arusaama, et iga radikaalne ühiskondlik muutus viib alati kannatuste, tapmise ja läbikukkumiseni.<ref>Milne, Seumas (12 September 2002). [https://www.theguardian.com/education/2002/sep/12/highereducation.historyandhistoryofart "The battle for history"]. ''The Guardian''. Retrieved 7 October 2020.</ref><ref>Milne, Seumas (16 February 2006). [https://www.theguardian.com/Columnists/Column/0,,1710891,00.html "Communism may be dead, but clearly not dead enough"]. ''The Guardian''. Retrieved 18 April 2020.</ref> Ajaloolase [[Eric D. Weitz]]i järgi likvideeriti stalinistliku terrori ajal 60% Nõukogude Liidus viibinud saksa pagulastest ning [[Saksamaa Kommunistlik Partei|Saksamaa Kommunistliku Partei]] poliitbüroo liikmeid suri Nõukogude Liidus suuremal osakaalul kui Natsi-Saksamaal. Weitz märkis ka, et Stalini valitsus andis [[Gestapo]]le üle sadu Saksamaa kodanikke, kellest enamik olid kommunistid.<ref>{{cite book |last1=Weitz |first1=Eric D. |title=Creating German Communism, 1890–1990: From Popular Protests to Socialist State |year=2021 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-22812-9 |page=280 |url=https://books.google.com/books?id=JOgSEAAAQBAJ&dq=stalin+handed+over+german+communists+gestapo&pg=PA280 |language=en}}</ref> ===Avalik arvamus=== {{Peamine artikkel|Neostalinism}} [[File:Mayday Parade in communist Ethiopia, 1977.jpg|thumb|264x264px|Maiparaad [[Derg]]i-aegses [[Etioopia]]s 1977. aastal]] Tänapäeva Venemaal on avalik arvamus Stalini ja endise Nõukogude Liidu kohta viimastel aastatel paranenud.<ref>{{cite news|title=In Russia, nostalgia for Soviet Union and positive feelings about Stalin|url=http://www.pewresearch.org/fact-tank/2017/06/29/in-russia-nostalgia-for-soviet-union-and-positive-feelings-about-stalin/|access-date=23 July 2018|work=[[Pew Research Center]]|date=June 29, 2017}}</ref> [[Levada keskus]]e andmetel kasvas positiivne suhtumine Stalini ajastusse 18%-lt 1996. aastal 40%-ni 2016. aastal; seda on seostatud Stalini rehabiliteerimisega [[Vladimir Putin]]i valitsuse ajal sotsiaalse [[patriotism]]i ja [[militariseerimine|militariseerimise]] eesmärgil.<ref>{{cite web |last1=Kolesnikov |first1=Andrei |title=A Past That Divides: Russia's New Official History |url=https://carnegieendowment.org/research/2017/08/a-past-that-divides-russias-new-official-history?lang=en}}</ref> 2015. aasta Levada küsitluse järgi ütles 34% vastanutest, võrreldes 28%-ga 2007. aastal, et Nõukogude rahva juhtimine võidule [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli sedavõrd väljapaistev saavutus, et see kaalus üles Stalini vead.<ref>{{Cite web|title=Stalin|date=April 6, 2015 |url=https://www.levada.ru/en/2015/04/06/stalin/|access-date=2021-02-12|language=en-GB}}</ref> 2019. aasta Levada küsitlus näitas, et toetus Stalinile, keda paljud venelased näevad [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] võitjana, jõudis postsovetlikul ajal rekordtasemele: 51% pidas teda positiivseks tegelaseks ja 70% leidis, et tema valitsemisaeg oli riigile hea.<ref>{{cite news |title=Joseph Stalin: Why so many Russians like the Soviet dictator |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-47975704 |work=BBC News |date=18 April 2019}}</ref><ref>{{cite news |last=Arkhipov|first=Ilya|date=April 16, 2019|title=Russian Support for Stalin Surges to Record High, Poll Says|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-04-16/russian-support-for-soviet-tyrant-stalin-hits-record-poll-shows|work=Bloomberg |access-date=May 2, 2019 }}</ref> Levada keskuse sotsioloog [[Lev Gudkov]] on öelnud, et [[Vladimir Putin]]i-aegne Venemaa vajab autoriteedi ja rahvusliku tugevuse sümboleid, olgu need kui tahes vastuolulised, et õigustada uut autoritaarset poliitilist korda. Stalin kui despootlik juht, kes vastutas massilise verevalamise eest, kuid keda seostatakse endiselt sõjavõidu ja rahvusliku ühtsusega, sobib tema hinnangul sellesse vajadusse.<ref name="moscowtimes" /> Positiivset suhtumist Stalinisse leidub ka mujal endises Nõukogude Liidus. [[Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapital]]i tellitud 2012. aasta uuringu järgi nõustus 38% [[Armeenia|armeenlastest]] väitega, et nende riik vajab alati Stalini-sarnast juhti.<ref name="moscowtimes">"[https://themoscowtimes.com/articles/poll-finds-stalins-popularity-high-21998 Poll Finds Stalin's Popularity High]". ''[[The Moscow Times]]''. 2 March 2013.</ref><ref>"[http://carnegieeurope.eu/2013/03/01/stalin-puzzle-deciphering-post-soviet-public-opinion-pub-51075 The Stalin Puzzle: Deciphering Post-Soviet Public Opinion]". [[Carnegie Endowment for International Peace]]. 1 March 2013.</ref> 2013. aastal [[Thbilisi Riiklik Ülikool|Thbilisi ülikooli]] tehtud uuringu järgi väljendas 45% [[Gruusia]] elanikest Stalini suhtes positiivset hoiakut.<ref>{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-21656615 |title=Georgia divided over Stalin 'local hero' status in Gori |website=BBC News |date=5 March 2013 |access-date=21 June 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180719183921/https://www.bbc.com/news/world-europe-21656615 |archive-date=19 July 2018 |url-status=live |df=dmy-all }}</ref> == Vaata ka == *[[Stalinlik revolutsioon]] *[[Leninism]] *[[Natsionaalbolševism]] == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.marxists.org/archive/trotsky/works/1936-rev/ Leon Trotsky, "Revolution Betrayed"] *[http://www.marxists.org/archive/trotsky/works/1937/1937-sta.htm Leon Trotsky, "Stalinism and Bolshevism"] *[https://www.delfi.ee/artikkel/35636527 Medvedev alustab Venemaa destaliniseerimise kampaaniat], www.DELFI.ee, 26. november 2010 ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitika]] [[Kategooria:Kommunism]] [[Kategooria:Marksism]] [[Kategooria:Jossif Stalin]] k2ewpxjnzojy3at0dtac2akui6r4zyl 0 21170 7161389 7012155 2026-05-26T11:13:40Z Taurus404 80079 /* Fašistlik majandus */ 7161389 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}}{{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2022}} {{Valitsusvormid}} [[Pilt:Benito Mussolini and Adolf Hitler.jpg|pisi|[[Benito Mussolini]] ja [[Adolf Hitler]] (1937)]] '''Fašism''' on [[ideoloogia]], [[poliitiline liikumine]] ja [[valitsemisvorm]]<ref name="Borón">[[Atilio Borón]]. ''[http://biblioteca.clacso.edu.ar/clacso/se/20100529014903/3capituloI.pdf Estado, capitalismo y democracia en América Latina]]'', ptk "El fascismo como categoría histórica: en torno al problema de las dictaduras en América Latina", Buenos Aires 2003, ISBN 950-9231-88-6.</ref>, millele iseloomulikuks on uurijad pidanud [[totalitarism]]i, [[demokraatiavastasus]]t, [[marurahvuslus]]t ja [[paremäärmuslus]]t.<ref>[[José Luis Rodríguez Jiménez]] (''La extrema derecha española en el siglo XX'', Madrid: Alianza Editorial 1997, ISBN 84-206-2887-5, lk 134) ütleb: "Fašistlikel liikumistel oli ühisjooni [[Autoritarism|autoritarismiga]] ja teiste neile eelnenud paremäärmuslike jõududega, kuid paljude küsimustes ... olid nad igas mõttes äärmuslikumad: rahvusluses ägedamad, kompositsioonis ja stiilis plebeilikumad, traditsiooni ja juurdunud väärtusi vähem austavad ning poliitilises käitumises käitumises vägivaldsemad. Mõnedel juhtudel kasutasid nad pseudovasakpoolset retoorikat, mis eriti Itaalia ja Saksamaa juhtumil osutus neile väga kasulikuks."</ref><ref>[[Stein Ugelvik Larsen]], [[Bernt Hagtvet]], [[Jan Petter Myklebust]]. ''Who Were the Fascists: Social Roots of European Fascism'', Columbia University Press 1984, ISBN 978-82-00-05331-6, lk 424: "Integratiivse radikaalse rahvusliku autoritarismi organiseeritud vorm"</ref><ref name="FR">Publikatsioone, mis määratlevad fašismi paremäärmuslikuna: * [[Roger Griffin]]. ''Fascism'', Oxford University Press 1995, lk 8, 307. * [[Aristotle A. Kallis]]. ''The Fascism Reader'', New York 2003, lk 71. * [[John Hartley]]. ''Communication, Cultural and Media Studies: The Key Concepts'', Routledge 2004, ISBN, 978-0-521-55982-9, lk 187. * [[Wilhelm Reich]]. ''The Mass Psychology of Fascism'', Harper Collins 1970, ISBN 978-0-285-64701-5.</ref> Sõna "fašism" algallikas on [[itaalia keel|itaalia]] sõna ''fascismo'', mis on tuletatud sõnast ''[[fascio]]'' ('kimp', ülekantud tähenduses 'poliitiline ühendus'), mis pärineb [[ladina keel|ladina]] sõnast ''[[fasces]]'' 'vitsakimp' ([[Rooma riik|Rooma riigi]] [[Magistraat (Vana-Rooma)|magistraat]]ide ([[liktor]]ite) võimu sümbol). Fašismi puhul võib kohata isamaa ([[patriotism]]), rassi ([[rassism]]) vms väärtuste ülistamist eesmärgiga hoida [[massid|masse]] alaliselt mobiliseerituna, mis sageli on viinud selleni, et jõulisele [[militarism]]ile on lisandunud [[vähemusgrupp|vähemus]]te rõhumine (eriti [[rahvussotsialism]]i puhul, mille oluline joon oli rassism) ja opositsiooni rõhumine. Siiski on 'fašism' selle liikumise algusest saadik üks raskemini täpselt defineeritavaid mõisteid, võib-olla sellepärast, et puudub süstematiseeritud ja ühtne fašistlik ideoloogia ja [[valitsemisvorm]] nagu teiste [[hilisuusaeg|hilisuusaja]] ja [[uusim aeg|uusima aja]] ideoloogiate puhul.<ref name="payne">[[Stanley G. Payne]]. ''El fascismo'', [[Alianza Editorial]] 2009, lk 4 ([http://www.geocities.ws/fransavari/PAYNEFASCISMO.pdf raamatu veebiversioon]): "Tõenäoliselt on termin "fašism" tänapäeva poliitikaterminite seas kõige ebamäärasem. Võib-olla on asi selles, et sõna iseenesest ei sisalda mitte mingit implitsiitset ükskõik kui ebamäärast poliitilist viidet, nagu seda sialdavad terminid "demokraatia", "liberalism", "sotsialism" ja "kommunism". Ütlemine, et itaalia sõna ''fascio'' (ladina ''fasces'', prantsuse ''faisceau'', hispaania ''haz'') tähendas 'kimpu' või 'liitu', ei ütle palju. Tundub, et selle termini mõned kõnekeelsed definitsioonid on 'vägivaldne', 'brutaalne' ja 'diktaatorlik'; aga kui need oleksid esmased viitepunktid, tuleks tõenäoliselt kvalifitseerida kommunistlikud režiimid fašistlikumaks. Defineerimise küsimus valmistas Itaalia fašismi rajajatele algusest peale raskusi, sellepärast töötasid nad doktriinide ametlikku kodifitseeritud kkogu välja alles ''post facto'', mõned aastad pärast Mussolini võimuletulekut, ja siiski ainult osaliselt. Probleemi komplitseerib tõsiasi, et sellal kui enamik kommunistlikke parteisid ja režiime eelistab nimetada end kommunistlikuks, ei kasuta enamik sõdadevahelise Euroopa poliitilise liikumisi, mida tavaliselt kvalifitseeritakse fašistlikuks, endast rääkides seda nimetust. Tekkivad defineerimise ja liigitamise probleemid on nii suured, et pole üllatav, et mõned uurijad eelistavad kasutada arvatavate fašistlikele liikumiste kohta nende konkreetseid nimetusi, kasutamata nende kohta liigitavat asesõna. Teised isegi eitavad, et on olemas Euroopa fašism kui üldine nähtus kui midagi erinevat Mussolini Itaalia fašismist."</ref><ref> "Fašismiuuringute" kronoloogia leidub artiklis [[Stanley G. Payne]] artiklis "El concepto de fascismo", mis on avaldatud 2017 ajakirjas [[Revista de Libros]] ning kujutab endast retsensiooni [[Paul Gottfried|Paul Gottfriedi]] ja [[David D. Roberts|David D. Robertsi]] fašismiteemalistele töödele. Seal öeldakse: "Fašismi oli raske mõista juba alates selle tekkest 1919. aastast. Asi ei olnud selle radikaalsuses ja vägivaldsuses, sest tollane Euroopa kannatas uba uute radikaalsete ja vägivaldsete poliitiliste liikumiste all eesotsas algava Nõukogude režiimiga. Fašism sarnanes oma vägivaldsuse ja autoritaarsuse poolest küll kommunismiga, kuid kujunes ainulaadseks oma keeruka kombinatsiooniga tunnustest, mis ei olnud ei selgelt vasakpoolsed ega selgelt parempoolsed. Sellest sai ainulaadne, tõeliselt uut tüüpi poliitiline liikumine, mis võrsus esimese maailmasõja kaosest, ega tunnistanud selgelt ühtki eelkäijat. Fašism ajas vaatlejad segadusse, kuid varsti omandas ta maailmaajaloolise tähtsuse ja vallandas maailma ajaloo kõige hävitavama konflikti. Veel pärast neid tagajärgi osutus raskeks mõista fašismi kui nähtust ja kui mõistest. Alates 1945. aastast piirdus fašismi uurimine aastaid rahvuslike ajalugudega ja monograafiatega konkreetsetest liikumistest. Tõeline "debatt fašismi üle hakkas tekkima pärast peaaegu terve põlvkonna pärast. Selle algatasid esimene võrdlev uurimus [[Ernst Nolte]] "Der Faschismus in seiner Epoche" ja [[Eugen Weber]]i lühike "Varieties of Fascism", mis mõlemad ilmusid [[1964]]. aastal. Mõlemad olid ühel meelel, et on olemas midagi "geneerilise fašismi" taolist (millele Nolte andis lühikese filosoofilise definitsiooni), kuid ka selles, et tegu on mitmenäolise poliitilise nähtusega, millel on eri maades väga erinevad ilmingud. Konkreetselt Nolte tegi järelduse, et fašism defineeris terve ajastu, "fašismiajastu", mis lõppes [[1945]]. aastal, ka fašism sõltus sellele perioodile eriomastest ajaloolistest jõududest ning pole tõenäoline, et ajalooline fašism tulevikus taas ilmuks. Ta ei olnud korduv vorm ega mõiste nagu näiteks sotsialism, vaid oli iseloomulik ainult teatud kindlale poliitilisele ajastule.</ref><ref name="fascismo_umberto_eco">[[Umberto Eco]]. [https://ctxt.es/es/20190116/Politica/23898/Umberto-Eco-documento-CTXT-fascismo-nazismo-extrema-derecha.htm|título=Los 14 síntomas del fascismo eterno], ctxt.es, 16.1.2019.</ref> Fašismist sai oluline ja mõjukas poliitiline liikumine 20. sajandi alguse Euroopas.<ref>Davies, Lynch 2002.</ref> Esimesed fašistlikud liikumised tekkisid [[Itaalia]]s [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal, [[sõdadevaheline periood|sõdadevahelisel perioodil]] levis fašism mujal Euroopas. Fašismi tekkele andis olulise tõuke esimene maailmasõda, mis kutsus esile suuri muutusi sõja mõistmises, ühiskonnas, riigis ja tehnikas. [[Totaalne sõda|totaalse sõja]] tulek ja ühiskonna täielik mobiliseerimine tegid lõpu vahetegemisele [[tsiviilisik]]ute ja [[sõjaväelane|sõjaväelaste]] vahel. Et fašism vastandub [[pluralism (poliitika)|poliitilisele pluralismile]] ja [[võrdõiguslikkus]]ele ([[sotsiaalne võrdsus|sotsiaalsele võrdsusele]]),<ref>[https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/fascism-1 Fascism], Holocaust Emcyclopedia.</ref> ning [[vasakpoolsus|vasakpoolseteks]] peetavatele liikumistele, nagu [[liberalism]],[[anarhism]], [[sotsiaaldemokraatia]], [[sotsialism]], [[kommunism]] ja [[marksism]], paigutab enamik eriteadlasi selle traditsioonilise [[poliitiline spekter|poliitilise spektri]] [[paremäärmuslus|paremasse äärde]].<ref name=":22">Davies, Lynch 2002: 1.</ref><ref name="FR" /><ref>Robert S. Wistrich. Leon Trotsky's Theory of Fascism. – Journal of Contemporary History, 1976, kd 11, nr 4, lk 157–184.</ref> Fašism esitab end "kolmanda teena" või "[[kolmas positsioon|kolmanda positsioonina]]"<ref>"[[Ignacio Ramonet]]i sõnul räägiti juba 1930. aastatel, et tekib "kolmas tee – fašism, alternatiiv kahele uuele maailmale, mis tekkisid esimese maailmasõja järel", Enrique Fernández M. [http://members.tripod.com/~propolco/5sem/via.htm Giddens, Blair y Lagos, la tercera vía].</ref>, mida iseloomustab [[lahkarvamus]]te kõrvaldamine. Ühiskond toimib range [[distsipliin]]i all ja täielikus andumuses [[käsuliin]]idele; toimib tugev sõjaväeline võimuaparaat, mille vaim laieneb ühiskonnale tervikuna, haridus annab tugevalt edasi sõjalisi väärtusi; valitseb tugevalt [[identitarism|identitaarne]] [[ohvriroll]]i sugemetega [[rahvuslus]], mis viib [[poliitiline vägivald|poliitilise vägivallani]] nende vastu, keda määratletakse vaenlastena.<ref>Joan Antón Mellón. Las concepciones nucleares, axiomas e ideas-fuerza del Fascismo Clásico (1919-1945). – ''[[Revista de Estudios Políticos]]'', 2009, nr 146. [https://www.cepc.gob.es/sites/default/files/2021-12/27537joan-anton-mellon.pdf Veebis.]</ref> Fašistid peavad iganenuks [[Liberaalne demokraatia|liberaalset demokraatiat]], esimese maailmasõja "dekadentlike" võitjariikide valitsemisvormi, ja peavad vajalikuks ühiskonna täielikku mobiliseerimist totalitaarse [[ainupartei]]ga riigis, et valmistada rahvast ette relvakonfliktiks ja vastata tõhusalt majanduslikele raskustele. Niisugust riiki juhib tugev juht, diktaator, ja valitseva fašistliku partei liikmetest koosnev sõjaväeline valitsus, mis suudab luua rahvusliku ühtsuse ning hoida ühiskonnas stabiilsust ja korda. Fašism ei pea [[vägivald]]a tingimata loomult halvaks ning näeb poliitilises vägivallas, sõjas ja [[imperialism]]is vahendeid rahvuslikuks "taassünniks" ja noorenemiseks. Pooldatakse [[segamajandus]]t, mille põhieesmärk on jõuda [[protektsionism|protektsionistliku]] ja [[interventsionism|interventsionistliku]] majanduspoliitika abil [[autarkia]]ni. Praktikas ei muutnud fašistlikud režiimid [[kapitalism|kapitalistlikku]] [[majandussüsteem]]i sügavalt, mõnel juhul ajasid isegi [[erastamine|erastamis]]poliitikat<ref>Germá Bel. [https://web.archive.org/web/20240427030516/https://cadmus.eui.eu/bitstream/handle/1814/12319/RSCAS_2009_46.pdf?sequence=2&isAllowed=y From Public to Private: Privatization in 1920's Fascist Italy], Robert Schuman Centre for Advanced Studies, European University, Firenze.</ref><ref>Germá Bel.[http://www.ub.edu/graap/nazi.pdf|título=Against the Mainstream: Nazi Privatization in 1930s Germany], Universitat de Barcelona i ppre-IREA, Barcelona.</ref> ja järgisid süstemaatiliselt traditsioonilise [[töölisliikumine|töölisliikumise]] ideoloogiaid. Fašistliku režiimi mõistet saab rakendada mõnedele [[totalitarism|totalitaarsetele]] ja [[autoritarism|autoritaarsetele]] poliitilistele režiimidele<ref>Termin "autoritarismo" (mis tähendab võimu koondamist opositsiooni aktsepteerimiseta, kuid teatud pluralismi lubamist ning ühiskonna täieliku homogeniseerimise kavatsuse või võime puudumist) tekkis vastandina "totalitarismile" (mis iseloomustab fašismi) hilisemates analüüsides, mille peamine autor oli [[Juan José Linz]], kes kirjutas muu hulgas raamatu "Totalitarian and Authoritarian Regimes" (Rienner 2000).</ref> sõdadevahelises Euroopas ja praktiliselt kõikidele [[Teljeriigid|teljeriikidele]] [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] aegses Euroopas. Esikohal oleks [[Benito Mussolini]] [[fašistlik Itaalia]] (1922), millest sai eeskuju ja pärineb termin, kuigi eriteadlaste seas ei ole konsensust selles, et tegu oli totalitaarse režiimiga,<ref name="totalitarismo">[[Stanley G. Payne]]. ''El fascismo'', [[Alianza Editorial]] 2009, lk 84: Kogu asja paradoks seisneb selles, et totalitaarse valitsemise tõsised analüütikud tunnistavad seda, et fašitlik Itaalia ei olnud mitte kunagi totalitaristlik. Mussolini süsteemi rajamisele järgnenud kümnendil muutis Stalin leninliku diktatuuri Nõukogude Liidus halastamatult täielikuks riigisotsialismi süsteemiks faktiliselt peaaegu totaalse diktaatorliku kontrolliga majanduse ning kõikide ametlike institutsioonide üle. Mõned aastad hiljem paistis Hitleri režiimi võimuambitsioon Saksamaal oma poliitilise tõhususega, oma militaristliku võimuga, oma koonduslaagrite süsteemiga ning aja jooksul oma hävituspoliitikatega vallutatud aladel loovat stalinistliku kontrollisüsteemi mittekommunistliku ekvivalendi. Need kaks on olnud valdavad näited selle kohta, mida poliitikaanalüütikus eriti aastatel 1940–1960 kaldusid kvalifitseerima totalitarismiks.</ref> järgneks [[Adolf Hitler]]i [[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] Saksamaa (1933), mis arendas selle lõpuni välja,<ref name="totalitarismo" /> ja ringi sulgeks [[Francisco Franco diktatuur]] Hispaanias, mis kestis paju kauem, 1939–1975, ja evolutsioneerus ideoloogiliselt "fašistiseeritud diktatuurist"<ref>[[Ismael Saz Campos]]. ''Fascismo y franquismo'', Publicacions de la Universitat de València 2004, ISBN 84-370-5910-0, lk 90</ref> – praktiliselt ükski eriteadlane ei pea Franco režiimi täiesti fašistlikuks, kuigi paistab piisavalt selge, et Franco režiimi esimesel kümnendil oli oluline fašistliku tüüpi komponent, mis näitab, et Hispaania juhtum on komplitseeritud –,<ref>[[Stanley G. Payne]].''El fascismo'', [[Alianza Editorial]] 2009, lk 149: Pikaealised Hispaania ja Portugali diktatuur, mis kestsid vastavalt 1974. ja 1975. aastani, olid geneerilise fašismi ja Euroopa autoritaarsete rahvusriikide uurijatele teiseks probleemiks. Kuigi need olid fašismiajastu uue poliitika küllaltki tüüpilised saadused, jäid need püsima kolmeks aastakümneks ja pidid selle aja jooksul sõjajärgses kommunistlikus ja sotsiaaldemokraatlikus Euroopas ette võtma mõned fundamentaalsed kohandused. Peaaegu ükski range analüütik ei kinnita, et Franco või Salazari režiim oleks kunagi olnud täielikult või isegi olemuslikult fašistlik, ja mõnede meelest ei olnuf nell fašismiga üldse mingit pistmistkuigi paistab piisavalt selge, et Franco režiimi esimesel kümnendil oli oluline fašistliku tüüpi komponent, mis näitab, et Hispaania juhtum on komplitseeritud."</ref>hästi määratletud ideoloogia puudumiseni, kui mitte arvestada [[rahvuskatoliiklus]]t. Pärast lüüasaamist teises maailmasõjas lakkas fašism olemast rahvusvaheliselt oluline liikumine. Et teised poliitilised organisatsioonid lükkasid fašistliku ideoloogia ja fašistlikud režiimid jõuliselt tagasi, on vähesed parteid tunnistanud end avalikult fašistlikuks, ja seda sõna tarvitatakse tavaliselt [[pejoratiiv|halvustavalt]] ja ekslikult mitmete poliitiliste rühmituste kohta. Nii kasutatakse sõnu "[[neofašism|neofašistid]]" ja "[[Neonatsism|neonatsid]]" tavaliselt [[paremäärmuslus|paremäärmuslike]] parteide, kohta, mille ideoloogiad sarnanevad 20. sajandi fašistlike liikumiste ideoloogiatega või pärinevad nendest; paljudes maades on olemas seadused, mis keelavad või piiravad nende olemasolu, nende minevikutegude eitamist või revideeritud käsitlust, näiteks [[holokaustieitamine|holokaustieitamist]], ja nende sümbolite eksponeerimist.<ref name=":2">Davies, Lynch 2002: 1–5.</ref> Fašismi on nimetatud "kõigi aegade suurimaks väljakutseks [[liberaalne demokraatia|liberaalsele demokraatiale]] ja [[valgustusajastu|valgustus]]e väärtussüsteemile".<ref> [[Ismael Saz]]. ''Fascismo y franquismo'', Valencia: Publicacions de la Universitat de València [[2004]], ISBN 84-370-5910-0, lk 91</ref> Fašism on [[poliitiline ideoloogia]], mis tugineb [[rahvus]]likele ja [[kultuur]]ilistele tunnustele ja on ühe isiku, [[diktaator]]i, juhtimise all ning taotleb sõjaliselt tugeva [[totalitaarne|totalitaarse]] [[Riik|riigi]] loomist. Fašistlikus riigis kuulub kogu võim [[ainupartei]]le ja selle [[autoritarism|autoritaarsele]] juhile, puudub [[parlament]] ja vaba meedia. Fašistlikus riigis on suur kalduvus peatada kõik [[dekadents]]i ehk ühiskondliku allakäigu nähud, luues [[Repressioon|repressiivse]] ja [[Sotsiaaldarvinism|sotsiaaldarvinistliku]] keskkonna, kus nõrkust ei taluta ning erinevaid ühiskonnaklasse tihti ahistatakse. Fašistlikeks põhiväärtusteks on, nagu need olid kirjas [[Vichy Prantsusmaa]] rahvusembleemil: töö ehk kohustused, perekondlikud väärtused ja isamaa. Fašism tõusis esile Euroopas 20. sajandi esimesel poolel. Fašismile on iseloomulik kritiseerida [[Kapitalism|kapitalistlikke]] ja [[Kommunism|kommunistlikke]] majandussüsteeme, liberaaldemokraatlikku poliitilist süsteemi ning nendega seotud liialt mõõdukaid konservatiivseid erakondi ja liberaalsete erakondade [[Sotsiaalliberalism|ühiskondlikku liberalismi]], mida fašistid peavad dekadentsiks. Fašistide arust muutis [[Esimene maailmasõda|maailmasõda]] liberaaldemokraatia poliitiliseks igandiks ning vaid sõjaliselt ja isikuliselt mobiliseeritud autoritaarne riik suudab vastata ühiskondlikele ja majanduslikele kriisidele ning kaitsta oma rahvast. Fašistide jaoks pole vägivald objektiivselt halb ning nad usuvad, et see on vajalik rahva huvide kaitseks. Algses ja kitsamas tähenduses on see autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses [[Itaalia]]s aastatel [[1922]]–[[1943]], ja mille juht oli [[Benito Mussolini]]. Fašismi nimetust on erineval alusel laiendatud ka [[rahvussotsialism]]ile ning muudele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fašismiks on omane eelkõige Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna [[Jossif Stalin]] ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja käskis neid nimetada fašistideks. Fašismil kui ideoloogial puudub iseloomustav majandussüsteem. Fašismi majanduslik osa põhineb sellele eelnenud [[sündikalism]]il, mis ise loodi vastuseks kommunistlikule majandussüsteemile. Kõiki kolme loetakse sotsialismi vormideks, milles tööstusressursid kuuluvad töölistele ühel või teisel moel. Fašismis organiseerivad äriomanikud rahvale tööd, kaupa ja teenuseid rahalise motiivi ja firmade loomisega, kuid neile ei anta erilist kaitset riikliku survestamise ega sõjaväes teenimise eest ja nad ei tohi oma meetmete läbi riiklikku ainuvõimu kõigutada. ==Sõna päritolu== Sõna ''fascismo'' tuleb sõnast ''fascio'' (mitmuses ''fasci''), mis tähendab "kimpu" poliitilise või relvastatud rühmituse (''[[Fascio di combattimento]]'') ja ka rahvuse tähenduses. Samuti seostatakse seda [[ladina keel|ladinakeelse]] sõnaga ''[[fasces]]'', mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega – kõrgema võimu tähist, mida [[Vana-Rooma]]s kandsid [[liktor]]id kõrgemate [[magistraat]]ide ees. ==Tunnused ja definitsioonid== {{vaata|Fašismi definitsioonid|Korporativism}} Fašism on poliitiline ja kultuuriline ideoloogia, mis põhineb monoliitse ühtsuse projektil, mida nimetatakse [[korporativism]]iks, sellepärast ta ülistab [[rahvus]]e ideed vastandina [[indiviid]]i ja [[sotsiaalne klass|klass]]i ideele; surub alla poliitilised lahkhelid [[üheparteisüsteem|ainupartei]] nimel ja kohalikud eripärad [[tsentralism]]i nimel; ja paneb ideaalina ette rajada utoopiline täiuslik ühiskond, mida nimetatakse [[ühiskonnakeha]]ks, mille moodustavad [[vahekeha]]d ja nende esindajad, keda ühendab keskvalitsus, mis on määranud need ühiskonda esindama. {{pooleli}} == Olemus == Fašism pole selgesti eraldatav mitte ainult poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. Fašismil, mis kritiseerib nii ennast kui ka teisi, on iseseisev lähtekoht ja suhtumismõõdupuu – järelikult ka teostamise lähtekoht – paljude probleemide lahendamiseks. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab [[patsifism]]i, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Fašismi põhimõtte järgi viib ainult sõda inimenergiad maksimaalse kõrguseni. Järelikult doktriin, mis lähtub rahu eelpostulaadist, on fašismile võõras. Samuti on fašistlikule vaimule võõrad kõik [[internatsionalism|internatsionalistlikud]] ja [[sotsiaalne|sotsiaalsed]] konstruktsioonid. Samas pooldab fašism oma lähedaste hoidmist. Fašismi doktriini juurde kuulub oma perekonna, vanemate ja nõrgemate austamine. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud [[riik|riigiaparaadi]] ühtekasvamine fašistliku parteiga, [[ühiskond|ühiskonna]] elu kõigi külgede range reglementeerimine ja jälgimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, [[juhikultus]], tegeliku [[demokraatia]], [[vabadus]]e ja [[inimõigused|õiguste]] mahasurumine. Vaenuõhkkonda tekitatakse poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega. 20. sajandi kulgedes [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] poole said fašismi tunnusteks sõjakas [[šovinism]], agressiivne [[välispoliitika]], piiramatu omavoli ja [[patriotism]]i nimel korda saadetud massiterror vähemusrahvuste ([[ksenofoobia]], [[antisemitism]]), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu. === Fašistlik majandus === Algul hõlmas fašistlik teooria ka majanduse korraldamist põhimõttelisel tasemel, mis tulenes otseselt [[sündikalism]]i teooriatest, milles kommuunidega sarnanevad üksused ehk sündikaadid, mis keskendusid ametitele ja tööstusüksustele ning et [[Meritokraatia|meritokraatlik]] tööjaotus ja võrdselt kättesaadav [[haridus]]süsteem aitab üle saada aristokraatiast ja luua õiglase ühiskonna. Sündikalistlik süsteem sisaldaks ka [[ametiühing]]uid, mida fašism ja natsionaalsotsialism üldiselt maha surusid. Sündikalismis võib leida ka teatud [[Anarhism|anarhistlikke]] elemente. [[Must Rinne|Musta Rinde]] (''Kampfgemeinschaft Revolutionärer Nationalsozialisten'') looja [[Otto Strasser]] uskus, et Adolf Hitler oli reetnud partei algsed kapitalismivastased vaated. Paljud Musta Rinde ja ka Natsipartei vasakpoolsed elemendid tapeti [[pikkade nugade öö]]l. 20. sajandi fašistlike riikide majandussüsteeme on olnud keeruline lahti mõtestada. Need liikusid väga kiiresti sündikalismi sotsialistlikest ideaalidest [[riigikapitalism]]i poole. Tulemuseks oli tihti kiiresti muutuv lähenemine majandusasjadele. Mussolini majanduspoliitikat on erinevate analüütikute poolt nähtud nii ettekavatsetuna kui ka täiesti improviseerituna.<ref name="Baker1" /> Adolf Hitleri majanduspoliitika rõhus Saksa rahva mobiliseerimisele ja II maailmasõjaks valmistumisele. Hitleri võimuletuleku ajaks 1933. aastal oli [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] majandus stabiliseerunud. Selleks ajaks oli [[Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis|vabariigi hüperinflatsioon]] juba 1924. aastal peatatud [[Riigimark|Reichsmargi]] kasutuselevõtuga. Sellest hoolimata oli riigis töötuse protsent 30%.{{sfn|DeLong|1997}} See number langes kiiresti, kui Hitleri valitsus eemaldas naised tööjõu hulgast ja keelustas ametiühingud. Vahemikus 1933–1938 langesid Saksa tööliste palgad 25%. Aastal 1937 töötas keskmine Saksa kodanik 47 tundi nädalas. Juba 1934. aastal keskendus Hitler taasrelvastamisele ning kogu majandus liikus selles suunas. Riigipanga president [[Hjalmar Schacht]] visati valitsusest 1937. aastal välja, kuna ta oli riigi militariseerumise vastu. == Ajalugu == === Enne Mussolinit (1880–1914) === 19. sajandi lõpul loodud fašistlikud ja paremäärmuslikud ideoloogiad said alguse vastupanust [[ratsionalism]]ile, [[materialism]]ile, [[positivism]]ile, ülemklassile ehk buržuaale ja demokraatiale. Peamised argumendid on need, et olemasolev kapitalistlik majandussüsteem, liberaaldemokraatlik poliitiline süsteem ja rõhk üksikisikute õigustele ja vabadustele tekitavad ühiskondliku nõrkuse, võõrandumise ja üleüldise allakäigu. Sajandilõpu ehk ''fin de siècle''<nowiki/>'i mõtlejad toetasid emotsionalismi ehk tunnetepõhist filosoofiat, irratsionalismi ehk ebaratsionaalsust ja subjektivismi ehk eraisiku vaatenurga kujunemist ja selle põhjal käitumist. Üks tähtsatest filosoofidest sellel ajal oli sakslane [[Friedrich Nietzsche]], kelle lähenemine elule põhines kriitikast [[budism]]i vastu, milles ta väitis, et inimene peaks omaks võtma kõik kannatused, selle asemel et neid vaigistada või vältida, nagu on põhiteemaks [[kristlus|kristlikus usus]]. Nietzsche massipoliitikat ei toetanud, kuid ta ideed võeti palju hiljem [[Adolf Hitler]]i juhitud [[Natsi-Saksamaa]] juhtkonna poolt niivõrd omaks, et tema kirjandust hakati seal isegi kohustuslikus korras levitama. Üheks fašismi tähtsamaks alustalaks kujunes [[sotsiaalne darvinism]], mis väitis, et inimese füüsiline ja ühiskondlik olemus on vahetu ning inimseisund on lõputu tugevamate ellujäämine. Sotsiaaldarvinism vaidles positivismile vastu, et inimeste ellujäämine ja paljunemine ei tulene ratsionaalsest valikust, vaid pärimusest ja keskkonnast ning ka rassist. Antiratsionalism põhines ideel, et inimene pole ratsionaalne olend, vaid et ta otsused ning seega ka otsused, mis on tehtud demokraatia raamistikus, põhinevad alati emotsioonidel ja ühiskondlikel suhetel. [[Gaetano Mosca]] kirjutas, et igas ühiskonnas võtab "organiseeritud vähemus" täieliku võimu "organiseerimata enamuse" üle, mis moodustavad ühiskonna ainsad kaks tegelikku [[klass]]i. [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[monarhism|monarhistlik]] rahvuslane [[Charles Maurras]] väitis, et rahvusriik peab looma orgaanilise ühtsuse, mida peaks juhtima ainuvõimul asuv [[monarh]]. Prantsuse revolutsiooniline sündikalist Georges Sorel rõhutas [[poliitvägivald|poliitvägivalla]] õigustatavust ning revolutsioonilise poliitreligiooni olemasolu vajadust. Tema sõnul oli demokraatia lausa [[reaktsionäär]]iline nähtus, mis on puhtalt aristokraatlik. === Fašism Euroopas pärast maailmasõda (1919–1944) === Poliitiline liikumine fašistliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis pärast I maailmasõda. Kohalikest oludest lähtuvalt omandas fašism eri maades erisuguse kuju. Fašistlik liikumine tekkis [[1919]]. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (Võitlusliit). [[1921]] kujunes sellest [[Rahvuslik Fašistlik Partei]]. Esmakordselt kehtestatigi fašistlik kord Itaalias (1922–1943), seejärel [[Saksamaa]]l ([[1933]]–[[1945]]) ja teistes maades. Saksamaal esines fašism [[natsionaalsotsialism]]i nime all. Itaalia ja Saksamaa eeskujul ja toetusel tekkisid fašistlikud organisatsioonid I ja [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] vahelisel ajal ka paljudes teistes riikides. [[Hispaania]]s nt [[Falang]], mis tuli [[kindral]] Franco juhitud [[putš]]i tulemusena võimule aastal [[1939]]. [[Austria]]s kehtis [[1934]]–[[1938]] fašismist mõjutatud [[autoritaarsus|autoritaarne]] diktatuur, nn [[klerikaalfašism]]. Samasugune režiim oli [[Portugal]]is alates 1930. aastatest. Fašismile iseloomulikke jooni esines [[Ungari]]s 1930. aastail, [[Bulgaaria]]s [[1935]]–[[1944]], Kreekas [[1936]]–1944, samuti [[Ladina-Ameerika]] riikides, [[Jaapan]]i [[militarism|militaristlikus]] režiimis ja mujal. === Itaalia 1919. aastast === Algselt tähendas fašism Benito Mussolini 1919. aastal rajatud Itaalia Võitlusliitudest (''[[Fasci Italiani di Combattimento]]'') alguse saanud poliitilist liikumist, mis tuli Itaalias 1922. aastal võimule. ==== Itaalia fašismi tunnusjooned==== * Äärmuslikult natsionalistlik ja populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega. * Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Selles lähtub fašism [[futurism]]ist. * Riikluse, [[poliitika]] ja [[ühiskond]]liku tegevuse samastamine; eitab riigivälist poliitilisust. * Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. * Antiigile orienteeritud [[traditsionalism]], mis avaldub eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. * Korporatiivne ühiskonnamudel – otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms organisatsioonide baasil. == Fašistlike joontega parteid ja liikumised == *[[Falang]], [[Hispaania]] *[[Fascio di Combattimento]], [[Itaalia]] *[[Lapua liikumine|Lapua]], [[Soome]] *[[Natsionaalbolševism]], [[Venemaa]] *[[Natsionaalsotsialism]], [[Saksamaa]], Austria *[[Nooleristlased]], [[Ungari]] *[[Raudkaart]], [[Rumeenia]] *[[Reksism]], [[Belgia]] *[[Tulirist]] *[[Ustašid]], [[Horvaatia]] *[[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] *[[Keskpartei (Austraalia)|Keskpartei]], [[Austraalia]] *[[Kõueristlased]], [[Läti]] == Vaata ka == *[[Antifašism]] *[[Kommunism]] *[[Natsionaalsotsialism]] *[[Neofašism]] *[[Populism]] *[[Sotsialism]] *[[Totalitarism]] *[[Vene fašism]] *[[Fašistlik arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Baker1">David Baker, "The political economy of fascism: Myth or reality, or myth and reality?" ''New Political Economy'', Volume 11, Issue 2 June 2006, pages 227 – 250</ref> }} ==Kirjandus== *[[Peter Davies]], [[Derek Lynch]] (toim). [http://archive.org/details/routledgecompani00davi''The Routledge Companion to Fascism and the Far Right''], Routledge [[2002]], ISBN 978-0-415-21495-7. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} {{commonskat|Fascism}} * [[Simo Runnel]]i [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/728/5/runnel.pdf magistritöö "Itaalia fašism eesti päevalehtedes aastatel 1919–1940", Tartu 2005 (PDF-fail)] * [http://8mai.wordpress.com/2007/04/02/fasismi-14-punkti/ Fašismi 14 punkti] * [[Mihkel Mutt]]. [http://www.postimees.ee/160208/esileht/ak/312183.php "Fašism ja Venemaa"], Postimees, 16. veebruar 2008 * [[Andres Herkel]]. [http://www.epl.ee/artikkel/438941 "Venemaa käitumist juhib neofašistlik doktriin "], Eesti Päevaleht, 18. august 2008 * [http://www.jstor.org/pss/774290 Italian fascist architecture] * [http://vapsid.weebly.com/votildeitlus-fasismi-poliitiline-ja-sotsiaalne-doktriin-mussolini-kirjutises.html Fašismi doktriin. B. Mussolini] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120095448/jason-stanley-sada-aastat-fasismi-ta-tume-lummus-on-tagasi "Jason Stanley: sada aastat fašismi. Ta tume lummus on tagasi"] Eesti Päevaleht, 9. november 2022 {{Ideoloogia}} [[Kategooria:Fašism| ]] 0o8bizz8wcq4mexwplv9p3mlr4bq6ln 0 22014 7160877 7160386 2026-05-25T15:44:28Z Le Boréalien 200476 täpsustusi 7160877 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Coimbra | hääldus = | nimi1_keel = portugali | nimi1 = Coimbra | pilt = Almedina-CCBY.jpg | pildiallkiri = [[Alta de Coimbra|Alta]] ehk ülalinn, kus paikneb</br>[[Coimbra Ülikool]] | lipp = Pt-cbr1.png | lipu_link = [[Coimbra lipp]] | vapp = CBR.png | vapi_link = [[Coimbra vapp]] | pindala = 319,4 | elanikke = 146 899 (2024)<ref>https://www.pordata.pt/Municipios</ref> | asendikaart = Portugal }} '''Coimbra''' on [[Portugal]]i keskosas [[Mondego jõgi|Mondego jõe]] ääres asuv [[ülikool]]i[[linn]], seda ligikaudu 200 km [[Lissabon]]ist põhjas ja 120 km [[Porto]]st lõunas. ==Geograafia== Coimbra on rahvaarvult seitsmes linn Portugalis, see on riigi keskosa keskus ja halduskeskus [[Coimbra ringkond|samanimelisele ringkonnale]]. [[Coimbra vanalinn|Vanalinn]] jaguneb [[Baixa de Coimbra|Baixaks]] ehk [[all-linn]]aks ning [[Alta de Coimbra|Altaks]] ehk [[ülalinn]]aks. Linna ilmestab järskude nõlvadega [[küngas]]maastik. ==Ajalugu== ===Vanaaeg=== [[Rooma impeerium]]i päevil asus Coimbra kohal asula nimega [[Aeminium]]. 18 km lõunas [[Condeixa-a-Nova]]s asus linnale nime andnud [[roomlased|roomlaste]] asula [[Conímbriga]], mis pärines [[9. sajand eKr|9. sajandist eKr]]. Algselt rajatud asula varemed on tänapäeval arheoloogiliste kaevamiste järel huvilistele vaatamisväärsusena nähtavaks tehtud. ===Keskaeg=== [[12. sajand]]ist pärineb [[romaani stiil]]is [[Vana katedraal (Coimbra)|Vana katedraal]]. [[1139]].–[[1256]]. aastani hoiti Portugali pealinna Coimbras. ===Uusaeg=== [[16. sajand]]il valmis vanalinnas [[Uus katedraal (Coimbra)|Uus katedraal]] ning [[Santa Cruzi klooster]], viimasesse on maetud kaks esimest [[Portugali kuningas|Portugali kuningat]] ehk [[Afonso I]] ja [[Sancho I]]. [[1649]]. aastal hakati vanalinnast üle jõe asuvas [[Santa Clara (Coimbra linnaosa)|Santa Clara]] asumis rajama [[Santa Clara vana klooster|Vana kloostri]] ja [[Püha Franciscuse klooster|Püha Franciscuse kloostri]] tagusele künkaseljandikule massiivset [[Santa Clara uus klooster|Uut kloostrit]]. [[Nunn]]ad kolisid valmivasse sakraalhoonesse ümber aastal 1677, kuigi ehitustööd kestsid kokku umbes pool sajandit aastani [[1696]]. Pärast ulatuslikke üleujutusi vanalinnas maeti sinna ümber Portugali kuninganna [[Aragóni Isabel]]. ==Haridus ja kultuur== ===Kõrgharidus=== Linn on eelkõige tuntud oma ülikooli ja kõrgkoolide poolest. [[1290]]. aastal asutatud [[Coimbra Ülikool]] on vanim ülikool Portugalis ning Euroopa üks vanimaid katkematult tegutsenud ülikoole, see kuulub ühtlasi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref>https://whc.unesco.org/en/list/1387</ref> [[Coimbra grupp|Coimbra grupiks]] nimetatakse organisatsiooni, mis ühendab vanemaid ülikoole [[Euroopa]]s, sealhulgas [[Tartu Ülikool]]i. ===Muusika=== Coimbrast pärineb iseloomulik ''[[fado]]''-stiilis muusika. [[Coimbra fado]]t laulavad meeshääled ning seda saadab ka eriline [[Coimbra kitarr]], mille häälestus ja kuju veidi erinevad traditsioonilisest [[Portugali kitarr]]ist. ===Sport=== 2004. aastal toimusid [[2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euroopa meistrivõistluste]] jalgpallimängud [[Coimbra linnastaadion]]il. ==Transport== *[[Coimbra-A raudteejaam]] *[[Coimbra-B raudteejaam]] ==Vaata ka== *[[Braga]] *[[Évora]] *[[Salamanca]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{wikivoyage}} *[http://www.cm-coimbra.pt Coimbra linn] *[http://www.uc.pt/ Coimbra ülikool] [[Kategooria:Portugali linnad]] a4gbu3qua5j2ta49fcd7umnp9a401dv 7160933 7160877 2026-05-25T17:59:45Z Le Boréalien 200476 sõnastust 7160933 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Coimbra | hääldus = | nimi1_keel = portugali | nimi1 = Coimbra | pilt = Almedina-CCBY.jpg | pildiallkiri = [[Alta de Coimbra|Alta]] ehk ülalinn, kus paikneb</br>[[Coimbra Ülikool]] | lipp = Pt-cbr1.png | lipu_link = [[Coimbra lipp]] | vapp = CBR.png | vapi_link = [[Coimbra vapp]] | pindala = 319,4 | elanikke = 146 899 (2024)<ref>https://www.pordata.pt/Municipios</ref> | asendikaart = Portugal }} '''Coimbra''' on [[Portugal]]i keskosas [[Mondego jõgi|Mondego jõe]] ääres asuv [[ülikool]]i[[linn]], seda ligikaudu 200 km [[Lissabon]]ist põhjas ja 120 km [[Porto]]st lõunas. ==Geograafia== Coimbra on rahvaarvult seitsmes linn Portugalis, see on riigi keskosa keskus ja halduskeskus [[Coimbra ringkond|samanimelisele ringkonnale]]. [[Coimbra vanalinn|Vanalinn]] jaguneb [[Baixa de Coimbra|Baixaks]] ehk [[all-linn]]aks ning [[Alta de Coimbra|Altaks]] ehk [[ülalinn]]aks. Linna ilmestab järskude nõlvadega [[küngas]]maastik. ==Ajalugu== ===Vanaaeg=== [[Rooma impeerium]]i päevil asus Coimbra kohal asula nimega [[Aeminium]]. 18 km lõunas [[Condeixa-a-Nova]]s asus linnale nime andnud [[roomlased|roomlaste]] asula [[Conímbriga]], mis pärines [[9. sajand eKr|9. sajandist eKr]]. Algselt rajatud asula varemed on tänapäeval arheoloogiliste kaevamiste järel huvilistele vaatamisväärsusena nähtavaks tehtud. ===Keskaeg=== [[12. sajand]]ist pärineb [[romaani stiil]]is [[Vana katedraal (Coimbra)|Vana katedraal]]. [[1139]].–[[1256]]. aastani hoiti Portugali pealinna Coimbras. ===Uusaeg=== [[16. sajand]]il valmisid vanalinnas [[Uus katedraal (Coimbra)|Uus katedraal]] ning [[Santa Cruzi klooster]], viimasesse on maetud kaks esimest [[Portugali kuningas|Portugali kuningat]] ehk [[Afonso I]] ja [[Sancho I]]. [[1649]]. aastast hakati vanalinnast üle jõe asuvasse [[Santa Clara (Coimbra linnaosa)|Santa Clara]] asumisse [[Santa Clara vana klooster|Vana kloostri]] ja [[Püha Franciscuse klooster|Püha Franciscuse kloostri]] tagusele künkaseljandikule ehitama massiivset [[Santa Clara uus klooster|Uut kloostrit]]. [[Nunn]]ad kolisid valmivasse sakraalhoonesse ümber aastal 1677, kuigi ehitustööd kestsid kokku umbes pool sajandit aastani [[1696]]. Pärast ulatuslikke üleujutusi vanalinnas viidi sinna alatiseks sarkofaag Portugali kuninganna [[Aragóni Isabel]]iga. ==Haridus ja kultuur== ===Kõrgharidus=== Linn on eelkõige tuntud oma ülikooli ja kõrgkoolide poolest. [[1290]]. aastal asutatud [[Coimbra Ülikool]] on vanim ülikool Portugalis ning Euroopa üks vanimaid katkematult tegutsenud ülikoole, see kuulub ühtlasi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref>https://whc.unesco.org/en/list/1387</ref> [[Coimbra grupp|Coimbra grupiks]] nimetatakse organisatsiooni, mis ühendab vanemaid ülikoole [[Euroopa]]s, sealhulgas [[Tartu Ülikool]]i. ===Muusika=== Coimbrast pärineb iseloomulik ''[[fado]]''-stiilis muusika. [[Coimbra fado]]t laulavad meeshääled ning seda saadab ka eriline [[Coimbra kitarr]], mille häälestus ja kuju veidi erinevad traditsioonilisest [[Portugali kitarr]]ist. ===Sport=== 2004. aastal toimusid [[2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euroopa meistrivõistluste]] jalgpallimängud [[Coimbra linnastaadion]]il. ==Transport== *[[Coimbra-A raudteejaam]] *[[Coimbra-B raudteejaam]] ==Vaata ka== *[[Braga]] *[[Évora]] *[[Salamanca]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{wikivoyage}} *[http://www.cm-coimbra.pt Coimbra linn] *[http://www.uc.pt/ Coimbra ülikool] [[Kategooria:Portugali linnad]] 1cebdrj8vo01yzm72wwg34tgn4iymy9 0 25945 7161364 7025717 2026-05-26T10:55:18Z Kuriuss 38125 7161364 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2016}}{{keeletoimeta}} {{Sisukord paremale}} '''Tartu ajalugu''' on ülevaade [[Lõuna-Eesti]] ja [[Põhja-Liivimaa]] suurima linna [[Tartu]] [[ajalugu|ajaloost]]. ==Muinasaeg== ===Kiviaeg=== Vanimad inimasustuse jäljed Tartus pärinevad umbes aastast 8000 eKr. Sellest ajast on leitud [[Kunda kultuur]]i [[Uus-Ihaste asulakoht]].<ref name="0IB1h" /> ===Rauaaeg=== ====Linnuse ja asula tekkimine==== Tartu asub kohas, kus koolmekohad võimaldasid hõlpsasti ületada omaaegset olulist veeteed [[Emajõgi|Emajõge]]. Koht oli sobiv nii [[majandus]]likus kui ka [[sõjandus]]likus mõttes: Emajõgi oli piirkonna olulisim transpordimagistraal, mille kaudu sai liikuda nii Pihkvasse kui Võrtsjärvele (võib-olla isegi [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee|Viljandi ja Pärnu jõe kaudu Läänemerele]]), koolmekohta ületas Põhja-Eestist Pihkvasse suunduv kaubatee ning jõekäärus asuv looduslik küngas ([[Toomemägi]]) oli sobiv kaitseehitise rajamiseks.<ref name="DCDrM" /><ref name="qOLIw" /> Eelviikingiajal paiknes Toomemäel arvatavasti mäepealne asula.<ref name="IOe9D" /> Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema [[Tartu Tähetorn]]i kohale [[Tartu muinaslinnus|muinaslinnus]] ja selle kõrvale asula. Asustuse algperioodist pärinevaid leide on avastatud vähe, mis osutab linnuse suhtelisele marginaalsusele. Rohkem leide on 10. sajandist, mil Tartu tähtsus ilmselt kasvas.<ref name="Lang" /><ref name="BB3Pk" /> ====Jurjevi periood (u 1030–1061)==== [[Vana-Vene]] [[Leetopiss|leetopisside]] järgi võitis [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] 1030. aasta paiku [[tšuudid|tšuude]] ja rajas vana linnuse kohale uue, mis nimetati Jaroslavi kaitsepühaku [[Püha Jüri|püha Jüri (Georgi)]] järgi [[Jurjev]]iks (Gjurgev, ''Гюргев''). Kuna leetopissid linnuse piiramist ei maini ja Tartu-sarnaste [[viikingiaeg]]sete keskuste tolleaegne mahajätmine oli tavaline, on võimalik, et linnus polnud sel ajal enam kasutusel. Harrastusajaloolane [[Enn Haabsaar]] on arvanud, et tegelikult ei ole kroonikates mainitud Jurjev mitte Tartu, vaid [[Kiiev]]ist 80&nbsp;km kaugusel asuv ja tänapäeval [[Bila Tserkva]] nime kandev linn.<ref name="04yqO" /> Akadeemiline ajalookirjutus on selle seisukoha väheveenvaks arvanud, sest sündmuste üldine loogika ja Tartu järgneva perioodi arheoloogiline leiumaterjal, mis eristub selgelt varasemast perioodist ja sisaldab rohkelt Vana-Vene-päraseid leide, viitavad üpris kindlalt Tartule kui Jaroslav Targa rajatud Jurjevile.<ref name="iXpdf" /><ref name="Tvauri" /> Jaroslav Targa sõjaretke ja linnuse rajamise tagamaade kohta on avaldatud erinevaid arvamusi, mis ajaloolase [[Andres Tvauri]] hinnangul aga enamasti ei tulene sündmuse uurimisest, vaid kajastavad autorite [[maailmavaade]]t, [[rahvus]]likku kuuluvust või ühiskondlikku tellimust. Näiteks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] esitas [[Janis Zutis]] seoses Eesti okupeerimisega 1940. aastal väite, et kogu Eesti ala kuulus Vene riiki juba alates selle rajamisest 862. aastal ja Jaroslavi sõjakäik kujutas endast katset vahepeal maksu maksmata jätnud eestlased taas andamit tasuma panna. Eelkõige varasemas Vene ajalookirjanduses on levinud seisukoht, et uute alade vallutamine oli tingitud vajadusest kaitsta end sõjakate naabrite eest. Andres Tvauri ise ei pea algallikate puudumise tõttu võimalikuks tagantjärele Jaroslavi motiive küllaldase kindlusega tuvastada.<ref name=Tvauri223>Andres Tvauri 2001, lk 223–225</ref> Eesti arheoloogid [[Vilma Trummal]] ja [[Mauri Kiudsoo]] on arvanud, et sõjakäigu üks eesmärk oli soov kaubateid (Trummali variandis [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee|Pärnu-Tartu-Pihkva veeteed]]) kindlustada.<ref name=Kiudsoo103>[[Mauri Kiudsoo]]. Eesti muinasaarded. Kaubateed ja -kontaktid. 2019, [[Äripäeva Kirjastus]], lk 103–104</ref> Andres Tvauri väitel on selle seletuse nõrk koht tõendite puudumine taolise [[veetee]] kasutamise kohta.<ref name=Tvauri223 /> Laiemas plaanis oli Kiudsoo meelest tegu episoodiga võimuvõitluses Kiievi suurvürsti tiitli pärast.<ref name=Kiudsoo103 /> Toonaseid liiklusolusid arvestades on arvatud, et Jurjevi asutamine sai toimuda alles pärast Pihkva ja [[Pihkvamaa]] oma kontrollile allutamist. On oletatud, et samal aastal Jurjevi rajamisega hävitas Jaroslav Pihkva ja kõrvaldas seal võimult oma venna Sudislavi.<ref name=Tvauri223 /><ref name=Kiudsoo103 /> Kuna leetopissid dateerivad Sudislavi vangistamise ja nõnda Jaroslavi ainuvalitseja positsiooni kindlustamise aastasse 1036, ning kindlamate teadete järgi tegutses Jaroslav 1030. aastal 1000 km lõuna pool, siis näeb Tvauri Jurjevi rajamise ajana 1036. aastat tõenäolisemana kui 1030. aastat.<ref name=Tvauri223 /> Tartu liideti [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]] arvatavasti Jaroslavi isikliku valdusena. Pihkvapärase [[kederkeraamika]] järgi võib oletada Tartu tihedat seotust Pihkvaga ja vähemalt osa selle elanike pärinemist Pihkvast.<ref name="Tvauri" /> Mauri Kiudsoo hinnangul näitab nii muistse Tartu esemeline leiumaterjal kui hilisemad kirjalikud allikad, et peamine liiklustee Jurjevi ja Pihkva vahel oli Emajõe vee- ja [[talitee]].<ref name=Kiudsoo103 /> Kiievi võimu all kasvasid Tartu linnust ümbritsevad asulad oma aja kohta suhteliselt suureks, jäädes näiteks vaid veidi alla Pihkvale, ja ka linnuse muinasaegsest [[kultuurikiht|kultuurikihist]] enamus pärineb just Jurjevi-perioodist. Mõnede luuleidude põhjal on arvatud, et otse linnamäe jalamil paiknenud asula kaguserva oli rajatud kristlik kalmistu, mis hiljem hävines.<ref name="Tvauri" /> Pärimuse järgi ehitati Jurjevisse kaks kirikut.{{lisa viide}} Mauri Kiudsoo meelest võib Jurjevi rajamine (ja maksustamine?) olla üks, ehkki mitte ammendav seletus, miks Eesti alal puuduvad 1020.–1050. aastatest pärinevad [[hõbemünt]]ide leiud.<ref name=Kiudsoo103 /> ====1061–1224==== 1061. aastal ründasid Tartut [[sossolid]] ja põletasid linnuse maha.<ref name="lmmTq" /> Arheoloogilisest materjalist nähtub, et linnus ise ehitati küll uuesti üles, kuid Kiievi võimuaeg oli sellega lõppenud. Samuti polnud selle kõrval kuni 13. sajandi alguseni enam asulat.<ref name="Lang" /> Vene leetopissides on mainitud Tartu linnust taas seoses selle vallutamisega [[Novgorodi vürst]]i [[Vsevolod Mstislavitš (Novgorodi vürst)|Vsevolod Mstislavitši]] poolt 1134. aasta 9. veebruaril ning põletamisega vürst [[Jaroslav Vladimirovitš (Novgorodi vürst)|Jaroslav Vladimirovitši]] poolt 1191/1192. aasta talvel. Tegu oli ilmselt saagiretkedega, millega püsivamat ülemvõimu ei taotletud.<ref name="p3XDm" /><ref name="Lflhy" /> Järgmisena nimetatakse Tartu linnust [[Henriku Liivimaa kroonika]]s, mis kirjeldab seda ühe [[Ugandi]] peamise keskusena Otepää kõrval ja 1212. aastal mahajäetuna. Lisaks mainib kroonika, et [[latgalid]] olid juba millalgi varem linnuse maha põletanud.<ref name="cr6jn" /> Kroonikas kasutatud nimekujud ''Tharbete'', ''Tharbata'' ja ''Darbete'' (eestistatult Tarbatu) on ilmselt seotud toona Eestis elutsenud ürgveise [[tarvas|tarvaga]].{{lisa viide}} Sel ajal oli Tartu arvatavasti Ugandi põhjaosas paiknenud [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]] keskus.<ref name="vuIbz" /> 1215. aastal tunnistasid ugalased nende vastu suunatud sõjakäikude mõjul [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ülemvõimu.<ref name="4ip5E" /> ja arvatavasti 1220. aastal asusid Tartu linnusesse koos kohalikega elama ja seda kindlustama [[Mõõgavendade ordu]] liikmed.<ref name="i07jy" /> 1223. aastal ühinesid kohalikud ugalased [[Viljandi]] [[sakala]]ste ärgitusel mõõgavendade vastase ülestõusuga, tappes või vangistades orduvennad.<ref name="IEi54" /> Seejärel anti end Vene vürstide võimu alla, kes algul saatsid linnuse tugevdamiseks abivägesid, 1223. aasta lõpul läkitati aga Novgorodist sinna vürst [[Vjatško]] koos 200-mehelise kaaskonnaga, kes võtsid Tartu oma otsese valitsemise alla.<ref name="GImKJ" /><ref name="cb2L2" /> 1224. aasta alguses piirasid orduväed viis päeva edu saavutamata linnust. Augustis toimus uus piiramine ja seekord [[Tartu piiramine (1224)|linnus vallutati]] ning kõik seda kaitsnud mehed tapeti, peale ühe venelase, kes saadeti Novgorodi toimunust sõna viima.<ref name="56xbi" /> Tartust sai [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] keskus<ref name="U1a3M" /> ja Toomemäele rajati [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]], mida on esmamainitud 1234. aastal. ==Keskaeg ja Liivi sõda== [[Fail:Tartu piiskopiloss (Jaak Juske raamatust 'Lood unustatud Tartust').jpg|pisi|vasakul|[[Tartu piiskopiloss]] (repro [[Jaak Juske]] raamatust "Lood unustatud Tartust")]] Tartut on ürikutes esmamainitud [[linn]]ana [[13. sajand]]i keskel, linnaks sai ta hiljemalt [[1262]]. aastal, kuid tõenäoliselt tunduvalt varem. 13. sajandi lõpul sai Tartust [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige; oletatavasti pärast [[Riia]]t ja enne teisi Eesti linnu (sh [[Tallinn]]a). Tartust kujunes tolle aja kohta tüüpiline ja edukas saksa kaubalinn. Linna jõukusest annavad tunnistust muuhulgas ka arheoloogilised leiud. 13./[[14. sajand]]i vahetusest on Tartust leitud näiteks väga haruldasi, [[Süüria]]s või [[Veneetsia]]s valmistatud peekrite kilde. Tartu oli [[Riia]] ja [[Tallinn]]a järel suuruselt kolmas linn [[Vana-Liivimaa]]l. [[Fail:Tartu Jaani kirik, Körber.jpg|pisi|Taastatud Jaani kirik 1794. aastal]] [[Tartu Jaani kirik]]ut (''Der S. Johannis Kirche zu Dorpat'') puudutav ürikuline teave on napp. Ürikutest on teada, et [[1323]]. aastal määras paavst [[Johannes XXII]] Tartu Jaani kiriku [[plebaan]]iks Tartu toomkiriku kanooniku. Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale. [[Radiosüsiniku meetod]]il dateerimise kohaselt pärinevad leitud puitdetailid [[12. sajand]]i teisest poolest või 13. sajandi algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s.t puitkirik on rajatud pärast [[1224]]. aastat. Tartu piiskopilinnus püstitati 13. sajandi keskel, pärast [[Tartu muinaslinnus]]e [[Tartu piiramine (1224)|vallutamist ristisõdijate poolt]] 1224. aastal, millega lõppes Mandri-Eestis [[muistne vabadusvõitlus]]. Tõenäoliselt alustati ehitust juba 1224–1925, ehitis valmis 1230. aastaiks<ref name="konspekt" />. Tartu piiskopilinnus, nagu enamik keskaegseid Euroopa linnuseid, koosnes kahest osast: piiskopi [[resident]]sina rajatud pealinnusest ning sõjaväge ja [[teenija]]id majutavast [[eeslinnus]]est. Pealinnus asetses Toomemäe idaservas eestlaste muinaslinnuse koha peal, selle idatornis elas tõenäoliselt piiskop ise. Ülejäänud Toomemäest, kus olid [[Tartu toomkirik|toomkirik]] ja [[toomhärra]]de majad, eraldas seda mägedevahelises looduslikus [[vagumus]]es, sillaga [[vallikraav]]. [[Tartu toomkirik]]u ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist jätkati aga kuni [[16. sajand]]i alguseni. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja [[Tartu piiskop|piiskopi]] kirik – Toomemäe teises servas seisis ka piiskopi residents, Tartu piiskopilinnus. 16. sajandil oli toomkirik [[Ida-Euroopa]] suurim kirikuhoone ja tellisehitis. ===Tartu keskajal=== [[Fail:Tartu Toomkiriku varemed 2012.jpg|pisi|Tartu Toomkiriku varemed 2012]] Linnuse ümber kujunenud linna nimeks sai Tartu või saksapäraselt ''Dorpat''. Linnast sai juba 1224. aastal Tartu piiskopkonna (kuni [[1233]]. aastani ametlikult [[Lihula piiskopkond|Lihula piiskopkonna]]) keskus. Järgnevatel aastakümnetel toimus Tartus kiire ehitustöö. Senise puitlinnuse asemele rajati piiskopi kivilinnus; Toomemäe teisele küljele ehitati Peeter-Pauli [[katedraal]] ehk [[Tartu toomkirik|toomkirik]]. Seejärel hakati välja ehitama all-linna: rajati Püha [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kirik]] (praeguse [[Tartu Ülikool|ülikooli]] peahoone kohal), Jaani kirik, Püha [[Jakobi kirik]] ning Püha [[Tartu Maarja-Magdaleena kirik|Maarja-Magdaleena kirik]] koos [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[klooster|kloostriga]] (praeguse [[Tartu Uspenski kirik]]u kohal). Samuti valmis ka [[Püha Vaimu hospidal]] koos samanimelise kirikuga. [[Fail:Tartu pk.PNG|pisi|vasakul|Tartu piiskopkond ja selle olulised keskused. Valgega on tähistatud [[Liivimaa ordu]] ja halliga [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] valdused]] {{Vaata|Tartu linnamüür}}, ''Tartu piiskopilinnus'', ''[[Tartu toomkirik]]'', ''Tartu Jaani kirik'', ''[[Tartu vana Maarja kirik|Püha Maarja kirik]]'' Tartu [[Riia linnaõigused|Riia linnaõiguste]] saamise aeg on täpselt teadmata, kuid 1. detsembril 1225 sai [[Lihula piiskop]] Saksa keisrilt õiguse rajada linn Tartusse või ka muudesse kohtadesse, kus see on tarvilik. Seega on ülimalt vähetõenäoline, et Tartu linnaõigus võinuks olla varasem<ref>Arvi Haak, [https://tartu.postimees.ee/7092408/tartu-tulemine-millal-emajoelinnast-sai-pariselt-linn Millal Emajõelinnast sai päriselt linn?], Postimees, 23. oktoober 2020</ref>, allikates nimetatakse Tartut linnana aastal 1262. Keskaegset linnavalitsusorganit [[Tartu raad]]i on esimest korda mainitud 1262. aastal. [[Tartu all-linn]]a ja jõe vahele rajati [[Tartu linnamüür|linnamüür]] koos tornidega; ümber [[Toomemägi|Toomemäe]] vallikraav, mis oli ühenduses Emajõega. Suuremad ehitustööd lõppesid 14. sajandi alguseks. Tartu keskaegsetest linnakindlustustest on vähe teada, vanim säilinud linnaplaan on pärit alles [[1638]]. aastast. Tartu linnamüüri kogupikkus oli kaks kilomeetrit. Võimsa [[maakivi]]dest ja [[tellis]]test, vähemalt üheksa meetri kõrguse ringmüüri paksus ulatus aga kuni kahe meetrini. Linnamüüri tornide ja väravate arvu kohta on allikates erinevaid andmeid, valdavalt pakutakse tornide arvuks 27, neist kuni üheksa olid väravaga. [[Karjavärav]]a kõrval olid suuremad veel [[Vene värav]], [[Jakobi värav]], [[Toomevärav]] ja [[Riia värav]]. Koos [[Toome]]ga oli keskaegse Tartu pindala üle 27 [[hektar]]i. Linna tähtsamad väravad olid vastu jõge asunud [[Saksa värav]] ja [[Vene värav]] ning vastu [[Tähtvere]]t jääv [[Jakobi värav]]. Toomemäele jäid toomkirik ja [[Tähetorn]]i kohal asunud piiskopiloss. Keskaegsetes linnades reeglitepärane kaitsemüür, mis eraldas maa- ehk lossihärra ja all-linna valdusi, Tartus puudus. Keskaegsed Tartu linnakindlustused ja ka hiljem [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] ehitatud [[Tartu kindlus]]e jäljed hävitati [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1708]]. aastal, [[Moskva tsaar]] [[Peeter I]] korraldusel. [[Fail:Tartu 1553.jpg|pisi|270px|Tartu vaade 1553. aastal (ehtsus vaieldav)]] Kindlustustööd olid vajalikud eelkõige Vene vägede tõrjumiseks: Tartut ja selle ümbrust ründasid ja rüüstasid Vene väed [[1234]]. ja 1262. aastal. Esimesel korral vallutasid nad Tartu asula, kuid mitte piiskopilinnuse, teiseks korraks olid Tartu kivimüürid aga juba valmis ja venelased ei suutnud linna vallutada. 15. sajandi alguses oli Tartus üheksa kirikut, rohkesti aedu ning linna ilu kiitsid oma reisikirjades paljud rännumehed. Tartus elas keskaja lõpul kuni 6000 inimest, linnas tegutsesid keskaegsed [[gild]]id ja [[tsunft]]id<ref>[[Aili Univere]], Tartu voorimeeste tsunfti põhimäärus 1684. aastast. [[Keel ja Kirjandus]], 1960, nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193222/142635/page/51 lk 47]-52</ref>. [[15. sajand]]i lõpuveerandil püstitati [[Tartu toomkirik|Peeter-Pauli katedraali]] lääneküljele 67 meetri kõrgused tornid, kõrgemad kui kuskil mujal tolleaegses [[Ida-Euroopa]]s. Tartu piiskopkonna suhted Pihkva ja Novgorodiga olid läbi sajandite kahetised: ühelt poolt sõltus piiskopkonna ja linna heaolu suures osas kaubandusest venelastega, samas oli pidevalt piirikonflikte ja sõdugi. Kuni 15. sajandi lõpuni olid suhted tavaliselt siiski normaalsed, Tartus oli kaks õigeusu kirikut ja ka "Vene ots" ehk kaubahoov. Seoses Moskva Suurvürstiriigi esilekerkimise ja Novgorodi ning Pihkva minekuga selle võimu alla halvenesid Tartu ja kogu Vana-Liivimaa suhted idanaabritega aga tunduvalt. [[1480]]/[[1481]]. aasta talvel käisid Moskva väed [[Liivimaa-Pihkva sõda 1480–1481|Liivimaa-Pihkva sõja]] käigus [[Liivimaa]]d, sealhulgas ka Tartu ümbruskonda rüüstamas. [[1494]]. aastal suleti Hansa kaubakontor [[Novgorod]]is. Vastuseks sellele lõhuti Tartus novgorodlaste kirik. [[1501]]. aastal, enne [[Liivimaa-Moskva sõda|Liivimaa-Moskva sõja]] algust, vangistati Tartus mitukümmend Vene kaupmeest, süüdistades neid Toomkiriku aarete röövimises. Sama aasta lõpus toimus venelaste uus rüüsteretk, mille käigus Tartu ümbrus taas rängalt kannatada sai. [[1502]]. aastal järgnes sellele aga liivimaalaste edukas vasturünnak, misjärel sõlmiti Moskva ja Pihkvaga rahu, mida pikendati korduvalt kuni [[1554]]. aastani. ==Reformatsioon== {{Vaata|Reformatsioon|Reformatsioon Liivimaal|Pildirüüste}} [[Pilt:Blankenfeld.jpg|thumb|[[Tallinna piiskop]] (1514–1524), [[Tartu piiskop]] (1518–1527) [[Johann Blankenfeld]] 16. sajandist pärineval pildil]] Esimesed märgid reformatsiooniliikumisest olid [[Riia]]s, juba [[1521]]. aastal saabus sinna esimene protestantlik jutlustaja, kes saavutas peagi rae toetuse. [[1524]]. aastaks oli Riia ametlikult protestantliku (ehk uue) usutunnistuse omaks võtnud. Samal ajal võitis reformatsioon kiiresti pinda ka teistes suuremates Liivimaa linnades: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Liivimaal teostus reformatsiooni alguses linnareformatsioon (linna raad), mis tõi kaasa linnade iseseisvumise ja kiriku võimu alt vabanemise. Tartus toimusid pildirüüsted 1525. aasta 7. jaanuaril, pärast [[Melchior Hofmann]]i jutlust, kui rahvahulk liikus [[Tartu vana Maarja kirik|Tartu Maarja kirik]]usse, kus viskasid välja kirikus teenistust pidava preestri ja lauljad ning purustasid roomakatoliku [[idolaatria]]ga seotud esemed. [[Tartu vana Maarja kirik]]u järel suundusid linlased ja noored [[Tartu Jaani kirik]]usse, kiskusid maha altarid, purustasid pühapildid ja [[orel]]i. Tartu Jaani kirikust suunduti dominiiklaste [[Püha Maarja-Magdaleena klooster|Püha Maarja-Magdaleena kloostrisse]], kust aeti Maarja Magdaleena kloostri [[Dominiiklased|dominikaan]]i mungad, samuti kui Jakobi kloostri minoriidi ordu mungad, kes lahkusid linnast ainult kiriklikke raamatuid kaasa võttes. Lisaks roomakatoliku kirikutele rüüstati ka [[vene õigeusk|vene õigeusu]] [[Tartu Nikolai kirik|Nikolai kirik]]. 10. jaanuaril tekkis Tartus vana- ja evangeeliumi-usuliste vahel uus kokkupõrge, kui mitmesaja pealine relvastatud linnakodanike, mustapealiste ja linnaeestlaste hulk kogunes [[Tartu piiskopilinnus|Tartu piiskopiloss]]i juurde Toomemäel ja nõudis [[toomhärra]]de linnast lahkumist. Piiskopi [[foogt]] [[Stackelberg]] astus neile vastu väheste sõduritega ja tal õnnestus rahvahulka mäelt tagasi ajada<ref>[[Max Emil Saar|Max Saar]], [https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1967/10/26/4 Kuidas saabus usupuhastus Eestisse], Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word: Estonian weekly, 26 oktoober 1967</ref>, mässu käigus hukkus kaks sakslast ja kaks eestlast ning 20 inimest sai vigastada. 200-pealine rahvahulk rüüstas taas [[Tartu toomkirik]]ut. Verevalamise ja häirekellade kutsel kokkutulnud rahvahulgad tulid tagasi relvastatult lossi ette. Foogtil ei jäänud muud üle kui alistuda. Järgnes pildirüüstamine ka Toomkirikus, tungiti toomhärrade majadesse. Lõpuks suunati vallutatud kahurite suud piiskopilossile, mis samuti võitluseta alistus. Mõni päev hiljem palus [[Tartu raad]] oma kirjaga ordumeistrit vahendajaks tulla nende tülis piiskopiga. Et linnas tekkinud ärevust vaigistada, kutsuti Riiast evangeelse usu õpetaja [[Silvester Tegetmeyer]] Tartu, kes kogu veebruarikuu kaks korda päevas jutlustas ja pühakirja seletas. Tema kõrval jätkas Melchior Hofmann endiselt jutlustamist. Tartlaste vallutatud piiskopiloss tuli hiljem piiskopile tagasi anda ja naasnud toomhärrad pidasid [[Tartu toomkirik|Toomkirik]]us jälle missasid. Nii töötasid uus ja vana kirik mõne aja üksteise kõrval. ===Liivimaa sõda=== [[Fail:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577]] {{Vaata|Tartu maks}}, ''[[Vene-Liivi sõda]]'', ''[[Liivimaa sõda]], [[Tartumaa#Liivimaa sõda]]'' [[Liivimaa ordumeister]] ja [[Tartu piiskop]] koondasid väed 1558. aasta mais [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää]]le, ajaloolise Tartu–Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kus viimane ületas [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] kui olulisima loodusliku veetõkke. [[1558]]. aasta jaanuaris algas [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vägede rüüsteretkega peamiselt üks osa Narva ja teine osa Pihkva suunalt, Tartu piiskopkonda [[Vene-Liivimaa sõda]]. 1558. aasta suvel järgnes maa sihipärane vallutamine, mil Pihkva suunast tungisid Vene väed [[Pihkva vojevood]]i [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel Tartu piiskopkonda ja venelaste kätte langes nii [[Vastseliina piiskopilinnus]] ja [[Tartu piiramine (1558)|Tartu]]. [[Moskva suurvürst]]i [[Ivan IV]] väed vallutasid pärast piiskopkonna piirilinnuse [[Vastseliina piiramine (1558)|Vastseliina]] [[Vastseliina piiskopilinnus|piiskopilinnus]]e [[1. juuli]]l ja Emajõel olevate [[Vana-Kastre|Vana-]] ja [[Uus-Kastre]] allutamist sama aasta juulis ka [[Tartu piiramine (1558)|Tartu]]. Linn alistus pärast mõnepäevast piiramist, sest viimane piiskop [[Hermann II Wesel]] pidas olukorda lootusetuks, ehkki linna oleks võidud veel nädalaid kaitsta. {{Vaata|Tartu piiramine (1558)}} [[Fail:Dorpat am Ende der bischöflichen Zeit etwa um 1540 bis 1560 nach einer Karte von Dr. Richard Ottow. Von Herrn Hermann Sturm am 6. XI 1923 dem Dorp. Stadtarchiv überreicht.jpg|pisi|300px|Tartu plaan keskaja lõpus (u 1540–1560) Dr. Richard Ottow kaardi (koostatud 1923. aasta paiku) järgi]] ==Vene valitsusaeg== 1558. aasta augustiks olid Vene väed vallutanud ka [[Vastseliina linnus|Vastseliina]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Tartumaa piirkond jäigi järgnevaks sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla ligi 25 aastaks. Vene-Liivi sõja tulemusel jäid Venemaa tsaaririigi valdusse: [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. [[Pjotr Šuiski]] oli pärast Tartu piiskopkonna vallutamist<ref name="1Chjw" /> ka sealne asevalitseja (namestnik).<ref name="RLdz7" />, hiljem oli asevalitseja, vürst [[Andrei Rostovski]]. Tartu piiskopkonna 1558. aastal vallutamise järel otsustas viimane Tartu [[stiftifoogt]] [[Elert Kruse]] koos oma kaaslase [[Johann Taube]]ga (Johann Tuwe) [[Ivan IV]] poolele üle minna. Oletatavasti just nende eestkostel lubati [[Tartu küüditamine (1558)|1558. aastal Venemaale küüditatud]] Tartu saksa elanikkonnal 1559. aastal koju naasta.<ref name="Kkp9s" />. [[1563]]. aastal sai vürst [[Andrei Kurbski]]st Tartu [[vojevood]] ja Liivimaa asevalitseja<ref>Русские акты Ревельскаго городского архива. Изд. Археографическою коммисс. под ред. Александра Барсукова. Санкт-Петербург: Тип. А. Катанскаго, 1894, [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_004161231?page=72&rotate=0&theme=white стр 133/134]</ref>, ent [[1564]]. aastal läks ta tsaar [[Ivan IV]]-ga tülli ning siirdus [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] ja kuninga [[Zygmunt II August]]i teenistusse. [[1564]]. aasta septembris sõlmiti [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] ja Rootsi vahel 7 aastaks [[Tartu rahuleping (1564)|Tartus vaherahuleping]], millega Vene tsaaririik tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. Pärast [[1571]]. aastat, aga kui venelaste [[Tallinna piiramine (1570–1571)|Tallinna piiramine]] ebaõnnestus, püüdis [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kunngas]] [[Magnus]] ajada oma süüd tsaari silmis Kruse ja Taube kaela. Nood omakorda otsustasid minna üle Poola kuninga poolele. Vandenõulased võtsid ühendust<ref name="gbVBA" /> Poola kuninga [[Sigismund August]]iga, kellelt nõutasid sõjalist abi ja Moskva tsaari poolt lubatud aujärje ning valduste säilitamisel anda Tartu linna, Poola kuninga võimu alla. Nõusolek kuningalt ja lubadus sõjalise abi andmiseks linna hõivamisel, Liivimaal asuvate Leedu vägede juhi, [[Vilniuse kastellaan]]i [[Hieronim Chodkiewicz]]i poolt ka anti. Kruse ja Taube poolt värvati ka linnast väljaspool asuvate, venelaste teenistuses olevate [[mõisamehed|mõisameeste]] lipkonna ülem, [[rittmeister]] [[Reinhold von Rosen|Reinhold von]] [[Rosen]]. Linnahõivamise plaani kohaselt saavutati Tartu vojevoodilt nõusolek, linnas majutatud vene vägede saatmine majutusele väljapoole linna ning mõisameeste lipkonna toimetamise teisele poole Emajõge. 1571. aasta [[12. oktoober|12. oktoobril]], [[pühapäev]]asel päeval kell 12, kui venelased harjumise kohaselt lõunastasid, üritasid Kruse ja Taube linnas võimu võtta. [[Johann Taube]], kelle elamu asus [[Toomevärav]]a juures ning Elert Kruse, kelle elamu asus [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänav]]al [[Tartu linnamüür]]i [[Vene värav]]a juures, pidid Reinhold von Roseni märguande järel tapma väravaid valvavad vene vahimehed ning kindlustama vajadusel, et linna saaks siseneda mõisamehed, kes toetavad linnahõivajaid, ent katse kukkus läbi. Rosen kaaslastega suutis tappa väravavahid ning seejärel Kruse ning ka Taube tungisid kallale väravavahtidele ning vallutasid väravad, mille järel kogunesid nad turul ning vabastasid vanglast kinnipeetud. Linnas asunud vene garnison aga relvastus ning osutas vastupanu ning nendega liitusid ka linnaväravatest sisse tunginud, eeslinnas asunud vene [[strelets]]id ja kaupmehed. Rosen kaitses end 2 tundi, kuid langes tänavalahingus kaaslastega, teised põgenesid linnast läbi Toomevärava. Kaks peasüüdlast, kes olid enne linnast välja saatnud oma omaksed ja vara, põgenesid Poola. Krusele anti lääniks [[Turaida piiskopilinnus|Turaida linnus]], Taubele aga [[Cesvaine piiskopilinnus|Cesvaine]], [[Üksküla linnus|Üksküla]] ja [[Salaspils]]i linnuse. Vene väed maksid tartlastele kätte kolmepäevaste tapatalgutega. Alustuseks tapeti [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kirikus]] kõik kirikulised eesotsas õpetajaga, hiljem küüditati ellujäänud [[Moskva]]sse, kus neile eraldati Narva ja Tartu [[slobodaa]] (eeslinn). Tapmisest ja küüditamisest pääsesid vaid eeslinnade, peamiselt [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] venelastest asukad.<ref name="fL4y0" /> Tartu jaoks lõpetas [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] [[Jam-Zapolski vaherahu]]leping, kuid Liivi sõja lõpuks [[1583]]. aastal oli Tartu suures osas varemetes ja elanikke oli küllaltki vähe. Vene võimu ajal oli Tartu siiski nende kohaliku võimu tugipunkt ning seal tegutsesid edasi nii vene kui ka saksa kaupmehed. ==Poola valitsusaeg== [[File:DorpackieIRP.png|pisi|[[Tartu vojevoodkond]] [[Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)|Rzeczpospolita]] [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnas]]]] 1582. aastal [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja Rzeczpospolita vahelise sõjategevuse lõpetanud [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga saavutatud aladega moodustati neist 1598. aasta [[Liivimaa ordinatsioonid|Liivimaa ordinatsiooniga]] presidentkonnad: Võnnu, Tartu, Pärnu, kõigi etteotsa määrati eluaegsete volitustega president. 1582. aastal nimetati ka [[Tartu staarostkond|Tartu staarostkonna]] [[staarost]] Albert Ręczaiski. Presidentkonnad nimetati 1598. aastal ümber [[vojevoodkond]]adeks ja presidendid [[vojevood]]ideks. Rzeczpospolita valdustes olevatel Liivimaal moodustati halduspiirkondadena veel 20 [[staarostkond]]a, millest [[Lõuna-Eesti]] alale jäi 9. {{Vaata|Liivimaa hertsogkond}}, ''[[Tartu vojevoodkond]] (1598–1620), [[Tartu staarostkond]]'' Järgnes 42-aastane [[Rzeczpospolita|Poola]] [[Poola aeg|valitsemisaeg]], mida katkestas vaid [[Tartu piiramine (1600)|Tartu vallutamine]] Rootsi vägede poolt ja ülemvõim aastatel [[1600]]–[[1603]]. [[Cēsis|Võnnus (Cēsises)]] oli rajatud katoliku kiriku Liivimaa piiskopitool ning Poola ajal oli Võnnu [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkon]]na [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkon]]na ja [[Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)|Rzeczpospolita]] rooma-katoliku kiriku [[Võnnu piiskopkond|Võnnu piiskopkon]]na keskus (1583–1626). Tartu oli aga üks Poola [[vastureformatsioon]]i keskusi, Tartus tegutses 1583. asutatud [[Tartu jesuiitide gümnaasium]]iga koos [[Tartu jesuiitide seminar|Tartus jesuiitide seminar]]iga, mida on peetud ka [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu Ülikooli eelkäijaks]]. Jesuiitidel oli eesti talurahva seas katoliikluse levitamisel edu. {{vaata|Tartu jesuiitide seminar|Tartu jesuiitide gümnaasium}}, ''[[Jesuiidid#Jesuiidid Eestis]]'' [[File:Eaa0402 005 0000133 00006 k.jpg|pisi|]] Poolakad taastasid suure osa linnast, kuid 1600. ja 1603. ning järgnevatelgi aastatel sai linn [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõja käigus]] uusi purustusi. [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|1600–1611 Rootsi-Poola sõjas]] vallutasid Rootsi väed [[Pärnu piiramine (1600)|Pärnu]], [[Viljandi lahing (1600)|Viljandi]], Põltsamaa, [[Laiuse linnus]]e, Karksi, [[Helme linnus|Helme]] ning [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe linnus]]e ning talve saabudes asusid rootslased ette valmistama Tartu ründamist. Muuhulgas püüti mõjutada Tartu aadlikke, et need [[Södermanlandi hertsog]] [[Karl IX|Karl]]i poole üle tuleks. Detsembris otsustas Karl Tartut rünnata. Linnakindlustused pidasid hästi vastu, kui aga Tartu komandant [[Heinrich Ramel]] sai kuulist jalga haavata, tema kohusetäitja [[Hermann Wrangell]], keda tema naisevend [[Reinhold Anrep]] oli rootslaste poole meelitanud, otsustas [[27. detsember|27. detsembril]] kapituleeruda. {{vaata|Tartu piiramine (1600)|Tartu piiramine (1603)|Tartu piiramine (1625)}}, ''[[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõda]]'' 1603. aasta detsembri keskel asus [[Jan Karol Chodkiewicz]] 4000 mehega [[Tartu]]t piirama. [[5. märts]]il [[1603]] lõid poolakad [[Rakvere lahing (1603)|Rakvere lähedal]] Tartut piiramisrõngast vabastama tulnud Rootsi väesalka ning Tartu alistus [[13. aprill]]il. [[Fail:Eaa0308 002 0000114 00000 k.jpg|200px|pisi|Tartu linn ja [[Tartu-Maarja kihelkond]] (''Kirchspiel St. Johannis''), 1687. aastal]] ==Rootsi valitsusaeg== [[1625]]. aastal võtsid [[Rootsi]] väed Tartu oma kontrolli alla. 1625. aastal lammutati hüljatud ja lagunenud [[Jakobi kirik]]<ref name="oMmcl" /> ja järgneval [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] taastati suurem osa linnast. [[1630]]. aastal asutati Tartus kuningas [[Gustav II Adolf]]i käsul [[Tartu õuekohus]], [[1632]]. aastal avati kuningas [[Gustav II Adolf]]i korraldusel [[Tartu ülikool]] ([[Academia Gustaviana]]), millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eesti alal (ning teine Rootsi kuningriigis), 1633. aastal [[Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]]. Tartus asus [[Rootsi asehaldur Tartus]]: 1601, Wilhelm Stal [[Räpina mõis|Räpinast]]<ref>von Schulman, Werner, Die zivile staatsbeamtenschaft in Estland zur Schwedishen zeit 1561-1710. 1939, s. 118</ref>; 1602, Andrew Stuart; 1601–1602, [[Johann von Derfelden vanem]]; 1625<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Trana_nr_151 Trana nr 151 †. Erik Andersson, adlad Trana. 1625-06-22 ståthållare i Dorpat], www.adelsvapen.com</ref> [[Erik Andersson Trana]]<ref>Korhonen, Arvi 1953. Eerikki Antinpoika. Porvoo: Werner Söderström. 466 s.</ref>; 1626<ref name="nils-stier" />, [[Nils Stiernsköld]] (1583–1627); 1627–1631, [[Ernst Creutz]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Creutz_nr_92#TAB6 Erengisle Larsson, sedan Ernst Creutz, Ståthållare i Dorpats stad och län 1627-1631], www.adelsvapen.com</ref> (1584–1635); 1632, [[Jobst Taube]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/teatajapoliit/1982/12/11/3 VEEL PÜSIB ALMA MATER TARTUS], Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 detsember 1982</ref>;1636–1640<ref>[[Ilmar Tammisto]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2019/04/Ilmar_Tammisto_magistritoo.pdf Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634 – 1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine ], Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu 2017, lk 55</ref>, Fabian von Wrangell (maetud 1642)<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00617|seite 600}}</ref>. 1640/1642 avati Saksamaalt tulnud Justus Phaleri poolt [[Tähtvere mägi|Tähtvere mä]]eks kutsutud kohal Tartu esimene apteek, teine apteek avati 1783. aastal Tartus [[Kaalu tänav (Tartu)|Kaalu uulits]]al ("Wage Str."), majas nr. 66 ja 1794. aastal lubas meditsinaalkolleegium Jacob Daniel Thörneril avada juba 3. apteegi Kaalu (Rüütli) uul. ja turuplatsi ([[Raekoja plats (Tartu)|Suuretur]]u) nurgal olevas majas<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1922/12/16/25 Peatükk Tartu minewikust.], Postimees (1886-1944), nr. 298, 16 detsember 1922</ref>. [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|1656–1658 aastate Vene-Rootsi sõja]] ajal okupeerisid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed Tartu uuesti viieks aastaks [[1656]]–[[1661]]. {{Vaata|Tartu piiramine (1656)}}, ''[[Tartu piiramine (1657)]]'', ''[[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)]]'' Juulis-augustis 1657 piirasid ja proovisid Rootsi väed [[Magnus Gabriel de la Gardie]] juhtimisel ebaõnnestunult vallutada [[Tartu piiramine (1657)|Tartut]]. [[1658]]. aasta lõpus sõlmitud Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]]ga, millega lepiti kokku kolmeaastases [[vaherahu]]s. Vallisaare vaherahulepinguga jäid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] valdusse sõja käigus vallutatud alad ja linnad-kindlused: [[Koknese]], [[Tartu]], [[Alūksne]], [[Vasknarva]], [[Jama]], [[Rēzekne]], [[Daugavpils]]. Tartut ja Tartumaad (vene k. ''Юрьевъ Ливонской'') valitsesid Moskva tsaaririigi vojevoodid: bojaar vürst Aleksei Nikititš Trubetskoi (1656 novembrini), stolnik Lev Tomofejevitš Izmailov (1656 novembrist), bojaar vürst Ivan Andrejevitš Hilkov (1656 detsembrist kuni 1658 jaanuarini) ja stolnik Lev Timofejevitš Izmailov ja Bogdan Ivanovitš Ordin-Naštšokin (1660. aasta augustini)<ref name="OWVwL" />. 1661. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]] tühistas [[Vallisaare vaherahu]] ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel. {{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1661)}} 1684. aastal asutati linna lähedale [[Ropka mõis]]a [[Bengt Gottfried Forselius]]e eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav [[Forseliuse seminar|õpetajate seminar]]. [[1697]]. aastal koliti ülikool [[Pärnu ajalugu|Pärnusse]], kus see tegutses [[1710]]. aastani, seda perioodi tuntakse tänapäeval [[Academia Gustavo-Carolina]] nime all. [[Fail:Eaa0308 002 0000070 00033 k.jpg|pisi|vasakul|Tartu kindlus 17. sajandil]] Tartu [[majandus]]lik tähtsus kaubanduslinnana vähenes, kuna peamiseks transiidilinnaks kujunes [[Narva ajalugu#Rootsi kuningriigis|Narva]]. Elanike arv oli Rootsi võimu ajal umbes 2000. [[Pilt:Siege_of_Tartu._Brotze_Monumente_01_206.png|pisi|Tartu linna ja Tartu kindluse piiramine. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] ===Tartu kindlus=== [[Fail:Dorpat 1696 nach L. Nörlingh, mit Ergänzungen von K. v. Löwis 1914.png|pisi|342x342px|L. Nörlingh'i Tartu plaan aastast 1696, täiendas [[Karl von Löwis of Menar]] aastal 1914. Numbrid kaardil ühtivad järgmiste kindlustustega: 1. Piiskopitorn; 2. (nimetu torn); 3. (nimetu torn); 4. Valge torn; 5. (nimetu torn); 6. Toomevärav ja Söetorn; 7. ''Kik in de Kogh''; 8. Kuivtorn; 9. Moskva rondeel; 10. Kuraditorn; 11. Jakobi värav; 12. Veretorn; 13. Tömptorn; 14. Püha Juri torn; 15. Vene värav;16. Küütri tornike; 17. Mungavärav; 18. Küütrivärav; 19. Karjavärav; 20. Pasatorn; 21. Piinatorn ja -värav; 22. Riia värav; 23. Kõrgetorn. Suurtähtedega on märgitud järgmised (projekteeritud) [[Tartu bastionid|bastionid]]: A. Karl IX bastion; B. Karl X Gustavi bastion; C. Gustav II Adolfi bastion; D. Karl XI bastion; E. Gustav I Vasa bastion; F. Ulrika Eleonora bastion; G. Kristiina bastion; H. Hedwig Eleonora bastion.]] {{Vaata|Tartu kindlus}} 17. sajandi lõpus alustas Rootsi riik uute kaitseehitiste püstitamist piirivööndis [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]], fortifikatsioonide direktor ja hilisema Liivimaa kindralkuberneri [[Erik Dahlberg]] jooniste järgi parandati ning täiustati mitmeid Rootsi impeeriumi kindlusi, sealhulgas ka [[Tallinna kindlus|Tallinnas]], [[Narva kindlus|Narvas]], Tartus ja [[Riia kindlus|Riias]]. Üks olulisemaid allikaid [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõ]]ja ajal hävitatud Tartu kaitserajatiste kohta on krahv [[Erik Dahlberg]]i Tartu kindluse mudel, mille kohaselt ümbritsesid [[Tartu linnamüür|Tartut linnamüür]] ja tornid. ===Põhjasõda=== [[File:Naryshkin Kirill Alekseevich.jpg|pisi|150px|left|Tartu esimene Vene ülemkomandant (1704–1710) [[Kirill Aleksejevitš Narõškin|Kirill Narõškin]]]] [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal piirati Tartu linn [[9. juuni]]l 1704 sisse, [[3. juuli]]l (vkj) saabus piiramisele [[Narva piiramine (1704)|Narva piiramiselt]] Vene tsaar [[Peeter I]]. Tiheda pommitamise tulemusena langes linnamüür [[Vene värav|Vene]] ja [[Jakobi värav]]a vahel kohati kokku. Et vältida venelaste vägivalda linnakodanike vastu linna langemisel, otsustas [[Tartu komandant]] [[Carl Gustaf Skytte]] kapituleeruda ja [[24. juuli]]l (14. juulil vkj) alistus Tartu vene piiramisväele. Vallutatud Tartu ülemkomandandiks määrati [[Pihkva]] vojevood [[Kirill Aleksejevitš Narõškin|Kirill Narõškin]] ([[:ru:Нарышкин, Кирилл Алексеевич|ru]]), kes oli selles ametis kuni [[1710]]. aastani, mil ta määrati [[Peterburi]] esimeseks komandandiks. {{Vaata|Tartu piiramine (1704)}}, ''[[Põhjasõda Eesti alal]]'' [[Fail:Tartu Raekoda 2012 cropped.jpg|pisi|Aastatel [[1782]]–[[1789]] ehitatud [[Tartu raekoda]]]] 1708. aastal aga hävitati suur osa linnast: losse, kirikuid ja Tartu linnamüüre lasti õhku, mistõttu on tänased [[Tartu südalinn]]a hooned peaaegu kõik 18. sajandi teisest poolest ja veelgi hilisemast ajast, säilinud on vaid Jaani kirik ja Toomkirik [[Toomemägi|Toomemäel]]. Keskaegsest [[Tartu linnamüür]]ist on alles üksnes jupikesed. 1708. aasta juulis viidi linnast viidi minema relvastus ja püssirohi ning kõik väärtuslik, isegi [[Tartu raekoda|Tartu raekoja]] ja Tartu Jaani kiriku katuse- ja torniplekk, kirikukellad, kroonlühtrid ning paremad hauakivid. Linna hävitamine algas [[12. juuli]]l, linnamüür ja tornid lasti õhku, muldkindlustustest jäid püsima [[Tartu bastionid|bastion]]id ning siis pandi tuli otsa linnamajadele ja kirikutele. Tulekahjud jätkusid mitu päeva ja [[17. juuli]]l 1708 lahkusid Vene väed veel põlevast Tartust. Suurem osa linnaelanikke küüditati. Nendest sündmustest jutustab eestikeelne "[[Käsu Hansu nutulaul]]", mis algab sõnadega: "Oh, ma vaene Tartu linn...". [[Fail:Kivisild, C. Schultz, ca 1880.jpg|pisi|vasakul|Aastatel [[1779]]–[[1784]] ehitatud [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], u 1880]] [[1714]]. aastal lubati Venemaale [[Vologda]]sse küüditatud Tartu sakslastest linnakodanikel Tartusse tagasi pöörduda, kellest naasid vaid pooled küüditatutest. [[File:Eaa0995 001 0006846 00001 k.jpg|pisi|Tartu, 1772]] [[18. sajand]]i viimasel veerandil oli Tartu elanike arv umbes 3000. Majanduselu hakkas tasapisi kosuma. Tartus toimus igal aastal neli [[laat]]a, millistest suurim oli kolm nädalat kestev jaanilaat. Sinna tuli ka väliskaupmehi [[Holland]]ist, [[Riia]]st, [[Innsbruck]]ist ja mujalt. == Venemaa keisririigi aeg == [[25. juuni]]l [[1775]] valla pääsenud [[1775. aasta Tartu tulekahju|tulekahjus]] hävis suurem osa Tartu kesklinnast. Puusildu pidi pääses tuli ka ülejõele ning hävitas sealsed eeslinnad. Terveks jäi vaid Laia tänava piirkond. Paljuski tsaarivõimu abiga ehitati linn uuesti üles. Mõjule pääsesid nüüd hilis[[barokk]] ning [[klassitsism]]. Aastal 1753 valminud algne [[Tartu Uspenski kirik]], mis hävis suurtulekahjus ehitati uuesti aastal 1783. Muu hulgas kinkis keisrinna [[Katariina II]] Tartule [[Tartu kivisild|kivisilla]] (valmis 1784), mida on peetud üheks ilusamaks sillaks kogu [[Liivimaa]]l. [[Fail:Tartu asv2022-04 img21 University main building.jpg|pisi|Aastatel [[1804]]–[[1809]] ehitatud [[Tartu Ülikooli peahoone]]]] [[Fail:Eaa2623 001 0002049 00032 k.jpg|pisi|Tartu linna jaotus 8 osaks 19. sajandil]] [[Fail:Plan of Tartu 19 century.jpg|pisi|Tartu linnaplaan, 19. sajand]] [[1802]]. aastal avati kohalike aadlike eestvedamisel ja ärgitusel keiser [[Aleksander I]] korraldusega Tartus taas [[Tartu ülikool|ülikool]]. Ülikooli avamisega kaasnes ka suurem ehitustegevus, muu hulgas valmis 1809 [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kiriku]] varemete kohal ülikooli peahoone (arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]]); varemetes [[Tartu Toomkirik|Toomkirik]]u kooriossa rajati ülikooli raamatukogu, piiskopilinnuse kunagisele asukohale kerkis [[Tartu Tähetorn]], ülikoolile rajati ka mitmeid abihooneid. Tartu kujunes arhitektuuriliselt [[klassitsism|klassitsistlikuks]] linnaks. 1805. aastal loodi Tartu [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]]. Selle koosseisu kuulusid algselt: [[Politseimeister|politseimeister]], rajooniülevaatajad ja nende abid, sealhulgas ka [[Kardavoi|kardavoi]] ehk linnapolitseinik. Politseivalitsus koosnes seitsmest täidesaatvast ametnikust. 1806. aastal kehtestati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e eeskirjaga politseile kohustusteks ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; läbimarssivate sõjaväelaste majutamine ja väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine ning kurjategijate vahistamine<ref>Arhiivijuht I. Riigi-, kohtu- ja omavalitsusasutused. Koost. [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv 2003, lk 98</ref>. [[19. sajand]]il esimesel poolel hakkas Tartus toimuma eestlaste rahvuslik ärkamine, mis ilmnes ka nende majandustegevuses. Varem olid eestlased Tartus peamiselt teenijaskonna hulgas, kuid siis hakkasid saksa käsitööliste, kaupmeeste ja teiste ettevõtjate kõrvale tekkima ka eestlaste ettevõtted. Tartu Ülikoolis õppisid ka mitmed eesti soost mehed, nagu [[Kristjan Jaak Peterson]], [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] ja mitmed teised. [[1869]]. aastal toimus Tartus [[I üldlaulupidu|esimene üldlaulupidu]], mis sai eestlaste [[ärkamisaeg|ärkamisaja]] tähtsündmuseks. Lisaks eestlastele oli üliõpilaste hulgas 19. sajandi teisel poolel arvukalt ka lätlastest üliõpilasi, sest Tartu kuulus tollal Liivimaa kubermangu koosseisu, mille ainus ülikool oligi Tartus. Tartul ja Tartu ülikoolil oli tollal oluline roll lätlaste rahvusliku ärkamisaegse liikumise – [[noorlätlased|noorlätlaste]] – tegevusel. 1880. aastal alustas aadressil Aleksandri 42 tööd [[Tartu Gaasivabrik]], mis võimaldas viia ka tänavavalgustuse üle gaasile. Esimesed gaasituled süüdati uue kalendri järgi 14. novembril 1880. Samuti hakkasid gaasi kasutama tööstused, kauplused (sh vaateakende soojendamiseks) ja kodumajapidamised.<ref name="aCkkf" /> [[Venestusaeg|Venestusajal]], [[1889]]. aastal, likvideeriti lõplikult [[Tartu raad]] ja [[1893]]. aastal nimetati Tartu ametlikult ümber Jurjeviks (''Jurjew''),<ref name="Nkllm" /> ka ülikoolis muudeti õppetöö venekeelseks. Siiski jäi Tartu endiselt eestlaste rahvusliku liikumise keskuseks. [[20. sajand]]i alguses toimus Tartus nn [[Tartu renessanss]], mille eestvedajaks oli [[Jaan Tõnisson]]. <gallery> Fail:Tartu 1866.jpg|Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil [[Meltsiveski tiik]] Fail:TKM 0933G, Vaade Tartule Toomelt, Louis Höflinger.jpg|[[Louis Höflinger]]i "Vaade Tartule Toomelt" (1860) Fail:TKM 1306G, Vaade Tartule Kassitoomelt, Karl Anton Schulz.jpg|[[Karl Anton Schulz]]i "Vaade Tartule Kassitoomelt" (1869) </gallery> 1907. aastal asutati Tartus, Eesti esimene naisorganisatsioon [[Tartu Naisselts]], et «naesterahvaid varaliselt, vaimselt ja kõlbeliselt edendada»<ref>[https://www.postimees.ee/2482237/naisseltsid-tostavad-kodumajanduse-ausse-kultuur-algab-kodust-kohtusid-eesti-ja-saksa-naisseltsid Naisseltsid tõstavad kodumajanduse ausse], Postimees, 25. juuli 1996</ref>. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus vallutasid Tartu [[25. veebruar]]il [[1918]] [[Saksamaa|Saksa]] väed. Enne seda olid eestlased jõudnud seal aga juba Eesti Vabariigi välja kuulutada. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] alguses hõivasid [[Nõukogude Venemaa|Nõukogude Vene]] väed Tartu taas mõneks kuuks, detsembrist 1918 kuni jaanuarini [[1919]]. Suuremaid purustusi need sündmused endaga siiski kaasa ei toonud, kuid kommunistid hukkasid mitmeid silmapaistvaid ühiskonnategelasi, sealhulgas Eesti õigeusu piiskopi [[Platon (Kulbusch)|Platoni]]. ==Uusim aeg== ===Tartu 1920–1940=== [[Fail:TKM 0793M, Talvine Tartu Emajõega, Nikolai Triik.jpg|pisi|[[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] õlimaal "Talvine Tartu Emajõega" 1935. aastast. Veel on alles [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] ning Emajõe mõlemal kaldal on näha hoonestust, millest osa hävis teises maailmasõjas]] [[1920]]. aasta [[2. veebruar]]il sõlmiti [[Tartu rahu|Tartus rahu]] Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Koos [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] rajamisega läks Tartu linna valitsemine esimest korda eestlaste kätte. Tartu Ülikoolis hakkas õppetöö toimuma eesti keeles. Sõdadevahelisel ajal oli Tartu üks Eesti Vabariigi kultuurielu tähtsamaid keskusi. Siin asus neli kõrgkooli ja mitmeid keskseid teadusasutusi, ajalehtede ja ajakirjade toimetusi ning kirjastusi; Tartus toimusid olulised kontserdid, näitused jpm kultuuriüritused. [[1. mai]]l [[1938]] sai Tartu Eesti ainsaks [[esimese astme linn]]aks. Tartu jagunes politseijaoskondade tegevuspiirkondade järgi kolmeks [[Linnajagu|linnajaoks]]. Enne Teist maailmasõda tegutsesid Tartus [[A. Le Coq]]'i õllevabrik, AS A. Silvere & Ко õlletehas ja suuremad Tartu tööstusettevõtted: [[Tartu Telefonivabrik]], [[Georg Lellep|G.]] ja [[Hans Lellep|H.]] [[Lellepi masinavabrik]] (ehitustarvete, põllutööriistade ja lukkude valmistamine, aga toodeti ka ahjuuksi, labidaid, triikraudu, ehitustarbeid jm<ref>[https://web.archive.org/web/20220113194420/https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/74A3F02D0A31D77742256B17002BD371 C. J. Lesta metallitöökoda], info.raad.tartu.ee</ref>), [[Tartu Kammivabrik|kammivabrik Estico]], "Astra" saapavabrik, A. Hoppe ja Ко vilditööstus, E. Vengerfeldti jalanõudevabrik, G. Peetsi masinavabrik, AS Usvansky ja Pojad nahatööstus, Nahavabrik „Kalev", villavabrik "Estonia", OÜ Meltsi villavabrik, August Kuusik’u villavabrik, A. M. Univeri puidutööstus, C. Kaplani lauavabrik, Kahni puidutööstus, Tartu mehhaaniline puutööstus, Ferdinand Sassi puutööstus, [[Postimehe trükikoda|Postimehe]] ja [[Ilutrükk|Ilutrüki]], OÜ Matieseni, „Mareti", [[Noor-Eesti Kirjastus]]e, [[Eesti Kirjanduse Selts]]i, M. Hermanni, J. Mällo, G. Rohti, R. Selmanovitci, „Trükk ja Kirjastuse" trükikojad, Põllutööriistade ja Masinavabrik J. Ratnik, põllutööriistade ja masinavabrik [[Tegur (ettevõte)|AS Tegur]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1921/12/07/13 Põllutööriistade ja masinawabrik A-S. „Tegur" Tartus.], Sakala (1878-1940), nr. 144, 7 detsember 1921</ref>, AS "Seton" ehitustööstus, A. Klein’i ehitustööstus, Säre ja Ко Metall ja Kunstsarvest Tarvete tööstus, David Pasternak ja Ко Nööbitööstus "Ent“, veevärgi ja keskkütte sisseseadmise firma A. Tõnisson Tartu osakond, Raamatuköitekoda Hogo Kivisaar, R. Mällo mööblitööstus, Aleksander Sesterkini Mehaaniline puutööstus "Kalev“, Tartu stannioli- ja tuubivabrik, A. Hofrichteri vase- ja masinavabrik, R. Trikka & H. Prüüsi elektritarvete vabrik, V. Tiido kuld- ja hõbeasjade tööstus, [[Udo Silvere]] mööblitööstus, J. Raudsepp ja Ко [[Tartu spordiriistade vabrik|Tartu Spordiriistade Vabrik]], proviisor Lille rohukauba suurlaod ja laboratoorium, A. Frederkingi seebivabrik, M. A. Kamenovsky ja Pojad karusnahatööstus, K. Tomasson ja Poeg villa- ja värvimistööstus, „Ekstra" villatööstus<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/07/26/4 771. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted], Riigi Teataja, nr. 81, 26 juuli 1940</ref> ja [[Haubneri masinaehitustehas|Haubneri metallitööstus]]. [[1940]]. aasta [[17. juuni]]l algas [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]]. [[1941]]. aasta 14. juunil [[juuniküüditamine|küüditati]] Tartust tuhandeid elanikke. ===Okupatsioonide aeg=== [[Eesti NSV konstitutsioon (1940)|1940. aasta konstitutsioon]]iga lahutati neli linna (Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu) [[Tartu maakond|maakond]]adest ja moodustati vabariikliku alluvusega linnad<ref>Peeter Päll, Haldus- ja asustusüksuste terminid, [[Õiguskeel (ajakiri)|Õiguskeel]] 2019/3</ref> ehk vabariiklikud linnad. ==== Nõukogude okupatsioon 1940-1941 ==== [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Sõjategevuses Eestis 1941. aastal]] jõudnud Pärnu-Emajõe joonele, peatasid sakslased pealetungi, et oodata järele Peipsi järvest ida pool liikuvaid väeosi. Taganev Punaarmee jättis Lõuna-Eesti maha ilma tõsisema vastupanuta, sakslaste edasitung peatati alles Emajõe – Matsalu lahe joonel ja juulis 1941 oli Tartu kaks nädalat rindelinn. 2. juulil pommitas Saksa lennuvägi esimest korda [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi lennuväl]]ja. Enne Saksa vägede pealetungi teostati kindlustustöid ja 3. juulil alustati [[tankitõrjekraav]]i ehk [[Jalaka liin]]i rajamist [[Riia tänav|Riia maantee]] ääres [[Räni_alevik|Räni aleviku]] lähedal, 4 kilomeetri kaugusel [[Tartu]]st. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal rüüstasid Tartut taganevate Nõukogude vägede [[hävituspataljon]]id, [[Massimõrv Tartu vanglas|Tartu vanglas tapeti 193 inimest]], laibad visati kaevu. [[File:Tartu linna põlemine 1941. a sõjasuvel, ERM Fk 1016 4.jpeg|pisi|Tartu linna põlemine 1941. aasta sõjasuvel]] 7. juulil jõudsid Tartusse taanduvad Punaarmee väeosad, läbisid Tartu ja asusid kaitsele Emajõe põhjapoolsel kaldal. 9. juulil õhiti Tartu [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Ropka mõis]]as relva- ja laskemoonalaod, [[Riia tänav]]a [[Riia tänava raudteesild|raudteesild]] ja [[Jänese raudteesild]]. Linnas algasid 10. juulil [[Tartu ülestõus|kokkupõrked partisanide ja miilitsate vahel]], eestlased vabastasid Tartu lõunaosa ja Punaarmee 11. laskurkorpuse üksused jäid positsioonidele [[Emajõgi|Emajõe]] põhjakaldal. Sõjategevuse käigus sai Tartu linn süütepommide ja tulekahjude läbi suuri purustusi. 10. juulil jõudis Võrust Tartusse sakslaste luuresalk, kes aga lahkus linnast sama päeva õhtul. 10. juulil õhiti Punaarmee poolt ka kahte linna jõekallast ühendanud [[Vabadussild]] ning õhtul avasid Punaarmee suurtükipatareid Tartu lõunapoolsele osale süüte- ja kildmürskudega tule ja linnas puhkesid esimesed tulekahjud. Punaarmee suurtükitule all ning puhkenud tulekahjus hävis kolmandik linnast, sh paljud arhitektuuriväärtused, nagu [[Tartu Maarja kirik|Maarja kirik]], [[Tartu kaubahoov]], klassitsistlikke eluhooneid, põlesid [[Ülikooli tänav|Ülikooli]] ja [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tänav]]al kümmekond hoonet, nende hulgas kohvik Ateen, kino Central. jne. [[File:Vabadussilla ehitustöö, Tartu 15. IX 1941, ERM Fk 972 125.tif|thumb|Purustatud [[Vabadussild|Vabadussil]]la remont 1941. aasta septembris]] 11. juulil süttis [[Riia tänav]]a alguses, [[Kaluri tänav (Tartu)|Kaluri]] ja Riia tänava nurgal villavabrik Estonia. Ülikooli ja [[Vallikraavi tänav]]a nurgal põles kaks sõjaväeringkonna hoonet. Üheks Punaarmee patareide märklauaks oli ka Eksporttapamaja. ja süütemürskudest puhkes tulekahju [[A. Le Coq]]-i õllevabrikus [[Tähtvere tänav]]al, tuleroaks langes ka õllevabriku limonaaditehas. 12. juulil süttis süütemürskudest kalurikontor Emajõe ääres ja põles maani maha. Mürsud tabasid ka [[Vanemuise tänav|Aia tänav]] 46 Ülikooli instituutide hoone õuel paiknenud maja, [[Mellini kliinik|Mellini erahaiglat]] Aia 36 (Aia ja [[Pepleri tänav]]a nurgal), [[Kaitseliidu Tartu malev]]a maja ja selle kõrvalhooneid ning süütemürsk tabas [[Tartu Maarja kirik]]ut. [[Fail:Tartu Maarja kirik 1941, ESM F 49 7 B284.jpeg|pisi|vasakul|[[Tartu Maarja kirik]]u varemed, 1941]] Puhkes tulekahju Tähe tänaval ja tuli levis sealt kiiresti edasi [[Tähe tänav|Tähe]], [[Lootuse tänav|Lootuse]], [[Pargi tänav (Tartu)|Pargi]], [[Koidu tänav (Tartu)|Koidu]] ja [[Päeva tänav|Päeva tänava]] majadele. Süütemürsud tabasid ka [[Eesti Lihaeksport|Eesti Lihaekspordi]] Eksporttapamaja. [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]]a 43 juures tabas süütemürsk [[Whishawi linavabrik]]u hooneid<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1943/07/13/19 Täna kahe aasta eest], Postimees (1886-1944), nr. 156, 13 juuli 1943</ref>, tuli levis edasi [[Tartu vaksal]]i ja [[Tartu Maarja kirik]]u poole ning peagi põlesid [[Kindral Põdra tänav|Kindral Põdra]], [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi]], [[Julius Kuperjanovi tänav|J. Kuperjanovi]], [[Veski tänav (Tartu)|Veski]] ja [[Kastani tänav|Kastani tänava]] majad. Kokku põles Tartus korraga mitusada hoonet, mõned tänavad hävisid täielikult. Esimesed Saksa [[Wehrmacht]]i rindeüksused jõudsid linna 12. juuli hommikul. 13. juulil jätkus Tartu lõunaosa pommitamine: Pandimaja, Eksporttapamaja, Tartu lauatehas, südalinnas tekkisid tulekahjud Ülikooli ja [[Kauba tänav (Tartu)|Kauba tänav]]a nurgal, [[Õnne tänav]]al, [[Kalevi tänav]]al ja õhtul sai tabamuse Tartu Ülikooli võimla. 14. juulil kanti suurtükituli üle [[Toomemägi|Toomemä]]ele, ülikooli kliinikute piirkonda. Saksa suurtükitulest vastutulest tekkisid põlengud [[Tartu Pärmivabrik]]u taga [[Pärna tänav]]al. 15. juulil tabas süütemürsk [[Tartu turuhoone|Tartu Turuhoone]]t, pärast tulekahju jäid hoonest järele vaid seinad, põles Aedviljaühisuse veinitehas [[Puu tänav]]al ja tulekahjud tekkisid 3. linnajaos [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]l. Kõigepealt süttisid Majanduse Ühisuse laod [[Holmi tänav (Tartu)|Holmi tänav]]al, sealt kandus tuli edasi Põllutööriistade ja masinavabriku A-S. „Tegur" hoonetele. Põles kogu Holmi, [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja]], [[Narva maantee (Tartu)|Narva]] ja [[Kalaturg|Kalatur]]u vaheline kvartal ning edasi kandus tuli Raekoja, [[Kalda tee|Kalda]] ja Narva tänava vahelisele alale. 16. juulil tekkis tulekahju [[Soola tänav|Soola]] ja [[Kaluri tänav (Tartu)|Kaluri tänav]]a ümbruses ning hävines [[Tartu linna elektrijaam]] [[Emajõe sadam]]as. 17. juulil jätkusid tulekahjud sadama piirkonnas ja maha põlesid [[Peipsi Jõelaevandus]]e hoone, Riigi metsatööstuse puuhoovi kontor jt. 18. juulil pommitati Tartu kesklinna, süütemürsust algas tulekahju Kauba tänaval majast nr 9, kust tuli levis sealt edasi [[Turu tänav|Turu]] ja [[Aleksandri tänav]]a poole. Suurtükitulest süttisid mitmed majad [[Uueturu tänav]]al ning tules oli kogu Turu, Uueturu, Aleksandri ja Riia tänava vaheline ala, samuti Uueturu, Kauba ja Aleksandri tänava vaheline ala. 20. juulil jätkusid linnas eelmisel õhtul alanud tulekahjud: süttis mürskudest [[Tartu Kaubahoov]] ja hoone põles täielikult maha. Põleng kandus [[Küüni tänav|Võidu tänav]]alt edasi [[Jaani tänav|Jaani]] ja [[Kitsas tänav|Kitsa tänav]]a piirkonda, põles Aia ja Kitsa tänava vaheline ala ning tuli kandus ka üle Aleksandri tänava, maha põlesid [[Tartu maavalitsus|Tartu Maavalitsus]]e hoone ja Brunhofi apteek. Samuti süttis [[Raekoja plats (Tartu)|Suurturg]] 12 asunud a/s [[Kauba Pank]] maja. 25. juuli keskööl algas Punaarmee aktiivne suurtükituli Tartule, see kestis kuni koiduni, pärast seda Punaarmee väeosad taandusid rindejoonelt ning Saksa üksused ületasid mitmes kohas Emajõe. {{vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Suvesõda}} {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}} Nõukogude väed vallutasid Tartu taas [[25. august]]il [[1944]]. Enne seda olid nad linna korduvalt pommitanud, mistõttu hukkus palju elanikke ja hävis hooneid. Lahingutegevuse tagajärjel purunes või põles samuti maha suur osa hoonetest, sealhulgas [[Vanemuise teatrihoone]], [[Eesti Rahva Muuseum]]i hooned [[Raadi]]l, [[Tartu Kaubahoov|Kaubahoov]], [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]], [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]] jpm. Enamik purustatud hooneid lõhuti hiljem maatasa ning kaeti mullaga. Siiski säilis enamik [[Tartu vanalinn]]ast. {{vaata|Tartu lahing (1944)|Sõjategevus Eestis (1944)}} [[1949]]. aasta märtsis toimus [[märtsiküüditamine|uus küüditamine]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal likvideeriti Tartus mitmeid kultuuri- ja haridusasutusi, teiste seas [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]], [[Tartu Kõrgem Muusikakool]] ja [[Tartu Õpetajate Seminar]]. Samas loodi ka uusi, näiteks sai [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnast iseseisev kõrgkool, [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] (nüüdne [[Eesti Maaülikool]]). Tartu piirile rajati [[Raadi sõjaväelennuväli]] ja linn muutus kinniseks. ===Tartu tänapäeval=== [[Fail:Tartu raekoda 1989.jpg|pisi|Vabariigi aastapäeva taastähistamine 24.02.1989]] [[1988]]. aastal toimusid Tartus [[Tartu muinsuskaitsepäevad|muinsuskaitsepäevad]], mille käigus toodi välja [[Eesti lipp|Eesti lipu värvid]]. [[Eesti Vabariigi aastapäev]]al, 24. veebruaril kogunevad tartlased kell 10 hommikul [[Tartu Tähetorn|tähetorni]] juurde Eesti lippu tervitama. Tähetornis lehvib sinimustvalge lipp [[23. juuni]]st 1988 ööpäev läbi, seda ei langetata päikeseloojangul ega heisata päikesetõusul.  Tartus asub [[Riigikohus]] ning alates [[2001]]. aastast Haridusministeerium (praegu [[Haridus- ja Teadusministeerium]]). Suur osa 1944. aastal purustatud Tartu kesklinna kvartalitest oli kuni viimase ajani hoonestamata ning haljastatud, sest Tartu legendaarne peaarhitekt [[Arnold Matteus]] ei soovinud sinna püstitada kahtlase väärtusega ehitisi. Viimastel aastakümnetel on Tartu kesklinna siiski rajatud suurehitisi, mille arhitektuuriline ja mahuline sobilikkus on tekitanud poleemikat (nt [[Tartu uus kaubamaja]], mida halvustavalt on kutsutud "Tallinna Ülikooliks", samuti [[Tasku keskus]]). ==Vaata ka== *[[Rahvaste mälestussammas]] *[[Tartu raad]] *[[Tartu linnapea]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="0IB1h">[http://www.tartupostimees.ee/?id=317554 Aadu Must: tähistame 10 000-aastase Tartu 775. aastapäeva?]</ref> <ref name="DCDrM">Tvauri 2012. Lk 187–189</ref> <ref name="qOLIw">[[Marika Mägi]]. [https://web.archive.org/web/20150630023259/https://www.etis.ee/ShowFile.aspx?FileVID=28741 Ösel and the Danish kingdom: re-visiting Henry's Chronicle and the archaeological evidence.]. Kogumikus "Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia", toimetajad [[Marek Tamm]], [[Linda Kaljundi]], [[Carsten Selch Jensen]]. Lk 321</ref> <ref name="IOe9D">Lang, lk 90</ref> <ref name="Lang">Lang 2007. Lk 239</ref> <ref name="BB3Pk">Tvauri 2012, lk 47</ref> <ref name="04yqO">{{Netiviide |url=http://www.sirp.ee/archive/2001/21.09.01/Sots/sots1-4.html |pealkiri=Haabsaar, E. Kas Vene kroonikate Jurjev oli tõepoolest Tartu? ''Sirp'', 21.09.2001 |vaadatud=10.07.2014 |arhiivimisaeg=14.07.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714232519/http://www.sirp.ee/archive/2001/21.09.01/Sots/sots1-4.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="iXpdf">{{Netiviide |url=http://www.sirp.ee/archive/2001/12.10.01/Sots/sots1-6.html |pealkiri=Mäesalu, A. Vene kroonikate Jurjev oli tõenäoliselt siiski Tartu. ''Sirp'', 12.10.01 |vaadatud=2011-10-24 |arhiivimisaeg=2023-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230123111414/https://www.sirp.ee/archive/2001/12.10.01/Sots/sots1-6.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Tvauri">Tvauri 2012, lk 30, 47–49</ref> <ref name="lmmTq">Tvauri 2012, lk 31</ref> <ref name="p3XDm">Selart 2012. Lk 27</ref> <ref name="Lflhy">Andres Tvauri. "Muinas-Tartu", Tartu-Tallinn: Tartu Ülikool, 2001, ptk 4.7 "1191./1192. aasta talv", lk 231–232</ref> <ref name="cr6jn">Vahtre 1990. Lk 88</ref> <ref name="vuIbz">[[Enn Tarvel]]. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. [https://web.archive.org/web/20150923215141/http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/856217 ''Keel ja Kirjandus'' 1968, 10]: 586–596</ref> <ref name="4ip5E">Vahtre 1990, lk 107</ref> <ref name="i07jy">Vahtre 1990, lk 152</ref> <ref name="IEi54">Vahtre 1990, lk 155</ref> <ref name="GImKJ">Vahtre 1990, lk 156, 160, 162</ref> <ref name="cb2L2">Selart 2012, lk 52</ref> <ref name="56xbi">Vahtre 1990, lk 163–166</ref> <ref name="konspekt">[http://pri.kypsiseladu.ee/Keskaja_arheoloogia Keskaja arheoloogia]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, konspekt Ain Mäesalu loengust Tartu Ülikoolis (FLAJ.01.067)</ref> <ref name="U1a3M">Vahtre 1990, lk 166</ref> <ref name="1Chjw">Tartu stiftfoogt Elert Kruse teade [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk 469–477]</ref> <ref name="RLdz7">''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA483,M1 lk 483]</ref> <ref name="Kkp9s">Pullerits 2005. lk 32–33</ref> <ref name="gbVBA">[[Franz Nyenstede]], Ливонская летопись Франца Ниенштедта // Сборник материалов и статей по истории Прибалтийского края, 1880–1883. ([http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text1.phtml?id=998 Часть 1], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text2.phtml?id=999 Часть 2], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text3.phtml?id=1000 Часть 3], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text5.phtml?id=1001 Часть 4], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text4.phtml?id=1002 ])</ref> <ref name="fL4y0">Pullerits 2005. lk 33</ref> <ref name="oMmcl">Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/?id=301329 Krooksu kõrval asub keskaegne surnuaed], Postimees, 18.08.2010</ref> <ref name="OWVwL">Барсуков Александр Платонович, [http://www.runivers.ru/bookreader/book452049/#page/290/mode/1up Списки городовых воевод и других лиц воеводского управления Московского Государства XVII столетия], Издательство: Тип. М.М. Стасюлевича. Место издания: СПб. Год издания: 1902, lk 290</ref> <ref name="aCkkf">Martin Pau [http://tartu.postimees.ee/231105/tartu_postimees/182920.php "125 aasta eest süttis Tartu esimene gaasilatern"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 14.11.2005</ref> <ref name="Nkllm">{{Netiviide |url=http://www.sakala.ajaleht.ee/051106/esileht/5023426.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-11-01 |arhiivimisaeg=2009-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090717054843/http://www.sakala.ajaleht.ee/051106/esileht/5023426.php |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == *[https://galerii.kirmus.ee/grafo/raamat.php?id=691 Tartu]: koguteos, Tartu linna-uurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartus: Tartu linnavalitsus, 1927, 728 lk. Ajalooline osa lk 3-172 *Alex C. G von Rosenberg. Bürgerbuch der Stadt Dorpat, 1719-1797. Tartu: J.G. Krüger, 1938 Digitaliseeritud BSB: {{BSB|00160874,00001}}, DIGARis [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/17276] *[[Valter Lang|Lang, Valter]]. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. *Pullerits, Heivi (koostaja). "Tartu: ajalugu ja kultuurilugu". Tartu: Ilmamaa, 2005. *[[Anti Selart|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]]. ''Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal'', teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. *[[Andres Tvauri]]. [http://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. *[[Andres Tvauri|Tvauri, Andres]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] *[[Sulev Vahtre|Vahtre, Sulev]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. *[[Margus Laidre]], Dorpat 1558–1708. Linn väe ja vaenu vahel, 2008, 728 lk, ISBN 978-9949-438-30-3 ==Välislingid== {{commonskat|Postcards of Tartu|Tartu vanadel postkaartidel}} {{Commonskat|History of Tartu}} *[https://epl.delfi.ee/artikkel/66066942 Arheoloogide lotovõit: Tartu maapõuest avastati unikaalsed keskaegsed elamud], Eesti Päevaleht, 3. mai 2013 [[Kategooria:Tartu ajalugu| ]] lqdz5bknmwrdoikeeuolh1gk230e1jk 0 26412 7160889 7155765 2026-05-25T16:00:26Z Velirand 67997 /* Ya */ 7160889 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Y)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab Y-tähega. ==Y== *[[Inci Y.]], Saksamaa türklanna (1970–) ==Ya== * [[Ya Boy]], USA räppar (1984–) *[[Ya Ding]], hiina kirjanik (1956–) *[[Ya Hanzhang]], hiina tibetoloog (1916–) *[[Ya Kid K]], Kongo naisräppar (1973–) * [[Yaa Asantewaa]], Edweso kuningannaema (1863–1923) *[[Gad Yaacobi]] *[[Nathan Yaacov]], Iisraeli geoloog (1931–) *[[Ehud Ya'ari]], Iisraeli ajakirjanik (1945–) *[[Meir Ya'ari]], Iisraeli poliitik (1897–1987) *[[Menahem E. Yaari]], Iisraeli majandusteadlane (1935–) *[[Yedidya Ya'ari]], Iisraeli sõjaväelane (1947–) *[[Yâba]], Assüüria kuninganna *[[Yoshiaki Yabe]] (1943–) *[[Yutaka Yabe]] *[[Steven M. Yabek]] *[[Leopoldo Y. Yabes]] *[[Maximo Yabes]], USA sõdur (1932–1967) *[[Stephen Yablo]], USA filosoof (1957–) *[[Al Yablon]] *[[Andrew D. Yablon]] *[[Charles M. Yablon]] *[[Hanna Yablonka]] *[[Eli Yablonovitch]], USA füüsik (1946–) *[[Brian Yablonski]] *[[Jeremy Yablonski]], USA jäähokimängija (1980–) *[[Judy Yablonski]] *[[Buster Yablonsky]] *[[David Yablonsky]] *[[Lewis Yablonsky]], USA sotsioloog, kriminoloog ja psühhoterapeut (1924–) *[[Linda Yablonsky]] *[[Serge Yablonsky]] *[[Yabo Yablonsky]] *[[Ronn Yablun]] *[[Reinhold Yabo]], saksa jalgpallur (1992–) *[[William Yabroff]] *[[Alexander A. Yabrov]] *[[Charmaine Yabsley]] *[[Hiroyuki Yabu]] *[[Yabu Kentsū]], jaapani karatemeister (1863–1937) *[[Narelle Yabuka]] *[[Go Yabuki]] *[[Kentarō Yabuki]], jaapani mangakunstnik (1980–) *[[Megumi Yabushita]], jaapani naisvõistluskunstnik (1972–) *[[Susumu Yabuki]] *[[Satoshi Yabushita]] *[[Shin Yabushita]] *[[Kiyoshi Yabuuchi]], jaapani teadusajaloolane (1906–2000) *[[Masayuki Yabuuchi]] *[[Dan Yaccarino]] *[[Michael-Orlando Yaccarino]] *[[Jean-Luc Yacine]] *[[Kassab Mohamed Yacine]] *[[Kateb Yacine]] *[[Olena Yacinska]] *[[Bernard Yack]] (1952–) *[[Larry W. Yackle]] *[[Christine Yackx]] *[[Halimah Yacob]], Singapuri poliitik (1954–) *[[Linda A. Yacone]] *[[Xavier Yacono]] *[[Alain Yacou]] *[[Alaine Yacou]] *[[Gabriel Yacoub]] *[[Joseph Yacoub]] *[[Magdi Yacoub]] *[[Mohamed Yacoub]] *[[Rami Yacoub]] *[[Rachida Yacoubi]] *[[Hajine Yadate]] *[[Laloo Prasad Yadav]], India poliitik *[[Rāmvaraṇ Yādav]], Nepali arst ja poliitik (1948–) *[[Vikas Yadav]], India poksija (1992–) *[[Yigael Yadin]], Iisraeli arheoloog, sõjaväelane ja poliitik (1917–1984) *[[Shigeo Yaegashi]], jaapani jalgpallur (1933–2011) *[[Carl H. Yaeger]] *[[Patricia Yaeger]] *[[Gabriel Yaerd]], helilooja (1949–) *[[Yishay Yafeh]] *[[James Yaffe]] *[[Maurice Yaffe]] *[[Isabelle Yafil]] *[[Rachel Yagamata]] *[[Hiroki Yagami]] *[[Murat Yagan]] *[[Yagawa]] *[[Nadia Yagchi]] *[[Fafrettin Yagci]] *[[Jan Yager]] (1948–) *[[Ronald R. Yager]] (1941–) *[[Thomas Yager]] *[[Yaghi]] *[[Karim Yaghmour]] *[[Waiel Yaghnam]] *[[Alfred Yaghobzadeh]] *[[Amiko Yagi]] *[[Amina Yagi]] *[[Kiichiro Yagi]] *[[Koji Yagi]] *[[Kunio Yagi]], jaapani biokeemik *[[Norihiro Yagi]] *[[Tomomi Yagi]] *[[Viviane Yagi]] *[[Limor Yagil]] *[[Limore Yagil]] *[[Steeve Yago]], Burkina Faso jalgpallur (1992–) *[[Didier Yaguel]] *[[Marina Yaguello]] *[[Hiromichi Yahara]], Jaapani sõjaväelane (1902–1981) *[[Elie Yahchouchy]] *[[Salem Yahi]] *[[Améziane Yahia]] *[[Belaskri Yahia]] *[[Mona Yahia]] *[[Saïd Yahia-Chérif]] *[[Gérard Yahiaoui]] *[[Rabah Yahiaoui]] *[[Beth Yahp]] *[[Harun Yahya]], türgi kirjanik (1956–) *[[Agha Muhammad Yahya Khan]] *[[Abdessalem Yahyaoui]] *[[Jean-Louis Yaïch]] *[[Yaiche]] *[[Alain Yaïche]] *[[Francis Yaiche]] *[[Yaigre]] *[[Jean Yaigre]] *[[Amnon Yaish]] *[[Véronique Yak]] *[[Ōtomo no Yakamochi]], jaapani luuletaja (718–785) *[[Diana Yakeley]] *[[Romain Yakemtchouk]] *[[Joseph Yakete]] *[[Hakan Yakin]], Šveitsi jalgpallur (1977–) *[[Murat Yakin]], Šveitsi jalgpallur (1974–) *[[Elhanan Yakira]] *[[Melaz Yakouben]] *[[Yakup Kadri Karaosmanoglu]] *[[Teoman Yakupoğlu]], türgi laulja (1967–) *[[Amina Yala]] *[[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija (1986–) *[[Yalde]], Saaremaa maavanem *[[Elihu Yale]], USA filantroop (1649–1721) *[[Frankie Yale]], USA kurjategija (1893–1928) *[[Linus Yale]], USA insener ja tööstur (1821–1868) *[[Pat Yale]] *[[David A. Yallop]] *[[Rachel Yallop]] *[[Irwin Yalom]], psühholoog *[[Irvin D. Yalom]] *[[Rosalyn Sussman Yalow]], USA füüsik (1921–) *[[Yamabe no Akihito]], jaapani kirjanik *[[Yamada]] *[[Akihiro Yamada]] *[[Eimi Yamada]] *[[Kosaku Yamada]], jaapani helilooja ja dirigent *[[Norie Yamada]] *[[Taichi Yamada]] *[[Tomoko Yamada]] *[[Aritomo Yamagata]], Jaapani sõjaväelane ja poliitik (1838–1922) *[[Hirō Yamagata]], jaapani kirjanik (1964–) *[[Kaoru Yamaguchi]], jaapani maalikunstnik *[[Tsutomu Yamaguchi]] *[[Yoji Yamaguchi]] *[[Ebine Yamaji]] *[[Osamu Yamaji]], jaapani jalgpallur (1929–2021) *[[Lamine Yamal]], Hispaania jalgpallur (2007–) *[[Hisaye Yamamoto]], jaapani kirjanik *[[Isoroku Yamamoto]], Jaapani admiral (1884–1943) *[[Katsuji Yamamoto]] *[[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja (1997–) *[[Satsuo Yamamoto]], jaapani filmirežissöör *[[Tsunetomo Yamamoto]], samurai (1659–1719) *[[Jocho Yamamoto]] *[[Katsuji Yamamoto]] *[[Kenji Yamamoto]] *[[Masashi Yamamoto]], jaapani filmirežissöör (sündinud 1956) *[[Sakon Yamamoto]], jaapani vormelisõitja (1982–) *[[Shizuko Yamamoto]] *[[Tadayoshi Yamamoto]] *[[Toyoko Yamamoto]] *[[Yohji Yamamoto]], moekunstnik (1943–) *[[Misa Yamamura]] *[[Yamanaka]] *[[Keiko Yamanaka]] *[[Shinya Yamanaka]], jaapani bioloog (1962–) *[[Yuriko Yamanaka]] *[[Akira Yamaoka]], jaapani helilooja (1968–) *[[Minoru Yamasaki]], USA arhitekt (1912–1986) *[[Kōji Yamase]], Jaapani jalgpallur (1981–) *[[Haruo Yamashita]] *[[Michael Yamashita]] *[[Tokuo Yamashita]], Jaapani poliitik (1919–2014) *[[Tomoyuki Yamashita]], Jaapani sõjaväelane (1885–1946) *[[Yasuhiro Yamashita]] *[[Ikue Yamazaki]] *[[Naoko Yamazaki]], Jaapani insener ja astronaut *[[Tetsu Yamazaki]] *[[Yoko Yamazaki]] *[[Kikou Yamata]] *[[Hiroshi Yamauchi]], jaapani ärimees (1927–2013) *[[Yuriko Yamawaki]] *[[Abdulla Yameen]], Maldiivide poliitik (1959–) *[[Yameogo]] *[[Maurice Yaméogo]], Ülem-Volta poliitik (1921–1993) *[[Kofi Yamgnane]] *[[Hervé Yamguen]] *[[Saïd Yami]] *[[Mariana Yampolsky]] *[[Yan Fu]] *[[Yan Hui]] *[[Yan Jiagan]], Hiina Vabariigi poliitik (1905–1993) *[[Yan Jici]] *[[Yan Jidao]] *[[Yan Li]] *[[Yan Liben]] *[[Yan Pei-Ming]], hiina maalikunstnik (1960–) *[[Yan Shu]] *[[Yan Shuei-Lung]], Taiwani maalikunstnik (1903–1998) *[[Yan Wudanxia]] *[[Yan Zhenqing]] *[[Yan Xin]] *[[Yan Xishan]] *[[Yan Yangchu]] *[[Yan Yuan]] *[[Yukiko Yanagi]], jaapani baleriin (1992–) *[[Hanya Yanagihara]], hawaii ja korea päritolu Ameerika Ühendriikide (nais)kirjanik (1974–) *[[Kunio Yanagita]], jaapani etnograaf ja rahvaluuleteadlane (1875–1962) *[[Kaya Yanar]], Saksa koomik (1973–) *[[Jimmy Yancey]], USA pianist (−1951) *[[Philip Yancey]] *[[Augustín Yáñez]], kirjanik *[[Stefan Yanev]], Bulgaaria sõjaväelane ja riigitegelane (1960–) *[[Dulamsüren Yanjindulam]], mongoolia maletaja (1988–) *[[Yang Baibing]] *[[Belle Yang]] *[[Yang Bin]] *[[Bowen Yang]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, ''podcaster'' ja stsenarist (1990–) *[[Yang Changji]] *[[Chen Ning Yang]], USA füüsik (1922–2025) *[[Yang Chengfu]] (1883–1936) *[[Yang Chengwu]] *[[Yang Chun]], Hiina poliitik (1917–2005) *[[Yang Dechang]] *[[Yang Dezhi]] *[[Yang Du]] *[[Yang Ensheng]] *[[Yang Fang (杨坊)]] *[[Yang Fang (杨芳)]] *[[Yang Guang]], Hiina keiser *[[Yang Guangxian]] *[[Yang Guifei]], keiser Xuanzongi liignaine (719–756) *[[Yang Guishan]] *[[Yang Guozhong]] *[[Yang Hao]] *[[Yang Huanyi]] (−2004) *[[Yang Hucheng]] *[[Yang Hui]] *[[Jerry Yang]], USA insener (1968–) *[[Yang Jian (杨简)]] *[[Yang Jian (杨坚)]] *[[Yang Jiang]] *[[Yang Jingyu]] *[[Yang Jiong]] *[[Yang Jisheng]] *[[Yang Kaihui]] *[[Yang Lian]] *[[Yang Lianzhenjia]] *[[Yang Liwei]], Hiina taikonaut *[[Yang Mingxuan]] *[[Philémon Yang]], Kameruni poliitik ja diplomaat (1947–) *[[Yang Pu]] *[[Yang Qianhua]] *[[Yang Qifanghui]] *[[Yang Quan]] *[[Yang Quyun]] *[[Yang Rong]] *[[Yang Rui]] *[[Yang Ruilong]] *[[Yang Sen]] *[[Yang Shangkun]] *[[Yang Shen]] *[[Yang Shenxiu]] *[[Yang Shi]] *[[Yang Shiqi]] *[[Yang Shoujing]] *[[Yang Shuda]] *[[Yang Shukan]] *[[Yang Sze]], hiina näitleja (1938–) *[[Yang Su]] *[[Yang Zai]] *[[Yang Zhenning]] *[[Yang Zhiyuan]] *[[Yang Zhu]], hiina filosoof (−334 eKr) *[[Yang Zi]] *[[Timothy Yang]], Hiina Vabariigi välisminister (1942–2026) *[[Yang Tingbao]] *[[Yang Tinghe]] *[[Yang Wanli]] *[[Yang Weizhen]] *[[Yang Wencong]] *[[Yang Wenhui]] *[[Yang Xian]] *[[Yang Xiangfa]] *[[Yang Xianyi]] *[[Yang Xianzhen]] *[[Yang Xianzhi (杨衔之)]] *[[Yang Xianzhi (杨显之)]] *[[Yang Xingmi]] *[[Yang Xiong]] *[[Yang Xiufeng]] *[[Yang Xiuqing]] *[[Yang Xu]], hiina jalgpallur (1987–) *[[Yang Xuangan]] *[[Yang Yan]] *[[Yang Ye]] *[[Yang Yi]] *[[Yang Yingfeng]] *[[Yang Yiqing]] *[[Yang Yisun]] *[[Yang Yizeng]] *[[Yang Yong]] *[[Yang Yongtai]] *[[Yang Yuchun]] *[[Yang Yu-Fang]] (1909–1969) *[[Yang Yuting]] *[[Yang Shilei]] *[[Weird Al Yankovic]], USA muusikaparodist (1959–) *[[Bosa Yankovich]] *[[Manolis Yannadakis]] (1954–) *[[Jean Yanne]], prantsuse näitleja (1933–2003) *[[Daniel Yanofsky]], Kanada jurist ja maletaja (1925–2005) *[[Scott Yanow]] *[[Zal Yanovsky]], USA muusik (1945–2002) *[[Yao Chang]] *[[Yao Chong]] *[[Yao Guangxiao]] *[[Yao Hong]] *[[Yao Jiheng]] *[[Yao Ming]], hiina korvpallur (1980–) *[[Yao Nai]] *[[Yao Pengzi]] *[[Andrew Chi-Chih Yao]] *[[Yao Shu]] *[[Yao Silian]] *[[Yao Sui]] *[[Yao Wenyuan]], hiina propagandist (1931–) *[[Yao Xing]] *[[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1997–) *[[Karin Yapalater]] *[[Michael D. Yapko]] *[[Nick Yapp]] *[[Ara Yaralyan]], armeenia kontrabassist Eestis (1973–) *[[Umaru Yar'Adua]], Nigeeria poliitik (1951–2010) *[[Ralph Yarborough]], USA poliitik (1903–1996) *[[Chelsea Quinn Yarbro]], USA õuduskirjanik (1942–) *[[Glenn Yarbrough]], USA muusik (1930–) *[[Gabriel Yared]], Liibanoni helilooja (1949–) *[[Randy J. Yarger]] *[[Kevin J. Yaroch]] *[[Curtis Yarvin]], ameerika blogija (1973–) *[[Mike Yarwood]], Briti koomik (1941–) *[[Yaşar Kemal]], kurdi päritolu türgikeelne kirjanik (1923–2015) *[[Komil Yashin]], usbeki kirjanik (1909–1997) *[[Yoshiyoki Yashinuma]] *[[Yashpal]], kirjanik *[[Ahmad Yāsīn]], palestiina terroristide juht (1936–2004) *[[Aleksander Yaska]], eesti kunstnik (1967–) *[[Yasmyn]], eesti laulja (1999–) *[[Muhyiddin Yassin]], Malaisia poliitik (1947–) *[[Tassadit Yassin]] *[[Carl Yastrzemski]], USA pesapallur (1939–) *[[Takeshi Yasuda]], jaapani keraamik (1922–1986) *[[Mitsuda Yasunori]], jaapani helilooja (1972–) *[[Ai Yazawa]], jaapani ajaloolane *[[Yusuf Yazıcı]], türgi jalgpallur (1997–) *[[Ali Yata]] *[[Martin John Yate]] *[[Abraham Yates]], USA poliitik (1724–1796) *[[Andrea Yates]], USA lastetapja (1964–) *[[Brock Yates]] *[[Dornford Yates]], briti kirjanik (1885–1960) *[[Frances A. Yates]] *[[Frank Yates]], inglise statistik (1902–1994) *[[Frederick Dewhurst Yates]], inglise maletaja (1884–1932) *[[Joseph C. Yates]], USA poliitik (1768–1837) *[[Paula Yates]] *[[Peter Yates]], Briti filmirežissöör (1929–2011) *[[Peter W. Yates]], USA poliitik (1747–1826) *[[Richard Yates seenior]], USA poliitik (1818–1873) *[[Richard Yates juunior]], USA poliitik (1860–1936) *[[Richard Yates (kirjanik)|Richard Yates]], USA kirjanik (1926–1992) *[[Ryan Yates]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Simon Yates]], inglise alpinist (1963–) *[[Pin Yathay]] *[[John Yau]], luuletaja *[[Shing Tung Yau]], Hongkongi ja USA matemaatik (1949–) *[[Mansur Yavaş]], Türgi jurist ja poliitik (1955–) *[[Zvi Yavetz]] *[[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja (1999–) *[[Ghāzī al-Yāwar]], Iraagi poliitik (1958–) ==Yb== *[[Miklós Ybl]], ungari arhitekt (1814–1891) ==Yc== *[[Martynas Yčas]], leedu bioloog (1917–2014) ==Ye== *[[Ye Jiangchuan]], hiina maletegelane ja maletaja (1960–) *[[Ye Mang]] *[[Bunny Yeager]] *[[Chuck Yeager]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja katselendur (1923–2020) *[[Hunter Yeany]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (2005–) *[[William Butler Yeats]], kirjanik (1865–1939) *[[DeAndre Yedlin]], USA jalgpallur (1993–) *[[Alex Yee]], Briti elukutseline triatleet ja distantsijooksja (1998–) *[[Alfred Kirwa Yego]], Keenia kergejõustiklane (1986–) *[[Julius Yego]], Keenia odaviskaja (1989–) *[[Abraham B. Yehoshua]], kirjanik (1936–) *[[Yelawolf]], USA räppar (1979–) *[[Janet Yellen]], USA majandusteadlane ja pangandustegelane (1946–) *[[Adeline Yen Mah]] *[[Philip Yenawine]] *[[Hande Yener]], türgi laulja (1973–) *[[Bill Yenne]] *[[Beop-Ryong Yeo]] *[[Hannah Yeoh]], Malaisia ​​poliitik (1979–) *[[John Yeoman]] *[[Jack Yeovil]] *[[Laurence Yep]] *[[Frank Yerby]] *[[Daniel Yergin]] *[[Jacek Yerka]], poola kunstnik (1952–) *[[Robert Yerkes]], Ameerika Ühendriikide psühholoog, etoloog ja primatoloog (1876–1956) *[[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja (1976–) *[[Nicholas Yermakov]] *[[Alex Yermolinsky]], USA maletaja (1958–) *[[Thubten Yeshe]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]], kurdi-türgi päritolu Hollandi poliitik (1977–) *[[Selvarajan Yesudian]] ==Yg== *[[Anders Ygeman]], Rootsi poliitik (1970–) *[[Helen Yglesias]] *[[Rafael Yglesias]], kirjanik ==Yi== *[[Munyol Yi]] *[[Yi Siling]], hiina laskesportlane (1988–) *[[Milo Yiannopoulos]], Briti poliitiline kommentaator ja kirjanik (1984–) *[[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja (1938–) *[[Binali Yıldırım]], Türgi poliitik (1955–) *[[Betül Cemre Yıldız]], türgi maletaja (1989–) *[[Burak Yılmaz]], türgi jalgpallur (1985–) *[[Cevdet Yılmaz]], Türgi poliitik (1967–) *[[İsmet Yılmaz]], Türgi poliitik (1961–) *[[Mesut Yılmaz]], Türgi poliitik (1947–2020) *[[Rıdvan Yılmaz]], türgi jalgpallur (2001–) *[[Yan Yin-Intemann]] *[[Ying Chen]] *[[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija (1985–) ==Yk== *[[Ykemele]], Liivi ordu rüütelvend (13. sajand) ==Yl== *[[Axel Gabriel Ylander]], Soome ja Eesti vaimulik (1829–1882) *[[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja (1973–) *[[Heikki Ylikangas]], soome ajaloolane (1937–) *[[Ylle]], Saaremaa maavanem (13. sajand) *[[Adolf Yllö]], ingerisoome päritolu Eesti arst (1920–1992) *[[Leo Yllö]], eesti-soome agronoom (1915–1978) *[[Ylo]], ristitud liivlane (12. sajand) *[[Arvo Ylppö]], soome lastearst ja arstiteadlane (1887–1992) *[[Toivo Yläjärvi]], Soome poliitik, agronoom ja tegevjuht (1941–2014) *[[Lauri Ylönen]], soome laulja (1979–) *[[Reino Ylönen]], soome ja Eesti vaimulik (1910–1981) ==Ym== *[[Ymaut]], piiskop Bertoldi tapja (12. sajandi lõpp) ==Yo== *[[Pascal Yoadimnadji]], Tšaadi poliitik (1950–2007) *[[Francis Parker Yockey]], ameerika filosoof (1917–1960) *[[Paramahansa Yogananda]] *[[Shomei Yoh]] *[[Michiko Yokote]], jaapani stsenarist *[[Okay Yokuşlu]], türgi jalgpallur (1994–) *[[Jane Yolen]], kirjanik (1939–) *[[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja (1997–) *[[Kenshi Yonezu]], jaapani meeslaulja, produtsent, muusik ja illustraator (1991–) *[[Ed Yong]], Malaisiast pärit Briti teaduskirjanik (1981–) *[[Alex Yoong]], Malaisia autovõidusõitja (1976–) *[[Marion Yorck von Wartenburg]] *[[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja (1976–) *[[Vladimir K. Yorga]] *[[Akira Yoshizawa]], jaapani origamimeister (1911–2005) *[[Andrew York]] *[[Susannah York]], Briti teatri- ja filminäitleja (1939–2011) *[[Suzan York]] *[[Ute York]] *[[Andrew Yorke]] *[[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (1971–) *[[Malcolm Yorke]] *[[Margaret Yorke]] *[[Thom Yorke]], inglise muusik (1967–) *[[Akimi Yoshida]] *[[Reiko Yoshida]] *[[Eiji Yoshikawa]] *[[Mako Yoshikawa]] *[[Banana Yoshimoto]] *[[Akira Yoshimura]] *[[Shoko Yoshinaka]]) *[[Hiroshi Yoshino]], jaapani luuletaja (1926–2014) *[[Minoru Yoshioka]], jaapani luuletaja (1919–1990) *[[Wataru Yoshizumi]] *[[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur (1990–) *[[Amos Youga]], Kesk-Aafrika Vabariigi jalgpallur (1992–) *[[Vincent Youmans]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1898–1946) *[[Adam Young]], USA muusik (1986–) *[[Angus Young]], muusik (1955–) *[[Ashley Young]], Inglismaa jalgpallur (1985–) *[[Carter Davis Young]] *[[Colville Young]], Belize'i poliitik, helilooja ja kirjanik (1932–) *[[Cy Young]], USA odaviskaja (1928–2017) *[[Cy Young (pesapallur)|Cy Young]], USA pesapallur (1867–1955) *[[David Young]] *[[Desmond Young]], kirjanik *[[Elizabeth Young]] *[[Helen Young]], kirjanik *[[John Young]], USA astronaut (1930–2018) *[[Kevin Young]], USA kergejõustiklane (1966–) *[[Lola Young]], inglise laulja laulukirjutaja (2001–) *[[Louisa Young]] *[[Michael J. Young]] *[[Neil Young]] *[[Nick Young]] *[[Patrick Young]] *[[Sandra Young]] *[[Rudy Youngblood]], USA filminäitleja (1981–) *[[Thomas Youngblood]], USA muusik *[[Polly Young-Eisendrath]] *[[Adoum Younousmi]], Tšaadi poliitik *[[Marguerite Yourcenar]], prantsuse kirjanik (1903) *[[Edward Yourdon]] *[[Ramy Youssef]], Ameerika Ühendriikide püstijalakoomik, näitleja ja stsenarist (1991–) ==Yp== *[[Lea Ypi]], Albaania päritolu briti filosoof (1979–) *[[Xhafer Ypi]], Albaania poliitik (1880–1940) *[[Herbert Ypma]] ==Yr== *[[Hipólito Yrigoyen]], Argentina poliitik (1852–1933) *[[Aarno Yrjö-Koskinen]], Soome diplomaat ja poliitik (1885–1951) *[[Jouni Yrjölä]], soome maletaja (1959–) *[[Yrsa Sigurðardóttir]], islandi kirjanik (1963–) ==Yz== *[[Steve Yzerman]], endine Kanada jäähokimängija (1965–) ==Yu== *[[Yu Hai]], hiina jalgpallur (1987–) *[[Yu Hua]] *[[Yu Kil-chun]], Korea poliitik (1856–1914) *[[Miri Yū]], korea päritolu jaapani kirjanik (1969–) *[[Yu Xiaoyu]], Hiina iluuisutaja *[[Yu Yangyi]], hiina maletaja (1994–) *[[Hong Li Yuan]] *[[Yuanling Yuan]], Kanada maletaja (1994–) *[[Yu-Cheung-Lieh]] *[[Kimiya Yui]], jaapani astronaut (1970–) *[[Toshiki Yui]] *[[Hideki Yukawa]], jaapani füüsikateoreetik (1907–1981) *[[Kaori Yuki]] *[[Andrew Yule]] *[[Kazumi Yumoto]] *[[Yun Chi-ho]], Korea poliitik ja riigiametnik (1864–1945) *[[Aude Yung-de Prevaux]] *[[Nina Yunkers]] *[[Muhammad Yunus]], Bangladeshi pankur (1940–) *[[Barbara Yurtdas]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]], Indoneesia poliitik (1949–) *[[Malālah Yūsafzay]], Pakistani aktivist (1997–) *[[Asako Yuzuki]], jaapani kirjanik (1981–) ==Yv== *[[Adolphe Yvon]], prantsuse maalikunstnik (1817–1893) ==Yü== *[[Deniz Yücel]], saksa-türgi ajakirjanik ja publitsist (1973–) *[[Figen Yüksekdağ]], Türgi poliitik (1971–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Y, Biograafiad]] khs589rsmwukj0jzpslrl92pc75ixey 0 26892 7160969 7119842 2026-05-25T19:01:50Z ~2026-27991-39 228947 7160969 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liikuvast õhust; nime kohta vaata artiklit [[Tuul (perekonnanimi)]]; Mongoolias voolava jõe kohta vaata artiklit [[Tuul (jõgi)]].}} [[Pilt:Vind i vand.jpg|pisi|Tuule "jälg" lombil]] [[File:Pieter_Kluyver_-_Boom_in_stormwind.jpg|thumb|Pieter Kluyver (1816–1900)]] '''Tuul''' on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv [[õhk]]. [[Maa (planeet)|Maal]] peetakse tuuleks atmosfääri õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud õhu liikumist. Spetsiifilisema meteoroloogilise tähenduse kohaselt on tuul õhk, mis liigub baarilise gradientjõu olemasolul paralleelselt Maa pinnaga. [[Kosmos]]es esinev nii öelda [[päikesetuul]] ja planeetidevaheline tuul ei ole siin meteoroloogilises mõistes käsitletavad. Tuult klassifitseeritakse selle kiiruse, põhjustajate, asukoha ja ilmingute põhjal. Kõige tugevamad tuuled meie [[päikesesüsteem]]is esinevad [[Neptuun]]il ja [[Saturn]]il.<ref name="bkAh4" /><ref name="elkins-tanton" /> [[Meteoroloogia]]s kasutatakse tuule iseloomustamiseks selle tugevust ja suunda, kust tuul puhub. Lühiajalisi tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse [[puhang]]uteks ning pikemalt (umbes üks minut) kestvaid tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse [[pagi]]deks. Sõltuvalt tuule tugevusest hinnatakse tuult: nõrk, keskmine, kõva tuul ja [[torm]]. Kaks kõige põhilisemat tegurit, mis põhjustavad [[atmosfääri tsirkulatsioon]]i on õhumasside erinev soojenemise kiirus Maa [[ekvaator]]il ja [[poolus]]tel ning planeedi pöörlemine ([[Coriolisi efekt]]). Tuul on inimtegevuses erilisel kohal. Tuul on loonud transpordiviise ning rikastanud energia saamise võimalusi. Tuule abil seilavad purjelaevad üle Maa veteväljade. Samuti kasutatakse [[õhupall]]ide juhtimiseks ära erinevatel kõrgustel õhu horisontaalset erisuunalist liikumist. Tugevate tuulte tõttu aga võivad looduses tekkida suured kahjud ning hävineda inimese materiaalne vara. Tuulte tagajärjel kujunevad maastiku erinevad pinnavormid. Tuulega tekkib pinnase [[erosioon]]. Tuule erosiooniga moodustavad edasikantavad pinnaseosakesed uusi maastike ning viljakaid pindu, näiteks [[löss]]e. Tuulega liiguvad [[kõrb]]etes tohutud koguseid liiva ühest paigast teise. Tuule heaks omaduseks looduses on [[tuullevi]], mis soodustab taimede paljunemist ja levi. Teisalt saavad tuulega kahjuks hoogu metsatulekahjud. Samuti mõjub tuul madalate õhutemperatuuride juures negatiivselt karjapidamisele ning [[metsloom]]ade elule. Tuulest sõltub ka paljude metsloomade jahtimisviis. == Põhjus == Tuul tekib [[rõhk]]ude erinevusest atmosfääris. Rõhkude erinevuse tõttu eri paikkondades hakkab õhk liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Kaks põhilist asjaolu, mis põhjustavad globaalseid õhumasside liikumisi, on ekvaatori ja pooluste erinev soojenemise kiirus ning [[planeet|planeedi]] pöörlemine, mis omakorda tekitab [[Coriolisi efekt]]i. Kõrgemal puhuvate suuremate õhumasside tuuled lähenevad alati [[Geostroofiline tasakaal|geostroofilisele tasakaalule]], kuid [[hõõre]] Maa pinna lähedal (u 1,5 km kõrguseni) aeglustab tuule kiirust alumistes kihtides sedavõrd, et tuule suund maapinna kohal erineb isobaari suunast ligi 60 kraadi. Seega maapinna lähedal ei saa olla geostroofilist tuult.<ref name="x0ZWA" /> [[Geostroofiline tuul]] tekib siis kui baariline gradientjõud ja sellele vastassuunaliselt mõjuv Coriolisi jõud on tasakaalus. Maa pöörlemise kallutav jõud ehk Coriolisi jõud tekib sellest, et esialgse liikumissuuna saanud õhumass (ka veemass) püüab inertsi mõjul jätkata samasuunalist liikumist ruumis, kuid Maa pöörlemisest tingitult on maapinna koordinaadid ajas muutunud ning ongi tekkinud kõrvalekalle õhurõhu [[gradientjõud|gradientjõu]] algsest suunast, mis paneb õhumassi liikuma kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhu piirkonna suunas. Nende jõudude koosmõjul kujuneb välja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tähendab ühtlast ja sirgjoonelist liikumist piki [[Samarõhujoon|isobaare]], st tuul puhub piki [[samarõhujoon]]i (põhjapoolkeral gradientjõu suunast paremale).<ref name="QliHU" /> Geostroofilise tuule juurdekasv suurtel kõrgustel ehk termiline tuul on temperatuuri horisontaalse gradiendiga risti.<ref name="CO7ig" /> Kuna baariliste süsteemide keeristes, [[tsüklon]]is ja [[antitsüklon]]is on isobaarid kõverjoonelised, siis mõjutab tuule suunda ka tsntrifugaaljõud. Tsüklonis kattub see Goriolisi jõu suunaga, antitsüklonis baarilise gradiendi suunaga. Seega samasuure gradiendi korral on tuule tugevus isobaarilisel suunal tsüklonis väiksem ja antitsüklonis suurem. Hõõrdumise puudumisel gradientjõu, [[kesktõukejõud|kesktõukejõu]] ja Goriolisi jõust põhjustatud õhu liikumist nimetatakse [[gradienttuul]]eks.<ref name="QliHU" /> == Mõõtmine == [[Pilt:Kizhi 06-2017 img23 windsock.jpg|pisi|Tuulesokk]] Meteoroloogilise tuule suuna all mõistetakse suunda, kust tuul puhub. Seda võib väljendada kaarte kraadides või [[ilmakaar]]tes. Näiteks lõunatuul puhub lõunast põhja.<ref name="cu55h" /> Vabalt 360 kraadi pöörlev [[tuulelipp]] on tuule suuna mõõtmise vahendiks. Lennujaamades kasutatakse tuule suuna määramiseks põhiliselt [[tuulesokk]]e, mille rippumise nurga järgi saab määrata ka ligikaudse tuule kiiruse.<ref name="ngbNZ" /> Tuule kiiruse mõõtmiseks kasutatakse [[Anemomeeter|anemomeetreid]], millel enamasti on selleks kas propeller või õõnsate poolkera-kopakestega rootor.<ref name="zCCSL" /> Püsivaid tuuli mõõdetakse üldiselt kümne meetri kõrgusel maapinnast ning iga kümne minuti kohta arvutatakse keskmine kiirus. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] esitatakse iga kahe minuti kohta arvutatud tuulte keskmise kiiruse aruanne.<ref name="fmh1" /> Samas [[India]]s tehakse seda kolmeminutilise perioodi kohta.<ref name="zmXRI" /> Lühema aja kohta arvutatud tuule keskmine kiirus on suurema väärtusega, kuna võimaldab vaatlejal tuule kiiruse muutumist paremini jälgida.<ref name="rPJSb" /> == Kohalikud tuuled == [[Pilt:Diagrama de formacion de la brisa-breeze.svg|pisi|A – merebriis, B – maabriis]] === Mere- ja maabriis === Rannikualadel on kohalike tuulte kujundamises suur osa mere- ja maabriisidel. [[Briis]] tekib maapinna ja vee erinevast soojusmahtuvusest tingitud erinevast soojenemise kiirusest. Kuna [[vesi|veel]] on suurem [[erisoojus]] kui maal, siis tõuseb hommikul õhutemperatuur maapinna kohal kiiremini kui veepinna kohal. Maapinna kohal hakkab soojem kergem (väiksema erikaaluga) õhk tõusma, selle asemele voolab aga jahedam (suurema tihedusega) raskem õhk veekogu kohalt, tekitades sellega jaheda briisi. Öösel on vastupidi. Vee aeglase jahtumiskiiruse tõttu hakkab jahtunud maa pealt, kus on suurem [[õhurõhk]], puhuma tuul veekogu poole.<ref name="0VgQf" /> Briis esineb enamasti vaid väikese baarilise gradiendiga alal, kus tuul on piisavalt nõrk. Mõõduka või tugeva tuule puhul briisi ei arene, välja arvatud juhul kui maismaa ja veekogu kohal on eriti suur õhutemperatuuri erinevus. Mõõduka tuule puhul võib ka tekkida briisi ja esialgse tuulesuuna segu. Lisaks on briisi tekkeks vaja selget ilma, kuna pilved takistavad õhu temperatuurierinevuse tekkimist.<ref name="0VgQf" /> === Ajalugu === Mitmetes kultuurides on tuult iseloomustatud kui midagi üleloomulikku või peetud seda üheks või mitmeks tuulejumalaks. Näiteks [[Kreeka mütoloogia]] tuulejumalad on [[Boreas]], [[Notos]], [[Euros]] ja [[Zephyrios]].<ref name="f4dy4" /><ref name="Jordan" /> [[Antiikkreeka|Antiikkreeklased]] vaatlesid tuulte aastaajalist muutust [[Tuulte Torn]]is, mis asub [[Ateena]]s.<ref name="Jordan" /> [[Rooma]] tuulte jumalaks on [[Venti]].<ref name="Cfktu" /> [[Jaapan]]i tuulte jumal [[Fūjin]] on üks vanimaid [[Shinto]] jumalaid. Legendi järgi lasi ta maailma loomisel oma kotist välja tuuled, et puhastada maailm udust.<ref name="MhI34" /> Jaapani sõna [[kamikaze (taifuun)|kamikaze]] (神風) tähendab 'jumalikku tuult' ning usutakse, et see on jumalate tehtud kingitus. Teadaolevalt kasutati seda terminit esimest korda kahe järjestikuse taifuuni nimetamiseks, mis päästsid Jaapani aastatel 1274 ja 1281 toimunud Mongoli laevastiku rünnaku käest.<ref name="q0cOE" /> [[Tuulemurd|Tuulemurru]] [[esinemissagedus]] suurenes [[Eesti]]s [[20. sajand]]i alguses märkimisväärselt.<ref>{{Netiviide |autor=[[Toomas Jüriado]] |url=https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-11-04-2018/ |pealkiri=Uudistaja 11.04.2018 |väljaanne=[[Uudistaja]] |väljaandja=[[Loodusajakiri]] |aeg=11.04.2018 |vaadatud= |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180417055904/https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-11-04-2018/ |arhiivimisaeg=2018-04-17}}</ref> == Tuule kasutusalad == === Transport === [[Pilt:Purjekas allatuult.JPG|pisi|Jaht purjetamas allatuult]] [[Purjelaev]]u on mitmesuguseid, kuid neil kõigil on põhilised omadused, mille poolest nad sarnanevad. Kui välja arvata purjemasti asemel, püstiste, tuule energial pöörlevate silindritega (Flettneri rootoriga) laevad, kus kasutatakse edasiliikumiseks ära [[Magnuse efekt|Magnuse ilmingut]], siis on igal purjelaeval [[laevakere|kere]], [[taglastus]] ning vähemalt üks [[laevamast|mast]], mis hoiab üleval [[puri|purjesid]].<ref name="MPnYY" /> Reis üle [[ookean]]i võib purjekal kesta [[kuu (kalender)|kuid]].<ref name="O75Id" /> Reisi ajalise pikenemise põhjuseks on tihti tuulevaikus,<ref name="jaq5k" /> torm või vastutuul, mis ei lase vajalikus suunas kõige otsemal kursil liikuda.<ref name="6QIl8" /> Tugev torm võib põhjustada laeva huku.<ref name="nVRW1" /> Tuul mõjutab oluliselt ka õhus püsivate objektide lennukiirust ja -suunda (maapinna suhtes].<ref name="Uou2u" /> Tuule suund ja kiirus on põhilisteks mõjutajateks, mis määravad lennuväljal toimuvaid operatsioone. Lennunduses on navigatsioonilistel arvutustel kasutusel mõiste "[[navigatsiooniline tuul]]" ehk suund, kuhu tuul puhub. Samuti on lennuvälja rajad ehitatud valitsevatele tugevamate tuulte suunas. Lennuki ohutuks õhkutõusuks on eelistatud vastutuul, kuna taganttuul pikendab õhkutõusuks vajaliku raja ja distantsi pikkust, mis omakorda võib tekitada ohtlikke olukordi.<ref name="4WOE8" /> === Energiaallikas === Esimesed praktilised vertikaalse teljega [[tuuleveski]]d ehitati 7. sajandil pKr ajaloolises [[Afganistan]]i piirkonnas [[Sistan]]is. Veskitel oli siis 6–12 riidest purje ja neid kasutati tööstuses teravilja jahvatamiseks.<ref name="oMoTV" /> Horisontaalse teljega tuuleveskid võeti kasutusele alles [[1180. aastad|1180. aastate]] alguses loode [[Euroopa]]s. Paljud nendest on alles tänapäevalgi. Esimese [[tuuleturbiin]]iga elektrit tootva [[Tuulegeneraator|generaatori]] ehitas 1887. aastal Šoti õpetlane [[James Blyth]].<ref name="Courier" /> == Tuule roll looduses == === Erosioon === [[Ariidne kliima|Ariidses kliimas]] on põhiliseks erosiooni tekitavaks elemendiks tuul.<ref name="Erosion" /> Tuul tekitab erosiooni kahel viisil. [[Tuulekanne]] ehk deflatsioon põhjustab väikeste osakeste lendumise ja uude kohta transportimise. Teiseks, tuulest kantud osakeste lendumine vastu mingit takistust (näiteks kivi) tekitab hõõrdumisega sellise takistuse kulumise. [[Tuuleerosioon]] esineb tavaliselt lagedatel, vaid vähese või puuduliku taimkattega aladel, kus vihma sajab harva. Näiteks liivaluidete moodustumisel [[rand|rannas]] või [[kõrb]]es.<ref name="hjtGP" /> === Mõju taimedele ja loomadele === [[Anemohooria]]ks ehk tuulleviks nimetatakse ühte primitiivsemat seemnete levimise viisi. Olenevalt taime liigist võib juba õrna tuule korral seeme hõljuda õhus või kanduda mööda maad.<ref name="2wVeE" /> Klassikaliseks näiteks võib tuua [[võilill]]e. Võilille seemne külge ühendatud sulgjas [[pappus]] aitab sellel õhus püsida ja läbida pikki vahemaid. Kuid tuulel on ka taimede kasvule ja levikule piirav mõju. [[Rannik]]aladel, kus puhub tihti tugev tuul, on puud tunduvalt lühemad kui sisemaal. Tugevas tuules murduvad puud ning puhutakse minema õhukesed mullakihid, kuhu taimed kinnituda võiksid.<ref name="U10Y4" /> Külma ja tugeva tuule koosmõjul on [[veis]]e- või [[lammas|lambakarjal]] karvkattest vähe kasu.<ref name="UV01K" /> [[Keiserpingviin]]id [[Antarktika]]s kogunevad külma ja tuule üleelamiseks tihedalt kobaratesse, kus pidevalt vahetatakse välimisi [[pingviin]]e välja sisemiste vastu. See aitab soojuse kadu vähendada kuni 50%.<ref name="LFG76" /> Lisaks jahutavale toimele kanduvad tuulega paremini kaasa ka lõhnad ja helid. Ülestuult asuvat saaklooma või kiskjat on parem haista ja kuulda ning allatuult halvem. Näiteks [[vapiti]] ehk kanada hirv võib vastutuult asuvat kiskjat haista juba 800 meetri kauguselt. == Vaata ka == * [[Beauforti skaala]] * [[Eoolilised protsessid]] * [[Fujita-Pearsoni skaala]] * [[Klimatoloogia]] * [[Päikesetuul]] * [[Tuuleenergia]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="elkins-tanton">{{cite book|author=Linda T. Elkins-Tanton|year=2006|title=Uranus, Neptune, Pluto, and the Outer Solar System|url=https://archive.org/details/uranusneptuneplu00elki|publisher=Chelsea House|location=New York|pages=[https://archive.org/details/uranusneptuneplu00elki/page/79 79]–83|isbn=0-8160-5197-6}}</ref> <ref name="fmh1">Office of the Federal Coordinator for Meteorology. [https://web.archive.org/web/20051026173019/http://www.ofcm.gov/fmh-1/pdf/M-APNDXA.pdf Federal Meteorological Handbook No. 1&nbsp;– Surface Weather Observations and Reports September 2005 Appendix A: Glossary.] Välja otsitud 2012-10-03.</ref> <ref name="Jordan">{{cite book|author=Michael Jordan|title=Encyclopedia of Gods: Over 2, 500 Deities of the World |url=https://archive.org/details/encyclopediaofgo00jord|publisher=Facts on File|location=New York|year=1993|pages=[https://archive.org/details/encyclopediaofgo00jord/page/5 5], 4 80, 187–188, 243, 280, 295|isbn=0-8160-2909-1}}</ref> <ref name="Courier">{{cite web|url=http://www.thecourier.co.uk/Community/Heritage-and-History/article/2332/renewable-energy-and-role-of-marykirk-s-james-blyth.html|title=Renewable energy and role of Marykirk's James Blyth|last=Hardy|first=Chris|date=6. juuli 2010|work=The Courier|publisher=D. C. Thomson & Co. Ltd.|accessdate=5.10.2012|archive-date=14.03.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120314025335/http://www.thecourier.co.uk/Community/Heritage-and-History/article/2332/renewable-energy-and-role-of-marykirk-s-james-blyth.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="Erosion">{{cite web|author=Vern Hofman and Dave Franzen|year=1997|url=http://www.ag.ndsu.edu/disaster/drought/emergencytillagetocontrolerosion.html|title=Emergency Tillage to Control Wind Erosion|publisher=North Dakota State University Extension Service|accessdate=5.10.2012|archive-date=2008-07-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20080705045200/http://www.ag.ndsu.edu/disaster/drought/emergencytillagetocontrolerosion.html}}</ref> <ref name="bkAh4">{{cite journal|title=Cassini Imaging Science: Initial Results on Saturn's Atmosphere|url=https://archive.org/details/sim_science_2005-02-25_307_5713/page/1242|year=2005|journal=Science|volume=307|pages=1243–1247|doi=10.1126/science.1107691|author1=C.C. Porco|pmid=15731441|issue=5713|bibcode = 2005Sci...307.1243P| issn = 0036-8075}}</ref> <ref name="x0ZWA">{{cite web|author = JetStream|title = Tuule päritolu|publisher = National Weather Service Southern Region Headquarters|year = 2010|accessdate = 1.10.2012|url = http://www.srh.noaa.gov/jetstream//synoptic/wind.htm|archive-date = 24.03.2009|archive-url = https://web.archive.org/web/20090324043730/http://www.srh.noaa.gov/jetstream/synoptic/wind.htm|url-status = dead}}</ref> <ref name="QliHU">{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 1.10.2012|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref> <ref name="CO7ig">{{cite web|author=Glossary of Meteorology| year= 2009| url = http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=thermal+wind&submit=Search| title = Termaaltuul| publisher = American Meteorological Society| accessdate = 3.10.2012}}</ref> <ref name="cu55h">{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2009|accessdate = 3.10.2012|url = http://www.ilm.ee/index.php?46671}}</ref> <ref name="ngbNZ">{{cite web|author=Glossary of Meteorology|year=2009|url=http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=wind+sock&submit=Search|title=Tuulesokk|publisher=American Meteorological Society|accessdate=3.10.2012}}</ref> <ref name="zCCSL">{{cite web|author=Glossary of Meteorology|year=2009|url=http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=anemometer&submit=Search|title=Anemomeeter|publisher=American Meteorological Society|accessdate=17.03.2009}}</ref> <ref name="zmXRI">{{Cite book |title=Hydrology and Water Resources of India |year=2007 |url=http://books.google.com/?id=ZKs1gBhJSWIC&pg=RA1-PA187 |publisher=Springer |page=187 |isbn=978-1-4020-5179-1 |last=Sharad K. Jain, Pushpendra K. Agarwal, Vijay P. Singh}}Välja otsitud 2012-10-03</ref> <ref name="rPJSb">{{cite web|author=Jan-Hwa Chu|year=1999|url=http://www.nrlmry.navy.mil/~chu/chap6/se200.htm|title=Section 2. Intensity Observation and Forecast Errors|publisher=[[Ameerika Ühendriikide Merevägi]]|accessdate=3.10.2012|archive-date=30.08.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120830042306/http://www.nrlmry.navy.mil/~chu/chap6/se200.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="0VgQf">{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Briis|publisher = ILM.EE |year= 2011|accessdate = 3.10.2012|url = http://www.ilm.ee/index.php?48834}}</ref> <ref name="f4dy4">{{cite web|author=Laura Gibbs, Ph.D|date=16. oktoober 2007|url=http://www.mythfolklore.net/india/encyclopedia/vayu.htm|title=Vayu|publisher=Encyclopedia for Epics of Ancient India|accessdate=3.10.2012}}</ref> <ref name="Cfktu">{{cite web|author=Theoi Greek Mythology|year=2008|url=http://www.theoi.com/Titan/Anemoi.html|title=Anemi: Greek Gods of the Winds|publisher=Aaron Atsma|accessdate=4.10.2012}}</ref> <ref name="MhI34">{{cite book|author=John Boardman|title=The Diffusion of Classical Art in Antiquity|url=https://archive.org/details/diffusionofclass00unse|year = 1994|publisher = Princeton University Press|isbn=0-691-03680-2}}</ref> <ref name="q0cOE">{{cite web|author=History Detectives|year=2008|url=http://www.pbs.org/opb/historydetectives/investigations/405_kamikaze.html|title=Feature&nbsp;– Kamikaze Attacks|publisher=Public Broadcasting Service|accessdate=5.10.2012|archive-date=2008-10-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20081025121023/http://www.pbs.org/opb/historydetectives/investigations/405_kamikaze.html}}</ref> <ref name="MPnYY">{{Cite book |year=1906 |url=http://books.google.com/?id=JUw2AAAAMAAJ&dq=structure+of+sailing+ship&printsec=frontcover |title=Britain's Sea Story, B.C. 55-A.D. 1805 |publisher=Hodder and Stoughton |page=30 |last=Ernest Edwin Speight and Robert Morton Nance}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> <ref name="O75Id">{{cite news|author=Brandon Griggs and Jeff King|year=2009|url=http://www.cnn.com/2009/TECH/03/09/plastic.bottle.boat/index.html|title=Boat made of plastic bottles to make ocean voyage|publisher=CNN|accessdate=5.10.2012}}</ref> <ref name="jaq5k">{{cite book|author=Jerry Cardwell|year=1997|url=http://books.google.com/?id=KeDCM93VtQsC&pg=PA110|title=Sailing Big on a Small Sailboat|publisher=Sheridan House, Inc|page=118|isbn=978-1-57409-007-9}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> <ref name="6QIl8">{{cite book|author=Brian Lavery and Patrick O'Brian|year=1989|url=http://books.google.com/?id=uH--DfZKzE4C&pg=PA191|title=Nelson's navy|publisher=Naval Institute Press|page=191|isbn=978-1-59114-611-7}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> <ref name="nVRW1">{{cite web|author=Underwater Archaeology Kids' Corner|year=2009|url=http://www.wisconsinhistory.org/shipwrecks/kids/sse.asp|title=Shipwrecks, Shipwrecks Everywhere|publisher=Wisconsin Historical Society|accessdate=5.10.2012|archive-date=13.05.2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080513074012/http://www.wisconsinhistory.org/shipwrecks/kids/sse.asp|url-status=dead}}</ref> <ref name="Uou2u">{{cite web|author=Tom Benson|year=2008|url=http://www.grc.nasa.gov/WWW/K-12/airplane/move2.html|title=Relative Velocities: Aircraft Reference|publisher=[[NASA]] Glenn Research Center|accessdate=5.10.2012|archive-date=22.06.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120622143852/http://www.grc.nasa.gov/WWW/k-12/airplane/move2.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="4WOE8">{{cite web|publisher=Bristoli International Airport|year=2004|url=http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070508031807/http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archivedate=8.05.2007|title=Flight Paths|accessdate=5.10.2012}}</ref> <ref name="oMoTV">{{cite book|author=Donald Routledge Hill|title=Mechanical Engineering in the Medieval Near East|work=Scientific American|date=mai 1991|pages=64–69}}</ref> <ref name="hjtGP">{{cite web|author=United States Geological Survey|year=2004|url=http://geomaps.wr.usgs.gov/parks/coast/dunes/index.html|title=Dunes&nbsp;– Getting Started|accessdate=5.10.2012}}</ref> <ref name="2wVeE">{{Cite book |year=2006 |title=Plant Ecology, 2nd ed |publisher=Sinauer Associates, Inc., Massachusetts |last=J. Gurevitch, S. M. Scheiner, and G. A. Fox}}</ref> <ref name="U10Y4">{{cite journal|url=http://pubs.aina.ucalgary.ca/arctic/Arctic58-3-286.pdf|title=Wind-Conditioned 20th Century Decline of Birch Treeline Vegetation in the Swedish Scandes|journal=Arctic|volume=58|issue=3|year=2005|pages=286–294|author=Leif Kullman|access-date=2012-11-12|archive-date=2012-01-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20120111103253/http://pubs.aina.ucalgary.ca/arctic/Arctic58-3-286.pdf|url-status=dead}}Välja otsitud 2012-10-06</ref> <ref name="UV01K">{{cite journal|url=http://www.journalofanimalscience.org/content/40/1/161.full.pdf|pmid=1110212|title=Wind Chill Effect for Cattle and Sheep|author=D. R. Ames and L. W. lnsley|journal=Journal of Animal Science|volume=40|issue=1|year=1975|pages=161–165}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Välja otsitud 2012-10-06</ref> <ref name="LFG76">{{cite web|url=http://www.aad.gov.au/default.asp?casid=6216|title=Adapting to the Cold|author=Australian Antarctic Division|accessdate=6.10.2012|date=8. detsember 2008|publisher=Australian Government Department of the Environment, Water, Heritage, and the Arts Australian Antarctic Division|archive-date=29.07.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120729033842/http://www.antarctica.gov.au/about-antarctica/wildlife/animals/adapting-to-the-cold|url-status=dead}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Tuul| ]] tfgtr2mhid0lauhte6izh03fubjglr4 0 29687 7161255 7160393 2026-05-26T09:15:59Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-31144-91|~2026-31144-91]] ([[User talk:~2026-31144-91|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2026-29362-94|~2026-29362-94]]. 7154722 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Como järv | pildi_nimi = Sentiero del Viandante DSC 6340 (14020554463).jpg | pildi_seletus = Como järv, taustal [[Bellagio vald]] ja [[Alpid]] | valgla_riigid = [[Itaalia]], [[Šveits]] | suubuvad = [[Adda]], [[Mera]] | voolab_välja = Adda | valgla_suurus = 4509 | valgla_suuruse_viide = | järve_pindala = 146 | järve_pindala_viide = | kaldajoon = 160 km | kaldajoone_viide = | suurim_pikkus = 46 km | suurima_pikkuse_viide = | suurim_laius = 4,5 km | suurima_laiuse_viide = | suurim_sügavus = 425 m | laiuskoord = 46.0075 | pikkuskoord = 9.265 | asendikaart = | kaart = Lago di Como.png | kaardi_seletus = Como järve kaart }} '''Como järv''' ([[itaalia keel|itaalia]] ''Lago di Como'') asub Põhja-Itaalias [[Alpid]]e lõunajalamil. [[Itaalia]]s tuntakse järve ka ''Lario'' nime all. Como on laevatatav ja kalarohke. Varenna ja Lierna küla peetakse Como järve kaunimateks küladeks. Hargikujulise järve uhkuseks on maalilised mäed ning jõukad linnad [[Como]] ja [[Lecco]]. Juba sajandeid on Como ümbrus meelitanud ligi turiste ja suvitajaid. Järve põhjaosa rannik on hõredama asustusega kui lõunaosa rannik. Järve pindala on 146 km&sup2; ja suurim sügavus 410 m. Como on suuruselt Itaalia kolmas järv pärast [[Garda järv|Garda]] ja [[Maggiore järv]]e. Como on ka üks Euroopa sügavamaid järvi. Läbi järve voolab [[Adda jõgi]], mis suubub [[Colico]] linna ning voolab välja [[Lecco]] kohalt. Adda jõgi on järve suurim veega toitja. Järve põhjaosa on laiem ja kui lõunaosa. Järve kagusoppi kutsutakse ka [[Lecco järv]]eks. [[File:Castello di Lierna.jpg|thumb|[[Lierna]], peidetud pärl Como järve keskosas]] Järve ainus saar [[Comacina saar|Isola Comacina]] asub järve kõige kitsamas kohas, kuurortlinnade [[Tremezzino]] ja [[Menaggio]] läheduses. ==Järveäärsed linnad ja külad== {| class=wikitable <caption>Järveäärsed linnad ja külad</caption> |- ! Läänekallas <br><small>põhjast lõunasse ! Lõunakallas <br><small>läänest idasse ! Idakallas <br><small>põhjast lõunasse |- valign=top | * [[Domaso]] * [[Gravedona]] * [[Dongo, Lombardy|Dongo]] * [[Musso (CO)|Musso]] * [[Menaggio]] * [[Cadenabbia]] * [[Griante]] * [[Tremezzo]] * [[Mezzegra]] * [[Lenno]] * [[Ossuccio]] * [[Sala Comacina]] * [[Argegno]] * [[Brienno]] * [[Moltrasio]] * [[Cernobbio]] * [[Como]] | valign=bottom | ---- * ''[[Como]]'' * [[Blevio]] * [[Brunate]] * [[Bellagio (Italian region)|Bellagio]] * [[Malgrate]] * ''[[Lecco]]'' | * [[Colico]] * [[Dorio]] * [[Dervio]] * [[Bellano]] * [[Varenna]] * [[Lierna]] * [[Mandello del Lario]] * [[Lecco]] |} [[Pilt:LagoComoMemorial.jpg|thumb|left|700px|'''Como järv''' [[Como]] linnast pildistatuna]] {{puhasta}} == Vaata ka == * [[Centro Lago di Como]] == Välislingid == {{Commons|Lago di Como}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Itaalia järved]] j13ci0h1xnomvuuwqydj69v41oj6q2n 0 30173 7160733 6854763 2026-05-25T13:27:02Z ~2026-31212-97 230279 Sodisin 7160733 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib mütoloogilisest olendist; August Kitzbergi näidendi kohta vaata artiklit [[Libahunt (Kitzberg)]]; Eesti filmi kohta vaata [[Libahunt (film)]]; Hitleri peakorteri kohta vaata [[Libahunt (peakorter)]].}} {{toimeta}} [[Pilt:GermanWoodcut1722.jpg|300px|thumb|Saksa [[puulõige]] 1722. aastast]] '''Libahunt''' on '''[[karu]]''' Libahundi (ka koduhunt, Saaremaal ''inimesehunt'', lõunaeesti murretes ''soend'') kujutelm on tuntud ka [[eesti rahvausund]]is; võimalik, et laenuna [[Germaanlased|germaani]] ja [[Slaavlased|slaavi]] rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada [[nõid|nõia]] loitsimise (needmise) läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades (hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine). Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Usuti ka, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal – jälg kaelas kantud [[sõlg|sõlest]], [[prees]]ist vms ehteasjast. Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda. Vahel lisandus nõue, et leiba pidi ulatama sepistatud rauast teraga, näiteks noa otsas. Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat (ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat) poega, kes pidavat koduloomi murdma ja sööma mitte kõri kallale hüpates, vaid tagaotsa poolt. Kirjapandud rahvaluuleline ainestik pärineb ajast, mil [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] eestvedamisel hakati Eesti rahvapärimust koguma. Rahvaluule kõneles ka soenditest ja libadest. Kogumistöös osales aktiivselt noor kirjamees [[August Kitzberg]]. Nimetatud motiivile tuginedes kirjutas ta jutustuse "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]". Hiljem dramatiseeris ta selle ja samanimelist tragöödiat võib pidada eesti näitekirjanduse üheks tippsaavutuseks. Hilisemas eesti kirjanduses on libahundi motiivi kasutanud [[Matt Barker]], [[August Gailit]], [[Juhan Jaik]], [[Andrus Kivirähk]] jt. [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] toimus kiriku poolt kogu Rootsi aja võitlus nn katoliikliku ebausuga ning selle nn [[teine reformatsioon|teise reformatsioon]]i ajal võideldi ka maarahva [[rahvausund]]iliste elementidega (17. sajandil toimus Eesti- ja Liivimaal ligikaudu 170 [[nõiaprotsess]]i, mille käigus hukati vähemalt 44 inimest) ning libahundiprotsesse: 1615. aastal Tallinna protsess; 1617 – [[Kiviloo]] protsess; 1618, teine Tallinna protsess; 1623, [[Keila]] [[Meremõisa|Merimõisa]] protsess; 1628, [[Undla]] protsess; 1636, [[Kurna]] protsess; 1640, [[Pada (Viru-Nigula)|Pada]] protsess; 1650, [[Pühalepa]] protsess; 1651, [[Idavere]] protsess; 1691/1692 – [[Roosna-Alliku]] protsess ja 1695 – [[Nabala]] protsess. ==Vaata ka== * "[[Naine libahundiks]]" ([[ATU]] 409) *[[Must koer]] == Kirjandus == *[[August Kitzberg]]. ''Libahunt''. *August Gailit. ''Libahunt''; [http://www.worldlibrary.net/eBooks/Wordtheque/et/aaaaah.txt Võrguversioon] *[[Matthias Johann Eisen]]. ''Eesti mütoloogia''. *Matt Barker. ''Leegitsev täiskuu''. *Juhan Jaik. ''Hõbedane karjakell''. * [[Oskar Kuningas]], "Libahundi motiive [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] loomingus" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1985]], nr 1, lk 13–18 * [[Tiina Vähi]], [http://www.usuteadus.ee/failid/UA_2006/Vahi.pdf "Libahundikujutelmade teoloogilis-demonoloogilised tõlgendused" (pdf-vormingus)] – [[Usuteaduslik Ajakiri]] [[2006]], nr 1, lk 93–122 * Tiina Vähi, "Libahundiuskumused arhailise õiguse ja moraali kontekstis" – [[Ajalooline Ajakiri]] [[2008]], nr 1/2, lk 101–154 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/profo6/Metsvahi.htm, Merili Metsvahi, Muundumised libahundimuistendeis] [[Kategooria:Eesti mütoloogia]] [[Kategooria:Folkloristika]] [[Kategooria:Üleloomulikud olendid]] 1f5eon7mqk4o72gg9hyi87ls3f0f8fu 7160744 7160733 2026-05-25T13:54:08Z Teomees 97479 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7160733|7160733]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-31212-97|~2026-31212-97]] ([[User talk:~2026-31212-97|arutelu]]) 7160744 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib mütoloogilisest olendist; August Kitzbergi näidendi kohta vaata artiklit [[Libahunt (Kitzberg)]]; Eesti filmi kohta vaata [[Libahunt (film)]]; Hitleri peakorteri kohta vaata [[Libahunt (peakorter)]].}} {{toimeta}} [[Pilt:GermanWoodcut1722.jpg|300px|thumb|Saksa [[puulõige]] 1722. aastast]] '''Libahunt''' (vananenud kirjanduses ka ''ebahunt'') on paljude rahvaste usundis ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene. Libahundi (ka koduhunt, Saaremaal ''inimesehunt'', lõunaeesti murretes ''soend'') kujutelm on tuntud ka [[eesti rahvausund]]is; võimalik, et laenuna [[Germaanlased|germaani]] ja [[Slaavlased|slaavi]] rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada [[nõid|nõia]] loitsimise (needmise) läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades (hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine). Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Usuti ka, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal – jälg kaelas kantud [[sõlg|sõlest]], [[prees]]ist vms ehteasjast. Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda. Vahel lisandus nõue, et leiba pidi ulatama sepistatud rauast teraga, näiteks noa otsas. Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat (ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat) poega, kes pidavat koduloomi murdma ja sööma mitte kõri kallale hüpates, vaid tagaotsa poolt. Kirjapandud rahvaluuleline ainestik pärineb ajast, mil [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] eestvedamisel hakati Eesti rahvapärimust koguma. Rahvaluule kõneles ka soenditest ja libadest. Kogumistöös osales aktiivselt noor kirjamees [[August Kitzberg]]. Nimetatud motiivile tuginedes kirjutas ta jutustuse "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]". Hiljem dramatiseeris ta selle ja samanimelist tragöödiat võib pidada eesti näitekirjanduse üheks tippsaavutuseks. Hilisemas eesti kirjanduses on libahundi motiivi kasutanud [[Matt Barker]], [[August Gailit]], [[Juhan Jaik]], [[Andrus Kivirähk]] jt. [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] toimus kiriku poolt kogu Rootsi aja võitlus nn katoliikliku ebausuga ning selle nn [[teine reformatsioon|teise reformatsioon]]i ajal võideldi ka maarahva [[rahvausund]]iliste elementidega (17. sajandil toimus Eesti- ja Liivimaal ligikaudu 170 [[nõiaprotsess]]i, mille käigus hukati vähemalt 44 inimest) ning libahundiprotsesse: 1615. aastal Tallinna protsess; 1617 – [[Kiviloo]] protsess; 1618, teine Tallinna protsess; 1623, [[Keila]] [[Meremõisa|Merimõisa]] protsess; 1628, [[Undla]] protsess; 1636, [[Kurna]] protsess; 1640, [[Pada (Viru-Nigula)|Pada]] protsess; 1650, [[Pühalepa]] protsess; 1651, [[Idavere]] protsess; 1691/1692 – [[Roosna-Alliku]] protsess ja 1695 – [[Nabala]] protsess. ==Vaata ka== * "[[Naine libahundiks]]" ([[ATU]] 409) *[[Must koer]] == Kirjandus == *[[August Kitzberg]]. ''Libahunt''. *August Gailit. ''Libahunt''; [http://www.worldlibrary.net/eBooks/Wordtheque/et/aaaaah.txt Võrguversioon] *[[Matthias Johann Eisen]]. ''Eesti mütoloogia''. *Matt Barker. ''Leegitsev täiskuu''. *Juhan Jaik. ''Hõbedane karjakell''. * [[Oskar Kuningas]], "Libahundi motiive [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] loomingus" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1985]], nr 1, lk 13–18 * [[Tiina Vähi]], [http://www.usuteadus.ee/failid/UA_2006/Vahi.pdf "Libahundikujutelmade teoloogilis-demonoloogilised tõlgendused" (pdf-vormingus)] – [[Usuteaduslik Ajakiri]] [[2006]], nr 1, lk 93–122 * Tiina Vähi, "Libahundiuskumused arhailise õiguse ja moraali kontekstis" – [[Ajalooline Ajakiri]] [[2008]], nr 1/2, lk 101–154 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/profo6/Metsvahi.htm, Merili Metsvahi, Muundumised libahundimuistendeis] [[Kategooria:Eesti mütoloogia]] [[Kategooria:Folkloristika]] [[Kategooria:Üleloomulikud olendid]] 2g3zev7dhwcv2hjtyt2iw30bgpwhg9q 0 32196 7160822 7034976 2026-05-25T15:03:06Z Amherst99 15496 /* Sõna päritolu ja kasutamine */ 7160822 wikitext text/x-wiki '''Šovinism''' on mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis. ==Sõna päritolu ja kasutamine== Sõna pärineb [[prantsuse keel|prantsuse]] sõnast ''chauvinisme'', mis tuleneb prantsuse sõjaväelase [[Nicolas Chauvin]]i nimest. Chauvini on vendade [[Théodore Cogniard|Théodore]] ja [[Hippolyte Cogniard]]i satiirilises näidendis "[[La cocarde tricolore]]" kujutatud naeruväärsuseni [[patriotism|patriootilisena]] ja lojaalsena [[Napoleon I|Napoleon]]ile. Ta saab sõjas seitseteist korda haavata, kuid säilitab ustavuse Napoleonile ja tema üritusele ka pärast tolle lüüasaamist [[Waterloo lahing]]us. Šovinismiks hakati kõigepealt nimetama mõtlematut, liialeminevat [[natsionalism]]i või [[patriotism]]i, millega tavaliselt kaasneb vihkamine ka [[rahvus]]te või maade vastu ning üleolev suhtumine nendesse. Hiljem on šovinismi all hakatud mõistma eelkõige oma rahvuse, riigi, rassi, sugupoole või muu grupi pidamist teistest paremaks või tähtsamaks. ==Šovinismi liigid== Rahvusšovinism ehk '''marurahvuslus''' on [[ideoloogia]] ja [[poliitika]] printsiipe, mis avaldub rahvusliku eraldatuse idees ning teiste [[rahvus]]te umbusaldamise ja rahvustevahelise vaenu propageerimises. '''Šovinism''' üldisemas tähenduses on mistahes inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis. Nii kasutatakse sõna "šovinism" või "meesšovinism" mitmesugustes [[feminism|feministlikes]] ja sugude võrdõiguslikkust taotlevates liikumistes. ===Marurahvuslus=== Marurahvuslus käsitab teatud rahvust kõrgeima ja püsiva [[ühiskond]]liku väärtusena. Šovinism võib esineda mitmetes vormides: * Valitseva rahvuse suur[[riik]]lik šovinism, millele on omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse; *Vähemusrahvuse kohalik šovinism, mida iseloomustab rahvusliku endassesulgumise taotlus ja teiste rahvuste umbusaldamine ehk [[ksenofoobia]]. Rahvuslikku šovinismi põhjendatakse tavaliselt teooriatega mõne rahvuse ajaloolisest [[missioon]]ist, kõrgematest ja madalamatest [[rahvas]]test ja [[rass]]idest. Šovinism on põhjustanud sõdu ja inimkannatusi. ==Vaata ka== *[[Fašism]] *[[Hiinlaste šovinism]] *[[Ksenofoobia]] *[[Meesšovinism]] *[[Naisšovinism]] *[[Natsionaalsotsialism]] *[[Natsionalism]] *[[Rahvuslus]] *[[Rassism]] *[[Rašism]] *[[Seksism]] *[[Sotsiaalšovinism]] *[[Suurvene šovinism]] <!--Esialgu eemaldatud kasutaja:Andres 28.11.2005 lisatud "kirjandus", sest [[Vladimir Lenin]] ei olnud teadlane, bibliograafia koostamist ei ole mõistlik alustada äärmuslaste propagandistlikest üllitistest: *Vladimir Lenin. ''Kriitilisi märkmeid rahvusküsimuse kohta. Rahvuste enesemääramise õigusest. Suurvenelaste rahvuslikust uhkusest'', Tallinn, 1981.--> ==Välislingid== {{Vikisõnaraamatus|šovinism}} {{Vikitsitaadid}} *[http://web.archive.org/20071016042942/www.fortunecity.com/roswell/elm/238/venemaa.html Vene ekspansionistliku ideoloogia kujunemine ja areng]. [[Kategooria:Kultuuriantropoloogia]] [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Poliitiline filosoofia]] [[Kategooria:Politoloogia]] [[Kategooria:Sotsioloogia]] jdofxy1fa3pfx8zjuxmlfxochngdzkt 0 34581 7161076 6679485 2026-05-25T22:34:17Z Ollin Masa 227337 Link 7161076 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg}} '''Doktriin''' ([[ladina keel]]es ''doctrina'' õpetus, juhtmõte) on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi. Riikide valitsuste levinud vorm teadvustada rahvusvahelist üldsust oma vaadetest ja välispoliitilistest ettevõtmistest. Kui on tegemist poliitilise doktriiniga, siis selle sisuks on seisukoht või põhimõte, mida propageeritakse, õpetatakse või rakendatakse seoses valitseva ringkonna tegevusega oma võimu realiseerimiseks. Poliitilisel doktriinil puudub ideoloogiline külg. Poliitiline doktriin põhineb ratsionaalselt välja töötatud väärtuste kogumil, mis võib iseenesest eelneda poliitilise identiteedi kujunemisele. [[Teoloogia|Teoloogias]] mõistetakse doktriini all õpetuse muutumatut mütoloogilist alussüsteemi. Sageli on see sõna kirikutegelaste ringkondades kasutusel kui kiriku poolt välja kuulutatud religioossete põhimõtete kogum. Doktriin võib ka tavaõiguse kontekstis viidata nende seaduse põhimõttele, mis on vastu võetud varasematel aegadel. Näiteks juba [[Rooma impeerium]]i ajal kehtestatud enesekaitsedoktriinile. Mõned organisatsioonid määratlevad doktriini lihtsalt kui "see, mida õpetatakse". == Sõjaline doktriin == Doktriini mõiste on eriti kehtiv militaarses kontekstis läbiviidavate sõjaliste operatsioonide puhul. Pea igal sõjaväelisel organisatsioonil on oma õpetus või juhtmõte. Tavaliselt kirjapanduna, kuid mõnikord suulise kokkuleppena. Mõned sõjalised doktriinid edastatakse sõdurite väljaõppeprogrammide kaudu. Eriti levinud on taolise reeglistiku kehtestamine olnud kaasaja [[rahuvalveoperatsioon]]ides. Need määravad nii tsiviil- kui ka sõjalisi operatsioone. [[ÜRO]] rahuvalveoperatsioonide kohta võeti 2008. aastal vastu [[Capstone'i doktriin]], mis annab juhiseid rahvusvaheliste üksuste tegevuse kohta asukohamaal nii tsiviilisikutega suhtlemisel kui ka militaarsete operatsioonide läbiviimisel. 20. sajandil on doktriinide genereerimisega silma paistnud suurriigid. Sellega tegelesid eriti innukalt [[külm sõda|külma sõja]] perioodil [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Nõukogude Liit]]. Nad üritasid endale määrata ühepoolseid õigusi rahvusvahelises suhtlemises, õigustada oma tegevust, aga üritasid ka nii üksteist kui ka rahvusvahelist üldsust hirmutada või tegutsemisele suunata. == Tähelepanuväärseid doktriine == '''[[Brežnevi doktriin]]'''. Kuu aega pärast Nõukogude bloki vägede interventsiooni [[Tšehhoslovakkia]]sse [[1968]]. aastal hakkas Nõukogude Liit toimunut õigustama, deklareerides, et tal on õigus sekkuda nende riikide siseasjadesse, kus tema meelest kontrrevolutsioonilised jõud ohustavad sotsialismi. Septembris 1968 ilmunud ajalehe [[Pravda]] artiklis räägiti üksikute sotsialistlike riikide limiteeritud suveräänsusest “sotsialistliku sõprusühenduse” raames. Novembris 1968 pidas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär [[Leonid Brežnev]] kõne [[Poola Ühendatud Töölispartei]] (''Polska Zjednoczona Partia Rabotnicza'', PZPR) viiendal kongressil, kus teatas, et sotsialistlikel riikidel on õigus tungida sisse ükskõik millise vennasmaa territooriumile, kui seal tundub sotsialistlik süsteem ja tema ideoloogia olevat ohus. Neid seisukohti hakati hiljem nimetama Brežnevi doktriiniks. Kaudselt kasutati neidsamu õigustusi ka pärast [[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude vägede sissetungi Afganistani]] 1979. aastal. Selle doktriini tühistas 1989 [[Mihhail Gorbatšov]]. '''[[Bushi doktriin]]'''. Ameerika Ühendriikide president [[George W. Bush]]i välispoliitilised põhimõtted, mis käsitlesid ennetava sõja kasutamist ning ühepoolset suhtumist rahvusvahelistesse kokkulepetesse ja lepingutesse. Termin on kasutusel 2001. aasta juunist kui ajalehe [[The Washington Post]] kolumnist [[Charles Krauthammer]] kirjeldas Bushi administratsiooni ühepoolset taganemist ballistiliste rakettide keelustamise lepingust (''Anti-Ballistic Missile Treaty,'' ABM) ja keeldumist ühineda [[Kyōto protokoll]]iga. Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri rünnakut]] New Yorgi kaksiktornidele võttis USA selle doktriini alusel endale õiguse, kindlustada end nende riikide vastu, kes annavad terrorirühmitustele võimaluse rajada oma territooriumil baase või osutavad neile mistahes abi. Selle doktriini põhimõtteid kasutati 2001. aastal [[Afganistani sõda (2001–)|Afganistani sõjas]] osalemise õigustamiseks ning 2003. aastal otsuse vastuvõtmisel [[Iraagi sõda|tungida Iraaki]]. '''[[Carteri doktriin]]'''. USA president [[Jimmy Carter|James Carter]] tegi jaanuaris 1980 avalduse Ameerika Ühendriikide eluliste huvide kohta [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] piirkonnas. Doktriin oli inspireeritud tema julgeolekunõuniku [[Zbigniew Brzezinski]] poolt ja otseselt ajendatud NSV Liidu sissetungist Afganistani. Deklareeriti, et USA omab õigus sekkuda piirkondlike tülide lahendamisse, kui seal on seatud ohtu tema riiklikud huvid. USA võttis endale õiguse anda relvastatud vastulöök mistahes kolmanda riigi katsele kehtestada Pärsia lahe piirkonnas oma ülemvõim. Selle doktriini alusel arendati välja USA kiirreageerimisüksused, mida 1990. aastal kasutati efektiivselt Pärsia lahe operatsioonis “Kõrbekilp”. Kujutas presidentide [[Harry Truman]]i ja [[Dwight Eisenhower]]i seisukohtade edasiarendust, kuid osalist loobumist president [[Richard Nixon]]i liberaalsest doktriinist. '''[[Clintoni doktriin]]'''. USA presidendi [[William Clinton]] esitas 1994. aastal Rahvusliku Julgeoleku kontseptsiooni “Tegevuse ja laienemise strateegia”. Selles käsitleti USA välispoliitika põhiseisukohti 21. sajandiks. Oli suuresti kantud Nõukogude Liidu lagunemisest tingitud Venemaa nõrkusega ning endiste supervõimude vahelise konkurentsi kadumisest. Väljendas seisukohti, et Venemaaga tuleb arendada sõbralikke suhteid ning kaasata teda nii rahvusvaheliste probleemide lahendamisse tervikuna kui ka osalema NATO raames viljeldavasse Partnerlus Rahu Nimel (''Partnership for Peace, PfP'') protsessi. Doktriin rõhutas vajadust toetada demokraatia arenemist Kesk- ja Ida-Euroopas, Lõuna-Ameerikas ja Aasia Vaikse ookeani regioonis, lähtudes Immanuel Kanti filosoofia põhimõttest, et demokraatiad ei sõdi üksteisega. '''[[Eisenhoweri doktriin]]'''. USA presidendi [[Dwight D. Eisenhower]]i poolt 5. jaanuaril 1957 Kongressis peetud kõnes välja kuulutatud USA välispoliitiline programm, milles analüüsis Briti-Prantsuse sõjalise aktsiooni läbikukkumise põhjusi Suessi kriisi ajal oktoobris 1956. Eisenhower hoiatas Nõukogude Liidu kasvava mõju eest Kesk-Idas ning esitas plaani, kuidas ennetada Moskva diplomaatia ja sõjalise kohaloleku sisseimbumist sellesse piirkonda. Lähis-Ida agressiooni ohvritele lubati USA sõjalist abi. Doktriin hakkas ametlikult kehtima 9. märtsil 1957, kui president kirjutas alla esindajatekoja ja senati ühisresolutsioonile. Selle järgi sai president õiguse kasutada oma äranägemisel sõjalisi jõude Lähis- ja Kesk-Idas. Doktriini põhimõtteid rakendati kahel korral. Aprillis 1957 abistati Jordaania kuningat Hussein ibn Talali Liibanonist riiki sisse imbunud vasakpoolsete poliitiliste jõudude ähvarduse tagasitõrjumisel. Juulis 1958 randusid 10 000 USA merejalaväelast Liibanoni presidendi Camille Nimr Chamouni kutsel Beirutis, et olla valmis tõrjuma Iraagi revolutsioonilise valitsuse interventsiooniohtu. Need aktsioonid olid eriti ebapopulaarsed Lähis-Ida maades ning õhutasid araabia maade natsionalistlike liikumiste arengut. Selle doktriini arhitektiks oli riigisekretär John Foster Dulles. Pärast tema surma 1959 kevadel kaotas doktriin oma aktuaalsuse. '''[[Fordi doktriin]]'''. Ameerika Ühendriikide presidendi [[Gerald Ford]]i poolt 7. detsembril 1975 [[Honolulu Ülikool]]is (Hawaii) peetud ettekandes esitatud USA administratsiooni seisukohad Vaikse ookeani piirkonna riikide probleemide lahendamiseks ja USA kohaloleku tagamiseks Aasia, Kaug-Ida ning Vaikse ookeani piirkonnas. Seisukohad kujunesid pärast tema visiite Hiinasse, Indoneesiasse ja Filipiinidele ning baseerusid veendumusel, et stabiilsus selles piirkonnas tuleneb USA sõjalisest võimsusest. Peeti vajalikuks tugevdada USA sõjalist ja poliitilist partnerlust mitmete Aasia riikidega, eriti Jaapaniga. Hiinat nimetati üheks peamiseks Aasia ja Vaikse ookeani regiooni jõudude tasakaalu tagavaks riigiks. Nõukogude Liidu sekkumist selle piirkonna probleemide lahendamisse peeti välistatuks. '''[[Hallsteini doktriin]]'''. Saksamaa LV välisministri [[Walter Hallstein]]i poolt 22. septembril. 1955 avaldatud seisukoht, mis kuulutas, et Lääne-Saksamaa loobub diplomaatilistest suhetest iga riigiga, mis tunnustab Saksa Demokraatlikku Vabariiki. Saksamaa LV kuulutati ainsaks Saksa riigiks. Nõukogude Liidule tehti erand ja aktsepteeriti tema lähedasi suhteid Saksa DV-ga. Need seisukohad ähvardasid viia Lääne-Saksamaa välispoliitilisse isolatsiooni. Pärast diplomaatiliste suhete sõlmimist Rumeeniaga 1967. aastal kuulutati välja pragmaatilisem reguleeritud kooseksisteerimise (''Geregeltes nebeneinander'') poliitika, mis väljendas leppimist reaalse olukorraga ning rahumeelsema idapoliitika (''Ostpolitik'') viljelemist nii Saksa DV-ga kui ka Nõukogude Liiduga. Detsembris 1972 sõlmiti kahe Saksa riigi vahel leping, et kumbki ei saa tegutseda teise nimel, mis tähendas ametlikku loobumist Hallsteini doktriinist. '''[[Karaganovi doktriin]]'''. Venemaa Välis- ja Julgeolekupoliitika Nõukogu presiidiumi esimehe politoloog Sergei Karaganovi nimega seostatav Venemaa välispoliitiline doktriin, mis käsitles suhtlemist taasiseseisvunud Eesti, Leedu ja Lätiga, mida Venemaa kui Nõukogude Liidu õigusjärglane peab jätkuvalt oma mõjupiirkonna riikideks. Balti riike nimetati lähivälismaaks ja endisi Nõukogude Liidu liiduvabariike Venemaa eluliste huvide sfääriks. Karaganovi doktriini üheks põhiseisukohaks on ka, et Venemaa peab oma eesmärkide saavutamiseks kasutama välismaal elavaid kaasmaalasi, kes peavad olema Moskva poolt manipuleeritavad. Neid tuleb suunata ning varjatult majanduslikult ja üldpoliitiliselt abistada. Parimaks vahendiks nende eesmärkide saavutamisel peetakse sisseimbumist asukohamaa majandusstruktuuridesse. Venemaa ametivõimude ülesandeks on teha kõik, et hõlbustada Vene kapitali paigutamist lähivälismaa riikide ettevõtlusse ja kinnisvaraturule. Oluline takistus doktriini realiseerimiseks olevat, Eestis ja Lätis elavad vene keelt kõnelevad inimesed on ilma kodakondsuseta ja ei oska asukohamaa keelt. Seetõttu tuleb nõuda Eesti ja Läti ametivõimudelt kodakondsuse nullvariandi kehtestamist ja sellekohase rahvusvahelise propagandakampaania korraldamist. Leiti ka, et kõikide vahenditega tuleb takistada Balti riikide ühinemist lääne struktuuridega, sest see viiks need riigid välja Venemaa mõjusfäärist. Venemaa vastuseis Eesti, Leedu ja Läti liitumisele NATO ja Euroopa Liiduga ebaõnnestus. '''[[Monroe doktriin]]'''. 1852. aastal kasutusele võetud mõiste USA välispoliitika iseloomustamiseks. Põhimõtte esitas juba 2. detsembril 1823 Kongressile president [[James Monroe]]. Tema ettekande autor oli riigisekretär John Quincy Adams. Monroe väitis, et Ameerika mandreid ei saa vaadelda kui ükskõik millise Euroopa riigi edaspidise koloniseerimise objekti ning USA käsitleb iga taolist katset kui ohtu USA rahule ja riigi julgeolekule. USA ei sekku Euroopa riikide konfliktidesse, kui nood loobuvad uute kolooniate rajamisest Ameerikasse ega kavanda ka Ameerika riikide vastast interventsiooni. Doktriini eirati kuni Ameerika kodusõjani (1861–1865). 20. sajandi alguses tõusid doktriini seisukohad tähelepanu keskmesse. President [[Theodore Roosevelt]]i ja senaator Henry Cabot Lodgi initsiatiivil viidi sisse parandusi, mis lubasid USA-l teatud tingimustel ühepoolselt jõudu kasutada. Doktriin võimaldas USA-l osaleda lõpuks esimeses maailmasõjas, et tõrjuda Saksamaa allveelaevade rünnakuid reisi- ja kaubalaevadele (näiteks Lusitania intsident). Doktriini mõju laiendati ka Jaapanile ning võimaldas USA ühinemine Natsi-Saksamaa vastase koalitsiooniga. Teise maailmasõja lõppedes hakkas USA sekkuma Euroopa riikide siseasjadesse ning pidas Ladina-Ameerikat oma mõjusfääriks, mis nii mõnelegi selle regiooni riigile alates Kuuba kriisist oli vastuvõetamatu. '''[[Nixoni doktriin]]'''. Lähtus USA presidendi Richard Nixoni arusaamast, et Vietnami sõjast tulenev globaalsete julgeolekukohustuste täitmise vähendamine ja üldise militariseerimispoliitika ajamine on kallutanud USA diplomaatia õigelt kursilt kõrvale. Nixon esines 25. juulil 1969 Guami kriisi ajal seal pressikonverentsil, kus teatas, et tema administratsioon on võtnud kursi Vietnami sõjas osalemise taktika muutmiseks, kuna sõja senine käik on olnud ebaedukas. 18. veebruaril 1970 Kongressile saadetud presidendi läkituses formuleeriti doktriini seisukohad, mille kohaselt hakkab USA Aasias ja mujal toetama kohalikku rahvuslikku võitlust kommunistlike liikumiste vastu, kuid ise otseselt ei sekku. Põhimõtteliselt loobuti seni kehtinud doominosündroomi teooriast, mis väitis, et kontrolli minetamine ühe riigi üle toob kaasa selle minetamise ka naaberriikides. Nixon otsustas keskenduda Euroopa ja Aasia strateegilistele piirkondadele, püüdes saavutada oma tahtmist majanduslike ja poliitiliste küsimuste seostamisega, ning pidas vajalikuks loobuda brutaalsest sõjalise jõu kasutamisest. '''[[Reagani doktriin]]'''. USA presidendi [[Ronald Reagan]]i poolt 1985. aasta 6. veebruaril antud lubadus, mis trükiti ära ajakirjas Time, et kõikidele antikommunistlikele ülestõusnutele (keda ta nimetas vabadusvõitlejateks), antakse abi. Ta võrdles neid Ameerika iseseisvussõjas (1775–1783) tegutsenud miilitsaüksuste (''Minuteman'') liikmetega. See oli õigustuseks anda igasugust toetust Afganistani, Angola ja Nicaragua sissidele. Ta ütles, et USA ei tohi murda nende usku, kes riskivad oma eluga igal mandril Afganistanist Nicaraguani, et hakata vastu Nõukogude agressioonile. See oli alates 1980. aastate alusest Reagani administratsiooni tegutsemise nurgakivi ja pealiin Nõukogude Liidu vohava poliitilise ja sõjalise hegemoonia taltsutamiseks, mis sisuliselt viis Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni 1991. aastal. '''[[Sinatra doktriin]]'''. Nõukogude Liidu valitsuse pressiesindaja [[Gennadi Gerassimov]]i mõtteavaldus 1989. aasta alguses. Temalt küsiti, kas Moskva kasutab Ida-Euroopa riikide suhtes endiselt Brežnevi doktriini. Gerassimov vastas sellele, et nüüdsest peale järgib Kreml Sinatra doktriini, mis tähendab, et nad võivad käia oma teed. Ta pidas silmas [[Frank Sinatra]] populaarset laulu "My Way" (sõna-sõnalt "Minu tee", kuid sisuliselt "Minu komme elada"). Seda mõtteavaldust käsitleti signaalina, et Nõukogude Liit Ida-Euroopa režiime enam ei toeta ja kommunistlikku süsteemi säilitada ei soovi. Saksamaal võeti seda kui selget märki, et Nõukogude blokk hakkab lagunema ja aeg on taasühinemiseks küps. Kantsler [[Helmuth Kohl]] alustas sellest informatiivsest seisukohast innustatuna tegevust kahe Saksamaa taasühendamiseks. '''[[Trumani doktriin]]'''. 12. märtsil 1947 esitas USA president [[Harry S. Truman]] Kongressile välispoliitiline programmi, milles tehti ettepaneku toetada Kreekat ja Türgit majanduslikult ning sõjaliselt 400 miljoni dollariga. Kreeka valitsus võitles sel ajal oma kommunistlike mässuliste vastu, Türgi aga oli NSV Liidu tugeva diplomaatilise surve all. Selle abiga pidid need riigid tõrjuma tagasi välismaise sekkumise oma siseasjadesse ning elimineerima oma relvastatud vähemuste väljaastumised. Doktriinis selgitati laiemalt totalitarismi ilminguid maailmapoliitikas ning kirjeldati ohte, mis ähvardavad demokraatlikku elulaadi. Puudutati vajadust tõrjuda tagasi Nõukogude Liidu ambitsioonid suurendada Euroopas oma mõjutsoone. Sellest esinemisest tulenevalt töötati välja USA poliitika kommunistliku ekspansiooni tõkestamiseks. Seda doktriini käsitleti hiljem kui külma sõja väljakuulutamist. ==Vaata ka== * [[Sõjaline doktriin]] * [[Välispoliitiline doktriin]] == Kirjandus == * [[Tiit Made]]. ''Rahvusvahelised suhted'', Tallinn, 2002 * Evans, G., Newnham, J. ''The Penguin Dictionary of International relations''. London, 1998. * Stephanie Lawson. ''International Relations'', Cambridge, 2017 {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Sõjandus]] [[Kategooria:Sõjaväe strateegia ja operatiivtegevus]] [[Kategooria:Teoloogia]] shhisfl6pmttpa1fv88h6bml3gdmqd7 0 35388 7161275 6915224 2026-05-26T09:36:37Z Surra 370 /* Vaata ka */ 7161275 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=september}} {{See artikkel| räägib majandusharust; teadusharu kohta vaata artiklit [[Metsateadus]]}} [[Fail:Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil.jpg|pisi|Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil]] '''Metsandus''' on [[Primaarne sektor|esmassektori]] haru, mis tegeleb [[mets]]ade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.<ref name="zHcBX" /> Lisaks kuulub selle hulka ka [[metsa majandamine]].<ref name="75UH5" /> Metsandus hõlmab paljusid valdkondi. Majanduse seisukohalt on olulisemaks [[toorpuit|toorpuidu]] hankimine nii toormaterjali kui ka küttepuude eesmärgil. Metsa ja selle ressursse loetakse [[Taastuv energiaressurss|taastuvaks energia]] allikaks. Samas on mets inimesele puhkuse kohaks, metsasaaduste korjamiseks ja väärtuslikuks maastikuks.<ref name="yvdSm" /> Metsatööstuses töötab ülemaailmselt üle 14 miljoni inimese ja metsasektori väärtuseks hinnatakse aastas 468 miljardit USA dollarit.<ref name="4VCmW" /> Mets on üks tähtsamaid ökosüsteeme maailmas.<ref name="ojrVp" /> Mets on väärtuslik oma elukoosluste poolest ja [[süsihappegaas]]i talletajana. Lisaks mängib metsa ökosüsteem olulist rolli [[pinnavesi|pinnavee]] ja [[põhjavesi|põhjavee]] ringes. Seega tuleb metsanduse puhul vältida [[üleraie]]t ja [[metsade fragmenteerumine|metsaelupaikade fragmenteerumist]]. Selle tõttu on tähtsal kohal [[säästev metsamajandamine]] ja [[looduskaitse]]. ==Ajalugu== ===Taust=== Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud andsid energiat ja olid nii elamute kui ka tööriistade ehitusmaterjaliks.<ref name="QK22H" /> Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus [[latifundium]]id, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada [[Rooma riik|Rooma riigi]] puiduga varustamise.<ref name="yale" /> Roomlaste langemisega tuli kaasa suur [[metsatustumine]] Euroopas.<ref name="yale" /> Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel [[Saksamaa]] alal elanud [[läänegoodid]] 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid.<ref name="Pines" /> === Kaasaegse metsamajandamise algus === Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud [[Saksamaa]]l [[Nürnberg]]is 14. sajandil,<ref name="qWXFJ" /> ja 16. sajandi [[Jaapan]]is.<ref name="qg32p" /> Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide [[parvetamine]] tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks [[Main]]i, [[Neckar]]i, [[Doonau]] ja [[Rein]]i jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid [[Schwarzwald]]is (või ka [[Mustmets]]) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest.<ref name="Av1Qb" /> Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.<ref name="6zJSf" /> 16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne.<ref name="5OgqQ" /> Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. === Metsanduse tehnika === [[Fail:Logging with Belarus MTZ-82-L in Estonia 2021.webm|pisi|Metsavedu tratoriga MTZ-82-L Kõrvemaal 2021. aastal]] [[Pilt:TJ harvesteri.jpg|pisi|[[Metsaraie|Raietööd]] on tavaline nähtus metsanduses]] Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks [[kirves]]. Selle asendas aga [[saag]]. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transpordivahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese [[mootorsaag|mootorsae]] leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg).<ref name="L5D2p" /> Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui [[Rootsi]]s ja [[Soome]]s võeti kasutusele [[harvester]]id. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 [[forvarder]]i, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega.<ref name="lb9GQ" /> == Metsandus maailmas == [[Maailma Looduse Fond]]i hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest.<ref name="h8GtD" /> Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele.<ref name="jl8A8" /> Suurimad ümarpuidu tootjad on [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]], [[Brasiilia]], [[Hiina]] ja [[Venemaa]]. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.<ref name="IfwzM" /><ref name="DnFKl" /> Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit.<ref name="FPT10" /> [[Indohiina poolsaar|Indohiinas]] on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua [[Põhja-Ameerika]], [[Lääne-Euroopa]] ja [[Ida-Euroopa]] vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult.<ref name="jl8A8" /> ====Ebaseaduslik metsaraie==== {{pikemalt|Ebaseaduslik metsaraie}} Suurt majanduslikku kahju tehakse[[ebaseaduslik metsaraie| ebaseadusliku metsaraiega]]. Ebaseadusliku metsaraie kahjusid üksnes [[riigimaa]]delt hinnatakse aastas umbes 15 miljardi dollarini.<ref name="YP3Fu" /> Täpseid arve on raske hinnata, sest tegu on ebaseadusliku tegevusega ja puuduvad jälgitavad andmed. Hinnangute põhjal on ligi pool [[Amasoonia]]s, [[Kesk-Aafrika]]s, [[Kagu-Aasia]]s ja [[Venemaa Föderatsioon]]is tehtavast metsaraiest ebaseaduslik.<ref name="d2cCd" /> Vähendamaks ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemist, on loodud institutsioone, kes väljastavad sertifikaate toote legaalsuse kinnitamiseks. Selliseks ühinguks on näiteks FSC<ref name="sCG8g" /> või PEFC.<ref name="BG3TT" /> Nad järgivad põhimõtet, et puit oleks hangitud legaalsetel viisidel ja metsaraie ei ületaks juurdekasvu. [[Eesti]] [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]ele on mõlemad organisatsioonid väljastanud sertifikaadid.<ref name="luIVf" /> [[ÜRO]] Keskkonnaprogrammi ja [[Interpol]]i ühisuuring 2012. aastal jõudis järeldusele, et ebaseaduslik metsaraie moodustab kuni 30% globaalsest puidukaubandusest ja põhjustab üle 50% ulatuses troopilist metsatustumist [[Kesk-Aafrika]]s, [[Amasoonia]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="gvBVY" /> ==Metsandus Eestis== === Eesti metsanduse lühiajalugu === Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal [[Euroopa|Euroopas]]. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas [[Erik Menved]] välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist [[Naissaar]]el, [[Aegna]]l ja [[Paljassaar]]el. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle [[metsaseadus]]. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad.<ref name="dfpkw" /> Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal [[Metsavaht|metsavahi]] (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest. Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud [[Kvartal (metsandus)|kvartaliteks]]. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega [[kvartalipost|postid]] või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. [[Kvartalisiht]]e kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel [[kütiliin]]i paigutamiseks, liikumisteedena (sh [[metsamaterjal| metsamaterjali]] [[väljavedu|väljaveol]]) ja [[metsatulekahju]]de levikut takistavate [[tuletõkkeriba]]dena.<ref name="wf8aA" />. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – [[metsaeraldis]]teks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne [[raie]]t. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik [[riigimets]]ast ja osa suuremate [[eramets|eraomanike metsast]]. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks. Eesti iseseisvumisel rajati [[Põllutööministeerium]], mille alluvuses oli ka metsaosakond. Loodi metskonnad ning mõisametsadest said riigimetsad, mis toona moodustasid 70% kogu metsast.<ref name="eestimets" /> === Metsandus Eesti majanduses === [[Fail:Video of tree felling, limbing, bucking, moving.webm|pisi|Langetamine, laasimine, järkamine ja vedamine Kõrvemaal 2021. aastal]] Pärast [[Esimene Maailmasõda |esimest maailmasõda]] oli majanduslikult vaja Eestil kiiresti järje peale saada. Metsatööstus oli pikaajaliste traditsioonidega ja suhteliselt tugev. 1920. aastal moodustasid metsasaadused 64,1% koguekspordist. See küll langes ning aastatel 1922–1939 stabiliseerus, moodustades keskmiselt ühe kolmandiku koguekspordist. Peamised ekspordipartnerid olid Suurbritannia ja Holland, 1930. aastatest alates ka Saksamaa. Toodeti ja eksporditi palju [[tselluloos]]i. Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad.{{lisa viide}} Esimese maailmasõja ja [[ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmse majanduskriisi]] ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja [[1919. aasta maareform|maareformiga]] talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast [[raiesmik]]ud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest.<ref name="eestimets" /> [[Pilt:Metsanduse ajalugu13.jpg|pisi|Metsaraie Eestis 1920. aastatel]] Metsasektor pakub Eestis tööd 35 000 inimesele, kaudselt ka turismi-, spordi- ja transpordisektoris töötajatele. Viimase kümne aastaga on raiemahud küll vähenenud, kuid tasapisi on jälle tõusutrendil.<ref name="ZMoXe" /> Puidu-, paberi- ja mööblitööstus moodustas töötlevast tööstusest 21,6%. Selle sektori 2013. aasta eksport oli 1,5 miljardit eurot, mis oli Eesti kogu ekspordist 12%<ref name="mets2012" />). Puidutööstuse põhilised ekspordiartiklid on ehitusdetailid, saematerjal ja töötlemata puit. Enim eksporditakse puitu ja puidutooteid Rootsi, Soome ja Saksamaale.<ref name="mets2013" /> Puidu ja puittoodete import moodustab 2,3% kogu Eesti impordist (20% kogu Eestis tarbitavast puitmaterjalist).<ref name="mets2012" /> Kõige enam imporditi saematerjali ja töötlemata puitu. Peamised importpartnerid on Venemaa ja Läti.<ref name="mets2013" /> 2012. aastal tehtud Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuringu andmetel on Eesti metsaraie mahud optimaalsest väiksemad: 8 miljonit kuupmeetrit, optimaalne oleks 12–15 miljonit kuupmeetrit. ==Vaata ka== * [[ebaseaduslik metsaraie]] * [[metsanduse mõisteid]] * [[mahemetsandus]] * [[metsateadus]] * [[metsatööstus]] * [[metsaökoloogia]] * [[metsaökosüsteem]] * [[püsimetsandus]] ==Viited == {{viited|allikad= <ref name="yale">The Nature of Mediterranean Europe: An Ecological History, by [[Alfred Thomas Grove]], [[Oliver Rackham]], Yale University Press, 2003, [http://yalepress.yale.edu/book.asp?isbn=9780300100556 review at Yale university press] [https://muse.jhu.edu/login?auth=0&type=summary&url=/journals/journal_of_interdisciplinary_history/v032/32.3fagan.pdfThe Nature of Mediterranean Europe: An Ecological History (review) Brian M. Fagan, Journal of Interdisciplinary History, Volume 32, Number 3, Winter 2002, pp. 454–455 ]</ref> <ref name="Pines">{{cite book|last1=T. Mirov|first1=Nicholas|last2=Hasbrouck|first2=Jean|title=The story of pines|url=https://archive.org/details/storyofpines00ntmi|year=1976|publisher=Indiana University Press|location=Bloomington and London|isbn=0-253-35462-5|page=[https://archive.org/details/storyofpines00ntmi/page/111 111]|chapter=6}}</ref> <ref name="eestimets">[http://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsanduse-ajalugu/eesti-vabariigi-ulesehitamine Metsanduse osa Eesti Vabariigi ülesehitamisel] Loodusega koos, vaadatud 25.11.2014</ref> <ref name="mets2012">Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012{{Incomplete short citation|date=detsember 2020}}</ref> <ref name="mets2013">Aastaraamat Mets 2013{{Incomplete short citation|date=detsember 2020}}</ref> <ref name="zHcBX">https://web.archive.org/web/20131019122343/http://dictionaryofforestry.org/dict/term/forestry vaadatud 18.11.2014</ref> <ref name="75UH5">[https://web.archive.org/web/20150301183334/http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus Metsamajandus] RMK (vaadatud 18.11.2014)</ref> <ref name="yvdSm">{{cite journal |author= A.Lindhagen & L.Hörnsten |title= Forest recreation in 1977 and 1997 in Sweden: changes in public preferences and behaviour |journal= [[Forestry.]] |volume= 73 |issue= 2 |pages= 143–153 |date=2000}}</ref> <ref name="4VCmW" >https://web.archive.org/web/20141129004249/http://www.fao.org/forestry/28812/en/vaadatud 18.11.2014</ref> <ref name="ojrVp">[https://web.archive.org/web/20131111232130/http://www.tutorvista.com/content/biology/biology-iv/ecosystem/ecosystem-definition.php Ecosystem part of biosphere]Tutorvista.com (vaadatud 18.11.2014)</ref> <ref name="QK22H">compare Joachim Radkau Wood: A History, 2011{{Incomplete short citation|date=detsember 2020}}</ref> <ref name="qWXFJ">{{Cite journal|title=Idee der Nachhaltigkeit |trans-title=The Idea of Sustainability |first=Sabine |last=Buttinger |journal=[[Damals]] |language=German |year=2013 |volume=45 |issue=4 |page=8}}</ref> <ref name="qg32p">{{cite web | title = Forestry in Yashino | work = | publisher = City of [[Nara, Nara]] | url = http://www.pref.nara.jp/nara/kaido/eg/syugen/d5_trad/trad1.htm | doi = | accessdate = 12.10.2010 | archive-date = 28.06.2011 | archive-url = https://web.archive.org/web/20110628224026/http://www.pref.nara.jp/nara/kaido/eg/syugen/d5_trad/trad1.htm | url-status = dead }}</ref> <ref name="Av1Qb">[http://www.dilibri.de/rlb/content/pageview/607408/ Beschreibung eines großen Rheinfloßes]</ref> <ref name="6zJSf">{{cite journal |author= [[M. Hilden & D. Rapport]] |title= Four centuries of cumulative impacts on a Finnish river and its estuary: an ecosystem health-approach |journal= Journal of Aquatic Ecosystem Health |volume= 2 |issue= 4 |pages= 261–275 |date=1993}}</ref> <ref name="5OgqQ">{{Cite book | last = Braudel | first = Fernand | title = The Wheels of Commerce: Civilization and Capitalism: 15th-18th Century (Volume II) | publisher = University of California Press | year = 1979 | location = | page = 240 | isbn = 978-0-520-08115-4}}</ref> <ref name="L5D2p">https://web.archive.org/web/20141011132410/http://www.waldwissen.net/lernen/forstgeschichte/wsl_geschichte_motorsaege/index_EN vaadatud 25.11.2014</ref> <ref name="lb9GQ">http://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsanduse-ajalugu/noukogude-aeg</ref> <ref name="h8GtD">https://web.archive.org/web/20141204102043/http://wwf.panda.org/about_our_earth/about_forests/importance/economicforest/vaadatud 25.11.2014</ref> <ref name="jl8A8">{{Netiviide |url=http://www.un.org/esa/forests/pdf/session_documents/unff10/EcoContrForests.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-11-27 |arhiivimisaeg=2015-06-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150622042714/http://www.un.org/esa/forests/pdf/session_documents/unff10/EcoContrForests.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IfwzM">http://faostat3.fao.org/home/E vaadatud 25.11.2014</ref> <ref name="DnFKl">http://www.unece.org/fileadmin/DAM/timber/mis/presentations/PepkeGlobalWoodMkts050510.pdf vaadatud 25.11.2014</ref> <ref name="FPT10">{{Netiviide |url=http://wwf.panda.org/about_our_earth/about_forests/importance/economicforest/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-11-27 |arhiivimisaeg=2014-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141204102043/http://wwf.panda.org/about_our_earth/about_forests/importance/economicforest/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="YP3Fu">{{cite web| url = http://www.havocscope.com/illegal-logging-market-value/| title = Havocscope Illegal Logging Market Value| accessdate = 29. septembril 2014| archive-date = 2012-11-05| archive-url = https://web.archive.org/web/20121105102623/http://www.havocscope.com/illegal-logging-market-value/| url-status = dead}}</ref> <ref name="d2cCd">Duncan Brack and Gavin Hayman (2001) Intergovernmental Actions on Illegal Logging. Royal Institute of International Affairs; Duncan Brack, Gavin Hayman and Kevin Gray (2002) ''Controlling the International Trade in Illegally Logged Timber and Wood Products''. Royal Institute of International Affairs.</ref> <ref name="sCG8g">https://ic.fsc.org/about-us.1.htm (vaadatud 12.10.2014)</ref> <ref name="BG3TT">http://www.pefc.org/about-pefc/overview (vaadatud 12.10.2014)</ref> <ref name="luIVf">http://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/sertifikaadid-fscpefc{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 12.10.2014)</ref> <ref name="gvBVY">{{Citation| url = http://allafrica.com/view/group/main/main/id/00019615.html| title= Illegal Logging Trade Decimates Forests| year = 2012 | publisher = [[AllAfrica.com]]| publication-place = Africa| accessdate = 29.09.2014}}</ref> <ref name="dfpkw">http://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsanduse-ajalugu/looduskasutuse-reguleerimine vaadatud 25.11.2014</ref> <ref name="wf8aA">http://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsanduse-ajalugu/metsakorralduse-algus vaadatud 25.11.2014</ref> <ref name="ZMoXe">Eesti statistika aastaraamat. 2014{{Incomplete short citation|date=detsember 2020}}</ref> }} ==Kirjandus== * [[Vello Keppart|Keppart, Vello]] 2005. ''Säästva metsanduse alused''. Tallinn: [[Ilo]]. [[Kategooria:Metsandus| ]] 02dr4w16m24tp1i0gg35yqhmzt58n9y 0 37669 7161056 7086434 2026-05-25T21:14:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161056 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Solaris Bus & Coach sp. z o.o. | logo = Solaris Bus & Coach logo.svg | pilt = Warsaw solaris.jpg | pildiallkiri = Solaris Urbino 12 buss Varssavi tänaval | peakorter = [[Bolechowo]], [[Poola]] | asutamisaeg = 2001 (eelkäija Neoplan Polska asutati 1996) | juhtkond = Javier Iriarte (tegevjuht) | omanik = [[CAF Group]] (100%) | valdkonnad = [[autotööstus]], ühistransport | tooted = [[buss]]id, [[trollibuss]]id, [[tramm]]id | töötajaid = u 2700 | kodulehekülg = [https://www.solarisbus.com solarisbus.com] }} '''Solaris Bus & Coach sp. z o.o.''' on Poola bussi-, trolli- ja trammide tootja, mille peakorter asub [[Poznań]]i lähedal [[Bolechowo]]s. Solaris on üks Euroopa juhtivaid elektribusside ja trollibusside valmistajaid. Alates 2018. aastast kuulub ettevõte Hispaania kontserni '''CAF Group''' (Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles).<ref name="CAF">{{Netiviide |url=https://www.caf.net/en/sala-prensa/nota-prensa-detalle.php?e=237 |pealkiri=CAF Group completes the acquisition of Solaris Bus & Coach |väljaandja=CAF Group |vaadatud=2026-02-07}}</ref> == Ajalugu == Ettevõte alustas tegevust 1996. aastal nime all '''Neoplan Polska''', tootes litsentsi alusel Neoplani busse. 2001. aastal nimi muudeti ning sündis iseseisev kaubamärk Solaris. Ettevõtte asutajad on Krzysztof ja Solange Olszewski. Solarise tuntuim tootesari on '''Urbino''' (bussid) ja '''Trollino''' (trollid). == Solaris Eestis == Solaris on olnud üks peamisi Tallinna ühistranspordiveeremi tarnijaid alates 2000. aastate algusest. === Trollibussid === Tallinna tänavatel sõidab alates 2002. aastast 18 Solarise ja Ganz Transelektro koostöös valminud [[Solaris Trollino 12]] ja alates 2003. aastast viis [[Solaris Trollino 18]] liigendtrolli. Aastatel 2007–2010 lisandus Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise (praegune TLT) parki veel mitu põlvkonda Trollino mudeleid (sh versioonid AC), kokku tarniti sel perioodil üle 20 uue trolli.<ref name="Trollid">{{Netiviide |url=https://www.tlt.ee/meie-tehnika/trollid/ |pealkiri=TLT trollipark: Solaris Trollino |väljaandja=Tallinna Linnatransport |vaadatud=2026-02-07}}</ref> === Gaasi- ja elektribussid === 2019. aastal sõlmisid Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) ja Solaris Tallinna ajaloo suurima bussihanke lepingu 350 surumaagaasil (CNG) töötava bussi tarnimiseks. See hange viidi täielikult lõpule 2022. aastaks, muutes Tallinna bussipargi oluliselt keskkonnasõbralikumaks. Kooskõlas Tallinna eesmärgiga minna 2035. aastaks üle täielikult saastevabale ühistranspordile, saabusid 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses Tallinna esimesed 15 '''Solaris Urbino 12 electric''' elektribussi koos laadimistaristuga.<ref name="TLTelectric">{{Netiviide |url=https://www.tlt.ee/tallinnas-alustasid-liinisõitu-esimesed-elektribussid/ |pealkiri=Tallinnas alustasid liinisõitu esimesed elektribussid |vaadatud=2026-02-07 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lisaks Tallinnale kasutab Solarise busse oma liinidel ka firma [[GoBus]]. == Tooted == * '''Urbino seeria:''' Linnabussid (saadaval diisel-, hübriid-, maagaasi- ja elektriajamiga). * '''Urbino Hydrogen:''' Vesinikkütuseelemendiga bussid, millega Solaris on saavutanud Euroopas turuliidri positsiooni. * '''Trollino seeria:''' Madalapõhjalised trollibussid (12, 15 ja 18 meetrit). * '''Tramino:''' Madalapõhjalised trammid, mida hakati tootma 2011. aastal. Pärast liitumist CAF-iga on trammide arendus tihedalt seotud emafirma tehnoloogiaga. == Vaata ka == * [[Jelcz]] * [[Autosan]] * [[Solbus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.solarisbus.com Solarise ametlik koduleht] [[Kategooria:Trollibusside tootjad]] [[Kategooria:Poola ettevõtted]] [[Kategooria:Bussitootjad]] riyz9bbl0kybqhyg6s0ut9yx34gachx 0 40513 7161167 7138824 2026-05-26T07:42:36Z Juhan242 213253 /* Hilisem elu */ 7161167 wikitext text/x-wiki '''Olimar Kallas''' ([[19. detsember]] [[1929]] – [[13. märts]] [[2006]]; ekslikult on kasutatud ka 14. märtsi) oli eesti [[koomiks]]ikunstnik, [[karikaturist]] ja raamatugraafik. ==Elulugu== ===Lapsepõlv=== Olimar Kallas sündis 19. detsembril 1929 [[Tallinn]]as. Olles lõpetanud seitse klassi Tallinna 22. algkoolis, kus tema klassivend ja vahel ka pinginaaber oli [[Edgar Valter]], läks ta pärast sõda raamatupidajast isa tungival soovitusel õppima edasi kaubanduskooli, mis jäi aga lõpetamata. Hiljem jäi pooleli ka merekalandustehnikum. ===Pärast kooli=== Vanemate lahkumineku järel teenis Olimar Kallas üle poole aasta raske füüsilise tööga elatist [[Järvamaa]]l Eivere turbarabas. 1947. aastal koliti Tallinna [[Iru]] invaliidide kodusse, kus ta ema oli saanud kokakoha ja elamiseks kööktoa. Irus hakkas Olimar vabariigiaegsete õpikute ja [[Villu Toots]]i raamatute abil süvendama oma joonistamisoskust. 1949. aastal kutsuti Olimar Kallas Nõukogude sõjaväkke. Kroonupõlv möödus [[tank]]istina [[Tšita]] linnas [[Siber]]is. Sõjaväest tagasi tulles töötas Olimar Kallas aastast 1953 Tallinna Kalakombinaadis ametiühingukomitee esimehena, vahetades tüütuks muutunud ametiühingutöö 1962. aastal karikaturistiameti vastu huumoriajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] toimetuses. ===Karikaturist=== Karikatuuride joonistamist oli Olimar Kallas alustanud algkoolis, sehkendades neid võidu klassivend Edgar Valteriga. Esimene karikatuur ilmus 1954. aastal [[Õhtuleht|Õhtulehes]]. Pärast seda sai iseõppijana kunsti juurde tulnud mehest kiiresti nõutud naljapildijoonistaja. Olimar Kallas kuulus koos Edgar Valteri, [[Hugo Hiibus]]e ja [[Evald Piho]]ga oma aja karikaturistide juhtgruppi, n-ö tooniandvasse nelikusse. Olimari haare karikaturistina oli lai, see ulatus mustast huumorist ja satiirist kuni filosoofiliste piltmõtiskluste ja armsate lastenaljapiltideni. Oma karikatuuridest on ta välja andnud kaks kogumikku: "Tutvuse poolest" (1965) ja "Elu on sihuke" (1974). Lisaks karikatuuride joonistamisele on Olimar Kallas illustreerinud raamatuid (eelkõige õpikuid ja vestekirjandust) ja järjejutte ([[Horisont (ajakiri)|Horisondis]], [[Rahva Hääl]]es) ning vaatamata baashariduse puudumisele maalinud professionaalsel tasemel akvarelle. Töötades pärast Pikrit kunstnikuna [[Tallinna Taksopark|Tallinna taksopargis]] (1964–1967), rikastas ta muuhulgas linnaruumi enese kujundatud võrdlemisi modernistlike taksopeatuse postidega. Nooruses oli Kallas proovinud ka [[luule|luuletada]]. ===Koomiksikunstnik=== Juba varakult, 14–15-aastase poisina meeldis Olimarile joonistada koomikseid. Need olid ameerikalikud, "karmis" poolrealistlikus stiilis põnevad detektiivlood kaabu ja sigaretiga eradetektiivide ja uhkete autodega. Väljundi avalikkuse ette leidis Kallase koomiksihuvi 1960. ja 1970. aastatel, mil ta nn naljapildiribade peamisteks avaldamiskohtadeks said ajakirjad [[Täheke]], [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]]. Juba tema tollane koomiksilooming (näiteks Tähekese pildisarjad "Poiss ja koer" ning "Kerapoiss ja Kuubipoiss") on eesti koomiksi ajaloos olulise tähtsusega. 1979. aastal ilmus Olimar Kallase esimene koomiksiraamat "3 lugu". See sisaldas lugusid "Toomas ja krahv", "Operatsioon "Mari"" ja "Karvane külaline". Järgnesid "Proovisõit" (1981), "Seiklus Sekontias sundmaandumisega Pelikanisaarel" (1986), "Kevadtriller" (1990) ja "Parem käsi tegutseb" (1995). Viimase pikema koomiksina ilmus aastail 1996–1997 [[Sõnumileht|Sõnumilehe]] laupäevalisas "Ootamatu pärandus". Kõiki neid seob vähemal või rohkemal määral tegevuspaik Kiviküla. Kiviküla-koomiksite peategelaste nelik – ulmekirjanik Ulmik, insener Noonius, rätsep Kraaps ja mardikateuurija Tundel – on eesti koomiksi ajaloo ühed kuulsamad kangelased. Tuntuselt ei jää neile alla ka värvikad sulid Pontšik ja Beebilõug, elegantselt paheline "sulipoiste šeff" Krahv, Malakamaa teadusemees Munapea ning lumeinimene Li. Oma põnevate ja seiklusterohkete koomiksiraamatutega on Olimar Kallasel eesti kirjanduses püsiv koht. ===Hilisem elu=== Alates 1967. aastast kuni elu lõpuni töötas Olimar Kallas vabakutselise kunstnikuna. Elu lõpuaastad veetis ta [[Riguldi]]s [[Läänemaa]]l ja kõige viimaks [[Põlva]] lähedal tütre juures, kus ta 13. märtsil 2006. aastal siit ilmast lahkus. Olimar Kallase tuhastatud põrm on maetud Tallinnas [[Metsakalmistu]]le vanale kunstnike künkale, klassivenna ja kolleegi Edgar Valteri kõrvale. ==Looming== ===Koomiksiraamatud=== * "3 lugu" ([[Eesti Raamat]] [[1979]], sisu: "Toomas ja krahv", "Operatsioon "Mari"", "Karvane külaline") * "Proovisõit" (Eesti Raamat [[1981]]) * "Seiklus Sekontias sundmaandumisega Pelikanisaarel" (Eesti Raamat [[1986]]) * "Kevadtriller" (Eesti Raamat [[1990]]) * "Parem käsi tegutseb" ([[Kupar (kirjastus)|Kupar]] [[1995]]) * "Kogu lugu" ([[Jutulind]] 2006, sisaldab kõiki kaheksat Kiviküla-koomiksit, peale eelmiste veel "Ootamatu pärandus") * "Eksam XXI sajandisse/Kõik said kokku Kribuldis" (Piilupart 2025) ===Muid koomikseid=== *"Eksam XXI sajandisse" *"Kõik said kokku Kribuldis" *"Ootamatu pärandus" ([[1996]]–[[1997]], ilmus Sõnumilehes) ===Karikatuurikogumikud=== * "Tutvuse poolest" ([[Eesti NSV Ajakirjanike Liit]] [[1965]]) * "Elu on sihuke!" ([[EKP Keskkomitee Kirjastus]] [[1974]]) * [[Toomas Kall]] – karikatuurikogumik "Kuueteistkümnemäng", karikatuurid joonistanud: [[Hugo Hiibus]], Edgar Valter, Olimar Kallas, [[Elle Tikerpäe]], [[Heinz Valk|Heinrich Valk]], [[Kurti Vool]], [[Jüri Kerem]], [[Kaja Põder]], [[Rein Lauks]], [[Priit Pärn]], [[Mati Kütt]], [[Toomas Kall]], [[Ülo Emmus]], [[Ilja Popovitš]], [[Hillar Mets]], [[Andrus Peegel]], (Tallinn, [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1982) * [[Edgar Spriit]] – karikatuurikogumikus "Homo Novus", kujundaja [[Rein Lauks]], ([[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1988), ISBN 5797901358 ===Illustreeritud raamatud=== *"Aeg, ideaalid, isiksus" [kogumik noortekomisjonide töökogemustest] (koostanud Edgar Spriit, eessõna kirjutanud [[Arnold Koop]]; Eesti Raamat [[1968]]) *[[Riho Lahi]], "Kihva Värdi kiusujutud" (EKP Keskkomitee Kirjastus – [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] 1968) *[[Robert Wallace]], "Tänapäeva linnukasvatusest" [informatsioonimaterjal] (tõlgitud inglise keelest; Eesti NSV Põllumajanduse Ministeerium 1968) *Lev Grogorjevitš Vlassov, Dmitri Nikolajevitš Trifonov. "Huvitavat keemiast" ([[Valgus (kirjastus)|Valgus]] [[1970]]) *"Zootehnika ABC 1970" (koostanud L. Martinsoo; Eesti NSV Põllumajanduse Ministeerium 1970) *Teet Kallas, "Varjud vikerkaarel. Kolm jutustust noortele" (kaane ja vahetiitlid teinud Olimar Kallas ja [[Endel Palmiste]]; Eesti Raamat [[1972]]) *[[Evald Kallas]], [[Evald Jõgis]], "Kas kaagutada enne või pärast munemist?" [vesteid] (EKP Keskkomitee Kirjastus 1974) *[[Sigmar Spauszus]], "Retk orgaanilise keemia maailma" (tõlgitud saksa keelest, kujundanud Vjatšeslav Jeršov; Valgus [[1975]]) *"[[Gruusia]] rahvahuumorit" (gruusia keelest tõlkinud Anne Kaladze ja Amiran Kaladze, eessõna kirjutanud [[Enn Vetemaa]]; Eesti Raamat [[1976]]) *[[Arkadius Korp]], "Kellamäng. Kala-, küla- ja kiusujutte" (EKP Keskkomitee Kirjastus – [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] 1976) *[[Boriss Sergejev]], "Imetabane aju" (vene keelest tõlkinud [[Raul Järve]], eessõna kirjutanud [[Toivo Orav]], kaane kujundanud [[Mai Einer]]; Valgus [[1977]]) *[[Laine Hone]], [[Amanda Kriit]]. "English. Form 9" (illustreerinud Olimar Kallas ja [[Eevi Valdov]]; Valgus [[1978]]) *[[Hergi Karik]], [[Väino Ratassepp]]. "Keemia. IX klassile" (kaane kujundanud [[Tiiu Aru]]; Valgus [[1980]]) *[[Stephen King]], "Raamatukogupolitseinik" [õudusromaan] (tõlkinud Teet Kallas ja [[Tiito Himma]], kujundanud Olimar Kallas, [[Heigo Seppel]] ja [[Reet Aus]]; [[Kupar (kirjastus)|Kupar]] 1995) *Teet Kallas, "Jää hüvasti, mr. [[Shakespeare]]" [romaan] (kujundanud Olimar Kallas ja [[Ants Säde]]; [[Kupar (kirjastus)|Kupar]] 1995) *Anne Jänese, "Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 6. klassile. 2. osa" (Anne Jänese, Antidea Metsa ; toimetajad Tiina Tomingas, Jelena Sivenkova ; pildid: [[Konstantin Tšeremov]] ; kunstiline toimetaja Mare Kõrtsini ; illustratsioonid: Olimar Kallas). – 2., parand. tr. – Tallinn : [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 2013, ISBN 9789985031858 *[[Aarne Tõldsepp]], "Keemia : anorgaanilised ja orgaanilised ained : 9. klassile" (illustratsioonid: Jaak Siirak, Olimar Kallas, [[Marit Piirman]], [[Epp Marguste]], [[Kristjan Allik]], [[Helina Toater]] ; joonised: [[Kaire Vakar]] ; kujundaja: [[Tiit Tõnurist]]). – Tallinn : [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 2014. – 152 lk. : ill. ; ISBN 9789985032794 === Näitused === * 1976 – Karikatuurinäitus "Meist ja meie linnast" (Tallinn) * 2007 – [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]is karikatuurinäitus koos karikaturistidega – [[Kuulo Vahter]], [[Aarne Vasar]], [[Janno Põldma]], Peeter Ernits, [[Tõnis Teemaa]], Olimar Kallas, [[Ants Kasesalu]], Elle Tikerpäe, [[Eduard Tüür]], [[Feliks Kark|Felix Kark]], Teet Kallas, [[Elmar Rõugas]], [[Mati Kütt]], Ants Kasesalu, [[Tõnu Puustusmaa]], [[Jüri Aljak]]. * 2015 – "Ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] karikatuurid 1957‒1995", koos karikaturistidega – [[Hugo Hiibus]], Ants Kasesalu, [[Andrus Peegel]], [[Aleksander Pilar]], [[Alfred Saldre]], [[Aarend Sepp]], [[Aarne Vasar]], [[Evald Piho]], E. Roots, Elle Tikerpäe, Eduard Tüür, [[Erik Vaher]], Edgar Valter, [[Feliks Kark]], [[Heiki Ernits]], [[Harri Kõiva]], [[Henno Käo]], [[Hillar Mets]], [[Hendrik Otstavel]], [[Heino Prunsvelt]], H.Tiidus, [[Heinz Valk]], [[Ilja Popovitš]], [[Ilmar Vaino]], [[Jüri Aljak]], [[Jaan Jensen]], [[Jüri Kerem]], [[Juss Piho]], [[Kaljo Itra]], [[Kalju Kurepõld|Kaljo Kurepõld]], [[Kurti Vool]], [[Lembit Kivirand]], L.Reiter, [[Martti Soosaar]], [[Natalie Mei]], Olimar Kallas, [[Priit Koppel]], [[Priit Pärn]], [[Rein Lauks]], [[Roman Ohlau]], [[Romulus Tiitus]], [[Riho Unt]], [[Stanislav Malahhov]], S.Mäelt, [[Teet Kuusmaa]], [[Tõnis Teemaa]], [[Vahur Kersna]], [[Stanislav Malahhov]], [[Valentin Mokijevski]], [[Venda Mägi]], [[Väino Vahtrik]] == Tunnustus == * 1980 – Energiamüügi ja [[Õhtuleht|Õhtulehe]] karikatuurivõistluse "Säästkem energiat" II koht * 1986 – Karikatuurivõistluse "Mis siin naerda on?" ([[Eesti NSV Ajakirjanike Liit|Eesti NSV Ajakirjanike Liidu]] ja [[Rahva Hääl|Rahva Hääle]] preemia)<ref>Sirp ja Vasar, nr. 26, 27 juuni 1986</ref> ==Isiklikku== Ta oli kirjanik [[Teet Kallas]]e vend. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.nihe.ee/monteneta/3lugu/index.html 3 lugu] * [http://www.nihe.ee/monteneta/proovisoit/index.html Proovisõit] * [http://www.ekspress.ee/viewdoc/C96D38C1458FAE1DC2257145006E414C Kadunud kirjanik]. (Intervjuu Teet Kallasega Olimar Kallasest.) Eesti Ekspress 4. aprill 2006 * Mari Laaniste. [http://www.postimees.ee/180306/esileht/kultuur/195192.php Lahkus Olimar Kallas – mees Kivikülast]. Postimees 17. märts 2006 * [http://www.epl.ee/artikkel_315798.html?PHPSESSID=5c10275d603af4d0abb81558c71c9ec0 Olimar ja Kiviküla kangelased]. ([[Wimberg]] kirjutab Kallase koomiksitest.) EPL 17. märts 2006 {{JÄRJESTA:Kallas, Olimar}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Koomiksikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2006]] cd54zf3eb92hzed1ui11su31x2q1n8w 0 41912 7161105 7079794 2026-05-26T02:11:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161105 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Stefan Batory | pilt = Anonymous Stephen Báthory (detail) 01.jpg | amet = [[Transilvaania valitsejate loend|Transilvaania vürst]] | ametiajaalgus = 1571 | ametiajalõpp = 1576 | eelmine = [[Gáspár Bekes]] | järgmine = [[Kristóf Báthory]] | amet2 = [[Poola kuningas|Rzeczpospolita kuningas]] | ametiajaalgus2 = 1576 | ametiajalõpp2 = 1586 | eelmine2 = [[Henri III|Henryk Walezy]] | järgmine2 = [[Zygmunt III Waza]] | sünniaeg = 27. september 1533 | surmaaeg = 12. detsember 1586 | abikaasa = [[Anna Jagiellonka]] | autogramm = Autograph-StefanBatory.svg }} '''Stefan Bátory''' (ka '''Stefan Bathory''', '''Stephan Batory''', '''Stefan Batory'''; [[ungari keel|ungaripäraselt]] ''István Báthory'', poolapäraselt ''Stefan Batory''; [[27. september]] [[1533]] [[Șimleu Silvaniei|Somlyó]] – [[12. detsember]] [[1586]] [[Hrodna]]) oli [[Báthory dünastia|Báthory]] aadlisuguvõsast pärit [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania]] [[Transilvaania valitsejate loend|vürst]] ([[1571]]–[[1576]]) ja [[Rzeczpospolita]] kuningas (1576–1586). Stefan Batory andis 1584. aastal [[Valga]]le linnaõigused. ==Elulugu== Stefan Bátory isa [[Stefan VIII Bathory]] oli [[Ungari kuningriik#Osmanite okupatsioon|Ungari]] aadlik, kes oli [[Transilvaania]] [[vojevood]] aastatel [[1529]]–[[1534]]. Stefan VIII Bathory suri varsti pärast poja sündimist. Noor István saadeti [[Esztergom]]i linna, kus tema kasvatajaks oli peapiiskop [[Várday]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Stephen Báthory |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/stephen-bathory |vaadatud=10.12.2025 |väljaanne=ebsco.com}}</ref>. 1549–1550 oli Batory Itaalias ning käis [[Padova ülikool|Padova ülikoolis]] loengutel<ref>Lk 114 (Besala, Biedrzycka; 2005)</ref>. Batory astus [[Saksa-Rooma keiser]] [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] teenistusse ning osales tema sõdades [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu. 1553. aastal langes ta sõjategevuses vangi ning kui keiser keeldus tema eest lunaraha maksma, liitus Batory [[Ida-Ungari kuningriik|Ida-Ungari kuningriigi]] võimuvõitluses [[Türgi sultan]]i [[Suleiman I|Suleiman I Toreda]] vasalli [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[János II Zápolya]] vägedega. Jánose teenistuses käis ta Habsburgide õukonnas diplomaatilistel reisidel. 1565. aastal saatis kuningas János Batory legaadina [[Praha]]sse, kuid keiser Maximilian vangistas ta kaheks aastaks.<ref name=":2">Lk 887 (Bain, 1911)</ref> Ungari õukonnas sai sel ajal Batory vastaseks aadlik [[Gáspár Bekes]]<ref>Lk 115 (Besala, Biedrzycka; 2005)</ref>. ==Transilvaania vürstina== [[Pilt:Ottoman empire.svg|pisi|[[Transilvaania]] ja Ungari alad Osmanite impeeriumis|vasakul]] [[1570]]. aasta Speyeri lepinguga tunnustas Maximilian II János II-t kui autonoomse Transilvaania valitsejat<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Obroni |eesnimi=Terez |pealkiri=STATE AND GOVERNANCE IN THE PRINCIPALITY OF TRANSYLVANIA |url=https://scispace.com/pdf/state-and-governance-in-the-principality-of-transylvania-4u9e863afi.pdf |vaadatud=10.12.2025 |arhiivimisaeg=8.12.2025 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251208103216/https://scispace.com/pdf/state-and-governance-in-the-principality-of-transylvania-4u9e863afi.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Viimane määras Batory [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania vürstkonna]] [[Transilvaania vojevood|vojevoodiks]]. Kuigi vürst oli oma järeltulijaks määranud Bekesi, valis Transilvaania aadel 1571. aastal uueks vürstiks Batory, kellel oli suurte maavalduste tõttu palju mõjuvõimu.<ref name=":1" /> Järgnes kodusõda, kus Bekesit toetas ka Saksa-Rooma keiser. [[Kerelőszentpáli lahing]]us saavutas Batory 1575. aastal Bekesi üle võidu ning tõrjus ta Transilvaaniast välja.<ref name=":0" /> Samal aastal valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory kolm aastat vanem vend [[Kristóf Báthory]]. Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni 1579 [[Hrodna]]s pärijateta suri.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“I Yearn for No Heaven and I Fear No Hell”: Gáspár Bekes in Vilnius |url=https://www.ldkistorija.lt/i-yearn-for-no-heaven-and-i-fear-no-hell-gaspar-bekes-in-vilnius/ |vaadatud=10.12.2025}}</ref> [[1572]]. aastal suri [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]], kelle pärijaks ja [[Jagelloonid]]e dünastia viimaseks liikmeks oli tema õde [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596). Järgmiseks kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]], kes pidi endast 18 aastat vanema Annaga abielluma. Henri polnud sellega nõus. 1574. aasta mais suri tema vend, [[Prantsusmaa kuningas]] [[Charles IX]]. Kuna Henri oli Prantsusmaa troonipärija, põgenes ta Poolast ning jättis Rzeczpospolita trooni vabaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Henryk Walezy to jedyny król Polski, który nie chciał tronu. Po 4 miesiącach potajemnie uciekł z Krakowa |url=https://www.national-geographic.pl/historia/henryk-walezy/ |vaadatud=10.12.2025 |väljaanne=national-geographic.pl}}</ref> ==Rceczpospolita kuningana== 1575. aasta 3. oktoobril kogunes [[Varssavi]]s kokku seim, mille ülesandeks oli riigile uus kuningas valida. Suurimateks kandidaatideks olid Maximilian II, [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] ja Stefan Batory. 12. detsembril kuulutas senat [[Gniezno peapiiskoppide loend|Gniezno peapiiskop]] [[Jakub Uchański]] eestvedamisel uueks kuningaks Maximiliani, kuid tema kroonimist ei toimunud. Kolm päeva hiljem valiti [[Jan Zamoyski]] õhutusel valitsejaks hoopis Zygmunt I tütar Anna Jagiellonka. Tema abikaasaks pidi saama Stefan Batory.<ref>Lk 117 (Besala, Biedrzycka; 2005)</ref> Nende laulatus ning Batory kuningaks kroonimine toimus 1. mail 1576 [[Kraków]]is [[Waweli katedraal]]is, talitused viis läbi [[Włocławek|Włocławeki]] piiskop [[Stanisław Karnkowski]]. Batoryt ei tunnistatud kuningana veel Leedus, Lõuna-Poolas ja Preisimaal. 24. mail hõivasid Batory väed [[Lanckorona]] kindluse, mida [[Sieradz|Sieradzi]] vojevood [[Olbracht Łaski]] oli tahtnud kuningavastaste vägede tugipunktina kasutada. Kuningale andis truudusvande ka [[Preisimaa hertsog]] [[Albrecht Friedrich]].<ref>Lk 89 (Nowak, 2021)</ref> Batory järgmiseks sihiks oli maha suruda 1575. aasta detsembris [[Gdańsk]]is alanud ülestõus, millega teda kuningana ei tunnistatud. Batory alustas linna piiramist ning võitis nende vägesid [[Lubiszewo lahing]]us. Linn alistus ning maksis kuningale kontributsiooni, kuid säilitas teatava autonoomia<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Reign of Stephen Báthory, King of Poland |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/reign-stephen-bathory-king-poland |vaadatud=10.12.2025 |väljaanne=ebsco.com}}</ref>. Juunis tunnistati Batoryt lõpuks ka [[Leedu suurvürst]]ina. 1580. aasta 29. mail toimus [[Vilniuse katedraal]]is tseremoonia, mille ajal andis [[Žemaitija]] piiskop [[Merkelis Giedraitis]] Batoryle paavst [[Gregorius XIII]] kingitud mõõga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vavelio pilies lobyne – ir Lietuvos, Valdovų rūmų istorija |url=https://www.valdovurumai.lt/lt/naujienos/i/2680/vavelio-pilies-lobyne-ir-valdovu-rumu-istorija20220721/ |vaadatud=10.12.2025}}</ref> Batory sõlmis Türgiga 1577. aastal rahulepingu ning taotles aadelkonnalt rahalist toetust sõjakäigu alustamiseks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vastu<ref name=":2" />. ==Stefan Batory sõjategevus Moskva vastu== [[Image:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg|thumb|333px|Stefan Bátory [[Pihkva]]s ([[Jan Matejko]] [[maal]])]] {{Vaata|Liivimaa sõda#Vene ja Leedu-Poola sõda}} ja ''[[Vene-Poola sõda (1562–1582)]]'' Poola väed alustasid pealetungi 1577. aastal, novembris langesid [[Daugavpils]] ja [[Cēsis|Võnnu]]. Järgmise aasta oktoobris saavutasid Poola-Rootsi ühisväed venelaste üle [[Võnnu lahing (1578)|Võnnu lahingus]] võidu.<ref>Lk 71 (''Eesti ajalugu'', 2015)</ref> Poola vägede sõjaretk jätkus 1579. aasta suvel. Batory vallutas tagasi [[Zygmunt II August|Zygmunt Augusti]] ajal kaotatud [[Polatsk|Polotski]]. Järgmise aasta septembris hõivas ta kümnepäevase piiramise järel [[Velikije Luki]]. 1581. aasta sügisel korraldas [[Krzysztof Mikołaj Radziwiłł]] Venemaale rüüsteretke, millega jõudis [[Staritsa]] lähedale ning liitus siis Batory peaarmeega, mis piiras [[Pihkva|Pihkvat]]. Piiramine kestis mitu kuud, kuid linna lõpuks ei vallutatudki. Tsaar [[Ivan Julm|Ivan IV]] oli siiski nõus kuningaga rahu sõlmima.<ref name=":3" /> 1582. aasta 15. jaanuaril sõlmisid Rzeczpospolita ja Moskva [[Jam-Zapolski vaherahu]]. Moskva sai tagasi Velikije Luki, kuid Poolale jäid Liivimaa, Polotsk ja [[Veliž]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jam Zapolski vaherahu |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jam_zapolski_vaherahu1 |vaadatud=10.12.2025 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref> Batory nõudis Rootsilt ka [[Narva]] ja [[Tallinn|Tallinna]] üleandmist, kuid Rootsi keeldus sellest.<ref>Lk 35 (''Tallinna ajalugu II'', 2019)</ref> 1582. aasta 13. märtsil jõudis Batory oma armeega [[Riia|Riiga]], kus teda suurte pidustuste, kingituste ja auavaldustega vastu võeti.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dāboliņš |eesnimi=Viktors |pealkiri=GIFTS PRESENTED TO THE POLISH–LITHUANIAN KING STEPHEN BÁTHORY UPON HIS ENTRY IN RIGA CITY (13 MARCH 1582) |url=https://www.lvi.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/lvi.lu.lv/LVIZ_Numuri/2024_1/lviz.121.06_dabolins.pdf |vaadatud=10.12.2025}}</ref> == Sisepoliitika == [[Fail:Jan Zamoyski.PNG|pisi|Suurkantsler Jan Zamoyski. Jan Szwankowski maal]] Batory keskendus oma valitsusajal rohkem sõdadele ning sisepoliitika kavandamine jäeti peamiselt suurkantsler Jan Zamoyski ülesandeks<ref name=":3" />. Batory proovis Poola-Leedu sõjaväge Ungari mudeli järgi arendada (sõja korral armeesse võrvatud talupoegi pidasid üleval teised ümbruskonna talupojad<ref>Lk 154 (Tarvel, 2024)</ref>)<ref>Lk 124 (Besala, Biedrzycka; 2005)</ref>. 1578. aastal loodi tema nõudel ka talupoegadest koosnev maakaitsevägi (''[[Piechota wybraniecka]]'' ehk võbraanetsid)<ref>Lk 119 (Besala, Biedrzycka; 2005)</ref>. Kuigi Batory oli katoliiklane, kehtis tema ajal riigis eelmiste valitsejatega võrreldes laialdasem usuvabadus<ref name=":3" />. Ta oli [[Jesuiidid|jesuiitide ordu]] toetaja. 1579. aastal asutas ta [[Vilniuse Ülikool|Vilniuse Ülikooli]], mille esimeseks rektoriks sai tuntud jesuiit ning Batory pihiisa<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kivimäe |eesnimi=Jüri |kuupäev=19. november 1971 |pealkiri=Liivimaa ja Tartu linn jesuiitide plaanides |väljaanne=EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19711119.2.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=10.12.2025}}</ref> [[Piotr Skarga]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vilnius University |url=https://www.ldkistorija.lt/vilnius-university/ |vaadatud=10.12.2025}}</ref>. Batory ajal rajati jesuiitide kolleegiume ka Riiga, Polotskisse, [[Niasviž|Nieświeżi]], Hrodnosse ja [[Tartu|Tartusse]]. 1584. aastal andis Batory loa aadlik [[Samuel Zborowski]] hukkamiseks. Zborowski oli juba varem ühe aadliku mõrvamise eest surma mõistetud ning hukati 26. mail.<ref name=":3" /> Batory ajal viidi läbi ka kohtusüsteemireform. 1578. aastal loodi Poolas ja 1581. aastal Leedus kõrgeimate apellatsioonikohtutena aadelkonna tribunalid. Tribunalide eesistujate valimise õigus lasus seimil.<ref>Lk 125 (Stone, 2001)</ref> Batory pidas Liivimaad strateegiliselt tähtsaks maa-alaks. Ta kahtles kohaliku aadli lojaalsuses ning soovis nende privileege vähendada.<ref>Lk 60–63 (Tarvel, 2024)</ref> Seepärast jättis ta pärast maa allutamist [[Sigismund Augusti privileeg|Sigismund Augusti privileegi]] lubadused täitmata.<ref>Lk 206 (Tarvel, 2024)</ref> 1582. aasta detsembris kehtestas ta ''[[Liivimaa konstitutsioonid|Constitutiones Livoniae]]'', millega sätestati maa haldusjaotus ja -hierarhia<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liivimaa konstitutsioonid |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/liivimaa_konstitutsioonid |vaadatud=10.12.2025 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref>. Sama aasta kevadel alustati Liivimaal Batory soovil revisjoni, mille eesmärgiks oli hinnata sealseid linnuseid ja linnu, kindlaks teha nende tulud ning reguleerida talupoegade koormised. Lisaks sooviti kontrollida maavaldajate valdusürikuid.<ref>Lk 77–78 (Tarvel, 2024)</ref> Endise [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] alade puhul andis kuningas vaid vähestele aadlikele nende valdused tagasi, ülejäänud maa redutseeriti. Maid läänistati edaspidi sõjaväeteenistuse eest. Batory eesmärk oli Liivimaal luua sõjaväeline väikeaadelkond, eelistati kas poolakaid või poolameelseid sakslasi.<ref>Lk 80–81 (Tarvel, 2024)</ref> 1584. aasta 11. juunil kinkis Batory Valgale [[Linnaõigus|Riia linnaõigused]], millega linn sai vabastuse presidentide ja [[staarost]]ite jurisdiktsioonist, oma kohtuvõimu ja õiguse pidada laatu ja turge.<ref>Lk 95 (Tarvel, 2024)</ref> === Hilisem elu === [[File:BathoryIstvan1.JPG|pisi|Stefan Batory sarkofaag Krakówis Waweli katedraali [[krüpt]]is]]Oma valitsusaja lõpus proovis Batory aadelkonnalt uueks sõjaks Moskvaga raha koguda, kuid selleks plaanitud maksutõusude vastuvõtmisega läks seimis liiga kaua aega<ref>Lk 123 (Besala, Biedrzycka; 2005)</ref>. 1586. aastaks oli kuninga tervis halvenenud. Stefan Batory suri 12. detsembril 1586 Hrodnos ureemiasse.<ref name=":3" /> Tema sarkofaag asub Waweli katedraalis. ==Perekond== [[File:Batory Jagiellonka.jpg|pisi|Stefan Batory ja [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596)|vasakul]]Stefan Batory õetütar oli krahvinna [[Erzsébet Báthory]] (1560–1614) ehk Verine Krahvinna. Pärast Poola kuningaks valimist abiellus Stefan Batory [[Zygmunt I]] tütre, 52-aastase Anna Jagiellonkaga. Nende pulm toimus 1576. aasta 1. mail Waweli katedraalis. Abielupaari esimese pulmaöö järel andis Batory kuningannale õukonnatraditsiooni järgi kinke. Kuninganna sai käevõrusid, kaelakeesid, rinnaplaate ja kuldmüntidega täidetud karika<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noc poślubna to tylko formalność. Stefan Batory i Anna Jagiellonka |url=https://ciekawostkihistoryczne.pl/2018/07/19/noc-poslubna-to-tylko-formalnosc-stefan-batory-i-anna-jagiellonka/ |vaadatud=10.12.2025}}</ref>. Batory jäi edaspidi oma naise suhtes külmaks, mille tõttu Anna haigeks jäi.<ref>Lk 12 (Kalwat)</ref> Puhtalt tseremoniaalne abielu jäi lastetuks. == Mälestuse jäädvustamine == Esimene teadaolev mälestusmärk Stefan Batoryle püstitati 1789 [[Padova|Padovas]]. 2002. aastal püstitati Valgasse Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna koostöös [[Stefan Batory mälestusmärk]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stefan (Stephanus) Batory (Bathory) |url=https://valgalinn.ee/wiki/isik/1146-stefan-stephanus-batory-bathory/#fn:6 |vaadatud=10.12.2025 |väljaanne=valgalinn.ee}}</ref> 2005 paigaldati [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] peahoone seinale Batory kui [[Tartu Jesuiitide kolleegium|Tartu jesuiitide kolleegiumi]] asutajale mälestustahvel, mida 2021. aastal uuendati<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stefan Batory mälestusahvli avamine Tartus |url=https://www.gov.pl/web/eesti/stefan-batory-mlestusahvli-avamine-tartus |vaadatud=10.12.2025}}</ref>. ==Viited== <references /> === Kirjandus === *Bain, Robert Nisbet. "[[wikisource:1911_Encyclopædia_Britannica/Stephen_Báthory|Stephen Báthory]]". ''[[Encyclopædia Britannica]].'' Kd. 25. 1911''.'' *Besala, Jerzy; Biedrzycka, Agnieszka. "Stefan Batory". ''Polski Słownik Biograficzny.'' Kd. 43. 2005. *''Eesti ajalugu. Kronoloogia.'' Tänapäev, 2015. *Kalwat, Wojciech. "Nieszczęśliwa żona trzech nocy''". Władcy Polski.'' Nr. 20a. *{{Cite book|title=Geschichte der Preußischen Lande (t. 3)/ Königlich Polnischen Antheils, Seit dem Ableben Sigismundi Augusti Bis auf den Todt Königes Stephani |last=Lengnich |first=Gottfried |authorlink=Gottfried Lengnich|year=1724 |publisher=Gedruckt bey E. E. Raths und des Gymnasii Buchdrucker seel. Johann Daniel Stollens nachgelassenen Wittwe. Durch Thomas Johann Schreiber, Factor |location= Danzig |isbn= |pages=lk 195- |url=http://books.google.ee/books?id=nioVAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en&source=gbs_summary_r&cad=0#PPA195,M1}} *Nowak, Andrzej. ''Dzieje Polski.1572-1632 Imperium Rzeczypospolitej.'' Kd. 5. 2021. *Stone, Daniel. ''The Polish-Lithuanian State, 1386-1795''. University of Washington Press, 2001. *''Tallinna ajalugu II. 1561–1710''. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv. 2019. *Tarvel, Enn. ''Valge kotka tiiva all. Poola võim eestlaste maal 16.–17. sajandil''. Tallinn: Varrak, 2024. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[János II Zapolya]]|nimi=[[Transilvaania vürst]]|aeg=[[1571]]–[[1576]]|järgnev=[[Kristóf Báthory]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Henri III|Henryk Walezy]]|nimi=[[Poola kuningas]]|aeg=[[1576]]–[[1586]]|järgnev=[[Zygmunt III Waza]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Poola monarhid]] [[Kategooria:Poola valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:Transilvaania ajalugu]] [[Kategooria:Sündinud 1533]] [[Kategooria:Surnud 1586]] qxjrc113rv31v3vuah7qbb36pp327gv 0 42297 7160989 7155325 2026-05-25T19:46:56Z Kuriuss 38125 7160989 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{lisaviiteid}} {{suunamine|Eurovisioon}} '''Eurovisiooni lauluvõistlus''' on rahvusvaheline [[levimuusika]] võistlus, mida korraldab [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU). Eurovisiooni tunnusmeloodiaks on fraas [[Marc-Antoine Charpentier]]' "[[Te Deum|Te Deumist]]". == Fakte ajaloost == *Esimene lauluvõistlus peeti [[1956]]. aastal [[Šveits]]is [[Lugano]]s ja sellel võistlusel osales seitse riiki. *2025. aastal peeti võistlus 69. korda ja taas Šveitsis. *Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist osales 1993. ja 1994. aastal 25 riiki. *1996. aastal korraldati eelkvalifikatsioon, et vähendada osalejate arvu 29-lt 24-ni.<ref name="laul" /> *2004. aastal võeti esimest korda kasutusele poolfinaali/finaali süsteem. *Kaks poolfinaali võeti kasutusele 2008. aastal, selle tulemusena sai osaleda rekordarv 43 riiki.<ref name="laul" /> * 2001. aastal vaatas Eurovisiooni lauluvõistluse finaali kohapeal kõigi aegade suurim publik, kui [[Kopenhaagen]]i Parkeni staadionile kogunes ligi 38 000 inimest, et olla tunnistajaks Eesti esimesele võidule.<ref name="laul" /> *Üks edukamaid debüüte tehti 1994. aastal, kui Edyta Gorniaki esitatud laul tõi esimest korda Eurovisioonil osalenud [[Poola|Poolale]] teise koha. *2007. aastal debüteeris riigina Serbia ning saavutas kohe ka võidu. (Serbiat ja Montenegro oli varem kahel korral olnud esindatud, kuid nüüd osales Serbia osales iseseisva riigina). *Norra on jäänud kaksteist korda (aastatel 1963, 1969, 1974, 1976, 1978, 1981, 1990, 2001, 2004 ning 2012. ja 2024. aasta finaalides) viimasele kohale. Siiski on Norra ka võitnud 3 korda – aastatel 1985, 1995 ja 2009. *Kuigi Eurovisiooni lauluvõistlus on toimunud 69 korral, on sellel 72 võitjat. 1969. aastal olid esikohal neli riiki võrdse arvu punktidega: Suurbritannia, Hispaania, Holland ja Prantsusmaa. Hiljem täpsustati reeglites, mida teha võrdsete punktide korral. *2015. aastal märgiti [[Guinnessi rekordite raamat]]us Eurovisioon lauluvõistlus pikima ajalooga iga-aastaseks televisiooni muusikavõistluseks. * Üks Eurovisioni lauluvõistluse populaarseimaid ja edukamaid laule on [[Domenico Mudugno]] loodud "Volare ([[Nel blu, dipinto di blu]])", mis sai 1958. aastal lauluvõistlusel kolmanda koha. Laul oli 1958. aasta [[Billboard Hot 100]] edetabelis viis nädalat esikohal ning valiti [[Billboard]]i aasta singliks (1959. aastal tuli [[Grammy auhind]] nii aasta laulu kui ka plaadi kategoorias).<ref name="laul" /> * Kuni 1998. aastani lauldi kohaliku orkestri saatel ja iga riik tõi võistlusele oma dirigendi. Iiri dirigent [[Noel Kelehan]] dirigeeris orkestrit kui Iirimaa võitis viis korda aastatel 1980, 1987, 1992, 1993 ja 1996 (kokku dirigeeris 29 laulu, neist 24 olid iiri laulud). Hollandi dirigent [[Dolf van der Linde]] juhatas aga rekordiliselt 7 riigi – Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburgi, Hollandi, Rootsi ja Šveitsi – laulude orkestreeringuid. * Saksa laulukirjutaja ja helilooja [[Ralph Siegel]] on osalenud võistlusel laulu autorina 22 korral (viimati 2017. aastal). Tema laul võitis ühel korral, kui 1982. aastal tõi Saksamaale võidu "Ein Bißchen Frieden". * Laulja Valentina Monetta on esindanud oma riiki San Marinot neljal korral (viimati 2017. aastal).<ref name="laul" /> ==Laulude keelevalik== Aastatel [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]–[[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] puudusid reeglid selle kohta, mis keeles võib laulda. Siiski olid sellel perioodil laulud alati osalevate riikide keeltes. [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966. aastal]] kehtestati reegel, et laul peab olema ühes riigi ametlikest keeltest. Selle reegli ajendiks oli [[Rootsi]] [[Inglise keel|ingliskeelne]] laul.<ref>[https://web.archive.org/web/20060526065558/ Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973. aastal]] anti keelevalik jälle vabaks.<ref>[http://eurovision.tv/event/luxembourg-1973 Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Pärast seda saavutasid võistlusel esikoha mitmed ingliskeelsed võidulaulud, mille esitajamaa riigikeel ei olnud inglise keel, näiteks Rootsi bändi [[ABBA]] võidulaul "Waterloo" [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974. aastal]]. [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977. aastal]] kehtestati jälle reegel, mis nägi ette laulude esitamise ainult riikide ametlikes keeltes. Erand tehti tol aastal Saksamaale ja Belgiale, kus laulude valimine oli jõudnud juba liiga kaugele, et seda uut reeglit poleks jõutud järgida.<ref name="Euroopa Ringhäälingute Liit">[http://eurovision.tv/event/london-1977 Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Alates [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999. aastast]] on jälle võistlusel lubatud laulda mis tahes keeles. Enamik laule on pärast seda olnud ingliskeelsed.<ref name="Euroopa Ringhäälingute Liit"/> Belgia [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aasta laul "Sanomi" oli väljamõeldud keeles.<ref name="eurovision.tv">[https://eurovision.tv/story/ishtar-for-belgium-to-belgrade Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Hollandi [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]. aasta laul oli osalt inglise keeles, osalt väljamõeldud keeles.<ref name="eurovision.tv"/> Selle reegli kehtestamisest alates olid kõik võidulaulud inglise keeles kuni aastani [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]], mil võistluse võitis Serbia [[Serbia keel|serbiakeelse]] lauluga "Molitva". == Hääletamine == Eurovisiooni hääletussüsteem on alates esimesest võistlusest pidevalt muutunud. Algul kasutati žüriihääletust, 1990. aastate teisel poolel hakati järk-järgult üle minema kaughääletusele. Esimesel võistlusel osalesid seitsme riigi ringhäälingu organisatsioonid, kusjuures iga riiki esindas kaks laulu (jäi sellisena ainsaks korraks).<ref name="laul">[https://eurovision.tv/about/facts-and-figures Eurovision Song Contest: Facts & Figures.] Eurovision Song Contest. 12 January 2017.</ref> 1956. aasta võistlus oli ainus, kus kohtunikud võisid hääletada ka oma riigi poolt. Esimesel konkursil toimus hääletamine suletud uste taga, kusjuures laval kuulutati välja vaid võitja. Edetabeli kasutamine ja hääletuse avalikustamine algas 1957. aastal ning oli inspireeritud [[BBC]] Briti rahvalaulude formaadist.<ref>Songs for Europe: The United Kingdom at the Eurovision Song Contest. Volume One: The 1950s and 1960s.</ref> Aastatel 1957–1961, uuesti 1967–1970 ja 1974. aastal andsid iga riigi žürii kümme liiget oma lemmiklauludele 1–10 punkti. [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]]. aastal andis iga riigi 10-liikmeline žürii oma kolmele lemmiklaulule 3, 2 ja 1 punkti, aastatel 1964–1966 5, 3 ja 1 punkti. Viimasel juhul võis ka anda punkte kahele laulule (seega 6 ja 3 punkti) või ainult ühele laulule (9 punkti). Ainsana kasutas sellist 6 ja 3 punkti süsteemi Belgia [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]]. aastal, kui Belgia žürii andis Suurbritanniale 6 ja Itaaliale 3 punkti. Selle süsteemi järgi ei antud kunagi kellelegi 9 punkti. [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]]. aastal andis iga riigi 20-liikmeline žürii oma viiele lemmiklaulule 5, 4, 3, 2 ja 1 punkti. Aastatel 1971–1973 andsid iga riigi žürii kaks liiget (üks vanuses 16–25 ja teine vanuses 26–55) igale laulule 1–5 punkti. [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]]. aastal võeti kasutusele uus hääletussüsteem, mis on siiamaani püsima jäänud – iga riik annab oma kümnele lemmiklaulule 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 punkti. Selle süsteemi läbiviimine on siiski aastati erinenud: kuni 1997. aastani kasutati ainult žüriihääletust, 1997. aastal katsetasid viis riiki (Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Austria ja Šveits) telehääletust ja 1998. aastal mindi üle täielikult telehääletusele, kuid erandjuhtudel lubati kuni 2003. aastani kasutada ka ainult žüriihääletust. [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]].–[[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]]. aastal võis kasutada kas täielikku telehääletust või süsteemi, kus pooled punktid tulid telehääletusest ja pooled žüriihääletusest. [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastast saab kasutada ka SMS-hääletust. [[Pilt:Eurovision semifinal qualification rate map.svg|pisi|Alates 2004. aastast riikide finaali pääsemise protsent.]] Kuni 2003. aastani võisid hääletada ainult finalistid, alates [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastast võivad hääletada ka finaali mittejõudnud riigid. Varasema süsteemiga oleks 2004. aastal [[Ukraina]] asemel võitnud [[Serbia ja Montenegro]], kuna finalistidelt sai Ukraina vaid 175 punkti, kuid Serbia ja Montenegro sai 190 punkti. Aastatel 2009–2015 kasutati korraga nii žürii- kui ka telehääletust, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest. [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]]. aastal eraldati žürii- ja telehääletuse punktid ning iga riigi saadud telehääletuse punktid arvutati enne eraldi kokku. === Viik === [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]]. aasta võistlusel jagasid Holland, Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia igaüks 18 punktiga esikohta. Kuna tollal ei olnud veel viigi kohta reeglit, kuulutati kõik neli võitjateks. Austria, Soome, Rootsi, Norra ja Portugal olid selle tulemusega rahulolematud ja keeldusid 1970. aasta võistlusel protestiks osalemast. Juba järgmisel [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]]. aasta võistlusel seati sisse reegel viigi jaoks: kui kaks (või rohkem) riiki koguvad sama palju punkte, esitavad kõik viigis olevad riigid oma laulud uuesti. Seejärel teevad žüriid (v.a viigis olevate riikide žüriid) valiku käte tõstmise abil: võidab laul, mille peale kõige rohkem käsi kerkis. Kui sellisel juhul tuleb ikka viik, siis võidavad mõlemad riigid. Alates [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastast toimub viigi korral tagasilugemine: võidab suuremalt arvult riikidelt punkte saanud riik. Kui ka siis on ikka viik, siis võidab kõige rohkem kaheteistkümneid saanud riik, kui seejärel on ikka viik, siis kõige rohkem kümneid saanud riik jne kuni ühe punktini välja, kuni selgub üksainus võitja. Kui siis on ikka viik, võidab varem esinenud riik, kuid kui varem esines korraldajariik, võidab hiljem esinenud riik. Pärast 1969. aastat on ainsat korda esimese koha viik tulnud [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]]. aastal, kui nii Prantsusmaa kui ka Rootsi said 146 punkti. Mõlemad riigid olid saanud 12 punkti neljalt riigilt, kuid kümnete ülelugemisel tuli võitjaks Rootsi, olles saanud 10 punkti viielt riigilt (Šveits, Austria, Portugal, Iisrael ja Belgia), samal ajal kui Prantsusmaa oli 10 punkti saanud vaid kahelt riigilt (Jugoslaavia ja Soome). Kui sellel aastal oleks juba kasutusel olnud 2003. aastal lisatud reegel, mille järgi võidab riik, kes on rohkematelt riikidelt punkte saanud, siis oleks võitjaks tulnud Prantsusmaa, kes sai punkte 18 riigilt, ja Rootsi oleks jäänud teiseks, sest sai punkte 17 riigilt. === Null punkti === [[Pilt:Eurovision nul points map.svg|pisi|right|350px|Riigid, kes on finaalis saanud 0 punkti. Värv näitab, mitu korda see juhtunud on.]] Esimest korda said võistlusel null punkti Austria, Belgia, Hispaania ja Holland [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]]. aastal. Kõige rohkem on võistlusel null punkti saanud neli korda Austria (aastatel 1962, 1988, 1991 ja 2015) ja Norra (aastatel 1963, 1978, 1981 ja 1997), kolm korda Hispaania (aastatel 1962, 1964 ja 1983), Soome (aastatel 1963, 1965 ja 1982) ja Saksamaa (aastatel 1964, 1965 ja 2015). Aastatel 1962–1965 said igal aastal null punkti neli riiki. Praeguse süsteemi järgi on nulli punktiga lõpetamine võimalik vaid siis, kui mõni laul ei jõudnud üheski riigis esikümne hulka. 2003. aastal, kui Suurbritannia sai esimest korda null punkti, korraldati ''online-''hääletus, kus uuriti, milline esitus alates 1975. aasta hindamissüsteemi kasutuselevõtust oli kõige rohkem null punkti ära teeninud ja milline kõige vähem. Hääletuse kohaselt polnud null punkti ära teeninud Hispaania 1983. aasta esitus, küll aga Austria 1988. aasta esitus.<ref>[http://www.sechuk.com/TheBigZeroResult.htm The BIG Zero]</ref> 2004. aastal sai Šveits ja 2009. aastal Tšehhi poolfinaalis null punkti. Kuigi Prantsusmaa sai 2012. aastal 21 punkti ja 22. koha, ei oleks nad ainult telehääletuse kasutamisel saanud ühtegi punkti. Belgia sai samal aastal esimeses poolfinaalis 16 punkti, samuti telehääletusest null punkti, aga näiteks Albaanialt (mis ei kasutanud telehääletust) 2 punkti. Tšehhi sai 2016. aastal žüriihääletusest 41 punkti, kuid telehääletusest mitte ühtegi. Korraldajamaa sai esimest korda null punkti 2015. aastal (Austria "I Am Yours"), samal aastal sai ka Saksamaa laul "Black Smoke" null punkti. 2016. aastal ei saanud Tšehhi laul "I Stand" telehääletusel ühtegi punkti, žüriilt saadi 41.<ref>https://web.archive.org/web/20160515141453/https://www.eurovision.tv/upload/voting/ESC-2016-grand_final-full_results.xls</ref> 2017. aastal ei saanud Hispaania laul "Do It for Your Lover" žüriilt ühtegi punkti, vaatajatelt saadi 5. Austria laul "Running on Air" ei saanud aga vaatajailt ühtegi punkti, žüriilt saadi 93. Sama aasta poolfinaalides ei saanud San Marino laul "Spirit of the Night" žüriilt ning Malta laul "Breathlessly" televaatajatelt ühtegi punkti. ===Enim punkte=== Hääletussüsteemi muutumise ja osalevate riikide arvu kasvuga on kasvanud ka jagatavate punktide arv. *Enim punkte on saanud 2017. aasta Portugali võidulaul "Amar pelos dois" (758). *Protsentuaalselt maksimaalsetest võimalikest punktidest (kui kõik riigid annaksid maksimumpunktid) on saanud kõige rohkem 1973. aasta Luksemburgi võidulaul "Tu te reconnaîtras" (80,62%). *Protsentuaalselt kõikidest jagatavatest punktidest on saanud kõige rohkem 1964. aasta Itaalia võidulaul "Non ho l'età" (34,03%). ==Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel== [[Pilt:Eurovision participation map.svg|pisi|350px|Eurovisiooni debüüdid aastakümnete järgi: {{legend|#ff3948|1950. aastad}}{{legend|#ff8c2e|1960. aastad}}{{legend|#ffe340|1970. aastad}}{{legend|#8ad667|1980. aastad|}}{{legend|#57c1dc|1990. aastad}}{{legend|#5e70ef|2000. aastad}}{{legend|#915da3|2010. aastad}} Kosovo osales Jugoslaavia osana 1961–1992, hiljem Serbia ja Montenegro osana 2005. aastani ja Serbia osana 2007. aastal.]] Alates [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]. aastast on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud 52 riiki, neist 25 on ka vähemalt ühel korral võitnud. Võistlust organiseerib igal aastal Euroopa Ringhäälingute Liit ([[EBU]]) koos ühe liidu liikmega. Eri riikide ringhäälingud saadavad võistlusele laulu ja edastavad hääled, et leida võistluse kõige populaarsem laul. Osalemine on avatud kõigile aktiivsetele EBU liikmetele. Selleks, et olla aktiivne liige, peab ringhääling olema Euroopa ringhäälingute piirkonnas või [[Euroopa Nõukogu]] liige. Võistlemiseks sobivus ei olene geograafilisest asukohast Euroopas, olenemata sellest, et nimes "Eurovisioon" on Euroopale viitav osis "Euro". [[Lähis-Ida]] riik [[Iisrael]] on olnud võistlusega seotud alates [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]]. aastast. 2015. aastal liitus [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|ITU]] liige Austraalia. Osalejate arv on igal aastal stabiilselt kasvanud. Kui 1965. aastal osales vaid seitse riiki, siis 1980. aastate lõpus oli neid juba kakskümmend. Kuna osalejate arv on järjest suurenenud, on proovitud paremad välja sõeluda eelvoorudes. [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]. aastal korraldati eelvoor "Kvalifikacija za Millstreet" ("Millstreeti valikvoor"), mis korraldati [[Ljubljana]]s, kus valiti kolm Ida-Euroopa riiki esimest korda põhivõistlusele. Pärast 1993. aasta võistlust muudeti formaati, mis tähendas, et kuus madalaima kohaga riiki pidid järgmise aasta vahele jätma. [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]. aastal tehti uus süsteem: kõigi 29 riigi laulude helilindid saadeti rahvuslikele žüriidele, 20 neist pääses lõppvõistlusele. [[Norra]] kui korraldaja pääses sellel aastal automaatselt finaali. Aastatel [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]]–[[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] kasutati süsteemi, kus viie aasta kõige väiksema keskmise punktisummaga riigid pidid jätma aasta vahele. Aastateks [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]–[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] taastati süsteem, mis kehtis 1994. ja 1995. aastal. [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastal toimus esimene poolfinaal. Aasta varem kümne parema sekka pääsenud riigid kindlustasid endale automaatselt finaalikoha koos "suure nelikuga" (Inglismaa, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa), kes rahaliselt on EBU suurimad toetajad. Kõik ülejäänud riigid, kes liitusid võistlusega, osalesid ka poolfinaalis. Kümme riiki pääses poolfinaalist finaali, seega kokku osales finaalis 24 riiki. [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]. aastal korraldati esimest korda kaks poolfinaali. Sel korral pidid finaali pääsemiseks läbima poolfinaali kõik riigid, välja arvatud korraldav riik ja "suur nelik". Mõni riik, näiteks [[Suurbritannia]], on osalenud kõigil senistel võistlustel, samas [[Maroko]] on osalenud ainult ühel korral. [[Saksamaa]] on pidanud vahele jätma ühe aasta (1996). [[Tuneesia]] ja [[Liibanon]] on liitunud võistlusega, aga eemaldunud enne debüteerimist. [[Liechtenstein]] kui riik, millel pole telekanalit, üritas liituda 1969. ja 1976. aastal, kuid finaali nad ei pääsenud. === Korraldamine === [[Pilt:Eurovision all cities.svg|pisi|400px|Eurovisiooni lauluvõistlust korraldanud riigid ja linnad. {{legend|#4d9221|Ühe korra}} {{legend|#c51b7d|Mitu korda}}]] Esimesel kahel võistlusel ei olnud korraldaja osas kindlat reeglit, plaaniti, et seda teeb iga osalev riik kordamööda, kuid kuna võistlusega liitus üha enam riike ([[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]. aastal Austria, Suurbritannia ja Taani, [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]]. aastal Rootsi jne), siis oleks see muutunud ebapraktiliseks. [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]. aastal Saksamaal Frankfurdis toimunud võistluse võitis Holland ning järgmisel aastal nõustus Hollandi ringhääling võistlust korraldama. Sealt sai alguse siiani kehtiv reegel, et võitjariik korraldab järgmise aasta võistluse. Selles reeglis on tehtud erandeid kuuel korral aastatel 1960–1980 ning 2023.aastal: * [[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]]. aastal ei nõustunud Holland uut võistlust pärast kaht aastat korraldama. Kuna Suurbritannia tuli eelneval aastal teiseks, valiti BBC võistlust korraldama ja võistlus toimus Londonis. * [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]]. aastal ei saanud 1962. aasta võitja Prantsusmaa finantskaalutlustel lauluvõistlust korraldada. Kuna ka teise ja kolmanda koha võitjad Monaco ja Luksemburg ei nõustunud võistlust korraldama, toimus võistlus jälle Londonis, kuna Suurbritannia tuli eelneval aastal neljandaks. * [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]]. aastal jagasid võitu Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Kuna Suurbritannia oli juba korraldanud 1968. aasta võistluse ja Hispaania 1969. aasta võistluse, tehti Hollandi ja Prantsusmaa vahel valik kulli ja kirja viskega, milles jäi peale Holland. * [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]]. aastal ei saanud 1971. aasta võitja Monaco võistlust korraldada, kuna riigis ei olnud selleks sobivat lava. Kuigi algul plaaniti võistluse korraldamist vabas õhus, jäi see plaan teostamata rahalistel kaalutlustel. Taas tuli appi BBC, kuna ka Prantsusmaa (Monaco ainus naaberriik) ning teise ja kolmanda koha võitjad Hispaania ja Saksamaa keeldusid võistlust korraldamast. Võistlus toimus seekord Edinburghis, olles siiani ainus Suurbritannias väljaspool Inglismaad toimunud võistlus. * [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]]. aastal keeldus 1972. ja 1973. aasta võitja Luksemburg finantskaalutlustel võistlust korraldamast. Võistluse korraldas uuesti eelneval aastal kolmandaks tulnud Suurbritannia, seekord Brightonis. * [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]. aastal keeldus 1978. ja 1979. aasta võitja Iisrael finantskaalutlustel võistlust korraldamast, lisaks langes Iisraelis sel aastal võistluse kuupäev (19. aprill) sõdades ja terrorirünnakutes hukkunute mälestuspäevale (''Yom Hazikaron''). Kuna 1979. aastal teiseks tulnud Hispaania ja ka Suurbritannia keeldusid võistlust korraldamast, korraldas seekord võistluse Holland ja võistlus toimus Haagis. * [[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023. aastal]] toimus võistlus [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aastal]] lauluvõistluse võitnud [[Ukraina|Ukraina]] asemel Inglismaal [[Liverpool]]is seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|aktiivse sõjategevusega]] Ukraina territooriumil. ===Osalejad=== [[Pilt:Number of participating countries in the Eurovision Song Contest from 1956 to 2020.png|pisi|350px|Osalevate riikide arvu muutumine 1956–2019.]] Järgnevas tabelis on kõik riigid, kes on vähemalt ühe korra võistlusel osalenud. [[Maroko]] osales vaid 1980. aastal. Tabelis on ka riike, mis enam ei eksisteeri või on võistlusest täielikult loobunud. Samuti endisi osalejaid, kes ei ole viimastel aastatel võistlusest osavõtu soovi avaldanud. [[Jugoslaavia]] ning [[Serbia ja Montenegro]] lõpetasid riigina eksistentsi vastavalt 1991. ja 2006. aastal. Serbia ja Montenegro osalesid 1992. aasta võistlusel Jugoslaavia Liitvabariigina, mis koosnes vaid neist kahest vabariigist. [[Montenegro]] ja [[Serbia]] on võistelnud eraldi riikidena alates 2007. aastast.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2007/may/14/balkans.musicnews From pariah state to kitsch victory: how a Balkan ballad showed Europe a new Serbia.] Archived 7 January 2020 at the Wayback Machine.</ref> [[Valgevene]] ringhääling BTRC arvati [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liidust]] (EBU) välja 2021. aasta juulis, mis ei võimalda Valgevenel osa võtta Eurovisiooni võistlusest või mis tahes EBU üritusest määramata ajaks.<ref>[https://eurovoix.com/2024/04/23/belarus-btrc-indefinitely-suspended-from-ebu/ Belarus: BTRC Indefinitely Suspended From EBU.] Eurovoix. Retrieved 24 April 2024.</ref> Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] ja sellele järgnenud [[Venemaa]] väljajätmist 2022. aasta Eurovisiooni võistluselt teatasid Venemaa ringhäälinguorganisatsioonid VGTRK ja Channel One oma kavatsusest loobuda oma EBU liikmesusest 2022. aasta veebruaris. Nende liikmesus peatati mais 2022, mis ei võimalda Venemaa osavõttu tulevastest võistlustest või mis tahes EBU üritustest määramata ajaks.<ref>[https://corp.suspilne.media/newsdetails/5047 Європейська мовна спілка призупинила членство російських ЗМІ.] (The European Broadcasting Union has suspended membership of the Russian media). suspilne.media (Press release) (in Ukrainian).</ref> {| class="wikitable sortable" |- style="background:#efefef" ! Riik<ref name="euro" /> !! Debüütaasta !! Viimane osalemine !!Osalemiste arv !! Finaalikoht !!Võitude arv !!class="unsortable"| Ringhääling(ud)<ref name="euro">Eurovision.tv. [http://www.eurovision.tv/page/history/country History by country].</ref> |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Albaania]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2026}} | {{center|23}} | {{center|12}} | {{center|0}} | [[RTSH]] |-bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Andorra]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2009}} | {{center|6}} | {{center|0}} | {{center|0}} | [[Ràdio i Televisió d'Andorra|RTVA]] |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Armeenia]] | {{center|[[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]}} | {{center|2026}} | {{center|19}} | {{center|14}} | {{center|0}} | [[ARMTV]],ShantTV |- |[[Pilt:Flag of Azerbaijan.svg|border|22px]] [[Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel|Aserbaidžaan]] |{{center|[[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]}} | {{center|2026}} |{{center|19}} | {{center|13}} |{{center|1}} | [[İctimai Televiziya və Radio Yayımları Şirkəti|İTV]] |- | {{Pisilipp|Austraalia}} | {{center|[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]}} | {{center|2026}} | {{center|12}} | {{center|7}} | {{center|0}} | [[Special Broadcasting Service|SBS]] |- |{{pisiLipp|Austria}} | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|59}} | {{center|50}} | {{center|3}} | [[Österreichischer Rundfunk|ORF]] |- |[[Pilt:Flag of Belgium.svg|border|22px]] [[Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Belgia]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|69}} | {{center|54}} | {{center|1}} | [[Vlaamse Radio- en Televisieomroep|VRT]] (flaami)<br/>[[RTBF]] (prantsuse) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bosnia ja Hertsegoviina]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2016}} | {{center|19}} | {{center|18}} | {{center|0}} | [[BHRT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|border|22px]] [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] | {{center|[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]}} | {{center|2026}} | {{center|16}} | {{center|5}} | {{center|1}} | [[BNT]] |- |[[Pilt:Flag of Estonia.svg|border|22px]] [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|32}} | {{center|19}} | {{center|1}} | [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Gruusia]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|19}} | {{center|8}} | {{center|0}} | [[Gruusia Rahvusringhääling|GRR]] |- |[[Pilt:Flag of Spain.svg|border|22px]] [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|2025}} | {{center|65}} | {{center|64}} | {{center|2}} | [[Televisión Española|TVE]] |- |[[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|border|22px]] [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2025}} | {{center|67}} | {{center|54}} | {{center|5}} | [[Nederlandse Omroep Stichting|NOS]] (1956–2009)<br>[[TROS]] (2010–2013)<br>[[AVROTROS]] (2014–) |- |[[Pilt:Flag of Croatia.svg|border|22px]] [[Horvaatia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Horvaatia]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2026}} | {{center|32}} | {{center|20}} | {{center|0}} | [[Hrvatska radiotelevizija|HRT]] |- |[[Pilt:Flag of Ireland.svg|border|22px]] [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]] | {{center|[[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]]}} | {{center|2025}} | {{center|58}} | {{center|46}} | {{center|7}} | [[Radio Telefís Éireann|RTÉ]] |- |[[Pilt:Flag of Israel.svg|border|22px]] [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisrael]] | {{center|[[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]]}} | {{center|2026}} | {{center|49}} | {{center|40}} | {{center|4}} | [[Israel Broadcasting Authority|IBA]] (1973–2017) |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]] | {{center|[[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]]}} | {{center|2025}} | {{center|37}} | {{center|28}} | {{center|0}} | [[RÚV]] |- |[[Pilt:Flag of Italy.svg|border|22px]] [[Itaalia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Itaalia]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|53}} | {{center|53}} | {{center|3}} | [[RAI]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|border|22px]] [[Jugoslaavia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Jugoslaavia]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|1992}} | {{center|27}} | {{center|27}} | {{center|1}} | [[Jugoslovenska radio-televizija|JRT]] |- |[[Pilt:Flag of Greece.svg|border|22px]] [[Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel|Kreeka]] | {{center|[[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]]}} | {{center|2026}} | {{center|47}} | {{center|42}} | {{center|1}} | [[Elliniki Radiofonia Tileorasi|ERT]], [[NERIT]] |- |[[Pilt:Flag of Cyprus.svg|border|22px]] [[Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel|Küpros]] | {{center|[[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]]}} | {{center|2026}} | {{center|43}} | {{center|33}} | {{center|0}} | [[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]] |- |[[Pilt:Flag of Lithuania.svg|border|22px]] [[Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel|Leedu]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|27}} | {{center|18}} | {{center|0}} | [[Lietuvos nacionalinis radijas ir televizija|LRT]] |- |[[Pilt:Flag of Luxembourg.svg|border|22px]] [[Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel|Luksemburg]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|41}} | {{center|39}} | {{center|5}} | [[RTL Group|CLT/RTL]] |- |[[Pilt:Flag of Latvia.svg|border|22px]] [[Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Läti]] | {{center|[[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]}} | {{center|2026}} | {{center|27}} | {{center|12}} | {{center|1}} | [[Latvijas Televīzija|LTV]] |- |[[Pilt:Flag of Malta.svg|border|22px]] [[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Malta]] | {{center|[[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]]}} | {{center|2026}} | {{center|39}} | {{center|27}} | {{center|0}} | [[Public Broadcasting Services|PBS]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] | {{center|[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]}} | {{center|2026}} | {{center|21}} | {{center|13}} | {{center|0}} | [[TeleRadio-Moldova|TRM]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco Eurovisiooni lauluvõistlusel|Monaco]] | {{center|[[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]]}} | {{center|2006}} | {{center|24}} | {{center|21}} | {{center|1}} | [[Télé Monte Carlo|TMC]] |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|14}} | {{center|2}} | {{center|0}} | [[RTCG]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Morocco.svg|border|22px]] [[Maroko Eurovisiooni lauluvõistlusel|Maroko]] | {{center|[[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]}} | {{center|1980}} | {{center|1}} | {{center|1}} | {{center|0}} | [[Société Nationale de Radiodiffusion et de Télévision|SNRT]] |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Norra]] | {{center|[[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]]}} | {{center|2026}} | {{center|65}} | {{center|60}} | {{center|3}} | [[Norsk rikskringkasting|NRK]] |- |[[Pilt:Flag of Poland.svg|border|22px]] [[Poola Eurovisiooni lauluvõistlusel|Poola]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|29}} | {{center|17}} | {{center|0}} | [[Telewizja Polska|TVP]] |- |[[Pilt:Flag of Portugal.svg|border|22px]] [[Portugal Eurovisiooni lauluvõistlusel|Portugal]] | {{center|[[1964. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1964]]}} | {{center|2026}} | {{center|58}} | {{center|47}} | {{center|1}} | [[Rádio e Televisão de Portugal|RTP]] |- |[[Pilt:Flag of France.svg|border|22px]] [[Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Prantsusmaa]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|70}} | {{center|66}} | {{center|5}} | [[TF1]] (1956–1981)<br/>[[France Télévisions]] (1983–) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of the Republic of Macedonia.svg|border|22px]] [[Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]] | {{center|[[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]]}} | {{center|2022}} | {{center|22}} | {{center|9}} | {{center|0}} | [[Makedonska Radio Televizija|MKRTV]] |- |[[Pilt:Flag of Sweden.svg|border|22px]] [[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rootsi]] | {{center|[[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]]}} | {{center|2026}} | {{center|66}} | {{center|63}} | {{center|7}} | [[Radiotjänst|SRT]] (1958)<br /> [[Sveriges Radio|SR]] (1959–1979)<br />[[Sveriges Television|SVT]] (1980–) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Romania.svg|border|22px]] [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|25}} | {{center|19}} | {{center|0}} | [[Televiziunea Română|TVR]] |- |[[Pilt:Flag of Germany.svg|border|22px]] [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Saksamaa]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|71}} | {{center|67}} | {{center|2}} | [[Norddeutscher Rundfunk|NDR]] ([[ARD]]) |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]] |{{center|[[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]}} | {{center|2026}} |{{center|17}} | {{center|4}} |{{center|0}} | [[San Marino RTV|SMRTV]] |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia]] |{{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} |{{center|19}} | {{center|13}} |{{center|1}} |[[Radio-televizija Srbije|RTS]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Serbia and Montenegro.svg|border|22px]] [[Serbia ja Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia ja Montenegro]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2005}} | {{center|2}} | {{center|2}} | {{center|0}} | [[UJRT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Slovakia.svg|border|22px]] [[Slovakkia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Slovakkia]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2012}} | {{center|7}} | {{center|3}} | {{center|0}} | [[Slovenská televízia|STV]] (1994–2010)<br>[[Rozhlas a televízia Slovenska|RTVS]] (2011–2012) |- |[[Pilt:Flag of Slovenia.svg|border|22px]] [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2025}} | {{center|30}} | {{center|17}} | {{center|0}} | [[Radiotelevizija Slovenija|RTV SLO]] |- |[[Pilt:Flag of Finland.svg|border|22px]] [[Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel|Soome]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|2026}} | {{center|60}} | {{center|50}} | {{center|1}} | [[YLE]] |- |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|border|22px]] [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritannia]] | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|69}} | {{center|69}} | {{center|5}} | [[BBC]] |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|68}} | {{center|53}} | {{center|3}} | [[SRG SSR]] |- |[[Pilt:Flag of Denmark.svg|border|22px]] [[Taani Eurovisiooni lauluvõistlusel|Taani]] | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|55}} | {{center|45}} | {{center|3}} | [[Danmarks Radio|DR]] |- |[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|border|22px]] [[Tšehhi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Tšehhi]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|15}} | {{center|5}} | {{center|0}} | [[Česká televize|ČT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Türgi]] | {{center|[[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]]}} | {{center|2012}} | {{center|34}} | {{center|33}} | {{center|1}} | [[Türkiye Radyo ve Televizyon Kurumu|TRT]] |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]] | {{center|[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]}} | {{center|2026}} | {{center|22}} | {{center|20}} | {{center|3}} | [[Natsionalna Telekompanija Ukrajinõ|NTU]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Hungary.svg|border|22px]] [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2019}} | {{center|17}} | {{center|10}} | {{center|0}} | [[Magyar Televízió|MTV]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Belarus.svg|border|22px]] [[Valgevene Eurovisiooni lauluvõistlusel|Valgevene]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2019}} | {{center|16}} | {{center|6}} | {{center|0}} | [[Belaruskaja Tele-Radio Campanija|BTRC]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Russia.svg|border|22px]] [[Venemaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Venemaa]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2021}} | {{center|23}} | {{center|22}} | {{center|1}} | [[Russia-1|RTR]], [[Pervyi kanal|C1R]] |} :{{värviruut|#DCDCDC}} ''Eemaldunud'' – riigid, kes on varem osalenud, kuid hiljem kõrvale jäänud ===Eesti osalemine Eurovisiooni lauluvõistlusel=== {{vaata|Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel}} Eesti osales esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]. aastal [[Ljubljana]]s ja Eestit esindas [[Janika Sillamaa]] lauluga "[[Muretut meelt ja südametuld]]". Laul sai eelvoorus viienda koha ja lõppvõistlusele ei pääsenud. Esimene tõsisem saavutus tuli [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]. aastal [[Oslo]]s peetud lauluvõistlusel, kus Eestit esindasid [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] lauluga "[[Kaelakee hääl]]" ja saavutati viies koht. [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]. aastal [[Stockholm]]is peetud võistlusel esindas Eestit [[Eda-Ines Etti]] lauluga "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" ja Eesti tuli neljandaks. [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]. aasta oli Eestile kõige edukam. [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]] esitasid laulu "[[Everybody]]" ja võitsid. [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas Eestit rootslane [[Sahlene]] ja ta saavutas 3. koha. Tähelepanuväärne oli ka [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]. aasta, kui Eestit esindas ansambel [[Suntribe]] ja [[Šveits]]i teine eesti ansambel [[Vanilla Ninja]] lauluga "[[Cool Vibes]]". Aastal [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] esindas Eestit jälle rootslane – [[Sandra Oxenryd]] looga "[[Through my Window]]". Aastal [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] esindas Eestit [[Gerli Padar]] looga "[[Partners in Crime]]". == Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad == [[Pilt:Eurovision winners map.svg|pisi|300px|Värv näitab, mitu korda iga riik Eurovisiooni võitnud on.]] {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Riik ! Laul ! Esitaja |- | [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]] || [[Šveits]] || "[[Refrain]]" || [[Lys Assia]] |- | [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]] || [[Holland]] || "[[Net Als Toen]]" || [[Corry Brokken]] |- | [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Dors mon amour]]" || [[André Claveau]] |- | [[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]] || [[Holland]] || "[[Een beetje]]" || [[Teddy Scholten]] |- | [[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Tom Pilibi]]" || [[Jacqueline Boyer]] |- | [[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]] || [[Luksemburg]] || "[[Nous les amoureux]]" || [[Jean-Claude Pascal]] |- | [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Un premier amour]]" || [[Isabelle Aubret]] |- | [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]] || [[Taani]] || "[[Dansevise]]" || [[Grethe Ingmann|Grethe]] & [[Jørgen Ingmann]] |- | [[1964. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1964]] || [[Itaalia]] || "[[Non ho l'età (per amarti)]]" || [[Gigliola Cinquetti]] |- | [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] || [[Luksemburg]] || "[[Poupée de cire, poupée de son]]" || [[France Gall]] |- | [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966]] || [[Austria]] || "[[Merci Chérie]]" || [[Udo Jürgens]] |- | [[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1967]] || [[Suurbritannia]] || "[[Puppet On a String]]" || [[Sandie Shaw]] |- | [[1968. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1968]] || [[Hispaania]] || "[[La, la, la ...]]" || [[Massiel]] |- | rowspan="4" | [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]] || [[Hispaania]] || "[[Vivo cantando]]" || [[Salomé]] |- | [[Prantsusmaa]] || "[[Un jour, un enfant]]" || [[Frida Boccara]] |- | [[Holland]] || "[[De troubadour]]" || [[Lennie Kuhr]] |- | [[Suurbritannia]] || "[[Boom Bang a Bang]]" || [[Lulu]] |- | [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]] || [[Iirimaa]] || "[[All Kinds of Everything]]" || [[Dana (Iirimaa laulja)|Dana]] |- | [[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]] || [[Monaco]] || "[[Un banc, un arbre, une rue]]" ("Tänav, pink ja puu")|| [[Séverine]] |- | [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]] || [[Luksemburg]] || "[[Après toi]]" || [[Vicky Leandros]] |- | [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]] || [[Luksemburg]] || "[[Tu te reconnaîtras]]" || [[Anne-Marie David]] |- | [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]] || [[Rootsi]] || "[[Waterloo (ABBA laul)|Waterloo]]" || [[ABBA]] |- | [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]] || [[Holland]] || "[[Ding-a-dong]]" || [[Teach-In]] |- | [[1976. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1976]] || [[Suurbritannia]] || "[[Save Your Kisses for Me]]" || [[Brotherhood of Man]] |- | [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977]] || [[Prantsusmaa]] || "[[L'oiseau et l'enfant]]" || [[Marie Myriam]] |- | [[1978. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1978]] || [[Iisrael]] || "[[A-Ba-Ni-Bi]]" || [[Izhar Cohen]] & [[Alphabeta]] |- | [[1979. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1979]] || [[Iisrael]] || "[[Hallelujah]]" || [[Gali Atari]] & [[Milk and Honey]] |- | [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]] || [[Iirimaa]] || "[[What's Another Year]]" || [[Johnny Logan]] |- | [[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]] || [[Suurbritannia]] || "[[Making Your Mind Up]]" || [[Bucks Fizz]] |- | [[1982. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1982]] || [[Saksamaa]] || "[[Ein bisschen Frieden]]" || [[Nicole (Saksa laulja)|Nicole]] |- | [[1983. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1983]] || [[Luksemburg]] || "[[Si la vie est cadeau]]" || [[Corinne Hermès]] |- | [[1984. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1984]] || [[Rootsi]] || "''[[Diggi-loo-diggi-ley]]''" || [[Herreys]] |- | [[1985. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1985]] || [[Norra]] || "[[La det swinge]]" || [[Bobbysocks]] |- | [[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]] || [[Belgia]] || "[[J'aime la vie]]" || [[Sandra Kim]] |- | [[1987. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1987]] || [[Iirimaa]] || "[[Hold Me Now]]" || [[Johnny Logan]] |- | [[1988. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1988]] || [[Šveits]] || "[[Ne partez pas sans moi]]" || [[Céline Dion]] |- | [[1989. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1989]] || [[Jugoslaavia]] || "[[Rock Me]]" || [[Riva]] |- | [[1990. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1990]] || [[Itaalia]] || "[[Insieme 1992]]" || [[Toto Cutugno]] |- | [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]] || [[Rootsi]] || "[[Fångad av en stormvind]]" || [[Carola Häggkvist]] |- | [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]] || [[Iirimaa]] || "[[Why Me]]" || [[Linda Martin]] |- | [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]] || [[Iirimaa]] || "[[In Your Eyes]]" || [[Niamh Kavanagh]] |- | [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]] || [[Iirimaa]] || "[[Rock'n Roll Kids]]" || [[Paul Harrington]], [[Charlie McGettigan]] |- | [[1995. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1995]] || [[Norra]] || "[[Nocturne]]" || [[Secret Garden]] |- | [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]] || [[Iirimaa]] || "[[The Voice]]" || [[Eimear Quinn]] |- | [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]] || [[Suurbritannia]] || "[[Love Shine a Light]]" || [[Katrina & The Waves]] |- | [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]] || [[Iisrael]] || "[[Diva]]" || [[Dana International]] |- | [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999]] || [[Rootsi]] || "[[Take Me to Your Heaven]]" || [[Charlotte Nilsson]] |- | [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]] || [[Taani]] || "[[Fly On the Wings of Love]]" || [[Olsen Brothers]] |- | [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] || [[Eesti]] || "[[Everybody]]" || [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[Soul Militia|2XL]] |- | [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] || [[Läti]] || "[[I Wanna]]" || [[Marie N]] |- | [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] || [[Türgi]] || "[[Every Way That I Can]]" || [[Sertab Erener]] |- | [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]] || [[Ukraina]] || "[[Wild Dances]]" || [[Ruslana]] |- | [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] || [[Kreeka]] || "[[My Number One]]" || [[Élena Paparízou]] |- | [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] || [[Soome]] || "[[Hard Rock Hallelujah]]" || [[Lordi]] |- | [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] || [[Serbia]] || "[[Molitva]]" || [[Marija Šerifović]] |- | [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]] || [[Venemaa]] || "[[Believe (Dima Bilani laul)|Believe]]''" || [[Dima Bilan]] |- | [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]] || [[Norra]] || "[[Fairytale]]" || [[Alexander Rybak]] |- | [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]] || [[Saksamaa]] || "[[Satellite]]"|| [[Lena Meyer-Landrut]] |- | [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]] || [[Aserbaidžaan]] || "[[Running Scared]]"|| [[Eldar Qasımov|Ell]] & [[Nigar Camal|Nikki]] |- | [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] || [[Rootsi]] || "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]"|| [[Loreen]] |- | [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]] || [[Taani]] ||"[[Only Teardrops]]"|| [[Emmelie de Forest]] |- | [[2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] || [[Austria]] ||"[[Rise Like a Phoenix]]"|| [[Conchita Wurst]] |- | [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] || [[Rootsi]] || "[[Heroes (Måns Zelmerlöwi laul)|Heroes]]" || [[Måns Zelmerlöw]] |- | [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]] || [[Ukraina]] ||"[[1944 (laul)|1944]]"|| [[Džamala]] |- | [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]] || [[Portugal]] || "[[Amar pelos dois]]" || [[Salvador Sobral]] |- | [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] || [[Iisrael]] || "[[Toy]]" || [[Netta Barzilai]] |- | [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]] || [[Holland]] || "[[Arcade]]" || [[Duncan Laurence]] |- | [[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]] || [[Itaalia]] || "[[Zitti e buoni]]" || [[Måneskin]] |- | [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]] || [[Ukraina]] || "Stefania" (Стефанія) || [[Kalush Orchestra]] |- |[[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]] |[[Rootsi]] |"Tattoo" |[[Loreen]] |- |[[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]] |[[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]] |"The Code" |[[Nemo (laulja)|Nemo]] |- |[[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]] |[[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austria]] |"Wasted Love" |[[JJ (laulja)|JJ]] |- |[[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2026]] |[[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] |"Bangaranga" |[[Dara]] |} ==Vaata ka== *[[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]] *[[PrePartyES]] *[[Intervisiooni lauluvõistlus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Eurovision}} *[http://www.eurovision.tv/ Eurovisiooni lauluvõistluse koduleht] (''inglise keeles'') *[http://www.eurovisioon.ee/ Eurovisioon.ee] {{Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Eurovisiooni lauluvõistlused}} [[Kategooria:Eurovisioon| Eurovisiooni lauluvõistlus]] tmnz1o14ajiu86t0ihslzhidkpejy9o 1 42298 7161234 6867096 2026-05-26T09:07:44Z Andres 5 7161234 wikitext text/x-wiki ''ametlik liiduvabariigi riigipea : Riigipea oli kollegiaalne (Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. aprill 2006, kell 13.12 (UTC) ---- ''Aastal 1950 aastal saadeti Käbin Eestisse, et ta viiks läbi märtsipleenumi : Siit jääb mulje, nagu oleks Käbin kuskilt mujalt kohale toodud. Tegelikult töötas ta juba ammu Eestis. Enne märtsipleenumit oli ta Keskkomitee sekretär. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. aprill 2006, kell 13.17 (UTC) ''Ta oli küll sündinud Venemaal,''... [[Kalvi]] on ju Eestis? --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 23. november 2006, kell 19:46 (UTC) : Jah, üks kahest peab vale olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. november 2006, kell 19:55 (UTC) ::EE annab sünnikohaks Kalvi v(ald). --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 23. november 2006, kell 20:43 (UTC) ---- Käbin oli küll sündinud Eestis, kuid juba lapsena lahkus koos vanematega Venemaale. Artiklist aga ei ole üldse näha, et Käbin oli Venemaa eestlane. See tuleks ilmtingimata ära mainida. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 01. mai 2011, kell 12:26 (EEST) : Kindlasti. Kogu artikkel peaks palju põhjalikum olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. mai 2011, kell 17:21 (EEST) ---- ''Ta kasutas kõnekeelena enamasti [[eesti keel]]t.'' : Võeti välja. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 13. juuni 2016, kell 00:25 (EEST) :: Aga ta ju ikka rääkis eestlastega eesti keeles. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 14. juuni 2016, kell 03:47 (EEST) ::: Jah. Aga sellest peaks põhjalikumalt kirjutama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2016, kell 10:25 (EEST) ::::Eesti keelt hakkas ta ajapikku paremini rääkima, kuid hääldas ka 1970ndatel nt võõrsõnu venepäraselt ("kamunizm", "satsializm" - videokroonikast (oli mõne aasta eest netis üleval selline sait).--[[Kasutaja:Fennomaani|Fennomaani]] ([[Kasutaja arutelu:Fennomaani|arutelu]]) 14. juuni 2016, kell 21:05 (EEST) ---- ''Rääkis küll vene aktsendiga, kuid esines ja kõneles avalikult valdavalt eesti keeles.'' :See lause on paigutatud viite alla, aga viidatud allikas ei ole sellest juttu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2025, kell 14:28 (EEST) ---- Kaks viidet on välja võetud. Kas liiasuse pärast või need ei kinnita väidet? Igatahes need peaks artiklis kuskil olema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. mai 2026, kell 12:07 (EEST) atmuu0cvbmltwh3rbpe3dc9oaw6962e 0 42686 7161361 7149363 2026-05-26T10:51:55Z Andres 5 /* H */ 7161361 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[majandusteadus]]e mõisteid. {{tähed}} ==#== [[13. kuupalk]] - [[4D mudel]] == A == [[aare]] - [[aažio]] - [[aažioteooria]] - [[ABC kulumudel]] - [[abimajand]] - [[abitootmine]] - [[adraraha]] - [[agraarsektor]] - [[agraar-tööstuskompleks]] - [[agraarühiskond]] - [[aheldatud väärtused referentsaasta järgi]] - [[ahelindeks]] - [[ainetu toode]] - [[ajategurimajandus]] - [[akreditiiv]] - [[aktsepteerimisväärtus]] - [[aktiivne rahvastik]] - [[aktsia]] - [[aktsiabörs]] - [[aktsiakapital]] - [[aktsiaorder]] - [[aktsiate esmane avalik pakkumine]] - [[aktsiis]] - [[aktsionär]] - [[alampalk]] - [[allhange]] - [[alltöövõtja]] - [[alternatiivkulude teooria]] - [[alternatiivraha]] - [[ametkondlikkus]] - [[ammendumine]] - [[amortisatsioon]] - [[amortisatsioonikulu]] - [[annuiteet]] - [[annuiteetlaen]] - [[antidamping]] - [[AOL-tehnika]] - [[apostill]] - [[arbitraaž]] - [[arengumaade võlakriis]] - [[arhiveerimistunnus]] - [[arvelduskonto]] - [[arvelduskrediit]] - [[arvelduspäev]] - [[astmeline tulumaks]] - [[asutamisotsus]] - [[ATTAC]] - [[austria koolkond]] - [[autarkia]] - [[autoriseerimine]] - [[autoriseerimispäring]] - [[autoriseerimispiir]] - [[avalik haldus]] - [[avalik hüvis]] - [[avalik sektor]] - [[avaliku sektori ökonoomika]] - [[avatud majandus]] - [[ažiotaaž]] ==B== [[B2B turundus]] - [[baasaasta]] - [[bartertehing]] - [[basel I]] - [[basel II]] - [[bilansikirje]] - [[bilansireisting]] - [[bilansireiting]] - [[bilansiväline kirje]] - [[bilanss]] - [[binoommudel]] - [[bioloogiline vara]] - [[blankett]] - [[börs]] - [[börsihind]] - [[börsil kaubeldav fond]] - [[börsiväline]] - [[Bretton Woodsi institutsioonid]] - [[Bretton Woodsi konverents]] - [[BRIC]] - [[briifimine]] - [[broneerimine]] - [[brutomarginaal]] - [[brutopalk]] - [[brutotulu]] ==C== - [[Chicago koolkond (majandusteadus)|Chicago koolkond]] - [[Coase'i teoreem]] ==D== [[datoveksel]] - [[debiteerimise kuupäev]] - [[deebetkaart]] - [[deebetmakse]] - [[defitsiit]] - [[deflatsioon]] - [[deindustrialiseerumine]] - [[dematerialiseerimine]] - [[demograafilis-majanduslik paradoks]] - [[deposiit]] - [[devalveerimine]] - [[diferentseeritud määrad]] - [[dirigism]] - [[disinflatsioon]] - [[diskonteerimine]] - [[diskontomäär]] - [[diskrimineerimine tööturul]] - [[distributism]] - [[dividend]] - [[dokumentaalmakse]] - [[doonor (majandus)|Doonor]] - [[dotatsioon]] - [[doteerimine]] - [[Dow Jones]] - [[Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid]] - [[duaalne majandus]] - [[dumping]] - [[duokonto]] - [[duratsioon]] ==E== [[e-arve]] - [[eelarve]] - [[eelarveaasta]] - [[eelkommunikatsioon]] - [[eelmise aasta hindades väärtused]] - [[Eesti eksport]] - [[Eesti energeetika]] - [[Eesti hea raamatupidamistava]] - [[Eesti import]] - [[Eesti majanduse ajalugu]] - [[Eesti maksusüsteem]] - [[Eesti pangandus]] - [[Eesti rahapoliitika]] - [[eetiline investeering]] - [[ehitusettevõte]] - [[ehitushinnaindeks]] - [[ekspluateerimine]] - [[eksport]] - [[eksportkultuur]] - [[eksportvili]] - [[elatusmajandus]] - [[elatustase]] - [[elektrooniline maksevahend]] - [[elektroonilised kanalid]] - [[eluasemelaen]] - [[elustandard]] - [[emaettevõte]] - [[e-majandus]] - [[emiteerimistulu]] - [[energiabörs]] - [[energiakriis]] - [[e-raha]] - [[eraettevõte]] - [[eraisik]] - [[erakaup]] - [[eraklient]] - [[eraldis]] - [[erasektor]] - [[ergutusmaks]] - [[esimene maailm]] - [[esindaja]] - [[esindamisprobleem]] - [[ettevõte]] - [[ettevõte]] - [[ettevõtja]] - [[ettevõtlus]] - [[ettevõtluskeskkond]] - [[ettevõtluspoliitika]] - [[ettevõtlusvormid]] - [[ettevõtte ühiskondlik vastutus]] - [[ettevõtte ühiskondlik vastutus]] - [[euribor]] - [[Euroopa Majanduspiirkond]] - [[evolutsiooniline majandusteooria]] - [[evolutsiooniline mänguteooria]] ==F== [[faktooring]] - [[faktuurarve]] - [[finantsanalüüs]] - [[finantseerimine]] - [[finantsinspektsioon (üldmõiste)|Finantsinspektsioon]] - [[finantsinstrument]] - [[finantsjuhtimine]] - [[finantskapital]] - [[finantskirjaoskus]] - [[finantskriis]] - [[finantsnõustaja]] - [[finantsplaneerimine]] - [[finantspüramiid]] - [[finantsrisk]] - [[finantsspekulatsioon|Spekulatsioon]] - [[finantsteenused]] - [[finantsturg]] - [[finantsvara]] - [[finantsvõimendus]] - [[fiskaalpoliitika]] - [[fond]] - [[fondi depoopank]] - [[fondikorraldus]] - [[fondiorder]] - [[fondiosak]] - [[fondivalitseja]] - [[fordism]] - [[forvard]] - [[frantsiis]] - [[füsiokratism]] - [[futuur]] - [[füüsilisest isikust ettevõtja|FIE]] ==G== [[GAAP]] - [[Galapagose sündroom]] - [[garantii]] - [[geograafiline tööjaotus]] - [[georgism]] - [[Gini indeks]] - [[Gini koefitsient]] - [[globaalne kapitalism]] - [[globaalne ühisomand]] - [[globaalne ümberorienteerumine]] ==H== [[hange]] - [[heaoluökonoomika]] - [[Heckscheri-Ohlini mudel]] - [[Heckscheri-Ohlini teoreem]] - [[Herfindahli-Hirschmani indeks]] - [[hetketehing]] - [[hind]] - [[hindamisakt]] - [[hinna ja kasumi suhe]] - [[hinnadiskrimineerimine]] - [[hinnakujundus]] ehk [[hinnastamine]] - [[hinnamehhanism]] - [[hinnastruktuur]] - [[hinnavõrdlus]] - [[hoiukuu]] - [[hoiu-laenuühistu]] - [[hoiuperiood]] - [[hoiustamine]] - [[Hollandi tõbi]] - [[hooldustasu]] - [[horisontaalne integratsioon]] - [[hotellimajandus]] - [[hulgimüük]] - [[hüperinflatsioon]] - [[hüpoteek]] - [[hüpoteeklaen]] ==I== - [[iBAN]] - [[idufirma]] - [[impordikvoot]] - [[industrialiseerimine]] - [[inflatsioon]] - [[inimkapital]] - [[inimressurss]] - [[inkassatsioon]] - [[inkasso]] - [[inkassonõue]] - [[institutsionaalne majandusteadus]] - [[intress]] - [[intressimäär]] - [[investeerimine]] - [[investeerimisfond]] - [[investeerimiskonto]] - [[investeerimislaen]] - [[investeerimistoode]] - [[investeering]] - [[investeeringute tootlus]] - [[investor]] ==J== [[jaekett]] - [[jaepangandus]] - [[jagamismajandus]] - [[Jevonsi paradoks]] - [[järelmaks]] - [[järelmaksukaart]] - [[järelturg]] - [[jätkusuutlik ettevõtlus]] - [[jätkusuutlik majandus]] - [[jooksevkonto]] - [[juhtimine (mänedžment)|juhtimine]] - [[juriidiline isik]] ==K== [[kaal 0%]] - [[kaardimakse]] - [[kaaslaenaja]] - [[kaaslaenajad]] - [[kalatööstus]] - [[kapital]] - [[kapitali adekvaatsus]] - [[kapitalinõue]] - [[kapitalism]] - [[kapitaliturg]] - [[karuturg]] - [[kasum]] - [[käsumajandus]] - [[kasumi tulusiduvus]] - [[kasumiaruanne]] - [[kasusaaja]] - [[kasutusrent]] - [[kasvukonto]] - [[katkise akna parabool]] - [[kattekonto]] - [[kattevaluuta]] - [[kaubabörs]] - [[kaubakäive (sadamas)]] - [[kaubakäive]] - [[kaubandus]] - [[kaubanduspoliitika]] - [[kaubandussõda]] - [[kaubaväärtpaber]] - [[kaup]] - [[kaupleja]] - [[kauplemiskonto]] - [[kauplemismaht]] - [[kauplus]] - [[kavandatud vananemine]] - [[keskkonnajuhtimine]] - [[keskkonnajuhtimissüsteem]] - [[keskkonnamajandus]] - [[keskkonnamaks]] - [[keskpank]] - [[kilulaat]] - [[kindlustus]] - [[kindlustusasutus]] - [[kindlustushüvitis]] - [[kindlustuskaitse]] - [[kindlustusperiood]] - [[kindlustusselts]] - [[kindlustusvõtja]] - [[kinnine tootmistsükkel]] - [[kinnisasi]] - [[kinnistamine]] - [[kinnisvaramajandus]] - [[kinnisvaraturg]] - [[kirjend]] - [[kirjendamine]] - [[klassikaline koolkond]] - [[klassikaline majandusteadus]] - [[kliendinõustaja]] - [[kliendireiting]] - [[kliiring]] - [[kodukapitalilaen]] - [[kogu omamiskulu]] - [[kogumiskonto]] - [[kogutoodang]] - [[koguvara käive]] - [[kohaselt]] - [[kohustis]] - [[kohustistasu]] - [[kohustuslik kogumispension]] - [[kohustuslik reserv]] - [[kolmas maailm]] - [[kombineeritud kapitaliväärtpaberid]] - [[komisjonitasu]] - [[kommertsiaalsus]] - [[kommertspaber]] - [[kommertspank]] - [[kompanii (ettevõte)|kompanii]] - [[kompensatoorne fiskaalpoliitika]] - [[Kondratjevi lained]] - [[konkurents (majandus)|konkurents]] - [[konsolideerimine]] - [[konsortsium]] - [[konsumerism]] - [[konteerimine]] - [[konto debiteerimine]] - [[konto]] - [[kontojääk]] - [[kontoväljavõte]] - [[kontsern]] - [[konverteerimisvaluuta]] - [[koonddokument]] - [[korrespondentpank]] - [[krediidi kulukuse määr]] - [[krediidiasutus]] - [[krediidirisk]] - [[krediitkaart]] - [[kullastandard]] - [[kulu]] - [[kulude plaanimine]] - [[kulumine (majandus)|kulumine]] - [[kulupõhine hinnastamine]] - [[kupongvõlakiri]] - [[kupüür]] - [[kuuhooldustasu]] - [[kuulimiit]] - [[kvaliteedikulud]] - [[kvaternaarne sektor]] - [[kviitung]] - [[kvoot]] - [[kõrvalfirma]] - [[käendaja]] - [[käendusleping]] - [[kahekordse kirjendamise põhimõte]] - [[käibekapital]] - [[käibekapitali kordaja]] - [[käibekapitalilaen]] - [[käibeteatis]] - [[käibevara]] - [[käitumisökonoomika]] - [[käive]] - [[käsipant]] - [[käsitööline]] - [[külapood]] ==L== [[laen]] - [[laenu provisjon]] - [[laenu vaba jääk]] - [[laenu vahetamine looduskaitse vastu]] - [[laenude järelevalve]] - [[laenugraafik]] - [[laenukomitee]] - [[laenukomponendid]] - [[laenulimiit]] - [[laenumakse]] - [[laenupädevus]] - [[laenupoliitika]] - [[laenurisk]] - [[laenusaaja]] - [[laenusumma]] - [[laenutulu]] - [[laevakompanii]] - ''[[Laissez faire]]'' - [[laostav kasv]] - [[lapstööjõud]] - [[latifundium]] – ''[[Lean Startup]]'' - [[lepingutasu]] - [[leppetrahv]] - [[liberaalne turumajandus]] - [[liberaliseerumine]] - [[lihtintress]] - [[liigkasuvõtmine]] - [[liising]] - [[liising]] - [[liitintress]] - [[likviidsus]] - [[likviidsuse suhtarvud]] - [[likviidsuskordaja]] - [[limiidikonto]] - [[limiiditasu]] - [[lisandväärtus]] - [[litsentsitasu]] - [[logelemine]] - [[logistikasüsteem]] - [[loodusvarade nappus]] - [[loomemajandus]] - [[loovettevõtlus]] - [[läbipaistev pangakonto]] - [[lühiajalise võlgnevuse käibekordaja]] - [[lühiajalise võlgnevuse kattekordaja]] - [[lühikeseks müümine]] ==M== [[maa-arvestus]] - [[maabilanss]] - [[maaelu- ja põllumajanduslaen]] - [[maafond]] - [[maahindamine]] - [[maailmamajandus]] - [[maamaks]] - [[maatulukus]] - [[madalaim unikaalne hind]] - [[magusate jookide maks]] - [[majandamine]] - [[majandus]] - [[majandusagent]] - [[majandusanalüüs]] - [[majandusarvestus]] - [[majanduse eritsoon]] - [[majanduse restruktureerimine]] - [[majandusgeograafiline asend]] - [[majandusharu]] - [[majandushoob]] - [[majandusindikaator]] - [[majanduskasv]] - [[majandusklaster]] - [[majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]] - [[majanduskriis]] - [[majanduslangus]] - [[majandusliit]] - [[majanduslik ebavõrdsus]] - [[majanduslik ekstremism]] - [[majanduslik heaolu]] - [[majanduslik stiimul]] - [[majandusmatemaatika]] - [[majandusmudel]] - [[majanduspoliitika]] - [[majandussektor]] - [[majandusstruktuur]] - [[majandussurutis]] - [[majandussüsteem]] - [[majandusteadlane]] - [[majandusteadus]] - [[majandustehing]] - [[majandusteooria]] - [[majandustsükkel]] - [[majandusüksus]] - [[majapidamisteooria]] - [[makrokeskkond]] - [[makroökonoomika]] - [[maksebilanss]] - [[makseinstrument]] - [[maksejõuetus]] - [[maksekorraldus]] - [[maksepäev]] - [[maksepuhkus]] - [[maksesüsteem]] - [[maksevahend]] - [[maksevahendaja]] - [[maksevalmiduse kordaja]] - [[maksevõime kordaja]] - [[maksevõime suhtarvud]] - [[maksud]] - [[maksumäär]] - [[maksundus]] - [[maksuvabastus]] - [[maksusoodustus]] - [[maksustatav tulu]] - [[maksusüsteemid]] - [[maksutoime]] - [[marginaal (majandus)|Marginaal]] - [[marginalism]] - [[marksism]] - [[marsruutimisnumber]] - [[mastaabisääst]] - [[materjalikulu teenuseühiku kohta]] - [[meelelahutustööstus]] - [[merkantilism]] - [[mess]] - [[mikroettevõtja]] - [[mikrokeskkond]] - [[mikroökonoomika]] - [[mitteametlik majandus]] - [[mitteelastne nõudlus]] - [[mittenoteeritud aktsia]] - [[mitteresident]] - [[monetaarpoliitika]] - [[monetarism]] - [[monopol]] - [[monopson]] - [[moonutav stiimul]] - [[mootorsõidukimaks]] - [[motivatsiooniuuringud]] - [[munitsipaalettevõte]] - [[must neljapäev]] - [[määratud maksed]] - [[müntimine]] - [[müntimisõigus]] - [[müügiesindus]] - [[müüja]] - [[muutuvkulu]] ==N== [[naftariik]] - [[nappus]] - [[naturaaltasu]] - [[neokapitalism]] - [[neoklassikaline koolkond]] - [[netopalk]] - [[netosissetulek]] - [[nimiväärtus]] - [[nominaalne]] - [[nominaaltulusus]] - [[nostrokonto]] - [[nõudlus]] - [[nõudluse ohjamine]] - [[nõudluskõver]] - [[nähtamatu käsi]] ==O== [[obligatsioon]] ''- [[offshore]]'' - [[offshore-pangandus|''offshore''-pangandus]] - [[offshore-piirkond|''offshore''-piirkond]] - [[olelusring]] - [[oligopol]] - [[omafinantseerimine]] - [[omakapital]] - [[omakapitali tootlus]] - [[omamärgitoode]] - [[omandiõigustunnistus]] - [[omavastutus]] - [[OPEC]] - [[oportunistlik majandusteooria]] - [[optsioon]] - [[optsiooni kasutamishind]] - [[osak]] - [[osakapital]] - [[osakud]] - [[osalusmajandus]] - [[osanik]] - [[osaühing]] - [[ostja]] - [[ostujõud]] - [[otseinvesteering]] - [[otsekorraldus]] ==P== [[pakkumine]] - [[pakkumine ja nõudlus]] - [[palgatööline]] - [[palgavaesus]] - [[palk]] - [[pandimaja]] - [[pangajooks]] - [[pangakaart]] - [[pangakonto]] - [[pangandus]] - [[pangapäev]] - [[pangasaladus]] - [[pank]] - [[pantkiri]] - [[paralleelimport]] - [[Pareto-efektiivne jaotus]] - [[paternalism]] - [[pearaamat]] - [[pensionifond]] - [[personalijuhtimine]] - [[Phillipsi kõver]] - [[Pigou maks]] - [[piimandus]] - [[piirkasulikkus]] - [[pikaajaline laen]] - [[PIN]] - [[plaanimajandus]] - [[platvormimajandus]] - [[poliis]] - [[poliitiline ökonoomia]] - [[POS terminal]] - [[postfordism]] - [[postkapitalism]] - [[Prestoni kõver]] - [[primaarne sektor]] - [[privatiseerimine]] - [[proaktiivne]] - [[probleemlaen]] - [[progressiivne tulumaks]] - [[projektipõhine organisatsioon]] - [[prokurist]] - [[protektsionism]] - [[provisjon]] - [[provisjoneerimine]] - [[psühholoogiline hinnastamine]] - [[puhastoodang]] - [[puhasväärtus]] - [[põhiosa võlg]] - [[põhivaluuta]] - [[põllumajandusühistu]] - [[päevakauplemine]] - [[päevaraamat]] - [[päevaraamatukirjend]] - [[pärimisõigus]] - [[pärimisõigustunnistus]] - [[püramiidskeem]] - [[püsikorraldus]] - [[püsikulu]] - [[püsilaekumine]] - [[püsimakse]] ==R== [[raamatupidamine]] - [[raamatupidamise eest vastutav isik]] - [[raamatupidamise kontoplaan]] - [[raamatupidamise sise-eeskiri]] - [[raamatupidamiskohustuslane]] - [[raamatupidamiskonto]] - [[raamatupidamisregister]] - [[raamatupidamistalu]] - [[raha keskmine laekumisperiood]] - [[raha]] - [[rahandus]] - [[rahareform]] - [[raharinglus]] - [[rahaturg]] - [[rahaturuinstrument]] - [[rahavoog]] - [[rahavoogude aruanne]] - [[rahaühik]] - [[rahaühikud]] - [[rahvamajandus]] - [[rahvusvaheline kaubandus]] - [[rahvusvaheline korporatsioon]] - [[rahvusvaheline makse]] - [[rahvusvaheline tööjaotus]] - [[rasketööstus]] - [[raskeveokimaks]] - [[ratsionaalse valiku teooria]] - [[reaaltulu]] - [[reaganoomika]] - [[reduflatsioon]] - [[reeder]] - [[referentsaasta]] - [[registreerimisnumber]] - [[registrikood]] - [[regressiivne tulumaks]] - [[regressinõue]] - [[rekapitaliseerimine]] - [[reklaam]] - [[renditalu]] - [[rent]] - [[rentaablus]] - [[reservvaluuta]] - [[ressursid]] - [[ressursimajandus]] - [[ressursipõhine majandus]] - [[ressursside nappus]] - [[revalveerimine]] - [[riigi arengutase]] - [[riigi rahandus]] - [[riigi rahapoliitika]] - [[riigiabi]] - [[riigieelarve]] - [[riigiettevõte]] - [[riigihange]] - [[riigikapitalism]] - [[riigireiting]] - [[riigistamine]] - [[riigitõrge]] - [[riiklik aktsiaselts]] - [[riskifond]] - [[riskikapital]] - [[roheline raamatupidamine]] - [[roheline SKT]] - [[rõivatööstus]] - [[Rybczynski teoreem]] ==S== [[saastaja maksab]] - [[saldo]] - [[saneerimine]] - [[segamajandus]] - [[segment]] - [[sekundaarne sektor]] - [[sertifikaat]] - [[side (majandus)|side]] - [[sidusettevõte]] - [[siirdemajandus]] - [[siirdväärtpaber]] - [[sisemajanduse kogutoodang]] - [[siseriiklik makse]] - [[skooring]] - [[SKT elaniku kohta]] - [[SMS-laen]] - [[sõjatööstus]] - [[soovitusturundus]] - [[sotsiaalkapital]] - [[sotsiaalne dumping]] - [[sotsiaalne ettevõtlus]] - [[sotsialistlik võistlus]] - [[sponsor]] - [[sponsorlus]] - [[Stagflatsioon]] - [[stagnatsioon]] - [[stohhastiline planeerimine]] - [[struktureeritud võlakirjad]] - [[subsideerimine]] - [[subsiidium]] - [[substantivism]] - [[suhteline eelis]] - [[suhteline vaesus]] - [[suhtelise eelise teooria]] - [[sularaha]] - [[sularahalehm]] - [[surnud kassi põrge]] - ''[[swap]]'' - [[SWIFT]] - [[SWIFT-kood]] ==T== [[tagatis]] - [[tagatisrahasüsteem]] - [[talumaa]] - [[tarbija]] - [[tarbijahinnaindeks]] - [[tarbijakäitumine]] - [[tarbijate ühistu]] - [[tarbimine]] - [[tarbimisharjumus]] - [[tarbimisharjumuste muutmine]] - [[tarbimiskaal]] - [[tarbimiskäitumine]] - [[tarbimislaen]] - [[tarbimisühiskond]] - [[tarbimisväärtus]] - [[tarneahel]] - [[tarnija]] - [[tasaarveldus]] - [[tasaarvestus]] - [[tasuta turundus]] - [[tasuta ühistransport]] - [[tasuvusanalüüs]] - [[tavategevus]] - [[teadmusmajandus]] - [[teenus]] - [[teenustasu]] - [[tegevuspõhine kuluarvestus]] - [[tehniline analüüs]] - [[tehnoloogiline töötus]] - [[teller]] - [[tertsiaarne sektor]] - [[timmitud tootmine]] - [[tingliku hindamise meetod]] - [[toiduvõrgustik (majandus)|toiduvõrgustik]] - [[tolliliit]] - [[tollimaks]] - [[tontiin]] - [[toode]] - [[tooraine]] - [[toote elutsükkel]] - [[tooteinnovatsiooni teooria]] - [[tootemaks]] - [[tootja subsideerimise ekvivalent]] - [[tootja]] - [[tootmine]] – ''[[Toyotism]]'' - [[trahv]] - [[transiitteenus]] - [[transpordigeograafiline asend]] - [[trükitööstus]] - [[tulemuspõhine tasustamine]] - [[tuletisväärtpaber]] - [[tulumaks]] - [[tulundusühing]] - [[tundeväärtus]] - [[turg]] - [[turuhind]] - [[turundus]] - [[turundusplaan]] - [[turunišš]] - [[turupõhine hinnastamine]] - [[turusegment]] - [[turustus]] - [[turutõrge]] - [[turutõrge]] - [[turuväärtus]] - [[tähtajaline hoius]] - [[täisühing]] - [[töö (majandus)|Töö]] - [[tööaeg]] - [[tööandja]] - [[tööhõive]] - [[tööpuudus]] - [[tööstus]] - [[tööstusettevõtete asukoha teooria]] - [[töösulg]] - [[töötasu]] - [[töötlev tööstus]] - [[tööturg]] - [[tööühistu]] - [[tööviljakus]] - [[töövõtja]] ==U== [[unelmate ühiskond]] - [[uputatud kulude eksitus]] - [[usaldusühing]] - [[utilitarism]] - [[utoopiline sotsialism]] - [[uus kurss]] - [[uuskeinsism]] - [[uustööstusmaad]] ==V== - [[väärtpaber]] - [[väärtpaberibörs]] - [[väärtus]] - [[väärtusahel]] - [[väärtuspäev]] - [[vaba aeg]] - [[vabad vahendid]] - [[vabakaubandus]] - [[vabakaubanduspiirkond]] - [[vabakonteering]] - [[vaesusindeks]] - [[vahetuskaubandus]] - [[vähimarenenud riigid]] - [[väikeettevõte]] - [[väikeettevõtlus]] - [[valdusühing]] - [[välisinvesteering]] - [[väliskaubandus]] - [[väliskulu]] - [[välismõju]] - [[välisvõlg]] - [[välkkauplemine]] - [[vallasvara]] - [[valuuta]] - [[valuuta]] - [[valuuta-''forward'']] - [[valuutakurss]] - [[valuutaturg]] - [[varade juhtimine]] - [[varade käibekordaja]] - [[varaklass]] - [[varihind]] - [[varimajandus]] - [[varipangandus]] - [[varude käibekordaja]] - [[vastutustundlik tarbimine]] - [[veemajandus]] - [[veksel]] - [[vekseldamine]] - [[veosekäive]] - [[vermimine]] - [[vermimisõigus]] - [[viies sektor]] - [[viiteaeg]] - [[viitenumber]] - [[viivis]] - [[võlakiri]] - [[volatiilsus]] - [[võlgnik]] (deebitor) - [[volikiri]] - [[volitus]] - [[võrkturundus]] ==W== - [[Werneri plaan]] == Õ == - [[õiglane hind]] - [[õiglane kaubandus]] - [[õiglase kaubanduse märgis]] - [[õppelaen]] ==Ä== - [[ärakiri]] - [[ärieetika]] - [[äriingel]] - [[ärijuhtimine]] - [[ärilaen]] - [[ärimudel]] - [[äriplaan]] - [[äriprotsess]] - [[äriseadustik]] == Ö == [[ökodisain]] - [[ökoefektiivsus]] - [[ökoloogiline dumping]] - [[ökoloogiline ökonoomika]] - [[ökomaksureform]] - [[ökonomeetria]] - [[ökopank]] - [[ökosüsteemi taastamiskulu]] - [[ökosüsteemsed hüved]] ==Ü== - [[ühetaoline tulumaks]] - [[ühisomand]] - [[ühisomanditragöödia]] - [[ühisrahastus]] - [[ühistegevus]] - [[ühistu]] - [[ühistuökonoomika]] - [[ühistupank]] - [[ühisturg]] - [[Ükssarvik (ettevõte)|ükssarvik]] - [[ületarbimine]] - [[ülevõtmine]] [[Kategooria:Majandusteadus| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 3jneoeva1fwvzu1cfsgonortmk0rc9w 7161363 7161361 2026-05-26T10:53:27Z Andres 5 /* T */ 7161363 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[majandusteadus]]e mõisteid. {{tähed}} ==#== [[13. kuupalk]] - [[4D mudel]] == A == [[aare]] - [[aažio]] - [[aažioteooria]] - [[ABC kulumudel]] - [[abimajand]] - [[abitootmine]] - [[adraraha]] - [[agraarsektor]] - [[agraar-tööstuskompleks]] - [[agraarühiskond]] - [[aheldatud väärtused referentsaasta järgi]] - [[ahelindeks]] - [[ainetu toode]] - [[ajategurimajandus]] - [[akreditiiv]] - [[aktsepteerimisväärtus]] - [[aktiivne rahvastik]] - [[aktsia]] - [[aktsiabörs]] - [[aktsiakapital]] - [[aktsiaorder]] - [[aktsiate esmane avalik pakkumine]] - [[aktsiis]] - [[aktsionär]] - [[alampalk]] - [[allhange]] - [[alltöövõtja]] - [[alternatiivkulude teooria]] - [[alternatiivraha]] - [[ametkondlikkus]] - [[ammendumine]] - [[amortisatsioon]] - [[amortisatsioonikulu]] - [[annuiteet]] - [[annuiteetlaen]] - [[antidamping]] - [[AOL-tehnika]] - [[apostill]] - [[arbitraaž]] - [[arengumaade võlakriis]] - [[arhiveerimistunnus]] - [[arvelduskonto]] - [[arvelduskrediit]] - [[arvelduspäev]] - [[astmeline tulumaks]] - [[asutamisotsus]] - [[ATTAC]] - [[austria koolkond]] - [[autarkia]] - [[autoriseerimine]] - [[autoriseerimispäring]] - [[autoriseerimispiir]] - [[avalik haldus]] - [[avalik hüvis]] - [[avalik sektor]] - [[avaliku sektori ökonoomika]] - [[avatud majandus]] - [[ažiotaaž]] ==B== [[B2B turundus]] - [[baasaasta]] - [[bartertehing]] - [[basel I]] - [[basel II]] - [[bilansikirje]] - [[bilansireisting]] - [[bilansireiting]] - [[bilansiväline kirje]] - [[bilanss]] - [[binoommudel]] - [[bioloogiline vara]] - [[blankett]] - [[börs]] - [[börsihind]] - [[börsil kaubeldav fond]] - [[börsiväline]] - [[Bretton Woodsi institutsioonid]] - [[Bretton Woodsi konverents]] - [[BRIC]] - [[briifimine]] - [[broneerimine]] - [[brutomarginaal]] - [[brutopalk]] - [[brutotulu]] ==C== - [[Chicago koolkond (majandusteadus)|Chicago koolkond]] - [[Coase'i teoreem]] ==D== [[datoveksel]] - [[debiteerimise kuupäev]] - [[deebetkaart]] - [[deebetmakse]] - [[defitsiit]] - [[deflatsioon]] - [[deindustrialiseerumine]] - [[dematerialiseerimine]] - [[demograafilis-majanduslik paradoks]] - [[deposiit]] - [[devalveerimine]] - [[diferentseeritud määrad]] - [[dirigism]] - [[disinflatsioon]] - [[diskonteerimine]] - [[diskontomäär]] - [[diskrimineerimine tööturul]] - [[distributism]] - [[dividend]] - [[dokumentaalmakse]] - [[doonor (majandus)|Doonor]] - [[dotatsioon]] - [[doteerimine]] - [[Dow Jones]] - [[Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid]] - [[duaalne majandus]] - [[dumping]] - [[duokonto]] - [[duratsioon]] ==E== [[e-arve]] - [[eelarve]] - [[eelarveaasta]] - [[eelkommunikatsioon]] - [[eelmise aasta hindades väärtused]] - [[Eesti eksport]] - [[Eesti energeetika]] - [[Eesti hea raamatupidamistava]] - [[Eesti import]] - [[Eesti majanduse ajalugu]] - [[Eesti maksusüsteem]] - [[Eesti pangandus]] - [[Eesti rahapoliitika]] - [[eetiline investeering]] - [[ehitusettevõte]] - [[ehitushinnaindeks]] - [[ekspluateerimine]] - [[eksport]] - [[eksportkultuur]] - [[eksportvili]] - [[elatusmajandus]] - [[elatustase]] - [[elektrooniline maksevahend]] - [[elektroonilised kanalid]] - [[eluasemelaen]] - [[elustandard]] - [[emaettevõte]] - [[e-majandus]] - [[emiteerimistulu]] - [[energiabörs]] - [[energiakriis]] - [[e-raha]] - [[eraettevõte]] - [[eraisik]] - [[erakaup]] - [[eraklient]] - [[eraldis]] - [[erasektor]] - [[ergutusmaks]] - [[esimene maailm]] - [[esindaja]] - [[esindamisprobleem]] - [[ettevõte]] - [[ettevõte]] - [[ettevõtja]] - [[ettevõtlus]] - [[ettevõtluskeskkond]] - [[ettevõtluspoliitika]] - [[ettevõtlusvormid]] - [[ettevõtte ühiskondlik vastutus]] - [[ettevõtte ühiskondlik vastutus]] - [[euribor]] - [[Euroopa Majanduspiirkond]] - [[evolutsiooniline majandusteooria]] - [[evolutsiooniline mänguteooria]] ==F== [[faktooring]] - [[faktuurarve]] - [[finantsanalüüs]] - [[finantseerimine]] - [[finantsinspektsioon (üldmõiste)|Finantsinspektsioon]] - [[finantsinstrument]] - [[finantsjuhtimine]] - [[finantskapital]] - [[finantskirjaoskus]] - [[finantskriis]] - [[finantsnõustaja]] - [[finantsplaneerimine]] - [[finantspüramiid]] - [[finantsrisk]] - [[finantsspekulatsioon|Spekulatsioon]] - [[finantsteenused]] - [[finantsturg]] - [[finantsvara]] - [[finantsvõimendus]] - [[fiskaalpoliitika]] - [[fond]] - [[fondi depoopank]] - [[fondikorraldus]] - [[fondiorder]] - [[fondiosak]] - [[fondivalitseja]] - [[fordism]] - [[forvard]] - [[frantsiis]] - [[füsiokratism]] - [[futuur]] - [[füüsilisest isikust ettevõtja|FIE]] ==G== [[GAAP]] - [[Galapagose sündroom]] - [[garantii]] - [[geograafiline tööjaotus]] - [[georgism]] - [[Gini indeks]] - [[Gini koefitsient]] - [[globaalne kapitalism]] - [[globaalne ühisomand]] - [[globaalne ümberorienteerumine]] ==H== [[hange]] - [[heaoluökonoomika]] - [[Heckscheri-Ohlini mudel]] - [[Heckscheri-Ohlini teoreem]] - [[Herfindahli-Hirschmani indeks]] - [[hetketehing]] - [[hind]] - [[hindamisakt]] - [[hinna ja kasumi suhe]] - [[hinnadiskrimineerimine]] - [[hinnakujundus]] ehk [[hinnastamine]] - [[hinnamehhanism]] - [[hinnastruktuur]] - [[hinnavõrdlus]] - [[hoiukuu]] - [[hoiu-laenuühistu]] - [[hoiuperiood]] - [[hoiustamine]] - [[Hollandi tõbi]] - [[hooldustasu]] - [[horisontaalne integratsioon]] - [[hotellimajandus]] - [[hulgimüük]] - [[hüperinflatsioon]] - [[hüpoteek]] - [[hüpoteeklaen]] ==I== - [[iBAN]] - [[idufirma]] - [[impordikvoot]] - [[industrialiseerimine]] - [[inflatsioon]] - [[inimkapital]] - [[inimressurss]] - [[inkassatsioon]] - [[inkasso]] - [[inkassonõue]] - [[institutsionaalne majandusteadus]] - [[intress]] - [[intressimäär]] - [[investeerimine]] - [[investeerimisfond]] - [[investeerimiskonto]] - [[investeerimislaen]] - [[investeerimistoode]] - [[investeering]] - [[investeeringute tootlus]] - [[investor]] ==J== [[jaekett]] - [[jaepangandus]] - [[jagamismajandus]] - [[Jevonsi paradoks]] - [[järelmaks]] - [[järelmaksukaart]] - [[järelturg]] - [[jätkusuutlik ettevõtlus]] - [[jätkusuutlik majandus]] - [[jooksevkonto]] - [[juhtimine (mänedžment)|juhtimine]] - [[juriidiline isik]] ==K== [[kaal 0%]] - [[kaardimakse]] - [[kaaslaenaja]] - [[kaaslaenajad]] - [[kalatööstus]] - [[kapital]] - [[kapitali adekvaatsus]] - [[kapitalinõue]] - [[kapitalism]] - [[kapitaliturg]] - [[karuturg]] - [[kasum]] - [[käsumajandus]] - [[kasumi tulusiduvus]] - [[kasumiaruanne]] - [[kasusaaja]] - [[kasutusrent]] - [[kasvukonto]] - [[katkise akna parabool]] - [[kattekonto]] - [[kattevaluuta]] - [[kaubabörs]] - [[kaubakäive (sadamas)]] - [[kaubakäive]] - [[kaubandus]] - [[kaubanduspoliitika]] - [[kaubandussõda]] - [[kaubaväärtpaber]] - [[kaup]] - [[kaupleja]] - [[kauplemiskonto]] - [[kauplemismaht]] - [[kauplus]] - [[kavandatud vananemine]] - [[keskkonnajuhtimine]] - [[keskkonnajuhtimissüsteem]] - [[keskkonnamajandus]] - [[keskkonnamaks]] - [[keskpank]] - [[kilulaat]] - [[kindlustus]] - [[kindlustusasutus]] - [[kindlustushüvitis]] - [[kindlustuskaitse]] - [[kindlustusperiood]] - [[kindlustusselts]] - [[kindlustusvõtja]] - [[kinnine tootmistsükkel]] - [[kinnisasi]] - [[kinnistamine]] - [[kinnisvaramajandus]] - [[kinnisvaraturg]] - [[kirjend]] - [[kirjendamine]] - [[klassikaline koolkond]] - [[klassikaline majandusteadus]] - [[kliendinõustaja]] - [[kliendireiting]] - [[kliiring]] - [[kodukapitalilaen]] - [[kogu omamiskulu]] - [[kogumiskonto]] - [[kogutoodang]] - [[koguvara käive]] - [[kohaselt]] - [[kohustis]] - [[kohustistasu]] - [[kohustuslik kogumispension]] - [[kohustuslik reserv]] - [[kolmas maailm]] - [[kombineeritud kapitaliväärtpaberid]] - [[komisjonitasu]] - [[kommertsiaalsus]] - [[kommertspaber]] - [[kommertspank]] - [[kompanii (ettevõte)|kompanii]] - [[kompensatoorne fiskaalpoliitika]] - [[Kondratjevi lained]] - [[konkurents (majandus)|konkurents]] - [[konsolideerimine]] - [[konsortsium]] - [[konsumerism]] - [[konteerimine]] - [[konto debiteerimine]] - [[konto]] - [[kontojääk]] - [[kontoväljavõte]] - [[kontsern]] - [[konverteerimisvaluuta]] - [[koonddokument]] - [[korrespondentpank]] - [[krediidi kulukuse määr]] - [[krediidiasutus]] - [[krediidirisk]] - [[krediitkaart]] - [[kullastandard]] - [[kulu]] - [[kulude plaanimine]] - [[kulumine (majandus)|kulumine]] - [[kulupõhine hinnastamine]] - [[kupongvõlakiri]] - [[kupüür]] - [[kuuhooldustasu]] - [[kuulimiit]] - [[kvaliteedikulud]] - [[kvaternaarne sektor]] - [[kviitung]] - [[kvoot]] - [[kõrvalfirma]] - [[käendaja]] - [[käendusleping]] - [[kahekordse kirjendamise põhimõte]] - [[käibekapital]] - [[käibekapitali kordaja]] - [[käibekapitalilaen]] - [[käibeteatis]] - [[käibevara]] - [[käitumisökonoomika]] - [[käive]] - [[käsipant]] - [[käsitööline]] - [[külapood]] ==L== [[laen]] - [[laenu provisjon]] - [[laenu vaba jääk]] - [[laenu vahetamine looduskaitse vastu]] - [[laenude järelevalve]] - [[laenugraafik]] - [[laenukomitee]] - [[laenukomponendid]] - [[laenulimiit]] - [[laenumakse]] - [[laenupädevus]] - [[laenupoliitika]] - [[laenurisk]] - [[laenusaaja]] - [[laenusumma]] - [[laenutulu]] - [[laevakompanii]] - ''[[Laissez faire]]'' - [[laostav kasv]] - [[lapstööjõud]] - [[latifundium]] – ''[[Lean Startup]]'' - [[lepingutasu]] - [[leppetrahv]] - [[liberaalne turumajandus]] - [[liberaliseerumine]] - [[lihtintress]] - [[liigkasuvõtmine]] - [[liising]] - [[liising]] - [[liitintress]] - [[likviidsus]] - [[likviidsuse suhtarvud]] - [[likviidsuskordaja]] - [[limiidikonto]] - [[limiiditasu]] - [[lisandväärtus]] - [[litsentsitasu]] - [[logelemine]] - [[logistikasüsteem]] - [[loodusvarade nappus]] - [[loomemajandus]] - [[loovettevõtlus]] - [[läbipaistev pangakonto]] - [[lühiajalise võlgnevuse käibekordaja]] - [[lühiajalise võlgnevuse kattekordaja]] - [[lühikeseks müümine]] ==M== [[maa-arvestus]] - [[maabilanss]] - [[maaelu- ja põllumajanduslaen]] - [[maafond]] - [[maahindamine]] - [[maailmamajandus]] - [[maamaks]] - [[maatulukus]] - [[madalaim unikaalne hind]] - [[magusate jookide maks]] - [[majandamine]] - [[majandus]] - [[majandusagent]] - [[majandusanalüüs]] - [[majandusarvestus]] - [[majanduse eritsoon]] - [[majanduse restruktureerimine]] - [[majandusgeograafiline asend]] - [[majandusharu]] - [[majandushoob]] - [[majandusindikaator]] - [[majanduskasv]] - [[majandusklaster]] - [[majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]] - [[majanduskriis]] - [[majanduslangus]] - [[majandusliit]] - [[majanduslik ebavõrdsus]] - [[majanduslik ekstremism]] - [[majanduslik heaolu]] - [[majanduslik stiimul]] - [[majandusmatemaatika]] - [[majandusmudel]] - [[majanduspoliitika]] - [[majandussektor]] - [[majandusstruktuur]] - [[majandussurutis]] - [[majandussüsteem]] - [[majandusteadlane]] - [[majandusteadus]] - [[majandustehing]] - [[majandusteooria]] - [[majandustsükkel]] - [[majandusüksus]] - [[majapidamisteooria]] - [[makrokeskkond]] - [[makroökonoomika]] - [[maksebilanss]] - [[makseinstrument]] - [[maksejõuetus]] - [[maksekorraldus]] - [[maksepäev]] - [[maksepuhkus]] - [[maksesüsteem]] - [[maksevahend]] - [[maksevahendaja]] - [[maksevalmiduse kordaja]] - [[maksevõime kordaja]] - [[maksevõime suhtarvud]] - [[maksud]] - [[maksumäär]] - [[maksundus]] - [[maksuvabastus]] - [[maksusoodustus]] - [[maksustatav tulu]] - [[maksusüsteemid]] - [[maksutoime]] - [[marginaal (majandus)|Marginaal]] - [[marginalism]] - [[marksism]] - [[marsruutimisnumber]] - [[mastaabisääst]] - [[materjalikulu teenuseühiku kohta]] - [[meelelahutustööstus]] - [[merkantilism]] - [[mess]] - [[mikroettevõtja]] - [[mikrokeskkond]] - [[mikroökonoomika]] - [[mitteametlik majandus]] - [[mitteelastne nõudlus]] - [[mittenoteeritud aktsia]] - [[mitteresident]] - [[monetaarpoliitika]] - [[monetarism]] - [[monopol]] - [[monopson]] - [[moonutav stiimul]] - [[mootorsõidukimaks]] - [[motivatsiooniuuringud]] - [[munitsipaalettevõte]] - [[must neljapäev]] - [[määratud maksed]] - [[müntimine]] - [[müntimisõigus]] - [[müügiesindus]] - [[müüja]] - [[muutuvkulu]] ==N== [[naftariik]] - [[nappus]] - [[naturaaltasu]] - [[neokapitalism]] - [[neoklassikaline koolkond]] - [[netopalk]] - [[netosissetulek]] - [[nimiväärtus]] - [[nominaalne]] - [[nominaaltulusus]] - [[nostrokonto]] - [[nõudlus]] - [[nõudluse ohjamine]] - [[nõudluskõver]] - [[nähtamatu käsi]] ==O== [[obligatsioon]] ''- [[offshore]]'' - [[offshore-pangandus|''offshore''-pangandus]] - [[offshore-piirkond|''offshore''-piirkond]] - [[olelusring]] - [[oligopol]] - [[omafinantseerimine]] - [[omakapital]] - [[omakapitali tootlus]] - [[omamärgitoode]] - [[omandiõigustunnistus]] - [[omavastutus]] - [[OPEC]] - [[oportunistlik majandusteooria]] - [[optsioon]] - [[optsiooni kasutamishind]] - [[osak]] - [[osakapital]] - [[osakud]] - [[osalusmajandus]] - [[osanik]] - [[osaühing]] - [[ostja]] - [[ostujõud]] - [[otseinvesteering]] - [[otsekorraldus]] ==P== [[pakkumine]] - [[pakkumine ja nõudlus]] - [[palgatööline]] - [[palgavaesus]] - [[palk]] - [[pandimaja]] - [[pangajooks]] - [[pangakaart]] - [[pangakonto]] - [[pangandus]] - [[pangapäev]] - [[pangasaladus]] - [[pank]] - [[pantkiri]] - [[paralleelimport]] - [[Pareto-efektiivne jaotus]] - [[paternalism]] - [[pearaamat]] - [[pensionifond]] - [[personalijuhtimine]] - [[Phillipsi kõver]] - [[Pigou maks]] - [[piimandus]] - [[piirkasulikkus]] - [[pikaajaline laen]] - [[PIN]] - [[plaanimajandus]] - [[platvormimajandus]] - [[poliis]] - [[poliitiline ökonoomia]] - [[POS terminal]] - [[postfordism]] - [[postkapitalism]] - [[Prestoni kõver]] - [[primaarne sektor]] - [[privatiseerimine]] - [[proaktiivne]] - [[probleemlaen]] - [[progressiivne tulumaks]] - [[projektipõhine organisatsioon]] - [[prokurist]] - [[protektsionism]] - [[provisjon]] - [[provisjoneerimine]] - [[psühholoogiline hinnastamine]] - [[puhastoodang]] - [[puhasväärtus]] - [[põhiosa võlg]] - [[põhivaluuta]] - [[põllumajandusühistu]] - [[päevakauplemine]] - [[päevaraamat]] - [[päevaraamatukirjend]] - [[pärimisõigus]] - [[pärimisõigustunnistus]] - [[püramiidskeem]] - [[püsikorraldus]] - [[püsikulu]] - [[püsilaekumine]] - [[püsimakse]] ==R== [[raamatupidamine]] - [[raamatupidamise eest vastutav isik]] - [[raamatupidamise kontoplaan]] - [[raamatupidamise sise-eeskiri]] - [[raamatupidamiskohustuslane]] - [[raamatupidamiskonto]] - [[raamatupidamisregister]] - [[raamatupidamistalu]] - [[raha keskmine laekumisperiood]] - [[raha]] - [[rahandus]] - [[rahareform]] - [[raharinglus]] - [[rahaturg]] - [[rahaturuinstrument]] - [[rahavoog]] - [[rahavoogude aruanne]] - [[rahaühik]] - [[rahaühikud]] - [[rahvamajandus]] - [[rahvusvaheline kaubandus]] - [[rahvusvaheline korporatsioon]] - [[rahvusvaheline makse]] - [[rahvusvaheline tööjaotus]] - [[rasketööstus]] - [[raskeveokimaks]] - [[ratsionaalse valiku teooria]] - [[reaaltulu]] - [[reaganoomika]] - [[reduflatsioon]] - [[reeder]] - [[referentsaasta]] - [[registreerimisnumber]] - [[registrikood]] - [[regressiivne tulumaks]] - [[regressinõue]] - [[rekapitaliseerimine]] - [[reklaam]] - [[renditalu]] - [[rent]] - [[rentaablus]] - [[reservvaluuta]] - [[ressursid]] - [[ressursimajandus]] - [[ressursipõhine majandus]] - [[ressursside nappus]] - [[revalveerimine]] - [[riigi arengutase]] - [[riigi rahandus]] - [[riigi rahapoliitika]] - [[riigiabi]] - [[riigieelarve]] - [[riigiettevõte]] - [[riigihange]] - [[riigikapitalism]] - [[riigireiting]] - [[riigistamine]] - [[riigitõrge]] - [[riiklik aktsiaselts]] - [[riskifond]] - [[riskikapital]] - [[roheline raamatupidamine]] - [[roheline SKT]] - [[rõivatööstus]] - [[Rybczynski teoreem]] ==S== [[saastaja maksab]] - [[saldo]] - [[saneerimine]] - [[segamajandus]] - [[segment]] - [[sekundaarne sektor]] - [[sertifikaat]] - [[side (majandus)|side]] - [[sidusettevõte]] - [[siirdemajandus]] - [[siirdväärtpaber]] - [[sisemajanduse kogutoodang]] - [[siseriiklik makse]] - [[skooring]] - [[SKT elaniku kohta]] - [[SMS-laen]] - [[sõjatööstus]] - [[soovitusturundus]] - [[sotsiaalkapital]] - [[sotsiaalne dumping]] - [[sotsiaalne ettevõtlus]] - [[sotsialistlik võistlus]] - [[sponsor]] - [[sponsorlus]] - [[Stagflatsioon]] - [[stagnatsioon]] - [[stohhastiline planeerimine]] - [[struktureeritud võlakirjad]] - [[subsideerimine]] - [[subsiidium]] - [[substantivism]] - [[suhteline eelis]] - [[suhteline vaesus]] - [[suhtelise eelise teooria]] - [[sularaha]] - [[sularahalehm]] - [[surnud kassi põrge]] - ''[[swap]]'' - [[SWIFT]] - [[SWIFT-kood]] ==T== [[tagatis]] - [[tagatisrahasüsteem]] - [[talumaa]] - [[tarbija]] - [[tarbijahinnaindeks]] - [[tarbijakäitumine]] - [[tarbijate ühistu]] - [[tarbimine]] - [[tarbimisharjumus]] - [[tarbimisharjumuste muutmine]] - [[tarbimiskaal]] - [[tarbimiskäitumine]] - [[tarbimislaen]] - [[tarbimisühiskond]] - [[tarbimisväärtus]] - [[tarneahel]] - [[tarnija]] - [[tasaarveldus]] - [[tasaarvestus]] - [[tasustamise läbipaistvus]] - [[tasuta turundus]] - [[tasuta ühistransport]] - [[tasuvusanalüüs]] - [[tavategevus]] - [[teadmusmajandus]] - [[teenus]] - [[teenustasu]] - [[tegevuspõhine kuluarvestus]] - [[tehniline analüüs]] - [[tehnoloogiline töötus]] - [[teller]] - [[tertsiaarne sektor]] - [[timmitud tootmine]] - [[tingliku hindamise meetod]] - [[toiduvõrgustik (majandus)|toiduvõrgustik]] - [[tolliliit]] - [[tollimaks]] - [[tontiin]] - [[toode]] - [[tooraine]] - [[toote elutsükkel]] - [[tooteinnovatsiooni teooria]] - [[tootemaks]] - [[tootja subsideerimise ekvivalent]] - [[tootja]] - [[tootmine]] – ''[[Toyotism]]'' - [[trahv]] - [[transiitteenus]] - [[transpordigeograafiline asend]] - [[trükitööstus]] - [[tulemuspõhine tasustamine]] - [[tuletisväärtpaber]] - [[tulumaks]] - [[tulundusühing]] - [[tundeväärtus]] - [[turg]] - [[turuhind]] - [[turundus]] - [[turundusplaan]] - [[turunišš]] - [[turupõhine hinnastamine]] - [[turusegment]] - [[turustus]] - [[turutõrge]] - [[turutõrge]] - [[turuväärtus]] - [[tähtajaline hoius]] - [[täisühing]] - [[töö (majandus)|Töö]] - [[tööaeg]] - [[tööandja]] - [[tööhõive]] - [[tööpuudus]] - [[tööstus]] - [[tööstusettevõtete asukoha teooria]] - [[töösulg]] - [[töötasu]] - [[töötlev tööstus]] - [[tööturg]] - [[tööühistu]] - [[tööviljakus]] - [[töövõtja]] ==U== [[unelmate ühiskond]] - [[uputatud kulude eksitus]] - [[usaldusühing]] - [[utilitarism]] - [[utoopiline sotsialism]] - [[uus kurss]] - [[uuskeinsism]] - [[uustööstusmaad]] ==V== - [[väärtpaber]] - [[väärtpaberibörs]] - [[väärtus]] - [[väärtusahel]] - [[väärtuspäev]] - [[vaba aeg]] - [[vabad vahendid]] - [[vabakaubandus]] - [[vabakaubanduspiirkond]] - [[vabakonteering]] - [[vaesusindeks]] - [[vahetuskaubandus]] - [[vähimarenenud riigid]] - [[väikeettevõte]] - [[väikeettevõtlus]] - [[valdusühing]] - [[välisinvesteering]] - [[väliskaubandus]] - [[väliskulu]] - [[välismõju]] - [[välisvõlg]] - [[välkkauplemine]] - [[vallasvara]] - [[valuuta]] - [[valuuta]] - [[valuuta-''forward'']] - [[valuutakurss]] - [[valuutaturg]] - [[varade juhtimine]] - [[varade käibekordaja]] - [[varaklass]] - [[varihind]] - [[varimajandus]] - [[varipangandus]] - [[varude käibekordaja]] - [[vastutustundlik tarbimine]] - [[veemajandus]] - [[veksel]] - [[vekseldamine]] - [[veosekäive]] - [[vermimine]] - [[vermimisõigus]] - [[viies sektor]] - [[viiteaeg]] - [[viitenumber]] - [[viivis]] - [[võlakiri]] - [[volatiilsus]] - [[võlgnik]] (deebitor) - [[volikiri]] - [[volitus]] - [[võrkturundus]] ==W== - [[Werneri plaan]] == Õ == - [[õiglane hind]] - [[õiglane kaubandus]] - [[õiglase kaubanduse märgis]] - [[õppelaen]] ==Ä== - [[ärakiri]] - [[ärieetika]] - [[äriingel]] - [[ärijuhtimine]] - [[ärilaen]] - [[ärimudel]] - [[äriplaan]] - [[äriprotsess]] - [[äriseadustik]] == Ö == [[ökodisain]] - [[ökoefektiivsus]] - [[ökoloogiline dumping]] - [[ökoloogiline ökonoomika]] - [[ökomaksureform]] - [[ökonomeetria]] - [[ökopank]] - [[ökosüsteemi taastamiskulu]] - [[ökosüsteemsed hüved]] ==Ü== - [[ühetaoline tulumaks]] - [[ühisomand]] - [[ühisomanditragöödia]] - [[ühisrahastus]] - [[ühistegevus]] - [[ühistu]] - [[ühistuökonoomika]] - [[ühistupank]] - [[ühisturg]] - [[Ükssarvik (ettevõte)|ükssarvik]] - [[ületarbimine]] - [[ülevõtmine]] [[Kategooria:Majandusteadus| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 2qgld8u9f7g5h1apiwf2kg6t99tic9w 0 43152 7160860 7045794 2026-05-25T15:35:53Z Sillerkiil 58396 7160860 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib harilikust jugapuust; perekonna kohta vaata artiklit [[Jugapuu (perekond)]]}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik jugapuu | värvus = taimed | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn2.3 | seisundi_ref = | pilt = Taxus baccata 001.JPG | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta'' | klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida'' | selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales'' | sugukond = [[Jugapuulised]] ''Taxaceae'' | perekond = [[Jugapuu (perekond)|Jugapuu]] ''Taxus'' | liik = '''Harilik jugapuu''' | binaarne = ''Taxus baccata'' | binaarse_autor = [[L.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Harilik jugapuu''' (''Taxus baccata'') [[jugapuulised|jugapuuliste]] sugukonda [[jugapuu (perekond)|jugapuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[igihaljus|igihaljas]] [[okaspuud|okaspuu]]. ==Kirjeldus== Jugapuu kasvab 10–20, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud tüve ümbermõõt on 16 meetrit, kuid see puu ([[Fortingalli jugapuu]]) on [[südamemädanik]]u tõttu lõhenenud mitmeks tükiks, mis välisservast edasi kasvavad. Taimed on harilikult [[kahekojaline taim|kahekojalised]], mõnikord ka [[ühekojaline taim|ühekojalised]]. On täheldatud kojalisuse muutumist taimel elu jooksul. <gallery> If fleurFlowerMale.jpg|Isasõis Eibe01w.jpg|Marikäbid Taxus baccata MHNT seed.jpg|Seemned Taxus-mosaic2.JPG|Noor võrse </gallery> Tüve koor on hallikaspruun kuni punakas. Oksad on rõhtsad ja tipuosas veidi tõusvad. Külgpungad on äraspidimunajad, tömbi- või ka teravatipulised. Ladvapungade kuju on varieeruv teravmunajatest kuni kerajateni, kuid suuruselt ei ületa nad külgpungi. [[okas|Okkad]] on kuni 4 cm pikkused ja 3 mm laiused, raolised.<ref>Jean-Denis Godet. "Puude ja põõsaste määraja". [[koolibri (kirjastus)|Koolibri]], lk 22, 2000</ref> ==Paljunemine== Jugapuu paljuneb peamiselt [[seeme|seemnetega]]. Ta õitseb [[märts]]is-[[aprill]]is ning viljad valmivad [[september|septembris]]-[[oktoober|oktoobris]]. Jugapuu viljad, [[marikäbi]]d, on küpsena punased. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka [[pistoks]]test. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada kuni 4000 aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu [[pugu]]s seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. ==Levik ja kasvukohad== [[Pilt:Taxus baccata MHNT.jpg|thumb|180px|Jugapuu oks marjadega]] Harilik jugapuu on levinud Loode-[[Aafrika]]st üle [[Euroopa]] ja [[Väike-Aasia]] [[Kaukasus]]e ja Põhja-[[Iraan]]ini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab jugapuu Lääne-Eestis, peamiselt [[Hiiumaa]]l ja [[Saaremaa]]l. Nõnda on jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigist [[harilik mänd|männi]], [[harilik kuusk|kuuse]] ja [[harilik kadakas|kadaka]] kõrval. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all ([[II kategooria looduskaitse all olevad liigid|II kategooria]]). Jugapuu valiti [[2008]]. aastal Eesti [[aasta puu]]ks. ==Kasutamine== [[Pilt:Wood taxus baccata.jpg|pisi|Jugapuu puit]] Jugapuu [[puit]] on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele. Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu ratta[[kodar]]aid, [[reha]]pulki ja [[vesiratas]]te hambaid. [[Vana-Egiptus]]es tehti jugapuust [[sarkofaag]]e. Mõnel pool on [[andam]]i maksmist nõutud jugapuupuidus. Jugapuust tehtud [[vibu]]sid ja [[amb]]usid on peetud paremaks muust materjalist tehtutest. Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna. Jugapuust on sorte aretatud. Jugapuust toodetakse [[vähktõbi|vähi]]ravimit [[dotsetakseel]]i. == Mürgisus == Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned. Nad sisaldavad väga mürgist [[alkaloid]]i [[taksiin]]i, peale selle veel [[melosiin]]i ja [[efedriin]]i, mis on vähem mürgised. Seemnerüü ([[arill]]) on magusa maitsega ja aromaatne ning pole mürgine, kuid seda ei tohiks siiski süüa, sest kogemata võib alla neelata ka mürgiseid seemneid. Loomad, kes söövad jugapuu marju, surevad. Inimestel on raskeid mürgistusjuhtumeid esinenud jugapuumarjade kasutamisel [[abort|abordi]] esilekutsumiseks. Samuti on ajaloost teada juhtumeid, kus jugapuumarju kasutati endalt elu võtmiseks (näiteks räägitakse [[Caesar]]i "Gallia sõdades" [[eburoonid]]e kuningast, kes aastal [[53]] eelistas surma jugapuumarjade läbi roomlaste kätte vangi langemisele). === Mürgistusnähud inimesel === Mürgistusnähud ilmnevad paari tunni jooksul ja algavad tugeva oksendamisega, millele järgnevad valud [[magu|maos]]. Tekib kõhulahtisus ja peapööritus, [[pupill]]ide laienemine ja teadvusetus. [[Pulss]] muutub algul kiiremaks, siis aga nõrgemaks. Surm saabub krampide sagenedes südametegevuse ja hingamise lakkamise tõttu. ==Vaata ka== *[[Sepise jugapuu]] *[[Eesti pärismaised puud]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons|Taxus baccata|Harilik jugapuu}} * {{Elurikkus}} *Lea Vaher [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2230 "Jugapuud meil ja mujal"] [[Eesti Loodus]], veebruar 2008 *[[Urmas Kokassaar]] [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2603_2582.html "Jugapuu ande ei tohi süüa]. Eesti Loodus, november 2008 [[Kategooria:Jugapuulised]] [[Kategooria:Eesti pärismaised puuliigid]] [[Kategooria:II kaitsekategooria taimeliigid]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] pundh6obl5hxucycgrpo27tezud7ubh 0 44645 7160945 5163982 2026-05-25T18:15:31Z ~2026-27991-39 228947 7160945 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit [[Propeller (ansambel)]], laevaseadme kohta artiklit [[sõukruvi]].}} [[Pilt:Flypropel.jpg|pisi|Propeller]] '''Propeller''' ([[ladina keel]]es ''propellere'' 'edasi tõukama') on [[seade]], mis muudab [[võll]]i [[pöördemoment|pöördemomendi]] tõmbejõuks kahe (harva ka ühe) või enama [[laba (masinaehitus)|laba]] [[pöörlemine|pöörlemise]] abil [[potentsiaalne voolamine|voolises]] aines ümber keskse [[telg|telje]] sarnaselt [[kruvi]]joonelise [[pöördliikumine|pöördliikumisega]]. [[Lennuk]]i, [[helikopter]]i, [[hõljuklaev]]a, ekranoplaani jms edasiviiva jõu tekitamiseks kasutatakse propellerit.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 393</ref> Propellereid valmistatakse [[metall]]ist (tavaliselt [[alumiinium]]i baasil kerg[[sulam]]itest), mitmekihilisest liimpuidust, nüüdisajal ka kõrgtehnoloogiliselt [[komposiit]]materjalidest. [[Helikopteri rootor]]i iga pöörlev laba tekitab tõstejõu sarnaselt lennukitiivaga – kehtib [[Bernoulli võrrand]].<ref name=Tehnikaleksikon/> Rootori pöörlemise tõttu tekkiva helikopteri vastassuunalise pöördemomendi tasakaalustamiseks ja lennu suuna muutmiseks kasutatakse sabas asuvat propellerit. [[Laev]]a, [[tiiburlaev]]a, skuutri ja [[allveelaev]]a liikumapanemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse [[sõukruvi]]ks ehk [[laevakruvi]]ks. Otstarbe ja paigutuse järgi eristatakse kandvaid, vedavaid, tõukavaid ja kombineeritud propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse püsi- ja muutuvsammuga propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/> [[Pilt:Supermarine Spitfire XIX vr.jpg|pisi| Supermarine Spitfire XIX vastassuundades pöörlevad propellerid]] Eriti võimsa lennuki jõuallika täieliku võimsuse rakendamiseks kasutatakse koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid [[tandempropeller]]eid.<ref name=Tehnikaleksikon/> Propellereid rakendatakse ka [[turbiin]]idena. [[Energeetika]]s kasutatav propellerturbiin on niisugune [[reaktiivhüdroturbiin]], mille [[tööratas|tööratta]] labade seadenurk on püsivalt kinnitatud. [[Tuuleturbiin]]i propelleri labad on tavaliselt muutuvsammuga.<ref name=Tehnikaleksikon/> Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema [[võll]]i pöörete arvuga ruuduga, [[võimsus]]tarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri [[kasutegur]] sõltub nii lennu- ehk õhuvoolukiirusest kui ka propelleri pöörete arvust. Propeller võib saavutada [[kasutegur]]i kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid. Ökonoomseks lendamiseks propelleri abil saavutatava kiiruse piiriks on 700 km/h, puhtalt propelleri abil saavutatud suurim kiirus aga 850 km/h.<ref>https://web.archive.org/web/20060513013750/http://records.fai.org/pilot.asp?from=ga&id=4098</ref> [[FAI]] registreeritud turbopropellerlennuki (Tu-114) suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt [[reaktiivmootor]]i turbiini läbinud [[gaas]]ide tõukejõu (alla 10%) arvel. ==Vaata ka== *[[tiivik]] *[[tuulik]] == Viited == {{Viited}} {{commons}} [[Kategooria:Lennundus]] [[Kategooria:Aerodünaamika]] c92fbnbbyj26nukmqemwtcamuwg5ozg 0 49010 7161122 7094459 2026-05-26T05:15:28Z ~2026-30199-00 229874 7161122 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib külast, saare kohta vaata artiklit [[Manilaid]]}} {{EestiAsula | nimi = Manija | pindala = | elanikke = | maakond = Pärnu }} '''Manija''' on [[küla]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] [[Manilaid|Manilaiul]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Tõstamaa vald]]a. Aasta läbi elab saarel umbes 45 inimest. 2005. aastal rajati laiule asfalteeritud tee. Manijas tegutseb ka [[Manija külatuba]]. Külatoas peetakse Manija külakoosolekuid ja rahvapidusid. Reisijate vedu saarele korraldatakse jäävabal perioodil kümnekohalise paadiga ja talvisel ajal [[hõljuk]]iga. Aastas on reisijaid umbes 4000 ja reise 1400 ning vedude korraldamise maksavad suures osas kinni Pärnu linn ja riik.<ref>[https://www.err.ee/1609307628/parnu-tahab-anda-munalaiu-ja-manilaiu-vahelise-liiniveo-erakatesse "Pärnu tahab anda Munalaiu ja Manilaiu vahelise liiniveo erakätesse"] ERR, 9. aprill 2024</ref> 2013. aastal valmis saarest ja tema elanikest [[Mark Soosaar]]e film "[[Meretagused]]".<ref>{{Netiviide |url=http://etv2.err.ee/v/teemaohtud/marksoosaar/saated/37f7080b-4340-4a7f-a146-15b249e2a447/teemaohtu-meretagused-eesti-2013 |pealkiri=Meretagused (Eesti 2013) |vaadatud=2016-01-10 |arhiivimisaeg=2016-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160217224112/http://etv2.err.ee/v/teemaohtud/marksoosaar/saated/37f7080b-4340-4a7f-a146-15b249e2a447/teemaohtu-meretagused-eesti-2013 |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema tehtud on ka film "Mängutoos Manilaiul" (1984) <gallery> Fail:Manija majakas.jpg|[[Manilaiu tulepaak|Manija majakas]] Fail:Manija külakeskus.jpg|Manija külakeskus Fail:Manija tulepaak 03.02.2019.jpg|Manija tulepaak Fail:Manija Majakas.jpg|Manija tulepaak Fail:Vanatehnika manija saarel.jpg|Vanatehnika Manija saarel Fail:Manija majakas talvel.jpg|Manija majakas talvel </gallery> ==Vaata ka== *[[Manija maastikukaitseala]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.estonia360.ee/munalaid/ Manilaiu 360° aeropanoraam / aerofoto] {{Pärnu linn}} [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] [[Kategooria:Pärnu linn]] r3pifllttbbh6kxicjpu5ken28i4ss1 0 49331 7161398 7083904 2026-05-26T11:15:39Z Taurus404 80079 /* Arendused 1923–1930 */ 7161398 wikitext text/x-wiki [[Pilt:U-Bahn.svg|120px|thumb|U-Bahni sümbol]] '''Berliini metroo''' ehk '''U-Bahn''' (saksa keeles ''Untergrundbahn'') on [[Saksamaa]] pealinna [[Berliin]]i hõlmav kiirrongivõrgustik, mis on tähtsaks osaks linna ühistranspordi süsteemist. Berliini metroo kuulub [[BVG]]-le (Berliner verkehrsbetriebe GmbH). 1902. aastal avatud [[metroo]] koosneb kümnest liinist, millel asub kokku 170 jaama. Liinivõrgustiku kogupikkus on 151,7 km, sellest ligikaudu 80% asub maa all.<ref name="BVG"> {{netiviide | URL = http://www.bvg.de/index.php/en/17103/name/Underground.html| Pealkiri =The Berlin underground| Autor = BVG| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 24. jaanuar 2012| Keel = }} </ref> Berliini metroo [[rööpmelaius]] on 1435 mm. Berliini metroo rongid läbivad iga päev kokku umbes 400 000 km, liikudes keskmise kiirusega 30,7 kilomeetrit tunnis. Tipptunnil liiguvad rongid 3–5-minutiliste intervallidega.<ref name="BVG" /> Segamini ei tohiks ajada Berliinis metrood Metro-liinidega, mis kujutavad endast tihedalt frekventeerituid [[tramm]]i- ja [[buss]]iliine. Berliini metroo kavandati leevendama liikluskoormust Berliini kesklinnas ning kuni linna jagamiseni [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]iks laienes metroovõrk hoogsalt. Kuigi esialgu jäi metroosüsteem avatuks kogu linna ulatuses, siis [[Berliini müür]]i rajamise järel seadsid Ida-Berliini võimud piiriülesele liiklusele piirangud. Ida-Berliini metrooliinid lahutati Lääne omadest, samas kui kahel Lääne-Berliini liinil ([[U6 (Berliin)|U6]] ja [[U8 (Berliin)|U8]]) lubati Ida poolel sõita ilma peatustes peatumata. Ainsaks erandiks oli Friedrichstarße jaam, mis oli ümberistumiskohaks metroorongilt [[S-Bahn (Berliin)|S-Bahn]]i rongile ja piiriületuskohaks Ida-Berliini. U-Bahni ühtne süsteem kogu linnas taastati pärast [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamist]]. ==Ajalugu== [[Pilt:Karte ubahn berlin entwicklung.png|pisi|460px|Berliini metroo areng aastatel 1902–2009]] Berliini metroo on rajatud kolmes suures etapis: * Kuni 1913. aastani – rajati kitsast tüüpi (''Kleinprofil'', vagunilaius 2,3 m) liinivõrk Berliinis, [[Charlottenburg]]is, [[Schöneberg]]is, [[Wilmersdorf]]is ja [[Dahlem]]is. * Kuni 1930. aastateni – laia tüüpi (''Großprofil'', vagunilaius 2,65 m) liinivõrgu rajamine ja esimeste põhja-lõunasuunaliste liinide käikuvõtmine. * Alates 1953. aastast – liinivõrgu edasiarendamine. ===Esialgse liinivõrgu rajamine=== [[Pilt:U-Bahn Berlin Spittelmarkt 1908.jpg|pisi|left|U-Bahni rong Spittelmarkti jaamas (1908)]] 19. sajandi lõpul hakkasid Berliini linnplaneerijad otsima lahendusi üha kasvavatele liiklusprobleemidele. Kui tööstur ja leiutaja [[Werner von Siemens]] tuli välja plaaniga rajada maapinnast kõrgemal asuv raudteevõrk, siis [[AEG]] pakkus välja maa-aluse süsteemi. Berliini linnavalitsus kartis, et maa-alune arendus kahjustaks kanalisatsioonivõrku, ning eelistas maapealset arendust, mis oleks järginud endisi linnamüüre. Samas Berliini naabriks olnud [[Charlottenburg]] oli vastu maapealse võrgu arendamisele ja soovis metrood. Järgnevate aastate läbirääkimiste tulemusel hakati 10. septembril 1896 ehitama peamiselt maapinnal olevat raudteed Stralauer Tori ja Zoologischer Garteni vahele. Liin võeti kasutusele 15. veebruaril 1902. Samal aastal pikendati seda ida suunas Warschauer Brückeni (praegune Warschauer Straße) ja läänes Knieni (Ernst-Reuter-Platz). Charlottenburg pikendas liini veelgi lääne suunas. 1906. aastaks ulatus see Wilhelmplatzile (Richard-Wagner-Platz) ja 1908. aastaks Reichskanzlerplatzile (Theodor-Heuss-Platz), novembris 1912 valmis pikendus Sportparkini (Olympia-Stadion). Berliini kesklinnas muudeti trassi nii, et liini saaks pikendada ja jäeti Potsdamer Platz sellest kõrvale. Liin Leipziger Straße all Spittelmarktile avati 1908. aastal, 1913. aastal pikendati seda Alexanderplatzile. Samal aastal valmis ka pikendus Nordringil asuva [[Berliini linnaraudtee|S-Bahn]]i jaamani (Schönhauser Allee). Et tagada enda linnaarengut soovis [[Schöneberg]] samuti ühendust Berliiniga. Kuna raudteefirma ei pidanud sellist liini tasuvaks, asus linn ehitama ise esimest kohalikku metrood [[Saksamaa]]l. Liin avati 1910. aasta lõpul. Mõned kuud enne seda algasid tööd rajamaks ühendust [[Wilmersdorf]]i ja Berliini U-Bahni võrgu vahele. Esialgu oli kavas rajada liin Wittenbergplatzi ja Breitenbachplatzi vahele, kuid Wilmersdorf maksis ise kinni selle pikendamise Thielplatzini. Vastutulekuna Charlottenburgile, mida liin läbis, lepiti kokku ka rööbastiku rajamises Wittenbergplatzilt Uhlandstraßele. Mõlemad liinid avati 12. oktoobril 1913. Seejärel peatasid puhkenud [[Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud majandusraskused U-Bahni arendamise kümmekonnaks aastaks. ===Arendused 1923–1930=== Esialgne liinivõrk oli peamiselt ida-läänesuunaline, ühendades rikkamaid piirkondi Berliinis ja selle ümbruses, sest nende liinide arendamist hinnati tulusamaks. Et liini hakkaksid kasutama ka töölised, soovis linn rajada põhja-lõunasuunalisi liine. Kui Berliiniga liideti 1920. aastal seda ümbritsevad piirkonnad, kadus vajadus omavahelisteks läbirääkimisteks ning linn sai suurema jõu suhtluses eraomanduses oleva raudteefirma Hochbahngesellschaftiga. Linn kohustas ka kasutusele võtma laiemaid vaguneid, et vedada suuremat hulka reisijaid. Nord-Süd-Bahni ehitamine algas juba 1912. aasta detsembris, kuid Weddingit Tempelhofi ja Neuköllniga ühendama pidanud liini ehitus jäi seisma [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu. Tööd taastusid 1919. aastal, kuid raha puudumine ja [[Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis|hüperinflatsioon]] pidurdasid protsessi oluliselt. 30. jaanuaril 1923 avati liini esimene lõik Hallesches Tori ja Stettiner Bahnhofi (praegu Naturkundemuseum) vahel, järgnevatel kuudel pikendati seda Seestraßeni. Alarahastatuse tõttu tuli liinil kasutada vanu, kitsamaid vaguneid, mida perroonideni ulatumiseks laiendati puidust laudade abil, mida reisijad nimetasid lillealusteks (''Blumenbretter''). Liin hargnes Belle-Alliance-Straßel (Mehringdamm): lõunasuunaline haru Tempelhofi avati 22. detsembril 1929 ja haru Grenzalleele 21. detsembril 1930. 1912. aastal sai [[AEG]] loa ehitada oma põhja–lõunasuunaline allmaaraudtee liin. See liin oleks pidanud ühendama Gesundbrunnenit [[Alexanderplatz]]i kaudu Neuköllniga. Majandusraskused peatasid ehituse 1919. aastal; AEG-Schnellbahn-AG likvideerimine ja Berliini linna toetus Nord-Süd-Bahnile takistasid edasist arendust kuni 1926. aastani. Liini esimene lõik avati 17. juulil 1927 Boddinstraße ja Schönleinstraße vahel, sellel asuvast Hermannplatzi jaamast sai esimene, kus oli võimalik istuda ümber ühel laiavaguniliselt liinilt teisele. Liin tervikuna valmis 18. aprillil 1930. Enne kui kogu U-Bahni võrk anti 1929. aastal üle BVG-le, asus Hochbahngesellschaft ehitama esimest laia tüüpi liini, mis pidi jooksma Frankfurter Allee all Alexanderplatzi ja Friedrichsfelde vahel. Liin avati 21. detsembril 1930. 1920. aastate lõpuks oli liinivõrk üle 75 kilomeetri pikk. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;" !style="background-color: #F0F0FF" colspan="5" | Berliini U-Bahni liinid 1931 |- style="background-color: #F8F8FF" |style="text-align:center; font-weight:bold;" colspan="2"|Kitsast tüüpi liinid |style="background-color: #F0F0FF" rowspan="6"|&nbsp; |style="text-align:center; font-weight:bold;" colspan="2"|Laia tüüpi liinid |- style="background-color: #FFFFFF" |&nbsp;'''AI'''&nbsp; |Pankow (Vinetastraße) – Ruhleben |&nbsp;'''CI'''&nbsp; |Seestraße – Grenzallee |- style="background-color: #F8F8FF" |&nbsp;'''AII'''&nbsp; |Pankow (Vinetastraße) – Krumme Lanke |&nbsp;'''CII'''&nbsp; |Seestraße – Tempelhof |- style="background-color: #FFFFFF" |&nbsp;'''AIII'''&nbsp; |Städtische Oper – Wilhelmplatz |&nbsp;'''D'''&nbsp; |Gesundbrunnen – Leinestraße |- style="background-color: #F8F8FF" |&nbsp;'''BI'''&nbsp; |Warschauer Brücke – Hauptstraße |&nbsp;'''E'''&nbsp; |Alexanderplatz – Friedrichsfelde |- style="background-color: #FFFFFF" |&nbsp;'''BII'''&nbsp; |Warschauer Brücke – Uhlandstraße |colspan="2"|&nbsp; |} ===Kolmas Reich ja Teine maailmasõda=== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-J30192, Berlin, Bombenschäden an der Hochbahn.jpg|pisi|Bülowstraße raudteeviadukti kõrval plahvatas 19. juulil 1944 miin, mis kahjustas oluliselt kandekonstruktsioone. Ajutiseks toestuseks kasutati palgivirnu.]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistide]] võimuletulekuga muutusid Berliinis kahe metroojaam nimed: Reichskanzlerplatzi jaamast sai 24. aprillil 1933 [[Adolf Hitler|Adolf-Hitler-Platz]] ning Schönhauser Tori nimi muutus 1. mail 1934 [[Horst Wessel|Horst-Wessel-Platziks]]. Samuti riputati igasse metroojaama riigilipp. Peamiselt arhitekt [[Albert Speer]]i töö tulemusel valmisid ulatuslikud plaanid metroo arendamiseks. Nende kohaselt oli kavas ehitada ringliin, mis oleks ristunud olemasolevate U-Bahni liinidega, ning pikendada olemasolevaid või ehitada uusi liine kaugematesse piirkondadesse. Rakendust ükski neist kavadest ei leidnud. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal U-Bahni kasutamine kasvas, sest autodega sõideti oluliselt vähem. Samuti olid paljud maa-alused jaamad kasutuses pommivarjenditena. Liitlasvägede pommirünnakud aga kahjustasid suurt osa U-Bahni süsteemist. Kuigi esialgu parandati purustused üsna kiiresti, siis sõja edenedes raskenesid remonttööd. 25. aprill 1945 lõpetas kogu süsteem töö, sest kadus elektrivarustus. Nädal hiljem ujutati Hitleri käsul üle põhja–lõunasuunaline tunnel, et seda ei saaks kasutada [[Punaarmee]]. Vesi suunati tunnelitesse Friedrichstraßel ja 63 km U-Bahni tunneleid jäid vee alla. Lugematul hulgal maa-alustes varjendites peidus olnud inimesi uppus. ===Ida- ja Lääne-Berliin: 1945–1989=== [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_183-H26222,_Berlin,_U-Bahn_in_offenem_U-Bahnschacht.jpg|pisi|left|Sõja järel sõitsid metroorongid renoveerimistööde tõttu kohati ka lahtistes tunnelites, pildil rong Nürnberger Platzi jaama lähistel]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-C0201-0002-001, Berlin, Alexanderplatz.jpg|pisi|left|Metroorong Alexanderplatzi jaamas 1964. aastal, rongi küljes on näha laudadest laiendusi, et ulatuda perroonini.]] Kuigi suur osa metroovõrgust hävis sõjas, oli 1945. aasta lõpus kasutuses 69,5 km rööbastikku ja 93 jaama. Metroo taastamine lõpetati 1950. aastal. Berliini jagamine haldussektoriteks tõi kaasa muudatusi ka U-Bahni süsteemis. Kuigi liinivõrk ulatus kõigisse sektoritesse ja elanikel oli liikumisvabadus, hakkasid Lääne-Berliini elanikud üha enam vältima Nõukogude sektorit. Alates 1953. aastast hakkasid valjuhääldid rongides hoiatama piirile lähenemise eest. Samuti hakkasid [[Ida-Berliin]]i võimud piirama oma elanike liikumist Lääne sektorisse. Aastatel 1953–1955 valmis plaan, mille kohaselt oleks liinivõrk kasvanud 200 kilomeetrini. Esmajärjekorras peeti oluliseks pikendada C-liini Tegelilt Alt-Mariendorfi. Põhjapoolne pikendus Tegelini avatigi 31. mail 1958. Et tagada kiire ühendus tihedalt asustatud [[Steglitz]]i, [[Wedding]]i ja [[Reinickendorf]]i piirkondadega läbimata Ida-Berliini, oli tarvis ehitada kolmas põhja–lõunasuunaline rööbastik. Esimene osa G-liinist ehitati Leopoldplatzi ja Spichernstraße vahele ning kavas oli seda mõlemas suunas pikendada. Liin G pidi esialgu avatama 2. septembril 1961, kuid Berliini müüri ehitamise tõttu avati liin 25. augustil. Linna jagamine füüsiliselt kaheks lõikas pooleks A-liini ja lühendas B-liini ühe peatuse võrra, sest Warschauer Brücke peatus jäi Ida-Berliini. Ida poolele jäi vaid pool A-liinist ja E-liin. [[Lääne-Berliin]] maksis igal aastal 20 miljonit [[Saksa mark]]a, et liini C ja D rongidel lubataks läbida Ida-Berliini territooriumi. Rongidel ei lubatud Ida-Berliinis peatuda ning kummitusjaamadeks (''Geisterbahnhöfe'') jäänud peatustes patrullisid Ida-Saksa piirivalvurid. Vaid Friedrichstraße jaamas, mis oli ametlik piiriületuskoht, oli reisijatel lubatud väljuda. Berliini müüri rajamise tõttu hakkasid lääneberliinlased, soovimatusest toetada Nõukogude süsteemi rahaliselt, boikoteerima [[DDR|Ida-Saksamaa]] kontrolli alla olevat [[S-Bahn (Berliin)|S-Bahni]], eelistades metrood. S-Bahni võrk oli [[DDR|DDR-]]i kontrolli all nii Ida- kui ka Lääne-Berliinis. Lääne-Berliinis tingisid arendusprojektid Britzis ja Rudow’s CI-liini pikendamise. Ühendus Grenzallee ja Britz-Südi vahel avati 28. septembril 1963. Metroo arenduskava nägi ette, et kõik liinid on sirgjoonelised ja ilma harudeta ning seepärast oleks vastassuunaline arendus Merhingdammi ja Möckernbrücke vahel pidanud avatama H-liinina. Selle nime all see aga kunagi käiku ei läinud, sest 28. veebruaril 1966, kui liin avati, võeti kasutusele uus liininumbrite süsteem ja liini nimeks sai U7. Samal päeval avati ka lõik Tempelhofi ja Alt-Mariendorfi vahel, mis oli osaks uuest U6-liinist. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;" !style="background-color: #F0F0FF" colspan="9" |Muudatused metrooliinide numeratsioonis (1966) |- style="background-color: #F8F8FF" |style="text-align:center; font-weight:bold;" colspan="4"|Kitsast tüüpi liinid |style="background-color: #F0F0FF" rowspan="6"|&nbsp; |style="text-align:center; font-weight:bold;" colspan="4"|Laia tüüpi liinid |- style="background-color: #FFFFFF" |BI |→ |U1 | Schlesisches Tor – Ruhleben |CII |→ |U6 | Tegel – Alt-Mariendorf |- style="background-color: #F8F8FF" |AII |→ |U2 | Gleisdreieck – Krumme Lanke |CI |→ |U7 | Möckernbrücke – Britz-Süd |- style="background-color: #FFFFFF" |BIV |→ |U3 | Wittenbergplatz – Uhlandstraße |D |→ |U8 | Gesundbrunnen – Leinestraße |- style="background-color: #F8F8FF" |BIII |→ |U4 | Nollendorfplatz –Innsbrucker Platz |G |→ |U9 | Leopoldplatz – Spichernstraße |- style="background-color: #FFFFFF" |AIII |→ |U5 | Deutsche Oper – Richard-Wagner-Platz |colspan="4"|&nbsp; |} Kuna [[Lääne-Saksamaa]] valitsus eraldas Lääne-Berliini arendamiseks rikkalikult vahendeid, laiendati ka ulatuslikult metroovõrku. 30. aprillil 1976 avati U9-liin Rathaus Steglitzi ja Osloer Straße vahel. U7-liini pikendati kuues etapis, 1. oktoobriks 1984 ulatus see Rathaus Spandauni. U8-liini pikendati Gesundbrunnenist põhjasuunas kuni Paracelsus-Badini. Seevastu Ida-Berliini arendused jäid oluliselt tagasihoidlikumaks. E-liini pikendus Tierparki peatuseni avati 25. juunil 1973 ning 1989. aastal, vaid mõni kuu enne [[Berliini müür]]i langemist, pikendati liini esmalt Elsterwedaer Platzi jaamani ja siis Hönow’ni. ===Saksamaa ühendamine ja areng pärast 1989. aastat=== [[Pilt:Oberbaumbrücke mit U-Bahn.jpg|pisi|400px|U-Bahni rong sõitmas üle Oberbaumbrücke silla]] 9. novembril 1989 kaotati idasakslastele seatud reisimispiirangud, misjärel kümned tuhanded teadet meediast kuulnud inimesed kogunesid piiripunktidesse ja nõudsid pääsu [[Lääne-Berliin]]i. Kaks päeva hiljem avati seni kummitusjaamana seisnud Jannowitzbrücke peatus täiendava piiriületuspunktina. Sarnaselt käituti edasi ka teiste U8-liinil asuvate peatustega ning 1. juulil 1990 kaotati kogu piirikontroll. Ida-Berliini liinist A sai U2 ja liinist E U5, kuid nende ühendamine ülejäänud liinivõrku võttis aega. U2 lõik Wittenbergpaltzi ja Mohrensraße vahel eeldas ulatuslikku ehitustööd, sealhulgas tuli kõrvaldada [[M-Bahn]]i liin, renoveerida peatused, taasavada tunnel ja uuesti üles ehitada Nollendorfplatzi ja Bülowstraße jaamad, mis olid kasutusele võetud [[Vanakraamiturg|vanakraamituru]] ja Türgi [[basaar]]ina. Ühendatud U2 läks käiku 13. novembril 1993. Seejärel jäi ühendada veel U1 ja U15 üle [[Oberbaumbrücke]] silla Warschauer Straßele – liin liideti 14. oktoobril 1995. [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamisele]] järgnenud kümnendil valmis kolm väikest U-Bahni liinide pikendust. U8 põhjapoolses otsas avati pikendus Paracelsus-Badist Wittenauni 24. septembril 1994, liini lõunaotsas avati pikendus Leinestraßelt Hermannstraßele 13. juulil 1996. U2 laiendati Vinestraßelt Pankow’ni 16. septembril 2000. Viimane uus liin, mis Berliini metroos avati, oli lõik Berlin Hauptbahnhofi ja Brandenburger Tori vahel, mis võeti käiku 8. augustil 2009. ==Metroo liinid== [[Pilt:U-Bahn Berlin - Netzplan.svg|thumb|right|370px|Berliini metroo skeem]] {{Kaart | lat=52.5120 | long=13.4212 | zoom=10 | laius=370 | kõrgus=300 | allikad= {{Kaart/OSM|Q99691|kujund=joon|värv=#53A947}} {{Kaart/OSM|Q99697|kujund=joon|värv=#E02021}} {{Kaart/OSM|Q99702|kujund=joon|värv=#339393}} {{Kaart/OSM|Q99708|kujund=joon|värv=#F5D021}} {{Kaart/OSM|Q99711|kujund=joon|värv=#89592D}} {{Kaart/OSM|Q99715|kujund=joon|värv=#89592D}} {{Kaart/OSM|Q99720|kujund=joon|värv=#7C6CA4}} {{Kaart/OSM|Q99725|kujund=joon|värv=#1793C5}} {{Kaart/OSM|Q99729|kujund=joon|värv=#035D96}} {{Kaart/OSM|Q99744|kujund=joon|värv=#EC651A}} | tekst=Berliini metroo liinid }} U-Bahn koosneb praegu 10 liinist (aastaks 2020 on kavas liin U55 liita U5-ga). {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Kasutusele võetud ! Pikkus ! Peatusi ! Sõiduaeg ! Keskmine kiirus |- | [[Fail:Berlin transit icons - U1.svg|26px|link=U1 (Berliin)]] || Uhlandstraße – Warschauer Straße || 1902–1926 || align="right" | 8,8 km || align="right" | 13 || align="right" | 20 min || align="right" | 25,8 km/h |- | [[Fail:Berlin U2.svg|26px|link=U2 (Berliin)]] || Pankow – Ruhleben || 1902–2000 || align="right" | 20,7 km || align="right" | 29 || align="right" | 49 min || align="right" | 25,1 km/h |- | [[Fail:Berlin U3.svg|26px|link=U3 (Berliin)]] || Nollendorfplatz – Krumme Lanke || 1913–1929 || align="right" | 11,9 km || align="right" | 15 || align="right" | 24 min || align="right" | 29,9 km/h |- | [[Fail:Berlin U4.svg|26px|link=U4 (Berliin)]] || Nollendorfplatz – Innsbrucker Platz || 1910 || align="right" | 2,9 km || align="right" | 5 || align="right" | 6 min || align="right" | 28,6 km/h |- | [[Fail:Berlin U5.svg|26px|link=U5 (Berliin)]] || Alexanderplatz – Hönow || 1930–1989 || align="right" | 18,4 km || align="right" | 20 || align="right" | 32 min || align="right" | 33,6 km/h |- | [[Fail:Berlin U55.svg|26px|link=U55 (Berliin)]] || Hauptbahnhof – Brandenburger Tor || 2009 || align="right" | 1,4 km ||align="right" | 3 || align="right" | 3 min ||align="right" | 28,0 km/h |- | [[Fail:Berlin U6.svg|26px|link=U6 (Berliin)]] || Alt-Tegel – Alt-Mariendorf || 1923–1966 || align="right" | 19,9 km || align="right" | 29 || align="right" | 38 min || align="right" | 32,3 km/h |- | [[Fail:Berlin U7.svg|26px|link=U7 (Berliin)]] || Rathaus Spandau – Rudow || 1924–1984 || align="right" | 31,8 km || align="right" | 40 || align="right" | 56 min || align="right" | 33,7 km/h |- | [[Fail:Berlin U8.svg|26px|link=U8 (Berliin)]] || Wittenau – Hermannstraße || 1927–1996 || align="right" | 18,0 km || align="right" | 24 || align="right" | 36 min || align="right" | 31,8 km/h |- | [[Fail:Berlin U9.svg|26px|link=U9 (Berliin)]] || Rathaus Steglitz – Osloer Straße || 1961–1976 || align="right" | 12,5 km || align="right" | 18 || align="right" | 23 min || align="right" | 32,7 km/h |} Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] kasutati liinide tähistamiseks tähti, millele lisatud Rooma numbritega märgiti hargnemisi põhiliinist. Seesugune süsteem oli kasutusel kuni 1960. aastateni nii Ida- kui ka Lääne-Berliinis – ida poole jäi liin E ja liini A idapoolne osa ning kuna nende eristamine oli lihtne, siis peagi tähtede kasutamine lõpetati. Lääne-Berliin asendas tähtedel põhinenud liininimetuste süsteemi 1966. aastal numbritega, luues 1–9 ulatuva liininimestiku, mis kehtib tänaseni. Lääne kõige lühem liin oli 5, mis liikus Deutsche Operi ja Richard-Wagner-Paltzi vahel. See suleti 1970. aastal ja liideti paar aastat hiljem liiniga 7. Sellega jäi liini 5 number vabaks ja Lääne-Berliini liinihaldaja jättis selle reservi Ida-Berliini liini E jaoks, juhuks kui süsteemid peaks taasühendatama. 1984. aastal sai BVGst Lääne-Berliini [[S-Bahn (Berliin)|S-Bahni]] operaator ning linnaraudtee liinid nummerdati sarnaselt metroo omadega. S-Bahni liinid said prefiksi „S” ja metrooliinid prefiksi „U”. Pärast Saksamaa ühendamist 1990. aastal nimetati liin E ümber U5-ks, nagu varem kavandatud. Ida liin A sai nimeks U2, nagu selle läänepoolne vaste, kuigi liinid polnud tol ajal ühendatud. Liinid liideti uuesti 1993. aastal, U1 ja U2 läänepoolsete osade numbrid vahetati omavahel ning U3 võeti kasutusest. Senine lühike U3-liin Uhlandstraße ja Wittenbergplatzi vahel sai osaks uuest U15-st, mis liikus paralleelselt U1-ga kuni Schlesisches Tori jaamani (hiljem Warschauer Straße jaamani). 2004. aastal liideti U15 täies ulatuses U1-ga ja uus U3 loodi liinist, mis jäi Nollendorfplatzist läände. ===Kavandatud edasiarendused=== Berliini metroo laiendamist takistavad rahapuudus ja sellele lisanduv konkurents finantsvahendite pärast U-Bahni ja S-Bahni vahel. Linna taasühendamisele järgnenud ehitusbuum on samuti vaibunud ning üldiselt peetakse raudteetranspordi võrgustikku linna vajadustele vastavaks. Kõige tõsisemalt on päevakorras plaanid hõlbustada liiklemist juba olemasoleva süsteemi sees, näiteks kava viia Warschauer Straße metroojaam lähemale sama peatuse S-Bahni jaamale. Pikemas perspektiivis on terve rida plaane ühendada erinevad U-Bahni liinid üksteisega, kuid ükski neist pole seotud kindla ajakavaga. {| class="wikitable" ! Liin ! Kavandatud arendus |- | U1 | Kava kohaselt pikendataks liin oma idapoolsest lõpp-jaamast Warschauer Straßel kuni Frankfurter Tori jaamani liinil U5. |- | U2 | 2000. aastal pikendati U2-liini Pankow’ni ning kavas on jätkata pikendamisega kuni Ossietzkyplatzi jaamani. Lääne pool on kavas liini pikendamine Ruhlebenist liini U7 lõpp-peatuseni Rathaus Spandaus, seal on jaamas juba olemas ka perroonid U2 jaoks. |- | U3 | Olemas on kava ühendada U3 linnarongiliiniga S1 Mexikoplatzi jaamas Berliini edelaosas. Tegemist on ühe kõige tõenäolisemalt käiku mineva projektiga, kui sellele peaks leitama finantseering. |- | U4 | Autotunnel U4-liini trassil muudab selle lõunasuunalise pikendamise vähetõenäoliseks. Põhjasuunaline pikendus on võimalik Magdeburger Platzi jaamani, kus see võiks pakkuda ümberistumisvõimalust tulevasele liinile Potsdamer Platzilt Kurfürstendammi. |- | U5/U55 | Liin U55 avati 8. augustil 2009 ajutise liinina Berlin Hauptbahnhofi ja Brandenburger Tori jaamade vahel. Liin on kavandatud osaks U5 pikendusest Alexanderplatzilt uude keskjaama. Liini ehitamine on sanktsioneeritud Berliini arengukavas ja peaks olema lõpetatud 2020. aastaks. BVG ootuste kohaselt peaks U5 edasiarendust hakkama kasutama umbes 100 000 reisijat päevas. Uus liinilõik – tuntud nimega ''Kanzlerlinie'', kuna see läbib valitsuskvartalit – peaks läbima Breliner Rathausi, minema piki [[Unter den Linden]]it ja lõppema Berlin Hauptbahnhofis. U5 pikendamist Turmstraße jaamani U9-liinil ja Jungfernheide jaamani U7-liinil peetakse samuti hädavajalikuks, kui nende rajamine pole tõenäoline seni, kuni ei arendata edasi [[Tegeli lennujaam]]a. |- | U6 | Sellele liinile pole praegu ühtegi edasiarendust kavandatud. |- | U7 | Pikka aega kavandati liini pikendamist [[Berliini Schönefeldi lennujaam|Schönefeldi lennujaamani]] seoses viimase laiendamisega, kuid kuna BVG hinnangul ei oleks kulud osutunud õigustatuks, pole projekt enam päevakorral. Kava kohaselt peaks U7 Berliini loodeosas ulatuma Staakenini. |- | U8 | 1996. aastal pikendati liini Hermannstraßeni ja edasised lõunasuunalised arendused pole kavas. Põhjasuunal on pikka aega plaanitud laiendust Märkisches Viertelini ja Senftenberger Ringil asuva spordikeskuse alla on hakatud juba jaama ehitama. Samuti on tehtud ettevalmistused jaama rajamiseks Rathaus Reinickendorfi ja Wittenau vahele, kuhu vajaduse tekkides ehitataks Alt-Wittenau peatus. |- | U9 | Kohalikud elanikud on oodanud U9 pikendamist Lankwitzini juba aastaid, kuid esialgu pole selle teostamise plaani. Kavast pikendada U9 põhjasuunal tulevase Pankow Kirche jaamani U2-liinil on loobutud trammiliini kasuks. |} ==Piletisüsteem== [[Pilt:U-Bahn Berlin Entwerter.jpg|pisi|Piletikomposter U-Bahni jaamas]] Berliini ühistranspordi piletisüsteem on integreeritud, hõlmates nii U-Bahni, [[S-Bahn (Berliin)|S-Bahni]], busse, tramme kui ka parvlaevu. Pileteid müüakse BVG esindustes ja piletiautomaatides, bussides ja trammides ning ametlike edasimüüjate juures. Berliini linnatransport on jagatud kolmeks tsooniks: * A-tsoon – Berliini kesklinn ja ringraudtee selle ümber; * B-tsoon – ringraudtee ja linna piiri vahele jääv ala; * C-tsoon – Berliini lähiümbrus umbes 15 km raadiuses linnast, sealhulgas Potsdami linn. Pileteid saab osta ühe tsooni sees või tsoonide vahel liikumiseks. Suurem osa linna piirides elavaid berliinlasi kasutab AB-tsooni pileteid, äärelinnade elanikud kasutavad ABC-tsooni pileteid. Pileteid on võimalik osta lühemaks või pikemaks perioodiks. Üksikpiletid (''Einzeltickets'') kehtivad kindlates tsoonides (osta saab AB, BC või ABC pileteid) kahe tunni vältel alates selle märgistamisest. On ka päevapiletid (''Tageskarte''), mis kehtivad kogu märgistamise päeva jooksul kuni öösel kella 3.00-ni. Perioodipiletid kehtivad seitse päeva (''7-Tage-Karte'') või ühe kuu (''Monatskarten''). Ka perioodikaardid kehtivad kindlates tsoonides. Lisaks on spetsiaalselt turistidele mõeldud WelcomeCard ja CityTourCard, mis kehtivad kas 48 või 72 tundi või 5 päeva ning annavad täiendavaid soodustusi või tasuta sissepääsu mitmesse muuseumi ja vaatamisväärsuste juurde. Täpsemat infot piletihindade ja -tüüpide kohta saab [http://www.bvg.de/index.php/en/17102/name/Tickets+%26+Fares.html BVG veebilehelt]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Berliini metroo operaatori [http://www.bvg.de/index.php/en/index.html BVG veebileht] (inglise keeles). [[Kategooria:Berliini metroo| Berliini metroo]] heuvd1lw17xkul35wtf5hrdrt8y416r 0 51906 7160812 7128942 2026-05-25T14:54:09Z Velirand 67997 7160812 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Grudziądz | hääldus = gr'udzjondz | omakeelne_nimi_1 = | | | omakeelne_nimi_2 = | | | omakeelne_nimi_3 = | | | pilt = Rynek (Dzielnica staromiejska).jpg | pildiallkiri = Grudziądzi vanalinn | lipp = POL Grudziądz flag.svg | lipu_link = [[Grudziądzi lipp]] | vapp = POL Grudziądz COA.svg | vapi_link = [[Grudziądzi vapp]] | pindala = 57,8 | elanikke = 86 811 (31.12.2025) | asendikaart = Poola }} '''Grudziądz''' (saksa keeles ''Graudenz'') on maakonnaõigustega linn Põhja-Poolas [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]]. 1975–1998 asus ta [[Toruńi vojevoodkond|Toruńi vojevoodkonnas]]. Linn rajati [[965]], sai linnaõigused [[1291]] (samal aastal [[Paide]]ga) ning ühines Preisimaaga [[1440]]. [[1466]]–[[1772]] oli ta Poola osa, siis taas Preisimaa ja hiljem Saksamaa valduses. [[1920]] liideti linn taas Poolaga. [[1939]]–[[1945]] oli linnas Saksa okupatsioon. Sõja lõpus hävis suur osa linnast rasketes lahingutes. [[Pilt:Spichrze b filtered 800x600.jpg|pisi|tühi|Vanalinn. Vaade üle [[Wisła]]]] == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Kujawy-Pomorze vojevoodkond}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna maakonnad]] 9fzk94bxdj9rezr8wydjeythn5tyo4i 0 51927 7161405 6981394 2026-05-26T11:18:13Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:2005. aasta Eestis]]; +[[Kategooria:2007. aasta Eestis]] 7161405 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 44. valitsus | ametis = 2005–2007 | pilt = Portrait Andrus Ansip.jpg | algus = 13. aprill 2005 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Arnold Rüütel]]<br />[[Toomas Hendrik Ilves]] | valitsusjuhi_nimi = [[Andrus Ansip]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 14 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eestimaa Rahvaliit]] | opositsioonierakonnad = [[Erakond Res Publica|Res Publica]]<br />[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | valimised = [[2003. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[X Riigikogu]] | eelnev = [[Juhan Partsi valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 5. aprill 2007 | järgnev = [[Andrus Ansipi teine valitsus]] }}'''Andrus Ansipi esimene valitsus''' oli [[Eesti]] 44. [[Vabariigi valitsus]], mis astus ametisse [[13. aprill]]il [[2005]] ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees. Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm [[erakond]]a: [[Eesti Reformierakond]], [[Eesti Keskerakond]] ja [[Eestimaa Rahvaliit]]. Rahvasuus kutsutakse seda ka küüslaugukoalitsiooniks, kuna kokkuleppele jõuti Tallinna vanalinnas asuvas vastavas restoranis.<ref>{{Netiviide|autor=Tuuli Koch, Kai Kalamees|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51007240/kuuslaugukoalitsioon-sunnib-suure-valuga?|pealkiri=Küüslaugukoalitsioon sünnib suure valuga|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=2. aprill 2005|vaadatud=18.01.2021}}</ref> Andrus Ansipi valitsus asus ametisse pärast kaks aastat töötanud [[Juhan Partsi valitsus]]t, mis lagunes. Valitsus astus [[XI Riigikogu|Riigikogu XI koosseis]]u avaistungil [[2. aprill]]il [[2007]] tagasi ning [[5. aprill]]il 2007 vabastas [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] valitsuse ametist. == Koalitsioonilepe == Valitsuse moodustamisel sõlmiti kolme erakonna vahel lepe, kus on märgitud põhilised valitsuse eesmärgid. Osa neist on täidetud, osa mitte. Näiteks seadis valitsusliit eesmärgiks Eesti valmisoleku üleminekuks [[euro]]le [[2007]]. aastaks. Uudne eesmärk [[Eesti]]s oli valitsusliidu pooldav suhtumine keskkonnamõjust sõltuvale maksustamisele. Valitsusliit lubas ette valmistada [[ökoloogiline maksureform|ökoloogilise maksureformi]] kontseptsiooni, mis näeb ette maksude osalise ümberorienteerimise tulu maksustamiselt [[loodusressurss]]ide kasutamise ja looduse saastamise maksustamisele. [[Ajakirjandus]]es [[vasakpoolsus|vasakpoolseks]] ristitud valitsusliit jätkas [[tulumaks]]u alandamist järgmises tempos: alates 1. jaanuarist 2006 – tulumaks 23%, alates 1. jaanuarist 2007 – 22%, alates 1. jaanuarist 2008 – 21%, alates 1. jaanuarist 2009 – 20%. Koalitsioonilepingu järgi kuulus alates [[2006]]. aasta märtsist [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] koht Keskerakonnale ja Riigikogu esimese aseesimehe koht Reformierakonnale. Riigikogu esimees on [[Toomas Varek]], Riigikogu esimene aseesimees [[Maret Maripuu]] ja Riigikogu teine aseesimees [[Ene Ergma]]. Riigikogu alaliste komisjonide esimeeste kohad jaotuvad järgmiselt: *Reformierakond: rahanduskomisjon; õiguskomisjon; keskkonnakomisjon; Euroopa Liidu asjade komisjon; *Keskerakond: väliskomisjon; riigikaitsekomisjon; maaelukomisjon; *Rahvaliit: majanduskomisjon; sotsiaalkomisjon. Põhiseaduskomisjoni ja kultuurikomisjoni esimees on opositsioonierakonna esindaja. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Andrus Ansip]]''' |13. aprill 2005 |5. aprill 2007 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Mailis Reps]]''' |13. aprill 2005 |5. aprill 2007 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Rein Lang]]''' |13. aprill 2005 |5. aprill 2007 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jaak Jõerüüt]]''' |13. aprill 2005 |7. oktoober 2005 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |10. oktoober 2005 |5. aprill 2007 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Villu Reiljan]]''' |13. aprill 2005 |8. oktoober 2006 |[[Eestimaa Rahvaliit|ERL]] |- | style="background:#F5B453; " | |'''[[Rein Randver]]''' |11. oktoober 2006 |5. aprill 2007 |[[Eestimaa Rahvaliit|ERL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Raivo Palmaru]]''' |13. aprill 2005 |5. aprill 2007 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|Majandus- ja kommunikatsiooniminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Edgar Savisaar]]''' |13. aprill 2005 |5. aprill 2007 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Ester Tuiksoo]]''' |13. aprill 2005 |5. aprill 2007 |[[Eestimaa Rahvaliit|ERL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Aivar Sõerd]]''' |13. aprill 2005 |5. aprill 2007 |[[Eestimaa Rahvaliit|ERL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Kalle Laanet]]''' |13. aprill 2005 |5. aprill 2007 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |[[Eesti regionaalminister|Regionaalminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Jaan Õunapuu]]''' |13. aprill 2005 |5. aprill 2007 |[[Eestimaa Rahvaliit|ERL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Jaak Aab]]''' |13. aprill 2005 |5. aprill 2007 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Paet]]''' |13. aprill 2005 |5. aprill 2007 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahvastikuministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]) | style="background:#FFE200; " | |'''[[Paul-Eerik Rummo]]''' |13. aprill 2005 |5. aprill 2007 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.valitsus.ee/?id=1307 Koalitsioonilepe] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Partsi valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[13. aprill]] [[2005]] – [[5. aprill]] [[2007]]| järgnev=[[Andrus Ansipi teine valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Ansip 1]] [[Kategooria:2005. aasta Eestis]] [[Kategooria:2007. aasta Eestis]] ns12ipb3e5xkytt5hlyxv9r67zhyjpg 0 52346 7161406 7103244 2026-05-26T11:18:29Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:2003. aasta Eestis]]; +[[Kategooria:2005. aasta Eestis]] 7161406 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}} {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 43. valitsus | ametis = 2003–2005 | pilt = Juhan-Parts.jpg | algus = 10. aprill 2003 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Arnold Rüütel]] | valitsusjuhi_nimi = [[Juhan Parts]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 14 | valitsuserakonnad = [[Erakond Res Publica|Res Publica]]<br />[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eestimaa Rahvaliit]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br />[[Mõõdukad]] | valimised = [[2003. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[X Riigikogu]] | eelnev = [[Siim Kallase valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 13. aprill 2005 | järgnev = [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] }} '''Juhan Partsi valitsus''' oli Eesti Vabariigi 43. valitsus, mis oli ametis 10. aprillist 2003 kuni 13. aprillini 2005. Valitsusse kuulusid [[Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica]], [[Eesti Reformierakond]] ja [[Eestimaa Rahvaliit]]. Erakonnad nimetasid end "koosmeele koalitsiooniks". Valitsuse moodustas Res Publica esimees ja endine [[riigikontrolör]] [[Juhan Parts]] [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimiste]] järel. Peamised valitsuskoalitsiooni lubadused olid uutmoodi poliitika tegemine ja korruptsiooni vastu võitlemine, sündivuse suurendamine ja tulumaksu langetamine.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Kolme R-i valitsemisleping |url=https://www.ohtuleht.ee/137714/kolme-r-i-valitsemisleping |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Valitsuse kõrval räägiti palju ka Juhan Partsi juurde [[Stenbocki maja|Stenbocki majja]] kolinud [[kass]] Miisust. Valitsus püsis ametis kaks aastat. 2005. aasta alguseks olid Res Publica ja Reformierakonna omavahelised suhted muutunud väga halvaks. Kui Reformierakond ja Rahvaliit otsustasid toetada umbusaldusavaldust [[Mõõdikuskandaal|mõõdikuskandaali]] sattunud jusiitsminister [[Ken-Marti Vaher|Ken-Marti Vaherile]], siis teatas peaminister Juhan Parts oma tagasiastumisest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus poliitika 11.04.2003 – 22.03.2005 |url=https://www.ohtuleht.ee/171648/uus-poliitika-11-04-2003-22-03-2005 |vaadatud=2026-01-24 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Järgmise valitsuse]] moodustas Reformierakonna esimees [[Andrus Ansip]] koos [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ja Rahvaliiduga. == Valitsuse moodustamine == [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] said valimised võitnud [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] ja [[Erakond Res Publica|Res Publica]] võrdse arvu mandaate ning mõlemad soovisid valitsuse moodustada koos kolmandaks tulnud [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]]. Reformierakond eelistas koalitsiooni Res Publicaga, sest mõlemad olid parempoolsed erakonnad ning seetõttu oli neil erakondadel ühisosa rohkem. Kuna Res Publical ja Reformierakonnal ei olnud [[Riigikogu|Riigikogus]] piisavalt kohti enamusvalitsuse moodustamiseks, siis kutsus Res Publica esimees [[Juhan Parts]] koalitsioonikõnelustele ka [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]]. Partsi sõnade järgi asusid erakonnad looma nn koosmeele koalitsiooni, sest see pidi põhinema kõigi erakondade vahel valitseval koosmeelel. Mõned päevad pärast koalitsioonikõneluste algust palusid Reformierakond ja Rahvaliit Partsil Isamaaliit koalitsioonikõnelustelt kõrvale jätta, sest ka kolmel erakonnal oli Riigikogus enamus ning Isamaaliit oli valimistel saanud nõrga mandaadi, vaid seitse kohta.<ref name=":1232">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |lehekülg=190–192 |leheküljed=}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-03-09 |pealkiri=Koosmeele koalitsioon |url=https://arvamus.postimees.ee/2004543/koosmeele-koalitsioon |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Isamaaliit jäi võimukõnelustest välja |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2003/03/12/isamaaliit-jai-voimukonelustest-valja |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit esitlesid koalitsioonilepingut 27. märtsil 2003. Uue valitsuse üks peamiseid prioriteete oli sündimuse tõstmine, mis sooviti saavutada [[Emapalk|emapalga]] kehtestamise ja sünnitoetuse tõstmise abil. Veel plaanis koalitsioon 2006. aastaks järkjärgult langetada tulumaks 20 protsendini ja tõsta tulumaksuvaba miinimum 2000 kroonini, hoida riigieelarve tasakaalus, karmistada kriminaalkaristusi ning tõsta õpetajate palka. Välispoliitikas lubati kaitsta Eesti huve [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ning hoida häid suhteid [[Ameerika Ühendriigid|USAga]].<ref name=":0" /> 2. aprillil tegi president [[Arnold Rüütel]] Juhan Partsile ettepaneku valitsuse moodustamiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-04-02 |pealkiri=Rüütel tegi Partsile ettepaneku valitsuse moodustamiseks |url=https://www.postimees.ee/2010413/ruutel-tegi-partsile-ettepaneku-valitsuse-moodustamiseks |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Päev varem oli Rüütel pakkunud valitsuse moodustamise võimalust Keskerakonna esimees [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaarele]], kuid Savisaar loobus, sest teised erakonnad olid koalitsiooni juba moodustanud.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-04-01 |pealkiri=Rüütel tegi Savisaarele ettepaneku moodustada valitsus |url=https://www.postimees.ee/2010231/ruutel-tegi-savisaarele-ettepaneku-moodustada-valitsus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Parts sai 7. aprillil Riigikogult volitused valitsuse moodustamiseks Juhan Partsi valitsus astus ametisse 10. aprillil 2003. === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="9" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''7. aprill 2003'''<br>'''Peaministrikandidaadile Juhan Partsile volituste andmine valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon |- | rowspan="5" style="background:#04427C;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Juhan Parts]]<br>([[Erakond Res Publica|Res Publica]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''60''' | rowspan="5" style="background:#04427C;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#F5B453;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Erakond Res Publica|Res Publica]]<br>[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br>[[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |27 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |6 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |1 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |7 |- | colspan="9" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} vastu võetud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#04427C; " | |'''[[Juhan Parts]]''' |10. aprill 2003 |13. aprill 2005 |[[Erakond Res Publica|RP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#04427C; " | |'''[[Toivo Maimets]]''' |10. aprill 2003 |13. aprill 2005 |[[Erakond Res Publica|RP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#04427C; " | |'''[[Ken-Marti Vaher]]''' |10. aprill 2003 |13. aprill 2005 |[[Erakond Res Publica|RP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Margus Hanson]]''' |10. aprill 2003 |22. november 2004 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jaak Jõerüüt]]''' |22. november 2004 |13. aprill 2005 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Villu Reiljan]]''' |10. aprill 2003 |13. aprill 2005 |[[Eestimaa Rahvaliit|ERL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Paet]]''' |10. aprill 2003 |13. aprill 2005 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|Majandus- ja kommunikatsiooniminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Meelis Atonen]]''' |10. aprill 2003 |12. september 2004 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Andrus Ansip]]''' |13. september 2004 |13. aprill 2005 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Tiit Tammsaar]]''' |10. aprill 2003 |2. aprill 2004 |[[Eestimaa Rahvaliit|ERL]] |- | style="background:#F5B453; " | |'''[[Ester Tuiksoo]]''' |5. aprill 2004 |13. aprill 2005 |[[Eestimaa Rahvaliit|ERL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#04427C; " | |'''[[Tõnis Palts]]''' |10. aprill 2003 |5. oktoober 2003 |[[Erakond Res Publica|RP]] |- | style="background:#04427C; " | |'''[[Taavi Veskimägi]]''' |5. oktoober 2003 |13. aprill 2005 |[[Erakond Res Publica|RP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Margus Leivo]]''' |10. aprill 2003 |13. aprill 2005 |[[Eestimaa Rahvaliit|ERL]] |- |[[Eesti regionaalminister|Regionaalminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Jaan Õunapuu]]''' |13. aprill 2004 |13. aprill 2005 |[[Eestimaa Rahvaliit|ERL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#04427C; " | |'''[[Marko Pomerants]]''' |10. aprill 2003 |13. aprill 2005 |[[Erakond Res Publica|RP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Kristiina Ojuland]]''' |10. aprill 2003 |10. veebruar 2005 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Rein Lang]]''' |22. veebruar 2005 |13. aprill 2005 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahvastikuministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]) | style="background:#FFE200; " | |'''[[Paul-Eerik Rummo]]''' |10. aprill 2003 |13. aprill 2005 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaalministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]]) | style="background:#F5B453; " | |'''[[Jaan Õunapuu]]''' |10. aprill 2003 |13. aprill 2004 |[[Eestimaa Rahvaliit|ERL]] |} == Ministrite vahetumise põhjused == [[2003]]. aasta mais üritas tagasi astuda liikluses lubatud kiirust ületanud justiitsminister [[Ken-Marti Vaher]]. [[Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica|Res Publica]] minister esitas peaministrile küll tagasiastumispalve, mida viimane ei rahuldanud. Esimesena lahkus rahandusminister [[Tõnis Palts]], kes astus [[2003]]. aasta oktoobris tagasi, kuna talle alluv [[maksuamet]] asus uurima tema väidetavaid maksupettusi. Rahvaliit jäi [[2004]]. aasta aprillis ilma põllumajandusminister [[Tiit Tammsaar]]est. [[Riigireserv]]i viljaröövi tõttu viis Tammsaar samuti Partsile lahkumispalve, mille Parts heaks kiitis. Reformierakonna esimees Andrus Ansip võttis 2004. aasta sügisel [[Meelis Atonen]]ilt üle majandusministri posti. Atonen astus ise tagasi, sest jäi heitluses riigile soodsate [[parvlaevaliiklus]]e [[dotatsioon]]ide pärast alla [[Saaremaa Laevakompanii]]le. Kaitseminister [[Margus Hanson]]ile sai saatuslikuks [[riigisaladus]]i sisaldanud portfell, mis temalt varastati. [[2004]]. aasta novembrist kuulus kaitseministri portfell [[Jaak Jõerüüt|Jaak Jõerüüdile]]. Kriis valitsuses sai alguse 8. veebruaril [[2005]], kui peaminister Parts tegi ootamatult president Rüütlile ettepaneku vabastada välisminister [[Kristiina Ojuland]] usalduse kaotuse tõttu ametist. Põhjuseks oli päev varem esitatud [[kaitsepolitsei]] aruanne, mis viitas välisministeeriumis riigisaladustega ümberkäimisel valitsevale korralagedusele. Dokumente oli kadunud ka Ojulandi ministriks oleku ajal, varem oli Ojuland seda eitanud. Ojulandi vahetas välja [[Rein Lang]]. Juunis toimunud [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised]] näitasid, et peaministri partei on kaotanud kogu usalduse ning valitsuskriis jätkus. 2. septembril toimusid [[Lihula vald|Lihula vallas]] sündmused, mille eest jäi avalikkuse silmis süüdi Juhan Parts isiklikult. Vallavanem [[Tiit Madisson]] püstitas valla territooriumil mälestusmärgi, mida tuntakse [[Lihula monument|Lihula monumendi]] nime all. Mälestusmärk kujutas endast SS-vormis sõdurit. Õhtul, kui pimedaks läks, tulid valitsuse käsul sammast maha võtma päästeamet ja politsei. Ettevõtmist turvasid koerte ja kumminuiadega politseinikud, kuid selle kiuste hakkasid üritusest nördinud kohalikud sambalammutajaid kividega pilduma. Politsei ähvardas neid seepeale [[pisargaas]]iga. Taastatud Eesti Vabariigis ei olnud varem rahva vastu avalikku vägivalda kasutatud.{{lisa viide}} Märtsi alguses otsustasid [[Reformierakond]] ja [[Rahvaliit]] avaldada umbusaldust [[Erakond Res Publica|Res Publica]] justiitsministrile [[Ken-Marti Vaher|Ken-Marti Vaherile]], mille tingis plaan hakata kasutama mõõdikuid korruptantide tabamiseks. Riigikogu umbusaldas 54 poolthäälega justiitsminister Ken-Marti Vaherit, pärast hääletust ütles peaminister Juhan Parts, et astub tagasi. [[24. märts]]il [[2005]] esitas [[Juhan Parts]] president Arnold Rüütlile tagasiastumispalve ning Juhan Partsi valitsus astus tagasi. == Viited == <references /> == Välislingid == *[http://www.valitsus.ee/?id=1276 Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica, Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonileping aastateks 2003–2007] [[Kategooria:Eesti valitsused|Partsi valitsus]] [[Kategooria:2003. aasta Eestis]] [[Kategooria:2005. aasta Eestis]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Siim Kallase valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2003]]–[[2005]] | järgnev=[[Andrus Ansipi esimene valitsus]]}} {{lõpp}} gtswxz6sl6m5c2tbl7jnsbcgr937y2s 0 52376 7161407 7038675 2026-05-26T11:18:59Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:2002. aasta Eestis]]; +[[Kategooria:2003. aasta Eestis]] 7161407 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 42. valitsus | ametis = 2002–2003 | pilt = Siim Kallas 2004 (cropped).jpg | algus = 28. jaanuar 2002 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Arnold Rüütel]] | valitsusjuhi_nimi = [[Siim Kallas]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 14 <small>(alates 1. novembrist 2002)</small><br />15 <small>(kuni 31. oktoobrini 2002)</small> | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | opositsioonierakonnad = [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br />[[Mõõdukad]] | valimised = [[1999. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[IX Riigikogu]] | eelnev = [[Mart Laari teine valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 10. aprill 2003 | järgnev = [[Juhan Partsi valitsus]] }}'''Siim Kallase valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 42. valitsus, mis oli ametis [[28. jaanuar|28. jaanuarist]] [[2002]] kuni [[10. aprill|10. aprillini]] [[2003]]. Valitsusse kuulusid [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]. Valitsuse moodustas eelmise, [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teise valitsuse]] rahandusminister [[Siim Kallas]]. Kuigi [[Riigikogu|Riigikogus]] oli valitsuse moodustanud erakondadel vaid 46 häält, ehk tegemist oli [[Vähemusvalitsus|vähemusvalitsusega]], siis valitsuse tegevust toetasid parlamendis ka [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] ja [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004 |pealkiri=Riigikogu VII, VIII ja IX koosseis. Statistikat ja kommentaare |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/VII_VIII_IXstatistikakogumik.pdf |vaadatud=21.11.2025 |lehekülg=254}}</ref> Siim Kallase valitsus esitles end ühiskondlike pingete lepitajana pärast Laari teise valitsuse ajal toimunud tugevat poliitilist vastandumist. Seetõttu keskendus valitsus sisepoliitikas ebavõrdsuse vähendamisele ühiskonnas ning paljude eelmise valitsuse reformide katkestamise või tagasipööramisega, kuid välispollitikas jätkati Laari valitsuse liini ning lõpetati liitumisläbirääkimised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO|NATOga]].<ref name=":1232">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=167–169}}</ref> Valitsuse astus tagasi pärast [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimisi]]. Järgmine, [[Juhan Partsi valitsus]] asus ametisse 10. aprillil 2003. == Valitsuse moodustamine == [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] hakkasid üksteisega koostöö osas kontakte otsima 2001. aasta sügisel. [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaare]] juhitud Keskerakond oli võitnud [[1999. aasta Riigikogu valimised]], kuid jäetud [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]], Reformierakonna ja [[Mõõdukad|Mõõdukate]] poolt opositsiooni. Samad erakonnad oli võimul ka [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna linnavalitsuses]]. 2001. aastaks oli [[Mart Laari teine valitsus]] muutunud mitmete skandaalide ning tugeva poliitilise vastandumise tõttu väga ebapopulaarseks. Skandaalidest oli räsitud ka Isamaaliidu juhitud Tallinna linnavalitsus ning suhted Isamaaliidu ja Reformierakonna vahel muutusid järjest pingelisemaks. Mõistes, et [[Tallinn|Tallinnas]] samas koalitsioonis enam jätkata ei saa, otsustas Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] moodustada uue Tallinna võimuliidu koos Keskerakonnaga. Isamaaliidu juhi [[Mart Laar|Mart Laari]] hinnangul tähendas see sisuliselt ka Toompea koalitsiooni lõppu ning ta otsustas koalitsioonipartnerite vahelise usalduse kaotuse tõttu peaministri kohalt tagasi astuda. Kujunenud olukorras oli kõige loogilisem, et Reformierakond ja Keskerakond moodustavad koos uue valitsuse ka riigis. Reformierakonna liikmed olid Keskerakonnaga koostöö osas küll skeptilised, kuid Siim Kallase sõnul oli ta tüdinud vastasseisust Savisaarega ning uskus, et loodav koalitsioon aitab leevendada ühiskonnas Laari teise valitsuse ajal tekkinud pingeid.<ref name=":12322">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=159–169}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kallas |eesnimi=Siim |pealkiri=Mina |kirjastus=Kava Kirjastus |aasta=2023 |isbn=9789916980644 |lehekülg=244-247}}</ref> 12. jaanuaril otsustas Reformierakonna volikogu alustada koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga tingimusel, et Reformierakond saab valitsuses [[Eesti peaminister|peaministri]] koha. 14. jaanuaril otsustas koalitsioonikõnelusi alustada ka Keskerakonna volikogu. Koalitsioonikõnelused osutusid keerulisteks, sest erakondade programmilised seisukohad mitmetes põhiküsimustes, nagu [[maksupoliitika]], [[välispoliitika]] ja [[riigikaitse]], olid väga erinevad. Maksupoliitika osas lepiti kokku, et erakondadel ühine seisukoht puudub ning seetõttu maksusüsteemi loodav valitsus ei muuda. Kuigi Keskerakond suhtus [[Euroopa Liit|Euroopa Liitu]] astumisse leigelt, siis nõustuti siiski liitumiskõneluste lõpuleviimisega. Kõige suurem erimeelsus oli [[NATO|NATOga]] liitumise ning sellega kaasneva 2% kaitsekulutuste nõude osas. Edgar Savisaarele oli kaitsekulutuste suurendamine väga vastumeelne, sest selle tõttu jäi riigieelarvesse vähem raha Keskerakonna valimislubaduste tarbeks. NATOga liitumine oli Reformierakonnale aga punane joon ning Siim Kallas ähvardas, et kui Keskerakond 2% lubadusega ei nõustu, siis valitsuse loomine jääb katki. Savisaar võttis paar päeva mõtlemisaega ning nõustus.<ref name=":1232" /><ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Eelrand |eesnimi=Helen |kuupäev=14. jaanuar 2002 |pealkiri=Kallas ja Savisaar tüürivad erakonnad võimuliiduks |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50907018/kallas-ja-savisaar-tuurivad-erakonnad-voimuliiduks |vaadatud=2025-11-21 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> 18. jaanuaril 2002 allkirjastasid Reformierakond ja Keskerakond koalitsioonileppe. Erakonnad leppisid kokku ühiskondliku ebavõrdsust vähendavad eelnõud, nagu [[Pension|pensionite]] tõstmine, elektrihinna vähendamine, tasuta koolitoit lastele ning [[Kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] rahastuse suurendamine. Samas tagas koalitsioonilepe rahandusliku järjepidevuse ehk maksusüsteemi ei muudetud ning [[riigieelarve]] jäeti tasakaalu. Samuti lepiti kokku, et Eesti jätkab samal välispoliitilisel kursil ning viiakse lõpule liitumisläbirääkimised Euroopa Liidu ja NATOga.<ref name=":1232" /> Reformierakond sai valitsuses 6 ministrikohta ning Keskerakond 8. Reformierakond säilitas sisuliselt kõik eelmise valitsuse ministrikohad, kuid [[Rahandusminister|rahandusministri]] asemel võeti endale [[Välisminister|välisministri]] portfell, sest välisküsimused olid valitsuses selgelt Reformierakonna prioriteet. Ministrikandidaatide selgumisel äratasid tähelepanu mitmed Keskerakonna esitatud noored ja väikese kogemusega poliitikud. Eriti teravat kriitikat sai Keskerakonna esialgne rahandusministrikandidaat [[Meelis Põlda]], kelle puhul kaheldi tema võimes rahandusministri tööga hakkama saada. Siim Kallase vastuseisu tõttu taandas Põlda oma kandidatuuri ning Keskerakond otsustas rahandusministriks esitada [[Harri Õunapuu]].<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=23. jaanuar 2002 |pealkiri=Minister Põlda paneb õhku ahmima |url=https://www.delfi.ee/artikkel/2929352/minister-polda-paneb-ohku-ahmima |vaadatud=2025-11-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="8" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''22.''' '''jaanuar 2002''' '''Peaministrikandidaadile Siim Kallasele volituste andmine valitsuse moodustamiseks'''<br> 101 [[Riigikogu]] liiget Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon |- | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Siim Kallas]]<br>([[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''62''' | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br>[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |31 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |5 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |3 |- | colspan="8" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} vastu võetud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Siim Kallas]]''' |28. jaanuar 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridusministeerium|Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#007557; " | |'''[[Mailis Rand]]''' |28. jaanuar 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Märt Rask]]''' |28. jaanuar 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Sven Mikser]]''' |28. jaanuar 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Heiki Kranich]]''' |28. jaanuar 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Signe Kivi]]''' |28. jaanuar 2002 |29. august 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Margus Allikmaa]]''' |3. september 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium|Majandusministeerium]]'''{{Ref|c|[c]}} |- |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]]{{Ref|d|[d]}} | style="background:#007557; " | |'''[[Liina Tõnisson]]''' |28. jaanuar 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Jaanus Marrandi]]''' |28. jaanuar 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Harri Õunapuu]]''' |28. jaanuar 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Ain Seppik]]''' |28. jaanuar 2002 |3. veebruar 2003 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | style="background:#007557; " | |'''[[Toomas Varek]]''' |10. veebruar 2003 |10. aprill 2003 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Siiri Oviir]]''' |28. jaanuar 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium|Teede- ja Sideministeerium]]'''{{Ref|e|[e]}} |- |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Liina Tõnisson]]''' |28. jaanuar 2002 |31. oktoober 2002 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Kristiina Ojuland]]''' |28. jaanuar 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahvastikuministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]) | style="background:#007557; " | |'''[[Eldar Efendijev]]''' |28. jaanuar 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaalministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]]) | style="background:#FFE200; " | |'''[[Toivo Asmer]]''' |28. jaanuar 2002 |10. aprill 2003 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}Alates 1. jaanuarist 2003 [[Haridus- ja Teadusministeerium]] * {{Märkus|b|[b]}}Alates 1. jaanuarist 2003 [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] * {{Märkus|c|[c]}}Alates 1. novembrist 2002 [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] * {{Märkus|d|[d]}}Alates 1. novembrist 2002 [[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|majandus- ja kommunikatsiooniminister]] * {{Märkus|e|[e]}}1. novembril 2002 ühendati [[Teede- ja Sideministeerium]] [[Majandusministeerium|Majandusministeeriumiga]]. Uue ühendministeeriumi nimeks sai [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]. == Valitsuse tegevus == === Liitumisläbirääkimiste lõpetamine Euroopa Liiduga === 1997. aastal oli [[Eesti]] esimene endine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vabariik, kelle [[Euroopa Liit]] liitumisläbirääkimistele kutsus, kuid 2002. aastaks oli Eesti läbirääkimiste edenemise poolest kümne liituda sooviva [[Ida-Euroopa]] riigi seas vaid kusagil keskel. [[Mart Laari teine valitsus]] oli küll pingutanud läbirääkimiste edasiliikumiseks, kuid mitmetel juhtudel oli kokkulepe Euroopa Liiduga jäänud valitsuse ideoloogiliste tõekspidamiste või mõne ärimehe või huvigrupi lobitöö taha. Samas oli aega võrdlemisi vähe, sest Euroopa Liit soovis esimese laienemisringi läbirääkimised lõpetada 2002. aasta lõpuks.''<ref name=":12323">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=169–172}}</ref>'' Üheks kõige keerulisemaks teemaks liitumisläbirääkimistel oli Eest [[tulumaksuseadus]], mis küll ei maksustanud ettevõtte investeeritud [[Kasum|kasumit]], kuid maksustas [[Tütarettevõte|tütarettevõttest]] [[Emaettevõte|emaettevõttesse]] viidud kasumi. Sellise süsteemi eesmärk oli, et välisfirmad ei saaks kasumi maksuvabalt riigist välja viia, kuid niisugune maksutamine ei olnud Euroopa Liidu reeglitega kooskõlas. Lõpuks jõudis [[Siim Kallas]] Euroopa Liidu laienemisvoliniku [[Günter Verheugen|Günter Verheugeniga]] kokkuleppele, et Eesti muudab oma maksusüsteemi Euroopa Liidule sobivaks alles 2009. aastaks.<ref name=":12323" /> Teemasid, mis läbirääkimistel peaministri kooskõlastust vajasid leidus veel, kuid 2002. aasta detsembri Euroopa Liidu tippkohtumiseks oli praktiliselt kõigis küsimustes kokkulepped saavutatud. [[Taani]] oli sellel ajal Euroopa Liidu eesistuja ning Taani peaminister pakkus Eestile läbirääkimiste edukaks lõpetamiseks igakülgset toetust. Läbirääkimiste viimane faas toimus 13. detsembril Euroopa Liidu tippkohtumisel. Eestil oli kokkulepe Euroopa Liiduga saavutamata vaid kolmes küsimuses ning Euroopa Liidu esindajad pakkusid Eesti delegatsioonile allkirjastamiseks kokkulepete lõpliku paketti. Pikemalt mõtlemata otsustas Siim Kallas nõustuda Euroopa Liidu pakkumisega neis kolmes küsimuses, kus veel kokkulepe puudus, ning sellega sai Eesti ametliku kutse Euroopa Liitu astumiseks.<ref name=":12323" /><ref name=":02">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kallas |eesnimi=Siim |pealkiri=Mina |kirjastus=Kava Kirjastus |aasta=2023 |isbn=9789916980644 |lehekülg=248-260}}</ref> === Liitumisläbirääkimiste lõpetamine NATOga ning toetus USA sissetungile Iraaki === Kuigi Eesti oli teinud [[NATO|NATOga]] liitumiseks suuri edusamme, siis lõpliku otsust [[Balti riigid|Balti riikide]] NATOsse kutsumiseks oli oodata [[Praha]] NATO tippkohtumiselt 2002. aasta novembris. Kuna erinevalt [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumiset sõltus NATOga liitumine rohkem seniste liikmete poliitilisest tahtest, siis täielikku kindlust valitsusel NATO kutse saamise osas ei olnud. Seetõttu oli oluline, et peaminister Siim Kallasel õnnestus 4. septembril 2002 kohtuda [[Valge Maja|Valges Majas]] [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[George W. Bush|George W. Bushiga]]. Kohtumisel kinnitas Bush veelkord oma toetust Eesti NATOga liitumisele ning Kallas avaldas toetust USA algatatud [[Terrorismivastane sõda|terrorismivastasele sõjale]]. Uuesti kohtus Siim Kallas USA presidendiga NATO Praha tippkohtumisel, kui Eesti sai ametliku kutse NATOsse. Samal tippkohtumisel teatas Bush, et soovib luua nn [[Tahtekoalitsioon (Iraagi sõda)|tahtekoalitsiooni]] riikidest, mis toetavad [[2003. aasta sissetung Iraaki|USA sissetungi Iraaki]] ning [[Şaddām Ḩusayn|Saddam Husseini]] kukutamist.<ref name=":02" />''<ref name=":12324">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=172–176}}</ref>'' Eesti avaldas koos teiste NATOsse soovivate [[Ida-Euroopa]] riikidega [[Iraagi sõda|Iraagi sõjale]] toetust ning ka valmidust liituida USA juhitud tahtekoalitsiooniga. Sellega satuti vastasseisu mitmete [[Lääne-Euroopa]] riikidega, eriti [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa|Saksamaaga]], kes olid tugevalt Iraagi sissetungile vastu. Eriti halvasti suhtus Ida-Euroopa riikide avaldusse Prantsusmaa president [[Jacques Chirac]]. Tema meelest ei näidanud Ida-Euroopa riigid piisavat tänulikkust, et neid kutsuti Euroopa Liitu, sest olulistes välispoliitilistes küsimustes järgisid need riigid vaid USA seisukohti.<ref name=":02" /><ref name=":12324" /> Eesti sõdurite Iraaki saatimisele oli vajalik ka sisepoliitiline toetus. Seetõttu kutsus peaminister Siim Kallas 2003. aasta veebruaris kokku kõigi [[Riigikogu]] erakondade esindajad. Ühisel nõupidamisel saavutasid kõik erakonnad harukordse üksmeele ning nõustusid Eesti osalemisega Iraagi sõjas.<ref name=":02" /><ref name=":12324" /> == Ministrite vahetumise põhjused == [[23. august]]il [[2002]] rahuldas peaminister kultuuriminister [[Signe Kivi]] lahkumisavalduse, kuigi veenis teda enne seda ametis jätkama ega leidnud tema tegevuses ministrina vigu.<ref>[http://www.epl.ee/news/eesti/kallas-rahuldas-signe-kivi-lahkumisavalduse.d?id=50931862 "Kallas rahuldas Signe Kivi lahkumisavalduse"] Eesti Päevaleht, 23. august 2002.</ref> Signe Kivi soovis lahkuda pärast seda, kui ilmnes, et [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]] juht [[Avo Viiol]] oli mänginud [[kasiino]]des maha 7,5 miljonit krooni riigi raha.<ref>[http://www.epl.ee/news/eesti/kultuuriminister-signe-kivi-astub-tagasi.d?id=50931311 "Kultuuriminister Signe Kivi astub tagasi"] Eesti Päevaleht, 15. august 2002.</ref> Eesti Reformierakond tegi presidendile ettepaneku kinnitada kultuuriministri kandidaadiks Kultuuriministeeriumi senine kantsler [[Margus Allikmaa]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-vabastas-signe-kivi-ametist.d?id=4181415 "President vabastas Signe Kivi ametist"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} BNS, 30. august 2002.</ref> [[2003]]. aasta alguses soovitas Siim Kallas [[Ain Seppik]]ul ise tagasi astuda. Seppik kandis [[1985]]. aastal ülemkohtus töötades ette ühena kolmest kriminaalkolleegiumi liikmest kohtuotsuse, mis mõistis vangi "nõukogude võimu solvanud" koolipoisid ning sulges vaimuhaiglasse Eesti rahvast ülistanud teisitimõtleja. Pärast avalikku arutelu ja opositsiooni umbusaldusavaldusi astus Ain Seppik ise tagasi. Tema asemel määrati siseministriks [[Toomas Varek]].<ref>[https://web.archive.org/web/20130704044004/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ain-seppik-pidi-2003-aastal-noukogudeaegsetes-repressioonides-osalemise-eest-ministriametist-taanduma.d?id=66363878 "Ain Seppik pidi 2003. aastal nõukogudeaegsetes repressioonides osalemise eest ministriametist taanduma"] Delfi, 30. juuni 2013.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/valitsuste-loetelu/koalitsioonileping_2002.pdf Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonileping] PDF *[http://www.ohtuleht.ee/117611 SL Õhtuleht: Siim Kallas saab täna riigiohjad pihku] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2002]]–[[2003]] | järgnev=[[Juhan Partsi valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Kallase valitsus]] [[Kategooria:2002. aasta Eestis]] [[Kategooria:2003. aasta Eestis]] bfdv81fqqwad8obi4ukrqtu7hlfk8en 0 52450 7161408 7084750 2026-05-26T11:19:22Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:1999. aasta Eestis]]; +[[Kategooria:2002. aasta Eestis]] 7161408 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 41. valitsus | ametis = 1999–2002 | pilt = Mart Laar.png | algus = 25. märts 1999 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Lennart Meri]]<br />[[Arnold Rüütel]] | valitsusjuhi_nimi = [[Mart Laar]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br />[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Mõõdukad]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Koonderakond|Koonderakond]]<br />[[Eestimaa Rahvaliit]]<br />[[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] | valimised = [[1999. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[IX Riigikogu]] | eelnev = [[Mart Siimanni valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 28. jaanuar 2002 | järgnev = [[Siim Kallase valitsus]] }} {{Liita|Kolmikliit (Eesti)}} '''Mart Laari teine valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 41. valitsus, mis oli ametis [[25. märts|25. märtsist]] [[1999]] kuni [[28. jaanuar|28. jaanuarini]] [[2002]]. Valitsuskoalitsiooni kuulusid [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]], [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja [[Mõõdukad]]. Valitsuse moodustas endine peaminister ja Isamaaliidu esinumber [[Mart Laar]] [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimiste]] järel. [[Riigikogu|Riigikogus]] oli [[Kolmikliit (Eesti)|kolmikliiduks]] ristitud koalitsioonil 53 kohta. See oli Mart Laarile teine kord [[Eesti peaminister]] olla, [[Mart Laari esimene valitsus|esimest korda]] oli ta valitsust juhtinud 1992. aasta oktoobrist kuni 1994. aasta novembrini. Valitsus püsis ametis üle kahe ja poole aasta. 2001. aasta sügiseks olid riigiettevõtete erastamistega seotud skandaalid muutnud valitsuse ebapopulaarseks ning suhted Isamaaliidu ja Reformierakonna vahel halvenesid. Kui 2001. aasta detsembris moodustas Reformierakond Tallinna linnas võimuliidu [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnaga]], mille tulemusena sai linnapeaks [[Edgar Savisaar]], siis otsustas Mart Laar tagasi astuda, kuna kolmikliidu koalitsioon oli sisuliselt lagunenud. [[Siim Kallase valitsus|Järgmise valitsuse]] moodustas Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] koos Keskerakonnaga.<ref name=":1232">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=159–166}}</ref> == Valitsuse moodustamine == [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]], [[Mõõdukad]] ja [[Rahvaerakond]] sõlmisid 1998. aasta viimastel päevadel koostööleppe, millega sooviti takistada [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ja [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaare]] võimule pääsemist. Erakonnad lubasid moodustada koos valitsuse, kui [[1999. aasta Riigikogu valimised|eelseisvatel Riigikogu valimistelt]] saadakse parlamendienamus. Kuna Rahvaerakonna liikmed kandideerisid Mõõdukate nimekirjas ning peale valimisi sooviti ka ühineda, siis hakati loodud koalitsiooni nimetama kolmikliiduks.<ref name=":123">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=123–137}}</ref><ref name=":13">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=96–117 |keel=eesti}}</ref> Kuna [[Riigikogu]] valimistel sai kolmikliit 53 kohta, millest piisas enamusvalitsuse moodustamiseks, siis hakkasid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad kohe pärast valimisi pidama koalitsiooniläbirääkimisi. Vastavalt kokkuleppele toetasid Reformierakond ja Mõõdukad peaministrikandidaadina Isamaaliidu esimeest [[Mart Laar|Mart Laari]], kelle erakond oli valimistel kogunud koalitsioonierakondade hulgast enim hääli. Koalitsioonilepingu projekti koostas Isamaaliit võttes aluseks Mõõdukate valimisprogrammi ning arvestades ka Reformierakonna soove. Koalitsioonileppe ja ministrikandidaatide osas saavutati kokkulepe juba viis päeva pärast valimisi. Uus valitsus lubas tuua Eesti majanduskriisist välja, teostada pensioni- ja haldusreform, kaotada ettevõtte tulumaks, kärpida riigieelarvet miljardi krooni võrra ning viia lõpule liitumisläbirääkimised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]ga.<ref name=":123" /><ref name=":13" /> President [[Lennart Meri]] määras 19. märtsil 1999 Mart Laari ametlikult peaministrikandidaadiks. See otsus põhjustas opositsiooni ja nende toetajate hulgas rahulolematust, kuna nende meelest oleks pidanud valitsuse kokku panema valimised võitnud Keskerakonna juht [[Edgar Savisaar]], kaasates sellesse ka ministreid [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidust]]. Kuna koalitsioonilepe oli juba sõlmitud, siis ei näinud president [[Lennart Meri|Meri]] selleks võimalust. 22. märtsil 1999 andis Riigikogu Mart Laarile volitused valitsuse moodustamiseks ning Mart Laari teine valitsus astus ametisse 25. märtsil 1999.<ref name=":13" /> === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="9" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''22. märts 1999<br>Peaministrikandidaadile Mart Laarile volituste andmine valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon |- | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Mart Laar]]<br>([[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''53''' | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br>[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br>[[Mõõdukad]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |48 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |0 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |0 |- | colspan="9" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} vastu võetud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Mart Laar]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Tõnis Lukas]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Märt Rask]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Luik]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Heiki Kranich]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Signe Kivi]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Mihkel Pärnoja]]''' |25. märts 1999 |5. oktoober 2001 |[[Mõõdukad|M]] |- | style="background:#E10600; " | |'''[[Henrik Hololei]]''' |15. oktoober 2001 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Ivari Padar]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Siim Kallas]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Mõis]]''' |25. märts 1999 |5. november 1999 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Tarmo Loodus]]''' |9. november 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Eiki Nestor]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]''' |- |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Toivo Jürgenson]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Erakond Isamaaliit|IL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Toomas Hendrik Ilves]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahvastikuministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]) | style="background:#E10600; " | |'''[[Katrin Saks]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaalministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]]) | style="background:#FFE200; " | |'''[[Toivo Asmer]]''' |25. märts 1999 |28. jaanuar 2002 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} == Valitsuse tegevus == === 1999. aasta negatiivne lisaeelarve === [[Venemaa]] 1998. aasta majanduskriis oli langusesse viinud ka Eesti majanduse, mistõttu osutus maksude laekumine riigieelarvesse 1999. aasta esimestel kuudel prognoositust tunduvalt väiksemaks. Eelmine valitsus ei olnud suutnud Venemaa kriisi negatiivsete mõjudega riigieelarve koostamisel arvestada. Puudujäägi vähendamiseks otsustas valitsus esimese asjana kärpida 18,4 miljardi kroonist eelarvet umbes ühe miljardi võrra. Säästueelarveks nimetatud lisaeelarvega kärbiti eelkõige investeeringuid, puutumata jäid kaitsekulutused. Opositsioon kritiseeris valitsuse kärpeid väga teravalt ning [[Riigikogu|Riigikogus]] esitati lisaeelarve menetlemisel sadu muudatusettepanekuid. Lisaeelarve läbisurumiseks otsustas valitsus muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, et valitsusel oleks võimalik siduda lisaeelarve eelnõu usaldushääletusega. Seejärel loobus opositsioon venitamistaktikast ning Riigikogu võttis negatiivse lisaeelarve 28. juunil 1999 vastu. Lõplikuks kärpesummaks kujunes 1,053 miljardit krooni.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=126–131}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Andres Reimer |kuupäev=22. juuni 1999 |pealkiri=Valitsus võitis eelarvelahingu |väljaanne=[[Äripäev]] |url=https://www.aripaev.ee/uudised/1999/06/21/valitsus-voitis-eelarvelahingu |vaadatud=12.04.2023}}</ref> === Ettevõtte tulumaksu kaotamine === Koalitsioonilepingu järgi pidi ettevõtte tulumaksu kaotamine toimuma 1. jaanuarist 2000, kuid riigi rahanduse halb olukord muutis sellele rahalise katte leidmise ülikeeruliseks. Seetõttu soovisid [[Mõõdukad]], et uus tulumaksuseadus hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2001. Kuna ettevõtte tulumaksu kaotamine oli olnud [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] üks peamisi soove, siis tekitas see valitsuses hulgaliselt vaidlusi. Uue tulumaksuseaduse suhtes olid skeptilised ka majandusanalüütikud, kes kahtlesid, et kas ettevõtete tulumaksuvabastus ka päriselt majandust elavdab. 1999. aasta augustis saavutas valitsus kompromissi, mille järgi ettevõtte tulumaks kaoks 1. jaanuarist 2000, kuid vastu lubas Reformierakond nõustuda põllumajanduse kaitsetollide kehtestamisega. Kaitsetollide abil loodeti osaliselt katta uue tulumaksuseadusega tekkivat eelarveauku, lisaks oleksid Eesti liitumisel [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] kaitsetollid igal juhul kehtima hakanud. Uue tulumaksuseaduse kiitis Riigikogu heaks 1999. aasta detsembris ning alates 1. jaanuarist 2000 ei pidanud ettevõtted maksma reinvesteeritud tulult tulumaksu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=138–141}}</ref> === Pensionireform === [[Mart Siimanni valitsus]] oli alustanud Eesti pensionisüsteemi reformiga, sest kahaneva sündimusega ning vananeva rahvastikuga riigis ei oleks olnud võimalik ainult [[Sotsiaalmaks|sotsiaalmaksust]] maksta vanaduspensioni, mis moodustaks vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast. [[Maailmapank|Maailmapanga]] soovitustest lähtuvalt otsustas Siimanni valitsus luua kolme sambaga pensionisüsteemi – esimese samba moodustaks riiklik vanaduspension, teise kohustuslik kogumispension ning kolmanda vabatahtlik kogumispension. Esimesest ja teisest sambast väljamakstav pension oleks kava kohaselt moodustanud 40 protsenti keskmisest palgast ning kolmas sammas oli mõeldud neile, kes soovisid pensionipõlveks rohkem raha koguda. Siimanni valitsus suutis esimese ja kolmanda samba loomiseks vajalikud seadused heaks kiita, kuid teise samba loomine jäi toppama.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=144–147}}</ref> Laari valitsus otsustas pensionireformiga edasi minna. Reformi elluviimiseks loodud sotsiaalkindlustusreformi komisjoni asus juhtima sotsiaalminister [[Eiki Nestor]], lisaks tegeles reformi ettevalmistamisega tihedalt ka rahandusminister [[Siim Kallas]]. Peamiselt vaieldi selle üle, kust võtta teise sambasse vajalik raha. Kallas ei toetanud ettepanekut paigutada 4 protsenti inimese palgast esimesest sambast teise. Nestor seevastu leidis, et 4 protsenti on teise samba tööle hakkamiseks liiga vähe. Lõpuks saavutati kokkulepe, et riik paneb teise sambasse 4 protsenti tingimusel, et inimene ise paneb sinna veel 2 protsenti oma palgast juurde. See aga tähendas, et teise sambaga liitumine jäi vabatahtlikuks. Teise sambaga said inimesed liituma hakata 2002. aasta kevadel.<ref name=":0" /> Lisaks soovisid Nestor ja Kallas pensionide indekseerimist, sest siis oleks hakanud pensionid tõusma kindla valemi, mitte poliitikute suva järgi. Vaidlusi aga tekitas, mis näitaja indekseerimise aluseks võtta. Kallas soovis siduda pensionid [[Tarbijahinnaindeks|tarbijahinnaindeksi]] kasvuga. Nestor tahtis, et pensioniindeks võrduks sotsiaalmaksu laekumise kasvuga. Lõpuks lepiti kokku, et poole pensionide kasvust annab tarbijahinnaindeksi kasv ja poole sotsiaalmaksu laekumise kasv.<ref name=":0" /> === NRG-tehing === {{Pikemalt artiklis|NRG-tehing}} 1995. aastal oli [[Tiit Vähi teine valitsus|Tiit Vähi valitsus]] alustanud läbirääkimisi [[Narva Elektrijaamad|Narva Elektrijaamade]] vähemusosaluse ehk 49 protsendi müügiks [[Ameerika Ühendriigid|USA]] energiafirmale [[NRG Energy]]. [[Mart Siimanni valitsus]] müüki heaks ei kiitnud, kuid jätkas siiski läbirääkimisi paremate lepingutingimuste saamiseks. Kuigi Mart Laar oli ametisse astudes tehingu suhtes kahtlev, siis otsustas ta läbirääkimisi jätkata, sest pidas oluliseks Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse säilitamist. Eesti pidas läbirääkimisi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]ga liitumise üle ning USA toetus oli väga oluline just NATOga liitumisel. Samal ajal avaldasid mitmed kõrged USA riigiametnikud Eestile survet, et tehinguga edasi mindaks. Tehingut toetasid ka teised koalitsioonierakondade juhid [[Siim Kallas]] ja [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsus määras NRG-ga peetavate läbirääkimiste eest vastutavaks majandusminister [[Mihkel Pärnoja]]. Riigi esindajaks läbirääkimistel sai [[Raivo Vare]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=198–208}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=[[Kärt Karpa]], [[Henrik Roonemaa]] |kuupäev=29. juuli 2000 |pealkiri=NRG tehingus pidev USA surve |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50790156/nrg-tehingus-pidev-usa-surve |vaadatud=02.06.2023}}</ref> 25. augustil 2000 kirjutati Narva Elektrijaamade 49 protsendi aktsiate müügi põhitingimuste kokkuleppele alla. Tingimuste järgi pidi NRG tegema investeeringuid Narva elektrijaamade renoveerimiseks ning elektri hind fikseeritakse 15 aastaks, kusjuures NRG-le lubati 12 protsendilist tootlust. Avalikkuses tekitasid sellised tingimused vastuseisu. Akadeemikud eesotsas [[Endel Lippmaa|Endel Lippmaaga]] leidsid, et elektrijaamade vähemusosalus müüakse NRG-le sisuliselt poolmuidu. Keskkonnakaitsjate arvates oleks tehing tähendanud, et saastavat põlevkivielektrit kasutatakse suures mahus ka järgmised 15 aastat. Lisaks esines arvamusi, et tehing on vastuolus turumajanduse põhimõtetega ning ka Euroopa Liidu reeglitega. Tehingule avaldas oma vastuseisu ka president [[Lennart Meri]]. Opositsioon kogus NRG tehingu vastu allkirju, korraldas pikette ja meeleavaldusi ning esitas [[Riigikogu|Riigikogus]] tehingu kohta arupärimisi.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=10. jaanuar 2002 |pealkiri=NRG kroonika |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://www.ohtuleht.ee/116794/nrg-kroonika |vaadatud=02.06.2023}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=4. juuli 2001 |pealkiri=NRG-tehing – kesktee |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50805841/nrg-tehing-kesktee |vaadatud=02.06.2023}}</ref> 6. septembril 2001 kirjutasid [[Eesti Energia]], NRG Energy ja pangad SG Investment Banking (Société Générale), The Bank of Tokyo-Mitsubishi ja KBC Bank alla lepingule 285 miljoni euro suuruse laenusündikaadi korraldamiseks, et rahastada Narva elektrijaamade energiaplokkide renoveerimist. Pangad soovisid aga saada NRG-lt lisagarantiisid, mille tõttu esitas NRG omakorda uusi tingimusi riigile. Peaminister Mart Laar oli selleks ajaks oma seisukohta muutnud ning enam tehingut ei toetanud, kuna USAs olid [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraatide]] asemel tulnud võimule [[Vabariiklik Partei|vabariiklased]], kes NRG Energy firmaga nii tugevalt seotud ei olnud. Seetõttu oli vähenenud ka USA avaldatav surve tehing lõpuni viia. 8. jaanuaril 2002 lõpetas valitsus NRG-ga läbirääkimised, mis tähendas, et NRG-l ei õnnestunud Narva elektrijaamade vähemusosalust osta.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=6. september 2001 |pealkiri=Eesti Energia, NRG Energy ja pangad kirjutasid alla laenumandaadi lepingule |url=https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/migreeritud-uudis-116 |vaadatud=02.06.2023 |väljaanne=energia.ee |arhiivimisaeg=2.06.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230602182730/https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/migreeritud-uudis-116 |url-olek=ei tööta }}</ref> === Eesti Raudtee erastamine === {{Pikemalt artiklis|Eesti Raudtee erastamine}} [[Tiit Vähi kolmas valitsus|Tiit Vähi valitsus]] oli 1997. aastal määranud [[Eesti Raudtee]] erastamisnimekirja, kuid [[Mart Siimanni valitsus]] otsustas, et erastamine ei toimu erastamisseaduse alusel. 1999. aasta veebruaris kinnitas [[Riigikogu]] raudtee täpse erastamise korra, millega nähti ette, et erastamine toimub avalikul rahvusvahelisel konkursil. Laari valitsus otsustas konkursi korraldamisega edasi minna. Valitsuses tegelesid erastamisega peamiselt majandusminister [[Mihkel Pärnoja]] ning teede- ja sideminister [[Toivo Jürgenson]].<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=209–214}}</ref> 2000. aasta detsembris otsustas Erastamisagentuuri nõukogu erastada Eesti Raudtee 1,7 miljardi krooni eest Rail Estoniale. Konkursi võitnud firmal raudtee alal mingit varasemat kogemust ei olnud, kuid USAst lubati tuua suurte kogemustega strateegiline investor. Teised konkursil osalenud ettevõtted vaidlustasid Erastamisagentuuri otsuse kohtus. Rail Estonia ei suutnud siiski investorit leida, seetõttu ka raha kokku ei saanud ning loobus pakkumisest. Valitsus otsustas siiski erastamisega lõpuni minna ning seetõttu kuulutati paremuselt teine, [[Baltic Rail Service]]'i (BRS) pakkumine võitjaks. Seejärel tekkisid vaidlused BRSi ja konkursil kolmandaks jäänud Raudtee Erastamise Rahva ASi (RER) vahel, kuna BRS ja RER olid varem kokku leppinud, et võitja ostab teise firma ära, kuid BRS seda enam teha ei soovinud. Siiski sõlmiti 2. märtsil 2001 leping 66 protsenti Eesti Raudtee aktsiate müümiseks BRS-ile. Eesti Raudtee erastamise protsess lõppes lepingu jõustumisega 31. augustil 2001. Valitsusele jäi 34 protsenti Eesti Raudtee aktsiatest.<ref name=":3" /> Eesti Raudtee erastamine oli juba selle alguses ebapopulaarne, kuid segane erastamisprotsess ning selle käigus tehtud vead paisutasid kogu ettevõtmise poliitiliseks skandaaliks. [[Eesti Erastamisagentuur|Erastamisagentuur]] oli [[Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga]] (EBRD) nõuandel võtnud erastamise konsultandiks Briti konsultatsioonifirma GIBB, millele makstav tasu oli avalikkuse silmis liiga kõrge. Lisaks osales [[Eerik-Niiles Kross]]i kaudu erastamise konsultandina ka rahvusvaheliselt tagaotsitav [[Antonio Angotti]], kes tuli Eestisse Tony Massei nime all. Veel üks skandaalne [[Itaalia]] ärimees [[Giovanni Sposato]] nõustas konkursi algselt võitnud Rail Estoniat. Raudtee erastamine ning samal ajal puhkenud skandaal NRG-tehingu ümber räsisid tugevalt valitsuse populaarsust, eriti tugevalt nõuti Mihkel Pärnoja ja Toivo Jürgensoni tagasiastumist.<ref name=":3" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=[[Argo Ideon]], [[Toomas Sildam]] |kuupäev=1. aprill 2001 |pealkiri=Laari eelkäijad soovitavad kiiret valitsusremonti |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/1859519/laari-eelkaijad-soovitavad-kiiret-valitsusremonti |vaadatud=07.06.2023}}</ref> === E-riigi arendamine === Peaminister [[Mart Laar]] kutsus oma nõunikuks infotehnoloogia küsimustes IT-visionääri ja [[Tiigrihüpe|Tiigirihüppe]] projekti eestvedaja [[Linnar Viik|Linnar Viigi]], kes vastutas sisuliselt kõigi riiklike IT-programmide eest. Riigi töö efektiivsemaks muutmiseks käivitas Viik paberivaba valitsuse istungite infosüsteem ning valitsusasutuste andmebaaside ristkasutust võimaldava [[X-tee]] platvormi arendamise. Paberivaba istungite süsteem võimaldas valitsusel teha kogu istungi ettevalmistamine ja läbiviimine digitaalselt, mis muutis valitsuse töö tunduvalt kiiremaks ning hoidis kokku märkimisväärsel hulgal paberit. Esimene paberivaba valitsuse istung toimus vastvalminud [[Stenbocki maja]]s 2000. aasta augustis ning istungisüsteemi loojate väitel oli tegemist sellel hetkel maailmas ainulaadse süsteemiga.<ref name=":32">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=174–180}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsus pidas esimese istungi Stenbocki majas |url=https://www.delfi.ee/artikkel/606545/valitsus-pidas-esimese-istungi-stenbocki-majas |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> 2001. aastal võeti kasutusele infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee, mis võimaldas kiiret ja turvalist suhtlust riigi mitmete seni isoleeritud andmebaaside vahel. X-tee käivitamisega muutusid riigiasutuste hallatavad andmed ka eraettevõtete ja laiemale avalikkusele palju kättesaadavamaks. [[E-riik|E-riigi]] edendamisel oli oluline roll ka 2000. aastal vastu võetud [[avaliku teabe seadus]]el, millega tagati internetis juurdepääs üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele. Et internetis olevad avalikud teenused oleksid paremini kättesaadavad, siis otsustas valitsus rajada üle Eesti avalike internetipunkte. 2001. aastal käivitati ka otsedemokraatiaportaal [[Täna Otsustan Mina]] (TOM). Selle kaudu said inimesed algatada eelnõusid ning nende üle arutada ja hääletada. Populaarsed eelnõud jõudsid ametlikult vastava riigiasutuse menetlusse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=X-Road — X-Road History |url=https://x-road.global/xroad-history |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=x-road.global |keel=en}}</ref><ref name=":32" /> Mitmete e-riigi lahenduste juures oli probleemiks inimeste internetis identifitseerimine. Seetõttu otsustas Laari valitsus võtta Eestis kasutusele [[ID-kaart|ID-kaardi]], millega oleks võimalik anda digitaalallkirja ja identifitseerida end elektrooniliselt. Kuna teistes riikides ei olnud sarnased ID-kaardid laialdast kasutust leidnud, siis otsustati teha ID-kaart kogu elanikkonnale kohustuslikuks. Samas pälvisid ID-kaardi projekti kulud ja selle kohustuslikuks tegemine ohtralt kriitikat. Kriitikute sõnul oli ID-kaart järjekordne ambitsioonikas e-riigi projekt, mille jaoks tegelikku vajadust ei olnud. Valitsuses oli ID-kaardi suhtes kõige kriitilisem [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], kes esitas [[Riigikogu]]s ka eelnõu, mis oleks muutnud ID-kaardi vabatahtlikuks. Mart Laar suutis vahetult enne valitsuse lagunemist siiski ID-kaardi kohustuslikuks tegemise läbi suruda. Esimene ID-kaart väljastati 28. jaanuaril 2002 president [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlile]].<ref name=":33">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=282–305}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Reformierakondlasest riigikogu liige Ignar Fjuk on intervjuus ID-kaardi suhtes pessimist |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50810189/reformierakondlasest-riigikogu-liige-ignar-fjuk-on-intervjuus-id-kaardi-suhtes-pessimist |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kakskümmend aastat tagasi väljastati esimene ID-kaart |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/95755585/kakskummend-aastat-tagasi-valjastati-esimene-id-kaart |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> IT-hariduse edendamiseks otsustas Laari valitsus riigi ja erasektori koostöös luua [[IT kolledž|IT-kolledži]], et kiiremini koolitada Eesti ettevõtetele infotehnoloogia spetsialiste.<ref name=":32" /> === Haldusreform === Valitsuse moodustamisel pandi koalitsioonilepingusse kirja [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] läbiviimine. Peamine haldusreformi eesmärk oli [[omavalitsusüksus]]te vähendamine, et luua suuremad ja finantsiliselt tugevamad omavalitsused. Omavalitsuste vähendamine oleks toonud riigile ka märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Haldusreformiga hakkas tõsisemalt tegelema siseminister [[Tarmo Loodus]], kes sõitis omavalitsusi läbi ja tutvustas neile erinevaid haldusreformi kavasid. Omavalitsusjuhtide seas oli palju kahtlevad seisukohti, kuid kuna valitsus oli valmis omavalitsusi ka sunniviisiliselt liitma, siis 2001. aasta kevadeks oli haldusreform käimalükkamiseks valmis. Samas lähenesid [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|2001. aasta presidendivalimised]], kus oleks [[Valimiskogu|valimiskogus]] olnud kohalike omavalitsuste esindajatel otsustav roll. Et oma presidendikandidaadile [[Toomas Savi]]le valimiskogus toetust koguda, siis otsustas [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] mitte toetada [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] veetud haldusreformi ning see jäi läbi viimata.<ref name=":34">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=267–271}}</ref> === Liitumiskõnelused NATOga ja riigikaitse arendamine === 1999. aasta [[NATO]] [[Washington]]i tippkohtumisel pakuti [[Balti riigid|Balti riikidele]] liikmesuse tegevuskava (''Membership Action Plan'' ehk MAP). Kuna Eesti soovis saada ametliku kutse NATOsse juba 2002. aasta tippkohtumisel, siis tulid vajalikud reformid kaitsevaldkonnas kiirelt ära teha. Seetõttu loodi Eesti NATOga liitumist ettevalmistav ministrite komisjon.<ref name=":35">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=139–144}}</ref> Selleks, et muuta Eesti NATOsse astumise soov tõsiseltvõetavaks, soovis valitsus tõsta kaitsekulud 2002. aastaks 2% [[SKT]]<nowiki/>st. Seetõttu olid kaitsekulud ainukesed, mida 1999. aasta lisaeelarvega ei kärbitud ning kaitsekulusid tösteti ka 2000. ja 2001. aasta riigieelarvega. Lisaks tehti muudatusi ka [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] struktuuris, millega kaotati mitmeid üksuseid, mis eksisteerisid ainult paberil. Kaitseväe reformimise käigus tekkis konflikt [[kaitseministeerium]]i ja [[Kaitseväe peastaap|kaitseväe peastaabi]] vahel, sest peastaabis peeti ministeeriumi ametnike riigikaitsest mitte midagi teadvateks poisikesteks ning samuti ei peetud tõenäoliseks, et Eesti lähiajal NATOga liitub. Seetõttu vahetati välja mitmeid ohvitsere kaitseväe juhtkonnas. NATOga liitumise eelduseks oli ka Eesti õhuseiresüsteemi välja arendamine. Seetõttu otsustas valitsus koos [[Läti]]ga hankida kolmemõõtmelise kaugvaatlusradari [[Lockheed-Martin TPS-77]].<ref name=":36">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=190–197}}</ref> Samal ajal otsis valitsus aktiivselt NATO liikmesriikidelt toetust Eesti liitumisele. 2000. aastal moodustas Eesti koos mitme teise Ida-Euroopa riigiga [[Vilniuse grupp|Vilniuse grupi]], mille eesmärgiks oli omavahelise koostöö tihendamine NATOga liitumise küsimustes. Kõige olulisem oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] toetus, kuid pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] oli oht, et kogu USA tähelepanu liigub [[Lähis-Ida|Lähis-Idale]] ning terrorismivastasele võitlusele. Seetõttu oli märgilise tähtsusega 2001. aasta oktoobris toimunud kohtumine peaminister Mart Laari ja [[Ameerika Ühendriikide asepresident|USA asepresidendi]] [[Dick Cheney]] vahel, kus Cheney kinnitas, et USA toetab Eesti saamist NATO liikmesriigiks. Euroopa riikidest oli kõige olulisem [[Saksamaa]] toetuse saamine, kuid valitsus tegi tööd ka toetuse saamiseks väiksematest NATO riikidest, sest NATOga liitumisel on vajalik iga liikmesriigi heakskiit.<ref name=":37">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=238–251, 295–297}}</ref> === Liitumiskõnelused Euroopa Liiduga === Eesti oli esimene endine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vabariik, kelle [[Euroopa Liit]] 1997. aastal liitumiskõnelustele kutsus, kuid 2001. aastaks Eesti enam kümne liituda sooviva riigi seas esirinnas ei olnud. Euroopa Liiduga liitumiskõneluste kiirendamiseks moodustati peaministri juhitud valitsuskomisjoni, kuhu kuulusid vastavalt vajadusele erinevate valdkondade ministrid ja eksperdid. Liitumiskõneluste käigus ühtlustati paljusid Eesti õigusakte Euroopa Liidu omadega, kuid mitmetes olulistes küsimustes, nagu maksupeatükk, kokkulepet Euroopa Liiduga Laari teise valitsuse ajal ei saavutatud.<ref name=":02">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=169–172}}</ref> == Ministrite vahetumise põhjused ja valitsuskriis == [[1999]]. aastal sai siseminister [[Jüri Mõis]]ast [[Tallinna linnapea]]. Peaminister [[Mart Laar]] oli varem kinnitanud, et uus siseminister peab olema jõuline isiksus, kes jätkab Jüri Mõisa algatatud reforme [[Siseministeerium|siseministeeriumis]] ja selleks leiti sobivaks [[Tarmo Loodus]], kelle suurimaks tööks jäi [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] ettevalmistamine. [[2001]]. aasta oktoobris astus tagasi majandusminister [[Mihkel Pärnoja]]. Juba 2001. aasta kevadest saadik räägiti nii Pärnoja kui teede- ja sideministri [[Toivo Jürgenson]]i lahkumist, kuid seni olid need ettepanekud valitsusliidu mainet räsinud ministrite suhtes vastuseta jäänud. Pärnoja põhjendas oma tagasiastumist sellega, et avalikkuse tähelepanu oli suunatud mitte tema otsustele kritiseerimisele, vaid tema isiku ründamisele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Argo Ideon |kuupäev=2001-09-28 |pealkiri=Majandusminister Mihkel Pärnoja astub tagasi |url=https://www.postimees.ee/1894089/majandusminister-mihkel-parnoja-astub-tagasi |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Pärast [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|2001. aasta presidendivalimiste]] fiaskot, kus [[Kolmikliit (Eesti)|kolmikliit]] ei suutnud koonduda ühe kandidaadi taha ning lõpuks osutus [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] häältega valituks [[Arnold Rüütel]], halvenes valitsuskoalitsiooni tervis märgatavalt. [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] esimehe Mart Laari meelest tähendas Reformierakonna presidendivalimiste kampaania käigus haldusreformist taganemine sisuliselt koalitsiooni lõppu, kuid ta ei soostunud veel peaministri kohalt tagasi astuma, sest vaja oli lõpetada üliolulised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] liitumisläbirääkimised. Samal ajal võttis Reformierakond kriitilisema hinnangu ka teiste Isamaaliidu algatuste suhtes, nagu [[ID-kaart|ID-kaardi]] loomine. Reformierakonna meelest olid valitsuse mitmed skandaalid, nagu [[NRG-tehing]], [[Eesti Raudtee erastamine]] ja [[Pildiskandaal|Laari pildiskandaal]], sisuliselt hävitanud valitsuse maine. Kuigi valitsust tabanud skandaalides nähti peamiste süüdlastena Isamaaliidu ja [[Mõõdukad|Mõõdukate]] poliitikuid, siis koos nendega valitsuses olemine oli ka Reformierakonna toetust märgatavalt vähendanud.<ref name=":38">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=281–286}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2007-03-17 |pealkiri=Kuidas tülidest puretud kolmikliit purunes |url=https://www.postimees.ee/1641165/kuidas-tulidest-puretud-kolmikliit-purunes |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Keeruline oli olukord kolmikliidu jaoks ka [[Tallinna linnavalitsus]]es, kus püsiti võimul tänu venelaste valimisliitude häältega. Isamaaliitlasest linnapea Jüri Mõis oli isepäise ja äkilise juhtimisstiiliga ning seetõttu kippusid teda saatma mitmed skandaalid. Pärast Mõisa järjekordse skandaali puhkemist 2001. aasta kevadel, kui väideti, et ta oli naistepäeva tähistanud striptiisibaaris, ei pidanud Reformierakond enam vastu ja [[Siim Kallas]] nõudis Isamaaliidult Mõisa väljavahetamist. Kodurahu huvides Isamaaliit nõustus ja 2001. aasta juunis sai uueks linnapeaks ärimees [[Tõnis Palts]]. Samas linnapea vahetus usaldust Isamaaliidu ja Reformierakonna vahel ei taastanud ning kui Palts tuli 2001. aasta sügisel välja plaaniga võtta hiigellaen, et korraga korda teha kõik Tallinna koolid ja tänavad, siis sellest sai rahandusministrist Siim Kallasele viimane piisk karikasse ning ta otsustas Tallinna linnavalitsuse koalitsioonist lahkuda.<ref name=":03">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=159–166}}</ref><ref name=":4" /> Juba 2000. aasta teisest poolest oli Keskerakonna juht [[Edgar Savisaar]] teinud korduvalt Reformierakonnale ettepanekuid koostööks Tallinnas kui ka presidendivalimistel. Reformierakond lükkas alguses need ettepanekud tagasi, sest koostöö Savisaarega oleks võinud seada ohtu koalitsiooni Toompeal. 2001. aasta sügiseks olid aga suhted nii Tallinnas kui ka valitsuse läinud niivõrd halvaks, et Kallas ei näinud muud võimalust kui Savisaarega Tallinnas koalitsioon teha. Kuigi Keskerakonnaga koostöö tegemisse suhtusid skeptiliselt ka mitmed Reformierakonna liikmed, siis uus Tallinna koalitsioon moodustati kiiresti ja 13. detsembril 2001 sai Edgar Savisaarest Tallinna linnapea. Peaminister Mart Laar uskus, et lähiajal plaanivad Reformierakond ja Keskerakond võimuliidu moodustada ka Toompeal ning teatas ootamatult pärast 2002. aasta riigieelarve vastuvõtmist [[Riigikogu]]s, et astub ametist tagasi.<ref name=":03" /><ref name=":39">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=298–308}}</ref> Laari teade tuli Reformierakonnale mõnevõrra ootamatult, sest varem oli Siim Kallas oma kirjas Mart Laarile ja Mõõdukate juhile [[Toomas Hendrik Ilves|Toomas Hendrik Ilvesele]] öelnud, et muutused Tallinna võimuliidus ei mõjuta kolmikliidu tööd ning tema on valmis koos valitsema kuni [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimisteni]]. Laar ja Ilves seevastu uskusid, et Keskerakond ja Reformierakond ootavad vaid sobivat hetke peaministrile umbusalduse avaldamiseks. Pärast Laari ametlikku tagasiastumist 8. jaanuaril 2002 nimetas president Arnold Rüütel Siim Kallase peaministrikandidaadiks. Koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel läksid kiiresti ning [[Siim Kallase valitsus]] astus ametisse 28. jaanuaril 2002.<ref name=":03" /><ref name=":39" /> ==Vaata ka== *[[Kolmikliit (Eesti)]] *[[Kaks Eestit]] *[[Mart Laari esimene valitsus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Mart Laar]] "Ajaga võidu. Mälestusi II". Read OÜ, 2020, 320 lk, ISBN 9789949963447 == Välislingid == * [http://www.valitsus.ee/?id=1118 Mart Laari valitsus ja koalitsioonilepe 1999–2001] * [https://www.postimees.ee/1641165/kuidas-tulidest-puretud-kolmikliit-purunes Kuidas tülidest puretud kolmikliit purunes.] Postimees, 17. märts 2007 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Siimanni valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1999]]–[[2002]] | järgnev=[[Siim Kallase valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Laari valitsus]] [[Kategooria:1999. aasta Eestis]] [[Kategooria:2002. aasta Eestis]] 9z59uncauxg43sfv0tj1tms54b1xdv3 0 53307 7161409 6327785 2026-05-26T11:19:40Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:1997. aasta Eestis]]; +[[Kategooria:1999. aasta Eestis]] 7161409 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 40. valitsus | ametis = 1997–1999 | pilt = Mart Siimann (ESMF654 402-A12951 1 pisipilt) (cropped).jpg | algus = 17. märts 1997 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Lennart Meri]] | valitsusjuhi_nimi = [[Mart Siimann]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]<br />[[Arengupartei]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br />[[Mõõdukad]] | valimised = [[1995. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[VIII Riigikogu]] | eelnev = [[Tiit Vähi kolmas valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 25. märts 1999 | järgnev = [[Mart Laari teine valitsus]] }} '''Mart Siimanni valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 40. valitsus, mis oli ametis [[17. märts|17. märtsist]] [[1997]] kuni [[25. märts|25. märtsini]] [[1999]]. [[Mart Siimann]]i juhitud vähemusvalitsus moodustati [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse]] (KMÜ) valimisliidu baasil pärast [[Tiit Vähi kolmas valitsus|Tiit Vähi kolmanda valitsuse]] lagunemist. [[Riigikogu|Riigikogus]] kontrollis KMÜ 41 kohta, lisaks toetasid Riigikogus valitsust [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] ning [[Arengupartei]]. Arengupartei esimees [[Andra Veidemann]] oli ka valitsuse liige.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmo Kübar]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |lehekülg=131}}</ref> KMÜ esitas [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] aseesimehe ja erakonna Riigikogu fraktsiooni esimehe Mart Siimanni peaministrikandidaadiks pärast seda kui senine peaminister ja Koonderakonna esimees [[Tiit Vähi]] oli sunnitud [[Korteriskandaal|korteriskandaali]] tõttu tagasi astuma. Seetõttu jätkas Siimanni valitsus üldjoones Vähi kolmanda valitsuse poliitikat.<ref name=":4" /> Valitsuse astus tagasi pärast [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimisi]]. Järgmine, [[Mart Laari teine valitsus]] asus ametisse 25. märtsil 1999. == Valitsuse moodustamine == [[Tiit Vähi kolmas valitsus|Tiit Vähi kolmas valitsususest]] oli saanud vähemusvalitsus juba 1996. aasta novembris, kui [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] koalitsioonist lahkus ning valitsus jätkas vaid [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] baasil. Varem oli [[Eesti Koonderakond|Koonderakond]] sõlminud eraldi koostöölepped [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnaga]] ja [[Arengupartei|Arenguparteiga]], mis tagas vähemusvalitsusele vajalikud hääled [[Riigikogu|Riigikogus]]. Veebruaris 1997 oli peaminister [[Tiit Vähi]] [[Korteriskandaal|korteriskandaali]] tõttu kaotamas Riigikogu usaldust ning otsustas tagasi astuda. KMÜ esitas uueks peaministrikandidaadiks senise Koonderakonna Riigikogu fraktsiooni esimehe [[Mart Siimann|Mart Siimanni]], kelle andis 27. veebruaril president [[Lennart Meri]] ülesande moodustada valitsus.<ref name=":4" /> Kõigepealt proovis Mart Siimann luua laiapõhilist koalitsiooni, kuhu kuuluksid [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]], [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] ja [[Arengupartei]]. Samas ei olnud Reformierakond huvitatud uuesti KMÜ-ga valitsusse minemisest ning Arengupartei ei soovinud olla valitsuses koos Keskerakonnaga. Kuna vaid Keskerakonnast või Arenguparteist üksi ei piisanud enamusvalitsuse moodustamiseks, siis otsustas Siimann jätkata vähemusvalitsusega, kuhu kuulub vaid KMÜ. Samas säilitas Arengupartei esimees [[Andra Veidemann]] oma ministriportfelli ning Siimann ei teinud suuri muudatusi ka ülejäänud kabineti koosseisus.<ref name=":4" /> 12. märtsil 1997 andis Riigikogu Siimannile 72-poolthäälega volitused valitsuse moodustamiseks ning valitsus astus ametisse 25. märtsil. Siinmann otsustas valitsuse töös juhinduda veel eelmise valitsuse poolt heaks kiidetud dokumendile "Valitsuse tegevuse põhisuunad 1997. aastaks". 1997. aasta juunis kinnitas Siimanni valitsus dokumendi "Valitsuse tegevuse põhieesmärgid 1997. ja 1998. aastaks", mille alusel tegutseti kuni [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimisteni]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=[[Küllo Arjakas]] |kuupäev=juuni 2003 |pealkiri=Valitsuslepingud läbi aegade |url=https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2003/06/Valitsuslepingud-l%C3%A4bi-aegade.pdf |ajakiri=Riigikogu Toimetised |üksiknumber=7}}</ref> === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="7" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''12. märts 1997<br>Peaministrikandidaadile Mart Siimannile volituste andmine valitsuse moodustamiseks<br>'''101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="2" |Koalitsioon |- | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Mart Siimann]]<br>([[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''72''' | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]]{{Ref|a|[a]}} |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |13 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |2 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |3 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |11 |- | colspan="7" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} ==== Märkused ==== * {{Märkus|a|[a]}}Ametliku koalitsioonilepingut valitsuse moodustamiseks ei sõlmitud. Valimisliit [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] koosnes [[Eesti Koonderakond|Koonderakonnast]] ning mitmeid maaerakondi koondavast [[Maaliidu Ühendus|Maaliidu Ühendusest]]. Koonderakonnal olid koostöölepingud ka [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ja [[Arengupartei|Arenguparteiga]]. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Mart Siimann]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Mait Klaassen]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Paul Varul]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Andrus Öövel]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Villu Reiljan]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Jaak Allik]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium]]''' |- |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Jaak Leimann]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Andres Varik]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Mart Opmann]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="3" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Riivo Sinijärv]]''' |17. märts 1997 |29. aprill 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | style="background:#F0953A; " | |'''[[Robert Lepikson]]''' |5. mai 1997 |28. jaanuar 1998 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Olari Taal]]''' |29. jaanuar 1998 |25. märts 1999 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Tiiu Aro]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]''' |- |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Raivo Vare]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#DC5E24; " | |'''[[Toomas Hendrik Ilves]]''' |17. märts 1997 |14. oktoober 1998 |[[Eesti Talurahva Erakond|ETRE]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Raul Mälk]]''' |14. oktoober 1998 |25. märts 1999 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahvastikuministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]) | style="background:#FCBF30; " | |'''[[Andra Veidemann]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Arengupartei|AP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaalministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]]) | style="background:#F0953A; " | |'''[[Peep Aru]]''' |17. märts 1997 |25. märts 1999 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |} == Ministrite vahetumise põhjused == Enim kordi vahetus selles valitsuses siseminister. Peaminister [[Mart Siimann|Mart Siimanni]] ettepanekul vabastas president [[Lennart Meri]] 29. aprillil, ehk pisut rohkem kui kuu töötanud siseminister [[Riivo Sinijärv]]e. Samal ajal oli arutelul ka siseministeeriumi kantsleri [[Jaan Toots]]i juhtum, kus teda süüdistati, et ta kasutab erasõitudeks erinevaid politseiameti autosid, kusjuures palgatud autojuht sai kantsler Tootsi korraldusel keskmisest tunduvalt kõrgemat palka. [[Siseministeerium]]i teenistusalane juurdlus ei tuvastanud Tootsi tegevuses ebaseaduslikkust, mille peale valitsus peaministri algatusel andis Tootsi juhtumi uurida kaitseminister [[Andrus Öövel]]i juhtimisel moodustatud valitsuskomisjonile. Saladuslikuks jäänud põhjustel siseministri ametist vabastatud Riivo Sinijärv lubas siirduda diplomaatilisele tööle.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=[[Enno Tammer]] |kuupäev=30. aprill 1997 |pealkiri=President Meri vabastas minister Sinijärve ametist |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/2506703/president-meri-vabastas-minister-sinijarve-ametist |vaadatud=03.02.2023}}</ref> Sinijärve asemele määrati uueks siseministriks [[Robert Lepikson]]. [[1997]] aasta oktoobris oli Lepiksonil probleem [[kaitsepolitsei]] luubi alla sattunud infobüroo Ius Dicere omaniku [[Koit Pikaro]]ga, kes väidetavalt võttis aasta tagasi lahkudes keskkriminaalpolitsei abidirektori kabinetist kaasa politseilisi materjale. Lepiksoni sõnul võivad selle eest vastutada tollane politseidirektor [[Ain Seppik]] ja tema esimene asetäitja [[Priit Männik]]. Lepikson kritiseeris oma arvukates artiklites nii oma poliitilisi oponentide kui ka teisi valitsuse ministreid. Näiteks võrdles ta [[Eesti Keskerakond|Keskerakonda]] natsiparteiga ning ründas kaitseminister [[Andrus Öövel|Andrus Öövelit]]. Selline siseministri käitumine hakkas tõsiselt valitsuse tööd häirima. Viimaseks piisaks karikas sai Lepiksoni artikkel [[Eesti Päevaleht|Päevalehes]], kus ta sarjas välisminister [[Toomas Hendrik Ilves]]t. Peaminister [[Mart Siimann|Mart Siimanni]] ettepanekul vabastati 28. jaanuaril 1998 siseminister Robert Lepikson ametist ning uueks siseministriks nimetati parteitu [[Olari Taal]], kes oli [[Hoiupank|Hoiupanga]] endine juht.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=[[Heikki Talving]] |kuupäev=29. jaanuar 1998 |pealkiri=Mart Siimann vahetas siseministri välja |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://www.ohtuleht.ee/16064/mart-siimann-vahetas-siseministri-valja |vaadatud=03.02.2023}}</ref> [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] poliitikute surve välisminister [[Toomas Hendrik Ilves|Toomas Hendrik Ilvese]] vabastamiseks siiski kasvas, kuna Ilves oli vahepeal saanud opositsioonilise [[Rahvaerakond|Rahvaerakonna]] esimeheks. 30. septembril 1998 teataski Ilves tagasiastumisest, et tegeleda [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]], [[Mõõdukad|Mõõdukate]] ja Rahvaerakonna valimisliidu loomisega [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimisteks]]. Ilvese asemel nimetati välisministriks parteitu diplomaat [[Raul Mälk]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Siim Randla, [[Maarius Suviste]] |kuupäev=1. oktoober 1998 |pealkiri=Ilves hülgas valitsuse |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://www.ohtuleht.ee/28296/ilves-hulgas-valitsuse |vaadatud=03.02.2023}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/12804879 Valitsuse tegevuse põhisuunad 1997. aastaks] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/73661 Valitsuse tegevuse põhieesmärgid 1997. ja 1998. aastaks] *[https://epl.delfi.ee/artikkel/50750422/neeruarikad-eesti-piiril-musta-nimekirja? Neeruärikad Eesti piiril musta nimekirja] – [[Robert Lepikson|Robert Lepiksoni]] artikkel Päevalehes {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1997]]–[[1999]] | järgnev=[[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Siimanni valitsus]] [[Kategooria:1997. aasta Eestis]] [[Kategooria:1999. aasta Eestis]] l1m8f7mdrr6qny339hrmxz04xo9dm25 0 53371 7161411 6981406 2026-05-26T11:20:27Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:1995. aasta Eestis]] 7161411 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 38. valitsus | ametis = 1995 | pilt = Eesti peaminister Tiit Vähi kuningalossis Stockholmis '92 (cropped 2).jpg | algus = 17. aprill 1995 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Lennart Meri]] | valitsusjuhi_nimi = [[Tiit Vähi]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]<br />[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br />[[Mõõdukad]] | valimised = [[1995. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[VIII Riigikogu]] | eelnev = [[Andres Tarandi valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 6. november 1995 | järgnev = [[Tiit Vähi kolmas valitsus]] }}'''Tiit Vähi teine valitsus''' oli [[Eesti|Eesti Vabariigi]] 38. valitsus, mis töötas [[17. aprill|17. aprillist]] [[1995]] kuni [[6. november|6. novembrini]] [[1995]]. Valitsuskoalitsiooni moodustasid [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ) ning [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]. Valitsuse moodustas endine peaminister ja KMÜ esinumber [[Tiit Vähi]] [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimiste]] järel. Valimistel oli KMÜ saavutanud 32,2% häältega ja Riigikogu 41 mandaadiga ülekaaluka võidu. Keskerakonnal oli Riigikogus 16 kohta. See oli Tiit Vähile teine kord [[Eesti peaminister]] olla, [[Tiit Vähi esimene valitsus|esimest korda]] oli ta valitsust juhtinud [[1992]]. aasta [[30. jaanuar|30. jaanuarist]] kuni [[21. oktoober|21. oktoobrini]]. Tiit Vähi teine valitsus püsis koos vähem kui seitse kuud. 1995. aasta oktoobris tuli ilmsiks, et Keskerakonna esimees [[Edgar Savisaar]] oli salaja lindistanud oma vestlusi Eesti poliitikutega, sealhulgas ka Tiit Vähi endaga. Puhkenud [[Lindiskandaal|lindiskandaali]] tagajärjel vabastati Savisaar siseministri ametikohalt, mis omakorda tähendas ka koalitsiooni lagunemist. Tiit Vähi ja KMÜ moodustasid [[Tiit Vähi kolmas valitsus|uue valitsuse]] koos [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]], mis astus ametisse 6. novembril 1995.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmet Kook]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |leheküljed=110–111}}</ref> Vähi valitsuse 15 ministrist 12 olid varem kuulunud [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse]]; eranditeks olid vaid [[Peeter Kreitzberg]], [[Endel Lippmaa]] ja [[Liina Tõnisson]]<ref name="VES">Airi Vaga, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=vabaeestisona19950511&type=staticpdf "Tiit Vähi valitsuses 15 ministrit – kolm pole kuulunud kommunistlikku parteisse"], Vaba Eesti Sõna, 11. mai 1995, lk 5 (vaadatud 01.06.2023)</ref>. == Valitsuse moodustamine == Pärast valimistulemuse selgumist teatas [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] esinumber [[Tiit Vähi]], et enda võimaliku koalitsioonipartnerina nähakse nii [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]], [[Eesti Keskerakond|Keskerakonda]] kui ka [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolseid]]. Esimesena asus KMÜ läbirääkimisi pidama Reformierakonnaga, kuigi osa KMÜ moodustanud agraarparteist ei toetanud koalitsiooni Reformierakonnaga. Ka Reformierakond ise oli KMÜ-ga valitsusse mineku osas kõhkleval seisukohal, sest ei soovitud valitseda koos vasakpoolse Maarahva Ühendusega. Samuti oleksid nad olnud selgelt väiksem koalitsioonipartner, kelle seisukohti saaks KMÜ lihtsalt ignoreerida. Nähes, et Keskerakond jääb loodavast valitsusest välja, tegi Keskerakonna esimees [[Edgar Savisaar]] Reformierakonnale ettepaneku moodustada nn alternatiivne koalitsioon, kuhu oleksid kaasatud kõik [[Riigikogu]] erakonnad peale KMÜ. Reformierakonna juhi [[Siim Kallas|Siim Kallase]] nõusse saamiseks pakkus Savisaar Reformierakonnale nii [[Eesti peaminister|peaministri]] kui ka [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] kohta. Riigikogu esimehe valimistel pidas Savisaar sõna ja nn alternatiive koalitsiooni häältega valiti Riigikogu esimeheks reformierakondlane [[Toomas Savi]]. Tiit Vähi pidas sellist Reformierakonna käitumist reetmiseks ja alustas koalitsiooniläbirääkimisi hoopis Keskerakonnaga.<ref name=":12">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=79–95}}</ref><ref name=":42">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmo Kübar]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |lehekülg=131}}</ref> President [[Lennart Meri]] nimetas 23. märtsil 1995 Tiit Vähi ametlikult peaministrikandidaadiks. 31. märtsil kirjutasid Vähi ja Savisaar alla leppele valitsuse moodustamiseks. Keskerakond sai valitsuses viis kohta. Eraldi dokumendiga fikseeriti valitsuse programmilised põhiseisukohad. Vähi ja Savisaar nimetasid valitsuse peamiste eesmärkidena riikluse tugevdamist, turumajanduslike reformide ja erastamise jätkamist, madalate maksude kehtestamist ning vaba ettevõtluse arendamist. Lisaks lubati senisest enam tähelepanu pöörata sotsiaalpoliitikale ja turvalisusele. Riigikogu andis Tiit Vähile volitused valitsuse moodustamiseks 5. aprillil 1995 ning uus valitsus astus ametisse 17. aprillil.<ref name=":12" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1. aprill 1995 |pealkiri=Vähi ja Savisaar kirjutasid alla koalitsioonileppele |lehekülg=8 |väljaanne=[[Päevaleht (1990) | Päevaleht]] |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19950401.2.10.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=19.01.2023}}</ref> === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="8" align="center" bgcolor="#C0C0C0" |'''5. aprill 1995<br>Peaministrikandidaadile Tiit Vähile volituste andmine valitsuse moodustamiseks<br>'''101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon |- | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Tiit Vähi]]<br>([[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''62''' | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#007557;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]]<br>[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |34 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |1 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |1 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |3 |- | colspan="8" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} vastu võetud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Tiit Vähi]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Paul Varul]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Andrus Öövel]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Villu Reiljan]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuri- ja Haridusministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuri- ja haridusminister|Kultuuri- ja haridusminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Peeter Kreitzberg]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium]]''' |- |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Liina Tõnisson]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Ilmar Mändmets]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Mart Opmann]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Edgar Savisaar]]''' |17. aprill 1995 |10. oktoober 1995 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | style="background:#F0953A; " | |'''[[Tiit Vähi]]''' |11. oktoober 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Siiri Oviir]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]''' |- |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#007557; " | |'''[[Kalev Kallo]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Riivo Sinijärv]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''''Ei juhi ministeeriumi''''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti eurominister|eurominister]]) | style="background:#F0953A; " | |'''[[Endel Lippmaa]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]]) | style="background:#F0953A; " | |'''[[Jaak Allik]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]]) | style="background:#F0953A; " | |'''[[Ants Leemets]]''' |17. aprill 1995 |6. november 1995 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |} == Lindiskandaal ja valitsuse lagunemine == {{Pikemalt artiklis|Lindiskandaal}} 22. septembril 1995 leidis [[Kaitsepolitseiamet|Kaitsepolitsei]] eradetektiivibüroos SIA toimunud läbiotsimisel materjale ebaseaduslikust jälitustegevusest. SIA üks omanike oli [[Kalle Klandorf]], kes töötas ka siseminister [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaare]] nõunikuna. KAPO andis ülevaate läbiotsimisel leitud materjalidest [[Riigikogu|Riigikogule]]. 5. oktoobril teatas [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] saadikuterühma liige [[Vahur Glaase]], et SIA on salaja lindistanud Edgar Savisaare, [[Tiit Vähi]] ja [[Siim Kallas|Siim Kallase]] omavahelisi kõnelusi. Savisaar oli mõni päev varem püüdnud skandaali ennetada, kui ta kohtus Londonis Tiit Vähiga ning tunnistas, et oli salaja lindistanud nende omavahelisi kohtumisi enne valitsuse moodustamist. Vähi siiski lubas Savisaart kaitsta ning nõustus avalikkusele ütlema, et oli andnud loa kõneluste lindistamiseks. Siim Kallas seevastu teatas, et tema käest pole Savisaar kõneluste lindistamiseks mingit luba küsinud.<ref name=":4" /><ref name=":12" /> Puhkenud skandaali tõttu tegi 6. oktoobri õhtul dramaatilise avalduse ka president [[Lennart Meri]]. "See, armsad kaasmaalased, ei ole enam skandaal. See on demokraatliku riigi kriis," lausus president [[Eesti Televisioon|ETV]] eetris. Selline hukkamõistev reaktsioon nii presidendilt kui ka avalikkuselt pani Tiit Vähi meelt muutma ning 8. oktoobril nõudis [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] juhatus Savisaare tagasiastumist. 10. oktoobri õhtul tegi peaminister Tiit Vähi presidendile ettepaneku Savisaar siseministri ametikohalt vabastada ning 12. oktoobril teatas Vähi, et valitsus astub lindiskandaali tõttu tagasi, kuna KMÜ ei soovi enam teha koostööd Keskerakonnaga. [[Tiit Vähi kolmas valitsus|Uue valitsuse]] moodustas Vähi koos [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]] ning see astus ametisse 6. novembril 1995.<ref name=":4" /><ref name=":12" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=12. oktoober 1995 |pealkiri=Valitsus astub tagasi |lehekülg=1 |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19951012.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=19.01.2023}}</ref> == Viited == <references /> {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Tarandi valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1995]]–[[1995]] | järgnev=[[Tiit Vähi kolmas valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Vähi 2]] [[Kategooria:1995. aasta Eestis]] ssnu3rtjq9iboylq0daidsd5owne7tg 0 54553 7161410 6981407 2026-05-26T11:19:57Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:1995. aasta Eestis]]; +[[Kategooria:1997. aasta Eestis]] 7161410 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 39. valitsus | ametis = 1995–1997 | pilt = Eesti peaminister Tiit Vähi kuningalossis Stockholmis '92 (cropped 2).jpg | algus = 6. november 1995 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Lennart Meri]] | valitsusjuhi_nimi = [[Tiit Vähi]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]<br />[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] <small>(1. detsembrini 1996)</small><br />[[Arengupartei]] <small>(9. detsembrist 1996)</small> | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] <small>(1. detsembrist 1996)</small><br />[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]<br />[[Mõõdukad]] | valimised = [[1995. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[VIII Riigikogu]] | eelnev = [[Tiit Vähi teine valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 17. märts 1997 | järgnev = [[Mart Siimanni valitsus]] }}'''Tiit Vähi kolmas valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 39. valitsus, mis töötas [[6. november|6. novembrist]] [[1995]] kuni [[17. märts]]ini [[1997]]. Valitsuse moodustasid [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ) ning [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]. KMÜ-l oli Riigikogus 41 kohta ja Reformierakonnal 19. 21. novembril 1996 otsustas Reformierakond valitsusest lahkuda, kuid valitsus siiski tagasi ei astunud, vaid jätkas vähemusvalitsusena. 9. detsembril 1996 liitus valitsusega [[Arengupartei]], mille olid samal aastal asutanud seitse [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnast]] lahku löönud [[Riigikogu]] liiget.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmo Kübar]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |lehekülg=131}}</ref> Valitsust juhtis KMÜ esimees [[Tiit Vähi]], kes oli koos Keskerakonnaga moodustanud ka eelmise, [[Tiit Vähi teine valitsus|Tiit Vähi teise valitsuse]]. Koalitsioon koos Keskerakoonaga lagunes aga 1995. aasta oktoobris [[Lindiskandaal|lindiskandaali]] tõttu ning Tiit Vähi teine valitsus oli sunnitud tagasi astuma. [[Tiit Vähi esimene valitsus|Oma esimest]] valitsust juhtis Vähi 1992. aastal, vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist.<ref name=":4" /> Peaminister Tiit Vähi otsustas 1997. aasta veebruaris tagasi astuda, kuna tuli ilmsiks, et mitmed [[Tallinn|Tallinna]] korterid olid erastatud väga soodsa hinnaga ajal, millal Vähi oli [[Tallinna linnavolikogu]] esimees. Puhkenud [[Korteriskandaal|korteriskandaali]] tõttu proovis opositsioon Riigikogus Vähile [[Umbusaldusavaldus|umbusaldust]] avaldada, kuid see kukkus napilt läbi. Peaministri tagasiastumine tähendas ka kogu ülejäänud valitsuse tagasiastumist. [[Mart Siimanni valitsus|Uue valitsuse]] moodustas [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] aseesimees [[Mart Siimann]] ning see astus ametisse 17. märtsil 1997.<ref name=":4" /> == Valitsuse moodustamine == Kohe pärast [[Tiit Vähi teine valitsus|Tiit Vähi teise valitsuse]] tagasiastumist teatas [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]], et näeb oma uue koalitsioonipartnerina [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]] või [[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolseid]]. Reformierakonnaga oli KMÜ koalitsioonikõnelusi pidanud eelmise valitsuse moodustamisel 1995. aasta kevadel. Siis oli Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] proovinud ülejäänud Riigikogu erakondade toel ise peaministriks saada. Seetõttu KMÜ lõpetas Reformierakonnaga kõnelused ja moodustas valitsuse hoopis [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnaga]].<ref name=":4" /><ref name=":12">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=98–107}}</ref> President [[Lennart Meri]] määras 17. oktoobril Tiit Vähi uuest peaministrikandidaadiks ja KMÜ alustas koalitsiooniläbirääkimisi Reformierakonnaga. Kuna kevadel olid KMÜ ja Reformierakond koalitsioonileppe peaaegu valmis saanud, siis läksid läbirääkimised kiirelt. Reformierakond sai valitsuses kuus ministriportfelli. Koalitsioonilepe välistas kaitsetollid ja subsiidiumid. Kaitsetollid olid olnud Maaliidu Ühenduse üks peamiseid soove, kuid Reformierakond oli kindlalt kaitsetollide vastu. 26. oktoobril andis [[Riigikogu]] Tiit Vähile volitused valitsuse moodustamiseks ning Tiit Vähi kolmas valitsus astus ametisse 6. novembril 1995.<ref name=":4" /><ref name=":12" /> === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="8" bgcolor="#C0C0C0" align="center" |'''26. oktoober 1995<br>Peaministrikandidaadile Tiit Vähile volituste andmine valitsuse moodustamiseks'''<br>101 [[Riigikogu]] liiget<br>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="3" |Koalitsioon |- | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Tiit Vähi]]<br>([[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''55''' | rowspan="5" style="background:#F0953A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#FFE200;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]]<br>[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |5 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |19 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |3 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |19 |- | colspan="8" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} Vastu võetud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Tiit Vähi]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- | rowspan="2" |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Jaak Aaviksoo]]''' |1. jaanuar 1996 |30. november 1996 |Parteitu |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Rein Loik]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Paul Varul]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Andrus Öövel]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#F5B453; " | |'''[[Villu Reiljan]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#F0953A; " | |'''[[Jaak Allik]]''' |1. jaanuar 1996 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuri- ja Haridusministeerium|Kultuuri- ja Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- |[[Eesti kultuuri- ja haridusminister|Kultuuri- ja haridusminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Jaak Aaviksoo]]''' |6. november 1995 |1. jaanuar 1996 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Andres Lipstok]]''' |6. november 1995 |30. november 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Jaak Leimann]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Ilmar Mändmets]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#F0953A; " | |'''[[Mart Opmann]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Märt Rask]]''' |6. november 1995 |1. detsember 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#F0953A; " | |'''[[Riivo Sinijärv]]''' |1. detsember 1996 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Toomas Vilosius]]''' |6. november 1995 |1. detsember 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#F0953A; " | |'''[[Tiiu Aro]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Kalev Kukk]]''' |6. november 1995 |30. november 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Raivo Vare]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Siim Kallas]]''' |6. november 1995 |22. november 1996 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#EEEEEE; " | |'''[[Toomas Hendrik Ilves]]''' |2. detsember 1996 |17. märts 1997 |Parteitu |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''''Ei juhi ministeeriumi''''' |- | rowspan="3" |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti eurominister|eurominister]]) | style="background:#F0953A; " | |'''[[Endel Lippmaa]]''' |6. november 1995 |6. august 1996 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | style="background:#F0953A; " | |'''[[Riivo Sinijärv]]''' |15. august 1996 |1. detsember 1996 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- | style="background:#FCBF30; " | |'''[[Andra Veidemann]]''' |9. detsember 1996 |17. märts 1997 |[[Arengupartei|AP]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]]) | style="background:#F0953A; " | |'''[[Jaak Allik]]''' |6. november 1995 |1. jaanuar 1996 |[[Eesti Koonderakond|KO]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]]) | style="background:#F5B453; " | |'''[[Tiit Kubri]]''' |6. november 1995 |17. märts 1997 |[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}} 1. jaanuaril 1996 lahutati [[Kultuuri- ja Haridusministeerium]] [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumiks]] ja [[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeeriumiks]]. * {{Märkus|b|[b]}} Alates 1. jaanuarist 1996 kuuluvad valitsusse [[Eesti kultuuri- ja haridusminister|kultuuri- ja haridusministri]] asemel [[Eesti haridusminister|haridusminister]] ja [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]]. == Tähtsündmused == === 1996. aasta kohalikud valimised === Valitsuses vastandusid üksteisele tugevalt [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja [[Maarahva Ühendus]]. Riigikogus blokeeriti üksteise esitatud seaduseelnõusid ning Reformierakonna saadikud kritiseerisid teravalt maaerakondade poliitikat. Valitsuse kooshoidmiseks toetas peaminister [[Tiit Vähi]] kordi üht koalitsioonipartnerit, kord teist koalitsioonipartnerit.<ref name=":12" /> Lähenema hakkasid [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1996. aasta kohalikud valimised]]. [[Lindiskandaal]] oli vähendanud [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] toetust ning kukkunud oli ka Tiit Vähi populaarsus. Pinged koalitsioonis, kus [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] ja Reformierakond olid sisuliselt rivaalid, kasvasid. Vahepeal oli ka [[Edgar Savisaar]] poliitikasse naasnud ja taas [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimeheks valitud, mis tähendas, et Koonderakonna võimalused kohalikel valimistel edukas olla vähenesid veelgi. Erakonda räsis ka [[Tallinna linnapea]] ning Kooderakonna aseesimehe [[Jaak Tamm]]e korteriafäär. Hirmust, et Reformierakond võib kohalikud valimised võita, süüdistas Tiit Vähi ajakirjanduse vahendusel reformierakondlastest ministreid. Kahtluse alla seati välisminister [[Siim Kallas]]e ja seega Eesti välispoliitiline liin tervikuna.<ref name=":12" /> Kuigi Reformierakond võitis kohalikud valimised mitmes Eesti linnas, siis [[Tallinn|Tallinnas]] ja [[Tartu|Tartus]] selget ülekaalu ei saadud. Kuna Reformierakond oli Tallinnas välistanud liidu Koonderakonnaga ning [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Mõõdukad|Mõõdukate]] häältest jäi väheseks, siis osutus koalitsiooni moodustamine väga keeruliseks. Kaalukeeleks osutus Keskerakond, kelle toetusel sai [[Tallinna linnavolikogu]] esimeheks [[Mart Laar]] Isamaaliidust ja linnapeaks [[Priit Vilba]] Reformierakonnast.<ref name=":12" /> === Reformierakonna lahkumine valitsusest === 14. novembril 1996 üllatasid [[Tiit Vähi]] ja [[Edgar Savisaar]] avalikkust koostöölepinguga, mis nägi ette [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ulatuslikku koostööd. See koostöö ulatus [[Tallinn]]ast [[Toompea]]le ja välispoliitikasse. Uus võimuliit kukutas Tallinnas vaid kaks nädalat ametis olnud [[Priit Vilba|Vilba]] ja [[Mart Laar|Laari]]. Tallinna linnapeaks sai koonderakondlane [[Robert Lepikson]] ja volikogu esimeheks Savisaar.<ref name=":12" /> [[Reformierakond]] nõudis nüüd Vähilt Keskerakonnaga sõlmitud koostööleppe tühistamist, ähvardades vastasel juhul valitsusest lahkuda. Tiit Vähi vastas vaid, et koostöölepe Keskerakonnaga tagab valitsuse suurema stabiilsuse. 21. novembril 1996 otsustaski Reformierakonna volikogu valitsusest lahkuda.<ref name=":12" /> [[KMÜ]] tegi Reformierakonna lahkumise järel koalitsiooniettepaneku Keskerakonnale ja [[Arengupartei|Arenguparteile]]. Mõlema erakonnaga oli Koonderakond juba varem sõlminud koostööleppe. Keskerakonnast lahku löönud Arengupartei välistas aga koalitsiooni Keskerakonnaga. Kuna KMÜ ja Keskerakonna liidul oleks olnud Riigikogus vaid 50 kohta, siis otsustas Vähi jätkata vähemusvalitsusena vaid KMÜ baasil. Maaerakondade survel nõustus Koonderakond valitsusleppest välja võtma kaitsetollide kehtestamise keelu. Valitsuse toetuspinna suurendamiseks kaasas Vähi valitsusse ka mitmeid sõltumatuid eksperte. Vähi suureks võiduks loetakse, et ta sai [[Toomas Hendrik Ilves]]e välisministriks, sest see lubas Vähi valitsusest endiselt rääkida kui edumeelsest. Uued ministrid astusid ametisse 2. detsembril 1996. 9. detsembril liitus valitsusega ka Arengupartei esimees [[Andra Veidemann]].<ref name=":12" /> === Korteriskandaal === 1997. aasta jaanuaris selgus, et Tallinnas on kahtlaselt erastatud 181 korterit ärimeestele ja linnaametnikele. Skeem oli lihtne: esmalt üüriti korter seda erastada soovinud isikule ametikorteriks, seejärel arvati korter ametikorterite nimekirjast välja ning viimaks erastas üürnik korteri [[Erastamisväärtpaber|EVP]]-de eest. Erastamine toimus ajal, kui linnapea oli koonderakondlane [[Jaak Tamm]] ja volikogu esimees oli [[Tiit Vähi]]. Teiste seas erastas sellise skeemiga endale korteri ka Tiit Vähi tütar.<ref name=":42">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmet Kook]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |lehekülg=111}}</ref> Puhkenud [[Korteriskandaal|korteriskandaali]] tõttu esitas opositsioon peaminister Tiit Vähile umbusaldusavalduse. 10. veebruaril 1997 toimunud umbusaldushääletusel vajalikku 51 poolthäält kokku ei tulnud, kuid häälte vahekord 45:46 sundis Vähit umbusaldamiskatsele järgnenud päeval teatama võimalusest, et astub ise tagasi, mida ta ka 26. veebruaril tegi. [[Riigikogu]]s 41 häält kontrolliv KMÜ pakkus uueks peaministrikandidaadiks [[Koonderakond|Koonderakonna]] aseesimehe [[Mart Siimann|Mart Siimanni]], kelle [[Mart Siimanni valitsus|valitsus]] astus ametisse 17. märtsil 1997.<ref name=":42" /> == Viited == <references />{{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi teine valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1995]]–[[1997]] | järgnev=[[Mart Siimanni valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Vähi 3]] [[Kategooria:1995. aasta Eestis]] [[Kategooria:1997. aasta Eestis]] pf7ok9d6nyjkbucnbdafykapqedk0g9 0 54586 7161412 6973519 2026-05-26T11:20:41Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:1993. aasta Eestis]] 7161412 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 36. valitsus | ametis = 1992–1994 | pilt = Mart Laar (1993) (smf3779 67) (cropped).jpg | pildiallkiri = Peaminister [[Mart Laar]] [[Saare Maavalitsus]]e ees autost väljumas (aprill 1993) | algus = 21. oktoober 1992 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Lennart Meri]] | valitsusjuhi_nimi = [[Mart Laar]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 <small>(alates 8. detsembrist 1992)</small><br />14 <small>(kuni 8. detsembrini 1992)</small> | valitsuserakonnad = [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]]<br />[[Mõõdukad]]<br />[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]]<br />[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Koonderakond|Koonderakond]]<br />[[Maaliidu Ühendus]]<br />[[Kuningriiklased]]<br />[[Valimisliit Eesti Kodanik|Eesti Kodanik]] | valimised = [[1992. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[VII Riigikogu]] | eelnev = [[Tiit Vähi esimene valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 8. november 1994 | järgnev = [[Andres Tarandi valitsus]] }}'''Mart Laari esimene valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 36. valitsus, mis töötas [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1992]] kuni [[8. november|8. novembrini]] [[1994]]. See oli esimene [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduse]] alusel ametisse astunud valitsus. Valitsuskoalitsiooni kuulusid [[valimisliit Isamaa]], [[valimisliit Mõõdukad]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]. Valitsuse moodustas Isamaa esinumber [[Mart Laar]], kelle juhitud valimisliit võitis [[1992. aasta Riigikogu valimised]], kogudes 22% häältest ja 29 mandaati [[Riigikogu|Riigikogus]]. Vaid 32-aastase Laari saamine valitsusjuhiks ajal, mil Eesti majandusolukord oli väga raske ja teha tuli keerukaid reforme, tekitas avalikkuses vastakaid arvamusi. Eelkõige heideti Laarile ette tema kogenematust majandusküsimustes. Laari valitsus püsis siiski üle kahe aasta ja viis läbi maksureformi, tõi riigieelarve tasakaalu, käivitas omandireformi ning korraldas Vene vägede väljaviimise Eestist. Samas raputasid valitsust selle ametisoleku jooksul mitmed kriisid ja poliitilised skandaalid. Suurimad neist olid [[Pullapää kriis|jäägrikriis]], [[Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum|Narva kriis]], [[rublatehing]] ja [[Iisraeli relvatehing]]. Skandaalid ja kiired reformid riigi majanduskorralduses muutsid valitsuse ebapopulaarseks ning võimendasid ka vastuolusid Isamaa sees. Koalitsioon kaotas ka Riigikogus liikmeid ja alates 1994. aasta keskpaigast tegutses Mart Laari juhitud valitsus sisuliselt [[vähemusvalitsus]]ena.<ref>{{Netiviide|autor=Maarja Pakats|url=https://www.delfi.ee/artikkel/94202101/kamikazed-ja-rock-n-roll-esimesed-demokraatlikud-valimised-varskes-vabariigis-toid-platsi-puhtaks-looma-mart-laari-valitsuse|pealkiri=" Kamikazed ja rock 'n' roll". Esimesed demokraatlikud valimised värskes vabariigis tõid platsi puhtaks lööma Mart Laari valitsuse|väljaanne=delfi.ee|aeg=4. august 2021|vaadatud=11.09.2022}}</ref><ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=[[Kalle Muuli]]|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994.|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=258–279|isbn=9789949306855}}</ref> [[26. september|26. septembril]] [[1994]] avaldas Riigikogu [[Mart Laar|Mart Laari]] valitsusele umbusaldust, ajendiks rahareformi käigus kogutud [[Rublatehing|rublade müük]] [[Tšetšeenia]]sse. Koalitsioon siiski ei lagunenud: Mõõdukad, ERSP, Isamaa ning Isamaast lahkulöönud erakonnad jäid edasi [[Andres Tarandi valitsus]]se, mis astus ametisse 8. novembril 1994.<ref name=":5" /> == Valitsuse moodustamine == [[1992. aasta Riigikogu valimised]] võitnud [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] oli juba enne valimisi esitlenud oma potentsiaalsete liitlastena [[Mõõdukad|Mõõdukaid]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP-d]], seetõttu ei olnud ka üllatav, et just need kolm poliitilist jõudu asusid koalitsiooniläbirääkimisi pidama. Isamaal, Mõõdukatel ja ERSP-l oli [[Riigikogu|Riigikogus]] kokku 51 kohta. Kuna [[Rein Helme]] otsustas pärast valimisi lahkuda [[Valimisliit Eesti Kodanik|Eesti Kodaniku]] fraktsioonist ja liituda Isamaaga ning [[Tiina Benno]] liikus Eesti Kodanikust ERSP fraktsiooni, siis oli koalitsioonil kokku 53 kohta. Kardeti, et suurte reformide läbiviimiseks nii väikesest enamusest ei piisaks, mistõttu prooviti koalitsiooni kaasata ka [[Eesti Koonderakond|Koonderakonda]], mille üks juhtfiguure oli ametisolev [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Tiit Vähi]]. Koonderakondlased aga arvasid, et Isamaa ei suudaks 1992. aastal valitsenud majanduslikult ja poliitiliselt keerulises olukorras riiki juhtida. Seetõttu soovis Koonderakond valitsusega liitumise korral [[Eesti peaminister|peaministri]], [[Eesti välisminister|välisministri]], [[Eesti rahandusminister|rahandusministri]], [[Eesti majandusminister|majandusministri]] ja [[Eesti siseminister|siseministri]] portfelli. Need nõudmised olid Isamaa juhtidele vastuvõetamatud, ja kui Isamaa lubas Tiit Vähile vaid [[Eesti transpordi- ja sideminister|transpordiministri]] portfelli, otsustas Koonderakond koostööst loobuda.<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Kalle Muuli|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=67–98|isbn=9789949306855}}</ref><ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=[[Mart Laar]]|pealkiri=Eesti uus algus|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Konrad Adenaueri Fond, Tänapäev|lehekülg=58–67|isbn=9985620798}}</ref> Isamaa, Mõõdukate ja ERSP koalitsioonikõnelused kulgesid suuremate viperusteta ning lõpliku koalitsioonileppe kirjutas valmis [[Mart Laar]] oma isiklikus sülearvutis. Uus valitsus lubas riigiaparaadi vähendamist kolmandiku võrra ja [[Haldusreform|haldusreformi]], omandireformi ning õiguskaitse- ja kohtureformi läbiviimist. Maksureformiga taheti muuta [[tulumaks]] proportsionaalseks ja ettevõtte tulumaksumäär viia enam-vähem samale tasemele üksikisiku tulumaksuga. Riigieelarve tasakaalustamiseks soovis koalitsioon kehtestada [[Maamaks|maamaksu]] ja mootorikütuse[[Aktsiis|aktsiisi]]. Omariikluse tugevdamiseks oli esmatähtis [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Vene vägede]] kiire ja tingimusteta väljaviimine ning [[Eesti piir|riigipiiri]] võtmine kindla kontrolli alla. Valitsuse välispoliitiline eesmärk oli alustada Eesti integreerumist Euroopasse. Koalitsioonileppe allkirjastasid Isamaa, Mõõdukate ja ERSP fraktsioonide juhid 19. oktoobril 1992.<ref name=":8" /><ref name=":9" /><ref>{{Netiviide|url=https://valitsus.ee/media/4030/download|pealkiri=Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, "Isamaa" ja "Mõõdukate" koalitsioonilepe|vaadatud=09.09.2022}}</ref> Koalitsioonileppe sõnastamisest märksa raskem oli sobivate ministrite leidmine. Paljud, kellele ministriportfelli pakuti, loobusid, sest ajad olid väga keerulised ja tõenäosus ebaõnnestuda suur. Kuna esimesel okupatsioonijärgsel [[VII Riigikogu|Riigikogu koosseisul]] tuli vastu võtta hulk olulisi seaduseid, eelistasid mitmed tipp-poliitikud ka seetõttu parlamenditööd kohale valitsuses. Sobivate kandidaatide puuduse tõttu kutsuti ministriteks mitmeid [[Väliseestlased|väliseestlasi]] ja oma ala spetsialiste, kes olid aga Eesti poliitikas tundmatud.<ref name=":8" /> 8. oktoobril 1992 andis president [[Lennart Meri]] välja dekreedi nr 1, millega määras [[Mart Laar]]i peaministrikandidaadiks ning tegi talle ülesandeks valitsus moodustada. Valitsuse ametisse astumine venis, sest loodav koalitsioon soovis kohe läbi viia valitsusreformi ja moodustada valitsust uue, mitte nõukogudeaegse seaduse alusel. 19. oktoobril 1992 esines Mart Laar [[Riigikogu]]s ettekandega valitsuse moodustamise alustest ning sai 54 poolthäälega volitused valitsuse moodustamiseks. 21. oktoobril kell 18 nimetas president [[Lennart Meri]] käskkirjaga nr 1 valitsuse ametisse ning 22. oktoobri hommikul andis uus valitsus Riigikogu ees ametivande.<ref name=":8" /> === Hääletus Riigikogus === {| class="wikitable" | colspan="9" bgcolor="#C0C0C0" align="center" |'''19. oktoober 1992<br/>Peaministrikandidaadile volituste andmine valitsuse moodustamiseks'''<br/>101 [[Riigikogu]] liiget<br/>Vajalik poolthäälte enamus |- ! colspan="2" |Kandidaat ! colspan="3" |Hääletustulemus ! colspan="4" |Koalitsioon |- | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" align="center" |[[Mart Laar]]<br/>([[Valimisliit Isamaa|Isamaa]]) | style="background:#02BE52;width:2px;" | |Poolt | align="right" style="background:#B0FED1;" |'''54''' | rowspan="5" style="background:#014F9A;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#E10600;width:2px;" | | rowspan="5" style="background:#0000FF;width:2px;" | | rowspan="5" |[[Valimisliit Isamaa|Isamaa]]<br/>[[Mõõdukad]]<br/>[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | style="background:#BE0000;" | |Vastu | align="right" |30 |- | style="background:#FFD100;" | |Erapooletu | align="right" |4 |- | style="background:#393939;" | |Ei hääletanud | align="right" |0 |- | style="background:#C1C1C1;" | |Puudub | align="right" |13 |- | colspan="9" style="background:#EAECF0;" |'''Otsus:''' {{J}} vastu võetud |} == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#014F9A;" | |'''[[Mart Laar]]''' |21. oktoober 1992 |8. november 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Kaido Kama]]''' |21. oktoober 1992 |23. mai 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Urmas Arumäe]]''' |6. juuni 1994 |8. november 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- | rowspan="4" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#0000FF; " | |'''[[Hain Rebas]]''' |21. oktoober 1992 |5. august 1993 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Luik]]''' |23. august 1993 |7. jaanuar 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Indrek Kannik]]''' |12. jaanuar 1994 |23. mai 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Enn Tupp]]''' |29. juuni 1994 |8. november 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Andres Tarand]]''' |21. oktoober 1992 |8. november 1994 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuri- ja Haridusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kultuuri- ja haridusminister|Kultuuri- ja haridusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Paul-Eerik Rummo]]''' |21. oktoober 1992 |21. juuni 1994 |[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] |- | style="background:#0000FF; " | |'''[[Peeter Olesk]]''' |27. juuni 1994 |8. november 1994 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandusministeerium]]''' |- | rowspan="3" |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Ain Saarmann]]''' |21. oktoober 1992 |5. veebruar 1993 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Toomas Sildmäe]]''' |8. veebruar 1993 |11. jaanuar 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Toivo Jürgenson]]''' |12. jaanuar 1994 |8. november 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Jaan Leetsar]]''' |21. oktoober 1992 |8. november 1994 |[[Mõõdukad|M]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- | rowspan="3" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Madis Üürike]]''' |21. oktoober 1992 |7. jaanuar 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Heiki Kranich]]''' |12. jaanuar 1994 |21. juuni 1994 |[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Andres Lipstok]]''' |28. juuni 1994 |8. november 1994 |[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#0000FF; " | |'''[[Lagle Parek]]''' |21. oktoober 1992 |27. november 1993 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | style="background:#0000FF; " | |'''[[Heiki Arike]]''' |15. detsember 1993 |8. november 1994 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Marju Lauristin]]''' |21. oktoober 1992 |20. september 1994 |[[Mõõdukad|M]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Toomas Vilosius]]''' |21. september 1994 |8. november 1994 |[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]''' |- |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]] | style="background:#0000FF; " | |'''[[Andi Meister]]''' |21. oktoober 1992 |8. november 1994 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#014F9A; " | |'''[[Trivimi Velliste]]''' |21. oktoober 1992 |7. jaanuar 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Luik]]''' |7. jaanuar 1994 |8. november 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''''Ei juhi ministeeriumi''''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti]]-[[Venemaa|Vene]] läbirääkimiste juht) | style="background:#014F9A; " | |'''[[Jüri Luik]]''' |8. detsember 1992 |6. oktoober 1993 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti energeetikaminister|energeetikaminister]]) | style="background:#014F9A; " | |'''[[Arvo Niitenberg]]''' |21. oktoober 1992 |8. november 1994 |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|RKEI]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]) | style="background:#0000FF; " | |'''[[Peeter Olesk]]''' |12. oktoober 1993 |27. juuni 1994 |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti reformiminister|reformiminister]]) | style="background:#E10600; " | |'''[[Liia Hänni]]''' |21. oktoober 1992 |8. november 1994 |[[Mõõdukad|M]] |} == Valitsuse poliitika, kriisid ja skandaalid == === Maksureform === Pärast ametisse astumist asus valitsus kohe tegema maksureformi. Selle ettevalmistuse eest vastutas esialgu rahandusminister [[Madis Üürike]], sest ta oli ainus valitsuse liige, kellel oli praktiline kogemus rahanduses. Esmalt tühistas valitsus [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareformi]] käigus kehtestatud kõrgeima tulumaksu astme, mis oli 50% üle 2000-krooniselt tulult kuus. Peaminister [[Mart Laar]] soovis uute maksuseaduste kiiret vastuvõtmist, sest kartis, et valitsus võib laguneda enne, kui maksureform jõustub. [[Rahandusministeerium|Rahandusministeeriumi]] ametnikud pidasid aga võimatuks koalitsioonis kokkulepitud [[Ühetaoline tulumaks|ühetaolise tulumaksu]] kehtestamist. Ka [[Maksuamet|Maksuametile]] ei olnud meeltmööda, et ajal, kui riigis lokkab ulatuslik [[varimajandus]], tekitab valitsus radikaalsete maksumuudatustega ametile hulga tööd juurde. Üürike oli Laari hinnangul olnud maksureformi ette valmistades liiga aeglane, mistõttu lõi Laar protsessi kiirendamiseks spetsiaalse töörühma. Selle tulemusel võttis [[Riigikogu]] 1993. aasta esimeses pooles vastu maamaksuseaduse, alkoholiaktsiisi seaduse ja mootorikütuseaktsiisi seaduse. Uued seadused hakkasid kehtima alates 1. juulist 1993. Riiklikuks [[maamaks|maamaksuks]] sai 0,5% ja kohalikuks maamaksuks 0,3–0,7% maa maksustamise hinnast aastas. Bensiinile kehtestatud [[aktsiis]] oli 40 senti liitri kohta. Kange alkoholi aktsiis oli neli krooni liitri kohta ja lahja alkoholi aktsiis kolm krooni liitri kohta.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=[[Kalle Muuli]]|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=126–137|isbn=9789949306855}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=[[Mart Laar]]|pealkiri=Pööre|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Read OÜ|lehekülg=297–309|isbn=9789949963447}}</ref> 25. augustil 1993 võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse, millega hakkas senise 10-protsendilise [[käibemaks|käibemaksumäära]] asemel kehtima 18-protsendiline määr. Kõige revolutsioonilisem uus seadus oli tulumaksuseadus, millega kehtestati [[Progressiivne tulumaks|progressiivse tulumaksu]] asemel [[Proportsionaalne maksustamine|proportsionaalne]] tulumaks. Kõigepealt pakkus Isamaa saadikuterühma aseesimees ning Riigikogu eelarve- ja maksukomisjoni liige [[Heiki Kranich]] maksumääraks 25%, sest ta olevat kuskilt lugenud, et inimene hakkab maksudest kõrvale hiilima, kui maksumäär on üle 25%. Lõpuks jäi maksumääraks 26% nii eraisikutele kui ka ettevõtjatele, sest muidu poleks suudetud [[Eesti riigieelarve|riigieelarvet]] tasakaalu viia. Riigikogu võttis tulumaksuseaduse vastu 8. detsembril 1993 ning uued käibemaksu- ja tulumaksumäärad hakkasid kehtima alates 1. jaanuarist 1994.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Omandireform === 17. novembril 1992 kuulutas [[Eesti Erastamisettevõte]] välja Eesti esimese erastamisvooru, mida reklaamiti mainekates ajalehtedes üle maailma. Müüki pandi 38 ettevõtet. Müüdavatele ettevõtetele kuulus aga ka objekte, mida tulnuks endistele omanikele tagastada, mistõttu otsustas valitsus müügi peatada. Peaminister Mart Laar väitis, et ta oli enne müügi väljakuulutamist käskinud Erastamisettevõte juhil [[Andres Bergmann|Andres Bergmannil]] kontrollida, et müüki ei pandaks tagastamisele kuuluvat vara, kuid Bergmann ei olevat sellest välja teinud. Seetõttu otsustas Laar Bergmanni vallandada. Detsembris 1992 teatas Laar, et esimene erastamisvoor jätkub siiski muudatusteta. Sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus töötas valitsus välja erastamisseaduse, mille [[Riigikogu]] võttis vastu 1993. aasta juunis. Uue seadusega liideti [[Eesti Erastamisettevõte]] ja [[Riigivaraamet]] [[Eesti Erastamisagentuur|Eesti Erastamisagentuuriks]], mida asus juhtima [[Väino Sarnet]]. Seejärel sai [[erastamine]] hoo sisse: 1993. aastal sõlmiti 55 ja 1994. aastal juba 214 müügilepingut. Laari valitsuse ajal erastati üle poole riigi suurettevõtetest.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=[[Kalle Muuli]]|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=229–242|isbn=9789949306855}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=[[Mart Laar]]|pealkiri=Pööre|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Read OÜ|lehekülg=285–295|isbn=9789949963447}}</ref> Kuigi erastamine pälvis palju rahvusvahelist tähelepanu, pidas valitsus väga oluliseks ka okupatsiooni käigus kaotatud vara tagastamist. Riigikogu võttis Laari valitsuse ajal vastu üle 20 omandireformi puudutava seaduse ning valitsus andis välja ligi 40 vastavasisulist määrust. Esimene kinnistu tagastati 21. detsembril 1992. 1. jaanuariks 1994 oli tagastatud juba üle 2000 kinnistu ja pärast seda hakkas tagastamise tempo kiiresti kasvama.<ref name=":2" /> === Pangakrahh === Kohe pärast valitsuse ametisse astumist tabas Eestit ka pangakrahh. 17. novembril 1992 kehtestati moratoorium [[Tartu Kommertspank|Tartu Kommertspangale]], [[Balti Ühispank|Balti Ühispangale]] ja [[Põhja-Eesti Aktsiapank|Põhja-Eesti Aktsiapangale]]. Pangad olid rubla käibeloleku ajal teeninud valuutaäriga suuri kasumeid, kuid krooni tulek lõpetas selle ära. Lisaks oli Venemaale kinni jäänud miljonite kroonide väärtuses Eesti pankade välisvaluutat, mille kättesaamine tundus peaaegu võimatu. Pangajuhid nõudsid valitsuselt riigiabi, kuid valitsuse hinnangul olid pangad liiga suurelt riskinud. Riik ei andnud pankadele abi. Seetõttu läks Tartu Kommertspank pankrotti ning Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank pidid ühinema [[Põhja-Eesti Pank|Põhja-Eesti Pangaks]].<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Kalle Muuli]]|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=104–116|isbn=9789949306855}}</ref> Tartu Kommertspank läks [[19. detsember|19. detsembril]] 1992 sundlikvideerimisele. === Narva kriis === {{Vaata|Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum}} Nõukogude okupatsiooni ajal asusid [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] linnadesse elama peamiselt teistest Nõukogude Liidu vabariikidest tulnud migrandid, kes eesti keelt ei osanud. Seetõttu nad pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist enamasti Eesti kodakondsust ei saanud ja jäid ilma valimisõigusest. Näiteks võttis 80 000 elanikuga [[Narva|Narvas]] 1992. aastal toimunud [[1992. aasta põhiseaduse referendum|põhiseaduse referendumist]] ja [[1992. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistest]] osa ainult 3500 inimest. See tekitas linna elanikes tunde, et nad on Eesti riigis justkui võõrkehad. Poliitilisi vastuolusid Narva linnavõimu ja Eesti valitsuse vahel võimendas ka Narva vilets majanduslik olukord. Narva suurim tööstusettevõte [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholm]] oli Vene turu ärakukkumise tõttu sunnitud tootmise peatama ning töö seiskus ka mitmes teises linna tehases. Lisaks tähendasid [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareform]] ja viisarežiimi kehtestamine Eesti-Vene piiril, et paljudel Narva elanikel ei olnud enam võimalik [[Jaanilinn|Ivangorodis]] tööl käia.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=[[Kalle Muuli]]|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=162–191|isbn=9789949306855}}</ref> Paljud Narva kohalikud poliitikud ja tööstusettevõtete juhid soovisid Ida-Virumaast luua autonoomse piirkonna, kus venekeelsetel elanikel oleksid suuremad poliitilised õigused ning mille kaubavahetus Venemaaga oleks piirangutevabam. Valitsus asus kiirelt eemaldama Narva tööstusettevõtete separatistlikult meelestatud juhte ja Narvas olid pidevalt kohal ka [[Kaitsepolitseiamet|Kaitsepolitsei]] ametnikud, kelle eesmärk oli jälgida linnas valitsevaid meeleolusid ning nurjata Narvast autonoomse piirkonna loomise katsed.<ref name=":4" /> Pinged kasvasid veelgi 1993. aasta mais, kui Riigikogu võttis vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse. Seadus sätestas, et kohaliku omavalitsuse volikokku on õigus kandideerida vaid Eesti kodanikel. Narvas moodustasid aga Eesti kodanikud kõigest 5% elanikkonnast. Venelasi ärritas ka uus haridusseadus, mis nägi ette venekeelse gümnaasiumihariduse andmise lõpetamise 2000. aastaks. Lisaks kartsid venelased, et välismaalaste seaduse vastuvõtmise järel jäävad paljud neist ilma Eesti elamisloast. Eesti uute seaduste kohta tegi terava avalduse ka Venemaa välisministeerium, mis leidis, et vastuvõetud seadused diskrimineerivad venelasi ja muudavad konfliktiohu reaalsuseks. Uusi seadusi kritiseerisid ka lääneriigid, sest nähti, et terved Ida-Virumaa linnad võivad jääda hääleõiguseta.<ref name=":4" /> Narva kriisi haripunkt oli [[16. juuli|16.]] ja [[17. juuli|17. juulil]] [[1993]] [[Narva|Narvas]] ja [[Sillamäe|Sillamäel]] toimunud referendum rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses. Enne referendumite toimumist saadeti valitsuse eriesindajana Narva [[Indrek Tarand]], kelle eesmärk oli referendumid läbi kukutada. Linnavõimude sõnul käis Narvas hääletamas 55% ja Sillamäel 60% elanikest ning mõlemas linnas toetas autonoomiat üle 97% hääletanutest. Eesti valitsus kahtles nende arvude õigsuses. 11. augustil 1993 tunnistas [[Riigikohus]] Narva ja Sillamäe referendumite tulemused kehtetuks.<ref name=":4" /> Referendumite läbikukkumise järel hakkas Tarand valmistama ette nimekirju oktoobris toimuvateks kohalikeks valimisteks. Kuigi ametis olev Narva linnavõim püüdis kandidaatide registreerimist takistada, kulgesid valimised edukalt ja Narva sai eestimeelse linnavalitsuse. See tähendas ka kriisi lõppu.<ref name=":4" /> === Kuritegevuse kasv === Taasiseseisvumisjärgsed Eesti riigiorganid olid liiga nõrgad, et ohjeldada järjest kasvavat kuritegevust. 1990. aastate alguses tekkisid Eestis kuritegelikud grupeeringud, mille peamised tegevusvaldkonnad olid metalliäri, illegaalne relvaäri, [[salakaubavedu]], [[inimkaubandus]], [[väljapressimine]] ja ähvardamine. Grupeeringute omavaheliste arveteklaarimistega kaasnes tapmiste arvu järsk kasv.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jüri Saar]], [[Anna Markina]], [[Andri Ahven]], [[Aet Annist]], [[Jaan Ginter]]|pealkiri=Kuritegevus Eestis 1991-2001|aasta=2002|koht=Tallinn|lehekülg=83–108|isbn=9985750993|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/11782}}</ref> Siseminister [[Lagle Parek]]i nõunikuks määrati [[Tiit Madisson]], kes hakkas juhtima illegaalse metalliäri tõkestamise erirühma, mida tunti laiemalt metalligrupi nime all<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Sildam]]|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19930113.2.6.3&srpos=5&e=------199-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-tiit+madisson----1993--------|pealkiri=Metalligrupp|väljaanne=Päevaleht|aeg=13. jaanuar 1993|vaadatud=09.10.2022}}</ref>. [[1993]]. aastal puhkesid [[Eesti vanglad|vanglates]] rahutused, nende mahasurumiseks jõudu kasutanud [[Kinnipidamiskohtade Amet]]i peadirektor [[Rein Laid]] vallandati. Poliitilistel põhjustel sunniti ametist lahkuma [[Piirivalveamet|Piirivalveameti]] juht [[Andrus Öövel]]. Valitsuse hinnangul oli salakaubanduse tõkestamiseks hädavajalik, et riik saaks piiri tugevalt oma kontrolli alla. Samas tahtis Öövel valitsuse liikmete arvates rohkem Kaitseväega tegeleda kui piirivalvet juhtida. Ööveli vabastamise ja rohke kuritegevuse püsimise tõttu esitas opositsioon siseminister [[Lagle Parek|Lagle Parekile]] umbusaldusavalduse, mis küll läbi ei läinud. Parek pidi siiski hiljem Pullapää kriisi tõttu tagasi astuma.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Mart Laar]]|pealkiri=Pööre|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Read OÜ|lehekülg=269–270|isbn=9789949963447}}</ref> Uueks siseministriks sai [[Heiki Arike]]. Tema valitsemisajal õitses illegaalne relvaäri, näiteks üle 30 000 [[Tokarev TT-33|püstoli TT]] müüdi kahtlaste tehingute käigus [[Venemaa]]le. Opositsioon püüdis Arikele relvaäri tõttu umbusaldust avaldada, kuid [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] vastuseis nurjas selle.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19940617.2.2&srpos=9&e=------199-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-heiki+arike----1994--------|pealkiri=Arike jäi 13 häälega siseministriks|väljaanne=Päevaleht|aeg=17. juuni 1994|vaadatud=09.10.2022}}</ref> === Jäägrikriis === {{Vaata|Pullapää kriis}} 6. juulil 1993 andis kaitsejõudude peastaabi ülem [[Ants Laaneots]] [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii|Läänemaa Vabatahtlike Jäägrikompaniile]] käsu asuda [[Pullapää|Pullapäält]] ümber [[Paldiski|Paldiskis]] paiknevasse Nõukogude sõjaväe linnakusse. 22. juulil pöördus jäägrikompanii ülem [[Asso Kommer]] peaminister Mart Laari poole, kurtes halbade elu- ja olmetingimuste üle ning küsides abi jäägrikompanii sisseseadmiseks Paldiskis. Kaitseväe juhataja [[Aleksander Einseln]] nägi kirjas käsuliinist üleastumist ja vabastas 23. juulil Kommeri jäägrikompanii ülema ametikohalt. Kompaniiülema ajutiseks kohusetäitjaks määrati [[Jaak Mosin]].<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=[[Kalle Muuli]]|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=138–161|isbn=9789949306855}}</ref> 25. juulil 1993 teatasid jäägrikompanii võitlejad, et kompanii lahkub [[Eesti kaitsejõud|Eesti kaitsejõudude]] koosseisust. Selle peale otsustas valitsus 27. juulil kompanii laiali saata, kuid jäägrid eirasid korraldust ja liikusid Paldiskist tagasi Pullapääle. Jäägrid kutsusid Pullapääle ka oma poolehoidjaid, mida püüdsid takistada valitsusele lojaalseks jäänud Kaitseväe üksused. Kardeti, et Eestis võib puhkeda kodusõda.<ref name=":3" /> 2. augustil katkestas peaminister Laar puhkuse ja saabus tagasi Eestisse. Samal päeval vahistas [[Kaitsepolitseiamet|Kaitsepolitsei]] Jaak Mosina. Laar helistas otse Asso Kommerile ja veenis teda 25. juulil tehtud avaldust tagasi võtma. Omalt poolt lubas Laar vastu, et peatab jäägrikompanii laialisaatmise. Kommer teataski, et jäägrikompanii võtab avalduse tagasi. 3. augustil teatas kaitseminister [[Hain Rebas]] tagasiastumisest, mille president 5. augustil kinnitas. Uueks kaitseministriks määrati [[Jüri Luik]].<ref name=":3" /> Järgnevatel kuudel sooritasid jäägrikompanii võitlejad mitmeid kuritegusid. 26. novembril 1993 haavas [[Asso Kommer]] [[Tallinn]]a kesklinnas toimunud tulevahetuse käigus teda kinni pidada üritanud [[Kriminaalpolitsei|kriminaalpolitseinikke]] [[Koit Pikaro]]t ja Argo Aunapuud. Kommeril õnnestus küll põgeneda, kuid ta tabati juba samal päeval. 27. novembril astus siseminister [[Lagle Parek]] tagasi. Tema järeltulijaks sai senine [[Siseministeerium|Siseministeeriumi]] asekantsler [[Heiki Arike]].<ref name=":3" /> === Iisraeli relvaost === {{Vaata|Iisraeli relvaost}} Eesti riik hakkas Kaitseväele relvade hankimisega tegelema juba 1991. aasta sügisel, kuid mitte ükski lääneriik ei olnud nõus Eestile relvi müüma. Seetõttu osteti esimesed relvad [[Rumeenia|Rumeeniast]] ja [[Hiina|Hiinast]], kuid nende kvaliteet osutus halvaks. Kvaliteetsemaid relvi olid Eestile nõus müüma ainult [[Iisrael]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Ärimees [[Leonid Apananski]] vahendusel asus valitsus 1992. aasta lõpus pidama läbirääkimisi Iisraeli sõjatööstusettevõttega TAAS. Kaitseminister [[Hain Rebas]] allkirjastas 7. jaanuaril 1993 lepingu, mille alusel osteti Iisraelist 60 miljoni dollari eest [[NATO]] standarditele vastavat relvastust. Relvade tarnimine pidi toimuma järgneva kolme aasta jooksul ning kogu raha tuli Eestil ära maksta järgneva kaheksa aasta jooksul. Vastavalt TAASi esindajate palvele hoidis valitsus relvatehingut saladuses kuni relvade Eestisse jõudmiseni, kuid info tehingu sõlmimisest lekkis kiiresti ajakirjandusse.<ref name=":62">{{Netiviide|autor=Vahur Lauri|url=https://www.err.ee/820437/valisilm-meenutas-kuidas-iisrael-esimesena-eestile-relvi-muus|pealkiri="Välisilm" meenutas, kuidas Iisrael esimesena Eestile relvi müüs|väljaanne=ERR|aeg=16. aprill 2018|vaadatud=14.11.2022}}</ref><ref name=":72">{{Raamatuviide|autor=[[Kalle Muuli]]|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=213–228|isbn=9789949306855}}</ref> Valitsuse salatsemine tekitas avalikkuses ja opositsioonis ohtralt küsimusi. Kahtluse alla seati ostetud relvade kvaliteet ning relvade eest makstud hinda peeti liiga kõrgeks. Usaldust ei tekitanud ka tehingut vahendanud [[Leonid Apananski]], kelle mitmed ettevõtted olid kahtlaselt pankrotti läinud. 1994. aasta kevadel avastati, et TAAS oli Eestisse saatnud aastakümneid vanad õhutõrjekahurid, ehkki lepingu järgi pidid relvad olema uued. Hiljem väitis TAAS, et tegemist oli kingitusega ja lubas, et uued õhutõrjekahurid saabuvad Eestisse lähiajal.<ref name=":62" /><ref name=":72" /> === Integratsioon Euroopasse === Valitsuse üks tähtsamaid välispoliitilisi eesmärke oli Eesti liitumine [[Euroopa Nõukogu|Euroopa Nõukoguga]], sest selles nähti esimest etappi [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ühinemisel. Euroopa Nõukoguga liitumiseks tuli Eestil teha mitmeid muudatusi inimõigusi käsitlevates seadustes. Peamiselt tundis Euroopa Nõukogu muret Eestis elavate venelaste õiguste pärast. Samal põhjusel oli [[Venemaa]] Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks võtmise vastu, ehkki Venemaa ise Euroopa Nõukogu liige ei olnud. Siiski suutis Eesti saada Euroopa Nõukogu liikmesriikide toetuse ja 14. mail 1993 liitus Eesti ametlikult Euroopa Nõukoguga.<ref name=":4" /><ref>{{Raamatuviide|autor=[[Mart Laar]]|pealkiri=Pööre|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Read OÜ|lehekülg=167–183|isbn=9789949963447}}</ref> Järgmine oluline samm Euroopa Liiduga liitumiseks oli vabakaubandusleppe sõlmimine Eesti ja Euroopa Liidu vahel. Euroopa Liit soovis aga sõlmida vabakaubandusleppe kõigi kolme [[Balti riigid|Balti riigiga]] korraga. Läbirääkimised osutusid keeruliseks, sest erinevalt Eestist soovisid [[Läti]] ja [[Leedu]] üleminekuaega [[Tollimaks|tollide]] kaotamisel. Lõpuks pääses Eesti siiski üleminekuajast, sest [[Soome]] ja [[Rootsi]], kes sellel ajal olid Euroopa Liiduga liitumas, soovisid säilitada oma vabakaubanduslepped Baltimaadega. Seetõttu pidi ka Euroopa Liit sõlmima kiiresti vabakaubanduslepped Balti riikidega. Eesti allkirjastas vabakaubandusleppe 18. juulil 1994.<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=[[Kalle Muuli]]|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=243–257|isbn=9789949306855}}</ref> 15. detsembril 1993 deklareerisid [[Eesti president|Eesti]], [[Läti president|Läti]] ja [[Leedu president|Leedu presidendid]] Tallinnas toimunud kohtumisel, et Balti riikide peamine julgeolekugarantii saab olla ainult [[NATO]]. 14. jaanuaril 1994 kirjutasid president [[Lennart Meri]] ja peaminister [[Mart Laar]] alla [[NATO rahupartnerlusprogramm]]iga ühinemise taotlusele, mis oli Eesti esimeseks sammuks NATO liikmesuse suunas. Ametlikult sai Eesti rahupartnerlusprogrammi liikmeks 3. veebruaril 1994.<ref name=":6" /> === Vene vägede lahkumine === Pärast Eesti taasiseseisvumist lubas [[Venemaa]] kõik oma väeosad Eestist välja viia, kuid väljaviimise tähtaegade osas Eesti ja Venemaa kokkuleppele ei jõudnud. 1992. aastal teatas Venemaa, et vägede väljaviimine saab alata alles 1994. aasta lõpus ning viimased väed võivad lahkuda 2002. aastal. Sellised tähtajad olid Eestile vastuvõetamatud ja nii jooksid läbirääkimised ummikusse. Mart Laari valitsus määras läbirääkimiste delegatsiooni juhiks vaid 26-aastase [[Jüri Luik|Jüri Luige]]. Vene vägede lahkumine oli Laari valitsuse üks suurimaid eesmärke, sest Eesti liitumine [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ei tulnud kõne allagi seni, kuni Vene väed Eestis viibisid. 1993. aasta novembriks oli peetud neliteist vooru kõnelusi ning Eesti ja Venemaa olid sõlminud mitmeid tehnilisi lepinguid, kuid vägede väljaviimise osas edasiminekut ei olnud. Siis teatas Venemaa, et on nõus viima väed välja 31. augustiks 1994, kuid nõudis, et Eesti annaks Venemaale 23 miljonit dollarit elamute ehitamiseks ning et 11 000 Eestisse elama jäänud sõjaväepensionäri saaks alalise elamisloa, võimaluse sooritada kodakondsuseksam eesti keele oskust tõendamata ja võimaluse osaleda erastamises. Eesti oli nõus ainult vägede väljaviimisega 31. augustiks 1994 ilma lisatingimusteta.<ref name=":6" /> 1994. aasta kevadeks olid kõik teised Ida-Euroopa riigid sõlminud Venemaaga vägede väljaviimise lepingud, kuid Eesti ja Venemaa vahelised läbirääkimised seisid endiselt paigal. Eestit ähvardas oht jääda ainsaks riigiks, kuhu jäävad Vene väed edasi ka pärast 31. augustit 1994. Seetõttu pöördus Eesti lääneriikide poole, et need Venemaale vägede lahkumise osas survet avaldaksid. Selle tulemusena kutsus Venemaa president [[Boriss Jeltsin]] Eesti president [[Lennart Meri]] [[Moskva|Moskvasse]] kohtumisele. Nii sõitsidki Meri ja vahepeal välisministriks saanud Jüri Luik 26. juulil Moskvasse, kus suudeti lõpuks Vene vägede lahkumises kokku leppida. Meri ja Jeltsin allkirjastasid nn [[juulilepped]], mille kohaselt pidid Vene väed Eestist lahkuma 31. augustiks 1994 ning Eesti nõustus andma riigis elavatele Vene sõjaväepensionäridele ja nende pereliikmetele sotsiaalse kaitse. 31. augustil 1994 lahkusidki viimased Vene sõdurid Eestist ning esimest korda 55 aasta jooksul oli Eesti okupatsioonivägedest vaba.<ref name=":6" /> === Vastuolud valitsuses ja Isamaas === Juba 1993. aasta veebruaris lahkus tervislikel põhjustel valitsusest majandusminister [[Ain Saarmann]]. Samas oletati, et teistest valitsuse juhtivpoliitikutest tunduvalt vanem ning poliitikas võrdlemisi tundmatu Saarmann ei suutnud lihtsalt kiirelt muutuvate oludega kohaneda. Saarmanni asemel nimetas peaminister [[Mart Laar]] majandusministriks ärimees [[Toomas Sildmäe]], hoolimata sellest, et [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] kandidaati ei toetanud. Majandusministrina kippus Sildmäe eirama [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] põhimõtteid erastamise protsessis, mis tekitas umbusku mitmetes Isamaa poliitikutes. Peaminister Laar oli aga Sildmäe üks suuremaid toetajaid, mille tulemusel jagunes Isamaa ka Laari suhtes kahte leeri. Erakonna tipp-poliitikutest toetasid Laari [[Tiit Pruuli]] ja [[Jüri Luik]]. Kriitilisemalt olid meelestatud [[Kaido Kama]], [[Illar Hallaste]], [[Indrek Kannik]] ja [[Heiki Kranich]].<ref name=":5" /> 1993. aasta sügisel nõudsid [[Kaido Kama|Kama]], [[Illar Hallaste|Hallaste]] ja [[Heiki Kranich|Kranich]] riigi alkoholitootja [[Liviko]] direktori Udo Themase ametist lahkumist tema mitmete rikkumiste tõttu. Majandusministri kohuseid täitnud [[Madis Üürike]] seda ka tegi, kuid [[Toomas Sildmäe]] pööras otsuse hiljem tagasi. Selle peale teatasid Isamaa fraktsiooni juhtinud Hallaste, Kannik ja Kranich, et panevad eneste ja Laari vahel olevate vastuolude tõttu ameti maha. 1994. aasta alguses otsustas peaminister [[Mart Laar]] kodurahu huvides Sildmäe lahti lasta ning Kanniku ja Kranichi valitsusse võtta. [[4. jaanuar|4. jaanuaril]] [[1994]] tutvustas Isamaa valitsusremondi kava ja 6. jaanuaril esitas Laar presidendile ettepaneku kaitseministri, majandusministri, välisministri ja rahandusministri väljavahetamiseks. President [[Lennart Meri]] ei vabastanud ametist majandusminister [[Toomas Sildmäe]]d ega kinnitanud [[Heiki Kranich|Heiki Kranichit]] uueks rahandusministriks. Selle peale teatasid välisministriks nimetatud [[Jüri Luik]] ja uus kaitseminister [[Indrek Kannik]], et kujunenud olukorras ei saa nad ministrikohuseid täita. 11. jaanuaril 1994 nimetas president kõik peaministri esitatud kandidaadid siiski ametisse. Sildmäe asemel sai majandusministriks [[Toivo Jürgenson]].<ref name=":5" /> Pärast valitsusremonti hakkas nn väike koalitsioon ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Mõõdukad]], [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]], [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]]) uut peaministrit otsima, sest vastuolud valitsuses aina kasvasid, eelkõige just [[Mart Laar|Mart Laari]] ja [[Kaido Kama]] vahel. Väike koalitsioon nägi uue valitsusjuhina peamiselt [[Tunne Kelam|Tunne Kelamit]] või [[Valve Kirsipuu|Valve Kirsipuud]]. Laar suutis oma vastaste katsed teda välja vahetada siiski ära hoida. Kõigepealt vabastas Laar 1994. aasta mais ametist kaitseminister [[Indrek Kannik|Indrek Kanniku]]. Selle peale teatas lahkumisest ka justiitsminister Kaido Kama. Järgmisena kutsus Laar kokku erakorralise Isamaa suurkogu ja lubas, et kui suurkogu teda erakonna esimeheks tagasi ei vali, siis astub ta ka peaministriametist tagasi. Laari vastased olid oma võidus suurkogul üsna kindlad, sest neljast erakonnast, millest Isamaa moodustatud oli, toetas endiselt Laari vaid üks. Laar suutis aga tuua suurkogule piisavalt oma toetajaid, et erakonna esimeheks jääda. Selle tulemusena eraldusid Isamaast [[Vabariiklaste Koonderakond |Vabariiklaste Koonderakonna]] ja [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990) |Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liikmed (nende hulgas [[Illar Hallaste]], [[Indrek Kannik]] ja [[Kaido Kama]]), kes hiljem moodustasid [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakonna]]. Laari jätkamise tõttu lahkus valitsusest ka [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] ning kutsus tagasi rahandusministri [[Heiki Kranich|Heiki Kranichi]] ning kultuuri- ja haridusministri [[Paul-Eerik Rummo]]. Valitsus jätkas nüüd vähemusvalitsusena. Laar püüdis omakorda liberaalide vahel vastuolusid tekitada, kui esitas uueks rahandusministriks [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]] liikme [[Andres Lipstok|Andres Lipstoki]].<ref name=":5" /> Peaministri vahetust plaanisid ka Laari toetajad, kes nägid, et [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendi [[Siim Kallas|Siim Kallase]] toomine valitsuse ja [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] etteotsa võimaldab vältida Isamaa langemist opositsiooni ning tagab Isamaale talutava valimistulemuse [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]]. Kallas oli küll algul plaanile vastu, kuid muutis hiljem meelt. Plaaniga oli nõus ka president [[Lennart Meri]]. Asi otsustati teoks teha 1994. aasta sügisel, sest enne Vene vägede lõplikku lahkumist ei soovitud riigis ebastabiilsust tekitada.<ref name=":5" /> === Rublatehing ja Mart Laari umbusaldamine === {{Vaata|Rublatehing}} Eesti oli sõlminud [[Venemaa|Venemaaga]] kokkuleppe, et [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareformi]] käigus kokku korjatud rublad antakse tasuta Venemaale. Samas oli Venemaa pankadesse kinni jäänud hulga Eesti ettevõtete raha ja seetõttu ei soovinud riik rublasid niisama ära anda. Rublade väärtus aga vähenes kiiresti, mistõttu oli kasulik rublad võimalikult kähku maha müüa. Lõplik otsus rublade müügi kohta tehti siis, kui selgus, et [[Iisrael|Iisraelist]] on võimalik osta [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväele]] relvastust, kuid riigil puudusid rahalised vahendid relvade eest tasumiseks. Riigil oli ka hädasti vaja raha pensionide maksmiseks. Peaminister [[Mart Laar]] ja [[Eesti Pank|Eesti Panga]] president [[Siim Kallas]] kirjutasid 1992. aasta detsembris alla protokollile, mille järgi andis Eesti Pank rublad valitsuse rahahoidlasse hoiule. Tegelikult ei antud rublasid valitsuse hoidlasse, vaid need viidi [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaamast]] lennukiga [[Tšetšeenia|Tšetšeeniasse]]. Rublade müüki koordineeris valitsuse poolt peaministri nõunik [[Tiit Pruuli]] ja Eesti Pangast tegeles sellega asepresident [[Enn Teimann]]. Müüki vahendas [[Marek Strandberg|Marek Strandbergi]] ja [[Agu Kivimägi|Agu Kivimäe]] [[Soome|Soomes]] registreeritud firma Maag OY. Kokku läks müügiks 1,46 miljardit rubla, mille eest saadi 1,892 miljonit USA dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=Raul Ranne|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/80571770/rublatehing-ulisalajane-paasteoperatsioon-mis-loppes-poliitilise-kriisiga|pealkiri=Rublatehing. Ülisalajane päästeoperatsioon, mis lõppes poliitilise kriisiga|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=23. detsember 2017|vaadatud=19.11.2022}}</ref> [[Siim Kallas]] oli rublade müügist teatanud ka eelmisele peaministrile [[Tiit Vähi|Tiit Vähile]]. Vähi aga lekitas info rublamüügist 1994. aasta augustis ajakirjandusse, et vahepeal [[Riigikogu|Riigikogus]] vähemusse jäänud valitsusele lõplik hoop anda. Nädal enne Vene vägede lahkumist küsiti valitsuse pressikonverentsil Mart Laarilt rublade kohta. Enne Vene vägede lahkumist ei saanud Laar lubada skandaali, mis võinuks Venemaad ärritada, mistõttu valetas ta, et rublad on alles. Kohe pärast Vene vägede väljaviimist oli Laar siiski sunnitud rublatehingut tunnistama, mille peale vallandus valitsuskriis. Sotsiaalminister [[Marju Lauristin]] teatas tagasiastumisest, sest talle ei olnud ei Laar ega Pruuli teada andnud, et [[Sotsiaalministeerium|Sotsiaalministeeriumi]] eelarvesse laekunud suur rahasumma oli saadud rublade müügist. Riigikogus algatati peaminister Laari vastu 58 allkirjaga [[umbusaldusavaldus]]. 26. septembril 1994 avaldaski Riigikogu peaminister Mart Laarile umbusaldust, mis tähendas ühtlasi kogu valitsuse tagasiastumist.<ref name=":5" /> == Valitsuse vahetumine == Pärast peaminister Mart Laari umbusaldamist läks käiku [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] plaan tuua peaministriks senine [[Eesti Pank|Eesti Panga]] president [[Siim Kallas]]. Vastavalt kokkuleppele oleks pidanud president [[Lennart Meri]] nimetama Kallase 28. septembril peaministrikandidaadiks. See jäi samal päeval toimunud [[Estonia katastroof|Estonia katastroofi]] tõttu aga tegemata. Kui Kallas lõpuks peaministrikandidaadiks määrati, olid vähemalt 45 [[Riigikogu]] liiget juba kokku leppinud, et peaministriks toetatakse kas [[Andres Tarand|Andres Tarandit]] või [[Andres Lipstok|Andres Lipstokki]], aga mitte kedagi kolmandat. 10. oktoobril 1994 toimunud hääletusel ei andnud Riigikogu Siim Kallasele volitusi valitsuse moodustamiseks. Seejärel esitas president Meri Andres Tarandi peaministrikandidaadiks, kellele Riigikogu andis valitsuse moodustamise volitused. Mart Laari esimene valitsus lahkus ametist 8. novembril 1994. Samal päeval astus ametisse [[Andres Tarandi valitsus]].<ref name=":5" /> == Hilisemad hinnangud == Mart Laari esimest valitsust on peetud üheks taasiseseisvunud Eestit enim mõjutanud valitsuseks, mille paika pandud põhimõtteid, nagu väike välisvõlg, karm rahanduspoliitika, ühtlane tulumaksumäär ning läänele orienteeritud välispoliitika, on järginud ka enamik hilisemaid Eesti valitsusi. Mart Laari esimese valitsuse algatatud majandusreformid, erastamine ja [[Õigusriik|õigusriigi]] loomine tõid Eestile märkimisväärse edu võrreldes teiste endiste idabloki riikidega. Juba Laari esimese valitsuse ajal hakkas Eesti liikuma [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]<nowiki/>ga liitumise poole.<ref name=":5" /><ref name=":7">{{Netiviide|autor=Laura-Marleene Jefimov|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120085016/mart-laari-esimene-valitsus-metsik-ja-pimeduses-kobav-eesti-edu-teerajaja|pealkiri=Mart Laari esimene valitsus. Metsik ja pimeduses kobav Eesti edu teerajaja|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=21. oktoober 2022|vaadatud=19.11.2022}}</ref> Samas varjutasid Laari valitsust mitmed skandaalid ning kiired reformid ei parandanud mitte kõigi Eesti elanike elujärge. Näiteks on süüdistatud Mart Laari esimest valitsust Eesti põllumajanduse hävitamises.<ref name=":7" /> ==Vaata ka== *[[Mart Laari teine valitsus]] *"[[Rodeo (film 2017)|Rodeo]]" == Viited == <references /> == Kirjandus == * [[Kalle Muuli]] "Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994". Tulimuld, 2012, 324 lk, ISBN 9789949306855 * [[Mart Laar]] "Pööre". Read OÜ, 2015, 400 lk, ISBN 9789949963447 == Välislingid == *[http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=9373 Presidendi avaldus Riigikogule seoses valitsuse koosseisu uuendamisega 11. jaanuaril 1994] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1992]]–[[1994]] | järgnev=[[Andres Tarandi valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Laari valitsus]] [[Kategooria:1992. aasta Eestis]] [[Kategooria:1994. aasta Eestis]] mtm8y2tg4ju8zfm99fw21ih01s2fhbu 0 56850 7161413 6981405 2026-05-26T11:20:58Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:1992. aasta Eestis]] 7161413 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 35. valitsus | ametis = 1992 | pilt = Eesti peaminister Tiit Vähi kuningalossis Stockholmis '92 (cropped 2).jpg | algus = 30. jaanuar 1992 | valitsusjuhi_nimi = [[Tiit Vähi]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 16–21 | valimised = [[1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] | eelnev = [[Edgar Savisaare valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 21. oktoober 1992 | järgnev = [[Mart Laari esimene valitsus]] }}'''Tiit Vähi esimene valitsus''' ([[30. jaanuar]] [[1992]] – [[21. oktoober]] [[1992]]) oli [[Eesti]] Vabariigi 35. (ülemineku) valitsus, mis toimis kuni [[põhiseadus]]liku valitsuse ametisse astumiseni 21. oktoobril 1992 ''[[de facto]]'' [[Eesti Vabariigi valitsus]]ena. ==Ajalugu== [[Tiit Vähi]] kutsuti peaministriks pärast [[Edgar Savisaare valitsus]]e lagunemist. Tiit Vähi esimest valitsust on nimetatud ka [[ametnike valitsus]]eks, sest enamik selle valitsuse liikmetest olid oma ala spetsialistid või bürokraadid, mitte poliitikud. Vähi valitsuses vahetusid mitmed ministrid. Majandusminister [[Heido Vitsur]] põhjendas oma lahkumist sooviga pühenduda täie jõuga valimisliidu [[Kindel Kodu]] juhtimisele. Tema asemele asus varasem ehitusminister [[Olari Taal]] ning Taali asemel sai ehitusministriks endine [[EKE]] juhatuse esimene aseesimees [[Jaan Kabin]]. Ministriameti järel läks Kabin [[EKE Invest]]i nõukogu esimehe ametikohale. Välisminister [[Lennart Meri]] sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks [[Soome]]s. Tema asemel sai välisministriks [[Jaan Manitski]], kelle Meri oli [[Rootsi]]st kutsunud Eestisse. Vähi valitsuse ajal võeti taas käibele [[Eesti kroon]] ja asutati [[Eesti Erastamisagentuur]]. Tiit Vähi esimene valitsus kestis kuni [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta Riigikogu valimisteni]], misjärel sai peaministriks [[Mart Laar]]. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] (Eesti Vabariigi Valitsuse esimees) |'''[[Tiit Vähi]]''' |30. jaanuar 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti riigiminister|Riigiminister]] |'''[[Uno Veering]]''' |30. jaanuar 1992 |21. oktoober 1992 |- | rowspan="2" |[[Eesti ehitusminister|Ehitusminister]] |'''[[Olari Taal]]''' |30. jaanuar 1992 |15. juuni 1992 |- |'''[[Jaan Kabin]]''' |18. juuni 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]] |'''[[Rein Loik]]''' |30. jaanuar 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |'''[[Märt Rask]]''' |30. jaanuar 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] |'''[[Ülo Uluots]]''' |18. juuni 1992 |21. oktoober 1992 |- | rowspan="2" |[[Eesti kaubandusminister|Kaubandusminister]] |'''[[Aleksander Sikkal]]''' |30. jaanuar 1992 |22. aprill 1992 |- |[[Andres Tamm|'''Andres Tamm''']] |6. mai 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] |'''[[Tõnis Kaasik]]''' |30. jaanuar 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |'''[[Märt Kubo]]''' |30. jaanuar 1992 |21. oktoober 1992 |- | rowspan="2" |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] |'''[[Heido Vitsur]]''' |30. jaanuar 1992 |8. juuni 1992 |- |'''[[Olari Taal]]''' |15. juuni 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] |'''[[Aavo Mölder]]''' |19. veebruar 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] |'''[[Rein Miller]]''' |30. jaanuar 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] |'''[[Robert Närska]]''' |30. jaanuar 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti sotsiaalhooldusminister|Sotsiaalhooldusminister]] |'''[[Laur Karu]]''' |12. märts 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti tervisehoiuminister|Tervisehoiuminister]] |'''[[Andres Kork]]''' |30. jaanuar 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti transpordi- ja sideminister|Transpordi- ja sideminister]] |'''[[Enn Sarap]]''' |30. jaanuar 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti tööminister|Tööminister]] |'''[[Arvo Kuddo]]''' |30. jaanuar 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Eesti tööstus- ja energeetikaminister|Tööstus- ja energeetikaminister]] |'''[[Aksel Treimann]]''' |30. jaanuar 1992 |21. oktoober 1992 |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] |'''[[Lennart Meri]]''' |30. jaanuar 1992 |24. märts 1992 |- |'''[[Jaan Manitski]]''' |6. aprill 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Portfellita minister|Minister]] (energeetika) |'''[[Arvo Niitenberg]]''' |15. juuni 1992 |21. oktoober 1992 |- |[[Portfellita minister|Minister]] (rahvussuhted) |'''[[Klara Hallik]]''' |16. aprill 1992 |21. oktoober 1992 |} == Valitsuse tegevus == *[[25. veebruar]]il 1992 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille alusel tuli Riiklik [[Tuletõrjeamet]] ühe kuu jooksul likvideerida ning tema funktsioonid anda üle Riiklikule [[Päästeamet]]ile. *[[28. veebruar]]il 1992 võttis EV Valitsus vastu määruse Eesti Vabariigi [[Passiamet]]i moodustamise kohta, Passiamet loodi EV Riikliku [[Kodakondsusamet]]i ja EV Riikliku Politseiameti Passibüroo baasil. Kodakondsusamet viidi seni justiitsministri valitsemisalast üle siseministri valitsemisalasse. *[[28. veebruar]]il 1992 EV Valitsus vastu määrusega reorganiseeriti senine [[Riigi- ja Piirikaitseamet]] siseministri valitsemisalas tegutsevaks [[Piirivalveamet]]iks. *[[15. aprill]]il 1992 otsustas EV Valitsus oma määrusega asutada [[Eesti Sisekaitse Akadeemia]]. * [[28. aprill]]il 1992 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega riigiettevõte Eesti Gaas reorganiseeriti väliskapitali osalusega [[AS Eesti Gaas|aktsiaseltsiks Eesti Gaas]]. *[[16. juuni]]l 1992 võttis EV Valitsus vastu määruse Eesti kodaniku passi, Eesti Vabariigi [[Diplomaatiline pass|diplomaatilise pass]]i, Eesti [[meremehe teenistusraamat]]u ja [[Kodakondsuseta isiku tunnistus|kodakondsuseta isiku tunnistus]]e kohta. *[[29. juuni]]l 1992 võttis EV Valitsus vastu määrusega likvideerida [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennuliinid]] ja moodustati riigiettevõtte varade baasil riiklik aktsiaselts Eesti Lennuliinid ning uus riigiettevõte [[Eesti Lennujaamad]]. 16. juulil 1992 võttis [[Eesti Vabariigi eksiilvalitsus]] vastu deklaratsiooni oma tegevuse lõpetamise kohta. *[[5. august]]il 1992 võttis EV Valitsus vastu määruse [[Rahvakapitali obligatsioon|rahvakapitali obligatsioon]]i ehk RKO arvestuskaardi kasutamise kohta eluruumide erastamisel. *[[15. september|15. septembril]] 1992 võttis EV Valitsus vastu määruse [[Eesti Erastamisettevõte]] kui riigivara [[Erastamine|erastami]]se korraldamisega tegelema hakkava riigiettevõtte loomise kohta. *[[25. september|25. septembril]] 1992 võttis EV Valitsus vastu korralduse, mille kohaselt moodustati [[Riigikantselei]] alluvuses riigiettevõte [[Eesti Valitsusside]]. *[[20. oktoober|20. oktoobril]] 1992 võttis [[VII Riigikogu|Riigikogu]] vastu [[Vabariigi Valitsuse seadus]]e, millega muu hulgas seati sisse [[Eesti riigisekretär|riigisekretär]]i ametikoht. 22. oktoobril 1992 andis ametivande uus - [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsus]]. ==Vaata ka== *[[Eesti Vabariigi valitsuste loend]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Edgar Savisaare valitsus]] | nimi=[[Tiit Vähi esimene valitsus]] | aeg=[[30. jaanuar]] [[1992]] – [[21. oktoober]] [[1992]] | järgnev=[[Mart Laari esimene valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Vähi 1]] [[Kategooria:1992. aasta Eestis]] lodcm9owtb9sijrzsbbmvuvzupxivh9 0 56866 7161414 7069211 2026-05-26T11:21:16Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:1991. aasta Eestis]]; +[[Kategooria:1992. aasta Eestis]] 7161414 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 34. valitsus<br /> [[Eesti NSV Valitsus]] <small>(kuni 20. augustini 1991)</small> | ametis = 1990–1992 | pilt = | algus = 3. aprill 1990 | valitsusjuhi_nimi = [[Edgar Savisaar]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | valimised = [[1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] | eelnev = [[Enno Penno valitsus]] ''(de iure)''<br /> [[Indrek Toome valitsus]] ''(de facto)'' | lipu_ääris = jah | lõpp = 30. jaanuar 1992 | järgnev = [[Tiit Vähi esimene valitsus]] }}'''Edgar Savisaare valitsus''' asus ametisse [[3. aprill]]il [[1990]]. aastal [[Eesti NSV Valitsus]]ena ning [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] [[20. august]]il [[1991]] sai sellest ''[[de facto]]'' [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 34. ([[Üleminekuperiood (1990–1992)|ülemineku]]) [[Eesti vabariigi valitsus|valitsus]], mis oli ametis kuni [[30. jaanuar]]ini [[1992]]. [[3. aprill]]il 1990 nimetas [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] oma otsusega [[Edgar Savisaar]]e Eesti NSV Valitsuse esimeheks (peaministriks). Savisaare valitsus tuli võimule 3. aprillil [[1990]]. aastal [[Eesti NSV]] Valitsusena ning tegevuse aluseks oli 6. detsembril 1989 [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Presiidiumi]] poolt kinnitatud Seadus "Eesti NSV Valitsuse kohta"<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/30683 Seadus "Eesti NSV Valitsuse kohta"], RT/89/39/ 609</ref> ja 22. jaanuari 1990 nr. 16 määrus [[Eesti NSV ministeeriumide loend|Eesti NSV ministeeriumid]]e põhifunktsioonide<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28177 Eesti NSV ministeeriumide põhifunktsioonide kindlaksmääramise kohta], Eesti NSV Valitsuse määrus 22. jaanuarist 1990.a. nr. 16</ref> kindlaksmääramise kohta. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taastamise]] järel [[20. august]]il [[1991. aasta Eestis|1991]] toimis Savisaare valitsus kuni tagasiastumiseni 29. jaanuaril 1992 ''[[de facto]]'' [[Eesti Vabariigi valitsus]]ena. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsus koosnes Eesti NSV Valitsuse esimehest (peaministrist) ja ministritest. Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) ja valitsuse liikmed nimetas ametisse ning vabastas ametist [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]. ==Ajalugu== * [[24. veebruar]] [[1990]]. [[Eesti Kongress]]i valimised. Valimas käis 557 613 Eesti kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat. * [[11. märts|11.]]–[[12. märts]] [[1990]]. [[Eesti Kongressi esimene istungjärk]] Estonia kontserdisaalis otsustas taastada Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. * [[18. märts]]il 1990 toimusid [[Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis|Eesti NSV Ülemnõukogu]] valimised, kus [[Rahvarinne]] sai 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. [[Edgar Savisaar]]e Eesti NSV valitsuse esimeheks (peaministriks) saamise poolt anti 54, vastu 32 häält <ref> [http://www.riigikogu.ee/index.php?rep_id=9786950&uni=1 Eesti NSV Ülemnõukogu stenogramm] </ref>. Peaministriks saamiseks vajaliku piiri ületas Savisaar vaid 2 häälega. 3. aprillil nimetati Savisaar Eesti NSV valitsuse juhiks. Savisaare Eesti NSV valitsus moodustus suures osas [[Rahvarinne|Rahvarinde]] liikmetest. Samal ajal tegutses aktiivselt ka [[Interrinne]], kelle rünnakut [[15. mai]]l [[1990]] [[Toompea]]l kutsus Savisaar inimesi [[raadio]] teel tõrjuma ja paljud läksidki appi. * 18.–21. augustil 1991, [[Augustiputš Eestis|Augustiputš]] [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes [[Keskerakond|Keskerakonnaks]]. Suurem osa Savisaare valitsuse tegevusest möödus [[hüperinflatsioon]]i ja kasvava kaubanappuse olukorras. 1. juulist 1991 hakkasid Eestis põllumajandustoodetele kehtima [[Vabaturumajandus|vabatur]]uhinnad, mis tõi kaasa kuni kahekordse hinnatõusu. Savisaare valitsus võttis kasutusele [[ostukaart|ostukaardid]] ja toiduainete [[talong]]id. Talvel 1991/1992 valmistuti [[Tallinn]]a uuselamurajoonide evakueerimiseks [[kütus]]enappuse tõttu. [[31. detsember|31. detsembril]] 1991 seisid inimesed tundide kaupa [[leib|leiva]]järjekorras ning paljud jäidki ilma leivata. Ka [[või]] kadus 1992. aasta jaanuaris lettidelt, sest oodati hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid üle vaatamas. Selles olukorras võitis ta tema vastu korraldatud [[Umbusaldusavaldus|umbusaldushääletuse]], kuid astus seejärel tagasi 23. jaanuari hommikul 1992 – selle peale, kui kütuse- ja toidukriisi tõttu olid Tallinnas kasutusele võetud leivatalongid, kuid [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|ülemnõukogu]] ei toetanud peaministri kava kehtestada [[eriolukord]]. Eesti Vabariigi järgmise 35. (ülemineku) valitsuse [[Eesti peaminister|peaministr]]iks sai Savisaare valitsuse transpordiminister [[Tiit Vähi]]. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] (Eesti NSV Valitsuse esimees, Eesti Vabariigi Valitsuse esimees) |'''[[Edgar Savisaar]]''' |3. aprill 1990 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti riigiminister|Riigiminister]] |'''[[Raivo Vare]]''' |17. aprill 1990 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti ehitusminister|Ehitusminister]] |[[Gennadi Golubkov|'''Gennadi Golubkov''']] |11. aprill 1990 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]] |'''[[Rein Loik]]''' |11. aprill 1990 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |'''[[Jüri Raidla]]''' |17. aprill 1990 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti materiaalsete ressursside minister|Materiaalsete ressursside minister]] |[[Aleksander Sikkal|'''Aleksander Sikkal''']] |17. aprill 1990 |31. detsember 1991 |- | rowspan="2" |[[Eesti kaubandusminister|Kaubandusminister]] |'''[[Ants Laos]]''' |11. aprill 1990 |31. detsember 1991 |- |'''[[Aleksander Sikkal]]''' |1. jaanuar 1992 |30. jaanuar 1992 |- | rowspan="2" |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] |'''[[Toomas Frey]]''' |11. aprill 1990 |13. veebruar 1991 |- |'''[[Tõnis Kaasik]]''' |13. veebruar 1991 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |'''[[Lepo Sumera]]''' |10. aprill 1990 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]] |'''[[Jaak Leimann]]''' |11. aprill 1990 |30. jaanuar 1992 |- | rowspan="2" |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] |'''[[Vello Lind]]''' |7. mai 1990 |13. veebruar 1991 |- |'''[[Harri Õunapuu]]''' |13. veebruar 1991 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] |'''[[Rein Miller]]''' |7. mai 1990 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti sideminister|Sideminister]] |'''[[Rein Miller]]''' |25. aprill 1990 |20. juuni 1991 |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] |'''[[Olev Laanjärv]]''' |17. aprill 1990 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti sotsiaalhooldusminister|Sotsiaalhooldusminister]] |'''[[Siiri Oviir]]''' |25. aprill 1990 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] |'''[[Arvo Kuddo]]''' |17. aprill 1990 |24. oktoober 1991 |- |[[Eesti tervisehoiuminister|Tervisehoiuminister]] |'''[[Andres Ellamaa]]''' |10. aprill 1990 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti transpordiminister|Transpordiminister]] |'''[[Tiit Vähi]]''' |11. aprill 1990 |16. aprill 1991 |- |[[Eesti transpordi- ja sideminister|Transpordi- ja sideminister]] |'''[[Tiit Vähi]]''' |16. aprill 1991 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti tööminister|Tööminister]] |'''[[Arvo Kuddo]]''' |24. oktoober 1991 |30. jaanuar 1992 |- |[[Eesti tööstus- ja energeetikaminister|Tööstus- ja energeetikaminister]] |'''[[Jaak Tamm]]''' |25. aprill 1990 |12. detsember 1991 |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] |'''[[Lennart Meri]]''' |11. aprill 1990 |30. jaanuar 1992 |- |[[Portfellita minister|Minister]] (läbirääkimised [[Nõukogude Liit|NSV Liiduga]]) |'''[[Endel Lippmaa]]''' |11. aprill 1990 |29. november 1991 |- |[[Portfellita minister|Minister]] (rahvussuhted) |'''[[Artur Kuznetsov]]''' |24. aprill 1990 |29. november 1991 |} {{vaata|Üleminekuperiood (1990–1992)}} == Valitsuse tegevus == [[3. aprill]]il 1990 nimetas [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] oma otsusega [[Edgar Savisaar]]e Eesti NSV Valitsuse esimeheks (peaministriks). *[[12. aprill]]il 1990 kirjutasid Eesti, Läti ja Leedu valitsusjuhid Vilniuses alla ühtse Balti turu moodustamise lepingule. *[[18. aprill]]il 1990 nimetati Eesti NSV Valitsuse korraldusega [[Mart Tarmak]] valitsuse esindajaks Leedus. *[[25. aprill]]il 1990 kinnitas Eesti NSV Valitsus [[Eesti Maksuamet]]i põhimääruse. *[[28. aprill]]il 1990 võttis Eesti NSV Valitsus vastu määruse [[Ühisettevõte|ühisettevõte]]te registreerimisest Eestis. *[[23. mai]]l 1990 kinnitas Eesti NSV Valitsus [[Eesti Kodukaitse]] põhimääruse, mille kohaselt oli Eesti Kodukaitse rahva vabatahtlik organisatsioon, mis on moodustatud riikliku ja avaliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks. *[[31. mai|31. mail]] 1990 võttis Eesti NSV Valitsus vastu määruse Eesti Vabariigi Riikliku Tööturuameti moodustamise kohta. Tööturuamet teostas valitsuse tööturupoliitikat tööturu tasakaalustamiseks ja ratsionaalse tööhõive tagamiseks. *[[5. juuni]]l 1990 võttis Eesti NSV Valitsus vastu [[määrus]]e, millega asutati Siseministeeriumi ettepanekul Pärnumaal [[Paikuse]] alevikus [[Siseministeerium]]i [[Paikuse Politseikool|Politseikool]]. *[[5. juuli]]l 1990 võttis Eesti NSV Valitsus vastu [[Riigiettevõte|riigiettevõt]]te ja [[Munitsipaalettevõte|munitsipaalettevõt]]te põhimääruse. *[[14. september|14. septembril]] 1990 otsustas EV Valitsus oma määrusega moodustada EV Valitsuse rahvamajanduskomitee, mille koosseisu arvati EV Valitsuse esimees (ühtlasi komitee esimees), EV Valitsuse aseesimees, ehitusminister, majandusminister, materiaalsete ressursside minister, sotsiaalminister, transpordiminister, tööstus- ja energeetikaminister, Riikliku Metsaameti peadirektor, Riikliku Välismajandusameti peadirektor ning EV Valitsuse poolt määratud kuue ettevõtte juhid (puuvillakombinaadi [[Kreenholmi Manufaktuur]]i peadirektor, kontserni [[Estar]] direktorite nõukogu esimehe asetäitja [[Oleg Klušin]], metsatööstuskoondise [[Tarmeko]] peadirektor, kontserni [[Eesti Metsatööstus]] direktorite nõukogu esimees [[Olev Nigul]], [[Kullamaa kolhoos]]i direktor, [[Eesti Põllumajandustootjate Keskliit|Eesti Põllumajandustootjate Kesklii]]du esimees [[Heino Priimägi]], Tartu projekteerimis- ja ehituskoondise [[Tartu Maja]] juhataja [[Olari Taal]], tootmiskoondise [[Talleks]] peadirektor [[Paul Treier]] ja tootmiskoondise [[Vasar (ettevõte)|Vasar]] peadirektor [[Ants Viigisalu]]). *[[19. september|19. septembril]] 1990 kinnitas EV Valitsus oma määrusega Riikliku [[Tolliamet]]i põhimääruse. *[[24. september|24. septembril]] 1990 kinnitas EV Valitsus oma määrusega EV Riikliku [[Migratsiooniamet]]i põhimääruse. *[[27. september|27. septembril]] 1990 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega otsustati lõpetada alates 15. oktoobrist 1990 riiklike dotatsioonide maksmine liha- ja piimatoodetele ning teraviljatoodetele. *[[1. oktoober|1. oktoobril]] 1990 moodustati EV Valitsuse määruse alusel [[Eesti Vabariigi Riigivaraamet]], vastavalt ajutisele põhimäärusele pidi Riigivaraamet korraldama Eesti Vabariigi omandi valdamist, kasutamist ja käsutamist. *[[4. oktoober|4. oktoobril]] 1990 võttis Eesti valitsus vastu määruse, mille alusel likvideeriti keskse [[tsensuur]]iorganina toiminud Glavliti Eesti üksus ehk [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] juures asunud Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus. *[[15. oktoober|15. oktoobril]] 1990 võttis valitsus vastu korralduse moodustada [[Eesti Vabariigi majanduspiir]]i kaitseks kodanikualgatuse korras majanduspiiri kaitseteenistus, pannes majanduspiiri kaitse organiseerimise [[Eesti Kodukaitse]]le. *[[29. detsember|29. detsembril]] 1990 kinnitas EV Valitsus ettevõtete nimekirja, mis esitati esimesena erastamiseks 1990. aasta 13. detsembri seaduse alusel. Sellesse nimekirja kuulus kuus ettevõtet: [[Baltika|Õmblustootmiskoondis Baltika]], [[Õmblusvabrikus „Võit“|Õmblusvabrik Võit]], [[Tallinna Taksopark]], [[Valga Autobaas]], ettevõte Mareta ja väikeettevõte Sami. *[[16. jaanuar]]il 1991 otsustas EV Valitsus oma määrusega lõpetada [[ENSV Riiklik Usuamet|Eesti NSV Riikliku Usuamet]]i tegevuse ja EV Valitsuse ja kiriku suhete vahendamine pandi EV [[Kultuuriministeerium]]ile. *[[4. veebruar]]il 1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt senine [[Riiklik Tuletõrje- ja Päästeamet]] nimetati ümber [[Riiklik Tuletõrjeamet|Riiklikuks Tuletõrjeamet]]iks. *[[8. aprill]]il 1991 otsustas EV Valitsus oma määrusega moodustada Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseteenistuse baasil [[Riiklik Piirikaitseamet]] riigiministri valitsemisalas. *15. juulil 1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt moodustati Riikliku [[Tolliamet]]i ja Riikliku [[Piirikaitseamet]]i baasil [[Riigiminister|riigiminist]]ri valitsemisalas tegutsev Riiklik [[Tolli- ja Piirikaitseamet]]. *[[23. august]]il 1991 keelustas EV Valitsus oma otsusega [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] ja [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] tegevuse, raudtee, laevandus ja üleliidulise alluvusega tehased kuulutati Eesti riigi omandiks. *[[29. august]]il 1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega reorganiseeriti senine Riiklik [[Tolli- ja Piirikatseamet]] riigiministri valitsemisalas tegutsevaks [[Riigi- ja Piirikaitseamet]]iks. *[[10. september|10. septembril]] 1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille alusel moodustati siseministri valitsemisalas Riiklik [[Päästeamet]]. *[[12. september|12. septembril]] 1991 võttis valitsus vastu määruse, millega kinnitati Eesti Vabariigi haldusse ülevõetavate NSV Liidu riigiorganite alluvuses või halduses olnud või nende juhtimisel tegutsenud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimekiri, kus oli loetletud kokku 157 ettevõtete, asutust ja organisatsiooni. NSVL Energeetika ja Elektrifitseerimise Ministeeriumi, Tootmiskoondis "[[Eesti Energia]]", Instituut "Eesti Energiavõrkude Projekt", [[Eesti Elektrijaam]]a Ehitusvalitsus, Instituut "Orgenergostroi" Tallinna Osakond, Kržižanovski-nim. Instituudi Eksperimentaalbaas Kohtla-Järvel, Trusti "Sevzapelektrosetstroi" Ahtme Tsehh, Tehase "Kotlootšistka" Baltimaade Tsehh, Ettevõtte "Zapenergoavtomatika" Narva Jaoskond, Koondise "Pribaltenergozaštšita" Eesti Jaoskond Narvas, Väikeettevõte "Hüdrotehnika", Trusti "Energomehhanizatsija" Eesti Jaoskond, Väikeettevõte "Sevstroimehhanizatsija", Väikeettevõte "Sevenergostroitrans", Väikeettevõte "Fiting", Trusti "Gidroelektromontaž" Eesti Montaaživalitsus, Tootmiskoondise "Spetsremenergo" Baltimaade Tootmisjaoskond, Väikeettevõte "Estonenergomontaž", Väikeettevõte "Sesteplomontaž". NSVL Aatomienergiatööstuse Ministeeriumi: Tehas "[[Dvigatel]]", Tootmiskoondis "[[Baltijets]]", [[NPM Silmet|Sillamäe Keemia ja Metallurgia Tootmiskoondis]], Väikeettevõte "Primo", Väikeettevõte "Stroitel 2". NSVL Söetööstuse Ministeeriumi: Tootmiskoondis "[[Eesti Põlevkivi]]", Skotšinski nim. Mäeinstituudi Eesti Filiaal, 26. Sõjaväestatud Mäepäästetööde Salk. NSVL Keemiatööstuse Ministeeriumi: [[Põhjala tehas|Kummitoodete Tehas "Põhjala"]], [[Kohtla-Järve Põlevkivikeemia Tootmiskoondis|Põlevkivikeemia Tootmiskoondis]], [[Kiviõli põlevkivikeemiatehas|Põlevkivikeemia Tehas "Kiviõli"]], Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut. NSVL Elektrotehnika- ja Aparaaditööstuse: Teadustootmiskoondis "Elaktrotehnika", [[Volta tehas|Tehas "Volta"]], Tallinna Elektrotehnika Instituut, [[AS Aswega|Tallinna Tootmiskoondis "Tööstusaparaat]]", [[Tartu Aparaaditehas]], Tveri Juhtimisvahendite Spetsiaalse Projekteerimis-Konstrueerimisbüroo Tallinna Osakond, Teadustootmiskoondise "Tsentroprogrammsistema" Tallinna Keskus, Tehas "[[Eesti Kaabel]]", [[Võru Gaasianalüsaatorite Tehas]], Gaasianalüsaatorite SKB (Ühisettevõte "Nurimeks"). NSV Liidu Kalamajanduse Ministeeriumi: [[Balti Laevaremonditehas]], [[Tallinna Laevaremonditehas]], Klaipeda Tehase "Zapremmaš" Tallinna tsehh, Teadustootmiskoondise "Zaprõbtehtsentr" Tallinna Fliaal. NSVL Auto- ja Põllumajandusmasinatööstuse Ministeeriumi Tartu Põllutöömasinatehas "Võit", Tootmiskoondis "Sojuzglavlegpromsõrjo", [[Tallinna Masinatehas]], Riikliku Agrokeemia Assotsiatsioon "Agrohim", Tootmiskoondis "[[Eesti Fosforiit]]", NSVL Sideministeeriumi [[Raadio-Elektroonika Tehas|Tootmiskoondis "RET"]], NSVL Laevaehitustööstuse Ministeeriumi Tootmiskoondise "Admiraliteiski Zavod" Baltimaade Baas, NSV Liidu Raadiotööstuse Ministeeriumi Eesti Vabariiklik Tootmis- ja Kaubanduskoondis "Orbita Service", NSVL Üldmasinaehituse Ministeeriumi [[Pärnu masinatehas|Pärnu Masinatehas]], NSVL Lennukitööstuse Ministeeriumi [[Tartu Kontrollaparatuuritehas]], NSVL Elektroonikatööstuse Ministeeriumi [[H. Pöögelmanni nim Elektrotehnika Tehas|H. Pöögelmanni nim. Elektrotehnikatehas]], NSVL Laevaehitustööstuse Ministeeriumi Riia Tootmiskoondise "ERA" tsehh nr. 5, NSVL Auto- ja Põllumajandusmasinatööstuse Ministeeriumi Eesti Vabariiklik VAZ-autode Tehnohoolde Keskus ([[Kadaka tee]]l), NSVL Merelaevanduse Ministeeriumi [[Loksa Laevaremonditehas]], Eesti Regionaalne Keskus "Stroidormas Service", NSV Sideministeeriumi Teadusliku Uurimise Instituudi "Neptun" Tallinna Filiaal, NSVL Väärismetallide ja Teemantide Peavalitsuse Štšolkovo Sekundaarsete Väärismetallide Tehase Riia Tsehhi Tallinna Punkt, Eesti Geoloogiakeskus. NSVL Teedeministeeriumi [[Balti Raudtee Eesti Raudteekond]], Trusti "Dorstroi" Ehitusmontaažirong nr. 171, Instituudi "Rižželdorprojekt" Tallinna Osakond, [[Valga külmutusvagunite depoo|Valga Külmutusvagunite Depoo]], "Dortransfarmupravlenie" Tallinna Osakond, Riia Raudbetoonkonstruktsioonide Tehase Tartu Filiaal, Eesti Raudteekonna Tallinna Töölisvarustuse Osakond, Arstliku Sanitaarteenistuse asutused, Riia Kaitseistanduste Jaoskonna Tallinna Filiaal, Balti Raudtee lasteasutused, [[Tallinna Raudteetehnikum]], Leningradi Raudteetranspordi Instituudi Tallinna Konsultatsioonipunkt, [[Tallinna Vedurijuhtide Kool]]. NSV Liidu Merelaevanduse Ministeeriumi [[Eesti Merelaevandus]], [[Tallinna Merekaubasadam]], [[Tallinna Uussadam]], Leningradi (Peterburi) Spetsialiseeritud Jaoskond "Uus-Tallinna Merekanal", Avarii-Päästetööde, Laevade Ülestõstmise ja Veealuste Tehniliste Tööde Ekspeditsiooni Salga Tallinna Grupp, Merekaubandusvalitsus "Torgmortrans", [[Tallinna Merekool]]. NSVL Sideministeeriumi Kaugside ja Televisiooni Tehnikasõlm nr. 8, NSVL Sideministeeriumi juures asuva Kullerside Valitsuse Eesti Osakond. NSVL Tsiviillennunduse Ministeeriumi Eesti Tsiviillennunduse Valitsus, NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumi kontserni "Sojuzvneštrans" ettevõte "Estvneštrans", NSVL Auto- ja Põllumajandusmasinatööstuse Ministeeriumi Vabariiklik Autokeskus "KAMAZ". NSVL Transpordiehituse Ministeeriumi Trusti "Baltmorgidrostroi" Ehitusvalitsus nr. 423, Trusti "Mostostroi" Sillaehitusrong nr. 423, Väikeettevõte "Raudval". NSVL Montaaži- ja Eriehitustööde Ministeeriumi Väikeettevõte "Autel", Väikeettevõte "Lõhkon", Väikeettevõte "Energos", Väikeettevõte "Kido", Väikeettevõte "Eesti Spetspuurimine", Teadustootmiskoondise "Tehmontaž" Trusti "Montažhimzaštšita" Leningradi Montaaživalitsuse Jaoskond, Väikeettevõte "Elektromontaž", Riiklik ettevõte - firma "Termiso", Väikeettevõte "Sidmon", Väikeettevõte "Tekta", Väikeettevõte "Montav", Väikeettevõte "Etmo", Väikeettevõte "Rameko", Väikeettevõte "Balmtek", Väikeettevõte "Stek", Väikeettevõte "Kermeko", Väikeettevõte "Ahmont", Jaoskond "Gidromehanizatsija", AS "[[Kohimo]]". NSVL Energeetika ja Elektrifitseerimise Ministeeriumi Väikeettevõte "Bark", Koondise "Sojuzenergolegpromavtomatika" Tveri ettevõte "Sevzapenergolegprom" Tallinna Remondi- ja Seadistusjaoskond, NSVL Riiklik Gaasikontserni "Gazprom" Koondise "Lenitransgaz" Magistraaltorustike Eesti Tootmisvalitsus. NSVL Standardite Komitee Eesti Vabariiklik Valitsus, Koondise "Sojuzblankoizdat" Eesti Osakond. NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumi NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumi Voliniku Valitsus Eestis, Eksportkaupade Kontrolli Balti Territoriaalvalitsuse Eesti Osakond. NSVL Metallurgia Ministeeriumi Eesti Vabariiklik Tootmiskoondis "Vtortšermet", NSVL Metallurgia Ministeeriumi Eesti Vabariiklik Valitsus "Vtortsvetmet", NSVL Elektrotehnika- ja Aparaaditööstuse Ministeeriumi Kauplussalong "Mõõteriistad ja Arvutustehnika", NSVL Kemiatööstuse Ministeeriumi Koondise "Reabalt" Tallinna Ettevõte, NSVL Riiklike Materiaalsete Reservide Komitee Balti Territoriaalse Valitsuse Eesti Osakond koos riikliku mobilisatsioonireservi vastavate hoiupunktidega, Kombinaat "Ogonjok" (P/K P-6423), Valitsuse "Sevzapvtorogneupor" Eesti Jaoskond. NSVL Põllumajandusministeeriumi Üleliidulise Teadustootmiskoondise "Sojuzptitseprom" [[Järlepa Tõulinnukasvatuse Sovhoos]], [[Eesti põllumajanduse akadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] (koos [[ Ülenurme õppe-katsemajand|Ülenurme]] ja [[Järvselja õppe- ja katsemetskond|Järvselja majandiga]]), Riikliku Loomakasvatusettevõtete Projekteerimise ja Teadusliku Uurimise Instituudi Loodepiirkonna Loomakasvatusettevõtete Tüpoloogia Tartu Osakond, Üleliidulise Linnukasvatuse Teadusliku Uurimise Instituudi Balti Tsonaalne Linnuhaiguste Teadustootmis-veterinaarlaboratoorium, Põllumajanduslike Kultuuride Sordikaitse Riikliku Komisjoni Inspektuur Eestis, Taimekahjurite ja Haiguste Prognooside ja Diagnostika Laboratoorium, Taimede Karantiini Piiriinspektsioon Eestis. NSVL Hüdrometeoroloogia Komitee Üleliidulise Põllumajandusmeteroloogia Teadusliku Uurimise Instituudi Eesti Agrometeoroloogia Laboratoorium. NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse Koondise "Sojuzmarkštrest" Eesti Ekspeditsioon, Koondise "Sevzapaerogeodeesia" Tartu Välibaas. NSVL Kalamajanduse Ministeeriumi Tootmiskoondis "[[Eesti Kalatööstus]]", [[Tallinna Kalakombinaat]], Valitsus "Vostbaltrõbovod", "Sevzaprõbakkolhozsojuzi" Kolhoosidevaheline Baas (Narva-Jõesuu), "Lenrõbholodfloti" Narva-Jõesuu Filiaal, Instituudi "Giprorõbflot" Tallinna Osakond, Kontor "Estrõbsnabsbõt". NSVL Metsakomitee Üleliidulise Koondise "Lesprojekt" Eesti Metsakorralduskeskus, NSVL Hüdrometeoroloogia Komitee Eesti Vabariiklik Hüdrometeoroloogia Valitsus. NSVL Tervishoiuministeerium Meditsiini-Sanitaarosakond nr. 17, [[Tallinna Keemia- ja Farmaatsiatehas]]. NSVL Kalamajanduse Ministeeriumi Kaliningradi Kalatööstustehnilise Instituudi Tallinna Õppe-Komsultatsioonipunkt, [[Tallinna Merekolledž]]. NSVL Kaubandusministeeriumi Koondise "Sojuztorgoborudovanije" Eesti Vabariiklik Baas. NSVL Rahandusministeeriumi asutused NSVL Riikliku Proovivalve Inspektsioon Eestis, Tallinna Uussadama Väliskindlustuse Esindus, Väliskindlustuse Esindus Tallinnas. NSVL Kultuuriministeeriumi [[Tallinna Helikassetitehas]], Firmakauplus "Melodia", [[Eesti Turismiamet]]. Endise NSVL Välisturismikomitee [[Viru hotell|Hotell "Viru"]], [[Tallinn (hotell)|Hotell "Tallinn"]]. ÜAS-i "[[Inturist]]" Tallinna Osakond. NSVL Spordikomitee [[Tallinna Spordilaevade Eksperimentaaltehas|Spordilaevade Eksperimentaaltehas]], NSVL Koondise Õppe-Treeningukeskus Otepääl. NSVL Justiitsministeeriumi Välismaa Juriidiline Kolleegium Eestis<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/29556 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29. augusti 1991. a. otsuse täitmise abinõude kohta], RT 1991, 32, 400</ref>. *[[17. september|17. septembril]] 1991 kinnitas EV Valitsus oma korraldusega nende ettevõtete ja asutuste nimekirja, mille varad anti üle Tartu linna munitsipaalomandisse 1. oktoobriks 1991. *[[26. september|26. septembril]] 1991 kinnitas EV Valitsus oma korraldusega Tallinnas tegutsenud [[Tallinna I toidukaubastu|Tallinna I]] ja [[Tallinna II toidukaubastu|II toidukaubastu]], [[Tallinna Puu- ja Köögivilja Kaubastu]], [[Eesti Raudtee]] ja muude organisatsioonide erastamisele minevate toidukaupluste nimekirja. *[[30. september|30. septembril]] 1991 moodustati EV Valitsuse 30.09.1991 määruse alusel alates 01.10.1991 rahandusministri valitsemisalas Riiklik [[Tolliamet]] (ka Eesti Tolliamet). *[[3. oktoober|3. oktoobril]] 1991 tegi EV Valitsus oma korraldusega kohustuseks lõpetada alates 1. novembrist 1991 ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimedes ning nende kirja- ja muudel [[Dokumendiplank|dokumendiplank]]idel, samuti [[pitsat]]itel, [[Tempel|temp]]litel, [[Stamp|stamp]]idel, [[Nimesilt|nimesilt]]idel ja viitadel [[rekvisiit]]ide „[[Eesti NSV]]“ ja „[[ENSV]]“ kasutamine. ==Vaata ka== *[[Eesti Vabariigi valitsuste loend]] ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Indrek Toome valitsus]]|nimi=[[Eesti NSV Valitsus]]|aeg=[[3. aprill]] [[1990]] – [[20. august]] [[1991]] |järgnev=-}} {{lõpp}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Enno Penno valitsus]] | nimi=[[Edgar Savisaare valitsus]] | aeg=[[20. august]] [[1991]] – [[29. jaanuar]] [[1992]]| järgnev=[[Tiit Vähi esimene valitsus]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Savisaare valitsus]] [[Kategooria:1991. aasta Eestis]] [[Kategooria:1992. aasta Eestis]] qszyik067xp16mizbwiny9lf3yccp2a 0 62141 7161347 7001161 2026-05-26T10:37:48Z Neptuunium 58653 7161347 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti NSV Ministrite Nõukogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = Eesti NSV MN, ENSV MN | deviis = | asutatud = 1946 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1990 | tüüp = | staatus = | eesmärk = [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan, ehkki "Valitsus tegeles puhtalt majandusalaste küsimustega. Poliitilised ja kultuurialased asjad olid [[EKP Keskkomitee|partei keskkomitee]] kureerida"<ref>[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/ee-vana-kooli-mees?id=50860633 Vana kooli mees], [[Erki Silvet]], Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2001</ref>. | peakorter = Tallinn | asukoht = Tallinn, [[Toompea loss]] | piirkond = [[Eesti NSV]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] | emaorg = | allorg = [[Eesti NSV ministeeriumide loend|Eesti NSV ministeeriumid]] | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Eesti NSV Ministrite Nõukogu''' ('''ENSV MN''') oli aastatel [[1944]]–[[1990]] [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan. Formaalselt oli tegu [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] [[valitsus]]ega, mis allus Moskvas asuvale keskorganile [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu]]le. Selle juht oli [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|ENSV Ministrite Nõukogu esimees]]. Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|ENSV Rahvakomissaride Nõukogu]] (ENSV RKN), mis tegutses alates [[25. august]]ist [[1940]] suveni [[1941]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegu 1941–1944 tegutses ENSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses [[Võru]]s ja kuni [[25. märts]]ini [[1946]] Tallinnas. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSVL Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumiteks. Vastavalt NSVL Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Rahvakomissaride Nõukogu esimees Ministrite Nõukogu esimeheks ja rahvakomissare hakati kutsuma ministriteks. == Esimehed == {{Vaata|Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees}} *[[Arnold Veimer]], 1944–1951, ENSV MN esimees; *[[Aleksei Müürisepp]], [[1951]]–1961, ENSV MN esimees; *[[Valter Klauson]], [[1961]]–1984, ENSV MN esimees; *[[Bruno Saul]], [[1984]]–1988, ENSV MN esimees; *[[Indrek Toome]], [[1988]]–1990, ENSV MN esimees. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asemel võeti nimekuju [[Eesti NSV Valitsus]] kasutusele alates 6. detsembrist 1989. Alates [[8. mai]]st 1990, mil [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] tunnistas kehtetuks nime [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], kannab Eesti täidesaatev võim nime [[Eesti Vabariigi Valitsus]]. Valitsusjuhti kutsuti mitteametlikult peaministriks juba alates Indrek Toome juhitud kabinetist, sest alates 6. detsembrist 1989 kehtinud Eesti NSV Valitsuse seaduse kohaselt juhtis valitsuse tööd valitsuse esimees (peaminister), Kõigi toonaste aktide allkirjastamisel kasutati tiitlit valitsuse esimees, ametinimetus [[Eesti Vabariigi Peaminister]] võeti ametlikult kasutusele alles alates 21. oktoobrist 1992, mil [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi üleminekuvalitsus]] astus tagasi ning juba [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e järgi kinnitati ametisse [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsus]]. == Ülesanded == [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i (1977. aasta versioonis) kohaselt oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanneteks: *§140. Liiduvabariigi ministrite nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja liiduvabariigi seadusandlike aktide ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning korraldab ja kontrollib nende täitmist. *§141. Liiduvabariigi ministrite nõukogul on õigus seisma panna autonoomsete vabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist ning tühistada kraide, oblastite, vabariiklike alluvusega linnade ja autonoomsete oblastite [[rahvasaadikute nõukogude täitevkomitee]]de, oblastilise jaotuvuseta liiduvabariikides aga rajoonide ja linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi. *§142. Liiduvabariigi ministrite nõukogu ühendab ja suunab liiduvabariigi [[liidulis-vabariiklik ministeerium|liidulis-vabariiklik]]e ja [[vabariiklik ministeerium|vabariiklike ministeerium]]ide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd. Liiduvabariigi liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi liiduvabariigi ministrite nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulis-vabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele. Vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes liiduvabariigi ministrite nõukogule. *§145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad [[Rahvasaadikute nõukogu]]d. {{Vaata|Eesti NSV ministeeriumite loend}} == Koosseisud == [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseisu 1947, 1951, 1955, 1959, 1963, 1967, 1971, 1975, 1980 ja 1985. aastal. ===1946–1947=== [[ÜK(b)P Keskkomitee|ÜK(b)P KK]] poolt määratud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] ja ümber nimetatud Ministrite Nõukogu {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu I koosseis aastatel 1946–1947 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Oskar Sepre]] |25.03.1946 – 15.07.1948 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nigol Andresen]] |25.03.1946 – 16.05.1946 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nikolai Puusepp]] |16.05.1946 – 14.08.1950 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 |(1897–1974) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||29.06.1946 – 22.08.1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]||1944 – 05.07.1950||(1895–1952) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]||1940–1950||(1890–1959) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]||1940 – 06.01.1950||(1891–1950) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boris Kumm]]||1944 – 20.02.1950||(1897–1958) |- |[[Eesti NSV relvajõudude minister]] <br> ja [[Eesti NSV Sõjakomissar]]||[[Eesti NSV Kaitseministeerium]]||[[Lembit Pärn]]<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/48 Nõukogude Eesti Punaarmee loomise lugu] Tõnu Tannberg ajakiri Sõdur 4/2023</ref>||29.06.1945 – 21.01.1951||(1903–1974) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]||19.04.1946 – 15.07.1948||(1893–1967) |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Georgi Suhharev |01.04.1964 – 03.11.1948 | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]|| ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||1944– 18.07.1947||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]||1944–1949||(1910–1999) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]||1946 – 15.12.1949<ref>[[Olev Liivik]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 310</ref>||(1905–1991) |- |Eesti NSV loomakasvatuse minister | |[[Ilmar Jürisson]] |18.04.1946 – 26.02.1947 | |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse ministeerium |[[Ernst Ristmägi]] |01.11.1946 – 29.12.1949 | |} *[[NSV Liidu Varumisministeerium]]i volinik *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus]], oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud [[Punaarmee]] sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus. Samalaadsed Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu osakonnad moodustati maakondade TRSN [[Eesti NSV täitevkomiteede loend|täitevkomitee]]de juures. Valitsus likvideeriti 1946. aastal, ülesanded anti üle [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]ile<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016244 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017438 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee (1944 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond]], mis oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] määrusega nr 31 13.01.1945 moodustatud Repatriatsiooni Komisjonist <ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017719 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond (1945 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. Repatrieerimise osakonna funktsioonid 1945. a olid: 1) nõukogude kodanike repatrieerimine välismaalt NSV Liitu; 2) Saksa okupatsiooni ajal Eesti NSVsse toodud välismaalaste kodumaale saatmine; 3) sõjavangide (Eesti, Läti, Leedu NSVst Saksa sõjaväkke mobiliseeritud kodanikud) vastuvõtmine nii välismaalt kui ka NSV Liidu tagalas olevatest sõjavangide laagritest. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus]], oli asutatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] Riikliku Tehnilise Inspektsioonina 1946. aastal ning teostas riiklikku järelevalvet Eesti NSV piirides asuvate [[aurukatel]]de, [[aurumahuti]]te, [[ökonomaiser]]ite, suruõhunõude, tõsteabinõude, elektriseadmete ja kontrolli mäetehniliste tööde otstarbekohase ning ohutuse üle. Seejuures ei kuulunud tema ülesannetesse järelevalve teostamine [[NSV Liidu relvajõud Eestis|sõjaväe]], riigiraudtee, mere- ja jõetranspordi ujuvabinõudel asuvate, kui ka erimäärustega teistele järelevalveorganitele allutatud ohtlike seadmete üle. 1958. aastal moodustati [[Eesti NSV Riiklik Tehniline ja Mäejärelevalve Inspektsioon]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017725 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus (1946 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus]] (1944–1949) oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaa]]dile alluv [[Artellide Peavalitsus]]e ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] j.a. Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsuse järglasasutus, mille ülesandeks oli käsitööstuslike artellide üldjuhtimine, nende tegevuse korraldamine ja järelevalve, üksiktööstuste koondamine ja organiseerimine artellidesse, eraomandusliku majanduse likvideerimine, elanikkonna elutarbelise teenindamise töönduse juhtimine. Ülesannete elluviimiseks organiseeriti töökodasid, sööklaid, abimajapidamisi ja toodetud kaupade turustamist kooperatiivse kaubanduse kaudu<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018621 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus (1944 - 1950)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>.TKP asus Tallinnas [[Kiriku tänav]] 2 ruumides, likvideeriti 1949. aastal. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], * Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Autotranspordi Peavalitsus (–1946), esimees Voldemar Post *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1947–1951=== [[Eesti NSV II Ülemnõukogu]] poolt [[1947]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu II koosseis aastatel 1947–1950 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||06.10.1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 ||(1897–1974) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksei Müürissepp |06.10.1949 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Anton Vaarandi]] |15.07.1948 – 15.07.1949 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |16.07.1950 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||1946–1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]]||[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||18.07.1947 – 03.01.1951||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov (Eesti NSV minister)|Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1908–) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]<br>[[Ivan Ussenko]]||1940 – 06.02.1950<br>11.04.1950 – 10.07.1953||(1890–1958)<br>(1908−1972) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]<br>[[Nikolai Puusepp]]<br> [[Artur Vaha]]||19.04.1946 – 15.07.1948<br>15.07.1948 – 18.04.1949<br>18.04.1949 – 17.01.1951||(1893–1967)<br>(1905−1965)<br>(1900−1976) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]<br> [[Anatoli Tihane]]||1940– 06.01.1950 <br>05.04.1950–1967||(1891–1950)<br>(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boriss Kumm]]<br> [[Valentin Moskalenko]]||1944 – 20.02.1950<br> 20.02.1950 – 1953||(1897–1958)<br> (1908–) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||18.07.1947 – 03.09.1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]<br>[[Adolf Lõhmus]]||1944 – 02.11.1949 <br> 02.11.1949 – 30.04.1953||(1910–1999) <br> (1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]<br>[[Johannes Tomberg (kalandustegelane)|Johannes Tomberg]]||1946–1949 <br> 1949–1953||(1905–1991) <br> (1911–2002) |- |Eesti NSV sovhooside minister |Eesti NSV Sovhooside Ministeerium |Alfred Mõttus |26.02.1947 – 08.12.1951 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |12.06.1947 – | |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Moissei Asnin |03.11.1948 - 23.10.1950 | |- |Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse minister |Eesti NSV Põlevkivi- ja keemiatööstuse ministeerium |[[Jevgeni Radulov]] |24.02.1949 - 09.06.1950 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees|Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |Arseni Leonov |08.04.1949 - 08.06.1951 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]] |[[Eesti NSV kalatööstuse minister|Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]] |[[Johannes Tomberg]] |15.12.1949 - 1953 |(1911–2002) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium |Aleksander Neiman |06.01.1950 - 10.05.1950 | |- |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium|Eesti NSV tervishoiu minister]] |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]] |[[Paavel Kalju]] |26.06.1950 - 03.03.1952 | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus]] moodustati 1949. aasta märtsis, samal ajal likvideeriti [[Eesti NSV Riiklik Kirjastuskeskus]]. Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus tegutses 1953. aastani, mil asutuse funktsioonid läksid üle [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsusele ja Raamatukaubanduse Valitsusele<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018288 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus (1949 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. PKR Valitsusele allus ka Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, Tallinnas [[Rataskaevu tänav]] 2. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja: (1941–1948) [[Johannes Semper]], (1948–1949) [[Kaarel Ird]], (1949–1950) [[Ülo Taigro]], (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ====1950 ==== {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu pärast [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EK(b)P KK VIII pleenum]]it 1950. aastal ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |28.10.1950 - | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Valentin Moskalenko]]||1950–1953||<br> (1908–) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||1950–1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]||10.04.1950 – 10.07.1953||(1908−?) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Artur Vaha]]||18.04.1949 – 17.01.1951||(1900−1976) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||1947–1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1908–) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Leonid Lentsman]]||22.08.1950 – 01.03.1951||(1912–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]]||1949 – 30.04.1953||(1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]||1949–1953||(1911–2002) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1951–1955=== [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/uusteeelva/1951/04/03/12 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustamise kohta], Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, nr. 24, 3 aprill 1951</ref>: {|class="wikitable" |+[[Eesti NSV III Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||29.03.1951 – 12.10.1961||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Aleksander Ansberg]] |29.03.1951 – 16.06.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |29.03.1951 – 29.05.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Albert Vendelin]] |10.10.1952 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Richard Mahl]]||29.03.1951 – 11.10.1954||(1898–1964) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Georg Nellis]]||1952 – 1975||(1906–1981) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |12.03.1953 - | |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson |11.09.1954 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Voldemar Oja]]||16.03.1951 – 1958||(1894–1989) |- |Eesti NSV riigikontrolli minister | |[[Ernst Udras]] |29.03.1951 – 25.09.1957 | |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||Nikolai Anatoli p. Krõlov<br> Oskar Saar||14.07.1950 – 24.07.1953 24.07.1953 - 22.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]<br>[[Valter Raudsalu]]||10.04.1950 – 10.07.1953<br>10.07.1953 – 14.09.1959||(1908−?)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Voldemar Meigas]]<br>[[Arseni Blum]]||21.12.1950 – 03.07.1954<br>03.07.1954 – 26.06.1958||(1910–1984)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||27.04.1953 – 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Pärn (minister)|Jaan Pärn]]||1951–1953||(1899-1973) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||Arseni Leonov<br>[[Aleksander Hromov]]||<br>08.06.1951 – 1961||<br>(1900–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Ivan Oja]]<br>Aleksander Mette<br>[[Edgar Tõnurist]]||17.01.1951 – 06.05.1953 <br>06.05.1953 - <br>09.01.1954 – 21.09.1961 |(1909–1997)<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]<br>15.06.1953 – 03.1954 tegutses ühendatud RJ ja SM – ENSV SM<br>17. märtsil 1954 moodustati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|ENSV MN juures asuv RJK]]||[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>[[Ivan Karpov]]<br>||20.02.1950 – 27.04.1953<br>00.00.0000 - <br>08.05.1954 - <br>.<br>||(1908–) <br>(1909–1976)<br>.<br>. |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]<br>[[Johan Lombak]]<br>[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>Johan Lombak||20.05.1944 – 27.02.1951 <br>27.02.1951 – 30.04.1953<br>27.04.1953 – 29.05.1953<br>29.05.1953 – 05.09.1953<br>05.09.1953 – 26.09.1959||(1905–1970)<br>(1897–1982)<br>(1908–)<br> (1909–1976)<br>(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||Alfred Jakobi p. Mõttus<br>[[Aleksander Mette]]||22.02.1951 – 06.05.1953<br> 31.10.1953 - ||(1899-1951)<br>(1913–1983) |- |[[Eesti NSV põllumajanduse ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||06.05.1953 – 31.10.1953 ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV tervishoiu minister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Paavel Kalju]]<br>[[August Goldberg]]||26.06.1950 – 03.03.1952<br>03.03.1952 – 04.07.1975||(1912–1968)<br>(1908–1994) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]<br>[[August Kründel]]<br>[[Dmitri Kuzmin]]||18.07.1947 – 03.09.1951<br>03.09.1951 – 14.01.1953<br>29.01.1953 – 03.02.1958||(1912–1982)<br>(1897–1967)<br>(1908–1998) |- |[[Eesti NSV teede ja transpordi minister]]||[[Eesti NSV Teede ja Transpordi Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]||24.07.1953 – 31.10.1953||(1914–1988) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]<br>[[August Rebanes]]||31.10.1953 – 11.09.1954<br>24.09.1954 – 04.11.1958||(1914–1988)<br>(1896–1967) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]] <br>[[Vladimir Lipp]]||1949 – 30.04.1953<br>1954 – 1958||(1894–1969)<br>(1904–1977) |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister]]||Eesti NSV Toidukaupade ja Kergetööstuse Ministeerium||[[Ernst Ristmägi]]<br>[[Vladimir Stoblov|Vladimir Stolbov]]<br>[[Ernst Ristmägi]]||03.01.1951 - 05.09.1951<br>29.09.1951 - 30.04.1953<br>01.05.1953 - 04.11.1953|| |- |Eesti NSV laiatarbe- tööstuskaupade minister |Eesti NSV Laiatarbe- tööstuskaupade Ministeerium |Ernst Ristmägi |04.11.1953 - 1.10.1955 | |- |Eesti NSV toidukaupade tööstuse minister |Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium |Adolf Lõhmus<br>[[Vladimir Lipp]] |14.11.1953 - 08.06.1954<br>08.06.1964 - 07.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]<br>[[Pavel Anissimov]]||1949 – 1953<br>08.06.1954 – 07.06.1957||(1911–2002)<br>(1904–1981) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]] |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister|Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]] |Jaan Pärn<br>Adolf Lõhmus |03.01.1951 - 30.04.1953<br>08.06.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusminister |Eesti NSV Ehitusministeerium |[[Leonid Poljakov]]<br>[[Vsevolod Generalov]] |17.01.1951 - 06.06.1952<br>23.02.1953 - 24.09.1954 | |- |Eesti NSV linna- ja maaehituse minister |Eesti NSV Linna- ja Maaehituse Ministeerium |[[Vsevolod Generalov]] |24.09.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister |Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium |[[Aleksander Neiman]] |29.03.1951 – 07.06.1957 |(1908-1989) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]] |[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]] |[[Vladimir Riis]] |19.03.1951 - 30.04.1953 | |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]] |[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]] |[[Rudolf Vester]] |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV metsa- ja paberitööstuse minister |Eesti NSV Metsa- ja paberitööstuse Ministeeroim |[[Heinrich Laura]] |29.03.1951 – 11.09.1954 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Heinrich Laura]] |11.09.1954 - 14.12.1956 | |- |Eesti NSV metsamajanduse minister |Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |29.03.1951 – 06.05.1953 |- |Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja||[[Eesti NSV Kunstide Valitsus]]||[[Max Laosson|Maks Laos]]|| (1950–1953)|| (1904–1992) |- |Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee esimees||[[Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]||[[Johannes Undusk]]|| || (1918– 1979) |- |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus]] (1953–1957). Seoses areneva tööstusliku tootmisega ja ehitustegevusega suurematel ehitusobjektidel ja ka mõnedes tööstusettevõtetes tekkinud vajadusega tööjõu järele organiseeriti vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele nr 132, 05.03.1949 [[Tööjõureservid]]e Eesti Vabariikliku Valitsuse juures Eesti Vabariiklik Tööjõu Organiseeritud Värbamise Kontor, mis 1953. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV-ks. 1957. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Tööjõu Organiseeritud Värbamise Sektoriks<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017913 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus (1949 - 1959)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]] (1953–1990). Trükitoodete, avalike ettekannete tekstide, raadio- ja telesaadete, filmide, raamatukogude ja välismaalt postiga saabuvaid trükiste kontrolli ja [[tsensuur]]iga tegelenud NSV Liidu ametkond moodustati 1940. aastal, alguses 1940. aastal loodi [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ametkonda kuuluv [[Eesti NSV Kirjanduse ja Kirjastusasjade Peavalitsus]], mis jätkas tööd pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. 1953. aastast [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Valitsus, 1953. aasta lõpust moodustati ENSV SM 11. valitsusest<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469</ref>.aga ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus. 1964. aastast allutati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskomitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Riiklikule Kirjastuskomitee]]le, 1966. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükiste Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000015874 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus (1940 - 1941, 1944 - 1990)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1955–1959=== [[Eesti NSV IV Ülemnõukogu]] poolt 07.04.[[1955]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||1951 – 12.10.1961||(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson | - 12.10.1961 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1952 – 17.06.1957|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green | - 01.11.1958 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Georg Nellis | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov | - 01.11.1958 |(1903 – 1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]]||1951 – 28.01.1961||(1900–?) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[August Rebanes]]<br>[[Richard Sibul]]||11.09.1954–04.11.1958<br>4.11.1958–1.10.1979||(1896–1967)<br>(1914–1995) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953–19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||09.01.1954–21.09.1961||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |Eesti NSV haridusminister |Eesti NSV Haridusministeerium |Arnold Green |01.11.1958 - 24.02.1960 | |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||15.05.1955 – 1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Johan Lombak]]||5.09.1953–26.09.1959||(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||1953 – 11.06.1957||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Dmitri Kuzmin]]<br>[[Erna Visk]]||1953 – 1958<br>24.10.1958 – 1964||(1900–1998)<br>(1910–1983) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Lipp]]||1954–1958||(1904–1977) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Pavel Anissimov]]||1954–1957||(1904–1981) |- |Eesti NSV tekstiilitööstuse minister |Eesti NSV Tekstiilitööstuse ministeerium |[[Vladimir Käo]] |03.01.1956 - 17.06.1956 | |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV kergetööstuse minister]] |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]] |Artur Kässer Vladimir Käo |03.01.1956 - 16.06.1956 17.07.1956 - 07.06.1965 |(1914 – 1984) (1924 – 1989) |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |Hendrik Allik |09.02.1957 - 08.06.1957 | |- |Eesti NSV kohaliku majanduse minister | |Oskar Saar |22.06.1957 -06.1958 |(1899 - 1975) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]] | |[[Richard Sibul]] |04.11.1958 - | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri ja Spordikomitee]], esimees (1955–1961) [[Boris Tolbast]] (1922–1977) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee]], esimees (1957–) [[Endel Jaanimägi]] (1919–1974) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus]]<ref name="ensv-minis">[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018977 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>, Looduskaitse Valitsusele allusid 4 riiklikku [[looduskaitseala]]: [[Matsalu rahvuspark|Matsalu Riiklik Looduskaitseala]] (1977), [[Vaika Riiklik Looduskaitseala|Vaika]] ([[Vaika saared]]), [[Nigula looduskaitseala|Nigula]] ja [[Viidumäe looduskaitseala|Viidumäe]]. [[Lahemaa Rahvuspark]] moodustati 1971. aastal, [[Endla looduskaitseala|Endla Riiklik Looduskaitseala]] (1985), [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi Riiklik Looduskaitseala]] (1986). *[[Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee]] (1957–1990)<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1590;jsessionid=D3FDB808B9BE946D328C4A045D3DAD41 ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee], The National Archives of Estonia </ref>, moodustati ENSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ja [[Tallinna Televisioonistuudio]] liitmisel. :1957. aasta seadusega Tööstuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tõhustamisest jaotati NSV Liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade tööstuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide [[ministrite nõukogu]] alluvuses uued institutsioonid [[rahvamajanduse nõukogu]]d, seniste üleliiduliste ning liidulis-vabariiklike tööstusministeeriumide asemele. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]s 7. juunil 1957 heaks kiidetud seaduse "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tõhustamisest Eesti NSV-s" alusel tuli 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku ([[Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium|Metsatööstuse]], [[Eesti NSV Linna- ja maaehituse Ministeerium|Linna- ja Maaehituse]], [[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium|Kergetööstuse]], [[Eesti NSV Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse Ministeerium|Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse]], [[Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium|Toidukaupade Tööstuse]], [[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium|Ehitusmaterjalide Tööstuse]] ja [[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]) ning kaks vabariiklikku tööstusministeeriumi ([[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse Ministeerium|Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse]] ning [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]) ning nende alluvuses olnud ettevõtted ja organisatsioonid ja anda Eesti NSV Ministrite Nõukogu (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] (ENSV RMN) või kohalike [[töörahva saadikute nõukogu]]de juhtimisele. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetas 7. juunil 1957 [[Arnold Veimer]]i Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, [[Albert Vendelin]]i Rahvamajanduse Nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks ning Eesti NSV ministriks ning [[Karl Vaino]] ja [[Vladimir Käo]] Rahvamajanduse Nõukogu esimehe asetäitjateks ja Eesti NSV ministriteks<ref>[[Maie Pihlamägi]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959-1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2013, 19, 115-146</ref>. ===1959–1963=== [[Eesti NSV V Ülemnõukogu]] poolt 24.04.[[1959]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]<br>Valter Klauson||1951 - 12.10.1961 12.10.1961 - |(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Edgar Tõnurist |21.11.1961 - |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |24.02.1959 - |- |Eesti NSV välisminister |[[Eesti NSV Välisministeerium]] |Arnold Green |01.02.1962 - | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 - 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]] <br>[[Hendrik Allik]]||<br>1961 - 1973||<br>(1900–?)<br>(1901–1989) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 - 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] esimehe asetäitja, minister | |[[Karl Vaino]]<br>[[Juri Vladõtšin]] |24.04.1959 - 03.03.1960<br>03.03.1960 - 15.01.1963 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |[[Hendrik Allik]] |28.01.1961 - | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Kaarel Paas]]||10.07.1953 - 14.09.1959<br>14.09.1959 - 25.05.1960||(1915–2003)<br>(1903–1971) |- |[[Eesti NSV siseminister]] |[[Eesti NSV Siseministeerium]] |August Pork<br>Valter Ani |26.09.1959 - 19.06.1961<br> 19.01.1961 - 09.11.1962 | |- |Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister |[[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]] |Valter Ani |09.11.1962 - | |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953 - 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]<br>[[Mihhail Kozlov]]||09.01.1954 - 21.09.1961<br>19.12.1961 - 28.03.1962||(1920–1992)<br>(1910–1978) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||E. Kubjas<br> [[Edgar Tõnurist]]||1961 <br>28.03.1962 - 13.03.1965||<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 - 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]||1958–1964||(1910–1983) |- |Eesti NSV rahvamajanduse nõukogu esimehe asetäitja, minister | |Viktor Samoilenko |29.03.1962 - 31.01.1963 |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon]] (1960–1970)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929161943/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018228 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon (1960 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, esimees [[Kaarel Paas]]. 1964. aastal moodustati [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium]], juhataja<ref>EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS Art. 431 Sm. Harri Augusti p. Roopi nimetamise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)</ref> [[Harri Roop]], 1972. aastast [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185749/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019354 ENSV MN j.a. Juriidilise Komisjoni ENSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium (1964 - 1993)], The National Archives of Estonia</ref>, mille juhatajaks oli 1973. aastast [[Sarm Selg]] (1929–2001). *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]], (1961–1978) [[August Pork]]; *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kutsehariduse Peavalitsus (1959–1966), juhataja [[Aleksei Siškin|Aleksei Aleksei p. Siškin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]] (1962–1966)<ref name="ensv-minis" />, moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel (28.03.1962). Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse koosseisu läks ka ENSV MN j.a. Looduskaitse Valitsus<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185745/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019383 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)], The National Archives of Estonia</ref>. 1966. aastast [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Veeressursside Kasutamise ja Kaitse Valitsus]] (1960–1966)<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019257 ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Komisjon (1965 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Valitsus]] (1960–1980), 1981–1990 Arhiivide Peavalitsus *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-Erihariduse Komitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191018164351/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019193 ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium (1959 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref> (1959–1968), esimees [[Madis Pesti]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Vabariiklik Alaealiste Asjade Komisjon]]<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS "Alaealiste asjade komisjonide põhimääruse» kinnitamise kohta", ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 6. detsember 1967 Nr. 51 (108) Art 435 </ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1963–1967=== [[Eesti NSV VI Ülemnõukogu]] poolt 19.04.[[1963]]. aastal kinnitatud ENSV MN<ref>[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1963/04/25/3 Eesti NSV Ülemnõukogu OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – moodustamisest], [[Punane Täht]]: [[EKP Rakvere Rajoonikomitee]] ja [[Rakvere Rajooni RSN]] häälekandja, nr. 50, 25 aprill 1963</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/toorahvalipp/1963/04/23/6 Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamisest], Töörahva Lipp, nr. 49, 23 aprill 1963</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||12.10.1961 – 1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1965–1973||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Artur Vader]]<br> [[Otto Merimaa]] |27.01.1963-10.01.1964<br>10.01.1964 - | (1920–1978)<br>(1920–2001) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] |16.10.1965 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister ||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister]]||Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||09.11.1962 – 1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 – 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 – 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963 – 08.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse- ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Eesti NSV Metsamajanduse- ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966 – ||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||28.03.1962 – 13.03.1965||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||13.03.1965 – 24.08.1970||(1926–2003) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister | |[[Vladimir Käo]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]]<ref> [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu|ENSV Rahvamajanduse Nõukogu]] likvideeriti ENSV 20.10.1965 seadusega</ref> esimees | |[[Arnold Veimer]] |1957 – 16.10.1965 | |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]<br>[[Albert Norak]]||05.04.1950 – 26.01.1967<br>25.02.1967 – 1979||(1900−1967)<br>(1928–2015) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |Eesti NSV kaubandusminister |Eesti NSV Kaubandusministeerium |[[Rudolf Vester]] [[Kuno Todeson]] | - 05.08.1963<br> 25.12.1963 - | |- |Eesti NSV ehitusminister | |[[Viktor Samoilenko]] |31.01.1963–1968 | |- |Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister | |[[Gustav Tõnspoeg]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV kergetööstuse minister | |[[Juri Vladõtšin]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister | |[[Lembit Vihvelin]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]<br>[[Endel Puusepp]]||1958 – 16.11.1964<br>16.11.1964 – 1974||(1910–1983)<br>(1909–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||20.10.1965 – 1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee]]||[[Aleksander Neiman]]||||(1908–1989) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituse ja Arhitektuuri Komitee]]||[[Harald Arman]]||||(1910–1965) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]||||(1906...1986) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Peavalitsus]]||[[Aleksei Šiškin]]||1963–1966||(1922–1998) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]]||[[Heino Teder]]||1963–1966||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185747/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuskomitee otseses alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) [[Polügraafiatööstuse Peavalitsus]]; 2) [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus|Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus]]; 3) Varustus-Turustuse Peavalitsus; 4) [[Eesti Riiklik Kirjastus]]; 5) [[Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus]]; 6) [[EKP Keskkomitee Kirjastus]]; 7) [[Vabariiklik Raamatukaubastu]]; 8) [[Eesti NSV Riiklik Raamatupalat]]. [[1973]]. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]], [[Lembit Kaik]] * Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-tehnilise varustuse Peavalitsus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1890 ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium, 1957-1991], The National Archives of Estonia</ref>, moodustati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 526, 25.11.1965 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikoda]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] (1963–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929123505/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019255 ENSV Ministrite Nõukogu j.a. Gasifitseerimise Peavalitsus (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, Peavalitsuse juhataja oli Vsevolod Ampli p. Generalov<ref>[[Olev Liivik]], "Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953"; Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 281-282</ref> (1963<ref>Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE IÄ KORRALDUSTE KOGU, 1963, 6, 26</ref>–1983)<ref>EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 530</ref>, Vladimir Timofei p. Вusel (1983–) *[[EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] (1963–1965)<ref>[https://web.archive.org/web/20191019175844/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019016 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, 1965. aastast [[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]] (1965–1990) *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Välisturismi Valitsus]] (1966–1988). *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee (1966–1988) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1967–1971=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt 20.04.[[1967]]. aastal kinnitatud<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 165</ref> ENSV MN, järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1967/04/26/2 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU SEITSMENDA KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK], Kodumaa : nädalaleht, nr. 17, 26 aprill 1967</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] | | |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||4.11.1958–1.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Viktor Samoilenko]] | 1963–1968 | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963–8.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1965–1971||(1929–1988) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Heino Rohtla]]||13.03.1965 – 24.08.1970 <br>24.08.1970 – 11.05.1975||(1926–2003)<br>(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001)) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]<br>[[Bruno Saul]]||1955–1969<br>1969–1975||(1913–1988)<br>(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]||1964–1974||(1909–1996) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Vannas]]||1969–1975||(1924–2002) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Albert Vendelin]]||1964–1967||(1914–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983">1955–1983 oli Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]||||(1918...1986) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee]]||Andrei Sedоikin|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]||–1971<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamise ning Eesti NSV konstitutsiooni (põhiseaduse) 45. paragrahvis muudatuse tegemise kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1971. aasta 7. juuli seadlus «Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse likvideerimise kohta». ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 303</ref>|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]||||Peeter Rahumägi (1906...1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] (asutati 1967. aastal Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1967. aasta 8. aprilli seadluse «Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee moodustamise kohta» alusel<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamise ning 146 Eesti NSV Konstitutsiooni (Põhiseaduse) 45. ja 48. paragrahvis muudatuste ja täienduste tegemise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 146 </ref>) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Teaduslik Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut]] moodustati 1968. aastal endise Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo ja Vabariikliku Teaduslik-Tehnilise Propaganda Maja baasil. Instituudi ülesandeks oli: praktilise töö koordineerimine teaduslik-tehnilise informatsiooni ja [[propaganda]] alal Eestis, teadusliku uurimistöö tegemine teaduslik-tehnilise informatsiooni vallas, [[Metoodika|metoodi]]liste materjalide koostamine ja väljaandmine, asutuste informatsiooniorganite abistamine, mehhaniseerimise ja automatiseerimise seadmete juurutamine infotöö praktikasse, informatsiooniga kindlustamine, tööstusharude vahelise teaduslik-tehnilise propaganda organiseerimine ning sellealaste materjalide ettevalmistamine ja väljaandmine<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185748/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019229 ENSV MN j.a. Teadusliku Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut (1968 - 1994)], The National Archives of Estonia</ref>. Hilisem [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Plaanikomitee]] [[Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus]]e (1970–1988) ülesanneteks olid: Eesti NSV kaluri[[Eesti kolhooside loend|kolhooside]] juhtimine; kalamajanduse arendamine; plaanide ja projektide väljatöötamine; tootmise realiseerimine; finantseerimine; toodangu kvaliteedi parandamine; alluvate asutuste tegevuse organiseerimine ja koordineerimine; hindade ja tariifide kinnitamine; standardite järgimise tagamine; tegevuse ratsionaliseerimine; kapitaalmahutuste efektiivsuse tagamine; abinõude rakendamine keskkonna kaitseks; töötajate kvalifikatsiooni tõstmine; koos Toiduainete Tööstuse Töötajate Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komiteega töö nomeerimise ja sotsialistliku võistluse organiseerimine. Kalapüügi organiseerimine Balti mere rannaäärsetes piirkondades ja Eesti NSV siseveekogudes; kalakasvatuse ja kalatöötlemise korraldamine ning elanikkonna varustamine kalasaadustega; riiklike kalatööstuslike ettevõtete ning Eesti Kalurikolhooside Vabariikliku Liidu ja kalurikolhooside tegevuse juhtimine; riiklike plaaniliste ülesannete eest vastutamine riiklike ettevõtete ja kalurikolhooside osas. Selle ajani oli aastatel 1962–1969 juhtis Eesti NSV kalamajandust [[NSV Liidu Kalamajanduse Ministeerium]]i Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsus keskusega Riias, millele olid allutatud Eesti NSV-s tegutsevad kalakombinaadid, püügibaasid ja kalasadamad, laevaremondi ettevõtted, vastavad varustus-turustusorganisatsioonid ja muud asutused. Ettevõtete ja asutuste vahetuks organisatsiooniliseks juhtimiseks oli moodustatud Läänemerebasseini Kalatööstuse Peavalitsus isemajandava allasutusena [[Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean"|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean"]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019437 ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus (1970 - 1988)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1971–1975=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt [[1971]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>ENSV ÜN otsus, Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 323</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||1958–1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]||(1970–1976)||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]<br>[[Albert Essenson]]||1965–1971<br>1971–1984||(1929–2006)<br>(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]] <br> [[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Heino Rohtla]]||24.08.1970–11.05.1975||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]<br> [[Juhan-Kaspar Jürna]]||19.04.1963–8.06.1973<br>23.11.1978–14.07.1988||(1918–1986)<br>(1931–1982) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Schmidt]]<br>[[Aare Purga]]||(1970–1972)<br>1972–1975||(1922–1972)<br>(1936–1993) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Bruno Saul]]||1969–1975||(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]<br>[[Gustav Sarri]]||1964–1974<br>1974–1980||(1909–1996)<br>(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Jagolenko]]<br>[[Valter Hallmägi]]||1969–1975<br>1975–1989||(1924–2002)<br>(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]||20.01.1970–24.08.1982||(1930–1992) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001)) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/33 Mihhail Vassili p. Gorlatš], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 31</ref>–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Eesti Teadeteagentuur|Eesti Telegraafi Agentuur]] (1971–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929152607/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016444 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1961–1978) [[August Pork]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]] moodustati 1973. aastal Eesti NSV MN Riiklikust Kirjastuskomiteest<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185744/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RAst/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) Tootmiskoondis [[Eesti Trükitööstus]]; 2) Materiaal-Tehnilise Varustuse Valitsus; 3) Kirjastus [[Eesti Raamat]]; 4) Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]; 5) Kirjastus [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]; 6) Vabariiklik Raamatukaubastu; 7) Eesti NSV Riiklik Raamatupalat; 8) Lasteaed nr 57. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1975–1980=== [[Eesti NSV IX Ülemnõukogu]] poolt [[4. juuli]]l [[1975]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||1975–1978||(1924–1989) |- | Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1975–1983||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu<br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1973–1987||(1929–2006) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]<br>[[Garald Kruger]]||4.11.1958–1.10.1979<br>1.10.1979–23.06.1988||(1914–1995)<br>(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Erki Silvet]]||(1970–1976)<br>(1976–1985)||(1915–2003)<br>(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]<br>[[Jüri Kraft]]||1965–1977<br>1977–1988||(1917–1994)<br>(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Feliks Jürgens]]<br>[[Viljar Veskiväli]]||1975–1980<br>1980–1988||(1917–1999)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Juhan-Kaspar Jürna]]<br>[[Johannes Lott]]||8.06.1973–23.11.1978<br>23.11.1978–14.07.1988||(1931–1982)<br>(1930-2024) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Aare Purga]]<br>[[Ilmar Nuut]]||1972–1975<br>1975–1987||(1936–1993)<br>(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]||1971–1984||(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||11.05.1975–23.01.1981||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]<br>[[Endel Mändmaa]]||1967–1979<br>1979–1990||(1928–2015)<br>(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]<br>[[Marko Tibar]]||1962–1979<br>1979–1990||(1914–1990)<br> (1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1980||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||1975–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]<br>[[Ants Laos]]||1965–1979 <br>1979–1985||(1917–2004)<br>sündinud 1943 |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||1975–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va" />–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} ;[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 25.08.1978 [[seadlus]]ega nimetati Eesti NSV Ministrite Nõukogu riiklikud komiteed ümber Eesti NSV riiklikeks komiteedeks. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1980–1985=== [[Eesti NSV X Ülemnõukogu]] poolt [[1980]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- | [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1984–1988||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Rüütel]]||1979–1983||(1928-2024) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja, Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Agrotööstuskomitee (1983-1985 Agrotööstuskoondis) |Heino Veldi |1983-1988 |sündinud 1936 |- | Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||8.04.1983–11.03.1985||(1924–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||19.01.1988–28.12.1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Heino Veldi |1981-1983 |sündinud 1936 |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2008) |- |[[Eesti NSV aiandusminister]]||[[Eesti NSV Aianduse Ministeerium]]||[[Harald Männik]]||1981–1985||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Peeter Palu]]<br>[[Harri Lumi]]<br>[[Lauri Schmidt]]||26.05.1976–1983<br>1983–12.1984<br>19.12.1984–1987||(1942–2008)<br>(1933–2025)<br>(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Klauson]]<br>[[Leonid Ananitš]]||22.01.1980–10.10.1984<br>10.10.1984–1987||(1933–2021)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]||14.01.1976–15.11.1985||(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||26.12.1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||29.12.1977 – 1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930-1924) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]||31.12.1975–1987||(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]<br>[[Tiit Kõuhkna]]||17.12.1971–1984<br>1984–1985||(1922–1985)<br>sündinud 1942 |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||21.06.1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||19.03.1973–1987||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Vello Lind]]||11.05.1975–23.01.1981<br>23.01.1981–25.03.1983||(1926–2003)<br>(1936–2017) <br /> |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||13.07.1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||27.03.1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||16.06.1976–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Ants Laos]]||4.12.1979–1985||(1943–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||2.10.1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||19.02.1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]||12.11.1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalhooldusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||15.05.1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||29.03.1975–1989||(1930–1996) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Peavalitsus]] (1981–1990), ülem [[Boris Varkki]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1985–1988=== [[Eesti NSV XI Ülemnõukogu]] poolt [[1985]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]<br>[[Indrek Toome]]||1984–1988<br>1988–1990||(1932−2022)<br>(1943−2023)|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||1984−1988||(1943–2023) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]||1988–1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1958 ja 1960–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viktor Rajevski]]||1988−1989||(1936–2017) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Pjotr Melnik]] Marina Karli t. Anslan |1985–1987 alates 14.06.85 Tregubovi asemel |(1937–) (1939) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]||1978–14.06.1985||(1928–) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Heino Veldi]]||4.12.1985–8.09.1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV autotranspordiminister]]||[[Eesti NSV Autotranspordiministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1978–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]||19.12.1984–17.06.1987||(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalitööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalitööstuse Ministeerium]]||[[Leonid Ananitš]]||10.10.1984–17.06.1987||(1936–) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]<br>[[Advig Kiris]]||1976–1985<br>1985–1990||(1922–2006)<br>(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||1977–1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930–1924) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]<br>[[Väino Rajangu]]||1975–1986<br>1986–1988||(1923–2013)<br>(1945–) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]<br>[[Sergei Sinani]]||27.081965–23.10.1985<br>23.10.1985–1988||(1921–1985)<br>(1938–2012) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]] <br> [[Valeri Paulman]]||1973–1987 <br>1987–1988||(1930–2006)<br> sündinud 1937 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979– 1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljasaaduste minister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]<br>[[Elmu Peek]]||1985–1988<br>1988–1989||(1936–2017)<br>(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]<br>[[Laur Karu]]||1975–1988<br>1988–1990||(1928–2023)<br>(1942–1996) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]||1982–1985||(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]|||[[Valter Eks]]||1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1980–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Rein Kvell]]||1980–|| (1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Juri Vladõtšin]]||1977–1989|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]||[[Mati Mark]]||1984–1996|| (1941–2008) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Eduard Tšerevaško]]||1982–1988<ref> Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]|||||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Allan Kullaste]]|||| (1936–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Töökomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]]||[[Vassili Konstantinov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[Karl Kortelainen]]||1982–1990||(1930–2020) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Aleksandr Zahmakin]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Erhard Toots]]||1978–1990|| (1927–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"|||||| |} Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]], 1986–1989 [[Ülo Tambet]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] 1988. aastal liideti Eesti NSV Haridusministeerium, kutsehariduskomitee ning kõrg- ja keskerihariduskomitee Eesti NSV Riiklikuks Hariduskomiteeks, esimees [[Väino Rajangu]]. ===1988–1990=== {{vaata|Indrek Toome valitsus}} {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||16.11.1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Heino Veldi]]||1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1990||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]|||−1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Rein Otsason]]||1988–1989||(1931–2004) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]], <br>ministri õigustes||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||8.09.1988–12.01.1990||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]<br>[[Gennadi Golubkov]]||<br>11.04.1990 - 30.01.1992||1946–2012<br> |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalidetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Väino Rajangu]]|| || |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Advig Kiris]]||1985–1990||(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]|||1979–1989 || |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Jaak Kaarma]]||1989–1990|| |- |Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse <br>minister||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Tšerevaško]]|| || |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Tiit Nuudi]]|| || |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Rein Otsason]]<br> [[Edgar Savisaar]]||1988–1989<br>1989–1990||(1931–2004)<br>(1950–2022) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Arder Väli]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti põllumajandusjuhid-ministrid |url=http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |vaadatud=2011-10-17 |arhiivimisaeg=2010-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101124183500/http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |url-olek=ei tööta }}</ref>||12.01.1990–7.05.1990|| sündinud 1945 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1988||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljatootmisminister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Elmu Peek]]||1988–1989||(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Laur Karu]]||1988–1990||(1942–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV transpordiminister]]||[[Eesti NSV Transpordiministeerium]]||[[Harald Krüger]]||1963–1989||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV tööstuse ja energeetikaminister]]||Eesti NSV Tööstuse ja Energeetikaministeerium||[[Roman Šeremeta]]|| ||(1936–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitseja [[Elmar Matt]] :Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *Eesti NSV Riiklik Kinematograafia Komitee, esimees [[Raimund Penu]] *Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee (Государственныи Комитет Эстонской ССР по делам строителъства, Госстрой ЭССР), esimees [[Rein Kvell]], Tallinnas [[Harju tänav]] 11 *Eesti NSV Riiklik Hindade Komitee, esimees [[Juri Vladõtšin]] *Eesti NSV Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee; *Eesti NSV Kehakultuuri ja Spordikomitee, esimees [[Mati Mark]] *Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee, esimees [[Jüri Paalma]] *Eesti NSV Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus, juhataja [[Erhard Toots]] *Eesti NSV Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus, juhataja [[Ülo Tambet]] *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus, juhataja [[Aleksandr Zahmakin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]], esimees Vassili Konstantinov *[[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191002170219/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067117 ENSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> (1988–1990). Eesti NSV Kütuse- ja Energeetikakomiteele allusid Eesti territoriaalsed tootmiskoondised [[Eesti Kütus]], [[Eesti Gaas]] ja [[Eesti Kommunaalsoojusenergia]]. Lisaks sellele kuulusid Eest NSV kütuse- ja energeetikakompleksi tootmiskoondised [[Eesti Energia]] ja [[Eesti Põlevkivi]], [[Lentransgaasi Magistraaltorustike Eesti Territoriaalse Liini-Tootmisvalitsus]], [[Tartu Piirkondlik Vedelgaasibaas]], [[Tootmiskoondis Põlevkivikeemia]] ja [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]] kütuse ja energiaressursside tootmise osas. *Eesti NSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1988–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20191002174126/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019162 ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1962 - 1989)], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee]] (1988–1990) <ref>[https://web.archive.org/web/20191002174129/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067107 ENSV Riiklik Tööstuskomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> 6. detsembril 1989 likvideeris Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium [[seadlus]]ega "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsusest": [[Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeerium]]i, [[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]i ja [[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee|Riikliku Agrotööstuskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Riikliku Ehituskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee|Riikliku Hariduskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kultuurikomitee|Riikliku Kultuurikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee|Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee|Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee|Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|Riikliku Plaanikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee|Riikliku Statistikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee|Riikliku Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee|Riikliku Transpordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee|Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee]] ning [[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee|Riikliku Tööstuskomitee]]. Sama seadusega moodustati: *[[Ehitusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee baasil; *[[Haridusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee baasil; *[[Keskkonnaministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee baasil: *[[Kultuuriministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee baasil; *[[Majandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee baasil; *[[Materiaalsete Ressursside Ministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee baasil; *[[Põllumajandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee baasil; *[[Sotsiaalministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee baasil; *[[Transpordiministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Transpordikomitee baasil; *[[Tööstus- ja Energeetikaministeerium]] likvideeritavate Eesti NSV Riikliku Tööstuskomitee ning Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee baasil<ref>[http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?id=8&aktid=1981&asutus=24&fd=1&grupp=4&leht=5&liik=2&toprint=1 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI S E A D L U S "Eesti NSV riigivalitsemise keskorganite süsteemi ümberkujundamise kohta"], Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Tallinn, 21. detsember 1989</ref>. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]|nimi=Eesti NSV Ministrite Nõukogu|aeg=[[1946]]–[[1990]]|järgnev=[[Edgar Savisaare valitsus]]}} {{lõpp}} ==Ajalugu== === ENSV Rahvakomissaride Nõukogu === {{Vaata|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu}} '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu''' oli [[Eesti NSV]] [[valitsus]] alates [[25. august]]ist [[1940]], mil [[II Riigivolikogu]] võttis vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsioon]]i, kuni [[25. märts]]ini [[1946]]. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algusega oli Rahvakomissaride Nõukogu põhitegevus Eesti NSV kaitsevõime suurendamine. 1941. aasta juunis mobiliseeriti parteiliikmed ja vabatahtlikud, üldmobilisatsiooni välja ei kuulutatud. 1941. aasta juulis-augustis vallutasid Saksa väed Eesti ja algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]. Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ei tegutsenud Eesti territooriumil, vaid asus evakueerituna NSV Liidu tagalapiirkondades. ;Eesti Omavalitsus 1941–1944 oli Eestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja Saksa okupatsioonivõimude loal viis läbi piiratud valitsemist [[Eesti Omavalitsus]]. Sakslased moodustasid Eesti Omavalitsuse, mille juhiks sai 15. septembril 1941 [[Hjalmar Mäe]] ja see lõpetas tegevuse [[17. september|17. septembril]] [[1944]]. Eesti omavalitsus tegutses kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann|Karl-Siegmund Litzmanni]] alluvuses ega omanud iseseisva otsustamise õigust. ;Otto Tiefi valitsus Pärast Saksa vägede [[Tallinn]]ast taganemist nimetas [[18. september|18. septembril]] [[1944]] [[Jüri Uluots]] ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. [[22. september|22. septembril]] [[1944]] saabusid Tallinna [[Punaarmee]] väeüksused ja [[Otto Tief]]i valitsuse liikmed lahkusid Tallinnast. ;1944–1946 Pärast Eestis Nõukogude võimuorganite taasloomist 1944. aastal taastati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu tegevus algul [[Võru]]s ja seejärel [[Tallinn]]as. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks määrati [[Arnold Veimer]]. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukogust ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. == Vaata ka == *[[Johannes Varese valitsus]] *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] *[[Eesti NSV ministeeriumide loend]] *[[Eesti NSV Valitsus]] *[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esindus Moskvas]] Sobinovski põik 5 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja Moskvas]]: [[Elmar Matt]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Olev Liivik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/42995/liivik_olev.pdf?sequence=1 Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940–1953], [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikool ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituut]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2014 *Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE JA KORRALDUSTE KOGU == Välislingid == *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]] *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]] [[Kategooria:Eesti NSV Ministrite Nõukogu| ]] [[Kategooria:Eesti NSV valitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika|Min]] skpt4kaeu24t7fttudfz59yisyi2v2u 7161348 7161347 2026-05-26T10:38:09Z Neptuunium 58653 7161348 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti NSV Ministrite Nõukogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = ENSV MN | deviis = | asutatud = 1946 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1990 | tüüp = | staatus = | eesmärk = [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan, ehkki "Valitsus tegeles puhtalt majandusalaste küsimustega. Poliitilised ja kultuurialased asjad olid [[EKP Keskkomitee|partei keskkomitee]] kureerida"<ref>[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/ee-vana-kooli-mees?id=50860633 Vana kooli mees], [[Erki Silvet]], Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2001</ref>. | peakorter = Tallinn | asukoht = Tallinn, [[Toompea loss]] | piirkond = [[Eesti NSV]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] | emaorg = | allorg = [[Eesti NSV ministeeriumide loend|Eesti NSV ministeeriumid]] | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Eesti NSV Ministrite Nõukogu''' ('''ENSV MN''') oli aastatel [[1944]]–[[1990]] [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan. Formaalselt oli tegu [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] [[valitsus]]ega, mis allus Moskvas asuvale keskorganile [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu]]le. Selle juht oli [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|ENSV Ministrite Nõukogu esimees]]. Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|ENSV Rahvakomissaride Nõukogu]] (ENSV RKN), mis tegutses alates [[25. august]]ist [[1940]] suveni [[1941]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegu 1941–1944 tegutses ENSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses [[Võru]]s ja kuni [[25. märts]]ini [[1946]] Tallinnas. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSVL Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumiteks. Vastavalt NSVL Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Rahvakomissaride Nõukogu esimees Ministrite Nõukogu esimeheks ja rahvakomissare hakati kutsuma ministriteks. == Esimehed == {{Vaata|Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees}} *[[Arnold Veimer]], 1944–1951, ENSV MN esimees; *[[Aleksei Müürisepp]], [[1951]]–1961, ENSV MN esimees; *[[Valter Klauson]], [[1961]]–1984, ENSV MN esimees; *[[Bruno Saul]], [[1984]]–1988, ENSV MN esimees; *[[Indrek Toome]], [[1988]]–1990, ENSV MN esimees. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asemel võeti nimekuju [[Eesti NSV Valitsus]] kasutusele alates 6. detsembrist 1989. Alates [[8. mai]]st 1990, mil [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] tunnistas kehtetuks nime [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], kannab Eesti täidesaatev võim nime [[Eesti Vabariigi Valitsus]]. Valitsusjuhti kutsuti mitteametlikult peaministriks juba alates Indrek Toome juhitud kabinetist, sest alates 6. detsembrist 1989 kehtinud Eesti NSV Valitsuse seaduse kohaselt juhtis valitsuse tööd valitsuse esimees (peaminister), Kõigi toonaste aktide allkirjastamisel kasutati tiitlit valitsuse esimees, ametinimetus [[Eesti Vabariigi Peaminister]] võeti ametlikult kasutusele alles alates 21. oktoobrist 1992, mil [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi üleminekuvalitsus]] astus tagasi ning juba [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e järgi kinnitati ametisse [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsus]]. == Ülesanded == [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i (1977. aasta versioonis) kohaselt oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanneteks: *§140. Liiduvabariigi ministrite nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja liiduvabariigi seadusandlike aktide ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning korraldab ja kontrollib nende täitmist. *§141. Liiduvabariigi ministrite nõukogul on õigus seisma panna autonoomsete vabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist ning tühistada kraide, oblastite, vabariiklike alluvusega linnade ja autonoomsete oblastite [[rahvasaadikute nõukogude täitevkomitee]]de, oblastilise jaotuvuseta liiduvabariikides aga rajoonide ja linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi. *§142. Liiduvabariigi ministrite nõukogu ühendab ja suunab liiduvabariigi [[liidulis-vabariiklik ministeerium|liidulis-vabariiklik]]e ja [[vabariiklik ministeerium|vabariiklike ministeerium]]ide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd. Liiduvabariigi liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi liiduvabariigi ministrite nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulis-vabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele. Vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes liiduvabariigi ministrite nõukogule. *§145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad [[Rahvasaadikute nõukogu]]d. {{Vaata|Eesti NSV ministeeriumite loend}} == Koosseisud == [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseisu 1947, 1951, 1955, 1959, 1963, 1967, 1971, 1975, 1980 ja 1985. aastal. ===1946–1947=== [[ÜK(b)P Keskkomitee|ÜK(b)P KK]] poolt määratud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] ja ümber nimetatud Ministrite Nõukogu {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu I koosseis aastatel 1946–1947 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Oskar Sepre]] |25.03.1946 – 15.07.1948 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nigol Andresen]] |25.03.1946 – 16.05.1946 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nikolai Puusepp]] |16.05.1946 – 14.08.1950 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 |(1897–1974) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||29.06.1946 – 22.08.1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]||1944 – 05.07.1950||(1895–1952) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]||1940–1950||(1890–1959) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]||1940 – 06.01.1950||(1891–1950) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boris Kumm]]||1944 – 20.02.1950||(1897–1958) |- |[[Eesti NSV relvajõudude minister]] <br> ja [[Eesti NSV Sõjakomissar]]||[[Eesti NSV Kaitseministeerium]]||[[Lembit Pärn]]<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/48 Nõukogude Eesti Punaarmee loomise lugu] Tõnu Tannberg ajakiri Sõdur 4/2023</ref>||29.06.1945 – 21.01.1951||(1903–1974) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]||19.04.1946 – 15.07.1948||(1893–1967) |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Georgi Suhharev |01.04.1964 – 03.11.1948 | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]|| ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||1944– 18.07.1947||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]||1944–1949||(1910–1999) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]||1946 – 15.12.1949<ref>[[Olev Liivik]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 310</ref>||(1905–1991) |- |Eesti NSV loomakasvatuse minister | |[[Ilmar Jürisson]] |18.04.1946 – 26.02.1947 | |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse ministeerium |[[Ernst Ristmägi]] |01.11.1946 – 29.12.1949 | |} *[[NSV Liidu Varumisministeerium]]i volinik *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus]], oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud [[Punaarmee]] sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus. Samalaadsed Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu osakonnad moodustati maakondade TRSN [[Eesti NSV täitevkomiteede loend|täitevkomitee]]de juures. Valitsus likvideeriti 1946. aastal, ülesanded anti üle [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]ile<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016244 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017438 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee (1944 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond]], mis oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] määrusega nr 31 13.01.1945 moodustatud Repatriatsiooni Komisjonist <ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017719 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond (1945 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. Repatrieerimise osakonna funktsioonid 1945. a olid: 1) nõukogude kodanike repatrieerimine välismaalt NSV Liitu; 2) Saksa okupatsiooni ajal Eesti NSVsse toodud välismaalaste kodumaale saatmine; 3) sõjavangide (Eesti, Läti, Leedu NSVst Saksa sõjaväkke mobiliseeritud kodanikud) vastuvõtmine nii välismaalt kui ka NSV Liidu tagalas olevatest sõjavangide laagritest. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus]], oli asutatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] Riikliku Tehnilise Inspektsioonina 1946. aastal ning teostas riiklikku järelevalvet Eesti NSV piirides asuvate [[aurukatel]]de, [[aurumahuti]]te, [[ökonomaiser]]ite, suruõhunõude, tõsteabinõude, elektriseadmete ja kontrolli mäetehniliste tööde otstarbekohase ning ohutuse üle. Seejuures ei kuulunud tema ülesannetesse järelevalve teostamine [[NSV Liidu relvajõud Eestis|sõjaväe]], riigiraudtee, mere- ja jõetranspordi ujuvabinõudel asuvate, kui ka erimäärustega teistele järelevalveorganitele allutatud ohtlike seadmete üle. 1958. aastal moodustati [[Eesti NSV Riiklik Tehniline ja Mäejärelevalve Inspektsioon]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017725 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus (1946 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus]] (1944–1949) oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaa]]dile alluv [[Artellide Peavalitsus]]e ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] j.a. Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsuse järglasasutus, mille ülesandeks oli käsitööstuslike artellide üldjuhtimine, nende tegevuse korraldamine ja järelevalve, üksiktööstuste koondamine ja organiseerimine artellidesse, eraomandusliku majanduse likvideerimine, elanikkonna elutarbelise teenindamise töönduse juhtimine. Ülesannete elluviimiseks organiseeriti töökodasid, sööklaid, abimajapidamisi ja toodetud kaupade turustamist kooperatiivse kaubanduse kaudu<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018621 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus (1944 - 1950)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>.TKP asus Tallinnas [[Kiriku tänav]] 2 ruumides, likvideeriti 1949. aastal. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], * Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Autotranspordi Peavalitsus (–1946), esimees Voldemar Post *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1947–1951=== [[Eesti NSV II Ülemnõukogu]] poolt [[1947]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu II koosseis aastatel 1947–1950 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||06.10.1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 ||(1897–1974) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksei Müürissepp |06.10.1949 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Anton Vaarandi]] |15.07.1948 – 15.07.1949 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |16.07.1950 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||1946–1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]]||[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||18.07.1947 – 03.01.1951||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov (Eesti NSV minister)|Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1908–) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]<br>[[Ivan Ussenko]]||1940 – 06.02.1950<br>11.04.1950 – 10.07.1953||(1890–1958)<br>(1908−1972) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]<br>[[Nikolai Puusepp]]<br> [[Artur Vaha]]||19.04.1946 – 15.07.1948<br>15.07.1948 – 18.04.1949<br>18.04.1949 – 17.01.1951||(1893–1967)<br>(1905−1965)<br>(1900−1976) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]<br> [[Anatoli Tihane]]||1940– 06.01.1950 <br>05.04.1950–1967||(1891–1950)<br>(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boriss Kumm]]<br> [[Valentin Moskalenko]]||1944 – 20.02.1950<br> 20.02.1950 – 1953||(1897–1958)<br> (1908–) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||18.07.1947 – 03.09.1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]<br>[[Adolf Lõhmus]]||1944 – 02.11.1949 <br> 02.11.1949 – 30.04.1953||(1910–1999) <br> (1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]<br>[[Johannes Tomberg (kalandustegelane)|Johannes Tomberg]]||1946–1949 <br> 1949–1953||(1905–1991) <br> (1911–2002) |- |Eesti NSV sovhooside minister |Eesti NSV Sovhooside Ministeerium |Alfred Mõttus |26.02.1947 – 08.12.1951 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |12.06.1947 – | |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Moissei Asnin |03.11.1948 - 23.10.1950 | |- |Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse minister |Eesti NSV Põlevkivi- ja keemiatööstuse ministeerium |[[Jevgeni Radulov]] |24.02.1949 - 09.06.1950 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees|Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |Arseni Leonov |08.04.1949 - 08.06.1951 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]] |[[Eesti NSV kalatööstuse minister|Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]] |[[Johannes Tomberg]] |15.12.1949 - 1953 |(1911–2002) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium |Aleksander Neiman |06.01.1950 - 10.05.1950 | |- |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium|Eesti NSV tervishoiu minister]] |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]] |[[Paavel Kalju]] |26.06.1950 - 03.03.1952 | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus]] moodustati 1949. aasta märtsis, samal ajal likvideeriti [[Eesti NSV Riiklik Kirjastuskeskus]]. Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus tegutses 1953. aastani, mil asutuse funktsioonid läksid üle [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsusele ja Raamatukaubanduse Valitsusele<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018288 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus (1949 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. PKR Valitsusele allus ka Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, Tallinnas [[Rataskaevu tänav]] 2. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja: (1941–1948) [[Johannes Semper]], (1948–1949) [[Kaarel Ird]], (1949–1950) [[Ülo Taigro]], (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ====1950 ==== {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu pärast [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EK(b)P KK VIII pleenum]]it 1950. aastal ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |28.10.1950 - | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Valentin Moskalenko]]||1950–1953||<br> (1908–) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||1950–1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]||10.04.1950 – 10.07.1953||(1908−?) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Artur Vaha]]||18.04.1949 – 17.01.1951||(1900−1976) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||1947–1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1908–) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Leonid Lentsman]]||22.08.1950 – 01.03.1951||(1912–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]]||1949 – 30.04.1953||(1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]||1949–1953||(1911–2002) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1951–1955=== [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/uusteeelva/1951/04/03/12 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustamise kohta], Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, nr. 24, 3 aprill 1951</ref>: {|class="wikitable" |+[[Eesti NSV III Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||29.03.1951 – 12.10.1961||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Aleksander Ansberg]] |29.03.1951 – 16.06.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |29.03.1951 – 29.05.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Albert Vendelin]] |10.10.1952 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Richard Mahl]]||29.03.1951 – 11.10.1954||(1898–1964) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Georg Nellis]]||1952 – 1975||(1906–1981) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |12.03.1953 - | |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson |11.09.1954 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Voldemar Oja]]||16.03.1951 – 1958||(1894–1989) |- |Eesti NSV riigikontrolli minister | |[[Ernst Udras]] |29.03.1951 – 25.09.1957 | |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||Nikolai Anatoli p. Krõlov<br> Oskar Saar||14.07.1950 – 24.07.1953 24.07.1953 - 22.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]<br>[[Valter Raudsalu]]||10.04.1950 – 10.07.1953<br>10.07.1953 – 14.09.1959||(1908−?)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Voldemar Meigas]]<br>[[Arseni Blum]]||21.12.1950 – 03.07.1954<br>03.07.1954 – 26.06.1958||(1910–1984)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||27.04.1953 – 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Pärn (minister)|Jaan Pärn]]||1951–1953||(1899-1973) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||Arseni Leonov<br>[[Aleksander Hromov]]||<br>08.06.1951 – 1961||<br>(1900–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Ivan Oja]]<br>Aleksander Mette<br>[[Edgar Tõnurist]]||17.01.1951 – 06.05.1953 <br>06.05.1953 - <br>09.01.1954 – 21.09.1961 |(1909–1997)<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]<br>15.06.1953 – 03.1954 tegutses ühendatud RJ ja SM – ENSV SM<br>17. märtsil 1954 moodustati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|ENSV MN juures asuv RJK]]||[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>[[Ivan Karpov]]<br>||20.02.1950 – 27.04.1953<br>00.00.0000 - <br>08.05.1954 - <br>.<br>||(1908–) <br>(1909–1976)<br>.<br>. |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]<br>[[Johan Lombak]]<br>[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>Johan Lombak||20.05.1944 – 27.02.1951 <br>27.02.1951 – 30.04.1953<br>27.04.1953 – 29.05.1953<br>29.05.1953 – 05.09.1953<br>05.09.1953 – 26.09.1959||(1905–1970)<br>(1897–1982)<br>(1908–)<br> (1909–1976)<br>(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||Alfred Jakobi p. Mõttus<br>[[Aleksander Mette]]||22.02.1951 – 06.05.1953<br> 31.10.1953 - ||(1899-1951)<br>(1913–1983) |- |[[Eesti NSV põllumajanduse ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||06.05.1953 – 31.10.1953 ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV tervishoiu minister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Paavel Kalju]]<br>[[August Goldberg]]||26.06.1950 – 03.03.1952<br>03.03.1952 – 04.07.1975||(1912–1968)<br>(1908–1994) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]<br>[[August Kründel]]<br>[[Dmitri Kuzmin]]||18.07.1947 – 03.09.1951<br>03.09.1951 – 14.01.1953<br>29.01.1953 – 03.02.1958||(1912–1982)<br>(1897–1967)<br>(1908–1998) |- |[[Eesti NSV teede ja transpordi minister]]||[[Eesti NSV Teede ja Transpordi Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]||24.07.1953 – 31.10.1953||(1914–1988) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]<br>[[August Rebanes]]||31.10.1953 – 11.09.1954<br>24.09.1954 – 04.11.1958||(1914–1988)<br>(1896–1967) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]] <br>[[Vladimir Lipp]]||1949 – 30.04.1953<br>1954 – 1958||(1894–1969)<br>(1904–1977) |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister]]||Eesti NSV Toidukaupade ja Kergetööstuse Ministeerium||[[Ernst Ristmägi]]<br>[[Vladimir Stoblov|Vladimir Stolbov]]<br>[[Ernst Ristmägi]]||03.01.1951 - 05.09.1951<br>29.09.1951 - 30.04.1953<br>01.05.1953 - 04.11.1953|| |- |Eesti NSV laiatarbe- tööstuskaupade minister |Eesti NSV Laiatarbe- tööstuskaupade Ministeerium |Ernst Ristmägi |04.11.1953 - 1.10.1955 | |- |Eesti NSV toidukaupade tööstuse minister |Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium |Adolf Lõhmus<br>[[Vladimir Lipp]] |14.11.1953 - 08.06.1954<br>08.06.1964 - 07.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]<br>[[Pavel Anissimov]]||1949 – 1953<br>08.06.1954 – 07.06.1957||(1911–2002)<br>(1904–1981) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]] |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister|Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]] |Jaan Pärn<br>Adolf Lõhmus |03.01.1951 - 30.04.1953<br>08.06.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusminister |Eesti NSV Ehitusministeerium |[[Leonid Poljakov]]<br>[[Vsevolod Generalov]] |17.01.1951 - 06.06.1952<br>23.02.1953 - 24.09.1954 | |- |Eesti NSV linna- ja maaehituse minister |Eesti NSV Linna- ja Maaehituse Ministeerium |[[Vsevolod Generalov]] |24.09.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister |Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium |[[Aleksander Neiman]] |29.03.1951 – 07.06.1957 |(1908-1989) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]] |[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]] |[[Vladimir Riis]] |19.03.1951 - 30.04.1953 | |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]] |[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]] |[[Rudolf Vester]] |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV metsa- ja paberitööstuse minister |Eesti NSV Metsa- ja paberitööstuse Ministeeroim |[[Heinrich Laura]] |29.03.1951 – 11.09.1954 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Heinrich Laura]] |11.09.1954 - 14.12.1956 | |- |Eesti NSV metsamajanduse minister |Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |29.03.1951 – 06.05.1953 |- |Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja||[[Eesti NSV Kunstide Valitsus]]||[[Max Laosson|Maks Laos]]|| (1950–1953)|| (1904–1992) |- |Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee esimees||[[Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]||[[Johannes Undusk]]|| || (1918– 1979) |- |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus]] (1953–1957). Seoses areneva tööstusliku tootmisega ja ehitustegevusega suurematel ehitusobjektidel ja ka mõnedes tööstusettevõtetes tekkinud vajadusega tööjõu järele organiseeriti vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele nr 132, 05.03.1949 [[Tööjõureservid]]e Eesti Vabariikliku Valitsuse juures Eesti Vabariiklik Tööjõu Organiseeritud Värbamise Kontor, mis 1953. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV-ks. 1957. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Tööjõu Organiseeritud Värbamise Sektoriks<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017913 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus (1949 - 1959)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]] (1953–1990). Trükitoodete, avalike ettekannete tekstide, raadio- ja telesaadete, filmide, raamatukogude ja välismaalt postiga saabuvaid trükiste kontrolli ja [[tsensuur]]iga tegelenud NSV Liidu ametkond moodustati 1940. aastal, alguses 1940. aastal loodi [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ametkonda kuuluv [[Eesti NSV Kirjanduse ja Kirjastusasjade Peavalitsus]], mis jätkas tööd pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. 1953. aastast [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Valitsus, 1953. aasta lõpust moodustati ENSV SM 11. valitsusest<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469</ref>.aga ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus. 1964. aastast allutati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskomitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Riiklikule Kirjastuskomitee]]le, 1966. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükiste Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000015874 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus (1940 - 1941, 1944 - 1990)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1955–1959=== [[Eesti NSV IV Ülemnõukogu]] poolt 07.04.[[1955]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||1951 – 12.10.1961||(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson | - 12.10.1961 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1952 – 17.06.1957|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green | - 01.11.1958 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Georg Nellis | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov | - 01.11.1958 |(1903 – 1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]]||1951 – 28.01.1961||(1900–?) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[August Rebanes]]<br>[[Richard Sibul]]||11.09.1954–04.11.1958<br>4.11.1958–1.10.1979||(1896–1967)<br>(1914–1995) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953–19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||09.01.1954–21.09.1961||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |Eesti NSV haridusminister |Eesti NSV Haridusministeerium |Arnold Green |01.11.1958 - 24.02.1960 | |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||15.05.1955 – 1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Johan Lombak]]||5.09.1953–26.09.1959||(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||1953 – 11.06.1957||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Dmitri Kuzmin]]<br>[[Erna Visk]]||1953 – 1958<br>24.10.1958 – 1964||(1900–1998)<br>(1910–1983) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Lipp]]||1954–1958||(1904–1977) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Pavel Anissimov]]||1954–1957||(1904–1981) |- |Eesti NSV tekstiilitööstuse minister |Eesti NSV Tekstiilitööstuse ministeerium |[[Vladimir Käo]] |03.01.1956 - 17.06.1956 | |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV kergetööstuse minister]] |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]] |Artur Kässer Vladimir Käo |03.01.1956 - 16.06.1956 17.07.1956 - 07.06.1965 |(1914 – 1984) (1924 – 1989) |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |Hendrik Allik |09.02.1957 - 08.06.1957 | |- |Eesti NSV kohaliku majanduse minister | |Oskar Saar |22.06.1957 -06.1958 |(1899 - 1975) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]] | |[[Richard Sibul]] |04.11.1958 - | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri ja Spordikomitee]], esimees (1955–1961) [[Boris Tolbast]] (1922–1977) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee]], esimees (1957–) [[Endel Jaanimägi]] (1919–1974) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus]]<ref name="ensv-minis">[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018977 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>, Looduskaitse Valitsusele allusid 4 riiklikku [[looduskaitseala]]: [[Matsalu rahvuspark|Matsalu Riiklik Looduskaitseala]] (1977), [[Vaika Riiklik Looduskaitseala|Vaika]] ([[Vaika saared]]), [[Nigula looduskaitseala|Nigula]] ja [[Viidumäe looduskaitseala|Viidumäe]]. [[Lahemaa Rahvuspark]] moodustati 1971. aastal, [[Endla looduskaitseala|Endla Riiklik Looduskaitseala]] (1985), [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi Riiklik Looduskaitseala]] (1986). *[[Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee]] (1957–1990)<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1590;jsessionid=D3FDB808B9BE946D328C4A045D3DAD41 ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee], The National Archives of Estonia </ref>, moodustati ENSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ja [[Tallinna Televisioonistuudio]] liitmisel. :1957. aasta seadusega Tööstuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tõhustamisest jaotati NSV Liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade tööstuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide [[ministrite nõukogu]] alluvuses uued institutsioonid [[rahvamajanduse nõukogu]]d, seniste üleliiduliste ning liidulis-vabariiklike tööstusministeeriumide asemele. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]s 7. juunil 1957 heaks kiidetud seaduse "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tõhustamisest Eesti NSV-s" alusel tuli 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku ([[Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium|Metsatööstuse]], [[Eesti NSV Linna- ja maaehituse Ministeerium|Linna- ja Maaehituse]], [[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium|Kergetööstuse]], [[Eesti NSV Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse Ministeerium|Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse]], [[Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium|Toidukaupade Tööstuse]], [[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium|Ehitusmaterjalide Tööstuse]] ja [[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]) ning kaks vabariiklikku tööstusministeeriumi ([[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse Ministeerium|Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse]] ning [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]) ning nende alluvuses olnud ettevõtted ja organisatsioonid ja anda Eesti NSV Ministrite Nõukogu (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] (ENSV RMN) või kohalike [[töörahva saadikute nõukogu]]de juhtimisele. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetas 7. juunil 1957 [[Arnold Veimer]]i Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, [[Albert Vendelin]]i Rahvamajanduse Nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks ning Eesti NSV ministriks ning [[Karl Vaino]] ja [[Vladimir Käo]] Rahvamajanduse Nõukogu esimehe asetäitjateks ja Eesti NSV ministriteks<ref>[[Maie Pihlamägi]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959-1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2013, 19, 115-146</ref>. ===1959–1963=== [[Eesti NSV V Ülemnõukogu]] poolt 24.04.[[1959]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]<br>Valter Klauson||1951 - 12.10.1961 12.10.1961 - |(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Edgar Tõnurist |21.11.1961 - |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |24.02.1959 - |- |Eesti NSV välisminister |[[Eesti NSV Välisministeerium]] |Arnold Green |01.02.1962 - | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 - 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]] <br>[[Hendrik Allik]]||<br>1961 - 1973||<br>(1900–?)<br>(1901–1989) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 - 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] esimehe asetäitja, minister | |[[Karl Vaino]]<br>[[Juri Vladõtšin]] |24.04.1959 - 03.03.1960<br>03.03.1960 - 15.01.1963 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |[[Hendrik Allik]] |28.01.1961 - | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Kaarel Paas]]||10.07.1953 - 14.09.1959<br>14.09.1959 - 25.05.1960||(1915–2003)<br>(1903–1971) |- |[[Eesti NSV siseminister]] |[[Eesti NSV Siseministeerium]] |August Pork<br>Valter Ani |26.09.1959 - 19.06.1961<br> 19.01.1961 - 09.11.1962 | |- |Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister |[[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]] |Valter Ani |09.11.1962 - | |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953 - 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]<br>[[Mihhail Kozlov]]||09.01.1954 - 21.09.1961<br>19.12.1961 - 28.03.1962||(1920–1992)<br>(1910–1978) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||E. Kubjas<br> [[Edgar Tõnurist]]||1961 <br>28.03.1962 - 13.03.1965||<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 - 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]||1958–1964||(1910–1983) |- |Eesti NSV rahvamajanduse nõukogu esimehe asetäitja, minister | |Viktor Samoilenko |29.03.1962 - 31.01.1963 |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon]] (1960–1970)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929161943/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018228 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon (1960 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, esimees [[Kaarel Paas]]. 1964. aastal moodustati [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium]], juhataja<ref>EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS Art. 431 Sm. Harri Augusti p. Roopi nimetamise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)</ref> [[Harri Roop]], 1972. aastast [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185749/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019354 ENSV MN j.a. Juriidilise Komisjoni ENSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium (1964 - 1993)], The National Archives of Estonia</ref>, mille juhatajaks oli 1973. aastast [[Sarm Selg]] (1929–2001). *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]], (1961–1978) [[August Pork]]; *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kutsehariduse Peavalitsus (1959–1966), juhataja [[Aleksei Siškin|Aleksei Aleksei p. Siškin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]] (1962–1966)<ref name="ensv-minis" />, moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel (28.03.1962). Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse koosseisu läks ka ENSV MN j.a. Looduskaitse Valitsus<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185745/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019383 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)], The National Archives of Estonia</ref>. 1966. aastast [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Veeressursside Kasutamise ja Kaitse Valitsus]] (1960–1966)<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019257 ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Komisjon (1965 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Valitsus]] (1960–1980), 1981–1990 Arhiivide Peavalitsus *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-Erihariduse Komitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191018164351/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019193 ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium (1959 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref> (1959–1968), esimees [[Madis Pesti]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Vabariiklik Alaealiste Asjade Komisjon]]<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS "Alaealiste asjade komisjonide põhimääruse» kinnitamise kohta", ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 6. detsember 1967 Nr. 51 (108) Art 435 </ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1963–1967=== [[Eesti NSV VI Ülemnõukogu]] poolt 19.04.[[1963]]. aastal kinnitatud ENSV MN<ref>[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1963/04/25/3 Eesti NSV Ülemnõukogu OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – moodustamisest], [[Punane Täht]]: [[EKP Rakvere Rajoonikomitee]] ja [[Rakvere Rajooni RSN]] häälekandja, nr. 50, 25 aprill 1963</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/toorahvalipp/1963/04/23/6 Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamisest], Töörahva Lipp, nr. 49, 23 aprill 1963</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||12.10.1961 – 1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1965–1973||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Artur Vader]]<br> [[Otto Merimaa]] |27.01.1963-10.01.1964<br>10.01.1964 - | (1920–1978)<br>(1920–2001) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] |16.10.1965 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister ||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister]]||Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||09.11.1962 – 1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 – 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 – 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963 – 08.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse- ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Eesti NSV Metsamajanduse- ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966 – ||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||28.03.1962 – 13.03.1965||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||13.03.1965 – 24.08.1970||(1926–2003) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister | |[[Vladimir Käo]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]]<ref> [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu|ENSV Rahvamajanduse Nõukogu]] likvideeriti ENSV 20.10.1965 seadusega</ref> esimees | |[[Arnold Veimer]] |1957 – 16.10.1965 | |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]<br>[[Albert Norak]]||05.04.1950 – 26.01.1967<br>25.02.1967 – 1979||(1900−1967)<br>(1928–2015) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |Eesti NSV kaubandusminister |Eesti NSV Kaubandusministeerium |[[Rudolf Vester]] [[Kuno Todeson]] | - 05.08.1963<br> 25.12.1963 - | |- |Eesti NSV ehitusminister | |[[Viktor Samoilenko]] |31.01.1963–1968 | |- |Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister | |[[Gustav Tõnspoeg]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV kergetööstuse minister | |[[Juri Vladõtšin]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister | |[[Lembit Vihvelin]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]<br>[[Endel Puusepp]]||1958 – 16.11.1964<br>16.11.1964 – 1974||(1910–1983)<br>(1909–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||20.10.1965 – 1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee]]||[[Aleksander Neiman]]||||(1908–1989) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituse ja Arhitektuuri Komitee]]||[[Harald Arman]]||||(1910–1965) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]||||(1906...1986) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Peavalitsus]]||[[Aleksei Šiškin]]||1963–1966||(1922–1998) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]]||[[Heino Teder]]||1963–1966||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185747/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuskomitee otseses alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) [[Polügraafiatööstuse Peavalitsus]]; 2) [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus|Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus]]; 3) Varustus-Turustuse Peavalitsus; 4) [[Eesti Riiklik Kirjastus]]; 5) [[Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus]]; 6) [[EKP Keskkomitee Kirjastus]]; 7) [[Vabariiklik Raamatukaubastu]]; 8) [[Eesti NSV Riiklik Raamatupalat]]. [[1973]]. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]], [[Lembit Kaik]] * Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-tehnilise varustuse Peavalitsus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1890 ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium, 1957-1991], The National Archives of Estonia</ref>, moodustati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 526, 25.11.1965 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikoda]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] (1963–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929123505/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019255 ENSV Ministrite Nõukogu j.a. Gasifitseerimise Peavalitsus (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, Peavalitsuse juhataja oli Vsevolod Ampli p. Generalov<ref>[[Olev Liivik]], "Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953"; Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 281-282</ref> (1963<ref>Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE IÄ KORRALDUSTE KOGU, 1963, 6, 26</ref>–1983)<ref>EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 530</ref>, Vladimir Timofei p. Вusel (1983–) *[[EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] (1963–1965)<ref>[https://web.archive.org/web/20191019175844/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019016 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, 1965. aastast [[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]] (1965–1990) *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Välisturismi Valitsus]] (1966–1988). *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee (1966–1988) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1967–1971=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt 20.04.[[1967]]. aastal kinnitatud<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 165</ref> ENSV MN, järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1967/04/26/2 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU SEITSMENDA KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK], Kodumaa : nädalaleht, nr. 17, 26 aprill 1967</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] | | |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||4.11.1958–1.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Viktor Samoilenko]] | 1963–1968 | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963–8.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1965–1971||(1929–1988) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Heino Rohtla]]||13.03.1965 – 24.08.1970 <br>24.08.1970 – 11.05.1975||(1926–2003)<br>(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001)) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]<br>[[Bruno Saul]]||1955–1969<br>1969–1975||(1913–1988)<br>(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]||1964–1974||(1909–1996) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Vannas]]||1969–1975||(1924–2002) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Albert Vendelin]]||1964–1967||(1914–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983">1955–1983 oli Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]||||(1918...1986) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee]]||Andrei Sedоikin|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]||–1971<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamise ning Eesti NSV konstitutsiooni (põhiseaduse) 45. paragrahvis muudatuse tegemise kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1971. aasta 7. juuli seadlus «Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse likvideerimise kohta». ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 303</ref>|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]||||Peeter Rahumägi (1906...1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] (asutati 1967. aastal Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1967. aasta 8. aprilli seadluse «Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee moodustamise kohta» alusel<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamise ning 146 Eesti NSV Konstitutsiooni (Põhiseaduse) 45. ja 48. paragrahvis muudatuste ja täienduste tegemise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 146 </ref>) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Teaduslik Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut]] moodustati 1968. aastal endise Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo ja Vabariikliku Teaduslik-Tehnilise Propaganda Maja baasil. Instituudi ülesandeks oli: praktilise töö koordineerimine teaduslik-tehnilise informatsiooni ja [[propaganda]] alal Eestis, teadusliku uurimistöö tegemine teaduslik-tehnilise informatsiooni vallas, [[Metoodika|metoodi]]liste materjalide koostamine ja väljaandmine, asutuste informatsiooniorganite abistamine, mehhaniseerimise ja automatiseerimise seadmete juurutamine infotöö praktikasse, informatsiooniga kindlustamine, tööstusharude vahelise teaduslik-tehnilise propaganda organiseerimine ning sellealaste materjalide ettevalmistamine ja väljaandmine<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185748/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019229 ENSV MN j.a. Teadusliku Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut (1968 - 1994)], The National Archives of Estonia</ref>. Hilisem [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Plaanikomitee]] [[Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus]]e (1970–1988) ülesanneteks olid: Eesti NSV kaluri[[Eesti kolhooside loend|kolhooside]] juhtimine; kalamajanduse arendamine; plaanide ja projektide väljatöötamine; tootmise realiseerimine; finantseerimine; toodangu kvaliteedi parandamine; alluvate asutuste tegevuse organiseerimine ja koordineerimine; hindade ja tariifide kinnitamine; standardite järgimise tagamine; tegevuse ratsionaliseerimine; kapitaalmahutuste efektiivsuse tagamine; abinõude rakendamine keskkonna kaitseks; töötajate kvalifikatsiooni tõstmine; koos Toiduainete Tööstuse Töötajate Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komiteega töö nomeerimise ja sotsialistliku võistluse organiseerimine. Kalapüügi organiseerimine Balti mere rannaäärsetes piirkondades ja Eesti NSV siseveekogudes; kalakasvatuse ja kalatöötlemise korraldamine ning elanikkonna varustamine kalasaadustega; riiklike kalatööstuslike ettevõtete ning Eesti Kalurikolhooside Vabariikliku Liidu ja kalurikolhooside tegevuse juhtimine; riiklike plaaniliste ülesannete eest vastutamine riiklike ettevõtete ja kalurikolhooside osas. Selle ajani oli aastatel 1962–1969 juhtis Eesti NSV kalamajandust [[NSV Liidu Kalamajanduse Ministeerium]]i Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsus keskusega Riias, millele olid allutatud Eesti NSV-s tegutsevad kalakombinaadid, püügibaasid ja kalasadamad, laevaremondi ettevõtted, vastavad varustus-turustusorganisatsioonid ja muud asutused. Ettevõtete ja asutuste vahetuks organisatsiooniliseks juhtimiseks oli moodustatud Läänemerebasseini Kalatööstuse Peavalitsus isemajandava allasutusena [[Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean"|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean"]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019437 ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus (1970 - 1988)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1971–1975=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt [[1971]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>ENSV ÜN otsus, Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 323</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||1958–1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]||(1970–1976)||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]<br>[[Albert Essenson]]||1965–1971<br>1971–1984||(1929–2006)<br>(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]] <br> [[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Heino Rohtla]]||24.08.1970–11.05.1975||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]<br> [[Juhan-Kaspar Jürna]]||19.04.1963–8.06.1973<br>23.11.1978–14.07.1988||(1918–1986)<br>(1931–1982) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Schmidt]]<br>[[Aare Purga]]||(1970–1972)<br>1972–1975||(1922–1972)<br>(1936–1993) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Bruno Saul]]||1969–1975||(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]<br>[[Gustav Sarri]]||1964–1974<br>1974–1980||(1909–1996)<br>(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Jagolenko]]<br>[[Valter Hallmägi]]||1969–1975<br>1975–1989||(1924–2002)<br>(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]||20.01.1970–24.08.1982||(1930–1992) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001)) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/33 Mihhail Vassili p. Gorlatš], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 31</ref>–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Eesti Teadeteagentuur|Eesti Telegraafi Agentuur]] (1971–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929152607/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016444 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1961–1978) [[August Pork]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]] moodustati 1973. aastal Eesti NSV MN Riiklikust Kirjastuskomiteest<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185744/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RAst/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) Tootmiskoondis [[Eesti Trükitööstus]]; 2) Materiaal-Tehnilise Varustuse Valitsus; 3) Kirjastus [[Eesti Raamat]]; 4) Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]; 5) Kirjastus [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]; 6) Vabariiklik Raamatukaubastu; 7) Eesti NSV Riiklik Raamatupalat; 8) Lasteaed nr 57. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1975–1980=== [[Eesti NSV IX Ülemnõukogu]] poolt [[4. juuli]]l [[1975]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||1975–1978||(1924–1989) |- | Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1975–1983||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu<br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1973–1987||(1929–2006) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]<br>[[Garald Kruger]]||4.11.1958–1.10.1979<br>1.10.1979–23.06.1988||(1914–1995)<br>(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Erki Silvet]]||(1970–1976)<br>(1976–1985)||(1915–2003)<br>(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]<br>[[Jüri Kraft]]||1965–1977<br>1977–1988||(1917–1994)<br>(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Feliks Jürgens]]<br>[[Viljar Veskiväli]]||1975–1980<br>1980–1988||(1917–1999)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Juhan-Kaspar Jürna]]<br>[[Johannes Lott]]||8.06.1973–23.11.1978<br>23.11.1978–14.07.1988||(1931–1982)<br>(1930-2024) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Aare Purga]]<br>[[Ilmar Nuut]]||1972–1975<br>1975–1987||(1936–1993)<br>(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]||1971–1984||(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||11.05.1975–23.01.1981||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]<br>[[Endel Mändmaa]]||1967–1979<br>1979–1990||(1928–2015)<br>(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]<br>[[Marko Tibar]]||1962–1979<br>1979–1990||(1914–1990)<br> (1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1980||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||1975–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]<br>[[Ants Laos]]||1965–1979 <br>1979–1985||(1917–2004)<br>sündinud 1943 |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||1975–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va" />–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} ;[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 25.08.1978 [[seadlus]]ega nimetati Eesti NSV Ministrite Nõukogu riiklikud komiteed ümber Eesti NSV riiklikeks komiteedeks. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1980–1985=== [[Eesti NSV X Ülemnõukogu]] poolt [[1980]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- | [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1984–1988||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Rüütel]]||1979–1983||(1928-2024) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja, Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Agrotööstuskomitee (1983-1985 Agrotööstuskoondis) |Heino Veldi |1983-1988 |sündinud 1936 |- | Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||8.04.1983–11.03.1985||(1924–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||19.01.1988–28.12.1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Heino Veldi |1981-1983 |sündinud 1936 |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2008) |- |[[Eesti NSV aiandusminister]]||[[Eesti NSV Aianduse Ministeerium]]||[[Harald Männik]]||1981–1985||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Peeter Palu]]<br>[[Harri Lumi]]<br>[[Lauri Schmidt]]||26.05.1976–1983<br>1983–12.1984<br>19.12.1984–1987||(1942–2008)<br>(1933–2025)<br>(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Klauson]]<br>[[Leonid Ananitš]]||22.01.1980–10.10.1984<br>10.10.1984–1987||(1933–2021)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]||14.01.1976–15.11.1985||(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||26.12.1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||29.12.1977 – 1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930-1924) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]||31.12.1975–1987||(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]<br>[[Tiit Kõuhkna]]||17.12.1971–1984<br>1984–1985||(1922–1985)<br>sündinud 1942 |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||21.06.1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||19.03.1973–1987||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Vello Lind]]||11.05.1975–23.01.1981<br>23.01.1981–25.03.1983||(1926–2003)<br>(1936–2017) <br /> |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||13.07.1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||27.03.1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||16.06.1976–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Ants Laos]]||4.12.1979–1985||(1943–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||2.10.1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||19.02.1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]||12.11.1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalhooldusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||15.05.1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||29.03.1975–1989||(1930–1996) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Peavalitsus]] (1981–1990), ülem [[Boris Varkki]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1985–1988=== [[Eesti NSV XI Ülemnõukogu]] poolt [[1985]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]<br>[[Indrek Toome]]||1984–1988<br>1988–1990||(1932−2022)<br>(1943−2023)|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||1984−1988||(1943–2023) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]||1988–1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1958 ja 1960–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viktor Rajevski]]||1988−1989||(1936–2017) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Pjotr Melnik]] Marina Karli t. Anslan |1985–1987 alates 14.06.85 Tregubovi asemel |(1937–) (1939) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]||1978–14.06.1985||(1928–) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Heino Veldi]]||4.12.1985–8.09.1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV autotranspordiminister]]||[[Eesti NSV Autotranspordiministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1978–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]||19.12.1984–17.06.1987||(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalitööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalitööstuse Ministeerium]]||[[Leonid Ananitš]]||10.10.1984–17.06.1987||(1936–) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]<br>[[Advig Kiris]]||1976–1985<br>1985–1990||(1922–2006)<br>(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||1977–1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930–1924) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]<br>[[Väino Rajangu]]||1975–1986<br>1986–1988||(1923–2013)<br>(1945–) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]<br>[[Sergei Sinani]]||27.081965–23.10.1985<br>23.10.1985–1988||(1921–1985)<br>(1938–2012) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]] <br> [[Valeri Paulman]]||1973–1987 <br>1987–1988||(1930–2006)<br> sündinud 1937 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979– 1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljasaaduste minister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]<br>[[Elmu Peek]]||1985–1988<br>1988–1989||(1936–2017)<br>(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]<br>[[Laur Karu]]||1975–1988<br>1988–1990||(1928–2023)<br>(1942–1996) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]||1982–1985||(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]|||[[Valter Eks]]||1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1980–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Rein Kvell]]||1980–|| (1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Juri Vladõtšin]]||1977–1989|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]||[[Mati Mark]]||1984–1996|| (1941–2008) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Eduard Tšerevaško]]||1982–1988<ref> Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]|||||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Allan Kullaste]]|||| (1936–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Töökomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]]||[[Vassili Konstantinov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[Karl Kortelainen]]||1982–1990||(1930–2020) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Aleksandr Zahmakin]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Erhard Toots]]||1978–1990|| (1927–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"|||||| |} Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]], 1986–1989 [[Ülo Tambet]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] 1988. aastal liideti Eesti NSV Haridusministeerium, kutsehariduskomitee ning kõrg- ja keskerihariduskomitee Eesti NSV Riiklikuks Hariduskomiteeks, esimees [[Väino Rajangu]]. ===1988–1990=== {{vaata|Indrek Toome valitsus}} {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||16.11.1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Heino Veldi]]||1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1990||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]|||−1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Rein Otsason]]||1988–1989||(1931–2004) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]], <br>ministri õigustes||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||8.09.1988–12.01.1990||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]<br>[[Gennadi Golubkov]]||<br>11.04.1990 - 30.01.1992||1946–2012<br> |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalidetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Väino Rajangu]]|| || |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Advig Kiris]]||1985–1990||(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]|||1979–1989 || |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Jaak Kaarma]]||1989–1990|| |- |Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse <br>minister||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Tšerevaško]]|| || |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Tiit Nuudi]]|| || |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Rein Otsason]]<br> [[Edgar Savisaar]]||1988–1989<br>1989–1990||(1931–2004)<br>(1950–2022) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Arder Väli]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti põllumajandusjuhid-ministrid |url=http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |vaadatud=2011-10-17 |arhiivimisaeg=2010-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101124183500/http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |url-olek=ei tööta }}</ref>||12.01.1990–7.05.1990|| sündinud 1945 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1988||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljatootmisminister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Elmu Peek]]||1988–1989||(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Laur Karu]]||1988–1990||(1942–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV transpordiminister]]||[[Eesti NSV Transpordiministeerium]]||[[Harald Krüger]]||1963–1989||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV tööstuse ja energeetikaminister]]||Eesti NSV Tööstuse ja Energeetikaministeerium||[[Roman Šeremeta]]|| ||(1936–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitseja [[Elmar Matt]] :Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *Eesti NSV Riiklik Kinematograafia Komitee, esimees [[Raimund Penu]] *Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee (Государственныи Комитет Эстонской ССР по делам строителъства, Госстрой ЭССР), esimees [[Rein Kvell]], Tallinnas [[Harju tänav]] 11 *Eesti NSV Riiklik Hindade Komitee, esimees [[Juri Vladõtšin]] *Eesti NSV Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee; *Eesti NSV Kehakultuuri ja Spordikomitee, esimees [[Mati Mark]] *Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee, esimees [[Jüri Paalma]] *Eesti NSV Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus, juhataja [[Erhard Toots]] *Eesti NSV Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus, juhataja [[Ülo Tambet]] *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus, juhataja [[Aleksandr Zahmakin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]], esimees Vassili Konstantinov *[[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191002170219/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067117 ENSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> (1988–1990). Eesti NSV Kütuse- ja Energeetikakomiteele allusid Eesti territoriaalsed tootmiskoondised [[Eesti Kütus]], [[Eesti Gaas]] ja [[Eesti Kommunaalsoojusenergia]]. Lisaks sellele kuulusid Eest NSV kütuse- ja energeetikakompleksi tootmiskoondised [[Eesti Energia]] ja [[Eesti Põlevkivi]], [[Lentransgaasi Magistraaltorustike Eesti Territoriaalse Liini-Tootmisvalitsus]], [[Tartu Piirkondlik Vedelgaasibaas]], [[Tootmiskoondis Põlevkivikeemia]] ja [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]] kütuse ja energiaressursside tootmise osas. *Eesti NSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1988–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20191002174126/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019162 ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1962 - 1989)], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee]] (1988–1990) <ref>[https://web.archive.org/web/20191002174129/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067107 ENSV Riiklik Tööstuskomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> 6. detsembril 1989 likvideeris Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium [[seadlus]]ega "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsusest": [[Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeerium]]i, [[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]i ja [[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee|Riikliku Agrotööstuskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Riikliku Ehituskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee|Riikliku Hariduskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kultuurikomitee|Riikliku Kultuurikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee|Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee|Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee|Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|Riikliku Plaanikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee|Riikliku Statistikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee|Riikliku Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee|Riikliku Transpordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee|Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee]] ning [[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee|Riikliku Tööstuskomitee]]. Sama seadusega moodustati: *[[Ehitusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee baasil; *[[Haridusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee baasil; *[[Keskkonnaministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee baasil: *[[Kultuuriministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee baasil; *[[Majandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee baasil; *[[Materiaalsete Ressursside Ministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee baasil; *[[Põllumajandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee baasil; *[[Sotsiaalministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee baasil; *[[Transpordiministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Transpordikomitee baasil; *[[Tööstus- ja Energeetikaministeerium]] likvideeritavate Eesti NSV Riikliku Tööstuskomitee ning Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee baasil<ref>[http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?id=8&aktid=1981&asutus=24&fd=1&grupp=4&leht=5&liik=2&toprint=1 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI S E A D L U S "Eesti NSV riigivalitsemise keskorganite süsteemi ümberkujundamise kohta"], Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Tallinn, 21. detsember 1989</ref>. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]|nimi=Eesti NSV Ministrite Nõukogu|aeg=[[1946]]–[[1990]]|järgnev=[[Edgar Savisaare valitsus]]}} {{lõpp}} ==Ajalugu== === ENSV Rahvakomissaride Nõukogu === {{Vaata|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu}} '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu''' oli [[Eesti NSV]] [[valitsus]] alates [[25. august]]ist [[1940]], mil [[II Riigivolikogu]] võttis vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsioon]]i, kuni [[25. märts]]ini [[1946]]. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algusega oli Rahvakomissaride Nõukogu põhitegevus Eesti NSV kaitsevõime suurendamine. 1941. aasta juunis mobiliseeriti parteiliikmed ja vabatahtlikud, üldmobilisatsiooni välja ei kuulutatud. 1941. aasta juulis-augustis vallutasid Saksa väed Eesti ja algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]. Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ei tegutsenud Eesti territooriumil, vaid asus evakueerituna NSV Liidu tagalapiirkondades. ;Eesti Omavalitsus 1941–1944 oli Eestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja Saksa okupatsioonivõimude loal viis läbi piiratud valitsemist [[Eesti Omavalitsus]]. Sakslased moodustasid Eesti Omavalitsuse, mille juhiks sai 15. septembril 1941 [[Hjalmar Mäe]] ja see lõpetas tegevuse [[17. september|17. septembril]] [[1944]]. Eesti omavalitsus tegutses kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann|Karl-Siegmund Litzmanni]] alluvuses ega omanud iseseisva otsustamise õigust. ;Otto Tiefi valitsus Pärast Saksa vägede [[Tallinn]]ast taganemist nimetas [[18. september|18. septembril]] [[1944]] [[Jüri Uluots]] ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. [[22. september|22. septembril]] [[1944]] saabusid Tallinna [[Punaarmee]] väeüksused ja [[Otto Tief]]i valitsuse liikmed lahkusid Tallinnast. ;1944–1946 Pärast Eestis Nõukogude võimuorganite taasloomist 1944. aastal taastati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu tegevus algul [[Võru]]s ja seejärel [[Tallinn]]as. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks määrati [[Arnold Veimer]]. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukogust ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. == Vaata ka == *[[Johannes Varese valitsus]] *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] *[[Eesti NSV ministeeriumide loend]] *[[Eesti NSV Valitsus]] *[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esindus Moskvas]] Sobinovski põik 5 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja Moskvas]]: [[Elmar Matt]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Olev Liivik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/42995/liivik_olev.pdf?sequence=1 Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940–1953], [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikool ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituut]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2014 *Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE JA KORRALDUSTE KOGU == Välislingid == *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]] *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]] [[Kategooria:Eesti NSV Ministrite Nõukogu| ]] [[Kategooria:Eesti NSV valitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika|Min]] ea1j8bhd0209f5il5plgldc08taveo9 0 63411 7160934 7095036 2026-05-25T18:05:16Z Eeelenike 170783 /* Elen Eerik */ 7160934 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Reigi | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Reigi''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Reigi laht|Reigi lahe]] ääres. Enne 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i kuulus küla [[Hiiu vald]]a ja kuni [[2013]]. aastani [[Kõrgessaare vald]]a. Reigi piirneb põhjas [[Sigala küla|Sigala]], läänes [[Rootsi (Hiiumaa)|Rootsi]], edelas [[Pihla]], lõunas [[Heigi]] ja idas [[Kidaste]] külaga. ==Nimi== [[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]], [[Paul Ariste]], [[Lauri Kettunen]] ja [[Leo Tiik]] on pakkunud kohanime lähtekohaks [[rootsi keel|rootsikeelset]] sõna ''rök'' 'suits' või [[vanarootsi keel|vanarootsikeelset]] sõna ''reykja'' 'suits'. Kettunen on arvanud ka, et kohanimi võib pärineda isikunimest Raukkoi. [[Edvin Lagman]] ja [[Marek Meristo]] on lähtekohtadeks esitanud sõnad ''räik'' 'viljahakk, hakkjalg' ja ''räike'' 'kivine koht'. [[Aino Naert]] tuletas kohanime saarenimest, kus [[hiiurootsi keel|hiiurootsi murraku]] ''öy'' on muutunud ''i''-ks ja kohanimi võiks tähendada kivist saart või suitsusaart.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Reigi}}</ref> Kohanime on mainitud esimest korda [[1453]]. aastal kujul Renke, [[1539]]. aastal Reke, [[1564]]. aastal Roykell ja ''1798''. aastal Röiks. Rootsi keeles on kohanimi Röicks, [[eestirootsi keel]]es Räike. Lääne-Saaremaal Kihelkonna lähedal maalinn on Riek/eri nimega samuti. See võib tulla ka sõnast Erik-kuninga nimi ju oli ka Erik. ==Loodus== Reigi küla ulatub [[Kootsaare poolsaar]]e tipuni. Küla koosseisu kuulub ka nimetu saar Reigi lahes. Küla hõlmab [[Kõrgessaare–Mudaste hoiuala]]. Külas asub [[Kootsaare järv]]. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |160 || 1959 |- |115 || 1970 |- |72 || 1979 |- |47 || 1989 |- |41 || 2000 |- |38 || 2011 |- |46|| 2020 |- |34|| 2021 |} ==Ajalugu== Reigi kuulus ajalooliselt [[Kõrgessaare mõis]]a alla ja oli [[hiiurootslased|hiiurootslaste]] tähtsaim asula. [[1781]]. aastal küüditati enamik hiiurootslastest külaelanikke [[Ukraina]]sse. Hiljem asusid Reigi piirkonda elama eesti talupojad. Reigis on asunud [[Reigi karjamõis]] ja [[Reigi kirikumõis]]. Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] liideti Reigiga Sigala küla, mis [[1997]]. aastal taas eraldati. ==Taristu== Küla läbib [[Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee]]. ==Kultuur== Reigis asuvad endise karjamõisa kõrvalhoonete asukohad ja Kootsaare kivilabürint. Vastupidi levinud arvamusele asuvad [[Reigi kirik]] ja [[Reigi pastoraat]], mis on nime saanud [[Reigi kihelkond|samanimelise kihelkonna]] järgi, naaberkülas [[Pihla]]s. Küla põhjatipus asub nn [[Hiiumaa Eiffel]], mille ehitas kohalik külamees Jaan Alliksoo oma koduõuele. ==Viited== {{viited}} {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] qg9jewobu5y6fxfcnrijypsmpocz7st 0 63786 7160679 6937080 2026-05-25T12:30:35Z Taurus404 80079 /* Ajalugu */ 7160679 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib autotootjast; automargi kohta vaata artiklit [[Aston Martin (automark)]].}} {{ettevõte | nimi = Aston Martin Lagonda Global Holdings PLC | tüüp = [[aktsiaselts]] | asutamisaeg = 1913 | asutajad = Lionel Martin <br />Robert Bamford | peakorter = [[Gaydon]], Suurbritannia | võtmeisikud = Lawrence Stroll (tegevjuht) <br>Amedeo Felisa (tegevjuht) <br> Marek Reichman (loovjuht) | valdkonnad = [[autotööstus]] | tooted = luksusautod | tunnuslause = ''Power, Beauty, Soul'' ('jõud, ilu, hing') | tütarfirmad = Aston Martin Racing | piirkond = üle maailma }}'''Aston Martin Lagonda Global Holdings PLC ''' on inglise autotootja, mis toodab [[sportauto]]sid. Ettevõtte nimi on moodustatud ühe selle asutaja Lionel Martini ja [[Buckinghamshire|Buckinghamshire'is]] toimunud mäkketõusuvõistluse Aston Hill Hillclimb nimest, kus Martin edukalt võistles. ==Ajalugu== Aston Martini asutasid [[1913]] [[Lionel Martin]] ja [[Robert Bamford]]. Varem nad müüsid ja hooldasid ühe aasta jooksul väikse autotootja [[Singer]] autosid nime Bamford & Martin all [[London]]is. Esimene Aston Martini nime kandev sõiduk valmis nii, et Coventry-Simplexi mootor paigutati [[Isotta-Fraschini]] [[šassii]]le. Ettevõte omandas tootmisruumid ja viis autode valmistamise sinna üle. Esimene auto uues kohas valmis märtsis [[1915]], kuid tootmine katkes pärast seda, sest Martin ja Bamford mobiliseeriti maailmasõtta. Kogu seadmestik müüdi Sopwithi lennunduskompaniile. Pärast sõda algas tootmine uuesti. Ettevõttesse pani oma raha krahv [[Louis Zborowski]], 1924. aastal 29-aastaselt hukkus. Aston Martini autod said ruttu tuntuks: nendega püstitati niihästi [[kiirus]]e kui [[kiirendus]]e maailmarekordeid. Need saavutati mudelitega 1915 ja 1916, mida toodeti kokku umbes 55 eksemplari, mis polnud suurem asi läbimüük. Aston Martin läks 1924. aastal pankrotti. Pankrotipesa ostis üles leedi Charnwood, kes pani uueks tegevdirektoriks oma poja. 1925 läks Aston Martin uuesti pankrotti. Ettevõtte varemetele rajati uus ettevõte '''Aston Martin Motors''', mis tegutses edasi juba ilma Martini ja Bamfordita. Ettevõte sattus ülemaailmse majanduskriisi ajal jälle tõsistesse raskustesse, kuid seekord päästis Aston Martini rikas sponsor Prideaux Brune, kes ettevõtte ostis ja müüs selle järgmisel aastal [[Arthur Sutherland]]ile. Aastail 1947–1972 kuulus Aston Martin [[David Brown (ettevõtja)|David Brownile]], kelle juhtimisel sai ettevõte maailmas tuntuks. Muuhulgas osaleti 1959 ja 1960 [[Vormel 1]] sarjas, kus ei saadud küll ühtki punkti (tuli kaks 6. kohta, aga punkte said tollal 5 esimest). Kõigest hoolimata oli ettevõte tihti rahalistes raskustes ja müüdi 1972 ettevõttele Company Developments, mida juhtis [[William Willson]], ning 1975 [[Peter Sprague]]'ile USA-st ja [[George Mindenile]] Kanadast. Viimaste juhtimisel vähenes müük lõpuks 3 autoni nädalas üle kogu maailma. Ajavahemikul 1980–1981 ostsid [[Victor Gauntlett]] ja [[Tim Heartley]] kumbki poole ettevõtte aktsiaist ja päästsid nii ettevõtte likvideerimisest.[[Pilt:Aston.db9.coupe.300pix.jpg|pisi|Aston Martin DB9 coupe]] Aastail 1994–2007 oli Aston Martin osa [[Ford Motor Company]]st. 2007. aasta märtsiks oli Ford hindanud ettevõtte väärtuseks 925 miljon dollarit. 12. märtsil 2007 ostis Aston Martini ühisettevõte, mille omanikeks oli [[Kuveit|Kuveidi]] investeerimisgrupid Investment Dar, Adeem Investment ja Inglise ettevõtja John Sinders. Ford jättis alles osaluse 77 miljoni dollari väärtuses. 2013. aastal sõlmis Aston Martin lepingu [[Daimler]]iga, millega Daimler omastas 5% osaluse ettevõttes ning hakkab varustama uue põlvkonna Aston Martini autosid uute Mercedes-AMG mootorite ja elektrisüsteemidega. Esimeseks Mercedesega koostöös ehitatud autoks sai 2016. aastal DB11, mis kasutab Mercedese multimeedia- ja navigatsioonisüsteemi. 2017. aastal sai DB11 endale ka Mercedes-AMG GT S-i 4,0-liitrise V8-mootori. 2019. aastal välja tulev uus V8 Vantage saab samuti endale sellesama mootori. Aston Martin on tuntud [[James Bond]]i autona – superagent sõitis filmides "[[Kuldsõrm]]", "[[Keravälk]]", "[[007 ja Kuldsilm|Kuldsilm]]", "[[007 ja igavene homne]]", "[[Casino Royale (film 2006)|Casino Royale]]", "[[007 Skyfall|Skyfall]]" ja "[[007 Spectre|Spectre]]" legendaarse Aston Martin DB5ga, "[[Tema Majesteedi Salateenistuses"]] kasutas ta DBS V8, "[[007 ohutsoonis]]" Vantage'it, "[[Surra veel üks päev]]" V12 Vanquishi, "[[Casino Royale]]" ja "[[007: Veidi lohutust|Veidi lohutust]]" DBS V12 ning "Spectre'is" spetsiaalselt filmi jaoks ehitatud [[Aston Martin DB10|DB10]]. ==Välislingid== *[http://www.astonmartin.com Aston Martini koduleht] *[http://www.amoc.org Aston Martini omanike klubi koduleht] [[Kategooria:Autotootjad]] [[Kategooria:Suurbritannia ettevõtted]] [[Kategooria:Aston Martin| ]] [[Kategooria:Automargid]] ak4yw9kksccic8tnqjuti9hnxtvoob3 0 65649 7160657 7110759 2026-05-25T12:04:59Z ~2026-31141-43 230275 7160657 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}{{NeutraalsusVaidlustatud|aasta=2024|kuu=aprill}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jürgen Ligi | pilt = Jürgen Ligi.jpg | amet = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus = [[23. juuli]] [[2024]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Mart Võrklaev]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus2 = 12. september 2016 | ametiajalõpp2 = 23. november 2016 | eelmine2 = [[Marina Kaljurand]] | järgmine2 = [[Sven Mikser]] | amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]] | ametiajaalgus3 = 9. aprill 2015 | ametiajalõpp3 = 12. september 2016 | eelmine3 = [[Jevgeni Ossinovski]] | järgmine3 = [[Maris Lauri]] | amet4 = Eesti rahandusminister | ametiajaalgus4 = 4. juuni 2009 | ametiajalõpp4 = 3. november 2014 | eelmine4 = [[Ivari Padar]] | järgmine4 = [[Maris Lauri]] | amet5 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus5 = 10. oktoober 2005 | ametiajalõpp5 = 5. aprill 2007 | eelmine5 = [[Jaak Jõerüüt]] | järgmine5 = [[Jaak Aaviksoo]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1959|7|16}} | sünnikoht = [[Tartu]], Eesti | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (1994–) | abikaasa = | vanemad = [[Herbert Ligi]] (isa) | lapsed = | sugulased = [[Priit Ligi]] (vend) <br/> [[Katre Ligi]] (õde) <br/> [[Harri Moora]] (vanaisa) <br/> [[Aliise Moora]] (vanaema) <br/> [[Ann Marksoo]] (tädi) | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] <br/> (geograafia, 1982) <br/> [[Tartu Ülikool]] <br/> (välismajandus, 1993) | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[#Tunnustus|Loend]]'' | allkiri = }} '''Jürgen Ligi''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1959]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[VIII Riigikogu|VIII]]–[[XV Riigikogu]] liige. Ta on [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] aseesimees.<ref name="KA0fW" /> Aastatel 2005–2007 oli Jürgen Ligi [[Eesti kaitseminister]] ja 2009–2014 [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] (8. aprillist 2015 kuni 12. septembrini 2016) ja seejärel [[Eesti välisminister|välisminister]]. [[23. juuli]]st [[2024]] on ta rahandusminister.<ref>[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/rahandusminister-jurgen-ligi Rahandusminister Jürgen Ligi] Vabariigi Valitsus. Vaadatud 2. septembril 2024</ref> Maailmavaatelt on Jürgen Ligi [[liberaal]].<ref name="nJQU9" />{{lisa viide}} == Haridus == Ligi on lõpetanud 1977. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusgeograafia erialal ja 1993. aastal [[Tartu Ülikool]]i välismajanduse erialal. Õppinud aastatel 1993–1995 [[Estonian Business School]]i MBA programmis (lõpetamata).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu liige Jürgen Ligi |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/c0c7bea2-4c5e-4295-9c0f-dca52d602098/J%C3%BCrgen-Ligi/ |väljaanne=Riigikogu.ee}}</ref>{{lisa viide}} == Riigikogu liige == Ta on kuulunud [[Riigikogu]] [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XII Riigikogu|XII]] koosseisu ning kuulus [[XIII Riigikogu]] koosseisu kuni haridus- ja teadusministriks saamiseni. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 5797 häält ning osutus valituks. == Kaitseminister == 10. oktoobrist 2005 kuni 5. aprillini 2007 oli ta [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]]. == Rahandusminister == Jürgen Ligist sai Eesti rahandusminister 2009. aasta juunis.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-rahandusministriks-saab-jurgen-ligi?id=23714957 FOTOD: Rahandusministriks saab Jürgen Ligi]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 03.06.2009</ref> Rahvusvaheline majandusväljaanne [[Emerging Markets]] nimetas Jürgen Ligi areneva Euroopa 2010. aasta parimaks rahandusministriks.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jurgen-ligi-valiti-euroopa-aasta-rahandusministriks?id=38011651 Jürgen Ligi valiti Euroopa aasta rahandusministriks]. [[Ärileht]], 07.01.2011</ref> Rahandusministrina juhatas Jürgen Ligi valitsuskomisjoni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavate küsimuste lahendamise koordineerimiseks. Selle komisjoni protokollid näitavad, et komisjoni esimehena osales Ligi 18 koosolekust vaid kahel. Hiljem on selgunud, et Danske Eesti üksusest liikus perioodil 2007–2015 läbi enam kui 200 miljardit eurot hämarat raha{{lisa viide}}. 2011. aastal kandideeris ta [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendi ametikohale.<ref name="GfFbL" /> 2012. aastal võttis Jürgen Ligi korduvalt sõna seoses [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]iga. Muuhulgas kritiseeris ta skandaali algatanud [[Silver Meikar]]it, [[Kaja Kallas]]e blogisissekannet [[Riigikogu liikmete eetikakoodeks]]i teemal ja meeleavaldusi korraldanud kodanikuliikumist "[[Aitab valelikust poliitikast]]". Ligi sõnavõtud pälvisid omakorda ohtralt kriitikat.<ref name="iFoaO" /><ref name="9ZsGJ" /><ref name="3Oe9Y" /> 22. oktoobril 2014 avaldas Jürgen Ligi [[Facebook]]is postituse, milles nimetas sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusministrit [[Jevgeni Ossinovski]]t "sisserändaja pojaks roosast erakonnast".<ref name="8FqRy" /><ref name="PM_2014-10-26_kustutas" /> Seda kritiseerisid teravalt paljud poliitikud ja avaliku elu tegelased. Järgmisel päeval Ligi vabandas ja hiljem kustutas ka oma furoori tekitanud postituse.<ref name="PM_2014-10-26_kustutas" /> Avalikkuse ette toodi ka see, et Ossinovski oli varem nimetanud Ligit "ebaadekvaatseks [[Alaväärsuskompleks|Napoleoni kompleksiga]] teismeliseks tatikaks, kes pole küps olema minister".<ref name="88keZ" /> 26. oktoobril 2014 esitas Jürgen Ligi seoses oma postitusega peaminister Taavi Rõivasele palve rahandusministri kohalt tagasiastumiseks. Peaminister Rõivas teatas, et Ligi tagasiastumispalve presidendile esitamisega ta ei kiirusta.<ref name="kl7DA" /> 3. novembril lahkus Ligi ametist.<ref>[https://www.err.ee/523552/maris-lauri-andis-riigikogu-ees-ametivande Maris Lauri andis riigikogu ees ametivande]. [[ERR]], 03.11.2014</ref> Väljend "nakatunud raibe" pärineb 2009. aasta maikuust, mil poliitik Jürgen Ligi kasutas seda oma blogis ja kommentaariumis ajakirjanik Kalle Muuli kirjeldamiseks. Ligi võrdles Muulit toona "nakatunud raipe või vammi täis majaga", mis tuleks põlema panna. "AI Overview" == Haridus- ja teadusminister == 8. aprillist 2015 kuni 12. aprillini{{lisa viide}} 2016 oli Jürgen Ligi Taavi Rõivase teises valitsuses haridus- ja teadusminister.<ref name="Muv9f" /> ==Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel== {{TäiendaOsa}} Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kristiine linnaosa]]s, kogus 888 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Töökäik == [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Jürgen Ligi.jpg|pisi|Jürgen Ligi [[Arvamusfestival]]il (2014)]] [[Fail:2 Jürgen Ligi at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jürgen Ligi Arvamusfestivalil (2022)]] * Plaaniinstituut, ökonomist 1982–1989 * Saaremaa ATK, peaspetsialist 1989 * Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakonna juhataja 1989–1990 * Ettevõtluskonsultant 1992 * Kaarma Vallavalitsus, majandusnõunik 1992–1993 * EVEA Panga Kuressaare filiaal, juhataja 1993–1995 * [[VIII Riigikogu]] 1995–1999 * [[IX Riigikogu]] 1999–2003 * [[X Riigikogu]] 2003–2005 * Kaitseminister alates 10. oktoobrist 2005 kuni 2. aprillini 2007 * [[XI Riigikogu]] liige alates 2. aprillist 2007, alates [[17. aprill]]ist 2007 [[Riigikogu rahanduskomisjon]]i esimees * [[Rahandusminister]] 4. juuni 2009 – 3. november 2014 * [[Haridus- ja teadusminister]] 8. aprillist 2015 kuni 12. septembrini 2016 * [[Eesti välisminister|Välisminister]] 12. septembrist 2016 kuni 23. novembrini 2016 == Tunnustus == * 2011 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2011 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18142}}</ref> * 2013 – [[maksumaksja vaenlane]] * 2014 – [[maksumaksja vaenlane]] == Isiklikku == Jürgen Ligi on [[Herbert Ligi]] poeg ja [[Priit Ligi]] vend. Tema vanaisa oli akadeemik [[Harri Moora]] ja vanaema [[Aliise Moora]]. Tema tädi oli geograaf [[Ann Marksoo]]. Tema õde, luuletaja [[Katre Ligi]] on abielus [[Hando Runnel]]iga.<ref name="j6xod" /> Ligil on pojad Sander ja Rasmus. Jürgen Ligi tädipoeg on [[Martin Herem]].<ref>[https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ Riina Mägi. Enne lapsed, siis teaduskarjäär. Vooremaa, 8. jaanuar 2011]</ref> 2015. aasta algul sai Ligi kiiruseületamise eest 120 eurot trahvi, kuna sõitis 90 alas kiirusega 113 km/h. Ligi palus vabandust Facebookis.<ref name="fY67o" /> Ligil on alates 2024. aasta kevadest Värskas Õrsava järve lähedal maakodu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ennast hurjutav vanamees Andres Maimik. „Pidin Jürgen Ligile ükskord paadiga otsa sõitma. Elukaaslane arvas, et on kobras.“ |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347883/ennast-hurjutav-vanamees-andres-maimik-pidin-jurgen-ligile-ukskord-paadiga-otsa-soitma-elukaaslane-arvas-et-on-kobras |vaadatud=2025-01-12 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTO {{!}} „Noorpere esimene öö.“ Jürgen Ligi sai oma unistuste maja valmis |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120355739/foto-noorpere-esimene-oo-jurgen-ligi-sai-oma-unistuste-maja-valmis |vaadatud=2025-02-09 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="PM_2014-10-26_kustutas">{{netiviide |pealkiri=Ligi kustutas skandaalse kommentaari |väljaandja=Postimees |aeg=2010-10-23 |url=http://www.postimees.ee/2964769/ligi-kustutas-skandaalse-kommentaari |vaadatud=2014-10-26}}</ref> <ref name="KA0fW">[http://uudised.err.ee/index.php?06191053 Reformierakonna aseesimeestena jätkavad Ligi, Paet ja Pentus]</ref> <ref name="nJQU9">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-reformierakonna-aseesimehed-on-kaja-kallas-jurgen-ligi-ja-urmas-paet?id=76898644 FOTOD: Reformierakonna aseesimehed on Kaja Kallas, Jürgen Ligi ja Urmas Paet]</ref> <ref name="GfFbL">[http://uudised.err.ee/index.php?06233901 Ligi langes keskpanga juhi kandidaatide seast välja]</ref> <ref name="iFoaO">Kadi Viik [http://uudised.err.ee/index.php?06265206 "Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom"] ERR, 05.11.2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref> <ref name="9ZsGJ">Epp-Mare Kukemelk [https://web.archive.org/web/20121110025147/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naispoliitikud-peavad-ligi-valjautlemisi-seksistlikuks-ja-matslikuks.d?id=65229488 "Naispoliitikud peavad Ligi väljaütlemisi seksistlikuks ja matslikuks"] Delfi, 7. november 2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref> <ref name="3Oe9Y">Mikk Mägi [http://arvamus.postimees.ee/1027076/mikk-magi-kes-maksis-meeleavalduse-eest?redir= "Kes maksis meeleavalduse eest?"] Postimees, 02.11.2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref> <ref name="8FqRy">{{netiviide |autor=Tiina Kaukvere |pealkiri=Ligi nimetas Ossinovskit sisserändaja pojaks roosast erakonnast |väljaandja=Postimees |aeg=2014-10-23 |url=http://www.postimees.ee/2964497/ligi-nimetas-ossinovskit-sisserandaja-pojaks-roosast-erakonnast |vaadatud=2014-10-26}}</ref> <ref name="88keZ">http://arvamus.postimees.ee/2968495/jurgen-ligi-solvumine-kui-poliitiline-kaup</ref> <ref name="kl7DA">{{netiviide |autor=Karin Kangro |pealkiri=Rõivas alustab uue rahandusministri otsinguid |väljaandja=Postimees |aeg=2014-10-26 |url=http://www.postimees.ee/2968239/roivas-alustab-uue-rahandusministri-otsinguid#comments |vaadatud=2014-10-26}}</ref> <ref name="Muv9f">[http://uudised.err.ee/v/eesti/052cd056-ad95-4926-8100-1e61ae6b9eda/fotod-ja-video-ilves-nimetas-ligi-ja-lauri-ametisse Fotod ja video: Ilves nimetas Ligi ja Lauri ametisse] ERR, 12.09.2016</ref> <ref name="j6xod">[http://www.postimees.ee/?id=330261 "Jürgen Ligi: siin ei ole mingit ohverdamist!"] Postimees 23. oktoober 2010, Arter</ref> <ref name="fY67o">Karoliina Vasli "Riigikogulaste kirju paturegister: joomisest telefoni omastamiseni" Õhtuleht, 2. aprill 2015</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.riigikogu.ee/?page=isikukaart&op=ems&pid=77188 Lühitutvustus Riigikogu lehel] * Jürgen Ligi saates "[[Kukul külas]]", 14. oktoober 2007, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-10-14_13-04.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-10-14_14-04.wma 2. osa] * [http://www.spiegel.de/politik/ausland/juncker-nachfolger-warum-juergen-ligi-sich-als-euro-gruppenchef-eignet-a-839914-druck.html 20. Juni 2012, "Euro-Krise: Der nächste Juncker sollte ein Este sein", Der Spiegel Online] * Kadi Viik [http://uudised.err.ee/index.php?06265206 "Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom"] ERR, 5.11.2012 * Epp-Mare Kukemelk [https://www.delfi.ee/artikkel/65229488 "Naispoliitikud peavad Ligi väljaütlemisi seksistlikuks ja matslikuks"] Delfi, 7. november 2012 * Peeter Raidla [http://www.jt.ee/1132370/jurgen-ligi-riigi-rahakott-praegu-500eurost-tulumaksuvaba-miinimumi-valja-ei-kannata "Jürgen Ligi: riigi rahakott praegu 500eurost tulumaksuvaba miinimumi välja ei kannata"] Järva Teataja, 9.02.2013 * [https://www.err.ee/1608911183/jurgen-ligi-mina-ei-oleks-pooli-hiljutisi-ministreid-maaranud "Jürgen Ligi: mina ei oleks pooli hiljutisi ministreid määranud"] ERR, 10. märts 2023 *[[Kaur Maran]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120309534/eestil-pole-kunagi-olnud-nii-head-rahandusministrit-kui-mina „Eestil pole kunagi olnud nii head rahandusministrit kui mina“], ekspress.delfi.ee, 23.7.2024 *[[Huko Aaspõllu]]. [https://www.err.ee/1609408840/ligi-siis-ei-julge-keegi-lapsi-teha-kui-utleme-et-me-oleme-jargmised Ligi: siis ei julge keegi lapsi teha, kui ütleme, et me oleme järgmised] (intervjuu), err.ee, 27.7.2024 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaak Jõerüüt]] | nimi=[[Kaitseminister]] | aeg= 2005–2007 | järgnev=[[Jaak Aaviksoo]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Helir-Valdor Seeder]] (kohusetäitja) | nimi=[[Rahandusminister]] | aeg=2009–2014 | järgnev= [[Maris Lauri]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Võrklaev]] | nimi=[[Rahandusminister]] | aeg=alates 2024 | järgnev= -}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jevgeni Ossinovski]] | nimi=[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | aeg=2015–2016 | järgnev=[[Maris Lauri]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Marina Kaljurand]] | nimi=[[Välisminister]] | aeg=2016 | järgnev= [[Sven Mikser]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vladimir Svet]] | nimi=[[Eesti taristuminister|Taristuminister]] (kohusetäitja) | aeg=2025 | järgnev= [[Kuldar Leis]] }} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Ligi, Jürgen}} [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] fcqnrgv20kyp0dwjcja2nncrhqe59fm 0 65706 7161357 7149687 2026-05-26T10:50:29Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Richard_Nixon_meeting_with_Pope_Paul_VI_during_a_visit_to_the_Vatican.jpg|Richard_Nixon_meeting_with_Pope_Paul_VI_during_a_visit_to_the_Vatican.jpg]] pildiga [[Pilt:President_Richard 7161357 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Paulus VI |pilt = Paulus_VI,_by_Fotografia_Felici,_1969.jpg |sünninimi = Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini |valitsemisaja algus= 21. juuni 1963 |valitsemisaja lõpp= 6. august 1978 |eelkäija = [[Johannes XXIII]] |järeltulija = [[Johannes Paulus I]] |sünnikuupäev = 26. september 1897 |sünnikoht = [[Concesio]] |surmakuupäev = 6. august 1978 |surmakoht = [[Castel Gandolfo]] |maetud = [[Vatikani grotid]] |vanemad = Giorgio Montini<br />Giudetta Alghisi |haridus = {{Lihtne loend}} * [[Pontificia accademia ecclesiastica]] * [[Paavstlik Gregoriaani Ülikool]] * [[Rooma La Sapienza Ülikool]] {{lihtne loend lõpp}} |deviis = {{Lihtne loend}} * ''Cum Ipso in monte sancto'' * ''In nomine Domini'' {{lihtne loend lõpp}} | autogramm = Signature paolo vi.svg | vapp = C o a Paulus VI.svg }} '''Paulus VI''' ('''Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini'''; [[26. september]] [[1897]] – [[6. august]] [[1978]]) oli [[paavst]] 1963–1978. Ta oli 262. paavst. Teda on nimetatud palverändurist paavstiks. Ta kuulutati 19. oktoobril 2014 õndsaks ja 14. oktoobril 2018 [[pühak]]uks. [[Pilt:Casa natale di Paolo VI a Concesio.jpg|pisi|left|Sünnikodu fassaad [[Concesio]]s [[Lombardia]]s]] Giovanni Battista Montini sündis [[Concesio]]s alamaadlikust [[advokaat|advokaadi]], hilisema parlamendiliikme ning kohaliku ajalehe toimetaja Giorgio Montini (1861–1943) ja Giuditta Alghisi (1874–1943) kolme[[laps]]elise [[pere]] teise lapsena. Tema vanemad tutvusid [[palverännak]]ul [[Rooma]]s. Montini ristiti 30. septembril 1897, ta sai esimese [[armulaud|armulaua]] 6. juunil 1902 ja [[konfirmatsioon|konfirmeeriti]] piiskop [[Giacomo Corna-Pellegrini]] poolt 21. juunil 1902. Ta oli viimane paavst, kes pärines aadlisoost. Montini asus 1903 õppima Cesare Arici [[jesuiidid|jesuiitide]] [[kolleegium]]is. 1907 käis ta esimest korda Roomas. 1914 ei sooritanud ta [[eksam]]it [[meditsiin]]i alal, mille järel tundis ta kutsumust saada [[preester|preestriks]] ja asus 1916 õppima [[Brescia]] [[seminar]]is, kuid viletsa tervise tõttu ei lubatud tal ööbida seminaris, vaid kodus. Ta jätkas õpinguid [[Milano]] seminaris, kus tegi 1918 kaastööd üliõpilaslehele La Fionda ja astus 1919 Itaalia Katoliiklike Ülikoolide Üliõpilaste Föderatsiooni. 1920 siirdus ta Rooma, et jätkata filosoofiaõpinguid [[Gregoriuse ülikool]]is. 1922 asus ta õppima Accademia dei Nobili Ecclesiastici [[akadeemia]]s ning õppis [[kirjandus]]t, [[ajalugu]] ja [[kanooniline õigus|kanoonilist õigust]] Rooma [[La Sapienza ülikool]]is. Montinile tehti 21. novembril 1919 [[tonsuur]] ja ta ordineeriti 29. mail 1920 preestriks. Ta andis [[Pius X]] poolt kehtestatud [[modernism]]i tauniva vande. Montini oli 1924–1933 seotud [[Catholic Action]]i liikumisega ja oli Itaalia Katoliiklike Ülikoolide Üliõpilaste Föderatsiooni [[kaplan]]. Montini pidi oma esimesest ametikohast [[Poola]] [[nuntsiatuur]]is lahkuma tervislikel põhjustel. 1931–1937 õpetas ta paavstlikus diplomaatide koolis [[diplomaatia]] ajalugu. Mais 1938 osales ta [[Ungari]]s rahvusvahelisel armulauakongressil ja 1950 külastas [[USA]]-d. Montini annetas [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal suuri summasid [[juudid|juutide]] päästmiseks ja teatas 18. septembril 1942 Israel Gutmani andmetel [[Pius XII]]-le, et juutide represseerimine on võtnud tohutud proportsioonid. Teda on süüdistatud koostöös [[fašism|fašistidega]], kellelt ta olevat saanud poliitilisi lubadusi, eriti sidemetes [[Itaalia]] välisministri [[Galeazzo Ciano]]ga ja seotuses juhtivate fašistlike poliitikute põgenemisele kaasaaitamises sõja lõpu eel. Ametlikult kinnitamata andmetel oli Montini kavatsenud aidata Itaalia kroonprintsessi [[Maria José]]d otsida kontakti USA diplomaatidega, mille eesmärgiks oli sõlmida eraldi rahu Itaaliaga, kuid printsessi kohtumist USA esindajaga ei toimunud. Kinnitamata andmetel oli Pius XII kavatsenud pühitseda Montini 1953 [[kardinal]]iks, kuid Montini oli sellest ametist loobunud. Teise versiooni järgi toimis paavst oma sõbranna [[Pasqualina Lehnert]]i nõuande järgi ja ei pühitsenud Montinit kardinaliks. Kolmanda versiooni järgi teda paavst Pius XII ei kinnitatud kardinalide nimekirja, kuna paavstile sai teatavaks, et Montini on pidanud läbirääkimisi kommunistliku bloki riikidega ning seetõttu eemaldati ta Rooma kuuriast. [[Johannes XXIII]] olevat teda kord võrrelnud [[Hamlet (tegelane)|Hamletiga]], kuid ametlikud allikad seda väidet ei kinnita. == Ametid == * Mai–november 1923 Poola nuntsiatuuri ametnik * 1924–1937 paavstliku riigisekretariaadi ametnik * 19. oktoober 1925 paavsti erakantsler * 8. juuli 1931 paavsti prelaat * 24. september 1936 Signatura Gratia prelaat * 16. detsember 1937 riigisekretäri assistent * 10. mai 1938 apostellik protonotar * 1944 [[kuuria]] ametnik * 29. november 1952 – 1. november 1954 pro-riigisekretär * 1. november 1954 – 21. juuni 1963 [[Milano peapiiskop]] (pühitseti piiskopiks 12. detsembril 1954) * 15. detsember 1958 – 21. juuni 1963 Santi Silvestro e Martino ai Monti kardinalpreester == Tegevus Milano peapiiskopina 1954–1963 == Peapiiskop Montinit kutsuti "tööliste peapiiskopiks." Ta turgutas sõjas kannatada saanud peapiiskopkonna tegevust ja külastas novembris 1957 peapiiskopkonna kõiki [[kogudus]]i. 1956 pidas ta ühe anglikaani grupiga [[oikumeenia|oikumeenilisi]] diskussioone. Ta külastas 1960 USA-d, 1961 [[Iirimaa]]d ja 1962 [[Aafrika]]t. == 1963. aasta konklaav == Paulus VI valiti paavstiks 21. juunil 1963 ja krooniti 30. juunil. Ta võttis nime apostel [[Paulus]]e järgi. See oli viimane kord, kui valitud paavst krooniti, hilisemad paavstid on kroonimisest loobunud ja pühitsetud ametisse. Paulus VI kroonimisel ei järgitud enam vanu traditsioone ja pärast kroonimist müüs ta oma tiaara ära ning annetas selle eest saadud raha ühele [[Washington]]i kirikule. 19.–21. juunil 1963 toimunud konklaavil osales 80 kardinali. See oli suurima osavõtjate arvuga konklaav ajaloos, kuid hilisematel konklaavidel on olnud rohkem osalejaid. Konklaavil olid soosikuteks kardinal Montini ja kardinal [[Giuseppe Siri]]. Paulus VI valiti paavstiks 21. juunil toimunud 6 voorus, mille järel kell 11:22 enne lõunat kohaliku aja järgi anti maailmale [[Sixtuse kabel]]ist valge suitsuga teada tema valimisest. Enne teda sai Milano peapiiskopina paavstiks [[Pius XI]]. == Vatikani II kirikukogu == {{Vaata|Vatikani II kirikukogu}} Kardinal Montini osales aktiivselt Vatikani II kirikukogu ettevalmistamisel. Kirikukogu I sessioonil pidas ta kahel korral ettekande. Paulus VI lubas 22. juunil 1963 oma esimeses läkituses jätkata oma eelkäija Johannes XXIII tegevust. Ta avas 29. septembril 1963 kirikukogu II sessiooni, mille sulges 4. detsembril 1963. 14. septembril 1964 avas ta kirikukogu III sessiooni, mille ta sulges 21. novembril 1964. 14. septembril 1965 avas ta kirikukogu viimase sessiooni, mille sulges 8. detsembril 1965 ja kinnitas oikumeenilise kirikukogu otsused. == Välispoliitilised suhted == [[Pilt:President Richard Nixon Meeting with Pope Paul VI during a Visit to the Vatican - DPLA - 7a05d930fe62c6172f1fadd13b986efe.jpg|pisi|250 px| Paulus VI ja USA president [[Richard Nixon]] 1970]] === Suhted USA-ga === Paulus VI kohtus oma ametiajal USA presidentide [[John F. Kennedy]], [[Lyndon Johnson]]i, [[Richard Nixon]]i ja [[Gerald Ford]]iga. Ta avaldas 23. novembril 1963 ameeriklastele kaastunnet president Kennedy mõrvamise puhul ja õnnitles 10. augustil 1974 USA presidenti Gerald Fordi presidendiks saamise puhul. === Suhted Nõukogude Liiduga === Paulus VI kohtus 27. aprillil 1966 [[NSV Liit|NSV Liidu]] välisministri [[Andrei Grõmoko]]ga ja 30. jaanuaril 1967 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe [[Nikolai Podgornõi]]ga. === Suhted Itaaliaga === Paulus VI oli Itaalia poliitiku [[Aldo Moro]] sõber. Pärast Moro röövimist lubas ta 22. märtsil 1978 anda tema eest lunaraha. Pantvangistuses viibinud Moro saatis paavstile kirju. Paulus VI pidas 13. mail 1978 riikliku matuseteenistuse Moro mälestuseks. === Suhted Hiinaga === Paulus VI saatis 1966 [[Mao Zedong]]ile kirja. Ta kohtus 25. mail 1970 piiskopi [[James Edward Walsh]]iga, kes oli vabanenud [[Hiina]]s vangistusest. === Suhted ÜROga === 1965 määras [[Vatikan]] alalise vaatleja [[ÜRO]] juurde. 4. oktoobril 1965 pidas Paulus VI ÜRO peakorteris kõne. === Vietnami sõda === Paulus VI kutsus 29. novembril 1965, 13. märtsil 1970 ja 2. septembril 1970 üles lõpetama sõjategevust [[Vietnam]]is. 20. juulil 1966 ja 29. jaanuaril 1969 soovis ta saavutada maailmas [[rahu]]. 24. jaanuaril 1973 tegi ta avalduse USA vägede väljaviimise kohta Vietnamist. 26. märtsil 1975 tegi ta avalduse [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] lõppemise puhul. === Suhted Tšehhoslovakkiaga === Paulus VI taunis 1. septembril 1968 Nõukogude vägede jõumeetmeid [[Tšehhoslovakkia]]s ja kohtus alates 1969 tihti palveränduritega Tšehhoslovakkiast. Ta taunis 14. veebruaril 1969 avaldatud apostellikus kirjas "Antiquae nobilitatis" Tšehhoslovakkia sündmusi. === Liibanoni kodusõda === Paulus VI saatis 3. novembril 1975 seoses [[Liibanoni kodus|kodusõja]] puhkemisega [[Liibanon]]is riigi presidendile oma läkituse. 30. novembril 1975, 24. märtsil 1976 ja 5. juulil 1978 kutsus ta lõpetama vägivalda Liibanonis. === Suhtumine kosmoselendudesse === [[Pilt:Apollo_11_Astronauts_Receive_a_Papal_Audience_by_Pope_Paul_VI_-_GPN-2002-000018.jpg|pisi| Paulus VI koos [[Apollo 11]] astronautide ja nende abikaasadega]] Paulus VI õnnitles 3. mail 1965 ameeriklasi satelliidi [[Intelsat I]] talitlemise puhul. 20. jaanuaril 1966 kohtus ta Rooma ülikooli astrofüüsikutega. 21. juulil 1969 saatis ta õnnitlused [[Apollo 11]] meeskonnale. Ta kohtus Apollo 11 meeskonnaga 16. oktoobril 1969 ja [[Apollo 15]] meeskonnaga 17. novembril 1971. Paulus VI palvetas 15. aprillil 1970 [[Apollo 13]] meeskonna eest. === Muud sündmused === 17. novembril 1965 ja 16. oktoobril 1975 kohtus Paulus VI grupi piiskoppide ja preestritega, kes olid teise maailmasõja ajal viibinud [[Dachau koonduslaager|Dachau koonduslaagris]]. Ta saatis 1. märtsil 1968 [[Mauritius]]e iseseisvumise puhul uue riigi elanikele oma tervitused. Ta kutsus 17. augustil 1969 ja 1. juulil 1974 lõpetama vägivalda [[Põhja-Iirimaa]]l. Ta kohtus 21. juunil 1969 [[Maailma Looduse Fond]]i juhtidega. Ta kutsus 18. novembril 1970 abistama [[Pakistan]]is üleujutuste läbi kannatanuid. 2. juulil 1971 kutsus ta taastama rahu [[Bangladesh]]is. Ta tervitas 25. juunil 1975 [[Mosambiik|Mosambiigi]] iseseisvumist. 24. mail 1978 kutsus ta lõpetama vägivalda ja taastama rahu [[Sair]]is. === Kohtumised riigipeade ja valitsusjuhtidega === (Lisatud mõned märkimisväärsemad kohtumised) * 29. juuni 1963 Brasiilia president [[João Goulart]] * 1. juuli 1963 Belglaste kuningas [[Baudouin I]] * 2. juuli 1963 USA president John Kennedy * 2. juuli 1963 Iirimaa president [[Eamon de Valera]] * 3. juuli 1963 San Marino kaptenregendid [[Leonida Suzzi Valli]] ja [[Stelio Montironi]] * 11. juuli 1963 ÜRO peasekretär [[U Thant]] * 24. juuli 1963 Itaalia president [[Antonio Segni]] * 12. september 1963 Itaalia peaminister [[Giovanni Leone]] * 17. september 1963 Saksamaa FV liidukantsler [[Konrad Adenauer]] * 7. oktoober 1963 Somaalia president [[Aden Abdullah Osman Daar]] * 4. jaanuar ja 6. jaanuar 1964 Jordaania kuningas [[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn ibn Ţalāl]] * 11. jaanuar 1964 Itaalia president Antonio Segni * 29. jaanuar 1964 Saksamaa FV liidukantsler [[Ludwig Erhard]] * 23. veebruar 1964 Belgia peaminister [[Théo Lefèvre]] * 23. aprill 1964 Taani kuningas [[Frederik IX]] * 11. mai 1964 Jordaania kuningas Ḩusayn ibn Ţalāl * 12. oktoober 1964 Indoneesia president [[Sukarno]] * 7. november 1964 Sambia president [[Kenneth Kaunda]] * 28. november 1964 Malta peaminister [[Georg Borg Olivier]] * 2. detsember 1964 Liibanoni president [[Charles Hélou]] * 3. detsember 1964 India president [[Sarvepalli Radhakrishnan]] * 6. mai 1965 Luksemburgi suurhertsog [[Jean (Luksemburgi suurhertsog)|Jean]] * 11. mai 1965 Liibanoni president Charles Hélou * 12. juuni 1965 Itaalia president [[Giuseppe Saragat]] * 6. juuli 1965 Tšiili president [[Eduardo Frei Montalva]] * 2. august 1965 Ashanti kuningas [[Otumfuo Nana Osei Agyeman Prempe II]] * 4. detsember 1965 Madagaskari president [[Philibert Tsiranana]] * 21. märts 1966 Itaalia president Giuseppe Saragat * 24. mai 1966 Nicaragua president [[René Schick Gutiérrez]] * 15. september 1966 Kameruni president [[Ahmadou Ahidjo]] * 5. jaanuar 1967 Brasiilia president [[Humberto de Alencar Castelo Branco]] * 17. jaanuar 1967 Briti peaminister [[Harold Wilson]] * 30. jaanuar 1967 NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi * 16. märts 1967 Rootsi kuningas [[Gustav VI Adolf]] * 28. aprill 1967 Norra kuningas [[Olav V]] * 13. mai 1967 Portugali president [[Américo de Deus Rodrigues Tomás]] * 29. mai 1967 Belgia peaminister [[Paul Vanden Boeynants]] * 31. mai 1967 Prantsusmaa president [[Charles de Gaulle]] * 25. juuli 1967 Türgi president [[Cevdet Sunay]] * 23. detsember 1967 USA president Lyndon Johnson * 3. veebruar 1968 Saksamaa FV liidukantsler [[Kurt Georg Kiesinger]] * 3. juuni 1968 Kongo president [[Mobutu Sese Seko]] * 22. august 1968 Colombia president [[Carlos Lleras Restrepo]] * 28. september 1968 Nigeri president [[Hamani Diori]] * 30. oktoober 1968 Lesotho peaminister [[Leabua Jonathan]] * 19. november 1968 Gaboni president [[Omar Bongo]] * 16. jaanuar 1969 Kanada peaminister [[Pierre Elliott Trudeau]] * 2. märts 1969 USA president Richard Nixon * 10. juuni 1969 Šveitsi president [[Ludwig von Moos]] * 10. juuni 1969 Etioopia keiser [[Haile Selassie I]] * 31. juuli 1969 Uganda president [[Milton Obote]] * 16. oktoober 1969 Tansaania president [[Julius Nyerere]] * 13. juuli 1970 Saksamaa FV liidukantsler [[Willy Brandt]] * 28. september 1970 USA president Richard Nixon * 9. november 1970 Etioopia keiser Haile Selassie I * 27. november 1970 [[Filipiinide president]] [[Ferdinand Marcos]] * 30. november 1970 Lääne-Samoa riigipea [[Malietoa Tanumafili II]] * 3. detsember 1970 Indoneesia president [[Suharto]] * 14. jaanuar 1971 Nigeri president Hamani Diori * 1. veebruar 1971 Soome president [[Urho Kekkonen]] * 29. märts 1971 Jugoslaavia president [[Josip Broz Tito]] * 18. november 1971 Austria president [[Franz Jonas]] * 25. november 1971 Euroopa Parlamendi president [[Walter Behrendt]] * 22. september 1971 Itaalia president Giuseppe Saragat * 4. oktoober 1972 Briti peaminister [[Edward Heath]] * 26. märts 1973 Saksamaa FV president [[Gustav Heinemann]] * 18. juuni 1973 Ülem-Volta president [[Sangoulé Lamizana]] * 30. september 1973 [[XIV dalai-laama]] * 9. november 1973 Euroopa Parlamendi president [[Cornelis Berkhouwer]] * 26. november 1973 Gaboni president Omar Bongo * 9. veebruar 1974 Mehhiko president [[Luis Echeverría Álvarez]] * 3. juuni 1975 USA president Gerald Ford * 9. juuni 1975 Maoori kuninganna [[Te Atairangikaahu]] * 10. september 1975 Uganda president [[Idi Amin]] * 8. aprill 1976 Egiptuse president [[Anwar Sadat]] * 17. mai 1976 Rwanda president [[Juvénal Habyarimana]] * 20. november 1976 Venezuela president [[Carlos Andrés Pérez]] * 20. jaanuar 1977 Nigeeria riigipea [[Olusegun Obasanjo]] * 10. veebruar 1977 Hispaania kuningas [[Juan Carlos I]] * 4. juuni 1977 Libeeria president [[William Tolbert]] * 17. juuni 1977 Sambia president Kenneth Kaunda * 9. juuli 1977 ÜRO peasekretär [[Kurt Waldheim]] * 2. september 1977 Hispaania peaminister [[Adolfo Suárez González]] * 11. november 1977 Taani kuninganna [[Margrethe II]] * 1. detsember 1977 Poola riigipea [[Edward Gierek]] * 13. veebruar 1978 Egiptuse president Anwar Sadat * 29. aprill 1978 Jordaania kuningas Ḩusayn ibn Ţalāl * 15. juuni 1978 Gambia president [[Dawda Jawara]] == Pastoraalsed visiidid == [[Pilt:PaulVITravelsMap.JPG|300px|pisi| Paulus VI poolt külastatud riigid]] '''Pastoraalsed visiidid väljaspool Itaaliat''' # [[Jordaania]], [[Iisrael]] 4.–6. jaanuar 1964 # Liibanon, [[India]] ([[Mumbai]]) 2.–5. detsember 1964 # USA ([[New York]]) 4.–5. oktoober 1965 # [[Portugal]] ([[Fátima]]) 13. mai 1967 # [[Türgi]] ([[Istanbul]], [[Efesos]]) 25.–26. juuli 1967 # [[Colombia]] ([[Bogota]]) 21.–25. august 1968 # [[Šveits]] ([[Genf]], [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]]) 10. juuni 1969 # [[Uganda]] 31. juuli – 2. august 1969 # [[Iraan]], Bangladesh, [[Filipiinid]], Lääne-Samoa, [[Austraalia]], [[Indoneesia]], [[Hongkong]], [[Sri Lanka]] 25. november – 5. detsember 1970 '''Pastoraalsed visiidid Itaalias''' # [[Vatikani observatoorium]] 7. september 1963 # [[Brescia]] 28. oktoober 1963 # [[Orvieto]] 11. august 1964 # [[Pisa]] 10. juuni 1965 # Ferentino katedraal, [[Anagni]] 1. september 1966 # [[Carpineto]] 11. september 1966 # [[Verona]] 3. oktoober 1966 # [[Sardiinia]] 24. aprill 1970 # [[Albano]] 3. september 1971 # [[Subiaco]] 8. september 1971 '''Pastoraalsed visiidid Roomas''' # Kanada ja Hollandi kolleegium 14. november 1963 # San Antonio dei Portoghesi kirik 17. november 1963 # Gregoriuse ülikool 12. märts 1964 # Regina Coeli vangla 9. aprill 1964 # Brasiilia kolleegium 28. aprill 1964 # Militare del Celio haigla 17. mai 1964 # Hispaania kolleegium 13. november 1965 # Santa Maria Maggiore kirik 8. detsember 1966 # Auditorium Pio 8. detsember 1969 # Germaani ja Ungari kolleegium 10. oktoober 1973 # Acilia 31. oktoober 1973 == 1970. aasta atentaat == Paulus VI saabus 27. novembril 1970 [[lennuk]]iga [[Alitalia]] [[DC-8]] Bangladeshist Filipiinidele [[Manila lennujaam|Manila lennuväljale]], kus teda võttis vastu [[Filipiinide president]] [[Ferdinand Marcos]]. Rahva seas koos presidendiga liikunud paavsti ründas preestriks riietunud [[Boliivia]] kunstnik Benjamín Mendoza y Amor Flores, kes esmalt tungis [[krutsifiks]]i hoides rahva sekka ja viskas läheneva paavsti suunas kohalike rahvaste seas kasutatava külmrelva. Filipiinide president Ferdinand Marcos tõrjus rünnaku, mille järel ründaja vahistati. == Suhted kiriku institutsioonidega == {| style="width: 25em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;" |- | style="text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;" | '''Kuuria''' |- | {| style="margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;" |- style="vertical-align: top;" |'''Kardinalide kolleegiumi dekaan''' |style="padding-left: 1em;" | [[Eugene Tisserant]], [[Amleto Giovanni Cicognani]], [[Luigi Traglia]], [[Carlo Confalonieri]] |- style="vertical-align: top;" |'''Riigisekretär''' |style="padding-left: 1em;" | Amleto Giovanni Cicognani, [[Jean Villot]] |- style="vertical-align: top;" |'''Camerlengo''' |style="padding-left: 1em;" | [[Benedetto Aloisi Masella]], Jean Villot |- style="vertical-align: top;" |'''Rooma kardinalvikaar''' |style="padding-left: 1em;" | [[Clemente Micara]], Luigi Traglia, [[Angelo Dell’Aqua]], [[Ugo Poletti]] |} |} '''Üldkiriklikud sätted''' Paulus VI moodustas 14. septembril 1965 piiskoppide [[sinod]]i ja kohustas 1970 piiskoppe 75-aastaseks saamisel oma ametikohalt tagasi astuma. 1971, 1974 ja 1977 peeti tema üleskutsel rahvusvahelised piiskoppide sinodid. '''Kuuria''' 15. augustil 1967 avaldatud apostelliku konstitutsiooni "Regimini ecclesiae" alusel teostatud kuuria reformi käigus reorganiseeris Paulus VI ja nimetas ümber mitmed ametkonnad. 7. detsembril 1965 reorganiseeris ta [[Usudoktriini kongregatsioon]]i. 27. veebruaril 1973 likvideeris ta apostelliku kantselei. Ta teostas [[Vatikan]]i finantsasutuste reformi. Ta reorganiseeris 1970 paavstliku [[kaardivägi (ihukaitsevägi)|kaardiväe]], saates mitmed üksused laiali. Paavsti erasekretär oli [[Pasquale Macchi]]. '''Katoliiklikud liikumised''' Paulus VI tunnustas korduvalt Catholic Actioni liikumise tegevust ja kohtus liikumise liikmetega. Ta tunnustas 2. mail 1964 Rinascita Cristiana liikumist, 5. mail 1964 ja 2. oktoobril 1972 apostolaadi liikumist (''Mouvement International d'Apostolat des Milieux Sociaux Indépendants''), 5. jaanuaril 1965 ja 19. märtsil 1965 ACLI liikumist, 2. novembril 1966 [[Pax Christi]] liikumist, 23. juunil 1971 ja 5. juulil 1972 Circolo San Pietro liikumist, 3. detsembril 1971 ''Laïcat et Communauté Chrétienne'' liikumist, 24. aprillil 1972 Famia Bagossa liikumist, 28. oktoobril 1972 Società Cattolica di Assicurazioni liikumist, 9. aprillil 1973 ja 10. mail 1978 Kolumbuse rüütlite tegevust, 29. septembril 1973 La Nostra Famiglia liikumist, 27. oktoobril 1973 ''Vertriebenenseelsorge'' liikumist, 15. novembril 1973 Associazione Religiosi Istituti Spedalieri liikumist, 26. oktoobril 1975 Foi et Lumière liikumist ja 12. jaanuaril 1977 [[Neokatehumenaalne Tee|Neokatehumenaalse Tee]] liikumist. '''Aafrika misjonäride selts''' Ta tunnustas 22. juunil 1967 seoses Aafrika misjonäride seltsi [[kapiitel|üldkapiitliga]] seltsi tegevust. '''Augustiinlased''' Ta tunnustas 14. septembril 1968 seoses [[Augustiinlased|augustiinlaste]]-rekollektide üldkapiitliga ordu tegevust. Ta tunnustas 20. septembril 1971 seoses augustiinlaste üldkapiitliga ordu tegevust. Ta tunnustas 14. septembril 1977 augustiinlaste tegevust. '''Bartolomea Capitanio ja Vincenza Gerosa halastuse selts''' Ta tunnustas 5. mail 1973 Bartolomea Capitanio ja Vincenza Gerosa halastuse seltsi tegevust. '''Benediktiinid''' Ta tunnustas [[Benediktiinid|benediktiini]] abtide ja priorite tegevust 30. septembril 1966 ja 23. septembril 1977. Ta tunnustas 28. oktoobril 1966 Itaalia benediktiinide abtisside tegevust. Ta tunnustas 11. november 1968 Olivetaani benediktiinide [[kongregatsioon]]i tegevust. Ta saatis 30. septembril 1970 benediktiinide abtidele läkituse. Ta saatis 21. juunil 1972 läkituse Subiaco benediktiinidele, keda ta oli 1971 külastanud. 28. märtsil 1973 tunnustas ta benediktiinide Vallambrosa kongregatsiooni tegevust. 1. oktoobril 1973 saatis ta läkituse benediktiini abtidele. '''Bosco salesiaanide selts''' Ta tunnustas 20. detsembril 1971 ja 26. jaanuaril 1978 Bosco salesiaanide seltsi tegevust. '''Dominiiklased''' Ta kohtus jaanuaris 1974 [[Dominiiklased|dominiiklastega]]. 21. septembril 1974 tunnustas ta seoses dominiiklaste üldkapiitliga ordu tegevust. '''Frantsiskaanid''' Ta tunnustas 12. juulil 1966 ja 12. juunil 1972 seoses [[frantsiskaanid]]e konventuaalide üldkapiitliga ordu tegevust ja 22. juunil 1967 seoses frantsiskaanide üldkapiitliga ordu tegevust. Ta tunnustas 29. mail 1978 frantsiskaani konventuaalide tegevust. '''Gabrieli Vennad''' Ta tunnustas 31. märtsil 1969 Gabrieli Vendade tegevust. '''Jeesuse Pühima Südame kongregatsioon''' Ta tunnustas 14. septembril 1968 seoses Jeesuse Pühima Südame rogatsionistide üldkapiitliga ordu tegevust. Ta tunnustas 22. mail 1978 Jeesuse Pühima Südame kongregatsiooni tegevust. '''Jesuiidid''' Ta tunnustas 21. aprillil 1969 ja 3. detsembril 1974 [[Jesuiidid|jesuiitide]] tegevust. '''Cottolengo Preestrite Selts''' Ta tunnustas 29. aprillil 1969 Cottolengo Preestrite Seltsi. '''Jumaliku Sõna misjonärid''' Ta tunnustas 10. juulil 1963 Jumaliku Sõna misjonäride tegevust. '''Kaputsiinid''' Ta tunnustas 21. oktoobril 1968, 30. septembril 1974 ja 12. juulil 1976 seoses [[kaputsiinid]]e üldkapiitliga ordu tegevust. '''Karmeliidid''' Ta tunnustas 22. juunil 1967 seoses paljasjalgsete [[Karmeliidid|karmeliitide]] üldkapiitliga ordu tegevust ja 14. septembril 1968 seoses karmeliitide üldkapiitliga ordu tegevust. '''Klaretiaanid''' Ta tunnustas 25. oktoobril 1973 klaretiaanide tegevust. '''Komboniaanid''' Ta tunnustas 6. detsembril 1969 seoses komboniaanide üldkapiitli lõppemisega nende tegevust. '''Kõige Pühima Vere Vennaskond''' Ta tunnustas 14. septembril 1977 Kõige Pühima Vere Vennaskonna misjonäride tegevust. '''Maarja Lapse kongregatsioon''' Ta tunnustas 3. märtsil 1969 Maarja Lapse kongregatsiooni tegevust. '''Maarja Väikese Kaaskonna õeskond''' Ta tunnustas 8. aprillil 1969 ja 7. aprillil 1975 Maarja Väikese Kaaskonna õeskonna tegevust. '''Malta ordu''' Ta pühendas 28. oktoobril 1970, 28. juunil 1971, 8. juulil 1974, 10. juulil 1975, 22. oktoobril 1975, 8. juulil 1977 ja 6. juulil 1978 Malta ordu suurmeistrile oma läkitused. Ta saatis läkituse 25. oktoobril 1972 [[Malta ordu]] konvendil osalejatele. Ta tunnustas 12. juulil 1976 Malta ordu tegevust. '''Maristid''' Ta tunnustas 11. novembril 1968 ja 31. märtsil 1969 maristide tegevust. '''Mehhitaristid''' Ta tunnustas 8. septembril 1977 mehhitaristide tegevust. '''Minimi ordu''' Ta tunnustas 5. novembril 1966 minimi Brescia seltsi tegevust. '''Opus Dei''' Ta tunnustas 1964 [[Josemaría Escrivá]]le saadetud kirjas [[Opus Dei]] tegevust, kuid ei soostunud Opus Dei muutmist [[personaalprelatuur]]iks. '''Passionistid''' Ta tunnustas 14. oktoobril 1968 seoses passionistide üldkapiitliga ordu tegevust. '''Paulistid''' Ta tunnustas 26. mail 1972 paulistide tegevust. '''Pauluse Vagaduse selts''' Ta tunnustas 28. juunil 1969 seoses Pauluse Vagaduse seltsi üldkapiitliga seltsi tegevust. '''Piaristid''' Ta tunnustas 26. augustil 1967 seoses [[piaristid]]e üldkapiitliga ordu tegevust. '''Püha Haua rüütliordu''' Ta tunnustas 30. mail 1964 ja 28. septembril 1968 Püha Haua rüütliordu tegevust. '''Püha Vaimu kongregatsioon''' Ta tunnustas 11. novembril 1968 ja 27. aprillil 1977 Püha Vaimu kongregatsiooni tegevust. '''Pühima Südame Instituut''' Ta kohtus 9. mail 1966 Pühima Südame Instituudi õpilastega. Ta tunnustas 14. juunil 1966 Pühima Südame preestrite tegevust. '''Redemptoristid''' Ta tunnustas 22. septembril 1967 ja 6. oktoobril 1973 seoses redemptoristide kongregatsiooni üldkapiitliga ordu tegevust. '''Serviidid''' Ta tunnustas 12. oktoobril 1974 seoses serviitide üldkapiitliga ordu tegevust. '''Siena Katariina Ühing''' Ta tunnustas 20. augustil 1967 ja 1. septembril 1976 Siena Katariina Ühingu kongregatsiooni misjonäride tegevust. '''Skalabriniaanid''' Ta tervitas 29. mail 1974 skalabriniaanide misjonäre. '''Tsistertslased''' Ta tunnustas 14. oktoobril 1968 seoses [[Tsistertslased|tsistertslaste]] üldkapiitliga ordu tegevust ja 29. märtsil 1969 reformeeritud tsistertslaste tegevust. '''Vincent de Pauli halastusõdede selts''' Ta tunnustas 22. oktoobril 1966 Vincent de Pauli halastusõdede seltsi tegevust. '''Vincent de Pauli selts''' Ta tunnustas 1. mail 1972 ja 9. detsembril 1972 seoses Vincent de Pauli seltsi rahvuskongressiga seltsi tegevust. == Liturgilised otsused == Paulus VI kuulutas seoses Vatikani II kirikukogu lõppemisega ajavahemiku 1. jaanuarist 29. maini 1966 erakorraliseks juubeliperioodiks. 1975. aastat tähistati [[juubeliaasta]]na. Ta moodustas 4. detsembril 1963 avaldatud apostelliku konstitutsiooni "Sacrosanctum consilium" alusel ja 3. septembril 1965 avaldatud [[entsüklika]] "Mysterium fidei" alusel komisjonid [[breviaarium]]i redigeerimiseks, missakorra redigeerimiseks, liturgilise muusika ja [[kanoonilise õiguse koodeks]]i redigeerimiseks. 1. novembril 1970 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga "Caudicum laudis" redigeeris ta liturgia palveraamatut. Ta reguleeris 1965, 28. märtsil 1968 ja 13. aprillil 1969 vaimulike traditsioonilist liturgiarõivastust, mille alusel pole vaimulikud kohustatud kandma mõnda traditsioonilist rõivaeset. Vatikani II kirikukogu otsuste alusel 3. aprillil 1969 avaldatud apostelliku konstitutsiooni "Missale romanum" järgi viis ta sisse rahvakeelse missateenistuse, nn Paulus VI missa. Ta tunnustas 14. veebruaril 1969 avaldatud ''[[motu proprio]]'' "Mysterii paschalis" alusel pühakute kalendri revideerimist, mille järgi pole iga pühaku mälestuspäeva tähistamine oluline. Samuti korrigeeriti mitmete pühakute mälestuspäevi. 24. juunil 1967 avaldatud entsüklikas "Sacerdotalis coelibatus" rõhutas ta vaimulike [[tsölibaat|tsölibaadi]] tähtsust. Ta kuulutas 27. septembril 1970 [[Avila Teresa]] ja 3. oktoobril 1970 [[Siena Katariina]] [[Kiriku doktor]]iteks. == Neitsi Maarja austamine == Paulus VI kuulutas 21. novembril 1964 [[neitsi Maarja]] Kiriku Emaks. Ta külastas neitsi Maarja pühapaiku Fátimas ja [[Bonaria]]s. 1974. aastal andis ta neitsi Maarja kultusega seotud Šiluva kirikule ''[[Basilica minoris]]'e'' staatuse. == Teoloogilised vaidlused == Paulus VI saatis 1968 [[CELAM]]i kohtumise puhul [[Ladina-Ameerika]] piiskoppidele eriläkituse, milles ta käsitles katoliku kiriku probleeme ja püüet ohjeldada [[vabastusteoloogia]]t. Ta ei ekskommunitseerinud [[Pius X Vennaskond|Pius X Vennaskonna]] juhti [[Marcel Lefebvre]]t. Lefebvre kohtus paavstiga 11. septembril 1976. == Entsüklikad == # "Christi matri" 15. september 1966 # "Ecclesiam suam" 6. august 1964 # "[[Humanae vitae]]" 25. juuli 1968 # "Mense maio" 29. aprill 1965 # "Mysterium fidei" 3. september 1965 # "Populorum progressio" 26. märts 1967 # "Sacerdotalis caelibatus" 24. juuni 1967 == Katoliku kiriku sotsiaaldoktriin == 26. märtsil 1967 avaldatud entsüklikas "Populorum progressio" käsitles Paulus VI katoliku kiriku sotsiaaldoktriini. == Uued piiskopkonnad == {{Vaata|Paulus VI moodustatud piiskopkonnad}} == Kanoniseerimised == {{Vaata|Paulus VI kanoniseeritud pühakud}} == Moraaliteoloogia == Paulus VI mõistis 25. juulil 1968 avaldatud entsüklikas "Humanae vitae" hukka [[rasedus]]e katkestamise. Ta käsitles 31. märtsil 1970 avaldatud apostellikus kirjas "Matrimonia mixta" [[abielu]] katoliiklase ja mittekatoliiklase vahel. 10. novembril 1977 tunnustas ta USA piiskoppide tegevust, millega tühistati automaatne ekskommunikatsioon neile ameeriklastele, kes pärast lahutust taas abiellusid. Ta saatis 9. aprillil 1974 ja 11. juulil 1975 eriläkitused vaestele riikidele. Ta tunnustas 24. septembril 1966 ja 15. märtsil 1975 [[Maailma Kurtide Föderatsioon]]i tegevust. 15. aprillil 1967 saatis ta läkituse Maailma Pimedate Nõukogule, 1. juunil 1973 Domenico Martuscelli pimedate instituudi liikmetele, 22. septembril 1973 pimedate apostlikule liikumisele ja 28. oktoobril 1975 [[Maailma Pimedate Liit|Maailma Pimedate Liidule]]. Ta rõhutas 12. aprillil 1972 vajadust hoolitseda haigete eest. 7. märtsil 1973 ja 31. mai 1978 kutsus ta kohtlema lapsi väärikalt. 6. aprillil 1973 tunnustas ta võitlust [[leepra]] vastu ja 23. mail 1973 [[tuberkuloos]]i vastu. Ta taunis 27. septembril 1975 [[surmanuhtlus]]e täideviimist [[Hispaania]]s. == Oikumeenia == [[Pilt:Arcada0123.jpg|250 px|pisi| Skulptuur Paulus VI ja [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Athenagoras I]] kohtumise mälestuseks]] '''Juudid''' Paulus VI kohtus 30. mail 1964 Ameerika Juutide Komitee esindajatega. '''Õigeusu kirikud''' Paulus VI kohtus 5. jaanuaril 1964 [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Athenagoras I]]-ga. 7. detsembril 1965 esitas ta koos Konstantinoopoli patriarhiga ühisdeklaratsiooni, millega tühistati 1054 kehtestatud vastastikune kirikuvanne, kuid [[skisma]]t ei likvideeritud. 25. juulil 1967 kohtus Paulus VI [[Istanbul]]is Konstantinoopoli patriarhiga, kelle ta kutsus [[Rooma]]. Paavst ja patriarh kohtusid taas 26. oktoobril 1967 Roomas. 11. detsembril 1975 ja 29. juunil 1977 saatis ta läkitused Konstantinoopoli patriarhile [[Dimitrios I]]-le. 18. märtsil 1972 kohtus ta [[Rumeenia õigeusu kirik]]u delegatsiooniga. 11. novembril 1972 kohtus ta [[Soome õigeusu kirik]]u piiskopi Paavaliga. 3. juulil 1975 ja 16. oktoobril 1976 kohtus ta [[Vene õigeusu kirik]]u delegatsiooniga. '''Vanad oriendikirikud''' Paulus VI kohtus 24. jaanuaril 1964 palverännakul pühale maale [[Jeruusalemm]]as [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostliku Kiriku]] patriarhi Yeghishe Derderianiga. Ta kohtus 3.–9. mail 1967 Roomas armeenia [[katoolikos]]e Khoren I. 9. mail 1970 kohtus ta [[Sixtuse kabel]]is katoolikos [[Vazgen]]iga, kellega koos esitati 12. mail 1970 ühisavaldus. Ta kohtus 22. juunil 1968 [[kopti kirik]]u esindajatega. Ta kohtus kopti paavsti [[Shenouda III]]-ga 5. mail 1973. Ta kohtus 25. oktoobril 1971 [[süüria kirik]]u Antiookia patriarhi Ignatios Yaqub III-ga. '''Uniaadikirikud''' 17. veebruaril 1975 õnnitles ta Antiookia maroniidi patriarhi Antoine Pierre Khoraiket. 5. juulil 1976 saatis ta läkituse armeenia katoliku kiriku Kiliikia patriarhile [[Hemaiag Bedros XVII]] Ghedighianile. '''Anglikaani kirik''' Paulus VI kohtus 23. märtsil 1966 [[Canterbury peapiiskop]]i [[Michael Ramsey]]’ga. Ta avaldas 29. aprillil 1977 koos Canterbury peapiiskopi [[Donald Coggan]]iga ühisdeklaratsiooni. 24. aprillil 1965 kohtus ta grupi anglikaanidega. Ta saatis anglikaanidele 23. veebruaril 1977 läkituse. '''Evangeelsed kirikud''' Paulus VI kohtus 11. mail 1964 [[Jaapan]]i evangeelse kiriku liikmetega. Ta kohtus 25. oktoobril 1976 [[Luterlik Maailmaliit|Luterliku Maailmaliidu]] delegatsiooniga. '''Budistid''' Paulus VI kohtus 26. juunil 1964 [[budism|budistide]] grupiga. 7. novembril 1966 ja 1. juulil 1968 kohtus ta Jaapani budistidega, 5. juunil 1972 [[Tai]] budistidega, 8. juunil 1973 [[Laos]]e budistidega. 17. jaanuaril 1975 saatis ta budistidele läkituse. '''Muhameedlased''' Paulus VI kohtus 25. oktoobril 1974 moslemite delegatsiooniga. '''Šintoism''' Ta kohtus 26. veebruaril 1975 ja 3. märtsil 1976 [[Šintoism|šintoistide]] delegatsiooniga. == Paulus VI kultuuriloos == Paulus VI tühistas 14. oktoobril 1966 [[Index Librorum Prohibitorum|keelatud raamatute indeksi]]. Paulus VI toetas spordi tegemist. Ta tunnustas mitmete spordivõistluste pidamist, nagu 30. juulil 1964 [[veesuusatamine|veesuusatamise]] maailmameistrivõistlusi, 5. veebruaril 1968 [[1968. aasta taliolümpiamängud]]e avamist [[Grenoble]]'is, 27. augustil 1972 [[1972. aasta suveolümpiamängud]]e avamist [[München]]is ja 16. juulil 1976 [[1976. aasta suveolümpiamängud]]e avamist [[Montreal]]is. 6. septembril 1972 mõistis ta hukka Münchenis toimunud pantvangikriisi. Ta kohtus 20. märtsil 1965 Itaalia Spordikomitee liikmetega, 28. aprillil 1966 [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] liikmetega, 17. veebruaril 1968 Genova jalgpalliklubi Sampdoria liikmetega, 4. mail 1968 Milano jalgpalliklubi liikmetega ja 3. mail 1975 Fiorentina jalgpalliklubi liikmetega. Ta kutsus 4. novembril 1963 seoses [[Trento kirikukogu]] avamise aastapäevaga rajama uusi seminare. Ta pidas oma sünnipäeval 26. septembril 1963 kõne [[arhivaar]]idele. Ta pidas 12. novembril 1964 kõne [[William Shakespeare]] 400 sünniaastapäeva puhul ja 5. märtsil 1975 [[Michelangelo]] 500 sünniaastapäeva puhul. Ta kohtus 9. veebruaril 1968 trompetist [[Louis Armstrong]]iga. Paulus VI-t on kujutatud mitmes mängufilmis. 1971 esilinastunud filmis "Tricia's Wedding" mängis paavsti rolli [[Richard Koldewyn]], 1986 linastunud filmis "Il caso Moro" [[M. Ferrara Santamaria]], 2003 filmis "Buongiorno, notte" [[Giulio Bosetti]] ja 2007 filmis "Mister Lonely" [[James Fox]]. Dokumentaalkaadreid paavstist on kujutatud ka 1995 esilinastunud mängufilmis "[[Apollo 13 (film)|Apollo 13]]". 1994 teleseriaalis "Devictus Vincit" mängis paavsti osa näitleja [[Ferenc Némethy]]. [[Naatsaret]]is asub Paulus VI ja [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Athenagoras I]] kohtumist kujutav skulptuur. [[Milano]]s asub paavsti kujutav monument, [[Tabori mägi|Tabori mäel]] aga teda kujutav [[büst]]. == Ametisse nimetatud kardinalid == {{Vaata|Paulus VI ametisse nimetatud kardinalid}} Paulus VI nimetas ametisse 143 [[kardinal]]i 6 [[konsistoorium]]il. Tema ajal said kardinalideks hilisemad paavstid [[Johannes Paulus I]], [[Johannes Paulus II]] ja [[Benedictus XVI]]. Viimane paavst, kelle ametisse nimetatud kardinalidest said kolm kardinali paavstideks oli [[Innocentius X]]. Ta sätestas 11. veebruaril 1965 avaldatud ''motu proprio''<nowiki/>'s "Ad purpuratorum", et Idariituse patriarhid ei saa kardinalideks nimetatult kuuluda Rooma vaimulikkonda. 21. novembril 1970 avaldatud ''motu proprio''<nowiki/>'s "Ingravescentem aetatem" sätestas ta, et vanemad kui 80-aastased kardinalid ei tohi osaleda konklaavil. 1. oktoobril 1975 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Romano pontifici" reguleeris ta konklaavi tegevust. 5. märtsil 1973 sätestas ta, et konklaavil tohib osaleda maksimaalselt 120 kardinali. === Paulus VI loodud titulaarikirikud === 5. veebruar 1965 * Anunziazione della Beata Virgine Maria a Via Ardeatina * Gran Madre di Dio * Immacolato Cuore della Beata Virgine Maria * Nostra Signora del Santissimo Sacramento e Santi Martiri Canadesi * Regina Apostolorum * Santi Angeli Custodi a Città Girardino * San Camillo de Lellis * San Croce in Via Flaminia * San Cuore di Cristo Re * San Cuore di Gesù a Castro Pretorio * San Cuore di Maria * San Giovanni Bosco in Via Tuscolana * San Girolamo della Carità * San Leone I * Santa Maria Liberatrice in Monte Testaccio * San Michele Arcangelo * Santi Nome di Gesu * San Nostra Signora del Sacro Cuore * San Patrizio * Santi Pietro e Paolo a Via Ostiense 7. juuni 1967 * Beata Maria Vergine Addolorata a piazza Buenos Aires * Santi Ambrogio e Carlo in via Lata * San Filippo Neri in Eurosia * San Francesco di Paola ai Monti * San Giuseppe in via Trionfale * San Luigi dei Francesi * Santa Maria Ausiliatrice in via Tuscolana * Santa Maria della Mercede e Sant'Adriano a Villa Albani * Santi Nomi di Gesù e Maria in via Lata 29. aprill 1969 * Gesù Divini Lavoratore * Gesù Divini Maestro alla Pineta Sacchetti * Immaculata al Tiburtino * Natività di N.S.G.C. in Via Gallia * Nostra Signora della Salette * Nostra Signora di Gaudalupe a Monte Mario * Santa Chiara a Vigna Clara * San Cuore de Gesù agonizzante a Vitinia * San Felice da Cantalice a Centocelle * San Giovanni Battista de' Rossi * San Giovanni Crisostomo a Monte Sacro Alto * San Gregorio VII * San Luca a Via Prenestina * Santa Maria Consolatrice al Tiburtino * Santa Maria della Salute a Primavalle * Santa Maria Madre della Provvidenza a Monte Verde * San Pio X alla Balduina * Santi Protomartiri a Via Aurelia Antica * San Roberto Bellarmino * Ognissanti in Via Apia Nuova * San Giovanni Battista Decollato * Santi Nome di Maria al Foro Traiano 5. märts 1973 * San Antonio da Padova in Via Tuscolana * Santa Emerenziana a Tor Fiorenza * Santi Fabiano e Venanzio a Villa Fiorelli * San Gregorio Barbarigo alle Tre Fontane * Santa Lucia a Piazza d'Armi * San Marco in Agro Laurentino * Santa Maria "Regina Pacis" in Ostia mare * Santa Maria d'Itria al Tritone * San Pier Damiani ai Monti di San Paolo * San Pio V a Villa Carpegna * San Sebastiano al Palatino == Surm == [[Pilt:GravePaulVI.JPG|pisi|250 px|Paulus VI haud]] 1974 levisid kuuldused paavsti võimalikust tagasiastumisest. Paulus VI siirdus 14. juulil 1978 Castel Gandolfosse, kus ta sai [[Issandamuutumise püha]]l 6. augustil 1978 kell 17 kohaliku aja järgi peetud missa ajal [[südamerabandus]]e ja suri samal päeval kell 21.40 kohaliku aja järgi. Paulus VI maeti 12. augustil [[Rooma Peetri kirik]]usse. == Kanoniseerimine == Paulus VI beatifikatsiooniprotsessi alustati 11. mail 1993. Paavst [[Franciscus]] kuulutas ta 19. oktoobril 2014 õndsaks ja 14. oktoobril 2018 pühakuks. == Kirjandus == * [[Federico Alessandrini]]. ''Paolo VI: immagini d'un pontificato''. 1978. * Daniel Ange. ''Paul VI''. 1979. * [[John Gregory Clancy]]. ''Apostle for our time, Pope Paul VI''. 1963. * [[José Luis González]], [[Thomas Perez]]. ''Paul VI''. 1964. * [[Jean Guitton]]. ''The Pope speaks: dialogues of Paul VI with Jean Guitton''. 1968. * [[Alden Hatch]]. ''Pope Paul VI''. 1966. * [[Peter Hebblethwaite]]. ''Paul VI: the first modern Pope''. 1993. * [[Christian Huber]]. ''Papst Paul VI und das Kirchenrecht''‎. 1999. * [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]. ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. * [[Roy MacGregor-Hastie]]. ''Pope Paul VI''. 1964. * [[Edward Dennis O'Connor]]. ''Pope Paul and the Spirit: charisms and church renewal in the teaching of Paul VI''. 1978. * [[Werner Schiller]]. ''Pope Paul VI in the Holy Land''. 1964. * [[Antonio Ugenti]]. ''Paolo VI: un Papa da riscoprire.'' 1985. == Välislingid == {{commons|Category:Paulus VI}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.vatican.va/holy_father/paul_vi/index.htm Paulus VI tegevus paavstina] (''inglise keeles'') * [https://cardinals.fiu.edu/conclave-xx.htm#1963 1963. aasta konklaav.] * [http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1963-1978-_Paulus_VI,_Servus_Dei.html Paulus VI dokumendid.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Johannes XXIII]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = 1963–1978 |järgnev = [[Johannes Paulus I]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Paulus VI| ]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1978]] cj7za5dab77gevgylhsdio91ojusw4s 0 66581 7161358 6534528 2026-05-26T10:50:35Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7161358 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib üldmõistest; Hollandi laulja kohta vaata artiklit [[Hind Laroussi]].}} '''Hind''' on mingi [[Kaup|kauba ]] või [[teenus]]e väärtuse väljendus [[raha]]s. ==Vaata ka== *[[Hinnadiskriminatsioon]] *[[Hinnavõrdlus]] *[[Lisandväärtus]] *[[Maksumus]] *[[Sotsiaalne hind]] *[[Turuhind]] *[[Õiglane hind]] *[[Hinnakujundus]] ehk [[hinnastamine]] *[[Hinnastruktuur]] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Majandus]] mdd2lp4ciw5zknlfa0r28s70ek23qop 0 66885 7161083 6990858 2026-05-25T22:46:44Z Ollin Masa 227337 7161083 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib poliitikust; muusiku kohta vaata artiklit [[Piet Botha (muusik)]]}} [[Pilt:PW Botha 1962.jpg|pisi|Pieter Willem Botha (1962)]] '''Pieter Willem Botha''' ([[12. jaanuar]] [[1916]] [[Paul Roux]] – [[31. oktoober]] [[2006]] [[Wildernis]]) oli [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] poliitik, [[Lõuna-Aafrika Vabariigi peaminister|peaminister]] [[1978]]–[[1984]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi riigipresident (1961–1994)|president]] aastatel 1984–1989. Ta oli viimane [[apartheid]]i pooldav LAV-i president. Siiski leevendas ta oma ametiajal mitmeid mustanahalisi diskrimineerivaid seadusi. Ta hüüdnimi oli ''Die Groot Krokodil'' (Suur Krokodill). <center> {{algus}} | Eelnev: <br> '''[[Marais Viljoen]]''' | '''[[Lõuna-Aafrika Vabariigi riigipresident (1961–1994)|Lõuna-Aafrika Vabariigi president]]''' <br> [[1984]]–[[1989]] | Järgnev: <br> [[Frederik Willem de Klerk]] </td> {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Botha, Pieter Willem}} [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2006]] 06ikw6it5d88j73qp68ns5kwe7mm0ic 0 68604 7160827 6843828 2026-05-25T15:12:34Z Andreas003 7485 7160827 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on külast Jõgeva maakonnas. Teiste tähenduste kohta vaata [[Kalana]].}} {{EestiAsula | nimi = Kalana | pilt = File:Pajusi vallamaja Kalana külas.jpg | pildiallkiri = Endine Pajusi vallamaja Kalanas | pindala = | elanikke = | maakond = Jõgeva | osm = pind | Registreeritud elanikke (Statistikaamet 2021) = }} '''Kalana''' on küla [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]. Kalana läheduses asub ajalooline [[maalinn]] ([[Kalana linnamägi]]). Kirjalik esmamainimine pärineb 16. sajandist. Küla on tuntud [[Otisaare karjäär|lubjakivi kaevanduse]] ja piimatootmise poolest. == Nimi == Küla esmamainimisel 1514. aastal oli selle kirjapilt ''Kallelinde'', 1583. aastal ''Kalalina''. Rootsi ajal oli küla tuntud kui ''Kalalinn''. 1839. aastal oli küla tuntud kui ''Kallalin'', 1900. aastal juba kui Kalana.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Kalana |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=kalana2&F=M&C06=en |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]: Dictionary of Estonian Place names}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2007 |pealkiri=PAJUSI VALLA ARENGUKAVA |url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1288/0925/12880928.pdf |väljaanne=[[Riigi Teataja]]}}</ref> Küla nimi on olnud kaheosaline, algusosa oli arvatavasti [[isikunimi]]. Kalanat on seostatud [[Kalev (eesnimi)|Kalevi]] nimega (''Kalevanlinna › Kallalinna › Kalana''), kuid võimalik on ka nimel [[Karl (eesnimi)|Karl]] põhinev mugand, mis levis üle [[Euroopa]] pärast [[Karl Suur]]t. Nime järelosa aluseks on ''linna'', mis on lühenenud kujule -''na''.<ref name=":1" /> == Rahvastik == Kalana asub 10 kilomeetrit [[Põltsamaa]]lt, 25 [[Jõgeva]]lt, 65 [[Tartu]]st ja 130 [[Tallinn]]ast. Küla trendideks on olnud rahvastiku vananemine, elanikkonna lahkumine linnadesse ja pendelränne lähimate keskuste vahel. Lähedus Põltsamaale on orienteerinud külaelu Põltsamaa suunas, kuigi Kalana on olnud ka väike kohalik tõmbekeskus.<ref name=":0" /> Küla väiksuse tõttu on suur osa teenuseid külla väljaspoolt küla. Küla postiteenus on pandud kinni, päästeteenust pakub külas Jõgevamaa Päästeteenistus, avalikku korda tagab külas Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskonna Põltsamaa jaoskond. Kalana noored käivad koolis [[Pisisaare Algkool]]is. Külas on viis kortermaja ja ühisveevärgi süsteemid, reovesi suunatakse kolme biotiiki.<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+Kalana elanike arv<ref name=":0" /> !Aasta !2000 !2001 !2002 !2003 !2006 !2007 !2019 |- |'''Rahvaarv''' |152 |149 |130 |128 |120 |115 |94 |} == Majandus == [[Fail:Kalana uus karjäär.jpg|vasakul|pisi|[[Otisaare karjäär|Kalana uus karjäär]] (2022)]] Kalana küla on piirkonnas tuntud oma [[lubjakivi]] poolest, mida nimetatakse ka [[Kalana marmor]]iks. 20. sajandi alguseni kasutati marmorit [[Meleski klaasivabrik]]us toorainena. Vähemal määral tehti temast ka põletatud lupja. Kuna marmor on sageli lõhenenud suhteliselt väikesteks tükkideks, pole see suuresti kasutuses. Suuremaid plaate kasutasid kohalikud kohati ka kohalikul kalmistul hauaplaatidena.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jürgenson |eesnimi=E. |kuupäev=1969-03-27 |pealkiri=Kalana marmor |üksiknumber=37 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Punalipp (Jõgeva)|Punalipp]] |url=https://dea.digar.ee/article/punalippjogeva/1969/03/27/13.5}}</ref> Kalanas olevat pae- ja lubjakivi kaevandatakse [[Otisaare karjäär|Otisaare paekarjääris]] siiani, peamiselt teeb ettevõte Kaltsiit sellest mitmes jämeduses killustikku.<ref name=":0" /> Ettevõte on soovinud ka karjääri laiendada, kuid on sellest loobunud kohalike vastupanu tõttu.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kask |eesnimi=Merike |kuupäev=2003-01-03 |pealkiri=Kalana elanikud ei soovi uut karjääri |üksiknumber=1 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2003/01/03/7}}</ref> Karjäär on üks väheseid kohti maailmas, kus on leitud [[Silur|Siluri ajastust]] pärit kivistunud vetikad, mis on enam kui neljasaja miljoni aasta vanused.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Käärt |eesnimi=Ulvar |autor-link=Ulvar Käärt |kuupäev=2009-11-18 |pealkiri=Paekarjäär peitis üliharuldast loodusimet |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=http://www.epl.ee/artikkel/482865 |url-olek=ei sobi |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091119213221/http://www.epl.ee/artikkel/482865 |arhiivimisaeg=2009-11-19}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mastik |eesnimi=Viirika |kuupäev=2016-07-15 |pealkiri=Kalana karjäär kui geoloogide kullaauk |lehekülg=5 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2016/07/15/16}}</ref> Piirkondlik suurtööandja on külas asuv [[lehm]]i kasvatav Kalana suurfarm, mis kuulub firma Pajusi ABF AS-ile. Ettevõte tekkis kolhoosi osakonna erastamisel 1993. aastal, Kalana suurfarm omandati 2001. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Oja |eesnimi=Matti |kuupäev=2001-05-19 |pealkiri=Kalana farm pole enam tondiloss |üksiknumber=39 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2001/05/19/8}}</ref> 2016. aastal kuulus ettevõttele umbes 1000 lehma. Toodetud piim saadetakse piimatoodete toormeks [[E-Piim]]ale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-09-20 |pealkiri=Lembit Paal: meie ei virise, vaid tegutseme |url=https://epkk.ee/lembit-paal-meie-ei-virise-vaid-tegutseme/ |väljaanne=[[Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda]]}}</ref> [[Fail:Kalana kauplus.JPG|pisi|Kalana kauplus (2012)]] 2000. aastani tegutses külas kaks poodi, seejärel suleti neist Põltsamaa Majandusühistu oma.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2000-07-19 |pealkiri=Kalana kauplus lõplikult suletud |lehekülg=3 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2000/07/19/12}}</ref> Kalanas tegutseb jätkuvalt ettevõtte Kaltsiit kauplus, lisaks tegutseb uus, 2013. aastal avatud pood, sõdadevahelisel perioodil poena kasutatud hoones.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Alev |eesnimi=Mati |kuupäev=2013-05-29 |pealkiri=Kalana kauplus taas avatud |üksiknumber=40 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2013/05/29/11.4}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2016-04-28 |pealkiri=Kalana kauplus rõõmustab kohalike kõrval ka läbisõitjaid |üksiknumber=1 |lehekülg=3 |väljaanne=Pajusi Valla Leht |url=https://dea.digar.ee/article/pajusi/2016/04/28/15}}</ref> Looduskaitse all on Kalanas maastikuelemendi kaitseks [[Kebjamägi]] ja küla kalmistu.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Varasemad asustusjäljed Kalana läheduses olnud [[Kalana linnamägi|linnamäel]] pärinevad 5.–6. sajandist pKr. Linnus hävis tules, uus valmis teise aastatuhande algussajanditel.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lavi |eesnimi=Ain |kuupäev=2001-11-09 |pealkiri=Kalana – kas Mõhu muistne keskus? |lehekülg=6-7 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2001/11/09/19}}</ref> Kalana [[linnus]] oli muinasajal [[Mõhu|Mõhu maakonnas]] Pajusi piirkonna kohalik keskus. Linnamäel on säilinud otsavallid tänaseni, kuid seda katab umbes 70-aastane mets. Piirkond ristiti 1220. aastal ja jäi [[Liivi ordu]]le.<ref name=":0" /> Kirjalik Kalana küla esmamainimine pärineb [[1514]]. aastast.<ref name=":1" /> [[Rootsi]] võimu algul läänistati küla [[1601]]. aastal 11 [[adramaa]]ga. Küla oli tollal [[Viljandimaa]] põhjapoolseima [[Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond)|Pajusi valla]] keskus.<ref name=":0" /> [[Fail:Kalana Otissaare linnamägi 2022 1.jpg|vasakul|pisi|[[Kalana linnamägi]] (2022)]] Küla ja selle ümbrus püsis põllumajanduslikuna ka [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] vallutuse järel 18. sajandil. Piimakarjamajanduse arengu tõttu ehitati piirkonnas [[meierei]]sid. 19. sajandil osteti talusid piirkonnas päriseks üleüldiselt edukalt.<ref name=":0" /> Eesti iseseisvuse ajal tegutses külas 1940. aastani Pajusi-Kalana Piimaühing.<ref name=":0" /> 1929. aastal avaldas insener R. Sibul töö, milles tutvustas leitud Kalana marmorit.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1930-01-07 |pealkiri=Kalana marmor |üksiknumber=6 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1930/01/07/8}}</ref> 1931. aastal hakkasid piirkonnas marmori uurimistööd.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1931-10-01 |pealkiri=Kalana marmor uurimisel |üksiknumber=113 |lehekülg=6 |väljaanne=[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] |url=https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1931/10/01/23}}</ref> 1930. aastatel suleti Kalana algkool. Kooli taasavamist taotleti 1939. aastal ja kool tegutses lühiajaliselt taas Nõukogude ajal.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1939-03-29 |pealkiri=Kalana algkooli ei avata |üksiknumber=37 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] |url=https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1939/03/29/24}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pavlova |eesnimi=E. |kuupäev=1951-09-28 |pealkiri=Esile tõsta paremate Põltsamaa rajooni koolide töökogemusi |üksiknumber=39 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Nõukogude Õpetaja]] |url=https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1951/09/28/4}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal oli küla [[Pajusi külanõukogu]] koosseisus, mis pärast [[maakond]]ade kaotamist oli kõigepealt [[Põltsamaa rajoon|Põltsamaa]], selle likvideerimise järel [[Jõgeva rajoon]]i koosseisus.<ref name=":0" /> Aastatel 1977–1997 oli Kalana külge liidetud [[Mõisaküla (Põltsamaa)|Mõisaküla]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mõisaküla |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=M%C3%B5isak%C3%BCla&F=M&C06=en |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]}}</ref> [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamise]] järel sai Kalana taas [[Pajusi vald|Pajusi valla]] koosseisu, 1996. aastal sai külast valla [[halduskeskus]]. Vallavalitsus sai tööruumid endisaegse vallamaja ruumides. Vallakeskusena korraldati Pajusi valla laulu- ja tantsupidu Kalanas.<ref name=":0" /> Pärast omavalitsuste [[Eesti omavalitsuste haldusreform|omavalitsuste haldusreform]]i on Kalana 2017. aastast Põltsamaa valla koosseisus.<ref name=":1" /> Valdade ühinemise järel jäi esialgu Kalanasse üks Põltsamaa valla teenuskeskus, kuid see suleti 2018. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kelder |eesnimi=Taavi |kuupäev=2018-06-29 |pealkiri=Vallavolikogu arutas Kalana teenuskeskuse sulgemist |üksiknumber=49 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2018/06/29/7}}</ref> == Galerii == <gallery> Fail:Kalana (Aidu-Kalana-Põltsamaa tee).jpg|Aidu-Kalana-Põltsamaa tee (2022) Fail:Umbusi oja Kalanas 2024.jpg|[[Umbusi jõgi]] Kalanas (2024) Fail:Mälestuskivi Hans Silbermannile.JPG|Kalana mälestuskivi Hans Silbermannile (2012) Fail:Kalana Otissaare linnamägi 2022 2.jpg|Kalana linnamägi (2022) Fail:Kalana Otissaare linnamägi 2022 4.jpg|Linnamäe kirjeldus (2022) Fail:Kalana vana karjäär 2022 3.jpg|Kalana vana karjäär (2022) Fail:Kalana vana karjäär 2022 1.jpg|Kalana vana karjäär (2022) </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Põltsamaa vald}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna külad]] [[Kategooria:Põltsamaa vald]] 35xxew6l1l14wlvhqjnnli5qs4bz778 7161279 7160827 2026-05-26T09:37:35Z Andreas003 7485 /* Galerii */ 7161279 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on külast Jõgeva maakonnas. Teiste tähenduste kohta vaata [[Kalana]].}} {{EestiAsula | nimi = Kalana | pilt = File:Pajusi vallamaja Kalana külas.jpg | pildiallkiri = Endine Pajusi vallamaja Kalanas | pindala = | elanikke = | maakond = Jõgeva | osm = pind | Registreeritud elanikke (Statistikaamet 2021) = }} '''Kalana''' on küla [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]. Kalana läheduses asub ajalooline [[maalinn]] ([[Kalana linnamägi]]). Kirjalik esmamainimine pärineb 16. sajandist. Küla on tuntud [[Otisaare karjäär|lubjakivi kaevanduse]] ja piimatootmise poolest. == Nimi == Küla esmamainimisel 1514. aastal oli selle kirjapilt ''Kallelinde'', 1583. aastal ''Kalalina''. Rootsi ajal oli küla tuntud kui ''Kalalinn''. 1839. aastal oli küla tuntud kui ''Kallalin'', 1900. aastal juba kui Kalana.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Kalana |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=kalana2&F=M&C06=en |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]: Dictionary of Estonian Place names}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2007 |pealkiri=PAJUSI VALLA ARENGUKAVA |url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1288/0925/12880928.pdf |väljaanne=[[Riigi Teataja]]}}</ref> Küla nimi on olnud kaheosaline, algusosa oli arvatavasti [[isikunimi]]. Kalanat on seostatud [[Kalev (eesnimi)|Kalevi]] nimega (''Kalevanlinna › Kallalinna › Kalana''), kuid võimalik on ka nimel [[Karl (eesnimi)|Karl]] põhinev mugand, mis levis üle [[Euroopa]] pärast [[Karl Suur]]t. Nime järelosa aluseks on ''linna'', mis on lühenenud kujule -''na''.<ref name=":1" /> == Rahvastik == Kalana asub 10 kilomeetrit [[Põltsamaa]]lt, 25 [[Jõgeva]]lt, 65 [[Tartu]]st ja 130 [[Tallinn]]ast. Küla trendideks on olnud rahvastiku vananemine, elanikkonna lahkumine linnadesse ja pendelränne lähimate keskuste vahel. Lähedus Põltsamaale on orienteerinud külaelu Põltsamaa suunas, kuigi Kalana on olnud ka väike kohalik tõmbekeskus.<ref name=":0" /> Küla väiksuse tõttu on suur osa teenuseid külla väljaspoolt küla. Küla postiteenus on pandud kinni, päästeteenust pakub külas Jõgevamaa Päästeteenistus, avalikku korda tagab külas Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskonna Põltsamaa jaoskond. Kalana noored käivad koolis [[Pisisaare Algkool]]is. Külas on viis kortermaja ja ühisveevärgi süsteemid, reovesi suunatakse kolme biotiiki.<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+Kalana elanike arv<ref name=":0" /> !Aasta !2000 !2001 !2002 !2003 !2006 !2007 !2019 |- |'''Rahvaarv''' |152 |149 |130 |128 |120 |115 |94 |} == Majandus == [[Fail:Kalana uus karjäär.jpg|vasakul|pisi|[[Otisaare karjäär|Kalana uus karjäär]] (2022)]] Kalana küla on piirkonnas tuntud oma [[lubjakivi]] poolest, mida nimetatakse ka [[Kalana marmor]]iks. 20. sajandi alguseni kasutati marmorit [[Meleski klaasivabrik]]us toorainena. Vähemal määral tehti temast ka põletatud lupja. Kuna marmor on sageli lõhenenud suhteliselt väikesteks tükkideks, pole see suuresti kasutuses. Suuremaid plaate kasutasid kohalikud kohati ka kohalikul kalmistul hauaplaatidena.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jürgenson |eesnimi=E. |kuupäev=1969-03-27 |pealkiri=Kalana marmor |üksiknumber=37 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Punalipp (Jõgeva)|Punalipp]] |url=https://dea.digar.ee/article/punalippjogeva/1969/03/27/13.5}}</ref> Kalanas olevat pae- ja lubjakivi kaevandatakse [[Otisaare karjäär|Otisaare paekarjääris]] siiani, peamiselt teeb ettevõte Kaltsiit sellest mitmes jämeduses killustikku.<ref name=":0" /> Ettevõte on soovinud ka karjääri laiendada, kuid on sellest loobunud kohalike vastupanu tõttu.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kask |eesnimi=Merike |kuupäev=2003-01-03 |pealkiri=Kalana elanikud ei soovi uut karjääri |üksiknumber=1 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2003/01/03/7}}</ref> Karjäär on üks väheseid kohti maailmas, kus on leitud [[Silur|Siluri ajastust]] pärit kivistunud vetikad, mis on enam kui neljasaja miljoni aasta vanused.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Käärt |eesnimi=Ulvar |autor-link=Ulvar Käärt |kuupäev=2009-11-18 |pealkiri=Paekarjäär peitis üliharuldast loodusimet |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=http://www.epl.ee/artikkel/482865 |url-olek=ei sobi |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091119213221/http://www.epl.ee/artikkel/482865 |arhiivimisaeg=2009-11-19}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mastik |eesnimi=Viirika |kuupäev=2016-07-15 |pealkiri=Kalana karjäär kui geoloogide kullaauk |lehekülg=5 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2016/07/15/16}}</ref> Piirkondlik suurtööandja on külas asuv [[lehm]]i kasvatav Kalana suurfarm, mis kuulub firma Pajusi ABF AS-ile. Ettevõte tekkis kolhoosi osakonna erastamisel 1993. aastal, Kalana suurfarm omandati 2001. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Oja |eesnimi=Matti |kuupäev=2001-05-19 |pealkiri=Kalana farm pole enam tondiloss |üksiknumber=39 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2001/05/19/8}}</ref> 2016. aastal kuulus ettevõttele umbes 1000 lehma. Toodetud piim saadetakse piimatoodete toormeks [[E-Piim]]ale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-09-20 |pealkiri=Lembit Paal: meie ei virise, vaid tegutseme |url=https://epkk.ee/lembit-paal-meie-ei-virise-vaid-tegutseme/ |väljaanne=[[Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda]]}}</ref> [[Fail:Kalana kauplus.JPG|pisi|Kalana kauplus (2012)]] 2000. aastani tegutses külas kaks poodi, seejärel suleti neist Põltsamaa Majandusühistu oma.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2000-07-19 |pealkiri=Kalana kauplus lõplikult suletud |lehekülg=3 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2000/07/19/12}}</ref> Kalanas tegutseb jätkuvalt ettevõtte Kaltsiit kauplus, lisaks tegutseb uus, 2013. aastal avatud pood, sõdadevahelisel perioodil poena kasutatud hoones.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Alev |eesnimi=Mati |kuupäev=2013-05-29 |pealkiri=Kalana kauplus taas avatud |üksiknumber=40 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2013/05/29/11.4}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2016-04-28 |pealkiri=Kalana kauplus rõõmustab kohalike kõrval ka läbisõitjaid |üksiknumber=1 |lehekülg=3 |väljaanne=Pajusi Valla Leht |url=https://dea.digar.ee/article/pajusi/2016/04/28/15}}</ref> Looduskaitse all on Kalanas maastikuelemendi kaitseks [[Kebjamägi]] ja küla kalmistu.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Varasemad asustusjäljed Kalana läheduses olnud [[Kalana linnamägi|linnamäel]] pärinevad 5.–6. sajandist pKr. Linnus hävis tules, uus valmis teise aastatuhande algussajanditel.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lavi |eesnimi=Ain |kuupäev=2001-11-09 |pealkiri=Kalana – kas Mõhu muistne keskus? |lehekülg=6-7 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2001/11/09/19}}</ref> Kalana [[linnus]] oli muinasajal [[Mõhu|Mõhu maakonnas]] Pajusi piirkonna kohalik keskus. Linnamäel on säilinud otsavallid tänaseni, kuid seda katab umbes 70-aastane mets. Piirkond ristiti 1220. aastal ja jäi [[Liivi ordu]]le.<ref name=":0" /> Kirjalik Kalana küla esmamainimine pärineb [[1514]]. aastast.<ref name=":1" /> [[Rootsi]] võimu algul läänistati küla [[1601]]. aastal 11 [[adramaa]]ga. Küla oli tollal [[Viljandimaa]] põhjapoolseima [[Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond)|Pajusi valla]] keskus.<ref name=":0" /> [[Fail:Kalana Otissaare linnamägi 2022 1.jpg|vasakul|pisi|[[Kalana linnamägi]] (2022)]] Küla ja selle ümbrus püsis põllumajanduslikuna ka [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] vallutuse järel 18. sajandil. Piimakarjamajanduse arengu tõttu ehitati piirkonnas [[meierei]]sid. 19. sajandil osteti talusid piirkonnas päriseks üleüldiselt edukalt.<ref name=":0" /> Eesti iseseisvuse ajal tegutses külas 1940. aastani Pajusi-Kalana Piimaühing.<ref name=":0" /> 1929. aastal avaldas insener R. Sibul töö, milles tutvustas leitud Kalana marmorit.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1930-01-07 |pealkiri=Kalana marmor |üksiknumber=6 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1930/01/07/8}}</ref> 1931. aastal hakkasid piirkonnas marmori uurimistööd.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1931-10-01 |pealkiri=Kalana marmor uurimisel |üksiknumber=113 |lehekülg=6 |väljaanne=[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] |url=https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1931/10/01/23}}</ref> 1930. aastatel suleti Kalana algkool. Kooli taasavamist taotleti 1939. aastal ja kool tegutses lühiajaliselt taas Nõukogude ajal.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1939-03-29 |pealkiri=Kalana algkooli ei avata |üksiknumber=37 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] |url=https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1939/03/29/24}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pavlova |eesnimi=E. |kuupäev=1951-09-28 |pealkiri=Esile tõsta paremate Põltsamaa rajooni koolide töökogemusi |üksiknumber=39 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Nõukogude Õpetaja]] |url=https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1951/09/28/4}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal oli küla [[Pajusi külanõukogu]] koosseisus, mis pärast [[maakond]]ade kaotamist oli kõigepealt [[Põltsamaa rajoon|Põltsamaa]], selle likvideerimise järel [[Jõgeva rajoon]]i koosseisus.<ref name=":0" /> Aastatel 1977–1997 oli Kalana külge liidetud [[Mõisaküla (Põltsamaa)|Mõisaküla]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mõisaküla |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=M%C3%B5isak%C3%BCla&F=M&C06=en |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]}}</ref> [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamise]] järel sai Kalana taas [[Pajusi vald|Pajusi valla]] koosseisu, 1996. aastal sai külast valla [[halduskeskus]]. Vallavalitsus sai tööruumid endisaegse vallamaja ruumides. Vallakeskusena korraldati Pajusi valla laulu- ja tantsupidu Kalanas.<ref name=":0" /> Pärast omavalitsuste [[Eesti omavalitsuste haldusreform|omavalitsuste haldusreform]]i on Kalana 2017. aastast Põltsamaa valla koosseisus.<ref name=":1" /> Valdade ühinemise järel jäi esialgu Kalanasse üks Põltsamaa valla teenuskeskus, kuid see suleti 2018. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kelder |eesnimi=Taavi |kuupäev=2018-06-29 |pealkiri=Vallavolikogu arutas Kalana teenuskeskuse sulgemist |üksiknumber=49 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2018/06/29/7}}</ref> == Galerii == <gallery> Fail:Kalana (Aidu-Kalana-Põltsamaa tee).jpg|Aidu-Kalana-Põltsamaa tee (2022) Fail:Umbusi oja Kalanas 2024.jpg|[[Umbusi jõgi]] Kalanas (2024) Fail:Mälestuskivi Hans Silbermannile.JPG|Kalana mälestuskivi [[Hans Silbermann|Hans Silbermannile]] (2012) Fail:Kalana Otissaare linnamägi 2022 2.jpg|Kalana linnamägi (2022) Fail:Kalana Otissaare linnamägi 2022 4.jpg|Linnamäe kirjeldus (2022) Fail:Kalana vana karjäär 2022 3.jpg|Kalana vana karjäär (2022) Fail:Kalana vana karjäär 2022 1.jpg|Kalana vana karjäär (2022) </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Põltsamaa vald}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna külad]] [[Kategooria:Põltsamaa vald]] 8emi71abidnwr03vcrj8lu8tnt42k2s 0 68690 7161300 7160082 2026-05-26T09:53:35Z Neptuunium 58653 toim ja mõni lisandus 7161300 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alar Karis | pilt = Alar Karis 2024.jpg | pildiallkiri = Alar Karis (2024) | amet = 6. [[Eesti president]] | ametiajaalgus = 11. oktoober 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Kersti Kaljulaid]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor | ametiajaalgus2 = 8. aprill 2018 | ametiajalõpp2 = 7. september 2021 | eelmine2 = [[Tõnis Lukas]] | järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]] | ametiajaalgus3 = 26. märts 2013 | ametiajalõpp3 = 7. aprill 2018 | eelmine3 = [[Mihkel Oviir]] | järgmine3 = [[Janar Holm]] | amet4 = [[Tartu ülikooli rektor]] | ametiajaalgus4 = 1. juuli 2007 | ametiajalõpp4 = 30. juuni 2012 | eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | järgmine4 = [[Volli Kalm]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Sirje Karis]] | vanemad = [[Harry Karis]], [[Virve Karis]] | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]] | töökohad = [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]]<br>[[Erasmuse Rotterdami Ülikool]]<br>[[Tartu Ülikool]]<br>Visgenyx | tuntumad_tööd = | doktoritöö = | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]] }} }} '''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]], kes on alates 11. oktoobrist 2021 [[Eesti Vabariigi president]]. Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikooli rektor]]. Aastatel 2013–2018 oli ta [[riigikontrolör]] ja 2018–2021 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor. == Haridus == [[Pilt:Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina.jpg|püsti|pisi|Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina 2007. aastal]] [[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019. aastal]] [[Pilt:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|püsti|Alar Karis (2021)]] [[Pilt:Carl XVI Gustaf ja Alar Karis Tallinnas.jpg|pisi|[[Carl XVI Gustaf]] visiidil [[Tallinn|Tallinnas]], mida võõrustas Alar Karis (2023)]] Karis on lõpetanud 1976. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref name="MHG_Alumni" /> ja 1981. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonna. 1987. aastal sai ta [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]] eksperimentaalse veterinaaria instituudis [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] kraadi.<ref name="1sBSH" /><ref name="GvoS5" /> Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.<ref name="KesMisKus" /> 2010. aastast on ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane. == Teaduskarjäär == Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis]], seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] alluvuses töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.<ref name="ETIS" /> 1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Riiklik Meditsiiniuuringute Instituut|Riiklikus Meditsiiniuuringute Instituudis]] (NIMR) Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is Rotterdamis Hollandis.<ref name="ETIS" /> 1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.<ref name="ETIS" /> 1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,<ref name="Visgenyx" /> mille juhatuse liige oli ta 2005. aastani.{{lisa viide}} Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.<ref name="Visgenyx" /><ref name="RSJPU" /> Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.<ref name="ETIS" /> 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.<ref name="KesMisKus" /> == Rektorina Maaülikoolis (2003–07) ja Tartu Ülikoolis (2007–12) == Aastatel 2003–2007 oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].<ref name="KesMisKus" /><ref name="ETIS" /> 31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.<ref name="KesMisKus" /> Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).<ref name="KesMisKus" /> Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].<ref name="KesMisKus" /> 2010. aasta veebruaris nimetas [[Tšiili]] parasjagu TÜ rektorina töötava Karise oma [[aukonsul]]iks Eestis, et "lähendada Eesti ja Tšiili suhteid hariduse ja innovatsiooni alal".<ref name="nzqey" /> Karis oli ametis 2021. aasta oktoobrini, mil sellest loobus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7359868/karis-loobus-tsiili-aukonsuli-ametist |pealkiri=Karis loobus Tšiili aukonsuli ametist |aeg=12. oktoober 2021 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.<ref name="HONk1" /> Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.<ref name="ETIS" /> == Riigkontrolörina (2013–18) ja ERM-i direktorina (2018–21) == 26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.<ref name="PM" /> Ta oli ametis 7. aprillini 2018. 2017. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.<ref name="n9f0Z" /> Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.<ref name="ETIS" /> 5. veebruaril 2020 valiti ERM-i direktorina töötav Karis ka Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.<ref name="9gpLm" /> Ta lahkus ametikohalt 7. septembril 2021. == Presidendina (alates 2021) == 31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti presidendiks]],<ref name="JBStY" /> ta asus ametisse 11. oktoobril.<ref name="pPtvZ" /> === Visiidid === {{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}} Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. Läti-visiidil kohtus ta 14. oktoobril 2021 [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tulevast [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonet. === Avaliku arvamuse uuringud === Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: [[Kersti Kaljulaid]] alustas 73%, [[Toomas Hendrik Ilves]] 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%<ref name="EmorKaris2021" /> ja [[Lennart Meri]] 32% toetusega).<ref name="2017okt" /> Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.<ref name="EmorKaris2021" /> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldamise teemalises küsitlustes kinnitas oma usaldust Alar Karise vastu vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.<ref name="xlubq" /> [[Riigikantselei]] tellitud ning varem [[Turu-uuringute AS]]-i ja hiljem [[Kantar Emor]]i tehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on uuritud ka presidendi institutsiooni usaldatavust vastajate seas. Tulemused Karise ametiajal:<ref name="0qwHE" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" | |Täielikult/pigem usaldab, % |Üldse/pigem ei usalda, % |- |2022 juuni |70 |20 |- |2022 detsember |70 |20 |- |2023 mai |72 |24 |- |2023 detsember |72 |21 |- |2024 juuni |69 |24 |- |2024 detsember |67 |27 |- |2025 juuni |67 |30 |- |2025 detsember |70 |22 |} == Kirjutisi == * [http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008 * [https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009 == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2008 – Belgia Kuningriigi [[Leopold II orden]] (komandör) * 2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]] * 2012 – [[Ülikooli Sammas|Tartu Ülikooli autasu "Ülikooli Sammas"]]<ref name="xP6oS" /> * 2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]] * 2019 – Läti [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)<ref name="vestnesis2019" /> * 2019 – [[Maaeluministeeriumi teenetemärk|Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk]] * 2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]] * 2023 – [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]] * 2023 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i Suurrist ketiga<ref name="6BYTF" /> * 2024 – Ukraina [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]] * 2025 – [[Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett]] * 2025 – [[Valge Kotka orden (Poola)|Poola Valge Kotka orden]] == Isiklikku == Alar Karise isa oli fütopatoloog [[Harry Karis]].<ref name="EE14" /> Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor (2018–2022). Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja [[Martin Karis|Martin]] ning täiskasvanud tütar, bioloogiaõpetaja Kirstin Karis.<ref name="delfi_lugu" /><ref name="ViljaK" /><ref name="Nno4v" /><ref name="nro90" /><ref name="44Wu0" /> Karis mängis aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansamblis [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] [[viiul]]it.<ref name="Rentaablus" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MHG_Alumni">{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee}}</ref> <ref name="KesMisKus">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 153–154</ref> <ref name="PM">[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013</ref> <ref name="EE14">''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3</ref> <ref name="delfi_lugu">[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]</ref> <ref name="ViljaK">{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}</ref> <ref name="Rentaablus">{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}</ref> <ref name="vestnesis2019">Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8 Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]</ref> <ref name="2017okt">[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017</ref> <ref name="ETIS">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |pealkiri=CV: Alar Karis |väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |vaadatud=5. augustil 2022}}</ref> <ref name="Visgenyx">[https://epl.delfi.ee/artikkel/50844800/ap-pool-miljonit-tartus-valmistatud-hiire-eest ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest]. [[Eesti Päevaleht]], 11. oktoober 2000</ref> <ref name="EmorKaris2021">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-on-alar-karise-suhtes-avatud-ja-toetavad/ Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad]. [[Kantar Emor]], 23. september 2021</ref> <ref name="RSJPU">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=universitas19991022.2.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus]. [[Universitas Tartuensis]], nr 34, 22. oktoober 1999</ref> <ref name="HONk1">[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012</ref> <ref name="nzqey">[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010</ref> <ref name="n9f0Z">[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017</ref> <ref name="9gpLm">[https://web.archive.org/web/20220809171647/https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020</ref> <ref name="JBStY">[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021</ref> <ref name="pPtvZ">[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.</ref> <ref name="xlubq">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2022</ref> <ref name="sFVp5">[https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf Avalik arvamus riigikaitsest. 2022]. Tellija: [[Kaitseministeerium]], läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022</ref> <ref name="0qwHE">[https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1 Avaliku arvamuse uuringud]. [[Riigikantselei]]</ref> <ref name="xP6oS">{{Netiviide |pealkiri=Ülikooli Sammas |url=https://ut.ee/et/sisu/ulikooli-sammas |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> <ref name="Nno4v">[https://www.geni.com/people/Kirstin-Karis/6000000178205911839 Kirstin Karis], Geni.com (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="nro90">[https://miinaharma.ee/roosa-raadio-kulaliseks-on-kirstin-karis/ "Roosa Raadio külaliseks on Kirstin Karis"], Miina Härma Gümnaasium, 02.03.2021 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="44Wu0">[[Sirje Pärismaa]], [https://opleht.ee/2019/11/tunniks-leiab-ponevat-ainest-nii-internetist-kui-turult/ "Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult"], [[Õpetajate Leht]], 15.11.2019 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="1sBSH">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/eng/ |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> <ref name="GvoS5">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis kaitses teaduskraadi Minskis. Ametlikest eestikeelsetest elulugudest seda fakti ei leia |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120436853/alar-karis-kaitses-teaduskraadi-minskis-ametlikest-eestikeelsetest-elulugudest-seda-fakti-ei-leia |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Delfi}}</ref> <ref name="6BYTF">[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54863-alar-karis Välisriigi antud teenetemärk]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Alar Karis}} {{vikitsitaat}} * [https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht] * {{ETIS}} * Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17 * Alar Karis saates "[[Kukul külas]]", 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail] * [[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008 * Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008 * Mirko Ojakivi. [https://www.delfi.ee/artikkel/51176713/ "Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma"]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009 * Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu "Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu"]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021 * [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Postimees, 27. november 2021 * [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] ERR, 27. november 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=valitakse 2026}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Karis, Alar}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] pk2v1kgutc90ohl1xzac0l6327xiu77 7161301 7161300 2026-05-26T09:55:59Z Neptuunium 58653 7161301 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alar Karis | pilt = Alar Karis 2024.jpg | pildiallkiri = Alar Karis (2024) | amet = 6. [[Eesti president]] | ametiajaalgus = 11. oktoober 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Kersti Kaljulaid]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor | ametiajaalgus2 = 8. aprill 2018 | ametiajalõpp2 = 7. september 2021 | eelmine2 = [[Tõnis Lukas]] | järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]] | ametiajaalgus3 = 26. märts 2013 | ametiajalõpp3 = 7. aprill 2018 | eelmine3 = [[Mihkel Oviir]] | järgmine3 = [[Janar Holm]] | amet4 = [[Tartu ülikooli rektor]] | ametiajaalgus4 = 1. juuli 2007 | ametiajalõpp4 = 30. juuni 2012 | eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | järgmine4 = [[Volli Kalm]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Sirje Karis]] | vanemad = [[Harry Karis]], [[Virve Karis]] | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]] | töökohad = [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]]<br>[[Erasmuse Rotterdami Ülikool]]<br>[[Tartu Ülikool]]<br>Visgenyx | tuntumad_tööd = | doktoritöö = | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]] }} }} '''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]], kes on alates 11. oktoobrist 2021 [[Eesti Vabariigi president]]. Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikooli rektor]]. Aastatel 2013–2018 oli ta [[riigikontrolör]] ja 2018–2021 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor. == Haridus == [[Pilt:Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina.jpg|püsti|pisi|Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina 2007. aastal]] [[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019. aastal]] [[Pilt:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|püsti|Alar Karis (2021)]] [[Pilt:Carl XVI Gustaf ja Alar Karis Tallinnas.jpg|pisi|[[Carl XVI Gustaf]] visiidil [[Tallinn|Tallinnas]], mida võõrustas Alar Karis (2023)]] Karis on lõpetanud 1976. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref name="MHG_Alumni" /> ja 1981. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonna. 1987. aastal sai ta [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]] eksperimentaalse veterinaaria instituudis [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] kraadi.<ref name="1sBSH" /><ref name="GvoS5" /> Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.<ref name="KesMisKus" /> 2010. aastast on ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane. == Teaduskarjäär == Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis]], seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] alluvuses töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.<ref name="ETIS" /> 1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Riiklik Meditsiiniuuringute Instituut|Riiklikus Meditsiiniuuringute Instituudis]] (NIMR) Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is Rotterdamis Hollandis.<ref name="ETIS" /> 1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.<ref name="ETIS" /> 1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,<ref name="Visgenyx" /> mille juhatuse liige oli ta 2005. aastani.{{lisa viide}} Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.<ref name="Visgenyx" /><ref name="RSJPU" /> 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.<ref name="KesMisKus" /> Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.<ref name="ETIS" /> == Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina == Aastatel 2003–2007 oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].<ref name="KesMisKus" /><ref name="ETIS" /> 31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.<ref name="KesMisKus" /> Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).<ref name="KesMisKus" /> Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].<ref name="KesMisKus" /> 2010. aasta veebruaris nimetas [[Tšiili]] parasjagu TÜ rektorina töötava Karise oma [[aukonsul]]iks Eestis, et "lähendada Eesti ja Tšiili suhteid hariduse ja innovatsiooni alal".<ref name="nzqey" /> Karis oli ametis 2021. aasta oktoobrini, mil sellest loobus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7359868/karis-loobus-tsiili-aukonsuli-ametist |pealkiri=Karis loobus Tšiili aukonsuli ametist |aeg=12. oktoober 2021 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.<ref name="HONk1" /> Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.<ref name="ETIS" /> == Riigkontrolöri ja ERM-i direktorina == 26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.<ref name="PM" /> Ta oli ametis 7. aprillini 2018. 2017. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.<ref name="n9f0Z" /> Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.<ref name="ETIS" /> 5. veebruaril 2020 valiti ERM-i direktorina töötav Karis ka Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.<ref name="9gpLm" /> Ta lahkus ametikohalt 7. septembril 2021. == Presidendina == 31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti presidendiks]],<ref name="JBStY" /> ta asus ametisse 11. oktoobril.<ref name="pPtvZ" /> === Visiidid === {{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}} Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. Läti-visiidil kohtus ta 14. oktoobril 2021 [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tulevast [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonet. === Avaliku arvamuse uuringud === Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: [[Kersti Kaljulaid]] alustas 73%, [[Toomas Hendrik Ilves]] 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%<ref name="EmorKaris2021" /> ja [[Lennart Meri]] 32% toetusega).<ref name="2017okt" /> Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.<ref name="EmorKaris2021" /> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldamise teemalises küsitlustes kinnitas oma usaldust Alar Karise vastu vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.<ref name="xlubq" /> [[Riigikantselei]] tellitud ning varem [[Turu-uuringute AS]]-i ja hiljem [[Kantar Emor]]i tehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on uuritud ka presidendi institutsiooni usaldatavust vastajate seas. Tulemused Karise ametiajal:<ref name="0qwHE" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" | |Täielikult/pigem usaldab, % |Üldse/pigem ei usalda, % |- |2022 juuni |70 |20 |- |2022 detsember |70 |20 |- |2023 mai |72 |24 |- |2023 detsember |72 |21 |- |2024 juuni |69 |24 |- |2024 detsember |67 |27 |- |2025 juuni |67 |30 |- |2025 detsember |70 |22 |} == Kirjutisi == * [http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008 * [https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009 == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2008 – Belgia Kuningriigi [[Leopold II orden]] (komandör) * 2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]] * 2012 – [[Ülikooli Sammas|Tartu Ülikooli autasu "Ülikooli Sammas"]]<ref name="xP6oS" /> * 2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]] * 2019 – Läti [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)<ref name="vestnesis2019" /> * 2019 – [[Maaeluministeeriumi teenetemärk|Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk]] * 2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]] * 2023 – [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]] * 2023 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i Suurrist ketiga<ref name="6BYTF" /> * 2024 – Ukraina [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]] * 2025 – [[Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett]] * 2025 – [[Valge Kotka orden (Poola)|Poola Valge Kotka orden]] == Isiklikku == Alar Karise isa oli fütopatoloog [[Harry Karis]].<ref name="EE14" /> Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor (2018–2022). Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja [[Martin Karis|Martin]] ning täiskasvanud tütar, bioloogiaõpetaja Kirstin Karis.<ref name="delfi_lugu" /><ref name="ViljaK" /><ref name="Nno4v" /><ref name="nro90" /><ref name="44Wu0" /> Karis mängis aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansamblis [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] [[viiul]]it.<ref name="Rentaablus" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MHG_Alumni">{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee}}</ref> <ref name="KesMisKus">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 153–154</ref> <ref name="PM">[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013</ref> <ref name="EE14">''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3</ref> <ref name="delfi_lugu">[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]</ref> <ref name="ViljaK">{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}</ref> <ref name="Rentaablus">{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}</ref> <ref name="vestnesis2019">Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8 Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]</ref> <ref name="2017okt">[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017</ref> <ref name="ETIS">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |pealkiri=CV: Alar Karis |väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |vaadatud=5. augustil 2022}}</ref> <ref name="Visgenyx">[https://epl.delfi.ee/artikkel/50844800/ap-pool-miljonit-tartus-valmistatud-hiire-eest ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest]. [[Eesti Päevaleht]], 11. oktoober 2000</ref> <ref name="EmorKaris2021">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-on-alar-karise-suhtes-avatud-ja-toetavad/ Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad]. [[Kantar Emor]], 23. september 2021</ref> <ref name="RSJPU">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=universitas19991022.2.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus]. [[Universitas Tartuensis]], nr 34, 22. oktoober 1999</ref> <ref name="HONk1">[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012</ref> <ref name="nzqey">[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010</ref> <ref name="n9f0Z">[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017</ref> <ref name="9gpLm">[https://web.archive.org/web/20220809171647/https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020</ref> <ref name="JBStY">[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021</ref> <ref name="pPtvZ">[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.</ref> <ref name="xlubq">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2022</ref> <ref name="sFVp5">[https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf Avalik arvamus riigikaitsest. 2022]. Tellija: [[Kaitseministeerium]], läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022</ref> <ref name="0qwHE">[https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1 Avaliku arvamuse uuringud]. [[Riigikantselei]]</ref> <ref name="xP6oS">{{Netiviide |pealkiri=Ülikooli Sammas |url=https://ut.ee/et/sisu/ulikooli-sammas |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> <ref name="Nno4v">[https://www.geni.com/people/Kirstin-Karis/6000000178205911839 Kirstin Karis], Geni.com (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="nro90">[https://miinaharma.ee/roosa-raadio-kulaliseks-on-kirstin-karis/ "Roosa Raadio külaliseks on Kirstin Karis"], Miina Härma Gümnaasium, 02.03.2021 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="44Wu0">[[Sirje Pärismaa]], [https://opleht.ee/2019/11/tunniks-leiab-ponevat-ainest-nii-internetist-kui-turult/ "Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult"], [[Õpetajate Leht]], 15.11.2019 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="1sBSH">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/eng/ |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> <ref name="GvoS5">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis kaitses teaduskraadi Minskis. Ametlikest eestikeelsetest elulugudest seda fakti ei leia |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120436853/alar-karis-kaitses-teaduskraadi-minskis-ametlikest-eestikeelsetest-elulugudest-seda-fakti-ei-leia |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Delfi}}</ref> <ref name="6BYTF">[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54863-alar-karis Välisriigi antud teenetemärk]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Alar Karis}} {{vikitsitaat}} * [https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht] * {{ETIS}} * Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17 * Alar Karis saates "[[Kukul külas]]", 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail] * [[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008 * Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008 * Mirko Ojakivi. [https://www.delfi.ee/artikkel/51176713/ "Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma"]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009 * Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu "Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu"]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021 * [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Postimees, 27. november 2021 * [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] ERR, 27. november 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=valitakse 2026}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Karis, Alar}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] bkvyoc2gi8gcygph26n0unupgn2pc53 0 69362 7160942 6850921 2026-05-25T18:14:46Z Eeelenike 170783 /* Ajalugu */ Elen Eerik 7160942 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Pihla | pindala = 4,45 | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Pihla''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Kõrgessaare]]st idas. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i [[2017]]. aastal kuulus küla [[Hiiu vald]]a ja kuni [[2013]]. aastani [[Kõrgessaare vald]]a. Pihla piirneb läänes Kõrgessaare aleviku, põhjas [[Rootsi (Hiiumaa)|Rootsi]], idas [[Reigi]], kagus [[Heigi]] ja lõunas [[Otste]] külaga. ==Nimi== Küla nime aluseks on [[pihlakas]].<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Pihla}}</ref> Küla nime on [[Hiiumaa]]l esmamainitud [[1254]]. aastal kujul ''Pylayasari'', ''Pilaiaseri'', kuid see mainimine ei pruugi seostuda [[Reigi kihelkond|Reigi kihelkonnas]] asunud külaga. Vastavat kohta on mainitud [[1562]]. aastal kujul ''Pylas'' ja [[1611]] ''Pihla''. ==Loodus== [[File:Reigi_kirik,_2011,_regnr_23468.jpg|thumb| Külas asub Reigi kirik.]] Küla alale jäävad [[Kirikulaht]] ja [[Kajumeri]]. Küla keskosa läbib [[Pihla jõgi]] ja lõunaosa [[Kurisu oja]]. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |101 || 1959 |- |59 || 1970 |- |63 || 1979 |- |39 || 1989 |- |18 || 2000 |- |14 || 2011 |- |23|| 2020 |- |19|| 2021 |} ==Talud== '''Pihla ajaloolised talud 1917''' <ref>Kõrgessaare valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv, era.4313.1.608; 1917</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Haawa I || Thoren |- | 2 || Haawa II || Lienbeck |- | 3 || Haawa III|| Espenbaum |- | 4 ||Juhani || Keskla |- | 5 || Juuli || Orjak |- | 6 || Karli || Reimer |- | 7 || Kella || Pielberg |- | 8 || Klemmi || Pielberg |- | 9 || Kubja || Thoren |- | 10 || Madise || Pielberg |- | 11 || Mihkli || Ula |- | 12 || Möldri || Viin |- | 13 || Nabbi || Napp |- | 14 || Pandja Karjamatse || Wolens |- | 15 || Pandja Koolimaja || Liewoh |- | 16 || Pandja Kotleppa || Anderson |- | 17 || Pandja Köstri || Kwarnström |- | 18 || Peetri || Pielberg |- | 19 || Porsa || Malm |- | 20 || Porsaoja || Malw |- | 21 || Pärdi || Nabbi |- | 22 || Rätsep Paavli || Kesser |- | 23 || Simmuna || Thoren, Kelk, Wähi |- | 24 || Tallimihkli || Raud |- | 25 || Tubiniidiselja || Markus |- | 26 || Villemi || Pielberg |} ==Ajalugu== Pyla jne väga võimalik et tulnud sõnast Phil,sest Piel berg meenutab ka Phil i..Phil oli üks Rootsi kuniningas kelle elu jäi lühikeseks.Küla on ajalooliselt kuulunud osalt [[Kõrgessaare mõis]]a ja osalt [[Reigi kirikumõis]]a alla. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]is olid talunikud Pihla Jack, Pihla Jack ja Pihla Pert. [[1835]]. aastal said küla elanikud perekonnanimedeks nimed Demus, Espenbaum, Kappel, Kelk, Klemm, Korell, Laandna, Peterson, Pielberg (Pihlberg), Pumester, Raspell, Reikmann, Tebak, Wolens, Wulff. <ref>Reigi kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; RA,EAA.1864.2.VIII-194; 1835</ref> ==Taristu== Küla läbib [[Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee]], kust algab Pihla külatee. Külas algab [[Pihla–Otste tee]]. ==Kultuur== Pihla külas asuvad [[Haava tuulik]] ja [[Reigi kirik]] ning [[Reigi kalmistu]]. ==Viited== {{viited}} {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] ofcv22wg1pfzmfcdvakikw4o85596p0 0 71169 7160856 7085885 2026-05-25T15:33:28Z Sillerkiil 58396 7160856 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Taksonitabel | nimi = Nartsiss | pilt = Illustration Narcissus poeticus0.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = [[Poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus'') | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida'' | selts = [[Asparilaadsed]] ''Asparagales'' | sugukond = [[Amarüllilised]] ''Amaryllidaceae'' | perekond = '''Nartsiss''' ''Narcissus'' | perekonna_autor = [[Carl von Linné|L]] | levikukaart = | sünonüümid = *''Ajax'' Salisb. * ''Corbularia'' Salisb. ex Herb. * ''Hermione'' Salisb. ex Haw. * ''Jonquilla'' Haw. }} Nartsiss (''Narcissus'') on sibultaimede [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[amarüllilised|amarülliliste]] sugukonnast. Valdavalt on nartsissid valgete või kollaste [[õis|õitega]] [[lilled]]. Nad on tuntud vähemalt antiikajast ja nende dekoratiivne kasutus ulatub tagasi juba vähemalt [[Vana-Egiptus]]se. Need lilled on seotud ka mitmete legendide ja uskumustega. Nartsiss on ka [[Wales]]i [[rahvuslill]] ning seda kasutavad sümbolina mitmed vähivastased organisatsioonid. Täpne [[liik (bioloogia)|liikide]] arv varieerub 16 ja ligi 160 vahel. [[Carl von Linné]] kirjeldas 1753. aastal kuut liiki, aga näiteks [[Adrian Hardy Haworth]] juba 150 liiki. Liigisisese suure variatiivsuse tõttu on aga keeruline määratleda, et mida arvata liigiks ja mida alamliigiks. 2014. aastal oli [[WCSP]] hinnangul nartsissiliike 52, millele lisandus vähemalt 60 eri [[hübriid]]i. Tuntud liikide seas on näiteks [[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus'') ja [[poeedinartsiss]] (varem tuntud ka kui valge nartsiss; ''Narcissus poeticus''). Nartsisse on kaua aedades ilutaimena kasvatatud ning on aretatud tuhandeid [[kultivar]]e, mis jaotatakse 12 sordirühma. == Kirjeldus == === Leht === Lehed on kõige nooremate sibulasoomuste maapealsed osad ja kinnituvad sibulakannale. Lehed on pikad, kitsad, sinakasrohelist värvi ja renjad. Olenevalt sordist ja liigist võivad olla lehed kas siledad või soonilised. === Õis === [[Pilt:Narcissus hispanicus est.png|pisi|püsti|[[Hispaania nartsiss]] (''Narcissus hispanicus'') – nartsissiõie ehitus]] Nartsissi õied asetsevad varrel üksikult või mitmekaupa. Õis on korrapärane, sümmeetrilise alumise [[sigimik]]uga ja valge või eredavärvilise kroonja [[perigoon|õiekattega]], millel on 6 kattelehte. Õis koosneb kahest selgesti eristatavast osast, milleks on põhikroon (õiekate ehk perigoon) ja [[kõrvalkroon]] (ehk lisakroon). Lisakroon on sageli varieeruva kuju, värvi ja suurusega, olles seetõttu oluline sordi määramise seisukohalt. Õis on ümbritsetud kileja kõrglehega, mis lõheneb tipus ja õitsemise kestel rullub tagasi. [[tolmukas|Tolmukaid]] on kokku kuus. Tolmukaniidid asetsevad [[emakas (botaanika)|emaka]] ümber. Harva asetsevad tolmukapead õieavast väljas. Sageli juhtub, et tolmukatest 3 on kõrgemal ja 3 madalamal. Tolmukate erinev ehitus ja asend aitavad eristada erinevaid sorte. Lõhn võib olla nii tugev kui ka mahe. Seejuures on lõhn tähtsaks sorditunnuseks sarnaste õitega sortide puhul. Õite suurus ja värv olenevad palju sordist, aga mõju avaldavad ka ilmastik ja kasvukeskkond ning sibulate seisukord. Õitsemine algab varasematel sortidel [[aprill]]is, hilisematel [[mai]] lõpul. === Vili === Nartsissi [[vili]] on kolmepesaline pikliku kujuga [[kupar]], milles asetsevad [[seeme|seemned]] kahes reas, kõigis kolmes kambris. Seemned on ümmargused, läikivmustad ja idanevad hästi. === Sibul === [[Pilt:Starr_001018-9001_Narcissus_sp..jpg|pisi|püsti|[[Pabernartsiss]] (''Narcissus papyraceus'')]] Nartsissi sibulat nimetatakse [[ketassibul]]aks, kuna soomused sibulas asetsevad kontsentriliselt. Nartsissisibul on maa-alune lühi[[võsu]], mis koosneb [[sibulakand|sibulakannast]] ja sellele kinnituvatest sibulasoomustest. Kujult on nartsissisibulad munajad kuni piklikud, teritatud tipuga. Sibula soomused on erineva vanusega. Pidevalt seestpoolt väljapoole kasvades, soomused kahel esimesel aastal kasvavad paksemaks, kolmandal aastal hakkavad õhenema ja neljandal aastal saavad osaks sibulakestast. Tütarsibulad kinnituvad sibulakannale ja arenevad emasibulas sibulasoomuste vahel. Tütarsibulad vabanevad vanade soomuste surres. [[Pilt:Untere Narzissensprossachsel beim Entfalten.JPG|pisi|Nartsissi tärkavad lehed]] Nartsissisibulad erinevad sordirühmiti. Näiteks [[trompetnartsissid]]el on iseloomulikud suured ümarsibulad ja vähesed tütarsibulad, seevastu [[suurte lisakrooniga nartsissid]]e sibulad, olgugi samuti suured, on ümaramad või mitmetipulised, rikkalikult paljunevad ja rohkelt õitsevad. === Juurestik === Sibulakanna külge kinnituvad [[narmasjuurestik|narmasjuured]]. Juurestik koosneb 20–40&nbsp;cm pikkustest narmasjuurtest, mida võib kokku olla kuni 120. Juured paiknevad sibulal tihedalt ümber kettakujulise sibulakanna. Juurestiku hulgast võib leida ka [[tõmbejuur]]i, mida on lihtne ülejäänud juurtest eristada nende suurema jämeduse ja kortsulisuse tõttu. Tõmbejuurte ülesandeks on sibulat [[muld|mullas]] õiges asendis hoida või sobivale sügavusele tõmmata. Tõmbejuurte kasutamine mõjub aga taimele kurnavalt. == Levila == [[Pilt:Kuekenhoff 002.jpg|pisi|240px|Nartsisside kasutamine iluaianduses]] Looduslikult on levinud umbes 40 liiki nartsisse, mis esinevad peamiselt Lõuna- ja Kesk-[[Euroopa]]s ([[Hispaania]]s, [[Portugal]]is, [[Šveits]]is, [[Inglismaa]]l, [[Itaalia]]s ja Lõuna-[[Prantsusmaa]]l, kokku 36 liiki) ning Põhja-[[Aafrika]]s ja [[Vahemere maad]]es (kokku 5 liiki). Kuna nartsisse on iluaianduses juba väga kaua kasutatud, on mitmed nartsissiliigid looduses naturaliseerunud ja mõne liigi puhul on pea võimatu öelda, kas nad on välja kujunenud oma looduslikus kasvukohas või on tekkinud ja levinud inimeste abil. == Kasvatamine == Nartsissid on pikaealised sibulpüsikud, mille [[vegetatsiooniperiood]] kestab olenevalt ilmastikutingimustest 90–100 päeva. Kasvamine ja arenemine toimuvad üsna madalatel temperatuuridel. Optimaalne mulla [[temperatuur]] on 10–15 [[°C]]. Erinevalt mitmetest teistest sibulpüsikutest puudub nartsside sibulatel suvine puhkeperiood. Maa-pealse osa kasv võib küll lõppeda, kuid sibul on pidevas arenemises. Vegetatsiooniperioodi lõpus ei sure juured korraga nagu enamusel sibultaimedel, vaid on varem (juulis või augustis) juba uute juurte vastu vahetunud. Kui juured saavad viga, siis vigastud juurte asemele uusi ei kasva ja taimel tuleb kogu vegetatsiooniperiood läbida vigastatud juurtega. === Paljundamine === Nartsiss paljuneb nii [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]] (tütarsibulatega) kui ka seemnetega. [[Seeme|Seemnetega]] paljunedes kulub idanenud seemnest õitsvaks taimeks sirgumiseni 5–8 aastat. Nartsiss võib paljuneda ka isekülvi teel ja anda seejuures huvitavaid [[hübriid]]e. Seemnetega paljunedes on suur tõenäosus hübriidsete järglaste saamiseks ja seetõttu kasutatakse seda paljundusviisi põhiliselt [[sordiaretus]]es. Kui tahetakse aga saada emastaime identset koopiat, kasutatakse vegetatiivset paljundamist tütarsibulate abil. Nartsisse on võimalik paljundada ka sibulapistikute abil, [[kaksiksoomusmeetod|kaksiksoomus]]-, [[koekultuuri meetod|koekultuuri]]- või [[meristeemmeetod]]il. == Kasutamine == Alates [[18. sajand]]ist on nartsissid laialt levinud iluaianduses. 18. sajandi teisel poolel tehti Inglismaal algust juba nartsisside [[sordiaretus]]ega, mis elavnes kõvasti [[19. sajand]]il seoses huvi kasvuga nartsisside vastu. Neid on iluaianduse tarbeks aretatud üle 12 000 [[sort|sordi]]. Nartsisse kasutatakse ka [[parfümeeria]]- ja [[farmaatsia]]tööstuses. Nartsissid sisaldavad mürgiseid alkaloide. Mürgistusnähtudeks on äge oksendamine ja kõhulahtisus. == Nimetus == Nimetus "nartsiss" on tulnud [[kreeka keel]]est ja on arvatavasti tuletatud sõnast ''ναρκάω'' (''narkaō''), mis tähendab 'kangestun' või 'tuimestun'. See nimetus tuleneb arvatavasti [[õis|õie]] uimastavast lõhnast või [[alkaloidid|alkaloidist]], mida taim sisaldab. == Müüdid ja sümboolika == === Narkissos ja Echo === ''Järgneval [[müüt|müüdil]] on mitmeid variatsioone ja siin on esitatud üks nendest.'' [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[mütoloogia]]st on tuntud kaunis ja uhke noormees [[Narkissos]], kelle isa oli jõejumal [[Kephissos (mütoloogia)|Kephissos]] ja ema jõe[[nümf]] [[Leiriope (nümf)|Leiriope]]. Leiriope tahtis kangesti teada, kas tema lapsele on ka määratud pikk ja õnnelik elu. Seetõttu pöördus ta vähetuntud ennustaja [[Teiresias]]e poole, kes andis küsimusele vastuseks: "On küll, kui ta ainult iseennast tundma ei õpi." Kuusteist aastat hiljem toimunud sündmuste läbi sai Teiresias kuulsaks. Seda seetõttu, et selleks ajaks oli Narkissos saanud piltilusaks noormeheks, kellele kõik tüdrukud, kes teda nägid, kuuluda ihaldasid. Tema aga ei tahtnud neist kedagi ja aset leidis järgnev sündmus. Echo oli mäginümf, kelle kurb saatus sai alguse sellest, et ta sattus [[Hera]] viha alla. Hera, kes püüdis avastada [[Zeus]]i järjekordset armulugu ühe nümfiga, ei tabanud süüdlast, kuna ta tähelepanu juhtis kõrvale Echo lobisemine. Hera viha langes seetõttu Echo peale. Jumalanna nuhtles teda sellega, et too ei saanud oma keelele enam ühtki muud sõna kui vaid need, mis talle ette öeldi ja mida ta siis kordas. "Sulle jäägu alati viimane sõna," ütles Hera, "kuid sul ärgu olgu võimalust kõnelust alustada." Karistus oli Echole kohutav. [[Amor]]i tabatud noole tõttu oli Echo, nagu kõik teised neiud, armunud Narkissosse, kuid karistuse tõttu ei saanud ta temaga rääkida. Kuna Amor oli unustanud tabada Narkissost, ei leidnud Echo armastus vastuarmastust. Siiski koitis ühel päeval Echo võimalus Narkissosega vestlusse asuda, kui Narkissos oma kaaslasi hüüdis: "Kas keegi on siin?" Echo, kes oli peitunud puude varju, vastas õnnejoovastuses: "Siin ...siin ..." Kuna Narkissos teda ei näinud, hüüdis ta talle: "Tule!" Echo vastas rõõmsalt: "Tule!" ja astus väljasirutatud kätega metsast välja noormehele vastu. Narkissos aga pöördus pettununa Echo poolt ära, ise lausudes: "Ära tule! Ma ennem suren, kui annan end sinule saagiks." Echo võis seepeale vastata vaid: "Annan end sinule saagiks." Kuid Narkissos oli juba läinud. Echo kurvastas selle peale nõnda, et kaotas viimasegi elujanu ja muutus kaljuks. [[Olympose jumalad]] hoolitsesid aga selle eest, et ta hääl maailma kostma jääks ja nõnda tekkis [[kaja]]. Nõnda jätkas Narkissos julmal kombel armastuse põlgamist, kuni üks nendest, kelle Narkissos oli ära põlanud, ta ära needis. Narkissosest põlatu palus jumalatelt, et Narkissos saaks tunda sedasama, mida tema äsja oli kogenud ja jumalad võtsid ta palvet kuulda. Nõnda juhtuski, et Narkissos armus iseenda peegelpilti, kui ta seda selges [[allikas|mägiallikas]] nägi. Enesearmastuses aga ei leia keegi täitumust: niipea kui Narkissos oma peegelpildile lähenes, muutus see ähmaseks; läks ta aga kaugemale, kadus pilt sootuks. Ometi ei saanud ta oma peegelpildist lahti ja muudkui püüdis asjata seda emmata. Päevast päeva lamas ta allika juures ega võtnud teragi suhu, kuni eluvaim temast lahkus. Kuigi Narkissos oli nii paljudel südame murdnud, leinasid teda allikate nümfid [[najaadid]] ja puude nümfid [[drüaadid]], kes otsisid ilusat keha, et seda matta. Kuid keha nad ei leidnud. Paigas, kus noormees oli lebanud, õitses uus ilus lill, mida hakati hüüdma Narkissose nime järgi nartsissiks. === Persephone ja Hades === [[Pilt:Luca Giordano 016.jpg|pisi|[[Luca Giordano]] [[fresko]] [[Persephone]] röövimisest]] Valgetest nartsissidest vanikut kandnud Zeusi tütar [[Persephone]] korjas aasalt lilli, kui maapind avanes ning [[allilm]]a ja surnute jumal [[Hades]] sealt kaarikul välja sõitis, Persephone kaasa haaras ning ta allilma kaasa viis. [[Demeter]], kes oli Persephone ema, otsis oma tütart kõikjalt, aga ei leidnud teda kuskilt. Kuna Demeter oli viljakuse jumalanna, kaasnes tema kurvastusse langemisega ikaldus ning inimkonda ähvardas nälga suremine. Seega pidi sekkuma Zeus, kelle abil õnnestus sõlmida Hadesega kokkulepe, mille kohaselt lahkub Persephone allilmast pooleks aastaks oma ema juurde, ülejäänud aja aga veedab allilmas. Ajal, millal Persephone elab allilmas, valitseb ta ema kurbuse tõttu talv. Persephone ei tohtinud kunagi allilmast igaveseks lahkuda, kuna ta oli allilmas [[granaatõun]]a maitsnud ja see, kes midagi allilmas sööb, ei tohi sealt enam lahkuda. Seetõttu peetakse vahel granaatõuna ka rumaluse [[sümbol]]iks. Nartsissidega seob seda müüti aga see, et kui Hades võttis Persephone endale kaasaks, kaotasid müüdi kohaselt nartsisside õied oma neitsiliku valge värvuse ja muutusid kollaseks. === Sümboolika === Nartsiss on kevadlillena noorelt suremise, magamise ja taassünni sümbol. Vana-Kreekas kasutati nartsisse Demeteri riitustel ja istutati haudadele. Seda selleks, et märkida surma kui und (''narkoë'' 'mina kangestun' võib samuti viidata unevalda langemisele). Nartsissi meeldiv lõhn sümboliseeris [[Pärsia]]s noorust. [[Islam]]is oli nartsiss aga oma püstise varre tõttu ustava teenri sümbol ja uskliku [[embleem]]. Kuna nartsiss õitseb [[Hiina]]s uue aasta alguse paiku, siis peetakse seda seal ka rõõmu, õnne ja õnneliku [[abielu]] sümboliks. == Klassifikatsioon == [[Pilt:Narcissus pseudonarcissus 030405.jpg|pisi|200px|[[Kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus'')]] Tänu agarale sordiaretusele tekkis juba 19. sajandil väga paju nartsissisorte. [[20. sajand]]il jätkati sordiaretust ja suure sortide arvu tõttu püüti nartsissisorte klassifitseerid. Esimene nartsissisortide klassifikatsioon (koos sordinimede registriga) ilmus 1908. aastal [[London]]is. 1915. aastal ja 1923. aastal ilmusid täiendatud ja parandatud klassifikatsioonid. Tänapäeval kehtiva rahvusvahelise nartsissisortide klassifikatsiooni põhilise osa kehtestamine toimus 1. jaanuaril 1950. Selles jaotati sordid 11 rühma. Hiljem lisati 12. rühm nende sortide jaoks, mis ei mahtunud tunnuste poolest 11 eelmise rühma sekka. Nartsissisortide klassifitseerimisel arvestati õite värvust ning õiekattelehtede ja lisakrooni pikkuse suhet. Järgnevalt on välja toodud rahvusvaheliselt tunnustatud 12 sordirühma. I rühm – [[trompetnartsissid]]. Igal varrel on ainult üks õis. Trompet (lisakroon) on sama pikk või pikem kui õiekattelehed. Trompetnartsissid õitsevad nartsissidest kõige varem. II rühm – [[suure lisakrooniga nartsissid]]. Varrel kasvab üks õis. Õied on suured ja ilusad. Lisakroon ehk trompet on pikem kui 1/3 õiekattelehtede pikkusest, kuid ei ületa seda. Taimede kõrgus on 30–60&nbsp;cm. III rühm – [[väikese lisakrooniga nartsissid]]. Väikese lisakrooniga nartsissid on saadud suure lisakrooniga nartsisside ristamisel [[poeedinartsiss]]iga (''Narcissus poeticus''). Varrel üks õis, lisakroon ei ole pikem kui 1/3 õiekattelehtede pikkusest. Taimede kõrgus on 30–45&nbsp;cm. IV rühm – [[täidisõielised nartsissid]]. Üks või enam õit varrel. Õiekattelehed või lisakroon või mõlemad on täidisõielised. Taimede kõrgus on 15–45&nbsp;cm. Paljudel sortidel on rasked täidisõied küllalti pikkade varte otsas ja seetõttu kahjustavad tuul ja vihm neid üpris kergesti. V rühm – [[triandrusnartsissid]]. ''[[kolmisnartsiss|Narcissus triandrus]]'' L. tunnustega sordid. Tavaliselt kaks või enam rippuvat õit varrel. Taimede kõrgus on 15–45&nbsp;cm. VI rühm – [[tsüklaamen-nartsissid]]. ''[[käändnartsiss|Narcissus cyclamineus]]'' D. C. tunnustega sordid. Üks õis varrel. Õiekattelehed on märgatavalt reflektiivsed, pika trompetiga. Taimede kõrgus on 15–30&nbsp;cm. [[Pilt:Narcissus.radiiflorus.1658.jpg|pisi|200px|[[Poeedinartsiss]]i (''Narcissus poeticus'') alamliik ''radiiflorus'']] VII rühm – [[džonkill-nartsissid]]. ''[[luganartsiss|Narcissus jonquilla]]'' L. tunnustega sordid. Üks kuni viis, harva ka kaheksa lõhnavat õit varrel. Trompet tassi kujuline. Taimede kõrgus on 15–30&nbsp;cm. VIII rühm – [[tatsett-nartsissid]] (tatsetid). ''[[Tatsett-nartsiss|Narcissus tazetta]]'' L. tunnustega sordid. Tavaliselt 3–20 lõhnavat õit lihaval varrel, lühike tassikujuline trompet. Taimede kõrgus on 15–45&nbsp;cm. IX rühm – [[poeedinartsissid]]. ''[[Poeedinartsiss|Narcissus poeticus]]'' L. tunnustega sordid. Tavaliselt üks õis varrel, õiekattelehed puhasvalged, lisakroon väga väike, ketta kujuline, mis keskelt on kollane ja/või roheline, serv punane ja kofreeritud. Lõhnavad õied. Taimede kõrgus on 30–45&nbsp;cm. X rühm – looduslikult kasvavad liigid ehk [[bulbocodium-nartsissid]]. Tavaliselt üks õis varrel. Varase õitsemise ja madala kasvu tõttu sobivad hästi kasvatamiseks kiviktaimlas. Liigid: ''[[lehternartsiss|N. bulbocodium]]'', ''[[astuuria nartsiss|N. asturiensis]]'', ''[[Narcissus canaliculatus|N. canaliculatus]]'', ''[[käändnartsiss|N. cyclamineus]]'', ''[[kollane nartsiss|N. pseudonarcissus]]'', ja ''[[kambria nartsiss|N. obvallaris]]''. XI rühm – [[lõhestunud lisakrooniga nartsissid]]. Lisakroon on lõhestunud vähemalt ühe kolmandikuni lisakrooni pikkusest. Siia rühma kuuluvad a) kaelusnartsissid b) liblikõielised nartsissid. XII rühm – mitmesugused nartsissid. Sordid, mis ei sobi eelmistesse rühmadesse. == Haigused ja kahjurid == [[Pilt:Merodon equestris01.jpg|pisi|[[Nartsissikärbes]] (''Merodon equestris'')]] === Seenhaigused === * [[Fusarioos]] ehk kuivmädanik (''Fusarium bulbigenum'', sün. ''F. oxysporum f. narcissi'') * [[Hahkhallitus]] (''Botrytis narcissicola'' ja ''B. polyblastis'') * [[Penitsillioos]] ehk rohehallitus (''Penicillium corymbiferum'') * [[Sibula-valgemädanik]] (''Sclerotium tuliparum, sün. Sclerotinia bulborum'') * [[Nartsissirooste]] (''Puccinia schroeteri'') * [[Nartsissi-helelaiksus]] (''Septoria narcissi'') * [[Nartsissi-laikpõletik]] ehk ramularioos (''Ramularia narcissi'') === Viirushaigused === * [[Nartsissimosaiik]] (''Narcissus mosaic virus'' ja'' Cucumis virus'') * [[Nartsissi-hõbelaiksus]] ehk valgetriibulisus (''Narcissus silver leaf virus'') === Kahjurid === * [[Nartsissikärbes]] (''Merodon equestris'') * [[Sibulasirelane]] (''Eumerus strigatus'') * [[Sibula-juurelest]] (''Rhizoglyphus echinopus'') * [[Varreingerjas]] (''Ditylenchus dipsaci'') == Vaata ka == * [[Nartsissism]] * [[Nartsissisortide loend]] == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{vikitsitaadid-tekstina}} [[Kategooria:Nartsiss| ]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] ifpwo6k60p8bk8hj8v4lzgu3u6s9m45 0 71751 7161335 7149806 2026-05-26T10:28:16Z Kuriuss 38125 7161335 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jonathan Littell P1200584.jpg|thumb|Jonathan Littell 2007. aastal]] '''Jonathan Littell''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1967]] [[New York|New Yorgis]]) on prantsuse kirjanik. Jonathan Littell pälvis oma teise romaaniga "Les Bienveillantes" (2006; eesti keeles "Eumeniidid", Varrak, 2022) 2006. aastal [[Goncourti auhind|Goncourti auhinna]] ja Prantsuse Akadeemia romaaniauhinna. 2018. aastal võitis tema romaan "Une vieille histoire" Sade'i auhinna (Prix Sade). ==Ilukirjandusteoseid== * 1989 – "Bad Voltage" ([[küberpunk|küberpungi]] stiilis esikromaan) * 2006 – "Les Bienveillantes" * 2007 – "Études" * 2009 – "Récit sur rien" * 2010 – "En pièces" * 2018 – "Une vieille histoire" * 2019 – "Les récits de Fata Morgana" ==Isiklikku== Littell on sündinud idaeuroopa juudi päritolu peres ning elanud-õppinud alates kolmandast eluaastast [[Prantsusmaa]]l. Sündinud New Yorgis, on tal ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kodakondsus. Ta on abielus [[belglased|belglannaga]], kellega tal on kaks last (sündinud 2000 ja 2002). Pere elab Hispaanias [[Barcelona]]s. {{JÄRJESTA:Littell, Jonathan}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Yale'i Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] p9rp2qdxuu8nlerbmlrq5gfhzaxrbty 7161339 7161335 2026-05-26T10:30:11Z Kuriuss 38125 7161339 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jonathan Littell P1200584.jpg|thumb|Jonathan Littell 2007. aastal]] '''Jonathan Littell''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1967]] [[New York|New Yorgis]]) on prantsuse kirjanik. Jonathan Littell pälvis oma teise romaaniga "Les Bienveillantes" (2006; eesti keeles "Eumeniidid", [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2022) 2006. aastal [[Goncourti auhind|Goncourti auhinna]] ja [[Prantsuse Akadeemia]] romaaniauhinna. 2018. aastal võitis tema romaan "Une vieille histoire" Sade'i auhinna (Prix Sade). ==Ilukirjandusteoseid== * 1989 – "Bad Voltage" ([[küberpunk|küberpungi]] stiilis esikromaan) * 2006 – "Les Bienveillantes" * 2007 – "Études" * 2009 – "Récit sur rien" * 2010 – "En pièces" * 2018 – "Une vieille histoire" * 2019 – "Les récits de Fata Morgana" ==Isiklikku== Littell on sündinud idaeuroopa juudi päritolu peres ning elanud-õppinud alates kolmandast eluaastast [[Prantsusmaa]]l. Sündinud New Yorgis, on tal ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kodakondsus. Ta on abielus [[belglased|belglannaga]], kellega tal on kaks last (sündinud 2000 ja 2002). Pere elab Hispaanias [[Barcelona]]s. {{JÄRJESTA:Littell, Jonathan}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Yale'i Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] e7lilfjum50vz1qprvedmxyo9cuongs 7161342 7161339 2026-05-26T10:31:26Z Kuriuss 38125 7161342 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jonathan Littell P1200584.jpg|thumb|Jonathan Littell 2007. aastal]] '''Jonathan Littell''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1967]] [[New York|New Yorgis]]) on prantsuse kirjanik. Jonathan Littell pälvis oma teise romaaniga "Les Bienveillantes" (2006; eesti keeles "Eumeniidid", [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2022) 2006. aastal [[Goncourti auhind|Goncourti auhinna]] ja [[Prantsuse Akadeemia]] romaaniauhinna. 2018. aastal võitis tema romaan "Une vieille histoire" Sade'i auhinna (Prix Sade). ==Ilukirjandusteoseid== * 1989 – "Bad Voltage" ([[küberpunk|küberpungi]] stiilis esikromaan) * 2006 – "Les Bienveillantes" * 2007 – "Études" * 2009 – "Récit sur rien" * 2010 – "En pièces" * 2018 – "Une vieille histoire" * 2019 – "Les récits de Fata Morgana" ==Isiklikku== Littell on sündinud idaeuroopa juudi päritolu peres ning elanud-õppinud alates kolmandast eluaastast [[Prantsusmaa]]l. Kuna ta on sündinud New Yorgis, on tal ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kodakondsus. Ta on abielus [[belglased|belglannaga]], kellega tal on kaks last (sündinud 2000 ja 2002). Pere elab Hispaanias [[Barcelona]]s. {{JÄRJESTA:Littell, Jonathan}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Yale'i Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] rghjweybnyx2q2qtinyc4x2hrv5qwd7 0 74774 7160976 7007546 2026-05-25T19:23:31Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 7160976 wikitext text/x-wiki [[Pilt:VäimelaMõisaPeahoone2014.jpg|pisi|Väimela mõisa härrastemaja (2014)]] [[Pilt:Väimela mõisa peahoone.jpg|pisi|Väimela mõisa härrastemaja (2012)]] '''Väimela mõis''', ka Väimere<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1888/09/14/4 Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine], Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2</ref> ([[saksa keel]]es ''Waimel, Alt-Waimel'') oli [[rüütlimõis]] [[Põlva kihelkond|Põlva kihelkonnas]] [[Võrumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Võru vald]]a [[Võru maakond|Võru maakonnas]]. ==Ajalugu== [[Pilt:VKHK 1929.jpg|pisi|Väimela mõisa härrastemaja (1929)]] [[Pilt:Väimela mõisa peahoone 2019 05.jpg|pisi|Väimela mõisa härrastemaja 2019. aasta kevadel]] Varaseimad teated mõisa kohta pärinevad 1590. aastast. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] järel oli mõis Poola [[Tartu vojevoodkond|Tartu vojevoodkonna]] [[Kirumpää staarostkond|Kirumpää staarostkonna]] [[folvark]] ehk [[riigimõis]].<ref>[[Enn Tarvel]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1960-4-385-403_20240430125933.pdf Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised]] IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386</ref> 11. detsembril [[1744]] kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna|Eliisabet]] osa endise [[Kirepi]] lossi maa-alast oma kantslerile krahv Bestužev-Rjuminile, kes selle [[1749]]. aastal müüs edasi Charlotte Amalie von Müllerile (sündinud [[Schilling (Kaliküla)|Schilling]]). Viimane jagas samal aastal maa oma tütarde vahel: vanem tütar sai [[Võru]]-nimelise osa, keskmine tütar [[Joosu]]- ja noorem tütar [[Tilsi]]-nimelise osa; endale jättis Charlotte Amalie von Müller veidike üle 10 [[adramaa]]. Aastal [[1757]] müüs ta selle keskmise tütre mehele Gotthard Johann von [[Müller (Loberģi)|Müller]]ile, kes kahe aasta pärast müüs ostetud maa Suur- ja Väike-[[Väimela]] nime all koos Varbuse karjamõisaga Schumannidele. Teada on, et hiljem oli see maa ka parun [[Berndt Otto Rehbinder]]i (1733–1795)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Rehbinder_nr_77#TAB_8 Bernt Otto Rehbinder, till Waimel i Pol ve socken, Livland. Född 1733-09-08. Begav sig 1772-08-00 av missnöje med 1772 års revolution till Ryssland (Livland) och fick av kejsarinnan Catharina II bl a fem hakar jord av godset Nuggen (Neu-Nuggen) i likan, socken, Livland, vilka han dock sålde 1780 (Riga.). Kreisrichter i werroska kretsen i Livland 1789], www.adelsvapen.com</ref> käes, kes oli [[1772]]. aastal põgenenud Rootsi võimu all olnud [[Soome]]st ning asunud Eestisse, kus ta sai [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] teenistusse asudes mõisa [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonnas]], mille vahetas hiljem Väimela mõisa vastu. 18. sajandi lõpust oli mõis Richterite valduses. Richterite ajal ehitatud (algselt ühekorruselise) härrastemaja ning sellega kaaristu abil ühendatud tiibhooned moodustavad auhooviga mõisasüdame. Üks tiibhoonetest oli valitseja-, teine teenijatemaja. [[1870]]. aastal sai mõis [[Loewen]]ite omandusse.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17806 Väimela mõis (Põlva khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> Viimaselt mõisnikult Bernhard von Loewenilt (1861–1945) [[1919. aasta maareform|riigistati mõis]] 1919. aastal pärast seda, kui see oli jaanuaris taganevate bolševike poolt põlema süüdatud. Mõisa ääremaad plaanistati ja jagati, 1920. aastal jäi [[mõisasüda]] [[Väimela põllumajandustehnikum|Väimela põllutöökool]]ile, mis 1922. aastast saadik asus uuesti üles ehitatud kolmekorruselises härrastemajas (peahoones). Tulekahju rüüstas mõisat ka 1950. aastail. [[Eesti NSV]] ajal tegutses mõisahoones [[Väimela näidissovhoostehnikum]]. Viimati sai mõisa härrastemaja tulekahjus kannatada 2018. aasta oktoobris.<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6439665/galerii-vaimela-moisahoones-puhkes-poleng Väimela mõisahoones puhkes põleng], Lõuna-Eesti Postimees, 28. oktoober 2018</ref> Tänapäeval on peahoone [[Riigi Kinnisvara AS|Riigi Kinnisvara AS-i]] kasutuses.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/328032017005 Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine], RT III, 28.03.2017, 5</ref> ==Mõisakompleks== [[Pilt:Väimela mõisa vankrikuur 2011-06.jpg|pisi|Väimela mõisa vankrikuur]] Mõisakompleksi keskuseks oli ühekorruseline lameda katusega peahoone tagaküljega [[Väimela Alajärv]]e poole. Nüüdisaegne kolmekorruseline peahoone on algses asukohas. Peahoone tagakülje terrass-treppi piiravad külgedelt [[risaliit]]e jäljendavad väljaehitised. Hoone [[fassaad]]i ilmestasid [[keskrisaliit|keskrisaliidi]] neli [[pilaster|pilastrit]] ning mõlema külgrisaliidi kaks paarispilastrit, samuti [[medaljon]]id, [[girland|girlandid]] ja [[tilguti]]d. Kaarjate müüridega liitus peahoone külge kaks tiibhoonet (teenijate- ja [[mõisavalitseja|valitseja]]maja). [[Rustika|Rusteeritud]] seinapinnaga tiibhoonete keskrisaliitidel on kolmnurk[[frontoon]]id, fassaadidel on [[kannelüür]]idega pilastreid, hammaslõiget ja laineornamenti. Nagu tiibhoonedki, asuvad vastastikku (tiibhoonete telgedel, [[auring]]i pikendusena) ka [[ait]]-[[kuivati]] ja [[tall-tõllakuur]]. Need on omavahel sarnased: massiivsed krohvitud kiviseinad, pool[[kelpkatus]], [[kaaristu]] esiküljel. Enamik ülejäänud paarkümmend [[abihoone]]t (sh tööhobuste tall, vankrikuur, [[moonakas|moonaka]]majad, aednikumaja, [[meierei]], [[viinavabrik]], [[laut]]) ümbritsevad tuumikut vabalt ning on säilinud algkujul. Mõisa ümber on kujundatud [[Väimela mõisa park|park]]. ==Mõisa kalmistud== [[Pilt:Väimela mõisa Matussaare kabel 2012.JPG|pisi|Kabel Väimela mõisa Loewenite kalmistul.<br>Ivar Leidus, 25.07.2012]] Varasem [[Väimela mõisa Richterite kalmistu|Richterite kalmistu]] jääb mõisa südamest linnulennult 2,2 km [[Lõuna|lõunaedelasse]]. Hilisem [[Väimela mõisa Loewenite kalmistu|Loewenite kalmistu]] jääb mõisa südamest linnulennult 0,6 km kagusse. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *{{cite book |title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|author2= F. von Buxhoevden|year=1836 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= 49-50 |url=http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA49,M1}} ==Välislingid== {{commonskat|Väimela Manor}} *[http://www.mois.ee/voru/vaimela.shtml Eesti mõisaportaal] *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17806 Väimela mõis (Põlva khk)] Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[http://www.werro.ee/werro1926/index.php?ID=35 Kogumik "Võrumaa" Tartu 1926, lk 246] *[http://oueteater.vorulinn.ee/index.php?area=press&issue=1059835011&id=1060294751 Papa Kreutzwaldi Õueteater] {{Põlva kihelkond}} {{Coordinate|NS=57.892778|EW=27.018056|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Liivimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Võrumaa mõisad]] [[Kategooria:Võru vald]] [[Kategooria:Põlva kihelkond]] [[Kategooria:Rehbinderite mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Richterite mõisad]] lor588j7qpx2cg2iopcgxsz8pb57ire 0 78406 7161113 6638939 2026-05-26T04:32:54Z Mona 355 7161113 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Holly Williams | pilt = Holly Williams (cropped).jpg | pildiallkiri = Holly Williams (2014) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = [[12. märts]] [[1981]]<br/>[[Cullman]], [[Alabama]], [[USA]] | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = [[kantrimuusika|kantri]] | amet = | tegev = 2003– | plaadifirma = [[Universal South Records]] | seotud_esitajad = | URL = http://www.hollywilliams.com | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Holly Audrey Williams''' (sündinud [[12. märts]]il [[1981]] [[Cullman]]is [[Alabama]] osariigis) on [[USA]] [[kantrimuusika|kantri]]laulja ja laulukirjutaja. Ta on [[Hank Williams juunior]]i tütar ning [[Hank Williams|Hank Williams seeniori]] lapselaps. Tal on samuti lauljast poolvend [[Hank Williams III]]. {{JÄRJESTA:Williams, Holly}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kantrilauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] mmv5cou3bbs3f796qou9awnhfdu3k8o 7161119 7161113 2026-05-26T04:59:04Z Mona 355 7161119 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Holly Williams | pilt = Holly Williams (cropped).jpg | pildiallkiri = Holly Williams (2014) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = [[12. märts]] [[1981]]<br/>[[Cullman]], [[Alabama]], [[USA]] | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = [[kantrimuusika|kantri]] | amet = | tegev = 2003– | plaadifirma = [[Universal South Records]] | seotud_esitajad = | URL = http://www.hollywilliams.com | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Holly Audrey Williams''' (sündinud [[12. märts]]il [[1981]] [[Cullman]]is [[Alabama]] osariigis) on [[USA]] [[kantrimuusika|kantri]]laulja ja laulukirjutaja. Ta on [[Hank Williams juunior]]i tütar ning [[Hank Williams|Hank Williams seeniori]] lapselaps. Tema poolvend [[Hank Williams III]] on samuti muusik. Williams alustas muusikukarjääri 2000. aastate alguses. Tema muusika ühendab traditsioonilise kantri ja [[folkmuusika]] elemente. Lauludes käsitleb ta sageli isiklikke teemasid, näiteks perekonda ja elukogemusi. Lisaks muusikale on ta tegelenud ettevõtlusega ja kirjutanud raamatuid. {{JÄRJESTA:Williams, Holly}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kantrilauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 4lb5pkvfu0aa4xnk14iw8rqfe84ntsy 0 78599 7161079 6515775 2026-05-25T22:39:23Z Ollin Masa 227337 Link 7161079 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2023|kuu=november}} '''Loomakasvatus''' ehk '''karjakasvatus''' on [[põllumajandus]]harude rühm, mis tegeleb [[koduloom]]ade pidamisega. Inimene saab loomadelt [[piim]]a, [[liha]], [[vill]]a, [[Nahk (materjal)|nahk]]a, [[väetis]]t jms. Loomi kasutatakse ka tööloomadena. Teaduslikult uurib loomakasvatust loomakasvatusteadus ehk [[zootehnika]]. ==Loomakasvatuse harud== *[[Veisekasvatus]] **[[Piimakarjakasvatus]] **[[Lihakarjakasvatus]] *[[Seakasvatus]] *[[Lambakasvatus]] *[[Kitsekasvatus]] *[[Linnukasvatus]] *[[Hobusekasvatus]] *[[Kaamelikasvatus]] *[[Põhjapõdrakasvatus]] *[[Laamakasvatus]] *[[Jakikasvatus]] *[[Mesindus]] *[[Karusloomakasvatus]] *[[Küülikukasvatus]] ==Vaata ka== *[[rändkarjakasvatus]] {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Loomakasvatus| ]] 339wn5rdxwaac82cgqjqp8ljb4cb52c 0 81114 7160740 6064803 2026-05-25T13:39:50Z Rulakarbes 164113 7160740 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float: right" || [[Pilt:Carbonic-acid-2D.png|150px|Süsihape]] [[Pilt:Carbonic-acid-3D-vdW.png|150px|Süsihape]] |} '''Süsihape''' on [[anorgaaniline ühend]] [[molekulivalem]]iga H₂CO₃. See on [[nõrk hape|nõrk]] [[hape]]. Ta saadakse oma [[happeanhüdriid]]i [[süsinikdioksiid]]i ehk süsihappegaasi (CO₂) [[keemiline reaktsioon|reageerimisel]] [[vesi|veega]]. Süsihape on [[kaheprootoniline hape]], mille [[soolad|soolasid]] nimetatakse [[karbonaadid|karbonaatideks]] ja [[vesinikkarbonaadid|vesinikkarbonaatideks]]. Ka süsihappe [[estrid|estreid]] võidakse nimetada karbonaatideks, kuid nende õige nimetus on [[süsihappe estrid]]. Tehniline tähtsus on süsihappe [[polüestrid|polüestritel]], mida nimetatakse [[polükarbonaadid|polükarbonaatideks]]. '''Süsihappeks''' nimetatakse mõnikord ka [[süsihappegaas|süsinikdioksiidi]] vesilahust, mis sisaldab väheses koguses süsihapet. Süsihappegaasi lahustumisel vees tekib tasakaalureaktsioon: ::<chem>CO2 + H2O <=> H2CO3 </chem> Puhast süsihapet on toatemperatuuril peaaegu võimatu saada. Teoreetilised arvutused on näidanud, et juba üheainsa [[vesi|vee]] [[molekul]]i juuresolekul hakkab süsihape veeks ja süsihappegaasiks lagunema. Puhast süsihapet on siiski saadud niimoodi, et vee ja süsihappegaasi külmutatud segu hakatakse soojendama ning ühtlasi kiiritatakse seda tugeva kiirgusega. Kiirgusega antakse molekulidele omavaheliseks [[keemiline reaktsioon|reaktsiooniks]] vajalikku energiat ja ühtlasi eemaldatakse liigsed vee molekulid. Niisugune saamisviis on andnud alust arvata, et süsihapet võiks leiduda [[kosmos]]es, kus vee ja süsihappegaasi molekulid pole liiga haruldased. Kosmoses on temperatuurid valdavalt väga madalad ja mitmesugune [[kosmiline kiirgus]] on võrdlemisi levinud. [[Kategooria:Anorgaanilised happed]] 6dysq5s8cigi0gp4hm1mty1ccirhnjm 0 81116 7161404 6981396 2026-05-26T11:17:53Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:2007. aasta Eestis]]; +[[Kategooria:2011. aasta Eestis]] 7161404 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}} {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 45. valitsus | ametis = 2007–2011 | pilt = Portrait Andrus Ansip.jpg | algus = 5. aprill 2007 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Toomas Hendrik Ilves]] | valitsusjuhi_nimi = [[Andrus Ansip]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 13 <small>(alates 11. juunist 2009)</small><br />14 <small>(kuni 11. juunini 2009)</small> | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] <small>(kuni 21. maini 2009)</small> | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] <small>(alates 21. maist 2009)</small> | valimised = [[2007. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XI Riigikogu]] | eelnev = [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 6. aprill 2011 | järgnev = [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] }}'''Andrus Ansipi teine valitsus''' nimetati [[president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]e poolt ametisse [[4. aprill|4. aprillil]] [[2007]]. Valitsuse liikmed andsid ametivande ja astusid ametisse [[5. aprill]]il [[2007]]. 45. [[Eesti valitsus]]e moodustasid [[Eesti Reformierakond]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Valitsus sai ametisse [[XI Riigikogu]] [[2007. aasta Riigikogu valimised|valimiste]] tulemusel. ==Valitsuse koosseis== {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Andrus Ansip]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Tõnis Lukas]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Rein Lang]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Jaak Aaviksoo]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jaanus Tamkivi]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Laine Jänes]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|Majandus- ja kommunikatsiooniminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Juhan Parts]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Helir-Valdor Seeder]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Ivari Padar]]''' |5. aprill 2007 |21. mai 2009 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |4. juuni 2009 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Jüri Pihl]]''' |5. aprill 2007 |21. mai 2009 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#009CE2; " | |'''[[Marko Pomerants]]''' |4. juuni 2009 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | rowspan="2" |[[Eesti regionaalminister|Regionaalminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Vallo Reimaa]]''' |5. aprill 2007 |22. jaanuar 2008 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | style="background:#009CE2; " | |'''[[Siim Valmar Kiisler]]''' |23. jaanuar 2008 |6. aprill 2011 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Maret Maripuu]]''' |5. aprill 2007 |23. veebruar 2009 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |23. veebruar 2009 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Paet]]''' |5. aprill 2007 |6. aprill 2011 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahvastikuministri büroo]]''' |- |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]){{Ref|a|[a]}} | style="background:#E10600; " | |'''[[Urve Palo]]''' |5. aprill 2007 |21. mai 2009 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}11. juunil 2009 jagati rahvastikuministri ametikoha ülesanded sotsiaal-, kultuuri-, regionaal- ning haridus- ja teadusministri vahel. ==Tähtsündmused== ===2007=== * Tõnismäe [[Pronkss%C3%B5dur|pronkssõduri]] teisaldamine, millega kaasnesid nn [[Aprillirahutused_Tallinnas|aprillirahutused]] ja [[2007. aasta küberrünnakud|küberrünnakud]]. Valitsuse otsustav käitumine tõstis [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja peaministri populaarsust eestlaste seas, venelased hakkasid valdavalt toetama Keskerakonda. Suhted [[Venemaa]]ga pingestusid – transiidi kokkukuivamine, turismi kokkutõmbumine jt. * [[2007]]. [[mai]]s oli Valitsuse prioriteet Eesti võimalik kiire (2011. aasta alguses) eurole üleminek. Sama aasta sügisest aga tõdeti – euro tulek lükkub edasi määramatuks ajaks. Tähtaja edasilükkumise põhjuseks Balti riikides kerkiv inflatsioon. * [[26. september]] [[2007]]. Valitsus annab riigikogule üle 2008. aasta riigieelarve. [[Oktoober|Oktoobrist]] seatakse kahtluse alla 2008. aasta riigieelarve aluseks olnud majandusprognooside usaldusväärsuse. * [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] ühines Eesti [[Schengeni viisaruum]]iga. ===2008=== * Alates [[2008]]. aasta [[1. jaanuar]]ist üksikisiku [http://www.emta.ee/?id=22847 tulumaksu alandamine] 21%-ni. * [[20. jaanuar]]il [[2008]] kutsus [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] volikogu [[Vallo Reimaa]] regionaalministri ametist tagasi ning kinnitas uueks ministrikandidaadiks [[Siim-Valmar Kiisler]]i. Reimaa tagasikutsumise ajend olla parteidistsipliini rikkumine regionaalhalduse teemal ehk erakonnaga kooskõlastamata liigsed järeleandmised partneritele, mis on tekitanud arvamusi, et minister pole parteikaaslaste suhtes piisavalt lojaalne. Samuti on talle ette heidetud vähest suutlikkust. Tema asemele pakutud [[Tarmo Loodus]] aga loobus. * [[2008]] [[veebruar]]is saabuvad esimesed teated kesistest maksulaekumistest. Valitsuse kritiseerijad muutuvad valjuhäälseks. [[Märts]]is tunnistab peaminister esimest korda, et võib-olla tuleb teha negatiivne lisaeelarve. Valitsus arutab, kuidas liiga positiivseks osutunud eelarvet ohjes hoida. Pingeid tekitab rahandusministeeriumi tõdemus, et riigil tuleb eeldatud kulusid 9,9 miljardi eest kärpida. Koalitsioonierakonnad vaidlevad ("''krokodillide komisjon"''), kas külmutada kulutused või hakata kohe miinusmärgiga eelarvet tegema. * Valitsus otsustas [[15. mai]] [[2008]] kiita heaks ja saata [[riigikogu]]le vastuvõtmiseks 2008. aasta negatiivse lisaeelarve. [[2009]] [[mai]]s aga tuleb [[riigikogu]]l anda heakskiit teisele negatiivsele lisaeelarvele. ===2009=== * Aasta algul astus tagasi sotsiaalminister [[Maret Maripuu]]. Põhjuseks puuetega inimeste toetuste väljamaksmise hilinemine. Avaliku teenistuse seaduse alusel said noomituse sotsiaalministeeriumi kantsler Riho Tapfer ja asekantsler Riho Rahuoja. Uueks ministriks sai endine [[Nõmme linnaosa]]vanem [[Hanno Pevkur]]. * [[30. aprill]] [[2009]] otsustati, et ministeeriumid peavad ette valmistama riigieelarve kaheksaprotsendilise kärpe, mida võib vähendada vaid omatulu suurendamise arvelt. * [[Mai]] algul algatasid Riigikogu opositsioonierakondade 37 saadikut nõude umbusalduse avaldamiseks peaminister [[Andrus Ansip]]ile. Umbusavalduse esitajad heitsid peaministrile ette suutmatust juhtida valitsuse tegevust keerulises majandusolukorras. Umbusaldamine kukkus läbi – poolt hääletas 35 ja vastu 53 riigikogu liiget. * [[Mai]] lõpuks jooksis [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]-i koostöö [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] ummikusse. Uue valitsuse moodustamiseks asuti [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliiduga]] läbi rääkima. [[21. mai]]l palus peaminister [[Andrus Ansip]] presidendil ametist vabastada rahandusminister [[Ivari Padar]]i, rahvastikuminister [[Urve Palo]] ja siseminister [[Jüri Pihl]]i. * [[2. juuni]]l teatas peaminister, et [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]i võimuliit jätkab vähemusvalitsusena. [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]i volikogud ei toetanud uue koalitsiooni sündi ja [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] lahkus. Vabanenud ministrikohad jaotati uuesti ümber. * [[4. juuni]]l andsid ametivande uued ministrid [[Jürgen Ligi]] (rahandusminister) ja [[Marko Pomerants]] (siseminister). * [[11. juuni]]l jagati alates 21. maist täitmata rahvastikuministri ametikoha ülesanded sotsiaal-, kultuuri-, regionaal- ning haridus- ja teadusministri vahel. ==Välislingid== *[http://www.postimees.ee/050407/esileht/olulised_teemad/riigikogu_2007/253682.php "Andrus Ansip: Valitsuse kümme käsku"], [[Postimees]], 5. aprill 2007 ([[Andrus Ansip]]i kõne [[Riigikogu]]s [[4. aprill]]il [[2007]] enne hääletust) * [[Rein Sikk]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453340 Ministrite edetabel: tublim Padar, nõrgim Kiisler] EPL, 27. detsember 2008 * [[Sulev Vedler]], [[Tarmo Vahter]], [[Argo Ideon]]. [http://www.ekspress.ee/2009/01/29/eesti-uudised/6454-valitsuse-salaplaan-kuidas-saasta-eesti-riiki-pankrotist Valitsuse salaplaan: kuidas säästa Eesti riiki pankrotist] Eesti Ekspress, 29. jaanuar 2009 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2007]]–[[2011]] | järgnev=[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Ansip 2]] [[Kategooria:2007. aasta Eestis]] [[Kategooria:2011. aasta Eestis]] krzzl14kbgu4mhst48ag5pchnmgm43w 0 81923 7161210 7148200 2026-05-26T08:43:33Z ~2026-30199-00 229874 7161210 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}} | tekst = Rahumäe kalmistu }} [[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]] [[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]] [[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]] '''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a. Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele. Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas. Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda. Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud. ==Ajalugu== [[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]] Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad. [[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale. Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi. Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele. [[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /><ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ==Arhitektuur== ===Planeering=== Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> ===Juudi kalmistu kabel=== Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.<ref name="BpNYK" /><ref name="TegED" /> ===Kaarli koguduse kabel=== [[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut. Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.<ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ===Püha Vaimu koguduse kabel=== Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.<ref name="q1OKE" /> Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ===Mälestusmärgid=== Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.<ref name="RpquF" /><ref name="tL9Bz" /><ref name="q41N3" /> Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.<ref name="0lfsX" /><ref name="S5RAS" /> [[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].<ref name="Y8Ssv" /> Mälestussammas avati taas 1997. aastal.<ref name="SHh2F" /> ==Kultuurimälestisi== [[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]] [[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]] [[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]] [[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]] [[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]] [[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]] [[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]] * Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel * Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 * Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 * [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]] * [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit) * [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud * [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud * [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud * [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud * [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor) * [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud * [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud * [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud * [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud * [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud * [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) * [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud * E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) * perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit) * perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)<ref name="IqVkx" /> ==Tulevik== Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ==Tuntud inimeste kalmud== ===Usutegelased=== * [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'') * [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'') * [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'') * [[Rein Premet]] (''Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'') * [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'') * [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik) * [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane) ===Teadlased=== * [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige) * [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'') * [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'') * [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'') * [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'') * [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist) * [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'') * [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'') * [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'') * [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'') * [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'') * [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'') * [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor) ===Kultuuritegelased=== * [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'') * [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik) * [[Karl Aavik]] (''muusik'') * [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'') * [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'') * [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'') * [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'') * [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) * [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja''). * [[Nevil Blumberg]] (muusik) * [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'') * [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'') * [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'') * [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'') * [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'') * [[Gunnar Graps]] (''muusik'') * [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') * [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'') * [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'') * [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog) * [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') * [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'') * [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'') * [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'') * [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'') * [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'') * [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik') * [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'') * [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') * [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'') * [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') * Tõnu Lindvet (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust) * [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'') * [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane) * [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'') * [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'') * [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'') * [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'') * [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'') * [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'') * [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'') * [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'') * [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog) * [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'') * [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ja kultuurikorraldaja) * [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'') * [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') * [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor) * [[Jaan Oks]] (kirjanik) * [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu "Jää vabaks, Eesti meri..." autor") * [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') * [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'') * [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) * Agu Pihelga (maalikunstnik) * [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör) * [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'') * [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'') * [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'') * [[Endel Pärn]] (''näitleja'') * [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja) * [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') * [[Paul Raud]] (''kunstnik'') * [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht) * [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') * [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'') * [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'') * [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'') * [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'') * [[Avo Seppel]] (arhitekt) * [[Leida Sibul]] (''laulja'') * Lembit Sibul (humorist ja publitsist) * Vello Sillam (fotograaf ja ettevõtja) * Marie Suurorg (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema) * [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') * Siima Škop (kunstnik) * [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'') * [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'') * [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'') * [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'') * [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, teleajakirjanik''' * Kalju Terasmaa (muusik, laulja ja pedagoog) * [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'') * [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'') * Rein Tomingas (arhitekt ja parodist) * [[Marie Under]] (''luuletaja'') * [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ja tuletõrjemuuseumi looja'') * Kuno-Raul Valdma (ajakirjanik) * [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'') * [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'') * Villi Veskimäe (laulja ja estraadiartist) * [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'') * [[Robert Võsu]] (''vaimulik'') * [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'') * [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane) ===Sõjaväelased=== * [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) * [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'') * [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja) * [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel) * [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) * [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) * [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) * [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane) * [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist) * [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja) ===Ühiskonnategelased=== * [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'') * Sven Ivanov (ettevõtja, majandustegelane) * [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') * [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') * [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') * Allan Kiil (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja) * [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') * Reinhold Käbin (arst ja tervishoiu korraldaja) * Udo Käär (tootmisjuht ja majandustegelane) * Simon Levin (jurist, advokaat) * [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'') * [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'') * [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja) * [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'') * [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'') * Benjamin Valter (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja "Suur Tõll" kapten.) * [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'') * [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'') ===Sporditegelased=== * [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'') * [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'') * [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'') * [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'') * Sara Teitelbaum (sportlane) * [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'') * [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'') * [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'') * [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'') * [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener'') <gallery> Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas </gallery> ==1905. aasta terroriohvrite matusepaik== {{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}} Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. <gallery> Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rahumäe kalmistu koduleht">[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]</ref> <ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat">Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003</ref> <ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59</ref> <ref name="BpNYK">[[Leho Lõhmus]] "Jalutaja teejuht". [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007</ref> <ref name="TegED">[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php "Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007</ref> <ref name="RpquF">Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129</ref> <ref name="tL9Bz">{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="q41N3">Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005</ref> <ref name="0lfsX">Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 "Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2</ref> <ref name="S5RAS">[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 "Politsei mälestas langenud kolleege"] epl.ee, 1. detsember 2007</ref> <ref name="Y8Ssv">Lõhmus, 2007</ref> <ref name="SHh2F">Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 "Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega"] Õhtuleht, 21. juuni 1997</ref> <ref name="q1OKE">Leho Lõhmus, "Nõmme läbi aegade". Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130</ref> <ref name="IqVkx">[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} ==Kirjandus== *Karl Laane, "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002). ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} *Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu] *[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&c=24 Rahumäe kalmistu plaan] *[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat] {{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] t1bkrikazllf8oce7nfxmmz8yxhhb23 0 84452 7160970 7132949 2026-05-25T19:12:57Z Hannesvalk 176021 /* Välislingid */ 7160970 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{lennuk |lennuki_nimi= MiG-23 |pildi_nimi = Mikoyan-Gurevich MiG-23MLD Flogger K USAF.jpg |pildi_link = MiG-23 |tüüp = [[hävituslennuk]] |tootja = [[Mikojan|Mikojan-Gurevitš]] |pikkus = 16,70 m |tiivaulatus = 13,97 m ja 7,8 m |kiirus = 2500 km/h ([[Mach]] 2,35) |lennukaugus = 1150–2820 km |meeskond = 1 }} '''Mikojan-Gurevitš MiG-23''' ([[vene keel]]es МиГ-23; [[NATO]] koodnimega Flogger) on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Mikojan|Mikojan-Gurevitš]]i konstrueerimisbüroos aastatel [[1964]]–[[1966]] projekteeritud [[ülehelikiirus]]el lendav [[hävituslennuk]], millega hakati välja vahetama vananevaid [[MiG-21]]-sid. Aastal [[1967]] tegi MiG-23 [[prototüüp]] esmalennu, esimesed sarjana ehitatud MiG-23-d jõudsid väeosadesse [[1973]]. aastal{{lisa viide}}. Nõukogude Liidus ehitati kokku üle 4000 seda tüüpi lennuki (eri versioonides, sh MiG-27) ning eri riikides litsentsi alusel ehitatutega kokku ligikaudu 11 000 lennukit. Nõukogude Liidus valmistati viimased lennukid (MiG-23UB) [[1985]]. aastal. Tähtsaim MiG-23 uuendus oli võimalus ka lennu ajal muuta tiiva noolsust, suurema kiiruse saavutamiseks sai tiiva noolsust muuta vahemikus 16–72 nurgakraadini. Tiiva noolsuse vähendamisel 16 nurgakraadini lühenes õhkutõusmiseks ja maandumiseks vajalik teepikkus oluliselt. MiG-23 sai täiesti uue mootori ja ajakohasema avioonika, [[radar]]i ja [[Infrapunakiirgus|infrapunaandurid]]. MiG-23MLD on väljas ka [[Eesti Lennundusmuuseum]]is. ==MiG-23 kasutajad== Väljaspool [[Varssavi pakt]]i riike kasutati MiG-23 ka [[Liibüa]]s, [[Süüria]]s, [[Egiptus]]es, [[Inda|India]]s, [[Kuuba]]s, [[Alžeeria]]s, [[Iraak|Iraagis]], [[Afganistan]]is, [[Jeemen]]is ja [[Põhja-Korea]]s. Mitmes riigi lennuväes on MiG-23 veel kasutuses, enamasti viimased MLD modifikatsioonid. [[USA|Ameerika Ühendriikide]] õhujõudude eriüksuses kasutatakse väheseid MiG-23, tähisega YF-113, "agressori" rollis. Lennukiehitusfirma [[MiG-MAPO]] pakub tänapäevani nende lennukite moderniseerimis- ja täiustamisprogramme. ==Tehnilised andmed== [[Pilt:Mikoyan-Gurevich MiG-23MF 3-view.svg|400px|pisi]] *'''Meeskond:''' 1 *'''Pikkus:''' 16,70 m *'''Tiivaulatus:''' 13,97 m (nurk 16°) ja 7,8 m (nurk 72°) *'''Kõrgus:''' 4,82 m *'''Tühimass:''' 9,6 tonni *'''Täislaadungiga mass:''' 15,7 tonni *'''Maksimaalne stardikaal (MTOW):''' 18,0 tonni *'''Mootor:''' 1 × 83,6 kN Hatšaturov R-35-300, turboreaktiiv, järelpõlemisega 127 kN *'''Kiirus:''' 2500 km/h ([[Mach]] 2,35) optimaalsel kõrgusel, madallennul 1370 km/h *'''Tegevusraadius:''' 1150–2820 km *'''Lennulagi:''' 18 500 m *'''Tiiva- ja kerealustele püloonidel:''' kuni 3,0 tonni rippkonteinereid või/ja pomme. ==Versioonid== {| cellpadding="5" border="1" | MiG-23B || hävituspommitaja |----- | MiG-23BN / BM / BK || versiooni B uuendused |----- | MiG-23C || kahekohaline |---- | MiG-23E || ekspordiks |---- | MiG-23G / K || hävituslennuk, väiksemate täiendustega |---- | MiG-23UM || kaheistmeline õppelennuk |----- | MiG-23US || [[JATO|stardikiirenditega]] |----- | MiG-23SM || |---- | MiG-23MF || hävituslennuk |---- | MiG-23UB || õppelennuk, MiG-23M baasil, radarita |---- | MiG-23ML || uuendatud MiG-23MF (kergem, võimsamad mootorid jm) |---- | MiG-23-98 || MiG-MAPO pakutav moderniseeritud versioon |----- | MiG-23MLD || kõige täiuslikum versioon (modernsem relvasüsteem) |----- | MiG-27|MiG-27M / K || hävituspommitaja MiG-23BK baasil |----- | FT-7 || tehtud [[Hiina]]s litsentsi alusel |} == Välislingid == * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120569175/pidi-ameeriklastele-jarele-joudma-kas-eestlasest-tipplendurile-maksis-elu-noukogude-lennukitoostuse-halvim-idee |pealkiri=„Pidi ameeriklastele järele jõudma.“ Kas eestlasest tipplendurile maksis elu Nõukogude lennukitööstuse halvim idee? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-16 |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=forte.delfi.ee AJALUGU |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586219/miks-kujunes-nato-hirmutamiseks-moeldud-mig-ist-suurim-oht-hoopis-vene-lenduritele-endile |pealkiri=Miks kujunes NATO hirmutamiseks mõeldud MiG-ist suurim oht hoopis Vene lenduritele endile? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-25 |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=forte.delfi.ee AJALUGU |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Hävituslennukid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjalennukid]] [[Kategooria:Mikojan]] klcbohvxzic9ac2xl3qvpb6x7014isf 7160971 7160970 2026-05-25T19:13:24Z Hannesvalk 176021 /* Välislingid */ 7160971 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{lennuk |lennuki_nimi= MiG-23 |pildi_nimi = Mikoyan-Gurevich MiG-23MLD Flogger K USAF.jpg |pildi_link = MiG-23 |tüüp = [[hävituslennuk]] |tootja = [[Mikojan|Mikojan-Gurevitš]] |pikkus = 16,70 m |tiivaulatus = 13,97 m ja 7,8 m |kiirus = 2500 km/h ([[Mach]] 2,35) |lennukaugus = 1150–2820 km |meeskond = 1 }} '''Mikojan-Gurevitš MiG-23''' ([[vene keel]]es МиГ-23; [[NATO]] koodnimega Flogger) on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Mikojan|Mikojan-Gurevitš]]i konstrueerimisbüroos aastatel [[1964]]–[[1966]] projekteeritud [[ülehelikiirus]]el lendav [[hävituslennuk]], millega hakati välja vahetama vananevaid [[MiG-21]]-sid. Aastal [[1967]] tegi MiG-23 [[prototüüp]] esmalennu, esimesed sarjana ehitatud MiG-23-d jõudsid väeosadesse [[1973]]. aastal{{lisa viide}}. Nõukogude Liidus ehitati kokku üle 4000 seda tüüpi lennuki (eri versioonides, sh MiG-27) ning eri riikides litsentsi alusel ehitatutega kokku ligikaudu 11 000 lennukit. Nõukogude Liidus valmistati viimased lennukid (MiG-23UB) [[1985]]. aastal. Tähtsaim MiG-23 uuendus oli võimalus ka lennu ajal muuta tiiva noolsust, suurema kiiruse saavutamiseks sai tiiva noolsust muuta vahemikus 16–72 nurgakraadini. Tiiva noolsuse vähendamisel 16 nurgakraadini lühenes õhkutõusmiseks ja maandumiseks vajalik teepikkus oluliselt. MiG-23 sai täiesti uue mootori ja ajakohasema avioonika, [[radar]]i ja [[Infrapunakiirgus|infrapunaandurid]]. MiG-23MLD on väljas ka [[Eesti Lennundusmuuseum]]is. ==MiG-23 kasutajad== Väljaspool [[Varssavi pakt]]i riike kasutati MiG-23 ka [[Liibüa]]s, [[Süüria]]s, [[Egiptus]]es, [[Inda|India]]s, [[Kuuba]]s, [[Alžeeria]]s, [[Iraak|Iraagis]], [[Afganistan]]is, [[Jeemen]]is ja [[Põhja-Korea]]s. Mitmes riigi lennuväes on MiG-23 veel kasutuses, enamasti viimased MLD modifikatsioonid. [[USA|Ameerika Ühendriikide]] õhujõudude eriüksuses kasutatakse väheseid MiG-23, tähisega YF-113, "agressori" rollis. Lennukiehitusfirma [[MiG-MAPO]] pakub tänapäevani nende lennukite moderniseerimis- ja täiustamisprogramme. ==Tehnilised andmed== [[Pilt:Mikoyan-Gurevich MiG-23MF 3-view.svg|400px|pisi]] *'''Meeskond:''' 1 *'''Pikkus:''' 16,70 m *'''Tiivaulatus:''' 13,97 m (nurk 16°) ja 7,8 m (nurk 72°) *'''Kõrgus:''' 4,82 m *'''Tühimass:''' 9,6 tonni *'''Täislaadungiga mass:''' 15,7 tonni *'''Maksimaalne stardikaal (MTOW):''' 18,0 tonni *'''Mootor:''' 1 × 83,6 kN Hatšaturov R-35-300, turboreaktiiv, järelpõlemisega 127 kN *'''Kiirus:''' 2500 km/h ([[Mach]] 2,35) optimaalsel kõrgusel, madallennul 1370 km/h *'''Tegevusraadius:''' 1150–2820 km *'''Lennulagi:''' 18 500 m *'''Tiiva- ja kerealustele püloonidel:''' kuni 3,0 tonni rippkonteinereid või/ja pomme. ==Versioonid== {| cellpadding="5" border="1" | MiG-23B || hävituspommitaja |----- | MiG-23BN / BM / BK || versiooni B uuendused |----- | MiG-23C || kahekohaline |---- | MiG-23E || ekspordiks |---- | MiG-23G / K || hävituslennuk, väiksemate täiendustega |---- | MiG-23UM || kaheistmeline õppelennuk |----- | MiG-23US || [[JATO|stardikiirenditega]] |----- | MiG-23SM || |---- | MiG-23MF || hävituslennuk |---- | MiG-23UB || õppelennuk, MiG-23M baasil, radarita |---- | MiG-23ML || uuendatud MiG-23MF (kergem, võimsamad mootorid jm) |---- | MiG-23-98 || MiG-MAPO pakutav moderniseeritud versioon |----- | MiG-23MLD || kõige täiuslikum versioon (modernsem relvasüsteem) |----- | MiG-27|MiG-27M / K || hävituspommitaja MiG-23BK baasil |----- | FT-7 || tehtud [[Hiina]]s litsentsi alusel |} == Välislingid == * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120569175/pidi-ameeriklastele-jarele-joudma-kas-eestlasest-tipplendurile-maksis-elu-noukogude-lennukitoostuse-halvim-idee |pealkiri=„Pidi ameeriklastele järele jõudma.“ Kas eestlasest tipplendurile maksis elu Nõukogude lennukitööstuse halvim idee? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-16 |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=forte.delfi.ee AJALUGU |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Hävituslennukid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjalennukid]] [[Kategooria:Mikojan]] 0adwr6wmz8l27p2ddawrlm7iq0gkvpb 0 84905 7160999 6978659 2026-05-25T20:00:14Z Kuriuss 38125 7160999 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Eugène Delacroix | Pilt = Félix Nadar 1820-1910 portraits Eugène Delacroix.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = Ferdinand Victor Eugène Delacroix | Sünniaeg = [[26. aprill]] [[1798]] | Sünnikoht = [[Charenton-Saint-Maurice]], [[Prantsusmaa]] | Surmaaeg = [[13. august]] [[1863]] | Surmakoht = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] | Rahvus = [[prantslased|prantslane]] | Tegevusala = maalikunst | Kunsti õppinud = | Kunstivool = [[romantism]] | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} [[Fail:Eugène Delacroix - The Barque of Dante.jpg|pisi|"Dante ja Vergilius põrgus", 1822, õli lõuendil, 189 x 246 cm, Louvre, Pariis]] [[Fail:Eugène Delacroix - The Death of Sardanapalus - WGA6173.jpg|pisi|"Sardanapaluse surm", 1827, õli lõuendil, 392 x 496 cm, Louvre, Pariis]] [[Fail:Eugène Delacroix - The Women of Algiers - WGA6188.jpg|pisi|"Alžeeria naised", 1834, õli lõuendil, 180 x 229 cm, Louvre, Pariis]] [[Fail:Eugène Delacroix - Still-Life with Lobster - WGA6170.jpg|pisi|"Vaikelu homaariga", 1827, õli lõuendil, 80,5 x 106,5 cm, Louvre, Pariis]] [[Fail:Eugène Delacroix - Jewish Wedding in Morocco - WGA6201.jpg|pisi|"Juudipulm Marokos", 1839–1841, õli lõuendil, 105 x 140 cm, Louvre, Pariis]] [[Fail:Augustins - Le Sultan du Maroc - Eugène Delacroix.jpg|pisi|"Maroko sultan ümbritsetuna oma õukonnast", 1845, õli lõuendil, 384 x 343 cm, Musée des Augustins, Toulouse]] '''Ferdinand Victor Eugène Delacroix''' ([[26. aprill]] [[1798]] [[Charenton-Saint-Maurice]] [[Pariis]]i lähedal – [[13. august]] [[1863]] Pariis) oli 19. sajandi esimese poole [[Prantsusmaa|prantsuse]] kõige tuntum [[romantism|romantistlik]] [[maalikunstnik]]<ref name=":0" /> ja [[Graafik (kunstnik)|graafik]]. Suurepärase koloristina peetakse teda [[Jean Auguste Dominique Ingres|Jean Auguste Dominique Ingresi]] kõrval viimaseks suureks prantsuse kunsti peasuuna esindajaks. Umbes veerandsajandi jooksul nähti teda ja Ingresi konkurentidena ning nende polaarsus domineeris Pariisi kunstiõhkkonnas.<ref name=":1" /> == Elulugu == Eugène Delacroix sündis väikekodanlikus peres<ref name=":0" /> [[Victoire Oeben]]i neljanda lapsena. Ema poolt oli ta suguluses saksa päritolu puuseppade perekondadega (Oeben, Riesener), kes valmistasid mööblit Prantsuse kuningale [[Louis XV]] ja tema õukonnale 17. ja 18. sajandil.<ref name=":4" /> Tema isa [[Charles Delacroix]] oli diplomaat ja aastail [[1795]]–[[1797]] Prantsuse välisminister. Isa töö tõttu seadis perekond end [[1802]]. aastal sisse [[Bordeaux]]'s ning pärast isa varajast surma 1805. aastal kolis pere Pariisi. Kuulujuttude alusel oli Delacroix' bioloogiline isa hoopiski peaminister [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord|Charles-Maurice de Talleyrand-Périgord]], kes abistas tihti kunstniku peret ja toetas noore Delacroix' karjääri.<ref name=":2" /> Oletust toetab Delacroix' ja Talleyrandi märkimisväärne füüsiline sarnasus, mis olevat Delacroix'd šokeerinud, kui ta nägi ministri [[Miniatuur (maalikunst)|miniatuur]]i oma ema kirjutuslaual.<ref name=":5" /> Delacroix' lapsepõlv oli muretu ning ta oli väga kiindunud isasse. Eripärases ja kunstihuvidega peres tekkis tal kirg muusika ja teatri vastu.<ref name=":4" /> Kuni 17. eluaastani tegeles ta klassikaliste õpingutega. Ta omandas alghariduse Lycee Louis-le-Grandis. [[1816]]. aastal võeti Eugène Delacroix vastu [[École des Beaux-Arts]]i, kus ta ande poolest silma ei paistnud. Delacroix sai [[Académie des Beaux-Arts]]i liikmeks alles seitsmendal taotlemiskorral<ref name=":2" /> 1857. aastal ning seda Talleyrandi toetusel.<ref name=":0" /> Oma maalikunstnikust<ref name=":5" /> onu [[Henri-Franḉois Riesener]]i (1767–1828) soovitusel sattus ta 1816. aastal<ref name=":0" /> silmapaistva uusklassitsisti [[Guérin|Pierre-Narcisse Guérini]] kunstistuudiosse, kuigi Delacroix oleks eelistanud õpinguid [[Antoine-Jean Gros]]' juures<ref name=":5" />. Guérini stuudios kohtus ta hiljem [[Théodore Géricault]]'ga, kes oli just lõpetamas oma maali "Méduse'i parv" (1818–1819, Louvre, Pariis) ning avaldas oma elegantsuse ja geniaalsusega noorele romantikule sügavat mõju.<ref name=":2" /> Nii imetles Delacroix Gros' kõrval ka Géricault'd. Noore mehena külastas ta ka rojalistist maalikunstniku [[Baron François Gérard]]i salongi. Alates aastast 1822 oli tal riigimehe ja ajaloolase [[Adolphe Thiers]]i toetus, kes siseministrina 1830. aastatel usaldas arhitektuurilised dekoratsioonid Delacroix' ülesandeks. Lisaks mõjutas teda veel helilooja ja pianist [[Frédéric Chopin]] ja prantsuse kirjanik [[George Sand]].<ref name=":4" /> Mõnda aega elas Delacroix tihedat seltsielu. Tal olid tekkinud sõprussidemed inglise romantistliku maastikumaalija [[Richard Parkes Boningtoniga]] (1802–1828), kes külastas korduvalt Gros' stuudiot, ning veel tutvus ta kunstnik [[Thales Fielding]]iga (1793–1837).<ref name=":5" /> Isiklikult erines Delacroix teistest turbulentsetest romantikutest, kes olid koondunud ümber tema sõbra [[Victor Hugo]], jäädes ühiskondlikes sündmustes kõrvaltvaataja rolli. Tal olid sõprussidemed veel ka [[Honoré de Balzac|Balzaci]] ja [[Stendhal|Stendhaliga]].<ref name=":2" /> Kokkupuude [[John Constable]]'iga (1776–1837) ja sõprus [[Richard Parkes Bonington|Richard Parkes Boningtoniga]] viis Delacroix' Londonisse 1825. aastal.<ref name=":2" /> Prantsusmaale naasnud, sai ta mitu tähtsat dekoratiivmaali tellimust oma sõprusringkonnalt.<ref name=":0" /> [[1832]]. aastal reisis diplomaatilise delegatsiooni saatjana [[Maroko]]sse, [[Alžeeria]]sse ja [[Hispaania]]sse. Viimast korda esines Delacroix Salongis [[1859]]. aastal. Delacroix suri 1863. aastal, tema loomepärandi hulgas on üle 6000 joonistuse, akvarellteose ja gravüüri.<ref name=":4" /> Ta on maetud [[Père-Lachaise'i kalmistu]]le. == Retseptsioon ja kunstiteoreetilised saavutused == Ingresi uusklassitsismile vastandumise tõttu kannatas Delacroix vaenuliku kriitika all<ref name=":0" />: konservatiivid nimetasid tema tegevust "maalikunsti massimõrvaks"<ref name=":1" />, üldine avalikkus ja paljud kriitikud nägid temas "juhuslikku ikonoklasti"<ref name=":0" /> ning Ingresi toetajad pidasid tema loomingut ebapuhtaks. Siiski leidus neid, kes teda entusiastlikult tunnustasid, tänu sellele sai Delacroix juhtiva positsiooni prantsuse romantismiliikumises<ref name=":2" />, kuigi ise ta endale seda staatust ei omistanud<ref name=":3" />. Samuti ei võtnud ta füüsiliselt osa romantismiliikumise võitlustest, mida juhtisid Victor Hugo, [[Hector Berlioz]] jt.<ref name=":4" /> Oma silmapaistvates artiklites, mis ilmusid<ref name=":0" /> ajakirjas Journal, pidas ta end oluliseks kunstiteoreetikuks. Teda austas prantsuse luuletaja, tõlkija ja kunstikriitik [[Charles Baudelaire|Charles-Pierre Baudelaire]] (1821–1867)<ref name=":2" />, kes Delacroix' pühendunuima toetajana kirjutas talle järelehüüde "L' Oeuvre de Delacroix".<ref name=":0" /> 1846. aastal kirjutas Baudelaire tema kohta järgmist: "Delacroix on ... suure traditsiooni järeltulija ... Aga võtke ära Delacroix, ja ajaloo suur ahel on murtud ning see langeb maha. On tõsi, et suur traditsioon on kadunud, ja et uut ei ole veel leitud."<ref name=":1" /> Lisaks on Baudelaire leidnud, et Delacroix' kõige tähelepanuväärsemaks omaduseks on temale ainuomane melanhoolia, mille poeet seostab kiindumusega [[Dante Alighieri|Dantesse]] ja [[William Shakespeare|Shakespeare]]'i.<ref name="xw8Eb" /> Delacroix huvitus põhjalikult kunstiteooriatest ning hakkas koostama kaunite kunstide sõnastikku, kuid ei lõpetanud seda. Tema päevik, mida ka Baudelaire on ülistanud, pajatab aastatest 1822–1824 ja 1847–1863. See on hindamatu allikas kunstniku isikliku ja töise elu ning tema esteetiliste tõekspidamiste kohta<ref name=":0" /> – stiililt peen ja tähelepanelikult analüüsiv, mis omistab talle olulisust ka kunstikriitikuna.<ref name=":3" /> 1855. aastal ülendati Delacroix auleegioni ülemaks ning samal aastal oli 35 tema teost väljas maailmanäitusel (''Exposition Universelle)''.<ref name=":0" /> == Stiil == Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning viimistletud tehnika.<ref name=":0" /> Tema kunstiteostes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku teostes "ebakindlust" ja "teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks tehnilist korrektsust: mitmel taiesel näib näiteks kujutatava käsi anatoomiliselt veidralt kokku surutud, mõnes teoses on jällegi figuuride liikumine ootamatult kindlameelne ning indiviidide kehaasend – peamiselt mitmefiguuriliste kompositsioonide puhul – pole alati veenev. Kuid värv ja vormid on need, mis annavad maalidele kõikehõlmava ühtsuse. Delacroix ei pane rõhku virtuoossele maalimistehnikale ega figuuride ja nende liikumise meisterlikule kujutamisele, vaid nende subjektide ning elementide läbi avalduva emotsiooni edasiandmisele vaatajatele. Kergus, millega Delacroix laseb oma maalides vormidel ja värvidel üksteisega metsikult mängida ning kohati isegi võidelda, viitab modernsele liikumissuunale (valmistas teed 20. sajandi kunstisuundadele).<ref name=":2" /> 1824. aastal kirjutas Delacroix: "Mida geeniused kirjutavad, ei ole uued ideed; neid ajendab idee, et kõik, mis on juba öeldud, ei ole öeldud piisavalt hästi." Ja nagu teatergi, mida võib vaadelda kui kaasaja sümptomit, peitus ka Delacroix' isiksuses geenius, kes maalis teiste geeniuste kangelaslikke tegusid. Isegi tema pintslitöös nähti geniaalsuse joont. Ta pööras selja uusklassitsismile omasele tahtlikult lõpetatud maalistiilile ning asetas oma värvipigmente lõuendile tormakalt ja vabalt, mis võimaldas tal saavutada meisterlikkuse ka lühikese aja jooksul valminud suuremõõtmelistes sündmusi kujutavates maaliseeriates.<ref name=":2" /> Imetledes [[Francisco de Goya|Goya]] joonistusi, lõi Delacroix seeria karikatuure Goya maneeris alates 1824. aastast, võttes üle tema musta värvi kasutuse selle võimsate efektidega.<ref name=":2" /> Delacroix' eeskujudeks olid veel ka [[Peter Paul Rubens|Rubensi]] Medicite tsükkel, Itaalia kunstnike ([[Tizian]], [[Tintoretto]]) teosed, [[Rembrandt]] ja [[Nicolas Poussin|Poussin]], kuid kõige suurema huviga keskendus ta oma kaasaegsele briti maalikunstile, tänu millele ta sai tuntuks anglofiilina, ning oli eriti sügavalt vaimustunud inglise romantismimaalija [[John Constable]]'i teostest, mis olid just pandud välja 1823. aastal Pariisis<ref name=":0" /> ning osutusid ilmutuseks paljudele prantsuse kunstnikele<ref name=":1" />. Ta jäädvustas inimhinge kõige sügavamaid tundeid ja varjatud olemust. Seega on tema pärand justkui hiigelsuur ja mitmekülgne poeem, mis kätkeb endas samal ajal nii lüürilisust kui ka teatraalset draamat.<ref name="U7euI" /> Delacroix tugines baroklikule tehnikale, mida iseloomustab tugev rõhk värvil ja julgelt pöörlev pintslikiri. Sellest tulenevalt oli tema teostel kestev mõju läbi talle järgnenud sajandi: impressionistid ja postimpressionistid seadsid ta endale eeskujuks.<ref name=":2" /> Shakespeare'i draamade ja [[Faust (Goethe)|"Fausti"]] lugemine, mis oli tollal Londonis levinud debattide teemaks, tugevdas Delacroix' teatraalset loomingulist laadi. Sellele lisandus veel uus lähenemisviis värvile, mille kunstnik tõi kaasa [[Suurbritannia]]st ning mida kriitikud kirjeldasid kui "suurejoonelist, ehmatavat ja metsikut" maneeri. Shakespeare ja [[George Gordon Byron|Byron]] ei olnud Delacroix' ainsad kirjandusalased lemmikpersoonid, kuid nende eeskujul püüdis ta oma teostes välja tuua traagilised pingemomendid ehk emotsioonide lahtirullumise kulminatsioone, otsides võimalusi vaatajates samade tunnete ja valu tekitamiseks.<ref name=":2" /> Delacroix töötas välja oma värviteooriad, põhinedes peamiselt kahel allikal: lähedasele loodus- ja teadusteooriate uurimisele ning prantsuse keemiku [[Michel Eugène Chevreul]]i (1786–1889) värvide omavaheliste suhete teooriale. Maalis "Ristisõdijate sisenemine Konstantinoopoli" (1841, Louvre, Pariis) on süstemaatiline komplementaarvärvikontrastide kasutus. Vastandina Ingres'le, kes peitis oma pintslitõmbed, tegi Delacroix oma tõmbed nähtavaks. Oma küpses teoses "Traianuse õigusemõistmine" (1840, Musée des Beaux-Arts de Bordeaux) töötas ta välja nn katkise pintslistiili tehnika, et muuta maali pind elavamaks.<ref name=":0" /> == Looming == Eugène Delacroix viljeles ajaloo- ja maastikumaali ning portreekunsti. Delacroix püüdles poeetilise tõe poole, selle asemel, et tabada kindlat ja spetsiifilist sündmust. Tema teostes on joovastav segu nii sensuaalsusest kui ka julmusest.<ref name=":1" /> Piltide temaatika allikateks oli Delacroix'l tihtipeale tema lemmikpoeetide teosed ([[Johann Wolfgang von Goethe|Goethe]], [[Walter Scott]], Byron, Victor Hugo), kuid tema eesmärgiks ei olnud nende illustreerimine, vaid omapoolse tõlgenduse ja nägemuse edasi andmine antud ainest.<ref name=":2" /> Teoses "Vaikelu homaariga" (1827, Louvre, Pariis) on täheldatud žanri põhiolemuse ja maastikumaali ühenduse kummalisust. Maal oli Salongis üleval "Sardanapaluse surmaga" samal ajal ning selle sihiks tundub olevat vastandumine uusklassitsismi printsiipidele – [[šotiruuduline kangas|šotiruuduline]] pleed on asetatud muude esemete sekka, milles on näha Delacroix' anglofiiliat.<ref name=":3" /> Peamisteks dekoratiivseteks Pariisi tellimustöödeks [[Louis-Philippe I|Louis-Philippe]]'i ajal olid järgmised: dekoreerida Salon du Roi (1833–1837) Bourboni palees (nüüd Prantsuse Rahvuskogu), Bourboni palee raamatukogu (1838–1847), Luxembourgi palee raamatukogu (1841–1846), ''Pietà-''teemaline maal Püha Denise Sakramendi kirikus (1843), lagi Louvre'i Apolloni galeriis (1849–1851), Salon de la Paix Ville Hotellis (1851–1853; hävinud) ja Püha Agnese kabel St-Sulpice'i kirikus (1856–1861). Eespool nimetatud seinamaalingud on teostatud traditsioonilises barokkstiilis, kuid teoste raamistikus tegi Delacroix värvikasutuses edasiarendusi: pööras rohkem tähelepanu heledusfoonile, suurendas teostes musta osakaalu ja hakkas kasutama valget alusmaali (tehnika, mille võtsid hiljem üle impressionistid).<ref name=":0" /> Lisaks maalis ta ka mitu edukat portreed: "Frédéric Chopin" (1836; Louvre, Pariis), "Paganini" (1831, The Phillips Collection, Washington), "Jenny Leguillou" (1840, Louvre, Pariis).<ref name=":0" /> Veel maalis ta George Sandi ning tegi [[autoportree|autoportreid]]. Nelja aasta jooksul pärast Inglismaa külastamist kasutas Delacroix oma suuremate teoste loomisel inglise kirjanduse subjekte: "Liège'i piiskopi mõrv" (1829, Louvre, Pariis) põhineb šoti kirjaniku Walter Scotti teosel ja "Doge Marino Faliero hukkamine" (1827, Wallace Collection, London) Byroni teosel – viimaste literaatide teoste kasutus oli tugevasti mõjustatud [[Bonington]]ist (1801–1828). "Baron Schwitteri portrees" (1827, National Gallery, London) on aga juhtiva inglise portreemaalija [[Thomas Lawrence|Thomas Lawrence'i]] (1769–1830) mõju, kellega Delacroix kohtus oma reisil Londonisse.<ref name=":0" /> Delacroix' loomingu hulka kuuluvad veel "Taillebourgi lahing" (1834–1835, Louvre, Pariis), "Ophelia surm" (1843, litograafia, Eugène Delacroix' muuseum, Pariis), "Isast neetud Desdemona" (1852) ja "Kreeka Missolonghi varemetel" (1826, Musée des Beaux-Arts, Bordeaux). Pärast aastat 1833 andus Delacroix täielikult oma kujutlusvõimele, keeldudes kasutamast modelli ning sukeldudes aina sügavamale oma unistuste maailma. Ta tegi seeria dekoratiivprojekte, milles naasis teatud teemade juurde, mis olid talle südamelähedased (tuletatud Byroni teostest). Nende hulka kuuluvad näiteks "Giaouri ja Pasha võitlus" (1827, Kunstiinstituut, Chicago), "Abydose kihlatu" (1849, Musée des Beaux-Arts, Lyon) ja dantelikud teosed nagu "Traianuse õigusemõistmine" (1840, Musée des Beaux-Arts, Rouen) ja "Kaks Foscarit" (1855, Musée Condé, Chantilly). Shakespeare'i-ainelistest teostest on Delacroix'l "Hamlet ja Horatio surnuaias" (1839 ja 1859, mõlemad Louvre'is Pariisis) ja "Othello ja Desdemona" (1847–1849, Coll. E. V. Thaw, New York).<ref name=":5" /> === "Chíose veresaun" === [[Fail:Scène des massacres de Scio.jpg|pisi|"Chiose veresaun", 1824, õli lõuendil, 419 x 354 cm, Louvre, Pariis]] {{vaata|Chíose veresaun (maal)}} Pärimuse järgi töötas Delacroix Constable'i loomingu mõjutusel ümber oma teose "Chiose veresaun" (1824, Louvre, Pariis), täispealkirjaga "Chiose veresauna stseenid: kreeka perekonnad ootamas surma või orjust"<ref name=":1" />, koloriidi nelja päeva jooksul<ref name=":5" /> ning eksponeeris maali Salongis 1824. aastal. Ta maalis pildi taustal oleva maastiku täielikult üle, tutvustades pooltoone ja murtud värvi, mis annab tema lõuenditele võrreldamatu hiilguse.<ref name=":5" /> On leitud, et Delacroix kasutas kohati Gros' teose "Napoleon Bonaparte Jaffa katkuhaigete juures" (1799, Louvre, Pariis) ainestikku, kuid kui Gros kujutas Napoleoni keset häda ja viletsust kui rahu sümbolit, siis Delacroix annab edasi hoopiski allaandmise kibedust või hoopiski triumfi. Silma paistab türklaste ükskõiksus ja nende ohvriteks langenute teovõimetus. Ohvrid lebavad resigneerunult, taustaks värskete säravate värvidega teostatud maastik. Maal langes kriitika alla, põhjusteks "lõpetamatus" ja kartmatud värvikombinatsioonid, mis tundusid tolle aja kohta primitiivsetena. Kuid see ei takistanud siiski riigil maali ostmast.<ref name=":3" /> "Chiose veresaun" esitles Delacroix'd kui kõige uusbaroklikumat romantilist maalijat ning kujundas tema esmase maine.<ref name=":1" /> Nagu "Chiose veresaun", nii kujutab ka maal "Hingevaakuvad kreeklased Missolonghi varemetel" (1827, Musée des Beaux-Arts de Bordeaux) Kreeka iseseisvussõjast inspireeritud teemasid, mille vastu äratas Delacroix' huvi jälle Byron. === "Dante ja Vergilius põrgus" === 1822. aastal eksponeeriti Delacroix' maali "Dante ja Vergilius põrgus" esimest korda Louvre'is Salongi aastanäitusel. "Dante ja Vergilius põrgus", nimetatud ka "Dante paadiks" (1822, Louvre, Pariis), oli tema esimene salongimaal, mida üldiselt imetleti. Kuigi maal äratas ka mõningat negatiivset arvustamist, osteti see siiski kuningliku kollektsiooni jaoks. Delacroix sai inspiratsiooni pildi aineseks itaalia poeedi Dante Alighieri "Jumalikust komöödiast" ning tehnilise teostuse juures Géricault' "Méduse'i parvest" (1819, Louvre, Pariis), kellele tegi ta oma maaliga ka kummarduse (Gericault suri 1824. aastal).<ref name=":3" /> Delacroix' värvikasutus ja suurejoonelisus on lähedane Géricault' omale – valdavalt maatoonides palett, markeeritud ''[[chiaroscuro]]'' ehk heleduse-tumeduse kontrast ja ekspressiivne värvikasutus.<ref name=":0" /> Vergilius ja Dante suunduvad paadiga Charoni juhtimisel põrgusse üle Acheroni jõe, kuhu on paisatud hukkamõistetud. Figuurid meenutavad kohati [[Michelangelo|Michelangelole]] omast vormikäsitlust, ent Delacroix'le omane rikas värvipalett annab aimu tema hiljem välja kujunevast koloriidikasutusest.<ref name=":3" /> === "Sardanapaluse surm" === 1827. aastat peetakse aastaks, mil Pariisi Salongis hakkas mängima tähtsat rolli romantistlik kunst. Vähemalt üheksa Delacroix' maali võeti sel aastal salonginäitusele vastu. Aasta hiljem eksponeeris ta oma maali "[[Sardanapaluse surm]]" (1827, Louvre, Pariis)<ref name=":2" />, mis kujutab samanimelist kangelast Byroni draamakirjutisest. Maali eksponeeriti salonginäitusel ühiselt Ingresi "Homerose apoteoosiga". Delacroix vastandus klassitsistlikele reeglitele (selgus, väärikus, rahu) oma dünaamilise liikuvuse, elava punase ja kuldse koloriidi, vägivalla, eksootilise materjali, kirgliku sensuaalsuse ja kohati isegi ülepingutatud ahastusega – ekstreemne romantismi manifest. Kompositsioon on kõrgelt elavdatud: baroksed, jõulised diagonaaljooned, mille eesmärgiks on joonida alla stseeni vägivaldne olemus.<ref name=":0" /> Delacroix ise nimetas "Sardanapaluse surma" "asiaatlikuks kangelasteoks Davidi spartaliku pastiši kõrval". Sardanapalust iseloomustas küll liialdane meeleline iharus, kuid Byroni originaalloo järgi sooritas sangar õigupoolest heroilise ennastsalgava enesetapu. Delacroix annab aga Assüüria viimasele kuningale teistsuguse interpretatsiooni. Sardanapalus lebab luksuslikul suurel asemel ning samal ajal piiravad mässajad paleed. Kuningas andis eunuhhidele ja palee teenijatele korralduse hukata oma haaremi naised koos nende saatjannadega, oma lemmikhobused ja koerad: temast ei tohtinud jääda maisesse maailma maha mitte ükski talle pakkunud nauding. Nähes, et ta on ümbritsetud vaenlastest ja ei saa põgeneda, orientaalne prints suleb end kogu oma varandusega ning annab end tuleleekidesse koos oma naistega. See ei ole ainult oriendi kirjeldus, vaid traagilise loo illustratsioon, mis kombineerib meelelise naudingu enneaegse surmaga.<ref name=":2" /> Sellest tulenevalt on meie ees nautlev, isegi tüdinud näoga mees, kes suhtub hoolimatult enda ümber toimuvasse sensuaalsesse ja ohjeldamatusse hävingusse harmoneeruvate värvide ja langevate figuuride segadikus. "Sardanapaluse surm" kätkeb endas surma ja pessimismi – selles on hukule määratud sangari alistumise ja ahastuse kõrgpunkt Delacroix' loometöös. Kunstniku kujutamislaad oli selleks ajaks välja arenenud ning see tuli esile nii pintslitõmmetes kui ka värvuste kaudu edasi antavas harmoonias, mis kõik allus kunstniku emotsioonidele ja ekspressiivsusele. Arvatavasti on Delacroix end osati identifitseerinud Sardanapalusega. Tuues kõrvale Gericault' "Méduse'i parve", ilmneb selge erinevus – Delacroix' kujutatu aluseks on tema enda reaalsusest kauge fantaasia. Huvitav on asjaolu, et kuigi stseen on täidetud jõhkra vägivallaga, ei lange kogu sündmuse jooksul pildis tilkagi verd. Avalikkus reageeris teosele äärmise pahameelega ning kuna Delacroix kahtles selles teoses ka ise – kunstniku sõnul on see kui "Napoleoni taganemine Moskvast" –, jäi maal ateljeesse varjule kuni tema surmani.<ref name=":3" /> === "Vabadus viib rahva barrikaadidele" === [[Pilt:La Liberté guidant le peuple - Eugène Delacroix - Musée du Louvre Peintures RF 129 - après restauration 2024.jpg|thumb|"[[Vabadus viib rahva barrikaadidele]] (28. juuli 1830)", 1830, õli lõuendil, 260 x 325 cm, Louvre, Pariis]] 19. sajandil asendas Saksamaal maastikumaal religioosse maali kunstnike kasutatava peateemana. Prantsuse romantiline liikumine oli rohkem orienteerunud kaugete maade ajalooliste sündmuste või seikluste kujutamisele (narratiivsed teosed, mida võis lugeda kui novelle). Eesmärk oli tekitada vaatajas tundeid: kunstnik ehitas oma narratiivi koreograafia nagu teatriprodutsent, lisades žeste ja luues lavaefekte. Delacroix'l nagu ka teistel prantsuse romantikutel oli kalduvus kasutada liikuvat barokkmaalile omast pintslikirja narratiivsetel eesmärkidel.<ref name=":2" /> Olles mõjutatud 1830. aastal Prantsusmaal toimunud Juulirevolutsioonist, mis tõi endaga kaasa muutuse poliitilises süsteemis ja uue okupandi troonile<ref name=":2" /> – Bourboni dünastia viimase kuninga asemel tuli võimule kodanlik Orléansi hertsog, hiljem nimega kuningas Louis-Philippe<ref name="JaVb3" />. Revolutsiooni tulemusena said võimule ka Delacroix' toetajad – Thiers sai ministriks ja Talleyrand suursaadikuks.<ref name=":5" /> Revolutsioonist inspireerituna alustas Delacroix oma kuulsa taiese "[[Vabadus viib rahva barrikaadidele]]" (teise pealkirjaga "Vabariik barrikaadidel", 1830, Louvre, Pariis) loomist, milles kombineerib idealismi elava realistliku kujutusega<ref name=":0" /> läbi kaasajal valitsenud revolutsiooni vaimu – idee poolest romantiline mäss<ref name=":3" />. Maal karakteriseerib kaasaja poliitilist situatsiooni. Maali eksponeeriti Salongis aastal 1831 ning selle ostis väikekodanlik kuninga valitsus 3000 frangi eest<ref name=":5" />, kuid teos tagastati kunstnikule kaks aastat hiljem Luxembourgi paleest, sest kardeti negatiivset poliitilist vastukaja. Alles pärast 1848. aasta revolutsiooni näidati teost avalikkusele uuesti. Maali eksponeeriti üks kord näitusel 1855. aastal Napoleon III valitsemise ajal ning seejärel viidi see Louvre'i. Maalil kujutatud torukübaraga õpilane on väidetavalt kunstniku näojoontega, aga Delacroix' sõbra Alexandre Dumas' sõnul oli kunstnik "liiga uhke, liiga tundlik, liiga spirituaalne, et võtta isiklikult osa populaarsest liikumisest. Poliitilistelt vaatekohtadelt oli Delacroix pigem konservatiivne ja seltskondlik džentelmen<ref name=":3" />; kuigi, olles juhtivate Napoleoni toetajate poeg ja vend, toetas ta siiski trikoloori taasilmumist. Väidetavalt pidas Delacroix ajaloolisi muutusi loomulikeks sündmusteks, "mis on loendamatud, ning vabastavad inimesi igapäevaelu pingest ja igavusest".<ref name=":2" /> Siiski usutakse, et kunstnik kujutab end maalil olevas õpilasfiguuris, kes viibutab relva barrikaadil.<ref name=":5" /> Maalil on kunstnik tõstnud lihtrahva hulka kuuluva tüdruku allegoorilisse tähtsusse. Kunstikriitik [[Charles Blanc]] ütles sel ajal, et kunstniku püüdeks oli siiski pigem intellektuaalne, kui poliitiline lugupidamisavaldus. Idee saab selgemaks, kui näeme sama sündmust [[Jean-Victor Schnetz]]i kujutatuna teoses "Lahing raekoja eest 28. juulil 1830", (1830, Petit Palais muuseum, Pariis), mis oli 1834. aastal Salongis. Ka siin on kompositsioon disainitud viisil, et tõsta esile sündmuse draamat, kuid Schnetz on hoidnud sümbolismi kasutamisega tagasi. Delacroix' versioonis on jällegi barokne "Vabaduse" personifikatsiooni idee. Figuuride hõljuv progress naise võbeleva rüü varjus on täielikult barokitraditsioonidele omapärane, meenutades Rubensi teost "Sõja tagajärjed" (1637–1838, Palatine Galerii, Firenze). "Vabaduse" paljas rind mängib olulist rolli kogu maali tekitavas mõjus, olles samal ajal nii provokatiivne kui ka graatsiline. Delacroix' vabaduse maal on allegooria, milles ilus palja rinnaga naine astub üle langenute kehade. See on jakobiinide [[Jeanne d'Arc]], mille kompositsioon on teatraalne.<ref name=":2" /> Idee hõlmata erootiline element poliitilises maalis oli täielikult uudne. Barokiaja poliitilised maalid ei kujutanud allegoorilisi naisfiguure erootiliselt. Siin, ilma erilise põhjuseta, lebab vööst allpool alasti sõdur surnult maas. Kuid efekt on täielikult teatraalne. Samaaegne haavatava alastuse ja palja õuduse kujutamine dramatiseerib kontrasti ilusa ja kohutava vahel, ja see sihilikult kasutatud pinge on see, mis loob maalist hõnguva dramaatilise efekti. Luuletaja [[Heinrich Heine]] imetles maali 1831. aasta Salongis ja nimetas "Vabaduse" "peaaegu allegooriliseks figuuriks", "omapärane segu Phryne'st, Poissarde'ist ja vabaduse jumalannast." Sellel, et päästjaks on naine, on vähe pistmist emantsipatsiooni modernsete ideedega, ja rohkem tegemist traditsiooniga esitada allegooriaid naisfiguuride läbi – traditsioon, mis ulatub tagasi antiikaega. Keskfiguur on siin samuti maine versioon kristlikust ikonograafiast. Selle puhul on ka viide Kristuse ülestõusmisele. ''Salvador Mundi'' ehk maailmapäästja lipuga on transformeeritud "Vabadust" sümboliseerivaks naisfiguuriks. Arvatavasti oli see, mis ärgitas Heinet rääkima "pühast subjektist". Aga "suur idee", mida Heine tunnustas, ning mida ta uskus "õilistavat ja puhastatavat tavalisi inimesi", tuleb teisest allikast. See on naise vaprus, kuna ta võitleb kaitsetult, mis nõuab austust. Peale selle on Delacroix loonud poisikuju, kes hoiab raskeid püstoleid oma väikestes kätes samasuguse julgusega. Abitute ja kaitsetute vaprus on relvitukstegev ja lepitav sõnum inimestele, mida maal edasi annab. Teos meeldis kriitikutele ning tagas sellest ajast peale Delacroix'le ametliku toetuse.<ref name=":3" /> === Idamaade mõjutused === Kunstnike kokkupuutel Idamaadega oli suur mõju maalikunsti suundumusele. Filosoof [[Schlegel|Friedrich Schlegel]] oli öelnud juba oma kirjutises "Kõne mütoloogiast" ("Rede über die Mythologie") 1800. aastal: "Me peame otsima ülimat romantismi elementi oriendist!" Prantsusmaal oli orientalism tihedalt seotud romantismiliikumisega ning Géricault kõrval oli just Delacroix selle üheks tähtsamaks esindajaks.<ref name=":2" /> Prantsuse valitsus Louise-Philippe'i ajal otsustas pärast Alžeeria vallutamist pidada läbirääkimisi Maroko sultaniga rahuleppe eesmärgil ning usaldas selle missiooni krahv [[de Mornay]]le, kes võttis Delacroix' endaga kaasa kui ainesemaalija<ref name=":2" /> ja atašee<ref name=":5" />. Reisi Põhja-Aafrikasse 1832. aastal on võrreldud teiste kunstnike retketega Itaaliasse.<ref name=":3" /> Seal olles avastas Delacroix, et araablased esindavad oma laagrite, riietuse ja eluviisiga elavat lüli kunagise iidse maailmaga.<ref name=":0" /> Uued värvid, ebatavaline valgus, eredates toonides arhitektuur ja inimeste riietus tekitasid temas mulje, mis stimuleeris teda võtma omaks Rubensi stiilis jooned ja iseäranis Rembrandti, kelle loomingus on Hommikumaa subjektidel suur osa. Seejuures ei vajanud Delacroix hollandlase heletumeduse tehnikat, vaid vabamat barokset pintslilööki, et käsitleda sellist elavat värvigammat.<ref name=":2" /> Idamaalaste loomulik väärikus tekitas kontrasti külma formaalse uusklassitsistliku kujutluspildiga roomlastest ja kreeklastest.<ref name=":0" /> Seega leidis Delacroix lätte, millest ammutas oma eksootilis-sensuaalsed vormid ja lõunamaiselt hõõguva koloriidi.<ref name=":3" /> Esimene kokkupuute tulem Delacroix'l oriendiga oli Kreeka vabadussõdade kujutamine. Hiljem lõi Delacroix lõvi küttimise temaatikaga maalid: "Lõvijaht Marokos" (1854, Ermitaaž, Peterburi), "Lõvijaht" (1854, Musée d'Orsay, Pariis) ja teine samanimeline teos "Lõvijaht" (1861, Kunstiinstituut, Chicago) ning mitmed pliiatsi, tindi ja õli visandid, milles kujutas araabia hobuste metsikuid võitlusi, lõvisid ja tiigreid, loodust, mis kannavad võimu ja kire sümboolsust.<ref name=":3" /> Nende vahele mahub veel suur arv piiblil ja ilukirjandusel põhinevaid taieseid, mis teostati "originaalses, orientaali maneeril", nagu näiteks "Sardanapaluse surm". Ainult mõned teosed paistavad silma autentse miljöö ilu poolest, nagu "Juudipulm Marokos" (1841, Louvre, Pariis) või väike, kuid tuntud ja mõjurikas maal "Alžeeria naised" (1834, Louvre, Pariis), milles Delacroix rakendas oma uued avastused värvi ja Põhja-Aafrika intensiivse valguse mängust, samal ajal modifitseerides lokaaltoone vastavalt neile langeva valguse intensiivsusest ning kasutades komplementaartoonide kontraste.<ref name=":0" /> Maal "Alžeeria naised" kujutab haaremit, kuhu kunstnikul oli õnnestunud sissepääs saada – pilt annab edasi nägemust rammestunud poolunelevast ja erootilisest õhustikust voolavate meelate ja mahedate toonide abil. Omapärane on tihe ja keerukas ornamentika, millega maali pind on voolitud, ning värvide harmoonia. Selle maaliga teenis Delacroix impressionistide ja ka [[Henri Matisse|Matisse'i]] tähelepanu.<ref name=":3" /> Idamaareisi tulemusena sündinud maaliseeriasse kuulub ka "Maroko sultan ümbritsetuna oma õukonnast" (1845, Musée des Augustins, Toulouse).<ref name=":0" /> Delacroix' peamine eesmärk on nimetatud maalidega pakkuda pilguheitu tundmatusse ning piiluda keelatud sfääridesse – kogemused ja tundmused, mille vastu Salong oli väga aldis.<ref name=":2" /> Sellegipoolest kaugenes ta romantilisest maneerist suuremate ametlike tellimuste puhul.<ref name=":3" /> ==Vaata ka== * "[[Medeia (Delacroix)|Medeia]]" == Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Sir Lawrence Gowing|pealkiri=A Biographical Dictionary of Artists|aasta=2002|koht=|kirjastus=Andromeda Oxford|lehekülg=166-168}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=H. W. Janson, Anthony F. Janson|pealkiri=History of Art. Fifth edition revised|aasta=1997|koht=|kirjastus=Thames and Hudson|lehekülg=678-681}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|Autor=René Huyghe|URL=https://www.britannica.com/biography/Eugene-Delacroix|Pealkiri=Eugène Delacroix|Väljaanne=Encyclopædia Britannica|Aeg=2017|Kasutatud=13. aprill 2018}}</ref> <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Rolf Toman|pealkiri=Neoclassicism and Romanticism. Architecture.Sculpture. Painting. Drawings. 1750-1848|aasta=2006|koht=|kirjastus=Könemann|lehekülg=333, 328,363, 399, 402, 403, 405, 406}}</ref> <ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=E. P. Dutton|pealkiri=Phaidon Encyclopedia of Art and Artists|aasta=1978|koht=New York|kirjastus=Phaidon Press Limited, Oxford|lehekülg=154-155}}</ref> <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=David Piper|pealkiri=Kunstiajalugu|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=326-327, 328, 329}}</ref> <ref name="xw8Eb">{{Raamatuviide|autor=Charles Baudelaire|pealkiri=Mõtisklusi minu kaasaegsetest|aasta=2010|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=234}}</ref> <ref name="U7euI">{{Raamatuviide|autor=Victoria Charles, Joseph Manca, Megan McShane, Donald Wigal,|pealkiri=1000 geniaalset maali|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Trak Pen|lehekülg=307}}</ref> <ref name="JaVb3">{{Netiviide|Autor=|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/juulirevolutsioon1|Pealkiri=Juulirevolutsioon|Väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|Aeg=2006|Kasutatud=7. aprill 2018}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Aleksander Aspel]], "Eugène Delacroix: modernse kunsti isa". Sari [[Suurmeeste elulood]], nr 35, [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], [[Tartu]] [[1936]], 168 lk. * [[Philippe Jullian]], "Delacroix". Tõlkinud [[Ott Ojamaa]]. Kirjastus [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] [[1991]], 224 lk. * [[Voldemar Eller]], "Rinnahoidja Delacroix' maalile" (maali "täiendamisest" ajakirja Nõukogude Kultuur 1941, nr 3 kaanevinjetil) – almanahhis "Raamat on..." III, Tallinn [[2003]], lk 156–157. * "21 maailmakuulsat kunstnikku", koostanud [[Annus Raud]], [[Odamees (kirjastus)|Odamees]], Tallinn [[2005]], lk 85–91; ISBN 9949419549. * [[Charles Baudelaire]], "Eugène Delacroix' looming ja elu" – Ch. Baudelaire'i artiklite kogumikus "Mõtisklusi minu kaasaegsetest", tõlkinud [[Katre Talviste]], sari "[[Avatud Eesti Raamat]]", [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2010]], lk 495–528, ka nimeregistris mitmes kohas mujal; ISBN 9789985772737. == Välislingid == {{commons|Eugène Ferdinand Victor Delacroix}} {{vikitsitaadid}} {{Romantism}} {{JÄRJESTA:Delacroix, Eugene}} [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Prantsuse graafikud]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Père-Lachaise'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1798]] [[Kategooria:Surnud 1863]] hai5zand76vi35941nf2sw1mz3zw9lu 0 85150 7161108 4619759 2026-05-26T03:49:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161108 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kone med stor struma.jpg|thumb|Struumahaige naine]] '''Struuma''' ehk '''hõõtsik''' (ladina keeles ''struma'') on osadel loomadel, sh inimestel esineda võiv püsiv suurenenud [[kilpnääre]] või kilpnäärmekude, mis on patogeneesist või kilpnäärme funktsionaalsest seisundist sõltumatu.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 727:2004</ref><ref>[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 557, 2012, [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], ISBN 978 9949 32 084 4</ref> Struuma põhjuseid on mitmeid, sh [[jood]]ipuudus organismis. Selle ennetamiseks lisatakse tänapäeval köögisoolale joodi. ==Klassifikatsioon== Struuma liigitusi on mitmeid. *''struma aberrans'' - [[lisakilpnäärme suurenemine]]; *''struma adenomatosa'' - adenoomi sisaldav kilpnääre: *''struma atoxica'' - mittemürgine hõõtsik; *''struma basis linguae'' - keelepõhimikuhõõtsik; *''struma colloides'' - kolloidne hõõtsik; *''struma congenita (dyshormogenica)'' - kaasasündinud hormooni sünteesihäirest tekkinud hõõtsik; *''struma diffusa'' - difuusne hõõtsik; *''struma endemica'' - endeemne struuma; *''struma familialis'' - pärilik hõõtsik; *''struma Hashimoto''; *''struma hyperplastica'' - epiteelirakkude hüperplaasiaga hõõtsik; *''struma lingualis'' - keelehõõtsik; *''struma maligna'' - pahaloomuline hõõtsik; *''struma medicamentosa'' - ravimitest tekkinud hõõtsik; *''struma multinodularis'' - paljusõlmeline hõõtsik; *''struma ovarii'' - munasarjahõõtsik; *''struma retrostenalis'' - rinnakutagune hõõtsik; *''struma Riedel'' - Riedeli tür(e)oidiit; *''struma simplex'' - lihthõõtsik; *''struma toxica'' - mürgine hõõtsik; *''struma toxica nodosa'' - mürgine sõlmeline hõõtsik; *''struma uninodularis'' - ainusõlmeline hõõtsik.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 727-728:2004</ref> ==Ajaloolist== * 1600 eKr – püüdsid [[hiinlased]] struumat ravida spetsiaaselt töödeldud [[käsnad]]e ja [[vetikad|vetikatega]]; * 15 pKr – kirjeldas [[Celsus]] esimesena kaela kasvajat. [[Plinius]] püüdis struuma epideemia ajal Alpide piirkonnas kasutada samu ravivahendeid kui hiinlased varem; * 150 pKr – soovitas [[Vana-Rooma]] arst ja anatoom [[Galenos]] struuma raviks põletatud käsnasid; * [[1475]] – kirjeldas [[Wang Hei]] kilpnääret anatoomiliselt ja soovitas struuma raviks kuivatatud kilpnääret<ref>[https://web.archive.org/web/20130827051144/http://www.endocrinesurgeon.co.uk/index.php/the-history-of-the-thyroid-gland "The history of the thyroid gland"]. endocrinesurgeon.co.uk. Vaadatud 09.12.2013.</ref>. {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} ==Veebiallikad== {{Portaal|Meditsiin}} [[Kategooria:Kilpnäärmehaigused]] 9bybuje4ghqzleowcer5oo9dselr0fh 0 85290 7161109 6622982 2026-05-26T04:05:53Z Valdroby 123827 /* */ 7161109 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gerhard von Kügelgen 001.jpg|thumb|Friedrich Schiller (Gerhard von Kügelgen, Tartu)]] '''Johann Christoph Friedrich von Schiller''' ([[10. november]] [[1759]] [[Württemberg]] – [[9. mai]] [[1805]] [[Weimar]]) oli saksa luuletaja, filosoof, ajaloolane ja näitekirjanik. Elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus [[Johann Wolfgang Goethe]]ga, kellega ta arutas paljusid [[esteetika]]probleeme – Schiller julgustas Goethet lõpetama enda alustatud [[skits|skitse]]. Sõprusperioodi Goethega on nimetatud ka [[Weimari klassitsism]]iks. Koos Goethega valmis satiiriliste lühijuttude kogum "[[Kseeniad]]", kus nad mõlemad ründasid oma esteetiliste vaadete vaenlasi. == Elukäik == Friedrich sündis sõjaväearsti peres. Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust. 7. septembril 1802 tõsteti ta [[Aadel|aadliseisusse]]. ==Seosed Eestiga== [[Pilt:Mälestusmärk Puhtulaiul.JPG|pisi|Schilleri mälestussammas Puhtus<br><small>Foto: Olev Mihkelmaa</small>]] [[Puhtu]]s asub [[Schilleri mälestussammas]], mis on üks esimesi temale püstitatud mälestussambaid maailmas. Veel varasem Schilleri mälestussammas asus [[Helme]]s. ==Vaata ka== *"[[Inimese esteetilisest kasvatusest]]" == Kirjandus == * [[Franz Schiller]], "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", I köide, [[Teaduslik Kirjandus]], [[Tartu]] [[1941]], lk 167–191 * "XVIII sajandi väliskirjandus". [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], [[Tallinn]] [[1973]], lk 385–416 ja 431–433 * [[Peter Lahnstein]], "Schilleri elu". Tõlkinud [[Vilma Jürisalu]], [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1992]], 392 lk * [[Claudia Pilling]], [[Diana Schilling]], [[Mirjam Springer]], "Friedrich Schiller". Tõlkinud [[Maie Keek]]. Sari Klassikud. Kirjastus [[Ilo (kirjastus)|Ilo]], [[Tallinn]] [[2008]], 152 lk == Välislingid == {{commons|Friedrich Schiller}} {{vikitsitaadid}} *[http://web.archive.org/web/20071009092247/http://arukas.pri.ee/et/Friedrich_Schiller Schilleri luuletusi koos Paul Kuuse tõlgetega] {{JÄRJESTA:Schiller, Friedrich}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Saksa filosoofid]] [[Kategooria:Saksamaa ajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1759]] [[Kategooria:Surnud 1805]] o4dq4x5pic8lvyqvkkxakejtqd7xvyv 7161110 7161109 2026-05-26T04:08:01Z Valdroby 123827 /* */ 7161110 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gerhard von Kügelgen 001.jpg|thumb|Friedrich Schiller (Gerhard von Kügelgen, Tartu, Estonia.)]] '''Johann Christoph Friedrich von Schiller''' ([[10. november]] [[1759]] [[Württemberg]] – [[9. mai]] [[1805]] [[Weimar]]) oli saksa luuletaja, filosoof, ajaloolane ja näitekirjanik. Elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus [[Johann Wolfgang Goethe]]ga, kellega ta arutas paljusid [[esteetika]]probleeme – Schiller julgustas Goethet lõpetama enda alustatud [[skits|skitse]]. Sõprusperioodi Goethega on nimetatud ka [[Weimari klassitsism]]iks. Koos Goethega valmis satiiriliste lühijuttude kogum "[[Kseeniad]]", kus nad mõlemad ründasid oma esteetiliste vaadete vaenlasi. == Elukäik == Friedrich sündis sõjaväearsti peres. Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust. 7. septembril 1802 tõsteti ta [[Aadel|aadliseisusse]]. ==Seosed Eestiga== [[Pilt:Mälestusmärk Puhtulaiul.JPG|pisi|Schilleri mälestussammas Puhtus<br><small>Foto: Olev Mihkelmaa</small>]] [[Puhtu]]s asub [[Schilleri mälestussammas]], mis on üks esimesi temale püstitatud mälestussambaid maailmas. Veel varasem Schilleri mälestussammas asus [[Helme]]s. ==Vaata ka== *"[[Inimese esteetilisest kasvatusest]]" == Kirjandus == * [[Franz Schiller]], "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", I köide, [[Teaduslik Kirjandus]], [[Tartu]] [[1941]], lk 167–191 * "XVIII sajandi väliskirjandus". [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], [[Tallinn]] [[1973]], lk 385–416 ja 431–433 * [[Peter Lahnstein]], "Schilleri elu". Tõlkinud [[Vilma Jürisalu]], [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1992]], 392 lk * [[Claudia Pilling]], [[Diana Schilling]], [[Mirjam Springer]], "Friedrich Schiller". Tõlkinud [[Maie Keek]]. Sari Klassikud. Kirjastus [[Ilo (kirjastus)|Ilo]], [[Tallinn]] [[2008]], 152 lk == Välislingid == {{commons|Friedrich Schiller}} {{vikitsitaadid}} *[http://web.archive.org/web/20071009092247/http://arukas.pri.ee/et/Friedrich_Schiller Schilleri luuletusi koos Paul Kuuse tõlgetega] {{JÄRJESTA:Schiller, Friedrich}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Saksa filosoofid]] [[Kategooria:Saksamaa ajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1759]] [[Kategooria:Surnud 1805]] 1yizq4ta97c3xer8cns7nyoupn3eyad 7161111 7161110 2026-05-26T04:09:36Z Valdroby 123827 /* */ 7161111 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gerhard von Kügelgen 001.jpg|thumb|Friedrich Schiller (Gerhard von Kügelgen, Tartu Ülikool, Estonia.)]] '''Johann Christoph Friedrich von Schiller''' ([[10. november]] [[1759]] [[Württemberg]] – [[9. mai]] [[1805]] [[Weimar]]) oli saksa luuletaja, filosoof, ajaloolane ja näitekirjanik. Elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus [[Johann Wolfgang Goethe]]ga, kellega ta arutas paljusid [[esteetika]]probleeme – Schiller julgustas Goethet lõpetama enda alustatud [[skits|skitse]]. Sõprusperioodi Goethega on nimetatud ka [[Weimari klassitsism]]iks. Koos Goethega valmis satiiriliste lühijuttude kogum "[[Kseeniad]]", kus nad mõlemad ründasid oma esteetiliste vaadete vaenlasi. == Elukäik == Friedrich sündis sõjaväearsti peres. Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust. 7. septembril 1802 tõsteti ta [[Aadel|aadliseisusse]]. ==Seosed Eestiga== [[Pilt:Mälestusmärk Puhtulaiul.JPG|pisi|Schilleri mälestussammas Puhtus<br><small>Foto: Olev Mihkelmaa</small>]] [[Puhtu]]s asub [[Schilleri mälestussammas]], mis on üks esimesi temale püstitatud mälestussambaid maailmas. Veel varasem Schilleri mälestussammas asus [[Helme]]s. ==Vaata ka== *"[[Inimese esteetilisest kasvatusest]]" == Kirjandus == * [[Franz Schiller]], "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", I köide, [[Teaduslik Kirjandus]], [[Tartu]] [[1941]], lk 167–191 * "XVIII sajandi väliskirjandus". [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], [[Tallinn]] [[1973]], lk 385–416 ja 431–433 * [[Peter Lahnstein]], "Schilleri elu". Tõlkinud [[Vilma Jürisalu]], [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1992]], 392 lk * [[Claudia Pilling]], [[Diana Schilling]], [[Mirjam Springer]], "Friedrich Schiller". Tõlkinud [[Maie Keek]]. Sari Klassikud. Kirjastus [[Ilo (kirjastus)|Ilo]], [[Tallinn]] [[2008]], 152 lk == Välislingid == {{commons|Friedrich Schiller}} {{vikitsitaadid}} *[http://web.archive.org/web/20071009092247/http://arukas.pri.ee/et/Friedrich_Schiller Schilleri luuletusi koos Paul Kuuse tõlgetega] {{JÄRJESTA:Schiller, Friedrich}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Saksa filosoofid]] [[Kategooria:Saksamaa ajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1759]] [[Kategooria:Surnud 1805]] ovj78qg3gognhn3bcp4jnecic0jg204 7161112 7161111 2026-05-26T04:10:12Z Valdroby 123827 /* */ 7161112 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gerhard von Kügelgen 001.jpg|thumb|Friedrich Schiller (Gerhard von Kügelgen, Tartu Ülikool, Estonia)]] '''Johann Christoph Friedrich von Schiller''' ([[10. november]] [[1759]] [[Württemberg]] – [[9. mai]] [[1805]] [[Weimar]]) oli saksa luuletaja, filosoof, ajaloolane ja näitekirjanik. Elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus [[Johann Wolfgang Goethe]]ga, kellega ta arutas paljusid [[esteetika]]probleeme – Schiller julgustas Goethet lõpetama enda alustatud [[skits|skitse]]. Sõprusperioodi Goethega on nimetatud ka [[Weimari klassitsism]]iks. Koos Goethega valmis satiiriliste lühijuttude kogum "[[Kseeniad]]", kus nad mõlemad ründasid oma esteetiliste vaadete vaenlasi. == Elukäik == Friedrich sündis sõjaväearsti peres. Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust. 7. septembril 1802 tõsteti ta [[Aadel|aadliseisusse]]. ==Seosed Eestiga== [[Pilt:Mälestusmärk Puhtulaiul.JPG|pisi|Schilleri mälestussammas Puhtus<br><small>Foto: Olev Mihkelmaa</small>]] [[Puhtu]]s asub [[Schilleri mälestussammas]], mis on üks esimesi temale püstitatud mälestussambaid maailmas. Veel varasem Schilleri mälestussammas asus [[Helme]]s. ==Vaata ka== *"[[Inimese esteetilisest kasvatusest]]" == Kirjandus == * [[Franz Schiller]], "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", I köide, [[Teaduslik Kirjandus]], [[Tartu]] [[1941]], lk 167–191 * "XVIII sajandi väliskirjandus". [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], [[Tallinn]] [[1973]], lk 385–416 ja 431–433 * [[Peter Lahnstein]], "Schilleri elu". Tõlkinud [[Vilma Jürisalu]], [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1992]], 392 lk * [[Claudia Pilling]], [[Diana Schilling]], [[Mirjam Springer]], "Friedrich Schiller". Tõlkinud [[Maie Keek]]. Sari Klassikud. Kirjastus [[Ilo (kirjastus)|Ilo]], [[Tallinn]] [[2008]], 152 lk == Välislingid == {{commons|Friedrich Schiller}} {{vikitsitaadid}} *[http://web.archive.org/web/20071009092247/http://arukas.pri.ee/et/Friedrich_Schiller Schilleri luuletusi koos Paul Kuuse tõlgetega] {{JÄRJESTA:Schiller, Friedrich}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Saksa filosoofid]] [[Kategooria:Saksamaa ajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1759]] [[Kategooria:Surnud 1805]] 7k0cec1vbe2rm6glcfz4ytdim3sgh8g 0 85551 7160681 7095080 2026-05-25T12:31:04Z Taurus404 80079 /* Autod */ 7160681 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on raamatu- ja filmitegelasest; ornitoloogi kohta vaata artiklit [[James Bond (ornitoloog)]].}} [[Pilt:Sean Connery 1964.png|pisi|Näitleja [[Sean Connery]] (1964) mängis Bondi aastatel 1962–1967,1971 ja 1983 (mitteametlik)]] '''James Bond''' ehk '''agent 007''' on ilukirjanduslik tegelaskuju, [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] [[Tema Kuninglik Kõrgus|Tema Kuningliku Kõrguse]] [[Secret Intelligence Service|Secret Intelligence Service'i]] [[agent (luure)|agent]], kelle lõi endine [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne Suurbritannia sõjalaevastiku [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi Luureosakonna]] töötaja ja hilisem kirjanik [[Ian Fleming]] [[1952]]. aastal. Oma esikteose kirjutas Ian Fleming [[Jamaica]]l oma Goldeneye villas puhkusel viibides. Kirjandustegelase nimevalikul kasutas Fleming, kes oli ka ise huvitatud linnuvaatlemisest, Ameerika Ühendriikide päritolu [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saarte]] ja [[Lääne-India|Lääne-India saarestiku]] lindude eksperdi ja käsiraamatu autori James Bondi nime. Lisaks Flemingi romaanidele ja lühijuttudele sai Bond populaarseks ka filmisarjas. Trükisõnas jätkuvad Bondi seiklused teiste autorite romaanides. Algselt ei kirjutanud Fleming Bondi taustast, seda tegi ta alles siis, kui oli näinud esimest Bondi-filmi, ning esimene näitleja, [[Sean Connery]], sobis rolli nagu valatult. Et Connery oli šotlane, sai ka Bond šotlaseks. James Bondi isa Andrew Bond oli pärit [[Glencoe]]st [[Šotimaa]]lt ja oli [[Suurbritannia]] lennuki- ja relvatootja [[Vickers-Armstrongs Limited]]i esindaja, ema Monique Delacroix-Bond oli pärit [[Šveits]]ist [[Vaud' kanton]]ist. Isa töö tõttu veetis James Bond lapsepõlve välismaal. Tema vanemad hukkusid [[Mägironimine|mägironimis]]õnnetuses [[Aigulles Rouges]]'is [[Prantsuse Alpid]]es, kui James oli 11-aastane. Kuni nende surmani elas Bond oma vanematega Šotimaal Skyfalli jahilossis, mida ta pärast oma vanemate surma ei külastanud enam kordagi. Bondile arvatavasti Skyfall ei meeldinud, kuna ta jäi stoiliseks, kui loss plahvatuses hävis. Romaanis "Casino Royale", mille tegevus toimub aastatel 1951–1952, on James Bond 35–40-aastane sõjaveteran. Seega on James Bondi sünniaasta vahemikus 1912–1917. Romaanis on vihjeid tema luuretegevusele juba enne Teist maailmasõda. Hilisemates romaanides (mille tegevus toimub reeglina romaani ilmumisest paar aastat varem), on tema vanuseks öeldud lihtsalt "umbes 35-aastane" ja antud mõista, et maailmasõjas osales ta väga noorelt, kuna olevat armeesse astumiseks 1941. aastal pidanud end vanemaks valetama. Bondi sünniajaks vihjatakse edaspidi novembrit 1924. "Casino Royale'is" on Bondi kujutatud väga sarmika ja meeldiva, kuid samas julma ja neurootilise, isegi paranoilise mehena, keda painavad mitmed minevikumälestused. Hilisemates romaanides on Bondi tegelaskuju rohkem idealiseeritud. James Bondi [[sõjaväeline auaste]] Briti kuninglikus mereväes on [[kaptenleitnant]]. 1946. aastal määratakse ta armeeteenistusest reservi ning ta asub tööle Suurbritannia salateenistusse [[MI6]]. 1950. aastal saab ta agenditähise 007 ja loa vajadusel operatsioonide käigus tappa. Erinevalt paljudest teistest salaagentidest kasutab James Bond valenime väga harva ega varja oma isikut. Ian Flemingi järgi tegutseb agent 007 perioodil 1951–1963. 1962. aastal jääb James Bond kadunuks ja kuulutatakse surnuks, kuid ta ilmub jälle välja Flemingi viimaseks jäänud romaanis "Mees kuldse relvaga", mille tegevus toimub 1963. aastal. ==Raamatud== '''[[Ian Fleming]]''' * [[1953]] "[[Casino Royale]]" * [[1954]] "[[Ela ja lase teistel surra]]" ("Live and Let Die") * [[1955]] "Moonraker" * [[1956]] "Diamonds Are Forever" * [[1957]] "[[Südamlik tervitus Venemaalt]]" ("From Russia with Love") * [[1958]] "Dr. No" * [[1959]] "Goldfinger" * [[1960]] "For Your Eyes Only" * [[1961]] "Thunderball" * [[1962]] "The Spy Who Loved Me" * [[1963]] "On Her Majesty's Secret Service" * [[1964]] "You Only Live Twice" * [[1965]] "The Man with the Golden Gun" * [[1966]] "Octopussy and The Living Daylights" ==Filmid== Romaanikangelane James Bond ja filmikangelane James Bond on mitmes mõttes väga erinevad. Romaanides rõhutatakse [[Külm sõda|külma sõja]] aspekti ning nii tegevus kui ka asjaolud on üpriski realistlikud. Filmides on algusest peale rõhutatud meelelahutuslikkust, välditud päevapoliitilisi ja külma sõja teemasid ning nii tegelaskujud, olukorrad, süžeed kui ka tegevuskohad on tugevasti liialdatud ja [[koomiks]]ilikud. Filmitegelane James Bond on enamasti ilma minevikuta, füüsiliselt, vaimselt ja seksuaalselt silmapaistvalt võimekas ning suurepärase välimusega mees, kel õnnestub kõik. Tema vanus on enamikus filmides 35–45 aastat, välja arvatud "[[Octopussy]]" (1983) ja "[[007 surma palge ees]]" (1985), kus ta on ilmselgelt vanem. James Bondist on tehtud kokku 26 filmi, neist kaks mitteametlikku:{{lisa viide}} # "[[Dr. No]]" (1962) # "[[Armastusega Venemaalt]]" (1963) # "[[Kuldsõrm]]" (1964) # "[[Keravälk (film)|Keravälk]]" (1965) # "[[Elad vaid kaks korda]]" (1967) # "Casino Royale" (1967) (paroodiakomöödia) # "[[Tema Majesteedi salateenistuses]]" (1969) # "[[Teemandid on igavesed]]" (1971) # "[[Ela ja lase teistel surra (film)|Ela ja lase teistel surra]]" (1973) # "[[Mees kuldse relvaga]]" (1974) # "[[Spioon, kes mind armastas]]" (1977) # "[[Kuurakett]]" (1979) # "[[Eriti salajane]]" (1981) # "[[Octopussy]]" (1983) # "[[Ära iial ütle iial]]" (1983) (mitteametlik) # "[[007: Surma palge ees]]" (1985) # "[[007 ohutsoonis]]" (1987) # "[[007 ja luba tappa]]" (1989) # "[[007 ja Kuldsilm]]" (1995) # "[[007 ja igavene homne]]" (1997) # "[[007 ja liiga kitsas maailm]]" (1999) # "[[007 ja surra veel üks päev]]" (2002) # "[[Casino Royale (film 2006)|Casino Royale]]" (2006) # "[[007: Veidi lohutust]]" (2008) # "[[Skyfall]]" (2012) # "[[007 Spectre]]" (2015) # "[[007: Surm peab ootama]]" (2021) ==James Bondi kehastajad== Bondi filmides on aastate jooksul James Bondi kehastanud kokku kuus näitlejat: *[[Sean Connery]] (1962–1967, 1971 + 1983 mitteametlik film) *[[George Lazenby]] (1969) *[[Roger Moore]] (1973–1985) *[[Timothy Dalton]] (1987–1989) *[[Pierce Brosnan]] (1995–2002) *[[Daniel Craig]] (2006–...) Enne seda on Bondi kehastanud [[1954]]. aastal telelavastuses "Casino Royale" [[Barry Nelson]] ja raadiosaates [[Bob Holness]]. 1967. aasta komöödiafilmis "Casino Royale" kehastas Bondi David Niven. ==Vaata ka== *[[Dušan Popov]] *[[SPECTRE]] *[[Ernst Stavro Blofeld]] == Autod == Raamatutes eelistas Bond tavaliselt [[Bentley]]d. Esimeses kolmes raamatus (Casino Royale, Ela ja lase teistel surra, Kuurakett) oli tema autoks 1930. aasta Bentley 4½ Litre kabriolett, viimases raamatus ostis ta kaardimängus võidetud raha eest 1953. aasta Bentley Mark VI. Raamatus "Kuldsõrm" võeti Bentley kasutusest maha, ning M osakond pakkus talle kas Jaguar 3.4-Litre sedaani või Aston Martin DB Mark III kupeed. Bond valis Aston Martini. Raamatus "Keravälk" ostis Bond Bentley R-Type Continentali, ning raamatus "Tema Majesteedi Salateenistuses" lisas ta sellele ülelaaduri. Esimeses filmis "Dr. No" Bondil isiklikku autot ei olnud, ta sõitis Jamaical Sunbeam Alpine Series II kabrioletiga, mis oli aga rendiauto. Filmis "Armastusega Venemaalt" on mõned sekundid näidatud Bondi Bentley 3.5-Litre kabrioletti, millel on toona väga haruldase lisana autotelefon. Sarnaselt raamatuga "Kuldsõrm" asendati ka filmis Bondi Bentley Aston Martiniga – filmis sai Bond endale [[Aston Martin DB5|DB5]], mis oli toona Aston Martini uusim mudel. Sama autot kasutas ta ka järgmises filmis "Keravälk", hiljem on see olnud ka filmides "Kuldsilm", "Igavene homne", "Casino Royale" ja "Skyfall". Filmis "Tema majesteedi salateenistuses" oli Bondi autoks 1969. aasta Aston Martin DBS. Filmis "Spioon, kes mind armastas" sai Bondi uueks autoks Lotus Esprit, millega Bond ka vee all sõitis. Espriti kasutas Bond veelkord filmis "Eriti salajane". Filmis "007 ohutsoonis" kolis Bond tagasi Aston Martinile, autoks V8 Vantage. 1990. aastatel oli MGM sõlminud [[BMW]]ga kolme filmi lepingu, nii sõitiski Bond "Kuldsilmas" Z3, "Igavene homne" E38 750iL ja "Liiga kitsas maailm"as Z8ga. Filmis "Surra veel üks päev" hakkas Bond uuesti sõitma Aston Martiniga, seekord oli autoks [[Aston Martin Vanquish|V12 Vanquish]]. Filmides "Casino Royale" ja "Veidi lohutust" sõitis Bond DBS'iga. Filmi jaoks "Spectre" valmistas Aston Martin spetsiaalse [[Aston Martin DB10|DB10]] erimudeli. == Kirjandus == * [[Lois H. Gresh]] ja [[Robert Weinberg]], "James Bondi filmid ja teadus: kuulidest kõvakübarate ja paadihüpeteni, tõeline tehnoloogia agent 007 suurepärastes filmides" (''The science of James Bond: from bullets to bowler hats to boat jumps, the real technology behind 007's fabulous films''). Inglise keelest tõlkinud [[Jaan Kabin]]; eessõna autor [[Raymond Benson]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[2007]], 192 lk; ISBN 9789985665251 * [[Roger Moore]] ja [[Gareth Owen]], "Bond on Bond: suur filmiraamat: 50 aastat koos James Bondiga" (''Bond on Bond: the ultimate book on 50 years of Bond movies''). Tõlkinud [[Jaak Ojakäär]]. [[TEA Kirjastus]], [[Tallinn]] [[2012]], 224 lk; ISBN 9789949241613 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{IMDb|ch0000007}} * [[Tiiu Laks]]: [http://www.epl.ee/artikkel/447695 Bond. James Bond. Mees] Eesti Päevaleht, 8. november 2008 * [http://www.smh.com.au/world/the-names-dunderdale--biffy-dunderdale--lifting-the-lid-on-the-murky-world-of-mi6-20100922-15mes.html The name's Dunderdale, Biffy Dunderdale ... lifting the lid on the murky world of MI6], www.smh.com.au, September 22, 2010 *[http://www.dailymail.co.uk/news/article-1314033/James-Bond-based-real-life-MI6-agent-Pieter-Tazelaar.html How James Bond was based on a real life MI6 special agent ... white tuxedo and all], www.dailymail.co.uk, September 22, 2010 *[http://members.tripod.com/~bond_mi6/chrono.html James Bondi kronoloogia] (inglise keeles) [[Kategooria:James Bond| James Bond]] taekmwmqj8hmh63qzmgmb7vhzgrt7ez 7160682 7160681 2026-05-25T12:31:18Z Taurus404 80079 /* Autod */ 7160682 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on raamatu- ja filmitegelasest; ornitoloogi kohta vaata artiklit [[James Bond (ornitoloog)]].}} [[Pilt:Sean Connery 1964.png|pisi|Näitleja [[Sean Connery]] (1964) mängis Bondi aastatel 1962–1967,1971 ja 1983 (mitteametlik)]] '''James Bond''' ehk '''agent 007''' on ilukirjanduslik tegelaskuju, [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] [[Tema Kuninglik Kõrgus|Tema Kuningliku Kõrguse]] [[Secret Intelligence Service|Secret Intelligence Service'i]] [[agent (luure)|agent]], kelle lõi endine [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne Suurbritannia sõjalaevastiku [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi Luureosakonna]] töötaja ja hilisem kirjanik [[Ian Fleming]] [[1952]]. aastal. Oma esikteose kirjutas Ian Fleming [[Jamaica]]l oma Goldeneye villas puhkusel viibides. Kirjandustegelase nimevalikul kasutas Fleming, kes oli ka ise huvitatud linnuvaatlemisest, Ameerika Ühendriikide päritolu [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saarte]] ja [[Lääne-India|Lääne-India saarestiku]] lindude eksperdi ja käsiraamatu autori James Bondi nime. Lisaks Flemingi romaanidele ja lühijuttudele sai Bond populaarseks ka filmisarjas. Trükisõnas jätkuvad Bondi seiklused teiste autorite romaanides. Algselt ei kirjutanud Fleming Bondi taustast, seda tegi ta alles siis, kui oli näinud esimest Bondi-filmi, ning esimene näitleja, [[Sean Connery]], sobis rolli nagu valatult. Et Connery oli šotlane, sai ka Bond šotlaseks. James Bondi isa Andrew Bond oli pärit [[Glencoe]]st [[Šotimaa]]lt ja oli [[Suurbritannia]] lennuki- ja relvatootja [[Vickers-Armstrongs Limited]]i esindaja, ema Monique Delacroix-Bond oli pärit [[Šveits]]ist [[Vaud' kanton]]ist. Isa töö tõttu veetis James Bond lapsepõlve välismaal. Tema vanemad hukkusid [[Mägironimine|mägironimis]]õnnetuses [[Aigulles Rouges]]'is [[Prantsuse Alpid]]es, kui James oli 11-aastane. Kuni nende surmani elas Bond oma vanematega Šotimaal Skyfalli jahilossis, mida ta pärast oma vanemate surma ei külastanud enam kordagi. Bondile arvatavasti Skyfall ei meeldinud, kuna ta jäi stoiliseks, kui loss plahvatuses hävis. Romaanis "Casino Royale", mille tegevus toimub aastatel 1951–1952, on James Bond 35–40-aastane sõjaveteran. Seega on James Bondi sünniaasta vahemikus 1912–1917. Romaanis on vihjeid tema luuretegevusele juba enne Teist maailmasõda. Hilisemates romaanides (mille tegevus toimub reeglina romaani ilmumisest paar aastat varem), on tema vanuseks öeldud lihtsalt "umbes 35-aastane" ja antud mõista, et maailmasõjas osales ta väga noorelt, kuna olevat armeesse astumiseks 1941. aastal pidanud end vanemaks valetama. Bondi sünniajaks vihjatakse edaspidi novembrit 1924. "Casino Royale'is" on Bondi kujutatud väga sarmika ja meeldiva, kuid samas julma ja neurootilise, isegi paranoilise mehena, keda painavad mitmed minevikumälestused. Hilisemates romaanides on Bondi tegelaskuju rohkem idealiseeritud. James Bondi [[sõjaväeline auaste]] Briti kuninglikus mereväes on [[kaptenleitnant]]. 1946. aastal määratakse ta armeeteenistusest reservi ning ta asub tööle Suurbritannia salateenistusse [[MI6]]. 1950. aastal saab ta agenditähise 007 ja loa vajadusel operatsioonide käigus tappa. Erinevalt paljudest teistest salaagentidest kasutab James Bond valenime väga harva ega varja oma isikut. Ian Flemingi järgi tegutseb agent 007 perioodil 1951–1963. 1962. aastal jääb James Bond kadunuks ja kuulutatakse surnuks, kuid ta ilmub jälle välja Flemingi viimaseks jäänud romaanis "Mees kuldse relvaga", mille tegevus toimub 1963. aastal. ==Raamatud== '''[[Ian Fleming]]''' * [[1953]] "[[Casino Royale]]" * [[1954]] "[[Ela ja lase teistel surra]]" ("Live and Let Die") * [[1955]] "Moonraker" * [[1956]] "Diamonds Are Forever" * [[1957]] "[[Südamlik tervitus Venemaalt]]" ("From Russia with Love") * [[1958]] "Dr. No" * [[1959]] "Goldfinger" * [[1960]] "For Your Eyes Only" * [[1961]] "Thunderball" * [[1962]] "The Spy Who Loved Me" * [[1963]] "On Her Majesty's Secret Service" * [[1964]] "You Only Live Twice" * [[1965]] "The Man with the Golden Gun" * [[1966]] "Octopussy and The Living Daylights" ==Filmid== Romaanikangelane James Bond ja filmikangelane James Bond on mitmes mõttes väga erinevad. Romaanides rõhutatakse [[Külm sõda|külma sõja]] aspekti ning nii tegevus kui ka asjaolud on üpriski realistlikud. Filmides on algusest peale rõhutatud meelelahutuslikkust, välditud päevapoliitilisi ja külma sõja teemasid ning nii tegelaskujud, olukorrad, süžeed kui ka tegevuskohad on tugevasti liialdatud ja [[koomiks]]ilikud. Filmitegelane James Bond on enamasti ilma minevikuta, füüsiliselt, vaimselt ja seksuaalselt silmapaistvalt võimekas ning suurepärase välimusega mees, kel õnnestub kõik. Tema vanus on enamikus filmides 35–45 aastat, välja arvatud "[[Octopussy]]" (1983) ja "[[007 surma palge ees]]" (1985), kus ta on ilmselgelt vanem. James Bondist on tehtud kokku 26 filmi, neist kaks mitteametlikku:{{lisa viide}} # "[[Dr. No]]" (1962) # "[[Armastusega Venemaalt]]" (1963) # "[[Kuldsõrm]]" (1964) # "[[Keravälk (film)|Keravälk]]" (1965) # "[[Elad vaid kaks korda]]" (1967) # "Casino Royale" (1967) (paroodiakomöödia) # "[[Tema Majesteedi salateenistuses]]" (1969) # "[[Teemandid on igavesed]]" (1971) # "[[Ela ja lase teistel surra (film)|Ela ja lase teistel surra]]" (1973) # "[[Mees kuldse relvaga]]" (1974) # "[[Spioon, kes mind armastas]]" (1977) # "[[Kuurakett]]" (1979) # "[[Eriti salajane]]" (1981) # "[[Octopussy]]" (1983) # "[[Ära iial ütle iial]]" (1983) (mitteametlik) # "[[007: Surma palge ees]]" (1985) # "[[007 ohutsoonis]]" (1987) # "[[007 ja luba tappa]]" (1989) # "[[007 ja Kuldsilm]]" (1995) # "[[007 ja igavene homne]]" (1997) # "[[007 ja liiga kitsas maailm]]" (1999) # "[[007 ja surra veel üks päev]]" (2002) # "[[Casino Royale (film 2006)|Casino Royale]]" (2006) # "[[007: Veidi lohutust]]" (2008) # "[[Skyfall]]" (2012) # "[[007 Spectre]]" (2015) # "[[007: Surm peab ootama]]" (2021) ==James Bondi kehastajad== Bondi filmides on aastate jooksul James Bondi kehastanud kokku kuus näitlejat: *[[Sean Connery]] (1962–1967, 1971 + 1983 mitteametlik film) *[[George Lazenby]] (1969) *[[Roger Moore]] (1973–1985) *[[Timothy Dalton]] (1987–1989) *[[Pierce Brosnan]] (1995–2002) *[[Daniel Craig]] (2006–...) Enne seda on Bondi kehastanud [[1954]]. aastal telelavastuses "Casino Royale" [[Barry Nelson]] ja raadiosaates [[Bob Holness]]. 1967. aasta komöödiafilmis "Casino Royale" kehastas Bondi David Niven. ==Vaata ka== *[[Dušan Popov]] *[[SPECTRE]] *[[Ernst Stavro Blofeld]] == Autod == Raamatutes eelistas Bond tavaliselt [[Bentley]]d. Esimeses kolmes raamatus (Casino Royale, Ela ja lase teistel surra, Kuurakett) oli tema autoks 1930. aasta Bentley 4½ Litre kabriolett, viimases raamatus ostis ta kaardimängus võidetud raha eest 1953. aasta Bentley Mark VI. Raamatus "Kuldsõrm" võeti Bentley kasutusest maha, ning M osakond pakkus talle kas Jaguar 3.4-Litre sedaani või Aston Martin DB Mark III kupeed. Bond valis Aston Martini. Raamatus "Keravälk" ostis Bond Bentley R-Type Continentali, ning raamatus "Tema Majesteedi Salateenistuses" lisas ta sellele ülelaaduri. Esimeses filmis "Dr. No" Bondil isiklikku autot ei olnud, ta sõitis Jamaical Sunbeam Alpine Series II kabrioletiga, mis oli aga rendiauto. Filmis "Armastusega Venemaalt" on mõned sekundid näidatud Bondi Bentley 3.5-Litre kabrioletti, millel on toona väga haruldase lisana autotelefon. Sarnaselt raamatuga "Kuldsõrm" asendati ka filmis Bondi Bentley Aston Martiniga – filmis sai Bond endale [[Aston Martin DB5|DB5]], mis oli toona Aston Martini uusim mudel. Sama autot kasutas ta ka järgmises filmis "Keravälk", hiljem on see olnud ka filmides "Kuldsilm", "Igavene homne", "Casino Royale" ja "Skyfall". Filmis "Tema majesteedi salateenistuses" oli Bondi autoks 1969. aasta Aston Martin DBS. Filmis "Spioon, kes mind armastas" sai Bondi uueks autoks Lotus Esprit, millega Bond ka vee all sõitis. Espriti kasutas Bond veelkord filmis "Eriti salajane". Filmis "007 ohutsoonis" kolis Bond tagasi Aston Martinile, autoks V8 Vantage. 1990. aastatel oli MGM sõlminud [[BMW]]ga kolme filmi lepingu, nii sõitiski Bond "Kuldsilmas" Z3, "Igavene homne" E38 750iL ja "Liiga kitsas maailm"as Z8ga. Filmis "Surra veel üks päev" hakkas Bond uuesti sõitma Aston Martiniga, seekord oli autoks [[Aston Martin Vanquish|V12 Vanquish]]. Filmides "Casino Royale" ja "Veidi lohutust" sõitis Bond DBS'iga. Filmi jaoks "Spectre" valmistas Aston Martin spetsiaalse [[Aston Martin DB10|DB10 erimudeli]]. == Kirjandus == * [[Lois H. Gresh]] ja [[Robert Weinberg]], "James Bondi filmid ja teadus: kuulidest kõvakübarate ja paadihüpeteni, tõeline tehnoloogia agent 007 suurepärastes filmides" (''The science of James Bond: from bullets to bowler hats to boat jumps, the real technology behind 007's fabulous films''). Inglise keelest tõlkinud [[Jaan Kabin]]; eessõna autor [[Raymond Benson]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[2007]], 192 lk; ISBN 9789985665251 * [[Roger Moore]] ja [[Gareth Owen]], "Bond on Bond: suur filmiraamat: 50 aastat koos James Bondiga" (''Bond on Bond: the ultimate book on 50 years of Bond movies''). Tõlkinud [[Jaak Ojakäär]]. [[TEA Kirjastus]], [[Tallinn]] [[2012]], 224 lk; ISBN 9789949241613 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{IMDb|ch0000007}} * [[Tiiu Laks]]: [http://www.epl.ee/artikkel/447695 Bond. James Bond. Mees] Eesti Päevaleht, 8. november 2008 * [http://www.smh.com.au/world/the-names-dunderdale--biffy-dunderdale--lifting-the-lid-on-the-murky-world-of-mi6-20100922-15mes.html The name's Dunderdale, Biffy Dunderdale ... lifting the lid on the murky world of MI6], www.smh.com.au, September 22, 2010 *[http://www.dailymail.co.uk/news/article-1314033/James-Bond-based-real-life-MI6-agent-Pieter-Tazelaar.html How James Bond was based on a real life MI6 special agent ... white tuxedo and all], www.dailymail.co.uk, September 22, 2010 *[http://members.tripod.com/~bond_mi6/chrono.html James Bondi kronoloogia] (inglise keeles) [[Kategooria:James Bond| James Bond]] hm3rtxschnxvfuv4qg7bws4w8o3wieg 0 85931 7161198 7158744 2026-05-26T08:35:28Z ~2026-30199-00 229874 7161198 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=15}} [[Pilt:Allika tänav, Tallinn.JPG|pisi|Allika tänav, vaade [[Kentmanni tänav]]alt]] [[File:Allika street.jpg|thumb|püsti|Allika tänav, vaade [[Tatari tänav]]alt]] '''Allika tänav''' on väike [[tänav]] [[Tallinn]]a [[Tallinna Kesklinn|kesklinnas]] [[Tatari asum]]is.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Allika tänav asub [[Tatari tänav]]a ja [[Kentmanni tänav]]a vahel. Allika tänav algab [[Kentmanni tänav]]alt, läbib võlvialuse ning suubub Tatari tänavale. Tänav kulgeb kirdest edelasse ja tema pikkus on 205 meetrit.<ref>[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna vanalinna kaart mõõtkavas 1:7600</ref> ==Ajalugu== Allika ja [[Lätte tänav]]a nimi pärineb tänapäeva Tatari tänav 24 hoovis [[keskaeg|keskajal]] asunud [[Karjaallikas]]t. Allika tänav sai nime [[1890]]. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli ''Quellenstrasse'' ja venekeelne nimi ''Ключевая улица''.<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 24</ref> Tänava paaritute majade poolel asus [[1919]]–[[1966]] Allika tänav 1 [[Tallinna 14. Algkool]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.lg.edu.ee/koolist/ajalugu/ |pealkiri=Liivalaia Gümnaasium. Ajalugu |vaadatud=2011-10-09 |arhiivimisaeg=2011-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111221110211/http://www.lg.edu.ee/koolist/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, Allika tänav 5 hoovipoolses majas asus [[Tallinna II Baptistikogudus]]est eraldunud [[Tallinna Allika Baptistikogudus]]e palvemaja<ref>[http://www.allika.ee/uus/?valik=sisu&sisutekst=3 Allika kogudus]</ref>,<ref>[[Robert Nerman]], [http://epl.delfi.ee/news/eesti/allika-tanaval-tegutsesid-baptistid?id=50988957 Allika tänaval tegutsesid baptistid], Eesti Päevaleht, 22. juuli 2004</ref>. 19. ja 20. sajandi Allika tänava hoonestusest on säilinud vaid paarisnumbritega majad 4, 6, 8 ([[Lenderi maja]] tüüp) ja 10. Tänav kannatas 1943. aasta märtsipommitamises. Enda korteris hukkus helilooja Juhan Jürme. Hoone Allika tänav 12 (endine Allika tänav 10C<ref>[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=savepdf&aktid=95359 Tallinna Linnavalitsuse korraldus, 14. jaanuar 2004 nr. 44-k]</ref>) on uusehitus endise [[Dvigatel]]i lasteaia mänguväljaku kohal<ref>[http://www.arhliit.ee/uudised/2496/ Kentmanni tänava elanikud nõuavad majadevahelise haljasala säilitamist], Eesti Arhitektide Liit, 17.06.2003</ref>. Paaritute numbritega majad (nurgamaja ehk maja nr. 3 lammutati kevadel 1988) on kadunud ning nende asemel asetseb Allika tänava ja Tatari tänava 13/15 hoonete kohal [[Rävala puiestee]] 19 aadressiga [[Rävala maja]]<ref>[http://www.merko.ee/ravala/index.php Rävala maja]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.merko.ee</ref>. <gallery> File:Tallinn, Allika 4 (2).jpg|Allika tänav 4 File:Tallinn, Allika 6 (2).jpg|Hoone Allika tänav 6 Pilt:Allika tänav 8.JPG|Hoone Allika tänav 8 Pilt:Tallinn, Allika 4 (4).JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Allika tänav (Tallinn)|Allika tänav}} {{Tatari asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] 98p16tfh54iezv23zv0l3z83vol63ga 7161204 7161198 2026-05-26T08:37:56Z ~2026-30199-00 229874 7161204 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=15}} [[Pilt:Allika tänav, Tallinn.JPG|pisi|Allika tänav, vaade [[Kentmanni tänav]]alt]] [[File:Allika street.jpg|thumb|püsti|Allika tänav, vaade [[Tatari tänav]]alt]] '''Allika tänav''' on väike [[tänav]] [[Tallinn]]a [[Tallinna Kesklinn|kesklinnas]] [[Tatari asum]]is.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Allika tänav asub [[Tatari tänav]]a ja [[Kentmanni tänav]]a vahel. Allika tänav algab [[Kentmanni tänav]]alt, läbib võlvialuse ning suubub Tatari tänavale. Tänav kulgeb kirdest edelasse ja tema pikkus on 205 meetrit.<ref>[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna vanalinna kaart mõõtkavas 1:7600</ref> ==Ajalugu== Allika ja [[Lätte tänav]]a nimi pärineb tänapäeva Tatari tänav 24 hoovis [[keskaeg|keskajal]] asunud [[Karjaallikas]]t. Allika tänav sai nime [[1890]]. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli ''Quellenstrasse'' ja venekeelne nimi ''Ключевая улица''.<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 24</ref> Tänava paaritute majade poolel asus [[1919]]–[[1966]] Allika tänav 1 [[Tallinna 14. Algkool]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.lg.edu.ee/koolist/ajalugu/ |pealkiri=Liivalaia Gümnaasium. Ajalugu |vaadatud=2011-10-09 |arhiivimisaeg=2011-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111221110211/http://www.lg.edu.ee/koolist/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, Allika tänav 5 hoovipoolses majas asus [[Tallinna II Baptistikogudus]]est eraldunud [[Tallinna Allika Baptistikogudus]]e palvemaja<ref>[http://www.allika.ee/uus/?valik=sisu&sisutekst=3 Allika kogudus]</ref>,<ref>[[Robert Nerman]], [http://epl.delfi.ee/news/eesti/allika-tanaval-tegutsesid-baptistid?id=50988957 Allika tänaval tegutsesid baptistid], Eesti Päevaleht, 22. juuli 2004</ref>. 19. ja 20. sajandi Allika tänava hoonestusest on säilinud vaid paarisnumbritega majad 4, 6, 8 ([[Lenderi maja]] tüüp) ja 10. Tänav kannatas 1943. aasta märtsipommitamises. Enda Allika 10 asunud korteris hukkus helilooja Juhan Jürme. Hoone Allika tänav 12 (endine Allika tänav 10C<ref>[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=savepdf&aktid=95359 Tallinna Linnavalitsuse korraldus, 14. jaanuar 2004 nr. 44-k]</ref>) on uusehitus endise [[Dvigatel]]i lasteaia mänguväljaku kohal<ref>[http://www.arhliit.ee/uudised/2496/ Kentmanni tänava elanikud nõuavad majadevahelise haljasala säilitamist], Eesti Arhitektide Liit, 17.06.2003</ref>. Paaritute numbritega majad (nurgamaja ehk maja nr. 3 lammutati kevadel 1988) on kadunud ning nende asemel asetseb Allika tänava ja Tatari tänava 13/15 hoonete kohal [[Rävala puiestee]] 19 aadressiga [[Rävala maja]]<ref>[http://www.merko.ee/ravala/index.php Rävala maja]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.merko.ee</ref>. <gallery> File:Tallinn, Allika 4 (2).jpg|Allika tänav 4 File:Tallinn, Allika 6 (2).jpg|Hoone Allika tänav 6 Pilt:Allika tänav 8.JPG|Hoone Allika tänav 8 Pilt:Tallinn, Allika 4 (4).JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Allika tänav (Tallinn)|Allika tänav}} {{Tatari asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] 5punpo0qyactvoo1c5oqospdktr5wce 0 86961 7160684 6729745 2026-05-25T12:37:14Z Velirand 67997 7160684 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib [[linn]]ast; saare kohta vaata artiklit [[Wolini saar]]}} {{linn | nimi = Wolin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wolin | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Wollin | pilt = Poland_Wolin_-_Town_hall.jpg | pildiallkiri = Wolini raekoda | lipp = POL Wolin flag.svg | lipu_link = [[Wolini lipp]] | vapp = POL Wolin COA.svg | vapi_link = [[Wolini vapp]] | pindala = 14,41 | elanikke = 4639 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Wolin''' ([[saksa keel]]es ''Wollin'') on [[linn]] [[Poola]]s [[Wolini saar]]e lõunatipus. Elanikke 4900. ==Vaata ka== *[[Jomsborg]], [[Viikingiaeg]]ne asula == Välislingid == *http://www.wolin.pl/ [[Pilt:Wolin_panorama.jpg|pisi|tühi|Wolin]] [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] f4bm2e88es5ses4q8ryq3enby0eff61 0 87391 7161244 6660881 2026-05-26T09:14:18Z Velirand 67997 7161244 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Legnica | hääldus = legn'itsa | nimi1_keel = poola | nimi1 = Legnica | pilt = Legnica_-_Rynek_-_Dawny_Ratusz_01.jpg | pildiallkiri = Legnica vana raekoda | lipp = POL Legnica flag.svg | lipu_link = [[Legnica lipp]] | vapp = POL Legnica COA.svg | vapi_link = [[Legnica vapp]] | pindala = 56,3 | elanikke = 91 948 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Legnica''' [legn'itsa] ([[saksa keel]]es ''Liegnitz'') on maakonnaõigustega linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]. Aastal [[2005]] elas linnas 106 100 ja aastal [[2009]] 109 500 inimest. ==Vaata ka== *[[Legnica lahing]] [[9. aprill]]il [[1241]] == Välislingid == *http://www.legnica.um.gov.pl/ [[Pilt:Legnica rynek 10100008.jpg|thumb|left|Vanalinn]] {{Alam-Sileesia vojevoodkond}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] 15r0ckc47cpwnw8bi4wlxeaw7903sed 0 87915 7160921 7160081 2026-05-25T17:19:15Z ~2026-29676-16 229723 7160921 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}} {{Lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = Approach lighting system of Tartu Airport.jpg | pildikirjeldus = Lähenemistulede süsteem Tartu Ülenurme lennuväljal | linn = Tartust 10 km lõunas | lennujaama_tyyp = tsiviillennuväli | omand = AS Tallinna Lennujaam | avatud = 15. mai 1946 | kaart = pind | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 1799 | rada1_laius = 31 | rada1_kate = asfalt <!-- kuni rada8 --> | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 44 489 | stat2_nimi = Kaupu | stat2_väärtus = 0 kg | stat3_nimi = Lennuoperatsioone | stat3_väärtus = <!-- kuni stat5 --> }} '''Tartu lennujaam''' ([[Ülenurme]] lennuväli); [[IATA lennuväljakood|IATA]]: '''TAY''', [[ICAO lennuväljakood|ICAO]]: '''EETU''') asub [[Tartu]] linnast 10 km lõuna pool [[Kambja vald|Kambja vallas]], omanik on [[AS Tallinna Lennujaam]] Lennujaama [[Lennuväli|lennuväljal]] on üks asfaltkattega rada pikkusega 1800 m ja laiusega 31 m (sobib kuni 75-tonniste lennukite vastuvõtuks) suunaga 08/26 (kursid 80° ja 260°). Lennujaama lähedalt läheb mööda [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] (E263). == Ajalugu == [[1946]]. aastal rajatud Ülenurme lennuväli avati [[15. mai]]l [[meditsiinilennuväli|meditsiinilennuväljana]]. Lennujaamahoonena kasutati aastal 1924 ehitatud taluhoonet, eraldi hoones asetses lennujuhtimistorn, ilmajaam ja raadiojaam. Omavahel lõikuvad lennurajad (700 meetrine rada suunaga 60/240 ning 850 meetri pikkune rada suunaga 120/300 kraadi) olid murukattega<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tappel |eesnimi=Anti |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=43 |keel=Eesti}}</ref>. Lennukitena olid kasutusel algul Po-2 ja Jak-12, hiljem Li-2 ning An-2 . [[Asfaltkattega rada]] (mõõtmetega 1100×35 m) valmis [[1975]]. aastal. 10.06.[[1977]] maandus Tartus esimest korda reaktiivlennuk Jak-40. [[1978]] pikendati [[lennurada]] 1379 meetrini ja rajati [[ruleerimisrada]] ning [[perroon]]. Uue [[reisiterminal]]i [[nurgakivi]] pandi paika [[9. november|9. novembril]] [[1976]] ning terminal avati [[14. august]]il [[1981]]. 2. detsembril [[1994]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] lennukiga [[Let L-410]] liini Tartu-Tampere. Pärast viiendat korda lennud katkesid, kuna sõitjaid oli vähe<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=15}}</ref>. 20. mail [[1995]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] liinid Tallinn-Tartu-Tallinn ning Tartu-Helsingi-Tartu, kasutades lennukit [[Let L-410]]<ref name=":0" />. Reisjate vähesuse tõttu lõpetas liin tegevuse 30. oktoobril [[1995]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=21. september 1995 |pealkiri=Tartu-Helsingi regulaarlennuliin töötab oktoobri lõpuni |lehekülg=2 |väljaanne=Post |url=https://dea.digar.ee/page/postrahvatoelinehaal/1995/09/21/2 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>. 17.–18. mail [[1996]] tähistati lennujaama 50. juubelit lennunduspäevadega "Tartu taevas".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Korv |eesnimi=Neeme |kuupäev=15. mai 1996 |pealkiri=Tartu lennujaam seisab 50. sünnipäeval eksistentsiaalsete küsimuste ees |lehekülg=5 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> Järgmised lennupäevad toimusid 20.–21. juunil [[1997]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=1997-06-26 |pealkiri=Pidu Tartu taevas |url=https://tartu.postimees.ee/2511751/pidu-tartu-taevas |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.–20. juunil [[1999]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lühidalt |url=https://www.ohtuleht.ee/58403/luhidalt |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>, 17.–18. juunil [[2000]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=16. juuni 2000 |pealkiri=Sündmused |lehekülg=6 |väljaanne=Äripäeva nädalalõpulisa |url=https://dea.digar.ee/article/aripaev/2000/06/16/42.10.1.1 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>, 16.–17. juunil [[2001]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-06-10 |pealkiri=Teated |url=https://tartu.postimees.ee/1872569/teated |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 15.–16. juunil [[2002]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-06-17 |pealkiri=Maailmameister näitas Ülenurme taevas lennutrikke |url=https://tartu.postimees.ee/1946443/maailmameister-naitas-ulenurme-taevas-lennutrikke |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 14.–15. juunil [[2003]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-29 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2003 |url=https://tartu.postimees.ee/2024433/tartumaa-suvesundmused-2003 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.-20. juunil [[2004]], 19.–20. augustil [[2005]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-05-27 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2005 |url=https://www.postimees.ee/1478265/tartumaa-suvesundmused-2005 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ja 19.-20. augustil [[2006]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-08-21 |pealkiri=Lennupäevalised kõrgust ei kartnud |url=https://www.postimees.ee/1570061/lennupaevalised-korgust-ei-kartnud |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. [[7. juuli]]l [[2000]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinide AS|ELK]] lennuliini Tartust [[Helsingi]]sse. Algul kasutati lennukit [[Let L-410]], alates augustist [[Jetstream 31/32|Jetstream 31]]. Reisijate vähesuse tõttu liin suleti aasta lõpus <ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=20}}</ref>. Sügisel [[2008]] pikendati [[maandumisrada]] 1799 meetrini. [[10. detsember|10. detsembril]] [[2009]] avati renoveeritud reisiterminal. Ülenurme lennuväljal maandus esimest korda [[Estonian Air]]i [[Boeing 737|Boeing 737–500]] (ES-ABH). "Tartu Taevas 2003" lendas esimest korda [[Estonian Air]]i [[Fokker 50]] (ES-AFM). [[9. mai|9. mail]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[Malta]] riigipea [[Guido de Marco]] eralennuk. 2. ja 6. juunil [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal neljamootoriline transpordilennuk [[C-130 Hercules|C-130]]. [[20. juuni|20. juunil]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[dalai-laama]] [[Tenzin Gyatso]] eralennuk. [[6. november|6. novembril]] [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal [[BAe 146|BAe 146-100 Statesman]] (omanik [[Charles, Walesi prints|prints Charles]]). [[8. september|8. septembril]] [[2022]] muudeti seoses läheneva [[irdtorn]]ile üleminekuga Tartu lennuvälja [[kontrollitav õhuruum]] (klass D) [[mittekontrollitav õhuruum|mittekontrollitavaks õhuruumiks]] (klass G, lennuinfotsoon FIZ). Alates [[20. aprill|20. aprillist]] [[2023]] pakutakse [[lennuvälja infoteenus]]t [[AFIS]] Tallinnas asuvast [[irdtornikeskus]]est.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alates tänasest pakutakse Tartu lennuvälja lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest {{!}} EANS |url=https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250422004431/https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisaeg=2025-04-22 |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=www.eans.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> [[29. mai|29. mail]] [[2024]] lahkus Eestis riigivisiidil viibinud [[Soome president]] [[Alexander Stubb]] koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]i ning kaaskonnaga Soome kaitseväe helikopteriga Eestist Ülenurme lennuväljalt kohe pärast ürituse lõppu. 8. mail 2025 maandus Tartu lennuväljal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[transpordilennuk]] [[Boeing C-17 Globemaster III]]. [[9. märts|9. märtsil]] [[2026]] toimus kolm tellimuslendu [[Joensuu lennujaam]]ast Tartu lennujaama. Nende hulgas tegi [[airBaltic]] esmakordselt lennu reisilennukiga [[Airbus A220|Airbus A220-300]] (registreerimisnumber YL-CSG), mis lendas kaks korda reisinumbritega BT7701 ja BT7702. Kolmanda lennu tegi lennuk registreerimisnumbriga YL-ABH reisinumbriga BT7703. Pärast reisijate toomist lendasid lennukid tagasi oma kodubaasi [[Riia lennujaam]]a. Nende reisijate eesmärk oli osaleda [[BMW IBU World Cup]] etapil Otepääl.<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-03-10 |pealkiri=FOTOD | Tartu lennujaamas tervitati Otepää MK-etapi võistlejaid |url=https://sport.err.ee/1609963103/fotod-tartu-lennujaamas-tervitati-otepaa-mk-etapi-voistlejaid |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|16. mail]] [[2026]] toimus [[Jettime]]'i esimene eritellimuslend [[Billundi lennujaam]]ast ning tagasilend [[Kopenhaageni lennujaam]]asse. Lennu teenindas [[Boeing 737|Boeing 737-800]] (registreerimisnumber OY-JYH), mis lendas lennunumbritega JP45 ja JP9046. [[21. mai|21. mail]] [[2026]] saabus Suurbritannia kaitseminister John Healey saabus [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Royal Air Force]]'i riigilennukiga [[Dassault Falcon 900|Dassault Falcon 900LX]] (registreerimisnumber G-ZABH), mis lendas lennunumbriga KRF30 [[Tallinn lennujaama]]st. Pärast väljalendu häiriti lennuki GPS-signaale kolmetunnise lennu ajal Tartu lennujaamast [[RAF Waddingtoni sõjaväelennuväli|RAF Waddingtoni sõjaväelennuväljale]].<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-05-25 | Venemaa segas Eestist kodumaale naasnud Briti kaitseministri lennuki GPS-signaali |url=https://www.err.ee/1610035885/venemaa-segas-eestist-kodumaale-naasnud-briti-kaitseministri-lennuki-gps-signaali|vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|23. mail]] [[2026]] teostas [[Enter Air]] teise lennu Boeing 737-800ga [[Wrocław'i lennujaam]]ast ning jätkas lendu [[Karupi lennujaam]]asse. Lennuk kandis registreerimisnumbrit SP-ESD ning lendas lennunumbritega ENT552P ja ENT9PJ. === Lennuliinid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ajal === * Kohalikud liinid lennukiga [[Antonov An-2|An-2]]: ** [[Tartu]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]]-[[Narva lennuväli|Narva]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kihnu lennuväli|Kihnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Ruhnu lennuväli|Ruhnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Piirissaare lennuväli|Piirissaare]] ** [[Tartu]]-[[Valga lennuväli|Valga]] ** [[Tartu]]-[[Võru]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]] ** [[Tartu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] * Kaugliinid lennukiga [[Jakovlev Jak-40|Jak-40]]: ** [[Tartu]]-[[Kiievi Borõspili lennujaam|Kiiev]]-[[Simferopoli lennujaam|Simferopol]] (1981–1989) ** [[Tartu]]-[[Moskva]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pihkva]] ** [[Tartu]]-[[Minsk]]-[[Odessa]] (1982–1983) Üle 90% lennujaama lennuväljal toimuvatest lendudest moodustavad [[Eesti Lennuakadeemia]] õppelennud. == Lennuliinid == {| class="wikitable" |- | style="background-color: #FFE6BD"| | Endine sihtpunkt |- | style="background-color: #FFFF99"| | Hooajaline |- | style="background-color: #DDFFDD"| | Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable sortable" |+ '''Tartust (Tartu lennujaam)''' ! Linn ! Riik ! IATA ! ICAO ! Lennujaam ! Lennufirma ! Alates ! Kuni ! Lennu tüüp |- | rowspan="7" | [[Helsingi]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="7" | HEL || rowspan="7" | EFHK || rowspan="7" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. mai 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Let L-410]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR-42 või ATR-72]] |- | rowspan="4" | [[Nordic Regional Airlines]] (operaator [[Finnair]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-42 või ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2024 (häiri GPS-signaali tõttu) || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | 2. juunist 2024 || - || ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || style="background-color: #FFE6BD" | RIX || style="background-color: #FFE6BD" | EVRA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[airBaltic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 50]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholm]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | ARN || style="background-color: #FFE6BD" | ESSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tallinn]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || style="background-color: #FFE6BD" | TLL || style="background-color: #FFE6BD" | EETN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | TMP || style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere-Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | ELK || style="background-color: #FFE6BD" | 2. detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- |} '''Peale lisatud talvine 2025/2026''' == Lennuliikluse statistika == {| class="wikitable" |+ '''Tartu lennujaam'''a reisijateveo statistika ! Aasta !! Reisijaid kokku !! Lennuoperatsioone !! Lasti kokku (tonnides) |- ! 1992 | 2 045 || 400 || 15 |- ! 1993 | 917 || 284 || 12 |- ! 1994 | 460 || 320 || 9 |- ! 1995 | 822 || 8 631 || 8 |- ! 1996 | 613 || 12 750 || 8 |- ! 1997 | 544 || 4 960 || 7 |- ! 1998 | 603 || 4 582 || 2 |- ! 1999 | 1 360 || 4 112 || 2 |- ! 2000 | 2 738 || 3 688 || 2 |- ! 2001 | 1 865 || 2 605 || 0 |- ! 2002 | 1 534 || 5 474 || 5 |- ! 2003 | 1 608 || 4 558 || 0 |- ! 2004 | 1 268 || 4 342 || 0,6 |- ! 2005 | 902 || 3 201 || 0 |- ! 2006 | 1 638 || 4 586 || 0 |- ! 2007 | 1 182 || 5 170 || 0 |- ! 2008 | 826 || 5 638 || 0 |- ! 2009 | 9 707 || 4 597 || 0 |- ! 2010 | 23 504 || 4 809 || 0 |- ! 2011 | 18 583 || 4 971 || 0,02 |- ! 2012 | 20 302 || 6 356 || 0,3 |- ! 2013 | 13 690 || 5 159 || 0 |- ! 2014 | 14 493 || 5 173 || 0 |- ! 2015 | 21 117 || 5 052 || 0 |- ! 2016 | 29 594 || 4 727 || 0 |- ! 2017 | 30 296 || 4 916 || 0 |- ! 2018 | 26 092 || 4 788 || 0 |- ! 2019 | 28 322 || 5 520 || 0 |- ! 2020 | 5 869 || 4 206 ||0 |- !2021 | 497 || 4 468 || 0 |- !2022 | 8 653 || 4 805 || 0 |- !2023 | 1 080 || 3 896 || 0 |- !2024 | 27 270 || 4 109 || 0 |- !2025 | 44 489 || || 0 |} <center> {| style="border:solid 0px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+ ''' ''' |- | <timeline> ImageSize = width:auto height:250 barincrement:30 PlotArea = left:100 bottom:15 top:30 right:30 AlignBars = late Period = from:0 till:50000 TimeAxis = orientation:vertical Colors = id:gray value:gray(0.5) id:line1 value:gray(0.9) id:line2 value:gray(0.7) ScaleMajor = start:0 increment:10000 gridcolor:line2 PlotData= color:blue width:15 bar:1992 from:start till:2045 bar:1993 from:start till:917 bar:1994 from:start till:460 bar:1995 from:start till:822 bar:1996 from:start till:613 bar:1997 from:start till:544 bar:1998 from:start till:603 bar:1999 from:start till:1360 bar:2000 from:start till:2738 bar:2001 from:start till:1865 bar:2002 from:start till:1534 bar:2003 from:start till:1608 bar:2004 from:start till:1268 bar:2005 from:start till:902 bar:2006 from:start till:1638 bar:2007 from:start till:1182 bar:2008 from:start till:826 bar:2009 from:start till:9707 bar:2010 from:start till:23504 bar:2011 from:start till:18583 bar:2012 from:start till:20302 bar:2013 from:start till:13690 bar:2014 from:start till:14493 bar:2015 from:start till:21117 bar:2016 from:start till:29594 bar:2017 from:start till:30296 bar:2018 from:start till:26092 bar:2019 from:start till:28322 bar:2020 from:start till:5869 bar:2021 from:start till:497 bar:2022 from:start till:8653 bar:2023 from:start till:1080 bar:2024 from:start till:27270 bar:2025 from:start till:44489 </timeline> |- | |} </center> == Õnnetused == * 12. mail 1996 tegi õppelennul kahemootoriline Piper PA-23 OH-PST hädamaandumise lennuraja kõrvale. Lennuki parempoolne telik murdus ning parempoolse mootori propeller paindus kõveraks. Lendu sooritanud [[Nõo Reaalgümnaasium]]<nowiki/>i lennundusklassi abiturient ja instruktor vigastada ei saanud. <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Väljaots |eesnimi=Ain |kuupäev=14. mai 1996 |pealkiri=Hädamaandumine lõppes põllul |väljaanne=Postimees}}</ref> * 24. novembril 2006 kukkus peale starti Dresdenisse lennuväljast 700 m kaugusel alla Piper PA-46-500TP OE-KDM. Piloot ja kaks reisijat said vigastada, lennuk hävis täielikult.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Final Report. Aircraft Accident Investigation. Piper PA-46 500TP, OE-KDM Tartu-Ülenurme, 24.11.2006.a. |url=http://www.mkm.ee/public/Final_Report_OE-KDM_24.11.2006.pdf |vaadatud=22. märts 2010 |väljaanne=www.mkm.ee }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 4. mail 2012 seiskus õppelendu tegeval Piper PA-28-235 YL-MED õlivooliku ühenduse katkemise tõttu mootor ning instruktor sooritas hädamaandumise Aardla küla juures põllul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. august 2013 |pealkiri=Mootori rike ja seiskumine, põrkumine maapinnaga treeninglennul |url=https://ojk.ee/mootori-rike-ja-seiskumine-porkumine-maapinnaga-treeninglennul |vaadatud=6. juuni 2025 |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus}}</ref> == Vaata ka == * [[Raadi sõjaväelennuväli]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.tartu-airport.ee Koduleht] * [[Rein Raudvere]]. [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=24321497 Tartu saab taas püsilennuühenduse] Maaleht.ee, 2. juuli 2009 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Kambja vald]] [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] ee0tcrxdmw5z0hznhs5vduq45a1h7vh 7160922 7160921 2026-05-25T17:20:13Z ~2026-29676-16 229723 7160922 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}} {{Lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = Approach lighting system of Tartu Airport.jpg | pildikirjeldus = Lähenemistulede süsteem Tartu Ülenurme lennuväljal | linn = Tartust 10 km lõunas | lennujaama_tyyp = tsiviillennuväli | omand = AS Tallinna Lennujaam | avatud = 15. mai 1946 | kaart = pind | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 1799 | rada1_laius = 31 | rada1_kate = asfalt <!-- kuni rada8 --> | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 44 489 | stat2_nimi = Kaupu | stat2_väärtus = 0 kg | stat3_nimi = Lennuoperatsioone | stat3_väärtus = <!-- kuni stat5 --> }} '''Tartu lennujaam''' ([[Ülenurme]] lennuväli); [[IATA lennuväljakood|IATA]]: '''TAY''', [[ICAO lennuväljakood|ICAO]]: '''EETU''') asub [[Tartu]] linnast 10 km lõuna pool [[Kambja vald|Kambja vallas]], omanik on [[AS Tallinna Lennujaam]] Lennujaama [[Lennuväli|lennuväljal]] on üks asfaltkattega rada pikkusega 1800 m ja laiusega 31 m (sobib kuni 75-tonniste lennukite vastuvõtuks) suunaga 08/26 (kursid 80° ja 260°). Lennujaama lähedalt läheb mööda [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] (E263). == Ajalugu == [[1946]]. aastal rajatud Ülenurme lennuväli avati [[15. mai]]l [[meditsiinilennuväli|meditsiinilennuväljana]]. Lennujaamahoonena kasutati aastal 1924 ehitatud taluhoonet, eraldi hoones asetses lennujuhtimistorn, ilmajaam ja raadiojaam. Omavahel lõikuvad lennurajad (700 meetrine rada suunaga 60/240 ning 850 meetri pikkune rada suunaga 120/300 kraadi) olid murukattega<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tappel |eesnimi=Anti |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=43 |keel=Eesti}}</ref>. Lennukitena olid kasutusel algul Po-2 ja Jak-12, hiljem Li-2 ning An-2 . [[Asfaltkattega rada]] (mõõtmetega 1100×35 m) valmis [[1975]]. aastal. 10.06.[[1977]] maandus Tartus esimest korda reaktiivlennuk Jak-40. [[1978]] pikendati [[lennurada]] 1379 meetrini ja rajati [[ruleerimisrada]] ning [[perroon]]. Uue [[reisiterminal]]i [[nurgakivi]] pandi paika [[9. november|9. novembril]] [[1976]] ning terminal avati [[14. august]]il [[1981]]. 2. detsembril [[1994]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] lennukiga [[Let L-410]] liini Tartu-Tampere. Pärast viiendat korda lennud katkesid, kuna sõitjaid oli vähe<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=15}}</ref>. 20. mail [[1995]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] liinid Tallinn-Tartu-Tallinn ning Tartu-Helsingi-Tartu, kasutades lennukit [[Let L-410]]<ref name=":0" />. Reisjate vähesuse tõttu lõpetas liin tegevuse 30. oktoobril [[1995]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=21. september 1995 |pealkiri=Tartu-Helsingi regulaarlennuliin töötab oktoobri lõpuni |lehekülg=2 |väljaanne=Post |url=https://dea.digar.ee/page/postrahvatoelinehaal/1995/09/21/2 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>. 17.–18. mail [[1996]] tähistati lennujaama 50. juubelit lennunduspäevadega "Tartu taevas".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Korv |eesnimi=Neeme |kuupäev=15. mai 1996 |pealkiri=Tartu lennujaam seisab 50. sünnipäeval eksistentsiaalsete küsimuste ees |lehekülg=5 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> Järgmised lennupäevad toimusid 20.–21. juunil [[1997]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=1997-06-26 |pealkiri=Pidu Tartu taevas |url=https://tartu.postimees.ee/2511751/pidu-tartu-taevas |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.–20. juunil [[1999]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lühidalt |url=https://www.ohtuleht.ee/58403/luhidalt |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>, 17.–18. juunil [[2000]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=16. juuni 2000 |pealkiri=Sündmused |lehekülg=6 |väljaanne=Äripäeva nädalalõpulisa |url=https://dea.digar.ee/article/aripaev/2000/06/16/42.10.1.1 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>, 16.–17. juunil [[2001]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-06-10 |pealkiri=Teated |url=https://tartu.postimees.ee/1872569/teated |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 15.–16. juunil [[2002]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-06-17 |pealkiri=Maailmameister näitas Ülenurme taevas lennutrikke |url=https://tartu.postimees.ee/1946443/maailmameister-naitas-ulenurme-taevas-lennutrikke |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 14.–15. juunil [[2003]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-29 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2003 |url=https://tartu.postimees.ee/2024433/tartumaa-suvesundmused-2003 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.-20. juunil [[2004]], 19.–20. augustil [[2005]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-05-27 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2005 |url=https://www.postimees.ee/1478265/tartumaa-suvesundmused-2005 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ja 19.-20. augustil [[2006]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-08-21 |pealkiri=Lennupäevalised kõrgust ei kartnud |url=https://www.postimees.ee/1570061/lennupaevalised-korgust-ei-kartnud |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. [[7. juuli]]l [[2000]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinide AS|ELK]] lennuliini Tartust [[Helsingi]]sse. Algul kasutati lennukit [[Let L-410]], alates augustist [[Jetstream 31/32|Jetstream 31]]. Reisijate vähesuse tõttu liin suleti aasta lõpus <ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=20}}</ref>. Sügisel [[2008]] pikendati [[maandumisrada]] 1799 meetrini. [[10. detsember|10. detsembril]] [[2009]] avati renoveeritud reisiterminal. Ülenurme lennuväljal maandus esimest korda [[Estonian Air]]i [[Boeing 737|Boeing 737–500]] (ES-ABH). "Tartu Taevas 2003" lendas esimest korda [[Estonian Air]]i [[Fokker 50]] (ES-AFM). [[9. mai|9. mail]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[Malta]] riigipea [[Guido de Marco]] eralennuk. 2. ja 6. juunil [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal neljamootoriline transpordilennuk [[C-130 Hercules|C-130]]. [[20. juuni|20. juunil]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[dalai-laama]] [[Tenzin Gyatso]] eralennuk. [[6. november|6. novembril]] [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal [[BAe 146|BAe 146-100 Statesman]] (omanik [[Charles, Walesi prints|prints Charles]]). [[8. september|8. septembril]] [[2022]] muudeti seoses läheneva [[irdtorn]]ile üleminekuga Tartu lennuvälja [[kontrollitav õhuruum]] (klass D) [[mittekontrollitav õhuruum|mittekontrollitavaks õhuruumiks]] (klass G, lennuinfotsoon FIZ). Alates [[20. aprill|20. aprillist]] [[2023]] pakutakse [[lennuvälja infoteenus]]t [[AFIS]] Tallinnas asuvast [[irdtornikeskus]]est.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alates tänasest pakutakse Tartu lennuvälja lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest {{!}} EANS |url=https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250422004431/https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisaeg=2025-04-22 |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=www.eans.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> [[29. mai|29. mail]] [[2024]] lahkus Eestis riigivisiidil viibinud [[Soome president]] [[Alexander Stubb]] koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]i ning kaaskonnaga Soome kaitseväe helikopteriga Eestist Ülenurme lennuväljalt kohe pärast ürituse lõppu. 8. mail 2025 maandus Tartu lennuväljal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[transpordilennuk]] [[Boeing C-17 Globemaster III]]. [[9. märts|9. märtsil]] [[2026]] toimus kolm tellimuslendu [[Joensuu lennujaam]]ast Tartu lennujaama. Nende hulgas tegi [[airBaltic]] esmakordselt lennu reisilennukiga [[Airbus A220|Airbus A220-300]] (registreerimisnumber YL-CSG), mis lendas kaks korda reisinumbritega BT7701 ja BT7702. Kolmanda lennu tegi lennuk registreerimisnumbriga YL-ABH reisinumbriga BT7703. Pärast reisijate toomist lendasid lennukid tagasi oma kodubaasi [[Riia lennujaam]]a. Nende reisijate eesmärk oli osaleda [[BMW IBU World Cup]] etapil Otepääl.<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-03-10 |pealkiri=FOTOD | Tartu lennujaamas tervitati Otepää MK-etapi võistlejaid |url=https://sport.err.ee/1609963103/fotod-tartu-lennujaamas-tervitati-otepaa-mk-etapi-voistlejaid |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|16. mail]] [[2026]] toimus [[Jettime]]'i esimene eritellimuslend [[Billundi lennujaam]]ast ning tagasilend [[Kopenhaageni lennujaam]]asse. Lennu teenindas [[Boeing 737|Boeing 737-800]] (registreerimisnumber OY-JYH), mis lendas lennunumbritega JP45 ja JP9046. [[21. mai|21. mail]] [[2026]] saabus [[Suurbritannia kaitseminister]] [[John Healey]] saabus [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Royal Air Force]]'i riigilennukiga [[Dassault Falcon 900|Dassault Falcon 900LX]] (registreerimisnumber G-ZABH), mis lendas lennunumbriga KRF30 [[Tallinn lennujaama]]st. Pärast väljalendu häiriti lennuki GPS-signaale kolmetunnise lennu ajal Tartu lennujaamast [[RAF Waddingtoni sõjaväelennuväli|RAF Waddingtoni sõjaväelennuväljale]].<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-05-25 | Venemaa segas Eestist kodumaale naasnud Briti kaitseministri lennuki GPS-signaali |url=https://www.err.ee/1610035885/venemaa-segas-eestist-kodumaale-naasnud-briti-kaitseministri-lennuki-gps-signaali|vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|23. mail]] [[2026]] teostas [[Enter Air]] teise lennu Boeing 737-800ga [[Wrocław'i lennujaam]]ast ning jätkas lendu [[Karupi lennujaam]]asse. Lennuk kandis registreerimisnumbrit SP-ESD ning lendas lennunumbritega ENT552P ja ENT9PJ. === Lennuliinid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ajal === * Kohalikud liinid lennukiga [[Antonov An-2|An-2]]: ** [[Tartu]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]]-[[Narva lennuväli|Narva]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kihnu lennuväli|Kihnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Ruhnu lennuväli|Ruhnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Piirissaare lennuväli|Piirissaare]] ** [[Tartu]]-[[Valga lennuväli|Valga]] ** [[Tartu]]-[[Võru]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]] ** [[Tartu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] * Kaugliinid lennukiga [[Jakovlev Jak-40|Jak-40]]: ** [[Tartu]]-[[Kiievi Borõspili lennujaam|Kiiev]]-[[Simferopoli lennujaam|Simferopol]] (1981–1989) ** [[Tartu]]-[[Moskva]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pihkva]] ** [[Tartu]]-[[Minsk]]-[[Odessa]] (1982–1983) Üle 90% lennujaama lennuväljal toimuvatest lendudest moodustavad [[Eesti Lennuakadeemia]] õppelennud. == Lennuliinid == {| class="wikitable" |- | style="background-color: #FFE6BD"| | Endine sihtpunkt |- | style="background-color: #FFFF99"| | Hooajaline |- | style="background-color: #DDFFDD"| | Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable sortable" |+ '''Tartust (Tartu lennujaam)''' ! Linn ! Riik ! IATA ! ICAO ! Lennujaam ! Lennufirma ! Alates ! Kuni ! Lennu tüüp |- | rowspan="7" | [[Helsingi]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="7" | HEL || rowspan="7" | EFHK || rowspan="7" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. mai 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Let L-410]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR-42 või ATR-72]] |- | rowspan="4" | [[Nordic Regional Airlines]] (operaator [[Finnair]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-42 või ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2024 (häiri GPS-signaali tõttu) || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | 2. juunist 2024 || - || ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || style="background-color: #FFE6BD" | RIX || style="background-color: #FFE6BD" | EVRA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[airBaltic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 50]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholm]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | ARN || style="background-color: #FFE6BD" | ESSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tallinn]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || style="background-color: #FFE6BD" | TLL || style="background-color: #FFE6BD" | EETN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | TMP || style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere-Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | ELK || style="background-color: #FFE6BD" | 2. detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- |} '''Peale lisatud talvine 2025/2026''' == Lennuliikluse statistika == {| class="wikitable" |+ '''Tartu lennujaam'''a reisijateveo statistika ! Aasta !! Reisijaid kokku !! Lennuoperatsioone !! Lasti kokku (tonnides) |- ! 1992 | 2 045 || 400 || 15 |- ! 1993 | 917 || 284 || 12 |- ! 1994 | 460 || 320 || 9 |- ! 1995 | 822 || 8 631 || 8 |- ! 1996 | 613 || 12 750 || 8 |- ! 1997 | 544 || 4 960 || 7 |- ! 1998 | 603 || 4 582 || 2 |- ! 1999 | 1 360 || 4 112 || 2 |- ! 2000 | 2 738 || 3 688 || 2 |- ! 2001 | 1 865 || 2 605 || 0 |- ! 2002 | 1 534 || 5 474 || 5 |- ! 2003 | 1 608 || 4 558 || 0 |- ! 2004 | 1 268 || 4 342 || 0,6 |- ! 2005 | 902 || 3 201 || 0 |- ! 2006 | 1 638 || 4 586 || 0 |- ! 2007 | 1 182 || 5 170 || 0 |- ! 2008 | 826 || 5 638 || 0 |- ! 2009 | 9 707 || 4 597 || 0 |- ! 2010 | 23 504 || 4 809 || 0 |- ! 2011 | 18 583 || 4 971 || 0,02 |- ! 2012 | 20 302 || 6 356 || 0,3 |- ! 2013 | 13 690 || 5 159 || 0 |- ! 2014 | 14 493 || 5 173 || 0 |- ! 2015 | 21 117 || 5 052 || 0 |- ! 2016 | 29 594 || 4 727 || 0 |- ! 2017 | 30 296 || 4 916 || 0 |- ! 2018 | 26 092 || 4 788 || 0 |- ! 2019 | 28 322 || 5 520 || 0 |- ! 2020 | 5 869 || 4 206 ||0 |- !2021 | 497 || 4 468 || 0 |- !2022 | 8 653 || 4 805 || 0 |- !2023 | 1 080 || 3 896 || 0 |- !2024 | 27 270 || 4 109 || 0 |- !2025 | 44 489 || || 0 |} <center> {| style="border:solid 0px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+ ''' ''' |- | <timeline> ImageSize = width:auto height:250 barincrement:30 PlotArea = left:100 bottom:15 top:30 right:30 AlignBars = late Period = from:0 till:50000 TimeAxis = orientation:vertical Colors = id:gray value:gray(0.5) id:line1 value:gray(0.9) id:line2 value:gray(0.7) ScaleMajor = start:0 increment:10000 gridcolor:line2 PlotData= color:blue width:15 bar:1992 from:start till:2045 bar:1993 from:start till:917 bar:1994 from:start till:460 bar:1995 from:start till:822 bar:1996 from:start till:613 bar:1997 from:start till:544 bar:1998 from:start till:603 bar:1999 from:start till:1360 bar:2000 from:start till:2738 bar:2001 from:start till:1865 bar:2002 from:start till:1534 bar:2003 from:start till:1608 bar:2004 from:start till:1268 bar:2005 from:start till:902 bar:2006 from:start till:1638 bar:2007 from:start till:1182 bar:2008 from:start till:826 bar:2009 from:start till:9707 bar:2010 from:start till:23504 bar:2011 from:start till:18583 bar:2012 from:start till:20302 bar:2013 from:start till:13690 bar:2014 from:start till:14493 bar:2015 from:start till:21117 bar:2016 from:start till:29594 bar:2017 from:start till:30296 bar:2018 from:start till:26092 bar:2019 from:start till:28322 bar:2020 from:start till:5869 bar:2021 from:start till:497 bar:2022 from:start till:8653 bar:2023 from:start till:1080 bar:2024 from:start till:27270 bar:2025 from:start till:44489 </timeline> |- | |} </center> == Õnnetused == * 12. mail 1996 tegi õppelennul kahemootoriline Piper PA-23 OH-PST hädamaandumise lennuraja kõrvale. Lennuki parempoolne telik murdus ning parempoolse mootori propeller paindus kõveraks. Lendu sooritanud [[Nõo Reaalgümnaasium]]<nowiki/>i lennundusklassi abiturient ja instruktor vigastada ei saanud. <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Väljaots |eesnimi=Ain |kuupäev=14. mai 1996 |pealkiri=Hädamaandumine lõppes põllul |väljaanne=Postimees}}</ref> * 24. novembril 2006 kukkus peale starti Dresdenisse lennuväljast 700 m kaugusel alla Piper PA-46-500TP OE-KDM. Piloot ja kaks reisijat said vigastada, lennuk hävis täielikult.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Final Report. Aircraft Accident Investigation. Piper PA-46 500TP, OE-KDM Tartu-Ülenurme, 24.11.2006.a. |url=http://www.mkm.ee/public/Final_Report_OE-KDM_24.11.2006.pdf |vaadatud=22. märts 2010 |väljaanne=www.mkm.ee }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 4. mail 2012 seiskus õppelendu tegeval Piper PA-28-235 YL-MED õlivooliku ühenduse katkemise tõttu mootor ning instruktor sooritas hädamaandumise Aardla küla juures põllul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. august 2013 |pealkiri=Mootori rike ja seiskumine, põrkumine maapinnaga treeninglennul |url=https://ojk.ee/mootori-rike-ja-seiskumine-porkumine-maapinnaga-treeninglennul |vaadatud=6. juuni 2025 |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus}}</ref> == Vaata ka == * [[Raadi sõjaväelennuväli]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.tartu-airport.ee Koduleht] * [[Rein Raudvere]]. [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=24321497 Tartu saab taas püsilennuühenduse] Maaleht.ee, 2. juuli 2009 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Kambja vald]] [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] oc8x9sw5lxpm6p9lxkff610hpzp9lh7 7160927 7160922 2026-05-25T17:45:49Z Neptuunium 58653 7160927 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}} {{Lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = Approach lighting system of Tartu Airport.jpg | pildikirjeldus = Lähenemistulede süsteem Tartu Ülenurme lennuväljal | linn = Tartust 10 km lõunas | lennujaama_tyyp = tsiviillennuväli | omand = AS Tallinna Lennujaam | avatud = 15. mai 1946 | kaart = pind | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 1799 | rada1_laius = 31 | rada1_kate = asfalt <!-- kuni rada8 --> | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 44 489 | stat2_nimi = Kaupu | stat2_väärtus = 0 kg | stat3_nimi = Lennuoperatsioone | stat3_väärtus = <!-- kuni stat5 --> }} '''Tartu lennujaam''' ([[Ülenurme]] lennuväli); [[IATA lennuväljakood|IATA]]: '''TAY''', [[ICAO lennuväljakood|ICAO]]: '''EETU''') asub [[Tartu]] linnast 10 km lõuna pool [[Kambja vald|Kambja vallas]], omanik on [[AS Tallinna Lennujaam]] Lennujaama [[Lennuväli|lennuväljal]] on üks asfaltkattega rada pikkusega 1800 m ja laiusega 31 m (sobib kuni 75-tonniste lennukite vastuvõtuks) suunaga 08/26 (kursid 80° ja 260°). Lennujaama lähedalt läheb mööda [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] (E263). == Ajalugu == === Nõukogude perioodil === [[1946]]. aastal rajatud Ülenurme lennuväli avati [[15. mai]]l [[meditsiinilennuväli|meditsiinilennuväljana]]. Lennujaamahoonena kasutati aastal 1924 ehitatud taluhoonet, eraldi hoones asetses lennujuhtimistorn, ilmajaam ja raadiojaam. Omavahel lõikuvad lennurajad (700 meetrine rada suunaga 60/240 ning 850 meetri pikkune rada suunaga 120/300 kraadi) olid murukattega<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tappel |eesnimi=Anti |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=43 |keel=Eesti}}</ref>. Lennukitena olid kasutusel algul Po-2 ja Jak-12, hiljem Li-2 ning An-2 . [[Asfaltkattega rada]] (mõõtmetega 1100×35 m) valmis [[1975]]. aastal. 10.06.[[1977]] maandus Tartus esimest korda reaktiivlennuk Jak-40. [[1978]] pikendati [[lennurada]] 1379 meetrini ja rajati [[ruleerimisrada]] ning [[perroon]]. Uue [[reisiterminal]]i [[nurgakivi]] pandi paika [[9. november|9. novembril]] [[1976]] ning terminal avati [[14. august]]il [[1981]]. ==== Lennuliinid Nõukogude Liidus ==== * Kohalikud liinid lennukiga [[Antonov An-2|An-2]]: ** [[Tartu]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]]-[[Narva lennuväli|Narva]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kihnu lennuväli|Kihnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Ruhnu lennuväli|Ruhnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Piirissaare lennuväli|Piirissaare]] ** [[Tartu]]-[[Valga lennuväli|Valga]] ** [[Tartu]]-[[Võru]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]] ** [[Tartu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] * Kaugliinid lennukiga [[Jakovlev Jak-40|Jak-40]]: ** [[Tartu]]-[[Kiievi Borõspili lennujaam|Kiiev]]-[[Simferopoli lennujaam|Simferopol]] (1981–1989) ** [[Tartu]]-[[Moskva]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pihkva]] ** [[Tartu]]-[[Minsk]]-[[Odessa]] (1982–1983) === Iseseisvas Eestis === 2. detsembril [[1994]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] lennukiga [[Let L-410]] liini Tartu-Tampere. Pärast viiendat korda lennud katkesid, kuna sõitjaid oli vähe<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=15}}</ref>. 20. mail [[1995]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] liinid Tallinn-Tartu-Tallinn ning Tartu-Helsingi-Tartu, kasutades lennukit [[Let L-410]]<ref name=":0" />. Reisjate vähesuse tõttu lõpetas liin tegevuse 30. oktoobril [[1995]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=21. september 1995 |pealkiri=Tartu-Helsingi regulaarlennuliin töötab oktoobri lõpuni |lehekülg=2 |väljaanne=Post |url=https://dea.digar.ee/page/postrahvatoelinehaal/1995/09/21/2 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>. 17.–18. mail [[1996]] tähistati lennujaama 50. juubelit lennunduspäevadega "Tartu taevas".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Korv |eesnimi=Neeme |kuupäev=15. mai 1996 |pealkiri=Tartu lennujaam seisab 50. sünnipäeval eksistentsiaalsete küsimuste ees |lehekülg=5 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> Järgmised lennupäevad toimusid 20.–21. juunil [[1997]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=1997-06-26 |pealkiri=Pidu Tartu taevas |url=https://tartu.postimees.ee/2511751/pidu-tartu-taevas |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.–20. juunil [[1999]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lühidalt |url=https://www.ohtuleht.ee/58403/luhidalt |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>, 17.–18. juunil [[2000]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=16. juuni 2000 |pealkiri=Sündmused |lehekülg=6 |väljaanne=Äripäeva nädalalõpulisa |url=https://dea.digar.ee/article/aripaev/2000/06/16/42.10.1.1 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>, 16.–17. juunil [[2001]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-06-10 |pealkiri=Teated |url=https://tartu.postimees.ee/1872569/teated |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 15.–16. juunil [[2002]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-06-17 |pealkiri=Maailmameister näitas Ülenurme taevas lennutrikke |url=https://tartu.postimees.ee/1946443/maailmameister-naitas-ulenurme-taevas-lennutrikke |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 14.–15. juunil [[2003]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-29 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2003 |url=https://tartu.postimees.ee/2024433/tartumaa-suvesundmused-2003 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.-20. juunil [[2004]], 19.–20. augustil [[2005]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-05-27 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2005 |url=https://www.postimees.ee/1478265/tartumaa-suvesundmused-2005 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ja 19.-20. augustil [[2006]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-08-21 |pealkiri=Lennupäevalised kõrgust ei kartnud |url=https://www.postimees.ee/1570061/lennupaevalised-korgust-ei-kartnud |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. [[7. juuli]]l [[2000]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinide AS|ELK]] lennuliini Tartust [[Helsingi]]sse. Algul kasutati lennukit [[Let L-410]], alates augustist [[Jetstream 31/32|Jetstream 31]]. Reisijate vähesuse tõttu liin suleti aasta lõpus <ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=20}}</ref>. Sügisel [[2008]] pikendati [[maandumisrada]] 1799 meetrini. [[10. detsember|10. detsembril]] [[2009]] avati renoveeritud reisiterminal. Ülenurme lennuväljal maandus esimest korda [[Estonian Air]]i [[Boeing 737|Boeing 737–500]] (ES-ABH). "Tartu Taevas 2003" lendas esimest korda [[Estonian Air]]i [[Fokker 50]] (ES-AFM). [[9. mai|9. mail]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[Malta]] riigipea [[Guido de Marco]] eralennuk. 2. ja 6. juunil [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal neljamootoriline transpordilennuk [[C-130 Hercules|C-130]]. [[20. juuni|20. juunil]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[dalai-laama]] [[Tenzin Gyatso]] eralennuk. [[6. november|6. novembril]] [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal [[BAe 146|BAe 146-100 Statesman]] (omanik [[Charles, Walesi prints|prints Charles]]). [[8. september|8. septembril]] [[2022]] muudeti seoses läheneva [[irdtorn]]ile üleminekuga Tartu lennuvälja [[kontrollitav õhuruum]] (klass D) [[mittekontrollitav õhuruum|mittekontrollitavaks õhuruumiks]] (klass G, lennuinfotsoon FIZ). Alates [[20. aprill|20. aprillist]] [[2023]] pakutakse [[lennuvälja infoteenus]]t [[AFIS]] Tallinnas asuvast [[irdtornikeskus]]est.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alates tänasest pakutakse Tartu lennuvälja lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest {{!}} EANS |url=https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250422004431/https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisaeg=2025-04-22 |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=www.eans.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> [[29. mai|29. mail]] [[2024]] lahkus Eestis riigivisiidil viibinud [[Soome president]] [[Alexander Stubb]] koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]i ning kaaskonnaga Soome kaitseväe helikopteriga Eestist Ülenurme lennuväljalt kohe pärast ürituse lõppu. 8. mail 2025 maandus Tartu lennuväljal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[transpordilennuk]] [[Boeing C-17 Globemaster III]]. [[9. märts|9. märtsil]] [[2026]] toimus kolm tellimuslendu [[Joensuu lennujaam]]ast Tartu lennujaama. Nende hulgas tegi [[airBaltic]] esmakordselt lennu reisilennukiga [[Airbus A220|Airbus A220-300]] (registreerimisnumber YL-CSG), mis lendas kaks korda reisinumbritega BT7701 ja BT7702. Kolmanda lennu tegi lennuk registreerimisnumbriga YL-ABH reisinumbriga BT7703. Pärast reisijate toomist lendasid lennukid tagasi oma kodubaasi [[Riia lennujaam]]a. Nende reisijate eesmärk oli osaleda [[BMW IBU World Cup]] etapil Otepääl.<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-03-10 |pealkiri=FOTOD | Tartu lennujaamas tervitati Otepää MK-etapi võistlejaid |url=https://sport.err.ee/1609963103/fotod-tartu-lennujaamas-tervitati-otepaa-mk-etapi-voistlejaid |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|16. mail]] [[2026]] toimus [[Jettime]]'i esimene eritellimuslend [[Billundi lennujaam]]ast ning tagasilend [[Kopenhaageni lennujaam]]asse. Lennu teenindas [[Boeing 737|Boeing 737-800]] (registreerimisnumber OY-JYH), mis lendas lennunumbritega JP45 ja JP9046. [[21. mai|21. mail]] [[2026]] saabus [[Suurbritannia kaitseminister]] [[John Healey]] saabus [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Kuningliku Õhuväe]] riigilennukiga [[Dassault Falcon 900|Dassault Falcon 900LX]] (G-ZABH), mis lendas lennunumbriga KRF30 [[Tallinn lennujaama]]st. Pärast väljalendu häiriti lennuki GPS-signaale kolmetunnise lennu ajal Tartu lennujaamast [[RAF Waddingtoni sõjaväelennuväli|RAF Waddingtoni sõjaväelennuväljale]].<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-05-25 | Venemaa segas Eestist kodumaale naasnud Briti kaitseministri lennuki GPS-signaali |url=https://www.err.ee/1610035885/venemaa-segas-eestist-kodumaale-naasnud-briti-kaitseministri-lennuki-gps-signaali|vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|23. mail]] [[2026]] teostas [[Enter Air]] teise lennu Boeing 737-800ga [[Wrocław'i lennujaam]]ast ning jätkas lendu [[Karupi lennujaam]]asse. Lennuk kandis registreerimisnumbrit SP-ESD ning lendas lennunumbritega ENT552P ja ENT9PJ. Üle 90% lennujaama lennuväljal toimuvatest lendudest moodustavad [[Eesti Lennuakadeemia]] õppelennud. == Lennuliinid == {| class="wikitable" |- | style="background-color: #FFE6BD"| | Endine sihtpunkt |- | style="background-color: #FFFF99"| | Hooajaline |- | style="background-color: #DDFFDD"| | Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable sortable" |+ '''Tartust (Tartu lennujaam)''' ! Linn ! Riik ! IATA ! ICAO ! Lennujaam ! Lennufirma ! Alates ! Kuni ! Lennu tüüp |- | rowspan="7" | [[Helsingi]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="7" | HEL || rowspan="7" | EFHK || rowspan="7" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. mai 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Let L-410]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR-42 või ATR-72]] |- | rowspan="4" | [[Nordic Regional Airlines]] (operaator [[Finnair]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-42 või ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2024 (häiri GPS-signaali tõttu) || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | 2. juunist 2024 || - || ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || style="background-color: #FFE6BD" | RIX || style="background-color: #FFE6BD" | EVRA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[airBaltic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 50]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholm]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | ARN || style="background-color: #FFE6BD" | ESSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tallinn]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || style="background-color: #FFE6BD" | TLL || style="background-color: #FFE6BD" | EETN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | TMP || style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere-Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | ELK || style="background-color: #FFE6BD" | 2. detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- |} '''Peale lisatud talvine 2025/2026''' == Lennuliikluse statistika == {| class="wikitable" |+ '''Tartu lennujaam'''a reisijateveo statistika ! Aasta !! Reisijaid kokku !! Lennuoperatsioone !! Lasti kokku (tonnides) |- ! 1992 | 2 045 || 400 || 15 |- ! 1993 | 917 || 284 || 12 |- ! 1994 | 460 || 320 || 9 |- ! 1995 | 822 || 8 631 || 8 |- ! 1996 | 613 || 12 750 || 8 |- ! 1997 | 544 || 4 960 || 7 |- ! 1998 | 603 || 4 582 || 2 |- ! 1999 | 1 360 || 4 112 || 2 |- ! 2000 | 2 738 || 3 688 || 2 |- ! 2001 | 1 865 || 2 605 || 0 |- ! 2002 | 1 534 || 5 474 || 5 |- ! 2003 | 1 608 || 4 558 || 0 |- ! 2004 | 1 268 || 4 342 || 0,6 |- ! 2005 | 902 || 3 201 || 0 |- ! 2006 | 1 638 || 4 586 || 0 |- ! 2007 | 1 182 || 5 170 || 0 |- ! 2008 | 826 || 5 638 || 0 |- ! 2009 | 9 707 || 4 597 || 0 |- ! 2010 | 23 504 || 4 809 || 0 |- ! 2011 | 18 583 || 4 971 || 0,02 |- ! 2012 | 20 302 || 6 356 || 0,3 |- ! 2013 | 13 690 || 5 159 || 0 |- ! 2014 | 14 493 || 5 173 || 0 |- ! 2015 | 21 117 || 5 052 || 0 |- ! 2016 | 29 594 || 4 727 || 0 |- ! 2017 | 30 296 || 4 916 || 0 |- ! 2018 | 26 092 || 4 788 || 0 |- ! 2019 | 28 322 || 5 520 || 0 |- ! 2020 | 5 869 || 4 206 ||0 |- !2021 | 497 || 4 468 || 0 |- !2022 | 8 653 || 4 805 || 0 |- !2023 | 1 080 || 3 896 || 0 |- !2024 | 27 270 || 4 109 || 0 |- !2025 | 44 489 || || 0 |} <center> {| style="border:solid 0px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+ ''' ''' |- | <timeline> ImageSize = width:auto height:250 barincrement:30 PlotArea = left:100 bottom:15 top:30 right:30 AlignBars = late Period = from:0 till:50000 TimeAxis = orientation:vertical Colors = id:gray value:gray(0.5) id:line1 value:gray(0.9) id:line2 value:gray(0.7) ScaleMajor = start:0 increment:10000 gridcolor:line2 PlotData= color:blue width:15 bar:1992 from:start till:2045 bar:1993 from:start till:917 bar:1994 from:start till:460 bar:1995 from:start till:822 bar:1996 from:start till:613 bar:1997 from:start till:544 bar:1998 from:start till:603 bar:1999 from:start till:1360 bar:2000 from:start till:2738 bar:2001 from:start till:1865 bar:2002 from:start till:1534 bar:2003 from:start till:1608 bar:2004 from:start till:1268 bar:2005 from:start till:902 bar:2006 from:start till:1638 bar:2007 from:start till:1182 bar:2008 from:start till:826 bar:2009 from:start till:9707 bar:2010 from:start till:23504 bar:2011 from:start till:18583 bar:2012 from:start till:20302 bar:2013 from:start till:13690 bar:2014 from:start till:14493 bar:2015 from:start till:21117 bar:2016 from:start till:29594 bar:2017 from:start till:30296 bar:2018 from:start till:26092 bar:2019 from:start till:28322 bar:2020 from:start till:5869 bar:2021 from:start till:497 bar:2022 from:start till:8653 bar:2023 from:start till:1080 bar:2024 from:start till:27270 bar:2025 from:start till:44489 </timeline> |- | |} </center> == Õnnetused == * 12. mail 1996 tegi õppelennul kahemootoriline Piper PA-23 OH-PST hädamaandumise lennuraja kõrvale. Lennuki parempoolne telik murdus ning parempoolse mootori propeller paindus kõveraks. Lendu sooritanud [[Nõo Reaalgümnaasium]]<nowiki/>i lennundusklassi abiturient ja instruktor vigastada ei saanud. <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Väljaots |eesnimi=Ain |kuupäev=14. mai 1996 |pealkiri=Hädamaandumine lõppes põllul |väljaanne=Postimees}}</ref> * 24. novembril 2006 kukkus peale starti Dresdenisse lennuväljast 700 m kaugusel alla Piper PA-46-500TP OE-KDM. Piloot ja kaks reisijat said vigastada, lennuk hävis täielikult.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Final Report. Aircraft Accident Investigation. Piper PA-46 500TP, OE-KDM Tartu-Ülenurme, 24.11.2006.a. |url=http://www.mkm.ee/public/Final_Report_OE-KDM_24.11.2006.pdf |vaadatud=22. märts 2010 |väljaanne=www.mkm.ee }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 4. mail 2012 seiskus õppelendu tegeval Piper PA-28-235 YL-MED õlivooliku ühenduse katkemise tõttu mootor ning instruktor sooritas hädamaandumise Aardla küla juures põllul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. august 2013 |pealkiri=Mootori rike ja seiskumine, põrkumine maapinnaga treeninglennul |url=https://ojk.ee/mootori-rike-ja-seiskumine-porkumine-maapinnaga-treeninglennul |vaadatud=6. juuni 2025 |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus}}</ref> == Vaata ka == * [[Raadi sõjaväelennuväli]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.tartu-airport.ee Koduleht] * [[Rein Raudvere]]. [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=24321497 Tartu saab taas püsilennuühenduse] Maaleht.ee, 2. juuli 2009 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Kambja vald]] [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] 606nks2510rsjea7nmjtfaddfyzqv23 0 89315 7160671 7160615 2026-05-25T12:22:07Z ~2026-30199-00 229874 7160671 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2021}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = Harald Nugiseks (small).jpg | Pildisuurus = 180px | Nimi = Harald Nugiseks | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[22. oktoober]] [[1921]] | Sünnikoht = [[Järvamaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2014|1|2|1921|10|22}} | Surmakoht = [[Pärnu]] | Teenistused = [[Wehrmacht]] [[1941]]–[[1942]]<br>[[Relva-SS]] [[1943]]–[[1945]]<br>[[Eesti Kaitsevägi]] alates [[1992]] | Auaste = [[kapten]] | Sõjad/lahingud = [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna vallutamine]] [[1941]]<br>[[Neveli rinne]] [[1943]]<br/>[[Narva lahing (1944)|Narva lahing 1944]] | Autasud = [[Raudrist|II klassi Raudrist]]<br/>[[Raudrist|I klassi Raudrist]]<br/>[[Raudristi Rüütlirist]]<br/>[[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass<br/>[[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]]<br/>[[Eesti Rahva Tänumedal]]<br/>[[EELK Teeneterist]]i III järk<br/>[[Noorte Kotkaste Järva maleva rinnamärk]]<br/>[[Pärnu vapimärk]] }} '''Harald Nugiseks''' ([[22. oktoober]] [[1921]] [[Särevere vald (Türi kihelkond)|Särevere vald]], [[Järvamaa]] – [[2. jaanuar]] [[2014]] [[Pärnu]]) oli eesti sõjaväelane, [[Relva-SS]]-i allohvitser ja Eesti eruohvitser<ref>[https://web.archive.org/web/20091213065518/http://www.postimees.ee/180107/esileht/siseuudised/239789.php Harald Nugiseks: enne ei ole rahu, kui viimane meist maetakse] // [[Postimees]], 18.01.2007</ref>, kes [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis vabatahtlikuna [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti Relva-SS Diviisis]]. Ta on üks neljast eestlasest, kes on saanud [[Raudristi Rüütlirist|Raudristi Rüütliristi]]. == Elukäik == === Lapsepõlv ja haridustee === Harald Nugiseks sündis 1921. aastal Järvamaal Särevere vallas Karjakülas Vanaõue talus. Talu suurus oli ligi 70 [[hektar]]it. Isa August Nugiseks oli koos [[Järva kaitsepataljon]]iga osa võtnud Vabadussõjast. Harald oli kooliealisena [[Noored Kotkad|Noorte Kotkaste]] Järva maleva liige. Õppis [[Türi aianduskeskkool]]is, mida ta aga ei lõpetanud, vaid jätkas 1939. aastal õpinguid [[Paide kaubanduskool]]is. === Üleelamised ja võitlus 1941. aastal === 1940. aasta juunis [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|okupeeris Nõukogude Liit Eesti]]. Pärast 1941. aasta [[Juuniküüditamine|juuniküüditamist]], millest Nugisekside pere napilt pääses, hakkas Haraldi isa end metsas varjama. Kui peagi algas sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, said 19-aastane Harald ja ta vend Avelinus mobilisatsiooni käigus kutse [[Punaarmee]]sse. Juuli algul oli rinne juba Viljandi-Pärnu-Virtsu joonel. Vennad Nugiseksid otsustasid mobilisatsioonist kõrvale hoida ja varjuda kohe metsa. Samal ajal saabusid Järvamaale Läti [[Hävituspataljonid|hävituspataljon]] koos [[Pleeri surmarong]]i punaväelastega ning hakkasid väejooksikuid otsima. Neid abistasid pealekaebamistega 1940. aasta [[Uusmaasaaja|uusmaasaaja]]d. Karjaküla piirkonnas hävitasid või põletasid punavõimud enamiku 33 talust. Põlema pandi ka Vanaõue talu hooned, millest jäid järele vaid varemed. Haraldi tädipoeg ja tädimees tapeti tääkidega ja surnukehad visati Kolu jõkke, kus need olid kuni Saksa vägede tulekuni, mil metsast tagasi tulnud lähedased need välja tõmbasid. Julm vägivald ja terror, millega noor mees esmakordselt kokku puutus, mõjutas tugevalt tema edasisi valikuid. Augustis 1941 liitus Harald Pärnu- ja Harjumaa piiril Rae veski juures Saksa [[Wehrmacht]]iga ning võttis 28. augustil [[kapten]] [[Artur Asu]] pataljoni koosseisus osa [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna vabastamisest]]. Seejärel teenis ta veel umbes kuu aega [[Omakaitse]]s. === Esimesed aastad Saksa sõjaväe teenistuses === Sügisel 1941 jätkas Harald õpinguid Paide kaubanduskeskkoolis. Kuna klassivennad otsustasid astuda Saksa sõjaväkke, tegi nii ka Harald. 2. oktoobril 1941 asus ta aastase teenistuslepingu alusel teenistusse [[185. Eesti julgestusgrupp|185. Eesti julgestusgruppi]] (hilisem Idapataljon), mis formeeriti Tallinnas Narva maanteel. 6. jaanuaril 1942 saadeti üksus Narvast [[Jamburg]]i, mis sai pataljoni 1. kompanii asukohaks. Mehed ise aga asusid valvama raudteid, sildu ja hooneid [[Volossovo rajoon|Volossovo]] piirkonnas, mis oli partisanide mõjuala. Julgestusgrupis teenimise eest pälvis Nugiseks nagu paljud tema kaaslasedki [[medal "Talvelahing Idas"|medali "Talvelahing Idas"]]. Vabatahtlikega sõlmitud aastane teenistusleping lõppes septembris 1942. Sakslased aga panid noormeestele ette uue dokumendi, kuhu tuli alla kirjutada, et teenitakse sõja lõpuni. Sakslaste selline käitumine noormeestele ei meeldinud ja nad lahkusid teenistusest omavoliliselt. Harald Nugiseks jõudis koos kaaslastega tagasi Eestisse 1942. aasta lõpul ja asus elama kodutallu. 1943. aasta mais astus Nugiseks 1942. aastal asutatud [[Eesti SS-leegion]]i. Esmalt sai ta väljaõpet [[Poola]]s Debica lähedal [[Heidelager|Heidelageris]]. Mõne kuu pärast aga suunati ta kui Idapataljonis võitluses osalenu Saksamaale Hamburgi lähedal asuvasse [[Lauenburg]]i [[allohvitser]]ide kooli. Ta asus õppima augustis ja lõpetas kooli neli kuud hiljem [[Unterscharführer|''SS-Unterscharführeri'']] ([[nooremseersant]]) auastmes. Seejärel osales ta [[1943]]. aasta lõpul [[Eesti Vabatahtlike SS-brigaad]]i koosseisus [[Nevel]]i lähedal toimunud lahingutes, kus sai haavata. 21. detsembril 1943 anti talle [[Must haavatumärk]] ja [[Jalaväe Rünnakumärk]]. 27. veebruaril 1944 autasustati teda Neveli all peetud lahingutes osalemise eest veel tagantjärele II klassi [[Raudrist]]iga.<ref name="Kaugele kodumaast" /> === Narva rindel talvel 1944 === 1944. aasta veebruaris koondati enamik Eesti üksusi Venemaalt [[Narva lahing (1944)|Narva rindele]], pidurdamaks Punaarmee edukat suurpealetungi ja takistamaks Eesti ala vallutamist. Alates 19. veebruarist 1944 oli ''Unterscharführer'' Harald Nugiseks [[Rühm (sõjandus)|rühmaülem]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS-i grenaderirügemendi]] I pataljoni 1. kompaniis. 1. märtsil 1944 algas Eesti 20. SS-diviisi 45. rügemendi I pataljoni 1. kompanii ning 46. rügemendi I pataljoni 1. kompanii rünnak Punaarmee [[Vaasa küla|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] tugevalt kindlustatud ja mehitatud [[sillapea]]le. Sillapea kulges umbes 3 kilomeetrit piki Narva jõe läänekallast Siivertsist [[Kudruküla]]ni ja selle sügavus oli umbes 500 meetrit. 45. rügemendi pataljon ründas otse, 46. rügemendi pataljon aga tiivalt. 46. rügemendi I pataljoni koosseisus asus rünnakule ka Harald Nugiseks oma rühmaga. 1. märtsi hommikul avati veerandtunnine suurtükituli vaenlase kaevikutele, misjärel asuti kell 7.05 rünnakule. Rünnak toimus väga rasketes tingimustes. Vastase kaevikuteni jõudmiseks tuli ületada tulemöllus hea õnne peale edasi sööstes miiniväljad, okastraattõkked ja kuulipildujapesad. Kui kompanii jõudis vastase kaevikute servani, langesid haavatutena rivist välja rünnakut juhtinud ohvitserid Rõõmussaar ja Lumera. Näis, et rünnak on ebaõnnestunud, ja operatsiooni juhid valmistusid andma käsku üldiseks taganemiseks. Siis aga saabus raadio teel teade, et 45. rügemendi I pataljoni mehed on jõudnud Vaasasse, ent vajavad kinnitumiseks kohe abi. Samas tuli juhtimispunkti ka teade, et allohvitser Harald Nugiseks on ohvitseride väljalangemise järel kompanii juhtimise üle võtnud. Varsti saigi Nugiseks raadio kaudu pataljoniülemalt sõnumi: "Kui saate, proovige veel. Vaasa on võetud." Nugiseksil oli raske mõista, kas see on käsk või palve. Ta vastas: "Proovin." Nugiseks jätkas oma rünnakut paarikümne mehega, relvadeks granaadid ja [[püstolkuulipilduja]]d, sidevahendiks raadiojaam. Peagi oldigi vastase kaevikutes, mida hakati "rullimistaktikaga" sammhaaval vallutama. [[Granaat (lõhkekeha)|Granaat]] heideti kaevikunurga taha, püstolkuulipilduja valang järele ja söösteti järgmise kaevikunurgani. Kolm korda jäi Nugiseks vaenlase [[mürsk]]ude plahvatamisest tekkinud mullavaringu alla, aga üksusekaaslased tõmbasid ta kiirelt välja ja rünnak jätkus. Ühel hetkel punaarmeelaste vastupanu kaevikus lõppes, sest ründavate pataljonide võitlusgrupid said kokku ja kaevik oli vallutatud. Ööl vastu 3. märtsi vahetas 45. rügemendi I pataljoni välja varus olnud II pataljon. Täiendati ka 46. rügementi. 4. märtsil jätkusid rünnakud uue hooga. Vaenlase vasturünnakud löödi tagasi ja sillapea lõigati kaheks. 5. märtsil võeti ära Vepsküla. 6. märtsil vallutas SS-diviisi Nordland rünnakrühm Siivertsi surnuaial Rootsi mälestusmärgi juures olnud tugeva vastase punkri. Samal ajal alustasid rünnakut ka Eesti üksused ja 6. märtsil kella 23-ks oli kogu sillapea likvideeritud. Juba 7. märtsil autasustati Harald Nugiseksi vapruse eest I klassi Raudristiga. === Haigestumine, autasustamine ja paranemine=== Pärast kangelaslikku võitlust anti Nugiseksile puhkust. Puhkusel olles ta aga külmetus ning haigestus kõigepealt külmetushaigusse, seejärel tüüfusesse ning tagatipuks veel kopsu- ja keskkõrvapõletikku. Alates aprillist oli ta ravil Türi haiglas. Noormehe kehatemperatuur kõikus 35–41 kraadi vahel, kehakaal langes 49 kiloni. 9. aprillil anti nooremseersant Harald Nugiseksile Siivertsi-Vaasa-Vepsküla all peetud lahingu juhtimise eest [[Raudristi Rüütlirist]]. Ta sai selle teise eestlasena ja esimese allohvitserina. Kõrge autasu üleandmiseks olid 20. aprillil [[Türi]]l haiglas kohal kindralkomissar ''SA-Obergruppenführer'' [[Karl-Siegmund Litzmann]], Eesti Omavalitsuse direktor [[Hjalmar Mäe]], SS-i ja politseijuht ''SS-Brigadeführer'' Möller, kindralinspektor ''SS-Oberführer'' [[Johannes Soodla]] ja Eesti 20. SS-diviisi ülem ''SS-Oberführer'' [[Franz Augsberger]] ning propagandameeskond kaameraga. Ka Berliini jõudis teade, et mees, kellele on hiljuti antud sõjalise vapruse eest Saksa riigi kõrge autasu, on Eestis haiglas suremas. Kiiresti toimetati Saksamaalt lennukiga kohale meditsiiniprofessor, kes kirjutas välja vajalikud ravimid. Noor organism hakkaski paranema. Esmase paranemise järel asus Nugiseks teenistusse Kloogale diviisi tagavarapataljoni. Selleks et raskest haigusest lõplikult taastuda, vajas ta aga korralikku puhkust. Seepärast saatis arst ta Kloogalt [[Itaalia]]sse Lõuna-Tirooli [[Meran]]i linna lisapuhkusele. Enne ärasõitu jõudis Harald Nugiseks puhata ka kodus Karjakülas, millest tehti eestikeelne propagandaklipp. Oktoobris 1944 naasis Harald 20. diviisi, mis asus juba [[Neuhammer]]is. === Vangi langemine === 5. jaanuarist 1945 kuni märtsi keskpaigani õppis Nugiseks Neweklau SS-ohvitseride koolis. Kool jäi nelja kuu pärast pooleli, sest rinne jõudis vahepeal Tšehhi ja ka ohvitserikoolis õppivad kandidaadid saadeti rindele. Kui sõda oli peaaegu läbi saanud, liikus Harald Nugiseks koos paarikümne Eesti sõduriga läbi Tšehhi. 7. mail 1945 [[Hirschberg im Riesengebirge|Hirschberg]]is, umbes 40 kilomeetrit [[Praha]]st läänes, sattusid nad endistest poliitvangidest tšehhide meelevalda. Raevunud tšehhid kiskusid meestelt maha tunnused ja aumärgid. Teeporisse lendas ka Harald Nugiseksi rüütlirist. Kolm korda õnnestus Nugiseksil tšehhide käest põgeneda, kuid ta tabati iga kord. Kolmandal korral jäi kaheksal Eesti mehel Ameerika tsoonini [[Elbe]] jõel vaid 40 kilomeetrit, kui nad tabati. Tšehhid andsid nad üle Nõukogude vägedele ja mehed viidi sõjavangilaagrisse, kust oli võimatu põgeneda. Nõukogude sõjavangi sattunud, saadeti Nugiseks sama aasta detsembris [[Siber]]isse. Sõjavangistusest vabanes Nugiseks 10. novembril 1946, kuid 13. veebruaril 1947 arreteeriti ta uuesti ja talle mõisteti kümneaastane vabaduskaotus. === Tagasi kodumaal ja taasiseseisvunud Eestis === Saanud amnestia alusel 17. septembril 1953 vabaks, jäi Nugiseks esialgu Siberisse. Eestisse naasis ta 1958. aastal. Ta asus lõpuks elama [[Pärnu rajoon]]i [[Sauga]] asulasse, kuhu ehitas 1970. aastatel Tiigi tänavasse oma maja. Töötas peamiselt töölise ja melioraatorina, 1980. aastatel jäi pensionile. [[Eesti Kaitsevägi|Kaitseväe]] juhataja [[kindralmajor]] [[Aleksander Einseln]] andis Harald Nugiseksile [[21. veebruar]]il [[1994]] [[kapten|erukapten]]i auastme.<ref>[http://www.jt.ee/161206/esileht/inimene/20004438.php Endine saksa sõdur ordeneid ei oota]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} // Järva Teataja, 16.12.2006.</ref> 19. oktoobril 2008 anti Harald Nugiseksile Tori kirikus üle [[Eesti Rahva Tänumedal]].<ref>https://www.err.ee/481204/harald-nugiseksile-anti-ule-eesti-rahva-tanumedal</ref> 16. aprillil 2011 valis Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad pealikute keskkogu Nugiseksi organisatsiooni auliikmeks. Harald Nugiseks suri [[2. jaanuar]]il 2014. [[10. jaanuar]]il [[2014]] saadeti ta [[Tori kirik]]ust viimsele teekonnale. Tema põrm on perekonna soovil paigutatud samasse mälestuskirikusse. == Tunnustus == * 1994 – [[Pärnumaa vapimärk]] ("Rüütliristi" kavaler) * 2001 – [[Kaitseliidu Valgerist]]i III klassi teenetemärk * 2001 – [[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]] * 2008 – [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] III järgu teeneterist<ref>[https://eestikirik.ee/eelk-tunnustab-teenekaid-tootajaid Eesti Kirik, 8. mai 2008]</ref> * 2008 – [[Eesti Rahva Tänumedal]] * 2009 – [[Eesti Leegioni Sõprade Klubi]] auliige * 2011 – [[Noorte Kotkaste Järva malev]]a rinnamärk * 2011 – Kaitseliidu noorteorganisatsiooni [[Noored Kotkad]] auliige * 2012 – [[Pärnu vapimärk]] (elutöö eest Eesti sõjameeste mälestuste hoidmisel ja noorte kaitsetahte arendamisel) == Mälestuse jäädvustamine == * 21. oktoobril [[2016]] avati [[Laupa Põhikool]]is [[Mare Mikoff]]i loodud Nugiseksi büst.<ref>[[Bianca Mikovitš]], [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/fotod-harald-nugiseks-tuli-kuldsena-kodukooli-tagasi?id=75996547 FOTOD: Harald Nugiseks tuli kuldsena kodukooli tagasi], [[Maaleht]], 21. oktoober 2016.</ref> Aasta varem ehk 2015 tähistati kivi ja pingiga tema sünnikodu Vanaõue talu. See asub Järvamaal, Karjakülas. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kaugele kodumaast">[http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=99833 Kaugele kodumaast]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}. ''Eesti aja lood, 71 lugu.'' ETV, 2009. {{väiksem|Kasutatud 16.11.2009}}</ref> }} ==Kirjandus== * "Kallis tundmatu Rüütliristikandja...". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 87, 29. juuli 1944, lk 2; [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s373771&nid=151356&con=0 loetav ka digiteeritud ajalehtede aadressil] * [[Voldemar Pinn]] "Rüütliristi-kandja Harald Nugiseks: neid oli neli. Jutustus mehest, kes on läbi käinud kolmest põrgust". [[Haapsalu]] [[1995]], 118 lk * [[Mari Süda]], "Minu vanavanaisa Harald Nugiseks". [[SE&JS]], [[Tallinn]] [[2011]], 160 lk; ISBN 9789949910113 ==Välislingid== *Veebisait Harald Nugiseksi kohta *[http://www.noortekolonn.org/index.php/tanumedali-tutvustus/tanumedali-tutvustus Kodanikualgatus Harald Nugiseksi autasustamiseks] *[http://www.postimees.ee/180107/esileht/siseuudised/239789.php Harald Nugiseks: enne ei ole rahu, kui viimane meist maetakse], Postimees, 18.01.2007 *[http://uudised.err.ee/index.php?06140715 Harald Nugiseksile anti üle Eesti rahva tänumedal], ERR, 19. oktoober 2008 * [[Ilmar Palli]]. [http://www.maaleht.ee/2008/11/13/arvamus/3188-habivaarne-unustamine Häbiväärne unustamine], Maaleht, 13. november 2008 * [[Madis Jürgen]]. [http://www.ekspress.ee/2008/12/31/eesti-uudised/6049-harald-nugiseks-ma-olen-eesti-rahvale-sydamest-tanulik Harald Nugiseks: Ma olen Eesti rahvale südamest tänulik!] Eesti Ekspress, 31. detsember 2008 * [http://www.jt.ee/?id=392957 Järva noorkotkad tunnustavad oma endist liiget] * [http://www.jt.ee/?id=420463 Legendaarne sõjamees valiti Noorte Kotkaste auliikmeks] * http://www.geni.com/people/Harald-Nugiseks/6000000010319003799?through=6000000013164406363 {{Raudristi Rüütliristiga autasustatud Eesti sõjaväelased}} {{JÄRJESTA:Nugiseks, Harald}} [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Rüütliristi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Noorte Kotkaste liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2014]] tmzizt6a6ye0guns8ziwothr3rdwqij 7160672 7160671 2026-05-25T12:22:42Z ~2026-30199-00 229874 7160672 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2021}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = Harald Nugiseks (small).jpg | Pildisuurus = 180px | Nimi = Harald Nugiseks | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[22. oktoober]] [[1921]] | Sünnikoht = [[Järvamaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2014|1|2|1921|10|22}} | Surmakoht = [[Pärnu]] | Teenistused = [[Wehrmacht]] [[1941]]–[[1942]]<br>[[Relva-SS]] [[1943]]–[[1945]]<br>[[Eesti Kaitsevägi]] alates [[1992]] | Auaste = [[kapten]] | Sõjad/lahingud = [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna vallutamine]] [[1941]]<br>[[Neveli rinne]] [[1943]]<br/>[[Narva lahing (1944)|Narva lahing 1944]] | Autasud = [[Raudrist|II klassi Raudrist]]<br/>[[Raudrist|I klassi Raudrist]]<br/>[[Raudristi Rüütlirist]]<br/>[[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass<br/>[[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]]<br/>[[Eesti Rahva Tänumedal]]<br/>[[EELK Teeneterist]]i III järk<br/>[[Noorte Kotkaste Järva maleva rinnamärk]]<br/>[[Pärnu vapimärk]] }} '''Harald Nugiseks''' ([[22. oktoober]] [[1921]] [[Särevere vald (Türi kihelkond)|Särevere vald]], [[Järvamaa]] – [[2. jaanuar]] [[2014]] [[Pärnu]]) oli eesti sõjaväelane, [[Relva-SS]]-i allohvitser ja Eesti eruohvitser<ref>[https://web.archive.org/web/20091213065518/http://www.postimees.ee/180107/esileht/siseuudised/239789.php Harald Nugiseks: enne ei ole rahu, kui viimane meist maetakse] // [[Postimees]], 18.01.2007</ref>, kes [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis vabatahtlikuna [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti Relva-SS Diviisis]]. Ta on üks neljast eestlasest, kes on saanud [[Raudristi Rüütlirist|Raudristi Rüütliristi]]. == Elukäik == === Lapsepõlv ja haridustee === Harald Nugiseks sündis 1921. aastal Järvamaal Särevere vallas Karjakülas Vanaõue talus. Talu suurus oli ligi 70 [[hektar]]it. Isa August Nugiseks oli koos [[Järva kaitsepataljon]]iga osa võtnud Vabadussõjast. Harald oli kooliealisena [[Noored Kotkad|Noorte Kotkaste]] Järva maleva liige. Õppis [[Türi aianduskeskkool]]is, mida ta aga ei lõpetanud, vaid jätkas 1939. aastal õpinguid [[Paide kaubanduskool]]is. === Üleelamised ja võitlus 1941. aastal === 1940. aasta juunis [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|okupeeris Nõukogude Liit Eesti]]. Pärast 1941. aasta [[Juuniküüditamine|juuniküüditamist]], millest Nugisekside pere napilt pääses, hakkas Haraldi isa end metsas varjama. Kui peagi algas sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, said 19-aastane Harald ja ta vend Avelinus mobilisatsiooni käigus kutse [[Punaarmee]]sse. Juuli algul oli rinne juba Viljandi-Pärnu-Virtsu joonel. Vennad Nugiseksid otsustasid mobilisatsioonist kõrvale hoida ja varjuda kohe metsa. Samal ajal saabusid Järvamaale Läti [[Hävituspataljonid|hävituspataljon]] koos [[Pleeri surmarong]]i punaväelastega ning hakkasid väejooksikuid otsima. Neid abistasid pealekaebamistega 1940. aasta [[Uusmaasaaja|uusmaasaaja]]d. Karjaküla piirkonnas hävitasid või põletasid punavõimud enamiku 33 talust. Põlema pandi ka Vanaõue talu hooned, millest jäid järele vaid varemed. Haraldi tädipoeg ja tädimees tapeti tääkidega ja surnukehad visati Kolu jõkke, kus need olid kuni Saksa vägede tulekuni, mil metsast tagasi tulnud lähedased need välja tõmbasid. Julm vägivald ja terror, millega noor mees esmakordselt kokku puutus, mõjutas tugevalt tema edasisi valikuid. Augustis 1941 liitus Harald Pärnu- ja Harjumaa piiril Rae veski juures Saksa [[Wehrmacht]]iga ning võttis 28. augustil [[kapten]] [[Artur Asu]] pataljoni koosseisus osa [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna vabastamisest]]. Seejärel teenis ta veel umbes kuu aega [[Omakaitse]]s. === Esimesed aastad Saksa sõjaväe teenistuses === Sügisel 1941 jätkas Harald õpinguid Paide kaubanduskeskkoolis. Kuna klassivennad otsustasid astuda Saksa sõjaväkke, tegi nii ka Harald. 2. oktoobril 1941 asus ta aastase teenistuslepingu alusel teenistusse [[185. Eesti julgestusgrupp|185. Eesti julgestusgruppi]] (hilisem Idapataljon), mis formeeriti Tallinnas Narva maanteel. 6. jaanuaril 1942 saadeti üksus Narvast [[Jamburg]]i, mis sai pataljoni 1. kompanii asukohaks. Mehed ise aga asusid valvama raudteid, sildu ja hooneid [[Volossovo rajoon|Volossovo]] piirkonnas, mis oli partisanide mõjuala. Julgestusgrupis teenimise eest pälvis Nugiseks nagu paljud tema kaaslasedki [[medal "Talvelahing Idas"|medali "Talvelahing Idas"]]. Vabatahtlikega sõlmitud aastane teenistusleping lõppes septembris 1942. Sakslased aga panid noormeestele ette uue dokumendi, kuhu tuli alla kirjutada, et teenitakse sõja lõpuni. Sakslaste selline käitumine noormeestele ei meeldinud ja nad lahkusid teenistusest omavoliliselt. Harald Nugiseks jõudis koos kaaslastega tagasi Eestisse 1942. aasta lõpul ja asus elama kodutallu. 1943. aasta mais astus Nugiseks 1942. aastal asutatud [[Eesti SS-leegion]]i. Esmalt sai ta väljaõpet [[Poola]]s Debica lähedal [[Heidelager|Heidelageris]]. Mõne kuu pärast aga suunati ta kui Idapataljonis võitluses osalenu Saksamaale Hamburgi lähedal asuvasse [[Lauenburg]]i [[allohvitser]]ide kooli. Ta asus õppima augustis ja lõpetas kooli neli kuud hiljem [[Unterscharführer|''SS-Unterscharführeri'']] ([[nooremseersant]]) auastmes. Seejärel osales ta [[1943]]. aasta lõpul [[Eesti Vabatahtlike SS-brigaad]]i koosseisus [[Nevel]]i lähedal toimunud lahingutes, kus sai haavata. 21. detsembril 1943 anti talle [[Must haavatumärk]] ja [[Jalaväe Rünnakumärk]]. 27. veebruaril 1944 autasustati teda Neveli all peetud lahingutes osalemise eest veel tagantjärele II klassi [[Raudrist]]iga.<ref name="Kaugele kodumaast" /> === Narva rindel talvel 1944 === 1944. aasta veebruaris koondati enamik Eesti üksusi Venemaalt [[Narva lahing (1944)|Narva rindele]], pidurdamaks Punaarmee edukat suurpealetungi ja takistamaks Eesti ala vallutamist. Alates 19. veebruarist 1944 oli ''Unterscharführer'' Harald Nugiseks [[Rühm (sõjandus)|rühmaülem]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS-i grenaderirügemendi]] I pataljoni 1. kompaniis. 1. märtsil 1944 algas Eesti 20. SS-diviisi 45. rügemendi I pataljoni 1. kompanii ning 46. rügemendi I pataljoni 1. kompanii rünnak Punaarmee [[Vaasa küla|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] tugevalt kindlustatud ja mehitatud [[sillapea]]le. Sillapea kulges umbes 3 kilomeetrit piki Narva jõe läänekallast Siivertsist [[Kudruküla]]ni ja selle sügavus oli umbes 500 meetrit. 45. rügemendi pataljon ründas otse, 46. rügemendi pataljon aga tiivalt. 46. rügemendi I pataljoni koosseisus asus rünnakule ka Harald Nugiseks oma rühmaga. 1. märtsi hommikul avati veerandtunnine suurtükituli vaenlase kaevikutele, misjärel asuti kell 7.05 rünnakule. Rünnak toimus väga rasketes tingimustes. Vastase kaevikuteni jõudmiseks tuli ületada tulemöllus hea õnne peale edasi sööstes miiniväljad, okastraattõkked ja kuulipildujapesad. Kui kompanii jõudis vastase kaevikute servani, langesid haavatutena rivist välja rünnakut juhtinud ohvitserid Rõõmussaar ja Lumera. Näis, et rünnak on ebaõnnestunud, ja operatsiooni juhid valmistusid andma käsku üldiseks taganemiseks. Siis aga saabus raadio teel teade, et 45. rügemendi I pataljoni mehed on jõudnud Vaasasse, ent vajavad kinnitumiseks kohe abi. Samas tuli juhtimispunkti ka teade, et allohvitser Harald Nugiseks on ohvitseride väljalangemise järel kompanii juhtimise üle võtnud. Varsti saigi Nugiseks raadio kaudu pataljoniülemalt sõnumi: "Kui saate, proovige veel. Vaasa on võetud." Nugiseksil oli raske mõista, kas see on käsk või palve. Ta vastas: "Proovin." Nugiseks jätkas oma rünnakut paarikümne mehega, relvadeks granaadid ja [[püstolkuulipilduja]]d, sidevahendiks raadiojaam. Peagi oldigi vastase kaevikutes, mida hakati "rullimistaktikaga" sammhaaval vallutama. [[Granaat (lõhkekeha)|Granaat]] heideti kaevikunurga taha, püstolkuulipilduja valang järele ja söösteti järgmise kaevikunurgani. Kolm korda jäi Nugiseks vaenlase [[mürsk]]ude plahvatamisest tekkinud mullavaringu alla, aga üksusekaaslased tõmbasid ta kiirelt välja ja rünnak jätkus. Ühel hetkel punaarmeelaste vastupanu kaevikus lõppes, sest ründavate pataljonide võitlusgrupid said kokku ja kaevik oli vallutatud. Ööl vastu 3. märtsi vahetas 45. rügemendi I pataljoni välja varus olnud II pataljon. Täiendati ka 46. rügementi. 4. märtsil jätkusid rünnakud uue hooga. Vaenlase vasturünnakud löödi tagasi ja sillapea lõigati kaheks. 5. märtsil võeti ära Vepsküla. 6. märtsil vallutas SS-diviisi Nordland rünnakrühm Siivertsi surnuaial Rootsi mälestusmärgi juures olnud tugeva vastase punkri. Samal ajal alustasid rünnakut ka Eesti üksused ja 6. märtsil kella 23-ks oli kogu sillapea likvideeritud. Juba 7. märtsil autasustati Harald Nugiseksi vapruse eest I klassi Raudristiga. === Haigestumine, autasustamine ja paranemine=== Pärast kangelaslikku võitlust anti Nugiseksile puhkust. Puhkusel olles ta aga külmetus ning haigestus kõigepealt külmetushaigusse, seejärel tüüfusesse ning tagatipuks veel kopsu- ja keskkõrvapõletikku. Alates aprillist oli ta ravil Türi haiglas. Noormehe kehatemperatuur kõikus 35–41 kraadi vahel, kehakaal langes 49 kiloni. 9. aprillil anti nooremseersant Harald Nugiseksile Siivertsi-Vaasa-Vepsküla all peetud lahingu juhtimise eest [[Raudristi Rüütlirist]]. Ta sai selle teise eestlasena ja esimese allohvitserina. Kõrge autasu üleandmiseks olid 20. aprillil [[Türi]]l haiglas kohal kindralkomissar ''SA-Obergruppenführer'' [[Karl-Siegmund Litzmann]], Eesti Omavalitsuse direktor [[Hjalmar Mäe]], SS-i ja politseijuht ''SS-Brigadeführer'' Möller, kindralinspektor ''SS-Oberführer'' [[Johannes Soodla]] ja Eesti 20. SS-diviisi ülem ''SS-Oberführer'' [[Franz Augsberger]] ning propagandameeskond kaameraga. Ka Berliini jõudis teade, et mees, kellele on hiljuti antud sõjalise vapruse eest Saksa riigi kõrge autasu, on Eestis haiglas suremas. Kiiresti toimetati Saksamaalt lennukiga kohale meditsiiniprofessor, kes kirjutas välja vajalikud ravimid. Noor organism hakkaski paranema. Esmase paranemise järel asus Nugiseks teenistusse Kloogale diviisi tagavarapataljoni. Selleks et raskest haigusest lõplikult taastuda, vajas ta aga korralikku puhkust. Seepärast saatis arst ta Kloogalt [[Itaalia]]sse Lõuna-Tirooli [[Meran]]i linna lisapuhkusele. Enne ärasõitu jõudis Harald Nugiseks puhata ka kodus Karjakülas, millest tehti eestikeelne propagandaklipp. Oktoobris 1944 naasis Harald 20. diviisi, mis asus juba [[Neuhammer]]is. === Vangi langemine === 5. jaanuarist 1945 kuni märtsi keskpaigani õppis Nugiseks Neweklau SS-ohvitseride koolis. Kool jäi nelja kuu pärast pooleli, sest rinne jõudis vahepeal Tšehhi ja ka ohvitserikoolis õppivad kandidaadid saadeti rindele. Kui sõda oli peaaegu läbi saanud, liikus Harald Nugiseks koos paarikümne Eesti sõduriga läbi Tšehhi. 7. mail 1945 [[Hirschberg im Riesengebirge|Hirschberg]]is, umbes 40 kilomeetrit [[Praha]]st läänes, sattusid nad endistest poliitvangidest tšehhide meelevalda. Raevunud tšehhid kiskusid meestelt maha tunnused ja aumärgid. Teeporisse lendas ka Harald Nugiseksi rüütlirist. Kolm korda õnnestus Nugiseksil tšehhide käest põgeneda, kuid ta tabati iga kord. Kolmandal korral jäi kaheksal Eesti mehel Ameerika tsoonini [[Elbe]] jõel vaid 40 kilomeetrit, kui nad tabati. Tšehhid andsid nad üle Nõukogude vägedele ja mehed viidi sõjavangilaagrisse, kust oli võimatu põgeneda. Nõukogude sõjavangi sattunud, saadeti Nugiseks sama aasta detsembris [[Siber]]isse. Sõjavangistusest vabanes Nugiseks 10. novembril 1946, kuid 13. veebruaril 1947 arreteeriti ta uuesti ja talle mõisteti kümneaastane vabaduskaotus. === Tagasi kodumaal ja taasiseseisvunud Eestis === Saanud amnestia alusel 17. septembril 1953 vabaks, jäi Nugiseks esialgu Siberisse. Eestisse naasis ta 1958. aastal. Ta asus lõpuks elama [[Pärnu rajoon]]i [[Sauga]] asulasse, kuhu ehitas 1970. aastatel Tiigi tänavasse oma maja. Töötas peamiselt töölise ja melioraatorina, 1980. aastatel jäi pensionile. [[Eesti Kaitsevägi|Kaitseväe]] juhataja [[kindralmajor]] [[Aleksander Einseln]] andis Harald Nugiseksile [[21. veebruar]]il [[1994]] [[kapten|erukapten]]i auastme.<ref>[http://www.jt.ee/161206/esileht/inimene/20004438.php Endine saksa sõdur ordeneid ei oota]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} // Järva Teataja, 16.12.2006.</ref> 19. oktoobril 2008 anti Harald Nugiseksile Tori kirikus üle [[Eesti Rahva Tänumedal]].<ref>https://www.err.ee/481204/harald-nugiseksile-anti-ule-eesti-rahva-tanumedal</ref> 16. aprillil 2011 valis Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad pealikute keskkogu Nugiseksi organisatsiooni auliikmeks. Harald Nugiseks suri [[2. jaanuar]]il 2014. [[10. jaanuar]]il [[2014]] saadeti ta [[Tori kirik]]ust viimsele teekonnale. Tema põrm on perekonna soovil paigutatud samasse mälestuskirikusse. == Tunnustus == * 1994 – [[Pärnumaa vapimärk]] ("Rüütliristi" kavaler) * 2001 – [[Kaitseliidu Valgerist]]i III klassi teenetemärk * 2001 – [[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]] * 2008 – [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] III järgu teeneterist<ref>[https://eestikirik.ee/eelk-tunnustab-teenekaid-tootajaid Eesti Kirik, 8. mai 2008]</ref> * 2008 – [[Eesti Rahva Tänumedal]] * 2009 – [[Eesti Leegioni Sõprade Klubi]] auliige * 2011 – [[Noorte Kotkaste Järva malev]]a rinnamärk * 2011 – Kaitseliidu noorteorganisatsiooni [[Noored Kotkad]] auliige * 2012 – [[Pärnu vapimärk]] (elutöö eest Eesti sõjameeste mälestuste hoidmisel ja noorte kaitsetahte arendamisel) == Mälestuse jäädvustamine == * 21. oktoobril [[2016]] avati [[Laupa Põhikool]]is [[Mare Mikoff]]i loodud Nugiseksi büst.<ref>[[Bianca Mikovitš]], [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/fotod-harald-nugiseks-tuli-kuldsena-kodukooli-tagasi?id=75996547 FOTOD: Harald Nugiseks tuli kuldsena kodukooli tagasi], [[Maaleht]], 21. oktoober 2016.</ref> * Aasta varem ehk 2015 tähistati kivi ja pingiga tema sünnikodu Vanaõue talu. See asub Järvamaal, Karjakülas. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kaugele kodumaast">[http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=99833 Kaugele kodumaast]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}. ''Eesti aja lood, 71 lugu.'' ETV, 2009. {{väiksem|Kasutatud 16.11.2009}}</ref> }} ==Kirjandus== * "Kallis tundmatu Rüütliristikandja...". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 87, 29. juuli 1944, lk 2; [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s373771&nid=151356&con=0 loetav ka digiteeritud ajalehtede aadressil] * [[Voldemar Pinn]] "Rüütliristi-kandja Harald Nugiseks: neid oli neli. Jutustus mehest, kes on läbi käinud kolmest põrgust". [[Haapsalu]] [[1995]], 118 lk * [[Mari Süda]], "Minu vanavanaisa Harald Nugiseks". [[SE&JS]], [[Tallinn]] [[2011]], 160 lk; ISBN 9789949910113 ==Välislingid== *Veebisait Harald Nugiseksi kohta *[http://www.noortekolonn.org/index.php/tanumedali-tutvustus/tanumedali-tutvustus Kodanikualgatus Harald Nugiseksi autasustamiseks] *[http://www.postimees.ee/180107/esileht/siseuudised/239789.php Harald Nugiseks: enne ei ole rahu, kui viimane meist maetakse], Postimees, 18.01.2007 *[http://uudised.err.ee/index.php?06140715 Harald Nugiseksile anti üle Eesti rahva tänumedal], ERR, 19. oktoober 2008 * [[Ilmar Palli]]. [http://www.maaleht.ee/2008/11/13/arvamus/3188-habivaarne-unustamine Häbiväärne unustamine], Maaleht, 13. november 2008 * [[Madis Jürgen]]. [http://www.ekspress.ee/2008/12/31/eesti-uudised/6049-harald-nugiseks-ma-olen-eesti-rahvale-sydamest-tanulik Harald Nugiseks: Ma olen Eesti rahvale südamest tänulik!] Eesti Ekspress, 31. detsember 2008 * [http://www.jt.ee/?id=392957 Järva noorkotkad tunnustavad oma endist liiget] * [http://www.jt.ee/?id=420463 Legendaarne sõjamees valiti Noorte Kotkaste auliikmeks] * http://www.geni.com/people/Harald-Nugiseks/6000000010319003799?through=6000000013164406363 {{Raudristi Rüütliristiga autasustatud Eesti sõjaväelased}} {{JÄRJESTA:Nugiseks, Harald}} [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Rüütliristi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Noorte Kotkaste liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2014]] ttao5wcdys0ybyn66vfsmy0r3vse7y3 0 89643 7160966 7065410 2026-05-25T18:56:55Z ~2026-31212-53 230303 Lisasin tunnustusi koos viidetega 7160966 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=märts}} '''Urmas Eero Liiv''' (kodanikunimi '''Urmas Liiv'''; sündinud [[17. november|17. novembril]] [[1964]] [[Tõstamaa]]l) on eesti [[režissöör]], meediajuht ja õppejõud. Ta on lõpetanud [[Sindi Keskkool]]i ning seejärel [[Tartu Ülikool]]i bioloogia-geograafiateaduskonna [[1989]]. aastal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH12.HTM |vaadatud=2015-11-28 |arhiivimisaeg=2017-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170629140224/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH12.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Tallinna Ülikool]]i filmiosakonna režii alal [[1998]]. aastal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/inimesed/id/11510 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-11-29 |arhiivimisaeg=2015-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151208101643/http://www.efis.ee/et/inimesed/id/11510 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 2001–2011 töötas ta [[Kanal 2]] kuvandijuhina, 2012–2018 [[TV3]] programmijuhina, 2019. aastast oli ta [[Tallinna Ülikool]]i BFM nüüdismeedia telemooduli kuraator ning aastatel 2021–2022 TV3 telekanalite loovjuht.{{lisa viide}} == Mängufilmid == * "[[Must alpinist]]" [[2015]] * "[[Kiirtee põrgusse]]" 2019 == Dokumentaalfilmid == * "[[Mimikri (film)|Mimikri]]" [[1999]] * "[[Inimene kadus]]" [[2000]] * "[[Teine Arnold]]" [[2002]] * "[[Kaali saladus]]" [[2003]] * "[[Palju õnne!]]" [[2004]] * "[[Casting]]" [[2006]] * "[[Tervitusi Nõukogude Eestist!]]" [[2007]] * "[[Pronksöö: Vene mäss Tallinnas]]" 2007 * "[[Staarmaakas]]" 2010 * "[[Häädemeeste UFO]]" 2010 * "Marju. Südame kutse" 2022 * "Laudalüürika ehk Minu 142 lehma ja 38 kassi", 2023 * "Kuidas Silvia Ilves jõuluks koju sai?", 2024 * "Mis juhtus Diana Klasiga?", 2025 == Teleseriaalid == * "[[Meie mees (seriaal)|Meie mees]]" [[Kanal 2]], [[2004]], autor * "[[Lint]]" [[ETV]], [[2005]], autor * "[[TOP 50]]" Kanal 2, [[2005]], autor * "[[Selgeltnägijate tuleproov]]" Kanal 2, [[2008]], saatejuht * "Selgeltnägijate tuleproov" Kanal 2, [[2009]], saatejuht * "Eesti nokitseb" Kanal 2, [[2009]], saatejuht * "Ilus ja lõbus" Kanal 2, [[2010, 2011]], saatejuht * "Kinotehas" Kanal 2, [[2011]], saatejuht *"Appi tuleb selgeltnägija" TV3, 2012, 2013, saatejuht *"KolmeDokid" TV3, al 2013, *"Võimalik vaid Venemaal" TV3, 2013, idee autor{{lisa viide}} *"Ment" TV3, 2014, idee autor{{lisa viide}} *"Eesti parim pagar" al 2015 *"Eesti halvim autojuht" 2016 *"Armastuse laul" 2016 *"Papad mammad" TV3 2016 *"Kuuuurija" TV3 2016, idee autor{{lisa viide}} *"Doktor Silva" TV3 2016, idee autor{{lisa viide}} *"Prooviabielu" TV3 2017, idee autor{{lisa viide}} *"Rahvabänd" TV3 2017 *"Litsid" TV3 2017 *"Suure tähe väike täht" 2018 *Su nägu kõlab tuttavalt" TV3, 2013-2017 * "Inglite aeg " TV3, 2014, 2015, 2016, idee autor, režissöör, toimetaja. * "Eesti selgeltnägijate tuleproov" TV3, 2014, 2017, saatejuht * "Ma pääsesin Estonia katastroofist" TV3, 2019, autor-saatejuht, režissöör, produtsent. *“Surmasuust pääsenud” TV3, 2020, autor, saatejuht *"Duubel: Õhtune vahetus" TV3, 2021, idee autor{{lisa viide}}, režissöör, toimetaja *"Koroonastressi viharavi" TV3, 2021, autor-saatejuht *"Poissmeeste pidu" TV3, 2021, idee autor{{lisa viide}} *"Laager" TV3, 2021, idee autor{{lisa viide}} *"Kõige parem kaaslane" TV3, 2022, idee autor{{lisa viide}} *"Armastus" TV3 2022, idee autor, toimetaja *"Vallaline kaunitar" TV3, 2022 *"Salalaul" TV3, 2022 *"Uus laul" TV3, 2023, idee autor{{lisa viide}} *"Üks nädal Kristinaga" GO3, 2023, produtsent. *"Üks nädal Silvia Ilvesega" GO3, 2023 režissöör, produtsent *"90-ndate Eesti Hitikunnid", 2024, TV3, autor-režissöör, produtsent *"Üks nädal BSH-ga", GO3, 2024, režissöör, produtsent *"Üks nädal Jesperi ja Mariga", GO3 2024-2025, režissöör, produtsent *"Üks nädal Jalmariga", GO3 2026, režissöör, produtsent == Tunnustus == * 2002 [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (ühiskondlik erksus dokumentaalfilmis "[[Teine Arnold]]"){{lisa viide}} * 2003 Special Price of Kodak at the International Scientistic Film Festival, Szolnok, Hungary. Grand Prix at the III International Ecological forum EKORAJ, Poland. "Kaali saladus". https://efis.ee/film/768 * 2005 Prize Paolo Orzi, Rassegna Internazionale del Cinema Archeologico, Roverto, Italy. "Kaali saladus". https://efis.ee/film/768 * 2015 PÖFF Tridensi Eesti filmi auhind "Must alpinist" https://www.efis.ee/film/16738 * 2016 FilmFestival Cottbus (Saksamaa), Debüütfilmide kategooria: äramärkimine. https://www.efis.ee/film/16738 * 2024 EFTA , parim erisaade "Laudalüürika ehk minu 142 lehma ja 38 kassi" https://eftagala.ee/voitjad-2024/ * 2025 EFTA nominent, parim erisaade "Kuidas Silvia Ilves jõuluks koju sai?" https://kultuur.err.ee/1609635428/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid * 2026 EFTA nominent, parim erisaade "Mis juhtus Diana Klasiga?". https://kultuur.err.ee/1609981743/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://kultuur.err.ee/996433/urmas-e-liiv-aasta-eest-motlesin-et-kodumaist-oudusfilmi-oodatakse-suurema-ponevusega "Urmas E. Liiv: aasta eest mõtlesin, et kodumaist õudusfilmi oodatakse suurema põnevusega"] ERR kultuur, 28. oktoober 2019 {{DEFAULTSORT:Liiv, Urmas}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 8n5d8phmi9u426eozkw5ye5hvo5e9sg 0 89740 7160972 6543118 2026-05-25T19:14:26Z Hannesvalk 176021 /* Relvastus */ 7160972 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2008}} {{lennuk |lennuki_nimi= MiG-27 |pildi_nimi = Mig-27.jpg |pildi_link = MiG-27 |tootja = [[Mikojan]] |tüüp = [[hävitus-pommituslennuk]] |pikkus = 17,1 m |tiivaulatus = 13,8 m |kiirus = 1350 km/h–1885 km/h |lennukaugus = 780 km–2500 km |reisijaid = 1 }} '''Mikojan-Gurevitš MiG-27''' ([[vene keel]]es Микоян и Гуревич МиГ-27; [[NATO]] koodnimega Flogger-D/J) on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Mikojan|Mikojan-Gurevitš]]i konstrueerimisbüroos aastatel [[1969]]–[[1970]] projekteeritud [[ülehelikiirus]]eline hävitus-pommituslennuk, mis on jätkuarendus [[MiG-23]]-st. MiG-27-st oli mitmeid modifikatsioone, mis olid ka erinevalt relvastatud. Viimased seda tüüpi lennukid valmistati 1986. aastal, praegu on [[Venemaa]]l mõni üksik MiG-27 veel relvastuses. Nõukogude Liit eksportis neid lennukeid ka teistesse riikidesse. [[India]]s ehitati MiG-27 litsentsi alusel (Bahadur Mig-27M), mis on relvastuses ka praegu, ilmselt ka [[Hiina]]l püüdis seda lennukit kopeerida (Q-6). ==Tehnilised näitajad== * [[Pilt:Mikoyan MiG-27 3-view.svg|pisi|400px]] *'''Meeskond:''' 1 *'''Pikkus:''' 17,1&nbsp;m *'''Tiivaulatus:''' 13,97 kuni 7,78&nbsp;m (muutuva noolsusega) *'''Kõrgus:''' 5 &nbsp;m *'''Tühimass:''' 11 908&nbsp;kg *'''Suurim lennukaal:''' 20 670&nbsp;kg *'''Mootor:''' turboreaktiiv R-29-300, 1 × 78,5&nbsp;kN, järelpõlemisel 112,8&nbsp;kN *'''Kiirus:''' Mach 1,10–1,77 (1350&nbsp;km/h – 1885&nbsp;km/h) *'''Tegevusraadius:''' 780&nbsp;km – 2500&nbsp;km *'''Lennulagi:''' 14 000 +&nbsp;m ==Relvastus== * 6 × 30&nbsp;mm automaatkahur GŠ-6-30A * riputussõlmedele sai kinnitada kuni 4 tonni relvalasti. == Välislingid == * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586219/miks-kujunes-nato-hirmutamiseks-moeldud-mig-ist-suurim-oht-hoopis-vene-lenduritele-endile |pealkiri=Miks kujunes NATO hirmutamiseks mõeldud MiG-ist suurim oht hoopis Vene lenduritele endile? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-25 |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=forte.delfi.ee AJALUGU |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Hävituslennukid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjalennukid]] [[Kategooria:Mikojan]] [[Kategooria:Venemaa sõjalennukid]] sqww7a66relay54e4mrpcupkddq4evd 0 90999 7161187 6696076 2026-05-26T08:22:55Z ~2026-30199-00 229874 7161187 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Oskar Ruut | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[24. aprill]] [[1916]] | Sünnikoht = [[Valga (Liivimaa)|Valga]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa keisririik]] | Surmaaeg = [[4. august]] [[1944]] | Surmakoht = [[Sinimäed]], Eesti | Teenistused = [[Eesti kaitsevägi]]<br> [[Saksa Riik]] [[Relva-SS]] | Auaste = | Juhitud üksused = [[Relva-SS]] [[5. SS-Soomusdiviis "Wiking"]] [[Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"]] 4. kompanii | Sõjad/lahingud = [[Teine maailmasõda]] | Autasud = [[Saksa Riik]] II klassi [[Raudrist]]<br> [[Saksa Riik]] I klassi [[Raudrist]] }} '''Oskar Ruut''' (sünninimega '''Oskar Rosenstock'''<ref>Nimi muudetud [[27. veebruar]]il [[1939]].</ref>; [[24. aprill]] [[1916]] [[Valga (Liivimaa)|Valga]] – [[4. august]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/rindele/1944/09/02/3 Ostuf. Oskar Ruut †], [[Rindeleht]], 2 september 1944</ref> [[1944]] [[Sinimäed]], Eesti) oli [[Eesti]] ([[lipnik]]) ja [[Saksa Riik|Saksa]] [[sõjaväelane]] ([[Hauptsturmführer]]) ning [[jurist]]. ==Elulugu== Oskar Ruut õppis [[Valga Algkool]]is ja aastatel 1932–1935 [[Valga Ühisgümnaasium|Valga Ühisgümnaasiumis]]. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Ruut kohustusliku ajateenistuse läbimiseks sõjaväkke, kus teenis [[3. Üksik Jalaväepataljon|3. Üksikus Jalaväepataljon]]is noorteaega. Pärast noorteaja läbimist ülendati ta [[kapral]]iks ja viidi üle [[7. Jalaväerügement]]i. Ta lõpetas 1936. aastal sõjakooli aspirantide klassi. Ta õppis [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas 1936-1943, kuid ei lõpetanud stuudiumi. Ta ülendati 24. veebruaril 1937 [[lipnik]]uks. Ta töötas [[Raudteede Talitus|Raudteevalitsuses]]. ==Teises maailmasõjas== 1941. aastal organiseeris ta [[Tallinn]]as põrandaaluse relvastatud rühma võitluseks nõukogude võimu vastu ning osales oma rühmaga [[Tallinna vallutamine (1941)|linna vabastamisel Punaarmeest]]. 1942. aasta algul astus ta [[politseipataljon]]i ning saadeti 3. märtsil 1942 [[Leningrad]]i rinde tagalasse. Suvel 1942 autasustati teda vapruse eest [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] [[Idarahvaste medal]]iga. [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]i moodustamisel astus [[leegion]]isse ning saadeti [[Bad Tölz]]i ohvitseride kooli. Ohvitseride kooli lõpetas ta väga heade eksamitulemustega ja ülendati kohe [[obersturmführer]]iks ([[leitnant|leitnandiks]]) ning saadeti [[Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"|Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljoni Narva]] (''Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narva"'') 4. [[kompanii]] ülemaks [[Dnepr]]i äärde. Ta tegi kaasa kõik pataljoni Narva lahingud [[Harkov]]i piirkonnas, mille eest teda 8. veebruaril 1944 autasustati II klassi [[Raudrist]]iga ning jäi koos väeosaga [[Tšerkassõ]] kotti. Kotist väljamurdmisel näidatud vapruse eest autasustati Ruutu I klassi [[Raudrist]]i ning [[Jalaväe Rünnakumärk|jalaväerünnaku märgiga]], samuti esitati ta [[Hauptsturmführer]]i auastme saamiseks, kuid auastme kinnitus saabus pärast tema surma. [[Pilt:Oskar_Ruut_hauakivi.jpg|thumb|Oskar Ruudu hauakivi Toila Saksa sõdurite kalmistul]] Oskar Ruut, olles pataljoniülema kohustes, tõi pataljoni Narva Ukrainast Tallinna paraadile ja viis sealt [[Kehra]]sse ümberformeerimisele. 1. augustil hävitas Ruut kaks vaenlase [[tank]]i saades seejuures kolm haava pähe ja paremasse õlga, kuid kahe päeva pärast oli ta jälle rivis. Oskar Ruut langes 3. augustil 1944 [[Sinimägede lahing]]us, olles hävitanud kolm vaenlase tanki, kui neljas [[T-34]] sõitis talle peale.<ref>Reino Hein. ''Hando Ruus: kunstnik ja legendaarse "Narva" pataljoni ohvitser''. Tartu 2000. Lk 71</ref> ==Tunnustus== *1942 – [[Idarahvaste medal]] *1944 – [[Raudrist]]i II klass (8. veebruar 1944) *1944 – [[Raudrist]]i I klass **1944 – [[Jalaväe Rünnakumärk]] *1945. aasta 15. veebruar. Pärast langemist ülendati ta postuumselt SS-[[Hauptsturmführer]]iks ehk kapteniks. **1945. aasta 15. veebruar [[Jalaväe Auplaat]] (ainsa eestlasena) ==Isiklikku== Tema isa [[Krisch Rosenstock]] sündis [[Härgmäe]]l [[4. mai]]l [[1876]] ja oli [[Valga]] jaamaülem, ema [[Grete Hendrik]] sündis [[23. november|23. novembril]] [[1880]] Lukes ([[Lugaži]]). Oskar Ruut on maetud [[Toila Saksa sõdurite kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=24234&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK4JUEUpRMbQSqkQShsqWdfWAgAZHhj4 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24224 Oskar Ruut Eesti ohvitseride andmekogus] *[https://www.ohtuleht.ee/160551/venelased-sinimagedest-labi-ei-murra "Venelased Sinimägedest läbi ei murra!"] {{JÄRJESTA:Ruut, Oskar}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1944]] gaeiz55ejhawe71go02saab2tn39yyf 7161199 7161187 2026-05-26T08:36:45Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7161199 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Oskar Ruut | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[24. aprill]] [[1916]] | Sünnikoht = [[Valga (Liivimaa)|Valga]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa keisririik]] | Surmaaeg = [[4. august]] [[1944]] | Surmakoht = [[Sinimäed]], Eesti | Teenistused = [[Eesti kaitsevägi]]<br> [[Saksa Riik]] [[Relva-SS]] | Auaste = | Juhitud üksused = [[Relva-SS]] [[5. SS-Soomusdiviis "Wiking"]] [[Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"]] 4. kompanii | Sõjad/lahingud = [[Teine maailmasõda]] | Autasud = [[Saksa Riik]] II klassi [[Raudrist]]<br> [[Saksa Riik]] I klassi [[Raudrist]] }} '''Oskar Ruut''' (sünninimega '''Oskar Rosenstock'''<ref>Nimi muudetud [[27. veebruar]]il [[1939]].</ref>; [[24. aprill]] [[1916]] [[Valga (Liivimaa)|Valga]] – [[4. august]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/rindele/1944/09/02/3 Ostuf. Oskar Ruut †], [[Rindeleht]], 2 september 1944</ref> [[1944]] [[Sinimäed]], Eesti) oli [[Eesti]] ([[lipnik]]) ja [[Saksa Riik|Saksa]] [[sõjaväelane]] ([[Hauptsturmführer]]) ning [[jurist]]. ==Elulugu== Oskar Ruut õppis [[Valga Algkool]]is ja aastatel 1932–1935 [[Valga Ühisgümnaasium|Valga Ühisgümnaasiumis]]. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Ruut kohustusliku ajateenistuse läbimiseks sõjaväkke, kus teenis [[3. Üksik Jalaväepataljon|3. Üksikus Jalaväepataljon]]is noorteaega. Pärast noorteaja läbimist ülendati ta [[kapral]]iks ja viidi üle [[7. Jalaväerügement]]i. Ta lõpetas 1936. aastal sõjakooli aspirantide klassi. Ta õppis [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas 1936-1943, kuid ei lõpetanud stuudiumi. Ta ülendati 24. veebruaril 1937 [[lipnik]]uks. Ta töötas [[Raudteede Talitus|Raudteevalitsuses]]. ==Teises maailmasõjas== 1941. aastal organiseeris ta [[Tallinn]]as põrandaaluse relvastatud rühma võitluseks nõukogude võimu vastu ning osales oma rühmaga [[Tallinna vallutamine (1941)|linna vabastamisel Punaarmeest]]. 1942. aasta algul astus ta [[politseipataljon]]i ning saadeti 3. märtsil 1942 [[Leningrad]]i rinde tagalasse. Suvel 1942 autasustati teda vapruse eest [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] [[Idarahvaste medal]]iga. [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]i moodustamisel astus [[leegion]]isse ning saadeti [[Bad Tölz]]i ohvitseride kooli. Ohvitseride kooli lõpetas ta väga heade eksamitulemustega ja ülendati kohe [[obersturmführer]]iks ([[leitnant|leitnandiks]]) ning saadeti [[Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"|Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljoni Narva]] (''Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narva"'') 4. [[kompanii]] ülemaks [[Dnepr]]i äärde. Ta tegi kaasa kõik pataljoni Narva lahingud [[Harkov]]i piirkonnas, mille eest teda 8. veebruaril 1944 autasustati II klassi [[Raudrist]]iga ning jäi koos väeosaga [[Tšerkassõ]] kotti. Kotist väljamurdmisel näidatud vapruse eest autasustati Ruutu I klassi [[Raudrist]]i ning [[Jalaväe Rünnakumärk|jalaväerünnaku märgiga]], samuti esitati ta [[Hauptsturmführer]]i auastme saamiseks, kuid auastme kinnitus saabus pärast tema surma. [[Pilt:Oskar_Ruut_hauakivi.jpg|thumb|Oskar Ruudu hauakivi Toila Saksa sõdurite kalmistul]] Oskar Ruut, olles pataljoniülema kohustes, tõi pataljoni Narva Ukrainast Tallinna paraadile ja viis sealt [[Kehra]]sse ümberformeerimisele. 1. augustil hävitas Ruut kaks vaenlase [[tank]]i saades seejuures kolm haava pähe ja paremasse õlga, kuid kahe päeva pärast oli ta jälle rivis. Oskar Ruut langes 3. augustil 1944 [[Sinimägede lahing]]us, olles hävitanud kolm vaenlase tanki, kui neljas [[T-34]] sõitis talle peale.<ref>Reino Hein. ''Hando Ruus: kunstnik ja legendaarse "Narva" pataljoni ohvitser''. Tartu 2000. Lk 71</ref> ==Tunnustus== *1942 – [[Idarahvaste medal]] *1944 – [[Raudrist]]i II klass (8. veebruar 1944) *1944 – [[Raudrist]]i I klass **1944 – [[Jalaväe Rünnakumärk]] *1945. aasta 15. veebruar. Pärast langemist ülendati ta postuumselt SS-[[Hauptsturmführer]]iks ehk [[kapten]]iks. **1945. aasta 15. veebruar [[Jalaväe Auplaat]] (ainsa eestlasena) ==Isiklikku== Tema isa [[Krisch Rosenstock]] sündis [[Härgmäe]]l [[4. mai]]l [[1876]] ja oli [[Valga]] jaamaülem, ema [[Grete Hendrik]] sündis [[23. november|23. novembril]] [[1880]] Lukes ([[Lugaži]]). Oskar Ruut on maetud [[Toila Saksa sõdurite kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=24234&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK4JUEUpRMbQSqkQShsqWdfWAgAZHhj4 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24224 Oskar Ruut Eesti ohvitseride andmekogus] *[https://www.ohtuleht.ee/160551/venelased-sinimagedest-labi-ei-murra "Venelased Sinimägedest läbi ei murra!"] {{JÄRJESTA:Ruut, Oskar}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1944]] bk84qutcfc5k9tl47vm3csmokcj92pq 0 92023 7161327 7149326 2026-05-26T10:22:17Z ~2026-30199-00 229874 7161327 wikitext text/x-wiki [[Pilt:XXV laulupidu (3).jpg|thumb|[[Tallinna lauluväljak]] XXV üldlaulupeo alguses (2009)]] '''Üldlaulupidu''' on [[Eesti]] üleriigiline [[laulupidu]], kus osalevad eri kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. See on tänapäeval üks maailma suuremaid [[koorimuusika|koorimuusikaüritusi]]. Alates 2003. aastast on üldlaulupidu osana Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] laulu- ja [[rahvatantsupidu]]de traditsioonist kantud [[UNESCO]] inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.<ref>[https://web.archive.org/web/20090629112626/http://www.laulupidu.ee/est/sepikoda/unesco/ UNESCO]. Laulu- ja Tantsupeo SA. {{väiksem|Kasutatud 24.04.2009}}</ref><ref>[http://www.unesco.org/culture/ich/index.php?RL=50 The Baltic Song and Dance Celebrations]. UNESCO. {{väiksem|Kasutatud 8.07.2009 {{väiksem|(inglise)}}}}</ref> [[Tallinna lauluväljak]]ul tavaliselt iga viie aasta tagant peetavaid üldlaulupeo kontserte korraldab [[Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus]]. Viimane üldlaulupidu toimus juulis 2025, järgmine üldlaulupidu toimub erandina juba 2028. aastal. == Ajalugu == [[I üldlaulupidu]] toimus [[1869]]. aastal [[Tartu]]s. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli [[Johann Voldemar Jannsen]]. Teine üldjuht oli [[Aleksander Kunileid]]. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts [[Vanemuine (selts)|Vanemuine]] ning laulupeo peakomisjoni esimees oli [[Adalbert Hugo Willigerode]]. Nüüdisajal asub selle [[laulu- ja mänguselts]]i kunagises majas [[laulupeomuuseum]]. Esimesed seitse üldlaulupidu toimusid ajal, mil Eesti oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] koosseisus. Kuni [[VI üldlaulupidu|VI üldlaulupeoni]] olid laulupeod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. Üle-eestilise laulupeo korraldamise olid enda peale võtnud [[eestlased|eesti]] laulu- ja mänguseltsid. I, [[II üldlaulupidu|II]], [[IV üldlaulupidu|IV]] ja [[V üldlaulupidu]] toimusid Tartus ning alates VI üldlaulupeost (1896) on need edaspidi toimunud [[Tallinn]]as. Aastal 1891 pääsesid laulupeole esimesed naised segakooride koosseisus. Teadmine 1884. aastal valmistatud eestlaste esimesest [[Eesti lipp|sinimustvalgest lipust]] ja värvidest, mis [[Tartu]]s rahvuslikel põhjustel olid keelatud, levis aegamööda ka teistes Eestis asuvates rahvuslikes ringkondades, neid värve kandsid mõned eesti üliõpilased ka oma kodukohas. [[V üldlaulupidu|V üldlaulupeol]] Tartus 1894. aastal, kus eesti üliõpilased olid korrapidajateks, ehiti lauluväljak sinimustvalgete lintidega ja sinimustvalge lipuga esinesid kaks koori: [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja]] ja [[Suure-Jaani]] koor. Järgmisel, [[VI üldlaulupidu|VI üldlaulupeol]] Tallinnas 1896. aastal keelasid Venemaa võimuesindajad sini-must-valge sümboolika kasutamise. Vaatamata sellele esinesid kolm koori siiski oma sinimustvalge lipuga.<ref>[http://leht.se/ees3/Lipp_files/eesti-lipp-100-aastat.pdf Sini-must-valge lipu 100 aastat.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Karl Aun. Toronto, 1984.</ref> Iseseisvas Eesti Vabariigis toimus enne [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] kokku neli üldlaulupidu. [[VIII üldlaulupidu|1923. aasta laulupeoga]] pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. [[IX üldlaulupidu|1928. aastast]] toimuvad laulupeod [[Tallinna lauluväljak]]ul. [[VIII üldlaulupidu|VIII]]–[[XI üldlaulupidu|XI üldlaulupeo]] korraldas [[Eesti Lauljate Liit]]. 1943. aasta üldlaulupidu, mida [[teine maailmasõda|maailmasõja]]st hoolimata ette valmistati, jäi siiski toimumata. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] peeti kümme laulupidu. [[XIII üldlaulupidu|1950. aastal]] kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu aastapäevadega. Erandiks oli [[XVII üldlaulupidu|1969. aasta juubelilaulupidu]].<ref name="130 aastat" /> Alates 1950. aastast hakkasid üldlaulupeod toimuma jälle iga viie aasta järel. Erandiks oli 1969. aasta, mil tähistati juubelilaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. XXII üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 1994. aastal, viidi üldlaulupidude viieaastane tsükkel lähtuvaks esimese üldlaulupeo aastast. Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks 1960. aastal. Suurim osavõtjate arv sellel laval esinenud ühendkooris oli juubeli üldlaulupeol 1969. aastal – 24 500 lauljat. Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljate arv 20 000-ni, kogu osavõtjate arv aga 25 000 – 30 000-ni.<ref name="pidu">[https://sa.laulupidu.ee/laulupeod-1869-2009/ Üldlaulupeod 1869-2019.] sa.laulupidu.ee. Vaadatud 2. juuli 2023.</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonivõimud]] sidusid laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased siiski üksnes selleks, et säiliks oma südamelähedaste laulude esitamise võimalus. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest kujunes [[Gustav Ernesaks]]a "[[Mu isamaa on minu arm]]" [[Lydia Koidula]] tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks – iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette püsti seisnud kuulajaskonna ees. Märgilised laulud olid Nõukoguse ajal ka "[[Koit (Mihkel Lüdig)|Koit]]" ([[Mihkel Lüdig]] / [[Friedrich Kuhlbars]]), "[[Leelo (koorilaul)|Leelo]]" ([[Mart Saar]] / rahvaluule), "[[Su põhjamaa päikese kullast]]" ([[Tuudur Vettik]] / [[Markus Univer]]), "[[Meeste laul]]" ([[Miina Härma]] / [[Juhan Liiv]]), "[[Laul Põhjamaast]]" ([[Ülo Vinter]] / [[Enn Vetemaa]]) jt. Üldlaulupidude traditsioon aitas kaudselt kaasa ka 1980. aastate lõpu [[laulev revolutsioon|laulvale revolutsioonile]] osana üldrahvalikust [[vägivallatus]]t vabadusvõitlusest, mis viis Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni 1991. aastal.<ref name=pidu /> {| class="wikitable" |+Üldlaulupidude koondtabel <ref>{{netiviide|URL=http://laulupidu.ee/ajalugu/peod-aastani-2019//|Pealkiri=Peod aastani 2029|Väljaandja=Laulu- ja Tantsupeo SA|Kasutatud=8.07.2014|arhiivimisaeg=7.08.2014|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140807224945/http://laulupidu.ee/ajalugu/peod-aastani-2019/|url-olek=ei tööta}}</ref> !Laulupidu !Aeg !Koht !Rühmi !Esinejaid |-align="right" |[[I üldlaulupidu]] |[[30. juuni]] – [[2. juuli]] ([[vkj]] 18.–20. juuni) [[1869]] |Tartu |51 |845 |-align="right" |[[II üldlaulupidu]] | [[2. juuli|2.]]–[[4. juuli]] (vkj 20.–22. juuni) [[1879]] |Tartu |64 |1272 |-align="right" |[[III üldlaulupidu]] |[[23. juuni|23.]]–[[25. juuni]] (vkj 11.–13. juuni) [[1880]] |Tallinn |48 |782 |-align="right" |[[IV üldlaulupidu]] |[[27. juuni|27.]]–[[29. juuni]] (vkj 15.–17. juuni) [[1891]] |Tartu |179 |2700 |-align="right" |[[V üldlaulupidu]] |[[30. juuni]] – [[2. juuli]] (vkj 18.–20. juuni) [[1894]] |Tartu |263 |3951 |-align="right" |[[VI üldlaulupidu]] |[[20. juuni|20.]]–[[22. juuni]] (vkj 8.–10. juuni) [[1896]] |Tallinn |410 |5681 |-align="right" |[[VII üldlaulupidu]] |[[25. juuni|25.]]–[[27. juuni]]l (vkj 12.–14. juunil) [[1910]] |Tallinn |527 |10 000 |-align="right" |[[VIII üldlaulupidu]] |[[30. juuni]] – [[2. juuli]] [[1923]] |Tallinn |386 |10 562 |-align="right" |[[IX üldlaulupidu]] |[[30. juuni]] – [[2. juuli]] [[1928]] |Tallinn |436 |15 049 |-align="right" |[[X üldlaulupidu]] |[[23. juuni|23.]]–[[25. juuni]] [[1933]] |Tallinn |500 |16 500 |-align="right" |[[XI üldlaulupidu]] |[[23. juuni|23.]]–[[25. juuni]] [[1938]] |Tallinn |569 |17 501 |-align="right" |[[XII üldlaulupidu]] |[[28. juuni|28.]]–[[29. juuni]] [[1947]]<ref name="130 aastat" /> |Tallinn |703 |25 760 |-align="right" |[[XIII üldlaulupidu]] |[[21. juuli|21.]]–[[23. juuli]] [[1950]] |Tallinn |1106 |31 907 |-align="right" |[[XIV üldlaulupidu]] |[[20. juuli|20.]]–[[22. juuli]] [[1955]] |Tallinn |893 |30 321 |-align="right" |[[XV üldlaulupidu]] |[[20. juuli|20.]]–[[21. juuli]] [[1960]]<ref name="130 aastat" /> |Tallinn |875 |29 273 |-align="right" |[[XVI üldlaulupidu]] |[[17. juuli|17.]]–[[18. juuli]] [[1965]]<ref name="130 aastat" /> |Tallinn |690 |25 806 |-align="right" |[[XVII üldlaulupidu]] |[[28. juuni|28.]]–[[29. juuni]] [[1969]]<ref name="130 aastat" /> |Tallinn |771 |30 230 |-align="right" |[[XVIII üldlaulupidu]] |[[19. juuli|19.]]–[[20. juuli]] [[1975]] |Tallinn |641 |28 537 |-align="right" |[[XIX üldlaulupidu]] |[[5. juuli|5.]]–[[6. juuli]] [[1980]] |Tallinn |627 |28 969 |-align="right" |[[XX üldlaulupidu]] |[[20. juuli|20.]]–[[21. juuli]] [[1985]] |Tallinn |677 |26 437 |-align="right" |[[XXI üldlaulupidu]] |[[30. juuni]] – [[1. juuli]] [[1990]] |Tallinn |690 |28 922 |-align="right" |[[XXII üldlaulupidu]] |[[2. juuli|2.]]–[[3. juuli]] [[1994]] |Tallinn |811 |25 802 |-align="right" |[[XXIII üldlaulupidu]] |[[3. juuli|3.]]–[[4. juuli]] [[1999]] |Tallinn |856 |24 875 |-align="right" |[[XXIV üldlaulupidu]] |[[4. juuli|4.]]–[[5. juuli]] [[2004]] |Tallinn |850 |22 759 |-align="right" |[[XXV üldlaulupidu]] |[[4. juuli|4.]]–[[5. juuli]] [[2009]] |Tallinn |864 |26 430 |-align="right" |[[XXVI üldlaulupidu]] |5.–6. juuli 2014 |Tallinn |1046<ref name="Uudiskiri 2014">[https://web.archive.org/web/20151122015124/http://2014.laulupidu.ee/kulaline/uudiskirjad/ Uudiskirjad]. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.</ref> |33 025<ref name="Uudiskiri 2014" /> |-align="right" |[[XXVII üldlaulupidu]] |4.–7. juuli 2019<ref name="Aastani 2019">{{netiviide|URL=http://laulupidu.ee/ajalugu/peod-aastani-2019|Pealkiri=Järgmised peod aastani 2019|Väljaandja=Laulu- ja Tantsupeo SA|Kasutatud=15.04.2009}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |Tallinn |1020 |32 411 |-align="right" |[[XXVIII üldlaulupidu]] |[[3. juuli|3.]]–[[6. juuli]] [[2025]] |Tallinn |990 |31 027 |-align="right" |[[XXIX üldlaulupidu]] |[[8. juuli]] – [[9. juuli]] [[2028]] |Tallinn | ''Toimumata'' | ''Toimumata'' |} <gallery> Tallinna laulupidu püüne 1896, AM13813F11684 156.jpg|[[VI üldlaulupidu]], vaade lavale (Tallinn, 1896) VIII üldlaulupidu.jpg|[[VIII üldlaulupidu]] (1923) IX üldlaulupeo rongkäik, 034825 ERM Fk 2670 185.jpg|[[IX üldlaulupidu|IX üldlaulupeo]] rongkäik (Tallinn, 1928) Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM 12853-145 F 11687-145.jpg|[[Miina Härma]] IX üldlaulupeo dirigendipuldis (1928) 19330624 x yldlaulupidu tallinn yldjuhid 01.jpg|thumb|[[X üldlaulupidu|X üldlaulupeo]] üldjuhid: (vasakult) [[Raimund Kull]], [[Tuudur Vettik]], [[Juhan Aavik]], [[Juhan Simm]] ja [[Verner Nerep]] (Tallinn, 1933) 1950. aasta üldlaulupidu.jpg|1950. aasta üldlaulupidu Tallinnas Lauluväljak Nõukogude ajal.jpg|1980. aasta üldlaulupeo kontsert [[Tallinna lauluväljak]]ul Neeme Järvi at Laulupidu.jpg|Dirigent [[Neeme Järvi]] XXV üldlaulupeol (Tallinn, 2009) Üldlaulupidu 2014 - 19.JPG|XXVI üldlaulupidu (2014) Üldlaulupidu 2014 - 06.JPG|Lauljad XXVI üldlaulupeol (2014) </gallery> ==Vaata ka== *[[Noorte laulu- ja tantsupidu]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="130 aastat">''130 aastat eesti laulupidusid''. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-813-24-3}}}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Laulupidu}} [[Kategooria:Laulupeod]] [[Kategooria:Üldlaulupeod| ]] enltnro0v4txq4qju15zvjbts7naq5k 0 92967 7160985 6998152 2026-05-25T19:42:05Z ~2026-30608-52 230007 7160985 wikitext text/x-wiki '''Aivo Lõhmus''' ([[21. juuli]] [[1950]] [[Varbuse]] küla, [[Kõlleste vald (1939)|Kõlleste vald]], [[Võrumaa]] – [[28. märts]] [[2005]] [[Tartu]]) oli eesti kirjanik ja tõlkija. Ta õppis 1957–1965 [[Karaski 8-klassiline Kool|Karaski 8-klassilises Koolis]], lõpetas 1969. aastal [[Tallinna Polütehnikum]]i automaatika ja telemehhaanikaaparatuuri tootmise erialal, 1970. aastal Tallinna 15. Töölisnoorte Keskkooli ja [[1976]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna eesti filoloogina. Ta töötas 1969–1970 Balti Raudtee Tallinna Signalisatsiooni- jasidejaoskonnas montöörina, 1974–1979 ajaleht [[Edasi]] kultuuriosakonna korrespondendina, hiljem Raadio-Telekeskuse Tartu osakonna meistrina. Ta oli aastatel [[1985]]–[[1997]] [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] Tartu osakonna konsultant ja majandusjuhataja. Septembrist 1992 kuni detsembrini 1993 oli ta [[Hommikuleht|Hommikulehe]] kultuuriosakonna Tartu toimetaja. Märtsist 1994 kuni jaanuarini 1996 oli ta [[Kultuurileht|Kultuurilehe]] Tartu toimetaja. Pärast seda oli ta vabakutseline kirjanik, tõlkija ja toimetaja. Ta oli [[Eesti Kongress]]i liige. ==Looming== Lõhmus väärtustas loodust ja armastusel põhinevat perekonnaelu kui inimese hingelise tasakaalu peamisi allikaid. Ta on kirjutanud ka kirjanduskriitikat ja tõlkinud kümmekond raamatut, peamiselt [[soome keel]]est. ===Artikleid raamatute hävitamisest=== Aivo Lõhmus oli esimene, kes uuris põhjalikumalt raamatute hävitamist Eestis 1940.–1950. aastatel. Ta avaldas artiklid "Iga raamat on ime" ([[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 21. ja 22. jaanuar 1988<ref>https://dea.digar.ee/article/edasi/1988/01/21/12</ref><ref>https://dea.digar.ee/article/edasi/1988/01/22/8</ref>; uustrükk kriitikakogumikus "Võim ja vari", 2002, lk 12–22) ja "Raamatu saatusest Eestis" ([[Videvik (ajaleht)|Videvik]] nr 44/46, 2000, november); pikem artikkel sama pealkirjaga "Raamatu saatusest Eestis" ilmus kogumikus "Raamatu osa Eesti arengus" (Eesti Raamatu Aasta avakonverentsi ettekanded Tartus 6.–7. aprillil 2000, Tartu 2001, lk 85–95). Tema kokkuvõtte kohaselt on Eestis Nõukogude võimu poolt hävitatud 20–26 miljonit raamatut (+ veel ajakirjad), üldkahju moodustab 1940. aasta seisuga umbes 100 miljonit krooni ja 2002. aasta vääringusse ümberarvestatult üle 5 miljardi krooni. [[Lehte Hainsalu]]: "Pole ma [[Marju Lauristin]]i iial nii vihasena näinud kui Lõhmusele käratades: "Tahad mu ema ära tappa või!" Pika kirgliku uurimistöö tulemusena on Aivo valmis saanud artikli raamatute hävitamisest Stalini ajal, kui Olga Lauristin ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse ülemana annab 1941. aastal korralduse hukata trükised, mis on arvatud okupatsioonivõimudele sobimatuks; neid raiutakse kirvega ja põletatakse ahjus; kokku tapetakse puhastustöö käigus üle 20 miljoni eksemplari pluss ajakirjad. Artikkel ilmub, ema elab rahulikult sada kaks aastat täis."<ref>Lehte Hainsalu. Õpetaja 12. Uluotsa maja. EKSA 2025, lk. 115.</ref> ===Luulekogud=== *"Aastarangid" ([[1976]]) **[[Arno Oja]]. "Visiitkaart luulerangidega" (luulekogu "Aastarangid" arvustus). [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1976]], nr 10, lk 1751–1753 **[[Astrid Reinla]]. "Kaks uut [[sonetipärg]]a eesti luules" (luulekogu "Aastarangid" arvustus). [[Keel ja Kirjandus]] [[1977]], nr 3, lk 173–174 *"Puumaamees" ([[1978]]) **[[Sirje Kiin]]. "Virvenduste kaudu" (luulekogu "Puumaamees" arvustus). Looming [[1978]], nr 8, lk 1399–1401 *"Nüüd ja enne, siin ja mujal" ([[1982]]) **[[Toomas Liiv]]. "Aivo Lõhmuse kolmas luulekogu" (raamatu "Nüüd ja enne, siin ja mujal" arvustus). Looming [[1982]], nr 12, lk 1705–1706 *''"Kysymyksiä presidentille"'' (soomekeelne luulekogu). [[Jyväskylä]] [[1991]] **Sirje Kiin. "Mida küsib eesti luuletaja Soome presidendilt?" (luulekogu "Kysymyksiä presidentille" arvustus). Looming [[1991]], nr 6, lk 842–843 *"Hüüdja hääle murre" (osaliselt valikkogu, [[2000]]) **[[Peeter Künstler]]. [http://www.sirp.ee/archive/2001/02.02.01/Kirjand/kirjand1-2.html "Aivo Lõhmuse memorandum" (luulekogu "Hüüdja hääle murre" arvustus)]. [[Sirp]], 2. veebruar 2001, lk 7 **[[Aivar Kull]]. [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=10477&number=115&rubriik=31 "Aivo Lõhmuse jõuline tundelüürika" (luulekogu "Hüüdja hääle murre" arvustus)]. [[Tartu Postimees]], 6. veebruar 2001, lk 2 **[[Priidu Beier]]. "Truudus Tartule" (luulekogu "Hüüdja hääle murre" arvustus). Looming [[2001]], nr 7, lk 1102–1106 **Aivar Kull. "Kulli pilk". Tartu 2005, lk 190–191 ===Näidend=== *"Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (võru keeles, koos [[Madis Kõiv]]uga, [[1987]]). Näidendit on lavastatud lavakunstikateedris [[1993]], Soomes [[Varkaus]]e teatris [[1996]] ja [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] [[2019]]. **[[Mati Hint]]. "Ja kõik süüd om veren" (näidendi "Põud ja vihm..." arvustus). Looming [[1987]], nr 10, lk 1415–1416 **[[Kauksi Ülle]]. "Üte jutiga kellega ja mille" (näidendi "Põud ja vihm..." arvustus). Looming [[1987]], nr 10, lk 1416–1417 ===Romaan=== *"Alla orgu ja üle jõe" ([[1988]]) **Mati Hint. "Pretensioonitu kirjanduse malbed võlud" (romaani "Alla orgu ja üle jõe" arvustus). Looming [[1988]], nr 12, lk 1704–1707 **[[Ülo Tonts]]. "Hardo Tomera ja teised" (romaani "Alla orgu ja üle jõe" arvustus). Keel ja Kirjandus [[1989]], nr 1, lk 52–53 **[[Kalev Kesküla]]. "Vaikelu väikeses Eesti linnas". [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 1989, nr 1, lk 80–81 **[[Ivar Grünthal]]. "Tartu romaan" ("Alla orgu ja üle jõe"). [[Tulimuld]] [[1990]], nr 2, lk 109–111 ===Kriitikakogumik=== *"Võim ja vari. Lugusid kaugematest ja lähematest aegadest". [[2002]]) **[[Aivar Kull]]. "Aivo Lõhmuse heitlus ajavaimuga" (kriitikakogumiku "Võim ja vari" arvustus). Looming [[2003]], nr 6, lk 946–948 **Aivar Kull. "Kulli pilk". Tartu 2005, lk 421–424 ===Tõlkeid=== *[[John Wyndham]]. "[[Trifiidide päev]]" (ulmeromaan), ka tõlkija järelsõna, sari "[[Mirabilia]]". [[Eesti Raamat]] [[1990]] *[[Sakari Pälsi]]. "Selge sott ütles Vallesmanni Arvo" (koos [[Harald Lepik]]uga, jutukogu). [[Ilmamaa]] [[1999]], 478 lk *[[Richard Dawkins]]. "Jõgi Eedenist". Sari "[[Avatud Eesti raamat]]". Ilmamaa [[2000]], 184 lk *[[Eeva-Liisa Manner]]. "Häda võitjaile" (romaan). Ilmamaa 2000, 144 lk *"Suur uneraamat". Koostanud [[Raisa Vuohelainen]]. [[Tänapäev]] [[2001]], 248 lk *[[Raimo Bärman]]. "Salapärased kirikukellad" (novelle, ka tõlkija järelsõna). [[Tiritamm]] [[2002]], 240 lk *[[Hannu Raittila]]. "Canal Grande". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2003]], 270 lk *[[Eero Tarasti]]. "Professor Amfortase saladus" (semiootiline seiklusromaan). [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] 2003, 350 lk *[[Neil Gaiman]]. "Coraline". [[Tiritamm]] [[2004]], 175 lk *[[Aleksis Kivi]]. "[[Seitse venda]]" (ka tõlkija järelsõna). Eesti Raamat [[2005]], 400 lk ==Liikmesus== *1981 [[Eesti Kirjanike Liit]] ==Isiklikku== Aivo Lõhmus oli abielus kirjandusteadlase ja -kriitiku [[Ele Süvalep]]aga. Nende poeg on bioloog [[Asko Lõhmus]]. Alates 1987. aastast oli ta abielus ajakirjanik [[Maarja Lõhmus]]ega. == Kirjandus == *"Tartlane – see on tõepoolest raske elukutse". Vestlus Aivo Lõhmusega, üles kirjutanud [[Henn-Kaarel Hellat]]. [[Sirp ja Vasar]], [[12. august]] [[1988]]. Lk 4–5 *[[Silvia Nagelmaa]]. "Lõhmus, Aivo". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 313–314 *Silvia Nagelmaa. "Lõhmus, Aivo". // [[Eesti kirjanike leksikon]]. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 2000. Lk 314–315 *[[Rein Veidemann]]. [https://www.postimees.ee/1467079/malestades-aivo-lohmust "Mälestades Aivo Lõhmust"]. [[Postimees]], 29. märts 2005 *[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4748:aivo-l-hmus-21-vii-1950-28-iii-2005&catid=11:varia&Itemid=16&issue=3059 Nekroloog]. Sirp, 1. aprill 2005 *[[Madis Kõiv]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3408:s-ber-aivo&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3115 "Sõber Aivo"]. Sirp, 2. juuni 2006, lk 4–5 *[[Aivar Kull]]. [https://kultuur.err.ee/1115166/aivar-kulli-ajalootund-oigusenoudja-aivo-lohmus "Aivar Kulli ajalootund. Õigusenõudja Aivo Lõhmus"] ERR, 21.07.2020 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ISIK|1965}} *[[Kati Murutar]]. [http://naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=8631 "Liiga noored lesed"]. [[Eesti Naine]] 2005, nr 9, lk 22–24 {{JÄRJESTA:Lõhmus, Aivo}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti kodanike komiteede liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 519ovyfu5eu6so31rb4uej2tsw1ir4t 7160986 7160985 2026-05-25T19:42:30Z ~2026-30608-52 230007 7160986 wikitext text/x-wiki '''Aivo Lõhmus''' ([[21. juuli]] [[1950]] [[Varbuse]] küla, [[Kõlleste vald (1939)|Kõlleste vald]], [[Võrumaa]] – [[28. märts]] [[2005]] [[Tartu]]) oli eesti kirjanik ja tõlkija. Ta õppis 1957–1965 [[Karaski 8-klassiline Kool|Karaski 8-klassilises Koolis]], lõpetas 1969. aastal [[Tallinna Polütehnikum]]i automaatika ja telemehhaanikaaparatuuri tootmise erialal, 1970. aastal Tallinna 15. Töölisnoorte Keskkooli ja [[1976]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna eesti filoloogina. Ta töötas 1969–1970 Balti Raudtee Tallinna Signalisatsiooni- ja sidejaoskonnas montöörina, 1974–1979 ajaleht [[Edasi]] kultuuriosakonna korrespondendina, hiljem Raadio-Telekeskuse Tartu osakonna meistrina. Ta oli aastatel [[1985]]–[[1997]] [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] Tartu osakonna konsultant ja majandusjuhataja. Septembrist 1992 kuni detsembrini 1993 oli ta [[Hommikuleht|Hommikulehe]] kultuuriosakonna Tartu toimetaja. Märtsist 1994 kuni jaanuarini 1996 oli ta [[Kultuurileht|Kultuurilehe]] Tartu toimetaja. Pärast seda oli ta vabakutseline kirjanik, tõlkija ja toimetaja. Ta oli [[Eesti Kongress]]i liige. ==Looming== Lõhmus väärtustas loodust ja armastusel põhinevat perekonnaelu kui inimese hingelise tasakaalu peamisi allikaid. Ta on kirjutanud ka kirjanduskriitikat ja tõlkinud kümmekond raamatut, peamiselt [[soome keel]]est. ===Artikleid raamatute hävitamisest=== Aivo Lõhmus oli esimene, kes uuris põhjalikumalt raamatute hävitamist Eestis 1940.–1950. aastatel. Ta avaldas artiklid "Iga raamat on ime" ([[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 21. ja 22. jaanuar 1988<ref>https://dea.digar.ee/article/edasi/1988/01/21/12</ref><ref>https://dea.digar.ee/article/edasi/1988/01/22/8</ref>; uustrükk kriitikakogumikus "Võim ja vari", 2002, lk 12–22) ja "Raamatu saatusest Eestis" ([[Videvik (ajaleht)|Videvik]] nr 44/46, 2000, november); pikem artikkel sama pealkirjaga "Raamatu saatusest Eestis" ilmus kogumikus "Raamatu osa Eesti arengus" (Eesti Raamatu Aasta avakonverentsi ettekanded Tartus 6.–7. aprillil 2000, Tartu 2001, lk 85–95). Tema kokkuvõtte kohaselt on Eestis Nõukogude võimu poolt hävitatud 20–26 miljonit raamatut (+ veel ajakirjad), üldkahju moodustab 1940. aasta seisuga umbes 100 miljonit krooni ja 2002. aasta vääringusse ümberarvestatult üle 5 miljardi krooni. [[Lehte Hainsalu]]: "Pole ma [[Marju Lauristin]]i iial nii vihasena näinud kui Lõhmusele käratades: "Tahad mu ema ära tappa või!" Pika kirgliku uurimistöö tulemusena on Aivo valmis saanud artikli raamatute hävitamisest Stalini ajal, kui Olga Lauristin ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse ülemana annab 1941. aastal korralduse hukata trükised, mis on arvatud okupatsioonivõimudele sobimatuks; neid raiutakse kirvega ja põletatakse ahjus; kokku tapetakse puhastustöö käigus üle 20 miljoni eksemplari pluss ajakirjad. Artikkel ilmub, ema elab rahulikult sada kaks aastat täis."<ref>Lehte Hainsalu. Õpetaja 12. Uluotsa maja. EKSA 2025, lk. 115.</ref> ===Luulekogud=== *"Aastarangid" ([[1976]]) **[[Arno Oja]]. "Visiitkaart luulerangidega" (luulekogu "Aastarangid" arvustus). [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1976]], nr 10, lk 1751–1753 **[[Astrid Reinla]]. "Kaks uut [[sonetipärg]]a eesti luules" (luulekogu "Aastarangid" arvustus). [[Keel ja Kirjandus]] [[1977]], nr 3, lk 173–174 *"Puumaamees" ([[1978]]) **[[Sirje Kiin]]. "Virvenduste kaudu" (luulekogu "Puumaamees" arvustus). Looming [[1978]], nr 8, lk 1399–1401 *"Nüüd ja enne, siin ja mujal" ([[1982]]) **[[Toomas Liiv]]. "Aivo Lõhmuse kolmas luulekogu" (raamatu "Nüüd ja enne, siin ja mujal" arvustus). Looming [[1982]], nr 12, lk 1705–1706 *''"Kysymyksiä presidentille"'' (soomekeelne luulekogu). [[Jyväskylä]] [[1991]] **Sirje Kiin. "Mida küsib eesti luuletaja Soome presidendilt?" (luulekogu "Kysymyksiä presidentille" arvustus). Looming [[1991]], nr 6, lk 842–843 *"Hüüdja hääle murre" (osaliselt valikkogu, [[2000]]) **[[Peeter Künstler]]. [http://www.sirp.ee/archive/2001/02.02.01/Kirjand/kirjand1-2.html "Aivo Lõhmuse memorandum" (luulekogu "Hüüdja hääle murre" arvustus)]. [[Sirp]], 2. veebruar 2001, lk 7 **[[Aivar Kull]]. [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=10477&number=115&rubriik=31 "Aivo Lõhmuse jõuline tundelüürika" (luulekogu "Hüüdja hääle murre" arvustus)]. [[Tartu Postimees]], 6. veebruar 2001, lk 2 **[[Priidu Beier]]. "Truudus Tartule" (luulekogu "Hüüdja hääle murre" arvustus). Looming [[2001]], nr 7, lk 1102–1106 **Aivar Kull. "Kulli pilk". Tartu 2005, lk 190–191 ===Näidend=== *"Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (võru keeles, koos [[Madis Kõiv]]uga, [[1987]]). Näidendit on lavastatud lavakunstikateedris [[1993]], Soomes [[Varkaus]]e teatris [[1996]] ja [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] [[2019]]. **[[Mati Hint]]. "Ja kõik süüd om veren" (näidendi "Põud ja vihm..." arvustus). Looming [[1987]], nr 10, lk 1415–1416 **[[Kauksi Ülle]]. "Üte jutiga kellega ja mille" (näidendi "Põud ja vihm..." arvustus). Looming [[1987]], nr 10, lk 1416–1417 ===Romaan=== *"Alla orgu ja üle jõe" ([[1988]]) **Mati Hint. "Pretensioonitu kirjanduse malbed võlud" (romaani "Alla orgu ja üle jõe" arvustus). Looming [[1988]], nr 12, lk 1704–1707 **[[Ülo Tonts]]. "Hardo Tomera ja teised" (romaani "Alla orgu ja üle jõe" arvustus). Keel ja Kirjandus [[1989]], nr 1, lk 52–53 **[[Kalev Kesküla]]. "Vaikelu väikeses Eesti linnas". [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 1989, nr 1, lk 80–81 **[[Ivar Grünthal]]. "Tartu romaan" ("Alla orgu ja üle jõe"). [[Tulimuld]] [[1990]], nr 2, lk 109–111 ===Kriitikakogumik=== *"Võim ja vari. Lugusid kaugematest ja lähematest aegadest". [[2002]]) **[[Aivar Kull]]. "Aivo Lõhmuse heitlus ajavaimuga" (kriitikakogumiku "Võim ja vari" arvustus). Looming [[2003]], nr 6, lk 946–948 **Aivar Kull. "Kulli pilk". Tartu 2005, lk 421–424 ===Tõlkeid=== *[[John Wyndham]]. "[[Trifiidide päev]]" (ulmeromaan), ka tõlkija järelsõna, sari "[[Mirabilia]]". [[Eesti Raamat]] [[1990]] *[[Sakari Pälsi]]. "Selge sott ütles Vallesmanni Arvo" (koos [[Harald Lepik]]uga, jutukogu). [[Ilmamaa]] [[1999]], 478 lk *[[Richard Dawkins]]. "Jõgi Eedenist". Sari "[[Avatud Eesti raamat]]". Ilmamaa [[2000]], 184 lk *[[Eeva-Liisa Manner]]. "Häda võitjaile" (romaan). Ilmamaa 2000, 144 lk *"Suur uneraamat". Koostanud [[Raisa Vuohelainen]]. [[Tänapäev]] [[2001]], 248 lk *[[Raimo Bärman]]. "Salapärased kirikukellad" (novelle, ka tõlkija järelsõna). [[Tiritamm]] [[2002]], 240 lk *[[Hannu Raittila]]. "Canal Grande". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2003]], 270 lk *[[Eero Tarasti]]. "Professor Amfortase saladus" (semiootiline seiklusromaan). [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] 2003, 350 lk *[[Neil Gaiman]]. "Coraline". [[Tiritamm]] [[2004]], 175 lk *[[Aleksis Kivi]]. "[[Seitse venda]]" (ka tõlkija järelsõna). Eesti Raamat [[2005]], 400 lk ==Liikmesus== *1981 [[Eesti Kirjanike Liit]] ==Isiklikku== Aivo Lõhmus oli abielus kirjandusteadlase ja -kriitiku [[Ele Süvalep]]aga. Nende poeg on bioloog [[Asko Lõhmus]]. Alates 1987. aastast oli ta abielus ajakirjanik [[Maarja Lõhmus]]ega. == Kirjandus == *"Tartlane – see on tõepoolest raske elukutse". Vestlus Aivo Lõhmusega, üles kirjutanud [[Henn-Kaarel Hellat]]. [[Sirp ja Vasar]], [[12. august]] [[1988]]. Lk 4–5 *[[Silvia Nagelmaa]]. "Lõhmus, Aivo". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 313–314 *Silvia Nagelmaa. "Lõhmus, Aivo". // [[Eesti kirjanike leksikon]]. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 2000. Lk 314–315 *[[Rein Veidemann]]. [https://www.postimees.ee/1467079/malestades-aivo-lohmust "Mälestades Aivo Lõhmust"]. [[Postimees]], 29. märts 2005 *[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4748:aivo-l-hmus-21-vii-1950-28-iii-2005&catid=11:varia&Itemid=16&issue=3059 Nekroloog]. Sirp, 1. aprill 2005 *[[Madis Kõiv]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3408:s-ber-aivo&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3115 "Sõber Aivo"]. Sirp, 2. juuni 2006, lk 4–5 *[[Aivar Kull]]. [https://kultuur.err.ee/1115166/aivar-kulli-ajalootund-oigusenoudja-aivo-lohmus "Aivar Kulli ajalootund. Õigusenõudja Aivo Lõhmus"] ERR, 21.07.2020 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ISIK|1965}} *[[Kati Murutar]]. [http://naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=8631 "Liiga noored lesed"]. [[Eesti Naine]] 2005, nr 9, lk 22–24 {{JÄRJESTA:Lõhmus, Aivo}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti kodanike komiteede liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2005]] cb7i9c93pjakvdf1ew2e612h2vxs3z1 0 96881 7161085 6964488 2026-05-25T22:53:10Z Ollin Masa 227337 Image 7161085 wikitext text/x-wiki [[File:Morris Weitz (Philosopher).jpg|thumb|Morris Weitz]] '''Morris Weitz''' [m'orris u'iits] ([[24. juuli]] [[1916]] – [[1. veebruar]] [[1981]] [[Boston]]) oli [[USA]] esteetik. Ta sai [[doktorikraad]]i [[Michigani Ülikool]]ist ning õpetas 9 aastat [[Vassar College]]'is, aastatel [[1954]]–1969 [[Ohio Osariigi Ülikool]]is ja [[1969]]. aastast [[Brandeisi Ülikool]]is. Viimati oli ta Brandeisi Ülikooli [[Richard Koreti professor]]. Weitz sai tuntuks väitega, et [[kunst]]i ei ole võimalik [[definitsioon|defineerida]], sest kunstiks nimetatakse nähtusi, mille vahel on [[perekondlik sarnasus]] [[Ludwig Wittgenstein]]i mõttes. Enamik esteetikuid püüdis tema väidet ümber lükata, kuid tulemusena hakkasid esteetikud taas huvi tundma [[analüütiline filosoofia|analüütilise filosoofia]] vastu. Weitz töötas välja [[kriitika]] filosoofia, mille järgi [[kriitik]] peab [[kunstiteos]]t tõlgendama, hindama ja lõpuks teose üle teoretiseerima. Tema tuntuim raamat on "Hamlet and the Philosophy of Literary Criticism". =="Teooria roll esteetikas"== Weitz avaldas [[1956]] ajakirjas [[Journal of Aesthetics and Art Criticism]] artikli "The Role of Theory in Aesthetics", kus ta eitas kunsti defineerimise võimalikkust. [[Kunstifilosoofia]]s on "teooria" Weitzi sõnul otsinud [[kunst]]i olemust [[definitsioon]]i, nimelt [[tarvilikud ja piisavad tingimused|tarvilike ja piisavate tingimuste]] kaudu. [[Formalism (kunstifilosoofia)|Formalism]], [[voluntarism]], [[emotivism]], [[intellektualism]], [[intuitivism]] ja [[organitsism]] esitavad igaüks oma definitsiooni, pidades seda ainuõigeks definitsiooniks, mis avab kunsti olemuse. Paljude teoreetikute väitel ei saa kunsti adekvaatselt tajuda ega põhjendada ühe [[kunstiteos]]e paremust teise ees, teadmata kunsti loomust. Eri teooriate vastastikune välistavus ning üksmeele puudumine hoolimata pikaajalistest otsingutest paneb kahtlema definitsiooni leidmise võimalikkuses. Weitz väidab, et kunsti definitsiooni ("teooriat") polegi võimalik leida ning tuleb loobuda küsimast kunsti loomuse järele; kunsti mõistmiseks piisab vastamisest teistele küsimustele. Õiget ("reaalset") definitsiooni ei saagi olemas olla. Ometi on püüdlustel seda leida suur tähtsus kunsti mõistmisel. [[Clive Bell]]i [[formalism (kunstifilosoofia)|formalistlik]] teooria tegeleb peamiselt [[maalikunst]]iga, kuid pretendeerib üldistatavusele teistele [[kunstiliik]]idele. Maalikunsti olemus on plastilised elemendid omavahelises suhtes. Maalikunsti defineeriv omadus on [[tähenduslik vorm]] – mingid joonte, värvide, vormide ja mahtude kombinatsioonid, mis kutsuvad esile unikaalse vastukaja. [[Emotivism|Emotivist]] aga leiab, et kunsti defineeriv omadus on hoopis [[emotsioon]]i väljendamine tajutavas avalikus meediumis. [[Intuitivism|Intuitivistidest]] leiab näiteks [[Benedetto Croce]], et kunstile on iseloomulik eriline loov, tunnetuslik ja vaimne akt. Kunst on tunnetuse esimene aste, milles kunstnikud kujundid ja intuitsioonid lüüriliseks selgitamiseks või väljendamiseks. Kunst on mittemõisteline teadvus, asjade unikaalse individuaalsuse teadvus; olles väljaspool mõistelist mõtestamist ja väljaspool toimingut, on ta teadusliku ja moraalse sisuta. {{pooleli}} ==Raamatud== * "Philosophy in literature" ([[1963]]) * "Philosophy of the arts" ([[1964]]) * "Hamlet and the philosophy of literary criticism" ([[1964]]) * toimetaja, "Problems in aesthetics" ([[1959]], 2. trükk [[1970]]) ==Isiklikku== Weitzi abikaasa oli Margaret. Neil sündisid pojad Richard ja David ning tütar Catherine. Viimati elas ta [[Newton (Massachusetts)|Newtonis]] [[Massachusetts]]i osariigis. {{JÄRJESTA:Weitz, Morris}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Esteetikud]] [[Kategooria:Michigani Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1981]] i56lvworz6wyiwjm85t2rhg95pbkb1l 7161086 7161085 2026-05-25T22:53:28Z Ollin Masa 227337 7161086 wikitext text/x-wiki '''Morris Weitz''' [m'orris u'iits] ([[24. juuli]] [[1916]] – [[1. veebruar]] [[1981]] [[Boston]]) oli [[USA]] esteetik. Ta sai [[doktorikraad]]i [[Michigani Ülikool]]ist ning õpetas 9 aastat [[Vassar College]]'is, aastatel [[1954]]–1969 [[Ohio Osariigi Ülikool]]is ja [[1969]]. aastast [[Brandeisi Ülikool]]is. Viimati oli ta Brandeisi Ülikooli [[Richard Koreti professor]]. Weitz sai tuntuks väitega, et [[kunst]]i ei ole võimalik [[definitsioon|defineerida]], sest kunstiks nimetatakse nähtusi, mille vahel on [[perekondlik sarnasus]] [[Ludwig Wittgenstein]]i mõttes. Enamik esteetikuid püüdis tema väidet ümber lükata, kuid tulemusena hakkasid esteetikud taas huvi tundma [[analüütiline filosoofia|analüütilise filosoofia]] vastu. Weitz töötas välja [[kriitika]] filosoofia, mille järgi [[kriitik]] peab [[kunstiteos]]t tõlgendama, hindama ja lõpuks teose üle teoretiseerima. Tema tuntuim raamat on "Hamlet and the Philosophy of Literary Criticism". =="Teooria roll esteetikas"== Weitz avaldas [[1956]] ajakirjas [[Journal of Aesthetics and Art Criticism]] artikli "The Role of Theory in Aesthetics", kus ta eitas kunsti defineerimise võimalikkust. [[Kunstifilosoofia]]s on "teooria" Weitzi sõnul otsinud [[kunst]]i olemust [[definitsioon]]i, nimelt [[tarvilikud ja piisavad tingimused|tarvilike ja piisavate tingimuste]] kaudu. [[Formalism (kunstifilosoofia)|Formalism]], [[voluntarism]], [[emotivism]], [[intellektualism]], [[intuitivism]] ja [[organitsism]] esitavad igaüks oma definitsiooni, pidades seda ainuõigeks definitsiooniks, mis avab kunsti olemuse. Paljude teoreetikute väitel ei saa kunsti adekvaatselt tajuda ega põhjendada ühe [[kunstiteos]]e paremust teise ees, teadmata kunsti loomust. Eri teooriate vastastikune välistavus ning üksmeele puudumine hoolimata pikaajalistest otsingutest paneb kahtlema definitsiooni leidmise võimalikkuses. Weitz väidab, et kunsti definitsiooni ("teooriat") polegi võimalik leida ning tuleb loobuda küsimast kunsti loomuse järele; kunsti mõistmiseks piisab vastamisest teistele küsimustele. Õiget ("reaalset") definitsiooni ei saagi olemas olla. Ometi on püüdlustel seda leida suur tähtsus kunsti mõistmisel. [[Clive Bell]]i [[formalism (kunstifilosoofia)|formalistlik]] teooria tegeleb peamiselt [[maalikunst]]iga, kuid pretendeerib üldistatavusele teistele [[kunstiliik]]idele. Maalikunsti olemus on plastilised elemendid omavahelises suhtes. Maalikunsti defineeriv omadus on [[tähenduslik vorm]] – mingid joonte, värvide, vormide ja mahtude kombinatsioonid, mis kutsuvad esile unikaalse vastukaja. [[Emotivism|Emotivist]] aga leiab, et kunsti defineeriv omadus on hoopis [[emotsioon]]i väljendamine tajutavas avalikus meediumis. [[Intuitivism|Intuitivistidest]] leiab näiteks [[Benedetto Croce]], et kunstile on iseloomulik eriline loov, tunnetuslik ja vaimne akt. Kunst on tunnetuse esimene aste, milles kunstnikud kujundid ja intuitsioonid lüüriliseks selgitamiseks või väljendamiseks. Kunst on mittemõisteline teadvus, asjade unikaalse individuaalsuse teadvus; olles väljaspool mõistelist mõtestamist ja väljaspool toimingut, on ta teadusliku ja moraalse sisuta. {{pooleli}} ==Raamatud== * "Philosophy in literature" ([[1963]]) * "Philosophy of the arts" ([[1964]]) * "Hamlet and the philosophy of literary criticism" ([[1964]]) * toimetaja, "Problems in aesthetics" ([[1959]], 2. trükk [[1970]]) ==Isiklikku== Weitzi abikaasa oli Margaret. Neil sündisid pojad Richard ja David ning tütar Catherine. Viimati elas ta [[Newton (Massachusetts)|Newtonis]] [[Massachusetts]]i osariigis. {{JÄRJESTA:Weitz, Morris}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Esteetikud]] [[Kategooria:Michigani Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1981]] l10trio352w4mh4q7bk6a6q6ci8y6ud 0 97232 7161146 6984938 2026-05-26T06:45:11Z Ilmarine 124932 Parandatud skulptori nimi ja link 7161146 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Villem Reimanni monumendist Tartus; tema monumendi kohta Kolga-Jaanis vaata artiklist [[Villem Reimani monument (Kolga-Jaani)]]}} [[Pilt:Reiman Willem monument.jpg|thumb|Villem Reimani monument Tartus]] '''Villem Reimani monument''' asub [[Tartu]]s [[Toomemägi|Toomemäel]]. Monumendiga mälestatakse eesti rahvusliku liikumise tegelast [[Villem Reiman|Villem Reimanit]]. [[1931]]. aastal paigaldati Toomemäele [[Amandus Adamson]]i loodud Reimani kuju, mis lõhuti [[11. mai]]l [[1950]] ideoloogilistel kaalutlustel.<ref>[http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=10358 Silmapaistvaid isikuid Eesti ajaloost: Villem Reiman, eesti rahvuslik suurmees]</ref> Uus, [[Matti Varik|Matti Variku]] loodud monument avati [[29. juuni]]l [[2004]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/CCEAF06446119957C2256EED00436CAD Villem Reimani monument] *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=edasi19880306.2.10] {{koord}} [[Kategooria:Tartu mälestusmärgid]] [[Kategooria:Toomemägi]] 3x3qjduxgt5xyluaqqqy4gsspod6rjh 4 101354 7160683 7159646 2026-05-25T12:36:54Z Ehitaja 63547 /* Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? */ 7160683 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) :Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse "Isiklikku" (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada "Isiklikku" alla selgituse ''à la'' "nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost", "nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost" vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) ::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST) ::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST) ::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST) ::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna "Isiklikku" alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) :Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST) :: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST) == Kuidas luua malli "Mootorratta sportlane"? == Tere! Soovin luua uut malli "Mootorratta sportlane", mida saaks kasutada MotoGP ja teiste motoringraja sõitjate artiklites. Kas keegi oskab öelda, kuidas selle loomine käib? Lugesin läbi [[Juhend:Mall]], kuid jäi ikka veidi arusaamatuks.{{allkirjata|Kasparkelk}} : {{Ping|Kasparkelk}}: Tervist! Ma soovitan aluseks võtta lähtekoodi ingliskeelsest mallist "[https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_motorcycle_rider Infobox motorcycle rider]" ja hakata seda tõlkima. Teine võimalus on võtta aluseks mõni meie oma olemasolev infokast ja hakata seda sinu teema jaoks ymbertegema. Ingliskeelsete mallide koodid on vahel väga keerulised ning neist läbinärimine võtab yksjagu aega, kuid iseenesest pole see kindlasti yletamatu ylesanne ning tihti on sealsed mallid väga head. : Alul võid tegutseda näiteks [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane|oma liivakastis]], mispuhul saab malli väljakutsuda siestades <code>{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane [järgnevad parameetrid]}}</code>. Malli eestindamisel saab abi tihti ka sellest, kui vaadata teiste olemasolevate infokastide (nt {{t1|Infokast sportlane}} jne) lähtekoode. Kui mall korralikult töötab, saab selle teisaldada juba õigesse kohta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:43 (EET) :: Ja malli esituse testimiseks võid kasutada näiteks oma liivakasti põhilehte, st [[Kasutaja:Kasparkelk]]. Ma soovitan alul kopeerida sinna ingliskeelse malli koodi mõnest artiklist ja siis seda siis lähtekoodi tõlkides yha muuta. Samuti saad niimoodi pidevalt aru, mida muudatused koodis praktikas teevad.<br> :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:46 (EET) :::… ja malli luues võiks eelnevalt veenduda selle keelelises korrektsuses. Kokku-lahku kirjutamine jne. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. aprill 2026, kell 16:42 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) ::::::::See ühelauseline "tere tulemast" jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST) :::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) :: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga. :: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud. :: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul). :: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST) :::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST) :::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST) :::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST) :::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see, ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. :::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta. :::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest. :::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) ::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST) :::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST) ::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST) ::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks. ::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid. ::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest. ::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata. ::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski. ::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST) ::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin. ::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST) :::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST) :::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST) :::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) :::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.<br> :::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST) :::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) ::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST) ::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST) :Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST) == Request for Review == Hello everyone, I am writing this request in English, as I do not speak Estonian, and I sincerely ask you to carefully consider my appeal. I was recently subjected to a partial block on the Estonian Wikipedia ("[[Eri:Kaastöö/Osps7|See]]") after posting a message on user "Taivo" talk page. The reason given was: "[[Eri:Kaastöö/Osps7|probleemide import teistest projektidest eesti vikipeediasse]]." I would like to respectfully clarify that I have not engaged in any persistent vandalism, nor have I acted in an uncivil or disrespectful manner. I have not harassed anyone, and I have not attempted to damage articles, introduce harmful edits, or repeatedly violate Wikipedia policies. I have also never posted machine translations, unclear or incomprehensible text, misleading instructions, or any kind of promotional links. For nearly nine years, I have been contributing to Wikimedia projects with [https://meta2.toolforge.org/crossactivity/Osps7 genuine dedication and good faith]. I deeply value the principles of collaboration, respect, and shared knowledge that these projects stand for. At times, I have needed to communicate with other users through external platforms such as Telegram, simply to maintain constructive dialogue. However, in this case, I chose to communicate in the most transparent and appropriate way through a public talk page on the Estonian Wikipedia, without any intention of causing harm, offense, or disruption. What has been especially difficult for me to understand is that there was no prior warning or gradual escalation before applying this block. I was not informed that my actions might be considered inappropriate, nor was I given a temporary block as a first step. It was truly surprising and discouraging to find that the restriction was applied indefinitely from the outset. While I understand that this is technically a partial block, I sincerely hope you can appreciate how distressing this situation is for me. It affects not only my ability to participate but also my record across Wikimedia projects, which I have worked hard to maintain over many years. It feels like a mark against my contributions and intentions, which have always been positive. I respectfully request the removal of this block. I want to assure you that I will not return to editing or posting on the Estonian Wikipedia in any way. My only wish is to have this restriction lifted so that my record remains fair and reflective of my true contributions. I truly hope you can view this situation with understanding and empathy, and I kindly ask that my request be reviewed by a neutral. Thank you very much for your time, your consideration, and your understanding. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 19:24 (EEST) :Nojah, eks ma siis selgitan. Osps blokeeriti Commonsis ([[:Commons:user talk:Osps7]], vaadake ka blokilogi), kus ta tegi hulga ebaõnnestunud taotlusi blokeering lõpetada. Asi lõppes temalt õiguse äravõtmisega kasutajalehele kirjutada, misjärel ta pommitas mind e-kirjadega, ma võtsin talt ka õiguse e-kirju saata. Seejärel kirjutas ta minu kasutajalehele metas ([[:meta:user talk:Taivo]]) ja lõpuks siia, justkui mina oleksin ainus administraator. Ütlesin talle korduvalt, et ta minuga rohkem ühendust ei võtaks, aga tema ikka jaurab edasi. Blokk on vajalik. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 00:35 (EEST) ::Minu meelest teil on küll imelikud reeglid: Blokeerida selle eest, et inimene, kes pilte läbi vaatab, jätab mõnikord kustutamismärkusel põhjuse märkimata? Kas ei võiks selliseid märkusi lihtsalt ignoreerida ja/või kustutada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:56 (EEST) :::Ma ei tea, kust sa selle võtsid. Palun vaata blokilogi. Teda pole iial sellise asja eest blokitud. Ta sai esimese bloki selle eest, et laadis üles autoriõigusi rikkuvaid faile pärast hoiatusi, ja teise bloki mitme konto väärtarvituse pärast. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 17:49 (EEST) ::Dear Taivo, ::I would like to reiterate that when I attempted to contact you, I remained respectful at all times. I did not engage in any disruptive behavior, nor did I violate the policies of Estonian Wikipedia. Holding administrator privileges should not be grounds for imposing a block simply because I tried to reach out to you. ::I understand that a warning, or even a temporary block for a week or two, might have been appropriate. However, the severity of this action is quite surprising. ::I kindly ask you to reconsider your decision, and I hope that a neutral party can review my block on Estonian Wikipedia. ::I would like to make a note regarding my block on Commons. Recently, I was allowed to edit my talk page, and I have posted multiple times on the talk page of the administrator who granted me this permission. They did not express any objection or take action against me in other Wikimedia projects; rather, they permitted me to submit a new request on Commons. ::Thank you. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 16:23 (EEST) == Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest == Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis "[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]", milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks "Võrumaa ajalugu", mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks "Võru maakonna ajaloos" olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte "Eesti Vabariigi ajalugu". Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is "Võrumaa".- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST) : Ka kategooriad nagu "Viljandi maakonna geograafia" võiks olla "Viljandimaa geograafia". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST) :: Kas kategooriate pealkirjas on "Võrumaa" või "Võru maakond" lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. :: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat "Võrumaa ajalugu". :: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud "Võru maakonna ajaloo" alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud. :: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::: Tähendab, mu meelest "Võru maakond" (praegune haldusyksus) ja "Võrumaa" (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla. ::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST) :Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas "Jõgeva maakonna ajalugu" peaks sisalduma ühtlasi artiklis "Tartu maakonna ajalugu", sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi "Lääne-Viru maakonna ajalugu", "Ida-Viru maakonna ajalugu" ja "Virumaa ajalugu"? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategooriates võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev == Tervist! Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas. [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht == Report concerning User:~2026-26218-26 == * {{User|~2026-26218-26}} Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST) == Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse == Tere! Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]! Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse. Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42). Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Ringkäik Tartu Toomemäel == Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45. Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt. Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17. Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST) fv80066zrsuv3gx5qdceg9mx0ving9t 0 102651 7161080 6900563 2026-05-25T22:40:43Z Ollin Masa 227337 Link 7161080 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on muusika mõistest; kaatri kohta vaata artiklit [[Tempo (kaater)]]; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Tempo (täpsustus)]].}} '''Tempo''' ([[itaalia keel]]es ''tempo'', [[ladina keel|ladina keele]]s ''tempus'' "[[aeg]]", "[[ajavahemik]]") on [[muusika]] [[esitus]]e [[kiirus]]. Alates [[17. sajand]]ist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks ''[[largo]]'', ''[[adagio]]'', ''[[andante]]'', ''[[presto]]'', ''[[allegro]]''. Pärast [[metronoom]]i patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "[[löök (muusika)|lööki]] minutis" ehk bpm (beat per minute). Aeglasemast kiiremani: * [[Larghissimo]] – väga,väga aeglane (24 bpm või vähem) * [[Adagissimo]] – väga aeglane * [[Grave]] – väga aeglane (25–45 bpm) * [[Largo]] – laialt (40–60 bpm) * [[Lento]] – aeglaselt (45–60 bpm) * [[Larghetto]] – üsna laialt (60–66 bpm) * [[Adagio]] – aeglase väljendusrikkusega (66–76 bpm) * [[Adagietto]] – aeglasem kui andante (72–76 bpm) või kergelt kiirem kui adagio (70–80 bpm) * [[Andante]] – kõndimisrütmis (76–108 bpm) * [[Andantino]] – veidi kiirem kui andante (80–108 bpm) * [[Marcia moderato]] – mõõdukalt, marsitaktis (83–85 bpm) * [[Andante moderato]] – andante ja moderato vahel(92–112 bpm) * [[Moderato]] – mõõdukalt (108–120 bpm) * [[Allegretto]] – võrdlemisi kiirelt (112–120 bpm) * [[Allegro moderato]] – allegrolähedane (116–120 bpm) * [[Allegro]] – kiirelt, liikuvalt, säravalt (120–156 bpm) * [[Vivace]] – elavalt ja kiirelt (156–176 bpm) * [[Vivacissimo]] – väga kiirelt ja elavalt (172–176 bpm) * [[Allegrissimo]] ehk [[Allegro vivace]] – väga kiirelt (172–176 bpm) * [[Presto]] – väga, väga kiirelt (168–200 bpm) * [[Prestissimo]] – veel kiiremalt kui presto (200 bpm ja rohkem) {{noodikiri}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Tempo| Tempo]] <!-- interwiki --> t6d5xn4hkn1fy8murulwnjyaiejh37i 0 104237 7161088 6959422 2026-05-25T22:59:25Z Ollin Masa 227337 Pilt 7161088 wikitext text/x-wiki [[File:Wojciech Zukrowski.jpg|Wojciech Żukrowski|thumb]] [[Pilt:Powazki Wojciech zukrowski.jpg|thumb|Żukrowski haud [[Powązki kalmistu]]l]] '''Wojciech Żukrowski''' [v'oitsjeh žukr'oski] ([[14. aprill]] [[1916]] [[Kraków]] – [[26. august]] [[2000]] [[Varssavi]]) oli [[poola kirjandus|poola]] [[kirjanik]] ja [[kirjanduskriitik]]. Ta kirjutas [[romaan]]e, [[jutustus]]i, [[lasteraamat]]uid, [[reportaaž]]e, [[filmistsenaarium]]e, [[luuletus]]i ja [[essee]]sid. Tema loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse. Ta õppis Krakówis [[Jagiełło ülikool]]i õigus- ja humanitaarteaduskonnas ning lõpetas [[Wrocławi ülikool]]i poola filoloogia alal. Saksa Okupatsiooni ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kuuklus ta salaorganisatsiooni [[Unia]] ja oli [[Armia Krajowa]] ohvitser, võideldes grupeeringus [[Żelbet]]. Neil aastail oli ta ka tööline Krakówi [[Zakrzówek]]i [[kivimurd|kivimurrus]] ja põrandaalune literaat, kes tegi kaastööd väljaandele [[Miesięcznik Literacki]]. Tema sõber oli [[Karol Wojtyła]] (pärastine paavst [[Johannes Paulus II]]), kellega ta lävis õpingute ajal Krakówis luule pinnal ning hiljem organisatsioonis Unia ja kivimurrus. Aastatel [[1945]]–[[1947]] oli ta armees ([[Ludowe Wojsko Polskie]]) motoriseeritud pataljoni komandör. Kui ilmnes tema varasem teenistus Armia Krajowas, siis ta vallandati ja degradeeriti. Aastatel [[1953]]–[[1954]] oli ta [[rindekorrespondent]] [[Vietnam]]is ja kuni [[1955]] [[Hiina]]s. [[1956]]–[[1959]] oli ta Poola [[diplomaat|diplomaadina]] tööl [[India]]s. Peale selle oli ta [[Seim (Poola)|seimi]] liige. Ta oli kauaaegne kuukirja [[Widnokręgi]] toimetaja ning väljaande [[Nowe Książki]] följetonist. Aastatel [[1982]]–[[1988]] juhtis ta [[IBBY]] Poola sektsiooni ja oli [[1986]]–[[1989]] kirjanike liidu ([[Związek Literatów Polskich]]) esimees. Aastal [[1981]] toetas ta avalikult [[Wojciech Jaruzelski]]t ja sõjaseisukorra kehtestamist. Varssavi [[Solidarność]]i ringkondade intelligents korraldas Żukrowskile raamatute tagastamise aktsioone. ==Teoseid== *"[[Porwanie w Tiutiurlistanie]]" ([[1946]], lasteraamat, aastal [[1976]] võeti see IBBY aunimekirja) *"[[Z kraju milczenia]]" (1946, jutustused) *"[[Czarci tuzin]]" ([[2000]], jutustused) ==Välislingid== *[http://www.zukrowski.inf.pl/ Ametlik koduleht] (poola keeles) {{JÄRJESTA:Żukrowski, Wojciech}} [[Kategooria:Poola kirjanikud]] [[Kategooria:Wrocławi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2000]] 00y7oiblyzj2sqjff85v6ed4ngqyust 0 109405 7161315 6999797 2026-05-26T10:09:28Z Ulrikaekm 32635 7161315 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=mai|aasta=2026}}[[Pilt:Rami Saari.jpg|pisi|Rami Sa'ari (2005)]] '''Rami Sa'ari''' (kasutatakse ka nimekuju ''Rami'' '''''Saari'''''; [[heebrea keel|heebrea]] '''רמי סערי'''; sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1963]] [[Petaẖ-Tikva]]s [[Iisrael]]is) on [[Iisrael|iisraeli]] [[luuletaja]], [[tõlkija]], keeleteadlane ja kirjanduskriitik. Ta õppis ja õpetas [[Semi keeled|semiidi]] ja [[Uurali keeled|uurali keeli]] [[Helsingi Ülikool|Helsingi Ülikoolis]], kus õppis [[Ago Künnap]]i käe all ühe semestri ka eesti keelt, Budapestis [[Loránd Eötvösi ülikool]]is ja [[Jeruusalemma heebrea ülikool|Jeruusalemma heebrea ülikoolis]] ning sai doktorikraadi [[2003]]. aastal. Tema doktoriväitekiri "[[Malta keel|Malta]] prepositsioonid" ilmus 2003. aastal kirjastuses Carmel. Sa'aril ilmunud 12 raamatut ja üle 80 tõlkeraamatu. Tõlkinud on ta nii [[Luule|luulet]] kui proosat [[Albaania keel|albaania]], [[Eesti keel|eesti]], [[Soome keel|soome]], [[Kreeka keel|kreeka]], [[Ungari keel|ungari]], [[Portugali keel|portugali]] ja [[Hispaania keel|hispaania]] keelest. Muuhulgas on Sa'ari tõlkinud järgmisi eesti autoreid: [[Jaan Kaplinski]] ("Jää ja Titanic", 2008), [[Ellen Niit]], [[Ivar Sild]], [[Mari Vallisoo]], [[Juhan Viiding]] ja [[Tõnu Õnnepalu]]. 2002. aastast on ta toimetanud rahvusvahelise luuleveebi www.poetryinternational.org Iisraeli luulekülgi. Alates 2005. aastast on ta toimetanud raamatusarja "Tsafon" ("Põhi"), mis tutvustab iisraeli lugejatele [[Baltimaad|Baltimaade]] ja [[Skandinaavia]] maade kirjandust. 1996. ja 2003. aastal sai ta Peaministri kirjandusauhinna (Iisraeli kõige olulisem kirjandusauhind) ja [[2006]]. aastal Tšernihhovski auhinna tõlgete eest. == Heebreakeelsed teosed == * "Ennäe, ma olen leidnud oma kodu" (1988) * "Mehed ristteel" (1991) * "Vapra valu teekond" (1997) * "Eluraamat" (2001) * "Nii palju, nii palju sõda" (2002) * "Malta prepositsioonid" (doktoriväitekiri, 2003) * "Viies šogun" (2005) * "Aastaringid" (2008) == Eesti keeles ilmunud == * Rami Saari, "Jeruusalemma-kiri" – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1997]], nr 10/11, lk 190–191; [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34485 loetav Eesti Rahvusraamatukogu arhiivis DIGAR] * Rami Saari, luuletused: "Eesti lipp"; "Soome, 80. aastate lõpp"; "Dünastia"; "Ainult igavik kestab igavesti"; "Edasi lükatud"; "Neli sammu surmast"; "Vastuhakk"; "Summa", tõlkinud ja saateks: [[Kristiina Ross]] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1998]], nr 10, lk 1459–64; [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/8232 loetav arhiivis DIGAR] {{JÄRJESTA:Sa'ari, Rami}} [[Kategooria:Iisraeli kirjanikud]] [[Kategooria:Jeruusalemma heebrea ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] ar6e63m7s3370vx5wnwx102gmvsxf63 0 110330 7160957 5479979 2026-05-25T18:42:53Z Kruusamägi 1530 + pilt 7160957 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Mäeküla järv | pildi_nimi = Solitary Scots pine on frozen Mäeküla lake.jpg | pildi_seletus = | valgla_riigid = {{Pisilipp|Eesti}} | suubuvad = [[Longi oja]], [[Ora oja]] | voolab_välja = [[Vidva oja]] | valgla_suurus = 20,2 | valgla_suuruse_viide = <ref name="EELIS"/> | järve_pindala = 0,636 | järve_pindala_viide = <ref name="EELIS"/> | kaldajoon = 4,542 | kaldajoone_viide = <ref name="EELIS"/> | suurim_pikkus = 1,81 | suurima_pikkuse_viide = <ref name="EELIS"/> | suurim_laius = 0,55 | suurima_laiuse_viide = <ref name="EELIS"/> | keskmine_sügavus = 2 m | suurim_sügavus = 2,9 m | vee_maht = | kõrgus_merepinnast = 95,9 m | laiuskoord = 58/7/17/N | pikkuskoord = 25/41/15/E | asendikaart = Eesti | kaart = | kaardi_seletus = }} '''Mäeküla järv''' (ka ''Samblajärv, Mäejärv'') on kaitsealune looduslik [[järv]] [[Sakala kõrgustik]]u keskosas, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Mäeküla (Karksi)|Mäekülas]], [[Veisjärv]]est 3 km loodes. Mäeküla järv asub [[Sakala kõrgustik]]u keskosas asuvas [[org|orus]]. Järv on põhja-lõuna suunas piklik, pindala on 63,6 ha, kõrgus üle merepinna 95,9 m, suurim sügavus 2,9 m ja keskmine sügavus 2 m. Järv kuulub [[Lääne-Eesti vesikond]]a ja [[Pärnu alamvesikond]]a<ref name="KKR"/>. Järve läbivool on nõrk, [[veevahetus]] on 4 korda aastas<ref name="EELIS"/>. Järve suubuvad põhja poolt [[Longi oja]] ja lõuna poolt [[Ora oja]], järve loodeservast voolab välja [[Vidva oja]]<ref name="EELIS"/>. Limnoloogilise tüübi järgi on veekogu [[Kalgiveelised eutroofsed järved|kalgiveeline eutroofne]] ehk kalgiveeline rohketoiteline järv<ref name="EELIS"/>. Järv on avalikult kasutatav veekogu<ref name="EELIS"/>. [[1923]]. aastal vähendati järve veetaset 1,5 m võrra. ==Looduskaitse== 2014. aastal arvati järv [[Muti maastikukaitseala]] koosseisu. Kaitsealustest liikidest on järve piirkonnas [[väike vesiroos]], [[valge vesiroos]] ning mitu kahepaikset ja nahkhiirt.<ref>[http://www.sakala.ajaleht.ee/2713076/kaitseala-laienemine-maekula-jarvele-voib-krossiraja-vaidlust-mojutada "Kaitseala laienemine Mäeküla järvele võib krossiraja vaidlust mõjutada"] Sakala, 28.02.2014</ref> <ref>{{Netiviide | URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/111032014013 | Pealkiri=Muti maastikukaitseala kaitse-eeskiri | Väljaanne=[[Riigi Teataja]] | Aeg=21.03.2014}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EELIS">{{EELIS|veekogu|-730783814}} (vaadatud 30.08.2016)</ref> <ref name="KKR">{{kkr|VEE2099100}} (vaadatud 30.08.2016)</ref> }} ==Välislingid== *{{EELIS|veekogu|-730783814}} *{{kkr|VEE2099100}} * {{eestigiid||926|38}} [[Kategooria:Mulgi valla järved]] [[Kategooria:Pärnu alamvesikond]] 74752ytnc0cuknptbzfh9vz0kcygrsa 0 112315 7161007 5287598 2026-05-25T20:11:09Z Kuriuss 38125 7161007 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2008}} '''Fightstar''ä on neljaliikmeline alternatiiv-''metal''<nowiki/>'i bänd Inglismaalt Londonist. Bänd tuli kokku 2003. aasta lõpus. Amsambelon lindistanud ja välja andnud kaks albumit, "[[Grand Unification (album)|Grand Unification]]" ja "[[One Day Son, This Will All Be Yours]]", ning EP "[[They Liked You Better When You Were Dead]]". ==Algus (2003-2004)== :Fightstar moodustati 2003. aasta lõpus Charlie kodus toimunud peol. Simpson oli poiste võimetest vaimustatud ja palus neil bändiga liituda. Pärast paari laulu kirjutamist võeti bändi bassist [[Dan Haigh]], kes on kitarrist [[Alex Westaway]] kooliaegne sõber. Asjad läksid aina tõsisemaks ja Charlie otsustas lahkuda Briti popbändist [[Busted]], et pühenduda Fightstarile. Ansambel hakkas lindistama EP'd "[[They Liked You Better When You Were Dead]]". Oli 2004. aasta lõpp. : Alex on kinnitanud, et nende esimene lugu oli "[[Too Close To The Sun]]", kuid nad ei kasutanud seda. [[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]] l9drx1oyjbze1tj0ck84e733mqhcnnq 7161008 7161007 2026-05-25T20:11:56Z Kuriuss 38125 7161008 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2008}} '''Fightstar''' on neljaliikmeline alternatiiv-''metal''<nowiki/>'i bänd Inglismaalt Londonist. Bänd tuli kokku 2003. aasta lõpus. Ansambel on salvestanud ja välja andnud kaks albumit, "[[Grand Unification (album)|Grand Unification]]" ja "[[One Day Son, This Will All Be Yours]]", ning EP "[[They Liked You Better When You Were Dead]]". ==Algus (2003-2004)== :Fightstar moodustati 2003. aasta lõpus Charlie kodus toimunud peol. Simpson oli poiste võimetest vaimustatud ja palus neil bändiga liituda. Pärast paari laulu kirjutamist võeti bändi bassist [[Dan Haigh]], kes on kitarrist [[Alex Westaway]] kooliaegne sõber. Asjad läksid aina tõsisemaks ja Charlie otsustas lahkuda Briti popbändist [[Busted]], et pühenduda Fightstarile. Ansambel hakkas lindistama EP'd "[[They Liked You Better When You Were Dead]]". Oli 2004. aasta lõpp. : Alex on kinnitanud, et nende esimene lugu oli "[[Too Close To The Sun]]", kuid nad ei kasutanud seda. [[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]] synu48jujtq0cottc9lo8q4rr7k9y65 0 112922 7160885 6431097 2026-05-25T15:47:12Z Sillerkiil 58396 7160885 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib harilikust jõgiputkest; perekonna kohta vaata artiklit [[Jõgiputk (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik jõgiputk | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Sium latifolium kz.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Sarikalaadsed]] ''Apiales'' | sugukond = [[Sarikalised]] ''Apiaceae'' | perekond = [[Jõgiputk (perekond)|Jõgiputk]] ''Sium'' | liik = '''Harilik jõgiputk''' | binaarne = ''Sium latifolium'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]] | leviku_kaart = }}{{viitamata}}{{täienda}}'''Harilik jõgiputk ''' (''Sium latifolium'') on [[kaheiduleheline]] taim [[sarikalised|sarikaliste]] sugukonna [[jõgiputk (perekond)|jõgiputke]] perekonnast. Taim on 50–120 cm kõrge, lehed piklikud. Taimede vars on tugev ja võsunditeta. Taimel on [[Sarikas (botaanika)|sarikas]], [[õis|õied]] valged. Jõgiputk kasvab mageveekogude äärtes madalas vees ja liigniisketel aladel. Harilik jõgiputk on mürgine. Eestis on taim tavaline. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Sarikalised]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] ik78b0dovg0twrb8starspb5x3a800l 0 115906 7160742 7093915 2026-05-25T13:43:59Z Rulakarbes 164113 7160742 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus= süsinikmonooksiid | pilt=Carbon-monoxide-3D-balls.png | pilt=Carbon monoxide 2D.svg | pildilaius=180px | pildiallkiri= | valem=CO | välimus=värvusetu gaas }} '''Vingugaas''' ehk '''süsinikmonooksiid''' ehk '''süsinikmonoksiid''' ehk '''süsinikoksiid''' (CO) on [[Süsivesinikud|süsivesinike]] mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab [[aeroobne hingamine|aeroobse hingamisega]] [[organism]]idel [[vingumürgistus|vingumürgistust]]. [[Tavatingimus]]tes on vingugaas [[õhk|õhust]] pisut kergem. Vingugaasi [[molaarmass]] on 28,0 g/mol (õhu molaarmass on 28,8 g/mol). Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO₂) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2…20 mg vingugaasi. Vingugaasi [[molekul]]is on [[hapnik]]u ja [[süsinik]]u [[aatom]]id seotud [[kolmikside]]mega. Need kolm sidet ühendavad süsinikku ja hapnikku väga tugevasti. Vingugaasi molekuli aatomite vahel on tugevaim teadaolev [[keemiline side]], mille lõhkumiseks on vaja energiat 1072 kJ/mol. See on tugevam kui [[lämmastik]]u molekulil, mille kolmiksideme lõhkumiseks on tarvis energiat 942 kJ/mol. Vingugaas on [[imetajad|imetajatele]] mürgine. Selle sissehingamisel seonduvad vingugaasi molekulid [[veri|veres]] [[hemoglobiin]]i [[molekul]]iga, täpsemalt [[raud|raua]] aatomitega hemoglobiinis, tehes võimatuks hapniku ühinemise nendesamade raua aatomitega. Selle tagajärjel ei saa [[rakk|rakud]] vere kaudu hapnikku ja organism võib hapnikupuuduse tõttu lämbuda ja surra. == Välislingid == * http://www.ethk.ee/ * https://tamrex.eu/ee/et/blog/kaks-olulist-elupaastjat-sinu-kodus-n18 [[Kategooria:Keemilised ained]] [[Kategooria:Anorgaaniline keemia]] [[Kategooria:Gaasid]] a0dzhxr7sr1cvm8w6v58t81m0j1noaw 0 117476 7161385 7158638 2026-05-26T11:12:42Z Taurus404 80079 7161385 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2010}} {{viita}} {{Endine riik | nimi = Weimari vabariik (Saksa Reich ; 1919-1933) | omakeelne-nimi = Weimarer Republik | algusaasta = 1919 | lõppaasta = 1933 | lipp = Flag_of_Germany_(3-2_aspect_ratio).svg | vapp = Wappen Deutsches_Reich (Weimarer Republik).svg | asendikaart = | valitsusvorm = presidentaalne-parlamentaarne | riigipea = [[Saksamaa president (1919–1945)|Riigipresident]] | riigipea-nimi = [[Friedrich Ebert]] (1919–1925)<br />[[Paul von Hindenburg]] (1925–1934) | riigipea2 = Riigikantsler | riigipea-nimi2 = [[#Riigikantsler|Loend]] | pealinn = [[Berliin]] | pindala = 468787 | pindala-aasta = | rahvaarv = 62411000 | rahvaarv-aasta = 1925 | ajalugu1 = | sündmus1 = | ajalugu2 = | sündmus2 = | ajalugu3 = | sündmus3 = | ajalugu4 = | sündmus4 = | ajalugu5 = | sündmus5 = | riigikeel = [[Saksa keel|saksa]] | rahaühik = 1 riigimark = 100 riigipenni | hümn = [[Das Lied der Deutschen]] | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | eelnes = [[Saksa keisririik]] | järgnes = [[Kolmas riik]] }} '''Weimari vabariigiks''' nimetatakse ajajärku [[Saksa Riik|Saksa Riigis]] aastatel [[1919]]–[[1933]]. See on saanud nime [[Weimar]]i linna järgi, kus võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Riigi eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast [[Adolf Hitler]]i võimuletulekut asendus see [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] [[Kolmas riik|riigiga]]. Ametlik nimi, Saksa Riik, mis oli kasutusel alates 1871. aastast, jäi aga muutmata. [[Versailles' rahu]]lepingu piirangute tõttu ei olnud Weimari vabariik sõltumatu riik ja selle maa-ala olid sõja võitjad osaliselt okupeerinud. Samuti seisis riik silmitsi sõjakahjude tasumise kohustusega ning selle rahandust kahjustas [[Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis|hüperinflatsioon]]. == Ajaloost == Saksamaal algas [[Saksa Revolutsioon|revolutsioon]] 3. novembril [[1918]] sõjalaevastiku madruste ülestõusuga [[Kiel]]is, kust ta levis kiiresti suurtesse linnadesse. [[Baier]]is kukutati [[monarhia]] ja 7. novembril 1918 kuulutati välja [[Baieri Nõukogude Vabariik|Baieri nõukogude vabariik]]. 9. novembril loobus troonist [[Saksa Keisririik|Saksa keisririigi]] keiser [[Wilhelm II]]. Teised Saksa monarhiad ([[Preisi kuningriik]], [[Baieri kuningriik]], [[Saksimaa kuningriik]], [[Württembergi kuningriik]], [[Braunschweigi hertsogkond]] jt.) kukutati 1918. aasta novembri jooksul. [[Max von Baden]]i valitsus astus 9. novembril tagasi ning ametisse asus uus [[Friedrich Eberti valitsus|parem- ja vasaksotsialistidest koosnev valitsus]] [[Friedrich Ebert]]i juhatusel. Eberti valitsus seadis eesmärgiks lähitulevikus toimuma pidanud konstitutsioonilise kogu valimised. [[Philipp Scheidemann]] kuulutas [[Riigipäevahoone]] aknalt välja vabariigi. Kaks tundi hiljem kuulutas [[Karl Liebknecht]] [[Berliini linnaloss]]i rõdult välja "vaba sotsialistliku vabariigi". == Versailles' rahuleping == {{vaata|Versailles' rahu}} [[11. november|11. novembril]] [[1918]] lõppes [[esimene maailmasõda]] ja juunis [[1919]] oli Saksamaa sunnitud alla kirjutama [[Versailles' rahu]]lepingule. Rahuleping lõpetas [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]], viies lõpule [[11. november|11. novembril]] [[1918]] sõlmitud [[Compiègne'i vaherahu]]ga alustatu. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad, mistõttu riigi territoorium vähenes kaheksandiku võrra. Okupeeriti [[Reini jõgi|Reini jõe]] vasak kallas ja 50&nbsp;km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati [[Reini demilitariseeritud tsoon]] ja kuhu ei tohtinud sõjaväge paigutada (vt [[Reinimaa okupeerimine]]). Saksamaa kaotas suuri alasid [[Poola]]le, [[Prantsusmaa]]le ja [[Leedu]]le (vt [[Versailles' rahu#Versailles' rahulepingu tingimused|Versailles' rahulepingu tingimused)]]. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust. 1923. aastal hävis inflatsiooni tõttu senine rahaühik mark, selle asemele loodi stabiilse väärtusega rentmark ja riigimark. Saksamaa [[novembrirevolutsioon]]i tagajärjel kokku varisenud poliitilise süsteemi ([[monarhia]]) asemele asuti looma uut demokraatlikku riigikorraldust. Keiser oli põgenenud ning riigivormi muutmine vajas vormistamist. [[Saksa Vabariik|Saksa Vabariigi]] [[Asutav Kogu (Saksamaa)|Asutav Kogu]] valiti [[1919]]. aasta jaanuaris. Kokku tuli see [[Weimar]]i linnas, kuna [[Berliin]]is oli pärast Saksa kommunistide alustatud [[Spartakuse ülestõus|Spartacusbundi ülestõusu]] ja üldstreike ikka veel rahutu. Aasta algul töötati välja [[põhiseadus]], Saksamaast sai [[vabariik]], kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli [[Riigipäev (Weimari vabariik)|riigipäev]] – ''Reichstag''. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-00015, Friedrich Ebert.jpg|pisi|Friedrich Ebert ([[1925]])]] == Riigikorrast == Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa [[presidentaalne vabariik]], kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli [[Riigipäev (Weimari vabariik)|riigipäev]] (''Reichstag''). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68-liikmeline [[Riiginõukogu (Weimari vabariik)|riiginõukogu]] (''Reichsrat''). Alamkoja moodustas riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Valimisõigus oli nii meestel kui ka naistel alates 20. eluaastast. Riigipäev arutas jooksvaid poliitilisi probleeme, võttis vastu seadusi, kinnitas riigieelarve, kinnitas ametisse valitsusjuhi – [[Saksamaa riigikantsler|riigikantsleri]] – ning valitsuse liikmed. Valitsus, mille moodustas tavaliselt parlamendi enamus, oli riigipäeva ees aruandekohuslane. [[Riiginõukogu (Weimari vabariik)|Riiginõukogu]] oli kontrollorgan, mille ülesanne oli riigipäeva tegevuse kontrollimine ning liidumaade huvide kaitse. Tal oli riigipäeva otsuste suhtes edasilükkava [[veto]] õigus. Põhiseaduse § 61 alusel oli [[Austria]]le kuni lõpliku liitumiseni ette nähtud nõuandev hääl riiginõukogus. Liidumaad säilitasid kuni 1934. aastani muuhulgas õiguse olla omavahel diplomaatilistes suhetes. Täidesaatva võimu eesotsas oli [[Saksamaa president|president]], kellel olid laialdased võimuvolitused. Esimeseks Weimari vabariigi presidendiks valiti [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraat]] [[Friedrich Ebert]]. === Riigikantsler === Riigikantslerid olid: * 1919 [[Philipp Scheidemann]] * 1919–1920 [[Gustav Bauer]] * 1920 [[Hermann Müller]] * 1920–1921 [[Konstantin Fehrenbach]] * 1921–1922 [[Joseph Wirth]] * 1922–1923 [[Wilhelm Cuno]] * 1923 [[Gustav Stresemann]] * 1923–1925 [[Wilhelm Marx]] * 1925–1926 [[Hans Luther]] * 1926–1928 Wilhelm Marx * 1928–1930 Hermann Müller * 1930–1932 [[Heinrich Brüning]] * 1932 [[Franz von Papen]] * 1932–1933 [[Kurt von Schleicher]] == Heaoluriigi projekt == Weimari vabariigi heaoluriigi rajamise projekt ulatus kaugemale kui [[Otto von Bismarck|Bismarcki]] loodud sotsiaalkindlustus. Kodanik pidi saama isegi riikliku tagatise materiaalse kriisi ajal olla täiesti kindel oma minimaalsete vajaduste katmises ja loota sellele, et riik aitab teda haiguse korral, abistab laste kasvatamisel, vahendab kooliharidust ja aitab ka juhul, kui on vaja elamiseks korterit. Weimari konstitutsiooniga valasid sakslased heaoluriigi program­mi konstitutsioonilistesse sätetesse. Liberaalsete põhiõiguste kui riigi vastu suunatud kaitseõiguste kõrvale astusid sotsiaalsed põhiõigused kui nõudeõigused riigi vastu, et see hoolitseks oma kodanike eksistentsi eest. Peatükis "Ühiskondlik elu" sai erilise hoolitsuse osaliseks perekond, tagamaks selle "puhtuse, tervenemise ja ühiskondliku edendamise". Emadel pidi olema õigus riigi kaitsele ja hoolekandele (art 119). Riik lubas hoolitseda ka kasvatuse eest, tagades iseäranis oma abi abieluvälistele lastele (art 120). Üleüldse pidi kaitstama noorsugu järelevalvetuse eest (art 122). Peatükis "Haridus ja kool" lubas riik oma kaitset teadusele, kunstile ja õpetusele (art 132), garanteeris ulatusliku koolisüsteemi nõudliku õpetajaharidusega (art 144) ja lubas anda igale koolilõpetajale konstitutsiooni teksti (art 148). Kõige enam puudutas riik­likult tagatud heaolu ikkagi majanduselu. Liigkasuvõtmine keelati konstitutsiooniga (art 152), kuigi see keeld sisaldus juba tsiviilkoodeksis (§ 138 lg 2). Tagati omand ja pärimis­õigus, seda siiski ainult kehtivate seaduste piires (art-d 153,154). Maa kasutamisele ja elamispinna hankimise eesmärgil kinnisasja omandamisele pühendas Weimari konstitutsioon ulatusliku artikli, lubas tööjõule erilist kaitset, ühtset tööõigust (art 157) ja kinnitas ([[Reichsgesetzblatt]] 1919, 1414): ''"Art 161. Tervise ja töövõime säilitamiseks, emaduse kaitseks ja vanaduse, nõrkuse ning elu keerdkäikude kui majanduslike tagajärgede eest hoolitsemiseks loob riik ulatusliku kindlustussüsteemi kindlustatute endi olulisel osalusel."'' Töö ja kapitali suhtele pööras konstitutsioon erilist tähelepanu. See lubas töötajate osalemist ettevõtetes ettevõtte nõukogu kaudu, samuti riiklike töölisnõukogude asu­tamist (art 165). Ükski lääneriikide konstitutsioon ei sisaldanud suurejoonelisemaid sotsiaalriiklikke lubadusi. Kuid need põhiõiguste garantiid olid siiski vaid vahetu kehtivuseta programmlaused, mida seadusandja pidi hakkama realiseerima. Kõigile kriisidele vaatamata suutis Weimari vabariik nii mõndagi korda saata ning püüdis oma konstitutsioonilisi programmlauseid realiseerida. Lisaks rahvasaadikute revolutsioonilise nõukogu korraldustele kuuluvad siia ka hilisemad seadused, nende hulgas eelkõige * noorsoo heaolu seadus 1922. aastast, * noorsookohtute seadus 1923. aastast, * hoolekandekorraldus 1924. aastast, * seadus töö vahendusest ja töötuskindlustusest 1928. aastast. Peale selle võeti vastu tööaja seadus ning seadused ettevõtte töösisekorrast, sot­siaalkindlustusest ja hädaabitöödest. Seejuures tuli ilmsiks heaoluriigi pahupool oma määratult tõusnud finantsvajadustega. Kunagi varem ei olnud riik ehitanud nii palju kortereid, koole ega õpetajate seminare, kunagi varem, ka mitte rahuaegadel, andnud välja ja vajanud nii palju raha. Sotsiaalriiki pidi hakkama finantseerima kodanik, kelle eest hoolitsemiseks see raha pidi minema. Halduse tohutu kasvuga kaasnes kodanike üha suurem võrdsustamine. Esimese maailmasõja tulemusel oligi saabunud klassideta ühiskond. Sotsiaalriik tegi oma kodanikest veelgi võrdsemad, kuid samal ajal oma teenustest sõltuvad isikud. Lõpuks andis vaimustus heaoluühiskonnast Weimari vabariigile surmahoobi. 27. märtsil 1930 varises viimane tegutsemisvõimeline valitsus. Küsimus oli toona selles, kas maailma majanduskriisi silmas pidades peaks tõstma töötuskindlustuse osamakseid. Sotsiaaldemokraadid ega vasakliberaalne Saksa Rahvapartei ei olnud oma valijaid arvestades sellega nõus ja Mülleri kabinet kukkus. See viis tugeva presidendi diktatuurini, seejärel 1933. aasta volitusseaduse ja Hitleri riigini.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hattenhauer, Hans|pealkiri=Euroopa õigusajalugu|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Juura|lehekülg=752–754}}</ref> == Vabariigi poliitilise parteide areng == Weimari vabariigile oli tugev [[opositsioon]] nii [[Parempoolsus|paremalt]] kui ka [[Vasakpoolsus|vasakult]] opositsioonist. [[Vasakpoolsus|Vasakpoolse]] opositsiooni kandvaim jõud oli [[Saksamaa Kommunistlik Partei]] (KPD). See kujunes [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikust Parteist]] erimeelsuste tõttu sõja suhtes eraldunud inimestest ning selle asutajad oli [[Karl Liebknecht]] ja [[Rosa Luxemburg]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal tekkinud Spartakistide Liit ehk [[spartakistid]] oli [[marksism|marksistlik]]-[[revolutsioon]]iline liikumine [[Saksamaa]]l, loodi [[Karl Liebknecht]]i, [[Rosa Luxemburg]]i, [[Klara Zetkin]]i ja teiste eestvedamisel. Liit nimetas end ümber Saksamaa Kommunistlikuks Parteiks (KPD) ja ühines [[Komintern]]iga 1919. [[Karl Liebknecht]] ja [[Rosa Luxemburg]] lasti [[1919]] [[15. jaanuar]]il [[Berliin]]is [[Berliini ülestõus|ülestõusu]] ajal maha. Spartakistide aktiivseim tegevus toimus Saksa [[novembrirevolutsioon]]i ajal, Berliinis ja [[Braunschweigi Vaba Riik|Braunschweigi vabariigis]]. Massiparteiks kujunes Saksamaa Kommunistlik Partei (KPD) 1920. aastal, mil temaga ühinesid sõltumatud sotsiaaldemokraadid. [[Saksamaa Kommunistlik Partei|Saksamaa KP]] poolt hääletas pidevalt 9–16 protsenti valijaist. Oktoobris [[1923]] üritasid kommunistid [[Kommunistlik Internatsionaal|Kommunistliku Internatsionaali]] juhtimisel [[Hamburg]]is [[Hamburgi ülestõus|jõuga võimu haarata]], mässu juhtis Hamburgis [[Ernst Thälmann]]. Ühendatud [[Parempoolsus|parempoolse]] [[opositsioon]]i, kuhu kuulusid ka "Teraskiiver" ([[Stahlhelm, Bund der Frontsoldaten]], juhid [[Franz Seldte]] ja [[Theodor Duesterberg]]), Deutschnationale Volkspartei, juht [[Alfred Hugenberg]], Reichslandbund, Alldeutscher Verband ja Harzburger Front, tuntuim esindaja oli [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]] (NSDAP). 1919. aastal oli Baieris palju pahempoolseid organisatsioone, [[Rahvuslik Töölispartei]] (NAP) tekkis jaanuaris 1919. [[1923]]. aasta 8. oktoobril üritas [[Adolf Hitler]] Weimari vabariiki likvideerida, katset hakati hiljem [[õllekeldriputš]]iks nimetama. Vandenõulastel õnnestus kaasa tõmmata ka kindral [[Erich Ludendorff]]. Putši ettevalmistajad ning osavõtjad mõisteti kohtus süüdi ning määrati erinevad karistused, mässu juhile Adolf Hitlerile mõisteti vanglakaristus. Weimari vabariigi 1920. aastate esimese poole sisepoliitika üheks tähtsamaks probleemiks kujunes suhtumine Versailles' rahulepingusse. Sel pinnal eristatakse kaht põhisuunda. # Lepingu pooldajad, kes olid lojaalselt valmis täitma Versailles' rahulepingu nõudeid – vasakpoolsed ja tsentrijõud ([[SSDP]], [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|SDP]] ja [[Saksamaa Kommunistlik Partei|KDP]] ehk [[Weimari koalitsioon]]). Nemad olid moodustanud esimese valitsuse pärast [[rahvuskogu]] kokkukutsumist ning kirjutasid alla Versailles' rahulepingule. # Rahulepingu vastased olid peamiselt paremparteid (SRP, SRRP jt parempoolsed ning paremäärmuslikud parteid), kes nõudsid [[monarhia]] taastamist, revolutsiooni tulemuste revideerimist ja Versailles' lepingu mittetäitmist. Seetõttu nimetati nende poliitikat "katastroofide poliitikaks". Mitmed paremäärmuslikud rühmitused kasutasid võitlusmeetodina ka terrorit. Nad tapsid näiteks välisminister [[Walther Rathenau]], kes kirjutas alla [[Rapallo leping]]utele, ning keskpartei [[Zentrum]]i liidri [[Matthias Erzberger]]i, kes kirjutas alla Versailles' rahulepingule. == Weimari vabariigi haldusorganid == * Välisministeerium, ** välisminister 12. veebruar – 20. juuni 1919 [[krahv]] [[Ulrich von Brockdorff-Rantzau]]; *** suursaadik [[Venemaa SFNV]]-s [[krahv]] [[Wilhelm von Mirbach]] === Sõjajõud === ===== Reichswehr ===== {{vaata|Reichswehr}} (kaitsevägi), ''[[Vabakorpused]], [[Must Reichswehr]]'' * Kindralstaap (Üleüldise Sõjaväebüroo nime all) Versailles' lepingu põhjal Saksamaa desarmeeriti, ta sai õiguse pidada vaid 100 000 kerge relvastusega Reichswehri sõdurit, relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raske[[suurtükk]]e, ning pidi keelama üldise [[sõjaväekohustus]]e. Keelatud oli omada [[Õhuvägi|õhuväge]]. ===== Reichsmarine ===== {{vaata|Reichsmarine}} (sõjalaevastik) Vastavalt [[Versailles' rahu]]lepingule anti suurem osa [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] [[I maailmasõda|I maailmasõja]] aegsest sõjalaevastikust üle võitjariikidele. Mereväes Reichsmarines võis olla ainult 15 000 meest, kusjuures keelatud oli [[lahingulaev]]ade, [[lahinguristleja]]te, [[lennukikandja]]te ning [[allveelaev]]ade omamine. Saksamaa laevastikul lubati pidada vaid 6 [[soomuslaev]]a: [[Schlesien]], [[Schleswig-Holstein (laev)|Schleswig-Holstein]], 6 [[kergeristleja]]t, 12 [[hävitaja]]t ja sellist hulka [[traaler]]eid, mis oli vajalik ümbritsevate merealade puhastamiseks [[meremiin]]idest. Kõik Saksa [[allveelaev]]ad tuli ära anda või hävitada ja uute allveelaevade juurdeehitamine oli keelatud. Uute sõjalaevade ehitamine Saksamaal algas [[1925]]. aastal, esimesena sai valmis [[Emden]] ning seejärel aastail [[1929]]–[[1930]] veel kolm kergeristlejat: [[Karlsruhe (laev)|Karlsruhe]], [[Königsberg (laev)|Königsberg]] ja [[Köln (laev)|Köln]], aastail [[1931]] ja [[1935]] said valmis kergeristlejad [[Leipzig (laev)|Leipzig]] ja [[Nürnberg (laev)|Nürnberg]]. Aastail 1928–1932 alustati Saksamaal kolme sõjalaeva ehitamist, mis üldlevinud põhimõttest lähtudes ei mahtunud ühtegi tolleaegsesse laevaklassi. Need olid raskeristleja mõõtudega laevad, mis olid varustatud kuue 28&nbsp;cm-se suurtükiga kahes soomustornis: [[Deutschland (laev)|Deutschland]], [[Admiral Scheer]] ja [[Admiral Graf Speel]]. Ametlikult nimetati neid soomuslaevadeks. [[18. juuni]]l [[1935]] sõlmiti [[Inglise-Saksa mereväekokkulepe]], mis tühistas senised Saksa laevastiku piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastiku, mille [[tonnaaž]] oleks 35% Inglismaa pealveelaevastiku kogutonnaažist, ning allveelaevastiku, mille tonnaaž oleks 45% Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaažist. Lepingu alusel ehitati ka kaks Saksamaa laevastiku lahingulaeva, [[Bismarck (laev)|Bismarck]] ja [[Tirpitz (laev)|Tirpitz]]. Aastail 1935–1937 alustati ka viie ristleja ehitamist, mis vettelaskmise järjekorras said nimeks [[Admiral Hipper]], [[Blücher]], [[Prinz Eugen]], [[Seydlitz]] ja [[Lützow]]. [[1939]]. aastaks, [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] alguseks, sai valmis ainult üks raskeristleja, Admiral Hipper, raskeristleja Blücher sai lahingukorda 20. septembril 1939 ja Prinz Eugen alles 1. augustil 1940. Lützow müüdi 1940. aastal Nõukogude Liidule, kus kandis algul nime Petropavlovski, aastail 1944–1953 aga [[Tallin (raskeristleja)|Tallin]]. Seydlitzi ehitus jäigi lõpetamata. == Liidumaad == [[Pilt:Karte des Deutschen Reiches, Weimarer Republik-Drittes Reich 1919–1937.svg|270px|pisi|Saksamaa Weimari vabariigi ajal. Suurim liidumaa, [[Preisimaa Vaba Riik]], on kujutatud sinisega]] [[Pilt:Deutsches Reich 1925 b.png|270px|pisi|Saksamaa liidumaad (1925)]] Enne esimest maailmasõda olid [[Saksa keisririik#Saksa Keisririigi osariigid|Saksa keisririigi liiduriigid]] 22 väiksemat monarhiat, kolm vabariiklikku linnriiki ja keiserlik territoorium [[Elsass-Lotring]]. Pärast territoriaalseid kaotusi [[Versailles' rahu]]ga ja Saksa revolutsiooni aastatel 1918–1919 jätkasid allesjäänud liiduriigid vabariikidena. Endised [[ernestiinide hertsogkonnad]] jätkasid mõnda aega vabariikidena, enne kui ühendati [[Tüüringi]] liidumaa moodustamiseks aastal 1920 (välja arvatud [[Saksi-Coburg]], millest sai [[Baieri]] osa). {| style="text-align: left; border-collapse: collapse; line-height: 1.3em; font-size: 90%;" |+ !colspan ="2" bgcolor="#eeeee" style="border-bottom: solid 1px #cacaca"|Liidumaa (saksa nimi) !bgcolor="#eeeee" style="border-bottom: solid 1px #cacaca"|Pealinn |- | [[Pilt:Flagge Herzogtum Anhalt.svg|25px|border]] | '''[[Anhalti Vaba Riik|Anhalt]]''' | [[Dessau]] |- | [[Pilt:Flagge Großherzogtum Baden (1891-1918).svg|25px|border]] | '''[[Badeni vabariik|Baden]]''' | [[Karlsruhe]] |- | [[Pilt:Flag of Bavaria (lozengy).svg|25px|border]] | '''[[Baieri]]''' (Bayern) | [[München]] |- | [[Pilt:Flagge Herzogtum Braunschweig.svg|25px|border]] | '''[[Braunschweigi Vaba Riik|Braunschweig]]''' | [[Braunschweig]] |- | [[Pilt:Flagge Großherzogtum Hessen ohne Wappen.svg|25px|border]] | '''[[Hesseni Rahvariik|Hessen]]''' (Hessen / Hessen-Darmstadt) | [[Darmstadt]] |- | [[Pilt:Flagge Fürstentum Lippe.svg|25px|border]] | '''[[Lippe Vaba Riik|Lippe]]''' | [[Detmold]] |- | [[Pilt:Flagge Großherzogtümer_Mecklenburg.svg|25px|border]] | '''[[Mecklenburg-Schwerini Vaba Riik|Mecklenburg-Schwerin]]''' | [[Schwerin]] |- | [[Pilt:Flagge Großherzogtümer_Mecklenburg.svg|25px|border]] | '''[[Mecklenburg-Strelitzi Vaba Riik|Mecklenburg-Strelitz]]''' | [[Neustrelitz]] |- | [[Pilt:Civil flag of Oldenburg.svg|25px|border]] | '''[[Oldenburgi Vaba Riik|Oldenburg]]''' | [[Oldenburg]] |- | [[Pilt:Flag of Prussia (1918–1933).svg|25px|border]] | '''[[Preisimaa Vaba Riik|Preisimaa]]''' (Preußen) | [[Berliin]] |- | [[Pilt:Flagge Herzogtum Sachsen-Coburg-Gotha (1911-1920).svg|25px|border]] | '''[[Saksi-Coburg]]''' (Sachsen-Coburg) – Baierile aastal 1920 | [[Coburg]] |- | [[Pilt:Flag of Saxony.svg|25px|border]] | '''[[Saksimaa]]''' (Sachsen) | [[Dresden]] |- | [[Pilt:Flagge Fürstentum Schaumburg-Lippe.svg|25px|border]] | '''[[Schaumburg-Lippe Vaba Riik|Schaumburg-Lippe]]''' | [[Bückeburg]] |- | [[Pilt:Flag of Thuringia.svg|25px|border]] | '''[[Tüüringi]]''' (Thüringen) – aastast 1920 | [[Weimar]] |- | [[Pilt:Flag_of_Germany_(3-2_aspect_ratio).svg|25px|border]] | '''[[Waldeck-Pyrmonti Vaba Riik|Waldeck-Pyrmont]]''' – Preisimaale aastal 1921/1929 | [[Arolsen]] |- | [[Pilt:Flagge_Königreich_Württemberg.svg|25px|border]] | '''[[Württembergi Vaba Rahvariik|Württemberg]]''' | [[Stuttgart]] |- |colspan ="3" bgcolor="#efefef" align="center" | '''Linnriigid''' |- | [[Pilt:Flag of Bremen.svg|25px|border]] | colspan="2" | '''[[Bremeni liidumaa|Bremen]]''' |- | [[Pilt:Flag of Hamburg.svg|25px|border]] | colspan="2" | '''[[Hamburg]]''' |- | [[Pilt:Flag of the Free City of Lübeck.svg|25px|border]] | colspan="2" | '''[[Lübecki vabalinn|Lübeck]]''' |- |colspan ="3" bgcolor="#efefef" align="center" | '''Tüüringi moodustamiseks aastal 1920 ühendatud riigid''' |- | [[Pilt:Flagge Fürstentum Reuß ältere Linie.svg|25px|border]] | '''[[Reussi Rahvariik|Reuss]]''' | [[Gera]] |- | [[Pilt:Flagge_Herzogtum_Sachsen-Coburg-Gotha_(1826-1911).svg|25px|border]] | '''[[Saksi-Altenburg]]''' (Sachsen-Altenburg) | [[Altenburg]] |- | [[Pilt:Flagge Herzogtum Sachsen-Coburg-Gotha (1911-1920).svg|25px|border]] | '''[[Saksi-Gotha]]''' (Sachsen-Gotha) | [[Gotha (town)|Gotha]] |- | [[Pilt:Flagge Herzogtum Sachsen-Meiningen.svg|25px|border]] | '''[[Saksi-Meiningen]]''' (Sachsen-Meiningen) | [[Meiningen]] |- | [[Pilt:Flagge Großherzogtum Sachsen-Weimar-Eisenach (1813-1897).svg|25px|border]] | '''[[Saksi-Weimar-Eisenach]]''' (Sachsen-Weimar-Eisenach) | [[Weimar]] |- | [[Pilt:Flagge Fürstentümer Schwarzburg.svg|25px|border]] | '''[[Schwarzburg-Rudolstadt]]''' | [[Rudolstadt]] |- | [[Pilt:Flagge Fürstentümer Schwarzburg.svg|25px|border]] | '''[[Schwarzburg-Sondershausen]]''' | [[Sondershausen]] |- |} Need liidumaad kaotati natsirežiimi ajal ''[[Gleichschaltung]]'<nowiki/>''i protsessis järk-järgult ''de facto'', nad reorganiseeriti suuresti piirkondadeks. Siiski liidendati aastal 1937 [[Lübecki vabalinn]] [[Suur-Hamburgi akt]]iga ametlikult Preisimaaga – ilmselt sellepärast, et Hitlerile isiklikult see linn ei meeldinud. Enamiku ülejäänud liidumaid kaotasid liitlased ametlikult teise maailmasõja lõppedes ja need reorganiseeriti lõpuks kaasaegseteks [[Saksamaa liidumaad]]eks. == 1932. aasta Saksamaa parlamendivalimised == [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-S38324, Tag von Potsdam, Adolf Hitler, Paul v. Hindenburg.jpg|pisi|Riigikantsler [[Adolf Hitler]] ja president [[Paul von Hindenburg]] tervitavad teineteist [[Potsdami päev]]al]] [[1932]]. aasta suvel toimunud üldvalimiste tagajärjel said rahvussotsialistid Weimari vabariigi parlamendis suurima esindatuse, nende poolt hääletas veidi üle 30 miljoni sakslase, mis oli enam kui kolmandik valijatest. Need inimesed andsid hääle erakonna poolt, kes nimetas end patriootlikuks erakonnaks ja kinnitas, et "Saksamaa peab kuuluma vaid sakslastele", kes lubas lahendada nn juudiküsimuse ja majanduskriisis vaevlevas riigis "korra majja lüüa". Hitler püüdis end näidata kui "mõõdukat" valitsejat, keda ei huvita mitte vaid tema partei, vaid kes eelkõige muretseb rahva kui terviku heaolu pärast: ta rääkis vaesuse käes vaevlevatest töölistest ja pensionäridest, sellest, kui palju on riigis nälgivaid lapsi jne. Toonane kantsler [[Franz von Papen]] jõudis järeldusele, et Hitlerile võiks pakkuda kantsleri ametikohta, kuid seda tingimusel, et tema jääks asekantsleri kohale. Peale selle seati veel tingimuseks, et uue koalitsioonivalitsuse koosseisu kuuluvad peale Hitleri vaid kaks NSDAPi esindajat – [[Hermann Göring]] ja [[Wilhelm von Frick]]. Franz von Papen veenis Weimari vabariigi presidenti, 84-aastast [[Paul von Hindenburg]]i selles, et ta teeks just Hitlerile ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks. {{vaata|1932. aasta Saksamaa parlamendivalimised}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Saksa keisririik]] | nimi=Weimari vabariik | aeg=[[1919]]–[[1933]] | järgnev=[[Kolmas Riik]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Saksamaa Liitvabariik]] * [[Saksa Riik]] * [[Suursaksa Riik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:20. sajand Saksamaal]] [[Kategooria:Weimari vabariik| ]] [[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]] tf50cidmvcmh90jhqackiu3yt6hg702 0 118301 7160667 7119960 2026-05-25T12:19:32Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7160667 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{See artikkel| räägib 1916. aasta Briti-Prantsuse ühispealetungist Esimeses maailmasõjas; samanimeliste kohta vaata lehekülge [[Somme'i lahing (täpsustus)]].}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Somme'i lahing | osa = [[Läänerinne (esimene maailmasõda)|esimese maailmasõja läänerindest]] | pilt = Map of the Battle of the Somme, 1916.svg | pildiallkiri = | aeg = 1. juuli – 18. november 1916 | koht = Somme'i jõgi, [[Somme'i departemang|Somme]], [[Prantsusmaa]] | kaart = | laiuskoord = 50/1 | pikkuskoord = 2/41 | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = kumbki pool ei saavutanud märkimisväärset edu | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Briti Impeerium]]<br> * [[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Austraalia]] * [[Pilt:Flag of Bermuda.svg|25px]] [[Bermuda]] * [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|25px]] [[Kanada]] * [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|25px]] [[Briti India|India]] * [[Pilt:Flag of Newfoundland (1904–1949).svg|25px]] [[Newfoundlandi dominioon|Newfoundland]] * [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|25px]] [[Uus-Meremaa]] * [[Pilt:Red Ensign of South Africa (1912-1928).svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Unioon|Lõuna-Aafrika]] * [[Pilt:Flag of the Governor of Southern Rhodesia (1924–1951).svg|25px]] [[Lõuna-Rodeesia]] * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriik]] [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Prantsusmaa Kolmas Vabariik|Prantsusmaa]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Saksa Keisririik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Douglas Haig]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Ferdinand Foch]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Henry Rawlinson, esimene parun Rawlinson|Henry Rawlinson]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Émile Fayolle]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Hubert Gough]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Joseph Alfred Micheler]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Rupprecht, Baieri kroonprints|Baieri kroonprints Rupprecht]]<br> [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Max von Gallwitz]]<br> [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Fritz von Below]] | väejuht3 = | jõud1 = {{Lihtloend| * '''1. juuli''' * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] 390 000 (13 diviisi) * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] 330 000 (11 diviisi) * '''juuli – november''' * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] 1 530 000 (50 diviisi) * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] 1 440 000 (48 diviisi) }} | jõud2 = {{Lihtloend| * '''1. juuli''' * {{nowrap|[[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] 315 000 (10 1⁄2 diviisi)}} '''juuli – november''' * [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] 1 500 000 (50 diviisi) }} | jõud3 = | kaotused1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] ''ca'' 420 000<ref name="sheldon1">Sheldon 2005, lk. 398.</ref><ref name="sheffield1">Sheffield 2011, lk. 194, 197.</ref><ref name="philpott1">Philpott 2009, lk. 602–603.</ref> * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] ''ca'' 200 000<ref name="doughty1">Doughty 2005, lk. 309.</ref><ref name="harris1">Harris 2008, lk. 271.</ref><ref name="philpott1" /> }} | kaotused2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] ''ca'' 434 000–<br>500 000<ref name="wendt1">Wendt 1931, lk. 246.</ref><ref name="philpott1" /><ref name="harris1" /> | kaotused3 = | märkused = }} {{Läänerinne (Esimene maailmasõda)}} [[Pilt:Cheshire Regiment trench Somme 1916.jpg|thumb|Inglased kaevikus Somme'i lahingus]] '''Somme'i lahing''' toimus [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] [[1916]]. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti [[1. juuli]]st [[18. november|18. novembrini]] [[Somme'i jõgi|Somme'i jõe]] kallastel Põhja-[[Prantsusmaa]]l. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. [[15. september|15. septembril]] kasutasid inglased Somme'i lahingus esimest korda [[tank]]e. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000 meest ning sakslased 538 000 (nende hulgas on nii hukkunud, haavatud, vangivõetud kui ka teadmata kadunuks jäänud). Kumbki pool ei saavutanud edu. See oli suurima võitlejate arvu ja kõige suuremate inimkaotustega lahing esimeses maailmasõjas. == Tank Mark I == [[Fail:British prototype tank of 1915, nicknamed "Mother".jpg|pisi|Tank Mark I]] Tankid töötati välja salaja. Nimetust tank kasutati julgeolekukaalutlustel (tank tähendab inglise keeles paaki, tsisterni), et petta vastase luuret ja mitte paljastada masina peamist eesmärki. Ametlikes dokumentides räägiti ainult aparaadist, mis transpordib Vene vägedele vett. Kõige esimene tankimudel oli Mark I ning esimest korda kasutati seda Somme'i lahingus 15. septembril 1916. aastal. Vägedel olemasolevast 49-st Mark I tüüpi tankist oli liikvel ainult 18 ja lahingus osales neist ainult viis. Mark I avaldas vastastele psühholoogilist mõju ja kui masinad jõudsid sakslaste kaevikuliinini, siis olid need juba tühjad, kuna sakslased ei teadnud, kuidas neid tõrjuda. Masina peal olid kuulipildujad ja 2 x 57 millimeetrine kahur. Masina soomus pidas vastu ainult käsitulirelvadele ning sakslased said üsna varsti aru, et tanke saab kahjustada kaudtule ja käsigranaatidega. Tankide vähesuse tõttu ei saavutatud rindel täielikku läbimurret. Sellegipoolest ilmnesid uue tehnika võimalused ja oli selge, et tankidel on sõjapidamises suur tulevik. Seega tuli hakata mõtlema, kuidas neid arendada ja efektiivselt kasutada. == Planeerimine ja ettevalmistused == Operatsioon Somme'i jõel oli 1916. aastal Antanti plaani üks element. Toimuma pidid koordineeritud pealetungid Venemaa, Itaalia ja Prantsusmaa sõjatandril. Chantilly konverentsil otsustati, et Vene ja Itaalia väed alustavad pealetungi 15. juunil ning Prantsuse ja Britti väed 1. juulil. Plaan oli vastu võetud 10. veebruariks ning kolme Prantsuse ja kahe Briti armeega alustati pealetungi eesmärgiga purustada sakslaste väed Põhja-Prantsusmaal. Verduni lahingu tõttu kaotas Prantsusmaa kümneid diviise ning Somme'i plaani hakati korrigeerima. Pealetungirinde pikkus lühendati 70 kilomeetrilt 40 kilomeetrile ja peamine roll oli Briti 4. armeel ja 6. Prantsuse armeel, kelle ülesanne oli saavutada toetuslöök. Üldise juhtimisega tegeles kindral Foch. Operatsiooni plaan oli nagu raske ja veniv lahing. Mõte oli murda sakslaste kaitset aste astme kaupa ühest piirist teiseni, sellise printsiibiga, et kaudtule üksused puhastavad ja jalavägi pressib peale. Ettevalmistused toimusid viis kuud: mehitati vajalik infostruktuur ja iga suurtüki kohta saadi 1700–3000 mürsku. Kaudtule relvade läbimurde ajal oli mürske ligikaudu 3500. Üle 300 lennuki läbis üksustega paralleelselt taktikalisi ettevalmistusi, kuidas rünnata kaudtule toetusega. Sakslaste kaitseliini valvasid 2. armee mehed, keda juhtis kindral von Below. Sakslastel oli piisavalt aega, et oma kaitsepositsioonid ette valmistada. Nad jõudsid ehitada betoonpunkreid ja tugipunktide süsteeme, kus positsioon oli kaetud 30–40-meetrise lõiketraadiga ja suur rõhk oli pandud kuulipilduja pesadele. == Lahingu käik == 1. juuli alustasid liitlased pealetungi sakslaste kaitseliinile pärast viiepäevast kaudtule ettevalmistust (umbes 1,6 miljonit mürsku). Liitlaste kaudtule eesmärk oli hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja suruda maha sakslaste kaitse eesliin, et liitlased saaksid kerge vaevaga sakslaste kaitseliinile ligi. Lisaks sellele pidi Briti armee 46. ja 56. pataljon põhjatiival korraldama diversioonirünnakuid eesmärgiga hävitada Saksa vägede tagalat ja seeläbi kurnata vastast. Sakslaste eesmise liini peal plaaniti kasutada ka suitsukatet, et neid pimestada ja lihtsustada oma pealetungi veelgi rohkem. Pealetungi ajal pidi kaudtuli toetama liitlasi üks etapp eespool ja kui sakslaste eesliinile on sisse rünnatud, siis kannab suurtükk oma kaudtule järgmise liini peale (üks samm edasi). Juba esimesel päeval kaotasid Briti väed umbes 21 000 sõdurit ja 35 000 haavatut, eriti kõrge number oli ohvitseride seas, kuna nende vorm oli hästi eristatav tavalisest sõdurist ja seersandi koosseisust. Liitlaste plaan ei õnnestunud ootuspäraselt ja tulemuseks oli täielik häving. Plaan toetus liiga palju kaudtule üksustele, mis ei olnud piisav ja kasutusel olid ebakvaliteetsed mürsud. Suurtükk ei suutnud hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja paljud mürsud, mis maha lasti, ei plahvatanud. Lisaks sai saatuslikuks jalaväe ja kaudtule üksuste vaheline põhimõtteliselt olematu sidevõimekus ja kommunikatsioon. Planeeritud suitsukate, mis pidi toetama liitlaste pealetungi ja pimestama vastast, ei olnud sakslaste eesliini peal vaid eesliini ees ja oli pigem takistuseks liitlasvägedele. Britid olid ise pimestatud ja kaotati suunataju, paljud eksisid suitsu sisse ära. Lisaks sellele kartsid liitlasväed anda käsitulirelvadest kattetuld, sest kardeti lasta oma üksusi. Saades aru, et rünnak on ebaõnnestunud, sest sakslaste tõkked on endiselt heas korras ja oodatud tulemust ei saavutatud, olid liitlasväed sunnitud taanduma tagasi oma positsioonidele. See info ei jõudnud suurtükivägedele ja kaudtuli kandus sakslaste järgmisele liinile, jättes eesmise liini ilma maha suruva tuleta. Sakslastel oma üksusi ees ei olnud ja said vabalt tulistada liitlasi, kelle sõduritest tapeti kokku umbes 57 000. Pealetung edenes väga aeglaselt ja suurte kaotustega. Juuli lõpus viisid britid sisse neli uut diviisi ja prantslased viis. Sakslased hakkasid samuti tugevdama enda vägesid. Osad väed toodi Verdunist ära, et peatada liitlaste pealetung. Augusti operatsioonis osales juba 51 liitlaste diviisi ja 31 sakslaste diviisi, ning 500 liitlaste ja 300 sakslaste lennukit. Juulist kuni septembrini edenes venelaste läbimurre kagu rindes Austria vägede vastu (Brussilovi läbimurre). Saksamaa pidi tulema appi Austria armeele, mis tegi sakslaste võimaluse manööverdada kahe rinde vahel piiratuks. Augustis oli sakslaste reservis alles üks diviis. Saksamaa ei olnud suutlik lahinguid pidama kahel operatsioonil ja peatasid 2. septembril oma pealetungi Verdunis. Lahing kestis 18. novembrini, kuid kumbki pool mingit sõjalist edu selles ei saavutanud. Lisaks kasutasid liitlased esimest korda ajaloos tanke, kuid halva kvaliteedi ja vähese kogemuse pärast need suurt edu lahingus ei toonud. == Lahingu tulemused == Prantslaste ja brittide pealetungi operatsioon Somme'i jõel oli üks kõige suurematest operatsioonidest esimeses maailmasõjas. Seda tuntakse kui kogu sõja verisemat lahingut ja on Briti armeele häbistav. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi: prantslased – 204 253 inimest, britid – 419 654 inimest. Kokku kaotati kahepeale 623 907 inimest, nendest 146 631 inimest hukkus või kadus lahingus. Sakslaste kaotuseks hinnatakse 465 000 – 650 000 inimest, nendest 165 055 inimest hukkus või kadus lahingus. Nelja kuu jooksul võttis lahingus osa 51 brittide, 32 prantslaste ja 67 sakslaste diviisi, kuni 10 000 kaudtule relva ja umbes 1000 lennukit. Briti diviisidel oli enamik sõdureid suhteliselt vähe välja õpetatud ning sakslaste diviisides sõdis kaadri koosseis. Sakslaste jaoks olid need kaotused nii suured, et peale Somme'i ja Verduni lahinguid ei suutnud nad enam taastada endist lahinguvõimekust ja vägede moraali. Taktikaline ettevalmistus operatsiooni alguses oli prantslastel sobilikum kui brittidel. Kui prantslased suutsid kiiresti liikuda koos kaudtule toetusega sakslaste positsioonidele, siis britid olid samal ajal aeglasemad, sest igal võitlejal oli kaasas liiga kohmakas ja raske varustus, mis kaalus umbes 30 kilogrammi. Nende üksusi tõrjuti väga hästi kuulipildujaga. Liitlaste vägedel õnnestus tungida sakslase alale 10 kilomeetri laiusel lõigul. 17. veebruaril 1917. aastal olid sakslaste väed viidud Hinderburgi liinile, mistõttu said liitlased endale suure ala. === Strateegiline tähtsus === Ajaloolaste arvates seisneb lahingu tähtsus selles, et see viis sakslased otsusele tugevdada allveelaevade rünnakuid Atlandi laevaliikluse vastu, mis ajendas USA-d liituma Atantiga. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Sheldon, J. (2006) [2005]. The German Army on the Somme 1914–1916 (Pen & Sword Military ed.). London: Leo Cooper. ISBN 1-84415-269-3. * Sheffield, G. (2011). The Chief: Douglas Haig and the British Army. London: Aurum Press. ISBN 978-1-84513-691-8. * Philpott, W. (2009). Bloody Victory: The Sacrifice on the Somme and the Making of the Twentieth Century. London: Little, Brown. ISBN 978-1-4087-0108-9. * Doughty, R. A. (2005). Pyrrhic Victory: French Strategy and Operation in the Great War. Cambridge, MA: The Belknap Press of Harvard University. ISBN 0-67401-880-X. * Harris, J. P. (2009) [2008]. Douglas Haig and the First World War (repr. ed.). Cambridge: CUP. ISBN 978-0-521-89802-7. * Wendt, H. L. (1931). Verdun 1916 Die Angriffe Falkenhayns im Maasgebiet mit Richtung auf Verdun als strategisches Problem [Verdun 1916 The attacks by Falkenhayn in the Meuse area towards Verdun as a strategic question] (in German). Berlin: Mittler. OCLC 503838028. * Andrew Robertshaw (2006) Somme 1 July 1916: Tragedy and triumph (Campaign) ISBN 978-1846030383 * [https://paris1814.com/somme А. И. Дерябин. Первый танковый бой на Сомме.] Описание действий танков и схема ТБД. 2016, сборник статей. [ First tank battle in Somme. Description of tank actions and schemes] (In Russian) * Apocalypse, World War I. TV series made up of 5 French documentaries created by Isabelle Clarke and Daniel Costelle, and narrated by Mathieu Kassovitz. * [http://www.bbc.co.uk/timelines/ztngxsg The Battle of the Somme]. BBC. [[Kategooria:Esimese maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:Prantsusmaa Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1916]] 406xd0nc6t3vd3wnazy0ubkgx88u8lg 7160954 7160667 2026-05-25T18:39:38Z Neptuunium 58653 7160954 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{See artikkel| räägib 1916. aasta Briti-Prantsuse ühispealetungist Esimeses maailmasõjas; samanimeliste kohta vaata lehekülge [[Somme'i lahing (täpsustus)]].}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Somme'i lahing | osa = [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Esimese maailmasõja läänerindest]] | pilt = Map of the Battle of the Somme, 1916.svg | pildiallkiri = | aeg = 1. juuli – 18. november 1916 | koht = Somme'i jõgi, [[Somme'i departemang|Somme]], [[Prantsusmaa]] | kaart = | laiuskoord = 50/1 | pikkuskoord = 2/41 | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = kumbki pool ei saavutanud märkimisväärset edu | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Briti Impeerium]]<br> * [[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Austraalia]] * [[Pilt:Flag of Bermuda.svg|25px]] [[Bermuda]] * [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|25px]] [[Kanada]] * [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|25px]] [[Briti India|India]] * [[Pilt:Flag of Newfoundland (1904–1949).svg|25px]] [[Newfoundlandi dominioon|Newfoundland]] * [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|25px]] [[Uus-Meremaa]] * [[Pilt:Red Ensign of South Africa (1912-1928).svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Unioon|Lõuna-Aafrika]] * [[Pilt:Flag of the Governor of Southern Rhodesia (1924–1951).svg|25px]] [[Lõuna-Rodeesia]] * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriik]] [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Prantsusmaa Kolmas Vabariik|Prantsusmaa]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Saksa Keisririik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Douglas Haig]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Ferdinand Foch]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Henry Rawlinson, esimene parun Rawlinson|Henry Rawlinson]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Émile Fayolle]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Hubert Gough]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Joseph Alfred Micheler]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Rupprecht, Baieri kroonprints|Baieri kroonprints Rupprecht]]<br> [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Max von Gallwitz]]<br> [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Fritz von Below]] | väejuht3 = | jõud1 = {{Lihtloend| * '''1. juuli''' * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] 390 000 (13 diviisi) * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] 330 000 (11 diviisi) * '''juuli – november''' * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] 1 530 000 (50 diviisi) * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] 1 440 000 (48 diviisi) }} | jõud2 = {{Lihtloend| * '''1. juuli''' * {{nowrap|[[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] 315 000 (10 1⁄2 diviisi)}} '''juuli – november''' * [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] 1 500 000 (50 diviisi) }} | jõud3 = | kaotused1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] ''ca'' 420 000<ref name="sheldon1">Sheldon 2005, lk. 398.</ref><ref name="sheffield1">Sheffield 2011, lk. 194, 197.</ref><ref name="philpott1">Philpott 2009, lk. 602–603.</ref> * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] ''ca'' 200 000<ref name="doughty1">Doughty 2005, lk. 309.</ref><ref name="harris1">Harris 2008, lk. 271.</ref><ref name="philpott1" /> }} | kaotused2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] ''ca'' 434 000–<br>500 000<ref name="wendt1">Wendt 1931, lk. 246.</ref><ref name="philpott1" /><ref name="harris1" /> | kaotused3 = | märkused = }} {{Läänerinne (Esimene maailmasõda)}} [[Pilt:Cheshire Regiment trench Somme 1916.jpg|thumb|Inglased kaevikus Somme'i lahingus]] '''Somme'i lahing''' toimus [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] [[1916]]. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti [[1. juuli]]st [[18. november|18. novembrini]] [[Somme'i jõgi|Somme'i jõe]] kallastel Põhja-[[Prantsusmaa]]l. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. [[15. september|15. septembril]] kasutasid inglased Somme'i lahingus esimest korda [[tank]]e. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000 meest ning sakslased 538 000 (nende hulgas on nii hukkunud, haavatud, vangivõetud kui ka teadmata kadunuks jäänud). Kumbki pool ei saavutanud edu. See oli suurima võitlejate arvu ja kõige suuremate inimkaotustega lahing esimeses maailmasõjas. == Tank Mark I == [[Fail:British prototype tank of 1915, nicknamed "Mother".jpg|pisi|Tank Mark I]] Tankid töötati välja salaja. Nimetust tank kasutati julgeolekukaalutlustel (tank tähendab inglise keeles paaki, tsisterni), et petta vastase luuret ja mitte paljastada masina peamist eesmärki. Ametlikes dokumentides räägiti ainult aparaadist, mis transpordib Vene vägedele vett. Kõige esimene tankimudel oli Mark I ning esimest korda kasutati seda Somme'i lahingus 15. septembril 1916. aastal. Vägedel olemasolevast 49-st Mark I tüüpi tankist oli liikvel ainult 18 ja lahingus osales neist ainult viis. Mark I avaldas vastastele psühholoogilist mõju ja kui masinad jõudsid sakslaste kaevikuliinini, siis olid need juba tühjad, kuna sakslased ei teadnud, kuidas neid tõrjuda. Masina peal olid kuulipildujad ja 2 x 57 millimeetrine kahur. Masina soomus pidas vastu ainult käsitulirelvadele ning sakslased said üsna varsti aru, et tanke saab kahjustada kaudtule ja käsigranaatidega. Tankide vähesuse tõttu ei saavutatud rindel täielikku läbimurret. Sellegipoolest ilmnesid uue tehnika võimalused ja oli selge, et tankidel on sõjapidamises suur tulevik. Seega tuli hakata mõtlema, kuidas neid arendada ja efektiivselt kasutada. == Planeerimine ja ettevalmistused == Operatsioon Somme'i jõel oli 1916. aastal Antanti plaani üks element. Toimuma pidid koordineeritud pealetungid Venemaa, Itaalia ja Prantsusmaa sõjatandril. Chantilly konverentsil otsustati, et Vene ja Itaalia väed alustavad pealetungi 15. juunil ning Prantsuse ja Britti väed 1. juulil. Plaan oli vastu võetud 10. veebruariks ning kolme Prantsuse ja kahe Briti armeega alustati pealetungi eesmärgiga purustada sakslaste väed Põhja-Prantsusmaal. Verduni lahingu tõttu kaotas Prantsusmaa kümneid diviise ning Somme'i plaani hakati korrigeerima. Pealetungirinde pikkus lühendati 70 kilomeetrilt 40 kilomeetrile ja peamine roll oli Briti 4. armeel ja 6. Prantsuse armeel, kelle ülesanne oli saavutada toetuslöök. Üldise juhtimisega tegeles kindral Foch. Operatsiooni plaan oli nagu raske ja veniv lahing. Mõte oli murda sakslaste kaitset aste astme kaupa ühest piirist teiseni, sellise printsiibiga, et kaudtule üksused puhastavad ja jalavägi pressib peale. Ettevalmistused toimusid viis kuud: mehitati vajalik infostruktuur ja iga suurtüki kohta saadi 1700–3000 mürsku. Kaudtule relvade läbimurde ajal oli mürske ligikaudu 3500. Üle 300 lennuki läbis üksustega paralleelselt taktikalisi ettevalmistusi, kuidas rünnata kaudtule toetusega. Sakslaste kaitseliini valvasid 2. armee mehed, keda juhtis kindral von Below. Sakslastel oli piisavalt aega, et oma kaitsepositsioonid ette valmistada. Nad jõudsid ehitada betoonpunkreid ja tugipunktide süsteeme, kus positsioon oli kaetud 30–40-meetrise lõiketraadiga ja suur rõhk oli pandud kuulipilduja pesadele. == Lahingu käik == 1. juuli alustasid liitlased pealetungi sakslaste kaitseliinile pärast viiepäevast kaudtule ettevalmistust (umbes 1,6 miljonit mürsku). Liitlaste kaudtule eesmärk oli hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja suruda maha sakslaste kaitse eesliin, et liitlased saaksid kerge vaevaga sakslaste kaitseliinile ligi. Lisaks sellele pidi Briti armee 46. ja 56. pataljon põhjatiival korraldama diversioonirünnakuid eesmärgiga hävitada Saksa vägede tagalat ja seeläbi kurnata vastast. Sakslaste eesmise liini peal plaaniti kasutada ka suitsukatet, et neid pimestada ja lihtsustada oma pealetungi veelgi rohkem. Pealetungi ajal pidi kaudtuli toetama liitlasi üks etapp eespool ja kui sakslaste eesliinile on sisse rünnatud, siis kannab suurtükk oma kaudtule järgmise liini peale (üks samm edasi). Juba esimesel päeval kaotasid Briti väed umbes 21 000 sõdurit ja 35 000 haavatut, eriti kõrge number oli ohvitseride seas, kuna nende vorm oli hästi eristatav tavalisest sõdurist ja seersandi koosseisust. Liitlaste plaan ei õnnestunud ootuspäraselt ja tulemuseks oli täielik häving. Plaan toetus liiga palju kaudtule üksustele, mis ei olnud piisav ja kasutusel olid ebakvaliteetsed mürsud. Suurtükk ei suutnud hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja paljud mürsud, mis maha lasti, ei plahvatanud. Lisaks sai saatuslikuks jalaväe ja kaudtule üksuste vaheline põhimõtteliselt olematu sidevõimekus ja kommunikatsioon. Planeeritud suitsukate, mis pidi toetama liitlaste pealetungi ja pimestama vastast, ei olnud sakslaste eesliini peal vaid eesliini ees ja oli pigem takistuseks liitlasvägedele. Britid olid ise pimestatud ja kaotati suunataju, paljud eksisid suitsu sisse ära. Lisaks sellele kartsid liitlasväed anda käsitulirelvadest kattetuld, sest kardeti lasta oma üksusi. Saades aru, et rünnak on ebaõnnestunud, sest sakslaste tõkked on endiselt heas korras ja oodatud tulemust ei saavutatud, olid liitlasväed sunnitud taanduma tagasi oma positsioonidele. See info ei jõudnud suurtükivägedele ja kaudtuli kandus sakslaste järgmisele liinile, jättes eesmise liini ilma maha suruva tuleta. Sakslastel oma üksusi ees ei olnud ja said vabalt tulistada liitlasi, kelle sõduritest tapeti kokku umbes 57 000. Pealetung edenes väga aeglaselt ja suurte kaotustega. Juuli lõpus viisid britid sisse neli uut diviisi ja prantslased viis. Sakslased hakkasid samuti tugevdama enda vägesid. Osad väed toodi Verdunist ära, et peatada liitlaste pealetung. Augusti operatsioonis osales juba 51 liitlaste diviisi ja 31 sakslaste diviisi, ning 500 liitlaste ja 300 sakslaste lennukit. Juulist kuni septembrini edenes venelaste läbimurre kagu rindes Austria vägede vastu (Brussilovi läbimurre). Saksamaa pidi tulema appi Austria armeele, mis tegi sakslaste võimaluse manööverdada kahe rinde vahel piiratuks. Augustis oli sakslaste reservis alles üks diviis. Saksamaa ei olnud suutlik lahinguid pidama kahel operatsioonil ja peatasid 2. septembril oma pealetungi Verdunis. Lahing kestis 18. novembrini, kuid kumbki pool mingit sõjalist edu selles ei saavutanud. Lisaks kasutasid liitlased esimest korda ajaloos tanke, kuid halva kvaliteedi ja vähese kogemuse pärast need suurt edu lahingus ei toonud. == Lahingu tulemused == Prantslaste ja brittide pealetungi operatsioon Somme'i jõel oli üks kõige suurematest operatsioonidest esimeses maailmasõjas. Seda tuntakse kui kogu sõja verisemat lahingut ja on Briti armeele häbistav. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi: prantslased – 204 253 inimest, britid – 419 654 inimest. Kokku kaotati kahepeale 623 907 inimest, nendest 146 631 inimest hukkus või kadus lahingus. Sakslaste kaotuseks hinnatakse 465 000 – 650 000 inimest, nendest 165 055 inimest hukkus või kadus lahingus. Nelja kuu jooksul võttis lahingus osa 51 brittide, 32 prantslaste ja 67 sakslaste diviisi, kuni 10 000 kaudtule relva ja umbes 1000 lennukit. Briti diviisidel oli enamik sõdureid suhteliselt vähe välja õpetatud ning sakslaste diviisides sõdis kaadri koosseis. Sakslaste jaoks olid need kaotused nii suured, et peale Somme'i ja Verduni lahinguid ei suutnud nad enam taastada endist lahinguvõimekust ja vägede moraali. Taktikaline ettevalmistus operatsiooni alguses oli prantslastel sobilikum kui brittidel. Kui prantslased suutsid kiiresti liikuda koos kaudtule toetusega sakslaste positsioonidele, siis britid olid samal ajal aeglasemad, sest igal võitlejal oli kaasas liiga kohmakas ja raske varustus, mis kaalus umbes 30 kilogrammi. Nende üksusi tõrjuti väga hästi kuulipildujaga. Liitlaste vägedel õnnestus tungida sakslase alale 10 kilomeetri laiusel lõigul. 17. veebruaril 1917. aastal olid sakslaste väed viidud Hinderburgi liinile, mistõttu said liitlased endale suure ala. === Strateegiline tähtsus === Ajaloolaste arvates seisneb lahingu tähtsus selles, et see viis sakslased otsusele tugevdada allveelaevade rünnakuid Atlandi laevaliikluse vastu, mis ajendas USA-d liituma Atantiga. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Sheldon, J. (2006) [2005]. The German Army on the Somme 1914–1916 (Pen & Sword Military ed.). London: Leo Cooper. ISBN 1-84415-269-3. * Sheffield, G. (2011). The Chief: Douglas Haig and the British Army. London: Aurum Press. ISBN 978-1-84513-691-8. * Philpott, W. (2009). Bloody Victory: The Sacrifice on the Somme and the Making of the Twentieth Century. London: Little, Brown. ISBN 978-1-4087-0108-9. * Doughty, R. A. (2005). Pyrrhic Victory: French Strategy and Operation in the Great War. Cambridge, MA: The Belknap Press of Harvard University. ISBN 0-67401-880-X. * Harris, J. P. (2009) [2008]. Douglas Haig and the First World War (repr. ed.). Cambridge: CUP. ISBN 978-0-521-89802-7. * Wendt, H. L. (1931). Verdun 1916 Die Angriffe Falkenhayns im Maasgebiet mit Richtung auf Verdun als strategisches Problem [Verdun 1916 The attacks by Falkenhayn in the Meuse area towards Verdun as a strategic question] (in German). Berlin: Mittler. OCLC 503838028. * Andrew Robertshaw (2006) Somme 1 July 1916: Tragedy and triumph (Campaign) ISBN 978-1846030383 * [https://paris1814.com/somme А. И. Дерябин. Первый танковый бой на Сомме.] Описание действий танков и схема ТБД. 2016, сборник статей. [ First tank battle in Somme. Description of tank actions and schemes] (In Russian) * Apocalypse, World War I. TV series made up of 5 French documentaries created by Isabelle Clarke and Daniel Costelle, and narrated by Mathieu Kassovitz. * [http://www.bbc.co.uk/timelines/ztngxsg The Battle of the Somme]. BBC. [[Kategooria:Esimese maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:Prantsusmaa Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1916]] 3jppbdqzmmjepcdvsfdddavizmy0ggj 7160955 7160954 2026-05-25T18:39:51Z Neptuunium 58653 7160955 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{See artikkel| räägib 1916. aasta Briti-Prantsuse ühispealetungist Esimeses maailmasõjas; samanimeliste kohta vaata lehekülge [[Somme'i lahing (täpsustus)]].}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Somme'i lahing | osa = [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Esimese maailmasõja läänerindest]] | pilt = Map of the Battle of the Somme, 1916.svg | pildiallkiri = | aeg = 1. juuli – 18. november 1916 | koht = Somme'i jõgi, [[Somme'i departemang|Somme]], [[Prantsusmaa]] | kaart = | laiuskoord = 50/1 | pikkuskoord = 2/41 | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = kumbki pool ei saavutanud märkimisväärset edu | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Briti Impeerium]]<br> * [[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Austraalia]] * [[Pilt:Flag of Bermuda.svg|25px]] [[Bermuda]] * [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|25px]] [[Kanada]] * [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|25px]] [[Briti India|India]] * [[Pilt:Flag of Newfoundland (1904–1949).svg|25px]] [[Newfoundlandi dominioon|Newfoundland]] * [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|25px]] [[Uus-Meremaa]] * [[Pilt:Red Ensign of South Africa (1912-1928).svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Unioon|Lõuna-Aafrika]] * [[Pilt:Flag of the Governor of Southern Rhodesia (1924–1951).svg|25px]] [[Lõuna-Rodeesia]] * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriik]] [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Prantsusmaa Kolmas Vabariik|Prantsusmaa]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Saksa Keisririik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Douglas Haig]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Ferdinand Foch]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Henry Rawlinson, esimene parun Rawlinson|Henry Rawlinson]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Émile Fayolle]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Hubert Gough]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Joseph Alfred Micheler]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Rupprecht, Baieri kroonprints|Baieri kroonprints Rupprecht]]<br> [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Max von Gallwitz]]<br> [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Fritz von Below]] | väejuht3 = | jõud1 = {{Lihtloend| * '''1. juuli''' * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] 390 000 (13 diviisi) * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] 330 000 (11 diviisi) * '''juuli – november''' * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] 1 530 000 (50 diviisi) * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] 1 440 000 (48 diviisi) }} | jõud2 = {{Lihtloend| * '''1. juuli''' * {{nowrap|[[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] 315 000 (10 1⁄2 diviisi)}} '''juuli – november''' * [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] 1 500 000 (50 diviisi) }} | jõud3 = | kaotused1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] ''ca'' 420 000<ref name="sheldon1">Sheldon 2005, lk. 398.</ref><ref name="sheffield1">Sheffield 2011, lk. 194, 197.</ref><ref name="philpott1">Philpott 2009, lk. 602–603.</ref> * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] ''ca'' 200 000<ref name="doughty1">Doughty 2005, lk. 309.</ref><ref name="harris1">Harris 2008, lk. 271.</ref><ref name="philpott1" /> }} | kaotused2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] ''ca'' 434 000–<br>500 000<ref name="wendt1">Wendt 1931, lk. 246.</ref><ref name="philpott1" /><ref name="harris1" /> | kaotused3 = | märkused = }} {{Läänerinne (Esimene maailmasõda)}} [[Pilt:Cheshire Regiment trench Somme 1916.jpg|thumb|Inglased kaevikus Somme'i lahingus]] '''Somme'i lahing''' toimus [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[1916]]. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti [[1. juuli]]st [[18. november|18. novembrini]] [[Somme'i jõgi|Somme'i jõe]] kallastel Põhja-[[Prantsusmaa]]l. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. [[15. september|15. septembril]] kasutasid inglased Somme'i lahingus esimest korda [[tank]]e. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000 meest ning sakslased 538 000 (nende hulgas on nii hukkunud, haavatud, vangivõetud kui ka teadmata kadunuks jäänud). Kumbki pool ei saavutanud edu. See oli suurima võitlejate arvu ja kõige suuremate inimkaotustega lahing esimeses maailmasõjas. == Tank Mark I == [[Fail:British prototype tank of 1915, nicknamed "Mother".jpg|pisi|Tank Mark I]] Tankid töötati välja salaja. Nimetust tank kasutati julgeolekukaalutlustel (tank tähendab inglise keeles paaki, tsisterni), et petta vastase luuret ja mitte paljastada masina peamist eesmärki. Ametlikes dokumentides räägiti ainult aparaadist, mis transpordib Vene vägedele vett. Kõige esimene tankimudel oli Mark I ning esimest korda kasutati seda Somme'i lahingus 15. septembril 1916. aastal. Vägedel olemasolevast 49-st Mark I tüüpi tankist oli liikvel ainult 18 ja lahingus osales neist ainult viis. Mark I avaldas vastastele psühholoogilist mõju ja kui masinad jõudsid sakslaste kaevikuliinini, siis olid need juba tühjad, kuna sakslased ei teadnud, kuidas neid tõrjuda. Masina peal olid kuulipildujad ja 2 x 57 millimeetrine kahur. Masina soomus pidas vastu ainult käsitulirelvadele ning sakslased said üsna varsti aru, et tanke saab kahjustada kaudtule ja käsigranaatidega. Tankide vähesuse tõttu ei saavutatud rindel täielikku läbimurret. Sellegipoolest ilmnesid uue tehnika võimalused ja oli selge, et tankidel on sõjapidamises suur tulevik. Seega tuli hakata mõtlema, kuidas neid arendada ja efektiivselt kasutada. == Planeerimine ja ettevalmistused == Operatsioon Somme'i jõel oli 1916. aastal Antanti plaani üks element. Toimuma pidid koordineeritud pealetungid Venemaa, Itaalia ja Prantsusmaa sõjatandril. Chantilly konverentsil otsustati, et Vene ja Itaalia väed alustavad pealetungi 15. juunil ning Prantsuse ja Britti väed 1. juulil. Plaan oli vastu võetud 10. veebruariks ning kolme Prantsuse ja kahe Briti armeega alustati pealetungi eesmärgiga purustada sakslaste väed Põhja-Prantsusmaal. Verduni lahingu tõttu kaotas Prantsusmaa kümneid diviise ning Somme'i plaani hakati korrigeerima. Pealetungirinde pikkus lühendati 70 kilomeetrilt 40 kilomeetrile ja peamine roll oli Briti 4. armeel ja 6. Prantsuse armeel, kelle ülesanne oli saavutada toetuslöök. Üldise juhtimisega tegeles kindral Foch. Operatsiooni plaan oli nagu raske ja veniv lahing. Mõte oli murda sakslaste kaitset aste astme kaupa ühest piirist teiseni, sellise printsiibiga, et kaudtule üksused puhastavad ja jalavägi pressib peale. Ettevalmistused toimusid viis kuud: mehitati vajalik infostruktuur ja iga suurtüki kohta saadi 1700–3000 mürsku. Kaudtule relvade läbimurde ajal oli mürske ligikaudu 3500. Üle 300 lennuki läbis üksustega paralleelselt taktikalisi ettevalmistusi, kuidas rünnata kaudtule toetusega. Sakslaste kaitseliini valvasid 2. armee mehed, keda juhtis kindral von Below. Sakslastel oli piisavalt aega, et oma kaitsepositsioonid ette valmistada. Nad jõudsid ehitada betoonpunkreid ja tugipunktide süsteeme, kus positsioon oli kaetud 30–40-meetrise lõiketraadiga ja suur rõhk oli pandud kuulipilduja pesadele. == Lahingu käik == 1. juuli alustasid liitlased pealetungi sakslaste kaitseliinile pärast viiepäevast kaudtule ettevalmistust (umbes 1,6 miljonit mürsku). Liitlaste kaudtule eesmärk oli hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja suruda maha sakslaste kaitse eesliin, et liitlased saaksid kerge vaevaga sakslaste kaitseliinile ligi. Lisaks sellele pidi Briti armee 46. ja 56. pataljon põhjatiival korraldama diversioonirünnakuid eesmärgiga hävitada Saksa vägede tagalat ja seeläbi kurnata vastast. Sakslaste eesmise liini peal plaaniti kasutada ka suitsukatet, et neid pimestada ja lihtsustada oma pealetungi veelgi rohkem. Pealetungi ajal pidi kaudtuli toetama liitlasi üks etapp eespool ja kui sakslaste eesliinile on sisse rünnatud, siis kannab suurtükk oma kaudtule järgmise liini peale (üks samm edasi). Juba esimesel päeval kaotasid Briti väed umbes 21 000 sõdurit ja 35 000 haavatut, eriti kõrge number oli ohvitseride seas, kuna nende vorm oli hästi eristatav tavalisest sõdurist ja seersandi koosseisust. Liitlaste plaan ei õnnestunud ootuspäraselt ja tulemuseks oli täielik häving. Plaan toetus liiga palju kaudtule üksustele, mis ei olnud piisav ja kasutusel olid ebakvaliteetsed mürsud. Suurtükk ei suutnud hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja paljud mürsud, mis maha lasti, ei plahvatanud. Lisaks sai saatuslikuks jalaväe ja kaudtule üksuste vaheline põhimõtteliselt olematu sidevõimekus ja kommunikatsioon. Planeeritud suitsukate, mis pidi toetama liitlaste pealetungi ja pimestama vastast, ei olnud sakslaste eesliini peal vaid eesliini ees ja oli pigem takistuseks liitlasvägedele. Britid olid ise pimestatud ja kaotati suunataju, paljud eksisid suitsu sisse ära. Lisaks sellele kartsid liitlasväed anda käsitulirelvadest kattetuld, sest kardeti lasta oma üksusi. Saades aru, et rünnak on ebaõnnestunud, sest sakslaste tõkked on endiselt heas korras ja oodatud tulemust ei saavutatud, olid liitlasväed sunnitud taanduma tagasi oma positsioonidele. See info ei jõudnud suurtükivägedele ja kaudtuli kandus sakslaste järgmisele liinile, jättes eesmise liini ilma maha suruva tuleta. Sakslastel oma üksusi ees ei olnud ja said vabalt tulistada liitlasi, kelle sõduritest tapeti kokku umbes 57 000. Pealetung edenes väga aeglaselt ja suurte kaotustega. Juuli lõpus viisid britid sisse neli uut diviisi ja prantslased viis. Sakslased hakkasid samuti tugevdama enda vägesid. Osad väed toodi Verdunist ära, et peatada liitlaste pealetung. Augusti operatsioonis osales juba 51 liitlaste diviisi ja 31 sakslaste diviisi, ning 500 liitlaste ja 300 sakslaste lennukit. Juulist kuni septembrini edenes venelaste läbimurre kagu rindes Austria vägede vastu (Brussilovi läbimurre). Saksamaa pidi tulema appi Austria armeele, mis tegi sakslaste võimaluse manööverdada kahe rinde vahel piiratuks. Augustis oli sakslaste reservis alles üks diviis. Saksamaa ei olnud suutlik lahinguid pidama kahel operatsioonil ja peatasid 2. septembril oma pealetungi Verdunis. Lahing kestis 18. novembrini, kuid kumbki pool mingit sõjalist edu selles ei saavutanud. Lisaks kasutasid liitlased esimest korda ajaloos tanke, kuid halva kvaliteedi ja vähese kogemuse pärast need suurt edu lahingus ei toonud. == Lahingu tulemused == Prantslaste ja brittide pealetungi operatsioon Somme'i jõel oli üks kõige suurematest operatsioonidest esimeses maailmasõjas. Seda tuntakse kui kogu sõja verisemat lahingut ja on Briti armeele häbistav. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi: prantslased – 204 253 inimest, britid – 419 654 inimest. Kokku kaotati kahepeale 623 907 inimest, nendest 146 631 inimest hukkus või kadus lahingus. Sakslaste kaotuseks hinnatakse 465 000 – 650 000 inimest, nendest 165 055 inimest hukkus või kadus lahingus. Nelja kuu jooksul võttis lahingus osa 51 brittide, 32 prantslaste ja 67 sakslaste diviisi, kuni 10 000 kaudtule relva ja umbes 1000 lennukit. Briti diviisidel oli enamik sõdureid suhteliselt vähe välja õpetatud ning sakslaste diviisides sõdis kaadri koosseis. Sakslaste jaoks olid need kaotused nii suured, et peale Somme'i ja Verduni lahinguid ei suutnud nad enam taastada endist lahinguvõimekust ja vägede moraali. Taktikaline ettevalmistus operatsiooni alguses oli prantslastel sobilikum kui brittidel. Kui prantslased suutsid kiiresti liikuda koos kaudtule toetusega sakslaste positsioonidele, siis britid olid samal ajal aeglasemad, sest igal võitlejal oli kaasas liiga kohmakas ja raske varustus, mis kaalus umbes 30 kilogrammi. Nende üksusi tõrjuti väga hästi kuulipildujaga. Liitlaste vägedel õnnestus tungida sakslase alale 10 kilomeetri laiusel lõigul. 17. veebruaril 1917. aastal olid sakslaste väed viidud Hinderburgi liinile, mistõttu said liitlased endale suure ala. === Strateegiline tähtsus === Ajaloolaste arvates seisneb lahingu tähtsus selles, et see viis sakslased otsusele tugevdada allveelaevade rünnakuid Atlandi laevaliikluse vastu, mis ajendas USA-d liituma Atantiga. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Sheldon, J. (2006) [2005]. The German Army on the Somme 1914–1916 (Pen & Sword Military ed.). London: Leo Cooper. ISBN 1-84415-269-3. * Sheffield, G. (2011). The Chief: Douglas Haig and the British Army. London: Aurum Press. ISBN 978-1-84513-691-8. * Philpott, W. (2009). Bloody Victory: The Sacrifice on the Somme and the Making of the Twentieth Century. London: Little, Brown. ISBN 978-1-4087-0108-9. * Doughty, R. A. (2005). Pyrrhic Victory: French Strategy and Operation in the Great War. Cambridge, MA: The Belknap Press of Harvard University. ISBN 0-67401-880-X. * Harris, J. P. (2009) [2008]. Douglas Haig and the First World War (repr. ed.). Cambridge: CUP. ISBN 978-0-521-89802-7. * Wendt, H. L. (1931). Verdun 1916 Die Angriffe Falkenhayns im Maasgebiet mit Richtung auf Verdun als strategisches Problem [Verdun 1916 The attacks by Falkenhayn in the Meuse area towards Verdun as a strategic question] (in German). Berlin: Mittler. OCLC 503838028. * Andrew Robertshaw (2006) Somme 1 July 1916: Tragedy and triumph (Campaign) ISBN 978-1846030383 * [https://paris1814.com/somme А. И. Дерябин. Первый танковый бой на Сомме.] Описание действий танков и схема ТБД. 2016, сборник статей. [ First tank battle in Somme. Description of tank actions and schemes] (In Russian) * Apocalypse, World War I. TV series made up of 5 French documentaries created by Isabelle Clarke and Daniel Costelle, and narrated by Mathieu Kassovitz. * [http://www.bbc.co.uk/timelines/ztngxsg The Battle of the Somme]. BBC. [[Kategooria:Esimese maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:Prantsusmaa Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1916]] ry6u4gph1fboouxsnc9yof2qowfoeo8 7161004 7160955 2026-05-25T20:09:24Z Kuriuss 38125 7161004 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{See artikkel| räägib 1916. aasta Briti-Prantsuse ühispealetungist Esimeses maailmasõjas; samanimeliste kohta vaata lehekülge [[Somme'i lahing (täpsustus)]].}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Somme'i lahing | osa = [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Esimese maailmasõja läänerindest]] | pilt = Map of the Battle of the Somme, 1916.svg | pildiallkiri = | aeg = 1. juuli – 18. november 1916 | koht = Somme'i jõgi, [[Somme'i departemang|Somme]], [[Prantsusmaa]] | kaart = | laiuskoord = 50/1 | pikkuskoord = 2/41 | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = kumbki pool ei saavutanud märkimisväärset edu | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Briti Impeerium]]<br> * [[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Austraalia]] * [[Pilt:Flag of Bermuda.svg|25px]] [[Bermuda]] * [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|25px]] [[Kanada]] * [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|25px]] [[Briti India|India]] * [[Pilt:Flag of Newfoundland (1904–1949).svg|25px]] [[Newfoundlandi dominioon|Newfoundland]] * [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|25px]] [[Uus-Meremaa]] * [[Pilt:Red Ensign of South Africa (1912-1928).svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Unioon|Lõuna-Aafrika]] * [[Pilt:Flag of the Governor of Southern Rhodesia (1924–1951).svg|25px]] [[Lõuna-Rodeesia]] * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriik]] [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Prantsusmaa Kolmas Vabariik|Prantsusmaa]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Saksa Keisririik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Douglas Haig]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Ferdinand Foch]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Henry Rawlinson, esimene parun Rawlinson|Henry Rawlinson]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Émile Fayolle]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Hubert Gough]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Joseph Alfred Micheler]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Rupprecht, Baieri kroonprints|Baieri kroonprints Rupprecht]]<br> [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Max von Gallwitz]]<br> [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Fritz von Below]] | väejuht3 = | jõud1 = {{Lihtloend| * '''1. juuli''' * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] 390 000 (13 diviisi) * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] 330 000 (11 diviisi) * '''juuli – november''' * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] 1 530 000 (50 diviisi) * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] 1 440 000 (48 diviisi) }} | jõud2 = {{Lihtloend| * '''1. juuli''' * {{nowrap|[[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] 315 000 (10 1⁄2 diviisi)}} '''juuli – november''' * [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] 1 500 000 (50 diviisi) }} | jõud3 = | kaotused1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] ''ca'' 420 000<ref name="sheldon1">Sheldon 2005, lk. 398.</ref><ref name="sheffield1">Sheffield 2011, lk. 194, 197.</ref><ref name="philpott1">Philpott 2009, lk. 602–603.</ref> * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] ''ca'' 200 000<ref name="doughty1">Doughty 2005, lk. 309.</ref><ref name="harris1">Harris 2008, lk. 271.</ref><ref name="philpott1" /> }} | kaotused2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] ''ca'' 434 000–<br>500 000<ref name="wendt1">Wendt 1931, lk. 246.</ref><ref name="philpott1" /><ref name="harris1" /> | kaotused3 = | märkused = }} {{Läänerinne (Esimene maailmasõda)}} [[Pilt:Cheshire Regiment trench Somme 1916.jpg|thumb|Inglased kaevikus Somme'i lahingus]] '''Somme'i lahing''' toimus [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[1916]]. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti [[1. juuli]]st [[18. november|18. novembrini]] [[Somme'i jõgi|Somme'i jõe]] kallastel Põhja-[[Prantsusmaa]]l. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. [[15. september|15. septembril]] kasutasid inglased Somme'i lahingus esimest korda [[tank]]e. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000 meest ning sakslased 538 000 (nende hulgas on nii hukkunud, haavatud, vangivõetud kui ka teadmata kadunuks jäänud). Kumbki pool ei saavutanud edu. See oli suurima võitlejate arvu ja kõige suuremate inimkaotustega lahing esimeses maailmasõjas. == Tank Mark I == [[Fail:British prototype tank of 1915, nicknamed "Mother".jpg|pisi|Tank Mark I]] Tankid töötati välja salaja. Nimetust tank kasutati julgeolekukaalutlustel (tank tähendab inglise keeles paaki, tsisterni), et petta vastase luuret ja mitte paljastada masina peamist eesmärki. Ametlikes dokumentides räägiti ainult aparaadist, mis transpordib Vene vägedele vett. Esimene tankimudel oli Mark I ning esimest korda kasutati seda Somme'i lahingus 15. septembril 1916. aastal. Vägedel olemasolevast 49-st Mark I tüüpi tankist oli liikvel ainult 18 ja lahingus osales neist ainult viis. Mark I avaldas vastastele psühholoogilist mõju ja kui masinad jõudsid sakslaste kaevikuliinini, siis olid need juba tühjad, kuna sakslased ei teadnud, kuidas neid tõrjuda. Masina peal olid kuulipildujad ja 2 x 57 millimeetrine kahur. Masina soomus pidas vastu ainult käsitulirelvadele ning sakslased said üsna varsti aru, et tanke saab kahjustada kaudtule ja käsigranaatidega. Tankide vähesuse tõttu ei saavutatud rindel täielikku läbimurret. Sellegipoolest ilmnesid uue tehnika võimalused ja oli selge, et tankidel on sõjapidamises suur tulevik. Seega tuli hakata mõtlema, kuidas neid arendada ja efektiivselt kasutada. == Planeerimine ja ettevalmistused == Operatsioon Somme'i jõel oli 1916. aastal Antanti plaani üks element. Toimuma pidid koordineeritud pealetungid Venemaa, Itaalia ja Prantsusmaa sõjatandril. Chantilly konverentsil otsustati, et Vene ja Itaalia väed alustavad pealetungi 15. juunil ning Prantsuse ja Britti väed 1. juulil. Plaan oli vastu võetud 10. veebruariks ning kolme Prantsuse ja kahe Briti armeega alustati pealetungi eesmärgiga purustada sakslaste väed Põhja-Prantsusmaal. Verduni lahingu tõttu kaotas Prantsusmaa kümneid diviise ning Somme'i plaani hakati korrigeerima. Pealetungirinde pikkus lühendati 70 kilomeetrilt 40 kilomeetrile ja peamine roll oli Briti 4. armeel ja 6. Prantsuse armeel, kelle ülesanne oli saavutada toetuslöök. Üldise juhtimisega tegeles kindral Foch. Operatsiooni plaan oli nagu raske ja veniv lahing. Mõte oli murda sakslaste kaitset aste astme kaupa ühest piirist teiseni, sellise printsiibiga, et kaudtule üksused puhastavad ja jalavägi pressib peale. Ettevalmistused toimusid viis kuud: mehitati vajalik infostruktuur ja iga suurtüki kohta saadi 1700–3000 mürsku. Kaudtule relvade läbimurde ajal oli mürske ligikaudu 3500. Üle 300 lennuki läbis üksustega paralleelselt taktikalisi ettevalmistusi, kuidas rünnata kaudtule toetusega. Sakslaste kaitseliini valvasid 2. armee mehed, keda juhtis kindral von Below. Sakslastel oli piisavalt aega, et oma kaitsepositsioonid ette valmistada. Nad jõudsid ehitada betoonpunkreid ja tugipunktide süsteeme, kus positsioon oli kaetud 30–40-meetrise lõiketraadiga ja suur rõhk oli pandud kuulipilduja pesadele. == Lahingu käik == 1. juuli alustasid liitlased pealetungi sakslaste kaitseliinile pärast viiepäevast kaudtule ettevalmistust (umbes 1,6 miljonit mürsku). Liitlaste kaudtule eesmärk oli hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja suruda maha sakslaste kaitse eesliin, et liitlased saaksid kerge vaevaga sakslaste kaitseliinile ligi. Lisaks sellele pidi Briti armee 46. ja 56. pataljon põhjatiival korraldama diversioonirünnakuid eesmärgiga hävitada Saksa vägede tagalat ja seeläbi kurnata vastast. Sakslaste eesmise liini peal plaaniti kasutada ka suitsukatet, et neid pimestada ja lihtsustada oma pealetungi veelgi rohkem. Pealetungi ajal pidi kaudtuli toetama liitlasi üks etapp eespool ja kui sakslaste eesliinile on sisse rünnatud, siis kannab suurtükk oma kaudtule järgmise liini peale (üks samm edasi). Juba esimesel päeval kaotasid Briti väed umbes 21 000 sõdurit ja 35 000 haavatut, eriti kõrge number oli ohvitseride seas, kuna nende vorm oli hästi eristatav tavalisest sõdurist ja seersandi koosseisust. Liitlaste plaan ei õnnestunud ootuspäraselt ja tulemuseks oli täielik häving. Plaan toetus liiga palju kaudtule üksustele, mis ei olnud piisav ja kasutusel olid ebakvaliteetsed mürsud. Suurtükk ei suutnud hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja paljud mürsud, mis maha lasti, ei plahvatanud. Lisaks sai saatuslikuks jalaväe ja kaudtule üksuste vaheline põhimõtteliselt olematu sidevõimekus ja kommunikatsioon. Planeeritud suitsukate, mis pidi toetama liitlaste pealetungi ja pimestama vastast, ei olnud sakslaste eesliini peal vaid eesliini ees ja oli pigem takistuseks liitlasvägedele. Britid olid ise pimestatud ja kaotati suunataju, paljud eksisid suitsu sisse ära. Lisaks sellele kartsid liitlasväed anda käsitulirelvadest kattetuld, sest kardeti lasta oma üksusi. Saades aru, et rünnak on ebaõnnestunud, sest sakslaste tõkked on endiselt heas korras ja oodatud tulemust ei saavutatud, olid liitlasväed sunnitud taanduma tagasi oma positsioonidele. See info ei jõudnud suurtükivägedele ja kaudtuli kandus sakslaste järgmisele liinile, jättes eesmise liini ilma maha suruva tuleta. Sakslastel oma üksusi ees ei olnud ja said vabalt tulistada liitlasi, kelle sõduritest tapeti kokku umbes 57 000. Pealetung edenes väga aeglaselt ja suurte kaotustega. Juuli lõpus viisid britid sisse neli uut diviisi ja prantslased viis. Sakslased hakkasid samuti tugevdama enda vägesid. Osad väed toodi Verdunist ära, et peatada liitlaste pealetung. Augusti operatsioonis osales juba 51 liitlaste diviisi ja 31 sakslaste diviisi, ning 500 liitlaste ja 300 sakslaste lennukit. Juulist kuni septembrini edenes venelaste läbimurre kagu rindes Austria vägede vastu (Brussilovi läbimurre). Saksamaa pidi tulema appi Austria armeele, mis tegi sakslaste võimaluse manööverdada kahe rinde vahel piiratuks. Augustis oli sakslaste reservis alles üks diviis. Saksamaa ei olnud suutlik lahinguid pidama kahel operatsioonil ja peatasid 2. septembril oma pealetungi Verdunis. Lahing kestis 18. novembrini, kuid kumbki pool mingit sõjalist edu selles ei saavutanud. Lisaks kasutasid liitlased esimest korda ajaloos tanke, kuid halva kvaliteedi ja vähese kogemuse pärast need suurt edu lahingus ei toonud. == Lahingu tulemused == Prantslaste ja brittide pealetungi operatsioon Somme'i jõel oli üks kõige suurematest operatsioonidest esimeses maailmasõjas. Seda tuntakse kui kogu sõja verisemat lahingut ja on Briti armeele häbistav. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi: prantslased – 204 253 inimest, britid – 419 654 inimest. Kokku kaotati kahepeale 623 907 inimest, nendest 146 631 inimest hukkus või kadus lahingus. Sakslaste kaotuseks hinnatakse 465 000 – 650 000 inimest, nendest 165 055 inimest hukkus või kadus lahingus. Nelja kuu jooksul võttis lahingus osa 51 brittide, 32 prantslaste ja 67 sakslaste diviisi, kuni 10 000 kaudtule relva ja umbes 1000 lennukit. Briti diviisidel oli enamik sõdureid suhteliselt vähe välja õpetatud ning sakslaste diviisides sõdis kaadri koosseis. Sakslaste jaoks olid need kaotused nii suured, et peale Somme'i ja Verduni lahinguid ei suutnud nad enam taastada endist lahinguvõimekust ja vägede moraali. Taktikaline ettevalmistus operatsiooni alguses oli prantslastel sobilikum kui brittidel. Kui prantslased suutsid kiiresti liikuda koos kaudtule toetusega sakslaste positsioonidele, siis britid olid samal ajal aeglasemad, sest igal võitlejal oli kaasas liiga kohmakas ja raske varustus, mis kaalus umbes 30 kilogrammi. Nende üksusi tõrjuti väga hästi kuulipildujaga. Liitlaste vägedel õnnestus tungida sakslase alale 10 kilomeetri laiusel lõigul. 17. veebruaril 1917. aastal olid sakslaste väed viidud Hinderburgi liinile, mistõttu said liitlased endale suure ala. === Strateegiline tähtsus === Ajaloolaste arvates seisneb lahingu tähtsus selles, et see viis sakslased otsusele tugevdada allveelaevade rünnakuid Atlandi laevaliikluse vastu, mis ajendas USA-d liituma Atantiga. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Sheldon, J. (2006) [2005]. The German Army on the Somme 1914–1916 (Pen & Sword Military ed.). London: Leo Cooper. ISBN 1-84415-269-3. * Sheffield, G. (2011). The Chief: Douglas Haig and the British Army. London: Aurum Press. ISBN 978-1-84513-691-8. * Philpott, W. (2009). Bloody Victory: The Sacrifice on the Somme and the Making of the Twentieth Century. London: Little, Brown. ISBN 978-1-4087-0108-9. * Doughty, R. A. (2005). Pyrrhic Victory: French Strategy and Operation in the Great War. Cambridge, MA: The Belknap Press of Harvard University. ISBN 0-67401-880-X. * Harris, J. P. (2009) [2008]. Douglas Haig and the First World War (repr. ed.). Cambridge: CUP. ISBN 978-0-521-89802-7. * Wendt, H. L. (1931). Verdun 1916 Die Angriffe Falkenhayns im Maasgebiet mit Richtung auf Verdun als strategisches Problem [Verdun 1916 The attacks by Falkenhayn in the Meuse area towards Verdun as a strategic question] (in German). Berlin: Mittler. OCLC 503838028. * Andrew Robertshaw (2006) Somme 1 July 1916: Tragedy and triumph (Campaign) ISBN 978-1846030383 * [https://paris1814.com/somme А. И. Дерябин. Первый танковый бой на Сомме.] Описание действий танков и схема ТБД. 2016, сборник статей. [ First tank battle in Somme. Description of tank actions and schemes] (In Russian) * Apocalypse, World War I. TV series made up of 5 French documentaries created by Isabelle Clarke and Daniel Costelle, and narrated by Mathieu Kassovitz. * [http://www.bbc.co.uk/timelines/ztngxsg The Battle of the Somme]. BBC. [[Kategooria:Esimese maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:Prantsusmaa Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1916]] 2ckxjfa49wcprpo7i15fvbcaoif0wju 7161293 7161004 2026-05-26T09:49:57Z Jaqsuurna 199594 7161293 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{See artikkel| räägib 1916. aasta Briti-Prantsuse ühispealetungist Esimeses maailmasõjas; samanimeliste kohta vaata lehekülge [[Somme'i lahing (täpsustus)]].}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Somme'i lahing | osa = [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Esimese maailmasõja läänerindest]] | pilt = Map of the Battle of the Somme, 1916.svg | pildiallkiri = | aeg = 1. juuli – 18. november 1916 | koht = Somme'i jõgi, [[Somme'i departemang|Somme]], [[Prantsusmaa]] | kaart = | laiuskoord = 50/1 | pikkuskoord = 2/41 | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = kumbki pool ei saavutanud märkimisväärset edu | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Briti Impeerium]]<br> * [[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Austraalia]] * [[Pilt:Flag of Bermuda.svg|25px]] [[Bermuda]] * [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|25px]] [[Kanada]] * [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|25px]] [[Briti India|India]] * [[Pilt:Flag of Newfoundland (1904–1949).svg|25px]] [[Newfoundlandi dominioon|Newfoundland]] * [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|25px]] [[Uus-Meremaa]] * [[Pilt:Red Ensign of South Africa (1912-1928).svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Unioon|Lõuna-Aafrika]] * [[Pilt:Flag of the Governor of Southern Rhodesia (1924–1951).svg|25px]] [[Lõuna-Rodeesia]] * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriik]] [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Prantsusmaa Kolmas Vabariik|Prantsusmaa]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Saksa Keisririik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Douglas Haig]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Ferdinand Foch]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Henry Rawlinson, esimene parun Rawlinson|Henry Rawlinson]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Émile Fayolle]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Hubert Gough]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Joseph Alfred Micheler]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Rupprecht, Baieri kroonprints|Baieri kroonprints Rupprecht]]<br> [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Max von Gallwitz]]<br> [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Fritz von Below]] | väejuht3 = | jõud1 = {{Lihtloend| * '''1. juuli''' * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] 390 000 (13 diviisi) * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] 330 000 (11 diviisi) * '''juuli – november''' * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] 1 530 000 (50 diviisi) * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] 1 440 000 (48 diviisi) }} | jõud2 = {{Lihtloend| * '''1. juuli''' * {{nowrap|[[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] 315 000 (10 1⁄2 diviisi)}} '''juuli – november''' * [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] 1 500 000 (50 diviisi) }} | jõud3 = | kaotused1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] ''ca'' 420 000<ref name="sheldon1">Sheldon 2005, lk. 398.</ref><ref name="sheffield1">Sheffield 2011, lk. 194, 197.</ref><ref name="philpott1">Philpott 2009, lk. 602–603.</ref> * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] ''ca'' 200 000<ref name="doughty1">Doughty 2005, lk. 309.</ref><ref name="harris1">Harris 2008, lk. 271.</ref><ref name="philpott1" /> }} | kaotused2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] ''ca'' 434 000–<br>500 000<ref name="wendt1">Wendt 1931, lk. 246.</ref><ref name="philpott1" /><ref name="harris1" /> | kaotused3 = | märkused = }} {{Läänerinne (Esimene maailmasõda)}} [[Pilt:Cheshire Regiment trench Somme 1916.jpg|thumb|Inglased kaevikus Somme'i lahingus]] '''Somme'i lahing''' toimus [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] [[1916]]. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti [[1. juuli]]st [[18. november|18. novembrini]] [[Somme'i jõgi|Somme'i jõe]] kallastel Põhja-[[Prantsusmaa]]l. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. [[15. september|15. septembril]] kasutasid inglased Somme'i lahingus esimest korda [[tank]]e. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000 meest ning sakslased 538 000 (nende hulgas on nii hukkunud, haavatud, vangivõetud kui ka teadmata kadunuks jäänud). Kumbki pool ei saavutanud edu. See oli suurima võitlejate arvu ja kõige suuremate inimkaotustega lahing esimeses maailmasõjas. == Tank Mark I == [[Fail:British prototype tank of 1915, nicknamed "Mother".jpg|pisi|Tank Mark I]] Tankid töötati välja salaja. Nimetust tank kasutati julgeolekukaalutlustel (tank tähendab inglise keeles paaki, tsisterni), et petta vastase luuret ja mitte paljastada masina peamist eesmärki. Ametlikes dokumentides räägiti ainult aparaadist, mis transpordib Vene vägedele vett. Esimene tankimudel oli Mark I ning esimest korda kasutati seda Somme'i lahingus 15. septembril 1916. aastal. Vägedel olemasolevast 49-st Mark I tüüpi tankist oli liikvel ainult 18 ja lahingus osales neist ainult viis. Mark I avaldas vastastele psühholoogilist mõju ja kui masinad jõudsid sakslaste kaevikuliinini, siis olid need juba tühjad, kuna sakslased ei teadnud, kuidas neid tõrjuda. Masina peal olid kuulipildujad ja 2 x 57 millimeetrine kahur. Masina soomus pidas vastu ainult käsitulirelvadele ning sakslased said üsna varsti aru, et tanke saab kahjustada kaudtule ja käsigranaatidega. Tankide vähesuse tõttu ei saavutatud rindel täielikku läbimurret. Sellegipoolest ilmnesid uue tehnika võimalused ja oli selge, et tankidel on sõjapidamises suur tulevik. Seega tuli hakata mõtlema, kuidas neid arendada ja efektiivselt kasutada. == Planeerimine ja ettevalmistused == Operatsioon Somme'i jõel oli 1916. aastal Antanti plaani üks element. Toimuma pidid koordineeritud pealetungid Venemaa, Itaalia ja Prantsusmaa sõjatandril. Chantilly konverentsil otsustati, et Vene ja Itaalia väed alustavad pealetungi 15. juunil ning Prantsuse ja Britti väed 1. juulil. Plaan oli vastu võetud 10. veebruariks ning kolme Prantsuse ja kahe Briti armeega alustati pealetungi eesmärgiga purustada sakslaste väed Põhja-Prantsusmaal. Verduni lahingu tõttu kaotas Prantsusmaa kümneid diviise ning Somme'i plaani hakati korrigeerima. Pealetungirinde pikkus lühendati 70 kilomeetrilt 40 kilomeetrile ja peamine roll oli Briti 4. armeel ja 6. Prantsuse armeel, kelle ülesanne oli saavutada toetuslöök. Üldise juhtimisega tegeles kindral Foch. Operatsiooni plaan oli nagu raske ja veniv lahing. Mõte oli murda sakslaste kaitset aste astme kaupa ühest piirist teiseni, sellise printsiibiga, et kaudtule üksused puhastavad ja jalavägi pressib peale. Ettevalmistused toimusid viis kuud: mehitati vajalik infostruktuur ja iga suurtüki kohta saadi 1700–3000 mürsku. Kaudtule relvade läbimurde ajal oli mürske ligikaudu 3500. Üle 300 lennuki läbis üksustega paralleelselt taktikalisi ettevalmistusi, kuidas rünnata kaudtule toetusega. Sakslaste kaitseliini valvasid 2. armee mehed, keda juhtis kindral von Below. Sakslastel oli piisavalt aega, et oma kaitsepositsioonid ette valmistada. Nad jõudsid ehitada betoonpunkreid ja tugipunktide süsteeme, kus positsioon oli kaetud 30–40-meetrise lõiketraadiga ja suur rõhk oli pandud kuulipilduja pesadele. == Lahingu käik == 1. juuli alustasid liitlased pealetungi sakslaste kaitseliinile pärast viiepäevast kaudtule ettevalmistust (umbes 1,6 miljonit mürsku). Liitlaste kaudtule eesmärk oli hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja suruda maha sakslaste kaitse eesliin, et liitlased saaksid kerge vaevaga sakslaste kaitseliinile ligi. Lisaks sellele pidi Briti armee 46. ja 56. pataljon põhjatiival korraldama diversioonirünnakuid eesmärgiga hävitada Saksa vägede tagalat ja seeläbi kurnata vastast. Sakslaste eesmise liini peal plaaniti kasutada ka suitsukatet, et neid pimestada ja lihtsustada oma pealetungi veelgi rohkem. Pealetungi ajal pidi kaudtuli toetama liitlasi üks etapp eespool ja kui sakslaste eesliinile on sisse rünnatud, siis kannab suurtükk oma kaudtule järgmise liini peale (üks samm edasi). Juba esimesel päeval kaotasid Briti väed umbes 21 000 sõdurit ja 35 000 haavatut, eriti kõrge number oli ohvitseride seas, kuna nende vorm oli hästi eristatav tavalisest sõdurist ja seersandi koosseisust. Liitlaste plaan ei õnnestunud ootuspäraselt ja tulemuseks oli täielik häving. Plaan toetus liiga palju kaudtule üksustele, mis ei olnud piisav ja kasutusel olid ebakvaliteetsed mürsud. Suurtükk ei suutnud hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja paljud mürsud, mis maha lasti, ei plahvatanud. Lisaks sai saatuslikuks jalaväe ja kaudtule üksuste vaheline põhimõtteliselt olematu sidevõimekus ja kommunikatsioon. Planeeritud suitsukate, mis pidi toetama liitlaste pealetungi ja pimestama vastast, ei olnud sakslaste eesliini peal, vaid eesliini ees ja oli liitlasvägedele pigem takistuseks. Britid olid ise pimestatud ja kaotasid suunataju, paljud eksisid suitsu sisse ära. Lisaks sellele kartsid liitlasväed anda käsitulirelvadest kattetuld, sest kardeti lasta oma üksusi. Saades aru, et rünnak on ebaõnnestunud, sest sakslaste tõkked on endiselt heas korras ja oodatud tulemust ei saavutatud, olid liitlasväed sunnitud taanduma tagasi oma positsioonidele. See info ei jõudnud suurtükivägedele ja kaudtuli kandus sakslaste järgmisele liinile, jättes eesmise liini maha suruva tuleta. Sakslastel oma üksusi ees ei olnud ja said vabalt tulistada liitlasi, kelle sõduritest tapeti kokku umbes 57 000. Pealetung edenes väga aeglaselt ja suurte kaotustega. Juuli lõpus viisid britid sisse neli uut diviisi ja prantslased viis. Sakslased hakkasid samuti tugevdama enda vägesid. Osad väed toodi Verdunist ära, et peatada liitlaste pealetung. Augusti operatsioonis osales juba 51 liitlaste diviisi ja 31 sakslaste diviisi ning 500 liitlaste ja 300 sakslaste lennukit. Juulist kuni septembrini edenes venelaste läbimurre kagu rindes Austria vägede vastu (Brussilovi läbimurre). Saksamaa pidi tulema appi Austria armeele, mis tegi sakslaste võimaluse manööverdada kahe rinde vahel piiratuks. Augustis oli sakslaste reservis alles üks diviis. Saksamaa ei olnud suutlik lahinguid pidama kahel operatsioonil ja peatasid 2. septembril oma pealetungi Verdunis. Lahing kestis 18. novembrini, kuid kumbki pool mingit sõjalist edu selles ei saavutanud. Lisaks kasutasid liitlased esimest korda ajaloos tanke, kuid halva kvaliteedi ja vähese kogemuse pärast need suurt edu lahingus ei toonud. == Lahingu tulemused == Prantslaste ja brittide pealetungi operatsioon Somme'i jõel oli üks kõige suurematest operatsioonidest esimeses maailmasõjas. Seda tuntakse kui kogu sõja verisemat lahingut ja on Briti armeele häbistav. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi: prantslased 204 253 inimest, britid 419 654 inimest. Kokku kaotati kahepeale 623 907 inimest, nendest 146 631 inimest hukkus või kadus lahingus. Sakslaste kaotust hinnatakse 465 000 – 650 000 inimeseni, nendest 165 055 hukkus või kadus lahingus. Nelja kuu jooksul võttis lahingus osa 51 brittide, 32 prantslaste ja 67 sakslaste diviisi, kuni 10 000 kaudtule relva ja umbes 1000 lennukit. Briti diviisidel oli enamik sõdureid suhteliselt vähe välja õpetatud ning sakslaste diviisides sõdis kaadri koosseis. Sakslaste jaoks olid need kaotused nii suured, et peale Somme'i ja Verduni lahinguid ei suutnud nad enam taastada endist lahinguvõimekust ja vägede moraali. Taktikaline ettevalmistus operatsiooni alguses oli prantslastel sobilikum kui brittidel. Kui prantslased suutsid kiiresti liikuda koos kaudtule toetusega sakslaste positsioonidele, siis britid olid samal ajal aeglasemad, sest igal võitlejal oli kaasas liiga kohmakas ja raske varustus, mis kaalus umbes 30 kilogrammi. Nende üksusi tõrjuti väga hästi kuulipildujaga. Liitlaste vägedel õnnestus tungida sakslase alale 10 kilomeetri laiusel lõigul. 17. veebruaril 1917. aastal olid sakslaste väed viidud Hinderburgi liinile, mistõttu said liitlased endale suure ala. === Strateegiline tähtsus === Ajaloolaste arvates seisneb lahingu tähtsus selles, et see viis sakslased otsusele tugevdada allveelaevade rünnakuid Atlandi laevaliikluse vastu, mis ajendas USA-d liituma Atantiga. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Sheldon, J. (2006) [2005]. The German Army on the Somme 1914–1916 (Pen & Sword Military ed.). London: Leo Cooper. ISBN 1-84415-269-3. * Sheffield, G. (2011). The Chief: Douglas Haig and the British Army. London: Aurum Press. ISBN 978-1-84513-691-8. * Philpott, W. (2009). Bloody Victory: The Sacrifice on the Somme and the Making of the Twentieth Century. London: Little, Brown. ISBN 978-1-4087-0108-9. * Doughty, R. A. (2005). Pyrrhic Victory: French Strategy and Operation in the Great War. Cambridge, MA: The Belknap Press of Harvard University. ISBN 0-67401-880-X. * Harris, J. P. (2009) [2008]. Douglas Haig and the First World War (repr. ed.). Cambridge: CUP. ISBN 978-0-521-89802-7. * Wendt, H. L. (1931). Verdun 1916 Die Angriffe Falkenhayns im Maasgebiet mit Richtung auf Verdun als strategisches Problem [Verdun 1916 The attacks by Falkenhayn in the Meuse area towards Verdun as a strategic question] (in German). Berlin: Mittler. OCLC 503838028. * Andrew Robertshaw (2006) Somme 1 July 1916: Tragedy and triumph (Campaign) ISBN 978-1846030383 * [https://paris1814.com/somme А. И. Дерябин. Первый танковый бой на Сомме.] Описание действий танков и схема ТБД. 2016, сборник статей. [ First tank battle in Somme. Description of tank actions and schemes] (In Russian) * Apocalypse, World War I. TV series made up of 5 French documentaries created by Isabelle Clarke and Daniel Costelle, and narrated by Mathieu Kassovitz. * [http://www.bbc.co.uk/timelines/ztngxsg The Battle of the Somme]. BBC. [[Kategooria:Esimese maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:Prantsusmaa Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1916]] 0uj7zwuo3am3rm7wwd5p1kl4l40qx0i 0 122105 7160668 7049868 2026-05-25T12:20:03Z Amherst99 15496 /* Autasud */ 7160668 wikitext text/x-wiki '''Hugo Kraas''' ([[25. jaanuar]] [[1911]] [[Witten]], [[Nordrhein-Westfalen]] – [[20. veebruar]] [[1980]] [[Selk]], [[Schleswig-Holstein]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] sõjaväelane, [[SS-Brigadeführer]] ([[1945]]) ja [[Rüütlirist]]i kavaler ([[1943]]). Hugo Kraas oli perekonna seitsmest pojast vanim. Pärast kooli lõpetamist asus ta õppima õpetajaks, kuid isa surma tõttu oli ta sunnitud õpingud katkestama ja tööle minema. [[1. mai]]l [[1934]] liitus Hugo Kraas [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga]], olles ka lühikest aega, täpsemalt kuni [[19. aprill]]ini [[1935]] [[Sturmabteilung|SA]] liige. Siis viidi ta üle Relvajõududesse, jalaväkke. Ka Wehrmachtis ei olnud ta kaua, sest saades võimaluse astuda vastloodud SS-vägedesse, astus ta sinna 15. oktoobril 1935. Ta teenis SS-[[Rottenführer|Rottenführerina]] SS/VT "Germania" Standarte’s. Kraas võttis kolmanda kateti lennuna osa SS Junkerschulest [[Braunschweig|Braunschweigis]] aprillis 1937 ja selle lõpetades 12. märtsil 1938 omandati talle SS-[[Untersturmführer|Untersturmführeri]] aukraad. Ta oli oma kursusel õppeedukuselt paremuselt teine lõpetaja. Hugo Kraas suri [[südamerabandus]]se oma kodus [[Selk]]is 20. veebruaril 1980. ==Auastmed== *[[Ohvitser]] alates: 12. märts 1938 *SS-[[Obersturmführer]]: 20. aprill 1939 *SS-[[Hauptsturmführer]]: 1. september 1940 *SS-[[Sturmbannführer]]: 20. aprill 1942 *SS-[[Obersturmbannführer]]: 21. juuni 1943 *SS-[[Standartenführer]]: 30. jaanuar 1944 *SS-[[Oberführer]]: 30. jaanuar 1945 *SS-[[Brigadeführer]]: 20. aprill 1945 ==Autasud== *[[Raudrist|Raudristi II klass]], 16. oktoober 1939 *Raudristi I klass, 25. mai 1940 *Pronksist Jalaväe rünnakmärk, 3. oktoober 1940 *Must [[Haavatumärk]], 28. august 1941 *Saksa Rist kullas, 25. detsember 1941 *[[Idamedal]], 25. august 1942 *[[Raudristi Rüütlirist|Rüütlirist]], 28. märts 1943 *Lähivõitlus kilp - hõbedast, 15. oktoober 1943 *Tammelehed, 24. jaanuar 1944 {{JÄRJESTA:Kraas, Hugo}} [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Rüütliristi kavalerid]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1980]] bmhnk6bng8wnuct2priwr8invz66q9a 7160669 7160668 2026-05-25T12:20:19Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7160669 wikitext text/x-wiki '''Hugo Kraas''' ([[25. jaanuar]] [[1911]] [[Witten]], [[Nordrhein-Westfalen]] – [[20. veebruar]] [[1980]] [[Selk]], [[Schleswig-Holstein]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] sõjaväelane, [[SS-Brigadeführer]] ([[1945]]) ja [[Rüütlirist]]i kavaler ([[1943]]). Hugo Kraas oli perekonna seitsmest pojast vanim. Pärast kooli lõpetamist asus ta õppima õpetajaks, kuid isa surma tõttu oli ta sunnitud õpingud katkestama ja tööle minema. [[1. mai]]l [[1934]] liitus Hugo Kraas [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga]], olles ka lühikest aega, täpsemalt kuni [[19. aprill]]ini [[1935]] [[Sturmabteilung|SA]] liige. Siis viidi ta üle Relvajõududesse, jalaväkke. Ka Wehrmachtis ei olnud ta kaua, sest saades võimaluse astuda vastloodud SS-vägedesse, astus ta sinna 15. oktoobril 1935. Ta teenis SS-[[Rottenführer|Rottenführerina]] SS/VT "Germania" Standarte’s. Kraas võttis kolmanda kateti lennuna osa SS Junkerschulest [[Braunschweig|Braunschweigis]] aprillis 1937 ja selle lõpetades 12. märtsil 1938 omandati talle SS-[[Untersturmführer|Untersturmführeri]] aukraad. Ta oli oma kursusel õppeedukuselt paremuselt teine lõpetaja. Hugo Kraas suri [[südamerabandus]]se oma kodus [[Selk]]is 20. veebruaril 1980. ==Auastmed== *[[Ohvitser]] alates: 12. märts 1938 *SS-[[Obersturmführer]]: 20. aprill 1939 *SS-[[Hauptsturmführer]]: 1. september 1940 *SS-[[Sturmbannführer]]: 20. aprill 1942 *SS-[[Obersturmbannführer]]: 21. juuni 1943 *SS-[[Standartenführer]]: 30. jaanuar 1944 *SS-[[Oberführer]]: 30. jaanuar 1945 *SS-[[Brigadeführer]]: 20. aprill 1945 ==Tunnustus== *[[Raudrist|Raudristi II klass]], 16. oktoober 1939 *Raudristi I klass, 25. mai 1940 *Pronksist Jalaväe rünnakmärk, 3. oktoober 1940 *Must [[Haavatumärk]], 28. august 1941 *Saksa Rist kullas, 25. detsember 1941 *[[Idamedal]], 25. august 1942 *[[Raudristi Rüütlirist|Rüütlirist]], 28. märts 1943 *Lähivõitlus kilp - hõbedast, 15. oktoober 1943 *Tammelehed, 24. jaanuar 1944 {{JÄRJESTA:Kraas, Hugo}} [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Rüütliristi kavalerid]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1980]] avsuno9wjp1w2yut1f1invis1k74z54 7160670 7160669 2026-05-25T12:21:22Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7160670 wikitext text/x-wiki '''Hugo Kraas''' ([[25. jaanuar]] [[1911]] [[Witten]], [[Nordrhein-Westfalen]] – [[20. veebruar]] [[1980]] [[Selk]], [[Schleswig-Holstein]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] sõjaväelane, [[SS-Brigadeführer]] ([[1945]]) ja [[Rüütlirist]]i kavaler ([[1943]]). Hugo Kraas oli perekonna seitsmest pojast vanim. Pärast kooli lõpetamist asus ta õppima õpetajaks, kuid isa surma tõttu oli ta sunnitud õpingud katkestama ja tööle minema. [[1. mai]]l [[1934]] liitus Hugo Kraas [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga]], olles ka lühikest aega, täpsemalt kuni [[19. aprill]]ini [[1935]] [[Sturmabteilung|SA]] liige. Siis viidi ta üle Relvajõududesse, jalaväkke. Ka Wehrmachtis ei olnud ta kaua, sest saades võimaluse astuda vastloodud SS-vägedesse, astus ta sinna 15. oktoobril 1935. Ta teenis SS-[[Rottenführer|Rottenführerina]] SS/VT "Germania" Standarte’s. Kraas võttis kolmanda kateti lennuna osa SS Junkerschulest [[Braunschweig|Braunschweigis]] aprillis 1937 ja selle lõpetades 12. märtsil 1938 omandati talle SS-[[Untersturmführer|Untersturmführeri]] aukraad. Ta oli oma kursusel õppeedukuselt paremuselt teine lõpetaja. Hugo Kraas suri [[südamerabandus]]se oma kodus [[Selk]]is 20. veebruaril 1980. ==Auastmed== *[[Ohvitser]] alates: 12. märts 1938 *SS-[[Obersturmführer]]: 20. aprill 1939 *SS-[[Hauptsturmführer]]: 1. september 1940 *SS-[[Sturmbannführer]]: 20. aprill 1942 *SS-[[Obersturmbannführer]]: 21. juuni 1943 *SS-[[Standartenführer]]: 30. jaanuar 1944 *SS-[[Oberführer]]: 30. jaanuar 1945 *SS-[[Brigadeführer]]: 20. aprill 1945 ==Tunnustus== *[[Raudrist|Raudristi II klass]], 16. oktoober 1939 *Raudristi I klass, 25. mai 1940 *Pronksist Jalaväe rünnakmärk, 3. oktoober 1940 *Must [[Haavatumärk]], 28. august 1941 *Saksa Rist kullas, 25. detsember 1941 *[[Idamedal]], 25. august 1942 *[[Raudristi Rüütlirist|Rüütlirist]], 28. märts 1943 *Lähivõitluskilp - hõbedast, 15. oktoober 1943 *Tammelehed, 24. jaanuar 1944 {{JÄRJESTA:Kraas, Hugo}} [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Rüütliristi kavalerid]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1980]] t9taunb88rsi66ipzai05ffzdrzs6tv 7160680 7160670 2026-05-25T12:30:45Z Amherst99 15496 7160680 wikitext text/x-wiki '''Hugo Kraas''' ([[25. jaanuar]] [[1911]] [[Witten]], [[Nordrhein-Westfalen]] – [[20. veebruar]] [[1980]] [[Selk]], [[Schleswig-Holstein]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] sõjaväelane, [[SS-Brigadeführer]] ([[1945]]) ja [[Rüütlirist]]i kavaler ([[1943]]). Hugo Kraas oli perekonna seitsmest pojast vanim. Pärast kooli lõpetamist asus ta õppima õpetajaks, kuid isa surma tõttu oli ta sunnitud õpingud katkestama ja tööle minema. [[1. mai]]l [[1934]] liitus Hugo Kraas [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga]], olles ka lühikest aega, täpsemalt kuni [[19. aprill]]ini [[1935]] [[Sturmabteilung|SA]] liige. Siis viidi ta üle Relvajõududesse, jalaväkke. Ka Wehrmachtis ei olnud ta kaua, sest saades võimaluse astuda vastloodud SS-vägedesse, astus ta sinna 15. oktoobril 1935. Ta teenis SS-[[Rottenführer|Rottenführerina]] SS/VT "Germania" Standarte’s. Kraas võttis kolmanda kateti lennuna osa SS Junkerschulest [[Braunschweig|Braunschweigis]] aprillis 1937 ja selle lõpetades 12. märtsil 1938 omandati talle SS-[[Untersturmführer|Untersturmführeri]] aukraad. Ta oli oma kursusel õppeedukuselt paremuselt teine lõpetaja. Hugo Kraas suri [[südamerabandus]]se oma kodus [[Selk]]is 20. veebruaril 1980. ==Auastmed== *[[Ohvitser]] alates: 12. märts 1938 *SS-[[Obersturmführer]]: 20. aprill 1939 *SS-[[Hauptsturmführer]]: 1. september 1940 *SS-[[Sturmbannführer]]: 20. aprill 1942 *SS-[[Obersturmbannführer]]: 21. juuni 1943 *SS-[[Standartenführer]]: 30. jaanuar 1944 *SS-[[Oberführer]]: 30. jaanuar 1945 *SS-[[Brigadeführer]]: 20. aprill 1945 ==Tunnustus== *[[Raudrist|Raudristi II klass]], 16. oktoober 1939 *Raudristi I klass, 25. mai 1940 *Pronksist Jalaväe rünnakmärk, 3. oktoober 1940 *Must [[Haavatumärk]], 28. august 1941 *Saksa Rist kullas, 25. detsember 1941 *[[Idarahvaste medal]], 25. august 1942 *[[Raudristi Rüütlirist|Rüütlirist]], 28. märts 1943 *Lähivõitluskilp - hõbedast, 15. oktoober 1943 *Tammelehed, 24. jaanuar 1944 {{JÄRJESTA:Kraas, Hugo}} [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Rüütliristi kavalerid]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1980]] 12ut0qlz9hi3mro0hchtzh0adthr06m 7160695 7160680 2026-05-25T12:42:03Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7160695 wikitext text/x-wiki '''Hugo Kraas''' ([[25. jaanuar]] [[1911]] [[Witten]], [[Nordrhein-Westfalen]] – [[20. veebruar]] [[1980]] [[Selk]], [[Schleswig-Holstein]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] sõjaväelane, [[SS-Brigadeführer]] ([[1945]]) ja [[Rüütlirist]]i kavaler ([[1943]]). Hugo Kraas oli perekonna seitsmest pojast vanim. Pärast kooli lõpetamist asus ta õppima õpetajaks, kuid isa surma tõttu oli ta sunnitud õpingud katkestama ja tööle minema. [[1. mai]]l [[1934]] liitus Hugo Kraas [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga]], olles ka lühikest aega, täpsemalt kuni [[19. aprill]]ini [[1935]] [[Sturmabteilung|SA]] liige. Siis viidi ta üle Relvajõududesse, jalaväkke. Ka Wehrmachtis ei olnud ta kaua, sest saades võimaluse astuda vastloodud SS-vägedesse, astus ta sinna 15. oktoobril 1935. Ta teenis SS-[[Rottenführer|Rottenführerina]] SS/VT "Germania" Standarte’s. Kraas võttis kolmanda kateti lennuna osa SS Junkerschulest [[Braunschweig|Braunschweigis]] aprillis 1937 ja selle lõpetades 12. märtsil 1938 omandati talle SS-[[Untersturmführer|Untersturmführeri]] aukraad. Ta oli oma kursusel õppeedukuselt paremuselt teine lõpetaja. Hugo Kraas suri [[südamerabandus]]se oma kodus [[Selk]]is 20. veebruaril 1980. ==Auastmed== *[[Ohvitser]] alates: 12. märts 1938 *SS-[[Obersturmführer]]: 20. aprill 1939 *SS-[[Hauptsturmführer]]: 1. september 1940 *SS-[[Sturmbannführer]]: 20. aprill 1942 *SS-[[Obersturmbannführer]]: 21. juuni 1943 *SS-[[Standartenführer]]: 30. jaanuar 1944 *SS-[[Oberführer]]: 30. jaanuar 1945 *SS-[[Brigadeführer]]: 20. aprill 1945 ==Tunnustus== *[[Raudrist|Raudristi II klass]], 16. oktoober 1939 *Raudristi I klass, 25. mai 1940 *Pronksist [[Jalaväe Rünnakmärk]], 3. oktoober 1940 *Must [[Haavatumärk]], 28. august 1941 *[[Saksa Rist]] kullas, 25. detsember 1941 *[[Idarahvaste medal]], 25. august 1942 *[[Raudristi Rüütlirist|Rüütlirist]], 28. märts 1943 *Lähivõitluskilp - hõbedast, 15. oktoober 1943 *Tammelehed, 24. jaanuar 1944 {{JÄRJESTA:Kraas, Hugo}} [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Rüütliristi kavalerid]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1980]] 85ujizuhkrod6uv6kwi9m9ze95suomc 7160699 7160695 2026-05-25T12:45:09Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7160699 wikitext text/x-wiki '''Hugo Kraas''' ([[25. jaanuar]] [[1911]] [[Witten]], [[Nordrhein-Westfalen]] – [[20. veebruar]] [[1980]] [[Selk]], [[Schleswig-Holstein]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] sõjaväelane, [[SS-Brigadeführer]] ([[1945]]) ja [[Rüütlirist]]i kavaler ([[1943]]). Hugo Kraas oli perekonna seitsmest pojast vanim. Pärast kooli lõpetamist asus ta õppima õpetajaks, kuid isa surma tõttu oli ta sunnitud õpingud katkestama ja tööle minema. [[1. mai]]l [[1934]] liitus Hugo Kraas [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga]], olles ka lühikest aega, täpsemalt kuni [[19. aprill]]ini [[1935]] [[Sturmabteilung|SA]] liige. Siis viidi ta üle Relvajõududesse, jalaväkke. Ka Wehrmachtis ei olnud ta kaua, sest saades võimaluse astuda vastloodud SS-vägedesse, astus ta sinna 15. oktoobril 1935. Ta teenis SS-[[Rottenführer|Rottenführerina]] SS/VT "Germania" Standarte’s. Kraas võttis kolmanda kateti lennuna osa SS Junkerschulest [[Braunschweig|Braunschweigis]] aprillis 1937 ja selle lõpetades 12. märtsil 1938 omandati talle SS-[[Untersturmführer|Untersturmführeri]] aukraad. Ta oli oma kursusel õppeedukuselt paremuselt teine lõpetaja. Hugo Kraas suri [[südamerabandus]]se oma kodus [[Selk]]is 20. veebruaril 1980. ==Auastmed== *[[Ohvitser]] alates: 12. märts 1938 *SS-[[Obersturmführer]]: 20. aprill 1939 *SS-[[Hauptsturmführer]]: 1. september 1940 *SS-[[Sturmbannführer]]: 20. aprill 1942 *SS-[[Obersturmbannführer]]: 21. juuni 1943 *SS-[[Standartenführer]]: 30. jaanuar 1944 *SS-[[Oberführer]]: 30. jaanuar 1945 *SS-[[Brigadeführer]]: 20. aprill 1945 ==Tunnustus== *[[Raudrist|Raudristi II klass]], 16. oktoober 1939 *Raudristi I klass, 25. mai 1940 *Pronksist [[Jalaväe Rünnakmärk]], 3. oktoober 1940 *Must [[Haavatumärk]], 28. august 1941 *[[Saksa Rist]] kullas, 25. detsember 1941 *[[Idarahvaste medal]], 25. august 1942 *[[Raudristi Rüütlirist|Rüütlirist]], 28. märts 1943 *Lähivõitluskilp - hõbedast, 15. oktoober 1943 *[[Raudristi Rüütlirist]] tammelehtedega, 24. jaanuar 1944 {{JÄRJESTA:Kraas, Hugo}} [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Rüütliristi kavalerid]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1980]] n2nujerj97fwgva258757sgypfnxg2k 0 138699 7160880 6438283 2026-05-25T15:45:47Z Sillerkiil 58396 7160880 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hiid-karuputk | pilt = Reuzenbereklauw.JPG | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Sarikalaadsed]] ''Apiales'' | sugukond = [[Sarikalised]] ''Apiaceae'' | perekond = [[Karuputk]] ''Heracleum'' | liik = '''Hiid-karuputk''' | binaarne = ''Heracleum mantegazzianum'' | binaarse_autor = [[Sommier]] & [[Levier]] | levikukaart = }}{{viitamata}}{{täienda}}'''Hiid-karuputk''' (''Heracleum mantegazzianum'') on [[sarikalised|sarikaliste]] sugukonda kuuluv [[õistaim]]. Hiid-karuputk on [[Euroopa]] suurim sarikaline. Ta on kiire kasvuga ning võib kasvada kuni 7 meetri kõrguseks{{lisa viide}}; enamasti on taime kõrgus siiski 3...5 meetrit. Eestis on hiid-karuputk [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]] [[võõrliik]], mis toodi [[Kaukaasia]]st silo- ja [[meetaim]]ena koos [[Sosnovski karuputk]]ega, ning on praeguseks laialt levinud. Taim kasvab peamiselt jõgede ja ojade kallastel ning söötis maadel. Putke varred võivad kasvada kuni 10 cm jämeduseks. Lehed on sügavalt 3...5-hõlmalised; lehe laius ulatub tihti üle ühe meetri. Hiid-karuputk õitseb juulist septembrini. Sarika läbimõõt on 50...80 cm. Hiid-karuputke mahl sisaldab [[fototoksiin]]i. Kui see satub nahale ning seejärel päikese kätte, tekib äge [[nahapõletik]]. Hiid-karuputke leidub Eestis hajusalt<ref name="Hiid-karuputk"> Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 211</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Sarikalised]] [[Kategooria:Eesti võõrliigid]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] 7gk4r03fx5cxli1xq839mbqcalrw98q 0 139703 7161349 5922829 2026-05-26T10:38:41Z Kuriuss 38125 7161349 wikitext text/x-wiki {{Partei| partei_nimi = Leedu Kommunistlik Partei (LKP) | partei_nimi_keeles = | partei_logo = Flag of the Lithuanian Soviet Socialist Republic.svg| partei_staatus = | esimees = | ajaleht = | ideoloogia = [[marksism-leninism]], [[kommunism ]] | kodulehekülg = | colorcode = orange | koalitsioon = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]], [[Komsomol|ÜLKNÜ]] | Eurparlament = | asutamine = [[1918]] – keeld [[1990]] | peakorter = [[Leedu NSV]], [[Vilnius]] }} '''Leedu Kommunistlik Partei''' (ka '''Leedumaa Kommunistlik Partei'''; [[leedu keel]]es ''Lietuvos komunistų partija'') oli aastatel [[1918]]–[[1991]] [[Leedu]]s tegutsenud [[kommunism|kommunistlik]] partei. Aastatel [[1940]]–[[1990]] oli see [[Leedu NSV]] võimupartei ja ühtlasi ainus legaalne partei selles [[liiduvabariik|liiduvabariigis]]. ==Ajalugu== ===Eellugu=== Esimesed [[marksism|marksistlikud]] ringid, mis tekkisid Leedu territooriumil [[1880. aastad|1880. aastate]] lõpul, olid selgelt [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatliku]] suunitlusega. Nende tegevus aktiviseerus pärast [[Vladimir Lenin]]i külaskäiku Leedusse septembris [[1895]]. Sama aasta lõpus loodi juba Leedu sotsiaaldemokraatide keskus; aastal [[1896]] [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (1896)|Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Leedu Tööliste Liit]]. Kõik need organisatsioonid tegutsesid illegaalselt. [[1900]]. aastal ühinesid Sotsiaaldemokraatliku Partei üks tiib ja Leedu Tööliste Liit uueks liikumiseks [[Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatia]] nime all. Väidetavalt oli uue organisatsiooni moodustamine seotud [[Feliks Dzeržinski]] tegevusega. Paralleelselt tegutsesid aastatel [[1901]]–[[1919]] Leedu territooriumil ka [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] rakukesed, mis ühendasid peamiselt venekeelseid vasakpoolseid. Ka need ühingud olid illegaalsed. ===Asutamine=== [[14. august]]il [[1918]] otsustati [[Vilnius]]es toimunud revolutsiooniliste sotsiaaldemokraatide koosolekul moodustada uus poliitiline liikumine Leedu Kommunistliku Partei nime all. Leedu Kommunistliku Partei esimene kongress toimus sama aasta [[1. oktoober|1.]]–[[3. oktoober|3. oktoobrini]] [[Vilnius]]es. Mainitud kongressil valiti ka partei keskkomitee esimene koosseis. Sama aasta detsembris koopteeriti keskkomiteesse veel mitmed mainekad [[Moskva]]st saabunud leedu päritolu kommunistid nagu [[Vincas Mickevičius-Kapsukas]] ja [[Zigmas Angarietis]]. Sel ajal oli parteil väidetavalt umbes 800 liiget. Seoses [[Leedu-Valgevene NSV]] moodustamisega veebruaris [[1919]] ühinesid Leedu ja Valgevene kommunistlikud parteid märtsis uueks parteiks Leedu ja Valgevene Kommunistliku Partei nime all, mida juhtis [[Kazys Giedrys]]. Pärast selle riikliku moodustise likvideerimist otsustati [[5. september|5. septembril]] [[1920]] [[Smolensk]]is toimunud Leedu ja Valgevene Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenumil jagada partei uuesti kaheks rahvuslik-territoriaalsetel alustel tegutsevaks parteiks. ===Tegevus Leedu Vabariigis=== Leedu Kommunistlik Partei tegutses illegaalselt, Leedu Vabariigi võimude poolt tunnustamata liikumisena, toimides vastavalt [[Ülevenemaaline Kommunistlik (bolševike) Partei|Ülevenemaalise Kommunistliku (bolševike) Partei]] juhistele. Partei tegeles süstemaatiliselt seadusliku riigikorra õõnestamisega, revolutsioonilise iseloomuga kirjanduse levitamisega ning streikide ja muude töölisrahutuste õhutamisega. [[12. veebruar]]il [[1921]] asendati Leedu Kommunistliku Partei Keskbüroo Keskkomiteega, mille koosseisu kuulus 9 liiget ja 5 liikmekandidaati. Sama aasta aprillis ühines parteiga seni eraldi organisatsioonina tegutsenud "[[Bund]]". [[16. juuli]]l [[1921]] võeti Leedu Kommunistlik Partei eraldi sektsioonina vastu [[Komintern]]i. Partei keskkomitee liige [[Vincas Mickevičius-Kapsukas]] oli aastatel [[1923]]–[[1935]] juhtivatel ametikohtadel Kominterni täitevkomitees, sealhulgas alates [[1925]]. aastast Poola ja Baltimaade sekretariaadi juhataja. Partei andis välja mitmeid illegaalseid publikatsioone. Nende ainus legaalne ajaleht oli aprillist detsembrini [[1926]] [[Kaunas]]es ilmunud nädalaleht "''Darbininkų atstovas''". See keelustati pärast [[Antanas Smetona]] poolt läbi viidud riigipööret. Liikmete arv parteis ei ületanud põrandaaluse tegevuse perioodil 2000 inimese piiri. Aastatel [[1923]]–[[1926]] oli LKP Keskkomitee sekretär [[Karolis Požėla]], kes kommunistliku riigipöördekatse kavandamise eest 1926. aastal vahistati ja sõjatribunali otsusega [[Kaunas]]es maha lasti. Pärast Požėla surma saatis [[Nõukogude Liit]] sinna uueks parteijuhiks [[Antanas Sniečkus]]e. Leedu Kommunistliku Partei liikmed osalesid Leedu seadusliku valitsuse tagandamisel [[15. juuni]]l [[1940]], mida organiseeris selleks Nõukogude Liidust Leetu saadetud välisasjade rahvakomissari asetäitja [[Vladimir Dekanozov]]. Juba sama aasta [[17. juuni]]l moodustati uus, Nõukogude Liidu poolt heaks kiidetud valitsus, mida asus juhtima Leedu Kommunistliku Partei liige [[Justas Paleckis]]. Kohe alustati riigivastase tegevuse eest vangis viibinud parteiliikmete vabastamist – kokku oli neid üle 500. [[18. juuni]]l hakkas Kaunases ilmuma partei ametlik häälekandja Liaudies balsas. Partei legaliseeriti ametlikult [[25. juuni]]l [[1940]]. Sama aasta 14.-15. juulini toimunud parlamendivalimistel saavutas partei seaduslikke piiranguid, hirmutamist ja repressioone kasutades absoluutse valimisvõidu. ===Tegevus ainuparteina=== [[21. juuli]]l [[1940]] moodustatud [[Leedu NSV]]s kujunes Leedu Kommunistlikust Parteist esialgu võimupartei, hiljem aga ka ainupartei. Partei keskkomitee ja selle poliitbüroo kujunesid Leedu NSVs tegelikku võimu teostavateks organiteks. LKP KK I sekretär muutus isikuks, kellele kuulus sisuliselt suurem võim kui ametlikule riigipeale ja valitsusjuhile. [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1940]] võeti Leedu Kommunistlik Partei vastu [[Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei|Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei]] liikmesorganisatsiooniks, millega lõpetati ka ametlikult selle liikumise senine näiline iseseisvus. Partei ajaloo esimene legaalne kongress toimus [[5. veebruar|5.]]–[[9. veebruar|9. veebruarini]] [[1941]] [[Vilnius]]es. Tegemist oli viienda LKP kongressiga. ==LKP Keskkomitee I sekretärid== {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Eluaastad !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp |- | [[Pranas Eidukevičius]] || ([[1869]]–[[1926]]) || [[1918]] || [[1919]] |- | [[Vincas Mickevičius-Kapsukas]] || ([[1880]]–[[1935]]) || [[1919]] || [[1920]] |- | [[Karolis Požėla]] || ([[1896]]–[[1926]]) || [[1920]] || [[1926]], [[27. detsember]] |- | [[Antanas Sniečkus]] || ([[1903]]–[[1974]]) || [[1926]] || [[1931]] |- | [[Motiejus Šumauskas]] || ([[1905]]–[[1982]]) || [[1931]] || [[1936]] |- | [[Antanas Sniečkus]] || ([[1903]]–[[1974]]) || [[1936]] || [[1938]] |- | [[Icikas Meskupas-Adomas]] || ([[1907]]–[[1942]]) || [[1938]] || [[1940]], [[15. august]] |- | [[Antanas Sniečkus]] || ([[1903]]–[[1974]]) || [[1940]], [[15. august]] || [[1974]], [[22. jaanuar]] |- | [[Petras Griškevičius]] || ([[1924]]–[[1987]]) || [[1974]], [[18. veebruar]] || [[1987]], [[14. november]] |- | [[Ringaudas Songaila]] || ([[1929]]–[[2019]]) || [[1987]], [[1. detsember]] || [[1988]], [[20. oktoober]] |- | [[Algirdas Brazauskas]] || ([[1932]]–[[2010]]) || [[1988]], [[20. oktoober]] || [[1990]], [[detsember]] |} ==Vaata ka== * [[Leedu NSV]] ==Allikad== * ''Большая Советская Энциклопедия'', но. 14, стр. 538–539. Москва : Издательство "Советская Энциклопедия", 1973. * ''Очерки истории Коммунистической Партии Литвы : том 2, 1920–1940.'' Вильнюс : Минтис, 1980. [[Kategooria:20. sajand Leedus]] [[Kategooria:Kommunistlikud parteid]] 9f8bu1gjzmp9d8ez3fm2xu3okmir7vw 7161351 7161349 2026-05-26T10:42:11Z Kuriuss 38125 7161351 wikitext text/x-wiki {{Partei| partei_nimi = Leedu Kommunistlik Partei (LKP) | partei_nimi_keeles = | partei_logo = Flag of the Lithuanian Soviet Socialist Republic.svg| partei_staatus = | esimees = | ajaleht = | ideoloogia = [[marksism-leninism]], [[kommunism ]] | kodulehekülg = | colorcode = orange | koalitsioon = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]], [[Komsomol|ÜLKNÜ]] | Eurparlament = | asutamine = [[1918]] – keeld [[1990]] | peakorter = [[Leedu NSV]], [[Vilnius]] }} '''Leedu Kommunistlik Partei''' (ka '''Leedumaa Kommunistlik Partei'''; [[leedu keel]]es ''Lietuvos komunistų partija'') oli aastatel [[1918]]–[[1991]] [[Leedu]]s tegutsenud [[kommunism|kommunistlik]] partei. Aastatel [[1940]]–[[1990]] oli see [[Leedu NSV]] võimupartei ja ühtlasi ainus legaalne partei selles [[liiduvabariik|liiduvabariigis]]. ==Ajalugu== ===Eellugu=== Esimesed [[marksism|marksistlikud]] ringid, mis tekkisid Leedu territooriumil [[1880. aastad|1880. aastate]] lõpul, olid selgelt [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatliku]] suunitlusega. Nende tegevus aktiviseerus pärast [[Vladimir Lenin]]i külaskäiku Leedusse septembris [[1895]]. Sama aasta lõpus loodi juba Leedu sotsiaaldemokraatide keskus; aastal [[1896]] [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (1896)|Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Leedu Tööliste Liit]]. Kõik need organisatsioonid tegutsesid illegaalselt. [[1900]]. aastal ühinesid Sotsiaaldemokraatliku Partei üks tiib ja Leedu Tööliste Liit uueks liikumiseks [[Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatia]] nime all. Väidetavalt oli uue organisatsiooni moodustamine seotud [[Feliks Dzeržinski]] tegevusega. Paralleelselt tegutsesid aastatel [[1901]]–[[1919]] Leedu territooriumil ka [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] rakukesed, mis ühendasid peamiselt venekeelseid vasakpoolseid. Ka need ühingud olid illegaalsed. ===Asutamine=== [[14. august]]il [[1918]] otsustati [[Vilnius]]es toimunud revolutsiooniliste sotsiaaldemokraatide koosolekul moodustada uus poliitiline liikumine Leedu Kommunistliku Partei nime all. Leedu Kommunistliku Partei esimene kongress toimus sama aasta [[1. oktoober|1.]]–[[3. oktoober|3. oktoobrini]] [[Vilnius]]es. Mainitud kongressil valiti ka partei keskkomitee esimene koosseis. Sama aasta detsembris koopteeriti keskkomiteesse veel mitmed mainekad [[Moskva]]st saabunud leedu päritolu kommunistid nagu [[Vincas Mickevičius-Kapsukas]] ja [[Zigmas Angarietis]]. Sel ajal oli parteil väidetavalt umbes 800 liiget. Seoses [[Leedu-Valgevene NSV]] moodustamisega veebruaris [[1919]] ühinesid Leedu ja Valgevene kommunistlikud parteid märtsis uueks parteiks Leedu ja Valgevene Kommunistliku Partei nime all, mida juhtis [[Kazys Giedrys]]. Pärast selle riikliku moodustise likvideerimist otsustati [[5. september|5. septembril]] [[1920]] [[Smolensk]]is toimunud Leedu ja Valgevene Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenumil jagada partei uuesti kaheks rahvuslik-territoriaalsetel alustel tegutsevaks parteiks. ===Tegevus Leedu Vabariigis=== Leedu Kommunistlik Partei tegutses illegaalselt, Leedu Vabariigi võimude poolt tunnustamata liikumisena, toimides vastavalt [[Ülevenemaaline Kommunistlik (bolševike) Partei|Ülevenemaalise Kommunistliku (bolševike) Partei]] juhistele. Partei tegeles süstemaatiliselt seadusliku riigikorra õõnestamisega, revolutsioonilise iseloomuga kirjanduse levitamisega ning streikide ja muude töölisrahutuste õhutamisega. [[12. veebruar]]il [[1921]] asendati Leedu Kommunistliku Partei Keskbüroo Keskkomiteega, mille koosseisu kuulus 9 liiget ja 5 liikmekandidaati. Sama aasta aprillis ühines parteiga seni eraldi organisatsioonina tegutsenud [[Bund]]. [[16. juuli]]l [[1921]] võeti Leedu Kommunistlik Partei eraldi sektsioonina vastu [[Komintern]]i. Partei keskkomitee liige [[Vincas Mickevičius-Kapsukas]] oli aastatel [[1923]]–[[1935]] juhtivatel ametikohtadel Kominterni täitevkomitees, sealhulgas alates [[1925]]. aastast Poola ja Baltimaade sekretariaadi juhataja. Partei andis välja mitmeid illegaalseid publikatsioone. Nende ainus legaalne ajaleht oli aprillist detsembrini [[1926]] [[Kaunas]]es ilmunud nädalaleht Darbininkų atstovas. See keelustati pärast [[Antanas Smetona]] tehtud riigipööret. Liikmete arv parteis ei ületanud põrandaaluse tegevuse perioodil 2000 inimese piiri. Aastatel [[1923]]–[[1926]] oli LKP Keskkomitee sekretär [[Karolis Požėla]], kes kommunistliku riigipöördekatse kavandamise eest 1926. aastal vahistati ja sõjatribunali otsusega [[Kaunas]]es maha lasti. Pärast Požėla surma saatis [[Nõukogude Liit]] sinna uueks parteijuhiks [[Antanas Sniečkus]]e. Leedu Kommunistliku Partei liikmed osalesid Leedu seadusliku valitsuse tagandamisel [[15. juuni]]l [[1940]], mida organiseeris selleks Nõukogude Liidust Leetu saadetud välisasjade rahvakomissari asetäitja [[Vladimir Dekanozov]]. Juba sama aasta [[17. juuni]]l moodustati uus, Nõukogude Liidu poolt heaks kiidetud valitsus, mida asus juhtima Leedu Kommunistliku Partei liige [[Justas Paleckis]]. Kohe alustati riigivastase tegevuse eest vangis viibinud parteiliikmete vabastamist – kokku oli neid üle 500. [[18. juuni]]l hakkas Kaunases ilmuma partei ametlik häälekandja Liaudies balsas. Partei legaliseeriti ametlikult [[25. juuni]]l [[1940]]. Sama aasta 14.-15. juulini toimunud parlamendivalimistel saavutas partei seaduslikke piiranguid, hirmutamist ja repressioone kasutades absoluutse valimisvõidu. ===Tegevus ainuparteina=== [[21. juuli]]l [[1940]] moodustatud [[Leedu NSV]]s kujunes Leedu Kommunistlikust Parteist esialgu võimupartei, hiljem aga ka ainupartei. Partei keskkomitee ja selle poliitbüroo kujunesid Leedu NSVs tegelikku võimu teostavateks organiteks. LKP KK I sekretär muutus isikuks, kellele kuulus sisuliselt suurem võim kui ametlikule riigipeale ja valitsusjuhile. [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1940]] võeti Leedu Kommunistlik Partei vastu [[Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei|Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei]] liikmesorganisatsiooniks, millega lõpetati selle liikumise senine näiline iseseisvus ka ametlikult. Partei ajaloo esimene legaalne kongress toimus [[5. veebruar|5.]]–[[9. veebruar]]ini [[1941]] [[Vilnius]]es. Tegemist oli viienda LKP kongressiga. ==LKP Keskkomitee I sekretärid== {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Eluaastad !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp |- | [[Pranas Eidukevičius]] || ([[1869]]–[[1926]]) || [[1918]] || [[1919]] |- | [[Vincas Mickevičius-Kapsukas]] || ([[1880]]–[[1935]]) || [[1919]] || [[1920]] |- | [[Karolis Požėla]] || ([[1896]]–[[1926]]) || [[1920]] || [[1926]]. aasta [[27. detsember]] |- | [[Antanas Sniečkus]] || ([[1903]]–[[1974]]) || [[1926]] || [[1931]] |- | [[Motiejus Šumauskas]] || ([[1905]]–[[1982]]) || [[1931]] || [[1936]] |- | [[Antanas Sniečkus]] || ([[1903]]–[[1974]]) || [[1936]] || [[1938]] |- | [[Icikas Meskupas-Adomas]] || ([[1907]]–[[1942]]) || [[1938]] || [[1940]]. aasta [[15. august]] |- | [[Antanas Sniečkus]] || ([[1903]]–[[1974]]) || [[1940]]. aasta [[15. august]] || [[1974]]. aasta [[22. jaanuar]] |- | [[Petras Griškevičius]] || ([[1924]]–[[1987]]) || [[1974]]. aasta [[18. veebruar]] || [[1987]]. aasta [[14. november]] |- | [[Ringaudas Songaila]] || ([[1929]]–[[2019]]) || [[1987]]. aasta [[1. detsember]] || [[1988]]. aasta [[20. oktoober]] |- | [[Algirdas Brazauskas]] || ([[1932]]–[[2010]]) || [[1988]]. aasta [[20. oktoober]] || [[1990]]. aasta [[detsember]] |} ==Vaata ka== * [[Leedu NSV]] ==Allikad== * ''Большая Советская Энциклопедия'', но. 14, стр. 538–539. Москва : Издательство "Советская Энциклопедия", 1973. * ''Очерки истории Коммунистической Партии Литвы : том 2, 1920–1940.'' Вильнюс : Минтис, 1980. [[Kategooria:20. sajand Leedus]] [[Kategooria:Kommunistlikud parteid]] 2g3uolryez6j3g76fw86nfjv7dxzc9n 7161353 7161351 2026-05-26T10:43:33Z Kuriuss 38125 7161353 wikitext text/x-wiki {{Partei| partei_nimi = Leedu Kommunistlik Partei (LKP) | partei_nimi_keeles = | partei_logo = Flag of the Lithuanian Soviet Socialist Republic.svg| partei_staatus = | esimees = | ajaleht = | ideoloogia = [[marksism-leninism]], [[kommunism ]] | kodulehekülg = | colorcode = orange | koalitsioon = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]], [[Komsomol|ÜLKNÜ]] | Eurparlament = | asutamine = [[1918]] – keeld [[1990]] | peakorter = [[Leedu NSV]], [[Vilnius]] }} '''Leedu Kommunistlik Partei''' (ka '''Leedumaa Kommunistlik Partei'''; [[leedu keel]]es ''Lietuvos komunistų partija'') oli aastatel [[1918]]–[[1991]] [[Leedu]]s tegutsenud [[kommunism|kommunistlik]] partei. Aastatel [[1940]]–[[1990]] oli see [[Leedu NSV]] võimupartei ja ühtlasi ainus legaalne partei selles [[liiduvabariik|liiduvabariigis]]. ==Ajalugu== ===Eellugu=== Esimesed [[marksism|marksistlikud]] ringid, mis tekkisid Leedu territooriumil [[1880. aastad|1880. aastate]] lõpul, olid selgelt [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatliku]] suunitlusega. Nende tegevus aktiviseerus pärast [[Vladimir Lenin]]i külaskäiku Leedusse septembris [[1895]]. Sama aasta lõpus loodi juba Leedu sotsiaaldemokraatide keskus; aastal [[1896]] [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (1896)|Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Leedu Tööliste Liit]]. Kõik need organisatsioonid tegutsesid illegaalselt. [[1900]]. aastal ühinesid Sotsiaaldemokraatliku Partei üks tiib ja Leedu Tööliste Liit uueks liikumiseks [[Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatia]] nime all. Väidetavalt oli uue organisatsiooni moodustamine seotud [[Feliks Dzeržinski]] tegevusega. Paralleelselt tegutsesid aastatel [[1901]]–[[1919]] Leedu territooriumil ka [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] rakukesed, mis ühendasid peamiselt venekeelseid vasakpoolseid. Ka need ühingud olid illegaalsed. ===Asutamine=== [[14. august]]il [[1918]] otsustati [[Vilnius]]es toimunud revolutsiooniliste sotsiaaldemokraatide koosolekul moodustada uus poliitiline liikumine – Leedu Kommunistlik Partei. Leedu Kommunistliku Partei esimene kongress toimus sama aasta [[1. oktoober|1.]]–[[3. oktoober|3. oktoobrini]] [[Vilnius]]es. Mainitud kongressil valiti ka partei keskkomitee esimene koosseis. Sama aasta detsembris koopteeriti keskkomiteesse veel mitmed mainekad [[Moskva]]st saabunud leedu päritolu kommunistid, nagu [[Vincas Mickevičius-Kapsukas]] ja [[Zigmas Angarietis]]. Sel ajal oli parteil väidetavalt umbes 800 liiget. Seoses [[Leedu-Valgevene NSV]] moodustamisega veebruaris [[1919]] ühinesid Leedu ja Valgevene kommunistlikud parteid märtsis uueks parteiks Leedu ja Valgevene Kommunistliku Partei nime all, mida juhtis [[Kazys Giedrys]]. Pärast selle riikliku moodustise likvideerimist otsustati [[5. september|5. septembril]] [[1920]] [[Smolensk]]is toimunud Leedu ja Valgevene Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenumil jagada partei uuesti kaheks rahvuslik-territoriaalsetel alustel tegutsevaks parteiks. ===Tegevus Leedu Vabariigis=== Leedu Kommunistlik Partei tegutses illegaalselt, Leedu Vabariigi võimude poolt tunnustamata liikumisena, toimides vastavalt [[Ülevenemaaline Kommunistlik (bolševike) Partei|Ülevenemaalise Kommunistliku (bolševike) Partei]] juhistele. Partei tegeles süstemaatiliselt seadusliku riigikorra õõnestamisega, revolutsioonilise iseloomuga kirjanduse levitamisega ning streikide ja muude töölisrahutuste õhutamisega. [[12. veebruar]]il [[1921]] asendati Leedu Kommunistliku Partei Keskbüroo Keskkomiteega, mille koosseisu kuulus 9 liiget ja 5 liikmekandidaati. Sama aasta aprillis ühines parteiga seni eraldi organisatsioonina tegutsenud [[Bund]]. [[16. juuli]]l [[1921]] võeti Leedu Kommunistlik Partei eraldi sektsioonina vastu [[Komintern]]i. Partei keskkomitee liige [[Vincas Mickevičius-Kapsukas]] oli aastatel [[1923]]–[[1935]] juhtivatel ametikohtadel Kominterni täitevkomitees, sealhulgas alates [[1925]]. aastast Poola ja Baltimaade sekretariaadi juhataja. Partei andis välja mitmeid illegaalseid publikatsioone. Nende ainus legaalne ajaleht oli aprillist detsembrini [[1926]] [[Kaunas]]es ilmunud nädalaleht Darbininkų atstovas. See keelustati pärast [[Antanas Smetona]] tehtud riigipööret. Liikmete arv parteis ei ületanud põrandaaluse tegevuse perioodil 2000 inimese piiri. Aastatel [[1923]]–[[1926]] oli LKP Keskkomitee sekretär [[Karolis Požėla]], kes kommunistliku riigipöördekatse kavandamise eest 1926. aastal vahistati ja sõjatribunali otsusega [[Kaunas]]es maha lasti. Pärast Požėla surma saatis [[Nõukogude Liit]] sinna uueks parteijuhiks [[Antanas Sniečkus]]e. Leedu Kommunistliku Partei liikmed osalesid Leedu seadusliku valitsuse tagandamisel [[15. juuni]]l [[1940]], mida organiseeris selleks Nõukogude Liidust Leetu saadetud välisasjade rahvakomissari asetäitja [[Vladimir Dekanozov]]. Juba sama aasta [[17. juuni]]l moodustati uus, Nõukogude Liidu poolt heaks kiidetud valitsus, mida asus juhtima Leedu Kommunistliku Partei liige [[Justas Paleckis]]. Kohe alustati riigivastase tegevuse eest vangis viibinud parteiliikmete vabastamist – kokku oli neid üle 500. [[18. juuni]]l hakkas Kaunases ilmuma partei ametlik häälekandja Liaudies balsas. Partei legaliseeriti ametlikult [[25. juuni]]l [[1940]]. Sama aasta 14.-15. juulini toimunud parlamendivalimistel saavutas partei seaduslikke piiranguid, hirmutamist ja repressioone kasutades absoluutse valimisvõidu. ===Tegevus ainuparteina=== [[21. juuli]]l [[1940]] moodustatud [[Leedu NSV]]s kujunes Leedu Kommunistlikust Parteist esialgu võimupartei, hiljem aga ka ainupartei. Partei keskkomitee ja selle poliitbüroo kujunesid Leedu NSVs tegelikku võimu teostavateks organiteks. LKP KK I sekretär muutus isikuks, kellele kuulus sisuliselt suurem võim kui ametlikule riigipeale ja valitsusjuhile. [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1940]] võeti Leedu Kommunistlik Partei vastu [[Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei|Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei]] liikmesorganisatsiooniks, millega lõpetati selle liikumise senine näiline iseseisvus ka ametlikult. Partei ajaloo esimene legaalne kongress toimus [[5. veebruar|5.]]–[[9. veebruar]]ini [[1941]] [[Vilnius]]es. Tegemist oli viienda LKP kongressiga. ==LKP Keskkomitee I sekretärid== {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Eluaastad !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp |- | [[Pranas Eidukevičius]] || ([[1869]]–[[1926]]) || [[1918]] || [[1919]] |- | [[Vincas Mickevičius-Kapsukas]] || ([[1880]]–[[1935]]) || [[1919]] || [[1920]] |- | [[Karolis Požėla]] || ([[1896]]–[[1926]]) || [[1920]] || [[1926]]. aasta [[27. detsember]] |- | [[Antanas Sniečkus]] || ([[1903]]–[[1974]]) || [[1926]] || [[1931]] |- | [[Motiejus Šumauskas]] || ([[1905]]–[[1982]]) || [[1931]] || [[1936]] |- | [[Antanas Sniečkus]] || ([[1903]]–[[1974]]) || [[1936]] || [[1938]] |- | [[Icikas Meskupas-Adomas]] || ([[1907]]–[[1942]]) || [[1938]] || [[1940]]. aasta [[15. august]] |- | [[Antanas Sniečkus]] || ([[1903]]–[[1974]]) || [[1940]]. aasta [[15. august]] || [[1974]]. aasta [[22. jaanuar]] |- | [[Petras Griškevičius]] || ([[1924]]–[[1987]]) || [[1974]]. aasta [[18. veebruar]] || [[1987]]. aasta [[14. november]] |- | [[Ringaudas Songaila]] || ([[1929]]–[[2019]]) || [[1987]]. aasta [[1. detsember]] || [[1988]]. aasta [[20. oktoober]] |- | [[Algirdas Brazauskas]] || ([[1932]]–[[2010]]) || [[1988]]. aasta [[20. oktoober]] || [[1990]]. aasta [[detsember]] |} ==Vaata ka== * [[Leedu NSV]] ==Allikad== * ''Большая Советская Энциклопедия'', но. 14, стр. 538–539. Москва : Издательство "Советская Энциклопедия", 1973. * ''Очерки истории Коммунистической Партии Литвы : том 2, 1920–1940.'' Вильнюс : Минтис, 1980. [[Kategooria:20. sajand Leedus]] [[Kategooria:Kommunistlikud parteid]] g1gczibj6c4843dkgkrsd9o7yiauovu 0 143502 7160991 7138746 2026-05-25T19:48:45Z ~2026-30608-52 230007 /* Viited */ 7160991 wikitext text/x-wiki '''Arvo-Jürgen Alas''' ([[20. märts]] [[1943]] [[Tallinn]] – [[18. september]] [[2007]]) oli [[Eesti]] [[tõlkija]] ja [[diplomaat]]. == Elulugu == Arvo Alas lõpetas 1970 [[Leningradi ülikool|Leningradi Ülikool]]i [[norra keel|norra]] filoloogina. 1971–1981 töötas ta ajakirja [[Noorus (ajakiri)|Noorus]] toimetuses ning alustas selle kõrvalt tegevust tõlkija ja [[ajakirjanik]]una. Aastatel 1981–1984 töötas Alas [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidus]] konsultandina. 1991 asus ta tööle [[Kopenhaagen]]isse [[Balti Informatsioonikeskus]]esse ning aastatel 1991–1996 oli ta esimene Eesti [[suursaadik]] [[Taani]]s ja [[Island]]il, 1992–1996 ka [[Norra]]s. 1997. aastast kuni surmani tegutses Arvo Alas vabakutselise tõlkijana. Arvo Alas suri Taanis ja on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le nn uuele kirjanike künkale. == Looming == Arvo Alas tõlkis [[eesti keel]]de [[Norra kirjandus|Norra]], [[Taani kirjandus|Taani]] ja [[Islandi kirjandus]]t. Tema kaalukaimateks töödeks peetakse [[saaga]]tõlkeid [[vanaislandi keel]]est (sh eriti saagakirjanduse tippteost [[Njálli saaga]]t) ning Taani [[filosoof]]i [[Søren Kierkegaard]]i teoste tõlkeid. Tähelepanu- ja tänuväärne on Arvo Alase töö [[Skandinaavia]] autorite lasteraamatute tõlkimisel, tema raamatuis leidub teravmeelseid sõnaleide ja uudissõnu. Lisaks avaldas ta ajakirjanduses artikleid [[Põhjamaad]]e [[kirjandus]]est, [[ühiskond|ühiskonnast]] ja [[poliitika]]st. Huvitava põikena koostas Arvo Alas [[1982]]. aastal enam kui 40-leheküljelise [[kasahhi keel|kasahhikeelse]] kogumiku "Омир Гули. Omir Guli" eesti proosast. 2005. aastal ilmus Arvo Alaselt jutukogu "Piibuleidja". ==Tõlkeid== ===Norra keelest=== * [[Sigurd Hoel]] "Patused suvepäikese all" (1972) *[[Bjørnstjerne Bjørnson]] "Maateadus ja armastus" (1982) * [[Rolf Stenersen]] "Edvard Munch" (1985) * [[Tor Åge Bringsværd]] "Pinocchio paberid" (1988) * [[Thorbjørn Egner]] **"[[Sööbik ja Pisik]]" (1972) **"Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (1996) **"Pillimees ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas" (2001) ===Taani keelest=== * [[Ludvig Holberg]] ** "Mäeotsa Jeppe" (1978) ** "Valitud näidendid" (2005) * [[Martin A. Hansen]] "Jonatani teekond. Valetaja" (1981) * [[Jørgen-Frantz Jacobsen]] "Barbara" (1974) *Novellid kogumikus "Taani novell" (1978) * [[William Heinesen]] "Kadunud moosekandid" (1984) * [[Hans Scherfig]] "Idealistid" (1979) * [[Peter Seeberg]] "Karjased" (1985) * [[Peter Høeg]] "Preili Smilla lumetaju" (1998) * [[Søren Kierkegaard]] "Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned" (1998) ===Islandi keelest=== * [[Vésteinn Lúdviksson]] "Kaheksa torustikust kostvat häält"(1971) * [[Jón Óskar]] "Minu silmad ja sinu silmad" (1976) *Novellid kogumikus "Islandi novell" (1979) * [[Jón Helgason]] "Sõnade jäljed tänaval"(1981) * [[Svava Jakobsdóttir]] "Pidu ilumüüri ääres" (1986) * [[Njördur Njardvik|Njördur P. Njardvík]] "Surmamõistetud" (1990) * [[Guðbergur Bergsson]] "Luik" (2005) ===Vanaislandi keelest=== * [[Grettir Ásmundripoja saaga]] (1982) * [[Njálli saaga]] (2001) * "Viikingid Vinlandis: [[Eiríkr Punase saaga]]. [[Gröönlaste saaga]]" (2003) *"Viikingite hea äri õpetus" (2004) ===Vene keelest=== * [[Mihhail Steblin-Kamenski]] "Islandi kultuur" (1974) ==Tunnustus== * 1998 – [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]] * 2002 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1038}}</ref> == Isiklikku == Arvo Alasel on kaks poega: ajakirjanik ja tõlkija [[Askur Alas]], kes jätkab isa tööd Skandinaavia kirjanduse eestindamisel, ja ettevõtja Annar Alas. == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Alas, Arvo}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Norras]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] [[Kategooria:Surnud 2007]] n8o858okyosoxoi812z020zdi9rib65 0 143627 7160915 6711574 2026-05-25T17:06:40Z Velirand 67997 7160915 wikitext text/x-wiki {{Sündinud septembris}} ''Siin on loetletud [[29. september|29. septembril]] sündinud tuntud isikuid. *[[1538]] – [[Joan Terès i Borrull]], Hispaania usutegelane, poliitik ja Kataloonia asekuningas *[[1547]] – [[Miguel de Cervantes Saavedra]], hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik *[[1571]] – [[Michelangelo Caravaggio]], itaalia maalikunstnik *[[1703]] – [[François Boucher]], prantsuse kunstnik *[[1758]] – [[Horatio Nelson]], Briti viitseadmiral *[[1832]] – [[Joachim Oppenheim]], rabi *[[1840]] – [[Anton Dohrn]], saksa bioloog *[[1866]] – [[Mõhhailo Gruševskõi]], Ukraina ajaloolane ja poliitik *[[1867]] – [[Walther Rathenau]], juudi rahvusest Saksa tööstur ja poliitik *[[1886]] – [[Aleksander Pulk]], Eesti sõjaväelane * 1886 – [[Michał Butkiewicz]], Poola insener ja poliitik *[[1890]] – [[Alois Eliáš]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja poliitik *[[1891]] – [[Villem Saarsen]], Eesti sõjaväelane *[[1892]] – [[Adolf Johannes]], Eesti sõjaväelane *[[1898]] – [[Trofim Lõssenko]], ukraina päritolu Nõukogude põllumajandusteadlane ja bioloog *[[1900]] – [[Johan Kruusmann]], Eesti piirivalvur *[[1901]] – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane *[[1904]] – [[Jaan Jensen]], eesti karikaturist ja raamatugraafik * 1904 – [[Nikolai Ostrovski]], vene kirjanik * 1904 – [[Aleksander Raidla]], eesti põllumajandusteadlane *[[1907]] – [[Valdo Matela]], Eesti sõjaväelane *[[1912]] – [[Michelangelo Antonioni]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist *[[1913]] – [[Lilija Līce]], läti skulptor *[[1919]] – [[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik *[[1922]] – [[Esther Brand]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja * 1922 – [[Edgar Spriit]], Eesti poliitik *[[1927]] – [[Park Tae Joon]], Lõuna-Korea poliitik *[[1928]] – [[Udo Tiirmaa]], eesti arhitekt *[[1929]] – [[Oskar Kruus]], eesti kirjanik ja kirjandusteadlane * 1929 – [[Guido Mätlik]], eesti ajakirjanik *[[1930]] – [[Aime Mäemets]], eesti hüdrobotaanik * 1930 – [[Colin Dexter]], briti kirjanik *[[1931]] – [[Anita Ekberg]], rootsi näitleja *[[1932]] – [[Fridtjov Clement]], Norra ajakirjanik ja poliitik *[[1933]] – [[Samora Machel]], Mosambiigi poliitik *[[1934]] – [[Jorma Limmonen]], Soome poksija * 1934 – [[Mihály Csíkszentmihályi]], Ungari päritolu USA psühholoogiaprofessor *[[1935]] – [[Jerry Lee Lewis]], USA laulja ja pianist *[[1936]] – [[Silvio Berlusconi]], itaalia poliitik * 1936 – [[Tiiu Reissar]], eesti maalikunstnik ja graafik *[[1938]] – [[Börje Karvonen]], Soome endine poksija * 1938 – [[Wim Kok]], endine Hollandi poliitik *[[1940]] – [[Jüri Martin]], eesti botaanik ja ökoloog, akadeemik, poliitik *[[1943]] – [[Lech Wałęsa]], Poola ametiühingutegelane, poliitik ning inimõiguste aktivist ja kaitsja ning Poola president aastail 1990–1995 *[[1945]] – [[Inge Pind]], eesti sõudja ja sõudetreener * 1945 – [[Ruth-Kaja Pekk]], eesti psühholoog *[[1946]] – [[Jeff Wall]], Kanada fotokunstnik *[[1947]] – [[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja *[[1948]] – [[Tiiu Kimber]], eesti jõutõstja ja fotograaf * 1948 – [[Theo Jörgensmann]], saksa klarnetist ja helilooja *[[1950]] – [[Vladimir Taiger]], eesti graafik * 1950 – [[Reeta Parmo]], eesti majandusteadlane * 1950 – [[Jan Olav Olsen]], Norra poliitik * 1950 – [[Maurilio De Zolt]], endine Itaalia murdmaasuusataja *[[1951]] – [[Michelle Bachelet]], Tšiili poliitik *[[1953]] – [[Mall Vahtre]], eesti kunstnik *[[1954]] – [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], Iraani poliitik ja torakaalkirurg *[[1956]] – [[Ruth Treimut]], eesti keraamik * 1956 – [[Sebastian Coe]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[1957]] – [[Aleksei Kovaltšuk]], Eesti alpinist *[[1959]] – [[Jon Fosse]], norra kirjanik *[[1960]] – [[Heléne Fritzon]], Rootsi poliitik *[[1961]] – [[Julia Gillard]], Austraalia poliitik * 1961 – [[Zoran Tegeltija]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik *[[1963]] – [[Arvydas Anušauskas]], Leedu ajaloolane ja poliitik *[[1964]] – [[Mart Juur]], eesti ajakirjanik ja humorist * 1964 – [[Mats Õun]], eesti teatrikunstnik * 1964 – [[Igor Janev]], Makedoonia diplomaat *[[1966]] – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik *[[1968]] – [[Monika Salu]], eesti ettevõtja * 1968 – [[Maksim Sokolov]], Venemaa poliitik * 1968 – [[Svenja Schulze]], Saksamaa poliitik *[[1969]] – [[Tore Pedersen]], Norra jalgpallur * 1969 – [[Erika Eleniak]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja endine modell *[[1970]] – [[Kaupo Känd]], eesti filosoof ja diplomaat *[[1971]] – [[Tanoka Beard]], USA korvpallur * 1971 – [[Sibel Tüzün]], Türgi pop- ja rokklaulja *[[1972]] – [[Elo Saue]], eesti orienteeruja ja treener *[[1973]] – [[Toomas Proovel]], eesti maadleja *[[1975]] – [[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik *[[1976]] – [[Andri Ševtšenko]], Ukraina jalgpallikoondise ründaja * 1976 – [[Neeme Põder]], eesti kirjanik *[[1977]] – [[Keret Altpere]], eesti tekstiilikunstnik *[[1979]] – [[Gaitana]], Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[1980]] – [[Sven Začek]], eesti loodusfotograaf *[[1981]] – [[Leonid Gulov]], eesti sõudja *[[1982]] – [[Silver Sepp]], eesti muusik *[[1984]] – [[Tayanna]], ukraina laulja *[[1985]] – [[Niklas Moisander]], Soome jalgpallur *[[1988]] – [[Kevin Durant]], USA korvpallur *[[1989]] – [[Tanel Laanmäe]], eesti odaviskaja *[[1990]] – [[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija * 1990 – [[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja *[[1991]] – [[Adem Ljajić]], serbia jalgpallur *[[1992]] – [[Alviina Alametsä]], Soome poliitik *[[1993]] – [[Viktor Romanenkov]], eesti iluuisutaja * 1993 – [[Carlos Salcedo]], Mehhiko jalgpallur * 1993 – [[Milad Mohammadi]], Iraani jalgpallur *[[1994]] – [[Steve Mounié]], Benini jalgpallur *[[1998]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur *[[2000]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 29.]] qy8a0besnsujpgbeohz83hg8oqyncj3 0 143776 7161272 6364697 2026-05-26T09:32:06Z Kuriuss 38125 7161272 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib andmete üleviimisest teisele kujule; digitaalse tootearenduse kohta vaata artiklit [[Digiteerimine (majandus)]]}} [[Pilt:Digitizing Estonian popular science magazine Horisont.jpg|pisi|Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuse digiteerija Eva Püvi digiteerib Zeutscheli raamatuskanneriga ajakirja [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] esimest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud numbrit]] '''Digiteerimine''' ehk '''digimine''' on füüsilise objekti või analoogmaterjali ([[kunstiteos]], helisalvestis, kaart, kiri, kolmemõõtmelised objektid vms) digitaalsele kujule viimine.<ref>McKay, S. (2003). [http://southernlibrarianship.icaap.org/content/v04n01/Mckay_s01.htm ''Digitizing in archival environment'']. – Electronic Journal of Academic and Special Librarianship, 4 (1)</ref><ref>[http://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=digiteerima&F=M&C06=et Ametniku soovitussõnastik] </ref> Selle käigus teisendatakse analoogobjekt [[digitaalsignaal|digitaalseks signaaliks]], 1-de ja 0-de jadaks, mis on [[arvuti]]le loetav.<ref>Smith, A. (1999). [http://www.clir.org/pubs/reports/pub80-smith/pub80.html ''Why digitize?'']. - Digital Library Federation. Council on Library and Information Resources (publication 80)</ref> Digiteerimise kontekstis kasutatakse ingliskeelsetes tekstides mõisteid "skaneerimine" (''scanning'') ja digiteerimine (''digitizing''). Skaneerimisest räägitakse pigem pildiliste, graafilisi analoogmaterjalide teisendamise tähenduses, digiteerimine tähendab aga igasuguse analoogmaterjali, ka video ja heli viimist elektroonilisse vormi. Seega on digiteerimine üldisem mõiste kui skaneerimine.<ref>Lee, S. (2000). ''Digital imaging: a practical handbook''. London: Library Association. lk 35</ref> Digiteerida saab [[kontakt]]sete ja mittekontaktsete meetoditega. Kontaktse meetodi korral puudutab originaal [[skanner]]i skaneerimis[[klaas]]i ja seega ei ole see kasutatav õrnade materjalide digiteerimisel. Mittekontaktse meetodi korral on (enamasti digitaalse) [[Digifotoaparaat|kaamera]] [[lääts]] digiteeritavast materjalist eemal ega puuduta seda.<ref>Lee, S. (2000). ''Digital imaging: a practical handbook''. London: Library Association. lk 51</ref> Digiteerimise tulemusena saadakse analoogobjektist digitaalne kujutis [[rastergraafika|raster]]- (skaneerimisel, pildistamisel) või [[vektorgraafika|vektorvormingus]] ([[digitaator]]i kasutamisel). Samuti on võimalik luua [[3D-mudel|3D-mudeleid]]. Digitaalset teisendamist säilitamise vormina veel ei tunnustata, sest ei ole leitud pikaajalist ja stabiilset kandjat, mille kasutuskestus oleks lähedane juba äraproovitud happevaba paberi või [[mikrofilm|mikrofilmi]] omaga.<ref>Gertz, J. (2000). [http://www.ala.org/ala/alcts/pubs/librestechsvc/lrtsarchive/44n2.pdf ''Selection for preservation in the digital age : an overview'']. – Library Resources & Technical Services, 44 (2),lk 97)</ref> == Vaata ka == * [[Säilitamine (arhiivindus)]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Infotehnoloogia]] a8giatydl3mmhcytvkla8hxvt53h8a4 0 144628 7160746 6734050 2026-05-25T14:00:48Z Makenzis 95198 7160746 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Cagliari Calcio | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Cagliari Calcio SpA | hüüdnimi = ''I Rossoblu'' (punasinised)<br>''Gli Isolani'' (saarlased)<br>''I Sardi'' (sardiinlased) | lühend = | asutatud = 30. mail 1920 | lõpp = | väljak = [[Sardegna Arena]] | mahutavus = 16 233 | ametinimetus1 = President | esimees = Tommaso Giulini | omanik = Tommaso Giulini | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = [[Serie A]] | hooaeg = 2025-2026 | positsioon = 14. koht | muster_la1=_cagliari1920h |muster_b1=_cagliari1920h |muster_ra1=_cagliari1920h |muster_so1=_cagliari1920h | vasakkäsi1=2D3343 |kere1= 2D3343 |paremkäsi1=AF1A30 |püksid1=2D3343 |sokid1=2D3343 | muster_la2=_cagliari1920a |muster_b2=_cagliari1920a |muster_ra2=_cagliari1920a |muster_sh2=_cagliari1920a | muster_so2=_cagliari1920a | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2= FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | muster_la3 = _cagliari1920t | muster_b3 = _cagliari1920t | muster_ra3 = _cagliari1920t | muster_sh3 = _cagliari1920t | muster_so3 = _cag1920t | vasakkäsi3 = 737A53 | kere3 = 737A53 | paremkäsi3 = 737A53 | püksid3 = 737A53 | sokid3 = 737A53 | veeb = https://www.cagliaricalcio.com/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[Pilt:Gigi Riva - US Cagliari (1970) - CROPPED.jpg|pisi|[[Luigi Riva]] on klubi ajaloo üks kuulsamaid mängijaid]] '''Cagliari Calcio''' on [[Itaalia]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Sardiinia]]l [[Cagliari]]s. Klubi mängib riigi kõrgliigas [[Serie A]]. Hooajal 1969/70 tuli klubi Itaalia meistriks. Sel ajal mängis klubis [[Itaalia jalgpallikoondis]]e kõigi aegade edukaim väravakütt [[Luigi Riva]]. Kõige edukama etteaste rahvusvahelisel tasemel tegi klubi [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA karika]] hooajal 1993/94, kui jõuti poolfinaali, kus kaotati [[Milano Inter]]ile. Alates 2017. aastast on klubi kodustaadion olnud 16 233 pealtvaatajat mahutav [[Sardegna Arena]]. Enne seda oli aastatel 1970–2017 kodustaadioniks [[Stadio Sant'Elia]], mis lammutati. Klubi põhivärvid on sinine ja punane. == Saavutused == *[[Serie A]]: **'''Võidud''' (1): 1969–70 **Teised kohad (1): 1968–69 *[[Serie B]]: **'''Võidud''' (1): 2015–16 **Teised kohad (3): 1963–64, 1978–79, 2003–04 *[[Serie C]]/[[Serie C1]]: **'''Võidud''' (4): 1930–31, 1951–52, 1961–62, 1988–89 *[[Coppa Italia]]: **Teised kohad (1): 1968–69 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.cagliaricalcio.com/ Koduleht] * [https://sport.err.ee/854602/ronaldo-staadion-parklas-ja-neetud-number-mis-ootab-klavanit-sardiinias "Ronaldo, staadion parklas ja neetud number: mis ootab Klavanit Sardiinias?"]. sport.err.ee. 17.8.2018. {{Serie A}} [[Kategooria:Itaalia jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Cagliari]] [[Kategooria:Serie A klubid]] [[Kategooria:Cagliari Calcio| ]] rtc2fqe5jkybqsuqufrsmclo6wyxit0 0 144633 7160741 6899864 2026-05-25T13:41:18Z Makenzis 95198 7160741 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Fiorentina | pilt = 2022 ACF Fiorentina logo.svg | pildiallkiri = | täisnimi = Associazione Calcio Firenze Fiorentina SpA | hüüdnimi = ''Viola'' (lilla) | lühend = | asutatud = 1926 (AC Fiorentina)<br />2002 (ACF Fiorentina) | lõpp = | väljak = [[Stadio Artemio Franchi]] | mahutavus = 43 147 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = Rocco B. Commisso | omanik = New ACF Fiorentina S.r.l. | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Vincenzo Italiano]] | liiga = [[Serie A]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 15. koht | muster_la1=_fio1415h |muster_b1= _fio1415h |muster_ra1=_fio1415h |muster_sh1=_fio1415h |muster_so1=_fio1415h | vasakkäsi1= 4b3c8a|kere1= 4b3c8a|paremkäsi1=4b3c8a |püksid1=4b3c8a |sokid1=6000BF | muster_la2=_fio1415a |muster_b2=_fio1415a |muster_ra2=_fio1415a|muster_sh2=_fio1415a |muster_so2=_fio1415a | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2= FFFFFF|püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | veeb = https://www.acffiorentina.com/ | e mäng = | enim mänge = [[Giancarlo Antognoni]] (429) | võit = | kaotus = | mängija = [[Kurt Hamrin]] (208) | fännid = | auhinnad = }} '''ACF Fiorentina''' on [[Itaalia]] [[jalgpall]]iklubi, mis mängib riigi kõrgliigas [[Serie A]]. Klubi kodulinn on [[Firenze]]. Alates 1931. aastast on klubi kodustaadion [[Stadio Artemio Franchi|Artemio Franchi]]. Fiorentina on kahekordne [[Serie A]] võitja (hooaegadel 1955–56 ja 1968–69). Lisaks sellele on klubi võitnud kuuel korral [[Coppa Italia|Itaalia karika]] ja üks kord [[Supercoppa Italiana|Itaalia superkarika]]. 1961 võitis klubi [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karika]]. Hooajal 1956/1957 kaotati [[Euroopa karikas|Euroopa karika]] finaalis [[Madridi Real]]ile. Hooajal 1990/1991 kaotati [[UEFA Euroopa Liiga]] finaalis kahe mängu kokkuvõttes [[Juventus FC|Juventusele]]. ==Praegune meeskond== ''Seisuga 31. jaanuar 2023''<ref>{{cite web |url=https://www.acffiorentina.com/it/squadre/prima-squadra-maschile/tutti |title=Prima Squadra Maschile |publisher=ACF Fiorentina |access-date=28 July 2021 |url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20201029161420/https://www.acffiorentina.com/it/squadre/prima-squadra-maschile/tutti |archive-date=29 October 2020 }}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=ITA|pos=VV|nimi=[[Pietro Terracciano]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Domilson Cordeiro dos Santos|Dodô]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Cristiano Biraghi]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=SRB|pos=KA|nimi=[[Nikola Milenković]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Giacomo Bonaventura]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=SRB|pos=RÜ|nimi=[[Luka Jović]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Riccardo Saponara]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Arthur Cabral]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Gaetano Castrovilli]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Jonathan Ikoné]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=SRB|pos=KA|nimi=[[Aleksa Terzić]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Luca Ranieri]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=ARG|pos=RÜ|nimi=[[Nicolás González]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Lorenzo Venuti]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Lucas Martínez Quarta]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=ITA|pos=VV|nimi=[[Michele Cerofolini]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=GHA|pos=PK|nimi=[[Alfred Duncan]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=ITA|pos=RÜ|nimi=[[Riccardo Sottil]]}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=MAR|pos=PK|nimi=[[Sofyan Amrabat]]}} {{JK koosseis mängija|no=38|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Rolando Mandragora]]}} {{JK koosseis mängija|no=42|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Alessandro Bianco]]}} {{JK koosseis mängija|no=56|rah=ITA|pos=VV|nimi=[[Salvatore Sirigu]]}} {{JK koosseis mängija|no=72|rah=CZE|pos=PK|nimi=[[Antonín Barák]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=CRO|pos=PK|nimi=[[Josip Brekalo]]}} {{JK koosseis mängija|no=98|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Igor Julio|Igor]]}} {{JK koosseis mängija|no=99|rah=CIV|pos=RÜ|nimi=[[Christian Kouamé]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Serie A]]: **'''Võidud''' (2): 1955–56; 1968–69 **Teised kohad (5): 1956–57; 1957–58; 1958–59; 1959–60; 1981–82 *[[Serie B]]: **'''Võidud''' (3): 1930–31; 1938–39; 1993–94 *[[Serie C2]]: **'''Võidud''' (1): 2002–03 *[[Coppa Italia]]: **'''Võidud''' (6): 1939–40; 1960–61; 1965–66; 1974–75; 1995–96; 2000–01 *[[Supercoppa Italiana]]: **'''Võidud''' (1): 1996 **Teised kohad (1): 2001 *[[Euroopa karikas]]: **Teised kohad (1): 1956–57 *[[UEFA karikas]]: **Teised kohad (1): 1989–90 *[[UEFA karikavõitjate karikas]]: **'''Võidud''' (1): 1960–61 **Teised kohad (1): 1961–62 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.violachannel.tv/ Klubi koduleht] {{Serie A}} {{JÄRJESTA:Fiorentina}} [[Kategooria:Itaalia jalgpalliklubid]] [[Kategooria:ACF Fiorentina| ]] [[Kategooria:Serie A klubid]] gkp4iog158r9yo6l8a26aj3fs1dco08 0 144634 7160716 6948245 2026-05-25T13:08:48Z Makenzis 95198 7160716 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Genoa CFC | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Genoa Cricket and Football Club | hüüdnimi = ''Il Grifone'' ('Greif')<br>''I Rossoblù'' ('Punasinised')<br>''Il Vecchio Balordo'' ('Vana rumal') | lühend = | asutatud = 7. septembril 1893 | lõpp = | väljak = [[Stadio Luigi Ferraris]] | mahutavus = 36 599 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = [[Enrico Preziosi]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Rolando Maran]] | liiga = [[Serie A]] | hooaeg = 2025–2026 | positsioon = 16. koht, [[Serie A]] | muster_la1=_genoa2021H |muster_b1=_genoa2021H |muster_ra1=_genoa2021H| muster_sh1 = _genoa2021H| muster_so1 = _gcfc2021h | vasakkäsi1= 0f1e41|kere1=0f1e41 |paremkäsi1=0f1e41 |püksid1=0f1e41 |sokid1=0f1e41 | muster_la2= _genoa2021A|muster_b2= _genoa2021A|muster_ra2=_genoa2021A| muster_sh2 = _genoa2021A| muster_so2 = _gcfc2021a | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2= FFFFFF|püksid2= FFFFFF|sokid2=FFFFFF | veeb = http://www.genoacfc.it/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Genoa Cricket and Football Club''' on [[Itaalia]] linna [[Genova]] [[jalgpall]]iklubi, mis mängib riigi kõrgliigas [[Serie A]]. Klubi asutati 7. septembril 1893 ja see on vanim Itaalia ametlik jalgpalliklubi. Kokku on Genoa tulnud Itaalia meistriks üheksa korda, kuid kõik need võidud pärinevad Itaalia meistrivõistluste esimesest kolmekümnest aastast. 1898. aastal tuli Genoa esimeseks Itaalia meistriks. Viimati tuldi meistriks 1924. aastal. Meistriks tulekute arvult on Genoa Itaalia neljas edukaim klubi. Lisaks on korra võidetud Itaalia karikas. Klubi kodustaadion on alates 1911. aastast olnud [[Stadio Luigi Ferraris]]. 1946. aastast on Genoa seda staadioni jaganud linnarivaali [[U.C. Sampdoria|Sampdoria]]ga. == Saavutused == *Itaalia meistrivõistlused / [[Prima Divisione]] / [[Serie A]]: **'''Võidud''' (9): 1897–98, 1898–99, 1899–00, 1901–02, 1902–03, 1903–04, 1914–15, 1922–23, 1923–24 **Teised kohad (8): 1900–01, 1904–05, 1912–13, 1913–14, 1921–22, 1924–25, 1927–28, 1929–30 *[[Coppa Italia]]: **'''Võidud''' (1): 1936–37 **Teised kohad: 1939–40 *[[Serie B]]: **'''Võidud''' (6): 1934–35, 1952–53, 1961–62, 1972–73, 1975–76, 1988–89 **Teised kohad: 1980–81 *[[Serie C]]/[[Serie C1]]: **'''Võidud''' (1): 1970–71 **Teised kohad : 2005–06 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.genoacfc.it/ Klubi koduleht] {{Serie A}} [[Kategooria:Genoa CFC| ]] [[Kategooria:Itaalia jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Genova]] [[Kategooria:Serie A klubid]] ib1snhzok93a93uv82z28swx349k3wy 0 144640 7160673 6779476 2026-05-25T12:25:42Z Makenzis 95198 7160673 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = US Lecce | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Unione Sportiva Lecce SpA | hüüdnimi = ''Gialloross'i'<br>''Salentini''<br>''Lupi'' | lühend = | asutatud = 15. märts 1908 | lõpp = | väljak = [[Stadio Via del Mare]] | mahutavus = 33 876 | ametinimetus1 = President | esimees = Enrico Tundo | omanik = [[Fabio Liverani]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = [[Serie A]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 17. koht | muster_la1=_yellow_stripes |muster_b1=_uslecce1314h |muster_ra1=_yellow_stripes | vasakkäsi1=FFFF00 |kere1=FF0000 |paremkäsi1=FFFF00 |püksid1=000080 |sokid1=FF0000 | muster_la2=_redborder |muster_b2=_uslecce1314a |muster_ra2=_redborder | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2= FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | veeb = http://www.uslecce.it/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Unione Sportiva Lecce''' on [[Itaalia]] [[jalgpall]]iklubi, mis mängib riigi tugevuselt [[Serie B]]. Viimati mängis klubi riigi [[Serie A|kõrgliigas]] hooajal 2010/11, kust langeti esiliigasse. Scommessopoli kihlveoskandaali tõttu paigutati klubi 2011 kolmandasse liigasse. Klubi kodustaadion on [[Stadio Via del Mare]], mis mahutab 33 876 pealtvaatajat. == Välislingid == * [http://www.uslecce.it/ Koduleht] [[Kategooria:Itaalia jalgpalliklubid|Lecce]] [[Kategooria:Lecce|US]] [[Kategooria:Serie A klubid]] 91ljr0961a7ihfa6zsn7uxk6a0bjscc 0 144651 7160795 6927757 2026-05-25T14:38:44Z Makenzis 95198 7160795 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Torino | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Torino Football Club S.p.A | hüüdnimi = ''Il Toro'' (härg)<br>''I Granata'' (kastanpruunid) | lühend = | asutatud = 3. detsembril 1906 | lõpp = | väljak = [[Stadio Olimpico Grande Torino]] | mahutavus = 27 958 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = [[Urbano Cairo]] | omanik = [[UT Communication]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Paolo Vanoli]] | liiga = [[Serie A]] | hooaeg = [[Serie A hooaeg 2025–2026|2025/26]] | positsioon = 12. koht | muster_la1=_torino1819H |muster_b1=_torino1819H |muster_ra1=_torino1819H|muster_so1=|muster_sh1= _torino1819A | vasakkäsi1=800000|kere1= 800000|paremkäsi1=800000 |püksid1=ffffff |sokid1=55151a | muster_la2= _torino1819A |muster_b2= _torino1819A |muster_ra2= _torino1819A|muster_so2=|muster_sh2= _torino1819H | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=55151a |sokid2=FFFFFF | veeb = http://torinofc.it/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[File:Stadio Olimpico in Turin, 2007, Torino v Peñarol.jpg|pisi|Klubi kodustaadion [[Stadio Olimpico Grande Torino]]]] '''Torino FC '''(täisnimi ''Torino Football Club 1906'') on [[Itaalia]] [[jalgpall]]iklubi, mis mängib riigi kõrgliigas [[Serie A]]. Klubi asutati 1906. aastal nime all Foot-Ball Club Torino. Torino on läbi aegade üks Itaalia edukamaid jalgpalliklubisid, olles tulnud Itaalia meistriks seitsmel korral. Seitsmest võidust viis pärineb 1940. aastatest, mil klubi meeskonda mängis nime [[Grande Torino]] all. Klubi edu sai traagilise lõpu 1949. aastal, mil [[Superga lennuõnnetus]]es hukkus kogu Torino meeskond. Pärast seda on Torino tulnud Itaalia meistriks vaid hooajal 1975–76. Viiel korral on võidetud Itaalia karikas. Hooajal 1991–1992 kaotati [[UEFA karikas|UEFA karika]] finaalis [[Amsterdami Ajax]]ile. Klubi kodustaadion on [[Stadio Olimpico Grande Torino]]. == Praegune koosseis == ''Seisuga 8. september 2024''<ref>{{cite web |title=Prima Squadra Serie A Tim 2022–2023 |url=https://torinofc.it/prima-squadra/2022-2023/all |work=torinofc.it |publisher=Torino Football Club |access-date=27 January 2022 |archive-date=15 January 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220115164355/https://torinofc.it/prima-squadra/2022-2023/all |url-status=live }}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=ITA|pos=VV|nimi=[[Alberto Paleari]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=DRC|pos=PK|nimi=[[Brian Bayeye]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=NED|pos=KA|nimi=[[Perr Schuurs]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=POL|pos=KA|nimi=[[Sebastian Walukiewicz]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=MAR|pos=KA|nimi=[[Adam Masina]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Yann Karamoh]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=SRB|pos=PK|nimi=[[Ivan Ilić]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=PAR|pos=RÜ|nimi=[[Antonio Sanabria]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=CRO|pos=PK|nimi=[[Nikola Vlašić]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=CHI|pos=KA|nimi=[[Guillermo Maripán]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=NOR|pos=PK|nimi=[[Marcus Holmgren Pedersen|Marcus Pedersen]]|märkus=laenul [[Feyenoord]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=ITA|pos=VV|nimi=[[Antonio Donnarumma]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=SCO|pos=RÜ|nimi=[[Ché Adams]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=AUT|pos=PK|nimi=[[Valentino Lazaro]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Ali Dembélé]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=EQG|pos=KA|nimi=[[Saúl Coco]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=CRO|pos=PK|nimi=[[Borna Sosa]]|märkus=laenul [[AFC Ajax|Ajax]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=TUR|pos=PK|nimi=[[Emirhan İlkhan]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=KVX|pos=KA|nimi=[[Mërgim Vojvoda]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Samuele Ricci]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=SRB|pos=VV|nimi=[[Vanja Milinković-Savić]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=61|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Adrien Tameze|Adrien Tamèze]]}} {{JK koosseis mängija|no=66|rah=LTU|pos=PK|nimi=[[Gvidas Gineitis]]}} {{JK koosseis mängija|no=72|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Aaron Ciammaglichella]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=POL|pos=PK|nimi=[[Karol Linetty]]}} {{JK koosseis mängija|no=79|rah=CYP|pos=RÜ|nimi=[[Zanos Savva]]}} {{JK koosseis mängija|no=80|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Côme Bianay Balcot]]}} {{JK koosseis mängija|no=91|rah=COL|pos=RÜ|nimi=[[Duván Zapata]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=92|rah=SWE|pos=RÜ|nimi=[[Alieu Njie]]}} {{JK koosseis lõpp}} ''Vaata ka [[:Kategooria:Torino FC jalgpallurid]].'' == Saavutused == *Itaalia meistrivõistlused/[[Serie A]] **'''Võidud''' (7): 1927–28, 1942–43, 1945–46, 1946–47, 1947–48, 1948–49, 1975–76 **Teised kohad (7): 1907, 1914–1915, 1928–1929, 1938–1939, 1941–42, 1976–77, 1984–85 *[[Serie B]] **'''Võidud''' (3): 1959–60, 1989–90, 2000–01 **Teised kohad (2): 2004–05, 2011–12 *[[Coppa Italia]] **'''Võidud''' (5): 1935–36, 1942–43, 1967–68, 1970–71, 1992–93 **Teised kohad (8): 1937–38, 1962–63, 1963–64, 1969–70, 1979–80, 1980–81, 1981–82, 1987–88 *[[Supercoppa Italiana]] **Teised kohad (1): 1993 *[[Mitropa karikas]] **'''Võidud''' (1): 1990–91 *[[UEFA karikas]] **Teised kohad (1): 1991–92 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://torinofc.it/ Koduleht] {{Serie A}} [[Kategooria:Torino FC| ]] [[Kategooria:Itaalia jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Torino]] [[Kategooria:Serie A klubid]] g40my9pdkz7j9c4ojnjb4jo8ehvwj0c 0 144652 7160864 6779469 2026-05-25T15:37:36Z Makenzis 95198 7160864 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Udinese | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Udinese Calcio SpA | hüüdnimi = ''Bianconeri Friuliani''<br>''Zebrette'' | lühend = | asutatud = 1896 | lõpp = | väljak = [[Stadio Friuli]] | mahutavus = 25 144 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Franco Soldati]] | omanik = [[Giampaolo Pozzo]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Luca Gotti]] | liiga = [[Serie A]] | hooaeg = [[Serie A hooaeg 2025–2026|2025/26]] | positsioon = 10. koht | muster_la1=_udinese1819h |muster_b1=_udinese1819h |muster_ra1=_udinese1819h|muster_so1=|muster_sh1=_udinese1819h | vasakkäsi1=FFFFFF|kere1= FFFFFF|paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=000000 |sokid1=000000 | muster_la2=_udinese1819a |muster_b2=_udinese1819a |muster_ra2=_udinese1819a|muster_so2=|muster_sh2=_udinese1819a | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFF00 | veeb = http://www.udinese.it/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Udinese Calcio [[S.p.A.]]''' on [[Itaalia]] linna [[Udine]] [[jalgpall]]iklubi, mis mängib riigi kõrgliigas [[Serie A]]. Klubi on asutatud 1896. aastal. See on [[Genoa C.F.C.|Genoa]] järel vanuselt Itaalia teine jalgpalliklubi. Parimaks kohaks Itaalia meistrivõistlustel on Udinesel teine (hooajal 1954–55). == Saavutused == *[[Serie A]] **Teised kohad (1): 1954–55 **Kolmandad kohad (2): 1997–98, 2011–12 *[[Coppa Italia]] **Teised kohad (1): 1922 *[[UEFA Intertoto karikas]] **'''Võidud''' (1): 2000 *[[Mitropa karikas]] **'''Võidud''' (1): 1980 == Välislingid == * [http://www.udinese.it/ Koduleht] {{Serie A}} [[Kategooria:Udinese Calcio| ]] [[Kategooria:Itaalia jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Udine]] [[Kategooria:Serie A klubid]] hfc2jazd4jluipa71l41ctop15s9u53 0 145159 7161063 6806397 2026-05-25T21:45:05Z Velirand 67997 7161063 wikitext text/x-wiki {{sündinud septembris}} ''Selles artiklis loetletakse [[16. september|16. septembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1387]] – [[Henry V]], Inglismaa kuningas *[[1745]] – [[Mihhail Kutuzov]], Vene väejuht, kindralfeldmarssal *[[1845]] – [[Matti Haapoja]], soome sarimõrvar *[[1868]] – [[Albert William Herre]], Ameerika Ühendriikide ihtüoloog ja lihhenoloog *[[1870]] – [[John Boland]], iiri tennisist *[[1872]] – [[Tõnis Sarepera]], Eesti kohtunik *[[1876]] – [[Marvin Hart]], USA poksija *[[1885]] – [[Karen Horney]], saksa päritolu Ameerika psühhoanalüütik *[[1886]] – [[Alma Ostra-Oinas]], eesti poliitikategelane *[[1887]] – [[Nadia Boulanger]], prantsuse organist, muusikapedagoog ja helilooja *[[1888]] – [[Frans Eemil Sillanpää]], soome kirjanik *[[1891]] – [[Karl Dönitz]], Saksamaa sõjaväelane (suuradmiral), Suursaksa Riigi viimane president *[[1892]] – [[Werner Bergengruen]], baltisaksa päritolu saksakeelne kirjanik *[[1893]] – [[Hagar Olsson]], soomerootsi kirjanik, kriitik ja tõlkija * 1893 – [[Albert Szent-Györgyi]], ungari füsioloog *[[1901]] – [[Andree Joly-Brunet]], Prantsusmaa iluuisutaja * 1901 – [[Ugo Frigerio]], Itaalia kergejõustiklane * 1901 – [[Eduard Ahas]], eesti maalikunstnik ja kunstiajaloolane *[[1902]] – [[Veli Selim Saarinen]], Soome murdmaasuusataja * 1902 – [[Ernst Joll]], eesti jalgpallur, ajakirjanik ja följetonist *[[1904]] – [[Sulev Saarup]], eesti näitleja *[[1907]] – [[Ilmari Niemelä]], soome maletaja *[[1908]] – [[Ants Rulli]], eesti kirurg *[[1910]] – [[Karl Kling]], Saksamaa autovõidusõitja *[[1912]] – [[Koit Annamaa]], eesti kergejõustiklane *[[1923]] – [[Lee Kuan Yew]], Singapuri poliitik * 1923 – [[Albert Cornelis Baantjer]], hollandi kirjanik *[[1924]] – [[Lauren Bacall]], USA teatri- ja filminäitleja *[[1925]] – [[B.B. King]], USA bluusimuusik, laulja ja helilooja *[[1926]] – [[Vello Lipand]], eesti helilooja *[[1927]] – [[Karel Gut]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija ja treener * 1927 – [[Maimu Kaarnaväli]], eesti arhitekt *[[1928]] – [[Arda Kullerkupp]], eesti arhitekt *[[1931]] – [[Ülo Lille]], eesti keemik ja teaduste akadeemia liige * 1931 – [[Werner Lueg]], Saksamaa kergejõustiklane * 1931 – [[Günther Kleiber]], Saksa DV riigitegelane *[[1932]] – [[Kalju Mätik]], eesti vabadusvõitleja * 1932 – [[Aatos Erkko]], soome ajakirjanik ja meediaettevõtja *[[1934]] – [[Elgin Gay Baylor]], USA korvpallur * 1934 – [[Tamara Manina]], Nõukogude Liidu riistvõimleja *[[1935]] – [[Mai Mägi]], eesti metallikunstnik *[[1937]] – [[Aleksandr Medved]], Valgevene vabamaadleja *[[1939]] – [[Mait Miljan]], eesti majandusteadlane * 1939 – [[Vilju Lilleleht]], eesti bioloog *[[1940]] – [[Judith Heine]], Saksamaa kergejõustiklane *[[1941]] – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht *[[1943]] – [[Oskar Lafontaine]], Saksamaa poliitik * 1943 – [[Beverly Aadland]], USA filminäitleja * 1943 – [[Arne Pilvet]], eesti tehnikateadlane *[[1944]] – [[Adrianus Schenk]], Hollandi kiiruisutaja *[[1945]] – [[Illimar Paul]], eesti graafik * 1945 – [[Reet Eilsen]], eesti raamatukujundaja * 1945 – [[Kalev Parksepp]], Eesti kabetaja *[[1947]] – [[Jaanus Paal]], eesti botaanik * 1947 – [[Ilona Gusenbauer-Majdan]], Austria kergejõustiklane *[[1948]] – [[Anu Saluäär]], eesti toimetaja ja tõlkija * 1948 – [[Leonid Savitski]], eesti laulja * 1948 – [[Rosemary Casals]], USA tennisist *[[1950]] – [[Henry Louis Gates]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik, haridustegelane, publitsist ja ajakirjanik *[[1951]] – [[Loit Jõekalda]], eesti graafik * 1951 – [[Reinier van de Kerkhof]], Hollandi jalgpallur, poolkaitsja * 1951 – [[Wilhelmus van de Kerkhof]], Hollandi jalgpallur, poolkaitsja * 1951 – [[Isilda Gomes]], Portugali poliitik *[[1952]] – [[Fatos Nano]], Albaania poliitik * 1952 – [[Karen Muir]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ujuja *[[1953]] – [[Jerome Kendrick Pate]], USA golfimängija *1953 – [[Nancy Huston]], Kanada kirjanik, esseist ja tõlkija *[[1954]] – [[Mercedes Merimaa]], eesti taimetark *[[1956]] – [[Mickey Rourke]], ameerika filminäitleja * 1956 – [[Anatoli Beloglazov]], Nõukogude Liidu vabamaadleja * 1956 – [[Sergei Beloglazov]], Nõukogude Liidu vabamaadleja * 1956 – [[David Copperfield]], USA mustkunstnik *[[1957]] – [[Arne Sellin]], eesti loodusteadlane * 1957 – [[David McCreery]], Põhja-Iirimaa jalgpallur, poolkaitsja * 1957 – [[Christopher B. Balme]], õppejõud, lavastaja ja teatriteadlane * 1957 – [[Keith Leroy Connor]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[1958]] – [[Neville Southall]], Walesi jalgpallur, väravavaht * 1958 – [[Mladen Ivanić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik *[[1960]] – [[Jayne Brook]], USA näitleja * 1960 – [[Taneti Maamau]], Kiribati poliitik *[[1961]] – [[Andrei Illarionov]], vene majandusteadlane *[[1963]] – [[Richard Marx]], USA laulja ja laulukirjutaja *[[1965]] – [[Karl-Heinz Riedle]], Saksamaa jalgpallur, ründaja *[[1966]] – [[Kevin Curtis Young]], USA kergejõustiklane * 1966 – [[Krista Leesi]], eesti tekstiilikunstnik *[[1967]] – [[Michael Smith]], Kanada kergejõustiklane *[[1968]] – [[Rafael Alkorta Martinez]], Hispaania jalgpallur, kaitsja *[[1970]] – [[Kerttu Rakke]], eesti kirjanik * 1970 – [[Lars Svendsen]], norra filosoof *[[1971]] – [[Annelise Coberger]], Uus-Meremaa mäesuusataja * 1971 – [[Karsten Kobs]], Saksamaa kergejõustiklane * 1971 – [[Amy Poehler]], USA filminäitleja, -produtsent ja koomik * 1971 – [[Sonsee]], USA räppar * 1971 – [[Martin Pärn]], eesti disainer *[[1972]] – [[Sigvard Kukk]], eesti jalgrattur * 1972 – [[Nerva (kunstnik)|Nerva]], eesti kunstnik * 1972 – [[Vebjørn Rodal]], Norra kergejõustiklane * 1972 – [[Aleksandr Pljuštšev]], vene ajakirjanik ja raadiosaatejuht *[[1973]] – [[Aleksandr Vinokurov]], Kasahstani jalgrattur * 1973 – [[Kadi Polli]], eesti kunstiteadlane *[[1974]] – [[Mario Haas]], Austria endine jalgpallur *[[1975]] – [[Gal Fridman]], Iisraeli purjetaja * 1975 – [[Candra Wijaya]], Indoneesia sulgpallur * 1975 – [[Martin Baxa]], Tšehhi pedagoog ja poliitik *[[1976]] – [[Kajar Lember]], [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] peasekretär * 1976 – [[Erik Aadahl]], USA filmide helindaja, heliefektide lavastaja ja helirežissöör * 1976 – [[Elīna Garanča]], läti ooperilaulja * 1976 – [[Virve Sõber]], eesti ökoloog *[[1978]] – [[Michael Uhrmann]], Saksamaa suusahüppaja *[[1981]] – [[Fan Bingbing]], hiina näitleja *[[1982]] – [[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf *[[1983]] – [[Kirsty Leigh Coventry]], Zimbabwe ujuja * 1983 – [[Taavi Oolberg]], eesti kunstnik, illustraator ja karikaturist *[[1984]] – [[Katie Melua]], gruusia päritolu Briti laulja ja laulukirjutaja *[[1985]] – [[Max Minghella]], Briti filminäitleja * 1985 – [[Johan Remen Evensen]], Norra suusahüppaja * 1985 – [[Fábio Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[1986]] – [[Egert Malts]], endine eesti suusahüppaja *[[1989]] – [[Salomón Rondón]], Venezuela jalgpallur * 1989 – [[Braden Holtby]], Kanada jäähokimängija *[[1992]] – [[Nick Jonas]], USA laulja-laulukirjutaja, pillimees ja näitleja * 1992 – [[Jonas Knudsen]], taani jalgpallur *[[1994]] – [[Aleksandar Mitrović]], serbia jalgpallur * 1994 – [[Anthony Mantha]], Kanada jäähokimängija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 16.]] 642hz7jv5xgqtg88506o9jbb889v4sa 0 146633 7161396 6276770 2026-05-26T11:15:22Z Taurus404 80079 /* Ajalugu */ 7161396 wikitext text/x-wiki {{infokast börs | nimi = Frankfurdi börs | omakeelne nimi = Frankfurter Wertpapierbörse | logo = | pilt = Alte Boerse (Aussenfassade).jpg | tüüp = [[aktsiabörs]] | linn = Frankfurt | riik = Saksamaa | laiuskoord = 50.115278 | pikkuskoord = 8.677778 | asutatud = 1585 | omanik = [[Deutsche Börse]] | juhid = | vääring = [[euro]] | kaubad = | väärtpabereid = | turuväärtus = | aastakäive = | indeksid = [[DAX]], [[DAXplus]], [[CDAX]], [[DivDAX]], [[LDAX]], [[MDAX]], [[SDAX]], [[TecDAX]], [[VDAX]], [[EuroStoxx 50]] | koduleht = [http://boerse-frankfurt.com/pip/dispatch/en/pip/private_investors/home www.boerse-frankfurt.de] }} [[Pilt:Boerse-ffm001.jpg|thumb|Börsimaja]] [[Pilt:Bulle und Bär Frankfurt 3.jpg|thumb|Maja ees on aktsiaturu sümbolid pull ja karu]] '''Frankfurdi börs''' ([[saksa keel]]es ''Frankfurter Wertpapierbörse'', FWB) on [[Saksamaa]]l [[Frankfurt|Maini-äärses Frankfurdis]] asuv [[aktsiabörs]]. Frankfurdi börsi omanik on [[Deutsche Börse]], mis omab ka Euroopa [[futuur]]ide vahendussüsteemi [[Eurex]] ja kliiringuettevõtet [[Clearstream]]. Frankfurdi börsi kaudu tehakse üle 90% Saksamaa aktsiatehingutest. Kasutusel on elektrooniline kauplemissüsteem [[Xetra]], mida kasutatakse ka [[Viini börs]]il alates [[1999]], [[Iiri börs]]il alates [[2000]] ja [[Budapesti börs]]il alates [[2003]]. Peamiselt Xetra kaudu avati Saksamaa turg välisinvestoritele ja 47% börsil osalejast on välismaised. Frankfurdi börsil kaubeldavaid aktsiaid iseloomustavad indeksid [[DAX]], [[DAXplus]], [[CDAX]], [[DivDAX]], [[LDAX]], [[MDAX]], [[SDAX]], [[TecDAX]], [[VDAX]] ja [[EuroStoxx 50]]. Kauplemine toimub kell 9.00–17.30 ja sulgemisoksjon toimub 17.30–17.35, kuid alates 2003. aasta novembrist saab tehinguid sooritada ka 17.45–20.00 ja alates [[2006]]. aastast kuni kella 22-ni, et kaubelda [[USA]] ajavööndite tööajal. Börsi tähtsaim indeks on DAX (''Deutschen Aktienindex''), mis koosneb Saksamaa 30 suurima börsiettevõtte aktsiatest. Selle indeksi muutumine iseloomustab kogu Saksamaa majanduse käekäiku. Tänapäeval on börsi kogukäive 5,2 triljonit [[euro]]t aastas. Sellega on ta maailma suuruselt kolmas börs käibe poolest ja teine börs [[turukapitalisatsioon]]i poolest. == Ajalugu == Frankfurdi börsi alged pärinevad [[9. sajand]]ist, kui keiser [[Ludwig Sakslane]] andis välja vabastuskirja, millega lubas Frankfurdis pidada fikseerimata hindadega [[laat]]u. [[16. sajand]]iks oli Frankfurt arenenud jõukaks ja asiseks linnaks, mille [[majandus]] põhines [[kaubandus]]el ja finantsteenustel. Tähtis koht linnas oli [[rahavahetaja]]tel, sest [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] puudus ühtne [[valuuta]]. [[1585]] asutati linnas börs, mis kehtestas ühtse tasu [[rahavahetus]]e eest. Järgmiste sajandite jooksul kasvas Frankfurdi börs üheks maailma suurimaist, jäädes alla üksnes [[Londoni börs|Londoni]] ja [[Pariisi börs]]ile. [[1625]] avaldati esimene ametlik kursitabel, mis sisaldas 12 kullasordi hinna sõltuvalt puhtusest. [[1721]] avaldati esimene ametlik valuutakursside tabel, mis sisaldas 18 valuuta vahetuskursi. [[17. sajand]]i lõpus hakati börsil kauplema [[veksel|vekslite]] ja [[võlakiri|võlakirjadega]], mis võimaldas ka eraisikutel investeerima hakata. [[1808]] asutati Frankfurdis [[kaubanduskoda]], millest sai hiljem avalik-õiguslik institutsioon. [[1843]] avati vanalinnas Pauli väljakul (''Paulsplatz'') esinduslik börsihoone, mille [[arhitekt]] oli Friedrich August Stüler [[Berliin]]ist. See hoone on säilinud ja seda nimetatakse vanaks börsihooneks (''Alte Börse''). [[1874]] kolis Frankfurdi börs uude hoonesse Börsi väljakul (''Börsenplatze''). Selle hoone arhitektid olid Heinrich Burnitz ja Oskar Sommer. [[Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis|Esimese maailmasõja järgne hüperinflatsioon]] suurendas börside tähtsust. Raha polnud mõtet hoida, see kaotas väga kiiresti väärtust, seevastu väärtpaberid, eriti [[aktsia]]d, võimaldasid sääste säilitada. [[Natsionaalsotsialistid]]e võimu ajal oli börsi tegevus pärsitud. Valitsus ei näinud meeleldi, et kodanikud paigutavad oma sääste mujale kui sõjatööstuse heaks. [[1944]]. aasta pommitamiste ajal töötas börs uue börsihoone keldris, märtsist septembrini [[1945]] oli suletud. [[1949]] nimetati Frankfurdi börs Saksamaa juhtivaks aktsiabörsiks. See tõi endaga suure hulga riigisiseseid ja rahvusvahelisi [[investeering]]uid. Frankfurdi tähtsust suurendas [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] rajamine linna. [[1956]] hakati kauplema ka välismaiste aktsiatega. Börsi tegevust korraldava ettevõtte nimi oli kuni [[1993]] Frankfurdi Väärtpaberibörs (''Frankfurter Wertpapierbörse''), sel aastal sai see ettevõte oma tänapäevase nime [[Deutsche Börse AG]]. == Välislingid== *[http://boerse-frankfurt.com/pip/dispatch/en/pip/private_investors/home Koduleht] [[Kategooria:Frankfurt]] [[Kategooria:Börsid]] [[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]] 58wd1ii1bayacuvo25utr3dj63u61vx 0 147564 7161183 6742085 2026-05-26T08:09:40Z Kuriuss 38125 7161183 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Graphene xyz.jpg|pisi|Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur]] [[Pilt:Graphene-graphite relation.svg|pisi|Grafeeni kihid grafiidis]] '''Grafeen''' on ainult [[süsinik]]u [[aatom]]itest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku. Grafeeni võib vaadelda lõputult suure [[aromaatsed ühendid|aromaatse molekulina]], mille moodustavad ainult sp² süsiniku aatomid. Grafeen on süsiniku [[allotroopia|allotroopne vorm]], kusjuures selle struktuurielemendid esinevad mitmetes teistes süsiniku allotroopsetes teisendites nagu [[grafiit]], [[süsiniknanotoru]]d ja [[fullereenid]]. Nimetus on tuletatud sõnadest grafiit + [[alkeen|-een]]. Grafeenis on süsiniku aatomite vahel [[konjugeeritud sidemed]], see tähendab et esineb [[valentselektronid]]e delokalisatsioon üle kogu süsteemi, mis suurendab selle stabiilsust ja alandab üldist energiat. C–C sideme pikkus grafeenis on 0,142&nbsp;nm ja 7 miljonit grafeeni lehte moodustaksid vaid 1&nbsp;mm paksuse kihi. Tulenevalt struktuurist on grafeenil rida erilisi omadusi, millest kõige olulisemad on grafeeni lehe vastupidavus ja suurepärane [[elektrijuhtivus]]. 2010. aastal said [[Andrei Geim]] ja [[Konstantin Novosjolov]] [[Nobeli preemia|Nobeli füüsikaauhinna]] kahemõõtmelise materjali grafeeniga seotud põhjapanevate eksperimentide eest. ==Ajalugu ja eksperimentaalne avastamine== Termin "grafeen" võeti kasutusele 1987. aastal, et kirjeldada grafiidiliistakut kui grafiidiühendi (Graphite Intercalation Compound ehk GIC) ühte koostisosa. GIC on [[kristall]]iline [[soolad|sool]], mille [[keemiline valem|molekulivalem]] on XC_y, kus X tähistab mingisugust ainet ja C süsinikku, mis on aine X vahel (näiteks KC₈). Grafeeni termin oli kasutusel ka varajastes süsiniknanotorude ja epitaksiaalse grafeeni kirjeldustes. Ühekihilisi grafiidiliistakuid on tehtud alates 1970. aastast, neid kasvatati epitaksiaalselt [[metall]]ide peale. "Epitaksiaalne grafeen" koosneb ühe aatomi paksusest heksagonaalsest võrest, milles süsiniku aatomeid hoiavad koos sp²-sidemed. Õhukesi grafiidiliistakud on uuritud [[Transmissioonelektronmikroskoop|läbivalgustava elektronmikroskoobiga]] ([[TEM]]). Selle abil saadi teada, et liistakute sisemus on kihistunud.<ref name="D6Tqj" /> Grafeeni uuriti teoreetiliselt juba 1940. aastatel, et kirjeldada süsinikku sisaldavate [[materjal]]ide omadusi. Teoreetiliste arvutuste käigus lähtuti grafeeni mudelist. Hiljem avastati, et grafeen ei saa vabas vormis eksisteerida, kuid<ref name="9jTqP" /> 2004. aastal avastasid professor [[Andrei Geim]] ja [[Konstantin Novosjolov]] [[Manchesteri Ülikool]]ist, et grafeeni saab eraldada grafiidiliistakutest tavalise [[teip|kleeplindi]] abil. Sellist grafeeni saamise viisi hakati nimetama [[grafeeni mikromehaaniline lõhestamine|mikromehaaniliseks lõhestamiseks]].<ref name="NJl0S" /> ==Omadused== [[Pilt:Grafeen-polüpürool kilele tehtud skalpelli terava otsage kraabe..tif|pisi|Grafeeni-polüpürooli kile, mis on ennast kokku rullinud. [[Skaneeriv elektronmikroskoop|Skaneeriva elektronmikroskoobi]] pilt, [[Tartu Ülikool]]]] [[Pilt:Must auk....jpg|pisi|Grafeeni kasvatusel tekkinud defekt]] Grafeen on meekärjekujuline planaarne [[süsiniku allotoop|allotroop]], kus on sp²-[[keemiline side|sidemed]].<ref name="m3oCe" /> Sideme pikkused grafeenis on umbes 0,142 [[nanomeeter|nanomeetrit]]. Grafeeni kihid järjestuvad grafiidiks ja nende vahele jääb 0,335 [[nanomeeter|nanomeetrit]]. Grafeen kui üheaatomiline süsinikukiht on suurepärane [[elektrijuht|elektri]]- ja [[soojusjuht]]. ===Elektroonilised=== Grafeen erineb [[kristallograafia|kolmemõõtmelistest]] materjalidest ja sellel on null-keelutsooniga [[pooljuht|pooljuhi]] omadusi. 1947. aastal avastas P.R. Wallace, et [[energia]] [[impulss|impulsi]] seos (dispersiooniseos) on lineaarne madalatel [[energia]]tel just kuusnurga tippude juures. See viis ta järeldusele, et [[elektron]]ide ja aukude efektiivne mass on null.<ref name="zo8yn" /> ===Termilised=== Grafeenil on väga suur [[soojusmahtuvus]]. Toatemperatuuril mõõdetud [[soojusmahtuvus]] varieerub (4,84±0,44) × 103 kuni (5,30±0,48) × 103 W•m⁻¹•K⁻¹. ===Mehaanilised=== 2009. aastal nimetati grafeen kõige tugevamaks materjaliks. Mõõtetulemused näitasid, et grafeeniliistak on 100 korda tugevam kui samade mõõtmetega [[teras]]eliistak. Grafeeni [[elastsusmoodul]] on 1 TPa (1012 Pa).<ref name="08lF7" /> Kuigi grafeen on tugev materjal, ei ole veel lahendust, kuidas seda tööstuslikult ja suurtes kogustes toota. Grafeen on väga kerge: kaalub kõigest 0,77 milligrammi ruutmeetri kohta. Guoxiu Wang Sydney ülikoolist töötas välja grafeenpaberi (GP), mida saab muuta erikujuliseks ja hiljem taastada selle esialgne olek. Teadlased peenestasid, puhastasid ja filtreerisid grafiiti kemikaalidega, et muuta grafiit nanostruktuurseks, mida hiljem töödeldakse paberiliistakuteks. Juhtiv uurija Ali Reza Ranijbartoreh väitis, et selline paberilaadne grafeeniliistak on kerge ja tugev ning ka [[elastne|elastsem]] kui [[teras]]. === Optilised === Grafeeni unikaalne omadus on vähene [[spektroskoopia|valguse neelamine]]. Ühe aatomi paksune grafeenikiht neelab kõigest 2,3% [[valgus]]t. ==Grafeeni vormid== ===Kahe aatomi paksune grafeen=== Kahe aatomi paksune grafeen koosneb kahest grafeenikihist, mis asetsevad üksteise peal. Kahe aatomi paksune grafeen on näidanud selliseid huvitavaid elektrilisi omadusi nagu [[kvant-Halli efekt]]. ===Kolmemõõtmeline grafeen=== 2013. aastal avastati [[3D|kolmemõõtmeline]] heksagonaalselt järjestatud grafeen. == Grafeeni saamine == === Mikromehaaniline lõhestamine === Sageli kutsutakse [[mikromehaaniline lõhestamine|mikromehaanilist lõhestamise]] meetodit ka teibimeetodiks. Selle meetodi käigus kasutatakse HOPG-i (kõrgorienteertud püroliitiline grafiit), teipi ja SIO₂([[ränioksiid]]i) alust, kuhu grafeen peale kantakse. HOPG-i pinnale kleebitakse korduvalt ühte ja sama kleeplinti ning selle tulemusel jääb kleeplindi külge hulgaliselt grafiidiliistakuid. Seejärel kleebitakse teip SiO₂ alusele. SiO₂ alusele kinni jäänud liistakud ei pruugi olla ühekihilised, mistõttu tuleb otsida nende seast välja ühe aatomi paksused liistakud. Sel viisil saadud grafeenikristalliidid võivad olla kuni 100 mikromeetri suurused.<ref name="3qsyQ" /><ref name="AoPi1" /> === Keemiline sadestus aurufaasist (CVD) === Kuna grafeeni on raske kasvatada suurtele pindadele, mõeldi välja uus ja küllaltki tõhus meetod. Selleks tehnoloogiaks on [[keemiline sadestamine aurufaasist]] ([[CVD]]). [[CVD]] protseduur on suhteliselt keerukas, kuid selle töötlemisviisiga valmistatud grafeen on üsna hea kvaliteediga. [[CVD]]-meetodiga kasvatatakse grafeeni peamiselt metallidele: [[nikkel]]- ja [[vask]]fooliumist alustele. Kasvatus toimub reaktoris, mis koosneb gaaside edastamise süsteemist, [[vaakumpump|vaakumpumbast]], reaktori südamikust (kuhu gaasid edastatakse) ja kõrge temperatuuriga ahjust, mis asetseb reaktori ümber. Et [[keemiline reaktsioon|reaktsioon]] toimuks, on vaja süsteemi viia vajalikud lähteained, mis on gaasifaasis. Põhiliselt kasvatatakse grafeeni kolme gaasi – [[metaan]]i, [[vesinik]]u ja [[argoon]]i – abil. Gaasid on suunatud teatud kontsentratsiooniga kõrge temperatuuriga reaktorisse, kus hakkab toimuma [[keemiline reaktsioon]], mis koosneb neljast etapist:<ref name="lp3Q1" /><ref name="On1iR" /> <math>CH4-> CH3 + H</math> <math>CH3 -> CH2 + H</math> <math>CH2->CH + H</math> <math> CH -> C + H</math> <ref name="sgtJS" /> Reaktsiooni käigus eralduvad ka kõrvalproduktid, mis pumbatakse vaakumpumbaga välja.<ref name="lp3Q1" /> === Ränikarbiidi termiline lagundamine === Grafeeni saab toota ka [[ränikarbiid]]i (SiC) lagundades. Ränikarbiid kuumutatakse [[vaakum]]is (rõhul ~ 10 −6 torri) kõrgele temperatuurile (üle 1100&nbsp;°C), kus ränikarbiid hakkab lagunema ja hiljem moodustavad [[süsinik]]u [[aatom]]id grafeeni. === Grafiitoksiidi redutseerimine === [[Grafiitoksiid]]i redutseerumist kasutati tõenäoliselt esimese meetodina grafeeni sünteesiks. Töötlemisviisi põhimõte on kiiresti kuumutada [[grafiitoksiid]] kõrgele temperatuurile, kus saadakse [[dispergant|dispergeenne]] süsinikupulber. Saadud süsinikupulbris leidub väga väike kogus grafeeni ja saadud grafeen on väga madala kvaliteediga võrreldes mehaanilise lõhestamise teel saadud grafeeniga. == Grafeeni potentsiaalsed rakendusvaldkonnad == [[Pilt:Kortsus grafeen.tif|pisi|Grafeenikiht, mida on kraabitud skalpelliga, et uurida tema nakkuvust aluspinnaga ja vastupidavust kriimustustele. Maido Merisalu, Tartu Ülikool]] Mõned potentsiaalsed grafeeni rakendusvaldkonnad on juba arenemas ja palju on veel tulemas. Grafeeni saaks kasutada näiteks kergete, õhukeste ja vastupidavate kuvarite, [[elektriahel]]ate ja [[päikesepatarei|päikesepaneelide]] valmistamiseks.<ref name="DnTIZ" /> ===Integreeritud vooluring=== Grafeenil on suurepärased omadused, et koostada sellest [[integreeritud vooluring]], kuna grafeenil on kõrge [[elektrijuhtivus]]. Kuid probleemiks on see, et selliseid grafeeniliistakuid on väga raske teha. Teadlased otsivad uusi tõhusaid meetodeid, kuidas saaks grafeeniliistakuid üle kanda nende esialgsest kasvatusalusest [[ränioksiid|SiO₂]] ([[ränioksiid]])-alustele.<ref name="DnTIZ" /> 2008. aastal valmistati grafeenist maailma kõige väiksem [[mikrokiip|kiip]], mis on kõigest ühe aatomi paksune ja kümne aatomi laiune.<ref name="uN5i4" /> === Läbipaistvad elektroodid === Kuna grafeenil on väga hea elektrijuhtivus ja ta on peaaegu läbipaistev, võib sellest saada uus materjal [[puuteekraan|puutetundlike ekraanide]], [[vedelkristallkuvar]]ite ja [[Orgaaniline valgusdiood|orgaaniliste valgusdioodide]] valmistamiseks.<ref name="UHP9r" /> ===Päikesepatareid=== Väga hea elektrijuhtivuse ja [[läbipaistvus]]e]tõttu saab grafeenist teha ka [[päikesepatarei]]sid. Ühe aatomi paksune grafeeniliistak on null-[[keelutsoon]]iga [[pooljuht]], mille laengud on delokaliseeritud kogu pinna suhtes ja laengu hajumist ei toimu. Samuti [[spektroskoopia|neelab]] grafeen ainult 2,3% valgust ja ülejäänud 97,7% peegeldub.<ref name="swRfX" /> === Ultrakondensaatorid === Tänu [[mass]]i ja [[pindala]] suhtele saaks teha grafeenist ka juhtivaid plaate, millest omakorda valmistada [[superkondensaator|ultrakondensaatoreid]]. Usutakse, et grafeenist võib valmistada kõige suurema [[mahtuvus]]ega [[kondensaator]]eid.<ref name="s8oSn" /> === Lisand jahutusvedelikus === Suure [[soojusjuhtivus]]e tõttu on grafeeni võimalik kasutada lisandina [[antifriis|jahutusvedelikus]]. Esialgsed uuringud on näidanud, et 5%-line grafeenisisaldus vedelikus suurendab [[antifriis|jahutusvedeliku]] [[soojusjuhtivus]]t 86%.<ref name="e8JSV" /> === Etanooli destilleerimine === [[Grafeenoksiidi]] [[membraan (tehnika)|membraanid]] lasevad läbi [[veeaur]]u, kuid on näidatud, et kõik muud [[vedelik]]ud ja [[gaas]]id, kaasa arvatud [[heelium]], membraanist läbi ei lähe.<ref name="LGJGw" /> Seda meetodit on kasutatud viina destilleerimiseks, et suurendada [[alkohol]]i [[kontsentratsioo]]ni, ilma et rakendataks soojust või vaakumit, mis on tavalise [[destillatsioon|destilleerimise]] puhul vajalik.<ref name="nqGIj" /> Selle meetodi edasiarendamine ja turustamine võib luua revolutsiooni [[biokütus]]e ja [[Alkohoolne jook|alkohoolsete jookide]] tootmises. ==Vaata ka== *[[Laiapinnalise grafeeni valmistamine keemilise aurufaassadestuse meetodil]] *[[Grafeentransistor]] *[[Allotroopia]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="D6Tqj">Meyer, J. et al. (2007). "The structure of suspended graphene sheets". Nature 446 (7131): 60–63</ref> <ref name="9jTqP">THE RISE OF GRAPHENE, A.K. Geim and K.S. Novoselov. Manchester Centre for Mesoscience and Nanotechnology, University of Manchester, Oxford Road M13 9PL, United Kingdom</ref> <ref name="NJl0S">Graphene: Characterization After Mechanical Exfoliation Charlotte Reeves Research Advisor: R. A. Lukaszew</ref> <ref name="m3oCe">THE RISE OF GRAPHENE,A.K. Geim and K.S. Novoselov Manchester Centre for Mesoscience and Nanotechnology, University of Manchester, Oxford Road M13 9PL, United Kingdom</ref> <ref name="zo8yn">Wallace, P. R. (1947). "The Band Theory of Graphite". Physical Review 71 (9): 622</ref> <ref name="08lF7">Lee, C. et al. (2008). "Measurement of the Elastic Properties and Intrinsic Strength of Monolayer Graphene". Science 321 (5887): 385–8</ref> <ref name="3qsyQ">Mikhail I. Katsnelson Graphene: carbon in two dimensions. Institute for Molecules and Materials, Radboud University Nijmegen, 6525 ED Nijmegen, The Netherlands</ref> <ref name="AoPi1">Graphene: Exploring carbon flatland Andrey K. Geim and Allan H. MacDonald</ref> <ref name="lp3Q1">Chemical Vapor Deposition of Graphene Congqin Miao, Churan Zheng, Owen Liang and Ya-Hong Xie University of California, Los Angeles United States</ref> <ref name="On1iR">First-Principles Thermodynamics of Graphene Growth on Cu Surfaces Wenhua Zhang, Ping Wu, Zhenyu Li,* and Jinlong Yang</ref> <ref name="sgtJS">First-Principles Thermodynamics of Graphene Growth on Cu Surfaces Wenhua Zhang, Ping Wu, Zhenyu Li,* and Jinlong Yang Hefei National Laboratory for Physical Sciences at Microscale, University of Science and Technology of China, Hefei 230026, China</ref> <ref name="DnTIZ">Chen, J., Ishigami, M., Jang, C., Hines, D. R., Fuhrer, M. S., and Williams, E. D. (2007). "Printed graphene circuits". Advanced Materials 19 (21): 3623–3627</ref> <ref name="uN5i4">Ponomarenko, L. A. et al. (2008). "Chaotic Dirac Billiard in Graphene Quantum Dots". Science 320 (5874): 356–8.</ref> <ref name="UHP9r">Eda G, Fanchini G, Chhowalla M (2008). "Large-area ultrathin films of reduced graphene oxide as a transparent and flexible electronic material". Nat Nanotechnol 3 (5): 270–4</ref> <ref name="swRfX">Mukhopadhyay, Prithu (2013). Graphite, Graphene and their Polymer Nanocomposites. Boca Raton, Florida: Taylor & Francis Group. pp. 202–213.</ref> <ref name="s8oSn">Stoller, Meryl D.; Sungjin Park, Yanwu Zhu, Jinho An, and Rodney S. Ruoff (2008). "Graphene-Based Ultracapacitors" (PDF). Nano Lett 8 (10): 3498–502.</ref> <ref name="e8JSV">Significant thermal conductivity enhancement for nanofluids containing graphene nanosheets Wei Yua, b, Huaqing Xiea, , , Xiaoping Wanga, Xinwei Wangb</ref> <ref name="LGJGw">Nair, R. R.; Wu, H. A.; Jayaram, P. N.; Grigorieva, I. V.; Geim, A. K. (2012). "Unimpeded permeation of water through helium-leak-tight graphene-based membranes". Science 335 (6067): 442–4.</ref> <ref name="nqGIj">Waugh, Rob. "Hi-tech 'wonder material' graphene has an unexpected use – it can distill vodka at room temperature"</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Graphene}} *[http://teadus.err.ee/salv?id=1427&saade=211 Teaduse helisõnastik: Grafeen] ([[Harry Alles]]) – ERR Teadus, 7. jaanuar 2010 [[Kategooria:Süsinik]] kb6obkaa4fz8pwtgb5zzc5y05avd6u1 0 149440 7160837 7097639 2026-05-25T15:24:37Z Juhan242 213253 /* Tunnustus */ 7160837 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Komissarov, Luule.IMG_8829.JPG|thumb|Luule Komissarov "[[Objekt nr 2011|Objektis nr 2011]]" 20. märtsil 2011]] '''Luule Komissarov''' (aastani 1964 '''Luule Proos'''; aastani 1969 '''Luule Laanet'''; aastani 1974 '''Luule Paljasmaa'''; sündinud [[11. august]]il [[1942]] [[Haapsalu]]s) on eesti näitleja. == Elulugu == Luule Komissarov on lõpetanud 1961. aastal [[Lihula Keskkool|Lihula Keskkooli]] ja 1965. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] näitlejana (2.lend). Aastatel 1965–1992 töötas ta [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (1965–1994)|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]] ning seejärel vabakutselise näitlejana. 1996. aastast töötab ta [[Ugala]]s. Luule Komissarov on näidelnud ka [[film]]ides (nt "[[Metskapten (film)|Metskapten]]", 1971; "[[Näkimadalad (film)|Näkimadalad]]" I ja II, 1987; "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]", 1994; "[[Tulivesi]]", 1994; jm) ja paljudes [[telelavastus]]tes. Mitme põlvkonna televaatajatele on ta tuntud Laine osatäitjana [[Eesti Televisioon|ETV]] telesarjast "[[Õnne 13]]", mida on tema loomingulisel osavõtul tehtud (2023. aasta seisuga) juba 30 aastat. ==Rolle Ugala teatris== 1996/97 *"Proovireisija surm" (Linda) 1997/98 *"Loojang" (Jevdokia Holodenko) *"Maria Stuart" (amm Hanna Kennedy) *"Mary Poppins" (ema; naine) 1998/99 *"Elav laip" (Anna) *"Ainult unistus" (madam Rõõmuoks) *"Õnne, Leena!" (Leena) 1999/2000 *"Sõbrad ja raha" (Margaret) *"Naiste naljad, meeste mängud" (Läbikäigu Henna) *"Greene'i testament" (missis Greene) 2000/01 *"Pygmalion" (missis Pearce) *"Harold ja Maude" (proua Chasen) *"Prantsuse kired Moskva lähistel" (Zoja) 2001/02 *"Abielu Itaalia moodi" (Filumena Marturano) *"Unistus Mallorcast" (Sofia) *"Kevade" (mamma Kiir) *"Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Matilde) 2002/03 *"Minu pere ja muud loomad" (missis Durell) *"Niskamäe kired" (Heta) *"Don Juani öö" (hertsoginna de Vaubricourt) *"Neetud talu" (Epp) *"Toomas Nipernaadi" (kõrtsimutt) 2003/04 *"Thijl Ulenspiegel" (Stevenije) *"Lõika maha ja lase jalga" (missis Crimley) *"Ainult headest asjadest" (tšello) *"Naise võtmine" (Arina Panteleimonovna) 2004/05 *"Aastapäeva pidu" (Laine Suur) *"Orkester" (madame Hortense) *"Suvi" (Ülesoo perenaine) 2005/06 *"Püha Susanna ehk Meistrite kool" (Anne-Mai) 2006/07 *"Anna Karenina" (krahvinna Vronskaja) *"Opera Comique" (proua de la Corniche) *"Sirelikassid" (Zenta) 2007/08 *"Runar & Kyllikki" (Hilkka Karlsson) *"Kunst" (Serts) *"Ühes Eesti teises linnas" (tädi Zina) 2008/09 *"Börs ja börsitar" (ühikavalvur Anna; Sille ema Liis) *"Poks" (vanaema, õpetaja Salu) *"Inetu pardipoeg ja lendav kass" (kana Jekaterina; kassikakk Ursula) *"Artur Rinne" (daam) 2009/10 *"Piloot" 2013/14 *"Vanad ja noored" (Mari, Kadaka vanaperenaine) *"Lovesong. Ühe armastuse lugu" (Maggie) *"Eesriie avaneb!" (Betty) 2015/16 *"Making of “Kapsapea”" (Ema) *"Mäng on alanud" (Martha Gillette) *"Kõrboja perenaine" (Kõrboja Madli) *"Vanaema ja Issand" Jumal (Agnes) 2017/18 *"Orpheus allilmas" (Miss Porter) *"Hipide revolutsioon" (Ülle vanavanaema) *"Meistrite liiga" (Marta) 2019 *"Ruth" (Eeva) *"Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" (Ilona Raatma) *"Tuhkatriinu" (Võõrasema Anna) 2020/2021 *"Katkuhaud" *"Peer Gynt" *"Leskede kadunud maailm" *"Jälle need Lumejänesed" ==Muid rolle== * Tiina (Kitzbergi "Libahunt", 1968) * Dunjaša (Tšehhovi "Kirsiaed", 1971) * Alison (Osborne'i "Vaata raevus tagasi", 1971) * Margareta (Kilveti "Oh armastus, sina kallis magus mesi", 1973) * Evi/Eeva (Undi "Peaproov", 1977) * Elja (Petruševskaja "Cinzano", 1978) * Õpetaja (Razumovskaja "Armas õpetaja", 1981) * Nataša Golubeva (Gelmani "Silmast silma kõigiga", 1982) * Naine (Gelmani "Pink", 1984) * Eleanor (Goldmani "Lõvi talvel", 1985) * Valgre ema (Saare "Valge tee kutse", 1985) * Madeleine Bejart (Bulgakovi "Molière", 1987) * haldjas ("Õnnelik lõpp", ETV 1987) * Hildur Sokk ("Karlsson tembutab jälle", 1988) * Proua Vile (Campbelli "Skangpoomijad", 1988) * Martine (Moliere'i "Arst vastu tahtmist", 1990) * Halie (Shepardi "Maetud laps", 1994) * Laine ("Õnne 13", 1993) * Maša (Tšehhovi "Kajakas") * Öösorr ("Igal linnul oma laul", 2020) ==Filmograafia== * "[[Metskapten (film)|Metskapten]]" (1971) – Mann * "[[Tavatu lugu]]" (1973) – Helen * "[[Naine kütab sauna]]" (1979) – Tooni * "[[Karoliine hõbelõng]]" (1984) – Petumeel * "Lumekuninganna" (telefilm) (1985) – röövlipealik * "[[Sensatsioon (film)|Sensatsioon]]" (muusikafilm 1986) – hotelliteenija * "[[Metsluiged]]" (1987) – nõid * "[[Näkimadalad (film)|Näkimadalad]]" (telefilm 1987-1988) – Hiskare Eva * "Miss Marple'i lood" (teleseriaal 1990) * "[[Ainus pühapäev]]" (1990) – kleidi tellija * "[[See kadunud tee]]" (1991) – Marta * "Hysteria" (1993) – hipipere ema * "[[Õnne 13]]" (teleseriaal 1993–...) – Laine * "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]" (1994) – linlane * "[[Tulivesi]]" (1994) – piiritusekuninganna * "[[Wikmani poisid]]" (teleseriaal 1995) – Madame Lülli * "[[Kättemaksukontor]]" (teleseriaal 2013–2015) – Iida Lust / Tõivelembe * "[[Seltsimees laps]]" (2018) – konduktoritädi Tiiu * "Värvid mustvalgel" (tudengifilm 2019) – Reet * "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" (2019" – Ämmasoo Elgi * "[[Mu kallid laibad]]" (lühifilm 2020) – Linda * "[[Hüvasti, NSVL]]" (2020) – arst * "[[Tulilind (film)|Tulilind]]" (2021) – Kvas Lady<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/4598 Eesti filmi andmebaas]</ref><ref>[https://www.imdb.com/name/nm0464656/?ref_=fn_al_nm_1#actress Luule Komissarov IMDb]</ref> ==Tunnustus== * 1983 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * 2002 Publikupreemia "[[Kuldõun]]" * 2003 [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * 2004 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4367}}</ref> * 2016 [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] *2016 [[Kultuurkapitali Viljandimaa aastapreemia]] * 2017 [[Selge Kõneleja|Selge Kõneleja auhind]]<ref>[https://vaegkuuljad.ee/selged-konelejad-2021/ Selged kõnelejad 2021] Eesti Vaegkuuljate Liit, 11. jaanuar 2022</ref> * 2018 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhind: parim naisnäitleja televisioonis]] * 2021 [[Viljandimaa vapimärk]] * 2022 [[Viljandi linna elutööpreemia]] nominent * 2026 [[Lääneranna Gümnaasium]]i esimene auvilistlane == Isiklikku == Esimene abikaasa oli [[Arvi Laanet]].<ref>[https://www.postimees.ee/1690571/u-duuris-iseendast U-duuris iseendast]. [[Postimees]], 11. august 2007</ref> Ta on olnud abielus [[Aivo Paljasmaa]]ga ja [[Kalju Komissarov]]iga.<ref>{{Raamatuviide|autor=EE|pealkiri=Eesti entsüklopeedia. Eesti elulood|aasta=2000|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.ugala.ee/tootaja/luule-komissarov/ Luule Komissarov Ugala kodulehel]. * [http://annestiil.ohtuleht.ee/625044/proosaline-luule "Proosaline Luule"], Eesti Naine, veebruar 2002. * [https://elu.ohtuleht.ee/128252/luule-komissarov-mul-on-alavaarsuskompleks- Luule Komissarov: “Mul on alaväärsuskompleks.”] Õhtuleht, 14. september 2002. * [[Verni Leivak]] [http://www.ohtuleht.ee/139256/luule-komissarov-vahel-motlen-milleks-ma-raban-oi-tahaks-kodus-olla "Luule Komissarov: Vahel mõtlen: milleks ma raban? Oi, tahaks kodus olla!"], Õhtuleht, 26. aprill 2003. * Verni Leivak [http://www.postimees.ee/110807/lisad/arter/arteri_persoon/276396.php U-duuris iseendast], Postimees, 11. august 2007. * [[Jüri Aarma]] [http://www.maaleht.ee/2008/11/06/intervjuu/3008-luule-komissarov-poksist-on-saanud-mu-suur-lemmik "Luule Komissarov: Poksist on saanud mu suur lemmik"], [[Maaleht]], 6. november 2008. * Meelis Kapstas [http://kroonika.ohtuleht.ee/616825/mohikaanlane-lovi-lull "Mohikaanlane Lõvi-Lull"] Kroonika, 5. jaanuar 2010. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/63834168/luule-komissarov-parast-lahutust-et-vanamehe-haisu-ka-enam-poleks Luule Komissarov pärast lahutust ....] [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]]. 27. jaanuar 2012. * [https://opleht.ee/2014/10/luule-komissarov-monda-mu-kooliaegset-tempu-meenutatakse-praeguseni/ Luule Komissarov: Mõnda mu kooliaegset tempu meenutatakse praeguseni]. [[Õpetajate Leht]], 24. oktoober 2014. * [https://www.mixcloud.com/heigo-teder/suitsuruumilood-luule-komissarov-ja-peeter-j%C3%BCrgens/ Suitsuruumilood – Luule Komissarov ja Peeter Jürgens]. * [https://sakala.postimees.ee/7581948/luule-komissarov-80-koige-armastatum-viljandlanna-on-krutskipartner-kogu-eestile Luule Komissarov 80. Kõige armastatum viljandlanna ....]. [[Sakala]]. 11. august 2022. {{JÄRJESTA:Komissarov, Luule}} [[Kategooria:Ugala näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] g4wbyg0iaxgivk5bux6pc3425yecvbf 7160862 7160837 2026-05-25T15:37:05Z Juhan242 213253 /* */ 7160862 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Komissarov, Luule.IMG_8829.JPG|thumb|Luule Komissarov "[[Objekt nr 2011|Objektis nr 2011]]" 20. märtsil 2011]] '''Luule Komissarov''' (aastani 1964 '''Luule Proos'''; aastani 1969 '''Luule Laanet'''; aastani 1974 '''Luule Paljasmaa'''; sündinud [[11. august]]il [[1942]] [[Haapsalu]]s) on eesti [[näitleja]]. == Elulugu == Luule Komissarov on lõpetanud 1961. aastal [[Lihula Keskkool|Lihula Keskkooli]] ja 1965. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] näitlejana (2.lend). Aastatel 1965–1992 töötas ta [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (1965–1994)|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]] ning seejärel vabakutselise näitlejana. 1996. aastast töötab ta [[Ugala]]s. Luule Komissarov on näidelnud ka [[film]]ides (nt "[[Metskapten (film)|Metskapten]]", 1971; "[[Näkimadalad (film)|Näkimadalad]]" I ja II, 1987; "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]", 1994; "[[Tulivesi]]", 1994; jm) ja paljudes [[telelavastus]]tes. Mitme põlvkonna televaatajatele on ta tuntud Laine osatäitjana [[Eesti Televisioon|ETV]] telesarjast "[[Õnne 13]]", mida on tema loomingulisel osavõtul tehtud (2023. aasta seisuga) juba 30 aastat. ==Rolle Ugala teatris== 1996/97 *"Proovireisija surm" (Linda) 1997/98 *"Loojang" (Jevdokia Holodenko) *"Maria Stuart" (amm Hanna Kennedy) *"Mary Poppins" (ema; naine) 1998/99 *"Elav laip" (Anna) *"Ainult unistus" (madam Rõõmuoks) *"Õnne, Leena!" (Leena) 1999/2000 *"Sõbrad ja raha" (Margaret) *"Naiste naljad, meeste mängud" (Läbikäigu Henna) *"Greene'i testament" (missis Greene) 2000/01 *"Pygmalion" (missis Pearce) *"Harold ja Maude" (proua Chasen) *"Prantsuse kired Moskva lähistel" (Zoja) 2001/02 *"Abielu Itaalia moodi" (Filumena Marturano) *"Unistus Mallorcast" (Sofia) *"Kevade" (mamma Kiir) *"Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Matilde) 2002/03 *"Minu pere ja muud loomad" (missis Durell) *"Niskamäe kired" (Heta) *"Don Juani öö" (hertsoginna de Vaubricourt) *"Neetud talu" (Epp) *"Toomas Nipernaadi" (kõrtsimutt) 2003/04 *"Thijl Ulenspiegel" (Stevenije) *"Lõika maha ja lase jalga" (missis Crimley) *"Ainult headest asjadest" (tšello) *"Naise võtmine" (Arina Panteleimonovna) 2004/05 *"Aastapäeva pidu" (Laine Suur) *"Orkester" (madame Hortense) *"Suvi" (Ülesoo perenaine) 2005/06 *"Püha Susanna ehk Meistrite kool" (Anne-Mai) 2006/07 *"Anna Karenina" (krahvinna Vronskaja) *"Opera Comique" (proua de la Corniche) *"Sirelikassid" (Zenta) 2007/08 *"Runar & Kyllikki" (Hilkka Karlsson) *"Kunst" (Serts) *"Ühes Eesti teises linnas" (tädi Zina) 2008/09 *"Börs ja börsitar" (ühikavalvur Anna; Sille ema Liis) *"Poks" (vanaema, õpetaja Salu) *"Inetu pardipoeg ja lendav kass" (kana Jekaterina; kassikakk Ursula) *"Artur Rinne" (daam) 2009/10 *"Piloot" 2013/14 *"Vanad ja noored" (Mari, Kadaka vanaperenaine) *"Lovesong. Ühe armastuse lugu" (Maggie) *"Eesriie avaneb!" (Betty) 2015/16 *"Making of “Kapsapea”" (Ema) *"Mäng on alanud" (Martha Gillette) *"Kõrboja perenaine" (Kõrboja Madli) *"Vanaema ja Issand" Jumal (Agnes) 2017/18 *"Orpheus allilmas" (Miss Porter) *"Hipide revolutsioon" (Ülle vanavanaema) *"Meistrite liiga" (Marta) 2019 *"Ruth" (Eeva) *"Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" (Ilona Raatma) *"Tuhkatriinu" (Võõrasema Anna) 2020/2021 *"Katkuhaud" *"Peer Gynt" *"Leskede kadunud maailm" *"Jälle need Lumejänesed" ==Muid rolle== * Tiina (Kitzbergi "Libahunt", 1968) * Dunjaša (Tšehhovi "Kirsiaed", 1971) * Alison (Osborne'i "Vaata raevus tagasi", 1971) * Margareta (Kilveti "Oh armastus, sina kallis magus mesi", 1973) * Evi/Eeva (Undi "Peaproov", 1977) * Elja (Petruševskaja "Cinzano", 1978) * Õpetaja (Razumovskaja "Armas õpetaja", 1981) * Nataša Golubeva (Gelmani "Silmast silma kõigiga", 1982) * Naine (Gelmani "Pink", 1984) * Eleanor (Goldmani "Lõvi talvel", 1985) * Valgre ema (Saare "Valge tee kutse", 1985) * Madeleine Bejart (Bulgakovi "Molière", 1987) * haldjas ("Õnnelik lõpp", ETV 1987) * Hildur Sokk ("Karlsson tembutab jälle", 1988) * Proua Vile (Campbelli "Skangpoomijad", 1988) * Martine (Moliere'i "Arst vastu tahtmist", 1990) * Halie (Shepardi "Maetud laps", 1994) * Laine ("Õnne 13", 1993) * Maša (Tšehhovi "Kajakas") * Öösorr ("Igal linnul oma laul", 2020) ==Filmograafia== * "[[Metskapten (film)|Metskapten]]" (1971) – Mann * "[[Tavatu lugu]]" (1973) – Helen * "[[Naine kütab sauna]]" (1979) – Tooni * "[[Karoliine hõbelõng]]" (1984) – Petumeel * "Lumekuninganna" (telefilm) (1985) – röövlipealik * "[[Sensatsioon (film)|Sensatsioon]]" (muusikafilm 1986) – hotelliteenija * "[[Metsluiged]]" (1987) – nõid * "[[Näkimadalad (film)|Näkimadalad]]" (telefilm 1987-1988) – Hiskare Eva * "Miss Marple'i lood" (teleseriaal 1990) * "[[Ainus pühapäev]]" (1990) – kleidi tellija * "[[See kadunud tee]]" (1991) – Marta * "Hysteria" (1993) – hipipere ema * "[[Õnne 13]]" (teleseriaal 1993–...) – Laine * "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]" (1994) – linlane * "[[Tulivesi]]" (1994) – piiritusekuninganna * "[[Wikmani poisid]]" (teleseriaal 1995) – Madame Lülli * "[[Kättemaksukontor]]" (teleseriaal 2013–2015) – Iida Lust / Tõivelembe * "[[Seltsimees laps]]" (2018) – konduktoritädi Tiiu * "Värvid mustvalgel" (tudengifilm 2019) – Reet * "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" (2019" – Ämmasoo Elgi * "[[Mu kallid laibad]]" (lühifilm 2020) – Linda * "[[Hüvasti, NSVL]]" (2020) – arst * "[[Tulilind (film)|Tulilind]]" (2021) – Kvas Lady<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/4598 Eesti filmi andmebaas]</ref><ref>[https://www.imdb.com/name/nm0464656/?ref_=fn_al_nm_1#actress Luule Komissarov IMDb]</ref> ==Tunnustus== * 1983 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * 2002 Publikupreemia "[[Kuldõun]]" * 2003 [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * 2004 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4367}}</ref> * 2016 [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] *2016 [[Kultuurkapitali Viljandimaa aastapreemia]] * 2017 [[Selge Kõneleja|Selge Kõneleja auhind]]<ref>[https://vaegkuuljad.ee/selged-konelejad-2021/ Selged kõnelejad 2021] Eesti Vaegkuuljate Liit, 11. jaanuar 2022</ref> * 2018 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhind: parim naisnäitleja televisioonis]] * 2021 [[Viljandimaa vapimärk]] * 2022 [[Viljandi linna elutööpreemia]] nominent * 2026 [[Lääneranna Gümnaasium]]i esimene auvilistlane == Isiklikku == Esimene abikaasa oli [[Arvi Laanet]].<ref>[https://www.postimees.ee/1690571/u-duuris-iseendast U-duuris iseendast]. [[Postimees]], 11. august 2007</ref> Ta on olnud abielus [[Aivo Paljasmaa]]ga ja [[Kalju Komissarov]]iga.<ref>{{Raamatuviide|autor=EE|pealkiri=Eesti entsüklopeedia. Eesti elulood|aasta=2000|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.ugala.ee/tootaja/luule-komissarov/ Luule Komissarov Ugala kodulehel]. * [http://annestiil.ohtuleht.ee/625044/proosaline-luule "Proosaline Luule"], Eesti Naine, veebruar 2002. * [https://elu.ohtuleht.ee/128252/luule-komissarov-mul-on-alavaarsuskompleks- Luule Komissarov: “Mul on alaväärsuskompleks.”] Õhtuleht, 14. september 2002. * [[Verni Leivak]] [http://www.ohtuleht.ee/139256/luule-komissarov-vahel-motlen-milleks-ma-raban-oi-tahaks-kodus-olla "Luule Komissarov: Vahel mõtlen: milleks ma raban? Oi, tahaks kodus olla!"], Õhtuleht, 26. aprill 2003. * Verni Leivak [http://www.postimees.ee/110807/lisad/arter/arteri_persoon/276396.php U-duuris iseendast], Postimees, 11. august 2007. * [[Jüri Aarma]] [http://www.maaleht.ee/2008/11/06/intervjuu/3008-luule-komissarov-poksist-on-saanud-mu-suur-lemmik "Luule Komissarov: Poksist on saanud mu suur lemmik"], [[Maaleht]], 6. november 2008. * Meelis Kapstas [http://kroonika.ohtuleht.ee/616825/mohikaanlane-lovi-lull "Mohikaanlane Lõvi-Lull"] Kroonika, 5. jaanuar 2010. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/63834168/luule-komissarov-parast-lahutust-et-vanamehe-haisu-ka-enam-poleks Luule Komissarov pärast lahutust ....] [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]]. 27. jaanuar 2012. * [https://opleht.ee/2014/10/luule-komissarov-monda-mu-kooliaegset-tempu-meenutatakse-praeguseni/ Luule Komissarov: Mõnda mu kooliaegset tempu meenutatakse praeguseni]. [[Õpetajate Leht]], 24. oktoober 2014. * [https://www.mixcloud.com/heigo-teder/suitsuruumilood-luule-komissarov-ja-peeter-j%C3%BCrgens/ Suitsuruumilood – Luule Komissarov ja Peeter Jürgens]. * [https://sakala.postimees.ee/7581948/luule-komissarov-80-koige-armastatum-viljandlanna-on-krutskipartner-kogu-eestile Luule Komissarov 80. Kõige armastatum viljandlanna ....]. [[Sakala]]. 11. august 2022. {{JÄRJESTA:Komissarov, Luule}} [[Kategooria:Ugala näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] e1z9v6azplsr1w1xx3atxq15z0zwsiw 7160867 7160862 2026-05-25T15:38:07Z Juhan242 213253 /* Elulugu */ 7160867 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Komissarov, Luule.IMG_8829.JPG|thumb|Luule Komissarov "[[Objekt nr 2011|Objektis nr 2011]]" 20. märtsil 2011]] '''Luule Komissarov''' (aastani 1964 '''Luule Proos'''; aastani 1969 '''Luule Laanet'''; aastani 1974 '''Luule Paljasmaa'''; sündinud [[11. august]]il [[1942]] [[Haapsalu]]s) on eesti [[näitleja]]. == Elulugu == Luule Komissarov on lõpetanud 1961. aastal [[Lihula Keskkool|Lihula Keskkooli]] ja 1965. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] näitlejana (2. lend). Aastatel 1965–1992 töötas ta [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (1965–1994)|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]] ning seejärel vabakutselise näitlejana. 1996. aastast töötab ta [[Ugala]]s. Luule Komissarov on näidelnud ka [[film]]ides (nt "[[Metskapten (film)|Metskapten]]", 1971; "[[Näkimadalad (film)|Näkimadalad]]" I ja II, 1987; "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]", 1994; "[[Tulivesi]]", 1994; jm) ja paljudes [[telelavastus]]tes. Mitme põlvkonna televaatajatele on ta tuntud Laine osatäitjana [[Eesti Televisioon|ETV]] telesarjast "[[Õnne 13]]", mida on tema loomingulisel osavõtul tehtud (2026. aasta seisuga) juba 33 aastat. ==Rolle Ugala teatris== 1996/97 *"Proovireisija surm" (Linda) 1997/98 *"Loojang" (Jevdokia Holodenko) *"Maria Stuart" (amm Hanna Kennedy) *"Mary Poppins" (ema; naine) 1998/99 *"Elav laip" (Anna) *"Ainult unistus" (madam Rõõmuoks) *"Õnne, Leena!" (Leena) 1999/2000 *"Sõbrad ja raha" (Margaret) *"Naiste naljad, meeste mängud" (Läbikäigu Henna) *"Greene'i testament" (missis Greene) 2000/01 *"Pygmalion" (missis Pearce) *"Harold ja Maude" (proua Chasen) *"Prantsuse kired Moskva lähistel" (Zoja) 2001/02 *"Abielu Itaalia moodi" (Filumena Marturano) *"Unistus Mallorcast" (Sofia) *"Kevade" (mamma Kiir) *"Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Matilde) 2002/03 *"Minu pere ja muud loomad" (missis Durell) *"Niskamäe kired" (Heta) *"Don Juani öö" (hertsoginna de Vaubricourt) *"Neetud talu" (Epp) *"Toomas Nipernaadi" (kõrtsimutt) 2003/04 *"Thijl Ulenspiegel" (Stevenije) *"Lõika maha ja lase jalga" (missis Crimley) *"Ainult headest asjadest" (tšello) *"Naise võtmine" (Arina Panteleimonovna) 2004/05 *"Aastapäeva pidu" (Laine Suur) *"Orkester" (madame Hortense) *"Suvi" (Ülesoo perenaine) 2005/06 *"Püha Susanna ehk Meistrite kool" (Anne-Mai) 2006/07 *"Anna Karenina" (krahvinna Vronskaja) *"Opera Comique" (proua de la Corniche) *"Sirelikassid" (Zenta) 2007/08 *"Runar & Kyllikki" (Hilkka Karlsson) *"Kunst" (Serts) *"Ühes Eesti teises linnas" (tädi Zina) 2008/09 *"Börs ja börsitar" (ühikavalvur Anna; Sille ema Liis) *"Poks" (vanaema, õpetaja Salu) *"Inetu pardipoeg ja lendav kass" (kana Jekaterina; kassikakk Ursula) *"Artur Rinne" (daam) 2009/10 *"Piloot" 2013/14 *"Vanad ja noored" (Mari, Kadaka vanaperenaine) *"Lovesong. Ühe armastuse lugu" (Maggie) *"Eesriie avaneb!" (Betty) 2015/16 *"Making of “Kapsapea”" (Ema) *"Mäng on alanud" (Martha Gillette) *"Kõrboja perenaine" (Kõrboja Madli) *"Vanaema ja Issand" Jumal (Agnes) 2017/18 *"Orpheus allilmas" (Miss Porter) *"Hipide revolutsioon" (Ülle vanavanaema) *"Meistrite liiga" (Marta) 2019 *"Ruth" (Eeva) *"Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" (Ilona Raatma) *"Tuhkatriinu" (Võõrasema Anna) 2020/2021 *"Katkuhaud" *"Peer Gynt" *"Leskede kadunud maailm" *"Jälle need Lumejänesed" ==Muid rolle== * Tiina (Kitzbergi "Libahunt", 1968) * Dunjaša (Tšehhovi "Kirsiaed", 1971) * Alison (Osborne'i "Vaata raevus tagasi", 1971) * Margareta (Kilveti "Oh armastus, sina kallis magus mesi", 1973) * Evi/Eeva (Undi "Peaproov", 1977) * Elja (Petruševskaja "Cinzano", 1978) * Õpetaja (Razumovskaja "Armas õpetaja", 1981) * Nataša Golubeva (Gelmani "Silmast silma kõigiga", 1982) * Naine (Gelmani "Pink", 1984) * Eleanor (Goldmani "Lõvi talvel", 1985) * Valgre ema (Saare "Valge tee kutse", 1985) * Madeleine Bejart (Bulgakovi "Molière", 1987) * haldjas ("Õnnelik lõpp", ETV 1987) * Hildur Sokk ("Karlsson tembutab jälle", 1988) * Proua Vile (Campbelli "Skangpoomijad", 1988) * Martine (Moliere'i "Arst vastu tahtmist", 1990) * Halie (Shepardi "Maetud laps", 1994) * Laine ("Õnne 13", 1993) * Maša (Tšehhovi "Kajakas") * Öösorr ("Igal linnul oma laul", 2020) ==Filmograafia== * "[[Metskapten (film)|Metskapten]]" (1971) – Mann * "[[Tavatu lugu]]" (1973) – Helen * "[[Naine kütab sauna]]" (1979) – Tooni * "[[Karoliine hõbelõng]]" (1984) – Petumeel * "Lumekuninganna" (telefilm) (1985) – röövlipealik * "[[Sensatsioon (film)|Sensatsioon]]" (muusikafilm 1986) – hotelliteenija * "[[Metsluiged]]" (1987) – nõid * "[[Näkimadalad (film)|Näkimadalad]]" (telefilm 1987-1988) – Hiskare Eva * "Miss Marple'i lood" (teleseriaal 1990) * "[[Ainus pühapäev]]" (1990) – kleidi tellija * "[[See kadunud tee]]" (1991) – Marta * "Hysteria" (1993) – hipipere ema * "[[Õnne 13]]" (teleseriaal 1993–...) – Laine * "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]" (1994) – linlane * "[[Tulivesi]]" (1994) – piiritusekuninganna * "[[Wikmani poisid]]" (teleseriaal 1995) – Madame Lülli * "[[Kättemaksukontor]]" (teleseriaal 2013–2015) – Iida Lust / Tõivelembe * "[[Seltsimees laps]]" (2018) – konduktoritädi Tiiu * "Värvid mustvalgel" (tudengifilm 2019) – Reet * "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" (2019" – Ämmasoo Elgi * "[[Mu kallid laibad]]" (lühifilm 2020) – Linda * "[[Hüvasti, NSVL]]" (2020) – arst * "[[Tulilind (film)|Tulilind]]" (2021) – Kvas Lady<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/4598 Eesti filmi andmebaas]</ref><ref>[https://www.imdb.com/name/nm0464656/?ref_=fn_al_nm_1#actress Luule Komissarov IMDb]</ref> ==Tunnustus== * 1983 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * 2002 Publikupreemia "[[Kuldõun]]" * 2003 [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * 2004 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4367}}</ref> * 2016 [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] *2016 [[Kultuurkapitali Viljandimaa aastapreemia]] * 2017 [[Selge Kõneleja|Selge Kõneleja auhind]]<ref>[https://vaegkuuljad.ee/selged-konelejad-2021/ Selged kõnelejad 2021] Eesti Vaegkuuljate Liit, 11. jaanuar 2022</ref> * 2018 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhind: parim naisnäitleja televisioonis]] * 2021 [[Viljandimaa vapimärk]] * 2022 [[Viljandi linna elutööpreemia]] nominent * 2026 [[Lääneranna Gümnaasium]]i esimene auvilistlane == Isiklikku == Esimene abikaasa oli [[Arvi Laanet]].<ref>[https://www.postimees.ee/1690571/u-duuris-iseendast U-duuris iseendast]. [[Postimees]], 11. august 2007</ref> Ta on olnud abielus [[Aivo Paljasmaa]]ga ja [[Kalju Komissarov]]iga.<ref>{{Raamatuviide|autor=EE|pealkiri=Eesti entsüklopeedia. Eesti elulood|aasta=2000|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.ugala.ee/tootaja/luule-komissarov/ Luule Komissarov Ugala kodulehel]. * [http://annestiil.ohtuleht.ee/625044/proosaline-luule "Proosaline Luule"], Eesti Naine, veebruar 2002. * [https://elu.ohtuleht.ee/128252/luule-komissarov-mul-on-alavaarsuskompleks- Luule Komissarov: “Mul on alaväärsuskompleks.”] Õhtuleht, 14. september 2002. * [[Verni Leivak]] [http://www.ohtuleht.ee/139256/luule-komissarov-vahel-motlen-milleks-ma-raban-oi-tahaks-kodus-olla "Luule Komissarov: Vahel mõtlen: milleks ma raban? Oi, tahaks kodus olla!"], Õhtuleht, 26. aprill 2003. * Verni Leivak [http://www.postimees.ee/110807/lisad/arter/arteri_persoon/276396.php U-duuris iseendast], Postimees, 11. august 2007. * [[Jüri Aarma]] [http://www.maaleht.ee/2008/11/06/intervjuu/3008-luule-komissarov-poksist-on-saanud-mu-suur-lemmik "Luule Komissarov: Poksist on saanud mu suur lemmik"], [[Maaleht]], 6. november 2008. * Meelis Kapstas [http://kroonika.ohtuleht.ee/616825/mohikaanlane-lovi-lull "Mohikaanlane Lõvi-Lull"] Kroonika, 5. jaanuar 2010. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/63834168/luule-komissarov-parast-lahutust-et-vanamehe-haisu-ka-enam-poleks Luule Komissarov pärast lahutust ....] [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]]. 27. jaanuar 2012. * [https://opleht.ee/2014/10/luule-komissarov-monda-mu-kooliaegset-tempu-meenutatakse-praeguseni/ Luule Komissarov: Mõnda mu kooliaegset tempu meenutatakse praeguseni]. [[Õpetajate Leht]], 24. oktoober 2014. * [https://www.mixcloud.com/heigo-teder/suitsuruumilood-luule-komissarov-ja-peeter-j%C3%BCrgens/ Suitsuruumilood – Luule Komissarov ja Peeter Jürgens]. * [https://sakala.postimees.ee/7581948/luule-komissarov-80-koige-armastatum-viljandlanna-on-krutskipartner-kogu-eestile Luule Komissarov 80. Kõige armastatum viljandlanna ....]. [[Sakala]]. 11. august 2022. {{JÄRJESTA:Komissarov, Luule}} [[Kategooria:Ugala näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] oniebqd042xug3elsgi4q6n071won6z 7160869 7160867 2026-05-25T15:39:40Z Juhan242 213253 /* Tunnustus */ 7160869 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Komissarov, Luule.IMG_8829.JPG|thumb|Luule Komissarov "[[Objekt nr 2011|Objektis nr 2011]]" 20. märtsil 2011]] '''Luule Komissarov''' (aastani 1964 '''Luule Proos'''; aastani 1969 '''Luule Laanet'''; aastani 1974 '''Luule Paljasmaa'''; sündinud [[11. august]]il [[1942]] [[Haapsalu]]s) on eesti [[näitleja]]. == Elulugu == Luule Komissarov on lõpetanud 1961. aastal [[Lihula Keskkool|Lihula Keskkooli]] ja 1965. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] näitlejana (2. lend). Aastatel 1965–1992 töötas ta [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (1965–1994)|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]] ning seejärel vabakutselise näitlejana. 1996. aastast töötab ta [[Ugala]]s. Luule Komissarov on näidelnud ka [[film]]ides (nt "[[Metskapten (film)|Metskapten]]", 1971; "[[Näkimadalad (film)|Näkimadalad]]" I ja II, 1987; "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]", 1994; "[[Tulivesi]]", 1994; jm) ja paljudes [[telelavastus]]tes. Mitme põlvkonna televaatajatele on ta tuntud Laine osatäitjana [[Eesti Televisioon|ETV]] telesarjast "[[Õnne 13]]", mida on tema loomingulisel osavõtul tehtud (2026. aasta seisuga) juba 33 aastat. ==Rolle Ugala teatris== 1996/97 *"Proovireisija surm" (Linda) 1997/98 *"Loojang" (Jevdokia Holodenko) *"Maria Stuart" (amm Hanna Kennedy) *"Mary Poppins" (ema; naine) 1998/99 *"Elav laip" (Anna) *"Ainult unistus" (madam Rõõmuoks) *"Õnne, Leena!" (Leena) 1999/2000 *"Sõbrad ja raha" (Margaret) *"Naiste naljad, meeste mängud" (Läbikäigu Henna) *"Greene'i testament" (missis Greene) 2000/01 *"Pygmalion" (missis Pearce) *"Harold ja Maude" (proua Chasen) *"Prantsuse kired Moskva lähistel" (Zoja) 2001/02 *"Abielu Itaalia moodi" (Filumena Marturano) *"Unistus Mallorcast" (Sofia) *"Kevade" (mamma Kiir) *"Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Matilde) 2002/03 *"Minu pere ja muud loomad" (missis Durell) *"Niskamäe kired" (Heta) *"Don Juani öö" (hertsoginna de Vaubricourt) *"Neetud talu" (Epp) *"Toomas Nipernaadi" (kõrtsimutt) 2003/04 *"Thijl Ulenspiegel" (Stevenije) *"Lõika maha ja lase jalga" (missis Crimley) *"Ainult headest asjadest" (tšello) *"Naise võtmine" (Arina Panteleimonovna) 2004/05 *"Aastapäeva pidu" (Laine Suur) *"Orkester" (madame Hortense) *"Suvi" (Ülesoo perenaine) 2005/06 *"Püha Susanna ehk Meistrite kool" (Anne-Mai) 2006/07 *"Anna Karenina" (krahvinna Vronskaja) *"Opera Comique" (proua de la Corniche) *"Sirelikassid" (Zenta) 2007/08 *"Runar & Kyllikki" (Hilkka Karlsson) *"Kunst" (Serts) *"Ühes Eesti teises linnas" (tädi Zina) 2008/09 *"Börs ja börsitar" (ühikavalvur Anna; Sille ema Liis) *"Poks" (vanaema, õpetaja Salu) *"Inetu pardipoeg ja lendav kass" (kana Jekaterina; kassikakk Ursula) *"Artur Rinne" (daam) 2009/10 *"Piloot" 2013/14 *"Vanad ja noored" (Mari, Kadaka vanaperenaine) *"Lovesong. Ühe armastuse lugu" (Maggie) *"Eesriie avaneb!" (Betty) 2015/16 *"Making of “Kapsapea”" (Ema) *"Mäng on alanud" (Martha Gillette) *"Kõrboja perenaine" (Kõrboja Madli) *"Vanaema ja Issand" Jumal (Agnes) 2017/18 *"Orpheus allilmas" (Miss Porter) *"Hipide revolutsioon" (Ülle vanavanaema) *"Meistrite liiga" (Marta) 2019 *"Ruth" (Eeva) *"Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" (Ilona Raatma) *"Tuhkatriinu" (Võõrasema Anna) 2020/2021 *"Katkuhaud" *"Peer Gynt" *"Leskede kadunud maailm" *"Jälle need Lumejänesed" ==Muid rolle== * Tiina (Kitzbergi "Libahunt", 1968) * Dunjaša (Tšehhovi "Kirsiaed", 1971) * Alison (Osborne'i "Vaata raevus tagasi", 1971) * Margareta (Kilveti "Oh armastus, sina kallis magus mesi", 1973) * Evi/Eeva (Undi "Peaproov", 1977) * Elja (Petruševskaja "Cinzano", 1978) * Õpetaja (Razumovskaja "Armas õpetaja", 1981) * Nataša Golubeva (Gelmani "Silmast silma kõigiga", 1982) * Naine (Gelmani "Pink", 1984) * Eleanor (Goldmani "Lõvi talvel", 1985) * Valgre ema (Saare "Valge tee kutse", 1985) * Madeleine Bejart (Bulgakovi "Molière", 1987) * haldjas ("Õnnelik lõpp", ETV 1987) * Hildur Sokk ("Karlsson tembutab jälle", 1988) * Proua Vile (Campbelli "Skangpoomijad", 1988) * Martine (Moliere'i "Arst vastu tahtmist", 1990) * Halie (Shepardi "Maetud laps", 1994) * Laine ("Õnne 13", 1993) * Maša (Tšehhovi "Kajakas") * Öösorr ("Igal linnul oma laul", 2020) ==Filmograafia== * "[[Metskapten (film)|Metskapten]]" (1971) – Mann * "[[Tavatu lugu]]" (1973) – Helen * "[[Naine kütab sauna]]" (1979) – Tooni * "[[Karoliine hõbelõng]]" (1984) – Petumeel * "Lumekuninganna" (telefilm) (1985) – röövlipealik * "[[Sensatsioon (film)|Sensatsioon]]" (muusikafilm 1986) – hotelliteenija * "[[Metsluiged]]" (1987) – nõid * "[[Näkimadalad (film)|Näkimadalad]]" (telefilm 1987-1988) – Hiskare Eva * "Miss Marple'i lood" (teleseriaal 1990) * "[[Ainus pühapäev]]" (1990) – kleidi tellija * "[[See kadunud tee]]" (1991) – Marta * "Hysteria" (1993) – hipipere ema * "[[Õnne 13]]" (teleseriaal 1993–...) – Laine * "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]" (1994) – linlane * "[[Tulivesi]]" (1994) – piiritusekuninganna * "[[Wikmani poisid]]" (teleseriaal 1995) – Madame Lülli * "[[Kättemaksukontor]]" (teleseriaal 2013–2015) – Iida Lust / Tõivelembe * "[[Seltsimees laps]]" (2018) – konduktoritädi Tiiu * "Värvid mustvalgel" (tudengifilm 2019) – Reet * "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" (2019" – Ämmasoo Elgi * "[[Mu kallid laibad]]" (lühifilm 2020) – Linda * "[[Hüvasti, NSVL]]" (2020) – arst * "[[Tulilind (film)|Tulilind]]" (2021) – Kvas Lady<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/4598 Eesti filmi andmebaas]</ref><ref>[https://www.imdb.com/name/nm0464656/?ref_=fn_al_nm_1#actress Luule Komissarov IMDb]</ref> ==Tunnustus== * 1983 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * 2002 Ugala publikupreemia "[[Kuldõun]]" * 2003 [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * 2004 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4367}}</ref> * 2016 [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] *2016 [[Kultuurkapitali Viljandimaa aastapreemia]] * 2017 [[Selge Kõneleja|Selge Kõneleja auhind]]<ref>[https://vaegkuuljad.ee/selged-konelejad-2021/ Selged kõnelejad 2021] Eesti Vaegkuuljate Liit, 11. jaanuar 2022</ref> * 2018 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhind: parim naisnäitleja televisioonis]] * 2021 [[Viljandimaa vapimärk]] * 2022 [[Viljandi linna elutööpreemia]] nominent * 2026 [[Lääneranna Gümnaasium]]i esimene auvilistlane == Isiklikku == Esimene abikaasa oli [[Arvi Laanet]].<ref>[https://www.postimees.ee/1690571/u-duuris-iseendast U-duuris iseendast]. [[Postimees]], 11. august 2007</ref> Ta on olnud abielus [[Aivo Paljasmaa]]ga ja [[Kalju Komissarov]]iga.<ref>{{Raamatuviide|autor=EE|pealkiri=Eesti entsüklopeedia. Eesti elulood|aasta=2000|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.ugala.ee/tootaja/luule-komissarov/ Luule Komissarov Ugala kodulehel]. * [http://annestiil.ohtuleht.ee/625044/proosaline-luule "Proosaline Luule"], Eesti Naine, veebruar 2002. * [https://elu.ohtuleht.ee/128252/luule-komissarov-mul-on-alavaarsuskompleks- Luule Komissarov: “Mul on alaväärsuskompleks.”] Õhtuleht, 14. september 2002. * [[Verni Leivak]] [http://www.ohtuleht.ee/139256/luule-komissarov-vahel-motlen-milleks-ma-raban-oi-tahaks-kodus-olla "Luule Komissarov: Vahel mõtlen: milleks ma raban? Oi, tahaks kodus olla!"], Õhtuleht, 26. aprill 2003. * Verni Leivak [http://www.postimees.ee/110807/lisad/arter/arteri_persoon/276396.php U-duuris iseendast], Postimees, 11. august 2007. * [[Jüri Aarma]] [http://www.maaleht.ee/2008/11/06/intervjuu/3008-luule-komissarov-poksist-on-saanud-mu-suur-lemmik "Luule Komissarov: Poksist on saanud mu suur lemmik"], [[Maaleht]], 6. november 2008. * Meelis Kapstas [http://kroonika.ohtuleht.ee/616825/mohikaanlane-lovi-lull "Mohikaanlane Lõvi-Lull"] Kroonika, 5. jaanuar 2010. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/63834168/luule-komissarov-parast-lahutust-et-vanamehe-haisu-ka-enam-poleks Luule Komissarov pärast lahutust ....] [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]]. 27. jaanuar 2012. * [https://opleht.ee/2014/10/luule-komissarov-monda-mu-kooliaegset-tempu-meenutatakse-praeguseni/ Luule Komissarov: Mõnda mu kooliaegset tempu meenutatakse praeguseni]. [[Õpetajate Leht]], 24. oktoober 2014. * [https://www.mixcloud.com/heigo-teder/suitsuruumilood-luule-komissarov-ja-peeter-j%C3%BCrgens/ Suitsuruumilood – Luule Komissarov ja Peeter Jürgens]. * [https://sakala.postimees.ee/7581948/luule-komissarov-80-koige-armastatum-viljandlanna-on-krutskipartner-kogu-eestile Luule Komissarov 80. Kõige armastatum viljandlanna ....]. [[Sakala]]. 11. august 2022. {{JÄRJESTA:Komissarov, Luule}} [[Kategooria:Ugala näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] r5za95th2jrwym41wozkqsyqdyj6bn0 0 150056 7160854 6661483 2026-05-25T15:32:34Z Amherst99 15496 /* */ 7160854 wikitext text/x-wiki '''Gerhard Kõrb''' ([[15. juuli]] [[1905]] [[Pärnu]] – [[6. juuli]] [[1983]] [[Stockholm]]) oli Eesti jurist ja riigiametnik. Lõpetas 1930 [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna, töötas posti- ja maksuametkonnas. [[EÜS Ühendus]]e vilistlane. 1944 põgenes [[Rootsi]]. == Kirjandus == * [[Bernhard Mäelo]]. Gerhard Kõrb'i mälestades. Teataja, 6. august 1983, nr 14, lk 9. {{DEFAULTSORT:Kõrb, Gerhard}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1983]] fr4u2h4goyoklyubc353l4txeafban7 7160855 7160854 2026-05-25T15:33:07Z Amherst99 15496 /* Kirjandus */ 7160855 wikitext text/x-wiki '''Gerhard Kõrb''' ([[15. juuli]] [[1905]] [[Pärnu]] – [[6. juuli]] [[1983]] [[Stockholm]]) oli Eesti jurist ja riigiametnik. Lõpetas 1930 [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna, töötas posti- ja maksuametkonnas. [[EÜS Ühendus]]e vilistlane. 1944 põgenes [[Rootsi]]. == Kirjandus == * [[Bernhard Mäelo]]. Gerhard Kõrb'i mälestades. Teataja, 6. august 1983, nr 14, lk 9. {{DEFAULTSORT:Kõrb, Gerhard}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1983]] h4f5fpems10y4nwofk8s8h3r85llha9 0 151562 7161029 7039781 2026-05-25T20:41:44Z Kuriuss 38125 7161029 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} {{Veebileht | nimi = Cyanide and Happiness | logo = | kuvatõmmis = | pildiallkiri = | url = [http://www.explosm.net/ www.explosm.net] | kommerts = | tüüp = veebikoomiks | registreerimine = | keeled = inglise | omanik = Explosm | autor = Kris Wilson<br/>Rob DenBleyker<br/>Matt Melvin<br/>Dave McElfatrick | väljalase = | hetkeseis = | aastatulu = }}{{Ajakohasta}} '''"Cyanide and Happiness"''' on veebi[[koomiks]], mis asub aadressil www.explosm.net. "Cyanide and Happinessi" autorid on [[Kris Wilson|Kris "Kris In A Hat" Wilson]], [[Rob DenBleyker]], [[Matt Melvin]] ja [[Dave McElfatrick]]. Koomiksi avaldamist alustati 9. detsembril 2004 ja 25. jaanuarist 2005 ilmub see iga päev. Autoritel on avaldamisgraafik, kuid see on paindlik ja vajadusel muudetav. Iga koomiksi autor mõtleb kontseptsiooni ise välja, kuid enne veebilehele üles laadimist jagavad nad ideid omavahel.<ref name="comixtalk">{{Netiviide |url=http://comixtalk.com/an_interview_with_explosm_net |pealkiri=Comixtalk |vaadatud=2008-11-26 |arhiivimisaeg=2008-12-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081211100148/http://comixtalk.com/an_interview_with_explosm_net |url-olek=ei tööta }}</ref> Autorid tutvusid [[Internet]]i teel. Neid ühendab huvi [[kunst]]i vastu.<ref name="NYCC">[http://www.youtube.com/watch?v=Pj3G5xLBbdE NYCC 2008 Cyanide and Happiness Interview]</ref><ref name="comixpedia">{{Netiviide |url=http://www.comixpedia.org/index.php?title=Cyanide_and_Happiness |pealkiri=Comixpedia |vaadatud=2008-11-26 |arhiivimisaeg=2013-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130405175711/http://www.comixpedia.org/index.php?title=Cyanide_and_Happiness |url-olek=ei tööta }}</ref> Koomiksi autorid on teinud koomikseid ja reklaame ka Orange Mobile Orange Wednesdaysi jaoks, mis on ilmunud ajalehes [[The Sun (ajaleht)|The Sun.]]<ref name="bebo">[http://www.bebo.com/Profile.jsp?MemberId=3667025858 Bebo] ja http://www.bebo.com/Davmandoo</ref> Alexa.com-i järgi on "Cyanide and Happiness" üks tuhandest kõige vaadatumast veebilehest.{{Lisa viide}} == Autorid == '''Kris Wilson ehk "Kris In A Hat"''' on "Cyanide and Happinessi" stiili algataja. Tema tehtud koomikseid ja karikatuure leiab tema [[DeviantART]] lehelt. Tema lemmikfilmid on "[[Cemetery Man]]", "[[American Psycho]]", "[[The Chumscrubber]]", "[[Cannibal the Musical]]" ja "[[Salton Sea]]". Wilsoni lemmikkunstnik on [[Salvador Dalí|Salvador Dali]]. Lemmikfotograaf: Gilad <ref name="Devian">[http://kris-wilson.deviantart.com/journal/9989557/ Deviantart]</ref> '''Robert DenBleyker''' on koomiksikunstnik, [[Illustreerija|illustraator]], [[Lavastaja|režissöör]], [[stsenarist]] ja [[produtsent]]. Koomiksite tegemist alustas ta neljandas klassis. Ta on avaldanud koomikseid TotalFarkis ning Explosmis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Utdmercury |url=http://www.utdmercury.com/home/index.cfm?event=displayArticle&ustory_id=3f2695e8-21b2-45cf-b873-c59a637cdb89 |vaadatud=2008-11-26 |arhiivimisaeg=2008-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081205044943/http://www.utdmercury.com/home/index.cfm?event=displayArticle&ustory_id=3f2695e8-21b2-45cf-b873-c59a637cdb89 |url-olek=ei tööta }}</ref> '''Matt Melvini''' lemmikkoomiksiks on Toothpaste For Dinner. Samuti [[Natalie Dee]], [[Married to the Sea]], PBF, [[White Ninja]], [[xkcd]] ja fotoblogi [[Where Are the Dogs Humping?]] Samuti on talle juba aastaid meeldinud [[The Far Side]].<ref name="comixtalk" /> Mõjutused: Matt Melvin on suur [[Püstijalakomöödia|stand-up komöödia]] fänn. Eriti meeldivad talle [[Lewis Black]], [[Mitch Hedberg]], [[David Cross]], [[Patton Oswalt]], Demetri Martin, [[Sarah Silverman]] jne. Samuti on ta suur [[Monty Python]]i and The UCB fänn.<ref name="comixtalk" /> '''Dave McElfatrick''' illustreerib raamatuid [[HarperCollins]]ile ja teistele kirjastustele, näiteks "The Pocket Book of death".<ref name="bebo" /><ref>[http://search.barnesandnoble.com/The-Pocket-Book-of-Death/Morgan-Reilly/e/9781435103535/?itm=1 Barnes and Noble]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Explosm == "Cyanide and Happiness" stiil sai alguse Kris Wilsoni koomiksisarjast, mille ta tegi 16-aastaselt. Kris Wilson oli kodus haige ja joonistas käsitsi koomikseid. Seejärel tegi ta enda veebilehe (nimega Comicazi), kus ta näitas enda tehtud koomikseid. Samuti avaldas Kris Wilson oma koomikseid foorumis Sticksuicide.com. Neid koomikseid nägi Rob DenBleyker, kes hakkas ka sarnast stiili viljelema. Samal ajal tegid Matt Melvin ja Rob DenBleyker kriipsujuku tegelastega surmateemalisi filme. Sticksuicide.com omanikud (Matt Melvin, Rob DenBleyker ja Dave McElfatrick) loobusid Sticksuicide.com-ist ja asutasid Explosm.net-i, et teha kriipsujukufilmidest midagi enamat. Projekti kaasasid nad ka Kris Wilsoni. Esialgu kavatseti Explosmis näidata Kris Wilsoni ja Rob DenBleykeri koomikseid. 2005. aasta alguses hakkas koomikseid tegema ka Matt Melvin, kes oli alguses vaid veebilehe administraator ja disainer. 2005. aasta jooksul tegi Dave McElfatrick veebilehele juhuslikke koomikseid, 2006. aasta algusest sai temast aga ametlikult "Cyanide and Happiness" koomiksi tegijate tiimi liige. Praeguseks teevad nad kõik regulaarselt "Cyanide and Happiness" koomikseid. Suurem osa koomiksitest on Kris Wilsoni stiilis, kuid on ka erandeid. Veebikoomiksi nimi "Cyanide and Happiness" tuleb ühest koomiksist, kus üks tegelane müüb suhkruvatti, mis on tehtud tsüaniidist ja õnnest.<ref name="comixtalk" /><ref name="NYCC" /><ref name="comixpedia" /> 14. oktoobril 2007 käis Rob DenBleyker välja idee, et "Cyanide and Happiness" koomikseid võiks hakata tõlkima eri keeltesse. Vastuseks oli umbes 1300 pakkumist tõlkida koomikseid umbes 20 keelde. "Cyanide and Happinessi" on ka kritiseeritud. Kuigi "Cyanide and Happiness" on alguse saanud Kris Wilsonist, oli esimene koomiks Explosmis Rob DenBleykeri tehtud, jättes mulje, et tema on veebikoomiksi alustaja. See häiris Kris Wilsoni varasemaid, Deviantarti-aegseid fänne, kes arvasid, et Rob DenBleyker on varastanud Kris Wilsoni stiili. See viga parandati ja nüüd on esimene koomiks Kris Wilsoni koomiks "Applesauce". "Cyanide and Happinessi" puhul kritiseeritakse sedagi, et seal on rohkem Matt Melvini, Rob DenBleykeri ja Dave McElfatricki koomikseid kui Kris Wilsoni omi. Seda on püütud osaliselt heastada, lisades rohkem Kris Wilsoni koomikseid. == Stiil == [[Fail:C&HBooth (19673141402).jpg|pisi]] "Cyanide and Happinessi" naljad on pilkavad ja [[Paroodia|parodeerivad]]. Sagedased teemad: [[seks]] ([[nekrofiilia]], [[pedofiilia]], [[vägistamine]], seksuaalne hälve), [[suguhaigused]], [[Puue|puuded]], [[Vähk (haigus)|vähkkasvaja]], [[mõrv]], [[enesetapp]], enesevigastamine, [[vägivald]], [[nihilism]], [[religioon]] ja [[narkootikumid]]. Igas koomiksis ei ole alati midagi löövat öeldud, mõni koomiks koosneb ka sellest, kuidas koomiksitegelased vaikides üksteist vaatavad. Sellised ebamugava vaikusepausi kriipsujukunaljad sarnanevad [[Don Hertzfeldt]]i koomiksitega.<ref name="comixpedia" /> Autorid ise võtavad kriipsujuku-kunsti tõsiselt. Autorid on öelnud, et koomiksid räägivad vahel tõsistest asjadest, aga tihti mitte millestki. Koomiksitel ei ole kindlat teemat: põhiliselt koomiksikangelased räägivad omavahel ja siis juhtub midagi imelikku. Autorid teevad piiripealseid nalju – neil ei ole toimetajat, kes midagi keelaks. Seega pole "Cyanide and Happinessil" ühtset ega järjepidevat [[Süžee|süžeed]]. Kuid siiski on iga päev uus 1–12 kaadriga koomiks, mis on põhiliselt mõeldud [[Teismeline|teismelistele]] ja noortele täiskasvanutele.<ref name="comixpedia" /> "Cyanide and Happinessis" on käputäis korduvaid karaktereid. Koomiksikarakterid käituvad tihti irratsionaalselt või absurdselt. Need korduvad karakterid on näiteks: === Superkangelased === *"Seizure Man", kes kannatab [[Langetõbi|langetõve]] käes. *"Ass Rape Man", kes läheneb ebasündsalt poistele. *"SuperJerk", kes on eriti jõhkralt käituv [[superkangelane]]. *"Captain Obvious", kes juhib tähelepanu ilmselgetele faktidele. *"LOL-FAG Man" on paroodia interneti [[Släng|slängile]]. "LOL-FAG Man" solvab kõiki, öeldes neile: "LOL-FAG", mis omakorda põhjustab erinevaid kaootilisi juhtumeid. *"Punchline Spoiler Man", mees kes ilmub koomiksisse ja rikub nalja. *"Rubber Arm Man", kel ei ole mingeid võimeid, vaid kel on kummist käed. *"Firework Man", kes võib panna end plahvatama nagu ilutulestik, vigastades ainult iseennast. *"Education Man", kes õpetab inimestele suvalisi asju, selle asemel, et neid aidata. *"Prostate Man", kes kannatab suurendatud [[Eesnääre|eesnäärme]] all. === Teised korduvad tegelased === *"Trelaf the Wise", elutark, kes jagab mõttetuid nõuandeid. *"Obese Maurice", punnpõskne mees, kes tavaliselt lisab midagi imelikku toiduteemalistele naljadele. *"Purple-Shirted Eye-Stabber", kes maskeerib end ära, et siis noaga välja lüüa silm ükskõik kellelt, kellega ta kohtub. *Charles ja ta tüdruksõber. Tundetu mees, kes käitub oma tüdruksõbraga halvasti. (Rob DenBleyker) *"Squeezer" . Mees, kes armastab igal võimalusel pigistada naiste rindu. (Matt Melvin) *"Gullboy" Tal on hiiglasuur pea ja ta kasutab ajutise abinõuna tiibu. Tal oli kunagi vanamehe pea, kelle unistuseks oli saada merikajakaks. (Dave McElfatrick) Kris Wilson ilmub vahel ise oma koomiksitesse ja kannab torukübarat, valget särki, musta lipsu, monoklit ja vuntse. === Teemanädalad === Aeg-ajalt ilmuvad koomiksisse teatud sündmused, näiteks pühad. Kuid tihedamad on teemanädalad, millel on mingisugune kindel teema. 1. "Depressing Comic Week", milles iga koomiks lõppes [[Depressioon (täpsustus)|depressiivse]] lõpuga. 2. "Drug Experimentation Week", milles koomiksi tegelastele anti erinevaid [[Uimasti|narkootikume]] ja näidati nende reaktsioone. 3. "Contribution Week", mil "Cyanide and Happinessi" lugejad said oma koomikseid Explosmi saata, neist valiti välja parimad, mis said üheks igapäevaseks koomiksiks külaliste nädalal. Üks märkimisväärsemaid selliseid külalisi on [[AltF4]], kes on Ultimate Showdown of Ultimate Destiny autor. == Joonistusstiil == Koomiksid on joonistatud primitiivses ja [[minimalism|minimalistlikus]] stiilis. Kuid võrreldes vanemaid ja uuemaid koomikseid on stiil muutunud rafineeritumaks. Matt Melvini sõnul nad hoiavad meelega sellist primitiivset stiili.<ref name="comixtalk"/> Tegemist on värvitud kriipsujukudega, kel on atribuutideks vaid naljaks vajalikud esemed (nt kell vms). Karakteritel ei ole tavaliselt nimesid ja neid saab oma vahel eristada vaid T-särkide erineva värvuse järgi, mis üldjuhul välistab karakteripõhised naljad. Meeskarakteritel ei ole kunagi juukseid, mis on muutunud omakorda naljaks. Naistegelased on eristatavad juuste ja rinna suuruse järgi. Koomiksites on ka viiteid popkultuurile, näiteks [[Nike (ettevõte)|Nikele]] ja "[[Star Wars]]ile". Samuti on tegelasteks kuulsused nagu [[Lindsay Lohan]], [[Steven Tyler]], [[Metallica]], [[The Beatles]], [[Billie Joe Armstrong]] bändist [[Green Day]] ja Jeesus. Taga on tavaliselt valge taust, juhtides tähelepanu koomiksitegelastele ja naljale. Vahel harva on taustaks midagi muud, kuid see seostub alati naljaga (nt päike).<ref name="comixpedia"/> Koomiksite autorid kasutavad ka koomiksite piirjooni naljana, lastes koomiksite kangelastel neid kuidagi moodi ületada. Vahepeal on koomiksitegelased olukorras, kus nad teavad, et nad on koomiksikangelased. == Muu info == 2006. aastast on Explosmi veebi administraatorite poolt tehtud ka Flashi animatsioone, mis järgivad "Cyanide and Happinessi" stiili ja nalju. Kõik karakterid ja nende hääled on veebi omanike omad. Veebilehel on ka humoorikaid artikleid ning veebipood, kust saab osta "Cyanide and Happinessi" teemalisi T-särke. On ilmunud kaks Kris Wilsoni raamatut: "Cyanide and Happiness" ja "Cyanide & Happiness: No Suicides Allowed". Explosmi tiim on mõelnud teha ka kolmanda raamatu, kus on sees kõikide tiimiliikmete koomiksid.<ref name="comixtalk" /><ref name="Devian" /><ref>{{Netiviide |url=http://www.lulu.com/kris_wilson88 |pealkiri=Lulu |vaadatud=2008-11-26 |arhiivimisaeg=2008-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081224124036/http://www.lulu.com/kris_wilson88 |url-olek=ei tööta }}</ref> Veebilehel on ka interaktiivne lugu, kus veebikülastajad saavad soovitada, mis loos edasi juhtub. Seejärel tehakse koomikslugu edasi. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.explosm.net/ Explosm] *[http://www.explosm.net/comics/archive/ Explosm, koomiksite arhiiv] [[Kategooria:Koomiksid]] a8ctzwoc9xokvhffse2wga219e573qf 0 151707 7160924 6923329 2026-05-25T17:36:07Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Võru]]; lisatud [[Kategooria:Võru mälestusmärgid]] 7160924 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[File:Võru Vabadussõja mälestussammas 2023 01.jpg|pisi|Vabadussõja mälestussammas Võru linnakalmistul]] '''Võru Vabadussõja mälestussammas''' on [[Võru kalmistu]]l paiknev [[mälestusmärk]] [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lahingutes langenud meestele. Võrus asuvale kalmistule hakati esimesi Vabadussõjas langenud sõdureid matma [[1919]]. aasta alguses. [[1938]]. aastal püstitati matmispaiga juurde ausammas kirjaga "AU ISAMAA EEST LANGENUILE 1918–1920". [[Nõukogude okupatsioon]]i ajal mälestusmärk hävitati ja hauad jäid unarusse. Võru mälestussamba kavandas kunstnik [[Arkadio Laigo]]. Veel okupatsiooni ajal, [[1987]]. aastal asus haudu korrastama kodanikuühendus [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1|Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]]. 27. märtsil [[1988]] hakkas ühendus esimesena Eestis Vabadussõjas langenute mälestussammast taastama, olles sellega eeskujuks kõigile. Töid rahastati kalmistu külastajate annetustest. Vabadussammas taasavati 23. juunil 1988 suure rahvahulga osalusel. [[2002]]. aastal alustas Võru linnavalitsus matmispaiga rekonstrueerimist. Noortekolonni püstitatud sammas lammutati. Uuel sambal kasutati aga noortekolonni valmistatud sambaplaati ja risti. 2023. aasta oktoobrist-novembrini sammast rekonstrueeriti ning 16. novembril 2023 paigaldati sellele graniidist vabadusrist, mis on valmistatud ajaloolise eeskuju järgi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Annom |eesnimi=Kadi |kuupäev=18. november 2023 |pealkiri=FOTOD Mälestussammas sai rekonstrueerimistööde lõpus ajalooliselt korrektse risti |väljaanne=[[Võrumaa Teataja]] |url=https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/31922-malestussammas-sai-rekonstrueerimistoode-lopus-ajalooliselt-korrektse-risti |vaadatud=18. novembril 2023}}</ref> Varem oli sambal 1988. aastal noortekolonni valmistatud rist. == Viited == <references /> ==Välislingid== *[http://www.visitvoru.ee/et/etteotete-otsing/vabadussojas-langenute-kalmistu-ja-malestussammas-voru-surnuaias Monumendist.] *[http://www.noortekolonn.org/index.php?option=com_content&view=article&id=55:1988&catid=31:kronoloogia&Itemid=40/ Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1 1988] {{koord}} [[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]] [[Kategooria:Võru mälestusmärgid]] [[Kategooria:Võru ajalugu]] 33o351fcnu6j9hqdvou3suzdtl6017l 0 154037 7161336 5799658 2026-05-26T10:28:23Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] ümbersuunamise [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] asemele 5799658 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Asutus |Nimi = NSV Liidu Ministrite Nõukogu |Embleem = Coat of arms of the Soviet Union 1.svg |Embleemiallkiri = Nõukogude Liidu vapp |Pilt = Moscow Kremlin from Kamenny bridge.jpg |Pildiallkiri = |lühend = NSVL MN |moodustatud = [[1946]] |likvideeritud = [[1990]] |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Moskva |asukoht = [[Moskva Kreml]] |piirkond = [[NSV Liit]] |juhtkond = NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees''', lühendatult NSVL MN esimees (aastatel 1946–1991 Председатель Совета Министров СССР e ''Predsedatel Soveta Ministrov SSSR'' ja aastatel 1923–1946 '''NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees''' Председатель Совета Народных Комиссаров СССР e ''Predsedatel Soveta Narodnõhh Komissarov SSSR'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] valitsusjuht ehk [[peaminister]]. ==NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees== [[NSV Liidu konstitutsioon]]i järgi oli [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] pädev otsustama kõiki riigi poliitilisi küsimusi, kuid tegelikult sündisid need otsused [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo]]s. Paljudel juhtudel oli NSVL MN esimees ja [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] [[NLKP KK peasekretär|peasekretär]] sama isik, ei see olnud alati nii. ==NSV Liidu valitsusjuht 1924–1946== {{Vaata|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu}} == NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehed == *[[Jossif Stalin]] ([[15. märts]] [[1946]] – 5. märts 1953) *[[Georgi Malenkov]] ([[5. märts]] [[1953]] – 8. veebruar 1955) *[[Nikolai Bulganin]] ([[8. veebruar]] [[1955]] – 27. märts 1958) *[[Nikita Hruštšov]] ([[27. märts]] [[1958]] – 14. oktoober 1964) *[[Aleksei Kossõgin]] ([[14. oktoober]] [[1964]] – 23. oktoober 1980) *[[Nikolai Tihhonov]] ([[23. oktoober]] [[1980]] – 27. september 1985) *[[Nikolai Rõžkov]] ([[27. september]] [[1985]] – 19. jaanuar 1991) == Nõukogude Liidu peaminister == *[[Valentin Pavlov]] ([[19. jaanuar]] [[1991]] – 22. august 1991) == Valitsusjuht == *[[Ivan Silajev]] (1991; valitsusjuht [[augustiputš]]ist Nõukogude Liidu lagunemiseni) == Vaata ka == * [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] [[Kategooria:NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] rp9i5ry7q5x7q5x079dono264io9stc 7161340 7161336 2026-05-26T10:30:53Z Neptuunium 58653 7161340 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees''' (1946–1991 Председатель Совета Министров СССР, ''Predsedatel Soveta Ministrov SSSR''; 1923–1946 '''NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees''' Председатель Совета Народных Комиссаров СССР, ''Predsedatel Soveta Narodnõhh Komissarov SSSR'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] valitsusjuht ehk [[peaminister]]. [[NSV Liidu konstitutsioon]]i järgi oli [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] pädev otsustama kõiki riigi poliitilisi küsimusi, kuid tegelikult sündisid need otsused [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo]]s. Paljudel juhtudel oli NSVL MN esimees ja [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] [[NLKP KK peasekretär|peasekretär]] sama isik, ei see olnud alati nii. ==NSV Liidu valitsusjuht 1924–1946== {{Vaata|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu}} == Ministrite Nõukogu esimehed == *[[Jossif Stalin]] ([[15. märts]] [[1946]] – 5. märts 1953) *[[Georgi Malenkov]] ([[5. märts]] [[1953]] – 8. veebruar 1955) *[[Nikolai Bulganin]] ([[8. veebruar]] [[1955]] – 27. märts 1958) *[[Nikita Hruštšov]] ([[27. märts]] [[1958]] – 14. oktoober 1964) *[[Aleksei Kossõgin]] ([[14. oktoober]] [[1964]] – 23. oktoober 1980) *[[Nikolai Tihhonov]] ([[23. oktoober]] [[1980]] – 27. september 1985) *[[Nikolai Rõžkov]] ([[27. september]] [[1985]] – 19. jaanuar 1991) == Nõukogude Liidu peaminister == *[[Valentin Pavlov]] ([[19. jaanuar]] [[1991]] – 22. august 1991) == Valitsusjuht == *[[Ivan Silajev]] (1991; valitsusjuht [[augustiputš]]ist Nõukogude Liidu lagunemiseni) == Vaata ka == * [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] [[Kategooria:NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] eig06r15k4nbudjyru03xwws9s3c63y 0 155118 7161278 7030298 2026-05-26T09:37:26Z Velirand 67997 7161278 wikitext text/x-wiki {{sündinud veebruaris}} ''Siin loetletakse [[7. veebruar]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1606]] – [[Nicolas Mignard]], prantsuse maalikunstnik *[[1626]] – [[Fabian von Fersen]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane *[[1644]] – [[Nils Bielke (1644–1716)|Nils Bielke]], Rootsi väejuht, diplomaat ja riigimees *[[1655]] – [[Jean-François Regnard]], prantsuse näitekirjanik *[[1693]] – [[Anna Ivanovna]], Venemaa keisrinna *[[1803]] – [[Johann Heinrich Neukirch]], eesti filoloog *[[1812]] – [[Charles Dickens]], inglise kirjanik *[[1843]] – [[Adam Aint]], eesti ajakirjanik *[[1846]] – [[Vladimir Makovski]], vene maalikunstnik *[[1848]] – [[Adolf Weil]], arstiteadlane *[[1857]] – [[Peeter Hellat]], eesti arstiteadlane *[[1867]] – [[Laura Ingalls Wilder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik *[[1869]] – [[Rudolf Hansson]], eesti ajakirjanik ja luuletaja *[[1870]] – [[Alfred Adler]], psühhoanalüütik *[[1875]] – [[Erkki Melartin]], soome helilooja *[[1877]] – [[Paula Brehm-Jürgenson]], eesti laulja *[[1888]] – [[Felikss Cielēns]], Läti diplomaat ja välisminister *[[1892]] – [[Jakob Tabur]], Eesti sõjaväelane * 1892 – [[Karel Opočenský]], tšehhi maletaja, malekohtunik ja maleliteraat *[[1896]] – [[Herbert Haljaspõld]], eesti keeleteadlane ja ajakirjanik *[[1899]] – [[Hugo Osvald Pärtelpoeg]], Eesti poliitik *[[1902]] – [[Valter Hiie]], eesti arstiteadlane *[[1903]] – [[Jaan Romulus Aavakivi]], eesti majandustegelane *[[1906]] – [[Pu Yi]], Hiina keiser, Mandžukuo president ja keiser *[[1910]] – [[Andrei Sokolov (tõlkija)|Andrei Sokolov]], eesti tõlkija *[[1911]] – [[Voldemar Miller]], eesti raamatuteadlane ja kirjanik *[[1912]] – [[Valeria Erendi]], eesti muusikaloolane *[[1914]] – [[Erm Lund]], eesti tõstja *[[1922]] – [[Meinhard Pille]], eesti agrotehnikateadlane *[[1923]] – [[Ernst Matrov]], eesti ajaloolane *[[1925]] – [[Erhard Kivisaar]], eesti agronoom *[[1927]] – [[Juliette Gréco]], prantsuse laulja ja näitleja * 1927 – [[Vladimir Kuts]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane * 1927 – [[Raimund Hagelberg]], eesti majandustealdane ja akadeemik *[[1928]] – [[Hillar Lauri]], eesti merenduspedagoog *[[1930]] – [[Hans Kaju]], eesti majandusteadlane *[[1931]] – [[Jaak Palmse]], eesti filmikunstnik *[[1932]] – [[Alfred Worden]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, insener ja NASA astronaut *[[1933]] – [[Arved-Ervin Sapar]], eesti astrofüüsik ja kosmoloog * 1933 – [[Harri Lumi]], eesti ettevõtja *[[1934]] – [[Edward Fenech Adami]], Malta poliitik *[[1936]] – [[Ivalo Randalu]], eesti muusikaajakirjanik ja -uurija * 1936 – [[Ants Tuulmets]], eesti keemik *[[1938]] – [[Tõivu Pedokand]], eesti tehnikateadlane *[[1939]] – [[Priskilla Mändmets]], eesti prohvet * 1939 – [[Ewa Krzyżewska]], poola näitleja *[[1940]] – [[Tony Tan Keng Yam]], Singapuri matemaatik ja poliitik *[[1942]] – [[Tiit Kivistik]], eesti tennisetreener *[[1943]] – [[Kurti Vool]], eesti karikaturist *[[1945]] – [[Nelli Privalova]], Eesti poliitik ja ajakirjanik *1945 – [[Ene-Mall Vernik-Tuubel]], eesti koolijuht *[[1946]] – [[Pete Postlethwaite]], Briti teatri- ja filminäitleja *1946 – [[Tiina Linna]], eesti arhitekt *[[1947]] – [[Andres Allikmäe]], eesti tööstusjuht * 1947 – [[Flemming Jørgensen]], taani laulja ja näitleja * 1947 – [[Ere Raag]], eesti raamatukogundustegelane * 1947 – [[Tatjana Tšernigovskaja]], vene kognitiivteadlane *[[1951]] – [[Patrick Allen]], Jamaica kindralkuberner *1951 – [[Helle Hein]], eesti matemaatik * 1951 – [[Sirje Männik]], eesti sisearhitekt *[[1952]] – [[Tiit Kivistik]], eesti tennisetreener *[[1953]] – [[Liivi Künnapu]], eesti arhitekt * 1953 – [[John Attard-Montalto]], Malta poliitik *[[1954]] – [[Dieter Bohlen]], saksa helilooja ja poplaulja *[[1955]] – [[Vardan Oskanjan]], Armeenia poliitik *1955 – [[Miguel Ferrer]], USA näitleja *[[1956]] – [[Riina Kermik]], eesti nahakunstnik *[[1957]] – [[Andres Allikmäe]], eesti tііstusjuht *[[1957]] – [[Ivo Kolts]], eesti arstiteadlane *[[1958]] – [[Toomas Siitan]], eesti muusikateadlane, dirigent ja pedagoog *[[1959]] – [[Tõnis Joarand]], eesti sporditegelane *[[1960]] – [[James Spader]], USA filminäitleja *[[1961]] – [[Peeter Talve]], eesti pillimeister *[[1962]] – [[Garth Brooks]], USA laulja * 1962 – [[Anatol Șalaru]], Moldova poliitik *[[1963]] – [[Heidemarie Stefanyshyn-Piper]], Ameerika Ühendriikide astronaut *[[1966]] – [[Kristin Otto]], Saksa DV ujuja *[[1967]] – [[Nicolae Ciucă]], Rumeenia sõjaväelane ja poliitik *[[1969]] – [[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja * 1969 – [[Tõnu Ojala]], eesti ajakirjanik * 1969 – [[Renata Dancewicz]], Poola näitleja * 1969 – [[Kaspars Gerhards]], Läti ökonomist ja poliitik * 1969 – [[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog *[[1971]] – [[Priit Tender]], eesti režissöör * 1971 – [[Stanislav Belkovski]], Venemaa politoloog, poliittehnoloog ja publitsist * 1971 – [[Nicolai Wammen]], Taani poliitik *[[1972]] – [[Andres Panksepp]], eesti raadioajakirjanik * 1972 – [[Essence Atkins]], USA tele- ja filminäitlejatar *[[1973]] – [[Irina Björklund]], soome näitleja *[[1974]] – [[J Dilla]], USA muusikaprodutsent ja räppar *[[1976]] – [[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut *[[1977]] – [[Mārtiņš Freimanis]], läti laulja * 1977 – [[Joe Schittino]], itaalia helilooja, muusik ja kirjanik *[[1978]] – [[Ashton Kutcher]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja endine modell * 1978 – [[Pjotr Fradkov]], vene ettevõtja *[[1979]] – [[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane *[[1983]] – [[Christian Klien]], austria vormelisõitja * 1983 – [[Elina Purde]], eesti näitleja *[[1984]] – [[Trey Hardee]], USA kümnevõistleja * 1984 – [[Jeremy Meeks]], Ameerika Ühendriikide kurjategija ja modell *[[1985]] – [[Elerin Velling]], eesti laulja * 1985 – [[Artjom Fjodorov]], Eesti poksija *[[1986]] – [[Lauri Malsroos]], eesti orienteeruja *[[1987]] – [[Kerli Kõiv]], eesti laulja *[[1988]] – [[Irene Kivaste]], eesti mustkunstnik ja näitleja *[[1989]] – [[Artjom Suvorov]], Eesti poliitik *[[1990]] – [[Anna Abreu]], Soome laulja * 1990 – [[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija * 1990 – [[Neil Etheridge]], Inglismaa-Filipiinide jalgpallur * 1990 – [[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija * 1990 – [[Dalilah Muhammad]], USA kergejõustiklane *[[1991]] – [[Christian Kõrtsmik]], eesti jalgpallur * 1991 – [[Ryan O'Reilly]], Kanada jäähokimängija *[[1992]] – [[Robert Loigom]], eesti trummar *[[1994]] – [[Alessandro Schöpf]], austria jalgpallur *[[1996]] – [[Pierre Gasly]], Prantsuse vormelisõitja * 1996 – [[Topi Raitanen]], soome jooksja ja orienteeruja * 1996 – [[Aaron Ekblad]], Kanada jäähokimängija *[[1999]] – [[Jonas Wind]], taani jalgpallur *[[2000]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[2005]] – [[Mattia Furlani]], Itaalia kergejõustiklane [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Veebruar, 07.]] qg0d2ytrwcwbzyk3elvwq02nqudiho3 0 155701 7160807 7034595 2026-05-25T14:50:12Z Raamaturott 56450 7160807 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[9. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1170]] – [[Valdemar II]], Taani kuningas *[[1751]] – [[Jakob Friedrich von Abel]], saksa filosoof, psühholoog ja pedagoog *[[1784]] – [[Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg]], Eestimaa kindralkuberner *[[1800]] – [[John Brown]], USA abolitsionist ja terrorist *[[1837]] – [[Adam Opel]], saksa insener *[[1839]] – [[Viktor Schröter]], baltisaksa päritolu Venemaa arhitekt *[[1845]] – [[Gustaf de Laval]], rootsi leiutaja, insener ja tööstur *[[1862]] – [[Arvid Dietrich Leopold Thomson]], baltisaksa põllumajandusteadlane *[[1866]] – [[Elizabeth Magie]], Ameerika Ühendriikide lauamängude disainer, kirjanik ja feminist *[[1880]] – [[Mihkel Lüdig]], eesti helilooja *[[1881]] – [[August Usin]], eesti agronoom, õpetaja ja koolijuht *[[1883]] – [[José Ortega y Gasset]], hispaania filosoof *[[1892]] – [[Zita (Austria-Ungari)|Zita]], Austria-Ungari keisrinna * 1892 – [[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane * 1892 – [[Aarno Maliniemi]], soome kirikuajaloolane *[[1893]] – [[Boriss Štšepotjev]], Vene ja Eesti sõjaväelane *[[1897]] – [[Ants Viirmaa]], Türi linnapea *[[1899]] – [[Leida Adamberg]], eesti arst *[[1904]] – [[Gregory Bateson]], inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik *[[1906]] – [[Raoul Saue]], eesti jääpallur, jäähokimängija, treener, ajakirjanik ja sporditegelane *[[1907]] – [[Baldur von Schirach]], Saksa poliitik ja noorteorganisatsioonide juht *[[1908]] – [[Erhard Loit]], eesti poksija ja poksitreener *[[1909]] – [[Selma Lätt]], eesti folklorist *[[1910]] – [[Aino Põldmäe-Undla]], eesti kirjandusloolane *[[1912]] – [[Géza Ottlik]], ungari kirjanik, tõlkija, matemaatik ja bridžiteoreetik *[[1917]] – [[Edgar Ots]], eesti vaimulik *[[1921]] – [[Sophie Scholl]], Valge Roosi ja Natsi-Saksamaa vastupanuorganisatsiooni liige *[[1922]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja *[[1924]] – [[Bulat Okudžava]], vene luuletaja ja muusik * 1924 – [[Nikolai Suursööt (vaimulik)|Nikolai Suursööt]], eesti õigeusu vaimulik *[[1925]] – [[Elga Leškin]], eesti moekunstnik * 1925 – [[Helga Jõerüüt]], eesti maalikunstnik *[[1926]] – [[Abel Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane * 1926 – [[Helju Rammo]], eesti lastekirjanik ja dramaturg *[[1927]] – [[Manfred Eigen]], saksa biofüüsik, keemik ja bioloogiateoreetik *[[1928]] – [[Barbara Ann Scott]], kanada iluuisutaja * 1928 – [[Colin Chapman]], inglise insener, firma [[Lotus Cars]] asutaja * 1928 – [[Vaike Vahi]], eesti pianist * 1928 – [[Heino Kärblane]], eesti põllumajandusteadlane *[[1929]] – [[Valter Rummel]], eesti tõlkija *[[1932]] – [[Johan Saar]], Eesti Piirivalve ohvitser *[[1933]] – [[Uno Kajak]], eesti suusasportlane * 1933 – [[Georg Liiv]], eesti keeleteadlane *[[1938]] – [[Rein Ratas]], Eesti poliitik *[[1939]] – [[Ralph Boston]], ameerika kergejõustiklane (kaugushüppaja) * 1939 – [[Eino Muruste]], pensionär ja endine tantsuõpetaja *[[1940]] – [[Jarmo Virmavirta]], soome ajakirjanik *[[1942]] – [[Juta Põldme]], eesti keemik *[[1944]] – [[Lars Norén]], rootsi näitekirjanik, luuletaja ja teatrilavastaja * 1944 – [[Petra Roth]], Saksamaa poliitik *[[1946]] – [[Candice Bergen]], USA filminäitleja ja endine modell * 1946 – [[Ott Roots]], eesti keemik *[[1947]] – [[Yukiya Amano]], Jaapani diplomaat * 1947 – [[Evi Kraan]], eesti logopeed ja koolidirektor *[[1948]] – [[Kaljo Ellik]], Eesti poliitik *[[1949]] – [[Billy Joel]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja *[[1950]] – [[Maire Liivamets]], eesti kirjandusteadlane *[[1951]] – [[Steinar Lem]], norra kirjanik, ühiskonnakriitik ja keskkonnaaktivist *[[1953]] – [[Cardo Remmel]], eesti majandustegelane * 1953 – [[Sergei Pedersen]], eesti muusik * 1953 – [[Timo Kojo]], soome laulja *[[1955]] – [[Meles Zenawi]], Etioopia poliitik *[[1956]] – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja * 1956 – [[Anne Helene Gjelstad]], norra fotograaf * 1956 – [[Frank Andersson]], rootsi maadleja *[[1959]] – [[Maie Poomann]], eesti haridustegelane * 1959 – [[János Áder]], Ungari poliitik *[[1960]] – [[Hillar Norralt]], eesti muusik * 1960 – [[Kristjan Port]], eesti spordibioloog * 1960 – [[Avshalom Caspi]], Ameerika Ühendriikide psühholoog *[[1961]] – [[John Corbett]], USA näitleja ja laulja *[[1962]] – [[David Gahan]], inglise muusik *[[1963]] – [[Johan Unenge]], rootsi kirjanik ja kunstnik *[[1964]] – [[Eero Ots]], eesti alpinist *[[1965]] – [[Margus Harak]], eesti bioloog * 1965 – [[Steve Yzerman]], kanada jäähokimängija * 1965 – [[Meelis Arulepp]], eesti animafilmide režissöör ja animaator * 1965 – [[Triin Soone]], Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor * 1965 – [[Gundars Daudze]], Läti arst ja poliitik *[[1968]] – [[Maria Avdjuško-Taska]], eesti näitleja * 1968 – [[Marie-José Pérec]], Prantsusmaa kergejõustiklane *[[1969]] – [[Heli Jürgenson]], eesti koorijuht ja koormeister * 1969 – [[Tamur Tohver]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog *[[1971]] – [[Tanja Fajon]], Sloveenia poliitik *[[1972]] – [[Dana Perino]], Ameerika Ühendriikide riigiametnik * 1972 – [[Annike Laigo]], eesti tekstiilikunstnik * 1972 – [[Jukka Toijala]], soome korvpallur ja treener *[[1973]] – [[Arūnas Pukelevičius]], leedu jalgpallur *[[1975]] – [[Ilomai Küttim]], eesti diskor ja raadioajakirjanik * 1975 – [[Chris Diamantopoulos]], Kanada näitleja ja koomik * 1975 – [[Krister Kivi]], eesti ajakirjanik ja luuletaja * 1975 – [[Juhan Peedimaa]], eesti ettevõtja *[[1976]] – [[Ott Kadarik]], eesti arhitekt *[[1977]] – [[Mari Laaniste]], eesti kirjanik * 1977 – [[Lauri Räpp]], eesti kirjanik ja ettevõtja *[[1979]] – [[Pierre Bouvier]], Kanada laulja *[[1980]] – [[Carolin Kebekus]], saksa näitleja, laulja ja koomik * 1980 – [[Grant Hackett]], Austraalia endine ujuja * 1980 – [[Anti Saar]], eesti kirjanik, tõlkija ja mängudisainer *[[1982]] – [[Heilika Pikkov]], eesti filmitegija ja kultuurikorraldaja *[[1984]] – [[Meelis Põdersoo]], eesti näitleja * 1984 – [[Mona Borzouee]], Iraani luuletaja *[[1986]] – [[Vladimir Sidorkin]], eesti ujuja *[[1987]] – [[Terry Reintke]], Saksamaa poliitik *[[1988]] – [[Kaido Koppel]], eesti jalgpallur * 1988 – [[Timm Klose]], Šveitsi jalgpallur *[[1989]] – [[Katie Bouman]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane * 1989 – [[Riley Nash]], Kanada jäähokimängija *[[1990]] – [[Santeri Alatalo]], Soome-Šveitsi jäähokimängija *[[1991]] – [[Majlinda Kelmendi]], Kosovo judoka * 1991 – [[Anton Burdassov]], vene jäähokimängija * 1991 – [[Maarja Saulep]], eesti jalgpallur * 1991 – [[Ben Chiarot]], Kanada jäähokimängija *[[1992]] – [[Kadi Liis Saar]], eesti tennisist * 1992 – [[Dan Burn]], inglise jalgpallur *[[1993]] – [[Timmo Jeret]], eesti jalgrattur * 1993 – [[Laura Muir]], Suurbritannia kergejõustiklane, keskmaajooksja *[[1996]] – [[Saron Läänmäe]], eesti naisjalgpallur * 1996 – [[Noah Centineo]], Ameerika Ühendriikide näitleja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 09.]] sj1cyiwus5t3q5rxf4telzkvc5igb4g 0 159976 7160928 7144336 2026-05-25T17:49:56Z ~2026-31290-96 230293 /* Kirjandust */ 7160928 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{allikad}} [[Pilt:Хелью Ребане.jpg|pisi|Helju Rebane (2019)]] '''Helju Rebane''' (sündinud [[18. juuli]]l [[1948]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[proosa|prosaist]] ja tõlkija. Õppis Tartus, õpetas loogikat Tartu ülikoolis. Pärast aspirantuuri lõpetamist Moskvas töötas seal vaneminsenerina arvutuskeskuses. Aastast 1986 vabakutseline kirjanik. On avaldanud oma [[looming]]ut eesti, vene, inglise, saksa, hollandi ja hispaania keeles. ==Elulugu.== Õppis aastatel 1955–1959 [[Tartu 1. Keskkool|Tartu 1.]] ja 1959–1966 [[Tartu 5. keskkool]]is ning 1966–1971 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] matemaatikateaduskonnas, lõpetas teoreetilise [[matemaatika]] erialal<ref name="Kirjarahva leksikon"/>. Aastatel [[1973]]–[[1976]] oli ta [[Moskva ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] [[aspirant]] loogika alal<ref name="Kirjarahva leksikon"/>. Töötas [[TÜ|TRÜ]] [[loogika]] ja [[psühholoogia]] kateedris [[1972]]–[[1973]], Moskvas õppejõuna NSV Liidu Teaduse- ja Tehnikakomitee Juhtimisprobleemide Instituudis [[1974]]–[[1980]] ja [[Vene NFSV]] Tervishoiuministeeriumi arvutuskeskuses vaneminsenerina [[1981]]–[[1983]]<ref name="Kirjarahva leksikon"/>. Hiljem oli ta vabakutseline literaat. ==Looming== [[Debüüt|Debüteeris]] jutustusega "Väike kohvik" ([[1981]]), mis sai preemia [[1983]] Nooruse jutuvõistlusel, avaldas novellikogu "Väike kohvik" ([[1986]])<ref name="Kirjarahva leksikon"/>. Tema loomingut on avaldatud ajakirjades [[Looming (ajakiri)|Looming]] ja Noorus{{lisa viide}}. Kirjutab peamiselt [[ulmekirjandus]]e žanris{{lisa viide}}. Suurima populaarsuse võitis fantastiline jutustus "Linn Altrusel" ([[1989]]){{lisa viide}}. Kirjutab lihtsalt, selgelt ja säravalt<ref>http://www.proza.ru/2009/02/06/23</ref>. Antoloogia Tuumahiid Triitium, (Kirjastus Fantaasia, 2017 Helju Rebase jutustused Taruaeg ja Minu pea) == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kirjarahva leksikon">1995. Eesti kirjarahva leksikon. Koostanud ja toimetanud [[Oskar Kruus]]. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn. Lk 458</ref>}} ==Kirjandust== * "Väike kohvik", Tallinn [[Eesti Raamat]] 1986 *Novellikogu Kõik võidavad (v.k.) Moskva, MG 1989 * "Eesti kirjarahva leksikon", Tallinn [[Eesti Raamat]] 1995. Lk 458. ISBN 5-450-02357-X * Novellikogu "Aristarhos ja koduliblikas" (vene keeles) 2007 *Antoloogia Tuumahiid 3. Triitium, reaktori parimad lood aastaist 2014-2016 *Novellikogu "Õige valik", Tartu "Fantaasia", 2021 * Temast - Cornelius Hasselblatt "Ma armastasin eestlast" Tallinn, 2017 *Temast - Cornelius Hasselblatt "Eemalt vaadates", TÜ Kirjastu 2014+2016s, Tartu, 2015 *Temast - Olev Remsu. "Lühidus - suur väärtus", retsensioon Helju Rebase novellikogule "Õige valik", Postimees, 2. aprill 2021 *TÕLKED : 1.Loogika käsiraamat (1974) (rida artikleid vene keelest eesti keelde. "Кондаков "Логический словарь" 1970) ;2. Merle Veesalu-Rand "Pudelikorjaja käsiraamat" (2021: eesti keelest vene keelde "Руководство для собирающих бутылки"). 3. Nadezda Valk "Мой круг земной" rida luuletusi vene keelest eesti keelde) 2022 4. Helju Rebase lühijutud eesti keelest vene keelde. == Välislingid == * [http://www.proza.ru/2009/02/06/23 Foto] * http://www.proza.ru/2016/04/16/2124 {{JÄRJESTA:Rebane, Helju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 84vi172n86yd80wiis434wr8q1wcyf9 0 163505 7160879 6431974 2026-05-25T15:44:53Z Sillerkiil 58396 7160879 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jaapani tähtaniisipuu | värvus = taimed | pilt = Koeh-075.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Tähtaniisipuulaadsed]] ''Austrobaileyales'' | sugukond = [[Tähtaniisipuulised]] ''Illiciaceae'' | perekond = [[Tähtaniisipuu]] ''Illicium'' | liik = '''Jaapani tähtaniisipuu''' | binaarne = ''Illicium anisatum'' }}{{viitamata}}{{täienda}}'''Jaapani tähtaniisipuu''' (''Illicium anisatum'') on [[tähtaniisipuulised|tähtaniisipuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[tähtaniisipuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv puu. Erinevalt [[Harilik tähtaniisipuu|harilikust tähtaniisipuust]] on taim väga mürgine. Korduvalt on juhtunud, et harilikust aniisipuust tehtud [[tee (jook)|tee]] asemel on joodud jaapani aniisipuust tehtud teed. See on põhjustanud haigussööste, atakke ja [[rabandus]]t. See puu kasvab [[Jaapan]]is, kus sellest saadakse [[suitsutusrohi|suitsutusrohtu]]. [[Hiina rahvameditsiin]]is on seda kasutatud [[nahahaigus]]te raviks. Tema viljad on väiksemad kui harilikul tähtaniisipuul ja nõrgema lõhnaga, mis meenutab pigem [[kardemon]]i kui [[aniis]]i. Ent tähtaniisipuud on siiski sedavõrd lähedased, et kui viljad on kuivatatud või muul viisil töödeldud, siis pole neid pelgalt välimuse põhjal võimalik eristada. Jaapani tähtaniisipuu sisaldab [[anisatiin]]i, [[šikimiin]]i ja [[šikimitoksiin]]i. Need põhjustavad [[neer]]ude, [[kusejuha]] ja [[seedeelund]]ite [[põletik]]ku. Samuti sisaldab ta [[safrool]]i ja [[eugenool]]i, mille olemasolu on mõnevõrra lihtsam kindlaks teha, nii et just nende ainete olemasolu abil eristatakse keemiliselt jaapani ja harilikku tähtaniisipuud. Oletatakse, et anisatiin ja selle [[derivaat|derivaadid]] käituvad tugevate [[gamma-aminovõihape|gamma-aminovõihappe]] [[antagonist (farmakoloogia)|antagonist]]idena. {{Commons|Illicium anisatum}} [[Kategooria:Tähtaniisipuulaadsed]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] ga8kvl6doezd7w9l42f1p9i6rz9eo06 0 163717 7161277 7160552 2026-05-26T09:37:15Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7161277 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Kose-Uuemõisa sõda''' (ka '''Kose-Uuemõisa ülestõus''') oli [[1805]]. aastal [[Harjumaa]] [[Kose-Uuemõisa mõis]]a talupoegade vastuhakk mõisa [[teoorjus]]ele. ==Eellugu== [[1804]]. aastal avaldati uus [[Eestimaa talurahvaseadus]], mis kergendas teokohustuste ulatust, kuid säilitas öise rehepeksu kohustuse. Levis kuuldus, et kohalikud mõisnikud on õige seaduse kõrvale toimetanud ja selle võltsinguga asendanud.<ref name="Erelt">Pekka Erelt "Verine sõda Kose-Uuemõisas" Eesti Ekspress. 14.04.2005</ref> Erinevalt [[Liivimaa talurahvaseadus]]est ei olnud [[Eestimaa kubermang]]ule mõeldud seadusetekstis rehepeksu korraldust reguleeritud. Kohalikud talupojad olid veendunud, et keiser [[Aleksander I]] keelas öise rehepeksu ära. Usuti, et keiser ei saa sundida terve päeva töötanud inimest veel öösel mõisas reht peksma, mistõttu pidi öise rehepeksu kohustus olema mõisnike vemp. Eestimaa talupojad otsustasid oma õigusi kaitsta ja võltsseadusele vastu hakata. Suurim vastuhakk toimus Kose-Uuemõisas.<ref name="Erelt"/> ==Vastuhakk== 11. septembril [[1805]]. aastal teatasid [[Kose-Uuemõisa mõis]]a [[teosulane|teosulased]] mõisaomanik [[Karl Gustav Andreas von Tiesenhausen]]ile, et alates sellest päevast nad enam mõisa öisest rehepeksust osa ei võta. Tiesenhausen üritas manitsedes ja ähvardades talumeeste meelt muuta, kuid ei suutnud kõiki ümber veenda. Ta otsustas sellega tegeleda järgmisel päeval edasi, lootes, et talupojad muudavad oma seisukohta. Siiski andis ta [[mõisavalitseja]]le käsu vangistada [[Kõlli Toomas]], keda ta pidas teiste talupoegade ässitajaks. Mõisnik otsustas Toomase saata vahistatuna [[Tallinn|Tallinnasse]] ülekuulamisele.<ref name="Erelt"/> Hommikul, kui mõisavalitseja hakkas koos kolme vahimehega Toomast [[Tallinn|Tallinna]] viima, piirasid 40–50 ratsanikku nad mõisasüdamest kümmekonna [[verst]]a kaugusel ümber. Talumehed olid tulnud Kõlli Toomast vabastama ning mõisavalitseja pidi neile alistuma. Talupojad hakkasid vastu kõigile [[Kose kihelkond|Kose kihelkonna]] mõisatele.<ref name="Erelt"/> Nädala pärast saatis Tiesenhausen [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]ele abipalve. [[Eestimaa kuberner]] [[Andreas von Langell]] teavitas rahutustest [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium|siseministrit]] ja palus tal saata Tallinna [[kasakad|kasakapolgu]], et saaks asuda talupoegade vastuhakku maha suruma. Samas heitis ta mõisnikele ette liigset talupoegade kurnamist, eelkõige öist rehepeksu.<ref name="Erelt"/> Langell käskis Lõuna-Harju [[adrakohus|haagikohtunikul]] Vietinghoffil juurdlust alustada ja mässavate talupoegade pealikud vahistada. Uudis haagikohtuniku saabumisest Kose-Uuemõisa levis kiiresti ja varsti saabus naabruses asuvast [[Ravila mõis]]ast hobustel 40 talupoega, kes sundisid kohtuniku lahkuma. Vietinghoff teatas kubernerile, et Kõlli Toomast ei ole tal õnnestunud tabada, sest teda ümbritsevad ja kaitsevad teised talupojad. Samuti nentis ta, et tabamata on ka Tooma vabastajad. Vietinghoff üritas mässajaid manitseda, et kui nad vastuhakku ei lõpeta, tuleb kuberner koos sõjaväega korda looma, kuid manitsusel polnud mõju.<ref name="Erelt"/> Mihklipäeva õhtul, 29. septembril [[1805]]. aastal, saabus kuberneri saadik parun Rosen Kose-Uuemõisa. Ta sai ülesandeks kord võimalikult rahumeelselt jalule seada ja vastuhaku eestvedajad vangistada. Järgmisel hommikul jõudis kohale ka 100-meheline väesalk. Selle peale otsustas Rosen talupoegade rahustamisega alustada. Kõigepealt kõneles ta talurahvakohtunike ja taluperemeestega, püüdes nende abiga vastuhakkajate meelt muuta, kuid see ei õnnestunud. Rosen pöördus koos kaaskonnaga tagasi. Lahingukäsku ta ei andnud, sest sõdurite hulgaga polnud võimalik talupoegi sisse piirata ja alistuma sundida. Pealegi oli sõduritel ainult kümme padrunit mehe peale. Seetõttu lähetas Rosen käskjala kuberneri juurde, paludes võimalikult kiiresti kohale saata 200–300 meest küllaldase lahingumoonaga. Kuberneri vastus saabus 2. oktoobri hommikul ja see tegi Roseni murelikuks. Langell teatas, et ta saab saata 50 kahurväelast ja 36 [[tallinna garnison|linnasõdurit]]. Kella kahe paiku pärastlõunal jõudis abivägi Kose-Uuemõisa. Vastuhakkajail, kel olid vahipostid Tallinna maantee ääres väljas, ei jäänud see märkamata. Talupoegadele tuli abiväge isegi Kose naaberkihelkondadest. Mõlemad pooled valmistusid lahinguks ja rahumeelset kokkulepet ei paistnud keegi soovivat. '''Kaptenit rünnati kaikaga''' Mõisnike lisaväe saabumisest oli möödas umbes tund, kui talupoegade mitmesajameheline vägi hakkas Kuivajõe kõrtsi juurest mõisa poole liikuma. Parun Rosen käskis osal kahurväelastel asuda mõisa kaitsma, ülejäänutel minna ahelikus talupoegadele vastu. Kapten [[Muškin]] viis oma väeosa paarikümne sammu kaugusele talumeeste ette ja astus ise kümmekonna mehe saatel veel mõned sammud edasi. Kapten andis talupoegadele käsu langetada relvad. Selleks ajaks olid talumehed moodustanud pika hõreda aheliku, mille taha keskele paigutati suurem tihe salk. Salgast ilmus välja Harmi teosulane, kes võttis kuue seljast ja tegi liigutuse nagu tahaks paludes kapteni reit kaabata. Muškin tõukas mehe vasaku käega eemale ja käskis sõduritel anda esimese kogupaugu üle talumeeste peade, eirates sellega Roseni käsku. Samal hetkel tabas kaptenit teibahoop pähe ja ta kukkus teadvusetult maha. Üks talupoeg oli Muškinile märkamatult lähemale läinud. Kõlas ka püssipauk ning allohvitser Filippov kukkus. See oli justkui rünnakusignaal. Kaigaste, kuue püssi ja ühe püstoliga relvastatud talumehed tormasid sõjakisaga sõdurite aheliku poole. Aheliku vasakul tiival ja keskel asunud sõdurid ei jõudnud püsse uuesti laadida ning nad aeti teivastega laiali. Paremal pool asunud soldatid avasid ründajate pihta tule. Kui lahing oli kestnud üle poole tunni, tõmbusid talupojad haavatuid kaasa viies tagasi. Taandusid ka sõdurid. Mõisa juures hakati haavatutele abi andma. Möödus natuke aega, kui märgati talumehi taas üle välja mõisale lähenemas. Parun Rosen endise sõjaväelasena viis nüüd sõdurid ise tulijatele vastu. Talupojad nägid lahingukorras sõdureid ja pöördusid tagasi. Nad saatsid käskjalad abipalvega ümberkaudsetesse mõisatesse, aga ka Järvamaale ja isegi Põltsamaale. Roseni käsul viid surnud ja raskesti haavatud peagi mõisasse. Hukkunuid omastele välja ei antud, vaid pandi rehe alla, et rahvast hoiatada. Hiljem maeti nad ilma kirstuta sohu kui jumalakartmatud ja suurtes pattudes surnud isikud. Kose-Uuemõisas valitses hirm. Arvati, et kaua ei suudeta talumeeste rünnakutele vastu hakata. Parun Rosen saatis käskjala Tallinna, paludes saata kasakaid ja isegi paar kahurit kartetšilaengutega. "Kapten Muškin lamab teadvuseta, allohvitser Filippov on surnud, garnisoni sõduritest 5 meest ja linnasõduritest sama palju haavatud. Talupoegadest on 6 surnud. 1 raskesti haavatud," kirjutas Rosen kubernerile. Kolm talupoega suri hiljem haavade tõttu. Kardetud rünnakut öösel siiski ei tulnud. 3. oktoobril talupoegade vastasrinne lagunes. Hommikul ilmusid mõisasse kuus Uuemõisa teosulast vabandustega, et neid oli ähvardustega sunnitud mässama, ning palusid mõisahärralt andestust. Rosen kirjutas sündmuste arengust kubernerile iga päev. Ettekannetes väljendub viha ja vaen eestlaste vastu: "Eestlast tuleb pidada loomaks, vaid inimeseks ainult tema inimpärase kuju tõttu," vandus Rosen. 4. oktoobril jõudis kaua oodatud abivägi kohale. Talupoegade vastu saadeti Tallinnast kaks kahurit, 170 madrust ja 100 grenaderi. See võttis vastuhakkajailt viimase võitlustahte ja nad hakkasid mõisasse tööle naasma. Olukord polnud veel rahunenud, sest vastuhaku eestvedajaid polnud tabatud. Parun Rosen pani välja isegi pearahad. Kõlli Toomase tabajale lubati 50 rubla. Toomas, kes ei soovinud kellelegi Juuda teele asumist, ilmus ise mõisasse ja ta võeti vahi alla. 11. oktoobriks oli vastuhakk maha surutud. '''Karistamine Raekoja platsil''' Vastuhaku aktiivsed osalejad anti kohtu alla. Kose-Uuemõisa talumeeste süüd vaagis [[Harju meeskohus]], [[Ingliste]] meeste eksimusi arutas [[Lääne meeskohus]] ja [[Karinu-Orina]] talupoegade patte [[Viru-Järva meeskohus]]. Kõik kohtuistungid toimusid Tallinnas [[Toompea]]l [[Eestimaa rüütelkond|rüütelkonna]] majas. Hoolimata süüaluste rohkusest määrati karistused kiiresti. Rahutustest osavõtmise eest mõistsid kohtud süüdi 72 talupoega, kellele määrati karistuseks kokku 1697 paari vitsu ehk 5091 hoopi. Peksule järgnes Siberisse või avalikele töödele saatmine ning kirikukari. Suurim peksukaristus oli 40 paari vitsu. Näiteks [[Orina]] ja [[Karinu]] 22 talupojast määrati suurim peksunorm koguni 15-le. Karistus tuli kohtuotsuse kohaselt täide viia linnas mõnel platsil, kuhu ümbruskonna rahvas kokku tuleb. Kohaks valiti Tallinna turg (Raekoja plats) ja peksta tuli turupäeval, mis oli nädala kõige rahvarohkem päev. Peksmine pidi olema rahvale hoiatavaks ja hirmutavaks etenduseks. Protokollid karistuse läbiviimise kohta on napisõnalised. Üksikasjalikumalt on kirjeldatud vaid Orina ja Karinu talupoegade peksmist 31. jaanuaril ja 5. veebruaril [[1806]]. aastal. Pekstav talupoeg pandi Tallinna raekoja seinal kaelaraudadesse, mida tavaliselt kasutati naiste häbiposti panemiseks. Peksjad olid alamad politseinikud ehk [[brütter]]id. Kokku oli neli meest ja oma töö eest said nad 87 rubla, kuhu on sisse arvatud ka vitsapaaride hind. 1805. aasta talurahvarahutused ei toimunud üksnes Harjumaal, kuigi sellest ja eriti Kose-Uuemõisa sündmustest on kõige rohkem kirjutatud (sealhulgas [[Mihkel Aitsam]]i 1939. aasta romaanis "Eestimaa kuningas"). Oma õiguste kaitseks astuti umbes samal ajal välja ka Läänemaal, Järvamaal ja Virumaal. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Hendrik Relve]]. Põlispuud. Tallinn, Koolibri 2003, lk 75–76. [[Kategooria:19. sajand Eestis]] [[Kategooria:1805]] [[Kategooria:Mässud]] [[Kategooria:Kose kihelkond]] 43c84fwwbh4crockp358yrtakrww1yp 0 164159 7161186 7129434 2026-05-26T08:22:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161186 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=juuni|aasta=2019}} [[Pilt:Sven Lõhmus 161.jpg|thumb|Sven Lõhmus esinemas koos [[Laura Põldvere|Lauraga]] telesaate "[[Eurolaul 2007]]" salvestusel]] '''Sven Lõhmus''' (sündinud [[13. juuli]]l [[1972]]) on eesti [[helilooja]] ja [[muusikaprodutsent]]. Ta on ka [[laulja]] ja [[instrumentalist]], kuid suurim edu on saatnud teda kui [[laulukirjutaja]]t. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Türi Gümnaasium|Türi 1. Keskkooli]] ja [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i orkestrijuhtimise erialal. Lastemuusikakoolis on ta õppinud [[akordion]]i ja [[klaver]]it. ==Töökohad== Pärast keskkooli lõpetamist ja üliõpilasena töötas Lõhmus pillipoes müüjana, seejärel välisministeeriumi infoosakonnas kolmanda atašeena. Pärast seda töötas Hansa Kindlustuses.<ref name="hitimeiste">[https://jarvateataja.postimees.ee/2070719/hitimeister-peab-turi-endiselt-kodupaigaks Hitimeister peab Türi endiselt kodupaigaks] Järva Teataja, 12.05.2007.</ref> 2005. aastal asutas ta koos [[Tambet Mumma]]ga ettevõtte [[Moonwalk (ettevõte)|Moonwalk]], mis tegeleb muusika produtseerimise ja turundamisega, ning töötab seal tänini. Ta on [[Türi gümnaasium]]i vilistlaskogu asutajaliige (2019).<ref>[https://web.archive.org/web/20250127081122/https://www.tyri.ee/uudised/-/asset_publisher/99HSdni1bdxw/content/turi-keskkooli-turi-1-keskkooli-ja-turi-gumnaasiumi-vilistlased-asutasid-vilistlaskogu Türi keskkooli, Türi 1. keskkooli ja Türi gümnaasiumi vilistlased asutasid vilistlaskogu] Türi valla koduleht. 14.01.2019.</ref> ==Muusikakarjäär== Sven Lõhmus tegi koos noorema vennaga bändi juba koolieelikuna: {{Tsitaat|Kõige alguses tegime vennaga bändi. Pakun, et vend oli kolm-neli, mina viis-kuus. Plännisin natuke akordioni ja vend Sulev mängis trummi, oligi hästi sürr bänd – trumm ja akordion. Siis ostsime peedipõllu eest süntesaatori. Mingil ajal oli teatavasti kõigil peedipõld, meil üle hektari või poolteist. See oli ränk raha. Peedipõllutöö eest oli meil võimalik kahe hea vahel valida: tippklassi videomakk Panasonic G7 või väike laste isemängiv süntesaator, mis oli haruldane asi, maksis igal pool liidus päris palju.|Sven Lõhmus<ref name="hitimeiste" />}} Keskkooli viimasest klassist peale laulis ja mängis Sven Lõhmus ansamblis [[Mr. Happyman]], hiljem ka ansamblis [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]]. Ta peab oma esimeseks hittlooks Mr. Happymani jaoks loodud laulu "Las mina proovin siis ka", mis sündis 1995. aastal.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609548655/sven-lohmus-palvib-auhinna-panuse-eest-eesti-muusikasse Sven Lõhmus pälvib auhinna panuse eest Eesti muusikasse] ERR Kultuur, 12.12.2024.</ref> Tema hittide hulka kuuluvad ka Black Velveti "[[17 (Black Velvet)|17]]", Vanilla Ninja "[[Club Kung Fu]]", Laura Põldvere "[[Moonwalk (laul)|Moonwalk]]", Grete Paia "[[Päästke noored hinged]]", [[Urban Symphony]] "[[Rändajad]]" ning Getter Jaani ja [[Koit Toome]] "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]". {{Pooleli|aasta=2024|kuu=detsember}} ===Artistid ja koostöö=== Helilooja ja muusikaprodutsendina on ta koostööd teinud [[Vanilla Ninja]], [[Laura Põldvere]], [[Suntribe]]'i, [[Urban Symphony]], [[Getter Jaani]], [[Grete Paia]], [[Koit Toome]], [[Moon Tax]]i, [[Ivo Linna]], [[Anne Veski]], [[Dave Benton]]i, [[Karl Madis]]e, [[Mihkel Raud|Mihkel Raua]], [[Caater]]i, [[Uku Suviste]], [[Anet Vaikmaa]], [[Ott Lepland]]i, [[Stefan Airapetjan|Stefani]] ja paljude teistega. == Looming == === Laulud [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]u finaalis === * "[[Maailm kahele]]", esitajad [[Kaja Ristila|Mona]] ja [[Karl Madis]], 1998 * "[[Soolo (Black Velvet)|Soolo]]", esitaja [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]], 1999 * "[[Church Of Love]]", esitaja [[White Satin]], 2000 * "[[Life Is A Beautiful Word]]", esitaja [[Soul Control]], 2001 * "[[Another Country Song]]", esitaja [[Nightlight Duo]], 2002 * "[[Club Kung Fu]]", esitaja [[Vanilla Ninja]], 2003 * "[[I Can Be The One]]", esitaja Nightlight Duo, 2003 * "[[Moonwalk (Laura laul)|Moonwalk]]", esitaja [[Laura Põldvere]], 2005 * "[[Let's Get Loud (Suntribe)|Let's Get Loud]]", esitaja [[Suntribe]], 2005 * "[[Sunflowers]]", esitaja Laura Põldvere, 2007 * "[[Rändajad]]", esitaja [[Urban Symphony]], 2009 * "[[Destiny]]", esitaja Laura Põldvere, 2009 * "[[Rockefeller Street]]", esitaja [[Getter Jaani]], 2011 * "[[Päästke noored hinged]]", esitaja [[Grete Paia]], 2013 * "[[Kui tuuled pöörduvad]]", esitaja [[Sandra Nurmsalu]], 2014 * "[[Supersonic]]", esitaja Laura Remmel, 2016 * "[[Stories Untold]]", esitaja Grete Paia, 2016 * "[[Verona (laul)|Verona]]", esitajad Laura Põldvere, Koit Toome 2017 * "Serotoniin", esitaja Anet Vaikmaa, 2024 * "[[Too Epic to Be True]]", esitaja "[[Vanilla Ninja]]", 2026 ==Tunnustus== * 2003, 2004, 2010, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2025 – [[Kuldne Plaat]] – aasta autor * 2017, 2018 ja 2019 – [[Kuldne Plaat]] – aasta esitaja * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]<ref>Kairit Tsäro. [https://kroonika.delfi.ee/news/paevapilt/fotod-tallinna-ulikool-austas-oma-kuulsaid-ja-edukaid-vilistlasi?id=85685753 Fotod | Tallinna Ülikool austas oma kuulsaid ja edukaid vilistlasi] Kroonika/Delfi, 22.03.2019.</ref> * 2025 – [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhind]] – panuse eest Eesti muusikasse<ref>[https://kultuur.err.ee/1609548655/sven-lohmus-palvib-auhinna-panuse-eest-eesti-muusikasse Sven Lõhmus pälvib auhinna panuse eest Eesti muusikasse] ERR Kultuur, 12.12.2024.</ref> ==Isiklikku== Sven Lõhmuse ema on töötanud arstina ja isa oli automehaanik. Vend Suleviga on ta nüüdseks kokku kolme bändi teinud ja hiljemgi koos musitseerinud.<ref>Laura-Marleene Jefimov. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120140564/intervjuu-sven-lohmus-tanavusel-eesti-laulul-on-uhel-lool-suur-potentsiaal-ka-eurovision-kinni-panna Intervjuu | Sven Lõhmus: tänavusel Eesti Laulul on ühel lool suur potentsiaal ka Eurovision kinni panna] Eesti Päevaleht / LP, 11.02.2023.</ref> Sven Lõhmust huvitab lennundus, ta on läbinud lendurikursused.<ref name="hitimeiste" /> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.moonwalk.ee/index.php?main=2&articleID=21 moonwalk.ee] * [https://jarvateataja.postimees.ee/2070719/hitimeister-peab-turi-endiselt-kodupaigaks Hitimeister peab Türi endiselt kodupaigaks] Järva Teataja, 12. mai 2007 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/tahelaev-sven-lohmus Telesaade "Tähelaev: Sven Lõhmus"] ERR-i arhiiv, esmaeeter: 10. november 2013, [[Eesti Televisioon]] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-laul-2018-sven-lohmus-koit-toome-ja-laura-verona "Eesti Laul 2018": Sven Lõhmus, Koit Toome ja Laura. "Verona"] ERR-i arhiiv, esmaeeter: 24. märts 2018, [[Eesti Televisioon]] * [https://arhiiv.err.ee/vaata/elu-edetabelid-sven-lohmus Raadiosaade "Elu edetabelid" Sven Lõhmuse ja tema muusikaga] ERR-i arhiiv, eeter: 16. märts 2019, [[Raadio 2]] * [https://menu.err.ee/1608653503/sven-lohmus-ooklubides-esinemistest-ema-kais-palju-vaatamas Sven Lõhmus ööklubides esinemistest: ema käis palju vaatamas] ERR Menu, 10. juuli 2022 * Laura-Marleene Jefimov. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120140564/intervjuu-sven-lohmus-tanavusel-eesti-laulul-on-uhel-lool-suur-potentsiaal-ka-eurovision-kinni-panna Intervjuu | Sven Lõhmus: tänavusel Eesti Laulul on ühel lool suur potentsiaal ka Eurovision kinni panna] Eesti Päevaleht / LP, 11. veebruar 2023 * [https://menu.err.ee/1609503925/sven-lohmus-tehisintellekt-ei-oska-veel-imiteerida-inimlikku-kiiksu Sven Lõhmus: tehisintellekt ei oska veel imiteerida inimlikku kiiksu] ERR Menu, 27. oktoober 2024 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Hendrik Sal-Saller]]<br/>''2009''| nimi=[[2010. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]]<br/>Aasta autor | aeg=[[2010]]| järgnev=<br/>''2011''}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Lõhmus, Sven}} [[Kategooria:Eesti muusikaprodutsendid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti laulukirjutajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] cmcgvqu8n0v5y6prh8b0cchu6gqe59c 0 166527 7160816 7159598 2026-05-25T14:58:10Z Neptuunium 58653 viimatiste rumalate artiklite tõttu oleks vaja siin veel palju parandusi ja täiendusi teha 7160816 wikitext text/x-wiki [[Fail:Alma Ostra-Oinas.jpg|pisi|Alma Ostra-Oinas]] '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti poliitikategelane.<ref>{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Elulugu== Ta sündis [[Tartumaal]] [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus. Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini gümnaasium]]is ja seejärel [[Bestuževi kursused|Bestuževi kursustel]] ([[1915]]) ja [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] Tartu komitees.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka kümneaastane põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. 1910. aastal astus ta Peterburi Kõrgematele Naiskursustele filosoofiateaduskonda. 1915. aasta sügisel arreteeriti ta sõjavastase kõne pärast kursuste miitingul ja saadeti politsei järelevalve all [[Narva]]. 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Temast sai ajakirjanik ja poliitik – ta hakkas tööle ajalehe [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] toimetajana ning ta valiti Tartu ja siis [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks. Ta oli [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] esindajana [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige.<ref name=":0" /> Alma Ostra-Oinas oli ajalehe Sotsiaaldemokraat toimetaja ([[1917]]–[[1918]]), Ajutise Maanõukogu liige ja osales [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. Aastail 1924–1937 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik, juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning LV Hoolekande osakonna juhataja. Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 1929. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]]. Alma Ostra-Oinas oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]] ja [[IV Riigikogu]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt. 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Ta tegutses ka advokaadi ja kirjanikuna ([[1923]]. aastal ilmus romaan "Aino", 1936 "Lendva"). Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1942. aastal ja 8. oktoobril 1944 [[NKVD]]. Ta suri asumisel [[Komi ANSV]]s [[Inta]]s 1960. aastal. ==Isiklikku== Aastail [[1909]]–[[1910]] oli ta [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtiva tegelase [[Aleksander Oinas]]ega. Koos viimasega oli ta rahuläbirääkimiste eesmärgil kontaktis põrandaaluse Eesti kommunistide juhti [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepaga]]. == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''][] * {{ISIK|2382}} * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] pdw9i00jsfap5m7l1w54qmvw7spmfvg 7160817 7160816 2026-05-25T14:58:22Z Neptuunium 58653 7160817 wikitext text/x-wiki [[Fail:Alma Ostra-Oinas.jpg|pisi|Alma Ostra-Oinas]] '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti poliitikategelane.<ref>{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Elulugu== Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus. Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini gümnaasium]]is ja seejärel [[Bestuževi kursused|Bestuževi kursustel]] ([[1915]]) ja [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] Tartu komitees.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka kümneaastane põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. 1910. aastal astus ta Peterburi Kõrgematele Naiskursustele filosoofiateaduskonda. 1915. aasta sügisel arreteeriti ta sõjavastase kõne pärast kursuste miitingul ja saadeti politsei järelevalve all [[Narva]]. 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Temast sai ajakirjanik ja poliitik – ta hakkas tööle ajalehe [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] toimetajana ning ta valiti Tartu ja siis [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks. Ta oli [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] esindajana [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige.<ref name=":0" /> Alma Ostra-Oinas oli ajalehe Sotsiaaldemokraat toimetaja ([[1917]]–[[1918]]), Ajutise Maanõukogu liige ja osales [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. Aastail 1924–1937 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik, juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning LV Hoolekande osakonna juhataja. Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 1929. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]]. Alma Ostra-Oinas oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]] ja [[IV Riigikogu]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt. 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Ta tegutses ka advokaadi ja kirjanikuna ([[1923]]. aastal ilmus romaan "Aino", 1936 "Lendva"). Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1942. aastal ja 8. oktoobril 1944 [[NKVD]]. Ta suri asumisel [[Komi ANSV]]s [[Inta]]s 1960. aastal. ==Isiklikku== Aastail [[1909]]–[[1910]] oli ta [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtiva tegelase [[Aleksander Oinas]]ega. Koos viimasega oli ta rahuläbirääkimiste eesmärgil kontaktis põrandaaluse Eesti kommunistide juhti [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepaga]]. == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''][] * {{ISIK|2382}} * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] rxsm40b58vebj1qfg4p5eofw4aesb6f 0 167433 7161133 6264945 2026-05-26T06:29:08Z ~2026-30199-00 229874 7161133 wikitext text/x-wiki {{Laulupeo teabekast | rööpnimi = Neljas üleüldine ja teine tänulaulupidu keiser Aleksander III valitsemise 10. aastapäeva auks | pilt =IV üldlaulupeo rongkäik.jpg | pildiallkiri =Laulupeorongkäik | aeg = | koht = Kirjameeste Seltsi aed, [[Tartu]] | rühmi = 170 | esinejaid = 2700 | üldjuhid = {{nowrap|[[Karl August Hermann]]<br>[[Aleksander Läte]]<br>[[Robert Julius Erlemann]]<br>[[David Otto Wirkhaus]]<br>[[Joosep Heinrich Wirkhaus]]}} | korraldaja = [[Eesti Kirjameeste Selts]] | eelmine = [[III üldlaulupidu|III]] | järgmine = [[V üldlaulupidu|V]] }} '''IV üldlaulupidu''' toimus [[27. juuni|27.]]–[[29. juuni]]l (vkj 15.–17. juunil) [[1891]] [[Tartu]]s. Pidustuse korraldas [[Eesti Kirjameeste Selts]] eesotsas [[Johann Köler]]iga. [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] kubernerile esitatud palvekirjas märgiti peo põhjenduseks [[Aleksander III]] kümnenda valitsemisaasta tähistamine. Peo üldjuhid olid sega- ja ühendkoore juhatanud [[Karl August Hermann]], meeskoore juhatanud [[Robert Julius Erlemann]], oma laule juhatanud [[Aleksander Läte]], pasunakoore juhatanud [[David Otto Wirkhaus]] ja keelpilliorkestreid juhatanud [[Joosep Heinrich Wirkhaus]]. Peol osales 170 esinejate rühma enam kui 2700 tegelasega, kellest umbes 1400 olid [[segakoor]]ilauljad ja 1400 [[meeskoor]]ilauljad, [[puhkpilliorkester|puhkpillimängijaid]] oli 400. Kuulajaid oli hinnanguliselt 15 000. See oli ka esimene pidu, kus esinejate seas oli segakooride naisi<ref>"Kindlat tunnistust Eesti maa ja rahwa mehemeelest andis meie neljas laulupidu, millest nüüd esimest korda ka meie õrnem sugu tegewalt osa wõttis." Postimees, 18.06.1891; kordustrükk Postimees, 07.07.2014</ref>. Esimest korda oli laulupeo tarbeks ehitatud kõlakoda. Pidu toimus [[Ohvitseride park#Ajalugu|Kirjameeste Seltsi aias]].<ref>''130 aastat eesti laulupidusid''. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-813-24-3}}}}</ref> == Kava == '''Vaimulikud laulud''' * "Võta nüüd Issandat" (koraal) * "Oh tõuse, laul" ([[David Otto Wirkhaus|D. O. Wirkhaus]]) * "Üle maailmade" ([[Karl August Hermann|K. A. Hermann]]) * "Ta on" ([[Joseph Haydn|J. Haydn]]) * "Püha, püha" ([[Dmitri Bortnjanski|D. Bortnjanski]]) * "Issand, kui kõrge" ([[August Mühling|A. Mühling]]) * "Jumal – varjupaik" (O. Lorenz) * "Tõstke silmad" ([[Johann Philipp Kirnberger|J. Ph. Kirnberger]]) * "Vagaduse pühal tiival" ([[Wolfgang Amadeus Mozart|W. A. Mozart]]) * "Helde isa" ([[Friedrich Saebelmann|Fr. Saebelmann]]) * "Me jumal on me varjupaik" ([[Bernhard Klein|B. Klein]]) * "Väravad säravad" ([[Aleksander Läte|A. Läte]]) * "Issandale" (A. Zvyssig) * "Mu laul" (Fr. Schubert) * "Kõik taevad laulavad" ([[Ludwig van Beethoven|L. van Beethoven]]) * "Preestrite koor" (W. A. Mozart) * "Hümn" (A. Wirk) * "Allegro vivace" (D. Volkmann) '''Ilmalikud laulud''' * "Kandke koju terviseid" ([[Aleksander Thomson|A. Thomson]]) * "Pulmalaul" (A. Thomson, rahvaviis) * "Kiitust keisrile" ([[Mihhail Glinka|M. Glinka]]) * "Metsa kaja" (E. Printz) * "Õhtu laul" ([[Johannes Kappel|J. Kappel]]) * "Enne ja nüüd" ([[Miina Härma|M. Hermann]]) * "Kevade laul" (A. Jurjan) * "Pidulaul" ([[Karl August Hermann|K. A. Hermann]]) * "Kus sa käisid" (eesti rahvaviis) * "Tuulekesed tuhisevad" (eesti rahvaviis) * "Laul rõõmule" (A. Läte) * "Koju" (ungari rahvaviis)<ref>{{netiviide | URL = https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44366 | Pealkiri = 17. Koju (Kaunis kallas rõõmsa ranna ra'al) | Väljaanne = Neljanda üleüldise ja teise tänu-laulupidu meestekoori laulud | Aeg = 1891 | Koht = Tartu | Kasutatud = 8.12.2020 }}</ref> * "Rannamees" (soome rahvaviis) * "Kannel" (A. Thomson) * "Pidu marss" (E. Kiesler) * "''Finale''" ([[Carl Maria von Weber|C. M. von Weber]]) * "''Traum der Kindheit" ([[Vincenzo Bellini|V. Bellini]]) * "''Soldatenchor''" (Zantz) * "Mälestuste marss" (E. Kiesler) * "Juubeli marss" (E. Kiesler) * Fragment ooperist "''Lucia di Lammermoor''" ([[Gaetano Donizetti|G. Donizetti]]) <ref>{{netiviide|URL=http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/peod/04_pidu.htm|Pealkiri=4. laulupidu|Väljaanne=Laulupeomuuseum|online=7.04.2009|arhiivimisaeg=31.05.2014|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140531223718/http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/peod/04_pidu.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew18910618.2.2&srpos=7&e=01-06-1891-31-06-1891--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-laulupidu---------# Üleüldine tänu-laulupidu Keiserlikkude Majesteetide 10-aastase valitsuse mälestuseks], Postimees, 30. juuni (vkj 18. juuni) 1891 {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldlaulupeod| 04. üldlaulupidu]] [[Kategooria:1891]] ts056hckc8q8gu0dwvug9qqc5leov08 0 167594 7160993 6757684 2026-05-25T19:50:08Z ~2026-30608-52 230007 /* Kirjandus */ 7160993 wikitext text/x-wiki '''August Eelmäe''' (kuni 1936. aastani '''August Eifel'''; [[28. oktoober]] [[1931]] [[Holdre vald (Helme kihelkond)|Holdre vald]] – [[7. detsember]] [[2020]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjandusteadlane ja -kriitik. Ta uuris 20. sajandi eesti kirjanduse ajalugu ja [[Friedebert Tuglase majamuuseum|Tuglase majamuuseumi]] juhatajana eriti [[Friedebert Tuglas]]e loomingut; osales Tuglase "Kogutud teoste" 7. ([[1996]]), 9. ([[2001]]) ja 10. ([[2004]]) köite väljaandmises. Ta oli 1981. aastast [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige. == Õpingud == * [[1939]]–1944 [[Holdre]] algkool * [[1945]]–1946 [[Villevere]] mittetäielik keskkool * [[1947]]–1951 [[Tõrva]] keskkool * [[1951]]–1956 [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskond, lõpetas eesti filoloogina == Töökohad == * [[1956]]–1971 KKI bibliograaf ja nooremteadur * [[1971]]–1093 Tuglase majamuuseumi juhataja * [[1993]]. aastast [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]e osakonnajuhataja == Tunnustus == * [[1982]] [[Loomingu aastapreemia]] (artikkel [[Kusta Toom]]ist "Kutsumus" – Looming [[1981]], nr 3, lk 409–420) * [[2002]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4002}}</ref> * [[2007]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (artikliauhind artikli "Eluvõla kandmise raske kohus" eest) == Teosed == * "Lüürilist ja proosalist" (kriitikavalimik). [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] 1981, 212 lk * "Friedebert Tuglas" (kultuurilooline essee). Eesti Raamat, Tallinn [[1986]], 40 lk; ilmunud ka vene keeles * "Kõned & kirjatööd" (kriitikavalimik). Koostanud [[Toomas Haug]], [[Ülle Kurs]] ja [[Eha Rand]]. [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], Tallinn [[2006]], 262 lk * "Eluvõla kandmise raske kohus" (esseekogumik). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2012 == Isiklikku == Tema vend oli näitleja [[Lembit Eelmäe]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Maie Kalda]], "Kust saada luuda? A. Eelmäe 28. 10. 1981 – 50" – Looming [[1981]], nr 10, lk 1484–85 * "Tuglase tule hoidja: kiriusutelu August Eelmäega" (küsitles [[Piret Viires]]) – [[Keel ja Kirjandus]] [[2001]], nr 10, lk 726–728 {{DEFAULTSORT:Eelmäe, August}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2020]] h5xgbkrtt0upcdgz59euv9tpspkfnkd 0 168306 7161078 7001725 2026-05-25T22:37:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161078 wikitext text/x-wiki [[Fail:National costumes Finland.jpg|pisi|Soomlased rahvariietes]] '''Soomlased''' (endanimetus ''suomalaiset'') on [[Läänemeresoomlased|läänemeresoome]] rahvas, [[Soome]] suurim põlisrahvus. Maailmas elab 6,5–7 miljonit soomlast, neist Soomes 4,86 miljonit (89,6% elanikkonnast). Suurem osa soomlastest on [[luterlus|luterlased]], vähesel määral on ka [[õigeusk]]likke. [[Soome keel|Soome keelel]] on maailmas umbes viis miljonit kõnelejat. Soome rahvas kujunes I aastatuhande lõpul ja II aastatuhande algul [[pKr]] neljast läänemeresoome hõimust ([[pärissoomlased]], [[hämelased]], [[savolased]] ja [[karjalased]]). Soome ja karjala ühine rahvuseepos on [[Elias Lönnrot|Elias Lönnroti]] loodud [[Kalevala|"Kalevala"]] (esmatrükk 1835), mis põhineb [[Karjalased|karjala]], soome ja ingeri rahvalauludel ja pärimusel<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=28.02.2020 |pealkiri=Soome tähistab 28. veebruaril Kalevala päeva |url=https://fennougria.ee/soome-tahistab-28-veebruaril-kalevala-paeva/ |vaadatud=23. oktoober 2025 |väljaanne=Fenno-Ugria}}</ref>. 28. veebruaril tähistatakse Soomes Kalevala päeva (''Kalevalan päivä'')<ref name=":2" />. Soomlaste [[Rahvuslik iseloom|rahvuslikuks iseloomuks]] peetakse sitkust, visadust, kangust, südidust ja tahtejõudu ([[soome keel]]es ''[[sisu]]''). === Soomlaste suhted eestlastega === Soomlaste ja [[Eestlased|eestlaste]] vahel on olnud läbi aegade tihedat läbikäimist. On arvatud, et eesti ja soome alusmurrete lahknemine toimus I aastatuhande esimesel poolel pKr<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lang |eesnimi=Valter |perekonnanimi2=Pajusalu |eesnimi2=Karl |pealkiri=Hilisläänemeresoome keele väljakujunemine Põhja-Eestis |url=https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/hilislaanemeresoome-keele-valjakujunemine-pohja-eestis |vaadatud=23. oktoober 2025 |väljaanne=Eesti juured}}</ref>. Alates keskajast on Soome lahe mõlema kalda külade vahel olnud nii-öelda [[Sõbrakaubandus|sõbrakaubandussuhted]]. [[Liivi sõda|Liivimaa sõja]] järel asus palju soome peresid elama Põhja-Eesti tühjaksjäänud küladesse, kus nad aja jooksul eestistusid<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tammisto |eesnimi=Ilmar |pealkiri=Soomlased Virumaal |url=https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/soomlased-virumaal |vaadatud=23. oktoober 2025 |väljaanne=Eesti juured}}</ref>. Soomlaste eeskuju ja tugi mängis olulist rolli [[Ärkamisaeg|Eesti rahvuslikus liikumises]] 19. sajandil<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Arukask |eesnimi=Madis |pealkiri=Soomeugrilusest Eesti rahvuspildis - kas jagatud emotsioon või hägune küsitavus? |url=https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25793 |ajakiri=Keel ja Kirjandus |aastakäik=2018 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=105}}</ref>. [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] toetasid Eesti vägesid vabatahtlikud Soomest: [[Põhja Pojad|"Põhja Poegade"]] rügement ning [[I Soome vabatahtlike salk]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006 |pealkiri=Soome vabatahtlikud |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/soome_vabatahtlikud |vaadatud=23. oktoober 2025 |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}</ref>. 1920.–1930. aastatel toimus Eesti ja Soome vahel mitmekülgne koostöö<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Kultuurisild üle Soome lahe. Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918-1944. |kirjastus=Eesti Kirjandusmuuseum |aasta=2005 |koht=Tartu |lehekülg=17–38 |keel=eesti |artikkel=Kultuurikontaktide raam: poliitiline Soome sild}}</ref>. Riiklikke suhteid häiris illegaalne salapiirituse äri Eestist Soome, mis sai hoo sisse pärast 1919. aastal Soomes kehtestatud piiranguid alkoholi tootmisele ja turustamisele<ref name=":1" />. [[1922. aasta rahvaloendus]]el registreeriti Eestis kokku 401 ning [[1934. aasta rahvaloendus]]el 217 Soome kodanikku<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Viikberg |eesnimi=Jüri |pealkiri=Teised rahvused Eesti Vabariigis |url=https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/teised-rahvused-eesti-vabariigis |vaadatud=23. oktoober 2025 |väljaanne=Eesti juured}}</ref>. Kokku loendati 1934. aastal Eestis 1088 soomlast<ref name=":0" />. [[2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas [[Eesti]]s 7589 soomlast<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-04-30 |arhiivimisaeg=2017-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171119141038/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31.+DETSEMBER+2011&path=..%2FDatabase%2FRahvaloendus%2FREL2011%2F07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad%2F08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded%2F&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Soome keele ja kultuuri tutvustamisele Eestis on pühendunud [[Soome Instituut]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soome Instituut Eestis |url=https://finst.ee/meist/ |vaadatud=23. oktoober 2025 |väljaanne=Soome Instituut}}</ref>. Siin tegutseb ka kümme [[Ingerisoomlased|ingerisoomlaste]] seltsi ja neid koondav [[Eesti Ingerisoomlaste Liit]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Ingerisoomlaste Liit |url=https://eestisoomlane.ee/seltsid2/eesti-ingerisoomlaste-liit/ |vaadatud=23. oktoober 2025 |väljaanne=Eestisoomlaste Kultuurivald |arhiivimisaeg=2025-09-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250905125231/https://eestisoomlane.ee/seltsid2/eesti-ingerisoomlaste-liit/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. === Tuntud soomlasi === * [[Mikael Agricola]] – vaimulik, soome kirjakeele rajaja * [[Elias Lönnrot]] – rahvaluulekoguja, kirjanik, filoloog, arst, botaanik * [[Aleksis Kivi]] – Soome rahvuskirjanik * [[Aino Kallas]] – kirjanik, esseist, kriitik * [[Matti Nykänen]] – sportlane (suusahüppaja) * [[Kimi Räikkönen]] – sportlane (Vormel 1) * [[Tarja Turunen]] – laulja, laulukirjutaja * [[Sanna Marin]] – poliitik, Soome peaminister 2019–2023 ==Vaata ka== *[[ingerisoomlased]] *[[kveenid]] *[[meälased]] *[[metsasoomlased]] *[[rootsisoomlased]] ==Välislingid== [https://finst.ee/ Soome Instituudi koduleht]{{Vikitsitaadid}} ==Viited== {{viited}} {{Uurali rahvad}} [[Kategooria:Soomlased| ]] [[Kategooria:Soome-ugri rahvad]] [[Kategooria:Rahvad]] fsy3giiroko8hhq5e5kntcx88keahwo 0 168500 7160936 7000797 2026-05-25T18:10:25Z Liilia Moroz 86291 parandus + viited 7160936 wikitext text/x-wiki [[File:Raadi cemetery, Tartu, May14th, 2015 15.JPG|pisi|Leonhard Merzini haud Tartus [[Raadi kalmistu]]l]] '''Leonhard Merzin''' ([[10. veebruar]] [[1934]] Roela, Voore vald<ref name="digar"/> – [[2. jaanuar]] [[1990]] [[Tartu]]) oli eesti teatri- ja filminäitleja, üks tuntumaid Eesti filminäitlejaid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], mänginud rohkem kui 50 filmis. Eestis on tema tuntuim roll [[õpetaja Laur]] filmis "[[Kevade (film)|Kevade]]". Ta õppis aastatel [[1952]]–[[1954]] [[Tartu Kunstikool]]is ja lõpetas [[1969]] [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]i; maalikunstnikuna tegi rohkesti loodus- ja lillemaale. Leonhard Merzin on maetud Tartu [[Raadi kalmistu]]le. Temast on tehtud portreefilm "Leonhard" ([[1994]], autor [[Õie Orav]]). == Töökohad == * [[1957]]–[[1960]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], koorilaulja * [[1960]]–[[1963]] [[Ugala]], näitleja ja dekoraator * [[1963]]–[[1966]] [[Rakvere Teater]], näitleja ja kunstnik * [[1966]]–[[1979]] Vanemuine, näitleja == Teatrirolle == * Indrek ([[A. H. Tammsaare]] / [[Eeva Vahur]] "Mauruse kool") * Val ([[Tennessee Williams]]i "Orpheus laskub põrgusse") * Waga ([[Jaan Tooming]]a / [[Rein Heinsalu]] "Polonees 1945") == Filmirolle == * [[1965]] Väljaotsa Jaan (telefilm "[[Külmale maale (film)|Külmale maale]]") * [[1968]] vaimulik Mortimer ("Vaikne hooaeg") * 1968 Jass ("[[Libahunt (film)|Libahunt]]") * 1968 [[Politruk]] Rein Mänd ("[[Inimesed sõdurisinelis]]") * [[1969]] õpetaja Laur ("[[Kevade (film)|Kevade]]") * 1969 Laar ("[[Gladiaator (film 1969)|Gladiaator]]") * [[1971]] Edgar ("[[Kuningas Lear]]") * [[1972]] Arno ("Tagasipöördumine ellu") * 1972 Mart ("[[Maaletulek]]") * [[1974]] ("[[Ohtlikud mängud]]") * [[1975]] ("[[Briljandid proletariaadi diktatuurile]]") * [[1976]] metsavaht ("[[Tagasitulek]]") * [[1985]] Donald Crowhurst (“Sajandi sõit”) == Kirjanduslik tegevus == Leonhard Merzin kirjutas luuletusi, lühijutte ("Kaks sõdurijuttu" – Edasi 15.11.[[1959]]), näidendeid ("Täiskasvanud", lavastatud [[Tartu Rahvateater|Tartu Rahvateatris]] [[1974]]) ja muid tekste. Temalt avaldati raamat "Ekskursioon filmivõtetele. Mälestusi" (koostanud [[Kalju Haan]] ja [[Kirsten Simmo]], eessõna [[Arvo Kruusement]], sari "[[Elavik (raamatusari)|Elavik]]", [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]] ja [[SE & JS]], [[Tallinn]] [[2005]], 80 lk), mis esmalt ilmus järjejutuna ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] (7.–16. oktoobril [[1976]]). == Isiklikku == Tema tütred on arhitekt [[Ilona Merzin]] (sündinud [[1959]] abielust Taimi Rätsep-Välbaga), riigiametnik [[Carol Merzin]] (sündinud [[1965]] abielust Kersti Kuivaga) ja näitleja [[Helena Merzin]] (sündinud [[1972]] abielust Tiiu Lukuga). == Kirjandus == * [[Heilo Aadla]], "Leonhard Merzin 10. II 1934 – 2. I 1990" – Edasi [[5. jaanuar]] [[1990]] * ''In memoriam'' – [[Sirp (ajaleht)|Reede]] [[12. jaanuar]] 1990, lk 15 * [[Raimu Hanson]], [[Ilmari Karro]], "Õpetaja Laur on surnud" – Edasi [[14. jaanuar]] 1990, lisa [[Liivimaa Kroonika]], nr 1, lk 2 * "1000 tartlast läbi aegade". Koostanud [[Lembit Ainsoo|Lembit]] ja [[Uno Ainsoo]], [[Liivimaa Mälu]], [[Tartu]] [[2003]] == Viited== {{viited|allikad= <ref name="digar">In memoriam. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=reede19900112.1.15&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------] }} == Välislingid == * [http://www.tmm.ee/index.php?s=55 Leonhard Merzin] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum * {{imdb nimi|0581727}} * [[Juhani Püttsepp]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/02/12/tartu/uudised.htm#kuues "Elu helget last jätkus filmi ja kodulinna"] – [[Tartu Postimees]] [[12. veebruar]] [[1999]], lk 4 * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/02/12/tartu/uudised.htm#seitsmes "Filminäitleja Leonhard Merzin" (katkendeid Helena Merzini uurimistööst)] – samas * [[Jaan Lukas]], [http://www.vooremaa.ee/naitleja-leonhard-merzini-jalgi-voib-leida-ka-voorelt/ (Merzin 75)] – [[Vooremaa]] [[14. veebruar]] [[2009]] * [[Jaanus Kulli]], [http://www.ohtuleht.ee/331575/sain-leonhard-merzini-korval-elada-ilusat-sudamlikku-elu- "Sain Leonhard Merzini kõrval elada ilusat südamlikku elu"] – [[Õhtuleht]] [[30. mai]] 2009 {{JÄRJESTA:Merzin, Leonhard}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Uspenski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 1990]] t9i02yq0pxv9o16miz2r1tu9bvdnuqt 7160938 7160936 2026-05-25T18:11:30Z Liilia Moroz 86291 7160938 wikitext text/x-wiki [[File:Raadi cemetery, Tartu, May14th, 2015 15.JPG|pisi|Leonhard Merzini haud Tartus [[Raadi kalmistu]]l]] '''Leonhard Merzin''' ([[10. veebruar]] [[1934]] Roela, Voore vald<ref name="digar"/> – [[2. jaanuar]] [[1990]] [[Tartu]]) oli eesti teatri- ja filminäitleja, üks tuntumaid Eesti filminäitlejaid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], mänginud rohkem kui 50 filmis. Eestis on tema tuntuim roll [[õpetaja Laur]] filmis "[[Kevade (film)|Kevade]]". Ta õppis aastatel [[1952]]–[[1954]] [[Tartu Kunstikool]]is ja lõpetas [[1969]] [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]i; maalikunstnikuna tegi rohkesti loodus- ja lillemaale. Leonhard Merzin on maetud Tartu [[Raadi kalmistu]]le. Temast on tehtud portreefilm "Leonhard" ([[1994]], autor [[Õie Orav]]). == Töökohad == * [[1957]]–[[1960]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], koorilaulja * [[1960]]–[[1963]] [[Ugala]], näitleja ja dekoraator * [[1963]]–[[1966]] [[Rakvere Teater]], näitleja ja kunstnik * [[1966]]–[[1979]] Vanemuine, näitleja == Teatrirolle == * Indrek ([[A. H. Tammsaare]] / [[Eeva Vahur]] "Mauruse kool") * Val ([[Tennessee Williams]]i "Orpheus laskub põrgusse") * Waga ([[Jaan Tooming]]a / [[Rein Heinsalu]] "Polonees 1945") == Filmirolle == * [[1965]] Väljaotsa Jaan (telefilm "[[Külmale maale (film)|Külmale maale]]") * [[1968]] vaimulik Mortimer ("Vaikne hooaeg") * 1968 Jass ("[[Libahunt (film)|Libahunt]]") * 1968 [[Politruk]] Rein Mänd ("[[Inimesed sõdurisinelis]]") * [[1969]] õpetaja Laur ("[[Kevade (film)|Kevade]]") * 1969 Laar ("[[Gladiaator (film 1969)|Gladiaator]]") * [[1971]] Edgar ("[[Kuningas Lear]]") * [[1972]] Arno ("Tagasipöördumine ellu") * 1972 Mart ("[[Maaletulek]]") * [[1974]] ("[[Ohtlikud mängud]]") * [[1975]] ("[[Briljandid proletariaadi diktatuurile]]") * [[1976]] metsavaht ("[[Tagasitulek]]") * [[1985]] Donald Crowhurst (“Sajandi sõit”) == Kirjanduslik tegevus == Leonhard Merzin kirjutas luuletusi, lühijutte ("Kaks sõdurijuttu" – Edasi 15.11.[[1959]]), näidendeid ("Täiskasvanud", lavastatud [[Tartu Rahvateater|Tartu Rahvateatris]] [[1974]]) ja muid tekste. Temalt avaldati raamat "Ekskursioon filmivõtetele. Mälestusi" (koostanud [[Kalju Haan]] ja [[Kirsten Simmo]], eessõna [[Arvo Kruusement]], sari "[[Elavik (raamatusari)|Elavik]]", [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]] ja [[SE & JS]], [[Tallinn]] [[2005]], 80 lk), mis esmalt ilmus järjejutuna ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] (7.–16. oktoobril [[1976]]). == Isiklikku == Tema tütred on arhitekt [[Ilona Merzin]] (sündinud [[1959]] abielust Taimi Rätsep-Välbaga), riigiametnik [[Carol Merzin]] (sündinud [[1965]] abielust Kersti Kuivaga) ja näitleja [[Helena Merzin]] (sündinud [[1972]] abielust Tiiu Lukuga). == Kirjandus == * [[Heilo Aadla]], "Leonhard Merzin 10. II 1934 – 2. I 1990" – Edasi [[5. jaanuar]] [[1990]] * ''In memoriam'' – [[Sirp (ajaleht)|Reede]] [[12. jaanuar]] 1990, lk 15 * [[Raimu Hanson]], [[Ilmari Karro]], "Õpetaja Laur on surnud" – Edasi [[14. jaanuar]] 1990, lisa [[Liivimaa Kroonika]], nr 1, lk 2 * "1000 tartlast läbi aegade". Koostanud [[Lembit Ainsoo|Lembit]] ja [[Uno Ainsoo]], [[Liivimaa Mälu]], [[Tartu]] [[2003]] == Viited== {{viited|allikad= <ref name="digar">[https://dea.digar.ee/?a=d&d=reede19900112.1.15&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- In memoriam]</ref> }} == Välislingid == * [http://www.tmm.ee/index.php?s=55 Leonhard Merzin] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum * {{imdb nimi|0581727}} * [[Juhani Püttsepp]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/02/12/tartu/uudised.htm#kuues "Elu helget last jätkus filmi ja kodulinna"] – [[Tartu Postimees]] [[12. veebruar]] [[1999]], lk 4 * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/02/12/tartu/uudised.htm#seitsmes "Filminäitleja Leonhard Merzin" (katkendeid Helena Merzini uurimistööst)] – samas * [[Jaan Lukas]], [http://www.vooremaa.ee/naitleja-leonhard-merzini-jalgi-voib-leida-ka-voorelt/ (Merzin 75)] – [[Vooremaa]] [[14. veebruar]] [[2009]] * [[Jaanus Kulli]], [http://www.ohtuleht.ee/331575/sain-leonhard-merzini-korval-elada-ilusat-sudamlikku-elu- "Sain Leonhard Merzini kõrval elada ilusat südamlikku elu"] – [[Õhtuleht]] [[30. mai]] 2009 {{JÄRJESTA:Merzin, Leonhard}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Uspenski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 1990]] ktwj32x444ct7k6zgkx3h618yvn20e9 7160946 7160938 2026-05-25T18:15:35Z Liilia Moroz 86291 7160946 wikitext text/x-wiki [[File:Raadi cemetery, Tartu, May14th, 2015 15.JPG|pisi|Leonhard Merzini haud Tartus [[Raadi kalmistu]]l]] '''Leonhard Merzin''' ([[10. veebruar]] [[1934]] Roela, Voore vald, Tartumaa<ref name="digar"/> – [[2. jaanuar]] [[1990]] [[Tartu]]) oli eesti teatri- ja filminäitleja, üks tuntumaid Eesti filminäitlejaid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], mänginud rohkem kui 50 filmis. Eestis on tema tuntuim roll [[õpetaja Laur]] filmis "[[Kevade (film)|Kevade]]". Ta õppis aastatel [[1952]]–[[1954]] [[Tartu Kunstikool]]is ja lõpetas [[1969]] [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]i; maalikunstnikuna tegi rohkesti loodus- ja lillemaale. Leonhard Merzin on maetud Tartu [[Raadi kalmistu]]le. Temast on tehtud portreefilm "Leonhard" ([[1994]], autor [[Õie Orav]]). == Töökohad == * [[1957]]–[[1960]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], koorilaulja * [[1960]]–[[1963]] [[Ugala]], näitleja ja dekoraator * [[1963]]–[[1966]] [[Rakvere Teater]], näitleja ja kunstnik * [[1966]]–[[1979]] Vanemuine, näitleja == Teatrirolle == * Indrek ([[A. H. Tammsaare]] / [[Eeva Vahur]] "Mauruse kool") * Val ([[Tennessee Williams]]i "Orpheus laskub põrgusse") * Waga ([[Jaan Tooming]]a / [[Rein Heinsalu]] "Polonees 1945") == Filmirolle == * [[1965]] Väljaotsa Jaan (telefilm "[[Külmale maale (film)|Külmale maale]]") * [[1968]] vaimulik Mortimer ("Vaikne hooaeg") * 1968 Jass ("[[Libahunt (film)|Libahunt]]") * 1968 [[Politruk]] Rein Mänd ("[[Inimesed sõdurisinelis]]") * [[1969]] õpetaja Laur ("[[Kevade (film)|Kevade]]") * 1969 Laar ("[[Gladiaator (film 1969)|Gladiaator]]") * [[1971]] Edgar ("[[Kuningas Lear]]") * [[1972]] Arno ("Tagasipöördumine ellu") * 1972 Mart ("[[Maaletulek]]") * [[1974]] ("[[Ohtlikud mängud]]") * [[1975]] ("[[Briljandid proletariaadi diktatuurile]]") * [[1976]] metsavaht ("[[Tagasitulek]]") * [[1985]] Donald Crowhurst (“Sajandi sõit”) == Kirjanduslik tegevus == Leonhard Merzin kirjutas luuletusi, lühijutte ("Kaks sõdurijuttu" – Edasi 15.11.[[1959]]), näidendeid ("Täiskasvanud", lavastatud [[Tartu Rahvateater|Tartu Rahvateatris]] [[1974]]) ja muid tekste. Temalt avaldati raamat "Ekskursioon filmivõtetele. Mälestusi" (koostanud [[Kalju Haan]] ja [[Kirsten Simmo]], eessõna [[Arvo Kruusement]], sari "[[Elavik (raamatusari)|Elavik]]", [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]] ja [[SE & JS]], [[Tallinn]] [[2005]], 80 lk), mis esmalt ilmus järjejutuna ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] (7.–16. oktoobril [[1976]]). == Isiklikku == Tema tütred on arhitekt [[Ilona Merzin]] (sündinud [[1959]] abielust Taimi Rätsep-Välbaga), riigiametnik [[Carol Merzin]] (sündinud [[1965]] abielust Kersti Kuivaga) ja näitleja [[Helena Merzin]] (sündinud [[1972]] abielust Tiiu Lukuga). == Kirjandus == * [[Heilo Aadla]], "Leonhard Merzin 10. II 1934 – 2. I 1990" – Edasi [[5. jaanuar]] [[1990]] * ''In memoriam'' – [[Sirp (ajaleht)|Reede]] [[12. jaanuar]] 1990, lk 15 * [[Raimu Hanson]], [[Ilmari Karro]], "Õpetaja Laur on surnud" – Edasi [[14. jaanuar]] 1990, lisa [[Liivimaa Kroonika]], nr 1, lk 2 * "1000 tartlast läbi aegade". Koostanud [[Lembit Ainsoo|Lembit]] ja [[Uno Ainsoo]], [[Liivimaa Mälu]], [[Tartu]] [[2003]] == Viited== {{viited|allikad= <ref name="digar">[https://dea.digar.ee/?a=d&d=reede19900112.1.15&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- In memoriam]</ref> }} == Välislingid == * [http://www.tmm.ee/index.php?s=55 Leonhard Merzin] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum * {{imdb nimi|0581727}} * [[Juhani Püttsepp]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/02/12/tartu/uudised.htm#kuues "Elu helget last jätkus filmi ja kodulinna"] – [[Tartu Postimees]] [[12. veebruar]] [[1999]], lk 4 * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/02/12/tartu/uudised.htm#seitsmes "Filminäitleja Leonhard Merzin" (katkendeid Helena Merzini uurimistööst)] – samas * [[Jaan Lukas]], [http://www.vooremaa.ee/naitleja-leonhard-merzini-jalgi-voib-leida-ka-voorelt/ (Merzin 75)] – [[Vooremaa]] [[14. veebruar]] [[2009]] * [[Jaanus Kulli]], [http://www.ohtuleht.ee/331575/sain-leonhard-merzini-korval-elada-ilusat-sudamlikku-elu- "Sain Leonhard Merzini kõrval elada ilusat südamlikku elu"] – [[Õhtuleht]] [[30. mai]] 2009 {{JÄRJESTA:Merzin, Leonhard}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Uspenski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 1990]] s3kt01d5k1duhxj0xuuarerrm5kv2u0 7160960 7160946 2026-05-25T18:44:53Z ~2026-30608-52 230007 /* Kirjanduslik tegevus */ 7160960 wikitext text/x-wiki [[File:Raadi cemetery, Tartu, May14th, 2015 15.JPG|pisi|Leonhard Merzini haud Tartus [[Raadi kalmistu]]l]] '''Leonhard Merzin''' ([[10. veebruar]] [[1934]] Roela, Voore vald, Tartumaa<ref name="digar"/> – [[2. jaanuar]] [[1990]] [[Tartu]]) oli eesti teatri- ja filminäitleja, üks tuntumaid Eesti filminäitlejaid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], mänginud rohkem kui 50 filmis. Eestis on tema tuntuim roll [[õpetaja Laur]] filmis "[[Kevade (film)|Kevade]]". Ta õppis aastatel [[1952]]–[[1954]] [[Tartu Kunstikool]]is ja lõpetas [[1969]] [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]i; maalikunstnikuna tegi rohkesti loodus- ja lillemaale. Leonhard Merzin on maetud Tartu [[Raadi kalmistu]]le. Temast on tehtud portreefilm "Leonhard" ([[1994]], autor [[Õie Orav]]). == Töökohad == * [[1957]]–[[1960]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], koorilaulja * [[1960]]–[[1963]] [[Ugala]], näitleja ja dekoraator * [[1963]]–[[1966]] [[Rakvere Teater]], näitleja ja kunstnik * [[1966]]–[[1979]] Vanemuine, näitleja == Teatrirolle == * Indrek ([[A. H. Tammsaare]] / [[Eeva Vahur]] "Mauruse kool") * Val ([[Tennessee Williams]]i "Orpheus laskub põrgusse") * Waga ([[Jaan Tooming]]a / [[Rein Heinsalu]] "Polonees 1945") == Filmirolle == * [[1965]] Väljaotsa Jaan (telefilm "[[Külmale maale (film)|Külmale maale]]") * [[1968]] vaimulik Mortimer ("Vaikne hooaeg") * 1968 Jass ("[[Libahunt (film)|Libahunt]]") * 1968 [[Politruk]] Rein Mänd ("[[Inimesed sõdurisinelis]]") * [[1969]] õpetaja Laur ("[[Kevade (film)|Kevade]]") * 1969 Laar ("[[Gladiaator (film 1969)|Gladiaator]]") * [[1971]] Edgar ("[[Kuningas Lear]]") * [[1972]] Arno ("Tagasipöördumine ellu") * 1972 Mart ("[[Maaletulek]]") * [[1974]] ("[[Ohtlikud mängud]]") * [[1975]] ("[[Briljandid proletariaadi diktatuurile]]") * [[1976]] metsavaht ("[[Tagasitulek]]") * [[1985]] Donald Crowhurst (“Sajandi sõit”) == Kirjanduslik tegevus == Leonhard Merzin kirjutas luuletusi, lühijutte ("Kaks sõdurijuttu" – Edasi 15.11.[[1959]])<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=edasi19591115.2.14.1</ref>, näidendeid ("Täiskasvanud", lavastatud [[Tartu Rahvateater|Tartu Rahvateatris]] [[1974]]) ja muid tekste. Temalt avaldati raamat "Ekskursioon filmivõtetele. Mälestusi" (koostanud [[Kalju Haan]] ja [[Kirsten Simmo]], eessõna [[Arvo Kruusement]], sari "[[Elavik (raamatusari)|Elavik]]", [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]] ja [[SE & JS]], [[Tallinn]] [[2005]], 80 lk), mis esmalt ilmus järjejutuna ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] (7.–16. oktoobril [[1976]]). == Isiklikku == Tema tütred on arhitekt [[Ilona Merzin]] (sündinud [[1959]] abielust Taimi Rätsep-Välbaga), riigiametnik [[Carol Merzin]] (sündinud [[1965]] abielust Kersti Kuivaga) ja näitleja [[Helena Merzin]] (sündinud [[1972]] abielust Tiiu Lukuga). == Kirjandus == * [[Heilo Aadla]], "Leonhard Merzin 10. II 1934 – 2. I 1990" – Edasi [[5. jaanuar]] [[1990]] * ''In memoriam'' – [[Sirp (ajaleht)|Reede]] [[12. jaanuar]] 1990, lk 15 * [[Raimu Hanson]], [[Ilmari Karro]], "Õpetaja Laur on surnud" – Edasi [[14. jaanuar]] 1990, lisa [[Liivimaa Kroonika]], nr 1, lk 2 * "1000 tartlast läbi aegade". Koostanud [[Lembit Ainsoo|Lembit]] ja [[Uno Ainsoo]], [[Liivimaa Mälu]], [[Tartu]] [[2003]] == Viited== {{viited|allikad= <ref name="digar">[https://dea.digar.ee/?a=d&d=reede19900112.1.15&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- In memoriam]</ref> }} == Välislingid == * [http://www.tmm.ee/index.php?s=55 Leonhard Merzin] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum * {{imdb nimi|0581727}} * [[Juhani Püttsepp]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/02/12/tartu/uudised.htm#kuues "Elu helget last jätkus filmi ja kodulinna"] – [[Tartu Postimees]] [[12. veebruar]] [[1999]], lk 4 * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/02/12/tartu/uudised.htm#seitsmes "Filminäitleja Leonhard Merzin" (katkendeid Helena Merzini uurimistööst)] – samas * [[Jaan Lukas]], [http://www.vooremaa.ee/naitleja-leonhard-merzini-jalgi-voib-leida-ka-voorelt/ (Merzin 75)] – [[Vooremaa]] [[14. veebruar]] [[2009]] * [[Jaanus Kulli]], [http://www.ohtuleht.ee/331575/sain-leonhard-merzini-korval-elada-ilusat-sudamlikku-elu- "Sain Leonhard Merzini kõrval elada ilusat südamlikku elu"] – [[Õhtuleht]] [[30. mai]] 2009 {{JÄRJESTA:Merzin, Leonhard}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Uspenski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 1990]] puzyg11olsb7nnjkzhwmbkrqnps0b02 0 168707 7160704 6953474 2026-05-25T12:51:24Z Ehitaja 63547 7160704 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hunditubakas | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Hieracium sylvaticum Sturm1462.jpg | pildi_seletus = [[Mets-hunditubakas]] (''Hieracium murorum '') | pildi_laius = 260 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Astrilaadsed]] ''Asterales'' | sugukond = [[Korvõielised]] ''Asteraceae'' | perekond = '''Hunditubakas''' ''Hieracium'' | perekonna_autor = [[L.]] | sünonüümid = }} [[Pilt:Hieracium umbellatum Sarjakeltano C H8009.jpg|thumb|left|[[Sarik-hunditubakas]].]] '''Hunditubakas''' (''Hieracium'') on [[astrilaadsed|astrilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[korvõielised|korvõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[taim]]ede [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Hunditubakad on pärit [[Euraasia]]st, [[Ameerika]]st ja [[Aafrika]]st. Esimesena kirjeldas hunditubakaid teaduslikult [[Linnaeus]]. Eesti tuntuim hunditubakate uurija (hieratsioloog) oli [[Albert Üksip]], kes kirjutas ka koguteose "[[Eesti NSV floora]]" 7. köite (1961), mis käsitles üksnes hunditubakaid. Hunditubakale kõige lähedasemad perekonnad on [[võilill]], [[sigur]], [[salat]] ja [[piimohakas]]. Selle perekonna eripära on [[suguline paljunemine|sugulise paljunemise]] valdav puudumine. Selle tulemusena ei ole perekonnas selgeid [[liik (bioloogia)|liik]]e. Süstemaatikud on kirjeldanud üle 10 000 liigi ja [[pisiliik|pisiliigi]]. Kuid teised on need ühendanud umbes 800 liigiks. Ja on vahepealseidki (mitu tuhat liiki) hinnanguid. Enamik hunditubakaid paljuneb [[seeme|seemnete]] abil, mis on moodustunud [[partenogaamia|partenogaamselt]] ehk teisisõnu on [[geen|geneetiliselt]] identsed emataimega – seda nimetatakse ka [[apomiksis]]eks ehk agamospermiaks. Seetõttu on moodustunud suured rühmad lähestikku kasvavaid [[kloon]]ide asurkondi. Mõned botaanikute koolkonnad (eriti [[Suurbritannia]]s, [[Skandinaavia]]s ja [[Venemaa]]l) võtavadki neid kloone eri liikidena, väites, et on võimatu kindlaks määrata, missuguses järjekorras nad üksteisest lahknesid. Kuid teised koolkonnad (eriti [[Mandri-Euroopa]]s ja [[USA]]-s) rühmitavad neid siiski mitmesajasse suuremasse liiki. Uuemates süstemaatikates on osa liike eraldatud [[karutubakas|karutubaka]] (''Pilosella'') perekonda. Paljud karutubakad suudavad paljuneda nii seemnete kui [[võsund]]itega, aga hunditubakad üksnes seemnetega. Paljud karutubakad suudavad ka suguliselt paljuneda, hunditubakad mitte. Veel üks erinevus seisneb selles, et kõik karutubakad on [[terve leheserv]]aga, aga enamik hunditubakaid on [[saagjas leheserv|saagja]] või isegi jagunenud leheservaga. Hunditubakal on üksik püstine [[vars]], mis võib olla nii karvane kui sile. Mõnikord on vars kinnitumiskohas harunenud, mõnikord isegi üleni haruline. Hunditubakaliigid võivad olla väga erineva karvasusega alates täiesti siledatest kuni puukujuliste ja isegi tähekujuliselt harunenud karvadega liikideni. Varred, [[leht|lehed]] ja [[õieraag|õieraod]] võivad kanda nii ühe-, kahe- kui isegi kolmesuguseid karvu. Nagu nende lähimad sugulased, sisaldavad hunditubakadki [[piimmahl]]a. Hunditubakal on tihedad [[korvõis|korvõied]], mis on tavaliselt [[kollane|kollased]]. Kuid erinevalt samasse sugukonda kuuluvatest [[karikakar]]dest ja [[päevalill]]edest ei ole hunditubaka õisikus kaht sorti õisi, vaid kõik õied on sarnased. Iga üksikõis on eraldivõetunagi täiesti toimiv, kaasa arvatud [[tolmukas|tolmukad]]. Iga õis kinnitub varre külge õierao abil. Igal õiel on oma [[kroonleht]], mis on otsast 3–5 hambaga. [[Uus-Meremaa]]l on kõik hunditubakad tunnistatud [[invasiivne liik|invasiivseteks liikideks]]. Nende müük, levitamine ja kasvatamine on keelatud. Hunditubakad kasvavad seal [[karjamaa]]del, kus vähendavad [[kariloomad|kariloomade]] söödabaasi ja tõrjuvad kõrvale pärismaist elustikku. Eriti ohtlikud on nad [[alpiniit]]udel, kus enne kasvasid kohalikud [[puhmas|puhmad]]. Hunditubakad suudavad asustada mitmesuguseid elupaiku alates paljast maapinnast kuni [[männik]]ute ja [[lõunapöök|lõunapöögi]]metsadeni. USA-sse on samuti hulk hunditubakaliike introdutseeritud. USA-s peetakse kõiki hunditubakaliike (sealhulgas pärismaiseid) vähemalt ühes osariigis [[mürktaim]]eks. ==Liike== *''Hieracium acrogymnon'' – [[paljatipune hunditubakas]] *''Hieracium ahtii'' – [[näärmekas hunditubakas]] *''Hieracium aphanum'' – [[rakvere hunditubakas]] *''Hieracium caesium'' – [[sinihall hunditubakas]] *''Hieracium chlorellum'' – [[rohe-hunditubakas]] *''Hieracium chloromaurum'' – [[kannel-hunditubakas]] *''Hieracium chlorophyllum'' – [[roheline hunditubakas]] *''Hieracium coronarium'' – [[ühendav hunditubakas]] *''Hieracium diaphanoides'' – [[läbipaistev hunditubakas]] *''Hieracium expallidiforme'' – [[kärde hunditubakas]] *''Hieracium fulvescens'' – [[vormsi hunditubakas]] *''Hieracium godbyense'' – [[sega-hunditubakas]] *''Hieracium hjeltii'' – [[Hjelti hunditubakas]] *''Hieracium incurrens'' – [[ulatuv hunditubakas]] *''Hieracium koehleri'' – [[Köhleri hunditubakas]] *''Hieracium laevigatum'' – [[sile hunditubakas]] *''Hieracium lepidulum'' – [[salu-hunditubakas]] *''Hieracium lissolepium'' – [[libe hunditubakas]] *''Hieracium multifrons'' – [[mitmepalgene hunditubakas]] *''Hieracium murorum'' – [[mets-hunditubakas]] *''Hieracium niveolimbatum'' – [[ääristunud hunditubakas]] *''Hieracium oistophyllum'' – [[nooljas hunditubakas]] *''Hieracium ornatum'' – [[kaunistatud hunditubakas]] *''Hieracium panaeolum'' – [[helbene hunditubakas]] *''Hieracium patale'' – [[lahutatud hunditubakas]] *''Hieracium pellucidum'' – [[mustanäärmene hunditubakas]] *''Hieracium philantrax'' – [[ale-hunditubakas]] *''Hieracium acrogymnon'' – [[paljatipune hunditubakas]] *''Hieracium praetenerum'' – [[lähedane hunditubakas]] *''Hieracium prolatatum'' – [[levinud hunditubakas]] *''Hieracium prolixum'' – [[tähn-hunditubakas]] *''Hieracium pycnodon'' – [[Lackschewitzi hunditubakas]] *''Hieracium ravidum'' – [[vaigune hunditubakas]] *''Hieracium saxifragum'' – [[kivirik-hunditubakas]] *''Hieracium silvestre'' – [[kare hunditubakas]] *''Hieracium stenolepis'' – [[eredaõiene hunditubakas]] *''Hieracium subcaesium'' – [[helehall hunditubakas]] *''Hieracium subholophyllum'' – [[Vaga hunditubakas]] *''Hieracium submarginellum'' – [[palistunud hunditubakas]] *''Hieracium subpellucidum'' – [[taevaskoja hunditubakas]] *''Hieracium sylvularum'' – [[pargi-hunditubakas]] *''Hieracium vulgatum'' – [[liht-hunditubakas]] *''Hieracium triangulare'' – [[delta-hunditubakas]] *''Hieracium umbellatum'' – [[sarik-hunditubakas]] ==Vaata ka== *[[karutubakas]] [[Kategooria:Korvõielised]] llmpz9mcw73k4fh2ymwf46dgakzuurk 0 168894 7160850 6367316 2026-05-25T15:30:54Z Sillerkiil 58396 7160850 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Näsiniin (perekond)]]}} {{viitamata}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik näsiniin | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Daphne mezereum Kouvervaara Kuusamo 29.7.2005.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kassinaerilaadsed]] ''Malvales'' | sugukond = [[Näsiniinelised]] ''Thymelaeaceae'' | perekond = [[Näsiniin]] ''Daphne'' | liik = '''Harilik näsiniin''' | binaarne = ''Daphne mezereum'' | binaarse_autor = [[L.]] | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Harilik näsiniin''' (''Daphne mezereum'') on [[näsiniinelised|näsiniineliste]] sugukonda [[näsiniin]]e perekonda kuuluv [[põõsas]]. ==Kirjeldus== Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ja väga sitked. [[Talbjas leht|Talbjad]] või [[süstjas leht|süstjad]] [[lihtleht|lihtlehed]] on koondunud tihedamalt [[võrse]] tippu. Hallikasrohelised lehed kinnituvad võrsele [[vahelduv leheseis|vahelduvalt]]. Lehed on noorelt servast [[ripsmeline leheserv|ripsmelised]]. Lillakas-roosad õied kinnituvad 3–5 kaupa [[kaenlasisene õis|lehtede kaenlas]] kaheaastasele võrsele. Punased marjataolised [[luuvili|luuviljad]] valmivad septembris. Näsiniin õitseb aprillis, enne lehistumist. Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. ==Levila== Hariliku näsiniine levila haarab suuremat osa Euroopast ja läänepoolset Aasiat. Liik on Eestis [[pärismaine elustik|pärismaine]]. == Pilte == <gallery> Daphne mezereum flowers - Keila.jpg|Harilik näsiniin õitsemas Näsiniin.JPG|Hariliku näsiniini õied </gallery> == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Daphne mezereum}} {{Vikitsitaadid|Näsiniin}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti pärismaised põõsaliigid]] [[Kategooria:Näsiniinelised]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] 5acxhkiwx7gkxsno103u79ftwxy6nd1 0 171743 7160858 6352949 2026-05-25T15:34:47Z Sillerkiil 58396 7160858 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{toimeta}} {{Taksonitabel | nimi = Kollane ülane | värvus = taimed | pilt = Anemone ranunculoides0.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Tulikalaadsed]] ''Ranunculales'' | sugukond = [[Tulikalised]] ''Ranunculaceae'' | perekond = [[Ülane]] ''Anemone'' | liik = '''Kollane ülane''' | binaarne = ''Anemone ranunculoides'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]] }} [[Fail:Anemone ranunculoides flower - Keila.jpg|pisi|Õis]] '''Kollane ülane''' (''Anemone ranunculoides'') on [[ülane|ülase]] perekonda kuuluv taimeliik. Tegemist on mitmeaastase taimega, mis on levinud [[Mandri-Euroopa|Mandri-Euroopas]] ja [[Väike-Aasia|Väike-Aasias]], veidi vähem [[Vahemere maad|Vahemere aladel]]. Kasvab [[Lehtmets|leht]]- ja [[Segamets|segametsades]], metsaservadel, põõsastikes jõe- ja ojakallastel. Levikut takistavad varisevad lehed ja tihe samblakiht.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Anemone_ranunculoides|Pealkiri=Wikipedia|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Kirjeldus == Taim kasvab 5–15 sentimeetri kõrguseks, [[õis|õie]] läbimõõt võib olla kuni 1,5 sentimeetrit. [[Kroonlehed]] õiel puuduvad, selle asemel on viis kuni kaheksa [[Tupplehed|tupplehte]]. Taimel leidub palju [[Tolmukas|tolmukaid]] ja [[Emakas (botaanika)|emakaid]]. Kollane ülane õitseb märtsist kuni maini. Õiest pisut allpool asuvad ainsad [[Varreleht|varrelehed]]. Kollase ülase lehed on peaaegu ilma kaitsekihtideta, kuna taim vajab neid vaid paaril kuul – lehed on suureks ahvatluseks [[Putukad|putukatele]] ja [[Seened|seentele]]. [[Vili]] on kollasel ülasel kõvera nokaga, karvane, umbes 4 mm pikkune [[pähklike]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kylane2.htm|Pealkiri=Kollane ülane|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Kollane ülane paljuneb nii [[Seeme|seemnetega]] kui ka [[Vegetatiivne sigimine|vegetatiivselt]] – [[risoom]]i abil. Seemnete peamiseteks levitajateks võib lugeda [[Sipelglased|sipelgaid]]. Risoomi külgharudest arenevad uued taimed, kuid vaid juhul, kui risoomiharu kaotab ühenduse emataimega. == Mürgisus == Kollane ülane on mürgine taim ning pärast taime korjamist ei tohiks kindlasti käega silmi või nägu hõõruda. Mürgistuse võib saada isegi sellest, kui taime kaua käes hoida, kuna taimemahl pääseb kätele. Peamiselt põhjustavad nad nahal [[Vill (vigastus)|vesiville]], mis lõhkevad mõne aja pärast ja tekitavad väga raskesti paranevaid haavu. Eriti mürgine on risoom, millega kunagi surmati isegi loomi. == Kasutus rahvameditsiinis == Kollase ülase mürke on kasutatud juba mõnda aega. Eestlased on ravinud nende mürkidega eelkõige [[reuma]]t ja [[peavalu]] – pannes välispidiselt nahale värskeid taimeosi. Kollane ülane on väidetavalt aidanud ka teisi haigusi ületada nagu näiteks: [[Bronhiaalastma|astma]], [[rahhiit]], silmahaigused, [[läkaköha]], [[halvatus]], [[vesitõbi]], [[süüfilis]] jt. Samuti on kollase ülase lehti tarvitatud [[Higistamine|higistamist]] soodustava vahendina ning [[Neerud|neerude]] ja [[Kopsud|kopsude]] töö tugevdajana. Ravimisega peab olema muidugi ettevaatlik, sest mürgise taimega võib endale kasu asemel ka suurt kahju tekitada. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Tulikalised]] [[Kategooria:Eesti tulikalaadsed]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] g0xt6d5k3z335o1jw6afd45ex4a5jk7 0 173504 7160925 4111440 2026-05-25T17:36:57Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Võru]]; lisatud [[Kategooria:Võru organisatsioonid]] 7160925 wikitext text/x-wiki '''Kunstistuudio Krisepto''' on [[mittetulundusühing]] [[Võru]]s. Ühingu eesmärk on kristliku eetika ja esteetiliste väärtuste propageerimine lastele ja noortele kunstiloomingu kaudu. Stuudio alustas tegevust aastal [[1997]]. Asutajaliikmed olid [[Liive Koppel]] ja [[Thea Kant]]. ==Välislingid== *[http://www.krisepto.ee/?id=1 Koduleht] (koduleht kättesaamatu alates 2013; arhiiviversioon 3. jaanuarist 2009, vt: [http://web.archive.org/web/20090103123553/http://www.krisepto.ee/]) *[[Elina Kononenko]] [http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=6583 Kriseptol täitus kümme aastat] [[Võrumaa Teataja]] *[http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=623 Kristlik kunstistuudio Võrus] 26 Feb 2002 [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Võru organisatsioonid]] k1ow70y80uwce2yecjsksu9nbbe8x32 0 176045 7161158 6980649 2026-05-26T07:21:13Z ~2026-30199-00 229874 7161158 wikitext text/x-wiki '''Kristjan Saar''' (17. august ([[vkj]])/ [[29. august]] [[1894]] [[Uue-Põltsamaa vald]], [[Viljandimaa]] – [[17. juuli]] [[1972]] [[Tallinn]], [[Eesti]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]], 1938). [[Kaitseliidu Harju Malev]]a pealik aastatel 1928–1940. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude kolmanda okupatsiooni]] alguses elas illegaalselt. Arreteeriti [[NKVD]] poolt 1948. aastal. Viibis vangistuses [[Taišetlag]]i vangilaagris [[Irkutski oblast]]is, kust vabastati 1956. aastal. Suri veidi enne enda 78. sünnipäeva. Maetud [[Põltsamaa kalmistu]] vanasse ossa. ==Tunnustus== *1932 [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Soome Valge Roosi Rüütliordu I klassi rüütel]] *1935 [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi III klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/27445-kristjan-saar Teenetemärkide kavalerid]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24404 Ohvitseride andmekogu] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000189784 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXwYRvNJO Haud Põltsamaa uuel kalmistul] {{JÄRJESTA:Saar, Kristjan}} [[Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:9. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:10. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva pealikud]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Põltsamaa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1972]] pea4g9lnbkjz6riwhxyuvk53raxdqk8 7161162 7161158 2026-05-26T07:36:49Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-30199-00|~2026-30199-00]] ([[User talk:~2026-30199-00|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Amherst99|Amherst99]]. 6980649 wikitext text/x-wiki '''Kristjan Saar''' (17. august ([[vkj]])/ [[29. august]] [[1894]] [[Uue-Põltsamaa vald]], [[Viljandimaa]] – [[17. juuli]] [[1972]] [[Tallinn]], [[Eesti]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]], 1938). [[Kaitseliidu Harju Malev]]a pealik aastatel 1928–1940. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude kolmanda okupatsiooni]] alguses elas illegaalselt. Arreteeriti [[NKVD]] poolt 1948. aastal. Viibis vangistuses [[Taišetlag]]i vangilaagris [[Irkutski oblast]]is, kust vabastati 1956. aastal. Maetud [[Põltsamaa kalmistu]] vanasse ossa. ==Tunnustus== *1932 [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Soome Valge Roosi Rüütliordu I klassi rüütel]] *1935 [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi III klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/27445-kristjan-saar Teenetemärkide kavalerid]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24404 Ohvitseride andmekogu] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000189784 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXwYRvNJO Haud Põltsamaa uuel kalmistul] {{JÄRJESTA:Saar, Kristjan}} [[Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:9. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:10. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva pealikud]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Põltsamaa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1972]] 3wy6tv89vrljhf4qtob137hnkbk83cl 0 176987 7161149 6634596 2026-05-26T06:48:30Z Taurus404 80079 7161149 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Recep Tayyip Erdoğan | pilt = Recep Tayyip Erdogan 2017.jpg | amet = [[Türgi presidentide loend|12.]] [[Türgi]] [[Türgi president|president]] | ametiajaalgus = 28. august 2014 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Abdullah Gül]] | järgmine = | amet2 = [[Türgi]] [[Türgi peaminister|peaminister]] | ametiajaalgus2 = 14. märts 2003 | ametiajalõpp2 = 28. august 2014 | eelmine2 = [[Abdullah Gül]] | järgmine2 = [[Ahmet Davutoğlu]] | amet3 = [[Õigluse ja Arengu Partei]] juht | ametiajaalgus3 = 21. mai 2017 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = [[Binali Yıldırım]] | järgmine3 = | amet4 = [[Õigluse ja Arengu Partei]] juht | ametiajaalgus4 = 14. august 2001 | ametiajalõpp4 = 27. august 2014 | eelmine4 = | järgmine4 = [[Ahmet Davutoğlu]] | amet5 = [[İstanbul]]i [[İstanbuli linnapeade loend|linnapea]] | ametiajaalgus5 = 27. märts 1994 | ametiajalõpp5 = 6. november 1998 | eelmine5 = [[Nurettin Sözen]] | järgmine5 = [[Ali Müfit Gürtuna]] | amet6 = [[Türgi Rahvusassamblee]] liige | ametiajaalgus6 = 9. märts 2003 | ametiajalõpp6 = 28. august 2014 | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1954|2|26}} | sünnikoht = [[İstanbul]], [[Türgi]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvusliku Lunastuse Partei]] <small>(-1981)</small> <br/> [[Heaolupartei]] <small>(1983-1998)</small> <br/> [[Vooruslikkuse Partei]] <small>(1998-2001)</small> <br/> [[Õigluse ja Arengu Partei]] <small>(2001-2014; 2017-)</small> | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Marmara ülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = Recep Tayyip Erdoğan signature.png }} '''Recep Tayyip Erdoğan''' ([ˈredžep ˈtɑiip ˈärdoan]; sündinud [[26. veebruar]]il [[1954]]) on [[Türgi]] [[poliitik]], alates [[28. august]]ist [[2014]] [[Türgi president]]. Enne seda oli ta [[islam]]ile lähedase [[Õigluse ja Arengu Partei]] esimees alates partei asutamisest [[Vooruse Partei]]st lahkulöönute poolt ([[2001]]–[[2014]]) ja [[Türgi peaminister]] [[14. märts]]ist [[2003]]- 28. augustini 2014. Aastatel [[1994]]–[[1998]] oli Erdoğan [[İstanbuli linnapea]]. Tollal kuulus ta [[Heaolupartei]]sse, mis 1998. aastal põhiseadusvastasena (ilmaliku riigi põhimõtte ohustamises süüdistatuna) keelustati. Erdoğan ise pidi 1999. aasta algul kandma neli kuud kümnekuulisest vanglakaristusest [[kemalism]]i ohustava luuletuse avaliku ettekandmise eest. 2002. aasta parlamendivalimistel ei võimaldatud Erdoğanil kui kriminaalkaristust kandnul kandideerida. Valimised võitis siiski tema juhitav Õigluse ja Arengu Partei, mis kogus üle 34% häältest ja, olles edukam kahest valimiskünnise ületanud parteist, sai parlamendis suure enamuse. Et Erdoğan saaks asuda valitsusjuhi kohale, muudeti põhiseadust. Seni täitis peaministri kohuseid [[Abdullah Gül]]. 2008. aastal, pärast seda kui parlament otsustas kaotada pearäti kandmise keelu Türgi ülikoolides, taotles riigi peaprokurör konstitutsioonikohtult Erdoğani partei keelustamist. Taotluse rahuldamisel rakendunuks Erdoğanile ja tema parteikaaslastele 5-aastane tegutsemiskeeld. Konstitutsioonikohus leidis, et partei on süüdi sekularismivastases tegevuses, kuid partei keelustamiseks vajalik [[kvalifitseeritud häälteenamus]] (7 poolthäält 11-st) jäi napilt (6 poolthäält) saavutamata. Karistuseks piirati partei riiklikku rahastamist. 2013. aastal puhkesid Türgis ulatuslikud meeleavaldused Erdoğani valitsuse poliitika ja kasvava autoritaarsuse vastu. 2014. aasta märtsis ilmusid internetti väidetavad Erdoğani telefonikõnede salvestised, mis talle korruptsioonivarju heitsid; seejärel blokeeriti Türgis [[Twitter]]. 2015. aastal kuulutati Türgis presidendi kritiseerimine karistatavaks. 2016. aasta märtsis ei piirdunud Türgi valitsusorganid Erdogani kriitikute vaigistamisel enam üksnes kohaliku ajakirjandusega, vaid välisministeerium kutsus välja ka Saksamaa suursaadiku Martin Erdmanni, kellelt nõuti Saksa telekanali [[NDR]] satiirilise muusikavideo eemaldamist internetist. Samuti ähvardati akrediteeringute tühistamisega Lääne ajakirjanikke, kes olid kirjutanud Türgi presidendist kriitiliselt. Avalikes sõnavõttudes kritiseeris Erdogan ka Euroopa riikide diplomaate, kes olid toetanud Türgis sõnavabadust: "Te võite oma konsulaatide hoonetes ja nende piires liikuda. Aga mujal vajate luba."<ref>Raimo Poom [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/erdogan-uritab-ka-laane-diplomaate-ja-ajakirjanikke-vaigistama-hakata?id=74092537 Erdogan üritab ka lääne diplomaate ja ajakirjanikke vaigistama hakata] EPL 31. märts 2016</ref> Kaks aastakümmet võimul olnud Recep Tayyip Erdogan võitis 28. mail 2023 lõpule jõudnud Türgi presidendivalimised, pikendades oma valitsusaega kuni 2028. aastani. Riigi kõrgeima valimisnõukogu avaldatud andmete kohaselt kogus Erdogan 27 513 587 häält ehk 52,14 protsenti antud häältest, edestades [[Kemal Kılıçdaroğlu]]t, kes kogus 25 260 109 häält ehk 47,86 protsenti. == Isiklikku == Recep Tayyip Erdoğan on abielus Emine Erdoğaniga (sündinud [[1955]], neiupõlvenimi Gülbaran). Emine on araabia päritolu ja abikaasad on rõhutanud, et olid algselt erinevate islami harude järgijad. Neil on kaks poega Ahmet Burak ja Necmeddin Bilâl ning kaks tütart Esra ja Sümeyye. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * Raimo Poom. [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/erdogan-uritab-ka-laane-diplomaate-ja-ajakirjanikke-vaigistama-hakata?id=74092537 Erdogan üritab ka lääne diplomaate ja ajakirjanikke vaigistama hakata] EPL 31. märts 2016 * Roger Boyes. [http://www.thetimes.co.uk/tto/opinion/columnists/article3781832.ece Stay calm. Turkey’s not in meltdown], The Times June 4 2013 * Mirjam Mäekivi. [https://www.postimees.ee/2965975/galerii-eesti-ja-turgi-presidendipaar-kohtusid-kadriorus Galerii: Eesti ja Türgi presidendipaar kohtusid Kadriorus], Postimees 24. oktoober 2014 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Abdullah Gül]]|nimi=[[Türgi president]]|aeg=[[2014]]– |järgnev= –}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Abdullah Gül]]|nimi=[[Türgi peaminister]]|aeg=[[2003]]–[[2014]] |järgnev=[[Ahmet Davutoğlu]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Erdogan, Recep Tayyip}} [[Kategooria:Türgi presidendid]] [[Kategooria:Türgi peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] p9q3ubkyxm3sct64f72m3et1qhkfupl 0 178980 7160851 5943495 2026-05-25T15:31:18Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7160851 wikitext text/x-wiki '''Mihkel Anmann''' ([[15. juuli]] [[1920]] [[Tartu]] – [[5. detsember]] [[1983]] Tartu) oli eesti [[poks]]ija. Anmann oli [[Kergekaal (poks)|kergekaalus]] (kuni 61,2 kg) kahekordne Eesti meister (1940 ja 1943). Ta sai Eesti meistrivõistlustel kergekaalus (kuni 61,2 kg) II koha (1939). Anmann osales [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa sõjaväes]]. Ta arreteeriti Nõukogude võimu poolt septembris 1944 ja oli seejärel sõjavangis Siberis. 24. juunil 1946 tuldi talle sinna järele ja talle mõisteti kui kodumaa reeturile 26. augustil 1946 tribunalis 15 aastat vangistust ja lisaks 5 aastat asumist. Ta oli vangilaagrites Siberis, Karjalas ja [[Vorkuta]]s, vabanes 30. septembril 1955. ==Kirjandus== *"Anmann võitis Seepere. Sisukad rahvuslikud poksivõistlused Tallinnas". [[Uus Eesti]] nr 275, 9. oktoober 1939. Lk 2 *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2009 ==Välislingid== *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000119610 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.775285547954134%2C58.38007305010866%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22Mihkel%22%2C%22longitude%22%3A26.775285547954134%2C%22latitude%22%3A58.38007305010866%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Anmann, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tartu Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1983]] 4o0icsw5x8wy9lm7geoo2hans7q8k1f 7160863 7160851 2026-05-25T15:37:25Z Amherst99 15496 /* */ 7160863 wikitext text/x-wiki '''Mihkel Anmann''' ([[15. juuni]] [[1920]] [[Tartu]] – [[5. detsember]] [[1983]] Tartu) oli eesti [[poks]]ija. Anmann oli [[Kergekaal (poks)|kergekaalus]] (kuni 61,2 kg) kahekordne Eesti meister (1940 ja 1943). Ta sai Eesti meistrivõistlustel kergekaalus (kuni 61,2 kg) II koha (1939). Anmann osales [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa sõjaväes]]. Ta arreteeriti Nõukogude võimu poolt septembris 1944 ja oli seejärel sõjavangis Siberis. 24. juunil 1946 tuldi talle sinna järele ja talle mõisteti kui kodumaa reeturile 26. augustil 1946 tribunalis 15 aastat vangistust ja lisaks 5 aastat asumist. Ta oli vangilaagrites Siberis, Karjalas ja [[Vorkuta]]s, vabanes 30. septembril 1955. ==Kirjandus== *"Anmann võitis Seepere. Sisukad rahvuslikud poksivõistlused Tallinnas". [[Uus Eesti]] nr 275, 9. oktoober 1939. Lk 2 *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2009 ==Välislingid== *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000119610 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.775285547954134%2C58.38007305010866%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22Mihkel%22%2C%22longitude%22%3A26.775285547954134%2C%22latitude%22%3A58.38007305010866%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Anmann, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tartu Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1983]] j99mtb32wszi4y4d1gg9i4tsngwb8fh 0 181121 7160884 7059401 2026-05-25T15:46:59Z Sillerkiil 58396 7160884 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Maikelluke (perekond)|Maikelluke]]}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik maikelluke | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Maikelluke 2007.jpg | pildi_seletus = Harilik maikelluke | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida'' | selts = [[Liilialaadsed]] ''Liliales'' | sugukond = [[Liilialised]] ''Liliaceae'' | perekond = [[Maikelluke (perekond)|Maikelluke]] ''Convallaria'' | liik = '''Harilik maikelluke''' | binaarne = ''Convallaria majalis'' | binaarse_autor = [[Carl Linne|L.]] | levikukaart = Convallaria majalis range.png | sünonüümid = }} '''Harilik maikelluke''' ehk '''maikelluke''' ehk '''piibeleht''' (''Convallaria majalis'' [[L.]]) on [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]] [[liilialised|liilialiste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[maikelluke (perekond)|maikellukese]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. Maikellukese rahvapäraste nimetuste hulgas on '''piibeleht''', '''lillikas''', '''karikelled''', '''villvallikas''' ja '''lambakeel'''. ==Levila ja kasvukoht== Maikellukese levila on [[Aasia]] ja [[Põhja-Ameerika]] parasvööde ning peaaegu kogu [[Euroopa]], sealhulgas [[Eesti]]. Ta kasvab [[segamets|sega-]], [[lehtmets|leht-]] ja [[okasmets]]ades, kadastikes, metsaservadel, jõekallastel, [[puisniit]]udel, pärisniitudel, [[laanemets]]ades, [[lodumets]]ades, vähem [[loomets]]ades, [[palumets]]ades ja [[salumets]]ades. ==Kirjeldus== Taime kõrgus on 12–40 cm. [[Risoom]] on roomav, nöörjas, harunev, asub tavaliselt 7–8 cm sügavusel. [[Juurestik]] on keskmiselt arenenud [[narmasjuurestik]]. Lehti on ühel taimel 2–3, need on juurmised, [[elliptiline leht|laielliptilised]] ja teritunud tipuga. [[Lehetupp|Lehetuped]] lillakad. Lõhnavad, valged, [[kellukjas õis|kellukjad]] õied ripuvad hõredas ühekülgses [[kobar]]as. Õitseb mais-juunis. [[Vili]] on ümar [[oranžpunane]] [[mari]], mis sisaldab 2–6 [[seeme]]t. Marja läbimõõt on tavaliselt 0,7–1,1 cm. [[Seeme|Seemned]] valmivad septembris või oktoobris. Seemned on sinist värvi ja kerajad. [[File:Piibelehe marjad.JPG|thumb|Hariliku maikellukese marjad]] ==Paljunemine== Maikelluke paljuneb [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]] [[risoom]]i abil ja ka seemnetega. ==Kasutamine== Harilik maikelluke on levinud [[ilutaim]]. Hinnatud just oma varjutaluvuse poolest. Farmaatsiatööstuses on südameravimite tooraineks<ref>Pihlik, U. Kasulikud ilutaimed, Ajakirjade Kirjastus, 2009</ref>. Et maikellukese lõhn on väga atraktiivne, siis toodetakse selle lõhnaga [[seep]]e, [[lõhnaõli]]sid, [[šampoon]]e ja [[kreem]]e. Seemneid söövad paljud loomad. [[Leht]]i ja [[õis]]i söövad [[teod]]. Tolmeldavad [[putukad]] saavad õitest [[nektar]]it. Kõik taimeosad on inimesele mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südame rütmihäireid, sealhulgas pulsi aeglustumist. [[1967]]. aastal valiti harilik maikelluke rahvahääletusel [[Soome]] rahvuslilleks.<ref>Kansalliskukka on myrkyllinen 26.5.2009. Turun Sanomat.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Piibeleht}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Liilialised]] [[Kategooria:Eesti katteseemnetaimed]] [[Kategooria:Soome sümboolika]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] cll5yq2yp0lkylbjk9cyox5ih7332v2 0 183277 7160872 7055001 2026-05-25T15:42:08Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7160872 wikitext text/x-wiki '''Erich Raidvee''' (kuni 1935 '''Tomberg'''; [[31. august]] [[1922]] [[Väätsa vald (Türi kihelkond)|Väätsa vald]], [[Türi kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[7. detsember]] [[1981]] [[Tartu]]) oli eesti [[poksija]]. Ta poksis aastatel 1939–1940 ja 1946–1951. Ta alustas [[Enno Laineste]] juhendamisel ja jätkas tema juures pärast sõda Tartu [[Kalev (spordiselts)|Kalevis]]. Ta oli [[Kergekaal (poks)|kergekaalus]] (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2&nbsp;kg) Eesti NSV noortemeister 1940. aastal. Ta oli kokku neljakordne [[Eesti NSV]] meister – kergekaalus (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2&nbsp;kg) aastatel 1947–1949 ning [[I kergekeskkaal (poks)|I kergekeskkaalus]] (kuni 67&nbsp;kg) 1951. aastal. Ta sai 1950. aasta Eesti NSV meistrivõistluste [[Kergekeskkaal (poks)|kergekeskkaalu]] (kuni 147 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 66,7&nbsp;kg) poolfinaalkohtumises võidu [[Anatoli Guljajev]]i üle, kuid hiljem tema võit tühistati. Ta sai lõpuks 3. koha. Ta oli kergekaalus (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2&nbsp;kg) kokku kahekordne ametiühingute üleliiduline meister aastatel 1947–1948. Ta sai [[NSVL|NSV Liidu]] meistrivõistlustel kergekaalus (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2&nbsp;kg) 1948. aastal 6. koha ning 1949. aastal 4. koha. Ta töötas pärast võistlemisest loobumist 1951. aastal [[Tartu Autoremonditehas]]es auto- ja autokraanajuhina. ==Tunnustus== Raidvee täitis 1949. aastal kõik nõuded ja hakati vormistama dokumente, et ta saaks [[NSV Liidu meistersportlane|NSV Liidu meistersportlase]] aunimetuse, kuid seni teadmata asjaoludel jäi protseduur lõpetamata ning Raidveel nimetus saamata. ==Kirjandus== *[[Henn Saarmann]], [[Erlend Teemägi]]. "Eesti spordi biograafiline leksikon". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2001 *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 448–450 *Tartumaa spordileksikon. Tartumaa Spordiliit. Tartu 2011. Lk 322 ==Välislingid== *{{ESBL|id=Erich_Raidvee}} *[http://www.esbl.ee/tulemused/sportlased/131861/erich_raidvee Erich Raidvee sporditulemused] {{JÄRJESTA:Raidvee, Erich}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1981]] t82oy3rgahhvr0edwy4n68yyx7ksy0t 0 184086 7160849 6853113 2026-05-25T15:30:32Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7160849 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Robert Helde''' ([[13. detsember]] [[1923]] [[Torgu-Mõisaküla|Mõisa küla]], [[Torgu vald (Jämaja kihelkond)|Torgu vald]], [[Jämaja kihelkond]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[28. august]] [[2009]] [[Keila]]) oli [[eestlased|eesti]] mälumängur. ==Elukäik== Lõpetas [[Lõupõllu]] 6-klassilise algkooli ja [[reaalkool]]i<nowiki/>astme [[Kuressaare]]s. Oli pärast seda [[Tallinna Õpetajate Seminar]]i õpilane. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõjas]] mobiliseeriti ta 1941. aastal [[Punaarmee]]sse, oli [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] [[614. suurtükiväepolk|614. suurtükiväepolgu]] staabis autojuht. Liitus 15. märtsil 1943 [[Kolmas Riik|Saksa relvajõududega]], oli väljaõppel Heidelaagris ja Bad Tölzi SS-i junkrukoolis, kust naasis 1944. aastal Eestisse. Ta võitles [[Eesti SS-leegion]]i koosseisu kuulunud [[Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"|Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljonis Narva]] ja osales selle pataljoni 3. kompanii ülema kohusetäitjana [[Sinimägede lahing]]utes. Alates [[21. juuli]]st [[1944]] ''[[Untersturmführer]]''. Ta taganes koos pataljoniga [[Ambla kihelkond|Ambla kanti]], varjus [[Tallinn]]as ja liikus sealt oma kodutallu. 26. märtsil 1945 arreteeriti oma kodutalus. 27. septembril 1945 mõisteti talle kümme aastat sunnitöölaagrit ja veel viis aastat asumist. Oli vangilaagris [[Komi ANSV]]-s. Elas alates pärast vangilaagrist vabanemist 1955. aastast kuni surmani Keilas. Maetud Tallinnas Rahumäe kalmistul. Hiljem õppis ta [[TPI|Tallinna Polütehnilises Instituudis]], kust lahkus [[1963]]. aastal instituuti lõpetamata. Ta töötas aastaid [[Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsus]]es. Pensionärina töötas ta aastatel [[1992]]–[[2003]] mitmel ametikohal [[Eesti Rahvusraamatukogu]] haldusosakonnas. ==Teoseid== *Ilmar Sinirand, Endel Pihlakas, Peep Päro, Georgi Trofimov, Jüri Örd, Sirje Seemendi, Robert Helde, Linda Pentus. "Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev". [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn 1992. ISBN 5440012504 ==Mälumäng== Tema meelisteemad olid ajalugu, kunst ja geograafia. Osales 1970.–1980. aastatel Eesti Televisiooni mälumängus "Kes keda?". Ta oli Eesti NSV üksikmängu meister aastal 1981, sai hõbemedali võistkondlikus mängus Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsuse võistkonnas aastal 1984 ja pronksmedali Keila võistkonnas 1994. Harju maakonna võistkondlik meister (Mnemofriik sügisel 2001). Hooajal 1988-1989 võitis koos vendadega Eesti-Soome ühise telemängu "Visa pere-Perhevisa". ==Poliitiline tegevus== Ta oli alates [[8. oktoober|8. oktoobrist]] [[1996]] [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] liige. Kuulus [[2005]]. aastast ka Keila linnavolikokku, oli seal sotsiaalkomisjoni aseesimees ja ühtlasi linnavolikogu vanim liige. ==Liikmesus== *[[Eesti Eruohvitseride Kogu]] toetajaliige ==Tunnustus== *[[2004]] [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Oli abielus ja tal on kaks tütart. ==Välislingid== *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000112507 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9p5GrZ4J Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{DEFAULTSORT:Helde, Robert}} [[Kategooria:Eesti mälumängurid]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2009]] rwcohvuwvrle8vp692ad62au0q4ud2l 0 185520 7161215 6989228 2026-05-26T08:46:47Z ~2026-30199-00 229874 7161215 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Helmut Veem''' [[VR I/3]] ([[19. juuli]] [[1896]] [[Jenissei kubermang]], [[Venemaa keisririik]] – [[23. aprill]] [[1941]] [[Pirita-Kose]], [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] [[sõjaväelane]] ([[kapten]]) ja riigiametnik. Sündis 19. juulil [[1896]] Kamennõi Brodi külas [[Jenissei kubermang]]us [[Venemaa keisririik|Venemaal]], mis on tänapäeval tuntud kui [[Krasnojarski krai]]s asuv [[Ülem-Suetuk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.folklore.ee/estonka/files/index.php?id=77&keel=ee |vaadatud=2014-01-04 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402170636/http://www.folklore.ee/estonka/files/index.php?id=77&keel=ee |url-olek=ei tööta }}</ref>. Osales [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjas]]. Sai [[Galiitsia]]s Brody linna all haavata paremasse jalga ja külge; kuul peatus selgroos, kust seda ei saanud eemaldada.<ref>http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2124.2.596:79 Omakäeline elulookirjeldus Saagas</ref> [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] oli [[staabikapten]] Helmut Veem alates 21. novembrist 1918 [[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond#Operatiivstaap, 1918–1919|Operatiivstaabi]] [[Sõjavägede Staabi II osakond|teadete kogumise osakonna]] ülema abi. Selle tegevuse eest anti talle [[Vabadusrist]] I/3. Helmut Veem oli esimene [[Kaitsepolitsei]] ülem [[1920]]. aastal <ref>https://www.kapo.ee/est/asutusest/ajalugu/1920-1940</ref>, hiljem töötas [[Kindralstaap|Kindralstaabis]] ja [[kriminaalpolitsei]]s<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/09/11/7 Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 147-148, 11 september 1925</ref>, Kriminaalpolitsei Paide jaoskonnas. Arreteeriti [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] poolt [[8. september|8. septembril]] [[1940]], mõisteti [[sõjatribunal]]is surma ja hukati. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26416 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Veem, Helmut}} [[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]] [[Kategooria:1. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Järva maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1941]] bg45r4wjrco6z3wi3zftc8wsphlekjb 0 186466 7161381 7113115 2026-05-26T11:10:52Z ~2026-31477-17 230340 Lisasin tšempionite nimekirja 7161381 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib telesaatest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kuldvillak (täpsustus)]]}}{{Infokast telesaade|telesaate_nimi=Kuldvillak|nimi=Jeopardy!|logo=Jeopardy! game board US.svg|telesaate_tüüp=[[mälumäng]]|esimene_saade=1964}} "'''Kuldvillak'''" ([[Inglise keel|ingliskeelses]] versioonis "Jeopardy!") on maailmas levinud [[mälumäng]]u [[telesaade]], mis põhineb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] saate "[[Jeopardy!]]" formaadil. Saates võistlevad tavaliselt kolm mängijat, kes vastavad eri valdkondade, näiteks [[ajalugu]], [[teadus]], [[matemaatika]], [[geograafia]], [[keel]], [[populaarkultuur]], küsimustele.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Yahr |eesnimi=Emily |kuupäev=2024-03-05 |pealkiri=Jeopardy! |url=https://www.britannica.com/topic/Jeopardy-American-television-game-show |vaadatud=2024-03-11 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Piip |eesnimi=Helina |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=Ajude ragistamise lust |ajakiri=[[Naisteleht]] |lehekülg=46-47}}</ref> "Kuldvillak" loodi 1964. aastal telesaatejuhi [[Merv Griffin]]i poolt, 2023. aastal algas USA-s saatesarja 40. hooaeg, saateid on tehtud üle 8000.<ref name=":0" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sager |eesnimi=Jessica |kuupäev=2023-09-11 |pealkiri='Jeopardy!' Season 40 Premiere Date, Hosts and Major Changes |väljaanne=Parade |url=https://parade.com/tv/jeopardy-season-40}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=JEOPARDY! |url=https://paramountglobalformats.com/title/jeopardy |vaadatud=2024-03-12 |väljaanne=[[Paramount Global Content Distribution]]}}</ref> Populaarsest telesaatest on riigiti oma variant [[Poola]]l, [[Belgia]]l, [[Saksamaa]]l, [[Slovakkia]]l, [[Eesti]]l, [[Aserbaidžaan]]il, [[Hispaania]]l, [[Venemaa]]l, [[Türgi]]l ja [[Taani]]l.<ref name=":1" /> Saadet toodavad [[Sony Pictures Television]] (omanik) ja [[Paramount International Networks]] (levitaja) ja kõik programmi versioonid kuuluvad Sony Pictures Television Studiosele ja [[Paramount Television]]ile.{{Lisa viide}} Saate tunnusmuusika on versioon saate looja Merv Griffini laulust "Think!". Selle on saatele seadnud John Hoke ning salvestanud Chris Bell Music and Sound Design. Aastatel 2008–2021 kasutati muusikat Ameerika versiooni viimases 30-sekundilises osas.{{Lisa viide}} == Eestis == [[Eesti]]s on "Kuldvillak" [[telesaade]], mis oli kõigepealt telekanali [[TV3]], siis [[Kanal 2]] eetris. Saadet on juhtinud [[Mart Mardisalu]], [[Teet Margna]] ja [[Eeva Esse-Sõõrumaa]].<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2022-11-04 |pealkiri=«Kuldvillaku» tormiline teekond eestlaste südamesse |väljaanne=[[Elu24]] |url=https://elu24.postimees.ee/7640402/nostalgilised-fotod-kuldvillaku-tormiline-teekond-eestlaste-sudamesse}}</ref> 1998. aastal võttis TV3 toonane omanik Mati Mihkelson ühendust ameeriklastega, et soetada selles formaadis telesaate tegemise õigus. Pärast formaadi ostmist suhtles ameeriklastega edasi [[Teet Margna]], et koordineerida saate õiges formaadis tegemist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pullerits |eesnimi=Priit |autor-link=Priit Pullerits |kuupäev=2014-04-20 |pealkiri=Teet Margna: «See, mida ma teen, ei ole töö.» |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/2767560/teet-margna-see-mida-ma-teen-ei-ole-too}}</ref> 2002. aastal asus "Kuldvillaku" saatejuhina tööle [[Mart Mardisalu]].<ref name=":2" /> 2004. aastal pani TV3 "Kuldvillaku" pausile.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2004-12-30 |pealkiri=Mälumängurid leinavad «Kuldvillakut» |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/1452259/malumangurid-leinavad-kuldvillakut}}</ref> 2012. aastal naasis saade tele-eetrisse Kanal 2 eetris Teet Margna juhtimisel.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2012-09-06 |pealkiri=Maailma populaarseim mälumäng “Kuldvillak” tagasi Kanal 2s! |väljaanne=[[Kanal 2]] |url=https://kanal2.ee/et/n/136438/maailma-populaarseim-maelumaeng-kuldvillak-tagasi-kanal-2s}}</ref> 2019. aastast juhib "Kuldvillakut" [[Eeva Esse]].<ref name=":2" /> "Kuldvillakut" mainiti ka Ameerika versioonis 2016. aastal [[Naljapäev|aprillinalja]] eriosas. "Jeopardy!" viimane voor algas klipiga, kus saate pealkiri oli "Jeopardy! Estonia".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-04-01 |pealkiri=April Fools! Did You Catch All 10 Tricks? |url=https://www.jeopardy.com/jbuzz/news-events/april-fools-did-you-catch-all-10-tricks |vaadatud=2022-02-17 |väljaanne=Jeopardy! |keel=en}} </ref> === Tšempionid === Võistleja, kes võidab viis saadet järjest tituleeritakse tšempioniks. {| class="wikitable" |+ !Hooaeg !Võistleja !Võidusumma !Võistleja amet !Võistleja kodukoht |- |2023/24 |Viljar Voog<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-02 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioniks kroonitud Viljar Voog käis saates ka 10 aastat tagasi: tegin idiootse panuse, mistõttu jäin teiseks |url=https://elu24.postimees.ee/8031593/intervjuu-kuldvillaku-tsempioniks-kroonitud-viljar-voog-kais-saates-ka-10-aastat-tagasi-tegin-idiootse-panuse-mistottu-jain-teiseks |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> |3810 € | | |- | rowspan="2" |2024/25 |Viljar Alnek<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kas inimesed on otsa saanud? „Kuldvillaku“ ja „15 küsimuse“ produtsent selgitab, miks on pidevalt eetris samad näod |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120338966/kas-inimesed-on-otsa-saanud-kuldvillaku-ja-15-kusimuse-produtsent-selgitab-miks-on-pidevalt-eetris-samad-naod |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref>, tegemist on tema kolmanda tšempionitiitliga | |Siseaudiitor | |- |Janar Tiiroja<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-13 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioni tiitli pälvinud Janar Tiiroja: võidurahaga on eesmärk ka oma lapsepõlveunistus teoks teha |url=https://elu24.postimees.ee/8228574/intervjuu-kuldvillaku-tsempioni-tiitli-palvinud-janar-tiiroja-voidurahaga-on-eesmark-ka-oma-lapsepolveunistus-teoks-teha |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> |5900 € |IT-spetsialist |Tartu |- | rowspan="2" |2025/26 |Ivo Posti<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillak“ sai uue tšempioni! Pingelise heitluse seljatanud Ivol on olnud saadete jooksul kamaluga õnne |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120420575/kuldvillak-sai-uue-tsempioni-pingelise-heitluse-seljatanud-ivol-on-olnud-saadete-jooksul-kamaluga-onne |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> |6940 € | |Tartu |- |Jan Seilenthal<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-28 |pealkiri=«Kuldvillaku» uueks tšempioniks kroonitud 24-aastane Jan: olin selleks valmistunud täpselt nii palju, et kaasas olid nõutud viis erinevat särki |url=https://elu24.postimees.ee/8460116/kuldvillaku-uueks-tsempioniks-kroonitud-24-aastane-jan-olin-selleks-valmistunud-tapselt-nii-palju-et-kaasas-olid-noutud-viis-erinevat-sarki |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref>, kes on läbi aegade noorim tšempion Eestis |7020 € |Lennundusspetsialist |Tartu |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://kanal2.ee/et/t/1940/kuldvillak "Kuldvillak"] Kanal 2 kodulehel *[https://www.imdb.com/title/tt32982017 "Kuldvillak"] andmekogus [[Internet Movie Database|IMDb]] [[Kategooria:Eesti telesaated]] [[Kategooria:Kanal 2 telesaated]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] no1hw9waqcczh8k3jdyb1ziy7ayalg2 7161418 7161381 2026-05-26T11:32:30Z ~2026-31477-17 230340 lisasin tšempioneid 7161418 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib telesaatest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kuldvillak (täpsustus)]]}}{{Infokast telesaade|telesaate_nimi=Kuldvillak|nimi=Jeopardy!|logo=Jeopardy! game board US.svg|telesaate_tüüp=[[mälumäng]]|esimene_saade=1964}} "'''Kuldvillak'''" ([[Inglise keel|ingliskeelses]] versioonis "Jeopardy!") on maailmas levinud [[mälumäng]]u [[telesaade]], mis põhineb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] saate "[[Jeopardy!]]" formaadil. Saates võistlevad tavaliselt kolm mängijat, kes vastavad eri valdkondade, näiteks [[ajalugu]], [[teadus]], [[matemaatika]], [[geograafia]], [[keel]], [[populaarkultuur]], küsimustele.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Yahr |eesnimi=Emily |kuupäev=2024-03-05 |pealkiri=Jeopardy! |url=https://www.britannica.com/topic/Jeopardy-American-television-game-show |vaadatud=2024-03-11 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Piip |eesnimi=Helina |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=Ajude ragistamise lust |ajakiri=[[Naisteleht]] |lehekülg=46-47}}</ref> "Kuldvillak" loodi 1964. aastal telesaatejuhi [[Merv Griffin]]i poolt, 2023. aastal algas USA-s saatesarja 40. hooaeg, saateid on tehtud üle 8000.<ref name=":0" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sager |eesnimi=Jessica |kuupäev=2023-09-11 |pealkiri='Jeopardy!' Season 40 Premiere Date, Hosts and Major Changes |väljaanne=Parade |url=https://parade.com/tv/jeopardy-season-40}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=JEOPARDY! |url=https://paramountglobalformats.com/title/jeopardy |vaadatud=2024-03-12 |väljaanne=[[Paramount Global Content Distribution]]}}</ref> Populaarsest telesaatest on riigiti oma variant [[Poola]]l, [[Belgia]]l, [[Saksamaa]]l, [[Slovakkia]]l, [[Eesti]]l, [[Aserbaidžaan]]il, [[Hispaania]]l, [[Venemaa]]l, [[Türgi]]l ja [[Taani]]l.<ref name=":1" /> Saadet toodavad [[Sony Pictures Television]] (omanik) ja [[Paramount International Networks]] (levitaja) ja kõik programmi versioonid kuuluvad Sony Pictures Television Studiosele ja [[Paramount Television]]ile.{{Lisa viide}} Saate tunnusmuusika on versioon saate looja Merv Griffini laulust "Think!". Selle on saatele seadnud John Hoke ning salvestanud Chris Bell Music and Sound Design. Aastatel 2008–2021 kasutati muusikat Ameerika versiooni viimases 30-sekundilises osas.{{Lisa viide}} == Eestis == [[Eesti]]s on "Kuldvillak" [[telesaade]], mis oli kõigepealt telekanali [[TV3]], siis [[Kanal 2]] eetris. Saadet on juhtinud [[Mart Mardisalu]], [[Teet Margna]] ja [[Eeva Esse-Sõõrumaa]].<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2022-11-04 |pealkiri=«Kuldvillaku» tormiline teekond eestlaste südamesse |väljaanne=[[Elu24]] |url=https://elu24.postimees.ee/7640402/nostalgilised-fotod-kuldvillaku-tormiline-teekond-eestlaste-sudamesse}}</ref> 1998. aastal võttis TV3 toonane omanik Mati Mihkelson ühendust ameeriklastega, et soetada selles formaadis telesaate tegemise õigus. Pärast formaadi ostmist suhtles ameeriklastega edasi [[Teet Margna]], et koordineerida saate õiges formaadis tegemist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pullerits |eesnimi=Priit |autor-link=Priit Pullerits |kuupäev=2014-04-20 |pealkiri=Teet Margna: «See, mida ma teen, ei ole töö.» |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/2767560/teet-margna-see-mida-ma-teen-ei-ole-too}}</ref> 2002. aastal asus "Kuldvillaku" saatejuhina tööle [[Mart Mardisalu]].<ref name=":2" /> 2004. aastal pani TV3 "Kuldvillaku" pausile.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2004-12-30 |pealkiri=Mälumängurid leinavad «Kuldvillakut» |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/1452259/malumangurid-leinavad-kuldvillakut}}</ref> 2012. aastal naasis saade tele-eetrisse Kanal 2 eetris Teet Margna juhtimisel.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2012-09-06 |pealkiri=Maailma populaarseim mälumäng “Kuldvillak” tagasi Kanal 2s! |väljaanne=[[Kanal 2]] |url=https://kanal2.ee/et/n/136438/maailma-populaarseim-maelumaeng-kuldvillak-tagasi-kanal-2s}}</ref> 2019. aastast juhib "Kuldvillakut" [[Eeva Esse]].<ref name=":2" /> "Kuldvillakut" mainiti ka Ameerika versioonis 2016. aastal [[Naljapäev|aprillinalja]] eriosas. "Jeopardy!" viimane voor algas klipiga, kus saate pealkiri oli "Jeopardy! Estonia".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-04-01 |pealkiri=April Fools! Did You Catch All 10 Tricks? |url=https://www.jeopardy.com/jbuzz/news-events/april-fools-did-you-catch-all-10-tricks |vaadatud=2022-02-17 |väljaanne=Jeopardy! |keel=en}} </ref> === Tšempionid === Võistleja, kes võidab viis saadet järjest tituleeritakse tšempioniks.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=uudised |eesnimi=Head |kuupäev=2013-09-06 |pealkiri=“Kuldvillak” alustab uut hooaega tšempionitega! |url=https://goodnews.ee/kuldvillak-alustab-uut-hooaega-tsempionitega/ |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=GoodNews |keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Hooaeg !Võistleja !Võidusumma !Võistleja amet !Võistleja kodukoht |- | rowspan="2" |2012/13 |Igor Habal<ref name=":3" /> | | | |- |Toomas Lokk<ref name=":3" /> | | | |- | rowspan="2" |2020/21 |Epp Kõiv<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-04 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioniks kroonitud lauljatar Epp Kõiv: minu võit avas pigem uksi teistele |url=https://elu24.postimees.ee/7724208/intervjuu-kuldvillaku-tsempioniks-kroonitud-lauljatar-epp-koiv-minu-voit-avas-pigem-uksi-teistele |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuidas jääb laulmisega? „Kuldvillaku“ tšempion Epp Kõiv: töökoht avalikus sektoris on koroona ajal turvaline |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1018309/kuidas-jaab-laulmisega-kuldvillaku-tsempion-epp-koiv-tookoht-avalikus-sektoris-on-koroona-ajal-turvaline |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VÄGEV! „Kuldvillaku“ võitis ülekaalukalt Epp Kõiv, kellest sai kolmas mälumängu naistšempion |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1017622/vagev-kuldvillaku-voitis-ulekaalukalt-epp-koiv-kellest-sai-kolmas-malumangu-naistsempion |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>, "Kuldvillaku" ajaloo kolmas naistšempion |3330 € |Riigiametnik/laulja | |- |Toomas Loik<ref>{{Netiviide |pealkiri="Kuldvillak" sai uue viie saate tšempioni: võitja teenis üle viie tuhande euro |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93314323/kuldvillak-sai-uue-viie-saate-tsempioni-voitja-teenis-ule-viie-tuhande-euro |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillaku“ järjekordne tšempion Toomas: kõige valjuhäälsema fänniklubi moodustasid lapsed |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1033219/kuldvillaku-jarjekordne-tsempion-toomas-koige-valjuhaalsema-fanniklubi-moodustasid-lapsed |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> |5020 € | | |- |2022/23 |Raiko Kokkmann<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-12-04 |pealkiri=«Kuldvillaku» võitnud 29-aastane Raiko: juba väikse poisina tahtsin tšempion olla |url=https://elu24.postimees.ee/7661142/kuldvillaku-voitnud-29-aastane-raiko-juba-vaikse-poisina-tahtsin-tsempion-olla |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> | |Ettevõtte juht | |- |2023/24 |Viljar Voog<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-02 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioniks kroonitud Viljar Voog käis saates ka 10 aastat tagasi: tegin idiootse panuse, mistõttu jäin teiseks |url=https://elu24.postimees.ee/8031593/intervjuu-kuldvillaku-tsempioniks-kroonitud-viljar-voog-kais-saates-ka-10-aastat-tagasi-tegin-idiootse-panuse-mistottu-jain-teiseks |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> |3810 € | | |- | rowspan="2" |2024/25 |Viljar Alnek<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kas inimesed on otsa saanud? „Kuldvillaku“ ja „15 küsimuse“ produtsent selgitab, miks on pidevalt eetris samad näod |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120338966/kas-inimesed-on-otsa-saanud-kuldvillaku-ja-15-kusimuse-produtsent-selgitab-miks-on-pidevalt-eetris-samad-naod |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillak“ sai uue tšempioni! Viljaril õnnestus tiitel saada lausa kolmandat korda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120338840/kuldvillak-sai-uue-tsempioni-viljaril-onnestus-tiitel-saada-lausa-kolmandat-korda |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref>, tegemist on tema kolmanda tšempionitiitliga | |Siseaudiitor | |- |Janar Tiiroja<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-13 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioni tiitli pälvinud Janar Tiiroja: võidurahaga on eesmärk ka oma lapsepõlveunistus teoks teha |url=https://elu24.postimees.ee/8228574/intervjuu-kuldvillaku-tsempioni-tiitli-palvinud-janar-tiiroja-voidurahaga-on-eesmark-ka-oma-lapsepolveunistus-teoks-teha |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> |5900 € |IT-spetsialist |Tartu |- | rowspan="2" |2025/26 |Ivo Posti<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillak“ sai uue tšempioni! Pingelise heitluse seljatanud Ivol on olnud saadete jooksul kamaluga õnne |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120420575/kuldvillak-sai-uue-tsempioni-pingelise-heitluse-seljatanud-ivol-on-olnud-saadete-jooksul-kamaluga-onne |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> |6940 € | |Tartu |- |Jan Seilenthal<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-28 |pealkiri=«Kuldvillaku» uueks tšempioniks kroonitud 24-aastane Jan: olin selleks valmistunud täpselt nii palju, et kaasas olid nõutud viis erinevat särki |url=https://elu24.postimees.ee/8460116/kuldvillaku-uueks-tsempioniks-kroonitud-24-aastane-jan-olin-selleks-valmistunud-tapselt-nii-palju-et-kaasas-olid-noutud-viis-erinevat-sarki |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref>, kes on läbi aegade noorim tšempion Eestis |7020 € |Lennundusspetsialist |Tartu |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://kanal2.ee/et/t/1940/kuldvillak "Kuldvillak"] Kanal 2 kodulehel *[https://www.imdb.com/title/tt32982017 "Kuldvillak"] andmekogus [[Internet Movie Database|IMDb]] [[Kategooria:Eesti telesaated]] [[Kategooria:Kanal 2 telesaated]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] 3zzg263jrbcvctfbpmqzodoqyqig2t0 7161425 7161418 2026-05-26T11:57:30Z ~2026-31477-17 230340 lisasin tšempioneid 7161425 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib telesaatest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kuldvillak (täpsustus)]]}}{{Infokast telesaade|telesaate_nimi=Kuldvillak|nimi=Jeopardy!|logo=Jeopardy! game board US.svg|telesaate_tüüp=[[mälumäng]]|esimene_saade=1964}} "'''Kuldvillak'''" ([[Inglise keel|ingliskeelses]] versioonis "Jeopardy!") on maailmas levinud [[mälumäng]]u [[telesaade]], mis põhineb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] saate "[[Jeopardy!]]" formaadil. Saates võistlevad tavaliselt kolm mängijat, kes vastavad eri valdkondade, näiteks [[ajalugu]], [[teadus]], [[matemaatika]], [[geograafia]], [[keel]], [[populaarkultuur]], küsimustele.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Yahr |eesnimi=Emily |kuupäev=2024-03-05 |pealkiri=Jeopardy! |url=https://www.britannica.com/topic/Jeopardy-American-television-game-show |vaadatud=2024-03-11 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Piip |eesnimi=Helina |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=Ajude ragistamise lust |ajakiri=[[Naisteleht]] |lehekülg=46-47}}</ref> "Kuldvillak" loodi 1964. aastal telesaatejuhi [[Merv Griffin]]i poolt, 2023. aastal algas USA-s saatesarja 40. hooaeg, saateid on tehtud üle 8000.<ref name=":0" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sager |eesnimi=Jessica |kuupäev=2023-09-11 |pealkiri='Jeopardy!' Season 40 Premiere Date, Hosts and Major Changes |väljaanne=Parade |url=https://parade.com/tv/jeopardy-season-40}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=JEOPARDY! |url=https://paramountglobalformats.com/title/jeopardy |vaadatud=2024-03-12 |väljaanne=[[Paramount Global Content Distribution]]}}</ref> Populaarsest telesaatest on riigiti oma variant [[Poola]]l, [[Belgia]]l, [[Saksamaa]]l, [[Slovakkia]]l, [[Eesti]]l, [[Aserbaidžaan]]il, [[Hispaania]]l, [[Venemaa]]l, [[Türgi]]l ja [[Taani]]l.<ref name=":1" /> Saadet toodavad [[Sony Pictures Television]] (omanik) ja [[Paramount International Networks]] (levitaja) ja kõik programmi versioonid kuuluvad Sony Pictures Television Studiosele ja [[Paramount Television]]ile.{{Lisa viide}} Saate tunnusmuusika on versioon saate looja Merv Griffini laulust "Think!". Selle on saatele seadnud John Hoke ning salvestanud Chris Bell Music and Sound Design. Aastatel 2008–2021 kasutati muusikat Ameerika versiooni viimases 30-sekundilises osas.{{Lisa viide}} == Eestis == [[Eesti]]s on "Kuldvillak" [[telesaade]], mis oli kõigepealt telekanali [[TV3]], siis [[Kanal 2]] eetris. Saadet on juhtinud [[Mart Mardisalu]], [[Teet Margna]] ja [[Eeva Esse-Sõõrumaa]].<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2022-11-04 |pealkiri=«Kuldvillaku» tormiline teekond eestlaste südamesse |väljaanne=[[Elu24]] |url=https://elu24.postimees.ee/7640402/nostalgilised-fotod-kuldvillaku-tormiline-teekond-eestlaste-sudamesse}}</ref> 1998. aastal võttis TV3 toonane omanik Mati Mihkelson ühendust ameeriklastega, et soetada selles formaadis telesaate tegemise õigus. Pärast formaadi ostmist suhtles ameeriklastega edasi [[Teet Margna]], et koordineerida saate õiges formaadis tegemist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pullerits |eesnimi=Priit |autor-link=Priit Pullerits |kuupäev=2014-04-20 |pealkiri=Teet Margna: «See, mida ma teen, ei ole töö.» |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/2767560/teet-margna-see-mida-ma-teen-ei-ole-too}}</ref> 2002. aastal asus "Kuldvillaku" saatejuhina tööle [[Mart Mardisalu]].<ref name=":2" /> 2004. aastal pani TV3 "Kuldvillaku" pausile.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2004-12-30 |pealkiri=Mälumängurid leinavad «Kuldvillakut» |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/1452259/malumangurid-leinavad-kuldvillakut}}</ref> 2012. aastal naasis saade tele-eetrisse Kanal 2 eetris Teet Margna juhtimisel.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2012-09-06 |pealkiri=Maailma populaarseim mälumäng “Kuldvillak” tagasi Kanal 2s! |väljaanne=[[Kanal 2]] |url=https://kanal2.ee/et/n/136438/maailma-populaarseim-maelumaeng-kuldvillak-tagasi-kanal-2s}}</ref> 2019. aastast juhib "Kuldvillakut" [[Eeva Esse]].<ref name=":2" /> "Kuldvillakut" mainiti ka Ameerika versioonis 2016. aastal [[Naljapäev|aprillinalja]] eriosas. "Jeopardy!" viimane voor algas klipiga, kus saate pealkiri oli "Jeopardy! Estonia".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-04-01 |pealkiri=April Fools! Did You Catch All 10 Tricks? |url=https://www.jeopardy.com/jbuzz/news-events/april-fools-did-you-catch-all-10-tricks |vaadatud=2022-02-17 |väljaanne=Jeopardy! |keel=en}} </ref> === Tšempionid<!-- Raske on teha kokkuvõtlikku tabelit, sest meediast ei leia kõigi tšempionite kohta infot. -->=== Võistleja, kes võidab viis saadet järjest tituleeritakse tšempioniks.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=uudised |eesnimi=Head |kuupäev=2013-09-06 |pealkiri=“Kuldvillak” alustab uut hooaega tšempionitega! |url=https://goodnews.ee/kuldvillak-alustab-uut-hooaega-tsempionitega/ |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=GoodNews |keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Hooaeg !Võistleja !Võidusumma !Võistleja amet !Võistleja kodukoht |- |2002/03 |Kristjan Vällik<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-10-13 |pealkiri=«Kuldvillaku» võitja müüb võiduauto maha |url=https://tartu.postimees.ee/1971605/kuldvillaku-voitja-muub-voiduauto-maha |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> |Tšempionitiitli eest sai auhinnaks sõiduauto Daewoo Tacuma |Õpetaja |Tartu |- | rowspan="2" |2012/13 |Igor Habal<ref name=":3" /> | | | |- |Toomas Lokk<ref name=":3" /> | | | |- | rowspan="2" |2020/21 |Epp Kõiv<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-04 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioniks kroonitud lauljatar Epp Kõiv: minu võit avas pigem uksi teistele |url=https://elu24.postimees.ee/7724208/intervjuu-kuldvillaku-tsempioniks-kroonitud-lauljatar-epp-koiv-minu-voit-avas-pigem-uksi-teistele |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuidas jääb laulmisega? „Kuldvillaku“ tšempion Epp Kõiv: töökoht avalikus sektoris on koroona ajal turvaline |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1018309/kuidas-jaab-laulmisega-kuldvillaku-tsempion-epp-koiv-tookoht-avalikus-sektoris-on-koroona-ajal-turvaline |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VÄGEV! „Kuldvillaku“ võitis ülekaalukalt Epp Kõiv, kellest sai kolmas mälumängu naistšempion |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1017622/vagev-kuldvillaku-voitis-ulekaalukalt-epp-koiv-kellest-sai-kolmas-malumangu-naistsempion |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>, "Kuldvillaku" ajaloo kolmas naistšempion |3330 € |Riigiametnik/laulja | |- |Toomas Loik<ref>{{Netiviide |pealkiri="Kuldvillak" sai uue viie saate tšempioni: võitja teenis üle viie tuhande euro |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93314323/kuldvillak-sai-uue-viie-saate-tsempioni-voitja-teenis-ule-viie-tuhande-euro |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillaku“ järjekordne tšempion Toomas: kõige valjuhäälsema fänniklubi moodustasid lapsed |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1033219/kuldvillaku-jarjekordne-tsempion-toomas-koige-valjuhaalsema-fanniklubi-moodustasid-lapsed |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> |5020 € | | |- |2022/23 |Raiko Kokkmann<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-12-04 |pealkiri=«Kuldvillaku» võitnud 29-aastane Raiko: juba väikse poisina tahtsin tšempion olla |url=https://elu24.postimees.ee/7661142/kuldvillaku-voitnud-29-aastane-raiko-juba-vaikse-poisina-tahtsin-tsempion-olla |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> | |Ettevõtte juht | |- |2023/24 |Viljar Voog<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-02 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioniks kroonitud Viljar Voog käis saates ka 10 aastat tagasi: tegin idiootse panuse, mistõttu jäin teiseks |url=https://elu24.postimees.ee/8031593/intervjuu-kuldvillaku-tsempioniks-kroonitud-viljar-voog-kais-saates-ka-10-aastat-tagasi-tegin-idiootse-panuse-mistottu-jain-teiseks |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> |3810 € | | |- | rowspan="2" |2024/25 |Viljar Alnek<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kas inimesed on otsa saanud? „Kuldvillaku“ ja „15 küsimuse“ produtsent selgitab, miks on pidevalt eetris samad näod |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120338966/kas-inimesed-on-otsa-saanud-kuldvillaku-ja-15-kusimuse-produtsent-selgitab-miks-on-pidevalt-eetris-samad-naod |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillak“ sai uue tšempioni! Viljaril õnnestus tiitel saada lausa kolmandat korda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120338840/kuldvillak-sai-uue-tsempioni-viljaril-onnestus-tiitel-saada-lausa-kolmandat-korda |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref>, tegemist on tema kolmanda tšempionitiitliga | |Siseaudiitor | |- |Janar Tiiroja<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-13 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioni tiitli pälvinud Janar Tiiroja: võidurahaga on eesmärk ka oma lapsepõlveunistus teoks teha |url=https://elu24.postimees.ee/8228574/intervjuu-kuldvillaku-tsempioni-tiitli-palvinud-janar-tiiroja-voidurahaga-on-eesmark-ka-oma-lapsepolveunistus-teoks-teha |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> |5900 € |IT-spetsialist |Tartu |- | rowspan="2" |2025/26 |[[Ivo Posti]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillak“ sai uue tšempioni! Pingelise heitluse seljatanud Ivol on olnud saadete jooksul kamaluga õnne |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120420575/kuldvillak-sai-uue-tsempioni-pingelise-heitluse-seljatanud-ivol-on-olnud-saadete-jooksul-kamaluga-onne |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> |6940 € | |Tartu |- |Jan Seilenthal<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-28 |pealkiri=«Kuldvillaku» uueks tšempioniks kroonitud 24-aastane Jan: olin selleks valmistunud täpselt nii palju, et kaasas olid nõutud viis erinevat särki |url=https://elu24.postimees.ee/8460116/kuldvillaku-uueks-tsempioniks-kroonitud-24-aastane-jan-olin-selleks-valmistunud-tapselt-nii-palju-et-kaasas-olid-noutud-viis-erinevat-sarki |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref>, kes on läbi aegade noorim tšempion Eestis |7020 € |Lennundusspetsialist |Tartu |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://kanal2.ee/et/t/1940/kuldvillak "Kuldvillak"] Kanal 2 kodulehel *[https://www.imdb.com/title/tt32982017 "Kuldvillak"] andmekogus [[Internet Movie Database|IMDb]] [[Kategooria:Eesti telesaated]] [[Kategooria:Kanal 2 telesaated]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] noeu245gpnumd6iqi1pnume9hkdwfph 0 188152 7161019 6252046 2026-05-25T20:29:34Z Kuriuss 38125 7161019 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{keeletoimeta}} '''Bismark''' (mugand nimest ''Bismarck'') on [[kaardimäng]], mida mängitakse 36 mängukaardiga. See mäng koosneb kaheksast alamängust. Igat alamängu mängitakse läbi sama mitu korda, kui on mängijaid, st kõik mängijad saavad korra iga alamängu alustada. Üldjuhul mängitakse seda mängu 36 kaardiga, kuid pikema mänguelamuse saamiseks võib kasutada ka kaardipakki, milles on 52 lehte. Mäng on iseenesest pikk ja aeganõudev, kuid samas huvitav ja keskendumist nõudev. Mängu alguses joonistatakse paberile tabel. Vertikaalselt alla jooksvatesse lahtritesse kirjutatakse tähthaaval sõna "B I S M A R C K" ning horisontaalsesse päiseritta kirjutatakse kas mängijate nimed või nime initsiaalid. ==Mängu käik== # Trumbita võtmine # Trumbita andmine # Trumbiga võtmine (trumbi otsustab eeskättmees esimese kolme talle jagatud kaardi põhjal) # Trumbiga andmine (trumbi otsustab eeskättmees esimese kolme talle jagatud kaardi põhjal) # Ladumine (millisest kaardist üles/alla otsustab eeskättmees esimese kolme talle jagatud kaardi põhjal) # Vaba valik (eeskättmees valib esimese kolme talle jagatud kaardi põhjal variantide 1, 2, 3, 4 ja 5 vahel) # Sund (eeskättmehele jagatud kaardid on n-ö lahtised – kõigile näha. Eeskättmehest järgmine otsustab, mida mängitakse. Otsustaja näeb ainult eeskättmehe kaarte, enda omasid mitte). Esimesed 4 ringi on kõikides versioonides ühtmoodi, kuid sageli võidakse 6. ja 7. ringi mitte mängida. Ka ladumist võib mängida mitmel moel. Mängitakse kolmekesi või neljakesi. == Traditsioonilised 8 alamängu nimetused == # Trumbita võtmine # Trumbita andmine # Trumbiga võtmine # Trumbiga andmine # Ladumine kuuest ässani # Ladumine ässast kuueni # Ladumine omal valikul # Varia ehk vaba valik mängitud 7 mängust {| class="wikitable" |- ! (kas)Alamängu number !! (või) Tähtnimetus !! 1. mängija !! 2. mängija !! 3. mängija !! 4. mängija |- | '''1.''' || '''B''' || || || || |- | '''2.'''|| '''I''' || || || || |- | '''3.''' || '''S''' || || || || |- | '''4.'''|| '''M''' || || || || |- | '''5.'''|| '''A''' || || || || |- | '''6.'''|| '''R'''|| || || || |- | '''7.'''|| '''C'''|| || || || |- | '''8.'''|| '''K''' || || || || |- | || '''KOKKU''' || Punkte kokku || Punkte kokku || Punkte kokku || Punkte kokku |} Traditsiooniliselt kasutatakse tähtnimetusi, kuid vabalt võib kasutada ka numbreid kui ka alamängu nimetust. == Punktiarvestus == Punkte arvestatakse nagu teisteski kaardimängudes. Numbrikaartide väärtuseks on nagu kaardil märgitud ning pildikaardid annavad punkte järgmiselt: <p>Äss – 11p; <p>Kuningas – 4p; <p>Emand – 3p; <p>Poiss – 2 punkti. Kaardipaki (36 mängukaarti) väärtuseks on seega 240 punkti. Loomulikult võib arvestust pidada ka võidetud tihide kaudu. Kui mängitakse neljakesi, siis iga mängija käes on 9 kaarti ning maksimaalne tihide arv saab olla 9. Vastavalt kogutud tihide arv kirjutatakse mängu rea lahtrisse väikese numbriga ning hiljem vastava alamängu juurde suure numbriga kogu alamängu jooksul kogutud tihide arv. Võitjaks osutub see, kes on teeninud kogu mängu jooksul (kõikides alamängudes saadud punktide summana) kõige rohkem punkte. Alternatiivne meetod punktiarvestuses on märkida ära, kes mängijatest oli alamängu esimene, kes teine jne. Mängu võitjaks osutub see, kes on kõige rohkem kordi tulnud esikohale. <p><p>Veel üks hea meetod on jagada punkte selle järgi, kui palju tihisid pidi mängija võtma ja kas ta võttis neid rohkem või vähem. 36 kaardiga kolmekesi mängides on mängus 12 tihi. Seega iga mängija peaks, kui tihid võrdselt jagunevad, võtma 4 tihi. Mängija, kes võtab rohkem kui 4 tihi, saab iga lisatihi eest 1 punkti, kes vähem võttis, iga puuduva tihi eest -1 punkti. Võib ka kokku leppida, et eeskäsi peab võtma 6 tihi ja teised kumbki 3. Saadud punktid liidetakse alati eelmisel real olnud punktidele ja tulemus kirjutatakse iga mängija nime alla tabelisse. Seega ei pea mängu lõpus enam punkte kokku lööma hakkama, vaid tulemus on jooksvalt arvutatud. Kas arvutus on õige, saab kontrollida nii, et ühes reas olevate punktide summa annab alati kokku 0. Äraandmises saab plusspunkte siis, kui mängija on suutnud rohkem tihisid ära anda, kui ta pidi, miinuspunkte siis, kui lahti on vähematest tihidest saadud, kui oleks pidanud. Neljakesi mängides on tihisid 9 ja kolme mängija punktinorm 2, eeskäe oma 3. Ladumisel saab igaüks nii palju miinuseid, kui palju kaarte jäi tal kätte pärast seda, kui esimene mängija on kaartidest vabanenud. Võitja saab sama palju plusspunkte, kui kõik teised kokku miinuspunkte. == Välislingid == * [http://www.pagat.com/national/estonia.html Card games in Estonia] * Online mängimise võimalus: [http://www.vint.ee/mangud Vint.ee:Kaardimäng Bismarck] [[Kategooria:Kaardimängud]] 61s2eets0bphi3h48egc8agabsnveko 0 190821 7161191 5380267 2026-05-26T08:31:46Z Amherst99 15496 /* */ 7161191 wikitext text/x-wiki '''Jalaväe Auplaat''' ([[saksa keel]]es ''Ehrenblattspange des Heeres'') oli [[Kolmas Riik|Saksamaa]] sõjaväeline autasu [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal alates [[22. juuli]]st [[1941]]. Eestlastest autasustati auplaadiga ainsana [[kapten]] [[Oskar Ruut]]u.{{lisa viide}} == Välislingid == *[http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Orden/Bilder/ebs.jpg Pilt auplaadist] [[Kategooria:Saksamaa autasud]] e8qfe7f6x7vre7uo6940jxmygnakriq 7161193 7161191 2026-05-26T08:35:07Z Amherst99 15496 Amherst99 teisaldas lehekülje [[Ehrenblatt des Heeres]] pealkirja [[Ehrenblattspange des Heeres]] alla 7161191 wikitext text/x-wiki '''Jalaväe Auplaat''' ([[saksa keel]]es ''Ehrenblattspange des Heeres'') oli [[Kolmas Riik|Saksamaa]] sõjaväeline autasu [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal alates [[22. juuli]]st [[1941]]. Eestlastest autasustati auplaadiga ainsana [[kapten]] [[Oskar Ruut]]u.{{lisa viide}} == Välislingid == *[http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Orden/Bilder/ebs.jpg Pilt auplaadist] [[Kategooria:Saksamaa autasud]] e8qfe7f6x7vre7uo6940jxmygnakriq 1 190928 7161190 1756446 2026-05-26T08:31:15Z Amherst99 15496 /* Autasu nimi */ uus alaosa 7161190 wikitext text/x-wiki Ehrenblatt'i võiks ikka eesti keelde tõlkida kui aukiri. Lisaks, pildil pole mitte aukiri, vaid märk (''Ehrenblattspange des Heeres''), mille kandmise õiguse sai aukirjas nimetatu. http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Orden/ebs.html [[Kasutaja:N.N.|N.N.]] 12. november 2009, kell 10:32 (UTC) : Võib-olla jätaks selle saksa keelde? Ma ei leia tõlkepretsedenti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. november 2009, kell 10:53 (UTC) ::Ehk tõesti. Pealegi pole Heer jala- vaid maavägi.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. november 2009, kell 13:48 (UTC) Kas seda "Spanget" ei tõlgita eesti keelde kui sõlge? --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 12. november 2009, kell 10:33 (UTC) :Ega selle mingit levinud vastet polegi. Kogujate hulgas nimetatakse neid alatest "pandlast" kuni ei tea milleni välja.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. november 2009, kell 13:44 (UTC) == Autasu nimi == Autasu õige nimi on ''Ehrenblattspange des Heeres''. Ka eesti tõlke õigsust peab kaaluma. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] ([[Kasutaja arutelu:Amherst99|arutelu]]) 26. mai 2026, kell 11:31 (EEST) nkee4wikj3wk9gdwu1pvga9rcnmof78 7161195 7161190 2026-05-26T08:35:07Z Amherst99 15496 Amherst99 teisaldas lehekülje [[Arutelu:Ehrenblatt des Heeres]] pealkirja [[Arutelu:Ehrenblattspange des Heeres]] alla 7161190 wikitext text/x-wiki Ehrenblatt'i võiks ikka eesti keelde tõlkida kui aukiri. Lisaks, pildil pole mitte aukiri, vaid märk (''Ehrenblattspange des Heeres''), mille kandmise õiguse sai aukirjas nimetatu. http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Orden/ebs.html [[Kasutaja:N.N.|N.N.]] 12. november 2009, kell 10:32 (UTC) : Võib-olla jätaks selle saksa keelde? Ma ei leia tõlkepretsedenti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. november 2009, kell 10:53 (UTC) ::Ehk tõesti. Pealegi pole Heer jala- vaid maavägi.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. november 2009, kell 13:48 (UTC) Kas seda "Spanget" ei tõlgita eesti keelde kui sõlge? --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 12. november 2009, kell 10:33 (UTC) :Ega selle mingit levinud vastet polegi. Kogujate hulgas nimetatakse neid alatest "pandlast" kuni ei tea milleni välja.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. november 2009, kell 13:44 (UTC) == Autasu nimi == Autasu õige nimi on ''Ehrenblattspange des Heeres''. Ka eesti tõlke õigsust peab kaaluma. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] ([[Kasutaja arutelu:Amherst99|arutelu]]) 26. mai 2026, kell 11:31 (EEST) nkee4wikj3wk9gdwu1pvga9rcnmof78 7161216 7161195 2026-05-26T08:47:00Z Amherst99 15496 /* Autasu nimi */ Vastus 7161216 wikitext text/x-wiki Ehrenblatt'i võiks ikka eesti keelde tõlkida kui aukiri. Lisaks, pildil pole mitte aukiri, vaid märk (''Ehrenblattspange des Heeres''), mille kandmise õiguse sai aukirjas nimetatu. http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Orden/ebs.html [[Kasutaja:N.N.|N.N.]] 12. november 2009, kell 10:32 (UTC) : Võib-olla jätaks selle saksa keelde? Ma ei leia tõlkepretsedenti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. november 2009, kell 10:53 (UTC) ::Ehk tõesti. Pealegi pole Heer jala- vaid maavägi.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. november 2009, kell 13:48 (UTC) Kas seda "Spanget" ei tõlgita eesti keelde kui sõlge? --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 12. november 2009, kell 10:33 (UTC) :Ega selle mingit levinud vastet polegi. Kogujate hulgas nimetatakse neid alatest "pandlast" kuni ei tea milleni välja.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. november 2009, kell 13:44 (UTC) == Autasu nimi == Autasu õige nimi on ''Ehrenblattspange des Heeres''. Ka eesti tõlke õigsust peab kaaluma. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] ([[Kasutaja arutelu:Amherst99|arutelu]]) 26. mai 2026, kell 11:31 (EEST) :Ei näinud eelnevat arutelu, kui äsja selle kirjutasin. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] ([[Kasutaja arutelu:Amherst99|arutelu]]) 26. mai 2026, kell 11:47 (EEST) s7lm0lxnhoxehyheyl32vway6uof8hy 0 191715 7160887 7024430 2026-05-25T15:57:32Z Velirand 67997 7160887 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Voa chinese Yang Chin-tien 15Sept09.jpg|pisi|Timothy Yang (2009)]] '''Timothy Chin-tien Yang''' ([[1. juuli]] [[1942]] [[Changhua]] – [[25. mai]] [[2026]]) oli Taiwani diplomaat, ta oli 10. septembrist 2009 kuni 26. septembrini 2012 [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] välisminister. Tal on bakalaureusekraad diplomaatia alal. {{JÄRJESTA:Yang, Timothy}} [[Kategooria:Välisministrid]] [[Kategooria:Hiina Vabariigi diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2026]] bvhu40jy6os1abprepdy261ofjb8dbo 0 195600 7161283 6882706 2026-05-26T09:40:14Z Kuriuss 38125 7161283 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Trammiliiklus Liepājas | tüüp = tramm | pilt = Straßenbahn Liepaja CroTram.jpg | pildi allkiri = | asum = {{PisiLipp|Läti}}, [[Liepāja]] | avati = 1899. | suleti = | pikkus = 15,4 | jaamad = | peatused = 36 | liinid = 1 | suurim kiirus = | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = 600 V DC | platvormi kõrgus = | omanik = | operaator = Liepājas tramvajs | skeem = }} '''Trammiliiklus Liepājas''' hõlmab ühtainsat [[tramm]]iliini [[Läti]] suuruselt kolmandas linnas [[Liepāja]]s. Trammiliin on 15,4 km pikk, kummaski suunas on 17&nbsp;peatust ja keskmiselt kulub selle ühest otsast teise sõitmiseks 25&nbsp;minutit. [[Kitsarööpmeline raudtee|Kitsarööpmelise tee]] [[rööpmelaius]] on 1000&nbsp;mm. [[2009]]. aasta seisuga on trammiliiklust korraldaval ettevõttel SIA Liepājas tramvajs 16 [[Tatra KT4]] tüüpi trammivagunit, millest korraga on liinil seitse (pühapäeviti kuus). [[2014]]. aastal kasutas trammi keskmiselt 10 186 inimest päevas. == Ajalugu == [[Pilt:liepajastramvajs 12.jpg|thumb|200px|Vagun nr 12 Peldu ielal]] Aastate jooksul on Liepāja trammiliinide võrk oluliselt muutunud. Siinne ülevaade keskendub peamiselt veeremile, liinivõrgu muudatustest on toodud vaid paar olulisemat, mille toimumise aja kohta on olemas kindlad andmed. Mõninga ülevaate varasematest liinidest annab kaart ingliskeelses artiklis [[:en:Liepājas_tramvajs#Route.28s.29|Liepājas tramvajs]]. === Esimesed 40 aastat === '''1899''' [[26. september|26. septembril]] avati [[Baltimaad]]e esimene elektritrammiliin. Esimesed üheksa vagunit (nr 1–9) olid valmistatud firmas [[Herbrandt]] ([[Köln]], [[Saksamaa]]). '''1903''' Firmalt Herbrandt telliti kuus uut vagunit, mis said numbriks 10–16. '''1907''' Osteti kaks uut vagunit, mis said numbriks 17 ja 18. '''1914''' Osteti veel üks vagun (nr 19). === II maailmasõja aastad === '''1941''' [[18. märts]]il asus tööle esimene naiskonduktor Anna Cekuse. Juuni lõpus katkestati trammiliiklus pommitamise tõttu. Juuli keskel trammiliiklus taastati, kuid Peldu iela liinilõiku enam ei avatud ja ülesvõetud rööpaid kasutati teiste kohtade remontimiseks. '''1944''' Saksa okupatsioonivõimude käsul demonteeriti vasest [[kontaktliin]], mistõttu trammiliiklus seiskus. '''1945''' [[7. november|7. novembril]] trammiliiklus taastati. === Nõukogude periood === Võeti kasutusele kolmekohaline vagunite numeratsioon (olemasolevate numbrite ette lisati 1). Kasutusse jäid varem ostetud vagunid, millest osa ehitati ümber. '''1949–1956''' Kohapeal ehitati mõned trammid [[Kaliningrad]]ist saadud osadest. '''1950''' Alustati kesklinna suhkruvabrikuga ühendava liini ehitamist, mis sai numbriks 3. Kuna liin ei tasunud end ära, suleti see juba [[1953]]. aastal. '''1957–1958''' Liepājasse saabus 8 trammi [[Gotha T57]] koos 8 järelvaguniga B57 (mootorvagunid said numbrid 125–132, järelvagunid 15–22).<ref name="Gotha">{{Netiviide |pealkiri=www.gothawagen.de - Im Ausland |url=http://home.arcor.de/heuer.c/gothawagen/ausland/ausland.html |vaadatud=2009-12-29 |arhiivimisaeg=2015-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150629194748/http://home.arcor.de/heuer.c/gothawagen/ausland/ausland.html |url-olek=ei tööta }}</ref> '''1959–1960''' Liepājasse saabus 13 trammi [[Gotha T59E]] koos 3 järelvaguniga B59 (mootorvagunid said numbrid 133–145, järelvagunid 23–25).<ref name="Gotha" /> '''1961''' Loobuti sarvekujuliste [[vooluvõttur]]ite kasutamisest. Kontaktvõrk ehitati ümber ja vooluvõtturid vahetati välja ühe päevaga ning juba järgmisel läksid liinile [[pantograaf]]iga trammid. '''1962–1964''' Liepājasse saabus 8 trammi [[Gotha T2-62]] koos 7 järelvaguniga B2-62 (mootorvagunid said numbrid 146–153, järelvagunid 26–32).<ref name="Gotha" /> '''1972''' [[23. juuni]]l avati Līvas laukumsist mööda Klaipedas ielat kuni keskkalmistuni kulgev liinilõik. Liinid nr 1 ja 2 pikendati uue lõpp-peatuseni. Nii tekkis praegu ainus marsruut Liepājas Metalurgs – Centrālkapi. Seoses sellega jäi veeremit liiga väheks ja [[6. oktoober|6. oktoobril]] suleti liiklus 4. liinil, mis hõlmas ka Liepāja trammi ajaloo esimest, 1899.&nbsp;aastal avatud lõiku. '''1976–1979''' Liepājasse saabus 15 trammi [[Tatra T4]], mis said numbrid 201–215.<ref>[http://www.strassenbahnen-online.de/tatra/t4/index.html Tatra-Stra&szlig;enbahnen Typ T4/B4]</ref> '''1983–1988''' Liepājasse saabus 22 trammi [[Tatra KT4]], mis said numbrid 216–235, 200, 221 (numbrit kasutati kaks korda).<ref>[http://www.strassenbahnen-online.de/tatra/kt4/index.html Tatra-Stra&szlig;enbahnen Typ KT4]</ref> === Läti taasiseseisvumise järgsed aastad === [[Pilt:Liepāja, pietura Centrālie kapi.jpg|thumb|Tramm KT4 nr 234 lõpp-peatuses Centrālkapi]] [[Pilt:Mirdzas_Kempes_iela_-_galapunkts_(1).JPG|pisi| Uus lõpp-peatus Mirdzas Ķempes iela]] '''2000–2005''' Osteti kasutatud tramme [[Tatra KT4|KT4]] (modifikatsioon KT4D) endise [[Ida-Saksamaa]] linnadest: kolm [[Cottbus]]ist (nr&nbsp;236–238), üks [[Gera]]st (nr&nbsp;239) ja kaheksa [[Erfurt|Erfurd]]ist (nr&nbsp;240–247), kokku 12 trammi. '''2007''' Võeti kasutusele SMS-piletiteenus. '''2009''' [[3. september|3. septembril]] põles kesklinnas maha tramm [[Tatra KT4|KT4]] nr&nbsp;242. Keegi kannatada ei saanud, trammijuht toimetati šokiseisundis haiglasse. Arvatav põhjus oli lühiühendus.<ref>{{netiviide | URL = http://zinas.nra.lv/sakums/1486-liepajas-centra-sadeg-tramvajs.htm | Pealkiri = Liepājas centrā sadeg tramvajs | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = www.nra.lv | Aeg = 3. september 2009 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 31.12.2009 | Keel = läti | arhiivimisaeg = 5.09.2009 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090905192927/http://zinas.nra.lv/sakums/1486-liepajas-centra-sadeg-tramvajs.htm | url-olek = ei tööta }}</ref> '''2013''' Alates [[2007]]. aastast kavandati liinivõrgu laiendamist lõuna suunas mikrorajoonini Ezerkrasts&nbsp;2. [[2008]]. aastal kinnitati lahendus, mille kohaselt kulgeb pikendus mööda Tukuma, Ventas ja M. Ķempes ielat.<ref>{{netiviide | URL = http://www.kurzemniekiem.lv/?ct=pils9&fu=read&id=4937 | Pealkiri = Lemj par Liepājas pilsētas tramvaja līnijas pagarināšanu | Autor = Deģis, Arvīds | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = kurzemniekiem.lv | Aeg = 14. jaanuar 2008 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 31.12.2009 | Keel = läti | arhiivimisaeg = 4.03.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160304223136/http://www.kurzemniekiem.lv/?ct=pils9&fu=read&id=4937 | url-olek = ei tööta }}</ref> Ehitust alustati 2012. aastal ja uus liinilõik avati [[29. mai]]l [[2013]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.liepajniekiem.lv/galerijas/atklaj-jauno-tramvaja-liniju-93441 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-02-20 |arhiivimisaeg=2017-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170221105736/http://www.liepajniekiem.lv/galerijas/atklaj-jauno-tramvaja-liniju-93441 |url-olek=ei tööta }}</ref> Uue lõigu pikkus on 1662&nbsp;m ja see hargneb olemasoleva liini küljest, kusjuures senine lõpp-peatus säilitati.<ref>[http://www.liepajniekiem.lv/lat/zinas/sabiedriba/2008/08/19/iedzivotaji-aicinati-izteikt-viedoklus-par-buvniecibas-ieceri--tramvaja-linijas-pagarinasana-lidz-ezerkrastam--/ ''Iedzīvotāji aicināti izteikt viedokļus par būvniecības ieceri „Tramvaja līnijas pagarināšana līdz Ezerkrastam”''] liepajniekiem.lv, 19. august 2008 (artikli lõpus on pikenduse skeem)</ref> == Tänapäev == Depoosid on üks, see asub peatuste Stacija ja 5. vidusskola vahel. Rööbastee seisund on halb. Kuna aga suurem osa teest on muust liiklusest eraldatud, on Liepāja trammi keskmine kiirus Läti suurim – 17,25 km/h. Kasutusele on jäänud ainult KT4 tüüpi trammid: osa uuena ostetutest (modifikatsioon KT4SU) ja hiljem Saksamaalt kasutatuna ostetud vagunid (modifikatsioon KT4D). === Peatused === Peatused on suunal '''Brīvības iela – Mirdzas Ķempes iela''':<ref>[http://www.marsruti.lv/liepaja/#tram/t/a-b/288 Maršruti un kustību saraksti]</ref> * Brīvības iela * Metalurgs * Dzelzcelnieku iela * Stacija ('Jaam') * 5. vidusskola ('5. keskkool') * Esperanto iela * Koncertzāle * Kurzeme * Pētertirgus * Jūrmalas iela (tagasisuunal: 12. vidusskola ('12. keskkool')) * Līvas laukums * Kandavas iela (tagasisuunal: Ventas iela) * Tukuma iela * Vaiņodes iela * Ganību iela * Cieceres iela * Mirdzas Ķempes iela == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.liepajastramvajs.lv/ Liepāja trammi mitteametlik koduleht] * [http://photo.tramvaj.ru/baltic.htm Pildigalerii Liepāja ajaloolistest trammidest (koos eestikeelsete kommentaaridega)] * [http://kllproject.lv/2009/09/28/liepajas-tramvajam-svin-gadadienu-foto-vesture/ Pildigalerii] * [http://toms.ir.lv/blog/2009/09/liepajas-tramvajs-bildes-lidz-1993-gadam.html Pildigalerii T4-dest ja KT4-dest Liepājas] [[Kategooria:Liepāja]] [[Kategooria:Trammiliiklus|Liepāja]] [[Kategooria:Läti transport]] mhw6ggxmcf5u5bdu7vqyuyzprxc2bni 7161284 7161283 2026-05-26T09:40:43Z Kuriuss 38125 7161284 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Trammiliiklus Liepājas | tüüp = tramm | pilt = Straßenbahn Liepaja CroTram.jpg | pildi allkiri = | asum = {{PisiLipp|Läti}}, [[Liepāja]] | avati = 1899. aastal | suleti = | pikkus = 15,4 | jaamad = | peatused = 36 | liinid = 1 | suurim kiirus = | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = 600 V DC | platvormi kõrgus = | omanik = | operaator = Liepājas tramvajs | skeem = }} '''Trammiliiklus Liepājas''' hõlmab ühtainsat [[tramm]]iliini [[Läti]] suuruselt kolmandas linnas [[Liepāja]]s. Trammiliin on 15,4 km pikk, kummaski suunas on 17&nbsp;peatust ja keskmiselt kulub selle ühest otsast teise sõitmiseks 25&nbsp;minutit. [[Kitsarööpmeline raudtee|Kitsarööpmelise tee]] [[rööpmelaius]] on 1000&nbsp;mm. [[2009]]. aasta seisuga on trammiliiklust korraldaval ettevõttel SIA Liepājas tramvajs 16 [[Tatra KT4]] tüüpi trammivagunit, millest korraga on liinil seitse (pühapäeviti kuus). [[2014]]. aastal kasutas trammi keskmiselt 10 186 inimest päevas. == Ajalugu == [[Pilt:liepajastramvajs 12.jpg|thumb|200px|Vagun nr 12 Peldu ielal]] Aastate jooksul on Liepāja trammiliinide võrk oluliselt muutunud. Siinne ülevaade keskendub peamiselt veeremile, liinivõrgu muudatustest on toodud vaid paar olulisemat, mille toimumise aja kohta on olemas kindlad andmed. Mõninga ülevaate varasematest liinidest annab kaart ingliskeelses artiklis [[:en:Liepājas_tramvajs#Route.28s.29|Liepājas tramvajs]]. === Esimesed 40 aastat === '''1899''' [[26. september|26. septembril]] avati [[Baltimaad]]e esimene elektritrammiliin. Esimesed üheksa vagunit (nr 1–9) olid valmistatud firmas [[Herbrandt]] ([[Köln]], [[Saksamaa]]). '''1903''' Firmalt Herbrandt telliti kuus uut vagunit, mis said numbriks 10–16. '''1907''' Osteti kaks uut vagunit, mis said numbriks 17 ja 18. '''1914''' Osteti veel üks vagun (nr 19). === II maailmasõja aastad === '''1941''' [[18. märts]]il asus tööle esimene naiskonduktor Anna Cekuse. Juuni lõpus katkestati trammiliiklus pommitamise tõttu. Juuli keskel trammiliiklus taastati, kuid Peldu iela liinilõiku enam ei avatud ja ülesvõetud rööpaid kasutati teiste kohtade remontimiseks. '''1944''' Saksa okupatsioonivõimude käsul demonteeriti vasest [[kontaktliin]], mistõttu trammiliiklus seiskus. '''1945''' [[7. november|7. novembril]] trammiliiklus taastati. === Nõukogude periood === Võeti kasutusele kolmekohaline vagunite numeratsioon (olemasolevate numbrite ette lisati 1). Kasutusse jäid varem ostetud vagunid, millest osa ehitati ümber. '''1949–1956''' Kohapeal ehitati mõned trammid [[Kaliningrad]]ist saadud osadest. '''1950''' Alustati kesklinna suhkruvabrikuga ühendava liini ehitamist, mis sai numbriks 3. Kuna liin ei tasunud end ära, suleti see juba [[1953]]. aastal. '''1957–1958''' Liepājasse saabus 8 trammi [[Gotha T57]] koos 8 järelvaguniga B57 (mootorvagunid said numbrid 125–132, järelvagunid 15–22).<ref name="Gotha">{{Netiviide |pealkiri=www.gothawagen.de - Im Ausland |url=http://home.arcor.de/heuer.c/gothawagen/ausland/ausland.html |vaadatud=2009-12-29 |arhiivimisaeg=2015-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150629194748/http://home.arcor.de/heuer.c/gothawagen/ausland/ausland.html |url-olek=ei tööta }}</ref> '''1959–1960''' Liepājasse saabus 13 trammi [[Gotha T59E]] koos 3 järelvaguniga B59 (mootorvagunid said numbrid 133–145, järelvagunid 23–25).<ref name="Gotha" /> '''1961''' Loobuti sarvekujuliste [[vooluvõttur]]ite kasutamisest. Kontaktvõrk ehitati ümber ja vooluvõtturid vahetati välja ühe päevaga ning juba järgmisel läksid liinile [[pantograaf]]iga trammid. '''1962–1964''' Liepājasse saabus 8 trammi [[Gotha T2-62]] koos 7 järelvaguniga B2-62 (mootorvagunid said numbrid 146–153, järelvagunid 26–32).<ref name="Gotha" /> '''1972''' [[23. juuni]]l avati Līvas laukumsist mööda Klaipedas ielat kuni keskkalmistuni kulgev liinilõik. Liinid nr 1 ja 2 pikendati uue lõpp-peatuseni. Nii tekkis praegu ainus marsruut Liepājas Metalurgs – Centrālkapi. Seoses sellega jäi veeremit liiga väheks ja [[6. oktoober|6. oktoobril]] suleti liiklus 4. liinil, mis hõlmas ka Liepāja trammi ajaloo esimest, 1899.&nbsp;aastal avatud lõiku. '''1976–1979''' Liepājasse saabus 15 trammi [[Tatra T4]], mis said numbrid 201–215.<ref>[http://www.strassenbahnen-online.de/tatra/t4/index.html Tatra-Stra&szlig;enbahnen Typ T4/B4]</ref> '''1983–1988''' Liepājasse saabus 22 trammi [[Tatra KT4]], mis said numbrid 216–235, 200, 221 (numbrit kasutati kaks korda).<ref>[http://www.strassenbahnen-online.de/tatra/kt4/index.html Tatra-Stra&szlig;enbahnen Typ KT4]</ref> === Läti taasiseseisvumise järgsed aastad === [[Pilt:Liepāja, pietura Centrālie kapi.jpg|thumb|Tramm KT4 nr 234 lõpp-peatuses Centrālkapi]] [[Pilt:Mirdzas_Kempes_iela_-_galapunkts_(1).JPG|pisi| Uus lõpp-peatus Mirdzas Ķempes iela]] '''2000–2005''' Osteti kasutatud tramme [[Tatra KT4|KT4]] (modifikatsioon KT4D) endise [[Ida-Saksamaa]] linnadest: kolm [[Cottbus]]ist (nr&nbsp;236–238), üks [[Gera]]st (nr&nbsp;239) ja kaheksa [[Erfurt|Erfurd]]ist (nr&nbsp;240–247), kokku 12 trammi. '''2007''' Võeti kasutusele SMS-piletiteenus. '''2009''' [[3. september|3. septembril]] põles kesklinnas maha tramm [[Tatra KT4|KT4]] nr&nbsp;242. Keegi kannatada ei saanud, trammijuht toimetati šokiseisundis haiglasse. Arvatav põhjus oli lühiühendus.<ref>{{netiviide | URL = http://zinas.nra.lv/sakums/1486-liepajas-centra-sadeg-tramvajs.htm | Pealkiri = Liepājas centrā sadeg tramvajs | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = www.nra.lv | Aeg = 3. september 2009 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 31.12.2009 | Keel = läti | arhiivimisaeg = 5.09.2009 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090905192927/http://zinas.nra.lv/sakums/1486-liepajas-centra-sadeg-tramvajs.htm | url-olek = ei tööta }}</ref> '''2013''' Alates [[2007]]. aastast kavandati liinivõrgu laiendamist lõuna suunas mikrorajoonini Ezerkrasts&nbsp;2. [[2008]]. aastal kinnitati lahendus, mille kohaselt kulgeb pikendus mööda Tukuma, Ventas ja M. Ķempes ielat.<ref>{{netiviide | URL = http://www.kurzemniekiem.lv/?ct=pils9&fu=read&id=4937 | Pealkiri = Lemj par Liepājas pilsētas tramvaja līnijas pagarināšanu | Autor = Deģis, Arvīds | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = kurzemniekiem.lv | Aeg = 14. jaanuar 2008 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 31.12.2009 | Keel = läti | arhiivimisaeg = 4.03.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160304223136/http://www.kurzemniekiem.lv/?ct=pils9&fu=read&id=4937 | url-olek = ei tööta }}</ref> Ehitust alustati 2012. aastal ja uus liinilõik avati [[29. mai]]l [[2013]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.liepajniekiem.lv/galerijas/atklaj-jauno-tramvaja-liniju-93441 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-02-20 |arhiivimisaeg=2017-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170221105736/http://www.liepajniekiem.lv/galerijas/atklaj-jauno-tramvaja-liniju-93441 |url-olek=ei tööta }}</ref> Uue lõigu pikkus on 1662&nbsp;m ja see hargneb olemasoleva liini küljest, kusjuures senine lõpp-peatus säilitati.<ref>[http://www.liepajniekiem.lv/lat/zinas/sabiedriba/2008/08/19/iedzivotaji-aicinati-izteikt-viedoklus-par-buvniecibas-ieceri--tramvaja-linijas-pagarinasana-lidz-ezerkrastam--/ ''Iedzīvotāji aicināti izteikt viedokļus par būvniecības ieceri „Tramvaja līnijas pagarināšana līdz Ezerkrastam”''] liepajniekiem.lv, 19. august 2008 (artikli lõpus on pikenduse skeem)</ref> == Tänapäev == Depoosid on üks, see asub peatuste Stacija ja 5. vidusskola vahel. Rööbastee seisund on halb. Kuna aga suurem osa teest on muust liiklusest eraldatud, on Liepāja trammi keskmine kiirus Läti suurim – 17,25 km/h. Kasutusele on jäänud ainult KT4 tüüpi trammid: osa uuena ostetutest (modifikatsioon KT4SU) ja hiljem Saksamaalt kasutatuna ostetud vagunid (modifikatsioon KT4D). === Peatused === Peatused on suunal '''Brīvības iela – Mirdzas Ķempes iela''':<ref>[http://www.marsruti.lv/liepaja/#tram/t/a-b/288 Maršruti un kustību saraksti]</ref> * Brīvības iela * Metalurgs * Dzelzcelnieku iela * Stacija ('Jaam') * 5. vidusskola ('5. keskkool') * Esperanto iela * Koncertzāle * Kurzeme * Pētertirgus * Jūrmalas iela (tagasisuunal: 12. vidusskola ('12. keskkool')) * Līvas laukums * Kandavas iela (tagasisuunal: Ventas iela) * Tukuma iela * Vaiņodes iela * Ganību iela * Cieceres iela * Mirdzas Ķempes iela == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.liepajastramvajs.lv/ Liepāja trammi mitteametlik koduleht] * [http://photo.tramvaj.ru/baltic.htm Pildigalerii Liepāja ajaloolistest trammidest (koos eestikeelsete kommentaaridega)] * [http://kllproject.lv/2009/09/28/liepajas-tramvajam-svin-gadadienu-foto-vesture/ Pildigalerii] * [http://toms.ir.lv/blog/2009/09/liepajas-tramvajs-bildes-lidz-1993-gadam.html Pildigalerii T4-dest ja KT4-dest Liepājas] [[Kategooria:Liepāja]] [[Kategooria:Trammiliiklus|Liepāja]] [[Kategooria:Läti transport]] s60jm45dd4aszsvdfuzpfij8cuhbfhk 0 195716 7160882 6431635 2026-05-25T15:46:22Z Sillerkiil 58396 7160882 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik strühniinipuu | pilt =Strychnos_nux-vomica_-_Köhler–s_Medizinal-Pflanzen-266.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Emajuurelaadsed]] ''Gentianales'' | sugukond = [[Logaanialised]] ''Loganiaceae'' | perekond = [[Strühniinipuu]] ''Strychnos'' | liik = '''Harilik strühniinipuu''' | binaarne = ''Strychnos nux-vomica'' | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = *''Strychnos colubrina'' *'' Strychnos lucida'' *''Strychnos spireana'' *''Strychnos vomica'' }} [[Pilt:Strychnos nux-vomica in Kinnarsani WS, AP W IMG 6016.jpg|thumb|Strühniinipuu pähkel]]{{viitamata}}{{täienda}}'''Harilik strühniinipuu''' (''Strychnos nux-vomica'') on [[Kagu-Aasia]]st pärit igihaljas puu, mis kuulub [[logaanialised|logaanialiste]] sugukonda. Kasvab tavaliselt u 25 m kõrguseks. Strühniinipuust saadakse väga mürgiseid alkaloide [[strühniin]]i ja [[brutsiin]]i. Strühniinipuu vili on u 2 cm läbimõõduga [[pähkel]]. Kuivatatud seemned sisaldavad umbes 1,5% strühniini ja kuivatatud õied 1%. Puu koor sisaldab brutsiini. [[Kategooria:Emajuurelaadsed]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] 3dn3fkwh76qcp867obexbm6t974hzgn 0 196685 7161367 7148415 2026-05-26T10:56:37Z Kuriuss 38125 7161367 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2010}} {{keeletoimeta}} {{Asutus |Nimi = NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus |Embleem = KGB Symbol.png |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = [[1967]] |likvideeritud = [[1991]] |tüüp = |eesmärk = [[poliitiline politsei]] |peakorter = |asukoht = [[Lubjanka väljak]] |piirkond = [[NSV Liit]] |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee '''Viies Valitsus''', oli NSV Liidu [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]uorgani [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[poliitiline politsei|poliitilise politsei]] keskasutus, mille ülesandeks oli "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, aastatel [[1967]]–[[1991]]. {{Sisukord paremale}} NSV Liidu RJK "ideoloogilise diversiooniga" võitluseks määratud spetsialiseeritud struktuuriüksuste loomise aluseks oli RJK esimehe Juri Andropovi poolt (45 päeva pärast RJK esimeheks määramist) 3. juulil 1967 [[NLKP KK]]-le tehtud esildis, milles ta teavitas NSV Liidu kõrgemat poliitilist juhtkonda: {{tsitaat|Meile võõra [[ideoloogia]] mõjul on mõningasel osal poliitiliselt mitteküpsetel nõukogude kodanikel, eriti [[intelligents]]i ja noorukite seas, kujunenud apoliitlised ja nihilistlikud meelestatus, mida võivad ära kasutada mitte ainult väljaselgitatud nõukogudevastased elemendid, vaid ka poliitilised lobasuud ja demagoogid, tõugates neid inimesi poliitiliselt kahjulikele tegudele||}} [[17. juuli]] [[1967]] kinnitas [[NLKP KK Poliitbüroo]] J. Andropovi ettepaneku ning otsustas: {{tsitaat|«Moodustada NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitees iseseisev (viies) valitsus, vastase ideoloogiliste diversioonide vastase vastuluurealase töö organiseerimiseks. Vabariiklikes RJK, kraides ja oblastivalitsustes aga luua vastavad viiendad Valitsused-osakonnad- jaoskonnad...»||}} NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruse ja NSV Liidu MN ja Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe [[Juri Andropov]]i määrusega nr 0096 [[25. juuli]]l [[1967]] loodud 5. valitsuse põhiülesanded olid: *töö organiseerimine protsesside ja nähtuste uurimisel, mida võidakse kasutada vaenlase poolt ideoloogiliste diversioonide läbiviiimisel; *nõukogudevastase, natsionalistliku ja kirikliku-sektantliku tegevuse väljaselgitamine ja tõkestamine, samuti koostöös [[NSV Liidu Avaliku Korra Kaitse Ministeerium]]iga avalike rahutuste ärahoidmine; *koostöös [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese Peavalitsusega]] välismaiste teabehankeorganisatsioonide, välismaiste ideoloogiakeskuste, nõukogudevastaste emigrandikeskuste ja natsionalistlike organisatsioonide läbitöötlus; *vastuluurealase töö organiseerimine NSV Liidus õppivate välismaiste üliõpilaste, välisdelegatsioonide ja kultuuri- ning loomekollektiivide seas, kes sõidavad [[NSV Liit]]u [[NSV Liidu Kultuuriministeerium|Kultuuriministeerium]]i liinis. Ideoloogiline diversioon oli RJK esimehe [[Juri Andropov]]i sõnastuses järgmine: "Ideoloogine diversioon toimub valdkonnas, mis hõlmab poliitilist, filosoofilist, õiguslikku, kõlbluslikke, esteetilisi, religioosseid ja muid vaateid ja ideid, st ideoloogia valdkonnas… Seda eristab ka see, et ta toimub meie ajal mitte hariliku propagandaaparaadiga, vaid spetsiaalselt organiseeritud teenistustega. Need teenistused… panevad põhilise rõhu spetsiaalsetele diversiooni- ja õõnestusvahenditele<ref name="iz5j5" />". ==Juhid ja organisatsioon== ===RJK 5. valitsuse juhid=== *[[Aleksandr Kadašev]] (''Кадашев, Александр Фёдорович'') Viienda Valitsuse ülem, [[4. august]] [[1967]] – [[8. detsember]] [[1968]], (endine NLKP [[Stavropol]]i kraikomitee [[KK propagandasekretär]]); **1967–1969, kindralmajor Filipp Bobkov, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viienda Valitsuse ülema 1. asetäitja; **1967–1973, Sergei Serjogin (''Серегин Сергей Матвеевич''), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viienda Valitsuse ülema asetäitja; *kindralmajor [[Filipp Bobkov]] (''Бобков, Филипп Денисович'') Viienda Valitsuse ülem, [[23. mai]] [[1969]] – 18. jaanuar 1983; **[[kindralmajor]] [[Ivan Abramov|Ivan Pavlovitš Abramov]], Viienda Valitsuse ülema asetäitja; **1974. aasta juulist – septembrini, kindralmajor Ivan Markelov (''Маркелов Иван Алексеевич''), Viienda Valitsuse ülema asetäitja; **1974–1979, kindralmajor Ivan Markelov, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viienda Valitsuse ülema 1. asetäitja; **[[Valeri Vorotnikov|Valeri Pavlovitš Vorotnikov]] (''Воротников, Валерий Павлович''), Viienda Valitsuse ülema asetäitja; *[[kindralleitnant]] [[Ivan Abramov|Ivan Pavlovitš Abramov]], Viienda Valitsuse ülem, [[18. jaanuar]] [[1983]] – mai [[1989]]; **1984. aasta novembrist – 5. detsember 1985, kindralmajor [[Vitali Ponomarjov|Vitali Andrejevitš Ponomarjov]], Viienda Valitsuse ülema asetäitja; **1983–1984, polkovnik [[Nikolai Goluško|Nikolai Mihhailovitš Goluško]], Viienda Valitsuse ülema asetäitja (2. osakonna ülem); *[[Jevgeni Ivanov|Jevgeni Fjodorovitš Ivanov]], Viienda Valitsuse ülem, mai – september 1989; :'''1989. aasta augustis reorganiseeriti 5. valitsus – [[NSV Liidu RJK Z Valitsus|NSV Liidu RJK Z-valitsus]]eks ([[Põhiseadus]]e kaitse valitsuseks)''' *kindralmajor Jevgeni Ivanov, Z Valitsuse ülem september 1989 – 30. jaanuar 1991; **1989–1991, kindralmajor Valeri Vorotnikov, Z Valitsuse ülema 1. asetäitja; **–1990, kindralmajor Aleksandr Nikolajevitš Karbainov (''Карбаинов Александр Николаевич''), Z Valitsuse ülema asetäitja; *kindralmajor Valeri Vorotnikov, Z Valitsuse ülem 30. jaanuar – 25. september 1991; Vaata ka ''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend]]'' ===RJK 5. valitsuse organisatsioon=== Algselt loodi 1967. aastal valitsuses 6 osakonda: '''1. osakond''' *vastuluurealane töö kultuurivahetuse kanalitel, *välismaalaste läbitöötlus, *töö loomeliitude, teadus- ja uurimisinstituutide, *kultuuriasutuste (teatrite personali ja repertuaari, NSV Liidu Riiklik Kontserdiorganisatsiooni) ja **nõukogude "kultuurikollektiivide" külalisesinemiste eel ja ajal välismaal järelevalve teostamisega **välismaiste "kultuurikollektiivide" esinemiste ja nõukogude kodanikega suhtluse reguleerimine ja kontaktide kontroll *meditsiiniasutuste liinis; # jaoskond, kureeris [[NSV Liidu Riiklik Spordikomitee]]d<ref name="v5gfw" />, '''2. osakond''', ülem [[Juri Balejev]], *imperialistlike riikide ideoloogiakeskuste vastu, *NTS-i (Rahvuslik Tööliit, Venemaa emigrantide nõukogudevastane organisatsioon), *natsionalistlike ja šovinistlike elementide tegevuse tõkestamine; *vastuluurealaste ürituste planeerimine ja läbiviimine koostöös [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese Peavalitsusega]] # jaoskond, rahvustevahelised suhted/[[natsionalism]]ivastane võitlus, ülem: 1974–1984, [[Nikolai Goluško]]; Valeri Lebedev (''Валерий Федорович Лебедев'') (1983–1987) '''3. osakond''' *vastuluurealane töö üliõpilaste vahetuse liinis, ülem [[Eduardas Eismuntas]] (1982–1987)<ref name="SVtD2" /> **''"[[Fulbright scholarship]]"'' *üliõpilasnoorsoo ja õppejõudude seas vaenuliku tegevuse tõkestamine **[[M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool]], [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool|Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool]] '''4. osakond''', osakonna ülemad: Valentin Timoševski (''Валентин Иванович Тимошевский''); *vastuluurealane tegevus usuliste, *sionistlike *sektantlike elementide *välismaiste usukeskuste seas; '''5. osakond''' *praktiline abi RJK territoriaalorganitele ühiskonnavaenulike massiliste ilmingute ärahoidmiseks; *nõukogudevastaste anonüümdokumentide ja lendlehtede autorite väljaselgitamine ja tagaotsimine; *terrorismisignaalide kontroll; '''6. osakond''' *vaenlase poolt teostatavate ideoloogiliste diversioonide kohta andmete üldistamine ja analüüs; *tulevaste ürituste väljatöötamine infokogumise ja planeerimise alal. Esialgne kaastöötajate arv NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 5. valitsuses, Moskvas oli 201 töötajat. '''7. osakond''' – loodi augustis [[1969]] ja tegeles ainult nõukogudevastaste anonüümkirjade, mis sisaldasid terrorismiähvardusi ning isikute läbitöötlusega ja tegevuse tõkestamisega, kes kavandasid terroriakte. Osakonnaülemad: Lev Tširikov (''Чириков Лев Николаевич''); Valentin Zvezdenkov (''Звезденков Валентин Владимирович'') hilisem [[Leedu NSV RJK]] esimehe 1. asetäitja; Vladimir Golovin (''Головин Владимир Александрович''); Jevgeni Zjazin (''Зязин Евгений Дмитриевич'')<ref name="mK7gO" />. Kattealused asutused: (''Союзспортобеспечение'') jt. '''8. osakond''' – loodi juunis [[1973]] ja tegeles võitlusega välismaiste [[sionism|sionis]]tlike keskuste õõnestustegevusega ([[Iisrael]]is ja Ameerika Ühendriikides – [[Nativ]] (''נתיב'') [[Lishkat Hakesher]], [[Juutide kaitseliiga]], [[Nõukogude juutide kaitse Ameerika rahvuskonverents]], «[[Nõukogude juutidega solidaarsuse liit]], [[Nõukogude juutluse üliõpilasvõitluskomitee]]). Juutide NSV Liidust emigreerumise aktsioonid: "[[Siioni vangid]]"(''«Узники Сиона»''), "[[Juudi liikumine emigreerumiseks Iisraeli]]" (''«Еврейское движение за выезд в Израиль»''), "[[Lase minu rahval minna]]" (''«Let my people go!..»'',''«Отпусти народ мой!..»'') ja (''«Большая алия»''). 8. osakonna ülem: Jevgeni Kubõškin (''Евгений Кубышкин''), Valeri Lebedev, üks kuulsamaid osakonna agente [[Šabtai Kalmanovitš]] (''Шабтай Калманович'' – 2009<ref name="pCKUJ" />,<ref name="qsZiz" />), kes suunati luuretööle Iisraeli ning paljastati seal [[Iisrael]]i vastuluure ([[Shabak]]i) poolt ja mõisteti süüdi spionaažis. '''9. osakond''' – loodi [[1974]]. aastal ja tegeles nõukogudevastaste gruppidega, kellel olid sidemed välismaiste ideoloogiliste diversioonide keskustega; [[Raadio Vaba Euroopa]], [[Ameerika Hääl]], [[Vabadusraadio]], '''10. osakond''' – loodi [[1974]]. aastal ja tegeles koos Esimese Peavalitsusega välismaiste eriteenistuste plaanide väljaselgitamise, nendesse keskustesse sisseimbumise ning tegevuse paralüseerimisega. '''11. osakond''' – loodi juunis [[1977]] enne [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta suveolümpiamäng]]e ja tegeles operatiiv-tšekistlike ürituste läbiviimisega vaenlase ideoloogiliste aktsioonide ja vaenulike elementide tõkestamiseks; Osakond koostöös [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|Teise Peavalitsusega]] tegeles ka [[rahvusvaheline terrorism|rahvusvahelise terrorism]]i vastase võitlusega. '''12. osakond''' – tegeles avaliku julgeoleku tagamisega massiüritustel Moskvas – festivalid, foorumid jne; '''13. osakond''' – loodi veebruaris [[1983]] ja tegeles "negatiivsete protsessidega, millel on kalduvus areneda poliitiliselt kahjulikeks nähtusteks", sealhulgas noorsooliikumistega – [[müstik]]ud, [[okultist]]id, [[profašist]]id, rokkarid, [[punkar]]id, jalgpallifanaatikud jms.; '''14. osakond''' – loodi veebruaris 1983 ja tegeles ideoloogiliste diversioonide tõkestamisega, mis olid suunatud [[NSV Liidu Ajakirjanike Liit|NSV Liidu Ajakirjanike Liidu]], ajakirjanike, massiteabevahendite töötajate ja avalik-õiguslikke organisatsioonide vastu.<ref name="GHZ9i" /> *1. jaoskond, *2. jaoskond, teostas televisioonisaadete ja televisioonitöötajate poliitilise lojaalsuse kontrolli ja jälitamist. '''15. osakond''' – loodi novembris 1983 ja tegeles vastuluurega kõigis [[Spordiühing Dünamo|spordiühingu Dünamo]] allasutustes ja objektidel<ref name="J95Do" />. ==Ajalugu== Läbi aegade kandis nõukogude võimu poliitiline politsei nimetusi: * 20. detsembrist [[1917]]: [[Tšekaa]] [[kontrrevolutsioon]]i vastu võitlemise osakond (''Отдел борьбы с контрреволюцией ВЧК''); * 24. detsembrist [[1919]]: [[Tšekaa]] salajane osakond (''Секретный отдел ЧК''); * 3. juunist [[1919]]: [[Tšekaa]] salajas-operatiivosakond; (''Секретно-оперативный отдел ЧК''); * 14. jaanuarist [[1921]]: [[Tšekaa]] / Vene SFNV [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]] salajane osakond (''Секретный отдел ВЧК-ОГПУ''); * 5. märtsist [[1931]]: [[OGPU]] salajas-poliitiline osakond (''Секретно-политический отдел ОГПУ''); * 10. juulist [[1934]]: [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e salajas-poliitiline osakond (''Секретно-политический отдел ГУГБ НКВД СССР''); * 25. detsembrist [[1936]]: [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e 4. osakond (''4 отдел ГУГБ НКВД СССР''); * 28. märtsist [[1938]]: [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] 1. valitsuse 4. osakond (''4 отдел 1 управления НКВД СССР''); * 29. septembrist [[1938]]: [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e 2. osakond (''2 отдел ГУГБ НКВД СССР''); * 26. veebruarist [[1941]]: [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 3. valitsus (''3 управление НКГБ СССР''); * 31. juulist [[1941]]: [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] 3. valitsus (''3 управление НКВД СССР'') * 14. aprillist [[1943]]: anti [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] 3. valitsuse ülesanded üle [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 3. valitsusele ning moodustati NSV Liidu RJRK 2. valitsuse 1., 2., 3., 4. ja 5. osakond; * 28. juunist [[1946]]: [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 5. valitsuse 3 ja 5 osakond (''МГБ СССР''); * 6. detsembrist [[1949]]: [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 5. valitsus (''5 управление МГБ СССР''); * 14. märtsist [[1953]]: [[NSV Liidu Siseministeerium]] 4. valitsus (''4 управление МВД СССР''); * 18. märtsist [[1954]]: [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] 4. valitsus (''4 управление КГБ при Совете Министров СССР''); * 11. veebruarist [[1960]]: [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] 4. valitsus likvideeriti ning ülesanded anti üle [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus#Organisatsiooni muudatuste kronoloogia|2. Peavalitsusele]]; * 25. juulist 1[[967]]: [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] 5. valitsus (''5 управление КГБ при Совете Министров СССР'') * 5. juulist [[1978]]: NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus (''5 управление КГБ СССР'') * 11. augustist [[1989]]: NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Z Valitsus (''Управление "З" КГБ СССР, Управления по защите конституционного строя''). ===Tšekaa salajane osakond=== *aastal 1920, ülem [[Mārtiņš Lācis]] ===GPU salajane osakond=== [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaat|Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaad]]i [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|juures asuva Riikliku Poliitvalitsus]]e Salajas-Operatiivvalitsuse salajane osakond, nõukogude [[poliitiline politsei]] võitluseks nõukogude võimu vastastega, *aastail 1920–1923 ülem [[Timofei Samsonov]]; *alates [[25. mai]]st [[1923]] osakonna ülem [[Terenti Deribas]]; *alates [[26. oktoober|26. oktoobrist]] [[1923]] osakonna ülem [[Jakov Agranov]] *1. jaoskond, võitluseks [[anarhistid]]ega; *2. jaoskond, võitluseks menševike ja [[bund]]lastega; *3. jaoskond, võitluseks [[esseerid]]e ja nõukogudevastaste talupoegadega, rahvuslike liikumistega [[Ukraina]]s ja [[Valgevene]]s; *4. jaoskond, võitluseks endiste ohranka agentide (provokaatoritega), [[valgekaartlased|valgekaartlastega]], [[Sandarmi Üksikkorpus|sandarmite]], vangivalvurite, nõukogudevastaste juudigruppide ja -parteidega; *5. jaoskond, võitluseks parempoolste parteidega ja nõukogudevastase intelligentsi ja noorsooga; *6. jaoskond, võitluseks [[Vene Õigeusu Kirik]]u, teiste usulahkude ja sektidega, ülem [[Jevgeni Tutškov]]<ref name="WQNtC" />; *7. jaoskond, võitluseks [[Taga-Kaukaasia]] rahvuslike parteidega ja menševikega; *8. jaoskond, võitluseks endiste [[VK(b)P]] liikmetega, [[trotskistid]]e, illegaalsete parteide ja tööliste ning töötute protestiaktsioonidega (moodustati 16. märtsil 1928); ===OGPU salajane osakond=== NSV Liidu RKN juures asuva ÜRPV Salajas-Operatiivvalitsuse s'''alajane osakond''' tegeles nõukogudevastaste parteide, organisatsioonide, gruppidega ja antud keskkonnast pärit üklsikisikute järelevalvega. Osakonda kogunes informatsioon isikute kohta, kes varem kuulusid mittebolševistlikkesse parteidesse; isikute kohta, kes enne revolutsiooni töötasid [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]i allükstustes, monarhistlikes ja mustasajalisteorganisatsioonides. Samuti kogus informatsiooni [[Vene Õigeusu Kirik]]u kohta; isikute kohta, kes olid välja näidanud ebalojaalsust nõukogude võimu suhtes; isikute, kohta, kes olid töötanud transportsfääris; isikute kohta, kes olid tegutsenud kultuuri-, haridussfääris või "vana keisririigi" õppeasutustes. *1. jaoskond, võitluseks [[anarhistid]]ega; *2. jaoskond, võitluseks menševike ja [[bund]]lastega; *3. jaoskond, võitluseks [[esseerid]]e ja nõukogudevastaste talupoegadega; *4. jaoskond, võitluseks [[valgekaartlased|valgekaartlastega]], [[Sandarmi Üksikkorpus|sandarmite]], vangivalvurite, juudigruppide ja -parteidega; *5. jaoskond, võitluseks parempoolsete parteidega ja nõukogudevastase intelligentsi ja noorsooga; *6. jaoskond, võitluseks [[Vene Õigeusu Kirik]]u, usulahkude ja sektidega; ülem [[Jevgeni Tutškov]]<ref name="lg7Zi" /> *7. jaoskond, võitluseks [[Taga-Kaukaasia]] rahvuslike parteidega ja menševikega; *8. jaoskond, võitluseks endiste [[VK(b)P]] liikmetega, illegaalsete parteide ja tööliste ning töötute protestiaktsioonidega; ===OGPU salajas-poliitiline osakond=== [[5. märts]]il 1931 liideti salajase osakonnaga senine informatsiooni- ja poliitkontrolli osakond (''Отдел информации и политконтроля') ning uue osakonna nimetuseks sai NSV Liidu RKN juures asuva ÜRPV Salajas-Operatiivvalitsuse '''salajas-poliitiline osakond''''' *Salajas-poliitilise osakonna ülem: [[Jakov Agranov]]; alates 1. september 1931 [[Georgi Moltšanov]]. *SPO 1. jaoskond: agentuur-operatiivtöö linnades, jälitustöö poliitasundusele saadetute suhtes ja välisriikide tööliste jälgimine; *SPO 2. jaoskond: agentuur-operatiivtöö väljaspool linni (maal), rahvuslike liikumiste ja poliitiliste parteide arvestus ja kontroll; nõukogudevastase tegevuse väljaselgitamine ja võitlus sellega põllumajandus- ja õppeasutustes; Punaarmeest reservväelaste poliitilise lojaalsuse kontroll; [[OSOAVIAHIM]]i tegevuse jälgimine; endiste punaste [[partisan]]ide tegevuse jälgimine; järelevalve vene kasakate üle; agentuur-operatiivtöö asumisele saadetud [[kulak]]ute üle; *SPO 3. jaoskond, agentuur-operatiivtöö [[Vene Õigeusu Kirik]]u ja teiste usulahkude tegevuse üle, võitlus nõukogudevastaste ususektidega, monarhistide, fašistide, kadettide, endiste sandarmite, [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]i ametnike, vabrikantide arvestus ja võitlus nende tegevusega, Tööliste ja Talupoegade Miilitsa tegevuse kontroll ja jälgmine, ülem [[Jevgeni Tutškov]], Georgi Karpov; *SPO 4. jaoskond, agentuur-operatiivtöö trükivaldkonnas, teatrites jms artistide, kirjandusala inimeste ja humanitaarintelligentide seas. 16. aprillil 1932 SO'''V''' likvideeriti ja SP''Osakond'' sai iseseisva osakonna staatuse otsealluvusega ÜRPV esimehele ja kolleegiumile. ===SARK-i RJPV 4. osakond=== ;[[NSV Liidu SARK]]-i [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|RJPV]] 4. osakond (salajas-poliitiline osakond) NSV Liidu SARK-i RJPV 4. osakonna (''4 отдел (СПО) ГУГБ'') ülem [[Mihhail Litvin]] (1892–1938) * 1. jaoskond – trotskistid, [[zinovjev]]lased, vasakpoolsed, parempoolsed, [[Gavriil Mjasnikov|mjasnikov]]lased, [[šljapnikov]]lased, VK(b)P-st väljaheidetud ja töö välismaal, * 2. jaoskond – [[menševikud]], [[anarhistid]], [[esseerid]], [[bundlased]], [[sionist]]id, klerikaalid, [[sandarm]]id, vastuluurajad, karistajad, valgekasakad, [[monarhistid]], * '''3. jaoskond – võitlus ukraina, valgevene, soome-ugri rahvustest kontrrevolutsionääridega''', * 4. jaoskond – nõukogudevastaste poliitiliste parteide agentuurläbitöötlus, [[dašnakid]], türgi, tatari kontrrevolutsionäärid, [[gruzmekid]], [[mussavatistid]] ja natsionalistid, * 5. jaoskond – kirjanikud, trükindus, kirjastused, teatrid, kino, kunst, * 6. jaoskond – [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]], Teaduslikud Instituudid, teadusühingud, * 7. jaoskond – [[NSV Liidu Hariduse Rahvakomissariaat|NSV Liidu Hariduse Rahvakomissariaadi]] süsteemis olevate õppiva noorsoo ja represseeritute laste suhtes läbiviidav läbitöötlus ja nende kuritegeliku tegevuse avastamine, * 8. jaoskond – NSV Liidu ja [[Vene NFSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] ja tema teadusasutused, * 9. jaoskond – [[NSV Liidu Justiits Rahvakomissariaat]], [[NSV Liidu Ülemkohus]], [[NSV Liidu Varustuse rahvakomissariaat]] ja nende õppeasutused, * 10. jaoskond – võitlus kirikliku ja sektantlike [[kontrrevolutsionäär]]idega, * 11. jaoskond – kehakultuuriorganisatsioonid, vabatahtlikud ühingud, klubid, sporditeemalised väljaanded, * 12. jaoskond – [[Erinõupidamine|erinõupidami]]sed, miilits, tuletõrje ja erus olev juhtivkoosseis. ===NSV Liidu MN j.a RJK 4. valitsus === [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu MN j.a RJK]] 4. valitsus<ref name="cDw8l" /> :(1954) * 1. osakond – nõukogudevastane illegaalne tegevus ja [[terrorism|terror]]iaktide kohta teadete uurimine, * 2. osakond – ukraina ja valgevene kodanlikud natsionalistid, * '''3. osakond – eesti, läti, leedu kodanlikud natsionalistid''', * 4. osakond – muud kodanlikud natsionalistid, * 5. osakond – intelligents, * 6. osakond – noorsugu, * 7. osakond – vaimulikkond, * 8. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad, * 9. osakond – agentuur-operatiivtöö valitsus[[korteež]]i trassidel, [[NSV Liidu Tervishoiuministeerium]]i 4. valitsuses, Moskva akadeemilised teatrid, * 10. osakond – posti- ja telegraafi[[tsensuur]]. 1955. aastal viidi 10. osakond välja 4. valitsuse koosseisust, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee#Järgnevalt läbiviidud struktuurimuudatused|NSV Liidu MN j.a RJK]] iseseisvaks 6. eriosakonnaks (''6-й спецотдел'') :(1955) * 1. osakond – nõukogudevastane illegaalne tegevus ja [[terrorism|terror]]iaktide kohta teadete uurimine, * 2. osakond – ukraina ja valgevene kodanlikud natsionalistid, * '''3. osakond – eesti, läti, leedu kodanlikud natsionalistid''', * 4. osakond – muud kodanlikud natsionalistid, * 5. osakond – intelligents, ** 6. osakond – noorsugu, 1955. aastal anti osakonna ülesanded 5. osakonnale ning senine 6. osakond likvideeriti. * 6. osakond – vaimulikkond, * 7. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad, * 8. osakond – agentuur-operatiivtöö valitsus[[korteež]]i trassidel, [[NSV Liidu Tervishoiuministeerium]]i 4. valitsuses, Moskva akadeemilised teatrid, :(1956) * 1. osakond – nõukogudevastane illegaalne tegevus ja [[terrorism|terror]]iaktide kohta teadete uurimine, * 2. osakond – ukraina ja valgevene, (+1956) ''eesti, läti, leedu'' (+1959) muud kodanlikud natsionalistid ning osakond tegeles kõigi kodanlike natsionalistidega, ** '''3. osakond – eesti, läti, leedu kodanlikud natsionalistid''', 1956. aastal anti osakonna ülesanded 2. osakonnale ning senine 3. osakond likvideeriti. * 3. osakond – muud kodanlikud natsionalistid, 1959. aastal anti osakonna ülesanded 2. osakonnale ning senine 3. osakond likvideeriti. * 4. osakond – intelligents, * 5. osakond – vaimulikkond, mille koosseisus [[Vene Õigeusu Kirik]]u ja sektide, [[katoliku kirik]]u, [[judaism]]i ja [[muslim]]i ehk [[islam]]isusu organisatsioonide järelevalvega tegelenud jaoskonnad * 6. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad, * 7. osakond – agentuur-operatiivtöö valitsus[[korteež]]i trassidel, [[NSV Liidu Tervishoiuministeerium]]i 4. valitsuses, Moskva akadeemilised teatrid, :(1957) *moodustati uus 7. osakond – agentuur-operatiivtöö [[kõrgkool]]ides :(1959) *3. osakonna ülesanded anti üle 2. osakonnale ning senine 3. osakond likvideeriti ning 2. osakond tegeles kõigi kodanlike natsionalistidega, *senine 7. osakond saadeti laiali ning moodustati uus 7. osakond, mis kontrollis territoriaalasutuste 4. osakonde/jaoskondade tööd :(1959–1960) * 1. osakond – nõukogudevastane illegaalne tegevus *2. osakond – muud kodanlikud natsionalistid * 3. osakond – vaimulikkond * 4. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad, * 5. osakond – [[NSV Liidu Tervishoiuministeerium]]i 4. valitsuses, Moskva akadeemilised teatrid, * territoriaalasutuste 4. osakonde/jaoskondade töö kontroll ==Teisitimõtlejad ja dissidendid NSV Liidus== *[[Aleksandr Solženitsõn]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Aleksandr Ogorodnikov]] *[[Irina Turkova]] *[[Paruira Airikjan]], (''Айрикян Паруира'') *[[Aleksandr Bolonkin]], (''Болонкин Александр Александрович''); *[[Jelena Bonner]] *[[Vladimir Voinovitš]]; *[[Juri Galanskov]], (''Галансков Юрий''); *[[Vitali Ginzburg]], *[[Pjotr Grigorenko]], *[[Eduard Kuznetsov]], *[[Anatoli Martšenko]], (''Марченко Анатолий'') *[[Boriss Sarõlov]], (''Сарылов Борис'') *[[Andrei Sahharov]], ==Massirahutused NSV Liidus== *[[1957]]. aasta 10.–1[[11. juuni|1. juuni]], erakorraline sündmus [[Moskva oblast]]i [[Podolsk]]i linnas, kus alkoholijoobes isikud (osavõtnute arv u 3000), pärast levinud kuulujutte, et "miilits on tapnud purjus autojuhi", panid toime huligaansusi. Kohtu alla anti 9 isikut. *[[1961]]. aasta [[15. jaanuar]], [[Krasnodari oblast]]i [[Krasnodar]]i linnas, alkoholijoobes isikud (osavõtnute arv u 1300) pärast sõjaväepatrulli poolt vormieeskirjade rikkumisest eest kinnipidamist ja varastatud sõjaväevormiriietuse müümise katset, tungisid sõjaväe [[garnison]]ihoonesse, kus juhusliku lasu tulemusena sai surma üks osavõtnu, pärast seda vallutati NLKP Krasnodari oblastikomitee hoone. Kohtu alla anti 24 isikut. *1961. aasta [[21. juuni]], [[Altai krai]] [[Biisk]]i linnas [[Biiski pogromm|osalesid rahutustes ligi 500 inimest]]. Rahutuste põhjuseks oli miilitsa katse vahistada linnaturul alkoholijoobes isik, kes osutas kinnipidamisel vastupanu. Rahutustes hukkus 1 inimene, kohtu alla anti 15 isikut. *1961. aasta [[30. juuni]] [[Vladimiri oblast]]i [[Murom]]i linnas kohaliku Ordžonikidze tehase 1500 töölist tungisid kohalikku [[kainestusmaja]]sse, kus oli surnud üks tehase töötaja. Kohtu alla anti 12 isikut. *1961. aasta [[23. juuli]] [[Vladimiri oblast]]i [[Aleksandrov]]i linna 1200 inimest püüdsid vabastada miilitsa linnaosakonnast vahistatud linnaelanike, rahutuste tulemusena hukkus 11 inimest, kohtu alla anti 20 inimest. *1961. aasta 15.–1[[16. september|6. september]], [[Põhja-Osseetia]] [[Beslan]]i linnas, 700 inimest osalesid rahutustes, mis tekkis pärast miilitsa katset vahistada 5 avalikus kohas viibivat ebakaines olekus isikut. Rahutustes hukkus 1 inimene, kohtu alla anti 7 inimest. *[[1962]]. aasta 1.-[[3. juuli]] [[Rostovi oblast]]i [[Novotšerkassk]]i linnas 4000 elektrijaama tehase töötajat avaldades rahulolematust liha ja võihindade tõstmise üle, korraldasid protestimanifestatsiooni. Manifest aeti laiali sõjaväe abil, hukkus 23 inimest, kohtu alla anti 132 inimest. *[[1963]]. aasta 16.–1[[18. juuni|8. juuni]] [[Dnepropetrovski oblast]]i [[Krivoi Rog]]i linnas rahutustes osales ligi 600 inimest. Rahutuste põhjuseks vastupanu osutamine miilitsale alkoholijoobes sõjaväelase poolt. Rahutustes hukkus 4 inimest, kohtu alla anti 41 inimest. *1963. aasta [[7. november]] [[Sumgait]]i linnas, üle 800 inimest kaitsesid demonstratsiooni, millel kanti [[Jossif Stalin]]i piltidega plakateid. Kohtu alla anti 6 inimest. *[[1964]]. aasta [[16. aprill]] Moskvalähedases [[Bronnitsa]] linnas umbes 300 inimest lõhkusid linna eelvangistusmaja, kus suri kehavigastuste tagajärjel kinni peetud linna elanik. Kohtu alla anti 8 inimest. *1964. aasta [[29. september]] – [[3. oktoober]] [[Dagestani ANSV]] [[Hassavjurt]]is osalesid 700 inimest, mille põhjuseks oli tšetšeeni rahvuses noormehe poolt toime pandud laksi rahvusest tütarlapse vägistamine, ning sellele järgnenud laksi rahvusest isikute [[veritasu]] korras kättemaksuaktsioon. Kohtu alla anti 9 inimest. *[[1966]]. aasta [[23. august]] [[Moskva]] linna Kiievi rajooni umbes 500 elanikku asus alkoholijoobes isiku kaitsele, keda proovis kinni pidada miilits. *[[1967]]. aasta [[17. mai]] [[Frunze]] linnas umbes 700 elanikku tungisid rajooni [[siseasjade osakond]]a kus kuulujuttude alusel peksti surnuks kinnipeetu. Hukkus 1 inimene ja kohtu alla anti 18 inimest. *1967. aasta [[13. juuni]] [[Kasahtsan]]i [[Tšimket]]i linnas toimus vastuhakk miilitsale, milles osales umbes 5000 inimest. Hukkus 7 inimest, kohtu alla anti 43 inimest. *1967. aasta [[3. juuli]] [[Stapanakert]]i linnas rahutused 2000 inimese osavõtul, mille põhjuseks oli rahulolematus kohtu otsusega kolmele kurjategijale, kes tapsid lapse. Rahvamass tungis kallale [[konvoi]]le ning tappis kohapeal 3 süüdimõistetut, hukkus 1 rahutustest osavõtnu ja kohtu alla anti 22 inimest. *1967. aasta [[8. oktoober]] [[Tšernigovi oblast]]i [[Priluk]]i linnas tungis ligi 500 inimest kallale kohalikule miilitsaosakonnale, rahutuste põhjuseks kuulujutud isiku tapmise kohta miilitsa poolt. Kohtu alla anti 10 inimest. *1967. aast [[12. oktoober]] [[Slutsk]]i linnas toimus ligi 1200 poolt linnakohtu hoone põletamine, mille tagajärjel hukkus 2 inimest. Rahutuste põhjuseks elanike rahulolematus määratud kohtuotsusega raskete kehavigastuste ja tulirelva ebaseadusliku omamise eest. Kohtu alla anti 12 rahustustes osalejat. *[[1968]]. aasta 13. juuli [[Naltšik]]i linnas, ligi 4000 elanikku tungis pärast kuulujuttu korrakaitse tugipunktis kohalikule noorukile vigastuste tekitamise pärast, linnaturul asunud korrakaitsepunkti ja tapsid seal asunud [[piirkonnavolinik]]u. Kohtu alla anti 33 inimest, neist kolmele määrati [[kõrgeim karistusmäär]]. *[[1977]]. aasta [[22. jaanuar]] [[Tula oblast]]i [[Novomoskovsk]]i linnas ligi 500 inimest kogunes kohaliku eelvangistusmaja juurde, kus alaealise kinnipeetu suhtes miilitsatöötajad kasutasid füüsilist jõudu ning "ja muid jõhkraid tegevusi". Kohtu alla anti 6 osavõtnut. *[[1981]]. aasta [[24. oktoober]] [[Ordžonikidze]] linnas massilised rahutused, milles osalesid ligi 4500 inimest, mis algasid pärast kohaliku tapetud taksojuhi matuseid. Kohtu alla anti 26 inimest. *[[1984]]. aasta 22.–[[23. august]] [[Leninogorsk]]i linnas sõitis miilitsauto otsa kahele tütarlapsele, kellest 1 suri vigastustesse. Umbes 1000 linnaelanikku kogunes linna siseasjade osakonna hoone juurde, mis rüüstati. Kohtu alla anti 13 inimest. *[[1985]]. aasta [[12. jaanuar]] [[Dušanbe]] linnas kino juures toimus kaklus [[tadžikk]]ide ja venelaste vahel. Kohtu alla anti 5 inimest. *[[1986]]. aasta 17.–1[[18. detsember|8. detsember]] [[Alma-Ata]] linnas, osales rahvarahutustes ligi 5000 inimest, Üliõpilased avaldasid rahulolematust Kasahstani KP KK poolt pleenumil vastuvõetud "organisatsiooniliste küsimuste" kohta. Kasahtsani KP KK senine kasahhist I sekretär [[Dinmuhamed Kunajev]] vahetati venelasest Kolibini vastu. Rahustuste ajal said erinevaid vigastusi 1215 inimest, neist 774 sõjaväelast ja miilitsatöötajat, kaks vigastustega haiglasse toimetatud isikut suri vigastustesse. Kriminaalvastutusele võeti 107 inimest. *[[1986]]. aasta [[2. aprill]] [[Jakutsk]], 600 inimest võtsid osa kaklusest jakuutide ja vene rahvusest isikute vahel. Kriminaalmenetlust alustati 8 isiku vastu. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="iz5j5">АНДРОПОВ Ю. В. Избр. речи и статьи. М. 1979, с. 279 — 298</ref> <ref name="v5gfw">Юрий Фельштинский, Владимир Прибыловский, [https://web.archive.org/web/20100505124155/http://www.corporation-kgb.org/?page=8 КОРПОРАЦИЯ. РОССИЯ И КГБ ВО ВРЕМЕНА ПРЕЗИДЕНТА ПУТИНА. ЛЕОНИД ТЯГАЧЕВ]</ref> <ref name="SVtD2">{{Netiviide |pealkiri=3-й отдел |url=http://www.ovvkus.ru/kgb5491/structure/5U/3.htm |vaadatud=2011-11-15 |arhiivimisaeg=2017-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170226050638/http://www.ovvkus.ru/kgb5491/structure/5U/3.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mK7gO">[Система борьбы с терроризмом в СССРhttps://web.archive.org/web/20100403032410/http://www.agentura.ru/dossier/russia/kgb/counterterrorism/], www.agentura.ru</ref> <ref name="pCKUJ">[https://web.archive.org/web/20100220000218/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/vanake-hasan---vene-allilma-uus-boss.d?id=27693117 Vanake Hasan – Vene allilma uus boss], Eesti Ekspress, 18. november 2009</ref> <ref name="qsZiz">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/article.php?id=27692755 Mõjuka ärimehe, skandaalse luuraja ja helde spordimetseeni mõrva taustast], Eesti Ekspress, 3. november 2009</ref> <ref name="GHZ9i">[http://it2b-forum.ru/index.php?showtopic=4094 Владимир Крючков Его роль в истории страны.]</ref> <ref name="J95Do">Лубянка. Органы ВЧК-ОГПУ-НК. ВД-МГБ-МВД-КГБ. 1917 — 1991 гг. Справочник. М. 2003, с. 166 — 168.</ref> <ref name="WQNtC">Сергей Бычков.[https://web.archive.org/web/20160305022632/http://www.portal-credo.ru/site/?act=fresh&id=126 БОЛЬШЕВИКИ ПРОТИВ РУССКОЙ ЦЕРКВИ. ПРОТИВОСТОЯНИЕ РЕЖИМУ. (1917–1941). Чекистский "игумен" Евгений Тучков]</ref> <ref name="lg7Zi">[http://www.solovki.ca/camp_20/butcher_tuchkov.php ПРЕДСТАВЛЕНИЕ на Евгения Тучкова для получения звания Заслуженного чекиста], Solovki Encyclopaedia</ref> <ref name="cDw8l">[http://shieldandsword.mozohin.ru/kgb5491/structure/4U.htm 4-е Управление]</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.fedy-diary.ru/?p=1998 О Бобкове] [[Kategooria:KGB]] [[Kategooria:Sisejulgeolek]] ha552mdtw6crx5qeclsisa1pdq1azqj 0 197011 7160745 7101369 2026-05-25T13:55:34Z Smörre 9750 Helsingi Teatrikõrgkool --> Teatriakadeemia (vale tõlge) 7160745 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Von Krahl Theatre The Magic flute, Sarastro.jpg|thumb|Juhan Ulfsak Sarastrona [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatri]] lavastuses "Võluflööt", 2006. Foto: [[Alan Proosa]]]] '''Juhan Ulfsak''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1973]]) on eesti näitleja ja lavastaja. Ta õppis aastatel 1979–1991 [[Tallinna 10. Keskkool]]is ning lõpetas 1991. aastal [[Tallinna 1. Õhtukeskkool]]i. 1995. aastal lõpetas ta näitejuhi-teatritöö korraldaja erialal [[Viljandi Kultuurikolledž]]i<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref>. Ta on täiendanud end [[Helsingi Teatriakadeemia]] kursustel<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/ulfsak_juhan1 Eesti Teatriliit.]</ref> ja on töötanud [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]]s näitekunstiõppejõuna.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 362–363.</ref> Juhan Ulfsak on töötanud alates 1998. aastast [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]], kuid on vahepeal olnud ka vabakutseline. 2010. aastast töötas ta Von Krahli Teatris lavastajana<ref>Madli Pesti. [https://www.temuki.ee/archives/1325 Robustselt elegantne. Juhan Ulfsak lavastajana] Teater. Muusika. Kino. Aprill 2016.</ref> ja 2024. aasta sügisest on teatri kunstiline juht<ref>Karmen Rebane, Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/1609450718/von-krahli-teatri-uued-juhid-on-jaak-prints-ja-juhan-ulfsak Von Krahli teatri uued juhid on Jaak Prints ja Juhan Ulfsak] ERR Kultuur, 11.09.2024.</ref>. Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige. Aastatel 2003–2004 juhtis ta koos [[Mihkel Raud|Mihkel Rauaga]] TV3 saadet "[[Koosolek (telesaade)|Koosolek]]". == Looming == === Teatrirollid === {{veergude loend|laius=28em| * 1997 Peategelane, "Küpressimägi" ([[Ugala]]s) * 1998 Margus, "Libahunt" * 1999 Jooseptoots, "Inimesed saunalaval" * 2001 Galahad, "Graal!" * 2001 Nick, "Mõned teravad polaroidid" * 2002 Hot, "Hot" * 2003 osaline, "Luikede järv" * 2004 osaline, "Eesti ballaadid" * 2005 Andrei, "Ema" * 2006 Hamletid, "Hamletid" * 2007 Kostja Treplev, "Kajakas" * 2008 Weygang, "Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed" * 2009 osaline, "Smedsi Mental Finland" (Brüsseli Kuninglikus Flaami Teatris) * 2010 osaline, "The End" * 2011 Gilgameš, "Gilgameš ehk Igaviku nupp" * 2012 Bad Pinoccio, "Rodion Raskolnikovi kujuteldav Siberi tsirkus" (Münchner Kammerspieles) * 2014 osaline, NO49 "Tõde, mida ma olen igatsenud" (Teater NO99-s) * 2015 osaline, "Budapest" * 2020 osaline, "Kas te olete oma kohaga rahul?" ([[Kanuti Gildi Saal]]is) * 2021 Mefisto, "Mefisto" (Eesti Draamateatris) }} === Lavastused === {{veergude loend|laius=28em| * 2006 "Roots" Kanuti Gildi Saalis (koos Oksana Titovaga) * 2010 "Idioodid" [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]] (ka kunstnik) * 2011 "Viha südames (Vaata raevus tagasi)" Helsingi Jurkka Teatris (koos Anni Ojaneniga) * 2013 "Puhastatud" ja "4.48 psühhoos" Von Krahli Teatris * 2014 NO53 "Kadunud sõbra juhtum" [[Teater NO99|Teatris NO99]] * 2015 "Kaart ja territoorium" [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] * 2017 NO36 "Unistajad" Teatris NO99 * 2020 "Pigem ei" Von Krahli Teatris (ka kunstnik) * 2022 "Melanhoolia" Von Krahli Teatris * 2023 "Teoreem" Eesti Draamateatris }} === Filmirollid === {{veergude loend|laius=28em|* 1988 "Doktor Stockmann", telemängufilm – Morten * 1992 "[[Lammas all paremas nurgas]]", mängufilm – Tomi vend * 1993 "Hysteria", mängufilm – Peace Jogger * 1995 "Cecile on surnud", telefilm * 1997 "Febris" – Poiss * 2002 "Ferdinand", lühifilm – episoodiline roll * 2005 "[[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]]", mängufilm – Erki * 2005 "[[Röövlirahnu Martin]]", mängufilm – Juku * 2006 "[[Tühirand (film)|Tühirand]]", mängufilm – Naaber * 2006 "[[Ruudi]]", mängufilm – iludusvõistluse võõrustaja * 2006 "[[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]]", mängufilm – fotograaf, DJ, vedamik * 2007 "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]", mängufilm – Valev * 2007 "[[Sügisball (film)|Sügisball]]", mängufilm – arhitekt Maurer * 2008 "[[Detsembrikuumus]]", mängufilm – Ohvitser * 2009 "[[Püha Tõnu kiusamine]]", mängufilm – Kaasreisija * 2010 "[[Punane elavhõbe (film)|Punane elavhõbe]]", mängufilm – Reps * 2011 "[[Idioot (film 2011)|Idioot]]", mängufilm – Ippolit * 2011 "[[Rotilõks]]", mängufilm – Taksojuht Peet * 2011 "[[Vahetus (film)|Vahetus]]", lühifilm – mees * 2012 "[[Seenelkäik]]", mängufilm – Zak * 2012 "[[Üksik saar]]", mängufilm – Olaf, professori poeg * 2013 "Concrete Night", mängufilm – mees * 2013 "Violence", lühifilm – Arthur * 2015 "[[Roukli]]", mängufilm – Jan * 2016 "[[Päevad, mis ajasid segadusse]]", mängufilm – Juulius * 2017 "[[Mehetapja/Süütu/Vari]]", mängufilm – Aleksander Kross * 2018 "[[Seltsimees laps]]", mängufilm – Paul Varik * 2018 "[[Eia jõulud Tondikakul]]", mängufilm – Raiesmiku Raivo * 2019 "[[Virago]]", lühifilm – Tõnu * 2020 "Helene", mängufilm – maakler * 2020 "[[Tenet]]", mängufilm – reisija * 2020 "[[Viimased]]", mängufilm – lihunik * 2021 "Attack on Finland", mängufilm – Leonid Titov * 2022 "Janvaris", mängufilm – Podnieks * 2022 "[[Erik Kivisüda]]", mängufilm – Külmking * 2023 "[[Tume paradiis]]", mängufilm – Renee * 2025 "[[Ühemõõtmeline mees]]", mängufilm – Raul }} === Telesarjad === {{veergude loend|laius=28em| * 1998 "Mõmmi ja aabits. 20 aastat hiljem" – Rebase Riho * 2010–2012 "[[Kelgukoerad]]" – Kalle Kõsta * 2018 "[[Pank (seriaal)|Pank]]" (režissöör) * 2020 "Thin Ice" – Anton Ivanov * 2023 "Poromafia" – baarmen<ref>[[imdbname:1798449|Juhan Ulfsak]] IMDb andmebaas, vaadatud 29.03.2023.</ref><ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/9311/filmograafia/page/1 Juhan Ulfsak]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}} Eesti filmi andmebaas, vaadatud 29.03.2023.</ref> * 2024 "[[Konflikt]]" – taluperemees Rebane }} === Muu === {{veergude loend|laius=28em| * 1998 "Vennaskond. Millennium", muusikafilm (operaatoritöö) * 2002 "Welcome to Estonia", dokumentaalfilm (produtsent, stsenarist) * 2004 "Vali kord", dokumentaalfilm (produtsent, stsenarist, toimetaja) }} ==Tunnustus== * 2004 – [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] * 2004 – [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii eriauhind]] (koos [[Taavi Eelmaa]], [[Erki Laur]]i, [[Tiina Tauraite]] ja [[Liina Vahtrik]]uga) * 2007 – Tartu teatrifestivali auhind meesnäitleja kategoorias rolli eest [[Anton Tšehhov]]i näidendis "[[Kajakas (Tšehhov)|Kajakas]]", mille lavastas [[Kristian Smeds]]<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 362</ref> * 2009 – [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2011 – [[Kultuurivedur|Postimehe kultuurivedur]], rollide eest [[Von Krahli teater|Von Krahli teatris]] * 2012 – [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] (koos [[Erki Laur|Erki Lauriga]]) * 2016 – [[Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus|Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse]] [[Hea Teatri Auhind]] * 2019 – [[Eesti Teatriliidu etenduskunstide ühisauhind]] (koos [[Eero Epner]]i ja [[Mart Kangro]]ga) * 2019 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2021 – [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] * 2023 – [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] ==Isiklikku== Juhan Ulfsaki isa oli näitleja ja lavastaja [[Lembit Ulfsak]], tema poolõed on filmiajakirjanik ja -kriitik [[Maria Ulfsak-Šeripova]] ja tekstiilikunstnik [[Johanna Ulfsak]]. Ta on olnud abielus kunstnik [[Reet Aus]]iga, neil on tütar Niina.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/67948575/kuum-paar-juhan-ulfsak-leidis-endale-uue-disainerist-kallima Juhan Ulfsak leidis endale uue disainerist kallima!] Kroonika, 14.02.2014.</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * {{imdb nimi|1798449}} * [https://epl.delfi.ee/artikkel/50962914/juhan-ulfsak-ei-vihka-kedagi? "Juhan Ulfsak ei vihka kedagi"] Eesti Päevaleht, 30. august 2003. * [[Marko Mägi (ajakirjanik)|Marko Mägi]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69033487/kohati-kuratlik-naitleja Kohati kuratlik näitleja] Eesti Ekspress, 18. november 2003. * [[Tiiu Laks]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51060236/juhan-ulfsak-mees-oiges-rollis Juhan Ulfsak — mees õiges rollis] Eesti Päevaleht, 14. oktoober 2006. * [[Priit Pullerits]]. [https://www.postimees.ee/314231/kes-kardab-juhan-ulfsakit Kes kardab Juhan Ulfsakit?] Postimees, 18. september 2010. * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/siin-me-oleme-siin-me-oleme-juhan-ulfsak SIIN ME OLEME. Juhan Ulfsak] arhiiv.err.ee (audio), 27. november 2010. * [[Jaak Allik]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/ulfsak-on-huvitavam-kui-houellebecq/ Ulfsak on huvitavam kui Houellebecq?] Sirp, 11. detsember 2015. * [[Madli Pesti]]. [https://www.temuki.ee/archives/1325 Robustselt elegantne. Juhan Ulfsak lavastajana] Teater. Muusika. Kino. Aprill 2016. * [https://kultuur.err.ee/924355/juhan-ulfsaki-kone-kui-voetakse-vabadus-uhelt-inimeselt-siis-voetakse-vabadus-koigilt "Juhan Ulfsaki kõne: kui võetakse vabadus ühelt inimeselt, siis võetakse vabadus kõigilt."] ERR kultuur, 28. märts 2019 * [https://www.err.ee/1017053/juhan-ulfsak-dotseeriv-jomin-vanameeste-suust-on-ebakohane-ja-ebaoiglane "Juhan Ulfsak: dotseeriv jõmin vanameeste suust on ebakohane ja ebaõiglane."] ERR, 25. detsember 2019 * [https://kultuur.err.ee/1608928406/juhan-ulfsak-ma-ei-pea-end-enam-nii-metsikuks-et-draamateatris-lavastada-ei-voiks "Juhan Ulfsak: ma ei pea end enam nii metsikuks, et Draamateatris lavastada ei võiks."] err.ee, 27. märts 2023 {{JÄRJESTA:Ulfsak, Juhan}} [[Kategooria:Von Krahli Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] p4mg1bh94d5v12yzttbyj35cz1m7tds 0 198267 7160892 5774380 2026-05-25T16:04:20Z Loodushuviline 43699 7160892 wikitext text/x-wiki {{Järv | järve_nimi = Mädajärv | pildi_nimi = Patika Mädajärv.jpg | pildi_link = | koordinaadid = | valgala_riigid = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 4,5 ha | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = 265 m | suurim_laius = 225 m | keskmine_sügavus = | vee_maht = | asendikaart = Eesti }} '''Mädajärv''' (ka ''Patika Mädajärv'') on [[järv]] [[Suuresta]] külas [[Rae vald|Rae vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]. Järve pindala on 4,5 ha. Aastal [[1798]] ilmunud maakaardil ''Karta teatra voinõ Rossiiskoi Imperii protiv shvedov'' on järv tähistatud kui ''oz Meda'' (vn ''ozero'' = ''järv''). Aastal [[1844]] ilmunud maakaardil ''Generalcharte von Ehstland'' on järve nimeks märgitud ''Mudda''. [[Kategooria:Rae valla järved]] 99k1etltqy7s0vyyu2yv9zuoy8hyn80 0 200869 7161156 7004302 2026-05-26T07:17:30Z ~2026-30199-00 229874 7161156 wikitext text/x-wiki [[Pilt: theodorrouk-001.jpg|pisi|Alamkapten Theodor Rõuk]] '''Theodor Rõuk''' [[VR I/2]] (nimi ka '''Teodor'''; kuni 25. märts 1935 '''Feodor'''; 2. detsember ([[vkj]])/ [[14. detsember]] [[1891]] [[Viljandi]]<ref>EAÕK Viljandi koguduse meetrikaraamat 1888–1893. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1995.1.124. Aasta 1891. Lk 20</ref> – [[21. juuli]] [[1940]] [[Tallinn]]) oli eesti [[advokaat]], [[poliitik]], [[seltskonnategelane]] ja [[sõjaväelane]] (reserv-[[alamkapten]]). Lõpetanud [[Varssavi ülikool]]i õigusteaduskonna 1915 1. järgu diplomiga. [[Korp! Sakala]] vilistlane. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[sõjavägi|sõjaväes]] 1. septembrist 1915. 1916. aasta jaanuarist maini õppis [[Vladimiri sõjakool]]is, mille kursuse lõpetamisel ülendati [[lipnik]]uks.<ref name="maurer">A. Maurer. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19411216.2.16 "Theodor Rõuk". Eesti Sõna nr 12, 16. detsember 1941. Lk 2]</ref> Teenis 172. [[jalavägi|jalaväe]] tagavara[[polk|polgus]] [[nooremohvitser]]ina. 1916. aasta septembris-novembris osales ohvitseride kütikoolis täiendkoolitusel. 14. veebruaril 1917 ülendati [[alamleitnant|alamleitnandiks]]. ==Teenistus Eesti sõjaväelasena== Alates 1917. aasta 28. maist jätkas teenistust [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti polgus]] [[kuulipildurite komando]] ülemana. Võttis 1917. aasta oktoobris osa [[Muhu operatsioon]]ist, kust tal ühena vähestest õnnestus pääseda sõjavangi langemisest. 29. märtsil 1918 [[auastmes ülendamine|ülendati]] [[leitnant|leitnandiks]]. Seoses [[Eesti rahvuslikud väeosad|Eesti rahvuslike väeosade]] likvideerimisega [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõimude]] poolt [[demobilisatsioon|demobiliseeriti]] 1918. aasta aprillis. Pärast Saksa okupatsiooni lõppu ja võimu üleminekut [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutisele Valitsusele]] nimetati [[leitnant]] ta [[Eesti Kaitse Liit|Eesti Kaitse Liidu]] ülema [[Ernst Põdder]]i [[päevakäsk|päevakäsuga]] nr 1 [[11. november|11. novembril]] [[1918]] [[Kaitseliidu Lääne malev|Läänemaa Eesti Kaitse Liidu ülema asutus]]e ülemaks. Ta oli tänapäeva mõistes [[Kaitseliidu Lääne malev]]a esimene [[kaitseliidu malevapealik|pealik]], [[juhtimine|juhtides]] [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] tegevust kogu tolleaegse [[Läänemaa]] piirides ja [[Haapsalu]] linnas. [[15. detsember|15. detsembril]] [[1918]] määrati ta Peastaabi päevakäsuga [[Harju maakond|Harju maakonna]] ja Tallinna linna [[kaitseliidu malevapealik|Kaitseliidu ülemaks]] ning Tallinna [[komandant|komandandiks]]. [[Tallinna Garnisoni Komandantuur|Komandantuuri]] ülesandeks oli linnas avaliku korra ja julgeoleku tagamine ning garnisoniteenistuse järelevalve. [[1. mai]]l [[1919]] vabastati ta Tallinna ja Harjumaa Kaitseliidu ülema kohustustest, ülendati [[alamkapten]]iks ja nimetati [[Kaitseliidu ülem]]a teiseks abiks. [[19. detsember|19. detsembril]] määrati [[Tallinna tagavarapolk|Tallinna tagavarapolgu]] [[rügemendiülem|ülemaks]] ning [[1. juuni]]l nimetati ta [[Sõjaväe ringkonnakohus|Sõjaväe ringkonnakohtu]] liikmeks. Pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõppu lahkus ta [[5. aprill]]il [[1920]] [[tegevteenistus]]est, minnes [[reserv]]i. ==Tegevus poliitiku ja riigiametnikuna== [[23. märts]]il [[1921]] nimetati ta [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] ringkonda [[kohtupalat]]i [[prokurör]]i nooremaks abiks, [[22. veebruar]]il [[1922]] [[kohtupalat]]i [[prokurör]]i vanemaks abiks. [[15. jaanuar]]il [[1923]] nimetati ta [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] abiesimeheks. [[26. märts]]ist kuni 16. detsembrini [[1924]] oli ta [[Eesti siseminister|siseminister]] [[Friedrich Akeli valitsus]]es.<ref>{{Netiviide |url=https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/24.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-01-17 |arhiivimisaeg=2013-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131017011551/http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/24.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 9. oktoobril 1932 Estonias peetud kõnes väitis ta, et vabadussõjalaste liikumise juhtimise õigus kuulub tundmatutele noortele meestele, kuna just noored ja tundmatud võitsidki vabadussõja ja tõid meile vabaduse ja iseseisvuse.<ref>"Tundmata nooredmehed" ja vabadussõjalased. Vaba Maa nr 242, 14. oktoober 1932. Lk 6</ref> Oktoobris 1933 määras [[sisekaitseülem]] [[Gustav Jonson]] Theodor Rõugule 100 krooni trahvi, kuna ta oli levitanud ärevusttekitavaid aluseta kuulujutte.<ref>Eilsest tänaseni. Sõnumed nr 198, 3. oktoober 1933. Lk 3</ref> Pärast Eesti okupeerimist [[NSVL|NSV Liidu]] poolt lõpetas Theodor Rõuk elu enesetapuga.<ref name="maurer" />Maetud Tallinna Kaitseväe kalmistule. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Jaak Pihlak]]. [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2010_toim_1/pihlak_vrv_viljandi_linn.pdf "Viljandi linn ja Vabaduse Risti vennad"]. Viljandi Muuseum. 2010, lk 143–145 ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24303 Eesti ohvitserid 1918–1940] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000076987 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=ametikoha loomine | nimi=[[Kaitseliidu Lääne malev|Läänemaa Eesti Kaitse Liidu ülema asutus]]e ülem| aeg=[[11. november]] [[1918]] – [[15. detsember]] [[1918]]| järgnev=}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Peeter Kann]] | nimi=[[Kaitseliidu Harju malev|Harjumaa ja Tallinna linna Kaitseliidu]] ülem, [[Tallinn]]a [[komandant]]| aeg=[[15. detsember]] [[1918]] – [[1. mai]] [[1919]]| järgnev=}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Rõuk, Theodor}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis]] [[Kategooria:Kaitseliidu Lääne maleva pealikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva pealikud]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Sõjaväe Kõrgema Kohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Vabadussõjalaste Rahvaliikumise poliitikud]] [[Kategooria:Varssavi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1940]] guarl9osrrricl1g56t6jhfgges69gd 0 201504 7160687 6987867 2026-05-25T12:38:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160687 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{tõlkida}} [[Pilt:Serbo croatian language2005.png|pisi|Serbohorvaadi keeleala (2005)]] [[Pilt:Serbo croatian languages2006.png|pisi|Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006)]] '''Serbia-horvaadi keel''' (varem ka '''serbokroaadi keel''' ja '''serbohorvaadi keel''';<ref name="lSlFa" /> omanimetusega '''srpskohrvatski''', '''hrvatskosrpski''' ehk '''bosansko-hrvatsko-srpski jezik'''; [[kirillitsa]]s ''српскохрватски'', ''хрватскосрпски'' ehk ''босанско-хрватско-српски језик'')<ref name="seelrc.org" /> on [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keel]] või murderühm ([[diasüsteem]]). Selle nimetusega on tähistatud eelkõige endises [[Jugoslaavia]]s [[1954]]–[[1990]] kehtinud [[ametlik keel|ametlikku]] [[kirjakeel]]t (serbohorvaadi keele kõrval oli tunnustatud ka [[Sloveeni keel|sloveeni]] ja [[makedoonia keel]]), aga ka kõiki tänapäeva [[Serbia]], [[Montenegro]], [[Horvaatia]] ning [[Bosnia ja Hertsegoviina]] alal kõneldud [[murre|murdeid]] ühtekokku. Sel [[štokavština]] murderühmal põhineval kirjakeelel oli kolm hääldusviisi: [[ijekavski]], [[ekavski]] ja [[ikavski]], millest kaht esimest tarvitasid [[serblased]] ja viimast [[horvaadid]].<ref name="mcbov" /> Mitteametlikult kasutati õieti "ida" ja "lääne" kirjaviisi, mis seostuvad vastavalt Serbia ning Horvaatia-Bosnia kirjakeeltega. Sageli peeti serbohorvaadi keele alla kuuluvaks ka ametikeeltena tunnustamata sloveenipärast [[kajkavština]]t<ref name="9aMVV" /> ja iidsete kirjamälestistega<ref name="o0HZj" /> [[tšakavština]] murret. [[Bulgaaria keel|Bulgaariapärastel]] [[torlački]]<ref name="DkkF6" /> murdeil polnud mingisugust tunnustust. Jugoslaavia lagunemise tulemusena iseseisvusid ka [[Horvaadi keel|horvaadi]], [[serbia keel|serbia]] ja [[bosnia keel]] kirjakeeltena. Serbohorvaadi keelte vahelised erinevused on seejärel üha suurenenud. [[2007]]. a sai [[riigikeel]]eks isegi varem serbia keeleks peetud [[montenegro keel]].<ref name="gdCtO" /> Juba on serbohorvaadi keele nimetus ka [[dialektoloogia]]s asendumas '''kesk-lõunaslaavi murderühma''' mõistega. Hoidumaks rahvuslikest ja [[keeleteadus]]likest väitlustest, on serbohorvaadi keele kõnelejad nimetanud oma keelt ise ka [[poliitiline korrektsus|poliitiliselt korrektse]] nimetusega ''Naš jezik'' ('meie keel'). [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|ISO]] märgib käsitletud keeli erinevate [[UDC]] (''Universal Decimal Classification'') numbritega: * [[serbia keel]]t ''UDC 861'', tunnusega '''sr''' * [[horvaadi keel]]t ''UDC 862'', tunnusega '''hr''' * [[serbohorvaadi keel]]t ''UDC 861/862'', tunnusega '''sh''' * [[Bosnia keel]]t märgib ''[[ISO 639]]'' standard tunnustega '''bos''' ja '''bs'''. [[Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal]]<ref name="xYDaD" /> käsitleb kõigi süüaluste emakeelena "bosnia-horvaadi-serbia" (ehk ''bosansko-hrvatsko-srpski'') keelt ega järgi oma ametlikes kirjutistes ühegi osapoole [[õigekeelsus]]norme. ==Ajalugu== [[19. sajand]]i eelne rikkalik [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi]] vaimulik, ametlik ja rahvalik kirjandus loodi paljudes reeglistamata kohalikes kõne- ja kirjakeeltes, mida nimetati illüüri, slaavi, slavooni, bosnia, serbia või horvaadi keeleks. Teadaolevalt esimesena tarvitas serbia-horvaadi keele mõistet sloveeni keeleteadlane [[Jernej Kopitar]] [[1836]]. aastal. Selle võis ta leida ka slovaki keelemehe [[Pavol Jozef Šafárik]]i [[1837]] trükis ilmunud teose "Slovanské starožitnosti" käsikirjast. 19. sajandi keskel tuli mõte rajada ühine kirjakeel kõige levinuma murde [[štokavština]] põhjal. Iseõppinud Serbia kirjanik ja rahvaluuleteadlane [[Vuk Stefanović Karadžić]] ühtlustas [[Serbia kirillitsa]]. Horvaatia [[illürism]]i liikumise juhid [[Ljudevit Gaj]] ja [[Đuro Daničić]] korrastasid [[ladina tähestik]]ul põhineva [[Gaj kirjaviis]]i vastavaks [[kõnekeel]]e [[hääldus]]ele. [[1850]] kirjutasid Serbia ja Horvaatia kirjanikud ja keeleteadlased alla [[Viini kirjalepe|Viini kirjaleppele]] ühise kirjakeele loomiseks.<ref name="EggLx" /> Tegelikult arenes ühendatud kirjakeele kumbki pool erinevalt (eriti [[sõnaloome]]s ja [[stilistika]]s). [[1918]]–[[1929]] serblasi, sloveene ja horvaate ühendanud [[Jugoslaavia kuningriigis]] oli see ''srpsko-hrvatsko-slovenski'' nime all [[riigikeel]]. [[15. jaanuar]]il [[1944]] andis Jugoslaavia Rahvusliku Vabastamise Antifašistlik Veetše [[AVNOJ]] horvaadi, serbia, sloveeni ja makedoonia keelele võrdsed õigused kogu Jugoslaavias.<ref name="k9FS7" /> See otsus avaldati uuesti [[1945]].<ref name="sm2iQ" /> [[1954]] sõlmisid "''[[Matica srpska]]''" (Serbia keele sõnaraamat) ja "''[[Matica hrvatska]]''" volitatud serbia ja horvaadi keeleteadlased ja kirjanikud [[Novi Sadi lepe|Novi Sadi leppe]], mille esimeses lõigus väidetakse: :"Serblastel, horvaatidel ja montenegrolastel on ühine emakeel. Kahes keskuses, [[Belgrad]]is ja [[Zagreb]]is arendatud keel on nüüdseks ühendatud. Sel on kaks hääldusviisi: ijekavski ja ekavski." Novi Sadi lepe sai ka Jugoslaavia keelepoliitika aluseks, kuigi [[Miroslav Krleža]] ja teised [[1967]]. aasta [[Horvaadi kirjakeele nime ja seisundi deklaratsioon]]i alla kirjutanud horvaadi haritlased väitsid, et see sõlmiti poliitilise surve all. Paljud horvaadid nägid selles keelesegamises võõrapäraste sõnade ja väljendite abil oma keele serbistamist. Serbialikud väljendid asendasid horvaadi päritolu keelendeid ka Bosnia ja Hertsegoviina [[ajakirjandus]]es ja ametikeeles ning tasapisi isegi kõnekeeles. Ühelt poolt nähti selles tõendeid serblaste ülemvõimust Jugoslaavias, teisalt käsitleti seda keele loomuliku arenguna. [[Horvaatia kevad]]rahutustele järgnenud [[1970. aastad|1970. aastate]] rahvustülide, 1990. aastail nõrgenenud poliitilise surve ja Jugoslaavia poliitilise süsteemi demokratiseerimise järel lõpetati keelte vägivaldne ühendamine ja keeletarvitajad võisid oma keelt nimetada milleks tahes. Horvaadid taastasid oma keele endise nimetuse (''hrvatski''), mida nad olid kasutanud 1970. aastate keskpaigani. Serblased loobusid serbohorvaadi keele nimetusest (српскохрватски) [[1997]], kui ilmus "''Matica srpska''". Ametlikult nimetas 1990–[[2006]] kehtinud [[Serbia põhiseadus]] riigikeelt serbohorvaadi keeleks, samal ajal [[Montenegro põhiseadus]]es ([[1993]]–2007) nimetati seda ijekavski hääldusega serbia keeleks.<ref name="TI8OL" /> {| class="wikitable" ! Prantsuse ! Horvaadi ! Bosnia ! Serbia |- ! Comme les gaz d'échappement et la pollution atmosphérique dans la Jérusalem, il serait nécessaire de prendre des mesures pour assurer la sécurité! ! Glede ispušnih plinova i zagađivanja zraka u Jeruzalemu, bilo bi potrebito poduzeti mjere sigurnosti! ! U pogledu izduvnih gasova i zagađivanja vazduha u Jerusalimu, bilo bi potrebno preduzeti mjere bezbjednosti! ! У погледу издувних гасова и загађивања ваздуха у Јерусалиму, било би потребно предузети мере безбедности! |} {| class="wikitable" ! Horvaadi ! Bosnia ! Serbia ! style="background-color#ffffff" | Prantsuse |- | align=center | B''ije''la so''l'' za ku''h''anje ''k''emijski ''je spoj'' natri''j''a i ''k''lora. | align=center | B''ije''la so za ku''h''anje ''je h''emijski ''spoj'' natri''jum''a i ''h''lora. | align=center | B''e''la so za ku''v''anje ''je h''emijsko ''jedinjenje'' natri''jum''a i ''h''lora. | style="background-color#ffffff" | Le sel blanc pour la cuisine est un composé chimique du sodium et du chlore. |- | align=center | ''Vlak'' sa žel''je''zničkoga ''kolodvora'' krenu''t ć''e t''o''čno u deset ''sati''. | align=center | ''Voz'' sa žel''je''zničke ''stanice'' krenu''t ć''e t''a''čno u deset ''sati''. | align=center | ''Voz'' sa žel''e''zničke ''stanice'' krenu''ć''e t''a''čno u deset ''sati''/''časova''. | style="background-color#ffffff" | Le train de la gare va commencer exactement à dix heures. |} ==Keeletüli== ====Bosnia seisukohad==== *Enamik Bosnia keeleteadlasi väidab tänini käibivat serbohorvaadi keelt põhinevat Bosnia [[keeletarvitus]]el. *Harva süüdistatakse horvaate ja serblasi ka [[bosnia keel]]e kuritarvitamistes kultuurilisel ja poliitilistel eesmärkidel. ====Serbia seisukohad==== *Enamik Serbia keeleteadlasi peab nii serbia kui horvaadi keelt ühtseks serbohorvaadi (''srpskohrvatski'' ehk ''hrvatskosrpski'') keeleks. *Vähem arvatakse, et kunagine serbohorvaadi keel on nüüdseks lagunenud. *Vähesed on väitnud ka (pärast Jugoslaavia sõdu aga ka enne [[20. sajand]]it), et serbohorvaadi keelt pole kunagi olnud ja see mõiste märgib serbia keele Horvaatia teisendit.<ref name="s5kxZ" /> ====Horvaatia seisukohad==== *Vähemik Horvaatia keeleteadlasi eitab horvaadi keele allikana [[štokavština]] murderühma. *Üksikud peavad bosnia, serbia ja horvaadi keelt ühtseks serbohorvaadi keeleks. *Enamik Horvaatia keeleteadlasi usub, et ühist serbohorvaadi keelt pole kunagi olnud, vaid serbia ja horvaadi keel on mõnikord ajutiselt teineteisele lähenenud. Nimelt: *16. ja [[17. sajand]]il kirjutatud [[Marin Držić]]i ja [[Ivan Gundulić]]i töödes ülestähendatud horvaadi keel ei erine oluliselt tänapäeva Horvaatia kirjakeelest, kui vananenud keelendid välja arvata. Niisiis ei kaasnenud [[19. sajand]]i [[keelekorraldus]]ega järsku pööret keele arengus – '''erinevalt serbia keelest, mille varasem rahvalik kuju polnud sugugi nii sarnane horvaadi keelele, kui see on praegu'''. Seega horvaadi ja serbia keele normimine sattus ühele ajajärgule ja oli ajendatud sarnasest meelsusest, kuid tagajärjeks ei olnud ühise keele teke. Ei kirjutanud serbohorvaadi keeles [[Ivan Gundulić]] ega [[August Šenoa]]. [[Marko Marulić]] ja [[Marin Držić]] kirjutasid arenenud horvaadi keeles vähemalt 300 aastat enne serbohorvaadi liikumise teket. Marulić ütleb [[1501]]. aastal, et on loonud oma [[tšakavština]]keelse ''Judita'' horvaadi värssides (''u uersih haruacchi slosena''). [[1604]]. aastal [[Bartol Kašić]]i kirjutatud [[štokavština]] [[grammatika]]st ja [[sõnaraamat]]ust selgub üheselt, et ''slaavi'' ja ''illüüria'' rahvaks nimetab ta ''horvaate''. Teisalt vastandus [[19. sajand]]i [[Dubrovnik]]is ja teistes [[Dalmaatsia]] linnriikides enne kõike [[Romaani keeled|romaani päritolu]] elanikkond [[Slaavi keeled|slaavlastele]]. Vähem eristati horvaate serblastest, mis on andnud alust väidetele, et sealsete meistrite looming pole ainuüksi horvaadi pärand ega ole nende (''vanahorvaadi'') keel ka Horvaatia riigikeele eelkäija. [[16. sajand]]i eelsed Dubrovniki ja Montenegro kirjatööd polnud õieti isegi [[štokavština]] ammugi serbiakeelsed, vaid kohalikus [[tšakavština]]-[[ijekavski]] teisendis, lähedases Horvaatia [[Aadria meri|Aadria mere]] saarerahva keelele.<ref name="xScLz" /> ==Kirjaviis== Aja jooksul on olnud tarvitusel mitu tähestikku: *nurgeline, ümar ja kolmnurkne [[glagoolitsa]] **(mida Balkanil on tarvitatud peamiselt Horvaatias)<ref name="c9dEN" /> *käibelt kadunud [[kreeka tähestik]] *[[arebica]] (on Bosnia moslemeil tarvitusel jumalateenistusel) *[[kirillitsa]] ** ([[Serbia kirillitsa]] korrastas [[19. sajand]]il [[Vuk Stefanović Karadžić]]) *[[glagoolitsa]] ja [[kirillitsa]] vahevorm [[bosančica]] (mis loodi Bosnias ja levis ka Dalmaatsiasse) *[[ladina tähestik]]u teisendid. [[Gaj kirjaviis|Horvaatia tähestiku]] korrastas 19. sajandil [[Ljudevit Gaj]], lisades viis [[diakriitilised märgid|diakriitiliste lisanditega]] (ilmselt [[tšehhi keel|tšehhi]] ja [[poola keel|poola]] päritolu) tähte ning [[täheühend]]id "lj", "nj" ja "dž" Vanimad kirjutised pärinevad [[11. sajand]]ist ja kasutavad [[glagoolitsa]]t. Esimene täielikult [[ladina tähestik]]us kirjutatud tekst "Red i zakon sestara reda Svetog Dominika" pärineb [[1345]]. aastast. Serbia ja bosnia keeled tarvitavad tänaseni nii ladina tähestikul kui kirillitsal põhinevat kirjaviisi, kuid horvaadi keelt kirjutatakse ainult Gaj ladina kirjas. Sestap on serbohorvaadi keel ainus slaavi keel, mis ametlikult kasutab nii ladina tähestikku kui kirillitsat, kuigi ladina tähestik on ülekaalus. Mõlema tähestiku kõik tähed on teineteisega ja serbohorvaadi [[foneem]]idega üksüheses vastavuses: '''Ladina tähestiku järjekorras''' {| class="wikitable" |- | A || a || B || b || C || c || Č || č || Ć || ć || D || d || Dž || dž || Đ || đ || E || e || F || f || G || g || H || h || I || i || J || j || K || k |- | А || а || Б || б || Ц || ц || Ч || ч || Ћ || ћ || Д || д || Џ || џ || Ђ || ђ || Е || е || Ф || ф || Г || г || Х || х || И || и || Ј || ј || К || к |} {| class="wikitable" | L || l || Lj || lj || M || m || N || n || Nj || nj || O || o || P || p || R || r || S || s || Š || š || T || t || U || u || V || v || Z || z || Ž || ž |- | Л || л || Љ || љ || М || м || Н || н || Њ || њ || О || о || П || п || Р || р || С || с || Ш || ш || Т || т || У || у || В || в || З || з || Ж || ж |} '''Kirillitsa järjekorras''' {| class="wikitable" |- | А || а || Б || б || В || в || Г || г || Д || д || Ђ || ђ || Е || е || Ж || ж || З || з || И || и || Ј || ј || К || к || Л || л || Љ || љ || М || м |- | A || a || B || b || V || v || G || g || D || d || Đ || đ || E || e || Ž || ž || Z || z || I || i || J || j || K || k || L || l || Lj || lj || M || m |} {| class="wikitable" | Н || н || Њ || њ || О || о || П || п || Р || р || С || с || Т || т || Ћ || ћ || У || у || Ф || ф || Х || х || Ц || ц || Ч || ч || Џ || џ || Ш || ш |- | N || n || Nj || nj || O || o || P || p || R || r || S || s || T || t || Ć || ć || U || u || F || f || H || h || C || c || Č || Č || Dž || dž || Š || š |} {|class="wikitable" border=1 style="float:right; margin-left:1em" ! colspan="4" | '''Järjestamise näiteid''' |- ! colspan="2" | Ladina tähestiku järjekorras ! rowspan = 6 | &nbsp; ! rowspan = "2" | Kirillitsa <br/> järjekorras |- !'''Ladina kirjas ''' !<font color="#606060">Vaste kirillitsas</font> |- |Ina |<font color="#606060">Ина</font> | rowspan="4" | Ина<br/> Инверзија<br/> Инјекција <br/> Иње |- |Injekcija |<font color="#606060">И'''нј'''екција</font> |- |Inverzija |<font color="#606060">Инверзија</font> |- |Inje |<font color="#606060">И'''њ'''е</font> |} ''Lj'', ''Nj'' ja ''Dž'' märgivad [[foneeme]] mitte [[häälikuühend]]eid ja neid peetakse üksiktähtedeks. Neile on kunagi edutult üritatud pakkuda vasteiks eritähti '''ļ, ń''' ja '''ǵ'''.<ref name="t33O4" /><ref name="Hk791" /> Ristsõnades pannakse nad samasse ruutu. [[tähestiku järjekord|Järjestamisel]] tuleb '''lj''' pärast '''l'''-i, '''nj''' pärast '''n'''-i jne, välja arvatud juhud, kui kumbki täht kuulub eri sõnaossa ja nad häälduvad eraldi näiteks: "nadživ(j)eti" (''ellu jääma''), mis koosneb [[eesliide|eesliitest]] ''nad-'' ja tegusõnast ''živ(j)eti''. Kirillitsas vastab igale [[häälik]]ule eraldi täht. ''Đ'' asemel trükiti vanadel kirjutusmasinail ''Dj'', kuid see põhjustas liialt segadust. Sellist asendust esineb siiski autode [[numbrimärk]]idel ja serbohorvaadi klaviatuuride puuduse tõttu ka internetis. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="lSlFa">[http://www.eki.ee/knab/lgv/ies1.htm#98001387 Keelte nimetuste andmebaas LINGUAE]</ref> <ref name="seelrc.org">{{Netiviide |url=http://www.seelrc.org/webliography/bcs.ptml |pealkiri=Bosnian/Croatian/Serbian (BCS) |vaadatud=2010-02-12 |arhiivimisaeg=2013-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130521214915/http://www.seelrc.org/webliography/bcs.ptml |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mcbov">[http://sh.wikipedia.org/wiki/Ekavski_izgovor Pored ekavskog, u srpskom jeziku je dozvoljena upotreba još i ijekavskog, dok je ikavski izgovor samo pravilan za upotrebu u hrvatskom jeziku.]</ref> <ref name="9aMVV">[http://en.wikipedia.org/wiki/Kaykavian_dialect The Kajkavian dialect area is closely related to neighbouring Slovene dialects.]</ref> <ref name="o0HZj">[http://en.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cakavian_dialect#.C4.8Cakavian_literary_language Monuments of literacy began to appear in the 11th and 12th centuries, and artistic literature in the 15th.]</ref> <ref name="DkkF6">[http://bg.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%80%D0%B5%D1%85%D0%BE%D0%B4%D0%BD%D0%B8_%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D1%80%D0%B8#.D0.A1.D1.80.D1.8A.D0.B1.D1.81.D0.BA.D0.B8_.D0.BB.D0.B8.D0.BD.D0.B3.D0.B2.D0.B8.D1.81.D1.82.D0.B8 Преходни говори, класифицирани понякога не съвсем точно за Торлашки диалекти.]</ref> <ref name="gdCtO">[http://sr.wikipedia.org/wiki/%D0%A6%D1%80%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%D1%80%D1%81%D0%BA%D0%B8_%D1%98%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%BA Црногорски језик је усвајањем устава Црне Горе 19. октобра 2007. постао њен службени језик.]</ref> <ref name="xYDaD">[http://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/1996/1/23307.SUM.php Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal]</ref> <ref name="EggLx">[http://hr.wikisource.org/wiki/Be%C4%8Dki_knji%C5%BEevni_dogovor Bečki književni dogovor]</ref> <ref name="k9FS7">Greenberg, Robert David. [http://books.google.com/books?id=3ZvDJQHaUZkC&pg=PA115&dq=Serbo-Croatian+or+Croato-Serbian&lr=#PPA115,M1 Language and identity in the Balkans] Oxford University Press, 2004, p 115 (ISBN 0199258155)</ref> <ref name="sm2iQ">Odluka o objavljivanju odluka i proglasa Antifašističkog vijeća narodnog oslobođenja Jugoslavije, njegovog Predsjedništva i Nacionalnog komiteta na srpskom, hrvatskom, slovenskom i makedonskom jeziku (»Službeni list Demokratske Federativne Jugoslavije«, br. 1/45, No. 10, p. 5)</ref> <ref name="TI8OL">{{Netiviide |url=http://desguin.net/ced/MofCG/Crnogorski/Regulations/Ustav.htm |pealkiri=Ustav Crne Gore |vaadatud=2010-02-12 |arhiivimisaeg=2010-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100201140310/http://desguin.net/ced/MofCG/Crnogorski/Regulations/Ustav.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="s5kxZ">{{Netiviide |url=http://govori.tripod.com/slovo.htm |pealkiri=''Slovo o srpskom jeziku'' / Serbiakeeleseadus |vaadatud=2010-02-12 |arhiivimisaeg=2017-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171017073336/http://govori.tripod.com/slovo.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xScLz">S. Zekovic & B. Cimeša: Elementa montenegrina, Chrestomatia 1/90. CIP, Zagreb 1991</ref> <ref name="c9dEN">[http://en.wikipedia.org/wiki/Glagolitic_alphabet Nowadays, Glagolitic is only used for Church Slavic (Croatian and Czech recensions)]</ref> <ref name="t33O4">"Rječnik hrvatskog ili srpskog jezika", ([[Jugoslavenska akademija znanosti i umjetnosti]]), [[Zagreb]]</ref> <ref name="Hk791">Gramatika hrvatskosrpskoga jezika, ([[Ivan Brabec]], [[Mate Hraste]] ja [[Sreten Živković]]), Zagreb, 1968.</ref> }} [[Kategooria:Lõunaslaavi keeled]] flexkeay998l0ecwhh1wnod6egng4wv 0 203400 7161352 7048252 2026-05-26T10:43:13Z ~2026-30199-00 229874 7161352 wikitext text/x-wiki {{Asutus | Nimi = Kaitseliidu Harju malev | Embleem = Kaitseliit emblem.svg | Embleemiallkiri = [[Kaitseliidu vapp]] | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = | moodustatud = [[25. september]] [[1917]] | likvideeritud = | tüüp = | eesmärk = | peakorter = [[Toompea tänav|Kaarli tänav]] 10, Tallinn | asukoht = Tallinn | piirkond = [[Harjumaa]] | juhtkond = kolonelleitnant [[Arbo Probal]] | kõrgemalseisev_asutus = [[Kaitseliit]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} '''Harju malev''' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[malev (Kaitseliit)|malev]], mis tegutseb [[Harjumaa]]l. Alates 1. augustist 2022 on Harju maleva pealikuks kolonelleitnant Arbo Probal.<ref name=":0">[http://harju.kaitseliit.ee/ Harju maleva koduleht]. Vaadatud [[8. veebruar|31. august]] [[2022]]</ref> Maleva loomise ajaks loetakse 25. septembrit 1917, kui maakonnanõukogu võttis vastu otsuse, millega tehti vallavalitsustele ülesandeks organiseerida öiseid vahisalku kaitsmaks elanikkonda ja nende vara marodööritsevate Vene sõjaväe jõukude eest.<ref name=":0" /> ==Allüksused== * territoriaalsed * [[Harku Rannikukaitse Üksikkompanii]] ** [[Rävala malevkond]] ** [[Keila malevkond]] ** [[Kose malevkond]] * eksterritoriaalsed ** [[Männiku malevkond]] ** [[valvekompanii]] ==Harju maleva pealikud== * [[11. november]] [[1918]] – 15. detsember 1918 [[Peeter Kann]] * [[15. detsember]] [[1918]] – [[1. mai]] [[1919]] [[Theodor Rõuk]] *[[15. märts]] 1924 – 1. jaanuar 1925 [[Oskar Raudvere]] * [[1. jaanuar]] [[1925]] – [[Eduard Saulep]] (1890-1970) * 1925–[[1928]] [[Oskar Suursööt]] * 1934–1940 major/kolonelleitnant [[Kristjan Saar]] ===Taastamise järel=== * [[9. august]] [[1990]] – 19. august 1991 [[Manivald Kasepõld]] * [[19. august]] [[1991]]– 16. juuli 1992 [[kapten]] [[Kalev Ots]] * [[16. juuli]] [[1992]] – 11. mai 1993 [[Aivar Madison]] * [[11. mai]] [[1993]] – 21. juuli 1997 [[kapten]] [[Ülo Ostumaa]] * [[21. juuli]] [[1997]] – [[23. mai]] [[2002]] [[leitnant]] (hiljem kapten) [[Andres Sikka]] * [[24. mai]] [[2002]] – juuli 2014 [[kolonelleitnant]] [[Urmas Susi]] * [[18. august]] [[2014]] – august 2016 [[kolonelleitnant]] [[Gunnar Havi]] * [[16. august]] [[2016]] – 31. juuli 2022 [[kolonelleitnant]] [[Eero Kinnunen]] * 1. august 2022 – [[kolonelleitnant]] Arbo Probal == Ajalugu == Maleva loomise ajaks loetakse 25. septembrit 1917, kui maakonnanõukogu võttis vastu otsuse, millega tehti vallavalitsustele ülesandeks organiseerida öiseid vahisalku kaitsmaks elanikkonda ja nende vara marodööritsevate Vene sõjaväe jõukude eest.<ref name=":0" /> [[Kaitseliit|Eesti Kaitse Liidu]] loomisel [[11. november|11. novembril]] [[1918]] määrati [[Ernst Põdder]]i päevakäsuga nr 1 Kaitseliidu Tallinna ja Harju maakonna ülemaks ning [[Tallinna komandant|Tallinna linna komandandiks]] [[Peeter Kann]]. Tallinna linna komandandina oli tema käsutuses tugevaima ja kindlaima jõuna [[3. Eesti Polk|3. Eesti polgu]] ohvitserkond, kes pärast polgu likvideerimist [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt peagu täies koosseisus astus spordiselts "Kalevisse" selleks, et kokku jääda ja koos olla. Peeter Kann oli okupatsiooni ajal ja ka varem 3. Eesti polgu ülem ja tundis selle polgu ohvitsere, mispärast oli kerge nende seast endale kaastöölisi valida. Peeter Kann abid kaptenid [[Karl Erma]] ja Кarunga ja jaoskondade ülemad [[Bernhard Abrams]], [[Eugen Dreverk]], [[Johan Schmidt]], Kuusik, Vokk, Lepp, Vunk olid kõik 3. Eesti polgu ohvitserid. Tallinna linna komandandi kasutuses oli ka okupatsiooni ajal organiseeritud Tallinna keskkoolide vanemate klasside õpilaste rühm, mis koosnes umbes õpilasest ja mida juhtisid vennad [[Hans Riiberg|Riibergid]] ja veel mõned teised. See õpilaste rühm arenes mõne päeva jooksul mitmekordseks, ja hiljem nimetati see õpilaste salk tolleaegse kaitseministri K. Pätsu poolt [[Tallinna Kooliõpilaste Pataljon]]iks. Detsembris sõitis sellest pataljonist õpilast löögipataljoni nime all [[Aegviidu raudteejaam]]a kindral [[Aleksander Tõnisson]]i käsutusse. 1925. aastal kehtestatud uue Kaitseliidu põhikirjaga fikseeriti täpsed Kaitseliidu allüksuse nimetused. Kaitseliidu ringkond nimetati malevaks ja senised jaoskonnad malevkondadeks. [[Kaitseliidu Tallinna malev]] eraldati Harju malevast 1. jaanuaril 1925. Senine malevapealik kolonel [[Oskar Raudvere]] sai uue, [[Kaitseliidu Tallinna Malev|Tallinna maleva]] pealikuks, Harju malevat jäi juhtima Raudvere senine maakonna rahvaväe ja Kaitseliidu ülema abi [[major]] [[Eduard Saulep]] [[VR I/3]]. KL Harju [[Malev (Kaitseliit)|malev]] jagati 8 [[malevkond]]a. [[Rävala malevkond|Harju maleva Linnaümbruse malevkonda]], hilisemasse Rävala malevkonda kuulus 14 iseseisvat malevkonna üksust. {{vaata|Rapla malevkond|Harju maleva Hageri-Kohila malevkond|Kuusalu malevkond|Keila malevkond}} {{vaata|Kloostri malevkond|Nissi malevkond|Juuru malevkond|Kose malevkond}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://harju.kaitseliit.ee/ Harju maleva koduleht] * [http://www.estmedals.com/est/4/3/1/1.html Kaitseliidu Harju maleva rinnamärk] {{Kaitseliidu malevad}} [[Kategooria:Kaitseliidu malevad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju malev| ]] [[Kategooria:Harju maakond]] m2xjyjs2bkdh00fiqwqgk2eeocb961f 0 203874 7160760 6773596 2026-05-25T14:17:52Z Velirand 67997 7160760 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kalisz Pomorski | hääldus = k'ališ pom'orski | nimi1_keel = poola | nimi1 = Kalisz Pomorski | pilt = Kalisz Pomorski ratusz.jpg | pildiallkiri = Kalisz Pomorski raekoda | lipp = POL Kalisz Pomorski flag.svg | lipu_link = [[Kalisz Pomorski lipp]] | vapp = POL Kalisz Pomorski COA.svg | vapi_link = [[Kalisz Pomorski vapp]] | pindala = 12 | elanikke = 4039 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} [[Fail:SM Kalisz Pomorski Kościół Matki Bożej Królowej Polski 2020 (3).jpg|pisi|Kalisz Pomorski Jumalaema kirik]] '''Kalisz Pomorski''' ([[saksa keel]]es ''Kallies'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonnas]], [[Kalisz Pomorski vald|Kalisz Pomorski valla]] halduskeskus. Nimest hoolimata ei asu Kalisz Pomorski mere kaldal. Mereni jääb sadakond kilomeetrit. Looduslikult asub linn [[Myślibórzi järvedelava]]l 115 m üle merepinna ja sealkandis on palju väikseid järvi. <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 57.</ref> Linna pindala on 11,89 km². Linna läbivad [[maantee]] ja [[raudtee]], mida mööda saab sõita lääne poole [[Stargard]]i kaudu [[Szczecin]]isse ja ida poole [[Piła]] kaudu [[Bydgoszcz]]isse. <ref name=SMA/> == Ajalugu == [[1939]] toimunud [[väljakaevamised|väljakaevamiste]] ajal leiti umbes 3000 aasta vanune aare ning [[3. sajand|3.]] ja [[4. sajand]]ist pärinevad urnmatuse [[haud|hauad]]. [[13. sajand]]i keskpaigas asustas [[Brandenburgi markkrahv]] [[Tung itta|tungi käigus itta]] Kalisz Pomorski kanti [[sakslased|sakslasi]], kes asutasid oma asula. See sai [[saksa keel|saksakeelse]] nime Kallies. [[1303]] sai see juba [[Magdeburgi linnaõigus]]e. Linn sai [[süsi|söe]] ja [[pigi]]ga kauplemise õiguse ning kogus küllaldaselt raha linnale kindlustuste ehitamiseks. [[1350]] sai rüütel Henning von Wedell Kalliese [[lään]]ina endale. [[1378]] läks linn Güntersbergide perekonnale, kes valitses linnas kuni [[1731]]. aastani. [[1402]]–[[1455]] kuulus linn [[Saksa ordu]]le, seejärel [[Brandenburg]]i [[Neumark]]i. Orduajal rüüstasid [[Poola]] väed linna 3 korda ja iga kord panid nad linna põlema. [[1623]] tabas linna [[katk]] ning [[1683]] ja [[1771]] hävis linn [[tulekahju]]s niivõrd põhjalikult, et [[1777]] algas linna taastamine [[Preisimaa]] kuningakoja finantsabiga. Linna tänavavõrk kavandati nullist peale. [[1816]] toimus Preisimaal haldusreform, mille tulemusel Kallies arvati [[Pommer]]i provintsi Koslini ringkonda Dramburgi kreisi. [[1. september|1. septembril]] [[1888]] sai linn raudteeühenduse. Peatselt järgnesid uued liinid ja 1900. aastaks oli senine väike küla muutunud umbes 3000 elanikuga raudteesõlmeks. See kujundas ümber kogu linna [[majandus]]e: kui seni oli asula peamiseks majandusharuks olnud [[riie|riide]] tootmine, siis nüüd sai selleks [[lubjakivi]] ja [[tsement|tsemendi]] tootmine. [[1927]] suleti viimane riidevabrik. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] suurenes linnaelanike arv märgatavalt ja rajati uued linnaosad. Kalliesi asusid elama sakslased Poolale loovutatud aladelt Posenist ja Lääne-Preisimaalt. [[1924]] algas linna elektrifitseerimine. Viimase suurprojektina enne uut maailmasõda valmis [[1935]] uus [[raekoda]]. [[1938]] viidi Kallies koos kogu Dramburgi kreisiga vastloodud Poseni-Läänepreisi piirimargi koosseisu. Saksa aeg lõppes linnas [[1945]]. aasta veebruaris. Linna ümber toimusid ägedad lahingud, milles linn põhiosas hävis. Enamik linnaelanikest oli põgenenud juba varem, ülejäänud küüditati Poola valitsuse poolt, kelle kontrolli alla linn pärast sõda läks. Ühtlasi hakkas ta kandma Kalisz-Pomorski nime, et eristada teda [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] olevast [[Kalisz]]ist, mis on märksa suurem linn. Tänapäevane raekoda valmis [[1968]]. Kalisz-Pomorski sõpruslinnad on [[Kaltenkirchen]] ja [[Torgelow]], mõlemad [[Saksamaa]]lt. == Viited == <references/> == Välislingid == {{Commons|Category:Kalisz Pomorski}} * [http://www.kaliszpom.pl Linna koduleht] (poola, saksa ja inglise keeles) [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] thvgezpjo6zl5099ae1rmhkp4m6gqzi 0 204934 7160871 6929061 2026-05-25T15:41:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160871 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Siim-Sander Vene | pilt = Siim-Sander Vene - Penya GC2019 by unniks-3.jpg | pildisuurus = 275px | pildiallkiri = Siim-Sander Vene 2019. aastal | hüüdnimi = | rahvus = eestlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|11|12}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 203 cm | kaal = 97 kg | positsioon = ääremängija | karjäär = | liiga = | klubi = San Pablo Burgos (2023. aasta augustist). | number = | endised_klubid = [[TalTechi korvpalliklubi|TTÜ KK]] (2005–2006)<br>[[Kaunase Žalgiris]] (2006–2016)<br>→Žalgirise/Sabonise Korvpallikool (2006–2008) <br>→[[Kaunase Triobet]] (2008–2009)<br>→[[Kaunase LSU-Atletas]] (2010)<br>→[[Riesen Ludwigsburg]] (2010–2011)<br>→[[Kaunase LSU-Atletas|Kaunase Baltai]] (2011–2012)<br>→[[Riia VEF]] (2012)<br>→[[BC Prienai]] (2012–2013)<br>[[BC Nižni Novgorod]] (2016–2017)<br>[[Reggio Emilia]] (2017)<br>[[Varese Pallacanestro]] (2018)<br>[[Basquet Manresa]] (2018)<br>[[Montakit Fuenlabrada]] (2018)<br>[[Herbalife Gran Canaria]] (2018–2019)<br>[[Varese Pallacanestro]] (2019–2020)<br>[[Montakit Fuenlabrada]] (2020–2021)<br>[[Limoges CSP]] (2021. aasta september–november)<br>[[Varese Pallacanestro]] (2022. aasta jaanuar–juuni)<br>[[Jeruusalemma Hapoel]] (2022–2023) | koondis = | autasud = }} '''Siim-Sander Vene''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1990]] [[Tartu]]s) on Eesti [[korvpallur]], kes mängib 2023. aastast [[Hispaania]] esiliiga klubis [[:en:CB_San_Pablo_Burgos|San Pablo Burgos]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. august 2023 |pealkiri=Siim-Sander Vene mängib tuleval hooajal Hispaanias |url=https://sport.err.ee/1609072727/siim-sander-vene-mangib-tuleval-hooajal-hispaanias |väljaanne=err.ee}}</ref> [[Eesti]], [[Leedu]], [[Saksamaa]], [[Läti]], [[Venemaa]], [[Itaalia]], [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]] ja [[Iisrael|Iisraeli]] klubides mänginud Vene kuulub 2009. aastast [[Eesti korvpallikoondis]]se ning on valitud kolm korda [[aasta parim korvpallur|Eesti aasta parimaks korvpalluriks]]. ==Haridus== Vene lõpetas 2006. aastal [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]is põhikooli ja 2009. aastal Kaunase Nemuno keskkooli. Ta on õppinud Kaunases [[Vytautas Suure Ülikool]]is.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Siim-Sander_Vene}}</ref> ==Karjäär== ===Klubi=== Siim-Sander Vene hakkas korvpalliga tegelema ema Lea ja isa Priidu suunamisel. 15-aastaselt siirdus õppima [[Leedu|Leetu]], kuuludes aastatel 2006–2008 Kaunases Žalgirise/Sabonise Korvpallikooli ja 2008–2009 Kaunase Triobeti meeskonda.<ref name="ESBL" /> Vene on aastatel 2009–2010 ja 2013–2016 mänginud [[Kaunase Žalgiris]]es ning laenulepingu alusel ka [[Saksamaa|Saksamaal]] Ludwigsburgi (2010–2011), Kaunase Baltai (2011–2012), [[Riia VEF]]-i (2012) ja BC Prienai (2012–2013) meeskonnas.<ref name="ESBL" /> Ta on kuulunud aastatel 2016–2017 BC Nižni Novgorodi ([[Venemaa]]), aastal 2017 Reggio Emilia ([[Itaalia]]), aastatel 2018 ja 2019–2020 Varese Pallacanestro ([[Itaalia]]), aastal 2018 Basquet Manresa ([[Hispaania]]), aastatel 2018 ja aastal 2020 Montakit Fuenlabrada ([[Hispaania]]) ning aastatel 2018–2019 Herbalife Gran Canaria ([[Hispaania]]) klubisse.<ref name="ESBL" /> 2021. aasta septembrist novembrini mängis ta Limoges CSP klubis [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ja 2022. aasta esimeses pooles taas [[Itaalia]] klubis Varese Pallacanestro. Hooajal 2022/2023 mängis ta [[Iisrael|Iisraelis]] Jeruusalemma Hapoli klubis. === Liigad === ==== [[Euroliiga]] ==== Siim-Sander Vene on mänginud [[Euroliiga|Euroliigas]], mida peetakse [[Euroopa]] tugevaimaks liigaks, kokku viiel hooajal kahes klubis. {| class="wikitable" !Hooaeg !Klubi !Mängitud mängude arv !sh algkoosseisus alustatud mängude arv |- |2009/2010 |[[Kaunase Žalgiris]] |6 |0 |- |2013/2014 |[[Kaunase Žalgiris]] |5 |0 |- |2014/2015 |[[Kaunase Žalgiris]] |14 |0 |- |2015/2016 |[[Kaunase Žalgiris]] |20 |1 |- |2018/2019 |[[Herbalife Gran Canaria]] |18 |4 |- |'''Kokku''' | |'''63''' |'''5''' |} Kokku on Siim-Sander Vene mänginud [[Euroliiga|Euroliigas]] 63 kohtumises keskmiselt 12 minutit ning visanud keskmiselt ühes kohtumises 4,2 punkti. Ta [[Euroliiga]] punktirekord pärineb 5. aprilli 2019. aasta mängust FC Bayern Munich ja Herbalife Gran Canaria vahel, kus ta viskas kokku 19 punkti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=SIIM-SANDER VENE |url=https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/siim-sander-vene/lxl/ |vaadatud=24.08.2023 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==== EuroCup ==== Siim-Sander Vene on mänginud liigas [[EuroCup]] kokku kolmel hooajal kolmes klubis. {| class="wikitable" !Hooaeg !Klubi !Mängitud mängude arv !sh algkoosseisus alustatud mängude arv |- |2011/2012 |[[Riia VEF]] |2 |0 |- |2012/2013 |BC Prienai |6 |2 |- |2016/2017 |Nižni Novgorod |14 |12 |- |'''Kokku''' | |'''22''' |'''14''' |} Kokku on Siim-Sander Vene mänginud [[EuroCup]] liigas 22 kohtumises keskmiselt 25 minutit ning visanud keskmiselt ühes kohtumises 9,8 punkti. Ta EuroCupi punktirekord pärineb 11. jaanuari 2017. aasta mängust Hapoel Bank Yahav Jeruusalemma ja Nižni Novgorodi vahel, kus ta viskas kokku 18 punkti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=SIIM-SANDER VENE |url=https://www.euroleaguebasketball.net/eurocup/players/siim-sander-vene/records/lxl/ |vaadatud=24.08.2023 |arhiivimisaeg=24.08.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230824081855/https://www.euroleaguebasketball.net/eurocup/players/siim-sander-vene/records/lxl/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === Koondis === Vene on kuulunud 2009. aastast [[Eesti korvpallikoondis|Eesti koondisse]]. 2015. aasta [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustel]] keskmiselt 10 punkti, 6,4 lauapalli ja 1,6 resultatiivset söötu toonud Vene saavutas koondisega 20. koha.<ref name="ESBL" /> ==Saavutused== * Kolmekordne Leedu meister (2014–2016) * Kahekordne Leedu karika võitja (2013, 2015) * Läti meister (2012) * Balti liiga võitja (2010) * Kolmekordne [[aasta parim korvpallur|Eesti aasta parim korvpallur]] (2017–2019) * [[FIBA Meistrite liiga]] hõbe (2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. juuli 2023 |pealkiri=Siim-Sander Vene ja Jeruusalemma Hapoeli koostöö lõppes |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120215524/siim-sander-vene-ja-jeruusalemma-hapoeli-koostoo-loppes}}</ref> ==Isiklikku== Isa [[Priit Vene (korvpallur)|Priit Vene]] on korvpallurina kuulunud Eesti noortekoondisse ja tegutsenud treenerina nii Eestis kui ka Leedus. Ema [[Lea Vene]] kuulus aastail [[1984]]–[[1988]] ja [[1995]] Eesti koondisse ja oli [[1980]]. aastate teisel poolel Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) korvpallinaiskonna põhitegijaid. Tulnud kaheksa korda Eesti meistriks ja kaks korda [[Soome]] meistriks. Vend [[Kent-Kaarel Vene]] on samuti korvpallur. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{ESBL|Janar_Talts}} * [https://www.ohtuleht.ee/347352 Siim-Sander Vene pääseb Žalgirise põhimeeskonda!] Õhtuleht, 23. september 2009. * [http://www.basket.ee/et/uudised?news_id=4010#introDialog Siim-Sander Vene tegi Itaalia kõrgliiga debüüdi] Basket.ee, 8. jaanuar 2018. * [http://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/siim-sander-vene-tegi-hooaja-parima-mangu-ja-vedas-varese-voidule?id=81018367 Siim-Sander Vene tegi hooaja parima mängu ja vedas Varese võidule] Delfi, 5. veebruar 2018. {{JÄRJESTA:Vene, Siim-Sander}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] gpvfgskso37na173yuwigyvqku8lbjx 0 205024 7160780 6526167 2026-05-25T14:31:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160780 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:Showtime.svg|pisi|Showtime'i logo]] '''Showtime''' on tasulise televisiooni bränd, mida kasutavad paljud alamkanalid üle maailma, kuid eelkõige viitab see grupile kanalitele [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. 2005. aasta augustist oli Showtime nähtav enam kui 13 miljonile tellijale Ameerika Ühendriikides<ref>{{Netiviide |url=http://money.cnn.com/2005/08/26/news/fortune500/hbo_showtime/ |pealkiri="Showtime: Trying to sing 'Soprano'" |vaadatud=2010-03-14 |arhiivimisaeg=2010-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100305001438/http://money.cnn.com/2005/08/26/news/fortune500/hbo_showtime/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Showtime näitab peamiselt filme ja väikses mahus omasaateid. ==Ajalugu== Showtime, originaalselt kuulub [[Viacom]]i alla, läks eetrisse 1. juulil 1976, esimest korda näidati kohalikus kaablisüsteemis [[Dublin]]is, [[California]]s. 7. märtsil 1978 laienes Showtime ülemaailmsesse turgu võisteldes [[HBO]] ja teiste maksuliste kaablivõrkudega. Showtime Networksile kuuluvad veel sellised kanalid nagu [[The Movie Channel]], [[The Movie Channel Xtra]] ja [[Flix]]. Showtime oli esimene kaabeltelevisioonikanal, mis hakkas edastama [[HDTV]]-versiooni oma kanalitest koos [[Dolby Digital]]i heliga. ==Kanalid== * '''Showtime''' (SHO) – põhikanal; pommfilmid, esilinastused, originaalseeriad, segatud võitluskunstide sündmustega ja meistrivõistluste poksiga. * '''Showtime 2''', kaablis nimetatud '''SHO2''' (SHO2); keskmine kanal, pakub rohkem filme, originaalseeriaid ja eripakkumisi. Kanali nimi oli aastatel 2001–2006 '''Showtime Too.'' * '''Showcase''' (SHOC); sarnane Showtime Too'ga, tunnustatud filmid, esilinastused. Kanali nimi oli aastatel 1996–2001 '''Showtime 3'''. * '''Showtime Beyond''' (SHOB) – kanal näitab tunnustatud ulmekirjanduse, fantaasia ja õudusfilme. * '''Showtime Extreme''' (SHOX) – näitab märuli-, seiklus-, triller-, gangsteri- ja võitluskunstifilme. Näitab üle 60 filmi iga kuu. * '''Showtime Family Zone''' (SHOF) – perekanal, sisaldades filme ja spetsiaalselt suunatud nooremale vaatajaskonnale. Kanal on eksklusiivselt saadaval digikaablis, aga pole saadaval igas regioonis. * '''Showtime Next''' (SHON) – interaktiivne teenus, mis on suunatud täiskasvanutele 18-24. Näitab iga kuu üle 50 filmi. Kanal on eksklusiivselt saadaval digikaablis, aga mitte kõikides regioonides. * '''Showtime Women''' (SHOW) – suunatud naistele; näitab filme, Showtime'i omasarju ja spetsiaalselt naistele mõeldud saateid. Kanal on eksklusiivselt saadaval digikaablis, aga mitte kõikides regioonides. ===Showtime HD=== Showtime edastab kõiki oma 8 kanali saateid [[1080p]] HD-kvaliteediga. ==Showtime üle maailma== Showtime'il on kaks peamist tasulist TV võrku: [[Showtime Australia]] ja [[Showtime Arabia]]. Samuti on muid kanaleid, mis on litsentsitud kasutama tema nime: [[Showtime Scandinavia]] ([[Taani]], [[Soome]], [[Norra]] ja [[Rootsi]]), [[Showtime Extreme]] ([[Hispaania]]) ja teised. ==Viited== {{Viited}} # http://marketplace.publicradio.org/display/web/2008/07/16/corneroffice_blank_corp/ # http://www.variety.com/article/VR1117801025.html?categoryid=1013&cs=1 # http://news.yahoo.com/s/nm/20100312/tv_nm/us_dreamworks ==Välislingid== * [http://www.sho.com/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telekanalid]] 1uuh1hbt7tgxq1fnwydoxzc7l1v38k1 0 206430 7161127 6848803 2026-05-26T06:16:07Z ~2026-30199-00 229874 7161127 wikitext text/x-wiki '''Oskar-Aleksander Raudvere''' [[VR I/3]] ([[28. oktoober]] [[1884]] [[Tallinn]] – [[14. juuni]] [[1940]] Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonel]], 1924). == Haridus == Lõpetas [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] 1903. aastal. == Sõjaväeline karjäär == Enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] teenis [[podporutšik]] Oskar Raudvere Tallinnas [[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviisi]] [[91. Dvinski jalaväepolk|91. Dvinski jalaväepolgus]] roodu nooremohvitserina ja Esimeses maailmasõjas teenis [[alamleitnant]] ja leitnant (27.12.1914) Oskar Raudvere [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindel]] 91. Dvinski jalaväepolgu roodu ja pataljoniülemana, kuni lahingus vangi langemiseni 30.08.1915. Vabadussõjas 1918. aastal oli staabikapten Oskar Raudvere [[1. Jalaväepolk|1. jalaväepolgu]], ülema adjutant ja teenis [[Vahipataljon#Ajalugu|3. Kaitseliidu pataljonis]], 2. märtsist – 1. aprillini 1919 [[Vahipataljon#Ajalugu|Vahipataljoni]] ülem ja 1919. aasta 1. aprillist [[3. Diviis|3. diviis]]i [[3. diviisi tagavarapataljon|tagavarapataljoni]] ülem. 1921. aasta 7. oktoobrist [[Tallinna komandant]], [[alampolkovnik]]u auastmes. Teenis 15. märtsist 1924 Harju maakonna rahvaväe ja (ühendatud Tallinna ja [[Harju maakond|Harjumaa]]) [[Kaitseliidu Harju malev]]a ülemana ja hiljem – pärast Tallinna maleva eraldamist sellest – [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a pealikuna. Osales [[1. detsembri riigipöördekatse]] mahasurumisel [[1924]]. aastal. 1. juulist 1930 nimetati [[Harju Kaitseväeringkond|Harju Kaitseväeringkonna]] ülema ametikohalt [[Tallinna garnison]]i komandandiks ja ühtlasi [[Vahipataljon]]i ülemaks kellena teenis kuni 1934. aastal [[Kaitsevägede staap|Kaitsevägede staa]]bi juurde kuuluvasse [[juhtide reserv]]i määramiseni. [[16. jaanuar]]il [[1935]] määrati Kaitseministri käsundusohvitseriks<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242457&img=era0031_005_0000371_00002_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=20064c69ae39d82be2784d5f2e923f6d Oskar Raudvere Rahvusarhiivi andmebaasis]</ref> Suri 1940. aasta 14. juunil südamehaigusse. Maetud Tallinna Siselinna kalmistule. ==Tunnustus== *[[Vabadusrist]]i I liigi 3. järk, 1921 *[[Aizsargi teeneterist]] märk, 1925 *Läti [[Karutapja orden]]i III järk, 1925 *[[Kotkaristi V klassi teenetemärk]], 1929 *[[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass == Viited == <references/> ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23817 Andmed Eesti Sõjamuuseumi ohvitseride andmekogust] {{JÄRJESTA:Raudvere, Oskar}} [[Kategooria:Maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva pealikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva pealikud]] [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]]] [[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]] [[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Vana-Kaarli kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1940]] 44jv4x2s9tadljqrziv9vhoxq8zbg7j 7161128 7161127 2026-05-26T06:17:05Z ~2026-30199-00 229874 7161128 wikitext text/x-wiki '''Oskar-Aleksander Raudvere''' [[VR I/3]] ([[28. oktoober]] [[1884]] [[Tallinn]] – [[14. juuni]] [[1940]] Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonel]], 1924). == Haridus == Lõpetas [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] 1903. aastal. == Sõjaväeline karjäär == Enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] teenis [[podporutšik]] Oskar Raudvere Tallinnas [[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviisi]] [[91. Dvinski jalaväepolk|91. Dvinski jalaväepolgus]] roodu nooremohvitserina ja Esimeses maailmasõjas teenis [[alamleitnant]] ja leitnant (27.12.1914) Oskar Raudvere [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindel]] 91. Dvinski jalaväepolgu roodu ja pataljoniülemana, kuni lahingus vangi langemiseni 30.08.1915. Vabadussõjas 1918. aastal oli staabikapten Oskar Raudvere [[1. Jalaväepolk|1. jalaväepolgu]], ülema adjutant ja teenis [[Vahipataljon#Ajalugu|3. Kaitseliidu pataljonis]], 2. märtsist – 1. aprillini 1919 [[Vahipataljon#Ajalugu|Vahipataljoni]] ülem ja 1919. aasta 1. aprillist [[3. Diviis|3. diviis]]i [[3. diviisi tagavarapataljon|tagavarapataljoni]] ülem. 1921. aasta 7. oktoobrist [[Tallinna komandant]], [[alampolkovnik]]u auastmes. Teenis 15. märtsist 1924 Harju maakonna rahvaväe ja (ühendatud Tallinna ja [[Harju maakond|Harjumaa]]) [[Kaitseliidu Harju malev]]a ülemana ja hiljem – pärast Tallinna maleva eraldamist sellest – [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a pealikuna. Osales [[1. detsembri riigipöördekatse]] mahasurumisel [[1924]]. aastal. 1. juulist 1930 nimetati [[Harju Kaitseväeringkond|Harju Kaitseväeringkonna]] ülema ametikohalt [[Tallinna garnison]]i komandandiks ja ühtlasi [[Vahipataljon]]i ülemaks kellena teenis kuni 1934. aastal [[Kaitsevägede staap|Kaitsevägede staa]]bi juurde kuuluvasse [[juhtide reserv]]i määramiseni. [[16. jaanuar]]il [[1935]] määrati Kaitseministri käsundusohvitseriks<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242457&img=era0031_005_0000371_00002_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=20064c69ae39d82be2784d5f2e923f6d Oskar Raudvere Rahvusarhiivi andmebaasis]</ref> Suri 1940. aasta 14. juunil südamehaigusse. Maetud Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli osasse. ==Tunnustus== *[[Vabadusrist]]i I liigi 3. järk, 1921 *[[Aizsargi teeneterist]] märk, 1925 *Läti [[Karutapja orden]]i III järk, 1925 *[[Kotkaristi V klassi teenetemärk]], 1929 *[[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass == Viited == <references/> ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23817 Andmed Eesti Sõjamuuseumi ohvitseride andmekogust] {{JÄRJESTA:Raudvere, Oskar}} [[Kategooria:Maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva pealikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva pealikud]] [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]]] [[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]] [[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Vana-Kaarli kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1940]] fhji8izziq31o6vs3x348u0r2qxh1fj 0 214191 7161372 6276775 2026-05-26T10:59:40Z Kuriuss 38125 7161372 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee '''Kuueteistkümnes valitsus''' ([[vene keel]]es ''Шестнадцатое управление КГБ CCCP'') oli [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] struktuuriüksus, mis tegeles kuni 1991. aastani [[raadioluure]], [[signaalluure]] ja [[elektrooniline luure|elektroonilise luurega]]. ==Organisatsioon ja juhid== RJK 16. valitsuse ülesanded olid: *NSV Liidus asuvate välisriikide esinduste poolt sidekanalite kaudu edastatavate teadete vahelthaaramine ning NSV Liidu territooriumil tegutsevate välisriikide illegaalsete luureametnike sidepidamiskanalite väljaselgitamine; *raadiosideks kasutatava sideaparatuuri asukoha väljaselgitamine ning vahelthaaratud sideteadete dešifreerimine; *NSV Liidus ja välismaal asuvatesse välisriikide [[saatkond]]adesse ja esindustesse tehniline tungimine informatsioonikogumise eesmärgil; *välismaal võõrriikide riiklike ja sõjaliste asutuste ja organisatsioonide sidekanalitesse tungimine [[sideluure]]vahenditega, pealtkuulamise ning muude tehniliste abivahenditega informatsiooni hankimiseks. 16. Valitsuse ülesehitus Moskvas asuvas keskaparaadis: *1. osakond, tegeles sidepidamiseks kasutatavate šifrite dešifreerimisega, kasutades selleks võimsamat NSV Liidus kasutusel olnud arvutit [[Bulat]] (ЭВМ "Булат"); *3. osakond, tegeles vahelthaaratud sideteadete tõlkimisega vene keelde, pärast seda edastas tõlgitud kirjavahetuse 4. osakonda; *4. osakond, redigeeris ja täiendas saadud materjale selgitavate kommentaaridega ning tegi valiku materjalidest mida saadeti edasi lõppkasutajatele. Kogutud materjalid jaotati kahte kategooriasse, mida vormistati brošüüridena: **I, valitud [[NLKP KK Poliitbüroo]] liikmetele (1970. aastail – [[Leonid Brežnev]], [[Juri Andropov]], [[Andrei Gromõko]], [[Andrei Kirilenko]], [[Mihhail Suslov]], [[Dmitri Ustinov]]), **II, saadeti tutvumiseks NSV Liidu RJK [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese]] ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|Teise]] peavalitsuse ülemale. Teises brošüüris avaldatud andmetega tutvustati ka teisi andmetest huvitatud ametkondi. *5. osakond, tegeles šifreerimissüsteemide analüüsiga ning pidas sidet [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i liikmesriikide ja liitlasriikide luureteenistuse ja julgeolekuteenistustega. *1. Teenistus, tegeles välisriikide saatkondadesse ja esindustesse paigaldatavate infohankeks kasutatavate sidetehniliste vahendite paigutamise, tehnilist abivahenditega saatkondadest teabe hankimise eest. **1. osakond, tegeles ka välisriikide šifreerimissüsteemide ja aparatuuri analüüsiga, eesmärgiga lisada neile tehnilisi "abivahendeid", mis võimaldanuks neilt vahelthaarata edastatavat teavet ja andmeid, töötas välja nende aparaatide saadetavate signaalide vahelthaaramise meetodeid. **2. osakond, tegeles nende signaalide vahelthaaramise ja töötlusega; **3. osakond, täitis teenistuse ülesandeid koostöös [[NSV Liidu Tollikomitee|NSV Liidu tolli]]organite ja muude asutustega, kelle kaasabil viidi läbi operatsioonid tehniliste abivahendite ("[[salajane pealtkuulamine ja salvestamine|lutikate]]") paigutamiseks ja hilisemaks eemaldamiseks. **5. osakond, tegeles vahelthaaratud signaalide tehnilise töötlusega (puhastamisega liigsest taustamürast). ==Tegevus teabehankeprotsessis== Teabehankeprotsessis osalesid ka valitsusele alluvad, kuid väljaspool Moskvat ja ka NSV Liitu asuvad [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsuse]] [[Välisluure|residentuurides]] asuvad luurepunktid, mis asusid NSV Liidu välisesindustes (saatkondades ja esinduste kasutatavates ruumides). Esimesed välismaal asuvad luurepunktid moodustati 1960. aastail: *[[1963]] – [[Mehhiko]]s, koodnimega "Radar" ("Радар"); *[[1966]] – [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendrii]]kides [[Washington]]is, koodnimega "Algatus" ("Почин"); *[[1967]] – [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendrii]]kides [[New York|New Yorgis]] koodnimega "Proov" ("Проба"); *[[1970]] – asutati täiendavad luurepunktid "Algatus-1" NSV Liidu saatkonnas Ameerika Ühendriikides ja "Algatus-2" saatkonna elamukompleksis, "Proov-1" NSV Liidu [[ÜRO]] esinduse hoones ja "Proov-2" NSV Liidu saatkonna suvilas [[Long Island]]il, mis võimaldasid juba vahelt haarata [[Argentina]], [[Brasiilia]], [[Kanada]], [[Prantsusmaa]], [[Portugal]]i, [[Hispaania]] jt maade diplomaatide oma riikidega peetavat sidet, samuti mõningaid Ameerika Ühendriikide sõjaväe peetavaid riigisiseseid sideseansse, mis toimusid siseriiklike sidekanalite kaudu. 1970. aastate lõpuks oli moodustatud 30 luurepunktist koosnev võrgustik, mis haaras kõiki NSV Liidule huvi pakkuvaid piirkondi: <table><tr valign=top><td> *Algatus-1, Algatus-2; Proov-1, Proov-2 Washingtonis ja New Yorgis; *"Kevad" (''"Весна"''), [[San Francisco]]s; * "Veenus" (''"Венера"'') [[Montréal]]is; *"Radar", [[Mehhiko]]s; * "Termiit-S" ('' "Термит-С"''), [[Havanna]]s [[Kuuba]]l; *"Mänd" (''"Клен"''), [[Brasiilia]]s; *"Saar" (''"Остров"''), [[Reykjavík]]is [[Island]]il; *"Merkuur" (''"Меркурий"'') [[London]]is [[Suurbritannia]]s; *"Põhi" (''"Север"'') [[Oslo]]s [[Norra]]s; *"Jupiter" (''"Юпитер"'') [[Pariis]]is [[Prantsusmaa]]l; <td> *"Kentaur-1" (''"Центавр-1"'') [[Bonn]]is ja "Kentaur-2" [[Köln]]is [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigis]]; *"Tirool-1" (''"Тироль-1"'') [[Salzburg]]is ja "Tirool-2" [[Viin]]is [[Austria]]s; *"Elbrus" (''"Эльбрус"'') [[Bern]]is ja "Kaukasus", ("Кавказ") [[Genf]]is [[Šveits]]is; *"Start" (''"Старт"'') [[Rooma]]s [[Itaalia]]s; *"Altai" (''"Алтай"'') [[Lissabon]]is, [[Portugal]]is; *"Vikerkaar" (''"Радуга"'') [[Ateena]]s [[Kreeka]]s; *"Tulp" (''"Тюльпан"'') [[Haag]]is [[Holland]]is; *"Vega", (''"Вега"'') [[Brüssel]] [[Belgia]]s; *"Puri" (''"Парус"'') [[Belgrad]]is [[Jugoslaavia]]s; <td> *"Vikerkaar-T" (''"Радуга-Т"'') [[Ankara]]s [[Albaania]]s; *"Siirius" (''"Сириус"'') [[İstanbul]]is [[Türgi]]s; *"Mars" (''"Марс"'') [[Teheran]]is [[Iraan]]is; *"Orion" (''"Орион"'') [[Kairo]]s [[Egiptus]]es;: *"Sigma" (''"Сигма"'') [[Damaskus]] [[Süüria]]s: *Koit", (''"Заря"'') [[Tōkyō]]s [[Jaapan]]is; *"Krabi" (''"Краб"'') [[Peking]]is [[Hiina]]; *"Amuur" (''"Амур"'') [[Hanoi]]s, [[Vietnam]]is; *"Delfiin" (''"Дельфин"'') [[Jakarta]] [[Indoneesia]]s; *"Krimm" (''"Крым"'') [[Nairobi]] [[Keenia|Keenias]]. </table> {{pooleli}} [[1991]]. aastal eraldati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud Kuueteistkümnes valitsus koos NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksanda Peavalitsusega [[Vene NFSV]] presidendi [[Boriss Jeltsin]]i korraldusega likvideeritud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteest ning moodustati algselt Valitsusside Komitee (''Комитет правительственной связи'') ning mõne aja pärast reorganiseeriti FAPSI-ks [[Venemaa Föderatsiooni Valitsusside ja Informatsiooniagentuur]]iks (''Федеральное агентство правительственной связи и информации (ФАПСИ)''), mis toimis 24. detsember 1991 – 11. märts 2003. FAPSI järglaseks on FSO sideagentuur (Спецсвязь ФСО России). ==Välislingid== *[http://chekist.ru/article/811 ЧУТКИЕ УШИ МОСКВЫ, 08 июня 2005], www.Chekist.ru {{JÄRJESTA: NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus}} [[Kategooria:KGB]] pckqhti5cffuve1med7ll90afq10u1u 0 214814 7160707 4568067 2026-05-25T12:52:38Z Amherst99 15496 /* */ 7160707 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on 1684-1732 tegutsenud vaimulikust; tema pojapoja kohta vaata [[Martin Heinrich Arvelius]]}} '''Martin Arvelius''' ([[16. juuni]] [[1684]] [[Rauma]], [[Soome]] – [[22. september]] [[1732]] [[Viru-Nigula]]) oli Eesti vaimulik. Ta [[Immatrikulatsioon|immatrikuleeriti]] [[17. mai]]l [[1705]] [[Turu Ülikool]]is. Oli aastatel [[1710]]–[[1712]] [[Simuna Siimona ja Juuda kogudus|Simuna koguduses]] [[leseaastapastor]] ja seejärel aastatel [[1712]]–[[1732]] [[Viru-Nigula kogudus]]e õpetaja, teenides aastatel [[1712]]–[[1719]] ka [[Rakvere Kolmainu kogudus]]t. == Isiklikku == Tema vend [[Johannes Matthias Arvelius]] oli [[Paide Püha Risti kogudus|Paide]], [[Harju-Madise kogudus|Harju-Madise]] ja [[Risti kogudus|Harju-Risti koguduse]] õpetaja. Poeg [[Friedrich Immanuel Arvelius]] oli [[Viru-Nigula kogudus]]e õpetaja aastatel [[1741]]–[[1780]]. Poja vanem poeg [[Friedrich Gustav Arvelius]] oli kirjanik ja [[Tallinna Linna Keiserlik Gümnaasium|Tallinna gümnaasiumi]] professor, poja noorem poeg [[Martin Heinrich Arvelius]] oli jurist, luuletaja ja näitekirjanik<ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Arvelius, Martin}} [[Kategooria:Rakvere Kolmainu koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Viru-Nigula koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1684]] [[Kategooria:Surnud 1732]] 687n5j6pyaw4hl5iozrpi0nkeb4sq2h 7160726 7160707 2026-05-25T13:18:00Z ~2026-27381-85 228690 7160726 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on 1684-1732 tegutsenud vaimulikust; tema pojapoja kohta vaata [[Martin Heinrich Arvelius]]}} '''Martin Arvelius''' ([[16. juuni]] [[1684]] [[Rauma]], [[Soome]] – [[22. september]] [[1732]] [[Viru-Nigula]]) oli Eestimaa vaimulik. Ta [[Immatrikulatsioon|immatrikuleeriti]] [[17. mai]]l [[1705]] [[Turu Ülikool]]is. Oli aastatel [[1710]]–[[1712]] [[Simuna Siimona ja Juuda kogudus|Simuna koguduses]] [[leseaastapastor]] ja seejärel aastatel [[1712]]–[[1732]] [[Viru-Nigula kogudus]]e õpetaja, teenides aastatel [[1712]]–[[1719]] ka [[Rakvere Kolmainu kogudus]]t. == Isiklikku == Tema vend [[Johannes Matthias Arvelius]] oli [[Paide Püha Risti kogudus|Paide]], [[Harju-Madise kogudus|Harju-Madise]] ja [[Risti kogudus|Harju-Risti koguduse]] õpetaja. Poeg [[Friedrich Immanuel Arvelius]] oli [[Viru-Nigula kogudus]]e õpetaja aastatel [[1741]]–[[1780]]. Poja vanem poeg [[Friedrich Gustav Arvelius]] oli kirjanik ja [[Tallinna Linna Keiserlik Gümnaasium|Tallinna gümnaasiumi]] professor, poja noorem poeg [[Martin Heinrich Arvelius]] oli jurist, luuletaja ja näitekirjanik<ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Arvelius, Martin}} [[Kategooria:Rakvere Kolmainu koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Viru-Nigula koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1684]] [[Kategooria:Surnud 1732]] 2yhu9ldeltwgggll33ydm3fd8ewbwhu 0 215272 7161137 7112072 2026-05-26T06:34:05Z ~2026-31388-06 230325 /* Koguduse pastoreid ja kirikuõpetajaid */ 7161137 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Nõmme Rahu kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tallinn]]as. [[Pilt:N6mme rahu kirik 2007 veebruar.jpg|pisi|[[Nõmme Rahu kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Tallinna praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Marek Alveus]]. Juhatuse esimees on Andra Indrikson. [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 10.30 [[Nõmme Rahu kirik]]us. ==Koguduse pastoreid ja kirikuõpetajaid== * 1922–1922, [[Eduard Aksim]], hooldajaõpetaja Paldiskist * 1922–1944, [[Anton Eilart]] * 1944–1945, [[Herman Hansson]], hooldajaõpetaja Tallinna Jaanist * 1945–1978, [[Georg-Voldemar Klaus]] * 1978–1999, [[Voldemar Ilja]] * 1999–2024, [[Ove Sander]] * 2024–, [[Marek Alveus]] == Välislingid == * [http://www.eelk.ee/nomme.rahu/ Nõmme Rahu koguduse koduleht] [[Kategooria:EELK Tallinna praostkond‎]] [[Kategooria:Tallinna kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] oaldsvnwp2ok9gyfiippaviax6642a7 0 215699 7161232 6709887 2026-05-26T09:06:13Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Alitalia_Logo_2017–2021.svg|Alitalia_Logo_2017–2021.svg]] pildiga [[Pilt:Alitalia_logo.svg|Alitalia_logo.svg]]. Põhjus: [[:c:COM:Duplicate|Duplicate]]: Exact or scaled-down duplicate 7161232 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Mall:Lennufirma | lennufirma_nimi = Alitalia | logo = Alitalia logo.svg | logo_suurus = 250px | IATA = AZ | ICAO = AZA | kutsung = ALITALIA | asutatud = 22. august 2008 | alustas = 13. jaanuar 2009 | lõpetas = | kodulennujaamad = [[Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] | sõlmlennujaamad = | võtmelinnad = [[Caselle lennujaam]] <br>[[Fontanarossa lennujaam]] <br> [[Linate lennujaam]] <br> [[Malpensa lennujaam]] <br> [[Marco Polo lennujaam]] <br> [[Napoli lennujaam]] | boonusprogramm = MilleMiglia | ootesaal = Club Freccia Alata<br>Welcome Air One<br>Sky Team Elite | ühendus = [[SkyTeam]] | tütarfirmad = | lennukeid = 152 (+50 tellitud) | sihtkohti = 80 | emafirma = | moto = | peakorter = [[Fiumicino]], {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] | võtmeisikud = Roberto Colaninno (eesistuja)<br>Rocco Sabelli (tegevdirektor) | veebileht = http://www.alitalia.com/ }} '''Alitalia''' ([[itaalia keel]]es '''Compagnia Aerea Italiana''') oli [[Itaalia]] rahvuslik lennufirma, mille peakorter asus [[Fiumicino]]s. Lennufirma kodulennujaam oli [[Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]]. 15. oktoobril 2021 teatati lendamise lõpetamisest pärast 75 aastat tegutsemist.<ref name="l6petas">[https://www.err.ee/1608371013/75-aastat-tegutsenud-alitalia-lopetas-tegevuse "75 aastat tegutsenud Alitalia lõpetas tegevuse"] ERR, 15. oktoober 2021</ref> Alitalia teenindas 80 sihtkohta, 27 riigisisest ja 53 rahvusvahelist 38 riigis nii [[Aafrika]]s, [[Ameerika]]s, [[Aasia]]s kui ka [[Euroopa]]s. Alitalia oli lennukipargi suuruse poolest 19. kohal maailmas. Lennufirma nimi tulenes kahest itaaliakeelsest sõnast ''ali'' (tiivad) ja ''Italia'' (Itaalia). Ettevõtte tegevuse lõpetamise järel jätkas lende uus riiklikus omandis olev lennuettevõte [[Italia Trasporto Aero]].<ref name="l6petas" /> ==Finantsnäitajad ja lennukite täituvus== 2009. aasta esimese kvartali kohtade täituvus oli 51%, mis oli 20% vähem kui teistel suurtel [[Euroopa]] lennufirmadel, nagu [[Air France]], [[British Airways]] ja [[Lufthansa]], mille täituvus oli 70–75%. Teise kvartali näitajad olid 14% kõrgemad ehk 65%.<ref>[https://web.archive.org/web/20140502031811/http://corporate.alitalia.com/en/Images/Press%20Release%20Alitalia%20Board%20of%20Directors%2029%20July%202009_tcm7-34490.pdf Alitalia Finantsraport ja kohtade täituvuse näitajad] välja otsitud 22.06.10 (inglise keeles)</ref> 2009. aasta esimeses kvartalis kaotas lennufirma 210 miljonit [[euro]]t. Teises kvartalis 63 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alitalia kaotused 2009. aastal kvartalite kaupa |url=http://corporate.alitalia.com/en/Images/Press%20Release%20Alitalia%20Board%20of%20Directors%2029%20July%202009_tcm7-34490.pdf |vaadatud=2010-06-21 |arhiivimisaeg=2014-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140502031811/http://corporate.alitalia.com/en/Images/Press%20Release%20Alitalia%20Board%20of%20Directors%2029%20July%202009_tcm7-34490.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> 12. mail 2010 avalikustati esimese kvartali tulemused. Lennukikohtade täituvus oli 64,5%.<ref>[http://www.avionews.com/index.php?corpo=see_news_home.php&news_id=1117236&pagina_chiamante=index.php Alitalia esimese kvartali tulemused] välja otsitud 22.06.10 (inglise keeles)</ref> Ettevõte oli pikka aega raskustes. Näiteks 2017. aastal andis Itaalia valitsus sellele 900 miljonit eurot laenu ja 2019. aastal 400 miljonit.<ref>[https://www.err.ee/1009779/itaalia-kiitis-heaks-400-miljoni-euro-suuruse-laenu-alitaliale "Itaalia kiitis heaks 400 miljoni euro suuruse laenu Alitaliale"] ERR, 3. detsember 2019</ref> 2021. aastal oli firmal 110 lennukit ja 10 000 töötajat.<ref name="l6petas" /> ==Lennukipark== [[Pilt:Alitalia.a319-100.i-bimd.arp.jpg|thumb|[[Airbus A319]]-112 maandumas [[Londoni Heathrow' lennujaam]]as]] [[Pilt:Alitalia Airbus A320-216 EI-DSY Fiumicino2015.jpg|thumb|[[Airbus A320]]-200 õhkutõusul Londoni Heathrow' lennujaamst]] Alitalial on järgmised lennukid (28. mai 2010 seisuga)<ref>[http://www.ch-aviation.ch/aircraft.php?search=set&airline=AZ&al_op=1 Alitalia lennukid] välja otsitud 22.06.10</ref><ref>[http://www.ch-aviation.ch/aircraft.php?search=set&airline=AP&al_op=1 Air One'i lennukid] välja otsitud 22.06.10</ref>: {| class="toccolours" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse;margin:auto;" |+ '''Alitalia lennukid''' |- bgcolor=Green ! rowspan="2" | <span style="color:white;">Lennuk</span> ! rowspan="2" | <span style="color:white;">Arv</span> ! rowspan="2" | <span style="color:white;">Tellitud</span> ! rowspan="2" | <span style="color:white;">Optsioonid</span> ! colspan="3" | <span style="color:white;">Reisijaid</span> |- bgcolor=darkblue style="color: black; " ! width="33px" style="background-color:Green;" | <span style="color:white;"> äri</span> ! width="33px" style="background-color:Green;" | <span style="color:white;"> turistiklass</span> ! width="33px" style="background-color:Green;" | <span style="color:white;"> kokku</span> |- |[[Airbus A319]]-100 |align="center"|12 |align="center"|0 |align="center"|0 |align="center"|var. |align="center"|var. |align="center"|138 |- |[[Airbus A320]]-200 |align="center"|53 |align="center"|26 |align="center"|25 |align="center"|var. <br> 0 |align="center"|var. <br> 180 |align="center"|165 <br> 180 |- |[[Airbus A321]]-100 |align="center"|23 |align="center"|0 |align="center"|0 |align="center"|var. |align="center"|var. |align="center"|200 |- |[[Airbus A330]]-200 |align="center"|2 |align="center"|12 |align="center"|8 |align="center"|20 <br> 28 |align="center"|255 <br> 210* |align="center"|275 <br> 241 |- |[[Airbus A350-800]] |align="center"|0 |align="center"|12 |align="center"|12 |colspan=2 align="center"| |align="center"|287 |- |[[Boeing 737]]-400 |align="center"|11 |align="center"|0 |align="center"|0 |align="center"|0 |align="center"|162 |align="center"|162 |- |[[Boeing 767]]-300ER |align="center"|6 |align="center"|0 |align="center"|0 |align="center"|20 |align="center"|212 |align="center"|232 |- |[[Boeing 777]]-200ER |align="center"|10 |align="center"|0 |align="center"|0 |align="center"|42 |align="center"|249 |align="center"|291 |- |[[Bombardier CRJ-900]] |align="center"|10 |align="center"|0 |align="center"|0 |align="center"|0 |align="center"|90 |align="center"|90 |- |[[Embraer E-Jets|Embraer E-170]] |align="center"|6 |align="center"|0 |align="center"|0 |align="center"|var. |align="center"|var. |align="center"|72 |- |[[McDonnell Douglas MD-82]] |align="center"|19 |align="center"|0 |align="center"|0 |align="center"|0 <br> var. |align="center"|164 <br> var. |align="center"|164 <br> 141 |- |'''Kokku''' !152 !50 !45 |colspan=3| |} <small>*Millest 21 on ''premium''-turistiklass.</small> ==Viited== {{Viited}} {{SkyTeam}} {{Itaalia lennufirmad}} [[Kategooria:Itaalia ettevõtted]] [[Kategooria:Euroopa lennufirmad]] [[Kategooria:SkyTeam]] 6qj9m1mof3ybpml9235ohvdwyx9oax3 0 218436 7161229 6339276 2026-05-26T09:02:08Z Kuriuss 38125 7161229 wikitext text/x-wiki '''[[2012]]. aasta [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]]''' olid XXI Euroopa meistrivõistlused. Need toimusid 27. juunist 1. juulini [[2012]] [[Soome]] pealinnas [[Helsingi]]s. Erinevalt varasematest EM-idest toimusid need kaks aastat pärast eelmisi Euroopa meistrivõistlusi. Neil võistlustel ei peetud maratoni- ja käimisvõistlusi. ==Eesti sportlased== Eestit esindasid EM-il [[Grit Šadeiko]], [[Märt Israel]], [[Gerd Kanter]], [[Kaur Kivistik]], [[Maris Mägi]], [[Rasmus Mägi]], [[Lembi Vaher]], [[Tarmo Riitmuru]], [[Risto Mätas]], [[Marek Niit]], [[Tiidrek Nurme]], [[Rain Kask]], [[Igor Sjunin]] ja [[Kätlin Tõllasson]]. Gerd Kanter võitis [[kettaheide|kettaheites]] hõbemedali ja Rasmus Mägi püstitas [[400 m tõkkejooks]]us uue Eesti rekordi. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Soome)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6 || 8 || 4 || 18 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5 || 4 || 5 || 14 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 4 || 5 || 5 || 14 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4 || 2 || 2 || 8 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4 || 0 || 3 || 7 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || 3 || 4 || 5 || 12 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 2 || 3 || 1 || 6 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 1 || 2 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 2 || 1 || 1 || 4 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 1 || 3 || 2 || 6 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 1 || 2 || 0 || 3 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 1 || 0 || 3 || 4 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 0 || 2 || 3 |- |rowspan=3|17. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- |rowspan=3|20. ||align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- |align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- |align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- |rowspan=3|23. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |rowspan=3|26. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 0 || 0 || 1 || 1 |-style="background:#ccccff;" |align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku || 42 || 42 || 44 || 128 |} == Välislingid == * [http://www.helsinki2012.fi/ EM-i koduleht] (''soome keeles'') {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2012. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Helsingi spordivõistlused]] imv6f2y9xt8lqskd764s6ub2lw3pm8z 0 220511 7161273 5994599 2026-05-26T09:34:00Z Surra 370 7161273 wikitext text/x-wiki {{täienda | (Lähtepunktid on vaja selgemalt lahti kirjutada ja varustada näidetega Eestist:) }} '''Mahemetsandus''' ehk '''säästlik metsandus''' on [[metsandus]], mis lähtub [[mahemajandus]]e põhimõtetest. Mahemetsanduse lähtepunktideks on *[[tasakaaluline majandamine]] *[[pärismaine elustik|pärismaise]] liigirikkuse ([[elustiku mitmekesisus]]e) hoidmine *[[võõrpuuliik]]ide kasvatamisest hoidumine *polüfunktsionaalne metsakasutus ==Vaata ka== *[[metsahool]] *[[püsimetsandus]] *[[Eesti säästva metsanduse standard]] *[[maamajandus]] *[[mahepõllumajandus]] ==Kirjandus== *[[Kalev Jõgiste|Jõgiste, Kalev]]; [[Rainer Kuuba|Kuuba, Rainer]]; [[Kaili Viilma|Viilma, Kaili]]; [[Henn Korjus|Korjus, Henn]]; [[Andres Kiviste|Kiviste, Andres]]; [[Aino Kalda|Kalda, Aino]]; [[Erast Parmasto|Parmasto, Erast]]; [[Inga Jüriado|Jüriado, Inga]]; [[Piret Lõhmus|Lõhmus, Piret]]; [[Heino Õunap|Õunap, Heino]]. 2008. ''Metsade looduslikkuse taastamine''. ([[Henn Korjus|Korjus, Henn]]; [[Ahto Kangur|Kangur, Ahto]]; [[Aiki Aavik|Aavik, Aiki]], toim.) Tallinn: Halo Kirjastus, 1−128. *[[Vello Keppart|Keppart, Vello]] 2005. ''Säästva metsanduse alused''. Tallinn: [[Ilo]]. ==Välislingid== *[http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=347 Säästev metsandus SEI sõnastikus] [[Kategooria:Metsandus]] 4qfk21hcus81g835ac9smfzxp77c3cg 0 221291 7160710 7043220 2026-05-25T12:54:39Z Amherst99 15496 /* */ 7160710 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Albrecht Sutor | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[25. jaanuar]] [[1691]] | sünnikoht = [[Wolgast]], [[Pommeri]], [[Rootsi dominioonid|Rootsi kuningriik]] | surmaaeg = [[10. aprill]] [[1758]] | surmakoht = [[Kambja]] [[Riia kubermang]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | rahvus = | kodakondsus = | alma mater = | haridus = | elukutse = | tegevusala = vaimulik | töökoht = [[Kambja kogudus]]e pastor, [[Tartu praostkond|Tartu praostkon]]na 2. osa praost | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = | autogramm = }}'''Albrecht Sutor''' ([[25. jaanuar]] [[1691]] [[Wolgast]], [[Pommeri]] – [[10. aprill]] [[1758]] [[Kambja]] Venemaa keisririik) oli Liivimaa vaimulik, [[Kambja kogudus]]e pastor, [[Tartu praostkond|Tartu praostkon]]na 2. osa praost 1728–1758. ==Elulugu== Albrecht Sutor sündis 1691. aastal Kirde-Saksamaal [[Wolgast]]i linnas, praeguse haldusjaotuse järgi [[Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa]]l, mis tollal [[Rootsi Pommeri]]na koos terve [[Pommeri]]maaga (nagu ka Liivimaa) [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurriigi]] koosseisu kuulus. Kuni 17. eluaastani sai Sutor haridust koduõpetaja käe all. Edasi läks ta õppima naaberlinna [[Anklam]]i kooli, kaks aastat hiljem jätkas õpinguid [[Stargard]]i linna [[gümnaasium]]is. [[Rostocki Ülikool]]i immatrikuleerus ta [[25. august]]il [[1712]]<ref>[http://purl.uni-rostock.de/matrikel/100017215 Immatrikulation von Albertus Sutor], uni-rostock.de</ref>. Tal oli õnne elada kuus aastat kindralsuperintendendi ja usuteaduse professori dr [[Albrecht Joachim von Krakewitz]]i majas, kus Sutor oli professori sekretär ja raamatukoguhoidja. Aastal [[1718]] andis [[Mecklenburg]]i hertsog, kellele ta hea jutlustajana silma oli jäänud, Sutorile käsu jutlustajaamet vastu võtta. Kuid enne, kui Sutor pidi siirduma Mecklenburgi, sai ta [[Liivimaa maanõunik]]ult parun von [[Rosen (punane)|Rosen]]ilt kutse asuda sinna tööle. Professor [[Albrecht Joachim von Krakewitz|Krakewitz]] püüdis teda ümber veenda, kuid Sutor asus [[Rostock]]is laevale. Lisaks Sutorile oli kutse [[Liivimaa]]le saanud ka üks teine tudeng – [[Heinrich Wollin]]. [[September|Septembris]] [[1718]] jõudsid nad laevaga õnnelikult [[Riia|Riiga]]. Riias võttis noormehi väga sõbralikult vastu [[Liivimaa superintendent]] [[Heinrich Bruiningk]]. Sutor pidas Riias ühe jutluse, misjärel reisis edasi [[Tartu ajalugu#18. sajand|Tartu]]sse, kus teda ootas [[Tartu Jaani kogudus]]e ülemõpetaja [[Jakob Wildberg]], kes oli kolm aastat enne teda [[Rostocki ülikool]]i usuteaduskonda astunud. Tartust läks ta maanõuniku korraldusel edasi [[Vana-Kuuste mõis]]a, kus õppis eesti keelt ja pidas mõnikord [[jutlus]]i. [[17. juuli]]l [[1719]] ordineeriti Sutor [[Riia]]s õpetajaks. Aastal [[1719]] kutsuti ta [[Suure-Kambja]] [[Suure-Kambja mõis|mõisa]] omaniku, 17-aastase parun [[Karl Otto von Stackelberg]]i poolt [[Kambja kogudus]]e pastoriks. Ta võttis kutse vastu ja teenis [[Kambja kogudus]]t [[1719]]–[[1758]]. Aastal [[1720]] abiellus ta Jakob Wildbergi sugulase Anna Mariaga, neil sündis kuus tütart ja kaks poega. Elu Kambjas oli troostitu, kuna kirik oli varemetes ning nii talurahvas kui aadel vaesunud. [[Jumalateenistus]]teks koguneti rehehoonesse. Koguduse [[patroon]] von Stackelberg eelistas mõisa vaesusele ennasthävitavat linnaelu Tartus. Sutor asus hoolega tööle. Tal oli südant vaeste aitamiseks. Heaks abimeheks oli talle temast paarkümmend aastat vanem köster [[Ignatsi Jaak]]. [[1721]]. aasta lõpul, veidi enne [[advent|advendiaega]], jõudsid lõpule [[Kambja kirik]]u taastamistööd. Raskustega silmitsi seista tuli siiski ka edaspidi. Nimelt tabas Kambjat nii [[1726]]. kui ka [[1730]]. aastal nälg, kuid samal ajal käis rahvas üha hoolsamalt kirikus. Aastal [[1726]] asutas ta [[pastoraat]]i väikese kooli, mis tegutses viis aastat. Aastal [[1727]] andis ta koos [[Sangaste Püha Andrease kogudus]]e õpetaja [[Gotthard Friedrich Rauschert]]iga välja "Wastse Testamendi" teise trüki ja aastal [[1729]] lõunaeestikeelse lauluraamatu. Aastast [[1728]] anti talle ka [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] [[praost]]i ülesanded. Ning aastal [[1731]] usaldati talle Tartu saksa kooli inspekteerimine. Tänu Albrecht Sutori kaitsekirjadele pääses köster [[Ignatsi Jaak]] mitmel korral ([[1727]] ja [[1734]]) mõisnike käest, kes teda tagasi [[pärisorjus|pärisorjusse]] nõudsid. [[23. märts]]il [[1731]] suri [[Urvaste Püha Urbanuse kogudus]]e õpetaja [[Heinrich Wollin]], kellega koos Sutor oli Liivimaale saabunud. Nüüd oli Sutor see, kes [[Urvaste]]sse uut õpetajat otsis. [[1732]]. aastal tuli Saksamaalt värskelt [[Jena ülikool]]i lõpetanud [[Johann Christian Quandt]]. Õppinud Kambja pastoraadis Sutori käe all eesti keelt, asus õpetaja Quandt tööle. Lühikesest tutvusest sündis sõprus, mis saatis mehi surmani. [[Mai]]s [[1736]] pidi Sutor matma oma abikaasa. ==Vennastekoguduse liikumine== Aastal [[1736]] külastas Liivi- ja Eestimaad vennastekoguduse rajaja krahv [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]]. Sutor kohtus temaga Lätimaal [[Valmiera mõis]]as. Seal sai Sutorile korraga selgeks [[vennastekogudus]]e liikumise tähendus. Herrnhutist ja vennastekoguduse äratusliikumisest oli ta juba varem õpetaja Quandti käest. Tagasiteel Kambjasse peatus Sutor Urvastes ja ütles seal Quandtile: "Nüüd ma mõistan, mida sa oled mulle tahtnud ütelda". Vahepeal oli Suure-Kambja parun von Stackelberg oma eluviise põhjalikult muutnud. Aastal [[1737]] tutvus Albrecht Sutor [[Kriimani mõis]]ahärra von Gaveliga, kes samal aastal elas läbi usulise ärkamise. Sealsamas [[Kriimani]]s elas ka von Gaveli abikaasa õde, Liivimaa maanõuniku tütar Margarethe Helene von [[Tiesenhausen]] (1719–1788). Juba järgmisel aastal laulatati Sutor noore aadlivõsuga. Neil sündis viis poega. Võttes eeskuju Urvaste õpetajast Quandtist, hakkas Albrecht Sutor 1738. aastal pidama [[piiblitund]]e ka Kambjas koos köstri ja eesti kirikuvanemate ehk vöörmündritega. Koos talupoegadega istus palvetundides nüüd ka parun von Stackelberg. Varsti pidasid talupojad juba iseseisvalt palve- ja piiblitunde terves Kambja kihelkonnas. Aastal [[1741]] suri [[Ignatsi Jaak]]. Ent Sutorile saadeti abiks Herrnhutist vend [[Michael Morgner]], kes ühtlasi oli Sutori lastele koduõpetajaks. Aastal [[1745]] saadeti [[Urvaste Püha Urbanuse kogudus|Urvaste kogudus]]e poolt Kambjasse uueks köstriks [[Mango Jaak|Mango Jaagu]], kelle poeg Johann ehitas hiljem Kambja kirikule esimese oreli. Ent raskusi vennastekoguduse töösse tõi suhete halvenemine riigivõimuga. Samuti püüdis maarahva usulise aktiivsuse kasvu takistada Kodijärve mõisa omanik von [[Brackel]], kellele ei meeldinud veel, et piiblitunde pidasid naised. [[Kodijärve]]l jätkusid palvetunnid salaja, tüdrukud said selleks juhtnööre Sutorilt. [[12. november|12. novembril]] [[1742]] ilmus Tallinnas keiserliku [[kindralkuberner]]i dekreet, milles "hernhuutlike emissaride" siiatulek ja ilma loata "koguduste" moodustamine ning koosolekud eramajades keelati põhjendusel, et kirikukorrast tuleb kinni pidada. Kaks päeva hiljem laskis von Brackel Kodijärve tüdrukud pärast jumalateenistust kokku ajada ja neid kõigi nähes piitsutada. Saamaks ülevaadet vennastekoguduse tegevusest saatis [[Liivimaa kindralkuberner]] Kambja pastoraati juurdluskomisjoni. 5.–8. [[veebruar]]ini [[1743]] kuulati üle Albrecht Sutor, köster [[Carl Ignatius]], vend Michael Morgner, parun Sta­ckelberg, Kodijärve mõisavalitseja Baumgarten, Kodijärve mõisa [[kubjas]] ja paarkümmend talupoega tervest kihelkonnast, kes osalesid vennastekoguduse töös eestvedajatena. Sutor kinnitas, et nad pole teinud midagi keelatut. [[16. aprill]]il [[1743]] andis [[Venemaa keisrinna]] [[Jelizaveta Petrovna|Jelizaveta]] välja ukaasi, milles kästi kõik palvemajad sulgeda, Herrnhutist siia saadetud vendadel kästi maalt lahkuda ning kirikuõpetajatel keelati ühenduse pidamine vennastekogudusega. Keelust hoolimata jätkati tööd. Palvetunde peeti erinevates kohtades, ka metsas. Samuti ehitas parun von St­ackelberg uue härrastemaja, kus oli piiblitundide jaoks suur, mitusada inimest mahutav saal. Uude härrastemajja sai korteri ka vend Morgner. Aastal [[1747]] andis Sutor vennastekoguduse töö täielikult eestlaste kätte. [[1749]]. aastal saatis ta oma tütre Herrnhutti ja [[1753]]. aastal läkitas sinnasamasse ka pojad Gottliebi ja Christliebi. Aastal [[1750]] surid kodus Sutori pojad Renatus ja David. Sama aasta kevadel tuli Urvastest teade 45aastase õpetaja [[Johann Christian Quandt]]i surmast. Seega pidi [[Kambja kogudus]] täitma vennastekoguduse liikumise keskset kohta Lõuna-Eestis. Aastal [[1757]] suri üks Sutori poegadest, kelle ta Herrnhutti oli saatnud. Kurb sõnum oli talle raske kanda, ent sama aasta [[november|novembris]] saatis ta Herrnhutti ka oma viimase poja. Albrecht Sutor külastas sageli Kriimani palvemaja. Viimast korda käis ta seal [[1758]]. aasta [[märts]]is ja jättis lahkudes iga vennaga südamlikult jumalaga. Märtsi lõpus jäi Sutor voodihaigeks. [[11. aprill]]il [[1758]] jagas talle viimast korda armulauda [[Võnnu Jakobi kogudus]]e õpetaja [[Bernhard Christian Steindorf]]. [[12. aprill]]il [[1758]] Albrecht Sutor suri. Nelja päeva pärast kanti ta kirikusse, enne seda pidas kodunt lahkumise kõne [[Rannu Püha Martini kogudus]]e õpetaja [[Johan Caspar Meder]], seejärel kandsid kümme meest kirstu kirikusse, kus toimus matusetalitus. Albert Sutori kirst asetati ajutisse rahukambrisse, kust ta hiljem lahkunu soovi kohaselt kevade saabumisel mai alguses [[kirikuaed]]a oma laste kõrvale maeti. Albrecht Sutori tööd Kambja õpetajana asus jätkama tema väimees [[Heinrich Johann Frost]]<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref>. == Isiklikku == Tema väimees [[Heinrich Johann Frost]] oli [[Rõngu Mihkli kogudus|Rõngu]] ja [[Kambja kogudus]]e õpetaja. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Kristjan Luhamets]] [http://www.eestikirik.ee/node/4896 Kambjale elatud elu] [[Eesti Kirik]] [[9. aprill]] [[2008]] {{JÄRJESTA:Sutor, Albrecht}} [[Kategooria:Kambja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu praostid]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Rostocki Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestimaa hernhuutlased]] [[Kategooria:Sündinud 1691]] [[Kategooria:Surnud 1758]] 2hlho5k4by8b1q5vbevf198rrveqine 7160712 7160710 2026-05-25T13:01:13Z ~2026-27381-85 228690 /* Välislingid */ 7160712 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Albrecht Sutor | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[25. jaanuar]] [[1691]] | sünnikoht = [[Wolgast]], [[Pommeri]], [[Rootsi dominioonid|Rootsi kuningriik]] | surmaaeg = [[10. aprill]] [[1758]] | surmakoht = [[Kambja]] [[Riia kubermang]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | rahvus = | kodakondsus = | alma mater = | haridus = | elukutse = | tegevusala = vaimulik | töökoht = [[Kambja kogudus]]e pastor, [[Tartu praostkond|Tartu praostkon]]na 2. osa praost | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = | autogramm = }}'''Albrecht Sutor''' ([[25. jaanuar]] [[1691]] [[Wolgast]], [[Pommeri]] – [[10. aprill]] [[1758]] [[Kambja]] Venemaa keisririik) oli Liivimaa vaimulik, [[Kambja kogudus]]e pastor, [[Tartu praostkond|Tartu praostkon]]na 2. osa praost 1728–1758. ==Elulugu== Albrecht Sutor sündis 1691. aastal Kirde-Saksamaal [[Wolgast]]i linnas, praeguse haldusjaotuse järgi [[Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa]]l, mis tollal [[Rootsi Pommeri]]na koos terve [[Pommeri]]maaga (nagu ka Liivimaa) [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurriigi]] koosseisu kuulus. Kuni 17. eluaastani sai Sutor haridust koduõpetaja käe all. Edasi läks ta õppima naaberlinna [[Anklam]]i kooli, kaks aastat hiljem jätkas õpinguid [[Stargard]]i linna [[gümnaasium]]is. [[Rostocki Ülikool]]i immatrikuleerus ta [[25. august]]il [[1712]]<ref>[http://purl.uni-rostock.de/matrikel/100017215 Immatrikulation von Albertus Sutor], uni-rostock.de</ref>. Tal oli õnne elada kuus aastat kindralsuperintendendi ja usuteaduse professori dr [[Albrecht Joachim von Krakewitz]]i majas, kus Sutor oli professori sekretär ja raamatukoguhoidja. Aastal [[1718]] andis [[Mecklenburg]]i hertsog, kellele ta hea jutlustajana silma oli jäänud, Sutorile käsu jutlustajaamet vastu võtta. Kuid enne, kui Sutor pidi siirduma Mecklenburgi, sai ta [[Liivimaa maanõunik]]ult parun von [[Rosen (punane)|Rosen]]ilt kutse asuda sinna tööle. Professor [[Albrecht Joachim von Krakewitz|Krakewitz]] püüdis teda ümber veenda, kuid Sutor asus [[Rostock]]is laevale. Lisaks Sutorile oli kutse [[Liivimaa]]le saanud ka üks teine tudeng – [[Heinrich Wollin]]. [[September|Septembris]] [[1718]] jõudsid nad laevaga õnnelikult [[Riia|Riiga]]. Riias võttis noormehi väga sõbralikult vastu [[Liivimaa superintendent]] [[Heinrich Bruiningk]]. Sutor pidas Riias ühe jutluse, misjärel reisis edasi [[Tartu ajalugu#18. sajand|Tartu]]sse, kus teda ootas [[Tartu Jaani kogudus]]e ülemõpetaja [[Jakob Wildberg]], kes oli kolm aastat enne teda [[Rostocki ülikool]]i usuteaduskonda astunud. Tartust läks ta maanõuniku korraldusel edasi [[Vana-Kuuste mõis]]a, kus õppis eesti keelt ja pidas mõnikord [[jutlus]]i. [[17. juuli]]l [[1719]] ordineeriti Sutor [[Riia]]s õpetajaks. Aastal [[1719]] kutsuti ta [[Suure-Kambja]] [[Suure-Kambja mõis|mõisa]] omaniku, 17-aastase parun [[Karl Otto von Stackelberg]]i poolt [[Kambja kogudus]]e pastoriks. Ta võttis kutse vastu ja teenis [[Kambja kogudus]]t [[1719]]–[[1758]]. Aastal [[1720]] abiellus ta Jakob Wildbergi sugulase Anna Mariaga, neil sündis kuus tütart ja kaks poega. Elu Kambjas oli troostitu, kuna kirik oli varemetes ning nii talurahvas kui aadel vaesunud. [[Jumalateenistus]]teks koguneti rehehoonesse. Koguduse [[patroon]] von Stackelberg eelistas mõisa vaesusele ennasthävitavat linnaelu Tartus. Sutor asus hoolega tööle. Tal oli südant vaeste aitamiseks. Heaks abimeheks oli talle temast paarkümmend aastat vanem köster [[Ignatsi Jaak]]. [[1721]]. aasta lõpul, veidi enne [[advent|advendiaega]], jõudsid lõpule [[Kambja kirik]]u taastamistööd. Raskustega silmitsi seista tuli siiski ka edaspidi. Nimelt tabas Kambjat nii [[1726]]. kui ka [[1730]]. aastal nälg, kuid samal ajal käis rahvas üha hoolsamalt kirikus. Aastal [[1726]] asutas ta [[pastoraat]]i väikese kooli, mis tegutses viis aastat. Aastal [[1727]] andis ta koos [[Sangaste Püha Andrease kogudus]]e õpetaja [[Gotthard Friedrich Rauschert]]iga välja "Wastse Testamendi" teise trüki ja aastal [[1729]] lõunaeestikeelse lauluraamatu. Aastast [[1728]] anti talle ka [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] [[praost]]i ülesanded. Ning aastal [[1731]] usaldati talle Tartu saksa kooli inspekteerimine. Tänu Albrecht Sutori kaitsekirjadele pääses köster [[Ignatsi Jaak]] mitmel korral ([[1727]] ja [[1734]]) mõisnike käest, kes teda tagasi [[pärisorjus|pärisorjusse]] nõudsid. [[23. märts]]il [[1731]] suri [[Urvaste Püha Urbanuse kogudus]]e õpetaja [[Heinrich Wollin]], kellega koos Sutor oli Liivimaale saabunud. Nüüd oli Sutor see, kes [[Urvaste]]sse uut õpetajat otsis. [[1732]]. aastal tuli Saksamaalt värskelt [[Jena ülikool]]i lõpetanud [[Johann Christian Quandt]]. Õppinud Kambja pastoraadis Sutori käe all eesti keelt, asus õpetaja Quandt tööle. Lühikesest tutvusest sündis sõprus, mis saatis mehi surmani. [[Mai]]s [[1736]] pidi Sutor matma oma abikaasa. ==Vennastekoguduse liikumine== Aastal [[1736]] külastas Liivi- ja Eestimaad vennastekoguduse rajaja krahv [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]]. Sutor kohtus temaga Lätimaal [[Valmiera mõis]]as. Seal sai Sutorile korraga selgeks [[vennastekogudus]]e liikumise tähendus. Herrnhutist ja vennastekoguduse äratusliikumisest oli ta juba varem õpetaja Quandti käest. Tagasiteel Kambjasse peatus Sutor Urvastes ja ütles seal Quandtile: "Nüüd ma mõistan, mida sa oled mulle tahtnud ütelda". Vahepeal oli Suure-Kambja parun von Stackelberg oma eluviise põhjalikult muutnud. Aastal [[1737]] tutvus Albrecht Sutor [[Kriimani mõis]]ahärra von Gaveliga, kes samal aastal elas läbi usulise ärkamise. Sealsamas [[Kriimani]]s elas ka von Gaveli abikaasa õde, Liivimaa maanõuniku tütar Margarethe Helene von [[Tiesenhausen]] (1719–1788). Juba järgmisel aastal laulatati Sutor noore aadlivõsuga. Neil sündis viis poega. Võttes eeskuju Urvaste õpetajast Quandtist, hakkas Albrecht Sutor 1738. aastal pidama [[piiblitund]]e ka Kambjas koos köstri ja eesti kirikuvanemate ehk vöörmündritega. Koos talupoegadega istus palvetundides nüüd ka parun von Stackelberg. Varsti pidasid talupojad juba iseseisvalt palve- ja piiblitunde terves Kambja kihelkonnas. Aastal [[1741]] suri [[Ignatsi Jaak]]. Ent Sutorile saadeti abiks Herrnhutist vend [[Michael Morgner]], kes ühtlasi oli Sutori lastele koduõpetajaks. Aastal [[1745]] saadeti [[Urvaste Püha Urbanuse kogudus|Urvaste kogudus]]e poolt Kambjasse uueks köstriks [[Mango Jaak|Mango Jaagu]], kelle poeg Johann ehitas hiljem Kambja kirikule esimese oreli. Ent raskusi vennastekoguduse töösse tõi suhete halvenemine riigivõimuga. Samuti püüdis maarahva usulise aktiivsuse kasvu takistada Kodijärve mõisa omanik von [[Brackel]], kellele ei meeldinud veel, et piiblitunde pidasid naised. [[Kodijärve]]l jätkusid palvetunnid salaja, tüdrukud said selleks juhtnööre Sutorilt. [[12. november|12. novembril]] [[1742]] ilmus Tallinnas keiserliku [[kindralkuberner]]i dekreet, milles "hernhuutlike emissaride" siiatulek ja ilma loata "koguduste" moodustamine ning koosolekud eramajades keelati põhjendusel, et kirikukorrast tuleb kinni pidada. Kaks päeva hiljem laskis von Brackel Kodijärve tüdrukud pärast jumalateenistust kokku ajada ja neid kõigi nähes piitsutada. Saamaks ülevaadet vennastekoguduse tegevusest saatis [[Liivimaa kindralkuberner]] Kambja pastoraati juurdluskomisjoni. 5.–8. [[veebruar]]ini [[1743]] kuulati üle Albrecht Sutor, köster [[Carl Ignatius]], vend Michael Morgner, parun Sta­ckelberg, Kodijärve mõisavalitseja Baumgarten, Kodijärve mõisa [[kubjas]] ja paarkümmend talupoega tervest kihelkonnast, kes osalesid vennastekoguduse töös eestvedajatena. Sutor kinnitas, et nad pole teinud midagi keelatut. [[16. aprill]]il [[1743]] andis [[Venemaa keisrinna]] [[Jelizaveta Petrovna|Jelizaveta]] välja ukaasi, milles kästi kõik palvemajad sulgeda, Herrnhutist siia saadetud vendadel kästi maalt lahkuda ning kirikuõpetajatel keelati ühenduse pidamine vennastekogudusega. Keelust hoolimata jätkati tööd. Palvetunde peeti erinevates kohtades, ka metsas. Samuti ehitas parun von St­ackelberg uue härrastemaja, kus oli piiblitundide jaoks suur, mitusada inimest mahutav saal. Uude härrastemajja sai korteri ka vend Morgner. Aastal [[1747]] andis Sutor vennastekoguduse töö täielikult eestlaste kätte. [[1749]]. aastal saatis ta oma tütre Herrnhutti ja [[1753]]. aastal läkitas sinnasamasse ka pojad Gottliebi ja Christliebi. Aastal [[1750]] surid kodus Sutori pojad Renatus ja David. Sama aasta kevadel tuli Urvastest teade 45aastase õpetaja [[Johann Christian Quandt]]i surmast. Seega pidi [[Kambja kogudus]] täitma vennastekoguduse liikumise keskset kohta Lõuna-Eestis. Aastal [[1757]] suri üks Sutori poegadest, kelle ta Herrnhutti oli saatnud. Kurb sõnum oli talle raske kanda, ent sama aasta [[november|novembris]] saatis ta Herrnhutti ka oma viimase poja. Albrecht Sutor külastas sageli Kriimani palvemaja. Viimast korda käis ta seal [[1758]]. aasta [[märts]]is ja jättis lahkudes iga vennaga südamlikult jumalaga. Märtsi lõpus jäi Sutor voodihaigeks. [[11. aprill]]il [[1758]] jagas talle viimast korda armulauda [[Võnnu Jakobi kogudus]]e õpetaja [[Bernhard Christian Steindorf]]. [[12. aprill]]il [[1758]] Albrecht Sutor suri. Nelja päeva pärast kanti ta kirikusse, enne seda pidas kodunt lahkumise kõne [[Rannu Püha Martini kogudus]]e õpetaja [[Johan Caspar Meder]], seejärel kandsid kümme meest kirstu kirikusse, kus toimus matusetalitus. Albert Sutori kirst asetati ajutisse rahukambrisse, kust ta hiljem lahkunu soovi kohaselt kevade saabumisel mai alguses [[kirikuaed]]a oma laste kõrvale maeti. Albrecht Sutori tööd Kambja õpetajana asus jätkama tema väimees [[Heinrich Johann Frost]]<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref>. == Isiklikku == Tema väimees [[Heinrich Johann Frost]] oli [[Rõngu Mihkli kogudus|Rõngu]] ja [[Kambja kogudus]]e õpetaja. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Kristjan Luhamets]] [http://www.eestikirik.ee/node/4896 Kambjale elatud elu] [[Eesti Kirik]] [[9. aprill]] [[2008]] {{JÄRJESTA:Sutor, Albrecht}} [[Kategooria:Kambja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu praostid]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Rostocki Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Liivimaa hernhuutlased]] [[Kategooria:Sündinud 1691]] [[Kategooria:Surnud 1758]] 79gg8xup51odi3lpsm6itxlild027e0 0 221588 7160895 5585322 2026-05-25T16:28:18Z Sillerkiil 58396 7160895 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2013}} {{allikad}} [[Pilt:Rabivereraba.jpg|pisi|Rabivere raba]] '''Rabivere soo''' ehk '''Hagudi soo''' ehk '''Rabivere raba''' on [[raba]] [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] ja [[Kohila|alevis]]. Soo jääb [[Rabivere maastikukaitseala]] piiresse. Soo jääb Kohila alevist edelasse. Raba on osa [[Rabivere maastikukaitseala]]st, välja arvatud loode- ja läänepoolne osa, kus toimub [[freesturvas|freesturba]] tootmine. Rabast kagu poole jääb [[Kõnnu raba]], lääne poole jääb [[Pihali soo]]. Mõlemad kuuluvad Rabivere maastikukaitsealale ja kõik koos moodustavad peaaegu katkematu rabamassiivi. Rabas on hulgaliselt laukaid ([[Pikklaug]], [[Kaselaug]]). Kuna piirkonnas on palju karsti, siis kaovad rabast väljuvad veed peagi maa alla ([[Urge kurisu]]). Raba servades ja laugaste ümbruses kasvab laiguti jõhvikaid. Raba sügavuseks hinnatakse kuni 6 m, suhteliseks kõrguseks kuni 3 m, seega on turbalasundi paksus kohati üle 8 m. Raba on vähe uuritud. Kaitse alla võeti aastal 1981. Ei ole lubatud vee reguleerimist ja turba tootmist. Raba on tähtis maastikuliselt, ökoloogiliselt ja veesäilitusalana, samuti jõhvikasoona ja karstialade toitealana. Kuid raba seisund on kohati ebarahuldav (kuivenduse ja freesturba pärast). ==== Rabivere naine ==== [[1936]]. aasta märtsis leidsid kaks turbalõikajat [[Rabivere soo|Rabivere soost]] [[Muumia|mumifitseerunud]] surnukeha, kelle läheduses oli vaskraha [[17. sajand|17. sajandist]]. Laipa uurinud teadlased kirjeldasid seda kui 25-32-aastast naist, kes oli 155-160cm pikk. Tegu on ainsa mumifitseerunud rabalaibaga Eestist, mis on arheoloogiliselt dokumenteeritud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kama |eesnimi=Pikne |perekonnanimi2=Rammo |eesnimi2=Riina |kuupäev=2015 |pealkiri=Rabivere soost leitud mumifitseerunud naise surnukeha: õnnetusjuhtum, mõrv või traditsiooniline käitumine? |url=https://tutulus.ee/wp-content/uploads/2016/12/Tutulus_2015_210x280_v2ike.pdf |vaadatud=18. jaanuaril 2025 |väljaanne=Tutulus |lehekülg=10-11}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Sandra Saar, Tartu ülikool {{!}} |kuupäev=2017-01-16 |pealkiri=Teadlane otsib regilaulu abil rabalaipasid |url=https://novaator.err.ee/616692/teadlane-otsib-regilaulu-abil-rabalaipasid |vaadatud=2025-01-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Rapla maakonna sood]] [[Kategooria:Kohila vald]] <references /> == Välislingid == *{{EELIS|yrg|1085653537|Rabivere raba}} {{koord}} 96qbpqa4rid4zeaptejpnjc4o331a9d 0 225650 7161089 4148527 2026-05-25T23:01:26Z Ollin Masa 227337 7161089 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Joergen Smit.jpg|pisi|Jørgen Smit (1983)]] '''Jørgen Smit''' (Jørgen Faye Smit) ([[21. juuli]] [[1916]] [[Bergen]] – [[10. mai]] [[1991]] [[Arlesheim]]) oli [[Norra]] õpetaja, kõrgkooli dotsent, lektor ja publitsist, pidades loenguid eelkõige [[waldorfpedagoogika|Waldorfi pedagoogika]]s ja tegutsedes Antroposoofiaseltsis. Ta oli Norra Antroposoofiaseltsi peasekretär, [[Järna]]s ([[Rootsi]]) Rudolf Steineri Seminari rajaja ja Üldise Antroposoofia Seltsi eestseisuse liige [[Goetheanum]]is. === Elu === Jørgen Smit kasvas seitsmepojalise pere teise lapsena Bergenis, hiljem [[Oslo|Oslos]]. Ta õppis klassikalist filoloogiat Oslos ja [[Basel|Baselis]]. [[1941]]–[[1965]] töötas ta Bergeni [[Rudolf Steiner|Rudolf Steineri]] koolis õpetajana. Õpetajatöö kõrval sai temast juba noore õpetajana loengupidaja väga erinevatel teemadel, enamasti siiski seoses [[antroposoofia]] ja Waldorfi pedagoogikaga. [[1966]]–[[1975]] tegutses ta otsustava jõuna [[Järna|Järnas]] Rudolf Steineri Seminari asutamisel ja õpetajate seminari ülesehitamisel. Koostöös kunstnik [[Arne Klingborg|Arne Klingborgi]], arhitekt [[Erik Asmussen]]i ja ettevõtja [[Âke Kumlander]]iga tekkis Järnas mõne aastaga suurim antroposoofiakeskus. 1975 kutsuti ta [[Dornach|Dornachisse]], [[Üldine Antroposoofiline Selts|Üldise Antroposoofia Seltsi]] eestseisusse, kus ta juhatas noortesektsiooni ja hiljem ka pedagoogilist sektsiooni. Rohkem kui pooled enda peetud 4889 loengust pidas ta 16 aasta jooksul kuni oma surmani [[1991]]. Ta käis loengureisidel kõikidel kontinentidel, enamasti küll Euroopas. Tema trükis avaldatud kirjutised on enamasti toimetatud loengud. == Välislingid == * [http://www.joergensmitseiten.org Jörgen Smit Seiten] täieliku bibliograafia ja loengute nimistuga (''saksa keeles'') * [https://portal.d-nb.de/opac.htm?query=Woe%3D121235629&method=simpleSearch Jörgen Smit] Saksa Rahvusraamatukogus (Deutsche Nationalbibliothek) (''saksa keeles'') * [http://biographien.kulturimpuls.org/detail.php?&id=607 Biograafia] Forschungsstelle Kulturimpulsis (''saksa keeles'') {{JÄRJESTA:Smit, Jörgen}} [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1991]] tg85tb1qzc6uq6d9sxjfy4dhzpxduzb 0 230367 7160995 7095716 2026-05-25T19:53:28Z Kuriuss 38125 7160995 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2010}} [[Pilt: Niccolo Machiavelli-part.png|180px|thumb|Machiavelli (fragment)]] '''"Valitseja"'''<ref name="Bb4Fs" /> on [[renessanss|renessansiaja]] mõtleja [[Niccolò Machiavelli]] [[16. sajand]]i alguse [[Itaalia]]s<ref name="AJV0l" /> kirjutatud teos, itaaliakeelsetes väljaannetes tuntud pealkirjade "Il Principe"<ref name="JUGLE" /> ja "De Principatibus"<ref name="qiIYS" /> all. Teos avaldati esimest korda [[itaalia keel]]es [[1532]]. aastal, [[prantsuse keel]]es [[1553]]. aastal, ''[[Index librorum prohibitorum]]''&rsquo;i esimeses loendis [[1559]]., [[ladina keel]]es [[1560]]., [[inglise keel]]es [[1636]].,<ref name="thWtd" /> [[vene keel]]es [[1869]].,<ref name="oTQ2n" /> [[eesti keel]]es [[1993]]. aastal. == Pühendus == Teose pühenduses [[Lorenzo II de' Medici|Lorenzo de' Medicile]]<ref name="PQec1" /> kirjutab autor: {{cquote| ''et ei leidnud oma varudest midagi, mis oleks mul kallimat või mida hindaksin kõrgemalt kui teadmised väljapaistvate inimeste ettevõtmistest, mis on minu poolt omandatud läbi kauase kogemuse kaasaja asjus ja muiste sündinud juhtumiste lakkamatu lugemise teel<ref name="gwejs" /> – olles neid suure hoolega pikka aega vaaginud ja uurinud, läkitan ma oma ''töö tulemused'' nüüd väiksesse teosesse koondatuna Tema Kõrgeaususele.''}} {{cquote|''...non ho trovato intra la mia suppellettile cosa quale io abbia più cara, o tanto stimi; quanto la cognizione delle azioni degli uomini grandi; imparata da me con una lunga sperienza delle cose moderne ed una continua lezione delle antiche; le quali, avendo io con gran diligenza lungamente escogitate ed esaminate, ed ora in uno picciolo volume ridotte, mando alla Magnificenza Vostra.''<ref name="foXb0" />}} == Liigendus == [[pilt:Duke-Lorenzo.jpg|pisi|püsti|Lorenzo de' Medici]] ''Töö tulemused'' on liigendatud kahekümne kuueks eri pikkusega peatükiks.<ref name="wbDUx" /> Esimeses ühteteistkümnes peatükis esitab autor originaalse nägemuse eri teid pidi ja erinevates tingimustes realiseeruva valitsejavõimu (''principato'') saavutamisest/säilitamisest.<ref name="D4IME" /> Teose XV–XIX peatükki võib pidada loogiliseks ja mõneti satiiriliseks vastuseks esmalt [[humanism|humanistide]] kirjutistes ilmunud vaidlusele: kas valitseja voorused ja iseloomujooned peaksid erinema lihtkodaniku omadest või mitte.<ref name="Sm4h3" /> Teose viimases peatükis kutsub autor Medicite koda<ref name="CgpPb" /> üles vabastama Itaalia võõramaalaste võimu alt. == Sisukord == Eestikeelse pealkirja juures on viide originaali pealkirjale (ladina/itaalia keeles). Esineb tekste, milles on ainult ladinakeelsed pealkirjad ja vastupidi.<ref name="pI9yr" /> [[Pilt: Machiavelli Principe Cover Page.jpg|pisi|püsti|Tiitelleht Niccolò Machiavelli nelja teose pealkirjadega (1550)]] <poem> (Pühendus)&nbsp;/ (''Dedica'') Niccolò Machiavelli kõrgeaulisele Lorenzo de' Medicile<ref name="ptNuZ" /> ''De Principatibus'' (ld k: "Printsipaatidest") I Ainuvõimust ja selle saavutamise teedest<ref name="H9sYa" /> II Pärilikust ainuvõimust<ref name="q3emw" /> III Segavõimust<ref name="qg992" /> IV Mil moel õnnestus Aleksandri järeltulijail pärast tema surma säilitada võim Dareiose kuningriigi üle, mille Aleksander oli vallutanud<ref name="9IBhJ" /> V Kuidas valitseda linnu ja riike, mis elasid enne vallutust oma seaduste järgi<ref name="tnLtF" /> VI Oma relvade ja vaprate tegudega saavutatud ainuvõimust<ref name="bzSge" /> VII Võõra relva ja saatuse toel saavutatud vastsest ainuvõimust<ref name="JlVIP" /> VIII Neist, kes on tõusnud võimule kuritegelikul teel<ref name="WTmb3" /> IX Tsiviilvõimust<ref name="InooG" /> X Kuidas tuleks hinnata valitsejate sõjalist võimsust<ref name="KKRTW" /> XI Paavstivõimust<ref name="l8NCR" /> XII Sõjaväeteenistuset ja palgasõduritest<ref name="wb4IT" /> XIII Abi-, sega- ja oma vägedest<ref name="yiTVS" /> XIV Valitseja hooltest väeteenistuse alal<ref name="rupT6" /> XV Asjust mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse ja laidetakse<ref name="1ykzp" /> XVI Heldusest ja kokkuhoidlikusest<ref name="BFDWi" /> XVII Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui kardetud või vastupidi<ref name="up8ks" /> XVII Kuidas tuleks valitsejal järgida ausust<ref name="obLUU" /> XIX Põlguse ja vaenu vältimisest<ref name="upv3O" /> XX Kindluste ja paljude muude asjade kasulikkusest<ref name="lKkV7" /> XXI Mida tuleks valitsejail teha, et neid väljapaistvaiks peetaks<ref name="vxmos" /> XXII Valitseja usaldusisikutest<ref name="n7kOL" /> XXIII Kuidas hoiduda meelitajatest ja pugejatest<ref name="5iEee" /> XXIV Miks on Itaalia valitsejad kaotanud oma valdused ja võimu<ref name="7QQhf" /> XXV Kui paljuks on inimeste asjus suuteline saatus ja mil viisil talle vastu seista<ref name="xD4wN" /> XXVI Üleskutse haarata Itaalia ja vabastada ta barbarite võimu alt<ref name="cwDKv" /><ref name="Ra7UB" /> </poem> == Sõnaseletusi == Kõiki allpool selgitada püütud sõnu on originaalis kasutatud XVI sajandi alguse Firenze linnvabariigis (renessansiaja Itaalias). Sõnad on pool tuhat aastat vanad, samuti sisu, mida nad edastama on mõeldud. Riigid ja riiklus (rahvustunne) olid sel ajal kujunemas, eri piirkondades erineval tasemel/kiirusel.<ref name="tOUAD" /> * ''armi'' (mitm.) – relvad; sõjavägi, sõdurid; sageli ülekantud tähenduses: sõjaline jõud; kaitsevahendid; * ''ausiliare'' – abi-, abistav, toetav, abiks olev; valitsejast jõult tugevam liitlane; * ''autorità'' – võim, mõjuvõim, [[autoriteet]]; poliitilisele ja sõjalisele jõule ning ''virtù''<nowiki/>'le (vt allpool) tuginev autoriteet; * ''barone'' – parun, aadel; sõnal on ka pejoratiivne varjund: petis, suli, kaabakas; lollpea, tolvan; * ''città'' – linn; tähendab tavaliselt linnvabariiki, st linna koos juurdekuuluva territooriumi ehk ''contado''<nowiki/>'ga; * ''cittadino'' – linnakodanik, linlane, mingi linna (linnvabariigi) kodanikkonna täieõiguslik liige; * ''fortuna'' – saatus, ettemääratus; olukord, seisund; staatus; edukus; õnn, õnnelik juhus; õnnetus, õnnetu saatus; rikkus, varandus; XXV ptk-s möönab Machiavelli, et Saatus ja Jumal võivad olla määrajaks umbes poolte inimeste tegude üle, sageli on raske tõmmata piiri Saatuse ja Jumala vahele; * ''imperio'' – ülevõim, võim, käsutamisõigus; keisririik, impeerium; keisri amet; keisri võimu all olev territoorium; * ''iure hereditario'' – pärimisõigus; * legaat – väejuhi või provintsi asevalitseja abiline Vana-Roomas; * ''membro'' – liiges, kehaliige; valitseja põlisele territooriumile lisanduv valdus; * ''messer'' – ''messer'', härra; väljapaistva linnakodaniku nimetus; * ''nobile'' – nobiil, ülik; patriits; aristokraat; sotsiaalse redeli ülemise astme hõivanud sinjoor; * ''patrone'' – patroon, eestseisja, eestkostja; keskajal mingi territoriaalüksuse üle senjoraalõigust omav isik; * ''pontifex'' – [[paavst]], ''pontifex'' (korrektne oleks ''pontifex maximus''); * ''pontificato'' – pontifikaat, paavstivõim, -valitsemine, -valitsus; paavsti amet; ühe paavsti ametisoleku aeg; paavsti võimu all olev territoorium. Verbi ''pontificare'' (olema ''pontifex'') [[mineviku kesksõna]]; vrd ''principato'', ''regno'', ''imperio''; * ''popolo'' – esineb tekstis vaid u. pool tosinat korda ja tähendab arvatavasti mingi riikliku moodustise kogu elanikkonda; * ''populo'' – rahvas, tähenduses kodanikkond, kodanikud, täieõiguslikud riigialamad; tavaliselt ei peetud kodanikest rääkides silmas nobiile; * ''principato'' – printsipaat, ''principe'' võim, -valitsemine, -amet, ''principe stato''; ''principe'' ametisoleku aeg; * ''principe'' väärikus; ''principe'' võimu all olev territoorium; mineviku kesksõna verbist ''principare'' (olema ''principe''); printsipaat on üldnimetus, mille alaliikideks on näiteks ''regno'', ''imperio'', ''ducato'', ''pontificato'', kus tegijanimeks on vastavalt kuningas, keiser, hertsog, paavst; * ''principato misto'' – sega-, segatud võim, riik; kahe riigi liitmisel tekkiv uus riik, valitseja võim selles, amet; lisatav (lisanduv) osis on kui liiges, kehaliige [''membro'']; * ''principe'' – valitseja, esimene, riigijuht, suverään; teoses kasutusel suvalisest ajajärgust pärineva ja erineva võimutäiuse astmega riigijuhi üldnimetusena; * ''principe ereditario'' – pärilusseaduse alusel võimule tulnud valitseja; pärilik, põline valitseja; * ''principe naturale'' – loomulik valitseja; sama, mis eelmine; * ''principe nuovo'' – vastne, uus valitseja; tavaliselt vägivaldsel teel mingi territooriumi oma valdusse võtnu; * ''prudente'' – arukas ja taibukas, nõukas; ettenägelik; kogenud; tark; tavaliselt tähenduses: intelligentne; * ''regno'' – kuninglik võim, kuninga valitsemine, kuningavõim, -au, amet; kuninga võimu all olev ala, kuningriik; * ''reputazione'' – reputatsioon, lugupeetavus, kuulsus, (hea) nimi; mõjuvõim, mõjukus, prestiiž; prestiiž on alati seotud sõjalise ja poliitilise tugevusega; * ''signore'' – sinjoor, härra; isand, monarh, valitseja; * ''stato'' – valitseja privilegeeritud eesõiguslik seisund, -staatus, -valitsus; -võim, võimsus, jõud, energia; mõjujõud, ülemvõim, troon; vägi, jaks; seisund, olukord, olek; seisus, ühiskondlik positsioon; varanduslik seisukord, jõukus; valitsemiskorraldus; riik, valdus; mingi territooriumi elanikkond; valitsus; ressursid, mida valitseja võimu kaitseks vajab; tekstis 117 korda esinev nimisõna ''lo stato'' on kõrvuti ''virtù''ga traktaadi vaieldavamaid sõnu; kõrvuti väidetega, et sõna tähendus on sama mis tänapäeval sõnal "riik" (it. k. ''Stato'', ingl. k. ''state'', sks. k. ''Staat''), esinevad väited, et sõnal pole tänapäeva sõnaga "riik" mitte midagi ühist; nimisõna ''lo stato'' (''stato'' on mineviku partitsiip verbidest ''stare'': kestma; püsima; elama jne; ning ''essere'' – elama; olema jne) esineb tekstis valdavalt passiivses tähenduses; valitseja saavutab, hoiab, säilitab, anastab, kaotab ''lo stato''<nowiki/>'t; samas Prantsusmaa [kuningriik], mille sünonüümina Machiavelli kasutab kohati sõna "kuningas", on aktiivses tähenduses; * ''universalità, università'' – hulk, grupp, sotsiaalne rühmitus, ühiskond; kodanikkonna liikmed, sh vähem mõjukad ja varanduslikult vähem kindlustatud; * ''virtù'' – tublidus, vahvus, väärtuslikud omadused, oskused; voorus, väärikus; jõud; mehisus, võimekus; Itaalia ''virtù'' ja ladina ''virtus''<nowiki/>'e tüveks on ladina ''vir'' 'mees, inimene'; Machiavellil tähendab ''virtù'' harilikult poliitikule või sõjamehele tema eesmärkide saavutamiseks vajalike omaduste, oskuste, väärtuste kompleksi, poliitilist ja sõjalist tarkust(, mis ei pruugi arvestada tavamoraali norme); lahtiseletatult tähendab sõna poliitilist "voorust", kuid selles XVI sajandi alguse tähenduses, mida Machiavelli silmas pidas: "ei saa nimetada tubliduseks [''virtù''] kaaskodanike tapmist, sõprade reetmist, elu ilma truuduse, halastuse ja religioonita" (VIII ptk); == Eesti keeles == * Niccolò Machiavelli. Valitseja (''IL Principe''). Tõlkinud Toivo Tomson // Akadeemia. 1993. Nr 5, lk 1085–1117; nr 6, lk 1309–1341; nr 7 lk 1523–1564. : Kommenteeritud, tõlkija saatesõnaga tõlge tugines peamiselt väljaandele: Niccolò Machiavelli. Il Principe. Milano: Rizzoli editore, 1950. 109 pp. : Võrreldes alltooduga on see tõlge toimetatud pigem XX sajandisse kui XVI sajandisse. * Niccolò Machiavelli. Valitseja. Quentin Skinner. Machiavelli. Tõlkinud Toivo Tomson, Liisi Erepuu. [[Avatud Eesti Raamat]]. Tallinn: Vagabund, 2001, 380 lk. EA-77667 : Raamatu esimesel 241 leheküljel asuv kommenteeritud tõlge tugineb umbes kümnele itaaliakeelsele "Il Principe" / "De Principatibuse" tekstiversioonile. Olulisemad tekstidevahelised erinevused on toodud välja osas "Kommentaarid ja märkused" (lk 193–233). Osas "Sõnaseletusi" (lk 235–241) on antud tõlkevasted selle vähem kui 15&nbsp;000 sõnast koosneva traktaadi mõningatele sõnadele (sh ''principe'', ''stato'', ''principato'', ''virtù'', ''fortuna'', ''provincia'', ''universalità, università'', ''populo'', ''popolo'' jne). : Itaalia keel on "Il Principe" kirjutamisest saati ehk ligi poole aastatuhande jooksul pidevalt edasi arenenud. Muutumises on olnud ka Machiavelli kirjutatud "Il Principe". Algtekstile võimalikult lähedastele versioonidele on eri sajanditel lisandunud tekste, mida on vastava ajastu keelekasutusest lähtuvalt teataval määral kohandatud. Tõlke elektrooniline versioon tugineb enam kui kümnele "Il Principe" itaaliakeelsele versioonile, nii originaaliks pretendeerivatele kui ka moderniseeritud tekstidele. Muu hulgas olgu nimetatud internetist, Niccolò Machiavelli kodulehelt salvestatud "Il Principe" tekst. Nimetatud tekst põhineb lord Arthur Burdi toimetatud "Il Principe" kriitilisel väljaandel,<ref name="KcbiE" /> mis omakorda tugineb nn <i>Capo di Lago</i> (1849. a) tekstile, mis on peaaegu samane nn 1813. aasta itaalia tekstiga. A. Burd on samuti kasutanud 1532. aastal Blado toimetamisel ilmunud, 1550. aastal<ref name="qh2Ba" /> kiriku järelevalve all ilmunud ning 1848. aasta Polidori toimetatud "Il Principe" tekste. Kõrvuti eelnimetatutega on "Il Principe" tõlkimisel kasutatud veel 1905.,<ref name="0kk5x" /> 1950.<ref name="EpxDq" /> ja 1987. aasta<ref name="oxaN9" /> tekste ning mitmeid itaaliakeelseid "Il Principe" versioone Internetist, sealhulgas Milano ülikooli FTP-serveris asuvat (asunud?) elektroonilist teksti. Tõlke ümbertöötatud ja pidevalt täiendatav versioon sisaldab viiteid "Il Principe" meie päevini säilinud versioonide (olulisematele) omavahelistele erinevustele, tekstitõlgenduslikke ja ajalooalaseid kommentaare ning on lingitud paralleelselt itaaliakeelse tekstiga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Bb4Fs">Eestikeelses kirjanduses on teosele viitamisel kasutatud pealkirja ka kujul "Vürst".</ref> <ref name="AJV0l">Põhiosa teosest valmis [[1513]] II poolel; pühendus on lisatud vahemikus [[1515]]– 8. oktoober 1516</ref> <ref name="JUGLE">valitseja, esimene, riigijuht, suverään; kasutatud autori poolt teoses suvalisest ajajärgust pärineva ja erineva võimutäiuse astmega (riigi/linna)juhi üldnimetusena</ref> <ref name="qiIYS">ladina keeles, "printsipaatidest"</ref> <ref name="thWtd">Neis keeltes hakkasid teksti käsikirjalised eksemplarid levima juba enne avaldamist.</ref> <ref name="oTQ2n">– Nikolaya Makiavelli, Gosudar' i rassuzhdeniya na pervye tri knigi Tita Liviya (edited by N. Kurochkin) (St Petersburg, 1869). (Sisaldab mõlema teose tervikteksti tõlget.)<br /> – Nikkolo Makiavelli, Монарх // (Il Principe) (translated from the German by Fedor Zatler) (St Petersburg, 1869). (Sisaldab tõlget "Il Principe" valitud lõikudest.)<br /> – Makjavelli N. Князь. M, 1910 (itaalia keelest tõlkinud S. M. Rogovin).<br /> – Makjavelli N. Избранные сочинения ("Valitud teosed", sisaldab teost pealkirjaga: "Государь". M.-L., 1934 (toim. A. K. Dzivelegov; teosele kirjutas eessõna [[Lev Kamenev]], mida oli (on?) keerukas lugeda, kuna nt nõukogude ajal olid eessõna sisaldavad eksemplarid [[erifond]]is).<br /> – Makjavelli N. Избранные сочинения ("Valitud teosed", sisaldab teost pealkirjaga: "Государь") M., 1982.<br /> 1934. aasta väljaandes esitab Dzivelegov muuhulgas arvamuse, et Zatleri tõlge (1869) on tehtud läbi prantsuse ja saksa keele (lk 504), Rogovin'i tõlke puhul pole Dzivelegov kindel, mis keelest see tehtud on (lk 504).<br /> Pealkirja on esitatud kujul Pravitel, Monarh, Knjaz, Gosudar.<br /> Valdava osa eelmisest sajandist oli teose autori nimi tiitellehel kujul "Макьявелли" (esines ka "Макъявелли"), täna (2011.10.05) on autori nimena käibel "Макиавелли"<br /> Vt nt ka E. A. Rees. Political Thought from Machiavelli to Stalin // ''Revolutionary Machiavellism''. New York: ''Palgrave Macmillan'', 2004. (Sisaldab lisa: ''Machiavelli in Post-Stalin Russia'', 1953–98.)</ref> <ref name="PQec1">''[[Lorenzo Tore|Lorenzo I de' Medici]]'' pojapoeg, [[Lorenzo II de' Medici]], oli [[Firenze]] valitseja aastail 1513–1519. Suurem poliitiline kaal oli siiski tema onul, [[Giovanni di Lorenzo de' Medici|Giovanni de' Medicil]] (paavst [[Leo X]] 1513–1521). Pühendus on kirjutatud 1516. a., enne 8. oktoobrit.</ref> <ref name="gwejs">Viide antiikaja autoritele ja nende teostes sisalduvale. Vt [[Niccolò_Machiavelli#Elu|Machiavelli. Elu]].</ref> <ref name="foXb0">''Il Principe'', (Pühendus). Niccolò Machiavelli. Il Principe. Milano: ''Rizzoli Editore'', 1950. P. 15.</ref> <ref name="wbDUx">Väidetavalt ei saa seda liigitada ühegi kindla kirjandusžanri alla[http://it.wikipedia.org/wiki/Il_Principe].</ref> <ref name="D4IME">Arvatavasti oli firenzelasel samal ajal käsil ka oma teise raamatu kirjutamine, sest traktaadi II peatükis kirjutab autor: "Jätan arutlemata vabariikidest, sest neid käsitlesin teises kohas pikemalt" – viide teosele "Arutlusi Titus Liviuse esimesest dekaadist" (''Discorsi sopra la prima deca di Tito Livio'').</ref> <ref name="Sm4h3">Nn "valitsejapeegel", "[[vürstipeegel]]", ladina keeles ''specula principum'', saksa keeles ''Fürstenspiegel''</ref> <ref name="CgpPb">Machiavelli peab silmas Medicite suguvõsa, dünastiat, "valgustatud ja suursugust patriitsikoda" (vrd kuningakoda)</ref> <ref name="pI9yr">Siinkohal on itaalia/ladinakeelsete pealkirjade esitamisel tuginetud peamiselt järgmistele väljaannetele: <u>1.</u>&nbsp;Machiavelli, Niccolo. Tutte le opere di Nicolo Machiavelli cittadino et secretario fiorentino divise in V. parti, et di nuovo con somma accuratezza ristampate. [S.l.: s.n.], 1550. <u>2.</u>&nbsp;Machiavelli, Niccolò. Il Principe. Dell'Arte della Guerra ed altri Scritti politici. Milano, 1905. <u>3.</u>&nbsp;Machiavelli, Niccolò. Il principe. Milano: Rizzoli, 1950 (tugineb "Classici Rizzoli" sarjas 1939. a. Milanos avaldatud Antonio Panella toimetatud tekstile). <u>4.</u>&nbsp;Niccolò Machiavelli. Il Principe. Milano: Epoca!, 1987. Käesoleval lehel toodud itaaliakeelsed pealkirjad on toodud ära pealkirjade sisestaja valikul. Eesti keeles on kõige ajakohastatum teave itaaliakeelsete tekstide erinevuste kohta kättesaadav teose kakskeelsest elektroonilisest väljaandest. Erinevused algavad juba esimesest reast, kus mõni itaaliakeelne tekst edastab pühenduse adressaadi nime kujul ''Lorenzo di Piero de'Medici'', mõni teine väljaanne jätab aga isanime ''di Piero'' välja.</ref> <ref name="ptNuZ">Nicolaus Maclavellus ad Magnificum Laurentium Medicem<br />Niccolò Machiavelli al Magnifico Lorenzo de' Medici</ref> <ref name="H9sYa">Quot sint genera principatuum et quibus modis acquirantur<br />Di quante ragioni sieno e' principati, e in che modo si acquistino</ref> <ref name="q3emw">De principatibus hereditariis<br />De' principati ereditarii</ref> <ref name="qg992">De principatibus mixtis<br />De' principati misti</ref> <ref name="9IBhJ">Cur Darii regnum quod Alexander occupaverat a successoribus suis post Alexandri mortem non defecit<br />Per qual cagione il regno di Dario, il quale da Alessandro fu occupato, non si ribellò da' sua successori dopo la morte di Alessandro</ref> <ref name="tnLtF">Quomodo administrandae sunt civitates vel principatus, qui, antequam occuparentur suis legibus vivebant<br />In che modo si debbino governare le città o principati li quali, innanzi fussino occupati, si vivevano con le loro legge</ref> <ref name="bzSge">De principatibus novis qui armis propriis et virtute acquiruntur<br />De' principati nuovi che s'acquistano con l'arme proprie e virtuosamente</ref> <ref name="JlVIP">De principatibus novis qui alienis armis et fortuna acquiruntur<br />De' principati nuovi che s'acquistano con le armi e fortuna di altri</ref> <ref name="WTmb3">De his qui per scelera ad principatum pervenere<br />Di quelli che per scelleratezze sono venuti al principato</ref> <ref name="InooG">De principatu civili<br />Del Principato Civile</ref> <ref name="KKRTW">Quomodo omnium principatuum vires perpendi debeant<br />In che modo si debbino misurare le forze di tutti i principati</ref> <ref name="l8NCR">De principatibus ecclesiasticis<br />De' principati ecclesiastici</ref> <ref name="wb4IT">Quot sint genera militiae et de mercennariis militibus<br />Di quante ragioni sia la milizia, e de' soldati mercennarii</ref> <ref name="yiTVS">De militibus auxiliariis, mixtis et propriis<br />De' soldati ausiliarii, misti e proprii</ref> <ref name="rupT6">Quod principem deceat circa militiam<br />Quello che s'appartenga a uno principe circa la milizia</ref> <ref name="1ykzp">De his rebus quibus homines et praesertim principes laudantur aut vituperantur<br />Di quelle cose per le quali li uomini, e specialmente i principi, sono laudati o vituperati</ref> <ref name="BFDWi">De liberalitate et parsimonia<br />Della liberalità e della parsimonia</ref> <ref name="up8ks">De crudelitate et pietate; et an sit melius amari quam timeri, vel e contra<br />Della crudeltà e pietà e s'elli è meglio esser amato che temuto, o più tosto temuto che amato</ref> <ref name="obLUU">Quomodo fides a principibus sit servanda<br />In che modo e' principi abbino a mantenere la fede</ref> <ref name="upv3O">De contemptu et odio fugiendo<br />In che modo si abbia a fuggire lo essere sprezzato e odiato</ref> <ref name="lKkV7">An arces et multa alia quae cotidie a principibus fiunt utilia an inutilia sint<br />Se le fortezze e molte altre cose, che ogni giorno si fanno da' principi, sono utili o no</ref> <ref name="vxmos">Quod principem deceat ut egregius habeatur<br />Che si conviene a un principe perché sia stimato</ref> <ref name="n7kOL">De his quos a secretis principes habent<br />De' secretarii ch'e' principi hanno appresso di loro</ref> <ref name="5iEee">Quomodo adulatores sint fugiendi<br />In che modo si abbino a fuggire li adulatori</ref> <ref name="7QQhf">Cur Italiae principes regnum amiserunt<br />Per quale cagione li principi di Italia hanno perso li stati loro</ref> <ref name="xD4wN">Quantum fortuna in rebus humanis possit, et quomodo illi sit occurrendum<br />Quanto possa la Fortuna nelle cose umane, et in che modo se li abbia a resistere</ref> <ref name="cwDKv">Exhortatio ad capessendam Italiam in libertatemque a barbaris vindicandam<br />Esortazione a pigliare la Italia e liberarla dalle mani de' barbari</ref> <ref name="Ra7UB">Mõni itaaliakeelne väljaanne esitab pealkirja lühemalt: ''Üleskutse vabastada Itaalia võõramaalastest'' (''Esortazione a libelare l'Italia da' barbari''). Peatükk on kirjutatud mingil ajal vahemikus 1515. a kuni 1516. a. oktoober</ref> <ref name="tOUAD">Näiteks, kui sel ajal oli Lorenzo Toreda korraldatavatel üritustel iseenesest mõistetav kasutada pidustuste rekvisiidina kullaga kaetud lapsi (kes pärast küll surid, sest ihule kantuna takistab kuld hapniku ligipääsu), siis XXI sajandil oleks selline teguviis "iseenesest mõistmatu".</ref> <ref name="KcbiE">Machiavelli, Niccolo. Il principe, ed. by L. Arthur Burd; with an introduction by Lord Acton. Oxford: The Clarendon Press, 1891.</ref> <ref name="qh2Ba">Machiavelli, Niccolo. Tutte le opere di Nicolo Machiavelli cittadino et secretario fiorentino divise in V. parti, et di nuovo con somma accuratezza ristampate. [S.l.: s.n.], 1550.</ref> <ref name="0kk5x">Machiavelli, Niccolò. Il Principe. Dell'Arte della Guerra ed altri Scritti politici. Milano, 1905.,</ref> <ref name="EpxDq">Machiavelli, Niccolò. Il Principe. Milano: Rizzoli, 1950 (tugineb "Classici Rizzoli" sarjas 1939. a. Milanos avaldatud Antonio Panella toimetatud tekstile).</ref> <ref name="oxaN9">Niccolò Machiavelli. Il Principe. Milano: Epoca!, 1987.</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://web.archive.org/web/20060204215341/http://www.hot.ee/maclap/principe/indice.html Valitseja / Il Principe], teose arhiveeritud eesti- ja itaaliakeelne versioon. * [http://it.wikisource.org/wiki/Il_principe Wikimedia. Wikimedia Itaalia. Il Principe]. Itaaliakeelne leht teose ladina- ja itaaliakeelsete pealkirjade ja itaaliakeelse tekstiga. ''Wikisource''ist leiab huviline ka teose mitmeid versioone inglise, saksa, prantsuse, vene jt keeltes. * [http://cronologia.leonardo.it/storia/biografie/machiave.htm Machiavelli – Scheda] Machiavelli lühibiograafia ja "Valitseja" itaaliakeelne tekst * ''[http://www.ibiblio.org/ml/libri/m/MachiavelliNB_IlPrincipe_s.pdf Il Principe]'' [http://www.ibiblio.org/ ibiblio] digitaalses raamatukogus. (Itaalia keeles.) [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Filosoofiateosed]] [[Kategooria:Sõjandus]] lsf8smf51ij4bxhgupselsexe5meyra 0 231313 7161077 6961374 2026-05-25T22:37:06Z Ollin Masa 227337 Link 7161077 wikitext text/x-wiki '''Magnet''' on [[keha]] või [[toode]], mis loob enda ümber [[magnetväli|magnetvälja]]. Magnetväli pole nähtav ega otseselt tajutav, vaid seda iseloomustab omadus mõjutada teisi magnetilisi kehasid ja liikuvaid laetud osakesi tõmbe- või tõukejõuga. Magneti omadustega on [[ferromagnetism|ferromagnetilisest]] materjalist − ferromagneetikust − kehad, samuti mõned taevakehad ([[Maa]], [[Päike]]) ja [[elementaarosakesed|elementaarsed]] [[liitosakesed]], millel on [[magnetiline moment]]. Ferromagneetikud saab jaotada pehmeteks ja kõvadeks magnetmaterjalideks. Pehme ferromagneetiku üheks näiteks on [[lõõmutatud]] [[raud]], mida iseloomustab omadus magneetuda välise magnetvälja toimel. Kuid magneetumus säilib vaid välise magnetvälja toimimise ajal ja kaob selle lõppemisel väga lühike ajaga. Seevastu kõvad magnetmaterjalid säilitavad magnetvälja ka pärast välise ergutuse kadumist. Magnetite peamised liigid on [[püsimagnet]] ja [[elektromagnet]]. Püsimagnet on püsivalt magneetunud ja tekitab enda ümber magnetvälja sisemiste füüsikaliste põhjuste toimel. Elektromagnet tekitab enda ümber magnetvälja ainult siis, kui tema [[mähis]]t läbib [[elektrivool]]. [[Püsimagnet]]i tuntud näide on magnetikene, millega hoitakse märkmeid [[ferromagneetik]]ust (terasplekist) tahvli või külmkapi ukse küljes. [[Püsimagnet]]id on loomulikult valmistatud kõvadest ferromagneetikutest, nagu näiteks mitmed [[raua]] [[sulam]]id, mida on valmistamisel töödeldud väga tugeva suunatud [[Magnetväli|magnetväljaga]]. Püsimagneti demagneetimiseks on vaja sellele rakendada magneetumusele vastassunaline alalismagnetväli, mis tugevuselt ületab selle materjali [[koertsitiivsus]]läve, või sama tingimust täitev vahelduv magnetväli, mis peab hääbuma nii, et sellest ei jääks alles jääkmagneetumist. Elektromagnet kujutab endast isoleeritud traadist keritud mähist, mida läbib [[elektrivool]]. Magnetvälja tugevdamiseks ja/või suunamiseks kasutatakse elektromagnetites pehmest ferromagneetikust südamikku. == Ajalugu == Magnetnähtustega puutusid inimesed kõigepealt kokku rauamaagi tükke uurides. Pandi tähele, et teised väikesed rauaosakesed "kleepuvad" rauamaagi tükkide külge. Sõna "magnet" tuleneb [[kreeka]] keele sõnadest ''líthos magnes'' ’Magnesia kivi’ ning on seotud piirkonna Magnesia ad Sipylum (Väike-Aasias) nimega, kust leiti niisuguseid kivikesi. Varaseimad teadaolevad magnetnähtuste kirjeldused pärinevad Vana-[[Kreeka]]st, Vana-Roomast, [[India]]st ja [[Hiina]]st rohkem kui 2500 aasta tagusest ajast.<ref name="bNNBW" /><ref name="fXChy" /><ref name="J1amy" /> Rauamaagist kivikeste omadustest kirjutas [[Plinius Vanem]] oma entsüklopeedias "[[Naturalis Historia]]".<ref name="zpJ6R" /> Püsimagnetid leidsid kõigepealt praktilist kasutamist 12. ja 13. sajandil [[kompass]]ides. == Ferromagneetikute magneetimine ja demagneetimine == Püsimagnetite tööstuslikuks valmistamiseks kuumutatakse ferromagneetikust objekti üle [[Curie temperatuur]]i, siis rakendatakse objektile tugev väline magnetväli ning seejärel lastakse objektil jahtuda toatemperatuurini. Teraseset on võimalik ka nõrgalt magneetida, kui püsimagnetit liigutada perioodiliselt ja samasuunaliselt eseme ühest otsast teise. [[Ferromagneetik]]ute demagneetimise all mõeldakse objekti magnetvälja nõrgendamist või kaotamist. Demagneetimiseks on mitmeid võimalusi. * Kuumutada objekti üle [[Curie temperatuur]]i, et soojusliikumine hävitaks [[magnetiline domeen|magnetdomeenide]] eelisorientatsiooni ning see demagneedib objekti täielikult. * Paigutada objekt nii tugevasse vahelduvasse magnetvälja, et objekt selles ümber magneetub. Kui nüüd vähendada magnetvälja tugevust sujuvalt nullini, siis objekt magneetub ümber, aga pidevalt väheneva tugevusega, ehk siis sisuliselt demagneetub protsessi lõpuks. Seda meetodit kasutatakse tihti tööriistade demagneetimiseks või ka info kustutamiseks magnetilistelt [[andmekandja]]telt ([[Magnetlint|magnetlindilt]] või -ketastelt) elektrivõrgust töötava demagneetimispooli abil. * Tugevad mehaanilised mõjutused, nagu haamrilöögid või kukkumine, või ka tugev ja kiire vibratsioon võivad muuta magnetdomeenide orientatsiooni ja põhjustada püsivmagnetite osalist demagneetumist. * Laevade ja teiste suurte metallkonstruktsioonide demagneetimine/magnetiline korrektsioon. == Rakendusnäiteid == * [[Kompass]]inõel on väike püsimagnet, mis on kompassi korpuses tasakaalustatud ja liigub võimalikult hõõrdevabalt. * Püsimagnetiga kruvikeeraja hoiab enda küljes magnetilisest materjalist (terasest) kruvi, mis hõlbustab montaažitööd (juhul kui kruvide magneetumine ikka on lubatud). * [[Mänguasjad]]es on magnetid leidnud kasutust näiteks magnetkonstruktoris, mis võimaldab vähese vaevaga koostada erinevaid tarindeid. * Turvatehnikas kasutatakse ukse- ja aknamagneteid, et nende lähedal asetseva magnetiliselt tundliku anduri abil signaliseerida, kas uks või aken on suletud või mitte. * Elektrodünaamilistes [[valjuhääldi]]tes kasutatakse tugevaid [[neodüüm]]ist püsimagneteid (vt [[Neodüümmagnet]]). * Kõigis [[elektrimasin]]ates ([[elektrimootor]], [[elektrigeneraator]], [[trafo]]) on sees elektromagnetid (mähised ferromagnetilisel südamikul), mõnel masinatüübil (alalisvoolumootorid, sünkroonmootorid) ka püsimagnetid, kuid elektrimasinate keeruka konstruktsiooni ja komponentide seesmise orientatsiooni tõttu pole nende olemasolu väliselt kuigi tunnetatav (välja arvatud masina töötamisega kaasnevad parasiitsed efektid, nagu puisteväli jms). * [[Meditsiin]]is kasutatakse ülitugevat elektromagnetit [[magnetresonantstomograafia]]s, et saada pilt inimese organismi sisemusest. See tomograafia meetod põhineb asjaolul, et [[kude|kudede]] aines on prootonid, mille [[spinn]]i on võimalik tugeva magnetväljaga osaliselt orienteerida. Magnetvälja tugevuse järsul muut(u)misel toimub selles orientatsioonis osaline muutus, mille tulemusena vastuvõtumähistes indutseeritakse nõrk signaal. Paljude mähiste signaalide keeruka töötlemise ja ruumilise (ühes või mitmes lõikes) modelleerimise teel saadakse aine koostisel, tihedusel ja muudel peamiselt füüsikalistel omadustel põhinev objekti sisemuse kujutis. * Analoogsignaali või digitaalinfo magnetiline salvestus [[Magnetlint|magnetlindile]] või -kettale ([[magnetofon]] jm seadmed). == Vaata ka == * [[Magnetväli]] * [[Magnetism]] * [[Ferromagnetism]] * [[Püsimagnet]] * [[Elektromagnet]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="bNNBW">{{cite web |url= http://galileoandeinstein.physics.virginia.edu/more_stuff/E&M_Hist.html|title= Historical Beginnings of Theories of Electricity and Magnetism|accessdate=2.04.2008 |last= Fowler|first= Michael|year= 1997}}</ref> <ref name="fXChy">{{Cite journal|title=Early Evolution of Power Engineering|first=Hugh P.|last=Vowles |journal=[[Isis (journal)|Isis]]|volume=17|issue=2|year=1932|pages=412–420 [419–20]|doi=10.1086/346662| issn=0021-1753 }}</ref> <ref name="J1amy">{{Cite journal|author=Li Shu-hua|title=Origine de la Boussole II. Aimant et Boussole|journal=Isis|volume=45|issue=2|year=1954|page=175|jstor=227361}}</ref> <ref name="zpJ6R">[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:text:1999.02.0137:book=34:chapter=42&highlight=magnet Pliny the Elder, The Natural History, BOOK XXXIV. THE NATURAL HISTORY OF METALS., CHAP. 42.—THE METAL CALLED LIVE IRON]. Perseus.tufts.edu. Retrieved on 2011-05-17.</ref> }} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Magnetism]] 36pjocs939iw2fqihzfb647vpet45w2 1 234352 7161034 4700070 2026-05-25T20:45:51Z Evlper 104506 7161034 wikitext text/x-wiki <math display="inline"></math>See ongi ju sama mis päikeserist? {{allkirjata|85.253.60.215|10. jaanuar 2011}} On küll jäänud mulje, et päikeserattaks nimetatakse muidki ornamente, näiteks svastikaga rõngast ja [https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Esv%C3%A1stica,_Ciudad_de_Armea_(Aguas_Santas,_Orense).jpg seda] nn veerevat päikeseratast [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 23:45 (EEST) jx537a5jacsmynztmg6l44lytnluqk3 0 236935 7160857 5943870 2026-05-25T15:34:05Z Amherst99 15496 /* */ 7160857 wikitext text/x-wiki '''Gerhard Hansman''' ([[17. detsember]] [[1911]] [[Tallinn]] – [[22. september]] [[1983]] Tallinn) oli eesti [[pomoloog]]. Hansman elas keskkooli lõpetamiseni Tallinnas. 1929. aastal astus ta Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomiaosakonda. Õpinguaja jooksul töötas ta Pärnus aednikuna ja lõpetas ülikooli 1941. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160304223629/http://agrt.emu.ee/pdf/2012_2_simson1.pdf "100 aastat aianduse tippjuhi Gerhard Hansmani sünnist"] Agraarteadus, 2012/2</ref> ==Tunnustus== *[[Eesti NSV teeneline agronoom]], 1965 {{pooleli}} Gerhard Hansman maeti [[25. september|25. septembril]] [[1983]] [[Metsakalmistu]]le<ref>[http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=gerhard&filter_maetud_perenimi=hansman&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= Haudade register.]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref>. ==Teoseid== *"Köögiviljaistikute kasvatamine kolhoosis", [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1949 *"Vaarikakasvatus", Eesti Riiklik Kirjastus 1950 *"Parimaid puuviljasorte", Eesti Riiklik Kirjastus 1960 *"Köögiviljanduse käsiraamat", Eesti Riiklik Kirjastus 1964 *"Viljapuude ja marjakultuuride kataloog", Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Teaduslik-Tehnilise Informatsiooni Valitsus 1970 *"Aiapidaja käsiraamat", Valgus 1974 ===Tõlkijana=== *"Loomakasvatuse mehhaniseerimise käsiraamat", Eesti Riiklik Kirjastus 1955 *I. V. Belohonov, Ivan Kurõndin, V. V. Malinkovski ja A. N. Venjaminovm, "Puuviljandus", Eesti Riiklik Kirjastus 1957 ==Viiteid== {{viited}} {{JÄRJESTA:Hansman, Gerhard}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised agronoomid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1983]] e9by4z5kfc5j4gxa14madaohecrrj5b 7160859 7160857 2026-05-25T15:34:48Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7160859 wikitext text/x-wiki '''Gerhard Hansman''' ([[17. detsember]] [[1911]] [[Tallinn]] – [[22. september]] [[1983]] Tallinn) oli eesti [[pomoloog]]. Hansman elas keskkooli lõpetamiseni Tallinnas. 1929. aastal astus ta Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomiaosakonda. Õpinguaja jooksul töötas ta Pärnus aednikuna ja lõpetas ülikooli 1941. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160304223629/http://agrt.emu.ee/pdf/2012_2_simson1.pdf "100 aastat aianduse tippjuhi Gerhard Hansmani sünnist"] Agraarteadus, 2012/2</ref> Gerhard Hansman maeti [[25. september|25. septembril]] [[1983]] [[Metsakalmistu]]le<ref>[http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=gerhard&filter_maetud_perenimi=hansman&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= Haudade register.]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref>. ==Tunnustus== *[[Eesti NSV teeneline agronoom]], 1965 {{pooleli}} ==Teoseid== *"Köögiviljaistikute kasvatamine kolhoosis", [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1949 *"Vaarikakasvatus", Eesti Riiklik Kirjastus 1950 *"Parimaid puuviljasorte", Eesti Riiklik Kirjastus 1960 *"Köögiviljanduse käsiraamat", Eesti Riiklik Kirjastus 1964 *"Viljapuude ja marjakultuuride kataloog", Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Teaduslik-Tehnilise Informatsiooni Valitsus 1970 *"Aiapidaja käsiraamat", Valgus 1974 ===Tõlkijana=== *"Loomakasvatuse mehhaniseerimise käsiraamat", Eesti Riiklik Kirjastus 1955 *I. V. Belohonov, Ivan Kurõndin, V. V. Malinkovski ja A. N. Venjaminovm, "Puuviljandus", Eesti Riiklik Kirjastus 1957 ==Viiteid== {{viited}} {{JÄRJESTA:Hansman, Gerhard}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised agronoomid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1983]] 8gzs2mx9n95j6lz9oui23djtvlyk3c3 7160944 7160859 2026-05-25T18:15:27Z ~2026-30608-52 230007 /* Viiteid */ 7160944 wikitext text/x-wiki '''Gerhard Hansman''' ([[17. detsember]] [[1911]] [[Tallinn]] – [[22. september]] [[1983]] Tallinn) oli eesti [[pomoloog]]. Hansman elas keskkooli lõpetamiseni Tallinnas. 1929. aastal astus ta Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomiaosakonda. Õpinguaja jooksul töötas ta Pärnus aednikuna ja lõpetas ülikooli 1941. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160304223629/http://agrt.emu.ee/pdf/2012_2_simson1.pdf "100 aastat aianduse tippjuhi Gerhard Hansmani sünnist"] Agraarteadus, 2012/2</ref> Gerhard Hansman maeti [[25. september|25. septembril]] [[1983]] [[Metsakalmistu]]le<ref>[http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=gerhard&filter_maetud_perenimi=hansman&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= Haudade register.]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref>. ==Tunnustus== *[[Eesti NSV teeneline agronoom]], 1965 {{pooleli}} ==Teoseid== *"Köögiviljaistikute kasvatamine kolhoosis", [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1949 *"Vaarikakasvatus", Eesti Riiklik Kirjastus 1950 *"Parimaid puuviljasorte", Eesti Riiklik Kirjastus 1960 *"Köögiviljanduse käsiraamat", Eesti Riiklik Kirjastus 1964 *"Viljapuude ja marjakultuuride kataloog", Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Teaduslik-Tehnilise Informatsiooni Valitsus 1970 *"Aiapidaja käsiraamat", Valgus 1974 ===Tõlkijana=== *"Loomakasvatuse mehhaniseerimise käsiraamat", Eesti Riiklik Kirjastus 1955 *I. V. Belohonov, Ivan Kurõndin, V. V. Malinkovski ja A. N. Venjaminovm, "Puuviljandus", Eesti Riiklik Kirjastus 1957 ==Viiteid== {{viited}} {{JÄRJESTA:Hansman, Gerhard}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised agronoomid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1983]] 1no7uipyvnjf1wquz3580dv3u9a9tuo 7160947 7160944 2026-05-25T18:16:52Z ~2026-30608-52 230007 /* Viiteid */ 7160947 wikitext text/x-wiki '''Gerhard Hansman''' ([[17. detsember]] [[1911]] [[Tallinn]] – [[22. september]] [[1983]] Tallinn) oli eesti [[pomoloog]]. Hansman elas keskkooli lõpetamiseni Tallinnas. 1929. aastal astus ta Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomiaosakonda. Õpinguaja jooksul töötas ta Pärnus aednikuna ja lõpetas ülikooli 1941. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160304223629/http://agrt.emu.ee/pdf/2012_2_simson1.pdf "100 aastat aianduse tippjuhi Gerhard Hansmani sünnist"] Agraarteadus, 2012/2</ref> Gerhard Hansman maeti [[25. september|25. septembril]] [[1983]] [[Metsakalmistu]]le<ref>[http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=gerhard&filter_maetud_perenimi=hansman&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= Haudade register.]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref>. ==Tunnustus== *[[Eesti NSV teeneline agronoom]], 1965 {{pooleli}} ==Teoseid== *"Köögiviljaistikute kasvatamine kolhoosis", [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1949 *"Vaarikakasvatus", Eesti Riiklik Kirjastus 1950 *"Parimaid puuviljasorte", Eesti Riiklik Kirjastus 1960 *"Köögiviljanduse käsiraamat", Eesti Riiklik Kirjastus 1964 *"Viljapuude ja marjakultuuride kataloog", Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Teaduslik-Tehnilise Informatsiooni Valitsus 1970 *"Aiapidaja käsiraamat", Valgus 1974 ===Tõlkijana=== *"Loomakasvatuse mehhaniseerimise käsiraamat", Eesti Riiklik Kirjastus 1955 *I. V. Belohonov, Ivan Kurõndin, V. V. Malinkovski ja A. N. Venjaminovm, "Puuviljandus", Eesti Riiklik Kirjastus 1957 ==Viiteid== {{viited}} {{JÄRJESTA:Hansman, Gerhard}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised agronoomid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1983]] q717cmcr62uogmm3px0wozav7v3yrd0 0 237744 7160702 6891465 2026-05-25T12:50:51Z Amherst99 15496 7160702 wikitext text/x-wiki '''Matthias Simolin''' (24. juuli [[1684]] [[Turu]] – [[1753]] [[Tallinn]]) oli Eesti vaimulik. Simolin õppis aastal [[1701]] Turu toomkoolis. Immatrikuleeriti 6. juunil [[1704]] [[Turu Akadeemia|Turu ülikool]]i<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p4805/table Simolin, Matias (1684-1753))], akatemiasampo.fi</ref>, oli kohal veel aastal [[1706]], väitles aastatel [[1706]] ja [[1709]]. Ordineeriti 22. juulil [[1710]] õpetajaks Tallinnas. Oli aastatel [[1710]]–[[1753]] [[Tallinna Mihkli kogudus]]e õpetaja. Maeti 14. juunil/[[25. juuni]]l [[1753]] [[Tallinna Oleviste kirik]]usse. Simolin oli [[pietism|pietistide]] ja [[Hernhuutlus|hernhuutlaste]] poolehoidja. Ta oli ka rootsikeelsete vaimulike raamatute koostaja ja trükkitoimetaja Tallinnas.<ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007</ref> == Isiklikku == Matthias Simolin oli neli korda abielus. Tema teisest abielust sündinud tütre Maria Charlotte mees [[Johann Roos]] sai pärast tema surma [[Tallinna Mihkli kogudus]]e õpetajaks. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Simolin, Matthias}} [[Kategooria:Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna vaimulikud]] [[Kategooria:Turu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1684]] [[Kategooria:Surnud 1753]] jtk5g58phk19ywgknzrbr7iyl8tip5t 0 237898 7160840 6931060 2026-05-25T15:26:24Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7160840 wikitext text/x-wiki '''Hendrik Arro''' ([[25. juuli]] [[1925]] [[Tallinn]] – [[26. september]] [[2017]] Tallinn) oli [[Teine maailmasõda|Eesti]] [[lendur]], sporditegelane ja [[tehnika]]teadlane. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal õppis ta [[Liepāja lennujaam|Liepaja Lennukoolis]] ja oli seejärel sõjaväelendur eestlastest koosnevas lennuüksuses [[Wehrmacht|Saksa sõjaväes]]. ==Lapsepõlv== Ta sündis sõjaväelenduri [[Heinrich Arro]] pojana. Ta õppis [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]] ja oli [[skaut]]. Perekonnas, kus lendurite seltskond oli tavaline, kujunes ka noorukis sügav [[lennundus]]huvi. Nagu paljud tolleaegsed eesti noormehed, nii sai temagi enne sõda üldiselt inglismeelse kasvatuse. ==Lendurina II maailmasõjas== Ta astus [[1943]]. aasta märtsis sundvõtmist ennetades 17-aastase vabatahtlikuna Saksa sõjaväes moodustatud eestlastest koosneva lennuüksuse – nn [[Sonderstaffel Buschmann|Buschmannstaffeli]] (hilisema 127. ([[meri|mere]]) luurelennugrupi) – liikmeks, kus ta tehnilise personali hulgas teenides sai lennukirelvuri väljaõppe. Kui lennuüksuses hakati valima kandidaate uute lendurite väljaõppekursusele, andis ta suvel 1943 avalduse lennukooli astumiseks. Sama aasta septembris suunati ta [[Liepāja]]sse eestlaste ja lätlaste väljaõpetamiseks loodud lennukooli, mille ta lõpetas [[1944]]. aasta juuni alguses sõjaväelenduri kvalifikatsiooniga. Seejärel suunati ta [[11. öölahingulennugrupp]]i, mille 3. lennusalga koosseisus osales Eesti kaitselahingutes [[Tartu lahing (1944)|Tartu]] ja [[Narva rinne|Narva rindel]], tehes kokku 63 lahingulendu. 1944. aasta septembris, kui Saksa väed jätsid Eesti maha, taandus temagi üksus [[Saksamaa]]le. Pärast üksuse usalduse kaotust ja selle likvideerimist [[Ida-Preisimaa]]l [[Heiligenbeil]]is oktoobris 1944 saadeti ta koos üksuse ülejäänud koosseisuga [[Frankfurt Oderi ääres|Oderi-äärse Frankfurdi]] Kunersdorfi lennubaasi, mis sai eestlastest lennuväelaste kogumispaigaks. Sealt saadeti neist enamik, sealhulgas Hendrik Arro, novembri alguses [[Esbjerg]]i [[langevarjur]]ite kooli. Pärast lühikest väljaõpet saadeti eestlased sealt detsembris 1944 [[Dortmund]]i õhutõrje-[[suurtükivägi|suurtükiväe]] gruppi nr 96, kus eestlastest lendurid õpetati ümber ja rakendati [[õhutõrje]]-raskekahurväelastena. Jaanuaris-veebruaris 1945 õppis ta paarikümnemehelises rühmas [[Schongau]] õhutõrjekoolis tulejuhtimisseadmete kursustel, mille lõpetamise järel suunati nad tagasi Dortmundi. [[1945]]. aasta märtsis saadeti Dortmundis paiknenud eesti päritoluga lennuväelased edasi [[Hamburg]]i, Saksa sõjaväe [[20. Eesti diviis]]i tagavarapataljoni, sealt edasi [[Hirschberg]]i lähistele [[diviis]]i võitlusüksuste juurde. Ta andis end 20. Eesti diviisi koosseisus [[9. mai]]l 1945 [[Tšehhoslovakkia]]s [[Tšehhi]] [[partisan]]ide kätte [[sõjavang]]i ja elas üle [[Tšehhi põrgu]].<ref>http://kultuur.elu.ee/ke480_tsehhi.htm</ref> Sõjavangist õnnestus tal [[Brno]] lähistel koos mõne endise kaasvõitlejaga vangistusest põgeneda. Lääne poole mineku ebaõnnestumise tõttu naasti 1945. aasta suvel [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|NSV Liidu okupatsiooni all olevasse Eestisse]]. ==Pärast sõda== Valel poolel sõdimist varjates õnnestus tal [[Eesti NSV]]-s legaliseeruda ja asuda oma poolelijäänud õpinguid jätkama. [[1946]]. aasta kevadel lõpetas ta [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja sama aasta sügisel astus [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilisse Instituuti]], kus ta õppis [[kütus]]te keemilist [[tehnoloogia]]t. [[30. september|30. septembril]] [[1950]] [[abielu|abiellus]] ta Juta Pärnasaluga, kuid juba [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[MGB]] arreteeris ta ja saatis Saksa sõjaväes [[sõdur]]ina teenimise eest 25 aastaks vangilaagrisse. Tal tuli [[Magadani oblast]]is [[Kolõma]]s töötada [[elektrijaam]]a ehitusel ja [[kullakaevandus]]tes. Abikaasa Juta Arro ei lahutanud abielu, vaid otsustas oodata. NSV Liidus [[17. september|17. septembril]] [[1955]] välja antud [[amnestia]]seadluse põhjal vabanes Arro [[koonduslaager|vangilaagrist]] sama aasta novembris. Jätkus ka abielu Juta Arroga. == Edasine haridus ja teadustöö == Eestisse tagasipöördumise järel jätkas ta õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis ja lõpetas selle [[1957]]. aastal. Ta kaitses [[1968]]. aastal [[väitekiri|väitekirja]] "Nazarovi süte ja eesti [[põlevkivi]] tuha üksikute komponentide rollist küttepindade saastumis- ja [[korrosioon]]iprotsessides" ja sai tehnikakandidaadi kraadi. Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas ta sama kõrgkooli soojustehnika kateedris teadurina ja üle 30 aasta soojustehnika teaduslabori juhatajana. [[1971]]. aastal anti talle vanemteaduri kutse. TTÜ Soojustehnika Instituudi mittekoosseisulise vanemteadur-konsultandina töötas ta veel kaua ka pensioniealisena. Soojusenergeetika kateedris ja teaduslaboris [[Ilmar Öpik]]u uurimisgrupis töötades hakkas ta tegelema keeruliste mineraalosa omadustega kütuseid põletavate [[aurukatel|katel]]de küttepindade saastumis- ja korrosiooniprobleemidega. Peamised uurimisobjektid olid eesti põlevkivi ja Nazarovi [[Pruunsüsi|pruunsöega]] köetavad [[katel|katlad]], kuid oli ka perioode, kus uuriti värvilise [[metallurgia]] ([[vask|vase]]tööstuse) ettevõtete ning MHD-generaatorite utilisatsioonikatelde küttepindade saastumist. Hiljem uurimistööde temaatika laienes ja lisaks küttepindade probleemidele käsitleti ka elektrijaamade [[keskkond|keskkonna]]ohutust, [[Väävel|väävli]] sidumist ja suitsugaaside märgpuhastust, [[Süsihappegaas|CO₂]] heitmeid ja sidumist tuhaväljadel, tuhaväljade keskkonnaohutust jne. ==Teoseid== ===Tehnikateaduste alalt=== Hendrik Arro avaldas üle 120, valdavalt katelde töötingimuste ja elektrijaamade keskkonnakaitsealaste küsimustega seotud teadusliku töö. [[2010]]. aastal avaldas [[TTÜ Soojustehnika Instituut]] ülevaate Hendrik Arro publikatsioonidest. ===Sõja- ja vangilaagrimälestused=== *"Eesti lendurid lahingute tules". 1995, täiendatud ja parandatud kordustrükid 1996 ja 2001 (ülevaade eesti [[lennuvägi|lennuväelaste]] sõjateest II maailmasõja päevil) **soome keeles 1999 *"Retk maakera servale ehk kroonu küüdiga läbi "punaste" maa". 2001 (oma vangilaagrielu kohta Kolõmal) *"Pommid öisest taevast. Öölahingulendurid idarindel". 2009 (ülevaade öölahingulendurite, eriti aga 11. (eesti) öölahingulennugrupi tegevusest II maailmasõjas) **2. trükk. Grenader. Tallinn 2010 *[http://kultuur.elu.ee/ke518_Arro.htm Kui mõtleks pisut?]. [[Kultuur ja Elu]] 1/ 2015 *[http://kultuur.elu.ee/ke520_Arro.htm Miks me siis läksime?]. Kultuur ja Elu 2/ 2015 *Temalt ilmus üle 40 artikli (sh osa ka välismaal), kus ta vaatleb II maailmasõjas Eesti vabaduse eest võidelnud meeste olukorda tänapäeva Eestis ning käsitleb mõningaid [[Kaitsevägi|kaitseväe]] ja vabadusvõitlejate mälestamisega seotud probleeme ===Muid kirjutisi=== *[http://195.222.15.17/artikkel/304068 "Hendrik Arro: Kas väärikus on muuseumis?"]. EPL, 31. oktoober 2005 *[https://www.delfi.ee/artikkel/15232609 "Hendrik Arro: Vene tsiviilgarnison Eestis"]. Delfi, 2. märts 2007 *[https://www.delfi.ee/artikkel/17405951 "Hendrik Arro: Kunstnikud rikuvad samba"]. Delfi, 13. november 2007 *[https://www.delfi.ee/artikkel/18338685 "Hendrik Arro: Ärgem viivitagem vabadussambaga!"]. Delfi, 3. märts 2008 *[http://www.parnupostimees.ee/72241/hendrik-arro-kes-nad-sellised-on-oine-vahtkond/ "Hendrik Arro: Kes nad sellised on – Öine Vahtkond?"]. Pärnu Postimees, 22. jaanuar 2009 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/77337834/hendrik-arro-president-pats-vaarib-kindlasti-monumenti Hendrik Arro: president Päts väärib kindlasti monumenti]. Delfi, 26. veebruar 2017 ==Sportlase ja [[Kohtunik (sport)|spordikohtunikuna]]== Hendrik Arro tuli [[Vehklemine|vehklemises]] üliõpilasena [[Eesti NSV]] ja [[Tallinn]]a meistriks ning oli aastaid Eesti NSV võistkonna liige. Hiljem tegutses ta nii üle-eestilistel kui ka üleliidulistel ja rahvusvahelistel võistlustel spordikohtuniku ja peakohtunikuna. [[Purilend|Purilennuga]] hakkas ta tegelema [[1957]]. aastal, mil tal vahepealset [[Sulaaeg|poliitilist sula]] kasutades õnnestus oma elulugu varjamata astuda [[ALMAVÜ]] Tallinna Aeroklubi liikmeks. Kui NSV Liidu poliitiline õhkkond uuesti karmistus, keelati tal [[1960]]. aastal [[lendamine]] minevikus valel poolel sõdimise eest jälle ära. Sellele vaatamata õnnestus tal lennuspordialasest tegevusest purilennukohtunikuna mingil määral osa võtta ning hiljem oli ta isegi mitmel üle-eestilisel ja Balti NSV-de purilennuvõistlusel peakohtunik. [[Orienteerumine|Orienteerumisega]] tegeles ta vanemas eas. Oli üle 10 aasta Tallinna orienteerumisklubi "Orion" esimees ja aseesimees ning mitmel, sh ka rahvusvahelisel orienteerumisvõistlusel peakohtunik. ==Tegevus represseeritu ja veteranina== Hendrik Arro [[rehabiliteerimine|rehabiliteeriti]] täielikult kui alusetult süüdimõistetu Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi [[19. veebruar]]i [[1990]]. aasta [[seadlus]]e "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimisest" § 1 p2 alusel Eesti NSV Ülemkohtu [[12. aprill]]i [[1991]] otsusega nr. 11/2470. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist asus ta kohe tegutsema [[Eesti Vabadusvõitlejate Liit|Eesti Vabadusvõitlejate Liidus]] (EVL). Ta oli aastaid EVL Vanematekogu ja EV Tallinna Ühenduse (EVTÜ) Volikogu esimees ja EVL juhatuse liige. [[1993]]. aastast oli ta EVTÜ juures tegutseva Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse (SELÜ) esimees. ==Tunnustus== *pronksist rindelennuspange *hõbedast rindelennuspange *1944 II klassi [[Raudrist]] *1970 [[Nõukogude Eesti preemia]] tööde tsükli "Põlevkivienergeetika teaduslike aluste väljatöötamine" eest (koostajad Hendrik Arro, [[Ilmar Mikk]], [[Arvo Ots]], [[Leo Õispuu]] ja [[Ilmar Öpik]]) *Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedal "[[Mente et Manu]]" *1997 [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] *Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist *Vabadusvõitleja medal *[[Eesti Õhuvägi|Õhuväe teeneterist]] *2000 Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse 3. järgu teeneterist *2002 Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse 2. järgu teeneterist *2002 [[Soome]] ''Ilmavoimien Kiltaliitto'' medal *2007 Eesti Vabadus­võitlejate Liidu teenetemedal ==Isiklikku== Hendrik Arro suri oma kodus Pirital [[26. september|26. septembril]] [[2017]]. Ta maeti [[12. mai]]l [[2018]] [[Metsakalmistu]]le.<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8jwGpaBm Haud Tallinna Metsakalmistul]</ref> Tema abikaasa Juta Arro suri [[1962]]. aastal ja [[1964]]. aastal abiellus ta Selma Koppeliga, kes suri [[1989]]. aastal. [[2002]]. aastal abiellus ta Sirje Kalamiga. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *{{ESBL|Hendrik_Arro}} *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8jwGpaBm Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Arro, Hendrik}} [[Kategooria:Eesti lendurid]] [[Kategooria:Eesti purilendurid]] [[Kategooria:Eesti vehklejad]] [[Kategooria:Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Eesti spordikohtunikud]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 2017]] alf790gp0rtrlmcs03yzaeftpjpc96w 0 238231 7161126 6932173 2026-05-26T06:15:09Z Legomees 189278 /* Kirjeldus */ Parandatud kirjaviga 7161126 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Viirpapagoi (perekond)]]}} {{taksonitabel | nimi = Viirpapagoi | värvus = linnud | pilt = Wellensittich maennchen wildfarben.jpg | pildi_seletus = Isane viirpapagoi Kölni loomaaias | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Melopsittacus undulatus | ID = 22685223 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018 }}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Papagoilised]] ''Psittaciformes'' | sugukond = ''[[Psittaculidae]]'' | perekond = [[Viirpapagoi (perekond)|Viirpapagoi]] ''Melopsittacus'' | liik = '''Viirpapagoi''' | binaarne = ''Melopsittacus undulatus'' | binaarse_autor = [[George Shaw|Shaw]], 1805 | levikukaart = Budgerigar range map.png }} '''Viirpapagoi''' (''Melopsittacus undulatus'') on [[Austraalia]] päritolu [[papagoilised|papagoiline]]. Ta on [[viirpapagoi (perekond)|viirpapagoi]] perekonna (''Melopsittacus'') ainus liik. Viirpapagoi looduslik [[levila]] on üksnes [[Austraalia]]s. Viirpapagoi eluiga võib olla 8–14 aastat. Isased viirpapagoid suudavad hääli imiteerida. Alates 1850. aastaist on viirpapagoisid kasvatatud ja aretatud puurilindudena. Viirpapagoide nokavärvus tähistab nende sugu: pruun - emane ja sinine - isane. Viirpapagoi nime päritolu on ebaselge. Esmakordselt registreeriti 1805. aastal, viirpapagoid on populaarsed lemmikloomad kogu maailmas nende väiksuse, odavate hindade ja inimkõne jäljendamise võime tõttu. Tõenäoliselt on nad kodustatud koera ja kassi järel maailmas populaarsuselt kolmas [[lemmikloom]] . == Kirjeldus == Metsikud viirpapagoid on keskmiselt 18 cm (7 tolli) pikad,  kaaluvad 30–40 grammi (1,1–1,4 untsi), 30 cm (12 tolli) tiibade siruulatusega ja neil on heleroheline kehavärv (kõht ja reied). mantlitel (selja- ja tiivakaaned) on kottmustad mantlimärgid (poegade ja ebakindlate mustade värvidega), mis on ääristatud kollaste lainetega. Laup ja nägu on täiskasvanutel kollased. Noortel isikutel on enne täiskasvanud sulestikku kuni 3–4 kuu vanuseni mustad triibud kuni ajukoeni (nina). Neil on väikesed, sillerdavad sinakasvioletsed põskelaigud ja kolm mustat täppi neelude mõlemal küljel (neid nimetatakse kurgulappideks). Kaks äärepoolseimat kurgupiirkonda paiknevad iga põskelapi põhjas. Saba on koobalt (tumesinine); ja väljaspool sabasulgedel on keskmised kollased välklambid. Nende tiibadel on rohekasmustad lendsuljed ja mustad kollaste ääristega katted koos kesksete kollaste välkudega, mis muutuvad nähtavaks alles lennu ajal või kui tiivad on välja sirutatud. Arved on oliivhallid ja jalad sinakashallid, sigodaktüülvarvastega. Austraalia looduslikus elupaigas on viirpapagoid märgatavalt väiksemad kui vangistuses.  Seda konkreetset papagoiliiki on vangistuses aretatud paljudes teistes värvides ja toonides (nt sinine, hall, hallroheline, läikiv, violetne, valge, kollakassinine). Lemmikloomapoes olevad inimesed on tavaliselt sinised, rohelised või kollased. Nagu enamik papagoiliike, fluorestseerib viirpapagoi [[sulestik]] ultraviolettvalguses - nähtus, mis võib olla seotud kurameerimise ja paarilise valimisega. Nende noka ülemine pool on alumisest poolest kõrgem, kattes suletuna põhja. [[Nokk]] ei ulatu palju välja, kuna seda ümbritsevad paksud, kohevad suled, andes näo allapoole suunatud noka, mis lamab vastu nägu. Ülemine pool toimib pika sileda kattena, alumine pool on aga vaid poole väiksem tass. Need nokad võimaldavad lindudel süüa taimi, puuvilju ja köögivilju. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{commons|Melopsittacus undulatus}} [[Kategooria:Papagoilised]] [[Kategooria:Koduloomad]] 4n44g3kizy7921rhev9gw8xlcy9i45q 0 243291 7161402 6981395 2026-05-26T11:17:26Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:2011. aasta Eestis]]; +[[Kategooria:2014. aasta Eestis]] 7161402 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2013}} {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 46. valitsus | ametis = 2011–2014 | pilt = Eesti valitsus, 2011.jpg | algus = 6. aprill 2011 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Toomas Hendrik Ilves]] | valitsusjuhi_nimi = [[Andrus Ansip]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 13 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | valimised = [[2011. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XII Riigikogu]] | eelnev = [[Andrus Ansipi teine valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 26. märts 2014 | järgnev = [[Taavi Rõivase esimene valitsus]] | pildiallkiri = 46. Vabariigi Valitsuse ametivande andmine Riigikogus, 6. aprillil 2011. Foto: Riigikantselei }}'''Andrus Ansipi kolmas valitsus''' oli 46. [[Eesti Vabariigi valitsus]] [[6. aprill|6. aprillist]] [[2011]] [[26. märts]]ini [[2014]]. Valitsuse nimetas ametisse ja vabastas ametist president [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsuse moodustasid [[Eesti Reformierakond]] (7 ministrit) ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] (6 ministrit). Valitsus astus ametisse [[XII Riigikogu]] [[2011. aasta Riigikogu valimised|valimiste]] tulemusel. Valitsusliitu kuuluvatel erakondadel oli [[Riigikogu|Riigikogus]] 56 saadikut. Valitsuses täitsid ministri ülesandeid 14 meest ja 2 naist. ==Valitsuse koosseis== {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Andrus Ansip]]''' |6. aprill 2011 |26. märts 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Jaak Aaviksoo]]''' |6. aprill 2011 |26. märts 2014 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Kristen Michal]]''' |6. aprill 2011 |10. detsember 2012 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |10. detsember 2012 |26. märts 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Mart Laar]]''' |6. aprill 2011 |11. mai 2012 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | style="background:#009CE2; " | |'''[[Urmas Reinsalu|Urmas Reinsalu]]''' |14. mai 2012 |26. märts 2014 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |6. aprill 2011 |26. märts 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Rein Lang]]''' |6. aprill 2011 |4. detsember 2013 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urve Tiidus]]''' |4. detsember 2013 |26. märts 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|Majandus- ja kommunikatsiooniminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Juhan Parts]]''' |6. aprill 2011 |26. märts 2014 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Helir-Valdor Seeder]]''' |6. aprill 2011 |26. märts 2014 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |6. aprill 2011 |26. märts 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Ken-Marti Vaher]]''' |6. aprill 2011 |26. märts 2014 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- |[[Eesti regionaalminister|Regionaalminister]] | style="background:#009CE2; " | |'''[[Siim Valmar Kiisler]]''' |6. aprill 2011 |26. märts 2014 |[[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |6. aprill 2011 |10. detsember 2012 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Taavi Rõivas]]''' |11. detsember 2012 |26. märts 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Paet]]''' |6. aprill 2011 |26. märts 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrus Ansipi teine valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2011]]–[[2014]] | järgnev=[[Taavi Rõivase esimene valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Ansip 3]] [[Kategooria:2011. aasta Eestis]] [[Kategooria:2014. aasta Eestis]] t34gq1ft2zuh7h6b63aftuoqeu4yx4m 0 245912 7161084 7102767 2026-05-25T22:48:56Z Ollin Masa 227337 Pilt 7161084 wikitext text/x-wiki [[File:Hans and Sybil Eysenck.jpg|thumb|Hans Eysenck ja Sybil]] '''Hans Jürgen Eysenck''' (4. märts 1916 [[Berliin]] – 4. september 1997 [[London]]) oli saksa päritolu [[Briti]] [[psühholoog]], kes sündis näitlejate peres. Tuntuse saavutas ta [[intelligentsus]]e ja [[isiksus]]e teemaliste töödega. Teda iseloomustavad julged ja laiaulatuslikud empiirilised teooriad ning otsekohesed vaated. Eysenck oli üks olulisemaid 20. sajandi isiksuse ja individuaalsete erinevuste uurijaid. Lisaks kuulub ta 20. sajandi tsiteeritumate psühholoogide hulka.<ref name=":0" /> Ta asutas ajakirja [[Personality and Individual Differences]], oli 80 raamatu ja rohkem kui 1600 artikli autor{{lisa viide}}. Tema lapsepõlveunistus oli tulevikus õppida füüsikat. Tema vanemad aga soovisid, et Eysenck jätkaks teatrikunsti alal. Hans Eysencki kasvatas üles vanaema, kes oli juudi juurtega katoliiklane. Pärast kooli lõpetamist lahkus Eysenck oma poliitiliste vaadete ja vastuseisu tõttu [[Natsi-Saksamaa]]ga Saksamaalt ning emigreerus 1930. aastatel Inglismaale, kus astus ka ülikooli. Vaatamata soovile õppida füüsikat, asus ta 1935. aastal õppima Londonis Universal College’s psühholoogiat. Varem liiga väheste füüsikaliste eelduskursusteta, oli ta sunnitud valima uue suuna. Kuna valikus olnud erialadest oli psühholoogia tema jaoks teadusele lähim, otsustas ta selle kasuks. Doktorikraadi psühholoogias sai ta 1940. aastal, uurides C. Burti juhendamisel eksperimentaalset esteetikat.<ref name="3kmTG" /> Eysenck alustas karjääri Mill Hilli erakorralises haiglas. Pärast sõda asutati psühhiaatriainstituut (''Institute of Psychiatry)'', kus ta töötas oma ülejäänud töise elu. Aastaks 1955 oli temast saanud professor, kes juhtis uurimissuunda, mille eesmärgiks oli eksperimentaalselt uurida individuaalseid erinevusi.<ref name="Cvwug" /> ==Geenid ja isiksus== 1951. aastal avaldati Eysencki esimene empiiriline uuring [[geneetika]]st ja isiksusest. Selle eksperimendi viis ta läbi aastatel 1948–1951 koos oma õpilase [[Donald Prell]]iga. Uuringus anti 11–12-aastastele mono- ja disügootsetele kaksikutele teha teste, mis olid seotud [[neurootilisus]]ega. Tulemustest selgus, et neurootilisus on suures osas päritav. ==Eysencki isiksusemudel== Eysenck on loonud kolmefaktorilise isiksusemudeli, mille järgi on kõiki inimesi võimalik iseloomustada kolme omaduse – ekstravertsus, neurootilisus ja psühhootilisus – kaudu. Mudel oli teooriapõhine ja tugines varasemale kirjandusele. Kui ekstravertsus ja neurootilisus on usaldusväärsed mõõdetavad omadused, siis kolmanda ehk psühhootilisuse kohta on arvamused lahknenud, kuna polnud selge, mida see täpselt mõõdab ja tulemusena näitab. Eysencki isiksuseuurimine on viinud individuaalsete erinevuste olemuse parema mõistmiseni. Ta uuris individuaalseid erinevusi bioloogilisest vaatepunktist.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Kahte isiksusedimensiooni, [[Ekstravertsus ja introvertsus|ekstravertsust]] ja [[neurootilisus|neurootilisust]], käsitles ta 1947. aastal raamatus "Dimensions of Personality".<ref name=":1" /> [[Ekstravertsus ja introvertsus|Ekstravertsus]] (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud kahedimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad [[neli isiksusetüüpi|nelja isiksusetüübiga]], mille tõi välja juba [[Hippokrates]]. *Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp *Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp *Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp *Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp Kolmanda mõõtme, [[psühhootilisus]]e, lisas ta mudelisse 1970. aastate lõpul<ref name=Eysenck1976>H. J. Eysenck and S. B. G. Eysenck (1976). ''Psychoticism as a Dimension of Personality''. London: Hodder & Stoughton.</ref>). Tuntuks say Eysencki test: [https://en.wikipedia.org/wiki/Eysenck_Personality_Questionnaire Eysenck Personality Questionnaire], kus on 3 mõõdet: ekstravertsus/introvertsus, neurootilisus/stabiilsus ja psühhootilisus/sotsialiseerumine. == Eysencki uurimused suitsetamise ja vähi seostest == Üks osa tema töödest uuris suitsetamise ja vähki haigestumise vahelisi põhjuslikke seoseid. Varasemate teooriate järgi oli vähi otseseks põhjustajaks suitsetamine. Eysenck aga arvas, et sellist põhjuslikku seost ei ole ja soovis seda oma uurimistöödega näidata. Mitmest tehtud uuringust võis ta järeldada, et põhjuslik seos nende kahe vahel puudub. Küll aga näitas ta seost suitsetamise ja vähki haigestumise ning isiksuseomaduste vahel. Suitsetamine on vähki haigestumise puhul oluline vaid teatud isiksuseomadustega inimestel.<ref name="4EyJC" /> ==Teoseid== *''Dimensions of Personality'' (1947) *''The Scientific Study of Personality'' (1952) *''The Structure of Human Personality'' (1952) *''Uses and Abuses of Psychology'' (1953) *''The Psychology of Politics'' (1954) *''Psychology and the Foundations of Psychiatry'' (1955) *''Sense and Nonsense in Psychology'' (1956) *''The Dynamics of Anxiety and Hysteria'' (1957) *''Perceptual Processes and Mental Illnesses'' (1957) (kaasautorid: G. Granger ja J. C. Brengelmann) *''Manual of the Maudsley Personality Inventory'' (1959) *''Handbook of Abnormal Psychology'' (1960), toimetaja *''Experiments in Personality'' (1960) kaks köidet, toimetaja *''Behaviour Therapy and Neuroses'' (1960), toimetaja *''Know Your Own I.Q.'' (1962)(eesti keeles "Tunne oma IQ", Odamees, 2004) *''Experiments with Drugs'' (1963), toimetaja *''Experiments in Motivation'' (1964), toimetaja *''Crime and Personality'' (1964) ja hilisemad väljaanded *''Manual of the Eysenck Personality Inventory'' (1964) (kaasautor: S. B. G. Eysenck) *''The Causes and Cures of Neuroses'' (1965) (kaasautor: S. Rachman) *''Fact and Fiction in Psychology'' (1965) *''Smoking, Health and Personality'' (1965) *''Check Your Own I.Q.'' (1966) *''The Effects of Psychotherapy'' (1966) *''The Biological Basis of Personality'' (1967) *Eysenck, H.J. & Eysenck, S.B.G. (1969). ''Personality Structure and Measurement''. London: Routledge. *''Readings in Extraversion/Introversion'' (1971) kolm köidet *''Race, Intelligence and Education'' (1971) *''Psychology is about People'' (1972) *''Lexicon de Psychologie'' (1972) kolm köidet, (kaasautorid: W. Arnold ja R. Meili) *''The Inequality of Man'' (1973) *''Eysenck on Extraversion'' (1973), toimetaja *''The Measurement of Intelligence'' (1973), toimetaja *''The Experimental Study of Freudian theories'' (1973) (kaasautor: G. D. Wilson) *''Case Histories in Behaviour Therapy'' (1974) toimetaja *''Know Your Own Personality'' (1975) (kaasautor: G. D. Wilson) *''Manual of the Eysenck Personality Questionnaire'' (1975) (kaasautor: S. B. G. Eysenck) *''A Textbook of Human Psychology'' (1976) (kaasautor: G. D. Wilson) *''Sex and Personality'' (1976) *''The Measurement of Personality'' (1976), toimetaja *Eysenck, H.J. & Eysenck, S.B.G. (1976). ''Psychoticism as a Dimension of Personality''. London: Hodder and Stoughton. *''Reminiscence, Motivation and Personality'' (1977) (kaasautor: C. D. Frith) *''You and Neurosis'' (1977) *''Die Zukunft der Psychologie'' (1977) *''The Psychological Basis of Ideology'' (1978) toimetaja, (kaasautor: G. D. Wilson) *''Sex Violence and the Media'' (1978) (kaasautor: D. Nias) *''The Structure and Measurement of Intelligence'' (1979) *''The Psychology of Sex'' (1979) (kaasautor: G. D. Wilson) *''The Causes and Effects of Smoking'' (1980) *''A Model for Personality'' (1981) toimetaja *''Mindwatching'' (1981) (kaasautor: M. W. Eysenck) *''The Battle for the Mind'' (1981) (kaasautor: [[L. J. Kamin]]) *''Personality, Genetics and Behaviour'' (1982) *''Explaining the Unexplained'' (1982) (kaasautor: Carl Sargent) *H.J. Eysenck & D.K.B. Nias, ''Astrology: Science or Superstition?'' Penguin Books (1982) ISBN 0-14-022397-5 *''A Model for Intelligence'' (1982) toimetaja *''Know Your Own Psi-Q'' (1983) (kaasautor: Carl Sargent) *''…'I Do'. Your Happy Guide to Marriage'' (1983) (kaasautor: B. N. Kelly) *''Personality and Individual Differences: A Natural Science Approach'' (1985) (kaasautor: M. W. Eysenck) *''Decline and Fall of the Freudian Empire'' (1985) *''Rauchen und Gesundheit'' (1987) *''Personality Dimensions and Arousal'' (1987) toimetaja, (kaasautor: J. Strelau) *''Theoretical Foundations of Behaviour Therapy'' (1988) toimetaja, (kaasautor: I. Martin) *''The Causes and Cures of Criminality'' (1989) (kaasautor: G. H. Gudjonsson) *''Genes, Culture and Personality: An Empirical Approach'' (1989) (kaasautorid: L. Eaves ja N. Martin) *''Suggestion and Suggestibility'' (1989) toimetaja (kaasautorid: V. A. Gheorghiu, P. Netter, ja R. Rosenthal) *''Intelligence: A New Look'' (1998) *Eysenck, H.J. (1992). A reply to Costa and McCrae. P or A and C &mdash; the role of theory. ''Personality and Individual Differences'', 13, 867&ndash;868. *Eysenck, H.J. (1992). Four ways five factors are not basic. ''Personality and Individual Differences'', 13, 667&ndash;673. *Eysenck, H. J. (1952). The effects of psychotherapy: An evaluation.'' Journal of Consulting Psychology'', 16, 319&ndash;324 == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">Boyle, G. J., Stankov, L., Martin, N. G., Petrides, K. V., Eysenck, M. W., & Ortet, G. (2016). Hans J. Eysenck and Raymond B. Cattell on intelligence and personality. ''Personality and Individual Differences'', ''103'', 40–47.</ref> <ref name=":1">Eysenck, H. J. (1950). Dimensions of personality. Transaction Publishers.</ref> <ref name="3kmTG">Buchanan, R. D., (2010). Playing With Fire: The Controversial Career of Hans J. Eysenck. Oxford University Press.</ref> <ref name="Cvwug">Buchanan, R. D. (2011). Looking back: the controversial Hans Eysenck. ''The Psychologist, 24 (4)'', 318–319.</ref> <ref name="4EyJC">Eysenck, H. J., Tarrant, M., Woolf, M., & England, L. (1960). Smoking and personality. ''British Medical Journal, 1(5184),'' 1456.</ref> }} {{JÄRJESTA:Eysenck, Hans Jürgen}} [[Kategooria:Suurbritannia psühholoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1997]] 5cp3rmp1eg7gszjmztwsf32jb07b2bp 0 248296 7161005 6113763 2026-05-25T20:10:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161005 wikitext text/x-wiki '''Sloveenia''' meediasüsteem on [[Sloveenia|Sloveenias]] toimiv [[Massimeedia|massimeedia]] süsteem. == Trükiajakirjandus == Sloveenia ajalehetööstus on postsotsialistlike riikide seas üsna unikaalne. Alates sotsialismi langusest 1990. aastal puudusid Sloveenias erinevalt [[Ungari_meedia|Ungarist]], [[Tšehhi_meedia|Tšehhist]] ja [[Poola_meedia|Poolast]] pea igasugused välisinvesteeringud. Kogu trükiajakirjandus erastati Sloveenia firmade poolt. Samas polnud enamiku trükiajakirjanduse ostmise juures ainsatki välisfirmat või -eraisikut. Kuigi 1990. aastate algul näidati huvi ([[Robert Maxwelli]] ja mõnede Saksamaa kirjastuste poolt) ei tehtud Sloveeniasse välisinvesteeringuid, leiti, et Sloveenia turg on jõudnud küllastuseni – uusi edukaid ajalehti polnud võimalik asutada ja vanad ajalehed tõid piisavalt tulu, kasumit ja majanduslikku tugevust ja ei vajanud seega välisinvestoreid. Samas ei olnud erastamine jõudnud päris lõpuni, riiklikus omandis trustid ja firmad omavad endiselt olulist osa aktsiatest ning seega avaldab mõju juhtimisele kui ka toimetusele.<ref name="Vwhv6" /> === Põhilised tunnusjooned === * Sloveenias on kokku kaheksa päevalehte kogutrükiarvuga umbes 263 000; * Pärast sotsialismi langust puudusid pea terve kümnendil Sloveenia meedias välisinvestoreid; * Pärast 2000. aastat tulid Sloveenia turule oluliste tegijatena Bonnier AG, Dagens Industri (Rootsi), Styria Verlag, Leykam (Austria) ja Burda (Saksamaa).<ref name="ExXOm" /> === Ajalehed === Sloveenias tegutseb neli suurt päevalehte. Kaks suurima trükiarvuga päevalehte on kvaliteetleht Delo <ref>[http://www.delo.si/ Ajalehe Delo veebileht]</ref> (keskmine trükiarv 93 000) ja tabloid Slovenske novice <ref>[http://www.slovenskenovice.si/ Ajalehe Slovenske novice veebileht]</ref> – mõlema omanik on sama ettevõte, Delo d.d. Oma kahe ajalehega on tema käes 3/5 Sloveenia päevalehtede turust. Ülejäänud kaks suurt päevalehte on regionaalsed, kumbki kontrollib 22% turust: pealinnas [[Ljubljana|Ljubljanas]] ilmub ajaleht Dnevnik <ref>[http://www.dnevnik.si/ Ajalehe Dnevik veebileht]</ref> (trükiarv 65 000, annab ka välja populaarset tabloidnädalalehte Nedeljski dnevik <ref>{{Netiviide |url=http://www.dnevnik.si/nedeljski_dnevnik/ |pealkiri=Ajalehe Nedeljski dnevik veebileht |vaadatud=2011-06-02 |arhiivimisaeg=2011-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110604125924/http://www.dnevnik.si/nedeljski_dnevnik/ |url-olek=ei tööta }}</ref> keskmise trükiarvuga 250 000 ja nädalatabloidi Hopla) ja kirde-Sloveenias [[Maribor|Mariboris]] ilmuv ajaleht Večer <ref>[http://www.vecer.si/ Ajalehe Večer veebileht]</ref> (trükiarv 67 000). Kõik need lehed peale tabloidi Slovenske novice ilmusid ka sotsialistlikus Sloveenias. <ref name="Vwhv6" /> Välisinvestorid saabusid alles pärast 2000. aastat, mil Rootsi kontsern [[Bonnier|Bonnier AG]] ja selle partner Dagens Industri investeerisid ajalehe Finance taaskäivitamisse kolm miljonit eurot. 2000. aastal sai [[Austria]] firma rohkem kui 27 protsendiga [[Leykam]] Maribori ajalehe Večeri suuromanikuks, samal ajal ostis samuti Austriast pärit firma [[Styria Verlag]] 25 protsenti Ljubljana ajalehest Dnevnik. 2005. aasta mais otsustas Leykam müüa oma osaluse Večerist, ostjaks osutus kirjastus Delo. === Ajakirjad === Peamine ajakirjade väljaandja on Sloveenias Delo Revije, kellel on märgatav osa kõrge loetavusega ajakirju – enamik naisteajakirjad ja tabloidajakirjad. Teine oluline ajakirjade väljaandja on [[Solomon]]. ==== Loetumad naisteajakirjad (ilmumissagedusega kord kuus) ==== * [[Cosmopolitan]] (trükiarv 27220) * Viva (trükiarv 21 000) * Eva (trükiarv 20 173) * Našq žena (trükiarv 17 667) * Elle (trükiarv 10 015) ==== Loetumad naisteajakirjad (ilmumissagedusega kord nädalas) ==== * Lady (trükiarv 57 662) * Nova (trükiarv 33 764) * Lisa (trükiarv 17 137) * Lea (trükiarv 21 004) ==== Üldhuviajakirjad ==== * National Geographic (trükiarv 19 917) * Gea * Reader's Digest * Svet in Iljudje ==== Laste- ja teismeliste ajakirjad ==== * Smrklja (trükiarv 22708) * Cicban * Pil * Cicido * Cool * Bravo (trükiarv 14 662) * Pil plus * National Geographic Junior (trükiarv 12 872) ==== Äri-/finants-/uudisteajakirjad ==== * Moje finance * Podjetnik * Kapital * Manager * Marketing Magazin <ref name="1JGeK" /> == Ringhääling == === Põhilised tunnusjooned === * Sloveenias on viis telekanalit (sh erakanalid ja avalikud kanalid), mida on võimalik näha 75 protsendil Sloveenia elanikkonnast, kuid kokku on võimalik Sloveenias näha 39 telekanalit. * Erinevalt trükiajakirjandusest mängivad välisomanikud Sloveenia erakanalite tegevuses suurt rolli. Kolme suurimat erakanalit omavad välisfirmad. * Keskmiselt vaatab 2004. aasta andmetel televisiooni iga päev 11 protsenti elanikkonnast (221 500 inimest). Keskmiselt vaadatakse televisiooni 249 minutit päevas (ühe vaataja kohta). * televisiooni käes oli 54,6 protsenti reklaamimüügist (2006. aasta esimesel poolel). Kuid puuduvad usaldusväärsed andmed raadiokuulajate meediatarbimise ja reklaamitulu kohta. * Sloveenias on kokku 81 raadiojaama (8 kuuluvad avalik-õiguslikku Sloveenia raadio-televisiooni ringhäälingusse, 73 on eraomandis). * Raadio üleminek [[digiteerimine|digitaalseks]] algas 1998. aastal. Televisiooni järkjärguline üleminek digitaalseks algas 1999. aastal. Samas ei ole Sloveenias saadaval digitaalplatvorme ega plaane nende hankimiseks tulevikus. === Televisioon === Televisioon jõudis Sloveeniasse 1958. aastal. Praeguseks on umbkaudu 98 protsendil Sloveenia leibkondadest üks või rohkem televiisorit. Sloveenias on kokku umbes 650 000 leibkonda. Sloveenia telereklaami kulutuste kohta puudub usaldusväärne info. Sloveenias on neli suuremat avalik-õiguslikku telekanalit (Slovenia 1, Slovenia 2, Television Koper ja Television Maribor) ja 35 erakanalit, mida omavad 31 telejaama. Viit kanalit näeb rohkem kui 75 protsenti elanikkonnas: Slovenia 1, Slovenia 2, POP TV, Kanal A ja TV 3. Teised telekanalid on regionaalsed. Paljud kanalid on erihuvisuunitlusega: Čarli Television (pomuusika), Television Petelin (folkmuusika). TV Sloveenia on suurim telejaam ja ka kõige tähtsam, kui arvestada mitmekesisust ja omasaadete hulka. 2004. aastal oli selle vaatajate osakaal 37,6 protsenti. Ajalooliselt domineerib SLO1 esimese avalik-õigusliku kanalina turgu. Teine avalik-õiguslik kanal SLO2 pakub täiendavat programmi: SLO1 on rohkem pühendunud uudiste, päevakajalise, lastesaadete, ''prime-time'' meelelahutuse ja filmide edastamisele. SLO 2 näitab sporti, dokumentaalfilme ja kunstivaldkonda. SLO1 jõuab kõikidesse ja SLO2 97 % televiisorit omavatesse leibkondadesse. Erinevalt trükimeediast mängivad välisomanikud kommertsjaamades väga suurt rolli. Välisfirmad omavad kolme suurimat telejaama: Pop TV, Kanal A ja TV 3. Pop TV ja Kanal A-d omab sama Ameerika firma, Central European Media Enterprises (CME), samas TV 3 asutas Sloveenia Katoliku Kirik, kes hiljem müüs kanali Horvaatia ettevõtja [[Ivan Ćaleta]]le, kes omakorda müüs kanali suvel 2006 Rootsi firmale Modern TImes Group MTG AB. <ref name="ExXOm" /> ===Raadio=== Avalik-õiguslikus ringhäälingus on kaheksa raadiokanalit: Radio 1, 2 ja 3, Radio Koper, Radio Maribor, Radio Capodistria (suunatud Sloveenias elavatele itaallastele), Pomurska-Hungarian Radio (Sloveenias elavatele ungarlastele) ja Radio Slovenia International. Radio Ljubljana, mis on Radio Slovenia eelkäija, läks esimest korda eetrisse 28. oktoobril 1928. 73 raadiojaama on eraomandis. Üle kogu riigi levib ainult kolm raadiojaama (kõik avalik-õiguslikud): Radio Sovenija 1, 2 ja 3. Sloveenia [[raadioringhääling]] on alates 1991. aastast üsna reguleerimata. Sloveenia raadios ei ole ainustki välisinvestorit, seda vähemalt mitte avalikult. Samas märgatava hulga raadiojaamade omanikeks on samad või seotud inimesed. Kuna ükski kommertsjaam ei lähe levi üle kogu riigi, ei küündi ühegi jaama reiting üle 5 protsendi. <ref name="Vwhv6" /> ==Internet== *2006. aastal oli Internet 54 protsendil leibkondadest, mis on veidi vähem kui Euroopa Liidu keskmine. *Kõikidel Sloveenia päevalehtedel on veebiväljaanded. *RTV Slovenia ja POP TV lühiuudised on saadaval mobiiltelefonis<ref name="Vwhv6" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Vwhv6">Milosavljevič, Marko (2006). Media in Slovenia. Kogumikus: Media markets in central and Eastern Europe : an analysis on media ownership in Bulgaria, Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania, Slovakia and Slovenia, koost. Silvia Huber. London: Global.</ref> <ref name="ExXOm">Milosavljevič, Marko (2007). The Slovenian Media Landscape. Kogumikus: European media governance: national and regional dimensions, toim. Georgios Terzis. Chicago: Intellect</ref> <ref name="1JGeK">World Magazine trends 2009/2010</ref> }} [[Kategooria:Sloveenia kultuur|meedi]] [[Kategooria:Meedia riigiti]] hl2iw3e05qcv2t05p83vky3y5dov85f 0 249240 7161197 7089816 2026-05-26T08:35:22Z Kuriuss 38125 7161197 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{toimeta}} {{Infokast ametiisik | nimi = Meelis Kiili | omakeelne_nimi = | pilt = Meelis Kiili mundris (cropped).jpg | pildiallkiri = Meelis Kiili (2022) | amet = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 1. aprill 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1965|3|20}} | sünnikoht = [[Kiviõli]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = Silvia Kiili<ref>{{netiviide |url=https://www.eesti.ca/nadala-portree-silva-ja-meelis-kiili-meie-koht-on-eestis/article13250 |pealkiri=Nädala portree – Silvia ja Meelis Kiili: Meie koht on Eestis |aeg=12. mai 2006 |kasutatud=3. november 2025 |väljaanne=[[Estonian World Review]] |autor=Elle Puusaag}}</ref> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = | elukutse = sõjaväelane | tegevusala = poliitik | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Teenistusaeg = 1991–2022 | Teenistused = [[Fail:EKV coat of arms.svg|23px]] [[Eesti kaitsevägi]]<br>[[Fail:Kaitseliit emblem.svg|23px]] [[Kaitseliit]] | Auaste = [[Fail:Estonia-Army-OF-7.svg|23px]] [[kindralmajor]] | Juhitud üksused = [[Fail:Baltic Defence College emblem.png|23px]] [[Balti Kaitsekolledž]]<br/>[[Fail:Kaitseliit emblem.svg|23px]] [[Kaitseliit]] | Sõjad/lahingud = }} }} '''Meelis Kiili''' (sündinud [[20. märts]]il [[1965]] [[Kiviõli]]s) on [[Eesti]] eru[[sõjaväelane]] ja [[poliitik]], auastmelt [[kindralmajor]], kes oli aastatel 2012–2019 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kaitseliidu ülem|ülem]]<ref name="postimees"/>. 2023. aastast on ta [[XV Riigikogu]] koosseisu liige. Ta on olnud Eesti [[kaitseatašee]] Ameerika Ühendriikides ja Kanadas (2008–2010)<ref name="postimees"/> ning [[Balti Kaitsekolledž]]i ülem ([[2010]]–[[2012]]). == Noorpõlv ja haridus == Varajase lapsepõlve veetis ta vanavanemate juures [[Viru-Kabala]]s. Ta lõpetas [[Kiviõli I Keskkool]]i 1983. aastal. Kooliajal tegeles ta spordiga. Kreeka-Rooma maadluses tuli [[Kohtla-Järve rajoon]]i meistriks, kuid põlvevigastus ei võimaldanud sportlasteed jätkata. Pärast keskkooli lõpetamist omandas ta [[elektrimontöör]]i elukutse [[Tehnikakool nr 19|Tehnikakoolis nr 19]] [[Tallinn]]as. Sügisel 1984 alustas ta õpinguid [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s. Läbis vahepeal kaheaastase ajateenistuse Nõukogude sõjaväes [[Pihkva oblast]]is [[Opotška]]s, teenides tuletõrjuja ja autojuhina,<ref>https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_2012_07_veeb/10</ref> ning lõpetas 1991. aastal akadeemia põllumajandusenergeetika erialal.{{lisa viide}} Lõpetamise järel asus perekond elama Lääne-Virumaale, kus mõlemad abikaasad töötasid [[Rakvere metsamajand]]is.{{lisa viide}} Augustis 1991 toimunud [[Augustiputš Eestis|NSV Liidu riigipöördekatse]] ajal jätsid Silva ja Meelis lapse vanavanemate juurde ning siirdusid Tallinnasse barrikaadidele, osaledes [[Raadiomaja]] kaitsmisel.{{lisa viide}} == Sõjaväeline karjäär == 1991. aastal hakkas Kiili tegutsema vabatahtliku kaitseliitlasena [[Kaitseliidu Viru malev|Viru maleva]] koosseisus. Maleva juhtkond tegi ettepaneku tulla tegevteenistusse ja panustada kaitsejõudude ülesehitusse ning Kiili sõlmis kolmeaastase lepingu. Pärast täiendkoolituse lõppemist anti talle lipniku auaste. === Rahuvalveüksustes === Kui 1994. aastal algas kaitseväes rahuvalveüksuse komplekteerimine, siirdus Kiili väljaõppele [[Balti pataljon]]i koosseisus Põhjamaade ja Briti merejalaväelaste poolt komplekteeritud instruktorite käe all. Kui ajateenistust Nõukogude armees on Kiili kirjeldanud kui tegevusi, milliseid taastatavasse kaitseväkke mingil juhul üle tuua ei tohi, siis Briti instruktorite väljaõpe pani aluse tema edasisele käitumismustrile, eetosele ja põhioskustele. Pärast üheksakuulist väljaõpet komplekteeriti esimene rahuvalvekompanii ja algas omandatud oskuste ning teadmiste praktikasse rakendamine. Kiilile usaldati väljaõppe korraldamine, kompanii siirdumisel ÜRO [[UNIFIL]] välismissioonile Lõuna-Liibanonis Norra pataljoni koosseisus, määrati ta eesti kontingendi ülema asetäitjaks. Pärast missiooni lõppu määrati Kiili [[Rahuoperatsioonide Keskus]]e staabiülemaks ja mõne aja pärast ülemaks.{{lisa viide}} Pärast [[Balti Kaitsekolledž]]i loomist õppis Kiili kolledži esikkursusel. Pärast vanemstaabiohvitseride kursuse lõpetamist määrati ta Kaitseväe peastaabi operatiivosakonda. Mõne aja möödudes{{millal}} suunati Kiili teenima programmi "[[Partnerlus rahu nimel]]" (PfP) programmi raames NATO regionaalsesse ühendstaapi Suurbritannias, taas väljaõppe sektoris. === Maaväe staabis === NATO staabist naasmisel{{millal}} määrati Kiili maaväe staabi operatiivosakonna ülemaks. {{kas|Personali nappuse tõttu tuli aga täita ka teisi ülesandeid. Lühikese perioodi jooksul oli Kiili operatiivülem, staabiülema ülesannetes, maaväe ülema kohustes. Mõne aja pärast tuli määramine maaväe ülemaks.}} Sellesse perioodi sattus Eesti Vabariigi saamine täisväärtuslikuks NATO liikmeks koos kõigi selle staatusega kaasnevate ülesannete ja tegevustega. {{kas|Kiili juhtimisel}} läbis maaväe staap ja maavägi NATO sertifitseerimise protsessi. Maaväe üheks põhiülesandeks oli ka üksuste koolitamine ja saatmine sõjalistele operatsioonidele erinevatel sõjatandritel.{{lisa viide}} === Peastaabi ülema asetäitja ja kaitseatašeena === Kiili suunati õppima NATO kolledžisse Roomas.{{millal}} Selle lõpetamise järel asus ta täitma kaitseväe peastaabi ülema asetäitja ülesandeid. Peagi suunati Kiili diplomaatilisele kaitseatašee ametikohale Ameerika Ühendriikides. Kuna sellesse perioodi jäi Vene Föderatsiooni sissetung suveräänsesse Gruusia Vabariiki, nõustas Kiili USA kolleege Vene Föderatsiooni relvajõudude osas. Samal perioodil tekkis võimalus asuda õppima USA maaväe kolledži magistriõppesse. Kaheaastase õppe lõpetas Kiili kolledži strateegilise juhtimise magistrikraadiga.{{lisa viide}} === Balti kaitsekolledži ülemana === Kuna Eesti kaitsevägi pidi komplekteerima Balti kaitsekolledži ülema koha, kutsuti Kiili atašee ametist tagasi ja määrati Balti Kaitsekolledži juhiks. Talle anti brigaadikindrali auaste.{{lisa viide}} === Kaitseliidu ülemana === 2012. aastal määrati Kiili Kaitseliidu ülemaks. Kiili sõnul vabatahtlikkust küll hinnatakse, kuid "tihti ei mõista ametnikkond selle olemust".{{Lisa viide}} Kaitseliidu ülemana ülendati Kiili ka kindralmajoriks. Tema ideena sündis Kaitseliidu kasutamise ühiskonnaülene kontseptsioon, mida ta ise nimetas kolme V (3V) kontseptsiooniks ehk võitlejate, võimaldajate ja võimendajate sümbioosiks.{{lisa viide}} Kaitseliidu perioodil süvendati koostööd Ukraina relvajõududega, nõustades Ukraina juhtkonda territoriaalkaitse küsimustes Mariupolis.{{lisa viide}} === Eesti esindajana SHAPE-is ja erruminek === Tegevteenistuse viimases etapis teenis kindralmajor Kiili NATO strateegilises sõjapidamise staabis [[SHAPE]] Eesti esindajana.{{lisa viide}} 2022. aasta augustis arvati kindralmajor Kiili reservi. == Poliitiline tegevus == 2015. aastal koostas Moskva musta nimekirja Euroopa kõrgetest poliitikutest ja julgeolekuametnikest, kuhu kuulus ka kindral Kiili, kellele on kehtestatud Venemaale sissesõidu keeld.{{lisa viide}} 2022. aasta novembrist on Kiili [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-03 |pealkiri=Kindralmajor Meelis Kiili liitus Reformierakonnaga ja kandideerib valimistel {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/uudised/kindralmajor-meelis-kiili-liitus-reformierakonnaga-ja-kandideerib-valimistel/ |vaadatud=2023-01-17 |keel=et}}</ref>. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 1289 häält ning osutus valituks. Kiili on poliitikuna säilitanud huvi energeetikaküsimuste vastu, põhiliselt julgeoleku vaatenurgast. Temalt on ilmunud arvamuslugusid nii sise- kui ka välismeedias kui erialaseid artikleid Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaannetes.{{lisa viide}} === Artikleid === * [https://www.err.ee/1608093583/meelis-kiili-enesekindlus-voi-endas-kindel-olemine Meelis Kiili: enesekindlus või endas kindel olemine]. ERR, 1. veebruar 2021 * [https://kkrva.se/hot/2021:2/HT-2-2021-Kiili-Putins-Russia-as-Strategic-Competitor.pdf Putin’s Russia as Strategic Competitor]. The Royal Swedish Academy of War Sciences, aprill/juuni 2021 * [https://www.err.ee/1608376700/meelis-kiili-tahad-rahu-valmistu-sojaks-aga-kui-valmis-me-oleme-rahuks Meelis Kiili: tahad rahu, valmistu sõjaks. Aga kui valmis me oleme rahuks?] ERR, 21. oktoober 2021 * [https://www.err.ee/1608523169/meelis-kiili-kas-nato-tuleb-appi Meelis Kiili: kas NATO tuleb appi?] ERR, 7. märts 2022 * [https://www.err.ee/1608543925/meelis-kiili-mida-teha-ja-kes-on-suudi Meelis Kiili: mida teha ja kes on süüdi?] ERR, 25. märts 2022 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120017508/kindralmajor-meelis-kiili-kui-eestile-tungitaks-kallale-meie-kaitsetahe-tana Kindralmajor Meelis Kiili: kui Eestile tungitaks kallale? Meie kaitsetahe täna]. Eesti Päevaleht, 7. juuni 2022 *[https://www.err.ee/1608632848/meelis-kiili-kas-heituda-voi-heidutada Meelis Kiili: kas heituda või heidutada?] ERR, 17. juuni 2022 *[https://www.err.ee/1608737932/meelis-kiili-mis-varvi-on-energia Meelis Kiili: mis värvi on energia?] ERR, 4. oktoober 2022 ==Auastmed== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Õlak ! Auaste |- | {{center|1994}} | 20. juuni<ref>[[Riigi Teataja|RT]] I 1994, 46, 777</ref> | {{center|[[Fail:ES-Army-OF1c.svg|20px]]}} | [[lipnik]] |- | {{center|1995}} | 21. juuni | {{center|[[File:ES-Army-OF1b.svg|20px]]}} | [[nooremleitnant]] |- | {{center|1997}} | 11. veebruar | {{center|[[File:ES-Army-OF13.svg|20px]]}} | [[leitnant]] |- | {{center|2000}} | 18. veebruar<ref>[[Riigi Teataja Lisa|RTL]] 2000, 28, 344</ref> | {{center|[[File:ES-Army-OF14.svg|20px]]}} | [[kapten]] |- | {{center|2003}} | 12. juuni | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]}} | [[major]] |- | {{center|2005}} | 20. juuni | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]}} | [[kolonelleitnant]] |- | {{center|2009}} | 17. juuni | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]]}} | [[kolonel]] |- | {{center|2010}} | 14. oktoober | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]]}} | [[brigaadikindral]] |- | {{center|2017}} | 8. mai | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]]}} | [[kindralmajor]] |} ==Isiklikku== Ta on abielus Silva Võhmaga, paaril on tütred Annika ja Astrid.{{lisa viide}} .{{lisa viide}} Kiili hobid on lugemine, matkamine ja jahipidamine. Ta valdab eesti keelt emakeelena ja inglise keelt väga heal tasemel ning vene keelt heal tasemel.{{lisa viide}} ==Viited== {{Commonskat}} {{Viited|allikad= <ref name="postimees">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/1076522/brigaadikindral-meelis-kiili-vottis-ule-kaitseliidu-juhtimise/ | Pealkiri = Brigaadikindral Meelis Kiili võttis üle Kaitseliidu juhtimise| Väljaanne = Postimees| Aeg = 16. detsember 2012| vaadatud = 18. detsembril 2012}}</ref> }} == Kirjandus == *[http://www.postimees.ee/326779/ President andis Meelis Kiilile brigaadikindrali auastme]. Postimees, 14. oktoober 2010 {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Kiili, Meelis}} [[Kategooria:Tallinna Kristiine Teeninduskooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli tehnikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Legion of Meriti kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kajari Klettenberg]] | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[16. detsember]] [[2012]] – [[19. juuli]] [[2019]] | järgnev=[[Riho Ühtegi]]}} {{lõpp}} {{Riigikogu liikmed}} a5gz8lfua0sx3amps9io4cid1xbfcqq 7161200 7161197 2026-05-26T08:36:58Z Kuriuss 38125 7161200 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{toimeta}} {{Infokast ametiisik | nimi = Meelis Kiili | omakeelne_nimi = | pilt = Meelis Kiili mundris (cropped).jpg | pildiallkiri = Meelis Kiili (2022) | amet = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 1. aprill 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1965|3|20}} | sünnikoht = [[Kiviõli]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = Silvia Kiili<ref>{{netiviide |url=https://www.eesti.ca/nadala-portree-silva-ja-meelis-kiili-meie-koht-on-eestis/article13250 |pealkiri=Nädala portree – Silvia ja Meelis Kiili: Meie koht on Eestis |aeg=12. mai 2006 |kasutatud=3. november 2025 |väljaanne=[[Estonian World Review]] |autor=Elle Puusaag}}</ref> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = | elukutse = sõjaväelane | tegevusala = poliitik | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Teenistusaeg = 1991–2022 | Teenistused = [[Fail:EKV coat of arms.svg|23px]] [[Eesti kaitsevägi]]<br>[[Fail:Kaitseliit emblem.svg|23px]] [[Kaitseliit]] | Auaste = [[Fail:Estonia-Army-OF-7.svg|23px]] [[kindralmajor]] | Juhitud üksused = [[Fail:Baltic Defence College emblem.png|23px]] [[Balti Kaitsekolledž]]<br/>[[Fail:Kaitseliit emblem.svg|23px]] [[Kaitseliit]] | Sõjad/lahingud = }} }} '''Meelis Kiili''' (sündinud [[20. märts]]il [[1965]] [[Kiviõli]]s) on [[Eesti]] eru[[sõjaväelane]] ja [[poliitik]], auastmelt [[kindralmajor]], kes oli aastatel 2012–2019 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kaitseliidu ülem|ülem]]<ref name="postimees"/>. 2023. aastast on ta [[XV Riigikogu]] koosseisu liige. Ta on olnud Eesti [[kaitseatašee]] Ameerika Ühendriikides ja Kanadas (2008–2010)<ref name="postimees"/> ning [[Balti Kaitsekolledž]]i ülem ([[2010]]–[[2012]]). == Noorpõlv ja haridus == Varajase lapsepõlve veetis ta vanavanemate juures [[Viru-Kabala]]s. Ta lõpetas [[Kiviõli I Keskkool]]i 1983. aastal. Kooliajal tegeles ta spordiga. Kreeka-Rooma maadluses tuli [[Kohtla-Järve rajoon]]i meistriks, kuid põlvevigastus ei võimaldanud sportlasteed jätkata. Pärast keskkooli lõpetamist omandas ta [[elektrimontöör]]i elukutse [[Tehnikakool nr 19|Tehnikakoolis nr 19]] [[Tallinn]]as. Sügisel 1984 alustas ta õpinguid [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s. Läbis vahepeal kaheaastase ajateenistuse Nõukogude sõjaväes [[Pihkva oblast]]is [[Opotška]]s, teenides tuletõrjuja ja autojuhina,<ref>https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_2012_07_veeb/10</ref> ning lõpetas 1991. aastal akadeemia põllumajandusenergeetika erialal.{{lisa viide}} Lõpetamise järel asus perekond elama Lääne-Virumaale, kus mõlemad abikaasad töötasid [[Rakvere metsamajand]]is.{{lisa viide}} Augustis 1991 toimunud [[Augustiputš Eestis|NSV Liidu riigipöördekatse]] ajal jätsid Silva ja Meelis lapse vanavanemate juurde ning siirdusid Tallinnasse barrikaadidele, osaledes [[Raadiomaja]] kaitsmisel.{{lisa viide}} == Sõjaväeline karjäär == 1991. aastal hakkas Kiili tegutsema vabatahtliku kaitseliitlasena [[Kaitseliidu Viru malev|Viru maleva]] koosseisus. Maleva juhtkond tegi ettepaneku tulla tegevteenistusse ja panustada kaitsejõudude ülesehitusse ning Kiili sõlmis kolmeaastase lepingu. Pärast täiendkoolituse lõppemist anti talle lipniku auaste. === Rahuvalveüksustes === Kui 1994. aastal algas kaitseväes rahuvalveüksuse komplekteerimine, siirdus Kiili väljaõppele [[Balti pataljon]]i koosseisus Põhjamaade ja Briti merejalaväelaste poolt komplekteeritud instruktorite käe all. Kui ajateenistust Nõukogude armees on Kiili kirjeldanud kui tegevusi, milliseid taastatavasse kaitseväkke mingil juhul üle tuua ei tohi, siis Briti instruktorite väljaõpe pani aluse tema edasisele käitumismustrile, eetosele ja põhioskustele. Pärast üheksakuulist väljaõpet komplekteeriti esimene rahuvalvekompanii ja algas omandatud oskuste ning teadmiste praktikasse rakendamine. Kiilile usaldati väljaõppe korraldamine, kompanii siirdumisel ÜRO [[UNIFIL]] välismissioonile Lõuna-Liibanonis Norra pataljoni koosseisus, määrati ta eesti kontingendi ülema asetäitjaks. Pärast missiooni lõppu määrati Kiili [[Rahuoperatsioonide Keskus]]e staabiülemaks ja mõne aja pärast ülemaks.{{lisa viide}} Pärast [[Balti Kaitsekolledž]]i loomist õppis Kiili kolledži esikkursusel. Pärast vanemstaabiohvitseride kursuse lõpetamist määrati ta Kaitseväe peastaabi operatiivosakonda. Mõne aja möödudes{{millal}} suunati Kiili teenima programmi "[[Partnerlus rahu nimel]]" (PfP) programmi raames NATO regionaalsesse ühendstaapi Suurbritannias, taas väljaõppe sektoris. === Maaväe staabis === NATO staabist naasmisel{{millal}} määrati Kiili maaväe staabi operatiivosakonna ülemaks. {{kas|Personali nappuse tõttu tuli aga täita ka teisi ülesandeid. Lühikese perioodi jooksul oli Kiili operatiivülem, staabiülema ülesannetes, maaväe ülema kohustes. Mõne aja pärast tuli määramine maaväe ülemaks.}} Sellesse perioodi sattus Eesti Vabariigi saamine täisväärtuslikuks NATO liikmeks koos kõigi selle staatusega kaasnevate ülesannete ja tegevustega. {{kas|Kiili juhtimisel}} läbis maaväe staap ja maavägi NATO sertifitseerimise protsessi. Maaväe üheks põhiülesandeks oli ka üksuste koolitamine ja saatmine sõjalistele operatsioonidele erinevatel sõjatandritel.{{lisa viide}} === Peastaabi ülema asetäitja ja kaitseatašeena === Kiili suunati õppima NATO kolledžisse Roomas.{{millal}} Selle lõpetamise järel asus ta täitma kaitseväe peastaabi ülema asetäitja ülesandeid. Peagi suunati Kiili diplomaatilisele kaitseatašee ametikohale Ameerika Ühendriikides. Kuna sellesse perioodi jäi Vene Föderatsiooni sissetung suveräänsesse Gruusia Vabariiki, nõustas Kiili USA kolleege Vene Föderatsiooni relvajõudude osas. Samal perioodil tekkis võimalus asuda õppima USA maaväe kolledži magistriõppesse. Kaheaastase õppe lõpetas Kiili kolledži strateegilise juhtimise magistrikraadiga.{{lisa viide}} === Balti kaitsekolledži ülemana === Kuna Eesti kaitsevägi pidi komplekteerima Balti kaitsekolledži ülema koha, kutsuti Kiili atašee ametist tagasi ja määrati Balti Kaitsekolledži juhiks. Talle anti brigaadikindrali auaste.{{lisa viide}} === Kaitseliidu ülemana === 2012. aastal määrati Kiili Kaitseliidu ülemaks. Kiili sõnul vabatahtlikkust küll hinnatakse, kuid "tihti ei mõista ametnikkond selle olemust".{{Lisa viide}} Kaitseliidu ülemana ülendati Kiili ka kindralmajoriks. Tema ideena sündis Kaitseliidu kasutamise ühiskonnaülene kontseptsioon, mida ta ise nimetas kolme V (3V) kontseptsiooniks ehk võitlejate, võimaldajate ja võimendajate sümbioosiks.{{lisa viide}} Kaitseliidu perioodil süvendati koostööd Ukraina relvajõududega, nõustades Ukraina juhtkonda territoriaalkaitse küsimustes Mariupolis.{{lisa viide}} === Eesti esindajana SHAPE-is ja erruminek === Tegevteenistuse viimases etapis teenis kindralmajor Kiili NATO strateegilises sõjapidamise staabis [[SHAPE]] Eesti esindajana.{{lisa viide}} 2022. aasta augustis arvati kindralmajor Kiili reservi. == Poliitiline tegevus == 2015. aastal koostas Moskva musta nimekirja Euroopa kõrgetest poliitikutest ja julgeolekuametnikest, kuhu kuulus ka kindral Kiili, kellele on kehtestatud Venemaale sissesõidu keeld.{{lisa viide}} 2022. aasta novembrist on Kiili [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-03 |pealkiri=Kindralmajor Meelis Kiili liitus Reformierakonnaga ja kandideerib valimistel {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/uudised/kindralmajor-meelis-kiili-liitus-reformierakonnaga-ja-kandideerib-valimistel/ |vaadatud=2023-01-17 |keel=et}}</ref>. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 1289 häält ning osutus valituks. Kiili on poliitikuna säilitanud huvi energeetikaküsimuste vastu, põhiliselt julgeoleku vaatenurgast. Temalt on ilmunud arvamuslugusid nii sise- kui ka välismeedias kui erialaseid artikleid Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaannetes.{{lisa viide}} === Artikleid === * [https://www.err.ee/1608093583/meelis-kiili-enesekindlus-voi-endas-kindel-olemine Meelis Kiili: enesekindlus või endas kindel olemine]. ERR, 1. veebruar 2021 * [https://kkrva.se/hot/2021:2/HT-2-2021-Kiili-Putins-Russia-as-Strategic-Competitor.pdf Putin’s Russia as Strategic Competitor]. The Royal Swedish Academy of War Sciences, aprill/juuni 2021 * [https://www.err.ee/1608376700/meelis-kiili-tahad-rahu-valmistu-sojaks-aga-kui-valmis-me-oleme-rahuks Meelis Kiili: tahad rahu, valmistu sõjaks. Aga kui valmis me oleme rahuks?] ERR, 21. oktoober 2021 * [https://www.err.ee/1608523169/meelis-kiili-kas-nato-tuleb-appi Meelis Kiili: kas NATO tuleb appi?] ERR, 7. märts 2022 * [https://www.err.ee/1608543925/meelis-kiili-mida-teha-ja-kes-on-suudi Meelis Kiili: mida teha ja kes on süüdi?] ERR, 25. märts 2022 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120017508/kindralmajor-meelis-kiili-kui-eestile-tungitaks-kallale-meie-kaitsetahe-tana Kindralmajor Meelis Kiili: kui Eestile tungitaks kallale? Meie kaitsetahe täna]. Eesti Päevaleht, 7. juuni 2022 *[https://www.err.ee/1608632848/meelis-kiili-kas-heituda-voi-heidutada Meelis Kiili: kas heituda või heidutada?] ERR, 17. juuni 2022 *[https://www.err.ee/1608737932/meelis-kiili-mis-varvi-on-energia Meelis Kiili: mis värvi on energia?] ERR, 4. oktoober 2022 ==Auastmed== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Õlak ! Auaste |- | {{center|1994}} | 20. juuni<ref>[[Riigi Teataja|RT]] I 1994, 46, 777</ref> | {{center|[[Fail:ES-Army-OF1c.svg|20px]]}} | [[lipnik]] |- | {{center|1995}} | 21. juuni | {{center|[[File:ES-Army-OF1b.svg|20px]]}} | [[nooremleitnant]] |- | {{center|1997}} | 11. veebruar | {{center|[[File:ES-Army-OF13.svg|20px]]}} | [[leitnant]] |- | {{center|2000}} | 18. veebruar<ref>[[Riigi Teataja Lisa|RTL]] 2000, 28, 344</ref> | {{center|[[File:ES-Army-OF14.svg|20px]]}} | [[kapten]] |- | {{center|2003}} | 12. juuni | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]}} | [[major]] |- | {{center|2005}} | 20. juuni | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]}} | [[kolonelleitnant]] |- | {{center|2009}} | 17. juuni | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]]}} | [[kolonel]] |- | {{center|2010}} | 14. oktoober | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]]}} | [[brigaadikindral]] |- | {{center|2017}} | 8. mai | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]]}} | [[kindralmajor]] |} ==Isiklikku== Ta on abielus Silva Võhmaga, paaril on tütred Annika ja Astrid.{{lisa viide}} Kiili hobid on lugemine, matkamine ja jahipidamine. Ta valdab eesti keelt emakeelena ja inglise keelt väga heal tasemel ning vene keelt heal tasemel.{{lisa viide}} ==Viited== {{Commonskat}} {{Viited|allikad= <ref name="postimees">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/1076522/brigaadikindral-meelis-kiili-vottis-ule-kaitseliidu-juhtimise/ | Pealkiri = Brigaadikindral Meelis Kiili võttis üle Kaitseliidu juhtimise| Väljaanne = Postimees| Aeg = 16. detsember 2012| vaadatud = 18. detsembril 2012}}</ref> }} == Kirjandus == *[http://www.postimees.ee/326779/ President andis Meelis Kiilile brigaadikindrali auastme]. Postimees, 14. oktoober 2010 {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Kiili, Meelis}} [[Kategooria:Tallinna Kristiine Teeninduskooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli tehnikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Legion of Meriti kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kajari Klettenberg]] | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[16. detsember]] [[2012]] – [[19. juuli]] [[2019]] | järgnev=[[Riho Ühtegi]]}} {{lõpp}} {{Riigikogu liikmed}} dr9a7uhw5iw7i6sl6funppt0rsgga0s 0 249762 7161399 6985097 2026-05-26T11:15:55Z Taurus404 80079 /* Hamburg (1922–1923) */ 7161399 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bring_Me_The_Head_Of_Ove_Arup_(28328745610).jpg|pisi|Ove Arupi [[büst]] [[Kingsgate'i sild|Kingsgate'i silla]] juures [[Durham]]is]] [[Sir]] '''Ove Nyquist Arup''' ([[16. aprill]] [[1895]] [[Newcastle upon Tyne]] – [[5. veebruar]] [[1988]] [[London]]) oli [[Taanlased|taani]] päritolu [[Briti]] juhtiv [[ehitusinsener]]. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks nüüdisaja [[ehitusinsener]]iks.<ref name="jones" /> Ove Arupi mitmekülgne karjäär võimaldas tal tegutseda nii [[wikt:ekspert|eksperdi]], [[wikt:ehitustöövõtja|töövõtja]], tsiviilehitusinseneri, ehitusinseneri, teoreetiku, [[õppejõud|õppejõu]] kui ka publikatsioonide autorina. Tema tehniliste saavutuste hulka kuuluvad [[pingbetoon]]- ja [[liimliide|liimtarindite]] kasutus ja üle 50 aasta väldanud laia teemaderingi käsitlev kirjalik pärand (keskmiselt üle 50 000 sõna aastas). Ta on toonud [[insener]]i ja [[arhitekt]]i suhetesse muutusi, lähendanud nende arusaamasid [[ehitusprojekteerimine|ehitusprojekteerimisest]]. Arup viis kokku filosoofilise, kunstilise ja praktilise lähenemise [[ehitusprojekt]]ile.<ref name="timintro" /> Laiemale avalikkusele on ta tuntud [[Sydney ooperiteater|Sydney ooperiteatri]] insenertehnilise lahenduse autorina. Ta on üks väheseid insenere, kes on saanud [[Kuninglik kuldmedal|Kuningliku kuldmedali]] [[arhitektuur]]i alal. Ove Arup asutas ettevõtte, millest sai edukas rahvusvahelise mainega ettevõte. See kannab [[Arup]]i nime ja on tänapäeval tuntud kogu maailmas. Ettevõttel on esindused [[Ameerika]]s, [[Australaasia]]s, [[Ida-Aasia]]s, [[Euroopa]]s, [[Ida-Aasia]]s, [[Lähis-Ida]]s ja [[Aafrika]]s. ==Perekond== [[Pilt: Ove Arup 1906.jpg|pisi|left|Ove Arup [[1906]]. aastal]] Ove Arupi isa Jens Simon Johannes Arup oli loomaarst, kes kolis paremat tööotsa otsides [[1889]]. aastal [[Taani]]st [[Inglismaa]]le [[Newcastle upon Tyne|Newcastle]]'isse. [[1893]]. aastal abiellus Jens Arup [[norralased|norralanna]] Mathilde Bolette Nyquistiga. Eri [[keel]]te ja [[kultuur]]ide mõju, mis oli Arupi perele iseloomulik, mängis oma osa ka Ove Arupi hilisemas karjääris. Varsti pärast Ove Arupi sündi [[1895]]. aastal kolis pere Newcastle'ist tagasi mandrile, kuid Taani asemel asuti elama Saksamaale [[Hamburg]]i.<ref name="timarl" /> ==Haridustee== [[Pilt:Sorø Akademi.jpg|pisi|[[Sorø Akadeemia]] umbes [[1895]]. aastal]] ===Gümnaasium=== Ove Arupi varane haridustee sai alguse Hamburgis, kus ta käis ettevalmistuskoolis. Edasine haridustee jätkus aga Taanis – isa otsustas poja saata [[Sorø akadeemia]]sse. See oli Taani vanemaid ja tuntumaid [[internaatkool]]e. Kool soosis iseseisvat mõtlemist. Arup oli edukas õpilane, hoolimata raskustest [[taani keel]]ega. Just selles koolis kujunes tal välja kirg [[teadus]]e ja [[loodus]]e vastu. Huvi [[Charles Darwin]]i teooria vastu sütitas temas omakorda uudishimu [[filosoofia]] vastu. Mõned aastad hiljem tekkis tal sügavam huvi [[religioon]]i ja filosoofia vastu.<ref name="timarl" /> [[Pilt:University Main Building.jpg|pisi|left|[[Kopenhaageni Ülikool]]i peahoone]] ===Ülikool=== Edasiõppimisvõimalusi kaaludes kaldus vaekauss [[Kopenhaageni ülikool]]is [[matemaatika]] ja filosoofia õppimise kasuks. Elamispaiga otsimisega muret ei olnud – ema oli naasnud [[Kopenhaagen]]isse kohe pärast mehe surma, [[1911]]. aastal. On teada, et [[1917]]. aasta paiku Arup pettus abstraktses [[loodusfilosoofia]]s ja tal tekkis soov tegeleda millegi praktilisemaga.<ref name="timarl" /><ref>Ta õppis ülikoolis tõenäoliselt aastatel 1913–1918.</ref> Arup lõpetas ülikooli [[bakalaureusekraad]]iga filosoofias.<ref name="janus" /> ===Tehnikakolledž=== [[Pilt:Polyteknisk Læreanstalt 1899.png|pisi|Polyteknisk Læreanstalt ([[Taani Tehnikaülikool]]i eelkäija) aastal [[1899]]]] Arup kaalus [[arhitektuur]]i eriala õppimist, kuid et ta ei olnud kindel oma kunstilistes võimetes, otsustas ta saada pigem esmaklassiliseks inseneriks kui teisejärguliseks arhitektiks. Lõpuks [[immatrikulatsioon|immatrikuleeriti]] ta inseneriõppesse Polyteknisk Læreanstaltis ([[Taani Tehnikaülikool|Tehnikakolledž Kopenhaagenis]]).<ref name="timarl" /> Arup lõpetas kolledži 1922. aastal bakalaureusekraadiga [[Inseneriteadused|inseneriteaduses]] [[raudbetoon]][[Ehitustarind|konstruktsioon]]ide erialal<ref name="janus" /> 1920. aastate alguses oli Ove Arup mõjutatud [[Le Corbusier]]'st ja tema [[1922]]. aastal avaldatud teosest "[[Vers une architecture]]". Teine arhitekt, kelle tööd avaldasid talle sügavat muljet, oli [[Bauhaus]]i asutaja [[Walter Gropius]]. ==1920. aastad== ===Hamburg (1922–1923)=== [[1922]]. aastal diplomeeritud inseneri kutse saanud Ove Arup võeti kohe tööle [[Taani]] firma [[Christiani & Nielsen]] [[Hamburg]]i kontorisse. Firma oli juba sellal tuntud teedrajavate töödega raudbetooni valdkonnast.<ref name="timniels" /> Christiani & Nielsen oli ehitanud ka oma aja tehnika suursaavutuste hulka loetavat [[Tallinna vesilennukite angaar]]i [[koorikbetoon|raudbetoonkoorikutest]] katusekonstruktsiooni ([[1916]]–[[1917]])<ref name="kulb" />. Firma asjatundlikkus ja teadmised olid omandatud suurel määral tänu [[Rudolf Christiani]] praktikale [[Pariis]]is, kus tal oli võimalus töötada koos [[François Hennebique]]ga, mehega, kes [[patent]]eeris enda leiutatud raudbetoontarindussüsteemi.<ref name="timniels" /> Firmas töötatud aeg osutus Arupile tähtsaks tema inseneriande arendamise seisukohalt. Christiani andis talle hindamatuid õppetunde. Töötamine insenerifirmas, mis ka [[Ehitamine|ehitas]] oma [[projekt]]i järgi, õpetas talle, kuidas saavutada tasakaalu [[Esteetika|esteetiliste]] ideaalide, [[materjal]]ide võimaluste ja ehitushinna vahel. Tema teoreetiline koolitus pandi proovile ja ta sai šoki, kui ta esimest korda külastas ehitusplatsi ja mõistis, kuivõrd reaalne tegelikkus on sageli vastuolus [[teooria]]ga.<ref name="timniels" /> Kuid Hamburg ega ka Saksamaa tervikuna polnud eriti mugav koht [[1920. aastad|1920. aastatel]]. Sõjajärgne [[depressioon]] ja ohjeldamatu [[Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis|hüperinflatsioon]] tegid elu keeruliseks. Arup kaalus Saksamaalt lahkumist. Firmal oli harukontor [[Pariis]]is. Oma [[Nõbu|nõo]] Arne abiga sai firmasse Christiani & Nielsen saadetud taotlus palvega Arup üle viia Pariisi kontorisse. Üleviimise taotlus rahuldati, kuid üleviimisega hoopis [[London]]i kontorisse. Arup kaua ei mõelnud – nõustus selle variandiga ja detsembris [[1923]] saabus ta Londonisse, et asuda tööle juhtiva inseneri ametikohale.<ref name="timniels" /> ===London=== Londonis elas Arup esialgu oma nõo Arne Arupi vanemate kodus. Arne Arup sai hariduse Inglismaal, tema vanemad olid Londonis elanud nelikümmend aastat. Varsti kolis Ove Arup üürikorterisse. Need esimesed kuud Londonis olid talle raskeks katsumuseks, sest ta tundis end äralõigatuna talle harjumuspärasest [[Keskkond|keskkonnas]]t. Arup oli üksildane oma algusaegadel Londonis. Ülejäänud pere oli Kopenhaagenis, kellega ta pidas sidet kirja teel. Tema ema ja kasuõed hoidsid teda kursis pere sündmustega.<ref name="timlond" /> Arup töötas [[Herluf Forchhammer]]i käe all. Forchhammer oli firmas kehtestanud korra, et tehnilisi aruandeid levitataks järjepidevalt töötajaskonna hulgas. Aastaid hiljem juurutas Arup sellise tava ka oma firmas. Ka Arupi enda töid võis Christiani & Nielseni arhiivis leida – ta oli juba avaldanud rohkesti heakskiidu leidnud artikleid raudbetoonist ja sadama[[kai]]dest.<ref name="timlond" /> 1920. aastatel hakkas Arup mõtlema arhitekti ja inseneri vahelistele suhetele [[ehitis]]te [[Ehitusprojekteerimine|projekteerimisel]]. Ta püüdis ühendada aastaid tagasi omandatud filosoofilist koolitust ehitusalaste teadmistega, mida ta oli selleks ajaks jõudnud omandada. Vahel viidatakse, et [[Deutsche Werkbund]]i ja [[Bauhaus]]i ideed [[1910. aastad|1910. aastate]] Saksamaal olid filosoofilise taustaga – kuid näiteks ka Arupi mõtlemisviis oli tihedamalt seotud Euroopa filosoofiaga, kui Inglismaal toona tavaks oli.<ref name="timtotal" /> Kontseptsioon ''total design'' ("täielik projekteerimine") hakkas tema mõtetes selgust saama. Kuid tal oli veel vähe kolleege, kellega saanuks seda teemat arutada. Briti ehitussektoris valitses seisukoht, et [[kunst]]i loov arhitekt erineb oluliselt praktilise töö insenerist.<ref name="timniels" /> Suurbritannias arhitekti ja ehitusinseneri kutsete eristamine vormistati formaalselt [[1918]]. aastal. Samas, kui Arup saabus [[1923]]. aastal Inglismaale, veendus ta, et inseneri staatus Inglismaal ei olnud samal positsioonil kui Euroopas tavaks. Arupi soov ja eesmärk oli seda staatust tõsta.<ref name="timtotal" /> Arup, kes oli Londonisse tulnuna juba tunnustatud raudbetooni ala asjatundja, tõdes, et oli sattunud [[riik]]i, kus raudbetooni tähtsust ja selle eeliseid oldi ebapiisavalt mõistetud. Aastaid hiljem suudab Arup oma teadmistega aidata suunata Briti ehitussektor õigele rajale.<ref name="timniels" /> Arupi asjatundlikkus merenduslikes projektides ja raudbetooni alal viisid teda oluliste sõprussuheteni, nende seas inseneride [[Pier Luigi Nervi]] ja [[Felix Candela]]ga.<ref name="timlond" /> ===Abikaasa Ruth Sørenson === Ove Arupi oluline liitlane oli tema taanlannast abikaasa Ruth Sørenson. Nad abiellusid [[13. august]]il [[1925]]. Ruth suhtus mõistvalt abikaasa töösse – tema isa oli ehitusinsener ja veevarustusfirma juht Kopenhaagenis. Aastal [[1929]] kolisid Arupid Londoni [[Hampstead]]i [[aedlinn]]a, kus nad elasid kuni [[Teine maailmasõda|teise maailmasõjani]]. Nende tütar Anja sündis jaanuaris [[1929]]. aastal, poeg Jens sündis mais [[1931]]. aastal. Kokku sündis nende peres kolm last ja nad elasid koos kuuskümmend aastat.<ref name="timlond" /> ==1930. aastad== ===1932–1934=== [[Pilt:Labworth Cafe Canvey Seafront - geograph.org.uk - 1212309.jpg|pisi|[[Labworth Café]], [[Canvey saar]]el [[Thames]]i suudmes, ehitatud [[1932]]–[[1933]]]] Arupi esimene realiseerunud õnnestunud projekt oli [[Labworth Café]], ehitatud [[1932]]–[[1933]] [[Thames]]i suudmes asuvale [[Canvey saar]]ele. Sellel objektil oli Arup nii arhitekt, insener kui ka ehitaja. Hoone on tänapäeval [[arhitektuurimälestis]]. Stiililt on hoone saanud mõjutusi [[Le Corbusier]]'lt, [[rahvusvaheline stiil|internatsionaalse stiili]] esindajalt.<ref name="timniels" /> 1933. aastal tutvus Arup arhitekt [[Berthold Lubetkin]]iga. Lubetkin oli soovinud Christiani & Nielsenist saada konsultatsiooni [[Londoni loomaaia gorillamaja]] konstruktsiooniprojekti osas ja firma andis selle ülesande Arupile. Kui Arupi tööperiood Christiani & Nielsenis oli oluliseks sillaks tema teoreetilise koolituse ja tegeliku ehitusärimaailma vahel, siis kohtumine Lubetkiniga osutus tema esimeseks võimaluseks oma ideed ellu viia. Ta unistas lähedamatest suhetest arhitekti ja inseneri vahel, keskendudes ''total design''<nowiki>'</nowiki>ile või nagu ta hiljem sõnastas selle ümber ''total architecture''<nowiki>'</nowiki>iks ("täielikuks arhitektuuriks") – see oli väljend, mis oli võetud arhitekt [[Walter Gropius]]e [[1956]]. aastal ilmunud raamatust "Scope of total architecture" ("Täieliku arhitektuuri ulatus").<ref name="timlub" /> Lubetkini mõjutusel liitus Arup [[1935]]. aastal [[MARS Group|MARSi rühmitus]]ega, mis tegelikult oli [[CIAM]]i üks väike, kuid radikaalne tiib.<ref name="timlub" /> [[1934]]. aasta algul vahetas Arup töökohta. 12 aastat oli ta töötanud Christiani & Nielsenis. Nüüd asus ta tööle peainsenerina ehitusettevõttesse [[Kier Group|JL Kier & Co]], kelle juhid olid samuti taani päritolu raudbetooniala asjatundjad. Tööle vormistamisel esitas ta firmale tingimuse, et tal lubataks teha koostööd [[Modernism|modernistidega]]. Sellega nõustuti ning Arup alustas pikka koostööd nii [[Berthold Lubetkin|Lubetkin]]i ja [[Tectoni büroo|Tecton]]iga kui ka teiste nimekate arhitektidega, sealhulgas [[Wells Coates]], [[Maxwell Fry]] ja [[Ernö Goldfinger]].<ref name="timlub" /> ===Pingviinide bassein (1934)=== [[Pilt:Penguin pool, London Zoo, England-24Oct2010 (4).jpg|pisi|left|[[Londoni loomaaia pingviinide bassein]] ([[1934]])]] [[Pilt:Old Gorilla House London Zoo.jpg|pisi|[[Londoni loomaaia gorillamaja|Gorillamaja]] [[Londoni loomaaed|Londoni loomaaias]] ([[1933]])]] Arupi koostöö [[Berthold Lubetkin|Lubetkin]]i ja [[Tectoni büroo|Tecton]]iga algas gorillamaja ehitamisel [[Londoni loomaaed|Londoni loomaaias]] [[1933]]. aastal. Sellest sai [[Modernism|modernistliku arhitektuuri]] üks esimesi näiteid [[Suurbritannia]]s. Ehitis on tänapäeval [[arhitektuurimälestis]]. Sellele edule järgnes kohe Londoni loomaaia rahastajatelt uus tellimus Tectonile. Ehitada tuli loomaaias elutsevate [[pingviin]]idele [[bassein]]. Lubetkin arhitektina kaasas konstruktsioonide nõustajaks kohe Arupi. See oli nende teine koostööprojekt.<ref name="timlub" /> Pingviinide basseini spiraalsed kaldteed olid inspireeritud teadusuuringute tulemustest ja olid mõeldud jäljendama pingviinide looduskeskkonda. [[Kubism]]i mõju on ilmne: kaldteed, ovaalne plaan, ekraanseinad.<ref name="galin" /> Arup lahendas insenerina kaldteed väga elegantselt – jääb mulje, et spiraalsed kaldteed on ruumis vabalt, ilma toestuseta. Efekt toimib, seejuures vaatleja ei tajugi, et õhukesed kaldteed on valatud monoliitsest raudbetoonist. Ehitis on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. ===1935–1939=== [[Pilt:Highpoint I 1.jpg|pisi|Kortermaja [[Highpoint I]] [[London]]is ([[1935]])]] Kaks kortermaja, [[Highpoint I]] ja [[Highpoint II]], paiknevad Londoni ühes kõrgeimas punktis ja peetakse teedrajajavaks näiteiks projekteerimise ja ehituse koostööst. Just sellest objektist alates hakkas Arup raudbetooni kasutama julgelt ja oskuslikult, mis aastate pärast annavad talle maine ''doing tricks with reinforced concrete'' ("trikitab raudbetooniga").<ref name="timlub" /> Highpoint I anti käiku [[1935]]. aastal ja sellele andis kiitva hinnangu veel samal aastal maja külastanud [[Le Corbusier]]. Highpoint II valmis kolm aastat hiljem. Mõlemad hooned on arhitektuurimälestised. Aastal [[1938]] lahkus Arup JL Kier & Co-st ja rajas oma ettevõtte koos nõbu Arnega. Nendega liitus [[matemaatik]] ja konstruktsioonianalüütik [[Ronald Jenkins]]. Ove ja Arne moodustatud [[Arup & Arup Ltd]] pakkus inseneri- ja ehitusteenust. Ettevõte eksisteeris kuni [[1946]]. aastani.<ref name="timlub" /> ==Sõja-aastad== [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ([[1939]]–[[1945]]) ajal ehitustellimused muutusid. Suure mahutavusega pommivarjendi, mis Arupilt nüüd telliti, projekteeris ta spiraalsete kaldteede, kliimaseadmete, magamiskohtade ja tualettidega. Pärast sõda oleks varjendit saanud kasutada autoparklana. Arupi kogemused [[vesiehitis]]te alal tulid siin kasuks. Maa all paiknev varjend oli mõeldud kuuekorruselina, sissepääs varjendisse oli kavandatud väga lai, et võimaldada 7600 inimesel varjuda 3 minuti jooksul. Kuid majanduslikel põhjustel ei olnud valitsus nõus sügavate varjendite ehitamisega.<ref name="timwar" /> [[1940]]. aastast alates konsulteeris Arup paljusid projekte, mis olid seotud riigikaitsega, kuigi enamik neist olid väikesed. Nende hulgas oli palju pommivarjendeid, maa-aluseid töökodasid, [[tunnel]]eid, raudbetoonist [[veehoidla|vee]]- ja õlihoidlaid, [[angaar]]e, punkreid, [[veetorn]]e, [[elling]]uid ja betoonpraame.<ref name="timwar" /> [[Pilt:Mulberry at portland.JPG|pisi|Kaks omavahel ühendatud [[Phoenixi lainemurdja]]t [[Portlandi sadam]]as]] [[1942]]. aastal alustas Arup & Arup tööd [[RAF Coastal Command]]i tellimusel salajase maa-aluse juhtimiskeskuse rajamisega [[Northwood]]is. See oli raske töö, kuna tegemist oli savipinnasega.<ref name="timwar" /> Siis tuli ülisalajane ja väga tähtis projekt, mille jaoks tema varasemad kogemused sadamakaide kallal oli hea ettevalmistus. Aastal [[1944]] projekteeris ja ehitas Arup koos Ronald Jenkinsiga [[Mulberry sadam]]a jaoks betoonist [[lainemurdja]]d, hiiglaslikud ujuvad [[kessoon]]id, mida kasutasid [[liitlasriik]]ide relvajõud juunis 1944 [[Normandia dessant|Normandia dessandis]].<ref name="timwar" /> Mõnda aega oli Arup ka tööministri teaduslik nõuandja teaduse ja tehnika küsimustes. Veebruaris 1944 määrati Arup valitsuse liidendmajade komitee liikmeks. Sõjaoludele vaatamata kirjutas ja avaldas Arup [[1940. aastad|1940. aastatel]] laialdaselt.<ref name="timwar" /> 1940. aasta juulis sündis Arupite peres teine tütar, kelle nimeks sai Karin. Sel ajal elasid Arupid Londonist 30 kilomeetri kaugusel [[Virginia Water]]i väikelinnas. Sõja-aastail pakkusid nad oma majas ulualust paljudele Norra võitlejatele ja Briti õhujõududes sõdinud Taani lenduritele. Sõja-aastate teises pooles oli Arup kimpus terviseprobleemidega. [[Veresoon]]e lõhkemine juulis 1944 viis ta [[haigla]]sse.<ref name="timwar" /> ==Pärast sõda== [[1946]]. aastal asutas Ove Arup omanimelise ettevõtte – Ove N. Arup Consulting Engineers. Senine nõoga kahasse tehtud ettevõte Arup & Arup Ltd lõpetas tegevuse. Sama aasta lõpul kujundati firma ümber Ove Arup & Partnerid nime alla, mis aga [[1970]]. aastal sai Ove Arup Partnership tütarettevõtteks. Ove Arup Partnership on tänapäevaks kasvanud suureks ja tuntud firmaks. Alates 2000. aastast on firma tuntud lihtsalt kui [[Arup]].<ref name="timcons" /> Firma laienedes Ove Arupi vahetu osalemine projektides vähenes. Siiski olid mõned projektid [[1940. aastad|1940. aastate]] lõpus ja [[1950. aastad|1950. aastail]], kus Arup oli õnnelik, kui tal oli põhjust lisada projektile ka oma nimi. Nende seas oli ka suureavaline koorikvõlvkanduriga koos [[Ronald Jenkins]]iga projekteeritud [[Brynmawri kautšukitehas]] ([[1951]]).<ref name="timcons" /> Ove Arup hoidis end kursis modernistide tööde-tegemistega. Ta osales [[1951]]. aastal kahel [[CIAM|CIAM-]]i kokkusaamisel – [[Hertfordshire]]'is ja Londonis, kus esinenutest mõjukamad olid [[Le Corbusier]] ja [[Walter Gropius]]. Oma karjääri algusest saadik Arup oli mõelnud arhitekti ja inseneri vahelistest suhetest. Kas peaks kunsti loov arhitekt domineerima ehitusprojekteerimises ratsionaalsust taotleva inseneri üle? Kas insener võib kaasa rääkida esteetilistes taotlustes? Kas arhitektid peaksid võtma rohkem vastutust konstruktsioonilistes küsimustes? Need küsimused olid jätkuvalt aktuaalsed.<ref name="timtotal" /> Üks tema kuulsamaid loengud oli "Structural Honesty" Londonis ja [[Dublin]]is [[1954]]. aastal, mis lahkas inseneri ja arhitekti vaheliste vastuolude ületamise võimalusi.<ref name="timcons" /> Arup püüdles järjekindlalt tõelise partnerluse poole arhitekti ja inseneri vahel, selle ideaalset varianti nimetas ta ''total design''<nowiki/>'iks. Tema teadlik eesmärk oli saavutada parem projekteerimistase uuele koostöötasandile viidud integreeritud meeskonna moodustamise läbi.<ref name="timtotal" /> ==Sydney ooperimaja== ==Kingsgate (1963)== [[Pilt:Dunelm-view.jpg|pisi|[[Kingsgate'i sild|Kingsgate'i jalgsild]] üle [[Weari jõgi|Weari jõe]] [[Inglismaa]]l [[Durham]]is]] Viimane objekt, mida Ove Arup ise oli projekteerinud, oli hiljem auhinna pälvinud raudbetoonist [[Kingsgate'i sild|Kingsgate'i jalgsild]] Inglismaal [[Durhami krahvkond|Durhami krahvkonnas]] [[Durham]]is, mille projekt valmis [[1963]]. ja silla ehitus lõpetati [[1965]]. aastal. Sild on üle [[Weari jõgi|Weari jõe]], ühendades vanu kolledžeid ja [[Durhami ülikool]]i uusi hooneid. Arup pidas seda silda oma ilusaimaks tööks. Tema kavandatud on iga üksikdetail.<ref name="timking" /> Jõe järsud kaldad asuvad vete piirist 17 meetri kõrgusel, silla pikkus on 106,7 meetrit, keskmise ava sille 31 meetrit. [[Sild]] on monoliitsest raudbetoonist, betoneeritud mõlemal kaldal pool silla pikkust ja siis pööratud 90 kraadi all risti jõele.<ref name="timking" /> Kingsgate'i sild oli firmale esimeseks projekteeritud sillaks üldse. Silla ühte otsa paigaldati Ove Arupi büst<ref name="büst" />. ==Arupi karjäär== Arup karjäär algas palgatöötajana. Ta töötas ehitusettevõtetes kui insener-konstruktor, püüdes tõhusalt realiseerida raudbetooni võimalusi. Ja uuema aja arhitektid, modernistliku stiili esindajad, hindasid seda. Kui ta lõpetas oma palgatöötaja karjääri, võttis ta suuna enda firma loomisele, kokku on ta püsti pannud kolm ettevõtet – esimene oli projekteerimis- ja ehitusfirma, teine – projekteerimisfirma ja kolmas – arhitektidele suunatud konsultatsiooni- ja insenerifirma. Esimene neist kestis läbi sõja ja pärast sõja lõppu valis ta edasiseks suunaks konsultatsioonifirma vormi. Hiljem moodustas ta arhitektidest ja inseneridest koosneva meeskonna [[Arup Associates]]i nime all. Ta oli insener, kuid ühtlasi ka ärimees.<ref name="timtotal" /> ==Tunnustus== Allikas:<ref name="janus" /> ===Loengud=== *[[1955]] – [[Harvardi ülikool]]i külalislektor *[[1968]] – [[IStructE]] [[Reginald Maitland|Maitland]]i loeng *[[1970]] – [[Royal Society of Arts|RSA]] [[Alfred Bossom|Bossomi]] loeng ===Audoktor=== *[[1967]] – [[Durhami ülikool]]i audoktor (''Hon DSc'') *[[1967]] – [[East Anglia ülikool]]i audoktor (''Hon ScD'') *[[1974]] – [[Taani Tehnikaülikool]]i audoktor (''Hon Dr Tekniske Hojskole'') *[[1976]] – [[Herioti-Watti ülikool]]i audoktor (''Hon DSc'') *[[1979]] – [[Londoni linnaülikool]]i audoktor (''Hon DSc'') ===Muu tunnustus=== *[[1963]] – Briti impeeriumi ordu komandör ([[Briti impeeriumi ordu|CBE]]) *[[1965]] – [[Dannebrogi ordu|Dannebrogi ordu 1. klassi komandör]] *[[1966]] – [[Kuninglik kuldmedal]] *[[1971]] – [[rüütlikslöömine]] (''[[Knight Bachelor]]'') *[[1973]] – [[IStructE kuldmedal]] *[[1975]] – [[Ameerika Betooniinstituut|Ameerika Betooniinstituudi]] liige (''Fellow'') *[[1976]] – [[Kuninglik Inseneriakadeemia|Kuningliku Inseneriakadeemia]] asutajaliige<ref name="rae" /> *[[1987]] – [[Kuninglik Kunstiakadeemia|Kuningliku Kunstiakadeemia]] liige ==Publikatsioonid== *Arup, O. N., The Engineer and the Architect, Proceedings of the Institution of Civil Engineers 13, August 1959, lk 503-510, diskussioon lk 510-532 *Arup, O. N., Art and Architecture: the Architect-Engineer Relationship, RIBA, August 1966, lk 350-359 *Ove Arup, Structural Honesty, talk to the Architectural Association of Ireland, 9th February, and London, 25th March 1954, in Irish Architect and Contractor, 4 (9) *The Key Speech, Ove Arup, in Arup Journel 20 (I), spring 1985 [www.arup.com/~/media/Files/PDF/.../the_key_speech.ashx] ==Vaata ka== *[[Arup]] (rahvusvaheline firma) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jones">Jones, Peter (2006). ''Ove Arup : Masterbuilder of the Twentieth Century''. New Haven, CT and London: Yale University Press. ISBN 978-0-300-11296-2 (inglise)</ref> <ref name="timintro">[http://www.engineering-timelines.com/who/arup_O/arupOve.asp Ove Arup. Introduction] engineering-timelines.com (inglise)</ref> <ref name="timarl">[http://www.engineering-timelines.com/who/arup_O/arupOve2.asp Ove Arup. Early education] engineering-timelines.com (inglise)</ref> <ref name="janus">[https://web.archive.org/web/20110806044643/http://janus.lib.cam.ac.uk/db/node.xsp?id=EAD%2FGBR%2F0014%2FARUP The Papers of Sir Ove Arup] janus.lib.cam.ac.uk (inglise)</ref> <ref name="timniels">[http://www.engineering-timelines.com/who/arup_O/arupOve3.asp Ove Arup. Christiani & Nielsen] engineering-timelines.com (inglise)</ref> <ref name="kulb">Valdek Kulbach: Ehituslikud tehnikamälestised Eestis. ''Insenerikultuur Eestis''. 1.köide. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 1982, lk 55</ref> <ref name="timlond">[http://www.engineering-timelines.com/who/arup_O/arupOve4.asp Ove Arup. London] engineering-timelines.com (inglise)</ref> <ref name="timtotal">[http://www.engineering-timelines.com/who/arup_O/arupOve11.asp Ove Arup's 'total design'] engineering-timelines.com (inglise)</ref> <ref name="timlub">[http://www.engineering-timelines.com/who/arup_O/arupOve5.asp Ove Arup. Lubetkin and Tecton] engineering-timelines.com (inglise)</ref> <ref name="galin">[https://web.archive.org/web/20200207132353/http://www.galinsky.com/buildings/penguin/ Penguin Pool, London Zo] galinski.com (inglise)</ref> <ref name="timwar">[http://www.engineering-timelines.com/who/arup_O/arupOve6.asp Ove Arup. War Years] engineering-timelines.com (inglise)</ref> <ref name="timcons">[http://www.engineering-timelines.com/who/arup_O/arupOve7.asp Ove Arup. Consultant and partner] engineering-timelines.com (inglise)</ref> <ref name="timking">[http://www.engineering-timelines.com/who/arup_O/arupOve9.asp Ove Arup. Kingsgate footbridge] engineering-timelines.com (inglise)</ref> <ref name="büst">Ove Arupi büst varastati 2006. aasta suvel</ref> <ref name="rae">[https://web.archive.org/web/20121016213311/http://raeng.org.uk/about/fellowship/founder_fellows/pdf/Founder_Fellows.pdf] Kuningliku Inseneriakadeemia asutaliikmete nimekiri (inglise)</ref>. }} ==Kirjandus== *David Dunster. ''Arups on Engineering''. Berlin: Ernst and Sohn, 1999 <small>(inglise)</small> *D. Sommer, H. Stöcher, L. Weiβer. ''Ove Arup & Partners: Engineering the Built Environment''. Basel-Berlin-Boston: Birkhäuser Verlag, 1994 <small>(inglise/saksa)</small> ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{IStructE kuldmedal}} {{JÄRJESTA:Arup, Ove}} [[Kategooria:Ehituskonstruktorid]] [[Kategooria:Kopenhaageni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:IStuctE kuldmedali laureaadid]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid‎]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1988]] fi48kbpm0m04zfnm8qdby8zcrytbrzu 0 260499 7160808 7159555 2026-05-25T14:50:19Z Raamaturott 56450 7160808 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ba)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ba". ==Ba== *[[Demba Ba]], Senegali jalgpallur (1985–) *[[Ibrahim Ba]], Prantsusmaa jalgpallur (1973–) *[[Ba Jin]], hiina kirjanik (1904–2005) *[[Mariama Bâ]], Senegali naiskirjanik (1929–1981) ==Baa== *[[Walter Baade]], astronoom (1893–1960) *[[Baal I]], Tüürose kuningas (suri 660 eKr) *[[Baal-Eser II]], Tüürose kuningas (suri 829 eKr) *[[Albert Cornelis Baantjer]], hollandi kirjanik (1923–2010) *[[Karl August Baars]], Eesti poliitik ning majandus- ja ajakirjandustegelane (1875–1942) ==Bab== *[[Corneliu Baba]], rumeenia kunstnik (1906–1997) *[[Noriko Baba]], Jaapani jalgpallur (1977–) *[[Bābā Tāhir]], pärsia luuletaja (11. sajand) *[[Arno Babadžanjan]], armeenia helilooja (1921–1983) *[[Hamazasp Babadžanjan]], Nõukogude sõjaväelane (1906–1977) *[[Jatim Babadžanov]], usbeki lavastaja ja näitleja (1904–1956) *[[Roman Babajan]], Venemaa ajakirjanik, propagandist (1967–) *[[Bahtijar Babajev]], usbeki kunstnik (1937–) *[[Rassim Babajev]], aserbaidžaani kunstnik (1927–) *[[Inga Babakova]], Ukraina kergejõustiklane (1967–) *[[Ömürbek Babanov]], Kõrgõzstani poliitik (1970–) *[[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsioonitegelane (1963–) *[[Nikolai Babasjuk]], vene maalikunstnik ja pedagoog (1914–1983) *[[George Fletcher Babb]], ameerika arhitekt (1835–1915) *[[Charles Babbage]], inglise matemaatik, filosoof ja leiutaja (1791–1871) *[[Irving Babbitt]], USA esteetik ja kirjanduskriitik (1865–1933) *[[Milton Babbitt]], USA helilooja, muusikateoreetik ja pedagoog (1916–2011) *[[Issaak Babel]], juudi rahvusest vene kirjanik (1894–1940) *[[Ryan Babel]], Hollandi jalgpallur (1986–) *[[Héctor Babẹnco]], Brasiilia filmilavastaja (1946–) *[[Sergei Babenko]], Eesti korvpallur (1961–) *[[Alonzo Babers]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Gracchus Babeuf]], prantsuse revolutsionäär ja ajakirjanik (1760–1797) *[[Milan Babić]], Horvaatia serblasest poliitik (1956–2006) *[[Ivan Babikov]], vene päritolu Kanada suusataja (1980–) *[[Jean Babilée]], prantsuse tantsija, koreograaf ja näitleja (1923) *[[Anthony Babington]], Inglise vandenõulane (1561–86) *[[Joseph Babịnski]], Poola päritolu Prantsuse neuroloog (1857–1932) *[[Andrej Babiš]], Tšehhi poliitik (1954–) *[[Mihály Babits]], üngari kirjanik, esseist ja tõlkija (1883–1941) *[[Kirka Babitzin]], soome laulja (1950–2007) *[[Erika Babjak]], ukraina päritolu Eesti näitleja (1997–) *[[Bronius Babkauskas]], leedu näitleja (1921–1975) *[[Géla Babluani]], gruusia filmirežissöör (1979–) *[[Babrios]], Kreeka valmikirjanik *[[Alice Babs]], Rootsi laulja ja näitleja (1924–2014) *[[Roger Babson]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, majandusteadlane, äriteoreetik ja leiutaja (1875–1967) *[[Arkadi Babtšenko]], vene sõjaajakirjanik (1977–) *[[Monica Babuc]], Moldova poliitik ja ajaloolane (1964–) *[[Zahīr ad-Dīn Muḩammad Bābur]], Kesk-Aasia päritolu valitseja ja väejuht, Moguli riigi rajaja (1483–1530) *[[Anastassija Baburova]], Ukraina kodanikust ajakirjanik Venemaal (1983–2009) ==Bac== *[[Lauren Bacall]], USA näitleja (1924–2014) *[[Riccardo Bacchelli]], Itaalia kirjanik (1891–1985) *[[Grażyna Bacewicz]], Leedu päritolu Poola helilooja ja viiuldaja (1909–1969) *[[Aino Bach]], eesti graafik (1901–1980) *[[August Bach]], saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane (1897–1966) *[[Carl Philipp Emanuel Bach]], saksa helilooja (1714–1788) *[[Christoph Bach]], Saksa barokkmuusik (1613–1661) *[[Gottfried Heinrich Bach]], saksa klavessiinimängija (1724–1763) *[[Erich von dem Bach]], Saksamaa sõjaväelane (1899–1972) *[[Eugen Bach]], Eesti karikaturist ja raamatute illustreerija (1910-???) *[[Johann Ambrosius Bach]], saksa helilooja (1645–1695) *[[Johann Christian Bach]], saksa helilooja (1735–1782) *[[Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1642–1703) *[[Johann Christoph Bach (1645–93)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1645–1693) *[[Johann Christoph Bach (1671–1721)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1671–1721) *[[Johann Christoph Friedrich Bach]], saksa helilooja (1732–1795) *[[Johann Sebastian Bach]], saksa helilooja (1685–1750) *[[Thomas Bach]], saksa jurist ja vehkleja (1953–) *[[Veit Bach]], Johann Sebastian Bachi sõnade järgi Bachide suguvõsa rajaja (umbes 1550 – enne 1578 või 1619) *[[Wilhelm Friedemann Bach]], saksa helilooja ja organist (1710–1784) *[[Burt Bacharach]], Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja (1928–) *[[Ahti Bachblum]], eesti pianist ja vaimulik (1976–2026) *[[Eugen Bachblum]], eesti õpetaja (1921–1994) *[[Irfan Bachdim]], Indoneesia jalgpallur (1988–) *[[Otto Bache]], taani maalikunstnik (1839–1927) *[[Gaston Bachelard]], Prantsuse filosoof (1884–1962) *[[Michelle Bachelet]], Tšiili poliitik (1951–) *[[Irving Bacheller]], USA kirjanik ja ajakirjanik (1859–1950) *[[Jochen Bachfeld]], saksa poksija (1952–2026) *[[Fouad Bachirou]], Komooride jalgpallur (1990–) *[[Adam Bachmann]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja tõlkija (1890–1966) *[[August Bachmann]], Eesti harrastusnäitleja ja -lavastaja (1897–1923) *[[Ingeborg Bachmann]], Austria kirjanik (1926–73) *[[Josef Bachmann]], saksa tööline ja kurjategija (1944–1970) *[[Jüri Bachmann]], eesti koorijuht (1880–1937) *[[Karin Bachmann]], eesti maastikuarhitekt (1976–) *[[Ketlin Bachmann]], eesti moekunstnik (1974–) *[[Rudolf Bachmann]], eesti kaitsepolitseinik (1888–1942) *[[Talis Bachmann]], eesti psühholoog (1950–) *[[Tõnu Bachmann]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1942–) *[[Diana Baciu]], Moldova maletaja (1974–) *[[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (1939–2024) *[[Hans Backe]], rootsi jalgpallitreener (1952–) *[[Herbert Backe]], Saksa poliitik (1896–1947) *[[Harriet Backer]], norra maalikunstnik (1845–1932) *[[David Backes]], Ameerika Ühendriikides jäähokimängija (1984–) *[[Helge Backlund]], rootsi päritolu Venemaa geoloog (1878–1958) *[[Johan Backlund]], rootsi päritolu Venemaa astronoom (1846–1916) *[[Mikael Backlund]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Mia Backman]], Soome näitleja ja lavastaja (1877–1958) *[[John Backus]], USA infotehnoloog (1924–2007) *[[Francis Bacon]], inglise filosoof ja riigimees (1561–1626) *[[Francis Bacon (kunstnik)|Francis Bacon]], iiri päritolu Inglise maalikunstnik (1909–92) *[[Henry Bacon]], ameerika arhitekt (1866–1924) *[[Lloyd Bacon]], USA filmirežissöör (1890–1955) *[[Nicholas Bacon]], inglise riigimees (1509–1579) *[[Reginald Bacon]], Suurbritannia mereväelane (1863–1947) *[[Roger Bacon]], skolastik (1214–1294) *[[George Bacovia]], Rumeenia luuletaja (1881–1957) *[[Étienne Bacrot]], prantsuse maletaja (1983–) *[[Péter Bacsó]], Ungari filmilavastaja ja stsenarist (1928–2009) ==Bad== *[[Bad Azz]], USA räppar (1975–2019) *[[Tibor Badari]], ungari poksija ning poksitreener ja -tegelane (1948–2014) *[[Tekla Badarzewska]], poola helilooja (suri 1861) *[[Milan Badelj]], Horvaatia jalgpallur (1989–) *[[Robert Baden-Powell]], Suurbritannia sõjaväelane (1857–1941) *[[Heinrich Badendick]], Nõmme alevivanem (1855–1919) *[[Karl Johann Wilhelm Badendick]], sõjaväelane *[[Kemi Badenoch]], Suurbritannia poliitik (1980–) *[[Laurence Badie]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (1928–2024) *[[Nina Badrić]], horvaadi laulja (1972–) *[[Henk Badings]], Hollandi helilooja (1907–1987) *[[Alain Badiou]], prantsuse filosoof (1937–) *[[Luca Badoer]], itaalia võidusõitja (1971–) *[[Pietro Badoglio]], Itaalia sõjaväelane ja poliitik (1871–1956) * [[Ljuza Badretdinova]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik (1965–) *[[Holger Badstuber]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Erykah Badu]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, muusikaprodutsent, näitlejanna ja aktivist (1971–) ==Bae== *[[Leo Baeck]], juudi rabi ja mõtleja (1873–1956) *[[Leo Baekeland]], Belgia-USA keemik ja leidur (1863–1944) *[[Alexander Baer]], Eesti kirjanduse tõlkija (1925–) *[[Alexander Andreas Ernst von Baer]], Eestimaa maanõunik (1826–1914) *[[Eugen Baer]], USA semiootik (1937–) *[[Karl Ernst von Baer]], baltisaksa loodusteadlane (1792–1876) *[[Karl Julius Friedrich von Baer]], eelmise poeg *[[Katarina Baer]], baltisaksa-soome päritolu soome ajakirjanik (1969–) *[[Magnus Johann von Baer]], baltisaksa poliitik (1765–1825) *[[Annalena Baerbock]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Javier Báez]], Puerto Rico pesapallur (1992–) *[[Joan Baez]], USA muusik (1941–) *[[Richart Báez]], endine Paraguay jalgpallur (1973–) *[[Adolf von Baeyer]], Saksa keemik (1835–1917) ==Baf== *[[William Baffin]] (1584–1622), inglise meresõitja ja maadeavastaja ==Bag== *[[Natsagiyn Bagabandi]], Mongoolia poliitik (1950–) *[[Chätrin Bagala]], Nõukogude Eesti filminäitleja, rahvuselt eesti-ungarlane (1967-2012) *[[Tatjana Baganova]], Venemaa tantsija, koreograaf, lavastaja ja teatrijuht (1968–) *[[Sergei Bagapš]], Abhaasia poliitik (1949–2011) *[[Jean-Baptiste Bagaza]], Burundi poliitik (1946–2016) *[[Artur Bagdassarov]], vene tsirkuseartist (dresseerija) (1978–) *[[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat (1963–2021) *[[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (1938–2024) *[[Walter Bagehot]], Briti ajakirjanik, majandustegelane ja esseist (1826–1877) *[[Jakob Bagge]], Norra aadlisuguvõsast pärit Rootsi mereväelane (1502–1577) *[[Nils Hansson Bagge]], Rootsi riigitegelane (surn. 1645) *[[Nikolai von Baggehufvudt]], Eesti advokaat (1872–1939) *[[Boris Björn Bagger]], Saksamaa kitarrist ja muusikateadlane (1955–2024) *[[Jens Immanuel Baggesen]], taani kirjanik (1764–1826) *[[Roberto Baggio]], itaalia jalgpallur (1967–) *[[Ned de Baggo]], fotograaf (1904–?) *[[Peter von Bagh]], Soome filmilavastaja ja -kriitik (1943–2014) *[[Karim Bagheri]], endine Iraani jalgpallur (1974–) *[[Maria Baghramian]], Iraani armeenia päritolu Iirimaa filosoof (1954–) *[[Camilla Baginskaite]], ameerika maletaja (1967–) *[[Krzysztof Bagiński]], poola skulptor ja multimeediakunstnik (1989–) *[[Rıfat Bağırov]], aserbaidžaani maletaja (1979–) *[[Vladimirs Bagirovs]], Läti maletaja (1936–2000) *[[Egemen Bağiş]], Türgi poliitik (1970–) *[[Benjamin Bagley]], USA filosoof *[[Giovanni Baglione]], itaalia maalikunstnik ja kirjanik (u. 1566–1643) *[[Angelo Bagnasco]], Genova peapiiskop (1943–) *[[Vernel Bagneris]], USA näitleja, tantsija ja lavastaja (1949–) *[[Ferenc Bagi]], ungari taimekaitseteadlane (1968–) *[[Dominique Bagouet]], prantsuse tantsija ja koreograaf (1951–92) *[[Ivan Bagramjạn]], armeenia päritolu NSV Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Hrant Bagratjan]], Armeenia poliitik ja majandusteadlane (1958–) *[[Ivan Bagrjanov]], Bulgaaria poliitik (1891–1945) *[[Eduard Bagritski]], Vene luuletaja (1895–1934) ==Bah== *[[Alexander Bah]], Taani jalgpallur (1997–) *[[Alice Bah Kuhnke]], Rootsi poliitik (1971–) *[[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja (1995–) *[[Baha'u'llah]] *[[Adam Bahdaj]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1918–1985) *[[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija (2000–) *[[Robert Henry Bahmer]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (1904–1990) *[[Erkki Bahovski]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik (2000–) *[[Martin Bahovski]], eesti karateka ja laskmisinstruktor (1973–2025) *[[Mamuka Bahtadze]], Gruusia poliitik (1982–) *[[Mihhail Bahtin]], vene kirjandusteadlane ja filosoof (1895–1975) ==Bai== *[[Bai Juyi]], hiina luuletaja (772–846) *[[Nikolai Baibakov]], NSV Liidu poliitik ja majandustegelane (1911–2008) *[[Alice Bailey]], esoteerik (1880–1949) *[[David Bailey]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1981–) *[[G. W. Bailey]], USA näitleja (1944–) *[[Halle Bailey]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (2000–) *[[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur (1997–) *[[Kemar Bailey-Cole]], Jamaica sprinter (1992–) *[[Eric Bailly]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1994–) *[[Sandrine Bailly]], Prantsusmaa laskesuusataja (1979–) *[[Conrad Bain]], USA näitleja (1923–2013) *[[Gertrude Baines]], USA ülipikaealine (1894–2009) *[[Leighton Baines]], inglise jalgpallur (1984–) *[[Josaia Voreqe Bainimarama]], Fidži sõjaväelane (1954–) *[[John Logie Baird]], šoti leiutaja (1888–1946) *[[Gennadi Baišev]], jakuudi koreograaf, ballettmeister ja balletitantsija (1946–) ==Baj== *[[Fredrik Bajer]], taani kirjanik, õpetaja ja patsifist (1837–1922) *[[Gordon Bajnai]], Ungari ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Radhakant Bajpai]], karvane indialane *[[Emir Bajrami]], Rootsi jalgpallur (1988–) *[[Edil Bajsalov]], Kõrgõzstani poliitik (1977–) *[[Andrej Bajuk]], Sloveenia pankur ja poliitik (1943–2011) *[[Vjatšeslav Bajuk]], Eesti kurjategija (1982–) *[[Oksana Bajul]], ukraina iluuisutaja (1977–) ==Bak== *[[Vivi Bak]], taani näitleja ja laulja (1939–2013) *[[Maria Bakalova]], bulgaaria näitleja (1996–) *[[Chet Baker]], ameerika muusik (1929–1988) *[[George Baker]], Hollandi laulja (1944–) *[[Gilbert Baker]], ameerika kunstnik ja geiõiguste aktivist (1951–2017) *[[Ginger Baker]], inglise trummar (1939–2019) *[[James Baker]], USA poliitik (1930–) *[[Joséphine Baker]], ameerika tantsija, laulja, näitleja (1906–1975) *[[Rosebud Baker]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist (1985–) *[[Simon Baker]], Austraalia näitleja (1969–) *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]], Jordaania diplomaat ja poliitik (1947–2023) *[[Hilja Bakhoff]], eesti kergejõustiklane (1926–2023) *[[Tanja Bakić]], montenegro luuletaja ja tõlkija (1981–) *[[Džanõbek Bakijev]], endine Kõrgõzstani Riikliku Julgeolekuteenistuse juhataja (1958–) *[[Kurmanbek Bakijev]], Kõrgõzstani poliitik (1949–) *[[Maksim Bakijev]], Kõrgõzstani ärimees (1977–) *[[Eduard Bakis]], eesti psühholoog (1900–1970) *[[Sivert Guttorm Bakken]], Norra laskesuusataja (1998–2025) *[[Oleg Baklanov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1932–2021) *[[Níki Bakogiánni]], Kreeka kõrgushüppaja (1968–) *[[Martin Bakoš]], Slovakkia jäähokimängija (1990–) *[[Marie Bakovská]], Tšehhoslovakkia jooksja *[[Davith Bakradze]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1972–) *[[Léon Bakst]], juudi kunstnik ja stsenograaf (1866–1924) *[[Bakula Rinpoche]] (1917–2003) *[[Scott Bakula]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) *[[Mihhail Bakunin]], anarhist (1814–1876) ==Bal== *[[Mieke Bal]], hollandi kultuuriteadlane (1946–) *[[Aleksei Balabanov]], vene filmirežissöör (1959–2013) *[[Roberto Balado]], Kuuba poksija (1969–1994) *[[Mili Balakirev]], vene pianist ja helilooja (1837–1910) *[[Georgi Balakšin]], Sahha poliitik ja endine poksija (1980–) *[[George Balanchine]], koreograaf (1904–1983) *[[Serhi Balantšuk]], Ukraina jalgpallur (1975–2022) *[[Antoine Jérôme Balard]], prantsuse keemik (1802–1876) *[[Bálint Balassi]], ungari luuletaja (1554–1594) *[[Iolanda Balaş]], rumeenia kergejõustiklane (1936–2016) *[[Aleksandr Balašov]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (1770–1837) *[[Nikolai Balašov]], vene kirjandusteadlane (1919—2006) *[[Made Balbat]], eesti graafik ja illustraator (1960–) *[[Diego Balbinot]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Balbinus]], Vana-Rooma keiser (192–238) *[[Vasco Núñez de Balboa]], hispaania konkistadoor (1475–1519) *[[Nikolai Balbošin]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) *[[Fabián Balbuena]], Paraguay jalgpallur (1991–) *[[Javier Hernández Balcázar]], Mehhiko jalgpallur (1988–) *[[José María Balcázar]], Peruu poliitik ja jurist (1943–) *[[Rūdolfs Balcers]], Läti jäähokimängija (1997–) *[[Piotr Balcerzak]], Poola sprinter (1975–) *[[Emily Greene Balch]], USA kirjanik, akadeemik, patsifist (1867–1961) *[[Zigmantas Balčytis]], Leedu majandustegelane ja poliitik (1953–) *[[Jonathan Balcombe]], USA etoloog ja teaduskirjanik (1959–) *[[August Balder]], Eesti sõjaväelane (1891–1973) *[[Artur Balder]], saksa kirjanik (1974–) *[[Helmuts Balderis]], läti jäähokimängija ja treener (1952–) *[[Aleksandr Baldin]], Eesti ujuja (1984–) *[[Julio César Baldivieso]], Boliivia endine jalgpallur (1971–) *[[Chris Baldo]], Luksemburgi laulja (1943–1995) *[[Alesso Baldovinetti]], itaalia maalikunstnik (1425–1499) *[[Balduin Alnast]], Zemgale piiskop (surnud 1243) *[[Baldus de Ubaldis]], Itaalia õigusteadlane (1327–1400) *[[Alec Baldwin]], USA filminäitleja (1958–) *[[Greg Baldwin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1960–) *[[Hailey Baldwin]], Ameerika Ühendriikide modell ja televisiooniesineja (1996–) *[[James Baldwin]], afroameerika kirjanik (1924–1987) *[[James Mark Baldwin]], USA psühholoog (1861–1934) *[[Thomas Baldwin]], Briti filosoof (1947–) *[[Christian Bale]], inglise näitleja (1974–) *[[Gareth Bale]], Walesi jalgpallur (1989–) *[[Joachim Georg Balecke]], Eesti vaimulik (1634–1698) *[[Mustafa Balel]], türgi kirjanik (1945–) *[[Dietrich von der Balen]], Kursi komtuur 16. sajandil *[[Wilhelm von der Balen]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Mikel Balenziaga]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Irina Baleva]], Eesti tekstiilikunstnik *[[Michael William Balfe]], iiri helilooja (1808–1870) *[[Arthur Balfour]], Suurbritannia poliitik (1848–1930) *[[Aino Bāliņa-Karmo]], Eesti-Läti džässilaulja (1935–2023) *[[Uvis Balinskis]], Läti jäähokimängija (1996–) *[[Enid Balint]], Suurbritannia psühhoanalüütik (1903–1994) *[[Michael Balint]], Ungari päritolu psühhiaater ja psühhoanalüütik (1896–1970) *[[Alexander Baljakin]], kabetaja (1961–) *[[Boriss Baljasnõi]], Eesti venekeelne kirjanik ja tõlkija (1957–) *[[Daniel Georg Balk]], Eesti arstiteadlane (1764–1826) *[[Theodor von Balk]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (sündis 1670) *[[Hermann Balke]], Liivi ordu meister *[[Peder Balke]], norra kunstnik (1804–1887) *[[Jan Peter Balkenende]], Hollandi poliitik (1956–) *[[Alan Ball]], USA stsenarist, filmilavastaja ja produtsent (1957–) *[[Alice Ball]], Ameerika Ühendriikide keemik (1892–1916) *[[Ashleigh Ball]], Kanada laulja ja dublaažinäitleja (1983–) *[[Georgi Ball]], vene kirjanik (1927–2011) *[[Lucille Ball]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, produtsent ja modell (1911–1989) *[[Philip Ball]], Briti psühholoog ja teaduskirjanik (1975–) *[[Giacomo Balla]], Itaalia futuristlik maalikunstnik (1871–1958) *[[Michael Ballack]], saksa jalgpallur (1976–) *[[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (1929–) *[[Ivar Ballangrud]], norra kiiruisutaja (1904–1969) *[[Frederick Ballantyne]], Saint Vincenti ja Grenadiinide arst ja poliitik (1936–) *[[Ladislav Ballek]], slovaki kirjanik, poliitik ja diplomaat (1941–2014) *[[Erik Balling]], Taani filmilavastaja ja kirjanik (1924–2005) *[[Iván Balliu]], Hispaania-Albaania jalgpallur (1992–) *[[Steve Ballmer]], USA ärimees (1956–) *[[Charles Bally]], prantsuse keeleteadlane (1865–1947) *[[Étienne Bally]], prantsuse jooksja (1923–2018) *[[Jacques Balmat]], Sardiinia Kuningriigi mägigiid (1762–1834) *[[Christopher B. Balme]], õppejõud, lavastaja ja teatriteadlane (1957–) *[[José Balmes]], Tšiili maalikunstnik (1927–2016) *[[Konstantin Balmont]], vene luuletaja (1867–1942) *[[Antons Balodis]], Läti diplomaat, kirjanik ja kirjanduskriitik (1880–1942) *[[Jānis Balodis]], Läti sõjaväelane ja poliitik (1881–1965) *[[Leon Balogun]], Nigeeria-Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Mario Balotelli]], Itaalia jalgpallur (ründaja) (1990–) *[[Honoré de Balzac]], prantsuse kirjanik (1799–1850) *[[Hakan Balta]], türgi jalgpallur (1983–) *[[Ksenija Balta]], Eesti kergejõustiklane (1986–) *[[Olga Baltažõ]], Ukraina kabetaja (1970–) *[[David Baltimore]], Ameerika Ühendriikide bioloog (1938–2025) *[[Agní Báltsa]], kreeka ooperilaulja (1944–) *[[Friedrich Julius von Baltz]], Venemaa sõjaväeinsener (1800–1873) *[[Aldas Baltutis]], leedu alpinist *[[Juri Balujevski]], Venemaa sõjaväelane (1947–) *[[Vladimir Balõberdin]], vene alpinist (1948–1994) *[[Janek Balõnski]], eesti ettevõtja (1976–) ==Bam== *[[Nuhu Bamalli]], Nigeeria poliitik *[[Jonathan Bamba]], Elevandiluuranniku päritolu Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1985–2024) *[[Rinald Bamberg]], eesti poksija ja poksitreener ning laulja (1932–2011) *[[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat (1969–) *[[Maria Bamford]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1970–) *[[Patrick Bamford]], inglise jalgpallur (1993–) ==Ban== *[[Nenad Ban]], horvaadi päritolu Šveitsi molekulaarbioloog (1966–) *[[Ban Ki-moon]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (1944–) *[[Eric Bana]], filminäitleja (1968–) *[[Bānabhatta]] ehk Bāna, India sanskritikeelne kirjanik (7. sajand) *[[Stefan Banach]], Poola matemaatik (1892–1945) *[[Tadeusz Banachiewicz]], poola matemaatik ja astronoom (1882–1954) *[[Salomon Banamuhere Baliene]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik *[[Bruno Banani]], Tonga kelgutaja (1987–) *[[Anne Bancroft]], USA näitleja (1931–2005) *[[Nicușor Bancu]], Rumeenia jalgpallur (1992–) *[[Heinrich Band]], saksa pillimeister (1821–1860) *[[Hastings Kamuzu Banda]], Malawi poliitik (suri 1997) *[[Joyce Banda]], Malawi poliitik (1950–) *[[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (1937–2022) *[[Sirimavo Bandaranaike]], Sri Lanka poliitik (1916–2000) *[[Stepan Bandera]], ukraina rahvuslaste juht (1909–1959) *[[Antonio Banderas]], ameerika näitleja (1960–) *[[Julie Banderas]], USA ajakirjanik (1973–) *[[Milan Bandić]], Horvaatia poliitik (1955–2021) *[[Ryūji Bando]], Jaapani endine jalgpallur (1979–) *[[Albert Bandura]], Kanada psühholoog (1925–2021) *[[Éver Banega]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Gustav Banér]], Rootsi riigitegelane (1547–1600) *[[Per Gustafsson Banér]], Rootsi riigitegelane (1588–1644) *[[Mamata Banerjee]], India poliitik (1955–) *[[Fátima Báñez]], Hispaania poliitik, ökonomist ja jurist (1967–) *[[Rūdolfs Bangerskis]], Venemaa, Läti ja Saksamaa sõjaväelane (1878–1958) *[[Štefan Banič]], slovaki leiutaja (1870–1941) *[[Donatas Banionis]], leedu näitleja (1924–2014) *[[Iain Banks]], šoti ulmekirjanik (1954–2013) *[[Jonathan Banks]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Joseph Banks]], inglise loodusteadlane, botaanik (1743–1820) *[[Tyra Banks]], USA modell (1973–) *[[Banksy]], inglise grafitikunstnik *[[Stephen Bann]], inglise kunstiajaloolane (1942–) *[[Barry Bannan]], šoti jalgpallur (1989–) *[[Benjamin Banneker]], afroameeriklasest iseõppinud matemaatik, astronoom, almanahhide koostaja ja kirjanik (1731–1806) *[[Tomas Bannerhed]], rootsi kirjanik (1966–) *[[Roger Bannister]], Suurbritannia neuroloog ja jooksja (1929–2018) *[[Pridi Banomyong]], Tai poliitik (1900–1983) *[[Mario Banožić]], Horvaatia poliitik (1979–) *[[Frederick Banting]], Kanada arst, teadlane ja [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaat (1891–1941) *[[John Banville]], iiri kirjanik (1945–) *[[Théodore de Banville]], prantsuse luuletaja, dramaturg ja draamakriitik (1823–1891) ==Bao== *[[Bao Xishun]], hiina karjus, maailma pikim mees (1951–) ==Bap== *[[Léo Baptistão]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija (1995–) ==Bar== *[[Christian von Bar]], saksa õigusteadlane (1952–) *[[Hanon Barabaner]], Eesti energeetik (1933–2022) *[[Serhi Baranov]], Ukraina sõjaväelane (1981–) *[[Veera Baranova]], Eesti kolmikhüppaja (1984–) *[[Marika Barabanštšikova]], eesti näitleja (1972–) *[[Silvi Baradinskas]], eesti muusikapedagoog (1941–) *[[Tullio Baraglia]], itaalia sõudja (1934–2017) *[[Issidor Barahhov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1898–1938) *[[Ehud Barak]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1942–) *[[Giorgi Baramidze]], Gruusia poliitik (1968–) *[[Juda Baran]], Eesti arst (1908–1987) *[[Antanas Baranauskas]], leedu poeet, matemaatik ja katoliku vaimulik (1835–1902) *[[Izaskun Bilbao Barandica]], baski päritolu Hispaania poliitik (1961–) *[[Peeter Baranin]], Eesti poliitik (1882–1966) *[[Volodõmõr Baranjuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–) *[[Eduard von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1811–1884) *[[Konstantin von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane (1859–1936) *[[Nikita Baranov]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Vassõl Baranov]], ukraina jalgpallur (1979–) *[[Natalja Baranova]], vene suusataja (1975–) *[[Robert Bárány]], austria kõrvakirurg ja füsioloog (1876–1936) *[[Jevgeni Baratõnski]], vene luuletaja (1800–1844) *[[Kosta Barbarouses]], Uus-Meremaa jalgpallur (1990–) *[[Pierre Barbaud]], prantsuse helilooja, muusikateadlane ja programmeerija (1911–1990) *[[Marcel Barbeau]], Kanada kunstnik (1925–2016) *[[Arlindo Barbeitos]], Angola luuletaja (1940–2021) *[[Eunice Barber]], prantsuse kergejõustiklane (1974–) *[[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja (1991–) *[[Me'Lisa Barber]], USA kergejõustiklane (1980–) *[[Samuel Barber]], USA helilooja (1910–1981) *[[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (1994–2024) *[[Shirley Barber]], Briti lastekirjanik ja illustraator (1935–2023) *[[Joseph Barbera]], USA animaator (1911–2006) *[[Carlo Barberini]], Itaalia kardinal (1630–1704) *[[Mark Barberio]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik (1969–) *[[Klaus Barbie]], Saksamaa riigiametnik (1913–1991) *[[Guy Barbier]], prantsuse roomakatoliku vaimulik (1921–2011) *[[Francisco Asenjo Barbieri]], hispaania helilooja ja muusikateadlane (1823–1894) *[[Marcello Barbieri]], itaalia bioloog (1940–) *[[Tony Barbieri]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–) *[[Leanne Barbo]], eesti muusik (1981–) *[[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Lydia Barbot de Marny]], Eesti maletaja, maletreener ja mehaanikainsener (1930–2021) *[[Florin-Ionuț Barbu]], Rumeenia poliitik ja majandusteadlane (1980–) *[[Natalia Barbu]], Moldova laulja (1979–) *[[Henri Barbusse]], prantsuse kirjanik (1873–1935) *[[Antanas Barčas]], leedu näitleja (1928–1990) *[[David ja Frederick Barclay]], inglise ärimehed (1934–) *[[Edwin Barclay]], Libeeria president (1882–1955) *[[Stephen Barclay]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Michael Andreas Barclay de Tolly]], Venemaa väejuht (1761–1818) *[[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur (1999–) *[[Virgilio Barco Vargas]], Colombia poliitik (1921–1997) *[[Fricis Bārda]], läti õpetaja ja luuletaja (1880–1919) *[[Olaf Barda]], norra maletaja (1909–1971) *[[Anders Bardal]], norra suusahüppaja (1982–) *[[James Bardeen]], ameerika füüsik (1939–) *[[John Bardeen]], USA füüsik ja elektriinsener (1908–1991) *[[William Bardeen]], ameerika füüsik (1941–2025) *[[Maciej Bardel]], Poola sõjaväelane (1895–1975) *[[Bardesanes]], gnostik (154–222) *[[Rolf von Bardewisch]], Bremeni komtuur (suri 1531) *[[Frang Bardhi]], albaania vaimulik, leksikograaf ja ajaloolane (1606–1643) *[[Sándor István Bárdosi]], ungari maadleja (1977–) *[[Brigitte Bardot]], prantsuse näitleja, modell, laulja ja loomaõiguste eest võitleja (1934–2025) *[[Dino Bardot]], šoti muusik (1971–) *[[Arnfinn Bårdsen]], Norra jurist (1966–) *[[Evgeny Bareev]], Kanada maletaja (1966–) *[[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja (2000–) *[[Cándido Bareiro]] (1833–1880) *[[Willem Barents]], hollandi meresõitja (suri 1597) *[[Owen Barfield]], inglise filosoof ja kirjanik (1898–1997) *[[Andrea Bargnani]], itaalia korvpallur (1985–) *[[Alessandro Baricco]], itaalia kirjanik ja režissöör (1958–) *[[Stefano Barigazzi]], itaalia muusik (1996–) *[[Ike Barinholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) *[[Dmitri Barinov]], vene jalgpallur (1996–) *[[Borna Barišić]], horvaadi jalgpallur (1992–) *[[Heinrich Bark]], Liivimaa põllumees (1807–1871) *[[Jaanus Barkala]], Eesti omavalitsuspoliitik ja kaitseliitlane (1973–) *[[Anzori Barkalaja]], Eesti folklorist (1968–) *[[Bob Barker]], USA telesaatejuht (1923–2023) *[[Brandon Barker]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Matt Barker]], eesti kirjanik (1979–) *[[Travis Barker]], USA muusik (1975–) *[[Charles Glover Barkla]], Briti füüsik (1877–1944) *[[Alben W. Barkley]], USA poliitik (1877–1956) *[[Ross Barkley]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Aleksandr Barkov]], vene jäähokimängija ja treener (1965–) *[[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], vene päritolu jäähokimängija ja treener (1995–) *[[Leonid Barkov]], Nõukogude riigiametnik (1928–?) *[[Marin Barleti]], albaania ajaloolane (suri 1512 või 1513) *[[Katarina Barley]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Vladimir Barmin]], vene kosmosetehnikakonstruktor (1909–1993) *[[Christiaan Barnard]], Lõuna-Aafrika Vabariigi südamekirurg (1922–2001) *[[Edward Emerson Barnard]], Ameerika Ühendriikide astronoom (1857–1923) *[[Ashley Barnes]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Djuna Barnes]], USA modernistlik kirjanik ja ajakirjanik (1892–1982) *[[Julian Barnes]], inglise kirjanik (1946–) *[[Randy Barnes]], USA kergejõustiklane (1966–) *[[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur (1985–) *[[Barnim IX]], Pommeri hertsog (1501–1573) *[[P. T. Barnum]], Ameerika Ühendriikide ärimees ja tsirkuseartist (1810–1891) *[[Pío Baroja]], hispaania kirjanik (1872–1956) *[[Hassan Barojev]], osseedi päritolu Venemaa maadleja (1982–) *[[Sacha Baron Cohen]], inglise näitleja (1971–) *[[Simon Baron-Cohen]], Suurbritannia psühholoog (1958–) *[[Cesare Baronio]], kardinal, kirikuajaloolane (1538–1607) *[[Krišjānis Barons]], läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane (1835–1923) *[[Milan Baroš]], tšehhi jalgpallur (1981–) *[[Antonio Barragán]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Luis Barranzuela]], Peruu poliitik ja jurist (1962–) *[[Jean Barraqué]], prantsuse helilooja (1928–1973) *[[Romain Barras]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1980–) *[[John Barrasso]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–) *[[Tom Barrasso]], endine USA jäähokimängija (1965–) *[[Adriana Barraza]], Mehhiko filminäitleja (1956–) *[[Laureà Barrau i Buñol]], katalaani päritolu Hispaania maalikunstnik (1863–1957) *[[Jean-Louis Barrault]], prantsuse näitleja ja lavastaja (1910–1994) *[[Maxamed Siyaad Barre]], Somaalia poliitik (1919–1995) *[[Álvaro Barreal]], Argentina jalgpallur (2000–) *[[Louis Vallet de Barres]], keeleteadlane (1768–1825) *[[Leonardo Argüello Barreto]], Nicaragua president (1875–1847) *[[Barbara Barrett]], Ameerika Ühendriikide ärinaine, advokaat, diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Natasha Barrett]], briti helilooja ja elektroakustika muusikakunsti esitaja (1972–) *[[Samuel Barrett]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog (1879–1965) *[[Syd Barrett]], briti muusik (1946–2006) *[[Rubens Barrichello]], Brasiilia autovõidusõitja (1952–) *[[J. M. Barrie]], šoti kirjanik (1860–1937) *[[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Claudio Barrientos]], Tšiili poksija (1936–1982) *[[Arturo Barrios]], Mehhiko kergejõustiklane (1963–) *[[Lucas Barrios]], Paraguay jalgpallur (1984–) *[[Wílmar Barrios]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Yarelys Barrios]], Kuuba kettaheitja (1983–) *[[Kayla Barron]], Ameerika Ühendriikide mereväelane, insener ja NASA astronaut (1987–) *[[José Manuel Durão Barroso]], Portugali ja Euroopa Liidu poliitik (1956–) *[[Jacques Barrot]], Prantsusmaa poliitik (1934–2014) *[[Jean-Noël Barrot]], Prantsusmaa majandusteadlane ja poliitik (1983–) *[[Adama Barrow]], Gambia poliitik ja kinnisvaraarendaja (1965–) *[[Dean Barrow]], Belize'i poliitik (1951–) *[[John D. Barrow]], Briti füüsik, matemaatik ja teaduskirjanik (1952–2020) *[[Musa Barrow]], Gambia jalgpallur (1998–) *[[Gareth Barry]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Drew Barrymore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Eugenio Barsanti]], Itaalia presbüter, insener ja leidur (1821–1864) *[[Uwe Barschel]], Saksa poliitik (1944–1987) *[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]], Katari kõrgushüppaja (1991–) *[[Maks Barskihh]], Ukraina laulja (1990–) *[[Andrea Barzagli]], itaalia jalgpallur (1981–) *[[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Mesûd Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1946–) *[[Nêçîrvan Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1966–) *[[Juris Bārzdiņš]], Läti poliitik (1966–) *[[Netta Barzilai]], Iisraeli laulja (1993–) *[[Ina Marija Bartaitė]], leedu filminäitleja (1996–2021) *[[Yael Bartana]], Iisraeli videokunstnik (1970–) *[[Šarūnas Bartas]], leedu filmirežissöör (1964–) *[[Aleksandrs Bartaševičs]], Läti poliitik ja majandustegelane (1965–) *[[Jolanta Bartczak]], Poola kaugushüppaja (1964–) *[[Marta Bartel]], poola maletaja (1988–) *[[Mateusz Bartel]], poola maletaja (1985–) *[[Julius Bartels]], Eesti sõjaväelane (1883–1944) *[[Heinrich Barth]], saksa Aafrika-uurija, geograaf, arheoloog ja filoloog (1821–1865) *[[Jessica Barth]], USA filminäitleja (1970–) *[[Karl Barth]], Šveitsi teoloog (1886–1968) *[[Joseph Barthel]], Luksemburgi keskmaajooksja ja poliitik (1927–1992) *[[Roland Barthes]], prantsuse kirjanduskriitik (1915–1980) *[[Fabien Barthez]], Prantsusmaa jalgpallur (1971–) *[[Bartholomeos I]], Konstantinoopoli patriarh (1940–) *[[George Bartholomew]], USA leiutaja *[[George A. Bartholomew]], USA bioloog (1919–2006) *[[Attila Bartis]], Ungari kirjanik ja fotograaf (1968–) *[[Frederic Bartlett]], Briti psühholoog (1886–1969) *[[Kyle Bartley]], Inglismaa jalgpallur (1991–) *[[Friedrich Gottlieb Bartling]], saksa botaanik (1798–1875) *[[Béla Bartók]], ungari helilooja (1881–1945) *[[Tianna Bartoletta]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[Marion Bartoli]], Prantsusmaa tennisist (1984–) *[[Bartolo da Sassoferrato]], itaalia õigusteadlane (1313–1357) *[[Evarist Bartolo]], Malta poliitik (1952–) *[[Bartolomeus]], Jeesuse jünger *[[Alberto Barton]], Peruu arst ja mikrobioloog (1870–1950) *[[Tuulikki Bartosik]], eesti akordionist (1976–) *[[Władysław Bartoszewski]], poola ajaloolane, ajakirjanik ja poliitik (1922–2015) *[[Ivan Bartoš]], Tšehhi poliitik (1980–) *[[Patrik Bartošák]], tšehhi jäähokimängija (1993–) *[[Karl-Heinz Bartsch]], saksa põllumajandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane (1923–2003) *[[Susanne Bartsch]], Šveitsi päritolu Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja ürituste korraldaja (1951–) *[[Jaume Bartumeu]], Andorra poliitik (1954–) *[[Nikola Bartůšek]], Tšehhi poliitik (1985–) *[[Ashleigh Barty]], Austraalia tennisist (1996–) *[[Aleksandr Barulin]], vene keeleteadlane ja semiootik (1944–2021) *[[Sergei Baruzdin]], vene kirjanik (1926–1991) *[[Aleksandr Barõkin]], vene laulja (1952–2011) *[[Aleksandr Barõšnikov]], Vene arhitekt, insener ja ühiskonnategelane (1877–1924) *[[Andri Barõšpolets]], ukraina maletaja (1991–) *[[Anton de Bary]], saksa kirurg, botaanik, mikrobioloog ja mükoloog (1831–1888) ==Bas== *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]], Sudaani poliitik (1944–) *[[Matsuo Bashō]], jaapani luuletaja (1644–1694) *[[Jorge Basadre]], Peruu ajaloolane (1903–1980) *[[Heinrich Basedow]], Kuramaa piiskop (suri 1623) *[[Edgar Basel]], Saksamaa poksija (1930–1977) *[[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (1938–2026) *[[Traian Băsescu]], Rumeenia poliitik (1951–) *[[Count Basie]], USA muusik (1904–1984) *[[Aleksandr Basihhin]], Eesti balletisolist ja tantsupedagoog (1949–2010) *[[Eugenia Basilewsky]], eestirootsi päritoluga joogaõpetaja (1917–2006) *[[Ángelos Basinás]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Kim Basinger]], USA näitleja ja endine modell (1953–) *[[Eino Baskin]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2015) *[[Roman Baskin]], Eesti näitleja ja lavastaja (1954–2018) *[[Marianne Basler]], Šveitsi päritolu Prantsusmaa näitleja (1964–) *[[Michael Basman]], inglise maletaja ja maleliteraat (1946–2022) *[[Aleksei Basmanov]], Moskva tsaaririigi väejuht (1571–) *[[Veniamin Basner]], Venemaa helilooja (1925–1996) *[[Jean-Michel Basquiat]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1960–1988) *[[Šamil Bassajev]], tšetšeeni välikomandör (1965–2006) *[[Paul Bassen-Spiller]], Eesti sõjaväelane (1892–1962) *[[Joshua Bassett]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (2000–) *[[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur (1999–) *[[Shirley Bassey]], Walesi laulja (1937–) *[[Basshunter]], rootsi muusik (1984–) *[[Marta Bassino]], itaalia mäesuusataja (1996–) *[[Trevor Bassitt]], USA jooksja (1998–) *[[Bonnie Bassler]], ameerika mikrobioloog (1962–) *[[Nikolai Bassov]], vene füüsik *[[Vitali Bassõgõsov]], Sahha riigitegelane (1946–) *[[Lana Bastašić]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1986–) *[[Marco van Basten]], Hollandi jalgpallur-treener (1964–) *[[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur (1999–) *[[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]], Norra sõjaväelane (1964–) *[[Jyoti Basu]], India poliitik (1914–2010) *[[Samit Basu]], India kirjanik (1979–) ==Baš== *[[Georgi Bašarin]], jakuudi ajaloolane (1912–1992) *[[Pjotr Bašilov]], Venemaa riigitegelane (1857–1919) *[[Viktoria Baškite]], Eesti maletaja (1985–) ==Baz== *[[Frédéric Bazille]], prantsuse impressionistlik maalikunstnik (1841–1870) *[[Maksim Bazjukin]], vene jalgpallur (1983–) *[[Achraf Baznani]], Maroko kunstnik, lavastaja ja fotograaf (1979–) ==Baž== *[[Boriss Bažanov]], Nõukogude parteitegelane (1900–?) ==Bat== *[[Georges Bataille]], prantsuse kirjanik (1897–1962) *[[Jacques Bataille]], Prantsusmaa poksija (1929–) *[[Aleksei Batalov]], vene filminäitleja (1928–2017) *[[Sühbaatarõn Batbold]], Mongoolia poliitik (1963–) *[[Franka Batelić]], horvaadi laulja (1992–) *[[Jason Bateman]], USA filminäitleja (1969–) *[[Kathy Bates]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1948–) *[[Paddy Roy Bates]], Sealandi vürst *[[Gregory Bateson]], inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik (1904–1980) *[[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[András Báthory]], Transilvaania vürst (1566–1599) *[[Stefan Bathory]], Transilvaania vürst ja Poola kuningas (1533–1586) *[[Adílson Batista]], Brasiilia jalgpallur (1968–) *[[Fulgencio Batista]], Kuuba riigitegelane ja sõjaväelane (1901–1973) *[[Gabriel Batistuta]], endine Argentina jalgpallur (1969–) *[[Konstantin Batjuškov]], vene luuletaja (1787–1855) *[[Gerard Batliner]], Liechtensteini jurist ja poliitik (1928–) *[[Jorge Batlle]], Uruguay poliitik (1927–2016) *[[Džambõn Batmönh]], Mongoolia poliitik (1926–1997) *[[Oskars Batņa]], läti jäähokimängija (1995–) *[[Nino Batsiašvili]], gruusia maletaja (1987–) *[[Moonika Batrakova]], Eesti munitsipaalametnik (1983–) *[[August Batsch]], saksa botaanik (1761–1802) *[[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Franco Battiato]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja filmilavastaja (1945–2021) *[[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja (2000–) *[[Tüvšintögsijn Battšimeg]], mongoli maletaja (1986–) *[[Haltmaagijn Battulga]], Mongoolia poliitik ja sambomaadleja (1963–) *[[Batu-khaan]], mongoli valitseja (suri 1255) *[[Nikolai Baturin]], eesti kirjanik (1936–2019) *[[Jelena Baturina]], Venemaa ettevõtja (1963–) *[[Ivans Baturins]], Läti jalgpallur (1997–) ==Bau== *[[Jean-Dominique Bauby]], prantsuse ajakirjanik (1952–1997) *[[Charles Baudelaire]], prantsuse kirjanik (1821–1867) *[[Jean Baudrillard]], prantsuse filosoof *[[Baudouin I]], belglaste kuningas (1930–1993) *[[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], poola keeleteadlane (1845–1929) *[[Carl Daniel Bauer]], Tallinna kullassepp *[[Edit Bauer]], ungari rahvusest Slovakkia poliitik (1946–) *[[Eduard August Bauer]], Tallinna kullassepp *[[Ervin Bauer]], Ungari bioloogiateoreetik (1890–1938) *[[Felice Bauer]], Franz Kafka kihlatu (1887–1960) *[[Gustav Bauer]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik (1870–1944) *[[Heinrich Bauer]], Eesti haridustegelane (1874–1927) *[[Johannes Bauer]], Eesti diplomaat (1884–?) *[[John Bauer]], rootsi kunstnik (1882–1918) *[[Lukáš Bauer]], tšehhi suusataja (1977–) *[[Martin Bauer]], Šveitsi päritolu Briti psühholoog *[[Otto Bauer]], Austria poliitik (1881–1938) *[[Rudolf Bauer]], Ungari kergejõustiklane (1879–1932) *[[Rudolph Felix Bauer]], saksa sõjaväelane (1667–1717) *[[Viola Bauer]], saksa murdmaasuusataja (1976–) *[[Walter Bauer]], saksa kirjanik (1904–1976) *[[Wilhelm Bauer]], saksa insener, allveelaevanduse pioneere (1822–1875) *[[Michael Bauerfeind]], Tartu toomdekaan 15. ja 16. sajandil *[[Mary Bauermeister]], saksa kunstnik (1934–2023) *[[Sanja Bauk]], Montenegro mereteadlane (1972–) *[[Jamie Baulch]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) *[[Oskar Baum]], juudi rahvusest saksakeelne kirjanik (1883–1941) *[[Herma Bauma]], Austria odaviskaja ja käsipallur (1915–2003) *[[Andres Bauman]], eesti internetipioneer (1964–) *[[Peter-Eduard Bauman]], Eesti sõjaväelane (1874–1942) *[[Ruts Bauman]], eesti näitleja (1892–1960) *[[Zygmunt Bauman]], sotsioloog (1925–2017) *[[Biruta Baumane]], läti maalikunstnik (1922–2017) *[[Kārlis Baumanis]], läti helilooja (1835–1905) *[[Kārlis Baumanis (skulptor)|Kārlis Baumanis]], läti skulptor, graafik ja kunstiajaloo uurija (1916–2011) *[[Aleksander Ludwig Baumann]], Eesti vaimulik (1799–1844) *[[Christian Ehrenfried Baumann]], Eesti vaimulik (?–1755) *[[Edith Baumann]], Saksa DV riigitegelane (1909–1973) *[[Frank Baumann]], saksa jalgpallur (1975–) *[[Georg Baumann]], eesti maadleja (1892–?) *[[Johann Baumann]], Lihula kullassepp *[[Oliver Baumann]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Riho Baumann]], eesti kultuuritegelane (1952–) *[[Romed Baumann]], Austria mäesuusataja (1986–) *[[Andri Baumeister]], ukraina filosoof ja filosoofia populariseerija (1970–) *[[Aare Baumer]], eesti leiutaja, teaduse populariseerija ja mitteformaalse hariduse edendaja (1959–) *[[Alexander Gottlieb Baumgarten]], saksa filosoof (1714–1762) *[[Julian Baumgartlinger]], austria jalgpallur (1988–) *[[Bruce Baumgartner]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1960–) *[[Felix Baumgartner]], Austria helikopteripiloot ja ekstreemsportlane (1969–2025) *[[Joachim Baumgarten]], Rootsi sõjaväelane ja Sooniste mõisa valdaja (1632–1690) *[[Zsolt Baumgartner]], ungari autovõidusõitja (1981–) *[[Ernst Bauming]], Eesti sõjaväelane (1905–1975) *[[Alexander Baumjohann]], Saksamaa jalgpallur (1987–) *[[Laura Baumverk]], eesti näitleja (1948–) *[[Friedrich Baumühl]], Haapsalu raehärra (surnud 1710) *[[Hilmar Baunsgaard]], Taani poliitik (1920–1989) *[[Ferdinand Christian Baur]], saksa teoloog (1792–1860) *[[Gracia Baur]], saksa laulja (1982–) *[[Michael Baur]], Austria endine jalgpallur (1969–) *[[Pina Bausch]], saksa koreograaf, tantsija ja ballettmeister (1940–2009) *[[Vladlen Baušev]], Venemaa endine jalgpallur (1967–) ==Bav== *[[Maurice Bavaud]], Šveitsi teoloogiaüliõpilane (1916–1941) *[[Florence Baverel-Robert]], prantsuse laskesuusataja (1974–) ==Baw== *[[David Bawden]], vastupaavst ("Michael I") (1959–2022) ==Bax== *[[Arnold Bax]], inglise helilooja (1883–1953) *[[Martin Baxa]], Tšehhi poliitik (1975–) ==Bay== *[[Michael Bay]], USA filmirežissöör ja -produtsent (1965–) *[[Celâl Bayar]], Türgi poliitik (1883–1986) *[[Hippolyte Bayard]], prantsuse fotograaf (1801–1887) *[[Shohreh Bayat]], iraani maletaja ja malekohtunik (1987–) *[[Thomas Bayes]], Briti matemaatik ja teoloog (1702–1761) *[[Bayezid I]], Türgi sultan (1354–1403) *[[Bayezid II]], Türgi sultan (1447–1512) *[[Ibrahim Baylan]], Türgi päritolu Rootsi poliitik (1970–) *[[Pierre Bayle]], prantsuse filosoof (1647–1706) *[[Jaime Bayly]], Peruu kirjanik, saatejuht ja ajakirjanik (1965–) *[[Mohamed Bayo]], Guinea jalgpallur (1998–) *[[Zebedayo Bayo]], Tansaania pikamaajooksja (1976–) *[[Mithat Bayrak]], Türgi maadleja (1929–2014) *[[Alparslan Bayraktar]], Türgi insener ja poliitik (1975–) *[[Ceyhun Bayramov]], Aserbaidžaani majandusteadlane ja jurist (1973–) *[[François Bayrou]], Prantsusmaa poliitik (1951–) *[[Umut Baysan]], filosoof [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ba, Biograafiad]] 5i0t7509vgeh1ncnh9gp80e628upf99 0 262570 7161276 6885374 2026-05-26T09:36:53Z ~2026-31278-20 230333 /* Siirdesood */ 7161276 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viru raba laugas.jpg|pisi|[[Viru raba]], august 2009]] Eestis on [[soo]]dest 21. sajandi alguseks säilinud lage- ja puissoid umbes 225 000 hektaril ja soometsi umbes 100 000 hektaril. Seega on soodega Eesti maismaast jätkuvalt kaetud 7-8%<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leibak |eesnimi=Eerik |kuupäev=detsember 2021 |pealkiri=Kui palju on Eestis soid? |ajakiri=Eesti Loodus |aastakäik=72 |leheküljed=80-83}}</ref>. 20. sajandi lõpus määratleti, et Eestis on 9836 sood, mis hõlmavad 1 009 101 hektari suuruse ala ja mis on 22,3% Eesti pindalast<ref name="Turbasood" />. Kuna on täpsustunud [[soo]] ja [[turbaala]] mõiste, saab möödunud sajandil kõiki soodena käsitletud alasid määratleda tänapäeval turbaaladena, seevastu soodena ainult osa turbaaladest. == Soode teke == [[Pilt:Riisa raba varahommikul.jpg|pisi|[[Riisa raba]] Soomaal]] Soode teke ja [[Turvas|turba]] ladestumine sõltub kliimast, [[Pinnamood|pinnamoest]], [[Pinnakate|pinnakattest]] ning [[Hüdrogeoloogia|hüdrogeoloogilistest]] tingimustest. Eestis on olnud soodsad soode arengu tingimused. Seetõttu on kujunenud välja väga suur soode mitmekesisus.<ref name="Valk"/> Eesti alal algas soode teke peagi pärast [[viimane jääaeg|viimast jääaega]] (10 000 – 9000 aastat tagasi). Vanimad sood on kujunenud Kagu-Eesti [[saarkõrgustik]]e nõgudes. Ka [[Soomaa|Soomaal]] – näiteks [[Valgeraba]]s ja [[Öördi raba]]s – on hinnatud mõne soo vanuseks 10 000 aastat.<ref name="Ilomets"/> Eestis on sood tekkinud kahel viisil: [[järvede kinnikasvamine|järvede kinnikasvamisel]] või [[mineraalmaa soostumine|mineraalmaa soostumisel]]. Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumisel. Intensiivsem järvede kinnikasvamine algas 6500 aastat tagasi. * Järvelise ehk limnilise soostumisega on tekkinud 1/3 meie soodest. Järv võib kinni kasvama hakata põhjast, pealt või mõlema protsessi koostoimel. Suure [[Produktiivsus (bioloogia)|produktiivsusega]] [[Eutroofne järv|toitainerikastes järvedes]] settib osa toodetavast [[Orgaaniline aine|orgaanilisest ainest]] järvemudana veekogu põhja. Tihenedes moodustub järvemudast rohekaspruuni värvusega sete – [[sapropeel]]. Kui veetase ei tõuse, jääb vaba vett vähemaks ja järv täitub settega. * Mineraalmaa soostub kahel viisil. Esimesel juhul [[gleistumine|gleistub]] veega küllastunud muld nõgudes pikema ajaga. Tekib vettpidav [[gleihorisont]]; sel juhul on soostumisel kolm järku : [[Madalsoo|madal]]-, [[Siirdesoo|siirde]]- ja [[kõrgsoo]]. Teisel juhul algab soostumine tasasel või kergelt nõgusal liivasel alal, kus puudub äravool. Tulemuseks on mulla [[Leetumine|leetumisel]] tekkinud vettpidav horisont – nõrgkivi. Seda kihti seostatakse Eestis metsapõlengutega. Sel juhul jääb vahele madalsoo arengujärk. Turvas tekib pindmises aereeritavas (õhustatavas) osas. Madalsoo turbakiht on 3–10&nbsp;cm, raba turbakiht 40–50&nbsp;cm paksune. Taimkatte [[primaarproduktsioon]]ist akumuleeritakse kuni 20%, keskmiselt 10–15%. Taimkatte ülejäänud osa laguneb. Eestis eristatakse 38 turbaliiki.<ref name="Raukas"/> Eesti soodes on turba juurdekasv rabades üle 1&nbsp;mm, madalsoos alla 0,5&nbsp;mm aastas. Juurdekasv on suurim jahedal ja niiskel perioodil. Seega kulub meetrise turbakihi tekkeks umbes tuhat aastat. Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 5–7 m. Kõige tüsedama (kuni 17 m) turbalasundiga raba on [[Vällamägi|Vällamäe soo]], mis asub Võrumaal Haanja looduspargis.<ref name="Raukas"/> ==Soode levik ja arvukus== Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige enam on soid [[Alutaguse madalik|Alutagusel]], Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, [[Vahe-Eesti]] põhjaosas ja [[Lääne-Eesti madalik|Lääne-Eesti madalikul]]. Suurimad sood on [[Puhatu soostik|Puhatu]] (468&nbsp;km²), [[Epu-Kakerdi soostik|Epu-Kakerdi]] (417&nbsp;km²), [[Lihula-Lavassaare soostik|Lihula-Lavassaare]] (383&nbsp;km²) ja [[Sangla soo|Sangla]] (342&nbsp;km²).<ref name="LeibakPaal"/> Madalsood on levinud üle Eesti, kuid neist liigirikkaid leidub eeskätt Saaremaal ning mandri lääne- ja loodeosas. Liigivaeseid madalsoid leidub Ida-Eestis ja allikasoid vähesel määral üle kogu Eesti. Rohu-siirdesoid leidub Lääne- ja Kesk-Eestis ja ka ümber Põhja-Eesti suurte rabade. 2010. aasta märgalade inventuuri andmeil on tegelik soode osakaal Eestis ainult 5,5% ehk 240 000 hektarit.<ref name="LeibakPaal"/> Üldlevinud on andmed, et Eesti pindalast on soid 22,3% ehk 1 009 101 hektaril. Siia on arvatud kõik turbaga seotud alad, sõötumata sellest, kui paks on turbalasund ja kas seal turbaladestumine jätkub või hoopis degradeerub.<ref name="Valk"/> ==Eesti soode põhitüübid== Arenguastme järgi liigitatakse Eesti sood: madal-, siirde- ja kõrgsood ehk rabad. Need kolm liiki jaotatakse omakorda alamliikideks (tüübirühmadeks).<ref name="Valk"/> ===Madalsoo=== [[Pilt:Madalsoo.jpg|pisi|Soovõhk ''Calla palustris'' õõtsiksoos]] [[Pilt:pääsusilm.jpg|pisi|Pääsusilm ''Primula farinosa'']] [[Madalsoo]] on soo esimene arenguaste, kus on üle 30&nbsp;cm tüsedune turbakiht. Madalsoile on omane toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Sellest on tingitud mitmekesine taimestik. Eesti madalsoode seas on U. Valk (1988<ref name="Valk"/>) eristanud järgmisi tüübirühmi: [[õõtsiksoo]]d, [[luhasoo]]d, [[allikasoo]]d, [[Lubjarikas pärismadalasoo|lubjarikkad pärismadalasood]] ja [[Lubjavaene pärismadalsoo|lubjavaesed pärismadalsood]]. * [[Õõtsiksoo]]d on kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses. Neile on iseloomulikud [[mudatarn|muda-]], [[pudeltarn|pudel-]], [[ümartarn|ümar-]] ja [[niitjas tarn]], [[soopihl]], [[ubaleht]] ning [[eutroofsus|eutroofsed]] [[turbasammal|turbasamblad]], [[sirbik]]ud.<ref name="Valk"/> * [[Luhasoo]]d kujunevad jõgede ja järvede [[luht]]adel, kus toimub perioodiline üleujutus. Luhasoodes on rohkem [[pilliroog]]u, [[konnaosi|konnaosja]], [[luhttarn|luht-]], [[Sale tarn|sale]], [[põistarn|põis-]] ja [[mätastarn]]a ja põõsastest esineb [[paju]].<ref name="Valk"/> * [[Allikasoo]]d esinevad allikate ümbruses, kus on surveline põhjavesi. Selliseid soid kohtame näiteks nõlvadel või veekogude kaldaaladel. Alliksood on erilised oma taimestiku liigirikkuse poolest, selle loob hapniku- ja mineraaliderikas vesi, mis imbub läbi mineraalpinnase ja seda katva turbakihi. Alliksoid leidub eelkõige [[Pandivere kõrgustik|Pandivere]] ja [[Sakala kõrgustik]]u äärealadel ning [[Saaremaa]]l.<ref name="Paal"/> Allikasoode tunnustaimedeks on [[pruun sepsikas]], [[raudtarn|raud-]], [[ääristarn|ääris-]] ja [[mätastarn]], [[tömbiõieline luga]], [[soo-neiuvaip]], [[pääsusilm]]. Allikat ümbritseb tihe samblarinne (sirbikud, [[harilik skorpionsammal]], [[harilik sinihelmikas]]<!--allikas on harilik helmik, ent sellist pole, ka taksonit harilik helmikas pole--> jt).<ref name="Valk"/> * [[Lubjarikas pärismadalsoo|Lubjarikkad pärismadalsood]] asuvad karbonaatsel aluskivimil, nõgudes, sellistel aladel, kus on [[põhjavesi]] enam-vähem püsivalt kõrge. Eestis on lubjarikkad pärismadalsood haruldased ja kaitse all, seda eelkõige [[lääne-mõõkrohi|lääne-mõõkrohu]] kasvukoha tõttu.<ref name="Paal"/> Moodustub tarna-, [[lehtsammal|lehtsamblaturvas]], mis on tingitud toitainete suhteliselt suurest sisaldusest. Lubjarikkas pärismadalsoos valitsevad madalakasvulised tarnad ja [[pruunsammal|pruunsamblad]], rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas [[käpalised]]. Põõsastest esinevad pajud ja [[porss]] (Lääne-Eestis). * [[Lubjavaene pärismadalsoo|Lubjavaesed pärismadalsood]] kujunevad välja tasastes halva äravooluga nõgudes, kus põhjavesi on enam-vähem püsivalt kõrge. Moodustub iseloomulik tarna- ja pillirooturvas. Lubjavaesed pärismadalsoodes seevastu on rohkem [[hallikas tarn|hallikat-]], [[harilik tarn|harilikku-]], [[hirsstarn|hirss-]], [[pudeltarn|pudel-]] ja [[niitjas tarn|niitjat tarna]], [[sookastik]]ut, [[ahtalehine villpea|ahtlalehist villpead]]. Samblarindes esinevad [[sirbik]]ut ja [[säbarik]]ku. Põõsastest kasvab [[madalkask]]e ja paju. Puudest on esindajaks [[sookask]].<ref name="Valk"/> ===Siirdesood=== [[Pilt:Õitsev harilik jõhvikas.jpg|pisi|Õitsev harilik jõhvikas ''Oxucoccus palustris'']] [[Siirdesoo]] on üleminek madalsoolt rabale. Siirdesoole on omane madalsoo liigirikas taimestik ja kõrgematel mätastel raba taimestik.<ref name="Valk"/>. U. Valk (1988<ref name="Valk"/>) on eristanud kahte siirdesoo tüübirühma: [[rohu-siirdesoo]]d ja [[päris-siirdesoo]]d. * [[Rohu-siirdesoo]] esineb tasastel halva äravooluga nõgudes. Sellele tüübile on iseloomulik tarna-, pilliroo- ja sfagnumiturvas. Soo reljeef on nõrgalt mätlik. Rohu-siirdesoode 67676767676767rohurinne on hõredam, seal esinevad näiteks: [[pudeltarn|pudel-]], [[niitjas tarn|niitjas-]] ja [[mudatarn]], [[alpi jänesvill]], [[soopihl]], [[jõhvikas]]. Samblarindes on esindatud turbasamblad ja [[soovildik]]. Põõsarindest kasvab paju ja puurindest kohtame sookaske.<ref name="Valk"/> * [[Päris-siirdesood]] on madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval. Turbatüüpidest on valdavad tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas. Päris-siirdesoode mättavahedes on madalsootaimed ja mätastel rabataimed. Palju on turbasamblaid. Põõsastest on esindatud [[paakspuu]] ja [[vaevakask]]. Puudest kasvab [[mänd]], [[sookask]] ja kohati kidur [[kuusk]].<ref name="Valk"/> ===Rabad=== [[Pilt:Sookail.jpg|pisi|Sookail ''Ledum palustre'']] [[Pilt:huulhein.jpg|pisi|Ümaralehine huulhein ''Drosera rotundifolia'']] [[Raba]] on soo arengu viimane aste. Raba taimestik on liigivaene. Üheaastasi taimi ei kasva rabas, sest ladestunud turbakiht on nii paks, et taime juured ei ulatu toitainerikka veeni. Seega saab raba põhilised toitained sademeist. Turbakihi keskmine tüsedus Eesti rabades on 3,2 meetrit.<ref name="Valk"/> Eesti rabad liigitatakse lääne- ja idatüübiks. Läänetüübi rabad on tasased keskosas ja järskude nõlvadega (Lääne-Eestis). Idatüübi rabad on kumerad ja laugete nõlvadega (Ida-Eestis). Lääne-Eesti rabades liigub vesi raba servas, põhiline tunnusliik on [[raba-jänesvill]]. Ida-Eesti rabades on hea vee äravool, valdavas enamuses on puisrabad, levinum liik on [[hanevits]]. Peale eelnimetatud rabatüüpide leidub läänerannikul ja Lääne-Eesti saartel luidetevahelisis nõgudes nõmmrabasid.<ref name="Paal1"/> Tekkeviisi ja arenguastme järgi liigitatakse Eesti rabad veel kolme peamise kasvukohatüübi järgi: [[nõmmraba]], [[siirderaba]] ja [[kõrgraba]]. Puude arvu ja kasvu järgi liigitatakse rabad: [[rabamännik]]ud, [[puisraba]]d ja [[lageraba]]d. Raba taimestikus esinevad peamiselt [[mänd]], [[sookask]], [[vaevakask]], [[sookail]], [[sinikas]], [[kanarbik]], [[kukemari]], [[jõhvikas]], [[küüvits]], [[hanevits]], [[pohl]], [[mustikas]], [[rabamurakas]], [[harilik jõhvikas]], [[väike jõhvikas]], [[tupp-villpea]], [[alpi jänesvill]], [[raba jänesvill]], [[valge nokkhein]], [[rabakas]], [[mudatarn]], [[pudeltarn]], [[ümaralehine huulhein]], [[ahtalehine huulhein]]. Sammaltaimedest on esindatud punane-, pruun-, lillakas-, [[harilik turbasammal]] jt, [[raba-karusammal]], [[soovildik]], [[harilik palusammal]]; [[põdrasamblik]]ud ja [[porosamblik]]ud.<ref name="Valk"/> ==Loomastik== [[Pilt:Meenikunno sisalik.jpg|pisi|Sisalik Meenikunno raba laudteel]] Putukaid on madal- ja siirdesoos üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm on [[mardikalised]]. Rabades on umbes 1200 liiki mardikalisi, [[liblikalised|liblikalisi]] ja [[kahetiivalised|kahetiivalisi]]. Suvel on rabas rohkesti [[kärbselised|kärbselisi]]: [[viljakärblane]], [[päriskärblane]], [[rohekärblane]] ja 11 liiki [[parm]]e. Septembris kohtab rabas palju sääski, näiteks [[karksääsk|karksääske]] ja [[sääriksääsk|sääriksääske]]. Ämblikest on [[hiidämblik]]ud – samblarinde suurimad ämblikud on [[huntämblikud]] ja madalsois taimedel ilma võrguta saaki varitsev [[hüpikämblik]], siirdesoometsades [[kangurlane]], luhasoodes domineerivad [[krabiämblik]] ja [[sireämblik]]. [[Ristiämblik]] koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kõikjal soodes on levinud [[rohukonn]], sageli kohtab [[rabakonn]]a. [[Peipsi]] ääres võib kohata ka [[rohe-kärnkonn]]a. Väikestes sooveekogudes esineb [[tähnik-vesilik]]ku. Nõmmrabades elutseb ka [[harilik kärnkonn]]. Kuivemates sooservades, kraavikallastel võib kohata rohkesti [[arusisalik]]ke, [[rästik]]uid ning [[vaskuss]]e. Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on paiksed.<ref name="Valk"/> Rabades pesitseb näiteks [[väikekoovitaja]], [[hallõgija]], [[teder]], varem ka [[rabapistrik]]. Siirde- ja madalsois pesitsevaist lindudest võib kohata [[sookurg]]e, [[mudatilder]]it, [[kiivitaja]]t ja [[suurkoovitaja]]t. Laugastel on leidnud elupaiga [[piilpart]], [[sinikael-part]], [[tuttvart]] ja ka [[kajakas|kajakad]]. Rabametsades võib näha [[tutt-tihane|tutt-tihast]], [[metskiur]]u, [[väikepistrik]]ut. Lagedatel sooaladel on kiivitaja, [[punajalg-tilder]] ning [[mustsaba-vigle]]. Lindude poolt on kõige tihedam asustus juunis ja oktoobris ning novembris, kui toimub [[hani|hanede]] ja [[luik]]ede läbiränne. Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad [[mäger|mägrad]] ja [[rebane|rebased]]. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata [[metskits]]e, [[põder|põtra]], [[metssiga]], [[valgejänes]]t jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos [[uruhiir]]t, kuivematel rabanõlvadel lisandub [[leethiir|leet-]] ja [[karihiir]]t. Laugaste kaldail võivad elutseda [[mügri]]d e. vesirotid, kuivenduskraavides on ka [[ondatra]]d. Talvel võib kohata ka [[metsnugis]]t, [[kärp]]i ja [[nirk]]i. Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub [[ahven]]at ja [[haug]]i.<ref name="Valk"/> ==Soode kaitse== Turbaalad hõlmavad 3–5% maailma pindalast, kuid seovad 25–30% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades kasvuhoonegaasi CO₂ sisalduse kõikumise. Seega on nende kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline.<ref name="ELF"/> Eestis rajati esimene sookaitseala 1937. aastal Ratva rabasse.<ref name="Valk"/> Eestis on kaitse all 171 139 hektarit soid. [[Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad|Ramsari konventsiooni]]s on välja valitud 12 Eesti märgala 2008. aasta seisuga. Tähtsamad kaitstavad sood on [[Endla looduskaitseala]], [[Nigula looduskaitseala]], [[Alam-Pedja looduskaitseala]] ja [[Soomaa rahvuspark]].<ref name="LeibakPaal"/> ==Soode kasutusalad== [[Pilt:Peat extraction in Estonia.jpg|pisi|Turba kogumine [[Tõnumaa raba]]s]] Soode kasutamisel pälvis esimesena tähelepanu turba võime põleda. Esimesena mainis seda [[Plinius Vanem]] (elas aastail 23–79) oma teoses "[[Naturalis historia]]". Eestis on soid kasutatud 17. sajandist. Juba 19. sajandi keskpaigaks oli üles märgitud üle 300 turbaaugu, mis olid käsitsi kaevatud. Sood on leidnud kasutamist peale kuivendamist põllu-, metsamaana ja turbakaevanduse alana.<ref name="JPaal"/> Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara. Turvast loetakse tinglikult taastuvaks [[maavara]]ks. [[Põhjavesi|Põhjaveest]] toitunud hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse eeskätt kütusena; vähem aga väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Sadeveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. [[Freesturvas|Freesturba]] algmaterjal on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis freesitakse rabapinnalt lahti, kuivatatakse, vallitatakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade rajamisel, aedade mullastruktuuri parandamiseks, allapanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlais. Küttefreesturba algmaterjal on hästilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11&nbsp;mm. Freesturvast toodetakse mai algusest augusti lõpuni. Freesturba üks tootmistsükkel koosneb järgmistest tegevustest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine, aunatamine. Iga tegevuse jaoks on eri masinad. Küttefreesturvast kasutatakse eelkõige suurtes katlamajades kütusena. Kasutusel on ka kuivatatud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad, mida nimetatakse turbapelleteiks ehk graanuleiks. Ka turbabriketi valmistamisel kasutatakse küttefreesturvast. Kuivturvas ja sellest valmistatud brikett on parimaid kütuseliike. Ta omadused on vähene tuhasus, suur kütteväärtus ja ka keskkonnaohtlike lisandite väike sisaldus.<ref name="turvas"/> 2010. aastal kaevandati Eestis turvast 923 400 tonni, sealhulgas 524 200 tonni hästilagunenud ja 399 200 tonni vähelagunenud turvast. 2010 kaevandati turvast 10% rohkem kui 2009. aastal.<ref name="Roosalu"/> Kaevandamine toimus 63 maardlast. Aastail 1953–2010 on kaevandatud kokku 77,5 miljonit tonni turvast.<ref name="JPaal"/> ==Jääksood== {{Vaata|Jääksoo}} [[Pilt:jääksoo.jpg|pisi|Jääksoo Madise külas Võrumaal. Juuni 2011]] Jääksood on kõik endised turbakaevandamisalad, samuti põllumajanduslikus kasutuses olnud varasemad sooalad, mille majandamine on lõpetatud. Eestis on 15 000 – 18 000 ha [[jääksoo|jääksoid]] ja turbavälju, kus looduslik ökosüsteem on hävitatud, taimede kasv ja turba akumulatsioon on peatunud, süsiniku sidumine on asendunud emissiooniga.<ref name="karofelt"/> Jääksoo mõjub negatiivselt ümbruskonna [[veerežiim]]ile, suurendab põlengute riski, väheneb bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus.<ref name="JPaal"/> ==Vaata ka== *[[Eesti soode loend]] *[[inimtegevuse mõju Eesti soodele]] *[[jääksoo]] *[[soo]] *[[sookaitseala]] *[[turvas]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Turbasood">Orru, M. (1995). ''Teatmik: Eesti turbasood''. Eesti Geoloogiakeskus. Lk 224</ref> <ref name="Valk">Uno Valk ''Eesti sood'' Tallinn: Valgus,1988 Lk 22–96</ref> <ref name="Ilomets">M. Ilomets, K. Kimmel, C.G. Sten, R. Korhnen ''Sood Eesti ja Lõuna-Soomes'' Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscania, 2007. Lk 1–10</ref> <ref name="Raukas">A. Raukas ''Eesti loodus'' Tallinn: kirjastus Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995</ref> <ref name="LeibakPaal">J.Paal ja E.Leibak ''Soode looduskaitseline inventeerimine'' Tartu: Eestimaa Looduse Fond, Regio AS, 2011</ref> <ref name="Paal">Jaanus Paal Euroopa väärtuslikud elupaigad Eestis Tallinn:AS Kirjastus Illo Eesti Keskkonnaministeeriumkirjastus, 2004</ref> <ref name="Paal1">Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Børset, E., Kuusemets, V., Truus, L., Leibak, E., 1999. ''Eesti märgalade inventuur 1997. a.'' Projekti "Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia" aruanne. Eesti Loodusfoto, Tartu.</ref> <ref name="ELF">{{Netiviide |url=http://www.elfond.ee/et/teemad/raba |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-14 |arhiivimisaeg=2011-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111026194114/http://www.elfond.ee/et/teemad/raba |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="JPaal">J. Paal ''Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine'' Tartu: KIK ja MTÜ Eesti Turbaliit, 2011</ref> <ref name="turvas">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2013-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131019131622/http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Roosalu">Reet Roosalu ''Maavarude koondbilanss 2010'' Maa-amet,2011</ref> <ref name="karofelt">[http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-05_Karofeld.pdf "Edgar Karofeld. Rikutud soode taastamispraktikast Kanadas."]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>}} [[Kategooria:Eesti sood| ]] r6zixk8r1y9eamb7i77jzg1kklm5wr9 7161281 7161276 2026-05-26T09:38:48Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-31278-20|~2026-31278-20]] ([[User talk:~2026-31278-20|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]. 6885374 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viru raba laugas.jpg|pisi|[[Viru raba]], august 2009]] Eestis on [[soo]]dest 21. sajandi alguseks säilinud lage- ja puissoid umbes 225 000 hektaril ja soometsi umbes 100 000 hektaril. Seega on soodega Eesti maismaast jätkuvalt kaetud 7-8%<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leibak |eesnimi=Eerik |kuupäev=detsember 2021 |pealkiri=Kui palju on Eestis soid? |ajakiri=Eesti Loodus |aastakäik=72 |leheküljed=80-83}}</ref>. 20. sajandi lõpus määratleti, et Eestis on 9836 sood, mis hõlmavad 1 009 101 hektari suuruse ala ja mis on 22,3% Eesti pindalast<ref name="Turbasood" />. Kuna on täpsustunud [[soo]] ja [[turbaala]] mõiste, saab möödunud sajandil kõiki soodena käsitletud alasid määratleda tänapäeval turbaaladena, seevastu soodena ainult osa turbaaladest. == Soode teke == [[Pilt:Riisa raba varahommikul.jpg|pisi|[[Riisa raba]] Soomaal]] Soode teke ja [[Turvas|turba]] ladestumine sõltub kliimast, [[Pinnamood|pinnamoest]], [[Pinnakate|pinnakattest]] ning [[Hüdrogeoloogia|hüdrogeoloogilistest]] tingimustest. Eestis on olnud soodsad soode arengu tingimused. Seetõttu on kujunenud välja väga suur soode mitmekesisus.<ref name="Valk"/> Eesti alal algas soode teke peagi pärast [[viimane jääaeg|viimast jääaega]] (10 000 – 9000 aastat tagasi). Vanimad sood on kujunenud Kagu-Eesti [[saarkõrgustik]]e nõgudes. Ka [[Soomaa|Soomaal]] – näiteks [[Valgeraba]]s ja [[Öördi raba]]s – on hinnatud mõne soo vanuseks 10 000 aastat.<ref name="Ilomets"/> Eestis on sood tekkinud kahel viisil: [[järvede kinnikasvamine|järvede kinnikasvamisel]] või [[mineraalmaa soostumine|mineraalmaa soostumisel]]. Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumisel. Intensiivsem järvede kinnikasvamine algas 6500 aastat tagasi. * Järvelise ehk limnilise soostumisega on tekkinud 1/3 meie soodest. Järv võib kinni kasvama hakata põhjast, pealt või mõlema protsessi koostoimel. Suure [[Produktiivsus (bioloogia)|produktiivsusega]] [[Eutroofne järv|toitainerikastes järvedes]] settib osa toodetavast [[Orgaaniline aine|orgaanilisest ainest]] järvemudana veekogu põhja. Tihenedes moodustub järvemudast rohekaspruuni värvusega sete – [[sapropeel]]. Kui veetase ei tõuse, jääb vaba vett vähemaks ja järv täitub settega. * Mineraalmaa soostub kahel viisil. Esimesel juhul [[gleistumine|gleistub]] veega küllastunud muld nõgudes pikema ajaga. Tekib vettpidav [[gleihorisont]]; sel juhul on soostumisel kolm järku : [[Madalsoo|madal]]-, [[Siirdesoo|siirde]]- ja [[kõrgsoo]]. Teisel juhul algab soostumine tasasel või kergelt nõgusal liivasel alal, kus puudub äravool. Tulemuseks on mulla [[Leetumine|leetumisel]] tekkinud vettpidav horisont – nõrgkivi. Seda kihti seostatakse Eestis metsapõlengutega. Sel juhul jääb vahele madalsoo arengujärk. Turvas tekib pindmises aereeritavas (õhustatavas) osas. Madalsoo turbakiht on 3–10&nbsp;cm, raba turbakiht 40–50&nbsp;cm paksune. Taimkatte [[primaarproduktsioon]]ist akumuleeritakse kuni 20%, keskmiselt 10–15%. Taimkatte ülejäänud osa laguneb. Eestis eristatakse 38 turbaliiki.<ref name="Raukas"/> Eesti soodes on turba juurdekasv rabades üle 1&nbsp;mm, madalsoos alla 0,5&nbsp;mm aastas. Juurdekasv on suurim jahedal ja niiskel perioodil. Seega kulub meetrise turbakihi tekkeks umbes tuhat aastat. Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 5–7 m. Kõige tüsedama (kuni 17 m) turbalasundiga raba on [[Vällamägi|Vällamäe soo]], mis asub Võrumaal Haanja looduspargis.<ref name="Raukas"/> ==Soode levik ja arvukus== Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige enam on soid [[Alutaguse madalik|Alutagusel]], Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, [[Vahe-Eesti]] põhjaosas ja [[Lääne-Eesti madalik|Lääne-Eesti madalikul]]. Suurimad sood on [[Puhatu soostik|Puhatu]] (468&nbsp;km²), [[Epu-Kakerdi soostik|Epu-Kakerdi]] (417&nbsp;km²), [[Lihula-Lavassaare soostik|Lihula-Lavassaare]] (383&nbsp;km²) ja [[Sangla soo|Sangla]] (342&nbsp;km²).<ref name="LeibakPaal"/> Madalsood on levinud üle Eesti, kuid neist liigirikkaid leidub eeskätt Saaremaal ning mandri lääne- ja loodeosas. Liigivaeseid madalsoid leidub Ida-Eestis ja allikasoid vähesel määral üle kogu Eesti. Rohu-siirdesoid leidub Lääne- ja Kesk-Eestis ja ka ümber Põhja-Eesti suurte rabade. 2010. aasta märgalade inventuuri andmeil on tegelik soode osakaal Eestis ainult 5,5% ehk 240 000 hektarit.<ref name="LeibakPaal"/> Üldlevinud on andmed, et Eesti pindalast on soid 22,3% ehk 1 009 101 hektaril. Siia on arvatud kõik turbaga seotud alad, sõötumata sellest, kui paks on turbalasund ja kas seal turbaladestumine jätkub või hoopis degradeerub.<ref name="Valk"/> ==Eesti soode põhitüübid== Arenguastme järgi liigitatakse Eesti sood: madal-, siirde- ja kõrgsood ehk rabad. Need kolm liiki jaotatakse omakorda alamliikideks (tüübirühmadeks).<ref name="Valk"/> ===Madalsoo=== [[Pilt:Madalsoo.jpg|pisi|Soovõhk ''Calla palustris'' õõtsiksoos]] [[Pilt:pääsusilm.jpg|pisi|Pääsusilm ''Primula farinosa'']] [[Madalsoo]] on soo esimene arenguaste, kus on üle 30&nbsp;cm tüsedune turbakiht. Madalsoile on omane toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Sellest on tingitud mitmekesine taimestik. Eesti madalsoode seas on U. Valk (1988<ref name="Valk"/>) eristanud järgmisi tüübirühmi: [[õõtsiksoo]]d, [[luhasoo]]d, [[allikasoo]]d, [[Lubjarikas pärismadalasoo|lubjarikkad pärismadalasood]] ja [[Lubjavaene pärismadalsoo|lubjavaesed pärismadalsood]]. * [[Õõtsiksoo]]d on kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses. Neile on iseloomulikud [[mudatarn|muda-]], [[pudeltarn|pudel-]], [[ümartarn|ümar-]] ja [[niitjas tarn]], [[soopihl]], [[ubaleht]] ning [[eutroofsus|eutroofsed]] [[turbasammal|turbasamblad]], [[sirbik]]ud.<ref name="Valk"/> * [[Luhasoo]]d kujunevad jõgede ja järvede [[luht]]adel, kus toimub perioodiline üleujutus. Luhasoodes on rohkem [[pilliroog]]u, [[konnaosi|konnaosja]], [[luhttarn|luht-]], [[Sale tarn|sale]], [[põistarn|põis-]] ja [[mätastarn]]a ja põõsastest esineb [[paju]].<ref name="Valk"/> * [[Allikasoo]]d esinevad allikate ümbruses, kus on surveline põhjavesi. Selliseid soid kohtame näiteks nõlvadel või veekogude kaldaaladel. Alliksood on erilised oma taimestiku liigirikkuse poolest, selle loob hapniku- ja mineraaliderikas vesi, mis imbub läbi mineraalpinnase ja seda katva turbakihi. Alliksoid leidub eelkõige [[Pandivere kõrgustik|Pandivere]] ja [[Sakala kõrgustik]]u äärealadel ning [[Saaremaa]]l.<ref name="Paal"/> Allikasoode tunnustaimedeks on [[pruun sepsikas]], [[raudtarn|raud-]], [[ääristarn|ääris-]] ja [[mätastarn]], [[tömbiõieline luga]], [[soo-neiuvaip]], [[pääsusilm]]. Allikat ümbritseb tihe samblarinne (sirbikud, [[harilik skorpionsammal]], [[harilik sinihelmikas]]<!--allikas on harilik helmik, ent sellist pole, ka taksonit harilik helmikas pole--> jt).<ref name="Valk"/> * [[Lubjarikas pärismadalsoo|Lubjarikkad pärismadalsood]] asuvad karbonaatsel aluskivimil, nõgudes, sellistel aladel, kus on [[põhjavesi]] enam-vähem püsivalt kõrge. Eestis on lubjarikkad pärismadalsood haruldased ja kaitse all, seda eelkõige [[lääne-mõõkrohi|lääne-mõõkrohu]] kasvukoha tõttu.<ref name="Paal"/> Moodustub tarna-, [[lehtsammal|lehtsamblaturvas]], mis on tingitud toitainete suhteliselt suurest sisaldusest. Lubjarikkas pärismadalsoos valitsevad madalakasvulised tarnad ja [[pruunsammal|pruunsamblad]], rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas [[käpalised]]. Põõsastest esinevad pajud ja [[porss]] (Lääne-Eestis). * [[Lubjavaene pärismadalsoo|Lubjavaesed pärismadalsood]] kujunevad välja tasastes halva äravooluga nõgudes, kus põhjavesi on enam-vähem püsivalt kõrge. Moodustub iseloomulik tarna- ja pillirooturvas. Lubjavaesed pärismadalsoodes seevastu on rohkem [[hallikas tarn|hallikat-]], [[harilik tarn|harilikku-]], [[hirsstarn|hirss-]], [[pudeltarn|pudel-]] ja [[niitjas tarn|niitjat tarna]], [[sookastik]]ut, [[ahtalehine villpea|ahtlalehist villpead]]. Samblarindes esinevad [[sirbik]]ut ja [[säbarik]]ku. Põõsastest kasvab [[madalkask]]e ja paju. Puudest on esindajaks [[sookask]].<ref name="Valk"/> ===Siirdesood=== [[Pilt:Õitsev harilik jõhvikas.jpg|pisi|Õitsev harilik jõhvikas ''Oxucoccus palustris'']] [[Siirdesoo]] on üleminek madalsoolt rabale. Siirdesoole on omane madalsoo liigirikas taimestik ja kõrgematel mätastel raba taimestik.<ref name="Valk"/>. U. Valk (1988<ref name="Valk"/>) on eristanud kahte siirdesoo tüübirühma: [[rohu-siirdesoo]]d ja [[päris-siirdesoo]]d. * [[Rohu-siirdesoo]] esineb tasastel halva äravooluga nõgudes. Sellele tüübile on iseloomulik tarna-, pilliroo- ja sfagnumiturvas. Soo reljeef on nõrgalt mätlik. Rohu-siirdesoode rohurinne on hõredam, seal esinevad näiteks: [[pudeltarn|pudel-]], [[niitjas tarn|niitjas-]] ja [[mudatarn]], [[alpi jänesvill]], [[soopihl]], [[jõhvikas]]. Samblarindes on esindatud turbasamblad ja [[soovildik]]. Põõsarindest kasvab paju ja puurindest kohtame sookaske.<ref name="Valk"/> * [[Päris-siirdesood]] on madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval. Turbatüüpidest on valdavad tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas. Päris-siirdesoode mättavahedes on madalsootaimed ja mätastel rabataimed. Palju on turbasamblaid. Põõsastest on esindatud [[paakspuu]] ja [[vaevakask]]. Puudest kasvab [[mänd]], [[sookask]] ja kohati kidur [[kuusk]].<ref name="Valk"/> ===Rabad=== [[Pilt:Sookail.jpg|pisi|Sookail ''Ledum palustre'']] [[Pilt:huulhein.jpg|pisi|Ümaralehine huulhein ''Drosera rotundifolia'']] [[Raba]] on soo arengu viimane aste. Raba taimestik on liigivaene. Üheaastasi taimi ei kasva rabas, sest ladestunud turbakiht on nii paks, et taime juured ei ulatu toitainerikka veeni. Seega saab raba põhilised toitained sademeist. Turbakihi keskmine tüsedus Eesti rabades on 3,2 meetrit.<ref name="Valk"/> Eesti rabad liigitatakse lääne- ja idatüübiks. Läänetüübi rabad on tasased keskosas ja järskude nõlvadega (Lääne-Eestis). Idatüübi rabad on kumerad ja laugete nõlvadega (Ida-Eestis). Lääne-Eesti rabades liigub vesi raba servas, põhiline tunnusliik on [[raba-jänesvill]]. Ida-Eesti rabades on hea vee äravool, valdavas enamuses on puisrabad, levinum liik on [[hanevits]]. Peale eelnimetatud rabatüüpide leidub läänerannikul ja Lääne-Eesti saartel luidetevahelisis nõgudes nõmmrabasid.<ref name="Paal1"/> Tekkeviisi ja arenguastme järgi liigitatakse Eesti rabad veel kolme peamise kasvukohatüübi järgi: [[nõmmraba]], [[siirderaba]] ja [[kõrgraba]]. Puude arvu ja kasvu järgi liigitatakse rabad: [[rabamännik]]ud, [[puisraba]]d ja [[lageraba]]d. Raba taimestikus esinevad peamiselt [[mänd]], [[sookask]], [[vaevakask]], [[sookail]], [[sinikas]], [[kanarbik]], [[kukemari]], [[jõhvikas]], [[küüvits]], [[hanevits]], [[pohl]], [[mustikas]], [[rabamurakas]], [[harilik jõhvikas]], [[väike jõhvikas]], [[tupp-villpea]], [[alpi jänesvill]], [[raba jänesvill]], [[valge nokkhein]], [[rabakas]], [[mudatarn]], [[pudeltarn]], [[ümaralehine huulhein]], [[ahtalehine huulhein]]. Sammaltaimedest on esindatud punane-, pruun-, lillakas-, [[harilik turbasammal]] jt, [[raba-karusammal]], [[soovildik]], [[harilik palusammal]]; [[põdrasamblik]]ud ja [[porosamblik]]ud.<ref name="Valk"/> ==Loomastik== [[Pilt:Meenikunno sisalik.jpg|pisi|Sisalik Meenikunno raba laudteel]] Putukaid on madal- ja siirdesoos üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm on [[mardikalised]]. Rabades on umbes 1200 liiki mardikalisi, [[liblikalised|liblikalisi]] ja [[kahetiivalised|kahetiivalisi]]. Suvel on rabas rohkesti [[kärbselised|kärbselisi]]: [[viljakärblane]], [[päriskärblane]], [[rohekärblane]] ja 11 liiki [[parm]]e. Septembris kohtab rabas palju sääski, näiteks [[karksääsk|karksääske]] ja [[sääriksääsk|sääriksääske]]. Ämblikest on [[hiidämblik]]ud – samblarinde suurimad ämblikud on [[huntämblikud]] ja madalsois taimedel ilma võrguta saaki varitsev [[hüpikämblik]], siirdesoometsades [[kangurlane]], luhasoodes domineerivad [[krabiämblik]] ja [[sireämblik]]. [[Ristiämblik]] koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kõikjal soodes on levinud [[rohukonn]], sageli kohtab [[rabakonn]]a. [[Peipsi]] ääres võib kohata ka [[rohe-kärnkonn]]a. Väikestes sooveekogudes esineb [[tähnik-vesilik]]ku. Nõmmrabades elutseb ka [[harilik kärnkonn]]. Kuivemates sooservades, kraavikallastel võib kohata rohkesti [[arusisalik]]ke, [[rästik]]uid ning [[vaskuss]]e. Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on paiksed.<ref name="Valk"/> Rabades pesitseb näiteks [[väikekoovitaja]], [[hallõgija]], [[teder]], varem ka [[rabapistrik]]. Siirde- ja madalsois pesitsevaist lindudest võib kohata [[sookurg]]e, [[mudatilder]]it, [[kiivitaja]]t ja [[suurkoovitaja]]t. Laugastel on leidnud elupaiga [[piilpart]], [[sinikael-part]], [[tuttvart]] ja ka [[kajakas|kajakad]]. Rabametsades võib näha [[tutt-tihane|tutt-tihast]], [[metskiur]]u, [[väikepistrik]]ut. Lagedatel sooaladel on kiivitaja, [[punajalg-tilder]] ning [[mustsaba-vigle]]. Lindude poolt on kõige tihedam asustus juunis ja oktoobris ning novembris, kui toimub [[hani|hanede]] ja [[luik]]ede läbiränne. Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad [[mäger|mägrad]] ja [[rebane|rebased]]. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata [[metskits]]e, [[põder|põtra]], [[metssiga]], [[valgejänes]]t jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos [[uruhiir]]t, kuivematel rabanõlvadel lisandub [[leethiir|leet-]] ja [[karihiir]]t. Laugaste kaldail võivad elutseda [[mügri]]d e. vesirotid, kuivenduskraavides on ka [[ondatra]]d. Talvel võib kohata ka [[metsnugis]]t, [[kärp]]i ja [[nirk]]i. Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub [[ahven]]at ja [[haug]]i.<ref name="Valk"/> ==Soode kaitse== Turbaalad hõlmavad 3–5% maailma pindalast, kuid seovad 25–30% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades kasvuhoonegaasi CO₂ sisalduse kõikumise. Seega on nende kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline.<ref name="ELF"/> Eestis rajati esimene sookaitseala 1937. aastal Ratva rabasse.<ref name="Valk"/> Eestis on kaitse all 171 139 hektarit soid. [[Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad|Ramsari konventsiooni]]s on välja valitud 12 Eesti märgala 2008. aasta seisuga. Tähtsamad kaitstavad sood on [[Endla looduskaitseala]], [[Nigula looduskaitseala]], [[Alam-Pedja looduskaitseala]] ja [[Soomaa rahvuspark]].<ref name="LeibakPaal"/> ==Soode kasutusalad== [[Pilt:Peat extraction in Estonia.jpg|pisi|Turba kogumine [[Tõnumaa raba]]s]] Soode kasutamisel pälvis esimesena tähelepanu turba võime põleda. Esimesena mainis seda [[Plinius Vanem]] (elas aastail 23–79) oma teoses "[[Naturalis historia]]". Eestis on soid kasutatud 17. sajandist. Juba 19. sajandi keskpaigaks oli üles märgitud üle 300 turbaaugu, mis olid käsitsi kaevatud. Sood on leidnud kasutamist peale kuivendamist põllu-, metsamaana ja turbakaevanduse alana.<ref name="JPaal"/> Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara. Turvast loetakse tinglikult taastuvaks [[maavara]]ks. [[Põhjavesi|Põhjaveest]] toitunud hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse eeskätt kütusena; vähem aga väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Sadeveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. [[Freesturvas|Freesturba]] algmaterjal on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis freesitakse rabapinnalt lahti, kuivatatakse, vallitatakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade rajamisel, aedade mullastruktuuri parandamiseks, allapanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlais. Küttefreesturba algmaterjal on hästilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11&nbsp;mm. Freesturvast toodetakse mai algusest augusti lõpuni. Freesturba üks tootmistsükkel koosneb järgmistest tegevustest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine, aunatamine. Iga tegevuse jaoks on eri masinad. Küttefreesturvast kasutatakse eelkõige suurtes katlamajades kütusena. Kasutusel on ka kuivatatud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad, mida nimetatakse turbapelleteiks ehk graanuleiks. Ka turbabriketi valmistamisel kasutatakse küttefreesturvast. Kuivturvas ja sellest valmistatud brikett on parimaid kütuseliike. Ta omadused on vähene tuhasus, suur kütteväärtus ja ka keskkonnaohtlike lisandite väike sisaldus.<ref name="turvas"/> 2010. aastal kaevandati Eestis turvast 923 400 tonni, sealhulgas 524 200 tonni hästilagunenud ja 399 200 tonni vähelagunenud turvast. 2010 kaevandati turvast 10% rohkem kui 2009. aastal.<ref name="Roosalu"/> Kaevandamine toimus 63 maardlast. Aastail 1953–2010 on kaevandatud kokku 77,5 miljonit tonni turvast.<ref name="JPaal"/> ==Jääksood== {{Vaata|Jääksoo}} [[Pilt:jääksoo.jpg|pisi|Jääksoo Madise külas Võrumaal. Juuni 2011]] Jääksood on kõik endised turbakaevandamisalad, samuti põllumajanduslikus kasutuses olnud varasemad sooalad, mille majandamine on lõpetatud. Eestis on 15 000 – 18 000 ha [[jääksoo|jääksoid]] ja turbavälju, kus looduslik ökosüsteem on hävitatud, taimede kasv ja turba akumulatsioon on peatunud, süsiniku sidumine on asendunud emissiooniga.<ref name="karofelt"/> Jääksoo mõjub negatiivselt ümbruskonna [[veerežiim]]ile, suurendab põlengute riski, väheneb bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus.<ref name="JPaal"/> ==Vaata ka== *[[Eesti soode loend]] *[[inimtegevuse mõju Eesti soodele]] *[[jääksoo]] *[[soo]] *[[sookaitseala]] *[[turvas]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Turbasood">Orru, M. (1995). ''Teatmik: Eesti turbasood''. Eesti Geoloogiakeskus. Lk 224</ref> <ref name="Valk">Uno Valk ''Eesti sood'' Tallinn: Valgus,1988 Lk 22–96</ref> <ref name="Ilomets">M. Ilomets, K. Kimmel, C.G. Sten, R. Korhnen ''Sood Eesti ja Lõuna-Soomes'' Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscania, 2007. Lk 1–10</ref> <ref name="Raukas">A. Raukas ''Eesti loodus'' Tallinn: kirjastus Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995</ref> <ref name="LeibakPaal">J.Paal ja E.Leibak ''Soode looduskaitseline inventeerimine'' Tartu: Eestimaa Looduse Fond, Regio AS, 2011</ref> <ref name="Paal">Jaanus Paal Euroopa väärtuslikud elupaigad Eestis Tallinn:AS Kirjastus Illo Eesti Keskkonnaministeeriumkirjastus, 2004</ref> <ref name="Paal1">Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Børset, E., Kuusemets, V., Truus, L., Leibak, E., 1999. ''Eesti märgalade inventuur 1997. a.'' Projekti "Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia" aruanne. Eesti Loodusfoto, Tartu.</ref> <ref name="ELF">{{Netiviide |url=http://www.elfond.ee/et/teemad/raba |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-14 |arhiivimisaeg=2011-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111026194114/http://www.elfond.ee/et/teemad/raba |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="JPaal">J. Paal ''Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine'' Tartu: KIK ja MTÜ Eesti Turbaliit, 2011</ref> <ref name="turvas">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2013-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131019131622/http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Roosalu">Reet Roosalu ''Maavarude koondbilanss 2010'' Maa-amet,2011</ref> <ref name="karofelt">[http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-05_Karofeld.pdf "Edgar Karofeld. Rikutud soode taastamispraktikast Kanadas."]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>}} [[Kategooria:Eesti sood| ]] 26aggv2nktmby951sok8q5z43mkhkfe 7161285 7161281 2026-05-26T09:41:06Z ~2026-31278-20 230333 /* Siirdesood */ 7161285 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viru raba laugas.jpg|pisi|[[Viru raba]], august 2009]] Eestis on [[soo]]dest 21. sajandi alguseks säilinud lage- ja puissoid umbes 225 000 hektaril ja soometsi umbes 100 000 hektaril. Seega on soodega Eesti maismaast jätkuvalt kaetud 7-8%<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leibak |eesnimi=Eerik |kuupäev=detsember 2021 |pealkiri=Kui palju on Eestis soid? |ajakiri=Eesti Loodus |aastakäik=72 |leheküljed=80-83}}</ref>. 20. sajandi lõpus määratleti, et Eestis on 9836 sood, mis hõlmavad 1 009 101 hektari suuruse ala ja mis on 22,3% Eesti pindalast<ref name="Turbasood" />. Kuna on täpsustunud [[soo]] ja [[turbaala]] mõiste, saab möödunud sajandil kõiki soodena käsitletud alasid määratleda tänapäeval turbaaladena, seevastu soodena ainult osa turbaaladest. == Soode teke == [[Pilt:Riisa raba varahommikul.jpg|pisi|[[Riisa raba]] Soomaal]] Soode teke ja [[Turvas|turba]] ladestumine sõltub kliimast, [[Pinnamood|pinnamoest]], [[Pinnakate|pinnakattest]] ning [[Hüdrogeoloogia|hüdrogeoloogilistest]] tingimustest. Eestis on olnud soodsad soode arengu tingimused. Seetõttu on kujunenud välja väga suur soode mitmekesisus.<ref name="Valk"/> Eesti alal algas soode teke peagi pärast [[viimane jääaeg|viimast jääaega]] (10 000 – 9000 aastat tagasi). Vanimad sood on kujunenud Kagu-Eesti [[saarkõrgustik]]e nõgudes. Ka [[Soomaa|Soomaal]] – näiteks [[Valgeraba]]s ja [[Öördi raba]]s – on hinnatud mõne soo vanuseks 10 000 aastat.<ref name="Ilomets"/> Eestis on sood tekkinud kahel viisil: [[järvede kinnikasvamine|järvede kinnikasvamisel]] või [[mineraalmaa soostumine|mineraalmaa soostumisel]]. Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumisel. Intensiivsem järvede kinnikasvamine algas 6500 aastat tagasi. * Järvelise ehk limnilise soostumisega on tekkinud 1/3 meie soodest. Järv võib kinni kasvama hakata põhjast, pealt või mõlema protsessi koostoimel. Suure [[Produktiivsus (bioloogia)|produktiivsusega]] [[Eutroofne järv|toitainerikastes järvedes]] settib osa toodetavast [[Orgaaniline aine|orgaanilisest ainest]] järvemudana veekogu põhja. Tihenedes moodustub järvemudast rohekaspruuni värvusega sete – [[sapropeel]]. Kui veetase ei tõuse, jääb vaba vett vähemaks ja järv täitub settega. * Mineraalmaa soostub kahel viisil. Esimesel juhul [[gleistumine|gleistub]] veega küllastunud muld nõgudes pikema ajaga. Tekib vettpidav [[gleihorisont]]; sel juhul on soostumisel kolm järku : [[Madalsoo|madal]]-, [[Siirdesoo|siirde]]- ja [[kõrgsoo]]. Teisel juhul algab soostumine tasasel või kergelt nõgusal liivasel alal, kus puudub äravool. Tulemuseks on mulla [[Leetumine|leetumisel]] tekkinud vettpidav horisont – nõrgkivi. Seda kihti seostatakse Eestis metsapõlengutega. Sel juhul jääb vahele madalsoo arengujärk. Turvas tekib pindmises aereeritavas (õhustatavas) osas. Madalsoo turbakiht on 3–10&nbsp;cm, raba turbakiht 40–50&nbsp;cm paksune. Taimkatte [[primaarproduktsioon]]ist akumuleeritakse kuni 20%, keskmiselt 10–15%. Taimkatte ülejäänud osa laguneb. Eestis eristatakse 38 turbaliiki.<ref name="Raukas"/> Eesti soodes on turba juurdekasv rabades üle 1&nbsp;mm, madalsoos alla 0,5&nbsp;mm aastas. Juurdekasv on suurim jahedal ja niiskel perioodil. Seega kulub meetrise turbakihi tekkeks umbes tuhat aastat. Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 5–7 m. Kõige tüsedama (kuni 17 m) turbalasundiga raba on [[Vällamägi|Vällamäe soo]], mis asub Võrumaal Haanja looduspargis.<ref name="Raukas"/> ==Soode levik ja arvukus== Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige enam on soid [[Alutaguse madalik|Alutagusel]], Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, [[Vahe-Eesti]] põhjaosas ja [[Lääne-Eesti madalik|Lääne-Eesti madalikul]]. Suurimad sood on [[Puhatu soostik|Puhatu]] (468&nbsp;km²), [[Epu-Kakerdi soostik|Epu-Kakerdi]] (417&nbsp;km²), [[Lihula-Lavassaare soostik|Lihula-Lavassaare]] (383&nbsp;km²) ja [[Sangla soo|Sangla]] (342&nbsp;km²).<ref name="LeibakPaal"/> Madalsood on levinud üle Eesti, kuid neist liigirikkaid leidub eeskätt Saaremaal ning mandri lääne- ja loodeosas. Liigivaeseid madalsoid leidub Ida-Eestis ja allikasoid vähesel määral üle kogu Eesti. Rohu-siirdesoid leidub Lääne- ja Kesk-Eestis ja ka ümber Põhja-Eesti suurte rabade. 2010. aasta märgalade inventuuri andmeil on tegelik soode osakaal Eestis ainult 5,5% ehk 240 000 hektarit.<ref name="LeibakPaal"/> Üldlevinud on andmed, et Eesti pindalast on soid 22,3% ehk 1 009 101 hektaril. Siia on arvatud kõik turbaga seotud alad, sõötumata sellest, kui paks on turbalasund ja kas seal turbaladestumine jätkub või hoopis degradeerub.<ref name="Valk"/> ==Eesti soode põhitüübid== Arenguastme järgi liigitatakse Eesti sood: madal-, siirde- ja kõrgsood ehk rabad. Need kolm liiki jaotatakse omakorda alamliikideks (tüübirühmadeks).<ref name="Valk"/> ===Madalsoo=== [[Pilt:Madalsoo.jpg|pisi|Soovõhk ''Calla palustris'' õõtsiksoos]] [[Pilt:pääsusilm.jpg|pisi|Pääsusilm ''Primula farinosa'']] [[Madalsoo]] on soo esimene arenguaste, kus on üle 30&nbsp;cm tüsedune turbakiht. Madalsoile on omane toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Sellest on tingitud mitmekesine taimestik. Eesti madalsoode seas on U. Valk (1988<ref name="Valk"/>) eristanud järgmisi tüübirühmi: [[õõtsiksoo]]d, [[luhasoo]]d, [[allikasoo]]d, [[Lubjarikas pärismadalasoo|lubjarikkad pärismadalasood]] ja [[Lubjavaene pärismadalsoo|lubjavaesed pärismadalsood]]. * [[Õõtsiksoo]]d on kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses. Neile on iseloomulikud [[mudatarn|muda-]], [[pudeltarn|pudel-]], [[ümartarn|ümar-]] ja [[niitjas tarn]], [[soopihl]], [[ubaleht]] ning [[eutroofsus|eutroofsed]] [[turbasammal|turbasamblad]], [[sirbik]]ud.<ref name="Valk"/> * [[Luhasoo]]d kujunevad jõgede ja järvede [[luht]]adel, kus toimub perioodiline üleujutus. Luhasoodes on rohkem [[pilliroog]]u, [[konnaosi|konnaosja]], [[luhttarn|luht-]], [[Sale tarn|sale]], [[põistarn|põis-]] ja [[mätastarn]]a ja põõsastest esineb [[paju]].<ref name="Valk"/> * [[Allikasoo]]d esinevad allikate ümbruses, kus on surveline põhjavesi. Selliseid soid kohtame näiteks nõlvadel või veekogude kaldaaladel. Alliksood on erilised oma taimestiku liigirikkuse poolest, selle loob hapniku- ja mineraaliderikas vesi, mis imbub läbi mineraalpinnase ja seda katva turbakihi. Alliksoid leidub eelkõige [[Pandivere kõrgustik|Pandivere]] ja [[Sakala kõrgustik]]u äärealadel ning [[Saaremaa]]l.<ref name="Paal"/> Allikasoode tunnustaimedeks on [[pruun sepsikas]], [[raudtarn|raud-]], [[ääristarn|ääris-]] ja [[mätastarn]], [[tömbiõieline luga]], [[soo-neiuvaip]], [[pääsusilm]]. Allikat ümbritseb tihe samblarinne (sirbikud, [[harilik skorpionsammal]], [[harilik sinihelmikas]]<!--allikas on harilik helmik, ent sellist pole, ka taksonit harilik helmikas pole--> jt).<ref name="Valk"/> * [[Lubjarikas pärismadalsoo|Lubjarikkad pärismadalsood]] asuvad karbonaatsel aluskivimil, nõgudes, sellistel aladel, kus on [[põhjavesi]] enam-vähem püsivalt kõrge. Eestis on lubjarikkad pärismadalsood haruldased ja kaitse all, seda eelkõige [[lääne-mõõkrohi|lääne-mõõkrohu]] kasvukoha tõttu.<ref name="Paal"/> Moodustub tarna-, [[lehtsammal|lehtsamblaturvas]], mis on tingitud toitainete suhteliselt suurest sisaldusest. Lubjarikkas pärismadalsoos valitsevad madalakasvulised tarnad ja [[pruunsammal|pruunsamblad]], rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas [[käpalised]]. Põõsastest esinevad pajud ja [[porss]] (Lääne-Eestis). * [[Lubjavaene pärismadalsoo|Lubjavaesed pärismadalsood]] kujunevad välja tasastes halva äravooluga nõgudes, kus põhjavesi on enam-vähem püsivalt kõrge. Moodustub iseloomulik tarna- ja pillirooturvas. Lubjavaesed pärismadalsoodes seevastu on rohkem [[hallikas tarn|hallikat-]], [[harilik tarn|harilikku-]], [[hirsstarn|hirss-]], [[pudeltarn|pudel-]] ja [[niitjas tarn|niitjat tarna]], [[sookastik]]ut, [[ahtalehine villpea|ahtlalehist villpead]]. Samblarindes esinevad [[sirbik]]ut ja [[säbarik]]ku. Põõsastest kasvab [[madalkask]]e ja paju. Puudest on esindajaks [[sookask]].<ref name="Valk"/> ===Siirdesood=== [[Pilt:Õitsev harilik jõhvikas.jpg|pisi|Õitsev harilik jõhvikas ''Oxucoccus palustris'']] [[Siirdesoo]] on üleminek madalsoolt rabale. Siirdesoole on omane madalsoo liigirikas taimestik ja kõrgematel mätastel raba taimestik.<ref name="Valk"/>. U. Valk (1988<ref name="Valk"/>) on eristanud kahte siirdesoo tüübirühma: [[rohu-siirdesoo]]d ja [[päris-siirdesoo]]d. * [[Rohu-siirdesoo]] esineb tasastel halva äravooluga nõgudes. Sellele tüübile on iseloomulik tarna-, pilliroo- ja sfagnumiturvas. Soo reljeef on nõrgalt mätlik. Rohu-siirdesoode rohurinne on hõredam, seal esinevad näiteks: [[pudeltarn|pudel-]], [[niitjas tarn|niitjas-]] ja [[Rootsi aeg|mudatarn]], [[alpi jänesvill]], [[soopihl]], [[Tallinn|jõhvikas]]. Samblarindes on esindatud turbasamblad ja [[soovildik]]. Põõsarindest kasvab paju ja puurindest kohtame sookaske.<ref name="Valk"/> * [[Päris-siirdesood]] on madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval. Turbatüüpidest on valdavad tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas. Päris-siirdesoode mättavahedes on madalsootaimed ja mätastel rabataimed. Palju on turbasamblaid. Põõsastest on esindatud [[paakspuu]] ja [[vaevakask]]. Puudest kasvab [[mänd]], [[sookask]] ja kohati kidur [[kuusk]].<ref name="Valk"/> ===Rabad=== [[Pilt:Sookail.jpg|pisi|Sookail ''Ledum palustre'']] [[Pilt:huulhein.jpg|pisi|Ümaralehine huulhein ''Drosera rotundifolia'']] [[Raba]] on soo arengu viimane aste. Raba taimestik on liigivaene. Üheaastasi taimi ei kasva rabas, sest ladestunud turbakiht on nii paks, et taime juured ei ulatu toitainerikka veeni. Seega saab raba põhilised toitained sademeist. Turbakihi keskmine tüsedus Eesti rabades on 3,2 meetrit.<ref name="Valk"/> Eesti rabad liigitatakse lääne- ja idatüübiks. Läänetüübi rabad on tasased keskosas ja järskude nõlvadega (Lääne-Eestis). Idatüübi rabad on kumerad ja laugete nõlvadega (Ida-Eestis). Lääne-Eesti rabades liigub vesi raba servas, põhiline tunnusliik on [[raba-jänesvill]]. Ida-Eesti rabades on hea vee äravool, valdavas enamuses on puisrabad, levinum liik on [[hanevits]]. Peale eelnimetatud rabatüüpide leidub läänerannikul ja Lääne-Eesti saartel luidetevahelisis nõgudes nõmmrabasid.<ref name="Paal1"/> Tekkeviisi ja arenguastme järgi liigitatakse Eesti rabad veel kolme peamise kasvukohatüübi järgi: [[nõmmraba]], [[siirderaba]] ja [[kõrgraba]]. Puude arvu ja kasvu järgi liigitatakse rabad: [[rabamännik]]ud, [[puisraba]]d ja [[lageraba]]d. Raba taimestikus esinevad peamiselt [[mänd]], [[sookask]], [[vaevakask]], [[sookail]], [[sinikas]], [[kanarbik]], [[kukemari]], [[jõhvikas]], [[küüvits]], [[hanevits]], [[pohl]], [[mustikas]], [[rabamurakas]], [[harilik jõhvikas]], [[väike jõhvikas]], [[tupp-villpea]], [[alpi jänesvill]], [[raba jänesvill]], [[valge nokkhein]], [[rabakas]], [[mudatarn]], [[pudeltarn]], [[ümaralehine huulhein]], [[ahtalehine huulhein]]. Sammaltaimedest on esindatud punane-, pruun-, lillakas-, [[harilik turbasammal]] jt, [[raba-karusammal]], [[soovildik]], [[harilik palusammal]]; [[põdrasamblik]]ud ja [[porosamblik]]ud.<ref name="Valk"/> ==Loomastik== [[Pilt:Meenikunno sisalik.jpg|pisi|Sisalik Meenikunno raba laudteel]] Putukaid on madal- ja siirdesoos üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm on [[mardikalised]]. Rabades on umbes 1200 liiki mardikalisi, [[liblikalised|liblikalisi]] ja [[kahetiivalised|kahetiivalisi]]. Suvel on rabas rohkesti [[kärbselised|kärbselisi]]: [[viljakärblane]], [[päriskärblane]], [[rohekärblane]] ja 11 liiki [[parm]]e. Septembris kohtab rabas palju sääski, näiteks [[karksääsk|karksääske]] ja [[sääriksääsk|sääriksääske]]. Ämblikest on [[hiidämblik]]ud – samblarinde suurimad ämblikud on [[huntämblikud]] ja madalsois taimedel ilma võrguta saaki varitsev [[hüpikämblik]], siirdesoometsades [[kangurlane]], luhasoodes domineerivad [[krabiämblik]] ja [[sireämblik]]. [[Ristiämblik]] koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kõikjal soodes on levinud [[rohukonn]], sageli kohtab [[rabakonn]]a. [[Peipsi]] ääres võib kohata ka [[rohe-kärnkonn]]a. Väikestes sooveekogudes esineb [[tähnik-vesilik]]ku. Nõmmrabades elutseb ka [[harilik kärnkonn]]. Kuivemates sooservades, kraavikallastel võib kohata rohkesti [[arusisalik]]ke, [[rästik]]uid ning [[vaskuss]]e. Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on paiksed.<ref name="Valk"/> Rabades pesitseb näiteks [[väikekoovitaja]], [[hallõgija]], [[teder]], varem ka [[rabapistrik]]. Siirde- ja madalsois pesitsevaist lindudest võib kohata [[sookurg]]e, [[mudatilder]]it, [[kiivitaja]]t ja [[suurkoovitaja]]t. Laugastel on leidnud elupaiga [[piilpart]], [[sinikael-part]], [[tuttvart]] ja ka [[kajakas|kajakad]]. Rabametsades võib näha [[tutt-tihane|tutt-tihast]], [[metskiur]]u, [[väikepistrik]]ut. Lagedatel sooaladel on kiivitaja, [[punajalg-tilder]] ning [[mustsaba-vigle]]. Lindude poolt on kõige tihedam asustus juunis ja oktoobris ning novembris, kui toimub [[hani|hanede]] ja [[luik]]ede läbiränne. Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad [[mäger|mägrad]] ja [[rebane|rebased]]. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata [[metskits]]e, [[põder|põtra]], [[metssiga]], [[valgejänes]]t jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos [[uruhiir]]t, kuivematel rabanõlvadel lisandub [[leethiir|leet-]] ja [[karihiir]]t. Laugaste kaldail võivad elutseda [[mügri]]d e. vesirotid, kuivenduskraavides on ka [[ondatra]]d. Talvel võib kohata ka [[metsnugis]]t, [[kärp]]i ja [[nirk]]i. Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub [[ahven]]at ja [[haug]]i.<ref name="Valk"/> ==Soode kaitse== Turbaalad hõlmavad 3–5% maailma pindalast, kuid seovad 25–30% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades kasvuhoonegaasi CO₂ sisalduse kõikumise. Seega on nende kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline.<ref name="ELF"/> Eestis rajati esimene sookaitseala 1937. aastal Ratva rabasse.<ref name="Valk"/> Eestis on kaitse all 171 139 hektarit soid. [[Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad|Ramsari konventsiooni]]s on välja valitud 12 Eesti märgala 2008. aasta seisuga. Tähtsamad kaitstavad sood on [[Endla looduskaitseala]], [[Nigula looduskaitseala]], [[Alam-Pedja looduskaitseala]] ja [[Soomaa rahvuspark]].<ref name="LeibakPaal"/> ==Soode kasutusalad== [[Pilt:Peat extraction in Estonia.jpg|pisi|Turba kogumine [[Tõnumaa raba]]s]] Soode kasutamisel pälvis esimesena tähelepanu turba võime põleda. Esimesena mainis seda [[Plinius Vanem]] (elas aastail 23–79) oma teoses "[[Naturalis historia]]". Eestis on soid kasutatud 17. sajandist. Juba 19. sajandi keskpaigaks oli üles märgitud üle 300 turbaaugu, mis olid käsitsi kaevatud. Sood on leidnud kasutamist peale kuivendamist põllu-, metsamaana ja turbakaevanduse alana.<ref name="JPaal"/> Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara. Turvast loetakse tinglikult taastuvaks [[maavara]]ks. [[Põhjavesi|Põhjaveest]] toitunud hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse eeskätt kütusena; vähem aga väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Sadeveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. [[Freesturvas|Freesturba]] algmaterjal on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis freesitakse rabapinnalt lahti, kuivatatakse, vallitatakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade rajamisel, aedade mullastruktuuri parandamiseks, allapanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlais. Küttefreesturba algmaterjal on hästilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11&nbsp;mm. Freesturvast toodetakse mai algusest augusti lõpuni. Freesturba üks tootmistsükkel koosneb järgmistest tegevustest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine, aunatamine. Iga tegevuse jaoks on eri masinad. Küttefreesturvast kasutatakse eelkõige suurtes katlamajades kütusena. Kasutusel on ka kuivatatud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad, mida nimetatakse turbapelleteiks ehk graanuleiks. Ka turbabriketi valmistamisel kasutatakse küttefreesturvast. Kuivturvas ja sellest valmistatud brikett on parimaid kütuseliike. Ta omadused on vähene tuhasus, suur kütteväärtus ja ka keskkonnaohtlike lisandite väike sisaldus.<ref name="turvas"/> 2010. aastal kaevandati Eestis turvast 923 400 tonni, sealhulgas 524 200 tonni hästilagunenud ja 399 200 tonni vähelagunenud turvast. 2010 kaevandati turvast 10% rohkem kui 2009. aastal.<ref name="Roosalu"/> Kaevandamine toimus 63 maardlast. Aastail 1953–2010 on kaevandatud kokku 77,5 miljonit tonni turvast.<ref name="JPaal"/> ==Jääksood== {{Vaata|Jääksoo}} [[Pilt:jääksoo.jpg|pisi|Jääksoo Madise külas Võrumaal. Juuni 2011]] Jääksood on kõik endised turbakaevandamisalad, samuti põllumajanduslikus kasutuses olnud varasemad sooalad, mille majandamine on lõpetatud. Eestis on 15 000 – 18 000 ha [[jääksoo|jääksoid]] ja turbavälju, kus looduslik ökosüsteem on hävitatud, taimede kasv ja turba akumulatsioon on peatunud, süsiniku sidumine on asendunud emissiooniga.<ref name="karofelt"/> Jääksoo mõjub negatiivselt ümbruskonna [[veerežiim]]ile, suurendab põlengute riski, väheneb bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus.<ref name="JPaal"/> ==Vaata ka== *[[Eesti soode loend]] *[[inimtegevuse mõju Eesti soodele]] *[[jääksoo]] *[[soo]] *[[sookaitseala]] *[[turvas]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Turbasood">Orru, M. (1995). ''Teatmik: Eesti turbasood''. Eesti Geoloogiakeskus. Lk 224</ref> <ref name="Valk">Uno Valk ''Eesti sood'' Tallinn: Valgus,1988 Lk 22–96</ref> <ref name="Ilomets">M. Ilomets, K. Kimmel, C.G. Sten, R. Korhnen ''Sood Eesti ja Lõuna-Soomes'' Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscania, 2007. Lk 1–10</ref> <ref name="Raukas">A. Raukas ''Eesti loodus'' Tallinn: kirjastus Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995</ref> <ref name="LeibakPaal">J.Paal ja E.Leibak ''Soode looduskaitseline inventeerimine'' Tartu: Eestimaa Looduse Fond, Regio AS, 2011</ref> <ref name="Paal">Jaanus Paal Euroopa väärtuslikud elupaigad Eestis Tallinn:AS Kirjastus Illo Eesti Keskkonnaministeeriumkirjastus, 2004</ref> <ref name="Paal1">Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Børset, E., Kuusemets, V., Truus, L., Leibak, E., 1999. ''Eesti märgalade inventuur 1997. a.'' Projekti "Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia" aruanne. Eesti Loodusfoto, Tartu.</ref> <ref name="ELF">{{Netiviide |url=http://www.elfond.ee/et/teemad/raba |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-14 |arhiivimisaeg=2011-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111026194114/http://www.elfond.ee/et/teemad/raba |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="JPaal">J. Paal ''Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine'' Tartu: KIK ja MTÜ Eesti Turbaliit, 2011</ref> <ref name="turvas">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2013-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131019131622/http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Roosalu">Reet Roosalu ''Maavarude koondbilanss 2010'' Maa-amet,2011</ref> <ref name="karofelt">[http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-05_Karofeld.pdf "Edgar Karofeld. Rikutud soode taastamispraktikast Kanadas."]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>}} [[Kategooria:Eesti sood| ]] k669sxindrj60svs2ly6q6h8m9anf15 7161290 7161285 2026-05-26T09:47:32Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-31278-20|~2026-31278-20]] ([[User talk:~2026-31278-20|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. 6885374 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viru raba laugas.jpg|pisi|[[Viru raba]], august 2009]] Eestis on [[soo]]dest 21. sajandi alguseks säilinud lage- ja puissoid umbes 225 000 hektaril ja soometsi umbes 100 000 hektaril. Seega on soodega Eesti maismaast jätkuvalt kaetud 7-8%<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leibak |eesnimi=Eerik |kuupäev=detsember 2021 |pealkiri=Kui palju on Eestis soid? |ajakiri=Eesti Loodus |aastakäik=72 |leheküljed=80-83}}</ref>. 20. sajandi lõpus määratleti, et Eestis on 9836 sood, mis hõlmavad 1 009 101 hektari suuruse ala ja mis on 22,3% Eesti pindalast<ref name="Turbasood" />. Kuna on täpsustunud [[soo]] ja [[turbaala]] mõiste, saab möödunud sajandil kõiki soodena käsitletud alasid määratleda tänapäeval turbaaladena, seevastu soodena ainult osa turbaaladest. == Soode teke == [[Pilt:Riisa raba varahommikul.jpg|pisi|[[Riisa raba]] Soomaal]] Soode teke ja [[Turvas|turba]] ladestumine sõltub kliimast, [[Pinnamood|pinnamoest]], [[Pinnakate|pinnakattest]] ning [[Hüdrogeoloogia|hüdrogeoloogilistest]] tingimustest. Eestis on olnud soodsad soode arengu tingimused. Seetõttu on kujunenud välja väga suur soode mitmekesisus.<ref name="Valk"/> Eesti alal algas soode teke peagi pärast [[viimane jääaeg|viimast jääaega]] (10 000 – 9000 aastat tagasi). Vanimad sood on kujunenud Kagu-Eesti [[saarkõrgustik]]e nõgudes. Ka [[Soomaa|Soomaal]] – näiteks [[Valgeraba]]s ja [[Öördi raba]]s – on hinnatud mõne soo vanuseks 10 000 aastat.<ref name="Ilomets"/> Eestis on sood tekkinud kahel viisil: [[järvede kinnikasvamine|järvede kinnikasvamisel]] või [[mineraalmaa soostumine|mineraalmaa soostumisel]]. Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumisel. Intensiivsem järvede kinnikasvamine algas 6500 aastat tagasi. * Järvelise ehk limnilise soostumisega on tekkinud 1/3 meie soodest. Järv võib kinni kasvama hakata põhjast, pealt või mõlema protsessi koostoimel. Suure [[Produktiivsus (bioloogia)|produktiivsusega]] [[Eutroofne järv|toitainerikastes järvedes]] settib osa toodetavast [[Orgaaniline aine|orgaanilisest ainest]] järvemudana veekogu põhja. Tihenedes moodustub järvemudast rohekaspruuni värvusega sete – [[sapropeel]]. Kui veetase ei tõuse, jääb vaba vett vähemaks ja järv täitub settega. * Mineraalmaa soostub kahel viisil. Esimesel juhul [[gleistumine|gleistub]] veega küllastunud muld nõgudes pikema ajaga. Tekib vettpidav [[gleihorisont]]; sel juhul on soostumisel kolm järku : [[Madalsoo|madal]]-, [[Siirdesoo|siirde]]- ja [[kõrgsoo]]. Teisel juhul algab soostumine tasasel või kergelt nõgusal liivasel alal, kus puudub äravool. Tulemuseks on mulla [[Leetumine|leetumisel]] tekkinud vettpidav horisont – nõrgkivi. Seda kihti seostatakse Eestis metsapõlengutega. Sel juhul jääb vahele madalsoo arengujärk. Turvas tekib pindmises aereeritavas (õhustatavas) osas. Madalsoo turbakiht on 3–10&nbsp;cm, raba turbakiht 40–50&nbsp;cm paksune. Taimkatte [[primaarproduktsioon]]ist akumuleeritakse kuni 20%, keskmiselt 10–15%. Taimkatte ülejäänud osa laguneb. Eestis eristatakse 38 turbaliiki.<ref name="Raukas"/> Eesti soodes on turba juurdekasv rabades üle 1&nbsp;mm, madalsoos alla 0,5&nbsp;mm aastas. Juurdekasv on suurim jahedal ja niiskel perioodil. Seega kulub meetrise turbakihi tekkeks umbes tuhat aastat. Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 5–7 m. Kõige tüsedama (kuni 17 m) turbalasundiga raba on [[Vällamägi|Vällamäe soo]], mis asub Võrumaal Haanja looduspargis.<ref name="Raukas"/> ==Soode levik ja arvukus== Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige enam on soid [[Alutaguse madalik|Alutagusel]], Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, [[Vahe-Eesti]] põhjaosas ja [[Lääne-Eesti madalik|Lääne-Eesti madalikul]]. Suurimad sood on [[Puhatu soostik|Puhatu]] (468&nbsp;km²), [[Epu-Kakerdi soostik|Epu-Kakerdi]] (417&nbsp;km²), [[Lihula-Lavassaare soostik|Lihula-Lavassaare]] (383&nbsp;km²) ja [[Sangla soo|Sangla]] (342&nbsp;km²).<ref name="LeibakPaal"/> Madalsood on levinud üle Eesti, kuid neist liigirikkaid leidub eeskätt Saaremaal ning mandri lääne- ja loodeosas. Liigivaeseid madalsoid leidub Ida-Eestis ja allikasoid vähesel määral üle kogu Eesti. Rohu-siirdesoid leidub Lääne- ja Kesk-Eestis ja ka ümber Põhja-Eesti suurte rabade. 2010. aasta märgalade inventuuri andmeil on tegelik soode osakaal Eestis ainult 5,5% ehk 240 000 hektarit.<ref name="LeibakPaal"/> Üldlevinud on andmed, et Eesti pindalast on soid 22,3% ehk 1 009 101 hektaril. Siia on arvatud kõik turbaga seotud alad, sõötumata sellest, kui paks on turbalasund ja kas seal turbaladestumine jätkub või hoopis degradeerub.<ref name="Valk"/> ==Eesti soode põhitüübid== Arenguastme järgi liigitatakse Eesti sood: madal-, siirde- ja kõrgsood ehk rabad. Need kolm liiki jaotatakse omakorda alamliikideks (tüübirühmadeks).<ref name="Valk"/> ===Madalsoo=== [[Pilt:Madalsoo.jpg|pisi|Soovõhk ''Calla palustris'' õõtsiksoos]] [[Pilt:pääsusilm.jpg|pisi|Pääsusilm ''Primula farinosa'']] [[Madalsoo]] on soo esimene arenguaste, kus on üle 30&nbsp;cm tüsedune turbakiht. Madalsoile on omane toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Sellest on tingitud mitmekesine taimestik. Eesti madalsoode seas on U. Valk (1988<ref name="Valk"/>) eristanud järgmisi tüübirühmi: [[õõtsiksoo]]d, [[luhasoo]]d, [[allikasoo]]d, [[Lubjarikas pärismadalasoo|lubjarikkad pärismadalasood]] ja [[Lubjavaene pärismadalsoo|lubjavaesed pärismadalsood]]. * [[Õõtsiksoo]]d on kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses. Neile on iseloomulikud [[mudatarn|muda-]], [[pudeltarn|pudel-]], [[ümartarn|ümar-]] ja [[niitjas tarn]], [[soopihl]], [[ubaleht]] ning [[eutroofsus|eutroofsed]] [[turbasammal|turbasamblad]], [[sirbik]]ud.<ref name="Valk"/> * [[Luhasoo]]d kujunevad jõgede ja järvede [[luht]]adel, kus toimub perioodiline üleujutus. Luhasoodes on rohkem [[pilliroog]]u, [[konnaosi|konnaosja]], [[luhttarn|luht-]], [[Sale tarn|sale]], [[põistarn|põis-]] ja [[mätastarn]]a ja põõsastest esineb [[paju]].<ref name="Valk"/> * [[Allikasoo]]d esinevad allikate ümbruses, kus on surveline põhjavesi. Selliseid soid kohtame näiteks nõlvadel või veekogude kaldaaladel. Alliksood on erilised oma taimestiku liigirikkuse poolest, selle loob hapniku- ja mineraaliderikas vesi, mis imbub läbi mineraalpinnase ja seda katva turbakihi. Alliksoid leidub eelkõige [[Pandivere kõrgustik|Pandivere]] ja [[Sakala kõrgustik]]u äärealadel ning [[Saaremaa]]l.<ref name="Paal"/> Allikasoode tunnustaimedeks on [[pruun sepsikas]], [[raudtarn|raud-]], [[ääristarn|ääris-]] ja [[mätastarn]], [[tömbiõieline luga]], [[soo-neiuvaip]], [[pääsusilm]]. Allikat ümbritseb tihe samblarinne (sirbikud, [[harilik skorpionsammal]], [[harilik sinihelmikas]]<!--allikas on harilik helmik, ent sellist pole, ka taksonit harilik helmikas pole--> jt).<ref name="Valk"/> * [[Lubjarikas pärismadalsoo|Lubjarikkad pärismadalsood]] asuvad karbonaatsel aluskivimil, nõgudes, sellistel aladel, kus on [[põhjavesi]] enam-vähem püsivalt kõrge. Eestis on lubjarikkad pärismadalsood haruldased ja kaitse all, seda eelkõige [[lääne-mõõkrohi|lääne-mõõkrohu]] kasvukoha tõttu.<ref name="Paal"/> Moodustub tarna-, [[lehtsammal|lehtsamblaturvas]], mis on tingitud toitainete suhteliselt suurest sisaldusest. Lubjarikkas pärismadalsoos valitsevad madalakasvulised tarnad ja [[pruunsammal|pruunsamblad]], rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas [[käpalised]]. Põõsastest esinevad pajud ja [[porss]] (Lääne-Eestis). * [[Lubjavaene pärismadalsoo|Lubjavaesed pärismadalsood]] kujunevad välja tasastes halva äravooluga nõgudes, kus põhjavesi on enam-vähem püsivalt kõrge. Moodustub iseloomulik tarna- ja pillirooturvas. Lubjavaesed pärismadalsoodes seevastu on rohkem [[hallikas tarn|hallikat-]], [[harilik tarn|harilikku-]], [[hirsstarn|hirss-]], [[pudeltarn|pudel-]] ja [[niitjas tarn|niitjat tarna]], [[sookastik]]ut, [[ahtalehine villpea|ahtlalehist villpead]]. Samblarindes esinevad [[sirbik]]ut ja [[säbarik]]ku. Põõsastest kasvab [[madalkask]]e ja paju. Puudest on esindajaks [[sookask]].<ref name="Valk"/> ===Siirdesood=== [[Pilt:Õitsev harilik jõhvikas.jpg|pisi|Õitsev harilik jõhvikas ''Oxucoccus palustris'']] [[Siirdesoo]] on üleminek madalsoolt rabale. Siirdesoole on omane madalsoo liigirikas taimestik ja kõrgematel mätastel raba taimestik.<ref name="Valk"/>. U. Valk (1988<ref name="Valk"/>) on eristanud kahte siirdesoo tüübirühma: [[rohu-siirdesoo]]d ja [[päris-siirdesoo]]d. * [[Rohu-siirdesoo]] esineb tasastel halva äravooluga nõgudes. Sellele tüübile on iseloomulik tarna-, pilliroo- ja sfagnumiturvas. Soo reljeef on nõrgalt mätlik. Rohu-siirdesoode rohurinne on hõredam, seal esinevad näiteks: [[pudeltarn|pudel-]], [[niitjas tarn|niitjas-]] ja [[mudatarn]], [[alpi jänesvill]], [[soopihl]], [[jõhvikas]]. Samblarindes on esindatud turbasamblad ja [[soovildik]]. Põõsarindest kasvab paju ja puurindest kohtame sookaske.<ref name="Valk"/> * [[Päris-siirdesood]] on madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval. Turbatüüpidest on valdavad tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas. Päris-siirdesoode mättavahedes on madalsootaimed ja mätastel rabataimed. Palju on turbasamblaid. Põõsastest on esindatud [[paakspuu]] ja [[vaevakask]]. Puudest kasvab [[mänd]], [[sookask]] ja kohati kidur [[kuusk]].<ref name="Valk"/> ===Rabad=== [[Pilt:Sookail.jpg|pisi|Sookail ''Ledum palustre'']] [[Pilt:huulhein.jpg|pisi|Ümaralehine huulhein ''Drosera rotundifolia'']] [[Raba]] on soo arengu viimane aste. Raba taimestik on liigivaene. Üheaastasi taimi ei kasva rabas, sest ladestunud turbakiht on nii paks, et taime juured ei ulatu toitainerikka veeni. Seega saab raba põhilised toitained sademeist. Turbakihi keskmine tüsedus Eesti rabades on 3,2 meetrit.<ref name="Valk"/> Eesti rabad liigitatakse lääne- ja idatüübiks. Läänetüübi rabad on tasased keskosas ja järskude nõlvadega (Lääne-Eestis). Idatüübi rabad on kumerad ja laugete nõlvadega (Ida-Eestis). Lääne-Eesti rabades liigub vesi raba servas, põhiline tunnusliik on [[raba-jänesvill]]. Ida-Eesti rabades on hea vee äravool, valdavas enamuses on puisrabad, levinum liik on [[hanevits]]. Peale eelnimetatud rabatüüpide leidub läänerannikul ja Lääne-Eesti saartel luidetevahelisis nõgudes nõmmrabasid.<ref name="Paal1"/> Tekkeviisi ja arenguastme järgi liigitatakse Eesti rabad veel kolme peamise kasvukohatüübi järgi: [[nõmmraba]], [[siirderaba]] ja [[kõrgraba]]. Puude arvu ja kasvu järgi liigitatakse rabad: [[rabamännik]]ud, [[puisraba]]d ja [[lageraba]]d. Raba taimestikus esinevad peamiselt [[mänd]], [[sookask]], [[vaevakask]], [[sookail]], [[sinikas]], [[kanarbik]], [[kukemari]], [[jõhvikas]], [[küüvits]], [[hanevits]], [[pohl]], [[mustikas]], [[rabamurakas]], [[harilik jõhvikas]], [[väike jõhvikas]], [[tupp-villpea]], [[alpi jänesvill]], [[raba jänesvill]], [[valge nokkhein]], [[rabakas]], [[mudatarn]], [[pudeltarn]], [[ümaralehine huulhein]], [[ahtalehine huulhein]]. Sammaltaimedest on esindatud punane-, pruun-, lillakas-, [[harilik turbasammal]] jt, [[raba-karusammal]], [[soovildik]], [[harilik palusammal]]; [[põdrasamblik]]ud ja [[porosamblik]]ud.<ref name="Valk"/> ==Loomastik== [[Pilt:Meenikunno sisalik.jpg|pisi|Sisalik Meenikunno raba laudteel]] Putukaid on madal- ja siirdesoos üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm on [[mardikalised]]. Rabades on umbes 1200 liiki mardikalisi, [[liblikalised|liblikalisi]] ja [[kahetiivalised|kahetiivalisi]]. Suvel on rabas rohkesti [[kärbselised|kärbselisi]]: [[viljakärblane]], [[päriskärblane]], [[rohekärblane]] ja 11 liiki [[parm]]e. Septembris kohtab rabas palju sääski, näiteks [[karksääsk|karksääske]] ja [[sääriksääsk|sääriksääske]]. Ämblikest on [[hiidämblik]]ud – samblarinde suurimad ämblikud on [[huntämblikud]] ja madalsois taimedel ilma võrguta saaki varitsev [[hüpikämblik]], siirdesoometsades [[kangurlane]], luhasoodes domineerivad [[krabiämblik]] ja [[sireämblik]]. [[Ristiämblik]] koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kõikjal soodes on levinud [[rohukonn]], sageli kohtab [[rabakonn]]a. [[Peipsi]] ääres võib kohata ka [[rohe-kärnkonn]]a. Väikestes sooveekogudes esineb [[tähnik-vesilik]]ku. Nõmmrabades elutseb ka [[harilik kärnkonn]]. Kuivemates sooservades, kraavikallastel võib kohata rohkesti [[arusisalik]]ke, [[rästik]]uid ning [[vaskuss]]e. Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on paiksed.<ref name="Valk"/> Rabades pesitseb näiteks [[väikekoovitaja]], [[hallõgija]], [[teder]], varem ka [[rabapistrik]]. Siirde- ja madalsois pesitsevaist lindudest võib kohata [[sookurg]]e, [[mudatilder]]it, [[kiivitaja]]t ja [[suurkoovitaja]]t. Laugastel on leidnud elupaiga [[piilpart]], [[sinikael-part]], [[tuttvart]] ja ka [[kajakas|kajakad]]. Rabametsades võib näha [[tutt-tihane|tutt-tihast]], [[metskiur]]u, [[väikepistrik]]ut. Lagedatel sooaladel on kiivitaja, [[punajalg-tilder]] ning [[mustsaba-vigle]]. Lindude poolt on kõige tihedam asustus juunis ja oktoobris ning novembris, kui toimub [[hani|hanede]] ja [[luik]]ede läbiränne. Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad [[mäger|mägrad]] ja [[rebane|rebased]]. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata [[metskits]]e, [[põder|põtra]], [[metssiga]], [[valgejänes]]t jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos [[uruhiir]]t, kuivematel rabanõlvadel lisandub [[leethiir|leet-]] ja [[karihiir]]t. Laugaste kaldail võivad elutseda [[mügri]]d e. vesirotid, kuivenduskraavides on ka [[ondatra]]d. Talvel võib kohata ka [[metsnugis]]t, [[kärp]]i ja [[nirk]]i. Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub [[ahven]]at ja [[haug]]i.<ref name="Valk"/> ==Soode kaitse== Turbaalad hõlmavad 3–5% maailma pindalast, kuid seovad 25–30% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades kasvuhoonegaasi CO₂ sisalduse kõikumise. Seega on nende kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline.<ref name="ELF"/> Eestis rajati esimene sookaitseala 1937. aastal Ratva rabasse.<ref name="Valk"/> Eestis on kaitse all 171 139 hektarit soid. [[Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad|Ramsari konventsiooni]]s on välja valitud 12 Eesti märgala 2008. aasta seisuga. Tähtsamad kaitstavad sood on [[Endla looduskaitseala]], [[Nigula looduskaitseala]], [[Alam-Pedja looduskaitseala]] ja [[Soomaa rahvuspark]].<ref name="LeibakPaal"/> ==Soode kasutusalad== [[Pilt:Peat extraction in Estonia.jpg|pisi|Turba kogumine [[Tõnumaa raba]]s]] Soode kasutamisel pälvis esimesena tähelepanu turba võime põleda. Esimesena mainis seda [[Plinius Vanem]] (elas aastail 23–79) oma teoses "[[Naturalis historia]]". Eestis on soid kasutatud 17. sajandist. Juba 19. sajandi keskpaigaks oli üles märgitud üle 300 turbaaugu, mis olid käsitsi kaevatud. Sood on leidnud kasutamist peale kuivendamist põllu-, metsamaana ja turbakaevanduse alana.<ref name="JPaal"/> Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara. Turvast loetakse tinglikult taastuvaks [[maavara]]ks. [[Põhjavesi|Põhjaveest]] toitunud hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse eeskätt kütusena; vähem aga väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Sadeveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. [[Freesturvas|Freesturba]] algmaterjal on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis freesitakse rabapinnalt lahti, kuivatatakse, vallitatakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade rajamisel, aedade mullastruktuuri parandamiseks, allapanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlais. Küttefreesturba algmaterjal on hästilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11&nbsp;mm. Freesturvast toodetakse mai algusest augusti lõpuni. Freesturba üks tootmistsükkel koosneb järgmistest tegevustest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine, aunatamine. Iga tegevuse jaoks on eri masinad. Küttefreesturvast kasutatakse eelkõige suurtes katlamajades kütusena. Kasutusel on ka kuivatatud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad, mida nimetatakse turbapelleteiks ehk graanuleiks. Ka turbabriketi valmistamisel kasutatakse küttefreesturvast. Kuivturvas ja sellest valmistatud brikett on parimaid kütuseliike. Ta omadused on vähene tuhasus, suur kütteväärtus ja ka keskkonnaohtlike lisandite väike sisaldus.<ref name="turvas"/> 2010. aastal kaevandati Eestis turvast 923 400 tonni, sealhulgas 524 200 tonni hästilagunenud ja 399 200 tonni vähelagunenud turvast. 2010 kaevandati turvast 10% rohkem kui 2009. aastal.<ref name="Roosalu"/> Kaevandamine toimus 63 maardlast. Aastail 1953–2010 on kaevandatud kokku 77,5 miljonit tonni turvast.<ref name="JPaal"/> ==Jääksood== {{Vaata|Jääksoo}} [[Pilt:jääksoo.jpg|pisi|Jääksoo Madise külas Võrumaal. Juuni 2011]] Jääksood on kõik endised turbakaevandamisalad, samuti põllumajanduslikus kasutuses olnud varasemad sooalad, mille majandamine on lõpetatud. Eestis on 15 000 – 18 000 ha [[jääksoo|jääksoid]] ja turbavälju, kus looduslik ökosüsteem on hävitatud, taimede kasv ja turba akumulatsioon on peatunud, süsiniku sidumine on asendunud emissiooniga.<ref name="karofelt"/> Jääksoo mõjub negatiivselt ümbruskonna [[veerežiim]]ile, suurendab põlengute riski, väheneb bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus.<ref name="JPaal"/> ==Vaata ka== *[[Eesti soode loend]] *[[inimtegevuse mõju Eesti soodele]] *[[jääksoo]] *[[soo]] *[[sookaitseala]] *[[turvas]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Turbasood">Orru, M. (1995). ''Teatmik: Eesti turbasood''. Eesti Geoloogiakeskus. Lk 224</ref> <ref name="Valk">Uno Valk ''Eesti sood'' Tallinn: Valgus,1988 Lk 22–96</ref> <ref name="Ilomets">M. Ilomets, K. Kimmel, C.G. Sten, R. Korhnen ''Sood Eesti ja Lõuna-Soomes'' Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscania, 2007. Lk 1–10</ref> <ref name="Raukas">A. Raukas ''Eesti loodus'' Tallinn: kirjastus Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995</ref> <ref name="LeibakPaal">J.Paal ja E.Leibak ''Soode looduskaitseline inventeerimine'' Tartu: Eestimaa Looduse Fond, Regio AS, 2011</ref> <ref name="Paal">Jaanus Paal Euroopa väärtuslikud elupaigad Eestis Tallinn:AS Kirjastus Illo Eesti Keskkonnaministeeriumkirjastus, 2004</ref> <ref name="Paal1">Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Børset, E., Kuusemets, V., Truus, L., Leibak, E., 1999. ''Eesti märgalade inventuur 1997. a.'' Projekti "Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia" aruanne. Eesti Loodusfoto, Tartu.</ref> <ref name="ELF">{{Netiviide |url=http://www.elfond.ee/et/teemad/raba |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-14 |arhiivimisaeg=2011-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111026194114/http://www.elfond.ee/et/teemad/raba |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="JPaal">J. Paal ''Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine'' Tartu: KIK ja MTÜ Eesti Turbaliit, 2011</ref> <ref name="turvas">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2013-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131019131622/http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Roosalu">Reet Roosalu ''Maavarude koondbilanss 2010'' Maa-amet,2011</ref> <ref name="karofelt">[http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-05_Karofeld.pdf "Edgar Karofeld. Rikutud soode taastamispraktikast Kanadas."]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>}} [[Kategooria:Eesti sood| ]] 26aggv2nktmby951sok8q5z43mkhkfe 0 262741 7161303 6909556 2026-05-26T09:58:03Z Athanasius Soter 846 7161303 wikitext text/x-wiki '''Ulvi Tamm''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1959]] [[Lehtse]]s) on [[eesti]] muusikapedagoog ja kultuuritegelane. ==Elulugu== Ulvi Tamm alustas kooliteed [[1966]]. aastal [[Lehtse Kool|Lehtse 8-klassilises Koolis]] ning õppis mõnda aega ka [[Tapa muusikakool|Tapa Lastemuusikakoolis]] tšellot.<ref name="Türi rahvaleht">[https://issuu.com/tyrirahvaleht/docs/namedfea54/6 Persoon: Valge klaveri (Järva)maale tooja (Ulvi Tamm)]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Türi Rahvaleht]], [[30. aprill]] [[2010]], lk 6.</ref> Aastatel [[1974]]–[[1978]] õppis ta [[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar|Tartu Pedagoogilises Koolis]] ning seejärel kaugõppes [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikaosakonnas orkestrijuhtimist. 1978–2018 elas ta [[Türi]]l, kus ta töötas nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina. Türi poistekoori juhatans ta alates [[1983]]. aastast.<ref name="Türi rahvaleht" /> [[1978]]–[[1989]] töötas Ulvi Tamm [[Türi Gümnaasium|Türi Keskkoolis]], [[1989]]–[[2004]] [[Türi majandusgümnaasium|Türi Majandusgümnaasiumis]], [[2003]]–[[2007]] [[Sargvere põhikool|Sargvere Põhikoolis]] ja lasteaias ning [[2004]]–[[2011]] [[Väätsa Põhikool|Väätsa Põhikoolis]]. Alates [[2007]]. aastast on ta töötanud [[Rocca al Mare Kool|Rocca al Mare Kooli]] [[Vodja kool|Vodja individuaalõppekeskuses]] ning [[2014]]. aastast [[Türi Ühisgümnaasium]]is.<ref>[https://ramkool.edu.ee/vodja-kool/koolipere/opetajad-2/ Vodja kooli õpetajate nimekiri]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tyriyg.tyri.ee/index.php/kontakt/opetajad/30-ulvi-tamm |pealkiri=Ulvi Tamm Türi Ühisgümnaasiumi lehel |vaadatud=2017-11-12 |arhiivimisaeg=2017-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171113060253/https://tyriyg.tyri.ee/index.php/kontakt/opetajad/30-ulvi-tamm |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates [[2006]]. aastast korraldas ta kümne aasta jooksul üle-eestilist laste ja noorte pärimusmuusika festivali "Regilaul uues kuues".<ref>{{Netiviide |url=http://web.zone.ee/regilauluueskuues/index.html |pealkiri="Regilaul uues kuues" koduleht. |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2010-04-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100416172309/http://web.zone.ee/regilauluueskuues/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 2018. aastast on Tamm elanud [[Kärdla]]s, kus ta on töötanud mh Hiiumaa gümnaasiumis ja Kärdla muusikakoolis. Samuti on ta Hiiumaa poistekoori juhataja. ==Tunnustus== * 2009 [[Järvamaa kultuurihoidja]]<ref name="Türi rahvaleht" /> * 2011 [[pärimuskultuuri auhind]] eesti rahvamuusika tutvustamise ja levitamise eest koolinoorte seas<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/60894669/turilane-ulvi-tamm-palvis-vabariikliku-stipendiumi Türilane Ulvi Tamm pälvis vabariikliku stipendiumi] Maaleht, 2. november 2011.</ref> * 2015 [[Türi vald|Türi valla]] kuldne aumärk pikaajalise eduka töö eest muusikahariduse andmisel, Türi poistekoori juhendamisel ning noorte pärimusmuusikafestivali korraldamisel<ref>[http://www.tyri.ee/kuldse-aumargi-omanikud/-/asset_publisher/yAUECfX9Ny5g/content/kuldne-aumark-2015?redirect=http%3A%2F%2Fwww.tyri.ee%2Fkuldse-aumargi-omanikud%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_yAUECfX9Ny5g%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-2%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D2 2015. aasta kuldse aumärgi saajad Türi valla lehel]</ref> * 2015 [[Järvamaa kultuuritegija]] aastapreemia 10. festivali "Regilaul uues kuues" korraldamise eest<ref>[https://web.archive.org/web/20171113114310/http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/jarvamaa/article-2 Järvamaal jagati preemiaid!] Kultuurkapitali koduleht, 6.1.2016</ref> == Isiklikku == Ulvi Tamme isa oli [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] ja ema [[Milja Tamm]]. Õde on kontsertmeister Tiiu Maasing. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.jt.ee/138204/muusikaopetaja-otsib-vaikust-oma-saarelt/ Muusikaõpetaja otsib vaikust oma saarelt], [[Järva Teataja]], [[5. juuli]] [[2009]] *[http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/article.php?id=24458729 Pidu algab koorilaulu tunnist], [[Maaleht]], [[9. juuli]] 2009 *[https://issuu.com/tyrirahvaleht/docs/namedfea54/6 Persoon: Valge klaveri (Järva)maale tooja (Ulvi Tamm)] [[Türi Rahvaleht]], [[30. aprill]] [[2010]], lk 6 *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/60894669 Türilane Ulvi Tamm pälvis vabariikliku stipendiumi] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 2. november 2011 *[http://www.folkloorinoukogu.ee/Parimuskultuuri_auhinna_sai_Ulvi_T_607 Pärimuskultuuri auhinna sai regilaulu edendaja Ulvi Tamm] [[Folkloorinõukogu]], 2011 {{JÄRJESTA:Tamm, Ulvi}} [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] qip4k54fdxf8m5q4dyvy5fstcc33l03 0 264034 7160981 7145441 2026-05-25T19:31:18Z Kuriuss 38125 7160981 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|[[PCI Express]]iga.}} {{Ajakohasta|kuu=juuli|aasta=2017}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=oktoober}} [[Pilt:Intelpromtserverpcixadapter1000mta342.jpg|pisi|PCI-X siiniga Gigabit Etherneti kaart]] '''PCI-X''' (lühend ''PCI-eXtended''ist) on arvuti [[siin]]i ja lisakaardi standard, mis täiendab 32-bitist [[PCI siin|PCI kohalikku siini]] suurema ülekandekiirusega, mida eelkõige nõuavad [[server]]id. PCI-X on topeltlai versioon standardsest PCI-st ning töötab kuni neli korda kiirema taktsagedusega, kuid on muidu sarnane selle elektriliste rakenduste ja protokollidega.<ref name="PCI-SIG">{{cite web|url=http://www.pcisig.com/news_room/faqs/faq_20/|title=PCI-SIG&nbsp;— FAQ&nbsp;— PCI-X 2.0|accessdate=14. august 2012|archive-date=2008-02-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20080215215940/http://www.pcisig.com/news_room/faqs/faq_20/|url-status=dead}}</ref> See on praeguseks asendatud nüüdisaegsema [[PCI Express]]iga, millel on täiesti teistsugune ühendus ja disain, mis kasutab paralleelühenduse asemel kitsast, kuid kiiret jadaühendust. Olemas on ka 64-bitine PCI täpsustus, mis on elektriliselt erinev, kuid kasutab samu ühenduspesi kui PCI-X. == Taust == PCI-Xi lõid ühiselt [[IBM]], [[HP]] ja [[Compaq]] ning see esitati heakskiitmiseks 1998. aastal. Selle põhieesmärk oli parandada suure läbilaskevõimega seadmete jõudlust, näiteks Gigabit Etherneti, Fibre Channeli ja Ultra3 SCSI kaardid, ning lubada protsessoritel olla omavahel [[Klaster (infotehnoloogia)|klastritesse]] ühendatud. Tavaline PCI oli piiratud 66 MHz-ga, sest signaalid pidid jõudma punktist A punkti B ühe taktsükli jooksul. PCI-X võttis kasutusele registreeritud sisend-väljundi. See tähendab, et signaalide liikumiseks on aega kaks taktsüklit, mis võimaldas tõsta taktsagedust ilma, et signaalid sassi läheksid. Pärast aadressi saatmist lisab PCI-X ühe täiendava tsükli ehk atribuutide faasi, mille jooksul edastatakse 36 bitti lisainfot, mis teeb siini haldamise intelligentsemaks. Ülekanded, mida PCIs kohe teha ei saa, lükatakse edasi kas sihtmärgi või algataja poolt, luues tegevuse uuestiproovimise tsükleid, mille jooksul PCI siini ükski teine seade kasutada ei saa. Kuna PCI-l pole jagamismehhanismi, mis võimaldaks sihil tagastada andmeid hiljem, jääb siin kasutusse kuni lugemiseks mõeldud andmed on valmis. PCI-X aga ühendub pärast ülekande käsu saamist PCI siinist lahti ning lubab teistel seadmetel seda siini kasutada. Jagamissüsteem suurendab siini tõhusust nende tsüklite eemaldamisega, mille jooksul pole andmeid võimalik üle siini kanda. PCI kannatab ka katkestamisliinide nappuse käes. Kuna katkestusliine on sellel ainult neli (INT A/B/C/D), siis mitme PCI seadmega süsteemid vajavad funktsioone liini jagamiseks. PCI-Xile lisati MSI režiim, milles tekitatakse katkestusi mitte katkestusliinide abil, vaid kirjutades hosti määratud mälupiirkonda. Kuna MIS-d saadetakse mälukirjutamise teel, on igal seadmel oma pühendatud katkestus. See lahendab vana PCI probleemi, kus mitu seadet jagasid nelja füüsilist katkestusliini, mis tekitas konflikte ja aeglustas süsteeme. Mõned seadmed, eriti Gigabit Etherneti kaardid, SCSI-kontrollerid (Fibre Channel ja Ultra320) võivad täielikult ära kasutada PCI siini läbilaskevõime 133 MB/s. On realiseeritud porte, mis kasutavad topelt siini kiirust (66&nbsp;MHz) ja topeltlaia siini (64-bitine ja suurema kontaktide arvuga – 124 asemel 184). Need olid PCI 2.x standardi valikulised lisad, mida mõnevõrra toetati, kuid seadmete ühildumine suurematel kiirustel kui standardne 133 MB/s oli jätkuvalt keeruline. Arendajad kasutasid lõpuks alusena kombinatsiooni 64-bitisest ja 66-MHz laiendusest. Arvestades ilmseid tuleviku vajadusi, rajasid nad 66 MHz ja 133 MHz variandid maksimaalse läbilaskevõimega vastavalt 532 MB/s ja 1064 MB/s. Ühistöö tulemus esitati PCI-Xi nime all [[PCI SIG]] grupile. Selle heakskiit tegi PCI-Xist avatud standardi, mille pidid omaks võtma kõik arvutitootjad. PCI SIG kontrollib PCI-Xi tehnilist tuge, treenimist ja vastavuse testimist. IBM, Intel, Microelectronics ja Mylex pidid arendama seda toetava kiibistiku. 3Com ja Adaptec pidid arendama sobiva perifeeria. Et kiirendada turul PCI-Xi omaksvõttu, pakkus Compaq PCI-Xi arendamistööriistu oma kodulehel. Üldiselt omasid kõik põhilised kiibistiku ehitajad PCI-Xi mingil kujul oma tootmisliinis. == Tehniline kirjeldus == PCI-X täiendas traditsioonilist PCI standardit sellega, et kahekordistas maksimaalse kiiruse (66&nbsp;MHz-lt 133&nbsp;MHz-le)<ref name="PCI-SIG" /> ja sellest tulenevalt ka andmete vahetamise kiiruse arvutite protsessorite ja perifeeria vahel. Traditsiooniline PCI toetab kuni 64 bitti 66&nbsp;MHz juures (kuigi üle 32 biti 33&nbsp;MHz juures on tavaks ainult võimsamatele süsteemidele) ning täiendavad siinistandardid on 32 bitti 66&nbsp;MHz või juures või 64 bitti 33&nbsp;MHz juures. Teoreetiline maksimaalne andmevahetuskiirus protsessori ja perifeeria vahel PCI-Xi abil on 1,06 GB/s. Standardne PCI toetab 133 MB/s. PCI-X 2.x ei ole kiirustel 266 ja 533&nbsp;MHz ühilduv vanemate 5-voldiste PCI I/O seadmetega, vaid ainult 3,3-voldiste seadmetega, mida PCI-X tagasisuunas toetab. PCI-Xi ja 3,3-voldiseid PCI kaarte sai üldiselt PCI-X siinil ühilduma panna, kuid siini kiirus oli sel juhul piiratud aeglasema kaardi järgi. Näiteks kui PCI 2.3, 66&nbsp;MHz perifeeria on paigaldatud PCI-Xi siini, mis toetab 133&nbsp;MHz, siis terve kaardi siin on siiski piiratud 66&nbsp;MHz-le aeglasema kaardi tõttu. Et sellest ja voldilisest piirangust üle saada, lisasid paljud emaplaadid mitmeid PCI/PCI-X siine, millest üks oli mõeldud kiiretele seadmetele ja teine üldisema eesmärgiga perifeeria jaoks. {| class="wikitable" |+Võrdlustabel !Standard !Taktsagedus !Max andmeedastuskiirus 32-bit ja 64-bit puhul !Laienduskaartide arv Siini kohta |- |PCI |33 MHz |133 - 266 MB/s |4 - 5 |- |PCI |66 MHz |266 - 533 MB/s |1 -2 |- |PCI-X 1.0 |66 MHz |266 - 533 MB/s |4 |- |PCI-X 1.0 |133 MHz |533 - 1066 MB/s |1 -2 |- |PCI-X 2.0 (DDR) |133 MHz |1066 - 2132 MB/s |1 |- |PCI-X 2.0 (QDR) |133 MHz |2132 - 4262 MB/s |1 |} == Siini haldus ja andmeedastus == '''<big>Arbitratsioon ja Bus Mastering</big>''' PCI-X kasutab tõhusat arbitratsioonisüsteemi, kus spetsiaalne kontroller ehk arbiiter jagab seadmetele õigusi siini kasutada. Erinevalt vanematest siinidest on PCI-X seadmed "siini peremehed" ehk Bus Masters, kasutades DMA (Direct Memory Access) tehnoloogiat. See võimaldab kaartidel kirjutada andmeid otse arvuti mälusse, koormamata seejuures arvuti CPU-d. See on edasiminek võrreldes PIO (Programmed I/O) meetodiga, kus protsessor pidi kogu andmevahetust vahetult juhtima. Kuna PCI-siin mahutab mitut ülemseadet, millest igaüks võib igal ajal siini kasutamist taotleda, loodi mehhanism, mis jaotab siiniressursside kasutamise mõistlikul viisil ja lahendab konfliktid mitme ülemseadme vahel, kes soovivad siini samaaegselt kasutada. Seda kutsutakse arbitratsiooniks.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Chapter 2: Arbitration {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/reference/24361/203279/chapter-2-arbitration |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref> '''<big>Peer-to-Peer suhtlus</big>''' PCI-X 2.0 tõi endaga kaasa täiustatud P2P (Peer-to-Peer) toe. see lubab kahel lisakaardil vahetada andmeid omavahel otse, ilma saatmata neid vahepeal süsteemi mällu. See lühendab andmete teekonda ja vähendab viivitusi kriitilistes serverirakendustes.<ref name=":1" /> == Versioonid == Kui suurem osa 64-bitiseid PCI-X auke on 5-voldised ja on tagurpidi ühilduvad 32-bitiste 5-voldiste PCI-kaartidega, siis mõned 64-bitised PCI-X augud on hoopis 3,3-voldised ning neisse ei saa sisestada 5-voldiseid kaarte, mis on kõige levinum 32-bitiste PCI-kaartide seas. Kõik PCI-X-i kaardi või pesa tüübid on teostatud ka 64-bitisena ning varieeruvad vastavalt: *Kaardid **66&nbsp;MHz (alates versioonist 1.0) **100&nbsp;MHz (kasutusele võetud 133&nbsp;MHz adapteriga teatud serveritel) **133&nbsp;MHz (versioonist 1.0) **266&nbsp;MHz (versioonist 2.0) **533&nbsp;MHz (versioonist 2.0) *Pesad **66&nbsp;MHz (leidub vanematel serveritel) **133&nbsp;MHz (kõige levinum tänapäevastel serveritel) **266&nbsp;MHz (haruldane, PCIe-ga asendatud) **533&nbsp;MHz (haruldane, PCIe-ga asendatud) == PCI-X 2.0 == PCI SIG kinnitas 2003. aastal PCI-X 2.0. See lisab suuremad kiirused 266&nbsp;MHz ja 533&nbsp;MHz läbilaskevõimega vastavalt ligi 2,15 GB/s ja 4,3 GB/s. PCI-X 2.0 lisab protokollile täiendusi, mille eesmärk on aidata süsteemi usaldusväärsust ja lisab siinile veel vigade parandamise koodid. Tegeleti ka kõige enam kurdetud probleemi üle, mis puudutab PCI-Xi 184-kontaktilist ühendust. Loodi 16-bitised pordid lubamaks PCI-Xi kasutada seadmetes, millel polnud palju ruumi. Sarnaselt PCI Expressiga lisati PtP funktsioonid, et seadmed, mis asusid siinil, saaksid suhelda omavahel koormamata keskprotsessorit või siinikontrollerit. Hoolimata PCI-X 2.0 eelistest ja selle sobivusest eelnevate PCI-X ja PCI seadetega, pole seda veel laialdaselt kasutusse võetud. Põhjus seisneb riistvara müüjates, kes üldjuhul eelistavad PCI Expressi. IBM oli üks vähestest müüjatest, kes pakkus oma System i5 mudelites 515, 520 ja 525 PCI-X tuge, mida nad reklaamisid sobivatena 10 gigabitiste Etherneti adapterite jaoks. HP pakkus PCI-X 2.0 mõnedes ProLiant ja Integrity serverites ning kahe pordiga 4 Gbit/s fiiberkanali adaptereid, mis töötasid sagedusel 266 MHz. AMD toetas PCI-X 2.0 oma 8132 Hypertransport ja PCI-X 2.0 tunnelikiibi kaudu. ServerWorks oli PCI-X 2.0 häälekas toetaja (esimese põlvkonna PCIe kahjuks), eriti läbi oma juhi Raju Vegesna, kes vallandati Broadcomi juhtkonna tegevuskavaga seotud erimeelsuste tõttu. 2003. aastal teavitas Dell, et jätab PCI-X 2.0 vahele, et PCIe standard varem kasutusele võtta. nagu PC Magazine teatas, hakkas Intel oma 2004. aasta tegevuskavas PCI-x kõrvale jätma PCIe kasuks, väites, et viimasel on märkimisväärsed eelised süsteemi latentsuse ja energiatarbimise osas. == Kvaliteedi kontroll ja signaali stabiilsus == Kuna PCI-X töötab väga suurtel kiirustel on oluline jälgida signaali stabiilsust. Selleks kasutatakse [[:en:Phase-locked_loop|PLL]]-i (Phase Locked Loop), mis genereerivad 100 MHz tugisignaalist vajaliku taktsageduse. Standardid määravad ära PLL-i ribalaiuse ja mürataluvuse. Testimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid alates spektrianalüsaatoritest kuni spetsiaalsete ''Clock Recovery'' instrumentideni, mis tagavad, et seadmed suudavad andmeid veatult vahetada ka elektromagnetiliste häirete korral. PLL määrab ära, kui palju on signaalis värinat. Kui PLL ei tööta korrektselt, tekivad andmeedastuses vead.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=PCI Express® Transmitter PLL Testing — A Comparison of Methods |url=https://www.tek.com/en/documents/primer/pci-express-transmitter-pll-testing-comparison-methods |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.tek.com |keel=en}}</ref> PCI-X standard nõuab, et lisakaart suudaks filtreerida emaplaadilt tulevat müra. Seda nimetatakse ''Jitter Transfer Function'' (JTF). Testimine tagab, et kaart oleks stabiilne, kui tugisignaal on ebatäpne.<ref name=":0" /> Kõikide testide aluseks on spetsiaalne kontrollplaat ''Compliance Base Board'' (CBB). See tagab, et testi tulemused on korratavad ja ei sõltu konkreetsest emaplaadi tootjast.<ref name=":0" /> <big>'''Testimismeetodite võrdlus'''</big> * Spektrianalüsaatori meetod. See on traditsiooniline viis, mis mõõdab signaali amplituudi ja sagedust, kuid ei näe faasinihet. See on PCI-X puhul tavaline, kuid jään hätta uuemate 5 GT/s kiirustega. * Ostsilloskoobi meetod. See on kiirem ning võimaldab näha ka faasiinfot, kasutades FFT arvutusi. * Clock Recovery meetod. Kõige täpsem ja kaasaegsem viis, mis suudab testida ka keerukamaid PLL-disaine. [[Fail:MOTU PCIX-424 7825.jpg|pisi|MOTU PCIX-424 helikaart, millel on ka PCI ja PCIe variandid.]] == Kasutusvaldkonnad == Kuigi nüüdseks on PCI-X tehnoloogia igapäeva elust kadunud, siis enne PCIe standardit olid selle kasutusvaldkonnad väga laiad. Kõik tõsisemad serverite kettamassivid ehk [[:en:RAID|RAID-kontrollerid]] kasutasid PCI-X kaarte, Neid kasutati vanades süsteemides helikaartidena, ning nende peal olid varajased 10-Gigabit Ethernet kaardid. == PCI-X segiajamine PCI-Expressiga == PCI-Xi aetakse tihti nime poolest segamini [[PCI Express]]iga, mida tavaliselt lühendatakse PCI-E või PCIe. Kaardid ei näe üldse sarnased välja ega ühildu. Kõige levinumad põhjuseks on X-täht, mistõttu PCI-X kõlab PCI Expressiga sarnaselt. Kuigi mõlemad on suure kiirusega arvutisiinid, erinevad nad mitmel moel. Esiteks on PCI-X paralleelne liides, mis on tagurpidi ühilduv kõigega peale vanemate 5-voldiste PCI seadmete. PCIe on aga jadasiin, millel on täiesti teistsugune füüsiline liides, mis loodi asendamaks nii PCId kui ka PCI-Xi. PCI-X ja standardsed PCI siinid võivad joosta PCIe sillal. PCIe on võrdne PCI-X ja isegi PCI-X 2.0ga maksimaalses läbilaskevõimes. PCIe 1.0 x1 toetab läbilaskevõimet 250 MB/s mõlemas suunas ja toetab kuni 32 rida andes maksimaalselt 8 GB/s (32 rida × 250 MB/s) mõlemas suunas. PCI-Xil on tehnoloogilised ja majanduslikud puudused PCI-Expressi ees. 64-bitise paralleelse liidese puhul on radade paigutamine keeruline, sest nagu kõigil paralleelsetel kasutajaliidestel, peavad signaalid siinist kohale jõudma ühel ajal või väga väikese ajavahemiku jooksul ning kõrvuti asetsevad rajad võivad üksteist segada. PCI järjestikusel liidesel on vähem selliseid probleeme ja sellepärast ei vaja nii keerukaid ega kalleid kavandeid. Nagu ka standardsed PCI siinid, on PCI-X omad pooleldi mõlemasuunalised ([[pooldupleks]]). PCIe siinid on aga täielikult mõlemasuunalised. PCI-X siinid võivad joosta ainult nii kiiresti kui kõige aeglasem seade. PCIe seadmed aga on iseseisvad ning ei sõltu siini kiirusest. PCI-X augud on ka pikemad kui PCIe omad, mis võib olla väga problemaatiline emaplaatidele. == Viited == {{viited}} {{Arvutisiinid}} [[Kategooria:Arvutisiinid]] iw77330byh6l7w0y9nv8737r9w3c2cy 0 265650 7161033 6949381 2026-05-25T20:44:08Z Kuriuss 38125 7161033 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Nvidia Optimus''' on [[Nvidia]] poolt arendatud optimeerimistehnoloogia, mis lülitab [[graafikaprotsessor]]i automaatselt välja, kui seda vaja ei lähe, ja sisse, kui on vaja suuremat jõudlust. Graafikaprotsessori väljalülitamisel kasutatakse [[Graafikaprotsessor#Integreeritud graafikalahendused|integreeritud graafikaprotsessorit]], mis kasutab vähem voolu, aga on väiksema jõudlusega. Sellega saab suurendada [[sülearvuti]] aku kestust vähenõudliku kasutamise ajal. ==Ajalugu== Esimene versioon valitavast graafikaprotsessorist töötas [[BIOS]]i tasemel – arvuti käivitamisel sai valida graafikaprotsessori, kuid graafikaprotsessori vahetamiseks pidi arvuti taaskäivitama. 2007. aastal esitles Nvidia tehnoloogiat, mis võimaldas vahetada graafikakaarti arvuti töötamise ajal. Kuigi see teeb graafikaprotsessorite vahel lülitamise lihtsamaks, kulus selleks 5–10 sekundit. See ja teised tüütud tegurid (näiteks programmid blokeerisid graafikaprotsessori vahetamist ja ekraan vilkus graafikaprotsessorite vahetamisel) ei teinud seda lahendust populaarseks.<ref name="whitepaper">{{netiviide | URL = http://www.nvidia.com/object/LO_optimus_whitepapers.html | Pealkiri = Nvidia Optimus whitepaper | Failitüüp = pdf| Väljaandja = Nvidia | Keel = inglise keeles}}</ref> ===Erinevused võrreldes lülitatava graafikaprotsessoriga=== Erinevalt käsitsi lülitatavast graafikast lülitab Optimus graafikakaardi automaatselt sisse, kui mõni programm nõuab suuremat jõudlust kui integreeritud graafika suudab pakkuda. Samuti lülitatakse graafikakaart automaatselt välja, kui suurt jõudlust pole enam vaja. See väldib olukordi, kus graafikakaart unustatakse kasutaja poolt välja lülitada, mistõttu aku kestus väheneb kiiresti. Lisaks puudub ekraani vilkumine ja ooteaeg, kuna kõik graafikaprotsessori(te) (olgu selleks integreeritud või eraldi seisev) poolt tehtud töö saadetakse integreeritud kaardile, mis saadab pildi ekraanile. ==Ülevaade== ===Tarkvara=== Et ära tunda, kas on vajalik graafikakaarti sisse lülitada, kasutatakse suunamise kihti ja profiile. Suunamise kiht jälgib riistvara ja draiveri vahelist suhtlust, otsides käske, mille puhul välise graafikaprotsessori kasutamine parandaks programmi jõudlust. Käsu leidmisel lülitatakse graafikakaart sisse (kui see juba ei ole) ning vastavad käsud suunatakse graafikakaardile töötlemiseks. Näiteks otsitakse: * DX käske – näiteks 3D mängud ja DirectX kasutamine * DXVA (DirectX Video Acceleration) käske – video taasesitus * CUDA käsud – graafikaprotsessori kasutamine arvutusteks Lisaks kasutatakse nimekirja graafikakaarti eelistatavatest programmidest. Iga programmi testitakse Nvidia poolt ning uuritakse, kas graafikakaardi kasutamisega saaks parema kvaliteedi, jõudluse, madalama energiakuluvuse või funktsionaalsuse. Profiile hoitakse Nvidia serverites ja saadetakse automaatselt kasutajatele. Seega ei ole vaja uute programmide ja mängude toetamiseks teha draiveriuuendust. Ka saab kasutaja lisada programme, mis pole juba nimekirjas, ja muuta programmi kaupa eelistust, millist graafikaprotsessorit kasutada. ===Riistvara=== Et hoida ära [[multiplekser]]i kasutamist ja tõrkeid, mis võivad tekkida draiveri vahetamisega integreeritud graafikakaardilt välisele graafikaprotsessorile ja kaadripuhvri liigutamisega üle [[PCI Express]] siini graafikaprotsessorilt integreeritud graafikaprotsessori poolt kasutatavale mälule, kasutatakse lisaks kopeerimismootorit. Traditsioonilised mälust-mälusse kopeerimised tehakse 3D-mootori poolt. Et säilitada siduvust, blokeeritakse 3D-mootori tegevus kuni mälust-mälusse kopeerimine on lõppenud. See ajalt kulukas tegevus võib peatada 3D-mootori ja mõjutada jõudlust negatiivselt. Optimuse kopeerimismootor kasutab PCI Express siini kahesuunalist liiklust, et kopeerida graafikaprotsessori kaadripuhver üle integreeritud graafikaprotsessori poolt kasutatavasse mälusse, ja lubab 3D-mootoril muuta pilti. ==Nõuded Operatsioonisüsteemidele== ===Windows=== Nvidia Optimuse kasutamiseks on vaja [[Windows 7]]t ja Nvidia draivereid (Alates versioonist 256 GeForce / Verde draiverid või Nvidia Optimus Draiver<ref>{{netiviide | URL = http://www.anandtech.com/show/3735/nvidia-beta-256-drivers-optimus-included | Pealkiri = NVIDIA Beta 256 Drivers: Optimus Included | Autor = Jarred Walton | Väljaanne = AnandTech | Keel = inglise keeles | Aeg = 24. mai 2010 | vaadatud = 2011-11-27 | arhiivimisaeg = 2012-07-17 | arhiivimisurl = https://archive.today/20120717122559/http://www.anandtech.com/show/3735/nvidia-beta-256-drivers-optimus-included | url-olek = ei tööta }}</ref>) ===Linux=== Nvidial pole plaanis luua tuge Linuxile. See võib tähendada, et arvuti ei saa kasutada Nvidia graafikaprotsessorit, kuna ühendus ekraaniga on läbi integreeritud graafikaprotsessori. Et seda toetada, on olemas avatud lähtekoodiga projekt [https://github.com/Bumblebee-Project/Bumblebee Bumblebee]. ===Mac OS X=== Kuigi [[MacBook Pro]]d kasutavad sarnast raudvara, ei kasuta need Optimus tehnoloogiat, vaid [[Mac OS X]]i operatsioonisüsteemi sisseehitatud lahendust graafikaprotsessorite vahel lülitamiseks<ref>{{netiviide | URL = http://arstechnica.com/apple/news/2010/04/inside-apples-automatic-gpu-switching.ars | Pealkiri = Inside Apple's automatic graphics switching | Autor = Chris Foresman | Väljaandja = Ars Technica | Keel = inglise keeles | Aeg = 13. aprill 2010}}</ref>. Erinevalt Optimusest lülitab OS X lahendus välja integreeritud graafikaprotsessori kui väline graafikaprotsessor on sisse lülitatud. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== [http://www.nvidia.com/object/optimus_technology.html Optimuse infoleht] [[Kategooria:Graafikariistvara]] [[Kategooria:Nvidia|Optimus]] mx8e6rtwahiqtbskwh31tiva2xch3de 0 265690 7161075 6932680 2026-05-25T22:06:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161075 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=jaanuar|aasta=2021}}{{viita}} '''Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik''' ehk '''võrdõigusvolinik''' (inglise keeles ''Gender Equality and Equal Treatment Commissioner'') on sõltumatu ja erapooletu Eesti riigiametnik, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/122122021038?leiaKehtiv Soolise võrdõiguslikkuse seadus]</ref> ja võrdse kohtlemise seaduse<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?leiaKehtiv Võrdse kohtlemise seadus]</ref> nõuete täitmist ning teostab sellekohast järelevalvet nii avalikus kui ka erasektoris.<ref name="määrus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13327659 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus]</ref> Võrdõigusvolinik tegutseb Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina [[Euroopa Liidu kodaniku seadus]]e ja Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõige 8 alusel. Kuni 1. jaanuarini 2009 oli volitatu ametinimetuseks "soolise võrdõiguslikkuse volinik".<ref name="SVV">[http://www.svv.ee/ Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku koduleht]</ref> Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nimetab ametisse [[sotsiaalministeerium]] viieks aastaks ning tema tegevust finantseeritakse riigieelarvest. 2005. aastal nimetas tollane sotsiaalminister [[Jaak Aab]] esimese soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikohale [[Margit Sarv]]e.<ref>{{Netiviide|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51020137/vordoiguslikkuse-volinikuks-saab-margit-sarv|pealkiri=Võrdõiguslikkuse volinikuks saab Margit Sarv |väljaanne=Delfi.ee|aeg=26.09.2005}}</ref> 2010–2015 oli volinikuks [[Mari-Liis Sepper]] ja 2015–2022 [[Liisa Pakosta]]. Detsembris 2022 valiti uueks volinikuks [[Christian Veske]].<ref>{{Netiviide|autor=Loora-Elisabet Lomp|url=https://www.postimees.ee/7659835/vordoigusvolinikuks-saab-christian-veske#_ga=2.200419754.502907830.1669822969-1666959120.1665405391|pealkiri=Võrdõigusvolinikuks saab Christian Veske|väljaanne=Postimees Online|aeg=30. november 2022|vaadatud=30. november 2022}}</ref> == Voliniku pädevus == Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud soo, rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingutesse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Lisaks kuuluvad voliniku pädevusse osalise tööajaga ja tähtajalise töölepinguga töötajate ning töötajate, kes täidavad tööülesandeid renditööna, võrdse kohtlemise küsimused. Võimaliku diskrimineerimisjuhtumi korral annab volinik oma arvamuse, mis: * on erapooletu eksperdi arvamus, kas diskrimineerimine on toimunud või mitte; * ei ole juriidiliselt siduv, sest volinik ei saa teha ettekirjutusi diskrimineerijale diskrimineerimise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks, kuid on siiski kaalukas argument töövaidluskomisjonis või kohtus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arvamused |url=https://www.volinik.ee/voliniku-tegevus/arvamused.html |vaadatud=2025-04-17 |väljaanne=Volinik |keel=et |arhiivimisaeg=2025-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250421151909/https://www.volinik.ee/voliniku-tegevus/arvamused.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Volinikul on õigus omaalgatuslikult anda arvamusi diskrimineerimisjuhtumite kohta ja saada teavet kõikidelt isikutelt, kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku informatsiooni ning nõuda kirjalikke seletusi ja dokumente võimaliku diskrimineerimise kohta. Diskrimineerija nõusolek menetluse läbiviimiseks ei ole vajalik.{{lisa viide}} Volinik teeb ettepanekuid [[Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsusele]], valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta. Samuti nõustab ja teavitab neid võrdse kohtlemise seaduse ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist käsitletavates küsimustes.{{lisa viide}} == Võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine == Volinik avaldab teavet selle kohta, milliseid juhtumeid volinik menetleb või on menetletud. Selgitus- ja edendustööga aitab volinik tõsta teadlikkust võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse vajalikkusest ning nõustab ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meist |url=https://www.volinik.ee/meist.html |vaadatud=2025-04-17 |väljaanne=Volinik |keel=et |arhiivimisaeg=2025-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250421135436/https://www.volinik.ee/meist.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Voliniku ametisse nimetamine == Voliniku nimetab ametisse [[sotsiaalministeerium]] viieks aastaks ning tema tegevust finantseeritakse riigieelarvest.{{lisa viide}} == Voliniku kantselei == Võrdsete võimaluste voliniku kantselei on volinikku teenindav asutus. Kantselei asub aadressil Kiriku 4, Tallinn.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meist |url=https://www.volinik.ee/meist.html |vaadatud=2025-04-17 |väljaanne=Volinik |keel=et |arhiivimisaeg=2025-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250421135436/https://www.volinik.ee/meist.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Kantselei nõustab ja abistab volinikku ametiülesannete täitmisel ja peab ühendust teiste institutsioonide ja organisatsioonidega nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka mujal. {{lisa viide}} == Volinikud == * 2005–2010 [[Margit Sarv]] * 2010–2015 [[Mari-Liis Sepper]] * 2015–2022 [[Liisa Pakosta]] * 2022 – [[Christian Veske]]<ref>{{Netiviide|url=https://sm.ee/uudised/vordse-kohtlemise-volinikuks-saab-christian-veske|pealkiri=Võrdse kohtlemise volinikuks saab Christian Veske|väljaanne=Sotsiaalministeerium|aeg=30.11.2022}}</ref> == Võrdsete võimaluste õigusraamistik == === Võrdse kohtlemise seadus === Põhiseaduse § 12 ütleb, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Eesti seadused ja rahvusvahelised inimõiguslepped määravad põhiseadusele lisaks kindlaks tunnused või omadused, millega seoses ei tohi inimest panna ebasoodsamasse olukorda. Võrdse kohtemise seadus kaitseb inimest ebavõrdse kohtlemise eest, mis on tingitud tema rahvusest (etnilisest kuuluvusest), rassist või nahavärvusest, usutunnistusest või veendumustest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest, perekondlike kohustuste täitmisest, sotsiaalsest seisundist ja töötajate huvide esindamisest või töötajate ühingutesse kuulumisest, keeleoskusest või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Lisaks kaitseb võrdse kohtlemise seadus osalise tööajaga ja tähtajalise töölepinguga töötajaid ning töötajaid, kes täidavad tööülesandeid renditööna. Seaduste kaitse erinevate tunnuste puhul on erinev. Kui inimese soo tõttu on diskrimineerimine keelatud kõigis eluvaldkondades, siis näiteks puudega seoses kaitseb võrdse kohtlemise seadus ebavõrdse kohtlemise eest vaid töövaldkonnas ja hariduses. === Soolise võrdõiguslikkuse seadus === Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mille järgi peavad naistel ja meestel olema võrdsed õigused, kohustused, vastutus ja võimalused. Sooline võrdõiguslikkus tähendab seda, et naistel ja meestel on võrdsed õigused ja võimalused nii hariduse saamisel, tööelus kui ka teistes valdkondades. Nii meeste kui ka naiste töid, pürgimusi, soove ja vajadusi peab väärtustama võrdselt. Inimese sugu ei tohi piirata tema võimalusi kujundada oma elu ning rääkida kaasa teda ümbritseva ühiskonna asjades. Ühiskonna arengu seisukohast on tegemist poliitilise eesmärgiga. Mõlema soo esindajatel peavad olema võrdsed võimalused mõjutada poliitilisi, majanduslikke ja teisi ühiskonnaelu määravaid otsuseid. Soolise võrdõiguslikkuse mõiste vastandiks on sooline ebavõrdsus, mitte sooline erinevus.Soolise võrdõiguslikkuse seadus{{lisa viide}} == Mis on diskrimineerimine? == '''Diskrimineerimine''' on kellegi halvemini kohtlemine sellise tunnuse alusel, mida inimene endas ise muuta ei saa või mis on seotud tema olemusega. Sellised tunnused on näiteks sugu, rahvus, nahavärv, rass, usutunnistus või veendumused, vanus, sotsiaalne seisund, puue, seksuaalne sättumus; aga ka rasedus, sünnitamine või lapsevanemaks olemine, perekondlike kohustuste või kaitseväeteenistuse kohustuse täitmine ning töötajate esindamine.{{lisa viide}} == Euroopa Liidu kodanikust töötaja ja tema perekonnaliige == Võrdsete võimaluste volinik tegutseb Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõige 8 alusel. See tähendab, et Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikust töötajat tuleb sõltumata kodakondsusest kohelda võrdselt Eesti kodanikuga ning tal on õigus kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid, kui ta tunneb, et tema õigusi vabalt liikuda on põhjendamatult piiratud või takistatud. See puudutab liikumisvabadust Euroopa Liidu piires (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 492/2011).{{lisa viide}} Töötajate vaba liikumine annab Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele võimaluse valida töökoht ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Ühe liikmesriigi kodanikud ei vaja teises liikmesriigis töötamiseks tööluba. Kõikides EL-i liikmesriikides saavad teiste liikmesriikide kodanikud valida vabalt kõikide töökohtade vahel samamoodi nagu selle riigi enda kodanikud, ka nende peredel on õigus kolida riiki, kus töökoht asub.{{lisa viide}} == Euroopa Liidu kodaniku seadus == Euroopa Liidu kodaniku seadus reguleerib Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise ja elamise aluseid ning sätestab Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele Eestist lahkumise kohustuse ja neile Eestisse sissesõidu keelu kohaldamise alused.{{lisa viide}} == Võrdsed võimalused Euroopa tasandil == Euroopa tasandil reguleerib võrdõiguslikkust ja diskrimineerimist Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu õigusraamistik. ÜRO konventsioonid moodustavad laiema rahvusvahelise õigusraamistiku. Õigus võrdsusele ja vabadus diskrimineerimise eest on ainus õigus, mis on sätestatud kõigis üheksas ÜRO põhilepingus inimõiguste kohta.{{lisa viide}} Euroopa Liit põhineb inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdõiguslikkuse, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste austamisel. Need väärtused on liikmesriikides ühised ning sellega on kaitstud nii naiste kui meeste huvid, sallivus, õiglus, solidaarsus ja võrdsus. Võrdsed võimalused on Euroopa põhiväärtus.{{lisa viide}} == Võrdsete võimalustega tegelevad asutused Euroopa Liidus == Võrdsete võimalustega tegelevad asutused on riiklikud asutused, mis on loodud üle kogu Euroopa, et edendada võrdsust ja võidelda diskrimineerimisega. Need on sõltumatud organisatsioonid, mis kaitsevad ja abistavad diskrimineerimise ohvreid, jälgivad diskrimineerimisega seotud probleeme ja teadvustavaid neid avalikkusele.{{lisa viide}} [[Equinet]] on Euroopa võrdsete võimalustega tegelevate asutuste võrgustik. Equinet toetab võrdõiguslikkusega tegelevaid asutusi nende töös ning nõustab võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise vastast poliitikat. Riiklikud võrdsete võimaluste asutused on võrdõiguslikkuse põhiväärtuse eestvedajad ja diskrimineerimise eest kaitsjad. {{lisa viide}} == Vaata ka == *[[Diskrimineerimine tööturul]] *[[Sooline võrdõiguslikkus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://volinik.ee/ Võrdsete võimaluste voliniku koduleht] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/126042017008?leiaKehtiv Euroopa Liidu kodaniku seadus] *Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus *[https://equineteurope.org/ Equinet] *[https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32010L0041&from=EN EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ] *[https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32000L0043&from=EN NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust] *[https://www.err.ee/1609719183/izmailova-palub-andmekaitsel-uurida-soraineni-vordoiguse-eelnou-salastamist Izmailova palub andmekaitsel uurida Soraineni võrdõiguse eelnõu salastamist, ERR, 11. juuni 2025] [[Kategooria:Ametnikud]] [[Kategooria:Sooline võrdõiguslikkus]] dnzb25d37358k7bbcievt7rp2b07kyo 0 265789 7161025 5820187 2026-05-25T20:35:54Z Kuriuss 38125 7161025 wikitext text/x-wiki {{vikinda}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:KL AMD Duron Spitfire.jpg|pisi|Duroni protsessor Spitfire]] [[Pilt:KL AMD Duron Morgan.jpg|pisi|Duroni protsessor Morgan]] [[Pilt:Duron 1600 Applebred model A Front.jpg|pisi|Duroni protsessor Applebred]] '''Duron''' on [[AMD]] [[x86]]-ühilduv [[protsessor]], millega tuldi välja 19. juunil 2000. See oli odavam alternatiiv AMD [[Athlon]]ile ja [[Intel]]i [[Celeron]]ile ja [[Pentium III]]-le. Duron põhines K7 arhitektuuril. Duron tuli samal ajal, kui [[Slot A]] pesa asendati [[Socket A]]-ga. 2004. aastal vahetati Duron [[Sempron]]iga välja. Duron oli ühetuumaline protsessor. ==Loomine== Kui Athlon oli mõeldud võimsamatele arvutitele, siis Duron oli mõeldud odavatele arvutitele. Duronit toodeti kasutades AMD 0,18 mikroni protsessi Texases asuvas tootmistehases. Erinevalt Athlonist toodeti Duronit kasutades alumiiniumi (Al) sidumise tehnoloogiat. Võrdluseks, Athlonit toodeti uue vase (Cu) sidumise tehnoloogiaga. Kui Athloni Thunderbird tuuma suurus oli 120&nbsp;mm², siis Duron oli aga 100&nbsp;mm², mis tegi selle tootmise odavamaks, sest sai sama suurelt räni lehelt lõigata neid rohkem. See andis aga suure eelise Inteli Celeroni ees, sest Celeron ei saanud samal viisil kulusid kokku hoida. Duron kasutas sama pesa kui Athlon. Neil oli sama kontaktide asetus. Enamjaolt ühildusid nad samade emaplaatidega, jagades Socket A (teisiti nimetatud Socket 462) pesa. Küll aga oli neil kahel protsessoril erinev siini sagedus. Kui Duroni siini sagedus oli alguses piiratud 100&nbsp;MHz-le ehk FSB 200, siis Athloni siinisagedus oli 133&nbsp;MHz ehk [[FSB]] 266. Hiljem, kui Duron toetas FSB 266, siis samaks ajaks toetas Athlon aga siinisagedust FSB 333/400 ehk vastavalt 166/200&nbsp;MHz. ==Duroni variatsioonid== Duroneid toodeti aastate jooksul kokku kolme erineva tuumaga. Esimesel Duronil oli Spitfire'i tuum. Selle taktsagedus oli vahemikus 600–950&nbsp;MHz. See tehti Athloni 180&nbsp;nm Thunderbirdi tuuma põhjal ja seda toodeti aastail 2000–2001. Teine põlvkond oli Morgan, mille taktsagedus oli 900 ja 1300&nbsp;MHz vahel. Morgan põhines 180&nbsp;nm Palomino Athlon XP tuumal. Tänu sellele olid protsessoril sellised tähtsad täiustused nagu täielik Inteli SSE tugi, suurendatud TLB, riistvara andmete eelnev toomine ja integreeritud termiline diood. Nagu Palimino puhul, oodati ka Morganilt, et väheneks tuuma kuumuse eraldumine. Seda ei juhtunud, sest Morgani puhul tõusis aga tuumas elektripinge. Duroni viimane põlvkond kandis nimetust Applebred või ka vahel Appalbred. See oli aga Appaloosa Duroni (ametlikult seda ei tutvustatud, aga see siiski ringles väga piiratud mahus) põhjal koos 130&nbsp;nm Thoroughbred Athlon XPga. ==Athloni ja Duroni erinevus== Duroni peamine erinevus Athlonist on L2-vahemälu suurus. Kui Athlonil oli see 256 kB, mõnikord isegi 512 kB, siis Duronil oli see palju väiksem ehk 64 kB. See oli isegi Inteli Celeronist vähem (128 kB). Samas jäid neil L1-vahemälu suurused samaks, ehk 128 kB, mis oli sellel ajal üks suurimaid. Seda tänu K7 arhitektuurile. Athloni ja Duroni kiibid erinesid ka suuruse poolest, nagu juba mainitud. ==L1- ja L2-vahemälust== Koos Athloni/Duroni kiipide tulekuga muutis AMD oma vahemälu disaini ning muutis selle eksklusiivseks. Uue disaini tõttu ei peegeldatud enam andmeid L1- ja L2-vahemälu vahel nagu seda tehti Slot A protsessorite puhul. Uus disain eelistab L1-vahemälu, jättes aeglasema L2-vahemälu ainult kannatanud või tagasi-kirjutamise vahemälu plokkide kirjutamiseks tagasi põhimällu. L2-vahemälu sisuliselt toimib üleminekuna L1-vahemälust. Vahemälude vahelise duplitseerimise puudumise tõttu võib öelda, et Duronil on kokku 192 kB vahemälu. Samas Slot-A pessa mineval Athlonil on 512 kB L2-vahemälu oli praktikas kokku 512 kB (640K-128K). Celeron kuulus samasse klassi oma kokku 128 kB vahemäluga. K7 arhitektuuri protsessorid peale Slot-A olid vähem tundlikud L2-vahemälu suuruse suhtes. See vähendas L2-vahemälust sõltumist, lubades AMD-l teha L2-vahemälu kõrgema latentsusega ja madalama ribalaiusega ilma tõsise jõudluse kaota. See aga omakorda tegi protsessori ehituse lihtsamaks ja tõstis nende protsessorite tootmisefektiivsust. Duroni Spitfire protsessor oli jämedalt võttes ainult 10% aeglasem kui Athlon Thunderbird, mille baasil ta tehti. Duron oli vägagi populaarne arvutiehitajate seas, kes tahtsid vähese eelarvega võimalikult head arvutit. Kui aastal 2003 tuli välja Applebred Duron variatsioonidega 1,4, 1,6 ja 1,8&nbsp;GHz, 133&nbsp;MHz siiniga (FSB 266), siis oli sellest võimalik väikese modifitseerimisega teha võrdväärne protsessor AthlonXP Thoroughbed B"-ga. Küll aga 4 nädalat pärast Applebredi müügiletoomist muutis AMD kiipi nii, et seda enam ei saaks muuta. ==Duroni protsessorid== {| class="wikitable" !Mudel || Taktsagedus || [[Front side bus|FSB]] || Pinge || [[Thermal Design Power|TDP]] || Avaldatud || Toote kood || Kiip |- |Duron 550 || 550&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,5 V || 21,1 W || 19. juuni 2000 || D550AUT1B || Spitfire |- |Duron 600 || 600&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,5, 1,6 V || 22,7, 27,4 W || 19. juuni 2000 || D600AUT1B || Spitfire |- |Duron 650 || 650&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,5, 1,6 V || 24,3, 29,4 W || 19. juuni 2000 || D650AUT1B || Spitfire |- |Duron 700 || 700&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,5, 1,6 V || 25,5, 31,4 W || 19. juuni 2000 || D700AUT1B || Spitfire |- |Duron 750 || 750&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,6 V || 31,2, 33,4 W || 5. september 2000 || D750AUT1B || Spitfire |- |Duron 800 || 800&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,6 V || 35,4 W || 17. oktoober 2000 || D800AUT1B || Spitfire |- |Duron 850 || 850&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,6 V || 37,4 W || 8. jaanuar 2001 || D850AUT1B || Spitfire |- |Duron 900 || 900&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,6 V || 39,5 W || 2. aprill 2001 || D900AUT1B || Spitfire |- |Duron 950 || 950&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,6 V || 41,5 W || 6. juuni 2001 || D950AUT1B || Spitfire |- |Duron 900 || 900&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,75 V || 42,7 W ||14. mai 2001|| DHD900AMT1B || Morgan |- |Duron 950 || 950&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,75 V || 44,4 W || juuli 2001 || DHD950AMT1B || Morgan |- |Duron 1000 || 1000&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,75 V || 46,1 W || 20. august 2001 || DHD1000AMT1B || Morgan |- |Duron 1100 || 1100&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,75 V || 50,3 W || 1. oktoober 2001 || DHD1100AMT1B || Morgan |- |Duron 1200 || 1200&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,75 V || 54,7 W || 15. november 2001 || DHD1200AMT1B || Morgan |- |Duron 1300 || 1300&nbsp;MHz || 200&nbsp;MHz || 1,75 V || 60,0 W || 21. jaanuar 2002 || DHD1300AMT1B || Morgan |- |Duron 1400 || 1400&nbsp;MHz || 266&nbsp;MHz || 1,50 V || 57 W || 21. august 2003 || DHD1400DLV1C || Applebred |- |Duron 1600 || 1600&nbsp;MHz || 266&nbsp;MHz || 1,50 V || 57 W || 21. august 2003 || DHD1600DLV1C || Applebred |- |Duron 1800 || 1800&nbsp;MHz || 266&nbsp;MHz || 1,50 V || 57 W || 21. august 2003 || DHD1800DLV1C || Applebred |} ==Viited== * http://www.cpu-world.com/CPUs/K7/TYPE-Duron.html * http://pclinks.xtreemhost.com/786.htm * http://www.cpu-collection.de/?tn=0&l0=co&l1=AMD&l2=Duron * http://www.anandtech.com/show/566 * http://cpu-museum.de/?q=Duron * http://www.zen26266.zen.co.uk/Duron-1.htm ==Välislingid== *http://www.cpubenchmark.net/cpu_lookup.php?cpu=AMD+Duron {{AMD protsessorid}} [[Kategooria:AMD mikroprotsessorid]] ehf5ttxivtf707zr3uzp1lamcsv2myt 0 267321 7161098 7105132 2026-05-26T00:52:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161098 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elektriraudtee&#039;s FLIRT.jpg|pisi|AS [[Elron]]i Stadler FLIRT elektrirong 1401 "Kegel"]] [[Pilt:SBB RABe 523 FLIRT der Zuger S-Bahn.jpg|pisi|Stadler FLIRT rong Šveitsis]] [[Pilt:Stadler Flirt Keila jaamas1.jpg|pisi|Stadler FLIRT [[Keila raudteejaam|Keila jaam]]as]] '''Stadler FLIRT''' ([[saksa keel]]es ''"flinker leichter innovativer Regional-Triebzug"'', [[inglise keel]]es ''"Fast Light Innovative Regional Train",'' [[Eesti keel|eesti keeles]] ''"kiire kerge innovatiivne regionaalrong"'') on [[elektrirong|elektri-]] või [[diiselrong]], mida toodab [[Šveits]]i ettevõte [[Stadler Rail]] AG. FLIRT arendati välja Šveitsi [[raudtee]]de jaoks, esimesed rongid valmisid [[2004]]. aastal. Tegemist on [[mootorvagun]]itega rongikoosseisuga (inglise k ''Electric Multiple Unit''). FLIRTi on saatnud suur edu ja 2013. aasta juuliks oli müüdud juba 910 rongi.<ref name="3gIeA" /> FLIRTe on lisaks Šveitsile ostnud [[Eesti]], [[Alžeeria]], [[Austria]], [[Holland]]i, [[Itaalia]], [[Norra]], [[Poola]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]], [[Serbia]], [[Soome]], [[Tšehhi]], [[Ungari]] ja [[Valgevene]] raudtee-ettevõtted.<ref name="rongidest" /><ref name="D5mmC" /> ==Tehnilised näitajad== Stadler FLIRTil on kahe- kuni kuueteljeliste [[mootorvagun]]itega [[rongikoosseis]]ud. Maksimaalkiirus jääb eri mudelitel vahemikku 120–200 km/h. Enamiku mudelite maksimaalkiirus on 160 km/h. ''' Eestis kasutatavate Stadler FLIRT rongide tehnilised andmed (4 vaguniga elektri- ja diiselrongi näitel)''': {| |-valign="top" | Elektrirong: * Istekohti: 274 in * Seisukohti: 222 in * Brutokaal: 159 t * Pikkus 75 m * Laius: 3500 mm * Suurim kiirus: 160 km/h * Kiirendus: 1,2 m/s² | Diiselrong: * Istekohti: 214 in * Seisukohti: 211 in * Brutokaal: 176 t * Pikkus: 74,3 m * Laius: 3500 mm * Suurim kiirus: 160 km/h * Kiirendus: 0,85 m/s² <ref>[https://web.archive.org/web/20200406200902/https://elron.ee/elron/rongidest/tehnilised-andmed/ Tehnilised andmed] Elron</ref> |} ==Esimesed laiarööpmelised mudelid Soomes== Esimesed [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelised]] FLIRTid ostis [[Helsingi]] lähiliiklust korraldav [[Pääkaupunkiseudun Junakalusto Oy]], seni olid kõik FLIRTid toodetud [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelisele raudteele]].<ref name="rongidest" /> ==Stadler FLIRT rongid Eestis== [[Pilt:Stadler Flirt DMU 2404 power car.jpg|pisi|Stadler Flirt diiselrongi mootorisektsioon]] 2009. aastal korraldas [[Elektriraudtee AS|Elektriraudtee]] (uue nimega [[Eesti Liinirongid AS]]) avaliku hankekonkursi tänapäevaste 18 elektri- ja 20 diiselreisirongi ostmiseks, et välja vahetada senine vananenud veerem. Hanke võitis Šveitsi firma Stadler Bussnang AG ning vastavad hankelepingud allkirjastati 2010. aasta augustis.<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/65703012/stadleri-flirt-rongid-on-kohal-eesti-esimene-samm-21-sajandisse Stadleri FLIRT-rongid on kohal: Eesti esimene samm 21. sajandisse?]; Forte, 20.02.2013</ref><ref name="ajakava" /> Esimene [[elektrirong]] saabus Eestisse ([[Pääsküla depoo]]sse) 17. novembril 2012,<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/65278272/fotod-elektriraudtee-uus-rong-saabus-eestisse FOTOD: Elektriraudtee uus rong saabus Eestisse]; Ärileht, 17.11.2012</ref> liinile läks see pärast testperioodi [[1. juuli]]l [[2013]]<ref name="ajakava" /> [[26. juuli]]ks võeti kõik vanad [[Riia Vagunitehas]]es toodetud [[ER2]] tüüpi elektrirongid käigust ja asendati uute Stadler FLIRT elektrirongidega. Tootja poolt määratud rongide ekspluatatsiooniaeg on 35 aastat.<ref>[https://web.archive.org/web/20220701013910/https://est-train.ertas.eu/er/emu.php?lng=est STADLER FLIRT ELEKTRIRONG]; Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> ===Esimesed diisel-elektrilised mudelid=== Esimesed Stadler FLIRT tüüpi [[diiselrong]]id hakkasid reisijaid teenindama 2014. aasta 1. jaanuarist, vahetades täielikult välja AS [[Edelaraudtee]] opereeritavad vanad [[DR1]]B tüüpi diiselrongid. 2014. aasta [[jaanipäev]]aks olid kõik 38 uut reisirongi Eestisse saabunud.<ref name="yn7f4" /> Eestis kasutusse võetud diiselrongid olid esimesed diiseltoitel FLIRTi mudelid, kõik varasemad said [[elektrienergia]]t otse [[kontaktvõrk|kontaktvõrgust]]. Elroni rongipark koosneb hetkel kokku 18 elektrirongist ja 20 diiselrongist.<ref>[https://www.err.ee/1608640798/elroni-rongid-hilinevad-kuumalaine-tottu Elroni rongid hilinevad kuumalaine tõttu]; ERR uudised, 27.06.2022</ref> == Õnnetused ja vahejuhtumid Eestis == 27. juulil 2013 jäi Saue jaamas vähemalt 1500 inimest Kloogaranna festivali erirongi 40 minutiks kinni<ref name="x4tAu" />. Rong jäi seisma, kuna selle pardaarvuti tuvastas ülekoormuse. 11. augustil 2013 süttis Pääsküla jaamas rongi katusel olev aku. Päästjad said leegid kiirelt kontrolli alla ning õnnetuses kannatanuid ei olnud<ref name="Tv7x3" />. Hiljem selgus, et vahejuhtum oli seotud vaid selle konkreetse akuga. ==Vaata ka== * [[Raudteetransport]] * [[Škoda 21Ev]] * [[Elron]] * [[DR1]] * [[ER2]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="rongidest">http://uus.elron.ee/rongidest/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ajakava">http://uus.elron.ee/11068/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="3gIeA">[http://www.stadlerrail.com/en/news/2013/06/12/flirting-starts-in-holland/ FLIRTing starts in Holland.] Stadleri pressiteade</ref> <ref name="D5mmC">[http://www.stadlerrail.com/en/news/2009/11/06/stadleransaldobreda-win-the-tender-for-new-trains-/ Stadler/AnsaldoBreda win the tender for new trains in the Veneto and Emilia Romagna regions]. Stadleri pressiteade</ref> <ref name="yn7f4">http://uus.elron.ee/ajakava/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="x4tAu">{{Netiviide |url=http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-1500-inimest-jai-40-minutiks-uhiuude-elektrirongi-loksu.d?id=66510374%2F |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-06-30 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714235631/http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-1500-inimest-jai-40-minutiks-uhiuude-elektrirongi-loksu.d?id=66510374%2F |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Tv7x3">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/video-ja-fotod-paaskula-jaamas-suttis-uue-elektrirongi-aku-rongiliiklus-pandi-seisma.d?id=66572167%2F |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-06-12 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714234250/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/video-ja-fotod-paaskula-jaamas-suttis-uue-elektrirongi-aku-rongiliiklus-pandi-seisma.d?id=66572167%2F |url-olek=ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:Rongitüübid]] [[nl:PKP EN 75]] dlmjmjvpqdg2ev90rvmb44xr6ju84av 0 272793 7160845 5182332 2026-05-25T15:28:48Z Amherst99 15496 /* */ 7160845 wikitext text/x-wiki '''Jaan Harju''' (kuni 1935. aastani '''Jaan Harjo'''; [[14. jaanuar]] [[1908]] [[Krabi vald]], [[Võrumaa]] – [[13. august]] [[1973]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[leitnant]]). Lõpetas 1929. aastal sõjakooli ja määrati nooremleitnandina teenima [[7. Jalaväerügement]]i. 1934. aastal ülendati leitnandiks. Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt jäi edasi Punaarmeesse. 1941. aasta suvel läks rindel sakslaste poole üle. Oli [[Kaliningrad|Königsbergi]] lähistel sõjavangis, vabastati 1941. aasta lõpus. 1942. aastast teenis [[Omakaitse]] Võrumaa malevas. 1944. aastal mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Teenis [[4. Eesti Piirikaitserügement|4. piirikaitserügemendis]]. Suri 1973. aastal Tallinnas. == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=19073 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Harju, Jaan}} [[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1973]] fiqmr5uvb57u935lwgqwyddvx7bnx9o 0 274789 7160979 7159991 2026-05-25T19:29:40Z NOSSER 8097 7160979 wikitext text/x-wiki '''Võru linnavolinike loend'''is on loetletud [[Võru linnavolikogu]] volinikke. == 1879 == Demetrius Weyrich ([[Võru linnapea]] 1879–1892)<ref>[https://dea.digar.ee/article/vorumaateataja/2015/09/12/7.1 Võru linnapea Alexander von Moeller 185], Wõrumaa Teataja, nr. 103, 12. september 2015</ref>, kokku 30 liiget, kõik saksa rahvusest. == 1899/1900 == [[Alexander Georg von Moeller]] ([[Võru linnapea]] 1892–1903), W. Beick, J. von Buschhund, R. Dultz, Walter von Gaffron, M. Grotenberg, A. Karp, R. Klein, G. Kond, G. Loewen, R. Michelson, Ed. Michelson, W. Paslak, Paul Pfeiffer, A. Pochlak, N. Reichhardt, R. Schmoll, A. Steding, M. Tõnnisson, G. Terrepson<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cbd72f8e-0e73-453e-b21b-a4624a93f9fb/content Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900.], Jurjew & Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. ''Werro. Stadtverwaltung, Stadtverordnente'', lk 215</ref> == Võru linnavolikogu 1919–1920 == 25. mail 1919 valiti Võru linnavolikogusse järgnevad [[linnavolinik]]ud volitustega kuni 1. jaanuarini 1921.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/25/7 Wõru linnawolikogu liikmete nimekiri, walitud 25. mail 1919. a.], Riigi Teataja, nr. 40, 25 juuni 1919</ref> Nimekiri nr 1 * [[Walter Berg]] * [[Peeter Himma]] * [[Johann Koemets]] * [[Karl Mätlik]] * [[Peeter Reimann]] * [[Frits Suit]] * [[Johann Walt]] Nimekiri nr 2 * [[Friedrich Kattai]] * [[Jaan Kevvai]] * [[Nikolai Reichard]] * [[Jakob Tonekurg]] Nimekiri nr 3 * [[Mihkel Parv]] * [[Mihkel Pau]] * [[Frits Petermann]] * [[Villem Luik]] * [[Joosep Lukk]] * [[August Tibar]] * [[Gustav Vessim]] * [[Jaan Üle]] Nimekiri nr 4 * [[Karl Luik]] * [[Johannes Mälton]] * [[Aleksander Raudsepp]] * [[Artur Sommer]] == Võru linnavolikogu 1921 == {{Pooleli}} == Võru linnavolikogu 1924–1926 == 8. ja 9. detsembril 1923 valiti linnavolinikud volituste kestvusega 1. jaanuarist 1924 kuni 1. jaanuarini 1927.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/11 Wõru linnawolinikkude nimekiri 1924—1926 a.], Riigi Teataja, nr 14-15, 26. jaanuar 1924</ref> == Võru linnavolikogu 1927–1930 == ... == Võru linnavolikogu 1930 == ... == Võru linnavolikogu 1934–1937 == 14. ja 15. jaanuaril 1934 valitud [[Võru Linnavolikogu]] linnavolinike loend pärast vabadussõjalaste rahvaliikumise nimekirjas valitud volinike väljaarvamist.<ref>RTL 1934, 32</ref> Ausat, õiglast ja erapooletut tööd nõuame linna kodanike üldhuvides * [[Frits Suit]] * [[Albert Mölter]] * [[Eduard Arrak]] * [[Valter Berg]] * [[Jüri Martensen]] Eesti sotsialistlik tööliste partei * [[Felix Kõva]] * [[Alfred Vainola]] Rahvusliku keskerakonna (endiste töö-, rahva-, kristliku rahvaerakonna ja majandusrühma ühenduse) valimisliit * [[Johan Koemets]] Üürnikkude nimekiri * [[Theodor Randvere]] * [[Aleksander Liiv]] * [[Gustav Silbek]] * [[Jaan Kraav]] * [[Johan Marits]] Saksa-Balti erakond * [[Erich Beick]] == Võru linnavolikogu 1939 == 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti Võru linnavolikogu linnavolinikeks ning kinnitati Siseministri poolt 3. novembril 1939 järgnevad inimesed:<ref>RTL 1939, 101</ref> * [[Frits Suit]] * [[Valter Kuus]] * [[Johan Koemets]] * [[Albert Mölter]] * [[Arnold Muuga]] * [[Eduard Arrak]] * [[Johan Semmiste]] * [[Theodor Randvere]] * [[Paul Korrol]] * [[Ernst Laiv]] * [[Verner Pedras]] * [[Valev Härm]] * [[Valdo Pärg]] * [[Eduard Lember]] * [[Felix Kõva]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] [[Kategooria:Võru linnavolikogu liikmed| ]] kmrhfsxqbh8ikutph65ttazkez9n65m 7160982 7160979 2026-05-25T19:31:55Z NOSSER 8097 7160982 wikitext text/x-wiki '''Võru linnavolinike loend'''is on loetletud [[Võru linnavolikogu]] volinikke. == 1879 == Demetrius Weyrich ([[Võru linnapea]] 1879–1892)<ref>[https://dea.digar.ee/article/vorumaateataja/2015/09/12/7.1 Võru linnapea Alexander von Moeller 185], Wõrumaa Teataja, nr. 103, 12. september 2015</ref>, kokku 30 liiget, kõik saksa rahvusest. == 1899/1900 == [[Alexander Georg von Moeller]] ([[Võru linnapea]] 1892–1903), G. Loewen (linnapea abi ja linnanõunik), J. von Buschhund (linnanõunik), W. Beick, R. Dultz, Walter von Gaffron, M. Grotenberg, A. Karp, R. Klein, G. Kond, R. Michelson, Ed. Michelson, W. Paslak, Paul Pfeiffer, A. Pochlak, N. Reichhardt, R. Schmoll, A. Steding, M. Tõnnisson, G. Terrepson<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cbd72f8e-0e73-453e-b21b-a4624a93f9fb/content Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900.], Jurjew & Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. ''Werro. Stadtverwaltung, Stadtverordnente'', lk 215</ref> == Võru linnavolikogu 1919–1920 == 25. mail 1919 valiti Võru linnavolikogusse järgnevad [[linnavolinik]]ud volitustega kuni 1. jaanuarini 1921.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/25/7 Wõru linnawolikogu liikmete nimekiri, walitud 25. mail 1919. a.], Riigi Teataja, nr. 40, 25 juuni 1919</ref> Nimekiri nr 1 * [[Walter Berg]] * [[Peeter Himma]] * [[Johann Koemets]] * [[Karl Mätlik]] * [[Peeter Reimann]] * [[Frits Suit]] * [[Johann Walt]] Nimekiri nr 2 * [[Friedrich Kattai]] * [[Jaan Kevvai]] * [[Nikolai Reichard]] * [[Jakob Tonekurg]] Nimekiri nr 3 * [[Mihkel Parv]] * [[Mihkel Pau]] * [[Frits Petermann]] * [[Villem Luik]] * [[Joosep Lukk]] * [[August Tibar]] * [[Gustav Vessim]] * [[Jaan Üle]] Nimekiri nr 4 * [[Karl Luik]] * [[Johannes Mälton]] * [[Aleksander Raudsepp]] * [[Artur Sommer]] == Võru linnavolikogu 1921 == {{Pooleli}} == Võru linnavolikogu 1924–1926 == 8. ja 9. detsembril 1923 valiti linnavolinikud volituste kestvusega 1. jaanuarist 1924 kuni 1. jaanuarini 1927.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/11 Wõru linnawolinikkude nimekiri 1924—1926 a.], Riigi Teataja, nr 14-15, 26. jaanuar 1924</ref> == Võru linnavolikogu 1927–1930 == ... == Võru linnavolikogu 1930 == ... == Võru linnavolikogu 1934–1937 == 14. ja 15. jaanuaril 1934 valitud [[Võru Linnavolikogu]] linnavolinike loend pärast vabadussõjalaste rahvaliikumise nimekirjas valitud volinike väljaarvamist.<ref>RTL 1934, 32</ref> Ausat, õiglast ja erapooletut tööd nõuame linna kodanike üldhuvides * [[Frits Suit]] * [[Albert Mölter]] * [[Eduard Arrak]] * [[Valter Berg]] * [[Jüri Martensen]] Eesti sotsialistlik tööliste partei * [[Felix Kõva]] * [[Alfred Vainola]] Rahvusliku keskerakonna (endiste töö-, rahva-, kristliku rahvaerakonna ja majandusrühma ühenduse) valimisliit * [[Johan Koemets]] Üürnikkude nimekiri * [[Theodor Randvere]] * [[Aleksander Liiv]] * [[Gustav Silbek]] * [[Jaan Kraav]] * [[Johan Marits]] Saksa-Balti erakond * [[Erich Beick]] == Võru linnavolikogu 1939 == 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti Võru linnavolikogu linnavolinikeks ning kinnitati Siseministri poolt 3. novembril 1939 järgnevad inimesed:<ref>RTL 1939, 101</ref> * [[Frits Suit]] * [[Valter Kuus]] * [[Johan Koemets]] * [[Albert Mölter]] * [[Arnold Muuga]] * [[Eduard Arrak]] * [[Johan Semmiste]] * [[Theodor Randvere]] * [[Paul Korrol]] * [[Ernst Laiv]] * [[Verner Pedras]] * [[Valev Härm]] * [[Valdo Pärg]] * [[Eduard Lember]] * [[Felix Kõva]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] [[Kategooria:Võru linnavolikogu liikmed| ]] 0fpxirnxjijgcgaltb5y3eo64s9hlqe 0 277462 7161184 6213392 2026-05-26T08:10:27Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7161184 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=detsember}} '''Csongrádi veinipiirkond''' on [[Ungari]] veinipiirkondi Alföldi ([[Doonau]]) veiniregioonis. == Ajalugu == [[Alföld]]i regioonis olevate veinipiirkondade ajalugu on väga sarnane. Algul kujunes viinamarjade kasvatamine välja viinapuulehtlates jõgede orgudes ja üleujutatud piirkondades. Viinamarjakasvatus arenes põhiliselt alevites. Esimesed usaldusväärsed andmed pärinevad 1075. aastast [[Garamszentbenedeki abtkonna]] asutamisdokumendist. Dokumendis mainitakse Donatio Regia hulgas ka [[Tisza]] jõe läheduses asuva [[Alpári]] piirkonna viinamarju. [[15. sajand]]iks arenes viinamarjakasvatusest omaette tootmisharu, mida tõendab ka kohustuslik kümnisemaks. Türklaste valitsemisajal oli vein vilja kõrval kõige tahetum kaup ning kõige olulisem tulubaasi moodustaja. Seda kinnitab ka Buda bei [[1573]]. aasta kohta käiv sultani käsk: "Buda vilajetis (kuhu kuulus valdavalt ka Doonau ja Tisza jõe vaheline ala) sõltub sultani maavalduste tulevik ning emiiride ja nahaparkalite omandi tulevik enamasti veinist saadud sissetulekutest." [[16. sajand|16.]] ja [[17. sajand]]il toimunud rahvaste ränne tõi sinna [[balkani]] päritolu punase veini kultuuri ja [[Kadarka]]. Levinud oli viinamarjade lõikamine, mis tähendas teatud kaitset talvekülmade vastu. Viinamarjapuid kasvatati ilma tugedeta. [[18. sajand]]i esimesel poolel hakkas [[Doonau]] ja [[Tisza]] jõe vahel levima lendliiv. Ungari kuninganna [[Maria Theresia]] käskis [[1779]]. aastal avaldatud seadusega viia viinamarjade kasvatamise Alföldi, et lendliivad taimed kinnitaksid. Viinapuutäid ei jää ellu liivases pinnases, mis sisaldab 75–80% rohkem kvartsi. Nii ei tekitanud nad Alföldis viinamarjapuudele kahju. Levinumad viinamarjasordid olid Kadarka, [[Kövidinka]] ja Izsáki sárfehér, mida tänapäeval nimetatakse [[Arany sárfehér|Arany sárfehériks]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.utazzitthon.hu/html/latnivalo.php?latnivalo_id=486 |vaadatud=2019-04-30 |arhiivimisaeg=2009-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090330100721/http://www.utazzitthon.hu/html/latnivalo.php?latnivalo_id=486 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Kliima== Vaheldusrikas ja kõikuv kliima sarnaneb [[Kunsági veinipiirkonna]] omaga, kuid aastane päikesepaiste hulk on suurem. See on üks riigi kõige soojemaid veinipiirkondi. ==Pinnas== Osaliselt on pinnaseks Doonau jõest pärit lubjarikas liiv, kuid leidub ka ilma lubasisalduseta jõesette ja liiva pinnast. Samuti kohati lössi ning lössi ja liiva segu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.fvm.hu/main.php?folderID=1270&articleID=5532&ctag=articlelist&iid=1 |vaadatud=2019-04-30 |arhiivimisaeg=2012-04-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120423115006/http://www.fvm.hu/main.php?folderID=1270&articleID=5532&ctag=articlelist&iid=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Pindala== Veinipiirkonna kogupindala on 2840 hektarit, kuid kogukonna registri järgi 1770 hektarit. Veinipiirkonda kuulub 16 asulat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.mywine.hu/leiras.php?a=bv&select=csongrad&l=hu |vaadatud=2019-04-30 |arhiivimisaeg=2008-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080222061945/http://www.mywine.hu/leiras.php?a=bv&select=csongrad&l=hu |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viinamarjasordid ja veinid== Peamised viinamarjasordid, mida kasutatakse, on [[Kékfrankos]], [[Rajnai rizling]], Kövidinka ja [[Zweigelt]]. Võrreldes Alföldi veinipiirkondadega domineerib ka Csongrádis lauaveinide tootmine. ==Alampiirkonnad== # Csongrád # Kistelek # Pusztamérges # Mórahalm<ref>http://www.wineroads.eu/borvidek{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Vaata ka == * [[Csongrádi komitaat]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Veinipiirkonnad]] [[Kategooria:Ungari geograafia]] o08gcqel7sc98buc53w90r87cqnviw2 7161298 7161184 2026-05-26T09:53:10Z Jaqsuurna 199594 7161298 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=detsember}} '''Csongrádi veinipiirkond''' on [[Ungari]] veinipiirkondi Alföldi ([[Doonau]]) veiniregioonis. == Ajalugu == [[Alföld]]i regioonis olevate veinipiirkondade ajalugu on väga sarnane. Algul kujunes viinamarjade kasvatamine välja viinapuulehtlates jõgede orgudes ja üleujutatud piirkondades. Viinamarjakasvatus arenes põhiliselt alevites. Esimesed usaldusväärsed andmed pärinevad 1075. aastast [[Garamszentbenedeki abtkonna]] asutamisdokumendist. Dokumendis mainitakse Donatio Regia hulgas ka [[Tisza]] jõe läheduses asuva [[Alpári]] piirkonna viinamarju. [[15. sajand]]iks arenes viinamarjakasvatusest omaette tootmisharu, mida tõendab ka kohustuslik kümnisemaks. Türklaste valitsemisajal oli vein vilja kõrval kõige tahetum kaup ning kõige olulisem tulubaasi moodustaja. Seda kinnitab ka Buda bei [[1573]]. aasta kohta käiv sultani käsk: "Buda vilajetis (kuhu kuulus valdavalt ka Doonau ja Tisza jõe vaheline ala) sõltub sultani maavalduste tulevik ning emiiride ja nahaparkalite omandi tulevik enamasti veinist saadud sissetulekutest." [[16. sajand|16.]] ja [[17. sajand]]il toimunud rahvaste ränne tõi sinna [[Balkani]] päritolu punase veini kultuuri ja [[Kadarka]]. Levinud oli viinamarjade lõikamine, mis tähendas teatud kaitset talvekülmade vastu. Viinamarjapuid kasvatati ilma tugedeta. [[18. sajand]]i esimesel poolel hakkas [[Doonau]] ja [[Tisza]] jõe vahel levima lendliiv. Ungari kuninganna [[Maria Theresia]] käskis [[1779]]. aastal avaldatud seadusega viia viinamarjade kasvatamine Alföldi, et lendliivad kinnitaks taimi. Viinapuutäid ei jää ellu liivases pinnases, mis sisaldab 75–80% rohkem kvartsi. Nii ei tekitanud nad Alföldis viinamarjapuudele kahju. Levinumad viinamarjasordid olid Kadarka, [[Kövidinka]] ja Izsáki sárfehér, mida tänapäeval nimetatakse [[Arany sárfehér|Arany sárfehériks]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.utazzitthon.hu/html/latnivalo.php?latnivalo_id=486 |vaadatud=2019-04-30 |arhiivimisaeg=2009-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090330100721/http://www.utazzitthon.hu/html/latnivalo.php?latnivalo_id=486 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Kliima== Vaheldusrikas ja kõikuv kliima sarnaneb [[Kunsági veinipiirkonna]] omaga, kuid aastane päikesepaiste hulk on suurem. See on üks riigi kõige soojemaid veinipiirkondi. ==Pinnas== Osaliselt on pinnaseks Doonau jõest pärit lubjarikas liiv, kuid leidub ka ilma lubasisalduseta jõesette ja liiva pinnast. Samuti kohati lössi ning lössi ja liiva segu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.fvm.hu/main.php?folderID=1270&articleID=5532&ctag=articlelist&iid=1 |vaadatud=2019-04-30 |arhiivimisaeg=2012-04-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120423115006/http://www.fvm.hu/main.php?folderID=1270&articleID=5532&ctag=articlelist&iid=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Pindala== Veinipiirkonna kogupindala on 2840 hektarit, kuid kogukonna registri järgi 1770 hektarit. Veinipiirkonda kuulub 16 asulat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.mywine.hu/leiras.php?a=bv&select=csongrad&l=hu |vaadatud=2019-04-30 |arhiivimisaeg=2008-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080222061945/http://www.mywine.hu/leiras.php?a=bv&select=csongrad&l=hu |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viinamarjasordid ja veinid== Peamised viinamarjasordid, mida kasutatakse, on [[Kékfrankos]], [[Rajnai rizling]], Kövidinka ja [[Zweigelt]]. Võrreldes Alföldi veinipiirkondadega domineerib ka Csongrádis lauaveinide tootmine. ==Alampiirkonnad== # Csongrád # Kistelek # Pusztamérges # Mórahalm<ref>http://www.wineroads.eu/borvidek{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Vaata ka == * [[Csongrádi komitaat]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Veinipiirkonnad]] [[Kategooria:Ungari geograafia]] p2zqhta0d5xrm7awi7qceqbuxv412mc 0 279713 7161365 5179971 2026-05-26T10:56:02Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Brüoloogid]] 7161365 wikitext text/x-wiki '''Elsa Pastak-Varep''' ([[14. september]] [[1908]] [[Peterburi]] – [[28. oktoober]] [[1955]] [[Tartu]]) oli eesti [[botaanik]]. Ta töötas [[Tartu Ülikool]]is ja aastail 1947–1955 [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudis]].<ref>[[Heljo Krall|Krall, Heljo]] 2004. Elsa Pastak 95. ''[[Samblasõber]]'' 7: 13–15.</ref> Ta tegeles nii [[soontaimed]]e uurimise kui [[brüoloogia]]ga. ==Teosed== *Pastak, Elsa 1935. Harilaiu taimkate. Tartu. ==Pere== Tema abikaasa oli [[Endel Varep]] (nad abiellusid aastal 1941). ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Pastak, Elsa}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1955]] [[Kategooria:Brüoloogid]] ahqxovtl3ivrlbv1x7ec0ocp14bcj7w 7161366 7161365 2026-05-26T10:56:13Z Ehitaja 63547 7161366 wikitext text/x-wiki '''Elsa Pastak-Varep''' ([[14. september]] [[1908]] [[Peterburi]] – [[28. oktoober]] [[1955]] [[Tartu]]) oli eesti [[botaanik]]. Ta töötas [[Tartu Ülikool]]is ja aastail 1947–1955 [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudis]].<ref>[[Heljo Krall|Krall, Heljo]] 2004. Elsa Pastak 95. ''[[Samblasõber]]'' 7: 13–15.</ref> Ta tegeles nii [[soontaimed]]e uurimise kui [[brüoloogia]]ga. ==Teosed== *Pastak, Elsa 1935. Harilaiu taimkate. Tartu. ==Pere== Tema abikaasa oli [[Endel Varep]] (nad abiellusid aastal 1941). ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Pastak, Elsa}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Brüoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1955]] qctc5er8c5sk9hp5n0rj7pyuhvfo6p9 7161373 7161366 2026-05-26T10:59:59Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Elva kalmistule maetud]] 7161373 wikitext text/x-wiki '''Elsa Pastak-Varep''' ([[14. september]] [[1908]] [[Peterburi]] – [[28. oktoober]] [[1955]] [[Tartu]]) oli eesti [[botaanik]]. Ta töötas [[Tartu Ülikool]]is ja aastail 1947–1955 [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudis]].<ref>[[Heljo Krall|Krall, Heljo]] 2004. Elsa Pastak 95. ''[[Samblasõber]]'' 7: 13–15.</ref> Ta tegeles nii [[soontaimed]]e uurimise kui [[brüoloogia]]ga. ==Teosed== *Pastak, Elsa 1935. Harilaiu taimkate. Tartu. ==Pere== Tema abikaasa oli [[Endel Varep]] (nad abiellusid aastal 1941). ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Pastak, Elsa}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Brüoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1955]] [[Kategooria:Elva kalmistule maetud]] ltbjp42byijmkfzuurzalsnsrg2k18m 7161379 7161373 2026-05-26T11:09:46Z Ehitaja 63547 7161379 wikitext text/x-wiki '''Elsa Pastak-Varep''' ([[14. september]] [[1908]] [[Peterburi]] – [[28. oktoober]] [[1955]] [[Tartu]]) oli eesti [[botaanik]]. Ta töötas [[Tartu Ülikool]]is ja aastail 1947–1955 [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudis]].<ref>[[Heljo Krall]]. "Elsa Pastak 95". – [[Samblasõber]] 7/2004, lk 13–15</ref> Ta tegeles nii [[soontaimed]]e uurimise kui [[brüoloogia]]ga. Elsa Varep on maetud [[Elva kalmistu]]le (vana kalmistu, kvartal III, 1-34). ==Teoseid== * Elsa Pastak. "Harilaiu taimkate". Tartu, 1935 * Elsa Pastak. "Harilaiu taimkate". – Acta Inst. Bot. Univ. Tartuensis 5 (1-2), 1936, lk 1-44 * Elsa Pastak. "Ahja jõe liivakivi paljandite brüofloorast". – "Neljas Eesti Loodusteadlaste päev 18. ja 19. märtsil 1940". Tartu, 1940, lk 26 * Elsa Varep (Pastak). "Eesti NSV lääneosa soode geobotaaniline iseloomustus". – "Eesti NSV fauna ja floora uurimise küsimusi". Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, lk 53-48. * [[Liivia Laasimer]], [[Silvia Talts]] ja Elsa Varep. "Eesti NSV turbasamblad". Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 88 lk ==Pere== Tema abikaasa oli [[Endel Varep]] (nad abiellusid aastal 1941). Neil oli kaks last: poeg Heiki Varep (1945–1993) ja tütar Helga Varep (1942–2007). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.geni.com/people/Elsa-Varep/6000000008765161434 "Elsa Varep (Pastak) (1908-1955)", Geni * [https://www.kalmistud.ee/burial-place/GJANGRMLQr25 Elsa ja Endel Varepi haud] Elva kalmistul, Kalmistuportaal {{JÄRJESTA:Pastak, Elsa}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Brüoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Elva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1955]] pao4ttt0w8zfmvy02qge4j95exxkikh 0 282946 7161316 7022591 2026-05-26T10:10:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161316 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Tallinna 8. Keskkool| Varasema kooli| Tallinna 8. Keskkool (1940–1949)}} {{Kool |Nimi = Sõle Põhikool |Pilt = Sõle Põhikool.JPG|pildisuurus=250px |Pildiallkiri =Sõle Põhikooli hoone |Asutatud = [[1973]] |Koolitüüp = [[põhikool]] |Direktor = |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = [[Tallinn]], [[Pelgulinna asum|Pelgulinn]] |Aadress = [[Sõle tänav]] 40 |Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = |Moto = |Koordinaadid = |Logo = |Kooli logo = }} '''Sõle Põhikool''' oli endine [[kool]] [[Tallinn]]as [[Pelgulinna asum|Pelgulinnas]] aadressil [[Sõle tänav|Sõle]] 40. Tallinna 8. keskkool alustas tegevust septembris 1973<ref>http://www.tallinn.ee/est/haridus/Tallinna-koolide-asutamiste-ajad-ja-endised-nimed</ref> 25 klassikomplekti ja 760 õpilasega. Siis koliti tollase Tallinna 17. 8.-klassilise kooli (tänase [[Ristiku Põhikool]]i) hoonest uude hoonesse ja avati kaks kümnendat klassi. Kooli asukohaks sai varem venekeelse [[Tallinna 31. Keskkool]]i kasutuses olnud halvas seisukorras hoone, mida see kool oli kasutanud juba 10 aastat.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.tallinn.ee/est/g1836s13187 |vaadatud=2014-10-01 |arhiivimisaeg=2018-07-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180718030635/https://www.tallinn.ee/est/g1836s13187 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.ehtehg.ee/index.php?page=470 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-10-01 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006090250/http://www.ehtehg.ee/index.php?page=470 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2003. aastal tähistas kool 30. aastapäeva. Siis oli koolis 487 õpilast, kes olid jaotatud 23 klassikomplekti. Gümnaasiumiosas oli vaid kolm klassikomplekti. Põhikoolis oli iga klassiastet üldjuhul kaks. 6.–8. klassini oli paralleele kolm, sest õpiraskustega õpilastest olid moodustatud tasandusklassid.<ref name=":1" /> 2007/2008. õppeaastal oli Sõle Gümnaasiumi 1.–9. klassis 305 õpilast ning gümnaasiumiosas õppis 17 õpilast (kõik lõpuklassis, sest kahel eelmisel õppeaastal ei avatud 10. klassi).<ref name=":2">http://tallinncity.postimees.ee/1628387/tallinna-volikogu-tegi-sole-gumnaasiumist-pohikooli</ref> Gümnaasium muudeti põhikooliks. 2010. aasta 1. septembrist liideti Sõle Põhikool [[Tallinna Pelgulinna Gümnaasium]]iga ning sellega lõpetati Sõle Põhikooli tegevus.<ref name=":0">{{Netiviide |url=http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?asid=1235 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-10-01 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006100734/http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?asid=1235 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kooli nimed == *1973. aastani '''Tallinna 17. 8-klassiline kool'''<ref name=":0" /><ref name=":1" /> *1973–1997 '''Tallinna 8. Keskkool'''<ref name=":0" /><ref name=":1" /> *1997–1998 '''Tallinna Sõle Keskkool'''<ref name=":0" /> *14.09.1998–31.08.2007 '''Sõle Gümnaasium'''<ref name=":1" /><ref name=":2" /> *1.09.2007–1.09.2010 '''Sõle Põhikool'''<ref name=":2" /> ==Vaata ka== * [[Sõle Gümnaasiumi staadion]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Põhja-Tallinna koolid]] [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] 4d8wu9zls3phwzjtrwz94r2mwq28nvo 0 291178 7161374 5994655 2026-05-26T11:01:27Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7161374 wikitext text/x-wiki '''''Dauerwald''''' (saksa 'püsimets, kestev mets') on Saksamaalt pärinev [[metsamajandamine|metsamajandamisvõte]], mille järgi igal aastal vaadatakse [[mets]] üksikasjalikult üle ning märgitakse viletsamate [[tüvi|tüvede]] ja [[võra]]dega puud [[raie]]ks<ref name="EME"/>. Sellise raiesüsteemiga võetakse looduslikult väljalangenud puud maha ning seeläbi hoitakse mets sanitaarselt korras<ref name="EME"/>. [[Raiejäätmed]] jäetakse metsa alla kõdunema<ref name="EME"/>. Raiet alustatakse u 25-aastases metsas<ref name="EME"/>. ''Dauerwald''-meetod sobib [[talumets]]ade majandamiseks<ref name="EME"/>. ==Vaata ka== *[[püsimetsandus]] *[[loodusmets]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EME">[[Eesti maaelu entsüklopeedia]] (A–K), 2008. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]</ref>}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Metsandus]] cx533lhy6nkewdeqzec1sdn4ibwfdsj 0 291381 7161021 5746043 2026-05-25T20:31:27Z EmmaSaulep 230296 uusi nimesid 7161021 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[Lõuna-Korea]] [[ansambel (muusika)|ansambleid]].'' {{tähestikTOC}} ==0–9== *[[1TYM]] *[[24K]] *[[2NE1]] *[[2PM]] *[[2AM]] *[[4Minute]] *[[5dolls]] *[[5tion]] *[[8Eight]] ==A== * [[Double A|AA]] * [[After School|After School]] * [[After School|After School BLUE]] * [[After School|After School RED]] * All Day Project * [[A Pink]] * [[As One]] ==B== * [[B1A4]] * [[B.A.P]] * Babymonster * [[Baby V.O.X.]] * [[Baby Vox Re.V]] * [[Battle (Lõuna-Korea bänd)|Battle]] * [[Beast (Lõuna-Korea bänd)|BEAST]] * [[Big Bang (Lõuna-Korea bänd)|Big Bang]] * [[Big Mama (Lõuna-Korea bänd)|Big Mama]] * [[Black Beat]] * [[BLACKPINK]] * [[Block B]] * [[Boohwal]] * [[Brown Eyed Girls]] * [[Browneyed Soul |Brown Eyed Soul]] * [[Bulldog Mansion]] * [[Buzz (Lõuna-Korea bänd)|Buzz]] * [[Byul]] * [[Boyfriend (Lõuna-Korea bänd)|Boyfriend]] * [[Brave Girls]] * [[BTOB (Lõuna-Korea bänd)|BtoB]] * [[BTS]] * [[Busters]] ==C== * [[C-REAL]] * [[Chae Yeon]] * [[Chakra (Lõuna-Korea bänd)|Chakra]] * [[Cherry Filter]] * [[CHI CHI]] * [[ZE:A|Children Of Empire]] * [[Chocolat (Lõuna-Korea bänd)|Chocolat]] * [[Clazziquai]] * [[Click-B]] * [[C.N.BLUE]] * [[Co-Ed School]] * Cortis * [[Crying Nut]] * [[CSJH]] * [[Crucial Star]] ==D== * [[Dalmatian (Lõuna-Korea bänd)|Dalmatian]] * [[Dal Shabet]] * [[Davichi]] *[[DAY6]] * [[Deux (Lõuna-Korea bänd)|Deux]] * [[District 9]] * [[Dok2]] * [[Drunken Tiger]] * [[Dynamic Duo]] ==E== * Enhypen * [[Epik High]] * [[Eve (Lõuna-Korea bänd)|Eve]] * Everglow * [[E.via]] * [[Exo (Lõuna-Korea bänd)|EXO]] **[[EXO-K]] **[[EXO-M]] *[[EXID]] ==F== * [[F.T. Island]] * [[Fin.K.L]] * FiftyFifty * [[Fly to the Sky]] * Fromis_9 * [[f(x) (Lõuna-Korea bänd)|f(x)]] * [[F.Cuz]] ==G== * [[g.o.d.]] * [[Gang Kiz]] * [[Gfriend]] * [[G-IDLE]] * [[Girl's Day]] * [[Girl Friends (Lõuna-Korea bänd)|Girl Friends]] * [[Girls' Generation]] * [[GOT7]] * [[GP Basic]] ==H== * [[Hello Venus]] * HeartstoHearts * [[Highlight]] * [[HITT (Lõuna-Korea bänd)|HITT]] * [[H.O.T.]] * Honeypopcorn * [[Huh Gak]] * [[Humming Urban Stereo]] * [[Hwayobi]] ==I== * [[i-13]] * [[I.O.I]] * Illit * [[Infinite (Lõuna-Korea bänd)|Infinite]] * [[Insooni]] * [[Isak N Jiyeon]] * Itzy * Ive * Izna * Iz*one ==J== * [[JQT]] * [[JTL]] * [[JYJ]] * [[The Jadu]] * [[Jaurim]] * [[Jewelry (Lõuna-Korea bänd)|Jewelry]] * [[Jinusean]] ==K== * [[KCM]] * [[Kara|KARA]] * Kard * [[Kiss (Lõuna-Korea bänd)|Kiss]] * Kiss of Life * [[Koyote]] * [[K'Pop]] * [[KNK]] ==L== * [[Led Apple]] * [[Leessang]] * [[Loveholic]] * [[LPG (Lõuna-Korea bänd)|LPG (Long Pretty Girls)]] * [[LUV (Lõuna-Korea bänd)|LUV]] ==M== * [[MAMAMOO]] * [[MBLAQ]] * [[M.I.L.K]] * [[Maronnier]] * [[MC Mong]] * [[MC The Max]] * [[MC Sniper]] * [[Mighty Mouth]] * [[miss A]] * [[M.I.B (Lõuna-Korea bänd)|M.I.B]] * [[MOMOLAND]] * [[M&D]] * [[MYNAME]] ==N== * [[Narsha]] * [[NCT]] **[[NCT Dream]] **NCT 127 **[[NCT U]] * [[N.EX.T]] * [[Nell (Lõuna-Korea bänd)|Nell]] * [[Nicky Lee]] * [[Nine Muses (Lõuna-Korea bänd)|Nine Muses]] * [[No Brain]] * [[NRG (Lõuna-Korea bänd)|NRG]] * [[N-Train]] * [[NU’EST (Lõuna-Korea bänd)|NU'EST]] ==O== * [[One Way (Lõuna-Korea bänd)|One Way]] * [[Oneus]] * [[Onewe]] * [[Orange Caramel]] ==P== * [[Papaya (Lõuna-Korea bänd)|Papaya]] * [[Peppertones]] ==R== * [[R.ef]] * [[Rainbow (Lõuna-Korea bänd)|Rainbow]] * [[RaNia (Lõuna-Korea bänd)|Rania]] * [[Red Velvet (bänd)|Red Velvet]] * [[Roo'ra]] * [[Rumble Fish (Lõuna-Korea bänd)|Rumble Fish]] ==S== *[[S the One]] * [[S♯arp|S#arp]] * [[S.E.S. (Lõuna-Korea bänd)|S.E.S]] * [[Sechs Kies]] * [[Secret (Lõuna-Korea bänd)|SECRET]] * [[SeeYa]] * [[SG Wannabe]] * [[SHINee]] * [[Shinhwa]] * [[Shinvi]] * [[Shu-I]] * [[Sistar]] * [[SM The Ballad]] * [[Solbi]] * [[SS501 (Lõuna-Korea bänd)|SS501]] * [[Stray Kids]] * [[Sugar (Lõuna-Korea bänd)|Sugar]] * [[Sunny Hill]] * [[Super Junior]] ** [[Super Junior D&E]] ** [[Super Junior-Happy]] ** [[Super Junior-K.R.Y]] ** [[Super Junior-M]] ** [[Super Junior-T]] * [[Choshinsung|Supernova]] * [[Supreme Team (Lõuna-Korea bänd)|Supreme Team]] ==T== * [[T-Max]] * [[T-ara]] * [[T.T.MA]] * [[Tae Bin]] * [[Tae Jin Ah]] * [[Taegoon]] * [[Tasha Reid]] * [[Teen Top]] * [[The Boss (Lõuna-Korea bänd)|The Boss]] * [[The TRAX]] * [[Trouble Maker (Lõuna-Korea bänd)|Trouble Maker]] * [[Turbo (Lõuna-Korea bänd)|Turbo]] * [[Turtles (Lõuna-Korea bänd)|Turtles]] * [[TVXQ]] * [[Twice]] * [[Two Two]] * [[TXT (tomorrow x together)]] * [[Typhoon (Lõuna-Korea bänd)|Typhoon]] ==U== * [[U-Kiss]] * [[U;Nee]] * [[UN (Lõuna-Korea bänd)|UN]] * [[Untouchable (Lõuna-Korea bänd)|Untouchable]] * [[Uptown (Lõuna-Korea bänd)|Uptown]] ==V== * [[Vibe (Lõuna-Korea bänd)|Vibe]] * [[Viva Girls]] * [[VIXX]] ==W== * [[Wanna One]] * [[Wheesung]] * [[Winner]] * [[Wonder Girls]] ==X== * [[Xiah]] * [[Xing (Lõuna-Korea bänd)|Xing]] * Xikers * Xordinary Heroes * [[X-5 (Lõuna-Korea bänd)|X-5]] (X-FIVE) ==Y== * [[YMGA]] * Young Posse * [[Yurisangja (Lõuna-Korea bänd)|Yurisangja]] ==Z== * [[ZE:A]] * Zerobaseone [[Kategooria:Lõuna-Korea ansamblid| ]] [[Kategooria:Lõuna-Korea loendid|ansamblid]] [[Kategooria:Ansamblite loendid]] grg3dd197nugcrd6jce2b6ntdzfb6qm 0 291636 7160873 6431322 2026-05-25T15:42:16Z Sillerkiil 58396 7160873 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Mürkputk | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Illustration Cicuta virosa0.jpg | pildi_seletus = [[Harilik mürkputk]] (''Cicuta virosa'') | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Sarikalaadsed]] ''Apiales'' | sugukond = [[Sarikalised]] ''Apiaceae'' | perekond = '''Mürkputk''' ''Cicuta'' | perekonna_autor = | levikukaart = }} '''Mürkputk''' (''Cicuta'') on [[sarikalised|sarikaliste]] sugukonda kuuluv taimeperekond. Mürkputke perekonda kuulub neli mürgist liiki. Kõik liigid on [[püsik|mitmeaastased]] [[rohttaim]]ed, mis kasvavad kuni 2,5 meetri kõrguseks. Neil on iseloomulikud rohelised või valged õied, mis on koondud [[Sarikas (botaanika)|sarikjasse]] [[õisik]]usse. Liikide levilaks on [[põhjapoolkera]] [[parasvööde]], peamiselt [[Põhja-Ameerika]] ja [[Euroopa]]. Kasvukohtadeks niisked [[niit|niidud]], jõekaldad ja muud niisked kohad. Taimed on eksitavalt sarnased mitmete sarikaliste sugukonda kuuluvate söödavate ja mürgiste taimedega. ==Liigid== *''[[Cicuta bulbifera]]'' *''[[Cicuta douglasii]]'' *''[[Cicuta maculata]]'' *''Cicuta virosa'' – [[harilik mürkputk]] [[Kategooria:Sarikalised]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] 09githtmtrezdkcc739o6hwmwzuqnu1 0 294010 7160929 6595422 2026-05-25T17:53:37Z Astromaailm 76538 /* Hoonestus */ 7160929 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on Tallinna tänavast; teiste samanimeliste tänavate kohta vaata artiklit [[Rohu tänav (täpsustus)]].}} {{teekaart|suum=15}} '''Rohu tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] ja [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla asumis]].<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Tänav algab [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavalt]], läheb raudteeviadukti alt läbi, ristub [[Saue tänav|Saue]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]aga ning lõpeb [[Härjapea tänav]]al. Rohu tänav on kagu-loodesuunaline ning ligikaudu 500 meetri pikkune. Rohu tänav ühendab [[Pelgulinn]]a [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]]ga. == Hoonestus == [[Pilt:Telliskivi ja Rohu tänava ristmik Tallinnas, 29.06.2016.jpg|pisi|left|[[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]] ja Rohu tänava ristmik nelja stoppmärgiga, juuni lõpp 2016]] Rohu tänava ääres näeb Pelgulinna vanimaid elumajasid, aga ka 1930. aastate uhket eeslinna arhitektuuri. Rohu tänav 8a asus saeveski koos mööblitööstusega. Rohu tänav 13, hoone valmis 1930. aastate teises pooles. Arhitekt [[Johann Ostrat]]. Elumaja alumisel korrusel asus enne sõda restoran Pelgulinn. Hiljem asus hoones samanimeline toidubaar, pärast baar. Rahvas kutsus seda Pelgu kõrtsiks. == Ajalugu == [[Pilt:Rohu tn viadukti rajamine 10-07-1926.jpg|pisi|[[Rohu tänava raudteeviadukt]]i ehitamine 1926. aastal]] Rohu tänav sai nime [[1900]]. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli ''Gras-Straße'' ja venekeelne ''Травяная улица''. [[File:Telliskivi under reconstruction 016.JPG|pisi|left|Rohu tänava remont 2013. aastal]] [[Pilt:EU-EE-TLN-Kesklinn-Tehnika-Rohu intersection.JPG|pisi|Rohu ja Tehnika tänava ristmik ning vaade [[Rohu tänava viadukt]]ile]] Algselt 1870. aastal avatud [[Tallinna-Peterburi raudteeliin|Tallinn-Peterburi-Paldiski laiarööpmeline raudtee]] kulges linna territooriumil suure ringiga ümber toona hoonestatud alade. Alates 19. sajandi lõpust, mil ka teisele poole Tallinna-Peterburi raudteeliini kujunes linnaelanike arvu kasvuga [[Pelgulinn]]as seoses senisest tihedam asustus, muutus aga üha aktuaalsemaks raudteed ületava liiklusvoo suunamise ja korraldamise probleem. Raudtee tõsteti lõigus [[Pärnu maantee]]st kuni [[Balti jaam]]ani kõrgele muldkehale, nn. [[teetamm]]ile ja selle alt plaaniti läbi juhtida kõik kesklinna ja raudtee-taguseid eeslinnu ühendavad tänavad. Koos Paldiski maantee viaduktiga kavandati ja ehitati ka [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]]ast [[Rohu tänava viadukt]] [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmikülla]], luues sel viisil Pelgulinnale otseühendus [[Tallinna Kesklinn|Kesklinn]]aga. Rohu tänav ulatus algul [[Härjapea tänav]]ast ainult [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]ani, kuid pärast Rohu tänava viadukti valmimist [[1926]]. aastal pikendati seda [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]]ani, luues sel viisil [[Pelgulinn]]ale otseühenduse [[Kesklinna linnaosa|Kesklinnaga]].<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 109</ref> [[Rohu tänava viadukt]]i kõrguseks sai 4,5 meetrit ja tee laiuseks 8,5 meetrit. Kaks jalgteed mõlemal pool teed olid kumbki 1,5 meetrit ja sõidutee 5,5 meetrit lai<ref>Robert Nerman, [https://www.postimees.ee/1684567/tallinna-vanimad-viaduktid-valmisid-inimpolv-tagasi Tallinna vanimad viaduktid valmisid inimpõlv tagasi] www.postimees.ee, 20. juuli 2007</ref> [[Rahumäe viadukt]]i, [[Paldiski maantee viadukt]]i ja Rohu tänava viadukti ehitusinseneriks [[Ado Johanson (insener)|Ado Johanson]] Eesti [[Teedeministeeriumi Raudteevalitsus]]est<ref>[[Carl-Dag Lige]], [https://web.archive.org/web/20211022040736/https://www.betoon.org/wp-content/uploads/2019/08/Carl-Dag-Lige-Raudbetoonist-puiduni-Ado-Johanson-2014.pdf Raudbetoonist puiduni: ehitusinsener Ado Johanson], lk 7</ref>. 1926. aasta sügisel valminud Rohu tänava viadukt on konstruktsiooni ja ehitusviisi poolest analoogne [[Paldiski maantee viadukt]]ile, kuid erinevalt viimasest vaid ühe avaga ning tihedama raamidesammuga. Paldiski maantee ja Rohu tänava viadukte eristab ka see, et kui Rohu tänav ristub raudteetammiga [[Täisnurk|täisnurga]] all, siis Paldiski mnt läbib tammi [[diagonaal]]selt. == Vaata ka == *[[Rohu tänava raudteeviadukt]] {{clear|left}} {{clear|left}} {{commonskat|Rohu tänav (Tallinn)}} {{clear|left}} ==Viited== {{viited}} {{Pelgulinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]] [[Kategooria:Pelgulinna asum]] l3mhwuws6tkch7kv0olx33s7f2ohsmw 0 295003 7160886 6903758 2026-05-25T15:47:49Z Sillerkiil 58396 7160886 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib taimeliigist; folkloori mõiste kohta vaata [[Alraun (folkloor)]]}} {{viita}} {{Taksonitabel | värvus = taimed | nimi = Harilik alraun | pilt = Mandragora officinarum 002.JPG | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Maavitsalaadsed]] ''Solanales'' | sugukond = [[Maavitsalised]] ''Solanaceae'' | perekond = [[Alraun]] ''Mandragora'' | liik = '''Harilik alraun''' | binaarne = ''Mandragora officinarum'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], [[1753]] | levikukaart = | sünonüümid = *''Atropa acaulis'' <small>Stokes, 1812</small> *''Atropa humilis'' <small>Salisb., 1796</small> *''Atropa mandragora'' <small>L., nom. illeg., 1759</small> *''Mandragora acaulis'' <small>Gaertn., 1791</small> *''Mandragora autumnalis'' <small>Bertol., 1820</small> *''Mandragora foemina'' <small>Garsault, 1764</small> *''Mandragora haussknechtii'' <small>Heldr., 1886</small> *''Mandragora hispanica'' <small>Vierh., 1915</small> *''Mandragora ''×'' hybrida'' <small>Hausskn. & Heldr., 1886</small> *''Mandragora mas'' <small>Garsault, 1764</small> *''Mandragora microcarpa'' <small>Bertol., 1835</small> *''Mandragora neglecta'' <small>G.Don ex Loudon, 1830</small> *''Mandragora praecox'' <small>Sweet, 1827</small> *''Mandragora vernalis'' <small>Bertol., 1824</small><ref name=Ungr98/><ref name=Ungr98>{{Cite journal |last=Ungricht |first=Stefan |last2=Knapp |first2=Sandra |last3=Press |first3=John R. |year=1998 |title=A revision of the genus ''Mandragora'' (Solanaceae) |journal=Bulletin of the Natural History Museum (Botany Series) |volume=28 |issue=1 |pages=17–40 |url=https://archive.org/stream/bulletinofnatura28natulond#page/16/mode/2up |accessdate=31.03.2015 |name-list-style=amp }}</ref> }} '''Harilik alraun''' (''Mandragora officinarum'') on [[taimed|taime]][[liik (bioloogia)|liik]] [[alraun]]i [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].<ref>[[Eestikeelsete taimenimede andmebaas]], ''[http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=mandragora&lang=ld Mandragora officinarum L.]'', veebiversioon (vaadatud 19. septembril 2017)</ref> Alraunid on väga mürgised taimed, mille suuremates kogustes tarvitamine põhjustab inimeste haigestumist, [[deliirium]]i või aeglast [[surm]]a. Hariliku alrauni teatud taimeosade (juurte, juurekoore, lehtede, viljade) tarbimise korral võib neil olla inimesele psühhoaktiivne toime. ==Botaaniline lühikirjeldus== Harilik alraun on mitmeaastane [[rohttaim]], kes kasvuperioodil moodustab maad ligi hoidva tugeva lehepuhma. Lehed võivad kasvada kuni 30&nbsp;cm pikkuseks ja 6&nbsp;cm laiuseks. [[Õied]] on taimel rohekaskollased (Piippo ja Salo, 244:2007) valkjad, kuid mõnel isendil punakad. Hariliku alrauni [[vili]] on ümara kujuga 2–3&nbsp;cm suurune [[mari]] ja see meenutab õuna. ([[Ain Raal|Raal]], 548:2010) Hariliku alrauni [[alraunijuur|juur]] kasvab eri andmetel 60–100&nbsp;cm pikkuseks. Juure harunemine võib vaatlejale meenutada inimese kuju. ===Varieteedid=== Looduslikult kasvab taim Põhja-Itaaliast Balkanini. Kuid nüüdisajal kasvatatakse taime ka seemnttest koduaedade tarbeks. Harilikul alraunil on mitmeid varieteete: *''Mandragora officinarum'' L. var. ''haussknechtii'' *''Mandragora officinarum'' L. var. ''hybrida'' *''Mandragora officinarum'' L. var. ''officinarum'' *''Mandragora officinarum'' L. var. ''vernalis''.<ref>[[Christian Rätsch]], ''[https://books.google.ee/books?id=8V0oDwAAQBAJ&pg=PT1491&dq=Mandragora+officinarum+varieties&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj-9N_tw7HWAhUsMZoKHXF_DNcQ6AEIJDAA#v=onepage&q=Mandragora%20officinarum%20varieties&f=false The Encyclopedia of Psychoactive Plants: Ethnopharmacology and Its Applications]'', 2005, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 19. septembril 2017) inglise keeles</ref> [[Pilt:Mandragore officinale fruits.jpg|pisi|Alrauni viljad]] Harilik alraun kasvab Põhja-Aafrikas ([[Alžeeria]]s, [[Maroko]]s, [[Tuneesia]]s) ja Euroopa edelaosas ([[Jugoslaavia]]s, [[Kreeka]]s, [[Itaalia]]s, [[Portugal]]is, [[Hispaania]]s) ja Aasia lääneosas ([[Iisrael]]is, [[Jordaania]]s, [[Liibanon]]is, [[Süüria]]s ja [[Türgi]]s).<ref>Cheryll Williams, ''[https://books.google.ee/books?id=7eVUAQAAQBAJ&pg=PA343&dq=Mandragora+officinarum+hallucinogenic+properties&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjF_8PO37PWAhUJJ5oKHTWeBXo4ChDoAQhrMAk#v=onepage&q=Mandragora%20officinarum%20hallucinogenic%20properties&f=false Medicinal Plants in Australia Volume 4: An Antipodean Apothecary]'', lk 345, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 20. septembril 2017) inglise keeles</ref> ==Kasutamine nõiakunstis== Alraun on mürgine narkootilise toimega taim, mida on seostatud [[nõiakunst]]iga. Mitmel pool keskaegses Euroopas usuti, et alrauniga võituna suudavad [[nõid|nõiad]] lennata, muutuda nähtamatuks või kehastuda kas linnuks või loomaks. (Laansoo, 2011) Usuti alrauni omaja võimesse äratada armastust, olla terve ja võimekas ning kättesaamatu kurjadele needustele ja vaimudele. (Piippo ja Salo, 245:2007) Alrauni viljad, mida tunti ka armastuse õuntena, panevat mehe armuma, aga selleks tulevat õunu sööta mehele [[20. jaanuar]]i ööl. (Laansoo, 2011) [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] mainitud lemmelõõma suurendav taim võis olla alraun. Vahel on väidetud, et alrauni õuna meenutav vili võis olla ka [[Aadam]]a ja [[Eeva]] õun. (Piippo ja Salo, 245:2007) [[Pilt:Mandrake-roots.jpg|pisi|Alraunijuured]] Alraunijuur on taime maa-alune organ. Et ta meenutab inimkeha või [[fallos]]t, siis on juurele ajalooliselt mitmesuguseid imeomadusi omistatud. [[Alraunijuur]] (''Mandragorae radix''), harvemini ka lehed, viljad ja seemned on [[droog]]iks. (Raal, 548:2010) [[Alraunivein]]i kasutamisest armujookides jutustasid [[Theopastros]] ja [[Dioskorides]]. (Piippo ja Salo, 245:2007) "Surmaveini" (''morion'', valmistati alraunijuure koorest) tunti [[Rooma]]s, kus seda anti enne ristilöömist ja piinamist; ristilöödute laibad tuli tükeldada, sest teati et alraun toob kaasa surmalaadse une.(Piippo ja Salo, 245:2007) Ka [[India rahvameditsiin]]is on taime peetud armurohuks (Piippo ja Salo, 244:2007) ja see on olnud armujookide levinud koostisosa. Araabia maades kannavad vähenenud seksuaalse jõuga mehed alraunist tehtud keed mehelikkust suurendava amuletina. Naised, kes ootasid järglasteks poega, tarvitasid alrauni. ==Nimetused== Armujumalanna [[Aphrodite]]t kutsuti Mandragoritiseks, (Piippo ja Salo, 245:2007) alrauni nimetus aga tähendab tõlkes inimdraakonit. (Laansoo, 2011) Taime nimetus võib olla tulnud sõnadest *''man'' (inimene) + ''dragon'' ([[lohe]] või võimekas [[mees]]) ;või assüüriakeelsest nimetusest ''nam tar ira'' (Namtari meherohi); ;või *sanskritikeelsetest sõnadest ''mandros'' ([[uni]]) ja ''agora'' ([[naine]]). (Piippo ja Salo, 244:2007) [[Araabia keel]]es on alraun ''abu'lruh'' (hinguse meister). Peetakse võimalikuks, et eelislamistlikes araabia maades peeti teda jumalaks, [[islam]]i tulekuga aga muutus taim [[kurjus]]e kehastuseks ja teda kutsuti nimetustega ''Baydal-jinn'' ('kuradi munad') või ''Tufak al-jinn'' ('kuradi õunad'). (Piippo ja Salo, 244:2007) Ka kuradiküünlaks või kuradi valguseks. See tulenevat vanast uskumusest, et alrauni lehed hiilgavad pimeduses. (Laansoo, 2011) Indias on taime kutsutud ''lakshmana''<nowiki/>'ks (õnne märk). (Piippo ja Salo, 245:2007) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Sinikka Piippo]], [[Ulla Salo]], "[[Meelte ja tunnete taimed]]" (originaali pealkiri "Mielen ja rakkauden kasvit"), Varrak, lk 244–247, 2007 *[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 548-549, 2010, ISBN 978-9985-70-313-7 *Margit Adorf, ''[http://epl.delfi.ee/news/melu/angervaksavann-toob-onne-toootsinguil-voilill-taidab-salasoovid?id=61884156 Angervaksavann toob õnne tööotsinguil, võilill täidab salasoovid]'' [[Eesti Päevaleht]], 20. november 2011 [[Kategooria:Maavitsalised]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] [[Kategooria:Droogid]] rlbz451tpw18fz158ya39t6q6spcy1g 0 296681 7160847 6431204 2026-05-25T15:29:09Z Sillerkiil 58396 7160847 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tulikalised | värvus = taimed | pilt = Aconitum lycoctonum RF.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Tulikalaadsed]] ''Ranunculales'' | sugukond = [[Tulikalised]] ''Ranunculaceae'' | perekond = [[Käoking]] ''Aconitum'' | binaarne = ''Aconitum lasiostomum'' | binaarse_autor = [[Heinrich Gottlieb Ludwig Reichenbach|Rchb.]] | levikukaart = }} '''Kollane käoking''' (''Aconitum lasiostomum'', sünonüüm ''Aconitum lycoctonum lasiostomum'') on [[tulikalised|tulikaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[õistaim]]eliik või mõne botaanilise süsteemi järgi ka [[alamliik]]{{lisa viide}}. Ta on Eestis arvatud [[I kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|I kaitsekategooriasse]] (2012). Kollast käokinga peetakse Eestis mürgiseimaks taimeks [[harilik näsiniin|hariliku näsiniine]] kõrval. Eestis on ta väga haruldane<ref name="Eesti taimede määraja, 2007"/>. Ta eelistab kasvukohana metsaservi ja [[võsastik]]ke<ref name="Eesti taimede määraja, 2007"/>. Eestis leidub seda taime ainult [[Viljandi järv]]e ääres<ref>[https://web.archive.org/web/20120731002650/http://wwx.sakala.ajaleht.ee/170708/esileht/uudised/5035146.php "Kollane käoking hakkab loodusest kaduma"] Sakala, 17. juuli 2008</ref>. [[Fail:Die_Giftpflanzen_Deutschlands_(1910)_(20303764994)_-_clean.jpg|pisi|Kollase käokinga taimeosad]] == Vaata ka == * [[sinine käoking]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Eesti taimede määraja, 2007">2007. Eesti taimede määraja. Teine trükk. Toim. Leht, M. Tartu: EMÜ, [[Eesti Loodusfoto]]. Lk 119</ref>}} [[Kategooria:Tulikalised]] [[Kategooria:Eesti tulikalaadsed]] [[Kategooria:I kaitsekategooria taimeliigid]] 35ipf0idofsdzdkcn3ktcm94my8gycp 0 297733 7161326 7087987 2026-05-26T10:19:53Z ~2026-31386-74 230336 7161326 wikitext text/x-wiki '''Pille Gerhold''' (endine nimi '''Pille Urbas''') on eesti bioloog. Ta lõpetas 1995. aastal [[Miina Härma Gümnaasium]]i, 1999. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppe bioloogina ja 2001. aastal sama ülikooli magistriõppe. Oma doktoritöö "Effects of forest fragmentation on bottom-up control in leaf-cutting ants" kaitses ta 2005. aastal [[Kaiserslauterni ülikool]]is Saksamaal.{{lisa viide}} Töötanud Tartu Ülikoolis ja [[Eesti Maaülikool]]is. Teinud botaanilist ja zooloogilist uurimistööd Eestis, Saksamaal, [[Šveits]]is, Hollandis, Prantsusmaal, [[Brasiilia]]s ja Hawaiil.{{lisa viide}} ==Teosed== '''Avaldanud:''' *2012 Pille Gerhold "[https://petroneprint.ee/raamatud/minu-brasiilia/ Minu Brasiilia: Sipelgajaht vihmametsas]". Tartu, Petrone Print '''Toimetanud:''' *2025 Andre Põlm "[https://petroneprint.ee/raamatud/minu-brasiilia-2/ Minu Brasiilia: Tants idufirma ümber]". Tartu, Petrone Print *2024 Joosep Sarapuu "[https://www.apollo.ee/dzungli-s-lumm.html Džungli (s)lumm]". *2023 Madle Timm "[https://petroneprint.ee/raamatud/minu-filipiinid-2/ Minu Filipiinid: Katastroofide keerises]". Tartu, Petrone Print *2022 Anne Vetik "[https://petroneprint.ee/raamatud/minu-goa/ Minu Goa: Päike, penid ja piña colada]". Tartu, Petrone Print ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Gerhold, Pille}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] j7yfdb3hfbqvf9893djlnxea3bg98mh 0 299281 7160881 6430051 2026-05-25T15:46:00Z Sillerkiil 58396 7160881 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik sügislill | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Colchicum autumnale 001.JPG | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida'' | selts = [[Liilialaadsed]] ''Liliales'' | sugukond = [[Liilialised]] ''Liliaceae'' | perekond = [[Sügislill]] ''Colchicum'' | liik = '''Harilik sügislill''' | binaarne = ''Colchicum autumnale'' | binaarse_autor = (Mill.) Druce | levikukaart = | sünonüümid = *''Colchicum autumnale'' var. ''minor'' hort. *''Colchicum autumnale'' var. ''minus'' hort. *''Colchicum haynaldii'' Heuff. }}{{viitamata}}{{täienda}}'''Harilik sügislill''' (''Colchicum autumnale'') on [[liilialised|liilialiste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[sügislill]]e [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). ==Välislingid== {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Liilialised]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] tl0thspirw30dvblt4ibqi0zw973hza 0 303498 7161274 5994658 2026-05-26T09:34:51Z Surra 370 7161274 wikitext text/x-wiki '''Metsahool''' (inglise ''forest stewardship'') on [[mets]]a [[looduskaitse]]liselt ja sotsiaalselt vastutustundlik kasutamine ning majandamine ([[säästev metsandus]]), et hoida ja rohkendada metsa väärtusi ka tulevaste põlvede tarbeks<ref name="SEI"/>. On algatatud vastavaid riiklikke programme, näiteks USAs [[Metsahoole programm]] (inglise ''Forest Stewardship Program''), mis toetab [[metsaomanik]]ke, kes praktiseerivad [[säästev metsandus|metsa säästvat majandamist]] ja mitmekülgset kõrvalkasutust<ref name="SEI"/>. ==Vaata ka== *[[mahemetsandus]] *[[Metsahoolekogu]] (FSC) *[[püsimetsandus]] *[[säästev metsandus]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=231] (vaadatud 11.10.2012)</ref>}} [[Kategooria:Metsandus]] [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] sbcutt82no2lfzltfwjskuyfnnnpkfu 0 306402 7160984 7140345 2026-05-25T19:37:58Z Kuriuss 38125 7160984 wikitext text/x-wiki '''Plasmoniks''' nimetatakse [[plasma]] [[võnkumine|võnkumiste]] [[kvant]]i. Plasmon on [[kvaasiosake]], mis on plasma võnkumise [[kvantiseerimine|kvantiseerimise]] tulemus. Analoogina võib tuua [[footon]]eid ja [[foonon]]eid, mis on vastavalt [[elektromagnetväli|elektromagnetvälja]] ja mehaanilise võnkumise kvandid. Seega on plasmonid [[metall]]ides olevate [[vaba elektron|vabade elektronide]] (mis on näide [[fermigaas]]ist) [[tihedus]]e võnkumised. Plasmonid võivad sidestuda ka footonitega, moodustades nii uusi kvaasiosakesi plasma[[polariton]]e. Plasmonid liigitatakse [[ruumiplasmon]]iteks, [[pinnaplasmon]]iteks ja [[plasmonid nanoosakestes|plasmoniteks nanoosakestes]]. ==Selgitus klassikalise füüsika abil== Klassikalises pildis võib plasmone ette kujutada vabade [[elektron]]idena, mis võnguvad metalli fikseeritud positiivsete [[ioon]]ide suhtes. Lihtne näide plasma võnkumise kohta on [[elektriväli|elektrivälja]] paigutatud metallist osake. Olgu elektriväli suunatud paremale, seega vabad elektronid on liikunud vasakule, et tasakaalustada elektrivälja. Kui elektriväli kaob, hakkavad elektronid paremale liikuma omavahelise tõukumise ja positiivsete ioonidega tõmbumise tõttu. Elektronid hakkavad võnkuma edasi-tagasi positiivsete tuumade suhtes, kuni kogu [[energia]] on vastastikmõju tõttu [[hajumine|hajunud]]. Plasmonid on sellise võnkumise kvandid. Kuna plasmonid on klassikalise plasma võnkumiste kvandid, saab suurema osa nende omadusi tuletada otse [[Maxwelli võrrandid|Mawxelli võrranditest]].<ref name="kwawi" /> Plasmonid saavad [[valgus]]e energiat lokaliseerida väga väikesesse ruumipiirkonda. See omadus võib olla aluseks suurele hulgale uutele rakendustele. ==Plasmonite roll metallide omaduste kirjeldamisel== Plasmonitel on oluline koht metallide [[optika|optiliste]] omaduste kirjeldamisel. Valgus, mis jääb allapoole plasmavõnkumise [[sagedus]]t, [[peegeldumine|peegeldub]], sest metallis olevad elektronid varjestavad valguse elektrivälja. Plasmavõnkumise sagedusest kõrgema sagedusega valgus läbib metalli, kuna elektronid ei suuda piisavalt kiiresti muutuvale elektriväljale reageerida. Enamikus metallides jääb plasma omavõnkesagedus [[Ultraviolettkiirgus|ultravioletsesse]] piirkonda, seetõttu enamik metalle peegeldab valgust nähtavas piirkonnas (metallidele iseloomulik läige). Mõnes metallis, näiteks [[kuld|kullas]] ja [[vask|vases]]<ref name="Sno3T" /> <ref name="KxfTR" /> , toimub elektronide ergastumine kõrgemale energianivoole nähtava valguse piirkonnas, kusjuures neelatakse diskreetse energiaga kvante. Sealt tuleb ka kulla ja vase iseloomulik [[värvus]]. [[Pooljuht]]ides on [[valentselektron]]ide plasma sagedus kauges ultravioletses piirkonnas,<ref name="wiNqi" /><ref name="kKwh3" /> mistõttu nad peegeldavad nähtavat valgust. Plasmonite energiat on võimalik vaba elektroni mudelis hinnata: :<math>E_{p} = \hbar \cdot \omega_{p} = \frac{h}{2 \cdot \pi} \cdot \omega_{p} = \hbar \sqrt{\frac{n e^{2}}{m\varepsilon_0}} \, ,</math> kus * <math>h</math> on [[Plancki konstant]] * <math>\omega_{p}</math> on plasmonite võnkesagedus * <math>n</math> on valentselektronide ruumtihedus * <math>e</math> on [[elementaarlaeng]] * <math>m</math> on [[elektron]]i mass * <math>\varepsilon_0</math> on [[elektriline konstant|vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus]]. ==Pinnaplasmonid== Pinnaplasmoniteks nimetatakse valgusega tugevas vastastikmõjus olevaid plasmoneid. Need tekivad kahe keskkonna kokkupuutepinnal, kus [[suhteline dielektriline läbitavus]] muudab märki, näiteks metalli ja [[dielektrik]]u vahelisel pinnal. Pinnaplasmonitel on madalam energia kui ruumiplasmonitel ehk elektrongaasi pikivõnkumisel positiivsete tuumade suhtes. Sidestumisel footoniga tekib polariton. See levib mööda kahe keskkonna kokkupuutepinda, kuni selle energia neeldub või kiiratakse. Pinnaplasmoneid ennustas esimesena R. H. Ritchie [[1957]]. aastal.<ref name="NiMXE" /> Paljud teadlased tegelesid järgnenud aastakümnetel pinnaplasmonitega, neist silmapaistvamad olid Heinz Raether, E. Kretschmann ja A. Otto. ==Ruumiplasmonid== Ruumiplasmonid on sarnaselt plasmonitega plasma võnkekvandid, ent esindavad uut [[võnkemood]]i, mis kehtib üle terve [[ruum]]i. Nende energia on<ref name="HG8wh" />: <math>E_{Vp} = \hbar \sqrt{\frac{n e^{2}}{m\varepsilon_0}} = \frac{h}{2 \cdot \pi} \cdot \omega_{Vp} \cdot V = \hbar \cdot \omega_{A} \cdot Y_{ne} \cdot V ,</math> kus * <math>h</math> on Plancki konstant * <math>\hbar</math> on Plancki nurkkonstant * <math>\omega_{Vp}</math> on ruumplasmonite võnkesagedus * <math>\omega_{A}</math> on plasmonite võnkesagedus * <math>n</math> on valentselektronide ruumtihedus * <math>e</math> on elementaarlaeng * <math>m</math> on elektroni mass * <math>\varepsilon_0</math> on vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus. * <math>V</math> on ruumala * <math>Y_{ne}</math> on [[kvantolek]]ute n ja e [[Le Garre polünoom]]. ==Plasmonid nanoosakestes== [[Pilt:GothicRayonnantRose003.jpg|pisi|[[Notre-Dame]] Pariisis. Värvid tulevad klaasis leiduvatest kullaosakestest]] Eraldi võib vaadelda nanoosakestes lokaliseeritud pinnaplasmoneid. Piisavalt väikeste osakeste korral ([[läbimõõt]] on palju väiksem kui pealelangeva valguse [[lainepikkus]]) võib seda [[elektrostaatika|elektrostaatilises]] lähenduses vaadelda võnkuva [[dipool]]ina, mille [[dipoolmoment]] on :<math>p = 4 \pi \varepsilon_0 \varepsilon_m R^3 \frac{\varepsilon - \varepsilon_m}{\varepsilon + 2 \varepsilon_m},</math> kus * <math>\varepsilon_0</math> on vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus * <math>\varepsilon</math> on levimiskeskkonna suhteline [[dielektriline läbitavus]] * <math>\varepsilon_m</math> on metalli dielektriline läbitavus * <math>R</math> on metallkuuli raadius. Kuna metallides sõltub dielektriline läbitavus väga tugevalt elektromagnetvõnkumiste sagedusest, sõltub ka [[polarisatsioon]]i tugevus lainepikkusest. Eri sagedusega valgus hajub ja [[Valguse neeldumine|absorbeerub]] dipoolil seega ka erinevalt. Seda efekti kasutatakse [[pliiklaas]]is, mis annab klaasile erksa värvi.<ref name="Gu1VL" /> [[Pilt:Crystbeads.jpg|pisi|Pliiklaasist pärlid]] ==Rakendusi== Plasmonlainete [[neeldumine|neeldumise]] ja [[emissioon]]ide lainepikkus ja [[Intensiivsus (füüsika)|intensiivsus]] on mõjutatud [[molekul]]aarsest neeldumisest, seda saab kasutada molekulaarsete andurite valmistamisel. Näiteks on loodud seade, mis mõõdab [[kaseiin]]i [[proteiin]]i olemasolu [[piim]]as. See detekteerib valguse neeldumise muutusi kullakihis.<ref name="UAkRt" /> Metallist nanoosakestes lokaliseeritud pinnaplasmone saab kasutada molekulide, proteiinide jm kindlaksmääramiseks aines. Kaalutakse plasmonite kasutamist infoedastajana [[mikrokiip]]ides, kuna neid saab kasutada palju kõrgemate sageduste juures (ka 100 THz piirkonnas, samas kui tavaliste juhtmete kaod muutuvad juba kümnete GHz juures väga suureks). Selleks et rakendada plasmonitel põhinevat [[elektroonika]]t, tuleb kõigepealt luua plasmoonne [[transistor]]i analoog, nn [[plasmonster]].<ref name="SEzhJ" /> Plasmoneid on ka pakutud nende lühikese lainepikkuse tõttu ülipeene [[litograafia]] ja kõrge [[Resolutsioon (graafika)|resolutsioon]]iga [[mikroskoopia]] rakendustes. Rakendusi on edukalt mõlemas valdkonnas katsetatud. Plasmonid on väga tundlikud nende materjalide omaduste suhtes, milles nad liiguvad. Tänu sellele saab mõõta monomolekulaarsete kihtide paksust [[kolloidkile]]de peal. Tootjafirmad (nt [[Rootsi]]s paiknev bioteaduste firma Biacore) on toonud turule seadmeid, mis töötavad just sellisel põhimõttel. Mikro- ja nanoelektroonika teadusuuringute keskuse IMEC<ref name="7JiXk" /> (Interuniversity Microelectronics Centre) juhitav töörühm on alustanud odavamate ja efektiivsemate päikesepaneelide väljatöötamist, keskendudes metalsetele nanostruktuuridele, mis peaks tänu plasmonefektidele parandama valguse neeldumist praegu{{millal}} kasutatavates eri tüüpi paneelides.<ref name="EGSh2" /> Hiljuti on demonstreeritud uut meetodit plasmoonika abil värviliste [[hologramm]]ide tekitamiseks.<ref name="8qD2l" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kwawi">{{cite book |last=Maier |first=S.A |year=2007 |title=Plasmonics: Fundamentals and Applications |pages=5}}</ref> <ref name="Sno3T">{{cite journal |last= |first= |year=1963 |title=Energy Band Structure of Copper |url=https://archive.org/details/sim_physical-review_1963-01-01_129_1/page/138|journal=[[Physical Review]] |volume=129 |issue= |page=138 |bibcode= 1963PhRv..129..138B |doi=10.1103/PhysRev.129.138 |last1= Burdick |first1= Glenn}}</ref> <ref name="KxfTR">What causes the colors of metals like gold? https://web.archive.org/web/20170505210814/http://www.webexhibits.org/causesofcolor/9.html</ref> <ref name="wiNqi">{{cite book |last=Kittel |first=C. |year=2005 |title=Introduction to Solid State Physics |url=https://archive.org/details/apu.530.41.kit.33542 |edition=8th |publisher=[[John Wiley & Sons]] |page=[https://archive.org/details/apu.530.41.kit.33542/page/403 403], table&nbsp;2 |isbn=}}</ref> <ref name="kKwh3">{{cite book |last=Böer |first=K. W. |title=Survey of Semiconductor Physics |volume=1 |edition=2nd |publisher=[[John Wiley & Sons]] |page=525 |isbn= |year=2002}}</ref> <ref name="NiMXE">{{cite journal |last=Ritchie |first=R. H. |date=juuni 1957 |title= Plasma Losses by Fast Electrons in Thin Films |url=https://archive.org/details/sim_physical-review_1957-06-01_106_5/page/n36 |journal=[[Physical Review]] |volume=106 |issue=5 |pages=874–881 |doi=10.1103/PhysRev.106.874|bibcode = 1957PhRv..106..874R}}</ref> <ref name="HG8wh">Photonische Materialien http://www.tu-chemnitz.de/physik/OSMP/PM/ss08_V07.pdf}}</ref> <ref name="Gu1VL">Sönnichsen, Carsten: "Plasmons in metal nanostructures". pdf, eng., ptk 4</ref> <ref name="UAkRt">{{cite journal |last=Heip |first=H. M.|year=2007 |title=A localized surface plasmon resonance based immunosensor for the detection of casein in milk |journal=Science and Technology of Advanced Materials |volume=8 |issue= 4|page=331 |bibcode= 2007STAdM...8..331M |doi=10.1016/j.stam.2006.12.010}}</ref> <ref name="SEzhJ">{{cite journal |last= |first= |year=2007 |title=The Promise of Plasmonics |journal=SPIE Professional |volume= |issue= |pages= |bibcode= |doi=10.1117/2.4200707.07 |last1= Lewotsky |first1= Kristin}}</ref> <ref name="7JiXk">{{Netiviide |url=http://www2.imec.be/be_en/home.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-11-19 |arhiivimisaeg=2010-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101109033238/http://www2.imec.be/be_en/home.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="EGSh2">{{cite web |date=30. märts 2010 |title=EU partners eye metallic nanostructures for solar cells |url=http://www.renewableenergyworld.com/rea/news/article/2010/03/eu-partners_eye_metallic |publisher=[[ElectroIQ]] }}{{Kõdulink|aeg=november 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="8qD2l">http://www.physorg.com/news/2012-03-technique-creation-holograms.html</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.iop.org/EJ/abstract/1367-2630/10/10/105001 A selection of free-download papers on Plasmonics in New Journal of Physics] * http://www.plasmonicfocus.com * http://www.sprpages.nl * http://www.qub.ac.uk/mp/con/plasmon/sp1.html * http://www.nano-optics.org.uk * [http://www.newscientist.com/article.ns?id=dn7164 Plasmonic computer chips move closer] * [http://news-service.stanford.edu/news/2005/march16/plasmon-031605.html Progress at Stanford for use in computers] * [http://science.slashdot.org/science/05/04/04/219236.shtml?tid=126&tid=137&tid=14 Slashdot: A Plasmonic Revolution for Computer Chips?] * [http://focus.aps.org/story/v15/st3 A Microscope from Flatland] ''Physical Review Focus'', January 24, 2005 * http://en.wikinews.org/wiki/Invisibility_shield_gets_blueprint * http://www.plasmonanodevices.org * http://www.eu-pleas.org * http://www.plasmocom.org *[http://www.4engr.com/research/catalog/201/index.html Test the limits of plasmonic technology] * http://www.activeplasmonics.org * http://www.plaisir-project.eu [[Kategooria:Kvaasiosakesed]] abul67fkjzhjl5h9za4mhgt6tg828eo 0 306538 7161103 6818682 2026-05-26T01:57:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161103 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta}} {{Ravi}} '''Statiinid''' on hüperkolesteroleemia raviks kasutatavate [[ravim]]ite klassi kuuluvad ravimid<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Kolesterooli ravimid |url=https://kolesterool.info/kolesterooli-ravimid/ |vaadatud=2025-02-14 |väljaanne=Kolesterool.info |keel=et}}</ref>, mida tarvitatakse paljudel [[loomad]]el (sh inimestel) ka [[lipoproteiinid|vereplasma lipoproteiinid]]e näitajate alandamiseks ja [[südamepuudulikkus]]ega seotud haiguslike seisundite teraapias. Statiinid (nii biotehnoloogiliselt kui sünteetiliselt valmistatud jms) toimivad [[ensüüm]]i [[HMG-CoA reduktaas]]i ([[Ensüümikomisjon|EC]] number [[1.1.1.88]])<ref name="FEeW6" /><ref name="ZkV0f" /> [[inhibiitor]]ina ja vähendavad seega [[kolesterool]]i moodustamist [[maks]]as. Levinuimad statiinide toimeainepõhised ([[retseptiravim]]id) on [[simvastatiin]], [[pravastatiin]], [[lovastatiin]], [[fluvastatiin]], [[atorvastatiin]], [[tserivastatiin]].<ref name="d29MJ" /> ==Kasutamine humaanmeditsiinis== Statiine kasutatakse eelkõige [[pärilikkus|päriliku]] [[hüperkolesteroleemia]] raviks, [[süda]]me [[isheemia]]tõve haigetel ning kombineerituna [[nikotiinhape|nikotiinhappega]] ka [[hüperlipideemia]] raviks. Enne statiinravi alustamist soovitatakse muuta [[dieet]]i ja elustiili, suurendada füüsilist koormust, suitsetamisest loobuda ja kaalu langetada. Juhul kui need muudatused ei oma piisavat mõju või on muud näidustused, võib arst otsustada välja kirjutada statiinid. ===Peamine kasutusala=== Statiinravi kasutamine kestab üldiselt kogu elu ja ravi eesmärgiks on alandada üldist kolesteroolitaset ning ka [[LDL-kolesterool]]i taset [[organism]]is.<ref name="Statiinide kasutus" /> Samaaegselt statiinide kasutamisega tuleks järgida ka tervislikke eluviise. ===Teised kasutusalad=== Statiinid leiavad aina enam kasutamist [[süda]]me- ja veresoonkonna haiguste ravis, mille eesmärk on vähendada [[müokardi infarkt|südameatakkide]] ning [[insult]]ide kordumise võimalust.<ref name="Statiinide kasutus" /> Sellisel juhul peab olema statiinravi pidev. Uuringud on ka näidanud, et statiinravi võib pidurdada [[ateroskleroos]]i levikut nii [[arter|une- kui ka koronaararterites]].<ref name="Statiinide kasutus" /> Uuringud on tuvastanud statiinidel ka [[immunosupressioon|immunosupressiivseid toimeid]], kuid nende kasutamine elundidoonoritel immunosupressantidena vajab veel lisauuringuid.<ref name="1vRWE" /> [[pilt:Lovastatin.png|pisi|Lovastatiin]] ===Suhteline efektiivsus=== Kõrges doosis statiinid alandavad LDL-kolesterooli ehk "halva" kolesterooli taset umbes 50%. Kõige sagedamini kasutatakse atorvastatiini ja rosuvastatiini, sest nende kolesterooli alandav toime on kõige tõhusam.<ref name=":0" /> Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisel ei ole uuringud näidanud vahet pravastatiinide, simvastatiinide ja atorvastatiinide efektiivsustes, kui on järgitud nende standardseid annuseid.<ref name="suhteline efektiivsus" /> ==Kõrvaltoimed== [[2006]]. aastal läbi viidud [[metaanalüüs]]i käigus töötati läbi 18 uuringut, milles oli kokku uuritud 71 108 patsienti. Seal leiti, et statiiniteraapia suurendas kõrvaltoimete esinemise riski (võrreldes [[platseebo]]ga) 39%. Samas märgati, et tõsiste kõrvaltoimete esinemine jäi harvaks.<ref name="xv3PR" /> Statiinidel võib esineda järgnevaid soovimatuid kõrvaltoimeid: *[[maks]]a<nowiki/>kahjustus *[[neerupuudulikkus]] *[[müopaatia]] ([[lihas]]te haigus) *[[katarakt]] *[[suhkurtõbi]] (''Diabetes mellitus'')<ref name="RHjWP" /> *[[amneesia]] (sh mälukaotus) <ref name="F6hZm" /><ref name="lDVxO" /> *[[impotentsus]] *[[surm]]<ref name="NyZyn" />. Need kõrvaltoimed ei sõltu tihti mitte üksnes kasutatud statiinist.<ref name="kõrvalmõjud" /> Pigem mõjutavad kõrvaltoimeid koosmõjud statiinide efektiivsust tõstvate ravimitega. Samuti suurendavad kõrvaltoimete tõenäosust olemasolevad haigused, näiteks [[kilpnääre|kilpnäärme]]<nowiki/>haigused, [[metaboolne sündroom]] ja [[mitokonder|mitokondrite]] väärtalitlusega seotud [[geen|geneetilised]] [[mutatsioon]]id.<ref name="fpXl2" /> ===Kasvajad=== Suurenenud [[Vähk (haigus)|pahaloomuliste kasvajate]] riski ei ole läbi viidud uuringutes täheldatud. Mitmed uuringud on hoopis näidanud, et statiinid vähendavad pahaloomuliste kasvajate tekke riski.<ref name="Dale2006" /> Seda on märgatud näiteks [[kolorektaalvähk|kolorektaalvähi]] puhul, kus uuring näitas, et patsientidel, kes kasutasid statiine üle viie aasta, oli 50% väiksem risk haigestuda kolorektaalvähki.<ref name="lochhead2012" /> Samuti on viimasel ajal ilmunud tõendeid, et statiinid võivad vähendada haigestumist [[eesnäärmevähk]]i.<ref name="qpzyf" /> ==Toimemehhanism== [[Pilt:HMG-CoA reductase pathway.png|pisi|Statiinid blokeerivad HMG-CoA reduktaasi rada, inhibeerides kiirust määravat ensüümi, HMG-CoA reduktaasi]] Statiinide toime organismis on otseselt seotud nende võimega [[inhibitsioon|inhibeerida]] [[HMG-CoA reduktaas]]i, mis on esimeseks ja reaktsiooni kiirust määravaks [[ensüüm]]iks HMG-CoA reduktaasi rajas. Statiinidel on see inhibeeriv toime tänu oma sarnasusele HMG-CoA [[molekul|molekuliga]], mistõttu nad seonduvad ensüümiga ja blokeerivad selle võime [[orgaaniline süntees|sünteesida]] [[mevalonaat]]i. See on järgmine ühend kolesterooli sünteesi rajas ning selle hulga vähenemine põhjustab lõppkokkuvõttes kolesterooli sünteesi vähenemist ja seega ka kolesterooli hulga vähenemist kogu organismis. ===Kolesterooli sünteesi inhibitsioon=== Kuna statiinid blokeerivad HMG-CoA reduktaasi raja võtmeensüümi, siis ei suuda maks enam kolesterooli sünteesida. Kuna suurema osa kolesteroolist sünteesib organism ise, siis vähendab see ringleva kolesterooli hulka märgatavalt. Maksas toimub kolesterooli süntees peamiselt öösel<ref name="mVXPW" /> ning kuna statiinide [[poolväärtusaeg]] on lühike, siis see on ka põhjuseks, miks statiine võetakse enne magama minekut. ==Ajalugu== 1971. aastal hakkas [[Jaapan]]is [[Tōkyō]]s ettevõtte [[Sankyo]] palgatud [[biokeemia|biokeemik]] [[Akira Endo]] otsima kolesteroolitaset alandavaid ravimeid. Eelnevad uurimused olid näidanud, et suurema osa kehas olevast kolesteroolist toodab maks, kasutades selleks ensüümi HMG-CoA reduktaas. Endo asuski koos oma meeskonnaga otsima ainet, mis suudaks seda ensüümi inhibeerida. Ta otsis aastaid [[mikroorganismid|mikroobe]], kes kasutaksid mingit HMG-CoA inhibiitorit enesekaitseks teiste mikroorganismide eest. Lõpuks ta leidiski ühendi [[mevastatiin]], mida tootis [[hallitusseened|hallitusseen]] ''Penicillium citrinum''. Mevastatiinidega alustati Jaapanis 1980. aastate alguses ka kliinilisi katseid inimestel, aga need peatati, sest see aine osutus [[mürgisus|toksiliseks]] koertele.<ref name="712n3" /> Siiski intrigeeris Endo töö [[P. Roy Vagelos]]t, juhtivat teadlast farmaatsiafirmast [[Merck & Co.]], kes võttis 1975. aastast alates ette mitmeid reise Jaapanisse. 1978. aastaks patenteeris Merck [[lovastatiin]]i, mida tootis hallitusseen ''Aspergillus terreus'' ning mida hakati esimese omataolise kolesterooli alandajana turustama 1987. aastal Mevacori nime all. Enne statiinide turule jõudmist põhines liigse kolesterooli vastane ravi põhiliselt vähese rasvasisaldusega dieetidel ning halvasti talutavatel ravimitel, nagu näiteks klofibraatidel, kolestüramiinidel ja [[nikotiinhape|nikotiinhappel]]. Efektiivseks turustamiseks pidi Merck suutma veenda patsiente ja ka arste, et statiinid on ohutud ja aitavad kolesterooli taset alandada, vähendades seega suremust. Inimesed hakkasidki seostama suurt kolesteroolisisaldust infarktidega. Samal ajal hakkas ilmuma Merckile konkurente, näiteks liitus Sankyo [[Bristol-Myers Squibbiga]], et turustada Pravacholi-nimelist ravimit. Mercki hiilgehetk oli 1994. aastal, kui valmis nende rahastatud Skandinaavias läbi viidud simvastatiini elumuse uurimus (Scandinavian Simvastatin Survival Study) ehk 4S uurimus. Selle käigus uuriti Mercki uut statiini, [[simvastatiin]]i 4444 patsiendi peal, kellel oli suur kolesteroolisisaldus ning kellel oli esinenud ka südameinfarkte. Pärast viit aastat simvastatiini kasutamist oli patsientidel märgata kolesteroolitaseme langust 35% võrra. Mis veelgi parem, see ravim oli vähendanud südameinfarkti suremise riski patsientidel 42% võrra. 1996. aastal nõustusid kaks ettevõtet – [[Warner-Lambert]] ja [[Pfizer]] – koos turustama uut [[atorvastatiin]]il põhinevat ravimit, Lipitori, millest sai lõpuks põhiline kolesterooliravim.<ref name="10bPill" /> ==Saadaolevad vormid== Statiinid jagatakse kahte gruppi: [[käärimine|kääritamisel]] saadud ja sünteetilised statiinid. {| class="wikitable sortable" style="background:white" |- !|Statiin !|Pilt !|Saamine !|Metabolism<ref name="ettC2" /> |- | [[Atorvastatiin]]|| [[Pilt:Lipitor.png|center|150px]] || Sünteetiline || [[CYP3A4]] |- | [[Tserivastatiin]]|| [[Pilt:Cerivastatin.png|center|150px]] || Sünteetiline ||erinevad [[CYP3A]] isovormid<ref name="x7YQs" /> |- | [[Fluvastatiin]]|| [[Pilt:Fluvastatine.png|center|150px]] || Sünteetiline || [[CYP2C9]] |- | [[Lovastatiin]]|| [[Pilt:Lovastatin.png|center|150px]] || Kääritamisel saadud. Looduses esinev ühend. Esineb [[Austerservik]]us ja [[punase pärmi riis]]is. || [[CYP3A4]] |- | [[Mevastatiin]]|| [[Pilt:Mevastatin.png|center|150px]] || Looduses esinev ühend. Esineb [[punase pärmi riis]]is. || [[CYP3A4]] |- | [[Pitavastatiin]]|| [[Pilt:Pitavastatin structure.png|center|150px]] || Sünteetiline || |- | [[Pravastatiin]]|| [[Pilt:Pravastatin.svg|center|150px]] || Kääritamisel saadud. (Bakteri ''[[Nocardia autotrophica]]'' kääritusprodukt). || Non CYP<ref name="p6I2L" /> |- | [[Rosuvastatiin]]|| [[Pilt:Rosuvastatin structure.svg|center|150px]] || Sünteetiline || [[CYP2C9]] and [[CYP2C19]] |- | [[Simvastatiin]]|| [[Pilt:Simvastatin.svg|center|150px]] || Kääritamisel saadud. (Simvastatiin on sünteetiline ''[[Aspergillus terreus]]e'' käärimisprodukti derivaat.) || [[CYP3A4]] |} ==Eestis kasutatavad statiinid== Eestis on müügil põhiliselt atorvastatiinil, simvastatiinil ja rosuvastatiinil põhinevad kolesterooli vähendavad ravimid, mis kõik on saadaval ainult retseptiga.<ref name="eesti" /> ===Atorvastatiin=== Selle sünteesis esimesena [[1985]]. aastal [[Bruce Roth]], kes töötas [[Pfizer]]ile eelnenud firmas. See ravim on kõige enam müüdud ravimeid – [[Lipitor]]i nime all müüdud ravimi kasum on ületanud pärast [[1996]]. aastat 125 miljardit USA [[dollar]]it. Viimastel aastatel on hakanud turule tulema ka teisi [[atorvastatiin]]il (''Atorvastatinum''), põhinevaid ravimeid. ====Farmakoterapeutiline rühm==== [[Lipiidid|Lipiid]]isisaldust muutvad ained (kombinatsioonid atorvastatin/amlodipiin): *[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]] [[C10BX03]] *[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC_vet-kood]] [[QC10BX03]].<ref name="9dK1Q" /> Peamised kasutusalad on [[düslipideemia]] (ebanormaalne lipiidide sisaldus veres) ravi ja südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamine.<ref name="AHFS" /> Atorvastatiini (ravimi toimeaine) poolväärtusaeg on 14 tundi. Manustatakse suu kaudu. Saksamaal on atorvastatiini sisaldavate ravimite manustamine [[rasedus]]e ajal vastunäidustatud (nende võimaliku soovimatu kõrvaltoime tõttu [[loode|lootele]] (vt [[teratogeenid]]). ====Kõrvaltoimed==== Kõrvaltoimeteks, mida ilmneb 1–10% patsientidel, võivad olla: * nõrkus, unetus ja uimasus;<ref name="uspi_lipitor.pdf" /> * valu rinnus ja jäsemete paistetus;<ref name="uspi_lipitor.pdf" /> * [[lööve|lööve;]]<ref name="uspi_lipitor.pdf" /> * alakõhu valu, kõhukinnisus, kõhulahtisus ja iiveldus;<ref name="uspi_lipitor.pdf" /> * kuseteede infektsioon;<ref name="uspi_lipitor.pdf" /> * liigeste ja lihaste valu, seljavalu, [[artriit|artriit;]]<ref name="uspi_lipitor.pdf" /> * [[Sinusiit|siinuste]], [[Farüngiit|kurgu]], [[Bronhiit|bronhide]] ja [[Rhiniit|nina limaskesta]] põletik;<ref name="uspi_lipitor.pdf" /> * gripilaadne sündroom, [[allergia|allergilised]] reaktsioonid.<ref name="uspi_lipitor.pdf" /> =====Atorvastatiini kõrvaltoimed kombinatsioonis atorvastatiin/amlodipiin===== Atorvastatiini sisaldavate ravimite pikemaajalisel manustamisel võib patsientidel esineda mitmesuguseid kõrvaltoimeid:<ref name="cMtWg" /><ref name="4n4m8" /> *vere ja lümfisüsteemi häired *immuunsüsteemi häired *ainevahetus- ja toitumishäired *psühhiaatrilised häired *närvisüsteemi häired *silma kahjustused *kõrva ja labürindi kahjustused *südame häired *respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired *seedetrakti häired *maksa ja sapiteede häired *naha ja nahaaluskoe kahjustused *lihaste, skeleti ja sidekoe kahjustused *neerude ja kuseteede häired *reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired jpt. Atorvastatiin/Amlodipiin Krkas kombinatsiooni toimeaine [[amlodipiin]] (''Amlodipinum'') võib põhjustada uimasust ja nende tarvitajatel tuleks olla ettevaatlik ka sõidukite juhtimisel.<ref name="4n4m8" /> ===Simvastatiin=== Esimesteba sünteesisid simvastatiini Mercki teadlased ''Aspergillus terreuse'' käärimissaadusest. Simvastatiin tuli turule 1980. aastate lõpus, mil seda hakati esimese statiinina laialdaselt kliiniliselt kasutama. Peamised kasutusalad on düslipideemia ravi ning südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamine.<ref name="AHFS" /> Simvastatiini poolväärtusaeg on 2 tundi. Manustatakse suu kaudu. ====Kõrvaltoimed==== Tüüpilised kõrvaltoimed (>1% juhtudest) võivad olla: * Kõhuvalu * Kõhulahtisus * Kõhukinnisus * Üldine nõrkustunne Harvemad kõrvalnähud on liigesevalu, mälukaotus ja lihasekrambid.<ref name="0f9k7" /> ===Rosuvastatiin=== Toodi turule 2003. aastal, kui teda müüdi kui "superstatiini". Siiski pole veel lõpule jõudnud uuringud, mis võrdlevad rosuvastatiini efektiivsust teiste statiinide suhtes. Peamine kasutusala on düslipideemiaravi. Rosuvastatiini poolväärtusaeg on 19 tundi. Manustatakse suu kaudu. Rosuvastatiini struktuur sarnaneb teistele statiinide omaga, aga erinevalt teistest sisaldab see väävlit. ==Edasised uuringud== Uuringud jätkuvad, et selgitada välja statiinide mõju erinevate haigusseisundite ravis, kus statiinidel tundub olevat kasulik efekt. Nende hulgas on [[dementsus]],<ref name="RfnuM" /> [[kopsuvähk]],<ref name="Khurana" /> [[katarakt]],<ref name="Klein2006" /> [[hüpertensioon]]<ref name="AHKRM" /> ja [[eesnäärmevähk]].<ref name="qpzyf" /> ==Vaata ka== *[[Kolesterool]] *[[Lipoproteiidid]] *[[Nikotiinhape]] *[[Perekondlik hüperkolesteroleemia]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="FEeW6">[http://www.genome.jp/dbget-bin/www_bget?ec:1.1.1.88 Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)]</ref> <ref name="ZkV0f">[http://enzyme.expasy.org/EC/1.1.1.88 Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013) ]</ref> <ref name="d29MJ">{{Netiviide |url=https://www.arst.ee/et/Andmebaasid/Ravimid/list_drugs/%26medication%3Dsimvastatiin |pealkiri=Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013) |vaadatud=30.06.2022 |arhiivimisaeg=5.03.2016 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305102519/https://www.arst.ee/et/Andmebaasid/Ravimid/list_drugs/%26medication%3Dsimvastatiin |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Statiinide kasutus">[http://www.eestiarst.ee/static/files/082/statiinid_sydame-veresoonkonnahaiguste_ennetuses_ja_ravis._eksperdihinnangud.pdf Statiinid südame-veresoonkonnahaiguste ennetuses ja ravis. Eksperdihinnangud.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="suhteline efektiivsus">Zhou Z, Rahme E, Pilote L (2006). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16442888 "Are statiins created equal? Evidence from randomized trials of pravastatiin, simvastatiin, and atorvastatiin for cardiovascular disease prevention"] Am. Heart J. 151 (2): 273–81</ref> <ref name="kõrvalmõjud">Hippisley-Cox J, Coupland C (2010). [http://www.bmj.com/content/340/bmj.c2197.full "Unintended effects of statiins in men and women in England and Wales: population based cohort study using the QResearch database"] BMJ 2010;340:c2197</ref> <ref name="Dale2006">{{cite journal |author=Dale KM, Coleman CI, Henyan NN, Kluger J, White CM |title=Statiins and cancer risk: a meta-analysis |journal=JAMA |volume=295 |issue=1 |pages=74–80 |year=2006 |pmid=16391219 |doi=10.1001/jama.295.1.74|url=http://jama.ama-assn.org/cgi/content/full/295/1/74}}</ref> <ref name="lochhead2012">Lochhead P, Chan AT (2012). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22982096 "Statiins and colorectal cancer"] PMID 22982096</ref> <ref name="10bPill">Simons J (2003). [https://web.archive.org/web/20121020195903/http://money.cnn.com/magazines/fortune/fortune_archive/2003/01/20/335643/ The $10 Billion Pill]</ref> <ref name="eesti">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ravimiregister |url=http://www.sam.ee/ |vaadatud=2012-11-21 |arhiivimisaeg=2012-11-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121120232735/http://www.sam.ee/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="AHFS">{{cite web|title=Simvastatin|url=http://www.drugs.com/monograph/simvastatin.html|author=The American Society of Health-System Pharmacists|accessdate=3. aprillil 2011|publisher=Drugs.com}}</ref> <ref name="uspi_lipitor.pdf">[https://web.archive.org/web/20110506053711/http://www.pfizer.com/files/products/uspi_lipitor.pdf Lipitor: Prescribing Information]. Pfizer. June 2009.</ref> <ref name="Khurana">{{cite journal | author=Khurana V, Bejjanki HR, Caldito G, Owens MW | title=Statins reduce the risk of lung cancer in humans: a large case-control study of US veterans | journal=Chest | volume=131 | issue=5 | pages=1282–1288 | date=mai 2007 | url=http://www.chestjournal.org/cgi/content/full/131/5/1282 | pmid=17494779 | doi=10.1378/chest.06-0931 | access-date=2012-11-21 | archive-date=2007-06-14 | archive-url=https://web.archive.org/web/20070614175559/http://www.chestjournal.org/cgi/content/full/131/5/1282 | url-status=dead }}</ref> <ref name="Klein2006">{{cite journal |author=Klein BE, Klein R, Lee KE, Grady LM |title=Statin use and incident nuclear cataract |journal=JAMA|volume=295 |issue=23 |pages=2752–8 |date=juuni 2006 |pmid=16788130 |doi=10.1001/jama.295.23.2752 |url=http://jama.ama-assn.org/cgi/content/full/295/23/2752}}</ref> <ref name="1vRWE">François Mach, [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1567568801000101 Immunosuppressive effects of statins. Lühikokkuvõte], Atherosclerosis Supplements, 3. köide, nr 1, Mai 2002, lk 17–20, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="xv3PR">{{cite journal |author=Matthew A. Silva, Anna C. Swanson, Pritesh J. Gandhi, Gary R. Tataronis |title=Statin-related adverse events: A meta-analysis |journal=Clinical Therapeutics |volume=28 |issue=1 |pages=26–35 |date=jaanuar 2006 |ISSN=0149-2918 |doi=10.1016/j.clinthera.2006.01.005 |url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0149291806000191}}</ref> <ref name="RHjWP">[http://www.adverseevents.com/monitor/2013/07/10/meta-analysis-assesses-tolerability-and-side-effects-of-statins/ Meta-Analysis Assesses Tolerability and Side Effects of Statins]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, July 10, 2013 By The AdverseEvents Research Team Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)</ref> <ref name="F6hZm">[http://www.adverseevents.com/monitor/2013/04/10/researchers-discover-potential-link-between-statin-use-and-memory-loss/ Researchers Discover Potential Link between Statin Use and Memory Loss]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, April 10, 2013, The AdverseEvents Research Team Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)</ref> <ref name="lDVxO">[http://uanews.org/story/research-reveals-possible-reason-for-cholesterol-drug-side-effects Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)]</ref> <ref name="NyZyn">Ronald Grisanti [http://www.yourmedicaldetective.com/public/454.cfm "92 Deaths Linked to Cholesterol Lowering Statin Drugs" Veebiversioon vaadatud (28.08.2013)]</ref> <ref name="fpXl2">{{cite journal |author=Golomb BA, Evans MA |title=Statin Adverse Effects: A Review of the Literature and Evidence for a Mitochondrial Mechanism |journal=Am J Cardiovasc Drugs |volume=8 |issue=6 |pages=373–418 |year=2008 |pmcid=PMC2849981 |doi=10.2165/0129784-200808060-00004|url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2849981/}}</ref> <ref name="qpzyf">{{cite journal |author=Mondul AM, Han M, Humphreys EB, Meinhold CL, Walsh PC, Platz EA |title=Association of statin use with pathological tumor characteristics and prostate cancer recurrence after surgery |journal=Journal of Urology |volume=185 |issue=4 |pages=1268–1273 |date=veebruar 2011 |pmid=21334020|doi=10.1016/j.juro.2010.11.089}}</ref> <ref name="mVXPW">{{cite journal| title = Diurnal variation of cholesterol precursors squalene and methyl sterols in human plasma lipoproteins| author = Miettinen TA| journal = Journal of Lipid Research| date = märts 1982| volume = 23| pages = 466–73| url = http://www.jlr.org/cgi/content/abstract/23/3/466| pmid = 7200504| issue = 3| access-date = 2012-11-21| archive-date = 2008-07-24| archive-url = https://web.archive.org/web/20080724141842/http://www.jlr.org/cgi/content/abstract/23/3/466| url-status = dead}}</ref> <ref name="712n3">{{cite journal| title = The discovery and development of HMG-CoA reductase inhibitors | author = Endo A | journal=Journal of Lipid Research| date=oktoober 1992 | volume = 33 | pages=1569–82|url= http://www.jlr.org/content/33/11/1569.full.pdf}}</ref> <ref name="ettC2">Safety of Statiins: Focus on Clinical Pharmacokinetics and Drug Interactions. Circulation. 2004:109:III-50-IIIi-57</ref> <ref name="x7YQs">Metabolism of cerivastatiin by human liver microsomes in vitro. Characterization of primary metabolic pathways and of cytochrome P450 isozymes involved. Drug Metab Dispos. 1997 Mar;25(3):321-31.</ref> <ref name="p6I2L">Comparison of Cytochrome P-450-Dependent Metabolism and Drug Interactions of the 3-Hydroxy-3-methylglutaryl-CoA Reductase Inhibitors Lovastatiin and Pravastatiin in the Liver. DMD February 1, 1999 vol. 27 no. 2 173–179</ref> <ref name="9dK1Q">[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QC10BX03 Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)]</ref> <ref name="cMtWg">{{Netiviide |url=http://193.40.10.165/register/register.php?lk=1&otsi=J&keel=est&inim_vet=inim&raviminimi=atorvastatiin&ta_eesti=&ta_inglise=&ta_ladina=&atc=&mlhoidja=&spckp_algus=&spckp_lopp=&pilkp_algus=&pilkp_lopp=&naidustus=&mlnr=&mlkp_algus=&mlkp_lopp= |pealkiri=Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013) |vaadatud=28.08.2013 |arhiivimisaeg=15.02.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190215173540/http://193.40.10.165/register/register.php?lk=1&otsi=J&keel=est&inim_vet=inim&raviminimi=atorvastatiin&ta_eesti=&ta_inglise=&ta_ladina=&atc=&mlhoidja=&spckp_algus=&spckp_lopp=&pilkp_algus=&pilkp_lopp=&naidustus=&mlnr=&mlkp_algus=&mlkp_lopp= |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="4n4m8">{{Netiviide |url=http://193.40.10.165/SPC/Hum/SPC_28833.pdf |pealkiri=Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013) |vaadatud=28.08.2013 |arhiivimisaeg=15.02.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190215003010/http://193.40.10.165/SPC/Hum/SPC_28833.pdf |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="0f9k7">{{cite web|url=http://chealth.canoe.ca/drug_info_details.asp?channel_id=0&relation_id=0&brand_name_id=3499&page_no=|title=Mylan-Simvastatin|accessdate=15.08.2007|format=|work=|archive-date=9.11.2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20071109181355/http://chealth.canoe.ca/drug_info_details.asp?channel_id=0&relation_id=0&brand_name_id=3499&page_no=|url-status=dead}}</ref> <ref name="RfnuM">{{Cite journal |last=Wolozin |first=B |title=Simvastatin is associated with a reduced incidence of dementia and Parkinson's disease |journal=BMC Medicine |volume=5 |pages=20 |date=19. juuli 2007 |doi=10.1186/1741-7015-5-20 |pmid=17640385 |url=http://www.biomedcentral.com/1741-7015/5/20 |pmc=1955446 |last2=Wang SW, Li NC, Lee A, Lee TA, Kazis LE}}</ref> <ref name="AHKRM">{{cite journal |author=Golomb BA, Dimsdale JE, White HL, Ritchie JB, Criqui MH |title=Reduction in blood pressure with statins: results from the UCSD Statin Study, a randomized trial |journal=Arch. Intern. Med. |volume=168 |issue=7 |pages=721–7 |date=aprill 2008 |pmid=18413554 |doi=10.1001/archinte.168.7.721}}</ref> }} == Välislingid == *[http://elutark.delfi.ee/tervis/andres-ellamaa-kahjulik-kolesterool-voib-olla-sajandi-suurim-pettus?id=73319669 Andres Ellamaa: Kahjulik kolesterool võib olla sajandi suurim pettus], 30. detsember 2015 [[Kategooria:Ravimid]] plnxgxx8au5w9u1phtukulgsadd9as9 0 306991 7160883 6569281 2026-05-25T15:46:39Z Sillerkiil 58396 7160883 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik mürkputk | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Cicuta virosa Japan1.JPG | pildi_seletus = Harilik mürkputk (''Cicuta virosa'') | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Sarikalaadsed]] ''Apiales'' | sugukond = [[Sarikalised]] ''Apiaceae'' | perekond = [[Mürkputk]] ''Cicuta'' | liik = '''Harilik mürkputk''' | binaarne = ''Cicuta virosa'' | perekonna_autor = | levikukaart = }}{{viitamata}}{{täienda}}'''Harilik mürkputk''' (''Cicuta virosa'') on [[sarikalised|sarikaliste]] sugukonda [[mürkputk]]e perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]. Mürkputk kasvab veekogude kaldaservades ja madalas kaldavees. Suurvee ajal võib leida ka hulpivaid [[juurikas|juurikaid]] koos jämedate [[säilitusjuur]]tega. Mürkputkel on kitsad tumerohelised lehed ja valged kobarõied. Talvel ja kevadel on mürkputke raske ära tunda. Kindlaks tunnuseks on [[risoom]]i ülaosa kambriline ehitus, mis tuleb nähtavale, kui juurikas pikuti keskelt lõhki lõigata. Mürkputk on eluohtlikult mürgine. Kõige mürgisemad on [[juur]] ja [[risoom]], kuid ohtlikud on ka taime kõik muud osad. Täiskasvanul piisab eluohtliku mürgistuse saamiseks vaid paarist grammist värskest juurikast, lastele surmavalt mõjuv kogus on mitu korda väiksem. Taime mürgisus ei kao ka taime kuivatamisel. Lõhn ja maitse ei anna kuidagi märku taime mürgisusest. Mürgistusnähtude esimesed tundemärgid on kõrvetus- ja sügelustunne suus. Sellele järgnevad oksendamine, keele halvatus, kõhuvalu, tugevad krambid, nägemise halvenemine, suur janu. Mõne tunni jooksul võib mürgistus viia hingamise peatumiseni. Mürgistuskahtluse korral tuleb kohe kutsuda kiirabi. Tarvilik esmaabi on oksendamise esilekutsumine, mille järel tuleb anda ohtralt juua. Hingamise peatumise korral tuleb teha kunstlikku hingamist kuni väljaõppinud abi saabumiseni. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Sarikalised]] [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] 715iibxfaccs901qkuo7pwvevclg83c 0 307695 7160876 6987790 2026-05-25T15:44:17Z Sillerkiil 58396 7160876 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Aedruut | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Ruta graveolens3.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Seebipuulaadsed]] ''Sapindales'' | sugukond = [[Ruudilised]] ''Rutaceae'' | perekond = [[Ruut (perekond)|Ruut]] | liik = '''Aedruut''' | binaarne = ''Ruta graveolens'' | binaarse_autor = | sünonüümid = | levikukaart = }} [[File: Ruta graveolens MHNT.BOT.2005.0.973.jpg|pisi|Kuprad koos seemnetega]] '''Aedruut''' (''Ruta graveolens'') on [[ruudilised|ruudiliste]] sugukonda [[ruut (perekond)|ruudi]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]. ==Levila== Peamiselt on see taim levinud Lõuna-Euroopas ja Eestis kasvatatakse aedades ravi- ja maitsetaimena.<ref name="Raudsepp, 1999" /> ==Kirjeldus== Aedruudile on omane sinakashall toon. Taime [[vars]] on harunenud ja 20–50&nbsp;cm kõrge. [[Lehed]] on [[leheroots|rootsulised]], välja arvatud kõige ülemised, mis on rootsuta. Aedruudi õied on kollakasrohelised ja taimed õitsevad juunis–juulis. Kogu taimel on õlinäärmed. Aedruudi viljaks on paljuseemneline [[kupar]]. ==Kasutamine== Aedruut sisaldab eeterlikke õlisid, [[flavonoid]] [[rutiin]]i, [[furokumeriin|furokumariin]]i, [[vaha]], [[parkained|parkaineid]], [[mõruained|mõruaineid]], [[C-vitamiin]]i ja [[P-vitamiin]]i.<ref name="Raudsepp, 1999" /> Taimel on põletiku-, [[kramp|krambi-]] ja [[nugilised|nugilistevastane]], antibakteriaalne, fungitsiidne, rahustav, üldtugevdav, toniseeriv, mürke neutraliseeriv, valu vaigistav ja haavu parandav toime.<ref name="Raudsepp, 1999" /> Peamiselt tarvitatakse seda teena ja tinktuurina. Kuna taim on mürgine, peab selle tarvitamisega väga ettevaatlik olema. Vähesel määral kasutatakse seda ka maitsetaimena. Näiteks sobib see salati-, tomati-, muna-, kohupiima- ja juustutoitudele, aga ka võileivale, lamba- ja ulukilihale.<ref name="Raudsepp, 1999" /> ==Kultuuris== Aedruut on [[Leedu]] [[rahvuslill]]. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Raudsepp, 1999">Ludvig Raudsepp, "Tarvilikke taimi aias ja aia taga", Tallinn : Maalehe Raamat, 1999</ref>}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Ruudilised]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] [[Kategooria:Maitsetaimed]] [[Kategooria:Ravimtaimed]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] ss4f8ekgsd7qt7sa5ibljr08ex45k9g 0 309405 7161023 7000449 2026-05-25T20:34:13Z Kuriuss 38125 7161023 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[File:Manhattan plot from a GWAS of kidney stone disease.png|pisi|546x546px|[[Manhattani joonis]], mis kujutab tunnusega mitut tugevalt seotud lookust. Iga täpp tähistab ühte [[Üksiku nukleotiidi polümorfism|SNP-i]]. X-teljel on kujutatud asukoht genoomis ([[lookus]]) ja Y-teljel assotsiatsioonimäär. See on näide GWAS-st, kus uuriti [[neerukivitõbi|neerukivitõbe]]. Iga tipp tähendab geneetilisi variante, mis esinevad sagedamini nende inimeste seas, kellel on neerukivid.]] '''Geneetiline assotsiatsiooniuuring''' (ingl ''genome-wide association study'', lühend '''GWAS''', varem ka '''ülegenoomne assotsiatsiooniuuring'''<ref>{{Netiviide|url=https://ems.elnet.ee/id/EMS172581|pealkiri=EMS|väljaanne=Eesti märksõnastik|vaadatud=13.04.2022}}</ref>) on uuringu tüüp [[geneetika]]s ja [[Biomeetria|biostatistikas]], kus otsitakse seoseid inimese geneetiliste muutujate ja [[Fenotüüp|fenotüübi]] vahel. GWAS-d keskenduvad peamiselt [[üksiku nukleotiidi polümorfism]]ide ehk SNP-de ja haiguste vahelise seose selgitamisele. GWAS seisneb kahe uuringugrupi DNA võrdlemises ([[juhtkontrolluuring]]). Ühes grupis on haigust põdevad inimesed (juhud) ja teises grupis inimesed, kellel see puudub (kontrollid). Kasutades SNP-de [[Genotüüpimine|genotüüpimise]] kiipe (''SNP array'') uuritakse iga inimese [[Genoom|genoomset]] [[DNA|DNA-d]], kasutades kiibil olevaid miljoneid geneetilisi [[marker]]eid. Kui üht tüüpi SNP-i esineb haigust põdevate inimeste hulgas sagedamini, peetakse antud SNP-i haigusega seotuks. Haigusega seostatud SNP-d loetakse inimese [[genoom]]i kindla regiooni markeriks, mis mõjutab riski haigestuda. GWAS erineb teistest uuringutüüpidest selle poolest, et uuritakse kogu genoomi, mitte ainult ühte või mõnda geneetilist regiooni. Seetõttu on selline mittekandidaatpõhine lähenemine kontrastiks geenspetsiifilistele kandidaatpõhistele uuringutele. Geneetilised assotsisatsiooniuuringud tuvastavad SNP-e ja teisi variatsioone järjestustes, mis võivad olla haigusega seotud olla, aga ainuüksi GWAS põhjal ei saa täpselt öelda, mis geenid on haiguse põhjustajaks ja kuidas need haiguse avaldumises osalevad.<ref name="pmid20647212" /><ref name="pmid18349094" /><ref name="xlZKr" /> == Ajalugu == Esimene GWAS avaldati 2005. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Loos, Ruth|url=https://www.nature.com/articles/s41467-020-19653-5|pealkiri=15 years of genome-wide association studies and no signs of slowing down|väljaanne=Nature Communications|aeg=19. november 2020|vaadatud=13.04.2022}}</ref> Seal uuriti [[kollatähni ealine taandareng|kollatähni ealise taandarenguga]] (''age-related macular degeneration'', ARMD) patsiente. Selle uuringuga leiti juhtude hulgast kaks SNP-i, millel oli oluliselt erinev [[alleelisagedus]] võrreldes kontrollrühmaga.<ref name="pmid15761122" /> 2012. aastaks oli tehtud üle 1300 GWAS-i, mille käigus on uuritud üle 250 haiguse ja tunnuse, ja avastatud üle 7400 haigustega seostatud SNP-i.<ref name=":0" /><ref name="pmid19161620" /> 2020. aastaks oli tehtud üle 4500 GWAS-i, mille käigus on uuritud üle 5000 haiguse.<ref name=":0" /> ==Taust== [[Pilt:Manhattan Plot.png|thumb|300px|[[Manhattani joonis]] GWAS-st, kus uuriti vere [[mikrotsirkulatsioon|mikrotsirukulatsiooni]]. Joonisel avalduvad geneetilised variandid, mis on indiviididel, kel on ahenenud (väikesed) veresooned<ref name="pmid21060863" />. Kromosoomides 6, 12 ja 19 on näha tugevaid assotsiatsioone.]] Inimeste genoomide vahel esineb mitmekülgne variatsioon. Võivad esineda nii väikesed ühe nukleotiidi variatsioonid (SNP-d) kui ka suuremad variatsioonid, nagu [[deletsioon]]id, [[insertsioon]]id ja [[koopiaarvu variatsioon]]id (''copy number variations'', CNV-d). Neist variatsioonidest võib igaüks muuta indiviidi tunnuseid ehk [[fenotüüp]]i, näiteks suurendades indiviidi haigusriski või muutes füüsilisi tunnuseid nagu pikkus.<ref name="Strachan" /> Enne GWAS-ide kasutuselevõttu oli peamiseks uurimismeetodiks perekondades [[Aheldus|geenide aheldatusel]] põhinevad pärilikkuse uuringud. Selline lähenemine oli väga efektiivne ühe geeni põhjustatud haiguste uurimisel, kuid laialt levinud ja [[komplekshaigus]]te korral oli keeruline saadud tulemusi korrata.<ref name="Strachan" /><ref name="VHKHq" /><ref name="pmid11565063" /> Ühe võimalusena soovitati geneetilise assotsiatsiooni uuringut. Seda tüüpi uuring uurib, kas teatud geneetilist varianti sisaldav [[alleel]] esineb uuritava fenotüübiga inimestes sagedamini, kui on eeldatud. Esmased arvestused näitasid sellise lähenemise suuremat statistilist mõjusust kui seni nõrkade geneetiliste mõjude otsimiseks kasutatud geneetilisel aheleldatusel põhinevad uuringud.<ref name="pmid8801636" /> GWAS-ide kasutuselevõtule aitasid kaasa [[biopank|biopangad]], mis on inimese geneetilise materjali hoidlateks. Biopankade loomine muutis oluliselt odavamaks ja kergemaks uuringute tarbeks vajaliku arvu bioloogiliste proovide kogumise.<ref name="pmid17550341" /> Oluline oli ka [[rahvusvaheline HapMap-projekt]], mis alates 2003. aastast on tuvastanud enamiku levinud SNP-dest, mida geneetilistes assotsiatsiooniuuringutes kasutatakse.<ref name="pmid14685227" /> HapMapi projektiga tuvastatud [[haplogrupp|haplogrupi]] struktuur võimaldas tähelepanu koondada SNP-de alamrühmale, mis kõige rohkem variatsiooni kirjeldab. Oluliseks eelduseks oli ka SNP-de genotüüpimiseks vajalike kiipide areng.<ref name="pmid7569999" /> ==Metoodika== Kõige sagedamini kasutatakse geneetilistes assotsiatsiooniuuringutes juhtkontroll tüüpi uuringut, mis võrdleb kahte suurt gruppi indiviide, kus juhtude näol on tegu indiviididega, kellel on vaadeldav haigus, ja kontrollide puhul tervete indiviididega. Mõlemas grupis olevate indiviidide DNA genotüübitakse tuntud SNP-de suhtes. Kasutatavate SNP-de arv sõltub vastavast uuringust, üldjuhul jääb see arv miljoni lähedale (500 000 – 700 000), mõnel juhul rohkem (kuni 2 500 000 SNP-d). Seejärel uuritakse nende SNP-de alleelsageduste esinemist juhtude ning kontrollide seas.<ref name="pmid21293453" /> Sellise uuringu puhul on peamine ühik mõjususe suuruse tõlgendamisel šansside suhe (''[[Šansside suhe|odds ratio]]'', OR). OR näitab kahe suhtarvu vahelist suhet, mis GWAS-i kontekstis tähendab juhtgrupis nende indiviidide, kellel on spetsiifiline alleel, ja kontrollgrupis olevate indiviidide, kellel on sama alleel, suhtarvude suhet. Kui alleelisagedus juhtgrupis on oluliselt kõrgem kui kontrollgrupis, siis on OR suurem kui 1 ja vastupidi. Lisaks arvutatakse tavaliselt [[χ2-test]]i kasutades [[Olulisuse tõenäosus|P-väärtus]] OR mõjususe määramiseks. OR suhete, mille väärtus erineb tunduvalt 1-st, leidmine ongi geneetiliste assotsiatsiooniuuringu eesmärk, sest see näitab, et SNP on seotud uuritava haigusega.<ref name="pmid21293453" /> Juhtkontrolluuringu kasutamisele on mitmeid alternatiive. Üks tavalisematest on kvantitatiivsete fenotüüpiliste andmete, näiteks pikkuse või biomarkerite kontsentratsioonide või isegi [[geeniekspressioon]]i, analüüs. Samamoodi on võimalik kasutada ka [[dominantne|dominantse]] või [[retsessiivne|retsessiivse]] penetrantsuse mustrite uurimiseks mõeldud alternatiivseid [[statistik (statiska)|statistikuid]].<ref name="pmid21293453" /> Arvutuste tegemiseks kasutatakse bioinformaatilist tarkvara, nagu PLINK, mis toetavad neid alternatiivseid statistikuid.<ref name="pmid17701901" /> Tavaliselt võetakse arvesse ka mitmeid muutujaid, mis võivad saadud tulemusi mõjutada. Sellisteks muutujateks on sugu ja vanus. Lisaks on teada, et geneetilised variatsioonid on seostatud geograafiliste ja ajalooliste populatsioonidega, kus [[mutatsioon]]id esimesena tekkisid.<ref name="pmid18758442" /> Seetõttu peavad uuringud arvestama uuringus osalejate geograafilise ja etnilise päritoluga – seda kontrollitakse [[populatsiooni stratifikatsioon]]iga. Pärast kõikide SNP-de OR ja ''p'' väärtuse arvutamist moodustatakse [[Manhattani joonis]]. GWAS-i kontekstis näitab see ''p'' väärtuse negatiivset logaritmi genoomil olevate lookuste funktsioonina. Kõige suurema tähtsusega seostatud SNP-d on joonisel selgesti eristatavad punktide virnana haplogrupi struktuuri tõttu. Täpne lävi erineb olenevalt uuringust, aga tavaliselt on ''p'' väärtus väga madal (10⁻⁷ või 10⁻⁸), et seda saaks arvestada kui olulist kõikide testitud SNP-de hulgast. Lisaks kasutatakse tänapäevastes geneetilistes assotsiatsiooniuuringutes metoodikat, kus esimene analüüs tehakse avastatud [[kohort|kohordis]], seejärel kontrollitakse tulemusi kõige mõjusamate SNP-de suhtes eraldi tulemuste kontrolliks mõeldud kontrollrühmas.<ref name="pmid21293453" /> ==Tulemused== Geneetiliste assotsiatsiooniuuringute käigus leitud SNP-de, mis on haigusega seotud, tarbeks on püütud luua laialdasi andmebaase.<ref name="pmid19474294" /> Seoses kiire arenguga GWAS-ide vallas võib leida uusi Vikipeedia stiilis ressursse, mis võimaldaksid luua andmebaase. Hetkel{{millal}} on haigusega seostatud SNP-sid tuhandeid.<ref name="pmid19161620" /> Üks tähtsamaid geneetilisi assotsiatsiooniuuringuid oli esimene GWAS, mis võrdles 96 patsienti, kellel oli kollatähni ealisuse taandareng, 50 terve kontrolliga. Uuringus leiti kaks SNP-d, mille alleelisagedus kahes grupis oluliselt erines. Need SNP-d leiti [[komplendi faktor H|komplemendi faktorit H]] kodeerivast geenist, mis oli ARMD uuringus uudseks avastuseks. Leiud esimesest GWAS-ist on andnud tõuke edasistele funktsionaalsetele uuringutele komplemendisüsteemi terapeutilise manipuleerimise vallas ARMD raviks.<ref name="pmid21860027" /> Teine oluline uuring oli 2007. aastal [[Wellcome Trust]] Case Control Consortiumi tehtud GWAS, mille käigus uuriti 14 000 juhtu seitsme laiemalt levinud haiguse korral ja 3000 jagatud kontrolli. See oli kõige suurem GWAS, mis uuris [[aterosklerootiline südamehaigus|aterosklerootilist südamehaigust]], [[esimest tüüpi diabeet]]i, [[teist tüüpi diabeet]]i, [[reumatoidartriit]]i, [[Crohni tõbi|Crohni tõbe]], [[bipolaarne häire|bipolaarset häiret]] ja [[hüpertensioon]]i. Selle uuringuga tuvastati hulgaliselt uusi [[geen]]e, mis on nende haiguste põhjustajaks.<ref name="02MAd" /><ref name="WTCCC" /> ==Piirangud== GWAS-ide puhul on kõige tavalisemaks probleemiks hästi määratletud juht- ja kontrollrühmade puudus, liiga väike [[valim]] ja populatsiooni stratifikatsiooni puudumine.<ref name="pmid18349094" /> Üheks probleemiks GWAS-i kui uuringumeetodi puhul on paljude statistiliste testide tegemine, mis toob kaasa suure hulga [[valepositiivne tulemus|valepositiivsete tulemuste]] avaldumise.<ref name="pmid18349094" /> Korraliku kvaliteedikontrolli ja metoodikaga on neid võimalik vältida. Lisaks välditavatele probleemidele on genoomiülestes uuringutes osutatud nende laialivalguvusele. GWAS-id uurivad seoste leidmiseks kogu genoomi, mitte lühemaid kandidaatregioone. See on tinginud palju kriitikat GWAS-ide suunas teemal, et GWAS-ide teostamine pole selliseid kulutusi väärt.<ref name="pmid20522751" /> Moodsatel GWAS-idel, mis hõlmavad suuri kohorte, on suur võime detekteerida haigusele vastuvõtlikkust mõjutavaid faktoreid ja osutada isegi madalale suhtelisele riskile. Siiski ei ole teada, kas GWAS-i abil on täielikult võimalik mõista komplekshaiguste geneetilist olemust. Limiteerivaks faktoriks on ka [[Koopiaarvu variatsioonid|koopiaarvu variantide]] (CNV) laialdane levik tervete inimeste genoomides. CNV-sid leidub küll arvuliselt vähem kui SNP-sid, aga CNV-d hõlmavad mitut nukleotiidi. Nii mõjutavad CNV-d tegelikult suuremat arvu nukleotiidse järjestuse varieeruvust kui SNP-d. Seetõttu on vanema põlvkonna assotsiatsiooniuuringud, mis kasutavad SNP-sid, üsna nõrga võimega, detekteerimaks CNV-de põhjustatud vastuvõtlikkust haigusele. Uuema põlvkonna [[SNP-kiip|SNP-kiibid]] (''SNP array'') sisaldavad siiski juba ka levinumaid CNV-sid.<ref name="Strachan" /> ==Vaata ka== *[[Aheldus]] * [[Aheldustasakaalutus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="pmid21060863">{{cite journal | author = Ikram MK, Sim X, Xueling S, ''et al.'' | title = Four novel Loci (19q13, 6q24, 12q24, and 5q14) influence the microcirculation in vivo | journal = PLoS Genet. | volume = 6 | issue = 10 | pages = e1001184 | date = oktoober 2010 | pmid = 21060863 | pmc = 2965750 | doi = 10.1371/journal.pgen.1001184 | editor1-last = McCarthy | editor1-first = Mark I}}</ref> <ref name="pmid20647212">{{cite journal | author = Manolio TA | title = Genomewide association studies and assessment of the risk of disease | url = https://archive.org/details/sim_new-england-journal-of-medicine_2010-07-08_363_2/page/166 | journal = N. Engl. J. Med. | volume = 363 | issue = 2 | pages = 166–76 | date = juuli 2010 | pmid = 20647212 | doi = 10.1056/NEJMra0905980 | last2 = Guttmacher | first2 = Alan E. | last3 = Manolio | first3 = Teri A.}}</ref> <ref name="pmid18349094">{{cite journal | author = Pearson TA, Manolio TA | title = How to interpret a genome-wide association study | url = https://archive.org/details/sim_jama_2008-03-19_299_11/page/1334 | journal = JAMA | volume = 299 | issue = 11 | pages = 1335–44 | date = märts 2008 | pmid = 18349094 | doi = 10.1001/jama.299.11.1335}}</ref> <ref name="pmid15761122">{{cite journal | author = Klein RJ, Zeiss C, Chew EY, Tsai JY, Sackler RS, Haynes C, Henning AK, SanGiovanni JP, Mane SM, Mayne ST, Bracken MB, Ferris FL, Ott J, Barnstable C, Hoh J | title = Complement Factor H Polymorphism in Age-Related Macular Degeneration | journal = Science | volume = 308 | issue = 5720 | pages = 385–9 | date = aprill 2005 | pmid = 15761122 | pmc = 1512523 | doi = 10.1126/science.1109557}}</ref> <ref name="pmid19161620">{{cite journal | author = Johnson AD, O'Donnell CJ | title = An Open Access Database of Genome-wide Association Results | journal = BMC Med. Genet. | volume = 10| pages = 6 | year = 2009 | pmid = 19161620 | pmc = 2639349 | doi = 10.1186/1471-2350-10-6}}</ref> <ref name="Strachan">{{cite book | author = Strachan T, Read A | title = Human Molecular Genetics | year = 2011 | url = https://archive.org/details/humanmolecularge0000stra_z4p2 | edition = 4 | publisher = Garland Science | pages = [https://archive.org/details/humanmolecularge0000stra_z4p2/page/n496 467]–495 | isbn = 978-0-8153-4149-9}}</ref> <ref name="pmid11565063">{{cite journal | author = Altmüller J, Palmer LJ, Fischer G, Scherb H, Wjst M | title = Genomewide Scans of Complex Human Diseases: True Linkage Is Hard to Find | journal = Am. J. Hum. Genet. | volume = 69 | issue = 5 | pages = 936–50 | date = november 2001 | pmid = 11565063 | pmc = 1274370 | doi = 10.1086/324069}}</ref> <ref name="pmid8801636">{{cite journal | author = Risch N, Merikangas K | title = The future of genetic studies of complex human diseases | url = https://archive.org/details/sim_science_1996-09-13_273_5281/page/1516 | journal = Science | volume = 273 | issue = 5281 | pages = 1516–7 | date = september 1996 | pmid = 8801636 | doi = 10.1126/science.273.5281.1516}}</ref> <ref name="pmid17550341">{{cite journal | author = Greely HT | title = The uneasy ethical and legal underpinnings of large-scale genomic biobanks | journal = Annu Rev Genomics Hum Genet | volume = 8 | issue = | pages = 343–64 | year = 2007 | pmid = 17550341 | doi = 10.1146/annurev.genom.7.080505.115721}}</ref> <ref name="pmid14685227">{{cite journal | title = The International HapMap Project | journal = Nature | volume = 426 | issue = 6968 | pages = 789–96 | date = detsember 2003 | pmid = 14685227 | doi = 10.1038/nature02168 | author = The International HapMap Project, Gibbs RA, Belmont JW, Hardenbol P, Willis TD, Yu F, Yang H, Ch'Ang L-Y, Huang W}}</ref> <ref name="pmid7569999">{{cite journal | author = Schena M, Shalon D, Davis RW, Brown PO | title = Quantitative monitoring of gene expression patterns with a complementary DNA microarray | url = https://archive.org/details/sim_science_1995-10-20_270_5235/page/466 | journal = Science | volume = 270 | issue = 5235 | pages = 467–70 | date = oktoober 1995 | pmid = 7569999 | doi = 10.1126/science.270.5235.467}}</ref> <ref name="pmid21293453">{{cite journal | author = Clarke GM, Anderson CA, Pettersson FH, Cardon LR, Morris AP, Zondervan KT | title = Basic statistical analysis in genetic case-control studies | journal = Nat Protoc | volume = 6 | issue = 2 | pages = 121–33 | date = veebruar 2011 | pmid = 21293453 | pmc = 3154648 | doi = 10.1038/nprot.2010.182}}</ref> <ref name="pmid17701901">{{cite journal | author = Purcell S, Neale B, Todd-Brown K, Thomas L, Ferreira MA, Bender D, Maller J, Sklar P, de Bakker PI, Daly MJ, Sham PC | title = PLINK: A Tool Set for Whole-Genome Association and Population-Based Linkage Analyses | journal = Am. J. Hum. Genet. | volume = 81 | issue = 3 | pages = 559–75 | date = september 2007 | pmid = 17701901 | pmc = 1950838 | doi = 10.1086/519795}}</ref> <ref name="pmid18758442">{{cite journal | author = Novembre J, Johnson T, Bryc K, Kutalik Z, Boyko AR, Auton A, Indap A, King KS, Bergmann S, Nelson MR, Stephens M, Bustamante CD | title = Genes mirror geography within Europe | journal = Nature | volume = 456 | issue = 7218 | pages = 98–101 | date = november 2008 | pmid = 18758442 | pmc = 2735096 | doi = 10.1038/nature07331}}</ref> <ref name="pmid19474294">{{cite journal | author = Hindorff LA, Sethupathy P, Junkins HA, Ramos EM, Mehta JP, Collins FS, Manolio TA | title = Potential etiologic and functional implications of genome-wide association loci for human diseases and traits | journal = Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. | volume = 106 | issue = 23 | pages = 9362–7 | date = juuni 2009 | pmid = 19474294 | pmc = 2687147 | doi = 10.1073/pnas.0903103106}}</ref> <ref name="pmid21860027">{{cite journal | author = Fridkis-Hareli M, Storek M, Mazsaroff I, Risitano AM, Lundberg AS, Horvath CJ, Holers VM | title = Design and development of TT30, a novel C3d-targeted C3/C5 convertase inhibitor for treatment of human complement alternative pathway–mediated diseases | journal = Blood | volume = 118 | issue = 17 | pages = 4705–13 | date = oktoober 2011 | pmid = 21860027 | pmc = 3208285 | doi = 10.1182/blood-2011-06-359646}}</ref> <ref name="WTCCC">{{cite journal | author = Wellcome Trust Case Control Consortium, Burton PR, Clayton DG, Cardon LR, et al. | title = Genome-wide association study of 14,000 cases of seven common diseases and 3,000 shared controls | journal = Nature | volume = 447 | issue = 7145 | pages = 661–78 | date = juuni 2007 | pmid = 17554300 | pmc = 2719288 | doi = 10.1038/nature05911 | url =}}</ref> <ref name="pmid20522751">{{cite journal | author = Couzin-Frankel J | title = Major heart disease genes prove elusive | url = https://archive.org/details/sim_science_2010-06-04_328_5983/page/1220 | journal = Science | volume = 328 | issue = 5983 | pages = 1220–1 | date = juuni 2010 | pmid = 20522751 | doi = 10.1126/science.328.5983.1220}}</ref> <ref name="xlZKr">{{cite web |url=http://www.genome.gov/20019523 |title=Genome-Wide Association Studies |publisher = [[National Human Genome Research Institute]]}}</ref> <ref name="VHKHq">{{cite web | url = http://www.omim.org | title = Online Mendelian Inheritance in Man | accessdate = 6.12.2011}}</ref> <ref name="02MAd">{{cite web | url = http://www.wtccc.org.uk/info/070606.shtml | title = Largest ever study of genetics of common diseases published today | publisher = Wellcome Trust Case Control Consortium | date = 6. juuni 2007 | accessdate = 19.06.2008 | archive-date = 4.06.2008 | archive-url = https://web.archive.org/web/20080604120405/http://www.wtccc.org.uk/info/070606.shtml | url-status = dead }}</ref> }} [[Kategooria:Genoomika]] 18clrscmse2d7sw407pndlfko89zgse 0 317494 7161239 6660878 2026-05-26T09:10:11Z Velirand 67997 7161239 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kudowa-Zdrój | hääldus = [kuˈdɔva ˈzdrui̯] | nimi1_keel = poola | nimi1 = Kudowa-Zdrój | pilt = Kudowa-Zdrój_-_Polonia.JPG | pildiallkiri = Sanatoorium "Polonia" Kudowa-Zdrójs | lipp = POL Kudowa-Zdrój flag.svg | lipu_link = [[Kudowa-Zdrój lipp]] | vapp = POL Kudowa-Zdrój COA.svg | vapi_link = [[Kudowa-Zdrój vapp]] | pindala = 33,9 | elanikke = 9280 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Kudowa-Zdrój''' ([[saksa keel|saksa]] ''Bad Kudowa'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]. Kudowa-Zdrój kesklinn asub [[Tšehhi]] piirist ligi kahe ja poole kilomeetri kaugusel. Kudowa-Zdrój on kuurortlinn. Asulat on esmamainitud [[1354]]. aastal.<ref>Rafał Grząślewicz:[https://naszemiasto.pl/wakacyjny-przewodnik-kudowa-zdroj-i-gory-stolowe-galeria/ar/c3-4471010 Wakacyjny przewodnik. Kudowa Zdrój i Góry Stołowe. Galeria] Nasze Miasto, 18. september 2011</ref> Kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus. Linnaõigused sai Kudowa-Zdrój [[1945]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Kudowa-Zdroj;3928656.html Kudowa-Zdrój] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.kudowazdroj.pl/ www.kudowazdroj.pl] {{commons}} {{Alam-Sileesia vojevoodkond}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] na8nkg9yx40zrh4s2iiym3mxv7h4sse 0 320547 7161154 7106536 2026-05-26T07:01:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161154 wikitext text/x-wiki [[Pilt:LHC kiirendid eesti.jpg|pisi|500px|Suure hadronipõrguti skeem<br>LHC – põhikiirendi<br>SPS – [[superprootonisünkrotron]]<br>PS – [[prootonisünkrotron]]<br>AD – [[antiprootonite aeglusti]]<br>CTF3 – kompaktse lineaarpõrguti katseseade<br>CNGS – Gran Sasso neutriinoprojekt<br>]] [[Pilt:CERN LHC Tunnel1.jpg|pisi|Vaade tunnelile]] [[Pilt:LHC RF cavity in the testing hall.jpg|pisi|[[Õõsresonaator]]i testimine]] '''Suur hadronipõrguti''' (''Large Hadron Collider'', lühend LHC) on [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]]e [[osakestekiirendi]] [[Prantsusmaa]] ja [[Šveits]]i piiril [[Genf]]i lähedal. Kiirendi paikneb keskmiselt 100 meetri sügavusel asuvas rõngakujulises umbes 27-kilomeetrise ümbermõõduga tunnelis.<ref name="guide" /> See on maailma suurim ja võimsaim kiirendi ning üks suuremaid ja kallimaid inimese loodud rajatisi. Selle peamine ülesanne on tuvastada ülisuure energiani kiirendatud laetud osakeste ([[prooton]]ite ja raskete [[ioon]]ide) kokkupõrkel tekkivaid senitundmatuid osakesi. Kiirendi otsustati rajada [[1994]]. aastal. Eesmärgiks seati lahenduste otsimine seni mõistatuseks jäänud [[füüsika]] ja [[kosmoloogia]] probleemidele, sealhulgas eelkõige [[standardmudel]]i ennustatud [[Higgsi boson]]i avastamine. Loodetakse leida ka muu hulgas teadaolevate osakeste võimalikke [[supersümmeetria|supersümmeetrilisi]] partnereid ja märke [[tumeaine]] olemusest, taasluua [[universum]]i sünnijärgse seisundi [[kvark-gluuonplasma]], otsida seletust [[Aine (füüsika)|aine]] ja [[antiaine]] ebasümmeetriale, täheldada [[stringiteooria]] ennustatavaid lisamõõtmeid.<ref name="guide" /> Ehitust alustati [[1998]]. aastal ja põrguti lülitati esimest korda tööle [[10. september|10. septembril]] [[2008]].<ref name="guide" /> Põrgutis kiirendatakse kahes kõrvuti asuvas vaakumtorus vastassuundades liikuvaid [[hadron|hadroni]]<nowiki/>kimpe [[raadiolained|raadiosageduslikus]] [[elektromagnetväli|elektromagnetväljas]]. [[Prooton]]ite maksimaalseks energiaks saadakse täisvõimsusel töötava kiirendi korral 7 [[elektronvolt|TeV]] ja [[kiirus]]eks 99,9999991 protsenti [[valguse kiirus]]est. [[Plii]]tuumade maksimaalne energia on 574 TeV. Ringkiirendi torud ristuvad neljas kohas, kus vastassuunas liikuvatel osakestel lastakse kokku põrgata ja põrke saadused registreeritakse [[osakestedetektor|detektorite]] abil. Osakesi kiirendatakse mitmes etapis, kasutusel on neli [[eelkiirendi]]t. Hadronikimpe juhitakse võimsate [[ülijuht]]idest mähistega [[magnet]]ite abil, mis jahutatakse vedela [[heelium]]i abil [[absoluutne nulltemperatuur|absoluutse nulltemperatuuri]] lähedase [[temperatuur]]ini. Veebruaris [[2013]] peatati põrguti umbes kaheks aastaks, et see täisvõimsusel töötamiseks ümber seadistada.<ref name="bprD7" /> ==Ajalugu== Euroopa Tuumauuringute Keskus CERN tegi plaane võimsama põrguti rajamiseks juba 1980. aastate alguses, kui [[Suur Elektronide-Positronide Põrguti|Suurt Elektronide-Positronide Põrgutit]] (LEP) alles rajama hakati.<ref name="G2009" /> [[1984]]. aastal [[Lausanne]]'is korraldatud sümpoosioniga algasid põhjalikumad ettevalmistused ja LHC-st sai üks CERNi prioriteete. Detsembris [[1994]] kiitis CERNi nõukogu heaks LHC rajamise olemasolevasse LEPi tunnelisse. Heakskiit anti tingimusel, et ehitus toimub kindlaksmääratud eelarve raames. Projekti plaaniti esialgu kaheetapilisena.<ref name="G2009" /> Et aga [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]esse juba rajamisel olnud [[Ülijuhtiv Superpõrguti|superpõrguti]] projekt [[1993]]. aasta oktoobris katkestati, hakkas ka USA LHC projekti vastu suurt huvi tundma<ref name="1Sb8E" />, ja osaleda soovisid ka teised mitteliikmed, sealhulgas [[Jaapan]]<ref name="JQld6" />, [[Venemaa]], [[Kanada]]<ref name="BlnWL" /> [[Hiina]], [[Brasiilia]]<ref name="3YaJP" /> ja [[India]], otsustati 1995. aastal ühe etapi kasuks. Aastatel [[1996]]–1998 kiideti heaks neli eksperimenti ([[ALICE]], [[ATLAS]], [[Kompaktne Müüonite Solenoid|CMS]] ja [[LHCb]]) ning [[1998]]. aastal alustati ATLASe ja maapealsete rajatiste ehitust.<ref name="oCUGW" /> Hiljem on lisandunud veel kolm suuremat eksperimenti. CMSi juures tegutseb [[TOTEM]] ja ATLASe juures [[LHCf]].<ref name="G2009" /> Aastal 2010 kiideti heaks LHCb juures tegutsev [[MoEDAL]].<ref name="G2009" /> Põrguti töötas tunnelis kuni [[2000]]. aastani.<ref name="milestone" /> Enne suure hadronipõrguti kasutuselevõttu suurim olnud kiirendi [[Tevatron]] lõpetas tegevuse [[2011]]. aasta septembris. ==Rahastamine== CERN-il kulus ehitamisele ja seadmetele umbes kolm miljardit [[euro]]t, millele lisandusid nii CERN-i kui ka teiste osalejate tehtud kulutused detektoritele ja arvutustehnikale.<ref name="G2009" /> Iga eksperiment on iseseisev üksus, mida rahastavad selles osalejad. CERN on üks osalejatest; ta maksab umbes 20 protsenti CMSi ja LHCb eelarvest, 16 protsenti ALICE-i eelarvest, 14 protsenti ATLASe eelarvest ja 30 protsenti TOTEMi eelarvest.<ref name="G2009" /> ==Asukoht== [[Pilt:Location Large Hadron Collider.PNG|pisi|]] Põrguti asub Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfist vahetult loodes [[Genfi järv]]e ja [[Juura mäed|Juura mägede vahel]]. Tunnel ületab riigipiiri neljas kohas. Suurem osa sellest paikneb Prantsusmaal. Ainult kaks eksperimenti (ATLAS ja selle juures paiknev LHCf) viiakse läbi Šveitsi territooriumil. Tunneli [[geograafilised koordinaadid]] on {{Artikli koord tekstis}}. Põrguti territooriumil on eristaatus ning seal ringi liikudes ei pea täitma näiteks piiriületus- ja tolliprotseduure. See ei allu ei Prantsuse ega Šveitsi võimudele, näiteks ei pea ka CERNis töötavad teadlased kummaski riigis makse maksma. LHC rajati aastatel 1983–1988 elektroni-positronipõrguti jaoks kaevatud 26 659 meetri pikkusesse tunnelisse. Tunnel asub keskmiselt 100 meetri sügavusel allpool maapinda, Juura mägede kohal on see kuni 175 m sügavusel ja Genfi järve poolses osas umbes 50 m sügavusel. Tunneli kalle on 1,4 protsenti.<ref name="G2009" /> ==Ehitus== [[Betoon]]vooderdusega tunnelisse on paigaldatud kaks kõrvutiasuvat vaakumtoru vastassuunaliste osakestekimpude kiirendamiseks. Torusid majutava tunneli läbimõõt on keskmiselt 3,8 meetrit. Magnetitest ümbritsetud kiirenditoru kõrval on kitsas juurdepääsutee, mida mööda vajadusel elektrisõidukitega liigutakse. Tunnelit ühendab maapealsete rajatistega kuus [[šaht]]i, mille kaudu seadmeid transporditakse ja hooldatakse. Neli šahti asub põrkekohtades. Kiirenditoru ümbritsevad osakesi suunavad [[ülijuhtivus|ülijuhtivast]] materjalist [[dipoolmagnet]]id. Osakestekimpude fokuseerimiseks enne kokkupõrkekohti kasutatakse [[kvadrupoolmagnet]]eid. Osakeste kiirendamiseks ja hilisemaks energiataseme hoidmiseks kasutatakse [[õõsresonaator]]eid.<ref name="G2009" /> Lisaks umbes 27-kilomeetrise ümbermõõduga põhikiirendile kuuluvad põrgutikompleksi prootonite [[lineaarkiirendi]] [[Linac 2]], [[buustersünkrotron]] (''Proton Synchrotron Booster''; PSB), [[prootonisünkrotron]] (''Proton Synchotron''; PS), [[superprootonisünkrotron]] (''Super Proton Synchotron''; SPS), ioonide lineaarkiirendi [[Linac 3]], ioonide kiirendi [[Low Energy Ion Ring]] (LEIR) ning paljude põrguti tööga otseselt mitteseotud projektidega seotud seadmed, sealhulgas [[antiprootonite aeglusti]] ja süsteem, mis varustab [[Gran Sasso labor]]it [[müüneutriino]]dega. Põhikiirendi ei moodusta tegelikult päris ringjoont. See koosneb kaheksast sektorist. Osa sektorist on kaarekujuline ning seda ümbritseb 154 kiirt suunavat dipoolmagnetit. Osa sektorist on aga sirgjooneline – selles osas leiavad aset eksperimendid, osakeste laadimine ja mahalaadimine ning kiire puhastamine. Iga sektor on osaliselt iseseisva varustusega (elektrienergia, jahutus jms) üksus.<ref name="G2009" /> ===Vaakumsüsteemid=== LHC-l on kolm eraldi isoleeritud [[vaakum]]süsteemi – ülijuhtivate magnetite, heeliumijaotussüsteemi ja kiiretorude jaoks. Kiiretorudes on rõhk 10⁻¹³ atm. ===Magnetid=== [[Pilt:Closer look at an lhc dipole magnet in belgrade.jpg|pisi|Dipoolmagnet]] [[Pilt:LHC quadrupole magnets.jpg|pisi|Kvadrupoolmagnet]] Osakestekimpude juhtimiseks ja fokuseerimiseks on põrgutis kasutusel rohkem kui 50 tüüpi [[elektromagnet]]id. Kokku on magneteid 9593. Kiire "painutamiseks" ja ringtrajektooril hoidmiseks kasutatakse 1232 [[ülijuhtivus|ülijuhtiva]] [[mähis]]ega [[dipoolmagnet]]it. Need tekitavad [[magnetväli|magnetvälja]], mille [[magnetiline induktsioon]] on 8,33 [[tesla]]t. See on üle 100 000 korra tugevam kui [[Maa (planeet)|Maa]] magnetväli. Sellise magnetvälja tekitamiseks kasutavad dipoolid voolu tugevusega 11 850 [[amper|amprit]]. Dipoolmagnetite mähised on valmistatud [[nioobiumtitaan]]ist, mis muutub 10 kelvini juures ülijuhiks. Magnetid jahutatakse vedela heeliumi abil temperatuurini 1,9 K, mis on madalam isegi kosmoses valitsevast temperatuurist (2,7 K). Ühe dipoolmagneti pikkus on 15 meetrit ja mass umbes 35 tonni.<ref name="magnet" /> Vahetult enne kokkupõrkekohti osakestekimbud fokuseeritakse, et suurendada kokkupõrke tõenäosust. Selleks kasutatakse kokku 392 [[kvadrupoolmagnet]]it. Need suruvad kiire ristõike kokku umbes 0,2 millimeetrilt 16 mikromeetrile. Pärast põrget suunavad dipoolmagnetid kummagi kiire taas oma rajale.<ref name="magnet" /> Kasutusel on ka üle 6000 korrigeeriva magneti. Dipoolide juures paiknevad kuue, kaheksa ja kümne poolusega magnetid, mille abil magnetvälja tugevust ja suunda peenhäälestatakse.<ref name="magnet" /> Enne kiiretoru tühjendamist kasutatakse spetsiaalseid magneteid osakeste aeglustamiseks. Eraldi magnetid on ka juhuslikult teelt kõrvale sattunud osakeste püüdmiseks, et vältida tundliku aparatuuri kahjustamist.<ref name="magnet" /> ===Õõsresonaatorid=== [[Õõsresonaator]]id kiirendavad osakesed lõpliku energiani ning hoolitsevad seejärel ringorbiidile kallutamisest tingitud energiakaotuse kompenseerimise eest ja selle eest, et kimbud koos püsiksid. Kummalgi kiirel on kaheksa õõsresonaatorit, mis asetsevad kummagi toru ümber neljakaupa kahes krüomoodulis, mis tagavad töötemperatuuri 4,5 kelvinit. Õõsresonaatorid on paigutatud kiirenditoru sirgele osale ning nende juures on vastassuunaliste kiirte vahelist kaugust suurendatud tavaliselt 195 millimeetrilt 420 millimeetrile. Nende kiirenduspinge on 2 [[volt|MV]] ja välja võnkumise sagedus 400,8 [[MHz]].<ref name="G2009" /><ref name="NKu3e" /> Välja suuna muutumine on sünkroonis osakeste liikumisega, nii et see mõjub kiirendavalt osakestele, mis on kimbust maha jäänud, ja aeglustavalt neile, mis on ette jõudnud. Kiirendamine maksimaalse energiani võtab aega umbes 15 minutit ning selle aja jooksul läbivad kimbud õõsresonaatoreid umbes miljon korda.<ref name="qY3IN" /> ===Jahutussüsteem=== Süsteemi jahutamiseks 1,9 [[kelvin]]ini kulub mitu nädalat. Jahutussüsteemis voolab 120 tonni [[heelium]]i. Jahutatavaid magneteid on kokku umbes 36 000 tonni. Jahutamine toimub kolmes etapis. Kõigepealt jahutatakse heelium 80 kelvinini. Selleks kasutatakse vedelat [[lämmastik]]ku. Seejärel jahutatakse heelium turbiinide abil temperatuurini 4,5 K ning juhitakse magnetitesse, kus see jahutatakse lõpliku temperatuurini 1,9 K. Sellel temperatuuril on heelium [[ülivoolavus|ülivoolavas]] olekus.<ref name="k3UWf" /> Õõsresonaatorite jahutussüsteemis kasutatakse heeliumi, mille temperatuur on 4,5 K. ===Energiatarbimine=== Suure hadronipõrguti tarbitava elektrienergia koguvõimsus on umbes 120 [[vatt|MW]]. Umbes sama suur on kõigi [[Genfi kanton]]i kodumajapidamiste tarbitav võimsus. Kui arvestada 270 tööpäevaga aastas, on põrguti aastane energiatarve umbes 800 000 [[MWh]] (andmed on 2009. aasta kohta). Põrgutit varustab elektrienergiaga peamiselt Prantsuse firma [[Électricité de France|EDF]].<ref name="G2009" /> CERNil on tarnijaga kokkulepe, et energiat saadakse soodsamalt juhul, kui ollakse nõus katsed peatama talvekuudeks, mil kohalik tarbimine on kütmisvajaduse tõttu suurenenud. ==Osakeste teekond kiirendites== Osakeste liikumine algab juba eelkiirenditest, millest nende [[energia]]t suurendatakse enne, kui osakesed jõuavad põhikiirenditesse. See protsess saab alguse vesinkuballoonist, millest [[vesinik]] suunatakse [[lineaarkiirendi]]sse [[Linac 2]]. Selle elektriväljas eemaldatakse vesiniku [[aatom]]i elektronid ning [[prooton]]eid kiirendatakse energiani kuni 50 [[MeV]] ja umbes kolmandiku [[valguse kiirus]]eni. [[Buustersünkrotron]]is (''Proton Syncrotron Booster'', PSP) – see on 157-meetrise ümbermõõduga ringkiirendis, toimub uus kiirendamine, milles osakesed kiirendatakse elektriväljas energiani 1,4 [[GeV]] kiiruseni 0.916c. Sellest omakorda suunatakse 628-meetrise [[prootonsünkrotroni]] (''Proton Syncrotron'', PS), mille kiirendus tase on 1,2 [[sekund]]i jooksul 99,6 protsendini valguse kiirusest. Alates sellest enam prootonite [[kiirus]] väga suureneda ei saa ning seetõttu suureneb [[mass]]. Etapi lõpuks on energia jõudnud 25 GeV-ni. Viimane ja ühtlasi suurim eelkiirenditest on 7-kilomeetrise ümbermõõduga [[superprootonsünkrotron]] (''Super Proton Syncrotron'', SPS), kus saavutatakse energiatase 450 GeV-d.<ref name="acce" /> Plii-ioonid saadakse umbes 500 °C juures aurustatud [[plii]]st. Pliiaur [[ioniseerimine|ioniseeritakse]] elektriväljas ning saadakse segu erinevate laengutega ioonidest (kuni umbes +29) Ioonid alustavad teekonda lineaarkiirendis [[Linac 3]], kus need kiirendatakse energiani 4,2 MeV [[nukleon]]i kohta. Pärast kiirendit juhitakse ioonid läbi süsiniklehe, mis eemaldab veel osa elektrone, jättes iooni laenguks keskmiselt +54. Kimp akumuleeritakse. Seejärel suunatakse ioonid kiirendisse [[Low Energy Ion Ring]] (LEIR), kus pikad kimbud (impulsid) koondatakse neljaks lühemaks kimbuks, millest igaüks koosneb 2,2×10⁸ ioonist.<ref name="NfYIS" />; LEIRis kiirendatakse ioone 2,5 sekundi vältel kuni energiani 72 MeV. Järgmisena läbivad ioonid prootonisünkrotroni, kus kiirendatakse kuni 5,9 GeV-ni, ning seejärel süsinikukihi, kus eemaldatakse kõik allesjäänud elektronid. Pliituumad laenguga +82 suunatakse superprootonisünkrotroni, kus need kiirendatakse energiani 117 GeV nukleoni kohta ning saadetakse lõpuks põhikiirendisse. Täisvõimsusel töötava süsteemi korral on kokkupõrkavate ioonide energia 2,76 TeV nukleoni kohta.<ref name="G2009" /> Pliituumade põrgatamiseks tehakse igal aastal prootonikatsetes umbes kuuajaline paus. Sel ajal töötab ainult ALICE'i eksperiment. Osakesed liiguvad kiirendis kimpudena. Selle tingib eelkõige kiirendamiseks kasutatav [[raadiolained|raadiosageduslik]] elektromagnetväli. Kiirendamine leiab aset ainult siis, kui õõsresonaatori väli on seda läbivate hadronite suhtes sobivalt orienteeritud, seega peab välja faas olema täpselt ajastatud. Kimbu suurus ei ole kõikjal ühesugune – enne põrkekohti surutakse kimp kokku. Põrkekohtadest kaugemal on kimbu pikkus paar sentimeetrit ja läbimõõt umbes üks millimeeter, enne põrget on ristlõike läbimõõt aga 16 mikromeetrit. Täisheledusega töötava põrguti korral on kahe järjestikuse kimbu kaugus umbes 25 nanosekundit ehk umbes 7 meetrit. Seega on põrgete sagedus igas põrkekohas 40 MHz. Põrkekohtades satub vastamisi umbes 200 miljardit osakest, kuid toimub vaid maksimaalselt 20 mitteelastset põrget. Sekundis ristuvad kiired umbes 30 miljonit korda, seega toimub sekundis umbes 600 miljonit põrget.<ref name="G2009" /> Kummaski prootonkiires on prootonid koondatud 2808 kimpu; eksperimendi alguses on prootoneid igas kimbus 1,1×10¹¹.<ref name="G2009" /> Osakeste tiirlemissagedus on 11 245 ringi sekundis. Kiire heledus on 10³⁴ cm⁻² s⁻¹.<ref name="G2009" /> Korraga kiirendis olevate prootonite seisumass on kokku vaid umbes miljardik grammi.<ref name="NanMm" /> Kahe prootoni kokkupõrke massikeskme energia on täisvõimsusel 14 TeV. Tavaelus ei ole see muljetavaldav energiahulk (suurusjärgus 10⁻⁶ J), kuid et see energia on kontsentreeritud väga väikesse ruumiossa, on sellel tohutu jõud.<ref name="G2009" /> Andurid hoiavad kiirte teekonnal silma peal ning vähimagi kõrvalekalde korral juhitakse kiir spetsiaalsetesse energiat summutavatesse [[grafiit]]plokkidesse.<ref name="G2009" /> ==Eksperimendid== Suure hadronipõrguti juures viiakse läbi kokku seitse suuremat eksperimenti. CMS, ATLAS, ALICE ja LHCb on põhieksperimendid, mille detektorid asuvad neljas põrkekohas. Kahe esimese detektorid on üldotstarbelised ning eksperimentide käigus püütakse tuvastada kõiki prootonite põrgetel tekkivaid seninägematuid protsesse. ALICE uurib pliituumade põrgete saadusi, eelkõige [[Kvark-gluuonplasma|kvark-gluuonplasmat]]; LHCb [[b-kvark]]e sisaldavaid hadroneid. TOTEM, LHCf ja MoEDAL on väiksemad suure kiirendusringi juures läbi viidavad eksperimendid. {|class="wikitable" |- ! Eksperiment !! Asukoht !! Kirjeldus !! Koduleht |- | [[Kompaktne müüonisolenoid]]<br>CMS ('''''C'''ompact '''m'''uon '''s'''olenoid'') | IP5 | Üldotstarbeline osakestedetektor prootonite põrgetel tekkivate senitundmatute osakeste jms täheldamiseks | [http://cms.cern.ch/iCMS/ CMS] |- | [[ATLAS]] ('''''A t'''oroidal '''L'''HC '''a'''pparatu'''s''''') | IP1 | Sama otstarve nagu CMSil | [http://atlas.web.cern.ch/Atlas/Collaboration/ ATLAS] |- | [[ALICE]] ('''''A l'''arge '''i'''on '''c'''ollider '''e'''xperiment'') | IP2 | Raskete ioonide põrgetel tekkiva [[kvark-gluuonplasma]] uurimine | [http://aliweb.cern.ch/ ALICE] |- | [[LHCb]] ('''''LHC b'''eauty experiment'') | IP8 | [[B-hadronid|B-hadronite]] käitumise, eelkõige [[CP-sümmeetria rikkumine|CP-sümmeetria rikkumise]] uurimine | [http://lhcb.web.cern.ch/lhcb/ LHCb] |- | [[LHCf]] ('''''LHC-f'''oward'') | IP1 | Põrgetel tekkivate neutraalsete [[piion]]ite (π⁰) uurimine | [http://www.stelab.nagoya-u.ac.jp/LHCf/LHCf/index.html LHCf] |- | [[TOTEM]] | IP5 | Prootonite efektiivse suuruse mõõtmine | [http://totem.web.cern.ch/Totem/ TOTEM] |- | [[MoEDAL]] ('''''Mo'''nopole and '''e'''xotic particle '''d'''etector '''a'''t the '''L'''HC'') | IP8 | Hüpoteetilise [[magnetiline monopool|magnetilise monopooli]] otsimine | [http://moedal.web.cern.ch/ MoEDAL] |} Prootonisünkrotron varustab prootonitega muu hulgas [[antiprootonite aeglusti]]t (AD), kus antiprootonite kiirus vähendatakse umbes kümne protsendini valguse kiirusest. Aeglustist saadavaid antiprootoneid kasutatakse [[antiaine]] uurimise eksperimentide ([[AEGIS]], [[ALPHA]], [[ASACUSA]], [[ATRAP]] ja [[ACE]]) juures.<ref name="lGx6g" /> ===Detektorid=== [[Pilt:Detektorijäljed.png|pisi|400px]] Kõik põrkel tekkivad vähegi huvipakkuvad osakesed on väga lühikese elueaga ning lagunevad praktiliselt kohe stabiilseteks osakesteks ehk [[elektron]]ideks, prootoniteks, [[neutron]]iteks, [[footon]]iteks ja [[neutriino]]deks. [[Osakestedetektor|Detektori]] jaoks on tuvastatav ka [[müüon]], sest see jõuab enne lagunemist detektorisse jälje jätta. Detektor koosneb kontsentrilistest kihtidest, mis on ette nähtud erinevate osakeste tuvastamiseks. Laetud osakeste puhul jääb detektorisse jälg tema trajektoorist, ülejäänud osakeste puhul talletub üksnes energia. Detektori sisemise osa moodustab [[träkker]], mis võimaldab määrata laetud osakeste trajektoorid. Magnetväljas aset leidva kõrvalekalde järgi on võimalik leida osakeste [[elektrilaeng]] ja [[impulss]]. Träkker koosneb omakorda mitmest eriotstarbelisest kihist. Träkkerid valmistatakse valdavalt [[pooljuht]]materjalidest, näiteks CMSi ja ATLASe puhul [[räni]]st. Järgmise kihi moodustavad [[kalorimeeter|kalorimeetrid]], mis mõõdavad osakeste energiat ja registreerivad selle salvestumise täpse asukoha. Kalorimeetri sisemine osa on elektromagnetiline kalorimeeter, mis peatab footonid ja elektronid/positronid ning salvestab nende energia; välimine aga hadronikalorimeeter, mis tuvastab prootonid, neutronid ja [[piion]]id. Elektromagnetiline kalorimeeter võib olla valmistatud [[pliivolframaat|pliivolframaadist]] (PbWO₄; näiteks CMSi puhul). Hadronikalorimeeter valmistatakse [[messing]]ist või [[teras]]est. Välimine detektori kiht salvestab detektorist välja lendavate müüonite jälje. [[Neutriinod]] läbivad häirimatult kõik detektori kihid.<ref name="j9YQn" /> Suurem osa sündmustest pole huvipakkuvad. Tuleb välja valida potentsiaalselt huvitavad. ==Andmetöötlus== Suurem osa põrkesaaduste kohta registreeritavast infost jäetakse tähelepanuta. Salvestatakse vaid andmed teatud kindlate tunnuste järgi välja valitud sündmuste kohta. Sellegipoolest toodab LHC aastas umbes 25 [[bait|petabaiti]] informatsiooni. Andmete jagamiseks, salvestamiseks ja analüüsiks kasutatakse [[võretehnoloogia]]t. Ülemaailmne andmetöötlusvõrk (''The Worldwide LHC Computing Grid –'' [[WLCG]]) ühendab paarisajas arvutikeskuses mitmekümnes riigis üle kogu maailma asuvaid kümneid tuhandeid arvuteid.<ref name="jovGc" /> Arvutisüsteem loodi [[2002]]. aastal. See annab rohkem kui 8000 füüsikule enam-vähem reaalajas juurdepääsu andmetele.<ref name="R64QS" /> ==Eksperimentide käik== Suur hadronipõrguti pandi tööle [[10. september|10. septembril]] [[2008]].<ref name="WuvnJ" /> Juba 19. septembril juhtus aga tunnelis õnnetus. Üks magnetite elektrisüsteemi ühendus oli vigane ja kuumenes üle. Temperatuuri tõusu tõttu paisus jahutussüsteemi heelium ning selle plahvatamise tagajärjel paiskus oma kohalt mitu magnetit. Kokku sai vigastada 53 magnetit, mis tuli parandada või asendada. Lekkis umbes kuus tonni heeliumi. Et ennetada õnnetuste kordumist, kontrolliti üle kõik ühendused ja paigaldati uued andurid. Aasta hiljem olid seadmed uuesti töökorras. ===Sündmuste kronoloogia=== {|class="wikitable" |- ! Kuupäev !! Sündmus |- |[[10. september]] [[2008]]||[[Prooton]]id läbisid esimest korda kogu teekonna kummaski suunas. |- |[[19. september]] 2008||Vigane elektriühendus põhjustas heeliumiplahvatuse, mille tagajärjel sai vigastada üle 50 magneti ja lekkis umbes 6 tonni [[heelium]]i. |- |[[21. oktoober]] 2008||Ametlik avamine. |- |[[20. november]] [[2009]]||Madala energiaga kiired läbisid kiirendi esimest korda pärast õnnetust.<ref name="pUCyd" /> |- |[[23. november]] 2009||Kõigis neljas detektoris leidsid aset põrked energial 450 GeV. |- |[[30. november]] 2009||LHC ületas kaheksa aastat [[Tevatron]]ile kuulunud suurima energiaga osakeste rekordi 0,98 TeV, kui saavutas energia 1,18 TeV kiire kohta.<ref name="30 nov press" /> |- |[[15. detsember]] 2009||Avaldati esimesed [[ALICE]]'i eksperimendi tulemused, mis puudutasid 284 kokkupõrget.<ref name="first science 2009" /> |- |Veebruar [[2010]]||[[Kompaktne Müüonite Solenoid|CMSi]] meeskond avaldas esimesed kõrge energiaga kokkupõrgete tulemused.<ref name="first proton-proton 2010" /> |- |[[30. märts]] 2010||Kokkupõrkeenergia jõudis esialgsete seadistustega planeeritud 7 TeV-ni. |- |[[8. november]] 2010 –<br>[[6. detsember]] 2010||Viidi läbi esimesed katsed [[plii]]tuumadega. |- |[[13. märts]] [[2011]]||Alustati uut katseteseeriat prootonitega.<ref name="StiFW" /> |- |[[21. aprill]] 2011||LHC saavutas heleduse 4,67×10³² cm⁻²s⁻¹ ja ületas seni Tevatronile kuulunud rekordi 4×10³² cm⁻²s⁻¹.<ref name="yPNGJ" /> |- |[[24. mai]] 2011||Esimest korda tekitati [[kvark-gluuonplasma]].<ref name="plasma" /> |- |[[17. juuni]] 2011||ATLASe ja CMSi põrked jõudsid 1 [[Barn|pöördfemtobarnini]] (fb⁻¹).<ref name="ShBV6" /> |- |[[14. oktoober]] 2011||LHCb jõudis 1 fb⁻¹-ni.<ref name="1AQMB" /> |- |[[23. oktoober]] 2011||ATLAS ja CMS saavutasid 5 fb⁻¹. |- |[[22. detsember]] 2011||ATLASe eksperimendi käigus leiti esimene uus osake, kõrgemalt ergastatud olekus χ-meson [[χb(3P)|χ_b(3P)]].<ref name="dec 2011 particle" /> |- |[[5. aprill]] [[2012]]||Alustati kevadisi katseid. Energiat suurendati 4 TeV-ni kiire kohta.<ref name="p3G00" /> |- |[[4. juuli]] 2012||Leiti uus [[boson]]. Hilisemad uuringud on kinnitanud, et tegu on [[Higgsi boson]]iga.<ref name="CERN 03-14-2013" /> |- |[[8. november]] 2012||LCHb-s täheldati esmakordselt väga haruldast B_s-[[meson]]i lagunemist kaheks müüoniks (B_s⁰ → μ⁺^-).<ref name="LCHb Nov 2012" /> |- |Detsember [[2012]]||ATLAS ja CMS saavutasid 23 fb⁻¹.<ref name="Flvya" /> |- |Veebruar [[2013]]||Põrguti suleti umbes kaheks aastaks, et see täisvõimsusel töötamiseks ümber seadistada.<ref name="bprD7" /> |} ===Higgsi bosoni avastamine=== {{Vaata|Higgsi bosoni avastamine}} [[4. juuli]]l [[2012]] teatas CERN, et nii CMSi kui ka ATLASe eksperimendi käigus on leitud uus [[boson]], mis võib tõenäoliselt olla [[Higgsi boson]]. [[14. märts]]il [[2013]] kinnitas CERN, et seni analüüsitud andmete põhjal võib osakest pidada Higgsi bosoniks, kuid kinnituse saamine sellele, et tegu on [[standardmudel]]i Higgsi bosoniga, nõuab täiendavat analüüsi.<ref name="QfssP" /> ===Tähelepanu äratanud neutriinoeksperiment=== Muu hulgas toodab suur hadronipõrguti superprootonisünkrotronist saadud prootonitest [[müüneutriino]]sid, mis saadetakse otse läbi maakoore [[Itaalia]]sse [[Gran Sasso]] laborisse [[neutriinovõnkumine|neutriinovõnkumiste]] uurimiseks. Põrgutist 732 km kaugusel kaljus asuvas [[Gran Sasso labor]]is püüab kaks töörühma ([[OPERA]] ja [[ICARUS]]e eksperiment) registreerida müüneutriinode muutumist [[tauneutriino]]deks. Septembris [[2011]] teatas OPERA töörühm, et on mõõtnud neutriinode kiiruseks [[valguse kiirus]]est suurema kiiruse. Hiljem selgus, et tegu oli eksitusega ning mõõtmisviga oli tingitud halvasti kinnitatud optilisest kaablist ja kella liiga kiiresti võnkuvast [[ostsillaator]]ist.<ref name="4i7lJ" /> Märtsis [[2013]] avastati Genfist saabuvas neutriinovoos kolmas tauneutriino.<ref name="GammS" /> ==Eesti teadlaste osalus== Põrguti töös osalevad [[Eesti]] füüsikud on tegevad CMSi juures. Eestis on oma uurimisrühm ja arvutuskeskus [[Tallinn]]as [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]].<ref name="o9cDo" /> {{pooleli}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="guide">[http://cds.cern.ch/record/1165534/files/CERN-Brochure-2009-003-Eng.pdf The LHC Guide]</ref> <ref name="G2009">[http://cds.cern.ch/record/1165534/files/CERN-Brochure-2009-003-Eng.pdf LHC – The Guide]</ref> <ref name="milestone">{{Netiviide |url=http://lhc-milestones.web.cern.ch/LHC-Milestones/LHCMilestones-en.html |pealkiri=LHC Milestones |vaadatud=2013-04-04 |arhiivimisaeg=2008-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080911201132/http://lhc-milestones.web.cern.ch/lhc-milestones/LHCMilestones-en.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="magnet">[http://home.web.cern.ch/about/engineering/pulling-together-superconducting-electromagnets Pulling together: Superconducting electromagnets]</ref> <ref name="acce">[http://home.web.cern.ch/about/accelerators The accelerator complex]</ref> <ref name="30 nov press">{{Netiviide |pealkiri=LHC sets new world record |url=http://press.web.cern.ch/press/PressReleases/Releases2009/PR18.09E.html |vaadatud=2013-04-10 |arhiivimisaeg=2009-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091202065540/http://press.web.cern.ch/press/PressReleases/Releases2009/PR18.09E.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="first science 2009">[https://web.archive.org/web/20130111193628/http://news.softpedia.com/news/First-Science-Produced-at-LHC-129833.shtml First Science Produced at LHC] 2009-12-15</ref> <ref name="first proton-proton 2010">V. Khachatryan ''et al.'' "Transverse momentum and pseudorapidity distributions of charged hadrons in pp collisions at s&nbsp;=&nbsp;0.9 and 2.36&nbsp;TeV [[Journal of High Energy Physics]], volume 2010, issue 2 pages 1–35</ref> <ref name="plasma">[http://news.nationalgeographic.com/news/2011/05/110524-densest-matter-created-lhc-alice-big-bang-space-science/ ''Densest Matter Created in Big-Bang Machine''], [[National Geographic Society|National Geographic Daily News]]</ref> <ref name="dec 2011 particle">Jonathan Amos [http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-16301908 LHC reports discovery of its first new particle] BBC News 22. detsember 2011</ref> <ref name="CERN 03-14-2013">{{Netiviide |url=http://home.web.cern.ch/about/updates/2013/03/new-results-indicate-new-particle-higgs-boson |pealkiri=New results indicate that new particle is a Higgs boson |vaadatud=2013-04-10 |arhiivimisaeg=2015-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151020000722/http://home.web.cern.ch/about/updates/2013/03/new-results-indicate-new-particle-higgs-boson |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LCHb Nov 2012">Pallab Ghosh [http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-20300100 Popular physics theory running out of hiding places] BBC News 12. november 2012</ref> <ref name="bprD7">[http://home.web.cern.ch/about/updates/2013/03/lhc-consolidations-step-step-guide LHC consolidations: A step-by-step guide]</ref> <ref name="1Sb8E">[http://news.google.com/newspapers?id=kGAgAAAAIBAJ&sjid=umUFAAAAIBAJ&dq=cost%20overrun%20ssc&pg=3808%2C4981568 Congress officially kills collider project]</ref> <ref name="JQld6">{{Netiviide |url=http://lhc-milestones.web.cern.ch/LHC-Milestones/year1995-en.html |pealkiri=1995 |vaadatud=2013-04-04 |arhiivimisaeg=2013-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130404233716/http://lhc-milestones.web.cern.ch/LHC-Milestones/year1995-en.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="BlnWL">{{Netiviide |url=http://lhc-milestones.web.cern.ch/LHC-Milestones/year1996-en.html |pealkiri=1996 |vaadatud=2013-04-04 |arhiivimisaeg=2013-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130404233650/http://lhc-milestones.web.cern.ch/LHC-Milestones/year1996-en.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3YaJP">{{Netiviide |url=http://www.horisont.ee/node/115 |pealkiri=Suur jaht Higgsi bosonile |vaadatud=2013-04-04 |arhiivimisaeg=2014-04-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140408224125/http://www.horisont.ee/node/115 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="oCUGW">[http://lhc-milestones.web.cern.ch/LHC-Milestones/year1998-en.html 1998]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="NKu3e">{{Netiviide |url=http://lhc-machine-outreach.web.cern.ch/lhc-machine-outreach/lhc-vital-statistics.htm |pealkiri=Vital statistics |vaadatud=2013-04-10 |arhiivimisaeg=2013-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130404231618/https://lhc-machine-outreach.web.cern.ch/lhc-machine-outreach/lhc-vital-statistics.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="qY3IN">[http://home.web.cern.ch/about/engineering/radiofrequency-cavities Radiofrequency cavities]</ref> <ref name="k3UWf">[http://home.web.cern.ch/about/engineering/cryogenics-low-temperatures-high-performance Cryogenics: Low temperatures, high performance]</ref> <ref name="NfYIS">[http://home.web.cern.ch/about/accelerators/low-energy-ion-ring The Low Energy Ion Ring]</ref> <ref name="NanMm">{{Netiviide |url=http://www.horisont.ee/node/164 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-04-09 |arhiivimisaeg=2011-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720125523/http://www.horisont.ee/node/164 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lGx6g">[http://home.web.cern.ch/about/accelerators/antiproton-decelerator The Antiproton Decelerator]</ref> <ref name="j9YQn">[http://home.web.cern.ch/about/how-detector-works How a detector works]</ref> <ref name="jovGc">[http://wlcg.web.cern.ch/ Welcome to the Worldwide LHC Computing Grid]</ref> <ref name="R64QS">{{Netiviide |url=http://lcg-archive.web.cern.ch/lcg-archive/public/ |pealkiri=WLCG |vaadatud=2013-04-12 |arhiivimisaeg=2012-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121110182115/http://lcg-archive.web.cern.ch/lcg-archive/public/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WuvnJ">[http://press.web.cern.ch/press-releases/2008/09/first-beam-lhc-accelerating-science First beam in the LHC – accelerating science]</ref> <ref name="pUCyd">[http://press.web.cern.ch/press/PressReleases/Releases2009/PR16.09E.html The LHC is back]</ref> <ref name="StiFW">[http://www.symmetrymagazine.org/breaking/2011/03/13/lhc-sees-first-3-5-tev-collisions-of-2011 LHC sees first stable-beam 3.5 TeV collisions of 2011]</ref> <ref name="yPNGJ">{{Netiviide |pealkiri=LHC sets world record beam intensity |url=http://press.web.cern.ch/press/PressReleases/Releases2011/PR02.11E.html |vaadatud=2013-04-10 |arhiivimisaeg=2011-04-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110427182029/http://press.web.cern.ch/press/PressReleases/Releases2011/PR02.11E.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ShBV6">{{Netiviide |url=http://press.web.cern.ch/press/PressReleases/Releases2011/PR06.11E.html |pealkiri=LHC achieves 2011 data milestone |vaadatud=2013-04-10 |arhiivimisaeg=2012-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120821200932/http://press.web.cern.ch/press/PressReleases/Releases2011/PR06.11E.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="1AQMB">[http://www.quantumdiaries.org/2011/10/18/one-recorded-inverse-femtobarn/ One recorded inverse femtobarn]</ref> <ref name="p3G00">{{Netiviide |url=http://press.web.cern.ch/press/PressReleases/Releases2012/PR10.12E.html |pealkiri=LHC physics data taking gets underway at new record collision energy of 8TeV |vaadatud=2013-04-10 |arhiivimisaeg=2012-08-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120802080442/http://press.web.cern.ch/press/PressReleases/Releases2012/PR10.12E.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Flvya">{{Netiviide |pealkiri=LHC Luminosity Plots for the 2012 Proton Run |url=http://lpc.web.cern.ch/lpc/lumiplots_2012.htm |vaadatud=2013-04-11 |arhiivimisaeg=2013-02-19 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130219192316/http://lpc.web.cern.ch/lpc/lumiplots_2012.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QfssP">[http://press.web.cern.ch/press-releases/2013/03/new-results-indicate-particle-discovered-cern-higgs-boson New results indicate that particle discovered at CERN is a Higgs boson]</ref> <ref name="4i7lJ">[http://news.sciencemag.org/scienceinsider/2012/02/official-word-on-superluminal-ne.html?ref=hp Official Word on Superluminal Neutrinos Leaves Warp-Drive Fans a Shred of Hope—Barely]</ref> <ref name="GammS">{{Netiviide |url=http://operaweb.lngs.infn.it/ |pealkiri=About Opera |vaadatud=2013-04-09 |arhiivimisaeg=2012-07-13 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120713232158/http://operaweb.lngs.infn.it/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="o9cDo">{{Netiviide |url=http://www.horisont.ee/node/1323 |pealkiri=Suur Hadronite Põrguti võtab taas tuure üles |vaadatud=2013-04-04 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304203854/http://www.horisont.ee/node/1323 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Large Hadron Collider}} * [http://lhc.web.cern.ch/lhc/ Ametlik koduleht] * [http://public.web.cern.ch/public/en/LHC/LHC-en.html Ülevaade CERNi lehel] * [http://www.cerncourier.com/ CERN Courier magazine] * [http://www.youtube.com/watch?v=IuZQgaGCI7c&list=PL7BD2AEC7360283AC Higgs boson update at CERN: July 4, 2012, press conference] * [http://hep.kbfi.ee/ Eesti töörühma koduleht] * [http://www.youtube.com/watch?v=ZQLwa-dTJfk CERN Stockshots 2011: the experiments of the LHC] * [[Tiit Kändler]]. [https://forte.delfi.ee/artikkel/57105400 Mees, kelle autot ehib numbrimärk CERN1] Forte, 4. september 2011 ===Loenguvideod=== * [http://www.youtube.com/watch?v=bSEv4vF5CTs Supersymmetry, Extra Dimensions and the Origin of Mass], [[Marjorie Shapiro]] * [http://www.youtube.com/watch?v=CaZF-eJyBRs Is the Higgs Boson there? Why do we care?], [[Edward Farhi]] * [http://www.youtube.com/watch?v=M8xwSfuY8xA Why Physicists Need the Large Hadron Collider], Edward Farhi * [http://www.youtube.com/watch?v=C87V_ZC8y-g Uncovering the Universe: Latest news from the LHC], [[Tara Shears]] * [http://www.youtube.com/watch?v=cVGknW4EaGA OPPENHEIMER LECTURE: The Higgs Particle: Pivot Of Symmetry And Mass], [[Gerardus 't Hooft]] * [http://www.youtube.com/watch?v=914jzZ4LXcU http://www.youtube.com/watch?v=914jzZ4LXcU The J. Robert Oppenheimer Lecture – Frank Wilczek], [[Frank Wilczek]] * [http://www.youtube.com/watch?v=Zl4W3DYTIKw Higgs, dark matter and supersymmetry: What the Large Hadron Collider will tell us (Steven Weinberg)] * [http://www.youtube.com/watch?v=UCsIL4CSpXQ The Standard Model: Fundamental Forces and the Origin of Mass], [[Cyrus Taylor]] * [http://www.youtube.com/watch?v=Z7YRDE4IG6w The Large Hadron Collider and the Higgs boson: Latest news from the energy frontier (23 Oct 2012)], [[Jon Butterworth]] * [http://www.youtube.com/watch?v=6DzNaPtxXp8 Dr. Tara Shears – The LHC: the world's largest experiment] [[Kategooria:Šveitsi ehitised]] [[Kategooria:Füüsika]] 0iustegjkz36kbfyg0l18ey4xvliv9e 0 322708 7161070 6097730 2026-05-25T21:56:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161070 wikitext text/x-wiki [[Fail:Wild daffodils in Tartumaa last day of April 2022 08.jpg|thumb|Vaade kasvukohale (aprill 2022)]] '''Sookalduse kollase nartsissi kasvukoht''' on [[kollane nartsiss|kollase nartsissi]] kasvukoht Tartu maakonnas [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] [[Sookalduse]] külas. Kasvukoht jääb [[Aovere–Kallaste–Omedu maantee]]l sõitjate nägemisulatusse. Aastatel 1964–2021 oli kasvukoht looduskaitse all.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/101062021004 RT I, 01.06.2021, 4].</ref> Kaitseala pindala oli 0,3 ha.<ref name="EELIS">{{EELIS|ala|1099|Kollase nartsissi kasvukoht}} (vaadatud 04.04.2013)</ref> Kollane nartsiss metsistub ehk hakkab looduslikult levima väga harva. Liik jõudis Eestisse [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli botaanikaaia]] vahendusel 1807. aastal. Kokkuleppeliselt kulub taimeliigi [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerumiseks]] ehk looduslikes kooslustes inimese abita iseseisvalt levimiseks 250 aastat. Kuna Sookalduse nartsissid pole selles kohas kasvanud üle 250 aasta, siis ei loeta nende kasvukohta looduslikuks.<ref name="EL">[https://www.loodusajakiri.ee/kas-nartsiss-kasvab-eestis-looduslikult/ Kukk, Toomas. Kas nartsiss kasvab Eestis looduslikult?] Eesti Loodus, 10. mai 2017.</ref> Legendi kohaselt käis Sookalduse Singli talu perepoeg Peep 1880. aastate lõpul või 1890. aastate algul tööl [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõisas]] ja armus sealsesse mõisapreilisse. Kui mõisapreili isa sellest kuulis, jäi Peep töökohast ilma, kuid mõisapreili kinkis poisile armastuse ja kiindumuse märgiks ühe nartsissisibula, öeldes, et nii kaua, kuni nartsissid õitsevad, püsib nende armastus. Peep pistis nartsissisibula talu akna alla mulda ja see hakkas paljunema.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/875931/galerii-tartumaal-puuab-pilke-looduslik-kollaste-nartsisside-vali Paavle, Silja. GALERII | Tartumaal püüab pilke looduslik kollaste nartsisside väli.] Õhtuleht, 9. mai 2018.</ref> Nartsiss kohanes uue elupaigaga niivõrd hästi, et kasvas edasi isegi siis, kui talu uus elumaja teise paika ehitati ja vana aeda enam ei hooldatud.<ref>[https://web.archive.org/web/20170528093201/http://www.looduskalender.ee/n/en/node/1292 Vilbaste, Kristel. Meie looduslikud nartsissid õitsevad.] Looduskalender, 2. mai 2017.</ref> <gallery mode="packed-hover" heights="100"> Kollase nartsissi kasvukoha kaitseala 4. aprillil 2020.jpg Wild daffodils in Tartumaa last day of April 2022 07.jpg Wild daffodils in Tartumaa last day of April 2022 06.jpg Wild daffodils in Tartumaa last day of April 2022 01.jpg Wild daffodils in Tartumaa last day of April 2022 13.jpg Wild daffodils in Tartumaa last day of April 2022 14.jpg Wild daffodils in Tartumaa last day of April 2022 17.jpg Wild daffodils in Tartumaa last day of April 2022 20.jpg Wild daffodils in Tartumaa last day of April 2022 19.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{EELIS|ala|1099|Kollase nartsissi kasvukoht}} * [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/fotod-metsikute-nartsisside-pold-on-taas-oitsele-puhkenud?id=78149492 FOTOD: Metsikute nartsisside põld on taas õitsele puhkenud], Maaleht, 9. mai 2017 {{koord|piirkond=EE-79}} [[Kategooria:Eesti endised kaitsealad]] [[Kategooria:Peipsiääre vald]] rr8zupbcym1y1trufto56vxym3iugol 0 323091 7160956 6009491 2026-05-25T18:42:23Z Kruusamägi 1530 7160956 wikitext text/x-wiki [[Fail:Solitary Scots pine on frozen Mäeküla lake.jpg|pisi|Talvine Mäeküla järv Muti maastikukaitsealal]] '''Muti maastikukaitseala''' on [[maastikukaitseala]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi]] ja [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]. Kaitseala pindala on 158,8 ha, millest maismaa pindala on 86,5 ha ja veeosa pindala 72,3 ha<ref name="KKR"/>. Kaitseala on moodustatud [[1990]]. aastal, et kaitsta mitmekesist maastikku, järvi ([[Muti järv]], [[Muti Umbjärv]]) ja kaitsealuseid liike<ref name="EELIS"/><ref name="EE"/>. [[2014]]. aastal lisati kaitseala koosseisu [[Mäeküla järv]]. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|346}}</ref> <ref name="EELIS">{{EELIS|ala|1158}} (vaadatud 31.08.2016)</ref> <ref name="KKR">{{kkr|KLO1000537}} (vaadatud 31.08.2016)</ref> }} ==Välislingid== *{{EELIS|ala|1158}} *{{kkr|KLO1000537}} *{{EELIS|yrg|1036566755|Muti - Mäeküla sandurmõhnastik}} {{koord|tüüp=maamärk|kaart=}} [[Kategooria:Eesti maastikukaitsealad]] [[Kategooria:Viljandi vald]] [[Kategooria:Mulgi vald]] j39wnc9jyiwwxxz3da2xuy0hb1fmgyu 0 323661 7161155 6939306 2026-05-26T07:04:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161155 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} [[Pilt:GDP Real Growth in 2009.svg|thumb|right|300px|Maailma riikide reaal-SKP kasv 2009. aastal. Pruunides piirkondades valitses majandussurutis]] '''Suur majandussurutis'''<ref name="wsj_2010-04-08">*{{cite news| url=http://online.wsj.com/article/SB10001424052702303591204575169693166352882.html | work=The Wall Street Journal | title=Did 'Great Recession' Live Up to the Name? | first=David | last=Wessel | date=8. aprill 2010}} also known as *{{cite news| url=http://www.telegraph.co.uk/finance/financetopics/financialcrisis/8000561/IMF-fears-social-explosion-from-world-jobs-crisis.html | location=London | work=The Daily Telegraph | title=IMF fears 'social explosion' from world jobs crisis | first=Ambrose | last=Evans-Pritchard | date=13. september 2010}} *{{cite news|url=http://www.usnews.com/opinion/mzuckerman/articles/2011/06/20/why-the-jobs-situation-is-worse-than-it-looks | location = New York | work = US News | title = Why the jobs situation is worse than it looks | first = Mortimer | last = Zuckerman | date = 20. juuni 2011}}</ref> (ka '''2009. aasta majanduskriis''' või '''2000. aastate lõpu majandussurutis''') oli ülemaailmne [[majandussurutis]], mis peamiselt esines [[põhjapoolkera]] [[Lääne kultuuriruum|Lääne kultuuriruumis]]: [[Ameerika|Uues Maailmas]] ehk [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]], [[Euroopa|Vana Euroopa]] maades (v.a Poolas ja Albaanias) ning [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] aladel. See algas 2007. aasta detsembris ning muutus eriti järsuks languseks 2008. aasta septembris. Kriisi aktiivne faas, mis ilmnes [[likviidsuskriis]]ina, algas 7. augustil 2007, kui [[BNP Paribas]] katkestas raha väljavõtmise kolmest [[riskifond]]ist, põhjendades seda "[[Likviidsus|likviidsus]]e täieliku aurustumisega".<ref name=G8512>{{cite news|title=Three myths that sustain the economic crisis|url=http://www.guardian.co.uk/business/economics-blog/2012/aug/05/economic-crisis-myths-sustain|accessdate=6. augustil 2012|newspaper=The Guardian|date=5. august 2012|author=Larry Elliott|format=blog by expert|quote=Viis aastat taga lõpetasid pangad üksteisele laenamise.}}</ref> 2006. aastal tippu jõudnud USA [[kinnisvaramull]]<ref name="Fortune deadzone">{{cite news|last=Tully|first=Shawn|url=http://money.cnn.com/2006/05/03/news/economy/realestateguide_fortune/|title=Welcome to the Dead Zone|work=[[Fortune]]|date=5. mai 2006|accessdate=17.03.2008|archive-date=13.07.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190713235344/https://money.cnn.com/2006/05/03/news/economy/realestateguide_fortune/|url-status=dead}} Selles artiklis liigitati mitu USA kinnisvarapiirkonda "surnud aladeks", "ohutsoonideks" ja "pelgupaikadeks". {| class="wikitable" style="text-align:left" |+USA kinnisvaramulli piirkonnad ajakirja [[Fortune magazine|Fortune]] järgi !"surnud alad" !"ohutsoonid" !"pelgupaigad" |- | style="width:33%;background:BurlyWood" |Boston | style="width:33%;background:LightPink " |Chicago | style="width:33%;background:LightSteelBlue " |Cleveland |- | style="background:BurlyWood" |Las Vegas | style="background:LightPink " |Los Angeles | style="background:LightSteelBlue " |Columbus |- | style="background:BurlyWood" |Miami | style="background:LightPink " |New York | style="background:LightSteelBlue " |Dallas |- | style="background:BurlyWood" |Washington D.C. / Põhja-Virginia | style="background:LightPink " |San Francisco / Oakland | style="background:LightSteelBlue " |Houston |- | style="background:BurlyWood" |Phoenix | style="background:LightPink " |Seattle | style="background:LightSteelBlue " |Kansas City |- | style="background:BurlyWood" |Sacramento | style="background:LightPink " | | style="background:LightSteelBlue " |Omaha |- | style="background:BurlyWood" |San Diego | style="background:LightPink " | | style="background:LightSteelBlue " |Pittsburgh |}</ref> põhjustas USA [[kinnisvarahinnad|kinnisvarahindadega]] seotud [[väärtpaber]]ite väärtuse kukkumise, mis omakorda kahjustas finantsasutusi üle kogu maailma.<ref>{{cite web |author=This American Life |url=http://www.pri.org/business/giant-pool-of-money.html |title=NPR-The Giant Pool of Money-April&nbsp;2009 |publisher=Pri.org |accessdate=1. mail 2010 |archive-date=2012-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120701225503/http://www.pri.org/stories/business/giant-pool-of-money.html |url-status=dead }}</ref><ref name="ssrn.com">Michael Simkovic, [http://ssrn.com/abstract=1924831 ''Competition and Crisis in Mortgage Securitization'']</ref> Ülemaailmne majandussurutis mõjutas kogu [[maailma majandus]]t, kuid mõned riigid (nagu USA) kannatasid teistest märgatavalt rohkem. Suurt ülemaailmset surutist iseloomustab mitmes valdkonnas ilmnev süsteemne tasakaalutus, mille tekitas [[2007.–2008. aasta finantskriis]]. [[Euroopa võlakriis]]i kõrvalmõjud majanduses<ref> [http://www.un.org/apps/news/story.asp?NewsID=40962&Cr=global+economy&Cr1 "Countries throughout the world will experience an economic slowdown this year as the sovereign debt crisis in Europe continues to unfold"]</ref> ning 2013.–2014. aasta ülemaailmselt piiratud kasvuväljavaated<ref>[http://www.latimes.com/business/money/la-fi-mo-retail-sales-20120716,0,6550178.story "Retail sales fell in June for the third straight month, knocking down economic growth projections"]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.thefiscaltimes.com/Articles/2012/07/14/Chinas-Growth-Slows-Again-Is-the-Worst-Over.aspx#page1 |pealkiri=Story by Reuters "China's growth rate slowed for a sixth successive quarter to its slackest pace in more than three years" |vaadatud=2013-04-12 |arhiivimisaeg=2012-11-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121125151745/http://www.thefiscaltimes.com/Articles/2012/07/14/Chinas-Growth-Slows-Again-Is-the-Worst-Over.aspx#page1 |url-olek=ei tööta }}</ref> tekitavad suurest majandussurutisest taastumisel endiselt raskusi.<ref name=NYT121812>{{cite news|title=U.N. Presents Grim Prognosis on the World Economy|url=http://www.nytimes.com/2012/12/19/world/united-nations-presents-grim-prognosis-on-world-economy.html|accessdate=19. detsembril 2012|newspaper=The New York Times|date=18. detsember 2012|author=Rick Gladstone}}</ref><ref name=DPAD121912>{{cite web|title=World Economic Situation and Prospects 2013|url=http://www.un.org/en/development/desa/policy/wesp/index.shtml|publisher=Development Policy and Analysis Division of the UN secretariat|accessdate=19. detsembril 2012}}</ref><ref name=UN011513>{{cite book|title=World Economic Situation and Prospects 2013|publisher=United Nations|isbn=978-9211091663|pages=200|author=United Nations|edition=1st|date=15. jaanuar 2013|quote=Maailma majandusel on endiselt raskusi kriisijärgse kohanemisega.}}</ref> [[Rahvusvaheline Valuutafond]] (IMF) jõudis järeldusele, et tegemist oli rängima majandusliku ja finantsilise kriisiga pärast [[Ülemaailmne majanduskriis|suurt depressiooni]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=IMF|url=https://www.imf.org/~/media/Websites/IMF/imported-flagship-issues/external/pubs/ft/weo/2009/01/pdf/_textpdf.ashx|pealkiri=World Economic Outlook - April 2009: Crisis and Recovery|väljaanne=|aeg=24. aprill 2009|vaadatud=}}</ref> == Terminid == {{Vaata|Majanduslangus}} Robert Kuttner väidab seoses antud kriisiga: ""Suur majanduslangus" on eksitav. Peaksime selle kasutamise lõpetama. Allakäigud on äritsükli nõrgad langused, mis on iseenesest korrigeeruvad või parandatakse peagi tagasihoidliku fiskaalse või rahalise stiimuli abil. Jätkuva deflatsiooni tõttu oleks täpsem nimetada seda kümnendi tardunud majandust "väiksemaks depressiooniks" või "suureks deflatsiooniks"."<ref>{{Raamatuviide|autor=Kuttner, Robert|pealkiri=Debtors' Prison: The Politics of Austerity Versus Possibility|aasta=2013|koht=New York|kirjastus=Vintage Books|lehekülg=40}}</ref> == Ülevaade == [[Fail:Northern Rock Queue.jpg|pisi|204x204px|[[Pangajooks]] [[ Põhjakalju|Northern Rocki]] panga juures [[Brighton|Brightonis]] [[Inglismaa|Inglismaal]] 14. septembril 2007 ehk enne selle [[Natsionaliseerimine|natsionaliseerimist 2008. aastal]]]] Suur majandussurutis vastas [[Rahvusvaheline Valuutafond|IMFi]] globaalse majanduslanguse kriteeriumidele ainult 2009. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=Davis, Bob|url=https://blogs.wsj.com/economics/2009/04/22/whats-a-global-recession/|pealkiri=What's a Global Recession?|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=22. aprill 2009|vaadatud=}}</ref><ref name=":0" /> Kriisile eelnenud aastaid iseloomustas varahindade ülisuur tõus ja sellega seotud majandusnõudluse tõus.<ref>{{Netiviide|autor=Wearden, Graeme|url=https://www.theguardian.com/business/2008/jun/03/commodities|pealkiri=Oil prices: George Soros warns that speculators could trigger stock market crash|väljaanne=London: The Guardian|aeg=3. juuni 2008|vaadatud=}}</ref> Lisaks oli USA [[Varipangandus|varipangasüsteem]] (st depoopankadele mittekuuluvad finantseerimisasutused, nagu investeerimispangad) hakanud konkureerima depoopangasüsteemiga, kuid selle suhtes ei kohaldatud sama regulatiivset järelevalvet, muutes varipanganduse [[Pangajooks|pangajooksu]] suhtes haavatavamaks.<ref>{{Netiviide|autor=Andrews, Edmund|url=https://www.nytimes.com/2008/10/24/business/economy/24panel.html|pealkiri=Greenspan Concedes Error on Regulation|väljaanne=The New York Times|aeg=24. oktoober 2008|vaadatud=}}</ref> USA hüpoteeklaenudega tagatud [[Väärtpaber|väärtpabereid]], millel oli raske hinnata riske, turustati kogu maailmas, kuna need pakkusid kõrgemat tootlust kui USA valitsuse võlakirjad. Paljud neist väärtpaberitest kindlustati kõrge riskitasemega hüpoteeklaenudega, mille väärtus varises kokku siis, kui USA eluaseme mull plahvatas 2006. aastal ja majaomanikud jätsid 2007. aastal suurel hulgal makseid maksmata.<ref>{{Netiviide|autor=Nouriel Roubini|url=https://www.forbes.com/2009/01/14/global-recession-2009-oped-cx_nr_0115roubini.html|pealkiri=A Global Breakdown Of The Recession in 2009|väljaanne=Forbes|aeg=15. jaanuar 2009|vaadatud=}}</ref> Suure riskiga laenude kahjude ilmnemine 2007. aastal põhjustas kriisi ning seadis ohtu muud riskantsed laenud ja ülepaisutatud varahinnad. Laenukahjumite suurenemine ja [[Lehman Brothers|Lehman Brothersi]] pankrot 15. septembril 2008 puhkes põhjustas suure paanika pankadevahelisel laenuturul. Sarnane nähtus pangajooksule toimus nüüd ka [[Varipangandus|varipangasüsteemis]], mille tagajärjel kannatasid paljud suured ja väljakujunenud [[Investeerimispank|investeerimispangad]] ja [[Kommertspank|kommertspangad]] [[Ameerika Ühendriigid|USAs]] ja [[Euroopa|Euroopas]]. Valitsused pidi pakkuma ulatuslikku finantsabi. Sellele järgnenud ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa [[Rahvusvaheline kaubandus|rahvusvahelise kaubanduse]] järsu jahenemise, [[Tööpuudus|tööpuuduse kasvu]] ja toormehindade languse.<ref>{{Netiviide|autor=Isidore, Chris|url=http://money.cnn.com/2008/12/01/news/economy/recession/index.htm?postversion=2008120112|pealkiri=It's official: Recession since Dec '07|väljaanne=CNN Money|aeg=1. detsember 2008|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-11-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101112154355/http://money.cnn.com/2008/12/01/news/economy/recession/index.htm?postversion=2008120112|url-olek=ei tööta}}</ref> Mitmed majandusteadlased ennustasid, et taastumine võib kesta 2011. aastani.<ref>{{Netiviide|autor=Finch, Julia|url=https://www.theguardian.com/business/2009/jan/26/road-ruin-recession-individuals-economy|pealkiri=Twenty-five People at the Heart of the Meltdown|väljaanne=The Guardian|aeg=26. jaanuar 2009|vaadatud=}}</ref> Majandusteadlane [[Paul Krugman]] kommenteeris seda kord kui "teise suure depressiooni" algust.<ref>{{Netiviide|autor=Krugman, Paul|url=https://www.nytimes.com/2009/01/05/opinion/05krugman.html|pealkiri=Fighting Off Depression|väljaanne=The New York Times|aeg=4. jaanuar 2009|vaadatud=}}</ref> Valitsused ja keskpangad reageerisid kriisile [[fiskaalpoliitika]] ja [[rahapoliitika]] muudatustega, et stimuleerida riikide majandust ja vähendada finantssüsteemi riske. Majandussurutis tekitas uut huvi [[John Maynard Keynes|majandusteadlase Keynesi]] ideede vastu, kuidas tulla toime majanduslangusega, kus soovitatakse stiimulitest loobuda niipea, kui majandused taastuvad piisavalt, et "kavandada jätkusuutliku kasvu tee".<ref>{{Netiviide|autor=Cooke, Kristin|url=https://www.reuters.com/article/us-usa-budget-risk-sb/u-s-deficit-poses-potential-systemic-risk-taylor-idUKTRE57K5IV20090821?virtualBrandChannel=11611|pealkiri=U.S deficit poses potential systemic risk: Taylor"|väljaanne=Reuters|aeg=21. august 2009|vaadatud=}}</ref> == Põhjused == [[Fail:The Great Asset Bubble.svg|pisi|Suur varade mull: <ref>{{Netiviide|autor=Allen, Paddy|url=https://www.theguardian.com/business/dan-roberts-on-business-blog/interactive/2009/jan/29/financial-pyramid|pealkiri=Global recession - where did all the money go?|väljaanne=The Guardian|aeg=29. jaanuar 2009|vaadatud=}}</ref> '''1.''' Keskpankade kullavarud: 0,845 triljonit dollarit '''2.''' Paberraha: 3,9 triljonit dollarit '''3.'''Traditsioonilised (murdosa reserviga) pangavarad: 39 triljonit dollarit '''4.''' Varipanganduse varad: 62 triljonit dollarit. '''5.''' Muu vara. 290 triljonit dollarit '''6.''' Tagatisraha (2009. aasta algus): 1,9 triljonit dollarit]] USA finantskriisi uurimiskomisjon (Financial Crisis Inquiry Commision, edaspidi FCIC) esitas oma järeldused 2011. aasta jaanuaris. Selles jõuti järeldusele, et kriis oleks olnud välditav ja selle põhjustasid: * Finantsregulatsioonis levinud puudused, sealhulgas föderaalreservi suutmatus peatada halbade hüpoteekide tõusulaine; * Liiga paljude finantsettevõtete hoolimatus ja liiga suure riski võtmine; * Plahvatuslik segu leibkondade ja Wall Streeti liigsetest laenudest ja riskidest, mis tekitasid kriisiohu finantssüsteemis; * Poliitikute teadmatus nende järelevalve all olevast finantssüsteemist ning vastutuse ja eetika rikkumised kõigil tasanditel." <ref>{{Netiviide|autor=FCIC|url=http://fcic.law.stanford.edu/report/conclusions|pealkiri=Financial Crisis Inquiry Report- Conclusions|väljaanne=|aeg=10. märts 2011|vaadatud=}}</ref> [[Fail:U.S. Fixed Investment as Pct GDP.png|pisi|USA eluaseme- ja mitteeluhoonete investeeringud vähenesid kriisi ajal SKP-ga proportsionaalselt]] [[ Ameerika Ettevõtluse Instituut|Ameerika ettevõtlusinstituudi]] (American Enterprise Institute) volinik [[ Peter J. Wallison|Peter J. Wallison]] süüdistas kriisi tekkes peamiselt USA eluasemepoliitikat, sealhulgas ka organisatsioonide Fannie Mae ja Freddie Mac tegevust. Ta kirjutas: "Kui 2007. aasta keskel hakkas mull plahvatama, kustutati valitsuse poliitika poolt esile kutsutud madala kvaliteediga ja kõrge riskiga laenusid enneolematu arvuga edasi." <ref>{{Netiviide|autor=|url=http://fcic-static.law.stanford.edu/cdn_media/fcic-reports/fcic_final_report_wallison_dissent.pdf|pealkiri=FCIC-Final Report Dissent of Wallison|väljaanne=|aeg=jaanuar 2011|vaadatud=}}</ref> Kriis võis tekkida ka järgmistel põhjustel: * Eluasemelaenude tagasimaksmisega raskustes olnud inimeste tarbimine vähenes ning see aeglustas majandust pikemaks ajaks. * USA valitsuse poliitika julgustas hankima eluaset ka neid, kes seda endale lubada ei saanud, aidates nii kaasa nõrkadele laenustandarditele, eluasemehindade tõusule ja võlgadele.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sowell, Thomas|pealkiri=The Housing Boom and Bust|aasta=2009|koht=|kirjastus=Basic Books|lehekülg=57-58}}</ref> * Keskmise kuni hea krediidiskooriga rikkad ja keskklassi kinnisvaraflippijad spekuleerisid eluasemehindadega ning seejärel laastasid kohalikke eluasemeturge ja finantseerimisasutusi, sest nad ei suutnud maksta oma võlgu.<ref>{{Netiviide|autor=Guilford, Gwynn|url=https://qz.com/1064061/house-flippers-triggered-the-us-housing-market-crash-not-poor-subprime-borrowers-a-new-study-shows/|pealkiri=House flippers triggered the US housing market crash, not poor subprime borrowers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Mõjud == === Mõju Ameerika Ühendriikidele === Suur majandussurutis mõjutas ulatuslikult USA majanduslikku ja poliitilist seisu. Kui majanduslangus kestis 2007. aasta detsembrist kuni 2009. aasta juunini (SKP nominaalne madalseis), siis paljud olulised majandusmuutujad ei taastunud enne 2011.– 2016. aastat. Näiteks langes reaalne SKP 650 miljardit dollarit (4,3%) ega saavutanud surutise eelset 15 triljoni dollari suurust taset kuni 2011. aasta 3. kvartalini.<ref>{{Netiviide|autor=FRED|url=https://fred.stlouisfed.org/series/GDPC1|pealkiri=Real Gross Domestic Product|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>Kodumajapidamiste netoväärtus, mis kajastab nii aktsiaturgude kui ka eluasemehindade väärtust, langes 11,5 triljonit dollarit (17,3%) ja ei saavutanud majandussurutisele eelnenud SKP summat 67,4 triljonit dollarit kuni 2012. aasta III kvartalini.<ref>{{Netiviide|autor=Board of Governors of the Federal Reserve System|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=Households and Nonprofit Organizations; Net Worth, Level|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}</ref> Tööga hõivatute arv langes 8,6 miljonit (6,2%) ja saavutas majanduslanguseelse taseme – 138,3 miljonit – alles 2014. aasta maikuus.<ref>[https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS FRED-All Employees Total Nonfarm Payrolls-Retrieved July 7, 2018]</ref> Töötuse määr saavutas tipptaseme 10,0% oktoobris 2009 ja jõudis majanduslanguse-eelsele 4,7% tasemele tagasi alles 2016. aasta mais.<ref>{{Netiviide|autor=U.S Bureau of Labor Statistics|url=https://fred.stlouisfed.org/series/UNRATE|pealkiri=Civilian Unemployment Rate|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Fail:U.S. economic recovery scorecard.png|pisi|Ajavahemikuks 2013–2014 olid kõrge [[ Kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude kriis|riskitasemega hüpoteeklaenude kriisist]] ja suurest majanduslangusest taastunud mitu peamist USA majandusmuutujat.]] Leibkondade sissetulekute jaotus on Ameerika Ühendriikides pärast 2008. aasta järgset majanduse taastamist muutunud aina ebavõrdsemaks. Sissetulekute ebavõrdsus oli Ameerika Ühendriikides kasvanud aastatel 2005–2012 enam kui kahes kolmandikus suurlinnapiirkondadest.<ref>{{Netiviide|autor=Chokshi, Niraj|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/govbeat/wp/2014/08/11/income-inequality-seems-to-be-rising-in-more-than-2-in-3-metro-areas/|pealkiri=Income inequality seems to be rising in more than 2 in 3 metro areas|väljaanne=Washington Post|aeg=11. august 2014|vaadatud=}}</ref>Mediaankeskmine leibkonna jõukus langes USA-s vahemikus 2005–2011 35%, 106 591 dollarilt 68 839 dollarini.<ref>{{Netiviide|autor=Kurtzleben, Danielle|url=https://www.vox.com/2014/8/23/6057467/middle-class-households-wealth-fell-35-percent-from-2005-to-2011|pealkiri=Middle class households' wealth fell 35 percent from 2005 to 2011|väljaanne=Vox.com|aeg=23. august 2014|vaadatud=}}</ref> Leidus mitmeid tegureid, mis aeglustasid majanduse taastumist: * Eluasemesektor ei taastunud, kuna sektor oli kriisi ajal tõsiselt kahju saanud. Miljonid sulgemised olid loonud suure kinnisvaraülejäägi ja tarbijad tasusid võlgu, mitte ei ostnud eluasemeid. Eraisikute (või ettevõtete investeeringute) laenamise ja kulutamise krediit polnud hõlpsasti kättesaadav, kuna pangad tasusid alles oma võlgasid. * Esialgsetele stimuleerivatele jõupingutustele (st kokkuhoid) järgnenud valitsuse kulutused ei olnud erasektori nõrkuste korvamiseks piisavad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.federalreserve.gov/newsevents/speech/bernanke20121120a.htm|pealkiri=Federal Reserve Board - The Economic Recovery and Economic Policy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Fail:Eurozone Countries Public Debt to GDP Ratio 2010 vs. 2011.png|pisi|Riigivõla protsendiline suurus SKP suhtes Euroopa riikides aastatel 2008–2011. Algandmed: Eurostat]] === Mõju Euroopale === Euroopa kriis muutus alates pangandussüsteemi kriisidest riigivõlakriisideks, sest paljud riigid otsustasid maksumaksja raha abil oma pangasüsteeme päästa. Kreeka erines selle poolest, et tal olid pangandussüsteemi probleemide asemel juba probleemid suure riigivõlaga. Mitmed riigid said päästepakette [[ Euroopa kolmik|kolmikult]] (Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank, Rahvusvaheline Valuutafond), kes rakendasid ka rea erakorralisi meetmeid. === Riigid, mis suutsid majandussurutist vältida === [[Poola]] ja [[Slovakkia]] on ainsad kaks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liiget, kes suutsid vältida SKP langust aastatel, mida mõjutas suur majandussurutis. 2009. aasta detsembri seisuga ei olnud Poola majandus jõudnud majanduslangusse ega isegi langenud.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/apps/news?pid=newsarchive&sid=apz_BEuHrNpI|pealkiri=Central Europe Risks Downgrades on Worsening Finances (Update1)|väljaanne=Bloomberg|aeg=21. september 2009|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/apps/news?pid=newsarchive&sid=a7k1g_PkuROs#|pealkiri=Zloty to Gain, Says LBBW, Most Accurate Forecaster (Update1)|väljaanne=Bloomberg|aeg=9. oktoober 2009|vaadatud=}}</ref>Analüütikud on tuvastanud Poolas positiivse majandusarengu mitu põhjust: 1) erakordselt madal pangalaenude intresside tase ja suhteliselt väga väike hüpoteeklaenude turg; 2) EL-i kaubandustõkete hiljutine kaotamine ja sellest tulenev Poola kaupade nõudluse kasv alates 2004. aastast; 3) EL-i toetused aastast 2004; 4) liigse sõltuvuse puudumine ühest ekspordisektorist; 5) suhteliselt suur siseturg; 6) madalad tööjõukulud, mis jätkuvalt tõmbasid ligi välismaiseid otseinvesteeringuid; 7) majandusraskused kümnendi alguses, mis ajendas toimetulekumeetmeid ette võtma juba enne maailmakriisi. == Soovitused toimetulekuks == === IMFi soovitus === IMF teatas 2010. aasta septembris, et finantskriis ei lõpe ilma tööpuuduse olulise languseta, kuna sajad miljonid inimesed kogu maailmas olid siiani töötud. IMF kutsus valitsusi üles laiendama sotsiaalseid turvavõrgustikke ja looma töökohti, isegi kui neil on surve kulusid kärpida. Samuti julgustas IMF valitsusi investeerima töötute koolitamisse ja isegi Kreeka valitsusega sarnaste riikide valitsustesse, kus on suur võlaoht, et keskenduda kõigepealt majanduse pikaajalisele taastamisele töökohtade loomisega.<ref>{{Netiviide|autor=Alderman, Liz|url=https://www.nytimes.com/2010/09/14/business/global/14euro.html|pealkiri=I.M.F. Calls for Countries to Focus on Jobs|väljaanne=The New York Times|aeg=13. september 2010|vaadatud=}}</ref> === Intressimäärade tõstmine === [[ Iisraeli Pank|Iisraeli Pank]] tõstis esimesena intressimäärasid pärast globaalse majanduslanguse algust. See tõstis hindu 2009. aasta augustis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.marketwatch.com/story/israels-surprise-rate-cut-may-mean-other-em-cuts-2011-09-26|pealkiri=Israel rate cut suggests more emerging market cuts – Emerging Markets Report|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 6. oktoobril 2009 sai [[Austraalia|Austraaliast]] esimene G20 riik, kes tõstis oma peamist intressimäära[[ Austraalia reservpank|. Austraalia Reservpank]] tõstis intressimäärasid 3,00%-lt 3,25%-ni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/8291968.stm|pealkiri=Australia raises interest rates|väljaanne=BBC News|aeg=6. oktoober 2009|vaadatud=}}</ref> Inflatsiooni ohjeldamiseks tõstis [[Bank of England|Inglise Pank]] 2. novembril 2017 esimest korda pärast 2009. aasta märtsi intressimäärasid 0,25%-lt 0,5%-le. [[Norra]] [[Norges Bank]] ja [[ India reservpank|India Reservpank]] tõstsid intressimäärasid 2010. aasta märtsis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2010/03/20/business/global/20rupee.html|pealkiri=India's Central Bank Raises Interest Rates|väljaanne=The New York Times|aeg=19. märts 2010|vaadatud=}}</ref> == Võrdlus ülemaailmse majanduskriisiga == 17. aprillil 2009 ütles Rahvusvahelise Valuutafondi toonane juht [[Dominique Strauss-Kahn]], et on olemas võimalus, et mõned riigid ei pruugi rakendada asjakohast poliitikat, mis võib majanduslanguse lõpuks depressiooniks muuta. "Globaalse majanduse vabalangus võib hakata taanduma, 2010. aastal on oodata taastumist, kuid see sõltub otsustavalt tänastest poliitilistest otsustest." IMF tõi välja, et erinevalt ülemaailmsest majanduskriisist oli 21. sajandi surutis ühenduses ülemaailmse turuga. Sellised surutised kestavad kauem kui tavalised majanduse allakäigud ja taastuvad kauem.<ref>{{Netiviide|autor=Evans, Ambrose|url=https://www.telegraph.co.uk/finance/financetopics/recession/5166956/IMF-warns-over-parallels-to-Great-Depression.html|pealkiri=IMF warns over parallels to Great Depression|väljaanne=The Daily Telegraph. London.|aeg=16. aprill 2009|vaadatud=}}</ref> ==Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis== {{Vaata| Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis}} == Vaata ka == *[[Suur majanduskriis]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * Adam Tooze [http://www.vikerkaar.ee/archives/24232 "Võla aeg"] Vikerkaar, veebruar 2019 [[Kategooria:Majandussündmused]] [[Kategooria:Lähiajalugu]] [[Kategooria:2000. aastad]] 28uvh6hqosxh0w1uenat6fonv2e8v5c 0 324124 7161018 6927605 2026-05-25T20:28:34Z Kuriuss 38125 7161018 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Mary Cassatt-Selfportrait.jpg|pisi|Autoportree (u 1878)]] [[Pilt:The Child's Bath by Mary Cassatt 1893.jpg|pisi|Lapse pesemine (1893)]] '''Mary Stevenson Cassatt''' ([[22. mai]] [[1844]] [[Pittsburgh]] – [[14. juuni]] [[1926]]) oli [[ameerika]] maalikunstnik ja graafik. Cassatt oli ainus ameeriklane [[Impressionism|impressionistide]] hulgas nende hiilgeajal. Ta maalis perekondi ja igapäevaelu, eriline rõhk oli aga emade ja laste vahelise intiimse sideme kujutamisel. Kunstniku loomingus on kokku üle 400 maali ja graafilise lehe, mida eksponeeritakse [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s, [[Kanada|Kanadas]] ja [[Venemaa|Venemaal]]. Tema loomingut on ka mitmes erakogus. Cassatt oli hea sõber tuntud impressionistliku maalija [[Edgar Degas]]’ga. Cassatt sai inspiratsiooni Degas’ meetoditest ja tehnikast. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.marycassatt.org/biography.html|pealkiri=Biography of Mary Cassatt|väljaanne=|aeg=2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=2024-07-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240703134922/https://www.marycassatt.org/biography.html|url-olek=ei tööta}}</ref> == Lapsepõlv ja haridus == Mary Cassatt sündis heal järjel olevas [[Prantsusmaa|prantsuse]] [[Hugenotid|hugenottidest]] pärinevas peres. Isa Robert Simpson Cassatt oli börsimaakler ja ema Katherine Kelso Johnston Cassatt oli pärit pangandusega tegelevast perekonnast. Cassatti peres oli veel kuus last, kellest kaks surid imikutena. Mary läks kooli kuueaastaselt. Viis aastat oma noorusest reisis Cassatt koos perega [[London|Londonis]], [[Berliin|Berliinis]] ja [[Pariis|Pariisis]]. 15-aastaselt asus Cassatt õppima maalimist [[Pennsylvania]] kunstiakadeemiasse. Cassatti perekond ei olnud valiku üle rõõmus. Kardeti tüdrukule mõjuvaid feministlikke ideid ja boheemlaslikku suhtumist. Enamik õpilasi akadeemias olid mehed, naisi oli 20%. Mitmed neist ei suhtunud kunstniku ametisse kui tõsiseltvõetavasse karjääri ja nägid kunsti pigem vahendina tunnustuseks. Cassattil oli aga kindel soov saada kunstnikuks. Cassatt ei olnud rahul akadeemia õpetamisviisidega. Tol aja ei olnud naistel luba joonistada elusmodelle, samuti pidas Cassatt patroniseerivaks meesõpetajate ja -õpilaste suhtumist ning soovis omal käel vanu meistreid uurida.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Kathryn Dixon|pealkiri=Mary Cassatt|aasta=2013|koht=Cobham|kirjastus=Taj Books International LLP|lehekülg=}}</ref> Cassatt jättis õpingud pooleli ning kolis 1866. aastal koos ema ja peretuttavatega [[Pariis]]i. Naistel polnud sel ajal veel luba õppida Pariisi Kaunite Kunstide koolis, seega kandideeris Cassatt meistri juurde eraõpetust saama. Talle anti õpetajaks [[Jean-Léon Gérôme]], kes oli väga mainekas ja hinnatud oma illusionistliku stiili ja eksootiliste teemade kujutamisega. Õpingute ajal käis Cassatt [[Louvre]]’is kunstiteoseid kopeerimas. 1866. aasta lõpus ühines Cassatt tunnustatud žanrikunstniku Charles Chaplini maalimisklassiga. 1868. aastal õppis ta ka [[Thomas Couture]]’iga, kelle teemad oli romantilised ja linlikud. <ref name=":1" /> == Kunstnikutöö == 1868. aastal võttis žürii Cassatti maal “Mandoliinimängija” [[Pariisi salong|Pariisi salongi]]. Maal on romantilises stiilis ja üks kahest maalist, mis on alles kunstniku varasest perioodist. Hoolimata samal ajal aset leidnud mässust akadeemilise stiili vastu ja impressionistide tõusust saatis Cassatt oma teoseid salongi ja ühines impressionistidega alles kümne aasta pärast. <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Griselda Pollock|pealkiri=Mary Cassatt: Painter of Modern Women|aasta=1998|koht=London|kirjastus=Thames & Hudson|lehekülg=}}</ref> 1870. aastal [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõja]] tõttu läks Cassatt oma pere juurde USA [[Pennsylvania|Pennsylvania osariiki]] [[Altoona (Pennsylvania)|Altoonasse]] elama. Tema isa polnud endiselt tütre karjäärivalikuga rahul ja keeldus maksmast naise maalimistarvete eest. Cassatti maalidel ei läinud [[Pennsylvania]]s elades hästi ning kunstnik mõtles ameti mahajätmise peale. 1871. aastal äratasid Cassatti teosed [[Pittsburgh]]i [[peapiiskop]]i tähelepanu ja ta andis naisele ülesandeks maalida koopiad Correggio teostest [[Parma]]s Itaalias. [armas läks Cassattil hästi ning sealne kunstikogukond toetas ja julgustas teda. Ka võttis [[Pariis]]i [[Salong (Pariis)|salong]] 1872. aastal vastu tema maali “Kaks naist karnevalil lilli viskamas”. Maalil oli kasutatud palju traditsioonilisi võtteid – hele-tumedust, käe žeste ja lühendamist. Mary kombineeris vanad võtted modernse teemaga ning teenis sellega ka [[Parma|Parmas]] suure kiiduavalduse. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Nancy Mowll Mathews|pealkiri=Mary Cassatt: A Life|aasta=1998|koht=Connecticut|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=}}</ref> Pärast [[peapiiskop]]i tellimuse täitmist reisis kunstnik [[Madrid]]i ja [[Sevilla]]sse. Seal maalis naine mitmeid [[Hispaania]]-teemalisi teoseid, nende seas 1873. aastal “Pitsist salli kandev Hispaania tantsija”. 1874. aastal asus Cassatt elama [[Prantsusmaa]]le koos oma õega, kellega ta korterit jagama hakkas. Cassatt asus kritiseerima [[Salong (Pariis)|Salongi]] maitset, eriti ei meeldinud talle žürii suhtumine naiste teostesse. Cassatti tabas teadmatus, talle ei sobinud küll [[Salong (Pariis)|Salongi]] stiil, kuid siiski soovis naine olla edukas maalija. Kunstnik tegi raske valiku liikuda edasi uute ja modernsemate teemade juurde, mis algul ei toonud kuigi palju edu. 1877. aastal ei võetud esimest korda seitsme aasta jooksul [[Salong (Pariis)|Salongi]] vastu ühtegi Cassatti teost. Konservatiivsetele žürii liikmetele ei meeldinud Cassatti pintsli- ja värvikasutus, samuti peeti tema koloriiti liiga heledaks. Samal ajal kutsus [[Edgar Degas]] naise oma teoseid eksponeerima koos impressionistidega, kes olid hakanud 1874. aastast esinema iseseisvate näitustega. Impressionistidega liitumine oli riskantne, sest see tähendas, et Cassatt ei pruugi kunagi kuulsaks ja avalikult tunnustatuks saada. Impressionistide näituseid külastas vähem inimesi ning need polnud kriitikute ja Salongi poolt tunnustatud. Siiski otsustas naine kutse pärast järele mõtlemist vastu võtta. Impressionistide hulgas oli veel üks naiskunstnik [[Berthe Morisot]], kellest sai Cassatti kolleeg ja sõber. Cassatt tundis ennast impressionistide seas mugavalt ja asus visandeid tegema vabas õhus. Eriti imetles naine [[Edgar Degas]]’ stiili, kelle teoseid ta vaateakendel imetlemas käis. Erinevalt meeskunstnikest ei saanud Cassatt teistega kohvikus käia ja pidi kolleegidega kohtuma mujal.<ref name=":2" /> 1877. aastal tulid Pariisi ka Cassatti ema ja isa, kelle seltskonna üle naine väga rõõmus oli. Cassatti vanemad otsustasid, et [[Pariis]] on hea koht, kus oma pensionipõlve veeta. Ei Mary ega ta õde Lydia ei olnud selleks ajaks veel abiellunud. Cassatt otsustas juba noorelt, et ei abiellu ega saa lapsi, sest see ei läheks kokku tema elukutsevalikuga. Kroonilist haigust põdev õde oli kodune ning seetõttu kasutas Cassatt teda tihti modellina. Lydial olid väga iseloomulikud ja ilusad näojooned, mida Cassatt täpselt tabada suutis. Tahtmatult võib Lydia näojooni näha ka teistes Cassatti teostes. Mõni aeg hiljem diagnoositi Cassatti õel nefriit ning teatati, et Lydial ei ole enam palju aega elada jäänud. Õe surm 1882. aastal mõjus kunstnikule laastavalt ja muutis ta kuueks kuuks töövõimetuks. <ref name=":3" /> Cassatti iidoli [[Edgar Degas|Degas']] mõju tema stiilile oli tugev. Kunstnik hakkas kasutama rohkem pastelle, luues nii mõned oma tähtsamatest teostest. Samuti tutvustas [[Edgar Degas|Degas]] naisele vasegraveerimist, mis tugevdas Mary pintslikontrolli. Kunstnikud töötasid pikka aega kõrvuti ning [[Edgar Degas|Degas]] oli alati oodatud külaline Cassattite majas. 1879. aastal impressionistide näitus oli hoolimata suurest kriitikast üks edukamaid näitusi ja tõi igale kunstnikule ka korraliku sissetuleku. Cassattil oli näitusel väljas 11 teost. Tema teoseid kritiseeriti liiga eredate värvide ja portreede naturalistlikkuse tõttu. Siiski läks kunstnikul üpriski hästi ja teenitud raha eest ostis ta töö [[Claude Monet|Monet'lt]] ja [[Edgar Degas|Degas'lt]]. Cassatt jätkas impressionistide aktiivse liikmena 1886. aastani ning eksponeeris oma teoseid 1880. ja 1881. aasta näitustel. Samuti saatis ta teosed [[Ameerika Ühendriigid|Ameerikasse]] impressionistide näitusele 1886. aastal. Pärast seda ei identifitseerinud naine ennast enam ühegi stiiliga ja asus katsetama erinevate suundadega. <ref name=":1" /> == Hilisem elu == Cassatti tuntuimad teosed põhinevad lapse ja ema suhte intiimsel kujutamisel. Esimene selleteemaline teos “Gardner ema süles” valmis 1888. aastal. Varasemad teosed kujutavad tema pereliikmeid, tuttavaid ja kliente, hiljem asus Cassatt kasutama kutselisi modelle. Cassatt soovis kujutada psühholoogilist sidet ema ja lapse vahel. Stseenid ei ole juhuslikud, vaid kunstnik seadis tegevustiku oma ateljees üles. Cassatt ei soovinud naisi kujutada ilusate, moodsate või erootiliste objektidena, vaid tahtis näidata nende siseelu ja suhet lapsega. Maalidel on näha nii emaduse pingeid kui ka naudingut. Tema teosed toovad tähelepanu komplekssetele psühholoogilistele protsessidele, mis toimuvad igapäevaelus ema ja lapse vahel. Cassatt otsis tõde, mitte romantiseerimist. <ref name=":1" /> 1890. aastad olid väga loomingulised ja töörohked. Cassatt muutus diplomaatilisemaks ega teinud enam järske otsuseid. 1891. aastal eksponeeris ta värvilise graafika sarja, mis oli inspireeritud [[Pariis]]is eksponeeritud [[Jaapan]]i meistrite teostest. Teoste seas olid ka “Naine pesemas” ja “Juuksur”. Kunstnikule meeldis japonismi lihtsus ja meisterlik värviplokkide kasutus. Oma interpretatsioonis kasutas naine heledaid pastelle, vältides musta. Cassattist sai ka eeskuju noortele [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kunstnikele. Sajandivahetusel töötas Cassatt nõuandjana mitme tähtsa kunstikollektsionääri juures, kellel soovitas lõpuks oma ostud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kunstimuuseumidele annetada. Tema enda maalide tuntus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kasvas aeglaselt. <ref name=":1" /> Cassatti viljakas periood jätkus 1910. aastate lõpuni. Tema teosed olid sentimentaalsemad ja meeldisid nii publikule kui ka kriitikutele. 1910. aasta [[Egiptus|Egiptuse]]-reisil avaldas kunstnikule muljet [[Vana-Egiptus|Vana-Egiptuse]] kunsti ilu. Hiljem tekitasid need muljed kunstnikus loomingukriisi. Ta tundis, et ei suuda kunagi midagi nii võimsat luua, ja kõrgeim kunst on juba maailmas tehtud. Mõni aeg hiljem diagnoositi naisel [[diabeet]], [[reuma]] ja silmakae. Nägemise kaotuse tõttu pidi kunstnik 1914. aastal maalimise lõpetama. Siiski eksponeeris ta 1915. aastal 18 teost naiste kannatuste liikumise toetuseks. Viimastel aastatel piirdus Cassatt kunstimaailma jälgimisega ning kontrollis enda ja [[Edgar Degas|Degas]]’ teoste eksponeerimist galeriides. Samuti suunas ta nii palju kui võimalik teoseid ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] muuseumidesse ja kogudesse. <ref name=":3" /> Mary Cassatt sai oma panuse eest kunsti [[Prantsusmaa]] Auleegioni ordeni 1904. aastal. Kunstnik suri 14. juunil 1926 Château de Beaufresne’is [[Pariis|Pariisi]] lähedal. Ta maeti perekonna hauakambrisse Le Mesnil-Théribusis [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]]. <ref name=":0" /> == Viited == <references /> == Galerii == <gallery> Fail:Cassatt Mary Children on the Beach 1884.jpg|"Lapsed rannas" (1884) Fail:Cassatt Mary Portrait of an Italian Lady 1878.jpg|"Itaalia daami portree" (1878) Fail:Mary Cassatt - Under the Horse-Chestnut Tree - Google Art Project.jpg|"Hobukastani all" (1896–98) Fail:Mary Cassatt - Woman Bathing.jpg|"Naine pesemas" (1890–1891) Fail:Mary Stevenson Cassatt - In the Loge - Google Art Project.jpg|"Loožis" (1878) Fail:The Stocking Mary Cassatt.jpg|"Põlvik" (1891) Fail:Mary Cassatt - Gardner and Ellen Mary Cassatt - MMA 57.182.jpg|"Gardner ja Ellen Mary Cassatt" (1899) Fail:Cassatt Mary Maternite 1890.jpg|"Emadus" (1890) Fail:Mary Cassatt - Young Mother Sewing.jpg|"Noor ema õmblemas" (1900) Fail:Mary Cassatt 002.jpg|"Paadisõidu pidu" (1893) Fail:Madame Gaillard and Her Daughter Marie-Thérèse 1899 Mary Cassatt.jpg|"Proua Gaillard ja tema tütar Marie-Thérèse" (1899) Fail:Mary Cassatt - Ellen Mary Cassatt In A White Coat - 1896.jpg|"Ellen Mary Cassatt valges jakis" (1896) Fail:Mary Cassatt - Katharine Kelso Cassatt.jpg|"Katharine Kelso Cassatt" (1905) Fail:Mary Cassatt - The Crochet Lesson - 1913.jpg|"Heegeldamispood" (1913) </gallery> {{JÄRJESTA:Cassatt, Mary}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kunstnikud]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1844]] [[Kategooria:Surnud 1926]] bsfhcxd8kymfj9ifxext685iilbq2xn 0 347519 7161060 6868908 2026-05-25T21:34:17Z Lairururu 230311 updated info from latvian version, keeping all unique points it already had 7161060 wikitext text/x-wiki {{Hoone infokast | nimi = Laidi mõis | omakeelne_nimi = ''Laiden'' / ''Laidu muiža'' | pilt = Laidi manor (5).jpg | pildi_laius = 250px | pildi_allkiri = Laidi mõisa fassaad | hoone_tüüp = Mõisa peahoone | arhitektuuristiil = [[Uusklassitsism]] | riik = {{LAT}} | asukoht = [[Laidi vald]], [[Kuldīga piirkond]] | ehituse_algus = 1800 | valmimine = 1810 }} '''Laidi mõis''' (saksa k. ''Laiden'', läti k. ''Laidu muiža'') on mõis [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]] [[Laidi]]s. Laidi mõisa hoonetekompleks (peahoone, mõisavalitseja maja, ait-tõllakuur) ja park on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestised. Hoonestus on paigutatud sümmeetriliselt ümber sisehoovi. Peahoone mõlemal küljel paiknevad teineteise vastas ait-tõllakuur ja mõisavalitseja maja, mis on peahoonega ühendatud väravate abil, moodustades visuaalselt ühtse ehitusmahu. Mõisavalitseja maja on mõisakompleksi vanim hoone. Ligi sada aastat asus hoones Laidi põhikool, mis suleti 2022. aastal. Tänapäeval on mõis muudetud rahvusvaheliseks kunstnike residentsiks ja avatud kultuuriruumiks. == Ajalugu == [[Pilt:Laidi manorhouse.jpg|pisi|250px|vasakul|Laidi mõisa häärber]] Esimesed teated mõisast pärinevad 16. ja 17. sajandi vahetusest. Viimane Kuramaa piiskop [[Magnus (hertsog)|Magnus]] andis selle [[1562]]. aastal lääniks kammerhärra E. von Gantzow'le. Pärast [[Piltene piirkond|Piltene piirkonna]] moodustamist kuulus mõis [[Manteuffel|Manteuffel-Szoege]] suguvõsale, 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi keskpaigani aga Brinkenitele. [[1720]]. aastal omandasid selle Mirbachid ja alates [[1750]]. aastast oli see [[Taube]]de perekonna omanduses. Samast aastast muudeti mõis [[fideikomiss]]iks. [[1797]]. aastal ostis mõisa Liepāja kaupmees H. F. Bordelius (Bordell), kes ostis endale ka aadlitiitli. [[1808]]. aastal ostis von Manteuffel mõisa taas oma tütrele Johanna von Lambsdorffile ning edaspidi jäi see [[Lambsdorff]]ide perekonna omandusse. Mõisa häärber ja majandushooned ehitati aastatel [[1800]]–[[1810]] uusklassitsistlikus stiilis. Peahoone sisemuses on säilinud väärtuslikud laemaalingud ja ajaloolised interjööridetailid. Pärast [[1920]]. aasta maareformi võõrandati mõis Johann von Lambsdorffilt ning [[1921]]. aastal rajati mõisa keskusesse kool. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastatel, 1945. aastal, asus hoones Saksa armee haigla, kuid pärast sõja lõppu taastati seal taas põhikooli tegevus. == Park == 19. sajandi teisel poolel rajas krahv Lambsdorff peahoone ümber avara mõisapargi. Keskosas regulaarse planeeringuga park läheb üle vabakujundusega pargiosaks, kus asuvad tiigid. Pargis kasvavad mitmed võõrliigid, teiste hulgas [[kaukaasia nulg]], [[siberi nulg]], [[torkav kuusk]], [[rumeelia mänd]] ja [[valge mänd]]. == Tänapäev == [[Pilt:Laidi manor (3).jpg|pisi|250px|Vaade Laidi mõisa ansamblile ja väravatele]] Pärast Laidi põhikooli sulgemist kaitsti hoonet lagunemise eest. Kuldīga piirkonnavolikogu sõlmis 10-aastase tasuta kasutamise lepingu ühinguga "Radošais Visums" (juht – teatri stsenograaf ja kostüümikunstnik Inga Bermaka), mis võttis enda peale mõisahoone hooldamise, järkjärgulise taastamise ja kultuurielu edendamise. Kõrvalhoonetest on tänaseks säilinud mõisavalitseja maja ja spordisaaliks ümber ehitatud ait-tõllakuur. Praegu on Laidi mõis koduks rahvusvahelisele kunstnike ja meistrite residentsile, kus on peatunud sadu loovisikuid erinevatest riikidest. Koostöös organisatsiooniga "Dirty Deal Audio" (juht Kristaps Puķītis) on mõisasse loodud unikaalne ruumilise heli ehk ''Ambisonics'' avatud stuudio, mis on baasiks helikunstnike eksperimentidele ja haridusele. Kompleks toimib avatud avaliku ruumina, kus külastajad saavad vaadata näitusi (näiteks keraamik Kristīna Potapova portselantöid), osaleda festivalidel ja nautida loomingulist õhkkonda. == Pildigalerii == <gallery> Pilt:Laidi manor (4).jpg|Laidi mõis (2010) Pilt:Laidi manor (1).jpg|Laidi mõisa peahoone Pilt:2010 05 Laidi (18).jpg|Laidi mõisa kõrvalhoone (ait-tõllakuur) Pilt:Laidu pils 2001-07-21.jpg|Laidi mõis 2001. aastal </gallery> == Kirjandus == * Alberts Zarāns. ''Latvijas pilis un muižas. Castles and manors of Latvia''. Rīga, 20awe92ax13cfxciwseufdw3idzn1jx 0 350353 7160738 6484377 2026-05-25T13:33:26Z Rulakarbes 164113 7160738 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" border="1" style="float: right; clear: right; margin: 0 0 1em 1em; border-collapse: collapse;" !colspan="2" align="center" style="background:#FFF68F"| Atseetanhüdriid |- | align="center" colspan="2" bgcolor="#ffffff" |[[Pilt:Acetic anhydride2DACS.svg|100px|Atseetanhüdriid]] |- | [[Keemiline valem]] | (CH₃CO)₂O |- | [[Molaarmass]] | 102,09 g/mol |- | [[Tihedus]] | 1,082 g/cm³ |- | [[Lahustuvus vees]] | 2,6 g/100 g (hüdrolüüsub kergesti) |- | [[Sulamistemperatuur]] | –73,1°C |- | [[Keemistemperatuur]] | 139,8°C |- | [[Murdumisnäitaja]] | 1,3901 |- |} '''Atseetanhüdriid''' ehk '''etaanhappe anhüdriid''' (ka äädikhappe anhüdriid) on keemiline ühend [[keemiline valem|valemiga]] (CH₃CO)₂O, mille puhul tihti kasutatav lühend on Ac₂O. See on värvitu vedelik, millel on [[äädikhape|äädikhappe]] lõhn, kuna õhu niiskuse toimel kergesti [[hüdrolüüs]]ub andes äädikhappe: ::(CH₃CO)₂O + H₂O → 2CH₃COOH Atseetanhüdriidi kasutatakse [[reagent|reagendina]] [[orgaaniline süntees|orgaanilises sünteesis]]. [[Atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]] saadakse [[tselluloos]]i [[atsüleerimine|atsüleerimisel]] atseetanhüdriidi või [[äädikhape|jää-äädikhappega]]. ==Vaata ka== *[[Anhüdriidid]] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] pugc2hentvzfv36go0zfhg1hu3vdmx6 0 359340 7161384 6737648 2026-05-26T11:12:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161384 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Sierracomposites.com2.gif|pisi|Valmis süsinikkomposiit plaat]] '''[[süsinikkiud|Süsinikkiuga]] armeeritud ([[sarrus]]tatud) polümeerkomposiit''' on [[polümeer]][[vaik|vaiguga]] immutatud süsinikkiudarmatuur-liitmaterjal ehk süsinik[[komposiit]], mis on oma kerguse juures suure tugevusega. Siduvaks aineks (maatriksiks) on tavaliselt kõvastunud [[polümeer]][[vaik]] näiteks [[epoksüvaik]], [[polüuretaan]], [[bakeliit]] või [[polüestervaik]], kuid mõnikord kasutatakse ka termoplastseid polümeere, nagu [[vinüülester]] või [[nailon]]. Komposiit võib sisaldada muid kiude, näiteks [[aramiid|aramiidi]] (aromaatne polüamiid), [[Kevlar|kevlarit]], [[Twaron|twaronit]], [[alumiinium|alumiiniumkiud]] või [[klaas|klaaskiudu]], samuti süsinikkiudu. Lõpliku süsinikkomposiidist toote omadusi võivad mõjutada siduvas maatriksis (vaigus) kasutatud erinevad lisandid. Kõige sagedamini kasutatavaks lisaaineks on [[räni]], kuid kasutatakse ka muid lisandeid, näiteks [[kumm|kummit]] ja [[süsiniknanotoru|süsiniknanotorusi]]d (CNT). CFRP-d kasutatakse tavaliselt transpordivahendite: autode, paatide, laevade lennukite ja vagunite valmistamisel, samuti sporditarvete, jalgrataste/nende komponentide, keppide ja ritvade valmistamisel. Kuigi süsinikkiu kasutamine on suhteliselt kallis, leiab materjal suurt rakendamist kosmoseaparaatide ja autode valmistamisel, valdkondades kus on vajalik suur tugevuse-kaalu suhe ja jäikus (purjelaevade ja sõudepaatide kered, tipptaseme jalg- ja mootorrattad ning lennukid). Väiksemate tarbekaupade puhul, mis nõuavad kergust ja jäikust nagu sülearvuti korpused, statiivijalad, telgipostid, õngeridvad, hokikepid, kaitsekiivrid jne. Materjali on nimetatud ka grafiitarmeeritud polümeeriks (GFRP). Toodete reklaamimisel kasutatakse mõnikord lihtsalt lühemat terminit “grafiitkomposiit”. == Omadused == Süsinikkomposiitmaterjal koosneb kahest osast: maatriksist (sideainest) ja täitematerjalist (armatuurist). Süsinikkiud annab materjalile vastupidavuse ja jäikuse. Maatriksiks kasutatakse tavaliselt armatuuri sidumiseks polümeervaiku, näiteks epoksüd.<ref name="f4pa4" /> Kuna süsinikkomposiid koosnevad kahest erinevast komponendist, sõltuvad materjali omadused selle kahe komponendi kasutamise vahekorrast. Süsinikkomposiidi tugevust ja jäikust mõõdetakse vastava koormus- (mehaanika) ja elastsusmooduliga. Erinevalt isotroopsetest materjalidest nagu teras või alumiinium on süsinikkomposiitidel suunalise tugevuse omadused. mis sõltuvad süsinikkiu paigutuse suunast ja koguse vahekorrast võrreldes maatriksiga.<ref name="uqKB8" /> Vaatamata süsinikkomposiidi suurele tugevuse-kaalu suhtele ja kordades kergmetallidest suurem vastupidavus väsimusele, raskendab sellest materjalist konstruktsioonide projekteerimist määratletava väsimus- ja kulumispiiri puudumine. == Tootmine == Süsinikkiududest luuakse ühesuunaline n-ö leht (paan). Paanid paigutuvad üksteise järel kvaasisotroopse kihina, 0°, +60° või −60° suhtega. Alates baaskiududest luuakse kahesuunaline lausriidelehe kudum. Süsinikkiududega armeeritud komposiidi tootmisprotsessid erinevad valmistatava materjali hulga, vajaliku viimistluse ja konkreetse materjali võimalikus tootmismahu poolest. Lisaks omab lõppkomposiidi omadustes tugevat mõju materjali sideaine (maatriksi) valik. Paljud süsinikkomposiidist detailid on vormitud ühtsest süsinikkanga kihist, mis on toetatud klaaskiuga. Komposiitosade kiireks vormimiseks/koostamiseks kasutatakse tööriista ''chopper gun''. Kui süsinikkiuga on kaetud õhuke kest, lõikab ''chopper gun'' klaaskiust lühikesed niidid ja pihustab neid samal ajal vaiguga, nii et klaaskiud ja vaik segatakse kohe lõikamise käigus. Vaiku kasutatakse kas välise mikstuurina, mille korral maatriks ja vaik pihustatakse klaaskiule eraldi, või seguna, mis nõuab pärast igat kasutuskorda pihusti puhastamist. Tootmise meetodid võivad hõlmata vormimist, vaakumpakendamist, survestatud vormimist või niitmähkimist. === Vormimine === [[Pilt:Felt Mold.jpg|pisi|Süsinikkomposiidist detaili valmistamiseks kasutatav negatiivne vorm.]] Üheks komposiitmaterjalide kasutamise eeliseks on võimalus luua keeruka sfäärilise kujuga esemeid. Vajaliku kujuga detaili valmistamiseks on vajalik vorm, detailide suuremate koguste puhul aga negatiivvorm, millest väljavõetud detail vajab vähem järeltöötlust.<ref name="Isc75" /> Vormimisel kasutatakse kahte tüüpi vorme: negatiivsed ja positiivsed detaili jäljendid. Üksikute detailide valmistamiseks on kokkuvõttes vähem aeganõudev ja odavam kasutada positiivseid vorme. Positiivselt vormilt saadud jäljendile jääb detaili tegelik pind jäljendi sisepoolele. Sellist vormi on küll kiirem ja odavam valmistada, kuid jäljendatud detailide välispind jääb krobeliseks ning nõuab töömahukamat järelviimistlust. Negatiivsetete vormide valmistamine on küll kallim, kuid seeriatootmisel osutub see meetod kokkuvõttes odavamaks. Vormitud esemete järelviimistlusele kulub vähem aega, sest toodetava osa välispind jääb ühtlaselt sile ega nõua enam hilisemat viimistlemist. Kahe eri tüüpi vormi kombineerimisel saavutatakse vormid, mida nimetatakse survestatud vormideks. Survestatud vormid on suurepärased täppisosade tootmisel, sest omavad mõlemal küljel siledat pinda ning vajavad seega vähem järelviimistlust. Konkreetset tüüpi vormid on kohandatud põhiliselt kasutamiseks koos vaiguinfusiooni või vaigusüstiga. Vormimise meetodi abil toodetakse grafiit-epoksüosi, mille käigus süsinikkiust kanga lehed paigutatakse kihtidena valmiva toote kujuga vormi. Saadava materjali tugevuse ja jäikuse määramiseks valitakse kangakiudude joondumine ja kudumi tüüp. Seejärel täidetakse vorm epoksüga ja kuumutatakse õhu käes. Saadud osa on omadustelt väga korrosioonikindel, jäik ja tugev. Osade korral, mida kasutatakse vähem kriitilistel aladel, laotatakse üle vormi eelnevalt epoksüga immutatud või “ülevärvitud” riie. Suure jõudlusega osade puhul kasutatakse üksikvorme, mis on sageli vaakumpakendites või autoklaaviga konserveeritud, sest isegi väikesed õhuosakesed materjali sees vähendavad selle tugevust. Alternatiiviks autoklaavmeetodile kasutatakse kuivatamata süsinikkiu sees sisemise rõhu kaudu täispuhutavaid põisi või EPS-vahtu. Vormimist on kasutatud juba aastaid mitmesuguste metallitoodete (auto kereosad, kodumasinad, tööstusseadmed) väljatöötamisel ja tootmisel. === Vaakumpakendamine === Vaakumpakendamine on meetod, mille käigus luuakse osad komposiitmaterjali mehaanilise survestamise teel. Komposiidi survestamisel on mitmeid häid funktsioone. See eemaldab kihtide vahel olevad võimalikud õhumolekulid, tihendab jõuülekandega kiu kihte, vähendab niiskust materjalis ja optimeerib komposiidi kiu ja vaigu omavahelist suhet. Sellised omadused on võimaldanud aastaid kosmose- ja autotööstuses maksimeerida täiustatud komposiitmaterjalide (süsinik, aramiid, epoksiid) füüsikalisi omadusi. Vaakumpakendamist saab kasutada kui lihtsast tükist on vaja luua suhteliselt vähe koopiaid (1–2 koopiat päevas). Klaaskiud, süsinikkiud või alumiiniumist vorm poleeritakse ja vahatatakse ning kohaldatakse enne riide ja vaigu rakendamist antiadhesioonivahendiga ning tõmmatakse tüki kuivatamiseks (kõvendamiseks) vaakumisse. Vaakumvormis riide vaiguga katmiseks on kaks meetodit. Manuaalse meetodi või nn märja talletuse korral segatakse kaheosaline vaik ja kantakse vormile enne selle kotti panemist. Teise võimalusena kasutatakse infusiooni, mille tulemusel tõmmatakse vaakumiga vaik läbi väikese toru kotti ning kantakse kotis asuva aukudega toru abil ühtlaselt vormi sisse paigutatud kangale. Torukangastus töötab suurepäraselt toru korral, millesse on vaigu ühtlaseks materjalile kandmiseks tehtud väikesed augud. Mõlemad vaigu pealekandmisviisid nõuavad manuaalset sekkumist, et kanda vaik väikeste aukude abil ühtlaselt läikivale pealispinnale. Teise meetodina kasutatakse kuiva talletust. Selle meetodi puhul on süsinikkiust materjal juba eelnevalt vaiguga immutatud ja paigutatakse vormi sarnaselt kleepuva kilega. Seejärel asetatakse kogu komplekt vaakumisse kuivama. Kuiv talletusmeetod omab väiksemat vaigu kadu ja suudab saavutada kergemat konstruktsiooni kui märg talletus. Kuna märja talletuse korral on suuremas koguses vaiku raskem kangale kanda, on eelnevalt vaiguga immutatud osadel üldiselt väiksemad augud. Pisiavade kõrvaldamine minimaalsete vaigu koguste korral nõuab jääkgaaside väljasurumiseks üldjuhul autoklaavi survet. Komposiitmaterjalide järjest suureneva kasutamise peamiseks põhjuseks on materjali tugevuse ja kaalu efektiivne suhe. Seda saavutatakse aga kiu ja vaigu suhte maksimeerimisega. Tugevdatud klaaskiud, aramiid, Kevlar või süsinik pole tugeva tekstiili mõistes aga piisavalt heade omadustega. Selle üheks põhjuseks on materjalis esinevate termokõvenevate vaikude nagu polüester ja epoksiid esinemine, mis ilma tugevdamiseta ja liigses koguses muudavad materjali rabedaks. Vaakumpakendamise eesmärgiks on “pigistada” materjalist liigne vaik välja ning saavutada efektiivne kiu ja vaigu suhe. Tüüpiliselt moodustub üle 100% kanga kaalust vaik. Lennukitööstuses kasutatavate komposiitmaterjalide puhul on materjalis sisalduva vaigu osakaaluks 40%. Täiuslikku ja täpset kiu ja vaigu kombinatsiooni pole suudetud veel välja töötada, kuid seni on arvatud selleks olevat 60%.<ref name="TgxVg" /> === Survestatud vormimine === Kiirem meetod on kasutada survestatud vormimist. See kasutab kaheosalist (isane ja emane) vormi, mis on tavaliselt valmistatud klaaskiust või alumiiniumist ja kinnitatud omavahel poltidega ning mille vahele paigutatakse kangas ja vaik. See on kasulik, sest pärast seda, kui vorm on poltidega kinni keeratud, püsib see puhtana ning vormi saab liigutada või hoida väljaspool vaakumit kuni materjali tardumiseni. Vormid peavad aga sellise rõhu all olemise korral suutma hoida koos palju materjali. === Niitmähkimine === [[File:Carbon fiber.jpg|thumb|302x302px|Niitmähkimisel kasutatavad süsinikkiuniidid]] Silindrilise struktuuriga osade valmistamisel saab kasutada niitmähkimist, kerides süsinikkiu niidid ümber kuju mida nimetatakse südamikuks. Sellist protsessi kasutatakse tavaliselt ümmarguste seest õõnsate liittoodete loomisel. Südamiku pöörlemisel liigub liugur horisontaalselt edasi tagasi, kehtestades oma liikumisega kiudude soovitud mustri. Kui südamik on täielikult kaetud ja materjal omab soovitud paksust, paigutatakse materjal ahju tahkuma. Kui vaik on kõvenenud, eemaldatakse südamik ning tulemuseks on seest õõnes lõpptoode. Niitmähkimisel võib soovitud omadustega komponendi saavutamiseks kuluda suurel hulgal erinevaid kiude ja vaiku. Protsess on väga efektiivne odava, kerge ja tugeva komposiitmaterjali loomiseks. Niitmähkimise peamiseks eeliseks on kaal. Kuna tooted on seest õõnsad ning neid ei saa valmistada ilma püsiva sisemise süsteemita, on suur tõenäosus kaotada materjali tugevuses. Kergemaid osi on aga lihtsam toota, transportida ning turustada. Kasutades toodete projekteerimisel erinevaid mähkimistehnikaid, tahkestamisvõimalusi ja materjale, saab muuta materjali paindlikkust, tugevust ja survestatust.<ref name="cBuFI" /> Niitmähkimise protsesse kasutatakse laialdaselt kohandatud õõnsusstruktuuriga komposiitide tootmisel, saavutamaks ainulaadse paindlikkusega ja tugevusega materjale. Sellist lähenemist võib kohata näiteks golfikeppide, jalgrattaosade, purjepaatide mastide ja mitmete muude õõnsate osade valmistamisel. == Rakendamine == Kõrgjõudlusega polümeerid annavad valgust valdkondades, mis vajavad stabiilseid materjale, mis oleksid vastupidavad kõrgetele temperatuuridele. Süsinikplastosade rakendusvaldkonnad on järgmised: === Lennukitööstus === [[File:Airbus A350-900 Maiden Flight (Low pass) 1.JPG|thumb|236x236px|Lennuki Airbus A350 ehitamisel on kasutatud 53% süsinikkiust osi]] Lennuki [[Airbus A350]] ehitamisel on kasutatud 53% süsiniku komposiitmaterjale<ref name="t9zM3" />, sealhulgas tiivad ja kere osad, [[Boeing 787 Dreamliner]]i puhul 50% <ref name=":0" />. Spetsialiseeritud õhusõiduki disainer ja tootja Scaled Composites on kasutanud ulatuslikult kogu nende disaini vahemikus süsinikplastosi, sealhulgas esimese erasektori kosmoselaevas One. Süsinikplastosi kasutatakse laialdaselt mikroõhusõidukites (Mavs) nende suure tugevuse ja kaalu suhte tõttu. Süsinikplastosad vähendavad oluliselt MAV kaalu ja süsinikust labade suur jäikus aitab lahendada kokkupõrkeid tugeva tuule korral. Ülikergelennuk (SSDR) nagu E-Go, sõltuvad suuresti süsinikkiu kasutamisest, et täita kategooria kaalu täitmise nõudeid (lennuki kaal alla 115 kg, ilma piloodi või kütuseta). === Autotööstus === Süsinikkiuga tugevdatud polümeere kasutatakse laialdaselt tippklassi motospordis.<ref name="xaUWa" /> Materjali kõrget hinda leevendab selle suurepärane tugevuse ja kaalu suhe ning masina väike kaal on võidusõidus väga tähtis. Võidusõiduautode tootjad on välja töötanud ka meetodeid, et anda süsinikkiule teatud suunas lisatugevust, muutes materjali kandvates suundades tugevamaks ning nõrgemaks suundades, kus koormus on väiksem. Seevastu on tootjate poolt välja töötatud isotroopne süsinikkiu kudum, mis lisab tugevust kõigis suundades. Seda tüüpi süsinikkiu komplekti kasutatakse turvalisuse suurendamiseks kõige rohkem suure jõudlusega võidusõiduautodes. Viimastel aastakümnetel on superautode tootmisel hakatud üha ulatuslikumalt kasutama süsinikkiudu, kasutades seda eelkõige autokerede ja muude komponentide valmistamisel. [[File:2013 IAA DSC01655 DxO (9878225376).jpg|thumb|302x302px|Süsinikkiu kerguse ja tugevuse tõttu kasutatakse materjali laialdaselt sportautode valmistamisel]] Autotööstuse rakendustes kasutatakse esteetilistel põhjustel valatud vinüüli, mis parandab ka soojus- ja kulumiskindlust. Enamik valatud vinüülmaterjale nagu 3M DiNoc (kasutatakse sisetöödeks) ja Si-1000 3D (kasutatakse välitingimustes) omavad õige paigutuse korral vähemalt kümneaastast eluiga. Autode masstoodangulisel valmistamisel on hakatud materjali kulu arvelt selle kasutamist piirama, sest viimasel ajal on paljud autode põhitootjad hakanud süsinikkiust osi kasutama ka tavaliste tänavasõiduautode valmistamisel. Materjali kasutamine on kergemini vastuvõetav väikeses koguses tootjatele, kes kasutavad süsinikkomposiite tänu selle suuremale tugevusele ja kergemale kaalule võrreldes klaasiga tugevdatud polümeerile peamiselt tippklassi autode keredetailide valmistamiseks. Süsinikkiu kasutamisega saab vähendada märgatavalt sõiduki kaalu ja seega ka raami suurust. See hõlbustab ka disainerite ja inseneride loovust ning võimaldab luua kujundeid, kõveraid ja servi, mis oleks metalli kasutamisel võimatu. Näiteks uue V10-mootoriga Lexus LFA superauto korral moodustavad 65% LFA keha kompositsiooni massist komposiitmaterjalid <ref name=":0" />. Uue BMW i3 valmistamisel on kasutatud süsinikkiudu mitte ainult eesmärgiga vähendada auto kaalu, vaid ka auto valmistamiseks kuluva vee ja elektrienergia kogust.<ref name="jyqdK" /> === Tsiviiltööstus === Süsinikkiust tugevdatud polümeerid (CFRP) on muutunud ehitustehnilistes rakendustes märkimisväärselt populaarseks materjaliks. Materjali ehituse täiustamisel on tegeletud pidevalt akadeemilise tööga, et tuua välja materjali võimalikke eeliseid. Selle kasutamine on muutunud tasuvaks mitmete ehituslike materjalide, nagu betoon, müüritis, teras, malm ja puit, tugevdamisel. Tööstuses kasutatakse süsinikkiust tugevdatud polümeere aine struktuuri tugevdamiseks või uue materjali loomiseks ja tugevdamiseks. Tsiviilehituses on muutunud üha enam domineerivaks materjali moderniseerimine. Vanade struktuuride (näiteks sillad) puhul, mis olid varem mõeldud taluma palju väiksemaid koormusi, kasutatakse kahjustatud objektide parandamisel rohkem tänapäevasemaid materjale. Moderniseerimine on populaarne juhtudel, kui puuduliku struktuuri asendamine oleks kokkuvõtlikult kulukam kui olemasoleva parandamine ja tugevdamine.<ref name="ErinT" /> Suurema jäikuse eesmärgil kasutatakse süsinikust tugevdatud polümeere raudbetoonkonstruktsioonides, kus süsinikkiul on suur mõju konstruktsiooni tugevusele, kuid arvestatav on kuni 10% jäikuse kasv. Seda seetõttu, et materjalid, milles tugevdust kasutatakse, on tavaliselt küll tugevad (tõmbetugevusega kuni 3000 MPa, mis on 10 korda rohkem kui madala süsinikterase korral), kuid mitte väga jäigad (150–250 GPa, veidi vähem kui tavaline teras). Süsinikust polümeere kasutatakse ka raudbetooni nihketugevuse suurendamiseks ümbritsedes tugevdust vajav osa süsinikkangaga või kiudainega. Näiteks silla või hoone sammaste ümbritsemine kiudainega suurendab samba nõtkust ja vastupidavust maavärinatele. Selline “seismiline moderniseerimine” on võrreldes alternatiivsete meetoditega palju ökonoomsem ning kasutatakse valdavalt maavärinaohtlikes piirkondades ehitusobjektide tugevdamisel. Malmist talade tugevdamisel on ülisuure süsinikusisaldusega polümeeride (kus tõmbetugevus on 420 GPa või rohkem) kasutamine üpris haruldane. Tüüpilisel kasutamisel on see seotud sektsiooni ääriku tõmbetugevusega. Suurendades sektsiooni jäikust ja alandades neutraalset telge vähendatakse oluliselt malmi tõmbekoormust. Terase asemel süsinikkomposiitide kasutamine betoonkonstruktsioonide tugevdamisel oleks küll võimalik, kuid see pole eriti levinud. Süsinikkiudu võib kasutada oma suure tugevuse tõttu kui eelpingutusmaterjalina. Eelisteks terase ees on kerge kaal ja vastupidavus korrosioonile, mis peaks võimaldama materjali kasutamist eelkõige avamere keskkonnas. Siiski esineb sellises kasutamises praktilisi probleeme ning sellepärast leidub selliseid rakendusi harva. Ameerika Ühendriikides kasutatakse betoonist eelpingestatud silindertorusid (PCCP) vee edastussüsteemide magistraaltorudes. Oma suure läbimõõdu tõttu põhjustavad aga PCCP-torude kahjustused katastroofilisi olukordi ning kaasavad õnnetustesse palju elanikke. Aastatel 1940–2006 on paigaldatud umbes 30 500 km (19 000 miili) PCCP-torusid. Peamiseks PCCP-torude järkjärgulise halvenemise põhjuseks on veest tingitud korrosioon. Viimase kümne aasta jooksul on PCCP sisemuses hakatud kasutama süsinikuga tugevdatud polümeere, mille tulemuseks on täistugevdusega struktuurse süsteemi kasutamine. PCCP-toru sees olev süsinikplastise kiht töötab kui barjäär, mis reguleerib vastuvõtvas torus terassilindrile langevat pinget. Komposiitmaterjali kihi abil tagatakse terassilindri elastsusvahemiku täituvus ning tagatakse sellega torujuhtme pikaajalisem vastupidavus. Süsinikpolümeeri kihi disain põhineb toru vooderdise ja vastuvõtva toru pinge kokkusobivuses.<ref name="3dMML" /> Süsinikkiududega tugevdatud polümeerid on võrreldes selliste alternatiivsete materjalidega nagu klaaskiudpolümeerid (GFRP) ja aramiidkiududega tugevdatud polümeerid (AFRP) kulukam, kuid üldiselt tänu parematele omadustele hinnatum. Jätkuvalt uuritakse, kuidas oleks võimalik moderniseerimisel efektiivsemalt kasutada alternatiivina terasele tugevdatud ja eelpingestatud süsinikkiulise tugevdusega polümeere. Endiselt on peamiseks probleemiks materjali kulukus ja vastupidavus. Kuigi materjali disain on koostatud tõsiselt võetava institutsiooni American Concrete Institute'i poolt, leidub inseneride seas siiski veel kõhklusi alternatiivsete materjalide rakendamise alal. Osalt on selle põhjuseks turul olevate kiu ja vaigu kombinatsioonide vähene standardiseeritus ja omandiõiguste puudumine. === Süsinikkiust mikroelektroodid === Süsinikkiude kasutatakse ka mikroelektroodide valmistamisel. Sellistel juhtudel kasutatakse tavaliselt ühekordseid süsinikkiude läbimõõduga 5–7 μm, mis on paigutatud suletud klaaskapillaaridesse. Kapillaaride tipud lihvitakse ja pitseeritakse. Süsinikkiust ketasmikroelektroodi valmistamiseks kasutatakse 5–7 μm pikkust kapillaari, 75–150 μm pikkusega kiust valmistatakse aga silinderelektroode.<ref name="uKIGd" /> Süsinikkiududest valmistatud mikroelektroode kasutatakse näiteks biokeemiliste signaalide avastamiseks ampermeetrites või kiire tsüklilise skaneerimisega voltmeetrites. === Sporditarbed === Süsinikkiuga tugevdatud polümeerid on leidnud kasutust ka spordivahendites nagu võidusõidujalgrattad, tennisereketid, aerud jne. Kasutuse põhjuseks on materjali tugevus ja kaal, sest näiteks süsinikkiust jalgrattaraam kaalub tunduvalt vähem kui terasest, alumiiniumist või titaanist raam. Süsinikkiu kudumi valikul jälgitakse eelkõige maksimaalset saavutatavat jäikust ning vähest kahjustuste osakaalu. Erinevaid toru profiile kasutades on võimalik suurendada jäikust ja aerodünaamilisi omadusi. Keskmise ja kõrgema hinnaga jalgrataste seas muutub üha tavalisemaks süsinikkiust valmistatud rattaraamide, kahvlite, juhtraudade, sadulapostide ja väntade kasutamine. [[Pilt:Orbea Ordu.JPG|pisi|Süsinikkiust valmistatud profijalgratas]] Kuigi süsinikkiududest rattaraamid ja -osad on kergemad ja tugevamad kui tavalistest metallidest valmistatud, on mõnedel asjaoludel täheldatud märkimisväärset lõhenemise ja kahjustuste määra.<ref name="Nw50F" /><ref name="LZqzQ" /> Sellised asjaolud võivad olla tingitud kokkupõrgetest. Komponentide ülepingutamine või vale paigaldus võivad samuti põhjustada osade purunemist või kahjustumist.<ref name="DWD6p" /> Purunenud süsinikosi on siiski võimalik ka parandada.<ref name="D8YHa" /> Süsinikkomposiite kasutatakse mitmesuguste sporditarvete (reketid, õngeridvad, rulad, sõudepaadid) tootmisel. Elukutseliste hokiliigas NHL kasutatakse enamik mängijate poolt süsinikkiust hokikeppe, teivashüppe teibad on samuti valmistatud süsinikkiust. Mitmekordne paraolümpialane Oscar Pistorius kasutab jooksmisel süsinikkiust valmistatud vetruvaid proteese. Süsinikgrafiit vardaid kasutatakse sporttuulelohede raamide ja kvaliteetsete vibunoolte valmistamisel. Tippklassi korvpallijalatsite tootjad kasutavad mõnede mudelite puhul labajala stabiilsuse ja parema püsivuse eesmärgil jalasääre plaatides süsinikkiudu. 2006. aastal tutvustas üks kriketikurikate tootjafirma süsinikkiududest kihiga vääristatud kurikaid, mida kasutasid suurtel võistlustel sellised tippklassi mängijad nagu Ricky Ponting ja Michael Hussey. Süsinikkiud võeti kasutusele eesmärgiga suurendada nahkhiirte vastupidavust, kuid nende kasutamine keelati ICC poolt kõikides 2007. aastal toimuvates kõrgliiga mängudes.<ref name="vnW1f" />  === Muud rakendusvaldkonnad === [[Pilt:RainSong JM-1000.jpg|pisi|Süsinikkiust Victoria kitarr]] Süsinikkiud on leidnud oma jäikuse tõttu kasutust ka heliseadmete komponentide (nt plaadimängijad ja valjuhääldid) ehitamisel. Materjali kasutatakse eebenipuu asendajana teatud muusikariistades (keelpillipoognad, torupillitorud). Süsinikkiust on loodud ka terveid muusikariistu nagu näiteks Victoria kitarrid, Luis’ ja Clarki tšello ning Mixi süsinikkiust mandoliinid. Tulirelvade puhul kasutatakse süsinikkiudu eelkõige üldise kaalu vähendamiseks, asendades metallist, puust ja klaaskiust osi. Kuigi mitmeid väliseid relvaosi on võimalik valmistada sünteetilistest materjalidest, ei sobi need relva sisemiste metallist osade asendamiseks. Süsinikkiust osi kasutatakse raadiosignaalide abil juhitavate sõidukite standardvarustuses või siis järelturu osades. Näiteks paljude raadiosignaalide teel juhitavate helikopterite tootmisel kasutatakse süsinikkiust rootorilabasid, mis muudavad seadme kergemaks ning õhus paremini juhitavaks. Polümeerid või termokõvastunud komposiidid aitavad oluliselt suurendada materjali tulekindlust. Pinna lähedale valatud õhuke, tihe ja kompaktne süsinikkiukiht peegeldab tõhusalt soojust.<ref name="cB8VB" /> Sellist tehnoloogiat kasutatakse IBM/Lenovo ThinkPadi ja Dell XPS 13. seeria ning mitme Sony sülearvuti puhul. == Jäätmekäitlus ja taaskasutus == Süsinikkiuga tugevdatud polümeerid (CFRP) omavad päikese eest kaitstuna pikka kasutusiga. Materjali demonteerimise korral ei saa seda aga sulatada sarnaselt paljude metallidega. Vinüüli (PVC või polüvinüülkloriid) ja muude halogeenitud polümeeride korral saab süsinikkiud tugevdusega polümeere hapniku keskkonnas termilise depolümerisatsiooni abil lagundada. Seda on võimalik saavutada naftatööstuses ühe etapilise protsessi kaudu. Selle abil on võimalik süsinikdioksiidi ja monomeeride kogumine ja taaskasutamine. Süsinikkiudu saab madalal temperatuuril ka jahvatada või purustada, kuid selline protsess halvendab oluliselt kiu väärtust. Sarnaselt taaskasutatava paberiga põhjustab kiu lühenemine taaskasutatava materjali kvaliteedi halvenemist. Siiski leidub veel tööstuslikke rakendusi, kus ei vajata täispikka süsinikkiudu. Näiteks kasutatakse hakitud korduskasutatavat süsinikkiudu tarbeelektroonikas (sülearvutid). Selline kasutamine loob võimaluse kasutada kiudu, mis oma omaduste poolest ei sobiks enam lennutööstuses kasutamiseks. == Süsiniknanotorudega tugevdatud polümeerid (CNRP) == [[Pilt:Contub v1 0 08 2.png|pisi|Süsiniknanotoru (CNT)]] Zyvex Technologies tutvustas 2009. aastal süsiniknanotorudega tugevdatud epoksiidi ja süsiniku eeltöötlusega materjale.<ref name="wqK1M" /> Süsiniknanotoru (CNT) on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotroop. Tänu erakordsele soojusjuhtivusele, mehaanilistele ja elektrilistele omadustele kasutatakse süsiniknanotorusid lisanditena struktuurimaterjalides. Süsiniknanotorudega tugevdatud polümeer (CNRP) on mitu korda tugevam ja raskem kui süsinikkiudtugevdusega polümeerid. Seda kasutati esimest korda Lockheed Martin F-35 Lightning II lennuki põhilise ehitusmaterjalina.<ref name="YpPdk" /> CNRP puhul kasutatakse endiselt esmaseks tugevdamiseks süsinikkiudu, kuid siduvaks maatriksiks on süsiniknanotorudega epoksiid.<ref name="S8mdy" /> == Vaata ka == * [[Süsinik]] * [[Süsinikkiud]] * [[Süsiniknanotoru|Süsiniknanotorud]] * [[Polümeerid]] * [[Materjaliteadus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">The Future of Carbon Fiber-Reinforced Polymer (http://techkiddy.blogspot.com/2012/11/the-future-of-carbon-fiber-reinforced.html#). 16 november 2012.</ref> <ref name="f4pa4">Kopeliovich, Dmitri. Carbon Fiber Reinforced Polymer Composites (https://web.archive.org/web/20120514092827/http://www.substech.com/dokuwiki/doku.php?id=carbon_fiber_reinforced_polymer_composites). substech.com.</ref> <ref name="uqKB8">Basic Properties of Reference Crossply Carbon-Fiber Composite (https://web.archive.org/web/20120619134226/http://www.ornl.gov/~webworks/cpr/v823/rpt/106099.pdf). Oak Ridge National Laboratory, veebruar 2000.</ref> <ref name="Isc75">Mold Construction (http://www.fibreglast.com/product/mold-construction). Fibre Glast Developments Corporation.</ref> <ref name="TgxVg">Vacuum Bagging Equipment and Techniques for Room-Temp Application (http://www.fibreglast.com/product/vacuum-bagging-equipment-and-techniques-for-room-temp-applications). Fibre Glast Development Corporation</ref> <ref name="cBuFI">Filament Winding – The Basics (https://web.archive.org/web/20140202180924/http://composite.about.com/od/equipment/a/Filament-Winding-The-Basics.htm). About.com.</ref> <ref name="t9zM3">"Taking the lead: A350XWB presentation" (https://web.archive.org/web/20090327094646/http://www.eads.com/xml/content/OF00000000400004/7/19/41508197.pdf). EADS. December 2006. Archived from the original (http://www.eads.com/xml/content/OF00000000400004/7/19/41508197.pdf). 27 märts 2009.</ref> <ref name="xaUWa">"Red Bull's How To Make An F1 Car Series Explains Carbon Fiber Use: Video" (http://www.motorauthority.com/news/1087167_red-bulls-how-to-make-an-f1-car-series-explains-carbonfiber-use-video). http://www.motorauthority.com. 11 oktoober 2013.</ref> <ref name="jyqdK">BMW/SGL – Carbon Fiber Reinforced Plastic (CFRP) (https://web.archive.org/web/20140219014735/http://www.drivingthenation.com/?p=8523). Drivingthenation, august 2013.</ref> <ref name="ErinT">Ismail, N. "Strengthening of bridges using CFRP composites."(https://web.archive.org/web/20120425231749/http://www.najif.net/wp-content/uploads/2007/12/cfrppaper.pdf) najif.net.</ref> <ref name="3dMML">Rahman, S. (november 2008). "Don’t Stress Over Prestressed Concrete Cylinder Pipe Failures"(https://web.archive.org/web/20150402142138/http://www.awwa.org/publications/opflow/abstract/articleid/18373.aspx). Opflow Magazine 34 (11): 10–15.</ref> <ref name="uKIGd">Pike, Carolyn M.; Grabner, Chad P.; Harkins, Amy B. (4 May 2009). "Fabrication of Amperometric Electrodes". Journal of Visualized Experiments (27). doi:10.3791/1040 (http://dx.doi.org/10.3791%2F1040).</ref> <ref name="Nw50F">"The Perils of Progress" (https://web.archive.org/web/20130123184259/http://bicycling.com/blogs/boulderreport/2012/01/16/the-perils-of-progress/). Bicycling Magazine, 16 veebruar 2013.</ref> <ref name="LZqzQ">"Busted Carbon blog" (http://www.bustedcarbon.com/). Bustedcarbon.com, 16 veebruar 2013.</ref> <ref name="DWD6p">"Carbon Bicycle and Component Care" (https://web.archive.org/web/20140221204227/http://www.bicyclewarehouse.com/how-to/carbon-bicycle-andcomponent-care-pg457.htm). BicycleWarehouse.com, 16 veebruar 2013.</ref> <ref name="D8YHa">"Inside Calfee Design's Carbon Repair Service" (http://www.bicycling.com/node/59457). Bicycling Magazine, 16 veebruar 2013.</ref> <ref name="vnW1f">"ICC and Kookaburra Agree to Withdrawal of Carbon Bat" (https://web.archive.org/web/20110714165102/http://www.netcomposites.com/newspic.asp?3612). NetComposites, 31 detsember 2010.</ref> <ref name="cB8VB">Zhao, Z. and Gou, J. (2009). "Improved fire retardancy of thermoset composites modified with carbon nanofibers". Sci. Technol. Adv. Mater. (free download) 10: 015005. doi:10.1088/1468-6996/10/1/015005 (http://dx.doi.org/10.1088%2F1468-6996%2F10%2F1%2F015005).</ref> <ref name="wqK1M">Epovex kirjastus, 19 oktoober väljaanne "Zyvex Performance Materials Launch Line of Nano-Enhanced Adhesives that Add Strength, Cut Costs" (https://web.archive.org/web/20121016170430/http://www.zyvextech.com/www/dcms/files/datasheets/epovex-adhesive-pr.pdf). Zyvex Materials.</ref> <ref name="YpPdk">Trimble, Stephen (2011-06-26) "Lockheed Martin reveals F-35 to feature nanocomposite structures."(http://www.flightglobal.com/articles/2011/05/26/357223/lockheed-martin-reveals-f-35-to-featurenanocomposite.html) Flight International.</ref> <ref name="S8mdy">AROVEX™ Nanotube Enhanced Epoxy Resin Carbon Fiber Prepreg (https://web.archive.org/web/20121016170251/http://www.zyvextech.com/www/dcms/files/data-sheets/arovexmsds.pdf). Material Safety Data Sheet. zyvextech.com.</ref> }} [[Kategooria:Süsinik]] kud12calmeg9kvajxdhuaghyx2779n7 0 365048 7160689 7076734 2026-05-25T12:39:57Z Taurus404 80079 7160689 wikitext text/x-wiki '''Elanikele toetuv kaitse''' (inglise keeles ''civilian-based defence'') on [[Gene Sharp]]i [[vägivallatus|vägivallatu võitluse]] kontseptsioon, mille kohaselt sisemise võimuanastamise ja välise sissetungi ärahoidmiseks ja enda kaitsmiseks rakendatakse tavapärase relvastuse asemel ühiskonna enda jõudu. Elanikele toetuva kaitse eesmärk on takistada vaenlast ühiskonna üle kontrolli kehtestamast. Vaenlane võib antud juhul olla kas sisemine võimuanastaja või välismaine vallutaja. Elanikele toetuvat kaitset võib kasutada ka vastuhakkamisel diktatuurile või muud tüüpi rõhumisele. Elanikele toetuv kaitse saavutab oma eesmärgid vaenlase ja tema esindajate (näiteks ametnike või sõjaväe) autoriteedi õõnestamise kaudu. Elanikele toetuva kaitse kontseptsioon lähtub tõdemusest, et kõik riigid, sõltumata nende poliitilisest või majanduslikust staatusest, peavad pidevalt tundma muret võimaliku võõrsissetungi või sisemise võimuanastamise pärast. Elanikele toetuva kaitse relvad on psühholoogilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised. Neid relvi kasutab kogu rahvas ja ühiskonna institutsioonid. Selliste relvade hulka kuuluvad näiteks streigid, boikotid ja ulatuslik koostööst keeldumine vaenlasega. Elanikele toetuv kaitse vastandub näiteks [[terrorism]]ile või [[partisanivõitlus]]ele. ==Elanikele toetuva kaitse näiteid== ===Eesti Rahvarinde kodanikuallumatuse plaan aastast 1991=== Võitluses Nõukogude Liidust sõltumatuse saavutamise eest loobusid eestlased, lätlased ja leedulased kasutamast terroristliku või partisanisõja taktikat ning rakendasid suurel hulgal vägivallatuid tsiviilelanikele toetuvaid võitlusmeetodeid. Näiteks 1991. aasta jaanuaris kuulutas Rahvarinne välja vastupanuplaani, mida nimetati [[kodanikuallumatus]]eks. Nõukogude Liidu keskvõimu rünnaku korral soovitati inimestel * suhtuda kõigisse Eesti NSV seadustega vastuolus olevatesse korraldustesse kui ebaseaduslikesse; * viia kõigi Nõukogude Liidu poolsete kontrolli tugevdamise katsete suhtes läbi ranget allumatuse ning koostööst keeldumise poliitikat; * keelduda Nõukogude võimuorganitele olulise info andmisest ja kui vaja siis kõrvaldada tänavanimed, liiklusmärgid, majanumbrid jne.; * mitte lasta end provotseerida mõlematutele tegudele; * dokumenteerida kirjalikult ja filmilindil kogu Nõukogude võimude tegevus ja kasutada kõikvõimalikke kanaleid selliste dokumentide säilitamiseks ja rahvusvaheliseks levitamiseks; * säilitada Eesti poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide tegutsemine, näiteks tugiorganisatsioonide loomise ja oluliste seadmete peitmise abil; * rakendada vajaduse korral massiaktsioone; * pidada potentsiaalsete vaenujõududega loovat dialoogi. ===Leedu valitsuse üleskutse jaanuaris 1991=== Leedus kutsus Leedu valitsus 1991. aasta jaanuaris rahvast üles kaitsma sõltumatut parlamenti Nõukogude võimude rünnaku eest. Nõukogude sõjaväelased olid tapnud Vilniuse teletorni juures 14 inimest ja jätkasid strateegiliste objektide hõivamist. Leedu Ülemnõukogu teatas, et Nõukogude täieliku sõjalise okupatsiooni korral on kõik valitsusasutused kohustatud mitte tegema koostööd okupatsioonijõududega ja isikutega, kes neid teenivad. Inimestel paluti järgida allumatuse, vägivallatu vastupanu ja poliitilisest ning sotsiaalsest koostööst keeldumise põhimõtteid kui esmatähtsaid meetodeid võitluses iseseisvuse eest. ===Vägivallatu Kaitse Keskuse loomine Lätis juunis 1991=== 1991. aastal astus Läti Nõukognde kallaletungi kartuses samme elanikele toetuva kaitsepoliitika suunas. 1991. aasta juunis kiitis Läti Ülemnõukogu heaks Vägivallatu Kaitse Keskuse loomise. Keskuse poolt välja töötatud Läti Vabariigi vägivallatu kaitse aluseks oli täielik koostööst keeldumine ja järeleandmatus vastasele. Töötati välja juhendid riigiorganitele, eraorganistasioonidele ja üksikisikutele selle kohta, mida teha Nõukogude Liidu mahitusel toimuva riigipöörde korral ja kuidas jätkata võitlust okupatsiooni tingimustes. Nende soovituste väljatöötamine viidi lõpule ja soovitused jagati elanikele välja Nõukogude Liidus 18.–21. augustil 1991 toimunud putši ajal. Balti riigid võtsid kiiresti omaks putšile kaasaaitamisest keeldumise ja selle tõjumise poliitika, kuid riigipöördekatse kiire lüüasaamine Moskvas muutis edasise vastupanu ebavajalikuks. ==Kirjandus== Gene Sharp 1994. Elanikele toetuv kaitse: postmilitaarne relvasüsteem (''Civilian-based defence'', Princeton University Press, 1990). Tõlkija Tiia Kaare, toimetaja Tiina Ets. Informare, Tallinn. ISBN 9985-816-03-X ==Välislingid== *[https://www.nonviolent-conflict.org/wp-content/uploads/1994/01/Civilian-Based-Defense-Estonian.pdf Gene Sharp 1994. Elanikele toetuv kaitse: postmilitaarne relvasüsteem (''Civilian-based defence'', Princeton University Press, 1990). Tõlkija Tiia Kaare, toimetaja Tiina Ets. Informare, Tallinn. ISBN 9985-816-03-X]. Raamatu terviktekst pdf-failina [[Kategooria:Turvalisus]] a6lfwwsc1i6t5vuzvoqkdbwpr7pn119 0 365601 7161400 6840868 2026-05-26T11:16:40Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2014. aasta Eestis]] 7161400 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 47. valitsus | ametis = 2014–2015 | pilt = | algus = 26. märts 2014 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Toomas Hendrik Ilves]] | valitsusjuhi_nimi = [[Taavi Rõivas]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 14 <small>(alates 2. juulist 2014)</small><br />15 <small>(kuni 2. juulini 2014)</small> | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]] | valimised = [[2011. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XII Riigikogu]] | eelnev = [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 9. aprill 2015 | järgnev = [[Taavi Rõivase teine valitsus]] }}'''Taavi Rõivase esimene valitsus''' oli [[26. märts]]il [[2014]] ametisse astunud [[Eesti Vabariigi valitsus]]. Valitsuse nimetas ametisse [[Eesti Vabariigi president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsuse moodustasid [[Eesti Reformierakond]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Kabinetti kuulusid 8 Reformierakonna ja 6 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrit, kellest 6 olid naised ja 8 mehed. [[Taavi Rõivas]]e valitsus moodustati seoses [[Andrus Ansip]]i tagasiastumisega peaministriametist [[4. märts]]il [[2014]], mille tulemusel lahkus ametist kogu [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]. Esialgu andis Eesti Reformierakond volitused valitsuse moodustamiseks Euroopa Komisjoni asepresidendile [[Siim Kallas]]ele, kuid pärast tema loobumist [[12. märts]]il [[2014]] sai senine sotsiaalminister Taavi Rõivas Reformierakonna juhatuselt volitused uue valitsuse kokkupanekuks. Võrreldes eelmise kabinetikoosseisuga kaotati selles valitsuses regionaalministri ametikoht ning jagati [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalministri]] ning [[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|majandus- ja kommunikatsiooniministri]] ametikohad. Sotsiaalministri asemel oli uues valitsuses [[Eesti tervise- ja tööminister|tervise- ja tööminister]] ning [[Eesti sotsiaalhoolekandeminister|sotsiaalhoolekandeminister]], majandus- ja kommunikatsiooniministri asemel on [[Eesti majandus- ja taristuminister|majandus- ja taristuminister]] ning [[Eesti väliskaubandus- ja ettevõtlusminister|väliskaubandus- ja ettevõtlusminister]]. Kuni vastava seadusemuudatuse jõustumiseni kandsid ministrid vanu ametinimetusi, kaks lisandunud ministrit on aga portfellita ministri staatuses. 2. juulil 2014 muutis president [[Toomas Hendrik Ilves]] ministrite ametinimetusi, nimetades senise majandus- ja kommunikatsiooniministri Urve Palo majandus- ja taristuministriks, senise ministri Anne Sullingu väliskaubandus- ja ettevõtlusministriks, sotsiaalminister Helmen Küti sotsiaalkaitseministriks ning Urmas Kruuse tervise- ja tööministriks; ühtlasi ühendati siseministri ja regionaalministri ülesanded siseminister Hanno Pevkuri vastutusalasse<ref name="THI" />. Taavi Rõivase valitsust on ajakirjanduses nimetatud vahevalitsuseks, kuna selle sünni ajal jäi [[2015. aasta Riigikogu valimised|järgmiste parlamendivalimisteni]] vähem kui aasta. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Taavi Rõivas]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Jevgeni Ossinovski]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Andres Anvelt]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Sven Mikser]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |26. märts 2014 |17. november 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Mati Raidma]]''' |17. november 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urve Tiidus]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]]{{Ref|a|[a]}} | style="background:#E10600; " | |'''[[Urve Palo]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti väliskaubandus- ja ettevõtlusminister|Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#FFE200; " | |'''[[Anne Sulling]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Andres Anvelt]]''' |26. märts 2014 |7. aprill 2014 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#E10600; " | |'''[[Ivari Padar]]''' |7. aprill 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |26. märts 2014 |3. november 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Maris Lauri]]''' |3. november 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti regionaalminister|Regionaalminister]]{{Ref|c|[c]}} | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |26. märts 2014 |2. juuli 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]]{{Ref|d|[d]}} | style="background:#E10600; " | |'''[[Helmen Kütt]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Kruuse]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Paet]]''' |26. märts 2014 |3. november 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |3. november 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}} Kuni 2. juulini 2014 [[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|majandus- ja kommunikatsiooniminister]]. * {{Märkus|b|[b]}} Kuni 2. juulini 2014 [[portfellita minister]]. * {{Märkus|c|[c]}} [[Eesti regionaalminister|Regionaalministri]] ametikoht kaotati 2. juulil 2014. * {{Märkus|d|[d]}} Kuni 2. juulini 2014 [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]]. ==Uued ametikohad== Taavi Rõivase valitsuses oli kaks uut ministrikohta, mille vastutusalad määrati peaministri korraldusega 26. märtsil 2014. Tervise- ja tööministri (Urmas Kruuse) ülesanneteks oli osalemine [[rahvatervis]]e, [[tervishoid|tervishoiu]], [[e-tervis]]e, ravimite, [[tööhõive]], [[töösuhted|töösuhete]] ja [[töökeskkond|töökeskkonna]] alase poliitika kujundamisel, selle elluviimise koordineerimisel ja finantseerimise kavandamisel, poliitika mõju seire korraldamisel ning osalemine sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevustes Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. Minister täidab oma ülesandeid koostöös [[sotsiaalministeerium]]iga ja mitmete ministeeriumi valitsemisala organisatsioonidega.<ref name="paevakord" /> Väliskaubanduse- ja ettevõtlusministri (Anne Sulling) ülesanneteks oli osalemine [[ettevõtlus]]e arengu toetamisele, [[eksport|ekspordi]] arengule, [[välisinvesteering|välisinvesteeringute]] kaasamisele, tehnoloogilisele arendustegevusele ja [[innovatsioon]]ile suunatud poliitika kujundamisel, selle elluviimise koordineerimisel ja finantseerimise kavandamisel, nendes valdkondades majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamisel ning osalemine [[majandus- ja kommunikatsiooniministeerium]]i ja tema valitsemisala asutuste tegevustes Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. Minister täidab oma ülesandeid koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, mitmete ministeeriumi valitsemisala organisatsioonidega ning välisministeeriumiga.<ref name="paevakord" /> == Olulisemad sündmused == * 14. märts 2014 – president [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas Taavi Rõivase peaministrikandidaadiks * 24. märts 2014 – Taavi Rõivas sai [[XII Riigikogu|Riigikogult]] volituse valitsuse moodustamiseks * 26. märts 2014 – valitsus andis Riigikogu ees ametivande ja astus ametisse * 7. aprill 2014 – ametisse astus põllumajandusminister [[Ivari Padar]], kes 26. märtsil ei saanud ametivannet anda * 2. juuli 2014 – president muutis ministrite ametinimetusi<ref name="THI" /> * 26. oktoober 2014 – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] teatas oma tagasiastumisest ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="paevakord">{{Netiviide |url=http://valitsus.ee/et/uudised/77756/valitsuse-27032014-istungi-kommenteeritud-paevakord |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-27 |arhiivimisaeg=2014-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140328143720/http://valitsus.ee/et/uudised/77756/valitsuse-27032014-istungi-kommenteeritud-paevakord |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="THI">http://uudised.err.ee/v/eesti/a31c42a4-a89d-4108-bfa9-5b386443ee52</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.postimees.ee/2845615/valitsuse-saja-paeva-olulisimad-teod "Valitsuse saja päeva olulisimad teod"] Postimees 3. juuli 2014 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2014]]–[[2015]] | järgnev= [[Taavi Rõivase teine valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Rõivase esimene]] [[Kategooria:2014. aasta Eestis]] kl9h4ehh6xb36ud5t2t2yikcfup1s8w 7161401 7161400 2026-05-26T11:16:53Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] 7161401 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 47. valitsus | ametis = 2014–2015 | pilt = | algus = 26. märts 2014 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Toomas Hendrik Ilves]] | valitsusjuhi_nimi = [[Taavi Rõivas]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 14 <small>(alates 2. juulist 2014)</small><br />15 <small>(kuni 2. juulini 2014)</small> | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]] | valimised = [[2011. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XII Riigikogu]] | eelnev = [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 9. aprill 2015 | järgnev = [[Taavi Rõivase teine valitsus]] }}'''Taavi Rõivase esimene valitsus''' oli [[26. märts]]il [[2014]] ametisse astunud [[Eesti Vabariigi valitsus]]. Valitsuse nimetas ametisse [[Eesti Vabariigi president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsuse moodustasid [[Eesti Reformierakond]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Kabinetti kuulusid 8 Reformierakonna ja 6 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrit, kellest 6 olid naised ja 8 mehed. [[Taavi Rõivas]]e valitsus moodustati seoses [[Andrus Ansip]]i tagasiastumisega peaministriametist [[4. märts]]il [[2014]], mille tulemusel lahkus ametist kogu [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]. Esialgu andis Eesti Reformierakond volitused valitsuse moodustamiseks Euroopa Komisjoni asepresidendile [[Siim Kallas]]ele, kuid pärast tema loobumist [[12. märts]]il [[2014]] sai senine sotsiaalminister Taavi Rõivas Reformierakonna juhatuselt volitused uue valitsuse kokkupanekuks. Võrreldes eelmise kabinetikoosseisuga kaotati selles valitsuses regionaalministri ametikoht ning jagati [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalministri]] ning [[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|majandus- ja kommunikatsiooniministri]] ametikohad. Sotsiaalministri asemel oli uues valitsuses [[Eesti tervise- ja tööminister|tervise- ja tööminister]] ning [[Eesti sotsiaalhoolekandeminister|sotsiaalhoolekandeminister]], majandus- ja kommunikatsiooniministri asemel on [[Eesti majandus- ja taristuminister|majandus- ja taristuminister]] ning [[Eesti väliskaubandus- ja ettevõtlusminister|väliskaubandus- ja ettevõtlusminister]]. Kuni vastava seadusemuudatuse jõustumiseni kandsid ministrid vanu ametinimetusi, kaks lisandunud ministrit on aga portfellita ministri staatuses. 2. juulil 2014 muutis president [[Toomas Hendrik Ilves]] ministrite ametinimetusi, nimetades senise majandus- ja kommunikatsiooniministri Urve Palo majandus- ja taristuministriks, senise ministri Anne Sullingu väliskaubandus- ja ettevõtlusministriks, sotsiaalminister Helmen Küti sotsiaalkaitseministriks ning Urmas Kruuse tervise- ja tööministriks; ühtlasi ühendati siseministri ja regionaalministri ülesanded siseminister Hanno Pevkuri vastutusalasse<ref name="THI" />. Taavi Rõivase valitsust on ajakirjanduses nimetatud vahevalitsuseks, kuna selle sünni ajal jäi [[2015. aasta Riigikogu valimised|järgmiste parlamendivalimisteni]] vähem kui aasta. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Taavi Rõivas]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Jevgeni Ossinovski]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Andres Anvelt]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Sven Mikser]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |26. märts 2014 |17. november 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Mati Raidma]]''' |17. november 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urve Tiidus]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]]{{Ref|a|[a]}} | style="background:#E10600; " | |'''[[Urve Palo]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti väliskaubandus- ja ettevõtlusminister|Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#FFE200; " | |'''[[Anne Sulling]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Põllumajandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |'''[[Andres Anvelt]]''' |26. märts 2014 |7. aprill 2014 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#E10600; " | |'''[[Ivari Padar]]''' |7. aprill 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |26. märts 2014 |3. november 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Maris Lauri]]''' |3. november 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti regionaalminister|Regionaalminister]]{{Ref|c|[c]}} | style="background:#FFE200; " | |'''[[Hanno Pevkur]]''' |26. märts 2014 |2. juuli 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]]{{Ref|d|[d]}} | style="background:#E10600; " | |'''[[Helmen Kütt]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]]{{Ref|b|[b]}} | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Kruuse]]''' |26. märts 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#FFE200; " | |'''[[Urmas Paet]]''' |26. märts 2014 |3. november 2014 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |3. november 2014 |9. aprill 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}} Kuni 2. juulini 2014 [[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|majandus- ja kommunikatsiooniminister]]. * {{Märkus|b|[b]}} Kuni 2. juulini 2014 [[portfellita minister]]. * {{Märkus|c|[c]}} [[Eesti regionaalminister|Regionaalministri]] ametikoht kaotati 2. juulil 2014. * {{Märkus|d|[d]}} Kuni 2. juulini 2014 [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]]. ==Uued ametikohad== Taavi Rõivase valitsuses oli kaks uut ministrikohta, mille vastutusalad määrati peaministri korraldusega 26. märtsil 2014. Tervise- ja tööministri (Urmas Kruuse) ülesanneteks oli osalemine [[rahvatervis]]e, [[tervishoid|tervishoiu]], [[e-tervis]]e, ravimite, [[tööhõive]], [[töösuhted|töösuhete]] ja [[töökeskkond|töökeskkonna]] alase poliitika kujundamisel, selle elluviimise koordineerimisel ja finantseerimise kavandamisel, poliitika mõju seire korraldamisel ning osalemine sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevustes Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. Minister täidab oma ülesandeid koostöös [[sotsiaalministeerium]]iga ja mitmete ministeeriumi valitsemisala organisatsioonidega.<ref name="paevakord" /> Väliskaubanduse- ja ettevõtlusministri (Anne Sulling) ülesanneteks oli osalemine [[ettevõtlus]]e arengu toetamisele, [[eksport|ekspordi]] arengule, [[välisinvesteering|välisinvesteeringute]] kaasamisele, tehnoloogilisele arendustegevusele ja [[innovatsioon]]ile suunatud poliitika kujundamisel, selle elluviimise koordineerimisel ja finantseerimise kavandamisel, nendes valdkondades majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamisel ning osalemine [[majandus- ja kommunikatsiooniministeerium]]i ja tema valitsemisala asutuste tegevustes Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. Minister täidab oma ülesandeid koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, mitmete ministeeriumi valitsemisala organisatsioonidega ning välisministeeriumiga.<ref name="paevakord" /> == Olulisemad sündmused == * 14. märts 2014 – president [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas Taavi Rõivase peaministrikandidaadiks * 24. märts 2014 – Taavi Rõivas sai [[XII Riigikogu|Riigikogult]] volituse valitsuse moodustamiseks * 26. märts 2014 – valitsus andis Riigikogu ees ametivande ja astus ametisse * 7. aprill 2014 – ametisse astus põllumajandusminister [[Ivari Padar]], kes 26. märtsil ei saanud ametivannet anda * 2. juuli 2014 – president muutis ministrite ametinimetusi<ref name="THI" /> * 26. oktoober 2014 – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] teatas oma tagasiastumisest ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="paevakord">{{Netiviide |url=http://valitsus.ee/et/uudised/77756/valitsuse-27032014-istungi-kommenteeritud-paevakord |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-27 |arhiivimisaeg=2014-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140328143720/http://valitsus.ee/et/uudised/77756/valitsuse-27032014-istungi-kommenteeritud-paevakord |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="THI">http://uudised.err.ee/v/eesti/a31c42a4-a89d-4108-bfa9-5b386443ee52</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.postimees.ee/2845615/valitsuse-saja-paeva-olulisimad-teod "Valitsuse saja päeva olulisimad teod"] Postimees 3. juuli 2014 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2014]]–[[2015]] | järgnev= [[Taavi Rõivase teine valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Rõivase esimene]] [[Kategooria:2014. aasta Eestis]] [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] rcwcn7e1mm2id0dqysesj7r29p1rbfa 0 367620 7161226 7158877 2026-05-26T08:59:07Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7161226 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} '''Koolipsühholoogia''' on valdkond, mis rakendab [[kliiniline psühholoogia|kliinilise]] ja [[hariduspsühholoogia]] põhimõtteid laste ja noorte käitumis- ja õppimisprobleemide diagnoosimiseks ning raviks. Koolipsühholoog suhtleb õpetajate, tugispetsialistide ja teiste vastutavate isikutega haridussüsteemis, kaasates ka lapsevanemaid, et leida ühiseid lahendusi pedagoogilistele, didaktilistele või organisatsioonilistele probleemidele. Koolipsühholoogide haridus sisaldab asjatundlikkust psühholoogias, teadmisi lapse ja nooruki arengus ning psühhopatoloogias, hariduses, peresuhetes ja kasvatusviisides, õppimisteooriates ja isiksuseteooriates. Neil on põhjalikud teadmised efektiivsest juhendamisest ning viisidest, kuidas saaks kool tõhusalt toimida. Koolipsühholoogid oskavad läbi viia psühholoogilist ja psühhohariduslikku hindamist, nõustamist ja konsultatsiooni oma elukutse eetiliste, seaduslike ja administratiivsete koodeksite raamides. ==Ajalooline taust== Koolipsühholoogia ajalugu ulatub Ameerika psühholoogia algusaega 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Valdkond kasvas välja funktsionaalsest psühholoogiast ning on seotud ka kliinilise psühholoogiaga. Koolipsühholooge huvitas käitumine lapsepõlves, õppimisprotsess, eluga mitte toimetulek ja ajus toimuvad düsfunktsioonid.<ref name="Phillips5" /> Nad tahtsid mõista käitumise põhjuseid ning nende mõju õppimisele. Koolipsühholoogia on ka kõige varasem näide kliinilisest psühholoogiast, mis sai alguse umbes 1890. aastal.<ref name="Rq0m4" /> Tähtis sündmus tänapäevase koolipsühholoogia rajamisel oli Thayeri konverents, mis toimus 1954. aastal [[New York|New Yorgis]]. [[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon|Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni]] (APA)<ref name="CxiTY" /> korraldatud konverentsi eesmärk oli arendada välja seisukoht koolipsühholoogide rollidest, funktsioonidest ja vajalikust väljaõppest. Konverentsi toimumise ajal oli koolipsühholoogia alles väga noor elukutse ning praktikuid oli umbes tuhat.<ref name="Ta0hu" /> Koolipsühholoogi defineeriti konverentsi lõpuks kui psühholoogi, kes on spetsialiseerunud haridusvaldkonnale, omab spetsiifilisi teadmisi laste hindamisest ja õppimisest. Neid teadmisi kasutavad koolipsühholoogid, et abistada kooli personali laste elude rikastamisel ning et aidata identifitseerida ja toetada erivajadustega lapsi.<ref name="ndJ2M" /> Konverentsil oli arutluse all ka see, et koolipsühholoog peab olema võimeline hindama ja kujundama plaane riskirühma lastele ning muutma paremaks kõigi laste elu koolis. Seega otsustati, et koolipsühholoog peaks osalema kooli [[õppekava]] koostamisel ja rakendamisel.<ref name="Z5wtx" /> Samuti jõuti arusaamani, et kuna koolipsühholoogia on spetsiifiline eriala, peaksid selle ala töötajad olema läbinud vähemalt kaks aastat kestvad magistritaseme õpinguid või koguni nelja-aastase doktorantuuri<ref name="5a5Kv" />. Lisaks peavad nad tegema praktikat, et soodustada eksperimentaalsete teadmiste levikut.<ref name="8SO7J" /> Kvaliteetsete kutseesindajate tagamiseks peaks neile rakenduma kindlad nõuded ja standardid. Thayeri konverents on üks tähtsamaid sündmusi koolipsühholoogia ajaloos, sest seal loodi koolipsühholoogia sellisena, nagu see valdkond tänapäeval eksisteerib. Enne koolipsühholoogia defineerimist 1954. aastal kasutasid praktikud 75 erinevat ametinimetust.<ref name="uj6sr" /> Ühtse definitsiooni ja ametinimetuse kujundamine võimaldas muuta koolipsühholoogia tuntud ning arvestatavaks elukutseks. Sellest ajast alates on oluline, et kõigil koolipsühholoogidel on sama kvalifikatsioon ning sobilik väljaõpe. Nende alusstandardite loomisele pöörati esimest korda tähelepanu Thayeri konverentsil. ===Sotsiaalne reform 20. sajandi alguses=== 19. sajandi lõpp märkis lastele suunatud sotsiaalsete reformide ajastut. Sotsiaalsete reformide tõttu kujunes vajadus koolipsühholoogi elukutse järele. Need reformid sisaldasid kohustusliku hariduse, alaealiste kohtu ja lapstööjõu seadusi ning ühtlasi suurenes lastele mõeldud institutsioonide arv. Laste tähendus hakkas ühiskonnas muutuma – enne olid nad majanduslik tööjõuallikas, aga nüüd muutusid armastuse ja kiindumuse allikaks.<ref name="Fagan236" /> Thomas Fagan on öelnud, et peamine jõud, mis tekitas vajaduse koolipsühholoogia järele, oli kohustusliku hariduse seadused.<ref name="Fagan236" /> Enne nende seaduste jõustumist lõpetas algkooli vaid 20% kooliealistest lastest ning vaid 8% lõpetasid keskkooli.<ref name="Phillips5" /> Kohustuslik kooliharidus tõi endaga kaasa ka vaimsete ja füüsiliste puuetega õpilaste arvu märgatava kasvu<ref name="Fagan237" /> ning neile oli vaja alternatiivseid õpetamismeetodeid. Aastatel 1910–1914 loodi Ameerikas linna- ja maakoolides väikseid klasse erivajadustega lastele.<ref name="Fagan237" /> Nende klasside loomisega kerkis esile vajadus spetsialistide järele, kes aitaksid välja valida neid lapsi, kes vajavad hariduses eritingimusi. See võis olla üks põhjuseid, miks koolipsühholoogia välja kujunes. ==Olulised inimesed koolipsühholoogia kujunemisel== ===Lightner Witmer=== Lightner Witmerit on nimetatud koolipsühholoogia loojaks.<ref name="B4tvs" /> Ta oli Wilhelm Wundti ja James McKeen Cattelli õpilane. Kui Wundt oli seisukohal, et psühholoogia peaks tegelema keskmise või tüüpilise sooritusega, siis Cattell rõhutas pigem individuaalseid erinevusi.<ref name="Routh245" /> Witmer järgis Cattelli õpetust ja keskendus iga lapse vajaduste tundma õppimisele. Ta avas esimese psühholoogilise ja laste nõustamiskliiniku 1896. aastal Pennsylvania Ülikoolis.<ref name="uLZEP" /> Witmeri eesmärk oli valmistada ette selliseid psühholooge, kes aitaksid haritlastel lahendada laste õppimisprobleeme, sealjuures eriti neid, mis on seotud individuaalsete erinevustega.<ref name="merrell29" /> Witmer kaitses taoliste probleemidega lapsi. Ta ei keskendunud mitte niivõrd nende puudustele, vaid rohkem puudustest ülesaamisele, jälgides pigem positiivseid edasiminekuid, mitte kõike seda, mida nad saavutada ei suuda.<ref name="Routh245" /> Witmer väitis, et tema kliinik aitab "avastada vaimseid ja moraalseid puudujääke ning ravida neid viisil, et neist puudujääkidest saaks üle ning need muutuksid kahjutuks teiste vaimsete ja moraalsete joonte arendamise kaudu".<ref name="Fagan238" /> Ta uskus kindlalt, et aktiivne kliiniline sekkumine võib aidata parandada nende laste elu. Kuna Witmer oli oma kliinikuga edukas, nägi ta vajadust suurema arvu spetsialistide järele, kes neid indiviide aidata saaksid. Ta oli seisukohal, et asjatundjad, kes töötavad erikoolide lastega, vajavad spetsiaalset väljaõpet.<ref name="Fagan237" /> Ta pidas vajalikuks "luua uus elukutse, mis on eelkõige seotud hariduslike probleemidega, aga mille jaoks on vajalik psühholoogi väljaõpe".<ref name="Fagan237" /> Samamoodi nagu Witmer pidas tähtsaks koolipsühholoogide asjatundlikku väljaõpet, rõhutas ta ka erivajadustega laste asjakohase ja täpse testimise olulisust. Alates 1905. aastast, kui see loodi, levis IQ testimine üle kogu haridusmaailma.<ref name="merrell29" /> Eriharidusele mõjusid IQ-testid pigem negatiivselt. IQ testi loojatel Lewis Termanil ja Henry Goddardil oli nativistlik vaade intelligentsusele ehk nad uskusid, et intelligentsus on päritud ja seda on keeruline või isegi võimatu hariduse abil parandada.<ref name="CGo4c" /> Selliste seisukohtade alusel arvati puudega lapsed tavakoolidest välja.<ref name="gS0TJ" /> Witmer oli selle vastu, et kasutada standardseid paberi-pliiatsi IQ- ja Binet' tüüpi teste selleks, et valida lapsi erikoolidesse.<ref name="Routh245" /> Witmeri otsus, kas laps peaks käima erikoolis või mitte, põhines vaatlustel ning teatud vaimsetel ülesannetel, mida lapsed pidid täitma.<ref name="Fagan237" /> ===Granville Stanley Hall=== Koolipsühholoogia tekke juures oli üheks suurkujuks [[Granville Stanley Hall]]. Selle asemel, et tegeleda otse lapsega (nagu Witmer seda tegi), keskendus Hall rohkem eriliste laste vanematele ning õpetajatele ja teistele lastega kokku puutuvatele inimestele.<ref name="Fagan238" /> Ta uskus, et psühholoogia võiks aidata kaasa ka koolipsühholoogia süsteemi ülesehituses ja korralduses.<ref name="Fagan238" /> Hall tõi lapse uurimisse liikumise, mis aitas kujundada "normaalse" lapse mõistet. Oma uurimuse kaudu aitas Hall kaardistada lapse arengut ning et hinnata inimese puudujääke, siis keskendus ta keskkonna ja pärilikkuse vastasseisule.<ref name="Fagan238" /> Halli liikumise peamine fookus oli siiski erivajadustega laps. ===Arnold Gesell=== Arnold Gesell oli Ameerika Ühendriikides esimene inimene, keda nimetati koolipsühholoogiks.<ref name="Fagan238" /> Ta ühendas lapse uurimisel liikumise, kliinilise psühholoogia ja erihariduse. Gesell kombineeris psühholoogia ja hariduse, hinnates lapsi ning tehes ettepanekuid spetsiaalseks õpetamiseks.<ref name="zNcNV" /> Ta oli teerajaja tulevastele koolipsühholoogidele. ===Gertrude Howell Hildreth=== Gertrude Hildreth oli psühholoog Lincolni kooli õpetajate kolledžis ning seejärel Brooklyni kolledžis New Yorgis. Ta on mitme raamatu autor, sealhulgas ka esimese koolipsühholoogia raamatu "Psühholoogilised teenused kooliprobleemide jaoks" (1930). Raamatus kirjeldatakse, kuidas rakendada psühholoogiat, et lahendada koolis tajutud probleeme. Peamine fookus oli rakenduslikul hariduspsühholoogial, et parandada õpitulemusi. Hildreth luges üles 11 probleemi, mida saab lahendada, rakendades psühholoogilisi tehnikaid. Nende hulka kuulusid juhendamisega seotud probleemid klassiruumis, saavutuse hindamine, testitulemuste tõlgendamine, õpilaste gruppidesse jaotamine optimaalsete tulemuste saavutamiseks, kutsenõustamine, õppekava arendamine ja eriliste õpilaste uurimine.<ref name="UzaRM" /> Hildreth rõhutas koostöö olulisust vanemate ja õpetajatega. Lisaks on ta tuntud Metropolitani koolivalmidustestide loojana. 1933. ja 1939. aastal avaldas Hildreth vaimsete testide ja hindamisskaalade bibliograafia, mis hõlmas 50-aastast ajavahemikku ning üle 4000 publikatsiooni. Ta kirjutas umbes 200 artiklit ja kokkuvõtet ning tema töö haridusvaldkonnas oli rahvusvaheliselt tuntud. ==Viited== {{viited|1=3|allikad= <ref name="Phillips5">Phillips 1990, p. 5.</ref> <ref name="Rq0m4">Fagan 1992, p. 241.</ref> <ref name="CxiTY">Ysseldyke & Schakel, 1983, p. 6</ref> <ref name="Ta0hu">Fagan, 2005, p. 224</ref> <ref name="ndJ2M">Fagan, 2005, p. 232</ref> <ref name="Z5wtx">Ysseldyke & Schakel, 1983, p. 7</ref> <ref name="5a5Kv">D'Amato, Zafiris, McConnell & Dean, 2011, p. 16</ref> <ref name="8SO7J">Ysseldyke & Schakel, 1983, p. 8</ref> <ref name="uj6sr">Fagan, 2005, p. 225</ref> <ref name="Fagan236">Fagan 1992, p. 236</ref> <ref name="Fagan237">Fagan 1992, p. 237</ref> <ref name="B4tvs">Phillips 1990, p. 7</ref> <ref name="Routh245">Routh 1996, p. 245</ref> <ref name="uLZEP">Routh 1996, p. 244</ref> <ref name="merrell29">Merrell, Ervin & Gimpel Peacock 2006, p. 29</ref> <ref name="Fagan238">Fagan 1992, p. 238</ref> <ref name="CGo4c">Merrell, Ervin & Gimpel Peacock 2006, p. 27</ref> <ref name="gS0TJ">Merrell, Ervin & Gimpel Peacock 2006, p. 28</ref> <ref name="zNcNV">Fagan 1992, p. 240</ref> <ref name="UzaRM">Cynthia Plotts, 2013</ref> }} ==Kirjandus== *Fagan, Thomas K. (1992). "Compulsory Schooling, Child Study, Clinical Psychology, and Special Education: Origins of School Psychology". American Psychologist 47 (2): 236–243.ISSN 0003-066X. *Merrell, Kenneth W.; Ervin, Ruth A.; Gimpel, Gretchen (2006). School Psychology for the 21st Century: Foundations and Practices. Guilford Press. ISBN 978-1-59385-250-4. *Phillips, Beeman N. (1990). School Psychology at a Turning Point: Ensuring a Bright Future for the Profession. San Francisco: Jossey-Bass. ISBN 978-1-55542-195-3. *Plotts, Cynthia; Lasser, Jon (2013). School Psychologist As Counselor: A Practitioners handbook. National Association of School Psychologists Publications. *Routh, Donald K. (1996). "Lightner Witmer and the first 100 years of clinical psychology". American Psychologist 51 (3): 244–247. *Hildreth, G. North Central College, Alumni Association *Ysseldyke, J.E.; Schakel, J.A. (1983). "Directions in school psychology". In ed. by Hynd, G.W. The school psychologist : an introduction (1st ed. ed.). Syracuse N.Y: Syracuse University Press. pp.&nbsp;3–26. ISBN 978-0-8156-2290-1. [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Haridus]] f9yvh1y98nlb1vca9wfxq0yoiwd8htq 7161228 7161226 2026-05-26T08:59:18Z Jaqsuurna 199594 Artikkel on keeletoimetatud 7161228 wikitext text/x-wiki '''Koolipsühholoogia''' on valdkond, mis rakendab [[kliiniline psühholoogia|kliinilise]] ja [[hariduspsühholoogia]] põhimõtteid laste ja noorte käitumis- ja õppimisprobleemide diagnoosimiseks ning raviks. Koolipsühholoog suhtleb õpetajate, tugispetsialistide ja teiste vastutavate isikutega haridussüsteemis, kaasates ka lapsevanemaid, et leida ühiseid lahendusi pedagoogilistele, didaktilistele või organisatsioonilistele probleemidele. Koolipsühholoogide haridus sisaldab asjatundlikkust psühholoogias, teadmisi lapse ja nooruki arengus ning psühhopatoloogias, hariduses, peresuhetes ja kasvatusviisides, õppimisteooriates ja isiksuseteooriates. Neil on põhjalikud teadmised efektiivsest juhendamisest ning viisidest, kuidas saaks kool tõhusalt toimida. Koolipsühholoogid oskavad läbi viia psühholoogilist ja psühhohariduslikku hindamist, nõustamist ja konsultatsiooni oma elukutse eetiliste, seaduslike ja administratiivsete koodeksite raamides. ==Ajalooline taust== Koolipsühholoogia ajalugu ulatub Ameerika psühholoogia algusaega 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Valdkond kasvas välja funktsionaalsest psühholoogiast ning on seotud ka kliinilise psühholoogiaga. Koolipsühholooge huvitas käitumine lapsepõlves, õppimisprotsess, eluga mitte toimetulek ja ajus toimuvad düsfunktsioonid.<ref name="Phillips5" /> Nad tahtsid mõista käitumise põhjuseid ning nende mõju õppimisele. Koolipsühholoogia on ka kõige varasem näide kliinilisest psühholoogiast, mis sai alguse umbes 1890. aastal.<ref name="Rq0m4" /> Tähtis sündmus tänapäevase koolipsühholoogia rajamisel oli Thayeri konverents, mis toimus 1954. aastal [[New York|New Yorgis]]. [[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon|Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni]] (APA)<ref name="CxiTY" /> korraldatud konverentsi eesmärk oli arendada välja seisukoht koolipsühholoogide rollidest, funktsioonidest ja vajalikust väljaõppest. Konverentsi toimumise ajal oli koolipsühholoogia alles väga noor elukutse ning praktikuid oli umbes tuhat.<ref name="Ta0hu" /> Koolipsühholoogi defineeriti konverentsi lõpuks kui psühholoogi, kes on spetsialiseerunud haridusvaldkonnale, omab spetsiifilisi teadmisi laste hindamisest ja õppimisest. Neid teadmisi kasutavad koolipsühholoogid, et abistada kooli personali laste elude rikastamisel ning et aidata identifitseerida ja toetada erivajadustega lapsi.<ref name="ndJ2M" /> Konverentsil oli arutluse all ka see, et koolipsühholoog peab olema võimeline hindama ja kujundama plaane riskirühma lastele ning muutma paremaks kõigi laste elu koolis. Seega otsustati, et koolipsühholoog peaks osalema kooli [[õppekava]] koostamisel ja rakendamisel.<ref name="Z5wtx" /> Samuti jõuti arusaamani, et kuna koolipsühholoogia on spetsiifiline eriala, peaksid selle ala töötajad olema läbinud vähemalt kaks aastat kestvad magistritaseme õpinguid või koguni nelja-aastase doktorantuuri<ref name="5a5Kv" />. Lisaks peavad nad tegema praktikat, et soodustada eksperimentaalsete teadmiste levikut.<ref name="8SO7J" /> Kvaliteetsete kutseesindajate tagamiseks peaks neile rakenduma kindlad nõuded ja standardid. Thayeri konverents on üks tähtsamaid sündmusi koolipsühholoogia ajaloos, sest seal loodi koolipsühholoogia sellisena, nagu see valdkond tänapäeval eksisteerib. Enne koolipsühholoogia defineerimist 1954. aastal kasutasid praktikud 75 erinevat ametinimetust.<ref name="uj6sr" /> Ühtse definitsiooni ja ametinimetuse kujundamine võimaldas muuta koolipsühholoogia tuntud ning arvestatavaks elukutseks. Sellest ajast alates on oluline, et kõigil koolipsühholoogidel on sama kvalifikatsioon ning sobilik väljaõpe. Nende alusstandardite loomisele pöörati esimest korda tähelepanu Thayeri konverentsil. ===Sotsiaalne reform 20. sajandi alguses=== 19. sajandi lõpp märkis lastele suunatud sotsiaalsete reformide ajastut. Sotsiaalsete reformide tõttu kujunes vajadus koolipsühholoogi elukutse järele. Need reformid sisaldasid kohustusliku hariduse, alaealiste kohtu ja lapstööjõu seadusi ning ühtlasi suurenes lastele mõeldud institutsioonide arv. Laste tähendus hakkas ühiskonnas muutuma – enne olid nad majanduslik tööjõuallikas, aga nüüd muutusid armastuse ja kiindumuse allikaks.<ref name="Fagan236" /> Thomas Fagan on öelnud, et peamine jõud, mis tekitas vajaduse koolipsühholoogia järele, oli kohustusliku hariduse seadused.<ref name="Fagan236" /> Enne nende seaduste jõustumist lõpetas algkooli vaid 20% kooliealistest lastest ning vaid 8% lõpetasid keskkooli.<ref name="Phillips5" /> Kohustuslik kooliharidus tõi endaga kaasa ka vaimsete ja füüsiliste puuetega õpilaste arvu märgatava kasvu<ref name="Fagan237" /> ning neile oli vaja alternatiivseid õpetamismeetodeid. Aastatel 1910–1914 loodi Ameerikas linna- ja maakoolides väikseid klasse erivajadustega lastele.<ref name="Fagan237" /> Nende klasside loomisega kerkis esile vajadus spetsialistide järele, kes aitaksid välja valida neid lapsi, kes vajavad hariduses eritingimusi. See võis olla üks põhjuseid, miks koolipsühholoogia välja kujunes. ==Olulised inimesed koolipsühholoogia kujunemisel== ===Lightner Witmer=== Lightner Witmerit on nimetatud koolipsühholoogia loojaks.<ref name="B4tvs" /> Ta oli Wilhelm Wundti ja James McKeen Cattelli õpilane. Kui Wundt oli seisukohal, et psühholoogia peaks tegelema keskmise või tüüpilise sooritusega, siis Cattell rõhutas pigem individuaalseid erinevusi.<ref name="Routh245" /> Witmer järgis Cattelli õpetust ja keskendus iga lapse vajaduste tundma õppimisele. Ta avas esimese psühholoogilise ja laste nõustamiskliiniku 1896. aastal Pennsylvania Ülikoolis.<ref name="uLZEP" /> Witmeri eesmärk oli valmistada ette selliseid psühholooge, kes aitaksid haritlastel lahendada laste õppimisprobleeme, sealjuures eriti neid, mis on seotud individuaalsete erinevustega.<ref name="merrell29" /> Witmer kaitses taoliste probleemidega lapsi. Ta ei keskendunud mitte niivõrd nende puudustele, vaid rohkem puudustest ülesaamisele, jälgides pigem positiivseid edasiminekuid, mitte kõike seda, mida nad saavutada ei suuda.<ref name="Routh245" /> Witmer väitis, et tema kliinik aitab "avastada vaimseid ja moraalseid puudujääke ning ravida neid viisil, et neist puudujääkidest saaks üle ning need muutuksid kahjutuks teiste vaimsete ja moraalsete joonte arendamise kaudu".<ref name="Fagan238" /> Ta uskus kindlalt, et aktiivne kliiniline sekkumine võib aidata parandada nende laste elu. Kuna Witmer oli oma kliinikuga edukas, nägi ta vajadust suurema arvu spetsialistide järele, kes neid indiviide aidata saaksid. Ta oli seisukohal, et asjatundjad, kes töötavad erikoolide lastega, vajavad spetsiaalset väljaõpet.<ref name="Fagan237" /> Ta pidas vajalikuks "luua uus elukutse, mis on eelkõige seotud hariduslike probleemidega, aga mille jaoks on vajalik psühholoogi väljaõpe".<ref name="Fagan237" /> Samamoodi nagu Witmer pidas tähtsaks koolipsühholoogide asjatundlikku väljaõpet, rõhutas ta ka erivajadustega laste asjakohase ja täpse testimise olulisust. Alates 1905. aastast, kui see loodi, levis IQ testimine üle kogu haridusmaailma.<ref name="merrell29" /> Eriharidusele mõjusid IQ-testid pigem negatiivselt. IQ testi loojatel Lewis Termanil ja Henry Goddardil oli nativistlik vaade intelligentsusele ehk nad uskusid, et intelligentsus on päritud ja seda on keeruline või isegi võimatu hariduse abil parandada.<ref name="CGo4c" /> Selliste seisukohtade alusel arvati puudega lapsed tavakoolidest välja.<ref name="gS0TJ" /> Witmer oli selle vastu, et kasutada standardseid paberi-pliiatsi IQ- ja Binet' tüüpi teste selleks, et valida lapsi erikoolidesse.<ref name="Routh245" /> Witmeri otsus, kas laps peaks käima erikoolis või mitte, põhines vaatlustel ning teatud vaimsetel ülesannetel, mida lapsed pidid täitma.<ref name="Fagan237" /> ===Granville Stanley Hall=== Koolipsühholoogia tekke juures oli üheks suurkujuks [[Granville Stanley Hall]]. Selle asemel, et tegeleda otse lapsega (nagu Witmer seda tegi), keskendus Hall rohkem eriliste laste vanematele ning õpetajatele ja teistele lastega kokku puutuvatele inimestele.<ref name="Fagan238" /> Ta uskus, et psühholoogia võiks aidata kaasa ka koolipsühholoogia süsteemi ülesehituses ja korralduses.<ref name="Fagan238" /> Hall tõi lapse uurimisse liikumise, mis aitas kujundada "normaalse" lapse mõistet. Oma uurimuse kaudu aitas Hall kaardistada lapse arengut ning et hinnata inimese puudujääke, siis keskendus ta keskkonna ja pärilikkuse vastasseisule.<ref name="Fagan238" /> Halli liikumise peamine fookus oli siiski erivajadustega laps. ===Arnold Gesell=== Arnold Gesell oli Ameerika Ühendriikides esimene inimene, keda nimetati koolipsühholoogiks.<ref name="Fagan238" /> Ta ühendas lapse uurimisel liikumise, kliinilise psühholoogia ja erihariduse. Gesell kombineeris psühholoogia ja hariduse, hinnates lapsi ning tehes ettepanekuid spetsiaalseks õpetamiseks.<ref name="zNcNV" /> Ta oli teerajaja tulevastele koolipsühholoogidele. ===Gertrude Howell Hildreth=== Gertrude Hildreth oli psühholoog Lincolni kooli õpetajate kolledžis ning seejärel Brooklyni kolledžis New Yorgis. Ta on mitme raamatu autor, sealhulgas ka esimese koolipsühholoogia raamatu "Psühholoogilised teenused kooliprobleemide jaoks" (1930). Raamatus kirjeldatakse, kuidas rakendada psühholoogiat, et lahendada koolis tajutud probleeme. Peamine fookus oli rakenduslikul hariduspsühholoogial, et parandada õpitulemusi. Hildreth luges üles 11 probleemi, mida saab lahendada, rakendades psühholoogilisi tehnikaid. Nende hulka kuulusid juhendamisega seotud probleemid klassiruumis, saavutuse hindamine, testitulemuste tõlgendamine, õpilaste gruppidesse jaotamine optimaalsete tulemuste saavutamiseks, kutsenõustamine, õppekava arendamine ja eriliste õpilaste uurimine.<ref name="UzaRM" /> Hildreth rõhutas koostöö olulisust vanemate ja õpetajatega. Lisaks on ta tuntud Metropolitani koolivalmidustestide loojana. 1933. ja 1939. aastal avaldas Hildreth vaimsete testide ja hindamisskaalade bibliograafia, mis hõlmas 50-aastast ajavahemikku ning üle 4000 publikatsiooni. Ta kirjutas umbes 200 artiklit ja kokkuvõtet ning tema töö haridusvaldkonnas oli rahvusvaheliselt tuntud. ==Viited== {{viited|1=3|allikad= <ref name="Phillips5">Phillips 1990, p. 5.</ref> <ref name="Rq0m4">Fagan 1992, p. 241.</ref> <ref name="CxiTY">Ysseldyke & Schakel, 1983, p. 6</ref> <ref name="Ta0hu">Fagan, 2005, p. 224</ref> <ref name="ndJ2M">Fagan, 2005, p. 232</ref> <ref name="Z5wtx">Ysseldyke & Schakel, 1983, p. 7</ref> <ref name="5a5Kv">D'Amato, Zafiris, McConnell & Dean, 2011, p. 16</ref> <ref name="8SO7J">Ysseldyke & Schakel, 1983, p. 8</ref> <ref name="uj6sr">Fagan, 2005, p. 225</ref> <ref name="Fagan236">Fagan 1992, p. 236</ref> <ref name="Fagan237">Fagan 1992, p. 237</ref> <ref name="B4tvs">Phillips 1990, p. 7</ref> <ref name="Routh245">Routh 1996, p. 245</ref> <ref name="uLZEP">Routh 1996, p. 244</ref> <ref name="merrell29">Merrell, Ervin & Gimpel Peacock 2006, p. 29</ref> <ref name="Fagan238">Fagan 1992, p. 238</ref> <ref name="CGo4c">Merrell, Ervin & Gimpel Peacock 2006, p. 27</ref> <ref name="gS0TJ">Merrell, Ervin & Gimpel Peacock 2006, p. 28</ref> <ref name="zNcNV">Fagan 1992, p. 240</ref> <ref name="UzaRM">Cynthia Plotts, 2013</ref> }} ==Kirjandus== *Fagan, Thomas K. (1992). "Compulsory Schooling, Child Study, Clinical Psychology, and Special Education: Origins of School Psychology". American Psychologist 47 (2): 236–243.ISSN 0003-066X. *Merrell, Kenneth W.; Ervin, Ruth A.; Gimpel, Gretchen (2006). School Psychology for the 21st Century: Foundations and Practices. Guilford Press. ISBN 978-1-59385-250-4. *Phillips, Beeman N. (1990). School Psychology at a Turning Point: Ensuring a Bright Future for the Profession. San Francisco: Jossey-Bass. ISBN 978-1-55542-195-3. *Plotts, Cynthia; Lasser, Jon (2013). School Psychologist As Counselor: A Practitioners handbook. National Association of School Psychologists Publications. *Routh, Donald K. (1996). "Lightner Witmer and the first 100 years of clinical psychology". American Psychologist 51 (3): 244–247. *Hildreth, G. North Central College, Alumni Association *Ysseldyke, J.E.; Schakel, J.A. (1983). "Directions in school psychology". In ed. by Hynd, G.W. The school psychologist : an introduction (1st ed. ed.). Syracuse N.Y: Syracuse University Press. pp.&nbsp;3–26. ISBN 978-0-8156-2290-1. [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Haridus]] ajditsp7u9b6f0hxi4spuljbpycqqqw 0 367747 7161175 7095040 2026-05-26T07:56:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161175 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Suzanne Valadon | Taustavärv = #EEDD82 | pilt = Suzanne Valadon Photo.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Marie-Clémentine Valadon | sünniaeg = 23. september 1865 | sünnikoht = [[Bessines-sur-Gartempe]], [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = 7. aprill 1938 | surmakoht = [[Pariis]], Prantsusmaa | rahvus = [[Prantslased|prantslane]] | a1 = Tegevusala | a2 = maalikunstnik ja modell | b1 = | b2 = }} '''Suzanne Valadon''' ([[23. september]] [[1865]] [[Bessines-sur-Gartempe]], [[Haute-Vienne]], [[Prantsusmaa]] – [[7. aprill]] [[1938]] [[Pariis]]) oli [[Prantsusmaa|prantsuse]] kunstnik. [[1894]]. aastal sai temast esimene [[Rahvuslik Kujutavate Kunstide Ühing|Rahvuslikku Kujutavate Kunstide Ühingusse]] (''Société Nationale des Beaux-Arts'') vastu võetud naiskunstnik. ==Isiklikku== Vallalise pesunaise tütrena sai temast viieteistkümneselt [[akrobaat]] [[tsirkus]]es, kuid aasta hiljem lõpetas trapetsilt kukkumine tema karjääri. Vaatamata korralikule sissetulekule ja oma kunstisaavutuste eest saadud tunnustusele, varjutas tema kuulsust tema poja kuulsus. Poeg [[Maurice Utrillo|Maurice Valadon]] sündis [[1883]]. aastal, kui Suzanne oli 18 aastat vana. Hiljem kandis laps oma ema lähedase sõbra Miguel Utrillo y Morliuse, kes oli linnaelanike, poeomanike, tööliste ja [[Montmartre]]'i kunstnike seas populaarse kõrtsi Auberge du Clou omanik, perekonnanime. Kõrtsi keldris oli [[varjuteater]], mille etenduste jaoks lõi Miguel ise dekoratsioonid ja lavakujunduse. Pärast seda, kui ema teda maalima õpetas ja talle nõu andma hakkas, sai Maurice'ist üks Montmartre'i tuntumaid kunstnikke. Vaba hingena kandis ta porganditest pihikut, pidas stuudios kitse, et see "sööks ära ta halvad joonistused" ning söötis oma "headest katoliiklastest" kassidele reedeti kala asemel [[kaaviar]]i. [[Pilt:Suzanne Valadon - Portrait d'Erik Satie.jpg|pisi|Erik Satie portree (1893)]] Suzanne Valadoni teoste hulgast leiab ka helilooja [[Erik Satie]] portree. Neil oli [[1893]]. aastal pool aastat kestnud suhe ja rabatud Satie tegi talle pärast esimest ühiselt veedetud ööd ka abieluettepaneku. Satie jaoks oli suhtest Valadoniga tekkinud lähedus ainus sedasorti kogemus tema elus ning pärast seda, kui Valadon ta maha jättis, ütles Satie: "Ei midagi muud kui jäine üksindus, mis täidab pea tühjuse ja südame kurbusega." Satie heliteos "Vexations" arvatakse olevat lahkuminekujärgse kurbuse tulemus. [[1896]]. aastal abiellus Valadon börsimaakler Paul Moussis'ga. See võimaldas Valadonil täiskohaga kunstnikuks hakata, kuid abielu lõppes [[1909]]. aastal, mil Valadon jättis ta maha endast poole noorema kunstniku [[André Utter]]i pärast. Nad abiellusid [[1914]]. aastal ning Utter korraldas nii Valadoni kui ka tema poja Maurice Utrillo karjääri.<ref name="Dictionary" /> Kuni abielu lahutamiseni [[1934]]. aastal esinesid Valadon ja Utter sageli koos näitustel.<ref name="Dictionary" /> Suzanne Valadon suri 7. aprillil [[1938]] 72-aastaselt insuldi tagajärjel ja maeti Pariisi Saint-Oueni surnuaeda (''Cimetière de Saint-Ouen''). Tema matustel käinute seas olid ka ta sõbrad ja kolleegid [[André Derain]], [[Pablo Picasso]] ja [[Georges Braque]]. [[Pilt:Pierre-Auguste Renoir - Suzanne Valadon - La Natte - Girl Braiding Her Hair.jpg|pisi|Auguste Renoir. "Tütarlaps juukseid punumas" (1885)]] [[Pilt:Pierre-Auguste Renoir, French - The Large Bathers - Google Art Project.jpg|pisi|Auguste Renoir. "Suured suplejad" (1884–87)]] == Modell == Kunstihuvi tõttu sai Valadoni elu keskpunktiks Pariisi Montmartre'i linnaosa. Seal töötas ta esialgu mitme kunstniku [[modell]]ina, vaadeldes nende tehnikaid ja neist õppides. Seejärel sai juba temast endastki maalikunstnik.<ref name="LAu71" /> Ta töötas modellina [[Henri de Toulouse-Lautrec]]i (kes andis talle ka maalitunde), [[Pierre-Auguste Renoir]]' ja [[Pierre Puvis de Chavannes|Pierre-Cécile Puvis de Chavannesi]] heaks ning on teada, et ta oli kõigi kolme armuke. Esialgu esines ta varjunime Marie all. Toulouse-Lautrec nimetas ta Suzanne'iks, sest neiu meenutas talle piiblitegelast [[Susanna]]t. Valadon ja Toulouse-Lautrec olid suhtes kaks aastat, Valadon soovis mehega abielluda ja kui nende suhe [[1888]]. aastal lõppes, proovis end koguni tappa. Üks tuntumaid teoseid, mille jaoks Valadon poseeris, on aastatest [[1882]]–[[1883]] pärinev Renoir' maal "Tants Bougivalis". Samal aastal poseeris ta teiselgi Renoir' tantsumaalil "Tants linnas".<ref name="eRIiF" /> [[1885]] kujutas Renoir teda maalil "Tütarlaps juukseid punumas". Suzanne Valadon poseeris ka Renoir' maalile "Suured suplejad", mis valmis [[1884]]–[[1887]]. Valadon on esiplaanil istuv naine. Renoir pidas seda oma parimaks teoseks ja kui kriitika sellesse leigelt suhtus, ei maalinud ta enam ühtki nii suurte mõõtmetega teost. Valadon oli koos oma kunstnikest kaaslastega sage külaline Pariisi baarides ja kõrtsides ning just teda on kujutatud Toulouse-Lautreci õlimaalil "Pohmell" (u 1888).<ref name="vpApA" /> [[Pilt:Suzanne Valadon - Self-portrait, 1883.jpg|pisi|Autoportree (1883)]] [[Pilt:Suzanne Valadon - Nus.jpg|pisi|"Aktid" (1919)]] [[Pilt:Maurice Utrillo, par Suzanne Valadon.jpg|pisi|Kunstnik Maurice Utrillo portree (1921)]] == Kunstnik == Suzanne Valadon ei saanud formaalset kunstiharidust. Ta oli osalt iseõppija, kuid teda õpetasid ka kunstnikud, kellele ta poseeris. 1890. aastate alguses sai ta sõbraks [[Edgar Degas]]'ga, kellele avaldasid muljet tema julge joonega joonistused ja peened maalid. Degas oli esimene, kes hakkas tema teoseid ostma, ja kannustas tema püüdlusi. Valadon jäi üheks Degas' lähimaks sõbraks kuni tolle surmani [[1917]]. aastal. Valadon maalis [[natüürmort]]e, [[portree]]sid, [[lill]]i ja [[Maastikumaal|maastikke]]. Tema teosed on hinnatud tugeva kompositsiooni ja erksate värvide poolest. Tüüpilised on eredad taustad ja selged piirjooned. Siiski tõid talle kõige rohkem tuntust naistest tehtud [[aktimaal]]id – suuresti seetõttu, et [[19. sajand]]il oli ebatavaline, et ühe naiskunstniku peamine ainestik on naisaktid.<ref name="Betterton" /> Perfektsionistina töötas ta mõne oma õlimaali kallal kuni 13 aastat, enne kui neid näitas. Lisaks tegi ta [[Pastellkriit|pastelljoonistusi]]. Tema joonistused on valminud põhiliselt perioodil 1883–1893, edaspidi ta pigem maalis. Tema esimene teadaolev naisaktimaal valmis [[1892]]. Tema maalid on vähem idealiseeritud kui tema kaasaegsete postimpressionistidest meeskunstnike teosed. Valadon oli üks esimesi, kes kujutas meest naise igatsuse objektina, mitte vastupidi nagu tavaliselt. Modellidena kasutas ta peamiselt oma lähedasi, eriti poega ja ema. Ta maalis ka mitmel autoportreel end alasti ja neist viimastel kujutas ta salgamata oma vananevat keha. 1890. aastate alguses said teoks tema teoste esimesed näitused, mis koosnesid peamiselt portreedest. Oma teoseid näitas ta regulaarselt Pariisi galeriis Galerie Bernheim-Jeune.<ref name="Brooklyn" /> Tema hilisemad maalid, näiteks [[1923]]. aastast pärinev "Sinine tuba", olid erksamate värvidega ning demonstreerisid uut rõhuasetust dekoratiivsetele taustadele ja mustritele.<ref name="weBSf" /> Valadon pärines töölisklassi seast ja see mõjutas tema teoste stiili. Inimesed tema maalidel ei ole seksualiseeritud, isegi kui nad on alasti. Nad on kujutatud rohmakate julgete joontega ja mõnikord on nende poosid bioloogiliselt võimatud. Näiteks tema kaasaegsed naiskunstnikud [[Berthe Morisot]] ja [[Mary Cassatt]] pärinesid kõrgemast keskklassist ja nende looming väljendas kodanlikku esteetikat. Valadoni maalid ei olnud seda tüüpi, mida rikas kaupmees ostaks ja uhkusega külalistele näitaks. Valadoni loomepärandisse kuulub 273 joonistust, 478 maali ja 31 [[ofort]]i (hävinud teoseid arvesse võtmata). Valadon ei esinda mingit kindlat stiili, kuigi [[sümbolism|sümbolistlik]] ja [[postimpressionism|postimpressionistlik]] eetika on tema loomingus selgelt näha. Ta oli kunstnikuna üsna tuntud, eriti elu lõpu poole, ja tema teoseid leidub mainekates muuseumides. Tänapäeval saab mõnd tema teost näha Pariisis [[Pompidou keskus]]es, [[Grenoble'i Muuseum|Grenoble'i muuseum]]is ja [[New York|New Yorgis]] [[Metropolitani Kunstimuuseum]]is. ==Romaanid ja näidendid== [[2001]]. aastal ilmus tema elul põhinev [[Elaine Todd Koren]]i romaan "Armastuse ja kunsti Suzanne" ("Suzanne: of Love and Art").<ref name="iPYPN" /> Varem oli ilmunud Sarah Baylise romaan "Utrillo ema" ("Utrillo's Mother"), mis avaldati algul [[Inglismaa]]l ja seejärel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Suurbritannia näitekirjaniku [[Timberlake Wertenbaker]]i [[2009]]. aasta näidend "Joon" ("The Line") räägib Valadoni ja Degas' suhetest. ==Mälestuse jäädvustamine== Tema auks on nimetatud üks [[asteroid]] (6937 Valadon) ja kraater [[Veenus]]el. Montmartre'i köisraudtee alguses olev väike väljak kannab tema järgi nime Place Suzanne Valadon. Köisraudtee ülemisest otsast 50 meetrit ida pool asub tema poja järgi nimetatud Maurice Utrillo trepp. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Dictionary">{{cite book|last=Jimenez|first=Jill Berk|title="Dictionary of Artist's Models"|year=2001|publisher=Routledge|location=London|page=529}}</ref> <ref name="Betterton">{{cite journal|last=Betterton|first=Rosemary|title="How Do Women Look? The Female Nude in the Work of Suzanne Valadon"|journal=Feminist Review|date=Kevad 1985|volume=19|pages=3–24 [4]}}</ref> <ref name="Brooklyn">{{cite web|title=Suzanne Valadon|url=https://www.brooklynmuseum.org/eascfa/dinner_party/heritage_floor/suzanne_valadon.php|work="Brooklyn Museum of Art"|accessdate=20.12.2012|archive-date=21.02.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150221024745/http://www.brooklynmuseum.org/eascfa/dinner_party/heritage_floor/suzanne_valadon.php|url-status=dead}}</ref> <ref name="LAu71">{{cite web|title=Suzanne Valadon|url=http://www.nmwa.org/explore/artist-profiles/suzanne-valadon|work="National Museum of Women in the Arts"|accessdate=20.12.2012}}</ref> <ref name="weBSf">{{cite web|title=Suzanne Valadon|url=http://www.moma.org/collection/artist.php?artist_id=6055|work=Museum of Modern Art|accessdate=07.03.2013}}</ref> <ref name="eRIiF">{{cite web|last=Smee|first=Sebastian|title="At MFA, dancing the night away in the arms of Renoir"|url=http://www.bostonglobe.com/arts/theater-art/2012/05/18/mfa-dancing-night-away-arms-renoir/sZJlEIpJMcdGxHvSR2x5EM/story.html|work=The Boston Globe|accessdate=10.04.2013}}</ref> <ref name="vpApA">{{cite web|title=Henri de Toulouse-Lautrec|url=http://www.harvardartmuseums.org/art/229060|work=Harvard Art Museums|accessdate=20.12.2012}}</ref> <ref name="iPYPN">[http://www.suzannevaladon.com/ SuzanneValadon]</ref> }} * Daniel Marchesseau. "Suzanne Valadon", näituse kataloog. Martigny, Fondation Pierre Gianadda, 1996. * June Rose. "Suzanne Valadon: The Mistress of Montmartre". New York: St. Martin's, 1999. ISBN 0-312-19921-X. * John Storm. "The Valadon Drama". New York: E. P. Dutton, 1958. Veebis: http://www.archive.org/details/valadondramathel027482mbp. ==Välislingid== * [http://www.xs4all.nl/~androom/index.htm?biography/p001790.htm Valadoni lühibiograafia] * [http://www.satie-archives.com/web/article5.html Valadoni ja Erik Satie suhetest] {{DEFAULTSORT:Valadon, Suzanne}} [[Kategooria:Prantsuse kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1865]] [[Kategooria:Surnud 1938]] 82gdkcoaoaowfwjx79vdkytqx7929az 0 370043 7161355 7117484 2026-05-26T10:48:50Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7161355 wikitext text/x-wiki '''Töötasu''' on [[tasu]], mida makstakse [[töö]] tegemise eest ja milles [[leping]]u pooled on kokku leppinud.<ref>[https://web.archive.org/web/20140508025448/http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek/toosuhted/tooleping/tootasu.html Töötasu], [[Sotsiaalministeerium]], vaadatud 08.05.2014</ref> Lepinguteks võivad olla [[tööleping]], [[töövõtuleping]] või [[käsundusleping]]. [[Vabariigi Valitsus]]e kehtestatud töölepingu [[töötasu alammäär]]ast madalamat töötasu ei või [[töötaja]]le maksta. Alates [[1. jaanuar]]ist [[2014]] on [[tunnitasu]] alammäär 2,13 eurot ja [[kuutasu]] alammäär täistööajaga töötamise korral 355 eurot. 1. jaanuarist [[2015]] on aasta tunnitasu alammäär 2,34 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 390 eurot.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/103122013004 Töötasu alammäära kehtestamine], [[Riigi Teataja]], vaadatud 08.05.2014</ref> Töötasu maksmine erinevate lepingute põhjal: * [[tööleping]] – [[tööandja]] maksab [[töötaja]]le töö eest perioodilist tasu; * [[töövõtuleping]] – [[tellija]] maksab töö eest siis, kui töö on üle antud. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on võimalus asi üle vaadata<ref>[https://web.archive.org/web/20140508031622/http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=84&text_id=1916&career_style= Tööleping versus töövõtuleping], [[CV Keskus]], vaadatud 08.05.2014</ref>; * [[käsundusleping]] – kui käsunduslepingus pole töötasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui [[käsund]]i täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või [[kutsetegevus]]es. Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.<ref>[https://web.archive.org/web/20140508031626/http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=84&text_id=1924&career_style= Kõik, mida peaksid teadma käsunduslepingust], CV Keskus, vaadatud 08.05.2014</ref> ==Vaata ka== * [[Tasustamise läbipaistvus]] * [[Brutopalk]] * [[Sotsiaalmaks]] * [[Tulumaks]] ==Viited== {{viited}} * [https://www.riigiteataja.ee/akt/131122013010?leiaKehtiv Võlaõigusseadus (VÕS)], Riigi Teataja [[Kategooria:Töötasu| ]] szw6qde2up42z9omrms67qgq40ec8r1 0 370447 7161095 6897534 2026-05-26T00:44:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161095 wikitext text/x-wiki [[Pilt:StJohnsWoodHighStreet.jpg|pisi|[[St John's Wood High Street]]]] [[Pilt:Lord's Cricket Ground Heath Streak.jpg|pisi|Lord's Cricket Ground]] [[Pilt:Nat_West_media_centre_cropped.jpg|pisi|Lord's Cricket Ground]] [[Pilt:Abbey Road Zebra.jpg|pisi|Kuulus ülekäigukoht [[Abbey Road (tänav)|Abbey Road]]il. Biitlite ajal asetses see kaugemast postist vasakul. Üle tee on [[Neville Court]], kus sündis [[Alfred Ayer]].]] [[Pilt:Abbey Road Studios London.jpg|pisi|Helisalvestusstuudio [[Abbey Road Studios]]]] [[Pilt:StJohnsWood.jpg|pisi|[[St John's Woodi metroojaam]]]] '''St John's Wood''' on linnaosa [[Suur-London]]i loodeosas [[Westminster]]is [[Regent's Park]]ist vahetult loodes, [[Charing Cross]]ist 4 km loodes. See on väga jõukas rajoon, mille [[sihtnumber]] [[NW8]] oli ajakirja [[Forbes]] andmetel keskmise elamu müügihinna poolest 2007. aastal Londonis 5. kohal.<ref>[http://www.forbes.com/2007/12/11/postcodes-uk-expensive-forbeslife-cx_po_1212realestatelondon_slide_6.html In Pictures: London's Most Expensive Postcodes], forbes.com.</ref> 2013. aastaks olid St John's Woodi majade hinnad jõudnud erakordsele tasemele. Peatänaval [[Avenue Road]]il oli müüa üle kümne villa. Kõige kallima eest küsiti 65 miljonit naela, kõige odavama eest 15 miljonit. Teiste hinnad olid 25 miljoni kandis. ==Ajalugu== Kunagi oli see osa [[Middlesexi mets]]ast, keskajal kuulus see [[Malta ordu|hospitaliitidele]]<ref name = "SJWS">The St. John's Wood Society. [https://web.archive.org/web/20110828161935/http://www.stjohnswood.org.uk/sjw/index.html St John’s Wood History]. Vaadatud 13.5.2014.</ref> ehk Jeruusalemma Püha Johannese ordule, kelle järgi koht on ka nime saanud. Nad võtsid [[1323]] üle [[templirüütlid|templirüütlite]] maa. Pärast ordude kaotamist sai St John's Woodist kroonimaa. [[Henry VIII]] rajas kuningliku jahipidamismaa Royal Hunting Grounds (tuntud kui [[Marylebone Park]]), millest põhja pool oli St John’s Wood. Ala jäi kroonimaaks 1688. aastani, välja arvatud lühikesed perioodid [[Mary I Tudor]]i ja [[Cromwelli protektoraat|Cromwelli protektoraad]]i ajal, mil langetati enamik puid. Kuni 18. sajandi lõpuni jäi piirkond põllumajanduslikku kasutusse. Suurema osa maast omandasid 1732 [[Eyre]]'id, ainult [[Barrow Hill]]i ümbrus jäi [[Portlandi mõis]]ale. Piki [[Edgware Road]]i asetsenud väiksema mõisa omandas 1574 [[John Lyon]], kes pärandas selle enda asutatud [[Harrow' kool]]ile, et too hoiaks Londoni ja [[Harrow]]' vahelised teed korras.<ref>{{Netiviide |pealkiri=St John's Woodi ajalugu |url=http://www.stjohnswood.org.uk/sjw/index.html |vaadatud=2014-05-13 |arhiivimisaeg=2011-08-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110828161935/http://www.stjohnswood.org.uk/sjw/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> St John's Woodi elamurajooni hakati välja arendama 19. sajandi alguses. See oli Londoni ja kogu maailma esimene eeslinn, kus oli põhiliselt madaltihe villadest koosnev hoonestus. 19. sajandini oli Londonis isegi kallites rajoonides tavaline [[ridamajad]]est koosnev hoonestus. St John's Wood sai populaarseks pärast [[Lord's Cricket Ground]]i ning tänavatäite hilises iseloomustasid [[George'ide ajastu stiil]]is villade ehitamist. 1880. aastate lõpus ja 1890. aastatel ehitatud raudteed vähendasid mõnevõrra piirkonna populaarsust, samuti ohustasid selle respektaablust luksusbordellid ja majad, kus rikkad mehed pidasid oma armukesi, kuid sajandivahetuseks oli St John's Wood jälle üks Londoni nõutumaid eeslinnu. [[Viktoriaanlik ajastu|Viktoriaanlikul]] ja [[Edwardi ajastu]]l tõmbas piirkond ligi radikaalseid intellektuaale, sealhulgas välismaalt, kunstnikke ja kirjanikke, näiteks [[George Eliot]] ja [[Edwin Landseer]], uusrikkaid ja [[kõrgkeskklass]]i esindajad. St John's Wood oli populaarne jõukate juutide seas. Linnaosale oli iseloomulik mitmekesine arhitektuur ja laiad, kolmerealised tänavad. Soodne oli lähedus Londoni kesklinnale.<ref>[[Ben Rogers]]. ''A. J. Ayer: A Life'', ptk 1. [https://www.nytimes.com/books/first/r/rogers-ayer.html Veebiversioon.]</ref> Mõned St John's Woodi lihtsamate majadega osad ehitati 20. sajandil ümber kõrgema tihedusega aladeks, kuid praegugi on tegemist väga nõutud rajooni ja Londoni ühe kallima piirkonnaga.<ref name="forbes2007">[http://www.forbes.com/2007/12/11/postcodes-uk-expensive-forbeslife-cx_po_1212realestate.html U.K.'s Most Expensive Postcodes], forbes.com, 12. detsember 2007, vaadatud 13.5.2012.</ref> Intellektuaalid on hakanud St John's Woodile eelistama [[Hampstead]]i, kunsti- ja moeinimesed on linnaosale truuks jäänud. Seal elavad [[Paul McCartney]], [[Andrew Fletcher]] ja [[Kate Moss]]. See on ka juutide ja ameeriklaste populaarne elurajoon. ==Tuntud kohad ja elanikud== St John's Wood ei ole populaarne turistide sihtkoht. St John's Woodis asub maailma tuntuim [[kriket]]iväljak [[Lord's Cricket Ground]], mis on kriketiklubide [[Middlesex County Cricket Club]] ja [[Marylebone Cricket Club]] koduväljak ning rahvusvahelise kriketiorganisatsiooni [[International Cricket Council]] algne asukoht. Kuulus on ka sealne helisalvestusstuudio [[Abbey Road Studios]] ning tänav nimega [[Abbey Road (tänav)|Abbey Road]], kus ansambel [[The Beatles]] tegi salvestisi, mille seas on album "[[Abbey Road]]", mille kaanel on kujutatud ansambli liikmeid Abbey Roadil praeguseks maailma [[jalakäijate ülekäigurada]] ületamas. Lindistamas on seal käinud ka näiteks [[Pink Floyd]], [[Oasis]] ja [[Travis]]. [[Paul McCartney]]l on 1960. aastatest saadik selles rajoonis kinnisvara ning teda nähti sageli [[St John's Wood High Street]]il kõndimas.<ref name="ludlowthompson1">Fusion Advertising &amp; Design. [https://web.archive.org/web/20140812202638/http://www.ludlowthompson.com/area_guides_St-John%27s-Wood/St-John%27s-Wood-364.htm Area Guide to St John's Wood – Property guide to St John's Wood], ludlowthompson.com, vaadatud 13.5.2014</ref><ref name="dailymail1">Nadia Mendoza, Alanah Eriksen. [http://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-2047215/Paul-McCartney-Nancy-Shevell-wedding-Kate-Moss-Ronnie-Wood-leave.html Paul McCartney and Nancy Shevell wedding: Kate Moss and Ronnie Wood last to leave], dailymail.co.uk, 10, oktoober 2011, vaadatud 13.5.2014</ref> St John's Woodis sündis ja elas lapsena filosoof [[Alfred Ayer]], samuti kokk [[Clarissa Dickson Wright]], kelle endisesse majja hiljem kolis modell [[Kate Moss]].<ref name="dailymail2">Siobhan Mcfadyen. [http://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-1363408/Inside-home-Kate-Moss-sell-Whats-putting-buyers--flooding-Location-Or-jungle-themed-living-room.html Inside the home Kate Moss can't sell: What's putting buyers off – the flooding? Location? Or is it the jungle-themed living room?], dailymail.co.uk, 3. juuni 2011, vaadatud 13.5.2014.</ref> St John's Woodis sündis näitleja [[Damian Lewis]]. Ansambel [[Rolling Stones]] mainis seda laulus "[[Play With Fire]]". St John's Woodis sündisid ka lavastaja [[Jonathan Miller]] ja lendur [[Douglas Bader]]. Ratsaväeüksus [[The King's Troop, Royal Horse Artillery]] paiknes varem baasis [[St John's Wood Barracks]]. 6. veebruaril 2012 viidi rügement üle [[Woolwich]]i. Kasarmud lammutatakse ning nende asemele ehitatakse elamud.<ref>Ross Lydall. [https://web.archive.org/web/20131225034935/http://www.standard.co.uk/news/uk/final-salute-st-johns-wood-bids-farewell-to-the-kings-troop-after-two-centuries-7315297.html Final salute: St John's Wood bids farewell to the King's Troop after two centuries – UK – News], thisislondon.co.uk, 6. veebruar 2012, vaadatud 13. mail 2014.</ref> ==Märkused== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.stjohnswood.org.uk/sjw/index.html St John's Woodi ajalugu] *[http://www.streetmap.co.uk/newmap.srf?x=526750&y=182750&z=2&sv=526750,182750&st=4&ar=N&mapp=newmap.srf&searchp=newsearch.srf St John's Woodi ja naaberlinnaosade kaart] [[Kategooria:Londoni linnaosad]] eto52tiqv8yehvhduhz7550502c6ztr 0 370527 7160908 6592473 2026-05-25T16:44:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160908 wikitext text/x-wiki '''Silmeni väin''' on [[19. sajand]]i teisel poolel kadunud endine [[väin]], mis eraldas [[Noarootsi poolsaar]]t mandrist. Väin asus alal, mida iseloomustab kiire [[maakerge]]: tänapäeval tõuseb maa merest kiirusega 1-2 millimeetrit aastas. Väina piirkond jääb tänapäevase [[Silma looduskaitseala]] (mis on selle järgi ka nime saanud) piiridesse. Esimesed laiud kerkisid seal merest ligikaudu 3300 aastat tagasi. Umbes 1600 aastat tagasi oli praeguse Noarootsi poolsaare kohal 2-3 suuremat saart, mida lahutasid mandrist kitsad väinad.<ref>[http://www.ebu.ee/suvepaevad/2013/Marko_Valker_avaettekanne.pdf "Ülevaade Silma looduskaitseala väärtustest"]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Marko Valker. Vaadatud 13.05.2014.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20140514012250/http://eu-youth.net/projects/ee/ecology/vikt_vastused_voor2.html Vastused]. Vaadatud 13.05.2014.</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Eesti väinad]] [[Kategooria:Läänemere väinad]] e5p00aicgdo2w0i6mwdopyv6jvhua4z 0 374086 7160714 6734693 2026-05-25T13:02:57Z Ehitaja 63547 7160714 wikitext text/x-wiki '''Tartu bastionid''' kavandati [[Tartu]] linna [[muldkindlustus]]tena [[Rootsi aeg|Rootsi võimu ajal]] 1660. aastate lõpul, igale kavandatud [[bastion]]idest anti hiljem Rootsi valitsejate nimed. Enne [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algust saadi kaheksast bastionist valmis vaid neli, veel mõnda jõuti alustada. Nelja bastioni asendit võib linnaplaanilt tänapäeval hinnata [[Vallikraavi tänav]]a kontuuri järgi.<ref name="Jalutaja">"17. ja 18. sajandi muldkindlustused", Rmt: Mart Siilivask, Tõnis Kimmel "Jalutaja teejuht. Tartu I. Südalinn ja toometagune" Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2009, lk 24-25</ref> [[File:BM09185Am.jpg|pisi|[[Johann Christoph Brotze]] (1742-1823) plaan Tartust 18. sajandi lõpus.]] Tartu varasemad kindlustused olid rajatud [[suurtükk]]ide eelsel ajal ning sõdades hävinud, suurekaliibriliste tulirelvade kasutuselevõtt muutis aga kaitserajatiste ehitamist täielikult. 1653. aastal kaebas [[Tartu komandant]] [[Andreas Koskull]] tollasele [[Liivimaa kindralkuberner]]ile [[Gustav Horn]]ile, et linna kindlustused on täiesti lagunenud ning tornide vilets seisund ei luba kasutada neis asuvaid suurtükke. See oli tõenäoliselt üks põhjustest, miks [[Tartu piiramine (1656)|Tartu 1656. aasta juulis venelaste piiramisele]] alistus.<ref name="Jalutaja" /> Uute bastionide plaanid telliti saksa päritolu [[fortifikatsioon]]iinsenerilt [[Jacob Stael von Holstein]]ilt. 1660. aastate lõpul alustati kindlustusvööndi ehitust, mis katkes aga sõja tõttu.<ref name="Jalutaja" /> Ehkki 1708. aastal Tartu [[Peeter I]] käsul laastati, tehti [[Katariina II]] valitsemisajal plaane Rootsi-aegsete Tartu kindlustuste taastamiseks ja laiendamiseks ning alustati ka selleks tarvilikke ehitustöid. Poliitilise olukorra muutudes tundis [[Vene keisririik]] end siiski üha kindlamalt ning 1782. aastal kustutati Tartu kui sisemaine asula [[kindluslinn]]ade nimekirjast. Sellega seoses lubas Katariina II 18. sajandi vältel korduvalt tulekahjudest laastatud linna elanikel kasutada kindlustuste, nii bastionide kui ka linnamüüri materjali tsiviilehituseks.<ref>Malle Salupere "Tuhandeaastane Tartu" Tartu: Vanemuise Seltsi kirjastus, 2011, lk 24</ref> ==Bastionid== [[Fail:Dorpat 1696 nach L. Nörlingh, mit Ergänzungen von K. v. Löwis 1914.png|pisi|433x433px|L. Nörlingh'i Tartu plaan aastast 1696, täiendas [[Karl von Löwis of Menar]] aastal 1914. Suurtähtedega on märgitud järgmised (projekteeritud) bastionid: '''A.''' Karl IX bastion; '''B.''' Karl X Gustavi bastion; '''C.''' Gustav II Adolfi bastion; '''D.''' Karl XI bastion; '''E.''' Gustav I Vasa bastion; '''F.''' Ulrika Eleonora bastion; '''G.''' Kristiina bastion; '''H.''' Hedwig Eleonora bastion.]] Tartu bastionid said nimed Rootsi kuningate ja kuningannade järgi. *'''[[Karl IX]] bastion''' ([[Saksa keel|saksa keeles]] ''Bastion Carl IX'') (kaardil '''A.''') paiknes [[Toomemägi|Toomemäe]] kaguservas [[Riia värav]]a ja [[Piiskopitorn]]i vahel, nüüdse Vallikraavi ja [[Ülikooli tänav]]a nurgal. Osa bastionist kasutasid linnaelanikud 18. sajandil ehitusmaterjalina, säilinud on Vallikraavi 1 ja Ülikooli 8 hoonete tagune osa. 19. sajandil ehitati Vallikraavi tänava äärse nõlva kaitseks tugimüür. *'''[[Karl X Gustav]]i bastion''' (saksa keeles ''Bastion Carl Gustav'') (kaardil '''B.''') rajati Toomemäe lõunaküljele. 1803–1805 ehitati sellele [[Vana anatoomikum|Vana Anatoomikum]]. *'''[[Gustav II Adolf]]i bastion''' (saksa keeles ''Bastion Gustav Adolph'') (kaardil '''C.''') asus Toomemäe edelaküljel, [[Kiek in de Kök (Tartu)|Kiek in de Kök]]i ja [[Pikk Hermann (Tartu)|Pika Hermanni]] torni vahel, hilisema [[Tartu Ülikooli haavakliinik]]u taga. 1913. aastal püstitati sellele kirurg [[Ernst Bergmanni monument]]. *'''[[Karl XI]] bastion''' (saksa keeles ''Bastion Carl XI'') (kaardil D.) oli Toomemäe loodeküljel, kuhu 19. sajandil rajati [[Musumägi (Tartu)|Musumägi]]. See oli viimane bastion, mis enne Põhjasõda enam-vähem valmis sai, ehkki idaosas jäid mullatööd pooleli. *'''[[Gustav I Vasa]] bastioni''' (saksa keeles ''Bastion Gustavus Primus'') (kaardil '''E.''') hakati ehitama nüüdse [[Kloostri tänav]]a ja [[Tartu Kesklinna Kool]]i vahele. Muldkehade osi on säilinud sealtkandi hoovides. *'''[[Ulrika Eleonora]] bastion''' (saksa keeles ''Bastion Ulrika Eleonora'') (kaardil '''F.''') paikneb Tartu ajaloolisest südamest põhjas, praeguses [[Tartu Ülikooli botaanikaaed|Tartu Ülikooli botaanikaaias]]. *'''[[Kristiina]] bastion''' (saksa keeles ''Bastion Christina'') (kaardil '''G.''') pidi rajatama [[Tartu linnamüür]]i ja [[Emajõgi|Emajõe]] vahele linna idakülje keskel, seda piiranuks [[Munga tänav (Tartu)|Munga]] ja [[Küütri tänav]]. Enne sõja algust ei jõutud seda isegi alustada. *'''[[Hedwig Eleonora]] bastioni''' (saksa keeles ''Bastion Hedwig Eleonora'') (kaardil '''H.''') muldkeha oli linnast kagus nüüdse [[Poe tänav]]a jõepoolse osa kohal. 18. sajandil kasutati seda ehitusmaterjalina ning 19. sajandil tehti tasandatud bastioni kohale haljasala. Hiljem paiknes seal [[Tartu Kaubahoov]] ja tänapäeval [[Keskpark]].<ref name="Jalutaja" /> ==Vaata ka== *[[Tallinna bastionid]] *[[Tartu linnamüür]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Siilvask, Mart; Kimmel, Tõnis (2009). ''17. ja 18. sajandi muldkindlustused''. Raamatus: ''Jalutaja teejuht. Tartu I. Südalinn ja toometagune''. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 24-25. * von Löwis of Menar, Karl (1922). ''[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Burgenlexikon für Alt-Livland]'' (PDF) (saksa). Riga: Verlag der Aktiengesellschaft Walters und Rapa. Lk 50-53. ==Välislingid== *[http://www.horisont.ee/node/1881 Kalle Kroon. Käsu Hansu aegne Tartu Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis. Horisont 4/ 2012] *[http://www.dorpat.ru/fort/bastions/ Dorpat.ru: Бастионы] [[Kategooria:Eesti militaarehitised]] [[Kategooria:Eesti linnakindlustused]] [[Kategooria:Tartu ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:17. sajand Tartus]] __SISUKORRATA__ 5nmuvtpz34zokec68cntvej8ttbf1vb 0 376036 7160662 6967037 2026-05-25T12:13:25Z ~2026-31198-87 230276 /* Poliitiline tegevus */ 7160662 wikitext text/x-wiki {{NPOV}} {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} {{allikad}} [[Pilt:Georg Kirsberg.jpg|pisi|Georg Kirsberg 2015]] [[Pilt:Kirsberg kampaanial.jpg|pisi|Georg Kirsberg 17.01.2015. Tallinna kesklinnas kampaanial]] [[Pilt:Georg Kirsberg 2.jpg|pisi|Georg Kirsberg [[Sri Lanka]]l maofarmis (2013)]] '''Georg Kirsberg''' (sündinud 28. juunil [[1983]] [[Tallinn]]as) on [[ettevõtja]], [[publitsist]] ja endine [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] poliitik.<ref>https://rk2019.valimised.ee/et/candidates/candidate-685.html</ref> ==Elukäik== Georg Kirsberg lõpetas 2010. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiabakalaureuse kraadiga, kaitstes töö teemal „Kodaniku õigus väljuda kogukonnast – kas piisav garantii liberaalse ühiskonna jaoks, et lubada diskrimineerivaid kogukondasid?”<ref>{{Netiviide|autor=Tartu Ülikooli Filosoofia ja semiootika teaduskond|url=https://www.flfi.ut.ee/et/oppetoo/kaitstud-32-bakalaureusetood|pealkiri=Kaitstud 3+2 bakalaureusetööd|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=2020|vaadatud=12.01.2020|arhiivimisaeg=27.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190827105544/https://www.flfi.ut.ee/et/oppetoo/kaitstud-32-bakalaureusetood|url-olek=ei tööta}}</ref>{{lisa viide}}. Lisaks on Georg Kirsberg lõpetanud Saksamaal mereväeakadeemia{{lisa viide}} ning [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigiteaduste erialal{{lisa viide}}, mille raames õppis samuti ühe aasta Saksamaal{{lisa viide}}. Hiljem töötas [[laevakaitsja]]na, millest avaldas 2013. aastal ka tõsieluromaani "[[Kirjad India ookeanilt]]". Piraadiküti elust on ta kahel korral rääkinud [[Eesti Televisioon|ETV]] saates "[[Pealtnägija]]". Septembris 2011 rääkis ta [[Eesti Merevägi|Eesti Mereväe]] probleemsest olukorrast. Hiljem tegi "Pealtnägija" samal teemal jätkuloo "Mereväe skandaali kohtuprotsess oli jabur ja piinlik", mis läks eetrisse [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2014]].<ref>Mihkel Kärmas. [https://www.err.ee/522257/pealtnagija-merevae-skandaali-kohtuprotsess-oli-jabur-ja-piinlik Mereväe skandaali kohtuprotsess oli jabur ja piinlik], ERR, 15.10.2014.</ref> Kuid saade jõudis televaatajani plaanitust lühemana, kuna paar tundi enne eetriaega sai "Pealtnägija" kohtumääruse, mis keelas tal rääkida kohtumaterjalidest.{{lisa viide}} 2014. aasta juulis avaldas ta raamatu "Poliitika psühholoogilised alused" ning 2016. aastal selle järje "Poliitilisi mõtisklusi". 2019. aastal ilmus tema kirjutatud raamat "Jüri Toomepuu. Poiss Emajõe kaldalt".<ref>[https://www.rahvaraamat.ee/p/j%C3%BCri-toomepuu-poiss-emaj%C3%B5e-kaldalt/1218546/et?isbn=9789949888719 Jüri Toomepuu. Poiss Emajõe kaldalt], [[Rahva Raamat]]u veebileht.</ref> ==Poliitiline tegevus== Suvel 2011 asutas Kirsberg koos [[Jüri Toomepuu]]ga MTÜ [[Põliseestlased]]<ref name="BRgsG" />, sündmust kajastati ka Soome meedias<ref name="da2fo" />. 2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Georg Kirsberg [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas. [[Valimisringkond nr 1|Valimisringkonnas nr 1]] kogus ta 179 häält ega osutunud valituks.<ref name="c7AKh" /> 6. juunil 2015 korraldas ta Tallinnas [[Tammsaare park|Tammsaare pargis]] [[immigratsioon]]ivastase meeleavalduse<ref name="5YS1f" /><ref name="HNQKg" /> ning 10. juunil esines kõnega EKRE samateemalisel aktsioonil [[Toompea]]l<ref name="XgMsQ" /><ref name="StvdN" />. Kirsberg oli 20. juulil Postimehes avaldatud Eesti valitsusele pagulaskriisi lahendamise teemal adresseeritud pöördumise kaasautor.<ref name="MmZ8y" /> Lisaks sellele on ta avaldanud veel mitmeid immigratsiooni- ning islamikriitilisi kirjutusi. 2015. aasta suvel moodustas ta koos [[Maria Kaljuste]]ga immigratsiooni ja islamiseerumise vastu seisva kodanikuühenduse MTÜ International SIS, millest nad rääkisid ka "Pealtnägijas".<ref>[http://www.err.ee/573438/pealtnagija-saarlannast-on-saanud-euroopa-immigratsioonivastaste-tousev-taht 07.09.2016]</ref> [[9. juuni]]l [[2016]] heitis Vabaerakonna juhatus Georg Kirsbergi Vabaerakonnast välja. Põhjuseks toodi "erakonna mainet kahjustav tegevus ning vastandumine erakonna väärtustele". Kirsbergi sõnul tuli väljaarvamine talle üllatusena, oli kiire ja põhjendamatu, ning selle tegelik põhjus oli Vabaerakonna juhatuse soovimatus esindada konservatiivseid vaateid.<ref name="9JKo6" /> Alates juulist 2016 oli ta EKRE liige<ref>[http://www.err.ee/571710/vabaerakonnast-valja-heidetud-kirsberg-liitus-ekre-ga "Vabaerakonnast välja heidetud Kirsberg liitus EKRE-ga"] ERR, 08.08.2016.</ref> ning 2017. aasta aprillist selle volikogu liige, alates 2019. aasta maist EKRE Kristiine osakonna esimees. Kirsberg kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] EKRE nimekirjas, sai 199 häält ning valituks ei osutunud.<ref>https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-1-voting-result.html</ref> 12. juunil 2024 astus ta EKREst välja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsi liiget {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Georg+Kirsberg |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> Ajakirjanduse tähelepanu on pälvinud<ref>[http://www.jpost.com/Diaspora/Estonian-politician-vows-to-legalize-Holocaust-denial-494661 "Estonian politician vows to legalize holocaust denial"] Jerusalem Post, 03.06.2017.</ref> tema valimislubadused, mille seas on dekriminaliseerida [[holokausti eitamine]], juurida Euroopast välja [[islam]], tagada koolides "aus ajalooõpetus" [[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] teemal, korraldada riiklikus meedias puhastus jne. Kirsbergi enda sõnul ei ole holokausti eitamise dekriminaliseerimisel ja Kolmanda riigi ajaloo "ausal käsitlusel" mingit pistmist [[antisemitism]]iga, holokausti eitamise või [[Hitler]]i ajastu ülistamisega, vaid sellega arendataks demokraatlikule ühiskonnale omast debatikultuuri ja likvideeritaks "vasakäärmuslaste [[infosõda|infosõja]] relv, millega konservatiive represseeritakse".<ref>[http://www.err.ee/598809/ekre-liige-lubab-oiget-ajalooopetust-ja-euroopas-moseed-sulgeda "EKRE liige lubab "õiget" ajalooõpetust ja Euroopas mošeed sulgeda"] ERR, 29.05.2017.</ref> Sellega seoses on tehtud etteheiteid ka EKRE aseesimehe [[Martin Helme]] aadressil, kes ei ole erakonda neist seisukohtadest distantseerinud.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kolvart-kas-ekre-igatsus-natsi-saksamaa-jarele-on-reformierakonnale-toesti-meeleparane?id=78420159 "Kõlvart: kas EKRE igatsus Natsi-Saksamaa järele on Reformierakonnale tõesti meelepärane?"] Delfi, 01.06.2017.</ref> 22. septembril 2017 pidas Kirsberg [[vastupanuvõitluse päev]]a puhul peetaval kõnekoosolekul [[Vabadussammas|Vabadussamba]] juures kõne, milles ärgitas kuulajaid mitte unustama, et "ka need söed, mis tol korral Pika Hermanni torni punalipu heiskasid, hõõguvad meie kõrval edasi".<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/justiitsminister-urmas-reinsalu-korval-peab-vabaduse-valjakul-konet-tuntud-rassist?id=79590656 "Justiitsminister Urmas Reinsalu kõrval peab Vabaduse väljakul kõnet tuntud rassist"] Delfi, 22.09.2017.</ref> Kirsberg on [[Facebook]]i grupi "[[EI immigratsioonile]]" [[administraator]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja "mingit roosat löga"|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> ==Tunnustus== Kirsbergi tegevust on tunnustatud 2006. aastal Saksa sõjaväe autasuga Abzeichen für besondere Leistungen im Truppendienst {{lisa viide}} ja Ukraina suursaadiku tänukirjaga Ukraina toetamise eest sõjas Venemaa vastu (üle antud 06.12.2016). Tänukiri anti Venemaa saatkonna ees plakatiga seismise eest.{{lisa viide}} ==Teosed== ===Raamatud=== *"Kirjad India ookeanilt. Kirjastus Kentaur, 2013. 260 lk. ISBN 9789949949014. *"[[Poliitika psühholoogilised alused]]: mida on vaja poliitika mõistmiseks. Kuidas me oma riike mängu paneme". Kirjastus Kentaur, 2014. 377 lk. ISBN 9789949956715 (köites). Raamat esitab Kirsbergi arusaamu poliitika, kultuuri ja usundi psühholoogilistest alustest, tuginedes peamiselt Peterburi ülikooli psühholoogiaprofessori [[Anatoli Zimitšev]]i teooriale, millele tuginedes püüab Kirsberg näidata, et rahvuste edu või ebaedu sõltub nende "poliitkultuurist" ja "juhtkategooriatest". *"Poliitilisi mõtisklusi: Õhtumaa viimne kujund". Kirjastus Kentaur 2016. 583 lk. ISBN 9789949551347 (köites). *"Jüri Toomepuu. Poiss Emajõe kaldalt". Kirjastus Farmosante, 2019. 463 lk. <gallery> KIO kaanepilt.jpeg|"Kirjad India ookeanilt" PPA kaanefoto.jpeg|"Poliitika psühholoogilised alused" Poliitilisi Mõtisklusi.jpg|"Poliitilisi mõtisklusi" Poiss Emajõe Kaldalt.jpg|"Jüri Toomepuu. Poiss Emajõe kaldalt" </gallery> ===Artikleid=== *Vastuoluline venitamiskunst. Eesti Ekspress: TerviseEkspress. 28. september 2006, lk 10. *Vitamiinide ABC. Eesti Ekspress: TerviseEkspress. 28. september 2006, lk 11. *Allavõtmine – geenid ja ayur-veda. Eesti Ekspress: TerviseEkspress. 26. oktoober 2006, lk 12. *Lihased annavad kehale soovitud kuju. Eesti Ekspress: TerviseEkspress. 23. november 2006, lk 12. *Muinasjutud ja müüdid treenimisest. Eesti Ekspress: TerviseEkspress. 28. detsember 2006, lk 9. *Kevadeks kõht kauniks. Eesti Ekspress: TerviseEkspress. 22. veebruar 2007, lk 10. *Toit võib mälu parandada. Eesti Ekspress: TerviseEkspress. 22. märts 2007, lk 13. *Kolestorool: hea ja halb. Eesti Ekspress: TerviseEkspress. 26. aprill 2007, lk 14–15. *SRÜ – Venemaa käepikendus maailma mõjutamiseks? Äripäev. 15. märts 2011, lk 15. *Eestlane on vaimselt ja sisemiselt okupeeritud. Delfi. 22. september 2011. *Putin jäi auhinnast ilma aga Eesti antikangelased saavad ordeneid edasi. Delfi Rahva Hääl. 18. juuli 2011. *Rahvale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused. Kultuur ja Elu. 2011, nr 3, lk 40–41. *Riigikaitse olukorrast Eestis. Kultuur ja Elu. 2011, nr 4, lk 29–31. *Tardunud ideoloogia ja puuduv dialoog lämmatavad Eesti arengu. Delfi. 10. jaanuar 2012. *Eesti on endiselt punakultuuri küüsis. Delfi Rahva Hääl. 6. märts 2012. *Lömitamistaktikaga ei jõua Eesti kuhugi. Delfi Rahva Hääl. 7. mai 2012. *[http://kultuur.elu.ee/ke518_Gerassimovi_doktriin.htm Gerilja geopoliitika ja Gerassimovi doktriin. Kultuur ja Elu. 2014, nr 4, lk 16–17.] *[http://poliitika.postimees.ee/3055633/georg-kirsberg-populistid-viivad-meid-kindla-allakaigu-suunas Populistid viivad meid kindla allakäigu suunas. Postimees. 14.01.2015.] *[https://www.delfi.ee/artikkel/70597825 Euroopa viie rikkaima hulka – kindlalt edasi või tuleks maa peale tagasi? Delfi. 19.01.2015.] *[http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=24202 Eesti Euroopa viie rikkaima hulka: kas "kindlalt edasi" või hoopis Maa peale tagasi? Kesknädal. 21.01.2015.] *[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/eesti-euroopa-viie-rikkaima-hulka-kas-kindlalt-edasi-voi-hoopis-n29659 Eesti Euroopa viie rikkaima hulka: kas "kindlat edasi" või hoopis "Maa peale tagasi"? Pealinn. 21.01.2015.] *[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/arvamus/georg-kirsberg-kuidas-saada-raha-juurde?id=70706659 Kuidas saada raha juurde? Delfi. 03.02.2015.] *[http://valimised.err.ee/v/riigikogu_valimised_2015/kandidaadid/kandidaatide_teated/0ed2112e-917f-4f54-beff-f9f3b3dfd170 Julgeoleku debatt peab ühendama kõik Eesti erakonnad ning kasvama välja erakondade üleseks kaitsekokkuleppeks. ERR. 12.02.2015.] *[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/arvamus/georg-kirsberg-paeti-lavrovi-pakt-tuleb-tuhistada?id=70804953 Paeti-Lavrovi pakt tuleb tühistasa. Delfi. 16.02.2015.] *[http://stolitsa.ee/91930 Mеханизмов, которые заставят греков расплатиться по долгам – не существует. Cтолица. 20.02.2015.] *[https://www.delfi.ee/artikkel/71115449 Praegusel kursil jätkates ei saa mingist energiajulgeolekust juttu olla. Delfi. 27.03.2015.] *[http://kultuur.elu.ee/ke519_kirik.htm Vene õigeusu kirik kui Kremli imperialismi käepikendus. Kultuur ja Elu. 2015, nr 1, lk 14.] *[http://arvamus.postimees.ee/3172313/georg-kirsberg-kas-sallivus-voi-reaalpoliitika Kas sallivus või reaalpoliitika? Postimees 28.04.2015.] *[http://www.pealinn.ee/uudised/kirsberg-eesti-esmane-prioriteet-peab-olema-enda-pagulaste-koju-n145852 Eesti esmane prioriteet peab olema enda pagulaste koju tagasi saamine. Pealinn 06.06.2015] *[http://www.postimees.ee/3266899/avalik-poordumine-pagulasprobleemi-peab-lahendama-aafrika-liit Avalik pöördumine: pagulasprobleemi peab lahendama Aafrika Liit. Postimees. 20.07.2015.] *[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/ettevotjad-loodavad-kasumi-nimel-immigrantide-abil-palku-langetada-n149741 Ettevõtjad loodavad kasumi nimel immigrantide abil palku langetada. Pealinn 10.08.2015.] *[http://news.err.ee/v/opinion/8e45d55a-16ca-493e-aaf1-bca15d75bd9b/georg-kirsberg-the-refugee-crises-should-be-solved-on-the-home-continent The refugee crises should be solved on the home continent. ERR. 19.10.2015.] *[http://uueduudised.ee/georg-kirsberg-konstantin-pats-kas-eesti-riigi-looja-voi-havitaja/ Konstantin Päts – kas Eesti riigi looja või hävitaja? UuedUudised 27.10.2015.] *[http://www.kesknadal.ee/PDF/failid/Kesknadal%2030.11.2016.pdf Salaviina Sakala ja Eesti riigikaitse must auk! Kesknädal 30.11.2016.] *Kogukond on enam kui elurajoon. Konservatiivide Vaba Sõna, lk 9. Ilmunud 17.02.2017. Postimehe vahel *[http://uudised.err.ee/v/arvamus/fd597952-9cd8-4a0f-8a64-e1c8ce092a6f/georg-kirsberg-kasvav-putinism-kui-irratsionaalne-vastureaktsioon-valitsevale-selgrootusele Kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele. ERR. 23.02.2017.] *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/vastulause-silver-meikarile-ukraina-hadades-rahvuslasi-suudistada-saab-vaid-kremli-kasilane?id=79752778 Vastulause Silver Meikarile: Ukraina hädades rahvuslasi süüdistada saab vaid Kremli käsilane. Eesti Päevaleht. 06.10.2017.] *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mis-punane-oktoober-hoopis-natsionaalsotsialism-kujundas-maailma-meie-umber?id=80149180 Mis punane Oktoober? Hoopis natsionaalsotsialism kujundas maailma meie ümber!" Eesti Päevaleht 13.11.2017.] *[https://epl.delfi.ee/artikkel/94231629/paeva-teema-georg-kirsberg-usa-pani-afganistani-sotta-meeletu-raha-saades-vastu-vaid-kirstud-maavarad-jaid-hiinale PÄEVA TEEMA | Georg Kirsberg: USA pani Afganistani sõtta meeletu raha, saades vastu vaid kirstud, maavarad jäid Hiinale. Eesti Päevaleht 06.08.2021.] == Intervjuud ja teleesinemised == *[http://uudised.err.ee/v/eesti/5f3cd075-077a-4867-881c-7e57371511a9 Eesti mereväes on miskit mäda. Pealtnägija 21.09.2011] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kirsberg-koik-matsitakse-kinni?id=58202410 Kirsberg: kõik mätsitakse kinni. Delfi. 21.09.2011.] *Vaba Mõtte Klubi 27.09.2011 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/georg-kirsberg-kaalub-voimalust-oma-ankeedi-lekitajad-kohtusse-kaevata?id=58637810 Georg Kirsberg kaalub võimalust oma ankeedi lekitajad kohtusse kaevata. Delfi. 27.09.2011.] *[http://www.postimees.ee/609306/kirsberg-poliseestlaste-erakonnast-on-vara-raakida Kirsberg: Põliseestlaste erakonnast on vara rääkida. Postimees. 24.10.2011.] *[http://uudised.err.ee/v/eesti/4ed9bd40-64e8-49bf-9314-25a537e64d06 Eestlasest piraadikütt: laevakaitsjaid peetakse asjata palgasõduriteks. Pealtnägija 16.10.2013] *Piraadikütt ookeani avarustel. Koolitus Ekspress 28.11.2013, lk 4. *[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/piraadikutt-ookeaniavarustel?id=67368058 Piraadikütt ookeani avarustel. Eesti Ekspress 03.12.2013] *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/67753223 Eesti laevakaitsjad vanglas: "pooled meist on haiged". Eesti Ekspress 06.02.2014.] *[http://uudised.err.ee/v/eesti/ac59dc1a-99fe-4bb2-ae3f-a729fa3b4c08 Mereväe skandaali kohtuprotsess oli jabur ja piinlik. Pealtnägija 15.10.2014] *Vaba Mõtte Klubi 25.11.2014. *[http://pluss.postimees.ee/3069141/advanforti-kaardimaja-hakkab-kokku-varisema Laevakaitsefirma on makseraskustes / Advanforti kaardimajake hakkab kokku varisema. Postimees 27.01.2015, lk 6. ] * Reformierakond ei viitsi oma seisukohti kaitsta. Nelli Teataja 30.01.2015, lk 7. *[http://tv.delfi.ee/eesti/vabamikrofon/vaba-mikrofon-georg-kirsberg-kutsub-reformierakonna-liidrid-majandusdebatile?id=70823433 Delfi TV vaba mikrofon: Georg Kirsberg kutsub Reformierakonna liidrid majandusdebatile] *[http://www.tallinnatv.eu/index.php/saated-sarjad/arutelu/valimisstuudio/3160-2015-02-25-valimisstuudio Tallinna TV Valimisstuudio – sisejulgeoleku debatt. 25.02.2015.] *[http://etv.err.ee/v/valismaa/d731de3d-3564-4711-ad83-60223e3e8447/pealtnagija-eesti-laevakaitsjate-tooandja-on-paadunud-seaduserikkuja Eesti laevakaitsjate tööandja on paadunud seaduserikkuja. Pealtnägija. 27.04.2016.] *[http://uudised.err.ee/v/eesti/ec03800f-4c1a-4e43-bdc8-023a9e344f9b/pealtnagija-saarlannast-on-saanud-euroopa-immigratsioonivastaste-tousev-taht Saarlannast on saanud Euroopa immigratsioonivastaste tõusev täht. Pealtnägija 07.09.2016.] *[http://www.georgkirsberg.eu/single-post/2016/11/05/G-Kirsberg-saksa-meediale-Euroopa-Liidus-valitseb-samasugune-ajupesu-nagu-NSV-Liidus In der EU wird Gehirnwäsche wie zu Sowjetzeiten betrieben. Deutsche Stimme, november 2016] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="BRgsG">[http://www.postimees.ee/541112/poliseestlaste-liikumine-nouab-desovetiseerimist Põliseestlaste liikumine nõuab desovetiseerimist]</ref> <ref name="da2fo">{{Netiviide |url=http://www.iltasanomat.fi/ulkomaat/art-1288409846044.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-08-12 |arhiivimisaeg=2014-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140812203331/http://www.iltasanomat.fi/ulkomaat/art-1288409846044.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="c7AKh">http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html</ref> <ref name="5YS1f">{{Netiviide |url=http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/06/04/tallinnas-on-tulekul-mitu-pagulaste-vastast-meeleavaldust/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150608041655/http://seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/06/04/tallinnas-on-tulekul-mitu-pagulaste-vastast-meeleavaldust |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HNQKg">http://uudised.err.ee/v/eesti/5b647722-89d9-4fcf-90c4-98bd0546f532/</ref> <ref name="XgMsQ">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-video-ekrelased-kutsusid-inimesed-toompeale-pagulaste-vastu-meelt-avaldama?id=71677449</ref> <ref name="StvdN">https://www.youtube.com/watch?v=s7F5W8bq7Sc</ref> <ref name="MmZ8y">[http://www.postimees.ee/3266899/avalik-poordumine-pagulasprobleemi-peab-lahendama-aafrika-liit Avalik pöördumine: Pagulasprobleemi peab lahendama Aafrika Liit]</ref> <ref name="9JKo6">http://uudised.err.ee/v/070391b8-f926-421e-92bc-4bf5d71f4a9d/georg-kirsberg-arvati-vabaerakonnast-valja</ref> }} ==Välislingid== * [http://reporter.postimees.ee/3514173/toomepuu-tahab-luua-poliseestlaste-erakonna "Toomepuu tahab luua põliseestlaste erakonna"] reporter.postimees.ee, 23. august 2011 * Urmas Neeme [http://www.postimees.ee/541112/poliseestlaste-liikumine-nouab-desovetiseerimist "Põliseestlaste liikumine nõuab desovetiseerimist"] Postimees, 25. august 2011 * [http://www.err.ee/383671/pealtnagija-eesti-merevaes-on-miski-mada ""Pealtnägija" Eesti mereväes on miski mäda"] ERR, 21. september 2011 * Kärt Anvelt [http://epl.delfi.ee/news/eesti/taismahus-laaneots-see-mees-ei-sobi-ohvitseriks-merevagi-tegi-teda-oppima-saates-suure-vea?id=58172590 "TÄISMAHUS: Laaneots: see mees ei sobi ohvitseriks, merevägi tegi teda õppima saates suure vea"] Eesti Päevaleht, 21. september 2011 * [http://www.postimees.ee/609306/kirsberg-poliseestlaste-erakonnast-on-vara-raakida "Kirsberg: Põliseestlaste erakonnast on vara rääkida"] Postimees, 24. oktoober 2011 * [http://www.ohtuleht.ee/483283/merevae-korralageduste-paljastaja-rundab-laari-ja-iisraeli-relvatehingut "Mereväe korralageduste paljastaja ründab Laari ja Iisraeli relvatehingut"] Õhtuleht, 3. juuli 2012 * [http://www.err.ee/323069/eestlasest-piraadikutt-laevakaitsjaid-peetakse-asjata-palgasoduriteks "Eestlasest piraadikütt: laevakaitsjaid peetakse asjata palgasõduriteks"] ERR, 16. oktoober 2013 * Kaido Karu [http://ekspress.delfi.ee/kuum/piraadikutt-ookeaniavarustel?id=67368058 "Piraadikütt ookeaniavarustel"] Eesti Ekspress, 3. detsember 2013 {{JÄRJESTA:Kirsberg, Georg}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] cd7a65fd7x9fs61z0zjgggfzf04vbce 0 381872 7160987 6916750 2026-05-25T19:42:52Z Kuriuss 38125 7160987 wikitext text/x-wiki '''Päikesekollektor''' (ingl k ''solar collector'')<ref name="solar collector" /> on seadeldis, mis neelduva [[päikesekiirgus]]e toimel soojendab kollektorit läbivat [[soojuskandja]]t, mille vahendusel saab kütta tarbevett. Päikesekollektor töötab protsessis [[soojusvaheti]]na. Kollektor kasutab vee soojendamiseks [[Päike]]selt saadud energiat, mis jõuab Maale elektromagnetilise lühilainelise kiirgusena. Kui päikesekiirgus kollektoris neeldub, muundub ta pikalaineliseks [[soojuskiirgus]]eks. Kollektori efektiivsus sõltub Maale langeva päikesekiirguse hulgast. Päikese kiiratavaks energiavooks Maa lähikosmoses on mõõdetud 1322–1395 W/m², keskmiseks kiirguse hulgaks on 1362 W/m² ([[solaarkonstant]]).<ref name="QByBU" /><ref name="Päikeseressurss Eestis" /> Päikesekiirguse hulk omakorda sõltub aastaajast, päeva pikkusest, ilmastikutingimustest ning piirkonna geograafilisest asukohast.<ref name="Design of solar collector networks for industrial applications" /> Aastane päikesekiirguse hulk Eestis on keskmiselt 977&nbsp;kWh/m².<ref name="Päikeseressurss Eestis" /> [[Pilt:Rea@Pühajärve SPA päikesepaneelid.JPG|pisi|Päikesekollektorid Pühajärvel|466x466px]] Kõige tavalisemalt tuntakse päikesekollektori nime all päikesekiirguse abil sooja vett tootvaid [[plaatkollektor|plaat]]- (ingl k ''flate plate collector'')<ref name="flat plate collector" /> või [[vaakumtorukollektor]]eid (ingl k ''evacuated tube collector'')<ref name="evacuated tube collector" />. Koduse majapidamise jaoks täiendava sooja vee tootmiseks sobivad hästi lame- või vaakumtorukollektorid. Suurtootmises kasutatakse süsteeme, mis koguvad päikesekiirgust suuremalt alalt. Selleks sobivad hästi päikesekiirgust kontsentreerivad [[peegelkollektorsüsteem]]id, mis jagunevad päikese kogumise viisi alusel [[rennsüsteem]]iks (ingl k ''parabolic trough'')<ref name="parabolic trough" /> ja [[päikesetorn]]iks (ingl k ''power tower'')<ref name="power tower" />. == Ajalugu == Esimese päikesekollektori leiutas 1767. aastal Šveitsi teadlane ja aristokraat [[Horace de Saussure]].<ref name="Solar History" /> Kollektori avastamiseni viis klaasist kasvuhoonet meenutava musta põhja ja soojustatud seintega kuumkasti uurimine. Sajandite vältel täiustasid süsteemi veel mitmed teadlased. Seoses [[urbaniseerumine|urbaniseerumise]] ja [[teadus]]e ning tehnika arenguga tekkis vajadus päikeseenergiat salvestada. 20. sajandi keskpaigas hakati tootma esimesi vaskplaatpäikesekollektoreid, mis ühendati soojustatud veemahutiga. Need kollektorid olid suuresti praeguste eelkäijateks.<ref name="Vaakum-päikesekollektor on väga tõhus" /> == Tööpõhimõte == Päikesekollektori süsteem koosneb [[soojusvaheti]]na töötavast kollektorist, torustiksüsteemist, milles ringleb soojuskandja, ja akumulatsioonipaagist, kust tuleb külm ning kuhu juhitakse kollektoris soojenenud vesi.[[Pilt:Päikesekollektori tööpõhimõte.jpg|pisi|420px|Süsteemi tööpõhimõte]]Süsteemi tööd kontrollivad [[temperatuuriandur]]id, et vältida vee keema minemist või vajadusel suunavad vee kütmise üle muule süsteemile. Külm vesi jõuab kollektorisse pumba abil. Süsteemi osad on: [[kollektor]], soojuskandja, torustik, [[akumulatsioonipaak]], temperatuuriandurid, pump. Päikesekollektorsüsteemi lihtsustatud variandis kasutatakse soojuskandjana vett ning see süsteem toimib piirkondades, kus aastane temperatuur püsib ühtlane ega lange alla nulli. Süsteem toimib järgmiselt: akumulatsioonipaagi põhjas olev jahe [[vesi]] pumbatakse üles kollektorisse, kus vesi soojeneb ning tõuseb kollektori ülaossa. Sealt juhitakse soojenenud vesi torustiku kaudu akumulatsioonipaaki. Akumulatsioonipaak on omakorda ühendatud torude kaudu [[boiler]]iga. Päikeseküttesüsteemi efektiivseks toimimiseks on vaja, et: * kollektori pind absorbeeriks päikesekiirgust võimalikult efektiivselt; * kollektori pind kiirgaks pikalainelist soojuskiirgust tagasi võimalikult halvasti; * soojuskadude vähendamiseks oleks kollektori katte [[soojusjuhtivus]] võimalikult väike; * kollektori taga- ja külgpinnad oleks hästi soojustatud; * kollektorisse tuleva soojust kandva vedeliku temperatuur oleks võimalikult madal; * kollektori pind oleks võimalikult ühtlase temperatuuriga; * ringleva [[soojuskandja]] soojuskaod oleks võimalikult väikesed (isoleeritud torustik).<ref name="Päikeseressurss Eestis" /> [[Põhjamaad]]es ja muudes piirkondades, kus temperatuur võib langeda alla nulli, tuleks eelistada süsteeme, mille soojuskandja miinuskraadidega ei külmuks. Sel juhul võib soojuskandjana kasutada [[glükool]]i-, [[piiritus]]e- või muid spetsiifilisi lahuseid. [[Lahus]]e puhul on oluline, et ta oleks hea [[soojusmahtuvus]]ega ning ei oleks oksüdeeriv. Mitteoksüdeerivus on oluline sellepärast, et süsteemis ei tekiks [[rooste]]t ega [[katlakivi]], mis võiks süsteemi ummistada.<ref name="Here comes the sun: a field trial of solar water heating systems" /> Plaat- või vaakumtorukollektorid paigaldatakse tavaliselt katustele horisontaalpinnast lähtuvalt 46–65° nurga all.<ref name="Päikesekollektorid" /> Päikesekollektorite kasutusvaldkond on väga lai. Kollektoritega saab kütta nii tarbe- kui ka [[bassein]]ivett või kasutada sooja vett täiendavalt keskküttes. Eestis on päikesekollektoreid võimalik kasutada täiendkütte allikana keskmiselt märtsist oktoobrini. ==Tüübid == === Plaatkollektor ehk lamekollektor === [[Plaatkollektor]] ehk lamekollektor (ingl k ''flate plate collector'')<ref name="flat plate collector" /> on esimene levinud päikesekollektori tüüp. Plaatkollektorid jagunevad süsteemi alusel omakorda avatud või suletud plaatkollektoriteks.[[Pilt:Solar_panels,_Santorini2.jpg|pisi|Plaatkollektor]] Avatud plaatkollektori puhul on tegu tumedat värvi [[soojusvaheti]]ga, mis on asetatud päikeselisse kohta. Suletud plaatkollektor on eelmise edasiarendus, kus tume päikest neelav soojusvaheti on paigaldatud pealt [[klaas]]iga ja külgedelt ning põhjast soojustatud kasti. Selle tulemusena ei jahuta jahe [[tuul]] kollektoreid nii kiiresti maha ja soojustoodang on suurem kui avatud süsteemis. Suletud süsteemis läbib [[päikesekiirgus]] läbipaistva katteplaadi ning langeb mustale päikesekiirgust absorbeerivale pinnale. [[Absorbeeriv]] pind on kontaktis kollektori tavaliselt [[vask|vasest]] torudega ning absorbeerunud päikesekiirgus kantakse soojusena üle torudes voolavale soojuskandjale. Soojuskandja transpordib soojuse edasi [[tarbija]]ni või akumulatsioonipaaki. Absorberpinna all on soojusisolatsioonikiht, mis aitab vähendada soojuskadusid. Lamekollektori tööks optimaalne temperatuurivahemik on 30–80&nbsp;°C. Plaatkollektorid on päikeseküttekollektoritest tagasihoidlikuma soojustoodanguga.<ref name="Vaakum-päikesekollektor on väga tõhus" /><ref name="Solar thermal collectors and applications" /> === Vaakumtorukollektor ehk vaakumkollektor === [[Vaakumtorukollektori]] ehk [[vaakumkollektor]]i (ingl k ''evacuated tube collector'')<ref name="evacuated tube collector" /> moodustavad vakumeeritud torukeste kogumid, mis on pealt kaetud karastatud [[klaas]]iga ning mille sees ringleb soojust kandev [[vedelik]]. Kuna [[vaakum]]is on väga kõrge [[rõhk]], muudab see soojustkandva vedeliku osakeste liikumistakistuse minimaalseks, mis soodustab oluliselt [[energia]] edasikandumist ning päikesekiirguse tõhusamat ärakasutamist. [[Pilt:Vakuumroehrenkollektor_01.jpg|pisi|Vaakumtorukollektor]]Samuti minimeerib [[vaakum]] soojuskadusid, tänu millele on võimalik saavutada kõrgemaid temperatuure võrreldes lamekollektoritega. Vaakumkollektori torude ümar pind püüab [[päikesekiirgus|päikest]] efektiivselt kogu päikesepaistelise aja vältel, sest päikese poole on alati vähemalt üks pool toru pinnast. Kogutud päiksekiirguse hulgale lisandub ka [[hajuskiirgus]], mis on ümber toru kogu valge aja vältel. Vaakumkollektori tööiga pikendab oluliselt asjaolu, et soojuskandjaks pole [[vesi]], vaid mõni muu vedelik, mis ei mõju kollektorile ja torustikule nii [[korrodeeriv]]alt kui vesi. Eesti tingimustes soovitatakse kasutada [[glükool]]i (40–50%) vesilahust mille [[soojusmahtuvus]] on vee omast väiksem ja tänu sellele kannab ta soojust soojaveemahutisse kiiremini üle kui vesi. Eestis loeb kollektorite kasutamisel soojusülekande kiirus, sest optimaalse kiirgustugevusega päikeselist aega on siin vähe.<ref name="Vaakum-päikesekollektor on väga tõhus" /> Tänu kergusele saab vaakumkollektorid hästi paigaldada katustele. Vaakumkollektori sobivaim [[paigaldusnurk]] Eesti tingimustes on 46° [[horisontaal]]pinna suhtes. Kui kollektoreid pole võimalik paigaldada maja [[lõuna]]poolsele katusele, tuleb arvestada [[ida]] või [[lääs|lääne]] suunas 15% suurema pinnaga.<ref name="Päikesekollektorid" /> Vaakumkollektorid liigitatakse tööpõhimõtte järgi kaheks: [[U-toru]] süsteemiks ja [[soojustoru]] süsteemiks. Kuigi väliselt on mõlemad süsteemid äravahetamiseni sarnased, on need tehniliselt väga erinevad. '''U-toru süsteem''' U-toru süsteemis (ingl k ''u-pipe system'')<ref name="u-pipe system" /> antakse [[soojuskiirgus]] edasi vasktorudes liikuvale soojuskandjale, mis liigub läbi terve [[küttesüsteem]]i. Päikeselt tulev kiirgus soojendab otse vaakumtorude sees olevaid vasktorusid ning nendes soojuskandjana liikuvat glükoolilahust. Soojuskandjana liikuv [[glükoolilahus]] annab soojuse ära küttekehale, millega köetakse [[tarbevesi|tarbevett]].<ref name="Vaakum-päikesekollektor on väga tõhus" /> '''Soojustorusüsteem''' Soojustorusüsteemis (ingl k ''heat pipe system'')<ref name="heat pipe system" /> on kaks [[soojuskandja]]t, mis omavahel kokku ei puutu. Üks soojuskandja kogub [[isoleeritud]] vasktorudes päikeselt soojust, liigub seejärel üles, küttes kuumaks vasktoru tipu, mis omakorda annab soojuse ära kogu süsteemi läbivale soojuskandjale. Ülekantud soojusega köetakse [[tarbevesi|tarbevett]]. Vasktorudes võib soojuskandjana kasutada nii [[faasimuutus]]ega ainet kui ka glükoolilahust. Faasimuutusega aine korral tõuseb soojaga [[aur]]ustunud soojuskandja torus üles, kus ta [[kondenseerumine|kondenseerub]] ja annab soojuse ära kollektoritorule, kus voolab süsteemi läbiv soojuskandja. Raskem veeldunud soojuskandja langeb soojustoru alumisse ossa tagasi ja protsess kordub taas. Soojustoru süsteemi töötemperatuur on vahemikus 50–240&nbsp;°C.<ref name="Vaakum-päikesekollektor on väga tõhus" /><ref name="Solar thermal collectors and applications" /> '''Päikesetorn''' [[Päikesetorn]] (ingl k ''power tower'')<ref name="power tower" /> kujutab endast suuremale maa-alale paigutatud [[peegel|peeglite]] kogumeid, mis on orienteeritud ühte keskpunkti. Keskpunktiks on tavaliselt [[torn]], milles on [[soojusvaheti]], kus kiirgus antakse edasi. Sellise kontsentreeritud viisiga on võimalik toota suurel hulgal sooja vett näiteks keskkütte tarvis. Süsteemi suurema efektiivsuse saavutamiseks tuleks kasutada paraboolikujulisi peegleid, kuid tuleb arvestada nende kallima hinnaga, sest kuju tõttu on selliste peeglite tootmine keerukas ja kallis.<ref name="Solar thermal collectors and applications" /> [[Pilt:PS20andPS10.jpg|pisi|Päikesetorn]] '''Rennsüsteem''' [[Pilt:Rennsüsteem.jpg|vasakul|pisi|Rennsüsteemi tööpõhimõte]][[Rennsüsteem]] (ingl k ''parabolic trough'')<ref name="parabolic trough" /> koondab suurele alale paigaldatud paraboolikujulised peeglid üksteise kõrval pikaks renniks. Renni pind peegeldab kiired renni keskel olevale [[soojusvaheti]]le, milles ringleb [[soojuskandja]]na tavaliselt võimalikult suure [[erisoojus]]ega vedelik. Mida suurem on vedeliku erisoojus, seda rohkem energiat saab [[vedelik]] salvestada. Eesmärgiks on võimalikult väikse koguse energiakandjaga võimalikult suur hulk energiat kiiresti edasi juhtida.<ref name="Solar thermal collectors and applications" /> Päikesetorni ja rennsüsteemi kasutatakse [[energia]] masstootmiseks päikesekiirgusest, mille korral suuremalt pinnalt kogutud [[soojusenergia]]ga saab teenindada juba märksa suuremat tarbijaskonda. == Kasutusstatistika == 2012. aasta lõpuks oli paigaldatud kollektorite [[võimsus|koguvõimsus]] 269,3 GW ning suurim tootja oli [[Hiina]], kus paiknes 67% koguvõimsusest. Hiinale järgnes [[Euroopa]] – 15,9% koguvõimsusest – ning ülejäänud 17,1% jagunes [[USA]] ja [[Kanada]] (6,4%), [[Aasia]] (3,8%), [[Ladina-Ameerika]] (2,7%), [[Austraalia]] ja [[Uus-Meremaa]] (2,0%), MENA piirkonna (1,8%) ja Sahara-aluse Aafrika (0,4%) vahel. MENA (Middle East and North Africa) piirkonna all mõeldakse Iisraeli, Jordaaniat, Liibanoni, Marokot ja Tuneesiat. Sahara-alusesse Aafrikasse kuuluvad Mosambiik, Namiibia, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Zimbabwe.<ref name="Solar heat worldwide" /> Kollektori tüüpidest kasutati ülemaailmselt enim vaakumtorukollektoreid, mis andsid 64,6% (174,1 GW) koguvõimsusest. Kasutuselt järgnesid vaakumtoru kollektoritele lamekollektorid, mis andsid 26,4% (71 GW). Ülemaailmselt kasutatakse kollektorsüsteeme enim [[ühepereelamu]]te tarbevee soojendamiseks (78%). Lisaks kasutatakse süsteemi mitmepereelamutes, turismisektoris ning avalikus sektoris (9%), aga ka basseinide kütteks (8%). Vähem kasutatakse kollektoreid ruumide kütteks (4%).<ref name="Solar heat worldwide" /> [[Tootmisvõimsuse|Paigaldatud koguvõimsus]] on riigiti järgmine: {| class="wikitable" |+ Tootmisvõimsus riigiti<ref name="Solar heat worldwide" /> ! Koht ! Riik !Paigaldatud võimsus MW |- |1. | [[Hiina]] |180 390 |- |2. | [[USA]] |16 247 |- |3. | [[Saksamaa]] |11 788 |- |4. |[[Türgi]] |10 849 |- |5. | [[Brasiilia]] |5783 |- |6. | [[Austraalia]] |5128 |- |7. | [[India]] |4516 |- |8. |[[Austria]] |3449 |- |9. | [[Jaapan]] |3123 |- |10. |[[Iisrael]] |2924 |- |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="solar collector">Tõlkimise ja määratluse sõnaraamat inglise-eesti Internetis "solar collector", kasutatud 04.10.2014 [http://et.glosbe.com/en/et/solar%20collector]</ref> <ref name="QByBU">Woods, T., Rottman, G., Cahalan, R., Harder, J., Kopp, G., Lean, J., Snow, M., George, V. The SORCE mission celebrates ten years. The Earth Observer, 25(1), 3–13 (2013).</ref> <ref name="Päikeseressurss Eestis">Päikeseressurss Eestis [http://www.rrb.ee/loodusenergia/skin/files/paikesekyttesysteem.pdf] (eesti)</ref> <ref name="Design of solar collector networks for industrial applications">Design of solar collector networks for industrial applications, Applied Thermal Engineering 22.09.2014, kasutatud 04.10.2014 [http://www.sciencedirect.com.ezproxy.utlib.ee/science/article/pii/S1359431114003536]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}(inglise)</ref> <ref name="flat plate collector">Tõlkimise ja määratluse sõnaraamat inglise-eesti Internetis "flat plate collector", kasutatud 04.10.2014 [http://et.glosbe.com/en/et/flat%20plate%20collector]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="evacuated tube collector">Tõlkimise ja määratluse sõnaraamat inglise-eesti Internetis "evacuated tube collector", kasutatud 04.10.2014 [http://et.glosbe.com/en/et/vacuum%20tube%20collector]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="parabolic trough">Tõlkimise ja määratluse sõnaraamat inglise-eesti Internetis "parabolic trough", kasutatud 04.10.2014 [http://et.glosbe.com/en/et/parabolic%20trough]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="power tower">Tõlkimise ja määratluse sõnaraamat inglise-eesti Internetis "power tower", kasutatud 04.10.2014 [http://et.glosbe.com/en/et/power%20tower]</ref> <ref name="Solar History">Solar History, kasutatud 04.10.2014 [https://web.archive.org/web/20150922132115/http://www.affordable-solar.com/Learning-Center/Solar-Basics/solar-history](inglise)</ref> <ref name="Vaakum-päikesekollektor on väga tõhus">Vaakum-päikesekollektor on väga tõhus, Leho Laul, Keskkonnatehnika nr 2/2009, kasutatud 04.10.2014, [http://www.keskkonnatehnika.ee/?head=2&pageid=278&language=estonian] (eesti)</ref> <ref name="Here comes the sun: a field trial of solar water heating systems">Here comes the sun: a field trial of solar water heating systems, The Energy Saving Trust 01.09.2011, kasutatud 04.10.2014 [https://web.archive.org/web/20141004213343/http://www.energysavingtrust.org.uk/Publications2/Generating-energy/Field-trial-reports/Here-comes-the-sun-a-field-trial-of-solar-water-heating-systems](inglise)</ref> <ref name="Päikesekollektorid">Päikesekollektorid, kasutatud 04.10.2014,[https://web.archive.org/web/20150310043741/http://www.xn--pikeseenergia-bfb.eu/et/content/p%C3%A4ikesekollektorid](eesti)</ref> <ref name="Solar thermal collectors and applications">Solar thermal collectors and applications, Soteris A. Kalogirou, kasutatud 04.10.2014 [https://web.archive.org/web/20141022234734/http://www.ecaa.ntu.edu.tw/weifang/eBook/heat%20pump/HP%20for%20desalination/Solar%20thermal%20collectors%20and%20applications.pdf] (eesti)</ref> <ref name="u-pipe system">Tõlkimise ja määratluse sõnaraamat inglise-eesti Internetis "u-pipe system", kasutatud 04.10.2014 [http://et.glosbe.com/et/en/u-toru%20s%C3%BCsteem]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="heat pipe system">Tõlkimise ja määratluse sõnaraamat inglise-eesti Internetis "heat pipe system", kasutatud 04.10.2014 [http://et.glosbe.com/et/en/soojustoru%20s%C3%BCsteem]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Solar heat worldwide">Solar heat worldwide, Markets and Contribution to the Energy Supply 2012 edition 2014, Franz Mauthner and Werner Weiss. Kasutatud 04.10.2014 [http://www.iea-shc.org/data/sites/1/publications/Solar-Heat-Worldwide-2014.pdf] (inglise)</ref> }} [[Kategooria:Päikeseenergeetika]] 625edjhwfmwg8s0gzzc1m1e4x7oil6i 0 382294 7161231 7146819 2026-05-26T09:04:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161231 wikitext text/x-wiki '''Symbian''' on suletud [[lähtekood]]iga<ref name="arstech" /> mobiilseadmete [[operatsioonisüsteem]], mis on loodud nutitelefonidele. Selle haldamisega tegeleb ettevõte [[Accenture]]. Symbian oli populaarne mitme mobiiltelefonifirma seas, näiteks [[Nokia (ettevõte)|Nokia]], [[Samsung]], [[Motorola]] ja [[Sony Ericsson]]. Symbian oli maailma kõige populaarsem nutitelefonide operatsioonisüsteem kuni 2010. aasta lõpuni, mil [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] sellest möödus.<ref name="popularity" /> == Ajalugu == [[Pilt:Symbian-Logo.png|pisi|Symbiani logo kuni 2009. aasta aprillini]] Symbian sai alguse operatsioonisüsteemist [[EPOC]], mille lõi firma [[Psion]] 1980. aastatel. 1998. aasta juunis sai Psionist firma [[Symbian Ltd.]], mis oli Psioni ja telefonifirmade [[Ericsson]], [[Motorola]] ja [[Nokia (ettevõte)|Nokia]] ühisfirma.<ref name="os" /> 2008. aasta juunis võttis Nokia Symbian Ltd. firma üle ja loodi uus sihtasutus The [[Symbian Foundation]]. Sihtasutuse eesmärgiks oli pakkuda Symbiani kasutustasuta ja avatud lähtekoodiga. 2010. aasta veebruaris avaldati Symbiani lähtekood ametlikult.<ref name="infoworld" /> Nokiast sai kõige suurem panustaja Symbiani koodi, kuna neil olid olemas ressursid nii Symbiani operatsioonisüsteemi põhiosa kui ka kasutajaliidese jaoks. 11. veebruaril 2011 teatas Nokia, et nad sõlmisid partnerluslepingu [[Microsoft]]iga ja nende uueks peamiseks nutitelefonide operatsioonisüsteemiks sai [[Windows Phone]].<ref name="nokia" /> Selle tõttu jäi Symbian tagaplaanile ja selle kasutus mobiilsete rakenduste platvormina langes järsult. 5. aprillil 2011 lõpetas Nokia Symbiani lähtekoodi avalikustamise. Sama aasta 22. juunil sõlmiti leping firmaga [[Accenture]], et nad võtaksid Symbiani-põhise tarkvara arendamise ja tugiteenuste pakkumise üle kuni aastani 2016. Umbes 2800 Nokia töötajat suundus tööle Accenturesse.<ref name="bgr" /> == Ülevaade == === Kasutajaliides === Symbianil on loomisest saadik olnud omad graafilised tööriistad, mis on tuntud kui AVKON (varem [[Series 60]]). S60 disainiti kasutamiseks klaviatuurilaadsetel klahvistikel, nagu 15-klahviline telefoni klahvistik või mini-QWERTY klaviatuur. AVKONi põhine tarkvara on mõlemat pidi ühilduv kuni Symbian^3 versioonini. Symbian^3 sisaldab ka Qt raamistikku, mis on soovitatav kasutajaliidese tööriist uute rakenduste jaoks. Qt on võimalik paigaldada ka vanemate Symbiani seadmete peale.<ref name="avkon" /> Nokia soovitab, et rakenduste arendajad kasutaksid [[Qt Quick|Qt Quicki]] raamistikku koos QML keelega, kuna tegemist on kõrgetasemelise, deklaratiivse kasutajaliidese ja skriptimisraamistikuga, mis töötab nii Symbiani kui ka [[MeeGo|MeeGoga]]. Üha rohkem rakendusi läks üle Qt-s tehtud kasutajaliidesele, nii et vana AVKON raamistik hakkas välja surema ja seda ei kaasatud enam uute seadmete peal. Selle tõttu lõppes mõlemapidine ühilduvus vanade S60 rakendustega.<ref name="aboutsymbian" /> === Brauser === Symbian^3 ja sellest varasemad versioonid sisaldavad [[WebKit|WebKiti]]-põhist brauserit. Symbian oli esimene mobiilseadmete platvorm, mis WebKiti kasutas. Mõnel vanemal Symbiani mudelil on vaikebrauseriks [[Opera Mobile]]. Symbian Anna väljastamisega anti välja uus brauser, mis oli kiirem ja parema kasutajaliidesega.<ref name="brauser" /> === Keeletugi === Symbian pakub laialdast keeletuge, et kolmanda osapoole rakenduste arendajad saaksid oma tooteid lokaliseerida. Symbian Belle, mis on kõige hilisem Symbiani versioon, pakub tuge 48 keelele.<ref name="keeled" /> Symbiani kasutajad, kes kasutavad mitteladina tähestikku ja soovivad ladina tähtede kirjutamiseks sisestuskeelt vahetada, on kurtnud keerulise keelevahetuse üle. Probleem tuleneb sellest, et puudub üks nupp, mis lubaks kiiresti kahte keelt omavahel vahetada. Praeguse seisuga peab kasutaja keelevahetuseks minema menüüsse ja sealt nooleklahvidega soovitud keele välja otsima, et ainult ühte tähte kirjutada. Pärast seda tuleb protsessi korrata, et oma algne keel tagasi saada.<ref name="keelekriitika" /> == Rakenduste arendamine == === Qt === Alates 2010. aastast on Symbiani arendustarkvaraks olnud [[C++]], mis kasutab [[Qt]] raamistikku. Qt kasutamiseks on olemas [[Qt Creator]] ja Carbide arenduskeskkonnad. On olemas ka telefoni simulaator, millega saab Qt rakendusi testida. Simulaatoris ei pea rakenduste käitamiseks midagi emuleerima ega teiste platvormide jaoks kompileerima.<ref name="qt" /> Rakenduste arendamiseks saab kasutada kas C++ või [[QML]] keelt. === Symbian C++ === Kuna Symbiani operatsioonisüsteem on kirjutatud C++ keeles, siis on võimalik seda kasutada ka arenduskeelena. Enne Qt arendustarkvara loomist oligi Symbian C++ põhiliseks arenduskeskkonnaks. Symbian C++ on keeruline programmeerimiskeel, kuna seal kasutatakse deskriptoreid, aktiivseid objekte ja puhastus-pinu. Seetõttu on ka üsna lihtsaid programmijuppe raskem implementeerida kui teistes keskkondades.<ref name="symbianc++" /> Symbian C++ programmeerimiseks kasutatakse tavaliselt arenduskeskkonda. Varasemate versioonide jaoks eelistati [[CodeWarrior]] arenduskeskkonda. 2006. aastal asendas CodeWarriori tööriistad [[Carbide.c++]], mis on Nokia arendatud [[Eclipse (tarkvara)|Eclipse]]-põhine arenduskeskkond. Carbide.c++ toetab ka [[Microsoft Visual Studio]] 2003 ja 2005 versioone tänu [[Carbide.vs]] pluginale.<ref name="symbianc++" /> === Muud keeled === Symbiani seadmeid saab programmeerida ka järgnevates keeltes: [[Python (programmeerimiskeel)|Python]], [[Java ME]], [[Flash Lite]], [[Ruby (programmeerimiskeel)|Ruby]], [[.NET]], [[Web Runtime]] ja [[C (programmeerimiskeel)|C]]/[[C++]]. Varem sai Symbiani programmeerimiseks kasutada ka keeli [[Visual Basic]], [[Visual Basic .NET]] ja [[C#]] – see oli võimalik AppForge Crossfire'i pärast. Appforge Crossfire oli plugin Microsoft Visual Studiole, aga 13. märtsil 2007 Appforge firma suleti.<ref name="symbianc++" /> === Rakenduste väljastamine === Loodud rakendused peavad kuidagi jõudma klientide telefonidesse. Rakendused on pakendatud SIS-failidesse, mille kasutajad saavad kas alla laadida, arvutist otseühenduse teel, Bluetoothiga või mälukaardilt. On võimalik ka telefonifirmadega partnerlepe sõlmida ja oma tarkvara toodetud telefonidega kaasata. Rakendused peavad olema Symbiani allkirjastatud, et saada juurdepääs teatud süsteemikomponentidele. Allkirjastamine on arendajatele tasuta.<ref name="signed" /> == Pahavara == ==== Cabir ==== Symbiani operatsioonisüsteemile on loodud mitmesuguseid viirusi, nendest kõige tuntum on ussviirus [[Cabir]]. Arvatakse, et Cabir oli esimene viirus, mis nakatas mobiiltelefone. Selle viirusega nakatunud telefon kuvab ekraanile sõnumi "Caribe" iga kord, kui telefon sisse lülitatakse. See on üsna kahjutu viirus, kuid sellega näidati maailmale, et ka telefonid pole viiruste eest kaitstud. Cabir on võimeline levima teistesse telefonidesse [[Bluetooth]]i kaudu.<ref name="cabir" /> ==== Muud viirused ==== *Drever.A on pahavara, mis üritab peatada Symbiani viirusetõrjeprogrammide Simworks ja Kaspersky käivitumist. *Locknut.B on pahavara, mis paistab kui uuendus Sybmian S60 mudelile, kuid pärast paigaldamist jooksutab kokku tähtsaid süsteemikomponente. Selle tõttu ei saa telefonil ühtegi rakendust käitada. *Mabir.A on analoogne Cabiriga, kuid lisatud on multimeedia sõnumite funktsioonid. *Fontal.A on pahavara, mis põhjustab telefoni taaskäivitamise ebaõnnestumise. Telefon jääb taaskäivitustsüklisse lõksu kuni telefoni vormindamiseni, mis põhjustab ka kõikide andmete kaotamise.<ref name="cabir" /> ==Turuosa ja konkurents== 16. novembriks 2006 oli toodetud 100 miljonit nutitelefoni, mis töötasid Symbiani operatsioonisüsteemiga.<ref name="2006shipped" /> Aastaks 2009 oli see arv suurenenud 250 miljonini.<ref name="2009shipped" /> Kui 2006. aastal oli Symbiani käes 73% nutitelefoni turust<ref name="2006turg" />, siis 2011. aasta teiseks kvartaliks oli Symbianil vaid 22,1%.<ref name="2011turg" /> Nutitelefonide populaarsuse tõus tõi kaasa mitme uue mobiilioperatsioonisüsteemi turule toomise. Symbiani müük küll kasvas, kuid nende turuosa langes. 2010. aasta veebruaris tehtud turu-uuringu kohaselt oli Symbiani käes 47,2% nutitelefonide turust, [[RIM]]i käes oli 20,8%, [[Apple|Apple'i]]l 15,1%, [[Microsoft]]il 8,8% ja [[Android]]il 4,7%.<ref name="turg" /> Aastatel 2009–2010 lõpetasid [[Motorola]], [[Samsung]], [[LG]] ja [[Sony Ericsson]] Symbiani toetamise ning pöörasid tähelepanu sellistele alternatiivsetele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele nagu [[Android]] ja [[Windows Phone]].<ref name="microsoftdeal" /><ref name="motorolaloobub" /><ref name="sonyloobub" /><ref name="samsungloobub" /> 2012. aasta teiseks kvartaliks oli Symbiani turuosa vähenenud enneolematult väikseks – vaid 4,4 protsendile.<ref name="langus" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="os">{{netiviide | url = http://www.operating-system.org/betriebssystem/_english/bs-epoc.htm| pealkiri = EPOC| väljaanne = operating-system.org| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="popularity">{{netiviide | url = http://www.theguardian.com/technology/2011/jan/31/android-symbian-smartphone-sales| pealkiri = Android populaarsem kui Symbian| väljaanne = theguardian.com| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="arstech">{{netiviide | url = http://arstechnica.com/gadgets/2011/04/nokia-transitions-symbian-source-to-non-open-license/| pealkiri = Suletud Lähtekood| väljaanne = arstechnica.com| vaadatud = 05.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="infoworld">{{netiviide | url = http://www.infoworld.com/article/2627959/open-source-software/symbian-os-now-fully-open-source.html| pealkiri = Avatud Lähtekood| väljaanne = infoworld.com| vaadatud = 05.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="bgr">{{netiviide| url = http://bgr.com/2011/06/23/symbian-is-officially-no-longer-nokias-problem/| pealkiri = Symbian Accenture vastutus| väljaanne = bgr.com| vaadatud = 06.10.2014| keel = inglise| arhiivimisaeg = 18.11.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171118171632/http://bgr.com/2011/06/23/symbian-is-officially-no-longer-nokias-problem/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="avkon">{{netiviide | url = http://developer.nokia.com/community/wiki/Uikon-Eikon-Avkon-Qikon| pealkiri = AVKON| väljaanne = developer.nokia.com| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="nokia">{{netiviide| url = http://conversations.nokia.com/2011/02/11/open-letter-from-ceo-stephen-elop-nokia-and-ceo-steve-ballmer-microsoft/| pealkiri = Nokia ja Microsoft| väljaanne = conversations.nokia.com| vaadatud = 06.10.2014| keel = inglise| arhiivimisaeg = 11.02.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110211110239/http://conversations.nokia.com/2011/02/11/open-letter-from-ceo-stephen-elop-nokia-and-ceo-steve-ballmer-microsoft/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="qt">{{netiviide| url = http://blog.qt.digia.com/blog/2010/05/31/qt-simulator-is-going-public/| pealkiri = Qt simulaator| väljaanne = blog.qt.digia.com| vaadatud = 06.10.2014| keel = inglise| arhiivimisaeg = 27.10.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141027151638/http://blog.qt.digia.com/blog/2010/05/31/qt-simulator-is-going-public/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="brauser">{{netiviide | url = http://www.allaboutsymbian.com/news/item/13056_Many_S60_3rd_Edition_and_S60_5.php| pealkiri = brauser| väljaanne = allaboutsymbian.com| vaadatud = 06.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="aboutsymbian">{{netiviide | url = http://www.allaboutsymbian.com/features/item/12223_The_future_of_the_Symbian_plat.php| pealkiri = Symbiani tulevik| väljaanne = allaboutsymbian.com| vaadatud = 06.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="cabir">{{netiviide | url = http://securelist.com/analysis/malware-evolution-monthly/36109/mobile-malware-evolution-an-overview-part-1/| pealkiri = Cabir ja muud viirused| väljaanne = securelist.com| vaadatud = 06.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="keeled">{{netiviide| url = http://conversations.nokia.com/2012/02/24/microsoft-apps-for-nokia-belle/| pealkiri = Keeletugi| väljaanne = converstaions.nokia.com| vaadatud = 06.10.2014| keel = inglise| arhiivimisaeg = 27.10.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141027153011/http://conversations.nokia.com/2012/02/24/microsoft-apps-for-nokia-belle/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="symbianc++">{{netiviide | url = http://www.researchgate.net/publication/242250275_Symbian_C_Application_Programming_Overview/file/60b7d52d021b318b4d.pdf| pealkiri = Symbian C++| väljaanne = researchgate.net| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise | failitüüp = pdf}}</ref> <ref name="keelekriitika">{{netiviide | url = http://mobile-review.com/review/nokia-e7-en.shtml| pealkiri = Keelte vahetamise kriitika| väljaanne = mobile-review.com| vaadatud = 06.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="signed">{{netiviide| url = http://www.simplysymbian.com/2008/03/04/how-to-symbian-sign-applications-using-open-signed/| pealkiri = Symbian Allkirjastamine tasuta| väljaanne = simplysymbian.com| vaadatud = 06.10.2014| keel = inglise}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="2006turg">{{netiviide| url = https://gigaom.com/2007/03/24/symbian-os-9-5/| pealkiri = 2006 turg| väljaanne = gigaom.com| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise| arhiivimisaeg = 27.10.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141027172019/https://gigaom.com/2007/03/24/symbian-os-9-5/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="2011turg">{{netiviide | url = http://www.gartner.com/newsroom/id/1764714| pealkiri = 2011 turg| väljaanne = gartner.com| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="2006shipped">{{netiviide| url = http://www.intomobile.com/2006/11/16/100-million-symbian-smartphones-shipped/| pealkiri = Symbiani populaarus 2006. aastal| väljaanne = intomobile.com| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise| arhiivimisaeg = 27.10.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141027153928/http://www.intomobile.com/2006/11/16/100-million-symbian-smartphones-shipped/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="2009shipped">{{netiviide| url = http://news.softpedia.com/news/Symbian-Foundation-Adds-New-Member-Nuance-117209.shtml| pealkiri = Symbiani populaarsus 2009. aastal| väljaanne = news.softpedia.com| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise| arhiivimisaeg = 25.07.2009| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090725234116/http://news.softpedia.com/news/Symbian-Foundation-Adds-New-Member-Nuance-117209.shtml| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="microsoftdeal">{{netiviide | url = http://www.engadget.com/2011/02/11/nokia-and-microsoft-enter-strategic-alliance-on-windows-phone-b/| pealkiri = Nokia tehing Microsoftiga| väljaanne = engadget| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="samsungloobub">{{netiviide | url = http://www.cnet.com/news/samsung-to-drop-symbian-support/| pealkiri = Samsung loobub Symbianist| väljaanne = cnet.com| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="motorolaloobub">{{netiviide | url = http://www.zdnet.com/motorola-ditches-symbian-announces-3000-layoffs-3039539063/| pealkiri = Motorola loobub symbianist| väljaanne = zdnet.com| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="sonyloobub">{{netiviide| url = http://www.techhive.com/article/208000/sony_ditches_symbian.html#tk.mod_rel| pealkiri = Sony loobub Symbianist| väljaanne = techhive.com| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise| arhiivimisaeg = 27.10.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141027161118/http://www.techhive.com/article/208000/sony_ditches_symbian.html#tk.mod_rel| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="langus">{{netiviide| url = http://money.cnn.com/2012/08/08/technology/smartphone-market-share/index.html| pealkiri = Symbiani madal turuosa| väljaanne = money.cnn.com| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise| arhiivimisaeg = 27.10.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141027155815/http://money.cnn.com/2012/08/08/technology/smartphone-market-share/index.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="turg">{{netiviide | url = http://www.canalys.com/newsroom/majority-smart-phones-now-have-touch-screens| pealkiri = 2010 turg| väljaanne = canalys.com| vaadatud = 15.10.2014| keel = inglise}}</ref> }} [[Kategooria:Mobiilsete seadmete operatsioonisüsteemid]] 41npevps1evuz4tqa5dzclgkqena481 0 382788 7161370 7152440 2026-05-26T10:58:37Z Kuriuss 38125 7161370 wikitext text/x-wiki {{Main|Sõda Donbassis}} [[Ukraina]]s [[Euromaidan]]i liikumise, [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Ukraina revolutsiooni]] ja [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi annekteerimise]] järel alanud '''[[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]]''' (Vene-Ukraina "hübriidsõja") kronoloogia'''. {{Horizontal TOC|nonum=yes}} Käesolevas artiklis on kajastatud ajavahemik 2014. aasta 1. märtsist 30. juunini. Sellele järgneva aja sündmused on kajastatud artiklites 2014. aasta [[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september)|juuli–septembri]] ja [[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta oktoober–detsember)|oktoobri–detsembri]] kohta ning järgneva aja sündmused artiklis, milles on toodud ära sündmuste [[Donbassi sõja kronoloogia|kronoloogia]] alates [[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta jaanuarist)|2015. aasta jaanuarist]]. ==Märts== : <!--[[pilt:Next.svg|12px]]-->''2014. aasta veebruari–märtsi [[Krimm]]i sündmuste kohta vaata artiklit [[Krimmi annekteerimine]].'' ===Märtsi I pool=== ==== 1. märts ==== [[Pilt:Russian_spring_%28Luhansk_01.03.2014%29_01.JPG|pisi|Miiting [[Luhansk|Luhanskis]] 1. märtsil 2014]] [[Luhansk|Luhanski]] kesklinnas [[Suure Isamaasõja Kangelaste väljak]]ul [[Tarass Ševtšenko mälestussammas|Tarass Ševtšenko mälestussamba]] juures toimus seoses [[Luhanskimaa Rahvanõukogu]] istungiga Venemaa-meelsete organisatsioonide ligi 10&nbsp;000 osavõtjaga miiting. Paljud miitingust osavõtjad hoidsid käes [[Venemaa lipp]]e ja musta-kollase-valgeid lippe, [[Berkut (Ukraina)|Berkut]]it pooldavaid ning "pruuni katku" ja "fašistide" vastaseid plakateid. Miitingust osavõtjad nõudsid [[Vene keel Ukrainas|vene keelele Ukrainas]] riigikeele staatuse andmist, munitsipaalmiilitsa formeerimist ja rahvale allutamist ning oblasti riikliku administratsiooni peade ja prokuröride valimist valimistel. Otsustati korraldada korjandus Kiievis kokkupõrgete ajal kannatada saanud Berkuti töötajate abistamiseks. Miitingulised astusid välja [[Arseni Jatsenjuki valitsus]]e vastu ja hüüdsid loosungeid "pruuni katku" ja "fašistide" vastu.<ref name=":3313464" /> Samal päeval toimus Luhanskis miiting "Vene kevad", kus põletati [[Arseni Jatsenjuk]]i, [[Oleg Tjagnõbok]]i ja [[Vitali Klõtško]] vahtplastist kujud.<ref name=":3313464" /> Keskvalitsuse vastaste ja Venemaa-meelsete meeleavaldajate toetuseks tuli [[Venemaa]]lt üle piiri [[Ukraina]]sse bussitäite kaupa vene kodanikke.<ref name="NYT140304" /><ref name="BBC140304" /> Üks [[Moskva|moskvalane]] asendas [[Harkiv]]i haldushoonel Ukraina lipu Venemaa lipuga.<ref name="NYT140304" /> Valitsusvastased meeleavaldajad lõhkusid valitsushoonet<!--?-->ja kaklesid tsiviilisikutega, kuid [[Reuters]]i teatel tõukas sedalaadi käitumine eemale paljusid kohalikke etnilisi venelasi, kes pidasid kõnesid ja koondusid Ukraina uue valitsuse toetuseks.<ref name="tideD" /><ref name="5M8Gk" /> Ukraina lipp pandi tagasi ja valitsushoonet hakkas kaitsma 200 militsionääri.<ref name="tideD" /> [[pilt:2014-03-01. Митинг в Донецке 0015.jpg|pisi|Venemaa-meelsed protestijad eemaldavad [[Donetski oblast]]i haldushoonelt [[Ukraina lipp|Ukraina lipu]] ja panevad asemele [[Venemaa lipp|Venemaa lipu]], 1. märts 2014]] Teadete kohaselt heiskasid meeleavaldajad [[Donetsk]]is oblasti haldushoonele vene trikoloori ja valisid ka uue venemeelse kuberneri.<ref name="PyGi5" /> Ka [[Mariupol]]is avaldasid Venemaa lippe lehvitavad protestijad piirkondlike asutuste ees meelt.<ref name="KfQJQ" /> [[Harkiv]]is hõivasid protestijad piirkondliku haldushoone ja [[Moskva]]st pärit vene kodanik vahetas Ukraina lipu Venemaa lipu vastu välja.<ref name="autogenerated1" /> Kiievist saabunud uue valitsuse esindaja üritas protestijatega rääkida, kuid sattus rahvahulga rünnaku alla.<ref name="EjdsV" /> Interfaxi teadete kohaselt osales venemeelsel meeleavaldusel [[Odessa]]s 5000–20&nbsp;000 inimest.<ref name="h8Mxf" /> Teadete kohaselt heisati vene lipud ka [[Melitopol]]is ja [[Jevpatoria]]s.<ref name="rtmarch1" /> [[Donetsk]]i linnavolikogu hääletas 1. märtsil referendumi korraldamise suhtes piirkonna staatuse kohta, kuid seaduseandjad ei täpsustanud, mida küsitakse ja millal.<ref name="tideD" /> [[Zaporižžja]]s kogunes hinnanguliselt 1000–5000 meeleavaldajat päästma Lenini monumenti. Protestijad avaldasid meelt ka Kiievi valitsuse vastu ning väljendasid toetust Berkuti võitlejatele ja [[Nõukogude Liit|nõukogude]] sümbolitele.<ref name="WZKIK" /><!--{{Verify credibility|date=märts 2014}}--><ref name="HRGGl" /><ref name="EU0Y4" /> Mitmesugused vene meediakanalid võtsid protestide kirjeldamiseks kasutusele väljendi '''Vene kevad''' (''Русская весна'').<ref name="skvortsov" /><ref name="Скворцов" /><ref name="YyBJB" /><ref name="PH1fa" /><ref name="VwRYJ" /> ====2. märts==== Ukraina idapoolseima piirkonna, [[Luhanski oblast|Luhanski oblasti]] nõukogu otsustas nõuda [[vene keel]]ele teise riigikeele staatuse andmist, peatada "[[Berkut (Ukraina)|Berkuti]] võitlejate tagakiusamine", desarmeerida Maidani omakaitseüksused ning keelustada mitmed poliitilised organisatsioonid, nagu [[Svoboda (Ukraina)|Svoboda]] ja [[UNA-UNSO]]. Oblastinõukogu teatas keskvõimudele, et jätab endale õiguse: "paluda abi vennalikult [[Venemaa|vene]] rahvalt".<ref name="hlmDO" /> Uue valitsuse vastaste Venemaa-meelsete kodanike koosolekul osales kuni 5000 inimest, nõuti [[referendum]]i korraldamist Venemaaga ühinemise suhtes.<ref name="pravda.com.ua" /><ref name="1tv.ru" /><ref name="day.kiev.ua" /><ref name="3i2BW" /> Zaporižžjas avaldas Venemaa interventsiooni ja Venemaa-meelsete demonstratsioonide vastu meelt üle 5000 inimese, kes väljendasid ühtlasi toetust Ukraina ühtsusele. Nad avaldasid ka rahulolematust selle suhtes, et inimesed hõivavad valitsushooneid ja heiskavad neile Venemaa lippe.<ref name="QsrH4" /><ref name="v8bUv" /> Samasuguseid miitinguid peeti ka Dnipropetrovskis (kohalikud reporterid kirjeldasid miitingut kui viimaste aastate suurimat, osa võttis hinnanguliselt 10&nbsp;000 inimest), Odessas (mõni tuhat osalejat), [[Mõkolajiv]]is (kohaliku meedia andmetel 5000–10&nbsp;000 inimest) ja Harkivis (mõni tuhat meeleavaldajat).<ref name="VhJ5X" /><ref name="qbJG6" /><ref name="AHMt9" /> ====3. märts==== 3. märtsil kogunes Donetski oblasti haldushoone ümber üle 2000 protestija, kes tungisid läbi miilitsa tõkete ja vallutasid hoone vene lippe lehvitades tagasi.<ref name="VoVUz" /> Venemeelse grupi eesotsas on endine neonatsliku partei "Vene rahvuslik ühtsus" liige [[Pavel Gubarev]],<ref name="CdmyH" /> kes väidab end olevat piirkonna rahvakuberner.<ref name="NYT140304" /><ref name="iwFmx" /> 3. märtsil 2014 püüdis 200–500 valitsusvastast vene lippudega meeleavaldajat hõivata [[Odessa oblast]]i haldushoonet.<ref name="VdddO" /><ref name="odessamar1" /> Nad nõudsid referendumi korraldamist "Odessa autonoomse vabariigi" kehtestamise kohta.<ref name="odessamar1" /> Kui meeleavaldajad hakkasid lõhkuma aknaid ja sisenema hoonesse, rääkis rahvahulgaga oblasti esimees ja Regioonide partei ametnik Mõkola Leonidovitš Skorõk, kes ütles inimestele, et miilits ei saa lubada "kallaletungi" haldushoonele ja et ukrainlased "peavad elama rahulikult ühtses riigis." Meeleavaldajad hüüdsid talle "reetur!" ja "[[Juudas Iskariot|Juudas]]!".<ref name="odessamar1" /> [[Reuters]]i teatel tungisid Kiievi-vastased meeleavaldajad samal ajal [[Donetsk]]i haldushoone esimesele korrusele.<ref name="ahcys" /> ====4. märts==== [[pilt:Euromaidan Odessa 02.03.14.webm|pisi|Ukrainameelne pikett [[Odessa]]s, 2. märts 2014]] Valitsusvastased separatistid tugevdasid kontrolli [[Donetsk]]i piirkondliku haldushoone üle.<ref name="march4dt" /> [[Pavel Gubarev]] valiti kuberneriks ja ütles reporteritele, et käimas on uue administratsiooni struktuuri korraldamine.<ref name="march4dt" /> "Me ei taha anda enam oma raha Kiievile. Me tahame rohkem vabadust oma linnale uues föderatsioonis või konföderatsioonis, mis võimaldab meil võtta omaks sõbralikud suhted ja positiivsed tunded, mida tunneb meie vastu Venemaa rahvas," ütle Gubarjev.<ref name="march4dt" /> ====10. märts==== [[pilt:Flag of the Donetsk People's Republic.svg|pisi|[[Donetski rahvavabariigi lipp|Donetski rahvavabariigi lipust]] on saanud Venemaa-meelsete separatistide silmahakkav sümbol [[Donetsk]]is.<ref name="bbcflags" />]] ... ====13. märts==== Taasasutati [[Ukraina Rahvuskaart]], mille esimeseks ülemaks sai [[kindralleitnant]] [[Stepan Poltorak]]. ===Märtsi II pool=== ====16. märts==== [[Krimm]]is ja [[Sevastopol]]is toimus referendum Venemaaga ühinemise suhtes. Valdav enamus Sevastopoli elanikest oli ühinemise poolt (osalusprotsent 50–80%), Krimmi elanikest pooldas ühinemist Venemaaga 50–60% (osalusprotsent 30–50%).<ref name="o4QKK" /> ====17. märts==== [[pilt:Flag of the St George Ribbon.svg|pisi|[[Georgi lint]]i kujutava lipu on võtnud kasutusele protestijad, kes tunnevad "poolehoidu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] või keiserliku Venemaa vastu ja need, kes mõistavad hukka Ukraina rahvuslasi kui 'fašiste'".<ref name="bbcflags" />]] [[Odessa]]s arreteeriti venemeelse ühenduse "Noorsoo ühtsus"<!--Anton Davidchenko,-->juht (kes oli korraldanud suurema osa koosolekuid Venemaa toetuseks), kellele pandi süüks "õigusrikkumine Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja puutumatuse suhtes" ning "riigireetmine".<ref name="UPADa" /> Seejärel piketeerisid tema toetajad kohalikku SBU peakorterit.<ref name="UPADa" /> Samal ajal olid Ukraina sõjaväelased suurendanud oma kohalolekut ([[Venemaa]]ga piirnevates) [[piirilinn]]ades.<ref name="Novoazovsk" /> {{pooleli|Peatüki}} ==Aprill== ===Aprilli I pool=== [[pilt:Map of Ukraine political simple Donbass.png|pisi|260px|[[Donetsi söebassein|Donbass]] – [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast|Donetski]] oblast]] [[pilt:Donetsk-Ukraine-map.png|pisi|260px|Donetski asukoht Donetski oblastis]] ====5. aprill==== Donetskis osales Venemaa-meelsel separatistlikul koosolekul 500 inimest<!--, which had a lower turnout than usual-->.<ref name="WuZ7f" /> ====7. aprill====<!--en wi Sõda Donbassis kronoloogia algab siit--> Kell 3:30 ründasid relvastatud võitlejad Donetskis ja Luhanskis [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e hooneid.<ref name="BBC7414DR" /> Nad ei esitanud selgelt piiritletud nõudeid.<ref name="5gObD" /> ====12. aprill==== [[Kramatorsk]]is hõivas grupp relvastatud separatiste miilitsajaoskonna, algas [[5. juuli]]ni kestnud [[Kramatorski vastasseis|vastasseis]].<!--en:Kramatorsk standoff--> [[Slovjansk]]is vallutasid eraldusmärkideta sõjaväevormides, kuulikindlates vestides ja [[AK-47|Kalašnikovi automaatidega]] relvastatud maskides mehed Slovjanski linnavalitsuse, miilitsajaoskonna ja julgeolekuteenistuse hooned.<ref>[http://www.bbc.com/news/world-europe-27000700 Armed men have seized a police station and a security services building in eastern Ukraine, officials say.] [[BBC World News]], Vaadatud 2014-04-12</ref> Relvastatud üksusi juhtis [[GRU]] polkovnik [[Igor Strelkov]].<ref>http://www.unian.net/politics/911977-separatistyi-slavyanska-pereshli-pod-kontrol-rossiyskogo-spetsnazovtsa-strelkova-smi.html</ref><ref>http://lifenews.ru/news/132088</ref><ref>[http://www.newsru.com/world/27apr2014/strelkov.html Офицер ГРУ Стрелков впервые показал свое лицо и рассказал, что формировал отряд для Славянска в Крыму]</ref>. {{pooleli|Peatüki}} ==== {{anchor|ATO}}14. aprill==== Ukraina kuulutas riigi idaosas separatistide vastu võitlemiseks välja terrorismivastase operatsiooni (Антитерористична операція на сході України, lühend АТО). ==== {{anchor|ATO}}15. aprill==== Ukraina presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]] kuulutas kooskõlas Ukraina 14. aprilli seadusega "Terrorismi vastu võitlemise kohta" Ida-Ukrainas võimu haaranud valitsusvastaste relvajõududega võitlemiseks välja "terrorismivastase operatsiooni" ("Антитерористична операція", lühend '''ATO''').<ref name="Vpr5z" /><ref name="ao9He" /> ===Aprilli II pool=== ====25. aprill==== USA ametiisikute teatel sisenesid Venemaa hävituslennukid viimase 24 tunni jooksul korduvalt Ukraina õhuruumi.<ref name="B1sOu" /> [[Odessa oblast]]is sai granaadirünnakus [[Transnistria]] lähistel olevale kontrollpunktile vigastada seitse inimest, sealhulgas üks miilits.<ref name="KHteq" /><ref name="QJFOx" /> ==Mai== ===Mai I pool=== ... ====2. mai==== {{main|Odessa kokkupõrked}} Koidikul alustasid Ukraina relvajõud laiaulatuslikku operatsiooni [[Slovjansk]]i tagasivallutamiseks.<ref name="move" /> Saabus teateid tulistamiste ja plahvatuste kohta ning sõjaväehelikopteri poolt tule avamise kohta ning separatistid teatasid ühe [[Mi-24]] helikopteri allatulistamisest,<ref name="move" /><ref name="ZZZ18" /> ja ühe piloodi vangistamise kohta.<ref name="OUgNB" /> Valitsusvastaste jõudude teatel said kokkupõrgetes surma kolm võitlejat ja kaks tsiviilisikut. Ukraina siseministeeriumi teatel hõivati kuni üheksa Slovjanskit ümbritsevat valitsusvastaste võitlejate kontrollpunkti. Ministeerium kinnitas ka kahe helikopteri allatulistamist ja kahe lennuväelase hukkumist.<ref name=":0" /> Seitse sõjaväelast sai haavata.<ref name="8YeUp" /> Võitlus vaibus õhupoolikuks.<ref name=":0" /> Hiljem toimusid [[Odessa]]s kokkupõrked valitsusmeelsete ja valitsuse vastaste meeleavaldajate vahel.<ref name="9yBJA" /><ref name="ax4aQ" /><ref name="dde6C" /> [[Odessa kokkupõrked|Odessa kokkupõrgetes]] hukkus kokku 48 inimest.<ref name="rASov" /><ref name="go52" /><ref name="xMrWh" /><ref name="dead" /><ref name="S9dui" /><ref name="KQKGa" /> Presidendi kohusetäitja Turtšõnov väljastas avalduse, milles teatas, et 'relvastatud [[Diversant|diversandid]]' püüdsid tungida Venemaalt üle piiri Ukrainasse, kuid löödi Ukraina piirivalvurite poolt tagasi.<ref name="CnrHO" /> Venemaa Julgeolekuteenistuse ([[FSB]]) piirivalveteenistus teatas, et Ukraina poole teave vene "sabotaažirühmade" väidetavate katsete kohta ületada piiri "ei vasta tegelikkusele."<ref name="MBedO" /> ==== 3. mai==== Valitsusvastased võitlejad ründasid Luhanskis Ukraina sõjaväe värbamiskeskust, pärast seda, kui kutsealused olid nende esialgse rünnaku tagasi löönud. Kokkupõrgetes sai vigastada kaks Ukraina sõdurit, hukkus üks separatistist võitleja. Separatistid omastasid relvad ja viisid nekrutid teadmata kohta.<ref name="Yurz0" /> Relvastatud võitlejad röövisid Luhanski oblasti Stanitsno eelpostilt viis Ukraina piirivalvurit. Piirivalvuritelt rööviti relvad ja nad lasti järgmisel päeval vabaks.<ref name="0zRTF" /> Teadete kohaselt hukkus Kramatorski ja Slovjanski ümber toimunud intensiivses võitluses kümme inimest.<ref name="DYU5U" /> ==== 4. mai==== Odessas ründas kuuskümmend keskvalitsuse vastas meeleavaldajat miilitsa peakorterit ja vabastas 67 inimest, kes olid peetud kinni 2. mai surmavate kokkupõrgete tõttu.<ref name="Itbz5" /> Varahommikul ründas neli Ukraina soomusmasinat valitsusvastaste võitlejate kontrollpunkti [[Kostjantõnivka]] juures; kokkupõrkes osalesid kohalikust teletornist tulistanud täpsuslaskurid.<ref name="eI61g" /> Ukraina jõud tõmbusid Kramatorski tänavatelt tagasi [[Kramatorski sõjalennuväli|kohaliku lennujaama juures asuvasse baasi]].<ref name="C7cgM" /> ==== 5. mai==== Slovjanski ümbruses taasalanud võitluses sai neli Ukraina sõjaväelast surma ja 30 haavata. Isehakanud linnapea kinnitusel hukkus seitse võitlejat ning kolm tsiviilisikut. Kokkupõrge algas, kui Ukraina soomustatud konvoi sattus Slovjanski äärelinnas<!--Semeniivka--> valitsusvastaste võitlejate varitsusele. Pealtnägijate sõnul plahvatas kohalik bensiinijaam tulemerena<!--'exploded in a wall of flame'-->. Tosinkond mässajate võitlejat saabus varitsusse soomustransportööril.<ref name="jYKaS" /> Mässulised lasksid raskekuulipildujast alla Ukraina [[Mi-24]] helikopteri, mis kukkus jõkke; meeskond pääses eluga. Ukraina valitsus süüdistas venemeelseid võitlejaid raskerelvade, kaasaarvatud [[miinipilduja]]te kasutamises.<ref name="0kSQl" /><ref name="SLH2B" /> ... ====9. mai==== [[Kostjantõnivka]] kontrollpunkti juures lasti maha võitlejatega rääkida üritanud õigeusu vaimulik.<ref name="i9IDy" /> [[Avdijivka]] linnanõukogu võeti üle tuvastamata isikute poolt.<ref name="YRgju" /> Mariupolis leidsid aset inimohvritega lõppenud kokkupõrked, kui 60 separatisti üritasid võtta üle miilitsajaoskonda. Rünnak löödi tagasi, kuid hoone süttis põlema. Ukraina siseministeeriumi teatel hukkus 20 mässajat, 4 võeti vangi, valitsusvägede poolel hukkus üks võitleja, viis said haavata.<ref name="9jf5Y" /> Hiljem selgus, et separatistid röövisid ka linna miilitsaülema.<ref name="86kvX" /> ==== 10. mai==== Ukraina kaitseministeerium teavitas ühe alampolkovniku ja ühe suurtükiväelase surmast lahingus Mariupoli lähistel. Alampolkovniku sõiduk sattus varitsusele teel miilitsajaoskonda, sõdur tapeti rünnakus hoonele.<ref name="nMjVq" /> Relvastatud separatistid sisenesid Donetski lähistel asuvasse [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] muuseumi ning varastasid [[PTRS-41]] tankitõrjerelva ja kaks AK-47 koopiat.<ref name="QLHjP" /> ==== 11. mai==== Donetskis ja Luhanskis toimusid nõndanimetatud iseseisvusreferendumid. Donetskis olid korraldajate sõnul 89% hääletanutest omavalitsuse poolt.<ref name="fnRZn" /> Luhanskis hääletas korraldajate väitel 96,2% Ukrainast eraldumise poolt.<ref name="9oaZl" /> Eelnimetatud tulemusi ei saanud sõltumatult kinnitada.<ref name="fFBVe" /> [[Krasnoarmiiske (Novoazovski rajoon)|Krasnoarmiiskes]] avas maskides jõuk rahva pihta tule, surma sai kaks tsiviilisikut, üks tsiviilisik sai vigastada.<ref name="fNlwB" /> ==== 13. mai==== 20&nbsp;km kaugusel Kramatorskist asuva Oktjabrski küla juures sattus sõjaväekolonn valitsusvastaste võitlejate varitsusele, kuus Ukraina sõdurit sai surma.<ref name="gqAjt" /> Seitsmes sõdur suri saadud haavadesse.<ref name="FpFNo" /> Ukraina kaitseministeeriumi teatel sai üks mässuline surma ja neli haavata.<ref name="p03NK" /> Hävitati üks Ukraina [[BTR-80|BTR soomustransportöör]] ja [[GAZ-66]] veoauto.<ref name="tWcF1" /> Valitsusvastaste jõudude kinnitusel sai atentaadis haavata Luhanski 'rahvakuberner' Valeri Bolotov, atentaadi korraldamises süüdistati Ukraina võime.<ref name="Flbai" /> ==== 14. mai==== Ukraina president [[Oleksandr Turtšõnov]] kinnitas, et Ukraina Rahvuskaart purustas valitsusvastaste võitlejate baasi Kramatorski lähistel ja kindlustatud piirkonna Slovjanski juures. President kinnitas ka seda, et Slovjanski lähistel asuv teletorn on Ukraina kontrolli all.<ref name="te2Dm" /> [[Ivano-Frankivsk]]i torujuhtme plahvatust Lääne-Ukrainas nimetati Ukraina võimude poolt "terroristlikuks rünnakuks".<ref name="lkBle" /> ==== 15. mai==== Valitsusvastaste jõudude allikate kinnitusel tulistas sõjavägi Kramatorskis surnuks kolm tsiviilisikut.<ref name="nFFUT" /> Ukraina allikad teatasid kolmest valitsusvastaste võitlejate rünnakust sõjaväe eelpostidele Slovjanski ja Kramatorski piirkonnas, üks rünnakutest toimus kohalikku teletorni valvava väesalga vastu. Mässulised kasutasid rünnakutel [[BMD-2]]<nowiki>-sid</nowiki><!--en: , somustransportöör-->ja tulistasid automaatrelvadest.<ref name="ItWSa" /> ===Mai II pool=== ==== 16. mai==== Ukraina allikate teatel arreteerisid miilitsa ja [[Ukraina julgeolekuteenistus|julgeolekuteenistuse]] ühendatud jõud [[Lugansk|Luhansk]]is [[Kaguarmee]] komandöri.<ref name="South-East Army commander arrested in Luhansk - minister" /> Nende kinnitusel viidi kinnipeetu<!--Oleksiy Relke,-->[[Kiiev]]isse.<ref name="South-East Army commander arrested in Luhansk - minister" /> Ukraina peaprokurör klassifitseeris<!--self-declared-->valitsusvastaste jõudude poolt välja kuulutatud vabariigid terroristlikeks organisatsioonideks.<ref name="NQOaO" /> [[Donetsk]]i linnas piiras 130 relvastatud võitlejat [[Eripataljonid Ida ja Lääs|pataljonist Vostok]] sisse Ukraina Rahvuskaardi Ida territoriaalse juhtimiskeskuse ja käskis seesolevatel sõjaväelastel relvad maha panna. Mässajajad võtsid lõpuks territooriumi oma kontrolli alla, pärast seda kui mitmed Rahvuskaardi vabatahtlikud olid vandunud truudust Donetski rahvavabariigile. Ülejäänud väed paigutati ümber teistesse kasarmutesse. Venemeelne maakaitsevägi hõivas kindlaks tegemata arvu käsirelvi.<ref name="mPCes" /> Kaks Ukraina sõdurit sai vigastada, kui nende baasi Harkivi oblastis ründasid valitsusvastased maakaitseväelased Donetskist.<ref name="IdGoC" /> ==== 17. mai==== Üks meesterahvas lasti maha ja teine sai haavata, kui nende poolt juhitud sõiduauto läbis valitsusvastaste võitlejate kontrollpunkti Luhanski oblasti Jubileini külas. Juhita auto vigastas veel kahte naisterahvast.<ref name="1Vd31" /> [[Kramatorsk]]is võttis vähemalt 50 relvastatud ründajat üle gaasipumpamisjaama.<ref name="aLlql" /> Luhanski "rahvakuberner"<!--Valeriy-->Bolotov peeti Ukraina piirivalvurite poolt lühikeseks ajaks kinni<!--border checkpoint in Dovzhanskiy-->ning vabastati pärast 200 relvastatud võitleja veretut rünnakut eelpostile.<ref name="LQi06" /> Ametivõimude väitel sai kokkupõrgetes Slovjanskit ümbritsevate Ukraina vägedega surma üks venemeelne võitleja.<ref name=":2" /> ==== 18. mai==== 17.–18. maini tulistati [[Kramatorski sõjalennuväli|Kramatorski lennuvälja]] paiguti miinipildujatest ja RPG-dest, toimus ka üks valitsusvastaste võitlejate rünnakukatse lennuvälja hõivamiseks. Teated hukkunutest valitsusvägede ja tsiviilelanikkonna seas puuduvad.<ref name=":2" /> Slovjanski isehakanud linnapea väitis, et Ukraina miinipildujatuli kahjustas ühe küla juures asuvat raudteesilda. Stahhanovi rauasulatustehas Luhanskis katkestas töö, pärast seda, kui valitsusvastased võitlejad tulistasid ja viisid rivist välja kaks transformaatorit, katkestades seadmete elektrivarustuse. Kuus sulatusahju lülitati välja.<ref name="ntboV" /> ==== 19. mai==== Mässajate miinipildujarünnakus Ukraina positsioonidele Slovjanski lähistel [[Karatšun]]i mäe juures sai üks sõdur surma, kolm haavata.<ref name="TvPnV" /> Venemaa-meelsete allikate kinnitusel said Ukraina suurtükitulest kannatada asulad Slovjanskist lõunas<!--village of Semeniivkaja kaks neighbours south of were damaged by Ukrainian artillery fire--> .<ref name="6nn6r" /> Ukraina siseministri teatel ründasid mässajad sõjaväe kontrollpunkti<!--at Amvrosiivka,--> Donetski oblastis. Umbes 50 venemeelset omakaitseväelast saabus kümnel sõidukil ja avas tule, kuid pärast 30 minutit kestnud tulevahetust tõrjuti nad tagasi. Üks separatist sai surma, teine võeti vangi ja seitse sai haavata.<ref name="giRVo" /> President Turtšõnov süüdistas kommunistlikku parteid koostöös separatistidest mässajajatega ja esitas Justiitsministeeriumile avalduse partei keelustamiseks.<ref name="taKFC" /> Mariupolis toimuma pidanud rahumiiting keelustati viimasel minutil Venemaa-meelsete relvastatud gruppide ähvarduste tõttu.<ref name="APM20514" /> Endale kuuluvast telejaamast edastatud hilisõhtuses teleesinemises <!--[[Ukrayina (TV channel)|Ukrayina TV]] [[Ukraina oligarch]]-->kinnitas piirkonna suurärimees<!--biggest [[business mogul]]--> [[Rinat Ahmetov]], et "selle [[Donetski Rahvavabariik|Donetski rahvavabariigi]]" esindajad on sooritamas "[[Donbass]]i [[genotsiid]]i".<ref name="APM20514" /> ==== 20. mai==== [[Donbass Arena]] staadionil [[Donetsk]]is peeti autosignaalide saatel nõndanimetatud Rahumarss, mille korraldajaks oli suurärimees Rinat Ahmetov.<ref name="APM20514" /> [[BBC News]]i ja Ukrajinska Pravda teatel ründasid mõnda sõidukit relvastatud separatistid ning inimesed relvadega hoiatasid taksojuhte, et need ei osaleks<!--that armed gunmen had threatened (at) the offices of several city taxi services not to take part-->.<ref name="APM20514" /><ref name="G0ZTF" /> Suurärimees Akhmetov tõotas, et "sireen heliseb üle kogu Donbassi igal hommikul, kuni rahu kehtestamiseni".<ref name="APM20514" /> Relvastatud separatistid hakkasid ehitama Ukraina-Vene piirist 8&nbsp;km kaugusele alalisi betoonist kontrollpunkte.<ref name="AfqR7" /> Mässajate jõud viisid [[Karatšun]]i mäe juures läbi veel ühe miinipildujarünnaku Ukraina vägede vastu, haavates nelja sõdurit.<ref name="0fVU2" /> ==== 21. mai==== Teadete kohaselt oli valitsusvastaste jõudude kontrolli all kolmandik Donbassi valmiskomisjonidest.<!--Ukrainian troops, meanwhile, were in charge of three electoral districts in Donetsk ja the polling stations at [[Dobropyllia]], [[Olexandriivka]], [[Velikonovosilkivsky]] ja [[Chervonoarmiisk (Donetski oblast)|Chervonoarmiisk]].--> Mariupolis korraldasid võitlejad piketi kahe Ukraina oligarh [[Rinat Ahmetov]]ile kuluva tehase ees, kuna Ahmetov oli kutsunud üles aktsioonile separatismi vastu.<ref name="vv8N8" /> ==== 22. mai==== [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha]] juures hukkus vähemalt 16 Ukraina ajateenijat ja 32 sai haavata,<ref name="A2GHB" /><ref name="R5TRc" /><!--järgneva ref-art allosas on BBC loend märkimisväärsematest hukkunutega intsidentidest seisuga 30. mai--><ref name="g7Le9" /> kui nende kontrollpunkti ründasid relvastatud separatistid.<!--armed separatists attacked the checkpoint they were manning with machine gun fire, hand grenades, rocket propelled grenades ja mortar rounds.--><ref name="JXBum" /> Hiljem suri haavadesse veel üks sõdur, millega Ukraina langenute arv tõusis 17-ni.<ref name="jw9ie" /> Luhanski oblastis [[Rubižne]] lähistel asuva silla juures tõkestasid mässuliste jõud varitsusest Ukraina sõjaväekolonni.<ref name="JXBum" /> Kaks Ukraina sõdurit sai surma ja seitse haavata,<ref name="DYYLw" /> samas kui separatistid teatasid seitsmest langenud võitlejast ja 16 haavatasaanust.<ref name="bp86g" /> ==== 23. mai==== Donetskist 25 km loodes asuva [[Karlivka]] küla juures tapsid valitsusvastased jõud varitsusest viis pataljoni "Donbass" ukrainlasest vabatahtlikku.<ref name="RIKLf" /> Partei "Parem sektor" pressiesindaja Borislav Bereza väitel läksid tema partei võitlejad päästma lõksulangenud sõdureid.<ref name="DHQ8Y" /> Pooled pataljoni sõduritest said haavata.<ref name="vF8P3" /> Mässuliste teatel sai lahingus surma kaks nende võitlejat.<ref name="ogORv" /> ==== 24. mai==== Kaks Ukraina sõdurit sai surma, kui Slovjanski mässajate jõud ründasid linna ümbritsevat kahte kontrollpunkti miinipildujatest, [[RPG (granaadiheitja)|RPG-dest]] ja käsitulirelvadest.<ref name="VCysh" /> [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] vahel allkirjastati lepingud [[Uus-Venemaa föderatiivriik|Uus-Venemaa föderatiivriigi]] (vene keeles ''Федеративное государство Новороссия'') moodustamise kohta. ==== 25. mai ==== [[Slovjansk]]i lähistel hukkusid valitsusvastaste jõudude miinipildujarünnakus Itaalia ajakirjanik Andrea Rocchelli (30-aastane) ja tema Venemaa kodanikust tõlk Andrei Mironov (60).<ref name="eJPcb" /> ==== 26. mai ==== {{Main|Donetski lahing}} [[Donetski lennujaam]]a juures puhkes kella 13:00 ajal kohaliku aja järgi äge võitlus, pärast seda, kui varem lennujaama hõivanud valitsusvastaste jõudude võitlejad eirasid Ukraina ultimaatumit võitlejad tagasi kutsuda. Valitsusvägede poolt läbi viidud õhurünnakus kasutati muuhulgas [[ründekopter]]eid ([[Mi-24]]) ja [[hävituslennuk]]eid ([[Suhhoi Su-25]], [[Suhhoi Su-27]] ja [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MIG-29]]).<ref name="cstaP" /> Mässajate väljatõrjumiseks kasutati Ukraina dessantväelasi. Valitsusvõimude kinnitusel hävitati üks [[õhutõrjekahur]].<ref name="hl6yU" /><ref name="SbnKz" /> Donetski rahvavabariigi allikad omakorda teatasid kahe valitsusvägede helikopteri allatulistamisest.<ref name="fxUKU" /> Õhtuks võitlus vaibus ja mõlemad pooled väitsid lennuvälja olevat oma kontrolli all. Langenute arvu kohta anti umbmääraseid teateid<ref name="AuOet" /> Kohalikus surnukuuris oli 36 lahingu jooksul tapetud inimese surnukeha, neist 33 kuulusid Venemaalt pärit võitlejatele<!-- hukkusid läbi "friedly fire" Guardianis on sellest artikkel-->. Donetski linnapea<!--, Oleksander Lukyanchenko,--> andis teada, et kokkupõrgete tagajärjel on kohalikes haiglates 43 haavatut.<ref name="qm4Uw" /> Osad surnukehad toimetati külmutusautodega Venemaale. Kell 18:00 kaotas [[OSCE]] peakorter ühenduse oma sõjaväeliste vaatlejatega idapoolses Donetskis.<ref name="ZGQeG" /> 29. mail võttis Donetski rahvavabariik omaks, et OSCE vaatlejad on nende käes. ==== 27. mai ==== Öösel kell 3:40 ületas Novoprohhorovka (Venemaa) juures startinud mitmest veoautost, furgoonist ja muust sõidukist koosnev autokolonn Astahhovi küla (Luhanski oblast) juures Ukraina piiri ja suundus Antratsõti<!--uk:Антрацит (місто)--> suunas. Pärast tulevahetust piirivalvuritega konfiskeeris piirivalve furgooni ja kaks sõidukit, mille laadungiks olid AK-47 automaadid, RPGd ja lõhkeaine. Üks relvastatud meeskodanik sai haavata.<ref name="P4Tkt" /> Donetski rahvavabariigi pressiteenistus teatas igapäevase [[Komandanditund|komandanditunni]] kehtestamisest kella 20–6.<ref name="0w6HI" /> ==== 28. mai ==== Ukraina sõjajõudude pressisekretäri <!--Alex Dmitrashkovskyy-->teatel lasksid Donetski oblasti kontrollpunkti sõdurid alla Venemaal valmistatud [[droon]]i.<ref name="CdtJb" /><ref name="WbA47" /> Varem olid Donetski venemeelse sõjaväe liikmed teatanud, et olid lasknud alla Donetski kesklinna kohal lennanud Ukraina drooni.<ref name="ERuZ9" /> 80 Ukraina sõjaväeüksuse nr 3035 sõdurit alistus vastaspoole võitlejatele. ==== 29. mai ==== <!--Vene Interfaxi teatel lubavad mässulised (nende pealike sõnul) OSCE vaatlejatel mingil ajal lihtsalt minema kõndida ([[BBC News Online]]). Vaatlejad olevat Ponomarjoviga ("meer") liitunud grupi käes; olevat "kinni peetud", mitte "vangistatud" ja need olevat "kõige agaramad" (''most eager'', hiljem ''zealous''), see siis kinnipidamise põhjus.--> [[29. mai]]l tulistati [[Slovjansk]]i lähistel alla valitsusvägede transpordikopter [[Mil Mi-8|Mi-8]]. Hukkus vähemalt 12 Ukraina sõjaväelast, teiste seas [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina Rahvuskaardi]] [[kindralmajor]] [[Sergi Kultšitskõi]].<ref name="KgaIY" /><!--BBC World News live 14:04--><ref name="P0I9v" /><ref name="i5zen" /><ref name="W61oQ" /> Luhanski oblastis <!--Alexandrovsk-->pani 20 rahvuskaardi liiget relvad maha. Tegevuse käigus sai haavata üks venemeelne võitleja.<ref name="j3pQN" /> Harkivi oblastis [[Izjum]]i lähistel sattus Ukraina sõjaväekolonn Donetski rahvavabariigi võitlejate varitsusse. [[Granaadiheitja]]<!--was hit by a rocket propelled grenade--> tabamuse saanud veoautos [[KAMAZ]] hukkus üks Ukraina sõjaväelane, kaks said haavata.<ref name="nj92K" /> [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i [[Kiiev]]i esindus teatas, et kaotas õhtul umbes kella 19:00 ajal ühenduse oma teise vaatlejate grupiga. [[Luhansk|Luhanskis]] baseeruv neljast välisriikide kodanikust ja ühest Ukraina abilisest koosnev grupp peeti relvastatud võitlejate poolt kinni Luhanskist 100&nbsp;km kaugusel põhjas asuvas [[Sjevjerodonetsk]]is. [[Slovjansk]]i valitsusvastaste jõudude rühmitus teatas, et OSCE vaatlejad on nende juures ning nad võidakse varsti vabaks lasta.<ref name="89cQ2" /> [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse]] andmetel on 29. mail toimunud OSCE vaatlejate kinnipidamise taga vene kasakate struktuurid.<ref name="vR6DO" /> Venemeelne väesalk [[Eripataljonid Ida ja Lääs|pataljon Vostok]] võttis [[Riigipööre|''coup d'état''<nowiki/>']] käigus oma kontrolli alla Donetski rahvavabariigi peakorteri ja tekitas mässuliste seas kaose.<ref name="EmwNz" /><ref name="guard608" /> ==== 30. mai ==== Ukraina piirivalveameti teatel löödi [[Luhanski oblast|Luhanski oblasti]] idaosas öösel tagasi [[Venemaa|VF]] poolt lähtunud relvastatud rünnak.<ref name="MVSPZ" /><!--in [[Stanytsia-Luhanska Raion|Stanytsia-Luhanske]].--> 29. mail hakkasid relvastatud isikud Venemaa poolel kogunema, kontrollpunktist mitte eriti kaugel, ja paigaldasid mitmeid tõkkeid. Piirivalve eelposti ümbritses ühtekokku 300 relvastatud inimest. Kell 00:30 avasid nad automaatrelvadest ja granaadiheitjatest Ukraina piirivalvurite suunas tule. Riigi piirivalvurid vastasid tulele. Üks piirivalvur sai [[šrapnell]]ist vigastada. Samal ajal nähti kohta, kust tuli avati, saabumas vähemalt nelja kiirabiautot.<ref name="stan" /> Samal ööl võtsid piirivalvurid kinni kolm VF poolt piiri ületanud autot. Üks autodest, [[Mercedes Vito]], pidi oletatavasti saatma piiripunkti mõnevõrra hiljem saabunud kahte [[GAZelle]]<!--en:GAZelle--> kaubikut. Lõpptulemusena leidsid piirivalvurid 27 [[AK-47]] automaati, kaks püstolit, neli kuulipildujat, viis [[granaadiheitja]]t, viis snaiper vintpüssi ja 84 kasti laskemoona ja [[Granaat (lõhkekeha)|granaat]]idega. GAZelle reisijate seas oli ka naisterahvas, kellel oli kaasas 10&nbsp;000 [[Ameerika dollar|dollarit]]. Piirivalve pidas kinni kokku 13 inimest.<ref name="stan" /> [[Ukraina julgeolekuteenistus]] teatas Venemaa päritolu [[Mehitamata õhusõiduk|drooni]] [[Orlan-10]] allatulistamisest Ida-Ukrainas 28. mail.<ref name="Dj7lT" /> ==== 31. mai ==== Donetski rahvavabariigi esimees [[Deniss Pušõlin]] teatas 31. mail, et hukkus 6 ülestõusnut, kes olevat püüdnud lennuvälja tagasi vallutada, et saada kätte oma varem [[Donetski lahing|lahingus]] hukkunud seltsimeeste surnukehad.<ref name="jCst4" /> "Nad surid, püüdes võtta tagasi Ukraina lennujaama ja meie poisid püüdsid neid tagasi võtta," ütles Pušilin.<ref name="Vr8pM" /> Valitsusvägede teatel oli siiski tegemist kahe uue rünnakuga lennuvälja territooriumit valvavate sõjaväelaste vastu. "Kella viie ja seitsme ajal hommikul toimus kaks rünnakukatset [[Donetski lennujaam]]ale. Illegaalsed sõjaväestatud jõud üritasid vallutada lennujaama, mõlemad rünnakukatsed löödi aga terrorismivastaste jõudude osaks olevate dessantväelaste poolt tagasi," teatas sõjaväe pressesindaja <!--Oleksiy Dmytrashkovsky-->uudisteagentuurile Interfax-Ukraine.<ref name="Wu6sv" /> [[Krasnõi Lutš]]i juures toimunud kokkupõrkes piirivalvuritega sai 2 separatisti surma; neli haavatud piirivalvurit toimetati hospidali.<ref name="T0hA4" /> [[Luhansk|Luhanski]] Leninski rajoonis hõivasid relvastatud separatistid laskemoonatehase.<ref name="9KJSO" /> Relvastatud võitlejad hõivasid [[Sjevjerodonetski lennujaam]]ast kümme turvasõidukit ja pantvangistasid kaheksa turvatöötajat. Seitse turvatöötajat lasti hiljem vabaks, pärast seda, kui neid oli kuulatud üle nende oletatava seotuse kohta parteiga "Parem sektor" .<ref name="ec4pa" /> ==Juuni== ===Juuni I pool=== ====1. juuni==== Teadete kohaselt on konflikti algusest saadik valitsusvastaste jõudude poolt võetud vangi ja pantvangi umbes 200 inimest.<ref name="tdxOq" /> Endine [[Mariupol]]i rahandussekretär <!--Alexander Fomenko-->valiti linnanõukogu ette kogunenud venemeelse rahvamassi poolt "rahva linnapeaks".<ref name="WF2Pv" /> [[Thorez]]is said [[RPG (granaadiheitja)|RPG]] rünnakus tugevasti kannatada [[Ukraina julgeolekuteenistus|Ukraina julgeolekuteenistus]]e ametiruumid.<ref name="Ov4Tq" /> ====2. juuni==== Paarikümne kilomeetri kaugusel [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] piirist asuvas [[Luhansk|Luhanskis]] <!--Reuters: algas varahommikul-->ründas kuni 500 [[miinipilduja]]te, granaadiheitjate, automaatide ja muude relvadega<!--videolt näha vähemalt ühe raketi plahvatus--> relvastatud separatisti linna edelaserval asuvat piirivalve juhtimiskeskust, vähemalt 5 ründajat sai surma, 8 haavata. Vastaspoole võitlejatelt ja elumajadest lähtunud snaipritulest sai haavata vähemalt üksteist piirivalvurit, neist neli raskelt.<ref name="atP9X" /><ref name="a3P77" /> Piirivalvuritele tuli appi [[Ukraina õhujõud|lennuvägi]], mis suutis hävitada kaks miinipilduja laskepesa, kaks mässajat hukkus.<ref name="UoG2H" /> Pärast 20–30 minutit kestnud vaherahu, mille jooksul veeti ära langenud ja haavatud, lahing jätkus.<ref name="bbc" /><ref name="bbc2" /><ref name="wsj" /><ref name="W5V7W" /><ref name="fox" /><ref name="UcZDz" /> [[OSCE]] 4. juunil avaldatud teate kohaselt oli olukord Luhanskis pingeline. Võitlus valitsusvastaste jõudude ja keskust kaitsvate piirivalvurite vahel vaibus pärast 17 tundi kestnud tulevahetust.<ref name="oQXG3" /> Luhanski haldushoones toimus kuni 3 plahvatust, milles hukkus kinnitamata andmetel vähemalt kaheksa inimest,<ref name="osce1" /> teiste seas Luhanski rahvavabariigi tervishoiuminister.<ref name="bbc" /><ref name="bbc2" /><ref name="wsj" /> [[OSCE]] vaatlejate teatel sai hoone kolm raketitabamust (õhusõidukilt välja tulistatud mittejuhitavate rakettidega).<ref name="bbc2" /><ref name="BBC2" /><ref name="kiiev1" /> Uudisteagentuuri RT väitel olevat OSCE kinnitanud, et Ukraina õhujõud tulistasid kolme lennurünnaku ja viie kopterirünnaku ajal Luhanskis välja üle 150 raketi ning pommitasid ka haldushoonet.<ref name="rt12" /> Moskvas teatas kaitseministeerium manöövrite korraldamisest [[Lääne sõjaväeringkond|Lääne sõjaväeringkonnas]], milles katsetatakse ka suure täpsusega [[9K720 Iskander|Iskander]] tüüpi maa-maa [[Ballistiline rakett|rakette]].<ref name="fox" /><ref name="m1uJF" /> ====3. juuni==== [[OSCE]] Ukraina erimissiooni teatel pole 2. juuni (kell 18:00 kohaliku aja järgi) seisuga õnnestunud taastada ühendust 4 Donetski grupi ja 4 Luhanski grupi vaatlejaga, kellega oldi viimati ühenduses vastavalt 26. ja 29. mail.<ref name="w8tOQ" /> [[Slovjansk]]is ja [[Slovjanski piiramine|linna lähistel]] puhkesid valitsusvastaste võitlejate ja valitsusvägede vahel ägedad lahingud, kaasatud oli lennuvägi.<ref name="BBC2" /><ref name="kiiev1" /> Võitluses sai kaks sõdurit surma ja 42 haavata,<ref name="NS28G" /> surma sai ka vähemalt kümme separatisti, 12 separatisti sai haavata.<ref name="4Fhuo" /><ref name="eZztU" /> Terroristid tulistasid alla kaks valitsusvägede Mi-24 helikopterit.<ref name="5hKVw" /> Teel [[Izjum]]ist [[Slovjansk]]isse sattus rünnaku alla Ukraina sõjaväekolonn; üks sõjaväelane sai surma, kolmteist haavata. [[Kramatorsk]]i lähistel Semenivkas purustas armee valitsusvastaste võitlejate rajatud teetõkked.<ref name="T9gF4" /> Ukraina peaprokuröri kohusetäitja teatas [[Kiiev]]is antud pressikonverentsil, et aprillis alanud kokkupõrgetes Kremli poolt toetatud mässajatega on Luhanski ja Donetski oblastites saanud surma 181 inimest, teiste seas 59 sõjaväelast. Vigastatuid olevat 239.<ref name="kiiev1" /> Terrorismivastase operatsiooni pressiesindaja<!--Selezniov--> teatas, et Ukraina julgeolekujõud on ainuüksi Donetski oblastis neutraliseerinud üle 300 võitleja.<ref name="kiiev1" /> ====4. juuni==== Ukraina valitud president [[Petro Porošenko]] kohtus hommikul [[Poola]]s [[Barack Obama]]ga.<ref name="tb617" /> Pärast päevi kestnud ägedaid lahinguid hõivasid separatistid Luhanski oblasti idaosas piirivalve baasi.<ref name="bbc5" /> Luhanskis loovutasid valitsusväed vastaspoole võitlejatel oma baasi pärast 10 tundi kestnud lahingut ja lahingumoona otsalõppemist. Võimude kinnitusel said lahingus surma kuus vastaspoole võitlejat, kolm valitsusvägede sõdurit sai haavata.<ref name="guard1" /> Presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]]i teatel alustati idapiiri sulgemist, eesmärgiga hoida ära relvade ja võitlejate liikumine Ukrainasse.<ref name="gazeta1" /> Pärast ägedaid lahinguid hõivasid valitsusväed Slovjanskist kirdes asuva [[Krasnõi Lõman]]i linna.<ref name="bbc5" /> Lahingutes tabamusi saanud haiglas sai mitu inimest haavata.<!--BBC: surgeon was killed; ua allikas annab kahtlaseid ajalisi määratlusi, millest pole aru saada, mis toimus täna, mis eile ja ei räägi kirurgi surmasaamisest--><ref name="WgAOA" /> Separatistid tõmbusid tagasi oma Brusõvka küla lähistel asuvasse tugipunkti (Slovjansk-Krasnõi Lõman tee), kus neil on kaevikute võrgustik ja mitmed punkrid.<ref name="FvGqB" /> Mässulised hõivasid [[Sverdlovsk (Ukraina)|Sverdlovskist]] idas asuva Tšervonopartõzanski piirivalvurite baasi (80 km [[Luhansk|Luhanskist]]).<ref name="kFTIW" /><ref name="clKc8" /> "Terrorismivastase operatsiooni"<!--see on UKR ametlik nimetus, sellepärast j-märkides--> läbiviimise alal vigastati veejuhet, veeta jäid [[Družkivka]], [[Dzeržõnsk]], [[Kostjantõnivka]] ja [[Kramatorsk]].<ref name="1cxMF" /><ref name="8f1dJ" /> [[NATO]] Euroopa vägede ülemjuhataja kindral [[Philip Breedlove]] teatas, et Venemaa mitteregulaarjõud ning Venemaa poolt toetatud ja rahastatud jõud on idapoolses Ukrainas väga aktiivsed ning et "see peab lõppema".<!--this has to stop--><ref name="bbc5" /> ==== 5. juuni ==== Ukraina piirivalve teatas, et lõi tagasi samaaegselt nii Venemaa kui Ukraina poolt lähtunud rünnaku oma "Marõnivka"<!--uk:Маринівка (пункт контролю)--> piiripunktile.<ref name="RXAYH" /> Viis piirivalvurit sai haavata; purustati kolm mässuliste veoautot <!--«[[Урал-375Д|Урал]]», kaks autot [[КамАЗ]] ja [[БТР]]-->ja üks [[soomustransportöör]]. Ukraina kinnitusel tõmbusid separatistid pärast õhurünnakut ja maapealse abiväe saabumist tagasi Venemaale.<ref name="5x3vk" /><ref name="bbc27719728" /> Ukraina siseministeeriumi teatel sai surma vähemalt 15 venemeelset separatisti.<ref name="nT3r5" /> Ukraina sulges kaheksa<!--loetelu- https://ru.wikipedia.org/wiki/Вооружённый_конфликт_на_востоке_Украины_(2014)#.D0.9B.D0.B5.D1.82.D0.BD.D1.8F.D1.8F_.D0.BA.D0.B0.D0.BC.D0.BF.D0.B0.D0.BD.D0.B8.D1.8F--> idapiiril asuvat piiripunkti.<ref name="gazeta1" /> Vene meedia väitel kaotas Ukraina valitsus Luhanski oblastis kontrolli enam kui 130&nbsp;km pikkuse piirilõigu üle Venemaaga.<ref name="gazeta1" /><!--piiri sulgemine ei tähenda kontrolli kaotamist--> Krasnõi Lõmani linnavalitsuse hoonele heisati taas Ukraina lipp.<ref name="U4Y2F" /> Ukraina väed tõid [[Slovjansk]]it ja [[Kramatorsk]]it ümbritsevate kontrollpunktide tugevdamiseks kohale [[tank]]id [[T-64]].<ref name="DJcll" /><ref name="rnmAq" /> Terroristid on võtnud kasutusele [[tankitõrjerelv]]ad. Venemaa president [[Vladimir Putin]] kohtus esimest korda pärast [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi okupeerimist]] silmast silma Lääne liidriga&nbsp;– Putin kohtus [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]]a tollitsoonis [[David Cameron]]iga.<ref name="bbc27719728" /> President [[Barack Obama|Obama]] andis Venemaale ühekuise tähtaja võitlejate ja relvade voolu peatamiseks Venemaalt Ukrainasse.<ref name="guard608" /> ====6. juuni==== Ukraina valitud president [[Petro Porošenko]] osales koos teiste riigipeadega Prantsusmaal D-päeva 70. aastapäeva tähistamisel; eelnevalt oli tal umbes 15 minutit kestnud jutuajamine [[Angela Merkel]]i ja [[Vladimir Putin]]iga.<!--bbc world news live--> Jätkusid võitlused "Marõnivka"<!--uk:Маринівка (пункт контролю)--> piiripunkti juures, kus öistes valitsusvägede õhurünnakutes hukkus 16 mässajat. Idapiiril langesid mõned piiripunktid mässuliste kätte.<ref name="bbc27745278" /> Mässajate väitel on nende kontrolli all 150–200&nbsp;km Ukraina-Venemaa piirist.<ref name="guard608" /> Slovjanski kohal süttis [[MANPADS]]i<!--en:Man-portable air-defense systems--> (väidetavalt [[Verba]], Venemaa uusim õhutõrje relv<ref name="TwLSR" /><ref name="A7iXT" /><ref name="IhOcz" />) tabamusest Ukraina õhujõudude lennuki parempoolne mootor. Alul väideti, et tegemist oli transpordilennukiga ([[Antonov An-26|An-26]]), hiljem võeti omaks, et tegemist oli Antonov An-30B luurelennukiga.<ref name="umxzC" /> Andmed hukkunute ja vigastatute kohta on vastukäivad.<ref name="lTy2q" /><ref name="19h7Z" /><ref name="Zq491" /><ref name="EGszq" /><ref name="oZI2i" /><!--selle kohta ka YouTube'is video--><ref name="19h7Z" /><ref name="Qv1h4" /><ref name="XYYKo" /><ref name="ihjNn" /> Slovjanski äärel olevas valitsusvägede kontrollpunktis sai üks erivägede sõdur miinipildujarünnakus surma.<ref name="8VWDk" /> Kinnitamata andmetel on valitsusväed alustanud [[tank]]i<nowiki>rünnakuid</nowiki>. ====7. juuni==== [[Petro Porošenko]] inaugureeriti presidendiks.<ref name="bbc27745278" /> Kreml andis [[FSB]]-le käsu võtta meetmeid Ukraina-Venemaa piiri kaitsmiseks, takistamaks inimeste illegaalset liikumist üle piiri.<ref name="bbc27745278" /> Valitsusvägede [[Pataljon "Azov"|pataljoni Azov]] komandöri teatel ületas Ukraina piiri [[Taganrog]]i suunast tulnud sõidukite kolonn, mis koosnes kuuest veoautost KAMAZ, kuuest soomustransportöörist ja järelveetavast kahurist. Veoautod suundusid [[Thorez]]i, soomukid jõudsid [[Snižne]]sse.<ref name="vX2SO" /> Atentaadis ühele Donetski rahvavabariigi liidritest [[Deniss Pušõlin]]ile sai surma Pušõlini abi.<ref name="3Wucb" /><!--[[BBC News Online]] live, kuni 10 kuuliauku autos, BBC "ämber"???--><ref name="8LJhw" /> ====9. juuni==== Terroristide teatel asuvad nende poolt 26. ja 29. mail kinni peetud OSCE vaatlejad [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] [[Sjevjerodonetsk]]is.<ref name="sZgQ3" /> [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] tõrjus piirivalve relvastatud rünnaku oma piiripunktile <!--Izvaryne border checkpoint-->([[Krasnodon]]ist idas).<ref name="4k6M4" /> ====10. juuni==== Ametivõimude teatel sai ööl vastu 10. juunit [[Kramatorski sõjalennuväli|Kramatorski sõjalennuväljale]] toimunud umbes 3 tundi kestnud terroristide rünnakus esialgsetel andmetel surma ligikaudu 40 terroristi.<ref name="aLT8X" /> President [[Petro Porošenko]] andis korralduse humanitaarkoridoride moodustamiseks Ida-Ukrainas, mis looksid vajalikud tingimused tsiviilisikutele, kes soovivad konfliktipiirkondadest lahkuda.<ref name="6iBNR" /> [[Donetski oblast]]i [[kohtumeditsiin]]i<nowiki>büroo</nowiki> andmetel on relvastatud konflikti jooksul registreeritud 175 hukkunut.<ref name="66G4g" /> ====11. juuni==== Valitsusvastaste võitlejate rünnakus [[Luhanski lennujaam|Luhanski lennujaamale]] lennuvälja kaitsvate dessantväelase seas kaotusi polnud, ründajate kaotused on teadmata.<ref name="h2EvV" /> Tervishoiuministeeriumi kinnitusel on kriisi jooksul Luhanski ja Donetski oblasti tervishoiuasutuste surnukuurides registreeritud 270 surnukeha, neist 14 on surnud haigustesse.<!--siin ei ole sees terroristide poolt "käideldud" hukkunud--><ref name="9vsyq" /><ref name="wuk2G" /> [[ITAR-TASS]]i teatel pöördus (Ukraina prokuratuuri määratluse kohaselt) terroriorganisatsioon Luhanski rahvavabariik [[Venemaa]] ja veel 14 riigi poole palvega tunnustada ühenduse iseseisvust. Pöördumine saadeti veel [[Armeenia]], [[Valgevene]], [[Kasahstan]]i, [[Hiina]], [[Serbia]], [[Venezuela]], [[Kuuba]] ja [[Nicaragua]] valitsustele.<ref name="Mc3s1" /> [[Donetski oblast]]is peeti kinni üks «[[Vene õigeusu armee]]»<!--Російська православна армія--> liidritest.<ref name="qvMKY" /> ====12. juuni==== [[pilt:6766 - Moscow - Poklonnaya Hill - Tank.JPG|pisi|Lahingutank T-64]] Ukraina siseminister [[Arsen Avakov]]i teatel sisenes läbi mässuliste poolt kontrollitava kontrollpunkti üle [[Venemaa]] piiri Ida-Ukraina [[Luhanski oblast|Luhanski oblastisse]] kolm Venemaa nõukogudeaegset [[T-72]] lahingu[[tank]]i (hiljem väideti, et tegemist oli tankidega [[T-64BV]]<!--t-72 on selle kergem versioon--><ref name="i0G8J" /><ref name="0sBLX" /><ref name="KAMf4" />) ja soomustehnika, mida hiljem nähti [[Snižne]]s.<ref name="bbc126" /> President [[Petro Porošenko|Porošenko]] pressiesindaja ütles, et presidendi sõnul olevat tankide sisenemine Ukrainasse "vastuvõetamatu".<ref name="bbc126" /><ref name="4kzOl" /><ref name="wsj1" /><!--Snižne mässuliste väitel laost pätsatatud, aga UKR relvastuses vist selliseid tanke pole--> Valitsusvägedel õnnestus hävitada mõned kolonnis olnud sõidukid, neli Ukraina sõjaväelast sai surma, 31 haavata.<ref name=":3" /> [[NATO]] avaldas [[14. juuni]]l satelliidipildid ja tõendusmaterjali [[Venemaa|VF]] soomustehnika sisenemise kohta Ukraina territooriumile.<ref name="T1qlE" /> [[Gruusia]]s viibiv [[Euroopa Komisjoni president]] [[José Manuel Durão Barroso]] teatas telefonivestluses [[Petro Porošenko]]ga, et [[Euroopa Liit]] on valmis allkirjastama assotsiatsioonilepingu Ukrainaga [[Brüssel]]is [[27. juuni]]l.<ref name="4KacM" /><ref name="wsj1" /> [[Ukraina Rahvuskaart|Rahvuskaart]] teatas [[Mariupol]]i isehakanud «rahvalinnapea»<!--Олександра Фоменка--> kinnipidamisest.<ref name="4ks9V" /> Valitsusväed lõid tagasi relvastatud võitlejate rünnaku kontrollpunktile [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] [[Kreminna]] linna<!--rajoonikeskus--> lähistel.<ref name="xI2uX" /> Järjekordse atentaadi käigus, mis korraldati ühele Donetski rahvavabariigi liidritest [[Deniss Pušõlin]]ile, lasti [[Donetsk]]is hilisõhtul õhku Pušõlinile kuuluv sõiduk. kaks inimest hukkus, kaks sai vigastada, Pušõlin ei viibinud sõidukis.<ref name="bbc126" /><ref name="bbc6132" /> ====13. juuni==== Valitsusväed alustasid varahommikul kell 4.50 kohaliku aja järgi rünnakut separatistidest mässajate vastu [[Mariupol]]i sadamas ja linnas. Teadete kohaselt hukkus viis venemeelset separatisti, vähemalt neli valitsusvägede võitlejat sai vigastada.<ref name="bbc613" /> Siseminister Avakovi teatel heisati linnanõukogu hoonele ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] kaldal asuvale sadamale taas Ukraina riigilipud.<ref name="bbc613" /> Valitsusvägedel õnnestus linn taas oma kontrolli alla võtta.<ref name="bbc6132" /><ref name="aQWZu" /> Valitsusväe hävitasid ühe mässajate soomustransportööri ja vangistasid umbes 30 terroristi.<ref name=":3" /> President Porošenko andis [[Donetski oblast]]i valitsuse juhile [[Sergi Taruta]]le korralduse viia oblasti juhtimine ajutiselt üle [[Mariupol]]i.<ref name="bbc6132" /><ref name="FYXld" /> [[ITAR-TASS]]i teatel ületas [[Rostovi oblast]]i [[Kuibõševo rajoon]]is<!--Куйбышево (Ростовская область)--> Millerovo küla<!--ru:Миллерово (Куйбышевский район)--> juures [[Venemaa]] piiri kaks [[Luhanski oblast|Luhanski oblastist]] tulnud [[soomustransportöör]]i. Väidetavalt olevat üks soomuk ületanud piiri ja rikki läinud, teine soomuk olevat appi tulnud ja rikkiläinud soomuki meeskonna üle piiri tagasi toimetanud.<ref name="ET5TO" /><ref name="bbc6132" /> Donetski terroristide liider Pušõlin teatas Venemaa telekanalile [[Russia-24]] antud intervjuus, et <nowiki>[12. juunil]</nowiki> Ukrainasse sisenenud tankid on [[Donetsk]]is, kuid olevat "kohatu küsida", kust need tankid pärit on.<ref name="9wPQs" /><ref name="AvWC8" /> Mõkalejevist pärit Ukraina dessantväelased sattusid [[Donetski oblast]]is Venemaa piiri lähedal mässuliste varitsusele, kaks dessantväelast sai surma, 25 haavata.<ref name=":3" /> [[Venemaa]] meedia teatel heitis Ukraina sõjavägi [[Slovjansk]]i lähistel asuvale külale<!--Semenovka--> [[valge fosfor]]iga [[süütepomm]]e, mille kasutamine on [[ÜRO]] tavarelvastuse kohta käiva konventsiooniga keelatud.<ref name="d0qPS" /> Väite kinnituseks näidati videot [[2004]]. aasta [[Iraak|Iraagi]] sündmustest.<ref name="fHLoi" /> Venemaa armee Mi-35 helikopter lendas Ukraina õhuruumi rikkudes üle Ukraina sõjaväekolonni, toimus tulevahetus.<ref name="5pC29" /> Kakskümmend automaatrelvadega relvastatud võitlejat võttis üle Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone Krasnodonis.<ref name="nyiTZ" /> ====14. juuni==== {{Main|Iljušin Il-76 allatulistamine}} [[pilt:Ilyushin Il-76MD, Ukraine - Air Force AN1388069.jpg|pisi|[[Ukraina õhujõud]]ude [[Iljušin Il-76|Il-76]]]] Separatistid lasksid öösel [[Lugansk|Luhansk]]i lähistel alla valitsusvägede transpordilennuki [[Iljušin Il-76|Il-76]]. Vägesid ja varustust vedav lennuk oli maandumas [[Luganski lennujaam|linna lennuväljale]]. Hukkusid kõik 49 pardal olnud inimest.<ref name="fb54c" /> Tegemist on arvatavalt suurima inimkaotusega, mida valitsusväed on [[Ukraina kriis|kriisi]] ajal ühes rünnakus kandnud.<ref name="Mj3Yz" /><ref name="ZOYRh" /> Ukraina president [[Petro Porošenko]] kuulutas [[15. juuni]] [[leinapäev]]aks.<ref name="CpISp" /> Donetski rahvavabariigi pressiesindaja teatel lasksid nende võitlejad [[Gorlivka]] lähistel alla valitsusvägede [[Suhhoi Su-24|Su-24]] pommitaja.<ref name="4Ar7W" /> Lennuõnnetusest teadasaanud meeleavaldajad ründasid [[Kiiev]]is Venemaa saatkonda, purustati saatkonna aknaid ja autosid, saatkonnalt rebiti maha [[Venemaa lipp]].<ref name="nMLeh" /><ref name="pyowW" /> Ukraina välisministri kohusetäitja [[Andri Deštšõtsja]] poolt kaamerate ees saatkonna ees meeleavaldajate rahustamiseks öeldu ("jah, [[Putin – huilo|Putin on huilo, jah"]]) põhjustas rahvusvahelise diplomaatilise skandaali.<ref name="jIQRl" /><ref name="3dk0h" /><!--'huilo' oli see sõna, küllaltki tõlkimatu--> Ukraina piirivalveteenistuse teatel hukkus [[Mariupol]]i lähistel viis piirivalvurit, seitse sai haavata.<ref name="j3vX4" /><ref name="8fmY1" /><ref name="j3vX4" /> Ukraina õhujõud teatasid kahe mässuliste kontrollpunkti hävitamisest Luhanski-Stantšino<!--en wi - Stanchino - ainus koht, kus selline nimi esineb--> piirkonnas.<ref name="SU5dU" /> [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]]u pressiesindaja kinnitas Ukraina väidet, et riigi idaosas vastaspoole poolt kasutatavad [[tank]]id on tulnud [[Venemaa]]lt; satelliidipiltidel saadud andmete põhjal toetas väidet ka [[NATO]]; lisaks oli kolme [[T-64]] tankiga Ukraina piiri ületanud kolonnis seitse [[Mitmelasuline raketiheitja|raketiheitjat]] [[Grad]] ja muud sõjatehnikat.<ref name="9AEIR" /> ====15. juuni==== [[Kiiev]]i [[Maidan Nezaležnosti|keskväljakul]] toimus umbes poole tuhande osavõtjaga leinamiiting [[Iljušin Il-76 allatulistamine|eelmisel päeval lennuõnnetuses]] hukkunute mälestuseks. Raketiheitja rünnakus valitsusvägede positsioonidele purustati kaks poodi, bussijaam, haigla ja mitu hoonet.<ref name="wfzqW" /> Valitsusvägede teatel oli teadmata arv hukkunuid,<ref name="dZs26" /> samas kui vastaspoole teatel olid laskjateks hoopis valitsusväed, kolm tsiviilisikut sai surma.<ref name="wLzPu" /> Donetski võitlejad teatasid kaheksa Ukraina dessantlase vangistamisest<!--near Saur Mogila, south of Snizhne-->.<ref name="J35MX" /> ===Juuni II pool=== ====16. juuni==== [[Venemaa]] katkestas gaasitarned Ukrainale.<ref name="6gPmu" /> Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretär [[Andri Parubi]] kinnitusel on venemeelsete võitlejate ridades 15&nbsp;000–20&nbsp;000 võitlejat, kellest enam kui pooled on saabunud Venemaalt. “Meil tuleb teha tegemist sellega, et tuuakse sisse Venemaa okupante ja relvi ja võitlejaid”, ütles ta.<ref name="Ukrinform16614" /> Parubi andmetel on separatistide ülesandeks "tekitada tsiviilelanikkonna seas võimalikult suuri kaotusi".<ref name="Ukrinform16614" /> Rahvuslik Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu andis valitsusele korralduse viia "riiklikule julgeolekule olemasoleva ohu tingimustes" läbi Venemaa-Ukraina piiri ühepoolne demarkeerimine.<ref name="Rikpo" /><ref name="GNhmv" /> [[Donbass]]i omakaitseväe komandör [[Igor Girkin]] kinnitas [[Komsomolskaja Pravda]]le, et Donetski separatistid ei suudaks ilma Venemaa "kiire, otsustava" sõjalise abita pidada vastu kauem kui kuu<!--; he also claimed "The most capable part of the militia are bleeding"-->.<ref name="JqJv2" /> Õhtul sooritas Ukraina õhujõudude hävitaja väidetavalt õhurünnaku [[Gorlivka]]s separatistidest võitlejate valduses olevale hoonele.<ref name="EMHjE" /><ref name="HorKra16614Dra" /> Donetski piirkondliku andministratsiooni pressiteenistus teatas kuue inimese surmast kokkupõrgetes [[Kramatorsk]]is.<ref name="HorKra16614Dra" /> Öösel tulistati hiljuti valitsusvägede poolt hõivatud [[Štšastja]]<!--uk:Щастя (місто)--> linna väidetavalt [[Grad]] [[Mitmelasuline raketiheitja|raketiheitjast]].<ref name="6s0aa" /> ====17. juuni==== Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu pressiesindaja ('''URJKN''')<!--Volodymyr Chepovy-->kinnitas, et Ukraina on viinud "viimase 24 tunni jooksul läbi sarja edukaid operatsioone", et taastada kontroll Ukraina-Venemaa piiri üle, mille käigus "neutraliseeriti umbes 80 võitlejat".<ref name="17614sp24h" /> Ta teatas ka seda, et eelmisel päeval oli riigipiiri juurde ja Donetski oblasti asustatud piirkondadesse paigutatud Ukraina rahvuskaardi väitlejad.<ref name="17614sp24h" /> Ukraina armee pressiesindaja<!--Vladyslav Selezniov--> kinnitas, et "Luhanski piirkonna idaosas" tappis ja haavas Ukraina üksus 30 meest suurest võitlejate kolonnist".<ref name="8s2sc" /> [[Luhansk|Luhanski]] lähisel Metallisti külas sai surma kaks [[Venemaa]] ajakirjanikku.<ref name="0CQ0d" /><ref name="04gUQ" /> Hiljem teatati, et üks neist oli sisenenud Ukrainasse illegaalselt.<ref name="Q5lP7" /> Hukkus ka neli valitsusvägede sõdurit pataljonist "Aidar".<ref name="CKerA" /><ref name="T2QlO" /> Ukraina parlamendiliige ja endine kaitseminister kindral [[Oleksandr Kuzmuk]] teatas, et umbes 900 raske soomustehnikaga varustatud võitlejat tungis Venemaalt Ukrainasse, piirkonnas, mida kaitses 100 Ukraina piirivalvurit.<ref name="P3LSY" /> ====18. juuni==== Pärast telefonivestlust [[Vladimir Putin]]iga teatas president [[Petro Porošenko]] lühiajalise vaherahu kehtestamisest, mille jooksul terroristid saaksid kas relvad maha panna või naasta [[Venemaa]]le. Presidendi pressiesindaja teatel kuulutatakse vaherahu välja lähitundidel või -päevadel. Vastaspoole esindajad teatasid, et pole vaherahu kehtestamisest huvitatud.<ref name="M6eJ3" /> USA saadik OSCE juures mõistis hukka Venemaa soovi puudumise peatamaks relvade ja võitlejate voolu Ida-Ukrainasse.<ref name="Gf23m" /> Ukraina kaitseministeeriumi allikate teatel tapsid valitsusvastased jõud Luhanskist põhjast asuvas külas <!--Shchastya-->18 Ukraina sõdurit. Veel kümme sõdurit jäi kadunuks.<ref name="w1dGQ" /> Ukraina armee pressiesindaja teatel vigastasid mässulised Slovjanski lähistel Ukraina T-64B tanki; hävitati mitmed mässuliste tulepesad, mitmed mässulised said surma või haavata.<ref name="nVIeV" /> [[ÜRO]] poolt sel nädalal avaldatud hinnangul on Ukrainas alates 7. maist hukkunud vähemalt 356 inimest, sealhulgas 257 tsiviilisikut.<ref name="T2NSp" /> ==== 19. juuni ==== [[Donetski oblast]]is [[Jampil]]i asula juures puhkes suurem lahing, kui varem [[Krasnõi Lõman]]is positsioonidel olnud mässajad püüdsid tungida läbi armee piiramisrõnga ja põgeneda [[Siversk]]i poole. Teadete kohaselt kasutati mõlemal poolel soomukeid ja tanke.<ref name="rmhgC" /> Mässuliste komandöri Igor Girkini (hüüdnimega Strelkov) sõnul kasutavad valitsusväed suurtükiväge, tanke ja ründelennuväge; samas kui armee esindaja kirjeldas operatsiooni järgmiselt: "Käimas on suur lahing, mis ületab jõudude suuruselt ja ulatuselt kõike senitoimunut."<ref name="JpoWw" /> Hiljem ütles Girkin [[Komsomolskaja Pravda]]le antud intervjuus, et Siversi garnisoni rünnati ka lõunast tankivägedega ning et öö saabumisel võivad nii Jampil kui Siversk langeda valitsusvägede kätte, [[Igor Girkin|Girkin]] võrdles olukorda 1941. aastal toimunud Bresti kindluse piiramisega.<!--, according to him mass tank attacks also occurred against the village of Semenovka but the rebel positions there were fortified well enough to withstand them.--><ref name="3Ijkc" /> Kaitseministeeriumi esindaja teatel hukkus Krasnõi Lõmani lähistel peetud võitluses 12 valitsusvägede võitlejat, 25 sai vigastada. Valitsusjõudude teatel hukkus piirkonnas umbes 300 separatisti, seda arvu ei saa kinnitada sõltumatute allikate alusel.<ref name="bbc14pplan" /> Donetski maakaitseväe esindaja kinnitas, et mässulised lasksid Jampili lahingus alla valitsusvägede lennuki [[Suhhoi Su-25|Su-25]].<ref name="Yk5hC" /> "Terrorismivastase operatsiooni" käigus vabastasid valitsusväed separatistidest [[Jampil]]i ja [[Kirovsk (Donetsk)|Kirovski]] asula.<ref name="xnLYO" /> Ukraina kinnitas 4 Ukraina sõduri hukkumist ja 30 haavatasaamist võitluses Slovjanski lähistel.<ref name="qvpRe" /> ==== 20. juuni ==== President [[Petro Porošenko]]l oli sel nädalal<!--kas eelmise päeva hilisõhtul või varahommikul--> juba teine telefonivestlus [[Vladimir Putin]]iga,<ref name="zdt7u" /> pärast seda ilmusid Ukraina meedias teated president Porošenko 15-punktilisest rahuplaanist, mis avaldati õhtupoolikul.<ref name="bbc0624" /> Pakuti välja 10&nbsp;km laiuse puhvertsooni loomine Venemaa-Ukraina piirile ning separatistidele ja Venemaa võitlejatele lahkumiseks koridoride võimaldamine.<ref name="bbc14pplan" /> Kooskõlas varem avaldatud rahuplaaniga kuulutas Porošenko välja 7-päevase [[relvarahu]].<ref name="bbcceisfire" /> Teadete kohaselt ei ole Venemaa poolt lähtuv sõnatehnika (raketiheitjad, rasked soomusmasinad jms) sisenemine Ukrainasse lakanud.<ref name="bbcceisfire" /> Venemaa piiri ületanud soomustehnika kolonn tungis [[Donbass]]i piirkonda ja jõudis välja [[Gorlivka]]ni. Kolonnis olid vähemalt kaks T-64B tanki, viis soomustransportööri ja mõned [[Grad]] raketiheitjad. Üks soomustransportöör peeti valitsusvägede poolt kinni ning kaitseministeeriumi teatel leiti sõiduki juurest dokumendid, mis kinnitavad sõiduki kuulumist Venemaale.<ref name="yitc9" /><ref name="tya7t" /> Piiriäärsetes kokkupõrgetes on hukkunud 7 valitsusvägede võitlejat.<!--BBC live--> [[NATO]] teatel on Venemaa taasalustanud vägede koondamist Ukraina piiri äärde.<ref name="bbc2006" /> [[Luhanski oblast|Luhanski oblasti]] teedel liiguvad suured soomustehnikat vedavad sõjaväekolonnid.<!--BBC live äärmiselt pikad kolonnid tankide jms-ga, ex varsti jõuab ka online--><ref name="bbc14pplan" /><ref name="bbcinside" /> [[OSCE]] teatel õnnestus neil 18. juunil taastada ühendus kahe vaatlejate grupiga, kellega kaotati ühendus mai lõpul. Organisatsiooni esindajate poolt [[Viin]]is ja [[Kiiev]]is tehtud avalduste kohaselt on vaatlejad elus, neile pole viga tehtud ning nad pole väga halbades tingimustes.<ref name="VUKNF" /><ref name="bbc2006" /><ref name="lIYON" /> ÜRO põgenike ülemkomissari pressiteenistuse teatel on alates konflikti algusest piirkonnast lahkunud 38&nbsp;000 Krimmi ja Ida-Ukraina elanikku.<ref name="rZzBN" /> Välisministrid [[Sergei Lavrov|Lavrov]] ja [[Pavlo Klimkin|Klimkin]] arutasid telefonivestluses president Porošenko rahuplaani, keskendudes iseäranis piiriga seotud küsimustele.<ref name="p9Wid" /> ====21. juuni==== NATO teatel kuulutas [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]] Kesk-Venemaal välja sõjaväe üldmobilisatsiooni.<ref name="SpJsR" /><!--BBC live--> Vaatamata valitsuse poolt välja kuulutatud ühepoolsele relvarahule, jätkusid rünnakud mitmetes kohtades, eriti kolmes piirivalve eelpostis Donetsk ja Luhanskis. Umbes 80 Ukraina piirivalvurit <!--Izvaryne-->aeti nende positsioonilt minema ning nad põgenesid üle piiri Venemaale,<ref name="4r3xp" /><ref name="aqEun" /> kuus neist said haavata. Kahe haavatu seisund oli kriitiline.<ref name="kfuvK" /> Haavatud sõdurid naasid kodumaale, kuid ülejäänud ukrainlased peeti kinni ja kuulati üle.<ref name="YIMnF" /><ref name="WgIu5" /> Ukraina positsioone pommitati ka Kramatorskis, [[Karatšun]]i mäe juures ja [[Amvrossijivka]]s. Ukraina poolel hukkunuid polnud.<ref name="yug11" /> ==== 22. juuni ==== Luhanski valitsusvastased separatistid kinnitasid Ukraina soomussõidukite kolonni hävitamist [[Milove]] asulas, Ukraina-Venemaa piiril. Separatistid kinnitasid, et hävitasid kaks [[tank]]i ja hõivasid mõned soomustransportöörid.<ref name="VriAA" /> ==== 23. juuni ==== Pärast [[Barack Obama]] ja [[Vladimir Putin]]i vahel peetud kõnelusi jõudsid Donetski ja Luhanski vabariikide esindajad Ukraina, Venemaa ja Euroopa esindajatest läbirääkijate vahendusel peetud kõnelustel kokkuleppele kahepoolse [[relvarahu]] väljakuulutamise suhtes kuni 27. juuni hommikuni. Separatistid lubasid vabastada ka nende poolt vangistatud [[OSCE]] vaatlejad.<ref name="Eyb84" /><ref name="bbc0624" /><ref name="iVq85" /> Valitsusvägede käes olevat [[Luhanski lennujaam|Luhanski lennujaama]] piiravad valitsusvastased võitlejad olid valmis ründama rajatisi.<ref name="wiFxb" /> ==== 24. juuni ==== Pärast seda, kui separatistid olid nõustunud järgima president [[Petro Porošenko]] poolt välja 20. juunil välja kuulutatud [[relvarahu]], mis kestab kuni 27. juuni hommikul kella kümneni kohaliku aja järgi, palus [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] teisipäeval Venemaa parlamendi ülemkojal tühistada talle enne [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi annekteerimist]] antud seaduse, mis lubanuks Venemaal kasutada Ukraina territooriumil sõjaväge.<ref name="1JjPZ" /> Putin hoiatas siiski selle eest, et tema otsus ei tähenda seda, et Venemaa ei kaitse Ukrainas elavaid venemeelseid ukrainlasi ja etnilisi venelasi.<ref name="8SPSt" /> Hoolimata kehtestatud relvarahust tulistati [[Slovjansk]]i lähistel separatistide poolt [[raketiheitja]]ga alla valitsusvägede Mi-8 helikopter. Hukkusid kõik pardalolnud 9 inimest.<ref name="3LudP" /> Väidetavalt hukkus Donetski rahvavabariigi peaminister Aleksander Borodai teatel [[Slovjansk]]is, [[Snižne]]s ja Slovjanski lähedases külas<!--en:Semeniivka--> valitsusvägede rünnakute läbi viis inimest.<ref name="j1qq2" /> Donetski ja Luhanski rahvavabariik teatasid [[OSCE]]-le, et määrasid oma esindaja<!--en:Viktor Medvedchuk--> läbirääkimisteks Ukraina valitsusega.<ref name="xD55e" /> Väidetavalt teatas Donetski rahvavabariigi liider [[Alexander Borodai]] [[Twitter]]i kaudu, et Donetski ja Luhanski vabariikide parlamendid on kiitnud heaks vabariikide ühinemise.<ref name="f7xhj" /> ==== 25. juuni ==== [[NATO peasekretär]] [[Anders Fogh Rasmussen]] ütles [[Brüssel]]is enne [[NATO]] välisministrite kohtumist, et puuduvad märgid selle kohta, et Venemaa järgiks Ukraina suhtes võetud kohustusi ning et Venemaa on alustanud uut tüüpi sõda. Kohtumise järel kinnitas Rasmussen, et osalenud välisministrid ja USA riigisekretär "vaatavad uuesti üle" (''review'') suhted Venemaaga ja otsustavad, mida teha järgmisena.<ref name="yL8Pz" /> [[USA]] riigisekretär [[John Kerry]] kinnitas, et Venemaa president peab kinnitama toetust rahu saavutamisele Ida-Ukrainas mitte sõnade, vaid tegudega.<ref name="voa156" /> Ukraina allikate teatel maandus [[Millerovo lennuväebaas]]is [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MiG-29]] reaktiiv[[hävituslennuk]]ite eskadron.<ref name="Rn53F" /> [[Ukraina]] presidendi [[Petro Porošenko]], [[Saksamaa]] [[Saksamaa liidukantsler|liidukantsleri]] [[Angela Merkel]]i, [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|presidendi]] [[François Hollande]]'i ja [[Venemaa]] [[Venemaa Föderatsiooni president|presidendi]] [[Vladimir Putin]]i vahel toimus neljapoolne telefonivestlus, milles arutati Ida-Ukraina rahuplaani elluviimise võimalusi. [[Associated Press]]i teatel nõustusid kolmapäeval (25. VI) Venemaa, Ukraina, Prantsuse ja Saksamaa liidrite vahel toimunud telefonivestluses kõik vestluses osalejad sellega, et Ida-Ukrainas vangistatud [[OSCE]] vaatlejad tuleb viivitamatult vabastada.<ref name="voa156" /><ref name="nXnAn" /> Ukraina relvajõudude ülemjuhataja president [[Petro Porošenko|Porošenko]] sõnul on separatistide poolt relvarahu rikkumise tõttu hukkunud 18 inimest, 27 on saanud haavata.<ref name="ua112" /> Eelmisel päeval teatas president, et ei välista separatistide tegevuse tõttu relvarahu varasemat lõpetamist.<ref name="ua112" /> Kolme relvarahu kehtimise päeva jooksul oli valitsusvägede vastu toimunud vähemalt <!--presidendi sõnul rohkem-->44 rünnakut.<ref name="FyNEa" /> [[Dmõtro Tõmtšuk]]i teatel ründasid separatistid [[Antratsõt]]i juures valitsusvägede kontrollposti.<ref name="nI0fF" /> [[Ukraina relvajõud]]ude [[kindralmajor]]i<!--Олександра Розмазніна--> teatel leiti [[Slovjansk]]i lähistel asuva [[järv]]e põhjast sadu terroristide surnukehi, võimalik et tegemist oli vene [[palgasõdur]]itega.<ref name="dpxKN" /><ref name="Lub4Q" /> Ukraina kaitseministri kohusetäitja<!--в.о. міністра оборони- uk:Коваль Михайло Володимирович--> teatel on terroristid relvarahu ajal vabastanud 10 vangi.<ref name="Xv6RC" /> "Terrorismivastase operatsiooni"<!--originaali jutumärgid--> läbiviimise ajal olevat hukkunud 142 sõjaväelast.<ref name="i37YX" /> Donetski rahvavabariigi ülemjuhataja [[Igor Girkin|Igor "Strelkov" Girkin]] avaldas kolm tingimust, mille puhul omakaitseväelased on nõus istuma läbirääkimiste laua taha.<ref name="3DPHC" /> Väidetavasti püüdsid ööl vastu 25. juunit [[Luhanski oblast|Luhanski oblastist]] Venemaale naasta Ukrainas võidelnud Venemaa kodanikud. Alul vene piirivalve peatas nad, järgmisel katsel tulistati sõidukit, mida nad kasutasid.<ref name="B181N" /> ==== 26. juuni ==== [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel]] esinenud [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] teatas muuhulgas ka seda, et relvastatud isikud hoiavad pantvangis 174 inimest.<ref name="Bk9el" /><ref name="fNemB" /> Luhanski rahvavabariigi liider Bolotov<!--uk:[[Болотов Валерій Дмитрович|Валерій Болотов]]--> avaldas [[Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei|Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei]] peasekretärile [[Gennadi Zjuganov]]ile tänu humanitaarabi ja rahalise toetuse eest.<ref name="lsd1G" /> Donetski lähistel asuva valitsusvägede kontrollpunkti juures toimunud tulevahetuses hukkus üks separatist.<ref name="QhLi3" /> [[Ukraina Ülemraada]] esimees [[Oleksandr Turtšõnov]] ütles, et Ukraina eriteenistused teavitasid teda korrapäraselt [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõudude]] pealetungi täpsest ajast [[Krimm]]ile. Ta ütles ka seda, et vastupanu puudumine Krimmi annekteerimisele vene vägede poolt oli seotud Ukraina relvajõudude mittevalmisolekuga <!--неготовністю-->vaenlasele vastu astuda.<ref name="mplX3" /> ==== 27. juuni ==== Separatistid vabastasid [[Donetsk]]i äärelinnas varastel öötundidel neli [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i vaatlejat, kes olid vangistatud [[26. mai]]l. Vaatlejad on pärit [[Eesti]]st, [[Šveits]]ist, [[Taani]]st ja [[Türgi]]st. Ülejäänud nelja vangistatud OSCE vaatlejat hoitakse väidetavalt vangistuses [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]].<ref name="jFwWV" /><ref name="HNUqn" /> President Porošenko kirjutas alla Ukraina assotsiatsioonilepingule [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]].<ref name="tizbI" /> Terroristid ründasid öösel valitsusvägede positsioone Kramatorski juures, Karatšuni mäel ja Slovjanski lähistel.<ref name="pravda27" /> Kramatorski juures toimunud rünnakus kasutasid terroristid 8 vene tanki ja miinipildujaid. Valitsusväed hävitasid ühe tanki ja hõivasid teise tanki. Hukkus 4 valitsusvägede sõdurit, 5 sai haavata.<ref name="pravda27" /> Hommikul kella 5:10–5:50 vahel toimus terroristide tankirünnak valitsusvägede sõjaväebaasile [[Artemivsk]]i juures, valitsusvägede poolel kaotusi polnud, hõivati mässuliste tank.<ref name="imEkH" /><ref name="pravda27" /> Kaitseministeeriumi teatel oli valitsusvägede poolt mässuliste käest üle võetud tank olnud arvel [[Budjonnovsk]]i sõjaväeosas nr 205, sõiduki aku oli valmistatud [[Peterburi]]s.<ref name="gJ0Ro" /> Õhtul anti teada relvarahu pikendamisest 3 päeva võrra (72 tundi). ==== 28. juuni ==== Separatistid tulistasid väiketulirelvadest ja miinipildujatest Slovjanski lähistel asuvat valitsusvägede kontrollpunkti, kolm Ukraina sõdurit sai surma, neli sõdurit sai haavata.<ref name="eMDj1" /><ref name="PxmLR" /><ref name="FMFDZ" /> Luhanski oblastis sai mässuliste rünnakutes surma 2 ja haavata 8 valitsusvägede sõdurit. Öösel tulistasid terroristid miinipildujatest valitsusvägede positsioone Kramatorski lennuväljal ja veel kahte valitsusvägede kontrollpunkti, valitsusvägede poolel hukkunuid polnud.<ref name="HKB95" /> [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e töötajatel õnnestus pidada kinni üks Krimmi ja Ida-Ukraina sündmuste korraldajate, [[GRU]] [[alampolkovnik]] [[Igor Bezler]]i abilistest, hüüdnimega "Tšehh" ("Чех").<ref name="Gzy4j" /><!--СБУ затримала одного з лідерів бойовиків, підлеглого терориста [[Безлер Ігор Миколайович|Ігоря Безлера]] на прізвисько «Чех», який тікав у [[Автономна Республіка Крим|Крим]]--><ref name="MgfQn" /> Julgeolekuteenistus esitas ka tõendeid Venemaa osaluse kohta Ukrainas toimuvas.<!--Також заступник голови СБУ Віктор Ягун навів докази причетності Росії до підготовки та вербування бойовиків. За його словами, в [[Псков]]і, [[Таганрог|Таганрозі]], [[Шахти|Шахтах]], селі Молькіно [[Краснодарський край|Краснодарського краю]] та на території [[Московська область|Московської області]] діють спеціальні центри підготовки диверсійних груп для вчинення терористичних актів та диверсій, збройних нападів на українських військовослужбовців і мирне населення--><ref name="FhM5Y" /> Vabastati veel neli mässajate käes vangis olnud [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i vaatlejat.<ref name="XwuTD" /> [[ÜRO]] hinnangul on alates aprilli keskpaigast Ida-Ukraina kokkupõrgetes hukkunud enam kui 420 inimest.<ref name="rIHxu" /> ==== 29. juuni ==== [[Ukraina]] presidendi [[Petro Porošenko]], [[Saksamaa]] [[Saksamaa liidukantsler|liidukantsleri]] [[Angela Merkel]]i, [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|presidendi]] [[François Hollande]]'i ja [[Venemaa]] [[Venemaa Föderatsiooni president|presidendi]] [[Vladimir Putin]]i vahel toimus järjekordne neljapoolne telefonivestlus, milles arutati Ida-Ukraina rahuplaani elluviimise võimalusi. Vestluses osalejad leppisid kokku korrata samas formaadis vestlust ka 30. juunil.<ref name="sQQsO" /> Valitsusväed tulistasid [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] [[Venemaa]] piiri lähedal alla vene päritolu pisi[[droon]]i [[ZALA 421-08]].<ref name="ns3DA" /><ref name="lobfd" /><ref name="74yxh" /><!--eri allikad, eri kuupäevad--> ==== 30. juuni ==== [[Donetsk]]ist 15 km kaugusel põhjas asuva [[Avdijivka]] küla juures sattus tule alla [[Venemaa]] riikliku telekanali [[Venemaa meedia#Perv.C3.B5i_Kanal|Pervõi Kanal]] võttegrupp. Operaator Anatoli Kljan<!--ru:Клян, Анатолий Сергеевич--> sai surmava kuulitabamuse kõhtu.<ref name="WKD7M" /><ref name="BBC306" /><ref name="q8DsW" /><ref name="итартасс" /><!--Tema viimased sõnad olid "Kaamera, kaamera!" His corpse was brought on a bus to a Donetsk hospital. He was the 3rd journalist to be killed in the conflict. Sõiduki juht, keda kuul tabas pähe, juhtis enne teadvuse kaotamist sõiduki laskmispaigast 500 meetri kaugusele, kus see sõitis teelt välja.--> [[Prantsusmaa]] presidendiameti teatel<ref name="qA2ib" /> leppisid Ukraina ja Venemaa kaks tundi kestnud neljapoolsel telefonikonverentsil kokku teha tööd rahu pikendamise ja tõhusa piirikontrolli kehtestamise nimel.<ref name="BBC306" /> Vladimir Putin andis loa OSCE vaatlejate tegutsemiseks Venemaa-Ukraina piiril, kuid avaldas ka soovi arutleda relvarahu pikendamise üle.<ref name="QqDY4" /> Hiljem kohtus Porošenko Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu liikmetega, kes soovitasid relvarahu mitte pikendada. Relvarahu lõppes veidi enne keskööd, kui presidendi portaalis avaldati järgmine avaldus: "Me ründame ja vabastame oma maa. Relvarahu mitteuuendamine on meie vastus terroristidele, sõdijatele, [[marodöör]]idele ja kõigile neile, kes valmistavad kannatusi kohalikele elanikele, halvates piirkonna majanduse, takistades palkade, pensionide ja toetuste väljamaksmist, õhkides raudtee, hävitades veetrassid, jättes inimesed ilma normaalsest rahulikust elust."<!-- url on õige --><ref name="lD7fm" /> [[The Wall Street Journal]] ja [[Forbes]] on teatanud ka märkimisväärse hulga tankide, soomukite, [[Mitmelasuline raketiheitja|raketiheitjate]] ja vägede liikumisest [[Izjum]]ist [[Slovjansk]]i suunas, mis annab tunnistust mässuliste vastu ulatusliku rünnaku ettevalmistamisest.<ref name="910x1" /> Varem oli [[Krasnõi Lõman]]i juures mässuliste poolt tapetud üks valitsusvägede sõdur.<ref name="MeLGw" /> Varahommikul hukkus Slovjanskis mässuliste ja valitsusvägede vahelises võitluses kaks tsiviilelanikku.<ref name="LAiU1" /> ==Juuli== Sündmused alates 1. juulist 2014 on kajastatud artiklis [[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september)]]. <!-- ==Märkused== <references group="nb"></references>--> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":3313464">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3313464-u-luhansku-bilia-budivli-oda-pidnialy-rosiiskyi-prapor У Луганську біля будівлі ОДА підняли російський прапор], 1. märts 2014, korrespondent.net.</ref> <ref name="NYT140304">{{cite news|url= http://www.nytimes.com/2014/03/04/world/europe/russias-hand-can-be-seen-in-the-protests.html |title=From Russia, 'Tourists' Stir the Protests|first=Andrew|last=Roth|work=The New York Times|date=4. märts 2014}}</ref> <ref name="BBC140304">{{cite news|url=http://www.bbc.com/news/blogs-trending-26435333|title=Russian site recruits 'volunteers' for Ukraine|work=BBC News|date=4. märts 2014}}</ref> <ref name="tideD">{{cite web|url=http://www.trust.org/item/20140304195551-n3lid/|title=Tide of opinion turns against Russia in Ukraine's east|publisher=Reuters (via Reuters Foundation)|author=Reuters|date=4. veebruar 2014|access-date=2014-10-31|archive-date=2015-09-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20150925134713/http://www.trust.org/item/20140304195551-n3lid/|url-status=dead}}</ref> <ref name="autogenerated1">{{cite news|url=http://www.nytimes.com/2014/03/04/world/europe/russias-hand-can-be-seen-in-the-protests.html|title=From Russia, 'Tourists' Stir the Protests|first=Andrew|last=Roth|work=The New York Times|date=4. märts 2014}}</ref> <ref name="rtmarch1">{{cite news|url=http://rt.com/news/kiev-clashes-rioters-police-571/|title=Ukraine turmoil LIVE UPDATES|publisher=RT|date=1. märts 2014|access-date=1. märtsil 2014}}</ref> <ref name="skvortsov">{{Netiviide |url=http://rian.com.ua/analytics/20140303/340429692.html |pealkiri="Русская весна" на Юго-Востоке Украины |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140608041242/http://rian.com.ua/analytics/20140303/340429692.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Скворцов">{{cite news|url=http://rian.com.ua/analytics/20140303/340429692.html|title="Русская весна" на Юго-Востоке Украины|author=Сергей Скворцов|date=3. märts 2014|publisher=[[RIA Novosti]] Ukraine|access-date=9. märtsil 2014|archive-date=2014-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20140608041242/http://rian.com.ua/analytics/20140303/340429692.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="pravda.com.ua">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/03/2/7017106/ В Луганске участники ''русской весны'' захватили ОГА и просят у Путина ввести войска|Украинская правда]</ref> <ref name="1tv.ru">[http://www.1tv.ru/news/world/253227 На юго-востоке Украины прошла серия митингов против новой власти в Киеве – Первый канал]</ref> <ref name="day.kiev.ua">[http://www.day.kiev.ua/ru/news/010314-v-luganskoy-oblasti-segodnya-proshli-prorossiyskie-mitingi В Луганской области сегодня прошли пророссийские митинги|Газета "День"]</ref> <ref name="odessamar1">{{cite news|url=http://info-center.od.ua/9882-v-odesse-nakalilis-strasti-protivniki-kievskoy-vlasti-osadili-oga-k-nim-vyshel-skorik-fotoreportazh.html|title=В Одессе накалились страсти: противники киевской власти осадили ОГА. К ним вышел Скорик (фоторепортаж)|publisher=Info-Center.od.ua|language=vene|date=3. märts 2014|access-date=3. märtsil 2014|archive-date=2014-03-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20140303154521/http://info-center.od.ua/9882-v-odesse-nakalilis-strasti-protivniki-kievskoy-vlasti-osadili-oga-k-nim-vyshel-skorik-fotoreportazh.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="march4dt">{{cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10676785/Separatist-in-Donetsk-proclaims-peoples-government.html|title=Ukraine crisis: separatist in Donetsk proclaims 'people's government'|publisher=The Daily Telegraph|date=4. märts 2014|access-date=4. märtsil 2014}}</ref> <ref name="bbcflags">{{cite news|url=http://www.bbc.com/news/blogs-magazine-monitor-26465465|title=Ukraine crisis: What do the flags mean?|publisher=BBC News|date=6. märts 2014|access-date=6. märtsil 2014}}</ref> <ref name="UPADa">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/03/18/7019352/ В Одесі затримали організатора більшості акцій "за Росію" – ЗМІ ''In Odessa arrested organizer majority stake of "for Russia" protests''], [[Ukrayinska Pravda]] (18. märts 2014)</ref> <ref name="Novoazovsk">[https://web.archive.org/web/20141026131654/http://www.euronews.com/2014/03/17/ukraine-steps-up-security-at-novoazovsk-border-check-point/ Ukraine steps up security at Novoazovsk border check point], [[Interfax-Ukraine]] (17. märts 2014)</ref> <ref name="BBC7414DR">[http://www.bbc.com/news/world-europe-26919928 Ukraine crisis: Protesters declare Donetsk 'republic'], [[BBC News]] (7 April 2014)</ref> <ref name="move">{{cite news|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27250026|title=Government forces 'move on Sloviansk'|work=BBC News|date=2. mai 2014|access-date=2. mail 2014}}</ref> <ref name=":0">[http://www.latimes.com/world/worldnow/la-fg-wn-anti-separatist-ukraine-20140502,0,2211030.story?track=rss#axzz30YpIWZcM Ukraine forces move against separatists; copters shot down, killing 2]. Los Angeles Times, 2 May2014</ref> <ref name="go52">{{cite news|last=Amos|first=Howard|title=Ukraine clashes: dozens reported dead after Odessa building fire|url=http://www.theguardian.com/world/2014/may/02/ukraine-dead-odessa-building-fire|date=2. mai 2014}}</ref> <ref name="dead">{{cite news|url=http://www.voanews.com/content/gunfire-blasts-heard-in-eastern-ukraine/1905925.html|title=Ukraine Chaos Spreads to Odessa as 38 Killed in Fire Related to Unrest|work=Voice of America|date=2. mai 2014|access-date=2. mail 2014}}</ref> <ref name="South-East Army commander arrested in Luhansk - minister">[http://en.interfax.com.ua/news/general/205234.html "South-East Army" commander arrested in Luhansk – minister], [[Interfax-Ukraine]] (16 May 2014)</ref> <ref name=":2">[http://www.rbc.ua/rus/news/accidents/terroristy-s-samogo-utra-vedut-postoyannyy-obstrel-blokposta-18052014121000 Террористы с самого утра ведут постоянный обстрел блокпоста силовиков под Краматорском, – ИС]. RBC, 18 May 2014</ref> <ref name="APM20514">[https://news.pn/en/politics/104499 Akhmetov called a strike at the enterprises in protest], Ukrainian Media Group (20 May 2014)<br>[http://www.bbc.com/news/world-europe-27483719 Ukrainian tycoon Rinat Akhmetov confronts rebellion], [[BBC News]] (20 May 2014)<br>[http://en.interfax.com.ua/news/general/205611.html Akhmetov's "Peace March" in Donetsk took 20 minutes], [[Interfax-Ukraine]] (20 May 2014)<br>[http://en.interfax.com.ua/news/general/205526.html Businessman Akhmetov condemns 'genocide of Donbas,' calls for peaceful rally against 'Donetski rahvavabariigi'], [[Interfax-Ukraine]] (20 May 2014)</ref> <ref name="stan">[http://podrobnosti.ua/accidents/2014/05/30/978320.html Пограничники отбили атаку террористов на "Станично-Луганском" и задержали машины с оружием] Podrovnosti, 30 May 2014</ref> <ref name="bbc">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27661848 Ukraine crisis: Border guards' centre is attacked] BBC News Online, 2. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-02</ref> <ref name="bbc2">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27661113 Ukraine crisis: Border guards' camp attacked in Luhansk] BBC News Online, 2. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-02</ref> <ref name="wsj">[http://online.wsj.com/articles/heavy-gunbattle-erupts-at-ukrainian-border-guard-outpost-officials-say-1401702357 Heavy Gunbattle Erupts at Ukraine Border-Guard Outpost] 2. juuni 2014. [[The Wall Street Journal]]. Vaadatud 2014-06-02.</ref> <ref name="fox">[http://www.foxnews.com/world/2014/06/02/pro-russia-insurgents-attack-border-guards-in-eastern-ukraine/ 5 dead as pro-Russia insurgents attack border guards in eastern Ukraine]. Fox News, 2 June 2014</ref> <ref name="osce1">[http://www.osce.org/ukraine-smm/119479 Latest news from the OSCE Special Monitoring Mission to Ukraine (SMM), based on information received until 18:00 hrs, 2 June (Kyiv time)]. OSCE, 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-04.</ref> <ref name="BBC2">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27679626 Ukraine crisis: 'Heavy fighting' around Sloviansk] [[BBC News Online]], 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-03</ref> <ref name="kiiev1">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/heavy-fighting-in-eastern-ukraine-as-government-restarts-active-phase-of-anti-terror-operation-350453.html Two Ukrainian troops killed in battles with insurgents on June 3; OSCE says Luhansk blast on June 2 likely caused by airstrike (UPDATES, VIDEO)] KyivPost, 3. juuni 2014, vaadatud 2014-06-03.</ref> <ref name="rt12">[http://rt.com/news/163352-ukraine-airstrike-lugansk-missiles/ Confirmed: Ukrainian air force fired over 150 missiles at Lugansk, bombed admin HQ]. OSCE. 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-04.</ref> <ref name="bbc5">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27693781 Ukraine crisis: Rebels take bases in Luhansk region]. BBC News, 4. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-04.</ref> <ref name="guard1">[http://www.theguardian.com/world/2014/jun/04/ukraine-troops-flee-luhansk-pro-russia-forces Ukraine troops flee post in Luhansk after running out of ammunition] [[The Guardian]], 4. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-05.</ref> <ref name="gazeta1">[http://www.gazeta.ru/politics/2014/06/05_a_6061005.shtml Дыра на границе]. [[Gazeta.ru]], 5 June 2014</ref> <ref name="bbc27719728">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27719728 Ukraine crisis: Russia must engage with Kiev, says G7]. BBC News. 5. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="guard608">[http://www.theguardian.com/world/2014/jun/06/the-vostok-battalion-shaping-the-eastern-ukraine-conflict Volunteers or paid fighters? The Vostok Battalion looms large in war with Kiev] [[The Guardian]], 8. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-08.</ref> <ref name="bbc27745278">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27745278 Ukraine crisis: Petro Poroshenko sworn in as president] [[BBC News Online]], 7. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-07.</ref> <ref name="bbc126">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27815441 Kiev says three Russian tanks entered east Ukraine/Ukraine says 'Russian tank incursion' unacceptable], BBC News Online, 12. juuni 2014, vaadatud 2014-06-12.</ref> <ref name="wsj1">[http://online.wsj.com/articles/eus-barroso-urges-russia-to-stop-military-actions-after-talk-with-ukraines-president-1402601820 EU's Barroso Urges Russia to Stop Military Actions After Talk With Ukraine's President], [[The Wall Street Journal]], 12. juuni 2014, vaadatud 2014-06-12.</ref> <ref name="bbc613">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27829773 Ukraine crisis: Fighting erupts in city of Mariupol], BBC News Online, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="bbc6132">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27829773 Ukraine crisis: Kiev forces win back Mariupol], BBC News Online, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name=":3">[http://www.latimes.com/world/europe/la-fg-ukrainian-forces-mariupol-rebels-20140613-story.html Ukrainian forces retake control in city held by rebels, official says]. Los Angeles Times, 13 June 2014</ref> <ref name="Ukrinform16614">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/parubiy_20000_militants_operating_in_donbas_half_of_them_russians_322806 Parubiy: 20,000 militants operating in Donbas, half of them Russians], [[Ukrinform]] (16. juuni 2014)<br>[http://www.bloomberg.com/news/2014-06-16/ukraine-says-russia-has-38-000-troops-on-border-amid-invasion-.html Ukraine Says Russia Has 38,000 Troops on Border Amid ‘Invasion’], [[Bloomberg News]] (16. juuni 2014)</ref> <ref name="HorKra16614Dra">[http://en.interfax.com.ua/news/general/209693.html Donetsk health department reports six deaths in Kramatorsk on June 16], [[Interfax-Ukraine]] (17 June 2014)</ref> <ref name="17614sp24h">[http://en.interfax.com.ua/news/general/209726.html Ukraine National Guard deployed at state border in Donetsk region], [[Interfax-Ukraine]] (17 June 2014)</ref> <ref name="bbc14pplan">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27937596 Ukraine crisis: Details of Poroshenko's peace plan emerge] BBC News Online, 20. juuni 2014, vaadatud 2014-06-20.</ref> <ref name="bbcceisfire">{{cite web |url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27948335/ |title=Ukraine's President Petro Poroshenko declares ceasefire |last=Walker |first=Shaun |authorlink= |publisher=The Guardian |date=20. juuni 2014 |website=BBC News Online |access-date=20. juunil 2014}}</ref> <ref name="bbc2006">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27919047 Ukraine crisis: EU deal to be signed on 27 June], BBC News Online, 19. juuni</ref> <ref name="bbcinside">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27941174 Ukraine conflict: Inside crisis-hit towns of Donetsk and Luhansk] BBC News Online, 20. juuni 2014, vaadatud 2014-06-20.</ref> <ref name="bbc0624">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27987156 Ukraine separatists 'to join truce', rebel leader says], BBC News Online, 23. juuni 2014, vaadatud 2014-06-24.</ref> <ref name="voa156">[http://www.voanews.com/content/nato-chief-no-signs-russia-is-respecting-ukraine-commitments/1944391.html Kerry: Russia Must Prove Commitment to Ukraine Peace] Voice of America, 25.06.2014, vaadatud 2014-06-25.</ref> <ref name="ua112">[http://112.ua/politika/v-rezultate-narusheniya-boevikami-rezhima-prekrascheniya-ognya-pogibli-18-chelovek-esche-27-raneny-poroshenko-79875.html В результате нарушения боевиками режима прекращения огня погибли 18 человек, еще 27 ранены, – Порошенко] 112.UA 25.06.2014, vaadatud 2014-06-25.</ref> <ref name="pravda27">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/06/27/7030267/ Штурмы в Артемовске, под Краматорском Славянском – 4 военных погибли], Ukrainskaja Pravda, 27. juuni 2014, vaadatud 2014-06-27.</ref> <ref name="итартасс">{{cite news|url = http://itar-tass.com/obschestvo/1289476|title = Тело погибшего на Украине оператора Первого канала Анатолия Кляна доставлено в Москву|publisher = [[ITAR-TASS]]|date =1. juuli 2014, 00:10|access-date=30. mail 2015}}</ref> <ref name="BBC306">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28095083 Ukraine and Russia agree to work on truce extension], BBC News Online, 30. juuni 2014, vaadatud 2014-06-30.</ref> <ref name="5M8Gk">[https://web.archive.org/web/20141006071857/http://www.euronews.com/2014/03/01/ukraine-violent-clashes-in-kharkiv-leave-dozens-injured/ Ukraine: Violent clashes in Kharkiv leave dozens injured], [[Euronews]] (3. veebruar 2014)</ref> <ref name="PyGi5">{{cite web|url=http://www.vesti.ru/doc.html?id=1335753&1335753 |title=Вести.Ru: На митинге в Донецке избран новый губернатор |publisher=Vesti.ru |date=1. märts 2014|access-date=1. märtsil 2014}}</ref> <ref name="KfQJQ">{{cite news|url=https://twitter.com/novostidnua/status/439731112214929409|title=В Мариуполе у здания горсовета сняли флаг Украины и поместили флаг РФ|publisher=Twitter|date=1. märts 2014|access-date=1. märtsil 2014}}</ref> <ref name="EjdsV">{{cite news|url=http://lifenews.ru/news/128166|title=В Харькове митингующие ворвались в здание областной администрации|publisher=LifeNews.ru|date=1. märts 2014|access-date=1. märtsil 2014}}</ref> <ref name="h8Mxf">{{cite web|author=Conal Urquhart |url=http://www.theguardian.com/world/2014/mar/01/crimea-crisis-deepens-as-russia-and-ukraine-ready-forces-live-updates |title=UN security council in emergency meeting after Russian parliament approves use of military against Ukraine- live updates |publisher=theguardian.com |date=3. jaanuar 2014 |access-date=1. märtsil 2014}}</ref> <ref name="WZKIK">{{cite web|url=http://reporter-ua.com/2014/03/02/miting-v-zaporozhe-my-ne-priznaem-huntu-zahvativshuyu-vlast-vooruzhennym-putem-foto |title= Митинг в Запорожье: Мы не признаем хунту, захватившую власть вооруженным путем |date=02.03.2014|publisher=reporter-ua.com}}</ref> <ref name="HRGGl">[http://www.061.ua/news/486186 В Запорожье начался митинг против сноса памятника Ленину|061.ua – Новости Запорожья]</ref> <ref name="EU0Y4">{{Netiviide |url=http://zp-news.zp.ua/%D0%B2-%D0%B7%D0%B0%D0%BF%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B6%D1%8C%D0%B5-%D0%BD%D0%B0-%D0%BC%D0%B8%D1%82%D0%B8%D0%BD%D0%B3%D0%B5-%D1%81%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B0-%D0%B7%D0%B0%D1%89%D0%B8%D1%89%D0%B0%D0%BB%D0%B8/ |pealkiri=В Запорожье на митинге снова защищали памятник Ленину и выступали против «развала истории города» — фоторепортаж{{!}}Новости Запорожья |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-05-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140517192852/http://zp-news.zp.ua/%d0%b2-%d0%b7%d0%b0%d0%bf%d0%be%d1%80%d0%be%d0%b6%d1%8c%d0%b5-%d0%bd%d0%b0-%d0%bc%d0%b8%d1%82%d0%b8%d0%bd%d0%b3%d0%b5-%d1%81%d0%bd%d0%be%d0%b2%d0%b0-%d0%b7%d0%b0%d1%89%d0%b8%d1%89%d0%b0%d0%bb%d0%b8/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="YyBJB">{{cite news|url=http://svpressa.ru/politic/article/83145/|title="Русская весна" восточной Украины. Вслед за Крымом решать свою дальнейшую судьбу будет Донбасс.|author=Дмитрий Родионов|date=2. märts 2014|publisher=Свободная Пресса|access-date=9. märtsil 2014}}</ref> <ref name="PH1fa">{{cite news|url=http://www.business-gazeta.ru/photo/46541/|title=В Крыму началась "русская весна"|author=Егор Алеев|date=2. märts 2014|publisher=БИЗНЕС Online|access-date=9. märtsil 2014}}</ref> <ref name="VwRYJ">{{cite news|url=http://nvdaily.ru/info/21810.html|title=Путин и "Русская весна". Или насколько плохой мир лучше хорошей войны?|author=Владимир Прохватилов|date=5. märts 2014|publisher=Новые Ведомости|access-date=9. märtsil 2014}}</ref> <ref name="hlmDO">{{cite web|url=http://gazeta.ua/ru/articles/politics/_oblsovet-luganskaya-ugrozhaet-razoruzhit-majdan-rukami-bratskoj-rossii/545140 |title=Облсовет Луганская угрожает разоружить Майдан руками "братской" России |publisher=Gazeta.ua |access-date=2. märtsil 2014}}</ref> <ref name="3i2BW">[http://tvrain.ru/articles/nad_zdaniem_administratsii_luganska_podnjali_rossijskij_flag-364095/?autoplay=false Над зданием администрации Луганска подняли российский флаг]</ref> <ref name="QsrH4">[http://www.061.ua/news/486605 В Запорожье прошел митинг против вмешательства России (ФОТО, ОБНОВЛЕНО)|061.ua – Новости Запорожья]</ref> <ref name="v8bUv">[http://censor.net.ua/news/273767/v_zaporoje_proshel_miting_protiv_vmeshatelstva_rossii_fotoreportaj В Запорожье прошел митинг против вмешательства России. ФОТОрепортаж – Запорожье, Крым, ОГА, Россия, Украина, Агрессия России против Украины (02.03.14 18:29) « Политика Украины...]</ref> <ref name="VhJ5X">[http://www.washingtonpost.com/world/ukraines-leader-urges-putin-to-pull-back-military/2014/03/02/004ec166-a202-11e3-84d4-e59b1709222c_story.html], [[Washington Post]] (2. märts 2014)</ref> <ref name="qbJG6">[http://tvi.ua/new/2014/03/02/odesa_ta_mykolayiv_vyyshly_na_mitynhy_proty_putina Odessa ja Mykolaiv came to protest against Putin], TVi (telekanal) (2. märts 2014)</ref> <ref name="AHMt9">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/03/2/7017030/ Several thousand citizens of Odessa came out to rally against Russian occupation], [[Ukrayinska Pravda]] (2. märts 2014)</ref> <ref name="VoVUz">{{cite news |url=http://www.presstv.ir/detail/2014/03/05/353387/protesters-retake-donetsk-govt-building/ |title=Protesters retake Donetsk government building |publisher=[[Press TV]] |date=5. märts 2014 |access-date=10. märtsil 2014 |archive-date=2014-03-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140306135909/http://www.presstv.ir/detail/2014/03/05/353387/protesters-retake-donetsk-govt-building/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="CdmyH">{{Netiviide |pealkiri=Far-Right Recruited as Crimea Poll Observers – Institute for War and Peace Reporting – P |url=http://iwpr.net/report-news/far-right-recruited-crimea-poll-observers |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2008-12-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081201194141/http://iwpr.net/report-news/far-right-recruited-crimea-poll-observers |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="iwFmx">{{cite web|author= Как к Вам обращаться |url= http://gazeta.ua/ru/articles/politics/_vlast-v-donecke-pereshla-k-separatistam-v-zdanii-oga-ostayutsya-zalozhniki/545265 |title=Власть в Донецке перешла к сепаратистам – в здании ОГА остаются заложники |publisher=Gazeta|place=Ukraine |access-date=4. märtsil 2014}}</ref> <ref name="VdddO">{{cite web|url=http://gazeta.ua/ru/articles/politics/_mitinguyuschie-pod-flagami-rossii-shturmuyut-odesskuyu-oga/545208 |title=Митингующие под флагами России штурмуют Одесскую ОГА |publisher=Gazeta.ua |access-date=3. märtsil 2014}}</ref> <ref name="ahcys">{{cite news|url=http://www.theguardian.com/world/2014/mar/03/ukraine-crisis-russia-control-crimea-live|title=Ukraine crisis: 'Russia in control of Crimea' – live updates|work=The Guardian|date=3. märts 2014|access-date=3. märtsil 2014}}</ref> <ref name="o4QKK">[http://www.president-sovet.ru/structure/gruppa_po_migratsionnoy_politike/materialy/problemy_zhiteley_kryma.php Совет при Президенте РФ / Проблемы жителей Крыма], vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="WuZ7f">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/04/5/7021443/ У Донецьку сепаратисти проводять свій мітинг|Українська правда]</ref> <ref name="5gObD">[http://novosti.dn.ua/details/221985/ Новости Донбасса :: Что происходит сейчас у здания СБУ в Донецке ФОТО<!-- Bot generated title -->]</ref> <ref name="Vpr5z">[http://zakon4.rada.gov.ua/laws/show/638-15 Закон України «Про боротьбу з тероризмом»], ''Відомості Верховної Ради України'', 2003, № 25, ст. 180.</ref> <ref name="ao9He">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27035196 |title=Ukraine says Donetsk 'anti-terror operation' under way |publisher=[[BBC News Online]] |date=15. aprill 2014 |access-date=15. aprillil 2014}}</ref> <ref name="B1sOu">[http://www.bbc.com/news/27167187 Ukraine crisis: Pentagon says Russian jets violated airspace]. BBC News, 25 April 2014</ref> <ref name="KHteq">[http://www.unian.net/politics/911520-na-odesschine-vzorvalsya-blok-post-postradali-sem-chelovek.html www.unian.net]</ref> <ref name="QJFOx">http://www.kyivpost.com/content/ukraine/ukraine-officials-say-second-stage-of-anti-terrorist-operation-in-east-underway-345122.html</ref> <ref name="ZZZ18">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.trust.org/item/20140502034153-9eh7a |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140502091642/http://www.trust.org/item/20140502034153-9eh7a |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OUgNB">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/05/2/7024139/ Сепаратисти "взяли" українського льотчика]. Ukrayinska Pravda, 2 May 2014</ref> <ref name="8YeUp">[http://itar-tass.com/mezhdunarodnaya-panorama/1162845 Турчинов: спецоперация в Славянске разворачивается медленнее, чем хотелось бы]. ITAR-TASS, 2 May 2014</ref> <ref name="9yBJA">{{cite news|url=http://www.globalpost.com/dispatch/news/afp/140502/pro-ukrainians-venemeelnexs-clash-odessa|title=Pro-Ukrainians, venemeelnexs clash in Odessa|work=Global Post|date=2. mai 2014|agency=Agence France-Presse|access-date=2. mail 2014}}</ref> <ref name="ax4aQ">{{cite news|url=http://rt.com/news/156424-odessa-ukraine-clash-autonomy/|title=Molotov cocktails in Ukraine's Odessa as pro- and anti-Maidan rallies clash|work=Russia Today|date=2. mai 2014|access-date=2. mail 2014}}</ref> <ref name="dde6C">[http://www.unian.net/politics/914038-v-besporyadkah-v-odesse-pogibli-uje-chetyire-cheloveka-smi.html В беспорядках в Одессе погибли уже четыре человека – СМИ]</ref> <ref name="rASov">[http://www.unian.net/politics/914049-v-odesse-proukrainskie-aktivistyi-likvidirovali-lager-separatistov.html unian.net]</ref> <ref name="xMrWh">[http://www.express.co.uk/news/world/473754/Dozens-killed-by-smoke-as-Ukraine-moves-closer-to-civil-war express.co.uk]</ref> <ref name="S9dui">{{Netiviide |pealkiri=timer.od.ua |url=http://timer.od.ua/news/ofitsial_no_na_kulikovom_pole_pogib_31_chelovek_na_grecheskoy_chetvero_ostorojno_foto_415.html |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141026140334/http://timer.od.ua/news/ofitsial_no_na_kulikovom_pole_pogib_31_chelovek_na_grecheskoy_chetvero_ostorojno_foto_415.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="KQKGa">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/05/2/7024213/ pravda.com.ua]</ref> <ref name="CnrHO">{{Netiviide |url=http://uk.reuters.com/article/2014/05/02/ukraines-acting-president-says-russian-a-idUKL6N0NO2Z620140502 |pealkiri=reuters.com |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-05-02 |arhiivimisurl=https://archive.today/20140502160633/http://uk.reuters.com/article/2014/05/02/ukraines-acting-president-says-russian-a-idUKL6N0NO2Z620140502 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="MBedO">[http://news.yahoo.com/russia-denies-saboteurs-tried-cross-ukraine-border-report-160421076.html news.yahoo.com]</ref> <ref name="Yurz0">[https://web.archive.org/web/20140507022701/http://ukr.segodnya.ua/regions/donetsk/vo-vremya-shturma-voinskoy-chasti-v-luganske-separatisty-ranili-dvuh-soldat-srochnikov-517669.html Подробиці штурму військової частини в Луганську]. Segodnya, 4 May 2014</ref> <ref name="0zRTF">[http://interfax.com.ua/news/general/203366.html Пограничники Луганского погранотряда, захваченные неизвестными в субботу, освобождены – Госпогранслужба Украины]. Interfax, 5 May 2014</ref> <ref name="DYU5U">[http://www.thestar.com/news/world/2014/05/03/prorussia_insurgents_in_slovyansk_release_military_observers.html Ukrainian troops advance on two key breakaway cities], by Peter Leonard. Associated Press, 3 May 2014</ref> <ref name="Itbz5">[http://www.theguardian.com/world/2014/may/04/pro-russia-prisoners-released-militants-storm-odessa-police-headquarters Prisoners released as pro-Russia activists storm Odessa police HQ], by Howard Amos. The Guardian, 4 May 2014</ref> <ref name="eI61g">Військові обстріляли блокпост в Костянтинівці. Korrespondent.net, 4 May 2014</ref> <ref name="C7cgM">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/05/4/7024347/ Украинские войска оставили Краматорск]. Ukrayinska Pravda, 4 May 2014</ref> <ref name="jYKaS">[http://www.latimes.com/world/europe/la-fg-ukraine-slovyansk-20140506-story.html#axzz30tRBjuqw Ukraine troops ambushed by pro-Russia gunmen in eastern town; 14 die]. Los Angeles Times, 5 May 2014</ref> <ref name="0kSQl">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27280814 Ukraine soldiers killed in renewed Sloviansk fighting]. BBC News, 5 May 2014</ref> <ref name="SLH2B">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/anti-terrorist-operation-continues-in-donetsk-oblast-live-updates-346313.html Interior Ministry: Four Ukraina soldiers killed, 30 wounded in anti-terrorist operation in Sloviansk] Kyiv post, 5 May 2014</ref> <ref name="i9IDy">[http://www.unian.net/politics/916302-v-konstantinovke-terroristyi-zastrelili-svyaschennika-jurnalist.html В Константиновке террористы застрелили священника – журналист]. Unian, 9 May 2014</ref> <ref name="YRgju">[http://www.gazeta.ru/politics/news/2014/05/09/n_6139457.shtml В Авдеевке Донецкой области неизвестные захватили здание горсовета]. Gazeta, 9 May 2014</ref> <ref name="9jf5Y">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3360776-u-mariupoli-znyschyly-20-separatystiv-sche-chotyrokh-vzialy-v-polon-avakov У Маріуполі знищили 20 сепаратистів, ще чотирьох взяли в полон – Аваков]. Korrespondent.net, 9 May 2014</ref> <ref name="86kvX">[http://www.aif.ru/euromaidan/uanews/1165786 В Мариуполе похитили начальника милиции города]. Argumenti i Facti, 9 May 2014</ref> <ref name="nMjVq">[http://www.ukrinform.ua/ukr/news/minoboroni_demidenko_ta_eysman_zaginuli_yak_geroii_1937214 Міноборони: Демиденко та Ейсман загинули, як герої]. Ukrinfo, 10 May 2014</ref> <ref name="QLHjP">[https://web.archive.org/web/20160304022948/http://fakty.ictv.ua/ua/index/read-news/id/1514815 Бойовики на Донеччині викрали з музею протитанкову зброю]. Fakty, 11 May 2014</ref> <ref name="fnRZn">{{cite news |url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27360146|title=Ukraine rebels hold referendums in Donetsk and Luhansk|work=BBC News|date=11. mai 2014|access-date=11. mail 2014}}</ref> <ref name="9oaZl">{{Netiviide |url=http://www.reuters.com/article/2014/05/12/us-ukraine-crisis-referendum-idUSBREA4B06Q20140512 |pealkiri=Results show 96.2 percent support for self-rule in east Ukraine region: RIA |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006152325/http://www.reuters.com/article/2014/05/12/us-ukraine-crisis-referendum-idUSBREA4B06Q20140512 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="fFBVe">[http://www.dallasnews.com/news/local-news/20140511-insurgents-say-ukraine-region-opts-for-sovereignty.ece Insurgents say Ukraine region opts for sovereignty] Dallas News, 11 May 2014</ref> <ref name="fNlwB">[http://www.irishtimes.com/news/world/europe/masked-gang-kills-civilians-and-feeds-fears-of-a-fascist-kiev-1.1792573 Masked gang kills civilians ja feeds fears of a fascist Kiev], by Daniel McLaughlin. [[The Irish Times]], 13 May 2014</ref> <ref name="gqAjt">[http://edition.cnn.com/2014/05/13/world/europe/ukraine-crisis/ Ukraine: 6 soldiers killed in ambush], by Laura Smith-Spark, Atika<strong> </strong>Shubert and<strong> </strong>Kellie Morgan. CNN, 13 May 2014</ref> <ref name="FpFNo">[http://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-crisis-6-government-soldiers-killed-and-8-wounded-in-kramatorsk-9364655.html Ukraine crisis: Pro-Russian separatists kill seven government soldiers in ambush]. The Independent, 13 May 2014</ref> <ref name="p03NK">[https://web.archive.org/web/20140716163536/http://ua.euronews.com/2014/05/14/ukranian-parliament-holds-minute-s-silence-for-seven-dead-soldiers/ Міністерство оборони оприлюднило деталі нападу бойовиків, який забрав життя 7 військових] Euronews, 14 May 2014</ref> <ref name="tWcF1">[http://gazeta.ua/articles/np/_pid-kramatorskom-snajperi-teroristiv-dobivali-poranenih-ukrayinskih-desantnikiv/557548 Під Краматорськом снайпери терористів добивали поранених українських десантників]. Gazeta.ua, 13 May 2014</ref> <ref name="Flbai">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/luhansk-separatists-say-their-chief-bolotov-wounded-347628.html Luhansk separatists say their chief wounded in assassination attempt] Kyivpost, 13 May 2014</ref> <ref name="te2Dm">[http://www.rbcdaily.ru/world/562949991460972 Под Краматорском уничтожена военная база ополченцев, сообщил Турчинов]. RBC, 15 May 2014</ref> <ref name="lkBle">[https://web.archive.org/web/20141031200249/http://www.rbc.ua/rus/news/accidents/sbu-kvalifitsirovala-vzryv-gazoprovoda-v-ivano-frankovskoy-14052014153200 СБУ квалифицировала взрыв газопровода в Ивано-Франковской области как теракт]. RBC, 18 May 2014</ref> <ref name="nFFUT">[http://www.ntv.ru/novosti/971557 Под Краматорском силовики расстреляли автомобили с мирными жителями: убиты трое]. NTV, 15 May 2014</ref> <ref name="ItWSa">[https://web.archive.org/web/20140519011001/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/v-rayone-ato-boeviki-nanesli-tri-udara-po-silovikam-voennym-udalos-otbitsya-520833.html В районе АТО боевики нанесли три удара по силовикам, военным удалось отбиться]. Segodnya, 16 May 2014</ref> <ref name="NQOaO">{{Cite web|url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/ukraines-prosecutor-general-classifies-self-declared-donetsk-and-luhansk-republics-as-terrorist-organizations-348212.html|title=Ukraine's prosecutor general classifies self-declared Donetsk and Lugansk republics as terrorist organizations|work=www.kyivpost.com|date=16. mai 2014|accessdate=16. mail 2014}}</ref> <ref name="mPCes">[http://ru.tsn.ua/politika/v-nacgvardii-zayavlyayut-o-predatelyah-kontraktnikah-kotorye-prisyagnuli-na-vernost-dnr-366101.html В Нацгвардии заявляют о предателях-контрактниках, которые присягнули на верность "ДНР"]. TSN.ua, 16 May 2014</ref> <ref name="IdGoC">[http://zn.ua/UKRAINE/smi-separatisty-nochyu-napali-na-bazu-ato-pod-izyumom-raneny-dva-boyca-nacgvardii-145164_.html Сепаратисты ночью напали на базу АТО под Изюмом, ранены два бойца Нацгвардии]. ZN.ua, 16 May 2014</ref> <ref name="1Vd31">[https://web.archive.org/web/20140703154757/http://donbass.ua/news/lugansk/2014/05/17/na-luganskom-blokpostu-rasstreljali-avtomobil-sredi-postradavshih-dve-zhenschiny.html На луганском блокпосту расстреляли автомобиль: среди пострадавших – две женщины]. Donbass.ua, 17 May 2014</ref> <ref name="aLlql">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/events/3364485-u-kramatorsku-ozbroieni-luidy-zakhopyly-budivlui-donbastranshazu У Краматорську озброєні люди захопили будівлю Донбастрансгазу]. Korrespondent.net, 17 May 2014</ref> <ref name="LQi06">[http://edition.cnn.com/2014/05/17/world/europe/ukraine-crisis/index.html?hpt=ieu_c2 Ukraine: Armed men free detained venemeelnex leader after checkpoint attack]. CNN, 17 May 2014</ref> <ref name="ntboV">[http://podrobnosti.ua/accidents/2014/05/18/976538.html Террористы в Стаханове обстреляли ферросплавный завод]. Podrovnosti, 18 May 2014</ref> <ref name="TvPnV">[http://zn.ua/UKRAINE/odin-ukrainskiy-boec-pogib-esche-troe-raneny-v-rezultate-minometnogo-obstrela-pod-slavyanskom-145293_.html Один украинский боец погиб, еще трое ранены в результате минометного обстрела под Славянском]. ZN, 19 May 2014</ref> <ref name="6nn6r">[http://www.ntv.ru/novosti/977836/ Украинская артиллерия разрушила жилые дома в Славянске]. NTV, 20 May 2014</ref> <ref name="giRVo">[http://telegraf.com.ua/ukraina/mestnyiy/1290133-minoboronyi-rasskazali-o-deystviyah-na-blokpostu-vozle-amvrosievki.html Минобороны: Военные на блокпосту возле Амвросиевки убили и захватили в плен по одному боевику, семерых ранили]. Telegraf, 19 May 2014</ref> <ref name="taKFC">http://www.kyivpost.com/multimedia/video-2/ukraine-news-one-turchynov-accuses-communists-of-separatist-insurgency-role-348493.html</ref> <ref name="G0ZTF">UKI [http://www.pravda.com.ua/news/2014/05/20/7025858/ In Donbass buzzing sirens: warning strike], [[Ukrayinska Pravda]] (20 May 2014)</ref> <ref name="AfqR7">[http://www.unian.net/politics/920019-v-donetskoy-oblasti-vblizi-granitsyi-desyatki-boevikov-ustanavlivayut-betonnyie-blokpostyi.html В Донецкой области вблизи границы десятки боевиков устанавливают бетонные блокпосты]. Unian, 20 May 2014</ref> <ref name="0fVU2">[http://news.liga.net/news/politics/1810234-v_rezultate_obstrela_pod_slavyanskom_raneny_4_silovika_tymchuk.htm В результате обстрела под Славянском ранены 4 силовика – Тымчук]. Liga, 20 May 2014</ref> <ref name="vv8N8">[http://www.interfax.ru/377324 Два пикета в поддержку ДНР прошли в Мариуполе около заводов олигарха Ахметова]. Interfax, 21. mai 2014</ref> <ref name="A2GHB">[http://www.bbc.co.uk/ukrainian/news_in_brief/2014/05/140522_it_volnovaxa_casualties.shtml Під Волновахою загинули 16 бійців – МОЗ]. BBC Ukraina, 22. mai 2014</ref> <ref name="R5TRc">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/05/23/7026293/ Кількість військових, загиблих під Волновахою, зросла до 17 – МОЗ]</ref> <ref name="g7Le9">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27630625 Ukraine's Poroshenko vows revenge for Sloviansk attack] [[BBC News Online]]. 30. mai 2014. Vaadatud 2014-05-31.</ref> <ref name="JXBum">[http://www.bbc.co.uk/ukrainian/politics/2014/05/140521_volnovaha_shooting_dt.shtml Міноборони: є загиблі українські військові біля Рубіжного та Волновахи]. BBC Ukraina, 22 May 2014</ref> <ref name="jw9ie">[http://ipress.ua/news/kilkist_vbytyh_pid_volnovahoyu_syagnula_17_osib_66080.html Кількість вбитих під Волновахою сягнула 17 осіб]. IPress.ua, 23 May 2014</ref> <ref name="DYYLw">[http://www.rbc.ua/rus/news/accidents/vo-vremya-vcherashnih-boev-v-rayone-rubezhnogo-pogibli-2-voennosluzhashchih-23052014105600 Во время вчерашних боев в районе Рубежного погибли 2 военнослужащих и до 20 боевиков, – АТО]. RBC, 23 May 2014</ref> <ref name="bp86g">[http://gazeta.ua/articles/regions/_7-bojovikiv-ubito-16-poraneno-pid-lisichanskom-projshov-zapeklij-bij/559551 7 бойовиків убито, 16 поранено: під Лисичанськом пройшов запеклий бій]. Gazeta.ua, 22 May 2014</ref> <ref name="RIKLf">[http://podrobnosti.ua/accidents/2014/05/23/977406.html Ребят из "Донбасса" под Карловкой убивали гранатами]. Podrobnosti, 23 May 2014</ref> <ref name="DHQ8Y">[http://podrobnosti.ua/criminal/2014/05/23/977393.html Количество погибших бойцов батальона "Донбасс" увеличилось до 5 человек]. Podrobnosti, 23 May 2014</ref> <ref name="vF8P3">[http://podrobnosti.ua/accidents/2014/05/23/977279.html Батальон "Донбасс" попал в засаду террористов: ранена половина личного состава]. Podrobnosti, 23 May 2014</ref> <ref name="ogORv">[http://www.ntv.ru/novosti/984696 В боях под Карловкой были убиты два ополченца]. NTV, 23 May 2014</ref> <ref name="VCysh">[http://podrobnosti.ua/accidents/2014/05/24/977492.html Террористы в Славянске пошли в наступление: Двое военных Украины убиты]. Podrobnosti, 24 May 2014&nbsp;</ref> <ref name="eJPcb">[https://archive.today/20140525095559/www.washingtonpost.com/world/europe/italian-journalist-killed-in-eastern-ukraine/2014/05/25/57955458-e3ed-11e3-a70e-ea1863229397_story.html Italian journalist killed in eastern Ukraine]. The Washington Post, 25. mai 2014. Vaadatud 2014-06-07.</ref> <ref name="cstaP">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27578440 Ukraine crisis: Stand-off amid fight for Donetsk airport], BBC News Online, vaadatud 2014-05-27.</ref> <ref name="hl6yU">[http://edition.cnn.com/2014/05/26/world/europe/ukraine-airport-fighting/index.html?hpt=hp_t1 Ukrainian troops, separatists battle at Donetsk airport], by Nick Paton Walsh and Ralph Ellis. CNN, 26 May 2014</ref> <ref name="SbnKz">[http://www.newsweek.com/battle-donetsk-airport-252428 Battle at Donetsk Airport]. Reuters, 26 May 2014</ref> <ref name="fxUKU">[http://www.vesti.ru/doc.html?id=1622339&cid=9 Власти ДНР сообщают о двух сбитых в Донецке вертолетах]. Vesti.ru, 26 May 2014</ref> <ref name="AuOet">[http://www.smh.com.au/world/battle-of-donetsk-airport-proves-inconclusive-20140527-zrp2w.html Battle of Donetsk airport proves inconclusive], by Paul McGeough [[The Sydney Morning Herald]], 27 May 2014</ref> <ref name="qm4Uw">[http://www.mk.ru/incident/2014/05/27/v-donetske-prodolzhayut-schitat-ubityih-i-ranenyih.html В Донецке продолжают считать убитых и раненых]. MK.ru, 27 May 2014</ref> <ref name="ZGQeG">[http://www.rbcdaily.ru/society/562949991587007 Миссия ОБСЕ потеряла связь со своей делегацией в Донецке]. RBC, 27 May 2014</ref> <ref name="P4Tkt">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/05/27/7026880/ Через границу на Луганщине прорвалась колонна с оружием, был бой]. Ukrayinska Pravda, 27 May 2014</ref> <ref name="0w6HI">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/05/27/7027076/ Террористы заявили о введении в Донецке комендантского часа]. Ukrayinska Pravda, 27 May 2014</ref> <ref name="CdtJb">[http://gazeta.ua/articles/np/_sili-ato-zbili-rosijskij-bezpilotnik/560782 Сили АТО збили російський безпілотник]. Gazeta.ua, 28 May 2014</ref> <ref name="WbA47">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3370451-u-donetskii-oblasti-sylovyky-zbyly-bezpilotnyk-rosiiskoho-vyrobnytstva-zmi У Донецькій області силовики збили безпілотник російського виробництва – ЗМІ]. Korrespondent.net, 28 May 2014</ref> <ref name="ERuZ9">[http://ua.racurs.ua/news/28195-u-donecku-v-rayoni-budivli-sbu-yde-perestrilka У Донецьку в районі будівлі СБУ йде перестрілка]. Rakurs, 28 May 2014</ref> <ref name="KgaIY">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27618681 Ukraine army helicopter shot down near Sloviansk]. BBC News Online. Sisaldab videot. Vaadatud 2014-05-29</ref> <ref name="P0I9v">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/turchynov-militants-shoot-down-helicopter-near-sloviansk-14-servicemen-and-gen-kulchytsky-killed-349927.html Turchynov: Militants shoot down helicopter near Sloviansk, 14 servicemen ja Gen. Kulchytsky killed], www.kyivpost.com, vaadatud 2014-05-29</ref> <ref name="i5zen">[http://www.gazeta.lviv.ua/news/2014/05/29/30100 У Слов'янську терористи збили військовий вертоліт]. Livivsky Gazeta, 29 May 2014</ref> <ref name="W61oQ">[http://www.unian.net/politics/923322-natsgvardiya-zayavlyaet-o-12-pogibshih-v-sbitom-terroristami-vertolete-odin-vyijil.html Нацгвардия заявляет о 12 погибших в сбитом террористами вертолете: один выжил]. UNIAN, 28 May 2014</ref> <ref name="j3pQN">[http://www.trud.ru/article/29-05-2014/1313555_opolchentsy_luganska_vzjali_v_plen_20_gvardejtsev.html Ополченцы Луганска взяли в плен 20 гвардейцев]. Trud.ru, 29 May 2014</ref> <ref name="nj92K">[https://web.archive.org/web/20140530042030/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/v-harkovskoy-oblasti-boeviki-dnr-obstrelyali-kolonnu-ukrainskih-voennyh-524749.html В Харьковской области боевики "ДНР" обстреляли колонну украинских военных]. Segodnya, 29 May 2014</ref> <ref name="89cQ2">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27616126# (BBC)] [http://news.yahoo.com/rebel-leader-says-men-holding-osce-monitors-060752077.html (AP via Yahoo! News)]</ref> <ref name="vR6DO">[https://web.archive.org/web/20140611004116/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/nablyudateli-obse-zahvachennye-v-donbasse-vtoruyu-nedelyu-ne-vyhodyat-na-svyaz-526741.html Наблюдатели ОБСЕ, захваченные в Донбассе, вторую неделю не выходят на связь] Segodnya.ua 6. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="EmwNz">[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10863933/Ukraines-rebels-in-crisis-after-Donetsk-coup.html (The Daily Telegraph)]</ref> <ref name="MVSPZ">[http://podrobnosti.ua/accidents/2014/05/30/978320.html Пограничники отбили атаку террористов на "Станично-Луганском" и задержали машины с оружием (обновлено, фото)]</ref> <ref name="Dj7lT">[http://en.interfax.com.ua/news/general/207300.html Unmanned aerial vehicle shot down by Ukrainian special operation units is Russian – SBU] ''Interfax-Ukraine''. 30 May 2014. Vaadatud 31. mai 2014</ref> <ref name="jCst4">[http://www.huffingtonpost.com/2014/05/31/ukraine-separatists-killed-donetsk_n_5423946.html Ukraine Separatist Leader: Rebels Killed Collecting Bodies From Donetsk Airport] ''Reuters''. 31. mai 2014. Vaadatud 31. mai 2014</ref> <ref name="Vr8pM">{{Netiviide |url=http://uk.reuters.com/article/2014/05/31/uk-ukraine-crisis-idUKKBN0EA1DX20140531 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-06-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140603090625/http://uk.reuters.com/article/2014/05/31/uk-ukraine-crisis-idUKKBN0EA1DX20140531 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Wu6sv">http://www.kyivpost.com/content/ukraine/separatist-leader-says-six-rebels-killed-in-attempt-to-collect-bodies-at-donetsk-airport-military-says-they-attacked-350174.html</ref> <ref name="T0hA4">[http://www.thedailybeast.com/articles/2014/05/31/i-was-held-at-gunpoint-by-ukraine-rebels.html Held at Gunpoint by Ukraine Rebels]. thedailybeast.com, 31 May 2014</ref> <ref name="9KJSO">[https://web.archive.org/web/20140601191657/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/terroristy-so-strelboy-zahvatili-luganskiy-patronnyy-zavod-525317.html Террористы со стрельбой захватили Луганский патронный завод]. Segodnya, 1 June 2014</ref> <ref name="ec4pa">[http://fakty.ua/182557-v-severodonecke-pohicshayut-lyudej-i-proveryayut-ih-na-prinadlezhnost-k-pravomu-sektoru В Северодонецке похищают людей и проверяют их на принадлежность к «Правому сектору»]. Fakty, 1 June 2014</ref> <ref name="tdxOq">[https://web.archive.org/web/20141030010757/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/v-plenu-u-terroristov-donbassa-nahoditsya-okolo-dvuhsot-chelovek-525297.html В плену у террористов Донбасса находится около двухсот человек – СМИ]. Segodnya, 1 June 2014</ref> <ref name="WF2Pv">[https://web.archive.org/web/20140601191440/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/v-mariupole-vybrali-narodnogo-mera-525334.html В Мариуполе выбрали "народного мэра"]. Segodnya.ua, 1 June 2014</ref> <ref name="Ov4Tq">[https://web.archive.org/web/20210826170922/https://www.segodnya.ua/regions/donetsk/terroristy-vzorvali-zdanie-sbu-v-toreze-smi--525279.html Террористы взорвали здание СБУ в Торезе – СМИ]. Segodnya.ua, 1 June 2014</ref> <ref name="atP9X">[http://www.theguardian.com/world/2014/jun/02/pro-russion-rebels-killed-in-attack-on-east-ukraine-border-base Ukraine: pro-Russia rebels killed attempting to storm border guard base]. [[The Guardian]], 2. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-04.</ref> <ref name="a3P77">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/insurgents-assault-ukrainian-border-guards-in-luhansk-oblast-350281.html Insurgents assault Ukrainian border guards in Luhansk Oblast; at least 15 wounded, 5 dead (UPDATES, VIDEOS)]. KyivPost, 2. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-04.</ref> <ref name="UoG2H">[http://www.ukrinform.ua/ukr/news/aviatsiya_znishchila_dva_minometi_boyovikiv_na_luganshchini_1943943 Авіація знищила два міномети бойовиків на Луганщині]. Ukrinform, 2 June 2014</ref> <ref name="W5V7W">[http://edition.cnn.com/2014/06/02/world/europe/ukraine-crisis/ Ukrainian official: Five militants killed in attack on border guard base in Luhansk]. 2. juuni 2014. [[CNN]]. Vaadatud 2014-06-02.</ref> <ref name="UcZDz">[https://web.archive.org/web/20140825235904/http://www.reuters.com/article/2014/06/02/us-ukraine-crisis-attacks-idUSKBN0ED0M720140602 Pro-Russia militia attack Ukraine border post]. 2. juuni 2014. [[Reuters]]. Vaadatud 2014-06-02.</ref> <ref name="oQXG3">[http://www.osce.org/ukraine-smm/119515 Latest news from the OSCE Special Monitoring Mission to Ukraine (SMM), based on information received until 18:00 hrs, 3 June (Kyiv time)]. OSCE, 4. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-05.</ref> <ref name="m1uJF">[https://web.archive.org/web/20140606221824/http://www.thenewstribune.com/2014/06/02/3223583/russian-maneuvers-to-involve-missile.html?sp=%2F99%2F296%2F358%2F Russian maneuvers to involve missile launches]. [[The Associated Press]]. 2. juuni 2014.</ref> <ref name="w8tOQ">[http://www.osce.org/ukraine-smm/119479 Latest news from the OSCE Special Monitoring Mission to Ukraine (SMM), based on information received until 18:00 hrs, 2 June (Kyiv time)]. Kiiev, 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-03.</ref> <ref name="NS28G">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/heavy-fighting-in-eastern-ukraine-as-government-restarts-active-phase-of-anti-terror-operation-350453.html Two Ukrainian troops killed in battles with insurgents on June 3; OSCE says Luhansk blast on June 2 likely caused by airstrike (UPDATES, VIDEO)]</ref> <ref name="4Fhuo">[http://edition.cnn.com/2014/06/04/world/europe/ukraine-crisis/ Conflicting accounts in heightened eastern Ukraine fighting]</ref> <ref name="eZztU">[http://www.latimes.com/world/europe/la-fg-ukraine-advances-fight-separatists-20140603-story.html Ukraine reports advances in fight against separatists]</ref> <ref name="5hKVw">[http://www.businessweek.com/news/2014-06-03/east-ukraine-clashes-persist-as-russia-gas-talks-progress Ukraine Fortifies Russian Border as Death Toll Climbs]</ref> <ref name="T9gF4">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/ukrainian_apc_attacked_near_sloviansk_one_killed_322310 Ukrainian APC attacked near Sloviansk, one killed]. UkrInform, 3 June 2014</ref> <ref name="tb617">[http://www.theguardian.com/world/video/2014/jun/04/barack-obama-expresses-support-ukraine-president-elect-petro-poroshenko-video Barack Obama expresses support for Ukraine's president-elect Petro Poroshenko- video]. [[The Guardian]], 4. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-05.</ref> <ref name="WgAOA">[https://web.archive.org/web/20140606124429/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/v-krasnom-limane-v-hode-boev-obstrelyali-bolnicu-525933.html В Красном Лимане в ходе боев обстреляли больницу (фото,видео)]. Segodnja.ua. 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-04.</ref> <ref name="FvGqB">{{Netiviide |url=http://www.aljazeera.com/news/europe/2014/06/eerie-silence-grips-shelled-ukraine-town-20146417269841390 |pealkiri=Eerie silence grips shelled Ukraine town |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2015-02-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150209232630/http://www.aljazeera.com/news/europe/2014/06/eerie-silence-grips-shelled-ukraine-town-20146417269841390 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kFTIW">[http://abcnews.go.com/International/wireStory/militants-killed-ukrainian-troops-injured-23984915 Rebels Seize 3 Government Bases in Eastern Ukraine]. ABC, 4 June 2014</ref> <ref name="clKc8">[http://www.nytimes.com/2014/06/05/world/europe/rebels-in-eastern-ukraine-capture-government-posts.html?_r=0 Border Guards in Ukraine Abandon Posts]. The New York Times, 4 June 2014</ref> <ref name="1cxMF">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/4/7027949/ Слов'янськ залишився без води.] ''Українська правда''. 04.06.2014.</ref> <ref name="8f1dJ">[http://tsn.ua/ukrayina/meshkanci-p-yati-velikih-mist-donbasu-zalishilis-bez-vodi-353147.html Мешканці п'яти великих міст Донбасу залишились без води.] ''ТСН.ua''. 04.06.2014.</ref> <ref name="RXAYH">[https://web.archive.org/web/20140607004229/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/boy-v-marinovke-terroristy-napali-srazu-s-dvuh-storon-526586.html Бой в "Мариновке": террористы напали сразу с двух сторон]. Segodnya.ua 5. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="5x3vk">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3374412-bii-u-marynivtsi-zakinchyvsia-poraneno-piat-prykordonnykiv-derzhprykordonsluzhba Бій у Маринівці закінчився, поранено п'ять прикордонників – Держприкордонслужба]. Korrespondent.ua, 5 June 2014</ref> <ref name="nT3r5">[https://web.archive.org/web/20141031190026/http://www.golos-ameriki.ru/content/ukraine-claims-killing-15-rebels/1930921.html Украина заявила о ликвидации 15 сепаратистов] Golos Ameriki. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="U4Y2F">[http://tsn.ua/ukrayina/u-chervonomu-limani-nad-budivleyu-miskradi-znovu-zamayoriv-prapor-ukrayini-353290.html У Красному Лимані над будівлею міськради знову замайорів прапор України]</ref> <ref name="DJcll">[https://web.archive.org/web/20141031192123/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/v-slavyansk-i-kramatorsk-vehali-tanki-seleznev-526734.html В Славянск и Краматорск въехали танки – Селезнев]. Segodnja.ua 6. juuni 2014. Vaadatud 2014.</ref> <ref name="rnmAq">[http://korrespondent.net/ukraine/politics/3374004-na-blokpostu-pod-slavianskom-poiavylys-tanky-t-64 На блокпосту под Славянском появились танки Т-64]. Korrespondent.net, 5 June 2014</ref> <ref name="TwLSR">[https://archive.today/20140609175748/inforesist.org/the-plane-which-was-downed-above-slovyanks-was-shot-at-from-the-newest-russian-weapon/?lang=en The plane, which was downed above Slovyanks, was shot at from the newest Russian weapon], Inforesist, 7. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-08.</ref> <ref name="A7iXT">[http://www.youtube.com/watch?v=V22Cwgc1_co Terrorists in Sloviansk shot down airplane at a height of 4km using Russian new weapon. – YouTube], [[YouTube]], 8. juuni 2014, vaadatud 2014-06-08.</ref> <ref name="IhOcz">[https://web.archive.org/web/20141202035431/http://www.armyrecognition.com/june_2014_global_defense_security_news_uk/russian_airborne_troops_have_received_new_verba_manpads_portable_air_defense_missile_system_0106143.html Russian Airborne Troops have received new Verba MANPADS portable air defense missile system.] Army Regognition, 1. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-08.</ref> <ref name="umxzC">[http://vesti.ua/donbass/55658-v-shtabe-ato-priznali-razvedyvatelnyj-harakter-poleta-sbitogo-nad-slavjanskom-samoleta В штабе АТО признали разведывательный характер самолета], Vesti.ua, 8. juuni 2014, vaadatud 2014-06-15.</ref> <ref name="lTy2q">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/spokesman-three-pilots-from-downed-an-26-die-in-sloviansk-351056.html Spokesman: Three pilots from downed An-26 die in Sloviansk] KyivPost, 7. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-08.</ref> <ref name="19h7Z">[http://news.liga.net/news/incident/2048765-samolet_nad_slavyanskom_terroristy_podbili_iz_pzrk_seleznev.htm Самолет над Славянском террористы подбили из ПЗРК – Селезнев]. Liga News, 6 June 2014</ref> <ref name="Zq491">[http://news.liga.net/news/politics/2048820-piloty_an_26_spasli_zhiteley_slavyanska_otvedya_samolet_ot_goroda.htm Пилоты Ан-26 спасли жителей Славянска, отведя самолет от города]. Liga News, 6 June 2014</ref> <ref name="EGszq">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/spokesman-three-pilots-from-downed-an-26-die-in-sloviansk-351056.html Spokesman: Three pilots from downed An-26 die in Sloviansk]. Kyiv Post. 7 June 2014</ref> <ref name="oZI2i">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/gunmen-shot-down-transport-aircraft-outside-slovyansk-not-surveillance-plane-350973.html Gunmen shot down transport aircraft outside Slovyansk, not surveillance plane] KyivPost, 6. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="Qv1h4">[http://www.unian.net/politics/926365-nad-slavyanskom-boeviki-sbili-ukrainskiy-samolet-dvumya-vyistrelami-iz-pzrk-silyi-ato.html "Над Славянском боевики сбили украинский самолет двумя выстрелами из ПЗРК – силы АТО."] ''УНІАН'', 06.06.2014.</ref> <ref name="XYYKo">[http://ua.racurs.ua/news/28805-zagynuv-odyn-z-lotchykiv-an-26-tymchuk "Загинув один з льотчиків Ан-26 — Тимчук."] ''ua.racurs.ua'', 07.06.2014.</ref> <ref name="ihjNn">[https://web.archive.org/web/20140607055131/http://www.channelnewsasia.com/news/world/police-officer-killed/1140162.html Police officer killed, plane shot down in Ukraine's east] Channel NewsAsia, 7. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-07.</ref> <ref name="8VWDk">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27735180 Ukraine crisis: Moscow and Kiev seek 'end to bloodshed'] BBC News Online, 6. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-07.</ref> <ref name="vX2SO">[https://web.archive.org/web/20141031185830/http://www.golos.com.ua/Article.aspx?id=337104 19:54 З територирії РФ в Україну в'їхали 6 БТР та 6 КАМАЗів – командир спецбатальйону "Азов".] Golos Ukrainy, 7 June 2014</ref> <ref name="3Wucb">[https://web.archive.org/web/20141031192843/http://www.rbc.ua/rus/news/politics/v-donetske-soversheno-pokushenie-na-predsedatelya-verhovnogo-07062014161000 В Донецке совершено покушение на председателя "Верховного совета ДНР" Пушилина, его помощник убит (обновлено)] RBK Ukraina, 7. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-08.</ref> <ref name="8LJhw">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/7/7028405/ У Донецьку застрелили помічника головного місцевого терориста – ЗМІ.]</ref> <ref name="sZgQ3">[http://ukrainianweek.com/News/110332 Terrorists claim to have taken OSCE observers hostage], The Ukrainian Week, 9. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-09.</ref> <ref name="4k6M4">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/border_guards_in_luhansk_region_rebuff_terrorists_attack_322533 Border guards in Luhansk region rebuff terrorists' attack]. UkrInform, 9 June 2014</ref> <ref name="aLT8X">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/06/10/7028563/ У аэродрома в Краматорске в перестрелке уничтожено около 40 боевиков – Тымчук] Ukrainskaja Pravda, 10. juuli<!--nii on kirjas--> 2014, vaadatud 2014-06-10.</ref> <ref name="6iBNR">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27776186 Ukraine to create humanitarian corridors], BBC News Online, 10. juuni 2014, vaadatud 2014-06-11.</ref> <ref name="66G4g">[http://www.dw.de/офіційні-дані-з-початку-конфлікту-на-донеччині-загинули-175-осіб/a-17698585 Офіційні дані: з початку конфлікту на Донеччині загинули 175 осіб], DW, 10.06.2014, vaadatud 2014-06-11.</ref> <ref name="h2EvV">[http://tsn.ua/ukrayina/desantniki-vidbili-chergovu-ataku-na-aeroport-u-lugansku-353953.html Десантники відбили чергову атаку на аеропорт у Луганську]</ref> <ref name="9vsyq">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27804611 Ukraine crisis: Death toll in east 'at least 270'], BBC News Online, 11. juuni 2014, vaadatud 2014-06-12.</ref> <ref name="wuk2G">[http://tsn.ua/politika/za-chas-ato-na-buremnomu-shodi-zaginuli-210-lyudey-sered-yakih-14-ditey-moz-353975.html За час АТО на буремному Сході загинули 210 людей, серед яких 14 дітей – МОЗ]</ref> <ref name="Mc3s1">[https://web.archive.org/web/20141006084802/http://en.itar-tass.com/world/735860 Luhansk People’s Republic asks Russia to recognize its independence], ITAR-TASS, 11. juuni 2014, vaadatud 2014-06-11.</ref> <ref name="qvMKY">{{Netiviide |url=http://dt.ua/UKRAINE/na-donbasi-zatrimano-odnogo-z-lideriv-teroristichnoyi-rosiyskoyi-pravoslavnoyi-armiyi-144903_.html |pealkiri=На Донбасі затримано одного з лідерів терористичної "Російської православної армії" |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714122648/http://dt.ua/UKRAINE/na-donbasi-zatrimano-odnogo-z-lideriv-teroristichnoyi-rosiyskoyi-pravoslavnoyi-armiyi-144903_.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="i0G8J">[http://www.nytimes.com/2014/06/14/world/europe/russia-has-sent-tanks-to-ukraine-rebels-us-says.html?_r=0 Russia Sent Tanks to Separatists in Ukraine, U.S. Says]. The New York Times, 13 June 2014</ref> <ref name="0sBLX">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/13/7028939/ Тимчук розповів, якими танками розжилися бойовики в Росії]. Ukrayinska Pravda, 13 June 2014</ref> <ref name="KAMf4">[http://euromaidanpr.wordpress.com/2014/06/12/russian-tanks-cross-ukrainian-border/ Russian Tanks Cross Ukrainian Border], Euromaidan, 12. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="4kzOl">[http://www.unian.net/politics/928147-poroshenko-zayavil-putinu-o-nedopustimosti-peresecheniya-granitsyi-tankami-iz-rf.html Порошенко заявил Путину о недопустимости пересечения границы танками из РФ], unian.net, 12. juuni 2014, vaadatud 2014-06-12.</ref> <ref name="T1qlE">[https://web.archive.org/web/20141031193734/http://www.aco.nato.int/statement-on-russian-main-battle-tanks.aspx ACO – Allied Command Operations|NATO Releases Imagery: Raises Questions on Russia’s Role in Providing Tanks to Ukraine], 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-15.</ref> <ref name="4KacM">[http://www.unian.net/politics/928186-barrozu-poroshenko-soglashenie-ob-assotsiatsii-ukrainyi-s-es-budet-podpisano-27-iyunya.html Баррозу – Порошенко: Соглашение об ассоциации Украины с ЕС будет подписано 27 июня], unian.net, 12. juuni 2014, vaadatud 2014-06-12.</ref> <ref name="4ks9V">[http://www.unian.ua/politics/927971-u-natsgvardiji-kajut-scho-zatrimali-samoprogoloshenogo-narodnogo-mera-mariupolya.html У Нацгвардії кажуть, що затримали самопроголошеного "народного мера" Маріуполя]</ref> <ref name="xI2uX">[http://www.mil.gov.ua/news/2014/06/12/vijskovosluzhbovczi-zs-ukraini-vidbili-napad-bojovikiv-na-blokpost-v-luganskij-oblasti/ Військовослужбовці ЗС України відбили напад бойовиків на блокпост в Луганській області]</ref> <ref name="aQWZu">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/four-ukrainian-troops-injured-as-anti-terrorist-operation-moves-to-mariupol-351719.html Four Ukrainian troops injured as anti-terrorist operation moves to Mariupol (VIDEO)], KyivPost, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="FYXld">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/poroshenko-orders-donetsk-administration-to-be-temporarily-moved-to-mariupol-351741.html Poroshenko orders Donetsk administration to be temporarily moved to Mariupol], KyivPost, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="ET5TO">[http://ria.ru/world/20140613/1011898558.html Путин поручил МИД ответить на вторжение украинских БТР на границу РФ], 13. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="9wPQs">[http://www.ctvnews.ca/world/ukrainian-troops-attack-pro-russia-separatists-in-port-of-mariupol-1.1866917 Ukrainian troops attack pro-Russia separatists in port of Mariupol], CTV News, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="AvWC8">[http://www.therightperspective.org/2014/06/13/ukraine-separatists-we-have-the-tanks/ Ukraine Separatists: We Have The Tanks], The Right Perspective, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="d0qPS">[http://www.dailymail.co.uk/news/article-2657220/Russians-claim-Ukraine-town-hit-banned-white-phosphorus-fire-starter-bombs.html Russians claim Ukraine town hit with banned white phosphorus fire starter bombs] ''Daily Mail''. 13 June 2014. Accessed 14 June 2014</ref> <ref name="fHLoi">[http://www.stopfake.org/en/video-of-iraq-in-2004-is-presented-as-that-of-real-events-in-sloviansk/ Video of Iraq in 2004 is presented as that of real events in Sloviansk], stopfake.org, 12. juuni 2014, vaadatud 2014-06-15.</ref> <ref name="5pC29">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3377913-rosiiskyi-viiskovyi-vertolit-porushyv-povitrianyi-prostir-ukrainy-seleznov Російський військовий вертоліт порушив повітряний простір України – Селезньов]. Korrespondent.ua, 13 June 2014</ref> <ref name="nyiTZ">[http://korrespondent.net/ukraine/politics/3378192-v-krasnodone-zakhvatyly-zdanye-sbu В Краснодоне захватили здание СБУ]. Korrespondent.net, 14 June 2014</ref> <ref name="fb54c">[http://www.nydailynews.com/news/world/ukraine-ministry-rebels-military-aircraft-article-1.1829598 Pro-Russian rebels shoot down Ukraine military plane, killing service personnel] ''Associated Press''. 14 June 2014. Accessed 14 June 2014</ref> <ref name="Mj3Yz">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27845313 Ukraine crisis: Military plane shot down in Luha/ref>nsk], [[BBC News Online]], 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-14.</ref> <ref name="ZOYRh">[https://web.archive.org/web/20140616081139/http://in.reuters.com/article/2014/06/14/ukraine-crisis-plane-idINKBN0EP09920140614 Ukraine rebels shoot down military plane, spokesman says 49 dead], [[Reuters]], 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-14.</ref> <ref name="CpISp">[http://tvi.ua/new/2014/06/14/poroshenko_oholosyv_15_chervnya_dnem_zhaloby_i_pryhrozyv_terorystam_adekvatnoyu_vidpoviddyu Порошенко оголосив 15 червня днем жалоби і пригрозив терористам «адекватною відповіддю»] ''ТВі'', 14.06.2014</ref> <ref name="4Ar7W">[https://web.archive.org/web/20141030033635/http://en.itar-tass.com/world/736052 Defenders launch counteroffensive in Lugansk region] ''ITAR-TASS''. 14 June 2014. Accessed 14 June 2014</ref> <ref name="nMLeh">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27853698 Ukraine crisis: Russia condemns attack on Kiev embassy] BBC. 14 June 2014. Accessed 14 June 2014.</ref> <ref name="pyowW">[https://web.archive.org/web/20141031192331/http://www.reuters.com/article/2014/06/14/us-ukraine-crisis-embassy-idUSKBN0EP0WZ20140614 Protesters in Ukraine rip up Russian flag at embassy], Reuters, 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-15.</ref> <ref name="jIQRl">{{cite news|url=http://www.theguardian.com/world/2014/jun/15/ukraine-minister-deshchytsia-abusive-putin-russia|title=Ukraine minister's abusive remarks about Putin spark diplomatic row|author=Shaun Walker|publisher=[[theguardian.com]]|work=[[The Guardian]]|place=[[Moscow]]|date=15. juuni 2014|access-date=15. juunil 2014|archivedate=2014-06-15|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140615181930/http://www.theguardian.com/world/2014/jun/15/ukraine-minister-deshchytsia-abusive-putin-russia|url-status=live}}</ref> <ref name="3dk0h">[http://www.postimees.ee/2828507/vene-ametnikke-arritas-ukraina-ministri-soim-putini-aadressil Vene ametnikke ärritas Ukraina ministri sõim Putini aadressil], [[Postimees]], 15. juuni 2014, vaadatud 2014-06-15.</ref> <ref name="j3vX4">[http://www.aif.ru/euromaidan/uanews/1188578 Пять украинских пограничников погибли и 7 получили ранения в Мариуполе]. Argumenty i Fakty, 14 June 2014</ref> <ref name="8fmY1">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/three-ukrainian-border-guards-killed-during-shellfire-in-mariupol-351851.html?flavour=mobile Three Ukrainian border guards killed during shellfire in Mariupol], KyivPost, 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-14.</ref> <ref name="SU5dU">[http://www.unian.net/politics/928783-aviatsiya-unichtojila-dva-blok-posta-terroristov-ato.html Авиация уничтожила два блок-поста террористов – АТО]. UNIAN, 15 June 2014</ref> <ref name="9AEIR">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27845404 Ukraine crisis: US backs claims of Russian tanks in eastern Ukraine], BBC News Online, 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-14.</ref> <ref name="wfzqW">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3378499-amvrosiivku-obstrilialy-imovirno-z-hradu-minoborony Амвросіївку обстріляли, імовірно, з Граду – Міноборони]. Korrespondent.net, 15 June 2014</ref> <ref name="dZs26">[https://web.archive.org/web/20141029223327/http://newsru.ua/ukraine/15jun2014/amvros.html Терористи обстріляли житлові квартали Амвросіївки "Градом". Є руйнування і постраждалі]. Newsru.ua, 15 June 2014</ref> <ref name="wLzPu">{{citation |url=http://www.vedomosti.ru/accidents/news/27722181/tri-cheloveka-pogibli-desyatki-raneny-v-rezultate-obstrela |title=Три человека погибли, десятки ранены в результате обстрела города Амвросиевка в Донецкой области — ополченцы |trans-title=Three people killed, tens wounded by shelling of the city of Ambrosievsk in the Donetsk region – militiamen |work=Vedomosti.ru, |date=15. juuni 2014 |access-date=15. juunil 2014 |language=vene}}</ref> <ref name="J35MX">{{citation |url=http://lenta.ru/news/2014/06/15/capture/ |title=Восемь украинских разведчиков-десантников попали в плен к ополченцам |trans-title=Eight Ukrainian scouts-marines were captured by militia |work=Lentaru.ua |date=15. juuni 2014 |access-date=15. juunil 2014 |language=vene}}</ref> <ref name="6gPmu">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27862849 Ukraine crisis: Russia halts gas supplies to Kiev], BBC News Online, 16. juuni 2014, vaadatud 2014-06-16.</ref> <ref name="Rikpo">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/16/7029251 UKRAINE RUSSIA MAY dissociate itself from the Fence], [[Ukrayinska Pravda]] (16. juuni 2014)</ref> <ref name="GNhmv">[https://web.archive.org/web/20141031214217/http://en.itar-tass.com/russia/736359 Ukraine's unilateral border demarcation illegitimate — Russian lawmaker], [[ITAR-TASS]], 17. juuni 2014, vaadatud 2014-06-17.</ref> <ref name="JqJv2">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/17/7029264/ Strelkov complained that without the intervention of Russian fighters will hold a maximum of a month], [[Ukrayinska Pravda]] (16 June 2014)</ref> <ref name="EMHjE">{{Cite web|url=http://podrobnosti.ua/accidents/2014/06/17/980738.html|title=Украинская авиация нанесла мощный удар по базе террористов под Горловкой|date=17. juuni 2014|publisher=Podrobnosti}}</ref> <ref name="6s0aa">{{Cite web|url=http://podrobnosti.ua/accidents/2014/06/17/980737.html|title=Террористы обстреливают Луганск из системы "Град"|date=17. juuni 2014|access-date |website=Podrobnosti|publisher=}}</ref> <ref name="8s2sc">[http://en.interfax.com.ua/news/general/209625.html Ukrainian source reports fighting east of Luhansk], [[Interfax-Ukraine]] (17 June 2014)</ref> <ref name="0CQ0d">{{Cite web|url=http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3379644-ochevydets-rozpoviv-pro-zahybel-rosiiskykh-zhurnalistiv|title=Очевидець розповів про загибель російських журналістів|date=17. juuni 2014 |publisher=Korrespondent.net}}</ref> <ref name="04gUQ">{{cite web |url=http://en.itar-tass.com/world/736414/ |title=Russian journalist dies in Ukraine's Luhansk |last= |first= |authorlink= |publisher=[[ITAR-TASS]] |date=17. juuni 2014 |website=ITAR-TASS: World |access-date=17. juunil 2014 |archive-date=2014-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141101040539/http://en.itar-tass.com/world/736414 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Q5lP7">{{Cite web|url=http://www.ukrinform.ua/ukr/news/zagibliy_gurnalist_kanala_rosiya_nelegalno_perebuvav_v_ukraiini_z_30_travnya___rnbo_1947676|title=Загиблий журналіст канала "Россия" нелегально перебував в Україні з 30 травня – РНБО|date |publisher=Ukrinform}}</ref> <ref name="CKerA">{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/929940-parubiy-podtverdil-gibel-4-boytsov-aydara-v-boyah-pod-luganskom.html|title=Парубий подтвердил гибель 4 бойцов "Айдара" в боях под Луганском|date=18. juuni 2014|publisher=Unian}}</ref> <ref name="T2QlO">{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/929896-na-luganschine-pogibli-4-ukrainskih-voennyih-jurnalist.html|title=На Луганщине погибли 4 украинских военных – журналист|date=17. juuni 2014|publisher=Unian}}</ref> <ref name="P3LSY">{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/929832-granitsu-ukrainyi-svobodno-pereseklo-nezakonnoe-voennoe-formirovanie-armiya-putina-deputat.html|title=Границу Украины свободно пересекло незаконное военное формирование "Армия Путина" – депутат|date=17. juuni 2014|publisher=Unian}}</ref> <ref name="M6eJ3">{{Cite web|url=http://www.washingtonpost.com/world/rebels-say-nyet-to-peace-proposal-from-ukraine/2014/06/18/a8080500-f6dc-11e3-a606-946fd632f9f1_story.html|title=Rebels reject peace proposal from Ukraine|date=18. juuni 2014|publisher=The Washington Post}}</ref> <ref name="Gf23m">{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/930412-iz-rossii-v-ukrainu-prodoljayut-postupat-orujie-i-boeviki-obse.html|title=Из России в Украину продолжают поступать оружие и боевики – ОБСЕ|date=19. juuni 2014|publisher=Unian}}</ref> <ref name="w1dGQ">{{Cite web|url=https://news.google.com/news?ncl=drsjv7x_iy0aVAMY9m5ySqSG1TrVM&q=%D1%83%D0%B1%D0%B8%D1%82%D1%8B+18&lr=Ukrainian&hl=ru&sa=X&ei=OR-iU7XrOYaJogTWpIDIBg&ved=0CCcQqgIwAA|title=Ночью на Луганщине убиты 18 украинских силовиков, судьба еще 10 неизвестна|date=18. juuni 2014|publisher=ZN.UA}}</ref> <ref name="nVIeV">{{Cite web|url=http://zn.ua/UKRAINE/v-zone-ato-boeviki-podbili-ukrainskiy-tank-t-64b-147336_.html|title=В зоне АТО боевики подбили украинский танк Т-64Б|date=18. juuni 2014|publisher=ZN.UA}}</ref> <ref name="T2NSp">[https://news.yahoo.com/un-hundreds-killed-detained-ukraine-breakdown-112650822.html UN: Hundreds killed, detained in Ukraine breakdown] AP, 18. juuni 2014, vaadatud 2014-06-21.</ref> <ref name="rmhgC">{{Cite web|url=http://www.reuters.com/article/2014/06/19/ukraine-crisis-fighting-idUSL6N0P021A20140619|title=Ukraine forces battle separatists after truce "refused|3=date|access-date=19. juunil 2014|5=website|publisher=Reuters|archive-date=2014-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20141029233711/http://www.reuters.com/article/2014/06/19/ukraine-crisis-fighting-idUSL6N0P021A20140619|url-status=dead}}</ref> <ref name="JpoWw">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27919047|title=Ukraine crisis: Battle erupts amid talk of truce|date=19. juuni 2014|publisher=BBC NEWS}}</ref> <ref name="3Ijkc">{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=qQWwdAyyMJs|title=Игорь Стрелков: Славянск в оперативном окружении|date=19. juuni 2014|publisher=Komsomolskaya Pravda}}</ref> <ref name="Yk5hC">[https://web.archive.org/web/20220222120932/https://rian.com.ua/incidents/20140619/353606933.html Над поселком Ямполь сбит самолет Су-25 – ополченцы] (Su-25 shot down above the village of Yampil – militia) ''RIA Novosti''. 20 June 2014. Accessed 20 June 2014</ref> <ref name="xnLYO">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/19/7029581/ Сили АТО звільнили Ямпіль і взяла міст через Сіверський Донець]</ref> <ref name="qvpRe">{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=Ry5p_C0GM5I|title=Поблизу Красного Лиману точаться бої|date=19. juuni 2014|publisher=TV Channel Україна}}</ref> <ref name="zdt7u">[http://eng.kremlin.ru/news/22506 Telephone conversation with President of Ukraine Petro Poroshenko], eng.kremlin.ru 19. juuni 2014, vaadatud 2014-06-20.</ref> <ref name="yitc9">{{Cite web|url=http://www.expres.ua/news/2014/06/20/108230-koval-vyznav-rosiya-perekynula-ukrayinu-tanky-btry-10-gradiv|title=Коваль визнав, що Росія перекинула в Україну і танки, і БТРи і 10 "Градів"|date=20. juuni 2014|publisher=Liga News|access-date=2014-10-31|archive-date=2014-07-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20140714222203/http://www.expres.ua/news/2014/06/20/108230-koval-vyznav-rosiya-perekynula-ukrayinu-tanky-btry-10-gradiv|url-status=dead}}</ref> <ref name="tya7t">{{Cite web|url=http://www.rbc.ua/rus/news/politics/v-lugansk-voshli-dva-tanka-t-64-i-pyat-btr---is-20062014081300|title=В Луганск вошли два танка Т-64 и пять БТР, – ИС|date=20. juuni 2014|publisher =RBC News}}</ref> <ref name="VUKNF">[http://news.yahoo.com/osce-says-established-contact-missing-observers-ukraine-131156958.html OSCE says re-established contact with missing observers in Ukraine]</ref> <ref name="lIYON">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/all_international_observers_captured_by_terrorists_alive_322973 All international observers captured by terrorists alive] ukrinform.ua, 20. juuni 2014, vaadatud 2014-06-21.</ref> <ref name="rZzBN">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/38000_people_leave_crimea_and_eastern_ukraine___un_322971 38,000 people leave Crimea and eastern Ukraine – UN] ukrinform.ua, 20. juuni 2014, vaadatud 2014-06-21.</ref> <ref name="p9Wid">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/lavrov_klimkin_discuss_poroshenkos_peace_plan_border_control_322969 Lavrov, Klimkin discuss Poroshenko's peace plan, border control] ukrinform.ua, 20. juuni 2014, vaadatud 2014-06-21.</ref> <ref name="SpJsR">{{cite web |url=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/russia/10916449/Vladimir-Putin-orders-Russian-troops-onto-combat-alert-as-Ukraine-fighting-spills-across-border.html/ |title=Vladimir Putin orders Russian troops onto 'combat alert' as Ukraine fighting spills across border |last=Oliphant |first=Roland |authorlink= |publisher=The Daily Telegraph |date=21. juuni 2014 |website=BBC News Online |access-date=23. juunil 2014}}</ref> <ref name="4r3xp">{{Cite web|url=http://www.aif.ru/society/safety/1193014|title=Свыше 80 пограничников Украины укрылись от боя в России|date=21. juuni 2014|publisher=Argumentõ i Faktõ}}</ref> <ref name="aqEun">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27953440|title=Ukraine crisis: Fighting rages on despite declared truce|date=21. juuni 2014|publisher=BBC News}}</ref> <ref name="kfuvK">{{Cite web|url=http://www.aif.ru/euromaidan/uanews/1193177|title=Закрытый Россией пункт пропуска на границе с Украиной возобновил работу|date=21. juuni 2014|publisher=Argumenty i Fakty}}</ref> <ref name="YIMnF">{{Cite web|url=http://www.km.ru/world/2014/06/22/protivostoyanie-na-ukraine-2013-14/742999-ranenykh-ukrainskikh-pogranichnikov-otpra|title=Раненых украинских пограничников отправили из России на родину|date=21. juuni 2014|publisher=KM.ru}}</ref> <ref name="WgIu5">{{Cite web|url=http://news.liga.net/news/politics/2244462-rf_prodolzhaet_uderzhivat_ukrainskikh_pogranichnikov_iz_izvarino.htm|title=РФ продолжает удерживать украинских пограничников из "Изварино"|date=21. juuni 2014|publisher=Liga Novosti}}</ref> <ref name="yug11">{{Cite web|url=http://ua.interfax.com.ua/news/general/210362.html|title=Бойовики вчинили кілька нападів на позиції українських силовиків після того, як ті припинили вогонь о 22.00 п'ятниці, – "Інформаційний спротив"|date=21. juuni 2014|publisher=Interfax Ukraine}}</ref> <ref name="VriAA">{{Cite web|url=http://www.spbdnevnik.ru/news/2014-06-22/pod-luganskom-opolchentsy-razbili-kolonnu-bronetekhniki-silovikov/|title=Под Луганском ополченцы разбили колонну бронетехники силовиков|date=22. juuni 2014|publisher=Saint Petersburg Daily}}</ref> <ref name="Eyb84">[http://www.theguardian.com/world/2014/jun/23/ukraine-separatists-ceasefire-luhansk-donetsk Pro-Russian separatists agree to honour Ukraine ceasefire] The Guardian, 23. juuni 2014, vaadatud 2014-06-24.</ref> <ref name="iVq85">{{Cite web|url=http://podrobnosti.ua/power/2014/06/24/981794.html|title=Порошенко и Кучма встретились с Медведчуком в Киеве еще до начала переговоров в Донецке|date=24. juuni 2014|publisher=Podrovnosti}}</ref> <ref name="wiFxb">{{Cite web|url=http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3382646-u-luhansku-hotuietsia-shturm-aeroportu-rnbo|title=У Луганську готується штурм аеропорту – РНБО|date=23. juuni 2014|publisher=Korrespondent.net}}</ref> <ref name="1JjPZ">{{cite web |url=http://www.theguardian.com/world/2014/jun/24/ukraine-crisis-putin-russia-military-intervention-ceasefire/ |title="Ukraine crisis: Putin removes threat of military intervention after ceasefire |last1= Walker |first1=Shaun |last2=Luhn |first2=Alec |authorlink= |publisher=[[The Guardian]] |date=24. juuni 2014 |website=[[theguardian.com]] |access-date=24. juunil 2014}}</ref> <ref name="8SPSt">{{Cite web|url=http://voiceofrussia.com/2014_06_24/Revocation-of-right-to-use-army-in-Ukraine-does-not-mean-Russia-to-ignore-events-there-Putin-3492/|title=Revoking right to use army in Ukraine does not mean ignoring events there – Putin|date=24. juuni 2014|publisher=The Voice of Russia|access-date=2014-10-31|archive-date=2014-10-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20141030025334/http://voiceofrussia.com/2014_06_24/Revocation-of-right-to-use-army-in-Ukraine-does-not-mean-Russia-to-ignore-events-there-Putin-3492/|url-status=dead}}</ref> <ref name="3LudP">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28002993 Ukraine army helicopter 'shot down' despite ceasefire] BBC News Online, 24. juuni 2014, vaadatud 2014-06-24.</ref> <ref name="j1qq2">{{Cite web|url=http://voiceofrussia.com/news/2014_06_25/Kiev-continues-hostilities-in-south-eastern-Ukraine-9058/|title=Kiev continues hostilities in south-eastern Ukraine|date=25. juuni 2014|publisher=The Voice of Russia|access-date=2014-10-31|archive-date=2014-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20141010133329/http://voiceofrussia.com/news/2014_06_25/Kiev-continues-hostilities-in-south-eastern-Ukraine-9058/|url-status=dead}}</ref> <ref name="xD55e">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/24/7030023 The separatists have informed the OSCE that Medvedchuk – that their representative], [[Ukrayinska Pravda]] (24 June 2014)</ref> <ref name="f7xhj">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/24/7030033/ "DPR" and "LPR" "merged into" "Union of People's Republics"], [[Ukrayinska Pravda]] (24 June 2014)</ref> <ref name="yL8Pz">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine-abroad/associated-press-rasmussen-says-no-signs-russia-is-respecting-commitments-353299.html Associated Press: Rasmussen says 'no signs' Russia is respecting commitments], [[Kyiv Post]], AP, 25. juuni 2014, vaadatud 2014-06-25.</ref> <ref name="Rn53F">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/russia_sending_fighter_aircraft_to_ukrainian_border_323103 Russia sending fighter aircraft to Ukrainian border] ukrinform.ua 25. juuni, vaadatud 2014-06-27.</ref> <ref name="nXnAn">[http://sprotyv.info/ru/news/1582-o-chem-poroshenko-merkel-i-olland-pogovorili-s-putinym О чем Порошенко, Меркель и Олланд поговорили с Путиным] Information Resistance, 25. juuni 2014.</ref> <ref name="FyNEa">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/25/7030041/ За три дні бойовики 44 рази порушили режим ненападу – Селезньов]</ref> <ref name="nI0fF">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/25/7030040/ Під Антрацитом бойовики обстріляли блокпост, під Краматорськом – наближаються]</ref> <ref name="dpxKN">[http://tsn.ua/politika/u-slov-yansku-v-ozeri-vodolaz-znayshov-sotni-til-teroristiv-general-minoboroni-356217.html У Слов'янську в озері водолаз знайшов сотні тіл терористів – генерал Міноборони]</ref> <ref name="Lub4Q">[http://www.ukrinform.ua/ukr/news/boyoviki_peretvorili_ozero_u_slovyansku_na_bratsku_mogilu_1949801 Бойовики перетворили озеро у Слов'янську на братську могилу]</ref> <ref name="Xv6RC">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/25/7030103/ За час "перемир'я" звільнили 10 полонених – Коваль]</ref> <ref name="i37YX">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/25/7030104/ Уже 142 військових загинули за час проведення АТО – Міноборони]</ref> <ref name="3DPHC">[http://lifenews.ru/news/135631 Стрелков назвал три условия соблюдения перемирия] lifenews.ru 25.06.2014, vaadatud 2014-06-25.</ref> <ref name="B181N">[http://www.ukrinform.ua/ukr/news/rosiyski_prikordonniki_rozstrilyuyut_boyovikiv_shcho_tikayut_z_ukraiini_1949814 Російські прикордонники розстрілюють бойовиків, що тікають з України?]</ref> <ref name="Bk9el">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/26/7030207/ Порошенко дав терористам часу до п'ятниці і готує "важливе рішення"]</ref> <ref name="fNemB">[http://tsn.ua/politika/teroristi-z-donbasu-trimayut-u-zaruchnikah-ponad-170-lyudey-356451.html Терористи на Донбасі тримають у заручниках понад 170 людей]</ref> <ref name="lsd1G">[http://tsn.ua/groshi/luganski-boyoviki-rozsekretili-odnogo-zi-svoyih-rosiyskih-sponsoriv-356384.html Луганські бойовики розсекретили одного зі своїх російських спонсорів]</ref> <ref name="QhLi3">[http://tsn.ua/ukrayina/pid-doneckom-teroristi-napali-na-blokpost-sil-ato-odin-iz-napadnikiv-zaginuv-356379.html Під Донецьком терористи напали на блокпост сил АТО: один із нападників загинув]</ref> <ref name="mplX3">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/26/7030158/ Турчинов: спецслужби регулярно повідомляли, що час нападу Росії визначено]</ref> <ref name="jFwWV">[http://www.theguardian.com/world/2014/jun/27/ukraine-rebels-release-osce-observers Ukraine rebels release OSCE observers], [[theguardian.com]], 27. juuni 2014, vaadatud 2014-06-27.</ref> <ref name="HNUqn">[http://www.theguardian.com/world/video/2014/jun/27/ukraine-rebels-release-osce-monitors-donetsk-video Ukrainian rebels release OSCE monitors held for over a month – video], [[theguardian.com]], 27. juuni 2014, vaadatud 2014-06-28.</ref> <ref name="tizbI">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28052645 EU signs pacts with ex-USSR states] BBC News Online, 27. juuni 2014, vaadatud 2014-06-27</ref> <ref name="imEkH">{{Cite web|url=http://korrespondent.net/ukraine/politics/3384759-v-artemovske-yz-tanka-obstrelialy-voennuui-bazu|title=Подробности штурма в Артемовске: Силовики захватили танк "ополченцев"|date=27. juuni 2014|publisher=Korrespondent.net}}</ref> <ref name="gJ0Ro">[http://sprotyv.info/ru/news/1732-zahvachennyy-u-terroristov-tank-t-64bv-pribyl-v-ukrainu-iz-rossiyskogo-budennovska Захваченный у террористов танк Т-64БВ прибыл в Украину из российского Буденновска] ''[[Infovastupanu]]'', 29. juuni 2014, vaadatud 2014-06-29.</ref> <ref name="eMDj1">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28069795 Ukraine crisis: New clashes test ceasefire in east] BBC Wrld News</ref> <ref name="PxmLR">{{Netiviide |url=http://m.aljazeera.com/story/2014628164631591401 |pealkiri=m.aljazeera.com |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714224531/http://m.aljazeera.com/story/2014628164631591401 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="FMFDZ">{{Cite news|url=http://edition.cnn.com/2014/06/28/world/europe/ukraine-crisis/index.html?hpt=hp_t3|title=3 killed in mortar attack on Ukrainian base|last=Butenko|first=Victoria|date=28. juuni 2014|work=CNN News|access-date=}}</ref> <ref name="HKB95">[http://tsn.ua/ukrayina/vnochi-teroristi-obstrilyali-aerodrom-v-kramatorsku-ta-dva-opornih-punkti-ato-timchuk-356716.html Вночі терористи обстріляли аеродром в Краматорську та два опорних пункти АТО – Тимчук]</ref> <ref name="Gzy4j">[http://sprotyv.info/ru/news/1711-podruchnyy-bezlera-besa-daet-pokazaniya-kak-peregonyal-tanki-i-grady-iz-rossii Подручный Безлера-«Беса» дает показания как перегонял танки и «Грады» из России], Information Resistance. 28 juuni 1014, vaadatud 2014-06-29</ref> <ref name="MgfQn">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/28/7030424/ СБУ затримала підлеглого терориста "Бєса". Тікав до Криму]</ref> <ref name="FhM5Y">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/28/7030436/ РФ готує і відправляє терористів в Україну – докази СБУ]</ref> <ref name="XwuTD">[http://www.theguardian.com/world/2014/jun/28/ukraine-osce-four-more-released Pro-Russian rebels release more OSCE observers] [[theguardian.com]] 25.juuni 2014, vaadatud 2014-06-29.</ref> <ref name="rIHxu">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28069795 Ukraine crisis: New clashes test ceasefire in east] BBC News Online, 28. juuni 2014, vaadatud 2014-06-29.</ref> <ref name="sQQsO">[http://sprotyv.info/ru/news/1735-poroshenko-olland-i-merkel-pogovorili-s-putinym-o-mire Порошенко, Олланд и Меркель поговорили с Путиным о мире] [[Infovastupanu]], 29. juuni 2014, vaadatud 2014-06-29.</ref> <ref name="ns3DA">{{Cite web|url=http://forbes.ua/news/1374090-ukrainskie-desantniki-sbili-eshche-odin-bespilotnik-rf|title=Украинские десантники сбили еще один беспилотник РФ|date=29. juuni 2014|publisher=Forbes.ua|access-date=2014-10-31|archive-date=2014-10-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20141030015508/http://forbes.ua/news/1374090-ukrainskie-desantniki-sbili-eshche-odin-bespilotnik-rf|url-status=dead}}</ref> <ref name="lobfd">https://news.pn/en/criminal/107581</ref> <ref name="74yxh">[http://korrespondent.net/ukraine/events/3385696-ukraynskye-pohranychnyky-sbyly-rossyiskyi-bespylotnyk-snbo Украинские пограничники сбили российский беспилотник]</ref> <ref name="WKD7M">[http://www.vokrug.tv/person/show/Anatolii_Klyan/ Анатолий Клян] на сайте vokrug.tv</ref> <ref name="q8DsW">[http://www.washingtontimes.com/news/2014/jun/30/russian-cameraman-5th-journalist-killed-in-ukraine/ Russian cameraman 5th journalist killed in Ukraine]. The Washington Times, 30 June 2014</ref> <ref name="qA2ib">[https://web.archive.org/web/20141023121217/http://www.elysee.fr/communiques-de-presse/article/entretien-telephonique-avec-angela-merkel-vladimir-poutine-et-petro-porochenko-3/ Entretien téléphonique avec Angela Merkel, Vladimir Poutine et Petro Porochenko] 30. juuni 2014, vaadatud 2014-06-30</ref> <ref name="QqDY4">{{Cite web|url=http://www.reuters.com/article/2014/06/30/us-urkaine-crisis-hollande-idUSKBN0F51NP20140630/|title=Ukraine leaders meets security chiefs as ceasefire end nears|date=30. juuni 2014|publisher=Reuters|first=|access-date=2014-10-31|archive-date=2014-10-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20141030012858/http://www.reuters.com/article/2014/06/30/us-urkaine-crisis-hollande-idUSKBN0F51NP20140630|url-status=dead}}</ref> <ref name="lD7fm">[http://online.wsj.com/articles/ukraine-fighting-as-cease-fire-due-to-end-1404129631?tesla=y&mg=reno64-wsj&url=http://online.wsj.com/article/SB10001424052702304344504580000620269860354.html Ukraine Suspends Truce, Renews Attacks]. The Wall Street Journal, 30. juuni 2014</ref> <ref name="910x1">[https://web.archive.org/web/20141031184824/http://forbes.ua/news/1374121-pod-slavyansk-vezut-tyazheluyu-voennuyu-tehniku-video Под Славянск везут тяжелую военную технику (ВИДЕО)], [[Forbes]], 1. juuli 2014, vaadatud 2014-07-01.</ref> <ref name="MeLGw">{{Cite web|url=http://army.unian.net/934348-odin-voennyiy-pogib-iz-za-napadeniya-terroristov-pod-krivoy-lukoy-tyimchuk.html|title=Один военный погиб из-за нападения террористов под Кривой Лукой – Тымчук|date=30. juuni 2014|publisher=Unian}}</ref> <ref name="LAiU1">{{Cite web|url=http://www.theglobeandmail.com/news/world/ukraine/article19388075/|title=Ukraine, Russia agree to work on ceasefire as deadline passes|date=30. juuni 2014|publisher=The Globe and Mail}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://ru.slovoidilo.ua/articles/4961/2014-09-25/karta-ato-po-sostoyaniyu-na-25-sentyabrya-v-dinamike.html Карта АТО по состоянию на 25 сентября (в динамике)]. Sõjategevuse kaardid 1. juuli 2014 – 25. september 2014 (klikitavad) * [http://www.bbc.com/news/world-middle-east-26248275 Ukraine crisis timeline] – Ukraina kriisi kronoloogia<small> (''Inglise keeles'')</small> * [http://www.bbc.com/news/world-europe-26437359 Ukraine v Russia militaries – in 60 seconds] <nowiki>[Ukraina ja Venemaa sõjajõudude võrdlus, 60 sekundit video]</nowiki>, [[BBC World News]] * [http://sprotyv.info/en Information Resistance] Ukraina sündmuste sageli uuendatav kajastus [[Valitsusväline organisatsioon|valitsusvälise organisatsiooni]] ''[[Information Resistance]]''<nowiki>'i</nowiki> kodulehel <small>(''vene ja inglise keeles'')</small> * [[:uk:Втрати силових структур внаслідок російського вторгнення в Україну (2014)|Lahingus hukkunud sõjaväelaste loend]] ukrainakeelses Vikipeedias. * 6. september 2014. [http://sprotyv.info/ru/news/4599-imena-i-geografiya-rossiyskogo-gruza-200-foto Имена и география российского "груза 200". ФОТО]. Sõjas hukkunud [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]ude võitlejate nimed ja päritolu ''[[Infovastupanu]]'' lehel. * 4. oktoober 2014 [http://lostivan.com/ LostIvan: Russian soldiers and mercenaries lost in Ukraine (561)], veebileht Ukrainas kaotatud VF sõdurite ja palgasõdurite kohta <small>(''7 keeles'')</small> * John Sweeney. [http://www.youtube.com/watch?v=EL3wiyN1NDo BBC Panorama – Putins Gamble (8/9/14)]. [[BBC]]-s linastunud dokumentaalfilm V. Putini osast Donbassi sõjas (29:04). [[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:2014]] [[Kategooria:Sõda Donbassis]] e2jx9b18hv3b9j4p3u259ftu9ufmi6a 0 385314 7160973 7145912 2026-05-25T19:16:09Z NOSSER 8097 7160973 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Löwen | manusta = | pilt = Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg | alt = | pildiallkiri = Löweni suguvõsa aadlivapp | päritolu = | esivanem = | praegune_suguvõsa_pea = | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = | number_saaremaa_rüütelkond = | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1731, 1751, 1766, 1723, 1751 | number_rootsi_rüütelkond = 207, 233, 276, 1739, 84 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = | matrikuleeritud_soome_rüütelkond = | number_soome_rüütelkond = | väljasurnud_soome_rüütelkond = | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = | number_liivima_rüütelkond = | väljasurnud_liivimaa_rüütelkond = | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1746 | number_eestimaa_rüütelkond = 32 | väljasurnud_eestimaa_rüütelkond = }} '''Löwen''', ka ''Löwe'' oli [[aadlisuguvõsa]]. [[File:Friedrich von Löwen (1654-1744).png|pisi|[[Friedrich von Löwen (1654–1744)|Friedrich von Löwen]] (1654–1744), [[Eestimaa kuberneride loend|Eestimaa asekuberner]]]] [[1649]]. aastal sai [[Vana aadel|vanast aadlist]] põlvnev [[ooberst]] Friedrich Löwe koos venna [[Gerhard von Löwen|Gerhard Löwe]]ga (1608–1677) [[naturalisatsioon]]i korras Rootsi aadlikuks, ning ühtlasi ka vapiparanduse.<ref>[http://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=255&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis: von Löwe(n)]</ref><ref>Nordisk familjebok, 1912 [http://runeberg.org/nfbq/0173.html s. 309]</ref> Löweni aadlisuguvõsa liikmed olid kantud [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkonna]] [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend| introdutseeritud aadlisuguvõsade loendisse]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 207, 233<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/L%C3%B6wen_nr_233 Friherrliga ätten Löwen nr 233 †], www.adelsvapen.com</ref>, 276<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/L%C3%B6wen_nr_276 Friherrliga ätten Löwen nr 276], www.adelsvapen.com</ref> ja [[krahv]]isuguvõsana nr 84<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/L%C3%B6wen_nr_84 Friherrliga och grevliga ätterna Löwen nr 207 † och 84 †], www.adelsvapen.com</ref> ning [[1723]]. aastal immatrikuleeriti [[Rootsi rüütelkond]]a [[Löwe]] (Löwen) nime all tituleerimata aadlisuguvõsana nr 1739<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/L%C3%B6we_(L%C3%B6wen)_nr_1739 Löwe (Löwen) nr 1739], www.adelsvapen.com</ref><ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...2, 1755, [http://books.google.ee/books?id=9bIDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA1343 s. 1343–1345]</ref>. Suguvõsa kanti [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] [[1746]]. aastal, nr. 32 all. [[File:Olof Arenius-Portrait of Axel Löwen.jpg|pisi|Krahv [[Axel Löwen]] (1686–1772)]] == Suguvõsa liikmeid== *[[Gerhard Löwe]] (langes 1610), [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] rittmeister, [[Seira mõis]]nik ja 1603 aastast [[Koluvere linnus]]e komandant, [[Koluvere linnuselään]]i [[asehaldur]]<ref name=":0">[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00730|seite 713}}</ref> * [[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwen]] (1600–1669), Rootsi sõjaväelane (ratsaväe [[kindralleitnant]]), Eestimaa hertsogkonna sõja- ja [[Eestimaa maanõunik|maanõunik]], [[Saaremaa kuberner]], [[Koluvere linnus]]ehärra<ref name=":0" /> * [[Georg Johann von Löwen]] (1630–1681), Rootsi sõjaväelane, [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1676–1680)<ref name=":1" /> *[[Johann Gustav von Löwen]] (maetud 1680 Tallinnas), Rootsi sõjaväelane, [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] major<ref name=":1">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00731|seite 714}}</ref> *[[Friedrich von Löwen (1654–1744)|Friedrich von Löwen]] (1654–1744), [[Eestimaa kuberneride loend|Eestimaa asekuberner]] 1711–1730 ja [[Eestimaa kuberneride loend|Eestimaa kuberner]] 1728–1736<ref name=":1" /> *Otto Wilhelm Löwen (1659–1712), Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[maavanem|maakonnavanem]]<ref name=":1" /> * Karl Heinrich Löwen (1666–1741), Rootsi sõjaväelane (admiral)<ref name=":1" /> *krahv [[Axel Löwen]] (1686–1772), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), riiginõunik, [[Rootsi Pommeri]] [[Pommeri kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]. Vabahärra (1731), krahv (1751) *parun [[Gustav Reinhold von Löwen]] (1690–1766), baltisaksa sõjaväelane, [[kindralmajor]] [[Peeter III]] Holsteini kaardiväes ja poliitik, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees (1734–1737) ja hiljem [[Eestimaa maanõunik]]<ref name=":2">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00732|seite 715}}</ref> *[[Friedrich von Löwen (1725–1800)|Friedrich von Löwen]] (1725–1800), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant) ja kammerhärra<ref name=":2" />, [[Suure-Kullamaa mõis|Suure-Kullamaa]], [[Väike-Kullamaa mõis|Väike-Kullamaa]], [[Reopä mõis|Reopä]], [[Vaikna mõis|Vaikna]], [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa]], [[Seira mõis|Seira]], [[Piirsalu mõis|Piirsalu]], [[Kuijõe mõis]]aomanik, viimane [[Koluvere loss]]i ja [[Koluvere mõis|mõis]]a omanik Löwen ==Löweni suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Koluvere mõis|Koluvere]] (''Schloß Lode'') (1603−1771) *Soome: **Mölby == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Löwen family}} *Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00728|seite 728}} usw [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Löwenid| ]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] rl4xb371oyu8jy8v6dfmmdt4f92xsmg 0 386475 7161124 7159338 2026-05-26T06:08:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161124 wikitext text/x-wiki {{surnud mais}} ''Siin loetletakse [[17. mai]]l surnud tuntud isikuid.'' * [[1510]] – [[Sandro Botticelli]], itaalia kunstnik * [[1727]] – [[Katariina I]], Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727 * [[1729]] – [[Samuel Clarke]], inglise filosoof * [[1838]] – [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], Prantsuse diplomaat ja poliitik * [[1875]] – [[John C. Breckinridge]], Ameerika Ühendriikide ja Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik ja sõjaväelane * [[1888]] – [[Giacomo Zanella]], itaalia luuletaja * [[1916]] – [[Boriss Golitsõn]], vene füüsik ja geofüüsik * [[1919]] – [[Guido von List]], Austria-Saksa luuletaja, ajakirjanik, proosakirjanik ja okultist * [[1934]] – [[Cass Gilbert]], USA arhitekt * [[1935]] – [[Paul Dukas]], prantsuse helilooja * [[1942]] – [[Eduard Schabak]], Eesti metsandustegelane * [[1944]] – [[Milena Jesenská]], tšehhi ajakirjanik, kirjanik, toimetaja ja tõlkija * [[1945]] – [[Otto Org]], eesti insener * [[1956]] – [[Karl Ernst Alexander Masing]], baltisaksa arstiteadlane * [[1959]] – [[Erich Veetõusme]], eesti kergejõustiklane * [[1962]] – [[Jevgeni Raikovski]], vene multifilmirežissöör * [[1964]] – [[Otto Wille Kuusinen]], Soome päritolu nõukogude poliitik ja luuletaja * 1964 – [[Nandor Fodor]], ungari päritolu USA parapsühholoog, psühhoanalüütik ja ajakirjanik * [[1967]] – [[Marian Seyda]], Poola ajakirjanik ja poliitik * [[1973]] – [[Stella Ernesaks]], eesti spordipedagoog ja metoodik * [[1981]] – [[Konstantin Sorokin]], vene näitleja * [[1987]] – [[Gunnar Myrdal]], rootsi majandusteadlane * [[1992]] – [[Kalju Hanstein]], eesti arhitekt ja ehitusinsener<ref>{{netiviide |Pealkiri=Foto inimestest Hansteini hauakivi juures, 1,7 Mb |Väljaandja=Eesti Turniiribridžiliit |Aeg=2014-02-14 |URL=http://www.bridge.ee/BL/Hanstein-80/IMG_8081.JPG |online=2015-01-08 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305011348/http://www.bridge.ee/BL/Hanstein-80/IMG_8081.JPG |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{netiviide |Pealkiri=Foto inimestest Hansteini hauakivi juures, 1,9 Mb |Väljaandja=Eesti Turniiribridžiliit |Aeg=2014-02-14 |URL=http://www.bridge.ee/BL/Hanstein-80/IMG_8083.JPG |online=2015-01-08 |arhiivimisaeg=2023-10-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231031101145/https://bridge.ee/BL/Hanstein-80/IMG_8083.JPG |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[1993]] – [[Reet Aarma]], eesti näitleja * [[1996]] – [[Rita Gladunko]], vene näitleja * 1996 – [[Mary Haas]], ameerika keeleteadlane * [[1997]] – [[Peeter Tooming]], eesti filmi- ja fotomees * [[1999]] – [[Carl Otto Märtson]], eesti organist ja pedagoog * [[2001]] – [[Valentine Tern]], eesti laulja, teatri- ja filminäitleja * [[2004]] – [[Gunnar Graps]], eesti muusik * [[2005]] – [[Eduard Vääri]], eesti keeleteadlane * [[2006]] – [[Cy Feuer]], juudi päritolu USA muusikaliprodutsent ja lavastaja * 2006 – [[Eva-Maria Bauer]], saksa näitleja * 2006 – [[Mieczysław Nowak]], poola tõstja, kolmekordne olümpiavõitja * 2006 – [[John Marsden]], austraalia jurist ja kodanikuõiguste aktivist * 2006 – [[Eric Forth]], Briti poliitik, Euroopa Parlamendi endine liige * 2006 – [[Nichola Goddard]], esimene pärast Teist maailmasõda lahingus hukkunud Kanada sõdur * [[2007]] – [[Lloyd Alexander]], USA kirjanik * 2007 – [[Wiktor Zin]], poola arhitekt ja kunstnik * 2007 – [[Petro Balabujev]], ukraina lennukikonstruktor * [[2008]] – [[Wilfrid Mellers]], Briti helilooja ja muusikakriitik * 2008 – [[Zélia Gattai]], Brasiilia kirjanik, [[Jorge Amado]] lesk * 2008 – [[Sylvia Liiberg]], eesti raamatugraafik ja kirjakunstnik * [[2009]] – [[Mario Benedetti]], Uruguay kirjanik * 2009 – [[David Herbert Donald]], USA ajaloolane * 2009 – [[Guillermo Lora]], Boliivia revolutsionäär * 2009 – [[Peter Slabakov]], bulgaaria näitleja * 2009 – [[David Ireland]], USA kunstnik * 2009 – [[Prakash Mehra]], India filmirežissöör ja produtsent * 2009 – [[Ron Snidow]], USA jalgpallur * 2009 – [[Curt Petersen]], rootsi laulja * 2009 – [[Mark Young]], Briti motosportlane * [[2011]] – [[James M. Hewgley]], USA poliitik * 2011 – [[Harmon Killebrew]], USA pesapallur * 2011 – [[Sean Dunphy]], iiri estraadimuusik * [[2012]] – [[Herbert Breslin]], USA päritolu muusikaagent, [[Luciano Pavarotti]] kauaaegne mänedžer * 2012 – [[Jon Istad]], norra laskesuusataja * 2012 – [[Warda Al-Jazairia]], Alžeeria laulja * 2012 – [[Donna Summer]], USA laulja * [[2013]] – [[Jorge Rafael Videla]], Argentina sõjaväelane ja poliitik * 2013 – [[Natalja Kotelnikova]], Eesti arst * [[2014]] – [[Douangchay Phichit]], Laose poliitik, kaitse- ja asepeaminister 2001–2014 * 2014 – [[Ánna Pollátou]], kreeka iluvõimleja * [[2016]] – [[Müzahir Sille]], Türgi maadleja * [[2017]] – [[Viktor Gorbatko]], Nõukogude kosmonaut * [[2018]] – [[Nicole Fontaine]], Prantsuse poliitik ja Euroopa Parlamendi liige * [[2019]] – [[Nikolai Baturin]], eesti kirjanik * 2019 – [[Udo Margna]], eesti taimefüsioloog, Eesti TA akadeemik * 2019 – [[Herman Wouk]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[2020]] – [[Enn Mikker]] (Vormsi Enn), eesti ravitseja * [[2022]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja * 2022 – [[Vangelis]], kreeka helilooja * [[2025]] – [[Oleg Sõnajalg]], eesti ettevõtja * 2025 – [[Priit Jaagant]], eesti ärijuht * [[2026]] – [[Ervin Liebert]], eesti kirimaletaja, tõstja, tõste- ja maletreener ==Viited== <references/> [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Mai, 17.]] hv8lm2ksabvq3dn48vf03gxcaiwbqmj 0 386888 7160890 6980334 2026-05-25T16:01:30Z Velirand 67997 7160890 wikitext text/x-wiki {{surnud mais}} ''Siin loetletakse [[25. mai]]l surnud tuntud isikuid.'' * [[1085]] – [[Gregorius VII]], paavst 1073–1085 * [[1261]] – [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]], paavst 1254–1261 * [[1681]] – [[Pedro Calderón de la Barca]], hispaania näitekirjanik * [[1805]] – [[William Paley]], inglise teoloog ja filosoof * [[1899]] – [[Rosa Bonheur]], prantsuse maalikunstnik ja skulptor * [[1911]] – [[Vassili Kljutševski]], oli mordva päritolu Venemaa ajaloolane * [[1919]] – [[Pjotr Nevežin]], vene näitekirjanik * [[1920]] – [[Georg Jarno]], ungari helilooja ja dirigent * [[1926]] – [[Sõmon Petljura]], Ukraina rahvusliku liikumise tegelane ja poliitik * [[1933]] – [[Ernests Vīgners]], läti dirigent ja helilooja * 1933 – [[Hans Pulst]], eesti näitleja * [[1934]] – [[Gustav Holst]], inglise helilooja * [[1940]] – [[Władysław Sadłowski]], poola arhitekt * [[1942]] – [[Virve Rännang]], eesti luuletaja * [[1945]] – [[Demjan Bednõi]], vene luuletaja, publitsist ja ühiskonnategelane * [[1950]] – [[Nikolai Kaasik]], eesti õigusteadlane * [[1951]] – [[Aleksander Helila]], eesti tromboonimängija * 1951 – [[Paula von Preradović]], Austria proosakirjanik ja luuletaja * [[1952]] – [[August Hanko]], eesti ajakirjanik ja tõlkija * [[1953]] – [[Kaarel Kirde]], eesti meteoroloog * [[1954]] – [[Kosma Laredei]], eesti õigeusu vaimulik * [[1955]] – [[Karl Rägo]], Eesti sõjaväelane * [[1956]] – [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]], eesti näitleja * [[1962]] – [[Solon Justus Buck]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar * [[1967]] – [[August Kründel]], Eesti NSV riigitegelane * [[1968]] – [[Pavel Bezpoštšadnõi]], vene luuletaja * [[1978]] – [[Artur Vader]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi]] esimees [[1970]]–[[1978]] * [[1981]] – [[Georg Malmstén]], soome laulja, muusik ja helilooja * [[1982]] – [[Arnold Simson]], eesti maalikunstnik ja akvarellist *1982 – [[Richard Tomberg]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane * [[1984]] – [[Osvald Tärk]], eesti baptistivaimulik ja teoloog * 1984 – [[Tõnu Tarum]], eesti trompetist ja muusikapedagoog * [[1987]] – [[Sinaiida Riives]], eesti matemaatik * [[1988]] – [[Ernst Ruska]], saksa füüsik; [[Nobeli füüsikaauhind]] ([[1986]]) * [[1990]] – [[Evald Laanpere]], eesti laulupedagoog * [[2000]] – [[Leili Pajos]], eesti muuseumitöötaja * [[2004]] – [[Gennadi Ever]], venekeelne Eesti ärimees * [[2006]] – [[Nikolai Solovei]], vene päritolu Eesti poliitik, ühiskonna- ja haridustegelane *2006 – [[Lars Gyllensten]], rootsi füüsik ja akadeemik *2006 – [[Otto Matthäus Zykan]], austria helilooja *2006 – [[Desmond Dekker]], Jamaica reggae-laulja ja helilooja * [[2007]] – [[Charles Nelson Reilly]], USA näitleja ja lavastaja *2007 – [[Bartholomew Ulufa'alu]], Saalomoni Saarte poliitik, peaminister 1997–2000 *[[2008]] – [[Marie-Clémentine Solignac]], prantsuse pikaealine * 2008 – [[Ernst Stuhlinger]], saksa päritolu USA aatomifüüsik * 2008 – [[Veikko Uusimäki]], soome näitleja * 2008 – [[Buhhuti Gurgenidze]], gruusia maletaja *[[2009]] – [[Haakon Lie]], Norra poliitik * 2009 – [[Franz Soronics]], Austria poliitik * 2009 – [[Raleigh Brown]], USA poliitik * 2009 – [[Amos Elon]], Austria päritolu Iisraeli kirjanik ja ajakirjanik * 2009 – [[Billy Baxter]], Briti jalgpallur * 2009 – [[Matti Inkinen]], soome muusik *[[2011]] – [[Endel Annus]], eesti bibliograaf * 2011 – [[Leonora Carrington]], inglise maalikunstnik, skulptor ja kirjanik * 2011 – [[Hugo Murre]], Eesti teatritegelane *[[2012]] – [[Edoardo Mangiarotti]], itaalia vehkleja, neljakordne olümpiavõitja * 2012 – [[Laine Toomsalu]], eesti õpetaja * 2012 – [[Willem Schagen]], hollandi poksija *[[2014]] – [[Wojciech Jaruzelski]], Poola sõjaväelane ja riigitegelane * 2014 – [[Toaripi Lauti]], Tuvalu poliitik, peaminister 1978–1981, kindralkuberner 1990–1993 *[[2015]] – [[Olavi Hurmerinta]], soome kunstnik ja karikaturist * 2015 – [[Juri Zotov]], Eestis elanud luuletaja ja proosakirjanik * 2015 – [[Mary Ellen Mark]], USA fotograaf * 2015 – [[Anton Krivošejev]], vene karateka *[[2017]] – [[Herman Gordijn]], Hollandi kunstnik * 2017 – [[Aimur Raja]], eesti tehnikateadlane *[[2020]] – [[Hyun Soong-jong]], Lõuna-Korea poliitik * 2020 – [[Balbir Singh]], india maahokimängija * 2020 – [[Nadejda Brânzan]], Moldova infektsionist ja parlamendi liige *[[2021]] – [[Tõnu Kilgas]], eesti näitleja ja laulja * 2021 – [[Inge Unt]], eesti pedagoogikateadlane *[[2025]] – [[Jüri Tohver]], eesti alpinist *[[2026]] – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Mai, 25.]] 332zwtfx7rwwx2cwzh9kcc8jbbifn8v 0 387055 7160980 7016856 2026-05-25T19:30:46Z ~2026-31256-14 230305 /* Isiklikku */ 7160980 wikitext text/x-wiki '''Vello Kade''' (sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[1937]] [[Tartu]]s) on Eesti [[veemotosport|veemotosportlane]], [[poks]]itreener ja sporditegelane.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Vello_Kade}} (vaadatud 23.12.2014)</ref> Ta lõpetas aastal [[1956]] [[Tartu 2. Keskkool]]i ja aastal [[1964]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonna]]. ==Sportlasena== Aastal 1962 sai ta [[Eesti veemotospordi meistrivõistlused|Eesti NSV veemotospordi meistrivõistlustel]] MA võistlusklassis kulla ja 1964. aastal NSV Liidu meistrivõistlustel 2 hõbedat.<ref name="ESBL"/> ==Sporditegelasena== 2008–2014 oli ta [[Eesti Poksiliit|Eesti Poksiliidu]] president.<ref name="ESBL"/> ==Looming== *Vello Kade, [[Ville Sonn]]. "Tartu poksist ja poksijatest 1910–2000". Poksiklubi Ring. Tartu 2000 *Sada lugu minu elust ja spordist. Toimetaja [[Sirje Toomla]]. 2022 ==Tunnustus== *1962 [[NSV Liidu meistersportlane]] ==Isiklikku== Tema abikaasa on kergejõustiklane ja treener [[Milde Kade]], nende poeg on poksija ja treener [[Ervin Kade]], tütar on kirikumuusik [[Tuuliki Jürjo]].<ref>http://www.eestikirik.ee/kirikumuusik-tuuliki-jurjo-muusikat-ei-kuula/</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Vello_Kade}} {{JÄRJESTA:Kade, Vello}} [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti poksitreenerid]] [[Kategooria:Eesti spordiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti poksiajaloolased]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] gqnnbqw7mlkzdaszkgtfvxbk3gwpg6y 0 388685 7161120 6909429 2026-05-26T05:12:36Z Velirand 67997 7161120 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tiina Kangro | pilt = | amet = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 19. detsember 2016 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Juhan Parts]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = Tiina Jürisson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1961|4|3}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = parteitu<br/>(on kuulunud [[Erakond Isamaa]] fraktsiooni) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater =[[Tartu Ülikool]] <br/> (inglise filoloogia, 1984; ajakirjandus, 1991) | elukutse = ajakirjanik | tegevusala = | autasud = [[Koosmeele auhind]] (2012)<ref name="oef.org.ee">{{Netiviide |url=http://oef.org.ee/paevakajaline/artikkel/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-palvis-tiina-kangro/ |pealkiri=Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia pälvis Tiina Kangro |vaadatud=2015-01-11 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304223049/http://oef.org.ee/paevakajaline/artikkel/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-palvis-tiina-kangro/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <br/> [[Teenäitaja]] ([[Eesti Naiste Koostöökett|Eesti Naiste Koostööketi]] väljaantav aunimetus) (2012)<ref name="naistekoostookett.ee">{{Netiviide |url=http://www.naistekoostookett.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=58%3Ateenaitaja-2012&catid=3&Itemid=8 |pealkiri=MTÜ Eesti Naiste Koostöökett. Teenäitaja 2012 on Tiina Kangro |vaadatud=2015-01-11 |arhiivimisaeg=2015-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610215913/http://www.naistekoostookett.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=58%3Ateenaitaja-2012&catid=3&Itemid=8 |url-olek=ei tööta }}</ref> <br/> [[Postimees|Postimehe]] [[aasta arvamusliider]] (2012)<ref name="uudised.err.ee">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fb5d626e-e637-40ff-a759-5d3e7b772284 Postimees kuulutas aasta arvamusliidriks ajakirjanik Tiina Kangro.] ERR uudised, 6.03.2013</ref> <br/> Vanapagan ([[Eesti Eripedagoogide Liit|Eesti Eripedagoogide Liidu]] auliikmele antav tiitel) (2013)<ref name="eripedaliit.ee">[http://www.eripedaliit.ee/?page_id=23 Eesti Eripedagoogide Liit. Auliikmed]</ref> | allkiri = }} '''Tiina Kangro''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1961]]) on eesti ajakirjanik ja poliitik. ==Haridus== Lõpetas 1984. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise keele ja kirjanduse erialal ning 1991. aastal kaugõppes [[Tartu Ülikool]]i [[ajakirjandus|žurnalistika]] erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli lõpetanute tähestikuline nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2016-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160720013636/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Töö== Aastatel 1986–2001 oli ta [[Eesti Televisioon]]i haridussaadete peatoimetuse toimetaja ja peatoimetaja, 1998–2001 Eesti Televisiooni programmidirektor.<ref>[http://www.postimees.ee/1961057/ttu-avatud-ulikooli-uus-juht-on-endine-etv-peadirektori-kohusetaitja-tiina-kangro TTÜ Avatud ülikooli uus juht on endine ETV peadirektori kohusetäitja Tiina Kangro.] Postimees, 29. august 2002</ref> 1999. aasta detsembris määras [[Ringhäälingunõukogu]] ta ametist tagandatud [[Toomas Lepp|Toomas Lepa]] asemel ETV peadirektori kohusetäitjaks.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kangro-votab-etv-lepalt-ule?id=50780496 Tiina Joosu. Kangro võtab ETV Lepalt üle.] Eesti Päevaleht, 14. detsember 1999</ref> Tiina Kangro oli ETV peadirektori kohusetäitja 2000. aasta juunini, mil ETV juhatuse esimeheks kinnitati [[Aare Urm]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ringhaalingunoukogu-kinnitas-aare-urmi-etv-juhiks?id=499525 Ringhäälingunõukogu kinnitas Aare Urmi ETV juhiks.] BNS, 28. juuni 2000</ref> 2001. aastal asutas meediaharidussaateid tootva ettevõtte OÜ Haridusmeedia. Aastatel 2002–2004 oli [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avatud ülikooli juhataja.<ref>{{Netiviide |url=http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/3september2002/TTy_avatud.htm |pealkiri=TTÜ avatud ülikooli uus juht |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305170744/http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/3september2002/TTy_avatud.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 2004. aastast [[Linnaleht|Linnalehe]] peatoimetaja,<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/linnalehel-aprillist-uus-peatoimetaja?id=50980464 Linnalehel aprillist uus peatoimetaja.] Eesti Päevaleht, 1. aprill 2004</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.linnaleht.ee/abi/kontakt |pealkiri=Linnalehe töötajad |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2015-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150110092654/http://www.linnaleht.ee/abi/kontakt |url-olek=ei tööta }}</ref> 2011. aastast ka ajakirja [[Puutepunktid]] peatoimetaja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=90 |pealkiri=Ajakiri Puutepunktid |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2012-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120308184611/http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=90 |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti Televisiooni telesaate "[[Puutepunkt (saade)|Puutepunkt]]" produtsent.<ref>{{Netiviide |url=http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=6 |pealkiri=Puutepunkt. Kontakt |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2015-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150110013241/http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=6 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Ajakirjanduslik ja ühiskondlik tegevus== Tiina Kangro on ajakirjanikuna üle 20 aasta kajastanud [[puue]]tega inimeste ja nende perekondade probleeme ning riigi [[sotsiaalpoliitika]]t puuetega inimeste suhtes,<ref>[http://www.eripedaliit.ee/?page_id=219 Eesti Eripedagoogide Liit.Tiina Kangro]</ref> kuid käsitlenud ka keskkonnatemaatikat. 1993. aastal algatas ta [[Eesti Televisioon]]is saatesarja "[[Osoon (saade)|Osoon]]" ning oli aastatel 1993–1998 selle toimetaja ja saatejuht.<ref>{{Netiviide |url=http://core.kmi.open.ac.uk/download/pdf/14493444.pdf |pealkiri=Martin Altraja. ETV loodus- ja keskkonnasaade "Osoon" 1993-2011: muutuv formaat, teisenev käsitluslaad. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2012 |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2015-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150111091204/http://core.kmi.open.ac.uk/download/pdf/14493444.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Dokumentaalfilmi "Roheline Kunda" (1998) produtsent.<ref>[http://www.efis.ee/et/inimesed/id/8933 Eesti filmi andmebaas]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Eesti Teadusajakirjanike Selts]]i liige.<ref>{{Netiviide |url=http://www.teadusajakirjanik.ee/selts/index.php/liikmed |pealkiri=Eesti Teadusajakirjanike Selts |vaadatud=2015-01-11 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305023120/http://www.teadusajakirjanik.ee/selts/index.php/liikmed |url-olek=ei tööta }}</ref> 2013. aastal asutas ta omastehooldajaid ja hooldustöötajaid esindava [[Eesti Hooldajate Liit|Eesti Hooldajate Liidu]], mille juht ta on.<ref>[http://www.postimees.ee/2328418/tiina-kangro-asutab-omastehooldajate-liidu Heidi Ojamaa. Tiina Kangro asutab omastehooldajate liidu.] Postimees, 7. oktoober 2013</ref> 2014. aastal kritiseeris ta teravalt valitsuse kavandatud töövõimereformi.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/tiina-kangro-toovoimereform-millest-voidavad-eelkoige-abistajad?id=68727827 Tiina Kangro. Töövõimereform, millest võidavad eelkõige "abistajad".] Linnaleht, 16. mai 2014</ref><ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tiina-kangro-toovoimereformi-uhke-fassaadi-taga-on-ohku-ohku-tais-kulutused-ja-heas-toitumuses-burokraadid?id=68846047 Tiina Kangro. Töövõimereformi uhke fassaadi taga on õhku õhku täis kulutused ja heas toitumuses bürokraadid.] Eesti Päevaleht, 10. juuni 2014</ref><ref>[http://arvamus.postimees.ee/2914273/tiina-kangro-riik-hakkab-rikkuma-inimoigusi Tiina Kangro. Riik hakkab rikkuma inimõigusi.] Postimees, 9. september 2014</ref><ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tiina-kangro-toovoimereformi-vead-tuleb-kinni-maksta-eesti-tootajatel?id=69918777 Tiina Kangro. Töövõimereformi vead tuleb kinni maksta Eesti töötajatel.] Eesti Päevaleht, 10. oktoober 2014</ref><ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/rait-kuuse-3-valevaidet-tiina-kangro-toovoimereformi-kriitikas?id=69940635 Rait Kuuse. 3 valeväidet Tiina Kangro töövõimereformi kriitikas.] Delfi, 14. oktoober 2014</ref> 2014. aasta detsembris teatas ta, et soovib kandideerida [[Riigikogu]]sse parteituna [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/ce7e1f76-b919-47fd-bf7c-93086716db8e Puuetega inimeste eestkõnelejad kandideerivad IRL-i ridades riigikokku.] ERR uudised, 5.12.2014</ref> 2015. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimistel ta ei osutunud valituks, kuid 16. detsembril 2016 seoses [[Juhan Parts]]i siirdumisega [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liikmeks sai Tiina Kangro asendusliikmena [[XIII Riigikogu]] liikmeks.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/317122016003 Elektrooniline Riigi Teataja. "Riigikogu liikme volituste lõppemine ja asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks". Riigikogu juhatuse otsus 15.12.2016 nr 236. Avaldamismärge: RT III, 17.12.2016, 3]</ref> [[19. detsember|19. detsembril]] [[2016]] andis ta Riigikogu liikme ametivande.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/6bdb3561-3547-4cba-a8d0-a4a15cd17804/tiina-kangro-andis-riigikogu-liikme-ametivande Tiina Kangro andis riigikogu liikme ametivande]</ref> ==Tunnustus== *2012 [[Koosmeele auhind]]<ref name="oef.org.ee"/> *2012 [[Teenäitaja]] ([[Eesti Naiste Koostöökett|Eesti Naiste Koostööketi]] väljaantav aunimetus)<ref name="naistekoostookett.ee"/> *2013 [[Postimehe aasta arvamusliider]]<ref name="uudised.err.ee"/> *2013 Vanapagan ([[Eesti Eripedagoogide Liit|Eesti Eripedagoogide Liidu]] auliikmele antav tiitel)<ref name="eripedaliit.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * http://www.delfi.ee/teemalehed/tiina-kangro * [http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/akangro+tiina/akangro+tiina/1%2C5%2C239%2CB/browse# Tiina Kangro artiklite nimekiri Eesti artiklite andmebaasis Index Scriptorum Estoniae] {{JÄRJESTA:Kangro, Tiina}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] l9al0zodt1ga2zsad2m3mkyo58jxnfr 7161121 7161120 2026-05-26T05:13:44Z Velirand 67997 7161121 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tiina Kangro | pilt = | amet = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 19. detsember 2016 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Juhan Parts]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = Tiina Jürisson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1961|4|3}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = parteitu<br/>(on kuulunud [[Erakond Isamaa]] fraktsiooni) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater =[[Tartu Ülikool]] <br/> (inglise filoloogia, 1984; ajakirjandus, 1991) | elukutse = ajakirjanik | tegevusala = | autasud = [[Koosmeele auhind]] (2012)<ref name="oef.org.ee">{{Netiviide |url=http://oef.org.ee/paevakajaline/artikkel/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-palvis-tiina-kangro/ |pealkiri=Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia pälvis Tiina Kangro |vaadatud=2015-01-11 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304223049/http://oef.org.ee/paevakajaline/artikkel/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-palvis-tiina-kangro/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <br/> [[Teenäitaja]] ([[Eesti Naiste Koostöökett|Eesti Naiste Koostööketi]] väljaantav aunimetus) (2012)<ref name="naistekoostookett.ee">{{Netiviide |url=http://www.naistekoostookett.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=58%3Ateenaitaja-2012&catid=3&Itemid=8 |pealkiri=MTÜ Eesti Naiste Koostöökett. Teenäitaja 2012 on Tiina Kangro |vaadatud=2015-01-11 |arhiivimisaeg=2015-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610215913/http://www.naistekoostookett.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=58%3Ateenaitaja-2012&catid=3&Itemid=8 |url-olek=ei tööta }}</ref> <br/> [[Postimees|Postimehe]] [[aasta arvamusliider]] (2012)<ref name="uudised.err.ee">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fb5d626e-e637-40ff-a759-5d3e7b772284 Postimees kuulutas aasta arvamusliidriks ajakirjanik Tiina Kangro.] ERR uudised, 6.03.2013</ref> <br/> Vanapagan ([[Eesti Eripedagoogide Liit|Eesti Eripedagoogide Liidu]] auliikmele antav tiitel) (2013)<ref name="eripedaliit.ee">[http://www.eripedaliit.ee/?page_id=23 Eesti Eripedagoogide Liit. Auliikmed]</ref> | allkiri = }} '''Tiina Kangro''' (neiupõlvenimega '''Tiina Jürisson'''; sündinud [[3. aprill]]il [[1961]]) on eesti ajakirjanik ja poliitik. ==Haridus== Lõpetas 1984. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise keele ja kirjanduse erialal ning 1991. aastal kaugõppes [[Tartu Ülikool]]i [[ajakirjandus|žurnalistika]] erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli lõpetanute tähestikuline nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2016-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160720013636/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Töö== Aastatel 1986–2001 oli ta [[Eesti Televisioon]]i haridussaadete peatoimetuse toimetaja ja peatoimetaja, 1998–2001 Eesti Televisiooni programmidirektor.<ref>[http://www.postimees.ee/1961057/ttu-avatud-ulikooli-uus-juht-on-endine-etv-peadirektori-kohusetaitja-tiina-kangro TTÜ Avatud ülikooli uus juht on endine ETV peadirektori kohusetäitja Tiina Kangro.] Postimees, 29. august 2002</ref> 1999. aasta detsembris määras [[Ringhäälingunõukogu]] ta ametist tagandatud [[Toomas Lepp|Toomas Lepa]] asemel ETV peadirektori kohusetäitjaks.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kangro-votab-etv-lepalt-ule?id=50780496 Tiina Joosu. Kangro võtab ETV Lepalt üle.] Eesti Päevaleht, 14. detsember 1999</ref> Tiina Kangro oli ETV peadirektori kohusetäitja 2000. aasta juunini, mil ETV juhatuse esimeheks kinnitati [[Aare Urm]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ringhaalingunoukogu-kinnitas-aare-urmi-etv-juhiks?id=499525 Ringhäälingunõukogu kinnitas Aare Urmi ETV juhiks.] BNS, 28. juuni 2000</ref> 2001. aastal asutas meediaharidussaateid tootva ettevõtte OÜ Haridusmeedia. Aastatel 2002–2004 oli [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avatud ülikooli juhataja.<ref>{{Netiviide |url=http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/3september2002/TTy_avatud.htm |pealkiri=TTÜ avatud ülikooli uus juht |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305170744/http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/3september2002/TTy_avatud.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 2004. aastast [[Linnaleht|Linnalehe]] peatoimetaja,<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/linnalehel-aprillist-uus-peatoimetaja?id=50980464 Linnalehel aprillist uus peatoimetaja.] Eesti Päevaleht, 1. aprill 2004</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.linnaleht.ee/abi/kontakt |pealkiri=Linnalehe töötajad |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2015-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150110092654/http://www.linnaleht.ee/abi/kontakt |url-olek=ei tööta }}</ref> 2011. aastast ka ajakirja [[Puutepunktid]] peatoimetaja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=90 |pealkiri=Ajakiri Puutepunktid |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2012-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120308184611/http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=90 |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti Televisiooni telesaate "[[Puutepunkt (saade)|Puutepunkt]]" produtsent.<ref>{{Netiviide |url=http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=6 |pealkiri=Puutepunkt. Kontakt |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2015-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150110013241/http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=6 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Ajakirjanduslik ja ühiskondlik tegevus== Tiina Kangro on ajakirjanikuna üle 20 aasta kajastanud [[puue]]tega inimeste ja nende perekondade probleeme ning riigi [[sotsiaalpoliitika]]t puuetega inimeste suhtes,<ref>[http://www.eripedaliit.ee/?page_id=219 Eesti Eripedagoogide Liit.Tiina Kangro]</ref> kuid käsitlenud ka keskkonnatemaatikat. 1993. aastal algatas ta [[Eesti Televisioon]]is saatesarja "[[Osoon (saade)|Osoon]]" ning oli aastatel 1993–1998 selle toimetaja ja saatejuht.<ref>{{Netiviide |url=http://core.kmi.open.ac.uk/download/pdf/14493444.pdf |pealkiri=Martin Altraja. ETV loodus- ja keskkonnasaade "Osoon" 1993-2011: muutuv formaat, teisenev käsitluslaad. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2012 |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2015-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150111091204/http://core.kmi.open.ac.uk/download/pdf/14493444.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Dokumentaalfilmi "Roheline Kunda" (1998) produtsent.<ref>[http://www.efis.ee/et/inimesed/id/8933 Eesti filmi andmebaas]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Eesti Teadusajakirjanike Selts]]i liige.<ref>{{Netiviide |url=http://www.teadusajakirjanik.ee/selts/index.php/liikmed |pealkiri=Eesti Teadusajakirjanike Selts |vaadatud=2015-01-11 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305023120/http://www.teadusajakirjanik.ee/selts/index.php/liikmed |url-olek=ei tööta }}</ref> 2013. aastal asutas ta omastehooldajaid ja hooldustöötajaid esindava [[Eesti Hooldajate Liit|Eesti Hooldajate Liidu]], mille juht ta on.<ref>[http://www.postimees.ee/2328418/tiina-kangro-asutab-omastehooldajate-liidu Heidi Ojamaa. Tiina Kangro asutab omastehooldajate liidu.] Postimees, 7. oktoober 2013</ref> 2014. aastal kritiseeris ta teravalt valitsuse kavandatud töövõimereformi.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/tiina-kangro-toovoimereform-millest-voidavad-eelkoige-abistajad?id=68727827 Tiina Kangro. Töövõimereform, millest võidavad eelkõige "abistajad".] Linnaleht, 16. mai 2014</ref><ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tiina-kangro-toovoimereformi-uhke-fassaadi-taga-on-ohku-ohku-tais-kulutused-ja-heas-toitumuses-burokraadid?id=68846047 Tiina Kangro. Töövõimereformi uhke fassaadi taga on õhku õhku täis kulutused ja heas toitumuses bürokraadid.] Eesti Päevaleht, 10. juuni 2014</ref><ref>[http://arvamus.postimees.ee/2914273/tiina-kangro-riik-hakkab-rikkuma-inimoigusi Tiina Kangro. Riik hakkab rikkuma inimõigusi.] Postimees, 9. september 2014</ref><ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tiina-kangro-toovoimereformi-vead-tuleb-kinni-maksta-eesti-tootajatel?id=69918777 Tiina Kangro. Töövõimereformi vead tuleb kinni maksta Eesti töötajatel.] Eesti Päevaleht, 10. oktoober 2014</ref><ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/rait-kuuse-3-valevaidet-tiina-kangro-toovoimereformi-kriitikas?id=69940635 Rait Kuuse. 3 valeväidet Tiina Kangro töövõimereformi kriitikas.] Delfi, 14. oktoober 2014</ref> 2014. aasta detsembris teatas ta, et soovib kandideerida [[Riigikogu]]sse parteituna [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/ce7e1f76-b919-47fd-bf7c-93086716db8e Puuetega inimeste eestkõnelejad kandideerivad IRL-i ridades riigikokku.] ERR uudised, 5.12.2014</ref> 2015. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimistel ta ei osutunud valituks, kuid 16. detsembril 2016 seoses [[Juhan Parts]]i siirdumisega [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liikmeks sai Tiina Kangro asendusliikmena [[XIII Riigikogu]] liikmeks.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/317122016003 Elektrooniline Riigi Teataja. "Riigikogu liikme volituste lõppemine ja asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks". Riigikogu juhatuse otsus 15.12.2016 nr 236. Avaldamismärge: RT III, 17.12.2016, 3]</ref> [[19. detsember|19. detsembril]] [[2016]] andis ta Riigikogu liikme ametivande.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/6bdb3561-3547-4cba-a8d0-a4a15cd17804/tiina-kangro-andis-riigikogu-liikme-ametivande Tiina Kangro andis riigikogu liikme ametivande]</ref> ==Tunnustus== *2012 [[Koosmeele auhind]]<ref name="oef.org.ee"/> *2012 [[Teenäitaja]] ([[Eesti Naiste Koostöökett|Eesti Naiste Koostööketi]] väljaantav aunimetus)<ref name="naistekoostookett.ee"/> *2013 [[Postimehe aasta arvamusliider]]<ref name="uudised.err.ee"/> *2013 Vanapagan ([[Eesti Eripedagoogide Liit|Eesti Eripedagoogide Liidu]] auliikmele antav tiitel)<ref name="eripedaliit.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * http://www.delfi.ee/teemalehed/tiina-kangro * [http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/akangro+tiina/akangro+tiina/1%2C5%2C239%2CB/browse# Tiina Kangro artiklite nimekiri Eesti artiklite andmebaasis Index Scriptorum Estoniae] {{JÄRJESTA:Kangro, Tiina}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] oia8joezbwwea9ng2znez94shmd6oz9 7161224 7161121 2026-05-26T08:55:53Z Velirand 67997 7161224 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tiina Kangro | pilt = | amet = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 19. detsember 2016 | ametiajalõpp = 4. aprill 2019 | eelmine = [[Juhan Parts]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = Tiina Jürisson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1961|4|3}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = parteitu<br/>(on kuulunud [[Erakond Isamaa]] fraktsiooni) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater =[[Tartu Ülikool]] <br/> (inglise filoloogia, 1984; ajakirjandus, 1991) | elukutse = ajakirjanik | tegevusala = | autasud = [[Koosmeele auhind]] (2012)<ref name="oef.org.ee">{{Netiviide |url=http://oef.org.ee/paevakajaline/artikkel/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-palvis-tiina-kangro/ |pealkiri=Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia pälvis Tiina Kangro |vaadatud=2015-01-11 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304223049/http://oef.org.ee/paevakajaline/artikkel/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-palvis-tiina-kangro/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <br/> [[Teenäitaja]] ([[Eesti Naiste Koostöökett|Eesti Naiste Koostööketi]] väljaantav aunimetus) (2012)<ref name="naistekoostookett.ee">{{Netiviide |url=http://www.naistekoostookett.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=58%3Ateenaitaja-2012&catid=3&Itemid=8 |pealkiri=MTÜ Eesti Naiste Koostöökett. Teenäitaja 2012 on Tiina Kangro |vaadatud=2015-01-11 |arhiivimisaeg=2015-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610215913/http://www.naistekoostookett.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=58%3Ateenaitaja-2012&catid=3&Itemid=8 |url-olek=ei tööta }}</ref> <br/> [[Postimees|Postimehe]] [[aasta arvamusliider]] (2012)<ref name="uudised.err.ee">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fb5d626e-e637-40ff-a759-5d3e7b772284 Postimees kuulutas aasta arvamusliidriks ajakirjanik Tiina Kangro.] ERR uudised, 6.03.2013</ref> <br/> Vanapagan ([[Eesti Eripedagoogide Liit|Eesti Eripedagoogide Liidu]] auliikmele antav tiitel) (2013)<ref name="eripedaliit.ee">[http://www.eripedaliit.ee/?page_id=23 Eesti Eripedagoogide Liit. Auliikmed]</ref> | allkiri = }} '''Tiina Kangro''' (neiupõlvenimega '''Tiina Jürisson'''; sündinud [[3. aprill]]il [[1961]]) on eesti ajakirjanik ja poliitik. ==Haridus== Lõpetas 1984. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise keele ja kirjanduse erialal ning 1991. aastal kaugõppes [[Tartu Ülikool]]i [[ajakirjandus|žurnalistika]] erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli lõpetanute tähestikuline nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2016-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160720013636/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Töö== Aastatel 1986–2001 oli ta [[Eesti Televisioon]]i haridussaadete peatoimetuse toimetaja ja peatoimetaja, 1998–2001 Eesti Televisiooni programmidirektor.<ref>[http://www.postimees.ee/1961057/ttu-avatud-ulikooli-uus-juht-on-endine-etv-peadirektori-kohusetaitja-tiina-kangro TTÜ Avatud ülikooli uus juht on endine ETV peadirektori kohusetäitja Tiina Kangro.] Postimees, 29. august 2002</ref> 1999. aasta detsembris määras [[Ringhäälingunõukogu]] ta ametist tagandatud [[Toomas Lepp|Toomas Lepa]] asemel ETV peadirektori kohusetäitjaks.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kangro-votab-etv-lepalt-ule?id=50780496 Tiina Joosu. Kangro võtab ETV Lepalt üle.] Eesti Päevaleht, 14. detsember 1999</ref> Tiina Kangro oli ETV peadirektori kohusetäitja 2000. aasta juunini, mil ETV juhatuse esimeheks kinnitati [[Aare Urm]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ringhaalingunoukogu-kinnitas-aare-urmi-etv-juhiks?id=499525 Ringhäälingunõukogu kinnitas Aare Urmi ETV juhiks.] BNS, 28. juuni 2000</ref> 2001. aastal asutas meediaharidussaateid tootva ettevõtte OÜ Haridusmeedia. Aastatel 2002–2004 oli [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avatud ülikooli juhataja.<ref>{{Netiviide |url=http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/3september2002/TTy_avatud.htm |pealkiri=TTÜ avatud ülikooli uus juht |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305170744/http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/3september2002/TTy_avatud.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 2004. aastast [[Linnaleht|Linnalehe]] peatoimetaja,<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/linnalehel-aprillist-uus-peatoimetaja?id=50980464 Linnalehel aprillist uus peatoimetaja.] Eesti Päevaleht, 1. aprill 2004</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.linnaleht.ee/abi/kontakt |pealkiri=Linnalehe töötajad |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2015-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150110092654/http://www.linnaleht.ee/abi/kontakt |url-olek=ei tööta }}</ref> 2011. aastast ka ajakirja [[Puutepunktid]] peatoimetaja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=90 |pealkiri=Ajakiri Puutepunktid |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2012-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120308184611/http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=90 |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti Televisiooni telesaate "[[Puutepunkt (saade)|Puutepunkt]]" produtsent.<ref>{{Netiviide |url=http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=6 |pealkiri=Puutepunkt. Kontakt |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2015-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150110013241/http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=6 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Ajakirjanduslik ja ühiskondlik tegevus== Tiina Kangro on ajakirjanikuna üle 20 aasta kajastanud [[puue]]tega inimeste ja nende perekondade probleeme ning riigi [[sotsiaalpoliitika]]t puuetega inimeste suhtes,<ref>[http://www.eripedaliit.ee/?page_id=219 Eesti Eripedagoogide Liit.Tiina Kangro]</ref> kuid käsitlenud ka keskkonnatemaatikat. 1993. aastal algatas ta [[Eesti Televisioon]]is saatesarja "[[Osoon (saade)|Osoon]]" ning oli aastatel 1993–1998 selle toimetaja ja saatejuht.<ref>{{Netiviide |url=http://core.kmi.open.ac.uk/download/pdf/14493444.pdf |pealkiri=Martin Altraja. ETV loodus- ja keskkonnasaade "Osoon" 1993-2011: muutuv formaat, teisenev käsitluslaad. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2012 |vaadatud=2015-01-10 |arhiivimisaeg=2015-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150111091204/http://core.kmi.open.ac.uk/download/pdf/14493444.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Dokumentaalfilmi "Roheline Kunda" (1998) produtsent.<ref>[http://www.efis.ee/et/inimesed/id/8933 Eesti filmi andmebaas]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Eesti Teadusajakirjanike Selts]]i liige.<ref>{{Netiviide |url=http://www.teadusajakirjanik.ee/selts/index.php/liikmed |pealkiri=Eesti Teadusajakirjanike Selts |vaadatud=2015-01-11 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305023120/http://www.teadusajakirjanik.ee/selts/index.php/liikmed |url-olek=ei tööta }}</ref> 2013. aastal asutas ta omastehooldajaid ja hooldustöötajaid esindava [[Eesti Hooldajate Liit|Eesti Hooldajate Liidu]], mille juht ta on.<ref>[http://www.postimees.ee/2328418/tiina-kangro-asutab-omastehooldajate-liidu Heidi Ojamaa. Tiina Kangro asutab omastehooldajate liidu.] Postimees, 7. oktoober 2013</ref> 2014. aastal kritiseeris ta teravalt valitsuse kavandatud töövõimereformi.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/tiina-kangro-toovoimereform-millest-voidavad-eelkoige-abistajad?id=68727827 Tiina Kangro. Töövõimereform, millest võidavad eelkõige "abistajad".] Linnaleht, 16. mai 2014</ref><ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tiina-kangro-toovoimereformi-uhke-fassaadi-taga-on-ohku-ohku-tais-kulutused-ja-heas-toitumuses-burokraadid?id=68846047 Tiina Kangro. Töövõimereformi uhke fassaadi taga on õhku õhku täis kulutused ja heas toitumuses bürokraadid.] Eesti Päevaleht, 10. juuni 2014</ref><ref>[http://arvamus.postimees.ee/2914273/tiina-kangro-riik-hakkab-rikkuma-inimoigusi Tiina Kangro. Riik hakkab rikkuma inimõigusi.] Postimees, 9. september 2014</ref><ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tiina-kangro-toovoimereformi-vead-tuleb-kinni-maksta-eesti-tootajatel?id=69918777 Tiina Kangro. Töövõimereformi vead tuleb kinni maksta Eesti töötajatel.] Eesti Päevaleht, 10. oktoober 2014</ref><ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/rait-kuuse-3-valevaidet-tiina-kangro-toovoimereformi-kriitikas?id=69940635 Rait Kuuse. 3 valeväidet Tiina Kangro töövõimereformi kriitikas.] Delfi, 14. oktoober 2014</ref> 2014. aasta detsembris teatas ta, et soovib kandideerida [[Riigikogu]]sse parteituna [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/ce7e1f76-b919-47fd-bf7c-93086716db8e Puuetega inimeste eestkõnelejad kandideerivad IRL-i ridades riigikokku.] ERR uudised, 5.12.2014</ref> 2015. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimistel ta ei osutunud valituks, kuid 16. detsembril 2016 seoses [[Juhan Parts]]i siirdumisega [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liikmeks sai Tiina Kangro asendusliikmena [[XIII Riigikogu]] liikmeks.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/317122016003 Elektrooniline Riigi Teataja. "Riigikogu liikme volituste lõppemine ja asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks". Riigikogu juhatuse otsus 15.12.2016 nr 236. Avaldamismärge: RT III, 17.12.2016, 3]</ref> [[19. detsember|19. detsembril]] [[2016]] andis ta Riigikogu liikme ametivande.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/6bdb3561-3547-4cba-a8d0-a4a15cd17804/tiina-kangro-andis-riigikogu-liikme-ametivande Tiina Kangro andis riigikogu liikme ametivande]</ref> ==Tunnustus== *2012 [[Koosmeele auhind]]<ref name="oef.org.ee"/> *2012 [[Teenäitaja]] ([[Eesti Naiste Koostöökett|Eesti Naiste Koostööketi]] väljaantav aunimetus)<ref name="naistekoostookett.ee"/> *2013 [[Postimehe aasta arvamusliider]]<ref name="uudised.err.ee"/> *2013 Vanapagan ([[Eesti Eripedagoogide Liit|Eesti Eripedagoogide Liidu]] auliikmele antav tiitel)<ref name="eripedaliit.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * http://www.delfi.ee/teemalehed/tiina-kangro * [http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/akangro+tiina/akangro+tiina/1%2C5%2C239%2CB/browse# Tiina Kangro artiklite nimekiri Eesti artiklite andmebaasis Index Scriptorum Estoniae] {{JÄRJESTA:Kangro, Tiina}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] irfj6ftbpdmmucawo0qfr5803cf37o4 0 389070 7160932 6890628 2026-05-25T17:57:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160932 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Sinitiiva tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Lepiku (Tallinn)|Lepiku asumis]]. Sinitiiva tänav kaarekujuline ning algab ja lõpeb [[Udeselja tänav]]al. Tänav on umbes 260 meetrit pikk. Sinitiiva tänav on rajatud endise Lepiku küla Esku (Esko) ja Tammiku talu maadele. Tänav on hoonestatud 1997. aastal kehtestatud [[detailplaneering]]u alusel 1–2-korruseliste eramutega (ehitatud aastatel 2000–2005).<ref>[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=42026 Tallinna Linnavolikogu 26.06.1997 otsus nr 96 „Detailplaneeringu kehtestamine Haabersti, Kesklinna, Lasnamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosas“]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Sinitiiva tänav sai nime 28. novembril 1997.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/418092013017 Tallinna linnavalitsuse 28.11.1997 määrus nr 89 Tänavanimede määramine Pirita linnaosas]</ref> Nimi kuulub Lepiku asumi liblikateemaliste tänavanimede sarja. [[Sinitiib]] ei ole praegu ühegi [[liik (bioloogia)|liigi]] ega [[perekond (bioloogia)|perekonna]] nimi, küll aga on mitme [[sinilibliklased|sinilibliklaste]] sugukonda kuuluva liblikaliigi ja -perekonna nime osa. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4180/9201/3017/1110046788.attachment.pdf# Sinitiiva tänav detailplaneeringu joonisel] {{Lepiku asumi tänavad}} [[Kategooria:Pirita linnaosa tänavad]] thwlls07zgsmpzo9n9yjn55olzf2gqa 0 389632 7161360 5294673 2026-05-26T10:51:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161360 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Sügislase tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Lepiku (Tallinn)|Lepiku]] asumis. Sügislase tänav sai nime 26. juunil 2002.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/416082013018 Tallinna linnavalitsuse 22. juuni 2002 määrus nr 77 "Tänavanimede määramine Pirita linnaosas"]</ref> Tänava nimi kuulub Lepiku asumi liblikateemaliste tänavanimede sarja ning on pandud [[sügislane|sügislase]] järgi. Sügislase tänav rajati endise Lepiku küla Potsepa talu maadele. [[Detailplaneering]]u alusel rajatud Sügislase tänav oli algselt umbes 220 meetrit pikk tänav, mis kulges kaarjalt [[Kloostrimetsa tee]] ja [[Lepiku tee (Tallinn)|Lepiku tee]] vahel. Tänava keskosa oli läbitav üksnes jalgsi, nii et liikluse seisukohalt oli tegemist kahe [[umbtänav]]aga, millest üks algas Kloostrimetsa teelt ja teine Lepiku teelt. Tallinna linnavalitsuse 6. mai 2015 korraldusega muudeti Sügislase tänava leviala ning anti senise Sügislase tänava Lepiku teelt algavale osale nimeks [[Karuslase tänav]].<ref>{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=130944&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp |pealkiri=Tallinna Linnavalitsus 06.05.2015 korraldus nr 688 "Tänavanime leviala muutmine ja tänavanime määramine Pirita linnaosas" |vaadatud=8.06.2015 |arhiivimisaeg=5.03.2016 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305020156/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=130944&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp |url-olek=ei tööta }}</ref> Nüüdne Sügislase tänav on [[Kloostrimetsa tee]]lt algav umbes 100 meetrit pikk [[umbtänav]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/8201/3018/1110089149.attachment.pdf# Sügislase tänav detailplaneeringu joonisel] *[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=e_getfile&syscmd=1&lisadid=11474 Sügislase tänava leviala muutmise ja Karuslase tänava skeem] {{Lepiku asumi tänavad}} [[Kategooria:Pirita linnaosa tänavad]] bljp51hr55pq65moabnl09wklueimmm 0 389702 7161160 6769959 2026-05-26T07:27:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161160 wikitext text/x-wiki '''Suurekivi rahn''' on [[rändrahn]] [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Lepiku (Tallinn)|Lepiku]] asumis. Suurekivi rahn on [[pegmatiit]]rahn, mis koosneb peamiselt pruunikaspunasest [[ortoklass]]ist. Rahnu mõõdud on 7,2×5,1×2,7 meetrit, ümbermõõt 18,4 meetrit.<ref>{{kkr}}</ref> Suurekivi rahn on 22. mail 1992 võetud looduse üksikobjektina kaitse alla kui geoloogiline mälestis.<ref>{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=18119 |pealkiri=Tallinna linnavalitsus 22.05.1992 määrus nr 102 "Geoloogiliste mälestiste kaitse alla võtmine" |vaadatud=24.01.2015 |arhiivimisaeg=28.01.2015 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150128114739/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=18119 |url-olek=ei tööta }}</ref> Rahn paikneb [[Lepiku tee (Tallinn)|Lepiku tee]] 58 kinnistul. ==Viited== {{viited}} {{koord|NS=59.4838889|EW=24.8813889|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tallinna rändrahnud]] [[Kategooria:Pirita linnaosa]] [[Kategooria:Harju maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid]] f69fepe9upncp8nzj2ar52wp25bnfnf 0 391294 7161202 7158874 2026-05-26T08:37:11Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7161202 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Pilt:Eesti välismaalase pass 2021.jpg|pisi|Välismaalase passi kaas aastast 2021]] [[Pilt:Estonian aliens passport2.jpg|pisi|Välismaalase passi kaas]] '''Välismaalase pass''', kõnekeeles tuntud ka kui '''hall pass''', on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] [[isikut tõendav dokument]] ja ühtlasi ka [[reisidokument]], mida Eesti [[Politsei- ja Piirivalveamet]] annab [[välismaalane|välismaalasele]]. Väljaandmise tingimus on, et inimesel on kehtiv Eesti [[elamisluba]] või [[elamisõigus]] ning tõendus, et tal puudub välisriigi reisidokument ja seda ei ole võimalik saada.<ref name="eRT">https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013047?leiaKehtiv (vaadatud 13.02.2015)</ref> Erandina saavad välismaalase passi ka need, kes on mõne riigi kodanikud, aga kellel mingil põhjusel ei ole oma kodakondsusjärgse riigi passi.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Liis Velsker|url=https://www.postimees.ee/3990789/ulevaade-millised-oigused-annaks-halli-passi-omanikele-eesti-kodakondsus|pealkiri=Ülevaade: millised õigused annaks halli passi omanikele Eesti kodakondsus|väljaanne=Postimees|aeg=24.01.2017}}</ref> Passi taotlemisel tuleb alates 12. eluaastast anda [[sõrmejäljed]], mis kantakse taotleja passi. Välismaalase pass kehtib kuni kümme aastat.<ref>{{Netiviide|url=https://www.politsei.ee/et/juhend/vaelismaalase-passi-taotlemine-taeiskasvanule|pealkiri=Välismaalase passi taotlemine täiskasvanule|väljaanne=PPA|vaadatud=30.10.2021}}</ref> Reisimiseks on välismaalase passi omanikul vaja ette näidata nii hall pass kui ka [[Eesti elamisluba]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://reisitargalt.vm.ee/kas-ma-vajan-viisat/|pealkiri=Kas ma vajan viisat?|väljaanne=Reisi Targalt|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230203125838/https://reisitargalt.vm.ee/kas-ma-vajan-viisat/|arhiivimisaeg=2023-02-03|väljaandja=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> [[Määratlemata kodakondsusega isik|Määratlemata kodakondsusega inimeste]] arv on Eestis aastatega vähenenud. Kui passi kasutusele võtmise algusajal (1992. aastal) oli kodakondsuseta inimesi 494 000, siis 2010. aastaks oli nende arv juba alla 100 000 isiku.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1109203/maaratlemata-kodakondsusega-elanike-arv-on-langenud-alla-70-000|pealkiri=Määratlemata kodakondsusega elanike arv on langenud alla 70 000|väljaanne=ERR|aeg=03.07.2020}}</ref> 2021. aastal on määratlemata kodakondsusega inimeste arv alla 69 000 isiku.<ref>{{Netiviide|url=https://buller.ee/uudised/eesti-uudised/maaratlemata-kodakondsusega-elanike-arv-on-langenud-alla-69-000/|pealkiri=Eestis elavate määratlemata kodakondsusega inimeste arv on langenud alla 69 000 inimese.|väljaanne=Buller}}</ref> Mittekodanike arv on Eestis 25 aastaga vähenenud 32 protsendilt 6 protsendini ehk rohkem kui viis korda ning Eestis alaliselt elavaid muude riikide kodanikke on rohkem kui halli passi omanikke.<ref>{{Netiviide|autor=MIHHAIL TRUNIN|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/marginaalid-ja-sissesoitnud/|pealkiri=Marginaalid ja sissesõitnud|väljaanne=Sirp|aeg=26.05.2017}}</ref> Alates 2016. aasta algusest saavad Eestis sündivad mittekodanike lapsed automaatselt [[Eesti kodakondsus]]e, samuti määrati Eesti kodakondsusesse kõik 2016. aastal alla 15-aastased lapsed.<ref name=":0" /> == Välismaalase passi omaniku õigused == Välismaalase passi omanikul on õigus viisavabalt reisida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikidesse ja [[Venemaa Föderatsioon]]i. Samuti on isikule tagatud kõik muud õigused, mis on kindlustatud Eestis seaduslikult elavatele inimestele: vajadusel saab kasutada riigi pakutavaid [[sotsiaalteenus]]eid, isiku lapsed saavad käia Eestis koolis ja lasteaias.<ref name=":0" /> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteni]] (k.a) oli halli passi omanikel õigus hääletada ka kohalikel valimistel.<ref name=":02">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-26 |pealkiri=Riigikogu muutis põhiseadust: Vene ja Valgevene kodanike valimisõigus kaob |url=https://www.err.ee/1609644758/riigikogu-muutis-pohiseadust-vene-ja-valgevene-kodanike-valimisoigus-kaob |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Eesti kodakondsuseta inimesed ei saa hääletada ja kandideerida [[riigikogu]] valimistel, töötada riigiametis ja [[Kohalik omavalitsus|kohalikes omavalitsuses]] ega minna [[Eesti kaitsevägi|sõjaväkke]]. Erinevalt Eesti Vabariigi kodanikest ei ole välismaalase passi omanikud automaatselt [[Euroopa Liidu kodanik]]ud. Samuti ei paku Eesti riik kodakondsuseta inimesele välismaal viibides Eesti riigi diplomaatilist kaitset. Siiski pakub Eesti riik välismaalase passiga isikule konsulaarabi. Konsulaarseaduse järgi pakub riik abi ka välismaalasele, kes on sattunud ajutisse hädaolukorda õnnetusjuhtumi, haiguse, kuriteo ohvriks langemise või muu asjaolu tõttu ega ole ise võimeline olukorrast välja tulema.<ref name=":0" /> Juhul kui isik otsustab Eesti kodakondsust taotleda, peab ta selleks ise ametlikult soovi avaldama ja täitma vastava taotluse. Kodakondsuse saamise eeldus Eesti Vabariigis on [[eesti keel]]e oskus. Kui välismaalase passi omanik Eesti kodakondsust taotleb, peab ta hallist passist loobuma, sest ta muutub kodakondsuseta inimesest kodakondsusega inimeseks. Samas on Eestis inimesi, kes ei soovi välismaalase passist loobuda, sest nii on mugavam viisavabalt näiteks Venemaale reisida. Seetõttu on mittekodanikest lapsevanemad ka mitmel korral loobunud automaatselt saadavast kodakondsusest.<ref name=":0" /> == Passi ajalugu == 2. veebruaril 1992. aastal võttis Venemaa Föderatsioon vastu seaduse, millega jättis kõik [[Nõukogude Liidu kodanik]]ud, kes elasid väljaspool Venemaa Föderatsiooni, [[Venemaa kodakondsus]]eta. Venemaa küll võimaldas neil passi teha, kuid mitte automaatselt. Eesti oli iseseisvudes taastanud okupeeritud Eesti Vabariigi ja andis Eesti kodakondsuse vaid isikutele, kelle vanemad olid elanud Eestis enne [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]].<ref>{{Netiviide|autor=Tunne Kelam|url=https://arvamus.postimees.ee/51934/tunne-kelam-eesti-kodanikud-iseseisvuse-teel|pealkiri=Tunne Kelam: Eesti kodanikud iseseisvuse teel|väljaanne=Postimees|aeg=26.11.2008}}</ref> Seetõttu jäi Eestisse suur arv endisi [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kodanikke, kellel polnud ühegi riigi kodakondsust. 1992. aastal oli [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i andmetel määratlemata kodakondsusega isikuid Eestis 494 000.<ref name=":0" /> Lahendus leiti 1993. aastal, kui avaldati tollane kodakondsuse seadus. Välismaalase passi loomise sihiks oli leida lahendus kodakondsuseta inimestele ja võimaldada neil ka [[Reisimine|reisida]]. Üks seaduse peamistest autoritest oli [[Mart Nutt]]. Seadusega võeti kasutusele rahvusvaheliselt tunnustatud välismaalase pass, mis on üks reisidokumendi vorme.<ref name=":0" /> == Välismaalase passi kirjeldus == Passi kaaned on halli värvi. Esikaanel on kuldset värvi sõnad „EESTI VABARIIK“, „REPUBLIC OF ESTONIA“, „VÄLISMAALASE PASS“ ja „ALIEN’S PASSPORT“ ning ICAO elektroonilise reisidokumendi sümbol. Kaante sisekülgede taustatrükis on kombatava trükivärviga esitatud pilliroo ja lindude ning vasakus nurgas rändrahnu kujutisega. Rändrahnu kujutisel on kaldvalguses nähtav tekst „EESTI ESTONIA“. Passis on 34 lehekülge ning passi kaante ja lehekülgede nurgad on ümarad. Passi leheküljed on nummerdatud alates neljandast leheküljest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/115122020011|pealkiri=Välismaalase passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=30.12.2021}}</ref> == Viisavabadus == Välismaalase passi omanikel on (2023. aasta seisuga) õigus viisavabalt siseneda halli passi ning Eesti elamisloaga järgmistesse riikidesse:<ref name=":1" /> {| class="wikitable" |'''Riik''' |'''Tingimused''' |- |[[Aruba]] |kuni 30 päeva korraga |- |[[Bosnia ja Hertsegoviina]] |kuni 90 päeva poole aasta jooksul |- |[[Curaçao]] |kuni 30 päeva korraga |- |[[Dominikaani Vabariik]] |kuni 30 päeva turistikaardi alusel, juhul kui on olemas kehtiv [[USA]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigi, [[Kanada]] või [[Suurbritannia]] viisa |- |[[Euroopa Liidu liikmesriigid|EL liikmesriigid]] (välja arvatud [[Iirimaa]]), [[Island]], [[Norra]] ja [[Šveits]] |kuni 90 kalendripäeva poole aasta jooksul |- |[[Gruusia]] |pikaajalise elaniku elamisloaga kuni 90 päeva poole aasta jooksul |- |[[Kariibi Madalmaad]]e omavalitsuse alad ([[Bonaire]], [[Saba saar|Saba]], [[Sint Eustatius]]) |kuni 30 päeva korraga |- |[[Mehhiko]] |pikaajalise elaniku elamisloaga kuni 180 päeva ühe aasta jooksul |- |[[Montenegro]] |kuni 30 päeva korraga |- |[[Sint Maarten]] |kuni 30 päeva korraga |- |[[Tuneesia]] |kuni 90 päeva poole aasta jooksul turismi eesmärgil järgnevatel tingimustel: • organiseeritud turismireis või turismigrupi suurus vähemalt viis inimest • esitada ettemakstud hotelli broneering, lennupiletid ja kehtiv pass |- |[[Venemaa]] |kuni 90 päeva poole aasta jooksul |} == Vaata ka == *[[Määratlemata kodakondsusega isikud Eestis]] == Välislingid == *[https://www.politsei.ee/et/juhend/vaelismaalase-passi-taotlemine-taeiskasvanule Välismaalase passi taotlemine täiskasvanule] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti dokumendid]] [[Kategooria:Eesti julgeolek]] [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] [[Kategooria:Passid]] 6b6a5ruvh28on6wiuarpdinowq21nt0 7161203 7161202 2026-05-26T08:37:30Z Jaqsuurna 199594 Artikkel on keeletoimetatud 7161203 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti välismaalase pass 2021.jpg|pisi|Välismaalase passi kaas aastast 2021]] [[Pilt:Estonian aliens passport2.jpg|pisi|Välismaalase passi kaas]] '''Välismaalase pass''', kõnekeeles tuntud ka kui '''hall pass''', on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] [[isikut tõendav dokument]] ja ühtlasi ka [[reisidokument]], mida Eesti [[Politsei- ja Piirivalveamet]] annab [[välismaalane|välismaalasele]]. Väljaandmise tingimus on, et inimesel on kehtiv Eesti [[elamisluba]] või [[elamisõigus]] ning tõendus, et tal puudub välisriigi reisidokument ja seda ei ole võimalik saada.<ref name="eRT">https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013047?leiaKehtiv (vaadatud 13.02.2015)</ref> Erandina saavad välismaalase passi ka need, kes on mõne riigi kodanikud, aga kellel mingil põhjusel ei ole oma kodakondsusjärgse riigi passi.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Liis Velsker|url=https://www.postimees.ee/3990789/ulevaade-millised-oigused-annaks-halli-passi-omanikele-eesti-kodakondsus|pealkiri=Ülevaade: millised õigused annaks halli passi omanikele Eesti kodakondsus|väljaanne=Postimees|aeg=24.01.2017}}</ref> Passi taotlemisel tuleb alates 12. eluaastast anda [[sõrmejäljed]], mis kantakse taotleja passi. Välismaalase pass kehtib kuni kümme aastat.<ref>{{Netiviide|url=https://www.politsei.ee/et/juhend/vaelismaalase-passi-taotlemine-taeiskasvanule|pealkiri=Välismaalase passi taotlemine täiskasvanule|väljaanne=PPA|vaadatud=30.10.2021}}</ref> Reisimiseks on välismaalase passi omanikul vaja ette näidata nii hall pass kui ka [[Eesti elamisluba]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://reisitargalt.vm.ee/kas-ma-vajan-viisat/|pealkiri=Kas ma vajan viisat?|väljaanne=Reisi Targalt|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230203125838/https://reisitargalt.vm.ee/kas-ma-vajan-viisat/|arhiivimisaeg=2023-02-03|väljaandja=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> [[Määratlemata kodakondsusega isik|Määratlemata kodakondsusega inimeste]] arv on Eestis aastatega vähenenud. Kui passi kasutusele võtmise algusajal (1992. aastal) oli kodakondsuseta inimesi 494 000, siis 2010. aastaks oli nende arv juba alla 100 000 isiku.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1109203/maaratlemata-kodakondsusega-elanike-arv-on-langenud-alla-70-000|pealkiri=Määratlemata kodakondsusega elanike arv on langenud alla 70 000|väljaanne=ERR|aeg=03.07.2020}}</ref> 2021. aastal on määratlemata kodakondsusega inimeste arv alla 69 000 isiku.<ref>{{Netiviide|url=https://buller.ee/uudised/eesti-uudised/maaratlemata-kodakondsusega-elanike-arv-on-langenud-alla-69-000/|pealkiri=Eestis elavate määratlemata kodakondsusega inimeste arv on langenud alla 69 000 inimese.|väljaanne=Buller}}</ref> Mittekodanike arv on Eestis 25 aastaga vähenenud 32 protsendilt 6 protsendini ehk rohkem kui viis korda ning Eestis alaliselt elavaid muude riikide kodanikke on rohkem kui halli passi omanikke.<ref>{{Netiviide|autor=MIHHAIL TRUNIN|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/marginaalid-ja-sissesoitnud/|pealkiri=Marginaalid ja sissesõitnud|väljaanne=Sirp|aeg=26.05.2017}}</ref> Alates 2016. aasta algusest saavad Eestis sündivad mittekodanike lapsed automaatselt [[Eesti kodakondsus]]e, samuti määrati Eesti kodakondsusesse kõik 2016. aastal alla 15-aastased lapsed.<ref name=":0" /> == Välismaalase passi omaniku õigused == Välismaalase passi omanikul on õigus viisavabalt reisida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikidesse ja [[Venemaa Föderatsioon]]i. Samuti on isikule tagatud kõik muud õigused, mis on kindlustatud Eestis seaduslikult elavatele inimestele: vajadusel saab kasutada riigi pakutavaid [[sotsiaalteenus]]eid, isiku lapsed saavad käia Eestis koolis ja lasteaias.<ref name=":0" /> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteni]] (k.a) oli halli passi omanikel õigus hääletada ka kohalikel valimistel.<ref name=":02">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-26 |pealkiri=Riigikogu muutis põhiseadust: Vene ja Valgevene kodanike valimisõigus kaob |url=https://www.err.ee/1609644758/riigikogu-muutis-pohiseadust-vene-ja-valgevene-kodanike-valimisoigus-kaob |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Eesti kodakondsuseta inimesed ei saa hääletada ja kandideerida [[riigikogu]] valimistel, töötada riigiametis ja [[Kohalik omavalitsus|kohalikes omavalitsuses]] ega minna [[Eesti kaitsevägi|sõjaväkke]]. Erinevalt Eesti Vabariigi kodanikest ei ole välismaalase passi omanikud automaatselt [[Euroopa Liidu kodanik]]ud. Samuti ei paku Eesti riik kodakondsuseta inimesele välismaal viibides Eesti riigi diplomaatilist kaitset. Siiski pakub Eesti riik välismaalase passiga isikule konsulaarabi. Konsulaarseaduse järgi pakub riik abi ka välismaalasele, kes on sattunud ajutisse hädaolukorda õnnetusjuhtumi, haiguse, kuriteo ohvriks langemise või muu asjaolu tõttu ega ole ise võimeline olukorrast välja tulema.<ref name=":0" /> Juhul kui isik otsustab Eesti kodakondsust taotleda, peab ta selleks ise ametlikult soovi avaldama ja täitma vastava taotluse. Kodakondsuse saamise eeldus Eesti Vabariigis on [[eesti keel]]e oskus. Kui välismaalase passi omanik Eesti kodakondsust taotleb, peab ta hallist passist loobuma, sest ta muutub kodakondsuseta inimesest kodakondsusega inimeseks. Samas on Eestis inimesi, kes ei soovi välismaalase passist loobuda, sest nii on mugavam viisavabalt näiteks Venemaale reisida. Seetõttu on mittekodanikest lapsevanemad ka mitmel korral loobunud automaatselt saadavast kodakondsusest.<ref name=":0" /> == Passi ajalugu == 2. veebruaril 1992. aastal võttis Venemaa Föderatsioon vastu seaduse, millega jättis kõik [[Nõukogude Liidu kodanik]]ud, kes elasid väljaspool Venemaa Föderatsiooni, [[Venemaa kodakondsus]]eta. Venemaa küll võimaldas neil passi teha, kuid mitte automaatselt. Eesti oli iseseisvudes taastanud okupeeritud Eesti Vabariigi ja andis Eesti kodakondsuse vaid isikutele, kelle vanemad olid elanud Eestis enne [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]].<ref>{{Netiviide|autor=Tunne Kelam|url=https://arvamus.postimees.ee/51934/tunne-kelam-eesti-kodanikud-iseseisvuse-teel|pealkiri=Tunne Kelam: Eesti kodanikud iseseisvuse teel|väljaanne=Postimees|aeg=26.11.2008}}</ref> Seetõttu jäi Eestisse suur arv endisi [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kodanikke, kellel polnud ühegi riigi kodakondsust. 1992. aastal oli [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i andmetel määratlemata kodakondsusega isikuid Eestis 494 000.<ref name=":0" /> Lahendus leiti 1993. aastal, kui avaldati tollane kodakondsuse seadus. Välismaalase passi loomise sihiks oli leida lahendus kodakondsuseta inimestele ja võimaldada neil ka [[Reisimine|reisida]]. Üks seaduse peamistest autoritest oli [[Mart Nutt]]. Seadusega võeti kasutusele rahvusvaheliselt tunnustatud välismaalase pass, mis on üks reisidokumendi vorme.<ref name=":0" /> == Välismaalase passi kirjeldus == Passi kaaned on halli värvi. Esikaanel on kuldset värvi sõnad „EESTI VABARIIK“, „REPUBLIC OF ESTONIA“, „VÄLISMAALASE PASS“ ja „ALIEN’S PASSPORT“ ning ICAO elektroonilise reisidokumendi sümbol. Kaante sisekülgede taustatrükis on kombatava trükivärviga esitatud pilliroo ja lindude ning vasakus nurgas rändrahnu kujutisega. Rändrahnu kujutisel on kaldvalguses nähtav tekst „EESTI ESTONIA“. Passis on 34 lehekülge ning passi kaante ja lehekülgede nurgad on ümarad. Passi leheküljed on nummerdatud alates neljandast leheküljest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/115122020011|pealkiri=Välismaalase passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=30.12.2021}}</ref> == Viisavabadus == Välismaalase passi omanikel on (2023. aasta seisuga) õigus viisavabalt siseneda halli passi ning Eesti elamisloaga järgmistesse riikidesse:<ref name=":1" /> {| class="wikitable" |'''Riik''' |'''Tingimused''' |- |[[Aruba]] |kuni 30 päeva korraga |- |[[Bosnia ja Hertsegoviina]] |kuni 90 päeva poole aasta jooksul |- |[[Curaçao]] |kuni 30 päeva korraga |- |[[Dominikaani Vabariik]] |kuni 30 päeva turistikaardi alusel, juhul kui on olemas kehtiv [[USA]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigi, [[Kanada]] või [[Suurbritannia]] viisa |- |[[Euroopa Liidu liikmesriigid|EL liikmesriigid]] (välja arvatud [[Iirimaa]]), [[Island]], [[Norra]] ja [[Šveits]] |kuni 90 kalendripäeva poole aasta jooksul |- |[[Gruusia]] |pikaajalise elaniku elamisloaga kuni 90 päeva poole aasta jooksul |- |[[Kariibi Madalmaad]]e omavalitsuse alad ([[Bonaire]], [[Saba saar|Saba]], [[Sint Eustatius]]) |kuni 30 päeva korraga |- |[[Mehhiko]] |pikaajalise elaniku elamisloaga kuni 180 päeva ühe aasta jooksul |- |[[Montenegro]] |kuni 30 päeva korraga |- |[[Sint Maarten]] |kuni 30 päeva korraga |- |[[Tuneesia]] |kuni 90 päeva poole aasta jooksul turismi eesmärgil järgnevatel tingimustel: • organiseeritud turismireis või turismigrupi suurus vähemalt viis inimest • esitada ettemakstud hotelli broneering, lennupiletid ja kehtiv pass |- |[[Venemaa]] |kuni 90 päeva poole aasta jooksul |} == Vaata ka == *[[Määratlemata kodakondsusega isikud Eestis]] == Välislingid == *[https://www.politsei.ee/et/juhend/vaelismaalase-passi-taotlemine-taeiskasvanule Välismaalase passi taotlemine täiskasvanule] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti dokumendid]] [[Kategooria:Eesti julgeolek]] [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] [[Kategooria:Passid]] gzhtz7yxzc74xref1agn12t3taxvaf3 0 400269 7160903 7141352 2026-05-25T16:42:58Z Geoffroi 126112 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Flag of Cyprus (1350) as reported by the Book of All Kingdoms.svg]] → [[File:Flag of Armenia (1350) as reported by the Book of All Kingdoms.svg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] (obvious error) · in the "Book of all Kingdoms" the flag is described as belonging to "Armenia" and not "Cyprus" (see the original placed in the information box below), the file cannot be named "flag of Cyprus" due to the absence of such a source 7160903 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}} {{Lisaviiteid|kuupäev=aprill 2015}} {{Endine riik |nimi = Küprose kuningriik<br>Royaume de Chypre<br>Βασίλειο της Κύπρου/<br>Vasíleio ti̱s Kýprou |lipp = Flag of Armenia (1350) as reported by the Book of All Kingdoms.svg |lipp-tekst = Lipp |vapp = Coat of Arms of the House of Lusignan (Kings of Armenia, Cyprus and Jerusalem).svg |vapp-tekst = Vapp |asendikaart = |asendikaart-tekst = |algusaasta = 1192 |lõppaasta = 1489 |valitsusvorm = monarhia |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = prantsuse<br>kreeka |pealinn = [[Nikosia]] |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[katoliiklus]]<br>[[õigeusk]] |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis= }} {{Küprose ajalugu}} '''Küprose kuningriik''' oli [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate kuningriik]] [[Küprose saar]]el [[Kõrgkeskaeg|kõrg-]] ja [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajal]], aastatel 1192–1489. Seda valitses Prantsuse [[Lusignani dünastia]]. Kuningriik ei hõlmanud ainult Küprost, vaid ka [[Antalya]]t aastatel 1361–1373 ja [[Korykos]]t aastatel 1361–1448 [[Anatoolia]]s. [[File:Atlas Van der Hagen-KW1049B13 007-CYPRVS INSVLA.jpeg|pisi|]] == Ajalugu == Saar vallutati [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] ajal, 1191. aastal Inglismaa kuninga [[Richard I]] poolt [[Isaakios Komnēnos (Küpros)|Isaakios Komnēnoselt]], kohalikult tõusikkubernerilt ja isehakanud keisrilt, kes nõudles [[Bütsantsi ajalugu#Komnenoste dünastia allakäik ja Angeloste dünastia võimuletulek|Bütsantsi]]. Inglise kuningas [[Richard I]] ei kavatsenud esialgu saart vallutada, kuid kui tema sissetungilaevastik hajus tormis teel [[Kolmas ristisõda#Akko piiramine (1189–1191)|Akkot piirama]], kolm tema laeva sõitis Küprose randa, kus nad hävisid ja uppusid [[Limassol]]i sadama reidil. Laevahukust pääsenud võeti Komnēnose poolt vangi ja kui laev, millel olid Richardi õde ja pruut, sadamasse saabusid, keeldus Komnēnos nende palvest randuda värske vee võtmisest. Richard ja tema ülejäänud laevastik saabus veidi hiljem ja kuuldes oma laevahuku üleelanud kaaslaste vangistamisest ning tema pruudile ja õele osakssaanud solvangutest, otsustas kohtuda Komnēnosega lahinguväljal. Olid isegi kuulujutud, et Komnēnos oli salaja liidus [[Egiptuse ja Süüria sultan]]i [[Saladin]]iga, et kaitsta ennast oma vaenlaste eest Bütsantsi pealinnas [[Konstantinoopol]]is, mida valitses Angelose perekond. Veelgi enam, Küprose saare kontroll annaks olulise strateegilise baasi operatsioonidele, millest käivitada ja varustada edasisi ristisõdijate pealetunge [[Püha Maa|pühal maal]]. Inglise armee läks maale Limassoli rannikul ja tegeles küproslastega, kes tõestasid, et ei saa vastu Inglise vibuküttidele ja tugevalt soomustatud rüütlitele. Öö saabumine võimaldas Komnēnosel koos oma armee riismetega mägedesse põgeneda, kuid Richard ja tema väed jälitasid Küprose valitsejat ja ründasid tema laagrit enne koitu; Komnēnos suutis vaid koos mõne mehega taas põgeneda ja järgmisel päeval tulid paljud Küprose aadlikud Richardile truudust vanduma. Järgnenud päevadel mõistis Komnēnos, et kõik oli kadunud, ning pakkus Richardile 20 000 marka kulda ja 500 relvakandjat, ja lubas hea käitumise märgiks loovutada ka oma tütre ja losse. [[Pilt:Cyprus eathenware 1200 1350.jpg|thumb|Küprose savinõu, 1200–1350]] [[Pilt:Cyprus gold bezant derived from Byzantine design 1218 1253 Cyprus Western style silver gros 1285 1324.jpg|thumb|Küprose kuld[[besant]], tuletatud [[Bütsants]]i disainist, 1218–1253 (vasakul), ja Küprose läänestiilis hõbe[[gros (münt)|gros]], 1285–1324 (paremal)]] [[Pilt:CoinKingdomOfCyprus13thCentury.jpg|thumb|200px|Küprose kuningriigi münt, 13. sajand]] Kartes reetmist uute vallutajate poolt, põgenes Komnēnos pärast Richardile selle lubaduse tegemist ja pages Kantara kindlusesse. Mõni nädal pärast Richardi abiellumist, 12. mail 1191, kavatses Isaakios laevaga mandrile põgeneda, kuid tabati [[Püha Andreas]]e kloostris saare idatipus ja vangistati hiljem Markappose lossi [[Süüria]]s, kus ta varsti pärast seda suri. Richard jätkas vahepeal oma reisi [[Akko]]sse ja, koos väga vajaliku puhkepausi, uute varude ja abivägedega, seilas pühale maale, saadetuna [[Jeruusalemma kuningas]]t [[Guy de Lusignan]]ist ja paljudest teistest kõrg[[aadlik]]est Lääne ristisõdijate riikidest. Inglise kuningas jättis enne lahkumist saare linnadesse ja lossidesse [[garnison]]id ja saar ise jäi Richard de Camville ja Robert of Tornhami vastutuse alla. Pärast Richardi pühale maale lahkumist järgnenud mäss pani teda saare tasuvuses kahtlema ja ajendas teda lõpuks territooriumi [[Templiordu]]le müüma. Inglise sissetung Küprosele tähistas 400-aastase Lääne domineerimise algust saarel ja [[Normannid]]e feodaalsüsteemi juurutamist. See tõi Küprosele ka ladina kiriku, mis seni oli olnud [[õigeusk]]lik. Kui [[Richard I]] mõistis, et Küpros osutus keeruliseks territooriumiks säilitada ja samas jälgida rünnakute käivitamist pühal maal, müüs ta selle [[Templiordu]]le 100 000 besandi eest, millest 40 000 maksti kohe, kuna ülejäänud tuli maksta osamaksetena. Üks suuremaid sõjalisi ordusid keskajal, Templiordu, oli tuntud oma märkimisväärse rahalise võimu ning suure maa- ja kinnisvaraomanikuna kogu Euroopas ja Lähis-Idas, ja nende valitsemise ägedus Küprosel tekitas kohaliku rahva seas kiiresti viha. 1192. aasta ülestõusmispühal püüdsid küproslased mõrvata oma templirüütlitest valitsejaid, kuid tänu rünnakust etteteadmisele ja piiratud vägede hulgale taandusid rüütlid oma kindlusse [[Nikosia]]s. Järgnes piiramine ning templirüütlid, mõistes oma keerukat olukorda ja piirajate soovimatust kokku leppida, tungisid ühel koidikul tänavatele, üllatades küproslasi täielikult. Järgnenud tapatalgud olid halastamatud ja laialdased ja kuigi templirüütlite võim taastati pärast seda sündmust, ei soovinud sõjaväeline ordu valitsemist jätkata ja väidetavalt anus Richardit, et see Küprose tagasi võtaks. Richard võttis nende pakkumise vastu ja templirüütlid läksid tagasi Süüriasse, säilitades saarel vaid mõned valdused. Saare katoliiklaste vähemus piirdus peamiselt mõne rannikulinnaga, nagu [[Famagusta]], samuti sisemaal [[Nikosia]], traditsiooniline pealinn. Katoliiklased hoidsid võimuohje, samas elasid õigeusklikud maapiirkondades; see oli paljuski sama korraldus, kui [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigis]]. Sõltumatul [[Õigeusu kirik|õigeusu]] [[Küprose Õigeusu Kirik|Küprose kirikul]] oma [[peapiiskop]]iga ja [[patriarh]]ile mitteallumisega lubati saarele jääda, kuid [[Katoliiklus|Katoliku kirik]] tõrjus seda suuresti väärikuses ja omandi valdamises. Küprosele rajasid ka tugipunktid meresõiduks pühale maale strateegiliselt tähtsal saarel ning kuningriigis [[Saksa ordu|Saksa]], [[Templirüütlid|Templirüütlite]] ja [[Hospitaliidid|Hospitalieeride]] ordud. ===Lusignanide valitsusaeg=== Vahepeal suri (1190) Jeruusalemma pärilik kuninganna [[Sibylle de Jérusalem|Sibylle]] ja vastuseis tema abikaasa, [[Guy de Lusignan]]i valitsemisele [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigis]] suurenes oluliselt selle punktini, et ta tõrjuti Jeruusalemma kroonist eemale. Kuna ta oli pikka aega kuningas Richardi vasall, nägi Inglise kuningas võimalust lüüa kaks kärbest ühe hoobiga; pakkudes Guy de Lusignanile Küprose kuningriiki, pakkus ta oma sõbrale võimalust päästa nägu ja säilitada mõningast võimu [[Lähis-Ida ajalugu|Lähis-Ida]]s, vabastades samaaegselt end tülikast [[lään]]isuhtest. On ebaselge, kas Richard andis talle territooriumi või müüs selle ja on väga ebatõenäoline, et Richard oli kunagi isegi maksnud, kui tehing sõlmiti. Aastal 1194 suri Guy de Lusignan pärijateta ja nii sai tema vanem vend, hilisem [[Jeruusalemma kuningas]] (1197–1205) [[Amaury II de Lusignan|Amaury]] Küprose kuningaks Amaury I-ks (1195/1196–1205), tema krooni ja tiitli kiitis heaks [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Saksa-Rooma keiser Heinrich VI]]. Pärast Amaury de Lusignani surma (1205) läks kuningriik järjest reale noortele poistele, kes kasvasid üles kui kuningad. Alaealise [[Hugues I (Küpros)|Hugues I]] (1205–1218) emapoolne [[Ibelin]]i perekond, kellel oli palju võimu Jeruusalemmas enne selle langemist, tegutses [[regent]]idena nende noorusaastatel. Ibelinid olid samuti sugulussidemetes Jeruusalemma ja Lähis-Ida kristlike valitsejadünastiatega (sh. [[Jaffa ja Ashkeloni krahvkond]]) ning John ja Philip Ibelinid olid kuninganna Isabelle I poolvennad ja Aimery I oli 1. abielus nende õega. [[File:Shepherd Holy Roman Empire Hohenstaufen 1138-1254.jpg|pisi|right|Hohenstaufenite valitsetud [[Saksa-Rooma riik]], 1138–1254]] Järgnenud [[konsort-kuninganna]] [[Champagne'i Alice]] (u 1193–1246) ([[Anjou dünastia]]st [[Jeruusalemma kuningate loend|Jeruusalemma kuninga]]nna [[Isabelle I]] ja [[Champagne'i krahv]]i ning Jeruusalemma kuninga [[Henri II (Champagne)|Henry II]] tütre) valitsemise ajal, kes abiellus [[1225]]. aastal uuesti [[Antiookia vürstiriik|Antiookia]] vürsti ja [[Tripoli krahvkond|Tripoli krahvkonna]] valitseja [[Bohemond IV]] poja [[Bohemond V]]-ga. Kuid abielu annulleeriti liiglähedase sugulussideme tõttu. ===Hohenstaufenite valitsusaeg=== Aastal 1229 sunniti üks Ibelini regente võimust loobuma [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt, kes tõi saarele [[Gvelfid ja gibelliinid|gvelfide ja gibelliinide]] vahelise võitluse. Friedrichi toetajad kaotasid võitluse aastaks 1233, kuigi Jeruusalemma kuningriigis ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] kestis see kauem. ===Poitiers-Lusignanide valitsusaeg=== Friedrichi [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenitest]] järglased jätkasid valitsemist Jeruusalemma kuningatena aastani 1268, kui [[Hugues III (Küpros)|Hugues III]] nõudis tiitli ja Akko territooriumi pärast viimase [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenist]] [[Švaabimaa hertsog]]i ning ametlikult ka [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] kuninga [[Konradin]]i surma endale (1267–1284), ühendades sellega kaks - Küprose ja [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriig]]i. [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] [[Jeruusalemma kuningriik#Akko kuningriik|Akko kuningriik]] ja territoorium kaotati lõpuks aastal 1291, kui kuningaks oli [[Henri II (Küpros)|Henri II]], kuid Küprose kuningad jätkasid tiitli kandmist. Sarnaselt Jeruusalemmaga oli Küprosel ''Haute Cour'' (Kõrgem kohus), kuigi see oli vähem võimsam, kui Jeruusalemmas. Saar oli rikkam ja [[Feodalism|feodaalsem]] kui Jeruusalemm, nii omas kuningas rohkem isiklikku rikkust ja võis endale lubada ''Haute Cour''<nowiki/>'i eiramist. Kõige tähtsam vasalliperekond oli mitmeharuline [[Ibelin]]i perekond. Kuid kuningas oli sageli vastuolus [[Itaalia]] kaupmeestega, eriti kuna Küpros oli muutunud Euroopa kaubanduskeskuseks [[Aafrika]] ja [[Aasia]]ga pärast [[Akko piiramine (1291)|Akko langemist]] aastal 1291. [[1343]]. aastal vallutati paavst [[Clemens VI]] poolt välja kuulutatud [[Smyrna ristisõda|Smyrna ristisõdades]] (1343–1351) koos [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]], Küprose, [[Dauphiné]] liitlastega osmanitelt [[Smyrna]], [[Väike-Aasia]] läänerannikul. [[Pilt:Bütsants1450.png|pisi|275px|Vahemere idaosa enne Konstantinoopoli langemist, 1450]] [[1365]]. aastal korraldas Küprose kuningas [[Pierre I (Küpros)|Pierre I]] [[Mamelukkide sultanaat|Mamelukkide sultanaadi]] [[Aleksandria]] vallutamise katse koos [[Hospitaliidid|hospitaliitidega]], Küprose ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] vägedega. Kuningriigis hakkasid [[14. sajand]]il üha enam domineerima [[Genova vabariik|Genova]] kaupmehed. Küpros asus [[Suur skisma|Suures skismas]] seetõttu [[Avignoni vangipõli|Avignoni paavstide]] poolele, lootuses, et [[Keskaegne Prantsusmaa|prantslased]] suudavad itaallased minema ajada. [[Mamelukkide sultanaat]] tegi kuningriigi aastal 1426 maksualuseks; ülejäänud monarhid kaotasid järk-järgult peaaegu kogu sõltumatuse kuni aastani 1489, kui viimane kuninganna [[Caterina Cornaro]] sunniti saart [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]]le müüma. [[Pilt:Repubblica di Venezia.png|pisi|left|Veneetsia vabariigi valdused tänapäevaste riigipiiride taustal. Tumepunaselt: 15. sajandi alguses vallutatud alad]] [[1489]]. aastal loobus Küprose kuninga Jacques III de Lusignani lesk, [[Veneetsia]]st pärit kuninganna [[Caterina Cornaro]], troonist Veneetsia vabariigi kasuks, kes saare annekteeris. Enamiku oma ajaloost Lusignani kuningate võimu all oli Küpros olnud edukas [[keskaeg]]ne kuningriik, läänekristluse majanduskeskus Lähis-Idas. Kuningriigi langus algas, kui see segati Itaalia kaubandusvabariikide [[Genova vabariik|Genova]] ja Veneetsia vahelisse võitlusse. Sõda Genovaga aastatel 1373–1374, lõppes peamise sadama [[Famagusta]] okupeerimisega. Lõpuks sai Küpros Veneetsia abiga Famagusta tagasi. Veneetsia võim Küprosel kestis veidi üle 80 aasta – kuni 1571. aastani, kui [[Osmanite riik]] [[sultan]] [[Selim II]] juhtimisel kogu saare vallutas. [[Pilt:LusignanPlateEarly14thCentury.JPG|thumb|[[Lusignani dünastia]] taldrik, vapp keskel. Pärit 14. sajandi algusest [[Küpros|Küproselt]]. [[Louvre]]]] [[Pilt:CyprusGlazedCeramic14thCentury.jpg|thumb|Glasuuritud keraamika, Küpros, 14. sajand]] == Küprose monarhide loend == [[Lusignani dünastia]]: * [[Guy de Lusignan]] (1192–1194) * [[Amaury II de Lusignan]] (1194–1205) * [[Hugues I (Küpros)|Hugues I]] (1205–1218) * [[Henri I (Küpros)|Henri I]] (1218–1253) (Le Gros) * [[Hugues |Hugues II]] (1253–1267) (Huguet) * [[Hugues III (Küpros)|Hugues III]] (1267–1284) * [[Jean I (Küpros)|Jean I]] (1284–1285) * [[Henri II (Küpros)|Henri II]] (1285–1324) ** [[Amaury II (Küpros)]] (1306–1310), regent ja [[usurpaator]] * [[Hugues IV (Küpros)|Hugues IV]] (1324–1359) * [[Pierre I (Küpros)|Pierre I]] (1359–1369) * [[Pierre II (Küpros)|Pierre II]] (1369–1382) (Perrin) * [[Jacques I (Küpros)|Jacques I]] (1382–1398) * [[Janus (Küpros)|Janus]] (1398–1432) * [[Jean II (Küpros)|Jean II]] (1432–1458) * [[Charlotte de Lusignan]] (1458–1464) ja 1459–1464 koos oma abikaasa [[Luigi di Savoia]]ga * [[Jacques II (Küpros)|Jacques II]] (1464–1473) (Jacques le Bâtard) * [[Jacques III (Küpros)|Jacques III]] (1473–1474) * [[Caterina Cornaro]] (1474–1489) == Vaata ka== * [[Jeruusalemma kuningriik]] * [[Jeruusalemma rist]] [[Kategooria:Küprose kuningriik| ]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Ristisõdijate riigid]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Aasia keskaja riigid]] k9yrmi11dbto0s28r7q3m9wxpm10zl2 0 400943 7161245 6840869 2026-05-26T09:14:47Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] 7161245 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet|lipp=Flag of Estonia.svg|valitsuse_number=[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 48. valitsus|ametis=2015–2016|pilt=|algus=9. aprill 2015|riigipea_nimetus=[[Vabariigi President|President]]|riigipea_nimi=[[Toomas Hendrik Ilves]]<br />[[Kersti Kaljulaid]]|valitsusjuhi_nimi=[[Taavi Rõivas]]|valitsusjuhi_nimetus=[[Eesti peaminister|Peaminister]]|ministrite_arv=15|valitsuserakonnad=[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]|opositsioonierakonnad=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Vabaerakond|Vabaerakond]]<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]|valimised=[[2015. aasta Riigikogu valimised]]|esinduskogu_koosseis=[[XIII Riigikogu]]|eelnev=[[Taavi Rõivase esimene valitsus]]|lipu_ääris=jah|lõpp=23. november 2016|järgnev=[[Jüri Ratase esimene valitsus]]}}'''Taavi Rõivase teine valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 48. valitsus [[9. aprill]]ist [[2015]] kuni [[23. november|23. novembrini]] [[2016]]. [[Eesti Vabariigi valitsus|Valitsuse]] nimetas ametisse [[Eesti Vabariigi president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsuse moodustasid [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liit]]. Kabinetti kuulusid 7 Reformierakonna, 4 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja 4 Isamaa ja Res Publica Liidu ministrit. Ministritest 2 olid naised ja 13 mehed. [[Taavi Rõivas]]e teine valitsus moodustati [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimiste]] tulemusel. [[9. november|9. novembril]] 2016 avaldas [[Riigikogu]] Taavi Rõivase valitsusele umbusaldust häältega 63:28.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/2f5530f5-f881-43c8-8452-dac31bd0858b/otse-riigikogu-umbusaldas-peaministrit OTSE: riigikogu umbusaldas peaministrit], ERR</ref> Valitsus lahkus ametist 23. novembril [[2016]], kui ametisse astus [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase valitsus]]. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Taavi Rõivas]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |9. aprill 2015 |12. september 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |style="background:#FFE200; | |'''[[Maris Lauri]]''' |12. september 2016 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Urmas Reinsalu]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Sven Mikser]]''' |9. aprill 2015 |14. september 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Hannes Hanso]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Marko Pomerants]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Indrek Saar]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Urmas Kruuse]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Kristen Michal]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |rowspan="2" |[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Urve Palo]]''' |9. aprill 2015 |30. august 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Liisa Oviir]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Sven Sester]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Arto Aas]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | [[Eesti siseminister|Siseminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Andres Anvelt]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Margus Tsahkna]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |rowspan="2" |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Rannar Vassiljev]]''' |9. aprill 2015 |14. september 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Jevgeni Ossinovski]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |rowspan="3" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |9. aprill 2015 |1. juuli 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |style="background:#EEEEEE; | |'''[[Marina Kaljurand]]''' |16. juuli 2015 |12. september 2016 |Parteitu |- |style="background:#FFE200; | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |12. september 2016 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://www.valitsus.ee {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Taavi Rõivase esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2015]]–[[2016]] | järgnev= [[Jüri Ratase esimene valitsus]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Rõivase teine]] [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] k0wiwv6l4cnfjxmodl03ayidnyii21i 7161247 7161245 2026-05-26T09:14:54Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2016. aasta Eestis]] 7161247 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet|lipp=Flag of Estonia.svg|valitsuse_number=[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 48. valitsus|ametis=2015–2016|pilt=|algus=9. aprill 2015|riigipea_nimetus=[[Vabariigi President|President]]|riigipea_nimi=[[Toomas Hendrik Ilves]]<br />[[Kersti Kaljulaid]]|valitsusjuhi_nimi=[[Taavi Rõivas]]|valitsusjuhi_nimetus=[[Eesti peaminister|Peaminister]]|ministrite_arv=15|valitsuserakonnad=[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]|opositsioonierakonnad=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Vabaerakond|Vabaerakond]]<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]|valimised=[[2015. aasta Riigikogu valimised]]|esinduskogu_koosseis=[[XIII Riigikogu]]|eelnev=[[Taavi Rõivase esimene valitsus]]|lipu_ääris=jah|lõpp=23. november 2016|järgnev=[[Jüri Ratase esimene valitsus]]}}'''Taavi Rõivase teine valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 48. valitsus [[9. aprill]]ist [[2015]] kuni [[23. november|23. novembrini]] [[2016]]. [[Eesti Vabariigi valitsus|Valitsuse]] nimetas ametisse [[Eesti Vabariigi president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. Valitsuse moodustasid [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liit]]. Kabinetti kuulusid 7 Reformierakonna, 4 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja 4 Isamaa ja Res Publica Liidu ministrit. Ministritest 2 olid naised ja 13 mehed. [[Taavi Rõivas]]e teine valitsus moodustati [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimiste]] tulemusel. [[9. november|9. novembril]] 2016 avaldas [[Riigikogu]] Taavi Rõivase valitsusele umbusaldust häältega 63:28.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/2f5530f5-f881-43c8-8452-dac31bd0858b/otse-riigikogu-umbusaldas-peaministrit OTSE: riigikogu umbusaldas peaministrit], ERR</ref> Valitsus lahkus ametist 23. novembril [[2016]], kui ametisse astus [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase valitsus]]. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Taavi Rõivas]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |9. aprill 2015 |12. september 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |style="background:#FFE200; | |'''[[Maris Lauri]]''' |12. september 2016 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Urmas Reinsalu]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Sven Mikser]]''' |9. aprill 2015 |14. september 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Hannes Hanso]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Marko Pomerants]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Indrek Saar]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Urmas Kruuse]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Kristen Michal]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |rowspan="2" |[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Urve Palo]]''' |9. aprill 2015 |30. august 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Liisa Oviir]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Sven Sester]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Arto Aas]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | [[Eesti siseminister|Siseminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Andres Anvelt]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Margus Tsahkna]]''' |9. aprill 2015 |23. november 2016 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |rowspan="2" |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Rannar Vassiljev]]''' |9. aprill 2015 |14. september 2015 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Jevgeni Ossinovski]]''' |14. september 2015 |23. november 2016 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |rowspan="3" |[[Eesti välisminister|Välisminister]] |style="background:#FFE200; | |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' |9. aprill 2015 |1. juuli 2015 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |style="background:#EEEEEE; | |'''[[Marina Kaljurand]]''' |16. juuli 2015 |12. september 2016 |Parteitu |- |style="background:#FFE200; | |'''[[Jürgen Ligi]]''' |12. september 2016 |23. november 2016 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://www.valitsus.ee {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Taavi Rõivase esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2015]]–[[2016]] | järgnev= [[Jüri Ratase esimene valitsus]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Rõivase teine]] [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] [[Kategooria:2016. aasta Eestis]] c05hjoifgw9ow163uyy0udxkc0qquyv 0 403392 7161001 7121598 2026-05-25T20:03:33Z Kuriuss 38125 7161001 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Stencibility''' on [[2010]]. aastal [[Tartu]]st alguse saanud Eesti esimene [[tänavakunst]]ifestival, mis toimub igal aastal lisaks Tartule ka teistes Eesti linnades ja välismaal. Festival kuulub Euroopa vanimate tänavakunstifestivalide hulka.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Stencibility läheb Euroopasse |url=https://tartu2024.ee/stencibility/ |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Tartu 2024 |keel=et}}</ref> Aja jooksul on festival kujunenud üheks olulisemaks omataoliseks ürituseks Baltikumis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Meist |url=http://www.stencibility.eu/festivalist |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Stencibility |keel=et}}</ref> Festivali nimi viitab ''[[stencil]]''-tehnikale. Stencibility eestvedaja on kunstnik ja ettevõtja [[Sirla|Sirla Joala]], kes pälvis 2024. aastal [[Ado Vabbe nimeline stipendium|Ado Vabbe nimelise kunstipreemia]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-22 |pealkiri=Tänavakunstnik Sirla pälvis Ado Vabbe kunstipreemia |url=https://www.tartu.ee/et/uudised/tanavakunstnik-sirla-palvis-ado-vabbe-kunstipreemia |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=www.tartu.ee |keel=et}}</ref> Festivali raames tutvustatakse, propageeritakse ja luuakse uut tänavakunsti, toimuvad giidituurid ning antakse välja tänavakunsti kaarte. Festivali eesmärk on toetada vabakujulist tänavakunsti, aidata kaasa selle valdkonna kestlikkusele Eestis ning rikastada linnaruumi.<ref name=":0" /> Olulisel kohal on kunstnike loominguline vabadus: neile antakse kasutada kokkulepitud seinapinnad, liikumisvahendid ja töövahendid, kuid teoste sisu ja vormi määravad nad ise. Tööde loomine toimub kohapeal ning sageli mõjutavad seda ümbruskond ja kohalikud elanikud. Eestis kui ka kõikjalt mujalt maailmast pärit kunstnikud on läbi aastate Tartusse loonud arvukalt uusi teoseid; teiste seas on festivalil osalenud näiteks SEPE, MTO, Kashink, Animalitoland, [[Edward von Lõngus]] ja [[Kairo (Tartu tänavakunstnik)|Kairo]].<ref name=":0" /> 2024. aastal oli Stencibility tänavakunsti festival ka osa [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Euroopa kultuuripealinna Tartu]] 2024 põhiprogrammist.<ref name=":2" /> === Olulisemad tähised === * 2015 – festival Stencibility toimus Tartus, [[Rakvere]]s ja [[Puka]]s. * 2018 – loodi esimene ratastel kleepsunäitus.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-04 |pealkiri=SLÄP! kleepsubuss - Euroopa suurim kleepsunäitus |url=https://tartu2024.ee/programmi-arhiiv/slap-kleepsubuss-euroopa-suurim-kleepsunaitus/?event=94278 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Tartu 2024 |keel=et}}</ref> * 2022 – Berliinis Neurotitan galeriis avati näitus „Hello Mister Police Officer“.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Galerii |url=http://stencibility.eu/galerii |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Stencibility |keel=et}}</ref> * 2023 – näitus „Hello Mister Police Officer“ avati ka Aberdeenis NuArti festivalil.<ref name=":3" /> * 2024 – SLÄP! kleepsubuss, Euroopa suurim kleepsunäitus, milleks koguti 25 000 kleepsu 300 kunstnikult üle maailma.<ref name=":1" /> "Hello Mister Police Officer" näituse avamine Tallinnas. Näituse "Peitus" avamine [[Tartu Pärmivabrik|Tartu Pärmivabrikus]].<ref name=":2" /> <gallery> Fail:Võru-005.JPG|Teos 2011. aastast Võru tänaval, autor Multistab Fail:Graffiti in Tartu 04.JPG|Teos 2013. aastast Senffi treppide ääres, autorid Okeiko ja Hypnobooster Fail:Tartu, Kesklinn, Pargi 9.JPG|2015. aastal loodud teos "Seeing isn't always believing" Pargi tänaval, autor Izak One Fail:Karlova, Õnne tn lõpp.JPG|2015. aasta konkursil osalenud "Minu esimene sein" teos Õnne tänaval. Autor Above (juhendaja Sänk) </gallery> == Viited == <references /> ==Välislingid== *[http://www.stencibility.eu/ Koduleht] * Jaak Eelmets [http://kultuur.err.ee/v/kunst/53d706a5-3329-42de-9ff1-04cde7e24341 "Rakveres keskraamatukogu seinal ilutseb tammine rüütel"] ERR, 30. aprill 2015 * Kristel Härma [http://kultuur.err.ee/v/kunst/uudis/f3ed178e-0a74-43d3-876b-168480b9496e "Festival Stencibility: kvaliteetne tänavakunst võib kaunistada ka väikelinnu"] ERR, 21. aprill 2015 * [http://menu.err.ee/v/uudised/kultuur/b55168fd-bf90-468f-8d61-802d946f77bf "Täna startis tänavakunstifestival Stencibility"] ERR, 21. aprill 2015 * Rutt Ernits [http://kultuur.err.ee/v/kunst/996e7b99-06a1-4c25-8739-22c7ce4d2794 "Tänavakunstifestival Stencibility toimub korraga kolmes linnas"] ERR, 10. aprill 2015 [[Kategooria:Tartu üritused]] [[Kategooria:Eesti kunstifestivalid]] [[Kategooria:Grafiti]] tail28wchywlp9ok21strkskud1j8a7 0 407557 7160841 7143584 2026-05-25T15:27:12Z Velirand 67997 7160841 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Włocławek | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = poola | Włocławek | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Leslau | | pilt = Pałac bursztynowy Włocławek.jpg | pildiallkiri = Merevaiguloss Włocławekis | lipp = POL Włocławek flag.svg | lipu_link = [[Włocławeki lipp]] | vapp = POL Włocławek COA.svg | vapi_link = [[Włocławeki vapp]] | logo_pilt = | deviis = | pindala = 84,3 | elanikke = 98 038 (31.12.2025) | laius = | pikkus = | asendikaart =Poola | asendikaardi_seletus = | asendikaardi_pilt =[[Pilt:Wloclawek - Jednostki strukturalne - 2007.svg|200px]] }} '''Włocławek''' ([[saksa keel]]es ''Leslau'') on maakonnaõigustega linn [[Poola]] keskosas [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]]. Kuni 1999. aastani oli see [[Włocławeki vojevoodkond|Włocławeki vojevoodkonna]] keskus. 2011. aastal elas seal 116 345 inimest. Arheoloogilised kaevamised on näidanud, et tänapäeva linna asukohas oli asustus juba [[rauaaeg|rauaajal]]. Samuti on leitud tõendeid asustusest [[Rooma riik|Rooma riigi]] ajast ja [[keskaeg|keskajast]]. Linna enda asutamise aega ei saa kindlalt öelda. Alates 16. sajandist on selle kohta vastukäivaid andmeid. Osa segadusest puudutab küsimust, millise Władysławi- või Vladislavi-nimelise valitseja järgi on linn nime saanud. Linna ladinakeelne nimi oli ''Vladislaviensis''. Linnaõigused sai Włocławek 1255. aastal. Włocławek oli [[katoliku kirik]]u [[Włocławeki piiskopkond|Włocławeki piiskopkonna]] keskus. Järgnenud sajanditel piirati ja rüüstati linna korduvalt. 1793. aastal sai see [[Preisimaa]] osaks ja alates 1815. aastast oli see [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] võimu all. Tänapäeval on linna tähtsamad tööstusharud keemia-, mööbli- ja toiduainetööstus. {{commonskat|}} {{Kujawy-Pomorze vojevoodkond}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna maakonnad]] azvovt6rr0nnplv0i0cfjaxoggkjz3u 0 413624 7160705 6891288 2026-05-25T12:51:26Z Amherst99 15496 /* */ 7160705 wikitext text/x-wiki '''Johannes Matthias (Matthiae) Arvelius''' (umbes [[1680]] [[Rauma]], [[Soome]] – [[1. september]] [[1738]] [[Soome]]) oli [[Eestimaa]] vaimulik<ref name="Aarma, 2007">[[Liivi Aarma]], 2007. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. 2. raamat. Tallinn: [[G. ja T. Aarma Maja OÜ]]. Lk 15</ref>. Johan Arvelius õppis [[Turu Akadeemia|Turu ülikool]]is, ordineeriti 10. mail 1705<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p4371/table Arvelius, Johan (-1738)], akatemiasampo.fi</ref> 1705 sai ta [[Haljala kogudus]]es [[leseaastapastor]]iks<ref name="Aarma, 2007"/>. 1707–1712 oli [[Paide Püha Risti kogudus]]e pastor. 1712 kutsuti ta [[Harju-Madise kogudus|Harju-Madise]] ja [[Harju-Risti kogudus]]e [[pastor]]iks<ref name="Aarma, 2007"/>. 1717 läks ta [[Rootsi]]<ref name="Aarma, 2007"/>. 1726–1727 oli Peterburis [[Peterburi Sankta Katarina kirik]]u, soome-rootsi koguduse abipastor. ==Isiklikku== Tema vennapoeg oli Eesti vaimulik [[Friedrich Immanuel Arvelius]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Arvelius, Johannes Matthias}} [[Kategooria:Haljala Püha Mauritiuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Harju-Madise koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Paide Püha Risti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Risti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Peterburi Püha Maria koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1680]] [[Kategooria:Surnud 1738]] 8vbiiz70mftszpim9xw9i13sbgo0go5 0 418965 7161129 5389790 2026-05-26T06:23:58Z ~2026-31373-42 230323 muutsin eestikeelse vaste halloost terele 7161129 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Hello''' on ingliskeelne tervitus, millele vastab eesti keeles 'Tere'. Muid tähendusi: *'''[[Hello (lennufirma)|Hello]]''', lennufirma *'''[[Hello (ajakiri)|Hello]]''' (ka [[Hello!]]), Suurbritannia ajakiri **[[Hello! Eesti]], Suurbritannia ajakirja eestikeelne versioon *'''[[Hello (ansambel)|Hello]]''', inglise ansambel *'''"[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]"''', [[Adele]]'i singel albumilt "[[25 (Adele'i album)|25]]" *'''"[[Hello (Kelly Clarksoni laul)|Hello]]"''', [[Kelly Clarkson]]i laul *'''"[[Hello! (Status Quo album)|Hello!]]"''', [[Status Quo]] album aastast 1973 == Välislingid == {{Vikisõnaraamatus|hello}} 6d7m70ygb3yrxgq1ous2tol1h9haqyi 0 422485 7161010 7052801 2026-05-25T20:16:34Z Kuriuss 38125 7161010 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''Piltdiagnostika''' on patsiendi [[siseelundid|siseelundite]] visuaalne kujutamine [[diagnoos]]imise hõlbustamiseks. Piltdiagnostikaks kasutatakse [[röntgenikiirgus]]t ([[röntgenuuring]]; näiteks [[mammograafia]]s ja [[kompuutertomograafia]]s, [[raadiolained|raadiolaineid]] ([[magnetresonantstomograafia]]s), [[gammakiirgus]]t ([[tuumameditsiin]]is) ja [[ultraheli]] ([[ultraheliuuring]]). Kõik piltdiagnostika valdkonnad rakendavad energiat, mis suudab mitte ainult läbistada keha kudesid, vaid ka neid mõjutada. Juhul, kui energia läbib patsiendi keha, aga ei mõjuta seda (mis tähendab vastastikmõju puudumist), siis ei sisalda see energia hiljem mingit kasulikku informatsiooni keha sisemisest anatoomiast.<ref name="EKK" /> == Radiograafia == [[Radiograafia]] (nimetatud ka röntgenograafiaks) oli esimene piltdiagnostika tehnoloogia. Patsiendist ühel pool asub röntgenikiirguse allikas ja teisel pool detektor. Kasutatakse lühiajalist (tavaliselt kuni 0,5 sekundit) impulssi. Röntgenikiirguse lainete ja inimkeha kudede vahel esineb vastastikune toime. Mõned röntgenikiired läbivad keha ja jõuavad detektorini, kus toimub radiograafilise kujutise vormistamine. Kiirte ühtlane jaotus, mis jõuavad patsiendini, on kudedes toimuva kiirguse [[Valguse neeldumine|neeldumise]] ja [[hajumine|hajumise]] tõttu muutunud. Radiograafiline pilt on röntgenikiirte jaotuse kujutis. Transmissioonpildistamine on kujutise ehitamise viis, kui energiaallikas asub uuritava keha väljas ühel pool, energia läbib keha ja jõuab detektorini, mis asub kehast teisel pool. Seetõttu on radiograafia transmissioonpildistamise viis. [[Fluoroskoopia]] on radiograafia alaliik, millega saadakse reaalajaline röntgenikiirguse film. Seda kasutatakse nendel juhtudel, kus reaalajaline tagasiside on vajalik. Näiteks leidmaks kateetrite asukoht arterites.<ref name="KEK" /> == Kompuutertomograafia == [[Kompuutertomograafia]] on piltdiagnostika tehnika, mis ei olnud võimalik enne arvutite laialdast kasutuselevõttu. Et saada kompuutertomograafia kujutised, aetakse röntgenikiirgust läbi inimkeha suurte nurkade hulka. Kiirguse allikat pööratakse patsiendi keha ümber. Detektor, mis asub kiirguse allika vastas, kogub need kiired, mis suudavad läbida patsiendi. Kõik saadud info sünteesitakse arvutiga tomograafia pildina. Termin "[[tomograafia]]" pärineb sõnadest "pilt" (''graph'') ning "lõige" (''tomo''). Kompuutertomograafia pakub võimalust saada paljude keha kudede üksikute lõigete kujutisi. Selle tehnika eeliseks on võimalus näidata uuritava osa kolmemõõtmelisi lõikeid. Kompuutertomograafia muutis meditsiini praktikat, vähendades vajadust kirurgiliste uuringute järele. See mõju koos kujutise omandamise kiiruse ja pildi kõrge kvaliteediga tagasid kompuutertomograafiale laia levikut.<ref name="KEK" /> == Magnetresonantstomograafia == {{vaata|Magnetresonantstomograafia}} Magnetresonants skannerid kasutavad magnetvälja, mis on 10 000 – 60 000 korda tugevamad kui Maa magnetväli. Suurem osa nendest kasutab protooni magnetresonants karakteristikuid, kuna bioloogilistes kudedes sisaldub ülisuur hulk prootoneid. Prootonil on magnetmoment, siis, kui seda panna magnetvälja, prooton võngub oma telgede juures ning neelab raadiolaine energiat. Järgnevalt, mõne aja pärast, mis erineb sõltuvalt kudede magnetkarakteristikutest, emiteerib prooton seda energiat tagasi. Antennid, mis asuvad patsiendi ümber, koguvad neid raadiolaineid. Magnetresonantssüsteemid kasutavad tagastavate lainete sagedust ja faasi, et määrata iga saadud signaali asukoht. Magnetresonants tehnika võimaldab saada tomograafiliste kujutiste komplekt, milles sisalduvad pildid, kus iga punkt sõltub mikromagnetomandustest, mis vastavad sellele punktile. Seetõttu on kujutistel, mis on saadud magnetresonantstehnikat kasutades, parem kvaliteet ja kontrast võrreldes kompuutertomograafiaga. Magnetresonantsi puudus on see, et skaneerimisel kulub rohkem aega. Seetõttu, juhul, kui patsiendi liikumist pole võimalik kontrollida ([[pediaatria]]) või anatoomilises piirkonnas, kus liikumine alati toimub (südametukse), kasutatakse ikka kompuutertomograafiat. Samuti eelistatakse kompuutertomograafiat trauma juhtudel ning juhul, kui patsiendil on sisemised ferromagnetilised objektid või [[Implantaat|implandid]].<ref name="EKK" /> == Ultraheli piltdiagnostika == Anatoomilise kujutise koostamistel kasutatakse ka kõrgsagedusliku (ultra) heli vormis mehaanilist energiat. Andur, mis on otsekontaktis kudedega, genereerib lühiajalist ultraheli impulssi. Helilained levivad kudede sisse ning peegelduvad keha sisestruktuuritest. Tekib kaja. Andur kogub neid tagasi peegeldunud helilaineid. Kaja amplituudi kasutatakse heleduse arvutamiseks must-valges kujutises, mis näitab patsiendi tomograafilist lõiget. [[Doppleri efekt|Doppleri]] ultraheli kasutab heli sageduse muutuse fenomeni. Seda tehnikat kasutatakse vere liikumise uurimisel. Doppleri efekti kasutades saab mõõta nii vere voolamise kiirust kui ka selle suunda.<ref name="EKK" /> == Tuumameditsiini piltdiagnostika == Tuumameditsiin on radioloogia valdkond, milles kasutatakse keemilisi või muid substantse, milles sisalduvad radioaktiivsed [[Isotoop|isotoobid]]. Need ained sisestatakse patsiendi organismi. Mõne aja pärast, mis kulub selleks, et isotoop jaotaks ühtlaselt organismis, kogutakse detektoriga röntgen/gamma kiired, mida see isotoop kiirgab radioaktiivse lagunemise tõttu. Tuumameditsiini piltdiagnostika võimaldab saada informatsiooni mitte ainult patsiendi anatoomiast, vaid ka keha füsioloogilisest seisundist. Näiteks talliumil on kalduvus kontsentreeruda südame tavalistes lihastes, aga piirkondades, mis on [[Infarkt|infarktilised]] või [[Isheemia|isheemilised]], kontsentreerub tallium nõrgemini. Need piirkonnad näevad välja nagu "tühjad laigud" tuumameditsiini kujutistel ning näitavad südame funktsionaalset seisundit. Tuumameditsiini piltdiagnostika on emissioonpildistamise viis (mis on vastand transmissioonpildistamisele), kuna energiakiirgus algab keha sees, siis välist energiaallikat pole vaja.<ref name="KKE" /> == Positronemissioontomograafia == Positronid on positiivselt laetud elektronid, mida mõned radioaktiivsed isitoobid kiirgavad. Näiteks hapnik:15. isotoobi lagunemise tõttu ilmub positron, mis ühineb kohe elektroniga. Mõlema osakese massid muutuvad energiaks annihilatsiooni protsessis tuntud Einsteini valemi järgi (E = mc²). Seda kiiratud energiat nimetatakse annihilatsiooni radiatsiooniks. Annihilatsiooni radiatsiooni tulemused on kaks footonit, mis on kiiratud korraga vastassuunas, ehk 180 kraadi üksteise suhtes. Positroni kiirguse tomograafias asuvad detektorid ringina patsiendi ümber. Nendel detektoritel on eriline lülituseskeem, mis võimaldab identifitseerida footoni paare, mis ilmuvad [[annihilatsioon]]i protsessis. Kui niisugune paar jõuab kahele detektorile, eeldatakse, et annihilatsioon toimus kuskil sirgel nende kahe detektori vahel. Seda infot kasutatakse, et matemaatiliselt arvutada isotoobi kolmemõõtmeline jaotus, mille tulemus on tomograafilise kujutise kogum.<ref name="KKE" /> == Kombineeritud piltdiagnostika == Kõigil eespool nimetatud piltdiagnostikatehnikatel on oma eeliseid (näiteks kõrge ruumiline resolutsioon radiograafias) ja piiranguid (anatoomiline superpositsioon radiograafias). Üldiselt pakub tuumameditsiini piltdiagnostika kudede kõrvalekallete kõrge kontrastiga kujutisi, kuid nendel piltidel ei ole anatoomilised osakesed piisavalt nähtavad, et määrata selle tehnikaga kahjustus siseelundis või koes. Samuti vähendab tuumameditsiinis kiirguse tugevuse vähenemine patsiendi kudedega ka informatsiooni hulka kujutisel. Liites tuumameditsiini piltdiagnostika süsteemid mõne muu piltdiagnostikatehnikaga, mis pakub head anatoomilist täpsust (kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia) tekib võimalus saada paremaid ja täpsemaid kujutisi. == Muud piltdiagnostika meetodid == [[Elektriline bioimpedants|Elektrilise bioimpedantsi]] mõõtmise kasutamine tomograafilise kujutise saamiseks pole saadava kujutise täpsuse osas ülaltoodud meetoditega võrreldav, kuid on ilmselt üks kõige ohutumaid meetodeid. Seetõttu võib [[impedantstomograafia]] kasutamine olla üks lahendusi ohutu [[mammograafia]] jaoks. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EKK">1. The Essential Physics of Medical Imaging [https://books.google.co.uk/books?id=jTAwGTYYiusC&printsec=frontcover&hl=ru&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false] Jerrold T.Bushberg; J.Antony Seibert; Edwin M.Leidholdt,Jr; John M.Boone (2002), Lippincott Williams & Wilkins</ref> <ref name="KEK">2. Clark's Essential Physics in Imaging for Radiographers[https://books.google.co.uk/books?id=HG7NBQAAQBAJ&pg=PR9&dq=The+Essential+Physics+of+Medical+Imaging&hl=ru&sa=X&ved=0ahUKEwj3wo_B9bXJAhUGfywKHR0NDvQ4ChDoAQhPMAc#v=onepage&q=The%20Essential%20Physics%20of%20Medical%20Imaging&f=false] Ken Holmes,Marcus Elkington,Phil Harris (2014), CRC Press</ref> <ref name="KKE">3. Farr's Physics for Medical Imaging[https://books.google.co.uk/books?id=EHODwuD73XMC&pg=PR7&dq=The+Essential+Physics+of+Medical+Imaging&hl=ru&sa=X&ved=0ahUKEwiw1rGi9LXJAhVMkCwKHaa9BwIQ6AEISzAG#v=onepage&q=The%20Essential%20Physics%20of%20Medical%20Imaging&f=false] JPenelope Allisy-Roberts; Jerry R. Williams (2008), Elsevier Limited</ref> }} == Välislingid == *[[:en:Medical_imaging|Medical imaging]] [[Kategooria:Meditsiin]] d6nybe0kfzh9mmxglg3ylsw2ju5n7og 0 424002 7161419 7033288 2026-05-26T11:33:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161419 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=detsember}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Süüria kodusõda | osa = [[Araabia kevad|esimesest Araabia kevadest]] | pilt = Syrian Civil War map (ISW-CTP).svg | pildisuurus = 320px | pildiallkiri = Olukord 2025. aasta 10. oktoobri seisuga<hr>'''Süüria üleminekuvalitsus''' {{Leftlegend|#FFFFFF|border=1px solid black|Süüria relvajõud (sh endine Hay'at Tahrir al-Sham)}} {{Leftlegend|#75D6B7|border=1px solid black|USA okupatsioonijõud ja endine Süüria vaba armee}} {{Leftlegend|#CBE8C5|Türgi okupatsioonijõud ja endine Süüria armee}} {{nowrap|{{Leftlegend|#E4DA76|Süüria demokraatlikud jõud (SDF) ja väejooksikud}}}} {{Leftlegend|#FF8BFF|Kohalikud [[druusid]]e fraktsioonid}}<hr>'''Välisriikide okupatsioonijõud''' {{Leftlegend|#858ACC|Iisraeli okupatsioonijõud ja invasioon}} {{Leftlegend|#D6630D|Venemaa okupatsioonijõud ja assadistidest mässajate kohalolu<!--[[Russian intervention in the Syrian civil war|Russian occupation]]-->}} | aeg = 15. märts 2011 – 8. detsember 2024 | koht = [[Süüria]] (piiriülese mõjuga naaberriikides, eelkõige [[Iraak|Iraagis]] ja [[Liibanon]]is) | kaart = | tulemus = {{täpploend| | [[Bashar al-Assad]]i režiimi langemine | Mässulised vallutavad suurema osa Süüriast ja loovad Süüria üleminekuvalitsuse | Iisrael vallutab [[Golani kõrgendikud]], ÜRO puhvertsooni ja naaberlinnad Süürias | Süüria rahvusarmee (SNA) alustab rünnakut Süüria demokraatlike jõudude (SDF) vägede vastu Kirde-Süürias }} | kaotused = '''Hukkunuid kokku'''<br>580 000<ref>{{Cite web |date=1 December 2022 |title=Syria |url=https://www.globalr2p.org/countries/syria/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20230128063728/https://www.globalr2p.org/countries/syria/ |archive-date=28 January 2023 |website=GCR2P}}</ref> – 617 910+<ref name="SOHR2024">{{cite news |title=Syrian Revolution 13 years on {{!}} Nearly 618 000 persons killed since the onset of the revolution in March 2011 |url=https://www.syriahr.com/en/328044/ |access-date=15 March 2024 |publisher=Syrian Observatory for Human Rights |date=15 March 2024}}</ref><br>'''Hukkunud tsiviilelanikke'''<br>219 223 – 306 887+<!--{{efn|88% of whom were killed by government or Russian forces, according to the [[SOHR]]<ref name="SOHR2024"/>}}--><ref>{{cite news |url=https://www.ohchr.org/en/press-releases/2022/06/un-human-rights-office-estimates-more-306000-civilians-were-killed-over-10 |title=UN Human Rights Office estimates more than 306 000 civilians were killed over 10 years in Syria conflict |date=28 June 2022 |publisher=United Nations |access-date=23 April 2023}}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-06/A_HRC_50_68_AdvanceUneditedVersion.docx | date= 28 June 2022 | title= Civilian Deaths in the Syrian Arab Republic: Report of the United Nations High Commissioner for Human Rights |archive-url=https://web.archive.org/web/20220628112809/https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-06/A_HRC_50_68_AdvanceUneditedVersion.docx | archive-date=28 June 2022 |quote= Over the past ten years, civilians have borne the brunt of the conflict, with an estimated 306,887 direct civilian deaths occurring. | publisher=United Nations}}</ref><br>'''Ümberasustatuid'''{{lihtne loend| * 6,7 miljonit riigisiseselt<!--[[Internally displaced person|internally]]--><br> * 6,6 miljonit väljarännanut<!--[[Refugees of the Syrian civil war|externally (refugees)]]--> (2021. a märts)<ref>{{cite web|url=https://www.unhcr.org/syria-emergency.html|title=Syria emergency|publisher=United Nations High Commissioner for Refugees (UNHCR)}}</ref> }} }} '''Süüria kodusõda''' oli 2011. aasta 15. märtsil alanud [[relvakonflikt]] [[Süüria]] valitsusvägede, neid toetavate välisriikide ning mitmesuguste opositsioonirühmituste võitlejate ja neid toetavate välisriikide vahel.<ref name="T9ak4" /> [[Kodusõda|Kodusõja]] vallandasid [[araabia kevad]]e ajal 2011. aastal toimunud rahumeelsed protesti[[meeleavaldus]]ed, mis eskaleeriti relvakonfliktiks, mille käiku on hakanud üha enam mõjutama välismaised huvirühmad. Lisaks rahale ja relvadele on Süüriasse saabunud üha enam välismaa vabatahtlikke võitlejaid ja [[palgasõdur]]eid. Opositsiooni esialgsel eesmärgil riiki [[demokraatia|demokratiseerida]] ei ole enam kuigi suurt tähtsust, vaid esiplaanil on eri organisatsioonide religioossed ja etnilised motiivid.<ref name="Q5jhS" /> 2015. aastal jagunes kodusõda üha enam mitmeks eri konfliktiks. [[Iraan]]i ja [[Ḩizb Allāh]]i otsene sekkumine ning [[Venemaa]] sõjaline sekkumine Süüria kodusõtta valitsuse poolel ja [[Islamiriigi-vastane rahvusvaheline allianss]] muutsid [[Bashshār al-Asad]]i režiimi vastase kodusõja geostrateegiliste mõõtmetega konfliktiks.<ref name="gikJw" /> Konflikti laiendasid veelgi [[Türgi]] [[õhurünnak]]ud [[Kurdistani Töölispartei]] sihtmärkidele [[Iraak|Iraagis]] ja [[kurdid]]e [[Rahvakaitseüksused|Rahvakaitseüksuste]] sihtmärkidele Süürias.<ref name="vQLH3" /><ref name="fARjE" /> [[ÜRO]] andmetel tapeti Süüria kodusõjas märtsist 2011 märtsini 2015 vähemalt 220 000 inimest.<ref name="WAP12032015" /> Vähemalt neli miljonit inimest on Süüriast põgenenud ja riigisiseseid põgenikke on umbes 7,6 miljonit.<ref name="UNCHR_July2015" /> Veebruaris 2014 nimetas ÜRO Süüria põgenikekriisi kõige suuremaks pärast [[Rwanda genotsiid]]i 1990. aastatel.<ref name="SPON-MUC" /> USA poolt toetatud kurdi relvarühmituste, Türgi poolt toetatud rühmituste ja Venemaa toetusel tegutsenud Süüria režiimi väed purustasid aastatel 2015–2018 [[ISIS|Islamiriigi]] üksused. 2019. aastal sõlmisid Venemaa, Türgi ja Iraan konfliktijoone külmutamise lepingu. Novembris 2024 alustasid džihadistliku rühmituse [[Hay’at Taḩrīr ash-Shām]] (HTS) juhitud mässulised uut pealetungi. * 30. novembril hõivasid mässuliste üksused [[Aleppo]] linna.<ref>[https://www.err.ee/1609537543/suuria-massulised-hoivasid-aleppo-kesklinna Süüria mässulised hõivasid Aleppo kesklinna] ERR, 30. XI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120341077/kreml-on-silmitsi-suure-dilemmaga-kas-venemaa-peab-suurias-maha-jatma-al-assadi-voi-hoopis-ukrainas-tagasi-tombama |title="Kreml on silmitsi suure dilemmaga." Kas Venemaa peab Süürias maha jätma Al-Assadi või hoopis Ukrainas tagasi tõmbama? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-04 |access-date=2024-12-04 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> * 5. detsembril hõivasid mässulised [[Ḩamāh]]' linna<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120341512/suuria-armee-loovutas-massulistele-strateegilise-hama-linna Süüria armee loovutas mässulistele strateegilise Hama linna] Delfi, 5. XII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609543726/massulised-voivad-lahiajal-ara-loigata-assadi-armee-olulise-varustusliini Mässulised võivad lähiajal ära lõigata Assadi armee olulise varustusliini] ERR, 6. XII 2024</ref> ja kurdi võitlejatest koosnevad [[Süüria Demokraatlikud Jõud]] (SDF) [[Deir el-Zor]]i riigi idaosas.<ref>[https://www.err.ee/1609544332/suuria-kurdid-vallutasid-riigi-idaosas-deir-el-zori-linna Süüria kurdid vallutasid riigi idaosas Deir el-Zori linna] ERR, 6. XII 2024</ref> * 7. detsembril taganesid Süüria armee üksused riigi lõunapiirkondadest ja asusid pealinna [[Damaskus]]e kaitsele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120341957/suurias-massulised-teatasid-et-alustasid-damaskuse-umberpiiramist-mida-valitsus-eitab Süürias mässulised teatasid, et alustasid Damaskuse ümberpiiramist, mida valitsus eitab] Delfi, 7. XII 2024</ref> Mässuliste üksused hõivasid [[Palmyra]]. * 8. detsembril 2024 sisenesid mässulite üksused Damaskusesse. Süüria valitseja [[Bashshār al-Asad]] põgenes riigist ja sai asüüli Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1609545248/suurias-loppes-assadi-perekonna-voim Süürias lõppes Assadi perekonna võim] ERR, 8. XII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120341999/video-suuria-massajad-tungisid-pealinna-damaskusesse-president-assad-pogenes VIDEO | Süüria mässajad tungisid pealinna Damaskusesse, president Assad põgenes] Delfi, 8. XII 2024</ref> Mässulised on sisenenud ka [[Latakia]] linna. Seal asuvast Venemaale kuuluvast Hmeimimi lennuväebaasist algas vägede evakeerumine.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120342021/otseblogi-tuhanded-suuria-pagulased-naasevad-koju-venemaa-sonul-lahkus-assad-vabatahtlikult-voimult OTSEBLOGI | Tuhanded Süüria pagulased naasevad koju. Venemaa sõnul lahkus Assad "vabatahtlikult" võimult] Delfi, 8. XII 2024</ref> Algasid kokkupõrked Türgi toetatud HTS ja kurdide SDF vahel. Kurdid loovutasid HTS'le Manbiji linna. * 11. detsember Süüris ajutise peaministri ametisse asus senine [[Idlib]]i kuberner Mohammed al-Bashir.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120342724/suuria-ajutiseks-peaministriks-kuulutas-end-massuliste-toetatud-mohammed-al-bashir Süüria ajutiseks peaministriks kuulutas end mässuliste toetatud Mohammed al-Bashir] Delfi, 11. XII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609547359/hts-nimetas-idlibi-provintsi-juhi-suuria-ajutiseks-peaministriks HTS nimetas Idlibi provintsi juhi Süüria ajutiseks peaministriks] ERR, 10. XII 2024</ref> Venemaa evakueerib oma vägesid [[Hmeimim]]i lennubaasist ja [[Tartus]]i sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609547707/venemaa-uritab-endiselt-vagesid-suuriast-ara-tuua#venemaa Venemaa üritab endiselt vägesid Süüriast ära tuua] ERR, 11. XII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609551223/satelliitfotod-naitavad-et-venemaa-pakib-suurias-sojavarustust-kokku Satelliitfotod näitavad, et Venemaa pakib Süürias sõjavarustust kokku] ERR, 14. XII 2024</ref> Mässuliste kiire edu põhjuseks oli Assadi režiimi seniste põhitoetajate - Venemaa, Iraani ja [[Hizbollah]]i - suutmatus säilitada toetust senisel tasemel.<ref>[https://www.err.ee/1609544728/suuria-massuliste-sonul-alustasid-nad-pealinna-damaskuse-piiramist Süüria mässuliste sõnul alustasid nad pealinna Damaskuse piiramist] ERR, 7. XII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120342165/uue-suuria-esimene-paev-endised-vaenlased-loovad-uue-voimuga-suhteid Uue Süüria esimene päev. Endised vaenlased loovad uue võimuga suhteid] Delfi, 9. XII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120342130/video-iisrael-hoivas-assadi-langemisele-jargnenud-segadust-kasutades-suuriast-uue-tuki VIDEO | Iisrael hõivas Assadi langemisele järgnenud segadust kasutades Süüriast uue tüki] Delfi, 9. XII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609545679/iisraeli-vaed-sisenesid-suuriasse-ja-pommitasid-sealseid-sojalisi-objekte Iisraeli väed sisenesid Süüriasse ja pommitasid sealseid sõjalisi objekte] ERR, 9. XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120342235/kaart-kes-hakkab-jargmisena-suuriat-valitsema-unistus-kodusoja-loppemisest-ei-pruugi-taituda |title=KAART - Kes hakkab järgmisena Süüriat valitsema? Unistus kodusõja lõppemisest ei pruugi täituda |url-access=subscription |publisher=The Economist |date=2024-12-09 |access-date=2024-12-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.economist.com/middle-east-and-africa/2024/12/08/who-will-rule-syria-now-the-assad-regime-has-been-toppled |title=Who will rule Syria now the Assad regime has been toppled? |url-access=subscription |publisher=The Economist |date=2024-12-08 |access-date=2024-12-08 |website=www.economist.com}}</ref> == Taust == === Poliitiline olukord === Süürias on 1963. aastast [[üheparteisüsteem]]i raames valitsenud [[Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei]] (Baath). Reaalsed opositsiooniparteid pole olnud lubatud. Kuigi [[Iraagi Baathi Partei|sama partei]] oli võimul ka [[Şaddām Ḩusayn]]i aegses [[Iraak|Iraagis]], rivaalitsesid Iraagi ja Süüria haru juhtpositsiooni pärast [[araabia maad]]es ning sepitsesid teineteise vastu vandenõusid.<ref name="Bassam Tibi 1993" /> === Sotsiaal-majanduslik olukord === 1960.–1980. aastatel oli Süüria üks suurema sündimusega riike Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas. Sündimus kulmineerus 1970. aastatel.<ref name="a615J" /> Koos samal ajal pidevalt väheneva suremusega<ref name="OPL9P" /> viis see rahvastiku kasvuni 4,5 miljonilt 13,8 miljoni elanikuni ajavahemikus 1960–1994.<ref name="ev50R" /> Hiljem on kasv aeglustunud. 2010. aastal elas Süürias umbes 22,5 miljonit inimest.<ref name="stategov" /> Süüria riik tagas 1970. ja 1980. aastatel Nõukogude Liidu majandusabi, araabia maade toetuse, Iraagi nafta transiidi ning väikese oma naftatoodangu toel suure [[majanduskasv]]u ja piisava arvu töökohtade loomise. Kui välisabi lõppes ja nafta hind 1980. aastatel langes, tekkis majanduses stagnatsioon, nii et iive oli majanduskasvust tunduvalt suurem.<ref name="WKbBw" /> Kriisi süvendasid suured sõjalised kulutused. Tagajärjeks oli suur [[töötus]] ja suur [[inflatsioon]]. Nendega võideldes vähendati ajavahemikus 1985–1995 sõjalisi kulutusi poole võrra. Aastal 1987 lõpetati lisatoetuste maksmine eriti lasterikastele perekondadele.<ref name="mJJQP" /> Majanduskasvu pärssisid suur välisvõlg Nõukogude Liidule (hiljem selle järglasriigile Venemaale) ja lääne tööstusriikidele ning nafta hinna uus langus 1990. aastate keskel. Hädavajalik oli erastamise ja erasektori edendamise abil majandust liberaliseerida, et tööhõivet võimalikult palju suurendada ning sellega vähendada riigi sotsiaalkulutusi.<ref name="gKKqr" /> Nende reformide vajalikkus oli riigi juhtkonnale ammu selge ja partei seadis juba 1985 eesmärgiks tugevama erasektori, aga kohmakas, ületsentraliseeritud haldussüsteem, milles töötas peaaegu kolmandik palgasaajatest,<ref name="stategov" /> ei suutnud reforme ellu viia.<ref name="HhSjz" /> Pärast [[Süüria president|president]] [[Ḩāfiz̧ al-Asad]]i surma aastal 2000 püüdis tema poeg ja ametijärglane [[Bashshār al-Asad]] neid majandusreforme osaliselt ellu viia, kuid ei lubanud üheparteisüsteemi ega haldussüsteemi demokraatlikku reformimist.<ref name="1Aijz" /> Majanduse olukord märgatavalt ei paranenud. Erasektori nõudluse kasv, mille tekitasid eelkõige Iraagi põgenikud ja investeeringud Pärsia lahe piirkonnast aastatel 2004–2007, tingis lühiajalise 4% majanduskasvu.<ref name="9M4sY" /> Töötus oli ametlikel andmetel 10%, sõltumatutel hinnangutel oli see palju suurem, ulatudes enne kodusõja puhkemist alla 30-aastaste seas 50 protsendini.<ref name="HKMnA" /> Kriisi süvendasid 2007 alanud ikaldused. Rahvastiku kiire kasvu tõttu suurenes nõudlus vee järele. Rajati palju illegaalseid kaeve; koos liiga suurte ja veemahukate põllumajandusprojektidega viis see mulla ja veevarude väljakurnamiseni. Aastatel 2006–2010 lisandus [[põud]] (vt [[Süüria põuad]]). Põua tõenäosuse märgatavat suurenemist peetakse [[globaalne soojenemine|globaalse soojenemise]] tagajärjeks.<ref name="Kelley ua 2015" /><ref name="303uO" /> Süüria valitsus ei abistanud põua tõttu kannatada saanud inimesi piisavalt. Tagajärjeks oli töötuse suurenemine, toitlusraskused ja 1,5 miljoni inimese lahkumine riigist.<ref name="B5shJ" /><ref name="amsA4" /> [[Euroopa rändekriis]]i üheks vallandajaks on peetud ka [[2015. aasta kuumalained|2015. aasta kuumalaineid]] Euroopas ja Lähis-Idas.<ref name="Kelley ua 2015" /><ref name="OpKc8" /> === Rahvastikurühmad ja fraktsioonid === Süüria ühiskonna heterogeensus kätkeb endas konfliktiohtu ja see on ka fraktsioonideks jagunemise üks põhjusi Süüria kodusõjas. Süüria rahvastik koosneb Süüria araablastest, [[kurdid]]est, [[süürlased|süürlastest]], [[Süüria türkmeenid]]est ja [[palestiinlased|palestiinlastest]]. Üle 70% rahvastikust on [[sunniidid]]. Usuliste vähemuste seas on [[alaviidid]], [[süüria kristlased]], [[druusid]] ja [[šiiidid]]. Süüria riik oma sotsialistliku ideoloogiaga pidas end sekulaarseks ning keelas usurühmituste avaliku poliitilise mõju.<ref name="ACYzj" /> Usulised ülestõusud, nagu [[Moslemi Vennaskond|Moslemi Vennaskonna]] ülestõus ([[Moslemi Vennaskonna ülestõus Süürias]]), mis püüdis vägivaldselt [[sunnism|sunniitlust]] [[riigiusund]]iks teha,<ref name="vta4d" /> suruti juba 1980. aastatel väga karmilt maha, näiteks [[Ḩamāhi veresaun]]as oli kümneid tuhandeid ohvreid. Et režiim takistas radikaalsete sunniitide poliitilist mõju, olid usuvähemused soodsamas olukorras. Hirmu tõttu sunniidi fanaatikute ees on paljud kristlased kodusõja ajal toetanud valitsust .<ref name="X5JBm" /> 20. detsembril 2012 avaldatud aruandes nentis ÜRO Inimõiguste Nõukogu ülesandel tegutsev sõltumatu rahvusvaheline Süüria uurimiskomisjon, et konflikt on omandanud üha enam etnilis-usulise iseloomu. Valitsusväed on rünnanud sunniitidest tsiviilisikuid, ülestõusnud aga alaviite ning teisi valitsusele ustavaks peetavaid vähemusi, nagu katoliiklasi, armeenia kristlasi ja druuse. Kristlased, kurdid ja türkmeenid on konflikti kaasa tõmmatud ning on mõnel juhul olnud sunnitud haarama relvad enesekaitseks või poole võtmiseks.<ref name="yzo9L" /> ==== Alaviidid ==== Nii nagu Iraagis täitis [[Şaddām Ḩusayn]] võimupositsioonid oma [[Tikrīt]]i [[klienteel]]i esindajatega, on Süürias Al-Qardāḩah' klienteel. [[Al-Qardāḩah]] on Põhja-Süüria küla, kus elavad peamiselt [[alaviidid]] ning kus sündis Süüria praeguse presidendi [[Bashshār al-Asad]]i isa [[Ḩāfiz̧ al-Asad]]. Seni on valitsus oma stabiilsuse taganud eriti Al-Qardāḩah' klienteeli abiga.<ref name="Bassam Tibi 1993" /> Alaviidid on ajalooliselt olnud sageli taga kiusatud usuvähemus. Nad kuuluvad šiiitide hulka ning on sunniitide silmis hereetikud. Süüria elanikkonnast moodustavad alaviidid umbes 12%.<ref name="sahm" /><ref name="sC5y6" /> Alaviidid, kes ülestõusudes osalevad, on oma kogukonnas isoleeritud.<ref name="OdC5L" /><ref name="4WavW" /> ==== Kristlased ==== {{vaata|Süüria kristlased}} [[Kristlus]]el on Süürias pikk ajalugu, mis ulatub tagasi [[Paulus]]e pöördumiseni. Umbes 60% kristlastest kuulub [[Antiookia Süüria Õigeusu Kirik]]usse.<ref name="fides" /> Novembris 2011 tänas [[Antiookia patriarh]] [[Ignatius Zakka I. Iwas|Ignatius]] [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Kirill]]i külaskäigu ajal [[Damaskus]]esse patriarhi ja kõiki Venemaa kodanikke kaastunde ja toetuse eest.<ref name="QGYJZ" /> Märtsis 2012 tehtud avalduses kahetses süüria õigeusu kirik [[Vaba Süüria Armee]] [[Al-Fārūqi Brigaadid]]e "kristlastevastaseid [[etniline puhastus|etnilisi puhastusi]]" [[Homs]]is. Relvastatud [[islamist]]id olevat olnud juba 90% kristlasi Homsist ära ajanud.<ref name="fides" /> [[Al-Fārūqi Brigaadid]] andsid aprillis 2012 [[Spiegel]]ile intervjuu, milles nad lükkasid need süüdistused otsustavalt tagasi. Nende kõneisik Abdel-Razaq Tlas, kunagise Süüria kaitseministri [[Muşţafā Țalās]]i vennapoeg, heitis Spiegelis avaldatud teadetele ette, et need heidavad revolutsioonile halba varju.<ref name="5aETf" /> Süüria kristlased hoiatasid seoses lahingutega [[Al-Ḩasakah' provints]]is suure kristlastest põgenike laine eest juhul, kui provints peaks araablastest mässajate kätte langema.<ref name="onFZe" /> Süürlastest kristlased rajasid seepeale ka esimesed oma maakaitseväed, nagu [[Sutoro]] ja [[Süürlaste Sõjanõukogu]], mis on seotud [[Süürlaste Ühtsusparteiga]] ja mis võitlevad rindel koos kurdide [[Rahvakaitseüksused|Rahvakaitseüksustega]].<ref name="lefz0" /> ==== Šiiidid ==== Enamik Süüria šiiidi vähemusest peab ülestõusnuid terroristideks, mitte vabadusvõitlejateks. Aladel, mida Süüria armee ei kontrolli, kardavad šiiidid oma elu pärast. Sellepärast nad pigem sallivad ülestõusnute ja valitsusvastaste julma kohtlemist valitsusvägede poolt, mistõttu neid peetakse al-Asadi toetajateks.<ref name="nyt20120229" /> ==== Kurdid ==== {{vaata|Süüria kurdid}} [[Kurdid]] on Süüria suurim mittearaabia rahvastikurühm (umbes 1,7 miljonit, ligi 10% rahvastikust).<ref name="nng3E" /> Enamik neist elab Süüria kirdeosas peaaegu 1000 km pikkuse [[Süüria-Türgi piir]]i ääres ning [[Süüria-Iraagi piir]]i ääres [[Al-Ḩasakah' provints]]is ja [[Ḩalabi provints]]is. Aastal 1965 kuulutas Süüria valitsus välja [[araabia vöönd]]i loomise Süüria-Türgi piiri äärde ning 1973 viidi see ellu, asustades sinna [[beduiin]]e. Peale selle võeti [[1962. aasta Al-Ḩasakah' provintsi rahvaloendus]]e käigus 20 protsendilt Süüria kurdidelt [[Süüria kodakondsus]], sest nad olevat illegaalselt [[Türgi]]st Süüriasse sisse rännanud. Märtsis 2011 teatas [[Süüria töö- ja sotsiaalministeerium]], et kurdidel, kellel pole Süüria kodakondsust, pole nüüdsest õigust tööle. Aprilli teisel nädalavahetusel 2011 teatati, et need Süürias viibivad kurdid, kellel pole ühegi riigi kodakondsust, saavad Süüria kodakondsuse.<ref name="Wieder Tote in Daraa" /> See käib aga ainult registreeritud kodakondsuseta isikute kohta.<ref name="7au5E" /> Tähtsamad kurdi organisatsioonid on 15 parteist koosnev [[Kurdi Rahvusnõukogu]] ja [[Demokraatliku Ühtsuse Partei]] (Partiya Yekitîya Demokrat, PYD). Alates juulist 2012 teevad need koostööd [[Kurdi Ülemkomitee]] raames. Demokraatliku Ühtsuse Parteil ja teistel kurdi parteidel on relvaüksused, mis tegutsevad kurdide asualadel. Kolm kurdi enamusega ala ühinesid 2014. alguses ''de facto'' sõltumatuks [[Rojava]] osariigiks ja kuulutasid välja autonoomia. == Protestikeskused == [[Pilt:Anti Assad graffiti on walls march 2011 syria.jpg|pisi|"Maha Bashshār al-Asad" – valitsuskriitiline grafiti ülestõusu algaegadest (2011)]] Valitsusvastastel protestimeeleavaldustel osalesid algfaasis mitmesugused Süüria grupeeringud. Kodusõja kestel omandas üha suurema tähtsuse välismaa toetus ja mõju ning välismaalaste osalus. Süüria kirdeosas koondusid meeleavaldused alguses kurdide asualadele.<ref name="Wieder Tote in Daraa" /> Teine protestiliikumise keskus oli [[Dar‘ā]] linn hõimude mõju all olevas vaeses põllumajanduspiirkonnas, mille majandus oli [[Süüria põuad|aastatepikkuse põua]] järel laastatud. Nagu 2001. aasta [[Damaskuse kevad]]e ajalgi, nõuti korrumpeerunud majanduspoliitika lõppu ja president Bashshār al-Asadi [[Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei|Araabia Taassünni Sotsialistliku Partei]] valitsuse kukutamist.<ref name="4oowk" /> Seal osalesid meeleavaldustel eriti sunniitidest araablased. Sealse opositsiooni tähtis kogunemiskoht oli [[Dar‘ā ‘Umarī mošee]].<ref name="uQCq0" /> Türgi Lähis-Ida eksperdi [[Oytun Orhan]]i (strateegiliste Lähis-Ida uuringute keskus [[Orsam]]) arvates annab just see meeleavaldustele Süürias, eriti Dar‘ās, selgelt islamlikuma mündi. Ta mainib ka, et meeleavaldajate üks sagedamini skandeeritud hüüdlausetest oli: "Me tahame moslemeid, kes Jumalasse usuvad."<ref name="Ffp7t" /> [[Homs]]i ja [[Bāniyās]]i meeleavaldustes süüdistas [[Süüria siseministeerium]] radikaalseid [[salafism|salafiste]].<ref name="ClYr1" /><ref name="okCcP" /> == Konflikti osalised == [[Pilt:Baath Battalions Insignia.svg|pisi|Araabia Taasünni Sotsialistliku Partei maakaitseväe embleem]] === Valitsus === ==== Kriisiaegsed reformid ==== Vastusena ülestõusule on al-Asad alates aprillist 2011 välja kuulutanud ulatuslikud reformid ja mõned neist on ka ellu viidud. Korduvalt on välja kuulutatud [[amnestia]] opositsionääridele, näiteks mais ja juunis 2011 ning jaanuaris 2012.<ref name="fTLxz" /><ref name="Oeqnc" /><ref name="xW598" /><ref name="de.rian.ru" /> Novembrist 2011 jaanuarini 2012 vabastati amnestiate põhjal umbes 4000 inimest.<ref name="de.rian.ru" /> Amnesteeritute seas oli ka hilisem mässuliste juht [[Zahrān ‘Allūsh]].<ref name="NLr9L" /> Maiks 2012 kõrvaldati [[Süüria põhiseadus]]est Araabia Taassünni Sotsialistliku Partei juhtiv roll, kuid [[Süüria president|presidendile]] anti volitusi juurde.<ref name="dpFfM" /> [[2012. aasta Rahvanõukogu valimised|2012. aasta Rahvanõukogu valimistel]] kandideerisid 9 partei esindajad.<ref name="Nog30" /> [[Pilt:Bashar al-Assad (cropped).jpg|pisi|püsti|Bashshār al-Asad (2010)]] ==== President Bashshār al-Asadi hoiak ==== 11. mail 2012 [[Rossija 24]]-s näidatud intervjuus president Bashshār al-Asadiga rääkis viimane reformide jätkamisest. Kõik kriisi ajal vastu võetud seadusesätted tulevat valitsuse egiidi all käivitatava rahvusliku dialoogi raames poliitiliste jõudude vahel läbi arutada. Olevat võimalik ka arutelu [[Süüria põhiseadus]]e üle. Dialoogi osalistena nimetas ta parteisid ja poliitilisi liidreid. Kriitikale, mille järgi reformid toimuvad liiga aeglaselt, vastas ta, et Süüria uus põhiseadus võeti vastu kõigest nelja kuuga. Ootus, et nii lühikese ajaga kõik seadused läbi arutatakse, ei olevat realistlik. Tavaliselt võtvat niisugune samm aega kuus kuud kuni aasta. Konflikti rahustamist varasemate reformidega peab ta välistatuks, sest terroristid ei olevat huvitatud reformidest, vaid terrorismist.<ref name="rossija24_interview" /> Et paljud välismaa ajakirjanikud saadeti peagi pärast ülestõusu algust maalt välja,,<ref name="qm0Pq" /> siis toetuvad uudised ülestõusu kohta peamiselt kohapealsetele aktivistidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Süüria valitsus rääkis juba kohe pärast protestimeeleavalduste algust, et neid õhutavad [[islamism|islamistlikud]] äärmuslased, välismaised vandenõulased ja terroristid. Bashshār al-Asad on pärast kodusõja puhkemist korduvalt, viimast korda juuli lõpus 2013, teatanud,<ref name="nytimes.com" /> et ta on valmis rahuläbirääkimisteks, vastaspool on aga ettepaneku iga kord tagasi lükanud. Opositsionäärid on korduvalt nõudnud, et enne läbirääkimiste algust teataks al-Asad oma tagasiastumisest,<ref name="zqYzI" /> või öelnud, et nad on nõus läbi rääkima alles siis, kui nad on saavutanud sõjalise ülekaalu.<ref name="HAXjV" />Augusti alguses 2013 taganes al-Asad lõpuks oma ettepanekust ning ütles telepöördumises, et opositsioon on väheusaldusväärne ning läbirääkimiste asemel tuleb ülestõus relvajõuga maha suruda.<ref name="SyjKE" /> === Ḩizb Allāh === Islamistlik organisatsioon [[Ḩizb Allāh]] alustas avalikku relvastatud võitlust valitsuse poolel hiljem. See valdavalt šiiitlik organisatsioon, mis baseerub [[Liibanon]]is, oli varem korduvalt võidelnud [[Iisrael]]i vägedega. Seda toetab eeskätt [[Iraan]]. Logistiliselt sõltub ta Süüria valitsuse abist. Selle juht [[Ḩasan Naşrallāh]] teatas 25. mail 2013, et tema organisatsioon võitleb hoolimata ohvritest lõpuni Süüria valitsuse poolel. Ta tõotas oma organisatsiooni tuhandetele võitlejatele võitu "radikaal-sunniitlik-islamistlike mässajate" üle.<ref name="qC2uv" /> Need äärmuslased pöörduvat USA ja Iisraeli toetusel ka Liibanoni vastu, kui neid ei peatata.<ref name="Gkgt9" /> USA mõistab Ḩizb Allāhi sekkumise otsustavalt hukka.<ref name="zLXWr" /> === Venemaa === {{vaata|Venemaa sõjaline sekkumine Süüria kodusõtta}} [[Venemaa]] saadab sõjas peamiselt [[tiibrakett]]e ning heidab [[vaakumpomm]]e ja [[kassettpomm]]e mässuliste kontrolli all olevate aladele. Organisatsiooni [[Violations Documenting Center in Syria]] andmetel hukkus ainuüksi oktoobri algusest kuni novembri keskpaigani 2015 nende rünnakute tagajärjel 526 tsiviilisikut, sealhulgas 137 last ja 71 naist.<ref name="0yINS" /> Venemaad seob Süüria valitsusega aastakümnete pikkune koostöö, mis sai alguse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ajal. Vastutasuks sõjalise ja majandusliku abi eest lubas Süüria Nõukogude Liidul kasutada [[Ţarțūsi mereväebaas]]i. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja muutusi teistes riikides on Ţarțūs jäänud Venemaa ainsaks tugipunktiks Vahemere ääres. Et vältida intsidente Venemaa sõjaväelaste ja tsiviilisikutega kodusõjas, viis Venemaa juuni lõpus 2013 oma alles jäänud personali [[Ţarțūs]]ist ära.<ref name="wveF6" /> Venemaa valitsusele teevad muret ka Venemaa lõunaosast pärit [[islamism|islamistlike]] võitlejad Süürias. Kodusõjas osalevad äärmuslased mainisid Venemaad rünnaku võimaliku sihtmärgina, pidades silmas eriti [[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši olümpiamänge 2014]].<ref name="2CRrh" /> Koos [[Hiina]] esindajatega hääletas Venemaa [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s kaks korda resolutsioonide vastu, mis nägid ette sanktsioonid Süüria valitsuse vastu opositsiooni kohtlemise eest ning vaatlejate saatmise Süüriasse. Venemaa pidas resolutsioonide nõudmisi, näiteks nõudmist valitsusväed linnadest ja küladest välja viia, Süüria [[siseasjadesse sekkumine|siseasjadesse sekkumiseks]] ning rõhutas välismaise sõjalise sekkumise ohtu.<ref name="reu 190712" /> USA salateenistuste esitatud tõendeid, mille tõttu USA valitsus oli 13. juunil 2013 sunnitud kommenteerima Süüria valitsuse paljusid piiratud [[keemiarelv]]a kasutamisi,<ref name="kMUNh" /> nimetas Venemaa Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees [[Aleksei Puškov]] 14. juunil sama fabritseerituteks kui valed Şaddām Ḩusayni massihävitusrelvade kohta.<ref name="MqUem" /><ref name="edwgb" /> 9. juulil teatas Venemaa omakorda, et tõenäoliselt on mässulised kasutanud keemiarelva ([[sariin]]i).<ref name="yHJlT" /> Mais 2013 teatas [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]], et Venemaa taotleb rahuläbirääkimisi eesmärgiga vägivallale lõpp teha ning säilitada territoriaalselt terviklik suveräänne Süüria riik.<ref name="1kgB7" /> Süüria rahukonverentsi ei toimunud, kuigi Süüria valitsus avaldas Venemaa algatusel oma valmisolekut selleks..<ref name="eaGek" /> Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees [[Aleksei Puškov]] ei süüdistanud rahuläbirääkimiste ("Genf-2") blokeerimises mitte 19 mässuliste organisatsiooni, mis keeldusid selles osalemast, vaid nende (finantsiliselt sõltuvate) rühmituste välismaiseid rahastajaid.<ref name="ovFs0" /> Alates hilissuvest 2015 on [[Latakia]] lähedal Venemaa [[ekspeditsioonikorpus]]. Venemaa allikate järgi oli algul tegu nõuandjatega.<ref name="elxJS" /> 30. septembril 2015 sai president Putin aga Föderatsiooninõukogult loa sõjaliselt sekkuda.<ref name="2PTAp" /> Venemaa oli sinna juba paigutanud hävituslennukeid [[Suhhoi Su-30]], pommitajaid [[Suhhoi Su-24]] ja [[Suhhoi Su-34]] ning ründelennukeid [[Suhhoi Su-25]], samuti [[luuredroon]]e. [[USA]], [[Saudi Araabia]], [[Katar]], [[Saksamaa]], [[Prantsusmaa]], [[Türgi]] ja [[Suurbritannia]] väljendasid pärast esimesi rünnakuid oktoobri alguses 2015 sügavat muret selle üle, et Venemaa õhurünnakutel Süürias oli tsiviilohvreid, [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]] sihtmärke need aga ei tabanud.<ref name="VDgXl" /> Saudi Araabia ähvardas, et mingil juhul ei aktsepteerita Venemaa sekkumist eesmärgiga al-Asadit võimul hoida.<ref name="tQ0sn" /> 2016. aasta [[5. veebruar]]il edastas [[Reuters]] uudise, mille kohaselt olid kümned tuhanded linnaelanikud sunnitud elu päästmiseks linnast põgenema.<ref name="EANqp" /> === Iraan === [[Iraan]]i üksused on Süüria valitsusvägede ja [[Ḩizb Allāh]]i järel suuruselt kolmas sõjaline jõud valitsuse poolel (Venemaa ei ole maaväge kaasanud). Võitlevad põhilised revolutsioonilised brigadid ning Iraagi päritolu šiiitidest palgasõdurid, samuti [[Afganistan]]i päritolu palgasõdurid, kes on peamiselt [[hesaarid]].<ref name="hcocM" /> Iraani juhtkond, kes on Süüria valitsuse kauaaegne liitlane, reageeris Süüria sündmustele alguses ning vastustas mis tahes sekkumist Süüria siseasjadesse.<ref name="qcAij" /> Iraani riigi mõju all olevas pärsiakeelses meedias kajastati küll põhjalikult ja heatahtlikult ülestõuse [[Tuneesia]]s, [[Egiptus]]es, [[Liibüa]]s ja [[Bahrein]]is, kuid mitte Süüria ülestõusu,.<ref name="lgXPF" /> Hiljem hakati edastama Süüria valitsuselt üle võetud seisukohti, eriti väiteid, et konflikti õhutavad USA ja Iisrael.<ref name="VHYcd" /> Septembris 2012 kinnitas Iraan esimest korda ametlikult, et Süürias toetavad valitsusvägesid [[Islamirevolutsiooni Valvurite Armee]] inimesed. Tegu ei olevat aga Iraani sõjaväelise kohaloluga ja aktiivse sekkumisega; viimane olevat jäetud juhuks, kui Süüriat rünnatakse välismaalt.<ref name="Km3H5" /> Aprillis 2013 on teatatud, et Iraanis õpetatakse Süüria valitsuse teenistuses olevaid poolsõjaväelisi üksusi.<ref name="mswMK" /> === Poliitiline opositsioon === [[Pilt:Syria-flag 1932-58 1961-63.svg|pisi|Opositsiooni kasutatav [[Süüria Vabariik|Süüria Vabariigi]] (1932–1958 ja 1961–1963) lipp]] Süüria poliitilisse opositsiooni kuuluvad mitmesugused valimistel osalevad [[partei]]d ja liidud. Mõned olid olemas juba enne ülestõusu, teised tekkisid protestimeeleavalduste ajal ning asutati seejärel ametlikult. [[2012. aasta Süüria parlamendivalimised|2012. aasta valimiste]] eel asutati aprillini 2012 üheksa parteid. Nende juhid olid vähe tuntud. [[Süüria parlament|Süüria parlamendis]] on esindatud opositsiooniliit [[Rahvarinne Muutuse ja Vabaduse Eest]]. Selles on palju neid, kes on olnud aastaid opositsioonis ja sageli ka vangis istunud. Rahvarinne peab end "valitsuse ja tänava vaheliseks sillaks", mistõttu paljud peavad seda valitsusele lähedal seisvaks. Vägivaldseid meeleavaldusi Rahvarinne ei poolda.<ref name="TpByg" /> [[Süüria Rahvusnõukogu]] on oktoobris 2011 [[İstanbul]]is asutatud katusorganisatsioon Süüria opositsiooni ühendamiseks. Asutamisdeklaratsioonis vastustas see veel välismaist sekkumist Süüria kodusõtta. Hiljem aga nõudis see [[lennukeelutsoon]]i ja novembris 2011 isegi Türgiga piirnevat "kaitsetsooni" Süüria territooriumil, mille kehtestamiseks oleks aga tarvis rahvusvahelist mandaati.<ref name="WWi6n" /> Enamik Rahvusnõukogu liikmeid elab väljaspool Süüriat; nende seas on Prantsusmaal elav [[Burhān Ghalyūn]] ning [[Haytham al-Māliḩ]]. Rahvusnõukogus on esindatud ka Süüria [[Moslemi Vennaskond]].<ref name="HC5MH" /> Novembris 2012 asutati [[Süüria Opositsiooniliste ja Revolutsiooniliste Jõudude Rahvuslik Koalitsioon]], millest sai uus opositsiooni katusorganisatsioon. Rahvusnõukogu on osa sellest koalitsioonist. Süüria sõjalise opositsiooni osa, mis taotleb islamiriigi rajamist, ei tunnusta seda koalitsiooni. {{pooleli}} == Vaata ka == * [[Aleppo#Uudised_linnast_aastal_2012|Aleppo aastal 2012]] * [[Operatsioon Rahu Allikas]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="WAP12032015">[http://bigstory.ap.org/article/998fe51aba5848c386f1b1020fbf49ee/aid-groups-criticize-un-security-council-over-syria Aid groups criticize UN Security Council over Syria, bigstory.ap.org, 12. märts 2015]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="UNCHR_July2015">[http://www.unhcr.org/559d67d46.html Total number of Syrian refugees exceeds four million for first time, UNCHR, 9. juuli 2015]</ref> <ref name="SPON-MUC">[http://www.spiegel.de/politik/ausland/syrien-schlimmste-fluechtlingskrise-seit-zwanzig-jahren-a-950510.html Uno-Bericht: Neun Millionen Syrer sind auf der Flucht vor dem Krieg, spiegel.de, 1. veebruar 2014]</ref> <ref name="Bassam Tibi 1993">[[Bassam Tibi]]. ''Die Verschwörung: Das Trauma arabischer Politik'', Hoffmann und Campe, Hamburg 1993, lk 186–188.</ref> <ref name="stategov">[http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3580.htm ''Background Note: Syria'', USA Riigidepartemang, märtsi 2012 seisuga]</ref> <ref name="Kelley ua 2015">Colin P. Kelley, Shahrzad Mohtadib, Mark A. Canec, Richard Seagerc, Yochanan Kushnirc. Climate change in the Fertile Crescent and implications of the recent Syrian drought. – ''[[Proceedings of the National Academy of Sciences]]'', 2015, kd 112, nr 11, lk 3241–3246. [https://web.archive.org/web/20180830231854/http://www.pnas.org/content/112/11/3241 Resümee.]</ref> <ref name="sahm">Ulrich W. Sahm. [https://web.archive.org/web/20150926221830/http://www.hagalil.com/archiv/2011/03/21/syrien-3/ Dramatische Entwicklungen in Syrien und Jemen], hagalil.com, 21. märts 2011.</ref> <ref name="fides">[https://web.archive.org/web/20120915031702/http://www.fides.org/aree/news/newsdet.php?idnews=29922&lan=deu ASIEN/SYRIEN – Beobachter beklagen Menschenrechtsverstöße der Opposition und "ethnische Säuberung" in Homs, während Jesuiten humanitäre Hilfe leisten], fides.org, 21. märts 2012.</ref> <ref name="nyt20120229">Tim Arango.[http://www.nytimes.com/2012/02/29/world/middleeast/syria-crisis-highlights-paradoxes-of-assad-support.html?pagewanted=all&_r=0 "Syria’s Sectarian Fears Keep Region on Edge"], nytimes.com, 28. veebruar 2012</ref> <ref name="Wieder Tote in Daraa">Karin Leukefeld. [http://www.neues-deutschland.de/artikel/195231.wieder-tote-in-daraa.html Wieder Tote in Daraa.], neues-deutschland.de, 11. aprill 2011.</ref> <ref name="de.rian.ru">[https://web.archive.org/web/20120118034318/http://de.rian.ru/world/20120115/262462997.html Syrien: Präsident Assad verkündet Amnestie für Regimegegner], rian.ru, 15. jaanuar 2012.</ref> <ref name="rossija24_interview">[https://urs1798.wordpress.com/2012/05/20/interview-des-syrischen-prasidenten-bashar-al-assad-im-russischen-fernsehen-ubersetzt-von-barbara-syrien-syria/ "Interview mit dem syrischen Präsidenten Bashar al Assad"], [[Rossija 24]], 11. mai 2012</ref> <ref name="nytimes.com">David M. Herszenhorn.[http://www.nytimes.com/2013/07/23/world/middleeast/russia-says-assad-is-ready-for-peace-talks.html Russia Says Assad Is Ready for Peace Talks], nytimes.com, 22. juuli 2013.</ref> <ref name="reu 190712">Michelle Nichols. [https://web.archive.org/web/20150924165518/http://www.reuters.com/article/2012/07/19/us-syria-crisis-un-idUSBRE86I0UD20120719 Russia, China veto U.N. Security Council resolution on Syria, Reuters, 19. juuli 2012]</ref> <ref name="T9ak4">{{Cite web|url=http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-russia-syria-idUSKCN0RV41O20151002 |title=Iran troops to join Syria war, Russia bombs group trained by CIA|publisher=[[Reuters]] |date=2. oktoober 2015 |accessdate=5. veebruaril 2016|first1=Laila |last1=Bassam |first2=Andrew |last2=Osborn| location=Beirut/Moskva}}</ref> <ref name="Q5jhS">[[Simon Adams]]. [http://www.nytimes.com/2012/11/16/opinion/the-worlds-next-genocide.html?_r=0 The World’s Next Genocide, New York Times, 15. november 2012]</ref> <ref name="gikJw">[http://www.welt.de/politik/ausland/article116713293/Syrien-wird-zum-geostrategischen-Schlachtfeld.html Syrien wird zum geostrategischen Schlachtfeld], welt.de, 31. mai 2015</ref> <ref name="vQLH3">[http://www.zeit.de/politik/ausland/2015-07/pkk-angriffe-tuerkei-kritik Türkische Luftangriffe:"Vorwand, um gegen die Kurden vorzugehen"], zeit.de, 25. juuli 2015</ref> <ref name="fARjE">Frank Nordhausen. [http://www.fr-online.de/tuerkei/ypg-milizen--tuerkei-greift-verbuendete-der-usa-an-,23356680,32269694.html Türkei greift Verbündete der USA an], fr-online.de, 27. oktoober 2015</ref> <ref name="a615J">Onn Winckler. ''Demographic Developments and Population Policies in Bath’ist Syria'', lk 24</ref> <ref name="OPL9P">Onn Winckler. ''Demographic Developments and Population Policies in Bath’ist Syria'', lk 26jj</ref> <ref name="ev50R">Joseph Ginat, Onn Winckler, Moshe Ma'oz. ''Modern Syria: A Pivotal Role in the Middle East'', lk 112</ref> <ref name="WKbBw">Joseph Ginat, Onn Winckler, Moshe Ma'oz. ''Modern Syria: A Pivotal Role in the Middle East'', lk 113</ref> <ref name="mJJQP">Joseph Ginat, Onn Winckler, Moshe Ma'oz. ''Modern Syria: A Pivotal Role in the Middle East'', lk 114–115</ref> <ref name="gKKqr">Joseph Ginat, Onn Winckler, Moshe Ma'oz. ''Modern Syria: A Pivotal Role in the Middle East'', lk 127</ref> <ref name="HhSjz">Volker Perthes. ''The Political Economy of Syria Under Asad'', lk 229jj</ref> <ref name="1Aijz">Gabriel G. Tabarani. [http://thesop.org/story/20110721/syrian-president-bashar-alassad-fails-at-reform.html Syrian President Bashar Al-Assad Fails at Reform], thesop.org, 21. juuli 2011</ref> <ref name="9M4sY">Ibrahim Elbadawi, Samir Makdisi. ''Democracy in the Arab World: Explaining the Deficit'', lk 145</ref> <ref name="HKMnA">Lauren Williams. [http://www.guardian.co.uk/world/2011/feb/14/syria-young-people-unemployment Things are getting harder in Syria. But this is not Egypt], guardian.co.uk, 14. veebruar 2011</ref> <ref name="303uO">[http://www.noaanews.noaa.gov/stories2011/20111027_drought.html NOAA study: Human-caused climate change a major factor in more frequent Mediterranean droughts], US National Oceanic and Atmospheric Administration, 27. oktoober 2011</ref> <ref name="B5shJ">Francesca de Châtel. The Role of Drought and Climate Change in the Syrian Uprising: Untangling the Triggers of the Revolution. – ''Middle Eastern Studies'', 2014, kd 50, nr 4, lk 521–535. [http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00263206.2013.850076 Resümee.]</ref> <ref name="amsA4">Andrea Beck. Drought, dams, and survival: linking water to conflict and cooperation in Syria’s civil war. – ''International Affairs Forum'', 2014, kd 5, nr 1, lk 11–22. [http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/23258020.2013.864877#.Vn-bN1lgEhQ Resümee.]</ref> <ref name="OpKc8">Aryn Baker. [https://web.archive.org/web/20151223011725/http://time.com/4024210/climate-change-migrants/ How Climate Change is Behind the Surge of Migrants to Europe.], time.com, 7. september 2015.</ref> <ref name="ACYzj">Line Khatib. ''Islamic Revivalism in Syria: The Rise and Fall of Ba’thist Secularism'', lk 76jj</ref> <ref name="vta4d">Line Khatib. ''Islamic Revivalism in Syria: The Rise and Fall of Ba’thist Secularism'', lk 39jj</ref> <ref name="X5JBm">Stephen Starr. [http://www.globalpost.com/dispatch/news/regions/middle-east/120205/syria-christians-assad-regime-damascus-russia-china Syria’s Christians continue to stand by Assad regime], globalpost.com, 6. veebruar 2012]</ref> <ref name="yzo9L">[http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=12904&LangID=E Syria Commission of Inquiry releases new update], ohchr.org, 20. detsember 2012.</ref> <ref name="sC5y6">Eva Berié (toim): ''Fischer Weltalmanach 2012'', Frankfurt/Main 2011, lk 467.</ref> <ref name="OdC5L">Martin Chulov. [http://www.guardian.co.uk/world/2012/nov/11/syria-shabiha-alawite-peace Syrian exile: 'My mother is dead. And it was my father who killed her'], guardian.co.uk, 11. november 2012</ref> <ref name="4WavW">[http://www.aljazeera.com/indepth/features/2012/03/201237101424192726.html Nir Rosen, Syria’s Alawite activists stuck in the middle; Al Jazeera, 8. März 2012]</ref> <ref name="QGYJZ">[http://de.rian.ru/world/20111113/261397042.html Moskauer Patriarch Kyrill in Syrien: Aufruf zur friedlichen Beilegung innerer Fehden], [[RIA Novosti|de.rian.ru]], 13. november 2011.</ref> <ref name="5aETf">Qantara – [http://de.qantara.de/content/freie-syrische-armee-zieht-unsere-revolution-nicht-den-dreck FSA: ''Zieht unsere Revolution nicht in den Dreck''], de.qantara.de</ref> <ref name="onFZe">[http://www.nytimes.com/2013/02/14/world/middleeast/christians-squeezed-out-by-violent-struggle-in-north-syria.html?pagewanted=all&_r=0 Christians Squeezed Out by Violent Struggle in North Syria], nytimes.com, 14. veebruar 2013</ref> <ref name="lefz0">Balit Szlanko. [http://www.thenational.ae/arts-culture/instead-of-fleeing-some-of-syrias-christians-will-stand-their-ground#full Instead of fleeing, some of Syria’s Christians will stand their ground], thenational.ae, 20. veebruar 2014</ref> <ref name="nng3E">Michael Martens. Erdogans Angst vor einem neuen Quasistaat. – ''[[Frankfurter Allgemeine Zeitung]]'', 28. juuli 2012, lk 6.</ref> <ref name="7au5E">[http://www.kurdwatch.org/index.php?aid=1402&z=de&cure=233 Kurdwatch, 8. aprill 2011]</ref> <ref name="4oowk">Syriens Regierungstruppen stürmen Moschee; Im Gespräch: Der syrische Menschenrechtler Radwann Ziadeh. – ''[[Frankfurter Allgemeine Zeitung]]'', 24. märts 2011, lk 7.</ref> <ref name="uQCq0">[[Bassam Tibi]]. ''Die Verschwörung: Das Trauma arabischer Politik'', Hoffmann und Campe, Hamburg 1993, lk 231–235</ref> <ref name="Ffp7t">Boris Kálnoky. [http://www.welt.de/politik/ausland/article12949551/Blutbad-loest-neue-Massenproteste-in-Syrien-aus.html Blutbad löst neue Massenproteste in Syrien aus], welt.de, 24. märts 2011</ref> <ref name="ClYr1">[https://web.archive.org/web/20111123111935/http://de.rian.ru/world/20110419/258879836.html ''Sicherheitskräfte schießen auf Demonstranten in der syrischen Stadt Homs''], rian.ru, 19. aprill 2011</ref> <ref name="okCcP">Karin Leukefeld. [http://www.neues-deutschland.de/artikel/195921.damaskus-chaos-und-unordnung.html Damaskus: »Chaos und Unordnung«], neues-deutschland.de, 20. aprill 2011</ref> <ref name="fTLxz">[http://de.rian.ru/politics/20120412/263343597.html Damaskus verspricht Amnestie für Oppositionelle]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, rian.ru, 12. aprill 2011.</ref> <ref name="Oeqnc">[https://web.archive.org/web/20110723060811/http://de.rian.ru/miscellaneous/20110531/259304787.html Syriens Präsident Assad verkündet erneut allgemeine Amnestie], rian.ru, 31. mai 2011.</ref> <ref name="xW598">[https://web.archive.org/web/20110703121242/http://de.rian.ru/politics/20110621/259521047.html Assad kündigt weitere Amnestie in Syrien an], rian.ru, 21. juuni 2011.</ref> <ref name="NLr9L">Mona Sarkis. [http://www.heise.de/tp/artikel/40/40701/1.html Die Antwort heißt "syrischer Salafismus"?], heise.de, 14. jaanuar 2014</ref> <ref name="dpFfM">[http://www.spiegel.de/politik/ausland/syriens-neue-verfassung-assads-reformluege-a-817131.html Assads Reformlüge], spiegel.de, 24. veebruar 2012</ref> <ref name="Nog30">[https://web.archive.org/web/20120601193356/http://de.rian.ru/world/20120510/263553710.html Parlamentswahl in Syrien: Opposition weiter auf weiter auf Gewaltkurs – "Rossijskaja Gaseta"], rian.ru, 10. mai 2012.</ref> <ref name="qm0Pq">[https://web.archive.org/web/20151218142405/http://ca.reuters.com/article/idCATRE73048320110401?sp=true Syria frees Reuters reporter, photographer missing], Reuters, 1. aprill 2011</ref> <ref name="zqYzI">Michelle Nichols. [https://web.archive.org/web/20150924183358/http://www.reuters.com/article/2013/07/26/us-syria-crisis-un-idUSBRE96P11220130726 Syria rebels meet U.N. Security Council, urge Russia to end Assad support], Reuters, 26. juuli 2013.</ref> <ref name="HAXjV">[https://web.archive.org/web/20130611011140/http://en.ria.ru/world/20130609/181580383/Syrian-Opposition-Says-No-Talks-Unless-They-Get-Arms---Paper.html Syrian Opposition Says No Talks Unless They Get Arms-Paper], RIA Novosti, sputniknews.com, 8. juuni 2013.</ref> <ref name="SyjKE">[http://www.spiegel.de/politik/ausland/buergerkrieg-in-syrien-assad-droht-opposition-mit-eiserner-faust-a-914789.html Bürgerkrieg in Syrien: Assad will Aufstand mit ‚eiserner Faust‘ niederschlagen], spiegel.de, 5. august 2013.</ref> <ref name="qC2uv">Dominic Evans. [https://web.archive.org/web/20151121123427/http://www.reuters.com/article/2013/05/27/us-lebanon-hezbollah-rockets-idUSBRE94P01M20130527 Rockets hit south Beirut after Hezbollah vows Syria victory Reuters], 26. mai 2013.</ref> <ref name="Gkgt9">Loveday Morris. [http://www.washingtonpost.com/world/middle_east/hezbollah-boosting-assads-forces-in-northern-syria/2013/06/02/3bb59c7e-cb9e-11e2-8f6b-67f40e176f03_story_1.html In Syria, Hezbollah forces appear ready to attack rebels in city of Aleppo], washingtonpost.com, 2. juuni 2013.</ref> <ref name="zLXWr">[http://www.tagesschau.de/ausland/syrien-alkusair102.html], tagesschau.de, 20. mai 2013</ref> <ref name="0yINS">{{Netiviide |url=http://www.vdc-sy.info/pdf/reports/1447972413-English.pdf |pealkiri=Report "Russian Strikes on Syria’s Civilians: Cluster Munitions, Vacuum Bombs and Long-Range Missiles" |vaadatud=2015-12-31 |arhiivimisaeg=2016-01-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160105073634/http://www.vdc-sy.info/pdf/reports/1447972413-English.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="wveF6">Will Englund. [http://www.washingtonpost.com/world/russia-reports-pullout-from-small-base-in-syria/2013/06/26/4602b63e-de55-11e2-b797-cbd4cb13f9c6_story.html Russia reports pullout from small base in Syria], washingtonpost.com, 26. juuni 2013</ref> <ref name="2CRrh">Maxim Kireev. [http://www.zeit.de/politik/ausland/2013-09/russland-syrien-dagestan-putin-islamisten/komplettansicht Russlands unsichtbare Syrien-Front]], zeit.de, 4. september 2013.</ref> <ref name="kMUNh">{{cite web|url=http://news.yahoo.com/white-house-syria-chemical-weapons-kill-150-212651928.html|title=White House: Syria chemical weapons kill up to 150 13 June 2013|date=13. juuni 2013|work=Yahoo News|accessdate=2. jaanuaril 2016}}</ref> <ref name="MqUem">[https://web.archive.org/web/20140807121746/http://en.ria.ru/russia/20130614/181661349/US-Chemical-Weapons-Report-in-Syria-%27Fabricated%27--Russian-MP.html US Chemical Weapons Report in Syria ‚Fabricated‘ – Russian MP], ria.ru, 14. juuni 2013</ref> <ref name="edwgb">{{cite web|url=http://news.sky.com/story/1103458/us-syria-has-used-chemical-weapons|title=Russia Condemns US Move To Arm Syria Rebels 14 June 2013|work=Sky News|accessdate=2. jaanuaril 2016}}</ref> <ref name="yHJlT">[https://web.archive.org/web/20130712030318/http://en.ria.ru/russia/20130709/182149590/Syrian-Rebels-Used-Sarin-Nerve-Gas--Russian-Ambassador-to-UN.html Syrian Rebels Used Sarin Nerve Gas – Russian Ambassador to UN], ria.ru, 9. juuli 2013</ref> <ref name="1kgB7">[https://web.archive.org/web/20130607052919/http://en.rian.ru/russia/20130510/181073932/Russia-UK-Have-Common-Interest-in-Stabilizing-Syria---Putin.html Russia, UK Have Common Interest in Stabilizing Syria – Putin], rian.ru, 10. mai 2013</ref> <ref name="eaGek">{{Netiviide |url=http://en.ria.ru/russia/20130809/182671031/Russia-Has-Done-Its-Work-for-Syria-Conference--Foreign-Minister.html |pealkiri=Russia Has Done Its Work for Syria Conference – Foreign Minister, rian.ru, 9. august 2013 |vaadatud=2016-01-01 |arhiivimisaeg=2013-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131016195238/http://en.ria.ru/russia/20130809/182671031/Russia-Has-Done-Its-Work-for-Syria-Conference--Foreign-Minister.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ovFs0">[https://web.archive.org/web/20131029214814/http://en.ria.ru/russia/20131027/184377187/Sponsors-of-Syrian-Rebels-Sabotage-Geneva-2--Russian-PM.html ‚Sponsors‘ of Syrian Rebels Sabotage Geneva-2 – Russian MP]. ria.ru, 27. oktoober 2013.</ref> <ref name="elxJS">[http://www.sueddeutsche.de/politik/unterstuetzung-fuer-assad-russland-bestaetigt-praesenz-eigener-soldaten-in-syrien-1.2640288 Russland bestätigt Präsenz eigener Soldaten in Syrien], sueddeutsche.de, 9. september 2015</ref> <ref name="2PTAp">[http://www.welt.de/politik/ausland/article147035611/Putin-laesst-sich-Militaereinsatz-im-Ausland-genehmigen.html Putin lässt sich Militäreinsatz im Ausland genehmigen], welt.de, 30. september 2015</ref> <ref name="VDgXl">[http://ria.ru/world/20151002/1295121290.html Анкара: семь стран выразили озабоченность авиаударами России в Сирии], ria.ru, 2. oktoober 2015</ref> <ref name="tQ0sn">Helene Cooper, Michael R. Gordon. [http://www.nytimes.com/2015/09/30/world/russia-buildup-seen-as-fanning-flames-in-syria.html?hp&action=click&pgtype=Homepage&module=first-column-region&region=top-news&WT.nav=top-news&_r=0 ussia Buildup Seen as Fanning Flames in Syria], nytimes.com, 29. september 2015</ref> <ref name="EANqp">{{Cite web|url=http://uk.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-aleppo-idUKKCN0VE0ZA|title=Thousands flee as Russian-backed offensive threatens to besiege Aleppo|publisher=[[Reuters]]|date=5. veebruar 2016|accessdate=5. veebruaril 2016|archive-date=2016-02-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20160229020036/http://uk.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-aleppo-idUKKCN0VE0ZA|url-status=dead}}</ref> <ref name="hcocM">[https://web.archive.org/web/20151218142420/http://diepresse.com/home/politik/aussenpolitik/3808093/Iran-schickt-afghanische-Kaempfer-nach-Syrien Iran schickt afghanische Kämpfer nach Syrien], Die Presse, 20. mai 2014</ref> <ref name="qcAij">[https://web.archive.org/web/20160304220441/http://english.ahram.org.eg/NewsContent/2/8/11792/World/Region/Syrian-problem-needs-no-foreign-intervention-Ahmad.aspx Syrian 'problem’ needs no foreign intervention: Ahmadinejad], ahram.org, 10. mai 2011</ref> <ref name="lgXPF">[http://www.tagesanzeiger.ch/ausland/Der-Iran-schweigt-seinen-Freund-und-Helden-ploetzlich-tot/story/19008624?dossier_id=852 Der Iran schweigt seinen Freund und «Helden» plötzlich tot], tagesanzeiger.ch, 27. aprill 2011</ref> <ref name="VHYcd">[https://web.archive.org/web/20160126013917/http://www.focus.de/politik/ausland/krise-in-der-arabischen-welt/syrien/syrien-und-iran-beschuldigen-israel-das-zionistische-regime-agiert-als-provokateur-dieses-komplotts_aid_789630.html Syrien und Iran beschuldigen Israel: "Das zionistische Regime agiert als Provokateur dieses Komplotts"], focus.de, 29. juuli 2012</ref> <ref name="Km3H5">[http://www.guardian.co.uk/world/2012/sep/16/iran-middleeast Iran confirms it has forces in Syria and will take military action if pushed], guardian.co.uk, 16. september 2012</ref> <ref name="mswMK">[https://web.archive.org/web/20151007122429/http://www.reuters.com/article/2013/04/04/us-syria-iran-training-insight-idUSBRE9330DW20130404 Insight: Syrian guerrilla fighters being sent to Iran for training], Reuters, 4. aprill 2013</ref> <ref name="TpByg">Tomas Avenarius [http://www.sueddeutsche.de/politik/opposition-in-syrien-wenn-assad-geht-kommt-alles-noch-schlimmer-1.1241519 Opposition in Syrien: "Wenn Assad geht, kommt alles noch schlimmer".] sueddeutsche.de, 21. detsember 2011.</ref> <ref name="WWi6n">[http://www.zeit.de/politik/ausland/2011-11/syrien-tuerkei-assad Syrische Opposition bittet Türkei um Schutzzone], zeit.de, 14. november 2011.</ref> <ref name="HC5MH">[https://web.archive.org/web/20151015235535/http://www.reuters.com/article/2012/05/06/us-syria-brotherhood-idUSBRE84504R20120506 Syria’s Muslim Brotherhood rise from the ashes], Reuters, 6. mai 2012.</ref> }} == Välislingid == * [[Anneli Kivisiv]], [[Maailma Vaade]] #21, november 2013, [http://www.maailmavaade.ee/nr-21/araabia-kevadest-on-saanud-suuria-talv Araabia kevadest on saanud Süüria talv, intervjuu Mart Nutiga] * [[Vladimir Sazonov]], [[Holger Mölder]], [[Maailma Vaade]] #21, november 2013, [http://www.maailmavaade.ee/nr-21/kes-voitlevad-suuria-opositsiooni-poolel Kes võitlevad Süüria opositsiooni poolel?] * [https://www.youtube.com/watch?v=IU_9xofk56g FRANCE 24 English: EXCLUSIVE – Report inside Assad’s Syria], youtube.com, 9. november 2015 * [https://www.youtube.com/watch?v=XDsXTOjwv28 Wild NAT GEO: DOCUMENTARY 2015 ~ Syria documentary ~ Inside.Assads.Syria], youtube.com, 11. detsember 2015 * [https://www.youtube.com/watch?v=7sPY0X8SrLo& 11. nov 2015, VICE News, Inside the Battle: Al Nusra-Al Qaeda in Syria] * [https://news.vice.com/article/syria-after-four-years-timeline-of-a-conflict Syria After Four Years: Timeline of a Conflict] * [http://www.alaraby.co.uk/english/news/2015/3/13/timeline-syria-4-years-of-devastation War in Syria: timeline of key events] * [https://www.youtube.com/watch?v=p951ALO9ywI& Syria’s Disappeared: The Case against Assad, 2017] * 29 January 2018, [http://www.bbc.com/news/world-middle-east-42858265 Syria war: Turkish air strikes 'damage ancient Afrin temple'], About 60% of the temple of Ain Dara, which is 10km (6 miles) south of the city of Afrin, was destroyed on Friday, according to the Syrian Observatory. * [https://www.kvak.ee/files/2021/10/Ullar-Peterson_SUURIA-KODUSOJA-IDEOLOOGILISTEST-MANIPULATSIOONIDEST.pdf SÜÜRIA KODUSÕJA IDEOLOOGILISTEST MANIPULATSIOONIDEST] Üllar Peterson {{Iraagi ja Levandi Islamiriik}} [[Kategooria:Süüria kodusõda| ]] itss0pt43vw8yj3w4edmqlqnxrybj0l 0 424870 7161093 7032812 2026-05-26T00:07:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161093 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Infokast kosmoselend | nimi = Spirit | nimeloend = <!--eelmiste nimede loend, kui kosmoseaparaat on ümber nimetatud. Võimalusel kirjuta ka ümbernimetamise aeg. Iga nimi eraldi reale. Kui kosmoseaparaati on teatud vaid ühe nime all, siis ära seda välja kasuta. Ära kasuta Harvardi, COSPAR/NSSDC või SATCAT/NORAD/NASA tähiseid alternatiivsete nimedena--> <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = NASA Mars Rover.jpg | pildiallkiri = Spirit kunstniku kujutatuna | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = <!--näit. tehnoloogia katsetamise, luure, ISS-i kooste missioon jms--> | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = 2003-027A | SATCAT = 27827 | koduleht = [http://mars.nasa.gov/mer/home/ Mars Exploration Rover] | missiooni_kestus = 90 [[Dariuse kalender|soli]] (~92 päeva; planeeritud) <br>2210 soli (2695 päeva; tegelik) | läbitud_vahemaa = <!--kui kaugele kosmoseaparaat reisis (kui see on teada)--> | läbitud_orbiite = <!--kui mitu korda kosmoseaparaat ümber Maa tiirles. Muul orbiidil oleva kosmoseaparaadi kohta vaata allpool--> | lennu_pikkus = <!--(suborbitaalse) lennu pikkus, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> | haripunkt = <!--maksimaalne (suborbitaalse) lennu haripunkt, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = <!--kosmoseaparaadi nimi/seerianumber (nt kosmosesüstik Discovery, Apollo CM-118)--> | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = <!--satelliidi ehitanud ettevõte/ettevõtted--> | stardimass = <!--mass koos kütusega stardihetkel, ei sisalda kanderaketi või ülemise astme massi--> | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = <!--mass pärast maandumist (ainult tagasi saadud kosmoseaparaadi puhul)--> | kuivmass = 185 kg | lasti_mass = <!--kosmoseapaaraadi (nt Space Shuttle'i) kasuliku lasti mass või missiooni mõõteriistade/varustuse/eksperimentide kogumass--> | mõõtmed = <!--korpuse ja väljasirutatud päikesepaneelide mõõtmed--> | võimsus = <!--võimsus kasutusea lõpus, vattides--> | akud = <!--akude tüüp ja kogus--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = {{Algusaeg|2003|6|10|17|58|47|UTC}} | kanderakett = [[Delta II]] | stardikompleks = [[Cape Canaverali stardikompleks 17]] | starditeenuse_osutaja = [[Boeing]] | teele_saatmise_koht = <!--koht, kus tehiskaaslane kanderaketi küljest vabastati--> | teele_saatmise_aeg = <!--tehiskaaslase kanderaketi küljest vabastamise kuupäev ja kellaaeg--> | käikuandmise_aeg = <!--kuupäev, mil kosmoseaparaat tööd alustas, kui ta seda kohe pärast starti ei teinud--> <!-- * nt Proton-M/Briz-M mitte Proton-M; Titan IV(401)A, mitte Titan IV(401)A-Centaur--> <!--Missiooni lõpp--> | kõrvaldamise_viis = <!--kas kosmoseaparaat langetati orbiidilt, kanti maha, asetati nn surnuaia-orbiidile vms--> | kõrvaldamise_aeg = <!--kuupäev, mil operaator/agentuur ametlikult missiooni lõpetas--> | deaktiveerimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat maha kanti--> | hävimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat hävis (kui tegu polnud orbiidilt laskumisega)--> | viimane_kontakt = {{Lõppaeg|2010|3|22|UTC}} | vastuvõtja = <!--kes kosmoseaparaadi vastu võttis/tagasi sai--> | vastuvõtu_aeg = <!--kosmoseaparaadi tagasisaamise kuupäev--> | languse_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat atmosfääri sisenes. Ei kasutata, kui aparaat maandus--> | maandumise_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat sooritas kontrollitud maandumise. Ei kasutata, kui aparaat purunes--> | maandumispaik = <!--koht, kus aparaat maandus; paik/maandumisrada või koordinaadid--> <!-- Kasuta väljade lõppaeg, kõrvaldamise_aeg, deaktiveerimise_aeg, hävitamise_aeg, languse_aeg, maandumise_aeg jm kuupäevaväljade jaoks malli {{Lõppaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}} --> <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Marsi uurimisprogramm]] | eelnev_missioon = [[2001 Mars Odyssey|Mars Odyssey]] | järgnev_missioon = [[Opportunity (kulgur)|Opportunity]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = <!--ilma liiteta "Fail:"/"Pilt:"--> | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Spirit''' (tuntud ka kui '''MER-A''') oli [[NASA]] kulgur, mis uuris [[Marss]]i aastatel [[2004]]–[[2010]].<ref name="Epitaph" /> See oli üks kahest [[Mars Exploration Rover Mission]]i raames Marssi uurima saadetud kulgurist.<ref name="Kümme aastat" /> Spirit startis Marsile [[10. juuni]]l [[2003]] ja jõudis planeedile [[4. jaanuar]]il [[2004]]<ref name="MER Spirit" />, kolm nädalat enne [[Opportunity (kulgur)|Opportunity]]t.<ref name="Pushing" /> Kulgur pidi esialgsete plaanide kohaselt töötama 90 soli, kuid tegelikult töötas see 2210 soli.<ref name="Remains" /> Kulguri pika tööea põhjuseks olid Marsi tuuled, mis [[päikesepaneel]]e aeg-ajalt puhastasid ja nende [[võimsus]]t suurendasid.<ref name="Amazing" /> Spirit pidi algselt läbima 1 kilomeetri<ref name="In Silence" />, kuid jõudis enne Marsi pinnasesse kinnijäämist läbida 7730 meetrit.<ref name="Curriculum" /> [[1. mai]]l [[2009]] jäi Spirit Marsi pinnasesse kinni ja kuigi see polnud esimene kord, ei saanud Spirit enam liikuma<ref name="Gives Up" />. NASA insenerid üritasid järgmised kaheksa kuud kulgurit liikuma saada, kuid kõik katsed ebaõnnestusid ja NASA teatas [[26. jaanuar]]il 2010, et kulgurit välja päästa ei suudeta ja see jätkab teaduslikke katseid oma kinnijäämise kohas.<ref name="Trapped" /><ref name="Uncertain" /> Kulgur jätkas tööd kuni [[22. märts]]ini 2010, mil kulguriga ühendust enam ei saadud. NASA proovis sidet taastada kuni [[24. mai]]ni [[2011]].<ref name="Concludes" /> Pärast seda teatas NASA side taastamise katsete lõpetamisest ja Spiriti missiooni lõpust. NASA arvates kaotati Spiritiga side, sest see ei suutnud enam toota piisavalt energiat, et hoida töös oma küttekehasid.<ref name="Gives Up" /> Ilma kütteta sai kulguri [[elektroonika]] ilmselt kannatada ja Spirit lõpetas töö.<ref name="Concludes" /> ==Eesmärgid== [[Pilt:Lancement Spirit fusee Delta IIs 10062003.jpg|pisi|250px|Spriti kanderaketi start]] NASA seadis Spiritile ja Opportunityle järgmised eesmärgid:<ref name="Objective" /><ref name="NSSDC" /> * Marsilt vee jälgede otsimine * maandumispaiga ümbruse pinnase, kivide ja mineraalide kirjeldus ja jaotumine * Marsi pinnavormid tekitanud geoloogiliste protsesside (nt vee või tuule erosioon ja vulkanism) kindlakstegemine * rauda sisaldavate mineraalide otsimine, mis sisaldavad vett või tekkisid vee mõjul * geoloogiliste jälgede otsimine, mis kirjeldaksid keskkonnatingimusi ajal, mil Marsil voolas vesi, et hinnata tollaste keskkonnatingimuste eluks sobivust NASA soovis Spiriti abil teha kindlaks, et kas Marsil võisid kunagi olla eluks sobivad tingimused. Kuna kõik teadusele tuntud elusolendid vajavad vett, on Marsi vee ajaloo uurimine väga oluline. Spiritil ega ka Opportunityl polnud vajalikke seadmeid, et elu tuvastada, kuid mõlemad andsid tähtsat infot minevikus Marsil olnud keskkonnatingimuste kohta.<ref name="OVRVW" /> ==Kulguri konstruktsioon== [[Pilt:Mars Exploration Rover.jpg|pisi|250px|MER kulguri diagramm]] {{pikemalt artiklis|Mars Exploration Rover}} Spirit oli 185 kg kaaluv kuuerattaline kulgur, mis on 1,4 meetrit kõrge<ref name="Mast" />, 2,3 m lai ning 1,6 m pikk. Kulguri igal rattal oli oma mootor ja kuuest rattast neli olid pööratavad, mis võimaldas edukalt liikuda konarlikul maastikul. Spirit võis liikuda kuni 30-kraadisel kallakul ja kulguri maksimaalne kiirus oli 5 cm sekundis ehk 0,18 km/h. Kulguri keskmiseks kiiruseks oli riskide maandamise eesmärgil siiski 1 cm/s.<ref name="Wheels" /> Mõlema kulguri ehitusel kasutati [[Maailma Kaubanduskeskus]]est pärinevat metalli, mida kasutati kulguri puuride kaablite kaitsmiseks.<ref name="NYT Robot" /> Spiriti päikesepaneelide võimsus oli 140 W ja öösel hoidis kulgur oma elektroonika soojas päeva jooksul kahte liitium-ioonakusse kogutud energia abil. Kulgur pidi enda sisetemperatuuri hoidma alati vahemikus −40 kuni 40 °C ja põhiosa vajalikust soojusest tootis radioisotoopradiaator, mida vajadusel abistasid elektrilised radiaatorid. Spirit pidas Maaga ühendust kahte antenni kasutades ja kulgur sai nende abil kontakteeruda Marsi ümber tiirlevate tehiskaaslastega ning vajadusel võtta Maaga ühendust Marsi tehiskaaslasi kasutamata. ===Teadusseadmed=== Kulguri kere küljes olid järgmised teadusseadmed: * Panoraamkaamera (Pancam) – uuris Marsi pinna värvi, mineraale ja struktuuri * Navigatsioonikaamera (Navcam) – madala resolutsiooniga kaamera, mida kasutati navigatsiooniks ja sõidu ajal * Miniatuurne soojuse eraldumise spektromeeter (Mini-TES) – otsis teadusele huvi pakkuda võivaid kive ja pinnast, et neid lähemalt uurida ja teha kindlaks need tekitanud protsessid * Hazcams – kaks kaamerat, mis pakkusid lisainfot kulguri ümbruse kohta Spiriti robotkäe küljes olid järgmised seadmed: * Mössbaueri spektromeeter (MB) MIMOS II – rauda sisaldava pinnase ja kivide täpsemaks uurimiseks * Alfaosakeste röntgenspektromeeter (APXS) – pinnase ja kivide keemilise koostise uurimiseks * Magnetid – kasutati tolmuosakeste kogumiseks * Mikroskoopiline pildistaja (MI) – kaamera, mis tegi kõrgresolutsioonilisi lähifotosid kividest ja pinnasest * Kivi kaapimise tööriist (RAT) – kasutati värske pinnase leidmiseks, et seda teiste seadmetega uurida ==Ülevaade== [[Pilt:LandingSiteR1.jpg|pisi|250px|MRO foto Spiriti maandumispaigast]] Spiriti esialgne missioon pidi kestma vähemalt 90 soli, kuid NASA pikendas missiooni mitu korda ja tegelikult kestis see 2208 soli. 11. augustil 2007 ületas Spirit Viking 2 maanduri tööea ja sai töös oldud 1282 soliga oma kestvuselt teiseks missiooniks Marsi pinnal. Pikim Marsi pinnal töötanud missioon oli Viking 1 maanduri oma, kuid selle rekordi ületas 19. mail 2010 Opportunity. 22. märtsil 2010 katkes Spiritiga ühendus ja kulguril jäi Viking 1 maanduri missiooni kestvuse ületamisest puudu kõigest umbes kuu aega. Spirit läbis missiooni jooksul 7730,50 meetrit.<ref name="Remains" /> ==Missiooni kulg== ===2004=== [[Pilt:Columbia Hills from MER-A landing site PIA05200 br2.jpg|pisi|250px|Spiriti foto Columbia mägedest]] Spiriti sihtkohaks oli [[Gusevi kraater|Gusevi kraatris]] asuv piirkond, mis valiti seetõttu, et see võis teadlaste arvates kunagi olla 10-kilomeetrise läbimõõduga järv. Spirit jõudis Marsile 4. jaanuaril 2004, kell 4:35 kohaliku aja järgi. Pärast edukat maandumist pakkis kulgur end lahti ja sõitis maandurilt maha, et teha panoraamfoto oma maandumispaigast. Spiriti maandumispaiga fotodel on näha Marsi pinnas, millel on väikesed kivid ning umbes kolme kilomeetri kaugusel paistavad mäed<ref name="Mountains" />. Missiooni meeskond nimetas maandumispaiga Columbia memoriaaljaamaks, et avaldada austust seitsmele [[kosmosesüstiku Columbia katastroof]]is hukkunud astronaudile. Esimeseks Spiriti uuritavaks kohaks valiti Sleepy Hollow' nõgu, mille diameeter on 9 meetrit ja mis asub maandurist 12 meetri kaugusel. ====Esimene värvipilt==== [[Pilt:Spirit's First Color Photograph Mars.jpg|pisi|250px|Esimene Spiriti värvipilt Marsi pinnast]] Spirit tegi Marsi pinnast panoraamkaamerat kasutades ka kõrge resolutsiooniga värvipilte, mis olid sel ajal kõige paremad fotod Marsi pinnast ning pinnavärv oli üsna sarnane tegeliku värviga. Kuna kulguri panoraamkaamera teeb ainult mustvalgeid fotosid, tehti samast kohast fotosid mitmes lainealas, et need seejärel Maal monteerida värvipiltideks. ====17. soli välkmälu viga==== 21. jaanuaril 2004 (17. solil) lõpetas Spirit ootamatult suhtluse missioonijuhtimiskeskusega<ref name="SIDKAT" />. Järgmisel päeval võttis kulgur lennujuhtidega taas ühendust ja kinnitas, et saab Maalt saadetud teated kätte<ref name="SIDKAT2" /> ning on avariirežiimis. NASA hindas olukorda tõsiseks, kuid teatas et kulgur suudetakse tarkvara vea korral ilmselt päästa. Insenerid käskisid Spiritil saata tehnilised andmed ning need saadi kätte 23. jaanuaril<ref name="Engdata" />. Spiriti saadetud info kinnitas kahtlusi, et kulgur ei jää öösiti puhkerežiimi, on üle kuumenemas ning kulutab asjatult oma akut, mistõttu tuli inseneridel viga kiiresti üles otsida, et kulgur päästa<ref name="Killer Bug" />. 20. solil saatsid lennujuhid kulgurile käsu SHUTDWN_DMT_TIL ("Shutdown Dammit Until"), et Spirit edasiste juhiste saamiseni end seiskaks, kuid kulgur ignoreeris korraldust<ref name="Shutdwn" />. NASA inseneride peamiseks teooriaks sai, et kulgur on jäänud kinni restartimise ahelasse<ref name="Overload" />. Spirit pidi vea ilmnemisel end alati restartima, kuid inseneride arvates mõjutas mingi viga kulgurit restartimise ajal ning seetõttu jäi Spirit end lõputult restartima. Spiriti päästmiseks otsustati kontrollida teooriat, et midagi on viga [[välkmälu]]l ja selleks kirjutati side piiratuse tõttu lühike koodijupp, mis käskis Spiritil end restartida välkmälu kasutamata<ref name="MLF" />. Plaan oli edukas ning Spirit katkestas enda lõputu restartimise<ref name="Killer Bug" />. 24. jaanuaril 2004 (19. solil) teatas kulguri parandustiim, et probleemi põhjustas välkmälu tarkvaraviga. Probleemi lahendamiseks kustutasid insenerid mõned välkmälul olnud kasutud failid ning formaatisid kogu välkmälu. Kulgur hakkas taas tööle 6. veebruaril (33. solil)<ref name="Resumes OP" />. ====Humphrey kivi==== 5. märtsil 2004 teatas NASA, et Spirit leidis Humphrey nime saanud kivi uurides jälgi vee kohta. Uuritud kivi oli vulkaanilise päritoluga ning selle pragudes oli eredat ainet, mis paistis kristalliseerunud mineraalidena. Kui see teooria on tõsi, siis lagundas need mineraalid ilmselt vesi, mis oli kivis või mõjutas seda pärast kivi tekkimist. ====Bonneville'i kraater==== 65. solil (11. märts 2004) jõudis Spirit pärast 370 meetri pikkust teekonda [[Bonneville'i kraater|Bonneville'i kraatrisse]], mis on umbes 200 meetrit lai ja 10 meetrit sügav. NASA otsustas, et kulgurit kraatrisse ei saadeta ning see asus mööda kraatri lõunaserva teele [[Columbia mäed (Marss)|Columbia mägede]] poole. [[Pilt:PIA05591 Spirit's Destination (panorama).jpg|pisi|keskel|700px|Bonneville'i kraater]] 105. solil jõudis Spirit Missoula kraatrisse, mis on umbes 91 meetrit lai ja 18 meetrit sügav. Kuna kraatrit ei peetud oluliseks, liikus kulgur sellest mööda põhjaserva liikudes mööda ning suundus kagusse. 118. solil jõudis kulgur Lahontani kraatri juurde ning Spirit oli sunnitud sellest kaarega mööduma, kuna selle juures olid liivaluited. NASA otsustas liivaluidete läbimisega mitte riskida, kuna kardeti, et kulgur võib sinna kinni jääda ja liikumisvõimetuks muutuda. ====Columbia mäed==== Spirit liikus iseseisvalt Bonneville'i kraatri juurest otse Columbia mägede poole ja insenerid täpsustasid kulguri teekonda ainult siis, kui maastik oli keeruliselt läbitav. 159. solil jõudis Spirit Columbia mägede jalamil asuvasse West Spuri piirkonda. Piirkonnas peatus kulgur 23 soli ja uuris kummalise välimusega kivi, mis sai nimeks "Pot of Gold". Spirit leidis kivi koostisest [[hematiit]]i, mis võib moodustuda kokkupuutel veega. Kuna päikesepaneelide toodetava energia kogus oli päikesevalguse vähenemise ning paneelidel oleva tolmu tõttu langemas, võttis NASA kasutusele Sügava Une Režiimi. Selles režiimis olles oli kulgur täielikult välja lülitatud ning seda isegi juhul, kui mõni seade lakkab külma tõttu töötamast. Lisaks valis NASA Spiritile teekonna, mille ajal oleksid päikesepaneelid võimalikult palju talvise Päikese poole kaldu. Alates 239. solist kuni 262. solini oli kulguri töö [[Päikese konjunktsioon|Päikese konjunktsiooni]] ajaks seisatud, sest Päike oli sel ajal Maa ja Marsi vahel ja takistas raadiosidet. Pärast konjunktsiooni lõppu taastus tavapärane töö. Spirit tegi ka sideteste [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]] kosmosesondi [[Mars Express]]iga. Testid olid edukad, kuid tavaliselt kasutas Spirit ülekandejaamadena siiski [[2001 Mars Odyssey]]d ja [[Mars Global Surveyor]]it. ===2005=== [[Pilt:MarsSunset.jpg|pisi|250px|Spiriti foto päikeseloojangust Marsil 19. mail 2005]] Spirit oli Marsil olnud nüüd juba aasta<ref name="One Year" /> ning kulgur liikus aeglaselt Husbandi mäge mööda üles. Teekond oli keeruline, sest kulgur sattus mitmetesse kivistesse ja liivastesse kohtadesse. Seetõttu sattus kulgur sageli libisemisse ning ei saanud teekonda varasema plaani järgi läbida<ref name="Slip" />. Veebruaris sai Spirit tarkvarauuenduse, mis lasi kulguril sõita rohkem iseseisvalt<ref name="Increase" />. 371. solil jõudis Spirit kivi juurde, mis sai nimeks Peace. 373. solil kasutas kulgur kivi peal RAT-i ning jätkas seejärel energia säästmise eesmärgil tagurpidi sõites mäkketõusu. Spirit uuris teel olles ka mõningaid kohti, ning leidis Paso Roblesi nime saanud koha pinnasest [[fosfor]]it ja suurima koguse soola, mis Marsilt on leitud. Teadlaste arvates viitab leitud suur soolakogus, et selle tekkes on mänginud rolli ka vesi. ====Tolmukuradid==== 9. märtsil 2005 (420. solil) avastati, et Spiriti päikesepaneelide efektiivsus oli üleöö tõusnud 60 protsendilt 93 protsendile<ref name="Dust Devil" /><ref name="First" />. Järgmisel päeval märkas kulgur oma läheduses [[tolmukurat|tolmukuradeid]]<ref name="Sighted" /> ning NASA teadlased arvavad, et ilmselt puhastasid need öösel kulguri päikesepaneele ja pikendasid sellega missiooni märgatavalt, sest Spirit sai toota rohkem elektrit<ref name="Tolmutorm" /><ref name="Cleanings" />. See oli ühtlasi ka esimene kord, mil Spirit märkas enda läheduses Marsi tolmukuradeid. Varem oli neid pildistanud ainult [[Mars Pathfinder]]<ref name="First" />. [[Pilt:Marsdustdevil2.gif|pisi|keskel|700px|Marsi tolmukurat Spiriti pildistatuna]] ====Husbandi mäetipp==== Augustis oli Spirit Husbandi mäe tipust ainult 100 meetri kaugusel ning teadlased avastasid, et mäel on tegelikult kaks tippu, millest üks on teisest veidi kõrgem. Kulgur jõudis Husbandi mäe kõrgemasse tippu 29. septembril (618. solil) ning Spiritist sai esimene teisel planeedil asuva mäe tippu jõudnud kulgur<ref name="Climber" /><ref name="After" />. Spirit oli selleks ajaks läbinud 4971 meetrit. Husbandi mäe tipus tegi Spirit panoraamfoto ning vaatles öösel Phobost ja Deimost<ref name="Summit" />, et nende orbiite paremini kindlaks määrata. 656. solil jälgis kulgur koostöös [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobiga]] Marsi taevast ja atmosfääri hägusust<ref name="Hubble" />. Husbandi mäe tipust tehtud panoraamfotol märgati silmatorkavat pinnavormi, mis sai nimeks Home Plate. See oli teadlaste jaoks huvipakkuv sihtkoht, kuid Spirit võttis suuna McCooli mäele, et kallutada oma päikesepaneelid Marsi talve ajaks Päikese poole. Oktoobri lõpus sõitis kulgur allamäge ning jõudis 690. solil Comanche'i kivideni. Kive uurides avastati, et need sisaldavad 25% ulatuses magneesiumi ja raua karbonaate. See kogus oli varasematest leidudest kümme korda suurem. See leid oli oluline, sest tõestas, et Marsil võisid kunagi olla eluks sobivad tingimused<ref name="Carbonate" />. [[Pilt:Everest Panorama from Mars.jpg|pisi|keskel|1000px|Husbandi mäe tipus tehtud panoraamfoto]] ===2006=== ====McCooli mägi==== [[Pilt:Spirit MRO.jpg|pisi|300px|[[Mars Reconnaissance Orbiter|MRO]] foto Spiritist]] 2006. aastal jätkas Spirit liikumist McCooli mäe poole ning jõudis mäele veebruaris. Spiriti järgmine peatuspaik oli plaanide kohaselt McCooli mäe põhjakülg, et sinna talvituma jääda. 16. märtsil teatasid JPL-i insenerid, et Spiriti juba varem probleemne esiratas lõpetas töö täielikult, kuid Spirit jätkab teekonda mäe põhjapoolsele küljele. Rikkis esiratta tõttu programmeeriti kulgur sõitma tagurpidi, katkist esiratast järele lohistades. Märtsi lõpus avastati, et lahtine pinnas takistab kulguril teekonda jätkamast ning NASA otsustas, et Spirit ei lähe varem planeeritud talvitumispaika. Selle asemel pargiti kulgur lähedalasuvale kõrgendikule, mis nimetati Low Ridge Haveniks. ====Low Ridge Haven==== Spirit pargiti kõrgendikule 9. aprillil ja oli seal 11 kraadise kalde all järgmised 8 kuud. See tegeles sel ajal ümbruse vaatlemisega ning ühtegi manöövrit temaga ei tehtud, sest kulgur tootis väga vähe elektrit. Spirit asus jälle liikvele novembris 2006. ===2007=== ====Tarkvarauuendus==== 1067. solil ehk 4. jaanuaril 2007 laaditi mõlemasse kulgurisse uus tarkvara. See uuendus laskis Spiritil ise otsustada, kas saata tehtud foto Maale või mitte ning millist kivi peaks robotkäega järgmiseks uurima. See uuendus tehti teadlaste aja säästmiseks, et nad ei peaks otsima sadade fotode seast neid huvitavat ning pidevalt piltide abil ümbrust läbi vaatama, et leida robotkäe jaoks sihtmärke<ref name="New Tricks" />. ====Räniorg==== [[Pilt:Spirit Mars Silica April 20 2007.jpg|pisi|250px|Spiriti leitud ränirikas tolm]] Märtsis avastati, et Spiriti rikkis rattast oli mõnevõrra kasu, sest seda järele lohistades paljastus pinnase pealiskihi alt ränikiht. See viitab, et Marsil võis kunagi olla elu, kuna teadlaste hüpoteeside kohaselt pidi räni tekkima geisrite või veeauru mõjul. Teadlaste arvates tähendab see, et seal võisid elada mikroobsed organismid. ====Globaalne tolmutorm ja Home Plate==== [[Pilt:Mars Spirit rover's solar panels covered with Dust - October 2007.jpg|pisi|250px|Spiriti tolmuga kaetud päikesepaneelid oktoobris 2007]] 2007. aastal veetis Spirit mitu kuud Home Plate'i platoo jalamil. 1306. solil ronis Spirit platoo idaservale ning septembris ja oktoobris uuris ta platoo lõunaosas mitmeid kivisid ja pinnast. 6. novembril oli Spirit jõudnud Home Plate'i lääneossa ja alustas panoraamfotode tegemist. Fotod avaldati NASA veebilehel<ref name="West" />, kuid need ei pälvinud avalikkuse tähelepanu enne 2008. aastat. Jaanuaris 2008 avaldas üks veebileht suurendatud foto millestki, mis meenutas parema käe tõstnud mõne sentimeetri kõrgust [[humanoid]]i<ref name="Pildistas" />. Juunis hakkasid tolmutormid Marsi atmosfääri jõudvat päikesevalguse kogust vähendama ning muutusid intensiivsemaks 20. juulil. NASA seisis nüüd silmitsi võimalusega, et kaotab mõlemad kulgurid, sest need ei suutnud vähese päikesevalguse tõttu toota piisavalt elektrit. Tavaliselt tootsid mõlema kulguri päikesepaneelid kuni 700 vatt-tundi energiat ühe Marsi päeva jooksul. Pärast tormide algust tootsid mõlemad kõigest 128 vatt-tundi<ref name="Brave" />. See tähendas, et süsteemide käigus hoidmiseks pidid mõlemad kulgurid hakkama kasutama oma akusid, et hoida käigus radiaatoreid. Probleem oli selles, et kui aku tühjaks saab, ei ole kulguril piisavalt energiat, et end soojas hoida ja seejärel ei kaitse miski enam tundlikku elektroonikat Marsi külmade eest. NASA seadis mõlemad kulgurid minimaalse energiatarbimise režiimi, et tormide lõpp ära oodata. Augustis hakkas taevas selginema ja nii Spirit kui ka Opportunity said oma akusid laadida. Siiski hoiti mõlemad unerežiimis, sest torm polnud lõppenud<ref name="Clear" />. ===2008=== ====Unerežiim==== Spiriti puhul oli endiselt probleemiks toodetava energia hulk. Selleks, et päikesepaneelidele langeva valguse kogust suurendada, pargiti kulgur Home Plate'i põhjaservas nii suure kalde alla kui võimalik. Insenerid arvutasid välja, et talvel langeb Spiriti päikesepaneelide võimsus 70% ja kulguri elus hoidmiseks peab kallak olema 30-kraadise kalde all. Veebruaris saavutati kulguri kaldeks 29,9 kraadi ning kui kulguril oli võimalik toota rohkem energiat, kasutati ka panoraamkaamerat fotode tegemisel. Muul ajal oli kulgur võimeline tootma energiat ainult enda soojas hoidmiseks ning kulguri energiavajaduse vähendamiseks, lülitati kõik ebavajalikud süsteemid välja ja suhtlus Maaga oli minimaalne. Marsi talvise pööripäeva ajal suutis kulgur toota vaid 235 vatt-tundi solis<ref name="Solstice" />. ====Talvine tolmutorm==== 10. novembril 2008 vähendas suur tolmutorm Spiriti päikesepaneelide toodetud energiahulga 89 vatt-tunnini päevas, mis oli kulguri jaoks kriitiliselt madal tase<ref name="Critical Low" />. Olukorra tõsidusest hoolimata olid NASA ametnikud optimistlikud, et Spirit peab vastu ja suudab pärast tormi möödumist toota rohkem energiat. Insenerid proovisid kulguri energiavajadust vähendada kõigi süsteemide (sealhulgas radiaatorite) väljalülitamisega. Kulgur ärkas taas 13. novembril ja võttis missioonijuhtimiskeskusega õigeaegselt ühendust<ref name="Survival" />. 1728. solist kuni 1734. solini tootis Spirit energiat keskmiselt 169 vatt-tundi päevas. Energia säästmiseks lülitati välja ühe spektromeetri küte, mis vajas 27 vatt-tundi energiat päevas. Eelnevad katsetused näitasid, et radiaatorite väljalülitamine ei kahjusta spektromeetrit ning selle saab piisava energiatootlikkuse korral jälle kasutusele võtta<ref name="Stable" />. 30. novembril algas taas Päikese [[konjunktsioon (astronoomia)|konjunktsioon]] ja Spirit ning teised kulgurid ja sondid töötasid omapäi kuni 13. detsembrini<ref name="Conjunction2" />. ===2009=== ====Suurenenud energiatootlikkus==== [[File:JPL sandbox test 1.jpg|pisi|300px|JPL-i katsed Spiriti koopia ja liivakastiga]] 6. veebruaril 2009 puhus tuul Spiriti päikesepaneelid veidi puhtamaks ning see tõstis energiatootlikkuse 240 vatt-tunnini päevas. NASA teatas, et lisaenergiat kasutatakse peamiselt sõitmiseks ja aprillis tõusis energiatootlikkus puhtamate päikesepaneelide tõttu juba 372 vatt-tunnini päevas. ====Liiva sisse kinnijäämine==== 1892. solil jäi Spirit ootamatult kinni ohutu välimusega pinnasesse, mille all oli [[jarosiit]]. Kulguri rattad ei suutnud pehme pinnase tõttu Spiritit vedada ja seetõttu oli kulguri päästmine väga keeruline. JPL-i insenerid proovisid kulguri kinnijäämise kohas olevaid tingimusi kulguri koopia ja arvutisimulatsioonidega järgi teha, et kulgur kuidagi välja päästa. Insenerid arvestasid kulguri koopia kasutamisel, et Marsi gravitatsioon on Maa omast nõrgem ja kulguri koopia peab seetõttu olema kergem, kuid inseneride katsed ei andnud tulemusi. Esimesed katsed Spiriti välja aitamiseks algasid novembris 2009 ja need jätkusid jaanuarini 2010. Insenerid arvutasid välja, et kui kulgur enam edasi ei liigu ja päikesepneelide asendit ei saa muuta, siis töötab Spirit veel kuni maini 2010. ===2010=== ====Marsi talv ja side kaotamine==== [[Pilt:Free Spirit.jpg|pisi|keskel|800px|Spiriti panoraamfoto oma kinnijäämise kohas]] 2155. solil ehk 26. jaanuaril 2010 teatas NASA, et kulguri liikuma saamise katsetest loobutakse ja kulgur jätkab Marsi uurimist oma kinnijäämise kohas. Insenerid proovisid kulgurit keerata rohkem Päikese poole, et Spirit saaks toota rohkem energiat. Suurem energiatootlikkus oli vajalik, et mõned kulguri süsteemid Marsi talve ajal töös hoida. Viimane sideseanss kulguriga toimus 22. märtsil 2010 (2210. solil) ja 30. märtsil 2010 ei võtnud Spirit planeeritud sideseansi ajal enam lennujuhtidega ühendust<ref name="Contact Lost" />. NASA arvab, et ilmselt lülitus kulgur madala energiatootlikkuse tõttu unerežiimi, et proovida akusid laadida, ja jättis sideseansi lihtsalt vahele. Insenerid peavad üsna tõenäoliseks, et mingil hetkel tootis kulgur nii vähe energiat, et lülitas kõik oma alamsüsteemid välja ja kulguril jäi ka missioonikell seisma. Varasematel Marsi talvedel oli kulgur jõudnud end parkida kallakutele, kuhu paistis palju päikesevalgust, et hoida oma sisetemperatuur üle −40 °C. Nüüd oli kulgur enne side kaotamist olnud liikumisvõimetuna tasasel maastikul ja ilmselt langes kulguri sisetemperatuur kuni −55 °C. Kui Spirit oleks need tingimused üle elanud, oleks kulgur suvisel pööripäeval märtsis 2011 ilmselt taaskäivitunud. ====Katsed kulguriga ühendust võtta==== Spirit pole oma asukohast, mis sai nimeks Troy, hiljem enam ühendust võtnud ning viimati kuuldi kulgurist 22. märtsil 2010<ref name="Downfall" />. Insenerid arvestasid siiski võimalusega, et kulgur elas Marsi talve üle ning missioonikella seiskumise tõttu on kaotanud ajataju. Nimelt oli Spirit programmeeritud nii, et kui kulguri missioonikell jääb seisma, ei tee kulgur midagi ja jääb ootama juhiseid Maalt. 26. juulil 2010 hakati Spiritile saatma kutsungeid arvestusega, et selle missioonikell oli seiskunud. Kui kulgur oleks töötanud, oleks ta iga päev oodanud igas tunnis 20 minutit juhiseid Maalt ja Maa kutsungi kättesaamisel oleks vastanud lühiinfoga oma hetkeseisu kohta. ===2011=== ====Missiooni lõpp==== JPL proovis kulguriga ühendust saada kuni 25. maini 2011, mil NASA teatas side taastamiskatsete ja Spiriti missiooni lõpetamisest<ref name="Farewell" />. NASA teatas, et kulgur ei suutnud vähese energiatootlikkuse tõttu ilmselt oma radiaatoreid töös hoida ning külmad temperatuurid kahjustasid seetõttu kulguri elektroonikat ja põhjustasid side katkemise. Pärast Spiriti missiooni lõpetamist keskendus NASA Opportunityle<ref name="Mission Completed" />. ==Galerii== Spirit sai pildistada mitme eri kaameraga, kuid värvilisi fotosid sai teha ainult PanCamiga. Kulgur saatis missiooni jooksul Maale 128224 fotot. ===Vaated=== <gallery> Pilt:Bonneville Crater look back.jpg|Kulguri tagasivaade Bonneville'i kraatrist maandumispaika Pilt:Mars rock Mimi by Spirit rover.jpg|Mimi kivi </gallery> ===Panoraamid=== [[Pilt:Missoula spirit.jpg|pisi|keskel|900px|Missoula kraater 105. solil (19. aprill 2004)]] [[Pilt:Lahontan Crater.jpg|pisi|keskel|700px|Lahontani kraater 120. solil]] [[Pilt:Everest Panorama from Mars.jpg|pisi|keskel|900px|Panoraamfoto Husbandi mäe tipust]] == Vaata ka == * [[Opportunity (kulgur)]] * [[Mars Reconnaissance Orbiter]] * [[Mars Pathfinder]] * [[Vikingi programm]] * [[ExoMars]] * [[Mars 2020|Mars2020]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Epitaph">[http://www.skyandtelescope.com/astronomy-news/an-epitaph-for-rover-spirit-2004-2010/ Sky&Telescope:An Epitaph for Rover Spirit (2004–2010)]</ref> <ref name="Kümme aastat">[http://www.astronoomia.ee/maaramata/6696/kulgurid-spirit-ja-opportunity-kumme-aastat-marsil/ Astronoomia.ee:Kulgurid Spirit ja Opportunity kümme aastat Marsil]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="MER Spirit">{{Netiviide |pealkiri=Mars Exploration Rover – Spirit |url=http://www.jpl.nasa.gov/missions/details.php?id=5917 |vaadatud=2016-12-20 |arhiivimisaeg=2018-01-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180128115920/https://www.jpl.nasa.gov/missions/details.php?id=5917 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Pushing">[http://www.universetoday.com/89760/8-years-of-spirit-on-mars-pushing-as-hard-as-we-can-and-beyond/ 8 Years of Spirit on Mars – Pushing as Hard as We Can and Beyond!]</ref> <ref name="Remains">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll.html#sol2397 |pealkiri=NASA:Spirit Remains Silent at Troy |vaadatud=2016-12-20 |arhiivimisaeg=2016-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161224090917/http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll.html#sol2397 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Amazing">[http://www.space.com/25577-mars-rover-opportunity-solar-panels-clean.html Opportunity: The Amazing Self-Cleaning Mars Rover (Photos)]</ref> <ref name="In Silence">[http://www.space.com/11245-nasa-spirit-mars-rover-silence-year.html Space.com:Are You There, Spirit? NASA's Stuck Mars Rover Passes a Year in Silence]</ref> <ref name="Curriculum">[http://mars.nasa.gov/mer/spotlight/20100126a.html Curriculum Vitae- Spirit, Mars Exploration Rover A]</ref> <ref name="Gives Up">[http://www.space.com/11773-nasa-mars-rover-spirit-mission-ends.html Space.com:NASA Gives Up On Stuck Mars Rover Spirit]</ref> <ref name="Trapped">[http://www.space.com/18766-spirit-rover.html Spirit Rover: Trapped by the Sands of Mars]</ref> <ref name="Uncertain">[http://mars.nasa.gov/mer/newsroom/pressreleases/20091231a.html NASA's Mars Rover has Uncertain Future as Sixth Anniversary Nears]</ref> <ref name="Concludes">{{Netiviide |url=https://www.nasa.gov/home/hqnews/2011/may/HQ_11-167_Spirit_Status.html |pealkiri=NASA Concludes Attempts To Contact Mars Rover Spirit |vaadatud=2016-12-20 |arhiivimisaeg=2016-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160925012238/http://www.nasa.gov/home/hqnews/2011/may/HQ_11-167_Spirit_Status.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Objective">[http://mars.nasa.gov/mer/science/objectives.html NASA Mars: MER Objectives]</ref> <ref name="NSSDC">{{Netiviide |url=http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=2003-027A |pealkiri=NSSDC:Spirit |vaadatud=2017-02-14 |arhiivimisaeg=2011-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111020173837/http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=2003-027A |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OVRVW">[http://mars.nasa.gov/programmissions/missions/present/2003/ NASA Mars:Spirit and Opportunity]</ref> <ref name="Wheels">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/spacecraft_rover_wheels.html |pealkiri=NASA Mars: MER Spacecraft: Surface Operations: Rover |vaadatud=2017-02-14 |arhiivimisaeg=2017-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170118021333/http://mars.nasa.gov/mer/mission/spacecraft_rover_wheels.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Mast">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/spacecraft_rover_neck.html |pealkiri=NASA Mars:MER The rover´s "neck and head" |vaadatud=2017-02-14 |arhiivimisaeg=2016-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161203070315/http://mars.nasa.gov/mer/mission/spacecraft_rover_neck.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NYT Robot">[http://www.nytimes.com/2004/11/07/science/martian-robots-taking-orders-from-a-manhattan-walkup.html NY Times:Martian Robots, Taking Orders From a Manhattan Walk-Up]</ref> <ref name="Mountains">[https://apod.nasa.gov/apod/ap040114.html APOD:2004 January 14]</ref> <ref name="SIDKAT">[http://www.postimees.ee/1394781/nasa-side-spiritiga-katkes Postimees:NASA side Spiritiga katkes]</ref> <ref name="SIDKAT2">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/spiritiga-kadus-uhendus?id=7072247 DELFI:Spiritiga kadus ühendus]</ref> <ref name="Engdata">[http://www.spacetoday.org/SolSys/Mars/MarsExploration/MarsSurveyor2003Jan04.html Two American Rovers Are Working On Mars]</ref> <ref name="Killer Bug">{{Netiviide |url=http://www.itworld.com/article/2832818/it-management/the-day-a-software-bug-almost-killed-the-spirit-rover.html?page=2 |pealkiri=IT World:The day a software bug almost killed the Spirit rover |vaadatud=2017-02-23 |arhiivimisaeg=2017-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170224135005/http://www.itworld.com/article/2832818/it-management/the-day-a-software-bug-almost-killed-the-spirit-rover.html?page=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Shutdwn">{{Netiviide |url=https://motherboard.vice.com/en_us/article/spirit-we-salute-you |pealkiri=Motherboard:The Surprisingly Long, Wonderful Life of the Mars Spirit Rover (2004–2011) |vaadatud=2017-02-23 |arhiivimisaeg=2017-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170224142541/https://motherboard.vice.com/en_us/article/spirit-we-salute-you |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Overload">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/3431617.stm BBC News: Files 'overloaded' Mars probe]</ref> <ref name="MLF">[http://www.washingtontimes.com/news/2004/jan/27/20040127-104152-4223r/ Washington Times:Photo details Martian bedrock]</ref> <ref name="Resumes OP">[http://passporttoknowledge.com/mars/newnow/spiritsol33.html Passport to Knowledge:Daily Updates – February 6, 2004 Spirit Status at end of sol 33]</ref> <ref name="One Year">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2005.html#sol346 |pealkiri=sol 346–352, January 06, 2005: Spirit Celebrates Year Anniversary on Mars |vaadatud=2017-02-24 |arhiivimisaeg=2017-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170224212755/http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2005.html#sol346 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Slip">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2005.html#sol353 |pealkiri=sol 353–359, January 11, 2005: Spirit Continues Climbing 'Husband Hill' |vaadatud=2017-02-24 |arhiivimisaeg=2017-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170224212755/http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2005.html#sol353 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Increase">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2005.html#sol394 |pealkiri=sol 394–402, February 24, 2005: Spirit's Intelligence Increasing |vaadatud=2017-02-24 |arhiivimisaeg=2017-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170224212755/http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2005.html#sol394 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Dust Devil">[http://www.space.com/861-spirit-dust-devil.html Space.com:Spirit Gets A Dust Devil Once-Over]</ref> <ref name="First">[https://www.newscientist.com/article/dn7140-martian-dust-devils-finally-caught-on-camera/ New Scientist:Martian dust devils finally caught on camera]</ref> <ref name="Sighted">[http://www.astronomy.com/news/2005/03/mars-dust-devil-whisks-spirit-clean Astronomy Magazine:Mars dust devil whisks Spirit clean]</ref> <ref name="Tolmutorm">[http://www.postimees.ee/1464529/tolmutorm-puehkis-spiriti-paeikesepaneelid-puhtaks Postimees:Tolmutorm pühkis Spiriti päikesepaneelid puhtaks]</ref> <ref name="Cleanings">[http://photojournal.jpl.nasa.gov/catalog/PIA03608 PIA03608: Solar-Panel Dust Accumulation and Cleanings]</ref> <ref name="Climber">[http://www.airspacemag.com/daily-planet/spirit-first-extraterrestrial-mountain-climber-180949416/ Air and Space Magazine:Spirit, the First Extraterrestrial Mountain Climber]</ref> <ref name="After">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/gallery/panoramas/spirit/2005.html |pealkiri=NASA Mars: After Conquering 'Husband Hill,' Spirit Moves On |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2017-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170225133420/http://mars.nasa.gov/mer/gallery/panoramas/spirit/2005.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Summit">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2005.html#sol614 |pealkiri=sol 614–619, Sept 29, 2005: Spirit Reaches True Summit |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2017-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170224220246/http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2005.html#sol614 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Hubble">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2005.html#sol655 |pealkiri=sol 655–659, Nov 11, 2005: Spirit Coordinating with Hubble |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2017-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170224220246/http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2005.html#sol655 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Carbonate">{{Netiviide |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/mer/multimedia/gallery/comanche-no-label.html |pealkiri=NASA:Carbonate-Containing Martian Rocks (False Color) |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2017-06-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170625172934/https://www.nasa.gov/mission_pages/mer/multimedia/gallery/comanche-no-label.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="New Tricks">[http://www.cbc.ca/news/technology/old-rovers-learn-new-tricks-1.685427 CBC News:Old rovers learn new tricks]</ref> <ref name="West">[https://apod.nasa.gov/apod/ap080129.html APOD:West Valley Panorama from the Spirit Rover on Mars]</ref> <ref name="Brave">[http://www.jpl.nasa.gov/news/news.php?release=2007-080 NASA JPL:NASA Mars Rovers Braving Severe Dust Storms]</ref> <ref name="Clear">[http://mars.nasa.gov/mer/newsroom/pressreleases/20070807a.html NASA Mars:Martian Skies Brighten Slightly]</ref> <ref name="Solstice">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2008.html#sol1587 |pealkiri=sol 1587–1594, June 20–27, 2008: Here Comes the Sun |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2017-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170226131223/http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2008.html#sol1587 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Critical Low">[http://mars.nasa.gov/mer/newsroom/pressreleases/20081110a.html NASA Mars:Dust Storm Cuts Energy Supply of NASA Mars Rover Spirit]</ref> <ref name="Survival">[https://www.newscientist.com/article/dn16050-spirit-rover-recuperating-after-dust-storm/ New Scientist:Spirit rover recuperating after dust storm]</ref> <ref name="Stable">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2008.html#sol1730 |pealkiri=sol 1730–1736, November 14 – November 20, 2008:Serious but Stable |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2017-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170226131223/http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2008.html#sol1730 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Conjunction2">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_opportunityAll_2008.html#sol1709 |pealkiri=sol 1709–1715, November 13–19, 2008: Opportunity Prepares for Two Weeks of Independent Study |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2016-01-06 |arhiivimisurl=https://archive.today/20160106232748/http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_opportunityAll_2008.html%23sol1661#sol1709 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Contact Lost">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2010.html#sol2211 |pealkiri=sols 2211–2218, March 23–30, 2010 Spirit in Hibernation |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2017-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170226131109/http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2010.html#sol2211 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Downfall">{{Netiviide |url=http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2010.html#sol2204 |pealkiri=sols 2204–2210, March 16–22, 2010: Solar Energy Levels Dropping |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2017-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170226131109/http://mars.nasa.gov/mer/mission/status_spiritAll_2010.html#sol2204 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Farewell">[http://www.universetoday.com/85923/end-of-the-road-for-spirit-rover/# Universe Today:End of the Road for Spirit Rover]</ref> <ref name="Mission Completed">{{Netiviide |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/mer/news/mer20110525.html |pealkiri=NASA:NASA's Spirit Rover Completes Mission on Mars |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2017-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170226131147/https://www.nasa.gov/mission_pages/mer/news/mer20110525.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Pildistas">[http://www.ohtuleht.ee/263595/marsikulgur-pildistas-vaikest-rohelist-mehikest Õhtuleht:Marsikulgur pildistas väikest rohelist mehikest]</ref> }} [[Kategooria:Kosmoseaparaadid]] [[Kategooria:Marsi missioonid]] [[Kategooria:Marsikulgurid]] mrzagv22o4u3lhy7gr33pvc5dy7ecbs 0 429208 7161304 5843211 2026-05-26T09:58:06Z Surra 370 7161304 wikitext text/x-wiki '''Säästev metsamajandamine''' tagab [[Elustik|elustiku]] mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015031 Metsaseadus]</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti Metsa Abiks]] *[[Eesti säästva metsanduse standard]] *[[mahemetsandus]] *[[püsimetsandus]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Metsandus]] s1nlkisrntd14jvvwq9oz8q94cdckuk 0 433935 7161027 7134138 2026-05-25T20:38:29Z Kuriuss 38125 7161027 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Polio physical therapy.jpg|pisi|[[Lastehalvatus]]t põdenud lapsed saamas [[füsioteraapia]]t Ameerika Ühendriikides 1950. aastatel]] See artikkel käsitleb [[viirused|viiruste]] ja [[viirushaigus]]te mõju inimkonna ajaloole. Viiruste põhjustatud [[epideemia]]d algasid, kui muutus inimeste käitumine [[neoliitiline revolutsioon|neoliitilise revolutsiooni]] ajal umbes 12 000 aastat tagasi ja asuti elama tihedamini asustatud põllumajanduslikes kogukondades. See võimaldas viirustel kiiremini levida ja muutuda epideemilisteks. Suurenes ka [[taimeviirused|taime-]] ja [[loomaviirused|loomaviiruste]] hulk. Inimeste sõltuvuse kasvades põllumajandusest ja loomakasvatusest tõid vastavalt kartulit ja veiseid hävitanud viiruste perekonnad ''[[Potyvirus]]'' ja [[morbilliviirus]] kaasa traagilisi tagajärgi. [[Rõuged|Rõugeviirused]] ja [[leetriviirus]] on ühed vanimad inimest mõjutanud viirused. Teisi loomi mõjutanud viirustest arenenuna esines neid inimestel esimesena tuhandeid aastaid tagasi Euroopas ja Põhja-Aafrikas. [[Ameerika Ühendriigid#Eurooplaste asustus Ameerikas|Ameerika koloniseerimise]] ajal viidi viirused ka [[Ameerika|Uude Maailma]], kuid sealsetel [[indiaanlased|põlisrahvastel]] puudus viiruste vastu loomulik kaitse ja miljonid neist surid epideemiate kätte. [[Gripp|Gripi]][[pandeemia]]id on kirjeldatud alates 1850. aastast ja nende sagedus on aja jooksul suurenenud. 1918–1920 levinud [[Hispaania gripp|Hispaania gripi pandeemia]] ajal suri vähem kui aastaga 40–50 miljonit inimest, tehes sellest ühe suurima ohvrite arvuga pandeemia inimkonna ajaloos. Esimesena arendasid viiruste vastu kaitsmiseks välja [[vaktsiin]]id [[Louis Pasteur]] ja [[Edward Jenner]], olgugi et nad ei teadnud viiruse olemasolust midagi. [[Viroloogia]]le andis hoogu ja viiruste olemust aitas tundma õppida [[elektronmikroskoop|elektronmikroskoobi]] kasutuselevõtt. 20. sajandil avastati, et paljusid uusi ja vanu haigusi põhjustavad viirused. Lastehalvatuseepideemiad saadi kontrolli alla alles pärast vaktsineerimise alustamist 1950. aastatel. [[HIV]] on üks [[patogeensus|patogeensemaid]] sajandite jooksul tekkinud uusi viirusi. Kuigi viiruste vastu hakati huvi tundma nende põhjustatud haiguste tõttu, siis on suurem osa viirusi siiski kasulikud. Need aitavad liikidevahelise [[horisontaalne geeniülekanne|horisontaalse geeniülekande]] kaudu kaasa [[evolutsioon]]ile, mängivad olulist rolli [[ökosüsteem]]ides ja on eluks üliolulised. ==Eelajaloo ajal== Viimase 50 000–100 000 aasta jooksul, kui [[inimene|nüüdisinimeste]] hulk suurenes ja nad üle maailma hajusid, tekkisid ka uued [[nakkushaigused]], sealhulgas viiruste põhjustatud haigused.<ref name="pmid15306389" /> Algselt elasid inimesed väikestes eraldatud kogukondades ja epideemiaid enamasti ei esinenud.<ref name="0fqTY" /><ref name="5wlgb" /> Inimkonna ajaloo surmavaim viirushaigus – rõuged – tekkis India põllumajanduslikes kogukondades umbes 11 000 aastat tagasi.<ref name="OMVai" /> Ainult inimest mõjutav viirus arenes tõenäoliselt [[närilised|näriliste]] [[poksviirused|poksviirustest]].<ref name="pmid19833230" /> Oletatavasti puutusid inimesed närilistega kokku ja mõni neist nakatus närilise viirusega. Nn liigibarjääri ületamisel võib viiruse mõju olla laastav<ref name="pmid15617321" /> ja inimestel ei pruukinud olla piisavalt tugev [[immuunsüsteem]]. Nüüdisajainimesed elasid väikestes kogukondades ja haigestunud inimesed kas surid või arenes neil immuunsus. Selline [[adaptiivne immuunkaitse]] kandub järglastele edasi ainult ajutiselt kas [[rinnapiim]]as või ema veres leiduvate [[platsenta]]t läbivate [[antikehad]]ega. Seetõttu esines haiguspuhanguid tõenäoliselt igas põlvkonnas. Umbes 9000 aastat eKr, kui inimesed hakkasid asustama [[Niilus]]t ümbritsevaid viljakaid maid, suurenes rahvaarv piisavalt, et viirused saaksid pidevalt populatsiooni mõjutada.<ref name="Tucker, lk 6" /> Teised suurest rahvaarvust sõltuvad epideemilised viirushaigused nagu [[mumps]], [[punetised]] ja lastehalvatus ilmusid esimest korda samuti sellel ajal.<ref name="V5sVa" /> Inimestest said põllupidajad [[neoliitikum]]is, mis algas Lähis-Idas umbes 9500 aastat eKr.<ref name="L5IlF" /> [[Toffleri ühiskonnaarengu lained|Põllumajanduslik revolutsioon]] tõi kaasa [[ainukultuur]]ide viljelemise ja ühtlasi ka mitme taimeviiruse kiire leviku.<ref name="pmid18575612" /> Perekonda ''[[Sobemovirus]]'' kuuluvate viiruste lahknemine ja levik sai alguse sel ajal.<ref name="pmid18704169" /> [[Kartul]]it ning teisi köögi- ja puuvilju mõjutavate perekonda ''[[Potyvirus]]'' kuuluvate viiruste levik algas umbes 6600 aastat tagasi.<ref name="pmid18575612" /> Umbes 10 000 aastat tagasi hakkasid [[Vahemeri|Vahemere]] ääres elavad inimesed metsikuid loomi kodustama. Aretati sigu, veiseid, kitsi, lambaid, kaameleid, kasse ja koeri.<ref name="pmid18697943" /> Loomad tõid endaga kaasa ka viirusi.<ref name="k2q3t" /> [[Zoonoosid|Loomade viirused võivad nakatada inimesi]], kuid seda juhtub harva, ning loomade viiruste ülekanne ühelt inimeselt teisele on veel haruldasem. Üheks märkimisväärseks erandiks on aga gripp. Suurem osa loomade viirusi on liigispetsiifilised ega kujuta inimestele mingit ohtu.<ref name="yLNpf" /> Loomade viiruste harva esinenud epideemiad olid lühiajalised, kuna viirused ei olnud inimestega täielikult kohanenud<ref name="DpcGw" /> ja inimeste populatsioonid olid liiga väiksed, et nakkusliini säilitada.<ref name="teDHz" /> Teised vanemad viirused on kujutanud väiksemat ohtu. ''[[Herpesviridae]]'' sugukonda kuuluvad viirused mõjutasid nüüdisinimeste eelkäijaid esimest korda üle 80 miljoni aasta tagasi.<ref name="Crawford (2000) 225" /> Inimestel on nende viiruste vastu arenenud vastupanuvõime ja suurem osa inimestest on vähemalt ühe ''Herpesviridae'' liigiga nakatunud.<ref name="pmid22168421" /> Kergemate viirusnakkuste kohta on vähe tõendeid, kuid tõenäoliselt põdesid varased inimesed viirustest tingitud külmetust, grippi ja kõhulahtisust nagu tänapäevalgi. Epideemiaid ja [[pandeemia]]id on põhjustanud hiljem tekkinud viirused ning ajalooallikates on kirjeldatud just neid.<ref name="Crawford (2000) 225" /> [[Orthomyxoviridae|Gripiviirus]] tundub olevat ületanud liigibarjääri, nakatades kõigepealt sigu ning seejärel ka veelinde ja inimesi. On võimalik, et Lähis-Idas [[Vana-Egiptus]]e 18. dünastia valitsemisaja lõpus levinud taud oli seotud viiruse ülekandega [[Amarna]]s.<ref name="77LnD" /> ==Antiikajal== [[Pilt:Polio Egyptian Stele.jpg|pisi|püsti|[[Vana-Egiptus]]e [[steel]], millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimene, 18. dünastia (1580–1350 eKr)]] Üheks esimeseks allikaks viirusnakkuste kohta on [[Vana-Egiptus]]e [[steel]], millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimesele omase moondunud jalaga Egiptuse preestrit 18. dünastia (1580–1350 eKr) ajastust.<ref name="ONpfi" /> 19. dünastia eelviimase valitseja [[Saptah]] [[muumia]]lt on leitud lastehalvatuse ning 20. dünastia [[vaarao]] [[Ramses V]] ja mõne teise üle 3000 aasta tagasi maetud Egiptuse muumialt rõugete põdemise märke.<ref name="O1A76" /><ref name="05kAx" /> 430. aastal eKr levis [[Ateena]]s rõugeepideemia, millesse suri veerand Ateena sõjaväest ja hulgaliselt tsiviilelanikke.<ref name="Ty0jR" /> [[Leetrid]] on väga vana haigus, aga esimest korda tuvastas selle [[Pärsia]] arst [[Muhammad ibn Zakariyyā al-Rāzī]] (865–925) 10. sajandil.<ref name="Levins; Wilson, lk 297–298" /> Al-Rāzī kasutas leetrite kohta araabiakeelset nimetust ''hasbah''. Leetreid on nimetatud ka teisiti, näiteks [[ladina keel|ladina]] sõnast ''rubeus'' ('punane') tulnud nimetustega ''rubeola'' ja ''morbilli'' ('väike katk').<ref name="b6E7E" /> [[Leetriviirus]]e sarnasus [[koerte katk]]u ja [[veiste katk|veiste katku]] põhjustavate viirustega on andnud alust arvata, et esimest korda nakatusid inimesed leetritesse kokkupuutel kodustatud koerte või veistega.<ref name="aGszm" /> Tõenäoliselt lahknes leetriviirus 12. sajandiks täielikult sel ajal laialdaselt levinud veiste katku põhjustavast viirusest.<ref name="pmid20202190" /> Leetrite põdemise järel tekib haiguse vastu eluaegne [[immuunsus]]. Seetõttu vajab viirus epideemiliseks muutumiseks suurt populatsiooni ja [[neoliitikum]]i ajal seda ilmselt ei toimunud.<ref name="Levins; Wilson, lk 297–298" /> Viiruse ilmnemise järel [[Lähis-Ida]]s jõudis see 2500. aastaks eKr Indiasse.<ref name="pmid20459960" /> Sel ajal olid leetrid laste seas nii tavalised, et seda ei peetud haiguseks. Egiptuse hieroglüüfides kujutati seda inimese arengu loomuliku järguna.<ref name="zuckerman" /> Üks esimesi allikaid viirusega nakatunud taimest on [[Jaapani keiser|Jaapani keisrinna]] Kōkeni (718–770) luuletus, kus ta kirjeldab suvisel ajal kolletunud lehtedega taime. Hiljem on selleks taimeks peetud ''Eupatorium lindleyanum''<nowiki>'</nowiki>i, mis nakatub tihti [[tomati koldlehisuse viirus]]ega.<ref name="az9Qe" /> ==Keskajal== [[Pilt:Middle Ages rabid dog.jpg|pisi|[[Keskaeg|Keskajast]] pärit [[puulõige]], millel on kujutatud [[marutaud]]is koera]] Kiiresti kasvav rahvaarv ja asustustihedus Euroopa linnades lõi viljaka pinnase mitme nakkushaiguse levikuks, millest on kõige kurikuulsam ilmselt 14. sajandi [[katkupandeemia]] [[must surm]].<ref name="pmid11632234" /> Kui välja arvata rõuged ja gripp, on väga vähe kirjalikke allikaid haiguspuhangute kohta, mida nüüdseks teatakse olevat viiruste põhjustatud. 4000 aastat tuntud haigus [[marutaud]]<ref name="Mahy 243 (b)" /> oli Euroopas sage, kuni [[Louis Pasteur]] töötas 1886. aastal selle vastu välja [[vaktsiin]]i.<ref name="Shors 352" /> Keskajal oli [[keskmine eluiga]] 35 aastat ja 60% lastest suri enne 16-aastaseks saamist, paljud neist esimese 6 eluaasta jooksul. Arste oli vähe ja needki toetusid sama palju [[astroloogia]]le kui piiratud meditsiinilistele teadmistele. Mõne nakkushaiguse raviks kasutati salvi, mis valmistati siilirasvas küpsetatud kassist.<ref name="ZF9Yr" /> Laste surmi põhjustavate haiguste hulka kuulusid leetrid, gripp ja rõuged.<ref name="Qj8Jj" /> [[Ristisõjad]] ja araablaste vallutusretked aitasid kaasa rõugete levikule, mis põhjustas 5.–7. sajandil sagedasi epideemiaid.<ref name="pmid16200144" /><ref name="MUDAs" /> Leetrid olid endeemilised suure rahvaarvuga riikides Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.<ref name="xY7gt" /> Inglismaal kirjeldati haigust esimest korda 13. sajandil. Leetrid põhjustasid ilmselt ühe 49 epideemiast, mis levis aastatel 526–1087.<ref name="pmid20459960" /> Veiste katk, mida põhjustab leetriviirusega sarnane viirus, on Vana-Rooma ajast tuntud haigus.<ref name="8oKUx" /> Aasiast pärit haiguse tõid Euroopasse 370. aastal sisse tunginud [[hunnid]]. Hilisemad [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutusretked põhjustasid Euroopas [[1222]]., [[1233]]. ja [[1238]]. aasta pandeemiad. Sissetoodud veistega jõudis haigus seejärel Inglismaale.<ref name="BPT 87" /> Sel ajal oli veiste katk laastav haigus, millesse nakatunud loomadest suri 80–90%. Kariloomade surm tõi omakorda kaasa näljahäda.<ref name="BPT 87" /> ==Uusajal== Peagi pärast [[Henry VII]] võitu [[Bosworthi lahing]]us 22. augustil 1485 haigestus tema sõjavägi järsku salapärasesse ja väga nakkavasse haigusse, mida nende kaasaegsed kirjeldasid uue haigusena.<ref name="NsQSJ" /> Haigus võis pärineda Prantsusmaalt, kust Henry VII oli sõdureid värvanud.<ref name="moYtP" /> 1508. aasta kuumal suvel muutus haigus Londonis epideemiliseks. Haigestunud surid tundide jooksul ja surma esines kõikjal üle linna. Kui välja arvata laipu vedavad vankrid, olid tänavad tühjad, ja Henry VII keelas linna sisenemise kõigile peale arstide ja apteekrite.<ref name="WZjUq" /> Viimane haiguspuhang toimus 1556. aastal.<ref name="Mortimer (2012) 278" /> Kümneid tuhandeid inimesi tapnud haigus oli ilmselt gripp<ref name="SiQDl" /> või sellesarnane viirushaigus,<ref name="SB6gj" /> kuid ajast, mil meditsiin ei olnud veel teadusharu, pärinevad andmed ei pruugi olla usaldusväärsed.<ref name="lxHNm" /> Kui meditsiinist sai teadusharu, muutusid haiguste kirjeldused täpsemaks.<ref name="Elmer2004" /> Toonane meditsiin ei suutnud haigestunute piinu eriti palju vähendada, kuid haiguse leviku tõkestamiseks kasutati siiski teatud meetmeid. Kauplemisele ja reisimisele seati piirangud, haigestunud perekonnad eraldati kogukonnast, hooneid suitsutati ja kariloomi tapeti.<ref name="gwer5" /> Kõige varasemad gripile viitavad allikad pärinevad 15. sajandi lõpust ja 16. sajandi algusest,<ref name="6QTUB" /> kuid haigestumisi esines peaaegu kindlalt ka palju varem.<ref name="AwRcN" /> 1173. aastal levis Euroopas arvatavasti esimene epideemia ja 1493. aastal oli [[Haiti saar|Haitil]] põliselanike seas haiguspuhang, mida tänapäeval peetakse [[Uus gripp A(H1N1)|seagripipuhanguks]]. Mõne allika kohaselt oli nakkuse allikaks [[Christoph Kolumbus]]e laevadel olnud sead.<ref name="oahnd" /> Aastatel 1557–1559 Inglismaal levinud gripiepideemia ajal suri viis protsenti rahvastikust ehk umbes 150 000 inimest. [[Suremus]] oli pea viis korda suurem kui 1918.–1919. aasta [[pandeemia]] ajal.<ref name="Mortimer (2012) 278" /> Esimene korralikult dokumenteeritud pandeemia algas 1580. aasta suvel ja levis üle terve Euroopa, Aafrika ja Aasia.<ref name="IgOqh" /> Suremus oli suur, näiteks Roomas suri 8000 inimest.<ref name="pmid11576290" /> Järgmised kolm pandeemiat toimusid 18. sajandil ja nende hulka kuulub ka 1781.–1782. aasta pandeemia, mis on ilmselt ajaloo kõige laastavam.<ref name="zXQY3" /> Pandeemia algas 1781. aasta novembris Hiinas ja detsembris jõudis [[Moskva]]ni.<ref name="pmid11576290" /> 1782. aasta veebruariks oli see [[Peterburi]]s ja maiks Taanis.<ref name="EOken" /> Kuus nädalat hiljem oli 75% Suurbritannia rahvastikust nakatunud ja haigus levis kiiresti Ameerika maailmajakku.<ref name="oERaQ" /> [[Pilt:Aztec smallpox victims.jpg|pisi|16. sajandist pärit [[asteegid|asteekide]] joonistus rõugeid põdevast inimesest]] [[Pilt:Measles Aztec drawing.jpg|pisi|16. sajandist pärit asteekide joonistus [[leetrid|leetreid]] põdevast inimesest]] Ameerikas ja Austraalias ei esinenud enne Euroopa [[kolonialism|kolonialistide]] saabumist 15.–18. sajandil leetreid, grippi ega rõugeid.<ref name="pmid15306389" /><ref name="pmid15306389" /> Hispaanias olid [[maurid]]e toodud rõuged sellel ajal endeemilised.<ref name="Glynn; Glynn 31" /> 1519. aastal puhkes asteekide pealinnas [[Tenochtitlan]]is rõugeepideemia. See sai alguse hispaania [[konkistadoorid|konkistadoori]] Pánfilo de Narváezi sõjaväest, kuna neil oli konkistadoor [[Hernán Cortés]]i juhtimisel Kuubalt tulles kaasas ori Aafrikast, kes põdes rõugeid.<ref name="Glynn; Glynn 31" /> Kui hispaanlased 1521. aasta suvel viimaks pealinna sisenesid, oli see laipadega kaetud.<ref name="PfWhf" /> See ning 1545–1548 ja 1576–1581 levinud epideemiad tapsid lõpuks üle poole põliselanikest.<ref name="KRTMv" /> Suurem osa hispaanlastest olid immuunsed; Cortési 900-mehelisel sõjaväel ei oleks ilma rõugete abita asteeke õnnestunud lüüa.<ref name="u7drU" /> Mitme [[indiaanlased|Ameerika põlisrahva]] arvukus vähenes eurooplaste toodud haiguste tõttu märkimisväärselt.<ref name="pmid15306389" /> Christoph Kolumbuse saabumisele järgnenud 150 aasta jooksul vähenes Põhja-Ameerika põliselanike arv haiguste, nagu leetrite, rõugete ja gripi, tõttu 80%.<ref name="f0Dzq" /><ref name="GllwK" /> Viiruste levik aitas seetõttu suuresti kaasa eurooplaste vallutustele.<ref name="7SGSW" /><ref name="j6gNK" /> 18. sajandil olid rõuged muutunud Euroopas endeemiliseks. 1719–1746 toimus Londonis viis epideemiat ja ka teistes suurtes Euroopa linnades esines ulatuslikke haiguspuhanguid. Sajandi lõpuks suri haiguse tõttu igal aastal 400 000 eurooplast.<ref name="Tucker 12-13" /> 1713. aastal jõudis see Indiast saabunud laevadega Lõuna-Aafrikasse ja 1789. aastal Austraaliasse.<ref name="Tucker 12-13" /> 19. sajandil olid rõuged [[Austraalia aborigeenid]]e peamine surmapõhjus.<ref name="OxRIY" /> 1546. aastal kirjutas Girolamo Fracastoro leetrite klassikalise kirjelduse. Ta arvas, et haigust põhjustavad nn seemned, mis kanduvad ühelt inimeselt teisele. 1670. aastal levis Londonis leetriepideemia, mida kirjeldas inglise arst [[Thomas Sydenham]] (1624–1689), kes arvas, et haigust põhjustavad maapõuest erituvad mürgised gaasid.<ref name="pmid20459960" /> Tema teooria ei pidanud küll paika, kuid ta oli oskuslik vaatleja ja tegi üksikasjalikke märkmeid.<ref name="xG24D" /> [[Kollapalavik]] on tihti surmaga lõppev haigus, mida põhjustab ''[[Flaviviridae]]'' sugukonda kuuluv viirus. Haigust kannavad inimestele edasi [[pistesääsklased]] ja esimest korda esines seda 3000 aastat tagasi.<ref name="jZ1zk" /> 1647. aastal toimus [[Barbados]]el esimene dokumenteeritud kollapalaviku epideemia. Barbadose kuberner John Winthrop kehtestas inimeste kaitseks karantiini, mida polnud Põhja-Ameerikas varem tehtud.<ref name="tBM8J" /> 17.–19. sajandil esines Põhja-Ameerikas veel kollapalaviku epideemiaid.<ref name="pmid1604377" /> Esimesed teadaolevad [[dengepalavik]]u juhud esinesid 1779. aastal Indoneesias ja Egiptuses. Kaubalaevad viisid haiguse Ameerikasse ja 1780. aastal levis [[Philadelphia]] linnas epideemia.<ref name="UgLsK" /> [[Pilt:Ambrosius Bosschaert the Elder (Dutch - Flower Still Life - Google Art Project.jpg|pisi|Ambrosius Bosschaert (1573–1620) "Natüürmort"]] Euroopa muuseumidest võib leida arvukalt maale [[tulp]]idest, millel on kaunid värvilised triibud. Suurem osa neist, nagu ka Johannes Bosschaerti [[natüürmort|vaikelud]], maaliti 17. sajandil. Triipudega tulbid olid väga populaarsed ja eriti hinnas. [[Tulbimaania]] tippajal 1630. aastatel võis üks [[sibul (organ)]] maksta sama palju kui maja.<ref name="Crawford" /> Sel ajal ei teatud aga, et triipe põhjustas ''Potyviridae'' sugukonda kuuluv viirus, mille inimesed viisid kogemata [[jasmiin]]ilt üle tulpidele.<ref name="R665d" /> Viirusest nõrgestatud tulbid osutusid aga halvaks investeeringuks. Ainult üksikutest sibulatest kasvasid kaunid lilled.<ref name="LrRKV" /> Enne suurt [[Iiri näljahäda]] aastatel 1845–1852 ei olnud kõige tavalisem kartuli haigustekitaja mitte hallitus, vaid ''Polerovirus''<nowiki>'</nowiki>e perekonda kuuluv viirus. Haigus oli Inglismaal 1770. aastatel laialdaselt levinud ja hävitas seal 75% kartulisaagist. Iiri kartulisaaki mõjutas see samal ajal suhteliselt vähe.<ref name="teFl6" /> ==Vaktsineerimise algus== [[Pilt:Jonathan Richardson d. J. 001.jpg|pisi|püsti|Jonathan Richardsoni (1667–1745) maal Mary Wortley Montagust]] [[Mary Wortley Montagu]] oli aristokraat, kirjanik ja Suurbritannia [[parlamendiliige|parlamendi liikme]] abikaasa. 1716. aastal määrati ta mees Edward Wortley Montagu Briti [[suursaadik]]uks [[İstanbul]]i. Mary järgnes oma abikaasale ja avastas kaks nädalat pärast saabumist kohaliku rõugete vastu kaitsmise tava, milleks oli [[variolatsioon]] ehk rõugehaigete mäda naha alla süstimine.<ref name="Tucker, lk 6" /> Mary noorem vend oli rõugetesse surnud ja ka Maryl endal oli sama haigus. Ta soovis oma viieaastast poega Edwardit säärasest saatusest säästa ja käskis seetõttu saatkonna kirurgil Charles Maitlandil poeg varioleerida. Londonisse naasnult palus ta Maitlandil õukonnaarsti juuresolekul varioleerida ka oma nelja-aastase tütre.<ref name="NH55N" /> Hiljem veenis Mary [[George II|Walesi printsi ja printsessi]] selle protseduuri avalikku demonstratsiooni rahaliselt toetama. Kuuele surma mõistetud ja hukkamist ootavale vangile lubati anda armu, kui nad on nõus demonstratsioonis osalema. Vangid olid nõus ja 1721. aastal nad varioleeriti. Kõik taastusid protseduurist.<ref name="0dbbo" /> Tõhususe hindamiseks kästi ühel vangil, 19-aastasel naisel, magada 10-aastase rõugehaige poisiga kuus nädalat samas voodis. Naine ei nakatunud.<ref name="uH1wi" /> Katset korrati 11 orvu peal, kes kõik jäid ellu, ja 1722. aastaks olid isegi [[George II|kuningas George II]] lapselapsed varioleeritud.<ref name="gxX4R" /> Protseduur ei olnud aga täielikult ohutu ja surmaga lõppeva tulemuse tõenäosus oli üks viiekümnele.<ref name="GOGyh" /> Lisaks oli protseduur ka kallis, mõni arst võttis selle eest 5–10 naela ja teised müüsid metoodika 50–100 naela või poole kasumi eest teistele arstidele. Varioleerimisest sai tulus äri, kuid suuremale osale rahvastikust jäi see kuni 1770. aastate lõpuni kättesaamatuks.<ref name="S1Mij" /> Sel ajal ei teatud midagi viirustest, [[immuunsüsteem]]ist ega protseduuri kasulikkusest.<ref name="7szIq" /> === Rõugevaktsiin === [[Pilt:Edward Jenner2.jpg|vasakul|pisi|püsti|Edward Jenner]] [[Edward Jenner]] (1749–1823) oli Briti maakohas tegutsev arst, kes varioleeriti väikese poisina.<ref name="jMaej" /> Protseduur kahjustas ta tervist tugevalt, kuid ta taastus ja oli siiski rõugete eest kaitstud.<ref name="fHJEH" /> Jenner oli kuulnud kohalikust uskumusest, et võrdlemisi kergelt kulgevat haigust lehmarõuged põdenud meiereitöötajad olid rõugete vastu immuunsed. Ta otsustas teooriat katsetada (kuigi ta ei olnud ilmselt esimene, kes seda tegi).<ref name="ndqOj" /> 1796. aasta mais valis ta "terve, umbes kaheksa-aastase poisi, keda lehmarõugete vastu inokuleerida".<ref name="iqHFb" /> Valitud poiss James Phipps (1788–1853) elas eksperimentaalse inokulatsiooni lehmarõugete viirusega üle, ainsaks kaebuseks oli kerge palavik. 1. juulil 1796. aastal võttis Jenner "rõugematerjali" (ilmselt nakatunud mäda) ja inokuleeris sellega korduvalt Phippsi kätt. Phipps jäi ellu ja teda inokuleeriti rõugetega veel 20 korda, ilma et ta oleks haigestunud. Sellega oli leiutatud vaktsineerimine – sõna ise tuleb [[ladina keel|ladina]] sõnast ''vacca'', mis tähendab lehma.<ref name="0EAjW" /> Peagi ilmnes, et Jenneri meetod on ohutum kui varioleerimine ja 1801. aastaks oli vaktsineeritud üle 100 000 inimese.<ref name="Lane (2001) 140" /> [[Pilt:Jenner cartoon from 1802.jpg|pisi|1802. aasta karikatuur, kus kujutatakse vaktsineerivat Jennerit ja vaktsineerituid, kellel kasvavad lehmad kehast välja]] Varioleerimist pooldavate arstide, kes nägid ette sissetuleku vähenemist, vastupanust hoolimata hakati Suurbritannias 1840. aastal vaeseid tasuta vaktsineerima. Arvukate kaasuvate surmajuhtude tõttu kuulutati varioleerimine samal aastal ebaseaduslikuks.<ref name="Lane (2001) 140" /> Vaktsineerimisseadusega tehti vaktsineerimine 1853. aastaks Inglismaal ja Walesis kohustuslikuks ning vanematele võis teha ühe naela trahvi, kui nende laps polnud enne kolmandat elukuud vaktsineeritud. Seadust ei rakendatud aga järjekindlalt ning vaktsiine tegev süsteem oli alates 1840. aastast püsinud muutumatuna ja seetõttu ka ebatõhus. Pärast esialgset seadusejärgimise vaibumist oli ainult väike osa rahvastikust vaktsineeritud.<ref name="3iYJq" /> Kohustuslikku vaktsineerimist ei võetud hästi vastu, selle kehtestamisele järgnesid protestid ning 1886. aastal moodustati Vaktsineerimisevastane liiga ja kohustusliku vaktsineerimise vastane liiga.<ref name="1ogJ1" /><ref name="M0Syw" /> Vaktsineerimisvastaste kampaaniate järel laastas [[Gloucester]]i linna 1895. aastal üle 20 aasta tõsine rõugepuhang, mille käigus suri 434 inimest, kelle hulgas oli ka 281 last.<ref name="FwTWZ" /> Sellest hoolimata andis Briti valitsus protestijatele järele ning 1898. aasta vaktsineerimisseadus kaotas trahvid ja andis vaktsiini mitteuskuvatele vanematele võimaluse sellest loobuda. Järgnenud aasta jooksul loobuti vaktsineerimisest 250 000 korral ja 1912. aastaks vaktsineeriti vähem kui pool vastsündinutest.<ref name="XGyhm" /> 1948. aastaks ei olnud rõugete vastu vaktsineerimine enam Suurbritannias kohustuslik.<ref name="0xP1W" /> Ka väljaspool Suurbritanniat esines vaktsineerimisele vastuseisu. Näiteks [[Nezdenice]]s ei lubanud osa vanemaist oma lapsi vaktsineerida ja nii kehtestas kohalik kirik reegli, et kui vaktsineerimata laps mõnda haigusse sureb, siis jäetakse vanemad sõnakuulmatuse eest ilma võimalusest laps kiriklikult matta.<ref>ČOUPEK, Jiří. Nezdenice - Vlastivědné čtení o Nezdenicích. Nezdenice: Obec Nezdenice, 2003 lk 66</ref> ===Louis Pasteur ja marutaud === [[Pilt:Louis Pasteur, foto av Paul Nadar, Crisco edit.jpg|pisi|püsti|Louis Pasteur]] [[Marutaud]] on surmaga lõppev imetajate haigus, mida põhjustab [[marutõveviirus]]. 21. sajandil mõjutab see peamiselt metsikuid loomi, nagu rebaseid ja nahkhiiri, kuid tegemist on ühe vanima teadaoleva viirushaigusega, mida teatakse juba vähemalt 4000 aastat.<ref name="Mahy 243 (b)" /> Marutaudi on kirjeldatud [[Mesopotaamia]] tekstides<ref name="PXcpM" /> ja sellele on viidatud ka [[Ešnunna seadused|Ešnunna seadustes]], mis pärinevad 2300 aastast eKr. Ühe kõige varasema kindla kirjelduse haigusest ja selle inimesele kandumisest kirjutas [[Aristoteles]] (384–322 eKr). [[Celsus]] dokumenteeris esimesel sajandil sümptomina hüdrofoobia ja pakkus välja, et nakatunud loomade ja inimeste sülg sisaldab mürki, mille kirjeldamiseks võttis ta kasutusele sõna ''virus''.<ref name="Mahy 243 (b)" /> Marutaud ei muutu epideemiliseks, kuid seda kardeti kohutavate sümptomite tõttu, mille hulka kuulub hullus, veekartus ja surm.<ref name="Mahy 243 (b)" /> [[Louis Pasteur]]i eluajal (1822–1895) haigestus Prantsusmaal marutõppe igal aastal vaid paarsada inimest, kuid ravi otsiti sellegipoolest. Võimalikku ohtu teades hakkas Pasteur otsima haigestunud koertelt nn haiguse mikroobi.<ref name="wL5nN" /> Pasteur näitas, et terve koer, kellele oli süstitud marutaudi surnud koera kuivatatud ja purustatud [[seljaaju]], ei nakatunud marutaudiga. Ta kordas eksperimenti mitu korda sama koera peal koega, mis oli aina vähem päevi kuivatatud, nii kaua kuni koer jäi ellu isegi seljaajust pärit värske koe süstimise korral. Pasteur oli sellega koera immuniseerinud ja hiljem tegi seda veel 50 koeraga.<ref name="bNTlR" /> [[Pilt:Rabies cartoon circa 1826.jpg|vasakul|pisi|1826. aasta karikatuur, millel on kujutatud marutaudis koera Londoni tänaval]] Kuigi Pasteur ei mõistnud, miks ta meetod töötas, proovis ta seda ühe poisi Joseph Meisteri (1876–1940) peal, kelle tõi Pasteuri juurde 6. juulil 1885 poisi ema. Poiss oli kaetud marutaudi nakatunud koera hammustustega. Josephi ema palus, et Pasteur ta poega aitaks. Pasteur oli teadlane, mitte arst, aga otsustas poissi aidata ja süstis talle 180 päeva jooksul aina [[virulentsus|virulentsemat]] küüliku seljaajust pärit kude.<ref name="6P2GP" /> Hiljem kirjutas Pasteur: "... kuna poisi surm näis vältimatu, otsustasin tõsise rahutusega ... proovida Joseph Meisteri peal protseduuri, mis oli koerte peal korduvalt töötanud".<ref name="osbNx" /> Joseph taastus ja naasis 27. juulil emaga koju. Pasteur ravis sama aasta oktoobris edukalt ka 15-aastast karjapoissi Jean-Baptiste Jupille'i (1869–1923), kes sai pureda, kui üritas teisi lapsi marutaudis koera eest kaitsta.<ref name="RUtrM" /> Pasteuri meetodit kasutati üle 50 aasta.<ref name="pmid9218283" /> Enne 1903. aastat, mil [[Adelchi Negri]] (1876–1912) nägi marutaudiga nakatunud loomade ajudes mikroskoopilisi [[lesioon]]e, mida nüüd kutsutakse Negri kehakesteks, teati haiguse põhjustajast vähe.<ref name="pmid8804019" /> Negri arvas ekslikult, et tegu on [[ainuraksed|ainuraksete]] parasiitidega. Paul Remlinger (1871–1964) tõestas filtreerimiseksperimentidega peagi, et lesioonid on ainuraksetest ja isegi bakteritest väiksemad. 30 aastat hiljem ilmnes, et Negri kehakesed on 100–150&nbsp;nm pikkused marutõveviiruse osakeste kogumid.<ref name="Mahy 243 (b)" /> ==20. ja 21. sajand== 20. sajandi alguses tõestati viiruste olemasolu eksperimentaalselt, kasutades filtreid, mille poorid olid bakterite läbilaskmiseks liiga väiksed.<ref name="KPHCY" /> 1930. aastateni uskus enamik teadlasi, et viirused on väiksed bakterid, aga [[elektronmikroskoop|elektronmikroskoobi]] leiutamise järel 1931. aastal ilmnes, et viirused on midagi täiesti teistsugust, mistõttu hulk teadlasi arvas, et need on vaid mürgised [[valgud|valkude]] kogumid.<ref name="pmid10905259" /> Olukord muutus täielikult, kui avastati, et viirused sisaldavad pärilikku informatsiooni kandva ainena [[DNA]]-d või [[RNA]]-d.<ref name="p4qb4" /> Viiruste kui eraldiseisvate bioloogiliste objektide tunnustamise järel tõestati, et need põhjustavad paljusid taime-, looma- ja isegi bakterihaigusi.<ref name="tlduM" /> Paljude haiguste hulgast, mis 20. sajandil avastati olevat viiruste põhjustatud, on üks – rõuged – nüüdseks likvideeritud. HIVi ja [[gripiviirused|gripiviiruste]] ohjeldamine on osutunud keerulisemaks.<ref name="bXGjg" /> Uusi väljakutseid on esitanud [[lülijalgsed|lülijalgsete]] vahendusel edasikanduvate viiruste levimine.<ref name="LkvER" /> Viiruste nagu ka inimeste käitumine on ajaloo jooksul muutunud. Antiikajal oli inimesi [[pandeemia]]te esinemiseks ja mõnel juhul ka viiruste ellujäämiseks liiga vähe. 20. ja 21. sajandil on asustustiheduse suurenemine, ulatuslikud muutused põllumajanduses ja loomakasvatuses ning reisimiskiiruse kasv aidanud kaasa uute viiruste levikule ja vanade retsidiveerumisele.<ref name="cqUnk" /><ref name="njc67" /> Mõni viirushaigus, nagu näiteks rõuged, on küll likvideeritud, kuid uusi (nagu näiteks SARS) tekib pidevalt juurde.<ref name="PvqSh" /> Kuigi [[vaktsiin]]id on ikka veel kõige tõhusamad relvad viiruste vastu, on viimastel kümnenditel{{millal}} töötatud välja antiviraalseid ravimeid, mis ründavad viirusi, kui need [[peremeesorganism]]is paljunevad.<ref name="7ufyB" /> [[A(H1N1)2009 gripipandeemia|2009. aasta gripipandeemia]] näitas, kui kiiresti viiruse uus alatüüp püüdlustest hoolimata üle maailma levib.<ref name="pmid20568566" /> Viiruste avastamises ja ohjeldamises toimub pidev areng. 2001. aastal avastati [[inimese metapneumoviirus]], mis põhjustab hingamisteede haigusi, sealhulgas [[kopsupõletik]]ku.<ref name="pmid12033771" /> Aastatel 2002–2006 töötati välja vaktsiin [[papilloomiviirused|papilloomiviiruste]] vastu, mis põhjustavad [[emakakaelavähk]]i.<ref name="pmid17972339" /> 2005. aastal avastati [[inimese T-lümfotroopne viirus|inimese T-lümfotroopne viirus 3 ja 4]].<ref name="pmid15911757" /> 2008. aastal kuulutas [[Maailma Terviseorganisatsioon]] välja ülemaailmse algatuse likvideerida 2015. aastaks lastehalvatus.<ref name="pmid20455167" /> 2010. aastal avastati kõige suurem teadaolev viirus [[Megavirus|''Megavirus chilensis'']], mis nakatab [[juurjalgsed|juurjalgseid]].<ref name="pmid21987820" /> 2013 avastatud viiruste perekonna ''[[Pandoravirus]]'' esindajatel on aga kõige suurem [[genoom]] viiruste seas.<ref name="Brumfiel" /> ===Rõugete likvideerimine=== [[Pilt:Rahima Banu.jpg|pisi|püsti|Rahima Banu, viimane teadaolev inimene, kes on rõugetega nakatunud (1975. aastal)<ref name="hXAxB" />]] Rõuged olid 20. sajandil üks peamisi surmapõhjusi, tappes ligi 300 miljonit inimest.<ref name="01d4Q" /> [[Rõugeviirused]] on tapnud ilmselt rohkem inimesi kui kõik ükskõik milline teine viirus.<ref name="B4tRu" /> 1966. aastal otsustati [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i juhtorganis [[Maailma Terviseassamblee]]s alustada intensiivset rõugete likvideerimise programmi, et üritada haigus kümne aasta jooksul likvideerida.<ref name="Glynn; Glynn 200" /> Sel ajal olid rõuged endeemilised veel 31 riigis,<ref name="Crawford (2000) 220" /> sealhulgas [[Brasiilia]]s, [[Hindustani poolsaar]]el, [[Indoneesia]]s ja [[Must Aafrika|Mustas Aafrikas]].<ref name="Glynn; Glynn 200" /> Rõugete suursugust likvideerimiskava peeti võimalikuks mitmel põhjusel: vaktsiin pakkus väga head kaitset, viirust oli ainult ühte tüüpi, viirust ei kandnud edasi ükski loom, [[inkubatsiooniperiood (meditsiin)|inkubatsiooniperiood]] oli tavaliselt 12 päeva ja nakatumisel esinesid alati kergesti äratuntavad sümptomid.<ref name="ZH2gi" /><ref name="YLbFv" /> Massivaktsineerimise järel keskendus kampaania haiguse tuvastamisele ja ohjeldamisele. Uue haigusjuhu avastamise korral eraldati haigestunu ja temaga lähedalt kokku puutunud inimesed, kes seejärel vaktsineeriti.<ref name="Ikjs5" /> Edu saabus peagi – 1970. ja 1971. aastaks ei olnud rõuged enam vastavalt Aafrikas ega Brasiilias endeemilised.<ref name="z0eV8" /> 1973. aastaks olid rõuged endeemilised ainult Hindustani poolsaarel, [[Botswana]]s ja [[Etioopia]]s.<ref name="Crawford (2000) 220" /> 1973. aastal pärast 13 aastat kestnud haiguse koordineeritud jälgimist ja vaktsineerimiskampaaniad üle maailma kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon rõuged lõpuks likvideerituks.<ref name="pmid15931293" /> Kuigi peamiseks relvaks oli vaktsiinina kasutatud [[vaktsiinia viirus]], ei ole täpselt teada, kust see viirus tuli; seda ei kasutanud Edward Jenner ja see ei ole ka rõugete nõrgestatud vorm.<ref name="jcack" /> Likvideerimiskampaania põhjustas Janet Parkeri (1938–1978) surma ja sellele järgnenud rõugeasjatundja Henry Bedsoni enesetapu. Parker töötas Birminghami Ülikoolis Bedsoni rõugelaboriga samas hoones. Parker nakatus rõugeviiruse alatüübiga, mida Bedsoni meeskond uuris. Õnnetuse pärast häbi ja süütunnet tundev Bedson tegi seejärel enesetapu.<ref name="KgWVY" /> Enne [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] 2001. aastal tegi Maailma Terviseorganisatsioon ettepaneku hävitada kõik teadaolevad rõugeviiruste varud Ameerika Ühendriikide ja Venemaa laborites.<ref name="pmid21470459" /> Bioterrorihirm ja sellest tulenev võimalik vajadus nakkuse jaoks ravimeid arendada on rõugeviiruste hävitamisplaanile lõpu teinud.<ref name="KExpx" /> Kui viirused oleks hävitatud, oleks rõugeviirusest saanud esimene inimese teadliku tegevuse tõttu välja surnud viirus.<ref name="mwwdH" /> ===Leetrid=== {{Main|Leetrid}} Enne leetrivastase vaktsineerimise alustamist Ameerika Ühendriikides oli iga aasta üle 500 000 haigusjuhu, millest umbes 400 lõppes surmaga. [[Arenenud riik]]ides nakatusid lapsed peamiselt kolme ja viie eluaasta vahel, aga [[arengumaa]]des nakatus pool lastest enne kaheaastaseks saamist.<ref name="SU1SY" /> Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides tekkisid ühe-kahe aasta tagant epideemiad, mis sõltusid aasta jooksul sündinud laste arvust.<ref name="pmid10650003" /> Praegune endeemiline alatüüp arenes välja 20. sajandi alguses, ilmselt vahemikus 1908–1943.<ref name="pmid18217182" /> Londonis esines aastatel 1950–1968 iga kahe aasta tagant epideemiad, aga Liverpoolis, kus oli [[sündimus]] suurem, tekkis epideemia igal aastal. [[Ülemaailmne majanduskriis|Ülemaailmse majanduskriisi]] ajal enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli Ameerika Ühendriikides sündimus väike ja epideemiad seetõttu juhutised. Pärast sõda sündimus kasvas ja epideemiaid esines korrapäraselt iga kahe aasta tagant. Suure sündimusega arengumaades tekkisid epideemiad igal aastal.<ref name="pmid10650003" /> Suure [[rahvastikutihedus]]e ja sündimusega riikides, kus puudub tõhus vaktsineerimiskava, on leetrid ikka veel suur probleem.<ref name="pmid17327206" /> Ameerika Ühendriikides vähenes 1970. aastate keskpaigaks pärast massilist vaktsineerimisprogrammi leetritega nakatumine 90%.<ref name="Oldstone (2009) 135" /> Viimase 50 aasta jooksul{{millal}} on tänu sellistele kampaaniatele teistes riikides leetrite esinemine vähenenud 99% võrra.<ref name="3iJ2J" /> Nakkusallikaks on veel haigusele vastuvõtlikumad inimesed, kelle hulka kuuluvad korraliku vaktsineerimiskavata riikidest saabunud sisserändajad ja inimesed, kes keelduvad ennast või oma lapsi vaktsineerimast.<ref name="ZvmTq" /> Inimene on ainuke teadaolev leetriviiruse peremeesorganism.<ref name="Oldstone (2009) 135" /> Nakatumise järel tekkiv immuunsus on eluaegne, vaktsineerimise pakutav kaitse on küll pikaajaline, kuid aja jooksul hääbuv.<ref name="sBIC0" /> Leetrivaktsiini kasutamine on olnud vastuoluline. 1998. aastal avaldasid [[Andrew Wakefield]] ja ta kolleegid võltsitud andmete põhjal artikli, milles väideti, et [[MMR-vaktsiin]] ja [[autism]] on omavahel seotud. Artiklile viidati laialdaselt ja see tekitas muret vaktsiini ohutuse pärast.<ref name="i5jcc" /> 2010. aastal tõestati, et Wakefield oli uuringu andmeid võltsinud ning ta eemaldati Suurbritannia arstide registrist ega või enam seal arstina töötada.<ref name="Waterhouse 229–230" /> Artikli tagajärjel langes Suurbritannias vaktsineerituse tase 1995. aasta 92%-lt 2003. aastaks 80%-le.<ref name="pmid23604089" /> Leetritega nakatumise juhtude arv tõusis 1998. aasta 56-lt 2008. aastaks 1370-le, sellist tõusu esines ka teistes Euroopa riikides.<ref name="Waterhouse 229–230" /> 2013. aasta aprillis esines [[Wales]]is leetriepideemia, mis mõjutas peamiselt teismelisi, kes ei olnud vaktsineeritud.<ref name="pmid23604089" /> Vastuoludest hoolimata on leetrid Soomes, Rootsis ja Kuubas likvideeritud.<ref name="uYKEt" /> Jaapan loobus kohustuslikust vaktsineerimisest 1992. aastal ja aastatel 1995–1997 oli riigis üle 200 000 haigusjuhu.<ref name="BPVk4" /> Jaapanis on nüüdseks endeemilised leetrid jätkuvalt probleemiks, kuid 2007. aastal tehti algust riikliku leetrite likvideerimise kavaga.<ref name="pmid18818586" /> Leetrite ülemaailmse likvideerimise võimalikkust on meditsiinikirjanduses arutatud alates vaktsiini tulekust 1960. aastatel. Kui praegu aktuaalne lastehalvatuse likvideerimine õnnestub, hakatakse leetrite likvideerimist ilmselt uuesti arutama.<ref name="pmid17088933" /> ===Lastehalvatus=== {{Vaata|Lastehalvatus}} [[Pilt:Poumon artificiel.jpg|pisi|Haigla töötajad vaatamas läbi nn raudkopsus olevat patsienti 1960. aasta Rhode Islandi lastehalvatusepideemia ajal]] 20. sajandi keskpaigas kartsid vanemad Ameerika Ühendriikides ja Euroopas igal suvel levivat lastehalvatust.<ref name="Sbu4F" /> Eelmise sajandi alguses oli haigus haruldane ja aastas esines vaid mõni tuhat juhtu, aga 1950. aastateks oli ainuüksi Ameerika Ühendriikides igal aastal 60 000 haigusjuhtu<ref name="m7Okm" /> ning Inglismaal ja Walesis 2300 juhtu.<ref name="h3VhE" /> 1916. ja 1917. aastal oli Ameerika Ühendriikides suur lastehalvatuse epideemia; dokumenteeriti 27 000 haigestumise (neist 9000 [[New York|New Yorgis]]) ja 6000 surmajuhtu.<ref name="0QQtN" /> Sel ajal ei teadnud keegi, kuidas viirus levib.<ref name="7xbaV" /> Suur osa linnaelanikest, sealhulgas teadlased, arvasid, et süüdi on [[slumm]]ides elavad vaesed [[immigrant|sisserännanud]], kuigi haigus levis pigem jõukamates linnaosades, nagu [[Staten Island]]il (selline muster oli iseloomulik ka [[Philadelphia]] linnale).<ref name="dIpqa" /> Samal ajal esines haiguspuhanguid ka teistes arenenud riikides. Enne Ameerika Ühendriike toimus mitu suurt epideemiat näiteks Rootsis.<ref name="Yw12b" /> Lastehalvatuse esinemissageduse tõusu põhjus arenenud riikides 20. sajandil ei ole täpselt teada. Haigust põhjustab viirus, mis kandub ühelt inimeselt teisele edasi fekaal-oraalselt<ref name="Dobson, lk 166" /> ja nakatab loomulikul teel ainult inimesi.<ref name="Karlen 153" /> On kummaline, et lastehalvatus muutus mureks ajal, mil pesemistingimused ja hügieen olid paremad kui varem.<ref name="Dobson, lk 166" /> Kuigi viirus avastati 20. sajandi alguses, märgati selle laialdast levikut alles 1950. aastatel. Praeguseks on teada, et viirusega nakatunud inimestest haigestub vähem kui 2% ja suurem osa juhtudest on kerged.<ref name="Ihnu3" /> Epideemiate ajal oli viirus kõikjal, mistõttu ei suutnudki terviseametnikud allikat kindlaks teha.<ref name="Karlen 153" /> Vaktsiinide väljatöötamise järel 1950. aastatel toimusid paljudes riikides massivaktsineerimise kampaaniad.<ref name="OBCTb" /> Näiteks Ameerika Ühendriikides langes haigestumiste arv märkimisväärselt ja viimane puhang toimus 1979. aastal.<ref name="Kj6A6" /> 1988. aastal käivitas [[Maailma Terviseorganisatsioon]] koos teiste ühendustega ülemaailmse lastehalvatuse likvideerimise kampaania ja 1994. aastaks kuulutati Ameerika maailmajagu, 2000. aastal Vaikse ookeani äärne piirkond ja 2003. aastal Euroopa haigusest vabaks.<ref name="nVTHg" /> 2012. aasta lõpuks teatas Maailma Terviseorganisatsioon ainult 223 haigusjuhust. Suur hulk 1. tüüpi [[polioviirus]]ega nakatumise juhtudest leidis aset [[Nigeeria]]s, üks [[Tšaad]]is, 68 [[Pakistan]]is ja 37 [[Afganistan]]is. Vaktsineerijate töö on tihti ohtlik: näiteks 2013. aasta alguses tapeti Pakistanis seitse vaktsineerijat ja Nigeerias üheksa.<ref name="d6etp" /> Pakistanis nõrgestas kampaaniat ka vaktsineerimist julgestanud politseiniku tapmine 26. veebruaril 2013.<ref name="ij0yw" /> ===AIDS=== {{Vaata|AIDS}} [[Pilt:SIV primates.jpg|400px|pisi|Vasakult paremale: ''Chlorocebus''<nowiki>'</nowiki>e perekonda kuuluv esikloomaline, kes oli ''Simiiformes''<nowiki>'</nowiki>i perekonna immuunsuspuudulikkuse viiruse allikas; [[HIV-2]] allikas [[hallmangabei]] ja [[HIV-2]] allikas [[šimpans (perekond)|šimpans]]]] Inimese immuunsuspuudulikkuse viirus (HIV) on viirus, mis ravimata jätmise korral võib viia [[AIDS]]i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom tekkeni.<ref name="ZtFhW" /> Enamik virolooge usub, et HIV tekkis 20. sajandil [[Must Aafrika|Mustas Aafrikas]],<ref name="pmid9989410" /> viirusega on nakatunud üle 70 miljoni inimese. 2011. aastaks on AIDSi tõttu surnud hinnanguliselt 35 miljonit inimest,<ref name="jUkyo" /> tehes sellest ühe tõsisema epideemia inimkonna ajaloos.<ref name="pmid16517997" /> [[HIV-1]] on üks olulisemaid viirusi, mis on 20. sajandi viimase veerandi jooksul esile kerkinud.<ref name="pmid12699356" /> Kui 1981. aastal avaldati teadusartikkel viie noore homoseksuaalse mehe surmast, ei teadnud keegi, et nad olid surnud AIDSi. Epideemia täielik ulatus ega viiruse aastakümneid kestnud levimine ei olnud teada.<ref name="DkT7H" /> HIV ületas liigibarjääri [[šimpans (perekond)|šimpansite]] ja inimeste vahel 20. sajandi alguskümnenditel Aafrikas.<ref name="f35e5" /> Järgnevatel aastatel toimusid Aafrikas tohutud sotsiaalsed muutused. Enneolematult suur hulk inimesi kolis maakohtadest aina kasvavatesse linnadesse ja viirus levis eraldatud paikadest tiheda asustusega asulatesse.<ref name="Zfdz7" /> AIDSi [[inkubatsiooniperiood (meditsiin)|peiteaeg]] on kümme aastat, mistõttu on 1980. aastad ülemaailmse epideemia algusena usutav aeg.<ref name="PX5P9" /> Sel ajal esines palju süüdistamist ja häbimärgistamist.<ref name="FPm3m" /> Aafriklased ei võtnud hästi vastu teooriat, mille kohaselt sai HIVi-pandeemia alguse Aafrikast, ja tundsid, et neid süüdistatakse alusetult. [[Maailma Terviseassamblee]] võttis seetõttu 1987. aastal vastu resolutsiooni, mille järgi on AIDS "looduslikult esinev teadmata geograafilise päritoluga [viirus]".<ref name="bbi1z" /> HIVi-pandeemia on tekitanud muret ja põhjustanud sotsiaalseid muutusi üle maailma.<ref name="0tZGY" /> Seksuaalsust arutatakse avalikumalt. Paljude riikide valitsused ja raviasutused annavad nüüd nõu varem välditud teemadel, nagu seksuaalne käitumine ja [[uimasti]]te kasutamine.<ref name="57WnW" /> Aidsiravimite manustamiseetika ja -hinna arutelud on eriti vaesemates riikides toonud esile ebavõrdsuse tervisehoius ja põhjustanud seadusemuudatusi.<ref name="fNAiK" /> [[Arenguriik]]ides on HIV ja AIDS avaldanud väga suurt mõju: riiklikult olulised teenused, nagu tervishoid, riigikaitse ja avalikud teenused, on tõsiselt lünklikud.<ref name="i9BUo" /> [[Keskmine eluiga]] on langenud. Näiteks [[Zimbabwe]]s oli keskmine eluiga 1991. aastal 79 aastat, kuid 2001. aastaks langes 39 aasta peale.<ref name="HM8Tm" /> ===Gripp=== {{Vaata|Gripp}} [[Pilt:1918FluVictimsStLouis.jpg|pisi|[[Rahvusvaheline Punane Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] Ameerika haru liikmed viimas ära [[Hispaania gripp]]i surnud inimest 1918. aastal]] Kui [[gripiviirused|gripiviirus]] muutub antigeense nihke käigus, puudub suurel hulgas inimestel uut tüüpi viiruse vastu [[immuunsus]]. Kui haigusele vastuvõtlike inimeste hulk on piisavalt suur, saavad alguse pandeemiad. Geneetilised muutused tekivad tavaliselt, kui eri viirusetüübid nakatavad samu loomi, eriti linde või sigu. Suurem osa [[selgroogsed|selgroogsete]] viirustest nakatab ainult ühte liiki, kuid gripp on siin erandiks.<ref name="xrBsU" /> 19. sajandi viimane pandeemia leidis aset 1899. aastal ja põhjustas Euroopas 250 000 inimese surma. Venemaalt või Aasiast pärinenud viirus oli esimene rongidega ja aurulaevadel reisinud inimestega kiirelt levinud viirus.<ref name="Karlen 144" /> 1918. aastal ilmus uus viirusetüüp ja sellele järgnenud Hispaania gripp on üks suuremaid loodusõnnetusi ajaloos.<ref name="Karlen 144" /> Inimesi suri tohutult, üle maailma kaotas nakkuse tõttu elu 50 miljonit inimest.<ref name="pmid16494711" /> Ameerika Ühendriikides dokumenteeriti haiguse tõttu 550 000 ([[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] hukkus võrdluseks kümme korda vähem ameeriklasi)<ref name="NKxUn" /> ja Suurbritannias 228 000 surmajuhtu.<ref name="2gNuV" /> Indias suri üle 20 miljoni inimese ja [[Samoa|Lääne-Samoas]] hukkus 22% rahvastikust.<ref name="x5kxX" /> Kuigi grippi esineb igal talvel, oli 20. sajandil pärast Hispaania grippi veel ainult kaks pandeemiat.<ref name="8QyGC" /> 1957. aastal ilmnes järjekordne uus viirusetüüp ja põhjustas [[Aasia gripp|Aasia gripi]]. Kuigi viirus ei olnud nii [[virulentsus|tõvestusvõimeline]] kui 1918. aasta tüüp, suri üle miljoni inimese. Järgmine pandeemia toimus, kui uus viirusetüüp [[Hongkongi gripp]] asendas 1968. aastal 1957. aasta tüübi.<ref name="X7qyh" /> 1968. aasta peamiselt vanu inimesi mõjutanud pandeemia oli kõigist kolmest mainitud pandeemiast kõige väiksema ohvrite arvuga, kuid Ameerika Ühendriikides suri siiski 33 800 inimest.<ref name="G43PP" /> Uued viirusetüübid pärinevad tihti Ida-Aasiast, kuna Hiina maapiirkondades on inimeste läheduses elavate partide ja sigade suhtarv suurim kogu maailmas.<ref name="vbw0f" /> Kõige hiljutisem gripipandeemia toimus 2009. aastal, aga ükski viimasest kolmest pandeemiast pole saavutanud 1918. aasta ulatust. Miks just sel aastal ilmnenud viirusetüüp oli nii laastav, pole siiani teada.<ref name="Karlen 144" /> ===Kolla- ja dengepalaviku- ning muud arboviirused=== {{Vaata|Arboviirused}} [[Pilt:Aedes aegypti bloodfeeding CDC Gathany.jpg|pisi|''Aedes aegypti'' imemas inimverd]] [[Arboviirused]] kanduvad inimestele ja teistele [[selgroogsed|selgroogsetele]] edasi verd imevate putukatega. Sel viisil levib suur hulk eri viirusi.<ref name="pmid16568903" /> Tänapäeval on teada üle 500 sellise viiruseliigi, kuid 1930. aastatel põhjustas inimestel haigusi teadaolevalt vaid kolm arboviirust, milleks olid [[kollapalavik|kollapalaviku viirus]], dengeviirus ja [[pappataci-palavik|pappataci-palaviku viirus]].<ref name="WCMus" /> Nüüdseks on teada üle 100 inimestel haigusi, sealhulgas [[entsefaliit]]i tekitava viiruseliigi.<ref name="CuYSJ" /> Kõige kurikuulsam ''Flaviviridae'' sugukonna viiruste põhjustatud haigustest on kollapalavik.<ref name="DDKTF" /> Ameerika Ühendriikides toimus viimane ulatuslik epideemia 1905. aastal.<ref name="pmid1604377" /> [[Panama kanal]]i ehitamise ajal surid tuhanded töölised. Kollapalavik sai alguse Aafrikast ja viirus viidi Ameerikasse kaubalaevadega, kus pesitses viirust kandev [[pistesääsklased|pistesääsklane]] ''Aedes aegypti''. Esimene dokumenteeritud epideemia Aafrikas leidis aset 1926. aastal [[Ghana]]s.<ref name="zhe8v" /> 1930. aastatel retsidiveerus haigus Brasiilias. Ameerika [[epidemioloogia|epidemioloog]] Fred Soper (1893–1977) avastas, kui oluline on viiruse edasikandumise tsüklis metsloomade nakatumise osa ja et inimese nakatamine on viirusele nn tupik, mis tsükli lõhub.<ref name="pmid7809386" /> Kuigi kollapalaviku vaktsiin on üks tõhusamaid loodud vaktsiine,<ref name="pmid19520559" /> toimub epideemiaid jätkuvalt. Aastatel 1986–1991 nakatus Lääne-Aafrikas üle 20 000 inimese, kellest 4000 suri.<ref name="pmid2054923" /> 1930. aastatel ilmnes Ameerika Ühendriikides Saint Louises entsefaliit, hobuste Ida-Ameerika entsefalomüeliit ja hobuste Lääne-Ameerika entsefalomüeliit. 1960. aastatel avastati La Crosse'i entsefaliiti põhjustav viirus<ref name="DEtkO" /> ja 1999. aastal jõudis New Yorki [[Lääne-Niiluse viirus]].<ref name="pmid20403311" /> 2010. aasta seisuga on dengeviirus levinuim arboviirus ning Aasias ja Ameerikas levivad aina tõvestusvõimelisemad viirusetüübid.<ref name="pmid20513545" /> ===Hepatiidiviirused=== {{Vaata|Hepatiit}} [[Maksapõletik|Hepatiit]] on maksahaigus, mida teatakse antiikajast.<ref name="9LAXi" /> Sümptomite hulka kuulub [[ikterus]] ehk naha, silmade ja kehavedelike kollaseks muutumine.<ref name="npVA4" /> Hepatiidil on mitu põhjustajat, sealhulgas viirused, eriti [[A-hepatiidi viirus]], [[B-hepatiidi viirus]] ja [[C-hepatiidi viirus]].<ref name="pmid21047029" /> Läbi ajaloo on olnud teateid ikteruseepideemiate kohta, mis mõjutasid peamiselt sõdivaid sõdureid. Keskajal oli nn sõjakäiguikterus tavaline. Seda esines [[Napoleon I]] sõjaväes ja peaaegu igas suuremas kokkupõrkes 19. ja 20. sajandil.<ref name="t6QUB" /> Epideemilist iktarust põhjustav viirus avastati alles 20. sajandi keskel.<ref name="pmid8385046" /> Epideemilise ikteruse kohta käivat nimetust A-hepatiit ja nakkusliku ikteruse nimetust B-hepatiit kasutati kirjanduses esimest korda 1947. aastal<ref name="bxDkt" /> pärast 1946. aastal toimunud ettekannet, milles esitati tõendeid selle kohta, et tegu on kahe eri haigusega.<ref name="pmid19993377" /> 1960. aastatel avastati esimene hepatiiti põhjustada võiv viirus. Selleks oli B-hepatiidi viirus, mis nimetati tekitatava haiguse järgi.<ref name="pmid4246769" /> A-hepatiidi viirus avastati 1974. aastal.<ref name="pmid4833615" /> B-hepatiidi viiruse avastamine ja nakkuse tuvastamistestide loomine on paljusid meditsiinilisi ja ka mõnda kosmeetilist protseduuri põhjalikult muutnud. 1970. aastatel alustatud doonorvere uurimine on märkimisväärselt vähendanud viiruse edasikannet.<ref name="pmid22305086" /> Enne 1975. aastat kogutud [[vereplasma]] ja VIII hüübimisfaktor sisaldasid tihti nakkusohtlikus koguses B-hepatiidi viirust.<ref name="0mkJz" /> 1960. aastate lõpuni kasutasid tervishoiutöötajad ja tätoveerijad hüpodermilisi nõelu korduvalt, mis oli tavaline nakkuseallikas.<ref name="pmid9708051" /> 1990. aastatel lõpus alustati Euroopas ja Ameerika Ühendriikides süstlavahetusprogramme, et takistada viiruste levikut süstivate narkomaanide hulgas.<ref name="pmid20199955" /> Need meetmed aitasid samuti vähendada hilisemat [[HIV]] ja C-hepatiidi levikut.<ref name="pmid20738828" /> ===Inimesi mittenakatavad viirused=== Epideemiaid võib esineda peale inimeste ka teiste loomade seas. 20. sajandi jooksul on seda juhtunud korduvalt, eriti kariloomadega. Viirushaiguste hulka kuuluvad näiteks [[suu- ja sõrataud]], [[veiste katk]] ja [[linnugripp]]. Kariloomi nakatavad viirused võivad mõjuda laastavalt mitte ainult loomakasvatajatele, vaid ka üldisele rahvastikule, nagu näitas 2001. aasta suu- ja sõrataudi epideemia.<ref name="ZI1ub" /> Aafrikasse jõudis veiste katk esimest korda 1891. aastal ja levis kiiresti üle terve mandri.<ref name="EqdvQ" /> 1982. aastaks oli 95% Aafrika kariloomadest surnud. Sellele järgnes näljahäda, mis mõjus laastavalt loomakasvatajatele ja [[nomaadid|rändrahvastele]], kellest mõni sõltus täielikult oma karjast. Kaks kolmandikku [[maasaid]]est hukkus. Olukorra tegid hullemaks näljahädale järgnenud [[rõuged|rõuge]]epideemiad.<ref name="YOVqw" /> 20. sajandi alguses oli veiste katk Aasias ja mõnes kohas Euroopas tavaline.<ref name="V09Wa" /> Sajandi jooksul haiguse esinemissagedus langes järk-järgult muuhulgas tänu vaktsineerimisele.<ref name="DCKmv" /> 1908. aastaks oli Euroopa veiste katkust vaba. Teise maailmasõja järel esines mõni puhang, aga neid suudeti kiiresti ohjeldada. Aasias haiguse esinemissagedus kasvas ja 1957. aastal pidi [[Tai]] paluma abi, kuna surnud oli nii palju pühvleid, et riisipõlde ei olnud enam võimalik künda.<ref name="Odt5W" /> [[Uural]]ist lääne poolde jääv Venemaa osa oli haigusest vaba, kuna [[Vladimir Lenin]] oli haiguse leviku ohjeldamiseks võtnud vastu mitu seadust, kuid Ida-Venemaal oli [[Mongoolia]]st ja [[Hiina]]st saabuv haigus sage.<ref name="09s2d" /> [[India]] suutis idaosariikides kanda kinnitanud haiguse levikut 20. sajandi jooksul ohjeldada<ref name="TJYFS" /> ja 1995. aastaks oli haigus likvideeritud.<ref name="8XXLi" /> Aafrikas oli kaks suurt pandeemiat 1920. ja 1980. aastatel.<ref name="VaDZM" /> [[Somaalia]]s oli 1928. aastal tõsine haiguspuhang ja haigus oli kuni 1953. aastani riigis väga laialt levinud. 1980. aastatel ohjeldati [[Tansaania]] ja [[Keenia]] puhanguid 26 miljoni vaktsiinidoosi abil ja 1997. aastal, kui leiti uusi haigusjuhte, korraldati haiguse tõrjumiseks ulatuslik vaktsineerimiskampaania.<ref name="1GhwQ" /> Sajandi lõpuks oli veiste katk suuremas osas riikidest likvideeritud. [[Etioopia]]sse ja [[Sudaan]]i jäi mõni haiguskolle<ref name="hkJj8" /> ja [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] (FAO) algatas 1994. aastal ülemaailmse veiste katku likvideerimisprogrammi eesmärgiga haigus 2010. aastaks kogu maailmast likvideerida.<ref name="apL3P" /> 2011. aasta mais kuulutas FAO koos [[Maailma Loomade Tervise Organisatsioon]]iga, et "veiste katk kui vabalt leviv viirushaigus on maailmast likvideeritud".<ref name="4ZeTa" /> Suu- ja sõrataud on väga nakkusohtlik haigus, mida põhjustab [[polioviirus]]ega samasse sugukonda kuuluv ''Aphthovirus''<nowiki>'</nowiki>e perekonna viirus. Sellega on Aafrikas loomad, peamiselt [[kabjalised|kabjalisi]] nakatunud alates antiikajast ja Ameerikasse jõudis see ilmselt 19. sajandil sissetoodud kariloomadega.<ref name="pmid19687036" /> Suu- ja sõrataud on harva surmav, kuid epideemiad lamba- ja veisekarjades võivad põhjustada suurt majanduslikku kahju.<ref name="pmid12523714" /> Ameerikas oli viimane haiguspuhang 1929. aastal, kuid 2001. aastal esines Suurbritannias mitu suurt puhangut ning tuhanded loomad tapeti ja põletati.<ref name="pmid15648172" /> Gripiviiruste looduslikud peremeesorganismid on sead ja linnud, kuid inimesed on gripiviirustega nakatunud ilmselt alates antiikajast.<ref name="JOYw6" /> Viirus võib metsikute ja koduloomade seas põhjustada väikest kuni suurt epideemiat.<ref name="pmid20591211" /> Lindude ränne on aegade jooksul gripiviiruse üle kõikide maailmajagude viinud. Viirusel on arenenud mitu tüüpi ja see toimub ka tulevikus, mistõttu on viirus kestvaks ohuks.<ref name="pmid20521633" /> 21. sajandi algusaastatel on viiruste põhjustatud kariloomade epideemiatel olnus tõsised tagajärjed. 2007. aastal toimus Prantsusmaal ''Orbivirus''<nowiki>'</nowiki>e sugukonda kuuluva viiruse põhjustatud lammaste katarraalse palaviku puhang.<ref name="pmid21122214" /> Haigust oli varem esinenud vaid Ameerikas, Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Põhja-Austraalias, kuid nüüd leidub seda ka [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas.<ref name="pmid18619694" /> ===Taimeviirused=== [[Fail:TMV virus under magnification.jpg|pisi|[[Tubakamosaiigi viirus]] (TMV) oli esimene avastatud viirus ning sellel oli oluline roll viiruste tundmaõppimises]] 20. sajandi jooksul avastati, et paljusid nn vanu taimehaigusi põhjustavad viirused. Kui taimed kasvavad lähestikku, on ka viiruste arvukus suurem. See võib tuua kaasa suure majandusliku kahju ja inimelude hukkumise. [[Jordaania]]s, kus kasvatati ulatuslikult [[kõrvitsalised|kõrvitsalisi]] (kurki, melonit, kõrvitsat) nakatusid 1970. aastatel terved põllud.<ref name="isbn0-12-429601-7" /> [[Elevandiluurannik]]ul nakatasid 30 eri viirust sarnaselt [[kaun]]- ja köögivilja. [[Keenia]]s hävis kuni 70% maisi-, manioki- ja maapähklitaimedes.<ref name="isbn0-12-429601-7" /> [[Maniokk]] on Ida-Aafrika enimkasvatatav taim ja sellest toitub üle 200 miljoni inimese. See toodi Aafrikasse Lõuna-Ameerikast ja kasvab väheviljakas mullas edukalt. Kõige olulisemat maniokihaigust põhjustab ''Geminiviridae'' sugukonna viirus, mida kannavad ühelt taimelt teisele ''Aleyrodidae'' sugukonna [[nokalised]]. Esimest korda kirjeldati haigust 1984. aastal, 20. sajandil on Ida-Aafrikas toimunud mitu haiguspuhangut, mis on tihtipeale toonud kaasa näljahäda.<ref name="KaTVE" /> 1920. aastatel teenisid Ameerika Ühendriikide [[suhkrupeet|suhkrupeedi]]kasvatajad ''Geminiviridae'' sugukonda kuuluva viiruse (mida kannavad edasi ''Cicadellidae'' sugukonna putukad) põhjustatud haiguse tõttu ulatuslikku kahjumi. 1956. aastal hävitas ''Rice hoja blanca virus'' Kuubas ja Venezuelas 25–50% riisist. 1958. aastal juhtus see suure hulga Colombia riisipõldudega. 1981. ilmus haigus uuesti ja seekord hävis saak peaaegu täielikult.<ref name="Kzx4U" /> Aastatel 1936–1977 hävis ''Badnavirus''<nowiki>'</nowiki>e perekonna viiruse (mida kannab edasi) tõttu 162 miljonit [[Harilik kakaopuu|kakaopuud]] ja järgnenud aastate jooksul lisaks 15 miljonit puud aastas.<ref name="q5n6k" /> 1948. aastal hävines Ameerika Ühendriikide [[Kansas]]e osariigis 7% nisutaimedest, kui need nakatusid ''Aceria'' perekonda kuuluvate lülijalgsete edasi kantud ''Potyviridae'' sugukonna viirusega.<ref name="LLt3X" /> 1950. aastatel põhjustasid ''Potyvirus''<nowiki>'</nowiki>e perekonna viirused [[O'ahu]]l [[Hawaii saared|Hawaii saarestikus]] ulatusliku [[Harilik papaia|papaiataimede]] hävingu. Papaia viidi saarele 19. sajandil, kuid viirushaigust polnud enne 1940. aastaid esinenud.<ref name="AgPJb" /> Sellised katastroofid leidsid aset, kui inimeste sekkumine uute taimede sissetoomise näol põhjustas ökoloogilisi muutusi. Kakaopuu kasvad looduslikult Lõuna-Ameerikas ja viidi Lääne-Aafrikasse 19. sajandi lõpus. 1936. aastal jõudis kasvandustesse kohalikel puudel leviv juurehaigus.<ref name="WiBrT" /> Uued kasvupiirkonnad võivad põhjustada viiruslike taimehaiguse puhanguid. Ulatusliku niisutuse ja riisikasvatuse suurenemise tõttu levis enne 1970. aastat vaid Keenias Kisumu linnas olnud riisi nakatav viirus üle kogu Ida-Aafrika.<ref name="Levins; Wilson, lk 185" /> Inimtegevuse tagajärjel kandusid uued viirused edasi kohalikele taimedele. 1926–1930 jõudis Aafrikast Lõuna-Ameerikasse [[tsitrus]]eid nakatav ''Closterovirus''<nowiki>'</nowiki>e perekonna viirus. Samal ajal viidi Aasiast Lõuna-Ameerikasse ''Toxoptera citricida'' [[lehetäilised|lehetäi]], mis kiirendas viiruse levikut veelgi. 1950. aastaks oli [[São Paulo]]s Brasiilias hävinud 6 miljonit tsitrusepuud.<ref name="Levins; Wilson, lk 185" /> Aafrikas elasid viirus ja tsitrused ilmselt aastasadu üksteisega koos. Viiruse levik uutesse piirkondadesse ja teiste sortidega kokkupuude tõi aga kaasa ulatuslikud haiguspuhangud.<ref name="pmid18705856" /> Inimeste toodud taimeviiruste põhjustatud murede tõttu on paljud riigid kehtestanud karmid sisseveoreeglid kõige kohta, millel võib olla ohtlikke taimeviirusi või nende edasikandjaid.<ref name="ZGkyZ" /> ==Uued viirused== Uute viiruste hulka kuuluvad viirused, mis on peremeesliike nakatanud võrdlemiselt lühikest aega.<ref name="Crawford (2011) 34" /> Paljud sellised inimest nakatavaid viirused pärinevad loomadelt.<ref name="Py8xa" /> Kui mets- või koduloomade nakkushaigus võib nakatada inimest või vastupidi, kutsutakse seda [[zoonoosid|zoonoosiks]].<ref name="2vZwS" /> ===Koroonaviirused=== {{Vaata|SARS|SARS-CoV-2}} [[Koroonaviirused]] põhjustavad inimesel tavaliselt kerget nakkust,<ref name="pmid22094080" /> aga 21. sajandil on levinud ka mitu viirusetüve, mille [[tõvestusvõimelisus]] ja kiire levik on tekitanud laialdasemaid probleeme.<ref name="Crawford" /> Nende seas on olnud [[SARS-CoV]], mis põhjustab [[SARS|ägedat respiratoorset sündroomi]] (SARS), [[MERS-CoV]], mis põhjustab [[Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom|Lähis-Ida ägedat respiratoorset sündroomi]] (MERS), ja [[SARS-CoV-2]], mille põhjustatud haigus on tuntud koroonana (rahvusvahelise tähisega [[COVID-19]]). Esimesena tekitas ärevust SARS-i põhjustav koroonaviiruse uus tüüp.<ref name="GwxjW" /> Kardetud ulatusliku pandeemiani asi siiski ei läinud ning pärast 8000 nakatumist ja 800 surmajuhtu vaibus haiguspuhang 2003. aasta juuliks.<ref name="BSTLk" /> SARS-i viiruse täpne päritolu ei ole teada, aga märgid viitavad nahkhiirtele.<ref name="gmZL1" /> Laiemat levikut ei saavutanud ka 2012. aastal levima hakanud MERS-i põhjustav viirus. 2019. aasta lõpus Hiinas levima hakanud SARS-CoV-2 põhjustas aga ülemaailmse [[koroonapandeemia]], mis [[Koroonapandeemia Eestis|jõudis ka Eestisse]]. 15. märtsiks 2020 jõudis surmajuhtumite arv maailmas 6000 juurde ning jätkas kiiret kasvu.<ref>[https://www.err.ee/1064848/valisilm-tegi-ulevaate-kuidas-koroonaviirus-eelmisel-nadalal-levis ""Välisilm" tegi ülevaate, kuidas koroonaviirus eelmisel nädalal levis"] ERR, 16. märts 2020.</ref> 2021. aastal samaks ajaks oli tuvastatud juba üle 120 miljoni nakatunu ning surnute arv ületas 2,6 miljonit. ===Lääne-Niiluse viirus=== {{Vaata|Lääne-Niiluse viirus}} [[Flaviviirus]]te hulka kuuluv [[Lääne-Niiluse viirus]] tuvastati esimest korda 1937. aastal, kui see avastati palavikus naise verest. [[Pistesääsklased|Pistesääsklaste]] ja lindude edasikantud viirus põhjustas 1950. aastatel haiguspuhanguid Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ning 1960. aastatel nakatusid Euroopa hobused. Inimeste seas toimus suurim puhang 1974. aastal [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], kus haigestus 10 000 inimest.<ref name="Mahy" /> 1996. aastal suurenes epideemiate arv hobuste seas [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas ja 1999. aastaks oli viirus jõudnud New Yorki. Pärast seda levis viirus kõikjal Ameerika Ühendriikides.<ref name="Mahy" /> Euroopas on toimunud mitu haiguspuhangut, 2000. aastal alustati Suurbritannias programmi, millega uuritakse viiruse esinemist inimeste, surnud lindude, pistesääsklaste ja hobuste seas.<ref name="pmid17054715" /> Lõuna-Euroopas ja nüüdseks ka Suurbritannias kannab viirust edasi pistesääsklane ''[[Culex modestus]]''.<ref name="pmid22316288" /> ===Nipah' viirus=== 1997. aastal toimus [[Malaisia]] farmerite ja nende sigade seas hingamisteede haiguse puhang. Dokumenteeriti üle 256 [[entsefaliit|entsefaliidi]]juhtumi, millest 105 lõppes surmaga.<ref name="LkguP" /> Ühe haigust põdenud inimese ajust leiti uus [[paramyxoviridae|paramüksoviirus]], mis nimetati ta koduküla järgi Nipah' viiruseks. Haiguspuhang sai alguse, kui [[metsatustumine]] häiris nahkhiirte populatsiooni, keda viirus tavaliselt nakatas. Nahkhiired liikusid seafarmidele lähemale ja viirus kandus nende väljaheidetega sigadele.<ref name="pmid16329551" /> ===Hemorraagiline palavik=== [[Pilt:Ebola virus em.png|pisi|[[Ebola viirus]]]] Mitu surmavat [[patogeen|haigustekitajat]] kuuluvad filoviiruste hulka. Filoviirused on kiulised viirused, mis põhjustavad [[hemorraagiline palavik|hemorraagilist palavikku]], ja nende hulka kuuluvad ka [[Ebola viirus]] ja [[Marburgi viirus]]. 2005. aasta aprillis sai Marburgi viirus pärast puhangut [[Angola]]s suure avaliku tähelepanu osaliseks. 2004. aasta oktoobris alanud puhangu jooksul dokumenteeriti 252 haigestumisjuhtu, millest 227 lõppes surmaga.<ref name="pmid16775337" /> HIV ilmumise järel on 2013. aastal alanud [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia|Ebola viirushaiguse epideemia]] kõige laastavam epideemia.<ref name="gzNdH" /> Esialgne puhang toimus 2013. aasta detsembris Meliandou külas Lõuna-[[Guinea]]s.<ref name="KY8ea" /> Esimeste haigestunute seas oli kaheaastane poiss, ta kolmeaastane õde ning nende ema ja vanaema. Vanaema matuste järel, millest võtsid osa pereliikmed ja hooldajad, levis haigus naaberküladesse. 2014. aastaks oli puhang muutunud piisavalt tõsiseks, et tekitada muret kohalikes tervishoiutöötajates, kes teatasid sellest Guinea tervishoiuministeeriumisse. Aasta keskpaigaks oli epideemia levinud [[Libeeria]]sse ja [[Sierra Leone]]sse.<ref name="9EOnp" /> 2015. aasta juuniks oli [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i andmetel üle 27 000 haigestumisjuhu, millest üle 11 000 oli lõppenud surmaga.<ref name="JiHFo" /> Ebola viiruse allikaks on ilmselt nahkhiired.<ref name="pmid25997928" /><ref name="krq9Z" /> Marburgi viirus kandub inimestele edasi ahvidelt<ref name="ZuZAb" /> ja [[Lassa viirus]] rottidelt (''Mastomys natalensis'').<ref name="pmid782738" /> Zoonoosid võivad mõjuda laastavalt, kuna inimeste puudub viirusele tihtipeale loomulik vastupanuvõime ja viiruse tõvestusvõime väheneb alles siis, kui see on uue peremeesorganismiga kohanenud. Mõni zoonoos on nn tupik, mis tähendab, et pärast esialgset puhangut viirusega nakatumine väheneb, kuna viirus ei levi piisavalt tõhusalt ühelt inimeselt teisele.<ref name="pmid18596867" /> 21. sajandi alguses tõusis ülemaailmne teadlikkus [[arengumaa|arengumaid]] laastavate epideemia kohta, millele tervishoiu juhtimise rahvusvahelisel tasandil oli varem suhteliselt vähe tähelepanu pööratud.<ref name="sTFSW" /> == Kasulikud viirused== Briti bioloog Peter Medawar kirjeldas viirust kui "valgukesta mähitud halba uudist".<ref name="isbn0-07-160402-2" /> Kui [[bakteriofaagid]] välja arvata, olid viirused õigustatult teeninud ära haigustekitajate ja surmatoojate maine. Viiruste suur hulk ja laialdane levik väga paljudes ökosüsteemides on tänapäeva virolooge pannud aga viiruste rolli [[biosfäär]]is ümber hindama.<ref name="pmid19811946" /> Arvatakse, et Maal on umbes 10³¹ viirust. Suurem osa neist on bakteriofaagid ja enamik elab ookeanis.<ref name="pmid15936660" /> Ookeani biomassist moodustavad üle 90% [[mikroorganismid]]<ref name="pmid16163346" /> ja oletatakse, et viirused tapavad iga päev sellest umbes 20% ning ookeanis on viirusi 15 korda rohkem kui [[bakterid|baktereid]] ja [[arhed|arhesid]].<ref name="pmid16163346" /> Viirused on [[veeõitseng]]u kiire lõpu peamised põhjustajad<ref name="pmid16163346" /> ning aitavad hoida eri liiki [[tsüanobakterid|tsüanobakterite]] ökoloogilist tasakaalu<ref name="pmid15828858" /> ja seega ka eluks vajaliku [[hapnik]]u tootmist.<ref name="2jrEi" /> Bakteriaalsete nakkuste ravis on saanud murekohaks [[antibiootikumid]]ele resistentsete bakteritüüpide teke.<ref name="pmid12846264" /> Viimase 30 aasta{{millal}} jooksul on arendatud ainult kaks uut antibiootikumide klassi,<ref name="pmid18646395" /> mistõttu otsitakse uusi mooduseid bakteriaalsete nakkustega võitlemiseks.<ref name="pmid12846264" /> Esimest korda kasutati bakterite ohjeldamiseks bakteriofaage 1920. aastatel<ref name="HAjvO" /> ja 1963. aastal viisid Nõukogude Liidu teadlased läbi ulatusliku kliinilise katse.<ref name="TLtWJ" /> Väljaspool Nõukogude Liitu saadi sellest teada alles 1989. aastal, kui töö läänes avaldati.<ref name="NLozT" /> [[Antibiootikumiresistentsus]]e põhjustatud hädad on taastanud huvi bakteriofaagide ja [[faagiteraapia]] vastu.<ref name="pmid19649921" /> [[Inimese genoomi projekt|Inimese genoomi projektis]] on selgunud, et [[inimese genoom]]is on hulgaliselt viiruslikke DNA järjestusi.<ref name="pmid19795446" /> Need järjestused moodustavad inimese DNA-st umbes 8%<ref name="pmid20161719" /> ja tunduvad olevat jäljed inimeste eellaste nakatumisest iidsete [[retroviirus]]tega.<ref name="pmid18818874" /> Need DNA tükid on end inimese DNA-sse tugevalt kinnitanud.<ref name="pmid19795446" /> Suurem osa sellest DNA-st ei tööta enam, kuid mõni neist sõbralikest viirustest on toonud endaga uusi [[geen]]e, mis on inimese arengu seisukohast olulised.<ref name="pmid19845636" /><ref name="cIB4g" /><ref name="bWX5B" /> Viirused on kandnud olulisi geene ka taimedele. Umbes 10% [[fotosüntees]]ist kasutab tsüanobakterite geene, mille on taimedele edasi kandnud viirused.<ref name="kyXSx" /> Mitmeid viirusi saab kasutada geeniteraapias kui vektoreid uue geneetilise materjali rakkudesse viimiseks. Selleks eelistatakse kasutada [[DNA-viirused|DNA-viirusi]], kuna [[retroviirused]] ei tungi mittejagunevatesse rakkudesse<ref>Kay M.A., Glorioso J.C., Naldini L. Viral vectors for gene therapy: The art of turning infectious agents into vehicles of therapeutics. Nat. Med. 2001;7:33–40.</ref> ja nende kinnitumiskoht genoomis varieerub.<ref>McCormack M.P., Rabbitts T.H. Activation of the T-cell oncogene LMO2 after gene therapy for X-linked severe combined immunodeficiency. N. Engl. J. Med. 2004;350:913–922</ref> Neist suurima levikuga on [[adenoviirused]],<ref>Schiedner G., Morral N., Parks R.S., Wu Y., Koopmans S.C., Langston C., Graham F.L., Beaudet A.L., Kochanek S. Genomic DNA transfer with a high-capacity adenovirus vector results in improved in vivo gene expression and decreased toxicity. Nat. Genet. 1998;18:180–183</ref> mida saab kasutada paljude rakkude puhul, ent mis mahutavad väga vähe geneetilist materjali; ka kipub nende korduv manustamine esile kutsuma immuunvastuse.<ref>Mingozzi F., High K.A. Immune responses to AAV vectors: Overcoming barriers to successful gene therapy. Blood. 2013;122:23–36.</ref> Esimesed adenoviirustel baseeruvad ravimid on juba{{millal}} ametlikult kasutusele võetud (geniditsiin<ref>Räty J.K., Pikkarainen J.T., Wirth T., Ylä-Herttuala S. Gene Therapy: The First Approved Gene-Based Medicines, Molecular Mechanisms and Clinical Indications. Curr. Mol. Pharmacol. 2008;1:13–23.</ref>, Glybera<ref>Fukuhara H., Ino Y., Todo T. Oncolytic virus therapy: A new era of cancer treatment at dawn. Cancer Sci. 2016;107:1373–1379.</ref>), ent uuritakse ka teiste viirusetüüpide kasutuselevõtu võimalusi.<ref>''Viral Vectors in Gene Therapy'', Kenneth Lundstrom. Diseases, 6. juuni 2018</ref> ==Vaata ka== *[[Baltimore'i klassifikatsioon]] *[[Sünteetilised viirused]] *[[Viiruste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="pmid15306389">{{cite journal|author=McMichael AJ|title=Environmental and social influences on emerging infectious diseases: past, present and future|journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B|volume=359|issue=1447|pages=1049–1058|year=2004|pmid=15306389|pmc=1693387|doi=10.1098/rstb.2004.1480| issn=0962-8436}}</ref> <ref name="pmid19833230">{{cite journal|author=Hughes AL, Irausquin S, Friedman R|title=The evolutionary biology of poxviruses|journal=Infection, Genetics and Evolution|volume=10|issue=1|pages=50–59|year=2010|pmid=19833230|pmc=2818276|doi=10.1016/j.meegid.2009.10.001|url=http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1567-1348(09)00216-0|accessdate=19. detsember 2014}}</ref> <ref name="pmid15617321">{{cite journal|author=Georges AJ, Matton T, Courbot-Georges MC|title=[Monkey-pox, a model of emergent then reemergent disease]|language=French|journal=Médecine et Maladies Infectieuses|volume=34|issue=1|pages=12–19|year=2004|pmid=15617321|doi=10.1016/j.medmal.2003.09.008}}</ref> <ref name="Tucker, lk 6">Tucker 2002, lk 6.</ref> <ref name="pmid18575612">{{cite journal|author=Gibbs AJ, Ohshima K, Phillips MJ, Gibbs MJ|title=The prehistory of potyviruses: their initial radiation was during the dawn of agriculture|journal=PLoS ONE|volume=3|issue=6|pages=e2523|year=2008|pmid=18575612|pmc=2429970|doi=10.1371/journal.pone.0002523|url=http://dx.plos.org/10.1371/journal.pone.0002523|editor1-last=Lindenbach|editor1-first=Brett|accessdate=19. detsember 2014}}</ref> <ref name="pmid18704169">{{cite journal|author=Fargette D, Pinel-Galzi A, Sérémé D, Lacombe S, Hébrard E, Traoré O, Konaté G|title=Diversification of rice yellow mottle virus and related viruses spans the history of agriculture from the neolithic to the present|journal=PLOS Pathogens|volume=4|issue=8|pages=e1000125|year=2008|pmid=18704169|pmc=2495034|doi=10.1371/journal.ppat.1000125|editor1-last=Holmes|editor1-first=Edward C.}}</ref> <ref name="pmid18697943">{{cite journal|author=Zeder MA|title=Domestication and early agriculture in the Mediterranean Basin: origins, diffusion, and impact|journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America|volume=105|issue=33|pages=11597–11604|year=2008|pmid=18697943|pmc=2575338|doi=10.1073/pnas.0801317105|url=http://www.pnas.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=18697943|accessdate=19. detsember 2014}}</ref> <ref name="Crawford (2000) 225">Crawford 2000, lk 225.</ref> <ref name="pmid22168421">{{cite journal|author=White DW, Suzanne Beard R, Barton ES|title=Immune modulation during latent herpesvirus infection|journal=Immunological Reviews|volume=245|issue=1|pages=189–208|year=2012|pmid=22168421|pmc=3243940|doi=10.1111/j.1600-065X.2011.01074.x}}</ref> <ref name="Levins; Wilson, lk 297–298">Levins; Wilson 1994, lk 297–298.</ref> <ref name="pmid20202190">{{cite journal|author=Furuse Y, Suzuki A, Oshitani H|title=Origin of measles virus: divergence from rinderpest virus between the 11th and 12th centuries|journal=Virology Journal|volume=7|page=52|year=2010|pmid=20202190|pmc=2838858|doi=10.1186/1743-422X-7-52}}</ref> <ref name="pmid20459960">{{cite journal|author=Retief F, Cilliers L|title=Measles in antiquity and the Middle Ages|journal=South African Medical Journal|volume=100|issue=4|pages=216–217|year=2010|pmid=20459960}}</ref> <ref name="pmid11632234">{{cite journal|author=Gottfried RS|title=Population, plague, and the sweating sickness: demographic movements in late fifteenth-century England|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-british-studies_1977_fall_17_1/page/12|journal=The Journal of British Studies|volume=17|issue=1|pages=12–37|year=1977|pmid=11632234|doi=10.1086/385710}}</ref> <ref name="Mahy 243 (b)">Mahy 2009 (b), lk 243.</ref> <ref name="Shors 352">Shors 2008, lk 352.</ref> <ref name="pmid16200144">{{cite journal|author=Riedel S|title=Edward Jenner and the history of smallpox and vaccination|journal=Proceedings (Baylor University. Medical Center)|volume=18|issue=1|pages=21–25|year=2005|pmid=16200144|pmc=1200696}}</ref> <ref name="BPT 87">Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 87.</ref> <ref name="Mortimer (2012) 278">Mortimer 2012, lk 278.</ref> <ref name="Elmer2004">Elmer 2004, lk xv.</ref> <ref name="pmid11576290">{{cite journal|author=Potter CW|title=A history of influenza|journal=Journal of Applied Microbiology|volume=91|issue=4|pages=572–579|year=2001|pmid=11576290|doi= 10.1046/j.1365-2672.2001.01492.x|url=http://onlinelibrary.wiley.com/resolve/openurl?genre=article&sid=nlm:pubmed&issn=1364-5072&date=2001&volume=91&issue=4&spage=572|accessdate=19. detsember 2014}}</ref> <ref name="Glynn; Glynn 31">Glynn; Glynn 2004, lk 31.</ref> <ref name="Tucker 12-13">Tucker 2002, lk 12–13.</ref> <ref name="Crawford">Crawford 2011, lk 121–122.</ref> <ref name="Lane (2001) 140">Lane 2001, lk 140.</ref> <ref name="pmid9218283">{{cite journal|doi=10.1016/S0264-410X(96)00314-3|author=Dreesen DW|title=A global review of rabies vaccines for human use|journal=Vaccine|volume=15|pages=S2–6|year=1997|pmid=9218283}}</ref> <ref name="pmid8804019">{{cite journal|doi=10.1111/j.1365-2990.1996.tb00893.x|author=Kristensson K, Dastur DK, Manghani DK, Tsiang H, Bentivoglio M|title=Rabies: interactions between neurons and viruses. A review of the history of Negri inclusion bodies|url=https://archive.org/details/sim_neuropathology-and-applied-neurobiology_1996-06_22_3/page/179|journal=Neuropathology and Applied Neurobiology|volume=22|issue=3|pages=179–187|year=1996|pmid=8804019}}</ref> <ref name="pmid10905259">{{cite journal|author=Kruger DH, Schneck P, Gelderblom HR|title=Helmut Ruska and the visualisation of viruses|url=https://archive.org/details/sim_the-lancet_2000-05-13_355_9216/page/1712|journal=Lancet|volume=355|issue=9216|pages=1713–1717|year=2000|pmid=10905259|doi= 10.1016/S0140-6736(00)02250-9}}</ref> <ref name="pmid20568566">{{cite journal|author=Taubenberger JK, Morens DM|title=Influenza: the once and future pandemic|journal=Public Health Reports|volume=125 Suppl 3|pages=16–26|date=aprill 2010|pmid=20568566|pmc=2862331|issue=Suppl 3}}</ref> <ref name="pmid12033771">{{cite journal|author=van den Hoogen BG, Bestebroer TM, Osterhaus AD, Fouchier RA|title=Analysis of the genomic sequence of a human metapneumovirus|journal=Virology|volume=295|issue=1|pages=119–132|year=2002|pmid=12033771|doi=10.1006/viro.2001.1355}}</ref> <ref name="pmid17972339">{{cite journal|author=Frazer IH, Lowy DR, Schiller JT|title=Prevention of cancer through immunization: Prospects and challenges for the 21st century|journal=European Journal of Immunology|volume=37|issue=Suppl 1|pages=S148–155|year=2007|pmid=17972339|doi=10.1002/eji.200737820}}</ref> <ref name="pmid15911757">{{cite journal|author=Wolfe ND, Heneine W, Carr JK, Garcia AD, Shanmugam V, Tamoufe U, Torimiro JN, Prosser AT, Lebreton M, Mpoudi-Ngole E, McCutchan FE, Birx DL, Folks TM, Burke DS, Switzer WM|title=Emergence of unique primate T-lymphotropic viruses among central African bushmeat hunters|journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America|volume=102|issue=22|pages=7994–7999|year=2005|pmid=15911757|pmc=1142377|doi=10.1073/pnas.0501734102}}</ref> <ref name="pmid20455167">{{cite journal|author=Pirio GA, Kaufmann J|title=Polio eradication is just over the horizon: the challenges of global resource mobilization|journal=Journal of Health Communication|volume=15 Suppl 1|pages=66–83|year=2010|pmid=20455167|doi=10.1080/10810731003695383}}</ref> <ref name="pmid21987820">{{cite journal|author=Arslan D, Legendre M, Seltzer V, Abergel C, Claverie JM|title=Distant mimivirus relative with a larger genome highlights the fundamental features of Megaviridae|journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America|volume=108|issue=42|pages=17486–17491|year=2011|pmid=21987820|pmc=3198346|doi=10.1073/pnas.1110889108}}</ref> <ref name="Brumfiel">{{cite news|url=http://www.npr.org/blogs/health/2013/07/18/203298244/worlds-biggest-virus-may-have-ancient-roots|title=World's Biggest Virus May Have Ancient Roots|work=National Public Radio|date=18. juuli 2013|accessdate=20.01.2017|author=Brumfiel, Geoff}}</ref> <ref name="Glynn; Glynn 200">Glynn; Glynn 2004, lk 200.</ref> <ref name="Crawford (2000) 220">Crawford 2000, lk 220.</ref> <ref name="pmid15931293">{{cite journal|author=Belongia EA, Naleway AL|title=Smallpox vaccine: the good, the bad, and the ugly|journal=Clinical Medical Research|volume=1|issue=2|pages=87–92|year=2003|pmid=15931293|pmc=1069029|doi=10.3121/cmr.1.2.87|url=http://www.clinmedres.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=15931293|accessdate=19. detsember 2014|archive-date=2013-04-14|archive-url=https://archive.today/20130414124953/http://www.clinmedres.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=15931293|url-status=dead}}</ref> <ref name="pmid1604377">{{cite journal|doi=10.1016/0277-9536(92)90255-O|author=Patterson KD|title=Yellow fever epidemics and mortality in the United States, 1693–1905|journal=Social Science & Medicine (1982)|volume=34|issue=8|pages=855–865|year=1992|pmid=1604377}}</ref> <ref name="pmid21470459">{{cite journal|author=Weinstein RS|title=Should remaining stockpiles of smallpox virus (variola) be destroyed?|journal=Emerging Infectious Diseases|volume=17|issue=4|pages=681–683|date=aprill 2011|pmid=21470459|pmc=3377425|doi=10.3201/eid1704.101865}}</ref> <ref name="pmid10650003">{{cite journal|author=Earn DJ, Rohani P, Bolker BM, Grenfell BT|title=A simple model for complex dynamical transitions in epidemics|journal=Science|volume=287|issue=5453|pages=667–670|year=2000|pmid=10650003|doi= 10.1126/science.287.5453.667|url=http://www.sciencemag.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=10650003|accessdate=19. detsember 2014}} Free registration is required.</ref> <ref name="pmid18217182">{{cite journal|author=Pomeroy LW, Bjørnstad ON, Holmes EC|title=The evolutionary and epidemiological dynamics of the paramyxoviridae|journal=Journal of Molecular Evolution|volume=66|issue=2|pages=98–106|year=2008|pmid=18217182|pmc=3334863|doi=10.1007/s00239-007-9040-x}}</ref> <ref name="pmid17327206">{{cite journal|author=Conlan AJ, Grenfell BT|title=Seasonality and the persistence and invasion of measles|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=274|issue=1614|pages=1133–1141|year=2007|pmid=17327206|pmc=1914306|doi=10.1098/rspb.2006.0030|url=http://rspb.royalsocietypublishing.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=17327206|accessdate=19. detsember 2014}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Oldstone (2009) 135">Oldstone 2009, lk 135.</ref> <ref name="Waterhouse 229–230">Waterhouse 2012, lk 229–230.</ref> <ref name="pmid23604089">{{cite journal|author=Wise J|title=Largest group of children affected by measles outbreak in Wales is 10–18 year olds|journal=BMJ (Clinical Research Ed.)|volume=346|pages=f2545|year=2013|pmid=23604089|doi=10.1136/bmj.f2545}}</ref> <ref name="pmid18818586">{{cite journal|title=Progress toward measles elimination—Japan, 1999–2008|journal=MMWR. Morbidity and Mortality Weekly Report|volume=57|issue=38|pages=1049–1052|year=2008|pmid=18818586|doi=|url=http://www.cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/mm5738a5.htm|author1= Centers for Disease Control and Prevention (CDC)|accessdate= 19. detsember 2014}}</ref> <ref name="pmid17088933">{{cite journal|author=Moss WJ, Griffin DE|title=Global measles elimination|journal=Nature Reviews Microbiology|volume=4|issue=12|pages=900–908|year=2006|pmid=17088933|doi=10.1038/nrmicro1550}}</ref> <ref name="Dobson, lk 166">Dobson 2008, lk 166.</ref> <ref name="Karlen 153">Karlen 1996, lk 153.</ref> <ref name="pmid9989410">{{cite journal|author=Gao F, Bailes E, Robertson DL, Chen Y, Rodenburg CM, Michael SF, Cummins LB, Arthur LO, Peeters M, Shaw GM, Sharp PM, Hahn BH|title=Origin of HIV-1 in the chimpanzee ''Pan troglodytes troglodytes''|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1999-02-04_397_6718/page/436|journal=Nature|volume=397|issue=6718|pages=436–441|year=1999|pmid=9989410|doi=10.1038/17130}}</ref> <ref name="pmid16517997">{{cite journal|author=Mawar N, Saha S, Pandit A, Mahajan U|title=The third phase of HIV pandemic: social consequences of HIV/AIDS stigma & discrimination & future needs|journal=The Indian Journal of Medical Research|volume=122|issue=6|pages=471–484|year=2005|pmid=16517997}}</ref> <ref name="pmid12699356">{{cite journal|doi=10.2174/1566524033479825|author=Esparza J, Osmanov S|title=HIV vaccines: a global perspective|journal=Current Molecular Medicine|volume=3|issue=3|pages=183–193|year=2003|pmid=12699356}}</ref> <ref name="Karlen 144">Karlen 1996, lk 144.</ref> <ref name="pmid16494711">{{cite journal|author=Taubenberger JK, Morens DM|title=1918 Influenza: the mother of all pandemics|journal=Emerging Infectious Diseases|volume=12|issue=1|pages=15–22|date=jaanuar 2006|pmid=16494711|pmc=3291398|doi=10.3201/eid1201.050979|url=http://www.cdc.gov/ncidod/EID/vol12no01/05-0979.htm|accessdate=19. detsember 2014}}</ref> <ref name="pmid16568903">{{cite journal|author=Weaver SC|title=Evolutionary influences in arboviral disease|journal=Current Topics in Microbiology and Immunology|volume=299|pages=285–314|year=2006|pmid=16568903|doi=10.1007/3-540-26397-7_10|series=Current Topics in Microbiology and Immunology|isbn=3-540-26395-0}}</ref> <ref name="pmid7809386">{{cite journal|author=Ansari MZ, Shope RE|title=Epidemiology of arboviral infections|journal=Public Health Reviews|volume=22|issue=1–2|pages=1–26|year=1994|pmid=7809386}}</ref> <ref name="pmid19520559">{{cite journal|author=Barrett AD, Teuwen DE|title=Yellow fever vaccine – how does it work and why do rare cases of serious adverse events take place?|journal=Current Opinion in Immunology|year=2009|volume=21|issue=3|pages=308–313|pmid=19520559|doi=10.1016/j.coi.2009.05.018}}</ref> <ref name="pmid2054923">{{cite journal|author=Cordellier R|title=[The epidemiology of yellow fever in Western Africa]|language=French|journal=Bulletin of the World Health Organization|volume=69|issue=1|pages=73–84|year=1991|pmid=2054923|pmc=2393223}}</ref> <ref name="pmid20403311">{{cite journal|author=Reiter P|title=West Nile virus in Europe: understanding the present to gauge the future|journal=[[Eurosurveillance]]|volume=15|issue=10|page=19508|year=2010|pmid=20403311}}</ref> <ref name="pmid20513545">{{cite journal|author=Ross TM|title=Dengue virus|journal=Clinics in Laboratory Medicine|volume=30|issue=1|pages=149–160|year=2010|pmid=20513545|doi=10.1016/j.cll.2009.10.007}}</ref> <ref name="pmid21047029">{{cite journal|author=Sharapov UM, Hu DJ|title=Viral hepatitis A, B, and C: grown-up issues|journal=Adolescent Medicine: State of the Art Reviews|volume=21|issue=2|pages=265–286, ix|year=2010|pmid=21047029}}</ref> <ref name="pmid8385046">{{cite journal|author=Purcell RH|title=The discovery of the hepatitis viruses|url=https://archive.org/details/sim_gastroenterology_1993-04_104_4/page/955|journal=Gastroenterology|volume=104|issue=4|pages=955–963|year=1993|pmid=8385046}}</ref> <ref name="pmid19993377">{{cite journal|author=Maccallum FO|title=Homologous serum hepatitis|journal=Proceedings of the Royal Society of Medicine|volume=39|issue=10|pages=655–657|year=1946|pmid=19993377|pmc=2181938}}</ref> <ref name="pmid4246769">{{cite journal|author=Blumberg BS, Sutnick AI, London WT, Millman I|title=Australia antigen and hepatitis|url=https://archive.org/details/sim_new-england-journal-of-medicine_1970-08-13_283_7/page/348|journal=The New England Journal of Medicine|volume=283|issue=7|pages=349–354|year=1970|pmid=4246769|doi=10.1056/NEJM197008132830707}}</ref> <ref name="pmid4833615">{{cite journal|author=Feinstone SM, Kapikian AZ, Gerin JL, Purcell RH|title=Buoyant density of the hepatitis A virus-like particle in cesium chloride|journal=Journal of Virology|volume=13|issue=6|pages=1412–1414|year=1974|pmid=4833615|pmc=355463|url=http://jvi.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=4833615|accessdate=19. detsember 2014}}</ref> <ref name="pmid22305086">{{cite journal|author=Allain JP, Candotti D|title=Hepatitis B virus in transfusion medicine: still a problem?|journal=Biologicals: Journal of the International Association of Biological Standardization|volume=40|issue=3|pages=180–186|year=2012|pmid=22305086|doi=10.1016/j.biologicals.2011.09.014}}</ref> <ref name="pmid9708051">{{cite journal|author=Greif J, Hewitt W|title=The living canvas|journal=Advance for Nurse Practitioners|volume=6|issue=6|pages=26–31, 82|year=1998|pmid=9708051}}</ref> <ref name="pmid20199955">{{cite journal|author=Nacopoulos AG, Lewtas AJ, Ousterhout MM|title=Syringe exchange programs: impact on injection drug users and the role of the pharmacist from a U.S. perspective|journal=Journal of the American Pharmacists Association|volume=50|issue=2|pages=148–157|year=2010|pmid=20199955|doi=10.1331/JAPhA.2010.09178}}</ref> <ref name="pmid20738828">{{cite journal|author=Perkins HA, Busch MP|title=Transfusion-associated infections: 50 years of relentless challenges and remarkable progress|url=https://archive.org/details/sim_transfusion_2010-10_50_10/page/n23|journal=Transfusion|volume=50|issue=10|pages=2080–2099|year=2010|pmid=20738828|doi=10.1111/j.1537-2995.2010.02851.x}}</ref> <ref name="pmid19687036">{{cite journal|author=Paton DJ, Sumption KJ, Charleston B|title=Options for control of foot-and-mouth disease: knowledge, capability and policy|journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B|volume=364|issue=1530|pages=2657–2667|year=2009|pmid=19687036|pmc=2865093|doi=10.1098/rstb.2009.0100|url=http://rstb.royalsocietypublishing.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=19687036|accessdate=19. detsember 2014}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="pmid12523714">{{cite journal|author=Scudamore JM, Trevelyan GM, Tas MV, Varley EM, Hickman GA|title=Carcass disposal: lessons from Great Britain following the foot and mouth disease outbreaks of 2001|journal=Revue Scientifique et Technique (International Office of Epizootics)|volume=21|issue=3|pages=775–787|year=2002|pmid=12523714}}</ref> <ref name="pmid15648172">{{cite journal|doi=10.1007/3-540-27109-0_1|author=Mahy BW|title=Introduction and history of foot-and-mouth disease virus|journal=Current Topics in Microbiology and Immunology|volume=288|pages=1–8|year=2005|pmid=15648172|series=Current Topics in Microbiology and Immunology|isbn=3-540-22419-X}}</ref> <ref name="pmid20591211">{{cite journal|author=Suarez DL|title=Avian influenza: our current understanding|journal=Animal Health Research Reviews|volume=11|issue=1|pages=19–33|year=2010|pmid=20591211|doi=10.1017/S1466252310000095}}</ref> <ref name="pmid20521633">{{cite journal|author=Feare CJ|title=Role of wild birds in the spread of highly pathogenic avian influenza virus H5N1 and implications for global surveillance|journal=Avian Diseases|volume=54|issue=1 Suppl|pages=201–212|year=2010|pmid=20521633|doi=10.1637/8766-033109-ResNote.1}}</ref> <ref name="pmid21122214">{{cite journal|author=Durand B, Zanella G, Biteau-Coroller F, Locatelli C, Baurier F, Simon C, Le Drean E, Delaval J, Prengere E, Beaute V, Guis H|title=Anatomy of bluetongue virus serotype 8 epizootic wave, France, 2007–2008|journal=Emerging Infectious Diseases|volume=16|issue=12|pages=1861–1868|year=2010|pmid=21122214|doi= 10.3201/eid1612.100412|url=http://www.cdc.gov/eid/content/16/12/1861.htm|pmc=3294545|accessdate=19. detsember 2014}}</ref> <ref name="pmid18619694">{{cite journal|author=Mellor PS, Carpenter S, Harrup L, Baylis M, Mertens PP|title=Bluetongue in Europe and the Mediterranean Basin: history of occurrence prior to 2006|journal=Preventive Veterinary Medicine|volume=87|issue=1–2|pages=4–20|year=2008|pmid=18619694|doi=10.1016/j.prevetmed.2008.06.002|url=http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0167-5877(08)00118-9|accessdate=19. detsember 2014}}payment required for DOI</ref> <ref name="isbn0-12-429601-7">Kurstak 1984, lk 463.</ref> <ref name="Levins; Wilson, lk 185">Levins; Wilson 1994, lk 185.</ref> <ref name="pmid18705856">{{cite journal|author=Moreno P, Ambrós S, Albiach-Mart? MR, Guerri J, Pe?a L|title=Citrus tristeza virus: a pathogen that changed the course of the citrus industry|journal=Molecular Plant Pathology|volume=9|issue=2|pages=251–268|year=2008|pmid=18705856|doi=10.1111/j.1364-3703.2007.00455.x}}</ref> <ref name="Crawford (2011) 34">Crawford 2011, lk 34.</ref> <ref name="pmid22094080">{{cite journal|author=Weiss SR, Leibowitz JL|title=Coronavirus pathogenesis|journal=Advances in Virus Research|volume=81|pages=85–164|year=2011|pmid=22094080|doi=10.1016/B978-0-12-385885-6.00009-2|series=Advances in Virus Research|isbn=978-0-12-385885-6}}</ref> <ref name="Mahy">Mahy 2009 (b), lk 504–505.</ref> <ref name="pmid17054715">{{cite journal|author=Morgan D|title=Control of arbovirus infections by a coordinated response: West Nile Virus in England and Wales|journal=FEMS Immunology and Medical Microbiology|volume=48|issue=3|pages=305–312|year=2006|pmid=17054715|doi=10.1111/j.1574-695X.2006.00159.x}}</ref> <ref name="0fqTY">Clark 2010, lk 56.</ref> <ref name="pmid22316288">{{cite journal|author=Golding N, Nunn MA, Medlock JM, Purse BV, Vaux AG, Schäfer SM|title=West Nile virus vector ''Culex modestus'' established in southern England|journal=Parasites and Vectors|volume=5|page=32|year=2012|pmid=22316288|pmc=3295653|doi=10.1186/1756-3305-5-32}}</ref> <ref name="5wlgb">Barrett; Armelagos 2013, lk 28.</ref> <ref name="pmid16329551">{{cite journal|author=Chua KB, Chua BH, Wang CW|title=Anthropogenic deforestation, El Niño and the emergence of Nipah virus in Malaysia|journal=The Malaysian Journal of Pathology|volume=24|issue=1|pages=15–21|year=2002|pmid=16329551}}</ref> <ref name="OMVai">Villarreal 2005, lk 344.</ref> <ref name="pmid16775337">{{cite journal|author=Towner JS, Khristova ML, Sealy TK, Vincent MJ, Erickson BR, Bawiec DA, Hartman AL, Comer JA, Zaki SR, Ströher U, Gomes da Silva F, del Castillo F, Rollin PE, Ksiazek TG, Nichol ST|title=Marburgvirus genomics and association with a large hemorrhagic fever outbreak in Angola|journal=Journal of Virology|volume=80|issue=13|pages=6497–6516|year=2006|pmid=16775337|pmc=1488971|doi=10.1128/JVI.00069-06}}</ref> <ref name="V5sVa">Clark 2010, lk 20.</ref> <ref name="pmid25997928">{{cite journal|authors=Han HJ, Wen HL, Zhou CM, Chen FF, Luo LM, Liu JW, Yu XJ|title=Bats as reservoirs of severe emerging infectious diseases|journal=Virus Research|volume=205|issue=|pages=1–6|year=2015|pmid=25997928|doi=10.1016/j.virusres.2015.05.006|url=}}</ref> <ref name="L5IlF">Barker 2009, lk 1.</ref> <ref name="pmid782738">{{cite journal|author=Monath TP|title=Lassa fever: review of epidemiology and epizootiology|journal=Bulletin of the World Health Organization|volume=52|issue=4–6|pages=577–592|year=1975|pmid=782738|pmc=2366662}}</ref> <ref name="k2q3t">McNeill 1998, lk 71.</ref> <ref name="pmid18596867">{{cite journal|author=Baum SG|title=Zoonoses-with friends like this, who needs enemies?|journal=Transactions of the American Clinical and Climatological Association|volume=119|pages=39–51; discussion 51–52|year=2008|pmid=18596867|pmc=2394705}}</ref> <ref name="yLNpf">Baker 2008, lk 40–50.</ref> <ref name="isbn0-07-160402-2">Quoted in: {{cite book|author=Peterson E, Ryan KJ, Ahmad N|title=Sherris Medical Microbiology|url=https://archive.org/details/sherrismedicalmi0000unse_l1y4|edition=5th|publisher=McGraw-Hill Medical|year=2010|page=[https://archive.org/details/sherrismedicalmi0000unse_l1y4/page/101 101]|isbn=0-07-160402-2}}</ref> <ref name="DpcGw">McNeill 1998, lk 73.</ref> <ref name="pmid19811946">{{cite journal|author=Thurber RV|title=Current insights into phage biodiversity and biogeography|journal=Current Opinion in Microbiology|volume=12|issue=5|pages=582–587|year=2009|pmid=19811946|doi=10.1016/j.mib.2009.08.008}}</ref> <ref name="teDHz">Clark 2010, lk 57–58.</ref> <ref name="pmid15936660">{{cite journal|author=Breitbart M, Rohwer F|title=Here a virus, there a virus, everywhere the same virus?|url=https://archive.org/details/sim_trends-in-microbiology_2005-06_13_6/page/278|journal=Trends in Microbiology|volume=13|issue=6|pages=278–284|year=2005|pmid=15936660|doi=10.1016/j.tim.2005.04.003}}</ref> <ref name="77LnD">{{cite journal|last=Martin|first=P|author2=Martin-Granel E|title=2,500-year evolution of the term epidemic|url=http://www.cdc.gov/ncidod/EID/vol12no06/05-1263.htm#cit|journal=Emerg Infect Dis|date=juuni 2006|volume=12|issue=6|pmid=16707055|pages=976–80|doi=10.3201/eid1206.051263|pmc=3373038|accessdate=19. detsember 2014}}</ref> <ref name="pmid16163346">{{cite journal|author=Suttle CA|title=Viruses in the sea|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2005-09-15_437_7057/page/356|journal=Nature|volume=437|issue=7057|pages=356–361|year=2005|pmid=16163346|doi=10.1038/nature04160}}</ref> <ref name="ONpfi">Shors 2008, lk 13.</ref> <ref name="pmid15828858">{{cite journal|author=Sullivan MB, Coleman ML, Weigele P, Rohwer F, Chisholm SW|title=Three ''Prochlorococcus'' cyanophage genomes: signature features and ecological interpretations|journal=PLOS Biology|volume=3|issue=5|pages=e144|year=2005|pmid=15828858|pmc=1079782|doi=10.1371/journal.pbio.0030144}}</ref> <ref name="O1A76">Donadoni 1997, lk 292.</ref> <ref name="pmid12846264">{{cite journal|author=Livermore DM|title=The threat from the pink corner|journal=Annals of Medicine|volume=35|issue=4|pages=226–234|year=2003|pmid=12846264|doi=10.1080/07853890310001609}}</ref> <ref name="05kAx">Taylor 2014, lk 4.</ref> <ref name="pmid18646395">{{cite journal|author=Jagusztyn-Krynicka EK, Wyszyńska A|title=The decline of antibiotic era—new approaches for antibacterial drug discovery|journal=Polish Journal of Microbiology / Polskie Towarzystwo Mikrobiologów = the Polish Society of Microbiologists|volume=57|issue=2|pages=91–98|year=2008|pmid=18646395}}</ref> <ref name="Ty0jR">Zimmer 2011, lk 82.</ref> <ref name="pmid19649921">{{cite journal|author=Górski A, Miedzybrodzki R, Borysowski J, Weber-Dabrowska B, Lobocka M, Fortuna W, Letkiewicz S, Zimecki M, Filby G|title=Bacteriophage therapy for the treatment of infections|journal=Current Opinion in Investigational Drugs|volume=10|issue=8|pages=766–774|year=2009|pmid=19649921}}</ref> <ref name="b6E7E">Dobson 2008, lk 140–141.</ref> <ref name="pmid19795446">{{cite journal|author=Kurth R, Bannert N|title=Beneficial and detrimental effects of human endogenous retroviruses|journal=International Journal of Cancer. Journal International du Cancer|volume=126|issue=2|pages=306–14|year=2010|pmid=19795446|doi=10.1002/ijc.24902}}</ref> <ref name="aGszm">Karlen 1996, lk 57.</ref> <ref name="pmid20161719">{{cite journal|author=Emerman M, Malik HS|title=Paleovirology—modern consequences of ancient viruses|journal=PLoS Biology|volume=8|issue=2|pages=e1000301|date=veebruar 2010|pmid=20161719|pmc=2817711|doi=10.1371/journal.pbio.1000301|editor1-last=Virgin|editor1-first=Skip W}}</ref> <ref name="az9Qe">Mahy 2009 (a), lk 10.</ref> <ref name="pmid18818874">{{cite journal|author=Blikstad V, Benachenhou F, Sperber GO, Blomberg J|title=Evolution of human endogenous retroviral sequences: a conceptual account|journal=Cellular and Molecular Life Sciences : CMLS|volume=65|issue=21|pages=3348–3365|year=2008|pmid=18818874|doi=10.1007/s00018-008-8495-2}}</ref> <ref name="ZF9Yr">Mortimer 2009, lk 211.</ref> <ref name="pmid19845636">{{cite journal|author=Varela M, Spencer TE, Palmarini M, Arnaud F|title=Friendly viruses: the special relationship between endogenous retroviruses and their host|journal=Annals of the New York Academy of Sciences|volume=1178|pages=157–172|date=oktoober 2009|pmid=19845636|doi=10.1111/j.1749-6632.2009.05002.x}}</ref> <ref name="Qj8Jj">Pickett 2010, lk 10.</ref> <ref name="MUDAs">Clark 2010, lk 21.</ref> <ref name="xY7gt">Gilchrist 2012, lk 41.</ref> <ref name="8oKUx">Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 15.</ref> <ref name="NsQSJ">Quinn 2008, lk 40–41.</ref> <ref name="moYtP">McNeill 1998, lk 229.</ref> <ref name="WZjUq">Penn 2012, lk 325–326.</ref> <ref name="SiQDl">Quinn 2008, lk 41.</ref> <ref name="SB6gj">Karlen 1996, lk 81.</ref> <ref name="lxHNm">Quinn 2008, lk 40.</ref> <ref name="gwer5">Porter 1995, lk 9.</ref> <ref name="6QTUB">Quinn 2008, lk 9.</ref> <ref name="AwRcN">Quinn 2008, lk 39–57.</ref> <ref name="oahnd">Dobson 2008, lk 172.</ref> <ref name="IgOqh">Quinn 2008, lk 59.</ref> <ref name="zXQY3">Quinn 2008, lk 71.</ref> <ref name="EOken">Quinn 2008, lk 72.</ref> <ref name="oERaQ">Dobson 2008, lk 174.</ref> <ref name="PfWhf">Tucker 2002, lk 10.</ref> <ref name="KRTMv">Berdan 2005, lk 182–183.</ref> <ref name="u7drU">Glynn; Glynn 2004, lk 33.</ref> <ref name="f0Dzq">Standford 2012, lk 108.</ref> <ref name="GllwK">Barrett; Armelagos 2013, lk 42.</ref> <ref name="7SGSW">Oldstone 2009, lk 61–68.</ref> <ref name="j6gNK">Valdiserri 2003, lk 3.</ref> <ref name="OxRIY">Glynn; Glynn 2004, lk 145.</ref> <ref name="xG24D">{{cite journal|author=Sloan AW|title=Thomas Sydenham, 1624–1689|journal=South African Medical Journal|volume=72|issue=4|pages=275–278|year=1987|pmid=3303370}}</ref> <ref name="jZ1zk">Mahy 2009 (b), lk 514.</ref> <ref name="tBM8J">Dobson 2008, lk 146–147.</ref> <ref name="UgLsK">Chakraborty 2008, lk 16–17.</ref> <ref name="R665d">Mahy 2009 (a), lk 10–11.</ref> <ref name="LrRKV">Crawford 2011, lk 122.</ref> <ref name="teFl6">Zuckerman 1999, lk 21.</ref> <ref name="NH55N">Tucker 2002, lk 16–17.</ref> <ref name="0dbbo">Rhodes 2013, lk 17.</ref> <ref name="uH1wi">Tucker 2002, lk 17.</ref> <ref name="gxX4R">Lane 2001, lk 137.</ref> <ref name="GOGyh">Rhodes 2013, lk 21.</ref> <ref name="S1Mij">Lane 2001, lk 138–139.</ref> <ref name="7szIq">Zimmer 2011, lk 83.</ref> <ref name="jMaej">Booss; August 2013, lk 57.</ref> <ref name="fHJEH">Reid 1974, lk 16.</ref> <ref name="ndqOj">Greenwood 2008, lk 354.</ref> <ref name="iqHFb">Reid 1974, lk 18.</ref> <ref name="0EAjW">Reid 1974, lk 19.</ref> <ref name="3iYJq">Brunton 2008, lk 39–45.</ref> <ref name="1ogJ1">Glynn; Glynn 2004, lk 153.</ref> <ref name="M0Syw">Brunton 2008, lk 91.</ref> <ref name="FwTWZ">Glynn; Glynn 2004, lk 161.</ref> <ref name="XGyhm">Glynn; Glynn 2004, lk 163.</ref> <ref name="0xP1W">Glynn; Glynn 2004, lk 164.</ref> <ref name="PXcpM">{{cite journal|title=Rabies and rabid rogs in Sumerian and Akkadian Literature|author=Yuhong, Wu|journal=Journal of the American Oriental Society|year=2001|volume=121|issue=1|pages=32–43|jstor=606727|doi=10.2307/606727}}</ref> <ref name="wL5nN">Reid 1974, lk 93–94.</ref> <ref name="bNTlR">Reid 1974, lk 96.</ref> <ref name="6P2GP">Reid 1974, lk 97–98.</ref> <ref name="osbNx">Dobson 2008, lk 159.</ref> <ref name="RUtrM">Dobson 2008, lk 159–160.</ref> <ref name="KPHCY">Crawford 2000, lk 14.</ref> <ref name="p4qb4">Crawford 2000, lk 15.</ref> <ref name="tlduM">Oldstone 2009, lk 22–40.</ref> <ref name="bXGjg">Baker 2008, lk 70.</ref> <ref name="LkvER">Levins; Wilson 1994, lk 123–125, 157–168, 195–198, 199–205.</ref> <ref name="cqUnk">Karlen 1996, lk 229.</ref> <ref name="njc67">Mahy 2009 (b), lk 585.</ref> <ref name="PvqSh">Dobson 2008, lk 202.</ref> <ref name="7ufyB">Carter, lk 315.</ref> <ref name="hXAxB">Glynn; Glynn 2004, lk 219.</ref> <ref name="01d4Q">Oldstone 2009, lk 4.</ref> <ref name="B4tRu">Wolfe 2012, lk 113.</ref> <ref name="ZH2gi">Karlen 1996, lk 154.</ref> <ref name="YLbFv">Shors 2008, lk 388.</ref> <ref name="Ikjs5">Glynn; Glynn 2004, lk 201.</ref> <ref name="z0eV8">Glynn; Glynn 2004, lk 202–203.</ref> <ref name="jcack">Glynn; Glynn 2004, lk 186–189.</ref> <ref name="KgWVY">Tucker 2002, lk 126–131.</ref> <ref name="KExpx">{{cite news|url=http://www.nytimes.com/2013/03/13/health/us-stockpiles-smallpox-drug-in-case-of-bioterror-attack.html?pagewanted=all&_r=0|title=Wary of attack with s, U.S. buys up a costly drug|author=McNeil Jr DG|publisher=New York Times|date=12. märts 2013|accessdate=19. detsember 2014}}</ref> <ref name="mwwdH">Oldstone 2009, lk 84.</ref> <ref name="SU1SY">Dick 1978, lk 66.</ref> <ref name="3iJ2J">Dobson 2008, lk 145.</ref> <ref name="ZvmTq">Oldstone 2009, lk 137–138.</ref> <ref name="sBIC0">Oldstone 2009, lk 136–137.</ref> <ref name="i5jcc">Oldstone 2009, lk 156–158.</ref> <ref name="uYKEt">Oldstone 2009, lk 155.</ref> <ref name="BPVk4">Oldstone 2009, lk 156.</ref> <ref name="Sbu4F">Karlen 1996, lk 149.</ref> <ref name="m7Okm">Karlen 1996, lk 150.</ref> <ref name="h3VhE">[https://www.gov.uk/government/publications/notifiable-diseases-historic-annual-totals "Notifiable diseases: historic annual totals" Public Health England]. Suurbritannia valitsus.</ref> <ref name="0QQtN">Dobson 2008, lk 163–164.</ref> <ref name="7xbaV">Karlen 1996, lk 151.</ref> <ref name="dIpqa">Karlen 1996, lk 152.</ref> <ref name="Yw12b">Mahy 2009 (b), lk 222.</ref> <ref name="Ihnu3">Oldstone 2009, lk 179.</ref> <ref name="OBCTb">Greenwood 2008, lk 367.</ref> <ref name="Kj6A6">Karlen 1996, lk 153–154.</ref> <ref name="nVTHg">Dobson 2008, lk 165.</ref> <ref name="d6etp">{{cite news|url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21381773|title=Nigeria polio vaccinators shot dead in Kano|date=8. veebruar 2013|work=BBC News|publisher=BBC|accessdate=19. detsember 2014}}</ref> <ref name="ij0yw">{{cite news|url=http://www.guardian.co.uk/world/2013/feb/08/polio-workers-nigeria-shot-dead|title=Polio workers in Nigeria shot dead|first=David|last=Smith|date=8. veebruar 2013|work=The Guardian|location=London|accessdate=19. detsember 2014}}</ref> <ref name="ZtFhW">Clark 2010, lk 149.</ref> <ref name="jUkyo">{{cite web|url=http://www.who.int/gho/hiv/en/index.html|title=WHO Global Health Observatory|publisher=World Health Organization|accessdate=19. detsember 2014}}</ref> <ref name="DkT7H">Weeks 2009, lk. 15–21.</ref> <ref name="f35e5">Crawford 2013, lk 122–123.</ref> <ref name="Zfdz7">Crawford 2013, lk 173.</ref> <ref name="PX5P9">Weeks 2009, lk 19.</ref> <ref name="FPm3m">Levins; Wilson 1994, lk 279.</ref> <ref name="bbi1z">Weeks 2009, lk 20.</ref> <ref name="0tZGY">Valdiserri 2003, lk 184.</ref> <ref name="57WnW">Valdiserri 2003, lk 14–17.</ref> <ref name="fNAiK">Weeks 2009, lk 303–316.</ref> <ref name="i9BUo">Valdiserri 2003, lk 181.</ref> <ref name="HM8Tm">Valdiserri 2003, lk 181–182.</ref> <ref name="xrBsU">Barry 2005, lk 111.</ref> <ref name="NKxUn">Karlen 1996, lk 145.</ref> <ref name="2gNuV">Jenkins 2012, lk 230.</ref> <ref name="x5kxX">Barry 2005, lk 364–365.</ref> <ref name="8QyGC">Barry 2005, lk 114.</ref> <ref name="X7qyh">Mahy 2009 (b), lk 174.</ref> <ref name="G43PP">Shors 2008, lk 332.</ref> <ref name="vbw0f">Crawford 2000, lk 95.</ref> <ref name="WCMus">Levins; Wilson 1994, lk 138.</ref> <ref name="CuYSJ">Mahy 2009 (b), lk 24.</ref> <ref name="DDKTF">Chakraborty 2008, lk 38.</ref> <ref name="zhe8v">Dobson 2008, lk 148.</ref> <ref name="DEtkO">Karlen 1996, lk 157.</ref> <ref name="9LAXi">Sussman; Topley; Wilson; Collier; Balows 1998, lk 745.</ref> <ref name="npVA4">Zuckerman 1999, lk 135.</ref> <ref name="t6QUB">Howard; Zuckerman 1979, lk 4.</ref> <ref name="bxDkt">Howard; Zuckerman 1979, lk 13.</ref> <ref name="0mkJz">Howard; Zuckerman 1979, lk 191.</ref> <ref name="ZI1ub">Shors 2008, lk 19–20.</ref> <ref name="EqdvQ">McNeill 1998, lk 70.</ref> <ref name="YOVqw">Norton-Griffiths 1979, lk 3.</ref> <ref name="V09Wa">Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 105.</ref> <ref name="DCKmv">Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 106.</ref> <ref name="Odt5W">Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 109.</ref> <ref name="09s2d">Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 108–109.</ref> <ref name="TJYFS">Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 112.</ref> <ref name="8XXLi">Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 119.</ref> <ref name="VaDZM">Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 120–121.</ref> <ref name="1GhwQ">Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 122.</ref> <ref name="hkJj8">Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 137.</ref> <ref name="apL3P">Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 136–138.</ref> <ref name="4ZeTa">(mai 2011) [http://www.oie.int/fileadmin/Home/eng/Media_Center/docs/pdf/Final_Report_May2011.pdf Joint FAO/OIE Committee on Global Rinderpest Eradication]. Food and Agriculture Organisation of the United Nations; World Organisation for Animal Health. lk 10. Kasutatud 19. detsembril 2014.</ref> <ref name="JOYw6">Sussman; Topley; Wilson; Collier; Balows 1998, lk 386.</ref> <ref name="KaTVE">{{cite journal|author=Legg JP|title=Emergence, spread and strategies for controlling the pandemic of cassava mosaic virus disease in east and central Africa|journal=Crop Protection|year=1999|volume=18|doi=10.1016/S0261-2194(99)00062-9|issue=10|pages=627–637}}</ref> <ref name="Kzx4U">Levins; Wilson 1994, lk 181–183.</ref> <ref name="q5n6k">Levins; Wilson 1994, lk 183.</ref> <ref name="LLt3X">{{cite journal|author=Hansing D, Johnston CO, Melchers LE, Fellows H|year=1949|title=Kansas Phytopathological Notes: 1948|journal=Transactions of the Kansas Academy of Science (1903–)|volume=52|issue=3|pages=363–369|jstor=3625805|doi=10.2307/3625805}}</ref> <ref name="AgPJb">Hasegawa; Altman 2011, lk 125.</ref> <ref name="WiBrT">Levins; Wilson 1994, lk 184–195.</ref> <ref name="ZGkyZ">Thresh 2006, lk 217.</ref> <ref name="Py8xa">Crawford 2011, lk 34–50.</ref> <ref name="2vZwS">Levins; Wilson 1994, lk 419.</ref> <ref name="zuckerman">Zuckerman 1987, lk 459.</ref> <ref name="GwxjW">Mahy 2009 (b), lk 459.</ref> <ref name="BSTLk">Crawford 2011, lk 37.</ref> <ref name="gmZL1">Dubovi; Maclachlan 2010, lk 409.</ref> <ref name="LkguP">Crawford 2011, lk 44–45.</ref> <ref name="gzNdH">{{Cite journal|pmid = 25320574|pmc = 4197285|year = 2014|author1 = Chippaux|first1 = J. P.|title = Outbreaks of Ebola virus disease in Africa: The beginnings of a tragic saga|journal = Journal of Venomous Animals and Toxins including Tropical Diseases|volume = 20|issue = 1|pages = 44|doi = 10.1186/1678-9199-20-44}}</ref> <ref name="KY8ea">Quammen 2014, lk 106.</ref> <ref name="9EOnp">Quammen 2014, lk 106–107.</ref> <ref name="JiHFo">{{cite web|url=http://apps.who.int/ebola/current-situation/ebola-situation-report-24-june-2015|title=Ebola Situation Report – 24. juuni 2015|publisher=World Health Organisation|accessdate=26.07.2015}}</ref> <ref name="krq9Z">Quammen 2014, lk 97</ref> <ref name="ZuZAb">Mahy 2009 (b), lk 382.</ref> <ref name="sTFSW">{{cite web|url=http://www.un.org/esa/population/publications/adultmort/UNAIDS_WHOPaper2.pdf|title=A history of the HIV/Aids epidemic with an emphasis on Africa|publisher=World Health Organisation|year=2003|accessdate=26.07.2015}}</ref> <ref name="2jrEi">Piganeau 2012, lk 347–349.</ref> <ref name="HAjvO">{{cite journal|author=Sulakvelidze A, Alavidze Z, Morris JG|title=Bacteriophage therapy|journal=Antimicrobial Agents and Chemotherapy|volume=45|issue=3|pages=649–659|year=2001|pmid=11181338|pmc=90351|doi=10.1128/AAC.45.3.649-659.2001}}</ref> <ref name="TLtWJ">Zimmer 2011, lk 37.</ref> <ref name="NLozT">Zimmer 2011, lk 37–38.</ref> <ref name="cIB4g">Baker 2008, lk 37.</ref> <ref name="bWX5B">{{Netiviide |URL=https://www.nytimes.com/2015/04/23/science/ancient-viruses-once-foes-may-now-serve-as-friends.html?_r=1&referrer |Pealkiri=Ancient Viruses, Once Foes, May Now Serve as Friends |Autor=Carl Zimmer |Aeg=23. aprill 2015 |Kasutatud=16. aprill 2018 |Keel=inglise keeles |Väljaanne=[[The New York Times]]}}</ref> <ref name="kyXSx">Zimmer 2011, lk 45.</ref> |colwidth=30em }} == Allikad == {{div col|laius=25em}} * Baker, R (2008). Epidemic: The past, present and future of the diseases that made us. London: Vision. ISBN 1-905745-08-7. * Barker, G (2009). The Agricultural Revolution in Prehistory: Why did Foragers become Farmers?. Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-955995-4. * Barrett, Ron; Armelagos George J (2013). An unnatural history of emerging infections. Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-960829-4. * Barrett, Thomas C; Pastoret, Paul-Pierre; Taylor, William J. (2006). Rinderpest and peste des petits ruminants: virus plagues of large and small ruminants. Amsterdam: Elsevier Academic Press. ISBN 0-12-088385-6. * Barry, John M (2005). The great influenza: the epic story of the deadliest plague in history. New York: Penguin Books. ISBN 0-14-303649-1. * Berdan, Frances (2005). The Aztecs of central Mexico: an imperial society. Belmont, CA: Thomson Wadsworth. ISBN 0-534-62728-5. * Booss, John; August, Marilyn J (2013). To catch a virus. Washington, DC: ASM Press. ISBN 1-55581-507-3. * Brunton, Deborah (2008). The politics of vaccination: practice and policy in England, Wales, Ireland, and Scotland, 1800–1874. Rochester, N.Y.: University of Rochester Press. ISBN 1-58046-036-4. * Chakraborty, T (2008). Dengue fever and other hemorrhagic viruses (Deadly diseases and epidemics). Chelsea House Publications. ISBN 0-7910-8506-6. * Clark, David (2010). Germs, genes & civilization: how epidemics shaped who we are today. FT Press. ISBN 0-13-701996-3. * Crawford, Dorothy H (2000). The invisible enemy: a natural history of viruses. Oxford: Oxford University Press. ISBN 0-19-856481-3. * Crawford, Dorothy H (2011). Viruses: a very short introduction. Oxford: Oxford University Press. ISBN 0-19-957485-5. * Crawford, Dorothy H (2013). Virus hunt : the search for the origin of HIV. Oxford: Oxford University Press. ISBN 0-19-964114-5. * Dick, G (1978). Immunisation. London: Update. ISBN 0-906141-03-6. * Dobson, Mary J (2008). Disease. Englewood Cliffs, N.J: Quercus. ISBN 1-84724-399-1. * Donadoni, Sergio (1997). The Egyptians. Chicago: University of Chicago Press. ISBN 0-226-15556-0. * Dubovi, EJ and Maclachlan, NJ, eds. (2010). Fenner's veterinary virology, fourth edition. Boston: Academic Press. ISBN 0-12-375158-6. * Elmer, P (2004). The healing arts: health, disease and society in Europe, 1500–1800. Manchester: Manchester University Press. ISBN 0-7190-6734-0. * Gilchrist, Roberta (2012). Medieval life. Ipswich: Boydell Press. ISBN 1-84383-722-6. * Glynn, Jenifer; Glynn, Ian (2004). The life and death of smallpox. Cambridge, UK: Cambridge University Press. ISBN 0-521-84542-4. * Greenwood David (2008). Antimicrobial Drugs, Chronicle of a Twentieth Century Medical Triumph. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-953484-5. * Hasegawa, Paul M; Altman, Arie (2011). Plant biotechnology and agriculture: prospects for the 21st century. Boston: Academic Press. ISBN 0-12-381466-9. * Howard, Colin; Zuckerman, Arie J (1979). Hepatitis viruses of man. Boston: Academic Press. ISBN 0-12-782150-3. * Jenkins, Simon (2012). A short history of England. London: Profile Books Ltd. ISBN 1-84668-463-3. * Karlen, Arno (1996). Man and microbes: disease and plagues in history and modern times. New York: Simon & Schuster. ISBN 0-684-82270-9. * Kurstak, E (1984). Applied virology. Boston: Academic Press. ISBN 0-12-429601-7. * Lane, Joan (2001). A social history of medicine: health, healing and disease in England, 1750–1950. New York: Routledge. ISBN 0-415-20038-5. * Levins, Richard; Wilson, Mary E (1994). Disease in evolution: global changes and emergence of infectious diseases. New York, N.Y: New York Academy of Sciences. ISBN 0-89766-876-6. * Mahy BWJ and Van Regenmortel MHV, eds. (2009). Desk encyclopedia of general virology. Oxford: Academic Press. ISBN 0-12-375146-2. (a) * Mahy BWJ and Van Regenmortel, eds. (2009). Desk encyclopedia of human and medical virology. Boston: Academic Press. ISBN 0-12-375147-0. (b) * McNeill, WH (1998). Plagues and peoples. New York: Anchor Books. ISBN 0-385-12122-9. * Mortimer, Ian (2009). The time traveler's guide to medieval England: a handbook for visitors to the fourteenth century. New York, NY: Touchstone. ISBN 1-4391-1289-4. * Mortimer, Ian (2012). The time traveller's guide to Elizabethan England. London: Bodley Head. ISBN 1-84792-114-0. * Norton-Griffiths, M (1979). Serengeti, dynamics of an ecosystem. Chicago: University of Chicago Press. ISBN 0-226-76029-4. * Oldstone MBA (2009). Viruses, plagues, and history: past, present and future. Oxford: Oxford University Press, USA. ISBN 0-19-532731-4. * Penn, T (2012). Winter King: the dawn of Tudor England. New York: Penguin Books. ISBN 0-14-104053-X. * Piganeau, G, ed. (2012). Genomic insights into the biology of algae. Academic Press. ISBN 0-12-394411-2. * Porter, Roy (1995). Disease, medicine, and society in England, 1550–1860. Cambridge, UK: Cambridge University Press. ISBN 0-521-55791-7. * Quammen, David (2014). Ebola: The natural and human history. London: The Bodley Head. ISBN 978-1847-923-43-1. * Quinn, Tom (2008). Flu: a social history of influenza. London: New Holland Publishers (UK) LTD. ISBN 1-84537-941-1. * Reid, Robert (1974). Microbes and men. London: British Broadcasting Corporation. ISBN 0-563-12469-5. * Rhodes, John (2013). The end of plagues: the global battle against infectious disease. New York City: Palgrave Macmillan. ISBN 1-137-27852-8. * Scott, Robert Pickett (2010). Miracle cures: saints, pilgrimage, and the healing powers of belief. Berkeley: University of California Press. ISBN 0-520-26275-1 * Shors, Teri (2008). Understanding viruses. Sudbury, Mass: Jones & Bartlett Publishers. ISBN 0-7637-2932-9. * Standford, CB (2012). Planet without apes. Cambridge MA: The Belknap Press of Harvard University. ISBN 0-674-06704-5. * Sussman, Max; Topley, WWC; Wilson, Graham K; Collier, LH; Balows, Albert (1998). Topley & Wilson's microbiology and microbial infections. London: Arnold. ISBN 0-340-66316-2. * Zimmer, Carl (2011). A planet of viruses. Chicago: University of Chicago Press. ISBN 0-226-98335-8. * Zuckerman, Arie J. (1987). Principles and practice of clinical virology. New York: Wiley. ISBN 978-0471903413 * Zuckerman, Larry (1999). The potato: how the humble spud rescued the western world. San Francisco: North Point Press. ISBN 0-86547-578-4. * Taylor, Milton W (2014). Viruses and man: a history of interactions. New York City: Springer. ISBN 978-3319077574. * Thresh JM (2006). Plant virus epidemiology. Elsevier Science. ISBN 0-08-046637-0. * Tucker, Jonathan B (2002). Scourge: the once and future threat of smallpox. New York: Grove Press. ISBN 0-8021-3939-6. * Valdiserri, Ronald O (2003). Dawning Answers: How the HIV/AIDS epidemic has helped to strengthen public health. Oxford, UK: Oxford University Press. ISBN 0195147405. * Villarreal, Luis P (2005). Viruses and the evolution of life. Washington, D.C: ASM Press. ISBN 1-55581-309-7. * Waterhouse L (2012). Rethinking autism: variation and complexity. Academic Press. ISBN 0-12-415961-3. * Weeks, Benjamin (2009). AIDS: the biological basis. Sudbury, Mass: Jones & Bartlett Publishers. ISBN 0-7637-6324-1. * Wolfe, Nathan (2012). The viral storm. London, England: Penguin Books Ltd. ISBN 0-14-104651-1. {{div col end}} {{Head artiklid}} [[Kategooria:Viroloogia]] [[Kategooria:Viirused]] [[Kategooria:Meditsiiniajalugu]] 52d66f8wp5hljpbfij7oqjtwscc1xuj 0 442999 7161011 6968517 2026-05-25T20:17:35Z Kuriuss 38125 7161011 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}}{{Lisaviiteid|kuupäev=august 2016}} {{Endine riik |nimi = Valahhia vürstiriik |omakeelne-nimi = Цѣра Рȣмѫнѣскъ |lipp = Flag of Wallachia.svg |lipp-tekst = Valahhia lipp |vapp = Coat of arms of Wallachia.svg |vapp-tekst = Valahhia vapp |asendikaart = Wallachia 13-16c.svg |asendikaart-tekst = Valahhia 14. sajandi lõpul |algusaasta = 1330 |lõppaasta = 1859 |valitsusvorm = vürstiriik<br /><small>[[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vasall (1417–1859)<br/>([[Venemaa Keisririik|Vene]] protektoraat 1774–1856)</small> |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[rumeenia keel|rumeenia]] (vanarumeenia), [[vanakirikuslaavi keel Rumeenias|vanakirikuslaavi]] (alguses ametikeel) |peamised-keeled = |pealinn = [[Câmpulung]], [[Curtea de Argeș]] <small>(1330–1418)</small><br/>[[Târgoviște]] <small>(1418–1659)</small><br/>[[Bukarest]] <small>(aastast 1659)</small> |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[Õigeusu kirik|õigeusk]] |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} '''Valahhia''' ([[Rumeenia keel|rumeenia]] ''Țara Românească'' või ''Valahia''; arhailiselt ''Țeara Rumânească'', [[Rumeenia kürilliline tähestik|kirillitsas]] ''Цѣра Румѫнѣскъ / Цѣра Рȣмѫнѣскъ / Землѧ Ѹгровлахїиска'', [[Vanavene keel|vanavene]] ''Земля Угровлахийская, Угровлашская Земля, Влашская Земля, Власское'', [[Ladina keel|ladina]] ''Transalpina, Valachia'') on [[Rumeenia]] ajalooline ja geograafiline piirkond. See paikneb [[Doonau]]st põhjas ja [[Lõuna-Karpaadid|Lõuna-Karpaatidest]] lõunas. Valahhia on traditsiooniliselt jagatud kaheks osaks, [[Munteenia]] (Suur-Valahhia) ja [[Olteenia]] (Väike-Valahhia). Valahhiat kui tervikut on mõnikord kutsutud Munteeniaks samastamise kaudu suuremaga kahest traditsioonilisest osast. Valahhia kui [[vürstiriik]] asutati 14. sajandi alguses [[Basarab I (Valahhia)|Basarab I]] poolt pärast mässamist [[Károly I]] vastu, kuigi Valahhia territooriumi on esmamainitud [[Olti jõgi|Olti]] jõest läänes asuvana [[Béla IV]] poolt 1246. aastal [[vojevood]] [[Seneslau]]le antud hartas. Aastal 1417 nõustus Valahhia [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[süseräniteet|süseräniteediga]]; see kestis kuni 19. sajandini, kuigi lühikeste Vene okupatsiooniperioodidega aastatel 1768–1854. Aastal 1859 ühines Valahhia [[Moldova vürstiriik|Moldovaga]], et moodustada [[Ühendatud vürstiriigid]], mis võttis 1866. aastal nimeks ''Rumeenia'' ja sai 1881. aastal ametlikult [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia kuningriigiks]]. Aastatel 1918–1920, pärast Austria-Ungari lagunemist ning [[Transilvaania]], [[Banaat|Banaadi]], [[Krisaania]], [[Marmaatia]] ja [[Bukoviina]] rumeenlaste [[Transilvaania ühinemine Rumeeniaga|valitud esindajate resolutsiooni]] [[Pariisi rahukonverents|anti]] vastavad territooriumid Rumeenia kuningriigile, nii tekkis moodne Rumeenia riik. == Nimi == Nimi Valahhia, mida rumeenlased üldiselt enda kohta ei kasuta (kuid mis esineb mõnes kontekstis kui ''Valahia'' või ''Vlahia''), tuleneb sõnast "[[walha]]", mida [[germaanlased]] kasutasid keltide ja hiljem romaniseerunud keltide ning kõigi romaanikeelsete inimeste kirjeldamiseks. Loode-Euroopas andis see muu hulgas tõuke [[Wales]]ile, [[Cornwall]]ile, [[Valloonia]]le, samas Kagu-Euroopas kujundas see etnonüümi [[valahhid|valahh]], mida germaanlased kasutasid [[Romaani keeled|romaanikeelsete]] naabrite kohta ja mille rumeenlaste kohta võtsid järgnevalt üle [[Slaavi keeled|slaavikeelsed]], variantidena nagu ''Vlach, Blach, Bloc, Bloh, Boloh'' jne. – vaata ka [[valahhid]]. Varakeskajal kasutati [[kirikuslaavi keel|slaavi]] tekstides asukoha määranguna ka nime "Zemli Ungro-Vlahiskoi" (''Земли Унгро-Влахискои'' või "Ungari-Valahhia maa"). Mõiste, rumeenia keeles "Ungrovalahia", jäi religioosses kontekstis kasutusse kuni uusajani, viidates [[Rumeenia Õigeusu Kirik|rumeenia õigeusu]] [[Rumeenia Õigeusu Kiriku patriarh|Ungari-Valahhia metropoliidile]], erinevalt Tessaalia Valahhiast või [[Suur-Valahhia]]st Makedoonias, keskaegne riik, või Väike-Valahhiast (Mala Vlaška) Serbias. Riigi ametlikud määrangud olid [[Muntenia]] (Mägede maa) ja Țara Românească (''Terra Romana'' või Rumeenia maa). Pikka aega pärast 14. sajandit kutsuti Valahhiat [[Bulgaaria keel|Bulgaaria]] allikates Vlaško (Влашко), [[Serbia keel|Serbia]] allikates Vlaška (Влашка) ning saksakeelsetes ([[Transilvaania saksid|Transilvaania]]) allikates Walachei või Walachey. Traditsiooniline [[Ungari keel|Ungari]] nimi Valahhiale on ''Havasalföld'' ("Lumised madalikud") (vanem vorm on ''Havaselve'', mis tähendab "maad lumiste mägede taga" ("lumised mäed" = Alpid = Karpaadid)), ladina keeles ''Transalpina'' – kasutati Ungari kuningriigi ametlikes kuninglikes dokumentides. [[Osmanitürgi keel|Osmanitürgi]] ja [[Türgi keel|türgi]] keeles kasutatakse ''Eflâk Prensliği'', ''Eflâk'' (mis tähendab ka "taevas" või "taevad"), افلاق. Araabia kroonikad 13. sajandist kasutasid Bulgaaria kuningriigi asemel vaid nime Valahhia ja andsid Valahhia araabia koordinaadid ja määrasid, et Valahhia nimi oli "al-Awalak" ja elanikud "ulaqut" või "ulagh" === Must Valahhia === ''Mavrovlachia'' (Must Valahhia) on Moldova teine nimi. ''Mavrovlachi'' on Balkani valahhide või [[aromanid]]e teine nimi. Mõlemad nimed võisid tulla segadusest: ''Kara Iflak'', Valahhia türgi nimi, tähendab "valahhide maad"; kuid hiljem tõlgendati ''kara'' ("maa") valesti kui ''kara'' ("must"). Hiljem nimetasid türklased Moldova ja Valahhia ümber kui ''Kara Iflak'' ("Must Valahhia": Moldova) ja ''Ak Iflak'' ("Valge Valahhia": Valahhia) vastavalt türgi ilmakaarte sümbolismile: põhja sümboliseerib must ja läänt valge. ''[[Transilvaania ajaloolised nimed|Ardeal/Erdély]]'' oli Transilvaania nimi ja ''Kara Iflak'', "Põhja-Valahhia" oli kas Valahhia, valahhidega asustatud Balkani territooriumitest põhjas, või Moldova (Valahhiast põhjas). Teine seletus on tüpoloogiliselt parem. == Ajalugu == [[Pilt:Viennese Illuminated Chronicle Posada.jpg|püsti|pisi|150px|[[Posada lahing]] [[Chronicon Pictum]]is]] Üks esimesi kirjalikke tõendeid Valahhia kohalikest vojevoodidest on seotud [[Litovoi]]ga (1272), kes valitses maad Karpaatide kõigil külgedel (sealhulgas [[Hațeg]] Transilvaanias) ja keeldus [[Ungari valitsejate loend|Ungari kuningale]] (1272–1290) [[László IV]]-le [[andam]]it maksmast. Tema järglane oli tema vend [[Bărbat]] (1285–1288). [[Ungari kuningriik#Mongolite invasioon|Ungari riigi jätkuv nõrgenemine jätkuvate mongolite sissetungide]] ajal (1285–1319) ja [[Árpádi dünastia]] langus avas tee Valahhia riigikeste ühendamiseks ja sõltumatuseks Ungari võimust. [[Pilt:MirceaCelBatranSeal1390.png|pisi|150px|vasakul|Vojevood [[Mircea cel Bătrân]]i pitser aastast 1390, mis kujutab Valahhia vappi]] Valahhia loomist, mida kohalikus traditsioonis peetakse ühe [[Radu Negru]] (Musta Radu) tööks, on ajalooliselt seostatud [[Basarab I]]-ga (1310–1352), kes mässas [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] (1308–1342) [[Károly I]] vastu ja asus valitsema [[Olti jõgi|Olti jõe]] mõlemal kaldal, rajades [[Câmpulung]]is oma residentsi kui esimene [[Basarabi dünastia]]st valitseja. Basarab keeldus Ungarile [[Făgăraș]]i, [[Almaș]]i ja [[Severini banaat|Severini banaadi]] maid andmast, võitis Károlyt [[Posada lahing]]us (1330) ja laiendas oma maid itta, hõivates maid kuni [[Kilija]]ni ([[Budžak]]is), mis on [[Bessaraabia]] lähtekoht; viimase üle valitsemist ei suutnud järgnevad vürstid säilitada, kui Kilija u. 1334. aastal [[nogaid]]e kätte langes. Basarabi järglane oli (1352–1364) [[Nicolae Alexandru]], kellele järgnes (1364–1377) [[Vladislav I (Valahhia)|Vladislav I]]. Vladislav ründas [[Transilvaania]]t pärast seda, kui [[Ungari kuningas]] (1342–1382) [[Lajos I]] okupeeris maid [[Doonau]]st lõunas, sundides Vladislavi aastal 1368 tunnistama oma ülemvõimu, kuid Vladislav mässas taas samal aastal; tema valitsemisajal toimus ka esimene vastasseis Valahhia ja [[Osmanite riik|Osmanite]] vahel (lahing, milles Vladislav oli liidus [[Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] [[Ivan Šišman]]iga). [[Radu I]] (u 1377–u 1383) ja tema järglase (1383–1386) [[Dan I]] ajal jätkusid vaidlused Ungariga Transilvaania ja [[Severin]]i valduste üle. === 1400–1600 === ==== Mircea cel Bătrânist kuni Radu Suureni ==== [[Pilt:Tara Rumaneasca map.png|pisi|300px|Valahhia vürsti Mircea cel Bătrâni territooriumid umbes 1390. aastal]] Kui kogu [[Balkani poolsaar]] sai areneva [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] lahutamatuks osaks (protsessi lõpetas aastal 1453 [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemine]] [[Osmani dünastia|sultan]] [[Mehmed II]] kätte), oli Valahhia haaratud sagedastest vastasseisudest ja muutus [[Mircea cel Bătrân]]i valitsemise viimastel aastatel Osmanite maksualuseks riigiks. Mircea (valitses 1386–1418) võitis esialgu Osmaneid mitmes lahingus (sealhulgas [[Rovine lahing]]us aastal 1394), ajades nad [[Dobrudža]]st minema ja laiendades viivuks oma võimu [[Doonau delta]]le, Dobrudžale ja [[Silistra]]le (u. 1400–1404). Ta kõikus liitude vahel [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Ungari Zsigmondi]] ja [[Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal|Jagelloonide Poolaga]] (võttes osa [[Nikopolise lahing]]ust) ja allkirjastas aastal 1417 rahulepingu Osmanitega, pärast seda, kui [[Mehmed I]] saavutas kontrolli [[Turnu Măgurele]] ja [[Giurgiu]] üle. Kaks sadamat jäid, lühikeste vaheaegadega, Osmanite riigi osaks aastani 1829. Aastatel 1418–1420 võitis [[Mihail I (Valahhia)|Mihail I]] Osmaneid Severinis, kuid tapeti lahingus; aastal 1422 kõrvaldati oht lühikeseks ajaks, kui [[Dan II]] tekitas [[Filippo Buondelmonti degli Scolari|Pippo Spano]] abil [[Murad II]]-le kaotuse. [[Pilt:Cronica nurenburg.jpg|pisi|vasakul|Valahhia kujutatuna 1493. aasta [[Liber Chronicarum]]is]] Aastal 1428 sõlmitud rahu avas sisekriisi perioodi, kui Dan pidi end kaitsma [[Radu Praznaglava]] vastu, kes juhtis esimest reast [[bojaar]]ide koalitsioonidest valitud vürstide vastu (aja jooksul muutusid need avalikult Osmanite-meelseks, vastuseks repressioonidele). Olles aastal 1431 võidukad (aastal, kui bojaaride toetusel asus troonile [[Alexandru I Aldea]]), said bojaarid järjest lööke [[Vlad Dracul|Vlad II Draculi]] poolt (1436–1442; 1443–1447), kes sellegipoolest üritas kompromisse Osmanite ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]]. Järgnenud kümnendit iseloomustasid konflikt rivaalitsevate [[Dănești dünastia|Dănești]] ja [[Drăculești dünastia|Drăculești]] perekondade vahel, [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] [[regent|regendi]] [[János Hunyadi]] mõju ja pärast [[Vladislav II (Valahhia)|Vladislav II]] neutraalset valitsemist Vlad III Draculi tõus, kes on paremini tuntud kui [[Vlad Dracula|Vlad Teibasseajaja]]. Vlad, kelle valitsemise ajal on [[Bukarest]]i esmamainitud vürstliku residentsina, teostas mässuliste bojaaride peal terrorit, katkestas kõik sidemed Osmanitega ja lõi aastal 1462 tagasi [[Mehmed II]] pealetungi [[Öörünnak]]u ajal, enne kui oli sunnitud taganema [[Târgoviște]]sse ja nõustunud maksma suurendatud andamit. Tema samaaegsed konfliktid oma moslemist venna [[Radu cel Frumos]]e ja [[Basarab Laiotă cel Bătrân|Laiotă Basarabiga]] viisid Valahhia vallutamiseni [[Radu cel Frumos|Radu III]] poolt, kes valitses seda 11 aastat kuni oma surmani. [[Radu cel Mare|Radu Suur]] (1495–1508) jõudis bojaaridega mitme kompromissini, kindlustades sisemise stabiilsuse perioodi, mida varjutas kokkupõrge Moldova [[Bogdan III|Bogdan Pimedaga]]. ==== Mihnea cel Răust kuni Petru Cercelini ==== 15. sajandi lõpul toimus võimsa [[Craiovești dünastia|Craiovești]] perekonna tõus, tegelikult [[Oltenia]] [[Baan (tiitel)|banaadi]] sõltumatud valitsejad, kes otsisid Osmanite toetust oma konkurentsis [[Mihnea cel Rău]]ga (1508–1510) ja asendasid ta [[Vlad cel Tânăr|Vlăduțiga]]. Pärast seda, kui viimane osutus baanidele vaenulikuks, lõppes Basarabi dünastia ametlikult Craiovești [[Neagoe Basarab]]i ametisse tõusuga. Neagoe rahumeelset valitsemist (1512–1521) on ära märgitud selle kultuurilistes aspektides ([[Curtea de Argeși toomkirik]]u ehitamine ja [[Renessanss|renessansi]] mõjud). See oli ka [[Transilvaania saksid|saksi]] kaupmeeste [[Brașov]]is ja [[Sibiu]]s kasvava mõju ning Valahhia liidu Ungari [[Lajos II]]-ga periood. [[Teodosie]] ajal oli riik taas neljakuulise Osmanite okupatsiooni all, sõjaline haldus näis püüdvat luua Valahhia [[pašalõkk]]i. See oht koondas kõik bojaarid toetama [[Radu de la Afumați]]t (neli valitsusaega aastatel 1522–1529), kes kaotas lahingu pärast kokkulepet Craiovești ja sultan [[Suleiman I]] Toreda vahel; vürst Radu kinnitas lõpuks Suleimani positsiooni süseräänina ja nõustus maksma isegi kõrgemat andamit. [[Pilt:Moldavia, Transylvania and Wallachia under Michael the Brave's authority (1600).png|pisi|300px|Valahhia (roheline), [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania vürstkond]] ja [[Moldova vürstiriik]] 16. sajandi lõpu poole]] Osmanite süseräniteet jäi praktiliselt vastuvaidlematuks järgnenud 90 aastaks. [[Radu Paisie]], kelle Suleiman aastal 1545 kukutas, loovutas samal aastal [[Brăila]] sadama Osmanite haldusse. Tema järglane [[Mircea Ciobanul]] (1545–1554; 1558–1559), vürst ilma igasuguste nõudmisteta aadlipärandile, pandi troonile ja nõustus seejärel vähendama autonoomiat (kasvatades [[Maksud|makse]] ja viies läbi relvastatud sissetungi [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaaniasse]] – toetades Türgi-meelset [[János I Zápolya|János Zápolyat]]). Konfliktid bojaariperekondade vahel muutusid karmimaks pärast [[Pătrașcu cel Bun|Pătrașcu Hea]] valitsemist ja bojaaride ülevõim valitsejate suhtes oli ilmne [[Petru cel Tânăr|Petru Noorema]] (1559–1568; valitsemisaega domineeris [[Chiajna|Doamna Chiajna]] ja tähistas maksude suur kasv), [[Mihnea Turcitul]]i ja [[Petru Cercel]]i valitsemisajal. Osmanite riik tugines oma [[Osmanite riigi sõjavägi|sõjaväe]] varustamisel ja ülalpidamisel üha Valahhiale ja [[Moldova vürstiriik|Moldovale]]; kuid [[Valahhia armee|kohalik armee]] kadus varsti suurenenud kulude ja [[palgasõdur]]ite ilmsema tõhususe tõttu. === 17. sajand === [[Pilt:Mihai Viteazul fighting the Turks, Giurgiu, October 1595.jpg|pisi|vasakul|Võitlus Mihai Vapra ja Osmanite vahel [[Giurgiu]]s, 1595]] Kasutades esialgu ära Osmanite toetust, tõusis [[Mihai Vapper]] aastal 1593 troonile ning ründas [[Murat III]] vägesid Doonaust põhjas ja lõunas, liidus Transilvaania [[Zsigmond Báthory]] ja Moldova [[Aron Vodă]]ga (vaata [[Călugăreni lahing]]). Varsti pani ta ennast [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Rudolf II]] süseräniteedi alla ning tungis aastatel 1599–1600 [[Transilvaania]]sse [[Rzeczpospolita|Poola]] [[Poola kuningas|kuninga]] [[Zygmunt III Waza]] vastu, võttes piirkonna oma võimu alla; tema lühike valitsusaeg ulatus järgmisel aastal ka [[Moldova vürstiriik|Moldovasse]]. Lühikest aega valitses Mihai Vapper (personaal-, kuid mitte ametlikus unioonis) kõiki territooriume, kus elasid rumeenlased, taastades iidse [[Daakia]] kuningriigi ulatuse. Mihai Vapra valitsemist, katkestusega Osmanite poolt, pingelisi suhteid teiste Euroopa riikidega ja kolme riigi juhtimist on hiljem peetud moodsa [[Rumeenia]] eelkäijaks, seda teesi väitis märkimisväärse intensiivsusega [[Nicolae Bălcescu]]. Pärast Mihai langust okupeeris Valahhia [[Simion Movilă]] Poola-Moldova armee (vaata [[Moldova magnaadisõjad]]), mis hoidis piirkonda aastani 1602 ja samal aastal ründasid seda [[nogaid]]. [[Pilt:Tara Romaneasca judete 1601-1718.svg|pisi|300px|Valahhia maakonnad, 1601–1718]] Viimane etapp [[Osmanite riigi kasv]]us tõi suureneva surve Valahhiale: poliitilise kontrolliga kaasnes Osmanite majanduslik hegemoonia, pealinn viidi [[Târgoviște]]st üle [[Bukarest]]i (lähemal Osmanite piirile ja kiirelt kasvav kaubanduskeskus), Mihai Vapper kehtestas [[pärisorjus]]e meetmena [[mõisamajandus|mõisate]] tulude suurendamiseks ning vähenes alamastme bojaaride tähtsus (väljasuremisohus võtsid nad osa ''[[seimeni]]'' mässust aastal 1655). Veelgi enam, kõrgematesse ametitesse nimetamise kasvav tähtsus maa omamise ees tõi [[kreeklased Rumeenias|Kreeka]] ja [[Levant]]i perekondade sissevoolu, seda protsessi pandi kohalike poolt pahaks juba [[Radu Mihnea]] valitsusajal 17. sajandi alguses. Bojaaride nimetatud [[Matei Basarab]] tõi pika suhtelise rahu perioodi (1632–1654), selle märkimisväärseks erandiks oli valahhide ja Moldova vürsti [[Vasile Lupu]] vägede vahel võideldud 1653. aasta [[Finta lahing]] – mis lõppes katastroofiliselt viimasele, kes asendati [[Iași]] troonil vürst Matei lemmiku [[Gheorghe Ștefan]]iga. Tihedat liitu Gheorghe Ștefani ja Matei järglase [[Constantin Șerban]]i vahel hoiti üleval Transilvaania [[György II Rákóczi]] poolt, kuid nende plaan sõltumatusele Osmanite võimust purustati [[Mehmet IV]] vägede poolt aastatel 1658–1659. Sultani lemmikute [[Gheorghe Ghica]] ja [[Grigore I Ghica]] valitsemist tähistasid katsed ära hoida selliseid juhtumeid; kuid see oli ka algus vägivaldsetele kokkupõrgetele [[Băleanu perekond|Băleanu]] ja [[Cantacuzino perekond|Cantacuzino]] bojaariperekondade vahel, mis märgistas Valahhia ajalugu 1680. aastateni. Cantacuzinod, ohustatuna liidust Băleanude ja [[Ghica dünastia|Ghicade]] vahel, toetasid oma enda vürstivalikuid ([[Antonie din Popești]] ja [[Gheorghe Duca]]) enne endi ülesseadmist – [[Șerban Cantacuzino]] tõusuga (1678–1688). === Vene-Türgi sõjad ja fanarioodid === {{vaata|Vene-Türgi sõjad}} [[Pilt:Balkans 1699 Bd. 15 1890 (128663230).jpg|pisi|[[Balkan]] aastal 1699]] Valahhia muutus [[Suur Türgi sõda|Suure Türgi sõja]] viimastel etappidel 1690. aasta paiku [[Habsburgide monarhia|Habsburgide]] sissetungide sihtmärgiks, kui valitseja [[Constantin Brâncoveanu]] rääkis salaja ja edutult läbi Osmanite-vastase koalitsiooni poolt. Brâncoveanu valitsusaeg (1688–1714), mida tähistasid tema hilis[[renessanss|renessansi]] kultuurilised saavutused (vaata [[Brâncoveanu stiil]]), ühtis ka [[Venemaa Keisririik|keiserliku Venemaa]] tõusuga tsaar [[Peeter Suur]]e juhtimisel – ta lähenes viimasele [[Vene-Türgi sõda (1710–1711)|Vene-Türgi sõja (1710–1711)]] ajal ning kaotas oma trooni ja elu veidi pärast seda, kui sultan [[Ahmet III]] sai läbirääkimistest teada. Vaatamata oma hukkamõistule Brâncoveanu poliitika suhtes, liitus [[Ștefan Cantacuzino]] Habsburgide projektidega ja avas riigi [[Savoia prints Eugene|Savoia printsi Eugene]] armeedele; ta ise tõugati troonilt ja hukati aastal 1716. Kohe pärast vürst Ștefani kukutamist loobusid Osmanid puhtalt nominaalsest [[Valitav monarhia|valimissüsteemist]] (mis oli selleks ajaks juba tunnistanud [[Sfatul boieresc|bojaaride diivani]] tähtsuse vähenemist sultani otsuse suhtes) ja kahe [[Doonau vürstiriigid|Doonau vürstiriigi]] vürste nimetati [[Konstantinoopol]]i [[fanarioodid|fanariootide]] hulgast. [[Nicolaos Mavrocordatos]] pühitseti pärast [[Dimitrie Cantemir]]i ametisse Moldovas, aastal 1715 toodi fanariootide valitsemine Valahhiasse väga sarnase valitseja näol. Pingelised suhted bojaaride ja vürstide vahel tõid maksustavate inimeste arvu vähenemise (kui esimesed said [[privileeg]]e), järgnes maksukoorma tõus ja laiendati bojaaride ringi võimu diivanis. [[Pilt:Welcoming the prince of Saxa-Coburg, 1789.jpg|pisi|vasakul|[[Friedrich Josias|Prints Josiase]] väed [[Bukarest]]is, 1789]] Samas muutus Valahhia lahinguväljaks jätkuvates sõdades ühelt poolt Osmanite ja teiselt poolt Venemaa või Habsburgide monarhia vahel. Mavrocordatos ise kukutati bojaaride mässuga ja vahistati Habsburgide vägede poolt [[Austria-Türgi sõda (1716–18)|Austria-Türgi sõja (1716–18)]] ajal, kui Osmanid pidid [[Oltenia]] Austria [[Karl VI]]-le loovutama ([[Passarowitzi rahu]]). [[Valgustatud absolutism]]i mõjualune piirkond, mis valmistas varsti kohalikele bojaaridele pettumuse, tagastati Valahhiale aastal 1739 ([[Belgradi rahu]] [[Austria-Vene-Türgi sõda (1735–39)|Austria-Vene-Türgi sõja (1735–39)]] järel). Vürst [[Konstantinos Mavrocordatos]], kes juhtis uusi piirimuudatusi, oli vastutav ka [[pärisorjus]]e tõhusa kaotamise eest aastal 1746 (mis peatas talupoegade väljarände [[Transilvaania]]sse); sel ajal viis Oltenia [[Baan (tiitel)|baan]] oma residentsi [[Craiova]]st [[Bukarest]]i, andes märku, kõrvuti Mavrocordatose korraldusega ühendada oma isiklik [[riigikassa|varakamber]] riigi omaga, liikumisest [[Tsentraliseeritud riik|tsentralismi]] suunas. Aastal 1768 [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõja]] ajal läks Valahhia esimest korda Vene okupatsiooni alla (sellele aitas kaasa [[Pârvu Cantacuzino]] mäss). [[Küçük Kaynarci rahu]] (1774) võimaldas Venemaal sekkuda Osmanite [[Õigeusu kirik|õigeusklike]] alamate poolel, piirates Osmanite survet – vähendades sealhulgas [[andam]]i suurust – ja suurendades peagi suhteliselt sisemist stabiilsust, kui Valahhia avanes veelgi Vene sekkumisele. [[Pilt:Rom1793-1812.png|pisi|Valahhia vürstiriik, 1793–1812, rohelisega]] [[Friedrich Josias|Prints Josiase]] juhitavad Habsburgide väed sisenesid taas riiki [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi-Austria sõja]] ajal, kukutades aastal 1789 [[Nikolaos Mavrogenis]]e. Kriisiperioodile järgnes Osmanite taastumine: Oltenia laastati võimsa mässulise [[paša]] [[Osman Pazvantoğlu]] sõjakäikudega, mis põhjustasid isegi vürst [[Constantin Hangerli]] elukaotuse kahtlustatuna riigireetmises (1799) ja [[Alexandros Mourouzis]]e troonist loobumise (1801). Aastal 1806 oli [[Vene-Türgi sõda (1806–12)]] osaliselt ajendatud sellest, et Osmanite valitsus kukutas Bukarestis [[Konstantinos Ypsilantis]]e – [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] tuules oli see ajendatud [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi]] poolt ja näitas ka Küçük Kaynarci rahu mõju (oma leebe hoiakuga Vene poliitilisele mõjule [[Doonau vürstiriigid|Doonau vürstiriikides]]); sõda tõi [[Mihail Miloradovitš]]i sissetungi. Pärast [[Bukaresti rahu (1812)|Bukaresti rahu]] oli [[Ioannis Georgios Karatzas]]e valitsemine, mida mäletatakse suure katkuepideemia poolest, tähelepanuväärne oma kultuuriliste ja tööstuslike ettevõtmiste poolest. Sel ajal kasvatas Valahhia oma strateegilist tähtsust enamuse Euroopa riikide jaoks, kes olid huvitatud Vene laienemise kontrollimisest; Bukarestis avati konsulaadid, neil oli kaudne kuid suur mõju Valahhia majandusele kaitse kaudu, mida nad laiendasid ''[[Sudiți]]'' kaupmeestele (kes konkureerisid peagi edukalt kohalike gildidega). === Valahhiast Rumeeniaks === ==== 19. sajandi algus ==== Vürst [[Alexandros Soutzos]]e surm aastal 1821, mis langes kokku [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõja]] puhkemisega, tekitas bojaaride [[regent]]valitsuse, mis püüdis takistada [[Scarlat Callimachi]] saabumist troonile Bukarestis. Samaaegne [[pandur]]ite juhi [[Tudor Vladimirescu]] teostatud [[Valahhia ülestõus (1821)|ülestõus Oltenias]], kuigi suunatud [[kreeklased Rumeenias|kreeklaste]] ülevõimu kukutamisele, leppis kokku [[Filiki Hetaireia]] Kreeka revolutsionääridega ja asus regentide poolele, otsides Vene toetust (vaata ka: [[Rahvusluse tõus Osmanite riigis]]). [[Pilt:Obşteasca Adunare, 1837.jpg|pisi|vasakul|Valahhia [[Sfatul boieresc|seadusandlik kogu]] aastal 1837]] 21. märtsil 1821 sisenes Vladimirescu Bukaresti. Järgnenud nädalatel suhted tema ja ta liitlaste vahel halvenesid, eriti pärast seda, kui ta üritas kokkulepet Osmanitega; Hetaireia juht [[Alexandros Ypsilantis (1792-1828)|Alexandros Ypsilantis]], kes kehtestas end Moldovas ja pärast maikuud Põhja-Valahhias, käsitles liitu murtuna – ta hukkas Vladimirescu ja seisis silmitsi Osmanite sissetungiga ilma panduri või Vene toeta, kannatades suuri kaotusi Bukarestis ja [[Drăgășani]]s (enne taganemist [[Austria keisririik|Austria]] [[Transilvaania]]sse). Need vägivaldsed sündmused, mis pani enamuse fanarioote kalduma Ypsilantise poolele, pani [[Osmani dünastia|sultan]] [[Mahmut II]] võtma vürstiriigid oma okupatsioonialuseks (kaotati mitme Euroopa suurriigi palvel) ja kehtestama fanariootide valitsuste lõpu: Valahhias oli esimene kohalik vürst pärast 1715. aastat [[Grigore IV Ghica]]. Kuigi uus süsteem kinnitas Valahhia olemasolu riigina, lõpetas Ghica valitsemise järsult laastav [[Vene-Türgi sõda (1828-1829)]]. 1829. aasta [[Adrianoopoli rahu (1829)|Adrianoopoli rahu]] pani Valahhia ja Moldova ilma Osmanite [[süseräniteet]]i kummutamata Vene sõjalise valitsuse alla, mis andis neile esimesed ühised institutsioonid ja midagi [[põhiseadus]]e sarnast (''[[Regulamentul organic]]''). Valahhia sai tagasi [[Brăila]], [[Giurgiu]] (mõlemast arenesid varsti suured kaubalinnad [[Doonau]]l) ja [[Turnu Măgurele]]. Rahuleping võimaldas Moldoval ja Valahhial vabalt kaubelda ka muude riikidega kui Osmanite riik, mis andis märku olulisest majanduslikust ja linnade kasvust, parandades samuti talupoegade olukorda. Paljud sätted määrati 1826. aasta [[Akkermani konventsioon]]iga Venemaa ja Osmanite vahel (seda ei rakendatud kunagi täielikult kolme aasta jooksul). Kohustus vürstiriike jälgida oli jäetud Vene kindral [[Pavel Kiseljov]]ile; seda aega iseloomustasid mitmed suured muudatused, sealhulgas [[Valahhia armee]] taastamine (1831), [[maksureform]] (mis siiski kinnitas [[maksuvabastus]]e [[privileeg]]idele), samuti suured tööd Bukarestis ja teistes linnades. Aastal 1834 hõivas Valahhia trooni [[Alexandru II Ghica]] – liikumine lahknevusele Adrianoopoli rahust, kuna teda ei valinud uus [[Sfatul boieresc|seadusandlik kogu]]; eemaldatuna aastal 1842 süserääni poolt, asendati ta valitud vürsti [[Gheorghe Bibescu]]ga. ==== 1840.–1850. aastad ==== {{vaata|1848. aasta Valahhia revolutsioon}} [[Pilt:1848-revolutia-Romania.jpg|pisi|vasakul|1848. aasta revolutsionäärid kandsid esialgset versiooni [[Rumeenia lipp|Rumeenia lipust]]. Teksti lipul võib tõlkida nii: "Õiglus, Vendlus"]] Vastuseisu Ghica isevaldsele ja väga [[Konservatism|konservatiivsele]] valitsemisele, koos [[Liberalism|liberaalsete]] ja [[Radikalism|radikaalsete]] voolude tõusuga, oli esmakordselt tunda Ion Câmpineanu (represseeriti kiiresti) häälekates protestides; seejärel muutus see üha [[Vandenõu (poliitiline)|vandenõulisemaks]] ja keskendus noorte ohvitseride, nagu [[Nicolae Bălcescu]] ja [[Mitică Filipescu]] loodud [[salaühing]]utele. Aastal 1843 loodud salajane liikumine Frăția hakkas aastal 1848 kavandama revolutsiooni Bibescu troonilt tõukamiseks ja ''Regulamentul organic''{{'}}i tühistamiseks (innustatuna [[1848. aasta revolutsioonid|Euroopa ülestõusudest samal aastal]]). Nende üle-Valahhialine [[riigipööre]] oli esialgu edukas vaid [[Turnu Măgurele]] kandis, kus rahvahulk kuulutas juubeldades välja "[[Islazi proklamatsioon]]i" (9. juunil); muu hulgas kutsus dokument [[Poliitiline vabadus|poliitilistele vabadustele]], sõltumatusele, [[maareform]]ile ja rahvuskaardi loomisele. 11.–12. juunil oli liikumine edukas Bibescu kukutamisel ja ajutise valitsuse loomisel. Kuigi revolutsiooni Vene-vastased eesmärgid olid Osmanitele meeltmööda, sundis Venemaa neid seda maha suruma: Osmanite väed sisenesid 13. septembril Bukaresti. Vene ja Türgi väed, mis olid siin aastani 1851, tõstsid troonile [[Barbu Dimitrie Știrbei]], sel ajal oli enamus revolutsioonist osavõtjaid sunnitud maapaos olema. [[Pilt:Rom1856-1859.png|pisi|Valahhia (roheline), pärast Pariisi rahu (1856)]] Uuenenud Vene okupatsiooni all [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal anti Valahhiale ja Moldovale lühikeseks ajaks neutraalse [[Austria keisririik|Austria]] haldusega (1854–1856) ja [[Pariisi rahu (1856)|Pariisi rahuga]] uus staatus: eestkostet jagasid Osmanid ja suurriikide kongress (Suurbritannia, Prantsusmaa, [[Sardiinia kuningriik]], Austria keisririik, Preisimaa ja, kuigi mittekunagi taas täielikult, Venemaa) koos ''[[kaimakam]]i''-juhitud sisemise haldusega. Tekkivat liikumist [[Doonau vürstiriigid|Doonau vürstiriikide]] ühendamiseks (nõue esitati esmalt aastal 1848 ja seda tugevdasid tagasitulnud revolutsioonilised pagulased) toetasid Prantsusmaa ja Sardiinia, samuti Venemaa ja Preisimaa, kuid selle vastu või kahtlustavad olid kõik teised. [[Pilt:Divanul Ad-Hoc, 1857.jpg|pisi|Valahhia ''[[ad hoc diivan]]'' aastal 1857]] Pärast pingelist kampaaniat lubati lõpuks ametlik liit: siiski tõid valimistele 1859. aasta ''[[ad hoc diivan]]''{{'}}itesse kasu õiguslikud segadused (lõpliku kokkuleppe tekst määras kaks trooni, kuid ei hoidnud ära ühe isiku samaaegset osalemist ja valimiste võitmist nii Bukarestis kui ka [[Iași]]s). [[Alexandru Ioan Cuza]], kes juhtis unionistlikku [[Partida Națională]]t, võitis valimised Moldovas 5. jaanuaril; Valahhia, kellelt oodati unionistidele sama häältekogust, sai oma'diivanisse antiunionistide enamuse. Valitud muutsid oma meelsust pärast Bukaresti rahvahulkade massilisi proteste ja Cuza hääletati 5. veebruaril (vkj. 24. jaanuaril) Valahhia vürstiks, kinnitati seega [[Ühendatud vürstiriigid|Moldova ja Valahhia ühendatud vürstiriikide]] (aastast 1862 ''Rumeenia'') ''[[domnitor]]''{{'}}iks. Rahvusvaheliselt tunnistatud ainult tema valitsusajaks, oli liit pöördumatu pärast [[Carol I]] trooniletõusu aastal 1866 (langedes kokku [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjaga]], toimus see ajal, kui Austria, otsuse peamine vastane, ei olnud võimeline sekkuma). == Ühiskond == === Orjus === [[Orjus Rumeenias|Orjus]] (rumeenia ''robie'') oli osa [[Sotsiaalne klass|sotsiaalsest korrast]] enne Valahhia vürstiriigi loomist, kuni see 1840. ja 1850. aastatel järk-järgult [[Orjus Rumeenias|kaotati]]. Enamus orje oli [[Mustlased Rumeenias|roma]] (mustlas)rahvusest. Esimene dokument, mis tõendab mustlaste kohalolu Valahhias, pärineb 1385. aastast ja viitab ''ațigani'' rühmale ([[Kreeka keel|kreeka]] ''[[athinganoi]]'', rumeenia sõna ''țigani'' päritolu, mis on "mustlaste" sünonüüm). Orjuse täpne päritolu pole teada. Orjus oli sel ajal tavaline [[Orjus keskaegses Euroopas|praktika Euroopas]] ja vaieldakse selle üle, kas mustlased tulid Valahhiasse vabade inimeste või orjadena. [[Bütsants]]is olid nad riigiorjad ja näib, et olukord oli sama [[Bulgaaria]]s ja [[Serbia]]s, kuni [[Osmanite riik|Osmanite]] vallutus nende sotsiaalse organisatsioon purustas, mis näitab, et nad tulid orjadena, kes vahetasid 'omanikke'. Ajaloolane [[Nicolae Iorga]] seostas mustlaste saabumist 1241. aasta [[Mongolite sissetung Euroopasse|mongolite sissetungiga Euroopasse]] ja pidas nende orjust ajastu märgiks, rumeenlased võtsid mustlased [[Mongolid|mongolitelt]] orjadena ja säilitasid nende staatuse. Teised ajaloolased leiavad, et nad orjastati, kui langesid vangi lahingutes tatarlastega. Vangide orjastamise praktika võis olnud tulla ka mongolitelt. Kuigi on võimalik, et mõned mustlased olid mongolite või tatarlaste orjad või abiväed, tuli enamus neist [[Doonau]]st lõuna poolt 14. sajandi lõpus, mõnda aega pärast [[Valahhia loomine|Valahhia loomist]]. Mustlaste saabumine tegi orjuse laialt levinud praktikaks. Mustlastest orjad olid traditsiooniliselt jagatud kolme kategooriasse. Väikseim oli hospodaaride omand ja sai [[rumeenia keel|rumeeniakeelse]] nime ''țigani domnești'' ("isandale kuuluvad mustlased"). Kaks teist kategooriat olid ''țigani mănăstirești'' ("kloostritele kuuluvad mustlased"), kes olid [[Rumeenia Õigeusu Kirik|rumeenia õigeusu]] ja [[Kreeka Õigeusu Kirik|kreeka õigeusu]] kloostrite omand, ja ''țigani boierești'' ("bojaaridele kuuluvad mustlased"), kes orjastati maaomanike poolt. Orjuse kaotamine viidi läbi pärast noorte revolutsionääride kampaaniat, kes võtsid omaks [[Valgustusajastu]] [[Liberalism|liberaalsed]] ideed. Varaseim seadus, mis vabastas orjade kategooria, oli märtsis 1843, mis andis vanglaameti omanduses riigiorjade kontrolli üle kohalikele võimudele, mis viis nende kinnistamisele ja talupoegadeks muutumisele. [[1848. aasta Valahhia revolutsioon]]i ajal sisaldas ajutise valitsuse päevakord ühe peamise sotsiaalse nõudmisena mustlaste vabastamist (''dezrobire''). 1850. aastatel saavutas liikumine peaaegu kogu Rumeenia ühiskonna toetuse ja seadus veebruarist 1856 vabastas kõik orjad maksumaksjate (kodanike) seisusse. == Asend ja suurus == [[Pilt:Walachia.png|pisi|Tänapäeva [[Rumeenia maakonnad|maakonnad]], mis moodustavad Valahhia]] Pindalaga ligikaudu 77 000&nbsp;km² paikneb Valahhia [[Doonau]]st (ja tänapäeva [[Bulgaaria]]st) põhjas, [[Serbia]]st idas ja [[Lõuna-Karpaadid|Lõuna-Karpaatidest]] lõunas ning jaguneb traditsiooniliselt [[Muntenia]]ks idas (poliitilise keskusena on Munteniat sageli kasutatud Valahhia sünonüümina) ja [[Oltenia]]ks (endine [[Baan (tiitel)|banaat]]) läänes. Piir nende kahe vahel on [[Olti jõgi]]. Valahhia traditsiooniline piir [[Moldova vürstiriik|Moldovaga]] on peaaegu kogu pikkuses [[Milcovi jõgi (Siret)|Milcovi jõgi]]. Idas, üle Doonau põhja-lõunasuunalise looke on Valahhia naabriks [[Dobrudža]] ([[Põhja-Dobrudža]]). Üle Karpaatide jagab Valahhia piiri [[Transilvaania]]ga; [[Valahhia valitsejate loend|Valahhia vürstid]] on pikka aega omanud valdusi aladel, mis on põhja pool joonest ([[Săliște|Amlaș]], [[Ciceu]], [[Făgăraș]] ja [[Hațeg]]), mida üldiselt ei peeta Valahhia põlisosaks. Pealinn muutus aja jooksul: [[Câmpulung]], [[Curtea de Argeș]], [[Târgoviște]] ja 17. sajandi lõpust [[Bukarest]]. <gallery> Pilt:Karta över Valakiet. (Rumänien), från 1771 - Skoklosters slott - 97982.tif|Valahhia, 1771 Pilt:Cantacuzino Wallachia.png|Valahhia, 17. sajandi lõpp - 18. sajandi algus, Stolnic Constantin Cantacuzino järgi Pilt:Principati1786.jpg|[[Moldova vürstiriik|Moldova]] ja Valahhia vürstiriigid aastal 1786, geograaf Giovanni Antonio Rizzi Zannoni järgi </gallery> == Rahvastik == === Ajalooline rahvastik === Kaasaegsete ajaloolaste järgi oli Valahhia rahvastik 15. sajandil 500 000 inimest. Aastal 1859 oli Valahhia rahvastik 2 400 921 (neist 1 586 596 [[Muntenia]]s ja 814 325 [[Oltenia]]s). === Praegune rahvastik === [[Rumeenia demograafia|2002. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas piirkonnas kokku umbes 8 750 000 inimest, kes jagunesid rahvuseti järgmiselt: [[rumeenlased]] (97%), [[Mustlased Rumeenias|mustlased]] (2,5%), muud (0,5%). === Linnad === Suuremad linnad (2011. aasta rahvaloenduse järgi) Valahhia piirkonnas: * [[Bukarest]] (1 677 985) * [[Craiova]] (243 765) * [[Ploiești]] (197 522) * [[Brăila]] (168 389) * [[Pitești]] (148 264) * [[Buzău]] (108 384) * [[Râmnicu Vâlcea]] (92 573) * [[Drobeta-Turnu Severin]] (86 475) [[Kategooria:Valahhia]] [[Kategooria:Rumeenia ajalugu]] [[Kategooria:Osmanite riik]] [[Kategooria:Rumeenia ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] eogywlcyzr0qg0wqjsla3j9sark4mtz 0 443652 7161145 5439940 2026-05-26T06:44:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161145 wikitext text/x-wiki '''Suur-metsaherilane''' (''Dolichovespula media'') on [[putukad|putuka]][[liik (bioloogia)|liik]] [[voltherilased|voltherilaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[ühisherilased|ühisherilaste]] alamsugukonnast [[metsaherilane|metsaherilase]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. [[Pilt:Dolichovespula_media01.jpg|pisi|Isane suur-metsaherilane.]] [[Pilt:Vespula_fg01.jpg|pisi]] ==Nomenklatuur== Liiki kirjeldas esmakordselt [[Anders Jahan Retzius]] [[1783]]. ==Taksonoomia== [[Pilt:Dolichovespula media, middelste wesp.jpg|pisi|Emaherilane.]] Suur-metsaherilase punakaspruuni mustriga rindmikuga emaherilast võidakse segi ajada [[vapsik]]u töölisega, kuid ta on vapsikust tunduvalt saledam ja vapsikul ei ole rindmikul kollast värvi ega sügavmusta kehavärvi<ref name="hymettus" />. Peamine eristav tunnus on väiksem silmade tagaservade kaugus kuklast suur-metsaherilasel.<ref name="crabro" /> Suur-metsaherilasele iseloomulikud kitsad triibud rindmiku eesosas ja külgedel öeldakse meenutavat [[Nike (ettevõte)|Nike]] logo või peegelpiltidena vastamisi olevaid 7-eid<ref name="hymettus" />. ==Klassifikatsioon== Varem eristati [[alamliik]]e, kuid nüüd on selgunud, et erinevused valmiku värvuses olenevad pesa temperatuurist vastsejärgus.<ref name="crabro" /> [[Pilt:Dolichovespula_media_distribution.png|pisi|Levikukaart.<ref name="2YMN5" />]] ==Levik== Levinud [[Palearktis]]es [[Lääne-Euroopa]]st [[Jaapan]]ini. Liik on [[Euroopa]]s levinud peamiselt [[Kesk-Euroopa]]s soodsa kliimaga aladel. Põhja poole [[põhjapolaarjoon]] ulatub levila ainult [[Norra]]s. [[Lõuna-Euroopa]]s esineb ainult mägedes, [[Hispaania]]s väga harva. [[Saksamaa]]l on levinud, kuid pole kuskil eriti sage. Levinud ka [[Venemaa]]l. Soomes on levinud peamiselt lõunaosas<ref name="nyckel" />. [[Suurbritannia saar]]el [[võõrliik]], mida kohati esmakordselt [[Sussex]]i rannikul 1980; nüüd on Lõuna-Inglismaal tavaline ja levinud, levib põhja suunas, Põhja-Inglismaal hajusalt ja Šotimaalt üksikud leiud <ref name="hymettus" />. Laialt levinud [[Põhja-Aasia]]s: [[Põhja-Siber]]i [[metsatundra]]st [[Mandžuuria]] ja [[Mongoolia]]ni, samuti [[Jakuutia]]s, [[Sahhalin]]il, [[Korea]]s ja [[Jaapan]]is.<ref name="crabro" /> Eestis on levinud. ==Kehaehitus== Emaherilased kasvavad 18–22 mm pikkuseks, töölised ja isamesilased 15–19 mm pikkuseks.<ref name="crabro" /><ref name="nyckel" /> Suur-metsaherilane on [[vapsik]]u järel Põhjamaade suurim voltherilane.<ref name="nyckel" /> Keha värvus varieerub punakaskollasest peaaegu mustani. Ka ühes pesas võib olla erinevaid värvivariante. Mida jahedamas pesas kasvab vastne, seda suurem osa valmiku kehast on must.<ref name="crabro" /> Töölised ja isaherilased on enamasti mustad, kitsaste või laiemate kollaste triipudega<ref name="nyckel" />, tagakehal on triibud sageli väga kitsad<ref name="hymettus" />. Suur-metsaherilasele iseloomulikud triibud rindmiku eesosas ja külgedel öeldakse meenutavat [[Nike (ettevõte)|Nike]] logo või peegelpiltidena vastamisi olevaid 7-eid<ref name="hymettus" />. "Kulmud" on valdavalt kollased. Emaherilasel on rindmik punakam, punase mustriga. [[Liitsilm]]a alumise nurga ja lõugade vahel on tundla läbimõõdu laiune ala. Pea eesosas liitsilmani ulatuv eend on üleni kollane ning on eraldi lauba keskel paiknevast kollasest laigust. Lõugadest kõrgemal paiknev suukilp on kollane. Töölistel ja isaherilastel on suukilbil peenike kesktriip, mis ei ulatu alumise ääreni, emaherilasel üks või kaks musta täppi.<ref name="nyckel" /> Rindmiku küljed on kortsus.<ref name="nyckel" /> ==Elupaik== Suur-metsaherilane elab hõredates metsades ja põõsastikes, eelistatult ka inimeste asualal. ==Eluviis== Kesk-Euroopas lendavad nad aprilli keskpaigast septembri keskpaigani, kusjuures töölisi võib näha mai lõpust, uue põlvkonna emaherilasi ja isaherilasi juuli lõpust. Pere areneb suhteliselt kiiresti, sureb aga küllaltki vara, enamasti augustis, pärast uute ema- ja isamesilaste üleskasvamist. Uued ema- ja isamesilased paarituvad; vana emamesilane, töölised ja isamesilased hukkuvad, emamesilased jäävad talvituma<ref name="hymettus" />. ===Pesad=== [[Pilt:Dolichovespula_media-pjt1.jpg|pisi|Tööline pesamaterjali hankimas]] [[Pilt:Dolichovespula_media_070807.jpg|pisi|Suur-metsaherilase vabalt rippuv pesa]] Helehallidel marmoreeritud paberpesadel on kinnised õhutaskud ja nad koosnevad suuremalt jaolt [[pappel|papli]]puidust. Pesa on kera- kuni sidrunikujuline.<ref name="crabro" /> Pesa maksimaalsed mõõtmed on 31×27 cm{{lisa viide}}. Pesa ei ole jalgpallist suurem<ref name="crabro" />. Pesa koosneb maksimaalselt kuuest, enamasti kolmest kuni viiest kärjest, mille ääred on üles keeratud. Neis on kuni 1800 kambrikest. Ühes pesas elab kuni 900–1700 isendit, kellest 150–500 on töölised{{lisa viide}}. Enamasti ei ole peres üle 200 isendi<ref name="crabro" />. Pesa ehitatakse sageli lahtiselt põõsasse, puu võrasse või [[hekk]]i või ka räästa alla, müürieendi alla või aknaorva 0,5–3,5 m kõrgusele. Sageli on ta hästi nähtav ja ilma kaitseta riputatud. Koopasse, maa alla ega maa peale suur-metsaherilane pesa ei tee.<ref name="crabro" /> Sissepääsuava läbimõõt on 1–2 cm. Noortel pesadel võib sissepääs olla voolikukujuliselt allapoole pikendatud, kuid sissepääsutoru eemaldatakse tavaliselt mõne aja pärast<ref name="crabro" />. Vanadel pesadel on sissepääs sageli külje peal alumises kolmandikus. Pesa püsib kuni uute isa- ja emamesilaste paaritumiseni hilissuvel.<ref name="hymettus" /> ==Käitumine== Nad on suhteliselt rahumeelsed<ref name="crabro" />, ainult pesa lähedal võivad nad olla agressiivsed. ==Ökoloogia== Pole teada, et suur-metsaherilase levik Suurbritannia saarel oleks kohalikele ühiselulistele herilastele halvasti mõjunud.<ref name="hymettus" /> ===Vaenlased=== Et nad on [[inimkaasleja]]d, siis inimesed sageli lõhuvad nende pesi teadmatuse või kartuse tõttu. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="crabro">[http://www.vespa-crabro.de/klhornisse.htm Sissekanne saidil vespa-crabro.de].</ref> <ref name="hymettus">Alan Phillips, Stuart Roberts. [https://web.archive.org/web/20160803190155/http://hymettus.org.uk/downloads/Info_sheets_2010/09_Dolichovespula_media_1col_infosheet.pdf Information Sheet Median Wasp (''Dolichovespula media'')]</ref> <ref name="nyckel">*''Nationalnyckeln till Sveriges Flora och Fauna. Steklar: Myror—getingar. Hymenoptera: Formicidae–Vespidae'', Uppsala: ArtDatabanken, SLU: [[2012]], ISBN 978-91-88506-78-8, lk 296, 306–307.</ref> <ref name="2YMN5">Archer 2006.</ref> }} ==Kirjandus== *R. Ishikawa. A study on Dolichovespula media (Retzius) of Japan (Hymenoptera, Vespidae). ''Bull. Natl. Sci. Mus. '', [[1969]], 12 (2), lk 179—182, pl. 1. *[[Shun'ichi Makino]]. Solitary Life of the Foundress: Field Observations of Behavior of ''Dolichovespula media media'' and ''D. saxonica nipponica'' in the Pre-Emergence Stage (Hymenoptera, Vespidae)". – ''The Entomological Society of Japan'', [[1985]], 53 (3), lk 475–485. * [[Heiko Bellmann]]. ''Bienen, Wespen, Ameisen. Hautflügler Mitteleuropas'', Franckh-Kosmos Verlags-GmbH & Co KG: Stuttgart [[1995]], ISBN 3-440-09690-4. * [[Rolf Witt]]. ''Wespen. Beobachten, Bestimmen'', Naturbuch-Verlag: Augsburg [[1998]], ISBN 3-89440-243-1. *V. V. Dubatolov, V. V. Social wasps (Hymenoptera, Vespidae: Polistinae, Vespinae) of Siberia in the collection of Siberian Zoological Museum. — ''Far Eastern Entomologist'' [[1998]], 57, lk 1–11. *Michael E. Archer. Taxonomy, distribution and nesting biology of species of the genus Dolichovespula (Hymenoptera, Vespidae). – ''Entomological Science'', [[2006]], 9, lk 281–293. *''Nationalnyckeln till Sveriges Flora och Fauna. Steklar: Myror—getingar. Hymenoptera: Formicidae–Vespidae'', Uppsala: ArtDatabanken, SLU: [[2012]], ISBN 978-91-88506-78-8, lk 296, 306–307. ==Välislingid== * {{Elurikkus}} *[http://www.vespa-crabro.de/klhornisse.htm Sissekanne saidil vespa-crabro.de] *Stuart Roberts, Alan Phillips. [http://hymettus.org.uk/downloads/Info_sheets_2010/09_Dolichovespula_media_1col_infosheet.pdf Information Sheet Median Wasp (Dolichovespula media)] *[http://www.bwars.com/index.php?q=wasp/vespidae/vespinae/dolichovespula-media BWARS] *[http://www.faunaeur.org/full_results.php?id=167825 Fauna Europaea] *Fotod: [http://www.looduskalender.ee/en/node/23544] [[Kategooria:Voltherilased]] bbsp9n5hj3jvsva09mav2fj7r5w84di 0 449752 7161249 7123135 2026-05-26T09:15:05Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2016. aasta Eestis]] 7161249 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet|lipp=Flag of Estonia.svg|valitsuse_number=[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 49. valitsus|ametis=2016–2019|pilt=Jüri Ratas 2017-05.jpg|algus=23. november 2016|riigipea_nimetus=[[Vabariigi President|President]]|riigipea_nimi=[[Kersti Kaljulaid]]|valitsusjuhi_nimi=[[Jüri Ratas]]|valitsusjuhi_nimetus=[[Eesti peaminister|Peaminister]]|ministrite_arv=15|valitsuserakonnad=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]|opositsioonierakonnad=[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti Vabaerakond|Vabaerakond]]<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]|valimised=[[2015. aasta Riigikogu valimised]]|esinduskogu_koosseis=[[XIII Riigikogu]]|eelnev=[[Taavi Rõivase teine valitsus]]|lipu_ääris=jah|lõpp=29. aprill 2019|järgnev=[[Jüri Ratase teine valitsus]]}}'''Jüri Ratase esimene valitsus''' oli [[23. november|23. novembrist]] [[2016]] kuni [[29. aprill]]ini [[2019]] ametis olnud 49. [[Eesti valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mille moodustasid [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liit]]. Kabinetti kuulusid igast erakonnast võrdselt viis ministrit. Ministritest neli olid naised ja üksteist mehed. Jüri Ratase valitsus moodustati pärast sellele eelnenud [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] lagunemist, kui eelmisse valitsuskoalitsiooni kuulunud SDE ja IRL vahetasid peaministriparteina [[Reformierakond|Reformierakonna]] välja Keskerakonna vastu. Keskerakonna kaasamine valitsusse sai seniste koalitsiooniparteide teatel võimalikuks pärast [[Jüri Ratas]]e ametisseastumist Keskerakonna esimehena partei pikaajalise juhi [[Edgar Savisaar]]e järel. Uue koalitsiooni moodustamiseks korraldatud läbirääkimistele kaasati ajutiselt ka [[Vabaerakond]], kuid lõpuks neljandat partnerit siiski koalitsiooni ei võetud. Mitu IRLi ja SDE ministrit jäi valitsuse vahetumise käigus endistele ametikohtadele. Pärast [[Tiina Kangro]] lahkumist IRLi fraktsioonist 2018. aasta oktoobris juhtis Ratas [[vähemusvalitsus]]t.<ref name="vähemus">{{Netiviide |autor=Karoliina Vasli |url=https://www.delfi.ee/artikkel/83928955/juri-ratas-juhib-tanasest-vahemusvalitsust-riigikogulane-tiina-kangro-lahkus-isamaa-fraktsioonist |pealkiri=Jüri Ratas juhib tänasest vähemusvalitsust: riigikogulane Tiina Kangro lahkus Isamaa fraktsioonist |väljaanne=Delfi |aeg=8. oktoober 2018}}</ref> == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Jüri Ratas]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Mailis Reps]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Urmas Reinsalu]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Margus Tsahkna]]''' |23. november 2016 |12. juuni 2017 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |style="background:#009CE2; | |'''[[Jüri Luik]]''' |12. juuni 2017 |29. aprill 2019 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Marko Pomerants]]''' |23. november 2016 |12. juuni 2017 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |style="background:#009CE2; | |'''[[Siim Valmar Kiisler|Siim Kiisler]]''' |12. juuni 2017 |29. aprill 2019 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Indrek Saar]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Martin Repinski]]''' |23. november 2016 |9. detsember 2016 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |'''[[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]]''' |12. detsember 2016 |29. aprill 2019 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Kadri Simson]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |rowspan="2" |[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Urve Palo]]''' |23. november 2016 |22. august 2018 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Rene Tammist]]''' |22. august 2018 |29. aprill 2019 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Sven Sester]]''' |23. november 2016 |12. juuni 2017 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |style="background:#009CE2; | |'''[[Toomas Tõniste]]''' |12. juuni 2017 |29. aprill 2019 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |rowspan="3" |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] |style="background:#007557; | |'''[[Mihhail Korb]]''' |23. november 2016 |12. juuni 2017 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |'''[[Jaak Aab]]''' |12. juuni 2017 |2. mai 2018 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |'''[[Janek Mäggi]]''' |2. mai 2018 |29. aprill 2019 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |rowspan="2" | [[Eesti siseminister|Siseminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Andres Anvelt]]''' |23. november 2016 |26. november 2018 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Katri Raik]]''' |26. november 2018 |29. aprill 2019 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Kaia Iva]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |rowspan="2" |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Jevgeni Ossinovski]]''' |23. november 2016 |2. mai 2018 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Riina Sikkut]]''' |2. mai 2018 |29. aprill 2019 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Sven Mikser]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |} ==Kobareelnõu== Kaks nädalat pärast ametisse kinnitamist esitas Jüri Ratase valitsus Riigikogule kobareelnõu, et muuta tulumaksuseadust, sotsiaalmaksuseadust, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi, käibemaksuseadust, maksukorralduse seadust, perehüvitiste seadust, riigilõivuseadust, tööturuteenuste ja -toetuste seadust. 14. detsembril oli eelnõu 302 SE teine lugemine ja eelnõu võeti uue koalitsiooni häältega 19. detsembril vastu.<ref name="PE2018">[https://epl.delfi.ee/artikkel/84761511/peeter-ernits-alkoholiaktsiisi-labisurumisel-avaldati-uskumatut-survet-isegi-eelnou-esitleja-kuulis-pohjendusi-juba-puldis-olles Peeter Ernits: Alkoholiaktsiisi läbisurumisel avaldati uskumatut survet. Isegi eelnõu esitleja kuulis põhjendusi juba puldis olles.] EPL 15.12.2018.</ref> Kobareelnõuga kehtestatud maksutõusud viisid hinnatõusu Eestis Euroopa Liidu suurimaks ning vallandasid enneolematu piiriülese alkoralli. Aastaga kasvasid kaupade hinnad 5,4% ja teenused 2,1%. Mitmed toiduained kallinesid üle 10%, mõned üle 20%. Bensiin ja diislikütus kallinesid aastaga 16%.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eestit-tabas-viimase-viie-aasta-suurim-hinnatous?id=80414500 Eestit tabas viimase viie aasta suurim hinnatõus.] Ärileht 7.12.2017.</ref> Alkohoolsete jookide Lätist ostjate osakaal kasvas aastaga 66 protsenti. Alkoralli tulemusel jäi Eesti riik maksutuluna ilma paarisajast miljonist eurost ja selle tagajärjel suleti rohkem kui 40 piirilähedast maapoodi. Lisaks alkorallile vallandas kobareelnõu ka toidukraami, ehitusmaterjalide, mootorikütuse ja tubakaralli.<ref name="PE2018" /> Riigikogu 2019. aasta valimiste ja uue valitsuse ametisse asumise järel analüüsis [[Eesti Ekspress]] Jüri Ratase esimest valitsusaega. Kahe aastaga kulutas valitsus varem kogutud keskvalitsuse reservi poole väiksemaks ning tekitati 120 miljoni eurone nominaalne ja 1,2 miljardi suurune struktuurne puudujääk. Kaks aastat valitsemist, kümnendi kiireim majanduskasv, aga aktsiisipoliitika muutmisega kahjustati eelarvet sadade miljonitega. Tulumaksureformi tuli hiljem korduvalt parandada. Ettevõtte tulumaksu reformiga loodetud tulu riigieelarvesse ei tulnud, aga see muutis maksulaekumise prognoosimise võimatuks. Niigi kallid sotsiaalprogrammid disainiti kallimaks. Tehti poliitikaid, mille tulemuseks oli eelarvesse püsikulude lisamine. Ratase valitsus päris eelkäijalt mõned probleemid, aga nende lahendamise asemel põlistas või süvendas neid.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/86422307/kuhu-kadus-riigieelarvest-miljard-aitasime-juri-ratasel-raha-ules-otsida Mikk Salu. Kuhu kadus riigieelarvest miljard? Aitasime Jüri Ratasel raha üles otsida.] Eesti Ekspress 4.06.2019.</ref> ==Muutused kabineti koosseisus== Maaeluminister Martin Repinski esitas 6. detsembril 2016 peaminister Jüri Ratasele tagasiastumisavalduse. 9. detsembril edastas peaminister Jüri Ratas selle presidendile ning tegi ettepaneku nimetada uueks maaeluministriks Tarmo Tamm. Riigihalduse minister Mihhail Korb (Keskerakond) esitas 24. mail 2017 peaminister Ratasele tagasiastumisavalduse, mille Ratas rahuldas. Tagasiastumise põhjuseks oli Korbi repliik 23. mail Haapsalus avalikkuse ees, kus ta ütles, ei toeta Eesti liikmesust NATOs.<ref>{{netiviide |Autor=Urmas Lauri |Pealkiri=Minister Korb rakendati Haapsalus valimisvankri ette |Väljaanne=Lääne Elu |Aeg=2017-05-24 |URL= http://online.le.ee/2017/05/24/minister-korb-rakendati-haapsalus-valimisvankri-ette/ |online=2017-05-27}}</ref><ref>{{netiviide |Autor=Hanneli Rudi, Piret Lakson |Pealkiri=Video: Mihhail Korb astub NATO-teemaliste kommentaaride tõttu tagasi |Väljaanne=Postimees |Aeg=2017-05-24 |URL= http://www.postimees.ee/4122979/video-mihhail-korb-astub-nato-teemaliste-kommentaaride-tottu-tagasi |online=2017-05-25}}</ref> Uueks riigihalduse ministriks sai 12. juunil riigikogus vande andnud Jaak Aab. Isamaa ja Res Publica Liidu uue esimehe Helir-Valdor Seederi algatusel otsustasid juunis 2017 erakonna eestseisus ja volikogu valitsusdelegatsioonist tagasi kutsuda kaitseminister Margus Tsahkna, rahandusminister Sven Sesteri ning keskkonnaminister Marko Pomerantsi. Neid asendasid 12. juunist 2017 kaitseminister Jüri Luik, rahandusminister Toomas Tõniste ja keskkonnaminister Siim Kiisler. == Viited == <references/> == Välislingid == * [http://www.valitsus.ee Eesti valitsuse ametlik koduleht] *[https://vv.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/id/49 49. valitsuse veebileht] * [http://uudised.err.ee/v/eesti/cb441c10-ff4c-4141-81ad-f0edf42024b8/otse-kell-15-riigikogu-haaletab-ratase-saamise-ule-peaministriks Otse kell 15: riigikogu hääletab Ratase saamise üle peaministriks] ERR, 21. november 2016 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/d47d959a-c761-4bcc-a110-6808f3bb6e7a/president-tegi-ratasele-ettepaneku-valitsuse-moodustamiseks President tegi Ratasele ettepaneku valitsuse moodustamiseks] ERR, 20. november 2016 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/fa3f5dac-af7e-4d53-821b-bc50973e974f/keskerakonna-irl-i-ja-sde-koalitsioonilepe-taismahus Keskerakonna, IRL-i ja SDE koalitsioonilepe täismahus] ERR, 19. november 2016 * [[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]] ja Mikk Salu: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-ratase-valitsuse-siseelu-keskerakonna-ministrid-arvasid-et-see-too-on-kergem?id=78028496 "Jüri Ratase valitsuse siseelu - Keskerakonna ministrid arvasid, et see töö on kergem"] Eesti Ekspress, 3. mai 2017 * [https://www.err.ee/692630/karis-ratas-pani-ministrid-valitsuse-istungitel-toole "Karis: Ratas pani ministrid valitsuse istungitel tööle"] ERR, 28. märts 2018 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Taavi Rõivase teine valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=[[2016]]–[[2019]]|järgnev=[[Jüri Ratase teine valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Ratas 1]] [[Kategooria:2016. aasta Eestis]] iur15r47ksgz2ecaedkxhcr2joy04ne 7161250 7161249 2026-05-26T09:15:14Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2019. aasta Eestis]] 7161250 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet|lipp=Flag of Estonia.svg|valitsuse_number=[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 49. valitsus|ametis=2016–2019|pilt=Jüri Ratas 2017-05.jpg|algus=23. november 2016|riigipea_nimetus=[[Vabariigi President|President]]|riigipea_nimi=[[Kersti Kaljulaid]]|valitsusjuhi_nimi=[[Jüri Ratas]]|valitsusjuhi_nimetus=[[Eesti peaminister|Peaminister]]|ministrite_arv=15|valitsuserakonnad=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Isamaa ja Res Publica Liit]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]|opositsioonierakonnad=[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti Vabaerakond|Vabaerakond]]<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]|valimised=[[2015. aasta Riigikogu valimised]]|esinduskogu_koosseis=[[XIII Riigikogu]]|eelnev=[[Taavi Rõivase teine valitsus]]|lipu_ääris=jah|lõpp=29. aprill 2019|järgnev=[[Jüri Ratase teine valitsus]]}}'''Jüri Ratase esimene valitsus''' oli [[23. november|23. novembrist]] [[2016]] kuni [[29. aprill]]ini [[2019]] ametis olnud 49. [[Eesti valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mille moodustasid [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liit]]. Kabinetti kuulusid igast erakonnast võrdselt viis ministrit. Ministritest neli olid naised ja üksteist mehed. Jüri Ratase valitsus moodustati pärast sellele eelnenud [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] lagunemist, kui eelmisse valitsuskoalitsiooni kuulunud SDE ja IRL vahetasid peaministriparteina [[Reformierakond|Reformierakonna]] välja Keskerakonna vastu. Keskerakonna kaasamine valitsusse sai seniste koalitsiooniparteide teatel võimalikuks pärast [[Jüri Ratas]]e ametisseastumist Keskerakonna esimehena partei pikaajalise juhi [[Edgar Savisaar]]e järel. Uue koalitsiooni moodustamiseks korraldatud läbirääkimistele kaasati ajutiselt ka [[Vabaerakond]], kuid lõpuks neljandat partnerit siiski koalitsiooni ei võetud. Mitu IRLi ja SDE ministrit jäi valitsuse vahetumise käigus endistele ametikohtadele. Pärast [[Tiina Kangro]] lahkumist IRLi fraktsioonist 2018. aasta oktoobris juhtis Ratas [[vähemusvalitsus]]t.<ref name="vähemus">{{Netiviide |autor=Karoliina Vasli |url=https://www.delfi.ee/artikkel/83928955/juri-ratas-juhib-tanasest-vahemusvalitsust-riigikogulane-tiina-kangro-lahkus-isamaa-fraktsioonist |pealkiri=Jüri Ratas juhib tänasest vähemusvalitsust: riigikogulane Tiina Kangro lahkus Isamaa fraktsioonist |väljaanne=Delfi |aeg=8. oktoober 2018}}</ref> == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Jüri Ratas]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Mailis Reps]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Urmas Reinsalu]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Margus Tsahkna]]''' |23. november 2016 |12. juuni 2017 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |style="background:#009CE2; | |'''[[Jüri Luik]]''' |12. juuni 2017 |29. aprill 2019 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Marko Pomerants]]''' |23. november 2016 |12. juuni 2017 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |style="background:#009CE2; | |'''[[Siim Valmar Kiisler|Siim Kiisler]]''' |12. juuni 2017 |29. aprill 2019 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Indrek Saar]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Martin Repinski]]''' |23. november 2016 |9. detsember 2016 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |'''[[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]]''' |12. detsember 2016 |29. aprill 2019 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Kadri Simson]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |rowspan="2" |[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Urve Palo]]''' |23. november 2016 |22. august 2018 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Rene Tammist]]''' |22. august 2018 |29. aprill 2019 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Sven Sester]]''' |23. november 2016 |12. juuni 2017 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |style="background:#009CE2; | |'''[[Toomas Tõniste]]''' |12. juuni 2017 |29. aprill 2019 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |rowspan="3" |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] |style="background:#007557; | |'''[[Mihhail Korb]]''' |23. november 2016 |12. juuni 2017 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |'''[[Jaak Aab]]''' |12. juuni 2017 |2. mai 2018 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |'''[[Janek Mäggi]]''' |2. mai 2018 |29. aprill 2019 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |rowspan="2" | [[Eesti siseminister|Siseminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Andres Anvelt]]''' |23. november 2016 |26. november 2018 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Katri Raik]]''' |26. november 2018 |29. aprill 2019 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Kaia Iva]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Isamaa (erakond)|IRL]] |- |rowspan="2" |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Jevgeni Ossinovski]]''' |23. november 2016 |2. mai 2018 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |style="background:#E10600; | |'''[[Riina Sikkut]]''' |2. mai 2018 |29. aprill 2019 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] |style="background:#E10600; | |'''[[Sven Mikser]]''' |23. november 2016 |29. aprill 2019 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |} ==Kobareelnõu== Kaks nädalat pärast ametisse kinnitamist esitas Jüri Ratase valitsus Riigikogule kobareelnõu, et muuta tulumaksuseadust, sotsiaalmaksuseadust, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi, käibemaksuseadust, maksukorralduse seadust, perehüvitiste seadust, riigilõivuseadust, tööturuteenuste ja -toetuste seadust. 14. detsembril oli eelnõu 302 SE teine lugemine ja eelnõu võeti uue koalitsiooni häältega 19. detsembril vastu.<ref name="PE2018">[https://epl.delfi.ee/artikkel/84761511/peeter-ernits-alkoholiaktsiisi-labisurumisel-avaldati-uskumatut-survet-isegi-eelnou-esitleja-kuulis-pohjendusi-juba-puldis-olles Peeter Ernits: Alkoholiaktsiisi läbisurumisel avaldati uskumatut survet. Isegi eelnõu esitleja kuulis põhjendusi juba puldis olles.] EPL 15.12.2018.</ref> Kobareelnõuga kehtestatud maksutõusud viisid hinnatõusu Eestis Euroopa Liidu suurimaks ning vallandasid enneolematu piiriülese alkoralli. Aastaga kasvasid kaupade hinnad 5,4% ja teenused 2,1%. Mitmed toiduained kallinesid üle 10%, mõned üle 20%. Bensiin ja diislikütus kallinesid aastaga 16%.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eestit-tabas-viimase-viie-aasta-suurim-hinnatous?id=80414500 Eestit tabas viimase viie aasta suurim hinnatõus.] Ärileht 7.12.2017.</ref> Alkohoolsete jookide Lätist ostjate osakaal kasvas aastaga 66 protsenti. Alkoralli tulemusel jäi Eesti riik maksutuluna ilma paarisajast miljonist eurost ja selle tagajärjel suleti rohkem kui 40 piirilähedast maapoodi. Lisaks alkorallile vallandas kobareelnõu ka toidukraami, ehitusmaterjalide, mootorikütuse ja tubakaralli.<ref name="PE2018" /> Riigikogu 2019. aasta valimiste ja uue valitsuse ametisse asumise järel analüüsis [[Eesti Ekspress]] Jüri Ratase esimest valitsusaega. Kahe aastaga kulutas valitsus varem kogutud keskvalitsuse reservi poole väiksemaks ning tekitati 120 miljoni eurone nominaalne ja 1,2 miljardi suurune struktuurne puudujääk. Kaks aastat valitsemist, kümnendi kiireim majanduskasv, aga aktsiisipoliitika muutmisega kahjustati eelarvet sadade miljonitega. Tulumaksureformi tuli hiljem korduvalt parandada. Ettevõtte tulumaksu reformiga loodetud tulu riigieelarvesse ei tulnud, aga see muutis maksulaekumise prognoosimise võimatuks. Niigi kallid sotsiaalprogrammid disainiti kallimaks. Tehti poliitikaid, mille tulemuseks oli eelarvesse püsikulude lisamine. Ratase valitsus päris eelkäijalt mõned probleemid, aga nende lahendamise asemel põlistas või süvendas neid.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/86422307/kuhu-kadus-riigieelarvest-miljard-aitasime-juri-ratasel-raha-ules-otsida Mikk Salu. Kuhu kadus riigieelarvest miljard? Aitasime Jüri Ratasel raha üles otsida.] Eesti Ekspress 4.06.2019.</ref> ==Muutused kabineti koosseisus== Maaeluminister Martin Repinski esitas 6. detsembril 2016 peaminister Jüri Ratasele tagasiastumisavalduse. 9. detsembril edastas peaminister Jüri Ratas selle presidendile ning tegi ettepaneku nimetada uueks maaeluministriks Tarmo Tamm. Riigihalduse minister Mihhail Korb (Keskerakond) esitas 24. mail 2017 peaminister Ratasele tagasiastumisavalduse, mille Ratas rahuldas. Tagasiastumise põhjuseks oli Korbi repliik 23. mail Haapsalus avalikkuse ees, kus ta ütles, ei toeta Eesti liikmesust NATOs.<ref>{{netiviide |Autor=Urmas Lauri |Pealkiri=Minister Korb rakendati Haapsalus valimisvankri ette |Väljaanne=Lääne Elu |Aeg=2017-05-24 |URL= http://online.le.ee/2017/05/24/minister-korb-rakendati-haapsalus-valimisvankri-ette/ |online=2017-05-27}}</ref><ref>{{netiviide |Autor=Hanneli Rudi, Piret Lakson |Pealkiri=Video: Mihhail Korb astub NATO-teemaliste kommentaaride tõttu tagasi |Väljaanne=Postimees |Aeg=2017-05-24 |URL= http://www.postimees.ee/4122979/video-mihhail-korb-astub-nato-teemaliste-kommentaaride-tottu-tagasi |online=2017-05-25}}</ref> Uueks riigihalduse ministriks sai 12. juunil riigikogus vande andnud Jaak Aab. Isamaa ja Res Publica Liidu uue esimehe Helir-Valdor Seederi algatusel otsustasid juunis 2017 erakonna eestseisus ja volikogu valitsusdelegatsioonist tagasi kutsuda kaitseminister Margus Tsahkna, rahandusminister Sven Sesteri ning keskkonnaminister Marko Pomerantsi. Neid asendasid 12. juunist 2017 kaitseminister Jüri Luik, rahandusminister Toomas Tõniste ja keskkonnaminister Siim Kiisler. == Viited == <references/> == Välislingid == * [http://www.valitsus.ee Eesti valitsuse ametlik koduleht] *[https://vv.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/id/49 49. valitsuse veebileht] * [http://uudised.err.ee/v/eesti/cb441c10-ff4c-4141-81ad-f0edf42024b8/otse-kell-15-riigikogu-haaletab-ratase-saamise-ule-peaministriks Otse kell 15: riigikogu hääletab Ratase saamise üle peaministriks] ERR, 21. november 2016 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/d47d959a-c761-4bcc-a110-6808f3bb6e7a/president-tegi-ratasele-ettepaneku-valitsuse-moodustamiseks President tegi Ratasele ettepaneku valitsuse moodustamiseks] ERR, 20. november 2016 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/fa3f5dac-af7e-4d53-821b-bc50973e974f/keskerakonna-irl-i-ja-sde-koalitsioonilepe-taismahus Keskerakonna, IRL-i ja SDE koalitsioonilepe täismahus] ERR, 19. november 2016 * [[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]] ja Mikk Salu: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/juri-ratase-valitsuse-siseelu-keskerakonna-ministrid-arvasid-et-see-too-on-kergem?id=78028496 "Jüri Ratase valitsuse siseelu - Keskerakonna ministrid arvasid, et see töö on kergem"] Eesti Ekspress, 3. mai 2017 * [https://www.err.ee/692630/karis-ratas-pani-ministrid-valitsuse-istungitel-toole "Karis: Ratas pani ministrid valitsuse istungitel tööle"] ERR, 28. märts 2018 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Taavi Rõivase teine valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=[[2016]]–[[2019]]|järgnev=[[Jüri Ratase teine valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Ratas 1]] [[Kategooria:2016. aasta Eestis]] [[Kategooria:2019. aasta Eestis]] edx93l5r7ckv6lt8slnfb109hnxptel 0 452948 7161130 6552294 2026-05-26T06:24:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161130 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Susiluola 2.jpg|pisi|Susiluola]] '''Susiluola''' ([[rootsi keel|rootsi]] ''Varggrottan'', 'hundikoobas') on [[Soome]] suurim [[koobas]], mis asetseb Kesk-Soomes [[Kristiinankaupunki]] lähedal põhiliselt [[Karijoki vald|Karijoki valla]] territooriumil. Ta asub [[Susivuori]] ('hundimägi') mäes ning on selle järgi nime saanud. Koopast on alates [[1996]]. aastast avastatud esemeid, mis võivad olla töödeldud [[neandertallane|neandertallaste]] poolt umbes 120 000 aastat tagasi, kui Soome alal oli [[Eemi jäävaheaeg]]. Sellisel juhul oleks tegemist ainsa teadaoleva nüüdisinimese eellase asulakohaga Põhja-Euroopas ning samuti ainsa [[jääaeg|jääaja]] üle elanud kohaga maailmas, kust on avastatud selle eelne asustus. ==Koobas== Koobas on tekkinud [[erosioon]]i tagajärjel. See hakkas kujunema arvatavasti 1,9 miljonit aastat tagasi, kui Susivuori tekkis. Jäävaheaegadel ulatus meri koopa suudmeni ning see täitus kuue settekihiga. Neist vanimad on sadu tuhandeid aastaid vanad ning neljas kiht – millest on avastatud enim neandertallastele omistatud esemeid – kujunes Eemi jäävaheajal veidi rohkem kui 100 000 aastat tagasi. Koopa noorim settekiht tekkis pärast viimast jääaega [[Antsülusjärv]]e perioodil. Koopa pindala on umbes 400 m², sügavus umbes 18 m ning pikkus umbes 25 m. Koopalae suurim kõrgus on 2,2 m.<ref name="ZBNlM" /> ==Uurimislugu ja tulemused== [[Pilt:Susiluola 6.jpg|pisi|Koopa sisemus]] [[1996]]. aastal hakkas Geoloogia Uurimiskeskus ([[Geologian tutkimuskeskus]]) koos kohalike elanikega koobast puhastama, et teha sellest turismiatraktsioon. Esimesel aastal puhastati välja 64 m² koopapinnast ning avastati esimesed esemed, mis võisid kuuluda neandertallastele. Seejärel võeti koobas muinsuskaitse alla. 1997. aastal toimusid koopas esimesed arheoloogilised proovikaevamised, mille viisid läbi Geoloogia Uurimiskeskus ning muinsuskaitseamet, et määratleda koopa arheoloogiline väärtus. Tulemused olid paljutõotavad ning seetõttu asus Susiluolat järgmisel aastal uurima interdistsiplinaarne teadlaste grupp ning uurimistöösse andsid panuse muinsuskaitseameti arheoloogiaosakond, geoloogia uurimiskeskus ning [[Helsingi ülikool]]i geoloogiaosakond ja dateerimislabor. Väljakaevamiste käigus avastati mitmeid [[artefakt]]e ning IV settekihist avastati võimalik lõkkease ning tuvastati, et koopa põrand oli arvatavasti kõvaks trambitud. Väljakaevamised jätkusid ka 1999. aastal, kui Susivuorist avastati veel kaks Susiluolaga ühevanust koobast, mis olid sisse varisenud juba enne viimast jääaega. 2000. aastal uuriti muu hulgas Susiluola koopa esist piirkonda. Seejärel väljakaevamised peatati, sest koobast ähvardas sissevarisemine. Susiluola toestati 2002. aastal ning seejärel väljakaevamised jätkusid, kuid pärast [[2006]]. aastat pole seal rahanappuse tõttu enam kaevatud.<ref name="ttglO" /> Kaevamiste tulemusena on leitud mitusada võimalikku tööriista ning nende tootmisjääke. Osa kive pärineb koopa ümbrusest, teiste päritolu on teadmata. Enamik kiviesemeid on [[aleuroliit|aleuroliidist]], [[kvarts]]ist ja [[kvartsiit|kvartsiidist]], ent on leitud ka [[vulkaniit|vulkaniidist]] ja [[liivakivi]]st esemeid. [[2004]]. aastal leiti ka luukild, kuid see oli liiga väike, et seda saaks [[radiosüsiniku meetod]]i abil dateerida. Eeldatavasti pärinevad leiud [[keskmine paleoliitikum|keskmise paleoliitikumi]] algusest ning Eemi jäävaheajast.<ref name="Uvb2N" /> Alates 2002. aastast tegutseb Susiluola turismikeskus, mis asub Karijokis. Seal asub ka koopa erinevate ajajärkude kohta koostatud väljapanek.<ref name="fZSSv" /> ==Kriitika== Alates [[2004]]. aastast on mitmed Soome teadlased tugevalt kritiseerinud seisukohta, et Susiluolast avastatud esemeid saab seostada neandertallastega. Muu hulgas on arvatud, et kiviesemed ei sarnane piisavalt mujalt leitud keskpaleoliitikumi tööriistadega ja võivad olla hoopis looduslikku päritolu, et koobas asus terve jäävaheaja jooksul allpool veepinda ning et põlemisele viitavad jäljed kivimitel ei pruugi tähendada, et koopas tuld tehti. Susiluolat uurinud arheoloogid on oma seisukohti kaitsnud.<ref name="Yyajx" /> Seetõttu pole teadlaste seas endiselt üksmeelt, kas koopas oli neandertallaste asulakoht või mitte.<ref name="6Gsbh" /> ==Publikatsioone== *Paula Purhonen, "Varggrottan: Bosättningen före istiden". Midtnordisk arkeologisymposium 1999. Trondheim 28.–30. mai. Vitark 3. Acta Archaeologica Nidrosiensia. Vitenskapsmuseet, NTNU, Trondheim 2003. s. 27–31. Trondheim 2003. *Hans-Peter Schulz, "De tog skydd i Varggrottan. De första spåren av människor i Norden är mer än hundratusen år gamla". Populär Arkeologi. Årgång 16 Nr 3 1998. s. 3–7. *Hans-Peter Schulz, "The lithic industry from layers IV-V, Susiluola Cave, Western Finland, dated to the Eemian interglacial". Préhistoire Européenne. Volumes 16–17. s. 7–23. Liége 2002. *Hans-Peter Schulz; Brita Eriksson; Heikki Hirvas; Pekka Huhta; Högne Jungner; Paula Purhonen; Pirkko Ukkonen; Tuija Rankama. "Excavations at Susiluola Cave". Suomen Museo 2002. s. 5–45. Helsinki 2002. *Paul Pettit; Markku Niskanen, "Neanderthals in Susiluola cave, Finland, during the last interglacial period?", in: Fennoscandia Archaeologica XXII (2005), lk 79–87. [http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA22_79.pdf PDF] *Vesa-Pekka Herva; Janne Ikäheimo, "Debating Susiluola", in: Fennoscandia Archaeologica XXIV (2007), lk 52. [http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA24_52.pdf PDF] *Joakim Donner, "On the lack of evidence of artifacts in the Susiluola Cave in Finland", in: sealsamas, lk 53–55. [http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA24_53.pdf PDF] *Kari A. Kinnunen, "Fractured siltstones in Susivuori esker close to Susiluola Cave, Karijoki, Finland", in: sealsamas, lk 57–63. [http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA24_57.pdf PDF] *Hans-Peter Schulz, "Artefact–geofact analysis of the lithic material from the Susiluola Cave", in: sealsamas, lk 64–75. [http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA24_64.pdf PDF] *Mikael A. Manninen, "Non-flint pseudo-lithics: some considerations", in: sealsamas, lk 76–83. [http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA24_76.pdf PDF] *Milton Núñez, "My problem with Susiluola", in: sealsamas, lk 84–91. [http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA24_84.pdf PDF] *Juho-Antti Junno, "Archaic Homo Sapiens in the northernmost region", in: sealsamas, lk 92–93. [http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA24_92.pdf PDF] *Hans-Peter Schulz; Tapani Rostet, "Debating Susiluola – some commentary", in: Fennoscandia Archaeologica XXV (2008), lk 73–82. [http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA25_73.pdf PDF] *Joakim Donner, "Some comments on the contribution by Hans-Peter Schulz and Tapani Rostedt on Susiluola", in: sealsamas, lk 83. [http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA25_83.pdf PDF] *Milton Núñez, "Susiluola – The Problem persists", in: sealsamas, lk 84–85. [http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA25_84.pdf PDF] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ZBNlM">[https://web.archive.org/web/20160322194255/http://www.susiluola.fi/fin/geologia.php Susiluola: Geologia]; [https://web.archive.org/web/20160710010936/http://www.susiluola.fi/fin/susiluola.php Susiluola]</ref> <ref name="ttglO">[http://yle.fi/uutiset/3-6915500 Yle Uutiset: Susiluolan arvoitus halutaan edelleen ratkaista]; [https://web.archive.org/web/20161110043718/http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-2000001253239.html Iltasanomat: Pohjanmaan neandertalilaisten arvoitus yhä auki – kiistellyn Susiluolan kaivaukset vaatisivat rahaa]; [http://www.nba.fi/fi/kulttuuriymparisto/arkeologinen_perinto/tutkimus/susiluola Museovirasto: Susiluola]</ref> <ref name="Uvb2N">{{Netiviide |url=http://www.susiluola.fi/fin/arkeologia.php |pealkiri=Susiluola: Arkeologia |vaadatud=2016-12-26 |arhiivimisaeg=2016-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160322012100/http://www.susiluola.fi/fin/arkeologia.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="fZSSv">{{Netiviide |url=http://www.susiluola.fi/fin/opastuskeskus.php |pealkiri=Susiluola: Opastuskeskus |vaadatud=2016-12-26 |arhiivimisaeg=2016-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161227062507/http://www.susiluola.fi/fin/opastuskeskus.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Yyajx">Kõige intensiivsem diskussioon on aset leidnud ajakirjades [[Tietessä tapahtuu]] (aastatel 2004–2007, numbrid on leitavad ajakirja kodulehelt: [http://www.tieteessatapahtuu.fi/]) ning [[Fennoscandia Archaeologica]] (aastatel, 2005, 2007 ja 2008: [http://www.sarks.fi/fa/faxxii.html] ; [http://www.sarks.fi/fa/faxxiv.html]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ; [http://www.sarks.fi/fa/faxxv.html]).</ref> <ref name="6Gsbh">[https://web.archive.org/web/20161110043718/http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-2000001253239.html Iltasanomat: Pohjanmaan neandertalilaisten arvoitus yhä auki – kiistellyn Susiluolan kaivaukset vaatisivat rahaa] ; [https://web.archive.org/web/20161226221625/http://www.horisont.ee/node/1167 Neandertallaste jäljed põhjanaabrite maal. Horisont 4/2009]</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.horisont.ee/node/1167 Neandertallaste jäljed põhjanaabrite maal. Horisont 4/2009] *[http://www.susiluola.fi/ Susiluola koduleht] *[http://www.tiede.fi/artikkeli/jutut/artikkelit/susiluola_neandertaleja_vai_ei_ Tiede: Susiluola, neandertaleja vai ei?], 5.5.2009 *[http://retkipaikka.fi/vapaa/karijoen-susiluola/ Retkipaikka.fi: Susiluola] *[http://www.hs.fi/kuukausiliite/a1305623810600 Helsingin Sanomat – Kuukausiliite: Ennen meitä Suomessa asui neandertalinihmisiä. Vai asuiko?], 1.12.2012 [[Kategooria:Soome koopad]] [[Kategooria:Soome ajalugu]] 81mc7hkcgctb915agelrpxxvuag8m54 0 453458 7160983 5162846 2026-05-25T19:33:21Z Kuriuss 38125 7160983 wikitext text/x-wiki '''Magnetohüdrodünaamiline pump''' on elektrit juhtiva vedeliku (nt vedela metalli) [[pump]], milles [[rõhk]] tekitatakse elektromagnetväljaga. ==Liigitus== *Induktsioonpumbad – vahelduvvoolu abil tekitatakse liikuv magnetväli, mis indutseerib voolu elektrit juhtivasse vedelikku *Konduktsioonpumbad – püsimagnetväljas juhitakse elektrivool läbi elektrit juhtiva vedeliku ==Vaata ka== *[[magnetohüdrodünaamika]] *[[elektrodünaamika]] *[[elektromehaanika]] *[[elektriajam]] [[Kategooria:Elektrotehnika]] [[Kategooria:Pumbad]] 5blnzf1yzsbt3upkh7kugdrhizz4fqa 4 456136 7161313 7160514 2026-05-26T10:05:19Z Maamajandus26 223769 /* MS */ 7161313 wikitext text/x-wiki {{EMÜ Keelekeskus}} '''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. '''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]''' [[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.] Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist. ==Nõuded terminitöö sissekandele== ===Eesmärgid=== Üliõpilased 1) saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada; 2) oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada. ===Tööülesanded=== 1) rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna; 2) rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 3) vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada<sub>; 4) info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles; 5) erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles; 6) üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. ====Arutelulehtede kommentaarid==== Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.<br /> Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>)<br /> või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.<br /> Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.<br /> ===Vormistusreeglid (viitamine)=== Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine. NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 1) sobiva vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]] 2) sobimatu vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]] 3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale. '''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul "Lisa keeled" /"Teistes keeltes" tööriistaga. Näiteid viitamisest: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Piltide lisamine=== Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]] ===Kirje osad=== 1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]]; 2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles ("kes on kes ja mis on mis"); 3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]]; 5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale; 6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend]; 7) kui kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. '''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna. ===Terminibaasid ja sõnastikud=== *[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] *[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium] *Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm] *Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED]) *Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica]) *Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] *[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]] *Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]] * [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti *Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html] ==Hästi õnnestunud artiklid== *[[Kennelköha]] 2019/2020 *[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020 *[[Siinuskulissajam]] 2019/2020 ==Näpunäiteid töö alustamiseks== ===Harjutamine=== '''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. '''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin]. Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. "[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]". Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada, [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel "Näita ajalugu". Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul "[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]" - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada. Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida). Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]]. Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page "What is Wikipedia?" video in Spanish with subtitles]. ===KKK=== Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. '''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. Viitamise näited: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Keelesaade: Vikitund=== Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund] Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]]. ===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias=== Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]]. [http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu. ===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles === ==2025/2026 õppeaasta== ====MI EH==== Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'. näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]]) [https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted [[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]] Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') * [[minuteema]] ''(mytopic)'' ====MI VE==== * [[näidis]] ''(sample, the term in English)'' ====MI GM==== * [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'') ====MI MN==== ====MI PU==== ====MS==== * [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)'' * [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)'' * [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)'' * [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)'' * [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)'' * [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)'' * [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)'' * [[Kaardimakse]] ''(Card payment)'' * [[Müügijuht]] ''(Sales manager)'' * [[Klaaslae efekt]] ''(Glass ceiling)'' ====PK KV==== ====PK KA==== [[Kitsasõraline_vähk|Kitsasõraline vähk]] (''Pontastacus leptodactylus'') ====PK AI==== * [[Padipõõsas]] ''(Cushion bush)'' * [[Herbariseerimine]] ''(herbalization)'' * [[Vilmorini ebaküdoonia]] ''(Vilmorin's flowering quince)'' * [[Habanero]] ''(Habanero)'' ====PK LU==== * [[Botaanikaaed]] * [[Loodusteraapia]] * [[Siberi tõmmuvaeras]] ''(Siberian Scoter)'' ====PK PS==== * [[Segasööt]] ''(Compound feed)'' * [[Läga]] ''(Slurry)'' * [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)'' * [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)'' * [[Allakülv]] ''(Undersowing)'' * [[Kaasaegne põllumajandustehnoloogia]] ''(Modern agricultural technology)'' * [[Kattevili]] ''(Cover crop)'' * [[Suviraps]] ''(Spring rapeseed)'' ====PK KJ==== * [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)'' * [[Multš]] ''(Mulch)'' * [[Pärandkultuurmaastik]] ''(Cultural heritage landscape)'' * [[Bioretentsioon]] ''(Bioretention)'' ====PK KK==== ====MI TT==== Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad "sobivad", aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu). Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') *[[Katalüüsmuundur]] (Catalytic converter) *[[Tsentrifugaalpump]] (Centrifugal pump) *[[Petrooleum]] (Petroleum) *[[Volvo Redblock]] (Volvo Redblock) ====MI TN==== ====VL TL==== ====VL RM==== ====VL LK==== jgccdhoe03y6wznamko9s5ljc5evibw 7161319 7161313 2026-05-26T10:15:26Z Hinnastruktuur 223770 7161319 wikitext text/x-wiki {{EMÜ Keelekeskus}} '''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. '''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]''' [[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.] Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist. ==Nõuded terminitöö sissekandele== ===Eesmärgid=== Üliõpilased 1) saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada; 2) oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada. ===Tööülesanded=== 1) rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna; 2) rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 3) vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada<sub>; 4) info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles; 5) erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles; 6) üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. ====Arutelulehtede kommentaarid==== Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.<br /> Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>)<br /> või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.<br /> Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.<br /> ===Vormistusreeglid (viitamine)=== Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine. NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 1) sobiva vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]] 2) sobimatu vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]] 3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale. '''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul "Lisa keeled" /"Teistes keeltes" tööriistaga. Näiteid viitamisest: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Piltide lisamine=== Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]] ===Kirje osad=== 1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]]; 2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles ("kes on kes ja mis on mis"); 3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]]; 5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale; 6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend]; 7) kui kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. '''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna. ===Terminibaasid ja sõnastikud=== *[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] *[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium] *Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm] *Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED]) *Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica]) *Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] *[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]] *Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]] * [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti *Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html] ==Hästi õnnestunud artiklid== *[[Kennelköha]] 2019/2020 *[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020 *[[Siinuskulissajam]] 2019/2020 ==Näpunäiteid töö alustamiseks== ===Harjutamine=== '''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. '''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin]. Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. "[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]". Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada, [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel "Näita ajalugu". Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul "[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]" - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada. Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida). Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]]. Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page "What is Wikipedia?" video in Spanish with subtitles]. ===KKK=== Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. '''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. Viitamise näited: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Keelesaade: Vikitund=== Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund] Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]]. ===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias=== Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]]. [http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu. ===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles === ==2025/2026 õppeaasta== ====MI EH==== Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'. näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]]) [https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted [[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]] Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') * [[minuteema]] ''(mytopic)'' ====MI VE==== * [[näidis]] ''(sample, the term in English)'' ====MI GM==== * [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'') ====MI MN==== ====MI PU==== ====MS==== * [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)'' * [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)'' * [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)'' * [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)'' * [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)'' * [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)'' * [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)'' * [[Kaardimakse]] ''(Card payment)'' * [[Müügijuht]] ''(Sales manager)'' * [[Klaaslae efekt]] ''(Glass ceiling)'' * [[Hinnastruktuur]] ''(Pricing structure)'' ====PK KV==== ====PK KA==== [[Kitsasõraline_vähk|Kitsasõraline vähk]] (''Pontastacus leptodactylus'') ====PK AI==== * [[Padipõõsas]] ''(Cushion bush)'' * [[Herbariseerimine]] ''(herbalization)'' * [[Vilmorini ebaküdoonia]] ''(Vilmorin's flowering quince)'' * [[Habanero]] ''(Habanero)'' ====PK LU==== * [[Botaanikaaed]] * [[Loodusteraapia]] * [[Siberi tõmmuvaeras]] ''(Siberian Scoter)'' ====PK PS==== * [[Segasööt]] ''(Compound feed)'' * [[Läga]] ''(Slurry)'' * [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)'' * [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)'' * [[Allakülv]] ''(Undersowing)'' * [[Kaasaegne põllumajandustehnoloogia]] ''(Modern agricultural technology)'' * [[Kattevili]] ''(Cover crop)'' * [[Suviraps]] ''(Spring rapeseed)'' ====PK KJ==== * [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)'' * [[Multš]] ''(Mulch)'' * [[Pärandkultuurmaastik]] ''(Cultural heritage landscape)'' * [[Bioretentsioon]] ''(Bioretention)'' ====PK KK==== ====MI TT==== Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad "sobivad", aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu). Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') *[[Katalüüsmuundur]] (Catalytic converter) *[[Tsentrifugaalpump]] (Centrifugal pump) *[[Petrooleum]] (Petroleum) *[[Volvo Redblock]] (Volvo Redblock) ====MI TN==== ====VL TL==== ====VL RM==== ====VL LK==== fekf1w5qmuq8donrj2qgs0j9bxpb5d3 7161338 7161319 2026-05-26T10:29:20Z Stina92 222184 /* MS */ 7161338 wikitext text/x-wiki {{EMÜ Keelekeskus}} '''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. '''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]''' [[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.] Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist. ==Nõuded terminitöö sissekandele== ===Eesmärgid=== Üliõpilased 1) saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada; 2) oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada. ===Tööülesanded=== 1) rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna; 2) rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 3) vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada<sub>; 4) info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles; 5) erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles; 6) üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. ====Arutelulehtede kommentaarid==== Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.<br /> Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>)<br /> või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.<br /> Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.<br /> ===Vormistusreeglid (viitamine)=== Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine. NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 1) sobiva vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]] 2) sobimatu vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]] 3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale. '''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul "Lisa keeled" /"Teistes keeltes" tööriistaga. Näiteid viitamisest: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Piltide lisamine=== Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]] ===Kirje osad=== 1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]]; 2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles ("kes on kes ja mis on mis"); 3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]]; 5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale; 6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend]; 7) kui kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. '''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna. ===Terminibaasid ja sõnastikud=== *[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] *[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium] *Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm] *Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED]) *Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica]) *Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] *[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]] *Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]] * [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti *Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html] ==Hästi õnnestunud artiklid== *[[Kennelköha]] 2019/2020 *[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020 *[[Siinuskulissajam]] 2019/2020 ==Näpunäiteid töö alustamiseks== ===Harjutamine=== '''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. '''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin]. Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. "[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]". Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada, [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel "Näita ajalugu". Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul "[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]" - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada. Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida). Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]]. Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page "What is Wikipedia?" video in Spanish with subtitles]. ===KKK=== Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. '''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. Viitamise näited: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Keelesaade: Vikitund=== Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund] Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]]. ===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias=== Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]]. [http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu. ===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles === ==2025/2026 õppeaasta== ====MI EH==== Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'. näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]]) [https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted [[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]] Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') * [[minuteema]] ''(mytopic)'' ====MI VE==== * [[näidis]] ''(sample, the term in English)'' ====MI GM==== * [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'') ====MI MN==== ====MI PU==== ====MS==== * [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)'' * [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)'' * [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)'' * [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)'' * [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)'' * [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)'' * [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)'' * [[Kaardimakse]] ''(Card payment)'' * [[Müügijuht]] ''(Sales manager)'' * [[Klaaslae efekt]] ''(Glass ceiling)'' * [[Hinnastruktuur]] ''(Pricing structure)'' * [[Tasustamise läbipaistvus]] ''(Pay transparency)'' ====PK KV==== ====PK KA==== [[Kitsasõraline_vähk|Kitsasõraline vähk]] (''Pontastacus leptodactylus'') ====PK AI==== * [[Padipõõsas]] ''(Cushion bush)'' * [[Herbariseerimine]] ''(herbalization)'' * [[Vilmorini ebaküdoonia]] ''(Vilmorin's flowering quince)'' * [[Habanero]] ''(Habanero)'' ====PK LU==== * [[Botaanikaaed]] * [[Loodusteraapia]] * [[Siberi tõmmuvaeras]] ''(Siberian Scoter)'' ====PK PS==== * [[Segasööt]] ''(Compound feed)'' * [[Läga]] ''(Slurry)'' * [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)'' * [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)'' * [[Allakülv]] ''(Undersowing)'' * [[Kaasaegne põllumajandustehnoloogia]] ''(Modern agricultural technology)'' * [[Kattevili]] ''(Cover crop)'' * [[Suviraps]] ''(Spring rapeseed)'' ====PK KJ==== * [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)'' * [[Multš]] ''(Mulch)'' * [[Pärandkultuurmaastik]] ''(Cultural heritage landscape)'' * [[Bioretentsioon]] ''(Bioretention)'' ====PK KK==== ====MI TT==== Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad "sobivad", aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu). Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') *[[Katalüüsmuundur]] (Catalytic converter) *[[Tsentrifugaalpump]] (Centrifugal pump) *[[Petrooleum]] (Petroleum) *[[Volvo Redblock]] (Volvo Redblock) ====MI TN==== ====VL TL==== ====VL RM==== ====VL LK==== qifp15g1x87ec5h8y40fyn3md5fi6k6 0 456264 7160801 6729842 2026-05-25T14:44:34Z Velirand 67997 7160801 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Człuchów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Człuchów | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schlochau | pilt = Poland_Czluchów_-_view_from_the_castle.jpg | lipp = POL_Człuchów_flag.svg | lipu_link = [[Człuchówi lipp]] | vapp = POL Człuchów COA.svg | vapi_link = [[Człuchówi vapp]] | pindala = 12,48 | elanikke = 13 031 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Człuchów''' on linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Człuchówi maakond|Człuchówi maakonna]] keskus. Elanike arv on 2016. aasta seisuga 13 936. Człuchówil on linnaõigused [[1348]]. aastast. == Sõprus- ja partnerlinnad == * {{Riigi ikoon|Poola}} [[Gdynia]], [[Poola]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Conches-en-Ouche]], [[Prantsusmaa]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Uslar]], [[Saksamaa]] * {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Kaniv]], [[Ukraina]] [[Pilt:Człuchów, kościół par. p.w. św. Jakuba, 1644-1647, 1926-1928.JPG|pisi|left|Püha Jaakobuse kirik Człuchówis]] {{puhasta}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.czluchow.eu/ Koduleht] [[Kategooria:Pomorze vojevoodkonna linnad]] 8na4sjgevy0e6nc12zmcnpvqi88akd9 0 456413 7160813 6880215 2026-05-25T14:54:52Z Velirand 67997 7160813 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Inowrocław | hääldus = | pilt = PL_Ino_KrolowejJadwigi.JPG | pildiallkiri = Kuninganna Jadwiga tänav | lipp = POL_Inowrocław_flag.svg | lipu_link = [[Inowrocławi lipp]] | vapp = POL_Inowrocław_COA.svg | vapi_link = [[Inowrocławi vapp]] | pindala = | elanikke = 66 060 (30.06.2025) | asendikaart = Poola }} '''Inowrocław''' on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonna]] keskus. Linn asub [[Noteć]]i jõe ääres. Asulat on esimest korda mainitud [[1185]]. [[1238]] sai asula [[linnaõigus]]ed. Linnas elab 74 100 elanikku (2016). [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] r8btq6ilp55xi7veehtu02xuu19e5w2 0 456431 7160792 6919574 2026-05-25T14:36:46Z Velirand 67997 7160792 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tczew | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Tczew | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Dirschau | pilt = Old Town Market Square, Tczew, Poland.jpg | lipp = POL Tczew flag (do 2019).svg | lipu_link = [[Tczewi lipp]] | vapp = POL Tczew COA.svg | vapi_link = [[Tczewi vapp]] | pindala = | elanikke = 56 936 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Tczew''' (saksa keeles Dirschau) on linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Tczewi maakond|Tczewi maakonna]] halduskeskus. Asulat on esmamainitud [[1198]]. aastal. Linnas elab 60 660 elanikku (2004). [[Kategooria:Pomorze vojevoodkonna linnad]] 1ksg1ggx2iy4bicusqqz8eonydr6y2b 0 458365 7161305 7004027 2026-05-26T09:59:16Z Renku3 96707 Lisasin juurde 2024, 2025 ja 2026 aasta võistluste tulemused. Lisan lähiajal ka viited. 7161305 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2017}} [[Fail:René Laane profiilifoto.jpg|alt=René Laane on Fitlap OÜ omanik, mentor ja investor|pisi|René Laane]] '''René Laane''' (sündinud '''René Poljakov'''; [[30. juuni]]l [[1977]] [[Paide]]s) on Eesti endine kaitseväelane, ettevõtja, mentor ja sportlane. ==Haridus== * 1984–1992 põhikooli osa [[Lähte Keskkool]]is{{lisa viide}} * 1992–1995 [[Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool]], kust sai lisaks keskharidusele ka müürsepp-puussepp-betoneerija kutse{{lisa viide}} * 1998–2003 [[Kaitseväe Akadeemia|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli]] põhikursus (rakenduslik kõrgharidus) * 2005 [[Kaitseväe Akadeemia|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis]] keskastmekursused{{lisa viide}} * 2017 sai magistrikraadi (''cum laude'') [[Tartu Ülikool]]i sotsiaalteaduste valdkonnas strateegilise juhtimise erialal. Magistritöö teema oli [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/57909/poljakov_rene.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Kasutajate kaasamine ettevõtte internetiturunduse tõhustamisse OÜ Fitlap näitel"]. ==Teenistus [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväes]]== [[Fail:René Laanele nooremleitnanti auastme andmine ja Kaitseväe akadeemia lõpetamine 2003. aastal.jpg|alt=René Laanele nooremleitnanti auastme andmine ja Kaitseväe akadeemia lõpetamine 2003. aastal|pisi|René Laanele nooremleitnandi auastme andmine 2003. aastal]] René Laane teenis Eesti Kaitseväes aastatel 1995–2008. * 1996. aastal läbis Kaitseväe [[Lahingukool]]is ajateenijate allohvitseride kursuse, sai nooremseersandi auastme.{{lisa viide}} * 1997. aastal läbis Kaitseväe [[Lahingukool]]is kaadrikaitseväelaste nooremallohvitseride kursuse, sai nooremveebli auastme.{{lisa viide}} * 1998. aastal läbis Taani Kuningriigis demineerimise C-kategooria kursuse.{{lisa viide}} * Õppis 1998–2003 KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursustel<ref>{{Netiviide |url=http://www.sojakool.ee/tule-oppima/rakenduskorgharidus/ |pealkiri=KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursused |vaadatud=2017-05-22 |arhiivimisaeg=2017-06-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170618220646/http://www.sojakool.ee/tule-oppima/rakenduskorgharidus/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, sai 31. augustil 2000 nooremleitnandi auastme ja 2003. aastal rakendusliku kõrghariduse. * Õpingute käigus täiendas end [[Soome kaitsevägi|Soome Kaitseväe]] logistika kõrgkoolis [[Lahti]]s (Hämeen Rykmentti). * Pärast õpingute lõpetamist asus teenistusse Tagalapataljonis. * 2003. aastal sai leitnandi auastme<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/625794?tegevus=salvesta-link leitnandi auastme]</ref>. * Täitis 2005. aastal Logistikakeskuse Tagalapataljoni<ref>[http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/maavagi/1-jalavaebrigaad/tagalapataljon Tagalapataljon]</ref> ülema ülesandeid. * Astus 2006. aastal KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusele<ref>{{Netiviide |url=http://www.sojakool.ee/tule-oppima/magistriope/ |pealkiri=KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli keskastmekursus |vaadatud=2017-05-22 |arhiivimisaeg=2017-06-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170618043306/http://www.sojakool.ee/tule-oppima/magistriope/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. * Läks reservi 2008. aastal * Tal on reservleitnandi auaste ==Ettevõtlus== * Asutas 2005. aastal ettevõtte [https://www.e-krediidiinfo.ee/11174766-AR%20Partnerid%20O%C3%9C AR Partnerid OÜ], mis tegeleb ärinõustamise ja investeeringute juhtimisega. * Asutas 2015. aastal ettevõtte [https://www.e-krediidiinfo.ee/12780210-FITLAP%20O%C3%9C Fitlap OÜ], mis haldab kaubamärki Fitlap ja tegutseb nii [https://fitlap.ee/ Eestis] kui ka [https://fitlap.com/ USAs]. * Asutas 2019. aastal ettevõtte [https://www.e-krediidiinfo.ee/14684217-O%C3%9C%20Fitlap%20kaubandus Fitlap kaubandus OÜ], mis tegeleb turundusteenuse pakkumisega. ==Sport== [[Fail:Fitlap OÜ omanik, investor ja mentor René Laane.jpg|alt=Endine poksija ja ja jõutõstja René Laane|pisi|Endine poksija ja jõutõstja René Laane]]René Laane on tegelenud tugevalt spordiga alates algklassidest peale. Ta on saavutanud parimaid tulemusi kergejõustikus, poksis, jõutõstmises ja Fitness challenges. '''Kergejõustik''' * Kooli ajal tuli palju kordi Tartumaa meistriks odaviskes ja kettaheites.{{lisa viide}} '''Poks''' * 2003 võitis poksis üle 91 kg meeste seas Eesti meistrivõistlustel pronksmedali,{{lisa viide}} * 2004 võitis poksis üle 91 kg meeste seas rahvusvahelisel poksiturniiril "Olümpiakinnas" hõbemedali.{{lisa viide}} '''Jõutõstmine (rinnalt surumine)''' * I koht, 2008,{{lisa viide}} * I koht, 2009,{{lisa viide}} * I koht, 2010.{{lisa viide}} Ta on püstitanud rinnalt surumises üle 125 kg meeste seas 4 Eesti rekordit. Rinnalt surumises on ta parim tulemus 255 kg. '''Fitness challenge rahvusvahelised võistlused'''{{lisa viide}} * [https://sport.err.ee/1608722254/eesti-mehed-tegid-mainekal-kulturismi-ja-fitnessivoistlusel-ajalugu 2022 oktoober, "Arnold Classic Europe & Fitness Sports Games" (Sevilla)] ** I koht (mehed, kuldtase, paarisvõistlus) ** III koht (mehed, kuldtase, individuaalvõistlus) * [https://kulturism.ee/2023/10/17/nadalavahetusel-esindasid-fitnessisportlased-eestit-edukalt-arnold-classic-europe-voistlusel/ 2023 oktoober "Arnold Classic Europe & Fitness Sports Games" (Madrid)] ** I koht (mehed, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 442 punkti. * [https://ifbb.com/wp-content/uploads/2023/11/World-Fitness-Challenge-Championships-kyrgyzstan-Bishkek-2023.pdf 2023 oktoober maailmameistrivõistlused (Kõrgõžtan, Bishkek)] ** I koht (masters, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 459 punkti ** I koht (masters, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 664 punkti * [https://kulturism.ee/2023/11/13/kulturismi-ja-fitnessi-mmil-eestile-14-medalit/ 2023 november World cup (Santa Susanna)] ** I koht (masters, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 470 punkt ** I koht (mehed, kuldtase paarisvõistlus), tulemus 482 punkti ** II koht (absoluutarvestus, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 470 punkti ** III koht (mehed, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 621 punkti *[https://ifbb.com/wp-content/uploads/2023/11/IFBB-PRESIDENT-CUP-1_052350.pdf 2024 aprill IFFB Fitness challenge President cup (Tbilisi)] **II koht (mehed, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 478 punkti *[https://ifbb.com/wp-content/uploads/2024/03/0-2024-04-20_-protocol-Kedainiai-1-day.pdf 2024 aprill Lithuanian Fitness challenge championchip] **I koht (mehed, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 505 punkti *[https://ifbb.com/wp-content/uploads/2023/11/fitness-challenge-results.pdf 2024 mai Euroopa meistrivõistlused Fitness challenges (Santa Susanna)] **III koht (mehed, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 455 punkti **III koht (mehed, kuldtase, paarisvõistlus), tulemus 461 punkti **III koht (mehed, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 629 punkti **III koht (segapaar, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 616 punkti **III koht (meeskondlik Speedfit), aeg 19:21:08 *[https://ifbb.com/wp-content/uploads/2024/09/IFBB-ROMANIAN-GRAND-PRIX-RESULTS.pdf 2024 mai IFBB International grand prix Romania (Cluj-Napoca)] **II koht (mehed, hõbetase, individuaal) *[https://ifbb.com/wp-content/uploads/2024/09/IFBB-DIAMOND-CUP-HUNGARY.pdf 2024 IFBB Diamond cup (Budapest)] **II koht (mehed, hõbetase, individuaal), tulemus 519 punkti **2024 IFBB Asian cup (Uzbekistan) ***I koht (mehed, hõbetase, individuaal) *2024 august Miami grand prix): **I koht (mehed, hõbetase, individuaal), tulemus 553 punkti * [https://ifbb.com/wp-content/uploads/2024/09/TIGER-CLASSIC-DIAMOND-CUP-results.pdf 2024 august IFBB Tiger classic diamond cup (Bukarest):] ** III koht (mehed, hõbetase, individuaal), tulermus 504 punkti * [https://www.facebook.com/eestikulturismijafitnessiliit/photos/ren%C3%A9-laane-on-maailmameisterifbb-meeste-maailmameistriv%C3%B5istlustel-esindas-eestit/1055988863197575/ 2024 september Maailmameistrivõistlused Fitness challenges] ** I koht (masters, hõbetase, individuaal), tulemus 468 punkti ** III koht (mehed, hõbetase, paarisvõistlus) *2025 mai Euroopa meistrivõistlused Fitness challenge (Santa Susanna) **I koht (masters, kuldtase, individuaal), tulemus 293 punkti **I koht (masters, hõbedase, individuaal), tulemus 485 punkti *2025 november World cup Fitness challenge (Santa Susanna) **I koht (mehed, hõbedase, individuaal), tulemus 534 punkti **I koht (mehed, pronks tase, individuaal), tulemus 555 punkti *2025 november maailmameistrivõistlused Fitness challenge (Saudi Araabia, Khobar) **III koht (mehed, hõbedase, individuaal), tulemus 489 punkti **I koht (segapaar, hõbedase), tulemus 659 punkti *2026 mai Euroopa meistrivõistlused Fitness challenge (Santa Susanna) **I koht (mehed, pronks tase, individuaal), tulemus 522 punkti **I koht (segapaar, hõbedase) **I koht (meeskond, speedfit kuldtase) '''Fitness challenge EMV ja EKV''' *[https://www.sparta.ee/uudised/varia/uudis/2023/05/02/eesti-karikavoistlused-fitness-challenges/ 2023 aprill, Eesti karikavõistlused] ** I koht (masters, kuldtase, individuaalvõistlus), tulemus 275 punkti *[https://ifbb.com/wp-content/uploads/2023/06/2023-EMV-FITNESS-CHALLENGE-RESULTS.pdf 2023 september, Eesti meistrivõistlused] ** I koht (mehed, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 428 punkti ** I koht (mehed, hõbetase paarisvõistlus), tulemus 564 punkti *[https://docs.google.com/spreadsheets/d/1izH7JgXl_dEAvA5flCqU583GLrHAJT9s83H4jsfIA_I/edit?gid=0#gid=0 2024 aprill Eesti karikavõistlused] **I koht (mehed, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 533 punkti **I koht (mehed, kuldtase, paarisvõistlus), tulemus 433 punkti **I koht (mehed, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 663 punkti **I koht (segapaar, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 638 punkti *2024 sügis Eesti meistrivõistlused **I koht (mehed, hõbedase, individuaal), tulemus 498 punkti **I koht (segapaar, hõbedase), tulemus 785 punkti **II koht (mehed, kuldtase, paaris võistlus), tulemus 459 punkti *2025 Eesti karikavõistlused **Ii koht (mehed, kuldtase, individuaal), tulemus 276 punkti **I koht (mehed, hõbetase, individuaal), tulemus 497 punkti **I koht (segapaar, hõbedase), tulemus 653 punkti **I koht (mehed, hõbedase, paaris võistlus), tulemus 654 punkti *2025 Eesti meistrivõistlused **I koht (mehed, pronkstase, individuaal), tulemus 510 punkti *2026 Eesti karikavõistlused **I koht (mehed, pronkstase, individuaal) ===Muud harrastused=== Ta tegeleb [https://www.facebook.com/media/set/?set=a.10212524216553772&type=3 ekstreemspordiga], näiteks langevarjuhüpete, sukeldumise, köiega laskumisega. Harrastab laskesporti. René Laane on jõllitamise Eesti meister tulemusega 42 minutit ja 15 sekundit. Võistlused toimusid 22. augustil 2015 ning tulemus oli teadaolevalt sel ajal ka [https://sakala.postimees.ee/3302859/urissaares-pustitati-jollitamise-maailmarekord maailmarekord]. ==Vabatahtlik tegevus== [[Fail:René Laane, ENTRUM programmi mentor.jpg|alt=René Laane, ENTRUM programmi mentor|pisi|René Laane, ENTRUM programmi mentor]] ===Mentorlus=== René Laane on tegutsenud mentorina 2014. aastast. * René Laane on aidanud arendada koolinoorte ettevõtlikkust koolinoorte arenguprogrammis [[ENTRUM]]. * 2014. aastal saavutas René abistamisel start-up "Terviselaager" [https://www.facebook.com/akkPiibeLeht/photos/t%C3%A4na-tunnistati-entrumi-auhinnagalal-j%C3%A4rvamaa-parimaks-start-up-iks-terviselaage/335660396587673/?locale=es_LA Järvamaa parima tiimi auhinna]. * Ta on aastaid aidanud alustavaid ettevõtjaid mentorina EASi mentorprogrammis<ref>{{Netiviide |url=http://www.eas.ee/teenus/arimentorid/ |pealkiri=EAS-i mentorprogramm |vaadatud=2017-05-22 |arhiivimisaeg=2017-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170605195031/http://www.eas.ee/teenus/arimentorid/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. * On olnud Tartu Ärinõuandla mentorklubi<ref>{{Netiviide |url=http://www.eas.ee/teenus/mentorklubid/ |pealkiri=Tartu Ärinõuandla mentorklubi |vaadatud=2017-05-22 |arhiivimisaeg=2017-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170605194040/http://www.eas.ee/teenus/mentorklubid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> mentor. * 2022. aastal juhendas mentorina ettevõtlikke noori [https://ut.ee/et/mentorlusprogramm Tartu Ülikooli mentorprogrammis]. ==Esinemised ja raamatud== [[Fail:René Laane avalikul esinemisel.jpg|alt=René Laane avalikul esinemisel|pisi|René Laane avalikul esinemisel]] ===Avalikud esinemised=== * Taskuhäälingusaade [https://www.aripaev.ee/saated/2018/09/28/fitlapi-eduloost-ja-maailma-vallutamise-plaanidest Fitlap OÜ eduloost ja maailma vallutuse plaanidest]. * Taskuhäälingusaade teemal, [https://www.aripaev.ee/saated/2020/12/01/kuidas-e-kanalis-teenuste-muugis-edukas-olla kuidas e-kanalis teenuste müügis edukas olla]. * Taskuhäälingusaade [https://podcast.ee/turundusraadio/sisuloome-rene-poljakov/ sisuturundusest ja sisuloomest.] * Taskuhäälingusaade "Energia ülekanne", kus [https://anchor.fm/energiafm/episodes/Energia-lekanne-2--Fitlapi-kaasasutaja-Ren-Laane-e1a0uvb räägiti tervislikust toitumisest]. * Impact day, esinemine teemal "[https://elisastage.ee/et/impactday2022/speaker/500017 Kuidas olla iga päevaga parem versioon endast?]" * Ettevõtlik mees, esinemine teemal "[https://ettevotlikmees.ee/ Kuidas saada oma elu parimasse vormi ja hoida seda]" ===Raamatute kaasautor=== * "[https://rahvaraamat.ee/p/60-minutiga-n%C3%A4dalas-vormi/733405/en?isbn=9789949387922 60 minutiga nädalas vormi]", 2016 – kaasautor * "[https://rahvaraamat.ee/p/magusaga-kaalust-alla/832908/et?isbn=9789949813520 Magusaga kaalust alla]", 2016 – kaasautor * "[https://rahvaraamat.ee/p/lihtsad-kodused-toidud-kaalu-langetamiseks/1321436/et?isbn=9789949014538 Lihtsad kodused toidud kaalu langetamiseks]", 2019 – kaasautor ==Isiklikku== * Tema emapoolne vanaisa [[Aleksander Rudolf Laane]] (1910–1973) oli [[Tõstesport|tõstja]] ja tõstespordikohtunik<ref>http://www.esbl.ee/biograafia/Aleksander+Rudolf_Laane</ref> * Tema vend{{lisa viide}} Marek Laane (1969–2021) oli tõlkija. * Tütar{{lisa viide}} Crisgel-Berit Poljakov on [http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2017/07/EMV2016_kj_naised_kaal.pdf Eesti meister klassikalises jõutõstmises] nii noorte kui naiste avatud kategoorias ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=320347 Rene Laane (Rene Poljakovi) sporditulemused] * https://www.linkedin.com/in/rene-laane/ * https://www.facebook.com/rene.laane/ * https://www.instagram.com/renelaane/ * [https://fitlap.ee/ fitlap.ee] * [https://fitlap.com/ fitlap.com] {{JÄRJESTA:Laane, Rene}} [[Kategooria:Eesti raskejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti jõutõstjad]] [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 1a97wd8trldl6jyv03v6mqbyf9gjg6r 0 458880 7160878 7134367 2026-05-25T15:44:31Z Sillerkiil 58396 7160878 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib taimeperekonnast; haiguse kohta vaata artiklit [[Plantaarfastsiit]]}}{{viitamata}}{{täienda}}'''Kukekannus''' (''Delphinium'') on taimeperekond [[tulikalised|tulikaliste]] sugukonnast. Kukekannused on mitmeaastased rohttaimed. Paljud liigid on rohkeõielised ja mitmeid neist kasvatatakse dekoratiivtaimedena. [[File:Delphinium elatum var. palmatifidum as Delphinium intermedium var. palmatifidum by S. A. Drake. Edwards&#039;s Botanical Register vol. 24, t. 38 (1838).tif|thumb|''Delphinium elatum'']] Perekonnas on kokku umbes 300 liiki. Eestis on pärismaine üksnes varem sellesse perekonda kuulunud põld-kukekannus ''[[Delphinium consolida]]'' (nüüd põld-varesjalg, ''Consolida regalis''). ==Liike== *''Delphinium elatum'' – [[kõrge kukekannus]] *''Delphinium grandiflorum'' – [[suureõiene kukekannus]] *''Delphinium maackianum'' - [[maacki kukekannus]] *''Delphinium nudicaule'' – [[paljuvarreline kukekannus]] *''Delphinium staphisagria'' – [[täi-kukekannus]] *''Delphinium triste'' – [[tume kukekannus]] ==Vaata ka== *[[varesjalg]] [[Kategooria:Tulikalised]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] 9suditoes26ajx94l882shp8l05ootr 0 458883 7161082 4737946 2026-05-25T22:44:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161082 wikitext text/x-wiki '''Soontagana malevkond''' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Pärnumaa malev]]a [[malevkond]], mis tegutseb [[Läänemaa]]l. Malevkonna vastutusalasse kuulub [[Audru vald|Audru]], [[Kihnu vald|Kihnu]], [[Koonga vald|Koonga]], [[Lavassaare vald|Lavassaare]], [[Paikuse vald|Paikuse]], [[Sauga vald|Sauga]], [[Tõstamaa vald|Tõstamaa]], [[Varbla vald]] ja [[Sindi]] linn.<ref name="laane.kaitseliit.ee">https://web.archive.org/web/20170226191532/http://parnu.kaitseliit.ee/et/soontagana-malevkond (vaadatud 26.02.2017)</ref> ==Liikmeid== *[[Lembit Mägedi]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://parnu.kaitseliit.ee/et/soontagana-malevkond Soontagana malevkonnast Kaitseliidu kodulehel] [[Kategooria:Kaitseliidu Lääne malev]] [[Kategooria:Kaitseliidu malevkonnad]] cogam1ivq5gudzpjncikgs6ovy8dtg0 0 461124 7161081 6225423 2026-05-25T22:43:12Z Ollin Masa 227337 Pilt 7161081 wikitext text/x-wiki {{Emotsioonid}} {{viita}}{{toimeta}} [[Pilt:Hermann Kaulbach Die Schüchterne.jpg|pisi|[[Hermann von Kaulbach]] (1846–1909), "Häbelik", ''s.d.'']] '''Häbelikkus''' (ka '''ujedus''') on inimese [[emotsioon]], kui ta tunneb [[hirm]]u, ebamugavust, kohmakust teiste inimeste seltskonnas. Sagedamini esineb häbelikkus uutes olukordades ja tundmatute inimestega. Ujedus on omane inimestele, kellel on madal enesehinnang. Tugevamad häbelikkuse vormid viitavad sotsiaalsele ärevusele või sotsiaalfoobiale. Häbelikkust põhjustab inimesel hirm, et mida teised inimesed tema käitumisest arvavad. Selle tagajärjel kardab inimene midagi teha või öelda, mis võiks põhjustada teiste negatiivset reaktsiooni – väljanaermist, alandust, kriitikat või eemale tõukamist. Häbelik inimene parema meelega hoidub sarnastesse olukordadesse sattumisest.<ref name="RCP">{{Cite web|url=http://www.rcpsych.ac.uk/mentalhealthinfo/problems/anxietyphobias/shynessandsocialphobia.aspx|title=Shyness and social phobia|publisher=Royal College of Psychiatrists|access-date=17.01.2014|url-status=live|year=2012}}</ref> Oluline aspekt ujeduses on sotsiaalsete oskuste areng. Kool ja lapsevanemad eeldavad vaikimisi, et lapsed oskavad hästi suhelda. Suhtlusoskuste koolitust ei peeta oluliseks (erinevalt lugemisest ja kirjutamisest) ja selle tulemusena ei saa häbelikud õpilased võimalust osaleda klassitöös ja suhelda eakaaslastega. Õpetajad saavad arendada suhtlusoskused ja esitada küsimusi vähem otsesel ja ähvardaval viisil, et õrnalt julgustada häbelikke õpilasi klassis rääkima ja teiste lastega sõbrunema.<ref>{{Cite journal|last=Coplan|first=R. J.|title=The Stresses of a "Brave New World": Shyness and School Adjustment in Kindergarten|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-research-in-childhood-education_summer-2008_22_4/page/377|journal=Journal of Research in Childhood Education|volume=22|issue=4|pages=377–389|year=2008|last2=Arbeau|first2=K. A.|doi=10.1080/02568540809594634}}</ref> Teadlased arvavad, et häbelikkus on osaliselt põhjustatud pärilikkusest, kuid suurt osa mängib ka lapse kasvukeskkond ja inimese isiklikud kogemused. Näiteks põhjustab inimese ujedust lapse vastu tarvitatud vägivald, eriti [[vaimne vägivald]] nagu [[naeruvääristamine]]. Ujedus võib-olla ka kasvamise käigus ilmnev nähtus, mis läheb aja möödudes üle. Suhtumine häbelikkusesse erineb kultuuriti. Näiteks [[idamaad]]es on häbelikkus-vaoshoitus koolilaste puhul väga positiivne omadus. Häbelikke kooliõpilasi peetakse targemateks nii õpetajate kui õpilaste poolt ja tihtipeale saavad nad koolis liidripositsiooni. Häbelikkus ei seostu seal üksinduse või [[depressioon]]iga nagu läänemaailmas, vaid näitab viisakust, austusväärsust ja järelemõtlikkust. == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Emotsioon]] 1906cmc1hrdst16mn119os8zm7ytfcs 0 464984 7161292 6660943 2026-05-26T09:49:51Z Velirand 67997 7161292 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lubań | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Lubań | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Lauban | vapp = POL Lubań COA.svg | vapi_link = [[Lubańi vapp]] | lipp = POL Lubań flag.svg | lipu_link = [[Lubańi lipp]] | deviis = | pindala = 16,1 | elanikke = 19 545 (01.01.2024) | laius = | pikkus = | asendikaart = Poola | asendikaardi_pilt = }} '''Lubań''' (saksakeelne nimi ''Lauban'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubańi maakond|Lubańi maakonna]] halduskeskus. Lubań asutati 1220. aasta paiku ja seda on kirjalikult mainitud [[1268]]. aastal. [[1346]] moodustati [[Ülem-Lusaatia kuue linna liit]], kuhu kuulusid [[Bautzen]], [[Görlitz]], [[Kamenz]], Lauban, [[Löbau]] ja [[Zittau]]. [[1815]]–[[1945]] kuulus linn [[Preisimaa]] [[Sileesia provints]]i. Linnas toodetakse niisutatud salvrätte. [[Fail:Luban rynek 2006.jpg|pisi|tühi|Lubańi turuplats koos raekojaga]] == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * http://www.luban.pl/ [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] brkiryeektpiwq2i8r6yw2efetwjdlb 0 468123 7160967 6850895 2026-05-25T19:00:36Z ~2026-30608-52 230007 7160967 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} "'''Elavik'''" on [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]i [[raamatusari]], kus arhiivimaterjalide põhjal käsitletakse isikute või sündmuste kaudu [[Eesti muusika]] ja [[Eesti teater|Eesti teatri]] ajalugu. Sarja kujundas [[Kadi Pajupuu]]. Sarja esimene raamat ilmus [[2005]].<ref name="tmm.ee">[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=Elavik%20&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Elavik]</ref> ==Sarjas ilmunud raamatud<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ajaloomuuseum.ee/raamatud/|pealkiri=Eesti Ajaloomuuseum pakub valikut ajaloo-, teatri- ja muusikateemalisi raamatuid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-10-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201012101149/https://www.ajaloomuuseum.ee/raamatud/|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name="tmm.ee"/>== #"Härra Ants". [[Ants Eskola]] kirjad [[Hugo Laur]]ile Solikamski vangilaagrist. 2005 #"Ekskursioon filmivõtetele". [[Leonhard Merzin]]i mälestused. 2005 #"Sõber Hugo". [[Hugo Laur]]i kirjad [[Ants Eskola]]le Solikamski vangilaagrisse. 2006 #"Kes nägi Kratti?" Eesti rahvusballeti sünd. Mälestused. 2006 #"Ühe suve kroonika". [[Ellu Eller]]i mälestused suvest Karjalas. 2007 #"Põhjavaim". Valik [[Mart Saar]]e ja [[Tuudur Vettik]]u kirju, mõtteid, mälestusi. 2007 #"Tüdruk helesinises kleidis". Valik [[Villem Kapp|Villem Kapi]] kirju. 2008 #"Tants Kalevipoja ümber". [[Helmi Tohvelmann|Helmi Tohvelmani]] päevaraamat. 2008 #"Hulkuja Miina". [[Miina Härma]] – kirju ja mälestusi. 2009 #"Mu kallis Niina!" [[Raimond Valgre]] kirju Niina Nikolajevna Vassiljevale 1944–1949. 2010 #"Üks naine kurbade silmadega". Eesti luuletaja [[Marie Heiberg]]i õnne ja valu, rõõmu ja mure lugu kirjades. 2010 #"Mu armas Väike!" [[Artur Rinne]] kirjad Arhangelski vangilaagrist. 2010 #"Reisid suurde muusikasse". [[Olav Roots]] – kirjad, mälestused, päevikud. 2011 #"Unustamatu [[Jaan Saul]]". Kirjad. 2011 #"Andres ja Anna". [[Andres Särev]]i kirjad abikaasa Annale. 2012 #"Ela hästi, Tont". [[Toomas Tondu]] kirjad ja mälestused. 2013. #"Armas sõber Eduard!" [[Ludvig Juht]]i ja [[Eduard Tubin]]a kirjad. 2014 #"Sonettide sarmikas daam". Intervjuu [[Silvia Laidla]]ga. 2015 #Kirjad Moskvast. [[Lilian Semper]]i kirjavahetus vanematega. 2017 #Ma tahan mängida! [[Ellen Liiger]] 100. 2018 #Tormise kaasteelised. Valik kirju. 2024 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tmm.ee/pood/trukised/raamatusari-elavik Raamatusarjast Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kodulehel] [[Kategooria:Eesti raamatusarjad]] 2qpd45dacs4zyfo00gb01aq4kphmdyl 7160968 7160967 2026-05-25T19:01:09Z ~2026-30608-52 230007 7160968 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} "'''Elavik'''" on [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]i [[raamatusari]], kus arhiivimaterjalide põhjal käsitletakse isikute või sündmuste kaudu [[Eesti muusika]] ja [[Eesti teater|Eesti teatri]] ajalugu. Sarja kujundas [[Kadi Pajupuu]]. Sarja esimene raamat ilmus [[2005]].<ref name="tmm.ee">[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=Elavik%20&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Elavik]</ref> ==Sarjas ilmunud raamatud<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ajaloomuuseum.ee/raamatud/|pealkiri=Eesti Ajaloomuuseum pakub valikut ajaloo-, teatri- ja muusikateemalisi raamatuid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-10-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201012101149/https://www.ajaloomuuseum.ee/raamatud/|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name="tmm.ee"/>== #"Härra Ants". [[Ants Eskola]] kirjad [[Hugo Laur]]ile Solikamski vangilaagrist. 2005 #"Ekskursioon filmivõtetele". [[Leonhard Merzin]]i mälestused. 2005 #"Sõber Hugo". [[Hugo Laur]]i kirjad [[Ants Eskola]]le Solikamski vangilaagrisse. 2006 #"Kes nägi Kratti?" Eesti rahvusballeti sünd. Mälestused. 2006 #"Ühe suve kroonika". [[Ellu Eller]]i mälestused suvest Karjalas. 2007 #"Põhjavaim". Valik [[Mart Saar]]e ja [[Tuudur Vettik]]u kirju, mõtteid, mälestusi. 2007 #"Tüdruk helesinises kleidis". Valik [[Villem Kapp|Villem Kapi]] kirju. 2008 #"Tants Kalevipoja ümber". [[Helmi Tohvelman]]i päevaraamat. 2008 #"Hulkuja Miina". [[Miina Härma]] – kirju ja mälestusi. 2009 #"Mu kallis Niina!" [[Raimond Valgre]] kirju Niina Nikolajevna Vassiljevale 1944–1949. 2010 #"Üks naine kurbade silmadega". Eesti luuletaja [[Marie Heiberg]]i õnne ja valu, rõõmu ja mure lugu kirjades. 2010 #"Mu armas Väike!" [[Artur Rinne]] kirjad Arhangelski vangilaagrist. 2010 #"Reisid suurde muusikasse". [[Olav Roots]] – kirjad, mälestused, päevikud. 2011 #"Unustamatu [[Jaan Saul]]". Kirjad. 2011 #"Andres ja Anna". [[Andres Särev]]i kirjad abikaasa Annale. 2012 #"Ela hästi, Tont". [[Toomas Tondu]] kirjad ja mälestused. 2013. #"Armas sõber Eduard!" [[Ludvig Juht]]i ja [[Eduard Tubin]]a kirjad. 2014 #"Sonettide sarmikas daam". Intervjuu [[Silvia Laidla]]ga. 2015 #Kirjad Moskvast. [[Lilian Semper]]i kirjavahetus vanematega. 2017 #Ma tahan mängida! [[Ellen Liiger]] 100. 2018 #Tormise kaasteelised. Valik kirju. 2024 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tmm.ee/pood/trukised/raamatusari-elavik Raamatusarjast Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kodulehel] [[Kategooria:Eesti raamatusarjad]] th0174pqhe9mw16okl8r0pugtgvj6r8 0 471678 7160988 7106122 2026-05-25T19:45:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160988 wikitext text/x-wiki {{Singli info | Nimi = Skyfall | kaas = | raam = | pildi kirjeldus = | liigitus = singel | esitaja = [[Adele]] | album = | avaldatud = | väljaantud = [[5. oktoober]] [[2012]]<ref name="AdeleOfficial">[https://www.adele.com/ Skyfall Official Release]. Adele.com, vaadatud 17. veebruar 2026</ref> | loo number = | lindistatud = [[2012]] ([[Abbey Road Studios]])<ref name="AbbeyRoad">[https://www.abbeyroad.com/news/adele-records-skyfall-at-abbey-road-studios-1158 Adele records Skyfall at Abbey Road Studios]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Abbey Road Studios, vaadatud 17. veebruar 2026</ref> | stiil = [[orkestripop]], [[soul]] | pikkus = 4:46 | autor = [[Adele|Adele Adkins]], [[Paul Epworth]] | helilooja = Paul Epworth | plaadifirma = [[XL Recordings]], [[Columbia Records]] | produtsent = Paul Epworth | eelmine singel = "[[Turning Tables]]"<br>(2011) | see singel = "'''Skyfall'''"<br>(2012) | järgmine singel = "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]"<br>(2015) }} "'''Skyfall'''" on Suurbritannia laulja [[Adele]]'i laul ja [[singel]], mis kirjutati [[James Bond|James Bondi]] filmisarja 23. linateose "[[007 Skyfall]]" tunnuslauluks.<ref name="BBC">[https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-19782530 Adele's Bond theme Skyfall released online]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. BBC News, 5. oktoober 2012</ref> Singel ilmus [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[2012]] kell 0.07 (BST), tähistamaks 50 aasta möödumist esimese Bondi-filmi "[[Dr. No]]" esilinastusest. Laulu kirjutasid Adele ja [[Paul Epworth]] ning see salvestati Londonis [[Abbey Road Studios|Abbey Road stuudios]].<ref name="AbbeyRoad" /> Adele soovis, et laul peegeldaks klassikaliste Bondi-tunnuslaulude (nagu Shirley Bassey "Goldfinger") meeleolu, mistõttu kasutati salvestusel 77-liikmelist orkestrit. == Saavutused == "Skyfall" on üks kriitiliselt ja kommertsiaalselt edukamaid Bondi-tunnuslaule. See oli esimene Bondi-sarja laul, mis võitis parima algupärase loo [[Oscar]]i.<ref name="Oscars">[https://www.oscars.org/oscars/ceremonies/2013 The 85th Academy Awards | 2013]. Oscars.org, vaadatud 17. veebruar 2026</ref> Lisaks pälvis laul järgmised auhinnad: * [[Kuldgloobus]] parima algupärase loo kategoorias (2013)<ref>[https://web.archive.org/web/20151115101236/http://www.goldenglobes.com/winners-nominees/2013 Winners & Nominees 2013]. Golden Globes, vaadatud 17. veebruar 2026</ref> * [[Grammy auhind]] parima visuaalmeediale kirjutatud laulu kategoorias (2014)<ref>[https://www.grammy.com/artists/adele/7231 Adele | Artist]. Grammy.com, vaadatud 17. veebruar 2026</ref> * [[Briti muusikaauhinnad|Brit Award]] aasta parima singli kategoorias (2013) == Edetabelid == Singel saavutas Suurbritannia edetabelis (UK Singles Chart) teise koha ja USA edetabelis Billboard Hot 100 kaheksanda koha.<ref>[https://www.officialcharts.com/songs/adele-skyfall/ Adele - Skyfall]. Official Charts, vaadatud 17. veebruar 2026</ref> See on müünud maailmas miljoneid eksemplare ja saanud mitmekordseks plaatinaplaadiks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:2012. aasta singlid]] [[Kategooria:Adele'i singlid]] [[Kategooria:Adele'i laulud]] 56lar6zn61daocj9jvqgnamj8x1eb04 0 478239 7161049 6706973 2026-05-25T21:01:48Z Kuriuss 38125 7161049 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} {{Vikinda|kuu=aprill|aasta=2021}} '''Disaini lähteülesanne''' (ingl ''[[design brief]]'', vahel ka ee slängis [[briifimine]]) on kahepoolne kirjalik dokument projekti osapoolte vahel, kus määratakse ära eesmärgid, edasikantavad väärtused ja piirangud ning pannakse paika disainiplaan.<ref name="Ionel">Ionel Lehari, Lylian Meister, Ruth-Helene Melioranski, Martin Pärn, Janno Siimar. ''Kuidas leiutada jalgratast? Disainimeelselt ettevõtlusest'', Tallinn: Eesti Disainikeskus ja Eesti Kunstiakadeemia, 2012.</ref> Disaini lähteülesande kontekstis kasutatakse selliseid termineid nagu "loominguplaan", "projektikava", "tellimuse kirjeldus", "innovatsiooni lähteülesanne".<ref name="Peter">Peter L. Phillips. ''Täiusliku disaini lähteülesande koostamine. Kuidas muuta disain strateegiliseks eeliseks'', Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2010.</ref> Disaini lähteülesanne vormub [[disainiprotsess]]i algetapis, mida nimetatakse mõistmiseks, kus samaaegselt otsitakse lahendusvõimalusi ja ülesande püstituse täpset sõnastust. Disaini lähteülesannet peaks ette kujutama kui protsessi, mis algab tellija esitatud eesmärkide esmasest kirjeldamisest, mida arendab edasi disainimeeskond. Seeläbi jõutakse välja kahepoolse kokkuleppeni, kus määratakse ära eesmärgid, edasikantavad väärtused ja piirangud ning pannakse paika disainiplaan. ==Täpse lähteülesande olulisus== Disainiprotsessi õnnestumise tagab võimalikult täpne lähteülesanne. Mida rohkem me teame probleemist ja inimestest, kellele me seda lahendame, seda parema lõpptulemuse me saavutame. Juhtub ikka, et kasutame mõnda eset/abivahendit ja kõik töötab, kuni äkki avastad, et seda pole võimalik näiteks pesta või hooldada. Kas on siis toote vorm keeruline, ei pääse ligi või on materjal ebapraktiline. Siinkohal võibki olla juhtunud, et lähteülesandes olid lüngad. Keskenduti vaid toote kasutusele, mitte aga järelhooldusele. Hea lahendus aga hõlmab toodet sünnist kuni surmani.<ref>{{netiviide | URL = https://seoseidloovkunstiharidus.files.wordpress.com/2012/10/disainiprotsess2.pdf | Pealkiri = Disainiprotsess | Autor = Merike Rehepapp| Failitüüp = PDF | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Sally Stuudio | Kasutatud = | Keel = eesti }}</ref> ==Kliendi lähteülesanne== Kliendi lähteülesanne kirjeldab konkreetset organisatoorset eesmärki, initsiatiivi, projekti või ülesannet, millega seoses disainispetsialisti palgata soovitakse. Kliendi algatus võib olla ka lihtsalt vestlus, kus klient kirjeldab disainikonsultandile, mida nad saavutada tahavad (ning millele hiljem disainikonsultant vastab). Kirjalikul kujul sisaldab kliendi lähteülesanne reeglina ettevõttesiseseid protsesse, eesmärke, aruandlustavasid ja arvepidamistähtaegu, mistõttu võib kasutatud keel olla suhteliselt analüütiline, numbrirohke ja konkreetne. Kõigepealt tuleb kliendil luua lähteülesanne ning veenduda, et disainikonsultant saab aru, kes, mida ja millal tegema peab. Kas klient vajab lähteülesande edasiarendamiseks nõuandeid? Kas klient on selgesti kirjeldanud kliendi ja tema ettevõtte vahelisi suhteid, brändi ja sihtrühma, äri eesmärke ja plaanitud projekti, nii et see oleks disainikonsultandile selgelt mõistetav? Lähteülesande kirjalik vormistamine paneb paika konkreetsed sihid, eesmärgid, ülesanded, tulemused, tähtajad ja kasutada oleva eelarve ning tagab kliendi ja konsultandi ühise arusaama toimumast. Hea disainipraktika hõlmab ka kliendi lähteülesandes sisalduvate eelduste küsimuse alla seadmist. Disainikonsultant saab kliendi lähteülesande abil algatada laiema diskussiooni, et paremini mõista, mida klient soovib saavutada nii firma, eriala kui ka indiviidi tasemel. Lähteülesande läbiarutamine toob välja varjatud sihid, ootused ja piirangud ning samuti teised potentsiaalsed kasulikud eesmärgid. Disainikonsultant võib lähteülesande ka ise suuliselt sõnastada, et avastada peidetud võimalusi ja uusi käsitlusviise ning läheneda kliendi probleemile tõsiselt loovalt. Kliendiga suheldes ja talle disainiprotsessi tutvustades kulutatud aeg ning professionaalne, ettevalmistatud ja teadlik tegutsemine suurendavad tõenäosust, et edukas koostöö on tagatud ka tulevikus.<ref>Kathryn Best. ''Disainijuhtimise alused'', Tallinn: Eesti Disainikeskus, 2010.</ref> ==Disaini lähteülesande kujunemise protsess== Disainikonsultant töötab läbi ja analüüsib kliendi lähteülesannet ning otsustab, kas võtta pakkumist vastu või mitte. Hea disaini lähteülesanne tuleb kokku panna ja kirjutada koostöös disainirühma ja kliendi vahel alles pärast projekti põhjalikku läbimõtlemist ja arutelu. Kui äriline vajadus disainioskuste järgi on kindlaks tehtud ja projekti elluviiv disainirühm valitud, peab viivitamatult algama disaini lähteülesande koostamine. Kõigepealt tuleb otsustada, kes on projekti omanik, kes esindab rühma ja vastutab ka tulemuse eest. Kui see on tehtud, siis tuleb kohtuda projekti omanikul kliendiga ja välja selgitada, mis on selle projekti peamised eesmärgid, miks see projekt on vajalik ja miks ta on vajalik just nüüd, millist äritulemust sellelt projektilt oodatakse. Lõpuks tuleb koos kliendiga välja selgitada olulised osapooled: juristid, kes on seotud autoriõiguste, intellektuaalomandi õiguste, kaubamärkide, patentide ja muu sellisega ning müügi organiseerimise, tootmise, hangete ja logistikaga tegelejad ja kooskõlastajad. Tähtis on enne disainima hakkamist selgitada välja kliendi kõige tähtsamad projekti aspektid ja nende tähtsuse põhjendused. Kui nendega on projekti omanik nõus, siis on kõik hästi, kui aga mitte, siis on vaja see läbi arutada. Selle kohene tegemine säästab hiljem suure hulga aega, pettumusi ja pahameelt. Samavõrd lasub disaineril kohustus aidata kliendil mõista disaini loomingulist protsessi. Kui koosolek on peetud, tuleb luua projektirühm, kuhu kuuluva olulised osapooled, nagu disainerid, kirjutajad, tehnilise toe inimesed, ning nende kõigiga kokku saada. Pärast esimest koosolekut võib alustada lähteülesande mustandi kirjutamisega. Kui on valmis kirjutatud mustand, siis tuleb lähteülesanne koos olulisemate huvipooltest koosneva projektimeeskonnaga viimistleda. Disaini lähteülesande lõppläbivaatusel on mitu eesmärki. Kõige olulisem on veenduda, et selles ei ole faktivigu, tegevusvaldkonna suundumused on värsked ja õiged, sihtrühm on selge, otsused tooteportfelli asjakohasuse kohta antud projektis on üle kontrollitud, lõplikult on paika pandud sisendid, eriti ärieesmärgid, soovitud tulemid ja disainistrateegia lõik, samuti projekti aspektide detailid (eriti igale aspektile eraldatud aeg ja eelarve). Projekti omanik vastutab disaini lähteülesande iga lõigu kaitsmise ja selgitamise eest. See protsess annab disainijuhile taas kord võimaluse näidata, et disain on probleemide lahendamise distsipliin, mitte vaid esteetiline näpuharjutus. See kinnitab tõsiasja, et on olemas äriline vajadus projekti järele, millele disainimeeskond läheneb strateegilisel moel. Lisaboonusena tunnevad osapooled teatud vastutust ja otsest osalust projektis ning mõistavad, et nendega on algusest saadik nõu peetud. Kui heakskiit on lähteülesandele antud, siis võib alustada disainitööga. Disaini lähteülesanne annab kindla lähtepunkti projekti loominguliste kavandite arendamisel.<ref name="Peter" /> ==Disaini lähteülesande osad== Disaini lähteülesande kujundamisel on mõistlik käsitleda eraldi äri võimalusi ja tootele esitatavat tehnilist spetsifikatsiooni. Esimene ütleb, mida tootega tahetakse turul äriliselt saavutada, ilma et langetataks ette otsuseid toote vormi või funktsiooni osas. Selleks et olla võimeline analüüsida kirjeldatud võimaluste olemasolu, tuleb uurida turu vajadusi ja läbi viia konkureerivate toodete analüüs ja tehnoloogiliste võimaluste audit. Äri võimalus paljastub turul pakutavate toodete valiku vahel, aga seda tingimusel, et see on ettevõtte ressurssidega tehnoloogiliselt teostatav. Teine lähteülesande osa kinnitab tehnilise spetsifikatsiooni. Siin saab eraldi välja tuua, mida lahendus peab tegema ja mida see võiks teha. Äriliste ja funktsionaalsete nõudmiste eraldamine on hea, sest nii saab äri eesmärk enam tähelepanu ning juhtkonnal on lihtsam otsustada nende eesmärkide saavutamise üle, jättes tehnoloogia tootearenduse meeskonna teemaks. Nii tagatakse ühtaegu kvaliteedikontroll ja innovatiivne vabadus. Selline vabadus võimaldab toote täpsema spetsifikatsiooni koostada alles pärast kontseptsiooni loomist.<ref name="Ionel" /> ==Lähteülesande ülesehituse näide== ===Brändi taust=== :Millised on ettevõtte põhiväärtused ja sõnumid? :Kes me oleme ja kuidas käitume? :Kes me tahame olla ja kuidas püüame käituda? ===Ärieesmärgid=== *'''Võimalus''' – Mida soovime saavutada? *'''Sihik''' – Arusaam toote või teenuse hinnakujundusest ja klientidest *'''Ettevõtte taust''' – Millised on tehnoloogilised piirangud ja võimalused? Millised on toote või teenuse pakkumise kanalid? Millised on turunduskanalid ja kuidas saame oma sõnumit levitada? *'''Turg''' – Kes on konkurendid turul ja millega nad eristuvad? Kellele tooteid müüakse? Kellele teenuseid pakutakse? Kuidas ja kus tooteid müüakse? Kuidas ja kus teenuseid pakutakse? *'''Kasutaja vajadused, soovid ja võimalused''' – milliseid väärtusi tahame kasutajatele pakkuda? Millist infot omame, et oma tooteid või teenuseid teistest eristada? ===Toote spetsifikatsioon=== *'''Eesmärk''' – toote kasutuse kontekst ja kasutus keskkonna kirjeldus *'''Funktsioon''' – mida toode või teenus teeb ja mida mitte? *'''Omadused''' – mis teeb tootest või teenusest nauditava, kasuliku, parema? *'''Positsioneering''' – kuidas suhtub toode kaaslastesse ettevõtte oma tooteportfellis ja kuidas konkurentidesse turul? *'''Elukaar''' – kui kaua ja kuidas toode kasutuses kestab? *'''Hooldus''' – kas toode vajab hooldust? Kas seda on võimalik parandada? *'''Pakend''' – kuidas toodet pakitakse, transporditakse, ladustatakse, müüakse? *'''Tiraaž''' – kui suuri tootmismahtusid planeeritakse? *'''Hind''' – milline on eeldatav tootmishind, müügihind ja tulu? Milline on arenduse ja tootmisse juurutamise maksumus? *'''Lisa''' – turu-uuringud, disainiuuringud, tehnoloogiauuringud, teadusuuringud, konkurentide uuringud jne <ref name="Ionel" /> ==Disaini lähteülesande vorming== Disaini lähteülesandel ei ole ühte kindlat vormingut. Need võivad olla tehtud nii sõlmküsimuste plangina kui ka ''PowerPoint''-esitlusena. Valitud vorming sõltub suurel määral konkreetsest disainitöö tüübist ja sellest, milline stiil ettevõttele omane on. Vormingu puhul on kõige olulisem, et seda oleks lihtne lugeda ja jälgida. Muus osas on oluline, et lähteülesanne sisaldaks kogu teabe ja andmed, mis on kõigile protsessis olijatele tarvilik. See peab olema kättesaadav nii paberil kui ka elektroonilisel kujul.<ref name="Peter" /> ==Disaini lähteülesanne ei ole fikseeritud== Disainerile peab disaini lähteülesanne olema aluseks, mis annab suuna ja mõtte, kuidas antud ülesannet lahendada, mida kasutajale pakkuda ning milliste kriteeriumide abil loodud lahendusi mõõta. Lähteülesanne küll piirab ja suunab, kuid ei tohi olla jäik ega suletud. Ükskõik kui palju me ka ei pinguta, ei suuda me iial ära kirjeldada kõike vajalikku enne arendustöö algust. Teisalt on ka järgnevale disainiprotsessile omane pidev ülesande täpsustamine ja uute võimaluste avamine, mis omakorda võib tähendada seda, et peame tegema lisauurimusi või langetama otsuseid teemadel, mida seni käsitletud või on käsitletud teise nurga alt.<ref name="Ionel" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Disain]] giprkkhf127n7atznfnatudbk9a4mf2 0 478439 7160829 6431988 2026-05-25T15:18:23Z Sillerkiil 58396 7160829 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Käoking | värvus = taimed | pilt = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Tulikalaadsed]] ''Ranunculales'' | sugukond = [[Tulikalised]] ''Ranunculaceae'' | perekond = '''Käoking''' }} '''Käoking''' (''Aconitum'') on [[tulikalised|tulikaliste]] sugukonda kuuluv [[taimed|taime]][[Perekond (bioloogia)|perekond]]. Eestis kasvab kaks käokinga liiki: *[[kollane käoking]] *[[sinine käoking]] [[Kategooria:Tulikalised]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] 6ufa7fystmaxli6rovfzf6es8ms7o5x 0 479669 7161026 6345963 2026-05-25T20:36:45Z Kuriuss 38125 7161026 wikitext text/x-wiki [[Pilt:HSP_IF_IgA.jpg|pisi|300px|Foto inimese naha [[histoloogia|histoloogilisest]] [[koelõik|koelõigust]], mida on töödeldud otsese immunofluorestsentsi käigus anti-IgA antikehaga. Nahaproov on võetud [[Henoch-Schönleini purpur]]i haigust põdevalt inimeselt. IgA on lokaliseerunud väikeste pindmiste [[kapillaar]]ide seintesse (näidatud kollaste nooltega). Ülemine laineline roheline ala on [[marrasknahk|epidermis]], alumine kiuline ala on [[nahk|dermis]]. ]] '''Immunofluorestsents''' on [[antigeen]]-[[antikeha]]kompleksi asukoha määramiseks kasutatav meetod, kus antigeeni või antikehaga seotakse [[fluorestsents|fluorestseeruvat]] [[värvaine]]t.<ref>[https://web.archive.org/web/20171021005445/http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=37135&term=immunofluorestsents immunofluorestsents] esterm (vaadatud 27.10.2017)</ref> Selle metoodika abil saab välja selgitada huvipakkuvate biomolekulide asukohta erinevates rakkudes ja kudedes. Metoodika aluseks on antikehade spetsiifilisus oma antigeenile. Immunofluorestsentsmeetod võimaldab teadlastel kindlaks määrata, kas uuritavades rakkudes ekspresseerub mingi spetsiifiline antigeen. Immunofluorestsentsmeetodit saab rakendada [[rakukultuur]]idele, koelõikudele või individuaalsetele rakkudele. Selle meetodiga saab analüüsida [[valkude]], [[glükaanide]] ning väikeste bioloogiliste molekulide jaotust uuritavas proovis.<ref>[http://www.sinobiological.com/principle-of-immunofluorescence.html Principle of Immunofluorescence] Sinobiological koduleht (vaadatud 27.10.2017)</ref> Immunofluorestsentsi saab kasutada kombinatsioonis mõne muu fluorestsentsil põhineva värvimisega, näiteks kasutades [[DAPI]]-t (4',6-diamino-2-fenüülindool) [[DNA]] märgistamiseks. Saadud preparaate saab uurida [[fluorestsentsmikroskoop|epifluorestsentsmikroskoobiga]] ja [[konfokaalmikroskoop|konfokaalmikroskoobiga]]. Kasutada saab ka erinevaid [[superresolutsioonmikroskoop]]e, mis on palju suurema [[lahutusvõime]]ga.<ref>[https://www.rockland.com/resources/immunofluorescence-technique/ Immunofluorescence Microscopy] Rockland antibodies and assays koduleht (vaadatud 06.10.2022)</ref> [[Pilt:Immunofluorescence.jpg|pisi|300px|Need joonised demonstreerivad immunofluorestsentsi peamist mehhanismi. Primaarset ehk otsest immunofluorestsentsi kujutatakse vasakul. Otsese immunofluorestsentsi korral seondub fluorokroomiga konjugeeritud antikeha otse endale spetsiifilise epitoobiga. Kui antikeha on epitoobiga seondunud, saab antigeeni olemasolu kontrollimiseks vaadata proovi fluorestsentsmikroskoobiga. Sekundaarset ehk kaudset immunofluorestsentsi kujutatakse paremal. Sekundaarse immunofluorestsentsi puhul seondub märgistamata primaarne antikeha oma epitoobiga ning seejärel seondub fluorokroomiga konjugeeritud sekundaarne antikeha spetsiifiliselt primaarse antikehaga. See meetod võimaldab rohkematel fluorokroomiga märgistatud antikehadel seonduda oma sihtmärgiga ning seeläbi suurendada nähtavat signaali mikroskoobiga vaatlemisel]] == Otsene ja kaudne immunofluorestsents == Olenevalt eksperimendi tüübist on kaks immunofluorestsentsi meetodit. '''Otsese ehk primaarse''' meetodi puhul seondub [[fluorofoor|fluorokroomiga]] konjugeeritud spetsiifiline primaarne antikeha sihtmärkstruktuuriga (antigeeniga). '''Kaudse ehk sekundaarse''' immunofluorestsentsi puhul tehakse kaheetapiline inkubatsioon. Kõigepealt tunneb primaarne antikeha ära sihtmärkstruktuuri. Seejärel lisatakse fluorokroomiga märgistatud sekundaarne antikeha, mis seondub spetsiifiliselt primaarse antikehaga. See spetsiifilisus saavutatakse nii, et sekundaarne antikeha on tehtud selle looma vastu, milles primaarne antikeha on toodetud. Näiteks kui primaarne antikeha on toodetud jäneses, siis peaks kasutama jänese vastast sekundaarset antikeha. Mõlemal meetodil on nii oma tugevused kui ka puudused. Otsene immunofluorestsents on kiirem meetod, kuid hea tulemuse saamiseks on vaja, et kasutatav antikeha oleks võimalikult hästi funktsioneeruv ja suure [[afiinsus (biokeemia)|afiinsusega]] oma antigeeni suhtes. Kaudse immunofluorestsentsi puhul saab sekundaarseid antikehasid kombineerida erinevate primaarsete antikehadega (arvestades seda, missuguses loomas on primaarne antikeha toodetud). Kaudse immunofluorestsentsi abil saab signaali amplifitseerida, sest mitu sekundaarset antikeha, mis on fluorokroomiga konjugeeritud, saab seonduda primaarse antikehaga ning see viib fluorestsentsi tugevnemiseni. Seetõttu pole tarvis kasutada ka niivõrd suurtes kogustes primaarset antikeha. Kaudne immunofluorestsents võtab küll rohkem aega, kuid on üldkokkuvõttes ökonoomsem ja sobivam meetod enamikule teadlastele.<ref name="Florian Hoff">[http://www.leica-microsystems.com/science-lab/how-to-prepare-your-specimen-for-immunofluorescence-microscopy/ How to Prepare Your Specimen for Immunofluorescence Microscopy] Leica Microsystems koduleht (vaadatud 27.10.2017)</ref> == Fikseerimine == Fikseerimine on immunofluorestsentsi protokolli esimene etapp. Fikseerimise eesmärgiks on säilitada rakke, rakulisi moodustisi või [[kude]] oma hetkelises seisukorras. Fikseerimise juures on oluline see, et rakulised struktuurid jääksid oma natiivsesse vormi nii kauaks kui võimalik. Immunofluorestsentsil kasutatakse mitmesuguseid fikseerimise meetodeid ning need võivad primaarse antikeha [[epitoop|epitoobile]] erinevalt mõjuda. Antikeha seondumiskohad võivad fikseerimise tagajärjel maskeeruda või kahjustuda ning see nõrgendab immunofluorestsentsi kvaliteeti. Kuna paljud antikehad seonduvad fikseerimisühenditest sõltuvalt erinevalt oma antigeeniga, siis on uue antikeha kasutamisel vaja testida erinevaid fikseerimismeetodeid. Fikseerimisreagente saab jaotada kaheks: keemilised ristsidujad ja orgaanilised lahustid. Keemilised ristsidujad nagu näiteks [[formaldehüüd]] ristseovad valke nende vabade [[funktsionaalrühm|aminorühmade]] kaudu. Enamasti raku [[morfoloogia]] seejuures säilitatakse, kuid antigeenid ristseotakse samuti ning see võib vähendada antikeha seondumist. Orgaanilised lahustid nagu näiteks [[metanool]] ja [[atsetoon]] on vett eemaldava toimega ja sadestavad valkusid ning on seetõttu rakke fikseeriva toimega. Sellise fikseerimise puhul aga kaotatakse palju rakus leiduvaid lahustuvaid ühendeid ja [[lipiid]]seid komponente. Tihti kasutatakse metanooli ja atsetooni koos, sest kuigi metanool on parim vahend rakuliste struktuuride säilitamiseks, on tal kahjustav efekt paljudele epitoopidele. Kui primaarse antikeha tootja pole ühtegi fikseerimise meetodit soovitanud, siis enamikule [[rakuliin]]idele ja antigeenidele sobib 4% formaldehüüdi lahus 10 minuti jooksul toatemperatuuril.<ref name="Florian Hoff"/> == Permeabiliseerimine == Permeabiliseerimise käigus tehakse [[rakumembraan]]i augud (kuid ei eemalda kogu rakumembraani) – see aitab antikehadel pääseda fikseeritud rakkudesse, sest tavaolukorras ei suuda antikehad membraani läbida. Kui rakke fikseerida orgaaniliste lahustitega, siis rakumembraanid muutuvad läbitavaks ning eraldi permeabiliseerimise protseduuri pole tarvis läbi viia. Keemiliste ristsidujatega fikseerides on aga permeabiliseerimine vajalik. Permeabiliseerimiseks kasutatakse mitmeid [[detergent]]e, nagu näiteks [[NP-40]], [[Triton X-100]], [[Tween-20]] ja [[saponiin]]. Raku pinnal asuvate valkude uurimisel pole permeabiliseerimine vajalik. Fikseerimine ja permeabiliseerimine mõjutavad raku morfoloogiat ja uuritava antigeeni kättesaadavust.<ref>[https://microscopy.duke.edu/guides/intro-sample-prep-immunofluorescence Introduction to Sample preparation: Immunofluorescence] Duke University koduleht (vaadatud 27.10.2017)</ref> == Blokeerimine == Blokeerimine on vajalik mittespetsiifilise värvimise takistamiseks ehk selleks, et antikehad ei seonduks millegi muuga kui vaid oma antigeeniga. Ebapiisava blokeerimise tõttu võib tulemuste analüüsimisel olla liiga palju segavat taustamüra ning ülemäärase blokeerimise tagajärjeks võib olla see, et signaal on nõrk või puudub. Blokeerimisel võib kasutada ükskõik missugust valku, mis ei seondu huvialuse valgu epitoobiga ega immunofluorestsentsil kasutatavate antikehadega. Sagedasti kasutatakse normaalse seerumi valke, mis on toodetud samas loomaliigis, milles kasutatav sekundaarne antikeha. Levinud on ka valgupuhvrite, näiteks [[veise seerumi albumiin]]i (BSA) ja rasvavaba piimalahuse kasutamine.<ref>[https://bitesizebio.com/13466/immunohistochemistry-basics-blocking-non-specific-staining/ Immunohistochemistry Basics: Blocking Non-Specific Staining] Bitesize Bio koduleht (vaadatud 27.10.2017)</ref> == Immunoreaktsioon == Preparaate inkubeeritakse primaarse antikehaga. Korraga saab inkubeerida ka mitme primaarse antikehaga. Antikeha lahustatakse blokeerimislahuses vastavalt antikeha tootja soovitustele. Kui tootja pole täpsustanud, missuguses [[kontsentratsioon]]is peaks antikeha kasutama, siis oleks mõistlik proovida kontsentratsioone vahemikus 1:50-1:1000. Antikehaga inkubeerimise aeg võib varieeruda vastavalt afiinsusele. Sagedasti inkubeeritakse antikehaga kas 1-2 tundi toatemperatuuril või 4 °C juures üleöö. Otsese immunofluorestsentsi korral võib nüüd edasi minna sulundamise etapi juurde, sest primaarsel antikehal on juba fluorokroom küljes. Kaudse immunofluorestsentsi puhul on tarvis inkubeerida sekundaarse antikehaga. Enne seda peab preparaati hoolikalt pesema, et vähendada sekundaarse antikeha ebaspetsiifilist seondumist. Sekundaarset antikeha võib lahustada kas blokeerimislahuses või pesupuhvris. Sekundaarse antikehaga inkubatsioon peab toimuma pimedas, et vältida fluorokroomi pleegitamist.<ref name="Florian Hoff"/> == Tuuma värvimine ja preparaadi sulustamine == Tavaliselt värvitakse tuumad pärast immunoreaktsiooni DNA värvidega. Kõige kasutatavamad DNA värvid on [[DAPI]] ja [[Hoechsti värv]]. Tuumade värvimine aitab hiljem mikroskopeerimisel paremini rakkude või kudede suhtes orienteeruda ning samuti saadakse infot [[rakutsükkel|rakutsükli]] kohta, näiteks kas rakud on [[mitoos]]is või mitte. Tuumade värvimiseks lahustatakse värv [[PBS]]-is (fosfaatpuhverdatud soolalahuses) ning inkubeeritakse preparaati 10 minutit toatemperatuuril. Pärast immunofluorestsentsiprotokolli läbimist tuleb preparaadid sulustada, et neid saaks mikroskoobis vaadata. Selleks kasutatakse kommertsiaalseid paigaldusmeediume (''mounting medium''), mis kinnitavad proovi katteklaasi ja alusklaasi vahele ning takistavad preparaadist vee aurustumist. On olemas ka paigaldusmeediumid, milles on juba DNA värvid sees. Pärast paigaldusmeediumiga sulustamist peab laskma preparaadil kuivada. Järgmisel päeval on preparaat valmis mikroskoobiga uurimiseks.<ref name="Florian Hoff"/> == Vaata ka == * [[Fluorestsentsmikroskoop]] * [[Antikeha]] * [[Antigeen]] * [[Immunohistokeemia]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Immunoloogia]] [[Kategooria:Spektroskoopia]] 16e0elcoytdz8h7hf4y6qg1s6apo1sn 0 483100 7160663 5670680 2026-05-25T12:13:37Z Amherst99 15496 /* */ 7160663 wikitext text/x-wiki '''Ilmar Ainsaar''' ([[12. august]] [[1919]] [[Tallinn]] – [[15. jaanuar]] [[1978]] [[Melbourne]]) oli eesti luterlik vaimulik [[Austraalia]]s. Ta sündis aastal [[1919]] [[Valga (Liivimaa)|Valgas]]. Valgas lõpetas ta [[progümnaasium]]i. Aastal [[1952]] lõpetas ta [[Pariis]]is [[Sorbonne]]'i ülikooli usuteaduskonna. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]. [[1940]]. aasta suvel asutas ta koos sõpradega salaorganisatsiooni Kobar. 4. juulil [[1941]] algatasid Kobara liikmed vastupanu organiseerimise punastele ja relvade kogumise. Ta heiskas rahvuslipu ka seltsi [[Säde (selts)|Säde]] majale juulis 1941. Hiljem osales ta lahingutegevuses [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegioni]] koosseisus, osaledes lahingutes Izjumi, Hadnitsa ja Valki lahingutes ([[Ukraina]]s), ta sai haavata [[Tšerkassõ kott|Tšerkassõ kotis]] ja evakueeriti piiramisrõngast ühega viimastest transpordilennukitest. Veel osales ta [[Auvere lahing|Auvere]] ja [[Sinimägede lahing]]us. Sügisel [[1944]] [[deserteerumine|deserteerus]] ta Saksa sõjaväest, liikudes koos viie kaaslasega [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Austria]] kaudu Põhja-Itaaliasse, et end lääneliitlastele vangi anda. Ta oli Prantsusmaa eestlaste usuline hooldaja 1950–1954. 6. juunil [[1954]] ordineeris piiskop [[Johan Kõpp]] ta pastoriks. Ta oli aastatel [[1954]]–[[1970]] [[Melbourne'i kogudus]]e õpetaja. == Isiklikku == Ta oli abielus prantslanna Jacqueline'iga<ref>[[Meie Kodu]] 8. veebruar 1978, lk. 11 (surmakuulutused)</ref>, neil oli neli last. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Hanno Ojalo]]. Sõdalase tee: pataljon Narva 1943-1944. Tallinn: Ammukaar, 2017 == Välislingid == *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1328] {{JÄRJESTA:Ainsaar, Ilmar}} [[Kategooria:Austraalia vaimulikud]] [[Kategooria:Melbourne'i koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1978]] ko0diqilwzaemc0yherswui38ax7zu5 7160664 7160663 2026-05-25T12:15:58Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7160664 wikitext text/x-wiki '''Ilmar Ainsaar''' ([[12. august]] [[1919]] [[Tallinn]] – [[15. jaanuar]] [[1978]] [[Melbourne]]) oli eesti luterlik vaimulik [[Austraalia]]s. Ta sündis aastal [[1919]] [[Valga (Liivimaa)|Valgas]]. Valgas lõpetas ta [[progümnaasium]]i. Aastal [[1952]] lõpetas ta [[Pariis]]is [[Sorbonne]]'i ülikooli usuteaduskonna. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]. [[1940]]. aasta suvel asutas ta koos sõpradega salaorganisatsiooni Kobar. 4. juulil [[1941]] algatasid Kobara liikmed vastupanu organiseerimise punastele ja relvade kogumise. Ta heiskas rahvuslipu ka seltsi [[Säde (selts)|Säde]] majale juulis 1941. Hiljem osales ta lahingutegevuses [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegioni]] koosseisus, osaledes lahingutes Izjumi, Hadnitsa ja Valki lahingutes ([[Ukraina]]s), ta sai haavata [[Tšerkassõ kott|Tšerkassõ kotis]] ja evakueeriti piiramisrõngast ühega viimastest transpordilennukitest. Veel osales ta [[Auvere lahing|Auvere]] ja [[Sinimägede lahing]]us. Sügisel [[1944]] [[deserteerumine|deserteerus]] ta Saksa sõjaväest, liikudes koos viie kaaslasega [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Austria]] kaudu Põhja-Itaaliasse, et end lääneliitlastele vangi anda. Ta oli Prantsusmaa eestlaste usuline hooldaja 1950–1954. 6. juunil [[1954]] ordineeris piiskop [[Johan Kõpp]] ta pastoriks. Ta oli aastatel [[1954]]–[[1970]] [[Melbourne'i kogudus]]e õpetaja. == Isiklikku == Ta oli abielus prantslanna Jacqueline'iga<ref>[[Meie Kodu]] 8. veebruar 1978, lk. 11 (surmakuulutused)</ref>, neil oli neli last. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Hanno Ojalo]]. Sõdalase tee: pataljon Narva 1943-1944. Tallinn: Ammukaar, 2017 == Välislingid == *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1328] {{JÄRJESTA:Ainsaar, Ilmar}} [[Kategooria:Austraalia vaimulikud]] [[Kategooria:Melbourne'i koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1978]] 8bh84a8khsmbuorrgwhgkg7q630gqdx 7160666 7160664 2026-05-25T12:18:50Z Amherst99 15496 /* */ 7160666 wikitext text/x-wiki '''Ilmar Ainsaar''' ([[12. august]] [[1919]] [[Tallinn]] – [[15. jaanuar]] [[1978]] [[Melbourne]]) oli eesti luterlik vaimulik [[Austraalia]]s. Ta sündis aastal [[1919]] [[Valga (Liivimaa)|Valgas]]. Valgas lõpetas ta [[progümnaasium]]i. Aastal [[1952]] lõpetas ta [[Pariis]]is [[Sorbonne]]'i ülikooli usuteaduskonna. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]. [[1940]]. aasta suvel asutas ta koos sõpradega salaorganisatsiooni Kobar. 4. juulil [[1941]] algatasid Kobara liikmed vastupanu organiseerimise punastele ja relvade kogumise. Ta heiskas rahvuslipu ka seltsi [[Säde (selts)|Säde]] majale juulis 1941. Hiljem osales ta lahingutegevuses [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegioni]] koosseisus, osaledes lahingutes Izjumi, Hadnitsa ja Valki lahingutes ([[Ukraina]]s), ta sai haavata [[Tšerkassõ kott|Tšerkassõ kotis]] ja evakueeriti piiramisrõngast ühega viimastest transpordilennukitest. Veel osales ta [[Auvere lahing|Auvere]] ja [[Sinimägede lahing]]us. Sügisel [[1944]] [[deserteerumine|deserteerus]] ta Saksa sõjaväest, liikudes koos viie kaaslasega [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Austria]] kaudu Põhja-Itaaliasse, et end lääneliitlastele vangi anda. Ta oli Prantsusmaa eestlaste usuline hooldaja 1950–1954. 6. juunil [[1954]] ordineeris piiskop [[Johan Kõpp]] ta pastoriks. Ta oli aastatel [[1954]]–[[1970]] [[Melbourne'i kogudus]]e õpetaja. ==Tunnustus== *[[Raudrist]]i II klass *Raudristi I klass *Hõbedane [[Rünnakumärk]] *[[Haavatumärk]] *[[Idamedal]] == Isiklikku == Ta oli abielus prantslanna Jacqueline'iga<ref>[[Meie Kodu]] 8. veebruar 1978, lk. 11 (surmakuulutused)</ref>, neil oli neli last. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Hanno Ojalo]]. Sõdalase tee: pataljon Narva 1943-1944. Tallinn: Ammukaar, 2017 == Välislingid == *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1328] {{JÄRJESTA:Ainsaar, Ilmar}} [[Kategooria:Austraalia vaimulikud]] [[Kategooria:Melbourne'i koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1978]] 088cufg48rhaq9npri2rimeay7dlzuy 7160674 7160666 2026-05-25T12:25:45Z Amherst99 15496 /* Kirjandus */ 7160674 wikitext text/x-wiki '''Ilmar Ainsaar''' ([[12. august]] [[1919]] [[Tallinn]] – [[15. jaanuar]] [[1978]] [[Melbourne]]) oli eesti luterlik vaimulik [[Austraalia]]s. Ta sündis aastal [[1919]] [[Valga (Liivimaa)|Valgas]]. Valgas lõpetas ta [[progümnaasium]]i. Aastal [[1952]] lõpetas ta [[Pariis]]is [[Sorbonne]]'i ülikooli usuteaduskonna. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]. [[1940]]. aasta suvel asutas ta koos sõpradega salaorganisatsiooni Kobar. 4. juulil [[1941]] algatasid Kobara liikmed vastupanu organiseerimise punastele ja relvade kogumise. Ta heiskas rahvuslipu ka seltsi [[Säde (selts)|Säde]] majale juulis 1941. Hiljem osales ta lahingutegevuses [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegioni]] koosseisus, osaledes lahingutes Izjumi, Hadnitsa ja Valki lahingutes ([[Ukraina]]s), ta sai haavata [[Tšerkassõ kott|Tšerkassõ kotis]] ja evakueeriti piiramisrõngast ühega viimastest transpordilennukitest. Veel osales ta [[Auvere lahing|Auvere]] ja [[Sinimägede lahing]]us. Sügisel [[1944]] [[deserteerumine|deserteerus]] ta Saksa sõjaväest, liikudes koos viie kaaslasega [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Austria]] kaudu Põhja-Itaaliasse, et end lääneliitlastele vangi anda. Ta oli Prantsusmaa eestlaste usuline hooldaja 1950–1954. 6. juunil [[1954]] ordineeris piiskop [[Johan Kõpp]] ta pastoriks. Ta oli aastatel [[1954]]–[[1970]] [[Melbourne'i kogudus]]e õpetaja. ==Tunnustus== *[[Raudrist]]i II klass *Raudristi I klass *Hõbedane [[Rünnakumärk]] *[[Haavatumärk]] *[[Idamedal]] == Isiklikku == Ta oli abielus prantslanna Jacqueline'iga<ref>[[Meie Kodu]] 8. veebruar 1978, lk. 11 (surmakuulutused)</ref>, neil oli neli last. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Hanno Ojalo]]. Sõdalase tee: pataljon Narva 1943-1944. Tallinn: Ammukaar, 2017 *Hanno Ojalo. Head, kurjad ja ellujääjad. Eesti Diviis elulugudes. Ammukaar, 2026. Lk 120-124. == Välislingid == *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1328] {{JÄRJESTA:Ainsaar, Ilmar}} [[Kategooria:Austraalia vaimulikud]] [[Kategooria:Melbourne'i koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1978]] 9dapi16v7n7mzy2m17q71rxcnyxd17e 7160675 7160674 2026-05-25T12:26:24Z Amherst99 15496 /* Kirjandus */ 7160675 wikitext text/x-wiki '''Ilmar Ainsaar''' ([[12. august]] [[1919]] [[Tallinn]] – [[15. jaanuar]] [[1978]] [[Melbourne]]) oli eesti luterlik vaimulik [[Austraalia]]s. Ta sündis aastal [[1919]] [[Valga (Liivimaa)|Valgas]]. Valgas lõpetas ta [[progümnaasium]]i. Aastal [[1952]] lõpetas ta [[Pariis]]is [[Sorbonne]]'i ülikooli usuteaduskonna. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]. [[1940]]. aasta suvel asutas ta koos sõpradega salaorganisatsiooni Kobar. 4. juulil [[1941]] algatasid Kobara liikmed vastupanu organiseerimise punastele ja relvade kogumise. Ta heiskas rahvuslipu ka seltsi [[Säde (selts)|Säde]] majale juulis 1941. Hiljem osales ta lahingutegevuses [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegioni]] koosseisus, osaledes lahingutes Izjumi, Hadnitsa ja Valki lahingutes ([[Ukraina]]s), ta sai haavata [[Tšerkassõ kott|Tšerkassõ kotis]] ja evakueeriti piiramisrõngast ühega viimastest transpordilennukitest. Veel osales ta [[Auvere lahing|Auvere]] ja [[Sinimägede lahing]]us. Sügisel [[1944]] [[deserteerumine|deserteerus]] ta Saksa sõjaväest, liikudes koos viie kaaslasega [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Austria]] kaudu Põhja-Itaaliasse, et end lääneliitlastele vangi anda. Ta oli Prantsusmaa eestlaste usuline hooldaja 1950–1954. 6. juunil [[1954]] ordineeris piiskop [[Johan Kõpp]] ta pastoriks. Ta oli aastatel [[1954]]–[[1970]] [[Melbourne'i kogudus]]e õpetaja. ==Tunnustus== *[[Raudrist]]i II klass *Raudristi I klass *Hõbedane [[Rünnakumärk]] *[[Haavatumärk]] *[[Idamedal]] == Isiklikku == Ta oli abielus prantslanna Jacqueline'iga<ref>[[Meie Kodu]] 8. veebruar 1978, lk. 11 (surmakuulutused)</ref>, neil oli neli last. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Hanno Ojalo]]. Sõdalase tee: pataljon Narva 1943–1944. Tallinn: Ammukaar, 2017 *Hanno Ojalo. Head, kurjad ja ellujääjad. Eesti Diviis elulugudes. Ammukaar, 2026. Lk 120–124. == Välislingid == *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1328] {{JÄRJESTA:Ainsaar, Ilmar}} [[Kategooria:Austraalia vaimulikud]] [[Kategooria:Melbourne'i koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1978]] 6d6dey8jst1pdfflbj03yribk0t82rs 7160678 7160675 2026-05-25T12:30:05Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7160678 wikitext text/x-wiki '''Ilmar Ainsaar''' ([[12. august]] [[1919]] [[Tallinn]] – [[15. jaanuar]] [[1978]] [[Melbourne]]) oli eesti luterlik vaimulik [[Austraalia]]s. Ta sündis aastal [[1919]] [[Valga (Liivimaa)|Valgas]]. Valgas lõpetas ta [[progümnaasium]]i. Aastal [[1952]] lõpetas ta [[Pariis]]is [[Sorbonne]]'i ülikooli usuteaduskonna. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]. [[1940]]. aasta suvel asutas ta koos sõpradega salaorganisatsiooni Kobar. 4. juulil [[1941]] algatasid Kobara liikmed vastupanu organiseerimise punastele ja relvade kogumise. Ta heiskas rahvuslipu ka seltsi [[Säde (selts)|Säde]] majale juulis 1941. Hiljem osales ta lahingutegevuses [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegioni]] koosseisus, osaledes lahingutes Izjumi, Hadnitsa ja Valki lahingutes ([[Ukraina]]s), ta sai haavata [[Tšerkassõ kott|Tšerkassõ kotis]] ja evakueeriti piiramisrõngast ühega viimastest transpordilennukitest. Veel osales ta [[Auvere lahing|Auvere]] ja [[Sinimägede lahing]]us. Sügisel [[1944]] [[deserteerumine|deserteerus]] ta Saksa sõjaväest, liikudes koos viie kaaslasega [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Austria]] kaudu Põhja-Itaaliasse, et end lääneliitlastele vangi anda. Ta oli Prantsusmaa eestlaste usuline hooldaja 1950–1954. 6. juunil [[1954]] ordineeris piiskop [[Johan Kõpp]] ta pastoriks. Ta oli aastatel [[1954]]–[[1970]] [[Melbourne'i kogudus]]e õpetaja. ==Tunnustus== *[[Raudrist]]i II klass *Raudristi I klass *Hõbedane [[Rünnakumärk]] *[[Haavatumärk]] *[[Idarahvaste medal]] == Isiklikku == Ta oli abielus prantslanna Jacqueline'iga<ref>[[Meie Kodu]] 8. veebruar 1978, lk. 11 (surmakuulutused)</ref>, neil oli neli last. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Hanno Ojalo]]. Sõdalase tee: pataljon Narva 1943–1944. Tallinn: Ammukaar, 2017 *Hanno Ojalo. Head, kurjad ja ellujääjad. Eesti Diviis elulugudes. Ammukaar, 2026. Lk 120–124. == Välislingid == *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1328] {{JÄRJESTA:Ainsaar, Ilmar}} [[Kategooria:Austraalia vaimulikud]] [[Kategooria:Melbourne'i koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1978]] k2rs273lrgsi932pd87vljeo3upndav 7160844 7160678 2026-05-25T15:28:04Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7160844 wikitext text/x-wiki '''Ilmar Ainsaar''' ([[12. august]] [[1919]] [[Tallinn]] – [[15. jaanuar]] [[1978]] [[Melbourne]]) oli eesti luterlik vaimulik [[Austraalia]]s. Ta sündis aastal [[1919]] [[Valga (Liivimaa)|Valgas]]. Valgas lõpetas ta [[progümnaasium]]i. Aastal [[1952]] lõpetas ta [[Pariis]]is [[Sorbonne]]'i ülikooli usuteaduskonna. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]. [[1940]]. aasta suvel asutas ta koos sõpradega salaorganisatsiooni Kobar. 4. juulil [[1941]] algatasid Kobara liikmed vastupanu organiseerimise punastele ja relvade kogumise. Ta heiskas rahvuslipu ka seltsi [[Säde (selts)|Säde]] majale juulis 1941. Hiljem osales ta lahingutegevuses [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegioni]] koosseisus, osaledes lahingutes Izjumi, Hadnitsa ja Valki lahingutes ([[Ukraina]]s), ta sai haavata [[Tšerkassõ kott|Tšerkassõ kotis]] ja evakueeriti piiramisrõngast ühega viimastest transpordilennukitest. Veel osales ta [[Auvere lahing|Auvere]] ja [[Sinimägede lahing]]us. Sügisel [[1944]] [[deserteerumine|deserteerus]] ta Saksa sõjaväest, liikudes koos viie kaaslasega [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Austria]] kaudu Põhja-Itaaliasse, et end lääneliitlastele vangi anda. Ta oli Prantsusmaa eestlaste usuline hooldaja 1950–1954. 6. juunil [[1954]] ordineeris piiskop [[Johan Kõpp]] ta pastoriks. Ta oli aastatel [[1954]]–[[1970]] [[Melbourne'i kogudus]]e õpetaja. ==Tunnustus== *[[Raudrist]]i II klass *Raudristi I klass *Hõbedane [[Rünnakumärk]] *[[Haavatumärk]] *[[Idarahvaste medal]] == Isiklikku == Ta oli abielus prantslanna Jacqueline'iga<ref>[[Meie Kodu]] 8. veebruar 1978, lk. 11 (surmakuulutused)</ref>, neil oli neli last. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Hanno Ojalo]]. Sõdalase tee: pataljon Narva 1943–1944. Tallinn: Ammukaar, 2017 *Hanno Ojalo. Head, kurjad ja ellujääjad. Eesti Diviis elulugudes. Ammukaar, 2026. Lk 120–124. == Välislingid == *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1328] {{JÄRJESTA:Ainsaar, Ilmar}} [[Kategooria:Austraalia vaimulikud]] [[Kategooria:Melbourne'i koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1978]] e59ztubew7q6w8se3ad46oyn7pz8pix 0 486785 7160751 6130241 2026-05-25T14:11:51Z Haiba raamatukogu 230285 Haiba raamatukogu 7160751 wikitext text/x-wiki '''Kernu raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] (enne 2017. aasta haldusreformi [[Kernu vald|Kernu vallas]] ja kandis nime ''Kernu vallaraamatukogu'') [[Haiba]] külas Haiba lastekodu ruumides. Raamatukogu juhataja on [[Kaija Kruusmaa]]<ref name="eru.lib.ee">https://web.archive.org/web/20171125173930/http://eru.lib.ee/www/index.php/component/contact/contact/213-harjumaa-rahvaraamatukogud/316-kernu-vallaraamatukogu?Itemid=293 (vaadatud 25.11.2017)</ref>. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://kernuraamatukogu.weebly.com/ Raamatukogu koduleht] {{koord}} {{JÄRJESTA:Haiba raamatukogu}} [[Kategooria:Harju maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Saue vald]] j5fqpo1akgitmt80oipndjeatqx6354 7160762 7160751 2026-05-25T14:19:25Z Haiba raamatukogu 230285 7160762 wikitext text/x-wiki '''Haiba raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] (enne 2017. aasta haldusreformi [[Kernu vald|Kernu vallas]] ja kandis nime ''Kernu vallaraamatukogu'') [[Haiba]] külas Haiba halduskeskuse ruumides. name="eru.lib.ee">https://web.archive.org/web/20171125173930/http://eru.lib.ee/www/index.php/component/contact/contact/213-harjumaa-rahvaraamatukogud/316-kernu-vallaraamatukogu?Itemid=293 (vaadatud 25.11.2017)</ref>. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://haiba@saueraamatukogud.ee {{koord}} {{JÄRJESTA:Haiba raamatukogu}} [[Kategooria:Harju maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Saue vald]] 4ew8y8lxbu8wavgnca2ic2ukvtev35w 0 487151 7160660 6133025 2026-05-25T12:12:53Z Pillenaur 230274 Täpsustasin nime, eemaldasin juhataja nime. 7160660 wikitext text/x-wiki '''Maidla haruraamatukogu''' on Lüganuse Valla Raamatukogu harukogu [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] [[Savala]] külas. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] h7m27e1c4bd52kh2vsc6609teklxppb 0 488119 7160665 7130493 2026-05-25T12:16:11Z Pillenaur 230274 Nime, struktuuri, juhatajat. 7160665 wikitext text/x-wiki '''Lüganuse Valla Raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] Kiviõli linnas. Raamatukogu keskraamatukogu on Kiviõli Linnaraamatukogu. Raamatukogul on neli haruraamatukogu: *[[Maidla raamatukogu|Maidla haruraamatukogu]] *[[Püssi raamatukogu|Püssi haruraamatukogu]] *Lüganuse haruraamatukogu *Sonda haruraamatukogu Raamatukogu juhataja on Pille Naur ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * https://lyganuse.ee/haridus-kultuur-ja-sport/kultuur/luganuse-valla-raamatukogu/ [[Kategooria:Ida-Viru maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] amwd22ijun54xmb22f7ma1v9on5vjjn 0 500774 7160870 6417161 2026-05-25T15:41:06Z Sillerkiil 58396 7160870 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lilium candidum.jpg|pisi]] '''Madonnaliilia''' (''Lilium candidum'') ehk '''valge liilia''' on taimeliik [[liilia]] perekonnas ning on üks vanemaid kultuuriliiliad. == Levila == Peamiselt kasvab [[Balkani riigid|Balkani maades]] ning Kesk- ja Ida-Euroopas: [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Itaalia|Itaalias]] ja [[Ukraina|Ukrainas]]. Arvatavasti pärineb [[Türgi]] ja [[Afganistan|Afganistani]] poolkõrbelistelt aladelt, kust jõudis tõenäoliselt [[Foiniiklased|foiniiklastega]] [[Kartaago|Kartaagosse]] ja [[Kreeka|Kreekasse]], kust omakorda jõudis roomlaste vahendusel [[Inglismaa|Inglismaale]]. == Morfoloogia == Hiliskevadel tärkavad tõrvikut meenutavad lehtedega kaetud varred, millel arenevad iseloomuliku lõhnaga õiekobarad. Igas kobaras on 5–10 valget trompetikujulist õit, mille keskel on pikad kollased [[Tolmukas|tolmukad]]. Madonnaliilia sibulad koosnevad tihedatest ja lihakatest sibulasoomustest. == Kasvatamine == Madonnaliiliaid on kasvatatud sajandeid.<ref name="gardenia">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.gardenia.net/plant/lilium-candidum-madonna-lily|Pealkiri=Lilium Candidum|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Eelistavad hea drenaažiga, huumuserikast ja viljakat [[Liivsavimullad|liivsavimulda]]. Kasvukohaks on parim tuulevaikne päikesepaisteline koht, kuid talub ka varju. Kasvab hästi nii happelises kui ka aluselises mullas, kuid eelistab pigem viimast. Üldiselt on madonnaliilia vastupidav liik kuid on vastuvõtlik seenhaigustele.<ref name="pfaf">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.pfaf.org/User/plant.aspx?latinname=Lilium+candidum|Pealkiri=Lilium candidum L|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-08-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180818182140/https://pfaf.org/User/plant.aspx?latinname=Lilium+candidum|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="drhauschka" />[[Fail:Lilium candidum (14249024957).jpg|pisi|[[Fail:01-Lilium candidum madonna lily.jpg|pisi]]]]Parim aeg madonnaliilia sibulate istutamiseks on augusti lõpus või septembri alguses.<ref name="pfaf" /> Madonnaliilia sibul on varrejuurteta, mis tähendab, et istutada tuleb suhteliselt maapinna lähedale, nii et sibula tipp oleks ainult õhukeselt kaetud (kuni 3 cm).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/madonnaliilia-ei-hakanud-oitsema?id=28451555|Pealkiri=Madonnaliilia|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Taimed õitsevad juunis ja juulis ning eritavad tugevat ja magusat aroomi.<ref name="drhauschka">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.dr.hauschka.com/en_DE/knowledge-base/medicinal-plant-facts/madonna-lily/|Pealkiri=Raw materials: Madonna lily|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Õied on silmatorkavad ka ööpimeduses, valendavad kuuvalgel.<ref name="gardenia" /> == Mürgisus == Madonnaliilia on mürgine taim. Eriliselt tundlikud madonnaliilia mürgisusele on kassid, kellele võib mürgistus lõppeda surmaga. Seega pole soovitatav kasvatada madonnaliiliaid majapidamistes ja aedades, kus on kassid. Samuti ei tasu kuivatatud lilli hoida kassidele ligipääsetavates kohtades, kus nad võivad kokku puutuda õietolmuga, mida end hiljem puhastades sisse söövad. Mürgistussümptomite hulka kuuluvad oksendamine, uimasus ja söögiisu kadumine. Ravita jätmise korral põhjustab neerude ja maksa ülesütlemist, mis omakorda viib surmani. Võimaliku mürgistuse korral pöörduda kiiresti loomaarsti poole. Inimesele väikeses koguses surmavalt ohtlik pole. Põhjustab maoärritust, oksendamist, peavalu, nägemise hägustumist ja nahaärritust. == Kultuuris == Esimeste kristlaste aegadest on seda taime peetud [[Maarja|neitsi Maarja]] lilleks ning kujutatud kui puhtuse ja süütuse sümbolit. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Liilialised]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] f03933o7m38f6qmh911oc3bhfgoshrc 0 504563 7160692 6673083 2026-05-25T12:40:50Z ~2026-30199-00 229874 7160692 wikitext text/x-wiki '''Jüri Leesment''' (sündinud [[5. märts]]il [[1961]] [[Jõgeva]]l) on eesti luuletaja ja ajakirjanik. Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[1985]]. aastal eesti keele ja kirjanduse erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH12.HTM |vaadatud=2018-05-25 |arhiivimisaeg=2017-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170629140224/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH12.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> Muu hulgas on ta kirjutanud sõnad [[Alo Mattiisen]]i [[Viis isamaalist laulu|isamaalistele lauludele]]. Nende seas on "[[Ei ole üksi ükski maa]]", "[[Eestlane olen ja eestlaseks jään]]", "Isamaa ilu hoieldes" jt. Tema tekste on viisistanud [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]], [[Riho Sibul]], [[Indrek Kalda]], [[Andres Valkonen]] jt. Avaldanud luulekogud "Vihm ei võõrasta" (1990), "Saada mind kiusatusse" (2007), "Täna mängime elu" (2018) ja "Need kel pole ükstapuha" (2024) ning koos [[Paavo Kangur]]iga elulooraamatu "Mässav vabaduslaulik" (2018) ning koostanud koos [[Toomas Muru]]ga raamatu "Ajaga silmitsi" (2010). Töötanud ajakirja [[Kultuur ja Elu]] ning ajalehtede [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]], [[Tartu Linnaleht]] ja [[Viimsi Teataja]] peatoimetajana, [[Maaleht|Maalehe]] arvamustoimetajana, [[Raadio Vaba Euroopa]] kommentaatorina, [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] arhiivi juhatajana ja [[Siseministeerium]]i nõunikuna. == Tunnustus == * 2000 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3362}}</ref> * [[2010]] iseseisvuse taastamise tänukivi (koos [[Alo Mattiisen|Alo Mattiiseniga]] (postuumselt))<ref>[https://menu.err.ee/855136/vabariigi-taastamise-tanukivi-kuulub-tanavu-ivo-linnale "Vabariigi taastamise tänukivi kuulub tänavu Ivo Linnale"] menu.err.ee, 20. august 2018</ref> * 2011 Jõgeva linna vapimärk * 2026 Kultuuripartnerluse SA märkamise preemia == Isiklikku == Jüri Leesment ja [[Alo Mattiisen]] olid koolis pinginaabrid ning töötasid hilisemas elus palju koos. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Leesment, Jüri}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] f5jexyreehvnbwy940c4re408488ced 0 506996 7160832 6220790 2026-05-25T15:21:10Z Sillerkiil 58396 /* Vastunäidustused ja ohud */ 7160832 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sinine käoking | pilt = Aconitum napellus 230705.jpg|pildi_seletus= | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Tulikalaadsed]] ''Ranunculales'' | sugukond = [[Tulikalised]] ''Ranunculaceae'' | perekond = [[Käoking]] ''Aconitum'' | liik = '''Sinine käoking''' | binaarne = ''Aconitum napellus'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]] }} '''Sinine käoking''' (''Aconitum napellus'') on [[Tulikalised|tulikaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[käoking]]a [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[mitmeaastane rohttaim]]. Taim on surmavalt mürgine. Sinine käoking on aedades ja elamute ümber kasvatatav mitmeaastane ilutaim. Tema rahvapärased nimetused on kassipätid, kingalill, kalevikübar, aidamehed, ingliking, raudkübar, tormikübar, tuiupätid, aed-käoking.<ref name=":0" /> == Kasvukohad == Sinine käoking on levinud enamasti [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]]ja [[Kesk-Euroopa]]s; areaal ulatub [[Rootsi|Põhja-Rootsini]], läänes [[Portugal]]ini, lõunas [[Püreneed]]eni ja idas [[Karpaadid|Karpaatideni]]. [[Eesti|Eestis]] kasvatatakse teda [[Ilutaim|ilutaimena]], võib ka kergesti metsistuda.<ref name=":1" /> Kõik käokingad on külmakindlad ja vähenõudlikud taimed. Ühtviisi hästi tunnevad nad end valgustatud kui ka varjulises kasvukohas. Väänleva välimusega taimed kasvavad ja õitsevad paremini varjulises kohas. Ei talu päikesepaistelist ja liiga sooja kasvukohta.<ref name=":2" /> == Botaaniline kirjeldus == [[Fail:Aconitum napellus sinine käoking avanemata õied estonia.png|pisi|Sinise käokinga avanemata õied]] Sinine käoking on 50–150 cm kõrgune [[Rohttaimed|rohttaim]], tugeva naeritaolise lihaka juurikaga. [[Vars]] on püstine, tugev, paljas või kaetud liibunud karvadega. [[Leht|Lehed]] sõrmjagused, 5–7 osaga, piklike, lineaarsete, süstjate või tömpide tipmetega. [[Õis|Õied]] on ebakorrapärased, violetsed, harvemini sinised, punakad, valkjad, lapilised; ülemine [[õieleht]] on kiiverjas, paaditaoline või poolkerajas, ülal kumerdunud, alumised õielehed on tömbid, enamasti süstjad. Õied moodustavad varre ladvas tiheda kobara.<ref name=":0" /> Õitseb alates juuni lõpust 30–35 päeva. Viljad küpsevad septembris. Talvekatet ei vaja.<ref name=":2" /> Vili paljuseemneline kogukukkur.<ref name=":1" /> Paljundatakse seemnetega ja puhma jagamise teel. Kasvatatakse põõsaste läheduses, üksikult istutatuna, peenras ja lõikkelillena.<ref name=":2" /> == Droog == Sinise käokinga droogiks kasutatakse [[juur]]i ja [[mugul]]aid. Neid kogutakse kogu [[Vegetatsiooniperiood|vegetatsiooniperioodi]] jooksul või sügisel; pestakse, tükeldatakse ja kuivatatakse temperatuuril 60–70 °C. Teistel käokinga liikidel kasutatakse ka ürti, mida kogutakse maist kuni juuni alguseni, maapealne osa lõigatakse maha 4–5 cm kõrguselt maapinnast.<ref name=":1" /> [[Fail:Aconitum napellus sinine käoking seemned estonia.JPG|pisi|Seemned]] === Keemiline koostis === Sinine käoking sisaldab umbes 1% diterpeenseid alkaloide: akonitiini, mesakonitiini, hüpakonitiini, N–desetüülakonitiini, oksoakonitiini, neopelliini, napelliini, neoliini.<ref name=":1" /> Akonitiini sisaldus on 0,18–3,0%, droogis peab see olema vähemalt 0,8%.<ref name=":0" /> Juures sisaldub rohkesti suhkruid, enamasti tärklist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jean Bruneton|pealkiri=Pharmacognosy, Phytochemistry, Medicinal Plants|aasta=1999|koht=Pariis|kirjastus=Intercept Ltd|lehekülg=1052}}</ref> == Kasutamine == === Kasutamine ravimtaimena === Käokinga tarvitatakse raviks ainult arsti ettekirjutusel. Kasutatakse alkoholleotisena välispidiselt radikuliidi, neuralgia ja reumatismi korral, Suure mürgisuse tõttu on kasutamine ohtlik.<ref name=":0" /> Käokinga alkaloididel on valu vaigistav, põletikuvastane, palavikku alandav ja südame arütmia vastane toime. Käokingatinktuur (''Aconiti tinctura)'' valmistatakse alkoholiga vahekorras 1:10, sisaldab 0,045–0,055% alkaloide; tarvitada 0,6 g ööpäevas. Homöopaatias tarvitusel ägedate põletike, nendega kaasneva südamepekslemise ja südame arütmia leevendamiseks.<ref name=":1" /> === Vastunäidustused ja ohud === Sinine käoking on Euroopa üks mürgisemaid taimi. Taimemahla nahale sattumisel tungib see läbi naha ja tekitab algul lööbe ning seejärel raske [[Mürgistus|mürgistuse]]. Taimeosade närimine kutsub esile mürgistuse mõne minuti jooksul. Surmavaks annuseks inimesel loetakse 2–4 grammi juuremugulaid. Lastel on see kogus veel väiksem.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri=Farmakognoosia|aasta=2010|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=}}</ref> Mürgistusnähtudeks on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, ajutalitluse häired, nägemishäired, südamerütm häirub, kuuma- ja külmahoogude vaheldumine, krambid. Surma põhjuseks on südame- ja hingamislihaste halvatus. Mürgistusnähud võivad ilmneda isegi preparaadi raviannustes tarvitamisel.<ref name=":1" /> Ei soovitata kasvatada ilutaimena, eriti lastega peredes. Taime ei soovitata murda, muljuda ega tarvitada seespidiselt.<ref name=":1" /> == Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=J.Tammeorg; O.Kook; G.Vilbaste|pealkiri="Eesti NSV ravimtaimed"|aasta=1975|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=78}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri="Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eest Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=24}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|autor=Bolshaja Poljanka|url=https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=415|pealkiri=Sinine käoking Blue Aconitum napellus Aconitum napellus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-04-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180427184116/https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=415|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Tulikalised]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] o1ewg02jkun271b9hxg0y655rlqc6cu 7160835 7160832 2026-05-25T15:22:43Z Sillerkiil 58396 7160835 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sinine käoking | pilt = Aconitum napellus 230705.jpg|pildi_seletus= | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Tulikalaadsed]] ''Ranunculales'' | sugukond = [[Tulikalised]] ''Ranunculaceae'' | perekond = [[Käoking]] ''Aconitum'' | liik = '''Sinine käoking''' | binaarne = ''Aconitum napellus'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]] }} '''Sinine käoking''' (''Aconitum napellus'') on [[Tulikalised|tulikaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[käoking]]a [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[mitmeaastane rohttaim]]. Taim on surmavalt mürgine. Sinine käoking on aedades ja elamute ümber kasvatatav mitmeaastane ilutaim. Tema rahvapärased nimetused on kassipätid, kingalill, kalevikübar, aidamehed, ingliking, raudkübar, tormikübar, tuiupätid, aed-käoking.<ref name=":0" /> == Kasvukohad == Sinine käoking on levinud enamasti [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]]ja [[Kesk-Euroopa]]s; areaal ulatub [[Rootsi|Põhja-Rootsini]], läänes [[Portugal]]ini, lõunas [[Püreneed]]eni ja idas [[Karpaadid|Karpaatideni]]. [[Eesti|Eestis]] kasvatatakse teda [[Ilutaim|ilutaimena]], võib ka kergesti metsistuda.<ref name=":1" /> Kõik käokingad on külmakindlad ja vähenõudlikud taimed. Ühtviisi hästi tunnevad nad end valgustatud kui ka varjulises kasvukohas. Väänleva välimusega taimed kasvavad ja õitsevad paremini varjulises kohas. Ei talu päikesepaistelist ja liiga sooja kasvukohta.<ref name=":2" /> == Botaaniline kirjeldus == [[Fail:Aconitum napellus sinine käoking avanemata õied estonia.png|pisi|Sinise käokinga avanemata õied]] Sinine käoking on 50–150 cm kõrgune [[Rohttaimed|rohttaim]], tugeva naeritaolise lihaka juurikaga. [[Vars]] on püstine, tugev, paljas või kaetud liibunud karvadega. [[Leht|Lehed]] sõrmjagused, 5–7 osaga, piklike, lineaarsete, süstjate või tömpide tipmetega. [[Õis|Õied]] on ebakorrapärased, violetsed, harvemini sinised, punakad, valkjad, lapilised; ülemine [[õieleht]] on kiiverjas, paaditaoline või poolkerajas, ülal kumerdunud, alumised õielehed on tömbid, enamasti süstjad. Õied moodustavad varre ladvas tiheda kobara.<ref name=":0" /> Õitseb alates juuni lõpust 30–35 päeva. Viljad küpsevad septembris. Talvekatet ei vaja.<ref name=":2" /> Vili paljuseemneline kogukukkur.<ref name=":1" /> Paljundatakse seemnetega ja puhma jagamise teel. Kasvatatakse põõsaste läheduses, üksikult istutatuna, peenras ja lõikkelillena.<ref name=":2" /> == Droog == Sinise käokinga droogiks kasutatakse [[juur]]i ja [[mugul]]aid. Neid kogutakse kogu [[Vegetatsiooniperiood|vegetatsiooniperioodi]] jooksul või sügisel; pestakse, tükeldatakse ja kuivatatakse temperatuuril 60–70 °C. Teistel käokinga liikidel kasutatakse ka ürti, mida kogutakse maist kuni juuni alguseni, maapealne osa lõigatakse maha 4–5 cm kõrguselt maapinnast.<ref name=":1" /> [[Fail:Aconitum napellus sinine käoking seemned estonia.JPG|pisi|Seemned]] === Keemiline koostis === Sinine käoking sisaldab umbes 1% diterpeenseid alkaloide: akonitiini, mesakonitiini, hüpakonitiini, N–desetüülakonitiini, oksoakonitiini, neopelliini, napelliini, neoliini.<ref name=":1" /> Akonitiini sisaldus on 0,18–3,0%, droogis peab see olema vähemalt 0,8%.<ref name=":0" /> Juures sisaldub rohkesti suhkruid, enamasti tärklist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jean Bruneton|pealkiri=Pharmacognosy, Phytochemistry, Medicinal Plants|aasta=1999|koht=Pariis|kirjastus=Intercept Ltd|lehekülg=1052}}</ref> == Kasutamine == === Kasutamine ravimtaimena === Käokinga tarvitatakse raviks ainult arsti ettekirjutusel. Kasutatakse alkoholleotisena välispidiselt radikuliidi, neuralgia ja reumatismi korral, Suure mürgisuse tõttu on kasutamine ohtlik.<ref name=":0" /> Käokinga alkaloididel on valu vaigistav, põletikuvastane, palavikku alandav ja südame arütmia vastane toime. Käokingatinktuur (''Aconiti tinctura)'' valmistatakse alkoholiga vahekorras 1:10, sisaldab 0,045–0,055% alkaloide; tarvitada 0,6 g ööpäevas. Homöopaatias tarvitusel ägedate põletike, nendega kaasneva südamepekslemise ja südame arütmia leevendamiseks.<ref name=":1" /> === Vastunäidustused ja ohud === Sinine käoking on Euroopa üks mürgisemaid taimi. Taimemahla nahale sattumisel tungib see läbi naha ja tekitab algul lööbe ning seejärel raske [[Mürgistus|mürgistuse]]. Taimeosade närimine kutsub esile mürgistuse mõne minuti jooksul. Surmavaks annuseks inimesel loetakse 2–4 grammi juuremugulaid. Lastel on see kogus veel väiksem.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri=Farmakognoosia|aasta=2010|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=}}</ref> Mürgistusnähtudeks on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, ajutalitluse häired, nägemishäired, südamerütm häirub, kuuma- ja külmahoogude vaheldumine, krambid. Surma põhjuseks on südame- ja hingamislihaste halvatus. Mürgistusnähud võivad ilmneda isegi preparaadi raviannustes tarvitamisel.<ref name=":1" /> Ei soovitata kasvatada ilutaimena, eriti lastega peredes. Taime ei soovitata murda, muljuda ega tarvitada seespidiselt.<ref name=":1" /> == Vaata ka == * [[kollane käoking]] == Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=J.Tammeorg; O.Kook; G.Vilbaste|pealkiri="Eesti NSV ravimtaimed"|aasta=1975|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=78}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri="Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eest Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=24}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|autor=Bolshaja Poljanka|url=https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=415|pealkiri=Sinine käoking Blue Aconitum napellus Aconitum napellus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-04-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180427184116/https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=415|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Tulikalised]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] 5nkl3rgjr9v0jx83a38yh2vvo40syn5 0 513084 7160918 7160257 2026-05-25T17:10:53Z Raamaturott 56450 7160918 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur |nimi=John Stones |pilt=1 john stones 2015 (cropped).jpg |pildi_suurus= |pildiallkiri=John Stones (2015) |täisnimi=John Stones |sünniaeg={{süv|1994|5|28}} |sünnilinn=[[Barnsley]] |sünnimaa=[[Inglismaa]] |surmaaeg= |surmalinn= |surmamaa= |pikkus=188 cm |positsioon=[[keskkaitsja]], [[kaitsev poolkaitsja]] |koduklubi= |särginumber= |noorteaastad1=2001–2011 |noorteklubi1=[[Barnsley FC]] |aastad1=2011–2013 |mänge1=24 |väravaid1=0 |klubi1=[[Barnsley FC]] |aastad2=2013–2016 |mänge2=77 |väravaid2=1 |klubi2=[[Everton FC]] |aastad3=2016–2026 |mänge3=180 |väravaid3=10 |klubi3=[[Manchester City FC|Manchester City]] |mänge_kokku= |väravaid_kokku= |klubi_seisuga=24. mai 2026 |koondiseaastad1=2012–2013 |koondisemänge1=3 |koondiseväravaid1=0 |koondis1=Inglismaa U-19 |koondiseaastad2=2013 |koondisemänge2=2 |koondiseväravaid2=0 |koondis2=Inglismaa U-20 |koondiseaastad3=2013–2015 |koondisemänge3=12 |koondiseväravaid3=0 |koondis3=Inglismaa U-21 |koondiseaastad4=2014– |koondisemänge4=87 |koondiseväravaid4=3 |koondis4=[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |koondis_seisuga=17. november 2025 |treeneriaastad1= |treeneriklubi1=}} '''John Stones''' (sündinud [[28. mai]]l [[1994]] [[Barnsley]]s) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2016–2026 mängis ta Inglismaa kõrgliigaklubis [[Manchester City]], kellega tuli kuus korda Inglismaa meistriks. == Koondisekarjäär == Stones kuulus Inglismaa alla 20-aastaste koondisse 2013. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel. Debüüdi Inglismaa rahvuskoondises tegi ta 30. mail 2014 [[sõprusmäng]]us [[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] vastu. Stones valiti Inglismaa koondisse [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlusteks]]. Üheski mängus ta platsile ei pääsenud. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] teises alagrupimängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu lõi ta esimese värava koondise särgis. Samas mängus lõi ta ka teise värava.<ref>[https://sport.err.ee/841838/avapoolajal-viis-varavat-loonud-inglismaa-materdas-panamat "Avapoolajal viis väravat löönud Inglismaa materdas Panamat"]. sport.err.ee. 24.6.2018. Vaadatud 9.7.2018</ref> == Saavutused == ;Manchester City *[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]], [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–21]], [[Premier League'i hooaeg 2021–2022|2021–22]], [[Premier League'i hooaeg 2022–2023|2022–23]], [[Premier League'i hooaeg 2023–2024|2023–24]] *[[FA Cup]]: 2018–19, 2022–23, 2025–26 *[[EFL Cup]]: 2017–18, 2019–20, 2025–26 *[[FA Community Shield]]: 2018, 2019 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2022–2023|2022–23]] *[[UEFA Superkarikas]]: 2023 *[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2023 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.mancity.com/john-stones Profiil Manchester City F.C. kodulehel] {{UEFA Euro 2016 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}} {{UEFA Euro 2020 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Inglismaa koondis}} {{UEFA Euro 2024 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Inglismaa koondis}} {{JÄRJESTA:Stones, John}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Barnsley FC mängijad]] [[Kategooria:Everton FC mängijad]] [[Kategooria:Manchester City mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] qo1s0q5emn511df3jcszwegfxu9wrjj 0 513533 7160743 7160156 2026-05-25T13:53:07Z Teomees 97479 /* Alagrupimängud */ 7160743 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br/>Coupe du Monde de la FIFA 2026<br>Copa Mundial de la FIFA 2026 | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri= | võõrustaja = [[Ameerika Ühendriigid]]<br>[[Kanada]]<br>[[Mehhiko]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = [[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]] | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. maailmameistrivõistlused [[jalgpall]]is, mis toimuvad [[juuni]]s ja [[juuli]]s [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Mänge võõrustavad 16 [[Põhja-Ameerika]] linna ning see on esimene kord, kui jalgpalli maailmameistrivõistlusi korraldavad kolm riiki. == Võistluste korraldamine == 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem osales maailmameistrivõistlustel 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentiina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta turniiride 32 päeva.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- ! scope="col" | Linn ! scope="col" | Staadion ! scope="col" | Mahutavus ! scope="col" class="unsortable" | Pilt |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi]] linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | '''94&nbsp;000''' | [[File:Cowboys stadium inside view 4.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | '''83&nbsp;000''' | [[File:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | '''82&nbsp;500''' | [[File:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | '''75&nbsp;000''' | [[File:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' | '''73&nbsp;000''' | [[File:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | '''72&nbsp;000''' | [[File:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' | '''71&nbsp;000''' | [[File:Entering Levi's Stadium.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | '''70&nbsp;000''' | [[File:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' | '''69&nbsp;000''' | [[File:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | '''69&nbsp;000''' | [[File:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' | '''65&nbsp;000''' | [[File:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|frameless|Gillette Stadium]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | '''65&nbsp;000''' | [[File:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | '''54&nbsp;000''' | [[File:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | '''53&nbsp;500''' | [[File:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | '''48&nbsp;000''' | [[File:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' | '''45&nbsp;000''' | [[File:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|frameless]] |} == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimub 11. juunil 2026 Méxicos Estadio Azteca staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval Inglewoodis SoFi staadionil, vastaseks [[Paraguai]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} == Viited == {{Viited}} {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] r9lja697347sujsl48xlcesncssdc2h 7160747 7160743 2026-05-25T14:08:33Z Teomees 97479 /* Alagrupimängud */ 7160747 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br/>Coupe du Monde de la FIFA 2026<br>Copa Mundial de la FIFA 2026 | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri= | võõrustaja = [[Ameerika Ühendriigid]]<br>[[Kanada]]<br>[[Mehhiko]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = [[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]] | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. maailmameistrivõistlused [[jalgpall]]is, mis toimuvad [[juuni]]s ja [[juuli]]s [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Mänge võõrustavad 16 [[Põhja-Ameerika]] linna ning see on esimene kord, kui jalgpalli maailmameistrivõistlusi korraldavad kolm riiki. == Võistluste korraldamine == 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem osales maailmameistrivõistlustel 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentiina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta turniiride 32 päeva.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- ! scope="col" | Linn ! scope="col" | Staadion ! scope="col" | Mahutavus ! scope="col" class="unsortable" | Pilt |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi]] linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | '''94&nbsp;000''' | [[File:Cowboys stadium inside view 4.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | '''83&nbsp;000''' | [[File:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | '''82&nbsp;500''' | [[File:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | '''75&nbsp;000''' | [[File:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' | '''73&nbsp;000''' | [[File:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | '''72&nbsp;000''' | [[File:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' | '''71&nbsp;000''' | [[File:Entering Levi's Stadium.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | '''70&nbsp;000''' | [[File:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' | '''69&nbsp;000''' | [[File:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | '''69&nbsp;000''' | [[File:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' | '''65&nbsp;000''' | [[File:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|frameless|Gillette Stadium]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | '''65&nbsp;000''' | [[File:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | '''54&nbsp;000''' | [[File:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | '''53&nbsp;500''' | [[File:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | '''48&nbsp;000''' | [[File:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' | '''45&nbsp;000''' | [[File:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|frameless]] |} == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimub 11. juunil 2026 Méxicos Estadio Azteca staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval Inglewoodis SoFi staadionil, vastaseks [[Paraguai]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Holland}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} == Viited == {{Viited}} {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] naw1swmkr2a9so2wz0k79490bs9w0qd 7160765 7160747 2026-05-25T14:21:06Z Teomees 97479 7160765 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br/>Coupe du Monde de la FIFA 2026<br>Copa Mundial de la FIFA 2026 | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri= | võõrustaja = [[Ameerika Ühendriigid]]<br>[[Kanada]]<br>[[Mehhiko]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = [[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]] | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. maailmameistrivõistlused [[jalgpall]]is, mis toimuvad [[juuni]]s ja [[juuli]]s [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Mänge võõrustavad 16 [[Põhja-Ameerika]] linna ning see on esimene kord, kui jalgpalli maailmameistrivõistlusi korraldavad kolm riiki. == Võistluste korraldamine == 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem osales maailmameistrivõistlustel 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentiina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta turniiride 32 päeva.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- ! scope="col" | Linn ! scope="col" | Staadion ! scope="col" | Mahutavus ! scope="col" class="unsortable" | Pilt |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi]] linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | '''94&nbsp;000''' | [[File:Cowboys stadium inside view 4.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | '''83&nbsp;000''' | [[File:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | '''82&nbsp;500''' | [[File:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | '''75&nbsp;000''' | [[File:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' | '''73&nbsp;000''' | [[File:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | '''72&nbsp;000''' | [[File:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' | '''71&nbsp;000''' | [[File:Entering Levi's Stadium.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | '''70&nbsp;000''' | [[File:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' | '''69&nbsp;000''' | [[File:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | '''69&nbsp;000''' | [[File:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' | '''65&nbsp;000''' | [[File:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|frameless|Gillette Stadium]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | '''65&nbsp;000''' | [[File:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | '''54&nbsp;000''' | [[File:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | '''53&nbsp;500''' | [[File:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | '''48&nbsp;000''' | [[File:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' | '''45&nbsp;000''' | [[File:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|frameless]] |} == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimub 11. juunil 2026 Méxicos Estadio Azteca staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval Inglewoodis SoFi staadionil, vastaseks [[Paraguai]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Holland}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Belgia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Egiptus}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uus-Meremaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} == Viited == {{Viited}} {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] aqdl9qfg58spagjrmxtgbst3tjj0m7m 0 513814 7161092 6981710 2026-05-25T23:48:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161092 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} {{Väeüksus | nimi = Special Air Service | pilt = SNN2227SAS-280 536049a.jpg|pildisuurus=180px | pildiallkiri = | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = 1941–1945; 1947–...<ref name="m22" /><ref name="sb16" /><ref name="sb18" /> | riik = {{Pisilipp|Suurbritannia}} | kuuluvus = [[Ühendkuningriigi eriväed]] | haru = [[Briti armee]] | liik = [[erioperatsioonide väed]] | ülesanne = [[erioperatsioonid]] | suurus = 3 [[rügement]]i | alluv = | garnison = {{Lihtloend| * 21 SAS: [[Regent's Park Barracks]], [[London]]<ref name="Rayment" /> * 22 SAS: [[Stirling Lines]], [[Hereford]]<ref name="Rayment" /> * 23 SAS: [[Birmingham]], [[West Midlands]]<ref name="Rayment" /> }} | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = "[[Who Dares Wins]]"<ref name="Griffin02" /> | värvid = | värvisilt = | marss = kiire: "Marche des Parachutistes Belges" <ref name="Griffin02" /><br>aeglane: "[[Lili Marlene]]"<ref name="Griffin02" /> | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Teine maailmasõda]]<br> [[Malai kriis]]<br> [[Iraani saatkonna pantvangikriis]]<br> [[Falklandsi sõda]]<br> [[Põhja-Iirimaa konflikt]]<br> [[Lahesõda]]<br> [[NATO osalus Bosnia sõjas]]<br> [[Sierra Leone kodusõda]]<br> [[Afganistani sõda (2001–)|Afganistani sõda]]<br> [[Iraagi sõda]]<br> [[NATO sekkumine Liibüa kodusõtta]]<br> [[Rahvusvaheline sõjaline koalitsioon ISIL-i vastu]] | lahingusilt = Lahingud ja operatsioonid | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = [[välimarssal]] [[Charles Guthrie, Craigiebanki parun Guthrie|Lord Guthrie]]<ref name="i9P1T" /><ref name="80AmH" /> | rügemendi_kolonel_silt = [[Kolonelkomandant]] | märkimisväärsed_ülemad = [[kolonelleitnant]] [[David Stirling]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''Special Air Service''' ('''SAS''') on [[Briti armee]] eriüksus, mis asutati 1941. aastal [[rügement|rügemendina]] ja formeeriti 1950. aastal ümber [[korpus]]eks.<ref name="sasassoc" /> Üksuse ülesannete hulka kuuluvad mitmesugused erioperatsioonid, sealhulgas [[maastikuluure]], [[terrorismivastane võitlus]], [[suunatud rünnak]]ud ja [[pantvangide vabastamine]]. Suur osa SAS-i ja selle tegevust puudutavast informatsioonist on riigisaladus, ning [[Suurbritannia]] valitsus ega kaitseministeerium sellega seonduvat avalikult ei kommenteeri.<ref name="aXjeW" /><ref name="x0I3C" /><ref name="p09XN" /> Korpus koosneb tänapäeval 22. Special Air Service Regimentist, tegevväeosast mis kuulub [[Suurbritannia eriväed|Suurbritannia erivägede]] operatiivjuhtimise alla, ning [[Artists Rifles|21st (Artists) Special Air Service Regiment (Reserve)]] ja [[23 Special Air Service Regiment (Reserve)]]'ist, mis on [[1st Intelligence, Surveillance and Reconnaissance Brigade]]'i operatiivjuhtimise all olevad reservüksused.<ref name="ReferenceA" /> Special Air Service'i juured ulatuvad 1941. aastasse ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]], kuid 1945. aastal saadeti üksus seoses sõja lõppemisega laiali. 1947. aastal formeeriti üksus uuesti [[Briti Territoriaalarmee]] koosseisu, uue nimega 21st Special Air Service Regiment (Artists Rifles). 22. Special Air Service Regiment, mis kuulub tavaarmee koosseisu, kogus ülemaailmset tunnustust ja kuulsust pärast 1980. aastal toimunud [[Iraani saatkonna pantvangikriis]]is vangistatute vabastamisoperatsiooni (koodnimega Operatsioon "Nimrod"), mida jooksvalt kanti meedia poolt üle televisioonis.<ref name="dkXlD" /> == Ajalugu == === Teine maailmasõda === [[File:Special Air Service in North Africa E 21337.jpg|pisi|vasakul|SAS-i patrull Teise maailmasõja ajal Põhja-Aafrikas]] Special Air Service formeeriti Teise maailmasõja ajal 1941. aasta juulis [[David Stirling]]i poolt [[Briti armee]] koosseisus oleva üksusena ja kandis algselt nime "L" Detachment, Special Air Service Brigade. "L" tähistus ja nimetus Air Service (tõlkes 'õhuteenistus') olid osa Briti desinformatsioonikampaaniast, mis püüdis sakslasi veenda, et tegu on hoopis suurekoosseisulise langevarjurügemendiga.<ref name="m22" /><ref name="Has39" /> SAS-i eesmärgiks pidi olema [[Põhja-Aafrika kampaania]] käigus tegutseda komandoüksusena vaenlase tagalas,<ref name="OhFzo" /> ning algselt koosnes üksus 5 ohvitserist ja 60 muust tegevväelasest.<ref name="D2lXN" /> Üksuse esimeseks missiooniks oli langevarjuhüpe [[Operatsioon Crusader]]i raames alanud Briti pealetungi toetuseks.<ref name="Has39" /> Sakslaste tugeva vastupanu ja langevarjuhüppeks ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu lõppes missioon katastroofiliselt; 22 sõdurit, kolmandik üksusest, hukkus või langes vangi.<ref name="Has40" /> Üksuse järgmine missioon läks täielikult korda. Koos [[Long Range Desert Group]]i abiga rünnati kolme sakslaste lennuvälja [[Liibüa]]s ja hävitati 60 lennukit, kaotades ise 2 võitlejat ja 3 [[Willys MB|jeepi]].<ref name="Has40" /> 1942. aasta septembris nimetati üksus ümber 1st SAS-iks ja see koosnes neljast Briti eskadronist, ühest [[Vaba Prantsusmaa]] ja ühest [[Ieròs Lòchos|Kreeka]] üksusest ning [[Special Boat Service#Teine maailmasõda|Folboat Sectionist]].<ref name="PZiv1" /> 1943. aasta jaanuaris langes üksuse ülem [[kolonel]] Stirling Tuneesias vangi ja [[Paddy Maine]] sai tema asemel uueks ülemaks.<ref name="Oq4CN" /> 1943. aasta aprillis reorganiseeriti 1st SAS Mayne'i juhtimise all Special Raiding Squadroniks, ning varem SAS-i all olnud [[Special Boat Squadron]] (''Folboat Section'') muudeti [[George Jellicoe]] juhtimise all iseseisvaks üksuseks.<ref name="YpSpx" /> Special Raiding Squadron võitles Sitsiilias ja Itaalias koos 2nd SAS-iga, mis loodi 1943. aastal Põhja-Aafrikas [[Small Scale Raiding Force]]'iks nimetatud üksuse ümbernimetamisel.<ref name="j8ofR" /><ref name="ZA4p0" /> Special Boat Squadron võitles [[Egeuse saared|Egeuse saartel]] ja [[Dodekaneesid]]el kuni sõja lõpuni.<ref name="UtkI3" /> 1944. aastal moodustati Briti 1st ja 2nd SAS-ist, Prantsuse 3rd ja 4th SAS-ist ning [[5 SAS|Belgia 5th SAS-ist]] ühtne SAS Brigade.<ref name="01QSt" /> Brigaadile anti ülesandeks teostada õhudessantoperatsioone sakslaste tagalas okupeeritud Prantsusmaal<ref name="sb16" />, toetamaks liitlasvägede üldpealetungi (operatsioonid [[Operatsioon Houndsworth|Houndsworth]], [[Operatsioon Bullbasket|Bullbasket]], [[Operatsioon Loyton|Loyton]] ja [[Operatsioon Wallace-Hardy|Wallace-Hardy]]), ning hiljem Belgias, Hollandis ([[Operatsioon Pegasus]]) ja viimaks Saksamaal ([[Operatsioon Archway]])<ref name="01QSt" /><ref name="mFAH9" /> Seoses Hitleri poolt 18. oktoobril 1942 väljaantud [[Komando Käsk|Komando Käsuga]], mis kohustas Saksa sõdureid kohe tapma vangilangenud liitlasvägede eriväelased (komandod), kaotas SAS kokku 65 vangilangenud võitlejat. 34 neist 1944. aasta juulis [[operatsioon Bulbasket]]i järel ja 31 sama aasta oktoobris [[operatsioon Loyton]]i ebaõnnestumisel.<ref name="XyWLx" /> === Sõjajärgsed aastad === Sõja lõppedes ei näinud Briti valitsus enam üksuse järele vajadust ja saatis selle 8. oktoobril 1945 laiali.<ref name="sb16" /> Järgmisel aastal leiti siiski, et armeel on vajadus alalise [[komando]]üksuse järele ja tehti otsus formeerida Territoriaalarmee koosseisus uus SAS-i rügement.<ref name="ShMC17" /> {{pooleli}} == Vaata ka == * [[Special Boat Service]] * [[Eriluurerügement]] * [[Delta Force]] * [[GSG 9]] * [[GIGN]] * [[Erioperatsioonide grupp]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="m22">Molinari 2007, lk 22.</ref> <ref name="sb16">Shortt & McBride 1981, lk 16.</ref> <ref name="sb18">Shortt & McBride 1981, lk 18.</ref> <ref name="Rayment">{{Netiviide |Autor=Sean Rayment |URL=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/afghanistan/1450394/Overstretched-SAS-calls-up-part-time-troops-for-Afghanistan.html |Pealkiri=Overstretched SAS calls up part-time troops for Afghanistan |Väljaanne=[[The Telegraph]] |Aeg=28. detsember 2003 |Kasutatud=11. juuli 2018 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="Griffin02">Griffin 2006, lk 150–152.</ref> <ref name="sasassoc">{{Netiviide |URL=http://www.marsandminerva.co.uk/history/wartime-history-sas/ |Pealkiri=Wartime History |Kasutatud=21. jaanuar 2011 |url=http://www.marsandminerva.co.uk/history2.htm |Väljaandja=Special Air Service Regimental Association |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2018-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180420231822/http://www.marsandminerva.co.uk/history2.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ReferenceA">Army Briefing Note 120/14, NEWLY FORMED FORCE TROOPS COMMAND SPECIALIST BRIGADES; tsitaat: "It commands all of the Army’s Intelligence, Surveillance and EW assets, and is made up of units specifically from the former 1 MI Bde and 1 Arty Bde, as well as 14 Sig Regt, 21 and 23 SAS(R)."</ref> <ref name="i9P1T">{{Netiviide |Autor=Oliver Wheaton |URL=https://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/trooping-the-colour-fall-horse-queen-ceremony-hospital-field-marshal-lord-guthrie-craigiebank-a8392066.html |Pealkiri=Former head of armed forces Field Marshal Lord Guthrie Craigiebank hospitalised after falling from horse during Trooping the Colour |Väljaanne=[[The Independent]] |Aeg=10. juuni 2018 |Kasutatud=11. juuli 2018 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="80AmH">''[[Who's Who|Who's Who 2010]]''. 2009. A&C Black. ISBN 9781408114148.</ref> <ref name="aXjeW">{{Netiviide|URL=https://publications.parliament.uk/pa/cm199091/cmhansrd/1991-05-17/Writtens-1.html|Pealkiri=Prime Ministers Questions, Special Forces |Väljaandja=[[Ühendkuningriigi parlament]] |Keel=inglise keeles |Aeg=17. mai 1991 |Kasutatud=11. juuli 2018}}</ref> <ref name="x0I3C">{{Netiviide|URL=https://publications.parliament.uk/pa/cm200102/cmhansrd/vo020114/debtext/20114-03.htm |Pealkiri=Special Forces |Väljaandja=[[Ühendkuningriigi parlament]] |Kasutatud=11. juuli 2018 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="p09XN">{{Netiviide|URL=http://defencereport.com/uk-cant-stay-mum-russian-bombing-special-forces-base-syria/|Pealkiri=The UK can't stay 'mum' over Russian bombing of Special Forces base in Syria|Autor=Abigail Watson|Aeg=3. august 2016|Väljaanne=DefenceReport|Kasutatud=11. juuli 2018|Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="dkXlD">Thompson 1994, lk 8.</ref> <ref name="Has39">Haskew 2007, lk 39.</ref> <ref name="Has40">Haskew 2007, lk 40.</ref> <ref name="ShMC17">Shortt & McBride 1981, lk 17.</ref> <ref name="OhFzo">Thompson 1994, lk 7.</ref> <ref name="D2lXN">Thompson 1994, lk 48.</ref> <ref name="PZiv1">Molinari 2007, lk 25.</ref> <ref name="Oq4CN">Haskew 2007, lk 42.</ref> <ref name="YpSpx">Morgan 2000, lk 15.</ref> <ref name="j8ofR">{{Netiviide |URL=http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/obituaries/article671935.ece |Pealkiri=Major Roy Farran | Times Online Obituaries |Väljaanne=[[The Times]] |Aeg=6. juuni 2006 |Kasutatud=12. juuli 2018 |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100531185558/http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/obituaries/article671935.ece |Arhiivimisaeg=31. mai 2010 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="ZA4p0">{{Netiviide |URL=http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/obituaries/article6004732.ece |Pealkiri=Lieutenant-Colonel David Danger: SAS radio operator | Times Online Obituaries |Väljaanne=[[The Times]] |Aeg=31. märts 2009 |Kasutatud=12. juuli 2018 |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100523092230/http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/obituaries/article6004732.ece |Arhiivimisaeg=23. mai 2010 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="UtkI3">Haskew 2007, lk 52–54</ref> <ref name="01QSt">Shortt & McBride 1981, lk 15.</ref> <ref name="mFAH9">{{Netiviide |URL=http://www.vriendenairbornemuseum.nl/stolen_medals.htm |Pealkiri=Stolen medals |Väljaandja=Society of Friends of the Airborne Museum Oosterbeek |Kasutatud=12. juuli 2018 |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120425132933/http://www.vriendenairbornemuseum.nl/stolen_medals.htm |Arhiivimisaeg=25. aprill 2012 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="XyWLx">Schorley & Forsyth 2008, lk 50.</ref> }} == Kirjandus == * Griffin, P.D (2006). ''Encyclopedia of Modern British Army Regiments''. Sutton Publishing. ISBN 0-7509-3929-X. * Haskew, Michael E (2007). ''Encyclopaedia of Elite Forces in the Second World War. Pen and Sword''. ISBN 978-1-84415-577-4. * Molinari, Andrea (2007). ''Desert Raiders: Axis and Allied Special Forces 1940–43''. Osprey Publishing. ISBN 978-1-84603-006-2. * Morgan, Mike (2000). ''Daggers Drawn: Second World War heroes of the SAS and SBS''. Sutton. ISBN 0-7509-2509-4. * Thompson, Leroy (1994). ''SAS: Great Britain's Elite Special Air Service''. Zenith Imprint. ISBN 0-87938-940-0. * Schorley, Pete; [[Frederick Forsyth|Forsyth, Frederick]] (2008). ''Who Dares Wins: Special Forces Heroes of the SAS''. Osprey Publishing. ISBN 978-1846033117. * Shortt, James; McBride, Angus (1981). ''The Special Air Service''. Osprey Publishing. ISBN 0-85045-396-8. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Eriüksused]] [[Kategooria:Suurbritannia sõjandus]] [[Kategooria:Suurbritannia Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:1941]] lq1hh22dwgnng493pv75itsqd6gq6qd 0 513873 7160939 7152093 2026-05-25T18:11:59Z ~2026-31292-01 230299 Millal õpetas muusikakoolis 7160939 wikitext text/x-wiki '''Lauri Väinmaa''' (sündinud [[2. august]]il [[1961]] [[Tallinn]]as) on eesti pianist ja muusikapedagoog. Ta alustas klaveriõpinguid [[Nõmme lastemuusikakool]]is (õpetaja [[Ruuta Taras]]) ja lõpetas 1979. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool]]i (õpetajad [[Ruuta Taras]] ja [[Bruno Lukk]]). Aastatel 1979–1982 õppis ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] ja lõpetas 1985. aastal [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium|P. I. Tšaikovski nimelise Moskva Riikliku Konservatooriumi]] ([[Lev Vlassenko]] ja [[Mihhail Pletnjov]]i klassis). Ta on õppinud ka [[Londoni Kuninglik Muusikaakadeemia|Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias]] [[Christopher Elton]]i juures.<ref name=":0" /> 1987. aastal kaitses Väinmaa [[Eesti Muusikaakadeemia]]s magistritöö "Interpretatsiooniprobleeme Beethoveni haamerklaverisonaadis"). Pärast seda on ta töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna. Aastatel 2001–2010 oli ta ühtlasi Tampere Ammattikorkeakoulu klaveriosakonna juhataja. 2018.–2024. aastal oli ta [[Mustvee Muusika- ja Kunstikool]]i direktor.<ref name=":0">[https://www.vooremaa.ee/lauri-vainmaa-juhib-mustvees-kooli-ja-taastab-tudulinnas-puukirikut/ Lukas, Jaan. Lauri Väinmaa juhib Mustvees kooli ja taastab Tudulinnas puukirikut.] Vooremaa, 18. august 2018.</ref> Lauri Väinmaa on [[Tallinna Klaverifestival]]i algataja{{lisa viide}} ja kunstiline juht{{lisa viide}}. Ta on plaadistanud neli CD-d firmale [[Warner Bros.]] ja Arvo Pärdi kogutud klaveriteosed BBC-le.{{lisa viide}} Tema repertuaari kuulub peaaegu kogu Ludwig van Beethoveni klaverilooming.{{lisa viide}} Ta on esinenud koos [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]], Hollandi, Läti ja [[Soome Raadio Sümfooniaorkester|Soome Raadio Sümfooniaorkestri]] ja veel paljude orkestritega. Alates 2001. aastast mängib Lauri Väinmaa klaveriduos koos [[Piret Väinmaa]]ga. == Tunnustus == * 1980 – III Eesti pianistide konkursi võitja * 1980 – Minski vabariikidevahelise pianistide konkursi võitja * 1989 – eripreemia Šoti rahvusvahelisel pianistide konkursil * 1990 – eripreemia [[William Kapell]]i rahvusvahelisel konkursil USA-s * 1995 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (kontserttegevus) == Isiklikku == Tema ema oli pianist [[Viiva Väinmaa]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Väinmaa, Lauri}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 5i150lnm4d7wv1wnplf5lg8n81wxna0 0 515995 7160875 6599355 2026-05-25T15:43:37Z Sillerkiil 58396 7160875 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} [[Fail:Actaea pachypoda, 2015-08-25, Bird Park, 03.jpg|pisi|''Actaea pachypoda'']] '''Valge siumari''' (''Actaea pachypoda'') on ülimürgine [[õistaim]]e liik, mis kuulub ''[[Ranunculaceae]]'' sugukonna ''[[Actaea]]'' perekonda. Liigi rahvapärane nimetus on '''nukusilmad.''' Taime levila on [[Põhja-Ameerika]] ida- ja keskosas. Kasvamiseks eelistab taim kõrgustikul asuvat jämedat liivsavist pinnast koos leht- või segametsaga. [[Kategooria:Mürgised taimed]] qhk6ebcej642dnl5cg5ut8igkf61o4o 7161174 7160875 2026-05-26T07:55:04Z Andres 5 7161174 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} [[Fail:Actaea pachypoda, 2015-08-25, Bird Park, 03.jpg|pisi|''Actaea pachypoda'']] '''Valge siumari''' (''Actaea pachypoda'') on ülimürgine [[õistaim]]e liik, mis kuulub [[tulikalised|tulikaliste]] sugukonna [[siumari|siumarja]] perekonda. Liigi rahvapärane nimetus on '''nukusilmad.''' Taime levila on [[Põhja-Ameerika]] ida- ja keskosas. Kasvamiseks eelistab taim kõrgustikul asuvat jämedat liivsavist pinnast koos leht- või segametsaga. [[Kategooria:Mürgised taimed]] lnmnf1z412ewst6evtr8hzdz3el75l2 1 516067 7160926 5059754 2026-05-25T17:43:32Z Velirand 67997 7160926 wikitext text/x-wiki Kas see nimi on õige? Sugukond ja perekond on siin vahetusse läinud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. juuli 2018, kell 12:27 (EEST) :Nimi pärineb [[Siumari|siumarja]] artiklist, ma ei ole asjatundja ütlemaks, kas see ka õige nimi on. [[Eri:Kaastöö/80.235.30.93|80.235.30.93]] 29. juuli 2018, kell 21:28 (EEST) ---- Taksonitabel? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 20:43 (EEST) cfgbdgsh1do9xcxx8hdztlrfhvoiaea 7161173 7160926 2026-05-26T07:50:27Z Andres 5 7161173 wikitext text/x-wiki Kas see nimi on õige? Sugukond ja perekond on siin vahetusse läinud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. juuli 2018, kell 12:27 (EEST) :Nimi pärineb [[Siumari|siumarja]] artiklist, ma ei ole asjatundja ütlemaks, kas see ka õige nimi on. [[Eri:Kaastöö/80.235.30.93|80.235.30.93]] 29. juuli 2018, kell 21:28 (EEST) ---- Taksonitabel? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 20:43 (EEST) ---- Kui taim Eestis ei kasva, siis vaevalt tal eestikeelne rahvapärane nimi on. 2pr20go1jeupuf33a3gkobp59zj68f5 4 519135 7161159 7153416 2026-05-26T07:25:13Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7161159 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription WHERE { ?item (wdt:P31/wdt:P279*) wd:Q2066754. ?item wdt:P17 wd:Q211. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et, en". } } |columns=label:nimi,description:kirjeldus,p131,p127,p527,Item:Vikiandmetes |links=red |sort=label }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! asub haldusüksuse territooriumil ! omanik ! koosseisu osa ! Vikiandmetes |- | [[Aburdi mõis]] | | [[Ļaudona kihelkond]] | | | [[:d:Q61391199|Q61391199]] |- | [[Aderholdi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623016|Q18623016]] |- | [[Aderkaši mõis]] | | [[Taurupe vald]]<br/>[[Madliena kihelkond]] | | | [[:d:Q61397447|Q61397447]] |- | [[Heinaste mõis|Ainaži mõis]] | | | | | [[:d:Q16409876|Q16409876]] |- | [[Aizdzire mõis]] | | [[Kandava vald]] | | | [[:d:Q27531637|Q27531637]] |- | [[Aizkraukle mõis]] | mõis Lätis | [[Aizkraukle kihelkond]] | | | [[:d:Q31273090|Q31273090]] |- | [[Aizkuja mõis]] | | [[Sarkaņi vald]]<br/>[[Cesvaine kihelkond]] | | | [[:d:Q61389731|Q61389731]] |- | [[Aizpute Manor]] | | | | | [[:d:Q107478543|Q107478543]] |- | [[Aizupe Manor]] | | [[Sabile kihelkond]] | | [[Aizupe manor buildings]] | [[:d:Q4699470|Q4699470]] |- | [[Alamõisa mõis (Alamõisa kihelkond)|Alamõisa mõis]] | | | | | [[:d:Q61389524|Q61389524]] |- | [[Allaži mõis]] | | [[Allaži vald]]<br/>[[Allaži kihelkond]] | | | [[:d:Q61389684|Q61389684]] |- | [[Almāles muiža]] | | [[Alsunga vald]] | | | [[:d:Q65297313|Q65297313]] |- | [[Aloja kirikumõis]] | | [[Aloja]]<br/>[[Allaži kihelkond]] | | | [[:d:Q61392188|Q61392188]] |- | [[Aloja mõis]] | | [[Aloja]] | | | [[:d:Q61391413|Q61391413]] |- | [[Alsviķi mõis]] | | | | [[Alsviķi manor buildings]] | [[:d:Q42900778|Q42900778]] |- | [[Altona mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16413250|Q16413250]] |- | [[Aluliina kirikumõis]] | | [[Alūksne]] | | | [[:d:Q61391919|Q61391919]] |- | [[Aluliina mõis]] | | [[Alūksne]] | | [[Alūksne manor buildings]] | [[:d:Q42900789|Q42900789]] |- | [[Amši mõis]] | | [[Alamõisa kihelkond]] | | | [[:d:Q61397878|Q61397878]] |- | [[Annase mõis]] | | [[Härgmäe kihelkond]] | | | [[:d:Q61397828|Q61397828]] |- | [[Annasmuiža mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16410360|Q16410360]] |- | [[Annasmuiža mõis (Veide kihelkond)|Annasmuiža mõis]] | | [[Veide kihelkond]]<br/>[[Valmiera vald]] | | | [[:d:Q61391910|Q61391910]] |- | [[Anniņmuiža mõis]] | | [[Riia]] | | [[Anniņmuiža house and avenues]] | [[:d:Q20804065|Q20804065]] |- | [[Apeltiene mõis]] | | [[Cesvaine kihelkond]] | | | [[:d:Q61389741|Q61389741]] |- | [[Apriķi mõis]] | | [[Laža vald]] | | [[Apriķi manor house]] | [[:d:Q4782120|Q4782120]] |- | [[Araksti mõis]] | | [[Loodi vald]]<br/>[[Põhja-Ruhja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392175|Q61392175]] |- | [[Arhierei mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623022|Q18623022]] |- | [[Asare mõis]] | | | | | [[:d:Q27887505|Q27887505]] |- | [[Astijärve mõis]] | | [[Astijärve kihelkond]] | | | [[:d:Q61397244|Q61397244]] |- | [[Ate mõis]] | | [[Anna vald (Läti)|Anna vald]] | | | [[:d:Q42900772|Q42900772]] |- | [[Atgāzene mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16413256|Q16413256]] |- | [[Auciemsi mõis]] | | [[Raiskumsi vald]]<br/>[[Straupe kihelkond]] | | | [[:d:Q61392145|Q61392145]] |- | [[Augstroze mõis]] | | [[Umurga vald]]<br/>[[Straupe kihelkond]] | | | [[:d:Q31273078|Q31273078]] |- | [[Auguliena mõis]] | | [[Alamõisa kihelkond]] | | [[Auguliena manor buildings]] | [[:d:Q61389516|Q61389516]] |- | [[Aumeisteri mõis]] | | [[Aumeistri kihelkond]] | | [[Aumeistari manor buildings]] | [[:d:Q4821858|Q4821858]] |- | [[Auļi mõis]] | | [[Dzērbene vald]]<br/>[[Dzērbene kihelkond]] | | | [[:d:Q61391002|Q61391002]] |- | [[Auļukalnsi mõis]] | | [[Drusti vald]]<br/>[[Drusti kihelkond]] | | | [[:d:Q61389594|Q61389594]] |- | [[Babecka mõis]] | | [[Jaunalūksne vald]]<br/>[[Aluliina kihelkond]] | | | [[:d:Q42900773|Q42900773]] |- | [[Baižkalni mõis]] | | [[Rauna vald]]<br/>[[Rauna kihelkond]] | | | [[:d:Q61389601|Q61389601]] |- | [[Balgale Manor]] | | | | | [[:d:Q107478545|Q107478545]] |- | [[Baltmuiža mõis]] | | | | [[Baltmuiža main building and park]] | [[:d:Q15218642|Q15218642]] |- | [[Baltā mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16352582|Q16352582]] |- | [[Balvi mõis]] | | | | [[Balvi manor buildings]] | [[:d:Q16352609|Q16352609]] |- | [[Bauņi mõis]] | | | | | [[:d:Q16352749|Q16352749]] |- | [[Bebrene mõis]] | | [[Daugavpilsi kihelkond]] | | | [[:d:Q3544093|Q3544093]] |- | [[Beckeri mõis]] | | [[Riia]]<br/>[[Daugavgrīva kihelkond]] | | | [[:d:Q30250423|Q30250423]] |- | [[Beja mõis]] | | | | | [[:d:Q42900770|Q42900770]] |- | [[Bellevue suvemõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16411260|Q16411260]] |- | [[Beļava mõis]] | | | | [[Beļava manor buildings]] | [[:d:Q42900818|Q42900818]] |- | [[Bieriņi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q28058221|Q28058221]] |- | [[Bikava mõis]] | | | | [[Bikava manor buildings]] | [[:d:Q18623033|Q18623033]] |- | [[Biksti Manor]] | | | | [[Biksti manor buildings]] | [[:d:Q4907457|Q4907457]] |- | [[Biksēja mõis]] | | [[Smiltene kihelkond]] | | | [[:d:Q42900724|Q42900724]] |- | [[Biksēre mõis]] | | [[Biksēre]]<br/>[[Cesvaine kihelkond]] | | | [[:d:Q4907461|Q4907461]] |- | [[Biržgaļa mõis]] | | | | [[Bērzgale manor house]] | [[:d:Q18623834|Q18623834]] |- | [[Birži mõis]] | | [[Branti vald]]<br/>[[Lazdona kihelkond]] | | | [[:d:Q21663533|Q21663533]] |- | [[Birži mõis (Sēļpilsi kihelkond)|Birži mõis]] | | [[Sēlpilsi kihelkond]] | | | [[:d:Q61390742|Q61390742]] |- | [[Bišumuiža mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16413262|Q16413262]] |- | [[Blankenfelde mõis]] | | [[Sesava kihelkond]] | | [[Blankenfelde manor buildings]] | [[:d:Q3738025|Q3738025]] |- | [[Blieki mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16411331|Q16411331]] |- | [[Blocki mõis]] | | [[Riia]] | | [[Block manor ensemble]] | [[:d:Q28058225|Q28058225]] |- | [[Blome mõis]] | | [[Liepupe kihelkond]] | | | [[:d:Q42900726|Q42900726]] |- | [[Blome mõis (Gulbene kihelkond)|Blome mõis]] | | [[Gulbene kihelkond]] | | [[Blome manor buildings]] | [[:d:Q61389541|Q61389541]] |- | [[Blīdene Manor]] | | | | | [[:d:Q107478548|Q107478548]] |- | [[Bojas Manor]] | | [[Kazdanga vald]] | | | [[:d:Q4938525|Q4938525]] |- | [[Bolderāja mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16411350|Q16411350]] |- | [[Bonaventura mõis]] | | [[Riia]] | | [[Bonaventura manor house]] | [[:d:Q20559257|Q20559257]] |- | [[Bonifacova mõis]] | | [[Bonifacova]] | | | [[:d:Q16353116|Q16353116]] |- | [[Borherti mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16411361|Q16411361]] |- | [[Bormaņi mõis]] | | | | [[Bormaņi manor buildings]] | [[:d:Q7835557|Q7835557]] |- | [[Bornsminde mõis]] | | [[Bauska kihelkond]] | | | [[:d:Q4946159|Q4946159]] |- | [[Bramberģe mõis]] | | | | | [[:d:Q56042401|Q56042401]] |- | [[Branti mõis]] | | | | [[Branti manor house]] | [[:d:Q61389603|Q61389603]] |- | [[Braslava mõis]] | | | | | [[:d:Q61391693|Q61391693]] |- | [[Brekši mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623035|Q18623035]] |- | [[Brizules muiža]] | | | | | [[:d:Q27266046|Q27266046]] |- | [[Briņģi mõis]] | | | | | [[:d:Q16353238|Q16353238]] |- | [[Briņģi mõis (Drusti kihelkond)|Briņģi mõis]] | | [[Drusti kihelkond]] | | | [[:d:Q61389598|Q61389598]] |- | [[Brukna mõis]] | | | | [[Brukna manor buildings]] | [[:d:Q4978755|Q4978755]] |- | [[Bruyni mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16408562|Q16408562]] |- | [[Bruņene mõis]] | | | | | [[:d:Q15218723|Q15218723]] |- | [[Brūnu muiža]] | | [[Annenieki vald]] | | | [[:d:Q97230267|Q97230267]] |- | [[Budase suvemõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q28058227|Q28058227]] |- | [[Budenbroka mõis]] | | | | | [[:d:Q31273085|Q31273085]] |- | [[Bukulti mõis]] | | [[Ādaži kihelkond]] | | | [[:d:Q18623036|Q18623036]] |- | [[Bulduri mõis]] | | | | | [[:d:Q16408571|Q16408571]] |- | [[Burchardi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623037|Q18623037]] |- | [[Burga mõis]] | | | | | [[:d:Q42900719|Q42900719]] |- | [[Buļļi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q31271949|Q31271949]] |- | [[Bānūži mõis]] | | [[Bilska vald]]<br/>[[Smiltene kihelkond]] | | | [[:d:Q42900723|Q42900723]] |- | [[Bānūži mõis (Skujene kihelkond)|Bānūži mõis]] | | [[Skujene kihelkond]]<br/>[[Taurene vald]] | | | [[:d:Q61391261|Q61391261]] |- | [[Bēne mõis]] | | [[Auce kihelkond]] | | [[Bēne manor buildings]] | [[:d:Q5005515|Q5005515]] |- | [[Bērvircava mõis]] | | | | [[Bērvircava manor house and park]] | [[:d:Q18623032|Q18623032]] |- | [[Bērzaune mõis]] | | [[Bērzaune vald]]<br/>[[Bērzaune kihelkond]] | | | [[:d:Q42901116|Q42901116]] |- | [[Bērzbeķe Manor]] | | | | [[Bērzbeķe manor buildings]] | [[:d:Q56042378|Q56042378]] |- | [[Bērzu mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16408577|Q16408577]] |- | [[Bīlasti mõis]] | | | | | [[:d:Q20559080|Q20559080]] |- | [[Bīriņi mõis]] | | [[Krimulda kihelkond]] | | [[Bīriņi manor buildings]] | [[:d:Q4993627|Q4993627]] |- | [[Cempi mõis]] | | | | | [[:d:Q61389475|Q61389475]] |- | [[Cesvaine mõis]] | | | | | [[:d:Q20530502|Q20530502]] |- | [[Code mõis]] | | | | | [[:d:Q61392288|Q61392288]] |- | [[Cēre Manor]] | | | | | [[:d:Q5202941|Q5202941]] |- | [[Cērtene mõis]] | | | | | [[:d:Q42900727|Q42900727]] |- | [[Cīrava mõis]] | | [[Cīrava vald]] | | [[Cīrava manor buildings]] | [[:d:Q5202942|Q5202942]] |- | [[Daibe mõis]] | | | | | [[:d:Q61392143|Q61392143]] |- | [[Damme Manor]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q20400403|Q20400403]] |- | [[Delschau mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623041|Q18623041]] |- | [[Depkini mõis]] | | [[Ķekava vald]] | | | [[:d:Q15219676|Q15219676]] |- | [[Devēne mõis]] | | | | | [[:d:Q42901120|Q42901120]] |- | [[Dikļi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q61391704|Q61391704]] |- | [[Dole mõis]] | | [[Dole kihelkond]] | | | [[:d:Q5288916|Q5288916]] |- | [[Dore mõis]] | | | | | [[:d:Q42900767|Q42900767]] |- | [[Drabeši mõis]] | | | | | [[:d:Q42901099|Q42901099]] |- | [[Dragunmuiža mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16408746|Q16408746]] |- | [[Dreiliņi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q28061448|Q28061448]] |- | [[Dreiliņi mõis (Daugavgrīva kihelkond)|Dreiliņi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q30332886|Q30332886]] |- | [[Dresdeni mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16413081|Q16413081]] |- | [[Druviena mõis]] | | | | [[Druviena manor buildings]] | [[:d:Q56042406|Q56042406]] |- | [[Dubinska mõis]] | | [[Cēsis]] | | | [[:d:Q61390089|Q61390089]] |- | [[Dukuri mõis]] | | | | | [[:d:Q61390094|Q61390094]] |- | [[Dunalka Manor]] | | | | [[Dunalka manor buildings]] | [[:d:Q56042403|Q56042403]] |- | [[Dunte mõis (Riia)|Dunte mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16408778|Q16408778]] |- | [[Dunte mõis]] | | | | | [[:d:Q17339934|Q17339934]] |- | [[Durbe mõis]] | | | | [[Durbe manor buildings]] | [[:d:Q5316311|Q5316311]] |- | [[Dutka mõis]] | | | | | [[:d:Q61389483|Q61389483]] |- | [[Duveli mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623044|Q18623044]] |- | [[Dzelzava mõis]] | | | | [[Dzelzava manor buildings]] | [[:d:Q5319633|Q5319633]] |- | [[Dzimtmisa Manor]] | | | | | [[:d:Q5319928|Q5319928]] |- | [[Dzērbene mõis]] | | [[Dzērbene vald]] | | | [[:d:Q5320061|Q5320061]] |- | [[Dzērve Manor]] | | | | | [[:d:Q5320062|Q5320062]] |- | [[Dūre mõis]] | | [[Alamõisa kihelkond]] | | | [[:d:Q61389523|Q61389523]] |- | [[Dūre mõis (Astijärve kihelkond)|Dūre mõis]] | | [[Astijärve kihelkond]] | | | [[:d:Q61397247|Q61397247]] |- | [[Ebeli mõis]] | | [[Riia]] | | [[Ēbeļmuiža house]] | [[:d:Q16412878|Q16412878]] |- | [[Eleja mõis]] | | | | [[Eleja manor buildings]] | [[:d:Q15116498|Q15116498]] |- | [[Endzele mõis]] | | | | | [[:d:Q61392193|Q61392193]] |- | [[Esseni mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q27055977|Q27055977]] |- | [[Eversmuiža Manor]] | | | | | [[:d:Q5417337|Q5417337]] |- | [[Eķengrāve mõis]] | | | | | [[:d:Q16356382|Q16356382]] |- | [[Eži mõis]] | | | | | [[:d:Q61391246|Q61391246]] |- | [[Falgi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16408822|Q16408822]] |- | [[Felicianova Manor]] | | | | | [[:d:Q5441747|Q5441747]] |- | [[Finfa muiža]] | | [[Aglona Parish]] | | | [[:d:Q61121623|Q61121623]] |- | [[Firkspedvāle Manor]] | | | | [[Fircks-Pedvāle manor buildings]] | [[:d:Q55285896|Q55285896]] |- | [[Gaiļi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623067|Q18623067]] |- | [[Galgauska mõis]] | | | | [[Galgauska manor buildings]] | [[:d:Q56042408|Q56042408]] |- | [[Galtene Manor]] | | | | | [[:d:Q107478544|Q107478544]] |- | [[Gatarta mõis]] | | | | [[Gatarta manor buildings]] | [[:d:Q61389583|Q61389583]] |- | [[Gerstenmeieri mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16409008|Q16409008]] |- | [[Grave mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16409067|Q16409067]] |- | [[Gravenheide mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623068|Q18623068]] |- | [[Grostona mõis]] | | | | | [[:d:Q42901110|Q42901110]] |- | [[Grotūži mõis]] | | | | | [[:d:Q42901132|Q42901132]] |- | [[Grundzāle mõis]] | | | | | [[:d:Q42900814|Q42900814]] |- | [[Grāvendāle Manor]] | | | | | [[:d:Q107478542|Q107478542]] |- | [[Grīzenbergi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16412834|Q16412834]] |- | [[Guberņa mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16409088|Q16409088]] |- | [[Hackmanni mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623070|Q18623070]] |- | [[Hamanni mõis]] | | [[Riia]] | | [[Hāmaņa manor house and garden]] | [[:d:Q28113543|Q28113543]] |- | [[Hapaki mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q30250425|Q30250425]] |- | [[Hartmanni mõis]] | | [[Riia]] | | [[Hartmann manor ensemble and park]] | [[:d:Q15543262|Q15543262]] |- | [[Hartwissi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623072|Q18623072]] |- | [[Hay mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16409489|Q16409489]] |- | [[Heili mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16409512|Q16409512]] |- | [[Helene mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16409575|Q16409575]] |- | [[Hermelingi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623076|Q18623076]] |- | [[Hintze mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16409882|Q16409882]] |- | [[Hoftenberga mõis]] | | | | | [[:d:Q15218974|Q15218974]] |- | [[Holsti mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16409939|Q16409939]] |- | [[Hopa mõis]] | | | | | [[:d:Q27925952|Q27925952]] |- | [[Härgmäe mõis]] | | | | | [[:d:Q42900717|Q42900717]] |- | [[Iecava Manor]] | | | | | [[:d:Q56042399|Q56042399]] |- | [[Ieriķi mõis]] | | | | | [[:d:Q42901100|Q42901100]] |- | [[Igate mõis]] | | [[Vidriži vald]] | | [[Igate manor house]] | [[:d:Q138293475|Q138293475]] |- | [[Ikšele mõis]] | | | | | [[:d:Q42900728|Q42900728]] |- | [[Ikšķile mõis]] | | | | | [[:d:Q31273096|Q31273096]] |- | [[Ilga mõis]] | | | | | [[:d:Q13637617|Q13637617]] |- | [[Illien]] | | [[Grobiņa vald]] | | | [[:d:Q139765191|Q139765191]] |- | [[Ilzene mõis]] | | [[Zeltiņi kihelkond]] | | [[Ilzene manor buildings]] | [[:d:Q16358011|Q16358011]] |- | [[Inti mõis]] | | | | | [[:d:Q42901101|Q42901101]] |- | [[Iģene Manor]] | | [[Iģene]] | | [[Iģene manor house]] | [[:d:Q138318097|Q138318097]] |- | [[Iļķēnsala mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q31271026|Q31271026]] |- | [[Janopoles muiža]] | | [[Ābeļi Parish]] | | | [[:d:Q61121562|Q61121562]] |- | [[Jasmuiža Manor]] | | | | [[Jasmuiža manor steward's house]] | [[:d:Q16849722|Q16849722]] |- | [[Jaunanna mõis]] | | | | | [[:d:Q42900769|Q42900769]] |- | [[Jaunauce Manor]] | | [[Auce kihelkond]] | | [[Jaunauce manor buildings]] | [[:d:Q6164819|Q6164819]] |- | [[Jaunbilska mõis]] | | | | | [[:d:Q42900729|Q42900729]] |- | [[Jaunborne mõis]] | | | | | [[:d:Q15219015|Q15219015]] |- | [[Jaunbrenguļi mõis]] | | | | | [[:d:Q61389481|Q61389481]] |- | [[Jaungulbene mõis]] | | | | [[Jaungulbene manor buildings]] | [[:d:Q6164829|Q6164829]] |- | [[Jaungulbenes muiža]] | | | | | [[:d:Q56042409|Q56042409]] |- | [[Jaunjērcēni mõis]] | | | | | [[:d:Q42900744|Q42900744]] |- | [[Jaunmokas Manor]] | | [[Tukumsi kihelkond]] | | | [[:d:Q138349868|Q138349868]] |- | [[Jaunmuiža]] | | [[Jaunlutriņi]] | | | [[:d:Q56042435|Q56042435]] |- | [[Jaunmuiža Manor]] | | | | | [[:d:Q16849748|Q16849748]] |- | [[Jaunrauna mõis]] | | | | | [[:d:Q31273097|Q31273097]] |- | [[Jaunsvente mõis]] | | [[Svente Parish]] | | [[Jaunsvente manor house]] | [[:d:Q137858568|Q137858568]] |- | [[Jaunvāle mõis]] | | | | | [[:d:Q61389490|Q61389490]] |- | [[Jaunā muiža mõis|Jaunā muiža]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16410777|Q16410777]] |- | [[Jaunāmuiža mõis]] | | | | | [[:d:Q42900817|Q42900817]] |- | [[Jaunāmuiža mõis (Krimulda kihelkond)|Jaunāmuiža mõis]] | | [[Sēja vald]] | | | [[:d:Q61397847|Q61397847]] |- | [[Jeri mõis]] | | | | | [[:d:Q31273098|Q31273098]] |- | [[Jugla mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623098|Q18623098]] |- | [[Jurata mõis]] | | | | | [[:d:Q61392172|Q61392172]] |- | [[Juzefinova Manor]] | | | | | [[:d:Q6319198|Q6319198]] |- | [[Juzefova mõis]] | | | | | [[:d:Q15219046|Q15219046]] |- | [[Jāņmuiža mõis]] | | | | [[Jāņmuiža manor house]] | [[:d:Q61390106|Q61390106]] |- | [[Kabile mõis]] | | | | [[Kabile manor buildings]] | [[:d:Q6344162|Q6344162]] |- | [[Kaijese mõis]] | | | | | [[:d:Q61401254|Q61401254]] |- | [[Kaive mõis]] | | | | | [[:d:Q61391245|Q61391245]] |- | [[Kalkūni mõis]] | | | | | [[:d:Q15097461|Q15097461]] |- | [[Kalnamuiža mõis]] | | | | [[Kalna manor house]] | [[:d:Q14992955|Q14992955]] |- | [[Kalnapededze mõis]] | | | | | [[:d:Q42900774|Q42900774]] |- | [[Kalniena mõis]] | | [[Zeltiņi kihelkond]] | | [[Kalnamuiža buildings]] | [[:d:Q61390138|Q61390138]] |- | [[Kalnmuiža Manor]] | | | | [[Kalnmuiža manor house]] | [[:d:Q115281897|Q115281897]] |- | [[Veckalsnava mõis|Kalsnava mõis]] | | | | | [[:d:Q31273100|Q31273100]] |- | [[Karlīne mõis]] | | | | | [[:d:Q18623117|Q18623117]] |- | [[Karva mõis]] | | | | | [[:d:Q31273111|Q31273111]] |- | [[Kastrāne mõis]] | | | | | [[:d:Q61397522|Q61397522]] |- | [[Katrinmuiža mõis]] | | | | | [[:d:Q42901103|Q42901103]] |- | [[Katvari mõis]] | | | | [[Katvari manor house]] | [[:d:Q61391656|Q61391656]] |- | [[Kaucminde mõis]] | | [[Bauska kihelkond]] | | | [[:d:Q6378660|Q6378660]] |- | [[Kauli mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623124|Q18623124]] |- | [[Kazdanga mõis]] | | | | [[Kazdanga manor buildings]] | [[:d:Q138511115|Q138511115]] |- | [[Kazimiriški mõis]] | | | | | [[:d:Q15219119|Q15219119]] |- | [[Kazimirvāle mõis]] | | | | | [[:d:Q15219121|Q15219121]] |- | [[Kenni mõis]] | | | | | [[:d:Q15147402|Q15147402]] |- | [[Kleisti mõis]] | | | | [[Kleisti manor buildings]] | [[:d:Q16413055|Q16413055]] |- | [[Kogenbergi mõis]] | | | | | [[:d:Q42900711|Q42900711]] |- | [[Koivaliina mõis]] | rüütlimõis Liivimaal | | | | [[:d:Q56042397|Q56042397]] |- | [[Kojusala mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16410944|Q16410944]] |- | [[Koke Manor]] | | | | | [[:d:Q31271031|Q31271031]] |- | [[Kokmuiža mõis]] | | | | | [[:d:Q56557516|Q56557516]] |- | [[Koknese mõis]] | | | | | [[:d:Q31273110|Q31273110]] |- | [[Kolberģi mõis]] | | | | [[Kolberģis manor buildings]] | [[:d:Q42900785|Q42900785]] |- | [[Kosa mõis]] | | | | | [[:d:Q61391247|Q61391247]] |- | [[Krapa mõis]] | | | | | [[:d:Q42900821|Q42900821]] |- | [[Krape Manor]] | | | | [[Krape manor buildings]] | [[:d:Q56036434|Q56036434]] |- | [[Krimulda mõis]] | rüütlimõis Liivimaal | | | | [[:d:Q15219162|Q15219162]] |- | [[Kronmanni mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q31271034|Q31271034]] |- | [[Kroņvircava mõis]] | | | | [[Kroņvircava manor buildings]] | [[:d:Q15157025|Q15157025]] |- | [[Krusta muiža]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q86006470|Q86006470]] |- | [[Krustpilsi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q18623857|Q18623857]] |- | [[Krāslava mõis]] | | | | [[Krāslava palace ensemble and park]] | [[:d:Q61388508|Q61388508]] |- | [[Krēgermuiža mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623145|Q18623145]] |- | [[Krēmeri mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16411578|Q16411578]] |- | [[Kukšase mõis]] | | [[Kandava kihelkond]] | | | [[:d:Q14917180|Q14917180]] |- | [[Kārļi mõis]] | | | | | [[:d:Q15219205|Q15219205]] |- | [[Laidi mõis]] | | [[Laidi vald]] | | [[Laidi manor ensemble]] | [[:d:Q51283715|Q51283715]] |- | [[Lakstene mõis]] | | | | | [[:d:Q61397450|Q61397450]] |- | [[Lamiņi Manor]] | | | | [[Lamiņi manor buildings]] | [[:d:Q6482034|Q6482034]] |- | [[Lasenbeka mõis]] | | | | | [[:d:Q15218334|Q15218334]] |- | [[Laubere mõis]] | | | | | [[:d:Q61397458|Q61397458]] |- | [[Lautere mõis]] | | | | | [[:d:Q42901111|Q42901111]] |- | [[Lazdona mõis]] | | | | | [[:d:Q31273114|Q31273114]] |- | [[Leimaņi mõis]] | | | | | [[:d:Q42901130|Q42901130]] |- | [[Lemsalu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q61393816|Q61393816]] |- | [[Lemsalu mõis]] | | | | | [[:d:Q61393820|Q61393820]] |- | [[Lestene Manor]] | | [[Lestene vald]] | | [[Lestene manor buildings]] | [[:d:Q138511434|Q138511434]] |- | [[Lielapgulde Manor]] | | | | [[Lielapgulde manor buildings]] | [[:d:Q56042389|Q56042389]] |- | [[Lielauce Manor]] | | [[Lielauce vald]] | | [[Lielauce manor buildings]]<br/>[[Lielauce manor park]] | [[:d:Q6544137|Q6544137]] |- | [[Lielborne mõis]] | | | | | [[:d:Q15218005|Q15218005]] |- | [[Lielbāta Manor]] | | | | | [[:d:Q115281903|Q115281903]] |- | [[Lielezere mõis]] | | [[Ezere]] | | [[Ezere manor buildings and park]] | [[:d:Q138427312|Q138427312]] |- | [[Lieljumprava Manor]] | | | | | [[:d:Q33325422|Q33325422]] |- | [[Lielmēmele mõis]] | | [[Mazzalve Parish]] | | | [[:d:Q6544143|Q6544143]] |- | [[Lielplatone Manor]] | | | | [[Lielplatones muižas liepu aleja]]<br/>[[Lielplatone manor buildings]] | [[:d:Q56042402|Q56042402]] |- | [[Lielstraupe mõis]] | | | | | [[:d:Q31273115|Q31273115]] |- | [[Lielvirbi Manor]] | | [[Lielvirbi]] | | | [[:d:Q55285868|Q55285868]] |- | [[Lielvārde Manor]] | | | | | [[:d:Q20563366|Q20563366]] |- | [[Lielzalve mõis]] | | | | | [[:d:Q15211265|Q15211265]] |- | [[Lielā Šmerļa mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623174|Q18623174]] |- | [[Lielāmuiža mõis]] | | | | [[Lielāmuiža buildings]] | [[:d:Q61397471|Q61397471]] |- | [[Liepa mõis]] | | | | | [[:d:Q16410023|Q16410023]] |- | [[Liepupe mõis]] | | | | [[Liepupe manor buildings]] | [[:d:Q21481231|Q21481231]] |- | [[Linde Manor]] | | [[Birzgale vald]] | | | [[:d:Q105567419|Q105567419]] |- | [[Lipšukalnsi mõis]] | | | | | [[:d:Q61389489|Q61389489]] |- | [[Litene mõis]] | | [[Gulbene kihelkond]] | | [[Litene manor buildings]] | [[:d:Q6647541|Q6647541]] |- | [[Lizumsi mõis]] | | | | [[Lizums manor buildings]] | [[:d:Q6660655|Q6660655]] |- | [[Loberģi mõis]] | | | | | [[:d:Q23991030|Q23991030]] |- | [[Lode mõis]] | | | | | [[:d:Q15219280|Q15219280]] |- | [[Lohfeldi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q31271033|Q31271033]] |- | [[Lubeja Manor]] | | | | | [[:d:Q85782556|Q85782556]] |- | [[Lubi mõis]] | | | | | [[:d:Q56324816|Q56324816]] |- | [[Lucavsala mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q28195288|Q28195288]] |- | [[Luke mõis (Läti)|Luke mõis]] | | | | | [[:d:Q31280123|Q31280123]] |- | [[Luste Manor]] | | | | [[Luste loss]] | [[:d:Q56042386|Q56042386]] |- | [[Luturmuiža mõis]] | | | | | [[:d:Q42900815|Q42900815]] |- | [[Lübecki mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16412579|Q16412579]] |- | [[Lāde mõis]] | | | | | [[:d:Q61393827|Q61393827]] |- | [[Lāzberģi mõis]] | | | | [[Lāzberģis manor house]] | [[:d:Q42900783|Q42900783]] |- | [[Līksna mõis]] | | | | | [[:d:Q15219309|Q15219309]] |- | [[Līvbērze Manor]] | | | | [[Līvbērze manor house]] | [[:d:Q115281909|Q115281909]] |- | [[Lūznava Manor]] | | [[Lūznava Parish]] | | [[Lūznava manor buildings]] | [[:d:Q10986739|Q10986739]] |- | [[Madliena kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q61397442|Q61397442]] |- | [[Majori mõis]] | | | | | [[:d:Q16411334|Q16411334]] |- | [[Malnava mõis]] | | | | | [[:d:Q6744431|Q6744431]] |- | [[Mangaļmuiža mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q15696299|Q15696299]] |- | [[Marinzeja Manor]] | | | | | [[:d:Q20403132|Q20403132]] |- | [[Mazjumprava mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16411596|Q16411596]] |- | [[Mazmežotnes muiža]] | | | | | [[:d:Q23826417|Q23826417]] |- | [[Mazozoli Manor]] | | | | | [[:d:Q21160211|Q21160211]] |- | [[Mazrundāle Manor]] | | [[Pilsrundāle]] | | | [[:d:Q133247459|Q133247459]] |- | [[Mazstraupe mõis]] | | | | | [[:d:Q31273119|Q31273119]] |- | [[Mazvirbi Manor]] | | | | | [[:d:Q55285831|Q55285831]] |- | [[Mazā Šmerļa mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623194|Q18623194]] |- | [[Meijermuiža mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16411683|Q16411683]] |- | [[Meijermuiža mõis (Võnnu kihelkond)|Meijermuiža mõis]] | | [[Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)|Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392405|Q61392405]] |- | [[Mencendarbe Manor]] | | | | [[Mercendarbe manor house]] | [[:d:Q6816515|Q6816515]] |- | [[Mengdeni mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623195|Q18623195]] |- | [[Meņģele mõis]] | rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas | [[Ogre piirkond]]<br/>[[Madliena kihelkond]] | [[Hastfer]]<br/>[[Mengden]] | | [[:d:Q137162960|Q137162960]] |- | [[Mežmuiža mõis]] | | [[Augstkalne vald]] | | [[Mežmuiža buildings]] | [[:d:Q6826771|Q6826771]] |- | [[Mežotne mõis]] | | | | [[Mežotne manor buildings]] | [[:d:Q3563485|Q3563485]] |- | [[Mišleri mõis]] | | | | | [[:d:Q111843945|Q111843945]] |- | [[Monrepos Manor]] | | | | | [[:d:Q130246278|Q130246278]] |- | [[Muižkalnsi mõis]] | | | | | [[:d:Q61401255|Q61401255]] |- | [[Mölleri mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623217|Q18623217]] |- | [[Mālmuiža mõis]] | | | | [[Mālmuiža buildings]] | [[:d:Q61389471|Q61389471]] |- | [[Mālpilsi mõis]] | | | | [[Mālpils manor buildings]] | [[:d:Q13651544|Q13651544]] |- | [[Mālupe mõis]] | | [[Aluliina kihelkond]] | | [[Mālupe manor buildings]] | [[:d:Q42900780|Q42900780]] |- | [[Mārciena mõis]] | | [[Bērzaune kihelkond]] | | [[Mārciena manor buildings]] | [[:d:Q16411957|Q16411957]] |- | [[Mēdzūla mõis]] | | | | | [[:d:Q31273126|Q31273126]] |- | [[Mēri mõis]] | | [[Mēri]] | | | [[:d:Q18623883|Q18623883]] |- | [[Mētaka mõis]] | | | | | [[:d:Q61391576|Q61391576]] |- | [[Mīlgrāvise mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16411961|Q16411961]] |- | [[Mūri mõis]] | mõis Lätis | | | [[Mūrmuiža manor house]] | [[:d:Q61397333|Q61397333]] |- | [[Nabe mõis]] | | | | [[Nabe manor buildings]] | [[:d:Q61393823|Q61393823]] |- | [[Nagliena mõis]] | | [[Gulbene kihelkond]] | | [[Naglene manor buildings]] | [[:d:Q42900824|Q42900824]] |- | [[Nausküla mõis]] | | [[Lõuna-Ruhja kihelkond]] | | [[Naukšēni manor buildings]] | [[:d:Q6981215|Q6981215]] |- | [[Nereta mõis]] | | | | [[Nereta manor buildings]] | [[:d:Q15211122|Q15211122]] |- | [[Nogale mõis]] | | [[Ārlava vald]] | | [[Nogale manor buildings]] | [[:d:Q18623220|Q18623220]] |- | [[Nordecki mõis]] | | | | [[Nordeķi manor buildings]] | [[:d:Q16412390|Q16412390]] |- | [[Nummurmuiža mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16412415|Q16412415]] |- | [[Nurmiži mõis]] | | [[Sigulda kihelkond]] | | [[Nurmiži manor buildings]] | [[:d:Q15219440|Q15219440]] |- | [[Nurmuiža mõis]] | | | | [[Nurmuiža buildings]] | [[:d:Q7070164|Q7070164]] |- | [[Nēķene mõis]] | | | | [[Nēķene manor buildings]] | [[:d:Q42900782|Q42900782]] |- | [[Nītaure mõis]] | | | | | [[:d:Q31273128|Q31273128]] |- | [[Odziena mõis]] | | [[Vietalva kihelkond]] | | | [[:d:Q7078449|Q7078449]] |- | [[Odziena mõis (Ļaudona kihelkond)|Odziena mõis]] | | [[Ļaudona kihelkond]] | | | [[:d:Q61391197|Q61391197]] |- | [[Oldenburg Manor]] | | | | | [[:d:Q31271023|Q31271023]] |- | [[Oleri mõis]] | | | | | [[:d:Q61392194|Q61392194]] |- | [[Hoomuli mõis|Omuļi mõis]] | | | | | [[:d:Q31273127|Q31273127]] |- | [[Ozoli mõis (Kuramaa)|Ozoli mõis]] | | | | | [[:d:Q31271832|Q31271832]] |- | [[Ozoli mõis (Liepmuiža kihelkond)|Ozoli mõis]] | | [[Liepmuiža kihelkond]] | | | [[:d:Q61391193|Q61391193]] |- | [[Ozoli mõis (Suntaži kihelkond)|Ozoli mõis]] | | [[Suntaži kihelkond]] | | | [[:d:Q97232718|Q97232718]] |- | [[Ozoli mõis (Dikļi kihelkond)|Ozolmuiža mõis]] | | [[Brīvzemnieki vald]] | | | [[:d:Q7116609|Q7116609]] |- | [[Padure Manor]] | | [[Kuldīga kihelkond]] | | [[Padure manor buildings]] | [[:d:Q21663863|Q21663863]] |- | [[Palsmane mõis]] | | | | [[Palsmane manor house]] | [[:d:Q61389546|Q61389546]] |- | [[Paplaka Manor]] | | | | | [[:d:Q115281894|Q115281894]] |- | [[Pasiene Manor]] | | | | | [[:d:Q7142113|Q7142113]] |- | [[Pastende Manor]] | | [[Talsi piirkond]] | | [[Pastende manor buildings]] | [[:d:Q7142966|Q7142966]] |- | [[Pavasari Manor]] | | | | | [[:d:Q115281905|Q115281905]] |- | [[Pedeli mõis|Pedele mõis]] | | | | | [[:d:Q42900712|Q42900712]] |- | [[Pihli mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623248|Q18623248]] |- | [[Pilsblīdene Manor]] | | | | | [[:d:Q107478550|Q107478550]] |- | [[Pilskalne mõis]] | | | | | [[:d:Q15211023|Q15211023]] |- | [[Pleskodāle mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16413429|Q16413429]] |- | [[Plātere mõis]] | | [[Madliena kihelkond]] | | | [[:d:Q61397466|Q61397466]] |- | [[Pope Manor]] | | | | [[Pope manor buildings]] | [[:d:Q115281908|Q115281908]] |- | [[Popervāles muiža]] | | | | | [[:d:Q130246456|Q130246456]] |- | [[Popovi mõis]] | | [[Latgale eeslinn]] | | [[Popov manor house]] | [[:d:Q16412903|Q16412903]] |- | [[Preiļi mõis]] | | [[Preiļi]] | | [[Preiļi manor buildings]] | [[:d:Q7240002|Q7240002]] |- | [[Priekule Manor]] | | | | | [[:d:Q115281906|Q115281906]] |- | [[Priekuļi mõis]] | | | | | [[:d:Q61390101|Q61390101]] |- | [[Prode mõis]] | | | | | [[:d:Q15207811|Q15207811]] |- | [[Puikule mõis]] | | | | | [[:d:Q7259042|Q7259042]] |- | [[Puze Manor]] | | | | | [[:d:Q115281896|Q115281896]] |- | [[Puša Manor]] | | [[Puša]] | | | [[:d:Q27827696|Q27827696]] |- | [[Pāpiņase mõis]] | | | | | [[:d:Q42900730|Q42900730]] |- | [[Pīlādžbirzsi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16413064|Q16413064]] |- | [[Raawe mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q16411774|Q16411774]] |- | [[Raiskumsi mõis]] | | | | | [[:d:Q61392149|Q61392149]] |- | [[Rantsna mõis]] | | | | [[Rencēnmuiža buildings and park]] | [[:d:Q31273094|Q31273094]] |- | [[Rauda mõis]] | | | | | [[:d:Q42900732|Q42900732]] |- | [[Rembate Manor]] | | | | | [[:d:Q115281901|Q115281901]] |- | [[Remte mõis]] | | [[Kandava kihelkond]] | | [[Remte manor buildings]] | [[:d:Q7312230|Q7312230]] |- | [[Renda mõis]] | | | | | [[:d:Q18623908|Q18623908]] |- | [[Reģi Manor]] | | | | [[Reģi manor house]] | [[:d:Q65297538|Q65297538]] |- | [[Reņģe mõis]] | mõis Lätis Salduse piirkonnas | | | [[Reņģe manor house]] | [[:d:Q18623304|Q18623304]] |- | [[Rikava Manor]] | | [[Rikava vald]] | | [[Rikava manor buildings]] | [[:d:Q7334014|Q7334014]] |- | [[Rinkules muiža]] | | | | | [[:d:Q55285772|Q55285772]] |- | [[Ropaži mõis]] | | | | | [[:d:Q61397872|Q61397872]] |- | [[Rozbeķi mõis]] | | [[Stalbe vald]] | | | [[:d:Q61392153|Q61392153]] |- | [[Rucka mõis]] | | | | [[Rucka manor buildings]] | [[:d:Q42901106|Q42901106]] |- | [[Ruhja mõis]] | | | | | [[:d:Q61392205|Q61392205]] |- | [[Rumene Manor]] | | | | | [[:d:Q27266042|Q27266042]] |- | [[Rupert Manor]] | | | | | [[:d:Q31271030|Q31271030]] |- | [[Ruskulova mõis]] | | | | | [[:d:Q15219668|Q15219668]] |- | [[Rāmava mõis]] | | | | | [[:d:Q18623300|Q18623300]] |- | [[Rāmuļi mõis]] | | | | | [[:d:Q42901105|Q42901105]] |- | [[Rēzaka mõis]] | | [[Aluliina kihelkond]] | | [[Rēzaka manor buildings]] | [[:d:Q42900776|Q42900776]] |- | [[Rūstuži mõis]] | | | | | [[:d:Q61397311|Q61397311]] |- | [[Sabile church manor]] | | | | [[Sabile church manor buildings]] | [[:d:Q55361149|Q55361149]] |- | [[Sala mõis]] | | | | | [[:d:Q16412250|Q16412250]] |- | [[Sala mõis (Jēkabpils)|Sala mõis]] | | | | | [[:d:Q18623334|Q18623334]] |- | [[Salas]] | | | | | [[:d:Q137944686|Q137944686]] |- | [[Salnava mõis]] | | [[Salnava vald]] | | | [[:d:Q7405593|Q7405593]] |- | [[Sasmaka Manor]] | | [[Valdemārpils]] | | [[Sasmaka manor house]] | [[:d:Q138202297|Q138202297]] |- | [[Schultz Manor]] | | | | | [[:d:Q31271032|Q31271032]] |- | [[Sigulda mõis]] | | | | | [[:d:Q18623356|Q18623356]] |- | [[Sikšņi mõis]] | | | | | [[:d:Q42900812|Q42900812]] |- | [[Skangaļi mõis]] | | | | | [[:d:Q18245837|Q18245837]] |- | [[Skrunda mõis]] | | | | [[Skrunda manor house]] | [[:d:Q15145774|Q15145774]] |- | [[Skrīveri Manor]] | | [[Skrīveri vald]] | | | [[:d:Q37878459|Q37878459]] |- | [[Skursteņi Manor]] | | | | | [[:d:Q56042419|Q56042419]] |- | [[Smiltene mõis]] | | | | [[Smiltene manor buildings]] | [[:d:Q23991029|Q23991029]] |- | [[Smukas Manor]] | | [[Jaunpilsi kihelkond]] | | | [[:d:Q139741697|Q139741697]] |- | [[Sorgenfrei Manor]] | | | | | [[:d:Q20580405|Q20580405]] |- | [[Spāre Manor]] | | [[Ģibuļi vald]] | | | [[:d:Q20565210|Q20565210]] |- | [[Spāre mõis]] | | | | | [[:d:Q24175278|Q24175278]] |- | [[Stalbe mõis]] | | [[Straupe kihelkond]] | | | [[:d:Q31273093|Q31273093]] |- | [[Staļģene Manor]] | | [[Jelgava kihelkond]] | | | [[:d:Q97232834|Q97232834]] |- | [[Stende mõis]] | | | | [[Stende manor buildings]] | [[:d:Q4161400|Q4161400]] |- | [[Strazdumuiža mõis]] | | [[Vidzeme eeslinn]] | | [[Strazde manor buildings and park]] | [[:d:Q18623401|Q18623401]] |- | [[Streidase mõis]] | rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonna aladel | [[Valmiera piirkond]] | [[Mengden]] | | [[:d:Q139742164|Q139742164]] |- | [[Strīķi mõis]] | | | | | [[:d:Q61390109|Q61390109]] |- | [[Stukmaņi mõis]] | | [[Koknese kihelkond]] | | | [[:d:Q7628609|Q7628609]] |- | [[Stāmeriena mõis]] | | | | [[Stāmeriena manor buildings]] | [[:d:Q18623933|Q18623933]] |- | [[Suntaži mõis]] | | | | [[Suntaži manor buildings]] | [[:d:Q7641681|Q7641681]] |- | [[Suži mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623413|Q18623413]] |- | [[Svitene mõis]] | | | | [[Svitene manor buildings]] | [[:d:Q7652733|Q7652733]] |- | [[Sāviena mõis]] | | | | | [[:d:Q61391209|Q61391209]] |- | [[Sēja mõis]] | | | | | [[:d:Q61397853|Q61397853]] |- | [[Sērmūkši mõis]] | | | | | [[:d:Q61391255|Q61391255]] |- | [[Sēļi mõis]] | | [[Sēļi vald]] | | | [[:d:Q61391597|Q61391597]] |- | [[Tabore mõis]] | | | | | [[:d:Q15207674|Q15207674]] |- | [[Taurupe mõis]] | | [[Madliena kihelkond]] | | [[Taurupe manor buildings]] | [[:d:Q7688910|Q7688910]] |- | [[Tetelminde mõis]] | | | | | [[:d:Q107478547|Q107478547]] |- | [[Tiepole mõis]] | | | | | [[:d:Q61389498|Q61389498]] |- | [[Tirza mõis]] | | | | [[Tirza manor buildings]] | [[:d:Q18623501|Q18623501]] |- | [[Toce mõis]] | | | | | [[:d:Q31273101|Q31273101]] |- | [[Tolka mõis]] | | | | | [[:d:Q31273103|Q31273103]] |- | [[Trikāta mõis]] | | | | | [[:d:Q61389503|Q61389503]] |- | [[Turaida mõis]] | | | | | [[:d:Q18623517|Q18623517]] |- | [[Turna mõis]] | | | | | [[:d:Q31273102|Q31273102]] |- | [[Tūja mõis]] | | [[Aluliina kihelkond]] | | [[Tūja manor buildings]] | [[:d:Q42900787|Q42900787]] |- | [[Ulbroka mõis]] | | | | | [[:d:Q15219926|Q15219926]] |- | [[Ungurmuiža mõis]] | | [[Straupe kihelkond]] | | [[Ungurmuiža buildings and park]] | [[:d:Q1747870|Q1747870]] |- | [[Ungurpilsi mõis]] | | | | | [[:d:Q61391415|Q61391415]] |- | [[Urga mõis]] | | | | | [[:d:Q31273107|Q31273107]] |- | [[Uue-Kaarküla mõis]] | | | | | [[:d:Q42900716|Q42900716]] |- | [[Vaartu mõis]] | | | | [[Zvārtava manor buildings]] | [[:d:Q8075606|Q8075606]] |- | [[Vadakste mõis]] | | [[Vadakste vald]] | | | [[:d:Q7908137|Q7908137]] |- | [[Vaidava mõis]] | | | | [[Vaidava manor buildings]] | [[:d:Q61391466|Q61391466]] |- | [[Vainiži mõis]] | | [[Vainiži]] | | | [[:d:Q61391665|Q61391665]] |- | [[Vaiņode Manor]] | | [[Vaiņode]] | [[Peter Johann von Goes]] | | [[:d:Q7908913|Q7908913]] |- | [[Valdeķi Manor]] | | | | [[Valdeķi manor house]] | [[:d:Q27531630|Q27531630]] |- | [[Valgales muiža]] | | | | | [[:d:Q55286133|Q55286133]] |- | [[Valme mõis]] | | | | | [[:d:Q42900822|Q42900822]] |- | [[Valtenbergi mõis]] | | | | [[Valtenberga manor buildings]] | [[:d:Q6799025|Q6799025]] |- | [[Vana-Auce mõis]] | | [[Auce kihelkond]] | | [[Vecauce manor buildings]] | [[:d:Q7917720|Q7917720]] |- | [[Vana-Gulbene mõis]] | | | | [[Vecgulbene manor buildings]] | [[:d:Q7917732|Q7917732]] |- | [[Vana-Kaarküla mõis]] | | | | | [[:d:Q31271027|Q31271027]] |- | [[Vana-Laitsna mõis]] | | | | | [[:d:Q25513035|Q25513035]] |- | [[Vandzene Manor]] | | [[Talsi kihelkond]] | | [[Vandzene manor buildings]] | [[:d:Q7914566|Q7914566]] |- | [[Varakļāni Manor]] | | [[Varakļāni]] | | [[Varakļāni manor buildings]] | [[:d:Q7915420|Q7915420]] |- | [[Vastse-Laitsna mõis]] | | | | [[Jaunlaicene manor buildings]] | [[:d:Q25513030|Q25513030]] |- | [[Vecanna mõis]] | | | | [[Vecanna manor buildings]] | [[:d:Q42900763|Q42900763]] |- | [[Vecapgulde Manor]] | | | | [[Vecapgulde manor buildings]] | [[:d:Q56042388|Q56042388]] |- | [[Vecate mõis]] | | | | | [[:d:Q16355469|Q16355469]] |- | [[Vecbebri Manor]] | | [[Koknese kihelkond]] | | | [[:d:Q7917719|Q7917719]] |- | [[Vecbilska mõis]] | | | | | [[:d:Q42900735|Q42900735]] |- | [[Vecborne Manor]] | | [[Kaplava Parish]] | | [[Vecborne manor house]] | [[:d:Q7917721|Q7917721]] |- | [[Vecbrenguļi mõis]] | | | | | [[:d:Q61389506|Q61389506]] |- | [[Vecdrusti mõis]] | | | | | [[:d:Q31273087|Q31273087]] |- | [[Vecjērcēni mõis]] | | | | | [[:d:Q42900750|Q42900750]] |- | [[Veclaši mõis]] | | [[Eglaine vald]] | | | [[:d:Q15218287|Q15218287]] |- | [[Vecmuiža mõis]] | rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas, tänapäeval Limbaži piirkonnas Liepupe vallas | [[Liepupe vald]] | | | [[:d:Q61391572|Q61391572]] |- | [[Vecmēmele mõis]] | | | | | [[:d:Q7917763|Q7917763]] |- | [[Vecpiebalga mõis]] | | | | [[Vecpiebalga manor buildings]] | [[:d:Q42901124|Q42901124]] |- | [[Vecvāle mõis]] | | | | | [[:d:Q61389509|Q61389509]] |- | [[Veismaņi mõis]] | | | | [[Veismaņi manor buildings]] | [[:d:Q35845057|Q35845057]] |- | [[Veselava Manor]] | | | | [[Veselava manor house]] | [[:d:Q7923157|Q7923157]] |- | [[Veseļi karjamõis]] | | [[Jēkabpils]] | | | [[:d:Q16355666|Q16355666]] |- | [[Vestiena mõis]] | | | | [[Vestiena manor buildings]] | [[:d:Q31273131|Q31273131]] |- | [[Veģi Manor]] | | | | | [[:d:Q61121116|Q61121116]] |- | [[Veļķi mõis]] | | [[Vecpiebalga kihelkond]] | | | [[:d:Q42901127|Q42901127]] |- | [[Veļķi mõis (Rubene kihelkond)|Veļķi mõis]] | | [[Rubene kihelkond]] | | | [[:d:Q61391479|Q61391479]] |- | [[Viesiena mõis]] | | | | | [[:d:Q42901122|Q42901122]] |- | [[Vilzēni mõis]] | | | | | [[:d:Q16356035|Q16356035]] |- | [[Virka mõis]] | | | | | [[:d:Q18624013|Q18624013]] |- | [[Virķēne mõis]] | | [[Lõuna-Ruhja kihelkond]]<br/>[[Vilpulka vald]] | | | [[:d:Q26214587|Q26214587]] |- | [[Vizikumsi mõis]] | | | | | [[:d:Q42900762|Q42900762]] |- | [[Viļaka mõis]] | | | | [[Viļaka manor buildings]] | [[:d:Q16356153|Q16356153]] |- | [[Viļāni mõis]] | | | | [[Viļāni manor house]] | [[:d:Q29450237|Q29450237]] |- | [[Višķi mõis]] | | | | | [[:d:Q18624020|Q18624020]] |- | [[Vogti mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623680|Q18623680]] |- | [[Voleri mõis]] | | | | [[Voleri manor house]] | [[:d:Q30224389|Q30224389]] |- | [[Volmari mõis]] | | [[Valmiermuiža]] | | [[Valmiermuiža manor house]] | [[:d:Q138317598|Q138317598]] |- | [[Vāckalni mõis]] | | | | | [[:d:Q42901129|Q42901129]] |- | [[Vāne Manor]] | | | | | [[:d:Q7944893|Q7944893]] |- | [[Vārenbroka mõis]] | | [[Vārnava]] | | [[Vārenbroka manor house]] | [[:d:Q15207405|Q15207405]] |- | [[Vārkava Manor]] | | [[Upmala Parish]] | | [[Vārkava manor house]] | [[:d:Q7944894|Q7944894]] |- | [[Vējzaķsala mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623620|Q18623620]] |- | [[Vērene mõis]] | | | | [[Vērene manor buildings]] | [[:d:Q42888556|Q42888556]] |- | [[Vērgale Manor]] | | | | | [[:d:Q56042417|Q56042417]] |- | [[Viigandi mõis|Vīganti mõis]] | | | | | [[:d:Q42900714|Q42900714]] |- | [[Vījciemsi mõis]] | | [[Trikāta kihelkond]] | | | [[:d:Q61389510|Q61389510]] |- | [[Wagneri suvemõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q28113545|Q28113545]] |- | [[Wolansky mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623716|Q18623716]] |- | [[Wolfschmidti mõis]] | | [[Kurzeme rajoon]] | | [[Wolfschmidt manor buildings]] | [[:d:Q18623717|Q18623717]] |- | [[Zante Manor]] | | [[Zante vald]] | | [[Zante manor house]] | [[:d:Q138379795|Q138379795]] |- | [[Zasa mõis]] | | | | | [[:d:Q8067020|Q8067020]] |- | [[Zasa mõis (Riia)|Zasa mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623454|Q18623454]] |- | [[Zaļenieki church manor]] | | | | [[Zaļenieki church manor buildings]] | [[:d:Q56042420|Q56042420]] |- | [[Zaļenieki mõis]] | | | | [[Zaļenieki manor buildings]] | [[:d:Q4185178|Q4185178]] |- | [[Zaļā Manor]] | | | | | [[:d:Q8067639|Q8067639]] |- | [[Zelgauska mõis]] | | | | | [[:d:Q42901114|Q42901114]] |- | [[Zeltiņi mõis]] | | [[Smiltene kihelkond]] | | | [[:d:Q42900734|Q42900734]] |- | [[Zeltiņi mõis (Zeltiņi kihelkond)|Zeltiņi mõis]] | | [[Zeltiņi kihelkond]] | | | [[:d:Q61390127|Q61390127]] |- | [[Zemīte Manor]] | | [[Zemīte vald]] | | | [[:d:Q97233335|Q97233335]] |- | [[Zentene Manor]] | | | | | [[:d:Q27266044|Q27266044]] |- | [[Ziemeri mõis]] | | | | [[Ziemeri manor buildings]] | [[:d:Q42900766|Q42900766]] |- | [[Zlēkas Manor]] | | [[Zlēkas]] | | [[Zlēkas manor house]] | [[:d:Q107478551|Q107478551]] |- | [[Zolitūde mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q20566502|Q20566502]] |- | [[Zosna Manor]] | | | | [[Zosna manor buildings]] | [[:d:Q4194089|Q4194089]] |- | [[Zosēni mõis]] | | | | | [[:d:Q61389787|Q61389787]] |- | [[Zvārte mõis]] | | | | | [[:d:Q61397287|Q61397287]] |- | [[Zādzene mõis]] | | | | | [[:d:Q61397469|Q61397469]] |- | [[Zēluste mõis]] | | [[Riia]] | | [[Zēluste manor buildings]] | [[:d:Q18623457|Q18623457]] |- | [[Ābeļu muiža]] | | [[Ābeļi Parish]] | | | [[:d:Q61121555|Q61121555]] |- | [[Ādami mõis]] | | [[Priekuļi vald]]<br/>[[Zeltiņi kihelkond]] | | | [[:d:Q61390128|Q61390128]] |- | [[Ādaži mõis]] | | | | | [[:d:Q31273089|Q31273089]] |- | [[Āgenskalnsi kirikumõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623017|Q18623017]] |- | [[Ārciemsi mõis]] | | [[Pāle vald]]<br/>[[Umurga kihelkond]] | | | [[:d:Q61391667|Q61391667]] |- | [[Ārlavas mācītājmuiža]] | | [[Ārlava vald]] | | | [[:d:Q15220172|Q15220172]] |- | [[Āstere mõis]] | | [[Viļķene vald]]<br/>[[Umurga kihelkond]] | | | [[:d:Q23954795|Q23954795]] |- | [[Čiekurkalnsi mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q28195286|Q28195286]] |- | [[Ēdole mõis]] | | | | | [[:d:Q61388488|Q61388488]] |- | [[Ērberģe mõis]] | | | | | [[:d:Q15229449|Q15229449]] |- | [[Ērgļi mõis]] | | | | | [[:d:Q31273130|Q31273130]] |- | [[Ērmaņi mõis]] | | [[Maliena vald]] | | [[Ērmaņi manor house]] | [[:d:Q15220183|Q15220183]] |- | [[Ēvele kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q61391926|Q61391926]] |- | [[Ēvele mõis]] | | | | | [[:d:Q31273088|Q31273088]] |- | [[Īle Manor]] | | | | [[Īle manor buildings]] | [[:d:Q138510296|Q138510296]] |- | [[Īvande Manor]] | | [[Īvande]] | | [[Lielīvande manor buildings]] | [[:d:Q56042423|Q56042423]] |- | [[Ķeipene mõis]] | | | | | [[:d:Q61397480|Q61397480]] |- | [[Ķeiži mõis]] | | | | | [[:d:Q42900747|Q42900747]] |- | [[Ķemere mõis]] | | | | | [[:d:Q42900748|Q42900748]] |- | [[Ķempēni mõis]] | | | | | [[:d:Q42900749|Q42900749]] |- | [[Ķieģeļi mõis]] | | | | | [[:d:Q31273134|Q31273134]] |- | [[Ķimale Manor]] | | | | | [[:d:Q115281899|Q115281899]] |- | [[Ķipēni mõis]] | | | | | [[:d:Q61391686|Q61391686]] |- | [[Ķirbiži mõis]] | | | | | [[:d:Q23954794|Q23954794]] |- | [[Ķēči mõis]] | | | | | [[:d:Q61397624|Q61397624]] |- | [[Šampētera mõis]] | | | | | [[:d:Q31273092|Q31273092]] |- | [[Šampēterise mõis]] | | [[Riia]] | | | [[:d:Q18623450|Q18623450]] |- | [[Švarcenieki Manor]] | | | | [[Švarcenieki manor house]] | [[:d:Q55285788|Q55285788]] |- | [[Švarcmuiža mõis]] | | [[Riia]] | | [[Švarcmuiža manor house]] | [[:d:Q18623452|Q18623452]] |- | [[Šēnheida mõis]] | | | | | [[:d:Q8082934|Q8082934]] |- | [[Šķilbēni mõis]] | | | | [[Šķilbēni manor buildings]] | [[:d:Q16357739|Q16357739]] |- | [[Šķirstiņi mõis]] | | | | | [[:d:Q61397314|Q61397314]] |- | [[Šķēde Manor]] | | [[Kuldīga kihelkond]] | | [[Šķēde manor house]] | [[:d:Q138291010|Q138291010]] |- | [[Šļukumsi mõis]] | | | | | [[:d:Q42900781|Q42900781]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} 0jiqupb5k5i2pq8wobiu6bfu2cw0isf 14 520655 7161282 6726903 2026-05-26T09:39:29Z Evlper 104506 7161282 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] [[Kategooria:Kiievi-Vene]] [[Kategooria:Keskaja Euroopa arhitektuur]] pdwwf9ypjtim6q6my5q5n9qaykure6h 0 520808 7160696 6824919 2026-05-25T12:42:27Z ~2026-27381-85 228690 7160696 wikitext text/x-wiki '''Nugiseks''' on eesti [[perekonnanimi]]. Perekonnanimi Nugiseks (Nuggiseks) pärineb [[Laupa mõis|Laupa mõisavallast]] [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Nugiseks Eestis alla viiel mees- ja viiel naissoost isikul. *[[Harald Nugiseks]] (1921–2014), eesti sõjaväelane == Välislingid == *[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VIII-159:78 Türi kihelkonna perekonnanimede panemise raamat] [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] 1rca8qpqa017xesyn0fepvaml9nyan8 0 521309 7161415 6527698 2026-05-26T11:22:48Z Taurus404 80079 /* Poliitiline tegevus */ 7161415 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Ott Valdma''' (sündinud [[2. detsember|2. detsembril]] [[1984]] [[Tartu|Tartus]]) on poliitik ja viimane [[Kõue vald|Kõue]] vallavanem. == Haridus == [[2001]]. aastal lõpetas Valdma [[Ardu Põhikool]]i, 2004. aastal [[Kose Gümnaasium]]i ja [[2007]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] riigiteaduste erialal. == Töökäik == * 2022-... Märjamaa valla arendusosakonna juhataja * 2019–2022 Märjamaa valla abivallavanem * 2018–... [[Kose vald|Kose]] vallavolikogu liige, sh kultuurikomisjoni aseesimees ning hariduskomisjoni esimees, alates 2021. november revisjonikomisjoni esimees * 2014–2018 [[Kose vald|Kose valla]] abivallavanem * 2009–2013 [[Kõue vald|Kõue valla]] vallavanem * 2009–2009 [[Eesti Töötukassa]], alamprogrammijuht * 2008–2009 Tööturuamet (hankejuhi assistent, alamprogrammijuht) == Ühiskondlik tegevus == * 2009 jaanuar – 2022 jaanuar SA Kõue Varahaldus nõukogu liige (nõukogu esimees 2009–2014). * 2012 aprill – 2018 juuni KÜ Pala 8 juhatuse esimees * 2019 oktoober – 2022 november AS Märjamaa Haigla nõukogu liige Aastatel 2007–2008 läbis ajateenistuse [[Eesti merevägi|Eesti Mereväes]] ([[madrus]], hiljem [[nooremmaat]]). == Poliitiline tegevus == 2005. aastal kandideeris Kõue vallavolikogu valimistel Eestimaa Rahvaliit nimekirjas ning kogus 18 häält<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/111000000.html|Pealkiri=KOV valimistulemus Kõue vald 2005|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, millega oli Eestimaa Rahvaliit 1. volikogu asendusliige Kõue vallavolikogus. Asendusliikmena osales 2009. aastal Kõue vallavolikogu töös. 2009. aastal kandideeris Kõue vallavolikogu valimistel Valmisliit Siin Me Elame nimekirjas ning kogus 138 häält<ref>{{Netiviide|Autor=VVK|URL=http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0363.html|Pealkiri=KOV valimistulemus 2009 Kõue vald|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> (18% kõigist hääletanutest ning 38% Siin Me Elame häältest) ehk poole rohkem hääli kui ametis olev vallavanem Andres Õis (69 häält) ning valiti Kõue vallavolikogu liikmeks ning hiljem Kõue vallavanemaks. Siin Me Elame sai 5 Kõue vallavolikogu 9 kohast. Ott Valdma on alates 27. jaanuarist 2011 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna]] liige. [[2013]]. aastal kandideeris ta ühineva Kose valla vallavolikokku SDE nimekirjas ja kogus 239 häält<ref>{{Netiviide|Autor=VVK|URL=http://kov2013.vvk.ee/detailed_0338.html|Pealkiri=KOV valimistulemus 2013 Kose vald|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> (7% kõigist hääletanutest ning 32% SDE nimekirja häältest), jäädes häälte arvult alla ametis olevale Kose vallavanemale Vello Jõgisoole (260 häält). Oli Kose vallavolikogu liige kuni vallavalitsuse liikmeks kinnitamiseni ning nimetati veebruarist 2014 Kose abivallavanema ametikohale. SDE sai valimistel 4 Kose Vallavolikogu 19 kohast ning moodustas koalitsiooni koos VL Meie Vald nimekirjaga (4+7). 2017. aastal kandideeris Kose valla vallavolikokku SDE nimekirjas ja kogus 155 häält<ref>{{Netiviide|Autor=VVK|URL=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0338|Pealkiri=KOV valimised 2014 Kose vald|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> (5% kõigist hääletanutest ja 33% SDE nimekirja häältest) ning valiti Kose vallavolikogu liikmeks, töötas samal ajal edasi Kose vallavalitsuse liige ning Kose vallavalitsuse abivallavanema ametikohal. Kinnitati Kose valla vallavalitsuse liikmeks ning jätkas samal ametikohal. SDE sai valimistel 3 kohta 19-st ning moodustas koalitsiooni koos VL Meie Vald nimekirjaga (3+9). 2018. aasta märtsis soovisid SDE vallavolikogu liikmed koalitsioonist lahkuda seoses VL Meie Vald ebaterve käitumise, haridusnõuniku probleemide ning vallavolikogu esimehe koalitsiooni nõrga juhtimisega. VL Meie Vald algatas umbusaldusemenetluse vallavalitsuse liikme Ott Valdma, hariduskomisjoni esimehele Margit Mikule ja vallavolikogu aseesimehele Astrid Ojasoonele. VL Meie Vald nimekirjaga liitus VL Uus Aeg nimekirjast Tiiu Jalg. Umbusaldamine läks läbi ning Ott Valdmal tuli valida, kas jätkata ametnikuna abivallavanema ametikohal ja loobuda vallavolikogu mandaadist või loobuda abivallavanema ametikohast ning jätkata Kose vallavolikogu liikmena. Ott Valdma valis vallavolikogu liikme töö. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 102 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Kose vallas valimisliidu Kodukoht Kose nimekirjas, kogus 154 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 26. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Valdma, Ott}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] eor8udyvzka80ihj6rx3sgup5f9jvkm 7161416 7161415 2026-05-26T11:23:37Z Taurus404 80079 7161416 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Ott Valdma''' (sündinud [[2. detsember|2. detsembril]] [[1984]] [[Tartu|Tartus]]) on poliitik, alates 2025. aastast [[Kose vald|Kose vallavanem]]. Ta oli viimane [[Kõue vald|Kõue]] vallavanem. == Haridus == [[2001]]. aastal lõpetas Valdma [[Ardu Põhikool]]i, 2004. aastal [[Kose Gümnaasium]]i ja [[2007]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] riigiteaduste erialal. == Töökäik == * 2025–... [[Kose vald|Kose vallavanem]] * 2022–... Märjamaa valla arendusosakonna juhataja * 2019–2022 Märjamaa valla abivallavanem * 2018–... [[Kose vald|Kose]] vallavolikogu liige, sh kultuurikomisjoni aseesimees ning hariduskomisjoni esimees, alates 2021. november revisjonikomisjoni esimees * 2014–2018 [[Kose vald|Kose valla]] abivallavanem * 2009–2013 [[Kõue vald|Kõue valla]] vallavanem * 2009–2009 [[Eesti Töötukassa]], alamprogrammijuht * 2008–2009 Tööturuamet (hankejuhi assistent, alamprogrammijuht) == Ühiskondlik tegevus == * 2009 jaanuar – 2022 jaanuar SA Kõue Varahaldus nõukogu liige (nõukogu esimees 2009–2014). * 2012 aprill – 2018 juuni KÜ Pala 8 juhatuse esimees * 2019 oktoober – 2022 november AS Märjamaa Haigla nõukogu liige Aastatel 2007–2008 läbis ajateenistuse [[Eesti merevägi|Eesti Mereväes]] ([[madrus]], hiljem [[nooremmaat]]). == Poliitiline tegevus == 2005. aastal kandideeris Kõue vallavolikogu valimistel Eestimaa Rahvaliit nimekirjas ning kogus 18 häält<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/111000000.html|Pealkiri=KOV valimistulemus Kõue vald 2005|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, millega oli Eestimaa Rahvaliit 1. volikogu asendusliige Kõue vallavolikogus. Asendusliikmena osales 2009. aastal Kõue vallavolikogu töös. 2009. aastal kandideeris Kõue vallavolikogu valimistel Valmisliit Siin Me Elame nimekirjas ning kogus 138 häält<ref>{{Netiviide|Autor=VVK|URL=http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0363.html|Pealkiri=KOV valimistulemus 2009 Kõue vald|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> (18% kõigist hääletanutest ning 38% Siin Me Elame häältest) ehk poole rohkem hääli kui ametis olev vallavanem Andres Õis (69 häält) ning valiti Kõue vallavolikogu liikmeks ning hiljem Kõue vallavanemaks. Siin Me Elame sai 5 Kõue vallavolikogu 9 kohast. Ott Valdma on alates 27. jaanuarist 2011 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna]] liige. [[2013]]. aastal kandideeris ta ühineva Kose valla vallavolikokku SDE nimekirjas ja kogus 239 häält<ref>{{Netiviide|Autor=VVK|URL=http://kov2013.vvk.ee/detailed_0338.html|Pealkiri=KOV valimistulemus 2013 Kose vald|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> (7% kõigist hääletanutest ning 32% SDE nimekirja häältest), jäädes häälte arvult alla ametis olevale Kose vallavanemale Vello Jõgisoole (260 häält). Oli Kose vallavolikogu liige kuni vallavalitsuse liikmeks kinnitamiseni ning nimetati veebruarist 2014 Kose abivallavanema ametikohale. SDE sai valimistel 4 Kose Vallavolikogu 19 kohast ning moodustas koalitsiooni koos VL Meie Vald nimekirjaga (4+7). 2017. aastal kandideeris Kose valla vallavolikokku SDE nimekirjas ja kogus 155 häält<ref>{{Netiviide|Autor=VVK|URL=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0338|Pealkiri=KOV valimised 2014 Kose vald|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> (5% kõigist hääletanutest ja 33% SDE nimekirja häältest) ning valiti Kose vallavolikogu liikmeks, töötas samal ajal edasi Kose vallavalitsuse liige ning Kose vallavalitsuse abivallavanema ametikohal. Kinnitati Kose valla vallavalitsuse liikmeks ning jätkas samal ametikohal. SDE sai valimistel 3 kohta 19-st ning moodustas koalitsiooni koos VL Meie Vald nimekirjaga (3+9). 2018. aasta märtsis soovisid SDE vallavolikogu liikmed koalitsioonist lahkuda seoses VL Meie Vald ebaterve käitumise, haridusnõuniku probleemide ning vallavolikogu esimehe koalitsiooni nõrga juhtimisega. VL Meie Vald algatas umbusaldusemenetluse vallavalitsuse liikme Ott Valdma, hariduskomisjoni esimehele Margit Mikule ja vallavolikogu aseesimehele Astrid Ojasoonele. VL Meie Vald nimekirjaga liitus VL Uus Aeg nimekirjast Tiiu Jalg. Umbusaldamine läks läbi ning Ott Valdmal tuli valida, kas jätkata ametnikuna abivallavanema ametikohal ja loobuda vallavolikogu mandaadist või loobuda abivallavanema ametikohast ning jätkata Kose vallavolikogu liikmena. Ott Valdma valis vallavolikogu liikme töö. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 102 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Kose vallas valimisliidu Kodukoht Kose nimekirjas, kogus 154 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 26. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Valdma, Ott}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 4d8uczfsgjv2xwfjc1c3vcxpdvbzl07 0 523383 7161040 7140717 2026-05-25T20:54:36Z Kuriuss 38125 7161040 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}} [[Fail:Nieuport_Ni._11.jpg|pisi|Nieuport 11 lennuk Inglise kuninglikus mereväes]] '''Nieuport 11''', hüüdnimega Bébé (prantsuse keeles 'beebi' ehk 'lapsuke'), oli Prantsuse inseneri [[Gustave Delage]]<ref name="great2">Chant & Taylor 2007, p. 14.</ref> loodud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] aegne ühekohaline [[biplaan]] [[hävituslennuk]]. Tegemist oli tehnoloogilise edusammuga, mis lõpetas senise Saksa Fokker-hävituslennukite domineerimise Läänerinde õhusõjas 1916. aastal.<ref name="great2"/> 1916. aastal levis lennuk ka mitmete teiste [[Antant]]i liitlaste õhuvägede koosseisu ning selle edu inspireeris Nieuporti edasi arendama V-tugitaladega ''sesquiplane'' konstruktsiooni ([[Prantsuse keel]]es pooleteise tiivaline ehk alumine tiib oli ülemisest poole võrra väiksem), parandades oluliselt lennuki manööverdusvõimet. Seda lennukit kasutati treeningeesmärkidel veel kuni 1920. aastateni. == Arendus ja tootmine== Nieuport 11 oli väiksem ja lihtsustatud versioon [[Nieuport 10]]-st, loodud spetsiaalselt ühekohaliseks hävituslennukiks. Nagu 10. seeria, oli ka 11. Nieuporti lennuk ''sesquiplane'' – biplaan, mis oli täispikkuses (kahe tugiraamiga toestatud) ülemise tiivaga ning palju väiksema alumise tiivaga. Lennuki ülemine ja alumine tiib hoiti koos V-tähe kujulise raami ja pingutustrossidega. Selline konstruktsioon tagas lennukile piisava tiivapindala kiireks kõrgusekogumiseks, samas pakkus see piloodile hea vaate allapoole. Kahjuks tähendas alumine kitsam tiib ka seda, et suurtel kiirustel esines sagedasti aeroelastne ebastabiilsus, mis muutis lennuki sisuliselt juhitamatuks. Probleem jätkus ka hilisematel V-raamiga Nieuporti hävituslennukitel, niisamuti ka Saksa [[Albatros D.III]].<ref name="weapons">Fitzsimons 1967/1969, p. 1989.</ref> Nieuport 11 lennukeid kasutasid [[Prantsusmaa õhuvägi|Prantsuse]]'','' [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Inglise]]'','' Vene, Belgia ja Itaalia õhuväed. Itaalias toodeti Macchi lennukitehases [[litsents]]i<ref name="weapons" /> alusel veel 646 Nieuport 11 lennukit, hilisema seeria Nieuport 16 lennukeid toodeti samuti litsentsi alusel Venemaal Dux'i poolt. Pärast raskeid tagasilööke sõjas varustati ka Rumeenia õhuväge paljude Nieuport 11 ja 12 lennukitega. === Nieuport 16 === Aastaks 1916 ilmus lennukist ka edasiarendatud versioon Nieuport 16, mis oli tegelikult tugevdatud raamiga Nieuport 11 lennuk, mootoriks 110 hobujõuline (92&nbsp;kW) Le Rhône 9J pöördmootor.<ref name="great2"/> Visuaalselt sai uuemat mudelit eristada suurema avause järgi lennuki ees, samuti oli mootorile paigaldatud kapott. See tegi lendamise piloodi jaoks lihtsamaks, samuti oli uude disaini lisatud ka peatugi<ref name="weapons" /> piloodile. Hilisemates versioonides lisandus veel lennuki kere külge kinnitatud Vickers [[kuulipilduja]], ent raskekuulipilduja koos uue ja raskema 9J mootoriga tegi lennuki oluliselt vähem manööverdusvõimelisemaks<ref name="weapons" /> ning raskus kippus lennukit ettepoole kallutama. Nieuport 16 oli vahepealne väljalase, mis ennetas veidi suuremat [[Nieuport 17]] C.1 mudelit, mis oli juba eos disainitud raskema mootori ning kuulipildujaga.<ref name="Cheesman">Cheeseman 1960, p. 92.</ref> [[Fail:Nieuport_11_of_the_Escadrille_Américaine_flown_by_Sgt_Douglas_Mac_Monagle.jpg|alt=|pisi|250x250px|Ameerika eskadrilli (hilisema nimega ''Escadrille Lafayette'') Nieuport 11]] == Kasutus Esimese maailmasõja ajal == Esimene Nieuport 11 lennuk jõudis Läänerindele 1916 aasta jaanuaris. Kuu lõpuks oli neid võitluses juba 90. See väike topelttiivaga lennuk oli igakülgselt parem kui Fokker Eindecker. Sel oli suurem tippkiirus, parem manööverdusvõime ning suutis paremini kõrgust koguda. Nieuport 11-l olid lennuki tiibade tagaservas kaldtüürid, mis andsid piloodile parema kontrolli lennuki külgsuunas kallutamise üle. Sakslaste Fokkeril kasutati endiselt algelist tiivakuju täielikult muutvat süsteemi. Lisaks oli Nieuport 11 lennukil ka statsionaarne stabilisaator, mille külge olid kinnitatud kõrgustüürid. See andis eelise Fokkeri primitiivsema stabilisaatori ees. Fokkeri ainuke eelis oli sünkroonitud kuulipilduja, millega oli võimalik tulistada läbi propelleri töötsooni. Sel ajal liitlastel sellist tehnikat veel ei olnud ja Nieuport 11 Lewis-tüüpi kuulipilduja oli kinnitatud propellerist kõrgemale. Lewise kuulipildujaid ei olnud võimalik propelleriga sünkroonida nende teistsuguse tööpõhimõtte tõttu ja nende salved ei olnud ka piisavalt suured, et kanda kaasas suuremas koguses padruneid. Lewise kuulipildujate töökindlus polnud ka kiita ning seetõttu tuli pilootidel tihti ette olukordi, kus nad pidid keset lendu relva kinnikiilumise tõttu ümberlaadima. [[Fail:Nieuport_w_Le_Prieur_rockets.jpg|pisi|Nieuport 16 koos Le Prieur' rakettidega]] See mure sai lahendatud prantslaste poolt, kes võtsid kasutusele Alkan-tüüpi sünkroonhammasratta ja Vickersi kuulipilduja. Need uuendused rakendusid aga alles Nieuport 16 lennukitel. Inglastel head sünkroonimise meetodit ei olnud ning seetõttu kasutasid nad ka tulevikus tiiva peale kinnitatud Lewise kuulipildujaid uuenenud "topelttrummel" salvedega, mis mahutasid 98 padrunit.<ref name="Cheesman" /> [[Verduni lahing|Verduni]] lahingu ajal, 1916. aasta veebruaris, suutsid prantslased Nieuport 11 paremaid tehnilisi omadusi ja mitme lennuki formatsioonis lendamist ära kasutades Saksa õhuväe lahingualalt täielikult välja tõrjuda, sundides viimaseid oma lennuväe taktikat radikaalselt muutma. Nieuport lennukid olid nii efektiivsed, et mõnel korral korjasid Saksa väed allakukkunud Nieuportid kokku, muutsid uuesti lennukõlblikuks ning installeerisid oma Spandau-tüüpi sünkroonitud kuulipilduja. Neid modifitseeritud mudeleid kasutasid nad seejärel edukalt ka rindel. Üks sellistest lennukeist oli N1324, millega lendas Saksa piloot Kurt Student 1916. aasta augustis.<ref name="Van Wyngarden1">Van Wyngarden 2006, p.45</ref> Teised ümberehitatud mudelid anti edasi Saksa lennukitootjatele, käsuga neist koopiaid toota, millest sai arvestatav otsene ja kaudne mõju Saksa hävituslennukite disainile. Mõned Nieuport 11 ja 16 lennukid olid varustatud tiiva külge kinnitatud rakettidega, millega sai edukalt kahjutuks teha vastase vaatlus-[[kuumaõhupall]]e ja [[õhulaev]]u.<ref name="weapons" /> [[Fail:Nieuport_N.16_C.1_with_Le_Prieur_rockets.jpg|pisi|Nieuport 16 C.1 joonis]] 1916. aasta märtsiks hakati Nieuport 11 lennukeid välja vahetama uuemate ja paremate Nieuport 17 hävituslennukitega. Sellegipoolest jäid Itaalia ja Vene päritolu lennukid veel vastavates riikides kauemaks teenistusse. Lõpuks jäid Nieuport 11 ja 17 kasutusse vaid õppelennukitena.<ref name="weapons" /> == Versioonid == ; Nieuport 11 : Ühe istmega hävitus-/luurelennuk. Samuti tuntud kui '''Nieuport ''Bébé''''' või '''Nieuport Scout''', kuigi neid lennukeid kasutati peamiselt hävituslennukitena. ; Nieuport-Macchi 11000 või 11000 : Itaalias litsentsi alusel ehitatud versioon, mitmete muudatustega detailides. ; Nieuport 16 : Täiustatud versioon, mis sai 110-hobujõulise (92 kW) [[Le Rhône 9J]] pöördmootor ja raskekuulipildur Vickers. : == Säilinud lennukid ja replikad == * [[Fail:Nieuport_XI_Bébé.JPG|alt=|pisi|250x250px|Esialgne Nieuport 11 Bébé ''("lapsuke")'' Prantsuse Lennuväemuuseumis]] Pariisis on üks ja ainus originaalkujul säilinud Nieuport 11, markeeringuga N556, mida kasutas Charles Tricornot de Rose – esimene sõjaväelenduri loa omanik. Varem oli lennuki numbriks N976.<ref>Rimell, 1990, p.86</ref> * ''Old Rhinebeck Aerodrome'' on näidanud Bébé replikat mitmetel oma õhunäitustel, 80 hobujõulise [[Le Rhône 9C]] pöördmootoriga ja värvitud ässa Victor Chapmani värvides.<ref>{{cite web|author=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|url=http://oldrhinebeck.org/ORA/nieuport-11/|title=Old Rhinebeck Aerodrome – World War 1 Aircraft – Nieuport 11|publisher=Old Rhinebeck Aerodrome|website=oldrhinebeck.org|date=|accessdate=19.12.2013|archiveurl=https://web.archive.org/web/20131220032021/http://oldrhinebeck.org/ORA/nieuport-11/|archivedate=20.12.2013|url-status=dead|df=}}</ref> == Viited == {{commons category|Nieuport 11}} {{viited}} ==Kirjandus== *{{cite book|last=Apostolo|first=Giorgio|year=1991|title=Aermacchi – from Nieuports to AMX|publisher=Giorgio Apostolo Editore (GAE)|place=Milan, Italy}} *{{cite book|last=Bruce|first=J.M.|year=1982|title=The Aeroplanes of the Royal Flying Corps (Military Wing)|publisher=Putnam|location=London|isbn=0-370-30084-X}} *{{cite book|last=Bruce|first=J.M.|year=1988|title=Nieuport Aircraft of World War One – Vintage Warbirds No 10|publisher=Arms and Armour Press|location=London|isbn=0-85368-934-2}} *{{cite book|last=Bruce|first=J.M.|year=1994|title=Nieuport Fighters – A Windsock Datafile Special Volumes 1 & 2|publisher=Albatros Publications|location=Herts, UK|isbn=978-0948414541}} * Chant, Christopher and Michael J.H. Taylor. ''The World's Greatest Aircraft''. Edison, NJ: Cartwell Books Inc., 2007. ISBN 0-7858-2010-8. *{{cite book|year=1964|title=Fighter aircraft of the 1914–1918 War|publisher=Harleyford|location=Letchwordth|isbn=978-0816863600|editor=Cheesman, E.F.}} *{{cite book|last1=Charles|first1=Christienne|year=1986|title=A History of French Military Aviation|url=https://archive.org/details/historyoffrenchm0000chri|publisher=Smithsonian Institution Press|location=Washington, DC|isbn=978-0874743104|last2=Lissarrague|first2=Pierre|last3=Kianka|first3=Frances}} * Cooksley, Peter. ''Nieuport Fighters in Action''. Carrollton, Texas: Squadron/Signal Publications, 1997. ISBN 0-89747-377-9. *{{cite book|last=Davilla|first=Dr. James J.|year=1997|title=French Aircraft of the First World War|url=https://archive.org/details/frenchaircraftof0000davi|publisher=Flying Machines Press|location=Mountain View California|isbn=0-9637110-4-0|last2=Soltan|first2=Arthur}} * Fitzsimons, Bernard, ed. ''The Illustrated Encyclopedia of the 20th Century Weapons and Warfare''. London: Purnell & Sons Ltd., 1967/1969. ISBN 0-8393-6175-0. *{{cite book|last=Franks|first=Norman|year=2000|title=Nieuport Aces of World War 1 – Osprey Aircraft of the Aces 33|publisher=Osprey Publishing|location=Oxford|isbn=1-85532-961-1}} *{{cite book|last=Guttman|first=Jon|year=2014|title=Nieuport 11/16 Bébé vs Fokker Eindecker – Western Front 1916 (Osprey Duel; 59)|publisher=Osprey|location=Oxford|isbn=978-1-78200-353-3}} * Janić Č, Petrović O, ''Short History of Aviation in Serbia'', Beograd, Aerokomunikacije, 2011. ISBN 978-86-913973-2-6. *{{cite book|last=Kowalski|first=Tomasz J|year=2003|title=Nieuport 1–27|publisher=Kagero|location=Lublin|isbn=978-8389088093}} *{{cite book|last=Longoni|first=Maurizio|year=1976|title=Nieuport Macchi 11 & 17|publisher=Intergest|location=Milan}} *{{cite book|last=Rimell|first=Raymond|year=1990|title=World War One Survivors|url=https://archive.org/details/worldwaronesurvi0000rime|publisher=Aston Publications|location=Bourne End, UK|isbn=978-0946627448}} *{{cite book|last=Rosenthal|first=Léonard|year=1997|title=Nieuport 1909–1950 Collection Docavia Volume 38|publisher=Editions Lariviere|location=Clichy Cedex, France|isbn=2-84890-071-7|last2=Marchand|first2=Alain|last3=Borget|first3=Michel|last4=Bénichou|first4=Michel}} *{{cite book|last=Sanger|first=Ray|year=2002|title=Nieuport Aircraft of World War One|publisher=Crowood Press|location=Wiltshire|isbn=978-1861264473}} *{{cite book|last=Thetford|first=Owen|year=1978|title=British Naval Aircraft since 1912|url=https://archive.org/details/britishnavalairc0000thet|publisher=Putnam|location=London|isbn=0-370-30021-1|edition=Fourth}} *{{cite book|last=Van Wyngarden|first=Greg|year=2008|title=Early German Aces of World War 1|publisher=Osprey|location=Oxford|isbn=978 -1-84176-997-4}} [[Kategooria:Prantsuse lennukid]] [[Kategooria:Hävituslennukid]] [[Kategooria:Biplaanid]] atfgdb6iou9mu7tu54hd9g5np8d8uio 0 524116 7161371 5973227 2026-05-26T10:59:13Z Kuriuss 38125 7161371 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib [[Uus Testament|Uue Testamendi]] viimase raamatu nägemusest; kirjandusteadusliku žanri kohta vaata artiklit [[Apokalüpsis]]; üldise ülevaate saamiseks Uue Testamendi viimase raamatu kohta artiklit [[Johannese ilmutusraamat]].}} '''Apokalüpsis''' on [[Uus Testament|Uue Testamendi]] [[Johannese ilmutusraamat]]usse kuuluv [[Viimnepäev|Viimsepäeva]] nägemus. Apokalüpsis on kirjutatud [[1. sajand]]i teises pooles, [[Rooma keiser|keisrite]] [[Nero]] ja/või [[Domitianus]]e valitsusajal [[Egeuse meri|Egeuse merel]] asuval [[Patmos]]e saarel. ==Teose lühikokkuvõte== Patmose saarel viibiv Johannes näeb vaimusilmas kohtumist ingelliku Jeesusega, kes juhatab ta sisse taevasest uksest ning tutvustab talle taevaseid valitsejaid. Jeesus ilmub taevas teistkordselt ning nüüd otsekui tapetud Tallena, kes asub maailmale tehtud kurja eest kätte tasuma. Looja kättemaks hukkaläinud inimkonnale on meeletult põhjalik, kuid imekombel siiani elus püsiv inimkond ei soovi ka pärast kõige hullemaid kannatusi meelt parandada. Sõda, nälg ja ülimalt laiaulatuslikud looduskatastroofid ei suuda murda [[Saatan]]a võimu ilmamaal. Maa ja mere seest tulevad metsalised, kes peavad sõda pühade vastu ja eksitavad rahvast tunnustähtedega. Seejärel algab Jumala kohtupäev, mil mõistetakse kohut kõigi elavate ja surnute üle. Ent enne seda saadetakse maale veel seitse nuhtlust: seitse inglit kuldkaussidega, milles olev Jumala raev valatakse inimkonna peale. Paabel hävitatakse ning taevalikud väed asuvad tähistama oma võitu. Saatan heidetakse tuhandeks aastaks vangi, pärast seda peab ta väheseks ajaks vabanema. Tuhat aastat möödub, Saatan hävitatakse uuesti. Teistkordselt algab Jumala viimne kohtupäev, mil visatakse tulejärve ka surm ja surmavald. Lõpuks näeb Johannes uut taevast ja uut maad, taevast alla tulevat Jeruusalemma. Selle müür on jaspisest ja linn ise on puhtast kullast, selge kui klaas. Alanud on Jeesuse valitsusaeg maa peal. ==Teosest== Johannese apokalüpsis on kirjutatud [[koinee]]s. ''Apokalypsis'' tähendab kreeka keeles ilmutust või millegi avamist. Johannese teose ainulaadsus ei seisne [[Apokalüptika|apokalüptilise]] žanri esmakordsuses, lühemaid ennustusi lõpuaegadest leiab nii [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[Taanieli raamat]]ust kui ka [[esseenid]]e usutraditsioonist. Johannese evangeelium kuulub ainsa apokalüptilise teosena [[Uus Testament|Uue Testamendi]] kaanonisse. Siiski vaidlevad piibliteadlased tänase päevani selle üle, kes on apokalüpsise autor. Piibliteadlane [[Raymond Brown]] väidab, et nii evangeeliumi kui apokalüpsise autor on [[Johannes (apostel)|apostel Johannes]], kuna seda on kinnitanud mitmed varased usuõpetlased [[Irenaeus]], [[Klement Aleksandriast]] ja [[Origenes]]. Samas väidab [[3. sajand]]i [[Aleksandria]] piiskop [[Dionysios Aleksandriast|Dionysios]], et apokalüpsise ning evangeeliumi keel on liiga erinevad, et kuuluda ühele ja samale autorile. Hoolimata sellest, et apokalüptiline teos nõuab ka ilukirjanduslikku stiili, näib Johannese kreeka keel olevat liialt kohmakas (Hagner). Johannes ei tutvusta end kui Jeesuse apostlit, vaid kui Johannest Patmose saarelt. Samuti näitab apokalüptikate kirjutamise traditsioon, et tihti on nägemusliku teose autoriks märgitud religioonilooliselt prestiižsem autor, et suurendada teose kaalu ja usutavust lugeja silmis. Nii eksisteerivad näiteks [[Baaruk]]i ja [[Ezra]] apokalüpsis, aga ka [[Aadam]]a nägemus (Ehrmann). Seega võib kokkuvõtteks väita, et õiguse poolest ei pruugi Johannese apokalüpsis Uue Testamendi kaanonisse kuuluda. ==Nägemuse ühtsus== Johannese apokalüpsise süžee mõistetavuse üks peamisi raskusi seisneb asjaolus, et lõpuaegade sündmused ei ole kronoloogiliselt loogilises järjekorras (Hagneri raamat). Kui kogu elu kord juba hävitatakse, siis ei ole võimalik, et laastamine jätkub kohe pärast seda uue hooga. Seetõttu on väidetud, et apokalüpsise sündmusi ei tuleks võtta järjestikuse seeriana, vaid ühe ja sama sündmuse kordustena (Hagner). Seitse inglit võisid puhuda pasunaid ajal, mil avati sama arv pitsereid ning tõtata seejärel maale seitsmest kausist jumalaraevu kallama. Seega võib apokalüptiliste sündmuste lõpp paikneda kus tahes ning mitte ilmtingimata Johannese raamatu viimastel lehekülgedel (Hagner). Apokalüpsise süžee ebakorrapärasus tõstatab ka probleemi raamatu ühtsusest. Ootamatud katkestused jätavad mulje, et osa tekstist on raamatusse hiljem juurde lisatud (Hagner). Ameerika piibliteadlane [[David Aune]] on väitnud: "Rabava asjaoluna on Johannese apokalüpsises umbkaudu kaksteist iseseisvat tekstiosa, millel on vähe tegemist loo otsese kontekstiga või narratiiviga Johannese ilmutusest." Aune'i järgi eksisteerib kaks tähtsamat väljaannet apokalüpsisest (umbes [[70. aasta]]l pKr ja [[90. aasta]]il). Esmalt ilmusid kaksteist eraldiseisvat katkendit, mis seejärel liideti ühtseks pitserite, pasunate ja kausside seeriaks. Viimaks muudeti tekst paremini [[kristoloogia|kristoloogilisse]] tausta sobituvaks (Hagner). ==Sümbolite kontekst== Metsalise arv – Ilmutuse 13:18 väidab Johannes, et metsalise arvu saab välja arvutada, ja et see on inimese arv. Saatana võrdkujuna käsitleb Johannes keiser [[Nero]]t, kes lasi kristlasi taga kiusata. Semiidi [[gemaatria]]s võrdub Nero (Neron) 666-ga (Ehrmann). Seitse on juudi müstikas täiuslikkuse arv, samas kui kuus on üks puudu seitsmest. Paabel – [[Paabel]]it (Babülon) näeb Johannes Rooma linna võrdkujuna. Põline vaenlane, kes kord hävitas [[Juuda riik|Juuda riigi]] ja [[Jeruusalemma tempel|Jeruusalemma templi]], on võtnud endale uue kuju. Samuti on Rooma linna kujutatud Paabeli hoorana, kes istub seitsmepealise ja kümnesarvelise metsalise seljas. Rooma on tuntud kui seitsme künka linn. Tall – [[Taavet]]i juureks ja lõviks Juuda suguharust kutsub Johannes [[Jeesus Kristus]]t, kes oli otsekui tapetud ning kellel oli seitse sarve ja seitse silma, kes on omakorda ilmamaale läkitatud Jumala vaimud. ==Sõnum kristlaskonnale== Hoolimata teose uskumatusest on teost püütud kõige enam tõlgendada sõna-sõnaliselt ning on oodatud, et tulevik kujuneb täpselt selliseks, nagu Johannes on kirjeldanud. Enamik teadlasi on aga seisukohal, et teksti tuleks tõlgendada ajalooliselt ehk näha selle teksti sõnumit ideoloogilises vastulöögis tollasele tagakiusamisele. Johannes nägi selle maailma lõpu teosega võimalust kristlasi innustada oma usku säilitama. Ajad võivad olla põrgulikult rasked, kuid kristlik tõde headusest on igavene. [[Kategooria:Uus testament]] [[Kategooria:Mütoloogia]] 7vz4qqnrb8vejz5gua3zqkx0zeobvr6 0 527448 7161376 6935220 2026-05-26T11:03:59Z Kuriuss 38125 7161376 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}} [[Fail:Läti kivilinnused 1185-1230.jpg|thumb|400px|Lätis asuvad kivilinnused ja sakslaste valdusse kuuluvad teadaolevad kohalike rahvaste puitlinnused 1185–1230]] '''Keskaegsed kivilinnused Lätis''' said oma alguse seoses [[kristlus|ristiusu]] sihikindla levitamise algusega [[Kesk-Euroopa]]st saabunud kaupmeeste ja mungaordude preestrite eestvõttel. ==Eellugu== [[Fail:DEU Luebeck COA.svg|125px|pisi|Lübecki linna vapp]] [[1156]]. aasta paiku avastasid [[Läänemeri|Läänemere]] edelarannikule välja murdnud [[Bremen|Bremeni]] saksa kaupmehed enda jaoks hilisema [[Vana-Liivimaa]] piirkonna<ref>Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, Ludwig von Maydell, Teil I, Tartu 1839</ref>, jõudes oma kaubalaevadega mööda Läänemere lõunarannikut seilates algul Liivi sadamani [[Kuramaa]]l Liibavi (praeguse [[Liepāja]]) kohal, ja sealt edasi piki rannikut üle [[Kolka nina]] [[Daugava|Väina jõe]] suudmesse. Sinna jooksid juba vanast ajast kokku ümberkaudsetest piirkondadest kauba- ja sõjateed. Põhjast läbi [[koivaliivlased|koivaliivlaste]] maade tuli maantee [[eestlased|eestlaste]] juurest, kirdest läbi [[lätlased|lätlaste]] maade ja [[Atsele]] Pihkva [[slaavlased|slaavlaste]] juurest, Väina jõe keskjooksult mööda jõge veetee [[Polotsk]]i slaavlaste juurest; kagus asusid [[seelid]], lõunas [[semgalid]], kes liiklesid mööda Väina vasakpoolset lisajõge Lielupet (Bullupe, Bolderaja), läände jäid [[kurelased]] ja Kuramaa liivlased, kelle juurest tuli ühendustee piki liivaranda tänase [[Jūrmala]] kohal. Väina jõe suudmeala asustasid [[väinaliivlased]], kellel oli seal ka suur [[Daugmale muinaslinnus]] ja kaubitsemisplats. Ilmselt oli neid nn rahvusvahelisi turuplatse sealkandis mitmel pool Väina jõe ääres, kus aga laevadel vähegi soodsam sadamakoht leidus. [[1159]]. aastal taasasutati kuningas [[Heinrich Lõvi]] toetusel [[Trave]] jõe suudmesse vahepeal hävitatud [[Lübeck]]i linn. [[1180]]. aastatel arenes [[Warnow]]i jõe suudme vasakkaldale tekkinud linnuse ja turuplatsi kõrval olnud asulast [[Rostock]]i linn. XIII sajandi algul laienes saksa asustus mööda Läänemere lõunakallast ida poole ja sellal tekkisid järjest mitmed tulevased kuulsad Hansa sadamalinnad, nagu [[Wismar]] ja [[Stralsund]], mida ristisõdijate koged said iga-aastaste üle Läänemere suunduvate ristretkede lähtebaasina kasutada. Millalgi XII sajandi teisel poolel röövisid [[Ugandi]] maakonna eestlased ilmselt kusagil Atsele piirkonnas suurt saksa kaupmeeste kaubavoori, mis liikus Väina suudmest mööda külmunud Koivat Pihkva ja Novgorodi poole. Kaupmehed tapeti, kallihinnalised kaubad võeti endale. Arvatakse, et teave kaubavoorist tuli liivlaste käest eestlastele ette. See oli valus löök vastasutatud Lübeckile ja sakslased tuletasid seda hiljem veel korduvalt eestlastele meelde. [[Fail:Celestin III Den Tyske Orden.jpg|thumb|Paavst Coelestinus III tunnustab [[Saksa ordu]]t, 1192 või 1196]] [[1170]]. aastal rüüstasid kuralased ja saarlased kroonik [[Saxo Grammaticus]]e andmetel Taani aladel. Eesti mereröövleid oli tõenäoliselt ka [[1187]]. aastal Kesk-[[Rootsi]] pealinna [[Sigtuna hävitamine|Sigtuna hävitanud]] "idatee meeste" hulgas. [[Henriku Liivimaa kroonika|Läti Henriku kirjeldustes]] 13. sajandi algupoolest mainitakse korduvalt saarlaste röövretki Skandinaaviasse, nagu ka merelahinguid kuralaste ja saarlastega [[Ojamaa]] (Gotlandi) lähedal ja Läänemere idarannikul<ref>Marika Mägi: [https://web.archive.org/web/20181021224803/http://www.kasmu.ee/et/content/kes-olid-viikingid Kes olid viikingid] Käsmu meremuuseum</ref>. Teada on, et Taani kirikutes loeti eestpalveid, et "idaviikingid jälle kirikuid ja kihelkondi röövima ei tuleks!". Veel 1203 käisid saarlased Taanis [[Listerby]] piirkonda röövimas. XII sajandi lõpuks olid Põhja-Saksamaa rannikualadel elavad slaavi hõimud vendid ja ljuuditšid allutatud ja suuremalt jaolt ristiusustatud, nüüd oli aeg lõpetada paganlike "idaviikingite" marodööritsemine läänepoolsete kristlike valitsejate valdustes ja kindlustada ka kaubateid Läänemere idarannikul. Sinna suundus nüüd sakslastest, taanlastest ja rootslastest vallutajate võidujooks. ==Piiskop Meinhardi ja Bertholdi aeg, esimesed linnused. Seosed taanlastega== [[Fail:Ikšķiles baznīcas drupas.jpg|thumb|Üksküla kiriku ja linnuse varemed, august 2008]] [[1184]]. aastal saabus koos saksa kaupmeestega Väina jõe suudmesse misjonitegevusele ka [[augustiinlased|augustiinlaste ordu]] munk [[Meinhard|Meinhard von Segeberg]], kes tollal oli juba ligi 60 aastane elatanud mees<ref name="TeEQJ" />. Mõnede kroonikute väitel hakkas ta liivlaste juures käima juba 1180. aastate alguses<ref name="xBgnS" />. Tal oli kooskõlastus rahumeelseks ristiusu jutlustamiseks ka Polotski vürstilt, kellele liivlased väidetavalt andamit maksid. Ta liikus laevaga mööda Väinat u 45–50&nbsp;km ülesvoolu ja valis misjonitegevuseks jõe põhjakaldal asuva väinaliivlaste [[Ikšķile|Üksküla asula]], kuhu ehitas ka puukiriku. Järgmisel talvel sattus piirkond leedulaste rünnaku alla, kirik põletati ja mitmetest julgeolekukaalutlustest lähtuvalt otsustati rajada vastristitud liivlastele kaitseks mõned kivilinnused. [[1185]]. aasta suvel toodi [[Ojamaa]]lt müürsepad ja Liivimaa esimese kivilinnuse – [[Üksküla linnus]]e ehitus võis alata. Arvatakse, et püstitati väike tornlinnus. Töötati ilmselt kiiresti ja suurte jõududega, sest samaks sügiseks pidi linnuse I järk juba valmis olema, kui semgalid seda samal ajal ründasid ja laevaköitega jõkke püüdsid vedada. Linnuses olnud kaupmehed, kiviraiujad ja preestrid pidid ühtlasi olema ka sõdurid, kuna nad ambudega nooli lastes semgalite rünnaku tagasi lõid<ref name="TeEQJ" />. On muidugi kaheldav, et ühe aastaga tornlinnus valmis ehitati, seda just lubimördi aeglase kuivamise tõttu. Ilmselt ehitati see valmis järgnevate aastate jooksul, või siis alustati ehitamist krooniku kirjapandust mõned aastad varem. Arvatavasti juba Meinhardi ajal väljaehitatuna, kujutas linnus endast kiriku ja 8 m laiuse ruudukujulise elutorni ühendatud kaitserajatist, mida ümbritses ka ringmüür, kuhu hädaohu korral said varjuda ka ümberkaudsed liivlased. Eeslinnuses paiknesid ka kaev ja keldrid<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 24–26</ref>. 1185–1202 tegutses linnuses olev Püha Neitsi Maarja kirik ka kui Liivimaa esimene Üksküla toomkirik. [[Fail:Kloster-Loccum - Kirche - Innansicht nach Osten.JPG|thumb|Näiteid tsistertslaste ehituskunstist – Loccumi kloostri kirik, vaade ida suunas altarile. Interjöör meenutab ka Eesti keskaja sakraalarhitektuuri]] [[1186]]. aasta talvel oli Meinhard [[Bremen|Bremenis]], kus sealne peapiiskop [[Hartwig II]] ta esimeseks [[Üksküla piiskop]]iks pühitses. Ilmselt samal aastal hakati [[Mārtiņsala]] saare kirdeküljele Väina jõel ehitama liivlastele ka teist – [[Holmi linnus]]t (Kirchholm), mis väidetavalt ka samal aastal valmis. Ilmselt siiski aastaid hiljem, [[1195]]. aasta paiku, kui liivlased, olles mõlemad linnused oma valdusse saanud, piiskop Meinhardi ja teisi sakslasi enam maalt välja ei tahtnud lubada.<ref name="QegKD" /> See oli nelinurkne ruudukujuline [[kastell]], mille põhjanurgas asetses torn. Holmi linnuse õue pindala oli 1150 m² ja seda ümbritses rohkem kui kolme meetri paksune müür ja puidust kaitseehitised piki jõeäärt. Linnuse territooriumil asus 6 hoonet, palju tulekoldeid ja toiduvalmistamiskohti, 7 m sügavune kaev ning linnuse keskel ilma ehitisteta, tõenäoliselt kogunemiskohana kasutatud ala. Baltisaksa ajaloouurijate arvates valmis linnus [[1188]]. aastal<ref name="yOOQr" />. Ükskülast jäi Holm umbes 10&nbsp;km Väinat mööda mere poole. Viimase aja ajaloouurimustes on ilmnenud taanlaste ja üldse skandinaavlaste suur huvi ja seotus XI-XII sajandil Läänemere idakalda ja sealjuures eriti ka Väina jõe kaubatee suhtes. Holmi linnuse juures Väina mõlemal kaldal ning Dole (Kuningasaar) ja Holmi saartel olid liivlaste asulad, turuplatsid, kalmistud ja linnused - ühesõnaga liivlaste suur poliitiline keskus. Siin oli mere poolt tulles Väina jõe esimene kärestik, mille juures oli arvatavasti tarvis kaubalaevu ümber laadida ja kus ristusid nii maanteed, kui veeteed, ning on kindlaks tehtud, et siin tegutsesid seetõttu kaupmehed kogu Läänemere regioonist. Arvatakse, et paiga olulisust arvestades oli see Taani kuninga kaitse all ja Holmi linnus ehitati taani kaupmeeste eestvõttel ja toetusel.<ref name="taanlaste">Taanlaste ristisõda Eestis, Marika Mägi, Karsten Selch Jensen, Kersti Markus, Janus Mǿller Jensen, Argo 2019, Best Print, lk. 124, ISBN 978-9949-607-92-1</ref> Igal juhul oli see puhtal kujul militaarobjekt, samas kui õhemate seintega ja teistsuguse müürilaoga Üksküla linnus kujutas endast kiriku ja kindlustatud laoplatsi sümbioosi.<ref>Taanlaste ristisõda Eestis, Marika Mägi, Karsten Selch Jensen, Kersti Markus, Janus Mǿller Jensen, Argo 2019, Best Print, lk. 118, ISBN 978-9949-607-92-1</ref> [[1196]]. aasta augustis suri oma Üksküla linnuses sisuliselt koduarestis olev Meinhard. Enne õnnestus tal maalt välja saata tsistertslasest vend Theoderic, kes töötas misjonärina [[Turaida]]s, koivaliivlaste juures. Viimane jõuab kiiresti ettekandega ka paavst [[Coelestinus III]] juurde. Viimane, tutvunud olukorraga, kuulutas sisuliselt Baltimaade paganate vastu välja ristisõja. [[File:Bertold.jpg|thumb|Piiskop Berthold Schulte. Samuel Guichenoni joonistus 1658. aastast]] Bremenlased nähes, et senisel kümneaastasel rahumeelsel misjonitegevusel erilist tulemust polnud (peale selle, et liivlased olid enda valdusse saanud kaks kivilinnust), otsustasid taktikat muuta. Selleks tuli kavaldada ja liivlasi provotseerida, et saada juba ajendit sõjaliseks sissetungiks. Senise tasakaaluka ja rahuliku Meinhardi-tüüpi preestri asemele saadetakse liivlaste juurde tunduvalt järsem ja kiirema reageeringuga tsistertslane [[Berthold Schulte]], kes oli [[Tüüring]]is asuva [[Volkenroda klooster|Volkenroda kloostri]] munkade poolt 1163. aastal asutatud Loccumi kloostri abt. [[Loccumi klooster]] oli selleks ajaks saanud Põhja-Saksamaa tähtsaimaks tsistertslaste keskuseks, millest lähtusid järgnevate kloostrite asutamised. Berthold arvatakse olnud olevat juba arvatavasti Meinhardi ajal tema kõrval Liivimaal misjonitööl. Pärast esimese aasta liivlaste meelitamisi ja järgnenud konflikte naasis ta järgmisel [[1198]]. aastal juba väikese sõjaväega ning liivlaste juurde kohale jõudes teatab ta neile otse näkku, mis ta neist tegelikult arvab. Tüli eskaleerub kiiresti ja puhkeb lahing hilisema Riia linna asupaigas. Berthold tapetakse, sakslased on sunnitud lahkuma. [[1199]]. aasta kevadel sunnitakse lahkuma ka enamus saksa kaupmehi. Bremenlased olid oma eesmärgi saavutanud – suur "avang" võis alata. [[Fail:Ruins of Alt-Dole castle, (before AD1226) - panoramio.jpg|thumb|Vana-Dole piiskopilinnus, aprill 2010. Vaade kagust]] On oletatud ka kolmanda Väinale ehitatud linnuse – [[Dole piiskopilinnus]]e kuulumist XII sajandi lõppu. Baltisaksa ajaloolaste ([[Johann Gottfried Arndt]]) teateil on Vana-Dole linnus (''Dahlen auf einem Holme der Duena'') ehitatud juba XII sajandi lõpus Liivimaa esimese piiskopi Meinhardi poolt.<ref name="JBp4z" /> Ilmselt siis liivlastele linnuste ehitamise aktsiooni käigus. Veel märgib Arndt, et "Johann Dole olevat varem Riia linnakodanikele kuulunud saare pettusega hõivanud". Teine ajaloolane, kroonik [[Franz Nyenstede]] kirjutab, et "räägitakse, ka Dole linnuse olevat ehitanud piiskop Albert". [[Karl von Löwis of Menar]]i arvates jälle olevat linnuse ehitanud 3 venda Dolenit<ref name="NJMQ9" /> Kroonik [[Dionysius Fabricius]] kirjutab, et "kõigepealt hakkasid saksa kaupmehed ehitama Püha Martini kirikut Väina jõe keskel asuvale saarele ja seejärel rajasid siiapoole (lõuna poole) Väinat Üksküla ja Dole linnuse. Pärast mida tuli nendega Liivimaale kaasa dominiiklane Meinhard ristiusku õpetama."<ref name="DfIBI" /> Võimalik, et Holmi linnusest ülesvoolu kulges Taani kuninga ja Polotski vürsti vahel mingi kaubandusliku mõjuala piir - Üksküla linnuse ehituseks läks vürsti kooskõlastust tarvis, Holmi jaoks aga mitte. Igatahes moodustab aeg enne piiskop Alberti saabumist Liivimaale siinsete kivilinnuste ajaloos täiesti omaette ja väheuuritud etapi. Läänemere idaranniku ristiusustamisel ja allutamisel käis taanlaste ja sakslaste vahel tihe rebimine ning kuna Riia piiskopi aujärg oli tarvis Lundi piiskopi omast ettepoole seada, siis ilmselt jätab kroonik Läti Hendrik oma ülestähendustes osa lugu rääkimata.<ref name="taanlaste" /> ==Piiskop Alberti ja Mõõgavendade ordu aeg== [[Fail:Rigas Gerbonis.png|pisi|Riia linna vapp]] [[1199]]. aasta algul pühitsetakse Bremenis ametisse kolmas Üksküla piiskop – toomhärra [[Albert von Buxhövden]], kes hakkas kohe energiliselt tegutsema. Suvi möödub sõjaväe organiseerimise ja kokkukogumise tähe all. [[1200]]. aasta kevadsuvel saabub piiskop Albert 23 kogega Väina suudmesse, lööb laagri üles ja jätab laevad ankrusse esimese saare juures, kuhu hiljem asutati [[Dünamünde klooster]]. Nagu vana liivlaste legend jutustab, jäänud Bremenist tulnud saksa kaupmehed esimest korda kõigepealt Salatsi jõe suudmes ankrusse ja siis alles liikunud mööda rannikut lõunasse Väina jõe poole. Albert läks paari laevaga Väinat pidi üles Holmi linnuse juurde ja sealt edasi Ükskülasse. Kohe algasid ka konfliktid, kuid pärast paari laeva kaotamist panid ristisõdijad oma paremuse maksma. Liivlased on sunnitud kihelkonnavanemate poegadest umbes 30 piiskopile pantvangiks loovutama, kes need kohe ka ära Saksamaale viib. Samal ajal saab piiskop Albert liivlastelt maatüki saksa kolonistide asula rajamiseks Väina (Daugava) jõkke suubuva Riia oja suudme äärde.<ref name="xkaBB" /> Koht oli hoolega valitud ja väga soodne: Riia oja moodustas seal laia suudme, mida isegi Riia järveks (lacus Riga) kutsuti ning mille järskude kallaste äärde said koged hõlpsalt randuda, ilma et oleks vaja olnud eraldi kaid ehitada. Ka oli sadam lääne- ja põhjatuulte eest hästi kaitstud<ref name="EV1px" />. Samal ajal pannakse vastasutatava Riia linna positsioonide tugevdamiseks keelu alla ka [[Semgallia]] muinaslinnuste sadamad Lielupe jõe ääres, provotseerides nii otseselt ka semgaleid vaenutegevusele. [[Fail:Jāņa sēta - panoramio (1).jpg|thumb|Jāņa sēta – Jaani hoov. Seal asus tõenäoline Riia I piiskopilinnuse kenasti dekoreeritud peavärav, kust pääses praeguse Skārņi ('kitsa') tänava poolt linnuse hoovi. August 2010]] ===Võitlused piki Väina jõge=== [[1201]]. aastal piirasid kolonistid umbes 5,5 ha (pool keskaegsest Viljandi linnast) suurust poolringikujulist linna ala Riia oja ääres piirdemüüri või palktaraga.<ref name="DPwJG" /> Piiskop Albert alustas I [[Riia piiskopilinnus]]e ehitamist kohe koos Riia linna asutamisega Riia linna idanurka sadamakoha lähedale ja arvatavasti pidi see olema enne Holmi linnusest, kus Albert resideeris, lahkumist. Sel aastal läänistas piiskop Albert kahele uuele vasallile ka liivlaste linnuseid – rüütel [[Daniel Bannerow]]ile puidust [[Lielvarde muinaslinnus]]e ja selle juures oleva kihelkonna ning rüütel [[Conrad von Meyendorf]]ile Üksküla linnuse kihelkonnaga<ref name="yuAYg" />. Nagu näha pidas Albert esmaseks ülesandeks kindlustada kiiresti nii kaugele ülesvoolu kui võimalik Väina jõe orgu linnuste ja läänimaadega. Ajalookirjanduses kohtab ka teavet, mille järgi muinaslinnuse kõrval olevat [[Lielvarde vasallilinnus]]t hakkasid piiskopi käsul juba aastal 1200 ehitama Albertiga kaasas olnud esimesed ristisõdijad. Hiljem läänistati see Danielile välja ja pärast tema surma läks läänivaldus linnusega jälle piiskopi kätte tagasi<ref name="aED9y" />. Samuti pani piiskop Albert baltisaksa ajaloolaste andmetel juba 1201. aastal aluse tsistertslaste linnuselaadsele [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostrile]]<ref name="tkF2T" /> (Väinasuu) mere poolt tulles Väina jõedelta esimesel saarel. See koht oli vähemalt kogu piiskop Alberti tegutsemisaja nö "hüppelauaks" merele, kus purjelaevad soodsat tuult ootasid ja mis esimesena saabuvaid merereisist kurnatud ristisõdijaid vastu võttis ning mis kiirelt kindlustamist vajas. [[1202]]. aastaks tõi piiskop Albert oma toomkapiitli koos piiskopitooli ja katedraalkirikuga Ükskülast Riiga. Ilmselt siis kahe aastaga pidi olema linnuse esimene järk valminud. Suure tõenäosusega oli see juba algselt kivist hoone. Samal aastal hakati sinna kõrvale, mööda Riia oja ülesvoolu, rajama samal ajal Turaida preestri Theoderici asutatud [[Mõõgavendade ordu]]<ref name="Fyr8v" /> [[Georgenburgi ordulinnus]]t (Püha Jüri ordukiriku järgi, mida paekivi ja dolomiidi kasutamise tõttu ka Wittensteiniks kutsuti). Pidid ju mõõgavendade rüütlid kaitsma piiskoppi ning turvama ja teostama kogu Liivimaa alistamise poliitikat. Ordulinnus valmis u 1209. aastaks. Algusaegadel tegutseti üsna üksmeelselt koos, ja lähestikku oli hea kiiresti reageerida olukorrale – vastavalt kas kaitseks või rünnakuks. 50 meetri kaugusele ordu- ja piiskopilossist ehitas linnakommuun endale Peetri kiriku – nii moodustus kolmest võimust ka linna administratiivne keskus. [[1207]]. aastal on piiskopilinnust esimest korda kirjalikult mainitud, kui piiskop Albert võttis seal vastu [[Koknese]] vürsti [[Vjatško]]. 1202 ründasid ka semgalid siis Holmi, mis Alberti residentsiks oli olnud, võimalik, et just viimast tabada püüdes. Suutmata seda vallutada põletasid maha Holmi kiriku ja liivlaste küla. [[Fail:Ytterselö 92 2.JPG|thumb|Mervalla ruunikivi Södermanlandis Rootsis umbes aastast 1000, mais 2012. Sellel olev tekst räägib, et viikingipealik Sven käis sagedasti kaubalaevadega Kolka neeme (''Tumisnis'') taga Semgallias (''Simkala'')]] [[1203]] ründab Polotski vürst sõjaväega tulemusteta Üksküla ja Holmi linnuseid. Pärast Riia linna edukat asutamist on polotskilased oma veast aru saanud ja üritavad vana pariteeti taastada. [[1204]]. aastat peetakse baltisaksa ajalookirjanduses Riia praegusse põhjapoolsesse [[Bukulti]] eeslinna rajatud [[Adaži ordulinnus]]e (Bukulti ordulinnus) rajamisajaks<ref name="riPYP" />. Tollal rajati see, kui kindlustatud veskikoht piiskop Alberti käsul ja seda kutsuti Neuermühleniks ("Uueveskiks", ''Novum Molendinum ''), et eristada seda Dünamünde kloostrile kuuluvast Milgravise veskist ("Vanaveskist", ''Mühlgraben''-"veskikraavid"). Millalgi XIII sajandi jooksul sai selle Liivi ordu oma valdusse, võib-olla ka ehitasid selle algselt piiskopile mõõgavennad. Linnus asus Jugla järve veskit toitva oja vetest ümbritsetud künkal. Vallikraavi veetaset reguleeris veski. Algne linnuseplaan pole teada, kuid [[1297]]. aasta paiku oli sinna välja ehitatud nelinurkse konvendihoone tüüpi linnus, mille põhjatipus paiknes loodepoolse värava kaitsel suur nelinurkne veidi flankeeriv valdustorn<ref>Topographische Beiträge zur Umgebung des "Rodenpoisschen Sees", Riga 1898, 1899, lk. 157</ref>. Linnuse nurgad asusid põhiilmakaarte suundades. Alles hiljem ehitati lääne- ja idanurka ümmargused suurtükitornid. Linnust ümbritses ka parhammüür<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 133</ref>. Ka semgalitega, kes elasid laialdasel territooriumil Riiast lõunas ja edelas, oli noorel ristisõdijate koloonial suuri probleeme olnud. Samuti näitavad kaudsed viited, et semgalitel lisaks ka liivlastega tüli üleval oli – tõenäoliselt nendevahelistes sõdades põletati kunagi maha ka liivlaste Daugmale muinaslinnus. 1205–1208 tegutsesid [[semgalid]] aga riialaste liitlastena. 1205. aastal tegi [[Tērvete]] semgalite pealik [[Vesthard]] (Viesturs) riialastele ettepaneku moodustada sõjaline liit leedulaste vastu. Kuigi Riia piiskop oli 1201. aastal vähemalt osade leedu ülikutega rahuleppe sõlminud, riialased nõustusid ning riialaste ja semgalite ühisvägi võitis Ropaži lahingus leedulasi<ref>Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk. 47–51</ref>. [[1205]] läks (ilmselt ka tänu rahule semgalitega) lahti põhjalikumaks ja suurejoonelisemaks Dünamünde kloostri ehitamiseks<ref name="vgyWn" />. Piiskop Alberti esineme strateegiline ülesanne pärast kaubalinna asutamist oli selle nö. perimeetri ja kogu lähedaloleva Väina jõe äärse piirkonna kindlustamine ja võimalikult kiire laiendamine. Dünamünde kloostri territooriumi piiras enam kui 40 meetri laiune vallikraav. Sissepääs asus kloostri edelanurgas. Kloostri idaservas oli kirik, mille kõrval asus nelinurkne kaitsetorn. Idaservas olid ka munkade ruumid, sellal kui kloostri lääneosas elasid ilmikvennad. Põhjamüüri ääres oli kaks torni. [[1208]] mainitakse seal viimast korda ehitustöid. Siinjuures on huvitav asjaolu, et Riia põhjaperimeetri linnuste Riia-Dünamünde-Bukulti omavahelised kaugused on linnulennult peaaegu täpselt 11,5&nbsp;km (u 1,5 saksa miili). [[Fail:Sigulda Totale.jpg|thumb|right|Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn]] Riia linna kaitseks oli järgmise punktina tarvis oma mõjusfääri saada Koknese ja Jersika vürstiriigid Väinal. Juba 1205. aastal hakkas Albert oma plaane realiseerima, tungides jõge mööda ülesvoolu ja põletades maha liivlaste [[Aizkraukle muinaslinnus]]e, mille pealinnuse puidust kaitseehitised olid rajatud põllukividest laotud alusmüürile, kus kivid olid tolleaegse Baltikumi kontekstis suhteliselt harvaesinevalt omavahel seotud lubjast ja uriinist tehtud mördiga. [[1224]] ehitati piiskop Alberti juhtimisel sinna lähedusse uus linnus, mis läks hiljem ordu kätte ([[Aizkraukle ordulinnus]]). Sakslaste ründest ehmunud, saatis Koknese vürst [[Wetseke]] (Vjatško) aja võitmiseks saadikud Riiga, et rahutingimustes kokku leppida. [[1206]] suvel vallutatakse ja põletatakse sakslaste poolt semgalite toetusel [[Turaida muinaslinnus]] ja kõikjale liivlaste maakondadesse ja kihelkondadesse saadetakse rahva ristimiseks preestrid ja püstitatakse esmaseid kirikuid. [[1207]]. aastal läks vürst Wetseke koos oma kaaskonnaga Riiga, kuuldes et piiskop on ristisõdijatega saabunud ja andes pool oma maast ja Koknese linnusest Albertile üle. [[1208]] saadab piiskop pärast suurt tüli Koknese Wetseke ja Lielvarde Danieli vahel<ref>Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk. 81</ref> kiviraiujaid ja müürimeistreid Koknesesse, et panna nurgakivi uuele kivist [[Koknese piiskopilinnus]]ele. Koknese vürst tapab saksa ehitusmehed, ja ära ootamata piiskopimeeste vasturünnakut Riiast, paneb oma puidust Koknese linnuse põlema ning põgeneb Venemaale.<ref>Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk. 85</ref> [[1209]]–[[1210]] jätkavad sakslased uue piiskopilinnuse ehitust, hiljem läänistati linnus [[Tiesenhausen]]itele<ref>https://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Kokenhusen&f=false Hagemeisters Geschichte, Riga 1836, lk. 78</ref>. Linnus kujutab endast jõekalda künka looduslikku kuju järgivat kolmnurkset äralõikelinnust. ===Ofensiivi pöördumine Koiva jõele=== [[File:Cross-Pattee-red.svg|pisi|120px|left|Templiordu rist, mis on kujutatud ka Sigulda pealinnuse kabeli otsaakna kohal]] [[1207]] juunis, pärast piiskopi tagasijõudmist uute ristisõdijatega Lääne-Euroopast jaotati esimest korda Liivimaa piiskopi ja ordu vahel. Ordu sai 1/3 – Koiva jõe vasakkalda, piiskop paremkalda [[Turaida]] (Toreida) ja [[Metsepole]]ga (Metsapoole), juba läänistatud maade eest Väinal pidi ordu hiljem kompensatsiooni saama. Piiskop saatis Turaidasse valitsema foogt Godfridi, kes küll peatselt ahnitsemise ja oma senjöörile (Riia piiskopile) mittemaksmise eest ametist kõrvaldati. [[1214]] hakatakse Turaidasse Lübecki-lähedaste vendide piiskopi [[Philipp von Ratzeburg]]i juhtimisel palverändurite-ristisõdijate poolt ehitama kivist kastelli – [[Turaida piiskopilinnus]]t, mida nimetatakse paatoslikult ''Vredeland''iks ('rahumaa'). Tegemist on ebareeglipärase kitsa põhja-lõunasuunalise rangelt mäe kuju järgiva linnusega, mille keskmeks oli ümmargune kõrge valdustorn. Linnuse sokkel oli maakividest ja põhimüüristik tellistest<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 42</ref>. Ka mõõgavennad ei raisanud aega. 1207–1209 on oletatav [[Sigulda ordulinnus]]e 1. ehitusperiood [[Mõõgavendade ordu]] meistri [[Wenno von Rohrbach]]i ehk Venno valitsemisajal. Linnuse asupaigaks väljavalitud Koiva jõe ürgoru küngast hakati kindlustama, et sinna edasisteks vallutusteks tugipunkt rajada. Tegemist oli ühtlasi esimese mõõgavendade rajatud linnusega väljaspool Riia linna. Algselt oli tegemist reeglipärase kastelliga (''castellum''), mille ehitusstiil tulenes Holmi ja Riia I ordulinnuse omast ja sarnanes nendega ning mida ümbritses tunduvalt nõrgem eeslinnus. Kohe algkavatises on eeslinnuse kaitsemüüris olnud eenduv loodetorn, väravatorni asemel on arvatavasti paiknenud müüris lihtsalt väravaava. [[1212]] on seda mainitud valmisehitatuna. 1207. aasta sügisest vähemalt kuni 1210. aastani elasid [[Võnnu muinaslinnus]]es võndlaste juures juba ka mõõgavennad eesotsas provintsiaalmagistri Bertholdiga<ref>Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk. 89</ref>, 1208 sügistalvel viibis seal ka ordumeister Wenno von Rohrbach. [[Trikata]] (Tricatue) nimi ilmub kroonikatesse juba 1208. aasta sügise sündmustega seoses, kui eestlased tegid sinna piirkonda (lätlaste kihelkond) sõjaretke vastuseks ristisõdijate eelnevale rüüsteretkele Ugandisse mõned nädalad varem<ref>Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk. 90</ref>. Trikāta kuulus lätlaste [[Tālava]] maakonda ja kihelkonna vanemaks oli Talibald, Beverini linnuse pealik ja üks tähtsamaid lätlaste mehi Tālavas. Mõningatel andmetel juba 1207 või 1208 aastal valiti välja [[Trikata ordulinnus]]e asupaik ja hakati sinna kindlustusi rajama<ref>Christian Kelch, Liivimaa ajalugu, Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2004, lk. 47, ka Brandis 1842, lk. 73</ref>. 1225 peatus Trikatas paavsti legaat Modena Wilhelm, kes seal kogu Talava maakonnast kokkutulnud lätlastele jumala sõna jutlustas. Trikāta oli XIII sajandi I veerandil kõige idapoolsem ordu tugipunkt [[Vidzeme]]s. Sajandi keskpaigaks ehitati tugipunkt 40&nbsp;km ida poole Atselesse (Koivaliinale). Umbkaudu [[1209]]–[[1218]] ehitati Koiva jõe keskjooksule nn [[Vana-Võnnu]] puitlinnuse kõrvale [[Võnnu ordulinnus]]e esimene ehitusjärk – algne kavatis. Linnus kujutas endast nelinurkset kastelli, mille nurgad olid suunatud põhiilmakaartesse ning mille algselt neljakandiline valdustorn asetses läänenurgas vastu vana võndlaste linnust, idanurgas oli kirik ja neid ühendasid omavahel hilisema pealinnuse edela- ja kagutiivad. 1209 juunis tapeti meister Wenno vanas Riia ordulinnuses, tema asemele valisid mõõgavennad energilise ja andeka [[Volkwin von Naumburg zu Winterstätten]]i. Viimane asus ka kiiresti tegutsema, koos piiskop Alberti meestega tungiti veel sama aasta sügisel mööda Väinat ülesvoolu edasi, rüüstati ja põletati vürst Vissewalde [[Jersika linnus]] ja maalinn. Vürstist sai piiskopi vasall ja puidust linnus ehitati uuesti üles<ref>Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk. 99</ref>. [[Fail:Jersikas pilskalns.JPG|thumb|Jersikas linnuseküngas septembris 2013]] [[1210]]–1224 tuli linnuste asutamisse vahe sisse, kuna ristisõdijate põhiaur ja -ressurss kulus enamjaolt võitlusele eestlastega ning nende [[Sakala]] ja [[Ugandi]] puidust muinaslinnuste mehitamisele. Läti aladel tugevdati ja ehitati välja seniseid linnuseid. ===Arengud Väina jõel ja Semgallias=== [[1208]] jaanuaris otsustas Riia piiskop [[Albert von Buxhövden]] maha lõhkuda hilisema [[Selpilsi foogtilinnus]]e kohal asunud [[seelid]]e puitlinnuse, kuna Liivimaad pidevalt rüüstanud leedulased kasutasid seda retkedel pidevalt puhke – ja laopaigana. Piiskop saadab retkele enda ristisõdijad, [[Mõõgavendade ordu]] mehed, ristitud lätlased ja liivlased. [[Asseraden]]i (Aizkraukle) juures lähevad nad üle Väina jõe, liiguvad mõnda aega edasi ja piiravad seelide linnuse sisse. Sakslased ründavad aktiivselt linnust ja röövivad ümbruskonda, nii et seelid on lõpuks sunnitud rahu paluma. Pealäbirääkijaks sakslaste poolelt oli rüütel Meinhard Lemberg<ref>"Henriku Liivimaa kroonika", tõlkinud Richard Kleis, toimetanud Enn Tarvel, Tänapäev, 2013, Tallinna Raamatutrükikoda, lk. 58 – 59, ISBN 978-9949-27-314-0</ref>. Ristisõdijad pühitsesid linnuse sisse ja kinnitasid linnusetorni õndsa Maarja lipu (''...et vexillum beate Marie in arce figunt,...''). Niisiis ei lõhkunud nad seda maha, vaid võtsid eelpostina leedulaste vastu kasutusse. Ka kohalikud seelid said sinna leedulaste rünnaku puhul põgeneda. [[1211]]–[[1213]] aasta vahel läks Asseradeni (Aizkraukle) piirkond ordu kätte. Varsti pärast seda hakati sinna, vanast liivlaste linnusest kilomeeter eemale Väina jõe äärde uut linnust ehitama<ref>Karl von Löwis of Menar, Burgenlexikon, lk 47</ref>. Baltisaksa ajaloolaste andmetel alustati linnuse ehitust 1224. aastal ordu poolt piiskop Alberti käsul. Juba 1226 langes linnusepiirkond semgalite ja leedulaste rüüsteretke ohvriks<ref>https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&hl=et#v=snippet&q=Ascheraden&f=false Hagemeisters Geschichte, köide I, Riga 1836, lk. 76</ref>. [[1234]] resideeris Asseradenis ordu provintsiaalmagister (komtuur) Bernhard<ref>Bunge, Urkundenbuch I, 18, 38</ref>. [[Aizkraukle ordulinnus]] kujutas endast Väina ja selle paremkalda oja oru vahelisel kõrgel kaldaneemikul asetsevat ristkülikukujulist äralõikelinnust, mis ka olemuselt meenutas Liivimaa kaitserajatiste varajast kujundusstiili<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 49</ref>. [[1211]] jaotasid ristisõdijad neile teadaolevat [[Latgale]] keskmaad koos latgalite puidust muinaslinnustega. Maa jaotati kolme ossa ja seejärel "loositi võidud välja": piiskop Albert sai 2 osa – kunagi Jersika vürstile kuulunud Asote linnuse koos Lepene ja Bebernina piirkondadega ja põhja poolt Autine ja Alene linnused koos piirkondadega ning mõõgavennad said omale Zerdene, Negesti ja [[Cesvaine muinaslinnus|Cesvaine muinaslinnuse]] koos piirkondadega<ref>http://www.castle.lv/latvija/cesvaine.html Rimša castle</ref>. 1213 vahetas ordu piiskopiga Autine Cesvaine vastu, et saada oma Koiva äärsete linnuste ja maadega maismaaühendus tulevaste Eestis asuvate valdustega. Samal aastal on latgalite puitlinnust mainitud Riia piiskopi Alberti määruses valduste jagamise kohta Mõõgavendade orduga – "...meile alistus Koknese linnus. Koos nendega – Gerdine, Egeste, Marxne ja Cesvaine – mis jäävad allapoole [[Aiviekste]] jõge ja Väina äärde" (''Cessit autem nobis castrum Kocanois. Gerdine, Egeste, Marxne, Chessowe, cum his, quae infra ea et Eustam fluvium et Dunam continentur.'')<ref>Bunge, Urkundenbuch I, 38, 1213</ref>. [[1212]], pärast [[Jersika linnus]]e vallutamist sakslaste poolt läks esimese linnusena hilisemas [[Krustpils]]i linnusepiirkonnas Riia piiskopi valdusse [[Asote]] (Aszute) puidust muinaslinnus<ref>http://www.castle.lv/latvija/krustpils.html Rimša castle</ref>. [[Fail:Babītes pilskalns.jpg|thumb|Babīte oletatav Püha Maarja linnusemägi märtsis 2017]] [[1217]]. aastal asutas piiskop Albert semgalite ja seelide alasid hõlmava Semgallia piiskopkonna keskusega Sēlpilsi muinaslinnuses. [[Paavsti kuuria]] ametlikud dokumendid nimetavad seda Selija piiskopkonnaks (episcopus Seloniensis). Piiskopiks määrati [[Bernhard II zur Lippe]]. Reaalselt neid alasid (peale Selpilsi ümbruskonna) ei kontrollitud. Suhted semgalitega pingestusid uuesti. [[1219]]. ja [[1220]]. aasta võitluse tulemusena idapoolsete [[Upmale]] maakonna semgalitega õnnestus ristisõdijatel oma kontrolli alla saada nende keskne – [[Mežotne muinaslinnus]], kuhu sada aastat hiljem rajasid sakslased [[Mežotne ordulinnus]]e. Piiskopi meestest, ristisõdijatest, orduvendadest, liivlastest ja latgalitest koosnev 8000-meheline vägi vallutas linnuse ja põletas selle maha. Sõlmiti rahu. 1219 aastal õnnestus riialastel haarata enda kätte ka Väina-Lielupe jõedeltas asuv Upmale põhjapiirkond, kuhu hakati ehitama semgalite jõeliikluse kontrollimiseks [[Babīte piiskopilinnus]]t, mida hakati nimetama ka Püha Maarja linnuseks ja kuhu pidi tulema Semgallia piiskopi residents. Linnuseküngas on 9 m kõrgune ovaalne 10 × 20 m suuruse platsiga mägi, millel olevad kindlustused olid enamjaolt puidust. [[1223]]. aastal on ehitatud baltisaksa ajaloolaste (Arndt) arvates [[Suntaži piiskopilinnus]] piiskop Alberti poolt lauamõisana ja allus Riia Toomkapiitli dekaanile<ref>https://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Allasch&f=false Hagemeisters Geschichte, lk 61</ref>. Dokumentaalset kinnitust sellele ei ole. Linnuse lähedal asuvat kirikut on mainitud juba XIII sajandil, 1206 ristis preester Daniel sealse piirkonna – Lielvardes (''Lenewarde''), Sidgundas (''Sydegunde''), Reminis (''Remine'') ja Aizkraukles (''Ascrade'')<ref name="Henriku Liivimaa Kroonika 1982">Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk. 69</ref>. Lielvarde ja Suntaži (Remini) jäid hiljem Riia peapiiskopkonda. [[1225]] kutsus paavsti legaat Modena Wilhelm Vesthardi Riiga, et meelitada ja keelitada teda ristiusku vastu võtma. Viimane põikles, kuid lubas legaadil Semgalliasse kristluse kuulutamiseks preestreid saata. Järgmisel aastal likvideeriti ametlikult Selija piiskopkond ja asutati Semgallia piiskopkond, ehkki nende piiskop [[Lambert von Solre]] jäi samaks ja territoorium osaliselt kattus. Samal ajal viidi piiskopkonna keskus [[Sēlpils]]ist üle Mežotnesse. See ajas semgalid taas vihale. Sõda riialaste ja semgalite vahel puhkes taas [[1228]]. aastal, kui semgalid koos kuralastega vallutasid ja rüüstasid Daugavgrīva kloostri ja põletasid maha Babīte piiskopilinnuse, mida enam ei taastatudki. Samal aastal tungis orduvägi eesotsas Volquiniga Semigalliasse ja võitis seal Vesthardi juhitud semgalite väge. Järgmisel, [[1229]]. aastal rüüstasid Vesthardi semgalid Aizkraukle ümbrust, kuid said neid jälitama asunud ordumeestelt, latgalitelt ja liivlastelt lüüa. Vesthard pääses napilt põgenema<ref>Liivimaa vanem riimkroonika, laulud 1694–1798, lk 44–45</ref>. 1236. aastal ründasid semgalid Saule lahingu järel Riia poole põgenevaid orduväe riismeid ja hävitasid need. Võitlustesse semgalitega tuli vahe. ===Linnused Põhja-Lätis eestlaste lõplikuks alistamiseks=== [[Fail:Zakon Kawalerów Mieczowych COA.svg|120px|pisi|Mõõgavendade ordu vapp]] [[1223]]. aasta sügisel ründasid ristirüütlid [[Koiva]] jõe keskjooksul Ugandi eestlaste asuala piiride lähedal [[Atsele]]s olevat kohalike hõimude vana puitlinnust. Linnust vallutada ei suudetud ja oodati ründamiseks täiendust. 1224, pärast abijõudude saabumist varakevadel, järgnenud piiramist ja tormijookse linnus vallutati, purustati ja süüdati<ref>http://www.gaujiena.lv/latv.html, pilskalns un pilsdrupas</ref>. Jälgi vanast muinaslinnusest avastati ka 1911. aasta arheoloogilistel väljakaevamistel. 1223 hakati samuti ehitama baltisaksa ajaloolaste väitel piiskop Alberti käsul liivlaste Metsepole maakonna keskpaika [[Lemsalu piiskopilinnus]]t<ref>https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=snippet&q=Kirchspiel%20Lemsal&f=false Hagemeisters Geschichte, I köide, Riga 1836, lk. 157</ref> kohalike endise põlenud puitlinnuse asemele. Sellest kujunes hiljem Riia peapiiskopkonna liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi- ja vasallilinnust nii põhja (Salatsi piiskopilinnus, Ungurpilsi vasallilinnus), ida (Augstroze, Mujāni, Vainsalu, Rozbeķi, Suur- ja Väike-Roopa), kui ka lõuna (Nabe vasallilinnus, Krimulda, Turaida piiskopilinnus) pool. Valminuna kujutas see endast massiivse nurgatorniga varajase konvendihoone tüüpi kaitserajatist. 1224 jaotasid sakslased latgalite lääne- ja põhjapoolseima [[Tālava]] (Tholowa) maakonna, Riia piiskop jättis omale 2/3, ordule loovutas 1/3 maadest<ref>Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk. 255</ref>. Sellest aastast on andmeid kindlustusest ''castrum Smiltiselle''<ref>lk 601–602, H. J. Feldmann, Baltisches historisches Ortslexikon</ref>. Algne [[Smiltene]] tugipunkt pidi olema arvatavasti puitehitis ja kuulus piiskopi maade hulka. Selle läheduses Kleve järve ääres on asunud ka [[Smiltene muinaslinnus]]. [[1224]] – Läti ajaloolased oletavad, et [[Volmari ordulinnus]]e ehitus algas varsti pärast latgalite maade minekut Riia piiskopi käest Mõõgavendade ordu alla samal aastal. Tõenäoliselt võis Volmaris asuda lätlaste [[Beverini linnus]], sest seda suuremat lätlaste keskust ründasid eestlased kõige sagedamini ja selleks ei tulnud Koiva jõge ületada. Ilmselt pidid Volmaris koos lätlastega elama ka sakslased ja vana puitlinnust ehitati jätkuvalt lihtsalt ümber. Seda kinnitavad ka Riia arheoloogi Tatjana Berga juhtimisel läbi viidud viimatised kaevamised<ref>http://www.castle.lv/latvija/valmiera.html Rimša castle</ref>. [[1226]]. aastaks pakutakse [[Salatsi piiskopilinnus]]e ehitamise algusajaks ajaloolase Johann Gottfried Arndti oletusele (1753) tuginedes<ref>https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salis&f=false Hagemeisters Geschichte, I köide, Riga 1836, lk. 174</ref>, kuid dokumentaalset tõestust sellele ei ole. Juba 1206. aastal läks Salatsi ühes kogu liivlaste Metsepole (Metsapoole) maakonnaga Riia piiskopi Albert von Buxhövdeni omandusse<ref name="Henriku Liivimaa Kroonika 1982"/>. Sajand hiljem oli see Riia peapiiskopkonna ainuke meresadam. Linnus oli rajatud madalale looduslikule künkale vanale liivlaste muinaslinnuse asukohale Salatsi jõe põhjakaldal. Ehitustüübilt oli tegemist loodusega seotud torn- või majalinnusega. Keskse osa linnusest moodustas maakividest vähese telliselisandiga laotud kindlustuse nelinurkne torn põhjapindalaga 14 * 19 meetrit, mis oli ümbritsetud ringmüüri või püstpalktaraga. Seda ümbritsesid omakorda kolmest küljest vallikraavid ja lõunast Salatsi jõgi. [[1227]]–[[1238]] olid kriisiaastad Liivimaa koloonia ajaloos<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 62</ref>: tülid taanlastega seoses Toompea linnuse vallutamisega Tallinnas 1227 mõõgavendade poolt, [[1229]] piiskop Alberti surmale järgnenud võimuvaakum ja segadused, [[1234]] järgnenud Novgorodi ja Suzdali ühendatud vägede sissetung Tartu piiskopkonda, vasallide võimutsemine Saare-Lääne piiskopkonnas 1229–1238, leedulaste rüüsteretked ja vasturetkel [[1236]] [[Saule lahing]]us hukkunud ordumeister Volkwini kaotusele järgnenud Mõõgavendade ordu lagunemine, jm. raskused ja probleemid. Lisaks üritasid [[1230]]–[[1242]] Liivimaad valitseda ja siin paavstiriiki moodustada ka paavsti legaadid [[Balduin von Alna]] ja [[Modena Wilhelm]]. Mis omakorda suurendas segadust. Siiski jätkati jõudumööda asutatud linnuste väljaehitamist ja tugevdamist, kusjuures paljude linnuste puhul järgiti maastiku poolt antavaid looduslikke kaitsetingimusi ja kaitsemüüri ehitamisel järgiti linnusemäe nõlva kulgemist. [[1231]] hakkas Riia piiskopina valitsema linna toomkapiitli ülesseatud [[Nicolaus von Nauen]]. [[1237]]. aastal likvideeriti Mõõgavendade ordu mitmete välisvaenlasega peetud lahingute kaotamise tõttu. Järelejäänud liikmed ja varad liideti [[Saksa ordu]]ga ja Vana-Liivimaale moodustati selle kohalik haru – [[Liivi ordu]]. ==Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna aeg XIII sajandil== [[Fail:Coat of Arms of Połack, Belarus.svg|120px|pisi|Polotski (Połack) tänapäevane vapp]] [[1238]]. aasta algul, kui meister [[Hermann Balke]] naasis Liivimaale, õnnestus tal 21. aprillil 200 marga eest vabastada Sigulda ja Võnnu ordulinnused ühe neljandiku kümnise maksmisest Riia piiskopile. Pärast seda sõitis Balk Taani, et reguleerida seal kuningas Valdemar II-ga tüliküsimused Põhja-Eesti üle. 1238. aasta [[Stensby leping]]uga sai Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused ühes linnustega tagasi. Paljudele ordus selline asjade käik ei meeldinud. ===Edasitung Väinal ja Latgales=== Tasapisi liikusid saksa kolonistid ja misjonärid oma "ristimistega" ka piki Väina jõge Jersikast edasi ülesvoolu. [[1225]] saabus Riiga Rooma paavsti legaat Modena Wilhelm, et asjade käiku kontrollida ja vallutustegevusele usulise katte tugevdamisega veelgi hoogu anda. Selleks ajaks olid [[Naujene]]s [[Novene maalinn]]as (hilisema Alt-Dünaburgi kohal) oma võimu maksma pannud ka saksa rüütlid, kes olid hakanud järjest piki Väinat ülesvoolu looma tähtsale veeteele kindlustatud tugipunkte. Edasise mõjuvõimu kindlustamiseks abiellus pärimuse järgi piiskopi vasall Üksküla Konrad (Conradus de Meyendorpe) Jersika vürsti Vissevaldise tütrega. [[1230]] lubas Vissevaldis asutada Väinalinna (Daugavpilsi) lähedale Liksnasse esimese katoliku misjoni. Enamus Kesk- ja Lõuna-Latgalest kuulus Jersika vürstiriigi alla, mida omakorda oli varem kontrollinud Polotski vürstiriik, kuid nüüd oli see libisenud Riia piiskopi võimu alla. [[Fail:Krustpils palace (1).jpg|thumb|Krustpilsi piiskopilinnus. Vaade lõuna poolt pärast fassaadide restaureerimist, juuli 2011. Tagaplaanil korrastatud väravatorn]] 1231–1237 on nimetatud ajalookirjanduses Väina jõel enne Jersikat asuva [[Krustpilsi piiskopilinnus]]e rajamisperioodiks Riia piiskopi Nicolaus von Naueni (Magdeburgi) valitsusajal. Dokumentaalset kinnitust sellele ei ole. Sel juhul oleks see olnud esimeseks sakslaste rajatud kivilinnuseks Latgales. [[1255]] kinnitas Rooma paavst Aleksander IV Riia peapiiskopkonna piirid, valdused ja varad, Krustpilsi piirkonnas olev Asote (Assuten) vana latgalite puidust muinaslinnus on nimekirjas olemas, kuid Krustpilsi linnust ennast kinnisvara hulgas ei mainita. [[1254]]–[[1297]] on arvatavasti tõenäoline linnuse rajamisperiood<ref>http://www.ambermarks.com/_Pieminekli/GarieApraksti/JekabpilsRaj/Jekabpils/EKrustpils_vid_pils.htm Ambermarks, Krustpilsi keskaegne linnus</ref>, kuna [[1297]]. aastal hõivas Liivi ordu seoses kodusõja algusega peapiiskopi ja ordu vahel paljud peapiiskopi linnused, sealhulgas ka Krustpilsi. Teada on, et XIII sajandil oli Riia Peapiiskopkonnal Riia kõrval 3 suuremat linnust: Turaida, Lielvarde ja Krustpils. Krustpils kujutas endast algselt loodusega seotud ja hiljem laiendatud torn- ja majalinnust ning oli sellal idapoolseim piiskopi tugipunkt Väinal<ref name="Armin Tuulse 1942">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 239</ref>. [[1239]]. aasta 19. aprilli lepinguga jaotati surnud [[Jersika]] vürsti valdused Liivi ordu ja Riia piiskopi [[Nicolaus von Nauen]]i toomkapiitli ja vasallide vahel. Suurema osa Jersikast sai ordu teatud tingimustel omale, sealhulgas ka Rezekne (Räisaku) piirkonna. [[1251]] määras [[Rooma paavst]] Riia peapiiskopiks [[Albert II Suerbeer]]i. Kaks aastat hiljem sai ta oma ametipostile asuda. [[Fail:CoA Riga Archbishopric.svg|120px|pisi|left|Riia peapiiskopkonna väike vapp]] [[Fail:Pieczęć z 1271 roka. Komturia Wolkenberg.jpg|120px|pisi|Valkenberga komtuuri pitser 1271. aastast. Gustav Manteuffel, Krakowi ülikool, 2009]] [[1252]]. aastal ehitasid ajalooliste dokumentide järgi hispaania ristisõdijad [[Valkenberga ordulinnus]]e, kui orduvennad seal Leetu tungimiseks vägesid kogusid. Linnus on vaba laagerkastelli tüüpi, mille ühes laugemas küljes on paks kilpmüür, ülejäänud küljed aga olid puidust ja ilmselt ümber ehitatud mingist vanemast linnusest<ref name="Armin Tuulse 1942"/>. On ka oletatud, et sel aastal põletasid leedulased seal ühe algselt sakslaste puitlinnuse maha. 1236 aastast varasemaks läti ajaloolased seda seoses tolleaegsete sündmustega ei paiguta. Seda on peetud ka viimaseks Mõõgavendade ordu ehitatud linnuseks. Tegemist on vanima ordulinnusega hilisemas [[Latgale]]s ja see oli ka hilisema [[Vana-Väina ordulinnus]]e (Dünaburg, Vecdaugava-Daugavpils) ja komtuurkonna eelkäija. [[Fail:Rauna piiskopilinnuse müürid ja katus.JPG|thumb|Rauna piiskopilinnus. Pealinnuse loodetiivas asuva valdustorni edelakülg, september 2013]] [[1262]]. aasta talvekuudel rajati baltisaksa ajaloolaste andmetel [[Rauna piiskopilinnus]] ja kirik peapiiskopi Suerbeeri poolt<ref>https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&hl=et#v=onepage&q=Ronneburg&f=false Hagemeisters Geschichte, I köide, Riga 1836, lk. 189</ref>. Pärast Rauna linnusemüüride kerkimist kaotasid Taniskalnsi linnamäel (Vana-Rauna, Alt-Ronnenburg) olevad vanad piiskopi vasallilinnuse puitkindlustused oma tähtsuse. Ilmselt oli tegemist endise latgalite linnusega, mis pärast 1224. aastat piiskopi kätte läks. Algne kastelllinnus sarnanes mahult hilisema ordulaadses konvendihoonestiilis valminud pealinnusega, mille põhjanurgas oli valdustorn. 1264 kinnitas [[Rooma paavst]] [[Urbanus IV]] lätlaste Latgale maakonna alade eraldamise varem sealkandis valitsenud [[Polotsk]]i vürstiriigi võimu alt ja selle üleandmise Liivi ordule [[1264]]. aastaks oli Liivimaa ordu Rezekne (Räisaku) piirkonnas oma võimu kindlustanud ja võidi mõtlema hakata uue tugipunkti suuremale väljaehitamisele<ref>Neumann, W., Die Ordensburgen im "polnischen" Livland, IV osa, Riga 1890, lk. 312</ref>. [[1285]] alustas järjekorras XXII ordumeister [[Wilhelm von Schauerburg]] 1239. aasta lepingu alusel latgalite vanale linnamäele uue kivilinnuse ehitust. Ürikulist kinnitust sellele daatumile siiski pole, kuid juba kolm aastat hiljem on teada esimene Räisaku foogt Otto Paschedach. Linnuse ehitus on Vana-Liivimaa kaitsearhitektuurile üpriski erandlik, kus keskse tornlinnusesüsteemiga (tugev ümmargune valdustorn linnusemäe keskel) on seotud mantelringmüürlinnus. Lisaks oli pealinnuse kaitsesüsteemiga ühendatud eraldiseisev tugev tõstesillaga väravarajatis, kust läks eeslinnusesse zwingeriga kaitstud linnusetee. Ehitise asukoht oli hästi valitud, kõrgkaitse oli seotud veekaitsega<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 81</ref>. [[1273]].–[[1277]]. aasta vahel (eri ajaloolased annavad erinevaid andmeid) hakkas Liivi ordu äsjaliidetud uutele ordualadele kaitseks leedulaste ja venelaste vastu uut tugipunkti rajama. Mõningatel andmetel alustas [[Vana-Väina ordulinnus]]e (Dünaburg, Vecdaugava-Daugavpils) ehitust ordumeister [[Ernst von Ratzeburg]] [[1275]]. aastal<ref>Neumann, W., Die Ordensburgen im "polnischen" Livland, IV osa, Riga 1890, lk. 303</ref>, kui paika on esimest korda kirjalikult mainitud. Algne oletatav tornlinnus pidi enamjaolt puidust olema, kuna kroonika järgi valmis see vaid paari aastaga. ===Sõjad semgalitega ja viimaste häving=== [[1226]]. aastast on teateid hilisema [[Miitavi]] kohal asunud semgalite sadamast ja kaubandusasulast. Sinna, peaaegu Semgallia (Zemgale) keskele voolasid kokku kõik suuremad Semgallia jõed, moodustades suure [[Lielupe]] jõe. Linnus asetses jõe keskjooksul – vana suudmeni Väina jõel jäi u 75&nbsp;km, jõe alguseni [[Bauska]]s u 55&nbsp;km. Kuna veeteed olid liiklemiseks tollal esmatähtsad, oli sealt hea kontrolli alla võtta kogu Semgalliat aga samuti oli kõige lähem korraldada sealtkaudu sõjaretki Põhja-Leetu. Ka vabaks läbipääsuks maad mööda Kuramaale ja Preisimaale tuli Semgallia võtta kontrolli alla. Lielupe keskjooks Miitavi juures oli tähelepanuväärne veel sellegi poolest, et jõgi asus sealkohas vaid 20&nbsp;cm üle merepinna, samas kui mereni oli jõge mööda ligi 70&nbsp;km, mis tähendab, et langus praktiliselt puudus. Sellest johtub, et vesi liikus mere poole vaid juurdetulevate veemasside arvelt, ujutades tihti üle soostunud kaldad ja rannajärved Miitavi ja [[Sloka]] (saksa Schlock-"Lukk") vahel, ning voolas tugevama tormi korral merel tõenäoliselt hoopis vastupidises suunas. Esimene väiksem kärestikulaadne koht ja ka võimalik koolmekoht oli alles Miitavi linnuse kohal (langus 20&nbsp;cm) ja sedagi madala veeseisu korral. Tegelikult sai rahulikult laevadega sõita kuni 20&nbsp;km ülesvoolu [[Emburga]]ni (saksa Annenburg) välja ja väiksemate alustega isegi peaaegu hilisema [[Bauska ordulinnus]]eni Lielupe alguses. Lielupe oli Miitavi juures ka peaaegu 100 m lai ja hea sadamakohaga. Sellest kõigest tulenevalt on üsnagi arusaadav, miks Riia linn piiskop [[Albert von Buxhövden]]iga eesotsas keelas kaubalaevadel nende kaptenite surma ja laevade konfiskeerimise ähvardusel mööda Lielupet ülesvoolu sõitmise ja muu sadama kasutamise juba isegi enne Riia linna asutamist aastal 1201. Mitte ainult tolli- ja kauplemistulude laekumise pärast, vaid seda ühendusteed sulgedes sai tõhusalt "kägistada" semgalite ja kogu Põhja-Leedu väliskaubandust ja majandust. Siit on ka arusaadav semgalite raevukas vastupanu ristisõdijate ilmumisele Väina äärde ja Liivimaale ja nende edasistele anneksioonipüüdlustele Kuramaa suunal. [[1230]]ndatel kavatses Riia piiskop ise ehitada sinnakanti omale tugipunktiks linnuse, kuna Semgallia varasemal jagamisel oli 1/3 sellest – põhjapoolne ja pool keskosast määratud piiskopile. Piiskop vahetas hiljem need maad orduga ringi. [[1250]]/[[1251]]. aasta talve sõjakäiguga alistas Liivi ordu vägi semgalid ja muutis nad oma maksualusteks<ref>Liivimaa vanem riimkroonika, laulud 3424–3450, lk 69–70</ref> Semgallia moodustasid tollal 7 semgalite maakonda: [[Dobele]], [[Sparnene]], [[Tervetene]], [[Dobene]], [[Silene]], [[Žagare]] ja [[Upmale]]. Suurimad neist olid Upmale keskusega Mežotnes ja Tervetene keskusega Tervetes. [[Fail:2010 09 04 16Incenu05.JPG|thumb|Arvatav Dobe ordulinnuse asukoht Incenu maalinna juures]] [[1254]] jaotati semgalite maad Liivi ordu, Riia peapiiskopi ja Riia Toomkapiitli vahel. Viimane sai omale Dobene ja Sparnene maakonnad. Tõenäoliselt [[1258]]/[[1259]]. aasta talvel ehitasid sakslased meister [[Burchard von Hornhausen]]i korraldusel Dobene maakonda puidust [[Dobe ordulinnus]]e (''Hus Doben'') ilmselt just kaitseks leedu žemaidi (samogeedi) hõimude rünnakute vastu ja lähtebaasiks korraldatavatele röövretkedele Leetu. Linnus arvatakse läti ajaloouurijate poolt olnud asunud semgalite Incenu maalinna kõrval künkal, mida ristisõdijad järsemaks kaevasid ja millele nelinurkse põhiplaaniga vallid kuhjati<ref>[http://www.castle.lv/latvija/dobe.html Замок Добе (Добен - Doben)]</ref>. 1259. aastal algas semgalite ülestõus, ordu foogtid saadeti maalt välja ja neil keelati tagasi tulla. 1259/1260. aasta talvel piirasid orduväed, kuhu kuulusid ka liivlased, latgalid ja eestlased, Tērvete linnust. Suutmata seda vallutada, taanduti Dobe linnusesse, mida sai nüüd kasutada ka semgalite maade uuesti allutamiseks. Peagi asusid Dobe linnust ründama semgalite liitlased [[žemaidid]], kuid linnusele tehtud tormijooksud edu ei toonud. Pärast 13. juulil [[1260]] toimunud [[Durbe lahing]]ut ning sellele järgnenud preislaste ja kuralaste ülestõusu jätsid orduvennad [[1263]]. aasta paiku mitmed vaenulikel aladel paiknevad linnused, sh Dobe linnuse maha. [[1264]]. aastal Zemgales rüüstamas käinud orduvägi purustati tagasiteel, kui semgalid neile varitsuse korraldasid<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 113, ISBN 978-9985-876-83-1</ref>. Ordumeister ise jõudis küll läbi häda koos saagiga Riiga. Siis sai selgeks, et taktikat tuli muuta, oli vaja kindlat operatsioonibaasi Semgallias endas, et kogu piirkond vallutada. [[1265]]. aastal rajati meister [[Konrad von Mandern]]i käsul semgalite alade alistamise uue tugipunktina puidust [[Miitavi ordulinnus]] tänase [[Jelgava]] kohale. Samal aastal sealt rüüsteretkele läinud kristlaste vägi kaotas lahingus semgalitele. Arvatakse, et meister Manderni käsul ehitada lastud esimene linnus oli vana tüüpi puidust vesilinnus, ent asus siiski hilisema nelja torniga konvendihoone koha peal. [[Fail:2010 09 04 7Tervete37.JPG|thumb|Semgalite Tervete muinaslinnus, september 2010]] [[1270]].–[[1273]]. aasta edukamate sõjakäikudega alistasid orduväed Tērvete, Mežotne ja Rakte linnused ning allutasid semgalid taas oma võimule. [[1272]]. aastal tehti toomkapiitli ja ordu vahel uus leping, millega Dobene maakond koos linnusega (''castrum Dobene'') läksid ordu valdusse. [[1279]]. aasta kevadel alustasid semgalid taas ülestõusu, vallutades kohaliku vanema [[Nameisis]]e juhtimisel puidust [[Tērvete ordulinnus]]e. Ülestõusu põhjus võis olla maksude tõstmine, samuti olid orduvennad tapnud mõned pidusöögile kutsutud semgali ülikud. Hiljem oli üks orduvend andnud Tērvete semgalite pealikule Nameisisele kõrvakiilu. Järgnes mitu vastastikust sõjaretke, sh piirasid orduväed kaks korda tulemusteta puidust [[Dobele muinaslinnus]]t ja said ühes väiksemas lahingus semgalitelt lüüa. [[1281]]. aastal alistus Tērvete linnus seda piiranud orduvägedele, sealsed semgalid lubasid edaspidi rahu pidada ja makse maksta. Nameisis lahkus Leedumaale ja osales leedulastega orduvastasel sõjaretkel. [[1285]]/[[1286]]. aasta talvel rajas ordu Tērvete linnuse kõrvale [[Heiligenberga ordulinnuse]] (Svētkalnsi – Püha Mäe linnuse). Semgalite ja žemaitide katsed seda vallutada edu ei toonud. Lõpuks otsustasid Tērvete semgalid oma linnuse maha põletada ja [[Rakte muinaslinnus]]esse ümber asuda. Ordu jätkas järgnevatel aastatel sagedasti Rakte ja Dobele linnuste ründamist, kuid tulemuseta. Samas laastati pideva rüüstamisega ära nende ümbruskond. [[1287]]. aastal tegid semgalid eduka vastusõjakäigu Riia alla ja Ükskülasse ning võitsid neid jälitama asunud orduväge. Samas muutsid ordu lakkamatud rüüstamised ülestõusnud semgalite piirkondades seal põllu- ja loomapidamise võimatuks. [[1289]].–[[1290]]. aastal jäeti Dobele ja Rakte linnused maha ning sealne rahvas põgenes leedulaste juurde. Viimased ordu vastu mässanud semgalid [[Sidrabe muinaslinnus]]es lahkusid samuti osalt leedulaste juurde, ülejäänud alistusid ordule. Kõik kolm linnust põletati maha<ref>Liivimaa vanem riimkroonika, laulud 8622–8761, 8929–9648, 9905–10200, 10370–10714, 10952–11637, kommentaar (8662), lk 146–148, 151–161, 165–169, 172–177, 181–191, 223</ref>. Semgalite asustuse häving on ka üks nendest põhjustest ja tõukejõududest, mis seletavad latgalite rahvuse ja keele edasilevikut lääne poole kuni Kuramaale välja, mille tulemusel kujunes keskaja lõpuks latgalitest, seelidest, semgalitest, liivlastest ja kurelastest välja ühtne läti rahvas. Semgalliasse toodi tühjaksjäänud paikadesse sakslaste poolt Latgale aladelt tööjõudu linnuste ehituseks ja mõisate majandamiseks vastavalt järjest nende tekkimisele ja suurenemisele. ===Kuramaa alistamine=== Kuramaal on ristiusustamiskatseid ja ristiusuga kokkupuutumist olnud palju varasematel aegadel ristisõdijate üritusest XIII sajandi keskel. Selle kohta esineb mitmeid otseseid ja kaudseid teateid. [[Bremeni Aadam|Bremeni Aadama]] kroonikas kirjutatakse, et [[1048]]. aastal või [[1070]]. aasta paiku olevat keegi Taani kaupmees kuningas [[Svend II Estridsen]]i toetusel ehitanud esimese katoliku kiriku kusagile Dundaga-Kolka (''Domesnäs'' e Kolka neeme piirkond) piirkonda. Kuramaad nimetatakse seal idapoolseks Baltikumi saareks, kuhu reisimine võtab aega 8 päeva ja kus elavad kohutavaid rituaale harrastavad paganad. Seda kuralastega asustatud ja rootslastele andamit maksvat saart olevat mainitud ka [[püha Ansgar]]i eluloos<ref>Breemeni Aadam, Gesta Hamma burgensis ecclesiae Pontificum, 1072–1076</ref>. [[1431]]. aasta 9. mail Riias ühe kohtuprotsessi raames antud tunnistuses kirjeldab Kuramaa piiskopkonna vasall Lubertus Kule, et Piltene lossi suure saali seintele on piiskoppide pildid maalitud ja et need on varustatud ka nimedega ja ametiaastatega. Seda olevat ta lugenud ka Piltenes kirjutatud piiskopkonna kroonikast "Libellus gestorumist". Seal olevat ka kirjas olnud, et kunagi (1161 või 1162) tulnud Taani kuninga [[Valdemar I Suur]]e poeg Abel üle mere Kuramaale, piiranud püha Vituse päeval 15. juunil Palanga linnust, seejärel võitnud kurelasi püha Johannese päeval 24. juunil ning vallutanud kogu Kuramaa ja ehitanud sinna esimese kiriku. Mispeale määranud ametisse ka esimese piiskopi, Lundi kanooniku Ernemorduse. Seda raamatut peeti kohtuprotsessil küll taanlaste ja Kuramaa piiskopkonna võltsinguks, et oma aujärge Riia piiskopist ettepoole seada<ref>https://books.google.ee/books?id=xkEHDAAAQBAJ&pg=PA356&lpg=PA356&dq=Libellus+Gestorum&source=bl&ots=yzevReaf3f&sig=twkxNPyk45bP7Ghb2_LvK1BXJxY&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjZltWY6vXeAhWLFCwKHdnrDWsQ6AEwAnoECAgQAQ#v=onepage&q=Libellus%20Gestorum&f=false Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia, Marek Tamm, Linda Kaljundi, Carsten Selch Jensen, USA 2011, lk. 356</ref>. [[Fail:Gregory IX.jpg|thumb|Rooma paavst Gregorius IX kujutatuna keskaegsel manuskriptil, Salzburgi Ülikooli raamatukogu]] [[1197]] üritasid Turaida liivlaste preester Theoderic ja Rootsi hertsog jarl [[Birger Brosa]] koos sakslaste ja ojamaalastega minna sõjaretkele kurelaste vastu, kuid torm kandis nende laevad hoopis Eestisse [[Virumaa]] randa. Üldiselt kurelased esimeste Üksküla piiskoppide tegemistesse ja väikeste linnusetornide ehitamisse Väina jõel ei sekkunud, pidades uue "kaubanduskeskuse" asutamist isegi ilmselt oma "transiidile" kasulikuks. Seepärast saatsid nad oma saadikud ka 1201 pärast Riia linna asutamist piiskopi juurde rahu- ja ilmselt ka kaubanduslepinguid sõlmima<ref>Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk. 37</ref>. Esialgu rahu püsis, kuid nähes ristisõdijate koloonia tugevnemist ja laienemist, liivlaste ja latgalite ristimist ja nende maade jagamist, vastristitute maksu- ja väeteenistuskohustust ning uue sõja alustamist eestlaste ja semgalite vastu, kadusid neil viimasedki illusioonid neid endid ootava tuleviku suhtes. 1210. aasta aprillis ründasid kurelased 8 sõjalaevaga Ojamaa põhjatipu juures Saksamaale tagasipöörduvat piiskop Albertit, kes küll pääses vaid ehmatusega ja jõudis ikkagi Saksamaale pärale. Kuralased tapsid siiski 30 rüütlit ja hulga teisi sakslasi. Kuuldus võidust ristisõdijate üle levis kõikjal Vana-Liivimaa paganarahvaste hulgas. Kasutades piiskopi eemalolekut ründas kuralaste suur laevastik 1210. aasta juulis Riiat. Kõiki jõude koondades suutsid sakslased Riiat kaitsta<ref>Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk. 103–107</ref>, samuti oli paar aastat tagasi õnneks linnamüüre kõrgendatud 6–7 meetrini<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk. 31</ref>. Kuna algas sõda eestlastega, jäi Kuramaa vallutamine esialgu kõrvale. 1215 püüdsid küll mõned liivlased suunata Koiva suudmesse kokkutulnud ristisõdijaid Kuramaale, kuid kohaletulnud piiskop Albert otsustas jääda Eesti suunale kindlaks. Ilmselt kehtis kurelastega rahu edasi, 1219 reisisid piiskop Alberti saadikud läbi Kuramaa ja [[Preisimaa]] [[Saksamaa]]le, kuna Taani kuningas merel vastuolude tõttu Liivimaa kuuluvuse pärast nende teed tõkestas. Pärast Saaremaa allaheitmist [[1227]]. aastal pöörati pilgud ka Kuramaa poole – Liivimaa ja Riia vajasid maismaaühendust [[Preisimaa]]ga. Esimese Riia piiskopi Alberti surma järel 1229 saadeti [[Vana-Liivimaa]]le kiirkorras paavst [[Gregorius IX]] Saksamaa legaadi Otto asetäitja [[Balduin von Alna]]. Juba sama aasta lõpul suundus ta Kuramaale, kus üks tähtsamaid kurelaste vanemaid Lamekin ta ilmselt oma [[Veckuldiga muinaslinnus]]es (Vana-Kuldiga) vastu võttis. Lamekin valitses Kesk- ja Lääne-Kuramaad: kurelaste Bandava, Ventava ja Piemare maakondi. Balduin lubas kurelastele igavest vabadust, kui nad alludes otse Rooma kuuriale ristiusu vastu võtavad ja kristlasteks ka jäävad, aga samuti kaitset rootslaste ja taanlaste kallaletungide vastu. 28. detsembril 1229 ja 17. jaanuaril 1230 kirjutati lepingud alla. Sellise "vaba kirikuriigi" tekitamine kutsus esile teravat vastuseisu riialaste ja mõõgavendade seas – kurelaste saatkond, mis suundus paavsti juurde paberitele kinnitust saama peeti kinni ja neilt võeti paberid ja turbekirjad ära<ref name="castle.lv">http://www.castle.lv/latvija/kuldiga.html Rimša castle, Kuldiga</ref>. Seejärel sooritasid riialased [[1231]]/[[1232]]. aasta talvel sõjakäigu Kuramaale ja reaalne võim läks seal nende kätte. [[File:SwordBrothers.svg|120px|pisi|left|Mõõgavendade ordu magistri pitsat]] Paavst kutsus 20. novembril [[1234]] mõõgavendade magistri Volkwini ja Riia piiskopi Nicolaus von Naueni 8. septembriks 1235 Rooma aru andma, kuna paavsti kõrvu olevat jõudnud kuuldused, et orduvennad tegevat ebaõiglust vastristitutele ja teistele katoliku kiriku alamatele, rõhuvad vastristituid ja olevat samuti olevad orjastanud vastristitud kurelasi. Lisaks olevat ordu andnud relvi paganatele ja õigeusklikele venelastele – ilmselt võitluseks kurelaste vastu. Mõõgavennad saavutasid siiski selle, et paavsti legaadina saadeti Liivimaale nendesse hästi suhtuv Modena Wilhelm<ref name="castle.lv"/>. 1234. aasta paiku loodi Modena Wilhelmi poolt [[Kuramaa piiskopkond]]. Kuramaa piiskopkonna esimesed aastakümned olid väga ebakindlad, sest kurelased korraldasid koostöös leedulastega mitmeid kordi ülestõuse. 1242–1247 tuli [[Saksa ordu]]l Kuramaa uuesti vallutada. Alles pärast 1260. aastaid said piiskopid end stabiilsemalt sisse seada. Kuramaa piiskopkond jäi 3 eraldi osasse, mis kõik olid ümbritsetud ordumaadega. Piltene osa oli kõige põhjapoolsem ja piir hakkas jooksma mööda Venta jõge. Ordu ehitas omale XIII sajandi lõpus Vindavi ([[Ventspilsi ordulinnus]]e) jõe vasakule kaldale mere äärde ja Kuramaa piiskop samal ajal [[Piltene piiskopilinnuse]] jõe paremale kaldale sisemaa poole<ref>https://web.archive.org/web/20171113060329/https://adw-goe.de/fileadmin/dokumente/forschungsprojekte/resikom/pdfs/residenzenforschungen_15_I_2.Teilband.pdf Höfe und Residenzen im spätmittelalterlichen Reich, lk. 452</ref>. [[1236]]. aastal Saule lahingus orduvägedele osaks saanud kaotuse järel ründasid leedulased järgmisel aastal Kuramaad, tapsid esimeseks Kuramaa piiskopiks nimetatud [[Engelbert]]i ja ilmselt ärgitasid või sundisid kuralasi kristlusest loobuma. Kuna riialaste tähelepanu oli sel ajal suunatud eelkõige Vene riikide vastasele tegevusele, siis kogusid nad alles [[1245]]. aastal kogu Liivimaa oma võimu all olevatelt aladelt suure väe, tungisid Kuramaale ja alistasid suurema osa sealsetest piirkondadest. [[1242]]. aasta 19. aprillist on säilinud Modena Wilhelmi poolt välja antud dokument [[Balga ordulinnus]]est [[Ida-Preisimaa]]l, kus viimane lubab [[Liivi ordu]]l asutada omale Kuramaale [[Bandava maakond]]a kusagile sobivasse paika Venta (''Windau'') jõe ääres linnuse või linna. Liivimaa vanemas riimkroonikas räägitakse, et 1242–1245 ehitati meister [[Dietrich von Grüningen]]i juhtimisel [[Kuldiga ordulinnus]] (''burc Goldingen''). [[1245]]. aasta 7. veebruaril on linnust (''castrum Guldinge modo lesusborc'') esimest korda dokumentides mainitud, kui Wilhelm teatab Lyonis Prantsusmaal, et Kuramaa kuulub Preisimaa alla ja seetõttu saab Liivi ordu suurema osa vallutatud maadest. [[1252]] on esimest korda mainitud ka sealset komtuuri<ref>Dragendorff, E., Über die Beamten des Deutschen Ordens in Livland während des XIII Jahrhunderts, Berlin 1894, lk. 87</ref>. Linnuse algne kavatis ei ole teada, kuid juba XIII sajandi lõpuks oli välja ehitatud pealinnuseks nelja torniga konvendihoone, mis oli laotud suurtest 80*30&nbsp;cm suurustest tahutud kivikvaadritest<ref>Schmid, B., Die Burgen des deutschen Ritterordens in Kurland. Zeitschrift für Bauwesen, 71. Jahrgang, 1921, 7.-9. Heft, lk. 215</ref>. See võis olla üks esimesi valminud konvendihooneid Vana-Liivimaal, mis oli ühtlasi ka teistele ehituslikuks eeskujuks (näiteks Vindavi ordulinnuse konvendihoonele)<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 160</ref>. Igatahes oli tegemist tugevaima ja suurima ordulinnusega Kuramaal ja kuna ta oli ka Vana-Liivimaa lõunapoolne eelpost, siis kutsuti seda alguses ka Jesusburgiks. 1242–1245 asutati oma algsel kujul Kura lahe väljapääsu juurde ka [[Meemeli ordulinnus]] (leedu Klaipeda), mis oli tõenäoliselt puidust. [[1252]] asutati see uuesti kiviehitisena ja juba aasta hiljem on mainitud seal tornlinnust (''Barchwride, die in der Memele steit'')<ref>Sembritzki, J., Geschichte der königlich preussischen See- und Handelsstadt Memel, Memel 1926, lk. 19</ref>. [[1328]] aastaks seisis seal juba nelja torniga kastell. XIII sajandil kuulus sealne piirkond kurelaste väikesesse [[Pilsatsi maakond]]a või kihelkonda. Läti ajaloolaste hinnangul oli Ālande jõe põhjakaldal vanas kurelaste [[Skabaržkalni muinaslinnus]]es tänapäeva [[Grobiņa]]s 1245. aastaks ristisõdijate garnison ning linnust tugevdati siis meister Dietrich von Grüningeni käsul. Teada on, et pärast läheduses toimunud Durbe lahingut hõivasid selle kurelased ja [[1263]] saadeti Kuldiga ordulinnusest välja ristisõdijate sõjavägi, eesmärgiga linnus tagasi vallutada. See vallutati ja põletati maha<ref>http://www.castle.lv/latvija/grobina.html Rimša castle</ref>. XIV sajandil ehitati sellest 200 m põhja poole [[Grobina ordulinnus]]. [[1245]] on esimest korda ürikutes mainitud [[Dundaga]] (Tooninga) nime, kui Riia piiskop Nicolaus kinkis oma toomkapiitlile Kuramaal 200 arklit (1800 ha) maad Dundaga ja Targale kihelkondades (''kiligundi Dondangen und Tergeln'') liivlaste [[Vanema]] maakonnas. Umbes aastal [[1249]] alustati käänulisel Pace jõe kaldaneemikul 4000 m² laiuva [[Dundaga piiskopilinnus]]e ehitust. Linnus kuulus Riia Toomkapiitlile ja pärimuse järgi transporditi algul isegi punased tellised ehituseks Riiast kohale. Kloostri tüüpi linnus oli algselt mõeldud kohalikuks halduskeskuseks ja kloostri prefekti asukohaks, kuid oli ainuüksi selleks liiga suur ja ehitati hiljem välja majanduslinnuseks. [[1310]] on dokumentides mainitud, et Riia toomkapiitli liige Johann on ühtlasi ka [[Dundaga foogt]]. Foogtiameti eest tuli Riia toomkapiitlile tasuda u 20 marka aastas. Algne linnus oli ristkülik mõõtudega 48*69 meetrit, see asetses nurkadega põhiilmakaarte suundades ja sellel oli hoonestatud 2-korruselisena 3 tiiba. Hiljem lisati kirdeküljele avar väravatorniga eeslinnus<ref>http://www.castle.lv/latvija/dundaga.html Rimša castle</ref>. Samasse 1245. aastasse on osad Läti linnuseuurijad paigutanud ka [[Embute piiskopilinnus]]e asutamise ordumeister [[Dietrich von Grüningen]]i poolt. Kindlamalt võib ehitusajaks lugeda Kuramaa piiskopi [[Heinrich von Lützelburg]]i ametiaega 1251–1263, kuna ühe üriku järgi anti talle siis Dundaga piirkonnas üle kaks asulat, mille tuludest pidi tasutama valminud linnuse ehituskulusid Embutes<ref>http://www.castle.lv/latvija/embute.html Rimša castle</ref>. [[Hermann Wartberge kroonika]]s kirjutatakse, et linnuse ehitanud [[1265]] [[Konrad von Mandern]] koos Piltene piiskopi Edmund von Werthiga<ref>Wartberge 9, Riimkroonika, 2436</ref>. Algse linnuse kuju kohta pole täpsemalt midagi teada, ilmselt võis ta olla loodusega seotud tornlinnuse kõrvaltüüp<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk. 95</ref>. Dietrich von Grüningen oli energiline noor mees, kes tegutses energiliselt vastallutatud alade kindlustamisel. [[1248]]-[[1249]] olevat ta aluse pannud ka [[Aizpute ordulinnus]]ele (laagerkastellile) kurelaste Bandava maakonna lääneosas kõrgel Tebra jõe läänekaldal. Idakaldal asetses kurelaste muinaslinnus ja ordul ei olnud lepingu järgi kurelastega tollal luba oma linnust sinna asemele ehitada. Kuramaa vallutamine viidi lõpule [[1252]].–[[1253]]. aastal, mil sõlmiti kokkulepe, mille järgi 2/3 maast läks Liivi ordule ja 1/3 Riia piiskopile. [[1260]]. aastal järjekordses ordu organiseeritud sõjakäigus osaledes läksid kuralased nendega tülli ja keeldusid vastaseks olnud žemaitide väge ründamast, mistõttu orduvennad [[Durbe lahing]]us lüüa said. Ühe allika kohaselt kuralased isegi ründasid koos žemaitidega ordumehi. Sellele Liivi ordu jaoks suurele kaotusele järgnes ülestõus lõunapoolsete seni veel ristimata kuralaste hulgas, kes alustasid koos leedulastega sõda ordu ja vastristitud kuralaste vastu. Vastuhakk suudeti maha suruda ja kontroll kogu kuralaste asuala üle taastada [[1267]]. aastaks, mil sõlmiti ka uued alistumislepingud. [[1254]] aastat on läti ajaloouurijate poolt peetud [[Aizpute piiskopilinnus]]e asutamisajaks kurelaste vana muinaslinnuse asemele ordulinnuse vastu. [[1263]]–[[1300]] kuulusid Kuramaa piiskopkonnale Liibavi ([[Liepāja]]) jõe põhjakaldal Läänemerest u 1&nbsp;km eemal Liivi nimeline küla ja sadam (''Lyva dorp, Lyva portus''), mida piiskopkonnal oli ilmselt tarvis, et kindlustada oma lõunapoolse [[Aizpute]] kolmandiku ühendust muu Euroopaga - vedada välja ekspordiks põllusaadusi ja tuua sisse hädavajalikku varustust ja palverändureid linnuste ehituseks ning kaitseks. Esimest korda jagati seal maid 4. aprillil 1253, kui sõlmiti vastav leping piiskop Heinrichi ja ordumeistri [[Eberhard von Sayn]]i vahel - ''"...dat dorp, da die Lyva is genant villa, quae dicitus Lyva…"''. Sadamakoht oli saksa kaupmeestele teada muidugi juba vähemalt sada aastat, mil esimesed laevad sinna randusid. Tollel ajal asus jõgi praegusest suurest kanalist lõuna pool voolates läbi rannaluite välja Liibavi järve (rannalaguuni) keskosas praeguse Liibavi (Liepāja) linna lõunapiiril. Piiskopi arvatav puidust linnus, mis kuulus toomkapiitlile, arvatakse olevat asunud praeguse vana surnuaia kohal. Mingil perioodil keskajal on see olnud ka piiripunkt, kuna järve lõuna poolt voolav Bārta jõgi oli piirijõgi, siis kuulus ka Liibavi jõe jõunakallas Leedu [[Žemaitija]]le (Samogeetia). Sealkandis küll pidevalt piir muutus, kuna vahepeal õnnestus ordul jälle Samogeetia jõu või nõuga omale allutada. 1290. aastatel hõivasid [[Kuldiga komtuur]]i teadmisel [[Valtaiķi ordulinnusest]] tulnud orduvennad toomkapiitli linnuse ja lõhkusid maha. 1300 vallutas Kuldiga asekomtuuri juhtimisel Embute piirkonnas rüüstanud 200-meheline rüütlivägi uuesti ka Liibavi ja lammutas selle. Seekord seda piiskopile enam tagasi ei antud, rüütlid ehitasid sinna kiriku, [[Liibavi ordulinnus]]e ja ümbritsesid samuti sadamalinnakese kivimüüriga<ref>http://www.castle.lv/latvija/liepaja.html Rimša castle</ref>. Millalgi samal ajajärgul Kuramaa lõunapoolse Aizpute–Miitavi maantee kaitseks ehitatud [[Valtaiķi]] linnus kujutas endast tüüpilist lihtsat Kuramaa maantee-laagerkastelli, mille nelinurga ühel küljel oli tugevam kivist hooneplokk ja ülejäänud külgedes teelistele vahvärgist elu- ja majandushooned. Võimalik, et XIII sajandil oli see veel puidust, kuid [[1338]]. aastaks on seda juba kastellina väljaehitatuna mainitud – ''castellatura nova domus, praesens Curonum''<ref>B. Schmid, Die Burgen des deutschen Ritterordens in Kurland. Zeitschrift für Bauwesen. 71. Jahrgang, 7-9 Heft, 1921, lk. 225</ref>. [[1290]] läks sinnamaani piiskopi residentsiks olnud Embute piiskopilinnus (saksa Amboten) ordu valdusse ja ilmselt siis või juba veidi enne tuli alustada uue – [[Piltene piiskopilinnus]]e – ehitust. Eri käsitlustes on märgitud ka 1295. aastat ehitusajana. On teada, et 1290 asutas Kuramaa piiskop [[Edmund von Werth]] [[Piltene]]sse oma toomkapiitli. Linnus ehitati välja etapiti: esialgu püstitati algne suletud väike kastell või konvendihoone põhipindalaga u 40*50 m, mis oli lõplikult väljaehitatuna küll hoonetiibadega rangelt suletud nagu ordu konvendihoone, kuid ruumide paigutus hoonetiibades oli planeeringus vabam. == Vaata ka == *[[keskaegsed kivilinnused Eestis]] *[[Läti linnuste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="TeEQJ">Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat, 1982, lk 25</ref> <ref name="xBgnS">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 23</ref> <ref name="QegKD">Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat, 1982, lk 27</ref> <ref name="yOOQr">https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&hl=et#v=onepage&q=Kirchholm&f=false Heinrich von Hagemeister, Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Riga 1836, lk. 49</ref> <ref name="JBp4z">https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&hl=et#v=onepage&q=Dahlen&f=false Heinrich von Hagemeister, Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Riga, 1836, lk. 44</ref> <ref name="NJMQ9">Karl von Loewis of Menar. Burgenlexikon für Alt-Livland. Riga, Walters & Rapa, 1922</ref> <ref name="DfIBI">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk</ref> <ref name="xkaBB">Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat, 1982, lk. 35</ref> <ref name="EV1px">http://www.castle.lv/latvija/epz1.html Rimša castle</ref> <ref name="DPwJG">Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat, 1982, lk. 37</ref> <ref name="yuAYg">https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&hl=et#v=onepage&q=Uexk%C3%BCll&f=false Heinrich von Hagemeister, Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Riga, 1836, lk. 46</ref> <ref name="aED9y">https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&hl=et#v=snippet&q=Lennewarden&f=false Hagemeisters Geschichte, I köide, Riga 1836, lk. 65</ref> <ref name="tkF2T">https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&hl=et#v=onepage&q=D%C3%BCnam%C3%BCnde&f=false Heinrich von Hagemeister, Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Riga, 1836, lk. 38</ref> <ref name="Fyr8v">Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat, 1982, lk. 39</ref> <ref name="riPYP">https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&hl=et#v=onepage&q=Neuerm%C3%BChlen&f=false Hagemeisters Geschichte, I köide, Riga 1836, lk. 51</ref> <ref name="vgyWn">Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk. 51</ref> }} [[Kategooria:Läti linnused| ]] [[Kategooria:Vana-Liivimaa linnused]] 8tynkmtlx33zjtro3necdkqu6vtj9yh 0 532201 7160898 7142750 2026-05-25T16:32:28Z Linnapp 81296 /* Ajalugu */ Dokfilmi modalsuste süsteemi autor on Bill Nichols, ülejäänud on deriveeringud - P.L 7160898 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}} [[Fail:Chang_A_Drama_of_the_Wilderness_(1927).webm|pisi|Dokumentaalfilm [[Tai|Taist]] "Chang A Drama of the Wilderness" (1927), autorid [[Merian C. Cooper]] ja [[Ernest B. Schoedsack]]]] '''Dokumentalistika''' ([[inglise keel]]es ''documentary'', [[prantsuse keel]]es ''documentaire'', [[Saksa keel|saksa keeles]] ''Dokumentarfilm'') on dokumentaalteoste ehk dokumentaariumide – [[dokumentaalfilm]]i, -seriaali, -fototeoste, -kirjandusteoste, -lavateoste või isegi muusikateoste – loomine, tõsielu kujutamine kunsti- või meediateosena. Dokumentaalteoseid luuakse harjumuslikult ning domineerivalt filmikunsti ja fotograafia vahenditega. Selle kõrval esineb teatris dokumentaaldraama ja kirjanduses reisikirjade žanr, mida läänemaailmas samuti seostatakse dokumentalistikaga. Omaette dokumentaalseks vormiks muusikas on programmiline e. kujutav või kirjeldav muusika. Dokumentaalfilmiks nimetatakse näitlejateta, tõsielulisi sündmusi kujutavat filmi.<ref>{{Netiviide|url=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=dokumentaalfilm&F=M|pealkiri=Märksõna "dokumentaalfilm"|väljaanne=Eesti keele seletav sõnaraamat|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}</ref> Levinud arusaama järgi on selles talletatud tegelik elu, materjal esindab n-ö objektiivset tõde ja puuduvad väljamõeldud elemendid. Dokumentaalfilmi vorm on kino algusaegadest alates palju muutunud. Šoti dokumentaalfilmipioneer, filmilavastaja [[John Grierson]], keda peetakse dokumentaalfilmi mõiste sõnastajaks, defineeris seda kui reaalsuse loomingulist käsitlust. Kommenteerides filmilavastaja [[Robert J. Flaherty]] varaseid antropoloogilisi filme ("Nanook põhjast" ja "Moana"), mis olid dokumenteerimise ja fiktsiooni segu, leidis ta, et dokumentaalfilmides esitatakse võrdselt kunsti ja fakte.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Peter Biesterfeld|url=https://www.videomaker.com/article/c06/18423-six-primary-styles-of-documentary-production|pealkiri=The six primary types of documentaries|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}</ref> Dokumentalistika teine laiem valdkond fotodokumentalistika on katustermin mitmekesistele autorisuhete valikule. Muudest fotograafia liikidest eristab seda terav fookus: päriselu hetk jäädvustatakse selleks, et edastada tähendusrikast sõnumit maailmas toimuva kohta. Võrreldes [[Fotoajakirjandus|fotoajakirjanduse]] (keskmes uudiste, sündmuste - aga ka sensatsioonide või skandaalide edastamine) ning [[tänavafotograafia]]ga (keskmes huvitav hetk nähtavast igapäevaelust avalikus ruumis) keskendub fotodokumentalistika tavaliselt päevakohasele küsimusele (või loole), millega suhestub fotode või fotosarja kaudu. Dokumentaalfotode loomisel on enamasti sotsiaalseid eesmärke, näiteks juhtida ühiskonna tähelepanu olukordadele, mis (fotograafi nägemuse järgi) nõuavad kiiret parandamist. Sotsiaalkriitiline fotodokumentalistika on mõjus osa dokumentaalfotograafiast ning see on levinud rohkem demokraatlikus maailmas<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/photography/documentary.htm|pealkiri=Documentary photography (1860–present)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}</ref> == Ajalugu == Dokumentaalteoseid on loodud filmi ja foto algusaegadest saadik, üle 150 aasta. Seevastu nimetust "dokumentalistika" kasutatakse vaid alates 1930. aastatest - regulaarselt võeti see kasutusele seoses Šoti filmirežissööri [https://www.britannica.com/biography/John-Grierson John Grierson'i (1898-1972)] sõnavõttude ja kirjutistega. === Dokumentaalfilm === Dokumentalistika meetodid ja stiilid on ajaloo vältel määratult muutunud. Esialgu oli arengu tõukajaks vajadus edastada "elu sellisena, nagu see on", takistuseks said aga tehnilised võimalused.<ref>{{Netiviide|url=http://www.dokfilm.ee/Missugused-on-praegused-trendid-dokumentalistikas|pealkiri=Missugused on praegused trendid dokumentalistikas|väljaanne=Dokfilm.ee|vaadatud=5. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2018-12-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181231092321/http://www.dokfilm.ee/Missugused-on-praegused-trendid-dokumentalistikas|url-olek=ei tööta}}</ref> 19. sajandi lõpus kasutati filmi lihtsate hetkede (nt paadi sildumise või rongi jaama jõudmise) jäädvustamiseks. Prantsuse filmipioneerid vennad [[Auguste ja Louis Lumière]] filmisid 1895. aastal mitu sellist filmi, millest enamiku kestus oli tehnoloogia piirangute tõttu vähem kui minut.{{lisa viide}} [[Poola]] kirjanik ja filmilooja [[Bolesław Matuszewski]] oli üks esimesi, kes dokumentaalfilmist kirjutas ja seda kirjutises "Uus ajalooallikas" (''Une nouvelle source de l'histoire. Création d'un dépot de cinématographie d'histoire'', 1898) ka määratleda püüdis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Scott MacKenzie|pealkiri=Film manifestos and global cinema cultures: A critical anthology|aasta=2014|kirjastus=University of California Press|lehekülg=520|isbn=9780520957411}}</ref> Dokumentaalfilmi termini väljamõtlejaks peetakse Šoti filmilavastajat John Griersonit,<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.globians.com/history-documentary-films/|pealkiri=History of documentary films|väljaanne=Globians Film Fest|aeg=6. juuni 2016|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}</ref> kes kasutas seda 1926. aastal Robert Flaherty filmi "Moana" arvustuses.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ann Curthoys, Marilyn Lake|pealkiri=Connected worlds: history in transnational perspective|aasta=2005|kirjastus=Australian National University Press|lehekülg=151|isbn=1920942440|url=https://books.google.ee/books?id=JE6YM8jcRucC&pg=PA151&dq=john+grierson+documentary+1926&hl=en&ei=5wkUTcb5OMq7hAeixPW2Dg&sa=X&oi=book_result&ct=result&redir_esc=y#v=onepage&q=john%20grierson%20documentary%201926&f=false}}</ref> 20. sajandi alguses domineerisid dokumentalistikas reisi kirjeldavad filmid (neid nimetati vaatepildilisteks filmideks), mis andsid publikule võimaluse näha teisi kultuure kaamera[[objektiiv]]i kaudu. Tegu oli [[tummfilm|tummfilmidega]], seega tavaliselt juhatasid jutuvestjad filmi sisse ja jutustasid kohapeal kõnepuldist filmile peale. Sellised filmid ei olnud enam lühikesed klipid. Enamik oli umbes 80-minutised ja neid näidati kahelt 16&nbsp;mm filmirullilt, kumbki kuni 300&nbsp;m pikk. Tol ajal tehti ka palju biograafilisi dokumentaalfilme. Kõige suurem selliste filmide tootja oli Prantsuse filmitootja [[Pathé]].{{lisa viide}} ==== Kino kuldajastu (1920.–1940. aastad) ==== 1920.–1940. aastaid nimetatakse filmi kuldajaks. Tol perioodil loodi mahukaid kinematograafilisi heli ja eriefektidega teoseid ning film läbis palju uuendusi. Dokumentaalfilmides võeti omaks [[romantism]], mille näiteks on dokumentaalfilmiklassika, Robert J. Flaherty lavastatud etnograafiline film "[[Nanook põhjast]]" (''Nanook of the North'', 1922). 1920. aastatel kujutati ka suurlinnaelu (nn linnasümfooniafilmid), selle valdkonna tähtsaimad näited on [[Walter Ruttmann|Walter Ruttmanni]] lavastatud "[[Berliin, suurlinna sümfoonia]]" (''Berlin: Die Sinfonie der Großstadt'', 1927) ja [[Dziga Vertov|Dziga Vertovi]] eksperimentaalne dokumentaalfilm "Inimene filmikaameraga" (''Человек с кино-аппаратом'', 1929).{{lisa viide}} 1910. aastatel lisandus [[Ringvaade|ringvaate]] žanr. Ringvaateid näidati tavaliselt kinos enne põhifilmi. Venemaal tootis Dziga Vertov koos [[Jelizaveta Svilova]] ja [[Mihhail Kaufman]]iga 22-osalise ringvaate (Кино-Правда, tõlkes "kinematograafiline tõde"), mille keskmes oli "filmis tõe kujutamine" – Vertov uskus, et kaamerad on tõetruumad kui inimsilm. Maailmasõdade ajal lisandusid sõjasündmusi kujutavad ringvaated ja filmid, kuid näiteks lahingustseene ka lavastati: filmitegijad lasid stseenid pärast lahingute lõppu lavastada.{{lisa viide}} ==== Teisest maailmasõjast sajandi lõpuni ==== Enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust ja terve [[Külm sõda|külma sõja]] õitses [[propagandafilm|propagandafilmide]] žanr. Propagandafilmid loodi publiku mingis kindlas vaatenurgas veenmiseks ning need valmisid sageli valitsuse tellimusel. Kõige tuntum propagandafilmi näide on [[Leni Riefenstahl|Leni Riefenstahli]] lavastatud "[[Tahte triumf]]" (''Triumph des Willens'', 1935), mille tellis [[Adolf Hitler]] [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaa]] propageerimiseks. [[Kanada]] lõi propaganda tegemiseks filminõukogu, et toota [[Joseph Goebbels|Joseph Goebbelsi]] ja Natsi-Saksamaa loodud filmidele vastupropagandat. Ka [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Nõukogude Venemaa]] toetusid külma sõja ajal tugevalt propagandafilmidele.{{lisa viide}} 1950.–1960. aastaid iseloomustab kiire tehnikaareng, et see suudaks rahuldada filmitegijate kasvanud nõudmisi. Tehnoloogia areng muutis viisi, kuidas dokumentaalfilme filmiti. Ilma kindla stsenaariumita dokumentaalfilm, milles jäädvustatakse isiklikke ehedaid emotsioone, nn ''[[cinéma vérité]],'' ja film, kus tõde ja kunst sünnivad spontaanselt kaamera ees, nn ''[[direct cinema]],''<ref>{{Netiviide|autor=Olev Remsu|url=http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/viii-kasikiri-stsenaarium-ja-stsenarist.html|pealkiri=VIII Käsikiri, stsenaarium ja stsenarist. 1. Terminoloogiat|väljaanne=Olev Remsu filmidraamatehnika|aeg=27. märts 2004|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}</ref> toetusid valgustusele, töökindlatele (portatiivsetele) kaameratele ja paremale helitehnoloogiale. Võttegrupi ja filmitava vahelise suhtluse maht sõltus režissööri soovist ja taotlusest ning kuna musta materjali filmimisel ei olnud kindlaid mahupiire, omandas monteerija filmi loomise juures nii kaaluka rolli, et võis saada kaasrežissööriks.{{lisa viide}} ==== Tänapäeval ==== [[Fail:Behind the scenes of The Invisible Class documentary film 01.jpg|pisi|Filmilavastaja [[Josh Hayes]] intervjueerimas Bostoni kodutut filmi "Nähtamatu klass" (''The Invisible Class'', 2020) jaoks]] 21. sajandil on tehnika arenenud nii kiiresti, et dokumentaalfilmikunst alles kompab võimalusi, mis sellega kaasnevad. Lugusid jutustatakse paljude filmikeele vahenditega.{{lisa viide}} Tänapäevastes dokumentaalfilmides on võetud aluseks ''cinéma vérité'' ja kombineeritud seda narratiivsema stiiliga. Teemavaldkondade ulatus on lai, hõlmatakse suurt hulka teemasid, nagu poliitika filmis "[[Fahrenheit 9/11]]" (2004, lavastaja [[Michael Moore]]), religioon filmis "[[Religulous]]" (2008, lavastaja [[Larry Charles]]) ja keskkonnakaitse filmis "[[Ebamugav tõde]]" (''An Inconvenient Truth'', 2006, lavastaja [[Davis Guggenheim]]). Mängufilmidega võrreldes on dokumentaalfilmid odavamad toota ning pelutavad populaarsuse tõttu tuntud inimesi, mille tulemusena on muutunud väga tulusaks äriks. [[Netflix]]i voogedastusplatvormi ja tasuliste telekanalite kaudu jõuavad filmid suurema publikuni kui kunagi varem.<ref name=":2" /> Arenenud on ka filmivaatajad, muutunud on nende arusaam filmikeelest ja ootused pakutavale. Märksõnad on "intiimsus", "mängulisus" ja "draama".{{lisa viide}} === Fotodokumentalistika === Fotodokumentalistika juured ulatuvad sisuldasa 19. sajandi algusse. Fotodokumentalistikat juhtis algselt soov jäädvustada tähtsaid sündmusi, talletada reisikogemusi ja sõjasündmusi, tõestada teaduslikke hüpoteese, hankida salastatud informatsiooni, mälestada lähedasi jpm. See kõik toimus ajastus, mil terminit ennast veel ei kasutatud. {{lisa viide}} Briti fotograaf [[Philip Delamotte]] (1821–1989) oli esimeste fotograafide hulgas, kes kasutasid fotograafiat kaalukate sündmuste, näiteks [[Kristallpalee]] lammutamise ja uuesti ülesehitamise jäädvustamise vahendina pärast [[kalotüüpia]] leiutamist. [[Francis Frith]]i (1822–1898) jt fotograafid tegid firmadele, nagu [[London Stereoscope]] ja [[Photographic Co.]], tellimustöödena reisifotosid, et pakkuda publikule detailseid pilte kaugetest paikadest, kuulsatest inimestest ja olulistest sündmustest.{{lisa viide}} ==== Sõjafotograafia esiletõus ==== [[Fail:Abraham Lincoln by Mathew Brady, 1860.tif|pisi|247x247px|Mathew Brady portree Abraham Lincolnist presidendikandidaadina (1860)]] Sõjafotograafia teerajaja, briti fotograafi [[Roger Fenton]]i 1855. aastal [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] pildistatud lahinguväljavaated ja inimhulgad olid mõjusad sõjakujutised. Fenton suundus [[Krimm]]i Briti valitsuse palvel ja kirjastuse [[Thomas Agnew & Sons]] rahastusega, et aidata leevendada Suurbritannias lahvatanud skandaali: iga sõduri kohta, kelle olid tapnud venelased, oli surnud viis sõdurit haiguse tõttu. Valitsus pidi tõestama, et olukorda on parandatud. See on üks põhjuseid, miks Fentoni tehtud 360 fotol on tihti kujutatud korralikke laagristseene, varustust, ametlikke ohvitseride gruppe ja lahinguvälju kaua aega pärast võitlust, surnukehi on aga näha harva.<ref name=":1" /> Ameerika Ühendriikide sõjafotograaf [[Mathew Brady]], kes oli juba välja andnud mahuka nimekate ameeriklaste fotokogumiku "Suurepärased ameeriklased" (''The Gallery of Illustrious Americans'', 1850), hakkas palkama fotograafide tiime, et jäädvustada ulatuslikult ja mitmekülgselt [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]. Selle tulemusena sündis tuhandeid fotosid, millel olid kajastatud mõlemad pooled.{{lisa viide}} Pärast kodusõja lõppu pöörasid fotodokumentalistid pilgu looduse poole. Näiteks Brady endine fotograaf [[Timothy H. O'Sullivan]] tegeles Ameerika Ühendriikide kaardistamata alade pildistamisega. 1860. aastate lõpus ja 1870. aastatel kõige kuulsama Ameerika läänepiirkonna fotograafi [[William Jackson]]i Yellowstone'i ekspeditsioonil tehtud fotodest koostati [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumi]] saalides väljapanek, mis mõjutas seadusandjaid sedavõrd, et 1872. aastal loodi riigi esimene rahvuspark – [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone]]. Osa paiku, mis ekspeditsioonidel avastati, said nime nende avastajate ja ka fotograafide järgi.{{lisa viide}} ==== Sajandi lõpp ja sotsiaalfotodokumentalistika ==== [[Fail:Paul Martin - Boulogne Fisherman - 1974.50 - Cleveland Museum of Art.tif|pisi|251x251px|Paul Martini foto "Bologna kalamehed" (u 1897)]] Samamoodi nagu Brady fotod aitasid näidata, milline sõda tegelikult on, hakati fotodokumentalistika abil kajastama vaeste ja privileegideta inimeste elu. Vaeseid peeti läbikukkunuteks ja neid toodi esile kui hoiatust, kuid fotodokumentalistika tekitas vaatajates nende vastu enam empaatiat. Selle abil suudeti detailselt ja ilustamata näidata, mida tähendavad agulis elamine ja kümnetunnised tööpäevad puuvillatehases või söekaevanduses täiskasvanule, aga ka vaid kaheksa- või üheksa-aastasele lapsele.{{lisa viide}} 1870. aastatel hakkas [[Iirimaa|Iiri]] filantroop ja lastekodude rajaja [[Thomas John Barnardo]] (1845–1905) lastekodude olukorrale tähelepanu tõmbamiseks fotograafiat kasutama. Ta lasi lastest teha kodusse saabumise ja sealt lahkumise ajal foto, mis pandi kaardile, mille taha trükiti kodude tööd tutvustav tekst. Kaarte müüdi ja koguti komplektidesse. Bernardo sai väga elavat vastukaja ning kogus kaartide müügiga raha toidu ja riiete jaoks. 1870. aastate lõpus andis Šoti fotograaf [[John Thomson]] koos ajakirjanik [[Adolphe Smith]]iga (1846–1924) välja raamatu "[[Tänavaelu Londonis]]" (''Street Life in London'', 1878). 36 fotot koondavas raamatus kirjeldati [[London]]i vaeste inimeste elu ja dokumenteeriti mitmesuguste elukutsete näiteid.{{lisa viide}} 1880. aastatel leiutati klõpspildikaamera, mille abil oli lihtsam materjali jäädvustada. Osa tollal valminud kogusid on senini säilinud ja annavad väärtuslikku teavet. Näiteks briti fotograaf [[Paul Martin (fotograaf)|Paul Martin]] (1864–1944), tänava- ja ööfotograafia teerajajaid, jäädvustas 1890. aastatel inimesi ja asju viisil, nagu inimene tänaval neid näha võib. Ta ei proovinud fotodega esile kutsuda reforme või väljendada mingit muud ideed peale ta huvi teiste inimeste vastu.{{lisa viide}} [[Fail:Sleeping, homeless children - Jacob Riis.jpg|pisi|252x252px|Jacob Riisi foto "Magavad kodutud lapsed" (enne 1914. a)]] Ameerika Ühendriikides vaatasid fotograafid läbi objektiivi ka teravaid sotsiaalprobleeme. New Yorgi taanlasest ajakirjanik, sotsioloog ja fotograaf, sotsiaalsete reformide eestvedaja [[Jacob Riis]] kirjutas slummide elust, propageeris paremaid elu-, õpi- ja töötingimusi ning lisas artiklite juurde ehedat fotomaterjali. Ta kasutas fotosid ka avalikes loengutes ja raamatuillustratsioonidena. Riisi kuulsaim teos on raamat "Kuidas teine pool elab" (''How The Other Half Lives''. ''Studies among the Tenements of New York'', 1890). Tema pingutused viisid uute lapstööjõu kasutamist piiravate seaduste vastuvõtmiseni, koolide varustatuse parandamiseni, mõnede trööstitumate slummide lammutamise ja uuendamiseni.{{lisa viide}} Ameerika sotsioloog ja fotograaf [[Lewis Hine]] pildistas uue sajandi alguses Ameerikasse saabunud immigrante, kes töötasid tehastes väga halbades tingimustes ja elasid slummides. Ta pääses tööle riiklikku laste töökomiteesse (''National Child Labor Committee'', NCLC) ning reisis uurija/fotograafina näidates, kuidas töösturid kasutavaid noori odava raske töö tegemiseks ära. 1930. aastatel võeti osaliselt tema fotode mõjul vastu lapstööjõu piiramise seadus.{{lisa viide}} 1930. aastatel oli fotodokumentalistika teemadeks Ameerikas [[ülemaailmne majanduskriis]] ja põud ning nende tagajärjed: looduse vaesestumine, perede ja tööliste ränne uutesse elu- ja tööpaikadesse. Dokumentalistide tähelepanu keskpunkti tõusis ka poliitiline õhustik enne Teist maailmasõda. Tuntumaid Natsi-Saksamaa filmilavastajaid ja fotograafe on Leni Riefenstahl. Tema tähtteosed on filmid "Tahte triumf" (1934) ja "[[Olympia]]" (1936), samas oli ta mitme kinematograafilise võtte esmakasutaja. 1970. aastatel andis ta välja kaks raamatut, mis dokumenteerisid nuubia hõime Sudaanis.{{lisa viide}} ==== Pressifotograafia võidukäik ==== 19. ja 20. sajandi vahetust illustreerib pressifotograafia ja [[fotoajakirjandus]]e teke Ameerika Ühendriikides. Kuna riigis kehtestati kuni kümneaastaste laste koolikohustus, laienes lugemisoskusega täiskasvanute hulk, kuid senised ajalehed, kitsad veerud täidetud tiheda tekstiga, ei olnud neile eriti atraktiivsed. Ajalehtede omanikud mõistsid, et rohkete piltide abil illustreeritud uudised koos lihtsasti loetavate pealkirjade ja lühikeste lõikudega aitaksid lugejaskonda laiendada. 1880.–1890. aastateks suudeti lahendada ka tehnilised probleemid, mis tekkisid fotode paberile trükkimisel.{{lisa viide}} [[Fail:Barricades rue Saint-Maur. Avant l'attaque, 25 juin 1848. Après l’attaque, 26 juin 1848 (Original).jpg|pisi|237x237px|"Barrikaadid Saint-Mauri tänaval" (1848) on arvatavasti esimene dokumentaalfoto, millega illustreeriti ajalehelugu, see ilmus Prantsuse ajalehes [[L'Illustration]]]]1904. aastal asutati Suurbritannias [[Daily Mirror]], millest sai maailma esimene fotodega illustreeritud ajaleht. Järgnes rohke pildimaterjaliga mitmekesistatud ajalehtede ulatuslik edu. Ajalehed hakkasid palkama fotograafe ja ostsid fotosid pressifotoagentuuridelt, kelle juures olid uudiste kajastamiseks palgal palju fotograafe. Nende tööks oli olukorrast või inimesest ühe foto abil kokkuvõtte tegemine, seejuures oli kiirus olulisem kui tehniline kvaliteet. Enamik esimestest uudisfotodest olid portreed, aga koos tehnika ja materjali kvaliteedi paranemisega hakati tegema ka tegevusfotosid. Halbades valgusoludes kasutati [[välgupirn]]e. 1907. aastaks suudeti fotosid [[Telegraafside|telegraafi]] teel ka ühest ajalehest teise saata, eriti tähtsaid uudispilte suudeti jagada peaaegu sama kiiresti kui tekstuudiseid.{{lisa viide}} Fotosid hakati trükis avaldama veelgi enam pärast seda, kui ilmuma hakkasid iganädalased pildiajakirjad, millega pandi alus fotoajakirjanduse sünnile. Pildiajakirjade laiem levik algas Saksamaal 1920. aastate keskel, kus riik oli maailma trükikunstikeskus ja eesrindlik kaamerate arendaja. Esimene pildiajakiri oli arvatavasti 1892. aastal asutatud [[Berliner Illustrirte Zeitung]]. Pildiajakirjas anti fotograafidele mitu lehekülge, et nad fotosarjade abil lugu jutustaksid ja teemat arendaksid. Sellised piltjutustused võimaldasid teemat palju avaramalt käsitleda kui üksikuudises, lisaks väljendada vaateid. Pildiajakirjade fotograafide töö meenutas trükiajakirjanike tööd, sest nad pidid looma sarju, millel oleks huvitav lugu, tugev algus ja lõpp. Sündmuste avatum ja avaram tõlgendamine eristabki fotoajakirjandust fotodokumentalistikast.{{lisa viide}} 1930. ja 1940. aastatel ilmunud pildiajakirjad olid mõnes mõttes 19. sajandi [[stereoskoop|stereoskoobi]] slaidide kaasaegsed vasted. Need pakkusid tavainimesele parimas mõttes akent maailma – suursündmuste kajastust, võimalust piiluda kulisside taha, jagada kuulsate inimeste elust mõnda päeva, seejuures detailsemalt, kui lubasid ajalehtede pressifotod. Muidugi sisaldasid ajakirjad ka puhtalt meelelahutusmaterjali, nagu armsad loomafotod, kaadrid [[Hollywood]]i filmidest, fotod moetrendidest, samas võisid olla võimsad avaliku arvamuse kujundajad. Enamikus neist ilmus aeg-ajalt pikemaid lugusid sellistel teemadel nagu kehvas seisus elamud, reostus, puudust kannatavate inimeste abistamine jne. Autorite või ajakirjade veendumuste tõttu olid lood elavamad või huvitavamad kui neutraalsust taotlevates ajakirjandusväljaannetes, kuid sellega koos oli fotoajakirjanikel, ajakirjanikel ja toimetajatel suur vastutus: nad pidid olema väga hästi informeeritud ning esitama õigustatud argumente, mitte propagandat, sest tollased pildiajakirjad oli kõige veenvam visuaalne meedium enne televisiooni – kinoringvaated olid enamasti pealiskaudsed ja ununesid kiiresti.{{lisa viide}} Pildiajakirjade autorid hakkasid ka väljaannete vahel liikuma, rikastades nõnda nende sisu. Näiteks [[Ungari]] päritolu juut, Berliner Illustrirte rivaali [[München Illustrierte Presse]]t juhtinud [[Stefan Lorant]] (1901–1997) lahkus natside survel 1930. aastate alguses Saksamaalt ja sai 1938. aastal briti pildiajakirja [[Picture Post]] esimeseks toimetajaks. Ta tõi koos fotograafide [[Kurt Hutton]]i (1893–1960), [[Felix Man]]i (1893–1985) jt Euroopa põgenikega Suurbritanniasse 35&nbsp;mm kaamerate kasutamise ning Saksamaa pildiajakirjade ideed ja kujunduse. Nad täitsid Picture Posti (ja selle rivaali [[Weekly Illustrated]]i) tegevusfotode ja artiklitega, mis erinesid traditsiooniliste briti nädala(aja)kirjade, näiteks [[Tatler]]i või [[Illustrated London News]]i omadest nagu öö ja päev. Ameerika Ühendriikides andsid Euroopa fotograafidest immigrandid, nagu [[Alfred Eisenstaedt]] (1898–1995) ja [[Robert Capa]] (1913–1954), oma väljapaistva loomingulise panuse ajakirjas [[Life]]. Suurbritannias oli Life'i tuntuim fotoajakirjanik [[Larry Burrows]] (1926–1971).{{lisa viide}} 1930. aastatel levis uus ajakirjandusžanr üle kogu Euroopa ja Ameerika. Tollaste tuntumate fotoajakirjanike seas olid näiteks * [[Erich Salomon]] (1886–1944) oli Saksa pildiajakirja Berliner Illustrirte Zeitungi fotograaf, kes suutis maailmasõja lävel Berliinis, [[Pariis|Pariisis]], [[Viin|Viinis]] ja [[Rooma|Roomas]] toimuvatel konverentsidel, kus poliitikud lootsid ähvardavat konflikti ära hoida, sisse sulanduda ning jätta isegi tuntud poliitiku mulje, tehes samas aga pooleldi peidetud kaameraga siseruumivalgusega fotosid. Ta töötas märkamatult, välguta ja suitsuta, mille tõttu fotograafe tavaliselt tõrjuti. Salomoni sarjad edastasid üldist atmosfääri ja näitasid, milline oli osavõtjate meeleolu puhkehetkedel. Ajakirjalugejate jaoks tekitas see uudne poliitiline kajastus vahetu kui kohapeal viibimise tunde. Salomon suri 1944. aastal [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaagris]].{{lisa viide}} [[Fail:Mother tennis2.jpg|pisi|251x251px|Henri Cartier-Bressoni foto "Ema tennist mängimas" (1950)]] * [[Henri Cartier-Bresson]] (1908–2004) oli Prantsuse fotograaf, kes oli tuntud 35mm kaameraga "Leica" inimeste pildistamise poolest. Ta oli pigem mööduva sündmuse jälgija kui sotsiaalsete muutuste esilekutsuja või uudistereporter. Ta dokumenteeris rangelt distantsi hoides tavalisi inimesi soojuse ja huumoriga erilise intensiivsuse hetkedel. Cartier-Bressoni fotosid kasutati tuntumates ajakirjades ja paljudes raamatutes rohkem kui 60 aastat. 1947. aastal asutas ta koos fotograafide Robert Capa, [[Georges Rodger]]i (1908‒1995) ja [[David Seymour]]iga (1911–1956) fotoagentuuri [[Magnum Photos|Magnum]], mis hakkas fotosid väljaannetele müüma. Nüüdseks on see kujunenud maailma üheks tuntumaks fotoajakirjanduslikuks agentuuriks.{{lisa viide}} * [[Bill Brandt]] (1904–1983) oli üks Suurbritannia esimesi väljapaistvaid fotograafe, kes töötas 1930. aastate lõpus fotoajakirjanikuna. Ta pildistas [[Inglismaa]] tööstuslikku põhjaosa, mis kujutas teravat kontrasti ühiskonna rikkamatest kihtidest tehtud fotodega. Ta tegeles ka [[Pitoreskne fotograafia|pitoreskse fotograafiaga]], näiteks lõi äärelinna elu kujutavad lavastatud fotosarjad. Hiljem keskendus ta maastikele ja raamatutele, mis koosnesid originaalsetest eksperimentaalfotodest, nagu moonutatud fotod inimese vormist. Tema tuntumad fotoraamatud on "Inglased kodus" (''The English at Home'', 1936) ja "Öö Londonis" (''A Night in London'', 1938).{{lisa viide}} ==== 20. sajandi teine pool ja fotomanipulatsioon ==== Teise maailmasõja aastatel töötas enamik fotoajakirjanikke [[Luure Keskagentuur|USA Luure Keskagentuurile]] ja [[Secret Intelligence Service|Suurbritannia luureteenistusele]] või õhujõu või sõjaväe fotograafiaüksustes, näiteks [[Briti Armee Filmi- ja Fotograafiaüksus|Briti Armee Filmi- ja Fotograafiaüksuses]] (tegi rünnakutest 137 000 dokumentaalfotot) ja [[Saksa Propagandagrupp|Saksamaa Propagandagrupis]]. Tuntumaid sõjafotograafe oli Robert Capa, kes püüdis kujutada sõja tühisust. Nagu paljud sõjafotograafid hukkusid Capa ja David Seymour sõjategevuse tõttu – Capa 1950. aastatel [[Vietnam]]is ja Seymour [[Egiptus]]es.{{lisa viide}} Vaatamata paberipuudusele õitsesid pildiajakirjad Teise maailmasõja ajal ning neil oli tohutu staatus. 1950. aastateks hakkas aga Picture Post lugejaid kaotama. Hääbumist ei takistanud ka kõige uudsem mitme värvilise lehekülgede kasutamine ja 1957. aastal ajakiri suleti. Weekly Illustrated lõpetas ilmumise 1958. aastal ja Look 1971. aastal. Life ilmus algses iganädalases vormis aastani 1972. Pildiajakirjad ja traditsioonilised reklaamifirmad tõrjus välja televisioon, sest selle kaudu sai uudiseid ja arvamuslugusid edastada kiiremini ja universaalsemalt. 1970. aastateks oli fotoajakirjandus mõju kaotanud, kuigi seda kasutati enam sellistes ajakirjades nagu [[Stern]] Saksamaal, [[Paris Match]] Prantsusmaal ning paljudes kütusetööstuse firmade ajakirjades.{{lisa viide}} 20. sajandi teist poolt ilmestab katsetamine fotomanipulatsiooniga. Viis, kuidas maailma dokumentaalfotode kaudu kujutatakse, on mingil määral alati moonutatud, objektiivsus ja aus kujutamine on vaid ideaalid. Varustuse ja materjalide kvaliteedi paranemine andis fotograafidele suurema vabaduse otsustada, mida ja millal pildistada. Kui teoseid hakati meedias välja andma, lisandusid fotograafi esimesele valikule järgmised: milliseid fotosid kasutada ja milliseid mitte, kuidas trükitud fotod omavahel suhestuvad.{{lisa viide}} Pooltooni [[reproduktsioon]]i mõjul suurenes publik veelgi, fotodokumentalistika muutus mõjuvõimsaks ja viis soovini avarduvate võimalustega manipuleerida. Fotograafid hakkasid seda tegema pildistatavaid poseerima pannes ning vaatenurka, valgust ja ajahetke valides, toimetajad aga tulemuste vahel valides ning nende jaoks sobivat esitlust välja mõeldes. Manipulatsiooni piire kompas 19. sajandi lõpus juba lastekodude asutaja Thomas John Barnardo, kes lasi teha lastest enne-ja-pärast-fotosid, riietas lapsed sageli kaltsudesse, et taaselustada nende trööstitut olukord ja luua hilisema pildiga tugev kontrast.<ref name=":1" /> Ameerika Ühendriikide asutuse Works Progress Administrationi fotograafi [[Arthur Rothstein]]i (1915–1985) kritiseeriti selle eest, et ta oli enne foto tegemist nihutanud kaadris olevat lehma pealuud mõne meetri selleks, et tekiks tugevam kompositsioon.<ref>{{Netiviide|url=http://www.alteredimagesbdc.org/rothstien|pealkiri=South Dakota badlands, United States. 1936. Photo by Arthur Rothstein / Works Progress Administration|väljaanne=Bronx Documentary Center|vaadatud=6. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2022-01-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220106140948/http://www.alteredimagesbdc.org/rothstien|url-olek=ei tööta}}</ref> Ometi ei moonutanud kumbki neist näidatavas olukorras valitsevat üldisemat tõde, vaid edastasid seda visuaalselt tugevamal viisil.{{lisa viide}} Teisest küljest on pildiajakirjade algusaegadest peale olnud kombeks koguda prominentsetest inimestest fotosid, kus nad näevad välja enesekindlad, löödud, agressiivsed, rumalad vm. Sellised fotod tuuakse esile kui pressiportreed, mis sobitub tolle aja meeleoluga, kus inimest armastatakse või vihatakse. Selliselgi juhul võib toimetaja valida valikust foto, mille ta tavapärases olukorras kõrvale jätaks, lisab pealkirja ja seletava teksti ning annab seega sellele tugeva tähenduse. Selliste valiku- ja materjalimängude mõjul hakati viimaks mõistma, millist kajastust võib pakkuda fotograafia. Näiteks võisid demonstratsioonid muutuda vägivaldseks, kui märgati tegutsemas kutselisi fotograafe või televisiooni võttegruppi. 1960. aastatest pärineb äärmuslik näide, kus avaliku hukkamisega viivitati 12 tundi, sest õhtune valgus oli liiga kehv, et meediaesindajad saaksid fotosid teha.{{lisa viide}} ====Lähiminevikus==== Modernistlike kunstnike hulka, kes on teinud märkimisväärseid dokumentaalfotosid, kuuluvad [[Diane Arbus]], kelle mustvalged fotod eripärastest ja marginaalsetest inimestest New Yorgis on kunstikriitikute seas vastuolulisi tundeid tekitanud. Oma koht on siin tüpoloogiaid loonud [[Bernd Becher|Bernd Becheril]] (1931–2007) ja [[Hilla Becher]]<nowiki/>il (1934–2015), kes tegid taksonoomia formaadis käsitlusi kaduvatest tööstuslikest objektidest (veetornid jm); [[Garry Winogrand]] (1928–1984), kes käsitles tänavaid teatrina ja [[Lee Friedlander]] (sündinud 1934), kes keskendus Ameerika kultuurilise maastiku keerulistele visuaalsetele struktuuridele (peegeldused, pildipinna koormatud ülesehitus jmt); [[William Eggleston]] (sündinud 1939), kes hakkas esimeste seas tegelema värvifotodokumentalistikaga, mille aines oli ammutatud igapäevasest olmest jpt.{{lisa viide}} ==== Tänapäeval ==== [[Fail:Netphen Kronprinzenstr 25 Bild-4.jpg|pisi|Bernd ja Hilla Becheri foto sarjast "Framework Houses". Pildistatud on põhjaliku uuenduskuuri läbinud maja, mis varem oli väsinud ilmega puitmaja (2014)]] [[Postmodernism|Postmodernistlikus]] kunstis on 1960. aastatest alates nähtud dokumentaalfotograafi haarde laienemist: teemade valik on avardumas, palendatakse [[Globaliseerumine|globaliseerumist,]] muutuvaid moraalseid arvamusi ja suurenevat [[Segregatsioon|sotsiaalset kihistumist]]. Postmodernset dokumentalistikat tuleb eristada modernsest. Kui modernne fotodokumentalistika keskendus sotsiaalse sisu kõrval või isegi selle arvelt vormiga koketeerimisele (fotojadad, taksonoomiad ja tüpoloogiad), siis postmodernne dokumentaalfoto on suunatud tihti ühiskondlikule kriitikale.{{lisa viide}} [[Robert Adams (fotograaf)|Robert Adams]] (sündinud 1937), kes tõi esiplaanile pooleldi kultuurmaastiku ja kes on tuntud eelkõige näitusega "Uued topograafiad: fotod inimese muudetud maastikust" (''New Topographics: Photographs of a Man-Altered Landscape'', 1975); Lewis Balts "Park City" jm. Varajase postmodernse dokumentalistika autorite hulka kuulub ka [[Nan Goldin]], kelle panus tänapäevasesse kunsti hõlmab dokumentaalfotode sarju vähemusgruppidest, narkosõltlastest ja [[feminism]]ist.<ref name=":1" /> '''Kriitiline fotodokumentalistika''' Kõige kaasaegsemateks kriitilisteks dokumentalistideks on aga [[:en:Michael_Moore|Michael]] [[:en:Michael_Moore|Moore]] filmimaailmas ja [https://www.allansekulastudio.org/ Allan Sekula] fotograafias. Kui Moore kasutab oma filmides tihti sekkuvat meetodit intervjuude tegemisel jmt. siis Allan Sekula on parim näide intellektuaalse kunstniku loomusest. Õppinud [[Herbert Marcuse]] käe all kriitilisi ühiskonnateooriaid, asus ka Sekula ise 1980. aastate lõpus pildilis-tekstiliselt uurima hiliskapitalistlikku ühiskonda, selle seaduspärasusi nii nende nähtavates kui varjatud aspektides. Neoliberaalses ühiskonnas püütakse dokumentalistika kriitilist potentsiaali tühistada ja redefineerida dokumentalistikat kui pelgalt sotsiaalsete probleemide teatava "ilu" näitamist. Selle on omakorda iroonilise vaatluse alla võtnud tänapäeva mõjukaim "banaalse dokumentalistika" esindaja [https://martinparr.com/ Martin Parr] (sündinud 1952), kes uurib konsumerismi (''The Cost of Living'', 1989), abielutüdimust (''Small World'', 1995), elatustaset (''Signs of the Times'', 1992) jm.{{lisa viide}} == Teemade käsitlemise võtteid == === Filmis === Dokumentaalfilmides kombineeritakse tavaliselt mitut teemakäsitlusvõtet ning varieerub ka nende käsitlemise ulatus, nii et võib olla keeruline määratleda, milline meetod või lähenemisviis on konkreetses filmis ülekaalus. Kõige üldisemalt võttes on käsitlusmeetodeid kuus:[https://liftoff.network/bill-nichols-6-modes-documentary/] * '''Kirjeldav meetod''' – kirjeldamise kaudu soovitatakse seletada sündmusi, teemasid, eluviise, maailmu, eksootilisi keskkondi jm, millest vähe teatakse. Kirjeldavate dokumentaalfilmide loomiseks tehakse mahukalt eeltööd. Kirjeldamiseks kasutatakse intervjuusid, illustratiivseid visuaale, sidumist päevakajaliste teemadega, graafilisi elemente, fotomaterjali ning kaadritagust (kirjeldavat) jutustajat. Käsikirjaline jutustus ühendab loo elemendid ja tihtipeale avab teesi või argumenti. Tegemist on tuntuima dokumentaalfilmi teemakäsitlusvõttega. Seda kasutati Ameerika Ühendriikide propagandafilmide sarjas "Miks me võitleme" (''Why We Fight'', 1942–1945, režissöörid [[Frank Capra]] ja [[Anatole Litvak]]), kus selgitati riigi osalemist Teises maailmasõjas.{{lisa viide}} * '''Jälgiv meetod''' – jälgimise korral püüab filmitegija vältida sekkumist filmitavasse ja püüdleb eheda realismi poole. Võtet hakati enam kasutama 1960.–1970. aastatel, kui tehnika arenes piisavalt, et selle mõõtmed vähenesid ja käsitsemine oli kergem, mille tõttu polnud tarvidust filmimiseks enam nii suurt meeskonda kasutada. Jälgivat võtet kasutatakse ''cinéma vérité''<nowiki/>'s ja ''direct cinema''<nowiki/>'s ning seda on teistest võtetest enim analüüsitud. Seda on kasutatud näiteks [[Frederick Wiseman]]i lavastatud filmis "Keskkool" (''High School'', 1968), kus jälgitakse ühe [[Philadelphia]] keskkooli argipäeva.<ref>{{Netiviide|autor=Barry Grant|url=https://www.loc.gov/static/programs/national-film-preservation-board/documents/high_school.pdf|pealkiri=High School|väljaanne=National Film Registry|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}</ref> * '''Osavõttev meetod''' – filmitegija suhestub aktiivselt materjaliga ning filmitegija ja subjekti kohtumine salvestatakse. Osavõtvat võtet kasutades püüeldakse vahetuse poole ja kujutatakse sageli filmitegija vaatenurka. Selle näiteks on [[Morgan Spurlock]]i film "Ülisuur mina" (''Super Size Me'', 2004), kus lavastaja kujutab enda näitel rämpstoidu kahjulikkust tervisele.{{lisa viide}} * '''Refleksiivne meetod''' (enesekohane meetod) – sellise võttega provotseeritakse publikut mõtisklema dokumentalistika autentsusele üldisemalt. Refleksiivsetes filmides vaidlustatakse eeldusi ja ootusi, mis filmist endast lähtudes võivad tekkida. Seda võtet kasutatakse palju võltsdokumentaalfilmis ehk ''mockumentary''<nowiki/>'s. [[William Karel]]i filmi "Kuu tagakülg" (''Dark Side of the Moon'', 2002) aluseks on vandenõuteooria, et ameeriklased pole tegelikult [[Kuu|Kuul]] käinud, filmimaterjal on lavastaja [[Stanley Kubrick|Stanley Kubricku]] abil filmitud ning seda toetab rohke dokumentaalmaterjal. See võltsdokumentaalfilm on nii veenev, et vandenõuteoreetikud hakkasid seda argumenteerimiseks kasutama.{{lisa viide}} * '''Etenduslik meetod''' (performatiivne meetod) – vastupidine jälgivale võttele, filmis rõhutatakse filmitegija seotust subjektiga. Filmitegija näitab suuremat poliitilist või ajaloolist reaalsust enda kogemuse akna kaudu. Selle asemel et toetuda kirjeldavale lähenemisele, veenmise retoorikale, saab temast isiklik teejuht, kes näitab asju nii, nagu need on. Heaks näiteks on 1980. aastate [[New York|New Yorgi]] ''[[Drag (riietus)|drag]]''-ballide kultuuri portreteeriv film "Paris põleb" (''Paris is Burning'', 1991), mille autor [[Jennie Livingston]] on öelnud: "Seda filmi peaksid nägema kõik, olgu nad geid või mitte. See räägib sellest, kuidas meedia mõjutab meid kõiki, kuidas me pingutame meedias loodud eelduste täitmiseks näiteks Vogue'i modellide välimuse poole püüeldes või uhket autot ostes. Ja see räägib ellujäämisest. See räägib inimestest, kes põrkuvad paljude eelarvamustega ning on õppinud nupukalt, väärikalt ja suure energiaga toime tulema."<ref>{{Netiviide|autor=Barry Koltnow|url=http://articles.orlandosentinel.com/1991-09-04/lifestyle/9109010113_1_jennie-livingston-paris-is-burning-film|pealkiri=Director says Paris isn't just dance film: Livingston wants people to look at Paris is Burning with and open mind and understanding heart|väljaanne=Orlando Sentinel|aeg=4. september 1991|vaadatud=5. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2014-12-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141205212415/http://articles.orlandosentinel.com/1991-09-04/lifestyle/9109010113_1_jennie-livingston-paris-is-burning-film|url-olek=ei tööta}}</ref> * '''Poeetiline meetod''' – isepärase stiili ja rütmi kaudu pööratakse tähelepanu tunnete ja ideede väljendamisele, esiplaanil on mulje või tundmuse loomine, mitte idee argumenteerimine. Näiteks lühifilmis "Vihm" (''Regen'', 1929) kujutavad [[Mannus Franken]] ja [[Joris Ivens]] seda, kuidas vihmasadu [[Amsterdam]]i looritab.{{lisa viide}} === Fotograafias === Fotodokumentalistika on samavõrd laiaulatuslik kui need erinevad reaalsused, mida see esitleda püüab.<ref name=":1" /> Seega võib küll nimetada suuremaid fotodokumentalistika valdkondi, kuid need hõlmavad sellest vaid väikese osa. Peamised valdkonnad:<ref name=":1" /> * '''Sotsiaalkriitiline fotograafia''' – häbiväärsed, diskrimineerivad või kahjulikud töö- või elamistingimused, terviseprobleemid või -skandaalid, keskkonnaprobleemid, inimõiguste rikkumine jm probleemid. Näiteks Ameerika fotoajakirjanik [[Lewis Hine]] kujutas fotodel lapstööjõu töötingimusi [[Lääne-Virginia]]s, [[Põhja-Carolina]]s, [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] ja mujal, mille tulemusena muudeti riigis lastekaitseseadusi.{{lisa viide}} * '''Sõja- ja konfliktifotograafia''' – sihiks on sõjasündmuste ja -ohvrite kujutamine. Näiteks tunnustatud Briti fotoajakirjanik ja fotograaf [[Don McCullin]]i on portreteerinud sõjaohvreid [[Aafrika]]s, [[Beirut]]is ja [[Palestiina Riik|Palestiinas]].{{lisa viide}} * '''Fotožurnalistika''' – peamiselt väljaannetele tehtav dok ja lavastusfotograafia nn – ''editorial style.'' Seevastu paljud fotoagentuurid, näiteks Magnum, täiendavad järjest uute fotodega oma pildipanku, mida ajakirjandus saab kasutada. * '''Humanistlik fotograafia''' – (''ingl concerned photography'') fototegevus, mille sihiks on eluslooduse ja keskkonna probleemidele tähelepanu juhtimine. * '''Naturalistlik fotograafia''' - looduskaitsega sünkroonsena tekkinud humanistliku fototegevuse haru, mis kutsub üles loodust kaitsma ja ülistama. * '''Tüpoloogiliseks fotograafiaks''' võib aga näiteks pidada [[Walker Evans]]i depressiooniajastu maapiirkonna portreid ja linnamaastikke, Berndt ja Hilla Becher'ide taksonoomilist fotokooslust veetornidest, August Sanderi ameti e tööjaotuse põhjal loodud portreekollektsiooni jpm. * '''Varia''' dokumentalistika * [[Eugène Atget]]' koostatud mahukas fotokogu kaduvast [[Pariis]]i arhitektuurist, Prantsuse fotograafi [[Brassaï]] fotod Pariisi ööelust, [[Charles Sheeler]]i fotod [[River Rouge]]'i autotehasest ning [[Roman Vishniac]]i kroonika juutide kultuurist Kesk- ja Ida-Euroopas enne [[holokaust]]i. Samuti võib mainida holokaustiga seoses [[Margaret Bourke-White|Margaret Bourke-White'i]] [[Buchenwaldi koonduslaager|Buchenwaldis]] tehtud mõjuvad dokumentaalfotod.{{lisa viide}} == Tuntud dokumentaliste == ===Dokumentaalfilmide režissööre=== * Walter Ruttmann (1887–1941) – "Berliin, suurlinna sümfoonia" (''Berlin: Die Sinfonie der Großstadt'', 1927) * [[László Moholy-Nagy]] (1895–1946) – "[[Valguse mäng: must, valge, hall]]" (''Ein Lichtspiel: schwarz weiss grau'', 1930) * Joris Ivens (1898–1989) – "Vihm" (''Regen'', 1929) * [[Pare Lorentz]] (1905–1992) – "[[Ader, mis tegi tasandikud katki]]" (''The Plow That Broke the Plains'', 1936) * [[Francis Thompson]] (1908–2003) –"[[N.Y., N.Y.]]" (1957) * [[Jean Rouch]] (1917–2004) – "[[Ühe suve kroonika]]" (''Chronique d'un été'', 1960) * [[Chris Marker]] (1921–2012) – "[[Päikeseta]]" (''Sans Soleil'', ka ''Sunless'', 1983) * [[Alain Resnais]] (1922–2014) – "[[Öö ja udu]]" (''Nuit et brouillard'', 1956) * [[Robert Gardner]] (1925–2014) – "[[Õndsuse mets]]" (''Forest of Bliss'', 1986) * [[D. A. Pennebaker]] (1925–2019) – "[[Ära vaata tagasi]]" (''Dont Look Back'', 1967) * [[Albert Maysles]] (1926–2015) ja [[David Maysles]] (1931–1987) – "[[Müügimehed]]" (''Salesmen'', 1969) * Frederick Wiseman (sündinud 1930) – "Keskkool" (''High School'', 1968) ja "Sotsiaalmajad" (''Public Housing'', 1997) * [[Godfrey Reggio]] (sündinud 1940) – "[[Koyaanisqatsi]]" (1982) * [[Ross McElwee]] (sündinud 1947) – "[[Shermani marss]]" (''Sherman's March: A Meditation on the Possibility of Romantic Love In the South During an Era of Nuclear Weapons Proliferation'', 1986) * [[Rob Reiner]] (sündinud 1947) – "[[See on Spinal Tap]]" (''This Is Spın̈al Tap: A Rockumentary by Martin Di Bergi'', 1985) * [[Nick Broomfield]] (sündinud 1948) – "[[Kurt ja Courtney]]" (''Kurt and Courtney'', 1998) ja "[[Sünge magaja lood]]" (''Tales of the Grim Sleeper'', 2014) * [[Péter Forgács]] (sündinud 1950) – "[[Doonau väljaränne]]" (''Danube Exodus'', 1999) * [[Ken Burns]] (sündinud 1953) – "Mark Twain" (2001) ja "[[Tühermaa]]" (''The Dust Bowl'', 2012) * [[Marlon Riggs]] (1957–1994) – "[[Lahti seotud keeled]]" (''Tongues Untied'', 1989) * Jenny Livingston (sündinud 1962) – "Paris põleb" (''Paris Is Burning'', 1991) * Morgan Spurlock (sündinud 1970) – "[[Ülisuur mina]]" (''Super Size Me'', 2004) * [[Amanda Wilder]] – "[[Elevandile lähenemine]]" (''Approaching the Elephant'', 2014)<ref name=":0"/> * Michael Moore - "9/11" (2000) * Lars von Trier - "Idoterna" ("Idioodid") * Andres Sööt "Jaanipäev" (1978), Johannes Hindist (1989) * Peeter Tooming "Valuvesi" (1990) * Marko Raat "Esteetilistel põhjustel" (2000) ===Fotodokumentaliste=== *Roger Fenton (1819–1869) – sõjafotograafia teerajaja *Mathew Brady (1822–1896) – üks esimesi Ameerika Ühendriikide fotograafe, tuntud Ameerika Ühendriikide kodusõja jäädvustamise poolest *John Thomson (1837–1921) – sotsiaalfotograafia teerajajaid, oli esimesi Kaug-Ida eluolu jäädvustanud fotograafe, tuntuim fotosari "Tänavaelu Londonis" (''Street Life in London'', 1877, koos ajakirjanik Adolphe Smithiga) *Timothy H. O'Sullivan (1840–1882) – tuntud Ameerika Ühendriikide lääneosa metsiku looduse ja kodusõja sündmuste jäädvustajana *William Jackson (1843–1942) – mõjukas maastikufotograaf, kes jäädvustas Ameerika Ühendriikide lääneosa, [[Wyoming]]i ja Yellowstone'i piirkonda *Jacob Riis (1849–1914) – tuntud teedrajava New Yorgi agulites tehtud sotsiaaldokumentalistika poolest, tuntuim on sari "Kuidas teine pool elab" (''How The Other Half Lives. Studies among the Tenements of New York'', 1890) *Eugène Atget (1857–1927) – tunnustatud eeskätt fotoarhiivi eest, kuhu kuuluvad Pariisi hoonetest ja tänavatest tehtud fotod *Lewis Hine (1874–1940) – uuendusmeelne ajakirjanik ja fotograaf, kes kujutas fotodel lapstööjõu töötingimusi Lääne-Virginias, Põhja-Carolinas, New Jerseys ja mujal *Charles Sheeler (1883–1965) – [[täpsusmaalija]] ja kommertsfotograaf, kelle tööde keskmes oli tehnoloogia ja masinad, ta on tuntud ka ettevõtte [[Ford Motor]] autotehase pildistamise eest [[Michigan]]is *Roman Vishniac (1897–1990) – juudi päritolu Ameerika fotograaf, kes kataloogis juutide elu Kesk- ja Ida-Euroopas enne Teist maailmasõda *Walker Evans (1903–1975) ja [[Dorothea Lange]] (1895–1965) – fotoajakirjanikud, kes on tuntud ülemaailmse majanduskriisi mõjude tõttu kannatanud üksikisikutest ja peredest tehtud portreefotode poolest *Ansel Adams (1902–1984) – maastikufotograaf, ''poeetilise realismi esindaja,'' kes kujutas Ameerika lääneosa metsikut loodust *[[Ken Domon]] (1909–1990) – tuntuim 20. sajandi [[Jaapan]]i fotograaf, keda tuntakse eelkõige [[Hiroshima]] aatomipommi plahvatuses ellu jäänutest tehtud fotode ja söekaevanduse kommuunis valitseva laste vaesusest tehtud fotode eest [[Kyūshū|Kyushus]] *Hans Namuth (1915–1990) – kuulus fotosarjade poolest sellistest kunstnikest nagu Jackson Pollock, [[Stuart Davis]], [[Andy Warhol]], [[George Segal (kunstnik)|George Segal]], [[Roy Lichtenstein]], [[Richard Serra]] jt *Eric [[Eric Soovere|Soovere]] (1916–2008) eesti rahvusest USA-s elanud dokumentalist, kes jäädvustas kujundlikus keeles eestlaste põgenemist 1944.aastal *Donald [[Donald Koppel|Koppel]] (1919–2005) eesti rahvusest USA-sse emigreerunud sõjafotograaf, kes pildistas pommitamisjärgset Narvat *Diane Arbus (1923–1971) – tuntud marginaliseeritud inimestest tehtud fotode poolest *[[Robert Frank]] (1924–2019) – fotodokumentalist ja -filmitegija, keda teatakse eelkõige raamatu "Ameeriklased" (''Americans'', 1959) tõttu *Lee Friedlander (sündinud 1934) – Ameerika dokumentalist, tuntud urbanistlike sotsiaalmaastikega *Garry Winogrand (1928–1984) – USA fotodokumentalist ja tänavafotograaf, kes käsitles linnaruumi eeskätt teatrialavana *Henri Cartier-Bresson (1908–2004) prantsuse legendaarne dokumentalist, ''otsustava hetke'' (decisive moment) printsiibi looja *[[Larry Burrows]] (1926–1971) – ajakirja [[Life]] fotoajakirjanik, kes fotografeeris üheksa aastat [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ajal toimunut *Don McCullin (sündinud 1935) – fotoajakirjanik, hinnatud sõjapiirkondades asuvate inimeste ja linnaelu kujutamise poolest *[[Steve McCurry]] (sündinud 1950) – ajakirja [[National Geographic]] fotograaf, kelle tuntuim teos on "Afgaani tüdruk – põgenik Nõukogude Liidu invasiooni eest"<ref>{{Netiviide|autor=Birgit Püve|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/58771048/national-geographicu-afgaani-tudruk-jouab-eestisse|pealkiri=National Geographicu "Afgaani tüdruk" jõuab Eestisse|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=1. oktoober 2011|vaadatud=10. jaanuaril 2022}}</ref> (''Afghan Girl'', 1984) *Nan Goldin (sündinud 1953) – feministist fotograaf, kes on tunnustatud oma teedrajava töö eest sotsiaalsete vähemuste (eelkõige [[LGBT]]) seas, tuntuim teos on näitus "Seksuaalsõltuvuse ballaad" (''The Ballad of Sexual Dependency'', 1986) *Robert Capa (Endre Ernő Friedmann, 1913–1954) – legendaarne sõjafotograaf, kes jäädvustas Normandia operatsioone jpm *Ed Ruscha (sündinud 1937) Kontseptuaalne dokumentaalfotograaf, kelle "Twenty Six Gasoline Stations" (1963) kuuluvad kontseptuaalse kunsti klassikasse *[[Nadav Kander]] (sündinud 1961) – maastiku- ja portreefotograaf, tuntud ilustamata fotosarjade poolest, mis on tehtud [[Jangtse]] jõest [[Hiina]]s<ref name=":1"/> *Stephen Shore (sündinud 1947) – USA maastikufotograaf-dokumentalist. Kuulub suundumusse "New topographics". *Robert Adams (sündinud 1937) – maastikufotograaf. Kuulub suundumusse "New topographics" *Lewis Baltz (1945–2014) – legendaarne USA maastikufotograaf, kelle "Park City" jt teosed tähistavad tühermaade kontseptiga tegelemise algust *[[Juhan Kuus]] (1950–2015) – eesti rahvusest Lõuna-Aafrika Vabariigi pressifotograaf ja fotodokumentalist. Pildistanud rahvarahutusi ja rassismi ilminguid. *Allan Sekula (1950–2013) – kriitilise realismi kõige olulisem esindaja nüüdisfotograafias. Uurimusliku ja kriitilise dokumentalistika autor, kes uurib töösuhteid ("Fish Story", 1995 jm). *Martin Parr (1952–2025) – nn banaalse dokumentalistika" keskne esindaja tänapäeval. Uuris konsumerismi ("The Cost of Living"), abielutüdimust ("Small World"), elatustaset jm. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kultuur]] [[Kategooria:Dokumentalistika| ]] axg6bh82q4gg7c2dhdrvfrjbj4x43x0 7160899 7160898 2026-05-25T16:33:42Z Linnapp 81296 /* Dokumentaalfilm */ autoriks mitte väljamõtlejaks 7160899 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}} [[Fail:Chang_A_Drama_of_the_Wilderness_(1927).webm|pisi|Dokumentaalfilm [[Tai|Taist]] "Chang A Drama of the Wilderness" (1927), autorid [[Merian C. Cooper]] ja [[Ernest B. Schoedsack]]]] '''Dokumentalistika''' ([[inglise keel]]es ''documentary'', [[prantsuse keel]]es ''documentaire'', [[Saksa keel|saksa keeles]] ''Dokumentarfilm'') on dokumentaalteoste ehk dokumentaariumide – [[dokumentaalfilm]]i, -seriaali, -fototeoste, -kirjandusteoste, -lavateoste või isegi muusikateoste – loomine, tõsielu kujutamine kunsti- või meediateosena. Dokumentaalteoseid luuakse harjumuslikult ning domineerivalt filmikunsti ja fotograafia vahenditega. Selle kõrval esineb teatris dokumentaaldraama ja kirjanduses reisikirjade žanr, mida läänemaailmas samuti seostatakse dokumentalistikaga. Omaette dokumentaalseks vormiks muusikas on programmiline e. kujutav või kirjeldav muusika. Dokumentaalfilmiks nimetatakse näitlejateta, tõsielulisi sündmusi kujutavat filmi.<ref>{{Netiviide|url=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=dokumentaalfilm&F=M|pealkiri=Märksõna "dokumentaalfilm"|väljaanne=Eesti keele seletav sõnaraamat|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}</ref> Levinud arusaama järgi on selles talletatud tegelik elu, materjal esindab n-ö objektiivset tõde ja puuduvad väljamõeldud elemendid. Dokumentaalfilmi vorm on kino algusaegadest alates palju muutunud. Šoti dokumentaalfilmipioneer, filmilavastaja [[John Grierson]], keda peetakse dokumentaalfilmi mõiste sõnastajaks, defineeris seda kui reaalsuse loomingulist käsitlust. Kommenteerides filmilavastaja [[Robert J. Flaherty]] varaseid antropoloogilisi filme ("Nanook põhjast" ja "Moana"), mis olid dokumenteerimise ja fiktsiooni segu, leidis ta, et dokumentaalfilmides esitatakse võrdselt kunsti ja fakte.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Peter Biesterfeld|url=https://www.videomaker.com/article/c06/18423-six-primary-styles-of-documentary-production|pealkiri=The six primary types of documentaries|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}</ref> Dokumentalistika teine laiem valdkond fotodokumentalistika on katustermin mitmekesistele autorisuhete valikule. Muudest fotograafia liikidest eristab seda terav fookus: päriselu hetk jäädvustatakse selleks, et edastada tähendusrikast sõnumit maailmas toimuva kohta. Võrreldes [[Fotoajakirjandus|fotoajakirjanduse]] (keskmes uudiste, sündmuste - aga ka sensatsioonide või skandaalide edastamine) ning [[tänavafotograafia]]ga (keskmes huvitav hetk nähtavast igapäevaelust avalikus ruumis) keskendub fotodokumentalistika tavaliselt päevakohasele küsimusele (või loole), millega suhestub fotode või fotosarja kaudu. Dokumentaalfotode loomisel on enamasti sotsiaalseid eesmärke, näiteks juhtida ühiskonna tähelepanu olukordadele, mis (fotograafi nägemuse järgi) nõuavad kiiret parandamist. Sotsiaalkriitiline fotodokumentalistika on mõjus osa dokumentaalfotograafiast ning see on levinud rohkem demokraatlikus maailmas<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/photography/documentary.htm|pealkiri=Documentary photography (1860–present)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}</ref> == Ajalugu == Dokumentaalteoseid on loodud filmi ja foto algusaegadest saadik, üle 150 aasta. Seevastu nimetust "dokumentalistika" kasutatakse vaid alates 1930. aastatest - regulaarselt võeti see kasutusele seoses Šoti filmirežissööri [https://www.britannica.com/biography/John-Grierson John Grierson'i (1898-1972)] sõnavõttude ja kirjutistega. === Dokumentaalfilm === Dokumentalistika meetodid ja stiilid on ajaloo vältel määratult muutunud. Esialgu oli arengu tõukajaks vajadus edastada "elu sellisena, nagu see on", takistuseks said aga tehnilised võimalused.<ref>{{Netiviide|url=http://www.dokfilm.ee/Missugused-on-praegused-trendid-dokumentalistikas|pealkiri=Missugused on praegused trendid dokumentalistikas|väljaanne=Dokfilm.ee|vaadatud=5. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2018-12-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181231092321/http://www.dokfilm.ee/Missugused-on-praegused-trendid-dokumentalistikas|url-olek=ei tööta}}</ref> 19. sajandi lõpus kasutati filmi lihtsate hetkede (nt paadi sildumise või rongi jaama jõudmise) jäädvustamiseks. Prantsuse filmipioneerid vennad [[Auguste ja Louis Lumière]] filmisid 1895. aastal mitu sellist filmi, millest enamiku kestus oli tehnoloogia piirangute tõttu vähem kui minut.{{lisa viide}} [[Poola]] kirjanik ja filmilooja [[Bolesław Matuszewski]] oli üks esimesi, kes dokumentaalfilmist kirjutas ja seda kirjutises "Uus ajalooallikas" (''Une nouvelle source de l'histoire. Création d'un dépot de cinématographie d'histoire'', 1898) ka määratleda püüdis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Scott MacKenzie|pealkiri=Film manifestos and global cinema cultures: A critical anthology|aasta=2014|kirjastus=University of California Press|lehekülg=520|isbn=9780520957411}}</ref> Dokumentaalfilmi termini autoriks peetakse Šoti filmilavastajat John Griersonit,<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.globians.com/history-documentary-films/|pealkiri=History of documentary films|väljaanne=Globians Film Fest|aeg=6. juuni 2016|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}</ref> kes kasutas seda 1926. aastal Robert Flaherty filmi "Moana" arvustuses.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ann Curthoys, Marilyn Lake|pealkiri=Connected worlds: history in transnational perspective|aasta=2005|kirjastus=Australian National University Press|lehekülg=151|isbn=1920942440|url=https://books.google.ee/books?id=JE6YM8jcRucC&pg=PA151&dq=john+grierson+documentary+1926&hl=en&ei=5wkUTcb5OMq7hAeixPW2Dg&sa=X&oi=book_result&ct=result&redir_esc=y#v=onepage&q=john%20grierson%20documentary%201926&f=false}}</ref> 20. sajandi alguses domineerisid dokumentalistikas reisi kirjeldavad filmid (neid nimetati vaatepildilisteks filmideks), mis andsid publikule võimaluse näha teisi kultuure kaamera[[objektiiv]]i kaudu. Tegu oli [[tummfilm|tummfilmidega]], seega tavaliselt juhatasid jutuvestjad filmi sisse ja jutustasid kohapeal kõnepuldist filmile peale. Sellised filmid ei olnud enam lühikesed klipid. Enamik oli umbes 80-minutised ja neid näidati kahelt 16&nbsp;mm filmirullilt, kumbki kuni 300&nbsp;m pikk. Tol ajal tehti ka palju biograafilisi dokumentaalfilme. Kõige suurem selliste filmide tootja oli Prantsuse filmitootja [[Pathé]].{{lisa viide}} ==== Kino kuldajastu (1920.–1940. aastad) ==== 1920.–1940. aastaid nimetatakse filmi kuldajaks. Tol perioodil loodi mahukaid kinematograafilisi heli ja eriefektidega teoseid ning film läbis palju uuendusi. Dokumentaalfilmides võeti omaks [[romantism]], mille näiteks on dokumentaalfilmiklassika, Robert J. Flaherty lavastatud etnograafiline film "[[Nanook põhjast]]" (''Nanook of the North'', 1922). 1920. aastatel kujutati ka suurlinnaelu (nn linnasümfooniafilmid), selle valdkonna tähtsaimad näited on [[Walter Ruttmann|Walter Ruttmanni]] lavastatud "[[Berliin, suurlinna sümfoonia]]" (''Berlin: Die Sinfonie der Großstadt'', 1927) ja [[Dziga Vertov|Dziga Vertovi]] eksperimentaalne dokumentaalfilm "Inimene filmikaameraga" (''Человек с кино-аппаратом'', 1929).{{lisa viide}} 1910. aastatel lisandus [[Ringvaade|ringvaate]] žanr. Ringvaateid näidati tavaliselt kinos enne põhifilmi. Venemaal tootis Dziga Vertov koos [[Jelizaveta Svilova]] ja [[Mihhail Kaufman]]iga 22-osalise ringvaate (Кино-Правда, tõlkes "kinematograafiline tõde"), mille keskmes oli "filmis tõe kujutamine" – Vertov uskus, et kaamerad on tõetruumad kui inimsilm. Maailmasõdade ajal lisandusid sõjasündmusi kujutavad ringvaated ja filmid, kuid näiteks lahingustseene ka lavastati: filmitegijad lasid stseenid pärast lahingute lõppu lavastada.{{lisa viide}} ==== Teisest maailmasõjast sajandi lõpuni ==== Enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust ja terve [[Külm sõda|külma sõja]] õitses [[propagandafilm|propagandafilmide]] žanr. Propagandafilmid loodi publiku mingis kindlas vaatenurgas veenmiseks ning need valmisid sageli valitsuse tellimusel. Kõige tuntum propagandafilmi näide on [[Leni Riefenstahl|Leni Riefenstahli]] lavastatud "[[Tahte triumf]]" (''Triumph des Willens'', 1935), mille tellis [[Adolf Hitler]] [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaa]] propageerimiseks. [[Kanada]] lõi propaganda tegemiseks filminõukogu, et toota [[Joseph Goebbels|Joseph Goebbelsi]] ja Natsi-Saksamaa loodud filmidele vastupropagandat. Ka [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Nõukogude Venemaa]] toetusid külma sõja ajal tugevalt propagandafilmidele.{{lisa viide}} 1950.–1960. aastaid iseloomustab kiire tehnikaareng, et see suudaks rahuldada filmitegijate kasvanud nõudmisi. Tehnoloogia areng muutis viisi, kuidas dokumentaalfilme filmiti. Ilma kindla stsenaariumita dokumentaalfilm, milles jäädvustatakse isiklikke ehedaid emotsioone, nn ''[[cinéma vérité]],'' ja film, kus tõde ja kunst sünnivad spontaanselt kaamera ees, nn ''[[direct cinema]],''<ref>{{Netiviide|autor=Olev Remsu|url=http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/viii-kasikiri-stsenaarium-ja-stsenarist.html|pealkiri=VIII Käsikiri, stsenaarium ja stsenarist. 1. Terminoloogiat|väljaanne=Olev Remsu filmidraamatehnika|aeg=27. märts 2004|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}</ref> toetusid valgustusele, töökindlatele (portatiivsetele) kaameratele ja paremale helitehnoloogiale. Võttegrupi ja filmitava vahelise suhtluse maht sõltus režissööri soovist ja taotlusest ning kuna musta materjali filmimisel ei olnud kindlaid mahupiire, omandas monteerija filmi loomise juures nii kaaluka rolli, et võis saada kaasrežissööriks.{{lisa viide}} ==== Tänapäeval ==== [[Fail:Behind the scenes of The Invisible Class documentary film 01.jpg|pisi|Filmilavastaja [[Josh Hayes]] intervjueerimas Bostoni kodutut filmi "Nähtamatu klass" (''The Invisible Class'', 2020) jaoks]] 21. sajandil on tehnika arenenud nii kiiresti, et dokumentaalfilmikunst alles kompab võimalusi, mis sellega kaasnevad. Lugusid jutustatakse paljude filmikeele vahenditega.{{lisa viide}} Tänapäevastes dokumentaalfilmides on võetud aluseks ''cinéma vérité'' ja kombineeritud seda narratiivsema stiiliga. Teemavaldkondade ulatus on lai, hõlmatakse suurt hulka teemasid, nagu poliitika filmis "[[Fahrenheit 9/11]]" (2004, lavastaja [[Michael Moore]]), religioon filmis "[[Religulous]]" (2008, lavastaja [[Larry Charles]]) ja keskkonnakaitse filmis "[[Ebamugav tõde]]" (''An Inconvenient Truth'', 2006, lavastaja [[Davis Guggenheim]]). Mängufilmidega võrreldes on dokumentaalfilmid odavamad toota ning pelutavad populaarsuse tõttu tuntud inimesi, mille tulemusena on muutunud väga tulusaks äriks. [[Netflix]]i voogedastusplatvormi ja tasuliste telekanalite kaudu jõuavad filmid suurema publikuni kui kunagi varem.<ref name=":2" /> Arenenud on ka filmivaatajad, muutunud on nende arusaam filmikeelest ja ootused pakutavale. Märksõnad on "intiimsus", "mängulisus" ja "draama".{{lisa viide}} === Fotodokumentalistika === Fotodokumentalistika juured ulatuvad sisuldasa 19. sajandi algusse. Fotodokumentalistikat juhtis algselt soov jäädvustada tähtsaid sündmusi, talletada reisikogemusi ja sõjasündmusi, tõestada teaduslikke hüpoteese, hankida salastatud informatsiooni, mälestada lähedasi jpm. See kõik toimus ajastus, mil terminit ennast veel ei kasutatud. {{lisa viide}} Briti fotograaf [[Philip Delamotte]] (1821–1989) oli esimeste fotograafide hulgas, kes kasutasid fotograafiat kaalukate sündmuste, näiteks [[Kristallpalee]] lammutamise ja uuesti ülesehitamise jäädvustamise vahendina pärast [[kalotüüpia]] leiutamist. [[Francis Frith]]i (1822–1898) jt fotograafid tegid firmadele, nagu [[London Stereoscope]] ja [[Photographic Co.]], tellimustöödena reisifotosid, et pakkuda publikule detailseid pilte kaugetest paikadest, kuulsatest inimestest ja olulistest sündmustest.{{lisa viide}} ==== Sõjafotograafia esiletõus ==== [[Fail:Abraham Lincoln by Mathew Brady, 1860.tif|pisi|247x247px|Mathew Brady portree Abraham Lincolnist presidendikandidaadina (1860)]] Sõjafotograafia teerajaja, briti fotograafi [[Roger Fenton]]i 1855. aastal [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] pildistatud lahinguväljavaated ja inimhulgad olid mõjusad sõjakujutised. Fenton suundus [[Krimm]]i Briti valitsuse palvel ja kirjastuse [[Thomas Agnew & Sons]] rahastusega, et aidata leevendada Suurbritannias lahvatanud skandaali: iga sõduri kohta, kelle olid tapnud venelased, oli surnud viis sõdurit haiguse tõttu. Valitsus pidi tõestama, et olukorda on parandatud. See on üks põhjuseid, miks Fentoni tehtud 360 fotol on tihti kujutatud korralikke laagristseene, varustust, ametlikke ohvitseride gruppe ja lahinguvälju kaua aega pärast võitlust, surnukehi on aga näha harva.<ref name=":1" /> Ameerika Ühendriikide sõjafotograaf [[Mathew Brady]], kes oli juba välja andnud mahuka nimekate ameeriklaste fotokogumiku "Suurepärased ameeriklased" (''The Gallery of Illustrious Americans'', 1850), hakkas palkama fotograafide tiime, et jäädvustada ulatuslikult ja mitmekülgselt [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]. Selle tulemusena sündis tuhandeid fotosid, millel olid kajastatud mõlemad pooled.{{lisa viide}} Pärast kodusõja lõppu pöörasid fotodokumentalistid pilgu looduse poole. Näiteks Brady endine fotograaf [[Timothy H. O'Sullivan]] tegeles Ameerika Ühendriikide kaardistamata alade pildistamisega. 1860. aastate lõpus ja 1870. aastatel kõige kuulsama Ameerika läänepiirkonna fotograafi [[William Jackson]]i Yellowstone'i ekspeditsioonil tehtud fotodest koostati [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumi]] saalides väljapanek, mis mõjutas seadusandjaid sedavõrd, et 1872. aastal loodi riigi esimene rahvuspark – [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone]]. Osa paiku, mis ekspeditsioonidel avastati, said nime nende avastajate ja ka fotograafide järgi.{{lisa viide}} ==== Sajandi lõpp ja sotsiaalfotodokumentalistika ==== [[Fail:Paul Martin - Boulogne Fisherman - 1974.50 - Cleveland Museum of Art.tif|pisi|251x251px|Paul Martini foto "Bologna kalamehed" (u 1897)]] Samamoodi nagu Brady fotod aitasid näidata, milline sõda tegelikult on, hakati fotodokumentalistika abil kajastama vaeste ja privileegideta inimeste elu. Vaeseid peeti läbikukkunuteks ja neid toodi esile kui hoiatust, kuid fotodokumentalistika tekitas vaatajates nende vastu enam empaatiat. Selle abil suudeti detailselt ja ilustamata näidata, mida tähendavad agulis elamine ja kümnetunnised tööpäevad puuvillatehases või söekaevanduses täiskasvanule, aga ka vaid kaheksa- või üheksa-aastasele lapsele.{{lisa viide}} 1870. aastatel hakkas [[Iirimaa|Iiri]] filantroop ja lastekodude rajaja [[Thomas John Barnardo]] (1845–1905) lastekodude olukorrale tähelepanu tõmbamiseks fotograafiat kasutama. Ta lasi lastest teha kodusse saabumise ja sealt lahkumise ajal foto, mis pandi kaardile, mille taha trükiti kodude tööd tutvustav tekst. Kaarte müüdi ja koguti komplektidesse. Bernardo sai väga elavat vastukaja ning kogus kaartide müügiga raha toidu ja riiete jaoks. 1870. aastate lõpus andis Šoti fotograaf [[John Thomson]] koos ajakirjanik [[Adolphe Smith]]iga (1846–1924) välja raamatu "[[Tänavaelu Londonis]]" (''Street Life in London'', 1878). 36 fotot koondavas raamatus kirjeldati [[London]]i vaeste inimeste elu ja dokumenteeriti mitmesuguste elukutsete näiteid.{{lisa viide}} 1880. aastatel leiutati klõpspildikaamera, mille abil oli lihtsam materjali jäädvustada. Osa tollal valminud kogusid on senini säilinud ja annavad väärtuslikku teavet. Näiteks briti fotograaf [[Paul Martin (fotograaf)|Paul Martin]] (1864–1944), tänava- ja ööfotograafia teerajajaid, jäädvustas 1890. aastatel inimesi ja asju viisil, nagu inimene tänaval neid näha võib. Ta ei proovinud fotodega esile kutsuda reforme või väljendada mingit muud ideed peale ta huvi teiste inimeste vastu.{{lisa viide}} [[Fail:Sleeping, homeless children - Jacob Riis.jpg|pisi|252x252px|Jacob Riisi foto "Magavad kodutud lapsed" (enne 1914. a)]] Ameerika Ühendriikides vaatasid fotograafid läbi objektiivi ka teravaid sotsiaalprobleeme. New Yorgi taanlasest ajakirjanik, sotsioloog ja fotograaf, sotsiaalsete reformide eestvedaja [[Jacob Riis]] kirjutas slummide elust, propageeris paremaid elu-, õpi- ja töötingimusi ning lisas artiklite juurde ehedat fotomaterjali. Ta kasutas fotosid ka avalikes loengutes ja raamatuillustratsioonidena. Riisi kuulsaim teos on raamat "Kuidas teine pool elab" (''How The Other Half Lives''. ''Studies among the Tenements of New York'', 1890). Tema pingutused viisid uute lapstööjõu kasutamist piiravate seaduste vastuvõtmiseni, koolide varustatuse parandamiseni, mõnede trööstitumate slummide lammutamise ja uuendamiseni.{{lisa viide}} Ameerika sotsioloog ja fotograaf [[Lewis Hine]] pildistas uue sajandi alguses Ameerikasse saabunud immigrante, kes töötasid tehastes väga halbades tingimustes ja elasid slummides. Ta pääses tööle riiklikku laste töökomiteesse (''National Child Labor Committee'', NCLC) ning reisis uurija/fotograafina näidates, kuidas töösturid kasutavaid noori odava raske töö tegemiseks ära. 1930. aastatel võeti osaliselt tema fotode mõjul vastu lapstööjõu piiramise seadus.{{lisa viide}} 1930. aastatel oli fotodokumentalistika teemadeks Ameerikas [[ülemaailmne majanduskriis]] ja põud ning nende tagajärjed: looduse vaesestumine, perede ja tööliste ränne uutesse elu- ja tööpaikadesse. Dokumentalistide tähelepanu keskpunkti tõusis ka poliitiline õhustik enne Teist maailmasõda. Tuntumaid Natsi-Saksamaa filmilavastajaid ja fotograafe on Leni Riefenstahl. Tema tähtteosed on filmid "Tahte triumf" (1934) ja "[[Olympia]]" (1936), samas oli ta mitme kinematograafilise võtte esmakasutaja. 1970. aastatel andis ta välja kaks raamatut, mis dokumenteerisid nuubia hõime Sudaanis.{{lisa viide}} ==== Pressifotograafia võidukäik ==== 19. ja 20. sajandi vahetust illustreerib pressifotograafia ja [[fotoajakirjandus]]e teke Ameerika Ühendriikides. Kuna riigis kehtestati kuni kümneaastaste laste koolikohustus, laienes lugemisoskusega täiskasvanute hulk, kuid senised ajalehed, kitsad veerud täidetud tiheda tekstiga, ei olnud neile eriti atraktiivsed. Ajalehtede omanikud mõistsid, et rohkete piltide abil illustreeritud uudised koos lihtsasti loetavate pealkirjade ja lühikeste lõikudega aitaksid lugejaskonda laiendada. 1880.–1890. aastateks suudeti lahendada ka tehnilised probleemid, mis tekkisid fotode paberile trükkimisel.{{lisa viide}} [[Fail:Barricades rue Saint-Maur. Avant l'attaque, 25 juin 1848. Après l’attaque, 26 juin 1848 (Original).jpg|pisi|237x237px|"Barrikaadid Saint-Mauri tänaval" (1848) on arvatavasti esimene dokumentaalfoto, millega illustreeriti ajalehelugu, see ilmus Prantsuse ajalehes [[L'Illustration]]]]1904. aastal asutati Suurbritannias [[Daily Mirror]], millest sai maailma esimene fotodega illustreeritud ajaleht. Järgnes rohke pildimaterjaliga mitmekesistatud ajalehtede ulatuslik edu. Ajalehed hakkasid palkama fotograafe ja ostsid fotosid pressifotoagentuuridelt, kelle juures olid uudiste kajastamiseks palgal palju fotograafe. Nende tööks oli olukorrast või inimesest ühe foto abil kokkuvõtte tegemine, seejuures oli kiirus olulisem kui tehniline kvaliteet. Enamik esimestest uudisfotodest olid portreed, aga koos tehnika ja materjali kvaliteedi paranemisega hakati tegema ka tegevusfotosid. Halbades valgusoludes kasutati [[välgupirn]]e. 1907. aastaks suudeti fotosid [[Telegraafside|telegraafi]] teel ka ühest ajalehest teise saata, eriti tähtsaid uudispilte suudeti jagada peaaegu sama kiiresti kui tekstuudiseid.{{lisa viide}} Fotosid hakati trükis avaldama veelgi enam pärast seda, kui ilmuma hakkasid iganädalased pildiajakirjad, millega pandi alus fotoajakirjanduse sünnile. Pildiajakirjade laiem levik algas Saksamaal 1920. aastate keskel, kus riik oli maailma trükikunstikeskus ja eesrindlik kaamerate arendaja. Esimene pildiajakiri oli arvatavasti 1892. aastal asutatud [[Berliner Illustrirte Zeitung]]. Pildiajakirjas anti fotograafidele mitu lehekülge, et nad fotosarjade abil lugu jutustaksid ja teemat arendaksid. Sellised piltjutustused võimaldasid teemat palju avaramalt käsitleda kui üksikuudises, lisaks väljendada vaateid. Pildiajakirjade fotograafide töö meenutas trükiajakirjanike tööd, sest nad pidid looma sarju, millel oleks huvitav lugu, tugev algus ja lõpp. Sündmuste avatum ja avaram tõlgendamine eristabki fotoajakirjandust fotodokumentalistikast.{{lisa viide}} 1930. ja 1940. aastatel ilmunud pildiajakirjad olid mõnes mõttes 19. sajandi [[stereoskoop|stereoskoobi]] slaidide kaasaegsed vasted. Need pakkusid tavainimesele parimas mõttes akent maailma – suursündmuste kajastust, võimalust piiluda kulisside taha, jagada kuulsate inimeste elust mõnda päeva, seejuures detailsemalt, kui lubasid ajalehtede pressifotod. Muidugi sisaldasid ajakirjad ka puhtalt meelelahutusmaterjali, nagu armsad loomafotod, kaadrid [[Hollywood]]i filmidest, fotod moetrendidest, samas võisid olla võimsad avaliku arvamuse kujundajad. Enamikus neist ilmus aeg-ajalt pikemaid lugusid sellistel teemadel nagu kehvas seisus elamud, reostus, puudust kannatavate inimeste abistamine jne. Autorite või ajakirjade veendumuste tõttu olid lood elavamad või huvitavamad kui neutraalsust taotlevates ajakirjandusväljaannetes, kuid sellega koos oli fotoajakirjanikel, ajakirjanikel ja toimetajatel suur vastutus: nad pidid olema väga hästi informeeritud ning esitama õigustatud argumente, mitte propagandat, sest tollased pildiajakirjad oli kõige veenvam visuaalne meedium enne televisiooni – kinoringvaated olid enamasti pealiskaudsed ja ununesid kiiresti.{{lisa viide}} Pildiajakirjade autorid hakkasid ka väljaannete vahel liikuma, rikastades nõnda nende sisu. Näiteks [[Ungari]] päritolu juut, Berliner Illustrirte rivaali [[München Illustrierte Presse]]t juhtinud [[Stefan Lorant]] (1901–1997) lahkus natside survel 1930. aastate alguses Saksamaalt ja sai 1938. aastal briti pildiajakirja [[Picture Post]] esimeseks toimetajaks. Ta tõi koos fotograafide [[Kurt Hutton]]i (1893–1960), [[Felix Man]]i (1893–1985) jt Euroopa põgenikega Suurbritanniasse 35&nbsp;mm kaamerate kasutamise ning Saksamaa pildiajakirjade ideed ja kujunduse. Nad täitsid Picture Posti (ja selle rivaali [[Weekly Illustrated]]i) tegevusfotode ja artiklitega, mis erinesid traditsiooniliste briti nädala(aja)kirjade, näiteks [[Tatler]]i või [[Illustrated London News]]i omadest nagu öö ja päev. Ameerika Ühendriikides andsid Euroopa fotograafidest immigrandid, nagu [[Alfred Eisenstaedt]] (1898–1995) ja [[Robert Capa]] (1913–1954), oma väljapaistva loomingulise panuse ajakirjas [[Life]]. Suurbritannias oli Life'i tuntuim fotoajakirjanik [[Larry Burrows]] (1926–1971).{{lisa viide}} 1930. aastatel levis uus ajakirjandusžanr üle kogu Euroopa ja Ameerika. Tollaste tuntumate fotoajakirjanike seas olid näiteks * [[Erich Salomon]] (1886–1944) oli Saksa pildiajakirja Berliner Illustrirte Zeitungi fotograaf, kes suutis maailmasõja lävel Berliinis, [[Pariis|Pariisis]], [[Viin|Viinis]] ja [[Rooma|Roomas]] toimuvatel konverentsidel, kus poliitikud lootsid ähvardavat konflikti ära hoida, sisse sulanduda ning jätta isegi tuntud poliitiku mulje, tehes samas aga pooleldi peidetud kaameraga siseruumivalgusega fotosid. Ta töötas märkamatult, välguta ja suitsuta, mille tõttu fotograafe tavaliselt tõrjuti. Salomoni sarjad edastasid üldist atmosfääri ja näitasid, milline oli osavõtjate meeleolu puhkehetkedel. Ajakirjalugejate jaoks tekitas see uudne poliitiline kajastus vahetu kui kohapeal viibimise tunde. Salomon suri 1944. aastal [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaagris]].{{lisa viide}} [[Fail:Mother tennis2.jpg|pisi|251x251px|Henri Cartier-Bressoni foto "Ema tennist mängimas" (1950)]] * [[Henri Cartier-Bresson]] (1908–2004) oli Prantsuse fotograaf, kes oli tuntud 35mm kaameraga "Leica" inimeste pildistamise poolest. Ta oli pigem mööduva sündmuse jälgija kui sotsiaalsete muutuste esilekutsuja või uudistereporter. Ta dokumenteeris rangelt distantsi hoides tavalisi inimesi soojuse ja huumoriga erilise intensiivsuse hetkedel. Cartier-Bressoni fotosid kasutati tuntumates ajakirjades ja paljudes raamatutes rohkem kui 60 aastat. 1947. aastal asutas ta koos fotograafide Robert Capa, [[Georges Rodger]]i (1908‒1995) ja [[David Seymour]]iga (1911–1956) fotoagentuuri [[Magnum Photos|Magnum]], mis hakkas fotosid väljaannetele müüma. Nüüdseks on see kujunenud maailma üheks tuntumaks fotoajakirjanduslikuks agentuuriks.{{lisa viide}} * [[Bill Brandt]] (1904–1983) oli üks Suurbritannia esimesi väljapaistvaid fotograafe, kes töötas 1930. aastate lõpus fotoajakirjanikuna. Ta pildistas [[Inglismaa]] tööstuslikku põhjaosa, mis kujutas teravat kontrasti ühiskonna rikkamatest kihtidest tehtud fotodega. Ta tegeles ka [[Pitoreskne fotograafia|pitoreskse fotograafiaga]], näiteks lõi äärelinna elu kujutavad lavastatud fotosarjad. Hiljem keskendus ta maastikele ja raamatutele, mis koosnesid originaalsetest eksperimentaalfotodest, nagu moonutatud fotod inimese vormist. Tema tuntumad fotoraamatud on "Inglased kodus" (''The English at Home'', 1936) ja "Öö Londonis" (''A Night in London'', 1938).{{lisa viide}} ==== 20. sajandi teine pool ja fotomanipulatsioon ==== Teise maailmasõja aastatel töötas enamik fotoajakirjanikke [[Luure Keskagentuur|USA Luure Keskagentuurile]] ja [[Secret Intelligence Service|Suurbritannia luureteenistusele]] või õhujõu või sõjaväe fotograafiaüksustes, näiteks [[Briti Armee Filmi- ja Fotograafiaüksus|Briti Armee Filmi- ja Fotograafiaüksuses]] (tegi rünnakutest 137 000 dokumentaalfotot) ja [[Saksa Propagandagrupp|Saksamaa Propagandagrupis]]. Tuntumaid sõjafotograafe oli Robert Capa, kes püüdis kujutada sõja tühisust. Nagu paljud sõjafotograafid hukkusid Capa ja David Seymour sõjategevuse tõttu – Capa 1950. aastatel [[Vietnam]]is ja Seymour [[Egiptus]]es.{{lisa viide}} Vaatamata paberipuudusele õitsesid pildiajakirjad Teise maailmasõja ajal ning neil oli tohutu staatus. 1950. aastateks hakkas aga Picture Post lugejaid kaotama. Hääbumist ei takistanud ka kõige uudsem mitme värvilise lehekülgede kasutamine ja 1957. aastal ajakiri suleti. Weekly Illustrated lõpetas ilmumise 1958. aastal ja Look 1971. aastal. Life ilmus algses iganädalases vormis aastani 1972. Pildiajakirjad ja traditsioonilised reklaamifirmad tõrjus välja televisioon, sest selle kaudu sai uudiseid ja arvamuslugusid edastada kiiremini ja universaalsemalt. 1970. aastateks oli fotoajakirjandus mõju kaotanud, kuigi seda kasutati enam sellistes ajakirjades nagu [[Stern]] Saksamaal, [[Paris Match]] Prantsusmaal ning paljudes kütusetööstuse firmade ajakirjades.{{lisa viide}} 20. sajandi teist poolt ilmestab katsetamine fotomanipulatsiooniga. Viis, kuidas maailma dokumentaalfotode kaudu kujutatakse, on mingil määral alati moonutatud, objektiivsus ja aus kujutamine on vaid ideaalid. Varustuse ja materjalide kvaliteedi paranemine andis fotograafidele suurema vabaduse otsustada, mida ja millal pildistada. Kui teoseid hakati meedias välja andma, lisandusid fotograafi esimesele valikule järgmised: milliseid fotosid kasutada ja milliseid mitte, kuidas trükitud fotod omavahel suhestuvad.{{lisa viide}} Pooltooni [[reproduktsioon]]i mõjul suurenes publik veelgi, fotodokumentalistika muutus mõjuvõimsaks ja viis soovini avarduvate võimalustega manipuleerida. Fotograafid hakkasid seda tegema pildistatavaid poseerima pannes ning vaatenurka, valgust ja ajahetke valides, toimetajad aga tulemuste vahel valides ning nende jaoks sobivat esitlust välja mõeldes. Manipulatsiooni piire kompas 19. sajandi lõpus juba lastekodude asutaja Thomas John Barnardo, kes lasi teha lastest enne-ja-pärast-fotosid, riietas lapsed sageli kaltsudesse, et taaselustada nende trööstitut olukord ja luua hilisema pildiga tugev kontrast.<ref name=":1" /> Ameerika Ühendriikide asutuse Works Progress Administrationi fotograafi [[Arthur Rothstein]]i (1915–1985) kritiseeriti selle eest, et ta oli enne foto tegemist nihutanud kaadris olevat lehma pealuud mõne meetri selleks, et tekiks tugevam kompositsioon.<ref>{{Netiviide|url=http://www.alteredimagesbdc.org/rothstien|pealkiri=South Dakota badlands, United States. 1936. Photo by Arthur Rothstein / Works Progress Administration|väljaanne=Bronx Documentary Center|vaadatud=6. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2022-01-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220106140948/http://www.alteredimagesbdc.org/rothstien|url-olek=ei tööta}}</ref> Ometi ei moonutanud kumbki neist näidatavas olukorras valitsevat üldisemat tõde, vaid edastasid seda visuaalselt tugevamal viisil.{{lisa viide}} Teisest küljest on pildiajakirjade algusaegadest peale olnud kombeks koguda prominentsetest inimestest fotosid, kus nad näevad välja enesekindlad, löödud, agressiivsed, rumalad vm. Sellised fotod tuuakse esile kui pressiportreed, mis sobitub tolle aja meeleoluga, kus inimest armastatakse või vihatakse. Selliselgi juhul võib toimetaja valida valikust foto, mille ta tavapärases olukorras kõrvale jätaks, lisab pealkirja ja seletava teksti ning annab seega sellele tugeva tähenduse. Selliste valiku- ja materjalimängude mõjul hakati viimaks mõistma, millist kajastust võib pakkuda fotograafia. Näiteks võisid demonstratsioonid muutuda vägivaldseks, kui märgati tegutsemas kutselisi fotograafe või televisiooni võttegruppi. 1960. aastatest pärineb äärmuslik näide, kus avaliku hukkamisega viivitati 12 tundi, sest õhtune valgus oli liiga kehv, et meediaesindajad saaksid fotosid teha.{{lisa viide}} ====Lähiminevikus==== Modernistlike kunstnike hulka, kes on teinud märkimisväärseid dokumentaalfotosid, kuuluvad [[Diane Arbus]], kelle mustvalged fotod eripärastest ja marginaalsetest inimestest New Yorgis on kunstikriitikute seas vastuolulisi tundeid tekitanud. Oma koht on siin tüpoloogiaid loonud [[Bernd Becher|Bernd Becheril]] (1931–2007) ja [[Hilla Becher]]<nowiki/>il (1934–2015), kes tegid taksonoomia formaadis käsitlusi kaduvatest tööstuslikest objektidest (veetornid jm); [[Garry Winogrand]] (1928–1984), kes käsitles tänavaid teatrina ja [[Lee Friedlander]] (sündinud 1934), kes keskendus Ameerika kultuurilise maastiku keerulistele visuaalsetele struktuuridele (peegeldused, pildipinna koormatud ülesehitus jmt); [[William Eggleston]] (sündinud 1939), kes hakkas esimeste seas tegelema värvifotodokumentalistikaga, mille aines oli ammutatud igapäevasest olmest jpt.{{lisa viide}} ==== Tänapäeval ==== [[Fail:Netphen Kronprinzenstr 25 Bild-4.jpg|pisi|Bernd ja Hilla Becheri foto sarjast "Framework Houses". Pildistatud on põhjaliku uuenduskuuri läbinud maja, mis varem oli väsinud ilmega puitmaja (2014)]] [[Postmodernism|Postmodernistlikus]] kunstis on 1960. aastatest alates nähtud dokumentaalfotograafi haarde laienemist: teemade valik on avardumas, palendatakse [[Globaliseerumine|globaliseerumist,]] muutuvaid moraalseid arvamusi ja suurenevat [[Segregatsioon|sotsiaalset kihistumist]]. Postmodernset dokumentalistikat tuleb eristada modernsest. Kui modernne fotodokumentalistika keskendus sotsiaalse sisu kõrval või isegi selle arvelt vormiga koketeerimisele (fotojadad, taksonoomiad ja tüpoloogiad), siis postmodernne dokumentaalfoto on suunatud tihti ühiskondlikule kriitikale.{{lisa viide}} [[Robert Adams (fotograaf)|Robert Adams]] (sündinud 1937), kes tõi esiplaanile pooleldi kultuurmaastiku ja kes on tuntud eelkõige näitusega "Uued topograafiad: fotod inimese muudetud maastikust" (''New Topographics: Photographs of a Man-Altered Landscape'', 1975); Lewis Balts "Park City" jm. Varajase postmodernse dokumentalistika autorite hulka kuulub ka [[Nan Goldin]], kelle panus tänapäevasesse kunsti hõlmab dokumentaalfotode sarju vähemusgruppidest, narkosõltlastest ja [[feminism]]ist.<ref name=":1" /> '''Kriitiline fotodokumentalistika''' Kõige kaasaegsemateks kriitilisteks dokumentalistideks on aga [[:en:Michael_Moore|Michael]] [[:en:Michael_Moore|Moore]] filmimaailmas ja [https://www.allansekulastudio.org/ Allan Sekula] fotograafias. Kui Moore kasutab oma filmides tihti sekkuvat meetodit intervjuude tegemisel jmt. siis Allan Sekula on parim näide intellektuaalse kunstniku loomusest. Õppinud [[Herbert Marcuse]] käe all kriitilisi ühiskonnateooriaid, asus ka Sekula ise 1980. aastate lõpus pildilis-tekstiliselt uurima hiliskapitalistlikku ühiskonda, selle seaduspärasusi nii nende nähtavates kui varjatud aspektides. Neoliberaalses ühiskonnas püütakse dokumentalistika kriitilist potentsiaali tühistada ja redefineerida dokumentalistikat kui pelgalt sotsiaalsete probleemide teatava "ilu" näitamist. Selle on omakorda iroonilise vaatluse alla võtnud tänapäeva mõjukaim "banaalse dokumentalistika" esindaja [https://martinparr.com/ Martin Parr] (sündinud 1952), kes uurib konsumerismi (''The Cost of Living'', 1989), abielutüdimust (''Small World'', 1995), elatustaset (''Signs of the Times'', 1992) jm.{{lisa viide}} == Teemade käsitlemise võtteid == === Filmis === Dokumentaalfilmides kombineeritakse tavaliselt mitut teemakäsitlusvõtet ning varieerub ka nende käsitlemise ulatus, nii et võib olla keeruline määratleda, milline meetod või lähenemisviis on konkreetses filmis ülekaalus. Kõige üldisemalt võttes on käsitlusmeetodeid kuus:[https://liftoff.network/bill-nichols-6-modes-documentary/] * '''Kirjeldav meetod''' – kirjeldamise kaudu soovitatakse seletada sündmusi, teemasid, eluviise, maailmu, eksootilisi keskkondi jm, millest vähe teatakse. Kirjeldavate dokumentaalfilmide loomiseks tehakse mahukalt eeltööd. Kirjeldamiseks kasutatakse intervjuusid, illustratiivseid visuaale, sidumist päevakajaliste teemadega, graafilisi elemente, fotomaterjali ning kaadritagust (kirjeldavat) jutustajat. Käsikirjaline jutustus ühendab loo elemendid ja tihtipeale avab teesi või argumenti. Tegemist on tuntuima dokumentaalfilmi teemakäsitlusvõttega. Seda kasutati Ameerika Ühendriikide propagandafilmide sarjas "Miks me võitleme" (''Why We Fight'', 1942–1945, režissöörid [[Frank Capra]] ja [[Anatole Litvak]]), kus selgitati riigi osalemist Teises maailmasõjas.{{lisa viide}} * '''Jälgiv meetod''' – jälgimise korral püüab filmitegija vältida sekkumist filmitavasse ja püüdleb eheda realismi poole. Võtet hakati enam kasutama 1960.–1970. aastatel, kui tehnika arenes piisavalt, et selle mõõtmed vähenesid ja käsitsemine oli kergem, mille tõttu polnud tarvidust filmimiseks enam nii suurt meeskonda kasutada. Jälgivat võtet kasutatakse ''cinéma vérité''<nowiki/>'s ja ''direct cinema''<nowiki/>'s ning seda on teistest võtetest enim analüüsitud. Seda on kasutatud näiteks [[Frederick Wiseman]]i lavastatud filmis "Keskkool" (''High School'', 1968), kus jälgitakse ühe [[Philadelphia]] keskkooli argipäeva.<ref>{{Netiviide|autor=Barry Grant|url=https://www.loc.gov/static/programs/national-film-preservation-board/documents/high_school.pdf|pealkiri=High School|väljaanne=National Film Registry|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}</ref> * '''Osavõttev meetod''' – filmitegija suhestub aktiivselt materjaliga ning filmitegija ja subjekti kohtumine salvestatakse. Osavõtvat võtet kasutades püüeldakse vahetuse poole ja kujutatakse sageli filmitegija vaatenurka. Selle näiteks on [[Morgan Spurlock]]i film "Ülisuur mina" (''Super Size Me'', 2004), kus lavastaja kujutab enda näitel rämpstoidu kahjulikkust tervisele.{{lisa viide}} * '''Refleksiivne meetod''' (enesekohane meetod) – sellise võttega provotseeritakse publikut mõtisklema dokumentalistika autentsusele üldisemalt. Refleksiivsetes filmides vaidlustatakse eeldusi ja ootusi, mis filmist endast lähtudes võivad tekkida. Seda võtet kasutatakse palju võltsdokumentaalfilmis ehk ''mockumentary''<nowiki/>'s. [[William Karel]]i filmi "Kuu tagakülg" (''Dark Side of the Moon'', 2002) aluseks on vandenõuteooria, et ameeriklased pole tegelikult [[Kuu|Kuul]] käinud, filmimaterjal on lavastaja [[Stanley Kubrick|Stanley Kubricku]] abil filmitud ning seda toetab rohke dokumentaalmaterjal. See võltsdokumentaalfilm on nii veenev, et vandenõuteoreetikud hakkasid seda argumenteerimiseks kasutama.{{lisa viide}} * '''Etenduslik meetod''' (performatiivne meetod) – vastupidine jälgivale võttele, filmis rõhutatakse filmitegija seotust subjektiga. Filmitegija näitab suuremat poliitilist või ajaloolist reaalsust enda kogemuse akna kaudu. Selle asemel et toetuda kirjeldavale lähenemisele, veenmise retoorikale, saab temast isiklik teejuht, kes näitab asju nii, nagu need on. Heaks näiteks on 1980. aastate [[New York|New Yorgi]] ''[[Drag (riietus)|drag]]''-ballide kultuuri portreteeriv film "Paris põleb" (''Paris is Burning'', 1991), mille autor [[Jennie Livingston]] on öelnud: "Seda filmi peaksid nägema kõik, olgu nad geid või mitte. See räägib sellest, kuidas meedia mõjutab meid kõiki, kuidas me pingutame meedias loodud eelduste täitmiseks näiteks Vogue'i modellide välimuse poole püüeldes või uhket autot ostes. Ja see räägib ellujäämisest. See räägib inimestest, kes põrkuvad paljude eelarvamustega ning on õppinud nupukalt, väärikalt ja suure energiaga toime tulema."<ref>{{Netiviide|autor=Barry Koltnow|url=http://articles.orlandosentinel.com/1991-09-04/lifestyle/9109010113_1_jennie-livingston-paris-is-burning-film|pealkiri=Director says Paris isn't just dance film: Livingston wants people to look at Paris is Burning with and open mind and understanding heart|väljaanne=Orlando Sentinel|aeg=4. september 1991|vaadatud=5. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2014-12-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141205212415/http://articles.orlandosentinel.com/1991-09-04/lifestyle/9109010113_1_jennie-livingston-paris-is-burning-film|url-olek=ei tööta}}</ref> * '''Poeetiline meetod''' – isepärase stiili ja rütmi kaudu pööratakse tähelepanu tunnete ja ideede väljendamisele, esiplaanil on mulje või tundmuse loomine, mitte idee argumenteerimine. Näiteks lühifilmis "Vihm" (''Regen'', 1929) kujutavad [[Mannus Franken]] ja [[Joris Ivens]] seda, kuidas vihmasadu [[Amsterdam]]i looritab.{{lisa viide}} === Fotograafias === Fotodokumentalistika on samavõrd laiaulatuslik kui need erinevad reaalsused, mida see esitleda püüab.<ref name=":1" /> Seega võib küll nimetada suuremaid fotodokumentalistika valdkondi, kuid need hõlmavad sellest vaid väikese osa. Peamised valdkonnad:<ref name=":1" /> * '''Sotsiaalkriitiline fotograafia''' – häbiväärsed, diskrimineerivad või kahjulikud töö- või elamistingimused, terviseprobleemid või -skandaalid, keskkonnaprobleemid, inimõiguste rikkumine jm probleemid. Näiteks Ameerika fotoajakirjanik [[Lewis Hine]] kujutas fotodel lapstööjõu töötingimusi [[Lääne-Virginia]]s, [[Põhja-Carolina]]s, [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] ja mujal, mille tulemusena muudeti riigis lastekaitseseadusi.{{lisa viide}} * '''Sõja- ja konfliktifotograafia''' – sihiks on sõjasündmuste ja -ohvrite kujutamine. Näiteks tunnustatud Briti fotoajakirjanik ja fotograaf [[Don McCullin]]i on portreteerinud sõjaohvreid [[Aafrika]]s, [[Beirut]]is ja [[Palestiina Riik|Palestiinas]].{{lisa viide}} * '''Fotožurnalistika''' – peamiselt väljaannetele tehtav dok ja lavastusfotograafia nn – ''editorial style.'' Seevastu paljud fotoagentuurid, näiteks Magnum, täiendavad järjest uute fotodega oma pildipanku, mida ajakirjandus saab kasutada. * '''Humanistlik fotograafia''' – (''ingl concerned photography'') fototegevus, mille sihiks on eluslooduse ja keskkonna probleemidele tähelepanu juhtimine. * '''Naturalistlik fotograafia''' - looduskaitsega sünkroonsena tekkinud humanistliku fototegevuse haru, mis kutsub üles loodust kaitsma ja ülistama. * '''Tüpoloogiliseks fotograafiaks''' võib aga näiteks pidada [[Walker Evans]]i depressiooniajastu maapiirkonna portreid ja linnamaastikke, Berndt ja Hilla Becher'ide taksonoomilist fotokooslust veetornidest, August Sanderi ameti e tööjaotuse põhjal loodud portreekollektsiooni jpm. * '''Varia''' dokumentalistika * [[Eugène Atget]]' koostatud mahukas fotokogu kaduvast [[Pariis]]i arhitektuurist, Prantsuse fotograafi [[Brassaï]] fotod Pariisi ööelust, [[Charles Sheeler]]i fotod [[River Rouge]]'i autotehasest ning [[Roman Vishniac]]i kroonika juutide kultuurist Kesk- ja Ida-Euroopas enne [[holokaust]]i. Samuti võib mainida holokaustiga seoses [[Margaret Bourke-White|Margaret Bourke-White'i]] [[Buchenwaldi koonduslaager|Buchenwaldis]] tehtud mõjuvad dokumentaalfotod.{{lisa viide}} == Tuntud dokumentaliste == ===Dokumentaalfilmide režissööre=== * Walter Ruttmann (1887–1941) – "Berliin, suurlinna sümfoonia" (''Berlin: Die Sinfonie der Großstadt'', 1927) * [[László Moholy-Nagy]] (1895–1946) – "[[Valguse mäng: must, valge, hall]]" (''Ein Lichtspiel: schwarz weiss grau'', 1930) * Joris Ivens (1898–1989) – "Vihm" (''Regen'', 1929) * [[Pare Lorentz]] (1905–1992) – "[[Ader, mis tegi tasandikud katki]]" (''The Plow That Broke the Plains'', 1936) * [[Francis Thompson]] (1908–2003) –"[[N.Y., N.Y.]]" (1957) * [[Jean Rouch]] (1917–2004) – "[[Ühe suve kroonika]]" (''Chronique d'un été'', 1960) * [[Chris Marker]] (1921–2012) – "[[Päikeseta]]" (''Sans Soleil'', ka ''Sunless'', 1983) * [[Alain Resnais]] (1922–2014) – "[[Öö ja udu]]" (''Nuit et brouillard'', 1956) * [[Robert Gardner]] (1925–2014) – "[[Õndsuse mets]]" (''Forest of Bliss'', 1986) * [[D. A. Pennebaker]] (1925–2019) – "[[Ära vaata tagasi]]" (''Dont Look Back'', 1967) * [[Albert Maysles]] (1926–2015) ja [[David Maysles]] (1931–1987) – "[[Müügimehed]]" (''Salesmen'', 1969) * Frederick Wiseman (sündinud 1930) – "Keskkool" (''High School'', 1968) ja "Sotsiaalmajad" (''Public Housing'', 1997) * [[Godfrey Reggio]] (sündinud 1940) – "[[Koyaanisqatsi]]" (1982) * [[Ross McElwee]] (sündinud 1947) – "[[Shermani marss]]" (''Sherman's March: A Meditation on the Possibility of Romantic Love In the South During an Era of Nuclear Weapons Proliferation'', 1986) * [[Rob Reiner]] (sündinud 1947) – "[[See on Spinal Tap]]" (''This Is Spın̈al Tap: A Rockumentary by Martin Di Bergi'', 1985) * [[Nick Broomfield]] (sündinud 1948) – "[[Kurt ja Courtney]]" (''Kurt and Courtney'', 1998) ja "[[Sünge magaja lood]]" (''Tales of the Grim Sleeper'', 2014) * [[Péter Forgács]] (sündinud 1950) – "[[Doonau väljaränne]]" (''Danube Exodus'', 1999) * [[Ken Burns]] (sündinud 1953) – "Mark Twain" (2001) ja "[[Tühermaa]]" (''The Dust Bowl'', 2012) * [[Marlon Riggs]] (1957–1994) – "[[Lahti seotud keeled]]" (''Tongues Untied'', 1989) * Jenny Livingston (sündinud 1962) – "Paris põleb" (''Paris Is Burning'', 1991) * Morgan Spurlock (sündinud 1970) – "[[Ülisuur mina]]" (''Super Size Me'', 2004) * [[Amanda Wilder]] – "[[Elevandile lähenemine]]" (''Approaching the Elephant'', 2014)<ref name=":0"/> * Michael Moore - "9/11" (2000) * Lars von Trier - "Idoterna" ("Idioodid") * Andres Sööt "Jaanipäev" (1978), Johannes Hindist (1989) * Peeter Tooming "Valuvesi" (1990) * Marko Raat "Esteetilistel põhjustel" (2000) ===Fotodokumentaliste=== *Roger Fenton (1819–1869) – sõjafotograafia teerajaja *Mathew Brady (1822–1896) – üks esimesi Ameerika Ühendriikide fotograafe, tuntud Ameerika Ühendriikide kodusõja jäädvustamise poolest *John Thomson (1837–1921) – sotsiaalfotograafia teerajajaid, oli esimesi Kaug-Ida eluolu jäädvustanud fotograafe, tuntuim fotosari "Tänavaelu Londonis" (''Street Life in London'', 1877, koos ajakirjanik Adolphe Smithiga) *Timothy H. O'Sullivan (1840–1882) – tuntud Ameerika Ühendriikide lääneosa metsiku looduse ja kodusõja sündmuste jäädvustajana *William Jackson (1843–1942) – mõjukas maastikufotograaf, kes jäädvustas Ameerika Ühendriikide lääneosa, [[Wyoming]]i ja Yellowstone'i piirkonda *Jacob Riis (1849–1914) – tuntud teedrajava New Yorgi agulites tehtud sotsiaaldokumentalistika poolest, tuntuim on sari "Kuidas teine pool elab" (''How The Other Half Lives. Studies among the Tenements of New York'', 1890) *Eugène Atget (1857–1927) – tunnustatud eeskätt fotoarhiivi eest, kuhu kuuluvad Pariisi hoonetest ja tänavatest tehtud fotod *Lewis Hine (1874–1940) – uuendusmeelne ajakirjanik ja fotograaf, kes kujutas fotodel lapstööjõu töötingimusi Lääne-Virginias, Põhja-Carolinas, New Jerseys ja mujal *Charles Sheeler (1883–1965) – [[täpsusmaalija]] ja kommertsfotograaf, kelle tööde keskmes oli tehnoloogia ja masinad, ta on tuntud ka ettevõtte [[Ford Motor]] autotehase pildistamise eest [[Michigan]]is *Roman Vishniac (1897–1990) – juudi päritolu Ameerika fotograaf, kes kataloogis juutide elu Kesk- ja Ida-Euroopas enne Teist maailmasõda *Walker Evans (1903–1975) ja [[Dorothea Lange]] (1895–1965) – fotoajakirjanikud, kes on tuntud ülemaailmse majanduskriisi mõjude tõttu kannatanud üksikisikutest ja peredest tehtud portreefotode poolest *Ansel Adams (1902–1984) – maastikufotograaf, ''poeetilise realismi esindaja,'' kes kujutas Ameerika lääneosa metsikut loodust *[[Ken Domon]] (1909–1990) – tuntuim 20. sajandi [[Jaapan]]i fotograaf, keda tuntakse eelkõige [[Hiroshima]] aatomipommi plahvatuses ellu jäänutest tehtud fotode ja söekaevanduse kommuunis valitseva laste vaesusest tehtud fotode eest [[Kyūshū|Kyushus]] *Hans Namuth (1915–1990) – kuulus fotosarjade poolest sellistest kunstnikest nagu Jackson Pollock, [[Stuart Davis]], [[Andy Warhol]], [[George Segal (kunstnik)|George Segal]], [[Roy Lichtenstein]], [[Richard Serra]] jt *Eric [[Eric Soovere|Soovere]] (1916–2008) eesti rahvusest USA-s elanud dokumentalist, kes jäädvustas kujundlikus keeles eestlaste põgenemist 1944.aastal *Donald [[Donald Koppel|Koppel]] (1919–2005) eesti rahvusest USA-sse emigreerunud sõjafotograaf, kes pildistas pommitamisjärgset Narvat *Diane Arbus (1923–1971) – tuntud marginaliseeritud inimestest tehtud fotode poolest *[[Robert Frank]] (1924–2019) – fotodokumentalist ja -filmitegija, keda teatakse eelkõige raamatu "Ameeriklased" (''Americans'', 1959) tõttu *Lee Friedlander (sündinud 1934) – Ameerika dokumentalist, tuntud urbanistlike sotsiaalmaastikega *Garry Winogrand (1928–1984) – USA fotodokumentalist ja tänavafotograaf, kes käsitles linnaruumi eeskätt teatrialavana *Henri Cartier-Bresson (1908–2004) prantsuse legendaarne dokumentalist, ''otsustava hetke'' (decisive moment) printsiibi looja *[[Larry Burrows]] (1926–1971) – ajakirja [[Life]] fotoajakirjanik, kes fotografeeris üheksa aastat [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ajal toimunut *Don McCullin (sündinud 1935) – fotoajakirjanik, hinnatud sõjapiirkondades asuvate inimeste ja linnaelu kujutamise poolest *[[Steve McCurry]] (sündinud 1950) – ajakirja [[National Geographic]] fotograaf, kelle tuntuim teos on "Afgaani tüdruk – põgenik Nõukogude Liidu invasiooni eest"<ref>{{Netiviide|autor=Birgit Püve|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/58771048/national-geographicu-afgaani-tudruk-jouab-eestisse|pealkiri=National Geographicu "Afgaani tüdruk" jõuab Eestisse|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=1. oktoober 2011|vaadatud=10. jaanuaril 2022}}</ref> (''Afghan Girl'', 1984) *Nan Goldin (sündinud 1953) – feministist fotograaf, kes on tunnustatud oma teedrajava töö eest sotsiaalsete vähemuste (eelkõige [[LGBT]]) seas, tuntuim teos on näitus "Seksuaalsõltuvuse ballaad" (''The Ballad of Sexual Dependency'', 1986) *Robert Capa (Endre Ernő Friedmann, 1913–1954) – legendaarne sõjafotograaf, kes jäädvustas Normandia operatsioone jpm *Ed Ruscha (sündinud 1937) Kontseptuaalne dokumentaalfotograaf, kelle "Twenty Six Gasoline Stations" (1963) kuuluvad kontseptuaalse kunsti klassikasse *[[Nadav Kander]] (sündinud 1961) – maastiku- ja portreefotograaf, tuntud ilustamata fotosarjade poolest, mis on tehtud [[Jangtse]] jõest [[Hiina]]s<ref name=":1"/> *Stephen Shore (sündinud 1947) – USA maastikufotograaf-dokumentalist. Kuulub suundumusse "New topographics". *Robert Adams (sündinud 1937) – maastikufotograaf. Kuulub suundumusse "New topographics" *Lewis Baltz (1945–2014) – legendaarne USA maastikufotograaf, kelle "Park City" jt teosed tähistavad tühermaade kontseptiga tegelemise algust *[[Juhan Kuus]] (1950–2015) – eesti rahvusest Lõuna-Aafrika Vabariigi pressifotograaf ja fotodokumentalist. Pildistanud rahvarahutusi ja rassismi ilminguid. *Allan Sekula (1950–2013) – kriitilise realismi kõige olulisem esindaja nüüdisfotograafias. Uurimusliku ja kriitilise dokumentalistika autor, kes uurib töösuhteid ("Fish Story", 1995 jm). *Martin Parr (1952–2025) – nn banaalse dokumentalistika" keskne esindaja tänapäeval. Uuris konsumerismi ("The Cost of Living"), abielutüdimust ("Small World"), elatustaset jm. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kultuur]] [[Kategooria:Dokumentalistika| ]] d98hs6mlxyb1zx1ela1cr55a63x80ir 0 532273 7161123 6868995 2026-05-26T05:46:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161123 wikitext text/x-wiki '''Supervisioon,''' ka valdkondadeülene supervisioon (ingl ''supervision''), on süsteemne nõustamisprotsess, mille fookuses on indiviidide, tööalaste ülesannete ning organisatsiooni omavaheline interaktsioon ja mida juhib väljaõppinud superviisor.<ref name=":1" /> Supervisioon (ingl ''supervision'') on nõustamine, mis on mõeldud eri erialade esindajatele, kes tegelevad oma töös inimestega (nt politsei, sotsiaaltöö-, haridus-, tervishoiu-, psühhoteraapia-, hoolekandevaldkond jmt). Regulaarne supervisioon toimub 5–10 korda aastas.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Sotsiaalkindlustusamet|URL=https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaalteenused/Abiks_spetsialistile/lastekaitsetootajatele_suunatud_supervisiooni_systeemi_valjatootamine.pdf|Pealkiri=Lastekaitsetöötajatele suunatud supervisiooni väljatöötamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-01-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190101051344/https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaalteenused/Abiks_spetsialistile/lastekaitsetootajatele_suunatud_supervisiooni_systeemi_valjatootamine.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Supervisiooni temaatika hulka kuuluvad: erialane areng, erialane identiteet, [[elukestev õpe]], eluterve tööhügieeni loomine ja arendamine, [[läbipõlemine|läbipõlemise]] vältimine, uudsete lahenduste leidmine, suhted meeskonnas, koostöö, sh erinevate tasandite vahel, tööalaste rollide ja ülesannete selgus jmt. <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing|URL=http://supervisioon.ee/supervisioonist/|Pealkiri=Supervisioonist|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-12-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181231194330/http://supervisioon.ee/supervisioonist/|url-olek=ei tööta}}</ref> Superviisoreid koondab ja valdkonda arendab Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing (ESCÜ), mis asutati aastal 1997.<ref>{{Netiviide|Autor=ESCÜ|URL=http://supervisioon.ee/|Pealkiri=Avaleht.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Individuaalne supervisioon== Individuaalse supervisiooni puhul nõustab superviisor klienti. Protsessi eesmärk ja korraldus lepitakse kokku osaliste vahel nõustamise alguses. Kohtumiste sisuks on ennekõike juhtumid, kus klient vajab refleksiooni ja uudset vaatenurka, et lahenduseni jõuda. Supervisiooni käigus aitab superviisor kliendil iseennast ja oma tööd analüüsida.<ref name=":1" /> ==Rühmasupervisioon== Rühmasupervisioonis osalevad sama eriala või tasandi kolleegid. Sagedasemad teemad on tööalased juhtumid või töötegemisega seonduvad probleemid (töösuhted, -keskkond, -rollid)<ref name=":1" />. Rühmasupervisioon annab võimaluse jagada enda kogemusi ning areneda teiste kogemuste kaudu, töötada välja uusi lahendusi, luua visioone ja arengukavasid, arendada usaldust ning ühtseid hoiakuid ja väärtuseid, õppida mõistma juba omandatud töövõtteid ja rakendama uusi lähenemisi ning suurendada oma ala asjatundjate pädevust enda töö korraldamisel. Rühma suurus on enamasti 6–12 inimest. <ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Meeskonna supervisioon === Meeskonna supervisioon on rühmasupervisiooni vorm, mille käigus lahendatakse ühe meeskonna probleemseid olukordi, keskendutakse meeskonna arendamisele ja jõustamisele, selgitatakse rolle ja ootuseid jm, mida meeskonna liikmed vajavad. <ref name=":0" />. === Võrgustiku supervisioon === Võrgustiku supervisioon on rühmasupervisiooni vorm, mille käigus tegeletakse samasse võrgustiku kuuluvate spetsialistide (nt lastekaitse töötaja, noorsoo politsei, õpetajad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid) tööalaste juhtumitega, pakutakse jõustamist, õpitakse teineteise kogemustest, parendatakse koostööd jms.<ref name=":0" />. == Organisatsiooni supervisioon == Organisatsiooni supervisiooni puhul töötatakse kogu asutusega ja keskendutakse organisatsiooni arendamisele. Organisatsiooni supervisiooni käigus arutatakse läbi asutuse visioon, missioon ja arengukava, lepitakse kokku eesmärgid ja nende saavutamise protsess ning tõstetakse esile vajaminevad muutused. Organisatsiooni supervisiooni puhul toimub töö nii individuaalselt kui kogu kollektiiviga.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> ==Superviisor== '''Kutseline superviisor''' on läbinud rahvusvahelistele (ANSE – Association of National Organisations for Supervision in Europe)<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=ANSE – Association of National Organisations for Supervision in Europe|URL=http://www.anse.eu/about-anse/standards|Pealkiri=Standards|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ja riiklikele standarditele vastava väljaõppe. Superviisor on tellijast sõltumatu, mis tagab tema neutraalsuse ja töö kvaliteedi.<ref name=":1" />. Eestis pakub superviisori/coachi väljaõpet ISCI – International Supervision and Coacing Institute ja Moreno keskus.<ref>{{Netiviide|Autor=ESCÜ|URL=http://supervisioon.ee/valjaope/|Pealkiri=Supervisiooni väljaõpe|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-01-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190130053507/http://supervisioon.ee/valjaope/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Juhtimine]] 1lchkmj05iqc237urk0m5yx56nkpqpb 0 532451 7161002 6707181 2026-05-25T20:05:45Z Kuriuss 38125 7161002 wikitext text/x-wiki '''Luksemburgi [[dünastia]]''' oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond. Mitmest dünastia liikmest sai ajavahemikul 1308–1437 [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keiser. Luksemburgide valdusse kuulusid ka [[Böömimaa]] ja [[Ungari]]. Dünastia viimane esindaja oli keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]], kelle surma järel 1437. aastal läksid Luksemburgide valdused [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonna]] kätte.<ref name="Dos8" /> ==Ajalugu== ===Luksemburgi dünastia rajamine=== Luksemburgide sünni- ja hiilgeajaks peetakse [[Keskaeg|keskaega]]. Aastal [[963]] lasi krahv [[Siegfried I]] ehitada endale tänapäeva [[Luxembourg|Luxembourgi]] linna [[Lucilinburhuci loss|Lucilinburhuci (''Lützelburg'') lossi]], mis andis oma nime Luksemburgi pealinnale ning hiljem ka riigile. Siegfried pärines kõrgest soost [[Wigeriche|Wigerichede]] perekonnast [[Maas|Maasi]]-[[Moseli jõgi|Moseli]] piirkonnast, ent tal puudus otseselt Luksemburgi krahvi tiitel. Selle tiitli sätestas hiljem, 1083. aastal [[Münster|Münsteri]] [[Benediktlased|benediktiinide]] kloostris sõlmitud dokumendiga tema lapselaps [[puudub|Konrad I]]. Konrad I poeg [[Heinrich III]] (1070–1096) oli esimene krahv, kes muutis Luksemburgi lossi enda alaliseks elukohaks, mistõttu loetakse teda Luksemburgi esimeseks dokumenteeritud krahviks.<ref name="Dos1" /> Esimene Luksemburgi krahvide perekond lõppes [[puudub|Konrad II]] surmaga 1136. aastal. Selleks ajaks oli alates Siegfriedist pärinenud samast perekonnast kaheksa krahvi. * Siegfried I, 963–998 * Heinrich I., 998–1026, Siegfriedi poeg * Heinrich II, 1026–1047, Friedrichi poeg * Giselbert, 1047–1059, Salmi krahv, Heinrich II poeg * Konrad I, 1059–1086, Giselberti poeg, nimetab ennast esimeseks Luksemburgi krahviks * Heinrich III, 1086–1096, Konrad I poeg (ei abiellu ja sureb lastetuna) * Wilhelm I, 1096–1131, Heinrich III vend (abiellus 1105. aastal Mathilde von Northeimiga) * Konrad II, 1130–1136, Wilhelm I poeg (järeltulijad puuduvad) === Luksemburgi-Namuri dünastia === Kuna Wilhelm I ainsal pojal Konrad II-l ja Wilhelm I vennal Heinrich III lapsi ei olnud, läks Luksemburg [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich Barbarossa]] korraldusel üle Heinrich IV-le ([[Heinrich Pime]]). Heinrich IV ema Ermesinde oli Konrad I tütar ning Heinrich III ja Wilhelm I õde, aga ka Konrad II tädi. Ermesinde esimene abikaasa oli Albert II von Dagsburg, teine abikaasa aga Heinrich IV isa Gottfried von Namur (1068–1139). Konrad II õde Luitgard (1120–1170) abiellus Grandpré krahvi Heinrich II-ga (1125–1211) ja Ermesinde poja Hugo von Dagsburgiga esimesest abielust.<ref name="Dos1" /> Heinrich IV (1136–1196) oli Namuri ja Luksemburgi krahv. Ta abiellus 1157. aastal Laurette d'Alsace'iga, abielu lahutati 1163. aastal; 1171. aastal abiellus ta Agnes von Gelderniga. [[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|right|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|Habsburgid}}{{legend|#a482be|Luksemburgid}}{{legend|#b1c35f|Wittelsbachid}}]] ===Luksemburgi-Limburgi dünastia=== Heinrich IV ja Agnes von Gelderni ainus tütar [[Ermesinde I|Ermesinde]] abiellus krahv [[puudub|Theobald I]] von Bariga (1196–1214), kes pidas Otto von Burgundiga läbirääkimisi, et see Luksemburgi krahvkonnast loobuks. Läbirääkimiste tulemusel sai Ermesinde I-st Luksemburgi krahvinna. Theobald suri 13. veebruaril 1214 ja 27-aastane Ermesinde abiellus mais 1214 Limburgi hertsogi Walram IV-ga (* ~1175, † 1226). Walram IV surma järel 1226. aastal valitses Ermesinde 1247. aastani, kui krahviks sai Ermesinde ja Walram IV poeg [[Heinrich V]]. Sellest sai alguse [[puudub|Luksemburgi-Limburgi]] [[dünastia]].<ref name="Dos1" /> Heinrich V järeltulija [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] ajal tõusid Luksemburgi krahvid esimest korda [[Euroopa]] kõrgematele võimupositsioonidele. * Walram IV, 1214–1226, Limburgi hertsog * Heinrich V (Heinrich Blond), 1247–1281, Walram IV ja Ermesinde I poeg * [[Heinrich VI]], 1281–1288, Heinrich V poeg * [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]], 1288–1313, Heinrich VI poeg, alates 1308. aastast Saksa-Rooma riigi kuningas, alates 1312. aastast keiser * Johann I (Pime), ka Böömimaa Johann I ja Jan Pime, 1313–1346, Heinrch VII poeg, alates 1310. aastast Böömimaa kuningas *[[Karl IV]] (Luksemburgis Karl I), 1346–1378, Johanni poeg; roomlaste kuningas (1346–1347), Saksa-Rooma riigi keiser 1355, pantis 1349. aastal oma esivanemate maa [[Trieri kuurvürstkond|Trieri kuurvürstkonnale]], 1353. aastal andis selle oma vennale Wenzelile ja nimetas Luksemburgi 1354. aastal [[Hertsogkond|hertsogkonnaks]]. [[Pilt:Henry Lux head.jpg|pisi|left|Heinrich VII |alt=|250x250px]] Heinrich VII nimetati Luksemburgi krahviks 1288. aastal, kui tema isa Heinrich VI sai [[Worringeni lahing]]us surma. 1308. aastal valisid [[kuurvürst|kuurvürstid]] Heinrich VII [[Roomlaste kuningas|roomlaste kuningaks]] (''Rex Romanorum'').<ref name="Dos1">Dostert, Paul, Paul Margue 2002. The Grand Ducal Family of Luxembourg. Service Information et Presse. Lk 10</ref> Ta organiseeris abielu oma poja Johann I ja Böömimaa Elisabethi vahel, mille tulemusel sai Johann [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] kuningaks ja Luksemburgist omakorda Böömimaa osa. Johann I on tuntud ajaloos kui õilis rüütel, kes hukkus 1346. aastal [[Crécy lahing]]us, teenides Prantsuse kuningat. 1312. aastal kroonis [[paavsti legaat]] Heinrich VII [[Rooma keiser|Rooma keisriks]].<ref name="Pep1">Guy Thewes (2017). About… the History of Luxembourg. Information and Press Service of the Luxembourg Government. September 2017, Luksemburg. Lk 4 </ref> Pärast Heinrich VII valitsusaega päris Luksemburgi trooni veel kolm Luksemburgi dünastia liiget, neist kaks krooniti ka keisriks: [[Karl IV]] (1346–1378), [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]] (1376–1400) ja [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] (1410–1437) 1354. aastal nimetas Karl IV Luksemburgi krahvkonna ümber [[hertsogkond|hertsogkonnaks]]. Luksemburgide dünastia ekspansiooni tippaeg oli 1364. aastal, mil omastati [[Chiny]] krahvkond. Luksemburgid ei olnud kunagi varem omanud nii suuri maavaldusi.<ref name="Pep1" /> Iga valitseja vahetamise järel pöörasid Luksemburgid üha vähem tähelepanu maavaldustele. Maad loovutati tihti hüpoteegina laenude eest. [[Pilt:Albrecht_Dürer_082.jpg|thumb|[[Albrecht Dürer]]i maalitud keiser Sigismundi portree]] Luksemburgide valitsejasuguvõsa suri välja 1437. aastal keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] surmaga, kes oli sel ajal Luksemburgi suurhertsog. Tema tütar [[Luksemburgi Elisabeth|Elisabeth]] oli viimane Luksemburgidest hertsoginna, kes müüs [[Luksemburgi hertsogkond|Luksemburgi hertsogkonna]] 1441. aastal [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonnale]].<ref name="Dos8">About… the Grand Ducal Family. Information and Press Service of the Luxembourg Government. August 2010, Luksemburg. https://web.archive.org/web/20190106180505/http://luxembourg.public.lu/en/publications/f/ap-famille-gdl/index.html Lk 14</ref> Kui [[Philippe Hea]] oli ostuhinna tasunud, läks Luksemburg 1444. aastal [[Burgundia Madalmaad|Burgundia Madalmaade]] koosseisu. Burgundia režiim tugevdas Prantsusmaa mõju Luksemburgis, mistõttu jäi ka prantsuse keel ametlikuks asjaajamiskeeleks, mida kasutasid ka hilisemad dünastiad. ==Luksemburgide dünastia märkimisväärsemad liikmed== * Siegfried – pani 963. aastal aluse Luksemburgide dünastia rajamisele. Esimene Luksemburgide dünastia krahv. Siegried kuulus aadlisuguvõsasse, kuid ei kandnud Luksemburgi krahvi tiitlit.<ref name="Dos1" /> * Krahvinna Ermesinde II – valitses aastatel 1197–1247. Oli Heinrich IV tütar. Krahvinna Ermesinde valitsusajal viidi läbi haldusreform.<ref name="Pep2">Peporte jt, 2010. Inventing Luxembourg. Representations of the Past, Space and Language from the Nineteenth to the Twenty-First Century. Boston. https://web.archive.org/web/20181215022139/http://publications.uni.lu/bitstream/10993/2052/1/Peport%C3%A9%20et%20al.%20-%202010%20-%20Inventing%20Luxembourg.%20Representations%20of%20the%20past%2C.pdf. Lk 33</ref> * [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] – valitses aastatel 1275–1313. Kui ta 1312. aastal krooniti Püha-Rooma riigi keisriks, saavutasid Luksemburgid oma võimsuse tipu. [[Dante Alighieri|Dante]] pidas teda ideaalseks kristlikuks kuningaks.<ref>Cassidy, Brendan. Simone Martini's "St. Martin and the Emperor" and Contemporary Italian Politics.-Zeitschrift für Kunstgeschichte 70. Lk 11 https://www.jstor.org/stable/20474398?read-now=1&refreqid=excelsior%3A5ee2b7bcac58834dbf60365cb02a363b&seq=11#page_scan_tab_contents.</ref> Kui Heinrich VII [[Itaalia]]sse jõudis, tervitas Dante teda kui vabastajat. [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] sai peagi surma [[Siena]] sõjaretkel.<ref>Kinder, Hermann ja Hilgemann, Werner 2000. Maailma ajalugu. Tlk L. Randveer, Lk 217</ref> * Böömimaa Johann (''Jan Lucemburský'') – [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] poeg. Krooniti 1310. aastal [[Böömimaa]] [[Böömimaa valitsejate loend#Luksemburgid|kuningaks]].<ref name="Pep2" /> * Keiser [[Karl IV]] – valitses aastatel 1316–1378. Tema valitsemisaega on peetud Luksemburgide apogee kulminatsiooniks ja ekspansiooni tipuks.<ref name="Pep2" /> 1354. aastal nimetas Luksemburgi krahvkonna ümber Luksemburgi hertsogkonnaks.<ref>Dostert, Paul, Paul Margue 2002. The Grand Ducal Family of Luxembourg. Service Information et Presse. Lk 11</ref> * Keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] – valitses aastatel 1368–1437. Nimetati 1433. aastal Saksa-Rooma riigi keisriks. Tal oli plaan luua Slaavi keisririik, mida valitseks Luksemburgide dünastia.<ref> Kinder, Hermann, Hilgemann Werner 2000. Maailma ajalugu. Tlk L. Radveer. Lk 201</ref> Keisri ja Ungari kuningana kuulusid talle suured valdused, kuid tema valitsemisaega ohustasid sõjad ning oht türklaste ees. Sigismundi on peetud 15. sajandi märkimisväärseimaks Saksa valitsejaks, ehkki tema tegelik võim koondus pigem [[Ungari]]sse. Ta pani oma tütre mehele [[Habsburgid]]e ertshertsogile [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrechtile]], pärast tema surma pidid dünastilise põhimõtte järgi minema tema valdused [[Ungari]]s, [[Böömimaa]]l ja Saksamaal [[Habsburgid]]ele. Luksemburgi dünastia pani aluse Habsburgide keisrivõimule.<ref>Zetterberg, Seppo 2006. Maailma ajalugu. Tlk E. Bahovski, E. Vaht. Lk 274</ref> * [[Luksemburgi Elisabeth]] – keiser Sigismundi tütar. Oli abielus Habsburgide ertshertsog [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]-ga, kes sai pärast [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] surma keisriks.<ref>Peporte jt, 2010. Inventing Luxembourg. Representations of the Past, Space and Language from the Nineteenth to the Twenty-First Century. Boston. Lk 44</ref> ==Viited== {{reflist}} [[Kategooria:Luksemburgid| ]] [[Kategooria:Saksa-Rooma riik]] [[Kategooria:Dünastiad]] 8djhl7qsoormbijxg1ipp7uug4mip46 0 533427 7161037 6707195 2026-05-25T20:50:09Z Kuriuss 38125 7161037 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Automatiseeritud kauplemine''' on [[väärtpaber]]itega kauplemine arvutiprogrammi abil, mis kasutab matemaatilisi valemeid, ette antud parameetreid või muud informatsiooni ning sooritab väärtpaberitehinguid automaatselt, jälgides kindlat kauplemisstrateegiat. Automatiseeritud kauplemissüsteemidele on ette antud kindlad algoritmid, millal väärtpabereid müüa ja osta ning süsteem suudab genereerida rohkem tulu palju kiiremini kui inimene. Kasutades arvutiprogrammi väärtpaberitega kauplemiseks, kaob ära ka inimese emotsioon ning kõiki kauplemisstrateegiaid, mis süsteemile ette antakse, jälgib süsteem ülima täpsusega.<ref name="ReferenceA">https://www.investopedia.com/articles/active-trading/101014/basics-algorithmic-trading-concepts-and-examples.asp</ref> Arvatakse, et 75% kauplemisest, mis toimub tänapäeval USA väärtpaberiturgudel, moodustab automatiseeritud kauplemine <ref>{{Netiviide |url=https://www.cfainstitute.org/membership/professional-development/refresher-readings/2019/algorithmic-trading-high-frequency-trading |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-15 |arhiivimisaeg=2019-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190116045847/https://www.cfainstitute.org/membership/professional-development/refresher-readings/2019/algorithmic-trading-high-frequency-trading |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Ajalugu== Esimene automatiseeritud kauplemissüsteem loodi 1949. aastal, kui Richard Donchian lõi ühe esimese avalikult kaubeldava tooraine kaubandusfondi. Fond genereeris automaatselt tehingukorraldusi ([[aktsiaorder]]eid), kasutades käsitsi kaardistatud informatsiooni. Automatiseeritud kauplemine hakkas rohkem populaarsust koguma 1990. aastatel, kui väikeaktsionärid said personaalarvutiga interneti kaudu osta automatiseeritud kauplemissüsteeme, mis genereerisid ostu- ja müügisignaale. Kümnendi lõpus oli võimalik automatiseeritud kauplemissüsteemidel müügi- ja ostukorraldusi teha otse internetis. Tänapäeval on väikeaktsionäridel võimalik osta taoliste süsteemide teenuseid ning saata müügi- ja ostusignaale interneti kaudu. Leidub ka väikeaktsionäre, kes loovad ise automatiseeritud kauplemissüsteeme, sest programmeerimine on aina rohkem populaarsust koguma hakanud ning rohkemad inimesed tunnevad huvi taoliste süsteemide vastu.<ref>http://www.automatedtrading.com/2014/01/13/history-trading-systems/</ref> Automatiseeritud kauplemissüsteeme on mitu erinevat tüüpi: * kvantitatiivne kauplemissüsteem – kvantitatiivsed kauplemissüsteemid põhinevad arenenud matemaatilistel mudelitel, mis loovad ise algoritmid ning edastavad tehingukorraldusi arvutuste põhjal. Kvantitatiivsed kauplemissüsteemid on siiani kõige keerulisem, kuid ka kõige tulusam automatiseeritud kauplemise tüüp; * automatiseeritud kauplemine – puhas automatiseeritud kauplemine põhineb kindlatel parameetritel, mis on programmile ette antud. Programm ei kasuta matemaatilisi mudeleid, vaid lihtsalt edastab tehingukorraldusi erinevatel hindadel; * suure sagedusega kauplemine – taolised automatiseeritud kauplemissüsteemid otsivad arbitraaživõimalusi erinevatelt turgudelt, kus on võimalik kaubelda identikaalsete indeksitega.<ref>https://www.quantinsti.com/blog/learn-algorithmic-trading</ref> ==Eelised== Automatiseeritud kauplemisel on mitmeid eeliseid. Mõned kõige tähtsamad: * Kauplemine toimub parimatel hindadel. * Olematu risk luues tehingukorraldusi. Inimesed, kes manuaalselt väärtpaberite turgudel kauplevad võivad käsitsi teha vigu, mille tulemuseks võivad olla suured kaotused. Automatiseeritud kauplemissüsteemid ei saa selliseid vigu teha, sest kõik informatsioon tuleb otse turgudelt. * Kauplemisstrateegiad saab eelnevalt katsetada ajalooliste andmetega. * Väiksemad kulud kaubeldes. Üldiselt proovivad algoritmid leida viise, kuidas vähendada börsimaakleri komisjone, mis iga tehingu pealt maha arvestatakse.<ref>https://www.investopedia.com/articles/trading/11/automated-trading-systems.asp</ref> ==Nõrkused== Automatiseeritud kauplemissüsteemidel esineb ka nõrkusi: * Automatiseeritud kauplemise puhul tuleb ette tarkvara rikked. Juhul kui algoritm on kehvasti loodud või esineb tõrkeid, siis teoreetiliste ja päris positsioonide vahel võib tekkida erinevusi ning programm kaotab raha. * Automatiseeritud kauplemise algoritme peab pidevalt jälgima. Programmis võib esineda väike häire, mis võib areneda välja suureks probleemiks. Väikeseks häireks võivad olla topelt tehingukorraldused või ühenduvuse probleemid.<ref name="ReferenceA" /> === 2010 DJIA indeksi välkkrahh === [[File:Flashcrash-2010.png|thumb|Dow Jonesi indeksi välkkrahh aastal 2010]] 2010. aastal toimus USA aktsiaturul kaubeldaval Dow Jonesi indeksil välkkrahh. Dow Jones on kõige stabiilsem ja kõige suurema [[turukapitalisatsioon]]i indeks USA aktsiaturul. Välkkrahhi ajal kaotas indeks üle tuhande punkti ühe tunniga, maha müüdi rohkem kui triljoni dollari väärtuses indeksiga seotud väärtpabereid. Taolist olukorda ei ole ajaloos varem juhtunud. Krahhi põhjuseks oli Dow Jonesi indeksi tellimisraamatu rüüstamine. Rüüstamine ajas turutegijate kauplemissüsteemide algoritmid segadusse ning süsteemid muutsid turu mittelikviidseks, samal ajal hakkasid teised kauplemissüsteemid üksteise järel aina rohkem müügisurvet tekitama ning tulemuseks oli välkkrahh.<ref>https://www.businessinsider.com/what-actually-caused-2010-flash-crash-2016-1</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Finantsturg]] 8ry6v0qhgodoiolnft5tocfqmvkb6ms 0 538280 7161073 7116738 2026-05-25T22:03:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161073 wikitext text/x-wiki '''Sooline palgalõhe''' on meestöötajate keskmise brutotunnipalga erinevus naistöötajate keskmisest brutotunnipalgast. Enamasti teenivad mehed võrreldes naistega kõrgemat palka. Eesti sooline palgalõhe on kõige kõrgem kogu [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. [[Statistikaamet]]i andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2017. aastal 20,9%, [[Eurostat]]i andmetel 25,3%, olles seega oluliselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest (16%). Kõrge sooline palgalõhe peegeldab ühelt poolt soostereotüüpseid eriala- ja ametivalikuid ning soolist segregatsiooni tööturul. Mehed on koondunud sageli sektoritesse, kus on kõrgem palgatase (nt finantssektor, ITK-sektor) ning naised pigem madalamalt tasustatud sektoritesse (haridus, [[tervishoid]]). 2010. aastal töötas Eestis kõikidest naistest juhtival ametikohal 8%, meestest 14% ning madalamalt tasustatud ametikohtadel oli hõivatud ligi kolmandik Eesti naistest (32%) ning vaid 15% meestest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://blog.stat.ee/2014/06/27/mida-tahendab-naise-madalam-palk/|pealkiri=Mida tähendab naise madalam palk?|väljaanne=Eesti Statistika|aeg=27.06.2014|vaadatud=|arhiivimisaeg=15.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191215071736/https://blog.stat.ee/2014/06/27/mida-tahendab-naise-madalam-palk/|url-olek=ei tööta}}</ref> Lisaks sellele on Eestis ebavõrdne ka samal ametikohal töötavate naiste ja meeste palk. Naisjuhtide palk on 17% meesjuhtide omast madalam, naissoost teenindus- ja müügitöötajad teenivad 20% väiksemat palka kui mehed ning lihttööliste seas on palgaerinevus 25%. Nii üldhariduskoolides kui ülikoolides teenivad naisõpetajad ja -lektorid 29% madalamat palka kui mehed ning naisarstid saavad meesarstidest 24% väiksemat palka.<ref name=":0" /> Suurim palgalõhe oli 2017. aastal finantssektoris, kus see küündis 38,2%-ni (Statistikaamet, 2018). Lisaks soolisele segregatsioonile peegeldab palgalõhe sektorite sees ka vertikaalset segregatsiooni ehk meeste paigutumist karjääriredeli tippu. Kunstlikke takistusi ja nähtamatuid tõkkeid, mis piiravad naiste juurdepääsu kõrgetasemelistele otsustusprotsessidele ja juhtivatele ametikohtadele nimetatakse [[Klaaslagi|klaaslaeefektiks]]. Võrdse palga päeva tähistamiseks korraldab [[Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon]] iga aasta 2. aprillil aktsiooni "Tilliga ja tillita", mille käigus juhitakse tähelepanu naiste- ja meeste palkade vahelisele lõhele. Nimelt saab sel päeval kampaanias osalevates toitlustusasutustes osta tillita võileiba palgalõhe protsendi võrra odavamalt kui tilliga võileiba.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/557731/algab-tilliga-ja-tillita-kampaania-soolisele-palgalohele-tahelepanu-tombamiseks|pealkiri=Algab "Tilliga ja tillita" kampaania soolisele palgalõhele tähelepanu tõmbamiseks|väljaanne=ERR|aeg=11.04.2016|vaadatud=}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid|Palgalõhe}} [[Kategooria:Sooline võrdõiguslikkus]] [[Kategooria:Majandus]] mrk6g9504xu3iw80nojnqit0z1c5gc1 7161368 7161073 2026-05-26T10:57:06Z Andres 5 7161368 wikitext text/x-wiki '''Sooline palgalõhe''' on meestöötajate keskmise brutotunnipalga erinevus naistöötajate keskmisest brutotunnipalgast. Enamasti teenivad mehed võrreldes naistega kõrgemat palka. Eesti sooline palgalõhe on kõige kõrgem kogu [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. [[Statistikaamet]]i andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2017. aastal 20,9%, [[Eurostat]]i andmetel 25,3%, olles seega oluliselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest (16%). Kõrge sooline palgalõhe peegeldab ühelt poolt soostereotüüpseid eriala- ja ametivalikuid ning soolist segregatsiooni tööturul. Mehed on koondunud sageli sektoritesse, kus on kõrgem palgatase (nt finantssektor, ITK-sektor) ning naised pigem madalamalt tasustatud sektoritesse (haridus, [[tervishoid]]). 2010. aastal töötas Eestis kõikidest naistest juhtival ametikohal 8%, meestest 14% ning madalamalt tasustatud ametikohtadel oli hõivatud ligi kolmandik Eesti naistest (32%) ning vaid 15% meestest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://blog.stat.ee/2014/06/27/mida-tahendab-naise-madalam-palk/|pealkiri=Mida tähendab naise madalam palk?|väljaanne=Eesti Statistika|aeg=27.06.2014|vaadatud=|arhiivimisaeg=15.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191215071736/https://blog.stat.ee/2014/06/27/mida-tahendab-naise-madalam-palk/|url-olek=ei tööta}}</ref> Lisaks sellele on Eestis ebavõrdne ka samal ametikohal töötavate naiste ja meeste palk. Naisjuhtide palk on 17% meesjuhtide omast madalam, naissoost teenindus- ja müügitöötajad teenivad 20% väiksemat palka kui mehed ning lihttööliste seas on palgaerinevus 25%. Nii üldhariduskoolides kui ülikoolides teenivad naisõpetajad ja -lektorid 29% madalamat palka kui mehed ning naisarstid saavad meesarstidest 24% väiksemat palka.<ref name=":0" /> Suurim palgalõhe oli 2017. aastal finantssektoris, kus see küündis 38,2%-ni (Statistikaamet, 2018). Lisaks soolisele segregatsioonile peegeldab palgalõhe sektorite sees ka vertikaalset segregatsiooni ehk meeste paigutumist karjääriredeli tippu. Kunstlikke takistusi ja nähtamatuid tõkkeid, mis piiravad naiste juurdepääsu kõrgetasemelistele otsustusprotsessidele ja juhtivatele ametikohtadele nimetatakse [[Klaaslagi|klaaslaeefektiks]]. Võrdse palga päeva tähistamiseks korraldab [[Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon]] iga aasta 2. aprillil aktsiooni "Tilliga ja tillita", mille käigus juhitakse tähelepanu naiste- ja meeste palkade vahelisele lõhele. Nimelt saab sel päeval kampaanias osalevates toitlustusasutustes osta tillita võileiba palgalõhe protsendi võrra odavamalt kui tilliga võileiba.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/557731/algab-tilliga-ja-tillita-kampaania-soolisele-palgalohele-tahelepanu-tombamiseks|pealkiri=Algab "Tilliga ja tillita" kampaania soolisele palgalõhele tähelepanu tõmbamiseks|väljaanne=ERR|aeg=11.04.2016|vaadatud=}}</ref> ==Vaata ka== *[[Klaaslae efekt]] == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid|Palgalõhe}} [[Kategooria:Sooline võrdõiguslikkus]] [[Kategooria:Majandus]] 8kdslghw74j7c0x5yn70xrqz7ecb9wk 0 541208 7161421 5824922 2026-05-26T11:45:30Z Kuriuss 38125 7161421 wikitext text/x-wiki '''José María Estrada Reyes''' ([[1802]] [[Granada (Nicaragua)|Granada]] – [[13. august]] [[1856]] [[Ocotal]]) oli [[Nicaragua]] [[poliitik]], aastail 1854–1855 [[Nicaragua president|Nicaragua presidendi]] kohusetäitja. José María Estrada sündis 1802. aastal Granadas. Poliitilistelt vaadetelt oli ta konservatiiv. 1848 saatis [[José María Guerrero]] ta inglastega läbirääkimisi pidama. Hiljem oli ta [[José Francisco del Montenegro]] valitsuses ministriks. Detsembris 1951 määras [[Fulgencio Vega]] ta riikliku ajalehe La Gaceta peatoimetajaks. 1853. aastal sai temast Nicaragua konstitutsioonilise assamblee sekretär ja järgmisel aastal esimees. 1853. aastal saatis [[Fruto Chamorro]] mitmed liberaalse partei liikmed – Francisco Castellón Sanabria, [[Máximo Jerez]]e, Mateo Pineda ja José María Valle ehk El Chelóniga – maalt välja. [[Honduras]]es viibides relvastusid nad sealse presidendi [[José Trinidad Cabañas]]e kaitse all ning suundusid siis [[Fonseca laht|Fonseca lahes]] asuva Isla del Tigre ja [[El Realejo]] sadamalinna kaudu tagasi kodumaale ning seal [[León (Nicaragua)|Leóni]] peale. Fruto Chamorro jättis selle liberaalide keskuse neile ja taganes ise [[Granada (Nicaragua)|Granadasse]].<ref>http://www.manfut.org/cronologia/s1800.html</ref> 1854. aastal sõlmisid Máximo Jerez ja [[Francisco Castellón Sanabria]] lepingu [[USA]] sõjaväelase Byron Colega, kes lubas nende toetuseks 200 meest. Selle sõjasalga juhiks sai [[William Walker]]. Granada piiramise eel (1. juunil 1854) valis Fruto Chamorro oma kohusetäitjaks José María Estrada, kes suutis linna liberaalide rünnakute eest edukalt kaitsta. Fruto Chamorro ise tõmbus tagasi oma pere valdustesse, kus ta 12. märtsil 1855 [[düsenteeria]]sse suri. Nominaalselt jäi ta siiski kuni surmatunnini riigi presidendiks. Fruto Chamorro surma järel kuulutati presidendiks kindral [[Ponciano Corral]], ent kuna tal puudus parlamendi liikmete poolehoid, siis nõustus ta sellega, et Estradast saab riigi ajutine president. 13. oktoobril 1855 saabus Granadasse [[William Walker]], kellega otsustasid koostööd teha nii Corral kui ka Estrada.<ref>Eduardo Manfut: La triste historia de legitimista Corral</ref> Walker kuulutas Corrali riigi relvajõudude ülemjuhatajaks; ühtlasi otsustas ta ka määrata riigi ajutiseks presidendiks hoopis [[Patricio Rivas]]e.<ref>Bolaños Geyer, Alejandro. William Walker, el predestinado de los ojos grises: Biografía. Edición en Español, 1993.</ref> Estrada suundus seepeale vabatahtlikult [[Honduras]]esse maapakku. Hiljem alustasid Estrada ja Corral sõda Walkeri valitsuse vastu, kukutamaks vallutajate käsilaseks peetavat Rivast.<ref>Rosengarten, Jr., Frederic (1976), Freebooters must die!, Haverford House, Publishers, ISBN 0910702012 lk. 97–99</ref> Estrada osales konservatiivide ajutises valitsuse, millel puudus president, ent mille juht ta sisuliselt oli. Teised selle valitsuse liikmed olid [[Pedro Joaquín Chamorro]], [[Tomás Martínez]] ja [[Fernando Chamorro]]. 13. augustil 1856 ründasid teda Ocotalis liberaalide sõjaväkke kuulunud salamõrtsukad. Kuna liberaalid pidasid teda konservatiivide valitsuse tegelikuks juhiks, siis on oletatud, et just nemad korraldasid selle mõrva. Estrada surma järel hakkas teda konservatiivide valitsuses asendama [[Nicasio del Castillo y Guzmán]], kelle Estrada oli määranud tulevaseks presidendi kohusetäitjaks. ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Fruto Chamorro]] |nimi=[[Nicaragua president]]|aeg= [[1. juuni]] 1854 – [[9. aprill]] [[1855]] |järgnev=[[Ponciano Corral]]}} {{eelnev-järgnev| eelnev=[[Ponciano Corral]] |nimi=[[Nicaragua president]]|aeg= [[10. aprill]] 1855 – [[23. oktoober]] [[1855]] |järgnev=[[Nicasio del Castillo y Guzmán]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Estrada, José María}} [[kategooria:Nicaragua presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1802]] [[Kategooria:Surnud 1856]] cq75s62dbeyvryqx0nuxsvibuw8fuid 0 544233 7160949 7155566 2026-05-25T18:18:01Z ~2026-31205-33 230300 /* Alates 1993 (Eesti Vabariik) */ 7160949 wikitext text/x-wiki '''Võru linnapea''' on [[Võru linnavalitsus]]e juht. ==Võru linnapead== ===1880–1917 (Tsaariaeg)=== *1880–1891 [[Demetrius Weyrich|Demetrius Friedrich Weyrich]] (1818–1899) *1892–1903 [[Alexander von Moeller|Alexander Georg von Moeller]] (1830–1903)<ref>[https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1904/01/02/6.2 Baltische Todtenschau. Alexander v. Moeller, Stadthaupt von Werro, 72 J, 26. Juni in Werro.], Revalsche Zeitung, nr. 1, 2 jaanuar 1904, s. 1</ref> *1904–1911 [[Eugen Schultz|Eugene Friedrich Eberhard Schultz]] (1849–1922) *1911–1917 [[Johan Freymann]] (1866–1923) ===1917–1918 (Ajutine Valitsus)=== *1917−1918 Johan Freymann (1866–1923) ===1918 (Saksa okupatsioon)=== *1918 [[Friedrich Kestner (1874)|Friedrich Kestner]] (1874−pärast 1939) ===1919–1940 (Eesti Vabariik)=== *1919 Johan Freymann (1866–1923) *1919–1940 [[Priit Suit|Priit (Fritz) Suit]] ([[Tööerakond]]) (1881−1942) ===1941–1944 (Saksa okupatsioon)=== *1942–1944 [[Edgar Henning]] ===1989–1993 (Üleminekuaeg)=== *1989–1990 [[Enn Tupp]]<ref> [https://lib.werro.ee/soovitame/vorumaa-kirjanike-galerii/6-huvitav/vorumaa-kirjanike-galerii/404-virukas,-arju-kodanikunimega-enn-tupp-30-x-1941-kadrina</ref> *1990–1993 [[Neeme Haug]] ===Alates 1993 (Eesti Vabariik)=== *1993–1994 [[Aivar Sool]] (VL "Kodutee")<ref> http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=4638</ref><ref> http://vvk.ee/varasemad/k93/kandideerimine/1513000000.html </ref> *1994 veebruar–september [[Jaak Ott]] (VL Sõltumatu Ühendus "Võrumaa")<ref> http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=4638</ref><ref> http://vvk.ee/varasemad/k93/kandideerimine/1513000000.html </ref> *1995–1996 [[Andres Visnapuu]] (VL Sõltumatu Ühendus "Võrumaa")<ref> https://www.delfi.ee/artikkel/50993816/merest-kauge-voru-linn-toibus-estonia-katastroofist-mitu-aastat</ref><ref> http://vvk.ee/varasemad/k93/kandideerimine/1513000000.html </ref> *1996–1999 [[Harri Treial]] ([[Eesti Reformierakond|RE]])<ref> https://www.ohtuleht.ee/54690/harri-treial-kaotas-linna-leiva</ref> *1999–2002 [[Tõnu Jõgi]] (erakonnatu)<ref> https://www.delfi.ee/artikkel/50770375/voru-vahetab-marokos-oppinud-linnapea-valja </ref> *2002–2004 [[Ando Hagel]] ([[Eesti Reformierakond|RE]])<ref> https://www.delfi.ee/artikkel/50938615/voru-linnapeaks-valiti-ando-hagel </ref> *2004–2007 [[Ivi Eenmaa]] ([[Eesti Reformierakond|RE]]) *2007–2009 [[Kersti Kõosaar]] ([[Eesti Reformierakond|RE]]) *2009–2010 [[Anneli Viitkin]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]])<ref> https://tartu.postimees.ee/183753/voru-uus-linnapea-teenib-eelkaijatest-vahem </ref> *2010–2011 [[Ülo Tulik]] ([[Erakond Isamaa|IRL]])<ref> https://tartu.postimees.ee/241054/voru-linnapeaks-valiti-senine-maavanem-ulo-tulik </ref> *2011–2013 [[Jüri Kaver]] ([[Eesti Reformierakond|RE]]) *2013–2023 [[Anti Allas]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]])<ref> https://www.vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/8707-voru-linnavolikogu-valis-esimeheks-tonu-jogi </ref> *2023–2026 [[Kalvi Kõva]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) *2026– [[Urmas Tali]] ([[Eesti Keskerakond|Keskerakond]])<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Võru valiti uus linnapea ning kinnitati uus linnavalitsuse koosseis |url=https://www.err.ee/1610037482/voru-valiti-uus-linnapea-ning-kinnitati-uus-linnavalitsuse-koosseis |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru linnapead| ]] 70424khsh974883yew7nprkunwo7c1t 0 545702 7161251 6981375 2026-05-26T09:15:28Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:2020. aasta Eestis]]; lisatud [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] 7161251 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet|lipp=Flag of Estonia.svg|valitsuse_number=[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 50. valitsus|ametis=2019–2021|pilt=Jüri Ratase II valitsus.jpg|algus=29. aprill 2019|riigipea_nimetus=[[Vabariigi President|President]]|riigipea_nimi=[[Kersti Kaljulaid]]|valitsusjuhi_nimi=[[Jüri Ratas]]|valitsusjuhi_nimetus=[[Eesti peaminister|Peaminister]]|ministrite_arv=15|valitsuserakonnad=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br />[[Isamaa Erakond|Isamaa]]|opositsioonierakonnad=[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]|valimised=[[2019. aasta Riigikogu valimised]]|esinduskogu_koosseis=[[XIV Riigikogu]]|eelnev=[[Jüri Ratase esimene valitsus]]|lipu_ääris=jah|lõpp=26. jaanuar 2021|järgnev=[[Kaja Kallase esimene valitsus]]}}'''Jüri Ratase teine valitsus''' oli [[29. aprill]]il [[2019]] ametisse astunud 50. [[Eesti valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mille moodustasid [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ja [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]. President [[Kersti Kaljulaid]] nimetas valitsuse ametisse 24. aprillil 2019 ja selle volitused jõustusid viis päeva hiljem ametivande andmisega [[XIV Riigikogu]] ees. 12. jaanuaril 2021 teatas meedia, et [[riigiprokuratuur]] esitas Keskerakonnale ja veel viiele inimesele kuriteokahtlustuse altkäemaksus.<ref name="Kuritegu" /> [[13. jaanuar]]il teatas [[Jüri Ratas]], et astub tagasi.<ref name="Tagasi" /> Ratase valitsus jätkas kuni [[Kaja Kallase esimene valitsus|uue valitsuse]] ametisse nimetamiseni 26. jaanuaril 2021. Harju maakohus mõistis 18. oktoobril 2023 Keskerakonna ja teised kohtualused õigeks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=Harju maakohus mõistis Porto Franco kaasuse süüdistatavad õigeks |url=https://www.err.ee/1609136450/harju-maakohus-moistis-porto-franco-kaasuse-suudistatavad-oigeks |vaadatud=2023-12-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Jüri Ratas]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Mailis Reps]]''' |29. aprill 2019 |21. november 2020 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |'''[[Jaak Aab]]''' |25. november 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Raivo Aeg]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Jüri Luik]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |rowspan="2"|[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Rene Kokk]]''' |29. aprill 2019 |7. november 2020 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Rain Epler]]''' |12. november 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Tõnis Lukas]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |rowspan="2" |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]]''' |29. aprill 2019 |25. november 2019 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Arvo Aller]]''' |10. detsember 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Taavi Aas]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |rowspan="4" |[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Marti Kuusik]]''' |29. aprill 2019 |30. aprill 2019 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Kert Kingo]]''' |16. mai 2019 |25. oktoober 2019 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Kaimar Karu]]''' |7. november 2019 |20. aprill 2020 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Raul Siem]]''' |21. aprill 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Martin Helme]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |rowspan="2" |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] |style="background:#007557; | |'''[[Jaak Aab]]''' |29. aprill 2019 |25. november 2020 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |'''[[Anneli Ott]]''' |25. november 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |rowspan="2" | [[Eesti siseminister|Siseminister]] |style="background:#0063AF; | |'''[[Mart Helme]]''' |29. aprill 2019 |9. november 2020 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |style="background:#0063AF; | |'''[[Alar Laneman]]''' |18. november 2020 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] |- |[[Eesti rahvastikuminister|Rahvastikuminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Riina Solman]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] |style="background:#007557; | |'''[[Tanel Kiik]]''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] |style="background:#009CE2; | |'''[[Urmas Reinsalu]] ''' |29. aprill 2019 |26. jaanuar 2021 |[[Isamaa (erakond)|I]] |} ==Arvamusküsitlus== [[Kantar Emor]] viis enne valitsuse ametissekinnitamist, 10.–15. aprillil 1312 Eesti elaniku seas läbi küsitluse ministrikandidaatide sobivuse ja tuntuse teemal. Kõige sagedamini nimetati oma ametisse sobivaks Jüri Luike (60%), Tõnis Lukast (56%) ja Mailis Repsi (55%). Ministriks mittesobivateks kandidaatideks peeti kõige sagedamini Martin Helmet ja Mart Helmet – sellel seisukohal oli vastavalt 58% ja 53% vastajatest. Kõige vähem tuntud ministrikandidaadid olid Marti Kuusik (68% vastajatest ütles, et ei tea teda), Mart Järvik (66%), Rene Kokk (63%), Tanel Kiik (58%) ja Riina Solman (51%). Peaminister Jüri Ratast pidas ametikohale sobivaks 44%, mittesobivaks aga 37% vastajatest. Ühtlasi oli Ratas ministrikandidaat, kelle puhul inimesed kõige harvem ütlesid, et ei tea teda (4%).<ref name="Vähem" /><ref name="Sobivat" /> ==Eestikeelne kooliharidus== 10. septembril 2019 oli Riigikogus lõpphääletusel Reformierakonna algatatud eelnõu "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks" 2 OE. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon lükkas eelnõu tagasi.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/571a549d-3e09-4c1d-bafa-358c7e6dfbd8/riigikogu-otsus-ettepanek-vabariigi-valitsusele-eesti-alus--ja-koolihariduse-uhtseks-ja-eestikeelseks-muutmiseks/ Riigikogu otsus "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks" 2 OE. 10.09.2019.]</ref> Tallinna linnapea ja Keskerakonna aseesimehe [[Mihhail Kõlvart]]i sõnul oli Keskerakonna otsus minna koalitsiooni EKRE ja Isamaaga ainus võimalus säilitada venekeelne haridus Eestis.<ref>[https://www.err.ee/958233/kolvart-rohutan-koalitsioon-isamaa-ja-ekre-ga-oli-ainus-voimalus-sailitada-venekeelne-haridus. Kõlvart: rõhutan, koalitsioon Isamaa ja EKRE-ga oli ainus võimalus säilitada venekeelne haridus.] ERR 04.07.2019.</ref> ==Koroonapandeemia== Jüri Ratase teisel valitsusajal puhkes [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Esimene nakkusjuht Eestis registreeriti 27. veebruaril 2020. 12. märtsil kehtestas valitsus Eestis eriolukorra. Taastati piirikontroll, keelati avalikud kogunemised ja suleti suur osa asutusi. Koolid viidi kaugõppele ja soovitati kodus töötamist. Eriolukord kestis 17. mai õhtuni, aga osa piiranguid lõpetati juba varem, osa jäid edasi kehtima. Terviseamet lõpetas koroonapandeemiaga seotud hädaolukorra alles 2023. aasta mais. Viirusepuhangu esimene laine hakkas taanduma aprilli lõpus. Augustis hakkas nakatumiste arv uuesti kasvama ning ületas esimes puhangu nakatumiste arvu novembri lõpus. Vaktsineerimist alustati detsembri viimastel päevadel ja uued vaktsiinipartiid saabusid Eestisse järgmise aasta jaanuari keskel, aga augustis alanud nakatumiste arvu kasv kestis kuni järgmise aasta märtsi keskpaigani ja Eesti tõusis siis nakatumiste arvult elanike kohta maailmas esimeseks. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kuritegu">{{netiviide |pealkiri=Keskerakond, Korb, Kracht ja Teder said kahtlustuse kriminaalkuriteos |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608070894/keskerakond-korb-kracht-ja-teder-said-kahtlustuse-kriminaalkuriteos |vaadatud=13. jaanuar 2021}}</ref> <ref name="Tagasi">{{netiviide |pealkiri=Jüri Ratas astub peaministri ametist tagasi |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608071380/juri-ratas-astub-peaministri-ametist-tagasi |vaadatud=13. jaanuar 2021}}</ref> <ref name="Vähem">[https://www.postimees.ee/6575862/uuring-oma-ametikohale-koige-vahem-sobivateks-peetakse-sise-ja-rahandusministrikandidaati Uuring: oma ametikohale kõige vähem sobivateks peetakse sise- ja rahandusministrikandidaati]. [[Postimees]], 23.04.2019</ref> <ref name="Sobivat">[https://www.emor.ee/pressiteated/kolm-koige-enam-oma-ametisse-sobivat-ministrikandidaati-on-juri-luik-tonis-lukas-ja-mailis-reps/ Kolm kõige enam oma ametisse sobivat ministrikandidaati on Jüri Luik, Tõnis Lukas ja Mailis Reps]. [[Kantar Emor]], 23.04.2019</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.err.ee/1159337/toomas-sildam-koalitsioon-muutuks-abieluhaaletusega-uhe-teema-valitsuseks "Toomas Sildam: koalitsioon muutuks abieluhääletusega ühe-teema-valitsuseks"] ERR, 15. november 2020 * [https://www.err.ee/1228414/raimond-kaljulaid-oluline-on-teada-selle-valitsuse-tegelikku-sunnilugu "Raimond Kaljulaid: oluline on teada selle valitsuse tegelikku sünnilugu"] ERR, 5. jaanuar 2020 * [https://www.err.ee/1609136450/harju-maakohus-moistis-porto-franco-kaasuse-suudistatavad-oigeks "Harju maakohus mõistis Porto Franco kaasuse süüdistatavad õigeks"] ERR, 18. oktoober 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jüri Ratase esimene valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=[[2019]]–[[2021]] |järgnev=[[Kaja Kallase esimene valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Ratas 2]] [[Kategooria:2019. aasta Eestis]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] 8tzaft6r7xk866310p2b2hiztnm5lpx 0 547526 7161055 7142414 2026-05-25T21:10:35Z Evlper 104506 /* Rooma, Armeenia ja läänegooti arhitektuuris */ 7161055 wikitext text/x-wiki [[File:Arco-herradura.svg|thumb|Hoburaudkaar]] [[File:Eiré San Miguel 403.JPG|thumb|Kaksikaken San Migueli kirikul Eirés. Lugo, Galicia]] [[File:Toledo - Puerta del Sol 1.jpg|thumb|Toledo. Puerta del Sol]] [[File:B Facundus 253v.jpg|thumb|Taevase Jeruusalemma väravad. Mosaraabia raamatuillustratsioon. Facundus 253v]] '''Hoburaudkaar''' on [[kaar (arhitektuur)|kaar]]etüüp, mis meenutab kujult [[hobuseraud]]a<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=hoburaudkaar</ref>. See tähendab, et kaar on kahe kolmandiku kuni kolmveerandi [[ringjoon]]e pikkune ning kaare suurim laius ei asu mitte lähtekividel, vaid neist kõrgemal. Hoburaudkaar on tuntud eeskätt [[Islam|islamimaad]]e arhitektuuri kaudu (Euroopas nimetatakse seda [[mauri arhitektuur]]iks) ning kaart on kasutatud sellest lähtunud stiilides, näiteks [[mosaraabia stiil|mosaraabia]] ja [[mudejar-stiil|''mudéjar''-stiilis]] ehitistes. == Konstrueerimine == Hoburaudkaare keskpunkt, millest lähtub kaare raadius, ei asu mitte kaare lähtejoonel nagu ümarkaare puhul, vaid lähtejoonest kõrgemal. Tavaliselt võetakse kaare keskpunktiks sildeava keskpunkti ja lähtekividelt (joonisel A ja B) umbes 30-kraadise nurga all tõusvate sirglõikude lõikumispunkt. Kaare raadius võrdub siin kaare suurima laiusega, mis võib olla laiem kui sildeava. Hoburaud-teravkaar koosneb kahest kaarest, mille keskpunktid asuvad lähtekividelt (A ja B) 45-kraadise nurga all tõusvatel sirglõikudel. == Pildid == <gallery> Hufeisenrundbogen 1.jpg|Ümarkaarne hoburaudkaar Hufeisenspitzbogen 1.jpg|Teravkaarne hoburaudkaar </gallery> == Ajalugu == === Rooma, Armeenia ja läänegooti arhitektuuris === Tegelikult esineb hoburaudkaar juba islamieelses [[Süüria]] [[varakristlik kunst|varakristlikus kunstis]]<ref>[https://www.jstor.org/stable/42657429?seq=1#page_scan_tab_contents E. Keser-Kayaalp and N. Erdoğan. The cathedral complex at Nisibis. – Anatolian Studies. Vol. 63 (2013), lk. 137-154]</ref> ja sellest mõjutatud [[Armeenia]] ehituskunstis (näiteks [[Ani katedraal]]il). Hoburaudkaare varaseim kasutus Euroopas on [[läänegootide kunst|läänegootide kirikuehitistes]] 7. ja 8. sajandil (varaseim [[San Juan de Baños]], mis pühitseti 661. aastal), seega ammu enne islami jõudmist [[Pürenee poolsaar]]ele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.wernernolte.de/architektur-des-mittelalters/sakralarchitektur/vorromanisch/asturische-vorromanik |vaadatud=2019-05-11 |arhiivimisaeg=2019-05-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190504143741/https://www.wernernolte.de/architektur-des-mittelalters/sakralarchitektur/vorromanisch/asturische-vorromanik |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.hisour.com/de/horseshoe-arch-32009/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-05-11 |arhiivimisaeg=2019-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190511085613/https://www.hisour.com/de/horseshoe-arch-32009/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Erandlik on hoburaudkaarse ukseavaga Eulalia pühamu ([[Santalla de Bóveda]]) [[Lugo]]s [[Galicia]]s, mis on hoopis Rooma-aegne ehitis ning on inspireerinud oletust, et hoburaudkaar on provintsiaalrooma päritolu<ref>[https://www.jstor.org/stable/497271?seq=1#metadata_info_tab_contents Leicester B. Holland. The Origin of The Horseshoe Arch in Northern Spain. – American Journal of Archaeology Vol. 22, No. 4, 1918. lk 378–398]</ref>. Eelromaani ehitiste vahendusel jõudis hoburaudkaar ka [[Roussillon]]i ja [[Languedoc]]i [[romaani arhitektuur]]i (esineb näiteks romaani kirikuis [[Palairac]]is [[St. Gaudens]]is). <gallery> Jakob-nisibis-tr-2269.jpg|Hoburaudkaared 4. sajandist pärit Süüria arhitektuuris: [[Nisibise Püha Jakobi kirik]]us (Nusaybin) [[Türgi]]s Ani Cathedral South side 3635.jpg|Kaared [[Ani katedraal]]i lõunafassaadil Santa eulalia de boveda fachada.jpg|[[Santa Eulalia de Bóveda]] fassaad Lugos. 3. sajand IGLESIA DE SAN JUAN DE BAÑOS INTERIOR1.JPG|[[San Juan de Baños]]e kirik. Vaade kesk[[lööv]]ist koori. 7. sajand Ermita de Santa María (27603410738).jpg|Kirik Santa María de Quintanilla de las Viñas ([[Burgos]]). [[võidukaar (kirikuarhitektuur)|Võidukaar]] ja [[kooriruum]] [[altar]]iga. 7.–8. sajand Ventana prerrománica - 07.jpg|San Juani kiriku aken (Santianes de Pravia). 8. sajand SanSalvadordeValdedios 05.JPG|Lunastaja kirik [[Valdedios]]es [[Astuuria]]s. 9. sajand Saint-Michel de Sournia 1.jpg|Püha Miikaeli kabel [[Sournia]]s [[Oksitaania]]s ([[Pyrénées-Orientales]]). 10. sajand </gallery> === Mauri arhitektuuris ja sellest mõjustatud stiilides === Varaseim islamiga seotud ehitis, millel esineb hoburaudkaar, on [[Damaskus]]e Suur mošee Süürias, mis ehitati ajavahemikus 706–715. Kuid oma hiljem enim kasutatud kuju sai hoburaudkaar [[Hispaania]] territooriumil ja [[Põhja-Aafrika]]s. [[Muslim]]itest valitsejate dünastiad [[Pürenee poolsaar]]el võtsid hoburaudkaare laialt kasutusele oma ehitistes, aktsentueerisid seda ornamentide ja värvidega ning kujundasid sellest uusi variante, nagu teravkaarne hoburaudkaar või [[lehvikkaar]]. Mauri arhitektuurist jõudis hoburaudkaar ringiga tagasi [[mosaraabia arhitektuur]]i, samuti käsikirjade illustratsioonidesse<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Development of the Horseshoe Arch in Christian Spain |url=http://www.green-man-of-cercles.org/articles/the_horseshoe_arch.pdf |vaadatud=2019-05-11 |arhiivimisaeg=2019-07-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190711192621/http://www.green-man-of-cercles.org/articles/the_horseshoe_arch.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Hoburaudkaar esineb [[mudejar-stiil]]is ehitistel Hispaanias veel 16. sajandil<ref>[https://owlcation.com/humanities/Mudjar-in-Cceres-Islamic-Architectural-Influence-in-a-Small-Spanish-Town Audrey Lancho. Mudéjar in Cáceres: Islamic Architectural Influence in a Small Spanish Town]</ref><ref>http://www.barbararizzamellin.com/mudejar-style-in-seville</ref>. <gallery> Umayyad Mosque-Mosaics west.jpg|8. sajandi hoburaudkaar Damaskuse mošees Columnes - Gran Mesquita de Kairuan.jpg|[[Kairouan]]i Suure mošee kaared [[Tuneesia]]s Cordoba Mezquita.jpg|[[Córdoba mošee]] palvesaali kaared. 8. sajand Cordoue - Mosquée - arcature.JPG|Hoburaudkaartest [[petikarkaad]] Córdoba mošee sissekäigu fassaadil Toledo, La mezquita de Bab al-Mardum-PM 65617.jpg|Endine [[mošee]], praegune [[El Cristo de la Luz]] kirik [[Toledo]]s, ehitatud 999. aastal Casadepilatos2.jpg|Mudejar-stiilis aken siseõue. [[Casa de Pilatos]] [[Sevilla]]s, 16. sajandi algus </gallery> === India arhitektuuris === Hoburaudkaart leidub ka Vana-[[India]] arhitektuuris, arhitektuurilise elemendina [[budism|budistlikel]] [[tšaitja]]del (''gavaksha''-kaared) alates 3. sajandist eKr<ref>http://www.templenet.com/temparc.html</ref><ref>https://www.ancient.eu/Gupta_Architecture/</ref>. <gallery> 017 Patterning outside Chaitya Hall (33563167691).jpg|Detail Bedse koobaste tšaitja fassaadilt. 1. sajand Architectural Slab with Gavaksha Relief with Female Face - Circa 5th Century CE - Govind Dev Mandir - Vrindaban - ACCN 51-3607 - Government Museum - Mathura 2013-02-23 5491.JPG|''Gavaksha''-kaarega ehitusdetail koobastempli fassaadilt Pandavleni Caves Nashik.jpg|Koobastempel, sissepääs tšaitjasse [[Nasiki koopad|Nasikis]]. Ehitatud ajaarvamise vahetuse paiku </gallery> === Mujal === Uuema aja arhitektuuris leiab hoburaudkaart [[historitsism|historitsistlikus]] mauri arhitektuuri kopeerivas [[uusmauri stiil]]is (''Moorish Revival'', neo-''mudéjar''). Hoburaudkaarega sarnanevat lukuauk-akent on arhitektuurilise elemendina kasutatud [[juugend|juugendarhitektuuris]]. <gallery> Cathedral of the Holy Trinity western façade.jpg|[[Historitsism|Historitsistlik]] uus-mauri stiilis Kolmainu katedraal [[Gibraltar]]is. Läänefassaad (1832) Plaza de Toros de Las Ventas (Madrid) 03.jpg|[[Härjavõitlus]]e [[areen]] Las Ventas [[Madrid]]is Clarence de Sola House 02.jpg|Neo-mudejar-stiilis Maison Clarence de Sola (1913). [[Montreal]], [[Kanada]] Ancien atelier et habitation de Clas Grüner Sterner 2.jpg|[[Juugend]]hoone Rue du Lac 6 [[Ixelles]]is [[Belgia]]s (1902) Art Nouveau Riga 28.jpg|Lukuauk-aknad juugendmajal [[Riia]]s Valga 14. Lõvidega maja.jpg|Goertzi villa [[Valga]]s </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.hisour.com/de/horseshoe-arch-32009/ Hufeisenbogen. – HiSoUR Kunst Kultur Ausstellung] * [http://www.green-man-of-cercles.org/articles/the_horseshoe_arch.pdf Peter Hubert. The Development of the Horseshoe Arch in Christian Spain] * [http://oa.upm.es/23146/1/INVE_MEM_2005_122336.pdf Luis de Villanueva Domínguez and Fernando Vela Cossío. The Horseshoe Arch in Toledo] * [http://www.spanisharts.com/arquitectura/i_prerromanico_visigodo.html Visigooti arhitektuur. Põhijooned ja illustratsioonid] [[Kategooria:Kaaretüübid]] 9f5oyai6fz3576673iwpiyhkroqgwjh 0 552563 7160755 6673748 2026-05-25T14:13:19Z Velirand 67997 7160755 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Moryń | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Moryń | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Mohrin | pilt = Moryn rynek.jpg | pildiallkiri = Moryńi keskväljak | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Moryń_COA.svg | vapi_link = [[Moryńi vapp]] | pindala = 5,54 | elanikke = 1622 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Moryń''' ([[saksa keel]]es ''Mohrin'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]], [[Moryńi vald|Moryńi valla]] halduskeskus. Asulat on ürikutes esmamainitud [[1263]]. aastal, linnaõigused sai [[1306]]. aastal.<ref>[https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/poland/moryn-city-defensive-walls/ Moryń – city defensive walls] Ancient and medieval architecture</ref> Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus, kuid [[Potsdami konverents]]i otsusel läks Poolale. ==Galerii== <gallery> Moryń, Poland - panoramio (71).jpg Mury miejskie Moryń.jpg Moryn waska 9 kolb2439.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] k87qqq4w59xdvs1xvxgsllqkogiwzcx 0 556113 7160811 6729467 2026-05-25T14:52:59Z Velirand 67997 7160811 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Górzno | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Górzno | pilt = Gorzno,_UMG_(5).jpg | pildiallkiri = Górzno linnavalitsuse hoone | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Górzno_COA.svg | vapi_link = [[Górzno vapp]] | pindala = 3,48 | elanikke = 1349 (01.01.2025) | asendikaart = Poola }} '''Górzno''' ([[saksa keel]]es ''Gorzno'', [[1939]]–[[1945]] ''Görzberg'') on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Brodnica maakond|Brodnica maakonnas]], [[Górzno vald|Górzno valla]] halduskeskus. Górznot on ürikutes esmamainitud [[1229]]. aastal. Górzno sai linnaõigused [[1327]]. aastal, [[1385]]. aastal neid uuendati.<ref>Radosław Stawski:[https://web.archive.org/web/20170331093109/http://www.czasbrodnicy.pl/czasbrodnicy/1,93191,21458394,gorzno-od-xiii-do-xviii-wieku.html Górzno od XIII do XVIII wieku] Czas Brodnicy, 6. märts 2017</ref> ==Galerii== <gallery> Gorzno church.jpg Gorzno, market square (1).jpg Gorzno, market square (2).jpg Górzno, kościół Podwyższenia Krzyża Świętego.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] kf0cseex8s0m73211v1qr97j3m0xw72 0 556122 7160806 6729462 2026-05-25T14:50:11Z Velirand 67997 7160806 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Chodecz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Chodecz | pilt = Market Square in Chodecz (Kosciuszko Monument).jpg | lipp = POL_Chodecz_flag.svg | lipu_link = [[Chodeczi lipp]] | vapp = POL_Chodecz_COA.svg | vapi_link = [[Chodeczi vapp]] | pindala = 1,39 | elanikke = 1676 (01.01.2025) | asendikaart = Poola }} '''Chodecz''' ([[saksa keel]]es [[1939]]–[[1945]] ''Godetz'') on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]], [[Chodeczi vald|Chodeczi valla]] halduskeskus. Chodecz asub [[Włocławek]]ist umbes 28 km lõunas. Chodecz sai linnaõigused [[1442]]. aastal, kuid kaotas need [[1800]]. aastal. [[1822]]. aastal sai Chodecz linnaõigused tagasi, kuid kaotas need jälle [[1870]]. aastal. [[1921]]. aastal sai Chodecz linnaõigused jälle tagasi.<ref>[https://kujawsko-pomorskie.fotopolska.eu/m41952,Chodecz.html?obiektStart=3880 Chodecz] kujawsko-pomorskie.fotopolska.eu</ref> ==Galerii== <gallery> Kościoł w Chodczu widok od tyłu HWsnajper.JPG Warynskiego Street in Chodecz (2).jpg Warynskiego Street in Chodecz (1).jpg Zespół budynków cmentarnych, 1773 kaplica p.w. św. Jakuba, 1799; kolumbarium; dom braci szpitalnych Hwsnajper.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 8gfu339okx8ovm138m8olr0equ2gxja 0 559844 7160823 7032738 2026-05-25T15:03:45Z Raamaturott 56450 7160823 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1969}} ''Siin on loetletud [[1969]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Rauno Pehka]], Eesti korvpallur *[[3. jaanuar]] – [[Michael Schumacher]], saksa võidusõitja *[[5. jaanuar]] – [[Marilyn Manson]], USA laulja *[[8. jaanuar]] – [[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik *[[13. jaanuar]] – [[Stefania Belmondo]], itaalia suusataja *[[16. jaanuar]] – [[Roy Jones]], USA poksija, laulja ja näitleja * 16. jaanuar – [[Tarmo Mamers]], eesti andmesidespetsialist * 16. jaanuar – [[Madis Õunapuu]], eesti maadleja ja sumomaadleja * 16. jaanuar – [[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik * 16. jaanuar – [[Alexander Acosta]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[17. jaanuar]] – [[Lukas Moodysson]], rootsi filmirežissöör * [[31. jaanuar]] – [[Merike Jürilo]], Terviseameti peadirektor == Veebruar == * [[5. veebruar]] – [[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik * [[7. veebruar]] – [[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja * [[11. veebruar]] – [[Jennifer Aniston]], USA näitleja * [[20. veebruar]] – [[Danis Tanović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja ja -stsenarist * [[27. veebruar]] – [[Peter Heli]], eesti endine kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija == Märts == * [[3. märts]] – [[Rainer Sarnet]], eesti filmilavastaja *[[5. märts]] – [[Valdis Toomast]], Eesti omavalitsustegelane *[[15. märts]] – [[Hannes Kuusma]], eesti ajakirjanik * 15. märts – [[Ants Soosõrv]], eesti rendžumängija ja sporditegelane *[[17. märts]] – [[Alexander McQueen]], briti moedisainer *[[18. märts]] – [[Vassõl Ivantšuk]], ukraina maletaja == Aprill == *[[2. aprill]] – [[Ajay Devgn]], India näitleja ning filmilavastaja ja -produtsent *[[19. aprill]] – [[Zsuzsa Polgár]], ungari maletaja *[[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], USA filminäitleja *[[27. aprill]] – [[Arvi Tavast]], eesti filoloog * 27. aprill – [[Grahame Cheney]], Austraalia poksija * 27. aprill – [[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[29. aprill]] – [[Anneli Poska]], eesti geoloog == Mai == *[[9. mai]] – [[Heli Jürgenson]], eesti koorijuht ja koormeister * 9. mai – [[Tamur Tohver]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog *[[14. mai]] – [[Cate Blanchett]], Austraalia näitleja *[[17. mai]] – [[Merit Hallap]], eesti eripedagoog ja logopeed *[[20. mai]] – [[Hristo Grozev]], bulgaaria meediajuht ja uuriv ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik *[[31. mai]] – [[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat * 31. mai – [[Karin Täht]], eesti teadlane == Juuni == *[[5. juuni]] – [[Brian McKnight]], USA laulja ja muusikaprodutsent *[[13. juuni]] – [[Virginie Despentes]], prantsuse kirjanik *[[14. juuni]] – [[Steffi Graf]], saksa tennisist *[[19. juuni]] – [[Marko Reikop]], eesti saatejuht *[[22. juuni]] – [[Jaanus Karm]], Eesti kaitseväelane * 22. juuni – [[Merle Taimalu]], eesti kasvatusteadlane *[[27. juuni]] – [[Katrin Kivimaa]], eesti kunstiteadlane ja kunstikriitik *[[30. juuni]] – [[Erki Kasemets]], eesti kunstnik == Juuli == *[[4. juuli]] – [[Vanderlei de Lima]], brasiilia pikamaajooksja *[[5. juuli]] – [[Armin Kõomägi]], eesti kirjanik ja ettevõtja *[[12. juuli]] – [[Lisa Nicole Carson]], ameerika filminäitleja *12. juuli – [[Anne-Sophie Pic]], Prantsusmaa kokk *[[17. juuli]] – [[Jaan Kirsipuu]], eesti jalgrattur *[[24. juuli]] – [[Jennifer Lopez]], USA näitleja == August == *[[2. august]] – [[Fernando Couto]], portugali jalgpallur *[[12. august]] – [[Tanita Tikaram]], Briti laulja *[[16. august]] – [[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist *[[18. august]] – [[Christian Slater]], USA näitleja *[[19. august]] – [[Nate Dogg]], USA räppar == September == *[[3. september]] – [[Noah Baumbach]], USA filmitegija *[[6. september]] – [[Frank Kolde]], eesti kokk ja jalgpallifänn *[[7. september]] – [[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik *[[17. september]] – [[Heiko Balz]], saksa vabamaadleja * 17. september – [[Tarvo Seeman]], eesti maletaja * 17. september – [[Veiko Herodes]], eesti arst * 17. september – [[Keith Flint]], inglise laulja *[[23. september]] – [[María Cecilia Sarmiento Guérin]], Peruu-Eesti teadlane * 23. september – [[Ella Puman]], eesti matemaatik * 23. september – [[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur *[[25. september]] – [[Catherine Zeta-Jones]], Briti näitleja *25. september – [[Ron "Bumblefoot" Thal]], USA kitarrist *[[26. september]] – [[David Slade]], Suurbritannia filmilavastaja *[[29. september]] – [[Erika Eleniak]], USA modell *[[30. september]] – [[Andres Anvelt]], Eesti poliitik == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Nikólaos (Kreeka ja Taani prints)]] * 1. oktoober – [[Zach Galifianakis]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja kirjanik *[[3. oktoober]] – [[Gwen Stefani]], USA laulja *[[10. oktoober]] – [[Brett Favre]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. oktoober]] – [[Nancy Kerrigan]], USA iluuisutaja *[[23. oktoober]] – [[Dolly Buster]], tšehhi pornotäht == November == *[[3. november]] – [[Robert Miles]], Šveitsi-Itaalia muusikaprodutsent, muusik, DJ ja elektroonilise muusika helilooja *[[4. november]] – [[Jan Apell]], rootsi tennisist * 4. november – [[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja * 4. november – [[Katrin Borchert]], Saksamaa ja Austraalia aerutaja * 4. november – [[Aleksandr Moskalenko]], vene batuudihüppaja *4. november – [[Sean Combs]], USA räppar ja muusikaprodutsent *[[10. november]] – [[Jens Lehmann]], saksa jalgpallur *[[12. november]] – [[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane *[[13. november]] – [[Gerard Butler]], Šoti näitleja *[[19. november]] – [[Richard Virenque]], Prantsuse jalgrattur *[[21. november]] – [[Lucio Cecchinello]], Itaalia mootorisportlane *[[25. november]] – [[Ilmar Aluvee]], eesti kahevõistleja *[[9. detsember]] – [[Bixente Lizarazu]], Prantsuse jalgpallur *[[29. november]] – [[Pierre van Hooijdonk]], hollandi jalgpallur == Detsember == *[[9. detsember]] – [[Jakob Dylan]], USA laulja *[[11. detsember]] – [[Viswanathan Anand]], India maletaja *[[12. detsember]] – [[Virge Naeris]], endine eesti kergejõustiklane *[[13. detsember]] – [[Sergei Fjodorov]], vene hokimängija * 13. detsember – [[Murat Nassõrov]], uiguuri päritolu Venemaa laulja ja helilooja *[[16. detsember]] – [[Adam Riess]], USA astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat * 16. detsember – [[Taavi Koovit]], eesti kulturist *[[18. detsember]] – [[Santiago Cañizares]], hispaania jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Veiko Uri]], eesti metsateadlane *[[20. detsember]] – [[Alain de Botton]], filosoofiakirjanik *[[21. detsember]] – [[Julie Delpy]], prantsuse-ameerika näitleja, stsenarist ja filmilavastaja *[[28. detsember]] – [[Linus Torvalds]], Soome programmeerija *[[30. detsember]] – [[Kersti Kaljulaid]], Eesti riigitegelane *[[31. detsember]] – [[Arvi Aavik]], eesti maadleja ax1ahc7imnaj97t3wd3h2nvbbq6q6h1 4 562586 7161153 7153400 2026-05-26T06:55:46Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7161153 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?assumedOffice WHERE { ?item p:P39 ?posheld . ?posheld ps:P39/wdt:P279* wd:Q7330070; pq:P580 ?assumedOffice . minus { ?posheld pq:P582 ?endTime. } FILTER NOT EXISTS { ?item pq:P570 ?x } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,en". } } |section= |sort=label |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P27:kodakondsus,?assumedOffice:ametiaja algus }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! kodakondsus ! ametiaja algus |- | [[:d:Q7459020|Q7459020]] | [[Abbas Araghchi]] | [[Iraan]] | 2024-08-21 |- | [[:d:Q136706941|Q136706941]] | ''[[:d:Q136706941|Abdirahman Dahir Adam]]'' | [[Somaalimaa]] | 2024-12-14 |- | [[:d:Q2821367|Q2821367]] | [[Abdoulaye Diop]] | [[Mali]] | 2021-06-11 |- | [[:d:Q112035866|Q112035866]] | ''[[:d:Q112035866|Abdoulaye Sabre Fadoul]]'' | [[Tšaad]] | 2025-02-06 |- | [[:d:Q136543388|Q136543388]] | ''[[:d:Q136543388|Abdoulkader Houssein Omar]]'' | [[Djibouti]] | 2025-04-01 |- | [[:d:Q58301|Q58301]] | ''[[:d:Q58301|Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]'' | [[Araabia Ühendemiraadid]] | 2006-02-09 |- | [[:d:Q4666152|Q4666152]] | ''[[:d:Q4666152|Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]'' | [[Bahrein]] | 2020-02-11 |- | [[:d:Q26923392|Q26923392]] | ''[[:d:Q26923392|Abul Kalam Abdul Momen]]'' | [[Bangladesh]]<br/>[[Pakistan]] | 2019-01-07 |- | [[:d:Q114351204|Q114351204]] | ''[[:d:Q114351204|Akhsar Dzhioev]]'' | | 2022-08-15 |- | [[:d:Q110629595|Q110629595]] | ''[[:d:Q110629595|Ali Al-Sadiq Ali]]'' | [[Sudaan]] | 2022-01-20 |- | [[:d:Q98293656|Q98293656]] | ''[[:d:Q98293656|Ali Sabry]]'' | [[Sri Lanka]] | 2022-07-22 |- | [[:d:Q138792966|Q138792966]] | ''[[:d:Q138792966|Alice N'Diaye]]'' | [[Madagaskar]] | 2026-03-26 |- | [[:d:Q4737616|Q4737616]] | ''[[:d:Q4737616|Alva Romanus Baptiste]]'' | [[Saint Lucia]] | 2021-08-05 |- | [[:d:Q60499905|Q60499905]] | ''[[:d:Q60499905|Amir Khan Muttaqi]]'' | [[Afganistan]] | 2021-09-07 |- | [[:d:Q28701441|Q28701441]] | [[Andri Sõbiha]] | [[Ukraina]] | 2024-09-05 |- | [[:d:Q480184|Q480184]] | ''[[:d:Q480184|Angus Robertson]]'' | [[Suurbritannia]] | 2021-05-18 |- | [[:d:Q67442310|Q67442310]] | [[Anita Anand]] | [[Kanada]] | 2025-05-13 |- | [[:d:Q137866666|Q137866666]] | [[Anita Orbán]] | [[Ungari]] | 2026-05-13 |- | [[:d:Q440710|Q440710]] | [[Antonio Tajani]] | [[Itaalia]] | 2022-10-22 |- | [[:d:Q31196321|Q31196321]] | [[Ararat Mirzojan]] | [[Armeenia]] | 2021-08-19 |- | [[:d:Q4795290|Q4795290]] | ''[[:d:Q4795290|Arnold Vinick]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2007-01-01 |- | [[:d:Q131522602|Q131522602]] | ''[[:d:Q131522602|Asaad al-Shaibani]]'' | [[Süüria]] | 2024-12-21 |- | [[:d:Q28336737|Q28336737]] | ''[[:d:Q28336737|Ayman al-Ṣafadī]]'' | [[Jordaania]] | 2017-01-15 |- | [[:d:Q93447756|Q93447756]] | ''[[:d:Q93447756|Badr Abdelatty]]'' | [[Egiptus]] | 2024-07-03 |- | [[:d:Q98456849|Q98456849]] | ''[[:d:Q98456849|Badr bin Hamad Al Busaidi]]'' | [[Omaan]] | 2020-08-18 |- | [[:d:Q130680680|Q130680680]] | ''[[:d:Q130680680|Yaou Sangaré Bakary]]'' | [[Niger]] | 2023-08-09 |- | [[:d:Q107670236|Q107670236]] | ''[[:d:Q107670236|Batmunkh Battsetseg]]'' | [[Mongoolia]] | 2021-01-29 |- | [[:d:Q15787318|Q15787318]] | [[Beate Meinl-Reisinger]] | [[Austria]] | 2025-03-03 |- | [[:d:Q58183|Q58183]] | [[Bruno Rodríguez Parrilla]] | [[Kuuba]] | 2009-03-02 |- | [[:d:Q2064061|Q2064061]] | [[Bujar Osmani]] | [[Põhja-Makedoonia]] | 2020-08-30 |- | [[:d:Q30921853|Q30921853]] | ''[[:d:Q30921853|Bùi Thanh Sơn]]'' | | 2021-04-08 |- | [[:d:Q29835763|Q29835763]] | ''[[:d:Q29835763|Carlos Pareja Ríos]]'' | [[Peruu]] | 2026-04-23 |- | [[:d:Q124172768|Q124172768]] | ''[[:d:Q124172768|Celinda Sosa]]'' | [[Boliivia]] | 2023-11-27 |- | [[:d:Q16366137|Q16366137]] | [[Ceyhun Bayramov]] | [[Aserbaidžaan]] | 2020-07-16 |- | [[:d:Q30436217|Q30436217]] | [[Choe Son-hui]] | [[Põhja-Korea]] | 2022-06-11 |- | [[:d:Q22338260|Q22338260]] | ''[[:d:Q22338260|Christine Razanamahasoa]]'' | [[Madagaskar]] | 2025-10-28 |- | [[:d:Q135206029|Q135206029]] | ''[[:d:Q135206029|Corinne Amori Brunet]]'' | [[Benin]] | 2026-05-24 |- | [[:d:Q3020613|Q3020613]] | ''[[:d:Q3020613|Dean Allison]]'' | [[Kanada]] | 2010-03-09 |- | [[:d:Q110515353|Q110515353]] | ''[[:d:Q110515353|Dee-Maxwell Saah Kemaya Sr.]]'' | | 2020-10-12 |- | [[:d:Q16728486|Q16728486]] | ''[[:d:Q16728486|Demeke Mekonnen]]'' | [[Etioopia]] | 2020-11-04 |- | [[:d:Q57738|Q57738]] | [[Denzil Douglas]] | [[Saint Kitts ja Nevis]] | 2022-08-13 |- | [[:d:Q30883975|Q30883975]] | ''[[:d:Q30883975|Dominique Hasler]]'' | [[Liechtenstein]] | 2021-03-25 |- | [[:d:Q111077006|Q111077006]] | ''[[:d:Q111077006|Eduardo Enrique Reina]]'' | [[Honduras]] | 2022-01-27 |- | [[:d:Q19634024|Q19634024]] | ''[[:d:Q19634024|Eli Cohen]]'' | [[Iisrael]] | 2022-12-29 |- | [[:d:Q17382244|Q17382244]] | [[Elina Valtonen]] | [[Soome]] | 2023-06-20 |- | [[:d:Q102101678|Q102101678]] | [[Elmedin Konaković]] | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | 2023-01-25 |- | [[:d:Q28925129|Q28925129]] | ''[[:d:Q28925129|Enrique Manalo]]'' | [[Filipiinid]] | 2022-07-01 |- | [[:d:Q267320|Q267320]] | [[Espen Barth Eide]] | [[Norra]] | 2023-10-16 |- | [[:d:Q72099398|Q72099398]] | ''[[:d:Q72099398|Faisal bin Farhan]]'' | [[Saudi Araabia]] | 2019-10-23 |- | [[:d:Q128310474|Q128310474]] | ''[[:d:Q128310474|Fatime Aldjine Garfa]]'' | [[Tšaad]] | 2024-05-27 |- | [[:d:Q5441615|Q5441615]] | ''[[:d:Q5441615|Fekitamoeloa 'Utoikamanu]]'' | [[Tonga]] | 2021-12-28 |- | [[:d:Q5444326|Q5444326]] | ''[[:d:Q5444326|Ferit Hoxha]]'' | [[Albaania]] | 2026-03-05 |- | [[:d:Q5480967|Q5480967]] | ''[[:d:Q5480967|Francis Fonseca]]'' | [[Belize]] | 2024-01-01 |- | [[:d:Q5867158|Q5867158]] | ''[[:d:Q5867158|Francisco Pérez Mackenna]]'' | [[Tšiili]] | 2026-03-11 |- | [[:d:Q3086904|Q3086904]] | ''[[:d:Q3086904|Fred Mitchell]]'' | | 2021-09-20 |- | [[:d:Q94686789|Q94686789]] | ''[[:d:Q94686789|Frederick Shava]]'' | [[Zimbabwe]] | 2021-02-08 |- | [[:d:Q56704276|Q56704276]] | ''[[:d:Q56704276|Fuad Hussein]]'' | [[Iraak]] | 2020-06-06 |- | [[:d:Q65273038|Q65273038]] | [[Giórgos Gerapetrítis|Georgios Gerapetritis]] | [[Kreeka]] | 2023-06-27 |- | [[:d:Q5550326|Q5550326]] | ''[[:d:Q5550326|Gerardo Werthein]]'' | [[Argentina]] | 2024-10-31 |- | [[:d:Q966349|Q966349]] | ''[[:d:Q966349|Gideon Sa'ar]]'' | [[Iisrael]] | 2024-11-07 |- | [[:d:Q46511044|Q46511044]] | [[Gordan Grlić Radman]] | [[Horvaatia]] | 2019-07-22 |- | [[:d:Q113581829|Q113581829]] | ''[[:d:Q113581829|Gustav Aitaro]]'' | | 2021-09-03 |- | [[:d:Q6087480|Q6087480]] | [[Hakan Fidan]] | [[Türgi]] | 2023-06-03<br/>2023-06-05 |- | [[:d:Q57327|Q57327]] | [[Hassanal Bolkiah]] | [[Brunei]] | 2022-06-07 |- | [[:d:Q99522589|Q99522589]] | ''[[:d:Q99522589|Hugh Todd]]'' | [[Guyana]] | 2020-08-05 |- | [[:d:Q567780|Q567780]] | ''[[:d:Q567780|Høgni Hoydal]]'' | [[Taani Kuningriik]] | 2022-12-22 |- | [[:d:Q38220741|Q38220741]] | [[Ian Borg]] | [[Malta]] | 2022-03-30 |- | [[:d:Q111487495|Q111487495]] | [[Ilia Dartšiašvili]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | 2022-04-04 |- | [[:d:Q1346843|Q1346843]] | ''[[:d:Q1346843|Imma Tor Faus]]'' | [[Andorra]] | 2023-05-17 |- | [[:d:Q18043980|Q18043980]] | ''[[:d:Q18043980|Inal Ardzinba]]'' | [[Venemaa]] | 2021-11-18 |- | [[:d:Q1673628|Q1673628]] | ''[[:d:Q1673628|Isabelle Berro-Amadeï]]'' | [[Monaco]] | 2022-01-17 |- | [[:d:Q3155254|Q3155254]] | ''[[:d:Q3155254|Ishaq Dar]]'' | [[Pakistan]] | 2024-03-11 |- | [[:d:Q487304|Q487304]] | [[Yisra'el Kats|Israel Katz]] | [[Iisrael]] | 2023-01-01 |- | [[:d:Q1083734|Q1083734]] | [[Jaume Duch]] | [[Hispaania]] | 2024-08-12 |- | [[:d:Q113531338|Q113531338]] | ''[[:d:Q113531338|Jean Victor Généus]]'' | [[Haiti]] | 2021-11-24 |- | [[:d:Q15046890|Q15046890]] | ''[[:d:Q15046890|Jean-Claude Gakosso]]'' | [[Kongo Vabariik]] | 2015-08-10 |- | [[:d:Q30339198|Q30339198]] | [[Jean-Noël Barrot]] | [[Prantsusmaa]] | 2024-09-21 |- | [[:d:Q111744930|Q111744930]] | ''[[:d:Q111744930|Jeenbek Kulubaev]]'' | [[Kõrgõzstan]] | 2022-04-22 |- | [[:d:Q6176542|Q6176542]] | ''[[:d:Q6176542|Jeje Odongo]]'' | [[Uganda]] | 2021-06-21 |- | [[:d:Q1696501|Q1696501]] | [[Johann Wadephul]] | [[Saksamaa]] | 2025-05-06 |- | [[:d:Q923245|Q923245]] | ''[[:d:Q923245|Jonathan Le Tocq]]'' | [[Guernsey]] | 2016-05-05 |- | [[:d:Q113555132|Q113555132]] | ''[[:d:Q113555132|Joseph Andall]]'' | | 2022-07-01 |- | [[:d:Q64595113|Q64595113]] | [[José Manuel Albares]] | [[Hispaania]] | 2021-07-12 |- | [[:d:Q357538|Q357538]] | ''[[:d:Q357538|Juan Ramón de la Fuente]]'' | [[Mehhiko]] | 2024-10-01 |- | [[:d:Q637471|Q637471]] | [[Juraj Blanár]] | [[Slovakkia]] | 2023-10-25 |- | [[:d:Q11869065|Q11869065]] | [[Kaja Kallas]] | [[Eesti]] | 2024-12-01 |- | [[:d:Q28225536|Q28225536]] | ''[[:d:Q28225536|Kamina Johnson-Smith]]'' | [[Jamaica]] | 2016-03-07 |- | [[:d:Q114703377|Q114703377]] | ''[[:d:Q114703377|Karamoko Jean-Marie Traoré]]'' | [[Burkina Faso]] | 2023-12-17 |- | [[:d:Q115263405|Q115263405]] | ''[[:d:Q115263405|Keisal Peters]]'' | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | 2022-08-16 |- | [[:d:Q107718267|Q107718267]] | ''[[:d:Q107718267|Kerrie D. Symmonds]]'' | | 2022-10-26 |- | [[:d:Q101054208|Q101054208]] | ''[[:d:Q101054208|Kitlang Kabua]]'' | [[Marshalli Saared]] | 2022-06-07 |- | [[:d:Q117084293|Q117084293]] | [[Konstantínos Kómpos]] | [[Küpros]] | 2023-03-01 |- | [[:d:Q131302504|Q131302504]] | [[Kęstutis Budrys]] | [[Leedu]] | 2024-12-12 |- | [[:d:Q182397|Q182397]] | [[Lars Løkke Rasmussen]] | [[Taani Kuningriik]] | 2022-12-15 |- | [[:d:Q16654676|Q16654676]] | ''[[:d:Q16654676|Lejeune Mbella Mbella]]'' | [[Kamerun]] | 2015-10-02 |- | [[:d:Q115101233|Q115101233]] | ''[[:d:Q115101233|Lejone Mpotjoane]]'' | | 2022-11-04 |- | [[:d:Q110210167|Q110210167]] | ''[[:d:Q110210167|Lemogang Kwape]]'' | [[Botswana]] | 2020-08-26 |- | [[:d:Q6550004|Q6550004]] | ''[[:d:Q6550004|Lin Chia-lung]]'' | [[Taiwan]] | 2024-05-20 |- | [[:d:Q15998324|Q15998324]] | [[Luca Beccari]] | [[San Marino]] | 2020-01-07 |- | [[:d:Q48326359|Q48326359]] | ''[[:d:Q48326359|Maksim Ryžankow]]'' | | 2024-06-27 |- | [[:d:Q1888110|Q1888110]] | ''[[:d:Q1888110|Mamadou Tangara]]'' | [[Gambia]] | 2018-06-29 |- | [[:d:Q114320451|Q114320451]] | ''[[:d:Q114320451|Manuel José Gonçalves]]'' | [[Mosambiik]] | 2020-10-19 |- | [[:d:Q324546|Q324546]] | [[Marco Rubio]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2025-01-20 |- | [[:d:Q11716283|Q11716283]] | [[Margus Tsahkna]] | [[Eesti]] | 2023-04-17 |- | [[:d:Q18202362|Q18202362]] | [[Maria Malmer Stenergard]] | [[Rootsi]] | 2024-09-10 |- | [[:d:Q111904379|Q111904379]] | ''[[:d:Q111904379|Maria Manuela Lucas]]'' | [[Mosambiik]] | 2017-12-21 |- | [[:d:Q137669438|Q137669438]] | ''[[:d:Q137669438|Marie-Édith Tassyla-Ye-Doumbeneny]]'' | [[Gabon]] | 2026-01-01 |- | [[:d:Q110684398|Q110684398]] | ''[[:d:Q110684398|Mario Búcaro]]'' | [[Guatemala]] | 2022-02-01 |- | [[:d:Q125726173|Q125726173]] | ''[[:d:Q125726173|Maris Sangiampongsa]]'' | [[Tai]] | 2024-04-30 |- | [[:d:Q114410530|Q114410530]] | ''[[:d:Q114410530|Martine Biron]]'' | [[Kanada]] | 2022-10-20 |- | [[:d:Q18708068|Q18708068]] | ''[[:d:Q18708068|Mauro Vieira]]'' | [[Brasiilia]] | 2023-01-01 |- | [[:d:Q3302670|Q3302670]] | [[Maxime Prévot]] | [[Belgia]] | 2025-02-03 |- | [[:d:Q66724494|Q66724494]] | [[Mihai Popșoi]] | [[Moldova]] | 2025-11-01 |- | [[:d:Q735036|Q735036]] | ''[[:d:Q735036|Mohamed Hassanein Heikal]]'' | [[Egiptus]] | 1970-01-01 |- | [[:d:Q26794363|Q26794363]] | ''[[:d:Q26794363|Mohamed Ould Salek]]'' | [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik]] | 1998-01-01 |- | [[:d:Q114107123|Q114107123]] | ''[[:d:Q114107123|Mohamed Salem Ould Merzoug]]'' | [[Mauritaania]] | 2022-03-29 |- | [[:d:Q23020336|Q23020336]] | ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]'' | [[Katar]] | 2016-01-27 |- | [[:d:Q109252098|Q109252098]] | ''[[:d:Q109252098|Mory Sandan Kouyaté]]'' | [[Guinea]] | 2021-10-25 |- | [[:d:Q66648657|Q66648657]] | ''[[:d:Q66648657|Murat Nurtleu]]'' | [[Kasahstan]] | 2023-04-03 |- | [[:d:Q15054353|Q15054353]] | ''[[:d:Q15054353|Mélanie Joly]]'' | [[Kanada]] | 2021-10-26 |- | [[:d:Q11043304|Q11043304]] | [[Naledi Pandor]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | 2019-05-30 |- | [[:d:Q6963035|Q6963035]] | ''[[:d:Q6963035|Nancy Tembo]]'' | [[Malawi]] | 2022-01-28 |- | [[:d:Q26036628|Q26036628]] | ''[[:d:Q26036628|Nasser Bourita]]'' | [[Maroko]] | 2017-04-05 |- | [[:d:Q527020|Q527020]] | ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'' | [[Namiibia]] | 2012-12-04 |- | [[:d:Q109637823|Q109637823]] | ''[[:d:Q109637823|Norzin Dolma]]'' | | 2021-11-10 |- | [[:d:Q104630859|Q104630859]] | [[Oana Țoiu]] | [[Rumeenia]] | 2025-06-23 |- | [[:d:Q110659991|Q110659991]] | ''[[:d:Q110659991|Omar J. Marrero]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2021-07-12 |- | [[:d:Q58163|Q58163]] | ''[[:d:Q58163|Osman Saleh Mohammed]]'' | [[Eritrea]] | 2007-04-18 |- | [[:d:Q8442|Q8442]] | [[Otto von Bismarck]] | [[Preisi kuningriik]]<br/>[[Saksa Riik]] | 1862-10-08 |- | [[:d:Q16090188|Q16090188]] | ''[[:d:Q16090188|Park Jin]]'' | [[Lõuna-Korea]] | 2022-05-12 |- | [[:d:Q20172097|Q20172097]] | ''[[:d:Q20172097|Paul Chet Greene]]'' | | 2018-03-22 |- | [[:d:Q2059716|Q2059716]] | ''[[:d:Q2059716|Paul Gallagher]]'' | [[Suurbritannia]] | 2014-11-08 |- | [[:d:Q115570137|Q115570137]] | ''[[:d:Q115570137|Paula Fernández Viaña]]'' | [[Hispaania]] | 2019-07-08 |- | [[:d:Q10346767|Q10346767]] | [[Paulo Rangel]] | [[Portugal]] | 2024-04-02 |- | [[:d:Q317485|Q317485]] | [[Pekka Haavisto]] | [[Soome]] | 2019-12-10 |- | [[:d:Q456759|Q456759]] | [[Penny Wong]] | [[Austraalia]] | 2022-05-23 |- | [[:d:Q120007169|Q120007169]] | [[Petr Macinka]] | [[Tšehhi]] | 2025-12-15 |- | [[:d:Q3379061|Q3379061]] | ''[[:d:Q3379061|Philip Ozouf Jr.]]'' | [[Suurbritannia]] | 2022-07-12 |- | [[:d:Q114515141|Q114515141]] | ''[[:d:Q114515141|Pholile Dlamini]]'' | [[Svaasimaa|Eswatini]] | 2023-11-13 |- | [[:d:Q58085|Q58085]] | [[Radosław Sikorski]] | [[Poola]]<br/>[[Suurbritannia]] | 2023-12-13 |- | [[:d:Q113956708|Q113956708]] | ''[[:d:Q113956708|Rastislav Káčer]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | 2022-09-13 |- | [[:d:Q58141|Q58141]] | ''[[:d:Q58141|Raşit Meredow]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Türkmenistan]] | 2001-07-07 |- | [[:d:Q27756289|Q27756289]] | ''[[:d:Q27756289|Robert Dussey]]'' | [[Togo]] | 2015-06-28 |- | [[:d:Q98222557|Q98222557]] | ''[[:d:Q98222557|Roberto Álvarez Gil]]'' | [[Dominikaani Vabariik]] | 2020-08-16 |- | [[:d:Q135426583|Q135426583]] | ''[[:d:Q135426583|Rosa Yolanda Villavicencio]]'' | [[Colombia]]<br/>[[Hispaania]] | 2025-07-09 |- | [[:d:Q7378692|Q7378692]] | ''[[:d:Q7378692|Rui Alberto de Figueiredo Soares]]'' | [[Roheneemesaared]] | 2021-01-15 |- | [[:d:Q101693636|Q101693636]] | ''[[:d:Q101693636|Salem Abdullah Al-Jaber Al-Sabah]]'' | [[Kuveit]] | 2022-10-16 |- | [[:d:Q25999464|Q25999464]] | [[Saleumxay Kommasith]] | [[Laos]] | 2016-04-20 |- | [[:d:Q21062553|Q21062553]] | ''[[:d:Q21062553|Samuel Okudzeto Ablakwa]]'' | [[Ghana]] | 2025-01-07 |- | [[:d:Q58217|Q58217]] | [[Sergei Lavrov]] | [[Venemaa]] | 2004-03-09 |- | [[:d:Q33106395|Q33106395]] | ''[[:d:Q33106395|Sihasak Phuangketkeow]]'' | [[Tai]] | 2025-09-19 |- | [[:d:Q55098190|Q55098190]] | ''[[:d:Q55098190|Simeón Oyono]]'' | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | 2018-02-06 |- | [[:d:Q7518922|Q7518922]] | [[Simon Harris]] | [[Iirimaa]] | 2025-01-23 |- | [[:d:Q67199457|Q67199457]] | [[Simon Kofe]] | [[Tuvalu]] | 2019-09-20 |- | [[:d:Q12000640|Q12000640]] | ''[[:d:Q12000640|Sirið Stenberg]]'' | [[Taani Kuningriik]] | 2025-03-10 |- | [[:d:Q18198123|Q18198123]] | ''[[:d:Q18198123|Sirodjidin Aslov]]'' | [[Tadžikistan]] | 2013-11-29 |- | [[:d:Q981549|Q981549]] | ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]'' | [[Fidži]] | 2022-12-24 |- | [[:d:Q16186720|Q16186720]] | [[Subrahmanyam Jaishankar]] | [[India]] | 2019-05-30 |- | [[:d:Q101110528|Q101110528]] | ''[[:d:Q101110528|Sylvestre Radegonde]]'' | [[Seišellid]] | 2020-11-03 |- | [[:d:Q60680031|Q60680031]] | ''[[:d:Q60680031|Sylvie Baïpo-Temon]]'' | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | 2018-12-14 |- | [[:d:Q7409268|Q7409268]] | [[Sāmiḩ Shukrī]] | [[Egiptus]] | 2014-06-17 |- | [[:d:Q1654639|Q1654639]] | [[Takeshi Iwaya]] | [[Jaapan]] | 2024-11-11 |- | [[:d:Q462744|Q462744]] | [[Tanja Fajon]] | [[Sloveenia]] | 2022-06-01 |- | [[:d:Q100575931|Q100575931]] | ''[[:d:Q100575931|Tete António]]'' | [[Angola]] | 2020-10-01 |- | [[:d:Q127603210|Q127603210]] | ''[[:d:Q127603210|Therese Wamba Wagner]]'' | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | 2024-06-18 |- | [[:d:Q127687218|Q127687218]] | ''[[:d:Q127687218|Thérèse Kayikwamba Wagner]]'' | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | 2024-06-13 |- | [[:d:Q64399772|Q64399772]] | [[Tom Berendsen]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | 2026-02-23 |- | [[:d:Q125191691|Q125191691]] | ''[[:d:Q125191691|Varsen Aghabekian]]'' | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | 2025-06-23 |- | [[:d:Q91044146|Q91044146]] | ''[[:d:Q91044146|Velislava N Petrova]]'' | [[Bulgaaria]] | 2026-05-08 |- | [[:d:Q6722501|Q6722501]] | ''[[:d:Q6722501|Verónica Macamo]]'' | [[Mosambiik]] | 2020-01-17 |- | [[:d:Q40155410|Q40155410]] | ''[[:d:Q40155410|Vincent Biruta]]'' | [[Rwanda]] | 2019-11-04 |- | [[:d:Q21099092|Q21099092]] | ''[[:d:Q21099092|Vitaly Ignatiev]]'' | [[Transnistria]]<br/>[[Ukraina]] | 2016-08-31 |- | [[:d:Q7937671|Q7937671]] | ''[[:d:Q7937671|Vivian Balakrishnan]]'' | [[Singapur]] | 2015-10-01 |- | [[:d:Q55808436|Q55808436]] | [[Vivian Motzfeldt]] | [[Taani Kuningriik]] | 2025-03-28 |- | [[:d:Q701801|Q701801]] | [[Wang Yi]] | [[Hiina]] | 2023-07-25 |- | [[:d:Q125354504|Q125354504]] | ''[[:d:Q125354504|Yassine Fall]]'' | [[Senegal]] | 2024-04-05 |- | [[:d:Q132189881|Q132189881]] | ''[[:d:Q132189881|Youssef Rajji]]'' | [[Liibanon]] | 2025-02-08 |- | [[:d:Q65088520|Q65088520]] | ''[[:d:Q65088520|Yusuf Tuggar]]'' | [[Nigeeria]] | 2023-08-21 |- | [[:d:Q291057|Q291057]] | [[Yvette Cooper]] | [[Suurbritannia]] | 2025-09-05 |- | [[:d:Q12176661|Q12176661]] | ''[[:d:Q12176661|Yván Gil Pinto]]'' | [[Venezuela]] | 2023-01-06 |- | [[:d:Q276275|Q276275]] | [[Yōko Kamikawa]] | [[Jaapan]] | 2023-09-13 |- | [[:d:Q17985658|Q17985658]] | ''[[:d:Q17985658|Zin Mar Aung]]'' | [[Myanmar]] | 2021-04-16 |- | [[:d:Q28734624|Q28734624]] | [[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] | [[Island]] | 2024-04-09 |} {{Wikidata loendi lõpp}} q4imo8wwc1cbrox6a6ocznnylps3kzg 0 566708 7160838 6285096 2026-05-25T15:25:05Z Velirand 67997 7160838 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Skępe | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Skępe | pilt = Kościół_i_klasztor_pw._Zwiastowania_NMP_w_Skępem.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Skępe_COA.svg | vapi_link = [[Skępe vapp]] | pindala = | elanikke = 3379 (01.01.2025) | asendikaart = Poola }} '''Skępe''' on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lipno maakond|Lipno maakonnas]], [[Skępe vald|Skępe valla]] halduskeskus. Skępe asub [[Toruń]]i kesklinnast umbes 54 km idakagus. Skępe sai linnaõigused [[1445]]. aastal, kuid kaotas need [[1870]]. aastal. Tagasi sai Skępe linnaõigused [[1997]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Alates [[1807]]. aastast oli Skępe [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. [[Neljas Poola jagamine|Neljas Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1815]]. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaa]]ga [[reaalunioon]]is olnud Poola Kuningriigi (nn. [[Kongressi-Poola]]) koosseisu.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Skepe;3975877.html Skępe] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Kościół Miłosierdzia Bożego w Skępem.jpg Zajazd Pod Kasztanami w Skępem1 N. Chylińska.JPG Poland. Skępe 016.JPG Poland. Skępe 014.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] mluz69h79jlq9zaedk0isywfsja9ep0 0 566774 7160839 6766537 2026-05-25T15:26:10Z Velirand 67997 7160839 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wąbrzeźno | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wąbrzeźno | pilt = Wabrzezno_church.jpg | pildiallkiri = Kirik Wąbrzeźnos | lipp = POL Wąbrzeźno flag.svg | lipu_link = [[Wąbrzeźno lipp]] | vapp = POL Wąbrzeźno COA.svg | vapi_link = [[Wąbrzeźno vapp]] | pindala = | elanikke = 12 755 (31.12.2024) | asendikaart = Poola }} '''Wąbrzeźno''' ([[saksa keel]]es ''Briesen'', varem ka ''Friedeck'') on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Wąbrzeźno maakond|Wąbrzeźno maakonna]] halduskeskus. Wąbrzeźno asub [[Bydgoszcz]]ist umbes 65 km idakirdes. Wąbrzeźnot on esmamainitud [[1246]]. aastal, linnaõigused sai enne [[1414]]. aastat. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1920]]. aastal läks linn Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Wabrzezno;3994381.html Wąbrzeźno] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Na Placu Jana Pawła II - panoramio (1).jpg Ulica 1 Maja - panoramio (1).jpg Wabrzezno market square.JPG Gmach sądu w Wąbrzeźnie.JPG Wabrzezno dom Walthera Nernsta.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 3nbbsh3pb398q3efvgnuhbgemb0vblc 0 567028 7160809 6729463 2026-05-25T14:50:50Z Velirand 67997 7160809 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ciechocinek | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Ciechocinek | pilt = Ciechocinek Kościół katolicki MZW 2013 437.jpg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Apostlite Peetri ja Pauli kirik | lipp = POL_Ciechocinek_flag.svg | lipu_link = [[Ciechocineki lipp]] | vapp = POL_Ciechocinek_COA.svg | vapi_link = [[Ciechocineki vapp]] | pindala = | elanikke = 10 018 (31.12.2024) | asendikaart = Poola }} '''Ciechocinek''' on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]]. Ciechocinek asub [[Visla]] vasakul kaldal, [[Toruń]]i kesklinnast umbes 20 km kagus. Praeguse Ciechocineki kohal asus alates [[9. sajand]]ist Słoński nime kandev asula ja linnus. Słońsk hävis üleujutuse tagajärjel [[13. sajand]]il. Ciechocinekit on esmamainitud [[1379]]. aastal, linnaõigused sai [[1916]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20210826041231/https://sztetl.org.pl/en/towns/c/288-ciechocinek/96-local-history/68382-local-history Ciechocinek. Local history] Virtual shtetl</ref> ==Galerii== <gallery> The_public_garden_in_Ciechocinek.JPG Ciechocinek Villa Ormuz 01.JPG Ciechocinek_2012.JPG 6 Ciechocinek 12.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] qrwzza1bm8878lj18xfr5ajmko5qf40 0 567076 7160815 6880218 2026-05-25T14:57:11Z Velirand 67997 7160815 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kruszwica | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Kruszwica | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Kruschwitz | pilt = Rynek_kca.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Kruszwica_COA.svg | vapi_link = [[Kruszwica vapp]] | pindala = | elanikke = 8987 (01.01.2025) | asendikaart = Poola }} '''Kruszwica''' ([[saksa keel]]es ''Kruschwitz'') on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]], [[Kruszwica vald|Kruszwica valla]] haldueskeskus. Kruszwica asub [[Noteć]]i jõe ääres, [[Inowrocław]]i kesklinnast umbes 15 km lõunas. Kruszwica sai linnaõigused enne [[1303]]. aastat. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tagajärjel läks [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Tagasi Poola koosseisu läks linn [[1919]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Kruszwica;3927843.html Kruszwica] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Mysia-Wieza-9451.jpg Colegiate church, Kruszwica.JPG PL Kruszwica Rynek.JPG Kruszwica z Mysiej Wiezy.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] ejqiq3bz12ywszis54bkac54lezye6l 0 567125 7160814 6285074 2026-05-25T14:55:44Z Velirand 67997 7160814 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Janikowo | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Janikowo | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Amsee | pilt = Urządmiejskijanikowo.jpg | pildiallkiri = Janikowo linnavalitsuse hoone | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Janikowo_COA.svg | vapi_link = [[Janikowo vapp]] | pindala = | elanikke = 8041 (01.01.2025) | asendikaart = Poola }} '''Janikowo''' ([[saksa keel]]es ''Amsee'') on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]], [[Janikowo vald|Janikowo valla]] halduskeskus. Janikowo asub [[Inowrocław]]ist umbes 12&nbsp;km lääneedelas. Janikowot on esmamainitud [[1526]]. aastal, linnaõigused sai [[1962]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Janikowo;3916781.html Janikowo] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Orzel janikowo.JPG Janikowo church.jpg Janikowo pałac.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] cogbh7i9ejv17agr6mbp1bev4k2p3lf 0 567126 7160802 6931013 2026-05-25T14:46:36Z Velirand 67997 7160802 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Barcin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Barcin | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Bartschin | pilt = Barcin z drona - Rynek.jpg | pildiallkiri = | lipp = POL_Barcin_flag.svg | lipu_link = [[Barcini lipp]] | vapp = POL_Barcin_COA.svg | vapi_link = [[Barcini vapp]] | pindala = | elanikke = 6824 (01.01.2025) | asendikaart = Poola }} '''Barcin''' ([[saksa keel]]es ''Bartschin'', [[1943]]–[[1945]] ''Bartelstädt'') on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]], [[Barcini vald|Barcini valla]] halduskeskus. Barcin asub [[Noteć]]i jõe ääres, [[Bydgoszcz]]ist 29 km lõunas ja [[Inowrocław]]ist 23 km lääneloodes. Barcinit on esmamainitud [[13. sajand]]i alguses, linnaõigused sai [[1541]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Barcin;3874363.html Barcin] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Barcin church.jpg Barcin_market_square5.jpg Barcin - ulica 4 Stycznia - panoramio.jpg Barcin - zabudowania u podnórza wzgórza św. Wojciecha. - panoramio.jpg Barcin_z_dron_-_Urząd_Miejski_i_Basen.jpg Barcin_school.jpg|Koolihoone Barcinis </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 9sza72yq5bcdt0g816esd2ews6e87re 0 567215 7161094 6509247 2026-05-26T00:14:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161094 wikitext text/x-wiki [[File:Constantine arch datation en.svg|thumb|Constantinuse võidukaare ''spolia''-ehisdetailide dateeringud keisrite järgi]] [[File:SiracusaCathedral-pjt3.jpg|thumb|Neli antiikset [[dooria sammas]]t [[Sürakuusa katedraal]]i seinas]] [[File:THES-Heptapyrgion spolia.jpg|thumb|[[Osmanite riik|Osmanite]] ülesehitatud [[Heptapyrgioni kindlus]]e seintesse müüritud antiiksed ehitusdetailid]] [[File:Germania occidentale, croce detta di lotario, 1000 ca, con base tardogotica (XV secolo) 01.jpg|thumb|[[Lothari rist]]. [[Karolingide kunst|Karolingide-aegne kullassepatöö]] antiikse kameega (keiser [[Augustus]] kotkaskeptriga) keskel. Tehtud 1000. aasta paiku, hilisgooti (15. sajand) alusel]] '''''Spolia''''' (mitmus [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''spolium'' 'sõjasaak') tähendab ehituskomponente, mida taaskasutati uutes ehitistes<ref>[https://www.petersommer.com/blog/archaeology-history/spolia H. Hall. Spolia - Recycling the Past. 2013]</ref>. ''Spolia'' kasutamine on tuntud alates [[Hilisantiikaeg|hilisantiigist]], sageli transporditi detaile selleks pikkade vahemaade taha<ref>L. Pihu. Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal. Magistritöö. Tallinn, 2016</ref>. Hilisantiikset ''spolia'' kasutust on sageli põhjendatud hilisantiigi majandusliku surutisega ja sobiva ehitusmaterjali puudusega. Lisaks praktilisusele materjali taaskasutuse mõttes kannab ''spolia'' kasutus sageli ka sümboolset tähendust – hoone osad, mis võetakse endisest hoonest, kannavad [[traditsioon]]i ja võivad olla isegi otsekui koha pühadust kandvad [[reliikvia]]d, eriti kui nad on stilistiliselt väga erinevad võrreldes uusehitisega. Teisalt võib lihtkivina seina müüritud kunagine ehitusdetail kujutada sümboolselt eelneva kultuuri üle võidu saavutamist. == Mõiste ajalugu == Väljend on pärit [[Vana-Rooma]] [[Militaarajalugu|militaarajaloost]], ''spolia opima'' tähendas varustust, mille Rooma väepealik oma käega võttis kahevõitluses võidetud vastaselt ja see arvati äravõetud [[standart]]ide ja [[sõjalaev]]ade [[vöör]]ide kõrval väärtuslikemate [[trofee]]de hulka. Ehitusdetailide kohta arhitektuuris kasutati sõna ''spolia'' esmakordselt [[Renessanss|renessansiajal]]. Firenze kanoonik Francesco Albertini teatab 1510. aastal koostatud Rooma kirjelduses, et [[Rooma Peetri kirik]]u [[Sixtus IV]] kabeli [[porfüür]]sambad on ''spolia'' [[Diocletianuse termid]]est. [[Raffael]]i 1519. aastal kirjutatud kirjas [[Leo X]]-le on juttu [[Constantinuse võidukaar]]e ''spolia''<nowiki>'</nowiki>test<ref>[https://www.jstor.org/stable/1558268?seq=1#page_scan_tab_contents D. Kinney. Roman Architectural Spolia. - Proceedings of the American Philosophical Society, Vol. 145, No. 2 (Jun., 2001), pp. 138-161]</ref>, kusjuures seesama võidukaar on ära nimetatud ka enamikus tänapäevastes uurimustes ''spolia'' kohta. Mõistet kasutas ka [[Giorgio Vasari]] oma teoses "Le vite dei più eccellenti architetti, pittori et scultori italiani" sageli ja iseenesestmõistetavana ja sealt on see jõudnud ka 21. sajandi kunstilukku. == Näiteid == === Arhitektuur === [[Rooma]]s 4. sajandil ehitatud neljasuunaline [[Januse võidukaar]] ([[itaalia keel]]es ''Arco di Giano Quadrifronte'') on ehitatud taaskasutatud tellistest ja kaetud marmorplaatidega<ref>http://www.romeartlover.it/Vasi55.htm#Arch_of_Janus</ref>, mis olid, samuti tänaseks kadunud skulptuurid ja sambad, võetud varasematelt ehitistelt<ref>{{Netiviide |url=https://www.wmf.org/project/arch-janus |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-24 |arhiivimisaeg=2017-03-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170316151504/https://www.wmf.org/project/arch-janus |url-olek=ei tööta }}</ref>. 315. aastal pühitsetud [[Constantinuse võidukaar]], Rooma suurim ja [[triumfikaar]]test hiliseima ehitusajaga, kujutab endast [[kollaaž]]i varasemate keiserlike ehitiste osadest. Selle ehisdetailid pärinevad keisrite [[Traianus]]e (98–117), [[Hadrianus]]e (117–138) ja [[Marcus Aurelius]]e (161–180) aegsetelt ehitistelt, mida on täiendatud 4. sajandil loodud reljeefidega ja skulptuuridega. Juba renessansiajal märgati erinevusi ehisdetailide kunstilise töötluse tasemes ning Raffael märgib 4. sajandil loodu primitiivsuse ja lohakuse halvustavalt ära oma kirjas paavstile. Vanas 4. sajandil ehitatud [[Püha Peetruse basiilika]]s oli viis [[lööv]]i, mille [[arkaad]]ide sambad, igas arkaadis 21 sammast, võeti varasematelt Rooma ehitistelt<ref>[https://www.academia.edu/10931008/Spolia_in_the_fourth-century_basilica L. Bosman. Spolia in the fourth-century basilica Old Saint Peter’s, Rome. Cambridge University Press, 2013]</ref>. Ka altariruumi ees seisnud nn [[Saalomoni sammas|Saalomoni sambad]], mis [[Constantinus Suur]] pärimuse järgi kirikule oli kinkinud, on ''spolia'', võetud suure tõenäosusega mõnelt [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] idaaladel asunud vanemalt ehitiselt. [[Ateena]]s asuva, [[Eileithyia]] templi kohale ehitatud [[Panagia Gorgoepikoos]]e välismüürid on üleni kaunistatud varasematelt hoonetelt võetud kivireljeefidega<ref>[https://www.academia.edu/2971890/Making_Sense_of_the_Spolia_in_the_Little_Metropolis_in_Athens B. Kiilerich. Making Sense of the Spolia in the Little Metropolis in Athens. - Arte medievale 4, 2005, lk 95-114, 2005]</ref>. {{Pooleli|kuu=september|aasta=2019}} === Muud kunstiliigid === Varakeskaegses kullassepatöös kasutati ehete või liturgiliste objektide kaunistamiseks vääriskividena sageli antiikseid gemme, omistamata tähendust nende algsele sisule ja ikonograafiale. <gallery> Cluny - Mero - Fibule Polylobée - VIIe siècle- Or Agathe-Onyx grenat verre &amp; camée antique.jpg|7. sajandi [[ketassõlg]] 4. sajandist pärit tundmatut keisrit kujutava gemmiga Basle Munster treasury Golden figure of King David 1882-80-a HMB c4180.jpg|Baseli kiriku varakambris asuv Taavetit kujutav kuldkuju antiikse gemmiga, u 1280–1320. P1010016 Bursenreliquiar.JPG|Väärismetallist ja kahe antiikse gemmiga kaunistatud kukkur-[[relikviaar]] [[Engeri kirik]]us </gallery> == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Arhitektuur]] p3zlxqe7k4m4v8euk1l1zxnf316b65m 0 567466 7160836 7159879 2026-05-25T15:24:20Z Velirand 67997 7160836 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Radzyń Chełmiński | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Radzyń Chełmiński | pilt = 601794_Radzyń_Chełmiński_zamek-widok_z_wieży_na_miasto_02.JPG | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Radzyń_Chełmiński_COA.svg | vapi_link = [[Radzyń Chełmiński vapp]] | pindala = | elanikke = 1763 (01.01.2025) | asendikaart = Poola }} '''Radzyń Chełmiński''' ([[saksa keel]]es ''Rehden'') on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]], [[Radzyń Chełmiński vald|Radzyń Chełmiński valla]] halduskeskus. Radzyń Chełmiński asub [[Grudziądz]]ist 17 km kagus. Asulat on esmamainitud [[1025]]. aastal, linnaõigused sai [[1234]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20200702211956/https://kujawsko-pomorskie.travel/pl/content/radzyn-chelminski Radzyn Chelminski] Biuro Kujawsko-Pomorskiej Organizacji Turystycznej</ref> [[1466]]. aastal läks linn [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] koosseisu. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Tagasi Poolale läks linn [[1920]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Radzyn-Chelminski;3965657.html Radzyń Chełmiński] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Radzyń Chełmiński, kościół św. Anny.jpg Radzyń Chełmiński Towarzystwa Jaszczurczego 21.JPG Radzyń Chełmiński Towarzystwa Jaszczurczego 27 (1).JPG Zamek - Radzyn Chelminski 002.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] ho7idbpmmb0skbft9nouuc36ip7la4w 0 567485 7160833 6729476 2026-05-25T15:21:29Z Velirand 67997 7160833 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nieszawa | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Nieszawa | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Nessau | pilt = Nieszawa_Ratusz.jpg | pildiallkiri = Nieszawa raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Nieszawa_COA.svg | vapi_link = [[Nieszawa vapp]] | pindala = | elanikke = 1747 (01.01.2025) | asendikaart = Poola }} '''Nieszawa''' ([[saksa keel]]es ''Nessau'') on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]]. Nieszawa asub [[Visla]] vasakul kaldal, [[Toruń]]ist umbes 28 km kagus ja [[Włocławek]]ist ligikaudu 24 km põhjaloodes. Nieszawa sai linnaõigused [[1431]]. aastal ja teist korda [[1460]]. aastal. [[16. sajand]]il oli Nieszawa oluline kaubanduskeskus, alates [[17. sajand]]i teisest poolest linna tähtsus vähenes. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks Nieszawa [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Aastatel [[1807]]–[[1815]] oli linn [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. [[19. sajand]]i teisel poolele Nieszawa majandus elavnes, raudteeühenduse sai linn [[1862]]. aastal. [[1919]]. aastal läks Nieszawa tagasi Poolale.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Nieszawa;3947536.html Nieszawa] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Nieszawa kosciol sw Jadwigi 2.jpg Nieszawa Mickiewicza 18.JPG Nieszawa muzeum Noakowskiego.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] cvt5qst8ak2ls4k6it976p3a6n36qk5 0 567488 7160778 7075660 2026-05-25T14:30:05Z Smörre 9750 7160778 wikitext text/x-wiki '''Anna Sergejeva''' (sündinud [[13. jaanuar]]il [[1986]] [[Kiiev]]is) on [[Eesti]] näitleja. Ta on lõpetanud [[Tallinna Läänemere Gümnaasium]]i<ref>https://kroonika.delfi.ee/artikkel/91755691/habist-hallide-juusteni-onne-13-naitleja-anna-sergejeva-raskest-teekonnast-superstaariks?</ref> ja [[Karpenko-Karõi nimeline Kiievi Riiklik Teatri, Kino ja Televisiooni Ülikool|Karpenko-Karõi nimelise Kiievi Riikliku Teatri, Kino ja Televisiooni Ülikooli]] ([[Nikolai Ruškovski]] kursuse). Ta on aastast [[2015]] [[Südalinna Teater|Tallinna Südalinna Teatri]] trupi näitleja. ==Rolle== *2017 "IMPOSTRIX sündroom" [[William Shakespeare]]'i, [[Lev Tolstoi]], [[Jean Anouilh]]', [[Bernard Shaw]]' teoste ainetel, lavastaja [[Tatjana Kosmõnina]] (Jeanne d'Arc) {{Pooleli|kuu=september|aasta=2019}} ==Isiklikku== Ta on olnud abielus näitleja [[Viktor Marvin]]iga. ==Filmograafia== *2019 [[Õnne 13|"Õnne 13"]], 27. hooaeg (Maria III) *2018 [[Seltsimees laps|"Seltsimees laps"]] (Galina) *2015 [[Kättemaksukontor|"Kättemaksukontor"]] (Emma, uurija Alina Tepko) *2021 "Eesti matus" (Irina) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://veneteater.ee/et/people/person/anna-sergeeva.html Anna Sergejeva Vene Teatri kodulehel (eesti keeles)] *[https://menu.err.ee/985539/galerii-onne-13-toob-laupaeval-eetrisse-uue-tegelase ""Õnne 13" toob laupäeval eetrisse uue tegelase". ERR.ee, 26. september 2019] *[https://zavodshop.com.ua/viewnews/282/anna_sergeeva_viktor_marvin.htm Anna Sergejeva ja Viktor Marvin, näitlejate pere Peštšerski Uuest Draamateatrist kõigest ja peamisest (vene keeles)] {{JÄRJESTA:Sergejeva, Anna}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] lpqu2l04cx6cdgnuo9brp1rn4az7sj7 7160787 7160778 2026-05-25T14:33:53Z Smörre 9750 7160787 wikitext text/x-wiki '''Anna Sergejeva''' (sündinud [[13. jaanuar]]il [[1986]] [[Kiiev]]is) on Ukraina päritolu [[Eesti]] näitleja. Ta on lõpetanud [[Tallinna Läänemere Gümnaasium]]i<ref>https://kroonika.delfi.ee/artikkel/91755691/habist-hallide-juusteni-onne-13-naitleja-anna-sergejeva-raskest-teekonnast-superstaariks?</ref> ja [[Karpenko-Karõi nimeline Kiievi Riiklik Teatri, Kino ja Televisiooni Ülikool|Karpenko-Karõi nimelise Kiievi Riikliku Teatri, Kino ja Televisiooni Ülikooli]] ([[Nikolai Ruškovski]] kursuse). Ta on aastast [[2015]] [[Südalinna Teater|Tallinna Südalinna Teatri]] trupi näitleja. ==Rolle== *2017 "IMPOSTRIX sündroom" [[William Shakespeare]]'i, [[Lev Tolstoi]], [[Jean Anouilh]]', [[Bernard Shaw]]' teoste ainetel, lavastaja [[Tatjana Kosmõnina]] (Jeanne d'Arc) {{Pooleli|kuu=september|aasta=2019}} ==Isiklikku== Ta on olnud abielus näitleja [[Viktor Marvin]]iga. ==Filmograafia== *2019 [[Õnne 13|"Õnne 13"]], 27. hooaeg (Maria III) *2018 [[Seltsimees laps|"Seltsimees laps"]] (Galina) *2015 [[Kättemaksukontor|"Kättemaksukontor"]] (Emma, uurija Alina Tepko) *2021 "Eesti matus" (Irina) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://veneteater.ee/et/people/person/anna-sergeeva.html Anna Sergejeva Vene Teatri kodulehel (eesti keeles)] *[https://menu.err.ee/985539/galerii-onne-13-toob-laupaeval-eetrisse-uue-tegelase ""Õnne 13" toob laupäeval eetrisse uue tegelase". ERR.ee, 26. september 2019] *[https://zavodshop.com.ua/viewnews/282/anna_sergeeva_viktor_marvin.htm Anna Sergejeva ja Viktor Marvin, näitlejate pere Peštšerski Uuest Draamateatrist kõigest ja peamisest (vene keeles)] {{JÄRJESTA:Sergejeva, Anna}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] syhvw7m1qgz2oauvpj61zvwgduv1099 0 568251 7160804 6729458 2026-05-25T14:48:36Z Velirand 67997 7160804 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Brześć Kujawski | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Brześć Kujawski | pilt = Ratusz w Brześciu Kujawskim1 N. Chylińska.JPG | pildiallkiri = Brześć Kujawski raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Brześć_Kujawski_COA.svg | vapi_link = [[Brześć Kujawski vapp]] | pindala = | elanikke = 4513 (01.01.2025) | asendikaart = Poola }} '''Brześć Kujawski''' on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]], [[Brześć Kujawski vald|Brześć Kujawski valla]] halduskeskus. Brześć Kujawski asub [[Włocławek]]ist umbes 12 km läänedelas. Brześć Kujawski sai linnaõigused [[1226]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Brzesc-Kujawski;3881370.html Brześć Kujawski] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Brześć Kujawski - kościół.jpg Dom w Brześciu Kujawskim N. Chylińska.JPG Brześć Kujawski - fotopolska.eu (241338).jpg Brześć Kujawski - fotopolska.eu (241344).jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] af7o6yh39102cnsxhx78pz5ipfcjv2s 0 568291 7160796 6729800 2026-05-25T14:38:50Z Velirand 67997 7160796 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Skórcz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Skórcz | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Skurz | pilt = Skórcz 3733.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Skórcz_COA.svg | vapi_link = [[Skórczi vapp]] | pindala = | elanikke = 3439 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Skórcz''' ([[saksa keel|saksa]] ''Skurz'', [[1942]]–[[1945]] ''Großwollental'') on linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonnas]]. Skórcz asub [[Starogard Gdański]]st umbes 20 km lõunas. Skórczi on esmamainitud [[1339]]. aastal, linnaõigused sai [[1934]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Skorcz;3976114.html Skórcz] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Skórcz Church.JPG Skórcz. Urząd Gminy.jpg Bar "Kącik" przy ulicy Hallera w Skórczu - panoramio.jpg Skorcz dworzec kolejowy.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Pomorze vojevoodkonna linnad]] cnxnmue6qmu768f6sqwx1bh01y5xhb2 0 569533 7160894 6934012 2026-05-25T16:21:30Z Sillerkiil 58396 7160894 wikitext text/x-wiki '''Mait Mölder''' (sündinud [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1976]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191031160257/https://www.inforegister.ee/CLSGZJF-MAIT-MOLDER Mait Mölder] [[Inforegister|Inforegistris]]</ref> [[Võru maakond|Võrumaal]]<ref name="pindi">Rita Puidet. [http://www.eestikirik.ee/pindi-kogudusel-on-taas-taieoiguslik-opetaja/ Pindi kogudusel on taas täieõiguslik õpetaja] Eesti Kirik, 24. august 2007.</ref>) on eesti [[luterlus|luterlik]] vaimulik. Ta töötab [[Rõuge Maarja kogudus]]e õpetajana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Keskkonnaamet kustutas loodusväärtused kiriku kinnisvaraarenduse huvides |url=https://www.postimees.ee/8476234/keskkonnaamet-kustutas-loodusvaartused-kiriku-kinnisvaraarenduse-huvides |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ==Haridustee== Mölder lõpetas aastal 1995 [[Räpina Keskkool]]i.<ref>[https://yg.rapina.ee/vilistlased/vilistlased/1975-1986/ Vilistlaste nimekiri Räpina Ühisgümnaasiumi kodulehel]</ref> Keskkooli ajal huvitus ta psühholoogiast, tutvus [[esoteerika|esoteerilise]] kirjandusega ja uuris [[budism]]i kohta.<ref name="papagoi">Ilmar Palli. [https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/isa-poeg-ja-papagoi?id=65426132 Isa, poeg ja papagoi] Maaleht, 21. detsember 2012.</ref> Keskkooli lõpetamise järel asus Mölder õppima [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]s, ent jätkas hiljem õpinguid [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]].<ref name="papagoi" /> Aastal 2007 lõpetas ta Usuteaduste Instituudi bakalaureuseõppe. Tema lõputöö teema oli "Vaimuliku ja ilmaliku matusetalituse võrdlus Võrumaal". Lõputöös kirjeldas Mölder Nõukogude ajal vaimuliku matusetalituse kõrvaletõrjumiseks sisseviidud ilmalikku matusetalitust.<ref name="eksam">[https://web.archive.org/web/20191102101644/http://www.eestikirik.ee/31-03-mait-molder-sooritas-preestrieksami/ Mait Mölder sooritas preestrieksami] Eesti Kirik, 31. märts 2007.</ref> 5. juunil 2004 ordineeriti Mölder [[diakon]]iks. Aastatel 2006<ref>Liina Raudvassar. [https://dea.digar.ee/page/eestikirik/2007/03/14/1 Diakonitest kasvasid õpetajad] Eesti Kirik, 14. märts 2007, lk 1.</ref>–2007 oli ta pastoraalseminaris Pindi koguduses.<ref name="pindi" /> 6. märtsil 2007 sooritas ta EELK konsistooriumis kirikuõpetaja eksami ja ordineeriti 5. juunil 2007 preestriks.<ref name="eksam" /> ==Töö vaimulikuna== Mölder alustas vaimulikuna tegevust [[Mehikoorma kogudus]]es praktikandina, seejärel oli ta praktikant [[Räpina Miikaeli kogudus|Räpina koguduses]].<ref name="eksam" /><ref name="papagoi" /> Ta oli aastatel 2004–2007 Pindi koguduse diakon ja aastatel 2007–2009 sama koguduse õpetaja.<ref name="pindi" /><ref name="rõuge">[http://www.eestikirik.ee/mait-molder-laulatati-kogudusega/ Mait Mölder laulatati kogudusega] Eesti Kirik, 17. juuni 2009.</ref> Aastatel 2008–2009 oli ta Rõuge Maarja koguduse hooldajaõpetaja, seejärel sai temast sama koguduse õpetaja.<ref name="rõuge" /><ref>[http://www.rougemaarja.ee/ajalugu/vaimulikud/ Vaimulikud] Rõuge Maarja Koguduse kodulehel.</ref> Lisaks on ta aastast 2008 [[Roosa Jakobi kogudus]]e hooldajaõpetaja.<ref>[https://dea.digar.ee/page/eestikirik/2008/05/28/2 Konsistoorium andis tänukirju] Eesti Kirik, 28. mai 2008, lk 2.</ref> Mölder oli aastatel 2009–2017 Kirikukogu liige.<ref>[https://dea.digar.ee/page/eestikirik/2009/11/25/10 EELK XXVIII Kirikukogu saadikud] Eesti Kirik, 25. november 2009.</ref><ref>[http://www.eestikirik.ee/uploads/2013/11/saadikud.pdf EELK XXIX Kirikukogu saadikud]</ref> ==Ühiskondlik tegevus== Mölder on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Võrumaa maleva [[kaplan]].<ref>[https://web.archive.org/web/20191102101639/http://www.mil.ee/et/uudised/10754/varskas-malestati-kuuditatud-ja-hukatud-eesti-ohvitsere Värskas mälestati küüditatud ja hukatud Eesti ohvitsere] mil.ee, 14. juuni 2019.</ref> Aprillist 1998 kuni oktoobrini 2012 oli ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige.<ref>[https://web.archive.org/web/20201028231232/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Mait+M%C3%B6lder Erakonna liikme otsing seisuga 02.11.2019] Äriregistris.</ref> ==Vana-Roosa koguduse skandaal== Vana-Roosa Jakobi koguduse hooldajaõpetajana töötades keeldus Mölder 2009. aasta kevadel andmast sealsamas 2005. aastast praktikandina tegutsenud Malle Kruusmale pastoraalseminari lõpetamiseks vajalikku soovitust. Seepeale saatis kogudus peapiiskopile 200 allkirjaga palvekirja, milles väljendas soovi, et Kruusma ordineeritaks koguduse õpetajaks. Suvel keelas Mölder Kruusmal jumalateenistuste pidamise, kõik vaimulikud talitused ja kõrvaldas ta koguduse tööst.<ref name="lõunaleht">Vidrik Võsoberg. [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=3490 Jumalasulaseks pürgiv naine ajas kiriku käärima] Lõunaleht, 3. september 2009.</ref><ref name="maaleht">Tiiu Ritari. [https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kas-luteri-kirik-kiusab-naisi-ja-vana-roosa-rahvast?id=25081522 Kas luteri kirik kiusab naisi ja Vana-Roosa rahvast?] Maaleht, 13. august 2009.</ref> Kruusma ise, aga ka [[Kanepi kogudus]]e õpetaja [[Margit Lail]] ning [[Risti kogudus]]e õpetaja ja Kruusma kursusekaaslane Usuteaduse Instituudi päevilt [[Annika Laats]] leidsid, et toimunu põhjuseks oli see, et Kruusma on naine. Nii Mölder kui ka EELK konsistoorium eitasid neid süüdistusi, juhtides tähelepanu asjaolule, et EELK on korduvalt naisvaimulikke ordineerinud.<ref name="lõunaleht" /><ref name="maaleht" /><ref name="õhtuleht">Arvo Uustalu. [https://www.ohtuleht.ee/344251/kirikusoda-lohestab-vorumaa-kogudust-naisjutlustaja-suudistab-opetajat-soodomas-ja-komorras Kirikusõda lõhestab Võrumaa kogudust Naisjutlustaja süüdistab õpetajat Soodomas ja Komorras] Õhtuleht, 2. september 2009.</ref> Võrumaa praost [[Urmas Nagel]] arvas, et erimeelsuste eskaleerumise põhjuseks oli Kruusma konfliktsus<ref name="lõunaleht" />, ent Võru koguduse õpetaja [[Andres Mäevere]] leidis, et Vana-Roosa koguduses on püütud erimeelsusi lahendada jõupositsioonilt ja väljendas valmisolekut Kruusmale praktikakohta pakkuda, et too saaks oma pastoraalseminari õpingud lõpetada<ref name="maaleht" />. ==Isiklikku== Mait Möldril on üks poeg.<ref name="papagoi" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=8xawbR6OENY Persoon: Rõuge kirikuõpetaja Mait Mölder] Rõuge TV YouTube'i kanalil, 24. mai 2011 {{JÄRJESTA:Mölder, Mait}} [[Kategooria:Pindi koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Roosa Jakobi koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Rõuge Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] hi1ilzs80wcwfbioqy0qrc60mpyrufa 0 569663 7160824 7160478 2026-05-25T15:07:32Z ~2026-31175-54 230262 /* Mehed */ 7160824 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ujumine|ujumise]] Eesti rekordeid.'' ==50 m bassein== === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''22,07''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Spordiklubi Garant |[[24. mai]] [[2025]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''49,37''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Spordiklubi Garant |[[15. mai]] [[2026]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.46,10''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[25. juuli]] [[2021]] |[[Tokyo]], {{PisiLipp|Jaapan}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.47,05''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[25. juuli]] [[2021]] |[[Tokyo]], {{PisiLipp|Jaapan}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''7.57,88''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[2. juuni]] [[2021]] |[[Canet-en-Roussillon]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''15.45,35''' |[[Mark Iltšišin]] |TOP-i Ujumisklubi |[[15. mai]] [[2026]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''24,81''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Spordiklubi Garant |[[24. mai]] [[2026]] |[[London]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''55,03''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Audentese Spordiklubi |[[9. august]] [[2015]] |[[Kaasan]], {{PisiLipp|Venemaa}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''2.01,19''' |[[Ivan Štšeglov]] |Ujumise Spordiklubi |[[25. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''27,79''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[23. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.00,47''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[26. juuni]] [[2019]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.10,63''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[28. juuni]] [[2019]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''23,22''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Spordiklubi Garant |[[25. mai]] [[2026]] |[[London]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''52,18''' |[[Alex Ahtiainen]] |Spordiklubi Garant |[[21. aprill]] [[2023]] |[[Bergen]], {{PisiLipp|Norra}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''1.54,22''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[30. juuni|30]]. juuli 2024 |[[Pariis]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''1.59,95''' |[[Martin Liivamägi]] |Kalevi Ujumiskool |[[29. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], {{PisiLipp|Itaalia}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.23,90''' |[[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]] |Ujumisklubi Aktiiv |[[23. veebruar]] [[2016]] |[[Quebec]], {{PisiLipp|Kanada}} |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.31,96''' |[[Ralf Tribuntsov]] (23,51)<br/>[[Henri Reinsalu]] (23,21)<br/>[[Martti Aljand]] (22,84)<br/>[[Pjotr Degtjarjov]] (22,40) |Audentese Spordiklubi |[[17. juuni]] [[2016]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.19,13''' |[[Lars Kuljus]] (49,49)<br/>[[Kregor Zirk]] (49,70)<br/>[[Daniel Zaitsev]] (49,87)<br/>[[Alex Ahtiainen]] (50,07) |Eesti koondis |[[20. juuni]] [[2024]] |[[Belgrad]], {{PisiLipp|Serbia}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''7.33,18''' |[[Kregor Zirk]] (1.51,27)<br>[[Andri Aedma]] (1.54,43)<br>[[Karl Johann Luht]] (1.54,55)<br>[[Martin Liivamägi]] (1.52,93) |Eesti koondis |[[15. mai]] [[2016]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.41,10''' |[[Ralf Tribuntsov]] (25,84) <br>[[Martti Aljand]] (28,14) <br>[[Priit Aavik]] (24,57) <br>[[Pjotr Degtjarjov]] (22,55) |Audentese Spordiklubi |[[18. juuni]] [[2016]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.37,76''' |[[Armin Evert Lelle]] (55,21)<br>[[Martin Allikvee]] (1.01,81)<br>[[Alex Ahtiainen]] (52,43)<br>[[Daniel Zaitsev]] (48,31) |Eesti koondis |[[23. mai]] [[2021]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''25,01''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[27. mai]] [[2012]] |[[Debrecen]], {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''55,18''' |[[Aleksa Gold]] |Kalevi Ujumiskool |[[17. juuni]] [[2024]] |[[Belgrad]], {{PisiLipp|Serbia}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''2.00,64''' |[[Elina Partõka]] |Kohtla-Järve NRK |[[11. august]] [[2008]] |[[Peking]], {{PisiLipp|Hiina}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''4.15,46''' |[[Aivi Liiv-Kulla]] |Tallinna Tööjõureservid |[[16. veebruar]] [[1984]] |[[Moskva]], {{PisiLipp|NSVL}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''8.46,32''' |[[Aivi Liiv-Kulla]] |Tallinna Tööjõureservid |[[18. veebruar]] [[1984]] |[[Moskva]], {{PisiLipp|NSVL}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''17.12,26''' |[[Kirke Mõtsnik]] |TOP-i Ujumisklubi |[[24. aprill]] [[2026]] |[[Berliin]], {{PisiLipp|Saksamaa}} |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''28,82''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[14. märts]] [[2026]] |[[Edinburgh]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''1.01,55''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[23. aprill]] [[2026]] |[[Vilnius]], {{PisiLipp|Leedu}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''2.11,70''' |[[Aleksa Gold]] |Kalevi Ujumiskool |[[27. juuni]] [[2021]] |[[Banja Luka]], {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''29,83''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[21. aprill]] [[2025]] |[[Helsingi]], {{PisiLipp|Soome}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.05,81''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[25. mai]] [[2025]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.25,59''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[24. mai]] [[2025]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''25,92''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[22. mai]] [[2012]] |[[Debrecen]], {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''59,00''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[26. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], {{PisiLipp|Itaalia}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''2.16,61''' |[[Anna-Liisa Põld]] |Keila Swimclub |[[11. juuli]] [[2010]] |[[Gainesville]], {{PisiLipp|USA}} |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''2.17,78''' |[[Maria Romanjuk]] |Spordiklubi Garant |[[21. mai]] [[2021]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.52,00''' |[[Aleksa Gold]] |Kalevi Ujumiskool |[[24. veebruar]] [[2023]] |[[Victoria]], {{PisiLipp|Kanada}} |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.47,63''' |[[Kätlin Sepp]] (27,51)<br/>[[Margaret Markvardt]] (26,07)<br/>[[Katriin Kersa]] (27,18)<br/>[[Karleen Kersa]] (26,87) |TOP-i Ujumisklubi |[[17. juuni]] [[2016]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.47,45''' |[[Jana Kolukanova]] (56,84)<br/>[[Triin Aljand]] (57,01)<br/>[[Maria Albert]] (56,54)<br/>[[Elina Partõka]] (57,06) |Eesti koondis |[[25. märts]] [[2007]] |[[Melbourne]], {{PisiLipp|Austraalia}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''8.29,10''' |[[Elina Partõka]] (?)<br>[[Annika Saarnak]] (?)<br>[[Jane Trepp]] (?)<br>[[Maria Albert]] (?) |Eesti klubide koondis |[[1. juuli]] [[2008]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |- | |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.57,05''' |[[Sigrid Sepp]] (29,89) <br>[[Karleen Kersa]] (32,16) <br>[[Margaret Markvardt]] (28,10) <br>[[Kätlin Sepp]] (26,90) |TOP-i Ujumisklubi |[[18. juuni]] [[2017]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''4.11,01''' |[[Maari Randväli|Polina Sovtsa]] (1.05,23) <br>[[Egle Salu]] (1.07,91) <br>[[Miriam Jürisoo|Emily-Pärli Jäärats]] (1.00,79) <br>[[Kirke Madar|Ksenia Bazanova]] (57,08) | Eesti koondis |[[6. juuli|8. märts]] [[2025|2026]] |[[Šamorín|Riia]], {{PisiLipp|Läti}} |} ===Segateatevõistlus=== {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.35,53''' |[[Karl Johann Luht]] (51,08),<br>[[Pjotr Degtjarjov]] (50,00),<br>[[Margaret Markvardt]] (57,58),<br>[[Alina Kendzior]] (56,87) |Eesti koondis |[[20. mai]] [[2016]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.50,94''' |[[Armin Evert Lelle]] (55,88),<br>[[Eneli Jefimova]] (1.07,44),<br>[[Alex Ahtiainen]] (52,72),<br>[[Aleksa Gold]] (54,90) |Eesti koondis |[[20. mai]] [[2021]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |} == 25 m bassein== ===Mehed=== {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''20,77''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Kalevi Ujumiskool |[[5. detsember|2. detsember]] [[2025]] |[[Lublin|Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''47,08''' |[[Daniel Zaitsev]] |Spordiklubi Garant |[[20. detsember]] [[2021]] |[[Abu Dhabi]], {{PisiLipp|AÜE}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.42,97''' |[[Kregor Zirk]] |Energy Standard |[[4. detsember]] [[2021]] |[[Eindhoven]], {{PisiLipp|Madalmaad}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.40,60''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[31. oktoober]] [[2024]] |[[Singapur]], {{PisiLipp|Singapur}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''7.44,19''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[2. juuli|26. oktoober]] [[2020|2024]] |[[Incheon]], {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''14:54,47''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[19. oktoober]] [[2024]] |[[Shanghai]], {{PisiLipp|Hiina}} |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''22,63''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Kalevi Ujumiskool |[[6. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''49,92''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Kalevi Ujumiskool |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], {{PisiLipp|Kanada}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''1.51,20''' |[[Armin Evert Lelle]] |Viimsi Veeklubi |[[21. detsember]] [[2021]] |[[Abu Dhabi]], {{PisiLipp|AÜE}} |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''26,68''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[4. detsember]] [[2019]] |[[Glasgow]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''57,51''' |[[Martti Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[9. detsember]] [[2011]] |[[Szczecin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.04,78''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[5. detsember]] [[2019]] |[[Glasgow]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''22,06''' |[[Daniel Zaitsev]] |Spordiklubi Garant |[[2. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''50,48''' |[[Daniel Zaitsev]] |Spordiklubi Garant |[[17. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne]], {{PisiLipp|Austraalia}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''1.50,39''' |[[Kregor Zirk]] |Energy Standard |[[12. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align=center|'''52,20''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Kalevi Ujumiskool |[[15. november]] [[2025]] |[[Kohtla-Järve]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''1.55,64''' |[[Martin Liivamägi]] |Kalevi Ujumiskool |[[17. detsember]] [[2016]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.12,15''' |[[Martin Liivamägi]] |Kalevi Ujumiskool |[[11. detsember]] [[2009]] |[[Istanbul]], {{PisiLipp|Türgi}} |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.25,03''' |[[Ralf Tribuntsov]] (20,77)<br/>[[Daniel Zaitsev]] (21,02)<br/>[[Kregor Zirk]] (21,54)<br/>[[Siim Kesküla]] (21,70) |Eesti koondis |[[2. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.13,56''' |[[Ralf Tribuntsov]] (48,03)<br/>[[Georg Filippov]] (49,09)<br/>[[Marko-Matteus Langel]] (47,92)<br/>[[Cevin Anders Siim]] (48,52) |Kalevi Ujumiskool |[[26. november]] [[2022]] |[[Kohtla-Järve]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''7.10,56''' |[[Cevin Anders Siim]] (1.48,94)<br/>[[Kregor Zirk]] (1.44,67)<br/>[[Kaspar Helde]] (1.47,73)<br/>[[Marko-Matteus Langel]] (1.49,22) |Eesti koondis |[[22. detsember]] [[2020]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |- | |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.34,72''' |[[Ralf Tribuntsov]] (23,73)<br/>[[Martin Liivamägi]] (26,89)<br/>[[Daniel Zaitsev]] (23,06)<br/>[[Pjotr Degtjarjov]] (21,04) |Eesti koondis |[[6. detsember]] [[2015]] |[[Netanya]], {{PisiLipp|Iisrael}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.32,80''' |[[Alan Smok]] (53,94)<br/>[[Alan Gritsok]] (1.00,63)<br/>[[Alex Ahtiainen]] (51,15)<br/>[[Daniel Zaitsev]] (47,08) |Spordiklubi Garant |[[12. juuli]] [[2024]] |[[Kohtla-Järve]], {{PisiLipp|Eesti}} |} ===Naised=== {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''23,92''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[13. detsember]] [[2009]] |[[Istanbul]], {{PisiLipp|Türgi}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''53,87''' |[[Aleksa Gold]] |University of Toronto |[[26. märts]] [[2022]] |[[Quebec]], {{PisiLipp|Kanada}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.57,96''' |[[Aleksa Gold]] |University of Toronto |[[24. märts]] [[2022]] |[[Quebec]], {{PisiLipp|Kanada}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''4.14,40''' |[[Aivi Liiv-Kulla]] |Tallinna Tööjõureservid |[[11. veebruar]] [[1984]] |[[Bonn]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''8.43,45''' |[[Jelena Petrova]] |Spordiklubi Garant |[[22. november]] [[2005]] |[[Keila]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''16.47,30''' |[[Kirke Mõtsnik]] |TOP-i Ujumisklubi |[[19. detsember]] [[2025]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''27,54''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[13. detsember]] [[2025]] |[[Sheffield]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''58,72''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[12. detsember]] [[2025]] |[[Sheffield]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''2.08,77''' |[[Aleksa Gold]] |University of Toronto |[[3. detsember]] [[2021]] |[[Toronto]], {{PisiLipp|Kanada}} |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''28,81''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[7. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.02,82''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[3. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.19,23''' |[[Eneli Jefimova]] | Kalevi Ujumiskool |[[19. november]] [[2023]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''25,44''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[11. detsember]] [[2009]] |[[Istanbul]], {{PisiLipp|Türgi}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''58,13''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[13. november]] [[2008]] |[[Rijeka]], {{PisiLipp|Horvaatia}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''2.13,56''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[20. detsember]] [[2025]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align=center|'''59,33''' |[[Jane Trepp]] |Kalevi Ujumiskool |[[11. detsember]] [[2009]] |[[Istanbul]], {{PisiLipp|Türgi}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''2.12,19 ''' |[[Maria Romanjuk]] |Spordiklubi Garant |[[13. juuli]] [[2021]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.38,88''' |[[Aleksa Gold]] | University of Toronto |[[24. märts]] [[2022]] |[[Quebec]], {{PisiLipp|Kanada}} |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.41,64''' |[[Triin Aljand]] (?)<br/>[[Kätlin Sepp]] (?)<br/>[[Tess Grossmann]] (?)<br/>[[Annika Saarnak]] (?) |TOP-i Ujumisklubi |[[21. detsember]] [[2012]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.44,71''' |[[Egle Salu]] (57,47)<br/>[[Inessa Sorokin]] (57,43)<br/>[[Maari Randväli]] (54,09)<br/>[[Anete Bollverk]] (55,72) | Kalevi Ujumiskool |[[20. detsember]] [[2025]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''8.17,07''' |[[Maari Randväli]] (2.01,71)<br/>[[Sheril Tankler]] (2.05,14)<br/>[[Kirke Mõtsnik]] (2.03,70)<br/>[[Kirke Madar]] (2.06,52) |Eesti koondis |[[1. detsember]] [[2024]] |[[Vejle]], {{PisiLipp|Taani}} |- | |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.49,33''' |[[Maria Romanjuk]] (28,62)<br/>[[Eneli Jefimova]] (29,50)<br/>[[Mariangela Boitsuk]] (26,11)<br/>[[Aleksa Gold]] (25,10) |Eesti koondis |[[7. detsember]] [[2023]] |[[Otopeni]], {{PisiLipp|Rumeenia}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''4.05,15''' |[[Polina Sovtsa]] (1.03,12)<br/>[[Egle Salu]] (1.06,73)<br/>[[Kirke Madar]] (1.00,67)<br/>[[Maari Randväli]] (54,63) |Eesti koondis |[[2. detsember]] [[2024]] |[[Vejle]], {{PisiLipp|Taani}} |} ===Segateatevõistlus=== {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.34,03''' |[[Cevin Anders Siim]] (22,55),<br>[[Ralf Tribuntsov]] (21,11),<br>[[Anete Bollverk]] (25,18),<br>[[Mariangela Boitsuk]] (25,19) |Kalevi Ujumiskool |[[11. juuli]] [[2024]] |[[Kohtla-Järve]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.38,79''' |[[Ralf Tribuntsov]] (22,96),<br>[[Eneli Jefimova]] (28,80),<br>[[Daniel Zaitsev]] (21,78),<br>[[Egle Salu]] (25,25) |Eesti koondis |[[3. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |} ==Välislingid== *[https://www.swimrankings.net/index.php?page=recordDetail&recordListId=50033 Eesti rekordid] swimrankings.net [[Kategooria:Eesti ujumine]] [[Kategooria:Eesti rekordid]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] 44q83rb7g9bxq3o6v160ls1px13u53l 7160825 7160824 2026-05-25T15:10:02Z ~2026-31175-54 230262 /* Mehed */ 7160825 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ujumine|ujumise]] Eesti rekordeid.'' ==50 m bassein== === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''22,07''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Spordiklubi Garant |[[24. mai]] [[2025]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''49,37''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Spordiklubi Garant |[[15. mai]] [[2026]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.46,10''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[25. juuli]] [[2021]] |[[Tokyo]], {{PisiLipp|Jaapan}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.47,05''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[25. juuli]] [[2021]] |[[Tokyo]], {{PisiLipp|Jaapan}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''7.57,88''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[2. juuni]] [[2021]] |[[Canet-en-Roussillon]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''15.45,35''' |[[Mark Iltšišin]] |TOP-i Ujumisklubi |[[15. mai]] [[2026]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''24,81''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Spordiklubi Garant |[[24. mai]] [[2026]] |[[London]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''55,03''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Audentese Spordiklubi |[[9. august]] [[2015]] |[[Kaasan]], {{PisiLipp|Venemaa}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''2.01,19''' |[[Ivan Štšeglov]] |Ujumise Spordiklubi |[[25. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''27,79''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[23. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.00,47''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[26. juuni]] [[2019]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.10,63''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[28. juuni]] [[2019]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''23,22''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Spordiklubi Garant |[[25. mai]] [[2026]] |[[London]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''52,18''' |[[Alex Ahtiainen]] |Spordiklubi Garant |[[21. aprill]] [[2023]] |[[Bergen]], {{PisiLipp|Norra}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''1.54,22''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[30. juuni]] [[2024]] |[[Pariis]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''1.59,95''' |[[Martin Liivamägi]] |Kalevi Ujumiskool |[[29. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], {{PisiLipp|Itaalia}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.23,90''' |[[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]] |Ujumisklubi Aktiiv |[[23. veebruar]] [[2016]] |[[Quebec]], {{PisiLipp|Kanada}} |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.31,96''' |[[Ralf Tribuntsov]] (23,51)<br/>[[Henri Reinsalu]] (23,21)<br/>[[Martti Aljand]] (22,84)<br/>[[Pjotr Degtjarjov]] (22,40) |Audentese Spordiklubi |[[17. juuni]] [[2016]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.19,13''' |[[Lars Kuljus]] (49,49)<br/>[[Kregor Zirk]] (49,70)<br/>[[Daniel Zaitsev]] (49,87)<br/>[[Alex Ahtiainen]] (50,07) |Eesti koondis |[[20. juuni]] [[2024]] |[[Belgrad]], {{PisiLipp|Serbia}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''7.33,18''' |[[Kregor Zirk]] (1.51,27)<br>[[Andri Aedma]] (1.54,43)<br>[[Karl Johann Luht]] (1.54,55)<br>[[Martin Liivamägi]] (1.52,93) |Eesti koondis |[[15. mai]] [[2016]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.41,10''' |[[Ralf Tribuntsov]] (25,84) <br>[[Martti Aljand]] (28,14) <br>[[Priit Aavik]] (24,57) <br>[[Pjotr Degtjarjov]] (22,55) |Audentese Spordiklubi |[[18. juuni]] [[2016]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.37,76''' |[[Armin Evert Lelle]] (55,21)<br>[[Martin Allikvee]] (1.01,81)<br>[[Alex Ahtiainen]] (52,43)<br>[[Daniel Zaitsev]] (48,31) |Eesti koondis |[[23. mai]] [[2021]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''25,01''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[27. mai]] [[2012]] |[[Debrecen]], {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''55,18''' |[[Aleksa Gold]] |Kalevi Ujumiskool |[[17. juuni]] [[2024]] |[[Belgrad]], {{PisiLipp|Serbia}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''2.00,64''' |[[Elina Partõka]] |Kohtla-Järve NRK |[[11. august]] [[2008]] |[[Peking]], {{PisiLipp|Hiina}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''4.15,46''' |[[Aivi Liiv-Kulla]] |Tallinna Tööjõureservid |[[16. veebruar]] [[1984]] |[[Moskva]], {{PisiLipp|NSVL}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''8.46,32''' |[[Aivi Liiv-Kulla]] |Tallinna Tööjõureservid |[[18. veebruar]] [[1984]] |[[Moskva]], {{PisiLipp|NSVL}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''17.12,26''' |[[Kirke Mõtsnik]] |TOP-i Ujumisklubi |[[24. aprill]] [[2026]] |[[Berliin]], {{PisiLipp|Saksamaa}} |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''28,82''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[14. märts]] [[2026]] |[[Edinburgh]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''1.01,55''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[23. aprill]] [[2026]] |[[Vilnius]], {{PisiLipp|Leedu}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''2.11,70''' |[[Aleksa Gold]] |Kalevi Ujumiskool |[[27. juuni]] [[2021]] |[[Banja Luka]], {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''29,83''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[21. aprill]] [[2025]] |[[Helsingi]], {{PisiLipp|Soome}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.05,81''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[25. mai]] [[2025]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.25,59''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[24. mai]] [[2025]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''25,92''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[22. mai]] [[2012]] |[[Debrecen]], {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''59,00''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[26. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], {{PisiLipp|Itaalia}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''2.16,61''' |[[Anna-Liisa Põld]] |Keila Swimclub |[[11. juuli]] [[2010]] |[[Gainesville]], {{PisiLipp|USA}} |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''2.17,78''' |[[Maria Romanjuk]] |Spordiklubi Garant |[[21. mai]] [[2021]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.52,00''' |[[Aleksa Gold]] |Kalevi Ujumiskool |[[24. veebruar]] [[2023]] |[[Victoria]], {{PisiLipp|Kanada}} |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.47,63''' |[[Kätlin Sepp]] (27,51)<br/>[[Margaret Markvardt]] (26,07)<br/>[[Katriin Kersa]] (27,18)<br/>[[Karleen Kersa]] (26,87) |TOP-i Ujumisklubi |[[17. juuni]] [[2016]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.47,45''' |[[Jana Kolukanova]] (56,84)<br/>[[Triin Aljand]] (57,01)<br/>[[Maria Albert]] (56,54)<br/>[[Elina Partõka]] (57,06) |Eesti koondis |[[25. märts]] [[2007]] |[[Melbourne]], {{PisiLipp|Austraalia}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''8.29,10''' |[[Elina Partõka]] (?)<br>[[Annika Saarnak]] (?)<br>[[Jane Trepp]] (?)<br>[[Maria Albert]] (?) |Eesti klubide koondis |[[1. juuli]] [[2008]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |- | |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.57,05''' |[[Sigrid Sepp]] (29,89) <br>[[Karleen Kersa]] (32,16) <br>[[Margaret Markvardt]] (28,10) <br>[[Kätlin Sepp]] (26,90) |TOP-i Ujumisklubi |[[18. juuni]] [[2017]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''4.11,01''' |[[Maari Randväli|Polina Sovtsa]] (1.05,23) <br>[[Egle Salu]] (1.07,91) <br>[[Miriam Jürisoo|Emily-Pärli Jäärats]] (1.00,79) <br>[[Kirke Madar|Ksenia Bazanova]] (57,08) | Eesti koondis |[[6. juuli|8. märts]] [[2025|2026]] |[[Šamorín|Riia]], {{PisiLipp|Läti}} |} ===Segateatevõistlus=== {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.35,53''' |[[Karl Johann Luht]] (51,08),<br>[[Pjotr Degtjarjov]] (50,00),<br>[[Margaret Markvardt]] (57,58),<br>[[Alina Kendzior]] (56,87) |Eesti koondis |[[20. mai]] [[2016]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.50,94''' |[[Armin Evert Lelle]] (55,88),<br>[[Eneli Jefimova]] (1.07,44),<br>[[Alex Ahtiainen]] (52,72),<br>[[Aleksa Gold]] (54,90) |Eesti koondis |[[20. mai]] [[2021]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |} == 25 m bassein== ===Mehed=== {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''20,77''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Kalevi Ujumiskool |[[5. detsember|2. detsember]] [[2025]] |[[Lublin|Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''47,08''' |[[Daniel Zaitsev]] |Spordiklubi Garant |[[20. detsember]] [[2021]] |[[Abu Dhabi]], {{PisiLipp|AÜE}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.42,97''' |[[Kregor Zirk]] |Energy Standard |[[4. detsember]] [[2021]] |[[Eindhoven]], {{PisiLipp|Madalmaad}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.40,60''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[31. oktoober]] [[2024]] |[[Singapur]], {{PisiLipp|Singapur}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''7.44,19''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[2. juuli|26. oktoober]] [[2020|2024]] |[[Incheon]], {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''14:54,47''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[19. oktoober]] [[2024]] |[[Shanghai]], {{PisiLipp|Hiina}} |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''22,63''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Kalevi Ujumiskool |[[6. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''49,92''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Kalevi Ujumiskool |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], {{PisiLipp|Kanada}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''1.51,20''' |[[Armin Evert Lelle]] |Viimsi Veeklubi |[[21. detsember]] [[2021]] |[[Abu Dhabi]], {{PisiLipp|AÜE}} |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''26,68''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[4. detsember]] [[2019]] |[[Glasgow]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''57,51''' |[[Martti Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[9. detsember]] [[2011]] |[[Szczecin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.04,78''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[5. detsember]] [[2019]] |[[Glasgow]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''22,06''' |[[Daniel Zaitsev]] |Spordiklubi Garant |[[2. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''50,48''' |[[Daniel Zaitsev]] |Spordiklubi Garant |[[17. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne]], {{PisiLipp|Austraalia}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''1.50,39''' |[[Kregor Zirk]] |Energy Standard |[[12. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align=center|'''52,20''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Kalevi Ujumiskool |[[15. november]] [[2025]] |[[Kohtla-Järve]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''1.55,64''' |[[Martin Liivamägi]] |Kalevi Ujumiskool |[[17. detsember]] [[2016]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.12,15''' |[[Martin Liivamägi]] |Kalevi Ujumiskool |[[11. detsember]] [[2009]] |[[Istanbul]], {{PisiLipp|Türgi}} |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.25,03''' |[[Ralf Tribuntsov]] (20,77)<br/>[[Daniel Zaitsev]] (21,02)<br/>[[Kregor Zirk]] (21,54)<br/>[[Siim Kesküla]] (21,70) |Eesti koondis |[[2. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.13,56''' |[[Ralf Tribuntsov]] (48,03)<br/>[[Georg Filippov]] (49,09)<br/>[[Marko-Matteus Langel]] (47,92)<br/>[[Cevin Anders Siim]] (48,52) |Kalevi Ujumiskool |[[26. november]] [[2022]] |[[Kohtla-Järve]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''7.10,56''' |[[Cevin Anders Siim]] (1.48,94)<br/>[[Kregor Zirk]] (1.44,67)<br/>[[Kaspar Helde]] (1.47,73)<br/>[[Marko-Matteus Langel]] (1.49,22) |Eesti koondis |[[22. detsember]] [[2020]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |- | |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.34,72''' |[[Ralf Tribuntsov]] (23,73)<br/>[[Martin Liivamägi]] (26,89)<br/>[[Daniel Zaitsev]] (23,06)<br/>[[Pjotr Degtjarjov]] (21,04) |Eesti koondis |[[6. detsember]] [[2015]] |[[Netanya]], {{PisiLipp|Iisrael}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.32,80''' |[[Alan Smok]] (53,94)<br/>[[Alan Gritsok]] (1.00,63)<br/>[[Alex Ahtiainen]] (51,15)<br/>[[Daniel Zaitsev]] (47,08) |Spordiklubi Garant |[[12. juuli]] [[2024]] |[[Kohtla-Järve]], {{PisiLipp|Eesti}} |} ===Naised=== {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''23,92''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[13. detsember]] [[2009]] |[[Istanbul]], {{PisiLipp|Türgi}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''53,87''' |[[Aleksa Gold]] |University of Toronto |[[26. märts]] [[2022]] |[[Quebec]], {{PisiLipp|Kanada}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.57,96''' |[[Aleksa Gold]] |University of Toronto |[[24. märts]] [[2022]] |[[Quebec]], {{PisiLipp|Kanada}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''4.14,40''' |[[Aivi Liiv-Kulla]] |Tallinna Tööjõureservid |[[11. veebruar]] [[1984]] |[[Bonn]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''8.43,45''' |[[Jelena Petrova]] |Spordiklubi Garant |[[22. november]] [[2005]] |[[Keila]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''16.47,30''' |[[Kirke Mõtsnik]] |TOP-i Ujumisklubi |[[19. detsember]] [[2025]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''27,54''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[13. detsember]] [[2025]] |[[Sheffield]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''58,72''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[12. detsember]] [[2025]] |[[Sheffield]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''2.08,77''' |[[Aleksa Gold]] |University of Toronto |[[3. detsember]] [[2021]] |[[Toronto]], {{PisiLipp|Kanada}} |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''28,81''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[7. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.02,82''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[3. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.19,23''' |[[Eneli Jefimova]] | Kalevi Ujumiskool |[[19. november]] [[2023]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''25,44''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[11. detsember]] [[2009]] |[[Istanbul]], {{PisiLipp|Türgi}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''58,13''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[13. november]] [[2008]] |[[Rijeka]], {{PisiLipp|Horvaatia}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''2.13,56''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[20. detsember]] [[2025]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align=center|'''59,33''' |[[Jane Trepp]] |Kalevi Ujumiskool |[[11. detsember]] [[2009]] |[[Istanbul]], {{PisiLipp|Türgi}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''2.12,19 ''' |[[Maria Romanjuk]] |Spordiklubi Garant |[[13. juuli]] [[2021]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.38,88''' |[[Aleksa Gold]] | University of Toronto |[[24. märts]] [[2022]] |[[Quebec]], {{PisiLipp|Kanada}} |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.41,64''' |[[Triin Aljand]] (?)<br/>[[Kätlin Sepp]] (?)<br/>[[Tess Grossmann]] (?)<br/>[[Annika Saarnak]] (?) |TOP-i Ujumisklubi |[[21. detsember]] [[2012]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.44,71''' |[[Egle Salu]] (57,47)<br/>[[Inessa Sorokin]] (57,43)<br/>[[Maari Randväli]] (54,09)<br/>[[Anete Bollverk]] (55,72) | Kalevi Ujumiskool |[[20. detsember]] [[2025]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''8.17,07''' |[[Maari Randväli]] (2.01,71)<br/>[[Sheril Tankler]] (2.05,14)<br/>[[Kirke Mõtsnik]] (2.03,70)<br/>[[Kirke Madar]] (2.06,52) |Eesti koondis |[[1. detsember]] [[2024]] |[[Vejle]], {{PisiLipp|Taani}} |- | |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.49,33''' |[[Maria Romanjuk]] (28,62)<br/>[[Eneli Jefimova]] (29,50)<br/>[[Mariangela Boitsuk]] (26,11)<br/>[[Aleksa Gold]] (25,10) |Eesti koondis |[[7. detsember]] [[2023]] |[[Otopeni]], {{PisiLipp|Rumeenia}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''4.05,15''' |[[Polina Sovtsa]] (1.03,12)<br/>[[Egle Salu]] (1.06,73)<br/>[[Kirke Madar]] (1.00,67)<br/>[[Maari Randväli]] (54,63) |Eesti koondis |[[2. detsember]] [[2024]] |[[Vejle]], {{PisiLipp|Taani}} |} ===Segateatevõistlus=== {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.34,03''' |[[Cevin Anders Siim]] (22,55),<br>[[Ralf Tribuntsov]] (21,11),<br>[[Anete Bollverk]] (25,18),<br>[[Mariangela Boitsuk]] (25,19) |Kalevi Ujumiskool |[[11. juuli]] [[2024]] |[[Kohtla-Järve]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.38,79''' |[[Ralf Tribuntsov]] (22,96),<br>[[Eneli Jefimova]] (28,80),<br>[[Daniel Zaitsev]] (21,78),<br>[[Egle Salu]] (25,25) |Eesti koondis |[[3. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |} ==Välislingid== *[https://www.swimrankings.net/index.php?page=recordDetail&recordListId=50033 Eesti rekordid] swimrankings.net [[Kategooria:Eesti ujumine]] [[Kategooria:Eesti rekordid]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] 07i8ri3zs3e0usblsbqtno88zpihmc1 7160826 7160825 2026-05-25T15:12:23Z ~2026-31175-54 230262 /* Naised */ 7160826 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ujumine|ujumise]] Eesti rekordeid.'' ==50 m bassein== === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''22,07''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Spordiklubi Garant |[[24. mai]] [[2025]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''49,37''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Spordiklubi Garant |[[15. mai]] [[2026]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.46,10''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[25. juuli]] [[2021]] |[[Tokyo]], {{PisiLipp|Jaapan}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.47,05''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[25. juuli]] [[2021]] |[[Tokyo]], {{PisiLipp|Jaapan}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''7.57,88''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[2. juuni]] [[2021]] |[[Canet-en-Roussillon]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''15.45,35''' |[[Mark Iltšišin]] |TOP-i Ujumisklubi |[[15. mai]] [[2026]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''24,81''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Spordiklubi Garant |[[24. mai]] [[2026]] |[[London]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''55,03''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Audentese Spordiklubi |[[9. august]] [[2015]] |[[Kaasan]], {{PisiLipp|Venemaa}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''2.01,19''' |[[Ivan Štšeglov]] |Ujumise Spordiklubi |[[25. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''27,79''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[23. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.00,47''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[26. juuni]] [[2019]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.10,63''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[28. juuni]] [[2019]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''23,22''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Spordiklubi Garant |[[25. mai]] [[2026]] |[[London]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''52,18''' |[[Alex Ahtiainen]] |Spordiklubi Garant |[[21. aprill]] [[2023]] |[[Bergen]], {{PisiLipp|Norra}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''1.54,22''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[30. juuni]] [[2024]] |[[Pariis]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''1.59,95''' |[[Martin Liivamägi]] |Kalevi Ujumiskool |[[29. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], {{PisiLipp|Itaalia}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.23,90''' |[[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]] |Ujumisklubi Aktiiv |[[23. veebruar]] [[2016]] |[[Quebec]], {{PisiLipp|Kanada}} |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.31,96''' |[[Ralf Tribuntsov]] (23,51)<br/>[[Henri Reinsalu]] (23,21)<br/>[[Martti Aljand]] (22,84)<br/>[[Pjotr Degtjarjov]] (22,40) |Audentese Spordiklubi |[[17. juuni]] [[2016]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.19,13''' |[[Lars Kuljus]] (49,49)<br/>[[Kregor Zirk]] (49,70)<br/>[[Daniel Zaitsev]] (49,87)<br/>[[Alex Ahtiainen]] (50,07) |Eesti koondis |[[20. juuni]] [[2024]] |[[Belgrad]], {{PisiLipp|Serbia}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''7.33,18''' |[[Kregor Zirk]] (1.51,27)<br>[[Andri Aedma]] (1.54,43)<br>[[Karl Johann Luht]] (1.54,55)<br>[[Martin Liivamägi]] (1.52,93) |Eesti koondis |[[15. mai]] [[2016]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.41,10''' |[[Ralf Tribuntsov]] (25,84) <br>[[Martti Aljand]] (28,14) <br>[[Priit Aavik]] (24,57) <br>[[Pjotr Degtjarjov]] (22,55) |Audentese Spordiklubi |[[18. juuni]] [[2016]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.37,76''' |[[Armin Evert Lelle]] (55,21)<br>[[Martin Allikvee]] (1.01,81)<br>[[Alex Ahtiainen]] (52,43)<br>[[Daniel Zaitsev]] (48,31) |Eesti koondis |[[23. mai]] [[2021]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''25,01''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[27. mai]] [[2012]] |[[Debrecen]], {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''55,18''' |[[Aleksa Gold]] |Kalevi Ujumiskool |[[17. juuni]] [[2024]] |[[Belgrad]], {{PisiLipp|Serbia}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''2.00,64''' |[[Elina Partõka]] |Kohtla-Järve NRK |[[11. august]] [[2008]] |[[Peking]], {{PisiLipp|Hiina}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''4.15,46''' |[[Aivi Liiv-Kulla]] |Tallinna Tööjõureservid |[[16. veebruar]] [[1984]] |[[Moskva]], {{PisiLipp|NSVL}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''8.46,32''' |[[Aivi Liiv-Kulla]] |Tallinna Tööjõureservid |[[18. veebruar]] [[1984]] |[[Moskva]], {{PisiLipp|NSVL}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''17.12,26''' |[[Kirke Mõtsnik]] |TOP-i Ujumisklubi |[[24. aprill]] [[2026]] |[[Berliin]], {{PisiLipp|Saksamaa}} |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''28,73''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[23. mai]] [[2026]] |[[London]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''1.01,55''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[23. aprill]] [[2026]] |[[Vilnius]], {{PisiLipp|Leedu}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''2.11,70''' |[[Aleksa Gold]] |Kalevi Ujumiskool |[[27. juuni]] [[2021]] |[[Banja Luka]], {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''29,83''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[21. aprill]] [[2025]] |[[Helsingi]], {{PisiLipp|Soome}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.05,81''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[25. mai]] [[2025]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.25,59''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[24. mai]] [[2025]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''25,92''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[22. mai]] [[2012]] |[[Debrecen]], {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''59,00''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[26. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], {{PisiLipp|Itaalia}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''2.16,61''' |[[Anna-Liisa Põld]] |Keila Swimclub |[[11. juuli]] [[2010]] |[[Gainesville]], {{PisiLipp|USA}} |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''2.17,78''' |[[Maria Romanjuk]] |Spordiklubi Garant |[[21. mai]] [[2021]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.52,00''' |[[Aleksa Gold]] |Kalevi Ujumiskool |[[24. veebruar]] [[2023]] |[[Victoria]], {{PisiLipp|Kanada}} |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.47,63''' |[[Kätlin Sepp]] (27,51)<br/>[[Margaret Markvardt]] (26,07)<br/>[[Katriin Kersa]] (27,18)<br/>[[Karleen Kersa]] (26,87) |TOP-i Ujumisklubi |[[17. juuni]] [[2016]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.47,45''' |[[Jana Kolukanova]] (56,84)<br/>[[Triin Aljand]] (57,01)<br/>[[Maria Albert]] (56,54)<br/>[[Elina Partõka]] (57,06) |Eesti koondis |[[25. märts]] [[2007]] |[[Melbourne]], {{PisiLipp|Austraalia}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''8.29,10''' |[[Elina Partõka]] (?)<br>[[Annika Saarnak]] (?)<br>[[Jane Trepp]] (?)<br>[[Maria Albert]] (?) |Eesti klubide koondis |[[1. juuli]] [[2008]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |- | |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.57,05''' |[[Sigrid Sepp]] (29,89) <br>[[Karleen Kersa]] (32,16) <br>[[Margaret Markvardt]] (28,10) <br>[[Kätlin Sepp]] (26,90) |TOP-i Ujumisklubi |[[18. juuni]] [[2017]] |[[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''4.11,01''' |[[Maari Randväli|Polina Sovtsa]] (1.05,23) <br>[[Egle Salu]] (1.07,91) <br>[[Miriam Jürisoo|Emily-Pärli Jäärats]] (1.00,79) <br>[[Kirke Madar|Ksenia Bazanova]] (57,08) | Eesti koondis |[[6. juuli|8. märts]] [[2025|2026]] |[[Šamorín|Riia]], {{PisiLipp|Läti}} |} ===Segateatevõistlus=== {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.35,53''' |[[Karl Johann Luht]] (51,08),<br>[[Pjotr Degtjarjov]] (50,00),<br>[[Margaret Markvardt]] (57,58),<br>[[Alina Kendzior]] (56,87) |Eesti koondis |[[20. mai]] [[2016]] |[[London]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.50,94''' |[[Armin Evert Lelle]] (55,88),<br>[[Eneli Jefimova]] (1.07,44),<br>[[Alex Ahtiainen]] (52,72),<br>[[Aleksa Gold]] (54,90) |Eesti koondis |[[20. mai]] [[2021]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |} == 25 m bassein== ===Mehed=== {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''20,77''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Kalevi Ujumiskool |[[5. detsember|2. detsember]] [[2025]] |[[Lublin|Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''47,08''' |[[Daniel Zaitsev]] |Spordiklubi Garant |[[20. detsember]] [[2021]] |[[Abu Dhabi]], {{PisiLipp|AÜE}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.42,97''' |[[Kregor Zirk]] |Energy Standard |[[4. detsember]] [[2021]] |[[Eindhoven]], {{PisiLipp|Madalmaad}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.40,60''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[31. oktoober]] [[2024]] |[[Singapur]], {{PisiLipp|Singapur}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''7.44,19''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[2. juuli|26. oktoober]] [[2020|2024]] |[[Incheon]], {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''14:54,47''' |[[Kregor Zirk]] |Ujumise Spordiklubi |[[19. oktoober]] [[2024]] |[[Shanghai]], {{PisiLipp|Hiina}} |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''22,63''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Kalevi Ujumiskool |[[6. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''49,92''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Kalevi Ujumiskool |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], {{PisiLipp|Kanada}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''1.51,20''' |[[Armin Evert Lelle]] |Viimsi Veeklubi |[[21. detsember]] [[2021]] |[[Abu Dhabi]], {{PisiLipp|AÜE}} |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''26,68''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[4. detsember]] [[2019]] |[[Glasgow]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''57,51''' |[[Martti Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[9. detsember]] [[2011]] |[[Szczecin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.04,78''' |[[Martin Allikvee]] |Spordiklubi Garant |[[5. detsember]] [[2019]] |[[Glasgow]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''22,06''' |[[Daniel Zaitsev]] |Spordiklubi Garant |[[2. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''50,48''' |[[Daniel Zaitsev]] |Spordiklubi Garant |[[17. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne]], {{PisiLipp|Austraalia}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''1.50,39''' |[[Kregor Zirk]] |Energy Standard |[[12. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], {{PisiLipp|Ungari}} |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align=center|'''52,20''' |[[Ralf Tribuntsov]] |Kalevi Ujumiskool |[[15. november]] [[2025]] |[[Kohtla-Järve]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''1.55,64''' |[[Martin Liivamägi]] |Kalevi Ujumiskool |[[17. detsember]] [[2016]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.12,15''' |[[Martin Liivamägi]] |Kalevi Ujumiskool |[[11. detsember]] [[2009]] |[[Istanbul]], {{PisiLipp|Türgi}} |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.25,03''' |[[Ralf Tribuntsov]] (20,77)<br/>[[Daniel Zaitsev]] (21,02)<br/>[[Kregor Zirk]] (21,54)<br/>[[Siim Kesküla]] (21,70) |Eesti koondis |[[2. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.13,56''' |[[Ralf Tribuntsov]] (48,03)<br/>[[Georg Filippov]] (49,09)<br/>[[Marko-Matteus Langel]] (47,92)<br/>[[Cevin Anders Siim]] (48,52) |Kalevi Ujumiskool |[[26. november]] [[2022]] |[[Kohtla-Järve]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''7.10,56''' |[[Cevin Anders Siim]] (1.48,94)<br/>[[Kregor Zirk]] (1.44,67)<br/>[[Kaspar Helde]] (1.47,73)<br/>[[Marko-Matteus Langel]] (1.49,22) |Eesti koondis |[[22. detsember]] [[2020]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |- | |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.34,72''' |[[Ralf Tribuntsov]] (23,73)<br/>[[Martin Liivamägi]] (26,89)<br/>[[Daniel Zaitsev]] (23,06)<br/>[[Pjotr Degtjarjov]] (21,04) |Eesti koondis |[[6. detsember]] [[2015]] |[[Netanya]], {{PisiLipp|Iisrael}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.32,80''' |[[Alan Smok]] (53,94)<br/>[[Alan Gritsok]] (1.00,63)<br/>[[Alex Ahtiainen]] (51,15)<br/>[[Daniel Zaitsev]] (47,08) |Spordiklubi Garant |[[12. juuli]] [[2024]] |[[Kohtla-Järve]], {{PisiLipp|Eesti}} |} ===Naised=== {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''23,92''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[13. detsember]] [[2009]] |[[Istanbul]], {{PisiLipp|Türgi}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''53,87''' |[[Aleksa Gold]] |University of Toronto |[[26. märts]] [[2022]] |[[Quebec]], {{PisiLipp|Kanada}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.57,96''' |[[Aleksa Gold]] |University of Toronto |[[24. märts]] [[2022]] |[[Quebec]], {{PisiLipp|Kanada}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''4.14,40''' |[[Aivi Liiv-Kulla]] |Tallinna Tööjõureservid |[[11. veebruar]] [[1984]] |[[Bonn]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''8.43,45''' |[[Jelena Petrova]] |Spordiklubi Garant |[[22. november]] [[2005]] |[[Keila]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''16.47,30''' |[[Kirke Mõtsnik]] |TOP-i Ujumisklubi |[[19. detsember]] [[2025]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''27,54''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[13. detsember]] [[2025]] |[[Sheffield]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''58,72''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[12. detsember]] [[2025]] |[[Sheffield]], {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''2.08,77''' |[[Aleksa Gold]] |University of Toronto |[[3. detsember]] [[2021]] |[[Toronto]], {{PisiLipp|Kanada}} |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''28,81''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[7. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.02,82''' |[[Eneli Jefimova]] |Kalevi Ujumiskool |[[3. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.19,23''' |[[Eneli Jefimova]] | Kalevi Ujumiskool |[[19. november]] [[2023]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''25,44''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[11. detsember]] [[2009]] |[[Istanbul]], {{PisiLipp|Türgi}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''58,13''' |[[Triin Aljand]] |TOP-i Ujumisklubi |[[13. november]] [[2008]] |[[Rijeka]], {{PisiLipp|Horvaatia}} |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''2.13,56''' |[[Maari Randväli]] |Kalevi Ujumiskool |[[20. detsember]] [[2025]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align=center|'''59,33''' |[[Jane Trepp]] |Kalevi Ujumiskool |[[11. detsember]] [[2009]] |[[Istanbul]], {{PisiLipp|Türgi}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''2.12,19 ''' |[[Maria Romanjuk]] |Spordiklubi Garant |[[13. juuli]] [[2021]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.38,88''' |[[Aleksa Gold]] | University of Toronto |[[24. märts]] [[2022]] |[[Quebec]], {{PisiLipp|Kanada}} |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.41,64''' |[[Triin Aljand]] (?)<br/>[[Kätlin Sepp]] (?)<br/>[[Tess Grossmann]] (?)<br/>[[Annika Saarnak]] (?) |TOP-i Ujumisklubi |[[21. detsember]] [[2012]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.44,71''' |[[Egle Salu]] (57,47)<br/>[[Inessa Sorokin]] (57,43)<br/>[[Maari Randväli]] (54,09)<br/>[[Anete Bollverk]] (55,72) | Kalevi Ujumiskool |[[20. detsember]] [[2025]] |[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''8.17,07''' |[[Maari Randväli]] (2.01,71)<br/>[[Sheril Tankler]] (2.05,14)<br/>[[Kirke Mõtsnik]] (2.03,70)<br/>[[Kirke Madar]] (2.06,52) |Eesti koondis |[[1. detsember]] [[2024]] |[[Vejle]], {{PisiLipp|Taani}} |- | |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.49,33''' |[[Maria Romanjuk]] (28,62)<br/>[[Eneli Jefimova]] (29,50)<br/>[[Mariangela Boitsuk]] (26,11)<br/>[[Aleksa Gold]] (25,10) |Eesti koondis |[[7. detsember]] [[2023]] |[[Otopeni]], {{PisiLipp|Rumeenia}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''4.05,15''' |[[Polina Sovtsa]] (1.03,12)<br/>[[Egle Salu]] (1.06,73)<br/>[[Kirke Madar]] (1.00,67)<br/>[[Maari Randväli]] (54,63) |Eesti koondis |[[2. detsember]] [[2024]] |[[Vejle]], {{PisiLipp|Taani}} |} ===Segateatevõistlus=== {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Klubi !! Aeg !! Koht |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.34,03''' |[[Cevin Anders Siim]] (22,55),<br>[[Ralf Tribuntsov]] (21,11),<br>[[Anete Bollverk]] (25,18),<br>[[Mariangela Boitsuk]] (25,19) |Kalevi Ujumiskool |[[11. juuli]] [[2024]] |[[Kohtla-Järve]], {{PisiLipp|Eesti}} |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.38,79''' |[[Ralf Tribuntsov]] (22,96),<br>[[Eneli Jefimova]] (28,80),<br>[[Daniel Zaitsev]] (21,78),<br>[[Egle Salu]] (25,25) |Eesti koondis |[[3. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], {{PisiLipp|Poola}} |} ==Välislingid== *[https://www.swimrankings.net/index.php?page=recordDetail&recordListId=50033 Eesti rekordid] swimrankings.net [[Kategooria:Eesti ujumine]] [[Kategooria:Eesti rekordid]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] 2ane6xnkspvtssvi0rb1qgx8p6r7ze0 0 570946 7161391 6660949 2026-05-26T11:14:01Z Velirand 67997 7161391 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lubomierz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Lubomierz | pilt = Lubomierz_rynek_5.jpg | pildiallkiri = Lubomierzi kesklinn | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Lubomierz_COA.svg | vapi_link = [[Lubomierzi vapp]] | pindala = | elanikke = 1775 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Lubomierz''' (aastatel [[1945]]–[[1947]] '''Miłosna''', [[saksa keel|saksa]] ''Liebenthal'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]], [[Lubomierzi vald|Lubomierzi valla]] halduskeskus. Lubomierz asub [[Jelenia Góra]]st umbes 19 km loodes. Lubomierz sai linnaõigused [[1291]]. aastal, kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Lubomierz;3934131.html Lubomierz] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] ebyygoqsnayvt3xtpb8rf6xlso1z68t 0 570971 7160752 6902299 2026-05-25T14:12:10Z Velirand 67997 7160752 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nowe Warpno | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Nowe Warpno | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Neuwarp | pilt = SM Nowe Warpno Ratusz 2019 (4).jpg | pildiallkiri = Nowe Warpno raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Nowe_Warpno_COA_1.svg | vapi_link = [[Nowe Warpno vapp]] | pindala = | elanikke = 1049 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} [[Pilt:Nowe_Warpno_dron_(2).jpg|pisi|Vaade Nowe Warpnole]] '''Nowe Warpno''' ([[saksa keel]]es ''Neuwarp'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Police maakond|Police maakonnas]], [[Nowe Warpno vald|Nowe Warpno valla]] halduskeskus. Nowe Warpno asub [[Szczecini laht|Szczecini lahe]] rannikul, [[Saksamaa]]st ligikaudu ühe kilomeetri kaugusel. Asulat on esmamainitud [[1184]]. aastal. Linnaõigused sai enne [[1352]]. aastat. Kuni [[1945]]. aastani oli linn Saksamaa koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Nowe-Warpno;3948685.html Nowe Warpno] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] n8out4x464ft4arzfraakurktds6hoi 0 570978 7160698 6415637 2026-05-25T12:44:38Z Velirand 67997 7160698 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Suchań | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Suchań | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Zachan | pilt = Rynek_w_Suchaniu.JPG | pildiallkiri = Suchańi keskväljak | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Suchań_COA.svg | vapi_link = [[Suchańi vapp]] | pindala = | elanikke = 1393 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Suchań''' ([[saksa keel|saksa]] ''Zachan'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargardi maakond|Stargardi maakonnas]], [[Suchańi vald|Suchańi valla]] halduskeskus. Suchań asub [[Stargard]]ist umbes 20 km idakagus. Asulat on esmamainitud [[1269]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20200807173500/https://www.suchan.pl/strona/menu/27_historia Historia] Miasti i Gmina Suchań</ref> Linnaõigused sai Suchań enne [[1487]]. aastat. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Suchan;3981007.html Suchań] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 373cawayhd27wu2pclog9x9y44qzk0f 0 570990 7160779 7020267 2026-05-25T14:30:31Z Velirand 67997 7160779 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Cedynia | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Cedynia | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Zehden | pilt = Cedynia, fragment miasta - panoramio.jpg | pildiallkiri = Cedynia | lipp = | lipu_link = | vapp = POL Cedynia COA 1 (before 2004).svg | vapi_link = [[Cedynia vapp]] | pindala = | elanikke = 1459 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Cedynia''' ([[saksa keel|saksa]] ''Zehden'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]], [[Cedynia vald|Cedynia valla]] halduskeskus. Cedynia asub [[Odra]] jõest ja [[Saksamaa]] piirist umbes 3 km kaugusel. Cedynia sai linnaõigused [[1299]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn Saksamaa koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Cedynia;3883823.html Cedynia] Encyklopedia PWN</ref> [[972]]. aastal toimus Cedynia lähedal [[Cedynia lahing]], milles [[polaanid]]e vürst ning [[vendid]]e kuningas [[Mieszko I]] võitis Saksi Idamargi markkrahvi [[Hodo I (Lausitz)|Hodo]] vägesid. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 97p8ky7gysvdt0d2l7x3106acj24get 0 572022 7160688 6673749 2026-05-25T12:39:29Z Velirand 67997 7160688 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tuczno | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Tuczno | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Tütz | pilt = Tuczno zamek 2005-05.jpg | pildiallkiri = Tuczno loss | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Tuczno_COA.svg | vapi_link = [[Tuczno vapp]] | pindala = | elanikke = 1780 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Tuczno''' ([[saksa keel]]es ''Tütz'', varem ka ''Tietz'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wałczi maakond|Wałczi maakonnas]], [[Tuczno vald|Tuczno valla]] halduskeskus. Tuczno sai linnaõigused [[1331]]. aastal. [[1368]]. aastal läks linn [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] võimu alla. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks Tuczno [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] koosseisu. Poolale tagasi läks Tuczno [[1945]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Tuczno;3989828.html Tuczno] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] sv7xjno3or7vqhtyee4wrf2q2lc3yyn 0 572025 7160783 6729666 2026-05-25T14:32:47Z Velirand 67997 7160783 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Biały Bór | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Biały Bór | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Baldenburg | pilt = Widok_na_Jezioro_Ławiczka_w_Białym_Borze_-_panoramio.jpg | pildiallkiri = Biały Bór | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Biały_Bór_COA.svg | vapi_link = [[Biały Bór vapp]] | pindala = | elanikke = 2142 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Biały Bór''' ([[saksa keel|saksa]] ''Baldenburg'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]], [[Biały Bóri vald|Biały Bóri valla]] halduskeskus. Asulat on esmamainitud [[13. sajand]]i lõpul, linnaõigused sai [[1382]]. aastal. [[1466]]. aastal läks Biały Bór [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] võimu alla. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tagajärjel läks Biały Bór [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] koosseisu. [[1945]]. aastast alates on Biały Bór taas Poola koosseisus.<ref>[https://sztetl.org.pl/pl/miejscowosci/b/20-bialy-bor/96-historia-miejscowosci/69466-historia-miejscowosci Biały Bór. Historia miejscowości] Wirtualny sztetl</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] mmhkk79en113n2sjda4y61jicxixjb0 0 572057 7160774 6729706 2026-05-25T14:25:41Z Velirand 67997 7160774 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Człopa | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Człopa | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schloppe | pilt = UMiG Czlopa.JPG | pildiallkiri = Człopa Linnavalitsuse hoone | lipp = POL_Człopa_flag.svg | lipu_link = [[Człopa lipp]] | vapp = POL_Człopa_COA.svg | vapi_link = [[Człopa vapp]] | pindala = | elanikke = 2158 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Człopa''' ([[saksa keel|saksa]] ''Schloppe'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wałczi maakond|Wałczi maakonnas]], [[Człopa vald|Człopa valla]] halduskeskus. Człopa asub [[Wałcz]]ist umbes 32 km kagus. Alates [[12. sajand]]ist oli asula [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] piires, linnaõigused sai enne [[1352]]. aastat. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks Człopa [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Alates [[1945]]. aastast on linn jälle Poola koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Czlopa;3889797.html Człopa] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] fa0mju85i393fm0e9pb4yephy1t24bk 0 572109 7161091 6988870 2026-05-25T23:12:03Z Ollin Masa 227337 Pilt 7161091 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{Infokast teadlane|pilt=|pildiallkiri=|sünniaeg=|sünnikoht=|surmaaeg=|surmakoht=|elukoht=|kodakondsus=|rahvus=|tegevusala=|töökoht=|haridus=|alma_mater=|tuntumad_tööd=|tuntud_õpilased=|tunnustus=|abikaasa=|lapsed=|allkiri=|veebileht=|märkused=|muu=}} [[File:Hotel Königshof Bonn Elisabeth Noelle-Neumann, Ludwig-Erhard-Stiftung.jpg|thumb|Elisabeth Noelle-Neumann ja [[Otto Schlecht]] (1991)]] '''Elisabeth Noelle-Neumann''' ([[19. detsember]] [[1916]] – [[25. märts]] [[2010]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] [[Politoloogia|politoloog]]. Ta on vaikuse spiraali mudeli väljatöötaja ja selleteemalise raamatu „Die Schweigespirale. Öffentliche Meinung – unsere soziale Haut“ autor. Ta selgitab oma raamatus, miks vähemuses olevad inimesed ei taha probleemi korral oma arvamust avaldada, ning kui osa vähemuse esindajatest julgeb arvamust avaldada, tekib spiraal ja vähemuse arvamus kaob. Noelle-Neumanni arvates on hirm isolatsiooni ees peamine põhjus, miks ei julgeta rääkida. == Elulugu == Elisabeth Noelle-Neumann sündis [[1916]]. aastal [[Dahlem (Alam-Saksi)|Dahlemis]]. Tal oli õde Gisela ning vennad Ernst ja Dieter. Isa oli advokaat ja filmiettevõtte [[Tobis-Filmgesellschaft]] asutaja. Elisabethi vanaisa [[Fritz Schaper]] oli [[skulptor]], kelle üks tuntumaid teoseid on [[Johann Wolfgang von Goethe|Goethe]] skulptuur [[Berliin|Berliinis]] [[Tiergarten|Tiergartenis]], kuid tema skulptuure leidub üle kogu [[Saksamaa]].<ref name=":0">Childs, D. (2010). Elisabeth Noelle-Neumann: Pioneer of public-opinion polling and market research. ''Independent,'' 10.04.2010''.'' Kasutatud 09.10.2019https://www.independent.co.uk/news/obituaries/elisabeth-noelle-neumann-pioneer-of-public-opinion-polling-and-market-research-1940766.html</ref> Elisabethi emapoolne vanavanaisa [[Emil Ritterhaus]] on [[Saksamaa]] ajaloolise piirkonna [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaali]] [[Hümn|hümni]] autor. Arvatakse, et üks Elisabethi vanavanaisa oli [[Preisimaa]] kuninga [[Friedrich Wilhelm IV]] vallaslaps. Elisabethi vanatädi [[Adeline Ritterhaus-Bjarnason]] oli [[Skandinaavia]] kirjanduse asjatundja ja naiste õiguste eest võitleja.<ref name=":1">Elisabeth Noelle-Neumanni koduleht. (2016). Kasutatud 23.10.2019 <nowiki>http://noelle-neumann.de/home/</nowiki></ref> [[1922]]. aastal alustas Noelle-Neumann õpinguid [[Kockert|Kockerti]] erakoolis, [[1926]]. aastast õppis [[Auguste-Victoria Lyzeum]]is [[Berliin]]is. Juba noores eas huvitus ta kirjutamisest ning plaanis kogu oma elu sellele pühendada. Gümnaasiumis asutas ta ka kooli ajalehe. Noorena sattus ta sageli vanematega konflikti, mille tagajärjel saatsid vanemad ta [[1932]]. aastal [[Reinhardwald]]i erakooli, paar kuud hiljem saadeti ta [[Salemi lossikool]]i. Elisabethile ei meeldinud kumbki kool, sest mõlemas kehtisid väga karmid reeglid. Ta soovis koolist enne lõpetamist lahkuda, et ajakirjanikuks hakata, kuid viis siiski koolitee lõpuni. Gümnaasiumi lõpetas ta Göttingenis. Ta käis ka [[Göttingeni ülikool]]is [[Filosoofia|filosoofi]] ja [[Sotsioloogia|sotsioloogi]] [[Eduard Baumgarten]]i loenguid kuulamas.<ref name=":1" /> Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei võetud Elisabethi ülikooli vastu, sest ta polnud läbinud sel ajal Saksamaal kohustuslikku naiste [[Riigi Tööteenistus|tööteenistust]]. Tööjõuteenistuse asemel võttis neiu joonistamise ja maalimise kursuseid kunstiakadeemias [[Atelier Brehaus|Atelier Brehausis]] [[Berliin|Berliinis]]. Seejärel läbis ta tööteenistuse. Kuid kuna teda ikka [[Friedrich-Wilhelms-Universität|Friedrich Wilhelmi ülikooli]] vastu ei võetud, õppis ta aasta aega ka majandusülikoolis. [[1936]]. aasta suvel õppis [[Königsberg]]is Albertina ülikooli ajakirjanduskursustel, seejärel läks [[Friedrich Wilhelmi Ülikool|Friedrich Wilhelmi ülikooli]], kus ta õppis [[Filosoofia|filosoofiat]], [[ajalugu]], [[Ajakirjandus|ajakirjandust]] ja Ameerika ajalugu. Aastatel [[1937]]–[[1938]] õppis ta USA-s [[Missouri]] ülikoolis. [[1940]]. aastal sai ta [[doktorikraad]]i [[Berliin]]is.<ref name=":1" /> [[1940]]. aastal töötas ta lühikest aega ajalehes [[Das Reich]]. Kuni [[1943]]. aastani töötas ta Saksa ajalehes [[Frankfurter Allgemeine Zeitung|Frankfurter Zeitung]]. [[1945]]. aastal, kui [[Nõukogude armee]] Berliini tungis, põgenes Noelle-Neumann [[Allensbach|Allensbachi]]. [[1947]]. aastal asutas Noelle-Neumann koos oma esimese abikaasaga avaliku arvamuse uuringu organisatsiooni Institut für Demoskopie Allensbach.<ref name=":0" /> [[1964]]–[[1983]] oli Noelle-Neumann [[Mainz|Mainzis]] asuva [[Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikool|Johannes Gutenburgi Ülikooli]] professor. Aastatel [[1978]]–[[1991]] oli Noelle-Neumann külalisprofessor [[Chicago Ülikool]]is. == Teadustöö == Elisabeth Noelle-Neumann sai oma elu jooksul klassikalise autori staatuse [[Kommunikatsioon|kommunikatsiooni]]<nowiki/>uuringutes. Teda peetakse [[Empiirilisus|empiirilise]] pöörde algatajaks [[Ajakirjandus|ajakirjandus-]] ja [[meedia]]uuringutes.<ref name=":1" /> Noelle-Neumanni publikatsioonide loetelus on üle 400 nimetuse. Ta oli mitme teadusorganisatsiooni liige. Ta oli aastatel [[1968]]–[[1970]] ühingu [[Deutsche Gesellschaft für Publizistik- und Kommunikationswissenschaft]] president ja [[1978]]–[[1980]] [[World Association for Public Opinion Research|World Association for Public Opinion Research (WAPOR)]] president.<ref name=":1" /> == Vaikuse spiraali teooria == Elisabeth Noelle-Neumanni nimi on tihedalt seotud vaikuse spiraali [[Teooria|teooriaga]]. Teooria on seotud sotsiaalse [[Psühholoogia (täpsustus)|psühholoogiaga]] ja seletab, kuidas muutused avalikus arvamuses väljenduvad [[Moraal|moraalselt]] ja emotsionaalselt koormatud aruteludes. Kuna Noelle-Neumanni oletused inimeste käitumise kohta sotsiaalsete mõjutuste korral on vastuolus [[Ratsionaalsus|ratsionaalse]] [[indiviid]]i laialt levinud seisukohtadega, on vaikuse spiraal üks tsiteeritumaid teooriaid [[Sotsiaalteadused|sotsiaalteadustes]].<ref name=":1" /> Vaikuse spiraali teooria jaguneb järgmisteks [[Hüpotees|hüpoteesideks]]: * Enamik inimestest kardab sotsiaalset [[Isolatsioon (bioloogia)|isolatsiooni]]. * Seetõttu jälgivad inimesed pidevalt teiste käitumist, et teada millised arvamused ja käitumisreeglid on avalikkuse silmis heaks kiidetud või tagasi lükatud. * Inimesed kasutavad teiste peal nn isolatsiooni survet, näiteks pea ära pööramine, kui keegi ütleb või teeb midagi, mis on avaliku arvamuse vastu. * Inimesed ei ütle oma arvamust välja, kui arvavad, et nad satuvad selle tõttu nn isolatsiooni surve alla. * Inimesed, kes aga tunnetavad avalikkuse toetust, ütlevad oma arvamuse välja. * Vaikuse spiraali käivitab ühelt poolt oma arvamuse välja ütlemine ja teiselt poolt oma arvamuse peitmine. * [[Protsess]] saab alguse emotsionaalselt ja moraalselt koormatud probleemidest. * Kui ühiskonnas valitseb probleemi korral [[konsensus]], on ebatõenäoline, et vaikuse spiraali mudel tööle hakkab. Spiraal on enamasti esile kutsutud vastuoluliste probleemide korral. * Kindla arvamuse pooldajate hulk ei ole oluline. Vähemuste arvamust võib näha kui enamuse oma, kui selle pooldajad käituvad piisavalt enesekindlalt ja kaitsevad oma arvamust. * [[Massimeedia]] võib avaliku arvamuse kujunemist väga palju mõjutada. Kui meedia pidevalt ühte avalikkuse vastuolu poolt toetab, siis sellel poolel on suurem tõenäosus vaikuse spiraalist võitjana väljuda. * Hirm sotsiaalse isolatsiooni ees tegutseb [[Alateadvus|alateadlikult]]. Enamik inimesi ei mõtle teadlikult, kuidas nende käitumine on mõjutatud avalikust arvamusest. * Avalik arvamus on ajaliselt ja ruumiliselt piiratud. Kui inimesed elavad koos ühiskonnas, siis avalik arvamus toimib sotsiaalse kontrolli mehhanismina. Kuid see, mida avalik arvamus täpsemalt lubab ja taunib, muutub ajaga. * Avalik arvamus [[Stabiliseerimine|stabiliseerib]] ja integreerib ühiskonda, sest konfliktid lahenevad läbi vaikuse spiraali, mis toetab ühte kindlat arvamust. Seda nimetatakse avaliku arvamuse integreerimisfunktsiooniks.<ref name=":1" /> Elisabeth Noelle-Neumann esitles vaikuse spiraali teooriat esimest korda [[1974]]. aastal kahes teadusartiklis. [[1980]]. aastal ilmus esimene raamat vaikuse spiraali kohta [[Saksa keel|saksa keeles]], [[1984]]. aastal ilmus esimene [[Inglise keel|ingliskeelne]] versioon. Kokku on raamat ilmunud 11 keeles.<ref name=":1" /> == Süüdistused antisemitismis == 1991. aastal süüdistas Ameerika [[sotsioloog]] [[Leo Bogart]] Elisabeth Noelle-Neumanni [[antisemitism]]is.<ref>Bogart, L. (1991). The Pollster & the Nazis. ''Commentary,'' 08.1991. Kasutatud 09.10.2019https://www.commentarymagazine.com/articles/the-pollster-the-nazis/</ref> Süüdistused tulenesid artiklitest, mida Elisabeth oli noorpõlves ajalehtedele kirjutanud. Üks selline artikkel oli „Who informs America?“, kus ta väitis, et Ameerika informatsiooni levitajateks on [[juudid]]. Bogart kirjutas Noelle-Neumanni kohta käivatest süüdistustest artikli, mis ilmus paar nädalat enne seda, kui Noelle-Neumann pidi külastama USA-s [[Chicago Ülikool|Chicago Ülikooli]]. Üliõpilased leidsid artikli ja see tekitas ülikoolis poleemika. Ülikooli juhataja arvates olid [[Antisemitism|antisemitismi]] uskujad, nende hulgas Elisabeth Noelle-Neumann, osaliselt süüdi [[holokaust]]is, ja et ta peaks oma tegude eest vabandust paluma. Noelle-Neumann lõpetas oma visiidi [[Chicago Ülikool|Chicago Ülikoolis]], kuid kui üliõpilased said teada, et ta naaseb, korraldati [[protest]] ja Noelle-Neumann tühistas oma visiidi. Noelle-Neumann tunnistas, et kuulus [[Natsionaalsotsialism|rahvussotsialistlikku]] organisatsiooni, kuid eitas, et on ise rahvussotsialist. Noelle-Neumann pole kunagi otseselt oma tegude, sealhulgas vaikuse spiraali mudeli väljatöötamise pärast vabandanud. == Isiklikku == Elisabeth Noelle-Neumann oli abielus Saksa [[poliitik]]u [[Erich Peter Neumann]]iga alates [[1946]]. aastast kuni mehe surmani. [[1979]]. aastal abiellus ta füüsik [[Heinz Maier-Leibnitz]]iga. == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Noelle-Neumann, Elisabeth}} [[Kategooria:Saksa filosoofid]] [[Kategooria:Berliini Humboldti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2010]] 12l67wz8y231diaf6unify9pa35vv25 0 572167 7160959 7137648 2026-05-25T18:43:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160959 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=detsember}} Sisekontroll on organisatsioonis juhtkonna ja töötajate osalusel toimiv terviklik protsess, mille eesmärk on anda piisav kindlustunne organisatsiooni tegevuse, aruandluse ning õigusaktidele vastavusse seatud eesmärkide saavutamise kohta.<ref name="COSO">[https://web.archive.org/web/20191210195613/https://www.coso.org/Documents/990025P-Executive-Summary-final-may20.pdfhttps://www.coso.org/Documents/990025P-Executive-Summary-final-may20.pdf] Committe of Sponsoring Organizations of the Treadway Commission."Internal Control - Integrated Framework. Executive Summary", 2013. Failitüüp: PDF. Vaadatud 09.12.2019.</ref> Sisekontroll kujutab endast dünaamilist protsessi, mida kohandatakse pidevalt vastavalt organisatsioonis toimuvatele muutustele.<ref name="INTOSAI" /> Seega koosneb sisekontroll järjepidevatest ülesannetest ja tegevustest ning on vahend eesmärkide saavutamiseks, mitte eesmärk omaette.<ref name="COSO" /> Eesmärkide saavutamise tagamiseks peavad protsessis osalema nii juhtkond kui ka kõigi tasandite töötajad.<ref name="INTOSAI">[https://www.riigikontroll.ee/Auditeeritavaile/Auditistandardid/tabid/122/ItemId/436/amid/734/language/et-EE/Default.aspx]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} INTOSAI tegevusjuhised sisekontrolli standardite rakendamiseks avalikus sektoris. Vaadatud 09.12.2019.</ref> Sisekontrolli rakendavad inimesed, mitte üksnes protseduurijuhendid ja süsteemid, sest inimesed ning nende tegevusviisid mõjutavad sisekontrolli kõigil tasanditel. Sisekontrolli määratlus hõlmab olulisi põhimõtteid, mis on aluseks organisatsioonide sisekontrolli kavandamisele, rakendamisele ja elluviimisele. See loob aluse sisekontrolli kohaldamiseks kõigis organisatsioonides, sõltumata nende struktuurist, tegevusvaldkonnast või geograafilisest asukohast.<ref name="COSO" /> == Sisekontrollisüsteem == Sisekontrollisüsteem kujuneb riskide maandamiseks rakendatud kontrollimeetmetest ja mängib olulist rolli siseauditis, mis hindab sisekontrollisüsteemide tõhusust.<ref>Fadzil, F.H, Haron, H., Jantan, M. Internal auditing practices and internal control system. Managerial Auditing Journal Vol 20 no 8, pp. 844-866, 2005.</ref>Siseauditi ülesanne ei ole aga identifitseerida riske või määrata kindlaks kontrollimeetmeid, vaid analüüsida, kui hästi organisatsiooni enda loodud süsteemid toimivad. <ref>https://enablon.com/blog/whats-the-difference-between-internal-audit-internal-control. Vaadatud 10.12.2019/</ref> Valdkonna arendamisega tegelevad rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonid nagu '''COSO''' (Committee of Sponsoring Organizations of the Treadway Commission), siseaudiitoreid ühendav '''IIA''' (The Institute of Internal Auditorsning) ning avaliku sektori kontrolliasutuste katusorganisatsioon '''INTOSAI''' (Internal Organization of Supreme Audit Institutions).<ref name="SISEKONTROLL">[https://web.archive.org/web/20191210195623/https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/sisekontrollisusteemi_rakendamine.pdf] Rahandusministeerium. "Sisekontrollisüsteemi rakendamine. Juhendmaterjal täidesaatva riigivõimu asutustele, 2011. Failitüüp: PDF. Vaadatud 09.12.2019.</ref> Üks tuntumaid mudeleid on COSO sisekontrolliraamistik, mis jaotab organisatsiooni eesmärgid kolme peamisse kategooriasse. Tegevuseesmärgid on suunatud majandusüksuse töö tõhususele, finantstulemustele ja varade kaitsele. Aruandluse eesmärgid keskenduvad sellele, et nii sise- kui ka välisaruandlus oleks usaldusväärne, läbipaistev ja õigeaegne. Vastavuse eesmärgid aga tagavad, et organisatsioon järgib oma tegevuses kõiki kehtivaid seadusi ja regulatsioone.<ref name="COSO" /> == Sisekontrolli komponendid == Sisekontroll koosneb viiest omavahel seotud komponendist, milleks on kontrollikeskkond, riskide hindamine, kontrollimeetmed, informatsioon ja kommunikatsioon ning järelevalve. === Kontrollikeskkond === Kontrollikeskkond on standardite, protsesside ja struktuuride kogum, mis loob aluse sisekontrolli teostamiseks organisatsioonis. Juhtkond kehtestab organisatsiooni väärtushinnangud, eetilised käitumisnormid ja rõhutab sisekontrolli olulisust kõigil tasanditel. Juhtkonna eeskuju ja seatud ootused on määrava tähtsusega, et luua tugev ja vastutustundlik töökultuur. Olulise osa kontrollikeskkonnast moodustavad nõukogu järelevalve ning selgelt paika pandud organisatsiooniline struktuur. See hõlmab ka personalijuhtimise strateegilisi protsesse, nagu pädevate töötajate värbamine, nende pidev arendamine ja motiveerimine. Tulemuslikkuse mõõtmise kaudu julgustatakse töötajaid võtma vastutust oma töö tulemuste eest, mis kokkuvõttes tagab, et kogu sisekontrollisüsteem toimib ühtse ja tõhusa tervikuna.<ref name="COSO" /> Kontrollikeskkond on aluseks kogu sisekontrollisüsteemile. Sellest saavad alguse distsipliin ja struktuur ning ka sisekontrolli kvaliteeti tervikuna mõjutav sisekliima. Kontrollikeskkond mõjutab ka strateegia ja eesmärkide kujundamist ning kontrollitegevuste struktureerimist.<ref name="INTOSAI" /> === Riskide hindamine === Pärast konkreetsete eesmärkide seadmist ja tõhusa kontrollikeskkonna loomist moodustab riskide hindamine vajaliku aluse, et ettevõte saaks asjakohaselt reageerida ohtudele, mis võivad takistada nende missiooni täitmist.<ref name="INTOSAI" /> Iga organisatsioon puutub kokku mitmesuguste välistest ja sisemistest allikatest tulenevate ohtudega. Riski all mõistetakse sündmuse toimumise tõenäosust, mis seab ohtu eesmärkide saavutamise. Riskihindamine hõlmab dünaamilist ja iteratiivset protsessi potentsiaalsete takistuste tuvastamiseks ning analüüsimiseks. Selgunud riske kõrvutatakse kehtestatud riskitaluvusega, mistõttu on selline hindamine vältimatu alus kogu riskijuhtimisele. Lisaks hinnatakse, kas püstitatud eesmärgid on kooskõlas organisatsiooni olemusega. Hindamisprotsess nõuab lisaks väliskeskkonna võimalike muutuste ja ärimudeli eripärade arvessevõtmist, mis võivad muuta senise sisekontrolli ebatõhusaks. Riskide maandamise strateegia viiakse ellu konkreetsete sisekontrollimeetmete kaudu.<ref name="INTOSAI" /> === Sisekontrollimeetmed === Sisekontrollimeetmed on eeskirjade ja protseduuridega kehtestatud tegevused, mis aitavad maandada riske ning tagada organisatsiooni eesmärkide ja juhiste täitmist. Neid rakendatakse asutuse kõikidel tasanditel ja äriprotsesside eri etappidel. Kontrollimeede võib hõlmata nii manuaalseid kui ka automatiseeritud tegevusi, näiteks autoriseerimist ja kinnitamistoiminguid. Meetmete valikul ja väljatöötamisel on tavaliselt oluline kohustuste lahusus; valdkondades, kus see pole otstarbekas, valib ja arendab juhtkond alternatiivsed kontrollimeetmed.<ref name="COSO" /> Sisekontrollimeetmed saab liigitada sõltuvalt nende asetusest protsessis järgnevalt: ennetavad, avastavad ja parandavad sisekontrollimeetmed. Ennetavad sisekontrollimeetmed on kõige tõhusamad, kuna hoiavad ära vead ja nendest tuleneva kahju juba enne nende tekkimist. Tavaliselt on need automaatsed ja rakenduvad iga toimingu käigus. Avastavad meetmed ei ole nii efektiivsed kui ennetavad, sest kuigi need tuvastavad vead enamasti õigeaegselt, on eksimused juba toimunud ja vajavad parandamist. Ka suur osa avastavatest kontrollidest on automatiseeritud. See, kas meede on avastav või parandav, sõltub selle rakendumise hetkest protsessi jooksul. Parandavad meetmed on kõige vähem efektiivsed ja ühtlasi kõige kallimad, kuna need käivituvad alles pärast vea tekkimist ja kahju ilmnemist. Need võimaldavad küll vea parandada, kuid kuna viga ei suudetud ära hoida, peab asutus tekkinud kahju siiski kandma. Terviklik süsteem vajab kõiki kolme liiki meetmeid. Kuigi ennetavaid meetmeid peetakse sageli kõige olulisemaks, on avastavad ja parandavad meetmed asendamatud kvaliteedikontrollis ning olukordades, kus reegleid püütakse tahtlikult eirata.<ref name="COSO" /> === Informatsioon ja kommunikatsioon === Sisekontrolli ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajab organisatsioon kvaliteetset informatsiooni. Juhtkond kogub ja genereerib asjakohast teavet nii sise- kui ka välisallikatest, et tagada sisekontrolli kõigi komponentide toimimine. Seejuures on kommunikatsioon pidev ja korduv protsess, mis varustab süsteemi vajalike andmetega. Sisemine kommunikatsioon on peamine kanal, mille kaudu info organisatsioonis liigub. See tagab, et töötajad saavad juhtkonnalt selge sõnumi, mis kohustab kontrollikohustusi täie tõsidusega täitma. Tõhusalt toimiv infovahetus on organisatsiooni tegutsemise alus, pakkudes juhtkonnale juurdepääsu usaldusväärsetele ja õigeaegsetele suhtluskanalitele nii ettevõttesiseste kui ka -väliste sündmuste kohta. Organisatsioon vajab tervikuna selget teavet, et oma tegevust edukalt suunata ja kontrollida.<ref name="INTOSAI" /> === Seire === Kuna sisekontroll on dünaamiline protsess, mida tuleb pidevalt kohandada vastavalt uutele riskidele, on vajalik süsteemi järjepidev seire. See tagab sisekontrolli vastavuse muutunud eesmärkidele, keskkonnale ja ressurssidele. Hindamine võimaldab kindlaks teha, kas kõik viis sisekontrolli komponenti on ajakohased ja toimivad. Seire põhietapid on andmete kogumine, analüüs, aruandlus ja tulemuste hindamine, mille põhjal rakendatakse vajadusel parandusmeetmeid. Seire jaguneb kaheks suunaks: * Jooksev seire toimub pidevalt ja on tavaliselt tööprotsessi lahutamatu osa, millega tegelevad asutuse töötajad või juhtkond. * Perioodiline seire on kindla sagedusega tehtav eraldiseisev hindamine, mida viib sageli läbi siseauditiüksus. Levinumad seiremeetodid on finantsaruandluse jälgimine, trendianalüüs, enesehindamine ning kaebuste ja pretensioonide analüüs. Samuti kasutatakse perioodilisi päringuid, aruandeid, kooskõlastamisi, rahulolu-uuringuid ja väliste osapoolte antud hinnanguid.<ref name="SISEKONTROLL" /> == Sisekontrolli efektiivsuse piirangud == Isegi parimal juhul pakub sisekontrollisüsteem juhtkonnale vaid piiratud kindlustunnet eesmärkide täitmise või organisatsiooni püsimajäämise osas. See annab küll väärtuslikku teavet edusammude kohta, kuid ei suuda muuta ebakompetentset juhtimist heaks ega mõjutada väliseid tegureid, nagu muudatused poliitikas või majandusolukord. Ehkki süsteem vähendab ebaõnnestumise tõenäosust, säilib alati risk, et kontrollid on puudulikult üles ehitatud või ei toimi ootuspäraselt. Sisekontrolli tõhusust piirab oluliselt inimfaktor: süsteemivead, väsimus, hooletus või isegi pahatahtlikkus. Teine piirang on ressursside nappus, mis loob vajaduse kaaluda kontrollimeetmete maksumust ja neist saadavat tulu. Täielikult kadusid välistava süsteemi loomine on majanduslikult ebamõistlik, kuna selle hind ületaks tõenäoliselt saadava kasu. Seetõttu peab uue kontrollimehhanismi rakendamise otsus põhinema riski esinemise tõenäosuse ja potentsiaalse hüve võrdlusel. Süsteemi toimimist mõjutavad ka organisatsioonilised muudatused ja juhtkonna hoiakud, mistõttu tuleb kontrolle pidevalt ajakohastada, töötajaid teavitada ning näidata eeskuju juhtkonna tasandil.<ref name="INTOSAI" /> == Viited == {{Viited||loendistiil=|grupp=|allikad=}} [[Kategooria:Sisejulgeolek]] isfnr6xir5j56deulb3iabtjpdb229q 0 572174 7161107 6279581 2026-05-26T03:18:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161107 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Stockholmi ''codex aureus''}} [[File:CodexAureusCanterburyFolios9v10r.jpg|thumb|400px|[[Evangelist Matteus]] ja Matteuse evangeeliumi algus, fo 9v–10r]] [[File:Codex Aureus (A 135) p003.tif|thumb|400px|Esimene lehekülg anglosaksikeelse palvega paluda Ceolheardi, Ealhhuni ja Wulfhelmi eest]] '''Stockholmi ''codex aureus''''' (ka Canterbury ''codex aureus'' või ''codex aureus Holmiensis'')<ref>https://elmss.nuigalway.ie/catalogue/401</ref> on [[iiri-anglosaksi käsikiri]], mis on loodud [[8. sajand]]i keskpaiku [[Southumbria]]s, võib-olla [[Canterbury]]s ja asub tänapäeval [[Stockholm]]is (Kungliga Biblioteket, MS.A.135). Käsikirja stiilis ja dekooris on ühendatud itaaliapärase ja [[insulaarstiil]]i elemente. == Käsikiri == Lõuna-Inglismaal 750. aasta paiku loodud ''codex aureus'' on kõigist tänaseni säilinud inglise keskaegsetest käsikirjadest kõige külluslikumalt kujundatud. Ladinakeelne ([[Vulgata]]-eelne ''[[vetus latina]]'') [[Uus Testament|Uue testamendi]] [[evangeelium]]e sisaldav käsikiri koosneb 191 [[Pärgament|pärgamendi]]lehest mõõdus 39,5 × 32 cm, osa lehti on värvitud [[purpur]]seks. Kolm lehte on vigastatud, neist on lõigatud ära suurem osa või pool, kuid tekstiosi ei puudu. Arvatavasti viis või rohkem lehte on kadunud. Üks kunagi käsikirja lõpus asunud leht on paigutatud ette, võib-olla millalgi pärast keskaega. === Tekst === Käsikiri on kirjutatud vaheldumisi [[Purpurpärgament|purpurpärgamendi]] ja värvimata [[Pärgament|pärgamendi]] lehtedele. Tekst on [[untsiaal]]kirjas punase, musta ja valge tindiga, samuti kuld- ja hõbetindiga. Untsiaalkiri on mõnel leheküljel korraldatud ''[[carmina figurata]]'' taolisteks mustriteks. === Illuminatsioon === Kunagisest neljast täislehekülje suurusest [[evangelist]]i pildist on säilinud kaks. Illustratsioonid on loodud ornamentaalses anglosaksi stiilis, kuid nende üldises kompositsioonis on märgata ka tugevaid [[Bütsants]]i ja Itaalia mõjusid. Ornamentikas esinevad iiri-anglosaksi motiivide kõrval [[akantusmotiiv]], ruumiline [[meander]] jt. Illustratsioonide stiil ja purpurpärgamendi kasutus aimab järele [[Hilisantiikaeg|hilisantiikaja]] keiserlikke käsikirju.<ref name="wdl">[https://web.archive.org/web/20190617143603/https://www.wdl.org/en/item/17185/ Codex Aureus]. World Digital Library.</ref> Üksikud leheküljed on rikkalikult kaunistatud [[Lehtkuld|lehtkullaga]], näiteks [[Matteuse evangeelium]]i algus ehk [[hii-roo]]-lehekülg. [[Initsiaal]]id on täidetud filigraanse [[Loomornament|loom-]] ja [[Põimornament|põimornamendiga]].<ref name="boaringmedievalist">[https://web.archive.org/web/20191211102445/https://boaringmedievalist.com/2017/02/13/ransomed-from-vikings/ A medieval manuscript ransomed from Vikings: The Stockholm Codex Aureus]. Boaring Medievalist (blogi).</ref> === Muud === Käsikirja ümbritses algselt arvatavasti [[väärismetall]]ist [[köide]]. Sellele viitab tekstirida avalehel: :''Orate p[ro] Ceolheard p[res]b[itero], inclas | Ealhhun | Wulfhelm, aurifex'' :'Palvetage preester Ceolheardi, kaunistaja/juveliiri (''inclas'') ja Ealhhuni ja Wulfhelmi, kullassepa eest' Need võisid olla mungad, kes osalesid käsikirja loomises või vähemalt ümberköitmises hilisemal ajal.<ref name="boaringmedievalist" /> Käsikirja kümnendal leheküljel on 9. sajandist pärit [[Anglosaksi keel|anglosaksikeelne]] tekst, mis teatab, et käsikirja röövisid [[viikingid]], kuid selle ostsid mingi aja möödudes neilt välja ülik (''ealdorman'') Ælfred ja tema naine Werburg, makstes raamatu eest [[lunaraha]], ja andsid selle Canterbury kiriku munkadele.<ref name="boaringmedievalist" /> Niisiis on arvatud, et järgnevalt jäi see sinna kogu keskaja vältel. Käsikirja hilisem saatus on teadmata 17. sajandini. 1690. aastal ostis Rootsi saadik [[Johan Gabriel Sparwenfeld]] (1655‒1727), silmapaistev [[lingvist]] ja [[filoloog]], käsikirja [[Madriid|Madrid]]is kuulsast [[Gaspar Méndez de Haro]] (1629‒1687) raamatukogust. Sparwenfeld annetas ''codex aureus''<nowiki>'</nowiki>e 1705. aastal kuninglikule raamatukogule (tänapäeval [[Rootsi Rahvusraamatukogu]]).<ref name="wdl" /> <gallery> Fail:Codex Aureus (A 135) p073.tif|Üks ''carmina figurata'' tekstiga lehekülg Fail:Codex Aureus (A 135) p014.tif|Iiri-anglosaksi stiilis dekooriga kaanonitahvlid Fail:Codex Aureus (A 135) p018.tif|Itaaliapäraste dekoorimotiividega kaanonitahvlid Fail:Codex Aureus (A 135) p151.tif|Värviga kaunistatud tekstiga lehekülg Fail:12 - 000,w,150v.jpg|Evangelist Johannes </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Codex_Aureus_(A_135) Faksiimile kõik leheküljed Wikimedia Commonsis] * [https://www.wdl.org/en/item/17185/ Codex Aureus. – World Digital Library] * [https://elmss.nuigalway.ie/catalogue/401 Stockholmi ''codex aureus'' andmebaasis Earlier Latin Manuscripts] * [https://thijsporck.com/2017/02/13/ransomed-from-vikings/ Thijs Porck. A medieval manuscript ransomed from Vikings: The Stockholm Codex Aureus. – Thijs Porck. Scholar of Old English, Early Medieval England and Tolkien (blogi)] [[Kategooria:8. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangeliaarid]] [[Kategooria:Purpurkäsikirjad]] rjqkot6us1ddm0gv0fsbcx4wywduok6 0 572317 7161066 6285108 2026-05-25T21:49:21Z Velirand 67997 7161066 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dobiegniew | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Dobiegniew | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Woldenberg | pilt = PL Dobiegniew PlacStarca.JPG | pildiallkiri = Dobiegniew | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Dobiegniew_COA.svg | vapi_link = [[Dobiegniewi vapp]] | pindala = | elanikke = 2985 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Dobiegniew''' ([[saksa keel|saksa]] ''Woldenberg'') on linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Strzelce Krajeńskie maakond|Strzelce Krajeńskie maakonnas]], [[Dobiegniewi vald|Dobiegniewi valla]] halduskeskus. Woldenberg sai linnaõigused enne [[1313]]. aastat (tõenäoliselt [[1298]]. aastal). Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Dobiegniew;3893193.html Dobiegniew] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lubuszi vojevoodkonna linnad]] pr0ydxuc6om23l4jh1ide8p4v9llt7g 0 572396 7161397 6660952 2026-05-26T11:15:36Z Velirand 67997 7161397 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Międzybórz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Międzybórz | pilt = SM Międzybórz kościół św Józefa (4) ID 596348.jpg | pildiallkiri = Püha Joosepi kirik Międzybórzis | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Międzybórz_COA.svg | vapi_link = [[Międzybórzi vapp]] | pindala = | elanikke = 2314 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Międzybórz''' ([[saksa keel|saksa]] ''Neumittelwalde'', kuni [[1886]]. aastani ''Medzibor'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]], [[Międzybórzi vald|Międzybórzi valla]] halduskeskus. Asulat on esmamainitud [[1340]]. aastal, linnaõigused sai [[1637]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Miedzyborz;3940847.html Międzybórz] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] f91bl7wjjkhsbcuerjzz1l99toragv3 0 572884 7160769 6892269 2026-05-25T14:23:32Z Velirand 67997 7160769 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Drawno | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Drawno | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Neuwedell | pilt = Drawno plac Wolnosci fountain 2009-08.jpg | pildiallkiri = Purskkaev Drawno keskväljakul | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Drawno_COA.svg | vapi_link = [[Drawno vapp]] | pindala = | elanikke = 2156 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Drawno''' ([[saksa keel|saksa]] ''Neuwedell'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Choszczno maakond|Choszczno maakonnas]], [[Drawno vald|Drawno valla]] halduskeskus. Drawno asub [[Drawa]] jõe ääres, [[Choszczno]]st umbes 23 km läänes. Drawno sai linnaõigused millalgi [[1313]]. aasta ja [[1333]]. aasta vahel. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://web.archive.org/web/20191016155511/https://www.drawno.pl/strony/menu/24.dhtml Rys historyczny Drawna] drawno.pl</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] d4zk6jdizq2gi5u5ceudwfsff89yz3n 0 572922 7160771 6291178 2026-05-25T14:24:08Z Velirand 67997 7160771 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dobrzany | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Dobrzany | pilt = Dobrzany Ratusz 05-10-2010 18-00.jpg | pildiallkiri = Dobrzany raekoda | lipp = POL_Dobrzany_flag.svg | lipu_link = [[Dobrzany lipp]] | vapp = POL Dobrzany COA.svg | vapi_link = [[Dobrzany vapp]] | pindala = | elanikke = 2159 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Dobrzany''' ([[saksa keel|saksa]] ''Jacobshagen'', ka ''Jakobshagen'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargardi maakond|Stargardi maakonnas]], [[Dobrzany vald|Dobrzany valla]] halduskeskus. Dobrzany asub [[Stargard]]ist umbes 26 km idas. Jacobshagen sai linnaõigused [[1336]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Dobrzany;3893318.html Dobrzany] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 89nonk9rbxp4pqmyd079btcbzy0wq3v 0 572931 7160686 6302560 2026-05-25T12:38:56Z Velirand 67997 7160686 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tychowo | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Tychowo | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Groß Tychow | pilt = Główna ul. w Tychowie.jpg | pildiallkiri = Tychowo peatänav | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_gmina_Tychowo_COA.svg | vapi_link = [[Tychowo vapp]] | pindala = | elanikke = 2332 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Tychowo''' ([[saksa keel|saksa]] ''Groß Tychow'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Białogardi maakond|Białogardi maakonnas]], [[Tychowo vald|Tychowo valla]] halduskeskus. Tychowo asub [[Białogard]]ist umbes 20 km kagus. Asulat on esmamainitud [[1250]]. aasta paiku, kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://web.archive.org/web/20191222113018/http://tychowo.pl/cms/18137/historia Historia] Gmina Tychowo</ref> Tychowo sai linnaõigused [[1. jaanuar]]il [[2010]].<ref>[https://web.archive.org/web/20191222112805/https://gk24.pl/tychowo-jest-miastem/ar/4373421 Tychowo jest miastem] gk24.pl, 1. jaanuar 2010</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] okeg1n7d2rm3mk9ce73zt2jongo9fdg 0 572951 7160749 6729783 2026-05-25T14:10:59Z Velirand 67997 7160749 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pełczyce | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Pełczyce | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Bernstein | pilt = Pełczyce - siedziba UMiG.JPG | pildiallkiri = Pełczyce linnavalitsuse hoone | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_gmina_Tychowo_COA.svg | vapi_link = [[Pełczyce vapp]] | pindala = | elanikke = 2402 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Pełczyce''' ([[saksa keel|saksa]] ''Bernstein'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Choszczno maakond|Choszczno maakonnas]], [[Pełczyce vald|Pełczyce valla]] halduskeskus. Pełczyce asub [[Choszczno]]st umbes 16 km edelas. Bernstein sai linnaõigused [[1290]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani kuulus [[Saksamaa]] koosseisu.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Pelczyce;3955623.html Pełczyce] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 73nc4i1ygrzd7ynur2tazpb8upc4y7a 0 572982 7160767 6302570 2026-05-25T14:22:04Z Velirand 67997 7160767 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Golczewo | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Golczewo | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Gülzow | pilt = Golczewo centrum.JPG | pildiallkiri = Golczewo kesklinn | lipp = POL_Golczewo_flag.svg | lipu_link = [[Golczewo lipp]] | vapp = POL_Golczewo_COA.svg | vapi_link = [[Golczewo vapp]] | pindala = | elanikke = 2504 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Golczewo''' ([[saksa keel|saksa]] ''Gülzow'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonnas]], [[Golczewo vald|Golczewo valla]] halduskeskus. Kuni [[1945]]. aastani kuulus asula [[Saksamaa]] koosseisu. Linnaõigused sai Golczewo [[1. jaanuar]]il [[1990]].<ref>[https://web.archive.org/web/20191222210906/https://www.golczewo.pl/strony/menu/19.dhtml Historia] golczewo.pl</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 432gp37ur6xuqgj2yijjttlt1abfz4o 0 572985 7160748 6302582 2026-05-25T14:09:55Z Velirand 67997 7160748 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Polanów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Polanów | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Pollnow | pilt = Uliczne rondo w Polanowie - panoramio.jpg | pildiallkiri = Polanówi kesklinn | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Polanow_COA.svg | vapi_link = [[Polanówi vapp]] | pindala = | elanikke = 2824 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Polanów''' ([[saksa keel|saksa]] ''Pollnow'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]], [[Polanówi vald|Polanówi valla]] halduskeskus. Polanów asub [[Koszalin]]ist umbes 35 km idakagus. Pollnow sai linnaõigused [[1343]]. aastal. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis 80% linnast. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Polanow;3959284.html Polanów] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 9nf45srecuaq11rjk7ey9ugbj76i3qm 0 573102 7160732 6302594 2026-05-25T13:25:28Z Velirand 67997 7160732 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Recz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Recz | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Reetz | pilt = Kościół Chrystusa Króla w Reczu.JPG | pildiallkiri = Kirik Reczis | lipp = POL_Recz_flag.svg | lipu_link = [[Reczi lipp]] | vapp = POL_Recz_COA.svg | vapi_link = [[Reczi vapp]] | pindala = | elanikke = 2647 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Recz''' ([[saksa keel|saksa]] ''Reetz'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Choszczno maakond|Choszczno maakonnas]], [[Reczi vald|Reczi valla]] halduskeskus. Asulat on esmamainitud [[1269]]. aastal, [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] klooster asutati [[1284]]. aastal, linnaõigused sai Reetz enne [[1296]]. aastat. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis umbes 70% linnast. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Recz;3966521.html Recz] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 5lbqwtt0bs4ntdhmryb4wstoy6adhsi 0 573110 7160758 6302558 2026-05-25T14:15:59Z Velirand 67997 7160758 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Maszewo | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Maszewo | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Massow | pilt = BasztaFrancuska.jpg | pildiallkiri = Maszewo vanalinn | lipp = POL_Maszewo_Flag.svg | lipu_link = [[Maszewo lipp]] | vapp = POL_Maszewo_COA.svg | vapi_link = [[Maszewo vapp]] | pindala = | elanikke = 3303 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Maszewo''' ([[saksa keel|saksa]] ''Massow'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonnas]], [[Maszewo vald|Maszewo valla]] halduskeskus. Maszewo asub [[Goleniów]]ist umbes 18 km idakagus. Asulat on esmamainitud [[1232]]. aastal, linnaõigused sai [[1278]].aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Maszewo;3938467.html Maszewo] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 2br7x2vlkb81q55akn7auy2ravtce6d 0 573116 7160756 6302575 2026-05-25T14:14:06Z Velirand 67997 7160756 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mieszkowice | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Mieszkowice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Bärwalde in der Neumark | pilt = Mieszkowice Mieszko monument.jpg | pildiallkiri = Mieszkowice keskväljak | lipp = POL_Mieszkowice_flag.svg | lipu_link = [[Mieszkowice lipp]] | vapp = POL_Mieszkowice_COA.svg | vapi_link = [[Mieszkowice vapp]] | pindala = | elanikke = 3343 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Mieszkowice''' ([[saksa keel|saksa]] ''Bärwalde in der Neumark'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]], [[Mieszkowice vald|Mieszkowice valla]] halduskeskus. Asulat on esmamainitud [[1295]]. aastal, linnaõigused sai enne [[1298]]. aastat. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Mieszkowice;3940831.html Mieszkowice] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] s0wgp6bxhepnhz5kjlqu8nbnj8pe8kl 0 573119 7160788 6729664 2026-05-25T14:34:02Z Velirand 67997 7160788 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Barwice | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Barwice | pilt = Barwice, market square 02.jpg | pildiallkiri = Barwice keskväljak | lipp = POL_Barwice_flag.svg | lipu_link = [[Barwice lipp]] | vapp = POL_Barwice_COA.svg | vapi_link = [[Barwice vapp]] | pindala = | elanikke = 3475 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Barwice''' ([[saksa keel|saksa]] ''Bärwalde'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]], [[Barwice vald|Barwice valla]] halduskeskus. Barwice asub [[Szczecinek]]ist umbes 24 km läänes. Bärwalde sai linnaõigused [[1286]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Barwice;3874764.html Barwice] Encyklopedia PWN</ref> Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://szczecinek.com/artykul/barwice-jakich-nie-znacie/202191 Barwice, jakich nie znacie] szczecinek.com</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] puza9pa0xl0n1d3d9qbvgx108g24i2u 0 573190 7160782 6892342 2026-05-25T14:32:09Z Velirand 67997 7160782 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bobolice | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bobolice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Bublitz | pilt = Kościół_par._p.w.Wniebowzięcia_NMP_w_Bobolicach.jpg | pildiallkiri = Kirik Bobolices | lipp = POL_Bobolice_flag.svg | lipu_link = [[Bobolice lipp]] | vapp = POL_Bobolice_COA.svg | vapi_link = [[Bobolice vapp]] | pindala = | elanikke = 3723 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Bobolice''' ([[saksa keel|saksa]] ''Bublitz'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]], [[Bobolice vald|Bobolice valla]] halduskeskus. Bobolice asub [[Gwda]] jõe ääres, [[Koszalin]]ist umbes 39 km kagus. Bublitz sai linnaõigused [[1340]]. aastani. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus. 1945. aastal läks Bublitz Poolale ja kaotas linnaõigused. Bobolice sai linnaõigused tagasi [[1958]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Bobolice;3878706.html Bobolice] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 9xkjvtezqoxjblimwgqjc1ubwlblhjb 0 573193 7160730 6302550 2026-05-25T13:24:49Z Velirand 67997 7160730 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sianów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Sianów | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Zanow | pilt = Sianów teren Starego Miasta 1 Eleanor.jpg | pildiallkiri = Sianówi vanalinn | lipp = POL Sianów flag (by Shazz).svg | lipu_link = [[Sianówi lipp]] | vapp = POL_Sianów_COA_1.svg | vapi_link = [[Sianówi vapp]] | pindala = | elanikke = 6564 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Sianów''' (ajalooline poolakeelne nimi '''Canów''', [[saksa keel|saksa]] ''Zanow'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]], [[Sianówi vald|Sianówi valla]] halduskeskus. Sianów asub [[Koszalin]]i kesklinnast umbes 8 km idakirdes. Asulat on esmamainitud [[1330]]. aastal, linnaõigused [[1343]]. aastal. Raudteeühenduse sai linn [[1869]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Sianow;3974721.html Sianów] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 90mlwb3kmmu2crblzhnhs09jk9w8stu 0 573213 7160757 6302549 2026-05-25T14:15:23Z Velirand 67997 7160757 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Międzyzdroje | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Międzyzdroje | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Misdroy | pilt = Międzyzdroje_-_plaża.jpg | pildiallkiri = Międzyzdroje rand | lipp = | lipu_link = | vapp = Miedzyzdroje_herb_2010.svg | vapi_link = [[Międzyzdroje vapp]] | pindala = | elanikke = 4893 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Międzyzdroje''' ([[saksa keel|saksa]] ''Misdroy'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonnas]], [[Międzyzdroje vald|Międzyzdroje valla]] halduskeskus. Międzyzdroje on kuurortlinn [[Wolini saar]]el [[Läänemeri|Läänemere]] rannikul. Asulat on esmamainitud [[1186]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Miedzyzdroje;3941050.html Międzyzdroje] Encyklopedia PWN</ref> Międzyzdroje sai linnaõigused [[1947]]. aastal.<ref>[http://www.morzebaltyckie.pl/miedzyzdroje_noclegi Międzyzdroje] morzebaltyckie.pl</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] asfgt2mjsfk99bewsyqhn9bytxu8yua 0 573215 7160775 6892266 2026-05-25T14:26:20Z Velirand 67997 7160775 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Czaplinek | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Czaplinek | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Tempelburg | pilt = Czaplinek_rynek_(1).jpg | pildiallkiri = Czaplineki keskväljak | lipp = POL Czaplinek flag (of the city office).svg | lipu_link = [[Czaplineki lipp]] | vapp = POL_Czaplinek_COA_1.svg | vapi_link = [[Czaplineki vapp]] | pindala = | elanikke = 6663 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Czaplinek''' ([[saksa keel|saksa]] ''Tempelburg'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonnas]], [[Czaplineki vald|Czaplineki valla]] halduskeskus. Czaplinek asub [[Drawa]] jõe ääres, [[Drawsko Pomorskie]]st umbes 28 km idas. Asulat on esmamainitud [[1286]]. aastal, linnaõigused sai [[1291]]. aastal.<ref>[https://meteor-turystyka.pl/miasto/czaplinek Czaplinek] meteor-turystyka.pl</ref> Kuni [[1668]]. aastani oli linn [[Rzeczpospolita]] koosseisus.<ref>[https://travel.sygic.com/en/poi/czaplinek-city:1178908 Czaplinek] Sygic Travel</ref> Poolale tagasi läks linn [[1945]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Czaplinek;3889058.html Czaplinek] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] d4232dp4pzywsed723qe0jho11bchra 0 573242 7161064 6285104 2026-05-25T21:46:30Z Velirand 67997 7161064 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bytom Odrzański | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bytom Odrzański | pilt = Ratusz_-_panoramio_(14).jpg | pildiallkiri = Bytom Odrzański keskväljak | lipp = POL_Bytom_Odrzański_flag.svg | lipu_link = [[Bytom Odrzański lipp]] | vapp = POL_Bytom_Odrzański_COA.svg | vapi_link = [[Bytom Odrzański vapp]] | pindala = | elanikke = 3910 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Bytom Odrzański''' ([[saksa keel|saksa]] ''Beuthen an der Oder'') on linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]], [[Bytom Odrzański vald|Bytom Odrzański valla]] halduskeskus. Bytom Odrzański asub [[Nowa Sól]]ist ligi 12 km kagus. Asulat on esmamainitud [[1005]]. aastal,<ref>[https://web.archive.org/web/20191226164032/http://wrotalubuskie.eu/PL/obiekt_turystyczny/szczegoly/524/24/Perla_nad_Odra_-_Bytom_Odrzanski/ Perła nad Odrą - Bytom Odrzański] Wrota Lubuskie</ref> linnaõigused sai enne [[1289]]. aastat (võimalik, et [[1267]]. aastal). Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Bytom-Odrzanski;3882532.html Bytom Odrzański] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lubuszi vojevoodkonna linnad]] egfgi9be5z8km97khe54wn6kdd327jh 0 573432 7161246 6660889 2026-05-26T09:14:51Z Velirand 67997 7161246 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Leśna | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Leśna | pilt = Leśna,_ratusz.jpg | pildiallkiri = Leśna raekoda | lipp = POL_gmina_Leśna_flag.svg | lipu_link = [[Leśna lipp]] | vapp = POL_Leśna_COA.svg | vapi_link = [[Leśna vapp]] | pindala = | elanikke = 3995 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Leśna''' ([[saksa keel|saksa]] ''Marklissa'') on linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]], [[Leśna vald|Leśna valla]] halduskeskus. Leśna kesklinn asub [[Tšehhi]] piirist umbes kolme ja poole kilomeetri kaugusel. Asulat on esmamainitud [[1144]]. aastal, linnaõigused sai [[1329]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus. 1945. aastal kaotas Leśna linnaõigused, kuid sai need [[1962]]. aastal tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Lesna;3931887.html Leśna] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] f0nmys7sg06pfnk2g948t4608iqh7zm 0 573439 7161237 6660850 2026-05-26T09:08:38Z Velirand 67997 7161237 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Karpacz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Karpacz | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Krummhübel | pilt = Karpacz- zespol kosciola Wang.jpg | pildiallkiri = Kirik Karpaczis | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Karpacz_COA.svg | vapi_link = [[Karpaczi vapp]] | pindala = | elanikke = 4208 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Karpacz''' ([[saksa keel|saksa]] ''Krummhübel'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]]. Karpacz on kuurortlinn ja talispordikeskus. Karpaczi kesklinn asub [[Tšehhi]] piirist ligi 4 km kaugusel. Asulat on esmamainitud [[1418]]. aastal.<ref>[https://www.karpacz.pl/600-lat-historii-karpacza-przystanek-historia-4773/n 600 lat historii Karpacza - Przystanek Historia] Karpacz</ref> Kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus. Linnaõigused sai Karpacz [[1959]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Karpacz;3920692.html Karpacz] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] dd9829p5c19kg5su6ku3ewhkv4grslj 0 573453 7161181 6660832 2026-05-26T08:05:25Z Velirand 67997 7161181 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Duszniki-Zdrój | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Duszniki-Zdrój | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Bad Reinerz | nimi3_keel = tšehhi | nimi3 = Dušníky | pilt = 2014 , Centrum Dusznik-Zdroju, 01.JPG | pildiallkiri = Duszniki-Zdrój kesklinn | lipp = POL Duszniki-Zdrój flag.svg | lipu_link = [[Duszniki-Zdrój lipp]] | vapp = POL_Duszniki-Zdrój_COA.svg | vapi_link = [[Duszniki-Zdrój vapp]] | pindala = | elanikke = 4001 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Duszniki-Zdrój''' ([[saksa keel|saksa]] ''Bad Reinerz'', [[tšehhi keel|tšehhi]] ''Dušníky'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]. Duszniki-Zdrój on kuurortlinn. Duszniki-Zdrój kesklinn asub [[Tšehhi]] piirist umbes kolme ja poole kilomeetri kaugusel. Bad Reinerz sai linnaõigused [[1346]]. aastal.<ref>[https://turystyka.wp.pl/duszniki-zdroj-6146192926926465c Duszniki-Zdrój] Turystyka</ref> Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Duszniki-Zdroj;3895096.html Duszniki-Zdrój] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] 3x4zqi8z1i92z982xaijafcmu8uibex 0 573519 7161131 6668725 2026-05-26T06:27:34Z Velirand 67997 7161131 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kożuchów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Kożuchów | pilt = PL Kozuchow Ratusz.JPG | pildiallkiri = Kożuchówi raekoda | lipp = POL_Kożuchów_flag.svg | lipu_link = [[Kożuchówi lipp]] | vapp = POL_Kożuchów_COA.svg | vapi_link = [[Kożuchówi vapp]] | pindala = | elanikke = 8892 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Kożuchów''' ([[saksa keel|saksa]] ''Freystadt in Schlesien'') on linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]], [[Kożuchówi vald|Kożuchówi valla]] halduskeskus. Kożuchów asub [[Nowa Sól]]ist umbes 10 km edelas. Asulat on esmamainitud [[1125]]. aastal, linnaõigused sai [[1273]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20191230083701/http://kolumber.pl/elementy/show/golist:141514/page:4 Kożuchów] kolumber.pl</ref> [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis 65% linnast. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Kozuchow;3926834.html Kożuchów] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lubuszi vojevoodkonna linnad]] fg9tczj6g5st3uahp2dkipi67vci8fv 0 573535 7160734 6291263 2026-05-25T13:27:25Z Velirand 67997 7160734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Połczyn-Zdrój | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Połczyn-Zdrój | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Bad Polzin | pilt = Reprezentacyjny pasaż w centrum służy zarówno mieszkańcom jak i kuracjuszom - panoramio.jpg | pildiallkiri = Połczyn-Zdrój kesklinn | lipp = POL_Połczyn-Zdrój_flag.svg | lipu_link = [[Połczyn-Zdrój lipp]] | vapp = POL_Połczyn-Zdrój_COA.svg | vapi_link = [[Połczyn-Zdrój vapp]] | pindala = | elanikke = 7243 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Połczyn-Zdrój''' ([[saksa keel|saksa]] ''Bad Polzin'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Świdwini maakond|Świdwini maakonnas]], [[Połczyn-Zdrój vald|Połczyn-Zdrój valla]] halduskeskus. Połczyn-Zdrój asub [[Świdwin]]ist umbes 22 km idas. Asulat on esmamainitud [[1331]]. aastal, linnaõigused sai [[1335]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Polczyn-Zdroj;3960043.html Połczyn-Zdrój] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 2zd73nex9vht8l8a430a0vq0sg4c5bj 0 573867 7160828 6477185 2026-05-25T15:16:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160828 wikitext text/x-wiki '''Signe Ratso''' (sündinud [[24. august]]il [[1960]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/CNAXVYW-SIGNE-RATSO |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-03 |arhiivimisaeg=2020-01-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200103162150/https://www.inforegister.ee/CNAXVYW-SIGNE-RATSO |url-olek=ei tööta }}</ref>) on Eesti ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ametnik, alates 2018. aastast [[Euroopa Komisjon]]i teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi (DG RTD) asepeadirektor.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20230323032148/https://commission.europa.eu/system/files/2023-02/cv-signe-ratso_en.pdf Signe Ratso CV.] Euroopa Komisjoni veebisait.</ref> Ta on lõpetanud 1983. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise filoloogia erialal (''cum laude'') ja 1993. aastal majanduse ja rahvusvahelise kaubanduse erialal (''cum laude'').<ref name=":0" /> Aastatel 1994–2005 töötas Signe Ratso [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i asekantslerina eurointegratsiooni, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkonnas. Aastatel 2006–2018 töötas ta [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] kaubanduse peadirektoraadis (DG TRADE), kus tegeles multilateraalse kaubanduse ja kahepoolseid vabakaubanduslepinguid puudutava üldise kaubandusstrateegiaga, kaubandusanalüüsi ja erinevaid tööstussektoreid puudutavate kaubandusküsimustega. Aastatel 2007–2010 olid tema vastutusvaldkonnas [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma kaubandusorganisatsioon]] (WTO), [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]], juriidilised kaubandusküsimused, sealhulgas [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|WTO]] kaubandusvaidlused ning põllumajandus- ja kalanduskaubandusega seotud küsimused.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/684834/eestlasest-ametnik-tousis-euroopa-komisjonis-korgele-ametikohale|pealkiri=Eestlasest ametnik tõusis Euroopa Komisjonis kõrgele ametikohale|väljaanne=ERR|aeg=21.02.2018|vaadatud=}}</ref> 2011. aastal vastutas ta turujuurdepääsu ja tööstuse valdkonna eest. Aastatel 2012–2018 töötas ta Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadis kaubandusstrateegia ja turulepääsu valdkonna direktorina.<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. veebruar 2023 |pealkiri=Signe Ratsost sai ajutiselt teine eestlane EL-i ametnike kõrgeimal astmel |url=https://www.err.ee/1608875822/signe-ratsost-sai-ajutiselt-teine-eestlane-el-i-ametnike-korgeimal-astmel |väljaanne=ERR}}</ref> Alates 2018. aasta märtsist on ta [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi (DG RTD) asepeadirektor, seejuures oli ta 2022. septembrist kuni 2023. aasta veebruarini ka peadirektori kohusetäitja.<ref name=":0" /><ref>[https://www.err.ee/1608875822/signe-ratsost-sai-ajutiselt-teine-eestlane-el-i-ametnike-korgeimal-astmel Signe Ratsost sai ajutiselt teine eestlane EL-i ametnike kõrgeimal astmel.] ERR, 6. veebruar 2023.</ref> ==Tunnustus== *1995 [[ettevõtluse sõber]] *2004 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4395}}</ref> *2005 [[aasta naine]]<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51023657/signe-ratso-palvis-tanavuse-aasta-naise-tiitli Signe Ratso pälvis tänavuse aasta naise tiitli.] Eesti Päevaleht, 11. november 2005.</ref> *2012 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja II klassi aumärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ratso, Signe}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] orlpr8vy8hk578fr8a462l5ok4l8z0n 0 574392 7160761 6302569 2026-05-25T14:19:08Z Velirand 67997 7160761 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ińsko | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Ińsko | nimi2_keel = poola | nimi2 = Nörenberg | pilt = Ińsko_-_panoramio.jpg | pildiallkiri = Vaade Ińskole | lipp = POL_Ińsko_flag.svg | lipu_link = [[Ińsko lipp]] | vapp = POL_Ińsko_COA.svg | vapi_link = [[Ińsko vapp]] | pindala = | elanikke = 1772 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Ińsko''' ([[saksa keel|saksa]] ''Nörenberg'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargardi maakond|Stargardi maakonnas]], [[Ińsko vald|Ińsko valla]] halduskeskus. Linn asub [[Ińsko järv]]e kaldal. Ińsko sai linnaõigused enne [[1300]]. aastat. Kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Insko;3915300.html Ińsko] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] largnn8qrpcdarxtxmpcibgnxycrkry 0 574399 7160700 6853068 2026-05-25T12:45:23Z Velirand 67997 7160700 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Stepnica | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Stepnica | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Stepenitz | pilt = Stepnica osiedle 40 lecia PRL.jpg | pildiallkiri = Stepnica vaade | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_gmina_Stepnica_COA.svg | vapi_link = [[Stepnica vapp]] | pindala = 3,4 | elanikke = 2520 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Stepnica''' ([[saksa keel|saksa]] ''Stepenitz'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonnas]], [[Stepnica vald|Stepnica valla]] halduskeskus. Stepnica asub [[Odra]] jõe [[estuaar]]i kaldal. Asulat on esmamainitud [[1278]]. aastal.<ref>[https://www.stepnica.pl/strona/menu/4_historia Historia] Gmina Stepnica</ref> Kuni [[1945]]. aastani kuulus [[Saksamaa]] koosseisu. Stepnica sai linnaõigused [[1. jaanuar]]il [[2014]].<ref>Piotr Jasina:[https://gp24.pl/stepnica-stala-sie-miastem/ar/10162298 Stepnica stała się miastem] gp24.pl, 10. jaanuar 2014</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] amjlugmhvod6ozimb86en8o7xmxmn5y 0 574701 7160750 6291261 2026-05-25T14:11:36Z Velirand 67997 7160750 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nowogard | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Nowogard | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Naugard | pilt = Ratusz_Nowogard.jpg | pildiallkiri = Nowogardi raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Nowogard_COA.svg | vapi_link = [[Nowogardi vapp]] | pindala = | elanikke = 15 695 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Nowogard''' ([[saksa keel|saksa]] ''Naugard'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonnas]], [[Nowogardi vald|Nowogardi valla]] halduskeskus. Nowogard asub [[Goleniów]]ist ligi 22 km kirdes. Asulat on esmamainitud [[1268]]. aastal, linnaõigused sai [[1309]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Nowogard;3948762.html Nowogard] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 5fgl2nimfu2smd0105rhd6f68m1pvr9 0 574706 7160789 6729613 2026-05-25T14:34:38Z Velirand 67997 7160789 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Barlinek | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Barlinek | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Berlinchen | pilt = Barlinek_2.JPG | pildiallkiri = Barlinek | lipp = | lipu_link = | vapp = POL Barlinek COA.svg | vapi_link = [[Barlineki vapp]] | pindala = | elanikke = 12 935 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Barlinek''' ([[saksa keel|saksa]] ''Berlinchen'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Myślibórzi maakond|Myślibórzi maakonnas]], [[Barlineki vald|Barlineki valla]] halduskeskus. Barlinek sai linnaõigused [[1278]]. aastal, kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Barlinek;3874490.html Barlinek] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] cfgssjo77jfamnbh1myby8f1v29u16z 0 574707 7160691 6892267 2026-05-25T12:40:46Z Velirand 67997 7160691 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Złocieniec | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Złocieniec | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Falkenburg | pilt = Ratusz w Złocieńcu.jpg | pildiallkiri = Złocienieci raekoda | lipp = POL_Złocieniec_flag_new.svg | lipu_link = [[Złocienieci lipp]] | vapp = POL_Złocieniec_COA_new.svg | vapi_link = [[Złocienieci vapp]] | pindala = | elanikke = 12 046 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Złocieniec''' ([[saksa keel|saksa]] ''Falkenburg'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonnas]], [[Złocienieci vald|Złocienieci valla]] halduskeskus. Złocieniec asub [[Drawa]] jõe ääres, [[Drawsko Pomorskie]]st ligi 14 km idas. Falkenburg sai linnaõigused [[1333]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Zlocieniec;4001733.html Złocieniec] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] tbne5g5fpobx9ku9wq3dsrt94f9m8ze 0 575288 7161294 6660944 2026-05-26T09:50:27Z Velirand 67997 7161294 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lubawka | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Lubawka | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Liebau | pilt = Lubawka,_pl._Wolności_Ratusz_DSC_0031-1.JPG | pildiallkiri = Lubawka raekoda | lipp = POL_Lubawka_flag_2.svg | lipu_link = [[Lubawka lipp]] | vapp = POL_Lubawka_COA.svg | vapi_link = [[Lubawka vapp]] | pindala = | elanikke = 5536 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Lubawka''' ([[saksa keel|saksa]] ''Liebau'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]], [[Lubawka vald|Lubawka valla]] halduskeskus. Lubawka asub [[Tšehhi]] piirist umbes kahe ja poole kilomeetri kaugusel. Linn asub [[Bóbr]]i jõe ääres. Liebau sai linnaõigused enne [[1292]]. aastat. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Lubawka;3934052.html Lubawka] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] edme4csebk1hk25b2csxfd0qf5gtiqk 0 575876 7161220 6660842 2026-05-26T08:49:19Z Velirand 67997 7161220 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jaworzyna Śląska | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Jaworzyna Śląska | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Königszelt | pilt = Roundhouse_in_Jaworzyna_Śląska_01_(SZ-2017-08-06).jpg | pildiallkiri = Alam-Sileesia Tööstuse ja Raudtee Muuseum Jaworzyna Śląskas | lipp = POL_Jaworzyna_Śląska_flag.svg | lipu_link = [[Jaworzyna Śląska lipp]] | vapp = POL_Jaworzyna_Śląska_alt_COA.svg | vapi_link = [[Jaworzyna Śląska vapp]] | pindala = | elanikke = 5035 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Jaworzyna Śląska''' ([[saksa keel|saksa]] ''Königszelt'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Świdnica maakond|Świdnica maakonnas]], [[Jaworzyna Śląska vald|Jaworzyna Śląska valla]] halduskeskus. Jaworzyna Śląska asub [[Świdnica]]st umbes 8 km põhjaloodes. Kuni [[1945]]. aastani oli asula [[Saksamaa]] koosseisus. Linnaõigused sai Jaworzyna Śląska [[1954]]. aastal. Jaworzyna Śląska on oluline raudteesõlm.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Jaworzyna-Slaska;3917359.html Jaworzyna Śląska] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] dioj748gjlhmx2c2uv3dvi2zlexp9n5 0 575964 7161233 6660845 2026-05-26T09:07:04Z Velirand 67997 7161233 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jelcz-Laskowice | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Jelcz-Laskowice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Jeltsch-Laskowitz | pilt = SM_Jelcz-Laskowice_pałac_(2)_ID_596495.jpg | pildiallkiri = Jelcz-Laskowice loss, kus asuvad linna- ja vallavalitsus | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Jelcz-Laskowice_COA.svg | vapi_link = [[Jelcz-Laskowice vapp]] | pindala = | elanikke = 15 004 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Jelcz-Laskowice''' ([[saksa keel|saksa]] ''Jeltsch-Laskowitz'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oława maakond|Oława maakonnas]], [[Jelcz-Laskowice vald|Jelcz-Laskowice valla]] halduskeskus. Jelcz-Laskowice asub [[Odra]] jõe paremal kaldal, ligi 9 km [[Oława]]st põhjas ja [[Wrocław]]i kesklinnast umbes 22 km kagus. Jelcz-Laskowice linn moodustati [[1987]]. aastal, kui liideti Jelczi ja Laskowice asulad.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Jelcz-Laskowice;3917566.html Jelcz-Laskowice] Encyklopedia PWN</ref> Linnas asub busside ja veokite tootja [[Jelcz|Jelcz SA]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] hsz8ndvkdswap8gg72e6n5etev8zrb2 0 575978 7161142 6660829 2026-05-26T06:38:02Z Velirand 67997 7161142 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Chocianów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Chocianów | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Kotzenau | pilt = SM_Chocianów_Kościół_śwJózefaRobotnika_(1)_ID_596609.jpg | pildiallkiri = Püha Joosepi kirik Chocianówis | lipp = Chocianow_flaga.svg | lipu_link = [[Chocianówi lipp]] | vapp = POL_Chocianów_COA.svg | vapi_link = [[Chocianówi vapp]] | pindala = | elanikke = 7356 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Chocianów''' ([[saksa keel]]es ''Kotzenau'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Polkowice maakond|Polkowice maakonnas]], [[Chocianówi vald|Chocianówi valla]] halduskeskus. Asulat on esmamainitud [[1284]]. aastal, linnaõigused sai [[1894]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[http://www.cosanow.pl/KALENDARIUM/index.htm Kalendarium ChoCcianowskie - opracowanie Zbigniewa Machonia] cosanow.pl</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] ejo9rxwd8slj31znleixmofr2dncrcc 0 576727 7160800 6729824 2026-05-25T14:41:57Z Velirand 67997 7160800 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Krynica Morska | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Krynica Morska | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Kahlberg | pilt = Krynica Morska, al. Przyjaźni (HB4).jpg | pildiallkiri = Krynica Morska | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Krynica_Morska_COA.svg | vapi_link = [[Krynica Morska vapp]] | pindala = | elanikke = 1165 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Krynica Morska''' ([[saksa keel|saksa]] ''Kahlberg'') on linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nowy Dwór Gdański maakond|Nowy Dwór Gdański maakonnas]]. Krynica Morska asub [[Wisła maasäär]]el [[Läänemeri|Läänemere]] kaldal. Kuni [[1958]]. aastani oli asula nimi Łysica. Linnaõigused sai Krynica Morska [[1991]]. aastal. Krynica Morska piirneb loodes [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]iga.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Krynica-Morska;3927928.html Krynica Morska] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Pomorze vojevoodkonna linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] a2jlhpz8dwrj3c4c1ebjfuoc6684hm8 0 576729 7161135 7072750 2026-05-26T06:33:27Z Velirand 67997 7161135 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bogatynia | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bogatynia | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Reichenau in Sachsen | pilt = Dom Zegarmistrza in Bogatynia.JPG | pildiallkiri = Kellassepa maja Bogatynias | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Bogatynia_COA.svg | vapi_link = [[Bogatynia vapp]] | pindala = | elanikke = 16 020 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }}{{viita}}'''Bogatynia''' ([[saksa keel|saksa]] ''Reichenau in Sachsen'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zgorzeleci maakond|Zgorzeleci maakonnas]], [[Bogatynia vald|Bogatynia valla]] halduskeskus. Algselt kuulus linn Tšehhi kuningriigile, 1635 anti Praha rahuga Saksimaa kuurvürstiriigile. Karistuseks Prantsusmaa toetamise eest Napoleoni sõdade ajal pidi Saksimaa 1815. aastal Viini kongressiga loovutama Ülem-Lusaatia kirdeosa Preisimaale, pärast uute piiride joonistamist oli Reichenau ainust Neisse/Nysa jõest idas olev linn, mis jäi Saksimaa koosseisu. Kuni [[1945]]. aastani oli asula [[Saksamaa]] koosseisus, olles nii ainus linn, mis läks pärast teist maailmasõda Poolale, mis ei kuulunud Preisimaa koosseisu. Linnaõigused sai 1945. aastal (1945–[[1947]] oli linna nimi ''Rychwałd'').<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Bogatynia;3878921.html Bogatynia] Encyklopedia PWN</ref> Bogatynia lähedal asuvad Turówi kivisöekaevandus ja Turówi soojuselektrijaam. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] 56rqwpks5pbqchdjhg5wdf74700yner 0 576832 7160797 6729807 2026-05-25T14:39:50Z Velirand 67997 7160797 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Reda | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Reda | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Rheda | nimi3_keel = kašuubi | nimi3 = Réda | pilt = Kościół_św._Antoniego_Padewskiego_w_Redzie.jpg | pildisuurus = 240px | pildiallkiri = Padova Püha Antoniuse kirik Redas | lipp = POL_Reda_flag.svg | lipu_link = [[Reda lipp]] | vapp = POL_Reda_COA.svg | vapi_link = [[Reda vapp]] | pindala = | elanikke = 28 704 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Reda''' ([[saksa keel|saksa]] ''Rheda'', [[kašuubi keel|kašuubi]] ''Réda'') on linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]]. Mitteametlikult kuulub Reda [[Trójmiasto]] linnastusse. Küla on esmamainitud [[1358]]. aastal. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tagajärjel läks Reda [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Tagasi Poola koosseisu läks Reda [[1920]]. aastal. Linnaõigused sai Reda [[1967]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Reda;3966531.html Reda] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Pomorze vojevoodkonna linnad]] d2poekq8gd8rgle8lx51kl6bc5vc9sz 0 577112 7161221 6672933 2026-05-26T08:49:59Z Velirand 67997 7161221 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jedlina-Zdrój | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Jedlina-Zdrój | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Bad Charlottenbrunn | pilt = File:2017 Pałac Jedlinka w Jedlinie-Zdroju 1.jpg | pildiallkiri = Loss Jedlina-Zdrójs | lipp = Jedlina-Zdrój_flag_projekt.svg | lipu_link = [[Jedlina-Zdrój lipp]] | vapp = POL Jedlina-Zdrój COA.svg | vapi_link = [[Jedlina-Zdrój vapp]] | pindala = | elanikke = 4623 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Jedlina-Zdrój''' ([[saksa keel|saksa]] ''Bad Charlottenbrunn'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]]. Jedlina-Zdrój asub [[Wałbrzych]]ist ligi 9 km lõunakagus, [[Tšehhi]] piirist umbes 6 km kaugusel. Bad Charlottenbrunn sai linnaõigused [[1768]]. aastal, kuid kaotas need [[1919]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli asula [[Saksamaa]] koosseisus. [[1967]]. aastal sai Jedlina-Zdrój linnaõigused tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Jedlina-Zdroj;3917444.html Jedlina-Zdrój] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] c5iz9ye3bhmuucxtiatutqunk52gbhd 0 577116 7161139 6660824 2026-05-26T06:36:03Z Velirand 67997 7161139 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bolków | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bolków | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Bolkenhain | pilt = Bolkow(js)1.jpg | pildiallkiri = Bolkówi loss | lipp = POL_Bolków_flag_alt.svg | lipu_link = [[Bolkówi lipp]] | vapp = POL_Bolków_COA.svg | vapi_link = [[Bolkówi vapp]] | pindala = | elanikke = 4632 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Bolków''' ([[saksa keel|saksa]] ''Bolkenhain'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jawori maakond|Jawori maakonnas]], [[Bolkówi vald|Bolkówi valla]] halduskeskus. Bolków asub [[Jawor]]ist umbes 16 km lõunakagus ja [[Jelenia Góra]]st ligi 27 km idas. Bolkenhain sai linnaõigused [[1276]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Bolkow;3879244.html Bolków] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] p3pnhfgmve8vvn3mmzy5y1tpm6s6jra 0 577484 7161238 6660876 2026-05-26T09:09:32Z Velirand 67997 7161238 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kowary | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Kowary | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schmiedeberg | pilt = Kowary,_ul._1._Maja.jpg | pildiallkiri = Kowary vanalinn | lipp = POL_Kowary_flag.svg | lipu_link = [[Kowary lipp]] | vapp = POL_Kowary_COA.svg | vapi_link = [[Kowary vapp]] | pindala = | elanikke = 9745 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Kowary''' ([[saksa keel|saksa]] ''Schmiedeberg'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]]. Kowary kesklinn asub [[Tšehhi]] piirist ligikaudu 5 km kaugusel. Asulat on esmamainitud [[1305]]. aastal, linnaõigused sai [[1513]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Kowary;3926665.html Kowary] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] 4l8z601ut1ow9uauuf1wuc5yxic07i4 0 578269 7161286 7149424 2026-05-26T09:41:08Z Sillerkiil 58396 /* Süüdistused */ 7161286 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} '''Tõnis Sildaru''' (sündinud [[10. august]]il [[1981]]<ref>[https://www.inforegister.ee/595367-ID/ Tõnis Sildaru] Inforegister</ref>) on [[Eesti]] vigursuusatreener.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Pihlak |eesnimi=Aleksander |kuupäev=31. august 2023 |pealkiri=Prokuratuur pakub Tõnis Sildarule võimalust lõpetada kriminaalmenetlus oportuniteediga |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120228329/prokuratuur-pakub-tonis-sildarule-voimalust-lopetada-kriminaalmenetlus-oportuniteediga |vaadatud=2023-08-31 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> == Elukäik == Ta lõpetas aastal [[2001]] [[Tallinna Väike-Õismäe Keskkool]]i. Ta on harrastanud jalgpalli mängimist ja murdmaasuusatamist.<ref>[https://digileht.ohtuleht.ee/942579/tonis-sildaru-iseoppija-kes-riskis-ja-aitas-tutre-maailma-tippu Tõnis Sildaru – iseõppija, kes riskis ja aitas tütre maailma tippu]. Õhtuleht, 23. veebruar 2019</ref> Ta töötas algul katusematerjale Eestisse toovas firmas, kuid tuli 2015. aastal töölt ära, et keskenduda oma laste [[Kelly Sildaru]] ja [[Henry Sildaru]] treenimisele.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/942579/tonis-sildaru-iseoppija-kes-riskis-ja-aitas-tutre-maailma-tippu "Tõnis Sildaru – iseõppija, kes riskis ja aitas tütre maailma tippu"] Õhuleht, 22. veebruar 2019</ref> Tõnis Sildarul puudub treenerikutse<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Tarmo Tiisler {{!}} |kuupäev=2026-03-17 |pealkiri=Kanter: Tõnisel on erialased teadmised, aga treenerikutse on natukene laiem |url=https://sport.err.ee/1609970369/kanter-tonisel-on-erialased-teadmised-aga-treenerikutse-on-natukene-laiem |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kuid tema treeneritöö tulemusena on võidetud kaks olümpiamedalit – Kelly Sildaru võitis [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el [[Peking]]is [[Vigursuusatamine|vigursuusatamise]] [[Vigursuusatamine#rennisõit|rennisõidus]] pronksmedali ja [[2026. aasta taliolümpiamängud]]el [[Milano]]s ja [[Cortina d'Ampezzo]]s Henry Sildaru samal alal hõbemedali.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-10 |pealkiri=EOK otsustas, et Tõnis Sildaru ei saa treenerikutseta kandideerida aasta treeneriks |url=https://sport.err.ee/1609963751/eok-otsustas-et-tonis-sildaru-ei-saa-treenerikutseta-kandideerida-aasta-treeneriks |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Süüdistused == 2020. aasta alguses algatas [[Prokuratuur (Eesti)|prokuratuur]] [[Kriminaalasi|kriminaalasja]] Tõnis Sildaru võimaliku [[Lähisuhtevägivald|lähisuhtevägivalla]] kohta aastatel 2018–2019. Sama aasta suvel kahtlustas prokuratuur teda kehalises väärkohtlemises ja suures ulatuses omastamises. Sildarut esindas kohtus [[advokaat]] Kalle-Kaspar Sepper.<ref name=":0" /> Kuna kohtueelne uurimine ei tõendanud kindlaid vägivalla või ähvardamise episoode, mille alusel oleks saanud esitada süüdistuse, lõpetas prokuratuur selles osas 2024. aasta jaanuaris kriminaalmenetluse. Kuid Tõnis Sildaru sai süüdistuse alaealise tütre teenitud vara ebaseaduslikus kasutamises. Selle kohaselt ei teinud ta ligikaudu miljoni euro väärtuses tehinguid oma lapse huvides, vaid pööras vara enda ja kolmandate isikute kasuks.<ref>[https://sport.err.ee/1609217656/sildaru-isa-paases-vaarkohtlemise-kahtlustusest-aga-sai-suudistuse-omastamises "Sildaru isa pääses väärkohtlemise kahtlustusest, aga sai süüdistuse omastamises"] ERR sport, 10. jaanuar 2024</ref> 2024. aasta mai lõpus tõdesid osapooled, et leppimine on võimalik, kuid hiljem kohtule dokumente lepitusmenetluse saavutamiseks ei esitatud.<ref>[https://elu24.postimees.ee/8029917/hakkavad-leppima-perekond-sildaru-kohtuvaidlus-200-000-euro-ule-lukkus-edasi Perekond Sildaru kohtuvaidlus 200 000 euro üle lükkus edasi]. Elu24, 29. mai 2024</ref> Kohtuvaidlused jätkusid ka oktoobris 2024, mais 2025 (kaasati Tõnis Sildaru vanemad)<ref>[https://elu24.postimees.ee/8255966/mulle-kui-vanaemale-ei-mahtunud-see-hinge-perekond-sildarude-tulisesse-kohtuvaidlusesse-toodi-vanavanemad Perekond Sildarude tulisesse kohtuvaidlusesse toodi vanavanemad]. Elu24, 26. mai 2025</ref> ja oktoobris 2025.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120413959/tonis-sildaru-sonul-peteti-advokaadi-ettekirjutistega-temalt-maja-valja Tõnis Sildaru sõnul peteti advokaadi ettekirjutistega temalt maja välja]. Delfi. Sport. 30. oktoober 2025</ref> 2026. aastal avaldati salaja lindistatud helifailid aastatest 2018–2019, kus on kuulda tülisid ja seda, kuidas Tõnis Sildaru sõimab oma tütart Kellyt. Tõnis Sildaru esitas avaliku küsimuse [[spordieetika]] rikkumises Suusaliidule ning [[Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus|Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele]], kuid viimane ei kinnitanud tütre kohatut käitumist, vaid vastas muuhulgas: "Tõnis Sildaru käitumist on väga keeruline võtta kui soovitusi ja eeskuju tulevastele põlvedele. Jah, tippsport on eneseületamine nii vaimselt kui füüsiliselt ja on ette teada, et tervislikkusega on siin vähe pistmist, aga see ei pea tulema läbi vägivalla ja inimeste murdmise."<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-07 |pealkiri=EADSE vastas Tõnis Sildarule: edu ei pea tulema läbi vägivalla ja inimeste murdmise |url=https://sport.err.ee/1610016502/eadse-vastas-tonis-sildarule-edu-ei-pea-tulema-labi-vagivalla-ja-inimeste-murdmise |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2026. aasta kevadel mõistis Harju Maakohus ta süüdi alaealise tütre varade omastamises, määrates karistuseks kaks aastat vangistust sama pika katseajaga, kohustades tasuma tütre õigusabikulud ja rahuldas tsiviilhagi Tõnis Sildaru ja MTÜ Kelly ja Henry Suusaklubi vastu ning mõistis neilt välja Kelly Sildaru tsiviilhagi katteks 211 207 eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Tõnis Sildaru jäi süüdi tütre raha omastamises |url=https://sport.err.ee/1610038075/tonis-sildaru-jai-suudi-tutre-raha-omastamises |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Tema kooselu Lilian Talvinguga lagunes 2020. aastal.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Kelly Sildaru tunneb oma vennast puudust: olen üritanud temaga kontakti otsida |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120257866/kelly-sildaru-tunneb-oma-vennast-puudust-olen-uritanud-temaga-kontakti-otsida |vaadatud=2023-12-25 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Neil on lapsed Kelly Sildaru ja Henry Sildaru. 2023. aasta 9. septembril abiellus Tõnis Sigrid Vahtraga, kes võttis oma uueks perekonnanimeks Sildaru.<ref name=":1" /> 29. detsembril 2024 toimus Alexela kontserdimajas «Spordiaasta tähed 2024» galaõhtu, kus oli kohal ka Sildarude perekond. Galal tuli ilmsiks uudis Tõnis Sildaru abikaasa lapseootusest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Sildarude perekond saab täiendust? Tõnise uus abikaasa saabus spordigalale suure beebikõhuga |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120346517/fotod-sildarude-perekond-saab-taiendust-tonise-uus-abikaasa-saabus-spordigalale-suure-beebikohuga |vaadatud=2024-12-30 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Aprillis 2025 sündis poeg Henry Ruudy.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1128764/klops-onnesoovid-tonis-sildaru-sai-kolmanda-lapse ÕNNESOOVID! Tõnis Sildaru sai kolmanda lapse]. Õhtuleht, 11. aprill 2025</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=ZG_qmHYjdts Kelly Sildaru isa Tõnis Sildaru räägib lõpuks oma loo], Täistund - Kanal 2 * Ketlin Kruse. [https://elu24.postimees.ee/8351572/tonis-sildaru-saab-kohtus-ise-viimaks-sona-oleme-siin-osaliselt-selleparast-et-pere-lagunes Tõnis Sildaru saab kohtus ise viimaks sõna: oleme siin osaliselt sellepärast, et pere lagunes]. Elu24, 29. oktoober 2025 {{JÄRJESTA:Sildaru, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti suusatreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 4z8md60134q2h9pits4b0xccralh9zp 7161375 7161286 2026-05-26T11:03:53Z Andres 5 /* Süüdistused */ 7161375 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} '''Tõnis Sildaru''' (sündinud [[10. august]]il [[1981]]<ref>[https://www.inforegister.ee/595367-ID/ Tõnis Sildaru] Inforegister</ref>) on [[Eesti]] vigursuusatreener.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Pihlak |eesnimi=Aleksander |kuupäev=31. august 2023 |pealkiri=Prokuratuur pakub Tõnis Sildarule võimalust lõpetada kriminaalmenetlus oportuniteediga |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120228329/prokuratuur-pakub-tonis-sildarule-voimalust-lopetada-kriminaalmenetlus-oportuniteediga |vaadatud=2023-08-31 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> == Elukäik == Ta lõpetas aastal [[2001]] [[Tallinna Väike-Õismäe Keskkool]]i. Ta on harrastanud jalgpalli mängimist ja murdmaasuusatamist.<ref>[https://digileht.ohtuleht.ee/942579/tonis-sildaru-iseoppija-kes-riskis-ja-aitas-tutre-maailma-tippu Tõnis Sildaru – iseõppija, kes riskis ja aitas tütre maailma tippu]. Õhtuleht, 23. veebruar 2019</ref> Ta töötas algul katusematerjale Eestisse toovas firmas, kuid tuli 2015. aastal töölt ära, et keskenduda oma laste [[Kelly Sildaru]] ja [[Henry Sildaru]] treenimisele.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/942579/tonis-sildaru-iseoppija-kes-riskis-ja-aitas-tutre-maailma-tippu "Tõnis Sildaru – iseõppija, kes riskis ja aitas tütre maailma tippu"] Õhuleht, 22. veebruar 2019</ref> Tõnis Sildarul puudub treenerikutse<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Tarmo Tiisler {{!}} |kuupäev=2026-03-17 |pealkiri=Kanter: Tõnisel on erialased teadmised, aga treenerikutse on natukene laiem |url=https://sport.err.ee/1609970369/kanter-tonisel-on-erialased-teadmised-aga-treenerikutse-on-natukene-laiem |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kuid tema treeneritöö tulemusena on võidetud kaks olümpiamedalit – Kelly Sildaru võitis [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el [[Peking]]is [[Vigursuusatamine|vigursuusatamise]] [[Vigursuusatamine#rennisõit|rennisõidus]] pronksmedali ja [[2026. aasta taliolümpiamängud]]el [[Milano]]s ja [[Cortina d'Ampezzo]]s Henry Sildaru samal alal hõbemedali.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-10 |pealkiri=EOK otsustas, et Tõnis Sildaru ei saa treenerikutseta kandideerida aasta treeneriks |url=https://sport.err.ee/1609963751/eok-otsustas-et-tonis-sildaru-ei-saa-treenerikutseta-kandideerida-aasta-treeneriks |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Süüdistused == 2020. aasta alguses algatas [[Prokuratuur (Eesti)|prokuratuur]] [[Kriminaalasi|kriminaalasja]] Tõnis Sildaru võimaliku [[Lähisuhtevägivald|lähisuhtevägivalla]] kohta aastatel 2018–2019. Sama aasta suvel kahtlustas prokuratuur teda kehalises väärkohtlemises ja suures ulatuses omastamises. Sildarut esindas kohtus [[advokaat]] Kalle-Kaspar Sepper.<ref name=":0" /> Kuna kohtueelne uurimine ei tõendanud kindlaid vägivalla või ähvardamise episoode, mille alusel oleks saanud esitada süüdistuse, lõpetas prokuratuur selles osas 2024. aasta jaanuaris kriminaalmenetluse. Kuid Tõnis Sildaru sai süüdistuse alaealise tütre teenitud vara ebaseaduslikus kasutamises. Selle kohaselt ei teinud ta ligikaudu miljoni euro väärtuses tehinguid oma lapse huvides, vaid pööras vara enda ja kolmandate isikute kasuks.<ref>[https://sport.err.ee/1609217656/sildaru-isa-paases-vaarkohtlemise-kahtlustusest-aga-sai-suudistuse-omastamises "Sildaru isa pääses väärkohtlemise kahtlustusest, aga sai süüdistuse omastamises"] ERR sport, 10. jaanuar 2024</ref> 2024. aasta mai lõpus tõdesid osapooled, et leppimine on võimalik, kuid hiljem kohtule dokumente lepitusmenetluse saavutamiseks ei esitatud.<ref>[https://elu24.postimees.ee/8029917/hakkavad-leppima-perekond-sildaru-kohtuvaidlus-200-000-euro-ule-lukkus-edasi Perekond Sildaru kohtuvaidlus 200 000 euro üle lükkus edasi]. Elu24, 29. mai 2024</ref> Kohtuvaidlused jätkusid ka oktoobris 2024, mais 2025 (kaasati Tõnis Sildaru vanemad)<ref>[https://elu24.postimees.ee/8255966/mulle-kui-vanaemale-ei-mahtunud-see-hinge-perekond-sildarude-tulisesse-kohtuvaidlusesse-toodi-vanavanemad Perekond Sildarude tulisesse kohtuvaidlusesse toodi vanavanemad]. Elu24, 26. mai 2025</ref> ja oktoobris 2025.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120413959/tonis-sildaru-sonul-peteti-advokaadi-ettekirjutistega-temalt-maja-valja Tõnis Sildaru sõnul peteti advokaadi ettekirjutistega temalt maja välja]. Delfi. Sport. 30. oktoober 2025</ref> 2026. aastal avaldati salaja lindistatud helifailid aastatest 2018–2019, kus on kuulda tülisid ja seda, kuidas Tõnis Sildaru sõimab oma tütart Kellyt. Tõnis Sildaru esitas avaliku küsimuse [[spordieetika]] rikkumises Suusaliidule ning [[Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus|Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele]], kuid viimane ei kinnitanud tütre kohatut käitumist, vaid vastas muuhulgas: "Tõnis Sildaru käitumist on väga keeruline võtta kui soovitusi ja eeskuju tulevastele põlvedele. Jah, tippsport on eneseületamine nii vaimselt kui füüsiliselt ja on ette teada, et tervislikkusega on siin vähe pistmist, aga see ei pea tulema läbi vägivalla ja inimeste murdmise."<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-07 |pealkiri=EADSE vastas Tõnis Sildarule: edu ei pea tulema läbi vägivalla ja inimeste murdmise |url=https://sport.err.ee/1610016502/eadse-vastas-tonis-sildarule-edu-ei-pea-tulema-labi-vagivalla-ja-inimeste-murdmise |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2026. aasta kevadel mõistis Harju Maakohus ta süüdi alaealise tütre varade omastamises, määrates karistuseks kaks aastat vangistust sama pika katseajaga, kohustades tasuma tütre õigusabikulud, ja rahuldas tsiviilhagi Tõnis Sildaru ning MTÜ Kelly ja Henry Suusaklubi vastu ning mõistis neilt välja Kelly Sildaru tsiviilhagi katteks 211 207 eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Tõnis Sildaru jäi süüdi tütre raha omastamises |url=https://sport.err.ee/1610038075/tonis-sildaru-jai-suudi-tutre-raha-omastamises |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Tema kooselu Lilian Talvinguga lagunes 2020. aastal.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Kelly Sildaru tunneb oma vennast puudust: olen üritanud temaga kontakti otsida |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120257866/kelly-sildaru-tunneb-oma-vennast-puudust-olen-uritanud-temaga-kontakti-otsida |vaadatud=2023-12-25 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Neil on lapsed Kelly Sildaru ja Henry Sildaru. 2023. aasta 9. septembril abiellus Tõnis Sigrid Vahtraga, kes võttis oma uueks perekonnanimeks Sildaru.<ref name=":1" /> 29. detsembril 2024 toimus Alexela kontserdimajas «Spordiaasta tähed 2024» galaõhtu, kus oli kohal ka Sildarude perekond. Galal tuli ilmsiks uudis Tõnis Sildaru abikaasa lapseootusest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Sildarude perekond saab täiendust? Tõnise uus abikaasa saabus spordigalale suure beebikõhuga |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120346517/fotod-sildarude-perekond-saab-taiendust-tonise-uus-abikaasa-saabus-spordigalale-suure-beebikohuga |vaadatud=2024-12-30 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Aprillis 2025 sündis poeg Henry Ruudy.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1128764/klops-onnesoovid-tonis-sildaru-sai-kolmanda-lapse ÕNNESOOVID! Tõnis Sildaru sai kolmanda lapse]. Õhtuleht, 11. aprill 2025</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=ZG_qmHYjdts Kelly Sildaru isa Tõnis Sildaru räägib lõpuks oma loo], Täistund - Kanal 2 * Ketlin Kruse. [https://elu24.postimees.ee/8351572/tonis-sildaru-saab-kohtus-ise-viimaks-sona-oleme-siin-osaliselt-selleparast-et-pere-lagunes Tõnis Sildaru saab kohtus ise viimaks sõna: oleme siin osaliselt sellepärast, et pere lagunes]. Elu24, 29. oktoober 2025 {{JÄRJESTA:Sildaru, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti suusatreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 7rbxmhe23kmzra7l1a1dk5muvl80su8 7161424 7161375 2026-05-26T11:54:37Z Kuriuss 38125 7161424 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} '''Tõnis Sildaru''' (sündinud [[10. august]]il [[1981]]<ref>[https://www.inforegister.ee/595367-ID/ Tõnis Sildaru] Inforegister</ref>) on [[Eesti]] vigursuusatreener.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Pihlak |eesnimi=Aleksander |kuupäev=31. august 2023 |pealkiri=Prokuratuur pakub Tõnis Sildarule võimalust lõpetada kriminaalmenetlus oportuniteediga |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120228329/prokuratuur-pakub-tonis-sildarule-voimalust-lopetada-kriminaalmenetlus-oportuniteediga |vaadatud=2023-08-31 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> == Elukäik == Ta lõpetas [[2001]]. aastal [[Tallinna Väike-Õismäe Keskkool]]i. Ta on harrastanud jalgpalli ja murdmaasuusatamist.<ref>[https://digileht.ohtuleht.ee/942579/tonis-sildaru-iseoppija-kes-riskis-ja-aitas-tutre-maailma-tippu Tõnis Sildaru – iseõppija, kes riskis ja aitas tütre maailma tippu]. Õhtuleht, 23. veebruar 2019</ref> Ta töötas katusematerjale Eestisse toovas ettevõttes, kuid tuli 2015. aastal töölt ära, et keskenduda oma laste [[Kelly Sildaru]] ja [[Henry Sildaru]] treenimisele.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/942579/tonis-sildaru-iseoppija-kes-riskis-ja-aitas-tutre-maailma-tippu "Tõnis Sildaru – iseõppija, kes riskis ja aitas tütre maailma tippu"] Õhuleht, 22. veebruar 2019</ref> Tõnis Sildarul puudub treenerikutse<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Tarmo Tiisler {{!}} |kuupäev=2026-03-17 |pealkiri=Kanter: Tõnisel on erialased teadmised, aga treenerikutse on natukene laiem |url=https://sport.err.ee/1609970369/kanter-tonisel-on-erialased-teadmised-aga-treenerikutse-on-natukene-laiem |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kuid tema treeneritöö tulemusena on võidetud kaks olümpiamedalit: Kelly Sildaru võitis [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el [[Peking]]is [[Vigursuusatamine|vigursuusatamise]] [[Vigursuusatamine#rennisõit|rennisõidus]] pronksmedali ning [[2026. aasta taliolümpiamängud]]el [[Milano]]s ja [[Cortina d'Ampezzo]]s Henry Sildaru samal alal hõbemedali.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-10 |pealkiri=EOK otsustas, et Tõnis Sildaru ei saa treenerikutseta kandideerida aasta treeneriks |url=https://sport.err.ee/1609963751/eok-otsustas-et-tonis-sildaru-ei-saa-treenerikutseta-kandideerida-aasta-treeneriks |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Süüdistused == 2020. aasta alguses algatas [[Prokuratuur (Eesti)|prokuratuur]] [[Kriminaalasi|kriminaalasja]] Tõnis Sildaru võimaliku [[Lähisuhtevägivald|lähisuhtevägivalla]] kohta aastatel 2018–2019. Sama aasta suvel kahtlustas prokuratuur teda kehalises väärkohtlemises ja suures ulatuses omastamises. Sildarut esindas kohtus [[advokaat]] Kalle-Kaspar Sepper.<ref name=":0" /> Kuna kohtueelne uurimine ei tõendanud kindlaid vägivalla või ähvardamise episoode, mille alusel oleks saanud esitada süüdistuse, lõpetas prokuratuur selles osas 2024. aasta jaanuaris kriminaalmenetluse. Kuid Tõnis Sildaru sai süüdistuse alaealise tütre teenitud vara ebaseaduslikus kasutamises. Selle kohaselt ei teinud ta ligikaudu miljoni euro väärtuses tehinguid oma lapse huvides, vaid pööras vara enda ja kolmandate isikute kasuks.<ref>[https://sport.err.ee/1609217656/sildaru-isa-paases-vaarkohtlemise-kahtlustusest-aga-sai-suudistuse-omastamises "Sildaru isa pääses väärkohtlemise kahtlustusest, aga sai süüdistuse omastamises"] ERR sport, 10. jaanuar 2024</ref> 2024. aasta mai lõpus tõdesid osapooled, et leppimine on võimalik, kuid hiljem kohtule dokumente lepitusmenetluse saavutamiseks ei esitatud.<ref>[https://elu24.postimees.ee/8029917/hakkavad-leppima-perekond-sildaru-kohtuvaidlus-200-000-euro-ule-lukkus-edasi Perekond Sildaru kohtuvaidlus 200 000 euro üle lükkus edasi]. Elu24, 29. mai 2024</ref> Kohtuvaidlused jätkusid ka oktoobris 2024, mais 2025 (kaasati Tõnis Sildaru vanemad)<ref>[https://elu24.postimees.ee/8255966/mulle-kui-vanaemale-ei-mahtunud-see-hinge-perekond-sildarude-tulisesse-kohtuvaidlusesse-toodi-vanavanemad Perekond Sildarude tulisesse kohtuvaidlusesse toodi vanavanemad]. Elu24, 26. mai 2025</ref> ja oktoobris 2025.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120413959/tonis-sildaru-sonul-peteti-advokaadi-ettekirjutistega-temalt-maja-valja Tõnis Sildaru sõnul peteti advokaadi ettekirjutistega temalt maja välja]. Delfi. Sport. 30. oktoober 2025</ref> 2026. aastal avaldati salaja lindistatud helifailid aastatest 2018–2019, kus on kuulda tülisid ja seda, kuidas Tõnis Sildaru sõimab oma tütart Kellyt. Tõnis Sildaru esitas avaliku küsimuse [[spordieetika]] rikkumises Suusaliidule ning [[Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus|Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele]], kuid viimane ei kinnitanud tütre kohatut käitumist, vaid vastas muuhulgas: "Tõnis Sildaru käitumist on väga keeruline võtta kui soovitusi ja eeskuju tulevastele põlvedele. Jah, tippsport on eneseületamine nii vaimselt kui füüsiliselt ja on ette teada, et tervislikkusega on siin vähe pistmist, aga see ei pea tulema läbi vägivalla ja inimeste murdmise."<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-07 |pealkiri=EADSE vastas Tõnis Sildarule: edu ei pea tulema läbi vägivalla ja inimeste murdmise |url=https://sport.err.ee/1610016502/eadse-vastas-tonis-sildarule-edu-ei-pea-tulema-labi-vagivalla-ja-inimeste-murdmise |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2026. aasta kevadel mõistis Harju Maakohus ta süüdi alaealise tütre varade omastamises, määrates karistuseks kaks aastat vangistust sama pika katseajaga, kohustades tasuma tütre õigusabikulud, ja rahuldas tsiviilhagi Tõnis Sildaru ning MTÜ Kelly ja Henry Suusaklubi vastu ning mõistis neilt välja Kelly Sildaru tsiviilhagi katteks 211 207 eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Tõnis Sildaru jäi süüdi tütre raha omastamises |url=https://sport.err.ee/1610038075/tonis-sildaru-jai-suudi-tutre-raha-omastamises |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Tõnis Sildaru kooselu Lilian Talvinguga lagunes 2020. aastal.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Kelly Sildaru tunneb oma vennast puudust: olen üritanud temaga kontakti otsida |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120257866/kelly-sildaru-tunneb-oma-vennast-puudust-olen-uritanud-temaga-kontakti-otsida |vaadatud=2023-12-25 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Neil on lapsed [[Kelly Sildaru]] ja [[Henry Sildaru]]. 2023. aasta septembris abiellus Tõnis Sigrid Vahtraga, kes võttis uueks perekonnanimeks Sildaru.<ref name=":1" /> Aprillis 2025 sündis poeg Henry Ruudy.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1128764/klops-onnesoovid-tonis-sildaru-sai-kolmanda-lapse ÕNNESOOVID! Tõnis Sildaru sai kolmanda lapse]. Õhtuleht, 11. aprill 2025</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=ZG_qmHYjdts Kelly Sildaru isa Tõnis Sildaru räägib lõpuks oma loo], "Täistund" - Kanal 2 * Ketlin Kruse. [https://elu24.postimees.ee/8351572/tonis-sildaru-saab-kohtus-ise-viimaks-sona-oleme-siin-osaliselt-selleparast-et-pere-lagunes Tõnis Sildaru saab kohtus ise viimaks sõna: oleme siin osaliselt sellepärast, et pere lagunes]. Elu24, 29. oktoober 2025 {{JÄRJESTA:Sildaru, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti suusatreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 7tfmoa36avjfxct8qonbqijl41s5qbe 0 578743 7161143 6924888 2026-05-26T06:41:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161143 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kapsaliblikas | staatus = | pilt = Large_white_spread_wings.jpg | pildi_seletus = Emane suur-kapsaliblikas | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Kapsaliblikas]] ''Pieris'' | liik = '''Suur-kapsaliblikas''' | binaarne = ''Pieris brassicae'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} [[Fail:Kohlweissling raupen.JPG|pisi|Röövikud]] [[Fail:Pieris.brassicae.pupa.jpg|pisi|Nukk]] '''Suur-kapsaliblikas''' (''Pieris brassicae'') on [[põualibliklased|põualibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kapsaliblikas|kapsaliblika]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas]]. Ta on Eesti üks olulisemaid [[taimekahjur]]eid. Suure-kapsaliblika tiibade siruulatus on 5–6 cm. Juunis muneb emasliblikas korraga kuni 50 kollakat muna kapsataime lehe alaküljele. Koguviljakus võib ühel emasliblikal küündida kuni 750 munani.<ref>{{Netiviide |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/1471 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-03-21 |arhiivimisaeg=2020-03-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200321102628/https://www.looduskalender.ee/n/node/1471 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Levila == Suur-kapsaliblikas on levinud [[Põhja-Aafrika]]st [[Fennoskandia]]ni. ==Konsortsium== Röövikud toituvad [[Ristõielised|ristõielistel]], eriti [[Kapsas|kapsal]]. Üks suur-kapsalibilika olulisi parasiite on [[kapsaliblika-juulukas]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commons|Pieris brassicae}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Põualibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 9tdzpwm7gwadwtzsiist6jrwzhjs6cc 0 578758 7160781 6729668 2026-05-25T14:31:32Z Velirand 67997 7160781 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Borne Sulinowo | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Borne Sulinowo | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Groß Born | pilt = Borne_Sulinowo_ratusz.jpg | pildiallkiri = Borne Sulinowo raekoda | lipp = POL_Borne_Sulinowo_flag.svg | lipu_link = [[Borne Sulinowo lipp]] | vapp = POL_Borne_Sulinowo_COA.svg | vapi_link = [[Borne Sulinowo vapp]] | pindala = | elanikke = 4843 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Borne Sulinowo''' ([[saksa keel|saksa]] ''Groß Born'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]], [[Borne Sulinowo vald|Borne Sulinowo valla]] halduskeskus. Borne Sulinowo asub [[Szczecinek]]ist umbes 18 km edelas, [[Pile järv]]e kaldal. Asula on rajatud [[1587]]. aastal. Enne [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] rajati Groß Borni Saksa vägede polügoon. Aastatel [[1939]]–[[1945]] asus seal sõjavangide laager Gross-Born. 1945. aastal läks asula [[Saksamaa]] koosseisust Poolale. Aastatel 1945–[[1992]] oli Borne Sulinowos [[Nõukogude armee]] sõjaväebaas. Poola jurisdiktsiooni alla anti asula 1992. aasta oktoobris. Borne Sulinowo muudeti avatud asulaks [[5. juuni]]l [[1993]] ja linnaõigused sai see [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1993.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Borne-Sulinowo;3879656.html Borne Sulinowo] Encyklopedia PWN</ref><ref>[http://www.intopoland.com/what-to-see/hidden-gems/borne-sulinowo.html Borne Sulinowo] Intopoland</ref><ref>[https://wiadomosci.dziennik.pl/historia/wydarzenia/galeria/469133,rosyjskie-wojska-w-polsce-borne-sulinowo-baza-armii-czerwonej-na-pomorzu-zdjecia.html Rosyjskie wojska w Polsce. ZDJĘCIA z tajnej bazy Armii Czerwonej na Pomorzu] Dziennik, 8. september 2014</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] fnvuc6i60mcm5eicd2jn6z35kjym1cd 0 578762 7160768 6892268 2026-05-25T14:22:57Z Velirand 67997 7160768 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Drawsko Pomorskie | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Drawsko Pomorskie | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Dramburg | pilt = Drawsko_Panorama.jpg | pildiallkiri = Drawsko Pomorskie vaade | lipp = POL_Drawsko_Pomorskie_flag.svg | lipu_link = [[Drawsko Pomorskie lipp]] | vapp = POL_Drawsko_Pomorskie_COA.svg | vapi_link = [[Drawsko Pomorskie vapp]] | pindala = | elanikke = 11 224 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Drawsko Pomorskie''' ([[saksa keel|saksa]] ''Dramburg'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonna]] ja [[Drawsko Pomorskie vald|Drawsko Pomorskie valla]] halduskeskus. Drawsko Pomorskie asub [[Drawa]] jõe ääres, [[Szczeczin]]ist umbes 85 km idas. Kindlustatud asula oli olemas juba alates [[10. sajand]]ist, linnaõigused sai Dramburg [[1297]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Drawsko-Pomorskie;3894167.html Drawsko Pomorskie] Encyklopedia PWN</ref> Linna lähedal asub [[1946]]. aastal rajatud Drawski polügoon.<ref>[https://dzieje.pl/aktualnosci/poligon-w-drawsku-pomorskim-obchodzi-70-lecie Poligon w Drawsku Pomorskim obchodzi 70-lecie] Dzieje, 4. veebruar 2016</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 41d6brjmwu5vzxwt2rrjen76fdqn7kj 0 579231 7161067 6880229 2026-05-25T21:50:12Z Velirand 67997 7161067 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Drezdenko | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Drezdenko | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Driesen | pilt = Drezdenko Sąd Obw.JPG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Drezdenko raekoda | lipp = POL_Drezdenko_flag.svg | lipu_link = [[Drezdenko lipp]] | vapp = POL_Drezdenko_COA.svg | vapi_link = [[Drezdenko vapp]] | pindala = | elanikke = 9455 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Drezdenko''' ([[saksa keel|saksa]] ''Driesen'') on linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Strzelce Krajeńskie maakond|Strzelce Krajeńskie maakonnas]], [[Drezdenko vald|Drezdenko valla]] halduskeskus. Drezdenko asub [[Noteć]]i jõe ääres, Strzelce Krajeńskiest umbes 21 km idas. Asulat on esmamainitud [[1098]]. aastal, linnaõigused sai enne [[1317]]. aastat. Kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Drezdenko;3894253.html Drezdenko] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lubuszi vojevoodkonna linnad]] 5hsuez6mp9qzaqi4a1kho1hklxunq9h 0 580776 7161287 7160577 2026-05-26T09:42:28Z Jaqsuurna 199594 7161287 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} '''Ungari Vabariigi president''' on [[Ungari]] [[riigipea]]. Amet kannab peamiselt esinduslikku rolli, kuid president esitab parlamendile ka peaministri kandidaadi ja kuulutab välja üldvalimised.<ref>[https://vm.ee/et/ungari-vabariigi-uldinfo] Välisministeerium, vaadatud 11.04.2020</ref> Praegune presidendi kohusetäitja on [[László Kövér]], kes asus ametisse pärast 2022. aastal valitud presidendi [[Katalin Novák]]i tagasiastumist 26. veebruaril 2024. aastal. == Ungari Vabariigi presidendi valimine == Ungari põhiseaduse artikkel kümme järgi valib parlament presidendi viieks aastaks. Presidendi saab ametisse tagasi valida vaid ühe korra. === Nõudmised kandidaadile === Kandidaat peab olema vähemalt 35-aastane Ungari kodanik.<ref name="doc">[https://www.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-president-of-the-republic] Website of the Hungarian Goverment, vaadatud 10.04.2020</ref> === Valimisprotsess === Valimised kuulutab välja parlamendi spiiker. Valimised korraldatakse 30–60 päeva enne eelmise presidendi ametiaja lõppemist. Kui tema ametiaeg lõpeb ennetähtaegselt, siis korraldatakse valimised vähemalt 30 päeva jooksul pärast presidendi lahkumist.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (1)</ref> Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt viiendiku parlamendi liikmete toetust. Iga parlamendi liige saab esitada ühe kandidaadi. Valimine toimub salajasel hääletusel. Igal liikmel on üks hääl.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (2)</ref> President valitakse, kui esimeses valimisvoorus saab kandidaat vähemalt kaks kolmandikku häältest.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (3)</ref> Kui esimeses voorus ükski kandidaat piisavalt hääli ei saa, korraldatakse teine voor. Teises voorus on kandidaatideks kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui esimeses voorus saavad kaks tugevamat kandidaati võrdse tulemuse, siis jätkavad vaid nemad. Kui teisel ja kolmandal kohal enam hääli saanutel on sama palju hääli, siis kandideerivad kõik kolm. Teises voorus enim hääli saanu valitakse presidendiks. Kui ka teises voorus valiku tegemine ei õnnestu, siis korraldatakse valimised uuesti ehk ka kandidaadid valitakse uuesti. Valimised toimuvad maksimaalselt kahe päeva jooksul.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (4)</ref> == Vabariigi presidendi ametikohustused == Ungari Vabariigi president on Ungari riigikaitse ülemjuhataja. President esindab Ungari Vabariiki, võib käia parlamendi istungitel ning algatada seadusemuudatusi ja rahvahääletusi. President paneb paika parlamendi valimiste kuupäeva, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi rahvahääletuste kuupäevad. President kinnitab seadused ning võib saata kinnitatavad seadused tagasi parlamenti ülevaatamiseks või konstitutsioonikohtusse, kui on kahtlus, et need lähevad vastuollu põhiseadusega. President esitab parlamendile peaministri, Euroopa Kohtu, peaprokuröri ja põhiõiguste voliniku ametikohtade kandidaadid.<ref name="doc" /> == Volituste lõpetamine == Vabariigi president on puutumatu.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 12 (1)</ref> President ei tohi töötada ühelgi teisel tasustatud ametil ega saada palka ühegi teise tegevuse eest, välja arvatud autoriõiguste tasud.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 12 (2)</ref> Kriminaalmenetluse saab presidendi vastu algatada pärast tema mandaadi lõpetamist.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (1)</ref> Kui president rikub tahtlikult seadust, siis võivad viiendik parlamendi liikmeid teha ettepaneku tema ametist vabastamiseks.<ref>Ungari põhiseadus artikkel 13 (2)</ref> Presidendi vastu tagandamisjuurdluse algatamiseks peavad kaks kolmandikku parlamendi liikmetest otsust toetama.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (3)</ref> Otsuse tegemisest tagandamisjuurdluse lõpuni ei tohi president oma võimu kasutada.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (4)</ref> Konstitutsioonikohus otsustab, kas presidendi peaks ametist vabastama.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (6)</ref> Kui president ei saa töötada, asendab teda parlamendi spiiker.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 14 (1)</ref> == Vaata ka == * [[Ungari riigipeade loend]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ungari presidendid| ]] 1yylb666uaselgj59wvhc4cdig2dvip 0 581022 7161041 6209155 2026-05-25T20:55:12Z Kuriuss 38125 7161041 wikitext text/x-wiki {{liita|maailmameri}} '''Maailmameri''' on maakera pindalast umbes 71% kattev katkematu veekiht, mis koosneb ookeanidest ja meredest. Kõige suuremad '''maailmamere''' osad on ookeanid. Kokkuleppeliselt jagatakse maailmameri neljaks ookeaniks (koos nende juurde kuuluvate meredega). Need on Atlandi, India ja Vaikne ookean ning Põhja-Jäämeri. Nende looduslikeks piirideks on mandrite ja saarte rannikud. Lõunapoolkeral aga, kus maismaad on vähem ja ookeanide lõuna osad kokku puutuvad, on piirid tõmmatud kokkuleppeliselt piki kindlaid meridiaane ja paralleeli. Kuna mandrite piirjooned on väga käärulised, ulatuvad ookeanide äärealad sageli sügavale mandritesse. Need ookeanidest justkui eraldunud veteväljad on mered või lahed<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://raimondivesi.weebly.com/maailmameri.html|pealkiri=Maailmameri koosneb ookeanidest ja meredest|väljaanne=raimondivesi|aeg=|vaadatud=14.04.2020}}</ref>. Maailmamere pindala on 362,048 miljonit ruutkilomeetrit, maht 1349,911 miljonit kuupkilomeetrit, keskmine sügavus 3729 meetrit ja soolsus 34,75;permil;.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Maailmameri|pealkiri=Maailmameri|väljaanne=Mereviki|aeg=|vaadatud=15.04.2020}}</ref> == Maailmameri kliima kujundajana == Võib väita, et Maa praegune ilme on maailmamere ja seal elavate organismide pikaajalise koosmõju tulemus. Maailmameres elavate bakterite ning vetikate fotosünteesi käigus eraldunud hapnik kujundas 2,3 miljardit aastat tagasi põhjalikult ümber kogu Maa geokeemia. Sellest ajast alates hakkasid hoogsalt arenema aeroobsed organismid, st sellised organismid, mis kasutavad ainevahetuseks õhus vabalt leiduvat hapnikku. Plahvatuslikult kasvas ka Maal leiduvate mineraalide arv, kuna hapnik hakkas moodustama keemilisi ühendeid teiste anorgaaniliste ainetega. Ka tänapäeval toodab mere fütoplankton üle poole maakera hapnikust.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Jaan Jõgi, Siim Sepp, Marko Kohv, Sirje Viita, Sven- Erik Enno|url=https://www.opiq.ee/kit/1/chapter/19|pealkiri=Maailmameri ja selle tähtsus|väljaanne=Geograafia gümnaasiumile II. Üldmaateadus|aeg=8. aug. 2018|vaadatud=14.04.2020}}</ref> Tegelikult on kliima köögiks ookean, hiiglaslik soojusmasin, mille pidevalt liikvel olev 13 miljoni kuupkilomeetri suurune veemass jaotab suure osa Päikeselt Maale saabuvast kiirgusenergiast soojuse näol ümber oma seaduste järgi. Soojad hoovused, sealhulgas süvahoovused, kannavad soojust troopikavöötmest pooluste poole, soojendades kliimat kõrgetel laiuskraadidel. Nii on põhjapolaarjoonel asuv Murmanski sadam tavaliselt aastaringselt jäävaba, kuna teda “kütab” Atlandi ookeanist Norra hoovusena Barentsi merre tungiv Golfi hoovuse jätk. Samal laiuskraadil paiknevad teisalt pidevalt jääga kaetud Kanada fjordid ja jäine Gröönimaa. Antarktikast piki Lõuna-Ameerika läänerannikut põhja suunas voolav külm hoovus koos pinnaaluste vete kerkimisega on aga tegur, miks kohtame ekvaatoril asuva Peruu rannikul niiske troopikapalavuse asemel üsna jahedat kuiva kliimat. Nii muudab ookean paralleele pidi kulgevate pöörijoontega teineteisest eraldatud kliimavöötmete geomeetrilist pilti.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Ivar Murdmaaq|url=http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel341_326.html|pealkiri=Kliima soojenemises on süüdi päike ja ookean|väljaanne=Horisont|aeg=|vaadatud=15.04.2020}}</ref> ==== Rannikualade roll kliima kujunemisel ==== Maailmamerel on oluline roll rannikualade kliima kujundamisel: mitmed saarte või mereäärsete alade kliimat iseloomustavad näitajad erinevad oluliselt samal laiuskraadil olevate sisemaal paiknevate paikade kliimanäitajatest.  Näiteks tuleb meil põllutööde planeerimisel arvestada, et kevad saabub Läänemere rannikul hiljem, samas öökülmad kimbutavad samuti hiljem. Mereäärne ilmastik on muutlikum, kuid tugevamad tuuled võimaldavad tuuleenergia kasutamist; soojematel talvedel on energiakulud väiksemad, kuid suusaspordi harrastamine on küsitav. Seda teades, oskab inimene oma tegevusi planeerida.Maailmameri kliimat mõjutab peamiselt päikeseenergia salvestamise, õhuringluse (tuulte), pilvede tekke ja sademete kaudu. Kuna vett vajavad kõik elusolendid, siis mõjutab sademete jaotumine maismaal otseselt ka mullastikku, taimestikku ja loomastikku. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu on maailmamerel kliimat stabiliseeriv mõju. Kõige selgemalt avaldub see rannikupiirkondades: mere lähedal on õhutemperatuur nii eri piirkondades kui ka eri aastaaegadel ühtlasem kui sisemaal. Ka ööpäevane temperatuuri amplituud on mere ääres väiksem kui sisemaal..<ref name=":0" /><br /> ==== Kliimamuutuse kujunemine ==== Ookeani ja kliima suhted pole tänaseni päris selged, põhjused ja tagajärjed vahetavad siin sageli kohti, sekkuvad sellised asjaolud nagu sademed ja aurumine ookeani pinnalt, päikesekiirte peegeldumine valgelt lumelt ja jäält, õhurõhk ja tuuled. Ometi toimivad kõik need faktorid koos mingis seni veel lõplikult mõistmata. Kummalisel kombel levib kliimamuutuste rütm üle terve maakera, kutsudes esile peaaegu üheaegseid sündmusi Põhja-Atlantikas, Antarktikas, India ookeanis ja Kaug-Ida meredes. Looduses peab seega toimima mingi kaugside kanal, mis edastab signaale ühest maailma otsast teise. Kanaliks loetakse ookeanivee hiidkonveierit. Selle hiidkonveieri alguseks peetakse Norra merd, kuhu voolab sisse soe ja soolane Golfi hoovuse vesi. Jahtudes muutub see magedamast arktilisest veemassist raskemaks, vajub mõne kilomeetri sügavusele ning valgub üle Norra mere künnise Atlandi ookeani, kus moodustab Põhja-Atlantika süvavee voolu. Põhja-Atlantika süvavee vool liigub 3–4 kilomeetri sügavusel aeglaselt lõunasse, jõuab Antarktikani, pöörab seejärel itta, läbib India ookeani ning liigub Vaikses ookeanis põhja poole, jõudes mõnedel andmetel Aleuudi saarestikuni. Teel tunduvalt muutunud veemass kerkib seal pinnale ning liitub Vaikse ookeani pinnahoovustega, mis kannavad selle läbi Indoneesia saarestiku India ookeani. Edasi kulgeb pinnapealne konveierilindi osa Atlandi ookeani, kus see lõpuks Golfi hoovuse haruna taas Norra merre jõuab, et uut ringvoolu alustada.<ref name=":3" /> ==== Õhu ringlemise tähtsus maailmameres ==== Õhu paneb Maal ringlema peamiselt soojusvahetus maailmamere ja atmosfääri vahel. Enamik Maale jõudvast päikesekiirgusest neeldub just maailmameres, kuna veepind on suur, veepinna albeedo väike (0,06), vee soojusjuhtivus hea ja soojusmahtuvus suur.Kõige suurem hulk maailmamerre salvestunud päikeseenergiast jõuab atmosfääri just troopikast. Troopilisest kõrgrõhuvööndist puhuvad püsivad tuuled nii ekvaatori kui ka parasvöötme poole ja nii liigub veeaur madalama rõhuga alale, kus see tõusvate õhuvooludega kõrgematesse õhukihtidesse jõuab. Kui veeaur kondenseerub, vabaneb see energia õhusoojusena, mis tekitab taas madalrõhkkonda ja nii saab õhuringlus jätkuda. Õhu ringlemine jaotab soojust ühtlasemalt üle Maa ning toob ookeanidest aurunud vee maismaa kohale, kus see vihma või lumena alla sajab. Eestis maha sadav vesi on auranud atmosfääri enamasti Atlandi ookeani keskosas..<ref name=":0" /> == Maailmamere tähtsus inimesele == Inimese jaoks on maailmameri tähtis toiduallikas, liikumistee ning mineraalide leiukoht, samuti on rannikud populaarsed puhkealad. Merevett aurustades saadakse soola, mis on olnud pikka aega tähtsaim toiduainete säilitamise vahend. Osas kõrbepiirkondades on pärast soola eemaldamist alles jääv magevesi oluline ja tihti ka ainuke joogivee allikas. Merevett kasutatakse ka mageda vee tootmiseks. Näiteks Iisraelis toodetakse mereveest umbes 20% riigis tarbitavast mageveest ning tulevikus on plaan toota kogu tarbitav magevesi sel moel. Praegu on kiiresti kasvav tööstusharu meres toidu kasvatamine, selles nähakse üht võimalust Maa suurenevat rahvastikku toita. Paljud piirkonnad, kus majandus tugineb peamiselt põllusaaduste kasvatamisele, sõltuvad suuresti maailmamerelt saabuvatest sademetest, näiteks Kagu-Aasia riikide põllumajandus suvistest mussoonidest. Ajaloost võib veel näiteks tuua Hiina dünastiate vahetumised aastatel 907, 1368 ja 1644, mil nõrgad mussoonid põhjustasid näljahädasid ja rahutusi.<ref name=":0" /> == Maailmameri kui planeedi suurim elukeskkond == 99% planeedi biosfääri ruumalast ehk eluruumist asub ookeanides ja meredes ning seega on maailmameri organismide peamine elupaik. Organismide toiduahela esimene lüli ookeanides on fütoplankton. Nii nagu maismaataimed, toodab ka fütoplankton süsihappegaasist vees lahustunud toitainetest päikesekiirguse abil teistele organismidele vajalikke orgaanilisi aineid. Seda protsessi nimetatakse primaarproduktsiooniks ja selle n-ö toodangule toetub kogu elusloodus. Mõnikord hakkavad väikesed veeorganismid veekogudes ajutiselt vohama, seda nimetatakse veeõitsenguks. Veeõitsengut põhjustab eutrofeerumine ehk veekogude rikastumine toitainetega. Üleliigsed toitained satuvad veekogudesse inimtegevuse tõttu, peamiselt põllumajandusest. Väetisesse kuuluvad lämmastiku- ja fosforiühendid kanduvad vihmaveega vooluveekogudesse ja sealt edasi juba järvedesse või merre.<ref name=":0" /> = <small>Maailmamere mõju Eestile</small> = Osa Eesti linnu hakkas kiiresti arenema siis, kui peamiselt meritsi kauplev Hansa kaubandusliit oli 14. sajandil laienenud meie aladele. Praegu liigub 90% maailma kaupadest meritsi ja seetõttu sõltub ligipääsust merele tihti ka riikide majanduslik areng.<ref name=":0" /> Seitse maailma kümnest suurimast surnud mereökosüsteemi alast asuvad Läänemeres. Läänemeres seguneb hulk keskkonnaprobleeme. Näiteks on see üks maailma eutrofeerunumaid meresid – toitainete ülekülluse tõttu vohab veetaimestik liigselt ja kahjustab kalaliike. Selle põhjuseks on peamiselt põllumajandusest vette voolavad mineraalväetiste koostisosad – lämmastik ja fosfor. Läänemere kaitse teeb keeruliseks asjaolu, et kõik mereäärsed riigid (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Soome, Rootsi, Venemaa) peavad omavahel suutma eesmärkides ja tegevustes kokku leppida ning koos keskkonnavaenulike tegevuste mõju vähendada. Seega on oht, et peale selle, et Läänemeri ei pruugi varsti enam olla meeldiv ujumiskoht, ei pruugi see enam toimida ka ökosüsteemina.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://maailmakool.ee/maailmamere-reostumine-ja-kalaressursid/|pealkiri=Maailmamere reostumine ja kalaressursid|väljaanne=MTÜ Mondo maailmaharidus- ja koolituskeskus|aeg=|vaadatud=15.04.2020|arhiivimisaeg=23.09.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200923135339/https://maailmakool.ee/maailmamere-reostumine-ja-kalaressursid/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Okeanograafia]] ez072hmeytqp2iizjffflpp17tvqhjx 0 583159 7161032 7133117 2026-05-25T20:43:25Z Kuriuss 38125 7161032 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail: Paris_boulevard_du_temple.jpg|pisi|Boulevard du Temple [[Pariis]]is (2010)]] [[Fail: Boulevard_du_Temple_by_Daguerre_(unmirrored).jpg|pisi|Boulevard du Temple Pariisis 1838. aastal. Üks esimesi [[dagerrotüüp]]e [[fotograafia]]s ja esimene foto, kus on näha inimene]] '''Boulevard du Temple''' on [[bulvar]] [[Pariis]]is, mis eraldab [[3. ringkond (Pariis)|3. ringkonda]] [[11. ringkond (Pariis)|11. ringkonnast]]. Ühendab [[Vabariigi väljak (Pariis)|Vabariigi väljakut]] [[Pasdeloupi väljak|Pasdeloupi väljakuga]]. 18. sajandil tekkisid Boulevard du Temple'il bulvariteatrid. Mängiti [[vodevill]]e, [[draama|kriminaaldraamasid]], koomilisi ''féerie'''sid ja [[pantomiim]]e. Näitekirjanik ja lavastaja [[René-Charles Guilbert de Pixerécourt]] (1773–1844) lõi bulvariteatritele kohandatud [[melodraama]] žanri. 1819. aastal lõi [[Jean-Gaspard Deburau]] [[Théâtre des Funambules]]'is poeetilise õnnetult armunud [[Pierrot]]' lavakuju. 1835. aastal toimus Boulevard du Temple'il maja nr 50 juures (sellel on siiani mälestustahvel) [[atentaat]] [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] [[Louis-Philippe I]]-le. [[Põrgumasin]]aga, mis koosnes puitraami külge kinnitatud 25 püstolist, mida sai samaaegselt tulistada, tapeti 18 inimest, haavata sai 22 (kuningas ja ta kolm poega pääsesid vigastamata). Esimene teadaolev ja kaasajani säilinud foto, kus on jäädvustatud inimest, tehti [[1838]]. aastal (kuid võib-olla ka 1837) just sellest tänavast. See foto on veel nn pika särituskestuse ajast ja selle jäädvustamiseks kulus kuskil 4 kuni 5 minutit. Nimelt pildistas [[Louis Daguerre]] oma ateljee aknast Pariisi tänavapilti ning juhuslikult sattus kaamera vaatevälja mees, kes seisis saapapuhastaja juures paigal, samas kui liikuvad inimesed ei jõudnud pika särituskestuse tõttu eksponeeruda. 1945. aastal linastunud [[Marcel Carné]] filmi "[[Ülemise rõdu lapsed]]" filmivõteteks ehitati [[Nice]]'is oma aja suurim prantsuse kinodekoratsioon – detailirohke tänavafassaad, mis moodustas Pariisi 1830.–1840. aastate Boulevard du Temple'i. ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Pariisi tänavad]] 5obkn0f68fby8ekvw44nc3upuyia4wx 0 585457 7161242 7101248 2026-05-26T09:10:49Z Velirand 67997 7161242 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lądek-Zdrój | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Lądek-Zdrój | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Landeck, Bad Landeck | pilt = 2016_Ratusz_w_Lądku-Zdroju.jpg | pildiallkiri = Lądek-Zdrój raekoda | lipp = POL_Lądek-Zdrój_flag.svg | lipu_link = [[Lądek-Zdrój lipp]] | vapp = POL_Lądek-Zdrój_COA.svg | vapi_link = [[Lądek-Zdrój vapp]] | pindala = | elanikke = 4946 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Lądek-Zdrój''' ([[saksa keel|saksa]] ''Landeck'', alates [[1935]]. aastast ''Bad Landeck'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lądek-Zdrój vald|Lądek-Zdrój valla]] halduskeskus. Lądek-Zdrój kesklinn asub [[Tšehhi]] piirist umbes 3 km kaugusel. Lądek-Zdrój on kuurortlinn. Lądek-Zdrój sai linnaõigused [[1282]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20200812121405/https://www.ladek.net.pl/atrakcje/8/historia_ladek_zdroj Historia Lądek Zdrój] Ladek.net.pl</ref> Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Ladek-Zdroj;3931007.html Lądek-Zdrój] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] rc8crtl1nbofxt10sgmntpnylsclr9m 0 585729 7160728 6892343 2026-05-25T13:23:22Z Velirand 67997 7160728 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Szczecinek | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Szczecinek | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Neustettin | pilt = Widok_z_wieży_obserwacyjnej_ze_Świątek_na_zamek_kościół_pw_NNMP_oraz_wieżę_ciśnień..JPG | pildiallkiri = Vaade Szczecinekile | lipp = POL_Szczecinek_flag.svg | lipu_link = [[Szczecineki lipp]] | vapp = POL_Szczecinek_COA.svg | vapi_link = [[Szczecineki vapp]] | pindala = | elanikke = 37 557 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Szczecinek''' ([[saksa keel|saksa]] ''Neustettin'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonna]] halduskeskus. Szczecinek asub [[Gwda]] jõe ääres, [[Szczecin]]ist umbes 145 km idas. Szczecinek on tähtis raudteesõlm. Szczecinek sai linnaõigused [[1310]]. aastal. Linn sai raudteeühenduse [[1876]]. aastal. Tööstuse areng algas [[19. sajand]]i lõpul. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Szczecinek;3982636.html Szczecinek] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> 42-Szczecinek-ratusz(pischmak).jpg | Raekoda Zamek Książąt Pomorskich w Szczecinku.JPG | Szczecineki loss Pomnik_Józefa_Piłsudskiego_w_Szczecinku.JPG | Józef Piłsudski monument Bayern STW 008.JPG | Vaade Szczecinekile õhust </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 3qqbbt6ag910e18pd7uen4awdsih5bn 0 585787 7161218 6660837 2026-05-26T08:47:56Z Velirand 67997 7161218 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gryfów Śląski | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Gryfów Śląski | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Greiffenberg | pilt = Gryfow Slaski panorama.jpg | pildiallkiri = | lipp = POL_Gryfów_Śląski_Flag.svg | lipu_link = [[Gryfów Śląski lipp]] | vapp = POL_Gryfów_Śląski_COA.svg | vapi_link = [[Gryfów Śląski vapp]] | pindala = | elanikke = 6104 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Gryfów Śląski''' ([[saksa keel|saksa]] ''Greiffenberg'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]], [[Gryfów Śląski vald|Gryfów Śląski valla]] halduskeskus. Gryfów Śląski asub [[Kwisa]] jõe ääres, [[Tšehhi]] piirist umbes 11 km kaugusel. Asulat on esmamainitud [[1249]]. aastal, linnaõigused sai [[1354]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Gryfow-Slaski;3908393.html Gryfów Śląski] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] ezh6u8qcr16rbxutuejbiogxnvocanf 0 586035 7161140 6660826 2026-05-26T06:36:45Z Velirand 67997 7161140 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Brzeg Dolny | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Brzeg Dolny | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Dyhernfurth | pilt = SM Brzeg Dolny pałac ID 598392(0).jpg | pildiallkiri = Loss Brzeg Dolnys | lipp = POL_Brzeg_Dolny_Flag.svg | lipu_link = [[Brzeg Dolny lipp]] | vapp = POL_Brzeg_Dolny_COA.svg | vapi_link = [[Brzeg Dolny vapp]] | pindala = | elanikke = 12 536 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Brzeg Dolny''' ([[saksa keel|saksa]] ''Dyhernfurth'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wołówi maakond|Wołówi maakonnas]], [[Brzeg Dolny vald|Brzeg Dolny valla]] halduskeskus. Brzeg Dolny asub [[Odra]] jõe paremal kaldal, [[Wrocław]]i kesklinnast umbes 29 km loodes. Asulat on esmamainitud [[1305]]. aastal, linnaõigused sai [[1663]]. aastal. [[1945]]. aastal läks [[Saksamaa]] koosseisust Poolale ja kaotas linnaõigused. [[1954]]. aastal sai Brzeg Dolny linnaõigused tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Brzeg-Dolny;3881343.html Brzeg Dolny] Encyklopedia PWN</ref> Brzeg Dolnys asub keemiakombinaat PCC Rokita SA.<ref>[https://www.chemeurope.com/en/companies/18309/pcc-rokita-sa.html PCC Rokita SA] Chemeurope</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] o10jr2ewnjwr4o6wklwr5xr2jawrb2h 0 586185 7160772 6869656 2026-05-25T14:25:03Z Velirand 67997 7160772 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Darłowo | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Darłowo | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Rügenwalde | pilt = Darlowo_rynek_(1).jpg | pildiallkiri = Częstochowa Jumalaema Kirik ja raekoda Darłowos | lipp = | lipu_link = | vapp = POL Darłowo COA.svg | vapi_link = [[Darłowo vapp]] | pindala = | elanikke = 12 512 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Darłowo''' ([[saksa keel|saksa]] Rügenwalde) on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Sławno maakond|Sławno maakonnas]]. Darłowo asub [[Läänemeri|Läänemere]] rannikul [[Wieprza]] jõe suudmes. Asula oli olemas [[12. sajand]]il, linnaõigused sai [[1271]]. aastal. Linn kuulus [[Hansa Liit|Hansa Liitu]] alates [[1361]]. aastast. [[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il arenes kaubandus. Kuni [[17. sajand]]ini oli tähtis sadamalinn. Alates [[19. sajand]]i keskpaigast hakkas linna tähtsus vähenema. Kuni [[1945]] oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Darlowo;3890706.html Darłowo] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] mns8rl9r488iky35tly4ylcock2yuxa 0 586214 7161219 6660841 2026-05-26T08:48:46Z Velirand 67997 7161219 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jawor | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Jawor | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Jauer | pilt = PL Jawor Ratusz.JPG | pildiallkiri = Jawori raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Jawor_COA.svg | vapi_link = [[Jawori vapp]] | pindala = | elanikke = 20 503 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Jawor''' ([[saksa keel|saksa]] ''Jauer'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Jawori maakond|Jawori maakonna]] halduskeskus. Jawor asub [[Wrocław]]ist umbes 60 km läänes. Jawor sai linnaõigused [[1242]]. aasta ja [[1275]]. aasta vahel. Kuni [[1392]]. aastani oli linn [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] koosseisus, seejärel läks [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigi]] võimu alla. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal hävitati linn täielikult, kuid ehitati [[17. sajand]]i lõpus taas üles. Alates [[1742]]. aastast oli linn [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] koosseisus. [[1776]]. aastal hävis linn peaaegu täielikult tulekahju tagajärjel. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus, seejärel anti Poolale.<ref>[https://sztetl.org.pl/en/towns/j/648-jawor/96-local-history/68645-local-history Jawor. Local history] Virtual Shtetl</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] rp4frvxrhris64zcjckw6qg74q8y0cs 0 586221 7160685 6291273 2026-05-25T12:38:21Z Velirand 67997 7160685 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wałcz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wałcz | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Deutsch Krone | pilt = Ratusz w Wałczu.jpg | pildiallkiri = Wałczi raekoda | lipp = POL_Wałcz_flag.svg | lipu_link = [[Wałczi lipp]] | vapp = POL_Wałcz_COA.svg | vapi_link = [[Wałczi vapp]] | pindala = | elanikke = 23 578 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Wałcz''' ([[saksa keel|saksa]] ''Deutsch Krone'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Wałczi maakond|Wałczi maakonna]] halduskeskus. Wałcz sai linnaõigused [[1303]]. aastal. Alates [[1368]]. aastast oli linn [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] koosseisu. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tagajärjel läks linn [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis 45% linnast. Alates [[1945]]. aastast on Wałcz taas Poola piires.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Walcz;3993752.html Wałcz] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] hvxkh6m2nfvrsbwvtdrcfsmg55obdg1 0 586239 7161388 6914758 2026-05-26T11:13:31Z Velirand 67997 7161388 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lubin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Lubin | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Lüben | pilt = Lubin Rynek Ratusz.jpg | pildiallkiri = Lubini raekoda | lipp = POL_Lubin_flag.svg | lipu_link = [[Lubini lipp]] | vapp = POL_Lubin_COA.svg | vapi_link = [[Lubini vapp]] | pindala = | elanikke = 67 620 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Lubin''' ([[saksa keel|saksa]] ''Lüben'') oli linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus. Lubin asub [[Wrocław]]i kesklinnast umbes 67 km lääneloodes ja [[Legnica]]st ligikaudu 22 km põhjas. Lubin sai linnaõigused [[1295]]. aastal. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis umbes 70% linnast. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Lubin;3934109.html Lubin] Encyklopedia PWN</ref> Lubinis asub ettevõte KGHM Polska Miedź, mis tegeleb [[vask|vase]] ja [[hõbe]]de tootmisega.<ref>[https://web.archive.org/web/20200807043859/https://finanse.wp.pl/kghm-polska-miedz-6173888307026049c KGHM Polska Miedź] Finanse</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] 90ha8bww3lgnypc8tnrn2kmgycvtiwi 0 586266 7160690 6729746 2026-05-25T12:40:03Z Velirand 67997 7160690 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Trzebiatów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Trzebiatów | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Treptow an der Rega | pilt = Trzebiatow_Old_Town_bird's-eye_view_2007-10b.jpg | pildiallkiri = Trzebiatówi vanalinn | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Trzebiatów_COA_1.svg | vapi_link = [[Trzebiatówi vapp]] | pindala = | elanikke = 9314 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Trzebiatów''' ([[saksa keel|saksa]] ''Treptow an der Rega'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfice maakond|Gryfice maakonnas]], [[Trzebiatówi vald|Trzebiatówi valla]] halduskeskus. Trzebiatów asub [[Rega]] jõe ääres, [[Läänemeri|Läänemerest]] umbes 8 km kaugusel. Asulat on esmamainitud [[1170]]. aastal, linnaõigused sai [[1277]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Trzebiatow;3989606.html Trzebiatów] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] bbavjr9wmht894l9afz2kclyee1uoqe 0 586470 7161394 6940286 2026-05-26T11:14:57Z Velirand 67997 7161394 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lwówek Śląski | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Lwówek Śląski | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Löwenberg in Schlesien | pilt = Lwówek Śląski - Collage.png | pildiallkiri = | lipp = POL_Lwówek_Śląski_flag.svg | lipu_link = [[Lwówek Śląski lipp]] | vapp = POL_Lwówek_Śląski_COA.svg | vapi_link = [[Lwówek Śląski vapp]] | pindala = | elanikke = 8132 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Lwówek Śląski''' ([[saksa keel|saksa]] ''Löwenberg in Schlesien'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] ja [[Lwówek Śląski vald|Lwówek Śląski valla]] halduskeskus. Lwówek Śląski asub [[Jelenia Góra]]st umbes 25 km põhjaloodes [[Bóbr]]i jõe ääres. Asula sai linnaõigused [[1217]]. aastal. Linnast kujunes oluline käsitöö ja kaubanduse keskus. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] sai linn rängalt kannatada ja selle tähtsus vähenes. [[1659]]. aastal ja [[1704]]. aastal laastasid linna suured tulekahjud. [[18. sajand]]il oli linn endise tähtsuse minetanud, majanduse elavnemine algas [[19. sajand]]i teisel poolel. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://web.archive.org/web/20191031035615/https://lwowekslaski.pl/cms/25176 Historia] Urząd Gminy i Miasta Lwówek Śląski</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] l5yc8fxw4trjnd6tci48s0dclcdqhad 0 586677 7160784 6892486 2026-05-25T14:33:25Z Velirand 67997 7160784 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Białogard | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Białogard | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Belgard | pilt = Plac_Wolności,_widok_na_Kościół.jpg | pildiallkiri = Vabaduse väljak Białogardis | lipp = POL_Białogard_flag.svg | lipu_link = [[Białogardi lipp]] | vapp = POL Białogard COA.svg | vapi_link = [[Białogardi vapp]] | pindala = | elanikke = 22 418 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Białogard''' ([[saksa keel|saksa]] ''Belgard'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Białogardi maakond|Białogardi maakonna]] halduskeskus. Linn asub [[Parsęta]] jõe ääres. Białogard sai linnaõigused [[1299]]. aastal, [[Hansa Liit|Hansa Liitu]] kuulus alates [[1386]]. aastast. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Bialogard;3877045.html Białogard] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 65yc10rpx4tb2expo74jf0smvutxoje 0 586690 7160759 6986027 2026-05-25T14:17:15Z Velirand 67997 7160759 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kamień Pomorski | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Kamień Pomorski | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Cammin in Pommern | pilt = Kamień Pomorski - ratusz 02.JPG | pildiallkiri = Kamień Pomorski raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Kamień_Pomorski_COA.svg | vapi_link = [[Kamień Pomorski vapp]] | pindala = | elanikke = 8291 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Kamień Pomorski''' ([[saksa keel|saksa]] ''Cammin in Pommern'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonna]] ja [[Kamień Pomorski vald|Kamień Pomorski valla]] halduskeskus. Linn asub [[Kamieński laht|Kamieński lahe]] ääres. Kamień Pomorski on kuurortlinn. [[Pilt:Kamien Pomorski - katedra zewnatrz 07.JPG|thumb|left|Cammini (Kamień Pomorski) toomkirik]] Asulat on esmamainitud [[1124]]. aasta paiku, linnaõigused sai [[1274]]. aastal. 1188. aastast, kui Pommeri piiskopitooli koliti Cammini, asus seal [[Cammini piiskopkond|Cammini piiskopkon]]na keskus [[Pommeri hertsogkond|Pommeri hertsogkonnas]]. [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liikmeks sai linn [[14. sajand]]il. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis umbes 65% linnast. Kuni [[1945]]. aastani oli Kamień Pomorski [[Saksamaa]] [[Saksa keisririik|keisririigi]] ja [[Saksa Riik|rii]]gi [[Preisimaa provintsid|Preisimaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Kamien-Pomorski;3919589.html Kamień Pomorski] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] c66mi09knqlzgtthmwu4zrh1ixfhbcr 0 586738 7161134 6660817 2026-05-26T06:31:55Z Velirand 67997 7161134 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bielawa | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bielawa | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Langenbielau | pilt = P8250034.jpg | pildiallkiri = | lipp = POL_Bielawa_flag.svg | lipu_link = [[Bielawa lipp]] | vapp = POL_Bielawa_COA.svg | vapi_link = [[Bielawa vapp]] | pindala = | elanikke = 28 027 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Bielawa''' ([[saksa keel|saksa]] Langenbielau) on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]]. Bielawa asub [[Tšehhi]] piirist umbes 16 km kaugusel. Bielawat on esmamainitud [[1288]]. aastal, linnaõigused sai [[1924]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://web.archive.org/web/20200622125417/https://um.bielawa.pl/en/turystyka-uk/historia-miasta-cz History of the town] Urząd Miejski w Bielawie</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] e1e57yxfd4gq04bimiq3obhkgrzobqt 0 586795 7161136 6660821 2026-05-26T06:34:01Z Velirand 67997 7161136 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Boguszów-Gorce | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Boguszów-Gorce | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Gottesberg-Rothenbach | pilt = Boguszów-Gorce_(ratusz).JPG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Boguszów-Gorce raekoda | lipp = POL_Boguszów-Gorce_flag.svg | lipu_link = [[Boguszów-Gorce li3p]] | vapp = POL_Boguszów-Gorce_COA.svg | vapi_link = [[Boguszów-Gorce vapp]] | pindala = | elanikke = 14 166 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Boguszów-Gorce''' ([[saksa keel|saksa]] Gottesberg-Rothenbach) on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]]. Boguszów-Gorce kesklinn asub [[Tšehhi]] piirist ligi 10 km kaugusel. Boguszów-Gorce linn moodustati [[1973]]. aastal, kui ühendati kaks linna – Boguszów ja Gorce. Boguszów oli saanud linnaõigused [[1499]]. aastal, Gorce [[1962]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Boguszow-Gorce;3879014.html Boguszów-Gorce] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] gdyh6s3t54z2c421vtvitt8mctp1bu9 0 586849 7160766 6291183 2026-05-25T14:21:28Z Velirand 67997 7160766 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Goleniów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Goleniów | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Gollnow | pilt = Golenow District Court.jpg | pildiallkiri = Kohtuhoone Goleniówis | lipp = POL_Goleniów_flag.svg | lipu_link = [[Goleniówi lipp]] | vapp = POL_Goleniów_COA_1.svg | vapi_link = [[Goleniówi vapp]] | pindala = | elanikke = 21 462 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Goleniów''' ([[saksa keel|saksa]] ''Gollnow'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonna]] ja [[Goleniówi vald|Goleniówi valla]] halduskeskus. Goleniów asub [[Szczecin]]i kesklinnast umbes 25 km kirdes. Asulat on esmamainitud [[1220]]. aastal, linnaõigused sai [[1268]]. aastal. Oli [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige. Aastatel [[1630]]–[[1679]] oli linn [[Rootsi]] võimu all. [[18. sajand]]il oli kaubanduskeskus, [[19. sajand]]il arenes puidutööstus. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Goleniow;3906466.html Goleniów] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 7viu5afbdhijbb9wzamwvh31qn3li2q 0 587231 7160777 6729671 2026-05-25T14:29:42Z Velirand 67997 7160777 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Choszczno | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Choszczno | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Arnswalde | pilt = Kościół Narodzenia NMP Ch-no.JPG | pildiallkiri = Kirik Choszcznos | lipp = POL_Choszczno_flag.svg | lipu_link = [[Choszczno lipp]] | vapp = POL Choszczno COA.svg | vapi_link = [[Choszczno vapp]] | pindala = | elanikke = 13 895 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Choszczno''' ([[saksa keel|saksa]] ''Arnswalde'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Choszczno maakond|Choszczno maakonna]] ja [[Choszczno vald|Choszczno valla]] halduskeskus. Choszczno asub [[Kluki järv]]e ääres, [[Szczecin]]ist umbes 66 km idakagus. Choszczno sai linnaõigused enne [[1289]]. aastat, tõenäoliselt [[1284]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Choszczno;3885877.html Choszczno] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] msbaz34t9omfsja16ul06zs8cy1oc8m 0 587283 7160694 7020287 2026-05-25T12:41:34Z Velirand 67997 7160694 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Świdwin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Świdwin | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schivelbein | pilt = Denkmal für die Opfer des Fachismus in 78-300 Swidwin.jpg | pildiallkiri = | lipp = POL_Świdwin_flag.png | lipu_link = [[Świdwini lipp]] | vapp = POL_Świdwin_COA.svg | vapi_link = [[Świdwini vapp]] | pindala = | elanikke = 14 547 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Świdwin''' ([[saksa keel|saksa]] ''Schivelbein'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Świdwini maakond|Świdwini maakonna]] halduskeskus. Świdwin asub [[Rega]] jõe ääres, [[Szczecin]]ist umbes 90 km idakirdes. Asula sai linnaõigused [[1296]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Swidwin;3984493.html Świdwin] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] bi7smc0bgd212xfju43ji5n5g36srfe 0 587484 7160764 6812302 2026-05-25T14:20:29Z Velirand 67997 7160764 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gryfice | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Gryfice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Greifenberg in Pommern | pilt = Gryfice_2007_bird's-eye_view_05.jpg | pildiallkiri = Gryfice kesklinn | lipp = POL_Gryfice_flag.svg | lipu_link = [[Gryfice lipp]] | vapp = POL_Gryfice_COA_1.svg | vapi_link = [[Gryfice vapp]] | pindala = | elanikke = 15 343 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Gryfice''' ([[saksa keel|saksa]] ''Greifenberg in Pommern'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Gryfice maakond|Gryfice maakonna]] ja [[Gryfice vald|Gryfice valla]] halduskeskus. Gryfice asub [[Rega]] jõe ääres, [[Szczecin]]ist umbes 70 km kirdes. Varakeskajal asus praeguse Gryfice kohal slaavlaste linnus. Asula sai linnaõigused [[1262]]. aastal. [[14. sajand]]il sai Greifenberg in Pommern [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liikmeks. Alates [[1648]]. aastast kuulus [[Brandenburg-Preisimaa|Brandenburgi-Preisimaa]] võimu alla. [[18. sajand]]il ehitati linna kuulsad kangakudumisvabrikud. Raudteeühenduse sai Greifenberg in Pommern [[1882]]. aastal. Poola koosseisu läks Gryfice [[1945]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Gryfice;3908384.html Gryfice] Encyklopedia PWN</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 9abql35a9rfu36qohh1d1rl7v7t11m5 0 587541 7160763 6291191 2026-05-25T14:19:51Z Velirand 67997 7160763 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gryfino | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Gryfino | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Greifenhagen | pilt = Gryfino_centrum_dron_(1).jpg | pildiallkiri = Vaade Gryfinole | lipp = POL_Gryfino_flag.svg | lipu_link = [[Gryfino lipp]] | vapp = POL_Gryfino_COA_1.svg | vapi_link = [[Gryfino vapp]] | pindala = | elanikke = 19 691 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Gryfino''' ([[saksa keel|saksa]] ''Greifenhagen'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Gryfino maakond|Gryfino maakonna]] ja [[Gryfino vald|Gryfino valla]] halduskeskus. Gryfino asub [[Odra]] jõe paremal kaldal. Asula sai linnaõigused [[1254]]. aastal, [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il oli linn [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige. [[19. sajand]]il arenes linnas tööstus. Raudteeühenduse sai linn [[1877]]. aastal. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis umbes 70% linnast. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Gryfino;3908389.html Gryfino] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] t1pfgcbem94p0wxig8dz0rft2sqilv7 0 587596 7160753 6729784 2026-05-25T14:12:43Z Velirand 67997 7160753 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Myślibórz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Myślibórz | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Soldin | pilt = Myslibórz rynek.jpg | pildiallkiri = Myślibórzi keskväljak | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Myślibórz_1_COA.svg | vapi_link = [[Myślibórzi vapp]] | pindala = | elanikke = 10 353 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Myślibórz''' ([[saksa keel|saksa]] ''Soldin'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Myślibórzi maakond|Myślibórzi maakonna]] ja [[Myślibórzi vald|Myślibórzi valla]] halduskeskus. Myślibórz asub [[Gorzów Wielkopolski]]st umbes 33 km loodes ja [[Szczecin]]ist ligikaudu 61 km lõunakagus. Asula sai linnaõigused millalgi aastatel [[1262]]–[[1270]]. [[14. sajand|14.]]–[[16. sajand]]il oli linn oluline käsitöö ja kaubanduse keskus. Hiljem arenes linnas tekstiilitööstus. Raudteeühenduse sai linn [[1881]]. aastal, mis tõi kaasa majanduselu edenemise. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Mysliborz;3944970.html Myślibórz] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] fexyku50uku0qc2e3imdzb7igzpanip 0 587755 7160729 6918452 2026-05-25T13:24:09Z Velirand 67997 7160729 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sławno | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Sławno | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schlawe | pilt = Slawno, Poland - panoramio.jpg | pildiallkiri = Koszalini värav Sławnos | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Sławno_COA_1.svg | vapi_link = [[Sławno vapp]] | pindala = | elanikke = 11 777 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Sławno''' ([[saksa keel|saksa]] ''Schlawe'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sławno maakond|Sławno maakonna]] halduskeskus. Sławno asub [[Słupsk]]ist umbes 25 km lääneedelas [[Wieprza]] jõe kaldal. Asulat on esmamainitud [[1186]]. aastal.<ref>[https://www.powiatslawno.pl/index.php/opowiecie/miastaigminy?start=4 Miasto Sławno]{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Starostwo Powiatowe w Sławnie</ref> Sławno sai linnaõigused [[1317]]. aastal. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] sai linn rängalt kannatada.<ref>[https://pommerscher.org/cpage.php?pt=66 Kreis Schlawe] Pommerscher</ref> [[1945]]. aastal läks linn [[Saksamaa]] koosseisust Poolale.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Slawno;3976452.html Sławno] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] t1tzhq9nw13pt35uzynfh8dhmo2ypr5 0 588110 7161138 6788481 2026-05-26T06:35:31Z Velirand 67997 7161138 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| Alam-Sileesia vojevoodkonna linnast| Łódźi vojevoodkonna linna| Bolesławiec (Łódźi vojevoodkond)}} {{linn | nimi = Bolesławiec | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bolesławiec | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Bunzlau | pilt = Bolesławiec_-_Ratusz.jpg | pildiallkiri = Bolesławieci keskväljak ja raekoda | lipp = Flaga_Bolesławiec.jpg | lipu_link = [[Bolesławieci lipp]] | vapp = POL_Bolesławiec_COA_1.svg | vapi_link = [[Bolesławieci vapp]] | pindala = | elanikke = 37 055 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Bolesławiec''' ([[saksa keel|saksa]] Bunzlau) on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Bolesławieci maakond|Bolesławieci maakonna]] halduskeskus. Bolesławiec asub [[Legnica]]st umbes 42 km läänes. Linn asub [[Bóbr]]i jõe ääres. Asula sai linnaõigused [[1251]]. aastal. [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il oli linn üks protestantismi keskusi [[Sileesia]]s. [[19. sajand]]il arenes linnas keraamikatööstus. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Boleslawiec;3879204.html Bolesławiec] Encyklopedia PWN</ref> Aastatel [[1975]]–[[1998]] kuulus Bolesławiec [[Jelenia Góra vojevoodkond|Jelenia Góra vojevoodkonda]].<ref>[https://www.szkolnictwo.pl/szukaj,Boles%C5%82awiec Bolesławiec] Szkolnictwo</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] g4h1lrk4j3a56vvswxc7scfd3qqnu4k 0 588140 7161157 6660830 2026-05-26T07:17:46Z Velirand 67997 7161157 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Chojnów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Chojnów | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Haynau | pilt = Chojnow_market_sq.jpg | pildiallkiri = Chojnówi keskväljak | lipp = POL_Chojnów_flaga3.png | lipu_link = [[Chojnówi lipp]] | vapp = POL_Chojnów_COA.svg | vapi_link = [[Chojnówi vapp]] | pindala = | elanikke = 12 361 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Chojnów''' ([[saksa keel|saksa]] Haynau) on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Legnica maakond|Legnica maakonnas]]. Chojnów asub [[Legnica]]st umbes 17 km lääneloodes. Asulat on esmamainitud [[1272]]. aastal, täielikud linnaõigused sai [[1333]]. aastal. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal sai linn rängalt kannatada ja selle majanduslik tähtsus vähenes. [[19. sajand]]i teisel poolel algas linnas kiire tööstuse areng. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis 60% linnast. Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://sztetl.org.pl/pl/miejscowosci/c/646-chojnow/96-historia-miejscowosci/68527-historia-miejscowosci Chojnów. Historia miejscowości] Wirtualny Sztetl</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] dn920xx1xcb2vl7hujlpp48ncyacc51 0 589546 7160786 7075647 2026-05-25T14:33:39Z Smörre 9750 7160786 wikitext text/x-wiki '''Viktor Marvin''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1986]] Kiievis) on Ukraina päritolu [[Eesti]] näitleja. Ta on lõpetanud [[2012]]. aastal [[Karpenko-Karõi nimeline Kiievi Riiklik Teatri, Kino ja Televisiooni Ülikool|Karpenko-Karõi nimelise Kiievi Riikliku Teatri, Kino ja Televisiooni Ülikooli]] ([[Nikolai Ruškovski]] kursuse).<ref>[https://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/post/42438/bio/ Виктор Марвин] kino-teatr.ru. Vaadatud 3. veebruaril 2025</ref> Ta oli aastatel [[2015]]–[[2023]] [[Vene Teater|Vene Teatri]] näitleja [[Tallinn]]as.<ref>Anastasiya Tido:[https://kultuur.postimees.ee/7917231/konflikt-juhtiv-naitleja-koondati-etendused-jaavad-ara-mis-toimub-vene-teatris KONFLIKT ⟩ Juhtiv näitleja koondati, etendused jäävad ära. Mis toimub Vene teatris?] Postimees, 12. detsember 2023</ref> ==Isiklikku== Ta on olnud abielus Vene Teatri näitleja [[Anna Sergejeva]]ga. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://veneteater.ee/et/people/person/viktor-marvin.html Viktor Marvin Vene Teatri kodulehel] == Rolle == {{Pooleli|kuu=august|aasta=2020}} {{JÄRJESTA:Marvin, Viktor}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 3xtl12g4c42q3yfkrirdowix63imb4l 0 589784 7160785 7115850 2026-05-25T14:33:25Z ~2026-31222-34 230287 täpsustused 7160785 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2020}} [[Fail:Maili Metssalu, etnokvartett RÜÜT MAFF-il 2022.jpg|pisi|Maili Metssalu (2022)]] [[Fail:Maili Metssalu "Kahe une vahel" K.Kikkas.jpg|pisi|Maili Metssalu album "Kahe une vahel" (K. Kikkas), 2022]] '''Maili Metssalu''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1988]] [[Rapla]]s) on eesti laulja, näitleja ja toimetaja. ==Haridus ja töökäik== 1995. - 2007. aastal õppis [[Rapla Vesiroosi Gümnaasium|Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi]]<nowiki/>s ja [[Rapla Muusikakool|Rapla Muusikakoolis]] (eriala viiul ja tšello). 2011. aastal lõpetas [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] näitleja eriala 8. lennu (juhendaja [[Kalju Komissarov|Kalju Komissarov,]] Von Krahli teatri kursus)<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> ja õppis seejärel 2012–2014 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] pärimusmuusika eriala magistriõppes. 2024. lõpetas BFMi ja ERRi koostöös loodud mikrokraadi kursuse "Toimetaja-saatejuht televisioonis ja raadios". Metssalu on olnud lavalise eneseväljenduse õppejõud [[Tallinna Muusika- ja Balletikool|Tallinna Muusika- ja Balletikoolis]] ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]<nowiki/>s. 2023. aastast on Maili Metssalu Eesti Rahvusringhäälingus "Maahommiku" vastutavav toimetaja ja reporter. Alates 2012. aastast [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige ja alates 2015. aastast [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] liige<ref>[https://web.archive.org/web/20221112153712/https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/maili-metssalu/ Maili Metssalu] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu kodulehel. Vaadatud 12.11.2022.</ref>. ==Looming== Metssalu on laulja ja viiuldaja ansamblis [[Rüüt (ansambel)|RÜÜT]] ja kultuurifestivali SÄRIN<ref>{{Netiviide |pealkiri=SÄRIN 2025 {{!}} Kultuurifestival Raplas |url=https://xn--srin-loa.loomebaas.ee/ |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=xn--srin-loa.loomebaas.ee}}</ref> peakorraldaja,<ref>[https://www.ryyt.ee/index.php/meist Meist]. Rüüt, vaadatud 5.07.2022.</ref> ta on olnud Rändteatri [[Rändteater Vaba Vanker|Vaba Vanker]] loominguline juht,{{lisa viide}} loonud avalavastusi paljudele sündmustele ja festivalidele, pannud 2014. aastal aluse [https://loomebaas.ee/ Rapla Kultuuriklubile BAAS]. Tema loodud või toimetatud tekste on kasutatud raamatuväljaannetes, tellimustöödes ja teletöös.{{lisa viide}} 2019 - 2020  oli ta Tammik film OÜ sarja “Eesti rahvuspargid” tekstide looja ja toimetaja, 2025 "Etnokulp 2025" saatejuht, 2026 saatesarja “Terve vaim” toimetaja. 2022. ilmus tema autoriloomingu debüütalbum "Kahe une vahel".{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2016 [[Aasta tegu (Rapla maakond)|Raplamaa aasta tegu]]<ref>[https://sonumid.ee/2016/11/30/raplamaa-aasta-tegu-2016-tiitli-palvis-festival-sarin/ Raplamaa Aasta Tegu 2016 tiitli pälvis festival Särin] Raplamaa Sõnumid, 30.11.2016.</ref> * 2020 [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2024 "Etnokulp 2024" Andsambel RÜÜT "Kiriküüt" albumi eest * 2025 Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi tunnustus "Kultuuripärl" * 2025 Rapla maakonna hõbedane vapimärk == Isiklikku == Tema vanemad on Ulvi ja Jaan Metssalu, vend [[Jüri Metssalu]] ja õde Marju Nurme. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Metssalu, Maili}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] bmrfk7fr3k32a4ifdsnmu4jugin7lz1 0 592760 7160810 6892413 2026-05-25T14:51:42Z Velirand 67997 7160810 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gąsawa | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Gąsawa | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Gonsawa | pilt = Gąsawa.jpg | pildiallkiri = Kirik Gąsawas | lipp = POL_gmina_Gąsawa_flag.svg | lipu_link = [[Gąsawa lipp]] | vapp = POL_gmina_Gąsawa_COA.svg | vapi_link = [[Gąsawa vapp]] | pindala = 6,9339 | elanikke = 1413 (01.01.2025) | asendikaart = Poola }} '''Gąsawa''' ([[saksa keel]]es ''Gonsawa'', [[1939]]–1945 ''Gerlingen'') on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]], [[Gąsawa vald|Gąsawa valla]] halduskeskus. Gąsawa asub [[Gąsawka]] jõe ääres, [[Żnin]]ist umbes 8 km lõunas ja [[Bydgoszcz]]ist ligikaudu 43 km lõunaedelas. Gąsawat on esmamainitud [[1136]]. aastal. Gąsawa sai linnaõigused [[1388]]. aastal, kuid kaotas need [[1934]]. aastal.<ref>[https://www.gasawa.pl/index.php/nasza-gmina/historia Historia] Gmina Gąsawa</ref> Gąsawa sai linnaõigused [[1. jaanuar]]il [[2024]].<ref>Michał Dobrołowicz, Paweł Kmiecik:[https://www.rmf24.pl/fakty/polska/news-34-nowe-miasta-w-polsce-od-1-stycznia-sprawdz-liste,nId,7239991#crp_state=1 34 nowe miasta w Polsce od 1 stycznia. Sprawdź listę] RMF, 31. detsember 2023. Vaadatud 1. jaanuaril 2024</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] bphrljg2zudfod7sbr02t4aq78vvyj5 0 593038 7161141 6660827 2026-05-26T06:37:24Z Velirand 67997 7161141 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bystrzyca Kłodzka | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bystrzyca Kłodzka | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Habelschwerdt | pilt = 2014_Bystrzyca_Kłodzka,_stare_miasto_11.jpg | pildiallkiri = Vaade Bystrzyca Kłodzkale | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Bystrzyca_Kłodzka_alt_COA.svg | vapi_link = [[Bystrzyca Kłodzka vapp]] | pindala = | elanikke = 8939 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Bystrzyca Kłodzka''' ([[saksa keel]]es ''Habelschwerdt'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Bystrzyca Kłodzka vald|Bystrzyca Kłodzka valla]] halduskeskus. Bystrzyca Kłodzka asub [[Tšehhi]] piirist umbes 10,5 km kaugusel. Bystrzyca Kłodzka sai linnaõigused enne [[1319]]. aastat. Kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Bystrzyca-Klodzka;3882516.html Bystrzyca Kłodzka] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] k6uck2wdw4v5dsjow0wg0hvoaqstuat 0 593054 7161180 6660831 2026-05-26T08:04:53Z Velirand 67997 7161180 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dzierżoniów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Dzierżoniów | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Reichenbach im Eulengebirge | pilt = 2019_Ratusz_w_Dzierżoniowie_1.jpg | pildiallkiri = Dzierżoniówi raekoda | lipp = POL_Dzierżoniów_flag.svg | lipu_link = [[Dzierżoniówi lipp]] | vapp = POL_Dzierżoniów_COA.svg | vapi_link = [[Dzierżoniówi vapp]] | pindala = | elanikke = 30 614 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Dzierżoniów''' (kuni [[1946]]. aastani '''Rychbach''', [[saksa keel]]es ''Reichenbach im Eulengebirge'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonna]] ja [[Dzierżoniówi vald|Dzierżoniówi valla]] keskus. Dzierżoniów asub [[Tšehhi]] piirist 21 km kaugusel. Dzierżoniów sai linnaõigused enne [[1241]]. aastat.<ref>[https://urzadpracy.eu/dolnoslaskie/urzad-pracy-dzierzoniow/ Urząd Pracy Dzierżoniów] Urząd Pracy</ref> Kuni [[1945]]. aastani oli linn [[Saksamaa]] koosseisus.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Dzierzoniow;3895853.html Dzierżoniów] Encyklopedia PWN</ref> == Sõpruslinnad == *{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Bischofsheim (Hesse)|Bischofsheim]], [[Saksamaa]] *{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Crewe]], [[Suurbritannia]] *{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Hajdúszoboszló]], [[Ungari]] *{{Riigi ikoon|Poola}} [[Kluczborki vald]], [[Poola]] *{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Lanškroun]], [[Tšehhi]] *{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Nantwich]], [[Suurbritannia]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] nksxe9x8wn5xojsqklxr1qv6cxxb1oz 0 593104 7160790 6729794 2026-05-25T14:35:50Z Velirand 67997 7160790 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wejherowo | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wejherowo | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Neustadt in Westpreußen | nimi3_keel = kašuubi | nimi3 = Wejrowò | pilt = WEJHEROWO. AB-034.JPG | pildiallkiri = Wejherowo vanalinn | lipp = POL_Wejherowo_flag.svg | lipu_link = [[Wejherowo lipp]] | vapp = POL_Wejherowo_COA.svg | vapi_link = [[Wejherowo vapp]] | pindala = | elanikke = 46 097 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Wejherowo''' ([[saksa keel]]es ''Neustadt in Westpreußen'', [[kašuubi keel]]es ''Wejrowò'') on linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonna]] halduskeskus. Wejherowo kuulub [[Trójmiasto]] linnastusse. Asula on rajatud [[1643]]. aastal, linnaõigused sai Wejherowo [[1650]]. aastal. [[1772]]. aastal läks linn [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tagajärjel [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Raudteeühenduse sai Wejherowo [[1870]]. aastal. Alates [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]i vahetusest arenes linnas tööstus. [[1920]]. aastal läks linn tagasi Poola koosseisu.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Wejherowo;3994644.html Wejherowo] Encyklopedia PWN</ref> ==viited== {{viited}} [[Kategooria:Pomorze vojevoodkonna linnad]] 0qwhqbmhf4m2xio8uebl8hytrikmwxb 0 593107 7160794 6936965 2026-05-25T14:37:37Z Velirand 67997 7160794 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Starogard Gdański | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Starogard Gdański | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Preußisch Stargard | nimi3_keel = kašuubi | nimi3 = Starogarda | pilt = Starogard_Gdański_Collage_(2).jpg | pildiallkiri = Linnavaated | lipp = POL Starogard Gdański flag old (basic version).svg | lipu_link = [[Starogard Gdański lipp]] | vapp = POL_Starogard_Gdański_COA.svg | vapi_link = [[Starogard Gdański vapp]] | pindala = | elanikke = 45 295 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Starogard Gdański''' ([[saksa keel]]es ''Preußisch Stargard'', [[kašuubi keel]]es ''Starogarda'') on linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonna]] ja [[Starogard Gdański vald|Starogard Gdański valla]] halduskeskus. Asulat on esmamainitud [[1198]]. aastal. Linnaõigused sai Starogard Gdański [[1348]]. aastal. Alates [[1466]]. aastal oli linn [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] koosseisus. [[16. sajand]]il oli Starogard Gdański oluline käsitöökeskus. [[17. sajand]]il sai linn sõdades rängalt kannatada. [[1772]]. aastal läks linn [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Raudteeühenduse sai linn [[1873]]. aastal. [[1919]]. aastal läks Starogard Gdański tagasi Poolale.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Starogard-Gdanski;3979117.html Starogard Gdański] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Pomorze vojevoodkonna linnad]] qvrz2z884ruonzwixb5kfonlif3sw73 0 599689 7161254 6981399 2026-05-26T09:15:40Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2022. aasta Eestis]] 7161254 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 51. valitsus | ametis = 2021–2022 | pilt = Kaja Kallase valitsus.jpg | algus = 26. jaanuar 2021 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Kersti Kaljulaid]]<br />[[Alar Karis]] | valitsusjuhi_nimi = [[Kaja Kallas]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] <small>(kuni 3. juunini 2022)</small> | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] <small>(alates 3. juunist 2022)</small><br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br />[[Isamaa Erakond|Isamaa]] <br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | valimised = [[2019. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XIV Riigikogu]] | eelnev = [[Jüri Ratase teine valitsus]] | lipu_ääris = jah | lõpp = 18. juuli 2022 | järgnev = [[Kaja Kallase teine valitsus]] }}[[File:Eesti Vabariigi presidendi 26.01.2021 otsus nr 691.pdf|pisi|Vabariigi Presidendi 26.01.2021 otsus nr 691 valitsuse ametisse nimetamise kohta]] '''Kaja Kallase esimene valitsus''' oli 26. jaanuaril 2021 ametisse asunud 51. [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mille moodustasid [[Eesti Reformierakond]] ja [[Eesti Keskerakond]]. Valitsus astus tagasi 14. juulil 2022. Uus, [[Kaja Kallase teine valitsus]] astus ametisse 18. juulil 2022. == Ajalugu == President [[Kersti Kaljulaid]] nimetas [[Kaja Kallas]]e peaministrikandidaadiks [[14. jaanuar]]il [[2021]].<ref name="RT-14012021"/><ref name="Pp1lX" /> Ametisse asudes oli ta esimene Eesti naispeaminister. Ministrikandidaadid ja koalitsioonileping kinnitati erakondade volikogudes [[24. jaanuar]]il 2021.<ref name="BKKht" /> Riigikogu andis Kallasele volitused valitsuse moodustamiseks 25. jaanuaril 2021, poolt hääletas 70 saadikut ja vastu 30.<ref name="7Ro6Y" /> President Kersti Kaljulaid nimetas uue valitsuse eesotsas peaminister Kaja Kallasega ametisse 26. jaanuari hommikul kell 8.44, [[päikesetõus]]ul. Kell 10 andsid [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] valitsuse ministrid [[Riigikogu]]s [[ametivanne|ametivande]].<ref>[https://www.err.ee/1608085537/galerii-president-nimetas-uue-valitsuse-ametisse Galerii: president nimetas uue valitsuse ametisse], ERR</ref> [[Eesti riigisekretär|Riigisekretäri]] teadaande kohaselt astus valitsus ametisse pärast [[ametivanne|ametivande]] andmist kl 10.03.<ref name="RT-27012021-2"/> Kaja Kallase esimene valitsus võttis riigi juhtimise üle [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] tõttu kehtestatud eriolukorra ajal, kui pandeemia teise laine haigusjuhtude arv oli ületanud esimese laine haigestumisi ning oli kiirel kasvul, nii et märtsis tõusis Eesti nakatumiste suhtarvult maailmas esimeseks. Ka sai Kaja Kallase esimesele valitsusele osaks 24. veebruaril 2022 alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooniga Ukrainas]] kaasnenud energiahindade tõus ja majanduslangus kogu Euroopas. Eesti aitas Ukrainat nii majanduslikult kui sõjaliselt ja võttis vastu Ukrainast saabuvaid sõjapõgenikke. Poole aastaga ületas Eestisse jäänud sõjapõgenike arv 50 000 piiri.<ref>[https://www.err.ee/1608681589/eestisse-jaanud-sojapogenike-arv-uletas-50-000-piiri Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületas 50 000 piiri.] ERR, 11. august 2022.</ref> 3. juunil 2022 tegi peaminister Kaja Kallas president [[Alar Karis|Alar Karisele]] ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit<ref name="valja">[https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja "Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja"] ERR, 3. juuni 2022</ref>. President vabastas samal päeval ministrid ametist. Reformierakond tegi ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks [[Isamaa Erakond|Isamaale]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale]].<ref name="valja" /> Pikale veninud läbirääkimised ja täitmata ministrikohtadega valitsus said riigiõiguse spetsialistide kriitika osaliseks<ref name="adams">{{Cite news |last=Adams |first=Jüri |url=https://arvamus.postimees.ee/7545913/juri-adams-kaja-kallasel-puuduvad-volitused |title=Kaja Kallasel puuduvad volitused |work=Postimees |date=15. juuni 2022}}</ref><ref name="tupay">{{Cite news |last=Tupay |first=Paloma Krõõt |url=https://arvamus.postimees.ee/7553426/paloma-kroot-tupay-sisuline-oiguslik-vaidlus-ei-ole-tupik-vaid-naide-toimivast-oigusriigist |title=Sisuline õiguslik vaidlus ei ole tupik, vaid näide toimivast õigusriigist |work=Postimees |date=28. juuni 2022}}</ref><ref name="j6ks">{{Cite news |last=Jõks |first=Allar |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120030916/allar-joks-kallasele-antud-aeg-valitsuse-moodustamiseks-on-lohki-kus-on-presidendi-silmad |title=Kallasele antud aeg valitsuse moodustamiseks on lõhki. Kus on presidendi silmad? |work=Eesti Päevaleht |date=4. juuli 2022}}</ref><ref name="h3nni">{{Cite news |last=Hänni |first=Liia |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120032358/paeva-teema-liia-hanni-valitsuse-moodustamine-on-pohiseaduslikult-rajalt-eksinud |title=Valitsuse moodustamine on põhiseaduslikult rajalt eksinud |work=Delfi |date=7. juuli 2022}}</ref>, 8. juulil teatasid erakonnad, et jõudsid uue koalitsiooni moodustamises kokkuleppele; paika jäi panna veel ministriportfellide jaotus<ref>[https://www.err.ee/1608652594/kolm-erakonda-joudsid-uues-koalitsioonis-kokkuleppele "Kolm erakonda jõudsid uues koalitsioonis kokkuleppele"] ERR, 8. juuli 2022</ref>, 14. juulil viis Kaja Kallas presidendile tagasiastumispalve; president tegi talle ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks<ref>[https://www.err.ee/1608656887/kallas-teatas-ametlikult-valitsuse-tagasiastumisest "Kallas teatas ametlikult valitsuse tagasiastumisest"] ERR, 14. juuli 2022.</ref>. Tagasiastumisel tõi Kallas valitsuse saavutustena välja järgneva: "Hoidsime pandeemia ajal ühiskonna avatuna ja lapsed koolis, aitasime inimestel kõrgete energiahindadega toime tulla, investeerisime Eesti kaitsevõime tugevdamisse miljard eurot, saavutasime NATO-s idatiiva tugevdamise ning oleme olnud üks suuremaid Ukraina toetajaid. Samuti viisime ellu PPA ja kaitseväe laevastike ühendamise, millest on seni aastakümneid vaid räägitud."<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1066216/otseblogi-tana-selguvad-uued-ministrid-arvatavasti-saab-koha-valitsuses-riina-solman "OTSEBLOGI | Täna selguvad uued ministrid. Arvatavasti saab koha valitsuses Riina Solman"] Õhtuleht, 14. juuli 2022</ref> Uus valitsus ([[Kaja Kallase teine valitsus]]) astus ametisse 18. juulil 2022. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] |style="background:#FFE200; | |[[Kaja Kallas|'''Kaja Kallas''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] |style="background:#FFE200; | |[[Liina Kersna|'''Liina Kersna''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] |style="background:#FFE200; | |[[Maris Lauri|'''Maris Lauri''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kalle Laanet|'''Kalle Laanet''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#007557; " | |[[Tõnis Mölder|'''Tõnis Mölder''']] |26. jaanuar 2021 |18. november 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- | style="background:#007557; " | |[[Erki Savisaar|'''Erki Savisaar''']] |18. november 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] |style="background:#007557; | |[[Anneli Ott|'''Anneli Ott''']] |26. jaanuar 2021 |3. november 2021 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |style="background:#007557; | |[[Tiit Terik|'''Tiit Terik''']] |8. november 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Urmas Kruuse|'''Urmas Kruuse''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] |style="background:#007557; | |[[Taavi Aas|'''Taavi Aas''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Andres Sutt|'''Andres Sutt''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Keit Pentus-Rosimannus|'''Keit Pentus-Rosimannus''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti riigihalduse minister|Riigihalduse minister]] | style="background:#007557; " | |[[Jaak Aab|'''Jaak Aab''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#007557; " | |[[Kristian Jaani|'''Kristian Jaani''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] |style="background:#FFE200; | |[[Signe Riisalo|'''Signe Riisalo''']] |26. jaanuar 2021 |18. juuli 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]] | style="background:#007557; " | |[[Tanel Kiik|'''Tanel Kiik''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |- |colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#007557; " | |[[Eva-Maria Liimets|'''Eva-Maria Liimets''']] |26. jaanuar 2021 |3. juuni 2022 |[[Eesti Keskerakond|KE]] |} ==Arvamusküsitlused== Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] tagasiastumise teadet ja enne Kaja Kallase valitsuse ametisseastumist korraldatud arvamusküsitluste kohaselt eelistati kõige rohkem näha Reformierakonna ja Keskerakonna [[koalitsioon]]i. [[MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut|MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi]] tellimusel [[Norstat]]i poolt 13.–14. jaanuaril läbi viidud 500 vastajaga (vähemalt 18-aastased [[Eesti kodanik]]ud) küsitlus näitas, et nende kahe partei koalitsiooni moodustamist soovis 35%, Reformierakonna, [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] (SDE) koalitsiooni 23%, Keskerakonna, [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE) ja Isamaa koalitsiooni jätkumist 18%, Keskerakonna, EKRE ja SDE koalitsiooni 5% ning Reformierakonna ja EKRE koalitsiooni 2% inimestest. 18% ei osanud oma eelistust nimetada.<ref>[https://www.err.ee/1608073969/norstati-kusitlus-loodav-koalitsioon-on-inimeste-seas-eelistatuim Norstati küsitlus: loodav koalitsioon on inimeste seas eelistatuim]. [[ERR]], 15. jaanuar 2021</ref><ref>[https://www.inst.ee/uudised/loodav-koalitsioon-on-inimeste-seas-eelistatuim Loodav koalitsioon on inimeste seas eelistatuim]. [[MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut]], 15. jaanuar 2021</ref> [[Kantar Emor]] küsitles vahemikus 14.–19. jaanuar 1312 Eesti elanikku vanuses 15–84 aastat. Neist 29% pooldas Reformierakonna ja Keskerakonna liitu, 17% Reformierakonna, Isamaa ja SDE liitu, 15% Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni jätkumist, 12% Reformierakonna, Keskerakonna ja Isamaa liitu ning 8% mingit muud koalitsioonivarianti. 19% vastajatest ei osanud oma eelistust nimetada.<ref>[https://www.postimees.ee/7159593/uuring-enim-eelistatakse-reformierakonna-ja-keskerakonna-koalitsiooni Uuring: enim eelistatakse Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni]. [[Postimees]], 19. jaanuar 2021</ref><ref>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-eelistavad-koige-enam-reformierakonna-ja-keskerakonna-koalitsiooni/ Eesti elanikud eelistavad kõige enam Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni]. [[Kantar Emor]], 19. jaanuar 2021</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RT-14012021">[https://www.riigiteataja.ee/akt/315012021001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 14.01.2021 otsus nr 689 "Kaja Kallase määramine peaministrikandidaadiks". Avaldamismärge: RT III, 15.01.2021, 1.]</ref> <ref name="RT-27012021-2">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327012021004 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigisekretäri 26.01.2021 deklaratsioon "Ametisse astumise teadaanne". Avaldamismärge: RT III, 27.01.2021, 4.]</ref> <ref name="Pp1lX">{{Netiviide|autor=|url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/16402-689-kaja-kallase-maeaeramine-peaministrikandidaadiks/index.html|pealkiri=689. Kaja Kallase määramine peaministrikandidaadiks|väljaanne=Presidendi Kantselei|aeg=15. jaanuar 2021|vaadatud=}}</ref> <ref name="BKKht">{{Netiviide|autor=|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/taismahus-loe-milles-leppisid-kokku-voimuliitu-moodustavad-reformierakond-ja-keskerakond?id=92349193|pealkiri=TÄISMAHUS {{!}} Loe, milles leppisid kokku võimuliitu moodustavad Reformierakond ja Keskerakond|väljaanne=Delfi.ee|aeg=24. jaanuar 2021|vaadatud=}}</ref> <ref name="7Ro6Y">{{Netiviide|autor=Paal, Gunnar|url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/kaja-kallas-sai-riigikogu-toetuse-valitsuse-moodustamiseks/|pealkiri=Kaja Kallas sai Riigikogu toetuse valitsuse moodustamiseks|väljaanne=Riigikogu|aeg=25. jaanuar 2021|vaadatud=}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.err.ee/1608073921/rein-raud-viis-pohjust-miks-vahim-halb-on-hetkel-voimalustest-parim "Rein Raud: viis põhjust, miks vähim halb on hetkel võimalustest parim"] ERR, 15. jaanuar 2021 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95269151/peaministri-tegelik-nagu-kaja-kallas-on-voimekas-ja-noudlik-valitsusjuht-kuid-uhe-suure-norkusega "Peaministri tegelik nägu: Kaja Kallas on võimekas ja nõudlik valitsusjuht, kuid ühe suure nõrkusega"] Eesti Ekspress, 1. detsember 2021 * [https://www.err.ee/1608656887/kallas-teatas-ametlikult-valitsuse-tagasiastumisest "Kallas teatas ametlikult valitsuse tagasiastumisest"] ERR, 14. juuli 2022 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jüri Ratase teine valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=2021–2022 |järgnev=[[Kaja Kallase teine valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Kallas, Kaja 1]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:2022. aasta Eestis]] lg3pdoyp0rb9tcarl6q0mnn678w06ev 0 600792 7161062 7159100 2026-05-25T21:43:58Z Velirand 67997 /* Gom */ 7161062 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Go)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Go". ==Gob== *[[Charles Albert Gobat]], Šveitsi jurist ja poliitik (1843–1914) *[[Jean-Baptiste Gobel]], Prantsusmaa vaimulik ja poliitik (1727–1794) *[[Arthur de Gobineau]], prantsuse rassiteoreetik (1816–1882) *[[Paul A. Goble]], USA analüütik ja poliitikavaatleja (1949–) ==Goc== *[[Karolina Gočeva]], Makedoonia laulja (1980–) ==God== *[[Jean-Luc Godard]], Prantsuse-Šveitsi filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (1930–2022) *[[Henry H. Goddard]], USA eugeenik ja psühholoog (1866–1957) *[[Paulette Goddard]], ameerika näitleja (1910–1990) *[[Robert Goddard]], Ameerika Ühendriikide insener, professor, füüsik ja leiutaja (1882–1945) *[[Geoffrey Goddu]], USA filosoof (1968–) *[[Carl Godeffroy]], Hansa diplomaat (1787–1848) *[[Berndt Abraham Godenhjelm]], soome maalikunstnik (1799–1881) *[[Nikita Godenov]], Venemaa jalgpallur (1991–) *[[Diego Godín]], Uruguay jalgpallur (1986–) *[[Louis Godin]], prantsuse astronoom (1704–1760) *[[Guntars Godiņš]], läti tõlkija ja luuletaja (1958–) *[[Kevin Godley]], Briti muusik (1945–) *[[Ivars Godmanis]], Läti poliitik (1951–) *[[Thomas Godoj]], Saksa laulja (1978–) *[[Arturo Godoy]], Tšiili poksija (1912–1986) *[[Dominique Alexandre Godron]], prantsuse arst ja botaanik (1807–1880) *[[John Godson]], Poola poliitik (1970–) *[[Boriss Godunov]], Vene tsaar (1551–1605) *[[John William Godward]], inglise maalikunstnik (1861–1922) ==Goe== *[[Joseph Goebbels]], Saksa poliitik (1897–1945) *[[Magda Goebbels]], Joseph Goebbelsi abikaasa (1901–1945) *[[Kees de Goede]], Hollandi kunstnik (1954–) *[[Hugo van der Goes]], flaami maalikunstnik (suri 1482) *[[Jelle Goes]], hollandi jalgpallitreener (1970–) *[[Otto Goes]], Kuldīga komtuur 16. sajandil *[[Johann Wolfgang von Goethe]], saksa kirjanik (1749–1832) *[[Walther von Goethe]], saksa helilooja, [[Johann Wolfgang von Goethe]] pojapoeg (1818–1885) *[[Alexander Goette]], saksa zooloog, embrüoloog ja arengubioloog (1840–1922) ==Gof== *[[Philippe Goffin]], Belgia poliitik (1967–) *[[Erving Goffman]], kanada päritolu Ameerika sotsioloog ja esseist (1922–1982) ==Gog== *[[Octavian Goga]], Rumeenia poliitik (1881–1938) *[[Sofia Goggia]], itaalia mäesuusataja (1992–) *[[Theo van Gogh]], hollandi filmirežissöör, teleprodutsent ja näitleja (1957–2004) *[[Nikolai Gogol]], vene kirjanik (1809–1852) ==Goh== *[[Goh Kun]] *[[Rolf Gohs]], rootsi illustreerija ja koomiksijoonistaja (1933–2020) ==Goi== *[[Elina Goidina]], Eesti iluuisutaja (2010–) *[[Damião de Góis]], portugali filosoof (1502–1574) *[[Marielle Goitschel]], Prantsusmaa mäesuusataja (1945–) ==Goj== *[[Kuddus Ĝojamiyarow]], uiguuri helilooja (1918–1994) *[[Veaceslav Gojan]], Moldova endine poksija (1983–) ==Gol== *[[Marek Gołąb]], Poola tõstja (1940–2017) *[[Eden Golan]], Iisraeli laulja (2003–) *[[Argo Golberg]], eesti sprinter (1982–) *[[Pål Golberg]], Norra murdmaasuusataja (1990–) *[[Gold Panda]], Briti muusik (1980–) *[[Kristjan Gold]], eesti raadiosaatejuht (1982–) *[[Moses Wolf Goldberg]], Eesti juudi päritolu keemik (1905–1964) *[[Stanislav Goldberg]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Whoopi Goldberg]], USA näitleja (1955–) *[[Andreas Goldberger]], Austria suusahüppaja (1972–) *[[Jeff Goldblum]], USA näitleja ja laulja (1952–) *[[Ernst Goldenbaum]], Saksa DV riigitegelane (1898–1990) *[[Ernő Goldfinger]], juudi päritolu Briti arhitekt (1902–1987) *[[Daniel Goldhagen]], Ameerika Ühendriikide politoloog (1959–) *[[Goldie]], Suurbritannia elektroonilise muusika produtsent, DJ, visuaalkunstnik ja näitleja (1965–) *[[Bruce Golding]], Jamaica poliitik (1947–) *[[Julian Golding]], Briti jooksja (1975–) *[[Julius Golding]], eesti jalgrattur (1898–1989) *[[William Golding]], inglise kirjanik (1911–1993) *[[Alan Goldman]], USA filosoof (1945–) *[[Alvin Goldman]], USA filosoof (1938–2024) *[[Emma Goldman]], anarhist ja feminist (1869–1940) *[[James Goldman]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1927–1998) *[[William Goldman]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1931–) *[[Jānis Goldmanis]], Läti poliitik (1875–1955) *[[Carlo Goldoni]], itaalia näitekirjanik (1707–1793) *[[Adolph Goldschmidt]], Saksa kunstiteadlane (1863–1944) *[[Akiva Goldsman]], USA filmistsenarist ja -produtsent (1962–) *[[Edward Goldsmith]], inglise-prantsuse keskkonnakaitsja, ökoloog, kirjanik ja filosoof (1928–2009) *[[Zac Goldsmith]], Briti ajakirjanik ja poliitik (1975–) *[[William Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide muusik, trummar (1972–) *[[Aleksandr Goldstein]], vene kirjanik ja esseist (1957–2006) *[[Laurence Goldstein]], Briti filosoof (1947–2014) *[[Lawrence Goldstein]], USA luuletaja ja kirjandusteadlane (1943–) *[[Lawrence S. B. Goldstein]], USA arstiteadlane (1956–) *[[Adrian Goldsworthy]], Briti ajaloolane (1969–) *[[Daniel Goleman]] *[[Alexandru G. Golescu]], Rumeenia poliitik (1819–1891) *[[Nicolae Golescu]], Rumeenia poliitik (1810–1877) *[[Ștefan Golescu]], Rumeenia poliitik (1809–1874) *[[Camillo Golgi]], itaalia arst, patoloog, histoloog, neuroteadlane (1843–1926) *[[Ronald Golias]], Brasiilia näitleja (1929–2005) *[[Wilhelm August Golicke]], saksa päritolu Venemaa maali- ja portreekunstnik (1802–1848) *[[Filipp Golikov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1900–1980) *[[Jevgeni Golikov]], eesti poliitik (1946–) *[[Tatjana Golikova]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1966–) *[[Aleksandr Nikolajevitš Golitsõn]], Venemaa riigitegelane (1773–1844) *[[Boriss Golitsõn]], vene füüsik ja geofüüsik, üks seismoloogia rajajatest (1862–1916) *[[Mihhail Golitsõn]], Venemaa riigitegelane (1756–1827) *[[Mihhail Mihhailovitš Golitsõn]], Venemaa sõjaväelane (1675–1730) *[[Yvan Goll]], saksa, prantsuse ja inglise keeles kirjutanud juudi luuletaja ja tõlkija (1891–1950) *[[Pierluigi Gollini]], itaalia jalgpallur (1995–) *[[Yahya Golmohammadi]], Iraani jalgpallur (1971–) *[[Robert Golob]], Sloveenia poliitik (1967–) *[[Aleksandr Goloborodko]], ukraina rahvusest Vene näitleja (1938–) *[[Liidia Golovataja]], Eesti näitleja (1944–) *[[Jekaterina Golovatenko]], Eesti iluuisutaja (1979–) *[[Avtomon Golovin]], Vene sõjaväelane (1667–1720) *[[Vassili Golovnin]], vene meresõitja ja maadeavastaja (1776–1831) *[[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (1929–2024) *[[Georgi Golst]], Eesti insener (1909–1998) *[[Mihhail Goltisson]], vene helilooja ja laulja (1872–1914) *[[Rüdiger von der Goltz]], Saksa sõjaväelane, Landeswehri juht (1865–1946) *[[German Golub]], Eesti filmirežissöör (1993–) *[[Valentina Golubenko]], Horvaatia maletaja (1990–) *[[Marija Golubeva]], Läti politoloog ja poliitik (1973–) *[[Zoja Golubeva]], Läti kabetaja (1967–) *[[Volodõmõr Golubnõtšõi]], Ukraina käija (1936–2021) *[[Peeter Golubov]], Eesti arst ja sõjaväelane (1869–1936) *[[Fjodor Golubtsov]], Venemaa riigitegelane (1759–1829) ==Gom== *[[Paul Goma]], rumeenia kirjanik (1935–2020) *[[Ernst Gombrich]], Briti kunstiajaloolane (1909–2001) *[[Witold Gombrowicz]], poola kirjanik (1904–1969) *[[Nawang Gombu]], Nepali alpinist (1935–2011) *[[Vahtang Gomelauri]], Gruusia poliitik (1974–) *[[Aleksandr Gomelski]], vene korvpallitreener (1928–2005) *[[Ana Gomes]], Portugali endine diplomaat poliitik (1954–) *[[Aristides Gomes]], Guinea-Bissau poliitik (1954–) *[[Arthur Gomes]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Carlos Gomes Júnior]], Guinea-Bissau poliitik (1949–) *[[Heurelho Gomes]], Brasiilia jalgpallur (1981–) *[[Isilda Gomes]], Portugali poliitik (1951–) *[[João Gomes]], Brasiilia jalgpallur (2001–) *[[Nuno Gomes]], endine Portugali jalgpallur (1976–) *[[Gustavo Gómez]], Paraguay jalgpallur (1993–) *[[Joe Gomez]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Mario Gómez]], saksa jalgpallur (1985–) *[[Maxi Gómez]], Uruguay jalgpallur (1996–) *[[Rónald Gómez]], Costa Rica jalgpallur (1975–) *[[Selena Gomez]], USA näitleja ja laulja (1992–) *[[Sergi Gómez]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Laureano Gómez Castro]], Colombia poliitik, president aastatel 1950–1953 (1889–1965) *[[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (1948–2024) *[[Ramón Gómez de la Serna]], hispaania kirjanik (1888–1963) *[[Władysław Gomułka]], Poola poliitik (1905–1982) ==Gon== *[[Maxime Gonalons]], prantsuse jalgpallur (1989–) *[[Claude Gonçalves]], portugali jalgpallur (1994–) *[[Edmond Huot de Goncourt]], prantsuse kirjanik, kriitik ja kirjastaja (1822–1896) *[[Shūichi Gonda]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Gong Lijiao]], Hiina kuulitõukaja (1989–) *[[Luis de Góngora]], hispaania vaimulik ja luuletaja (1561–1627) *[[Ralph Gonsalves]], Saint Vincenti ja Grenadiinide poliitik (1946–) *[[Rob Gonsalves]], Kanada kunstnik (1959–2017) *[[Otoniel Gonzaga (laulja)|Otoniel Gonzaga]], Filipiinidelt pärit Ameerika tenor *[[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]], Filipiinide laskesportlane (1913–) *[[Paul Gonzales]], USA endine poksija (1964–) *[[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur (1994–) *[[Arancha González]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (1969–) *[[Arístides González]], Puerto Rico poksija (1961–) *[[Edith González]], Mehhiko filminäitleja (1964–2019) *[[Derlis González]], Paraguay jalgpallur (1994–) *[[Jaslene Gonzalez]], modell (1986–) *[[José González]], Argentina päritolu Rootsi muusik (1978–) *[[José Froilán González]], Argentina võidusõitja (1922–2013) *[[Mario González]], Mehhiko poksija (1969–) *[[Nicolás González]], Hispaania jalgpallur (2002–) *[[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (1945–2024) *[[Alejandro González Iñárritu]], Mehhiko filmirežissöör (1963–) *[[Luis Ángel González Macchi]], Paraguay poliitik (1947–) *[[Lawrence Gonzi]], Malta poliitik (1953–) *[[Adam Gontier]], Kanada muusik (1978–) *[[Jevgeni Gontmahher]], vene majandusteadlane (1953–) *[[Oleksi Gontšaruk]], Ukraina poliitik (1984–) *[[Ivan Gontšarov]], vene kirjanik (1812–1891) *[[Vassili Gontšarov]], vene muusik (1984–) *[[Natalja Gontšarova]], vene luuletaja Aleksander Puškini abikaasa ja muusa (1812–1863) ==Goo== *[[Jane Goodall]], Briti primatoloog, etoloog ja antropoloog (1934–2025) *[[Bertram Goodhue]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1869–1924) *[[Cuba Gooding noorem]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja telenäitleja (sündinud 1968) *[[Omar Gooding]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1976–) *[[Amy Goodman]], USA ajakirjanik (1957–) *[[Benny Goodman]], USA muusik (1909–1986) *[[Irwin Goodman]], soome laulja (1943–1991) *[[John Goodman]], USA näitleja (1962–) *[[Nelson Goodman]], USA filosoof (1906–1998) *[[Barclay Goodrow]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Brian Goodwin]], inglise bioloog (1931–) *[[Craig Goodwin]], Austraalia jalgpallur (1991–) *[[Ginnifer Goodwin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978)– *[[Jason Goodwin]], Suurbritannia kirjanik ja ajaloolane (1964–) *[[Toos Goorhuis-Tjalsma]], hollandi matkaja (1915–2004) ==Gop== *[[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik (1982–) *[[Kārlis Goppers]], Läti sõjaväelane (1876–1941) ==Gor== *[[Jacek Góralski]], poola jalgpallur (1992–) *[[Vladislav Goranov]], Bulgaaria poliitik (1977–) *[[Marko Gorban]], Eesti riigiametnik (1980–) *[[Viktor Gorbatko]], Nõukogude kosmonaut (1934–2017) *[[Aleksandr Gorbatov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1891–1973) *[[Julia Gorbatšjova]], Eesti politseinik (1974–2004) *[[Mihhail Gorbatšov]], Nõukogude Liidu riigijuht (1931–2022) *[[Gorboduc]], brittide kuningas *[[Gorbonianus]], brittide kuningas *[[Gorbonianuse poeg]], brittide kuningas (3. sajand eKr) *[[Vassili Gorbunov]], ersa kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik ja pedagoog (1914–1983) *[[Anatolijs Gorbunovs]], Läti poliitik (1942–) *[[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1949–2024) *[[Gordianus I]] *[[Gordianus II]] *[[Gordianus III]] *[[Oleg Gordijevski]], Nõukogude Liidu luuretöötaja ja topeltagent (1938–2025) *[[Herman Gordijn]], Hollandi kunstnik (1932–2017) *[[Nadine Gordimer]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1923–2014) *[[Dora Gordine]], Eesti skulptor (1895–1991) *[[Alexander Gordon]], šoti päritolu Venemaa sõjaväelane (1670–1752) *[[Ben Gordon]], USA korvpallur (1983–) *[[Dmõtro Gordon]], Ukraina ajakirjanik (1967–) *[[George Gordon]], Briti botaanik (1801–1893) *[[Ilja Gordon]], Valgevene kabetaja (1906–1943) *[[James Edward Gordon]], Briti materjaliteadlane (1913–1998) *[[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1998–) *[[Thomas Gordon]], USA psühholoog (1918–2002) *[[Joseph Gordon-Levitt]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1981–) *[[Al Gore]], USA poliitik, ärimees, keskkonnakaitsja (1948–) *[[Martin Gore]], inglise muusik (1961–) *[[Halina Górecka]], Poola ja Saksamaa jooksja (1938–) *[[Henryk Górecki]], poola helilooja (1933–2010) *[[Ivan Goremõkin]], Venemaa riigitegelane (1839–1917) *[[Leon Goretzka]], Saksamaa jalgpallur (1995–) *[[Claude Goretta]], Šveitsi filmilavastaja (1929–2019) *[[Gorgias]], vanakreeka filosoof (umbes 485 eKr – umbes 380 eKr) *[[Zygmunt Gorgolewski]], poola arhitekt (1845–1903) *[[Juri Gorgonijev]], vene orientalist ja filoloog (1932–1972) *[[Pavel Gorgulov]], vene terrorist (1895–1932) *[[Christopher Gorham]], Ameerika Ühendriikide tele- ja filminäitleja (1974–) *[[Gori (karikaturist)|Gori]], eesti karikaturist (1894–1944) *[[Daisuke Gōri]], jaapani näitleja (1952–2010) *[[Gerty Gori]], USA biokeemik (1896–1957) *[[Nikolai Gorinov]], eesti farmatseut (1914–1959) *[[Aleksandra Gorjatškina]], vene maletaja (1998–) *[[Aleksandra Gorjatšova]], Eesti filosoof (1925–2009) *[[Maksim Gorki]], vene kirjanik (1868–1936) *[[Aleksandr Gorkin]], NSV Liidu riigiametnik (1897–1988) *[[Stanislav Gorkovenko]], vene dirigent (1938–2018) *[[Kaspars Gorkšs]], Läti jalgpallur (1981–) *[[Valeria Gorlats]], Eesti tennisist (1998–) *[[Dinda Gorlée]], hollandi semiootik ja tõlketeoreetik (1943–) *[[Nikolai Gorlinski]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja riigitegelane (1907–1965) *[[Gorm Vana]], Taani kuningas (9.–10. sajand) *[[Amanda Gorman]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja aktivist (1998–) *[[Brandon Gormley]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Edyta Górniak]], poola laulja ja laulutekstide autor (1972–) *[[Reinaldo Gorno]], Argentina pikamaajooksja (1918–1994) *[[Artjom Gornostajev]], Eesti jäähokimängija (1993–) *[[Jevgeni Gornõi]], vene ajakirjanik *[[Sergei Gorodetski]], vene luuletaja (1884–1967) *[[Nikolai Goromulinsky (vanem)]], Eesti arst (1878–1971) *[[Nikolai Goromulinsky (noorem)]], Eesti arst (1910–1984) *[[Néstor Gorosito]], Argentina endine jalgpallur (1964–) *[[Irena Górska-Damięcka]], poola näitleja ja lavastaja (1910–2008) *[[Mihhail Gorškov]] *[[Janusz Gortat]], poola poksija ja poksitreener (1948–2023) *[[Marcin Gortat]], poola endine elukutseline korvpallur (1984–) *[[Aleksander Gortšakov]] *[[Aleksandr Gortšakov]], Venemaa Keisririigi diplomaat ja riigitegelane (1798–1883) ==Gos== *[[John Gosden]], võidusõiduhobuste treener (1951–) *[[Robin Gosens]], saksa jalgpallur (1994–) *[[Józef Gosławski]], Poola skulptor ja medalikunstnik (1908–1963) *[[James Gosling]], Kanada arvutiteadlane (1955–) *[[Ryan Gosling]], Kanada filminäitleja (1980–) *[[Shayne Gostisbehere]], USA jäähokimängija (1993–) ==Goz== *[[Leonid Gozman]], Venemaa poliitik (1950–) *[[Carlo Gozzi]], itaalia näitekirjanik (1720–1806) ==Got== *[[Alenka Gotar]], sloveeni laulja (1977–) *[[Michi Goto]], jaapani jalgpallur (1990–) *[[Yukio Gotō]], jaapani jalgpallur (1976–) *[[John Richard Gott]], USA astrofüüsik (1947–) *[[Karel Gott]], tšehhi laulja (1939–2019) *[[Gilbert Gottfried]], USA näitleja (1955–2022) *[[Jeremias Gotthelf]], Šveitsi kirjanik ja pastor (1797–1854) *[[John Gotti]], Ameerika Ühendriikide organiseeritud kuritegevuse, [[Gambino]] maffiaperekonna juhtfiguur (1940–2001) *[[Felix Gottwald]], Austria kahevõistleja (1976–) *[[Klement Gottwald]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1896–1953) *[[Gottfried]], Saaremaa piiskop (13. sajand) ==Gou== *[[Guillaume Gouffier]], Prantsusmaa sõjaväelane *[[Vasílis Goulandrís]], kreeka reeder, kunstikoguja ja filantroop (1913–1994) *[[Sylvie Goulard]], Prantsusmaa poliitik (1964–) *[[Dana Gould]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1964–) *[[Glenn Gould]], Kanada pianist (1932–1982) *[[Morton Gould]], USA helilooja, dirigent, arranžeerija ja pianist (1913–1996) *[[Shane Gould]], Austraalia endine ujuja (1956–) *[[Stephen Jay Gould]], ameerika bioloog (1941–2002) *[[Ellie Goulding]], Inglise laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist (1986–) *[[Graham Gouldman]], Briti muusik (1946–) *[[Charles Gounod]], prantsuse helilooja (1818–1893) *[[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Gaspard Gourgaud]], prantsuse kindral, keiser Napoleoni adjutant (1783–1852) *[[Sergueï Gouriev]], majandusteadlane (1971–) *[[Yohan Goutt Goncalves]], Ida-Timori mäesuusataja (1994–) ==Gov== *[[Michael Gove]], Suurbritannia poliitik ja ajakirjanik (1967–) *[[Leonid Govorov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1955) ==Gow== *[[Ian Gow]], Suurbritannia poliitik (1937–1990) *[[John Gower]], inglise luuletaja (suri 1408) ==Goy== *[[Francis Goya]], belgia kitarrist (1946–) *[[Francisco Goya]], hispaania kunstnik (1746–1828) *[[Jan van Goyen]], hollandi maalikunstnik (1596–1656) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Go, Biograafiad]] 5uh9sldiindyzu3dzyeg6vfo0qzilm9 0 602030 7161334 7160624 2026-05-26T10:27:36Z Neptuunium 58653 toim (kust pärineb väide, et oli etniline venelane?) ja täiendus 7161334 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Nikolai Tihhonov | pilt = AP Wire Press Photo 1981 Soviet Nikolai A Tikhonov Seeks Better Trade Ties with US.jpg | pildiallkiri = Nikolai Tihhonov (1981) | amet = [[NSVL Ministrite Nõukogu esimees]] | ametiajaalgus = [[23. oktoober]] [[1980]] | ametiajalõpp = [[27. september]] [[1985]] | eelmine = [[Aleksei Kossõgin]] | järgmine = [[Nikolai Rõžkov]] | amet2 = NSVL MN esimehe 1. asetäitja | ametiajaalgus2 = [[2. september]] [[1976]] | ametiajalõpp2 = 23. oktoober 1980 | eelmine2 = [[Dmitri Poljanski]] | järgmine2 = [[Ivan Arhipov]] | amet3 = NSVL MN esimehe asetäitja | ametiajaalgus3 = [[2. oktoober]] [[1965]] | ametiajalõpp3 = 2. september 1976 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Nikolai Tihhonov | sünniaeg = [[14. mai]] [[1905]] | sünnikoht = [[Harkiv]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1997|06|01|1905|05|14}} | surmakoht = [[Petrovo-Dalneje]], [[Moskva oblast]] | rahvus = | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Nikolai Tihhonov''' ([[vene keel]]es ''Николай Александрович Тихонов''; [[14. mai]] (vkj. 1. mai) [[1905]]) – [[1. juuni]] [[1997]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigitegelane, kes oli aastatel [[1980]]–[[1985]] [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees|NSVL Ministrite Nõukogu esimees]].<ref>[http://rulers.org/rulqr.html#russia Russia] rulers.org</ref> == Päritolu ja haridus == Tihhonov sündis 1905. aastal 14. mail (vkj 1. mail) [[Harkov]]i linnas, [[Harkovi kubermang]]us. (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]). Ta oli päritinseneri perekonnast. Ta vanemad oli vene-ukraina segapäritolu. Aastatel [[1920]]–[[1924]] õppis ta Jekaterinoslavi (täna [[Dnipro]]) raudteetehnikumis. Seejärel töötas veduri masinisti abina. [[1930]]. aastal lõpetas Dnepropetrovski Metallurgiainstituudi. == Töökäik ja poliitiline tegevus == === Inseneri ja tööstusdirektorina === Aastatel 1930–31 töötas V. I. Lenini nimelises Dnepropetrovski Metallurgia ja Toruvaltsimistehases, kus oli insener, alates [[1933]]. aastast tsehhijuhataja asetäitja, alates [[1938]]. aasta jaanuarist tsehhijuhataja ja alates [[1940]]. aasta jaanuarist peainsener. 1940. aasta septembris astus [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|ÜK(b)P-sse]]. [[1941]]. aasta septembrist kuni [[1947]]. aasta juulini töötas metallurgiatehase direktorina [[Sverdlovski oblast]]is [[Pervouralsk]]is. 1947. aasta juulist kuni [[1950]]. aasta detsembrini oli ta metallurgiatehase direktor [[Dnepropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is. === Riigiametnikuna === 1950. aasta detsembrist kuni [[1955]]. aasta septembrini töötas Tihhonov Nõukogude Liidu Mustmetallurgia Ministeeriumi Torutööstuse Peavalitsuse ülemana. 1955. aasta septembrist kuni [[1957]]. aasta maini oli ta Nõukogude Liidu mustmetallurgia ministri asetäitja. 1957. aasta maist kuni [[1960]]. aasta aprillini töötas ta Dnepropetrovski majandusrajooni Rahvamajandusnõukogu esimehena. 1960. aasta aprillist kuni [[1963]]. aasta märtsini oli Tihhonov Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslik-Majandusliku Nõukogu esimehe asetäitja.<ref>[http://deduhova.ru/statesman/nikolaj-aleksandrovich-tihonov/ Николай Александрович Тихонов] Deduhova</ref> 1963. aastast kuni [[2. oktoober|2. oktoobrini]] [[1965]] oli Nikolai Tihhonov Nõukogude Liidu Riikliku Plaanikomitee esimehe asetäitja. Ta oli [[NLKP Keskkomitee]] liige [[31. oktoober|31. oktoobrist]] [[1961]] kuni [[29. märts]]ini [[1966]] ja [[NLKP Keskkomitee Poliitbüroo]] liige [[8. aprill]]ist 1966 kuni [[25. aprill]]ini [[1989]]. [[2. oktoober|2. oktoobrist]] 1965 kuni [[2. september|2. septembrini]] [[1976]] oli ta Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja [[2. september|2. septembrist]] [[1976]] kuni [[23. oktoober|23. oktoobrini]] [[1980]] Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja.<ref>[https://web.archive.org/web/20210514073348/http://www.praviteli.org/records/ussr/ussr2/tikhonov.php Тихонов Николай Александрович] praviteli.org</ref> Nikolai Tihhonov oli [[23. oktoober|23. oktoobrist]] [[1980]] kuni [[27. september|27. septembrini]] [[1985]] [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees]].<ref>[http://rulers.org/rulqr.html#russia Russia] rulers.org</ref> == Tunnustus == * [[Sotsialistliku töö kangelane]] (13.05.1975, 12.10.1982) * [[Lenini orden]] (26.03.1939, 31.03.1945, 04.09.1948, 05.11.1954, 19.07.1958, 26.11.1971, 13.05.1975, 12.10.1982, 13.05.1985) * [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] (13.05.1980) * [[Isamaasõja orden]]i 1. järk (23.04.1985) * [[Tööpunalipu orden]] (24.01.1950; 13.05.1965) * [[Punatähe orden]] (10.04.1943) * [[Stalini preemia]] 1. järk - miinipildujatorude ja laskemoonatoomise "radikaalse täiustamise" eest - (22.03.1943) * Stalini preemia 3. järk - suure läbimõõduga õmbluseta torude tootmise arendamise ja edasiarendamise eest - (1951) * [[Klement Gottwaldi orden]] ([[Tšehhoslovakkia]], 18.04.1985) * [[Dimitrovi preemia]] ([[Bulgaaria Rahvavabariik]], 14.06.1984) == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aleksei Kossõgin]]|nimi=NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|aeg=[[1980]]–[[1985]]|järgnev=[[Nikolai Rõžkov]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Tihhonov, Nikolai}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:NLKP KK Poliitbüroo liikmed]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Karl Marxi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Üleliidulise tähtsusega personaalpensionärid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1997]] now9yssi3u63xrbkt8mfiylujg6yl12 7161345 7161334 2026-05-26T10:35:01Z Neptuunium 58653 /* Päritolu ja haridus */ 7161345 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Nikolai Tihhonov | pilt = AP Wire Press Photo 1981 Soviet Nikolai A Tikhonov Seeks Better Trade Ties with US.jpg | pildiallkiri = Nikolai Tihhonov (1981) | amet = [[NSVL Ministrite Nõukogu esimees]] | ametiajaalgus = [[23. oktoober]] [[1980]] | ametiajalõpp = [[27. september]] [[1985]] | eelmine = [[Aleksei Kossõgin]] | järgmine = [[Nikolai Rõžkov]] | amet2 = NSVL MN esimehe 1. asetäitja | ametiajaalgus2 = [[2. september]] [[1976]] | ametiajalõpp2 = 23. oktoober 1980 | eelmine2 = [[Dmitri Poljanski]] | järgmine2 = [[Ivan Arhipov]] | amet3 = NSVL MN esimehe asetäitja | ametiajaalgus3 = [[2. oktoober]] [[1965]] | ametiajalõpp3 = 2. september 1976 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Nikolai Tihhonov | sünniaeg = [[14. mai]] [[1905]] | sünnikoht = [[Harkiv]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1997|06|01|1905|05|14}} | surmakoht = [[Petrovo-Dalneje]], [[Moskva oblast]] | rahvus = | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Nikolai Tihhonov''' ([[vene keel]]es ''Николай Александрович Тихонов''; [[14. mai]] (vkj. 1. mai) [[1905]]) – [[1. juuni]] [[1997]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigitegelane, kes oli aastatel [[1980]]–[[1985]] [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees|NSVL Ministrite Nõukogu esimees]].<ref>[http://rulers.org/rulqr.html#russia Russia] rulers.org</ref> == Päritolu ja haridus == Tihhonov sündis 1905. aastal 14. mail (vkj 1. mail) [[Harkov]]i linnas, [[Harkovi kubermang]]us. (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]). Ta oli pärit inseneri perekonnast. Aastatel [[1920]]–[[1924]] õppis ta Jekaterinoslavi (täna [[Dnipro]]) raudteetehnikumis. Seejärel töötas veduri masinisti abina. [[1930]]. aastal lõpetas Dnepropetrovski Metallurgiainstituudi. == Töökäik ja poliitiline tegevus == === Inseneri ja tööstusdirektorina === Aastatel 1930–31 töötas V. I. Lenini nimelises Dnepropetrovski Metallurgia ja Toruvaltsimistehases, kus oli insener, alates [[1933]]. aastast tsehhijuhataja asetäitja, alates [[1938]]. aasta jaanuarist tsehhijuhataja ja alates [[1940]]. aasta jaanuarist peainsener. 1940. aasta septembris astus [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|ÜK(b)P-sse]]. [[1941]]. aasta septembrist kuni [[1947]]. aasta juulini töötas metallurgiatehase direktorina [[Sverdlovski oblast]]is [[Pervouralsk]]is. 1947. aasta juulist kuni [[1950]]. aasta detsembrini oli ta metallurgiatehase direktor [[Dnepropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is. === Riigiametnikuna === 1950. aasta detsembrist kuni [[1955]]. aasta septembrini töötas Tihhonov Nõukogude Liidu Mustmetallurgia Ministeeriumi Torutööstuse Peavalitsuse ülemana. 1955. aasta septembrist kuni [[1957]]. aasta maini oli ta Nõukogude Liidu mustmetallurgia ministri asetäitja. 1957. aasta maist kuni [[1960]]. aasta aprillini töötas ta Dnepropetrovski majandusrajooni Rahvamajandusnõukogu esimehena. 1960. aasta aprillist kuni [[1963]]. aasta märtsini oli Tihhonov Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslik-Majandusliku Nõukogu esimehe asetäitja.<ref>[http://deduhova.ru/statesman/nikolaj-aleksandrovich-tihonov/ Николай Александрович Тихонов] Deduhova</ref> 1963. aastast kuni [[2. oktoober|2. oktoobrini]] [[1965]] oli Nikolai Tihhonov Nõukogude Liidu Riikliku Plaanikomitee esimehe asetäitja. Ta oli [[NLKP Keskkomitee]] liige [[31. oktoober|31. oktoobrist]] [[1961]] kuni [[29. märts]]ini [[1966]] ja [[NLKP Keskkomitee Poliitbüroo]] liige [[8. aprill]]ist 1966 kuni [[25. aprill]]ini [[1989]]. [[2. oktoober|2. oktoobrist]] 1965 kuni [[2. september|2. septembrini]] [[1976]] oli ta Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja [[2. september|2. septembrist]] [[1976]] kuni [[23. oktoober|23. oktoobrini]] [[1980]] Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja.<ref>[https://web.archive.org/web/20210514073348/http://www.praviteli.org/records/ussr/ussr2/tikhonov.php Тихонов Николай Александрович] praviteli.org</ref> Nikolai Tihhonov oli [[23. oktoober|23. oktoobrist]] [[1980]] kuni [[27. september|27. septembrini]] [[1985]] [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees]].<ref>[http://rulers.org/rulqr.html#russia Russia] rulers.org</ref> == Tunnustus == * [[Sotsialistliku töö kangelane]] (13.05.1975, 12.10.1982) * [[Lenini orden]] (26.03.1939, 31.03.1945, 04.09.1948, 05.11.1954, 19.07.1958, 26.11.1971, 13.05.1975, 12.10.1982, 13.05.1985) * [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] (13.05.1980) * [[Isamaasõja orden]]i 1. järk (23.04.1985) * [[Tööpunalipu orden]] (24.01.1950; 13.05.1965) * [[Punatähe orden]] (10.04.1943) * [[Stalini preemia]] 1. järk - miinipildujatorude ja laskemoonatoomise "radikaalse täiustamise" eest - (22.03.1943) * Stalini preemia 3. järk - suure läbimõõduga õmbluseta torude tootmise arendamise ja edasiarendamise eest - (1951) * [[Klement Gottwaldi orden]] ([[Tšehhoslovakkia]], 18.04.1985) * [[Dimitrovi preemia]] ([[Bulgaaria Rahvavabariik]], 14.06.1984) == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aleksei Kossõgin]]|nimi=NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|aeg=[[1980]]–[[1985]]|järgnev=[[Nikolai Rõžkov]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Tihhonov, Nikolai}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:NLKP KK Poliitbüroo liikmed]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Karl Marxi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Üleliidulise tähtsusega personaalpensionärid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1997]] a78js8xri74qx74vsksxfy45cpu1o2f 0 603313 7161295 6829295 2026-05-26T09:50:34Z Surra 370 täiendasin artiklit definitsiooni ja lingiga 7161295 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Põlismets Valgesoos.jpg|pisi|Põlismets Valgesoos. Valgesoo maastikukaitseala]] [[Pilt:Oandu loodusmets.jpg|pisi| Oandu loodusmets Lahemaa rahvuspargis]] [[Pilt:181 Põlismets.jpg|pisi|Alutaguse põlismets]] '''Püsimetsandus''' on [[püsimets]]a metsa [[valikraie]]tega majandamise viis, kus: # kasvatatakse kasvukohale omaseid puuliike; # metsamaad üldjuhul ei kuivendata ega kasutata muid intensiivseid võtteid (nt väetamist või lausalist kündi); # hoitakse järjepidevalt kõrgmetsa ning raiumata jäetakse säilikpuud. == Mõiste == Püsimetsa majandatakse uuendusraieteta. Püsimetsa põhiline tunnus on see, et kunagi ei vahetata vana metsapõlve täielikult uue vastu välja ning puistu areneb nii, nagu ta selles metsatüübis looduslikult areneks. Kui raie eesmärgiks on metsa uuendamine, siis on tegemist uuendusraiega. Metsa majandamine mistahes uuendusraiega ei ole püsimetsandus. Püsimets uueneb loodusliku uuenemise teel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Püsimetsandus ja püsimetsa majandamine {{!}} Pusimetsandus.ee – Esileht |url=https://pusimetsandus.ee/et |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Püsimetsandus ja püsimetsa majandamine {{!}} Pusimetsandus.ee |keel=et}}</ref> Saksa keeles on see mõiste ''[[Dauerwald]]'', inglise keeles ''continuous cover forest''. Tasub tähele panna, et nende võõrkeelsete terminite täpne definitsioon võib allikati siiski mõnevõrra varieeruda.<ref>{{Raamatuviide|autorid=Liina Remm, Liis Kuresoo, Mihkel Rünkla|pealkiri=Teejuht püsimetsandusse|aasta=2020|koht=Tartu|kirjastus=Eestimaa Looduse Fond|lehekülg=11}}</ref> == Majandamine == [[Mets]]a saab edukalt majandada ka [[lageraie]]t tegemata. Kui majandada looduslähedaselt, kasvukohale omaste puuliikidega ning raiudes üksikuid puid või puudegruppe, on tegu püsimetsandusega. Püsimets sarnaneb mõneti [[põlismets]]aga: [[puu]]d on eri vanusega, leidub varjulisemaid ja päikselisemaid laike, mitmesuguseid puuliike ja [[Säilikpuu|säilikpuid]]. Metsa looduslikkust ei riku suured kuivenduskraavid ega väljaveoteed. [[Valikraie]]ga saab metsast võtta just täpselt sellist puitu, nagu parajasti tarvis on. [[Puit|Puidust]] korraga saadav tulu on küll väiksem kui [[lageraie]] puhul, ent see tulu pole ühekordne, vaid pidev. Lisaks on puidutulu ainult üks metsa hüvedest. Säherduse valikulise raie tegemine nõuab aga spetsiifilisemaid teadmisi kui kõigi puude raie. == Vaata ka == * [[Mahemetsandus]] * [[Metsahool]] * [[Metsahoolekogu]] * [[Eesti säästva metsanduse standard]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Remm, Liina, [[Liis Kuresoo|Kuresoo, Liis]] ja Rünkla, Mihkel 2020. ''[https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Teejuht_pusimetsandusse_2020.pdf Teejuht püsimetsandusse]''. Eestimaa Looduse Fond. == Välislingid == * https://pusimetsandus.ee/ * [https://elfond.ee/metsaomanikule/pusimetsandus Püsimetsandus Eestimaa Looduse Fond] * [https://youtube.com/playlist?list=PLwWz4ccpnJhqanm3dy3I52Jw5XE1jQ4kj Videoloengud "Kestlik metsa majandamine", "Kuidas majandada püsimetsa" jt Eestimaa Looduse Fond] [[Kategooria:Metsandus]] [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] 3pkx74qk11tuvlwvqndjwm5ysadvokz 7161297 7161295 2026-05-26T09:52:44Z Surra 370 7161297 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Põlismets Valgesoos.jpg|pisi|Põlismets Valgesoos. Valgesoo maastikukaitseala]] [[Pilt:Oandu loodusmets.jpg|pisi| Oandu loodusmets Lahemaa rahvuspargis]] [[Pilt:181 Põlismets.jpg|pisi|Alutaguse põlismets]] '''Püsimetsandus''' on [[püsimets]]a metsa [[valikraie]]tega majandamise viis, kus: # kasvatatakse kasvukohale omaseid puuliike; # metsamaad üldjuhul ei kuivendata ega kasutata muid intensiivseid võtteid (nt väetamist või lausalist kündi); # hoitakse järjepidevalt kõrgmetsa ning raiumata jäetakse säilikpuud. == Mõiste == Püsimetsa majandatakse uuendusraieteta. Püsimetsa põhiline tunnus on see, et kunagi ei vahetata vana metsapõlve täielikult uue vastu välja ning puistu areneb nii, nagu ta selles metsatüübis looduslikult areneks. Kui raie eesmärgiks on metsa uuendamine, siis on tegemist uuendusraiega. Metsa majandamine mistahes uuendusraiega ei ole püsimetsandus. Püsimets uueneb loodusliku uuenemise teel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Püsimetsandus ja püsimetsa majandamine {{!}} Pusimetsandus.ee – Esileht |url=https://pusimetsandus.ee/et |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Püsimetsandus ja püsimetsa majandamine {{!}} Pusimetsandus.ee |keel=et}}</ref> Saksa keeles on see mõiste ''[[Dauerwald]]'', inglise keeles ''[[:en:Continuous_cover_forestry|continuous cover forest]]''. Tasub tähele panna, et nende võõrkeelsete terminite täpne definitsioon võib allikati siiski mõnevõrra varieeruda.<ref>{{Raamatuviide|autorid=Liina Remm, Liis Kuresoo, Mihkel Rünkla|pealkiri=Teejuht püsimetsandusse|aasta=2020|koht=Tartu|kirjastus=Eestimaa Looduse Fond|lehekülg=11}}</ref> == Majandamine == [[Mets]]a saab edukalt majandada ka [[lageraie]]t tegemata. Kui majandada looduslähedaselt, kasvukohale omaste puuliikidega ning raiudes üksikuid puid või puudegruppe, on tegu püsimetsandusega. Püsimets sarnaneb mõneti [[põlismets]]aga: [[puu]]d on eri vanusega, leidub varjulisemaid ja päikselisemaid laike, mitmesuguseid puuliike ja [[Säilikpuu|säilikpuid]]. Metsa looduslikkust ei riku suured kuivenduskraavid ega väljaveoteed. [[Valikraie]]ga saab metsast võtta just täpselt sellist puitu, nagu parajasti tarvis on. [[Puit|Puidust]] korraga saadav tulu on küll väiksem kui [[lageraie]] puhul, ent see tulu pole ühekordne, vaid pidev. Lisaks on puidutulu ainult üks metsa hüvedest. Säherduse valikulise raie tegemine nõuab aga spetsiifilisemaid teadmisi kui kõigi puude raie. == Vaata ka == * [[Mahemetsandus]] * [[Metsahool]] * [[Metsahoolekogu]] * [[Eesti säästva metsanduse standard]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Remm, Liina, [[Liis Kuresoo|Kuresoo, Liis]] ja Rünkla, Mihkel 2020. ''[https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Teejuht_pusimetsandusse_2020.pdf Teejuht püsimetsandusse]''. Eestimaa Looduse Fond. == Välislingid == * https://pusimetsandus.ee/ * [https://elfond.ee/metsaomanikule/pusimetsandus Püsimetsandus Eestimaa Looduse Fond] * [https://youtube.com/playlist?list=PLwWz4ccpnJhqanm3dy3I52Jw5XE1jQ4kj Videoloengud "Kestlik metsa majandamine", "Kuidas majandada püsimetsa" jt Eestimaa Looduse Fond] [[Kategooria:Metsandus]] [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] rnwzpgvof6b6br3docqkxosbpxw9rpc 7161299 7161297 2026-05-26T09:53:25Z Surra 370 7161299 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Põlismets Valgesoos.jpg|pisi|Põlismets Valgesoos. Valgesoo maastikukaitseala]] [[Pilt:Oandu loodusmets.jpg|pisi| Oandu loodusmets Lahemaa rahvuspargis]] [[Pilt:181 Põlismets.jpg|pisi|Alutaguse põlismets]] '''Püsimetsandus''' on [[püsimets]]a metsa [[valikraie]]tega majandamise viis, kus: # kasvatatakse kasvukohale omaseid puuliike; # metsamaad üldjuhul ei kuivendata ega kasutata muid intensiivseid võtteid (nt väetamist või lausalist kündi); # hoitakse järjepidevalt kõrgmetsa ning raiumata jäetakse säilikpuud. == Mõiste == Püsimetsa majandatakse uuendusraieteta. Püsimetsa põhiline tunnus on see, et kunagi ei vahetata vana metsapõlve täielikult uue vastu välja ning puistu areneb nii, nagu ta selles metsatüübis looduslikult areneks. Kui raie eesmärgiks on metsa uuendamine, siis on tegemist uuendusraiega. Metsa majandamine mistahes uuendusraiega ei ole püsimetsandus. Püsimets uueneb loodusliku uuenemise teel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Püsimetsandus ja püsimetsa majandamine {{!}} Pusimetsandus.ee – Esileht |url=https://pusimetsandus.ee/et |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Püsimetsandus ja püsimetsa majandamine {{!}} Pusimetsandus.ee |keel=et}}</ref> Saksa keeles on see mõiste ''[[dauerwald]]'', inglise keeles ''[[:en:Continuous_cover_forestry|continuous cover forest]]''. Tasub tähele panna, et nende võõrkeelsete terminite täpne definitsioon võib allikati siiski mõnevõrra varieeruda.<ref>{{Raamatuviide|autorid=Liina Remm, Liis Kuresoo, Mihkel Rünkla|pealkiri=Teejuht püsimetsandusse|aasta=2020|koht=Tartu|kirjastus=Eestimaa Looduse Fond|lehekülg=11}}</ref> == Majandamine == [[Mets]]a saab edukalt majandada ka [[lageraie]]t tegemata. Kui majandada looduslähedaselt, kasvukohale omaste puuliikidega ning raiudes üksikuid puid või puudegruppe, on tegu püsimetsandusega. Püsimets sarnaneb mõneti [[põlismets]]aga: [[puu]]d on eri vanusega, leidub varjulisemaid ja päikselisemaid laike, mitmesuguseid puuliike ja [[Säilikpuu|säilikpuid]]. Metsa looduslikkust ei riku suured kuivenduskraavid ega väljaveoteed. [[Valikraie]]ga saab metsast võtta just täpselt sellist puitu, nagu parajasti tarvis on. [[Puit|Puidust]] korraga saadav tulu on küll väiksem kui [[lageraie]] puhul, ent see tulu pole ühekordne, vaid pidev. Lisaks on puidutulu ainult üks metsa hüvedest. Säherduse valikulise raie tegemine nõuab aga spetsiifilisemaid teadmisi kui kõigi puude raie. == Vaata ka == * [[Mahemetsandus]] * [[Metsahool]] * [[Metsahoolekogu]] * [[Eesti säästva metsanduse standard]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Remm, Liina, [[Liis Kuresoo|Kuresoo, Liis]] ja Rünkla, Mihkel 2020. ''[https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Teejuht_pusimetsandusse_2020.pdf Teejuht püsimetsandusse]''. Eestimaa Looduse Fond. == Välislingid == * https://pusimetsandus.ee/ * [https://elfond.ee/metsaomanikule/pusimetsandus Püsimetsandus Eestimaa Looduse Fond] * [https://youtube.com/playlist?list=PLwWz4ccpnJhqanm3dy3I52Jw5XE1jQ4kj Videoloengud "Kestlik metsa majandamine", "Kuidas majandada püsimetsa" jt Eestimaa Looduse Fond] [[Kategooria:Metsandus]] [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] 9i2xp5jdkrv796i6p7h1o1lwudp50oo 0 603602 7161208 7024621 2026-05-26T08:42:49Z Amherst99 15496 /* Tunnustus[1][2] */ 7161208 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=aprill}} '''Jüri Vain''' (1980. aastani '''Jüri Viin'''; sündinud [[5. juuli]]l [[1956]] [[Kärdla|Kärdlas]]) on eesti tehnikateadlane ja informaatikaõppejõud.<ref name="prof"/> ==Haridus== Vain on 1974. aastal lõpetanud [[Kärdla Põhikool|Kärdla Keskkooli]] ja 1979. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektroautomaatika teaduskonna automatiseeritud juhtimissüsteemide erialal.<ref name="prof" /> Aastatel 1981–1984 oli ta aspirantuuris [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Eesti NSV TA Küberneetika Instituudis]].<ref name="prof" /> ning sai 1987. aastal [[Teaduste kandidaat|tehnikateaduste kandidaadi]] kraadi ("Methods of analysis for LAN protocols of control systems", Küberneetika Instituut, juhendaja professor [[Leo Mõtus]]).<ref name="prof" /><ref name="etis" /> Täiendas end [[Tampere Ülikool|Tampere Tehnikaülikoolis]] 1990, 1995, [[Eindhoveni tehnikaülikool]]is 1993,1994 ja [[Taani tehnikaülikool]]is 1994,1995.<ref name='ETBL'>[https://ies.ee/ETBL/ETBL-IV.pdf Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide]</ref> ==Töö== Jüri Vain oli Küberneetika Instituudi vaneminsener [[1978]]–[[1981]], arvutustehnika erikonstrueerimisbüroo (AT EKB) insener-programmeerija [[1984]]–[[1992]], juhtimissüsteemide osakonna juhataja [[1991]]–[[1997]].<ref name="prof" /><ref name="etis" /> Töötab [[Tallinna Tehnikaülikool]]is aastast [[1988]]: küberneetika baaskateedri vanemõpetaja [[1988]]–[[1989]], automaatikainstituudi lektor ja dotsent [[1995]]-[[1997]]; TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur [[1997]]-[[2015]], instituudi juhtimissüsteemide osakonna juhataja [[1997]]–[[1998]]; arvutiteaduse instituudi professor, üldinformaatika õppetooli juhataja [[1998]]–[[2016]], instituudi direktor [[2001]]–[[2016]]; tarkvarateaduse instituudi professor aastast [[2017]] (alates [[2019]] kaasprofessor tenuuris).<ref name="etis" /><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/2180b92a-1e5a-4e86-bdb4-3c185a86e8cc Tallinna Tehnikaülikooli teadusportaal]</ref> Ta oli [[Oslo Ülikool]]i informaatikainstituudi külalisprofessor [[2000]].<ref name="prof" /> ==Teadustöö== Vainu teadustöö põhisuunad on formaalsed meetodid sard- ja reaalaja süsteemide modelleerimisel, disainil ja verifitseerimisel, mudelipõhise testimise teooria; formaalmeetodite rakendamine autonoomsetes robotites (reaktiivne ülesannete planeerimine) ja parverobootikas (suurte robotformatsioonide ilmneva käitumise omaduste tõestamise meetodid).<ref name="prof" /><ref name="etis" /> Jüri Vainult on ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 26 magistri- ja 9 doktoritööd.<ref name="etis" /> === Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus === Vain on kuulunud järgmistesse teadusorganisatsioonidesse.<ref name="prof" /><ref name="etis" /> * [[Eesti Automaatikute Selts]]i juhatuse liige [[1992]]–[[2002]] * IEE (ÜK) liige [[1992]]–[[1998]] * lLigi 30 rahvusvahelise konverentsi programmi- või korralduskomitee liige [[1994]]–[[2019]] * IFAC TC Advanced Manufacturing Technology liige [[1997]]–[[1999]] * IFAC TC Real Time Software Engineeringu liige [[1999]]–[[2003]] * IFIP Working Group 2.2 vaatleja [[2000]] * ELi 6. raamprogrammi teadusvõrgustiku EURON "European Robotics Network" juhtkomitee liige [[2004]]–[[2007]] * TTÜ ja ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskuse algatatud ROBOSWARMi projekti (ELi 6. raamprogrammi teadusprojekt) koordinaator [[2006]]–[[2009]] * Põhjamaade teadusvõrgustiku Network on Dependable Computing Eesti-poolne koordinaator [[2006]]–[[2009]] ==Tunnustus<ref name="prof" /><ref name="etis" />== *[[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|ELKNÜ]] teaduspreemia [[Juku (arvuti)|kooliarvuti "Juku"]] väljatöötamise eest [[1983]] *Atesteeritud elektriinsener (IEE, ÜK) [[1992]] *Philipsi preemia koostöö eest Eindhoveni Tehnoloogiaülikooli arvutiteaduseinstituudiga [[1994]] *Eesti TA Küberneetika Instituudi 1996. a parima publikatsiooni preemia [[1996]] *Kirurgi abiroboti loomine (koostööprojekt) – Tokyo Denki Ülikooli tippkeskuse HAM 2005. aasta parim teadustulemus [[2005]]. *TTÜ teenetemedal [[Mente et Manu]] [[2019]] *Parim publikatsioon konverentsil "10th International Conference on Dependable Systems, Services and Technologies" (DESSERT), 5.–7. juuni 2019, Leeds, ÜK ==Harrastused== Vain huvitub muusikast, kalastamisest, klassikalisest filosoofiast ja antiikajaloost ning ulmekirjandusest.<ref name="prof"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk 481–482</ref> <ref name="etis">{{ETIS|Jüri Vain}}</ref> }} == Välislingid == *[https://www.etis.ee/CV/Jüri_Vain/est Jüri Vain Eesti Teadusinfosüsteemis] *Jüri Vainu [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=11400 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Vain, Jüri}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] i6viid3cfzyp8v8zdy64edahoqa5oxu 0 607552 7160717 7117779 2026-05-25T13:11:23Z ~2026-27381-85 228690 7160717 wikitext text/x-wiki '''Siila Peep''' (sündinud tõenäoliselt 1670. aastatel – 1743), ka '''[[Niitsiku]] Siila Peep''' (Niedsigo Sila Peep<ref>EAA.567.3.191; Räpina mõisa vakuraamat (1738, 1741)</ref> / Nidzieko Silla Peep<ref>EAA.567.3.190; Räpina koguduse kirikuraamat 1625-1733 (Nulcka Dorf)</ref>), oli [[Kambja]] koolmeister<ref>EAA.1255.2.1; Sünnimeetrika ja andmed Kambja koguduse tegevuse kohta 1719-1793: https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17&iid=200220018741&tbn=1&pgn=14&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&img=eaa1255_002_0000001_00109_m.png&hash=461daa4fd1ae7242019833b9622dc072 </ref> aastatel 1720-1730 ning [[Räpina kihelkond|Räpina]] koolmeister ja [[köster]]<ref>EAA.1269.3.1; Räpina koguduse kirikuraamat 1728-1751; https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=18&iid=200250140212&lst=2&idx=159&hlx=1842&hly=1112&hlw=372&hlh=100&img=eaa1269_003_0000001_00163_m.png&hash=d64a2e072493854ee1057edabeef727d</ref> aastatel 1730–1743. == Töö koolmeistrina == Siila Peep õpetas lapsi sama korra järgi nagu [[Ignatsi Jaak]] [[Kambja|Kambjas]], kes oli koolmeistri ja köstri ametis olnud 1690. aastast. Tartu Forseliuse seminari eeskujul kasutas Ignatsi Jaak õpetamisel abilisi<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Andresen |eesnimi=Lembit |pealkiri=Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu II. Kaheksateistkümnes sajand. |kirjastus=Avita |aasta=1999 |isbn=9985-2-0208-2 |trükk=esimene |koht=Tallinn |lehekülg=94 |keel=eesti}}</ref>. 1725. aasta kiriku visitatsiooniprotokolli järgi oli Kambjas Ignatsi Jaagu abiliseks Siila Peep (Sila Pep). Selles ametis oli Peep aastatel 1720-1730<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kirm |eesnimi=Taivo |pealkiri=Hariduselu Haaslaval aastani 1945 |perekonnanimi2=Voltri |eesnimi2=Ilmar |kirjastus=T.Kirm |aasta=2010 |isbn=9789949212880 |trükk=esimene |koht=Tartumaa |lehekülg=17-18 |keel=eesti}}</ref>. 1726. aastast nimetatakse Peepu Kambja kirikuraamatu sünnimeetrikas kui "Koolmeister Peeb Sila", samas on Ignatsi Jaaku nimetatud kui "Köster Jaak Ignats"<ref>EAA.1255.2.1; Sünni-, abielu-, surmameetrika ja andmed Kambja koguduse tegevuse kohta 1719-1793 (pdf lk 105): https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17&iid=200220018741&img=eaa1255_002_0000001_00109_m.png&tbn=1&pgn=6&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=99dcbfb194e8950848e08ca497f764ec</ref>. 1730. aastal tuli Siila Peep Kambjast (von Camby) Räpina koolmeistriks, ¼ adramaa suurune koolikoht asus Nulga külas (Nulcka Dorf) Räpina külje all<ref>EAA.567.3.190; Räpina koguduse kirikuraamat 1625-1733: https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=5&iid=200250760124&img=eaa0567_003_0000190_00121_m.png&tbn=1&pgn=5&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a503722b086e52a17429be8f0b2dbb31 </ref>. Tema ametisse panijaks oli krahv [[Löwenwolde|Gustav von Löwenwolde]] isiklikult, kes oli 1728. aastal Räpina mõisa ostnud.<ref>1736. aasta Räpina koolivisitatsiooni protokoll. Läti ajalooarhiiv, 233.1.362</ref> Kooliõpetuse senise olukorra kindlaks määramiseks korraldati 1736. aastal kõikides Liivimaa kihelkondades koolivisitatsioon, tänapäeva mõistes haridusjärelevalve. Visitatsiooni viis ellu kirikuõpetaja [[Albrecht Sutor]], kes teenis aastatel 1719–1758 [[Kambja kogudus]]t, aastast 1728 anti talle ka Tartu praostkonna praosti ülesanded. Kontroll näitas lugemisoskuse ja õpetamise taseme suuri erinevusi. Kõige parem oli õpetamise tase [[Rõuge]], [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Võnnu]], [[Urvaste]], [[Põlva]], [[Nõo]], [[Otepää]], [[Rõngu]] ja [[Kambja kihelkond|Kambja]] kihelkonnas, kus olid ¼ [[adramaa]] suurused koolikohad ja palgatud koolmeistrid. Räpinas oli 1736. aastal viiendat aastat koolmeistri ametis Siila Peep, ta kuulus [[Hernhuutlus|hernhuutlaste]] kogudusse ja tal oli „annet ka pühakirja seletamiseks”. Räpinas oli hea „saksa moodi” – ühe toa ja kahe kambriga – koolimaja, kus õppis 12 poissi.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Andresen |eesnimi=Lembit |pealkiri=Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu II. Kaheksateistkümnes sajand. |kirjastus=Avita |aasta=1999 |isbn=9985-2-0208-2 |trükk=esimene |koht=Tallinn |lehekülg=54 |keel=eesti}}</ref> 1736. aasta visitatsiooniprotokolli kirjelduse kohaselt toimus õppetöö Räpina kihelkonnakoolis varavalgest hiliste õhtutundideni aegade jooksul väljakujunenud päevarežiimi alusel. Lapsed ööbisid koolitoas. Äratus oli kolm tundi enne päikesetõusu. Kuni valgenemiseni pesti end, valmistati toitu ja söödi, „mille järel pidasid nad ühiselt koos majarahvaga hommikupalvuse”. Järgnes lugemistund. Kõigepealt kutsuti koolmeistri juurde ühekaupa õppetükke ette lugema need, kellel veerimine selge. Kui eelmisel päeval üles antud lugemistükid kontrollitud, järgnes individuaalne õppetöö veerijatega. Pärast lugemist järgnes katekismuse õpetamine ja etteantud osade päheõppimine. Enne lõunasööki õpetatakse laulmist, „haaratakse kaasa ka katekismuse õppijad, et nondele ajapikku meloodiad selgeks saaksid”. „Järgnevalt lähevad nad sööma, lugedes palve enne ja pärast.” Päeva teisel poolel toimus edasijõudnutele kooris lugemine ja algajatele kooris veerimine. Õhtuhämarus oli jäetud enese taastamiseks. Tulevalgel loeti nii kaua, kuni jõudis kätte söögiaeg, misjärel palvetati ja mindi magama. Lugemise õpetamisel kasutati veerimismeetodit: esimesel talvel õpetati selgeks veerimine, teisel lugemine. Koolipoiste kohta peeti nimekirja ja õppeedukuse kohta tehti märkmeid. Siila Peebu õpetamist kirjeldatakse visitatsiooniprotokollis järgmiselt: „Lugemine läheb sellises järjekorras: need, kes on lugemise lõpetanud, astuvad koos ette, ja üks teise järel peab lugema lõigu või midagi veel, kuni nad on lugenud läbi neile antud ülesande. Siis annab ta uue ülesande, kutsudes vastama need, kes parasjagu kas loevad või veerivad. Iga väiksema kutsub ta kõrvale eraldi vastama, minnes nii tihti, kui on uue kord, tagasi klassi.” Koolmeister lasi õpilastel Albrecht Sutori juuresolekul palvet lugeda ja tunnistust anda, kuidas ta tavaliselt õpetust annab.<ref>1736. aasta koolivisitatsiooni Räpina protokoll. Läti ajalooarhiiv, 233.1.362</ref> Samas visitatsiooniprotokollis esitab Siila Peep muu hulgas kaebuse, et "tal pole heinamaad, on üksnes 7 koormat luhaheina. Endine heinamaa on uute veskiseadeldiste tõttu vee alla jäänud." Ilmselt on tegemist viitega vastrajatud [[Räpina paberivabrik|Räpina paberivabrikule]], mille paberiveski oli kaks aastat varem (1734) [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] paisul tööd alustanud. == Isiklikku == [[Siila|Isikuimi Siila]] esineb kiriku- ja kroonikaraamatutes ka kujul Sila, Silla, Sihla, Siela, Syla.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Liivimaa 1638. a maarevisjon. Eesti asustusala. I. Kaguosa |kirjastus=Teaduslik Kirjandus |aasta=1941 |isbn=9789916236314 |trükk=esimene |koht=Tartu |lehekülg=276 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Liivimaa hernhuutlased]] [[Kategooria:Sündinud 1670]] [[Kategooria:Surnud 1743]] nl3d3z3ge8vgllejexvrv43d66al3if 7160723 7160717 2026-05-25T13:15:42Z ~2026-27381-85 228690 7160723 wikitext text/x-wiki '''Siila Peep''' (sündinud tõenäoliselt 1670. aastatel – 1743), ka '''[[Niitsiku]] Siila Peep''' (Niedsigo Sila Peep<ref>EAA.567.3.191; Räpina mõisa vakuraamat (1738, 1741)</ref> / Nidzieko Silla Peep<ref>EAA.567.3.190; Räpina koguduse kirikuraamat 1625-1733 (Nulcka Dorf)</ref>), oli [[Kambja]] koolmeister<ref>EAA.1255.2.1; Sünnimeetrika ja andmed Kambja koguduse tegevuse kohta 1719-1793: https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17&iid=200220018741&tbn=1&pgn=14&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&img=eaa1255_002_0000001_00109_m.png&hash=461daa4fd1ae7242019833b9622dc072 </ref> aastatel 1720-1730 ning [[Räpina kihelkond|Räpina]] koolmeister ja [[köster]]<ref>EAA.1269.3.1; Räpina koguduse kirikuraamat 1728-1751; https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=18&iid=200250140212&lst=2&idx=159&hlx=1842&hly=1112&hlw=372&hlh=100&img=eaa1269_003_0000001_00163_m.png&hash=d64a2e072493854ee1057edabeef727d</ref> aastatel 1730–1743. == Töö koolmeistrina == Siila Peep õpetas lapsi sama korra järgi nagu [[Ignatsi Jaak]] [[Kambja|Kambjas]], kes oli koolmeistri ja köstri ametis olnud 1690. aastast. Tartu Forseliuse seminari eeskujul kasutas Ignatsi Jaak õpetamisel abilisi<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Andresen |eesnimi=Lembit |pealkiri=Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu II. Kaheksateistkümnes sajand. |kirjastus=Avita |aasta=1999 |isbn=9985-2-0208-2 |trükk=esimene |koht=Tallinn |lehekülg=94 |keel=eesti}}</ref>. 1725. aasta kiriku visitatsiooniprotokolli järgi oli Kambjas Ignatsi Jaagu abiliseks Siila Peep (Sila Pep). Selles ametis oli Peep aastatel 1720-1730<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kirm |eesnimi=Taivo |pealkiri=Hariduselu Haaslaval aastani 1945 |perekonnanimi2=Voltri |eesnimi2=Ilmar |kirjastus=T.Kirm |aasta=2010 |isbn=9789949212880 |trükk=esimene |koht=Tartumaa |lehekülg=17-18 |keel=eesti}}</ref>. 1726. aastast nimetatakse Peepu Kambja kirikuraamatu sünnimeetrikas kui "Koolmeister Peeb Sila", samas on Ignatsi Jaaku nimetatud kui "Köster Jaak Ignats"<ref>EAA.1255.2.1; Sünni-, abielu-, surmameetrika ja andmed Kambja koguduse tegevuse kohta 1719-1793 (pdf lk 105): https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17&iid=200220018741&img=eaa1255_002_0000001_00109_m.png&tbn=1&pgn=6&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=99dcbfb194e8950848e08ca497f764ec</ref>. 1730. aastal tuli Siila Peep Kambjast (von Camby) Räpina koolmeistriks, ¼ adramaa suurune koolikoht asus Nulga külas (Nulcka Dorf) Räpina külje all<ref>EAA.567.3.190; Räpina koguduse kirikuraamat 1625-1733: https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=5&iid=200250760124&img=eaa0567_003_0000190_00121_m.png&tbn=1&pgn=5&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a503722b086e52a17429be8f0b2dbb31 </ref>. Tema ametisse panijaks oli krahv [[Löwenwolde|Gustav von Löwenwolde]] isiklikult, kes oli 1728. aastal Räpina mõisa ostnud.<ref>1736. aasta Räpina koolivisitatsiooni protokoll. Läti ajalooarhiiv, 233.1.362</ref> Kooliõpetuse senise olukorra kindlaks määramiseks korraldati 1736. aastal kõikides Liivimaa kihelkondades koolivisitatsioon, tänapäeva mõistes haridusjärelevalve. Visitatsiooni viis ellu kirikuõpetaja [[Albrecht Sutor]], kes teenis aastatel 1719–1758 [[Kambja kogudus]]t, aastast 1728 anti talle ka Tartu praostkonna praosti ülesanded. Kontroll näitas lugemisoskuse ja õpetamise taseme suuri erinevusi. Kõige parem oli õpetamise tase [[Rõuge]], [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Võnnu kihelkond|Võnnu]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkond]], [[Põlva kihelkond|Põlva kihelkond]], [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkond]], [[Otepää kihelkond|Otepää kihelkond]], [[Rõngu kihelkond|Rõngu]] ja [[Kambja kihelkond|Kambja]] kihelkonnas, kus olid ¼ [[adramaa]] suurused koolikohad ja palgatud koolmeistrid. Räpinas oli 1736. aastal viiendat aastat koolmeistri ametis Siila Peep, ta kuulus [[Hernhuutlus|hernhuutlaste]] kogudusse ja tal oli „annet ka pühakirja seletamiseks”. Räpinas oli hea „saksa moodi” – ühe toa ja kahe kambriga – koolimaja, kus õppis 12 poissi.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Andresen |eesnimi=Lembit |pealkiri=Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu II. Kaheksateistkümnes sajand. |kirjastus=Avita |aasta=1999 |isbn=9985-2-0208-2 |trükk=esimene |koht=Tallinn |lehekülg=54 |keel=eesti}}</ref> 1736. aasta visitatsiooniprotokolli kirjelduse kohaselt toimus õppetöö Räpina kihelkonnakoolis varavalgest hiliste õhtutundideni aegade jooksul väljakujunenud päevarežiimi alusel. Lapsed ööbisid koolitoas. Äratus oli kolm tundi enne päikesetõusu. Kuni valgenemiseni pesti end, valmistati toitu ja söödi, „mille järel pidasid nad ühiselt koos majarahvaga hommikupalvuse”. Järgnes lugemistund. Kõigepealt kutsuti koolmeistri juurde ühekaupa õppetükke ette lugema need, kellel veerimine selge. Kui eelmisel päeval üles antud lugemistükid kontrollitud, järgnes individuaalne õppetöö veerijatega. Pärast lugemist järgnes katekismuse õpetamine ja etteantud osade päheõppimine. Enne lõunasööki õpetatakse laulmist, „haaratakse kaasa ka katekismuse õppijad, et nondele ajapikku meloodiad selgeks saaksid”. „Järgnevalt lähevad nad sööma, lugedes palve enne ja pärast.” Päeva teisel poolel toimus edasijõudnutele kooris lugemine ja algajatele kooris veerimine. Õhtuhämarus oli jäetud enese taastamiseks. Tulevalgel loeti nii kaua, kuni jõudis kätte söögiaeg, misjärel palvetati ja mindi magama. Lugemise õpetamisel kasutati veerimismeetodit: esimesel talvel õpetati selgeks veerimine, teisel lugemine. Koolipoiste kohta peeti nimekirja ja õppeedukuse kohta tehti märkmeid. Siila Peebu õpetamist kirjeldatakse visitatsiooniprotokollis järgmiselt: „Lugemine läheb sellises järjekorras: need, kes on lugemise lõpetanud, astuvad koos ette, ja üks teise järel peab lugema lõigu või midagi veel, kuni nad on lugenud läbi neile antud ülesande. Siis annab ta uue ülesande, kutsudes vastama need, kes parasjagu kas loevad või veerivad. Iga väiksema kutsub ta kõrvale eraldi vastama, minnes nii tihti, kui on uue kord, tagasi klassi.” Koolmeister lasi õpilastel Albrecht Sutori juuresolekul palvet lugeda ja tunnistust anda, kuidas ta tavaliselt õpetust annab.<ref>1736. aasta koolivisitatsiooni Räpina protokoll. Läti ajalooarhiiv, 233.1.362</ref> Samas visitatsiooniprotokollis esitab Siila Peep muu hulgas kaebuse, et "tal pole heinamaad, on üksnes 7 koormat luhaheina. Endine heinamaa on uute veskiseadeldiste tõttu vee alla jäänud." Ilmselt on tegemist viitega vastrajatud [[Räpina paberivabrik|Räpina paberivabrikule]], mille paberiveski oli kaks aastat varem (1734) [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] paisul tööd alustanud. == Isiklikku == [[Siila|Isikuimi Siila]] esineb kiriku- ja kroonikaraamatutes ka kujul Sila, Silla, Sihla, Siela, Syla.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Liivimaa 1638. a maarevisjon. Eesti asustusala. I. Kaguosa |kirjastus=Teaduslik Kirjandus |aasta=1941 |isbn=9789916236314 |trükk=esimene |koht=Tartu |lehekülg=276 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Liivimaa hernhuutlased]] [[Kategooria:Sündinud 1670]] [[Kategooria:Surnud 1743]] 2emw0lmiieykj8k6pybk99ku1ea03dw 7160724 7160723 2026-05-25T13:16:35Z ~2026-27381-85 228690 7160724 wikitext text/x-wiki '''Siila Peep''' (sündinud tõenäoliselt 1670. aastatel – 1743), ka '''[[Niitsiku]] Siila Peep''' (Niedsigo Sila Peep<ref>EAA.567.3.191; Räpina mõisa vakuraamat (1738, 1741)</ref> / Nidzieko Silla Peep<ref>EAA.567.3.190; Räpina koguduse kirikuraamat 1625-1733 (Nulcka Dorf)</ref>), oli [[Kambja]] koolmeister<ref>EAA.1255.2.1; Sünnimeetrika ja andmed Kambja koguduse tegevuse kohta 1719-1793: https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17&iid=200220018741&tbn=1&pgn=14&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&img=eaa1255_002_0000001_00109_m.png&hash=461daa4fd1ae7242019833b9622dc072 </ref> aastatel 1720-1730 ning [[Räpina kihelkond|Räpina]] koolmeister ja [[köster]]<ref>EAA.1269.3.1; Räpina koguduse kirikuraamat 1728-1751; https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=18&iid=200250140212&lst=2&idx=159&hlx=1842&hly=1112&hlw=372&hlh=100&img=eaa1269_003_0000001_00163_m.png&hash=d64a2e072493854ee1057edabeef727d</ref> aastatel 1730–1743. == Töö koolmeistrina == Siila Peep õpetas lapsi sama korra järgi nagu [[Ignatsi Jaak]] [[Kambja|Kambjas]], kes oli koolmeistri ja köstri ametis olnud 1690. aastast. Tartu Forseliuse seminari eeskujul kasutas Ignatsi Jaak õpetamisel abilisi<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Andresen |eesnimi=Lembit |pealkiri=Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu II. Kaheksateistkümnes sajand. |kirjastus=Avita |aasta=1999 |isbn=9985-2-0208-2 |trükk=esimene |koht=Tallinn |lehekülg=94 |keel=eesti}}</ref>. 1725. aasta kiriku visitatsiooniprotokolli järgi oli Kambjas Ignatsi Jaagu abiliseks Siila Peep (Sila Pep). Selles ametis oli Peep aastatel 1720-1730<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kirm |eesnimi=Taivo |pealkiri=Hariduselu Haaslaval aastani 1945 |perekonnanimi2=Voltri |eesnimi2=Ilmar |kirjastus=T.Kirm |aasta=2010 |isbn=9789949212880 |trükk=esimene |koht=Tartumaa |lehekülg=17-18 |keel=eesti}}</ref>. 1726. aastast nimetatakse Peepu Kambja kirikuraamatu sünnimeetrikas kui "Koolmeister Peeb Sila", samas on Ignatsi Jaaku nimetatud kui "Köster Jaak Ignats"<ref>EAA.1255.2.1; Sünni-, abielu-, surmameetrika ja andmed Kambja koguduse tegevuse kohta 1719-1793 (pdf lk 105): https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17&iid=200220018741&img=eaa1255_002_0000001_00109_m.png&tbn=1&pgn=6&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=99dcbfb194e8950848e08ca497f764ec</ref>. 1730. aastal tuli Siila Peep Kambjast (von Camby) Räpina koolmeistriks, ¼ adramaa suurune koolikoht asus Nulga külas (Nulcka Dorf) Räpina külje all<ref>EAA.567.3.190; Räpina koguduse kirikuraamat 1625-1733: https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=5&iid=200250760124&img=eaa0567_003_0000190_00121_m.png&tbn=1&pgn=5&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a503722b086e52a17429be8f0b2dbb31 </ref>. Tema ametisse panijaks oli krahv [[Löwenwolde|Gustav von Löwenwolde]] isiklikult, kes oli 1728. aastal Räpina mõisa ostnud.<ref>1736. aasta Räpina koolivisitatsiooni protokoll. Läti ajalooarhiiv, 233.1.362</ref> Kooliõpetuse senise olukorra kindlaks määramiseks korraldati 1736. aastal kõikides Liivimaa kihelkondades koolivisitatsioon, tänapäeva mõistes haridusjärelevalve. Visitatsiooni viis ellu kirikuõpetaja [[Albrecht Sutor]], kes teenis aastatel 1719–1758 [[Kambja kogudus]]t, aastast 1728 anti talle ka Tartu praostkonna praosti ülesanded. Kontroll näitas lugemisoskuse ja õpetamise taseme suuri erinevusi. Kõige parem oli õpetamise tase [[Rõuge]], [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Võnnu kihelkond|Võnnu]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Nõo kihelkond|Nõo]], [[Otepää kihelkond|Otepää]], [[Rõngu kihelkond|Rõngu]] ja [[Kambja kihelkond|Kambja]] kihelkonnas, kus olid ¼ [[adramaa]] suurused koolikohad ja palgatud koolmeistrid. Räpinas oli 1736. aastal viiendat aastat koolmeistri ametis Siila Peep, ta kuulus [[Hernhuutlus|hernhuutlaste]] kogudusse ja tal oli „annet ka pühakirja seletamiseks”. Räpinas oli hea „saksa moodi” – ühe toa ja kahe kambriga – koolimaja, kus õppis 12 poissi.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Andresen |eesnimi=Lembit |pealkiri=Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu II. Kaheksateistkümnes sajand. |kirjastus=Avita |aasta=1999 |isbn=9985-2-0208-2 |trükk=esimene |koht=Tallinn |lehekülg=54 |keel=eesti}}</ref> 1736. aasta visitatsiooniprotokolli kirjelduse kohaselt toimus õppetöö Räpina kihelkonnakoolis varavalgest hiliste õhtutundideni aegade jooksul väljakujunenud päevarežiimi alusel. Lapsed ööbisid koolitoas. Äratus oli kolm tundi enne päikesetõusu. Kuni valgenemiseni pesti end, valmistati toitu ja söödi, „mille järel pidasid nad ühiselt koos majarahvaga hommikupalvuse”. Järgnes lugemistund. Kõigepealt kutsuti koolmeistri juurde ühekaupa õppetükke ette lugema need, kellel veerimine selge. Kui eelmisel päeval üles antud lugemistükid kontrollitud, järgnes individuaalne õppetöö veerijatega. Pärast lugemist järgnes katekismuse õpetamine ja etteantud osade päheõppimine. Enne lõunasööki õpetatakse laulmist, „haaratakse kaasa ka katekismuse õppijad, et nondele ajapikku meloodiad selgeks saaksid”. „Järgnevalt lähevad nad sööma, lugedes palve enne ja pärast.” Päeva teisel poolel toimus edasijõudnutele kooris lugemine ja algajatele kooris veerimine. Õhtuhämarus oli jäetud enese taastamiseks. Tulevalgel loeti nii kaua, kuni jõudis kätte söögiaeg, misjärel palvetati ja mindi magama. Lugemise õpetamisel kasutati veerimismeetodit: esimesel talvel õpetati selgeks veerimine, teisel lugemine. Koolipoiste kohta peeti nimekirja ja õppeedukuse kohta tehti märkmeid. Siila Peebu õpetamist kirjeldatakse visitatsiooniprotokollis järgmiselt: „Lugemine läheb sellises järjekorras: need, kes on lugemise lõpetanud, astuvad koos ette, ja üks teise järel peab lugema lõigu või midagi veel, kuni nad on lugenud läbi neile antud ülesande. Siis annab ta uue ülesande, kutsudes vastama need, kes parasjagu kas loevad või veerivad. Iga väiksema kutsub ta kõrvale eraldi vastama, minnes nii tihti, kui on uue kord, tagasi klassi.” Koolmeister lasi õpilastel Albrecht Sutori juuresolekul palvet lugeda ja tunnistust anda, kuidas ta tavaliselt õpetust annab.<ref>1736. aasta koolivisitatsiooni Räpina protokoll. Läti ajalooarhiiv, 233.1.362</ref> Samas visitatsiooniprotokollis esitab Siila Peep muu hulgas kaebuse, et "tal pole heinamaad, on üksnes 7 koormat luhaheina. Endine heinamaa on uute veskiseadeldiste tõttu vee alla jäänud." Ilmselt on tegemist viitega vastrajatud [[Räpina paberivabrik|Räpina paberivabrikule]], mille paberiveski oli kaks aastat varem (1734) [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] paisul tööd alustanud. == Isiklikku == [[Siila|Isikuimi Siila]] esineb kiriku- ja kroonikaraamatutes ka kujul Sila, Silla, Sihla, Siela, Syla.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Liivimaa 1638. a maarevisjon. Eesti asustusala. I. Kaguosa |kirjastus=Teaduslik Kirjandus |aasta=1941 |isbn=9789916236314 |trükk=esimene |koht=Tartu |lehekülg=276 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Liivimaa hernhuutlased]] [[Kategooria:Sündinud 1670]] [[Kategooria:Surnud 1743]] aq4gko9m0wiqcum9oh5e6d0abat18ib 0 610458 7161106 5918143 2026-05-26T02:52:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161106 wikitext text/x-wiki [[Fail:Stereographic projection SW.JPG|pisi|Stereograafiline projektsioon polaaraspektis.]] '''Stereograafilise projektsiooni''' (ka ''konformne asimutaalne projektsioon'') puhul on [[kartograafia]]s tegemist [[Tasandilised projektsioonid|tasandilise]], radiaalse projitseerimise viisiga, kus projitseeritavate pindade kujusid kujutatakse valdavalt tõetruuna (v.a polaaraspekti korral kaardi servad, kus esinevad ulatuslikud moonutsed).<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Snyder, P. John|aeg=1987|url=https://pubs.usgs.gov/pp/1395/report.pdf|pealkiri=Map Projections - A Working Manual|väljaanne=U.S. Government Printing Office|vaadatud=31.05.2021}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.icsm.gov.au/education/fundamentals-mapping/projections/commonly-used-map-projections|pealkiri=Commonly Used Map Projection|väljaanne=Commonwealth of Australia on behalf of ICSM|vaadatud=31.05.2021}}</ref> == Ajalugu == Kuigi poolaraspektis võis stereograafiline projektsioon teada olla juba [[Vana-Egiptus]]es, peetakse selle loojaks [[Vana-Kreeka]] astronoomi, [[Hipparchus]]t, kes oli ühtlasi ka esimesi teadaolevaid kasutajaid. Vanim säilinud kirjalik dokument stereograafilise projektsiooni kohta pärineb [[Ptolemaios I|Ptolemaiose]] "[[Planisphaerium]]ist", mil seda kasutati peamiselt [[taevakaart]]ide loomisel. 16. sajandini kutsuti projektsiooni ''planisphaerum''{{'}}iks, tänapäevani kehtiva nimetuse "stereograafiline" võttis 1613. aastal kasutusele [[François d'Aguilon]] teoses "Opticorum libri sex philosophis juxta ac mathematicis utiles". Ekvatoriaalne aspekt pärineb 11. sajandi Araabiast ning 16. sajandist leidis ulatuslikumat rakendust ka Euroopas, mil seda kasutati peamiselt põhja- ja lõunapoolkera kujutamiseks kaartidel. 1695. aastal tõestas [[Edmond Halley]] projektsiooni konformsuse.<ref name=":1" /> == Omadused == [[Fail:Stereograafiline projektsioon erinevates aspektides.png|pisi|Stereograafiline projektsiooni aspektid: A) polaar B) ekvatoriaal C) kald]] Tegemist on [[Tasandilised projektsioonid|tasandilise projektsiooniga]], mis tähendab, et moodustub ringikujuline kaart (korraga on võimalik kuvada ühte poolt Maast). Eristatakse kolme aspekti aluse: polaar-, ekvatoriaal- ja kaldaspekt.<ref name=":1" /> Polaaraspekt meenutab teisi [[Asimutaalne projektsioon|asimutaalseid projektsioone]], paralleele kujutatakse kiiresti kasvavate vahedega [[Kontsentrilised objektid|kontsentriliste ringjoontena]] ja meridiaane poolustel koonduvate sirgjoontena, mis omavahel lõikuvad 90-kraadise nurga all.<ref>{{Netiviide|autor=Aunap. R|url=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_liigit.html|pealkiri=Projektsioonide liigitamine|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=31.05.2021}}</ref> Vastas poolust ei ole võimalik kuvada. Ekvatoriaalaspekti korral on telgmeridiaan ja ekvaator (peamine parallel) sirgjoonelised lõigud, ülejäänud meridiaane ja paralleele kujutatakse rinjoonte kaartena, mille vahed kasvavad eemaldumisel vastavalt telgmeridiaanist või ekvaatorist. Meridiaanid lõikuvad ning paralleelid koonduvad poolustel. Kaldaspekt on sisuliselt sarnane ekvatoriaalaspektile. Erinevuseks on sirjoonelise paralleelina kuvatakse kesksele laiusele vastupidisemärgiga paralleeli. Nii ekvatorial- kui ka kaldaspekti puhul meridiaanid ja paralleelid ristuvad.<ref name=":1" /> [[Asimutaalne projektsioon|Asimutaalprojektsiooni]] omadustest tulenevalt kujutatakse suunda projektsiooni keskmest õigesti [[sfäär]]ilisel kujul. [[Ellipsoid]]i korral on ainult polaaraspekt [[Tasandilised projektsioonid|asimutaalne]], kuid säilitamaks konformsust, ei ole viimane enam [[perspektiiv]]ne. Seevastu ekvatoriaal- ja kaldaspekt säilitamaks konformsust ei ole ei [[Tasandilised projektsioonid|asimutaalne]] ega [[perspektiiv]]ne. Konformse projektsiooni omadustest tulenevalt esineb õigenurksus.<ref name=":1" /> Tegemist on klassikalise, radiaalse projitseerimis viisiga, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel ja tasandilise [[Siirdepind|siirdepinna]] korral saadakse õigenurkne kaart. Polaaraspekti korral asub siirdepind vastavalt põhja- võin lõunapoolusel ning projektsiooni tsenter viimase vastaspoolusel. Ekvaatorit kujutatakse piltlikult ringjoonena.<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Netiviide|autor=K.Mulcahy|url=http://www.geography.hunter.cuny.edu/mp/plane.html|pealkiri=Azimuthal Map Projections|aeg=|vaadatud=31.05.2021}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Aunap. R|url=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/projviis.html|pealkiri=Kaardi projitseerimisviis|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=31.05.2021}}</ref> [[Fail:Stereographic with Tissot's Indicatrices of Distortion.svg|pisi|Tissot' indikatrissiga kujutatud moonutused Stereograafilisel projektsioonil]] == Valemid == Transformatsioonivõrrandid sfääri raadiuse ''R'' arvutamiseks:<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Weisstein, Eric W.|url=https://mathworld.wolfram.com/StereographicProjection.html|pealkiri=Stereographic Projection|väljaanne=MathWorld--A Wolfram Web Resource|vaadatud=31.05.2021}}</ref> : <math>\begin{align} x &= k \cos \phi \sin (\lambda - \lambda_0) \\ y &= k [\cos \phi_1 \sin \phi - \sin \phi_1 \cos \phi \cos (\lambda - \lambda_0)] \\ \\ k &= \frac {2R} {1 + \sin \phi_1 \sin \phi + \cos \phi_1 \cos \phi \cos (\lambda - \lambda_0)} \\ \\ \phi &= \sin^{-1} \left ( \cos c \sin \phi_1 + \frac {y \sin c \cos \phi_1} {\rho} \right ) \\ \\ \lambda &= \lambda_0 + \tan^{-1} \left ( \frac {x \sin c} {\rho \cos \phi_1 \cos c - y \sin \phi_1 \sin c} \right ) \\ \\ \rho &= \sqrt {x^2 + y^2 } \\ c &= 2 \tan^{-1} \left ( \frac {\rho} {2R} \right ) \\ \\ R &= \frac {R_e \cos \phi} {(1 - e^2 \sin^2 \phi) \cos \chi} \end{align}</math> ''λ₀'' – keskne meridiaan, ''φ₁'' – keskne paralleel, ''R_e'' – ekvatoriaalraadius, ''χ'' – konformne paralleel == Kasutusvaldkond == Stereograafilises projektsioonis kaartide levinuimaks kasutusvaldkonnaks tänapäeval on polaaralade kaardistamine, mistõttu on levinuim aspekt ka polaaraspekt.<ref name=":0" /> Polaaralasid kaardistatakse nii [[Ellipsoid|maaellipsoidil]] kui ka teistel [[Planeedid|planeetidel]] ja [[taevakeha]]del (Kuu, Marss, Merkuur).<ref name=":1" /> Tulenevalt mõõtkava kiirest kasvamisest eemaldumisel [[poolus]]telt (ekvaataoril koks korda suurem), on esinevad moonutused liiga suured, et seda kasutada universaalsete [[Topograafiline kaart|topograafiliste kaartide]] koostamiseks.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Küll aga on seda võimalik kasutada polaaralade topograafiliseks kaardistuseks (nt ''UPS'' – ''Universal Polar Stereographic'').<ref name=":1" /> Ekvatoriaalaspekti kasutati laialdaselt 17.–18. sajandil erinevate poolkerade kaardistamisel. Kaldaspekti kasutatakse peamiselt [[päikesevarjutus]]e teekonna näitamiseks. == Viited == <references /> [[Kategooria:Kaardiprojektsioonid]] ilarjggahcr35uyk8k74rnjnktcno6z 0 610533 7161042 7156556 2026-05-25T20:55:57Z RRJest 170956 muudatused võimuvahetusest 7161042 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Võru linnavolikogu | kooseis = 11. Võru linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Volikogu esimees | juht_nimi = [[Urmas Tali]]<ref>[https://www.voru.ee/volikogu Võru linnavolikogu] Võru linna kodulehel (vaadatud 17.02.2026)</ref> | juht_partei = [[Eesti Keskerakond]], alates 1. detsembrist 2025 | juht2_nimetus = Volikogu aseesimees | juht2_nimi = [[Nele Ploomipuu]] | juht2_partei = [[Isamaa Erakond]], alates 25. maist 2026 | kohti = 21 | kohtade_jaotus1 = Eesti Võru Volikogu 2025.svg | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (12)''' * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (6)}} * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (3)}} * {{Legend|#007656|[[Eesti Keskerakond]] (2)}} * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (1)}} '''Opositsioon (9)''' * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (9)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 8 alalist komisjoni|Hariduskomisjon|Keskkonnakomisjon|Korrakaitsekomisjon|Kultuurikomisjon|Majanduskomisjon|Rahanduskomisjon|Revisjonikomisjon|Sotsiaalkomisjon}} | volituste_kestus = Neli aastat | valimissüsteem = [[Võrdeline valimissüsteem|Proportsionaalne]] | viimased_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | järgmised_valimised = [[2029. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|21. oktoober 2029]] | kogunemispaik1 = [[Jüri tänav]] 11, Võru | veebileht = [https://www.voru.ee/volikogu Võru linnavolikogu] }} '''Võru linnavolikogu''' on 21-liikmeline esindusorgan, mille ülesanne on [[Võru]] linna elu korraldamine vastavasisuliste otsuste vastuvõtmise teel. Otsuste täideviimine on delegeeritud [[Võru linnavalitsus]]ele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koosseis ja kontaktid {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/volikogu |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> Linnavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobri kolmandal pühapäeval toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Volikogu liikmed on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/107012026006?leiaKehtiv |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Alates 2025. aasta sügisest on Võru linnavolikogu esimees [[Urmas Tali]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võru Linnavolikogu esimeheks valiti Urmas Tali {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/uudised/voru-linnavolikogu-esimeheks-valiti-urmas-tali |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> Alates 25. maist 2026 on linnavolikogu aseesimees [[Nele Ploomipuu]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Leevi Lillemäe {{!}} |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Võru linnavolikogu valis uueks linnapeaks Urmas Tali |url=https://www.err.ee/1610037445/voru-linnavolikogu-valis-uueks-linnapeaks-urmas-tali |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Linnavolikogu praeguses koosseisus sõlmisid koalitsioonilepingu 31. oktoobril 2025 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]], [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koalitsioonileping 2025-2029 {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/koalitsioonileping |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> 2026. aasta mai alguses sooviti linnapea [[Kalvi Kõva]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) ja volikogu aseesimehe Toomas Sarapuu ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) vastu umbusaldushääletuse alustamist, mida toetasid ka sotside kaks eelmainitud koalitsioonipartnerit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Reene Leas {{!}} |kuupäev=2026-05-13 |pealkiri=Võrus hakatakse linnapead umbusaldama |url=https://www.err.ee/1610022541/vorus-hakatakse-linnapead-umbusaldama |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 18. mail lagunes seni olnud koalitsioon, mille tulemusel alustasid koalitsiooni läbirääkimisi kõik volikogus esindatud erakonnad peale sotside ([[Isamaa Erakond|I]]+[[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]+[[Eesti Keskerakond|KESK]]+[[Eesti Reformierakond|RE]]).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Võru linnavalitsus langes |url=https://www.err.ee/1610026594/voru-linnavalitsus-langes |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Komisjonid == Linnavolikogu ainupädevusse kuulub linnavolikogu komisjonide moodustamine, komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimine ning komisjonide koosseisude kinnitamine. 17. detsembri 2025 seisuga on Võru linnavolikogul üksteist alalist komisjoni:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Komisjonid {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/volikogu-komisjonid |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> * Hariduskomisjon * Keskkonnakomisjon * Korrakaitsekomisjon * Kultuurikomisjon * Majanduskomisjon * Noorte komisjon * Rahanduskomisjon * Revisjonikomisjon * Seenioride komisjon * Sotsiaalkomisjon * Põhimääruskomisjon == Fraktsioonid == Linnavolikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi. Igale fraktsioonile on ka valitud esimees<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Fraktsioonid {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/volikogu-fraktsioonid |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> Hetkeses koosseisus on moodustatud kolm fraktsiooni:<ref name=":0" /> * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] - 9 liiget, esimeheks [[Anti Allas]] * [[Isamaa Erakond]] - 6 liiget, esimeheks Tarmo Piirmann * [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] - 3 liiget, esimeheks [[Rain Epler]] == Koosseisud == === 2021. aasta valimised === [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse järgmised erakonnad ja liikmed:<ref>[https://web.archive.org/web/20220810173322/https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0087-0919.html Võru linn], kov2021.valimised.ee</ref> * Sotsiaaldemokraatlik Erakond: [[Anti Allas]] ([[Võru linnapea]]), Toomas Sarapuu, [[Sixten Sild]], [[Juri Gotmans]], [[Margit Kõivomägi]], Argo Mõttus, Merit Kund, Emil Aništšenko, Maire Eiche, Halliki Karba; * Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: [[Rain Epler]], Kertu Luisk, Jüri Miks, Kalmar Luisk; [[Jüri Kaver]]; * Eesti Reformierakond: [[Anti Haugas]], Marko Tiisler, Merle Koik; * ISAMAA Erakond: Tarmo Piirmann, Ain Pent; * Eesti Keskerakond: [[Andres Visnapuu]]. === 2017. aasta valimised === [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse:<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0919 Võru linn], kov2017.valimised.ee</ref> * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (11) * [[Eesti Keskerakond]] (3) * [[Eesti Reformierakond]] (3) * [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] (3) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (1) == Vaata ka == * [[Võru linnavolinike loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.voru.ee/volikogu Võru linnavolikogu] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] [[Kategooria:Võru linnavolikogu| ]] 0kjnrurkzabqnhkllprfjvykyn5exhj 7161044 7161042 2026-05-25T20:57:04Z RRJest 170956 viide 7161044 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Võru linnavolikogu | kooseis = 11. Võru linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Volikogu esimees | juht_nimi = [[Urmas Tali]]<ref>[https://www.voru.ee/volikogu Võru linnavolikogu] Võru linna kodulehel (vaadatud 17.02.2026)</ref> | juht_partei = [[Eesti Keskerakond]], alates 1. detsembrist 2025 | juht2_nimetus = Volikogu aseesimees | juht2_nimi = [[Nele Ploomipuu]] | juht2_partei = [[Isamaa Erakond]], alates 25. maist 2026 | kohti = 21 | kohtade_jaotus1 = Eesti Võru Volikogu 2025.svg | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (12)''' * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (6)}} * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (3)}} * {{Legend|#007656|[[Eesti Keskerakond]] (2)}} * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (1)}} '''Opositsioon (9)''' * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (9)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 8 alalist komisjoni|Hariduskomisjon|Keskkonnakomisjon|Korrakaitsekomisjon|Kultuurikomisjon|Majanduskomisjon|Rahanduskomisjon|Revisjonikomisjon|Sotsiaalkomisjon}} | volituste_kestus = Neli aastat | valimissüsteem = [[Võrdeline valimissüsteem|Proportsionaalne]] | viimased_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | järgmised_valimised = [[2029. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|21. oktoober 2029]] | kogunemispaik1 = [[Jüri tänav]] 11, Võru | veebileht = [https://www.voru.ee/volikogu Võru linnavolikogu] }} '''Võru linnavolikogu''' on 21-liikmeline esindusorgan, mille ülesanne on [[Võru]] linna elu korraldamine vastavasisuliste otsuste vastuvõtmise teel. Otsuste täideviimine on delegeeritud [[Võru linnavalitsus]]ele.<ref name=":1" /> Linnavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobri kolmandal pühapäeval toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Volikogu liikmed on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/107012026006?leiaKehtiv |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Alates 2025. aasta sügisest on Võru linnavolikogu esimees [[Urmas Tali]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Võru Linnavolikogu esimeheks valiti Urmas Tali {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/uudised/voru-linnavolikogu-esimeheks-valiti-urmas-tali |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> Alates 25. maist 2026 on linnavolikogu aseesimees [[Nele Ploomipuu]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Leevi Lillemäe {{!}} |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Võru linnavolikogu valis uueks linnapeaks Urmas Tali |url=https://www.err.ee/1610037445/voru-linnavolikogu-valis-uueks-linnapeaks-urmas-tali |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Linnavolikogu praeguses koosseisus sõlmisid koalitsioonilepingu 31. oktoobril 2025 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]], [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koalitsioonileping 2025-2029 {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/koalitsioonileping |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> 2026. aasta mai alguses sooviti linnapea [[Kalvi Kõva]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) ja volikogu aseesimehe Toomas Sarapuu ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) vastu umbusaldushääletuse alustamist, mida toetasid ka sotside kaks eelmainitud koalitsioonipartnerit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Reene Leas {{!}} |kuupäev=2026-05-13 |pealkiri=Võrus hakatakse linnapead umbusaldama |url=https://www.err.ee/1610022541/vorus-hakatakse-linnapead-umbusaldama |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 18. mail lagunes seni olnud koalitsioon, mille tulemusel alustasid koalitsiooni läbirääkimisi kõik volikogus esindatud erakonnad peale sotside ([[Isamaa Erakond|I]]+[[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]+[[Eesti Keskerakond|KESK]]+[[Eesti Reformierakond|RE]]).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Võru linnavalitsus langes |url=https://www.err.ee/1610026594/voru-linnavalitsus-langes |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Komisjonid == Linnavolikogu ainupädevusse kuulub linnavolikogu komisjonide moodustamine, komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimine ning komisjonide koosseisude kinnitamine. 17. detsembri 2025 seisuga on Võru linnavolikogul üksteist alalist komisjoni:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Komisjonid {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/volikogu-komisjonid |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> * Hariduskomisjon * Keskkonnakomisjon * Korrakaitsekomisjon * Kultuurikomisjon * Majanduskomisjon * Noorte komisjon * Rahanduskomisjon * Revisjonikomisjon * Seenioride komisjon * Sotsiaalkomisjon * Põhimääruskomisjon == Fraktsioonid == Linnavolikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi. Igale fraktsioonile on ka valitud esimees<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Fraktsioonid {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/volikogu-fraktsioonid |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> Hetkeses koosseisus on moodustatud kolm fraktsiooni:<ref name=":0" /> * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] - 9 liiget, esimeheks [[Anti Allas]] * [[Isamaa Erakond]] - 6 liiget, esimeheks Tarmo Piirmann * [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] - 3 liiget, esimeheks [[Rain Epler]] == Koosseisud == === 2021. aasta valimised === [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse järgmised erakonnad ja liikmed:<ref>[https://web.archive.org/web/20220810173322/https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0087-0919.html Võru linn], kov2021.valimised.ee</ref> * Sotsiaaldemokraatlik Erakond: [[Anti Allas]] ([[Võru linnapea]]), Toomas Sarapuu, [[Sixten Sild]], [[Juri Gotmans]], [[Margit Kõivomägi]], Argo Mõttus, Merit Kund, Emil Aništšenko, Maire Eiche, Halliki Karba; * Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: [[Rain Epler]], Kertu Luisk, Jüri Miks, Kalmar Luisk; [[Jüri Kaver]]; * Eesti Reformierakond: [[Anti Haugas]], Marko Tiisler, Merle Koik; * ISAMAA Erakond: Tarmo Piirmann, Ain Pent; * Eesti Keskerakond: [[Andres Visnapuu]]. === 2017. aasta valimised === [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse:<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0919 Võru linn], kov2017.valimised.ee</ref> * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (11) * [[Eesti Keskerakond]] (3) * [[Eesti Reformierakond]] (3) * [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] (3) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (1) == Vaata ka == * [[Võru linnavolinike loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.voru.ee/volikogu Võru linnavolikogu] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] [[Kategooria:Võru linnavolikogu| ]] s97e5avxbu943sao6cmsc6wmncuq4lh 7161046 7161044 2026-05-25T20:59:15Z RRJest 170956 uued komisjonid 7161046 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Võru linnavolikogu | kooseis = 11. Võru linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Volikogu esimees | juht_nimi = [[Urmas Tali]]<ref>[https://www.voru.ee/volikogu Võru linnavolikogu] Võru linna kodulehel (vaadatud 17.02.2026)</ref> | juht_partei = [[Eesti Keskerakond]], alates 1. detsembrist 2025 | juht2_nimetus = Volikogu aseesimees | juht2_nimi = [[Nele Ploomipuu]] | juht2_partei = [[Isamaa Erakond]], alates 25. maist 2026 | kohti = 21 | kohtade_jaotus1 = Eesti Võru Volikogu 2025.svg | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (12)''' * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (6)}} * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (3)}} * {{Legend|#007656|[[Eesti Keskerakond]] (2)}} * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (1)}} '''Opositsioon (9)''' * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (9)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 11 alalist komisjoni|Hariduskomisjon|Keskkonnakomisjon|Korrakaitsekomisjon|Kultuurikomisjon|Majanduskomisjon|Noorte komisjon|Rahanduskomisjon|Revisjonikomisjon|Seenioride komisjon|Sotsiaalkomisjon|Põhimääruskomisjon}} | volituste_kestus = Neli aastat | valimissüsteem = [[Võrdeline valimissüsteem|Proportsionaalne]] | viimased_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | järgmised_valimised = [[2029. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|21. oktoober 2029]] | kogunemispaik1 = [[Jüri tänav]] 11, Võru | veebileht = [https://www.voru.ee/volikogu Võru linnavolikogu] }} '''Võru linnavolikogu''' on 21-liikmeline esindusorgan, mille ülesanne on [[Võru]] linna elu korraldamine vastavasisuliste otsuste vastuvõtmise teel. Otsuste täideviimine on delegeeritud [[Võru linnavalitsus]]ele.<ref name=":1" /> Linnavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobri kolmandal pühapäeval toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Volikogu liikmed on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/107012026006?leiaKehtiv |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Alates 2025. aasta sügisest on Võru linnavolikogu esimees [[Urmas Tali]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Võru Linnavolikogu esimeheks valiti Urmas Tali {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/uudised/voru-linnavolikogu-esimeheks-valiti-urmas-tali |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> Alates 25. maist 2026 on linnavolikogu aseesimees [[Nele Ploomipuu]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Leevi Lillemäe {{!}} |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Võru linnavolikogu valis uueks linnapeaks Urmas Tali |url=https://www.err.ee/1610037445/voru-linnavolikogu-valis-uueks-linnapeaks-urmas-tali |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Linnavolikogu praeguses koosseisus sõlmisid koalitsioonilepingu 31. oktoobril 2025 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]], [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koalitsioonileping 2025-2029 {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/koalitsioonileping |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> 2026. aasta mai alguses sooviti linnapea [[Kalvi Kõva]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) ja volikogu aseesimehe Toomas Sarapuu ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) vastu umbusaldushääletuse alustamist, mida toetasid ka sotside kaks eelmainitud koalitsioonipartnerit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Reene Leas {{!}} |kuupäev=2026-05-13 |pealkiri=Võrus hakatakse linnapead umbusaldama |url=https://www.err.ee/1610022541/vorus-hakatakse-linnapead-umbusaldama |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 18. mail lagunes seni olnud koalitsioon, mille tulemusel alustasid koalitsiooni läbirääkimisi kõik volikogus esindatud erakonnad peale sotside ([[Isamaa Erakond|I]]+[[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]+[[Eesti Keskerakond|KESK]]+[[Eesti Reformierakond|RE]]).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Võru linnavalitsus langes |url=https://www.err.ee/1610026594/voru-linnavalitsus-langes |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Komisjonid == Linnavolikogu ainupädevusse kuulub linnavolikogu komisjonide moodustamine, komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimine ning komisjonide koosseisude kinnitamine. 17. detsembri 2025 seisuga on Võru linnavolikogul üksteist alalist komisjoni:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Komisjonid {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/volikogu-komisjonid |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> * Hariduskomisjon * Keskkonnakomisjon * Korrakaitsekomisjon * Kultuurikomisjon * Majanduskomisjon * Noorte komisjon * Rahanduskomisjon * Revisjonikomisjon * Seenioride komisjon * Sotsiaalkomisjon * Põhimääruskomisjon == Fraktsioonid == Linnavolikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi. Igale fraktsioonile on ka valitud esimees<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Fraktsioonid {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/volikogu-fraktsioonid |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> Hetkeses koosseisus on moodustatud kolm fraktsiooni:<ref name=":0" /> * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] - 9 liiget, esimeheks [[Anti Allas]] * [[Isamaa Erakond]] - 6 liiget, esimeheks Tarmo Piirmann * [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] - 3 liiget, esimeheks [[Rain Epler]] == Koosseisud == === 2021. aasta valimised === [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse järgmised erakonnad ja liikmed:<ref>[https://web.archive.org/web/20220810173322/https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0087-0919.html Võru linn], kov2021.valimised.ee</ref> * Sotsiaaldemokraatlik Erakond: [[Anti Allas]] ([[Võru linnapea]]), Toomas Sarapuu, [[Sixten Sild]], [[Juri Gotmans]], [[Margit Kõivomägi]], Argo Mõttus, Merit Kund, Emil Aništšenko, Maire Eiche, Halliki Karba; * Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: [[Rain Epler]], Kertu Luisk, Jüri Miks, Kalmar Luisk; [[Jüri Kaver]]; * Eesti Reformierakond: [[Anti Haugas]], Marko Tiisler, Merle Koik; * ISAMAA Erakond: Tarmo Piirmann, Ain Pent; * Eesti Keskerakond: [[Andres Visnapuu]]. === 2017. aasta valimised === [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse:<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0919 Võru linn], kov2017.valimised.ee</ref> * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (11) * [[Eesti Keskerakond]] (3) * [[Eesti Reformierakond]] (3) * [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] (3) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (1) == Vaata ka == * [[Võru linnavolinike loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.voru.ee/volikogu Võru linnavolikogu] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] [[Kategooria:Võru linnavolikogu| ]] sz6r93zh1vex6svyhy4e0j8nz2vbq95 7161051 7161046 2026-05-25T21:03:33Z RRJest 170956 /* Koosseisud */ lisasin 2025 aasta 7161051 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Võru linnavolikogu | kooseis = 11. Võru linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Volikogu esimees | juht_nimi = [[Urmas Tali]]<ref>[https://www.voru.ee/volikogu Võru linnavolikogu] Võru linna kodulehel (vaadatud 17.02.2026)</ref> | juht_partei = [[Eesti Keskerakond]], alates 1. detsembrist 2025 | juht2_nimetus = Volikogu aseesimees | juht2_nimi = [[Nele Ploomipuu]] | juht2_partei = [[Isamaa Erakond]], alates 25. maist 2026 | kohti = 21 | kohtade_jaotus1 = Eesti Võru Volikogu 2025.svg | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (12)''' * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (6)}} * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (3)}} * {{Legend|#007656|[[Eesti Keskerakond]] (2)}} * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (1)}} '''Opositsioon (9)''' * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (9)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 11 alalist komisjoni|Hariduskomisjon|Keskkonnakomisjon|Korrakaitsekomisjon|Kultuurikomisjon|Majanduskomisjon|Noorte komisjon|Rahanduskomisjon|Revisjonikomisjon|Seenioride komisjon|Sotsiaalkomisjon|Põhimääruskomisjon}} | volituste_kestus = Neli aastat | valimissüsteem = [[Võrdeline valimissüsteem|Proportsionaalne]] | viimased_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | järgmised_valimised = [[2029. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|21. oktoober 2029]] | kogunemispaik1 = [[Jüri tänav]] 11, Võru | veebileht = [https://www.voru.ee/volikogu Võru linnavolikogu] }} '''Võru linnavolikogu''' on 21-liikmeline esindusorgan, mille ülesanne on [[Võru]] linna elu korraldamine vastavasisuliste otsuste vastuvõtmise teel. Otsuste täideviimine on delegeeritud [[Võru linnavalitsus]]ele.<ref name=":1" /> Linnavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobri kolmandal pühapäeval toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Volikogu liikmed on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/107012026006?leiaKehtiv |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Alates 2025. aasta sügisest on Võru linnavolikogu esimees [[Urmas Tali]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Võru Linnavolikogu esimeheks valiti Urmas Tali {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/uudised/voru-linnavolikogu-esimeheks-valiti-urmas-tali |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> Alates 25. maist 2026 on linnavolikogu aseesimees [[Nele Ploomipuu]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Leevi Lillemäe {{!}} |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Võru linnavolikogu valis uueks linnapeaks Urmas Tali |url=https://www.err.ee/1610037445/voru-linnavolikogu-valis-uueks-linnapeaks-urmas-tali |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Linnavolikogu praeguses koosseisus sõlmisid koalitsioonilepingu 31. oktoobril 2025 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]], [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koalitsioonileping 2025-2029 {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/koalitsioonileping |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> 2026. aasta mai alguses sooviti linnapea [[Kalvi Kõva]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) ja volikogu aseesimehe Toomas Sarapuu ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) vastu umbusaldushääletuse alustamist, mida toetasid ka sotside kaks eelmainitud koalitsioonipartnerit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Reene Leas {{!}} |kuupäev=2026-05-13 |pealkiri=Võrus hakatakse linnapead umbusaldama |url=https://www.err.ee/1610022541/vorus-hakatakse-linnapead-umbusaldama |vaadatud=2026-05-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 18. mail lagunes seni olnud koalitsioon, mille tulemusel alustasid koalitsiooni läbirääkimisi kõik volikogus esindatud erakonnad peale sotside ([[Isamaa Erakond|I]]+[[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]+[[Eesti Keskerakond|KESK]]+[[Eesti Reformierakond|RE]]).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Võru linnavalitsus langes |url=https://www.err.ee/1610026594/voru-linnavalitsus-langes |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Komisjonid == Linnavolikogu ainupädevusse kuulub linnavolikogu komisjonide moodustamine, komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimine ning komisjonide koosseisude kinnitamine. 17. detsembri 2025 seisuga on Võru linnavolikogul üksteist alalist komisjoni:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Komisjonid {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/volikogu-komisjonid |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> * Hariduskomisjon * Keskkonnakomisjon * Korrakaitsekomisjon * Kultuurikomisjon * Majanduskomisjon * Noorte komisjon * Rahanduskomisjon * Revisjonikomisjon * Seenioride komisjon * Sotsiaalkomisjon * Põhimääruskomisjon == Fraktsioonid == Linnavolikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi. Igale fraktsioonile on ka valitud esimees<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Fraktsioonid {{!}} Võru linn |url=https://www.voru.ee/volikogu-fraktsioonid |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.voru.ee |keel=et}}</ref> Hetkeses koosseisus on moodustatud kolm fraktsiooni:<ref name=":0" /> * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] - 9 liiget, esimeheks [[Anti Allas]] * [[Isamaa Erakond]] - 6 liiget, esimeheks Tarmo Piirmann * [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] - 3 liiget, esimeheks [[Rain Epler]] == Koosseisud == === 2025. aasta valimised === [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse:<ref>{{Netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/election-result/greater_municipality/0087 |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=kov2025.valimised.ee}}</ref> * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (9) * [[Isamaa Erakond]] (6) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (3) * [[Eesti Keskerakond]] (2) * [[Eesti Reformierakond]] (1) === 2021. aasta valimised === [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse järgmised erakonnad ja liikmed:<ref>[https://web.archive.org/web/20220810173322/https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0087-0919.html Võru linn], kov2021.valimised.ee</ref> * Sotsiaaldemokraatlik Erakond: [[Anti Allas]] ([[Võru linnapea]]), Toomas Sarapuu, [[Sixten Sild]], [[Juri Gotmans]], [[Margit Kõivomägi]], Argo Mõttus, Merit Kund, Emil Aništšenko, Maire Eiche, Halliki Karba; * Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: [[Rain Epler]], Kertu Luisk, Jüri Miks, Kalmar Luisk; [[Jüri Kaver]]; * Eesti Reformierakond: [[Anti Haugas]], Marko Tiisler, Merle Koik; * ISAMAA Erakond: Tarmo Piirmann, Ain Pent; * Eesti Keskerakond: [[Andres Visnapuu]]. === 2017. aasta valimised === [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse:<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0919 Võru linn], kov2017.valimised.ee</ref> * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (11) * [[Eesti Keskerakond]] (3) * [[Eesti Reformierakond]] (3) * [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] (3) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (1) == Vaata ka == * [[Võru linnavolinike loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.voru.ee/volikogu Võru linnavolikogu] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] [[Kategooria:Võru linnavolikogu| ]] ep8ljo4qzgevsn2k5sli730e09inpld 0 617893 7160935 7160211 2026-05-25T18:09:09Z ~2026-31289-79 230298 7160935 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Murru Andres.jpg|pisi|Andres Sarapuu Murru vanglas ekskursiooni läbi viimas]] '''Andres Sarapuu''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1978]] [[Võhma]]s) on endine vang, Tiktoki suunamudija, taara- ning minimaja ärimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20220302112446/https://www.harku.ee/uudised/-/asset_publisher/dNH2dkRlkq0r/content/id/31359355 "Andres Sarapuu: “Mind muutis see, et ma tahtsin olla kõva mees.”"] Harku Valla Teataja (vaadatud 2. märtsil 2022)</ref><ref>[https://menu.err.ee/1608377486/murru-vangla-endine-vang-emotsionaalne-pinge-oli-vanglas-suur "Murru vangla endine vang: emotsionaalne pinge oli vanglas suur"] menu.err.ee, 21.10.2021</ref> == Ekskursioonid suletud Murru vanglasse == Andres Sarapuu korraldab 2020. aastast ekskursioone Murru vanglasse. {| class="wikitable" |+ !Murru vangla ekskursioonid ! |- |Osalejate arv 2021 |1250 |} ==Kraana kasjakk== 3. Mail 2026 aastal juhtus traagiline sündmus kui minimaja ärimehel Andres Sarapuul juhtus kraana kasjakk. Kraana kukkus koos kahe betoonplokiga minimaja teiselt korruselt alla. Sündmus oli väga traagiline ja murdis paljude vaatajate südamed. Peale intsidenti rakendas minimaja ärimees Andres Sarapuu oma objektile uusi turvameetmeid. Edasisi intsidente pole olnud. == Raamat "Purelevad koerad" == Sarapuu raamat "Purelevad koerad" ilmus kirjastuselt Gallus 2021. aasta novembris. Raamatu kaasautorid on Lennart Käämer ja toimetaja Loone Ots, illustreerinud Mari-Liis Bassovskaja. Raamat on eluloolise joonega vanglajutustus, kus kirjeldatakse ühe inimese sisemist võitlust – just nagu purelevad koerad ühe inimese sees, must ja valge koer. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://wps.kirjastusgallus.ee/purelevad-koerad/ Andres Sarapuu. Purelevad koerad] Kirjastus Gallus {{JÄRJESTA:Sarapuu, Andres}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 5h87vklp8n76qfamug0zc1u5qmma8za 7160937 7160935 2026-05-25T18:10:57Z ~2026-31289-79 230298 /* Kraana kasjakk */ 7160937 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Murru Andres.jpg|pisi|Andres Sarapuu Murru vanglas ekskursiooni läbi viimas]] '''Andres Sarapuu''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1978]] [[Võhma]]s) on endine vang, Tiktoki suunamudija, taara- ning minimaja ärimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20220302112446/https://www.harku.ee/uudised/-/asset_publisher/dNH2dkRlkq0r/content/id/31359355 "Andres Sarapuu: “Mind muutis see, et ma tahtsin olla kõva mees.”"] Harku Valla Teataja (vaadatud 2. märtsil 2022)</ref><ref>[https://menu.err.ee/1608377486/murru-vangla-endine-vang-emotsionaalne-pinge-oli-vanglas-suur "Murru vangla endine vang: emotsionaalne pinge oli vanglas suur"] menu.err.ee, 21.10.2021</ref> == Ekskursioonid suletud Murru vanglasse == Andres Sarapuu korraldab 2020. aastast ekskursioone Murru vanglasse. {| class="wikitable" |+ !Murru vangla ekskursioonid ! |- |Osalejate arv 2021 |1250 |} ==Kraana kasjakk== 3. Mail 2026 aastal juhtus traagiline sündmus kui minimaja ärimehel [[Andres Sarapuu|Andres Sarapuul]] juhtus [[kraana]] kasjakk. Kraana kukkus koos kahe [[Betoon|betoonplokiga]] minimaja teiselt korruselt alla. Sündmus oli väga [[Traagika|traagiline]] ja murdis paljude vaatajate [[Süda|südamed]]. Peale intsidenti rakendas minimaja ärimees [[Andres Sarapuu]] oma objektile uusi turvameetmeid. Edasisi intsidente pole olnud. == Raamat "Purelevad koerad" == Sarapuu raamat "Purelevad koerad" ilmus kirjastuselt Gallus 2021. aasta novembris. Raamatu kaasautorid on Lennart Käämer ja toimetaja Loone Ots, illustreerinud Mari-Liis Bassovskaja. Raamat on eluloolise joonega vanglajutustus, kus kirjeldatakse ühe inimese sisemist võitlust – just nagu purelevad koerad ühe inimese sees, must ja valge koer. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://wps.kirjastusgallus.ee/purelevad-koerad/ Andres Sarapuu. Purelevad koerad] Kirjastus Gallus {{JÄRJESTA:Sarapuu, Andres}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] nyjpifepyz8valf5zh6cxwe1v3bk9b7 0 619684 7161307 7059931 2026-05-26T09:59:43Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7161307 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} {{Viited|kuupäev=oktoober 2025}} [[Fail:Irenekirken.jpg|thumb|Lihtne [[rist (kristlus)|rist]] [[apsiid]]i laemosaiigil – näide ikonoklasmi aegsest kunstist [[Hagia Irene]] kirikus [[İstanbul]]is]] '''Ikonoklasm Bütsantsis''' (kreeka keeles Εἰκονομαχία, ''Eikonomachía'', sõna-sõnalt 'võitlus piltide vastu') oli Bütsantsi impeeriumi raputanud religioosne, poliitiline ja sotsiaalne konflikt, mis toimus kahel perioodil: '''esimene ikonoklasm''' aastatel u 726–787 ja '''teine ikonoklasm''' aastatel 815–843. Konflikti keskmes oli vaidlus religioossete kujutiste – [[ikoon]]ide – valmistamise ja austamise üle.<ref name="Brubaker2012" /> Konflikti osapooli nimetatakse '''ikonoklastideks''' ('pildipurustajad'), kes keelasid piltide kasutamise, ning '''ikonoduulideks''' ehk '''ikonofiilideks''' ('pildiaustajad'), kes kaitsesid ikoone. Tänapäeva arusaam konfliktist on keeruline, kuna peaaegu kõik säilinud kirjalikud allikad pärinevad võitnud poolelt – ikonofiilidelt, kes kujutasid oma vastaseid hereetikutena.<ref name="Noble2009" /><ref name="Cameron2014" /> ==Põhjused ja ajalooline kontekst== Ikonoklasmi teke oli mitmetahuline protsess, mille taga olid nii teoloogilised, poliitilised kui ka sotsiaalsed põhjused. === Teoloogiline taust ja varakristlik traditsioon === Ikonoklastide peamine teoloogiline argument tugines [[Piibel|Piibli]] pildikeelule, eriti [[Kümme käsku|teisele käsule]]: "Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti..." (2Ms 20:4<ref>{{netiviide | url = https://www.piibel.net/b2/?q=2Ms+20 | pealkiri = Teine Moosese raamat 20:4 | väljaandja = piibel.net}}</ref>, 5Ms 5:8<ref>{{netiviide | url = https://www.piibel.net/b2/?q=5Ms%205 | pealkiri = Viies Moosese raamat 5:8 | väljaandja = piibel.net}}</ref>). Kaasaegsete uurijate (nt Richard Price) hinnangul ei pidanud ikonoklastid ennast uuendajateks, vaid vastupidi – traditsiooni taastajateks. Nad osutasid asjaolule, et piltide kultuslik kasutamine (st nende austamine jumalateenistustel) oli [[Nikaia I kirikukogu|Nikaia]]-eelsete kirikuisade poolt laialdaselt hukka mõistetud ning varane kristlus oli suures osas anikooniline (pildivastane). Ikonoklastid osutasid lisaks sellele, et nn "kirikuisade kuldajastust" ei olnud kedagi, kes pooldanuks piltide kultuslikku kasutamist. Ikonoklastide uskumus ja eesmärk oli pöörduda tagasi apostelliku ja varakristliku "puhta" usu juurde.<ref name="Price2018" /> Ikonofiilide vastus, mis tugines varakeskaja traditsioonile ja hiljutisemale nn inkarnatsiooni teoloogiale, oli ikonoklastide vaatest vastuolus kristliku kiriku pärimuse ja Piibliga. Kirikuloo ekspert Richard Price on hinnanud ikonofiilide seisukohta sisuliselt "ajaloo eitamiseks" (''virtually a denial of history''), kuna nad eirasid varakristliku kiriku hoiakuid ja pärandit.<ref name="PriceIntro" /> === Poliitiline ja militaarne kriis === 7. sajandi lõpul ja 8. sajandi algul tabasid [[Bütsants|Bütsantsi]] impeeriumi laastavad sõjalised kaotused [[islam]]i kalifaadile, mis viisid suurte alade, sealhulgas Süüria, Egiptuse ja Põhja-Aafrika, kaotuseni. See tekitas impeeriumis sügava kriisitunde ja apokalüptilise meeleolu, et Jumal karistab riiki mingi ränga patu eest. Keiser [[Leo III (Bütsants)|Leo III]], kes oli pärit impeeriumi idaosast ja edukas kindral, nägi selle patuna just laialt levinud ikoonide austamist. [[Islam|Islami]] kultuuri täielik pildivastasus, kuid eeskätt moslemite edukus lahinguväljas, võis olla üks tegur, mis mõjutas arusaama, et pildikeeld on Jumalale meelepärane.<ref name="Haldon2022" /> === Keisrivõimu ja kiriku suhe === Ikonoklasm oli ka poliitiline vahend keisrivõimu tugevdamiseks. Ikoonide austamine oli eriti sügavalt juurdunud kloostrites, mis olid 8. sajandiks muutunud ülirikkaks, mõjukaks ja suures osas keisrivõimust sõltumatuks jõuks. Keisrid, eriti [[Constantine V]], kasutasid ikonoklasmi ettekäändena, et rünnata kloostrite autonoomiat, konfiskeerida nende varasid ja allutada kirik kindlamalt riigi kontrollile.<ref name="Brubaker2012" /> [[Pilt:Clasm Chludov detail 9th century.jpg|thumb|Ikooni ülevõõpaja, [[Hludovi psalter|Hludovi psaltri]] illustratsioon 9. sajandist. Ikonoduulid kujutasid oma vastaseid Kristuse ristilööjate sarnastena]] ==Vaidluse teoloogiline tuum== Vaidlus ikoonide üle ei piirdunud pildikeeluga, vaid puudutas [[kristoloogia|kristoloogia]] kõige sügavamaid küsimusi. === Ikonoklastide argumentatsioon === Ikonoklastide peamine argument, mis sõnastati Hieria kirikukogul (754), oli see, et Kristust on põhimõtteliselt võimatu kujutada. Nende loogika oli järgmine: * Kristusel on kaks olemust: jumalik ja inimlik, mis on lahutamatult ja segamatult ühendatud. * Kunstnik saab kujutada ainult Kristuse inimlikku, materiaalset keha. Kui seda tehakse, siis eraldatakse tema inimlik olemus jumalikust, mis on [[nestoriaanlus|nestoriaanlik]] hereesia. * Kui aga väita, et pilt kujutab mõlemat olemust, siis segatakse jumalik (kujutamatu) ja inimlik (kujutatav) olemus kokku, mis on [[monofüsitism|monofüsiitlik]] hereesia. Nende järeldus oli, et ainus tõeline Kristuse "ikoon", mille ta ise on andnud, on [[armulaud|armulaualeib ja -vein]].<ref name="Price2018" /> === Ikonoduulide argumentatsioon === Ikoonide kaitsjate vastulause, mille sõnastas peamiselt [[Johannes Damaskusest|Johannes Damaskusest]] ja hiljem [[Theodoros Studites|Theodoros Studites]], sai hilisema õigeusu teoloogia nurgakiviks. * '''[[Inkarnatsioon]]i argument:''' Peamine kaitse oli see, et kuna Jumal sai ise lihaks ja elas materiaalses kehas naatsaretlases Jeesuses, on mateeria pühitsetud. Kristuse inimliku kuju kujutamine kinnitab tema lihakssaamise reaalset ajaloolisust. * '''Eristus kummardamise ja austamise vahel:''' Nad tegid ülitähtsa vahe kreekakeelsetel terminitel: ''latreia'' (λατρεία), mis tähendab tõelist kummardamist ja on kohane ainult Jumalale, ja ''proskynesis'' (προσκύνησις), mis tähendab austuse avaldamist. Nad väitsid, et ikoonile osutatud austus ei jää puidu ja värvi juurde, vaid "kandub edasi" prototüübile ehk kujutatud isikule.<ref name="Noble2009" /><ref name="Pelikan1974" /> * '''Pühakirja ümbertõlgendamine:''' Kriitilise tähtsusega on asjaolu, et [[Septuaginta]] (kreekakeelne Vana Testament, mida kirikukogu kasutas) kasutab Teises käsus (2Ms 20:5) kujude kummardamise keelamiseks just verbi ''proskyneō'' – sama sõnatüvi, millest tuleneb ''proskynesis''. Seega võttis Nikaia II kirikukogu pühakirjas selgelt keelavas tähenduses kasutatud termini ja andis sellele uue, lubava tähenduse, väites, et keeld puudutab vaid ''latreia''’t. See on üks peamisi põhjuseid, miks kaasaegsed uurijad on pidanud ikonoduulide argumentatsiooni pühakirja osas problemaatiliseks.<ref name="Price2018" /> ==Ikonoklasmi kaks perioodi== === Esimene ikonoklasm (726–787) ja keisrinna Irene === Konflikt algas umbes 726. aastal keiser [[Leo III (Bütsants)|Leo III]] valitsusajal ja muutus eriti intensiivseks tema poja [[Constantine V]] ajal. Periood lõppes keisrinna [[Irene (Bütsantsi keisrinna)|Irene]] (valitses regendina alates 780, ainuvalitsejana 797–802) võimuletulekuga. Irene oli intelligentne, kuid poliitiliselt halastamatu ja võimuahne naine. Oma võimu kindlustamiseks lasi ta 797. aastal omaenda poja, keiser [[Konstantinos VI|Konstantinus VI]], vangistada ja torgata tal silmad peast, et muuta ta valitsemisvõimetuks. See tegi temast esimese naise, kes valitses Bütsantsi impeeriumi täieõigusliku keisrina (''basileus''). Tema eestvedamisel kutsuti 787. aastal kokku [[Nikaia II kirikukogu]]. Selle oikumeeniline staatus on aga problemaatiline, kuna osalema kutsuti vaid Irene hoolikalt valitud pooldajad ning selle eesmärk oli hukka mõista kõik teisitimõtlejad. Kirikukogu taastas ikoonide austamise ja defineeris selle teoloogilised alused, kuid selle otsused kutsusid esile tugeva vastuseisu Läänes.<ref name="Herrin2001" /> === Teine ikonoklasm (815–843) ja selle lõpp === Pärast paarikümneaastast pausi taastas keiser [[Leo V (Bütsants)|Leo V]] 815. aastal ikonoklastliku poliitika. See teine periood oli aga vähem intensiivne. Konflikt lõppes lõplikult 843. aastal, kui keisrinna [[Theodora (Bütsants)|Theodora]] taastas ikoonide austamise. Seda sündmust hakati õigeusu kirikus tähistama kui "Õigeusu triumfi", mis märgistas ikonoklastliku vaidluse lõppu ja ikonofiilide teoloogia lõplikku võitu kirikus. ==Tagajärjed== === Küsimus kunstipärandi hävitamisest === Traditsiooniliselt on arvatud, et ikonoklasmi käigus hävitati süstemaatiliselt peaaegu kogu varasem Bütsantsi kunstipärand. Kaasaegsed uurijad, nagu Leslie Brubaker ja Liz James, on selle pildi aga kahtluse alla seadnud. Arheoloogilisi tõendeid laiaulatusliku ja vägivaldse hävitustöö kohta on vähe. Tõenäolisemalt ei toimunud mitte niivõrd piltide purustamine, kuivõrd nende eemaldamine, ülevõõpamine või asendamine neutraalsemate motiividega, näiteks ristidega või ilmalike stseenidega. Kõige verisemad kirjeldused piltide purustamisest pärinevad ikonofiilidelt endilt ja on tõenäoliselt osa propagandast, et näidata oma vastaseid barbaarsetena.<ref name="Brubaker2012" /><ref name="James2017" /> === Reaktsioonid Läänes ja lõhe süvenemine Roomaga === Kuigi Rooma paavstid olid ikoonide pooldajad, tekitasid Nikaia II kirikukogu otsused ja keelekasutus [[Frangi riik|Frangi riigis]] tugevat vastuseisu. [[Karl Suur]]e õukonna teoloogid koostasid vastuseks teose ''Libri Carolini'', mis mõistis hukka nii ikonoklastide pildirüvetamise kui ka ikonoduulide "ebajumalikuna" näiva piltide austamise. Frangid leidsid, et pildid on lubatud vaid hariduslikul ja dekoratiivsel eesmärgil, kuid igasugune austusavaldus neile on vale. [[Frankfurdi sinod (794)|Frankfurdi sinodil]] (794) mõistsid frangi piiskopid Nikaia II otsused ametlikult hukka. See teoloogiline konflikt süvendas veelgi lõhet ladinakeelse Lääne ja kreekakeelse Ida vahel ning kiirendas paavstide poliitilist eemaldumist Bütsantsist ja lähenemist frankidele.<ref name="Noble2009" /><ref name="McKitterick2008" /> === Bütsantsi kunsti ja teoloogia defineerimine === Pärast konflikti lõppu sai ikoonist Bütsantsi õigeusu keskne ja teoloogiliselt defineeritud osa. See pani aluse uuele kunstistiili ning kunstiteoste õitsengule, mida tuntakse Makedoonia renessansina. === Mõju reformatsioonile === Bütsantsi ikonoklasmi teoloogilised argumendid ja ajalugu mõjutasid hilisemat [[reformatsioon]]iliikumise [[pildirüüste]]t [[Euroopa]]s.<ref>[https://www.academia.edu/51197136 B. Schildgen. Destruction: Iconoclasm and the Reformation in Northern Europe. - Heritage or Heresy, 2008]</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Brubaker2012">{{raamatuviide | autorid = Brubaker, Leslie; Haldon, John | pealkiri = Byzantium in the Iconoclast Era, c. 680-850: A History | väljaandja = Cambridge University Press | koht = Cambridge | aasta = 2011 | isbn = 978-0521430937 | keel = en}}</ref> <ref name="Noble2009">{{raamatuviide | autorid = Noble, Thomas F. X. | pealkiri = Images, Iconoclasm, and the Carolingians | väljaandja = University of Pennsylvania Press | koht = Philadelphia | aasta = 2009 | isbn = 978-0812241419 | keel = en}}</ref> <ref name="Cameron2014">{{raamatuviide | autorid= Cameron, Averil | pealkiri= Byzantine Matters | väljaandja= Princeton University Press | koht= Princeton | aasta= 2014 | isbn= 978-0691157634 | keel= en}}</ref> <ref name="Price2018">{{raamatuviide | autorid = Price, Richard (tõlk.) | pealkiri = The Acts of the Second Council of Nicaea (787) | väljaandja = Liverpool University Press | koht = Liverpool | aasta = 2018 | keel = en}}</ref> <ref name="PriceIntro">{{raamatuviide | autorid = Price, Richard (tõlk.) | pealkiri = The Acts of the Second Council of Nicaea (787) | väljaandja = Liverpool University Press | koht = Liverpool | aasta = 2018 | keel = en | leheküljed = 1-15}}</ref> <ref name="Haldon2022">{{raamatuviide | autorid = Haldon, John | pealkiri = The Empire That Would Not Die: The Paradox of Eastern Roman Survival, 640-740 | väljaandja = Harvard University Press | koht = Cambridge, MA | aasta = 2016 | isbn = 978-0674088771 | keel = en}}</ref> <ref name="Herrin2001">{{raamatuviide | autorid = Herrin, Judith | pealkiri = Women in Purple: Rulers of Medieval Byzantium | väljaandja = Princeton University Press | koht = Princeton | aasta = 2001 | isbn = 978-0691117805 | keel = en}}</ref> <ref name="Pelikan1974">{{raamatuviide | autorid= Pelikan, Jaroslav | pealkiri= The Spirit of Eastern Christendom (600-1700) | sari= The Christian Tradition: A History of the Development of Doctrine, vol. 2 | väljaandja= University of Chicago Press | koht= Chicago | aasta= 1974 | isbn= 978-0226653730 | keel= en}}</ref> <ref name="James2017">{{raamatuviide | autorid= James, Liz | pealkiri= Mosaics in the Medieval World: From Late Antiquity to the Fifteenth Century | väljaandja= Cambridge University Press | koht= Cambridge | aasta= 2017 | keel= en}}</ref> <ref name="McKitterick2008">{{raamatuviide | autorid= McKitterick, Rosamond | pealkiri= Charlemagne: The Formation of a European Identity | väljaandja= Cambridge University Press | koht= Cambridge | aasta= 2008 | isbn= 978-0521886727 | keel= en}}</ref> }} == Kirjandus == * Pelikan, Jaroslav. ''The Spirit of Eastern Christendom (600-1700)''. The Christian Tradition: A History of the Development of Doctrine, vol. 2. Chicago: University of Chicago Press, 1974. * Cameron, Averil. ''Byzantine Matters''. Princeton: Princeton University Press, 2014. == Välislingid == * [https://courses.lumenlearning.com/atd-herkimer-westerncivilization/chapter/iconoclasm-in-byzantium/ Iconoclasm in Byzantium. - Western Civilization. - courses.lumenlearning.com] * [https://www.britannica.com/event/Iconoclastic-Controversy Iconoclastic Controversy. - britannica.com] * [https://www.nga.gov/features/byzantine/iconoclasm-.html Iconoclasm. - Byzantine. - National Gallery of Art] * [https://www.metmuseum.org/toah/hd/icon/hd_icon.htm Icons and Iconoclasm in Byzantium. - Heilbrunn Timeline of Art History. - Metropolitan Museum] * [https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/byzantine1/beginners-guide-byzantine/a/iconoclastic-controversies E. Freeman. Byzantine Iconoclasm and the Triumph of Orthodoxy. - Khan Academy] * [https://www.academia.edu/51197136 B. Schildgen. Destruction: Iconoclasm and the Reformation in Northern Europe. - Heritage or Heresy, 2008] [[Kategooria:Bütsants]] [[Kategooria:Bütsantsi kunst]] [[Kategooria:Kristlus]] eveg9qu6p4gh9hmsnbksoci0e8fvh0a 0 620543 7161205 6668891 2026-05-26T08:39:26Z Amherst99 15496 /* */ 7161205 wikitext text/x-wiki [[Fail:Saksa sõjaväekalmistu Narvas.jpg|pisi|Saksa sõjaväekalmistu Narvas]] '''Sutthoffi park''' on haljasala Narvas, [[Sutthoffi]] linnaosas. Suthofi pargis asub [[Narva Saksa sõjaväekalmistu]], mille asutas [[Wehrmacht]] 1943. aastal. Kalmistu<ref>[http://vana.narvaplan.ee/vananarva/soldatenfriedhof/fotografien.htm NARVA 1939-1945 DEUTSCHER SOLDATENFRIEDHOF], vana.narvaplan.ee</ref> taasavati 1999. aastal, sinna maetakse veel ümber Eestist leitud saksa sõdurite [[põrm]]e. Sõja lõpus hakati Narva matma [[Sinimägede lahing|Sinimägede all]] langenuid<ref>Raul Sulbi, [https://www.postimees.ee/135975/narvas-asub-eesti-suurim-saksa-sojavaekalmistu Narvas asub Eesti suurim saksa sõjaväekalmistu], www.postimees.ee, 27. juuni 2009</ref>. 1995. aastast on Eesti ja Saksa riigi vahel sõlmitud koostööleppe alusel on Saksa pool omal kulul korrastanud ja korras hoidnud siin asuvaid saksa sõjahaudu ja sõjaväekalmistuid. Kalmistu taastaja ja hooldustööde teostaja on [[Saksa Sõjahaudade Hooldeliit]]. Eestis on taastatud saksa sõjaväekalmistud: Narvas (taasavatud 1999), [[Toila Saksa sõdurite kalmistu|Toilas]] (2002), [[Jõhvi Saksa sõjaväekalmistu|Jõhvis]] (2001), [[Rakvere Saksa sõjaväekalmistu|Rakveres]] (1997), [[Maarjamäe Saksa sõjaväekalmistu|Tallinnas]] (1998), [[Pärnu Saksa sõjaväekalmistu|Pärnus]] (1993), [[Viljandi Saksa sõjaväekalmistu|Viljandis]] (1993) ja [[Kuressaare Saksa sõjaväekalmistu|Kuressaares]] (1996) ning Tartus [[Tartu Pauluse kalmistu|Pauluse kalmistu]]l endise sõjaväekalmistu alal mälestusplats (1997). Taastatud on sõjavangide kalmistud Tallinnas [[Pirita sõjavangide kalmistu|Pirital]] (1996), [[Ahtme sõjavangide kalmistu|Ahtmes]] (1999), [[Kohtla-Järve sõjavangide kalmistu|Kohtla-Järvel]] (2000), [[Kukruse sõjavangide kalmistu|Kukrusel]] (1995), [[Lavassaare sõjavangide kalmistu|Lavassaares]] (2001) ning [[Valga sõjavangide kalmistu|Valgas]] (1998)<ref>Raul Sulbi, [https://www.postimees.ee/135178/eestis-on-taastatud-15-saksa-sojavaekalmistut Eestis on taastatud 15 Saksa sõjaväekalmistut], www.postimees.ee, 25. juuni 2009</ref>. Sutthoffi linnaosas [[Siivertsi kalmistu]]l asub ka Saksa [[Sõjavangilaager nr. 206|sõjavangilaagri]] [[Narva vangilaagri kalmistu|kalmistu]] osa<ref name="KRR_31029">{{kultuurimälestis|31029|Narva vangilaagri kalmistu}} (vaadatud 17.12.2020)</ref> == Viited == {{viited}} {{Coordinate|NS=59.393333|EW=28.193611|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Narva pargid]] [[Kategooria:Sutthoffi]] sr4yq5cbvzabfpnrjquvgvvnp9zxk1h 0 626175 7160770 7074883 2026-05-25T14:23:48Z ~2026-31222-44 230286 Lisasin 2025 aasta laureaadi 7160770 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=märts|aasta=2022}} {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}} '''Püha Jüri mälestuspäev''' on eesti teeneka filmilavastaja ja -operaatori [[Jüri Sillart]]i mälestuseks peetav filmivaldkonna spetsialistide ja üliõpilaste tähtpäev, mida tähistatakse alates 2012. aastast iga aasta [[29. mai]]l. Püha Jüri päeva tähistavad ülikooli [https://www.tlu.ee/bfm/filmikunst filmikunsti] eriala vilistlastest filmitegijad ja üliõpilased [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Balti filmi, meedia ja kunstide instituud]]i hoones. == Traditsioonid == * Haua ühiskülastus – püha Jüri päeva traditsiooniline algus hommikuse ühiskülastusega Jüri Sillarti hauaplatsile [[Metsakalmistu]]l. * Filmiteemaline teaduskonverents – üliõpilaste korraldatud Püha Jüri teaduskonverents * Püha Jüri õhtu – osalevad filmiüliõpilased, vilistlased ja teised Eesti filmiga seotud inimesed, esinevad üliõpilasansamblid. * Püha Jüri preemia – õhtuse osa krooniks on Püha Jüri preemia laureaadi väljakuulutamine. Preemia antakse silmapaistvale filmiüliõpilasele. == Püha Jüri teaduskonverents == Filmiüliõpilaste korraldatava teaduskonverentsi fookusse valitakse aktuaalsed teemad filmimaailmas ning esinema kutsutakse oma ala professionaalid. Teaduskonverents on kõigile huvilistele avatud ja tasuta. {| class="wikitable" |+ !Aasta !Teema !Esinejad ja sisu |- |2021 |Koostöö |Konverentsil oli kokku neli teemaplokki: * Vestluspaneel. Vaimse tervise ABC filmitegijale. * Juhtumiuuring. Tudengi-Oscar: produtsentide vaatenurk. * Vestluspaneel. Levitamise kunst. * Vestluspaneel. FILM + RIIK = ? |- |2020 |Eeltootmine |Konverentsi teemad avati nelja juhtumiuuringu ja kolme vestluspaneeli. * Vestluspaneel. Eesti Filmi Instituudist taotlemise kunst (esinejad: EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins ja Stellar Filmi produtsent Evelin Penttilä) * Juhtumiuuring. Alguses oli idee: teleseriaali hooaja planeerimine (esineja: stsenarist Lauri Lippmaa) * Juhtumiuuring. 99 korda mõõda, üks kord filmi: eelproduktsioon 1AD pilgu läbi (esineja: režissööri 1. assistent Kelly Väli) * Juhtumiuuring. Näitlejaproovide ülesehitus ja meetodid filmis (esineja: režissöör [[Tanel Toom]]) * Vestluspaneel. Stsenaariumist filmiks: operaatori ja režissööri koostöö enne võtteperioodi (esinejad: režissöör [[Sulev Keedus]], režissöör [[Oskar Lehemaa]], operaator Erik Põllumaa) * Vestluspaneel. Dokumentaalfilmi eelproduktsioon (esinejad: dokumentalistid Marta Pulk, Margit Lillak, Aljona Suržikova, [[Liis Nimik]]) * Juhtumiuuring. Kostüümikunst – ideest võttepaigani (esineja: kostüümikunstnik Jaanus Vahtra)<ref>{{Netiviide|url=https://www.filmi.ee/tallinnas-toimub-puha-juri-teaduskonverents-2020|pealkiri=Tallinnas toimub Püha Jüri teaduskonverents 2020|aeg=25. august 2020|vaadatud=15.03.2022|arhiivimisaeg=24.10.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201024005410/https://filmi.ee/tallinnas-toimub-puha-juri-teaduskonverents-2020|url-olek=ei tööta}}</ref> |- |2019 |Järeltootmine |Aivo Jäägerile pühendatud postproduktsiooni konverentsil arutleti, milline on montaaži, helirežii, filmimuusika ja eriefektide professionaalide töö ning väljakutsed pre- ja postproduktsioonis, tehnilised ja loomingulised aspektid järeltootmise valdkonnas. * Postproduktsiooni koordinaatori töö * 1. vestluspaneel. Postproduktsiooni koordinaator Eesti filmitööstuses * 2. juhtumianalüüs: Värvimääraja töö * 2. vestluspaneel. Projektsioonikvaliteet- "Igas kinos erinev film?" * 3. juhtumianalüüs: Workflow standardid filmitööstuses * 3. vestluspaneel. Platsimontaaž ja "Fix it in post?" * 4. juhtumianalüüs: Eriefektid Eesti filmides * 4. vestlusplaneel: Montaaži, helirežii ja filmimuusika koostöö ning planeerimine<ref>{{Netiviide|url=https://www.tlu.ee/bfm/sundmused/puha-juri-paev-2019-aivo-jaagerile-puhendatud-postproduktsiooni-konverents|pealkiri=Püha Jüri Päev 2019 "Aivo Jäägerile pühendatud postproduktsiooni konverents"}}</ref> |- |2018 |Millest unistab Eesti film? |Konverentsil arutati, millised võimalused ning väljakutsed seisid Eesti filmivaldkonna ees just siis ja lähiaastatel. * "Eesti film maailmakaardil" * "Rahvusvaheline kaastootmine filmivaldkonnas ja cash rebate" * "Uued tuuled Eesti filmi- ja sarjatööstuses" * "Kuidas kasvatada tugevat loojutustajat Eestis?" * "Millest unistab Eesti filminäitleja" Konverentsil esinesid [[Ivo Felt]], Evelin Penttilä, Katrin Kissa, Diana Mikita, [[Tiina Lokk|Tiina Lokk]], Edith Sepp, [[Piret Tibbo-Hudgins]], Eda Koppel, Johannes Lõhmus, Sten Saluveer, [[Maria Avdjuško]], [[Mirtel Pohla]], Margit Keerdo-Dawson, [[Livia Ulman]], [[Andris Feldmanis]], Tarmo Jüristo, Kaspar Kaljas, Marta Pulk, Margus Raid.<ref>{{Netiviide|url=https://business.facebook.com/events/2016737295004318/?privacy_mutation_token=eyJ0eXBlIjowLCJjcmVhdGlvbl90aW1lIjoxNjQ3MzUyNTEyLCJjYWxsc2l0ZV9pZCI6MzU5MDM2MDAxOTY4NDMyfQ%3D%3D&acontext=%7B"source"%3A"108"%2C"action_history"%3A"[%7B%5C"surface%5C"%3A%5C"post_page%5C"%2C%5C"mechanism%5C"%3A%5C"surface%5C"%2C%5C"extra_data%5C"%3A[]%7D]"%7D&__xts__[0]=68.ARBiolBvr-mB1GObZzmujvofPaQrjUu74RRDjTiBCJSTDyz4GsUZGji-TAg4yu4q3KuY0Uw0QWunctx79QOF_LCxAHURl3sSgs_Bo_2G22mmV5CYHp6gGIFXHYRahsPIboqm3tBkKpsKnj2hWMHLcbJe_TEaJcis0mbjm3s0GNo6pNecLesrEggGk3s26zytDsVYabecggp9Q4VQdixsadm_chhyDua6OPA9P-tkfNveYCdmnxyyZa-2B9rLt2hd4-VF6NViCCk87-mbo2BpzUiR8J7K6Iv00xfzPmxQbF4U-fpRQ4Y-uw|pealkiri=Püha Jüri päeva filmikonverents "Millest unistab Eesti film?"|väljaanne=Facebook.com}}</ref> |- |2017 |Filmi lõhn |Konverentsil arutleti, kuidas ja milliste vahenditega saab filmi elama panna. Üles astusid Michael Pärt, [[Liis Nimik]], Mare Raidma, [[Katre Pärn]] jpt. |- |2016 | | |- |2015 |Kujutis, mis kõnetab | |- |2014 | | |- |2013 |Digitaalne filmikunst – kaunitar või koletis? |Konverentsi teravik oli suunatud innovatsioonile filmitegemises ning üliõpilaste perspektiivile leida oma koht filmitööstuses. Ettekandjad: Richard Andry, Gints Berzhins, Laurens Orij, Tom Crocker, Märt Haamer, Heiki Luts, Margus Pala, [[Semjon Školnikov|Semjon Shkolnikov]] ja Piret Tibbo-Hudgins. |- |2012 | |Esimesel Püha Jüri päeval eelnes õhtusele osale vestlusring, mille eesmärk oli tõsta esile Sillarti rolli BFM-i arengus ning arutleda kooli tulevikuplaanide ja -suundade üle. Koos vilistlaste ja üliõpilastega arutlesid [[Mait Mäekivi]], [[Tiina Lokk]], Ly Pulk ja [[Elen Lotman]].<ref>{{Netiviide|url=https://filmi.ee/tudengid-asutasid-juri-sillartit-malestava-preemia|pealkiri=Tudengid asutasid Jüri Sillartit mälestava preemia|väljaanne=Filmi.ee|vaadatud=2022-03-15|arhiivimisaeg=2023-10-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030184118/https://filmi.ee/tudengid-asutasid-juri-sillartit-malestava-preemia|url-olek=ei tööta}}</ref> |} == Püha Jüri preemia == Iga aasta 29. mail annab Balti Filmi ja Meediakooli filmiosakonna vilistlaskogu välja Püha Jüri preemia. Püha Jüri preemia näol on tegemist tunnustusega, mis antakse ühele silmapaistvale filmiüliõpilane. Preemia saaja puhul hinnatakse üliõpilase erialast arengut ja võimekust, meeskonnatöö oskust, õppeedukust ja osavõttu koolitööst ning „jumalikku annet”. Auhinnaga kaasneb rahaline stipendium filmiüliõpilase erialaseks enesetäiendamiseks ning klaasikunstnik [[Ivo Lill|Ivo Lille]] kujundatud rändauhind. Püha Jüri preemia [[Laureaat|laureaadid]]: {| class="wikitable" |+ !Aasta !Laureaat !Laureaadi eriala !Lisa |- |2025 |Gert Svetlanov |Helirežissöör | |- |2024 |Elis Rumma |Režii | |- |2023 |Kadri Ligi |Montaaž | |- |2022 |Lennart Mathias Männik |Produktsioon | |- |2021 |Patrick Antonjuk ja Sven-Sander Paas |Montaaž ja stsenaristika |Püha Jüri päev toimus erandlikult 10. septembril. Esimest korda kuulutati välja kaks laureaati. |- |2020 |[[Merili Laur]] |Produktsioon |29. mail toimus "Digitaalne Püha Jüri päev", mille ülekannet sai [https://www.youtube.com/watch?v=Yv6d-thFMhI vaadata YouTube'i kaudu]. Konverents toimus ja preemia anti välja 29. augustil. |- |2019 |[[Kaupo Muuli]] |Montaaž |Eripreemiad said režissöör [[German Golub]] ja produtsent [[Inger Põder]] |- |2018 |[[Kaspar Erik Lind]] |Helirežii | |- |2017 |Johanna Maria Paulson |Produktsioon |Komisjoni põhjendus: "''Temas saavad kokku harva üheskoos leiduvad omadused: põhjalikkus ja pühendumus, süsteemsus ja loomingulisus, jõud ja empaatia. Just tema on see juhtlind, kes oma teekaaslased ühtse linnuparvena filmitaevas õnnestunud lugudeni lennutab.''"<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/598985/puha-juri-preemia-palvis-johanna-maria-paulson|pealkiri=Püha Jüri preemia pälvis Johanna Maria Paulson|väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> |- |2016 |Moonika Põdersalu |Montaaž | |- |2015 |Tanel Kadalipp |Helirežii | |- |2014 |Greta Varts |Stsenaristika ja filmiteooria |Komisjoni põhjendus: "''Temast ongi saanud oraakel nagu Jüri Sillart teda kutsus – olles inimene, kelle juures käiakse saamas vastuseid kõikvõimalikele küsimustele ning kes suudab ühendada ka kõige erinevamad seisukohad, sest tema sõnade vastu tuntav austus sünnitab ühtsust.''"<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/299455/puha-juri-preemia-palvis-filmikriitik-ja-stsenarist-greta-varts|pealkiri=Püha Jüri preemia pälvis filmikriitik ja stsenarist Greta Varts|väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> |- |2013 |[[Moonika Siimets]] |Režii | |- |2012 |Ivar Taim |Operaatoritöö | |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tähtpäevad]] hggphjcf6tgemw797kqv8gjgopkyuf1 0 626858 7161243 6551707 2026-05-26T09:12:29Z Kuriuss 38125 Reklaami vähemaks 7161243 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Vikinda|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=oktoober}} '''Aleksander Karabtšuk''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1997]] [[Jõgeva]]l), esinejanimega '''Utoopia''', on Eesti räppar ja muusikaprodutsent. Ta on räpparina tegutsenud 2012. aastast, kuid märkimisväärsem karjäär sai alguse 2015. aastal muusikavideoga "Kõike ei saa".{{lisa viide}} [[Fail:UTOOPIA.jpg|pisi|alt=Utoopia enne esinemist Pärnu ööklubis Spice|utoopia]] 2015. aastal salvestas Utoopia oma esimese stuudioloo koostöös produtsent [[Ivar Must]]aga. Sellele loole filmiti Utoopia esimene muusikavideo. Samal aastal avaldas Utoopia ka lood "Karma", "Positiivne mõttemaailm" ja "Mägedel on silmad". Koostöös Inglismaa videoprodutsendi Oliver Rueben Charles Whitehouse'iga jõudis 2016. aastal internetti tema hittlugu{{lisa viide}} "Kes siis veel". Ilmus ka järg "Kes siis veel kui sina". Koostöös noorte räpparitega avaldati samal aastal singel "7" koos muusikavideoga. 2017. aastal valmis koostöös Eesti räppari Maxtractiga singel "Chilllill". Samal aastal ilmus tal ka singel "H.M.T". 2018. aastal tegi kaasa plaadil "The Red Album", kus esines peale Eesti veel 14 riigi artiste. Umbes samal ajal ilmusid singlid "Perekond" ja "Igavene reede". 2019. aastal tuli Aleksander [[ajateenistus]]est ning pärast seda ilmus tal lugu "Hing", millest sai hitt{{lisa viide}}. Sel aastal lõi Utoopia käed ka [[plaadifirma]]ga Royal Records. 2020. aastal tegi Utoopia koostööd selliste esitajatega nagu Kea, Mao Tenson, Yuristone & CATCAT. Ilmus muusikavideo "Lendame Kuule", mille taustamuusika on loonud Streets Of Nature] ja [[Jarek Kasar|Chalice (Jarek Kasar)]]. Samal aastal avaldas Utoopia veel singlid "Eks sa tee" ja video "Utoopia Riimivihik #1". 2021. aastal ilmus tema debüütalbum "Utoopia", mis pälvis Raadio 2 aastahääletusel neljanda koha ja kategoorias “aasta hiphop artist” kolmanda koha. Samal aastal avaldas muusik veel koostöös [[Pearu Paulus]]ga loo "Viid mu taeva". Ilmusid ka Utoopia singlid "Võitjate meri" ja "Toorus". 2022. aastal postitas Utoopia internetti Eesti esimese{{lisa viide}} [[NFT]]-[[räpp|räpiloo]] ning paar päeva hiljem avalikustas singli "Tõmba normiks". Sellele järgnes nädala pärast ka muusikavideo "Cinema", mis on filmitud [[Forum Cinemas]] [[Coca-Cola Plaza]] kinosaalis. {{JÄRJESTA:Karabtsuk, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] kb5t2mm5qeq5bxdpaq8b3f4u1izdz4w 0 628149 7160874 7067450 2026-05-25T15:43:12Z Sillerkiil 58396 7160874 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Püsik-seljarohi | värvus = taimed | pilt = Püsik-seljarohi.jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Malpiigialaadsed]] ''Malpighiales'' | sugukond = [[Piimalillelised]] ''Euphorbiaceae'' | perekond = [[Seljarohi]] ''Mercurialis'' | liik ='''Püsik-seljarohi''' | binaarne = '' Mercurialis perennis'' | binaarse_autor = [[L.]]}}'''Püsik-seljarohi''' (''Mercurialis perennis'') on taimeliik sugukonnast [[piimalillelised]]. Eestis sage taim, eriti [[salumets]]ades. Õitseb varakevadel. Taim on mürgine. == Välislingid == * {{Elurikkus|5708}} [[Kategooria:Piimalillelised]] [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] tvvzn6p7gfw4h9f1sso3cuyumwnibnp 0 628980 7161104 6872045 2026-05-26T02:06:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161104 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Infotehnoloogiline seade | nimi = Steam Deck | pilt = Steam_Deck_(front).png | pildiallkiri = Steam Deck eestvaates | arendaja = [[Valve]] | tootja = [[Quanta Computer]] | väljalase =25. veebruar 2022 | hind = 419€ / 549€ / 679€ | opsüsteem = SteamOS v3.0 | toide = '''LCD''' : 40 Wh Li-ioon aku '''OLED''' : 50 Wh Li-ioon aku | protsessor = [[AMD]] APU | salvestusmaht = '''LCD''' : 64 GB eMMC / 256 GB NVMe / 512 GB NVMe; '''OLED''' : 512 GB NVMe / 1 TB NVMe | mälu = '''LCD''' : 16 GB [[LPDDR]]5-5500 '''OLED''' : 16 GB LPDDR5-6500 | ekraan = 7" 1280 × 800 puutetundlik IPS LCD @ 60 Hz 7.4" 1280 x 800 puutetundlik HDR OLED @ 90 Hz | ühenduvus = [[Bluetooth]] ja [[WiFi]], 1 × USB-C | mõõdud = 298 mm × 117 mm × 49 mm | kaal = '''LCD''' : 669 g '''OLED''' : 640 g | veebileht = {{URL|https://www.steamdeck.com/en/}} }} '''Steam Deck''' on [[Valve Corporation|Valve]]'i arendatud käeshoitav arvuti, mille sihtotstarve on arvutimängude mängimine läbi Steam'i. Steam Deck tuli müügile 25. veebruaril 2022. Steam Deckiga on võimalik mängida kasutaja [[Steam|Steami]] kogus olevaid [[Windows|Windowsi]] operatsioonisüsteemiga arvutitele mõeldud mänge kasutades [[Valve Corporation#Proton|Proton]] ühilduvuskihti. Steam Deckile on paigaldatud Valve'i poolt arendatav [[Arch Linux]]'il põhinev [[Linux]]i distributsioon [[SteamOS]]. Steam Decki on lisaks käes hoidmisele võimalik ka ühendada välise monitori, hiire ja klaviatuuriga. Steam Deck'ist on ilmunud kaks mudelit, neist hilisem on OLED-mudel, mis ilmus 2023. aasta novembris. Steam Decki tarkvara on kasutaja poolt muudetav ning sellele on võimalik paigaldada ka Microsoft Windows operatsioonisüsteem. == Ajalugu == [[Valve Corporation|Valve]] tõi 2015. aastal turule SteamOS-i kasutava mänguarvutite sarja nimega ''[[Steam Machine]]'', mille eesmärk oli tuua Linuxil põhinev mängimine laiemale publikule. Kuigi projekt ise vaibus tasapisi ning Valve taandus sellest 2018. aasta kevadeks, jäi ettevõte kindlaks ideele pakkuda avatud riistvaraplatvormi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Tom |kuupäev=2018-04-04 |pealkiri="It's true Steam Machines aren't exactly flying off the shelves" |url=https://www.eurogamer.net/its-true-steam-machines-arent-exactly-flying-off-the-shelves |vaadatud=2025-05-01 |väljaanne=Eurogamer.net |keel=en}}</ref> Steam Decki disainer Scott Dalton märkis, et Steam Machine'i suurim probleem oli klassikaline „kana ja muna“ olukord – mängijad ei võtnud Linuxit omaks, kuna polnud piisavalt mänge, ja mänguarendajad ei toetanud Linuxit, kuna kasutajaid oli vähe.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Marks |eesnimi=Tom |kuupäev=2021-07-30 |pealkiri=Valve Explains How The Failure of Steam Machines Helped Build The Steam Deck |url=https://www.ign.com/articles/steam-deck-valve-explains-how-it-learned-from-past-mistakes |vaadatud=2025-05-01 |väljaanne=IGN |keel=en}}</ref> Linuxi mängude nappus Steam Machine'i eluajal viis Valve'i investeerima Protoni arendamisse — Linuxi ühilduvuskihti, mis võimaldab Windowsil põhinevaid mänge Linuxil käivitada ilma modifikatsiooniteta.<ref name=":0" /> Mõned varased prototüübid Valve’i 2015. aastal välja antud ''Steam Controller''<nowiki/>'ist sisaldasid keskele paigutatud väikest LCD-ekraani, mida oli võimalik programmeerida lisakuva funktsioonideks mängimise ajal. Üks tollastest ideedest oli ühendada kontroller ''Steam Linki'' funktsioonidega – seade, mis võimaldas arvutist mängusisu voogedastada teisele ekraanile. Prototüübi eesmärk oli kuvada see pilt otse kontrolleri sisseehitatud ekraanile. Seda peeti hiljem väga varajaseks Steam Decki kontseptsiooniks.<ref name=":0" /> 2021. aasta mais hakkasid levima kuulujutud, et Valve töötab uue kaasaskantava mänguseadme kallal. Steami tarkvarakoodis tehtud muudatused viitasid seadmele koodnimega ''SteamPal'', ja ka [[Gabe Newell]]<nowiki/>i kommentaarid vihjasid ettevõtte tegevusele konsoolimängude suunal. Peagi suutis ''Ars Technica'' kinnitada, et Valve’il on tõepoolest uus riistvaraprojekt arenduses.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Machkovech |eesnimi=Sam |kuupäev=2021-05-25 |pealkiri=Exclusive: Valve is making a Switch-like portable gaming PC |url=https://arstechnica.com/gaming/2021/05/exclusive-valve-is-making-a-switch-like-portable-gaming-pc/ |vaadatud=2025-05-01 |väljaanne=Ars Technica |keel=en}}</ref> Valve avalikustas Steam Decki 15. juulil 2021. Seade tuli kolmes erinevas mudelis, sõltuvalt sisemälust, ja tarned algasid 2022. aasta veebruaris Põhja-Ameerikas ja Euroopas, teiste piirkondadega liitudes aasta jooksul.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Peters |eesnimi=Jay |kuupäev=2021-07-15 |pealkiri=Valve’s gaming handheld is called the Steam Deck and it’s shipping in December |url=https://www.theverge.com/2021/7/15/22578783/valve-steam-deck-gaming-handheld-pc |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=The Verge |keel=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Peters |eesnimi=Jay |kuupäev=2021-11-10 |pealkiri=Steam Deck launch delayed by two months |url=https://www.theverge.com/2021/11/10/22774888/steam-deck-delayed-two-months-february-2022-launch-shipping |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=The Verge |keel=en-US}}</ref> Valve'i tegevjuht Gabe Newell ütles Steam Decki lähenemisviisi kohta: "Mängijana on see toode, mida olen alati tahtnud. Ja mänguarendajana on see mobiilseade, mida olen alati soovinud meie partneritele.".<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Schreier |eesnimi=Jason |kuupäev=15. juuli 2021 |pealkiri=Nintendo Switch Gets New Rival With Valve’s Portable Steam Console |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2021-07-15/nintendo-switch-gets-new-rival-with-valve-s-portable-console |vaadatud=2. mai 2025 |väljaanne=Bloomberg}}</ref> Newell lisas, et ta usub, et see on täiesti uus personaalarvutite riistvarakategooria, milles Valve ja teised tootjad jätkavad osalemist, kui Steam Deck osutub edukaks. Seetõttu oli oluline hoida hind mõistlik, et näidata kontseptsiooni elujõulisust.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=2021-07-15 |pealkiri=Gabe Newell expects Steam Deck to sell 'millions of units' but the pricing was 'painful' to pick |keel=en |väljaanne=PC Gamer |url=https://www.pcgamer.com/gabe-newell-expects-steam-deck-to-sell-millions-of-units-but-the-pricing-was-painful-to-pick/ |vaadatud=2025-05-02}}</ref> Süsteemi avatust pidas Newell samuti oluliseks omaduseks, kuna see on personaalarvutite maailma "supervõime" võrreldes tüüpiliste konsoolisüsteemidega. Ta ei tahtnud seada piiranguid sellele, mida lõppkasutaja seadmega teha võib, näiteks lubades teistel tarkvaradel peale Steami sellel töötada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Skrebels |eesnimi=Joe |kuupäev=2021-07-28 |pealkiri=Gabe Newell Pushes Back Against Closed Platforms, Says Openness is 'PC's Superpower' |url=https://www.ign.com/articles/steam-deck-openness-superpower-closed-platforms-gabe-newell |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=IGN |keel=en}}</ref> Valve teatas 2023. aasta novembris kahest uuest Decki mudelist, millel on OLED-ekraanid, suurem aku mahutavus ja paremad jahutusomadused, samuti muud riistvaraparandused ühenduvuse ja tõhususe suurendamiseks, aga seadme üldine jõudlus jäi muutumatuks. Need mudelid asendasid kaks olemasolevat mudelit.<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Scullion |eesnimi=Chris |kuupäev=2023-11-09 |pealkiri=A new OLED version of the Steam Deck has been announced |url=https://www.videogameschronicle.com/news/a-new-oled-version-of-the-steam-deck-has-been-announced/ |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=VGC |keel=en-US}}</ref> Valve'i riistvaradisainerid ütlesid, et nad oleksid tahtnud juba esialgsetesse mudelitesse OLED-ekraanid lisada, kuid tol ajal ei olnud turul piisavalt kvaliteetseid ja sobiva suurusega OLED-ekraane ning seadme väljalase oleks pidanud edasilükkuma 12–18 kuud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Orland |eesnimi=Kyle |kuupäev=2023-11-09 |pealkiri=Why we had to wait nearly two years for an OLED Steam Deck |url=https://arstechnica.com/gaming/2023/11/why-we-had-to-wait-nearly-two-years-for-an-oled-steam-deck/ |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=Ars Technica |keel=en}}</ref> Koos OLED-mudelite teatamisega kinnitas Valve, et nad töötavad Steam Deck 2-he kallal, millel on üldised süsteemitäiendused, sealhulgas uuendatud CPU ja GPU kiibid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Schreier |eesnimi=Jason |kuupäev=9. november 2023 |pealkiri=Valve Announces New Steam Deck With OLED Screen, More Storage |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2023-11-09/new-steam-deck-with-oled-screen-more-storage-coming-from-valve |vaadatud=2. mai 2025 |väljaanne=Bloomberg}}</ref> ==Riistvara== === LCD-mudelid === Steam Deckis on koostöös [[AMD|AMD-]]ga välja töötatud eriline [[AMD APU|APU]] nimega Aerith, mis koosneb [[Zen 2]] arhitektuuril põhinevast neljatuumalisest/kaheksalõimelisest põhiprotsessorist ja [[RDNA (mikroarhitektuur)|RDNA 2]] arhitektuuril põhinevast 8 arvutustuumaga graafikaprotsessorist. Mõlemad protsessorid muudavad oma taktsagedust vastavalt vajadusele: põhiprotsessor vahemikus 2,4–3,5 GHz ja graafikaprotsessor 1,0–1,6 GHz. Valve on öelnud, et põhiprotsessori jõudlus on võrreldav [[Ryzen|Ryzen 3000]] seeria protsessoritega ja graafikaprotsessori jõudlus [[Radeon]] RX 6000 seeria graafikakaartidega. Deckil on 16 GB [[LPDDR]]5-muutmälu neljakanalises konfiguratsioonis kogu ribalaiusega 88GB/s. <ref name=":5"> {{netiviide | url = https://www.theverge.com/22779252/steam-deck-things-we-learned-from-valve-developer-summit | pealkiri = Steam Deck: Five big things we learned from Valve’s developer summit | autor = Sean Hollister | väljaanne = The Verge | aeg = November 12, 2021 }} </ref> Steam Deck on saadaval kolmes eri hinnaga konfiguratsioonis, mille vahe seisneb peamiselt salvestusmahu kiiruses ja suuruses. Soodsaimal mudelil on 64 GB [[eMMC]] mälukaart [[PCIe]] 2.0 x1 siinil. Nii keskmisel kui kallimal variandil on [[NVMe]] pooljuhtketas PCIe 3.0 x4 siinil, vastavalt 256 GB ja 512 GB mahuga. Deckil on olemas ka [[microSD]] mälukaardi pesa.<ref name="eg specs">{{cite web | url = https://www.eurogamer.net/articles/2021-07-15-valve-announces-steam-deck-a-gbp349-handheld-pc | title = Valve announces Steam Deck, a £349 handheld PC | first= Tom | last= Phillips | date = July 15, 2021 | accessdate = July 15, 2021 | work = Eurogamer }}</ref> [[File:Close view of Steam Deck D-pad and analogue stick (cropped).jpg|thumb|left|Steam Decki suundnupustik, juhtkang ja puuteplaat]] Käeshoitavaks mängimiseks on Deckil 7-tolline puutetundlik 1280x800 resolutsiooniga 60 Hz värskendussagedusega [[Liquid Crystal Display|LCD]]-kuvar. Sisendseadmeid on Steam Deckil palju: kaks pöialdega juhitavat juhtkangi, 2 puuteplaati, suundnupustik, ABXY nupud, 2 päästikunuppu kummaski ülemises nurgas ja kaks nuppu seadme tagaküljel. Mitmetel sisenditel on ka haptiline tagasiside. Lisaks eelmainitutele kasutab Deck ka güroskoopi täpsemaks kursori juhtimiseks.<ref name="eg specs"/> Steam Deckil on olemas [[Bluetooth]] ja [[WiFi]] ([[IEEE 802.11|IEEE 802.11a/b/g/n/ac]]) ühenduvus. Lisaks sisemistele stereo kõlaritele ja mikrofonile on võimalik ka 3,5 mm pordi kaudu ühendada väliseid kõrvaklappe. Deckil on 40 Wh aku, mis suudab 7-8 tundi toita suhteliselt vähe ressurssi nõudvaid tegevusi nagu mängude voogedastus, 2D-mängud ja veebis surfamine. Pikema kasutusaja tagamiseks on seadmel kaadrisageduse piiraja. Tulekul on ka dokk väliste seadmete mugavamaks ühendamiseks, mis suudab edastada [[Ultrakõrglahutusega televisioon|8K]]-signaali 60 Hz või 4K-signaali 120 Hz värskendussagedusega.<ref name="ign faq">{{cite web | url = https://www.ign.com/articles/steam-deck-valve-faq-big-questions-answered | title = Steam Deck FAQ: Valve Answers the Biggest Questions | first = Ryan | last = McCaffery | date = July 15, 2021 | accessdate = July 15, 2021 | work = IGN}}</ref> === OLED-mudelid === Kaks uut mudelit tulid välja 16. novembril 2023.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Archer |eesnimi=James |kuupäev=2023-11-16 |pealkiri=The Steam Deck OLED is out now and ready to ship immediately |keel=en |väljaanne=Rock, Paper, Shotgun |url=https://www.rockpapershotgun.com/the-steam-deck-oled-is-out-now-and-ready-to-ship-immediately |vaadatud=2025-05-02}}</ref> Need mudelid 512 GB ja 1 TB sisemäluga asendasid varasema tippklassi LCD-versiooni. 64 GB ja 512 GB LCD-mudelid lõpetati, 256 GB mudel jäi uueks baasversiooniks. Uuenduste hulka kuuluvad suurem 7,4-tolline (19 cm) [[OLED]] 90 Hz ekraan, Wi-Fi 6E ja Bluetooth 5.3 tugi, 50Wh aku ja täiustatud jahutus.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hollister |eesnimi=Sean |kuupäev=2023-11-09 |pealkiri=Steam Deck OLED review: better, not faster |url=https://www.theverge.com/23951655/steam-deck-oled-review |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=The Verge |keel=en-US}}</ref> OLED-mudelil on uus APU nimega Sephiroth, mis põhineb 6 nm tootmisprotsessil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bailey |eesnimi=Dustin |kuupäev=2023-11-10 |pealkiri=Steam Deck OLED kills the original's Aerith processor with a Sephiroth upgrade as Valve flexes its Final Fantasy 7 fandom |url=https://www.gamesradar.com/steam-deck-oled-kills-the-originals-aerith-processor-with-a-sephiroth-upgrade-as-valve-flexes-its-final-fantasy-7-fandom/ |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=GamesRadar+ |keel=en}}</ref> ==Tarkvara== === Operatsiooni süsteem === Steam Deckile on installeeritud [[Arch Linux]]il põhinev [[SteamOS]] v3.0. SteamOS tarkvara sisaldab [[Steam#Proton|Proton]] ühilduvuskihti, mis võimaldab enamikul [[Windows]]ile disainitud mängudel töötada Linuxil põhinevatel operatsioonisüsteemidel. <ref>{{cite web|url=https://www.zdnet.com/article/steam-deck-is-an-amd-powered-handheld-pc-from-valve-that-runs-kde-on-arch-linux/|title=Steam Deck is an AMD-powered handheld PC from Valve that runs KDE on Arch Linux|last=Duckett|first=Chris|date=July 16, 2021|website=ZDNet|access-date=July 16, 2021}}</ref> Arvutimängude arendajatel on võimalik Steami platvormi kaudu lisada Decki riistvara jaoks sobivuse parandamiseks madalama resolutsiooniga tekstuure ja efekte, mis laaditakse alla automaatselt mängu tavafailide asemel.<ref>{{cite web | url = https://www.pcgamer.com/valve-steam-deck-api-optimisation/ | title= Valve is creating a Steam Deck API for devs to quickly optimise games | first = Jacob | last = Ridley | date = August 6, 2021 | accessdate= August 6, 2021 | work = PC Gamer] }}</ref> === Kasutjaliides === Steam'i klient Deckil kasutab uuendatud kaustajaliidest ja funktsioone, erinevalt tavalisest lauaarvuti kliendist. Erinevalt Big Picture režiimist, mis oli mõeldud teleriekraanidele ja arendatud eraldi haruna, on Decki klient kooskõlas tavapärase Steam'i lauaarvuti versiooniga, lisades uusi funktsioone ja juhtimiselemente, mis hõlbustavad navigeerimist kontrolleriga, ning lisades kaasakantavale seadmele tüüpilised omadused, nagu aku kestvus ja traadita võrgu ühendus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marks |eesnimi=Tom |kuupäev=2021-07-19 |pealkiri=Steam Deck: How SteamOS Bridges the Gap Between Console and PC |url=https://www.ign.com/articles/steam-deck-os-ui-system-software-bridges-the-gap-between-console-and-pc |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=IGN |keel=en}}</ref> Valve asendas 2023. aasta veebruaris Big Picture režiimi uue liidesega, mis põhineb Steam Decki kasutajaliidesel.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Prescott |eesnimi=Shaun |kuupäev=2021-07-21 |pealkiri=Steam's Big Picture mode will be replaced by Steam Deck's UI |keel=en |väljaanne=PC Gamer |url=https://www.pcgamer.com/steams-big-picture-mode-will-be-replaced-by-steam-decks-ui/ |vaadatud=2025-05-02}}</ref> Muidu toetab Decki Steam'i versioon kõiki teisi funktsioone, nagu kasutajaprofiilid, sõbralistid, mängukogukonnad, pilvesalvestus, Steam Workshopi tugi ja Remote Play funktsioon.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McCaffrey |eesnimi=Ryan |kuupäev=2021-07-15 |pealkiri=Steam Deck FAQ: Valve Answers the Biggest Questions |url=https://www.ign.com/articles/steam-deck-valve-faq-big-questions-answered |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=IGN |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marshall |eesnimi=Cass |kuupäev=2021-07-15 |pealkiri=The cheapest Steam Deck has a great price, but you’re gonna need more storage |url=https://www.polygon.com/22579004/steam-deck-storage-space-big-games-indie-titles |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=Polygon |keel=en-US}}</ref> Valve täiustas ka Steam'i pilvesalvestusteenust, lisades 2022. aasta jaanuaris Dynamic Cloud Sync'i, mis võimaldab mängu salvestusi sünkroonida ka mängimise ajal, mitte ainult siis, kui mäng suletakse.<ref name=":5" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Machkovech |eesnimi=Sam |kuupäev=2022-01-24 |pealkiri=Steam Deck will get the trippiest cloud-save functionality we’ve ever seen |url=https://arstechnica.com/gaming/2022/01/valve-updates-steams-cloud-save-system-to-make-steam-deck-more-intriguing/ |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=Ars Technica |keel=en}}</ref> === Mängud === Steam Deck kuvab Steamis müügil olevate mängude sobivust. Linuxi jaoks arendatud mängud töötavad Deckil natiivelt. SteamOS sisaldab Proton'i tuge, mis võimaldab Windowsi jaoks arendatud mänge käivitada Linuxi baasil SteamOS-il.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Duckett |eesnimi=Chris |kuupäev=15. juuli 2021 |pealkiri=Steam Deck is an AMD-powered handheld PC from Valve that runs KDE on Arch Linux |url=https://www.zdnet.com/article/steam-deck-is-an-amd-powered-handheld-pc-from-valve-that-runs-kde-on-arch-linux/ |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=ZDNET |keel=en}}</ref> ProtonDB (kogukonna poolt hallatav andmebaas) järgi ei olnud mitmed populaarsed Steam'i mängud algul Proton'iga ühilduvad, peamiselt tänu piraatlusevastaste ja petmisvastaste kaitsemehhanismide või DRM-i tõttu. Valve teatas, et nad teevad koostööd nende tarkvaralahenduste pakkujatega, et parandada Proton'i tuge ning samas julgustada arendajaid looma spetsiaalseid Linuxi versioone.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Clayton |eesnimi=Natalie |kuupäev=2021-07-16 |pealkiri=Unless something changes, Steam Deck won't run Destiny, Apex, PUBG or Siege |keel=en |väljaanne=PC Gamer |url=https://www.pcgamer.com/unless-something-changes-steam-deck-wont-run-destiny-apex-pubg-or-siege/ |vaadatud=2025-05-02}}</ref> Valve märkis, et nad ei olnud oma testimisel leidnud veel ühtki mängu, mis Deckil jääks alla 30 kaadri sekundis, mis on võrreldav kaheksanda põlvkonna konsoolidega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Weatherbed |eesnimi=Jess |kuupäev=2021-07-23 |pealkiri=Valve claims the Steam Deck can handle any game you throw at it, including AAAs |url=https://www.techradar.com/news/valve-claims-the-steam-deck-can-handle-any-game-you-throw-at-it-including-aaas |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=TechRadar |keel=en}}</ref> Proton toetab ka [[AMD]] FidelityFX Super Resolution (FSR) tehnoloogiat. Kuigi Proton toetab Nvidia DLSS-i, ei ole see Deckil kasutatav.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Willetts |eesnimi=Samuel |kuupäev=2021-11-25 |pealkiri=Proton now officially supports Nvidia DLSS, but it won't come to Valve's Steam Deck |url=https://www.pcgamesn.com/steam-deck/proton-dlss-support |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=PCGamesN |keel=en-US}}</ref> Et vältida segadust mängude ühilduvuse osas, tõi Valve 2021. aasta oktoobris kasutusele süsteemi, kus nad kontrollivad mängude ühilduvust Steam Deckiga ja märgistavad need järgmiselt: * '''Verified''': täismahus sobivad; * '''Playable''': vajavad väikest seadistamist; * '''Unsupported''': ei tööta korralikult (näiteks VR-mängud või Windows-spetsiifilised koodekid). Need märgistused muutuvad aja jooksul nii Steam Decki tarkvara täiustumisel kui ka arendajate poolt mängudele tehtud värskenduste tõttu, et parandada ühilduvust Steam Decki tarkvaraga.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Archer |eesnimi=James |kuupäev=2021-10-18 |pealkiri=Exclusive: Here's how you'll know which games will run on Valve's Steam Deck |keel=en |väljaanne=Rock, Paper, Shotgun |url=https://www.rockpapershotgun.com/steam-deck-compatibility-interview |vaadatud=2025-05-02}}</ref> Mänge saab paigaldada kas Decki sisemällu või [[Secure Digital|SD-kaardile]], kus kumbki salvestuskoht toimib eraldiseisva Steam'i mängude koguna. SD-kaarte on võimalik vastavalt vajadusele vahetada. Valve uurib võimalust, et tulevikus saaks mänge SD-kaardile paigaldada ka mõnes teises seadmes, näiteks arvutis.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jimenez |eesnimi=Jorge |kuupäev=2021-07-23 |pealkiri=Valve explains how removable Steam Libraries will work on Steam Deck |keel=en |väljaanne=PC Gamer |url=https://www.pcgamer.com/valve-explains-how-removable-steam-libraries-will-work-on-steam-deck/ |vaadatud=2025-05-03}}</ref> Alates 2023. aasta veebruarist on lisandunud ka võimalus laadida mänge alla lokaalses võrgus mõnest teisest Steam'i installatsioonist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bonifacic |eesnimi=Igor |kuupäev=2023-02-18 |pealkiri=Steam now allows you to copy games to Steam Deck and other PCs over a local network |url=https://www.engadget.com/steam-now-allows-you-to-copy-games-to-steam-deck-and-other-pcs-over-a-local-network-174444502.html?src=rss |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=Engadget |keel=en-US}}</ref> Kuigi Deck on mõeldud peamiselt Steam'i mängude mängimiseks, võimaldab töölaua režiim paigaldada ka kolmanda osapoole poode nagu Epic Games Store, Ubisoft Connect ja Origin.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gartenberg |eesnimi=Chaim |kuupäev=2021-07-15 |pealkiri=How does Valve’s Steam Deck compare to the Nintendo Switch, Xbox Series X, and PlayStation 5? |url=https://www.theverge.com/2021/7/15/22578917/valve-steam-deck-nintendo-switch-xbox-series-x-ps5-spec-comparison |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=The Verge |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-02-25 |pealkiri=Steam Deck desktop mode plus other stores — Epic Games Store |url=https://www.gamingonlinux.com/2022/02/steam-deck-desktop-mode-plus-other-stores-like-the-epic-games-store/ |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=GamingOnLinux |keel=en}}</ref> Samuti on võimalik SteamOS täielikult välja vahetada või laadida teisi operatsioonisüsteeme SteamOS'i kõrvale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gerblick |eesnimi=Jordan |kuupäev=2021-09-23 |pealkiri=Valve answers all your burning Steam Deck questions in new FAQ |url=https://www.gamesradar.com/valve-answers-all-your-burning-steam-deck-questions-in-new-faq/ |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=GamesRadar+ |keel=en}}</ref> Tänu süsteemi avatusele on kasutajad saanud paigaldada ka emulaatoreid, et kasutada teistes süsteemides omandatud mänge.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Fenlon |eesnimi=Wes |kuupäev=2022-02-25 |pealkiri=The Steam Deck is already the emulation system of my dreams |keel=en |väljaanne=PC Gamer |url=https://www.pcgamer.com/steam-deck-emulation-installation/ |vaadatud=2025-05-03}}</ref> === Töölaua liides ja kolmanda osapoole tööriistad === [[Fail:KDE Plasma 5.23 on Steam Deck Desktop screenshot.png|pisi|270x270px|Steam Deck'i töölaua liides]] Decki operatsioonisüsteemi saab käivitada ka töölaua režiimis, mis kasutab [[KDE]] Plasma töölauda ja immuutsüsteemi failisüsteemi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Machkovech |eesnimi=Sam |kuupäev=2022-02-25 |pealkiri=A brief tour of the Steam Deck’s Linux implementation |url=https://arstechnica.com/gaming/2022/02/linux-on-steam-deck-what-you-need-to-know-what-currently-works/ |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=Ars Technica |keel=en}}</ref> Kolmanda osapoole tarkvaratööriistu, näiteks SteamOS-i pluginahaldurit Decky<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cantisano |eesnimi=Timi |kuupäev=2023-01-21 |pealkiri=How to install plugins on Steam Deck using Decky Loader |url=https://www.xda-developers.com/how-install-decky-loader-steam-deck/ |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=XDA |keel=en}}</ref>, emulatsioonihaldurit EmuDeck<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuhnke |eesnimi=Oisin |kuupäev=2022-04-06 |pealkiri=EmuDeck on Steam Deck makes emulating much more streamlined |url=https://www.nme.com/news/gaming-news/emudeck-on-steam-deck-makes-emulating-much-more-streamlined-3199489 |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=NME |keel=en-GB}}</ref> ja batocera.linux distributsiooni<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cawley |eesnimi=Christian |kuupäev=2022-09-22 |pealkiri=New Batocera Steam Deck-ready build released - Gaming Retro |url=https://gamingretro.co.uk/new-batocera-steam-deck-ready-build-released/ |vaadatud=2025-05-03 |keel=en-US}}</ref>, saab lisada Deckile töölaua režiimi kaudu. == Väljalase == Steam Decki ettetellimised avati päev pärast selle avalikustamist. Ettetellimine piirati ainult nendele kasutajatele, kellel oli Steam'i konto loodud enne 2021. aasta juunit, et vältida edasimüüjate varude tühjendamist ja muuta seadme ostmine ausamaks.<ref name=":1" /> Ettetellimise esimesel päeval koormati suur nõudluse tõttu Steam'i serverid ajutiselt üle.<ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=Yin-Poole |eesnimi=Wesley |kuupäev=2021-07-17 |pealkiri=Steam Deck expected order availability now Q1 2022 (64GB), Q2 2022 (256GB) and Q3 2022 (512GB) |url=https://www.eurogamer.net/steam-deck-expected-order-availability-now-q1-2022-64gb-or-q2-2022-256gb-512gb |vaadatud=2025-05-04 |väljaanne=Eurogamer.net |keel=en}}</ref> 2021. aasta septembriks saadeti arendajatele välja Steam Decki arenduskomplektid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=Ian Carlos |kuupäev=2021-09-14 |pealkiri=Valve’s Steam Deck is now real enough to send to developers |url=https://www.theverge.com/2021/9/14/22673732/valve-steam-deck-dev-kits-shipping |vaadatud=2025-05-04 |väljaanne=The Verge |keel=en-US}}</ref> Steam Deck lasti välja 25. veebruaril 2022 Põhja-Ameerikas ja Euroopa piirkondades. Põhja-Ameerika algasid hinnad $399-st, Euroopas, aga €419-st.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Webb |eesnimi=Kevin |pealkiri=Valve's Steam Deck is like a Switch for PC games — it launches February 25 for $399 |url=https://www.businessinsider.com/guides/tech/steam-deck-price-release-date-preorder |vaadatud=2025-05-04 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US |arhiivimisaeg=2025-07-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250718094924/https://www.businessinsider.com/guides/tech/steam-deck-price-release-date-preorder |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sibul |eesnimi=Joonas-Priit |kuupäev=2022-10-11 |pealkiri=Steam Deck mängukonsooli saab nüüd ilma broneeringuta osta |url=https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/steam-deck-mangukonsooli-saab-nuud-ilma-broneeringuta-osta/ |vaadatud=2025-05-04 |väljaanne=Digigeenius}}</ref> Steam Decki turuletoomise raames andis Valve 1. märtsil 2022 tasuta välja mängu ''Aperture Desk Job'', mis on Portal'i põhineb seerial ja mõeldud Steam Decki funktsioonide demonstreerimiseks, kuigi mängu saab mängida ka tavalise kontrolleriga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hollister |eesnimi=Sean |kuupäev=2022-02-25 |pealkiri=Valve made a bite-sized new Portal game for the Steam Deck |url=https://www.theverge.com/2022/2/25/22951072/valve-portal-steam-deck-aperture-desk-job |vaadatud=2025-05-04 |väljaanne=The Verge |keel=en-US}}</ref> Arendajate abistamiseks Steam Decki jaoks tarkvara loomisel ja testimisel andis Valve välja avatud lähtekoodiga litsentside all SteamOS Devkit Client'i ja Server'i.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dawe |eesnimi=Liam |kuupäev=2022-03-04 |pealkiri=Valve open sources SteamOS Devkit Client for Steam Deck |url=https://www.gamingonlinux.com/2022/03/valve-open-sources-steamos-devkit-client-for-steam-deck/ |vaadatud=2025-05-04 |väljaanne=GamingOnLinux |keel=en}}</ref> Tänu seadme populaarsusele teavitati osa ettetellijatest, et 64 GB ja 256 GB NVMe mudelite tarne lükkub teise kvartalisse 2022 ja 512 GB NVMe mudel kolmandasse kvartalisse.<ref name=":6" /> Valve teatas 2021. aasta novembris, et ülemaailmse kiibipuuduse tõttu ei suuda nad esialgu seadet detsembriks tarnida ning tarned algavad hoopis 2022. aasta veebruaris, säilitades siiski ettetellimise järjekorra.<ref name=":2" /> Valve täitis kõik ettetellimused 2022. aasta oktoobriks ja avas seejärel Steam Decki kõigile vabamüügiks, kuigi Valve teatas, et võib vajadusel uuesti ettetellimissüsteemi juurde tagasi pöörduda, kui nõudlus peaks taas liiga suureks kasvama.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Clark |eesnimi=Mitchell |kuupäev=2022-10-06 |pealkiri=The Steam Deck is now available with no reservations required (mostly) |url=https://www.theverge.com/2022/10/6/23391396/steam-deck-available-buy-now-reservations |vaadatud=2025-05-04 |väljaanne=The Verge |keel=en-US}}</ref> 2024. aasta detsembris lasti Steam Deck ametlikult müügile ka Aasias.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bahri |eesnimi=Syazwan |eesnimi3= |kuupäev=2022-12-01 |pealkiri=Steam Deck Officially Available In Asia This Month |url=https://sea.ign.com/steam-deck/192908/news/steam-deck-officially-available-in-asia-this-month |vaadatud=2025-05-04 |väljaanne=IGN Southeast Asia |keel=en-sg}}</ref> ==Vaata ka== *[[Steam]] *[[Valve Corporation]] *[[Mängukontroller]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{URL|https://www.steamdeck.com/en/}} [[Kategooria:Pihukonsoolid]] b1ddqd8iueqv3wf5gl7n0n2y576z363 0 629155 7160736 7065168 2026-05-25T13:32:01Z ~2026-27381-85 228690 7160736 wikitext text/x-wiki {{delete|tähelepanuväärsus? Palun mitte luua Wikidata üksust enne, kui tähelepanuväärsus õnnestub kinnitada!}} '''Elmi Ilomets''' (sündinud '''Elmi Rosenbusch'''; [[4. märts]] [[1926]] Metodati küla, Zõrjanski rajoon, [[Tomski oblast]] – [[6. veebruar]] [[1966]]) oli eesti geograaf. Õppis 1945 Tomski Polütehnilises Instituudis, tuli 1946 Tartu ülikooli astumiseks Eestisse, kuid kaotas teel kaasavõetud raha ja töötas geograafia ja vene keele õpetajana Lahu 7-klassilises koolis. Õppis 1948–1953 (lõpetas ''cum laude'') [[Tartu Ülikool|TRÜ]] matemaatika-loodusteaduskonna geograafia osakonnas, alates 1953 samas assistent, alates 1963 vanemõpetaja. Kirjutanud raamatud "Geograafia kabinet ja õppevahendid" ja "Geograafiaväljak koolis" (mõlemad 1960). Kandidaadiväitekiri "8-klassilise kooli geograafia-alaste ekskursioonide süsteem", mis jäi surma tõttu kaitsmata. Eesti Looduseuurijate Seltsi liige alates 1954. Abikaasa Heikki Ilomets, kaks tütart. ==Välislingid== *[https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1966/02/12/19] {{JÄRJESTA:Ilomets, Elmi}} [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1966]] 05oe6q35d1vxjb8g6oee0wgm2xrnzd4 0 630149 7161057 7146430 2026-05-25T21:16:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161057 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Solca | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Solca | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Solka | nimi3_keel = poola | nimi3 = Solka | nimi4_keel = ungari | nimi4 = Szolka | pilt = Centrul civic Solca.jpg | pildiallkiri = Tomșa Vodă tänav Solca kesklinnas | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_SV_Solca_CoA.png | vapi_link = [[Solca vapp]] | pindala = 64,63 | elanikke = 2405 (2021) | asendikaardi_pilt = }} '''Solca''' ([[saksa keel]]es ''Solka'', [[poola keel]]es ''Solka'', [[ungari keel]]es ''Szolka'') on linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Bukoviina]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Suceava]]st ligikaudu 32 km läänes. Solca on Suceava maakonna kõige väiksema elanike arvuga linn.<ref>Florian Paiu:[https://www.monitorulsv.ro/Reportaj/2013-02-11/La-Solca-saracie-lucie-in-fantoma-orasului-de-altadata La Solca, sărăcie lucie în fantoma orașului de altădată]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Monitorul de Suceava, 11. veebruar 2013</ref> Solcat on esmamainitud [[1418]]. aastal. [[1810]]. aastal avati Solcas [[pruulikoda]], milles valmistatud [[õlu]] sai oma kõrge kvaliteedi tõttu üle riigi kuulsaks. [[19. sajand]]i jooksul kujunes osoonirikka õhuga Solcast kuurortasula.<ref>[https://romanian.holiday/solca/3109 Solca]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Romanian Holiday</ref> Linnaõigused sai Solca [[1926]]. aastal.<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-s/solca/ Solca] România Geografică</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Suceava maakond]] [[Kategooria:Bukoviina]] 1el0y5rqf8xvdriu0qnynfwjilk07dp 0 631822 7160943 7160614 2026-05-25T18:14:52Z Hannesvalk 176021 /* Lennuvahendid */ 7160943 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 2014. aastal alanud sõjast; 2022. aasta veebruaris alanud uue sissetungi kohta vaata artiklit [[Venemaa sissetung Ukrainasse]].}} {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Vene-Ukraina sõda |pilt=2022 Russian invasion of Ukraine.svg |pildisuurus= |pildiallkiri=Olukord rinnetel<br /><div style="text-align:left;margin:4px 0 4px 2px;">{{Legend2|#e3d975|[[Ukraina Vabariik|Ukraina]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ebc0b3|[[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ABD4DD|Vabastatud alad}}<br />{{Legend2|#DDD1CE|[[Transnistria]]/[[Venemaa]]}} </div>'''[[:en:Template:Russo-Ukrainian_War_detailed_map|Detailsem kaart]]''' (ingliskeelne Vikipeedia)|koht=[[Ukraina]] |aeg=20. veebruar 2014 – |seis=käimasolev<div style="text-align:left;margin:2px;margin:-4px 0 0 -15px;line-height:113%;"> *[[Sõda Donbassis|Sõda Donbassis (2014–2022)]] *[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]]<br />24. veebruaril 2022</div> |osaline1=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] '''[[Ukraina]]''' |osaline2=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] '''[[Venemaa]]'''<br />[[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|25px]] [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]<br />[[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|25px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] }} {{Vene-Ukraina sõda}} '''Vene-Ukraina sõda''' on käimasolev sõda [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] vahel. Sõda algas 2014. aasta veebruaris [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimist]] ettevalmistava relvastatud konflikiga Krimmis.<ref name=MulticulturalSocieties/> ==Sõja eellugu== ===Budapesti memorandum=== [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemise järel sõlmiti 1994. aastal [[Budapest]]is [[Budapesti memorandum|rahvusvaheline leping]], mille alusel Ukraina loovutas olemasoleva [[tuumarelv]]ade arsenali Venemaa Föderatsioonile.<ref name=UN_BudaMemo /><ref name=BudapBBC /> Kokkulepitud kogus tuumarelvi likvideeriti. Ukraina nõustus tuumarelvavaba riigina ühinema [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]]uga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220413143627/https://www.lawfareblog.com/revisiting-ukraines-nuclear-past-will-not-help-secure-its-future Revisiting Ukraine's Nuclear Past Will Not Help Secure Its Future.] Mariana Budjeryn, Lawfare.</ref> Vastutasuks leppisid Venemaa, [[Ühendkuningriik]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse kaitsmises [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumi]] alusel. Hiljem ühinesid selle memorandumiga [[Hiina]] ja [[Prantsusmaa]]. [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i tippkohtumine toimus 1999. aastal Istanbulis ning Venemaa oli üks Euroopa julgeolekuhartale allakirjutanud riike. Hartas kinnitati osalevate riikide loomuomast õigust vabalt valida või muuta oma julgeolekukorraldust, samuti sõlmida liidulepinguid.<ref>[https://www.osce.org/mc/39569 Istanbul Document 1999.] Organization for Security and Co-operation in Europe. 19. November 1999.</ref> ===Oranž revolutsioon=== {{vaata|Oranž revolutsioon}} 2004. aasta Ukraina presidendivalimised olid vastuolulised. Valimiskampaania ajal mürgitati opositsioonikandidaat [[Viktor Juštšenko]] [[dioksiinid|dioksiiniga]], mille korraldamist seostati Venemaaga.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/8450 Study: Dioxin that poisoned Yushchenko made in lab.] Associated Press. 5. August 2009.</ref> Novembris kuulutati võitjaks peaminister [[Viktor Janukovitš]], vaatamata välisvaatlejate väidetele häälte võltsimise kohta. Valimiste vaidlustamiseks korraldati kahe kuu jooksul suuri rahumeelseid meeleavaldusi, mis said tuntuks [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsioonina]]. Pärast seda, kui [[Ukraina Ülemkohus]] tühistas laialdase valimispettuse tõttu esialgse tulemuse, korraldati teine valimisvoor, mis tõi võimule Juštšenko presidendina ja [[Julia Tõmošenko]] peaministrina ning Janukovitš jäi opositsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20080115052653/https://www.britannica.com/eb/article-30090/Ukraine Ukraine-Independent Ukraine] Encyclopædia Britannica. 15. January 2008.</ref> 21. sajandi alguse protestiliikumisi, eriti endistes postsovetlikes riikides, tuntakse nn. värviliste revolutsioonidena. Venemaa juhtkond on selliseid värvilisi revolutsioone pidanud USA ja Euroopa riikide katseks destabiliseerida tema naaberriike ja õõnestada Venemaa riiklikku julgeolekut.<ref>[https://www.csis.org/analysis/russia-and-color-revolution Russia and the “Color Revolution”.] Cordesman, Anthony H. 28. May 2014.</ref> ===Euromaidan=== {{vaata|Euromaidan}} 2009. aastal teatas Janukovitš oma kavatsusest kandideerida uuesti presidendiks 2010. aasta Ukraina presidendivalimistel, mille ta seejärel ka võitis. 2013. aasta novembris tegi Janukovitš otsuse mitte alla kirjutada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – Ukraina assotsiatsioonilepingule, valides selle asemel tihedamate sidemete loomise Venemaa ja [[Euraasia Majandusliit|Euraasia Majandusliiduga]]. Seepeale puhkes laiaulatuslike Euroopa Liitu pooldavate protestide laine. Ukraina parlament kiitis ülekaalukalt heaks Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu lõpuleviimise, kuigi Venemaa avaldas Ukrainale survet selle tagasilükkamiseks.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/6963 Parliament passes statement on Ukraine’s aspirations for European integration.] Kyiv Post. 22. February 2013.</ref> Pärast mitu kuud kestnud [[Euromaidan]]i raames läbi viidud proteste otsustasid Janukovitš ja parlamendi opositsiooni juhid kirjutada 21. veebruaril 2014 alla kokkuleppele, mis nõudis ennetähtaegseid valimisi. Kuid juba järgmisel päeval põgenes Janukovitš Kiievist enne parlamendi poolset tagandamishääletust, mis oleks võtnud talt presidendivolitused.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014</ref> 27. veebruaril moodustati ajutine valitsus ja kavandati ennetähtaegsed presidendivalimised. 28. veebruaril teatas Janukovõtš Venemaal pressikonverentsil, et jääb Ukraina presidendi kohusetäitjaks. Ukraina venekeelsete idapiirkondade juhid avaldasid jätkuvat lojaalsust Janukovõtšile.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014.</ref> Pärast [[Euromaidan]]i meeleavaldusi ja revolutsiooni, mille tulemusel kõrvaldati 2014. aasta veebruaris venemeelne president [[Viktor Janukovõtš]], puhkesid Ukraina erinevates piirkondades nii kohalike separatistide kui ka idanaabri korraldatud rahutused. [[Rohelised mehikesed|Eraldusmärkideta Vene sõjaväelased]] võtsid üle strateegilised positsioonid ja infrastruktuuri Ukraina territooriumil Krimmis ning hõivasid Krimmi parlamendi. Venemaa korraldas laialdaselt kritiseeritud referendumi, mille tulemusel liideti Krimm Venemaaga. Seejärel annekteeris Venemaa Krimmi. == Sõja algus ja kulg == Sõda algas 2014. aasta veebruaris pärast Ukraina [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Väärikuse revolutsiooni]] ja keskendus esialgu [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] ja rahvusvaheliselt Ukraina osana tunnustatud [[Donetsi söebassein|Donbassi]] osade staatusele. Konflikti esimesed kaheksa aastat hõlmasid [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimist Venemaa poolt (2014)]] ning [[Sõda Donbassis|sõda Donbassis]] (2014–2022) Ukraina vägede ja Venemaa toetatud separatistide vahel, samuti mereväeintsidente, [[kübersõda]] ja poliitilisi pingeid. Pärast Venemaa sõjalise tegevuse intensiivistumist Ukraina piiril Venemaa/Valgevenega ja alates 2021. aasta lõpust laienes konflikt märkimisväärselt. Seejärel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sissetungi Ukrainasse]]. === Krimmi annekteerimine (2014) === Venemaa poolt Krimmi annekteerimise alguseks loetakse 20. veebruari 2014. 2015. aasta septembris allkirjastatud Ukraina seaduses nimetati see päev "ajutise okupatsiooni alguse kuupäevaks".<ref>[https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/685-19#Text On passing amendments to certain laws of Ukraine regarding designation of the date of the start of the temporary occupation.] Vidomosti Verkhovnoyi Rady (VVR).</ref> Vene väed ja eriväed alustasid 22. ja 23. veebruaril läbi [[Novorossiisk]]i liikumist Krimmi suunas. Mitusada venemeelset meeleavaldajat blokeerisid 25. veebruaril [[Krimmi parlament|Krimmi parlamendi]] töö ja nõudsid Krimmi iseseisvuse üle referendumit.<ref>[https://censor.net/ru/photo_news/272784/prorossiyiskie_sily_zablokirovali_vr_kryma_trebuyut_referenduma_o_nezavisimosti_parlament_sobiraetsya Пророссийские силы заблокировали ВР Крыма.] Censor.net.ua. 25. February 2014.</ref> 27. veebruaril toimus sõjaväelise märgistuseta Vene vägede sissetung Krimmi poolsaarele. Nad asusid strateegilistele positsioonidele ja vallutasid Krimmi parlamendi, heisates Venemaa lipu. Turvakontrollipunktid eraldasid Krimmi poolsaare ülejäänud Ukrainast ja piirasid liikumist territooriumil.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/news/world/crimean-region-could-be-ukraines-newest-flashpoint/article17130654/ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean.] Toronto: The Globe & Mail.</ref> Järgnenud päevadel võtsid märgistuseta Vene sõdurid kontrolli alla lennujaamu ja sidekeskusi. Venemaalt tehtud [[Küberrünne|küberrünnakud]] blokeerisid Ukraina valitsuse, uudistemeedia ja sotsiaalmeediaga seotud veebisaidid. Küberrünnakute abil saadi juurdepääse Ukraina ametnike ja parlamendiliikmete mobiiltelefonidele, mis põhjustas vastava isikute sideühenduse katkemise.<ref> Cyber War in Perspective: Russian Aggression against Ukraine. Tallinn: NATO CCD COE Publications.</ref> 1. märtsil kiitis Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]] heaks relvajõudude kasutamise Krimmis, mis tõi kaasa Vene vägede, sõjalise varustuse ja tehnika sissevoolu poolsaarele. Järgnevatel päevadel piirati ümber Ukraina sõjaväebaasid ja rajatised, sealhulgas Lõuna mereväebaas. 17. märtsil kuulutas Krimmi parlament ametlikult välja oma iseseisvumise Ukrainast ja taotles täielikku ühinemist Venemaa Föderatsiooniga, teatades sellega Krimmi 60-aastase perioodi Ukraina territooriumina.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-26609667 Crimean parliament formally applies to join Russia.] Wayback Machine, BBC. 17. March 2014.</ref> [[ÜRO Peaassamblee]] võttis aga seejärel vastu resolutsiooni, mis nimetas 16. märtsil toimunud Krimmi referendumi ebaseaduslikuks. Pärast seda, kui Venemaa 18. märtsil poolsaare ametlikult annekteeris, võtsid Vene väed üle Ukraina sõjaväebaasid ja laevad. 24. märtsil andis valitsus Ukraina vägedele käsu taanduda ning 30. märtsiks olid kõik Ukraina sõjaväeosad poolsaarelt lahkunud. 15. aprillil kuulutas [[Ukraina Ülemraada]] Krimmi Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud territooriumiks.<ref>[https://news.biharprabha.com/2014/04/ukraine-parliament-declares-crimea-temporarily-occupied-territory/ Ukraine Parliament declares Crimea temporarily occupied territory.] IANS. news.biharprabha.com</ref> Pärast annekteerimist suurendas Venemaa valitsus oma vägede sõjalist kohalolekut piirkonnas ja esines tuumaähvardustega. 2014. aasta novembris teatas [[NATO]], et on võimalik Venemaa poolt tuumarelvade paigutamine Krimmi. === Sõja algus Donbassis === 2014. aasta veebruari lõpus toimusid Ukraina ida- ja lõunapiirkondade suuremates linnades venemeelsete ja valitsusvastaste rühmituste meeleavaldused. Putin andis separatistidele legitiimsuse, nimetades Donbassi "Novorossijaks" ('uus Venemaa') ja väljendades hämmeldust selle üle, et piirkond on kunagi üldse saanud Ukraina osaks.<ref>Freedman, Lawrence (2 November 2014). "Ukraine and the Art of Limited War".</ref> 2014. aasta aprillis eskaleerusid venemeelsete rühmituste meeleavaldused Ukraina Donbassi piirkonnas sõjaks Ukraina sõjaväe ja Venemaa toetatud Donetski ja Luhanski vabariikide isehakanud separatistide vahel. Separatistid kuulutasid välja Donetski ja Luhanski rahvavabariigi. Kuna separatistid laiendasid pidevalt territoriaalset kontrolli, alustas Ukraina valitsus 15. aprillil terrorismivastast operatsiooni, kuid Ukraina väed olid halvasti ette valmistatud ning operatsioon takerdus kiiresti.<ref>[https://web.archive.org/web/20220120225729/https://www.understandingwar.org/sites/default/files/ISW%20Separatist%20ORBAT%20Holcomb%202017_Final.pdf The Kremlin's Irregular Army.] Institute for the Study of War.</ref> Aprilli lõpuks teatas Ukraina, et on kaotanud kontrolli Donetski ja Luhanski oblasti üle. Separatistide ja Ukraina valitsuse vahelise konflikti eskaleerudes mais alustas Venemaa [[Hübriidsõda|hübriidsõja]] elementide kasutamist, kombineerides desinformatsiooni ja propaganda esitamisega Ukraina vastu ning Vene regulaarvägede konventsionaalse sõjalise toetusega separatistidele. [[Donetski rahvusvaheline lennujaam|Donetski rahvusvahelises lennujaamas]] 26.–27. mail 2014 toimunud lahing Ukraina valitsuse ja separatistide vahel oli esimene lahing, milles osales suur hulk vene "vabatahtlikke".<ref>[https://www.rand.org/content/dam/rand/pubs/research_reports/RR1400/RR1498/RAND_RR1498.pdf Lessons from Russia's Operations in Crimea and Eastern Ukraine.] (2017). </ref> 17. juulil 2014 tulistas Venemaa kontrollitav üksus alla Ida-Ukraina kohal lennanud [[Malaysia Airlines]] reisilennuki, mis sooritas [[Malaysia Airlinesi lend 17|rahvusvahelist tsiviillendu Amsterdamist Kuala Lumpurisse]]. Kuigi lahingutegevus jätkus, algasid konfliktipiirkonnas uurimised ja surnukehade väljatoomine.<ref>[https://www.smh.com.au/world/mh17-unknown-groups-use-body-bags-20140719-3c8dl.html MH17: 'Unknown groups' use body bags.] The Sydney Morning Herald, 19. July 2014.</ref> === Vene invasioon augustis 2014 === 2014. aasta augustis ületasid märgistamata Vene sõjaväe sõidukid Ukraina piiri.<ref name=_1 /> Ukraina nimetas seda sammu otseseks [[invasioon]]iks. Separatistide juht [[Igor Strelkov]] väitis, et Donbassi saabusid Vene sõjaväelased, kes olid väidetavalt armeest "puhkusel".<ref>[https://www.themoscowtimes.com/2014/11/21/russias-igor-strelkov-i-am-responsible-for-war-in-eastern-ukraine-a41598 Russia's Igor Strelkov: I Am Responsible for War in Eastern Ukraine.] The Moscow Times, 11. April 2015.</ref> Algas välja kuulutamata sõda ühelt poolt Ukraina vägede ja teiselt poolt Vene vägedega segunenud separatistide vahel, kuigi Venemaa püüdis oma osalust varjata. Sõda kujunes peamiselt [[Kaevikusõda|staatiliseks konfliktiks]], mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] teatas, et Venemaalt saabusid konvoid piirkonda peaaegu iga päev ning nende sisuks olid peamiselt relvad ja laskemoon. Venemaa [[riigiduuma]] [[föderatsiooninõukogu]] spiiker ja Venemaa riiklikud telekanalid tunnistasid Vene sõdurite sisenemist Ukrainasse, kuid nimetasid neid "vabatahtlikeks".<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-29078465 Russia will react to EU sanctions.] BBC News, 6. September 2014.</ref> === Minski kokkulepped === 3. septembril ütles [[Ukraina president]] [[Petro Porošenko]], et tema ja [[Vladimir Putin]] on jõudnud püsiva relvarahu osas kokkuleppele. Venemaa eitas seda, teatades, et ta pole konflikti osapool ning lisas, et pooled nad arutasid ainult, kuidas konflikti lahendada. Selle järel astus Porošenko ametist tagasi.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2014/sep/03/ukraine-russia-reach-ceasefire-agreement-kiev Vladimir Putin drafts peace plan for eastern Ukraine.] The Guardian, 26. November 2020.</ref> 5. septembril 2014 määrati [[Minski kokkulepped|Esimese Minski kokkuleppega]] siiski eraldusjoon relvarahuks separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski oblasti vahele ning ülejäänud Ukraina territooriumi vahele. Novembris kinnitasid NATO ametnikud Venemaa kohalolekut, viidates tankide, haubitsate ja veoautode Ukrainasse sisenemisele. NATO teatas, et on nähtud Venemaa tankide, suurtükkide ja muu raske sõjatehnika arvu suurenemist Ukrainas ning kordas oma üleskutset Moskvale oma väed välja viia.<ref>[https://www.unian.info/ NATO sees increase of Russian tanks and artillery in Ukraine.] Ukraine Today, 22. January 2015.</ref> 15. veebruaril 2015 lepiti kokku uues meetmete paketis konflikti lõpetamiseks, mida tuntakse [[Minski kokkulepped|Teise Minski kokkuleppe]] nime all, kuid mitmed vaidlused takistasid selle täielikku rakendamist.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-31435812 Ukraine crisis: Leaders agree peace roadmap.] BBC News, 12. February 2015</ref> 18. veebruaril taandusid Ukraina väed [[Debaltseve]]st, kus oli toimunud sõja selle perioodi viimane intensiivne [[Debaltseve lahing|lahing]]. 2015. aasta septembriks oli [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo]] hinnangul konfliktis hukkunud 8000 inimest. Ukraina valitsus liigitas 7% oma territooriumist ajutiselt okupeeritud alaks, samas kui Venemaa valitsus oli vaid kaudselt tunnistanud oma vägede kohalolekut Ukrainas. === Venemaa ettevalmistused täiemõõduliseks sõjaks === 2021. aastal ja 2022. aasta alguses toimus Ukraina piiride ümber Venemaa ulatuslik sõjaline suurendamine. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. [[Venemaa president|President]] [[Vladimir Putin]] kritiseeris NATO laienemist kui ohtu oma riigile ja nõudis, et Ukrainale keelataks sõjalise alliansiga kunagi ühineda. Ta väljendas ka Venemaa irredentistlikke vaateid (maa põlisasukatele tagastamise poliitika), seadis kahtluse alla Ukraina eksisteerimisõiguse ja väitis vääralt, et Ukraina on loodud [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanovi]] poolt.<ref name="Putin Ukraine statehood" /> 21. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa ametlikult kahte isehakanud separatistlikku riiki Donbassis ja saatis sinna avalikult vägesid. Kolm päeva hiljem tungis Venemaa Ukrainasse. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast on Venemaa tegevuse revolutsioonijärgses Ukrainas hukka mõistnud, süüdistades Venemaad [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] rikkumises ja Ukraina [[suveräänsus]]e rikkumises. Paljud riigid rakendasid majandussanktsioone Venemaa, Venemaa üksikisikute või ettevõtete vastu, eelkõige pärast 2022. aasta sissetungi. == Täiemõõdulise sõja algus == 2022. aasta 23. veebruari ööl vastu 24. veebruari edastati Venemaa presidendi videopöördumine, milles ta õigustas edasist sissetungi Ukraina territooriumile. „/.../ tänapäeva Ukraina on täielikult loodud Venemaa, täpsemalt [[Bolševikud|bolševistliku]], kommunistliku Venemaa poolt," ütles Putin.<ref name=NYT_2022-02-23 /> Putin kuulutas välja "sõjalise erioperatsiooni" Ukraina "demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks". Pärast seda algas Venemaa täiemõõduline sissetung Ukraina põhjaossa, idaossa ja lõunaossa. Rünnakud Ukraina territooriumile toimusid põhja poolt [[Valgevene]]st [[Kiiev]]i suunas, kirde poolt [[Harkiv]]i suunas, lõunarindel Krimmist ning kagurindel Luhanskist ja Donetskist. Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulutas riigis välja sõjaseisukorra ja kõigi 18–60-aastaste Ukraina meessoost kodanike üldise mobilisatsiooni, kellel keelati riigist lahkuda.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-president-signs-decree-general-mobilisation-population-interfax-2022-02-24/ Ukrainian president signs decree on general mobilisation of population -Interfax".] Reuters. 24 February 2022.</ref> === Sõja kulg === Põhjarindel, saanud tunda Kiievi ümbruses tugevat Ukraina vastupanu ja kandes suuri kaotusi suuri, peatus Venemaa edasitung märtsis ning aprilli alguseks taandusid väed sellest piirkonnast. Ukraina põhjaosast välja viidud üksused paigutati ümber Donbassi. 8. aprillil määrati Vene vägede ülemaks Lõuna- ja Ida-Ukrainas kindral [[Aleksandr Dvornikov]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220409085406/https://hindustannewshub.com/russia-ukraine-news/bbc-putin-replaces-military-commander-in-ukraine-the-moscow-times/ Putin replaces military commander in Ukraine – The Moscow Times.] Hindustan News. 8. April 2022.</ref> 19. aprillil alustas Venemaa uut rünnakut 500 kilomeetri pikkusel rindelõigul, mis ulatus Harkivist Donetski ja Luhanskini. 13. maiks oli Ukraina vastupealetung Vene väed Harkivi lähedalt tagasi tõrjunud. 20. mail langes [[Mariupol]]i linn lõplikult Vene vägede kätte pärast [[Azovstal]]i metallitööstuse tehasekompleksi pikaajalist piiramist.<ref>[https://www.yahoo.com/news/russia-says-remaining-531-azovstal-192141701.html Russia says Azovstal siege is over, shows video of defenders surrendering.] Yahoo!News. 20. May 2022.</ref> Vene vägede poolt toimus rindejoonest kaugemal asuvate Ukraina sõjaliste ja tsiviilobjektide järjepidev pommitamine. Sõda põhjustas suurima pagulas- ja humanitaarkriisi Euroopas alates [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdadest]] 1990. aastatel.<ref>[https://www.britishfuture.org/protecting-ukrainian-refugees-what-can-we-learn-from-kosovo/ Protecting Ukrainian refugees: What can we learn from the response to Kosovo in the 90s?] Rutter, Jill. 7. March 2022</ref> [[ÜRO]] kirjeldas tekkinud olukorda kui kõige kiiremini kasvavat kriisi pärast Teist maailmasõda. Invasiooni esimesel nädala järel teatas ÜRO, et Ukrainast põgenes üle miljoni elaniku. Juuli alguseks 2022 oli põgenike arv tõusnud üle 6 miljoni. Kuni 7 miljonit Ukraina elanikku olid ümber asunud riigi lääneosasse.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/jul/03/liz-truss-mulls-seizure-of-russian-assets-in-uk-to-give-to-ukraine Liz Truss mulls seizure of Russian assets in UK to give to Ukraine.] The Guardian. 3. July 2022.</ref> Ukraina väed alustasid vasturünnakuid rinde lõunaosas augustis ja kirdeosas septembris. 30. septembril 2022 [[Anneksioon|annekteeris]] Venemaa neli Ukraina oblastit, mille ta oli sissetungi käigus osaliselt vallutanud.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/world/article-putin-signs-documents-to-unlawfully-claim-4-ukrainian-regions-in/ Putin signs documents to illegally annex four Ukrainian regions, in drastic escalation of Russia’s war.] The Globe and Mail. 30. september 2022.</ref> Seda annekteerimist enamus maailma riike ei tunnustanud ja mõistsid selle hukka. Pärast seda, kui Putin teatas, et alustab [[mobilisatsioon]]i 300 000 sõjaväelise väljaõppe saanud isikule, suurenes järsult Venemaalt lahkuvate meeskodanike arv ning riigist väljasõidupiletid olid peaaegu täielikult välja müüdud.<ref>[https://www.npr.org/2022/09/21/1124238235/russians-flights-out-reservist-call-up Russians rush for flights out amid partial reservist call-up.] NPR. 21. September 2022.</ref> Eduka pealetungi järel riigi kirdeosas vallutas Ukraina septembris tagasi enamuse Harkivi oblastis Vene vägede poolt okupeeritud aladest. Lõunapoolse vastupealetungi käigus vallutas Ukraina novembris 2022 tagasi [[Herson]]i linna ja Vene väed taganesid [[Dnepr]]i jõe idakaldale. === Piirkonnad === Ukraina põhjaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja põhjarinne]], millest tähtsaima osa moodustas Vene vägede [[Pealetung Kiievile|pealetung Kiievile]]. Ukraina lõunaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|lõunarinne]] ja idaosas [[Vene-Ukraina sõja idarinne|idarinne]]. == Inimõiguste rikkumised == 2014. aastal alanud sõjategevuse käigus leidis konflikti piirkondades aset nii inimõiguste rikkumisi kui ka sõjakuritegusid. Aastatel 2014–2021 hukkus üle 3000 tsiviilisiku, neist enamik aastatel 2014 ja 2015.<ref>[https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20%28rev%208%20Oct%202021%29%20EN.pdf Conflict-related civilian casualties in Ukraine.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022.</ref> Konfliktipiirkonna elanike liikumisõigus oli takistatud. Omavolilist kinnipidamist praktiseerisid konflikti esimestel aastatel mõlemad pooled. See vähenes pärast 2016. aastat Ukraina valitsuse kontrolli all olevates piirkondades, samas kui separatistide valduses olevatel aladel see jätkus. Mõlema poole toimepandud inimõiguste rikkumiste uurimine oli raskendatud.<ref>[https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-03/33rdReportUkraine-en.pdf Report on the human rights situation in Ukraine 1 August 2021 – 31 January 2022.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal panid Venemaa võimud ja relvajõud toime mitmeid sõjakuritegusid: tahtlike rünnakuid tsiviilobjektide vastu, tsiviilisikute tapmist, naiste ja laste piinamist ning vägistamist, samuti valimatuid rünnakuid tihedalt asustatud piirkondades. Pärast Venemaa sõjajõudude väljatõrjumist Kiievist põhja pool asuvatelt aladelt avastati rohkesti tõendeid Vene vägede sõjakuritegude kohta. Eelkõige ilmnes [[Butša massimõrv|Butša]] linnas tõendeid Vene vägede poolt toime pandud rüüstamiste ning tsiviilisikute tapmise, piinamise, sandistamise ja vägistamise kohta.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/06/bucha-barbarism-atrocities-russian-soldiers/ In Bucha, the scope of Russian barbarity is coming into focus.] The Washington Post. 7 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Kiievi piirkonnast leiti pärast Vene vägede lahkumist enam kui 1200 tsiviilisiku surnukeha, osa neist inimestest oli hukatud. Leiti andmeid tuhandete tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilisest väljasaatmisest Venemaale, mis toimus peamiselt Venemaa poolt okupeeritud Mariupolist. Ukraina vägesid süüdistati samuti mitmesuguste sõjakuritegude toimepanemises, sealhulgas kinnipeetavate väärkohtlemises, kuigi palju väiksemas ulatuses kui Vene vägesid.<ref>[https://apnews.com/article/ukraine-russia-war-crimes-un-human-rights-c52676801b588a95a8410bc71b62d568 UN-backed inquiry accuses Russia of war crimes in Ukraine.] AP NEWS. 16 March 2023.</ref> == Relvastus == === Venemaa lahingutehnika === ==== Soomusmasinad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120292066/peagi-voivad-rindele-jouda-tankid-t-34-vene-tankiarmaada-sulab-nagu-lumepall-ahju-peal-mida-see-kaasa-toob|title=„Peagi võivad rindele jõuda tankid T-34.“ Vene tankiarmaada sulab nagu lumepall ahju peal – mida see kaasa toob?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 12.05.2024, 00:01</ref> |[[T-54/T-55|T-55]]A, [[T-62]] Obr. 1967, [[T-62]] Obr. 1972, [[T-62]]M ja [[T-62]]MV<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-hersonshhyni-rosijski-vijskovi-vtratyly-tanky-t-62m-ta-t-62mv/ На Херсонщині російські військові втратили танки Т-62М та Т-62МВ] (vaadatud: 25.10.2022)</ref><ref name="sodur_2023_3">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/34 Tankid Ukraina sõjas] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 3-2023</ref>, [[T-62]]M Obr. 2022, [[T-62]]MV Obr. 2022, [[T-64]]A, [[T-64]]BV, [[T-64]]BVK, [[T-72]] Ural, [[T-72]]A, [[T-72]]AV, [[T-72]]B, [[T-72]]B Obr.1989, [[T-72]]B Obr. 2022, [[T-72]]BA, [[T-72]]B3, [[T-72]]B3 Obr. 2014, [[T-72]]B3 Obr. 2016, [[T-72]]B3 Obr. 2022, [[T-80]]B, [[T-80]]BV, [[T-80]]BV Obr. 2022, [[T-80]]BVK, [[T-80]]U, [[T-80]]UE-1, [[T-80]]UK<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/rashisti_podaruvali_zsu_ridkisni_varianti_t_80_odin_z_jakih_ne_projshov_tankovij_biatlon-8170.html Рашисти "подарували" ЗСУ рідкісні варіанти Т-80, один з яких не пройшов "танковий біатлон"] (vaadatud: 25.10.2022)</ref>, [[T-80]]UM2, [[T-80]]BVM, [[T-80]]BVM Obr. 2022, [[T-90]]A, [[T-90]]AK, [[T-90]]S, [[T-90]]M Prorõv<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/pid-bahmutom-zneshkodyly-rosijskyj-tank-t-90m-proryv/ Під Бахмутом знешкодили російський танк Т-90М “Прорыв”] (vaadatud: 25.10.2022)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |[[BMP-1]], [[BMP-2]], [[BMP-3]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brazylski-dobrovoltsi-zsu-vidzhaly-u-rosiyan-bmp-2/ Бразильські добровольці ЗСУ «віджали» у росіян БМП-2]</ref><ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_na_pjatij_misjats_vijni_prodovzhujut_zbirati_trofejni_bmp_3_rashistiv_foto-8320.html ЗСУ на п’ятий місяць війни продовжують збирати трофейні БМП-3 рашистів (фото)] (vaadatud: 26.10.2022)</ref> [[BMD-2]],[[BMD-4M]] | |- | |[[Soomustransportöör]]id | [[BTR-50]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zbrojni-syly-ukrayiny-znyshhyly-pershyj-rosijskyj-btr-50-pid-avdiyivkoyu/ Збройні сили України знищили перший російський БТР-50 під Авдіївкою] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[BTR-80]], [[BTR-82]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ajdar-ozbroyivsya-trofejnym-rosijskym-btr-82a/ “Айдар” озброївся трофейним російським БТР-82А] (vaadatud: 15.07.2023)</ref> [[BTR-90]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosiyany-vykorystovuyut-odynychnyj-btr-90-rostok/ Росіяни використовують одиничний БТР-90 “Росток”] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[MT-LB]], [[BTR-MD Rakuška]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-vidnovyly-dlya-desantnykiv-trofejnu-btr-md-rakushka/ Волонтери відновили для десантників трофейну БТР-МД “Ракушка”] (vaadatud: 10.08.2023)</ref> | |- | | [[Luuresoomuk]]id | [[BRDM-2]] | |- | | [[Soomusauto]]d | [[Tigr]], [[KamAZ-43269]], [[Z-STS]] | |- | | [[Soomusrong]]id<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120387802/lihtsalt-liikuvad-sihtmargid-miks-toi-vene-armee-ukrainasse-tagasi-vabadussoja-aegse-relva |pealkiri=„Lihtsalt liikuvad sihtmärgid.“ Miks tõi Vene armee Ukrainasse tagasi Vabadussõja-aegse relva? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-01 |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | Amuur, Baikal, Terek, Volga, Jenissei | |- |} ==== Suurtükid ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Suurtükid !Mark !Kommentaar |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |[[2S1 Gvozdika]], [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S19 Msta-S]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novolyubivtsi-rosiyany-vtratyly-5-sau-msta-s/ У Новолюбівці росіяни втратили 5 САУ МСТА-С] (vaadatud: 30.10.2022)</ref> [[2S7 Pion]], [[2S4 Tulp]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-zneshkodyly-240-mm-minomet-tyulpan-rf/ Військові знешкодили 240 мм міномет “Тюльпан” РФ] (vaadatud: 29.12.2022)</ref> [[2S9 Nona-S]], [[2S34]], [[2S43 Malva]] | |- | | |{{ill|en|M-1978 Koksan}}<ref name=M1991/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364894/video-vana-noukogude-koolkonna-lahenemine-ukraina-armee-havitas-uhe-tapse-lasuga-kolm-kim-jong-uni-superrelva |title=VIDEO - „Vana Nõukogude koolkonna lähenemine.“ Ukraina armee hävitas ühe täpse lasuga kolm Kim Jong-uni „superrelva“ |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-20 |access-date=2025-03-20| website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea iseliikuv suurtükk |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |[[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A65 Msta-B]], [[2A36 Giatsint-B]], {{ill|en|M-46|130 mm towed field gun M1954 (M-46)}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310875/venelastel-pole-tapsust-vaja-miks-on-stalini-aegse-suurtuki-rindele-joudmine-ukrainlaste-jaoks-tegelikult-halb-uudis |title=„Venelastel pole täpsust vaja.“ Miks on Stalini-aegse suurtüki rindele jõudmine ukrainlaste jaoks tegelikult halb uudis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-30 |access-date=2024-07-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Miinipilduja]]d |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |[[BM-21 Grad]]<ref>[https://defence-ua.com/news/vdalij_rejd_bijtsiv_sso_u_til_rashistiv_znajdeno_odrazu_tri_rszv_jaki_arta_zsu_peretvorila_na_metalobruht-12097.html Вдалий рейд бійців ССО у тил рашистів: знайдено одразу три РСЗВ, які "арта" ЗСУ перетворила на металобрухт] (vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421813/parim-viis-on-peita-end-kraatrisse-ja-loota-et-see-ei-taba-miks-on-62-aastane-grad-endiselt-hirmus-relv |pealkiri=„Parim viis on peita end kraatrisse ja loota, et see ei taba.“ Miks on 62-aastane Grad endiselt hirmus relv? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-09 |vaadatud=2025-12-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[BM-27 Uragan]], [[BM-30 Smertš]],<ref name="sodur_22_5" /> [[2B17 Tornado-G]], [[TOS-1 Buratino]], [[TOS-1A Solntsepjok]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-znyshhyly-rosijskyj-solntsepyok/ ЗСУ знищили російський “Солнцепёк”] (vaadatud: 28.10.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120305185/voimsam-on-ainult-tuumarelv-miks-on-raske-leegiheitja-solntsepjok-vene-armee-koige-hirmsam-ja-efektiivsem-tapamasin|title=„Võimsam on ainult tuumarelv.“ Miks on raske leegiheitja Solntsepjok Vene armee kõige hirmsam ja efektiivsem tapamasin? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-04 |access-date=2024-07-04 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref>, [[TOS-2]]<ref>[https://defence-ua.com/news/tos_2_tosochka_bula_vpershe_pomichena_na_fronti_ale_shozhe_scho_zmogla_piti_tsiloju-14150.html ТОС-2 "Тосочка" була вперше помічена на фронті, але схоже, що змогла піти цілою] (vaadatud: 16.01.2023)</ref> | |- | | |[[M-1991]]<ref name=M1991>[https://www.err.ee/1609583761/deepstate-vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-veel-uhe-asula#budanov Budanov: Põhja-Korea saadab Venemaale täiendavalt relvastust] ERR, 23.I 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372241/uus-video-kinnitab-pohja-korea-andis-venemaale-ukraina-rundamiseks-raketiheitjaid-m1991 |title=Uus video kinnitab: Põhja-Korea andis Venemaale Ukraina ründamiseks raketiheitjaid M1991 |url-access=subscription |author=Aivar Pau |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> |Põhja-Korea raketiheitja |- | |Suurtükiväe radarid |[[Zoopark (relv)|Zoopark]]<ref>Сергей Морфинов. [https://www.bbc.com/russian/features-62882553 Среди трофеев украинской армии под Харьковом - разведывательный комплекс и станция управления "Орланами". И это далеко не всё] - BBC, 13.09.2022 (vaadatud: 19.02.2023)</ref>, [[Jastreb-AV]] | |- |} ==== Tuletoetusrelvad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad !Mark !Kommentaar |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |[[9P149 Shturm-S]], [[9P148 Konkurs]], [[9M133 Kornet|9P163M-1 Kornet-T]], [[9K121 Vihr]]<ref>[https://www.err.ee/1609057817/ukraina-avas-mustal-merel-koridori-tsiviillaevadele#vihr Vene vägi võttis Ukrainas kasutusele tankitõrjeraketid Vihr] ERR 10. august 2023</ref> | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |[[MT-12]] | |- | |Tuletoetusmasinad |[[Terminator (sõjatehnika)|Terminator]] | |- |} ==== Õhutõrje ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Õhutõrje !Mark !Kommentaar |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |[[S-300|S-300 Favorit]], [[S-350|S-350 Vitjaz]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357784/video-ulevarvitud-s-300-ukraina-havitas-venelaste-130-miljoni-eurose-ohutorjekompleksi-mida-see-endast-kujutab |title=VIDEO - „Ülevärvitud S-300.“ Ukraina hävitas venelaste 130 miljoni eurose õhutõrjekompleksi. Mida see endast kujutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-18 |access-date=2025-02-18 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[S-400|S-400 Triumf]], [[S-500 Prometheus]], [[Pantsir]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-spalyly-zenitnyj-kompleks-rosiyi-pantsyr-s1/ В Україні спалили зенітний комплекс Росії “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rashysty-vtratyly-na-hersonshhyni-zrgk-pantsyr-s1/ Рашисти втратили на Херсонщині ЗРГК “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novij-kahovtsi-znyshhyl1y-zrgk-pantsyr-s1/ На Каховській ГЕС знищили ЗРГК “Панцирь-С1”](vaadatud: 22.10.2022)</ref>, [[9K33 Osa]], [[Strela-10]], [[Tor (raketisüsteem)|Tor]], [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2, Buk-M3]] | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |[[ZU-23-2]], [[2K22 Tunguska]], [[ZSU-23-4 Shilka]], [[BTR-ZD Skrezhe]] | |- | |Õhutõrje radarid |[[Podlet-K1]], {{ill|en|Nebo-SVU}}, [[Nebo-M]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Satellite images show Russia's "Nebo-M" radar system targeted in strike |url=https://www.newsweek.com/satellite-images-russia-nebo-m-radar-luhansk-strike-atacms-1905657 |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=Newsweek |keel=en}} </ref>, {{ill|en|Kasta-2E2|Kasta_2E}}, [[Garmon-M]], [[S-400]] radarid: [[91N6E]], [[92N6E]] | |- |} ==== Pioneeritehnika ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Pioneeritehnika !Mark !Kommentaar |- | |[[Sillatank]]id | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |[[UR-77 Meteorit]] | |- | |Mineerimismasinad |[[ISDM Zemledelije]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/7877272/ebameeldiv-vene-relv-ukrainas-kaugmineerjia-mis-puistab-miinid-15-kilomeetri-kaugusele Ebameeldiv Vene relv Ukrainas: kaugmineerjia, mis puistab miinid 15 kilomeetri kaugusele] tehnika.postimees.ee 16. okt. 2023</ref> | |- | |Muu pioneeritehnika |[[BREM]] | |- |} ==== Juhtimis- ja sidetehnika ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Juhtimis- ja sidetehnika !Mark !Kommentaar |- | |Sidemasinad | | |- | |[[Elektrooniline sõda|EW-võitluse]] vahendid<ref name=EW>[https://www.horisont.ee/arhiiv-2024/Horisont01_2024.pdf Nähtamatu sõda, mida peetakse megahertside, signaalide ja kilovoltidega] Horisont 1-2024 lk 44-49</ref><ref name=EW_2>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid02LiCRPGeCh7XXT1ugrqGxLzZ27cC7sYXRgUAiQuj6NfjFehzBxdUyqTr3n6NrC1rKl Jess Daly, Elektroonilise võitluse vahendid] Toomas Piirmanni blogi, 23.III 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414055/putini-armee-on-ennast-ukraina-sojas-mannetuna-naidanud-siiski-oleks-venelastel-natoga-sodimiseks-uks-trumpass |pealkiri=Putini armee on ennast Ukraina sõjas mannetuna näidanud. Siiski oleks venelastel NATOga sõdimiseks üks trumpäss |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-31 |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> |{{ill|en|Krasuha-4|Krasukha}}, [[Leer-2]], [[RB-341W Leer-3]], {{ill|en|R-330Ž Žitel|R-330Zh Zhitel}}, {{ill|en|Borisoglebsk-2}}, Чёрный глаз<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120375584/need-tuleb-kohe-havitada-venelased-on-loonud-segaja-mis-suudab-ukraina-droonid-neutraliseerida-kas-see-muudab-soja-kaiku |title=„Need tuleb kohe hävitada.“ Venelased on loonud segaja, mis suudab Ukraina droonid neutraliseerida. Kas see muudab sõja käiku? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-05-07 |access-date=2025-05-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANUDS}}</ref> | |- |} ==== Lennuvahendid ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Lennuvahendid !Mark !Kommentaar |- | |[[Lennuk]]id |[[Su-24]], [[Su-25]], [[Su-27]], [[Su-30]], [[Su-34]], [[Su-35S]], [[Su-57]], [[Tu-22]], [[Tupolev Tu-95|Tu-95]], [[Tupolev Tu-160|TU-160]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394092/venemaa-saatis-esimest-korda-sotta-oma-tuumapommitajad-mis-sellest-muutub-kui-tu-160-d-rundavad-ukrainat |pealkiri=Venemaa saatis esimest korda sõtta oma tuumapommitajad. Mis sellest muutub, kui Tu-160-d ründavad Ukrainat? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, {{ill|en|Il-22|Ilyushin Il-22}}, [[Il-76]], [[A-50]], {{ill|en|Be-200|Beriev Be-200}}, [[An-26]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120358457/see-on-uhekordne-lennuk-venemaa-koige-ohtlikumad-lennukid-on-ukraina-rundamise-jarele-jatnud-mis-juhtus |title=„See on ühekordne lennuk.“ Venemaa kõige ohtlikumad lennukid on Ukraina ründamise järele jätnud. Mis juhtus? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-20 |access-date=2025-02-20 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120367788/nato-s-magati-venemaa-umberrelvastumine-maha-laas-ignoreeris-olulist-arengut-ohusojas-nuud-voib-see-valusalt-katte-maksta |title=„NATO-s magati Venemaa ümberrelvastumine maha.“ Lääs ignoreeris olulist arengut õhusõjas. Nüüd võib see valusalt kätte maksta |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-02 |access-date=2025-04-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Kopter]]id |[[Mi-8]], [[Mi-24]], [[Mil Mi-28|Mi-28]], [[Kamov Ka-52|Ka-52 Alligator]] | |- | |[[Droon]]id<ref name=droonid>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8264024/postimees-ukrainas-ulevaade-millised-droonid-on-ukrainal-paremad-millised-vene-vagedel |title=POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Ülevaade: millised droonid on Ukrainal paremad, millised Vene vägedel |url-access=subscription |author=Juri Larin |date=2025-06-07 |access-date=2025-06-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref name=droonid_2>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120395538/droonid-rindel-emadroonist-baba-jagani-mis-mida-lahinguvaljal-teeb |title=DROONID RINDEL - Emadroonist Baba Jagani – mis mida lahinguväljal teeb? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2025-08-09 |access-date=2025-08-09 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120415358/vene-armee-eriuksus-likvideerib-sihiparaselt-ukraina-droonimeeskondi-miks-on-nad-nii-ohtlikud |title=Vene armee eriüksus RUBIKON likvideerib sihipäraselt Ukraina droonimeeskondi. Miks on nad nii ohtlikud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-11-06 |access-date=2025-11-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |[[ZALA Lantset]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120226248/see-on-vaga-ohtlik-relv-ukraina-vagede-suurimaks-oudusunenaoks-on-muutunud-venelaste-kamikaze-droonid-lancet|title=„See on väga ohtlik relv.“ Ukraina vägede suurimaks õudusunenäoks on muutunud venelaste kamikaze-droonid Lancet |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 23.08.2023, 17:22</ref>, [[Molnija]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120385006/video-odav-primitiivne-ja-vaga-ohtlik-miks-kujutavad-venelaste-drooni-emalaevad-ukraina-armeele-suurt-ohtu |title=VIDEO - „Odav, primitiivne ja väga ohtlik.“ Miks kujutavad venelaste drooni „emalaevad“ Ukraina armeele suurt ohtu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-17 |access-date=2025-06-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}} Delfi FORTE Sõjandus</ref>, [[Orlan-10]], {{ill|en|Eleron-3}}, [[ZALA 421-16Е]], [[Forpost-RU]], [[Geran/CBTS.611000]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8293667/venemaa-on-asunud-hiina-juppidest-ehitama-vaga-ohtlikke-vaikedroone |pealkiri=Venemaa on asunud Hiina juppidest ehitama väga ohtlikke väikedroone |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120393483/sojapaevik-1251-paev-venemaa-relvalaod-ammenduvad-uha-rohkem-soltutakse-pohja-koreast-ja-hiinast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1251. päev) - Venemaa relvalaod ammenduvad, üha rohkem sõltutakse Põhja-Koreast ja Hiinast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Crutto |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |väljaanne=ekspress.delfi.ee SÕJAPÄEVIK |keel=et}}</ref>, [[Geran-2]], [[Geran-3]]<ref name=geran3>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394130/nagu-kuum-triikraud-kas-reaktiiv-sahedid-pooravad-droonisoja-otsustavalt-venelaste-kasuks |pealkiri=„Nagu kuum triikraud.“ Kas reaktiiv-Šahedid pööravad droonisõja otsustavalt venelaste kasuks? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |url-access=subscription |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8325563/ukraina-luure-uuris-uue-vene-geran-3-drooni-sisemust-laane-jupid-ja-hiina-mootor |pealkiri=Ukraina luure uuris uue Vene Geran-3 drooni sisemust – Lääne jupid ja Hiina mootor |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref>, [[Geran-4]], [[Gerbera (droon)|Gerbera]], [[MS001]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8283801/vene-tapjadroonist-leidsid-ukrainlased-nvidia-kiibi-ja-see-teeb-midagi-vaga-halba-ja-ohtlikku |pealkiri=Vene tapjadroonist leidsid ukrainlased NVIDIA kiibi – ja see teeb midagi väga halba ja ohtlikku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-09 |vaadatud=2025-07-09 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://interestingengineering.com/military/russia-drone-nvidia-ai-supercomputer |pealkiri=Russia’s new drone uses Nvidia’s mini supercomputer to make its own kill list |url-access= |eesnimi=Kapil |perekonnanimi=Kajal |kuupäev=2025-07-10 |vaadatud=2025-07-10 |väljaanne=interestingengineering.com |keel=en}}</ref>, [[Molnija]]<ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access= |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref>, [[BM-35]]<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02J5GAGNgUwhJpa8gy9BdKPStdtfX5hj69YXrub8PKosZcn2dkdYYtW6zZipTquWXdl Teet Kalmuse blogi] FB, 2.II 2026</ref> | |- | | |[[HESA Shahed 136]]<ref>[https://www.err.ee/1609061201/ukraina-kindral-teatas-edust-tauria-suunal Uuring: Venemaa on hakanud Iraani droone järele tegema] ERR 13. august 2023</ref>, [[HESA Shahed 238]]<ref name=geran3/>, {{ill|en|Qods Mohajer-6}} |Iraani [[droon]]id |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]] |{{ill|en|Kalibr}}, {{ill|en|Kh-101}}, {{ill|en|Kh-55}}, {{ill|en|Kh-59}}, [[H-22]]<ref name=sodur_2023_1 />, {{ill|en|P-800 Oniks}}, {{ill|en|H-69}} <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120288644/selle-ilmumine-oli-vaga-halb-ullatus-mida-kujutab-endast-salaparane-rakett-millega-venemaa-ukraina-energiasusteeme-laastab |title=„Selle ilmumine oli väga halb üllatus!“ Mida kujutab endast salapärane rakett, millega Venemaa Ukraina energiasüsteeme laastab? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 26.04.2024, 18:30</ref>, [[9K720 Iskander|Iskander-K]], {{ill|en|Novator 9M729}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421787/see-ei-tule-otse-vaid-mangib-kassi-ja-hiirt-mida-kujutab-endast-vene-armee-keelatud-rakett |pealkiri="See ei tule otse, vaid mängib kassi ja hiirt." Mida kujutab endast Vene armee "keelatud rakett"? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-06|vaadatud=2025-12-06 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], {{ill|en|H-32|Kh-32}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433891/tapsus-teeb-selle-ohtlikumaks-vene-pommitajad-on-sojas-tagasi-veelgi-ohtlikuma-raketiga-kui-enne |pealkiri=„Täpsus teeb selle ohtlikumaks.“ Vene pommitajad on sõjas tagasi veelgi ohtlikuma raketiga kui enne |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-04|vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]] |[[9K720 Iskander|Iskander-M]], [[H-47M2 Kinžal|Kinžal]], [[S-300]]<ref name=sodur_2023_1 />, [[S-400]], [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-08 |pealkiri=Kramatorsk station attack: What we know so far |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |vaadatud=2024-05-30}}</ref>, [[Orešnik]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8395383/laane-ukrainas-havingut-kulvanud-oresnikust-voib-nato-jaoks-saada-toeline-pahkel |pealkiri=Lääne-Ukrainas hävingut külvanud Orešnikust võib NATO jaoks saada tõeline pähkel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-13 |vaadatud=2026-01-13 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430331/sakslaste-susteemid-ei-reageerinud-kas-oresnik-jattis-lolliks-nato-voi-venelased-endid |pealkiri=„Sakslaste süsteemid ei reageerinud.“ Kas Orešnik jättis lolliks NATO või venelased endid? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-19 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430650/korvalekalle-on-mitusada-meetrit-look-lvivi-tehasele-paljastas-venemaa-koige-hirmsama-raketi-norkuse |pealkiri=„Kõrvalekalle on mitusada meetrit.“ Löök Lvivi tehasele paljastas Venemaa kõige hirmsama raketi nõrkuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-20 |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref> | |- | | |{{ill|en|KN-23}}<ref name=fath>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title=„Dezful on väga ohtlik rakett!“ Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea raketid |- | | |{{ill|en|Fath 360}}<ref name=fath/> |Iraani raketid |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]] |{{ill|en|FAB-250}}, {{ill|en|FAB-500}}, {{ill|en|FAB-1500}}, [[FAB-3000]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310056/nendega-saaks-hakkama-isegi-selline-ohutorje-mis-on-eestis-kuidas-voidelda-putini-kolmetonniste-hiidpommidega-ja-kui-ohtlikud-need-on |title=„Nendega saaks hakkama isegi selline õhutõrje, mis on Eestis.“ Kuidas võidelda Putini kolmetonniste hiidpommidega ja kui ohtlikud need on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-25 |access-date=2024-07-25 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] * [https://sbs-group.army/en/ USF Grouping Online Killboard / Reaalajas uuenev Venemaa kaotuste tabloo] === Ukraina lahingutehnika === ==== Soomusmasinad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id | NSVL/UKR | [[T-55]] moderniseeritud versioon M-55S<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2023/07/m-55s.html ЗСУ втратили перший танк M-55S (ВІДЕО)] (vaadatud: 14.07.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353488/graafik-neetud-tank-miks-ei-taha-ukski-ukraina-armee-uksus-neid-vanu-sloveenia-tanke |title=GRAAFIK - „Neetud tank“ – miks ei taha ükski Ukraina armee üksus neid vanu Sloveenia tanke? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[T-64]], [[T-72]] erinevad modifikatsioonid, [[T-80|T-80BV]] ja [[T-84|T-84 Oplot]]<ref name=sodur_2023_3 /> | |- | | |Lääne |[[Leopard 1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120220056/tanapaeva-sotta-need-ei-kolba-kas-ligi-60-aastastest-saksa-tankidest-saavad-ukraina-sodurite-jaoks-teraskirstud|title=„Tänapäeva sõtta need ei kõlba.“ Kas ligi 60-aastastest Saksa tankidest saavad Ukraina sõdurite jaoks teraskirstud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2023-07-29 |access-date=2023-07-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335549/liiga-habras-kas-ukrainlastel-onnestub-teha-soja-koige-apumast-tankist-korralikku-voitlusmasinat |title=„Liiga habras.“ Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-11 |access-date=2024-11-11 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Leopard 2|Leopard 2A4, Leopard 2A6]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-leopard-2a4-osnastyly-dynamichnym-zahystom/ Українські Leopard 2А4 оснастили динамічним захистом] (vaadatud: 01.06.2023)</ref>, [[Stridsvagn 122]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120365222/graafik-kas-ukraina-soja-parim-tank-on-tegelikult-hoopis-laiemale-avalikkusele-tundmatu-rootslane |title=GRAAFIK - Kas Ukraina sõja parim tank on tegelikult hoopis laiemale avalikkusele tundmatu „rootslane“? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-21 |access-date=2025-03-21 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Challenger 2]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357656/ekspert-vastab-miks-on-eestit-turvav-challenger-2-tank-tegelikult-ukraina-soja-koige-viletsam-nuudisaegne-laane-tank |title=EKSPERT VASTAB - Miks on Eestit turvav Challenger 2 tank tegelikult Ukraina sõja kõige viletsam nüüdisaegne lääne tank? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-19 |access-date=2025-02-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[M1 Abrams]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/47-ma-brygada-pokazala-bojove-zastosuvannya-svoyih-m1a1-sa-abrams/ 47-ма бригада показала бойове застосування своїх M1A1 SA Abrams] (vaadatud: 27.04.2024)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |NSVL |[[BMP-1]], [[BMP-2]] | |- | | |Lääne |[[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]],<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120204564/bradley-soitis-miinile-siis-sai-raketiga-pihta-aga-mehed-jaid-terveks-laane-soomus-saadab-ukrainas-korda-imes „Bradley sõitis miinile, siis sai raketiga pihta, aga mehed jäid terveks.“ Lääne soomus saadab Ukrainas korda imesid] - Delfi SÕJANDUS 18.06.2023, 00:01</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bradley-vytrymav-pidryv-ta-vluchannya-protytankovoyi-rakety/ Bradley витримав підрив та влучання протитанкової ракети] (vaadatud: 13.07.2023)</ref> [[Stryker]],<ref>[https://www.err.ee/1609005383/soja-475-paev-putin-venemaa-on-vastupealetungi-kaigus-kaotanud-54-tanki#relvaabipakett USA saadab Ukrainale 325 miljoni eest sõjatehnikat enda varudest] ERR 13.06.2023</ref> [[CV-90]],<ref name=ERR_230119_Archer/> [[Marder 1]], {{ill|en|FV 107 Scimitare|FV107_Scimitar}}, [[Lynx (jalaväe lahingumasin)|Lynx KF41]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120350040/venelaste-masinad-on-nende-korval-plekk-karbid-kuidas-muudab-ukraina-lahinguvalja-sakslaste-moodsaima-soomusmasina-tulek |title=„Venelaste masinad on nende kõrval plekk-karbid.“ Kuidas muudab Ukraina lahinguvälja sakslaste moodsaima soomusmasina tulek? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-15 |access-date=2025-01-15|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Soomustransportöör]]id |NSVL/UKR |[[MT-LB]], [[BTR-3]], [[BTR-4]], [[BTR-60]], [[BTR-70]], [[BTR-80]], [[BRDM-2]] | |- | | |Lääne |{{ill|en|YPR-765|YPR-765}}, [[M113]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120407081/noukogude-masinad-on-piin-miks-teeb-igivana-ameeriklaste-soomuk-isegi-uutele-vene-omadele-silmad-ette |pealkiri=„Nõukogude masinad on piin.“ Miks teeb igivana ameeriklaste soomuk isegi uutele Vene omadele silmad ette? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-30 |vaadatud=2025-09-30 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[FV103 Spartan]], [[VAB]], [[Patria Pasi|Sisu XA-185]] | |- | |[[Luuresoomuk]]d |NSVL |[[BRDM-2]]<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/bijtsi_tro_majut_modernizovanu_brdm_2_v_jakij_zminili_faktichno_vse_scho_mozhna-12549.html Бійці ТрО мають модернізовану БРДМ-2, в якій змінили фактично все, що можна] (vaadatud: 16.08.2023)</ref> | |- | |[[Soomusauto]]d |UKR |[[Kozak-2]], [[Kozak-2M|Kozak-2M1]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/syly-oborony-otrymuyut-modernizovani-kozak-2m1/ Сили оборони отримують модернізовані Козак-2М1] (vaadatud: 31.08.2023)</ref> [[Kozak-5]], [[KrAZ Spartan]], [[KrAZ Cobra]], [[Novator]], [[Varta]] | |- | | |Lääne | [[International MaxxPro|MaxxPro]], [[Bushmaster]], [[BMC Kirpi]], {{ill|en|Oshkosh M-ATV|Oshkosh M-ATV}}, [[HMMWV]], {{ill|en|Cougar|Cougar (MRAP)}}, {{ill|en|Iveco LMV|Iveco LMV}}, [[Roshel Senator]], {{ill|en|Husky TSV|Husky TSV}}, [[Mamba Alvis]] | |- |} ==== Suurtükid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Suurtükid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |UKR/NSVL |[[2S9 Nona-S]], [[2S1 Gvozdika]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/sitka-vryatuvala-sau-gvozdyka-vid-lantseta/ Сітка врятувала САУ “Гвоздика” від “Ланцета”] (vaadatud: 15.03.2023)</ref> [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S7 Pion]]<ref>[https://defence-ua.com/army_and_war/na_18_misjatsi_vijni_proti_rf_zsu_dosi_majut_203_mm_snarjadi_do_sau_2s7_pion-12575.html На 18 місяці війни проти РФ ЗСУ досі мають 203-мм снаряди до САУ 2С7 "Піон"] (vaadatud: 19.08.2023)</ref>, [[2S19 Msta-S]], [[2S22 Bohdana|Bohdana]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120340963/ka-vene-kindralstaabis-ei-istu-lollid-kas-jumala-kingitus-aitab-ukrainlastel-lahinguvaljale-tasakaalu-tuua |title=„Ka Vene kindralstaabis ei istu lollid.“ Kas „jumala kingitus“ aitab ukrainlastel lahinguväljale tasakaalu tuua? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-03 |access-date=2024-12-03 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> | |- | | |Lääne |[[PzH 2000]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/26-ta-artbrygada-pokazala-u-diyi-sau-pzh-2000/ 26-та артбригада показала у дії САУ “PzH 2000”] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[Zuzana 2]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-vijskovi-pokazaly-zastosuvannya-sau-zuzana-2/ Українські військові показали застосування САУ Zuzana 2] (vaadatud: 27.10.2022)</ref> [[CAESAR]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/caesar-golovnokomanduvach-zsu-pokazav-artylerystiv-na-frantsuzkyh-sau/ CAESAR: Головнокомандувач ЗСУ показав артилеристів на французьких САУ] (vaadatud: 26.05.2022)</ref> [[M109]], [[AHS Krab]], [[AS-90]], [[ShKH vz. 77|ShKH vz. 77 Dana]],<ref name="sodur_23_2" /> [[Artillerisystem 08|Archer]]<ref name=ERR_230119_Archer>[https://www.err.ee/1608855614/rootsi-annab-ukrainale-lahingumasinaid-ja-archeri-iseliikursuurtukke Rootsi annab Ukrainale lahingumasinaid ja Archeri iseliikursuurtükke] ERR 19.01.2023 12:09</ref>, [[T-155 Fırtına]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120250752/sojapaevik-641-paev-venelaste-surve-ukrainlastele-on-metsik-samas-tuurib-kreml-kavalalt-soja-kulmutamise-suunas |title=SÕJAPÄEVIK (641. päev): Venelaste surve ukrainlastele on metsik. Samas tüürib Kreml kavalalt sõja külmutamise suunas |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2023-11-26 |access-date=2023-11-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref>, [[RCH 155]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120349535/sojapaevik-1055-paev-valjavote-pohja-korea-soduri-paevikust-taidan-ulemjuhataja-kasud-isegi-kui-need-maksavad-mulle-elu |title=SÕJAPÄEVIK (1055. päev) - Väljavõte Põhja-Korea sõduri päevikust: täidan ülemjuhataja käsud, isegi kui need maksavad mulle elu |url-access=subscription |author=Christopher Krutto |date=2025-01-13 |access-date=2025-01-13 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> | |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |UKR/NSLV |[[L119]], [[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A36 Giatsint-B]], [[2A65 Msta-B]] | |- | | |Lääne |[[M777]]<ref>[https://defence-ua.com/news/pidrozdil_z_m777_utilizuvav_ponad_200_tsilej_za_pivtora_misjatsja_sered_znischenoji_zbroji_navit_zrk_s_400-9441.html Підрозділ з M777 утилізував понад 200 цілей за півтора місяця: серед знищеної зброї – навіть ЗРК С-400] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[FH-70]], [[L118]], [[L119]], [[M101_haubits|M101]] (USA), [[Mod 56]] (Hispaania), [[M-46]] (Horvaatia), [[TRF1]], [[M114]] (Portugal)<ref name="sodur_23_2" /> | |- | |[[Miinipilduja]]d |NSVL |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |UKR |[[BM-21 Grad]], [[BM-27 Burevi]], [[BM-30 Smertš]]<ref name="sodur_22_5" /> | |- | | |Lääne |[[M142 HIMARS]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120216766/see-ajab-ohutorje-hulluks-selgitame-eksperdi-ja-graafikute-abiga-miks-toovad-raketid-atacms-ukraina-sotta-poorde|title=„See ajab õhutõrje hulluks!“ Selgitame eksperdi ja graafikute abiga, miks toovad raketid ATACMS Ukraina sõtta pöörde |url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 16. juuli 2023</ref>, [[M270 MLRS]], [[RM-70|RM-70 Vampir]]<ref name="sodur_23_2">[https://issuu.com/sodur/docs/issuu_2_23/30 Suurtükivägi mängib Ukrainas suuremat rolli, kui esialgu võis arvata] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 2023-2</ref><ref name="sodur_22_5">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/28 Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste arsenalis] Kaarel Mäesalu, Ajakiri Sõdur 5-2022</ref> | |- | |Suurtükiväe radarid |UKR | | |- | | |Lääne |[[AN/TPQ-36]], [[AN/TPQ-53]] (USA), [[COBRA]], [[Arthur (radar)|Arthur]] (Rootsi)<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120221606/sojaraport-teet-kalmus-vaidetavalt-ei-sodi-ukraina-lounarindel-peale-tungides-nato-stiilis |title=SÕJARAPORT: väidetavalt ei sõdi Ukraina lõunarindel peale tungides 'NATO stiilis'|url-access=subscription|author=Teet Kalmus}} Delfi FORTE Sõjandus 4.08.2023, 12:29</ref> | |- |} ==== Tuletoetusrelvad ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |UKR |[[Stugna-P]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/natsgvardijtsi-na-donechchyni-zi-stugny-znyshhyly-dva-rosijski-tanky/ Нацгвардійці на Донеччині зі «Стугни» знищили два російські танки] (vaadatud: 18.08.2020)</ref> | |- | | |Lääne |[[FGM-148 Javelin]], [[NLAW]] | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |NSVL |[[2A29 MT-12 Rapira]], [[BS-3]] | |- | | |Lääne | |- | |Tuletoetussoomukid |NSVL |[[T-62]] kere koos [[BMP-2]]-e torniga.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-pokazaly-mashynu-vognevoyi-pidtrymky-na-bazi-t-62/ Волонтери показали машину вогневої підтримки на базі Т-62] (vaadatud: 09.07.2023)</ref> | |- | | |Lääne |[[AMX-10RC]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120212798/seda-et-soomus-on-ohuke-teati-kohe-kas-prantslaste-ratastel-tank-on-ukraina-tankistide-jaoks-toesti-surmaloks |pealkiri=„Seda, et soomus on õhuke, teati kohe.“ Kas prantslaste „ratastel tank“ on Ukraina tankistide jaoks tõesti surmalõks? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2023-07-05 |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[B1 Centauro]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414904/prantslaste-ratastel-tankid-porusid-ukraina-sojas-kas-itaallaste-omadel-laheb-paremini |pealkiri=Prantslaste ratastel tankid põrusid Ukraina sõjas. Kas itaallaste omadel läheb paremini? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-05 |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- |} ==== Õhutõrje ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Õhutõrje !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |UKR/NSVL |[[2K22 Tunguska]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-donechchyni-po-aviatsiyi-rf-pratsyuyut-kompleksy-2s6-tunguska/ На Донеччині по авіації РФ працюють комплекси 2С6 “Тунгуска”] (vaadatud: 02.01.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-kompleksy-tunguska-zaluchyly-do-zbyttya-krylatyh-raket/ Українські комплекси “Тунгуска” залучили до збиття крилатих ракет](vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref name=sodur_2023_1>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/20 Ukraina õhutõrje Vene rakettide vastu] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 1-2023</ref> [[9K33 Osa]], [[9K35 Strela-10]], [[S-200]], [[S-300]], {{ill|en|R-73|R-73 (missile)}} | |- | | |Lääne |[[MIM-104 Patriot]], [[IRIS-T]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391464/eesti-ja-lati-tellitud-saksa-rakett-ei-eksi-ukraina-sojas-peaaegu-mitte-kunagi-kuid-miks-voib-sellest-vaheks-jaada |pealkiri=Eesti ja Läti tellitud Saksa rakett ei eksi Ukraina sõjas peaaegu mitte kunagi. Kuid miks võib sellest väheks jääda? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-18 |vaadatud=2025-07-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref>, [[NASAMS]],<ref name=sodur_2023_1 /> [[Alvis Stormer]], [[RBS 70]], [[Starstreak]], [[FIM-92 Stinger]], [[PPZR Piorun]], {{ill|en|AN/TWQ-1 Avenger|AN/TWQ-1 Avenger}}, {{ill|en|MIM-23 Hawk|MIM-23 Hawk}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120393377/ukraina-voivad-venelaste-ohuterrorist-paasta-40-000-usa-ladudes-seisvat-1950ndatest-toodetud-vana-raketti |pealkiri=Ukraina võivad venelaste õhuterrorist päästa 40 000 USA ladudes seisvat 1950ndatest toodetud vana raketti |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder|AIM-9 Sidewinder}}, {{ill|en|SAMP/T Aster|Aster (missile family)}}, {{ill|en|Crotale|Crotale (missile)}} | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |NSVL/UKR |[[ZU-23-2]], [[ZSU-23-4 Shilka]] | |- | | |Lääne |[[Gepard (soomuk)|Gepard]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392898/miks-kujunes-sakslaste-antud-vanarauast-juhuse-labi-ukraina-armee-tahtis-kaitseliin |pealkiri=Miks kujunes sakslaste antud „vanarauast“ juhuse läbi Ukraina armee tähtis kaitseliin? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref>, {{ill|en|Skynex}}, {{ill|en|Skyranger 35}} | |- | |Õhutõrje radarid |UKR/NSVL |{{ill|en|P-18 radar|P-18 radar}}, [[80K6M]] | |- |} ==== Pioneeritehnika ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Pioneeritehnika !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Sillatank]]id | | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |Lääne |[[NM189 Ingeniørpanservogn]] (Norra), [[Wisent 2]] (Saksa), [[Leopard 2R]] (Soome)<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120202528/ekspert-selgitab-kas-suure-hulga-laane-tehnika-kaotamine-mojutab-abi-ukrainale-kas-kaotusi-saab-asendada |title=EKSPERT SELGITAB: Kas suure hulga lääne tehnika kaotamine mõjutab abi Ukrainale? Kas kaotusi saab asendada?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 16. juuni 2023, 00:10</ref>, {{ill|en|M58 MICLIC|M58 MICLIC}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120221694/traali-oskavad-venelased-ohku-lasta-draakon-on-larmakas-kuidas-murravad-ukraina-sodurid-labi-miinivaljade |title=Traali oskavad venelased õhku lasta, „draakon“ on lärmakas. Kuidas murravad ukraina sõdurid läbi miiniväljade? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 6. august 2023, 00:01</ref>, {{ill|en|M1150 ABV|M1150 Assault Breacher Vehicle}} | |- | |Muu pioneeritehnika |NSVL/UKR |[[IMR-2]], [[BREM-4]] | |- |} ==== Juhtimis- ja sidetehnika ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Juhtimis- ja sidetehnika !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Sidemasinad | | | |- | |EW-võitluse vahendid<ref name=EW/><ref name=EW_2/> |UKR |[[Pokrova]], [[Lima EW]] | |- |} ==== Lennuvahendid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lennuvahendid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Lennuk]]id |NSVL/UKR |[[MiG-29]], [[Suhhoi Su-24|SU-24]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120432919/venemaa-pommitab-ja-pommitab-kuid-sellest-hoolimata-ukraina-koige-ohtlikumate-lennukite-arv-kasvab |title=Venemaa pommitab ja pommitab, kuid sellest hoolimata Ukraina kõige ohtlikumate lennukite arv kasvab |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Suhhoi Su-25|SU-25]], [[Suhhoi Su-27|SU-27]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120404707/ukraina-legendaarsed-hallid-kummitused-on-otsa-saamas-kui-tugevalt-see-ukrainlasi-mojutab |title=Ukraina legendaarsed „hallid kummitused“ on otsa saamas. Kui tugevalt see ukrainlasi mõjutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-19 |access-date=2025-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Il-76]], [[An-26]] | |- | | |Lääne |[[F-16]]<ref>[https://www.postimees.ee/7838922/reznikovi-sonul-suureneb-ukrainale-antavate-lennukite-arv Reznikovi sõnul suureneb Ukrainale antavate lennukite arv] Postimees 22. august 2023, 01:48</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120225949/tegelikkuses-pole-asjad-paikeselised-havituslendur-selgitab-kuidas-hakkavad-ukrainlased-laane-lennukeid-kasutama|title=„Tegelikkuses pole asjad päikeselised.“ Hävituslendur selgitab, kuidas hakkavad ukrainlased lääne lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2023-08-22| access-date=2023-08-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120294896/vaga-piiratud-voimalused-kas-eurooplaste-vanad-f-16-lennukid-voivad-ukraina-taevas-uuematelt-vene-havitajatelt-peksa-saada|title=„Väga piiratud võimalused.“ Kas eurooplaste vanad F-16 lennukid võivad Ukraina taevas uuematelt Vene hävitajatelt peksa saada? |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2024-05-22| access-date=2024-05-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120302341/asjad-loksuvad-paika-sel-suvel-saab-ukraina-viimaks-hakata-f-16-lennukeid-kasutama |title=„Asjad loksuvad paika.“ Sel suvel saab Ukraina viimaks hakata F-16 lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Pjotr Sauer, Dan Sabbagh, Shaun Walker, Toimetas: Jete-Ri Jõesaar |date=2024-06-22 |access-date=2024-06-22 |website=www.delfi.ee}} © Guardian News & Media, 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title=„Venelased korraldavad neile suure jahi.“ Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title=„Tekib Maosaare efekt.“ Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120324767/sojalennuki-f-16-piloot-kommenteerib-ukraina-uusi-voimalusi-venelasi-ootab-ees-veel-halbu-ullatusi |title=Sõjalennuki F-16 piloot kommenteerib Ukraina uusi võimalusi: venelasi ootab ees veel halbu üllatusi |url-access=subscription |author=Vaidas Saldžiūnas |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref name=f16_mirage/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120366566/rootslased-ja-ameeriklased-valmistavad-venelastele-ebameeldivat-ullatust-ukraina-f-16-havitajatega-sunnivad-huvitavad-lood |title=„Rootslased ja ameeriklased valmistavad venelastele ebameeldivat üllatust.“ Ukraina F-16 hävitajatega sünnivad huvitavad lood |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-27 |access-date=2025-03-27 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Mirage 2000-5]]<ref>[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#mirage Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5] ERR 6. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298784/macron-teatas-et-prantsusmaa-annab-ukrainale-havituslennukeid-mirage-2000 Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale hävituslennukeid Mirage 2000] Delfi 7. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609484368/prantsusmaa-lubatud-havitajad-jouavad-ukrainasse-enne-kevadet#mirage Prantsusmaa hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet] ERR 8. X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120355949/piisab-viiest-kuni-seitsmest-prantslaste-mirage-id-muudavad-okupantide-elu-raskemaks-millega-need-venelasi-ahvardavad |title=„Piisab viiest kuni seitsmest.“ Prantslaste Mirage’id muudavad okupantide elu raskemaks. Millega need venelasi ähvardavad? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-10 |access-date=2025-02-10|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=f16_mirage>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363620/trumpi-administratsiooni-otsustada-on-ukraina-f-16-lennukite-elu-ja-surm-kuid-hadast-voivad-paasta-prantslased |title=Trumpi administratsiooni otsustada on Ukraina F-16 lennukite elu ja surm, kuid hädast võivad päästa prantslased |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-15 |access-date=2025-02-15|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120402130/prantsusmaa-annab-mirage-e-juurde-mis-on-taskuulekaal-ja-kuidas-see-ukrainat-venelaste-vastu-aitab |pealkiri=Prantsusmaa annab Mirage’e juurde. Mis on taskuülekaal ja kuidas see Ukrainat venelaste vastu aitab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-08 |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Saab 340AEW&C]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120297707/vene-omadele-teevad-silmad-ette-kuidas-hakkavad-rootslaste-lendavad-radarid-muutma-olukorda-ukraina-rindel |title=„Vene omadele teevad silmad ette!“ Kuidas hakkavad rootslaste lendavad radarid muutma olukorda Ukraina rindel? |url-access=subscription |autor=Taavi Minnik |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609357140/rootsi-radarilennukitega-naeb-ukraina-vene-ohurunnakuid-tulemas-silmapiiri-tagant Rootsi radarilennukitega näeb Ukraina Vene õhurünnakuid tulemas silmapiiri tagant] ERR, 30.V 2024</ref> | |- | |[[Kopter]]id |NSVL/UKR |[[Mi-2MSB|Mi-2]], [[Mi-8]], [[Mi-14]], [[Mi-24]]<ref>[https://www.err.ee/1609029500/raketirunnak-peatas-ajutiselt-liikluse-kertsi-sillal#kopter WSJ: Poola andis Ukrainale kümmekond ründekopterit Mi-24] ERR 9. juuli 2023</ref> | |- | | |Lääne |{{ill|en|Airbus H225}}, {{ill|en|Sea King Mk41|Westland Sea King}} | |- | |[[Droon]]id<ref name=droonid/><ref name=droonid_2/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583777/ukraina-soja-drooniporgul-on-kolm-ringi-mida-see-tahendab-ja-mida-peavad-sellest-oppima-teised |title=Ukraina sõja droonipõrgul on kolm ringi. Mida see tähendab ja mida peavad sellest õppima teised? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2026-05-15 |access-date=2026-05-15 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |UKR |[[Leleka-100]], [[Furija]], [[Valkirija]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosijska-ppo-ne-zmogla-zbyty-ukrayinsku-valkiriyu/ Російська ППО не змогла збити українську “Валькірію”] (vaadatud: 04.08.2023)</ref>, [[SpyGun]]<ref>[https://www.err.ee/1609055678/ukraina-armee-teatel-teevad-nad-melitopoli-ja-berdjanski-suunal-edusamme#spygun Ukraina saatis oma uue drooni katsetamiseks lahingualale] ERR 8. august 2023</ref>, [[Morok]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120230505/sojapaevik-563-paev-ukrainlased-saavad-krimmi-peagi-ameeriklaste-rakettidega-tervitada |title=SÕJAPÄEVIK (563. päev): Ukrainlased saavad Krimmi peagi ameeriklaste rakettidega tervitada |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 09.09.2023, 21:06</ref>, [[Topaz (droon)|Topaz]]<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=32783 Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. septembril] BLOGI kolonel Hans 15. september 2023</ref>, [[Paljanitsa]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title=„Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele.“ Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Peklo]]<ref>[https://www.facebook.com/reel/594342169771910 Vladimir Zelenski: rakett-drooni Peklo esitlus] FB, 6. XII 2024</ref><ref>[https://x.com/bayraktar_1love/status/1865012700553646225 Special Kherson Cat] X, 6. XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120344789/see-voib-teha-palju-kahju-kas-700-kilomeetrise-lennuulatusega-porgudroonist-kujuneb-ukraina-jaoks-toeline-kattemaksurelv |title=„See võib teha palju kahju.“ Kas 700-kilomeetrise lennuulatusega „põrgudroonist“ kujuneb Ukraina jaoks tõeline kättemaksurelv? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-24 |access-date=2024-12-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Ruta (droon)|Ruta]], [[Bars (droon)|Bars]]<ref>[https://www.bbc.com/ukrainian/articles/cn8v5qq3xe0o Ракета "Барс": що відомо про нову українську розробку і в чому її головна перевага] BBC News Ukraina, 16. IV 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120373213/venemaa-vastu-on-vaja-raketti-mis-lendab-1500-km-ukraina-teatab-uute-rakettide-loomisest-kas-moni-neist-kasutusse-ka-jouab |title=„Venemaa vastu on vaja raketti, mis lendab 1500 km.“ Ukraina teatab uute rakettide loomisest. Kas mõni neist kasutusse ka jõuab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-28 |access-date=2025-04-28 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120383507/mida-kujutab-endast-salaparane-droon-millega-ukraina-rundab-venemaa-sisemaal-asuvaid-sojatehaseid |title=Mida kujutab endast salapärane droon, millega Ukraina ründab Venemaa sisemaal asuvaid sõjatehaseid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-10 |access-date=2025-06-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=fp_1_2>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583842/fire-pointi-fp-1-ja-fp-2-mida-kujutavad-endast-zelenskoi-sobra-relvafirma-toodangu-superstaarid |title=Fire Pointi FP-1 ja FP-2. Mida kujutavad endast Zelenskõi sõbra relvafirma toodangu superstaarid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-05-17 |access-date=2026-05-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-2]]<ref name=fp_1_2/>, [[Aeroprakt A-22]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389182/see-on-vaese-mehe-tiibrakett-ukraina-on-loonud-okupantide-kimbutamiseks-ootamatu-relva |pealkiri=„See on vaese mehe tiibrakett!“ Ukraina on loonud okupantide kimbutamiseks ootamatu relva |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-07 |vaadatud=2025-05-07 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[AN-196 Ljutõi]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389851/vaja-on-kiirust-ja-tapsust-kas-eestile-sobiks-ukraina-armee-droon-hirmuaratav |pealkiri=„Vaja on kiirust ja täpsust.“ Kas Eestile sobiks Ukraina armee droon Hirmuäratav? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-11 |vaadatud=2025-05-11 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Backfire]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392298/video-kas-ukrainlased-on-okupantide-kimbutamiseks-ulessoojendanud-veel-uhe-teise-maailmasoja-aegse-noksu |title=VIDEO - Kas ukrainlased on okupantide kimbutamiseks ülessoojendanud veel ühe Teise maailmasõja-aegse nõksu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-07-22 |access-date=2025-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://backfire.zliptakhy.com/en/ Backfire] ZLI PTHAKY, 22.VII 2025</ref>, fiiberoptilise kaabliga droonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120354496/vana-kooli-kindralid-lukkasid-need-tagasi-ukrainas-kaib-droonivoidujooks-ja-kaotajale-voivad-tagajarjed-olla-kibedad |title=„Vana kooli kindralid lükkasid need tagasi.“ Ukrainas käib „droonivõidujooks“ ja kaotajale võivad tagajärjed olla kibedad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-04 |access-date=2025-02-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | | | |[[TechnoHawk]]<ref name=delfi01/>, [[ODIN Win_Hit]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8288476/ukrainlased-esitlesid-oma-uut-nobedat-rundedrooni-shaheditapjat |pealkiri=Ukrainlased esitlesid oma uut nobedat ründedrooni – «Shaheditapjat» |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-17 |vaadatud=2025-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/uk/special-projects/perehoplyuvachi-odin-win_hit-uspishno-vyprobuvani-ta-zastosovuyutsya-proty-shahed-ta-gerbera/ Перехоплювачі ODIN Win_Hit успішно випробувані та застосовуються проти “Shahed” та “Гербера”] Militarny.com, 16.VII 2025 </ref> |arenduses |- | | |Lääne |[[Bayraktar TB2]],<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120229039/videod-bayraktarid-on-parast-pikka-vaikust-tagasi-ning-kimbutavad-jalle-ukrainas-okupante |title=VIDEOD: Bayraktarid on pärast pikka vaikust tagasi ning kimbutavad jälle Ukrainas okupante |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 4. september 2023 13:07</ref> [[AeroVironment Switchblade|Switchblade 300/600]], [[AeroVironment RQ-20 Puma]], [[EOS C VTOL]]<ref>[https://threod.com/products/eos-c-vtol EOS C VTOL]</ref>, erinevaid laiatarbedroonid,<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/8 Mikrodroonid Ukraina sõjas] Andrei Šlabovitš ajakiri Sõdur 4-2022</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120223734/see-on-nagu-arvutimang-rindel-koos-ukraina-koige-osavama-ja-tapvama-droonijuhiga|title=„See on nagu arvutimäng“: rindel koos Ukraina kõige osavama ja tapvama droonijuhiga |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 13. august 2023 17:52</ref> [[PPDS]] (Austraalia),<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120228207/neid-saab-sadade-kaupa-vaenlase-pihta-saata-lennundusekspert-paljastab-kuidas-ukraina-papist-droonidega-venemaad-rundab|title=„Neid saab sadade kaupa vaenlase pihta saata.“ Lennundusekspert paljastab, kuidas Ukraina papist droonidega Venemaad ründab |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 31. august 2023 15:40</ref> [[Octopus]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8356998/britid-loovad-ukrainlastega-kaed-salaparased-kaheksajalad-asuvad-tuhandete-kaupa-taevast-kaitsma Britid löövad ukrainlastega käed: salapärased «kaheksajalad» asuvad tuhandete kaupa taevast kaitsma] Postimees, 6.XI 2025</ref>, [[V-BAT]]<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://en.defence-ua.com/weapon_and_tech/new_v_bat_drones_in_ukraine_shield_ai_declassifies_their_use_in_the_unmanned_systems_forces-13639.html |title=New V-BAT Drones in Ukraine: Shield AI Declassifies Their Use in the Unmanned Systems Forces |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=defense.express.com}}</ref> | |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]]<ref name=raketid>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120338212/graafik-ainult-droonidega-vene-sojatoostust-ei-neutraliseeri-kaheksa-malakat-millega-ukraina-saab-venemaad-nuhelda |title=GRAAFIK - „Ainult droonidega Vene sõjatööstust ei neutraliseeri.“ Kaheksa „malakat“, millega Ukraina saab Venemaad nuhelda |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2024-11-21 |access-date=2024-11-21 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> |UKR |[[Neptun (raketikompleks)|Neptun]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364608/uhe-vene-naftatootlemistehase-havitamiseks-kulub-10-15-raketti-kas-pikk-neptun-poletab-putini-naftatoostuse-maha |title=„Ühe Vene naftatöötlemistehase hävitamiseks kulub 10–15 raketti.“ Kas Pikk Neptun põletab Putini naftatööstuse maha? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-19 |access-date=2025-03-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Pikk Neptun]]<ref name=hrim/>, [[TU-143]]<ref name=raketid/>, [[Trembita]]<ref>[https://www.err.ee/1609559707/ukraina-teatel-kaotas-venemaa-oopaevaga-1630-sodurit#trembita Ukraina töötab välja Moskvani lennata suutvat tiibraketti Trembita] ERR, 24.xII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363372/kas-ukraina-soja-mangumuutjaks-ja-moskva-poletajaks-voib-saada-natside-v-1-eeskujul-arendatud-saasturakett |title=Kas Ukraina sõja mängumuutjaks ja Moskva põletajaks võib saada natside V-1 eeskujul arendatud säästurakett? |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2025-03-15 |access-date=2025-03-15 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref>, [[Bars (tiibrakett)|Bars]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391932/saksamaa-ostab-ukrainale-sadu-tiibrakette-mida-need-salaparased-relvad-endast-kujutavad |pealkiri=Saksamaa ostab Ukrainale sadu tiibrakette. Mida need salapärased relvad endast kujutavad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-21 |vaadatud=2025-07-21 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[FP-5 Flamingo]]<ref>[https://www.err.ee/1609773024/trump-pani-taas-surve-soja-lopetamise-eest-ukrainale#flamingo Ukraina alustas 3000-kilomeetrise lennuulatusega tiibrakettide tootmist] ERR, 18.VIII 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120400629/miks-lendas-ukraina-3000-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelv-lahingukatsetusel-koigest-monisada-kilomeetrit |title=Miks lendas Ukraina 3000-kilomeetrise lennukaugusega imerelv lahingukatsetusel kõigest mõnisada kilomeetrit? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-01| access-date=2025-09-01}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120405787/venemaa-poletamine-alaku-ukraina-leidis-oma-monstrumraketile-jouseadme-mis-on-tuttav-ka-eesti-ohuvaele |title=Venemaa põletamine alaku! Ukraina leidis oma monstrumraketile jõuseadme, mis on tuttav ka Eesti õhuväele |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-24| access-date=2025-09-24}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120431823/see-oleks-vastasele-kingitus-kus-on-ukrainlaste-rakett-millest-pidi-saama-venemaa-mahapoletaja |title=„See oleks vastasele kingitus.“ Kus on ukrainlaste rakett, millest pidi saama Venemaa mahapõletaja? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-26| access-date=2026-01-26}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> | |- | | |Lääne |[[Storm Shadow]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120192278/vene-ohutorje-seda-ei-marka-miks-voib-brittide-antud-rakett-venelaste-plaanid-ukrainas-sassi-luua |title=„Vene õhutõrje seda ei märka.“ Miks võib brittide antud rakett venelaste plaanid Ukrainas sassi lüüa?|url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 24. mai 2023</ref>, [[Storm Shadow|SCALP EG]] | |- | | | |{{ill|en|AGM-158 JASSM}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120319829/see-on-tulevikus-vene-ohutorje-jaoks-suur-oht-kas-ameeriklaste-imerakett-havitab-krimmi-silla |title=„See on tulevikus Vene õhutõrje jaoks suur oht!“ Kas ameeriklaste imerakett hävitab Krimmi silla? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2024-09-06 |access-date=2024-09-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[ERAM]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120401172/kas-tuhanded-usa-uued-minitiibraketid-toovad-ukraina-sotta-kauaoodatud-poorde |title=Kas tuhanded USA uued „minitiibraketid“ toovad Ukraina sõtta kauaoodatud pöörde? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-04| access-date=2025-09-04}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> |Otsuse ootel |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]]<ref name=raketid/> |NSVL/UKR |[[Hrim-2]]<ref name=hrim>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120384131/see-on-toeliselt-voimas-relv-ukraina-uut-raketti-umbritseb-paks-saladuseloor-mida-on-sellest-teada |title=„See on tõeliselt võimas relv.“ Ukraina uut raketti ümbritseb paks saladuseloor. Mida on sellest teada? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-12 |access-date=2025-06-12 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8268717/ukraina-alustab-oma-esimese-ballistilise-raketi-seeriatootmist |title=Ukraina alustab oma esimese ballistilise raketi seeriatootmist |url-access=subscription |author= |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=maailm.postimees.ee}}</ref>, [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=After A Six-Month Lull, The Ukrainians Are Lobbing Tochka Ballistic Missiles Again |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/23/after-a-six-month-lull-the-ukrainians-are-lobbing-tochka-ballistic-missiles-again/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120368332/video-sellise-kaotus-oleks-kingitus-venelastele-ukrainlased-kimbutavad-venelasi-parajate-frankensteini-koletistega |title=VIDEO - „Sellise kaotus oleks kingitus venelastele.“ Ukrainlased kimbutavad venelasi parajate Frankensteini koletistega |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2025-04-04 |access-date=2025-04-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[S-200]], Sapsan | |- | | |Lääne |{{ill|en|MGM-140 ATACMS|MGM-140 ATACMS|ATACMS}}<ref>{{Cite news |date=17. oktoober 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67135163 |title=Ukraine uses US-supplied ATACMS for the first time, says Zelensky |author1=Robert Greenall |author2= Chris Partridge |work=BBC}}</ref> | |- | |Muud raketid |Lääne |{{ill|en|AGM-88 HARM}}, {{ill|en|ADM-160 MALD}}<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8068358/putinil-vesi-ahjus-ukraina-vottis-kasutusse-usa-radaripimestuspommi PUTINIL VESI AHJUS ⟩ Ukraina võttis kasutusse USA radaripimestuspommi] Postimees 29. VII 2024</ref> , [[Harpoon]]<ref>{{cite web |title=Harpoon: The Old Anti-Ship Missile That Is Headed To Ukraine |url=https://www.19fortyfive.com/2022/05/harpoon-the-old-anti-ship-missile-that-is-headed-to-ukraine/ |website=www.19fortyfive |access-date=26. mail 2022 |date=26. mai 2022}}</ref><ref>{{cite news |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/28/7349084/|title= New 155-mm-calibre self-propelled artillery and Harpoon missiles arrive in Ukraine |newspaper=Ukrayinska Pravda|access-date=29. mail 2022 |date=28. mai 2022}}</ref>, {{ill|en|AIM-120 AMRAAM}}, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder}}<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41149 Kolonel Hans] kol. Hannes Toomsalu blogi 2. VIII 2024</ref>, [[AGM-114 Hellfire]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586180/video-ukraina-osavnapud-andsid-usa-ja-iisraeli-vaenlaste-tapjale-taiesti-ootamatu-otstarbe |pealkiri=VIDEO - Ukraina osavnäpud andsid USA ja Iisraeli vaenlaste tapjale täiesti ootamatu otstarbe |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-25 |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> | |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353244/see-lendaks-kremlini-venemaa-oudusunenagu-ameeriklased-arendavad-ukraina-jaoks-463-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelva |title=„See lendaks Kremlini.“ Venemaa õudusunenägu: ameeriklased arendavad Ukraina jaoks 463-kilomeetrise lennukaugusega imerelva |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-29 |access-date=2025-01-29}} forte.delfi.ee Sõjandus</ref> |Lääne |{{ill|en|AASM/Hammer|Armement Air-Sol Modulaire}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347430/sellega-saab-venelaste-positsioonidele-vaikselt-ligi-hiilida-vanad-ukraina-lennukid-said-endale-ohtlikud-relvad |title=„Sellega saab venelaste positsioonidele vaikselt ligi hiilida.“ Vanad Ukraina lennukid said endale ohtlikud relvad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Ühine otseründemoon|JDAM]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukrainian Pilots Could Toss Their New GPS-Guided Bombs 50 Miles Behind Russian Lines |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/02/22/ukrainian-pilots-could-toss-their-new-gps-guided-bombs-50-miles-behind-russian-lines/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, [[GBU-39]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Satam |eesnimi=Parth |kuupäev=2024-05-25 |pealkiri=US-made GBU-39 SDB Glide Bomb is Beating Russian Jamming In Ukraine |url=https://theaviationist.com/2024/05/25/gbu-39-sdb-glide-bomb-in-ukraine/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=The Aviationist |keel=en-US}}</ref>, {{ill|en|AGM-154 JSOW}}<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120325507/bidenisse-mingit-usku-ei-ole-kas-pommid-jsow-aitavad-ukrainlastel-venemaa-pealetungi-peatada-voi-tehti-neile-valges-majas-tunga|title=„Bidenisse mingit usku ei ole!“ Kas pommid JSOW aitavad ukrainlastel Venemaa pealetungi peatada või tehti neile Valges Majas tünga? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-30 |access-date=2024-09-30}} Delfi FORTE Sõjandus</ref> | |- | |Muud pommid |Lääne |{{ill|en|GLSDB|Ground Launched Small Diameter Bomb}}<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Security |eesnimi=Ellie Cook |perekonnanimi2=Reporter |eesnimi2=Defense |kuupäev=2024-01-31 |pealkiri=What are GLSDB? Ukraine gets 100-Mile HIMARS rounds boost from U.S. |url=https://www.newsweek.com/ukraine-ground-launched-small-diameter-bombs-us-military-aid-russia-1865509 |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- | |Õhupallid |UKR |Sideõhupallid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-02 |pealkiri=AJALUGU KORDUB ⟩ Sajanditevanune tehnoloogia aitab Ukrainal võidelda droonidega aina tõhusamalt |url=https://tehnika.postimees.ee/8241265/ajalugu-kordub-sajanditevanune-tehnoloogia-aitab-ukrainal-voidelda-droonidega-aina-tohusamalt |vaadatud=2025-05-02 |url-access=subscription |väljaanne=tehnika.postimees.ee}}</ref> | |- |} ==== Ujuvvahendid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Ujuvvahendid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Meredroonid |UKR |Ukraina pealveedroonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120218338/krimmi-silda-runnanud-salaparased-ukraina-droonid-teevad-meresojas-revolutsiooni-eksperdid-selgitavad-kuidas|title=Krimmi silda rünnanud salapärased Ukraina droonid teevad meresõjas revolutsiooni. Eksperdid selgitavad, kuidas|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 22.07.2023, 00:01</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120222694/nendest-voib-varsti-vaga-palju-soltuda-ekspert-selgitab-miks-on-suured-dessantlaevad-venemaa-jaoks-kulla-hinnaga|title=„Nendest võib varsti väga palju sõltuda.“ Ekspert selgitab, miks on suured dessantlaevad Venemaa jaoks kulla hinnaga |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 09.08.2023, 12:30</ref>, {{ill|en|Sea Baby}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421772/raske-margata-veel-raskem-tabada-kas-ukraina-on-oma-toelise-mangumuutja-leidnud-hoopis-meresojas |pealkiri=„Raske märgata, veel raskem tabada.“ Kas Ukraina on oma tõelise mängumuutja leidnud hoopis meresõjas? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-05 |vaadatud=2025-12-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Toloka TKL-150]]<ref name=navalnews20230510>{{cite news |title=Innovative Submarine Drone Is Ukraine's New Weapon Against Russian Navy |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/innovative-submarine-drone-is-ukraines-new-weapon-against-russian-navy/ |work=Naval News |last=Sutton|first=HI |date=10. mai 2023 |access-date=10. mail 2023 }}</ref><ref name=toloka>[https://www.err.ee/1609807377/zelenski-kutsus-partnereid-ules-tugevdama-ukraina-ohukaitset#meredroon Ukraina esitles uut meredrooni, mis võib ohustada Krimmi silda] ERR, 21.IX 2025</ref>, [[Toloka TKL-400]]<ref name=toloka/>, [[Toloka TKL-1000]]<ref name=toloka/>, [[MAGURA V5]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120302269/venelased-hoiavad-sellest-kohe-kaugemale-miks-motlesid-ukrainlased-valja-uhe-tosiselt-veidra-monstrumi |title=„Venelased hoiavad sellest kohe kaugemale.“ Miks mõtlesid ukrainlased välja ühe tõsiselt veidra monstrumi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-21 |access-date=2024-06-21 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347464/vene-helikopterite-probleem-on-lahendatud-miks-voib-ukraina-meredroonide-ajalooline-runnak-muuta-kogu-moodsat-sojapidamist |title=„Vene helikopterite probleem on lahendatud.“ Miks võib Ukraina meredroonide ajalooline rünnak muuta kogu moodsat sõjapidamist? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8243211/mida-me-teame-putini-havitajaid-noppiva-ukraina-imedrooni-kohta |title=Mida me teame Putini hävitajaid noppiva Ukraina imedrooni kohta? |url-access=subscription |date=2025-05-06 |access-date=2025-05-06 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref> | |- |} ==== Maismaasõidukid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Maismaasõidukid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Maismaadroonid<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120437666/video-ukraina-robot-hiilis-oopimeduses-vene-sodurile-ligi-ja-tegi-talle-ebameeldiva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Ukraina robot hiilis ööpimeduses Vene sõdurile ligi ja tegi talle ebameeldiva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-20 |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> |UKR |[[Plastun]]<ref name=delfi01>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120325154/forte-ukrainas-havitavad-vaenlast-ohust-ja-maalt-sellised-on-ukrainlaste-uusimad-kodumaised-tapjadroonid FORTE UKRAINAS | Hävitavad vaenlast õhust ja maalt – sellised on ukrainlaste uusimad kodumaised tapjadroonid] Delfi Forte SÕJANDUS, 28.IX 2024</ref>, [[Termite]], [[tarGUN]], [[Pernach]], [[Skylab Sirko S1]]<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120326573/forte-ukraina-salajasel-harjutusvaljal-siin-katsetatakse-mehitamata-sojamasinaid FORTE UKRAINAS | Salajasel harjutusväljal: siin katsetatakse mehitamata sõjamasinaid ] Delfi Forte SÕJANDUS, 4.X 2024</ref>, [[Droid TW 12.7]]<ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1866228847475052752 Maks24] X.com 10. detsember 2024 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609546636/soja-1021-paev-poola-peaminister-vene-ukraina-rahukonelused-voivad-alata-talvel#droid Ukraina võtab kasutusele kuulipildujaga varustatud maismaadroonid] ERR, 10.XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8393146/rekord-ukraina-maismaarobot-hoidis-lahingus-venelaste-vastu-positsiooni-45-paeva-jarjest |title=Rekord: Ukraina maismaarobot hoidis lahingus venelaste vastu positsiooni 45 päeva järjest |url-access=subscription |author= |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=tehnika.püostimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120428137/video-vaike-ja-vapper-ukraina-robot-hiilis-100-kilose-pommiga-okupantide-punkrisse-tulemuseks-oli-tulemoll |title=VIDEO - Väike ja vapper Ukraina robot hiilis 100-kilose pommiga okupantide punkrisse. Tulemuseks oli tulemöll |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Zmii]]<ref name=ugv/>, Ljut<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372246/puhas-kaitserelv-ukraina-plaanib-saata-rindele-15-000-robotit-kas-need-voivad-aidata-ukrainlastel-voita |title=„Puhas kaitserelv.“ Ukraina plaanib saata rindele 15 000 robotit. Kas need võivad aidata ukrainlastel võita? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, Hõžak<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120388391/ukraina-liigub-samm-sammul-robotitevahelise-sojapidamise-suunas |title=Ukraina liigub samm-sammul robotitevahelise sõjapidamise suunas |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref>, [[Ratel]]<ref name=ugv>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120572243/president-zelenskoi-hoopleb-uute-lahingurobotitega-mida-kujutab-endast-ukraina-robotiarmee |title=President Zelenskõi hoopleb uute lahingurobotitega. Mida kujutab endast Ukraina robotiarmee? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-04-30 |access-date=2025-04-30|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Termit]]<ref name=ugv/>, [[Ardal]]<ref name=ugv/>, [[Rõs]]<ref name=ugv/>, [[Protektor]]<ref name=ugv/>, [[Volja]]<ref name=ugv/> |- | | |Lääne |[[THeMIS]]<ref>[https://milremrobotics.com/ukrainian-forces-are-taking-full-advantage-of-their-themis-ugvs/ Ukrainian forces are taking full advantage of their THeMIS UGVs] Milrem Robotics 11.I 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/01/11/milremi-mehitamata-maismaasoidukid-themis-on-ukrainas-aktiivses-kasutuses |title=Milremi mehitamata maismaasõidukid THeMIS on Ukrainas aktiivses kasutuses |author= |date=2024-01-11 |access-date=2025-08-26 |website=www.toostusuudised.ee}}</ref>, [[Gereon Combat]]<ref>{{cite web|url=https://majandus.postimees.ee/8310946/sakslased-toid-ukraina-lahinguvaljadele-milremi-konkurendi-odava-ja-kerge-minitanki |title=Sakslased tõid Ukraina lahinguväljadele Milremi konkurendi – odava ja kerge minitanki |url-access=subscription |author=Sander Silm |date=2025-08-26 |access-date=2025-08-26 |website=majandus.postimees.ee}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] == Reaktsioonid ja hinnangud == Relvakonflikti on käsitletud ka III maailmasõja ([[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] järgne) või IV maailmasõja ([[Külm sõda|külma sõja]] ehk III maailmasõja järgne) algusena. === Krimmi annekteerimine === Rahvusvahelised reaktsioonid Krimmi annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal olid suures osas Venemaa tegevust hukkamõistvad, Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust toetavad ning kriisile kiire lõpu leidmist nõudvad. USA ja Euroopa Liit vastasid Venemaa tegevusele sanktsioonide kehtestamisega ning kutsusid Venemaad üles lõpetama anneksioon.<ref>[https://www.ibtimes.co.uk/ukraine-crisis-world-leaders-react-unfolding-crisis-crimea-1438553 Ukraine Crisis: World Leaders React to Unfolding Disaster in Crimea.] International Business Times. 02.03.2014.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} 1. märtsil pidas president [[Barack Obama]] telefonivestluse Vladimir Putiniga ja ütles, et Venemaa invasioon on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ta hoiatas suurema poliitilise ja majandusliku isolatsiooni eest ning ähvardas mitte kutsuda Venemaad [[G8]] tippkohtumisele.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/national-security/us-and-allies-try-to-decide-on-response-to-ukraine-crisis/2014/03/01/463d1922-a174-11e3-b8d8-94577ff66b28_story.html Obama speaks with Putin by phone, calls on Russia to pull forces back to Crimea bases.] Washington Post. 2. March 2014</ref> 3. märtsil teatas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Caitlin Hayden, et USA ei saada presidendidelegatsiooni [[2014. aasta taliolümpiamängud]]ele Sotšis. {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Välisminister [[William Hague]] ütles, et on sügavalt mures pingete eskaleerumise ja Venemaa parlamendi otsuse pärast sõjaliseks tegevuseks luba anda. Ta ütles ka: "See tegevus kujutab endast potentsiaalselt tõsist ohtu Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Mõistame hukka kõik Ukraina-vastased agressiooniaktid."<ref>Russia Approves Military Action. Sky News. 01.03.2014</ref> 2. märtsil 2014 teatas Briti peaminister [[David Cameron]], et valitsusametnikud kavatsevad vastuseks Krimmi olukorrale boikoteerida 2014. aasta taliolümpiamänge Sotšis. {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Kantsler [[Angela Merkel]] nimetas Venemaa tegevust "vastuvõetamatuks" ja nende tegevus rikuks rahvusvahelist õigust. Merkel märkis, et Venemaa ei austa praegu [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumit]].<ref>[https://www.spiegel.de/politik/deutschland/krim-krise-merkel-wirft-putin-verstoss-gegen-voelkerrecht-vor-a-956514.html Merkel wirft Putin Verletzung des Völkerrechts vor] Der Spiegel. 3. March 2014</ref> Bundestagile edastatud poliitikaavalduses märkis ta, et "Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole läbiräägitav". Merkel ütles Barack Obamaga telefoni teel vesteldes, et Putin "elab teises maailmas". {{Riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia peaminister [[Matteo Renzi]] teatas 19. märtsil saadikutekojas peetud kõnes , et Krimmi staatuse referendum oli ebaseaduslik ning G8 riigid peavad alustama koostööd kriisi lahendamiseks ja külma sõja faasi naasmise vältimiseks. {{Riigi ikoon|Eesti}} Välisminister [[Urmas Paet]] ütles 1. märtsil, et " Venemaa parlamendi otsus lubada vägede kasutamine Ukrainas on selgeks ohuks Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele," ning et Venemaa "... sõjalised ähvardused ja tegevused Ukraina vastu tuleb lõpetada."<ref>Foreign Minister Urmas Paet: everything must be done to achieve a political solution to the crisis in Ukraine. Estonian Ministry of Foreign Affairs. 1. March 2014</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} 1. märtsil teatas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja [[Catherine Ashton]], et Euroopa Liit mõistab hukka Venemaa otsuse kasutada Ukraina suhtes sõjalist jõudu, kirjeldades seda kui "põhjendamatut eskalatsiooni". Ta kutsus kõiki pooli üles pingeid viivitamatult dialoogi kaudu vähendama, austades täielikult Ukraina ja rahvusvahelist õigust. Ukraina ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada alati.<ref>[https://eeas.europa.eu/archives/docs/statements/docs/2014/140301_01_en.pdf Statement by EU High Representative Catherine Ashton on the developments in Ukraine's Crimea.] Brussels. EU External Action. 1 March 2014.</ref> [[NATO]] 2. märtsil kutsus peasekretär [[Anders Fogh Rasmussen]] kokku [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] seoses Venemaa sõjategevuse ja president Vladimir Putini väidetavate ähvardustega Ukraina vastu. Põhja-Atlandi Nõukogu mõistis hukka Venemaa sõjalise eskalatsiooni Krimmis ja nimetas seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. === 2022. aasta sissetung === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse}} Invasioon pälvis valitsuste ja mitmete organisatsioonide laialdase rahvusvahelise hukkamõistu, mis sisaldasid ka Venemaale kehtestatud uusi sanktsioone. Nendel olid Venemaa, aga ka maailma majandusele ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.<ref>[https://edition.cnn.com/2022/02/28/business/russia-ruble-banks-sanctions/index.html Russia faces financial meltdown as sanctions slam its economy.] CNN, 28. veebruar 2022.</ref> Valitsustevälised reaktsioonid invasioonile hõlmasid Venemaa ja Valgevene laialdast boikoteerimist meelelahutuse, meedia, äri ja spordi valdkonnas. Pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal hakkas kohe toimuma sellevastaseid ülemaailmseid protestiaktsioone. Lisaks meeleavaldustele avaldati sõjale vastanduvaid petitsioone ja avalikke kirju. Avaliku elu tegelased, nii kultuuri- kui ka poliitikategelased, tegid sõjavastaseid avaldusi. Venemaaga seotud monumendid kogu Euroopas olid vandalismi objektiks, mõned isegi lammutati. Venemaa suursaadikud Euroopas, eriti Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus, kohtasid tänavatel ja avalikel tseremooniatel liikudes sõjavastaseid meeleavaldajaid, esines vägivaldseid rünnakuid.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/may/09/russian-ambassador-to-poland-sergey-andreev-pelted-with-red-paint-at-ve-day-gathering Russian ambassador to Poland pelted with red paint at VE Day gathering.] The Guardian. 9. mai 2022.</ref> Sotsiaalmeedias tehtud üleskutsed vene kultuuri ja kaupade massiliseks boikoteerimiseks ujutasid üle mitmed sotsiaalmeedia platvormid. Inimesed kogu maailmast üritasid rünnata ja sulgeda Venemaa veebisaite, eriti neid, mida haldab Venemaa valitsus.<ref>[https://www.ft.com/content/3391bf8c-e431-415c-b7c5-9eeee08b3374 Russia pummelled by pro-Ukrainian hackers following invasion.] Financial Times. 6. mai 2022.</ref> Pärast sissetungi Ukrainasse kasvasid Vene-vastased meeleolud ja rassistlik suhtumine välismaal elavate venelaste vastu. Pärast sissetungi algust toimusid igapäevased meeleavaldused ka Venemaal. Protestide vastu teostasid Vene võimud ulatuslikke repressioone. Meediakanal OVD-Info andmetel peeti 24. veebruarist kuni 13. märtsini 2022. aastal Venemaal kinni vähemalt 14 906 inimest.<ref>[https://reports.ovdinfo.org/no-to-war Как российские власти борются с антивоенными протестами.] OVD-Info. 28. March 2022.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} President [[Joe Biden]] tegi avalduse, milles mõistis Venemaa sissetungi hukka kui "provotseerimata ja põhjendamatu" ning süüdistas Putinit "ettekavatsetud sõja alustamises, mis toob kaasa katastroofilisi inimkaotusi ja -kannatusi". [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] spiiker [[Nancy Pelosi]] lubas, et [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] eraldab nii palju raha, kui on vaja Ukraina valitsuse toetamiseks.<ref>[https://thehill.com/homenews/house/596106-pelosi-says-congress-will-provide-ukraine-aid-whatever-the-need/ Pelosi says Congress will provide any economic help Ukraine needs.] 28. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Peaminister [[Boris Johnson]] ütles, et ta on "jubedatest sündmustest Ukrainas jahmunud" ja "President Putin on valinud selle provotseerimata rünnaku algatamisega verevalamise ja hävitamise tee".<ref>[https://www.huffingtonpost.co.uk/entry/boris-johnson-response-attack-russia-ukraine-putin_uk_621713afe4b0afc668baee29?d_id=3199306 "Boris Johnson Condemns Russia's 'Unprovoked Attack' On Ukraine"] New York City. 24. February 2022</ref> Kaitseminister [[Ben Wallace]] kirjeldas Venemaa tegevust kui "alasti agressiooni demokraatliku riigi vastu". [[Walesi prints]] mõistis Venemaa sissetungi hukka, öeldes: "See oli rünnak demokraatia, avatud ühiskonna ja vabaduse vastu." {{Riigi ikoon|Türgi}} Türgi president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ja Türgi välisministeerium teatasid, et Venemaa tegevus on vastuvõetamatu ja mõistsid Venemaa hukka rahvusvahelise õiguse raske rikkumise eest, kinnitades samas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.<ref>[https://www.economist.com/europe/2022/02/24/turkeys-rapprochement-with-russia-may-not-survive-the-war-in-ukraine Turkey’s rapprochement with Russia may not survive the war in Ukraine.] The Economist. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Itaalia}} Peaminister [[Mario Draghi]] lubas teha, "mis iganes on vajalik Ukraina suveräänsuse taastamiseks" ja ütles, et Moskvaga on "võimatu pidada sisulist dialoogi", nõudes ühtlasi Venemaalt oma sõjajõudude tingimusteta tagasi tõmbamist rahvusvaheliselt kehtestatud piiridele.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/italys-draghi-promises-whatever-it-takes-restore-ukrainian-sovereignty-2022-02-24/ Italy's Draghi promises "whatever it takes" to restore Ukrainian sovereignty.] Reuters. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Välisminister [[Annalena Baerbock]] teatas ulatuslikest sanktsioonidest Venemaa vastu. Kantsler Olaf Scholz nimetas sissetungi Putini "tõsiseks veaks".<ref>[https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/krieg-ukraine-reaktionen-deutschland-101.html Berlin im Schockzustand.] tagesschau.de. 24. February 2022.</ref> 27. veebruari parlamendi erakorralisel istungil rääkis Scholz uuest ajastust, mis oli alanud Venemaa sissetungiga. Saksamaa lubas investeerida edaspidi kaitsesse rohkem kui on NATO eesmärk kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. 2022. aastal eraldab valitsus relvajõududesse investeeringuteks 100 miljardit eurot.<ref>[https://www.france24.com/en/live-news/20220227-a-new-era-germany-rewrites-its-defence-foreign-policies A new era: Germany rewrites its defence, foreign policies.] France 24. 27. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] teatas, et rääkis Putiniga peatamaks lahingud ning nõudis Vene sõjaliste operatsioonide viivitamatut peatamist Ukrainas.<ref>[https://english.alarabiya.net/News/world/2022/02/22/France-s-Macron-demands-targeted-European-sanctions-against-Russia- France's Macron demands targeted European sanctions against Russia.] Al Arabiya.</ref> {{Riigi ikoon|Soome}} President [[Sauli Niinistö]] mõistis hukka Venemaa rünnaku ja president Vladimir Putini tegevuse. Ta ütles, et "mask on nüüd maha võetud ja näha on vaid sõja külm pale".<ref>[https://thehill.com/policy/international/595656-finland-says-debate-on-nato-membership-will-change-after-russian/ Finland says debate on NATO membership will change after Russian invasion.] The Hill. 24. February 2022.</ref> Peaminister [[Sanna Marin]] teatas, et Venemaa sissetung Ukrainasse muudab tema riigis toimuvat arutelu NATO liikmesuse üle. {{Riigi ikoon|Hiina}} Hiina liider ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär [[Xi Jinping]] rääkis 25. veebruaril Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kutsudes Venemaad ja Ukrainat üles lahendama probleemi läbirääkimiste teel.<ref>[https://www.ndtv.com/world-news/chinas-xi-jinping-speaks-to-russian-president-vladimir-putin-calls-for-negotiation-with-ukraine-2789342 China's Xi Jinping Speaks To Putin, Calls For Negotiation" With Ukraine.] NDTV. Agence France-Presse. 25. February 2022.</ref> 25. veebruari avalduses ütles Hiina RV välisminister ja riiginõunik [[Wang Yi]], et Ukraina territooriumi ja suveräänsust tuleks austada ning kutsus üles võimalikult kiiresti läbirääkimisi pidama. {{Riigi ikoon|India}} Peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Putinile 24. veebruaril tehtud telefonikõnes üles vägivald viivitamatult lõpetada. India valitsus hoidus selget seisukohta võtmast või Venemaa kritiseerimisest.<ref>[https://thewire.in/diplomacy/modi-appeals-for-cessation-of-violence-in-call-with-putin-first-indian-reaction-to-russian-attack Modi Appeals for .Cessation of Violence in Call With Putin, First Indian Reaction to Russian Attack] The Wire (India). 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|ÜRO}} ÜRO peasekretär [[António Guterres]] kutsus Putinit "inimlikkuse nimel" oma vägesid tagasi tõmbama. 25. veebruaril ei suutnud [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] vastu võtta resolutsiooni eelnõu, mis oleks tauninud Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu. Julgeolekunõukogu 15 liikmesriigist toetas eelnõu 11 liikmesriiki, kolm jätsid hääletamata. Otsuse eelnõu kukkus läbi Venemaa veto tõttu.<ref>[https://press.un.org/en/2022/sc14808.doc.htm Security Council Fails to Adopt Draft Resolution on Ending Ukraine Crisis, as Russian Federation Wields Veto.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} United Nations. 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ütles, et Euroopa Liit ei lase president Putinil lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri, ning [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]] kutsus Putinit peatama mõttetut agressiooni. [[Euroopa Parlamendi president]] [[Roberta Metsola]] kutsus üles "viivitamatule, kiirele, kindlale ja kiirele tegutsemisele" ning teatas Euroopa Parlamendi erakorralise istungi kokkukutsumisest 1. märtsil.<ref>[https://www.euronews.com/2022/02/17/european-parliament-president-calls-for-solid-and-swift-action-if-ukraine-crisis-escalates European Parliament president calls for solid and swift action if Ukraine crisis escalates.] Euronews..</ref> {{Riigi ikoon|Eesti}} Peaminister [[Kaja Kallas]] nimetas Venemaad "ohuks kogu Euroopale". [[Riigikogu]] avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Vene Föderatsiooni poolt alustatud sõja. Riigikogu võttis 18. oktoobril 2022 vastu avalduse "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE.<ref name=rk>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8debf0-54e8-4879-914e-4b829bd12e2d/Riigikogu%20avalduse%20_Ukraina%20territooriumi%20annekteerimise%20hukkam%C3%B5istmisest%20ja%20Venemaa%20re%C5%BEiimi%20terroristlikuks%20kuulutamisest_%20eeln%C3%B5u%20(717%20AE%20I) Riigikogu avaldus "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE]</ref> {{pooleli}} ==Vaata ka== * [[2014. aasta Krimmi anneksioon]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] * [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MulticulturalSocieties>{{Cite book |last=Snyder |first=Timothy |url=https://books.google.com/books?id=l9KMDwAAQBAJ |title=The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America |publisher=Tim Duggan Books |year=2018 |isbn=978-0-525-57447-7 |location=New York |page=197 |quote=Almost everyone lost the Russo-Ukrainian war: Russia, Ukraine, the EU, the United States. The only winner was China.}}; {{Cite journal|last=Mulford|first=Joshua P.|date=2016|title=Non-State Actors in the Russo-Ukrainian War|journal=Connections|volume=15|issue=2|pages=89–107|issn=1812-1098|jstor=26326442|doi=10.11610/Connections.15.2.07|doi-access=free}}; {{Cite book|chapter-url=https://books.google.com/books?id=MhspDwAAQBAJ&pg=PA134|title=Multicultural Societies and their Threats: Real, Hybrid and Media Wars in Eastern and South-Eastern Europe|last1=Shevko|first1=Demian|last2=Khrul|first2=Kristina|publisher=LIT Verlag Münster|year=2017|isbn=978-3-643-90825-4|editor-last=Gutsul|editor-first=Nazarii|location=Zürich|page=100|chapter=Why the Conflict Between Russia and Ukraine Is a Hybrid Aggression Against the West and Nothing Else|editor-last2=Khrul|editor-first2=Kristina}}</ref> <ref name=_1>[https://www.theguardian.com/world/2014/aug/14/russian-military-vehicles-enter-ukraine-aid-convoy-stops-short-border Aid convoy stops short of border as Russian military vehicles enter Ukraine: Armoured personnel carriers and support vehicles cross the border, while the 280-truck convoy comes to a halt separately], Shaun Walker, The Guardian, 15 August 2014</ref> <ref name="Putin Ukraine statehood">{{Cite magazine |last=Perrigo |first=Billy |date=22. veebruar 2022 |title=How Putin's Denial of Ukraine's Statehood Rewrites History |url=https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |magazine=[[Time]] |access-date=28. veebruaril 2022 |archive-date=2022-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220222200708/https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=UN_BudaMemo>[https://treaties.un.org/Pages/showDetails.aspx?objid=0800000280401fbb Memorandum on security assurances in connection with Ukraine’s accession to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons]. ÜRO, 5. detsember 1994</ref> <ref name=BudapBBC>[https://www.bbc.co.uk/programmes/p0cdq08k The night Ukraine gave up its nuclear weapons]. BBC News, 14. juuni 2022 (ingliskeelne audiofail, 27 minutit)</ref> <ref name=NYT_2022-02-23>{{cite web |url=https://www.nytimes.com/2022/02/23/world/europe/putin-speech-russia-ukraine.html |title=Word by Word and Between the Lines: A Close Look at Putin’s Speech |author=Max Fisher |date=23. veebruar 2022 |publisher=[[The New York Times|NYT]] |language=en |access-date=23. veebruaril 2022 |quote=So, I will start with the fact that modern Ukraine was entirely created by Russia or, to be more precise, by Bolshevik, Communist Russia. This process started practically right after the 1917 revolution, and Lenin and his associates did it in a way that was extremely harsh on Russia — by separating, severing what is historically Russian land.}}</ref> }} ==Välislingid== * JIM HEINTZ. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-disinformation-f8ee274890cd62362be3dd75fbc7dd6b Russia’s war with Ukraine has generated its own fog, and mis- and disinformation are everywhere]. AP News. Tallinn, 5. august 2023 * [https://www.conflictarm.com/wp-content/uploads/2021/11/Weapons-of-the-war-in-Ukraine-low.pdf WEAPONS OF THE WAR IN UKRAINE {{!}} A three-year investigation of weapon supplies into Donetsk and Luhansk]. [[Conflict Armament Research]]. London, 2021, 234 lk ([[Porditav dokumendivorming|PDF]]) * [https://www.postimees.ee/7553142/g7-nimetas-venemaa-runnakut-ostukeskusele-sojakuriteoks G7 nimetas Venemaa rünnakut ostukeskusele sõjakuriteoks] Postimees * [https://www.err.ee/1608645262/vene-raketid-tabasid-odessa-oblastit Vene raketid tabasid Odessa oblastit] ERR * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] – operatiivne teave sõja käigu kohta * [https://www.rainews.it/maratona/2022/09/live-guerra-in-ucraina-la-cronaca-minuto-per-minuto-giorno-213-134c37f6-8822-4854-837c-3d71e729c040.html L'Estonia denuncia la Russia alla Corte Internazionale di Giustizia]. [[Rai News]], 24. september 2022 * [https://www.bbc.com/russian/features-63062994 США призвали американцев скорее покинуть Россию. Чего они опасаются?] BBC News Русская служба, 28. september 2022 * Laura Kelly. [https://thehill.com/policy/international/3697453-white-house-says-iranian-troops-on-the-ground-in-crimea-aiding-russian-drone-strikes/ White House says Iranian troops on the ground in Crimea aiding Russian drone strikes]. [[The Hill]], 20. oktoober 2022 * [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-63723565 Европарламент признал Россию "государством-спонсором терроризма".] BBC News Русская служба, 21.11.2022 * [https://www.bbc.com/russian/live/news-64082274 Война в Украине: Киев говорит, что россияне начали мощный штурм Соледара; папа римский назвал эту войну преступлением - Новости на русском языке]. BBC News Русская служба, 10.01.2022 <small>(sõja reaalajas kajastus alates 2022. a 24. detsembrist)</small> * KARL RITTER and JAMEY KEATEN. [https://apnews.com/article/ukraine-pow-russia-war-united-nations-29bc27d06d6bad359c957fdb0aa9f929 UN decries torture, killing of Ukrainian and Russian POWs]. [[Associated Press|AP News]], 24. märts 2023 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1/22 Venemaa sõjapidamine tunnetuslikus lahingruumis] Peeter Tali, Ajakiri "Sõdur" 2022-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/34 Venemaa juhitud kaose teooria] Jaanus Sägi, Ajakiri "Sõdur" 2022-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/22 Agressiooni lõpetab Vene rahvas, mitte Putin] Kalev Stoicescu, Ajakiri Sõdur, 2022-5 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_6_22/14 Venemaa 5 eksimust Ukraina sõjas] Janek Kesselmann, Ajakiri Sõdur, 2022-6 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/8 Õppimine keset sõda] Tarmo Metsa, Ajakiri Sõdur, 2023-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/28 Euroopa suuriigid ja sõda Ukrainas] Tony Lawrence, Ajakiri Sõdur, 2023-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/16 Venemaa strateegia sõjas] Erik Männik, Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_24_issuu/24 Lennukite sõda Ukraina kohal] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur, 2024-1 * [https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitseministeerium_2023_veeb_eesti_3_04_2024_1.pdf Transatlantilise kaitse edu alus: sõjaline strateegia Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks] Kaitseministeerium, detsember 2023 * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx: russian equipment losses] * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html Oryx: ukrainian equipment losses] * [https://www.err.ee/1609399063/jonatan-vseviov-koige-pimedam-on-enne-koitu Jonatan Vseviov: kõige pimedam on enne koitu] ERR 17. VII 2024 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma ANALÜÜS | Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma] Delfi Ärileht 17. VIII 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas] Delfi 4. X 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest] EPL 7. X 2024 * [https://www.err.ee/1609619330/ilmar-raag-zelenski-tegelik-viga-ja-mida-me-saame-oppida Ilmar Raag: Zelenski tegelik viga ja mida me saame õppida] ERR 1. III 2025 [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda| ]] bfigyu1e7jvmsxogrku1078yq1w9j2u 0 633741 7161258 7131249 2026-05-26T09:18:01Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] 7161258 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 52. valitsus | ametis = 2022–2023 | pilt = Kaja Kallas (crop).jpg | algus = 18. juuli 2022 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Alar Karis]] | valitsusjuhi_nimi = [[Kaja Kallas]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 15 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Isamaa Erakond|Isamaa]] <br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | valimised = [[2019. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XIV Riigikogu]] | eelnev = [[Kaja Kallase esimene valitsus]] | lipu_ääris = jah | järgnev = [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] | lõpp = 17. aprill 2023 }} '''Kaja Kallase teine valitsus''' on 18. juulil 2022 ametisse asunud 52. [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]]. Selle moodustasid [[Eesti Reformierakond]], [[Isamaa Erakond|Erakond Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. == Ajalugu == 3. juunil 2022 tegi peaminister Kaja Kallas [[Eesti president|president]] [[Alar Karis|Alar Karisele]] ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit.<ref name=":0">[https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja "Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja"] ERR, 3. juuni 2022</ref> President vabastas samal päeval ministrid ametist. Reformierakond tegi ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks [[Isamaa Erakond|Isamaale]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale]].<ref name=":0" /> 8. juulil teatasid erakonnad, et jõudsid uue koalitsiooni moodustamises kokkuleppele.<ref>[https://www.err.ee/1608652594/kolm-erakonda-joudsid-uues-koalitsioonis-kokkuleppele "Kolm erakonda jõudsid uues koalitsioonis kokkuleppele"] ERR, 8. juuli 2022</ref> 14. juulil viis Kaja Kallas presidendile tagasiastumispalve; president tegi talle ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1608656887/kallas-teatas-ametlikult-valitsuse-tagasiastumisest "Kallas teatas ametlikult valitsuse tagasiastumisest"] ERR, 14. juuli 2022.</ref> 15. juulil sai Kaja Kallas volitused [[Riigikogu|Riigikogult]] valitsuse moodustamiseks (52 poolt, 26 vastu)<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120036138/otseblogi-kaja-kallas-sai-riigikogus-volitused-valitsuse-moodustamiseks Kaja Kallas sai riigikogus volitused valitsuse moodustamiseks] DELFI, 15. juuli 2022</ref> ja 18. juulil astus uus valitsus ametisse.<ref>[https://www.err.ee/1608660310/galerii-president-nimetas-uue-valitsuse-ametisse-ja-ministrid-andsid-vande President nimetas uue valitsuse ametisse ja ministrid andsid vande] ERR 18. juuli 2022</ref> Eestil oli juhtiv roll Ukraina toetamisel Venemaa sissetungi ajal. Eesti tarnis Ukrainale SKP kohta rohkem sõjavarustust kui ükski teine riik maailmas.<ref>[https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/10/08/europes-new-iron-lady-kaja-kallas-says-west-mustnt-negotiate/ Crisp, James. Europe's new 'Iron Lady' Kaja Kallas says the West mustn't negotiate with Putin.] The Daily Telegraph 8.10.2022.</ref> Eesti piiras koos teiste Balti riikidega turistide saabumist Venemaalt. "Reisimine Euroopasse on privileeg, mitte inimõigus", ütles Kallas.<ref>[https://apnews.com/article/russia-ukraine-travel-poland-estonia-denmark-f7669a025f62e88a8a665117d1733a0f Jan M. Olsen. 4 nations bordering Russia to restrict Russian tourists.] AP 8.09.2022.</ref> Eesti käivitas koos teiste liitlastega [[NATO|NATO 4. artikli]] põhised konsultatsioonid.<ref>[https://news.err.ee/1608510812/estonia-allies-to-trigger-nato-article-4 Estonia, allies to trigger NATO Article 4.] ERR News 24.02.2022.</ref> Peaminister Kallas toetas Nõukogude-aegsete monumentide eemaldamist. Need ülistasid Nõukogude Liitu ja Nõukogude Liidu sissetungi Eestisse Teise maailmasõja ajal. 16. augustil 2022 teatas Kallas, et Narvas eemaldatakse seitse punamonumenti.<ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti.] ERR 16.08.2022.</ref> [[Narva jõgi|Narva jõe]] ääres olnud Teises maailmasõjas Punaarmee poolt 1944. aastal Narva linna vallutamisele pühendatud mälestusmärk – [[Narva tank]] viidi Viimsis asuvasse[[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum| sõjamuuseumi]]. Eemaldati ka kesklinnas Peetri platsil olnud mälestustahvlid, punaarmeelaste mälestussammas Narva lossipargis ja [[Igor Grafov]]i mälestusmärk. Narva-Jõesuus eemaldati lisaks tankimonumendile kolme täägi mälestusmärk ja [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]] mälestusmärk. Narva jõe ja [[Viktoria bastion]]i vahelisel alal paiknev Teises maailmasõjas hukkunute ühishaua tähis kohandati neutraalseks.<ref>[https://www.err.ee/1608685876/valitsus-teisaldas-narva-tank-monumendi Valitsus teisaldas Narva tank-monumendi.] ERR 16.08.2022.</ref> Justiitsministeeriumis algatati 2022. aastal ehitusseadustiku muutmine eesmärgiga tõhustada nn punamonumentide teisaldamist avalikust ruumist ja laiendada eemaldatavate objektide ulatust. Seaduse muudatus võeti Riigikogus vastu 16. veebruaril 2023, aga President Karis jättis selle välja kuulutamata.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2023/03/07/karis-jattis-punamonumentide-teisaldamise-seaduse-valja-kuulutamata Karis jättis punamonumentide teisaldamise seaduse välja kuulutamata.] EPL 7.03.2023.</ref> Kallas toetas jätkuvalt Nõukogude-aegsete monumentide eemaldamist.<ref>[https://www.err.ee/1609252026/kallase-sonul-tuleb-nn-punamonumentide-seadusega-edasi-minna Rene Kundla. Kallase sõnul tuleb nn punamonumentide seadusega edasi minna.] ERR 13.02.2024.</ref> Kaja Kallase teine valitsus oli ametis, kuni pärast Riigikogu valimisi 5. märtsil 2023 moodustatud uus valitsus – [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] astus 17. aprillil 2023 ametisse. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kaja Kallas|'''Kaja Kallas''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#009CE2; " | |[[Tõnis Lukas|'''Tõnis Lukas''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Isamaa Erakond|I]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#009CE2; " | |[[Lea Danilson-Järg|'''Lea Danilson-Järg''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Isamaa Erakond|I]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Hanno Pevkur|'''Hanno Pevkur''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Keskkonnaministeerium]]''' |- |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Madis Kallas|'''Madis Kallas''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Piret Hartman|'''Piret Hartman''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Maaeluministeerium]]''' |- |[[Eesti maaeluminister|Maaeluminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Urmas Kruuse|'''Urmas Kruuse''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja taristuminister|Majandus- ja taristuminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Riina Sikkut|'''Riina Sikkut''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] | style="background:#009CE2; " | |[[Kristjan Järvan|'''Kristjan Järvan''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Isamaa Erakond|I]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Keit Pentus-Rosimannus|'''Keit Pentus-Rosimannus''']] |18. juuli 2022 |19. oktoober 2022 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Annely Akkermann]]''' |19. oktoober 2022 |17. aprill 2023 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Riigihalduse minister]] | style="background:#009CE2; " | |[[Riina Solman|'''Riina Solman''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Isamaa Erakond|I]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Lauri Läänemets|'''Lauri Läänemets''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Signe Riisalo|'''Signe Riisalo''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti tervise- ja tööminister|Tervise- ja tööminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Peep Peterson|'''Peep Peterson''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#009CE2; " | |[[Urmas Reinsalu|'''Urmas Reinsalu''']] |18. juuli 2022 |17. aprill 2023 |[[Isamaa Erakond|I]] |} == Vaata ka == * [[Kaja Kallase esimene valitsus]] * [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] == Viited == <references /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kaja Kallase esimene valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=2022–2023 |järgnev=[[Kaja Kallase kolmas valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Kallas, Kaja 2]] [[Kategooria:2022. aasta Eestis]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] s08yto438dbcm06g1d2b9jbuo9gbjqb 0 633886 7160930 7021512 2026-05-25T17:55:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160930 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sinipuia | pilt = | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = [[Bromeelialised]] ''Bromeliaceae'' | alamsugukond = ''[[Puyoideae]]'' | perekond = [[Puia]] ''Puya'' | liik = '''Sinipuia''' | binaarne = ''Puya berteroniana'' | binaarse_autor = [[Carl Christian Mez|Mez]], 1896 | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Sinipuia''' (''Puya berteroniana'') on [[Bromeelialised|bromeelialiste]] sugukonda [[puia]] perekonda kuuluv [[õistaim]]eliik, mis kasvab [[Tšiili]] mäestikes ja on kohalik [[endeem]]ne liik.<ref name="puya-berte">{{Netiviide |url=https://www.tropicalbritain.co.uk/puya-berteroniana.html |pealkiri=Puya berteroniana - Tropical Britain |vaadatud=2022-07-20 |arhiivimisaeg=2024-08-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240819162939/https://www.tropicalbritain.co.uk/puya-berteroniana.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjeldus == Sinipuia kasvab maas, kuival ja kivisel pinnasel.<ref>[https://www.gardensonline.com.au/gardenshed/plantfinder/show_3298.aspx Puya berteroniana. - Gardens Online]</ref> Tal on 90–120 cm pikkustest hõbejasrohelistest teravatipulistest lehtedest tihe umbes meetrilaiune [[kodarik]], mis haruneb iga mõne aasta järel. Õisikuvars on 2–7 meetri kõrgune, õied siidja pehme läikega. [[Kroonlehed]] on ligikaudu [[Türkiissinine|türkiissinist]] värvi, [[tolmukad]] on erkoranžid.<ref>[https://www.strangewonderfulthings.com/150.htm Strange Wonderful Things. Rare and exotic plants & seeds (blog)]</ref> Talub külma kuni –5 °C.<ref name="puya-berte" /> == Pildid == <gallery> </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bromeelialised]] ngyu301q6uryew41lxsybzi7895f864 0 633961 7160990 7159102 2026-05-25T19:47:34Z NOSSER 8097 /* 1898 */ 7160990 wikitext text/x-wiki '''Tartu linnavolinike loend''' on loetlu [[Tartu linnavolikogu]] [[Linnavolinik|linnavolinik]]est. == 1898 == [[Karl August Hermann]], Karl Lesta, Nikolai Besnosow, Vassili Bulgakow, Konstantin Bokownew (surn. 1912<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1912/02/22/30 Endine linnanõunik K. Bokownew surnud 19. veebruaril 1912.], Postimees, nr. 43, 22. veebruar 1912</ref>), Heinrich Glück, Aleksander Grossmann, Gustav Königsfeld, Nikolai Jekimow, Abraham Kasurinow, Aleksander Bokownew, dr. Johannes Meyer, Peeter Bahrs, Johann Maldmann, Ernst Arndt, Karl Lipping, Karl Rosenthal, Ewald Freimuth, Aleksander Fredeking, Siegfried von [[Kieseritzky]], Karl Rembach, Roman Bätge, Aleksander von Bröcker, Georg Emmerich, [[Carl Heinrich Leopold Laakmann|Karl Laakmann]], Wilhelm von Bock, Robert Brettschneider, [[Victor von Grewingk|Viktor von Grewing]] ([[Tartu linnapea]] 1898–1917), dr. Eduard Kengsep, Kristian Kimmel, Albert Brock, Jakob Jakobson, Karl Hakenschmidt, Herman Sturm, Arwed von [[Schmidt (aadlisuguvõsa)|Schmidt]] (linnasekretär), Karl Blosfeld(t<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1902/02/08/20.1 Eesti walimise-komitee ja Saksa valimise-komitee linnawolinikkude kandidaadid], Postimees, nr. 33, 8. veebruar 1902</ref>), Sigismund Lieven<ref>(1844–1913, [https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1913/01/30/31 Tartus, 29. jaanuaril 1913 Sigismund Lieven surnud.], Postimees, nr. 25, 30. jaanuar 1913, lk 3</ref>, Hans Erk, Otto Hermansohn, Nikolai von [[Grote]], Julius Frischmuth, Woldemar Müller (linnanõunik), Ernst Heftler, Karl Schneider, Eduard Beckmann, Rudolf von [[Zeddelmann]], Max von [[Zur Mühlen]], Johann Klein, dr. Kristjan Strömberg, Friedrich Daugull, parun Michael [[Stackelberg]], Friedrich Hübbe, Jakob von [[Mühlendahl|Mühlendal]], Karl [[Mickwitz]], Friedrich Otto, Aleksander Talesch, Heinrich Sturm, Karl Lipping, Franz Fischer, [[Friedrich Faure]].<ref>[https://dea.digar.ee/page/ristirahwa/1898/03/01/7 Jurjewis oli 19-mal veebruaril uute molinikkude valimine. Linna wolimeesteks maliti], Ristirahwa Pühhapäewaleht, 1. märts 1898, lk 7</ref> == 1899/1900 == [[Victor von Grewingk|Viktor von Grewing]] ([[Tartu linnapea]] 1898–1917), Konstantin Bokownew (linnapea asetäitja ja ühtlasi linnanõunik), Eduard Beckmann (linnanõunik), Woldemar Müller (linnanõunik), Arwed Schmidt (linnasekretär), Hans Ark, Ernst Arndt, Peter Bahrs, Nikolai Besnossow, E. Bekmann, Roman Bätge, Carl Rosenthal, Alexander Bokownew, Robert Brettschneider, Robert Brock, dr. Wilhelm von Bock, Aleksander von Bröker, Vassili Bulgakow, Friedrich Daugull, Eduard Kiwastik, W. Hinrichsen, G. Herrmann, A. Stamm, A. Riik, R. Kiekhöfer, F. Kusmanow, Edgar von [[Rücker]], Jegor Tschernow, Friedrich Faure, Franz Fischer, Alexander Frederking, Ewald Freimuth, N. Ekimow, dr. E. Kengsepp, Karl Lesta, V. Rikka, Nikolai von Grote, Karl Hakenschmidt, E. Heftler, [[Karl August Hermann|August Hermann]], arhitekt [[Friedrich Hübbe]], Jakob Jacobson, apteeker Siegfried von Kieseritzky, Johann Klein, Gustav Königsfeld, Jakob von Mühlendahl, Christian Kümmel, Carl Laakmann, Sigismund Lieven, kaupmees Karl Lipping, kingsepp Karl Lipping, Friedrich Ottho, dr. Johann Meyer<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1910/02/24/17 Edumeelsete linnawalijate linnawolinikkude - kandidatide nimekiri], Postimees, nr. 45, 24. veebruar 1910</ref>, Karl Schröder, Max von zur Mühlen, dr. Chr. Ströhmberg, Hermann Sturm, apteeker Heinrich Sturm, Carl von Blossfeld, Joh. Waldmann, prof. Aleksander Zarewsky, Rudolf von Zeddelmann<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cbd72f8e-0e73-453e-b21b-a4624a93f9fb/content Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900.], Jurjew & Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. ''Stadtverwaltung und Beamte'', lk 168-169</ref> == 1915 == Arthur von Akermann, Alexander Ammon, Johann Anderson, Johannes Arndt, Gerhard Büning, Roman Bätge<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/01/24/35 Roman Bätge †] (1854–1926), Postimees (1886-1944), nr. 23, 24. jaanuar 1926, lk 7</ref>, Alexander Bokownew, Johann v. Broecker, Robert Brock, Egmont Brock, Alexander Hartmann, Alfred Grass, [[Victor von Grewingk|Viktor von Grewingk]] ([[Tartu linnapea]] 1898–1917), Alexander Grossmann, Elmar Grohs, Wilhelm Daugull, [[Gustav Seeland]]<ref name=":0" />, Adolf Jerw, Peter Kasarinow, Peter Kako, August Karneol, Gustav Kiima, Iwan Koslow, Edgar von Kossart, Heinrich Laas, Hans Lell, Karl Lesta, Armin Eleven, Eduard Luha, Erich Mattiesen, Martin Mauer, [[Alfred von zur Mühlen]], Ernst Oberleitner, Friedrich Ottho, [[Kaarel Parts]], Gustav Petersen, Gustav Post, Johann Post, Konrad Pfäff, Reinhold Raphoph, Richard Riik, Leonhard Rosenkranz, Karl Rosentahl, Iwan Reswow, Reinhold Sachker, Johann Simon, Roman Tarrask, [[Gustav Tensmann]]<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1919/01/20/25 Enamlaste lahkumine Tartust. Tartu sündmustik.], Tallinna Teataja nr. 15, 20. jaanuar 1919, lk 2</ref>, Johann Tomberg, Johannes Fischer, Rudolph Fischmann, Woldemar Zeitler, Arved Schmidt, parun Otto Stackelberg, Bernhard Stern, Konrad Ströhmberg, Mart Jänes, Karl Jansen, Konrad Lakschewitz, Johannes Schröder<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/82b862fb-ddb3-4b16-b282-8dd43f7a51a9/content JURJEW (vorm. Dorpater) Kalender :: 1915], JURJEW. Druck und Verlag von Ed. Bergmann, ''Stadtverwaltung und Beamte'', seite 106</ref>. == 1924 == vt Tartu linnawolinikkude kandidaatide nimekiri 1. jaanuarist 1924 a.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/18/15 Tartu linnawolinikkude kandidaatide nimekiri 1. jaanuarist 1924 a.], Riigi Teataja, nr. 8-9, 18. jaanuar 1924</ref> == 1927 == 18. ja 19. detsembril 1926 valiti Tartu linnavolikokku järgmised volinikud.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/24/12 Tartu linnavolinikkude nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 6, 24 jaanuar 1927</ref> [[Eesti Rahvaerakond|Eesti rahvaerakonna]] nimekiri * [[Peeter Põld|Põld, Peeter]], [[Munga tänav (Tartu)|Munga tän]]. 2. * [[Karl Luik|Luik, Karl]], [[Elva tänav|Elva tän]]. 4. * [[Jaan Kriisa|Kriisa, Jaan]], [[Jaani tänav|Jaani tän]]. 1. * [[Herman Sumberg|Sumberg, Herman]], [[Promenaadi tänav|Promenadi tän]]. 7. * [[August Mõru|Mõru, August]], [[Filosoofi tänav|Filosofi tän]]. 4. * [[Jaan Raudsepp|Raudsepp, Jaan]], [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tän]]. 28. * [[Villem Tubin|Tubin, Villem]], [[Fortuuna tänav|Fortuna tän]]. 8. * [[Jaan-Aleksander Rekand|Rekand, Jaan-Aleksander]], Tiigi tän. 28. * [[Jaan Ratnik|Ratnik, Jaan]], [[Lille tänav (Tartu)|Lille tän]]. 17. * [[Karl Lepp|Lepp, Karl]], [[Katoliku tänav|Katoliku tän]]. 1. * [[Aleksander Kuum|Kuum, Aleksander]], [[Vallikraavi tänav|Vallikraavi tän]]. 18. * [[Johan lise|lise, Johan]], [[Aia tänav (Tartu)|Aia tän]]. [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti sotsialistliku tööliste partei]] nimekiri * [[Peeter Treiberg|Treiberg, Peeter]], [[Tähe tänav|Tähe tän]]. 31–3. * [[August Reeben|Reeben, August]], Elva tän. 8. * [[Aleksander Mekkart|Mekkart, Aleksander]], [[Väike-Viljandi tänav|Väike-Viljandi tän]]. 1–4. * [[Eduard Pikkand|Pikkand, Eduard]], [[Annemõisa tänav|Annemõisa tän]]. 19–4. * [[Minni Kurs-Olesk|Kürs-Olesk, Minni]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tän]]. 11. * [[Eduard Kirs|Kirs, Eduard]], Elva tän. 13. * [[Mihkel Õunapuu|Õunapuu, Mihkel]], [[Õnne tänav|Õnne tän]]. 39–1. * [[August Pau|Pau, August]], [[Veski tänav (Tartu)|Veski tän]]. 57–4. * [[Mihkel Mihkelson|Mihkelson, Mihkel]], Riia tän. 39–2. * [[Karl Lukk|Lukk, Karl]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tän]]. 8. * [[Ludvig Sapotzki|Sapotzki, Ludvig]], [[Liiva tänav (Tartu)|Liiva tän]]. 24. * [[Aleksander Audova|Audova, Aleksander]], [[Tööstuse tänav (Tartu)|Tööstuse tän]]. 13. * [[Peeter Karin|Karin, Peeter]], [[Tallinna tänav (Tartu)|Tallinna tän]]. 17. * [[Mart Adamson|Adamson, Mart]], Peterburi tän. 141–2. * [[Mihkel Vellberg|Vellberg, Mihkel]], Riia maantee 25. [[Eesti Tööliste Partei|Eesti tööliste partei]] nimekiri * [[Bernhard Unt|Unt, Bernhard]], [[Eha tänav (Tartu)|Elisabeti tän]]. 6–1. * [[Hermann Lepp|Lepp, Hermann]], [[Lootuse tänav|Lootuse tän]]. 7–2. * [[Ulrich Hein|Hein, Ulrich]], [[Aleksandri tänav|Aleksandri tän]]. 28–16. * [[Mihkel Meister|Meister, Mihkel]], [[Tähe tänav|Tähe tän]]. 14–8. [[Eesti Kristlik Rahvaerakond|Kristliku rahvaerakonna]] nimekiri * [[Jaan Treumann|Treumann, Jaan]], [[Narva maantee (Tartu)|Peterburi tän]]. 127. * [[Martin Villberg|Villberg, Martin]], [[Päeva tänav|Päeva tän]]. 3. * [[Julie Emblik|Emblik, Julie]], [[Kesk tänav|Kesk tän]]. 3. * [[Aleksander Ruuben|Ruuben, Aleksander]], Tähe tän. 2. [[Saksa-Balti Erakond‎|Saksa rühma]] nimekiri * [[Johannes Meyer|Meyer, Johannes]], [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tän]]. 18. * [[Walter Gotthard Ludwig Stackelberg|Stackelberg, Valter]], [[Vanemuise tänav|Aia tän]]. 12. * [[Sigismund Klau|Klau, Sigismund]], V.-Kastani puiestee 6. * [[Ernst Daugull|Daugull, Ernst]], [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tän]]. 38. Tartu majandustegelaste koonduse nimekiri * [[Hans Orav|Orav, Hans]], Karlova tän. 41. Tartu majaomanikkude seltsi, väikekaupmeeste seltsi, sellide ja meistrite keskseltsi ja kaubandus-tööstuse seltsi ühine nimekiri * [[Oskar Allik|Allik, Oskar]], Tolstoi tän. 14. * [[Aleksander Keiss|Keiss, Aleksander]], [[Promenaadi tänav|Promenadi tän]]. 9. * [[Johan-Oskar Rütli|Rütli, Johan-Oskar]], [[Pepleri tänav|Pepleri tän]]. 15. * [[Mihkel Pärn|Pärn, Mihkel]], Tähe tän. 33. * [[August Kullam|Kullam, August]], Kesk tän. 2. * [[Johann Aavik|Aavik, Johann]], [[Raatuse tänav|Raatuse tän]]. 10. * [[Johannes Müürsepp|Müürsepp, Johannes]], Peterburi tän. 29. * [[Voldemar Koppel|Koppel, Voldemar]], [[Aleksandri tänav|Aleksandri tän]]. 14. * [[Julius Nahk|Nahk, Julius]], [[Vladimiri tänav (Tartu)|Vladimiri tän]]. 14. Tartu üürnikkude nimekiri * [[Karl Karheiding|Karheiding, Karl]], [[Kalda tee|Kalda tän]]. 16. * [[Karl Pahk|Pahk, Karl]], [[Herne tänav (Tartu)|Herne tän]]. 39–1. * [[Aleksander Вraats|Вraats, Aleksander]], Elisabeti tän. 25–2. * [[Hendrik Imelik|Imelik, Hendrik]], Herne tän. 11–4. Tööerakonna nimekiri * [[Lui Olesk|Olesk, Lui]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tän]]. 11. Vene rahva nimekiri * [[Vetscheslav Bulgarin|Bulgarin, Vetscheslav]], [[Karlova tänav|Karlova tän]]. 67. == 1934 == 14. ja 15. jaanuaril 1934 valitud linnavolinikud. Valimisliit: Aed- ja äärelinna majaomanikud, aednikud ja linna maarentnikud * [[Peeter Panksep]] * [[Voldemar-Rudolf Annok]] Valimisliit: Eesti rahvuslik valimisliit * [[Karl Luik]] * [[Herman Sumberg]] * [[Juhan Kõpp]] * [[Ants Piip]] * [[August Mõru]] * [[Juhan Lang]] * [[Villem Kustlov]] * [[Karl Pahk]], astus tagasi, asemele kutsutud [[Karl Saral]] (7. mai 1934, RTL 1934, 37) * [[Konstantin Kokla]] * [[Aleksander Kuum]] Valimisliit: Eesti sotsialistlik tööliste partei * [[Peeter Treiberg]] * [[Johann Sütt]] * [[Jaan Vain]] * [[Albert Marmor]] * [[Mart Adamson]] * [[Mihkel Vellema]] Valimisliit: kristlased * [[Jaan Treumann]] Valimisliit: Majaomanikkude ja teiste kodanliste ringkondade liit * [[Paul Ingermann]] * [[Voldemar Tamman]] * [[Johan Aavik]] * [[August Kullam]] * [[Julius Lill]] * [[Artur Linkberg]] * [[August Siska]] * [[Johannes Tallo]] Valimisliit: Tartu saksa valimisliit * [[Valter Stackelberg]] * [[Otto Luck]] * [[Herman Valter]] * [[Georg Post]] Valimisliit: Töö- ja õiglusliit * [[Rudolf Bernakoff]] Valimisliit: Vabadussõjalaste rahvaliikumine * [[Eduard-Alfred Kubbo]] * [[Hans Ainson]] * [[Oskar Saarema]] * [[Karl Grau]] * [[Karl-Ferdinand Karlson]] * [[Hugo-August Treial]] * [[Gustav-Aleksander Hindrikson]] * [[Mihkel Tamman]] * [[Leopold Seidelbach]] (õiendus RTL 1934, 24) * [[Aleksander Raudsepp]] * [[Oskar Meoma]] * [[Eduard Meksi]] * [[August Põltsama]] * [[Peeter Zirkel]] * [[Aleksander Timmermann]] * [[Jaan Raudsepp]] * [[Hugo Vihalem]] * [[Alfred Lätti]] * [[Arnold Morin]] * [[August Peitel]] * [[Eduard Hanko]] * [[Karl Unt]] * [[Aleksander Luksepp]] * [[Juhan Akermann]] * [[Gustav Peets]] * [[Nikolai Schmidt]] * [[Voldemar Siil]] * [[Nikolai Kornev]] * [[Johan Huik]] * [[Johannes Beifeldt]] * [[Arnold Jaska]] Valimisliit: Vene rahva valijate ühendus * [[Klavdija Bežanitskaja]] == 1939 == 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti Tartu linnavolikokku järgmised volinikud. Siseminister kinnitas valimistulemused 3. novembril 1939. Linnavolinike volitused algasid 1. detsembril 1939.<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:381354/328324/page/2 Tartu linnavolikogu valimistel 15. ja 16. oktoobril 1939 valitud ja Sise­ministri poolt 3. novembril kinnitatud Tarto linnavolinike nimekiri.], Riigi Teataja Lisa : seaduste alustel avaldatud teadaanded ; 101 1939-12-01</ref> Linnas oli neli valimisringkonda, mis vastasid [[Riigivolikogu]] [[Riigivolikogu 43. valimisringkond|43.,]] [[Riigivolikogu 44. valimisringkond|44.,]] [[Riigivolikogu 45. valimisringkond|45.]] ja [[Riigivolikogu 46. valimisringkond|46.]] valimisringkonnale. 37 913 hääleõiguslikust kodanikust käis hääletamas 16 986 (44,8%). Umbes 2000 sakslast valmistusid hääletamise ajal Eestist [[Umsiedlung|lahkuma]] ja ei võtnud hääletamisest osa. Volikogu liikmed on järjestatud ringkondade kaupa vastavalt saadud häälte arvule. 1. valimisringkond * [[Konstantin Kokla]] (1721 häält) * [[Karl Saral]] (1538) * [[Voldemar Siil]] (1379) * [[Jaan Treumann]] (1350) * [[Juhan Sütt]] (1298) * [[Mart Adamson]] (1119) * [[Aleksander-Taaniel Reedre]] (997) * [[Johan Aavik]] (937) * [[Bernhard Kirch]] (880) * [[Klaudia Bežanitskaja]] (883) 2. valimisringkond * [[Ants Piip]] (3337) * [[Herman Sumberg]] (2289) * [[Jaan Kriisa]] (1605) * [[Oskar Koplus]] (1495) * [[Olinde Ilus]] (1373) * [[Hugo Vihalem]] (1275) * [[Mihhail Šõštšikov]] (1206) * [[Julius Lill]] (1189) * [[Richard-Eduard Truupõld]] (1065) * [[Friedrich Tein]] (1026) 3. valimisringkond * [[Karl-Juulius Luik]] (1891) * [[Marta Karu]] (1593) * [[Viktor Hion]] (1372) * [[Aleksander Tõnisson (ülemnõukogu liige)|Aleksander Tõnisson]] (1252) * [[Artur Linkberg]] (1120) * [[August-Artur Reisner]] (1108) * [[Peeter Panksep]] (1097) * [[Ernst-Voldemar Kull]] (1061) * [[Peeter Zirkel]] (965) * [[Voldemar-Rudolf Annok]] (928) 4. valimisringkond * [[Kristjan-Eduard Jalak]] (1875) * [[Rudolf Bernakoff]] (1862) * [[Peeter Tarvel]] (1544) * [[Hans Ainson]] (1302) * [[Johannes Maasik]] (1248) * [[Heinrich Mark]] (1182) * [[Johannes Temmo]] (1134) * [[Emilie Solba]] (1102) * [[Villem Kuusloo]] (1007) * [[Voldemar Tamman]] (971) == Viited == {{viited}} == Vaata ka == *[[Tartu linnavolikogu]], [[Tartu linnavalitsus]], [[Tartu linnapea]] [[Kategooria:Tartu loendid|Volinike loend]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] [[Kategooria:Tartu linnavolikogu liikmed| ]] npl8t3dzztt08e33f0prxq0dvuu0x4d 7160992 7160990 2026-05-25T19:49:23Z NOSSER 8097 /* 1899/1900 */ 7160992 wikitext text/x-wiki '''Tartu linnavolinike loend''' on loetlu [[Tartu linnavolikogu]] [[Linnavolinik|linnavolinik]]est. == 1898 == [[Karl August Hermann]], Karl Lesta, Nikolai Besnosow, Vassili Bulgakow, Konstantin Bokownew (surn. 1912<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1912/02/22/30 Endine linnanõunik K. Bokownew surnud 19. veebruaril 1912.], Postimees, nr. 43, 22. veebruar 1912</ref>), Heinrich Glück, Aleksander Grossmann, Gustav Königsfeld, Nikolai Jekimow, Abraham Kasurinow, Aleksander Bokownew, dr. Johannes Meyer, Peeter Bahrs, Johann Maldmann, Ernst Arndt, Karl Lipping, Karl Rosenthal, Ewald Freimuth, Aleksander Fredeking, Siegfried von [[Kieseritzky]], Karl Rembach, Roman Bätge, Aleksander von Bröcker, Georg Emmerich, [[Carl Heinrich Leopold Laakmann|Karl Laakmann]], Wilhelm von Bock, Robert Brettschneider, [[Victor von Grewingk|Viktor von Grewing]] ([[Tartu linnapea]] 1898–1917), dr. Eduard Kengsep, Kristian Kimmel, Albert Brock, Jakob Jakobson, Karl Hakenschmidt, Herman Sturm, Arwed von [[Schmidt (aadlisuguvõsa)|Schmidt]] (linnasekretär), Karl Blosfeld(t<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1902/02/08/20.1 Eesti walimise-komitee ja Saksa valimise-komitee linnawolinikkude kandidaadid], Postimees, nr. 33, 8. veebruar 1902</ref>), Sigismund Lieven<ref>(1844–1913, [https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1913/01/30/31 Tartus, 29. jaanuaril 1913 Sigismund Lieven surnud.], Postimees, nr. 25, 30. jaanuar 1913, lk 3</ref>, Hans Erk, Otto Hermansohn, Nikolai von [[Grote]], Julius Frischmuth, Woldemar Müller (linnanõunik), Ernst Heftler, Karl Schneider, Eduard Beckmann, Rudolf von [[Zeddelmann]], Max von [[Zur Mühlen]], Johann Klein, dr. Kristjan Strömberg, Friedrich Daugull, parun Michael [[Stackelberg]], Friedrich Hübbe, Jakob von [[Mühlendahl|Mühlendal]], Karl [[Mickwitz]], Friedrich Otto, Aleksander Talesch, Heinrich Sturm, Karl Lipping, Franz Fischer, [[Friedrich Faure]].<ref>[https://dea.digar.ee/page/ristirahwa/1898/03/01/7 Jurjewis oli 19-mal veebruaril uute molinikkude valimine. Linna wolimeesteks maliti], Ristirahwa Pühhapäewaleht, 1. märts 1898, lk 7</ref> == 1899/1900 == [[Victor von Grewingk|Viktor von Grewing]] ([[Tartu linnapea]] 1898–1917), Konstantin Bokownew (linnapea asetäitja ja ühtlasi linnanõunik), Eduard Beckmann (linnanõunik), Woldemar Müller (linnanõunik), Arwed Schmidt (linnasekretär), Hans Ark, Ernst Arndt, Peter Bahrs, Nikolai Besnossow, E. Bekmann, Roman Bätge, Carl Rosenthal, Alexander Bokownew, Robert Brettschneider, Robert Brock, dr. Wilhelm von Bock, Aleksander von Bröker, Vassili Bulgakow, Friedrich Daugull, Eduard Kiwastik, W. Hinrichsen, G. Herrmann, A. Stamm, A. Riik, R. Kiekhöfer, F. Kusmanow, Edgar von [[Rücker]], Jegor Tschernow, Friedrich Faure, Franz Fischer, Alexander Frederking, Ewald Freimuth, N. Ekimow, dr. E. Kengsepp, Karl Lesta, V. Rikka, Nikolai von Grote, Karl Hakenschmidt, Ernst Hefftler, [[Karl August Hermann|August Hermann]], arhitekt [[Friedrich Hübbe]], Jakob Jacobson, apteeker Siegfried von Kieseritzky, Johann Klein, Gustav Königsfeld, Jakob von Mühlendahl, Christian Kümmel, Carl Laakmann, Sigismund Lieven, kaupmees Karl Lipping, kingsepp Karl Lipping, Friedrich Ottho, dr. Johann Meyer<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1910/02/24/17 Edumeelsete linnawalijate linnawolinikkude - kandidatide nimekiri], Postimees, nr. 45, 24. veebruar 1910</ref>, Karl Schröder, Max von zur Mühlen, dr. Chr. Ströhmberg, Hermann Sturm, apteeker Heinrich Sturm, Carl von Blossfeld, Joh. Waldmann, prof. Aleksander Zarewsky, Rudolf von Zeddelmann<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cbd72f8e-0e73-453e-b21b-a4624a93f9fb/content Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900.], Jurjew & Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. ''Stadtverwaltung und Beamte'', lk 168-169</ref> == 1915 == Arthur von Akermann, Alexander Ammon, Johann Anderson, Johannes Arndt, Gerhard Büning, Roman Bätge<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/01/24/35 Roman Bätge †] (1854–1926), Postimees (1886-1944), nr. 23, 24. jaanuar 1926, lk 7</ref>, Alexander Bokownew, Johann v. Broecker, Robert Brock, Egmont Brock, Alexander Hartmann, Alfred Grass, [[Victor von Grewingk|Viktor von Grewingk]] ([[Tartu linnapea]] 1898–1917), Alexander Grossmann, Elmar Grohs, Wilhelm Daugull, [[Gustav Seeland]]<ref name=":0" />, Adolf Jerw, Peter Kasarinow, Peter Kako, August Karneol, Gustav Kiima, Iwan Koslow, Edgar von Kossart, Heinrich Laas, Hans Lell, Karl Lesta, Armin Eleven, Eduard Luha, Erich Mattiesen, Martin Mauer, [[Alfred von zur Mühlen]], Ernst Oberleitner, Friedrich Ottho, [[Kaarel Parts]], Gustav Petersen, Gustav Post, Johann Post, Konrad Pfäff, Reinhold Raphoph, Richard Riik, Leonhard Rosenkranz, Karl Rosentahl, Iwan Reswow, Reinhold Sachker, Johann Simon, Roman Tarrask, [[Gustav Tensmann]]<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1919/01/20/25 Enamlaste lahkumine Tartust. Tartu sündmustik.], Tallinna Teataja nr. 15, 20. jaanuar 1919, lk 2</ref>, Johann Tomberg, Johannes Fischer, Rudolph Fischmann, Woldemar Zeitler, Arved Schmidt, parun Otto Stackelberg, Bernhard Stern, Konrad Ströhmberg, Mart Jänes, Karl Jansen, Konrad Lakschewitz, Johannes Schröder<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/82b862fb-ddb3-4b16-b282-8dd43f7a51a9/content JURJEW (vorm. Dorpater) Kalender :: 1915], JURJEW. Druck und Verlag von Ed. Bergmann, ''Stadtverwaltung und Beamte'', seite 106</ref>. == 1924 == vt Tartu linnawolinikkude kandidaatide nimekiri 1. jaanuarist 1924 a.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/18/15 Tartu linnawolinikkude kandidaatide nimekiri 1. jaanuarist 1924 a.], Riigi Teataja, nr. 8-9, 18. jaanuar 1924</ref> == 1927 == 18. ja 19. detsembril 1926 valiti Tartu linnavolikokku järgmised volinikud.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/24/12 Tartu linnavolinikkude nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 6, 24 jaanuar 1927</ref> [[Eesti Rahvaerakond|Eesti rahvaerakonna]] nimekiri * [[Peeter Põld|Põld, Peeter]], [[Munga tänav (Tartu)|Munga tän]]. 2. * [[Karl Luik|Luik, Karl]], [[Elva tänav|Elva tän]]. 4. * [[Jaan Kriisa|Kriisa, Jaan]], [[Jaani tänav|Jaani tän]]. 1. * [[Herman Sumberg|Sumberg, Herman]], [[Promenaadi tänav|Promenadi tän]]. 7. * [[August Mõru|Mõru, August]], [[Filosoofi tänav|Filosofi tän]]. 4. * [[Jaan Raudsepp|Raudsepp, Jaan]], [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tän]]. 28. * [[Villem Tubin|Tubin, Villem]], [[Fortuuna tänav|Fortuna tän]]. 8. * [[Jaan-Aleksander Rekand|Rekand, Jaan-Aleksander]], Tiigi tän. 28. * [[Jaan Ratnik|Ratnik, Jaan]], [[Lille tänav (Tartu)|Lille tän]]. 17. * [[Karl Lepp|Lepp, Karl]], [[Katoliku tänav|Katoliku tän]]. 1. * [[Aleksander Kuum|Kuum, Aleksander]], [[Vallikraavi tänav|Vallikraavi tän]]. 18. * [[Johan lise|lise, Johan]], [[Aia tänav (Tartu)|Aia tän]]. [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti sotsialistliku tööliste partei]] nimekiri * [[Peeter Treiberg|Treiberg, Peeter]], [[Tähe tänav|Tähe tän]]. 31–3. * [[August Reeben|Reeben, August]], Elva tän. 8. * [[Aleksander Mekkart|Mekkart, Aleksander]], [[Väike-Viljandi tänav|Väike-Viljandi tän]]. 1–4. * [[Eduard Pikkand|Pikkand, Eduard]], [[Annemõisa tänav|Annemõisa tän]]. 19–4. * [[Minni Kurs-Olesk|Kürs-Olesk, Minni]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tän]]. 11. * [[Eduard Kirs|Kirs, Eduard]], Elva tän. 13. * [[Mihkel Õunapuu|Õunapuu, Mihkel]], [[Õnne tänav|Õnne tän]]. 39–1. * [[August Pau|Pau, August]], [[Veski tänav (Tartu)|Veski tän]]. 57–4. * [[Mihkel Mihkelson|Mihkelson, Mihkel]], Riia tän. 39–2. * [[Karl Lukk|Lukk, Karl]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tän]]. 8. * [[Ludvig Sapotzki|Sapotzki, Ludvig]], [[Liiva tänav (Tartu)|Liiva tän]]. 24. * [[Aleksander Audova|Audova, Aleksander]], [[Tööstuse tänav (Tartu)|Tööstuse tän]]. 13. * [[Peeter Karin|Karin, Peeter]], [[Tallinna tänav (Tartu)|Tallinna tän]]. 17. * [[Mart Adamson|Adamson, Mart]], Peterburi tän. 141–2. * [[Mihkel Vellberg|Vellberg, Mihkel]], Riia maantee 25. [[Eesti Tööliste Partei|Eesti tööliste partei]] nimekiri * [[Bernhard Unt|Unt, Bernhard]], [[Eha tänav (Tartu)|Elisabeti tän]]. 6–1. * [[Hermann Lepp|Lepp, Hermann]], [[Lootuse tänav|Lootuse tän]]. 7–2. * [[Ulrich Hein|Hein, Ulrich]], [[Aleksandri tänav|Aleksandri tän]]. 28–16. * [[Mihkel Meister|Meister, Mihkel]], [[Tähe tänav|Tähe tän]]. 14–8. [[Eesti Kristlik Rahvaerakond|Kristliku rahvaerakonna]] nimekiri * [[Jaan Treumann|Treumann, Jaan]], [[Narva maantee (Tartu)|Peterburi tän]]. 127. * [[Martin Villberg|Villberg, Martin]], [[Päeva tänav|Päeva tän]]. 3. * [[Julie Emblik|Emblik, Julie]], [[Kesk tänav|Kesk tän]]. 3. * [[Aleksander Ruuben|Ruuben, Aleksander]], Tähe tän. 2. [[Saksa-Balti Erakond‎|Saksa rühma]] nimekiri * [[Johannes Meyer|Meyer, Johannes]], [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tän]]. 18. * [[Walter Gotthard Ludwig Stackelberg|Stackelberg, Valter]], [[Vanemuise tänav|Aia tän]]. 12. * [[Sigismund Klau|Klau, Sigismund]], V.-Kastani puiestee 6. * [[Ernst Daugull|Daugull, Ernst]], [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tän]]. 38. Tartu majandustegelaste koonduse nimekiri * [[Hans Orav|Orav, Hans]], Karlova tän. 41. Tartu majaomanikkude seltsi, väikekaupmeeste seltsi, sellide ja meistrite keskseltsi ja kaubandus-tööstuse seltsi ühine nimekiri * [[Oskar Allik|Allik, Oskar]], Tolstoi tän. 14. * [[Aleksander Keiss|Keiss, Aleksander]], [[Promenaadi tänav|Promenadi tän]]. 9. * [[Johan-Oskar Rütli|Rütli, Johan-Oskar]], [[Pepleri tänav|Pepleri tän]]. 15. * [[Mihkel Pärn|Pärn, Mihkel]], Tähe tän. 33. * [[August Kullam|Kullam, August]], Kesk tän. 2. * [[Johann Aavik|Aavik, Johann]], [[Raatuse tänav|Raatuse tän]]. 10. * [[Johannes Müürsepp|Müürsepp, Johannes]], Peterburi tän. 29. * [[Voldemar Koppel|Koppel, Voldemar]], [[Aleksandri tänav|Aleksandri tän]]. 14. * [[Julius Nahk|Nahk, Julius]], [[Vladimiri tänav (Tartu)|Vladimiri tän]]. 14. Tartu üürnikkude nimekiri * [[Karl Karheiding|Karheiding, Karl]], [[Kalda tee|Kalda tän]]. 16. * [[Karl Pahk|Pahk, Karl]], [[Herne tänav (Tartu)|Herne tän]]. 39–1. * [[Aleksander Вraats|Вraats, Aleksander]], Elisabeti tän. 25–2. * [[Hendrik Imelik|Imelik, Hendrik]], Herne tän. 11–4. Tööerakonna nimekiri * [[Lui Olesk|Olesk, Lui]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tän]]. 11. Vene rahva nimekiri * [[Vetscheslav Bulgarin|Bulgarin, Vetscheslav]], [[Karlova tänav|Karlova tän]]. 67. == 1934 == 14. ja 15. jaanuaril 1934 valitud linnavolinikud. Valimisliit: Aed- ja äärelinna majaomanikud, aednikud ja linna maarentnikud * [[Peeter Panksep]] * [[Voldemar-Rudolf Annok]] Valimisliit: Eesti rahvuslik valimisliit * [[Karl Luik]] * [[Herman Sumberg]] * [[Juhan Kõpp]] * [[Ants Piip]] * [[August Mõru]] * [[Juhan Lang]] * [[Villem Kustlov]] * [[Karl Pahk]], astus tagasi, asemele kutsutud [[Karl Saral]] (7. mai 1934, RTL 1934, 37) * [[Konstantin Kokla]] * [[Aleksander Kuum]] Valimisliit: Eesti sotsialistlik tööliste partei * [[Peeter Treiberg]] * [[Johann Sütt]] * [[Jaan Vain]] * [[Albert Marmor]] * [[Mart Adamson]] * [[Mihkel Vellema]] Valimisliit: kristlased * [[Jaan Treumann]] Valimisliit: Majaomanikkude ja teiste kodanliste ringkondade liit * [[Paul Ingermann]] * [[Voldemar Tamman]] * [[Johan Aavik]] * [[August Kullam]] * [[Julius Lill]] * [[Artur Linkberg]] * [[August Siska]] * [[Johannes Tallo]] Valimisliit: Tartu saksa valimisliit * [[Valter Stackelberg]] * [[Otto Luck]] * [[Herman Valter]] * [[Georg Post]] Valimisliit: Töö- ja õiglusliit * [[Rudolf Bernakoff]] Valimisliit: Vabadussõjalaste rahvaliikumine * [[Eduard-Alfred Kubbo]] * [[Hans Ainson]] * [[Oskar Saarema]] * [[Karl Grau]] * [[Karl-Ferdinand Karlson]] * [[Hugo-August Treial]] * [[Gustav-Aleksander Hindrikson]] * [[Mihkel Tamman]] * [[Leopold Seidelbach]] (õiendus RTL 1934, 24) * [[Aleksander Raudsepp]] * [[Oskar Meoma]] * [[Eduard Meksi]] * [[August Põltsama]] * [[Peeter Zirkel]] * [[Aleksander Timmermann]] * [[Jaan Raudsepp]] * [[Hugo Vihalem]] * [[Alfred Lätti]] * [[Arnold Morin]] * [[August Peitel]] * [[Eduard Hanko]] * [[Karl Unt]] * [[Aleksander Luksepp]] * [[Juhan Akermann]] * [[Gustav Peets]] * [[Nikolai Schmidt]] * [[Voldemar Siil]] * [[Nikolai Kornev]] * [[Johan Huik]] * [[Johannes Beifeldt]] * [[Arnold Jaska]] Valimisliit: Vene rahva valijate ühendus * [[Klavdija Bežanitskaja]] == 1939 == 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti Tartu linnavolikokku järgmised volinikud. Siseminister kinnitas valimistulemused 3. novembril 1939. Linnavolinike volitused algasid 1. detsembril 1939.<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:381354/328324/page/2 Tartu linnavolikogu valimistel 15. ja 16. oktoobril 1939 valitud ja Sise­ministri poolt 3. novembril kinnitatud Tarto linnavolinike nimekiri.], Riigi Teataja Lisa : seaduste alustel avaldatud teadaanded ; 101 1939-12-01</ref> Linnas oli neli valimisringkonda, mis vastasid [[Riigivolikogu]] [[Riigivolikogu 43. valimisringkond|43.,]] [[Riigivolikogu 44. valimisringkond|44.,]] [[Riigivolikogu 45. valimisringkond|45.]] ja [[Riigivolikogu 46. valimisringkond|46.]] valimisringkonnale. 37 913 hääleõiguslikust kodanikust käis hääletamas 16 986 (44,8%). Umbes 2000 sakslast valmistusid hääletamise ajal Eestist [[Umsiedlung|lahkuma]] ja ei võtnud hääletamisest osa. Volikogu liikmed on järjestatud ringkondade kaupa vastavalt saadud häälte arvule. 1. valimisringkond * [[Konstantin Kokla]] (1721 häält) * [[Karl Saral]] (1538) * [[Voldemar Siil]] (1379) * [[Jaan Treumann]] (1350) * [[Juhan Sütt]] (1298) * [[Mart Adamson]] (1119) * [[Aleksander-Taaniel Reedre]] (997) * [[Johan Aavik]] (937) * [[Bernhard Kirch]] (880) * [[Klaudia Bežanitskaja]] (883) 2. valimisringkond * [[Ants Piip]] (3337) * [[Herman Sumberg]] (2289) * [[Jaan Kriisa]] (1605) * [[Oskar Koplus]] (1495) * [[Olinde Ilus]] (1373) * [[Hugo Vihalem]] (1275) * [[Mihhail Šõštšikov]] (1206) * [[Julius Lill]] (1189) * [[Richard-Eduard Truupõld]] (1065) * [[Friedrich Tein]] (1026) 3. valimisringkond * [[Karl-Juulius Luik]] (1891) * [[Marta Karu]] (1593) * [[Viktor Hion]] (1372) * [[Aleksander Tõnisson (ülemnõukogu liige)|Aleksander Tõnisson]] (1252) * [[Artur Linkberg]] (1120) * [[August-Artur Reisner]] (1108) * [[Peeter Panksep]] (1097) * [[Ernst-Voldemar Kull]] (1061) * [[Peeter Zirkel]] (965) * [[Voldemar-Rudolf Annok]] (928) 4. valimisringkond * [[Kristjan-Eduard Jalak]] (1875) * [[Rudolf Bernakoff]] (1862) * [[Peeter Tarvel]] (1544) * [[Hans Ainson]] (1302) * [[Johannes Maasik]] (1248) * [[Heinrich Mark]] (1182) * [[Johannes Temmo]] (1134) * [[Emilie Solba]] (1102) * [[Villem Kuusloo]] (1007) * [[Voldemar Tamman]] (971) == Viited == {{viited}} == Vaata ka == *[[Tartu linnavolikogu]], [[Tartu linnavalitsus]], [[Tartu linnapea]] [[Kategooria:Tartu loendid|Volinike loend]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] [[Kategooria:Tartu linnavolikogu liikmed| ]] mv2teig7pbycxq5mpzoq5f3fo2lw7lc 0 637651 7161031 6673185 2026-05-25T20:42:42Z ~2026-30608-52 230007 7161031 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Her Majesty Queen Elizabeth II of the Commonwealth Realms.jpg|pisi|Elizabeth II kandmas õlal [[George VI kuningliku perekonna orden|George VI]] ja George V kuningliku perekonna ordenit]] '''George V kuningliku perekonna orden''' (inglise keeles ''Royal Family Order of George V'') oli Briti kuningliku perekonna naisliikmeile antav orden, asutatud 1911. aastal. Sugulus- või hõimlusastme alusel annetati ordenit kuni 1936. aastani neljas eri suuruses kokku vähemalt 19 isikule, kellest viimasena oli elus hilisem kuninganna [[Elizabeth II]] (suri 8. septembril 2022). Ordenimärk oli vasakul õlal kahvatusinise lindi küljes kantav George V miniatuurportree ovaalses raamis. [[Kategooria:Ordud]] aew4war50ddk2ildact829irut551mz 0 640368 7160952 6971190 2026-05-25T18:29:17Z Neptuunium 58653 7160952 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Anti Allas | pilt = 2nd Battalion, 12th Cav Regiment Soldiers Estonia Rotation (4955588) (cropped).jpg | pildiallkiri = Anti Allas (2018) | amet = Võru linnapea | ametiajaalgus = 11. november 2013 | ametiajalõpp = aprill 2023 | eelmine = [[Jüri Kaver]] | järgmine = [[Kalvi Kõva]] | amet2 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees | ametiajaalgus2 = [[5. veebruar]] [[2022]] | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Helmen Kütt]], [[Lauri Läänemets]], [[Heljo Pikhof]], [[Katri Raik]], [[Reili Rand]] | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1977|11|26}} | sünnikoht = [[Võru]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajandusülikool]] (maakorraldus, 2000) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Anti Allas''' (sündinud [[26. november|26. novembril]] [[1977]] [[Võru]]s) on eesti [[poliitik]], [[XV Riigikogu]] liige. Ta oli [[Võru linnapea]] alates 11. novembrist 2013 kuni aprillini 2023 ning on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees alates 5. veebruarist 2022. == Hariduskäik == Ta on õppinud [[Lepistu Põhikool]]is, [[Rõuge Põhikool]]is ning lõpetanud 1996. aastal [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium]]i.<ref>{{Netiviide|url=http://koolid.voru.ee/~vkg/wordpress/inimesed/vilistlased/|pealkiri=Vilistlased|väljaanne=Võru Kreutzwaldi gümnaasium|vaadatud=20.11.2022}}</ref> 2000. aastal lõpetas ta [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajandusülikooli]] maakorralduse erialal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.emu.ee/userfiles/emu2015/vilistlane/nimekirjad/2000/vilistlased-2000.pdf|pealkiri=Vilistlased 2000|väljaanne=Eesti Maaülikool|vaadatud=20.11.2022|arhiivimisaeg=8.01.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220108013914/https://www.emu.ee/userfiles/emu2015/vilistlane/nimekirjad/2000/vilistlased-2000.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> == Poliitiline tegevus == [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Allas Võru linnas sotsiaaldemokraatide nimekirjas ning osutus valituks 479 häälega. Tema häälesaak oli kõigist kandidaatidest suurim. Pärast valimisi sõlmisid Sotsiaaldemokraatlik Erakond, [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] ja valimisliit Võru väärib võimekust koalitsioonilepingu ning 11. novembril 2013 valiti Allas linnapeaks.<ref>{{Netiviide|autor=Luts, Priit|url=https://www.err.ee/321755/voru-linnapeaks-kinnitati-anti-allas|pealkiri=Võru linnapeaks kinnitati Anti Allas|väljaanne=ERR|aeg=11. november 2013|vaadatud=20.11.2022}}</ref> 2014. aasta jaanuaris astus ta Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris ta taas Võru linnas ning kogus 1506 häält (26% häältest). Kuigi sotsiaaldemokraadid võitsid volikogus enamuse (11 mandaati 21-st), sõlmiti koalitsioonileping Keskerakonnaga. 1. novembril 2017 valiti Allas linnapea ametisse tagasi.<ref>{{Netiviide|autor=Breidaks, Arved|url=https://lounapostimees.postimees.ee/4296333/voru-linnapea-kohale-valiti-tagasi-anti-allas|pealkiri=Võru linnapea kohale valiti tagasi Anti Allas|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=1. november 2017|vaadatud=20.11.2022}}</ref> Allas kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 11|Võru-, Valga- ja Põlvamaal]] sotsiaaldemokraatide nimekirjas viimasel kohal. Ta kogus 789 häält, mis oli nimekirjas paremuselt teine tulemus, kuid ei osutunud valituks. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kogus Allas Võru linnas 1341 häält. Sotsiaaldemokraadid võitsid volikogus 10 mandaati ning sõlmisid koalitsioonilepingu [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja Keskerakonnaga. 24. novembril valiti Allas kolmandat korda linnapeaks.<ref>{{Netiviide|autor=Mahov, Sten|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7393170/anti-allas-sai-voimaluse-kolmandaks-ametiajaks|pealkiri=Anti Allas sai võimaluse kolmandaks ametiajaks|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=24. november 2021|vaadatud=20.11.2022}}</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimiste]] järel läks ta Riigikogu liikmeks ja tema asemel valiti Võru linnapeaks [[Kalvi Kõva]].<ref>[https://www.err.ee/1608950705/voru-uueks-linnapeaks-sai-kalvi-kova "Võru uueks linnapeaks sai Kalvi Kõva"] ERR, 17. aprill 2023</ref> == Viited == <references /> {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Allas, Anti}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Võru linnapead]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli metsanduse ja maaparanduse teaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] dkcylgid6pjn5pph3agtb4cu8g62a98 0 643108 7160941 7152098 2026-05-25T18:12:35Z ~2026-31292-01 230299 Millal õpetas muusikakoolis 7160941 wikitext text/x-wiki '''Mustvee Muusika- ja Kunstikool''' on huvikool [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Mustvee]] linnas. Kool alustas tegevust 1. septembril 1995. Muusikaosakonnas sai siis õppida klaverit ja viiulit ning kunstiosakond töötas algul huviringina. Muusikaosakonnal on kolm õppekohta: [[Mustvee|Mustvees]], [[Avinurme|Avinurmes]] ja [[Voore (Mustvee)|Voorel]]. Alates 2020. aasta sügisest saab muusikaosakonnas õppida vaskpuhkpillidest trompetit, metsasarve, eufooniumi, trombooni ja tuubat. Peale selle saab õppida klaverit, kitarri, laulu, plokkflööti ja saksofoni. 2018.–2024. aastal oli kooli direktoriks [[Lauri Väinmaa]]. [[Kategooria:Eesti muusikakoolid]] k7piby0x5h87l2b8r7uyroduyfrf6rs 0 643385 7160834 6853390 2026-05-25T15:22:22Z Velirand 67997 7160834 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pruszcz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Pruszcz | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Prust | pilt = Pruszcz aerial view.png | pildiallkiri = Vaade Pruszczile õhust | lipp = POL_Pruszcz_flag.svg | lipu_link = [[Pruszczi lipp]] | vapp = POL_Pruszcz_COA.svg | vapi_link = [[Pruszczi vapp]] | pindala = 7,06 | elanikke = 2811 (01.01.2025) | asendikaart = Poola }} '''Pruszcz''' ([[saksa keel]]es ''Prust'') on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Świecie maakond|Świecie maakonnas]], [[Pruszczi vald|Pruszczi valla]] halduskeskus. Pruszcz sai linnaõigused [[1367]]. aastal, kuid kaotas need [[1867]]. aastal. [[1. jaanuar]]il [[2022]] sai Pruszcz linnaõigused tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Pruszcz;9283454.html Pruszcz] Encyklopedia PWN</ref><ref>[https://www.gov.pl/web/mswia/10-nowych-miast-na-mapie-polski-od-1-stycznia-2022-roku 10 nowych miast na mapie Polski od 1 stycznia 2022 roku] Ministerstwo Spraw Wewnętrznych i Administracji, 30. detsember 2021</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 143q81vsopvr9801766ytt1lntno4ae 0 644187 7161378 6755459 2026-05-26T11:08:25Z Kuriuss 38125 7161378 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{vikinda}} {{Tsitaat|'''Mitme teguriga autentimine''' on autentimismeetod, kus arvutikasutajale võimaldatakse ligipääs ainult siis, kui ta esitab autentimismehhanismile korrektselt kaks või enam tõendit (tegurit), milleks võivad olla:<br /> teadmine - midagi, mida ainult kasutaja teab (nt parool või PIN-kood) <br /> omamine - midagi, mida ainult kasutaja omab (nt ID-kaart või mobiiltelefon) <br /> olemine - midagi, kes ainult kasutaja on (nt sõrmejälg- või häältuvastus) <br /> Lisaks neile kolmele kasutatakse ka neljandat tegurit, milleks on kasutaja füüsiline asukoht. Mitme teguriga autentimise alaliik on kahe teguriga autentimine, nt makseterminalis pangakaardi ja PIN-koodiga.|Heikki Vallaste. E-Teatmik}} == Faktorid == Igal faktori tüübil, mida mitmik autentimisel kasutatakse on oma tugevused ja nõrkused: <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cao, Ge |kuupäev=mai 2014 |pealkiri=Analysis and improvement of a multi-factor biometric authentication scheme |url=https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1002/sec.1010 |vaadatud=11. jaanuaril 2023 |väljaanne=Wiley Online Library |lehekülg=2}}</ref> * teadmistüüpi faktoreid on autentimisel kõige lihtsam ja mugavam kasutada, kuid nad on kõige haavatavamad rünnakutele, kuna kasutaja informatsiooni on ründajatele kergem lekitada; * omamistüüpi faktoritega autentimise puhul kasutatakse objekte, mis on ühele isikule ainulaadne nt nutitelefon või ID-kaart. Need autentimisviisid on haavatavad olukordades, kus kasutaja on oma tuvastusvahendi ära kaotanud, mille tagajärjel saab seda kasutada keegi teine, et ennast teise isikuna identifitseerida; * olemistüüpi autentimisvahenditest kasutatakse kõige rohkem biomeetrilisi vahendeid, mis on eelmiste autentimisfaktoritega võrreldes turvalisem, sest elemente, mida autentimisel kasutatakse, on palju raskem ära kaotada või unustada, kuid samas hõlmab biomeetriline meetod siiski mitmeid turvariske. Kasutusel on ka neljas autentimisfaktor: seadme kontekstipõhine autentimine. Kontekstipõhisel autentimisel kasutatakse seadmega kogutud sensori andmeid nagu heli, ümbritsevad juhtmevabad võrgud ja muu selline info, et tuvastada, kas seade on sellises keskkonnas nagu seda väidetakse olevat. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shrestha, Truong, Toivonen, Saxena, Tarkoma, Nurmi |kuupäev=jaanuar 2022 |pealkiri=Chirp-Loc: Multi-factor authentication via acoustically-generated location signatuures |url=https://www-sciencedirect-com.ezproxy.utlib.ut.ee/science/article/pii/S157411922200133X?via%3Dihub |vaadatud=11. jaanuaril 2023 |väljaanne=ScieneDirect |lehekülg=1-2}}</ref> Mitme teguriga autentimine on kasutaja jaoks turvalisem meetod, kui mõne autentimisfaktori üksi kasutamine. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Boonkrong |kuupäev=november 2019 |pealkiri=Security Analysis and Improvement of a Multi-Factor Biometric-Based Remote Authentication Scheme |url=https://www.semanticscholar.org/paper/Security-Analysis-and-Improvement-of-a-Multi-Factor-Boonkrong/fe67ff5168dd21d37de5cce4c88272df217c3dd5 |vaadatud=11. jaanuaril 2023 |väljaanne=IAENG International Journal of Computer Science |lehekülg=1}}</ref> == Protokollid == Mitme teguriga autentimisega on seotud eri protokolle, millest kaks kõige populaarsemat on Google-2-step ja FIDO. Google-2-step on kahe teguriga autentimismeetod, mis on välja töötatud Google'i poolt, et pakkuda kasutajatele turvalisemat identifitseerimisvahendit. Autentimismeetodi olemus koosneb kolmest põhisammust: <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jacomme, Kremer |kuupäev=jaanuar 2021 |pealkiri=An extensive formal analysis of multi-factor authentication protocols |url=https://dl.acm.org/doi/10.1145/3440712 |vaadatud=11. jaanuaril 2023 |väljaanne=ACM Transactions on Privacy and Security |lehekülg=3-4}}</ref> 1. kasutaja sisestab enda sisselogimisandmed, pärast seda saadetakse saadud informatsioon serverile ning verifitseeritakse, kas sisestatud informatsioon on tõene; 2. server loob ajutise koodi, mis saadetakse kliendile või genereeritakse ajutine luba, mis seotakse turvalist ühendust kasutades kasutaja nutiseadmega; 3. kasutaja peab sisestama saadud koodi ja kinnitama, et soovib sisselogimist. Kui serverini jõuab kasutajapoolne kinnitus, siis sisselogimissoov aktsepteeritakse ning kasutajal lastakse keskkonda siseneda. FIDO puhul räägitakse peamiselt FIDO U2F protokollist, kus peale kasutaja sisselogimistunnuste kasutatakse autentimiseks veel USB loaseadet. FIDO U2F autentimisprotsess koosneb viiest sammust: <ref>Jacomme, lk 5-6</ref> 1. kasutaja seadmest edastatakse sisselogimistunnused serverile; 2. server loob väljakutse, mis saadetakse kasutaja seadmesse; 3. väljakutse saabumisel luuakse andmepakett, mis sisaldab server unikaalset; internetiaadressi, väljakutset ja käesoleva sessiooni identifikaatorit; 4. kasutaja peab vajutama nuppu oma USB seadmel, et toiming kinnitada; 5. signatuur ja loaseadmega kinnitatud andmepakett saadetakse verifitseerimiseks serverile. == Mobiiliga autentimine == Üks tänapäeval kõige kasutatavamaid meetodeid enda isiku tuvastamiseks on oma nutitelefoniga autentimine, kuna nutiseadmed on osa meie igapäeva elust ning see meetod on iga kasutaja jaoks piisavalt lihtne ja turvalisem niisama kasutajanime ja parooli kasutamisest. Mobiiliga autentimisel saab kasutada mitmeid faktoreid, millest tavaliselt kasutatakse ühekordset parooli süsteemi (inglise keeles One-Time Password). <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sciarretta, Carbone, Ranise, Vigano |kuupäev=mai 2020 |pealkiri=Formal analysis of mobiile multi-factor authentication with single sign-on login |url=https://doi.org/10.1145/3386685 |vaadatud=11. jaanuaril 2023 |väljaanne=ACM Transactions on Privacy and Security |lehekülg=2}}</ref> {{Tsitaat|'''Ühekordsete paroolide süsteem''' on autentimissüsteem, kus kasutaja privaatvõtit või parooli kunagi ei edastata üle võrgu, vaid kasutatakse selliste paroolide automaatseks genereerimiseks, mis kuuluvad ainult antud kasutajale, kuid on iga kord erinevad ja ettearvamatud.|Heikki Vallaste E-Teatmik}} Kasutaja mugavuse parandamiseks kasutavad osad teenusepakkujad ühekordset sisselogimise süsteemi, kus ühte gruppi kuuluvate teenuste ja programmide kasutamiseks tuleb kasutajal ennast tuvastada ainult ühe korra, mis tagab talle ajutiselt kasutamisõiguse kõigi nende teenuste jaoks, mis samasse gruppi kuuluvad. <ref>Sciarretta, lk 2</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Autentimine]] 9dmt6pjpvb7s43l19w8r49x6kvbvgh0 0 644480 7161012 6299879 2026-05-25T20:21:39Z Kuriuss 38125 7161012 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Samuel Bellamy, Wreck of the Whydah, from the Pirates of the Spanish Main series (N19) for Allen & Ginter Cigarettes MET DP835027.jpg|pisi|Samuel Bellamy, Wreck of the Whydah, from the Pirates of the Spanish Main series (N19) for Allen & Ginter Cigarettes MET DP835027]] '''Samuel Bellamy''' (23. veebruar 1689 – 26. aprill 1717) oli [[Inglismaa|inglise]] [[Piraadid|piraat]], kes sündis [[Devonshire'i hertsog|Devonshire’is]]. Samuel on üks tuntud piraatidest [[Piraatluse kuldajastu|piraatluse kuldajastust]]. [[1984]] leiti tema esimene laev [[Whydah.]] == Enne piraatlust == Samuel Bellamy astus täiskasvanuna [[Suurbritannia kuninglik merevägi|Suurbritannia mereväkke]] ning võitles mõnes lahingus. Oma teenistuse tõttu ta ei kohanud enam oma naist ja last mitte kunagi [[Merevägi|Mereväes]] viibides otsis ta [[Hispaania]] varandust merest [[Florida]] läheduses. Oma teekonnal ta peatus [[Massachusetts|Massachusettsis]], kus ta kohtas üht 15-aastast tütarlast, kelle nimi oli [[Maria Hallett]]. Tüdruku vanematele meeldis Bellamy, aga nad arvasid, et ta ei sobi nende tütrele. Bellamy sõber [[Paulsgrave William]] maksis kinni uue [[Ekspeditsioon|ekspeditsiooni]], et otsida Hispaania kulda. Seda kuuldes lubas Samuel Mariale, et ta tuleb tagasi austatud kaptenina ja võimsa laevastikuga. Ekspeditsiooni ajal Massachusettsis sünnitas Maria Hallett lapse, kes suri hiljem. See oli suur skandaal ja selle tõttu läks ta ka vangi. Vanglast pääsedes Maria Hallett saadeti linnast välja. Ka väljas aadetuna  ootas ta ikka Samueli edasi. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Samuel Bellamy - Famous Pirate - The Way of the Pirates |url=http://www.thewayofthepirates.com/famous-pirates/samuel-bellamy/ |vaadatud=2023-01-15 |väljaanne=www.thewayofthepirates.com}}</ref> == Piraadielu == Samuel Bellamy liitus [[Benjamin Hornigold|Benjamin Hornigold’i]] meeskonnaga, pärast ekspeditsiooni ebaõnnestumist. [[1716]]. aastal kinkis Hornigold Bellamyle tema esimese laeva, nimega Mary Anne, millega Bellamy alustas oma piraatluse karjääri. Hornigold võttis hiljem vastu [[Kuninglik halastus|kuninglikku halastuse]] ja tema meeskond valis Bellamy nende uueks kapteniks. Bellamy paremaks käeks sai [[La Bouche]] ja varustuse ülemaks [[Paul Williams]]. Samuel Bellamy hüüdnimi oli [[Robin Hood]] of the sea (e.k. mere Robin Hood). Tema kohta pole olemas tõestust, et ta kunagi oleks kinni püütud isikuid tapnud. Samuel tihti tagastas laevu, mis ei vastanud tema tahtmistele või millelt polnud midagi varastada. Tal olid head kombed ja ta olevat kandnud kalleid riideid ja kaht püstolit oma rihma küljes. Tema meeskond ründas mitmeid laevu, mis kuulusid Suurbritannia ja Hispaania alluvusse. [[1717]]. aastal lahutas üks torm Bellamy ja La Bouche’i laevad ära. [[Prantslased|Prantslane]] seilas [[Aafrika]]sse ja hiljem [[India ookean]]ile. Samuel jäi edasi tegutsema [[Kariibi mere regioon|Kariibi merele]]. Samal aastal püüdis ta kinni [[orjalaev]]a Whydah. Bellamy tahtis Whydahit rünnata, sest see kandis kulda, elevandiluud, suhkrut ja rummi. Olles laeva kaaperdanud, lisas ta sellele juurde relvastust. Pärast seda hakkas ta lisama üha rohkem laevu oma laevastikku ja soovitas vangidel liituda tema meeskonnaga. Meeskonnaga said ainult liituda mehed, kes polnud abielus. [[Aprill]]is oli tema meeskond Massachussetsi ääres ja nad sattusid tormi kätte. Whydah löödi kivide pihta ja Samuel Bellamy suri ka tormi käes. Pardal oli 146 piraati, kellest 2 jäid ellu. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cartwright |eesnimi=Mark |pealkiri=Samuel Bellamy |url=https://www.worldhistory.org/Samuel_Bellamy/ |vaadatud=2023-01-15 |väljaanne=World History Encyclopedia |keel=en}}</ref> <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Landrigan |eesnimi=Leslie |kuupäev=2014-02-23 |pealkiri=Black Sam Bellamy, the Pirate Who Fought Smart, Harmed Few, Scored Big |url=https://newenglandhistoricalsociety.com/black-sam-bellamy-pirate-fought-smart-harmed-scored-big/ |vaadatud=2023-01-15 |väljaanne=New England Historical Society |keel=en-US}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria: Mereröövlid]] m8532m16yck65c5p804jwsujzrc77uh 0 644594 7160900 6352769 2026-05-25T16:35:40Z Raamaturott 56450 7160900 wikitext text/x-wiki '''Veebruar 2023''', kroonika. [[2023]]. aasta veebruar algas [[kolmapäev]]al ja lõppes 28 ööpäeva hiljem [[teisipäev]]al. {{KuupäevadIndeks28|veebruar}} ==[[5. veebruar]]== * [[Küpros]]es toimus [[2023. aasta Küprose presidendivalimised|2023. aasta presidendivalimiste]] esimene voor. ==[[6. veebruar]]== * [[Türgi]] lõunaosas ja [[Süüria]]s toimus 7,8 magnituudiga [[2023. aasta Türgi-Süüria maavärinad|maavärin]], milles hukkus üle 57 300 inimese. ==[[12. veebruar]]== * [[Küpros]]es toimus [[2023. aasta Küprose presidendivalimised|2023. aasta presidendivalimiste]] teine voor, mille võitis [[Níkos Christodoulídis]] [[Andréas Mavroyiánnis]]e ees. * [[2023. aasta Berliini järelvalimised]] ==[[22. veebruar]]== *[[Hiina]]s [[Sise-Mongoolia]]s toimus kivisöekaevanduses varing, milles hukkus 53 kaevurit. ==[[28. veebruar]]== *[[Tempi rongiõnnetus]]es [[Kreeka]]s [[Tessaalia piirkond|Tessaalias]] hukkus vähemalt 42 inimest. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2023| 2]] dmtg0jnn0qvbi4j2edc67m5ni245vwv 0 644907 7161312 6976874 2026-05-26T10:04:11Z Ulrikaekm 32635 Viki 7161312 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=aprill}} '''Rüütelvend''' oli keskaegne vaimuliku [[Sõjaline ordu|sõjalise ordu]] liige, kelle ülesandeks oli kristluse kaitsmine ja levitamine ning [[Palverännak|palverändurite]] kaitse. Rüütelvennad andsid ordu liikmeks astudes kuulekuse-, vaesuse- ja kasinustõotuse ning allusid rangele ordudistsipliinile. [[Liivimaa|Liivimaal]] kuulusid rüütelvennad [[Liivimaa ordu|Liivimaa]] [[Liivimaa ordu|ordu]] sisehierarhia kõrgemasse kihti ning neil oli oluline roll nii sõjalises kui ka poliitilises juhtimises. Kõik [[Ordukäsknik|ordukäsknikud]] olid rüütelvennad. Nende tunnusriietuseks oli [[Saksa ordu|Saksa]] [[Saksa ordu|ordu]] valge mantel musta ristiga. 1230. aastatel kuulus ordusse ligikaudu 120 rüütelvenda, kellest enam kui pooled olid tõenäoliselt endised [[Mõõgavendade ordu]] liikmed. [[13. sajand|13. sajandil]] ulatus rüütelvendade arv Liivimaal kuni 200-ni ning [[14. sajand|14. sajandil]] arvatavasti kuni 400-ni 1451. aasta visitatsiooniprotokollide põhjal on teada vähemalt 197 rüütelvenda, kuid nende tegelik arv võis olla suurem, ulatudes vähemalt 220 liikmeni.<ref>Jähnig. Verfassung, lk 132–133. 15. sajandi lõpu kohta on mõnikord arvatud, et siis võis ordus olla umbes 500 rüütelvenda või isegi enam, kuid see on ilmne liialdus (samas, lk 134).</ref> Alates [[15. sajand|15. sajandi]] lõpust hakkas orduvendade arv vähenema ning 1550. aastatel oli neid tõenäoliselt alles veidi üle saja.<ref>Jähnig, Verfassung, lk 135.</ref> Koos hallmantlite, sõjasulaste ja [[Vasall|vasallidega]] moodustasid rüütelvennad ordu sõjaväe tuumiku. Hiliskeskajal suurenes siiski [[Palgasõdur|palgasõdurite]] osatähtsus ning 15. sajandi lõpuks muutusid need Liivimaa ordu sõjalises tegevuses määravaks jõuks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Mõõgavendade ordu]] [[Kategooria:Liivi ordu rüütelvennad]] knltyr5cfj1ougi50hkkz733i97gj1t 0 645324 7161393 7148552 2026-05-26T11:14:39Z Kuriuss 38125 7161393 wikitext text/x-wiki {{RU UA ajajoon alates 2022}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 12. detsembrist 2022 kuni 7. juunini 2023. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. 2023. aasta algusest alates hakati Venemaa riiklikes meediakanalites levitama teavet, mille kohaselt olevat tegemist Isamaa kaitsmisega NATO ja natsimeelse Ukraina rünnakute eest. Kui 2014. aastal levisid meedias [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] lainel kujutised tankidest kirjega „Na Kiiev“, siis 2023. aasta alul võis vastaspoole samalaadsetelt kujutistelt lugeda: „Na Moskvu“. Jaanuari lõpul viidi Kremli, Putini residentsi ja Euroopa Liidu vastavate institutsioonide kaitse sõjaolukorra tasemele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} ==2022. aasta november== ===18. november=== Ukraina korraldas meredrooni rünnaku Novorossiiski sadamale. Ükski Vene laev teadaolevalt suuremaid kahjustusi ei saanud. Ukraina peaminister [[Denõs Šmõhal]] sõnul on pea pool Ukraina elektrisüsteemist on Vene rünnakute tõttu rivist väljas.<ref>[https://www.err.ee/1608792997/soja-268-paev-ukraina-pea-pool-riigi-elektrisusteemist-on-rivist-valjas#peaminister Sõja 268. päev: Ukraina: pea pool riigi elektrisüsteemist on rivist väljas] ERR 18. november 2022</ref> ===21. november=== NATO parlamentaarne assamblee tunnistas Venemaa terroristlikuks riigiks.<ref name=NATO>[https://www.ohtuleht.ee/1074529/blogi-vene-vagesid-suudistatakse-kaasvoitlejate-surnukehade-poletamises-hersoni-prugilas-nato-parlamentaarne-assamblee-tunnistas-venemaa-terroristlikuks-riigiks BLOGI | Vene vägesid süüdistatakse kaasvõitlejate surnukehade põletamises Hersoni prügilas. NATO parlamentaarne assamblee tunnistas Venemaa terroristlikuks riigiks]. Ohtuleht.ee, 21. november 2022 23:34</ref> ===23. november=== [[Euroopa Parlament]] kuulutas Venemaa "terrorismi sponsorriigiks", kuna Venemaa ründab süstemaatiliselt tsiviilelanikke ja paneb toime sõjakuritegusid. Avaldus iseenesest on sümboolne, kuid nõuab uusi sanktsioone.<ref>{{cite news|url= https://www.reuters.com/world/europe/european-lawmakers-declare-russia-state-sponsor-terrorism-2022-11-23/ |title= European Parliament declares Russia a state sponsor of terrorism |date=23 November 2022 |work=Reuters}}</ref><ref>{{cite news|url= https://www.aljazeera.com/news/2022/11/23/eu-parliament-declares-russia-state-sponsor-of-terrorism |title= European Parliament declares Russia 'state sponsor of terrorism' |date=23 November 2022 |work=Aljazeera}}</ref><ref>{{cite news|url= https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20221118IPR55707/european-parliament-declares-russia-to-be-a-state-sponsor-of-terrorism |title= European Parliament declares Russia to be a state sponsor of terrorism |date=23 November 2022 |work=News European Parliament}}</ref> /.../ ==2022. aasta detsember== === 5. detsember === *Kahel Venemaa sõjaväelennuväljal [[Engels]]is ([[Saratovi oblast]]is) ja [[Djagilevo]]s ([[Rjazani oblast]]is) toimusid plahvatused. Kolm lennukit said vigastusi, kaks Tu-95 ja üks Tu-22M pommitaja. Ukraina juhtkond ei võtnud rünnaku eest ametlikku vastutust.<ref>[https://web.archive.org/web/20221209161605/https://theins.ru/news/257560 Удар ВСУ по аэродрому в 180 км от Москвы.] The Insider (5 декабря 2022).</ref><ref>[https://www.err.ee/1608810091/venemaa-korraldas-taas-ukraina-pihta-suure-raketirunnaku#Engels Meedia: Engelsi lennujaama tabas droonirünnak, pihta said kaks strateegilist pommitajat Tu-95] ERR 5. detsember 2022</ref> Venemaa kaitseministeerium teatas, et Ukraina üritas rünnata Venemaa kauglennupommitajaid Nõukogude Liidus toodetud reaktiivdroonidega ja et droonid tulistati seejärel õhubaasidele lähenedes madalal alla. Rünnakute järel käivitas Venemaa Ukraina vastu uue raketirünnakute laine, mis koosnes umbes 70 tiibraketist.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/dec/05/explosions-russia-airbases-far-from-ukraine-frontline-bombers Explosions rock two Russian airbases far from Ukraine frontline.] The Guardian, 05.12.2022.</ref> === 6. detsember === *Venemaa [[Kursk]]i linna kuberner Roman Starovoit väitis, et Ukraina droonirünnak hävitas lennubaasi lähedal naftahoidla. Ohvrite kohta teateid ei ole ja tulekahju oli kontrolli all. Ukraina ei kommenteerinud neid väiteid.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-warns-emergency-blackouts-after-more-missile-hits-2022-12-05/ Ukraine appears to expose Russian air defence gaps with long-range strikes.] reuters.com.</ref> === 7. detsember === *President Putin tunnistas, et "sõjaline erioperatsioon" võtab oodatust kauem aega. Konflikti edasist eskaleerumist takistab Venemaa tuumaarsenal. Nagu 2022. aasta juunis, viitas ta nüüd Peeter Suure poolt teostatud Vene impeeriumi laienemisele.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/jun/10/putin-compares-himself-to-peter-the-great-in-quest-to-take-back-russian-lands Putin says Ukraine fight is taking longer than expected.] AP News, 04.12.2022.</ref> [[Fail:Collection of rockets fired on Kharkiv (2022-12-17) 10.jpg|pisi|Vene rakettide jäänused Harkivis 17. detsember 2022.]] === 9. detsember === *Putin avalikustas, et kaalub "ennetava tuumalöögi" kontseptsiooni kasutuselevõtmist. Tema sõnul arutas USA seda poliitikat avalikult mõned aastad tagasi ning Venemaa mõtleb praegu sellele.<ref>[https://www.newser.com/story/328954/putin-hints-at-first-strike-policy-cites-us-counterparts.html Putin Hints at First-Strike Policy, Cites 'US Counterparts'.] newser. 9. detsember 2022.</ref> Mõni tund pärast Putini avaldust hoiatas NATO peasekretär [[Jens Stoltenberg]] , et Venemaa ja NATO vahel on reaalne võimalus suureks sõjaks.<ref>[https://www.msn.com/en-gb/news/world/nato-warns-real-possibility-of-all-out-war-with-russia-hours-after-new-putin-nuke-threat/ar-AA157MoU NATO warns 'real possibility' of all-out war with Russia hours after new Putin nuke threat.] msn.com.</ref> === 10. detsember === *Venemaa kasutas Iraanis toodetud droone ning tabas kahte [[Odessa]] energiarajatist. Ukraina andmetel tulistati alla 15 droonist 10, kuid ülejäänute tekitatud purustuste tõttu jäi elektrita peaaegu kogu Odessa piirkond ja osa [[Herson]]ist. Kokku jäi 1,5 miljonit inimest elektrita.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russian-drone-attacks-target-power-network-ukraines-odesa-officials-2022-12-10/ Russia drones smash power network in Odesa".] Reuters, 11.12.2022.</ref> *Vene ajaloo- ja inimõigusorganisatsioon [[Memorial]], Valgevene inimõiguslane [[Ales Bjaljatski]] ja Ukraina inimõigusorganisatsioon [[Kodanikuvabaduste Keskus]] pälvisid [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]].<ref>[https://meduza.io/live/2022/12/10/voyna Война. Двести девяностый день.] Meduza, 10. detsember 2022.</ref> === 11. detsember === *Ukraina president Zelenskõi ütles, et Vene väed on muutnud [[Bahmut]]i linna "põlenud varemeteks".<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2022/12/11/zelenskyy-says-russia-has-reduced-bakhmut-city-to-a-burnt-ruin Zelenskyy says Russia reduced Bakhmut city to a 'burned ruin'.] www.aljazeera.com. 12.12.2022.</ref> === 12. detsember === *President Zelenskõi pöördus [[G7]] poole taotlusega tankide, suurtükiväe ja kaugmaarelvade saamiseks. Vastuseks lubas G7 täita Ukraina nõuded.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2022/12/12/g7-pledges-to-meet-ukraines-urgent-air-defence-requirements G7 pledges to meet Ukraine's 'urgent' air defence requirements.] www.aljazeera.com, 13.12.2022.</ref> *[[Ühendkuningriik]] kehtestas sanktsioonid Venemaa sõjaväe juhtkonnale raketirünnakute eest ja [[Iraan]]i ärimeestele sõjaliste droonide tootmise ja tarnimise eest. [[Euroopa Liit]] kehtestas inimõiguste rikkumise tõttu sanktsioonid 20 Iraani isikule ja ühele ettevõttele. Euroopa Liidu välisministrid väitsid, et neil on tõendeid, mis kinnitavad Iraani [[HESA Shahed 136]] droonide tarnimist Venemaale, hoolimata selle eitamisest mõlema riigi poolt.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2022/12/12/eu-sanctions-iran-over-protest-crackdown-and-russia-drone-sales EU sanctions Iran over protest crackdown and Russia drone sales.] www.aljazeera.com. 14.12.2022.</ref> === 13. detsember === *Briti kindralleitnant ja [[Kuninglik Merejalavägi|Kuningliku Merejalaväe]] endine ülem Robert Magowan avaldas, et kuninglikud merejalaväelased on mitmel korral Ukrainas osalenud "tundliku kontekstiga" salaoperatsioonides, mis olid seotud kõrge poliitilise ja sõjalise riskiga.<ref>[https://www.agenzianova.com/en/news/the-revelation-of-a-british-royal-marines-general-employed-in-covert-operations-in-ukraine/ The revelation of a British general: Royal Marines engaged in covert operations in Ukraine.] nova.news. 13. detsember 2022.</ref> *[[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] juhi kohusetäitja [[Deniss Pušilin]] väitis, et pool [[Donetski oblast]]ist on Venemaa kontrolli all.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2022/12/13/russian-backed-official-says-half-of-donetsk-under-moscow-control Half of Donetsk under Moscow control: Russian-backed official.] www.aljazeera.com. 14.12.2022.</ref> === 14. detsember === *Tuli teateid, et USA ametnikud valmistuvad välja kuulutama plaani Ukraina varustamiseks keeruka õhutõrjesüsteemiga [[MIM-104 Patriot|Patriot]], lähtudes Ukraina juhtide taotlusest seoses Venemaa sagenevate raketirünnakutega Ukraina infrastruktuuri vastu. Bideni administratsioon ei pidanud kuude kaupa otstarbekaks süsteemi Ukrainasse saata, kuna Patriot tõrjesüsteem vajab kasutamiseks ja hooldamiseks vähemalt 90 väljaõppinud sõdurit, samuti seoses murega, et see provotseerib Venemaad [[eskalatsioon]]i suurendama.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2022/12/14/us-finalising-plan-to-send-patriot-air-defence-system-to-ukraine US finalising plan to send Patriot air defence system to Ukraine".] www.aljazeera.com, 14.12.2022.</ref> *Ukraina parlamendi inimõiguste volinik [[Dmytro Lubinets]] väitis, et [[Herson]]is avastati laste piinamiskamber.<ref>[https://www.foxnews.com/world/children-torture-chamber-reported-ukraine-official.amp Children's 'torture chamber' reported in Ukraine: official.] Retrieved 15.12.2022.</ref> *Toimus vangide vahetus, mille tulemusena vabastati 64 Ukraina sõjaväelast ja üks USA kodanik, kes arreteeriti suvel Hersonis ja keda Donetski Rahvavabariigi poolt süüdistati meeleavalduste ajal "etnilise vaenu õhutamises".<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2022/12/15/dozens-freed-in-new-ukraine-russia-prisoner-swap Dozens freed in new Ukraine-Russia prisoner swap.] www.aljazeera.com, 15.12.2022.</ref> === 15. detsember === *Kiievi Majanduskool avaldas aruande, mille kohaselt 2022. aasta novembri seisuga oli Venemaa sissetung põhjustanud Ukraina infrastruktuurile otsest kahju 136 miljardi dollari ulatuses. Enim oli kahjustatud energiataristut, tööstust, riiklikke ja eraettevõtteid.<ref>[https://ukranews.com/en/news/902226-occupiers-caused-damage-to-infrastructure-of-ukraine-for-usd-136-billion-since-beginning-of-war-kse Occupiers Caused Damage To Infrastructure Of Ukraine For USD 136 Billion Since Beginning Of War – KSE.] Ukranews. 15.12.2022.</ref> *[[Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur]] korraldas Kiievisse neli ekskavaatori ja üle 130 generaatori saatmise, et neid saaks kasutada katlamajade ja soojusvarustusjaamade taastamisel. *Donetski Rahvavabariigi poolt Donetski linnapeaks nimetatud [[Aleksei Kulemzin]]i sõnul pommitasid Ukraina väed Donbassis Donetski linna suurima sagedusega 2014. aasta konflikti algusest alates.<ref>[https://edition.cnn.com/2022/12/15/europe/russia-ukraine-donetsk-kherson-strikes-intl/index.html Ukraine launches 'most massive strike' on occupied Donetsk region since 2014, Russia-installed mayor says.] CNN, 15.12.2022.</ref> *[[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|ÜRO inimõiguste ülemvolinik]] [[Volker Türk]] avaldas üksikasjaliku aruande sissetungi ajal toimunud 441 tapmisest (sealhulgas 8 tüdruku kohta).<ref>[https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2022/12/15/russia-ukraine-live-news-ukrainian-forces-shell-donetsk-russia UN rights chief details hundreds of summary killings in Ukraine.] www.aljazeera.com, 15.12.2022.</ref> *Ameerika Ühendriigid suurendasid Saksamaal koolitust saavate Ukraina sõdurite arvu alates detsembri kuust viiesajani.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2022/12/15/russia-ukraine-live-news-ukrainian-forces-shell-donetsk-russia Russia-Ukraine updates: US to expand training of Ukrainian forces.] www.aljazeera.com, 16.12.2022.</ref> /.../ === 22. detsember === Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin sai Donetskis hotellis Ukraina rünnaku tõttu haavata.<ref>[https://www.err.ee/1608828457/roskosmose-endine-juht-dmitri-rogozin-sai-donetskis-ukraina-runnakus-viga Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin sai Donetskis Ukraina rünnakus viga] ERR 22. detsember 2022</ref> /.../ === 31. detsember === Ukraina armee korraldas uusaastaööl rünnaku Makijivkas asuva Vene sõjaväebaasi vastu. Hukkus 400 sõdurit, haavata sai 300 Venemaa sõdurit, vahendas Ukrainska Pravda. <ref>[https://www.err.ee/1608837358/soja-313-paev-veliki-potemkinski-saarel-dnipro-joel-heisati-ukraina-lipp#ukraina Ukraina rünnaku tõttu hukkus Makijivkas 400 Vene sõdurit] ERR 02.jaanuar 2023</ref> ==2023. aasta jaanuar== === 1. jaanuar === *Ukraina sõjavägi väitis, et tappis okupeeritud Donetskis [[Makijivka]]le [[Rünnak Venemaa relvajõudude laagrile Makijivkas|Venemaa relvajõudude laagrile tehtud raketirünnakus]] 400 Vene sõdurit ja veel 300 sai haavata . Venemaa toetatud kohalik ametnik Daniil Bezsonov süüdistas rünnakus [[M142 HIMARS|M142 HIMARS]] raketiheitjat kasutanud Ukrainat, väites, et piirkonna pihta tulistati umbes 25 raketti.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-64142650 Ukraine claims hundreds of Russians killed by missile attack.] BBC News. 02.01.2023. Vaadatud 30.01.2023.</ref> Venemaa kaitseministeerium kinnitas, et pärast 6 raketi väljatulistamist sai rünnakus surma kokku 92 Vene sõdurit. *Ukraina relvajõud väitsid, et on tulistanud alla 45 [[Shahed 136]] drooni, ühel oli kiri "Head uut aastat". Peamine löök langes Kiievile: kohalikud võimud teatavad vähemalt 32 drooni hävitamisest. Hersoni piirkonda tabanud mürskude tagajärjel kahjustati kriitilise tähtsusega infrastruktuurirajatist (mille tõttu Herson ja naaberkülad jäid elektrita), piirkondlikku lastehaiglat ja elumaju.<ref>[https://www.bbc.com/russian/news-64138683 Россия обстреляла Киев в новогоднюю ночь дронами-камикадзе. По данным ВСУ, все они сбиты.] BBC, 2. jaanuar 2023.</ref> === 2. jaanuar === *2. jaanuari öösel rünnati Ukrainat rakettide ja droonidega. Ukraina sõjaväe ja võimude teatel tulistati alla 39 drooni Shahed-131/136, kaks [[Orlan-10]] drooni ja üks lennukirakett. Kiievi kohal tulistati kohalike võimude andmetel alla vähemalt 20 õhusihtmärki, kuid mitmed läbi pääsenud droonid kahjustasid mitut energiataristu objekti.<ref>[https://www.dw.com/ru/vsu-sbili-za-noc-nad-ukrainoj-41-rossijskij-bespilotnik/a-64257419 ВСУ сбили за ночь над Украиной 41 беспилотник РФ.] Deutsche Welle, 2. jaanuar 2023. Vaadatud 30.01.2023.</ref> === 4. jaanuar === *Prantsusmaa teatas, et saadab Ukrainasse soomustatud [[jalaväe lahingumasin]]ad [[AMX-10 RC]] ja [[soomustransportöör]]id [[ACMAT Bastion]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230130194456/https://consent.yahoo.com/v2/collectConsent?sessionId=3_cc-session_ee2c81ba-10a9-4ceb-ab18-a329b9d4b052 Macron promises Zelenskyy AMX-10 RC wheeled tanks and Bastion armoured vehicles.] Yahoo!. 4 jaanuar 2023.</ref> === 5. jaanuar === *[[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Kirill]] kutsus üles sõlmima jõulurahu, et inimesed saaksid 6.–7. jaanuaril osaleda [[Vene õigeusk|õigeusu]] jõulujumalateenistustel. Ka Türgi president Erdoğan kutsus üles sõlmima "ühepoolset relvarahu", pärast seda andis president Putin Vene relvajõududele korralduse pidada Vene õigeusu jõuludeks 36-tunnine relvarahu.<ref>[https://apnews.com/article/kyiv-russia-ukraine-war-government-7a4df498707bb047d2a322005c861fd0 Putin orders 36-hour holiday cease-fire in Ukraine.] www.apnews.com. 5. jaanuar 2023.</ref> Ukraina lükkas Venemaa relvarahuettepaneku tagasi. *Esimesed 24 vangi, kelle [[Wagneri grupp]] värbas ja kes võitlesid Ukrainas, lõpetasid oma kuuekuulised lepingud ning vangid vabastati täieliku amnestiaga oma varasemate kuritegude eest saadud karistustest.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2023/1/5/russian-ex-prisoners-released-from-ukrainian-frontline Wagner chief frees prisoners who fought in Ukraine for Russia.] www.aljazeera.com. 5. jaanuar 2023.</ref> *President Biden ja kantsler Scholz teatasid ühisavalduses, et Saksamaa valitsus otsustas anda Ukrainale [[Raketikaitse|MIM-104 Patriot]] raketikaitsesüsteemi ja 40 jalaväe lahingumasinat [[Marder 1]], samas kui USA valitsus annab umbes 50 [[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]] lahingumasinat.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/german-government-faces-new-calls-send-modern-tanks-ukraine-2023-01-05/ Germany and U.S. agree to send combat vehicles to Ukraine.] Reuters. 06.01.2023. Vaadatud 30.01.2023.</ref> === 6. jaanuar === *Kremli poolt ühepoolselt välja kuulutatud nn jõulurahu ajal murdis Wagneri grupp läbi Ukraina armee kaitsest Soledari juures. Hõivati märkimisväärne osa linnast. Wagneri grupp väitis, et korraldab pealetungi üksinda, kuigi samas oli nähtud varem Hersoni oblastis võidelnud Vene õhudessantvägede üksusi.<ref>[https://meduza.io/feature/2022/02/26/karta-voyny-v-ukraine-posmotrite-gde-idut-boi-segodnya ЧВК Вагнера прорвала украинскую оборону под Соледаром. Фронт в Бахмуте оказался под угрозой обвала.] Meduza. 10. января 2023. Vaadatud 31.01.2023.</ref> *[[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]] sõlmis ettevõttega L3 Harris 40 miljoni dollari suuruse lepingu, et tarnida Ukrainale 2023. aasta teisel poolel 10 komplekti VAMPIRE (Vehicle-Agnostic Modular Palletized ISR Rocket Equipment), mis on sõidukile paigaldatav kerge juhitav raketitõrjesüsteem.<ref>[https://consent.yahoo.com/v2/collectConsent?sessionId=3_cc-session_dcd773f1-b4f0-46fe-949e-c82acc04776a L3 Harris Receives VAMPIRE Contract for Ukrainian Security Defense Efforts.]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} www.au.finance.yahoo.com. 6. January 2023.</ref> === 8. jaanuar === *[[Venemaa kaitseministeerium]] teatas "kättemaksuoperatsioonist" rünnaku eest Vene sõdurite laagrile Makijivkas, väites, et [[Kramatorsk]]i rünnakus hukkus üle 600 Ukraina sõduri. Linna külastanud maailmameedia ajakirjanikud ei leidnud jälgi surmajuhtumitest ega tõsiseid kahjustusi pommitatud hoonetele. Nad avastasid, et [[S-300]] oli tabanud tühja koolimaja ning ei leidnud selgeid märke sellest, et seal oleksid elanud sõjaväelased.<ref>[https://www.bbc.com/russian/news-64205616 Удар по Краматорску: минобороны России заявило об "операции возмездия", но журналисты не нашли следов гибели украинских военных.] BBC, 8. января 2023. Vaadatud 31.01.2023.</ref> *Hersoni oblasti võimud teatasid päeva jooksul tehtud 77 suurtükiväe rünnakust, millest osa olid suunatud Hersoni linna elamurajoonidele.<ref>[https://zona.media/chronicle/320 Война в Украине. 320‑й день.] Медиазона, 9. января 2023.</ref> *Reuters teatas, et Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse, mille tulemusena vabastati kummaltki poolt 50 sõdurit.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russia-ukraine-exchange-50-soldiers-each-prison-release-deal-2023-01-08/ Russia and Ukraine exchange 50 soldiers each in prison release deal.] Reuters, 8. января 2023. </ref> === 9. jaanuar === *Pressiesindaja teatas, et Saksamaal ei ole plaanis tanke [[Leopard 2]] Ukrainale üle anda.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/germany-has-no-current-plans-send-leopard-2-tanks-ukraine-spokesperson-2023-01-09/ Germany has no current plans to send Leopard 2 tanks to Ukraine -spokesperson.] Reuters, 9. January 2023.</ref> === 10. jaanuar === *Ukraina terasetoodang vähenes 2022. aastal Venemaa sissetungi tõttu umbes 70%.<ref>[https://www.nasdaq.com/articles/ukraine-steel-output-falls-70.7-in-2022-due-to-russian-invasion Ukraine steel output falls 70.7% in 2022 due to Russian invasion.] Reuters, 10.01.2023.</ref> *USA ja Ukraina ametnikud teatasid, et Vene suurtükiväetule intensiivsus on mõnes kohas vähenenud 75% võrra.<ref>[https://www.cnn.com/2023/01/10/politics/russian-artillery-fire-down-75-percent-ukraine/index.html Russian artillery fire down nearly 75%, US officials say, in latest sign of struggles for Moscow.] CNN, 10. January 2023."</ref> *Ühendkuningriik teatas, et suurem osa Soledarist on Venemaa kontrolli all, Wagneri grupp aga andis teada, et kogu linn.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2023/jan/10/head-of-wagner-group-says-his-troops-have-taken-control-of-soledar Head of Russia's Wagner group says his troops have taken control of Soledar.] The Guardian, 10. January 2023.</ref> === 11. jaanuar === *Wagneri grupp väitis, et Soledari lahingus hukkus umbes 500 ukrainlast.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russias-wagner-group-says-soledar-liberated-around-500-ukrainians-killed-2023-01-11/ Russia's Wagner Group claims 'liberation' of Soledar, says about 500 Ukrainians killed".] CNN. 10.01.2023.</ref> *Venemaa kaitseministeerium teatas peastaabi ülema [[Valeri Gerassimov]]i nimetamisest Ukrainas asuva Vene vägede rühma uueks ülemaks. Selgitati, et selline juhtimistaseme tõus on tingitud vajadusest korraldada tihedamat koostööd erinevate väeliikide vahel ning laiendada lahendatavate ülesannete ulatust. Gerassimovi asetäitjateks sellel ametikohal määrati: endine Ukraina vägede rühmituse ülem [[Sergei Surovikin]], maavägede ülemjuhataja [[Oleg Saljukov]] ja kindralstaabi ülema asetäitja [[Aleksei Kim]].<ref>[https://meduza.io/news/2023/01/11/novym-komanduyuschim-rossiyskim-vtorzheniem-v-ukrainu-stal-glava-genshtaba-valeriy-gerasimov-sergeya-surovikina-pereveli-v-ego-zamestiteli Новым командующим российским вторжением в Украину стал глава Генштаба Валерий Герасимов.] Meduza, 11. января 2023.</ref> === 13. jaanuar === *Vene sõjaväelased teatasid, et vallutasid Soledari, kuid Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov eitas linna vallutamist ja väitis, et lahingud olid "väga rasked". Donetski kuberner Pavlo Kyrylenko teatas, et Soledari on jäänud "559 tsiviilisikut, sealhulgas 15 last" ja neid ei õnnestunud evakueerida.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-64263119 "Soledar: Russia claims victory in battle for Ukraine salt mine town.] BBC News. 13.01.2023.</ref> President Zelenskõi ja Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar teatasid, et vastupanu kesklinnas jätkub ja asula lääneosa jääb ukrainlaste kätte. === 14. jaanuar === *Toimus [[2023. aasta 14. jaanuari õhurünnak Dnipro korterelamule|õhurünnak Dnipro korterelamule]], mille tagajärjel hukkus vähemalt 46 inimest, sealhulgas kuus last. *Ukraina relvajõudude õhuväe juhtkond teatas, et Ukraina pihta tulistati kokku 38 raketti, millest 25 lasti alla.<ref>[https://meduza.io/feature/2023/01/14/rossiya-dvazhdy-za-den-obstrelyala-ukrainu-v-dnepre-raketa-popala-v-mnogokvartirnyy-dom-glavnoe Россия целый день обстреливала Украину.] Meduza, 14. января 2023.</ref> *Ühendkuningriik teatas, et saadab Ukrainale [[Challenger 2]] tanke ja samuti suurtükiväesüsteeme.<ref>[https://www.theguardian.com/world/live/2023/jan/14/russia-ukraine-war-live-iaea-boosting-presence-to-avert-serious-nuclear-accident Russia-Ukraine war live: UK to send tanks and artillery to Ukraine; explosions reported across Kyiv.] The Guardian. 14. January 2023.</ref> === 15. jaanuar === *Saksa relvatootja [[Rheinmetall]] tegevjuht Armin Papperger teatas, et ettevõte ei suuda lahinguvalmis tanke Leopard 2 Ukrainasse tarnida enne 2024. aastat.<ref>[https://www.politico.eu/article/ukraine-war-germany-tanks-rheinmetall-leopard-2024/ Christine Lambrecht: German defence minister resigns after blunders.] www.bbc.com. 15.01.2023.</ref> === 16. jaanuar === *Saksamaa kaitseminister [[Christine Lambrecht]] astus ametist tagasi osalt ekslike ütluste tõttu Saksamaa toetusest Ukrainale.<ref>[https://www.businessinsider.com/russian-soldier-accidentally-blows-up-grenade-belgorod-multiple-fatalities-injuries-2023-1?amp A Russian sergeant accidentally detonated a hand grenade in his dorm on Ukraine's border, killing 3 and injuring 16.] www. businessinsider.com. 16.01.2023.</ref> *Venemaa saavutas Soledari üle kontrolli pärast viimase tööstustsooni vallutamist kaevanduse number 7 lähedal, mis varem oli Ukraina vägede käes. Ukraina pool tunnistas, et nad on kaotanud kontrolli linna üle.<ref>[https://thedefensepost.com/2023/01/17/ukrainian-troops-us-patriot-training/ Ukrainian Troops in US for Patriot Training: US Military.] www.thedefensepost.com. 17. January 2023.</ref> *Briti kaitseminister Ben Wallace kinnitas Londoni otsust saata Ukrainasse 14 tanki Challenger 2 ja mitukümmend liikurhaubitsat [[AS-90]].<ref name="Postimees16">[https://maailm.postimees.ee/7689743/blogi-327-sojapaev-ukrainas-saksa-valisminister-toetab-ukraina-eritribunali-loomist 327. sõjapäev Ukrainas.] Postimees, 16.01.2023.</ref> *[[Ukraina peaprokuratuur]] teatas, et Venemaa agressioonisõjas on saanud alates 24. veebruarist 2022 surma vähemalt 455 last, lisaks on saanud vigastada vähemalt 897 last.<ref name=Postimees16 /> *Sadakond Ukraina sõdurit jõudis USAsse Patriot süsteemide kasutamist õppima.<ref name=Postimees16 /> *President Volodõmõr Zelenskõi on alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukraina vastu üle elanud üle 12 mõrvakatset, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian esmaspäeval väljaande [[The Independent]] informatsiooni, mis tugines peamiselt äsjailmunud raamatule.<ref name=Postimees16 /> *Saksa välisminister [[Annalena Baerbock]] kutsus üles looma eritribunali Vene liidrite vastutusele võtmiseks sissetungi ja täiemahulise sõja vallandamise eest Ukraina vastu.<ref name=Postimees16 /> *Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad teatas, et Ukraina relvajõududele anti üle juba kaheksas haubits Zuzana 2.<ref name=Postimees16 /> === 17. jaanuar === [[File:Russian Occupation of Donetsk Oblast.svg|pisi|300px|Rindejoon [[Donetski oblast]]is jaanuaris 2023]] *Ukrainlased pidasid endiselt lahinguid Soledari linna servas ja selle ümbruses. Vene okupandid üritasid arendada pealetungi Bahmuti põhjaserva suunal. Venelaste põhilised rünnakud ja ka rindejoone muutused leidsid aset 11 kilomeetri laiusel rindelõigul Bahmuti ja Soledari vahel.<ref>[https://maailm.postimees.ee/7692464/igor-taro-ukraina-paevik-vene-okupantide-pohipingutus-on-11-kilomeetri-laiusel-loigul-bahmuti-pohjaservas Igor Taro Ukraina päevik.] Postimees, 17. jaanuar 2023. Vaadatud 03.02.2023.</ref> *Venemaa täiemahulisest invasioonist alates on sõjas Ukrainas kinnitatud üle 7000 tsiviilisiku hukkumine, teatas [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet]].<ref name="Postimees17">[https://maailm.postimees.ee/7691868/blogi-328-sojapaev-ukrainas-soigu-vene-armeed-suurendatakse-1-5-miljonini 328. sõjapäev Ukrainas] Postimees, 17. jaanuar 2023.</ref> *Ukraina päästeteenistuse teatel on 25 inimest endiselt kadunud pärast nädalavahetusel [[Dnipro]] elumajale korraldatud raketirünnakut, milles hukkus vähemalt 40 inimest, sealhulgas kolm last.<ref name=Postimees17 /> *Ukraina relvajõudude ülem kindral [[Valeri Zalužnõi]] kohtus Poolas esimest korda [[Ameerika Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee esimees|USA staabiülemate ühendkomitee esimehe]] kindral [[Mark Milley]]ga.<ref name=Postimees17 /> *Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tõi oma pöördumises välja, et mitte ükski rahvusvaheline organisatsioon pole veel leidnud võimalusi pääsemaks ligi kohtadesse, kus Venemaal hoitakse Ukraina sõjavange.<ref name=Postimees17 /> *Soome on valmis toetama Ukrainat sõjas Venemaaga nii kaua kui vaja, ütles Soome peaminister [[Sanna Marin]] [[Davos]]is toimuval iga-aastasel [[Maailma Majandusfoorum]]il.<ref name=Postimees17 /> *Venemaa president Vladimir Putin andis möödunud aastal korralduse tõsta 2026. aastaks Vene sõjaväe teenistujate arvu 1,5 miljonini. Kaitseminister [[Sergei Šoigu]] teatas täna, et korraldus täidetakse.<ref name=Postimees17 /> === 18. jaanuar === *[[Brovarõ]]s [[Ukraina päästeameti kopteriõnnetus Brovarõs|kukkus lasteaia ja elumaja läheduses alla Ukraina helikopter]]. Esialgsete andmete kohaselt hukkus 14 inimest, üheksa neist olid väidetavalt lennumasina pardal. Hukkunute ja vigastatute seas oli ka 12 last. Teiste hulgas hukkus [[Ukraina siseministeerium]]i juhtkond, nende seas ka siseminister [[Denõss Monastõrskõi]], tema abi Jevheni Jenin ja riigisekretär Juri Lubkovõtš.<ref name="Postimees18">[https://maailm.postimees.ee/7692946/blogi-329-sojapaev-ukrainas-tosin-dnipro-kortermaja-rusudest-leitud-surnukeha-on-endiselt-tuvastamata 329. sõjapäev Ukrainas.] Postimees, 18. jaanuar 2023. Vaadatud 03.02.2023.</ref> *USA annab 125 miljonit dollarit elektriseadmete osade ja muude tarvikute jaoks, et aidata Ukraina remondimeeskondadel toime tulla riigi energiasüsteemi tabanud Venemaa rünnakute kahjustustega, teatas USA rahvusvahelise arenguabi juht Samantha Power.<ref name=Postimees18 /> *Serbia president Aleksandar Vučić viitas suhete jahenemisele senise lähedase liitlase Venemaaga, kui tõrjus usutluses Bloombergile Kremli liidri Vladimir Putini nõudmisi Ukraina territooriumile.<ref name=Postimees18 /> *Kanada kaitseminister Anita Anand lubas visiidi käigus Kiievisse, et riik annab Ukrainale veel 200 [[Senator (soomuk)|Senator]] soomukit väärusega 90 miljonit dollarit.<ref name=Postimees18 /> *Vene autoritaarne president Vladimir Putin väitis, et Vene kaitsetööstus toodab aastas sama palju õhutõrjerakette kui kõik ülejäänud maailma tootjad kokku. Putini sõnul see sisendavat usku Venemaa võitu Ukrainas.<ref name=Postimees18 /> *Vene väed keskendusid jätkuvalt Bahmuti linna ümberpiiramise võimalusele ning edenesid mõnevõrra nii põhja kui edela suunal, samuti on edasi liigutud [[Kreminna]] piirkonnas.<ref>[https://maailm.postimees.ee/7693275/igor-taro-ukraina-paevik-gerassimovile-antud-ulesanne-okupeerida-donetski-oblast-martsiks-ei-paista-realistlik Igor Taro Ukraina päevik.] Postimees, 18. jaanuar 2023.</ref> === 19. jaanuar === *Vene väed püüdsid edeneda Soledarist lõunasse ja põhja, lõuna suunas jäid toppama. Katsed Avdjivka lõunaserva proovile panna ei andnud andnud tulemusi.<ref>[https://maailm.postimees.ee/7694106/igor-taro-ukraina-paevik-liitlaste-soomustehnika-tarne-ukrainale-on-vene-surve-pidurdamiseks-ajakriitiline Igor Taro Ukraina päevik.] Postimees, 19. jaanuar 2023.</ref> *Maailma mõjukaimate investorite hulka kuuluv [[Larry Fink]] ütles Ukraina-teemalisel kohtumisel Davosis, et Ukraina vajaks 750 miljardit dollarit ülesehitusraha ja abi, kui sõda suhteliselt varsti lõpeb.<ref name="Postimees19">[https://maailm.postimees.ee/7692949/blogi-330-sojapaev-ukrainas-minister-saksamaa-otsustab-lahiajal-ukraina-tankidega-varustamise-ule 329. sõjapäev Ukrainas.] Postimees, 19. jaanuar 2023. Vaadatud 05.02.2023.</ref> *[[Euroopa Juudikongress]] väljendas oma vapustust ja jahmatust Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kommentaaride üle, milles minister võrdles lääneriikide valitsuste toetust Ukrainale [[Adolf Hitler]]i nn lõpliku lahendusega.<ref name=Postimees19 /> *Väidetavalt oli Saksamaa kantsler Olaf Scholz nõus saatma Ukrainasse Leopard tanke ainult juhul, kui Ameerika Ühendriigid annavad Kiievile Abrams-tüüpi tanke, kirjutas [[BBC]], viidates Saksamaa valitsusallikale.<ref name=Postimees19 /> *Briti kaitseminister [[Ben Wallace]] teatas, et lisaks juba varem avalikustatud sõjalisele abile tarnib Ühendkuningriik Ukrainale täiendavalt ka 600 [[Brimstone (rakett)|Brimstone]] raketti, vahendas [[The Guardian]].<ref name=Postimees19 /> *Moskva ja kogu Venemaa patriarh [[Kirill]] ütles, et Venemaa lüüasaamine praegustes tingimustes võib kogu inimkonnale kaasa tuua hukatuslikud tagajärjed.<ref name=Postimees19 /> *Jaanuari alguseks oli [[ÜRO Inimõiguste Komitee]] vaatlusmissioon tuvastanud Ukrainas 6919 tsiviilisiku tapmise ja üle 11 000 vigastatu. Jaanuari keskpaigaks oli tuvastatud üle 60 000 sõjakuriteo.<ref name=Postimees19 /> === 20. jaanuar === *USA kuulutas Vene erasõjafirma Wagneri grupp kuritegelikuks organisatsiooniks. "See on "kuritegelik organisatsioon, mis jätkab ulatuslike metsikuste ja inimõigusrikkumiste sooritamist", ütles Valge Maja kõneisik riikliku julgeoleku küsimustes [[John Kirby]].<ref name="Postimees20">[https://maailm.postimees.ee/7692950/blogi-331-sojapaev-ukrainas-usa-kuulutas-wagneri-kuritegelikuks-organisatsiooniks 330. sõjapäev Ukrainas.] Postimees, 20. jaanuar 2023. Vaadatud 05.02.2023.</ref> *Venemaa juhtkond keeldus kinnitamast, kas Venemaa valmistub õhulöökideks Moskva vastu, kuna sotsiaalmeedias hakkasid levima kaadrid õhutõrjesüsteemidest pealinna hoonete katustel. Avaldatud fotodel on näha, et [[Venemaa kaitseministeerium]]i hoone katusele on paigaldatud õhutõrjesüsteem [[Pantsir]].<ref name=Postimees20 /> *USA staabiülemate ühendkomitee esimees [[Mark Milley]] väljendas kahtlust, kas Ukrainal õnnestub 2023. aastal Vene väed oma territooriumilt täielikult välja tõrjuda.<ref name=Postimees20 /> *Esimene ÜRO humanitaarabikonvoi jõudis Ida-Ukrainasse sõjast laastatud Soledari piirkonda, ütles organisatsiooni esindaja. «See on esimene agentuuridevaheline konvoi, mis sõja algusest saadik sellesse piirkonda jõudis,» teatas pressiesindaja Jens Laerke Genfis ajakirjanikele.<ref name=Postimees20 /> *USA [[Luure Keskagentuur]]i (CIA) peadirektor [[William Burns]] käis jaanuari keskel salaja Kiievis, teatas [[Washington Post]]. Burns kohtus Ukraina luurekolleegidega, aga ka president Volodõmõr Zelenskõiga ning kinnitas USA jätkuvat toetust Ukrainale.<ref name=Postimees20 /> /.../ === 30. jaanuar === *Prantsusmaa ja Austraalia teatasid, et hakkavad Ukraina jaoks ühiselt 155&nbsp;mm suurtükimoona tootma, teatasid mõlema riigi välis- ja kaitseministrid Pariisis. *Ukraina saab Suurbritannialt Challenger 2 tankid kätte enne suve, ütles Suurbritannia kaitseminister [[Ben Wallace]]. Wallace'i sõnul viiakse enne läbi vajalikud treeningud ning seejärel antakse tankid üle. Ukraina tankiüksused saabusid Suurbritanniasse Challenger 2 õppustele jaanuari lõpupäevil.<ref name="jaan30">[https://www.err.ee/1608867794/soja-341-paev-zelenski-sonul-uritab-venemaa-ukraina-vaed-ara-kurnata Sõja 341. päev: Zelenski sõnul üritab Venemaa Ukraina väed ära kurnata.] err.ee 30. jaanuar 2023. Vaadatud 9.02.2023.</ref> *Juhul kui Venemaa peaks saama Iraanilt nende ballistilisi rakette, siis ei suuda Ukraina õhutõrje neid alla tulistada, hoiatas Ukraina õhuväe esindaja. Ta kinnitas Ukraina televisioonis, et ballistiliste rakettide hävitamiseks vajab Ukraina Patriot õhutõrjesüsteemi uusimat versiooni Patriot PAC-3 või Prantsuse SAMP/T (Sol-Air Moyenne Portée/Terrestre) süsteemi.<ref name=jaan30 /> *Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt jätab Venemaa enda jaoks avatuks võimaluse korraldada vajadusel uus [[mobilisatsioon]]i<nowiki></nowiki>laine. [[Venemaa presidendi pressiesindaja]] [[Dmitri Peskov]] teatas 23. jaanuaril, et osalise mobilisatsiooni seadlus jääb endiselt jõusse. Peskov väitis, et antud ukaas on jätkuvalt vajalik relvajõudude tegevuse toetamiseks.<ref name=jaan30 /> *[[Ukraina relvajõud]]ude peastaap teatas, et Vene väed jätkavad Lõmani, Bahmuti ja Avdijivka ründamist. Mujal üritavad Vene väed oma positsioone säilitada. Sõjauuringute Instituut [[ISW]] kirjutas, et Vene regulaararmee väed vahetavad tõenäoliselt välja kurnatud palgasõdurite rühmituse [[Wagneri grupp]] üksused, et jätkata pealetungi Donetski oblastis Bahmuti linnas. ISW teatel tegutsevad Bahmuti ümbruses nüüd ka Venemaa õhudessantväed.<ref name=jaan30 /> === 31. jaanuar === *Vene väed ei suuda kevadel võimalikus pealetungis Ukraina vastu edu saavutada, kuna neil on piiratud üksused, varustus ja logistika. Venemaa võime konflikti kulgu muuta on samuti piiratud, vahendas CNN lääneriikide ametnike seisukohti.<ref name="jaan31">[https://www.err.ee/1608868862/soja-342-paev-ukraina-luure-sonul-on-riigi-pinnal-ule-300-000-vene-soduri Sõja 342. päev: Ukraina luure sõnul on riigi pinnal üle 300 000 Vene sõduri.] err.ee 31. jaanuar 2023. Vaadatud 9.02.2023.</ref> *Prantsuse kaitseminister [[Sebastien Lecornu]] teatas teisipäeval, et riik saadab Ukrainale veel 12 [[CAESAR|Caesari]] liikursuurtükki. Lisaks saadab Prantsusmaa Poolasse 150 Prantsuse armee sõdurit, kes hakkavad õpetama välja kuni 600 Ukraina sõdurit iga kuu.<ref name=jaan31 /> *Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov kinnitas intervjuus The Washington Postile, et Ukrainas sõdib praegu ligikaudu 326 000 Vene sõdurit. Budanovi sõnul on Venemaa eesmärk sel aastal enama territooriumi okupeerimine Donetski ja Luhanski oblastites. Uut pealetungi Valgevene kaudu Ukraina sõjaväeluure juht ei usu.<ref name=jaan31 /> *USA teatas, et toimetab Ukrainasse esimese partii lahingumasinaid [[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]]. 60 lahingumasinat lahkus eelmisel nädalal [[Lõuna-Carolina]] osariigis asuvast North Charlestoni linnast, kokku saadetakse Ukrainasse 109 sellist sõjamasinat. USA annab Ukrainale ka 90 [[Stryker]]i soomukit.<ref name=jaan31 /> ==2023. aasta veebruar== === 1. veebruar === *[[Ukraina relvajõud|Ukraina kaitsejõudude]] peastaap teatas, et Venemaa jätkab vaatamata suurtele kaotustele rünnakukatseid [[Lõman]]i, [[Bahmut]]i, [[Avdijivka]] ja [[Novopavlivka]] suundades. Peastaabi teatel jätkab Venemaa ka okupeeritud territooriumi tsiviiltaristu kasutamist oma eesmärkidel.<ref name="err01" /> *[[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretär [[Oleksi Danilov]] ütles Suurbritannia Sky Newsile, et Venemaa valmistab ette maksimaalset [[eskalatsioon]]i. Danilovi väitel väitel ei välista Ukraina järgmise paari nädala jooksul ühtegi stsenaariumi, tema sõnul on järgmised paar kuud sõja jaoks otsustavad.<ref name="err01">[https://www.err.ee/1608870212/soja-343-paev-ukraina-sojavaeluure-sonul-algab-varsti-soja-aktiivne-faas Sõja 343. päev: Ukraina sõjaväeluure sõnul algab varsti sõja aktiivne faas] err.ee, 1. veebruar 2023. Vaadatud 7.02.2023.</ref> *Ukraina välisminister [[Dmõtro Kuleba]] kinnitas, et Ukraina loodab saada liitlastelt 120-140 lääneriikide moodsat tanki. Kuleba teatas, et Ukraina soovin endale [[Leopard 2]], [[Challenger 2]] ja [[M1 Abrams]] tanke. Samas loodab Ukraina välisminister saada ka Prantsuse [[AMX-56 Leclerc]]i tanke..<ref name="err01" /> *[[Tšehhi]] uus president [[Petr Pavel]] teatas, et toetab Ukraina kiiret NATO-sse saamist. Petr Paveli sõnul peaks NATO võimalikult kiiresti võtma Ukraina kaitsealliansi liikmeks, vahendas The Kyiv Independent. Ukraina esitas avalduse liituda NATO-ga septembris 2022.<ref name="err01" /> === 2. veebruar === *Ukraina sõjaväeluure esindaja Andri Tšernjak ütles, et Venemaa president Vladimir Putin andis oma vägedele käsu märtsiks [[Donbass]] vallutada ühes Donetski ja Luhanski oblastiga. Tšernjaki sõnul pole samas seekord karta, et Valgevene suunalt toimuks uus sissetung. Tema teatel koondab Venemaa täiendavaid vägesid Ukraina idaossa.<ref name="err02">[https://www.err.ee/1608871229/soja-344-paev-ukraina-luure-putin-andis-kasu-donbass-martsiks-vallutada#Tsernjak Sõja 344. päev: Ukraina luure: Putin andis käsu Donbass märtsiks vallutada.] err.ee, 2. veebruar 2023. Vaadatud 7.02.2023.</ref> *Venemaa on sõjandusblogi Oryx analüütikute hinnangul kaotanud üle 9000 ühiku tehnikat, sh 1671 tanki. Oryxi autorid arvestavad ainult neid kaotusi, mis on visuaalselt tõendatud. Ukraina peastaabi numbrid Venemaa kaotuste kohta on suuremad, kuid neid pole võimalik sõltumatult kinnitada. Ukraina on sama meetodi kohaselt kaotanud üle 2800 ühiku tehnikat, sh 453 tanki.<ref name="err02" /> *Putin kõneles üritusel, mille raames Kreml tähistas [[Stalingradi lahing]]u 80. aastapäeva, vahendas [[Reuters]]. Putini sõnul läheb Venemaa armee uuesti vastamisi Saksa tankidega. Putin väitis taaskord, et Venemaa võidab Ukraina vastase sõja.<ref name="err02" /> *[[Euroopa Liit]] teatas, et kavatseb Ukraina sõdurite väljaõppemissiooni mahtu kahekordistada. Uueks eesmärgiks oleks õpetada välja 30 000 Ukraina sõdurit erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides. Seni oli eesmärgiks õpetada välja ligikaudu 15 000 Ukraina sõdurit.<ref name="err02" /> === 3. veebruar === *[[Valge Maja]] teatas, et USA annab Ukrainale veel 2,17 miljardi dollari eest sõjalist abi. Uus pakett sisaldab laskemoona, mille hulgas on ka täppispommid. Uue sõjalise abi hulka kuuluvad pikamaa [[GLSDB]] (Ground Launched Small Diameter Bomb) väikese läbimõõduga raketimootoriga pommid. Neid pomme on võimalik tulistada mitmikraketiheitjast [[M142 HIMARS]] ning roomikutel liikuvast raketiheitjast [[M270 MLRS]]. GLSDB on [[GPS]]-iga juhitav ning väga täpne.<ref name="err03">[https://www.err.ee/1608873125/soja-345-paev-valge-maja-eitab-et-pakkus-putinile-rahu-nimel-ukraina-territooriumi Sõja 345. päev: Valge Maja eitab, et pakkus Putinile rahu nimel Ukraina territooriumi.] err.ee 3. veebruar 2023. Vaadatud 7.02.2023.</ref> *Saksa valitsus lubas Saksa kaitsetööstuse ettevõtete ladudes olevate [[Leopard 1]] tankide tarneid Ukrainale. Vanemaid Leopard 1 tanke leidub [[Rheinmetall AG]] ja Flensburger Fahrzeugbau Gesellschafti (FFG) ladudes.<ref name="err03" /> *USA ja teiste riikide ametiisikud kinnitasid, et Venemaa sõjalised kaotused sõjas Ukraina vastu lähenevad 200 000 sõdurile. Kaotuste hulka arvestatakse kõik isikud, kes on hukkunud, vigastatud, haiged, kinni peetud, vangi langenud või kadunuks jäänud.<ref name="err03" /> *USA valitsus eitas väiteid nagu oleks [[Luure Keskagentuur]]i peadirektor [[William Joseph Burns]] teinud Ukrainale ja Venemaale rahuettepaneku, mille käigus Ukraina oleks pidanud loobuma viiendikust enda territooriumist.<ref name="err03" /> === 4. veebruar === *Kanada kaitseminister [[Anita Anand]] ütles laupäeval, et esimene Leopard 2 tank saadeti Ukraina poole teele. Kanada teatas jaanuari lõpus, et saadab Ukrainale neli Leopard 2 tanki.<ref name="err04">[https://www.err.ee/1608874310/soja-346-paev-zelenski-sonul-muutub-olukord-rindel-raskemaks Sõja: 346. päev:Zelenskõi sõnul muutub olukord rindel raskemaks.] err.ee 4. veebruar 2023. Vaadatud 7.02.2023.</ref> *Ukraina ja Venemaa relvajõud vahetasid laupäeval vange: omade juurde pääses 116 ukrainlast ning 63 venelast. Vabastatud Ukraina võitlejate seas on [[Mariupol]]i kaitsjaid, [[Herson]]i vastupanuvõitlejaid, Bahmuti snaipreid ja teisi sõjaväelasi.<ref name="err04" /> *Hiina varustab väidetavalt Vene armeed sõjaliste vahenditega, kuigi lääs ja tema liitlased on Venemaale kehtestanud sanktsioonid, kirjutas The Wall Street Journal. Hiina riigile kuuluvad ettevõtted varustavad Moskvat navigatsioonivahenditega, tarnivad võrgu- ja satelliitsüsteemide segamise seadmeid ja hävitajate varuosi.<ref name="err04" /> *Ameerika Ühendriikide kõrge ametnik hoiatas sel nädalal Türgit, et see ei ekspordiks Venemaale kaupu ja seadmeid, mida Moskva saaks kasutada oma sõjas Ukraina vastu.<ref name="err04" /> *Prantsusmaa ja Itaalia leppisid omavahel kokku keskmaa õhukaitsesüsteemi [[SAMP/T Mamba]] tarnimises Ukrainale. Keskmaa õhutõrjeüsteem peaks Ukrainasse jõudma kahe kuu jooksul. Tegemist on esimese Euroopas välja töötatud õhutõrjesüsteemiga.<ref name="err04" /> === 5. veebruar === *Ida-Ukrainas Donetski oblastis käivad karmid lahingud ning Venemaa on tugevdamas survet enne sissetungi esimest aastapäeva, ütles pühapäeva õhtul Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.<ref name="err05">[https://www.err.ee/1608874799/reznikov-venemaa-suurpealetung-voib-alata-juba-veebruaris#zelenski Reznikov: Venemaa suurpealetung võib alata juba veebruaris] err.ee 5. veebruar 2023. Vaadatud 7.02.2023.</ref> *[[Iraan]] ja Venemaa plaanivad ehitada Venemaale tehase, mis suudab toota rohkem kui 6000 iraanlaste poolt loodud [[HESA Shahed 136]] drooni, teatas [[The Wall Street Journal]]. Moskva ja [[Teheran]] on plaaniga edasi liikumas ning Iraani delegatsioon käis jaanuaris Venemaal tutvumas kohaga, kuhu tehas kavatsetakse ehitada.<ref name="err05" /> *Ukraina ei hakka kasutama USA poolt lubatud kaugmaaraketisüsteeme Venemaa territooriumi ründamiseks ning kasutab neid vaid Ukrainas asuvate Vene vägede vastu, ütles Ukraina kaitseminister [[Oleksi Reznikov]].<ref name="err05" /> *[[Iisrael]]i endine peaminister [[Naftali Bennett]] ütles intervjuus, et Venemaa president Vladimir Putin oli talle lubanud, et Venemaa ei ürita tappa Volodõmõr Zelenskõid. Putin olevat andnud lubaduse kahe riigijuhi salajasel kohtumisel, mis toimus vahetult peale Venemaa sissetungi Ukrainasse.<ref name="err05" /> *Vene väed konfiskeerisid okupeeritud Luhanski oblastis raamatukogudest ja koolidest ukrainakeelseid raamatuid ja põletasid need soojusjaamades, teatas Ukraina sõjaväe rahvuslik vastupanu keskus.<ref name="err05" /> === 6. veebruar === *Ukraina maavägede juht kindralpolkovnik [[Oleksandr Sõrskõi]] kinnitas, et Ukraina väed on valmis Bahmuti linna kaitsma ning Vene pealetungid ei suuda seda linna vallutada, vahendas ingliskeelne päevaleht [[Kyiv Post]]. Kindralpolkovnik Sõrskõi juhtis tähelepanu, et Bahmuti linna ümbritsevad domineerivalt künkad ja kõrgustikud, mis juba iseenesest ei lase vastase rünnakutel kergelt edeneda.<ref name="err06">[https://www.err.ee/1608875297/cnn-ukraina-vaed-valmistuvad-karmiks-kevadeks#julgeolekukonverents Ukraina väed valmistuvad karmiks kevadeks.] err.ee 6. veebruar 2023. Vaadatud 7.02.2023.</ref> *[[Ukraina relvajõud]]ude peastaabi väitel sundisid Vene okupatsioonivõimud Luhanski oblastis [[Kreminna]]s kohalikele inimestele peale Vene passe. Niinimetatud Luhanski rahvavabariigi riigiettevõtete töötajatel, kes ei ole oma taotlusega järjekorras Vene passi saamiseks, vähendatakse survemeetmena palka 30 protsenti.<ref name="err06" /> *[[Norra kuningriik]] teatas, et plaanib eraldada Ukraina ja teiste sõjas kannatada saanud riikide tarbeks 75 miljardit [[Norra kroon]]i (ligikaudu 7 miljardit eurot). Raha on plaanis eraldada viie aasta kestel.<ref name="err06" /> *Ukraina sõjaväeluure asejuht [[Vadõm Skibitski]] väitis intervjuus, et Venemaa on siiani kasutanud Ukraina vastu ligikaudu 660 HESA Shahed 136 drooni. Skibitski sõnul peaks Venemaa varsti saama Iraanilt uue droonipartii. Esialgu tellis Venemaa Iraanilt lisaks 1750 drooni.<ref name="err06" /> *Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas, et Ukraina sõdurid saabusid Suurbritanniasse, et õppida kasutama Briti [[AS-90]] liikursuurtükki.<ref name="err06" /> /.../ === 8. veebruar === * President Zelenskõi esines [[London]]is [[Westminster Hall]]is kõnega Briti parlamendiliikmetele, kohtus Ühendkuningriigi kuninga ja peaministriga, väisas saareriigis väljaõppel olevaid Ukraina sõjaväelendureid ning suundus edasi [[Pariis]]i, kohtumisele president [[Emmanuel Macron|Macroni]] ja kantsler [[Olaf Scholz|Scholziga]], kust edasi viis reis [[Brüssel]]isse. Venemaa saatkond Londonis hoiatas Ühendkuningriigi valitsust hävituslennukite Ukrainasse saatmise eest, öeldes et sellel on „sõjalised ja poliitilised tagajärjed Euroopa mandrile ja kogu maailmale“ ("military and political consequences for the European continent and the entire world").<ref name=BBC_2023-02-08>[https://www.bbc.com/news/live/uk-politics-64566762 Ukraine's Zelensky meets King at Buckingham Palace]. BBC News, 8. veebruar 2023</ref><ref name=BBC_2023-02-09>Jessica Parker, Antoinette Radford. [https://www.bbc.com/news/world-europe-64577375 Ukraine war: Zelensky takes fighter jet bid to EU leaders]. BBC News, 9. veebruar 2023</ref> /.../ === 12. veebruar === * Venemaa võis pealetungis [[Vuhledar]]ile kaotada terve [[Venemaa merejalavägi|155. merejalaväebrigaadi]]. Vene väed kaotasid Vuhledari lähedal päevas 150-300 merejalaväelast. Taktikalised läbikukkumised Vuhledaris võisid nõrgestada Kremli-meeleste usku, et Moskva suudab alustada otsustava rünnakuga.<ref name="err12">[https://www.err.ee/1608882782/soja-345-paev-ukraina-kinnitusel-suudavad-nad-donetskis-rinnet-hoida#vuhledar Ukraina kinnitusel suudavad nad Donetskis rinnet hoida] err.ee 12. veebruar 2023. Vaadatud 28.02.2023.</ref> *Vene üksuste kaotuste kasvu tingisid tõenäoliselt mitu tegurit koos – rindele saadetud sõjaväelaste nõrk väljaõpe, juhtimisvead ja ressursipuudus, mis tuli hästi välja lahingutes Bahmuti ja Vuhledari juures.<ref name="err12" /> *Ukraina väed hoiavad vaatamata Venemaa suurele pealetungile rinnet Donetski oblastis, sealhulgas ka Bahmuti linna, ütles riigi relvajõudude komandör laupäeval.<ref name="err12" /> *Kremlimeelse ajalehe Komsomolskaja Pravda veebilehele ilmusid lühiajaliselt kümme artiklit, mis vastustasid Venemaa agressiooni Ukrainas. Veebi jõudsid pealkirjad: "Krimm on Ukraina. Venemaa peab poolsaare tagastama", "Venemaa on langenud Putini režiimi okupatsiooni ohvriks" jne. Artiklid eemaldati ajalehe veebikeskkonnast kümne minuti jooksul, aga opositsioonilised väljaanded nagu näiteks Meduza, suutsid selle siiski registreerida.<ref name="err12" /> *[[Suurbritannia|Ühendkuningriigi]] kaitsetööstuse kõrged esindajad arutasid Kiievis plaane hakata Ukrainas tootma relvastust ja sõjatehnikat, teatas ajaleht [[The Telegraph]] viitega anonüümsetele allikatele.<ref name="err12" /> === 13. veebruar === *NATO peasekretär [[Jens Stoltenberg]] ütles enne 14.-15. veebruaril organisatsiooni peakorteris toimuvat alliansi liikmesriikide kaitseministrite kohtumist, et Venemaa president Vladimir Putin ei valmistu mitte rahuks, vaid uueks pealetungiks Ukrainas, ning liitlased jätkavad Ukraina varustamist kõige selle sõja võitmiseks vajalikuga.<ref name="post13">[https://maailm.postimees.ee/7706557/blogi-355-sojapaev-ukrainas-uk-luure-vene-armee-tugevdab-kaitseliine-zaporizzjas#_ga=2.35429217.1974874375.1677496016-1017013384.1602771206 355. sõjapäev Ukrainas: ÜK luure: Vene armee tugevdab kaitseliine Zaporižžjas.] Postimees, 13.02.2023.</ref> *Ida-Ukrainas jätkuvates ägedates lahingutes ei halasta Vene armee kellelegi. Kohalikke elanikke abistavate välismaalastest vabatahtlike eest on venelaste Wagneri eraarmees välja pandud rahalised preemiad, elusa välismaalase hind on 7000 dollarit.<ref name=post13/> *Venemaa ees oli ülesanne hajutada fakti, kuidas mõnenädalasest erioperatsioonist sai aasta otsa kestnud suure mastaabiga sõda, kus nad kandsid meeletult suuri kaotusi. Kokku vähemalt seitsme Afganistani sõja kaotuste mahus (Nõukogude Liit kaotas Afganistanis u 15 000 sõdurit, u 35 000 sai haavata).<ref name=post13/> *Vladimir Putin hakkas väidetavalt kasutama soomusrongi. Nexta sõnul on Putini rongil magamistuba ja kontor, samuti eraldi vagunid saatjatele. Lisaks on see varustatud eriside võrguga. Putin hakkas kasutama seda reisideks Venemaal ja pääsemaks oma residentsi [[Valdai]]s.<ref name=post13/><ref name=CNN_2023-02-17>[https://edition.cnn.com/videos/world/2023/02/17/russia-vladimir-putin-armored-train-ebof-vpx.cnn Reporter says Putin is now traveling by armored train. Hear why]. CNN, 17. veebruar 2023</ref> /.../ === 16. veebruar === * Kiievis visiidil viibinud [[Leiboristlik Partei|leiboristide]] liider [[Keir Starmer]] lubas president Zelenskõile vankumatut toetust (''unwavering support'') Ukraina võitluses.<ref name=BBC_2023-02-16>[https://www.bbc.com/news/uk-politics-64668096 Keir Starmer meets Ukraine's President Zelensky in Kyiv]. BBC News, 16. veebruar 2023</ref> *Venemaa pealetung on Ukrainas juba alanud, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi intervjuus BBC-le. “Venemaa rünnakud tulevad mitmest suunas,” märkis riigipea Zelenskõi ja lisas, et Ukraina väed püsivad kaitsel, kuni algab nende vastupealetung. Selleks aga vajavad ukrainlased rohkem lääneriikide relvi.<ref name="err16">[https://maailm.postimees.ee/7712584/blogi-358-sojapaev-ukrainas-venemaa-sunnib-mariupoli-kodutuid-ja-soltlasi-okupatsiooniarmees-voitlema 358. sõjapäev Ukrainas: Venemaa sunnib Mariupoli kodutuid ja sõltlasi okupatsiooniarmees võitlema.] Postimees, 16.veebruar 2023.</ref> *Ukraina relvajõudude tänaõhtuse olukorraülevaate kohaselt olid Venemaa okupatsioonivõimud hakanud Mariupolis sundima kodutuid ning alkoholi- ja narkosõltlasi oma armeesse võitlema asuma.<ref name=err16 /> *Üks Venemaa kaitseministeeriumiga seotud allikas ütles väljaandele Važnõje Istorii, et Vene armee on otsustanud muuta taktikat ja hakata massiliselt Ukrainas kasutama lennukeid ja helikoptereid. Allika väitel on Venemaal lennuväe osas endiselt selge ülekaal Ukraina relvajõudude vastu.<ref name=err16 /> *Iisraeli parempoolse valitsuse välisminister [[Eli Cohen]] ütles visiidil Kiievisse, et tema riik seisab vankumatult Ukraina suveräänsuse eest.<ref name=err16 /> *Valgevene diktaator [[Aljaksandr Lukašenka]] ütles, et tema riik ühineks Vene pealetungiga Ukrainale ainult siis, kui Kiievi väed Valgevenet esimesena ründaks.<ref name=err16 /> *Vene erasõjafirma Wagner juht Jevgeni Prigožin möönis, et Ukraina idaosas asuva Bahmuti vallutamiseks võib vene vägedel kuluda veel kaks kuud.<ref name=err16 /> *Venemaa sõjakampaania Ukraina vastu on tõenäoliselt ammendanud Venemaa varustuse ja elavjõu varud, mida vajatakse edukaks ulatuslikuks pealetungiks Ida-Ukrainas, selgus Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) 15. veebruari ettekandest.<ref name=err16 /> === 17. veebruar === *BBC vene toimetusel oli avalikest allikatest õnnestunud teha kindlaks 14 709 Vene sõjaväelase hukkumine Ukrainas. Kuid viimase 14 päevaga oli Vene sõjaväelaste kinnitatud surmajuhtumite arv eelnevate nädalatega võrreldes viiekordistunud. BBC hinnangul võis olla tegemist pealetungi tulemusega, mida Venemaa olid Donbassis alustanud. BBC andmetel hakkasid venelaste kaotused elavjõus märgatavalt suurenema juba mullu detsembri keskel. 2022. aastal teatasid Venemaa allikad tavaliselt 250–300 hukkunust nädalas, kuid jaanuaris need näitajad kahekordistusid.<ref name="err17">[https://maailm.postimees.ee/7712584/blogi-358-sojapaev-ukrainas-venemaa-sunnib-mariupoli-kodutuid-ja-soltlasi-okupatsiooniarmees-voitlema 358. sõjapäev Ukrainas: Venemaa sunnib Mariupoli kodutuid ja sõltlasi okupatsiooniarmees võitlema.] Postimees, 17.veebruar 2023.</ref> *NATO peasekretär [[Jens Stoltenberg]] hoiatas Hiina ja Venemaa kasvavate sidemete eest, kutsudes demokraatiasse ja vabadusse uskuvaid riike seisma üheskoos vastu autoritaarsetele jõududele. Pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse mullu veebruaris on Hiina püüdnud end positsioneerida neutraalsena, kuid on samal ajal süvendanud sidemeid Moskvaga ning ei ole sõda hukka mõistnud.<ref name=err17 /> *Kui veel aasta tagasi ei seisnud Venemaa ühegi [[G7]] riigi elanike ohtude nimekirjas isegi mitte esiviisikus, siis nüüdseks peavad kõigi nende inimesed idanaabrit kõige suuremaks ohuks, näitab vastne Müncheni julgeolekuindeks.<ref name=err17 /> *Minsk täidab sajaprotsendiliselt Venemaaga kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmitud lepinguid, ütles Valgevene režiimi juht Aljaksandr Lukašenka Novo-Ogarjovos kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.<ref name=err17 /> *Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles reedel, et dialoogiks Venemaaga pole aeg küps, eriti praegu, mil Moskva hoogustab rünnakuid Ukraina vastu.<ref name=err17 /> /.../ === 20. veebruar === Kiievit külastanud president [[Joe Biden|Biden]] kinnitas lääneriikide jätkuvat toetust Ukrainale.<ref name=AP_2023-02-20 /> === 21. veebruar === *ÜRO Ukraina inimõiguste järelevalvemissiooni<!--https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?from=EN&uri=CELEX%3A52021IP0515&qid=1677273671147--> juhi Matilda Bogneri teatel oli ligi aasta kestnud sõjas hukkunud vähemalt 8000 tsiviilisikut ja saanud vigastada ligikaudu 13&nbsp;300 inimest (sh vastavalt 487 ja 954 last).<ref name=UN_2023-02-21 /> *Venemaa kaitseministeerium eitas, et piirab laskemoonasaadetisi vabatahtlikele võitlejatele, kuid teates ei mainitud, et selle all mõeldakse Wagneri grupi palgasõdureid. Eraarmee juhid on varem Kremli selles süüdistanud.<ref name=err21 /> *Itaalia peaminister [[Giorgia Meloni]] saabus Kiievisse, kus kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, samuti külastas ta [[Butša]]t ja [[Irpin]]it. Meloni ütles pärast Zelenskõiga kohtumist, et Itaalia toetus Ukrainale on vankumatu.<ref name=err21 /> *Venemaa võib peatselt mobiliseerida oma relvajõudude koosseisu veel sadu tuhandeid mehi, kinnitasid luureallikad [[The New York Times]]ile.<ref name=err21 /> *Ukraina kaitseministri [[Oleksi Reznikov]]i sõnul on Kremli-vastases koalitsioonis juba 54 riiki, kes olid viimasel [[Ramsteini õhuväebaas|Ramsteini]] formaadi kohtumisel kohal. Reznikov rõhutas, et Ukraina partnerite puhul pole veel väsimust näha.<ref name="err21">[https://www.err.ee/1608892313/soja-363-paev-venemaa-voib-varsti-mobiliseerida-veel-sadu-tuhandeid Venemaa võib varsti mobiliseerida veel sadu tuhandeid.] err.ee, 21.02.2023.</ref> *Euroopa Liit otsustas pikendada Venemaa vastu suunatud sanktsioone aasta võrra.<ref name=err21 /> === 22. veebruar === *Kõik Bukaresti Üheksa (B9) liikmed ehk NATO idatiiva riigid mõistavad ühiselt hukka Venemaa sõja Ukrainas, ütles Poola presidendi nõunik Marcin Przydacz ajakirjanikele. B9 gruppi kuuluvad Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari.<ref name="err22">[https://www.err.ee/1608893570/soja-364-paev-vene-vaed-pommitasid-hersoni-oblastit-ja-harkivit Sõja 364. päev: Vene väed pommitasid Hersoni oblastit ja Harkivit.] err.ee, 22.02.2023.</ref> *Iisrael peaks kolme kuuga suutma rajada Ukraina tarbeks õhurünnakute eelhoiatussüsteemi, mis võtab Ukraina eripärasid arvesse, kinnitas Ukraina suursaadik Iisraelis Jevhen Kornišuk.<ref name=err22 /> *Okupeeritud [[Mariupol]]i linnas oli teisipäeva õhtul kuulda 11 eri plahvatust, teatas Mariupoli linnavolikogu. Mariupol asub rindejoonest Lõuna-Ukrainas pea 80 kilomeetri kaugusel.<ref name=err22 /> *Poola välisministeerium kinnitas, et nende Leopard 2 tankid jõuavad Ukrainasse järgmise kahe või kolme nädala jooksul kui tankimeeskondade väljaõpe ühele poole saab, vahendas CNN.<ref name=err22 /> *Uudisteagentuuri Bloomberg teatel kavatseb USA anda Ukrainale GPS-iga juhitavaid JDAM-i (Joint Direct Attack Munition) lennukipommide komplekte, millega saab tabada sihtmärke, mis on üle 70 kilomeetri kaugusel.<ref name=err22 /> /.../ === 24. veebruar === *Sõja algusest alates enam kui neljakümnendal konflikti käsitleval [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] istungil kinnitas [[ÜRO peasekretär|peasekretär]] [[António Guterres|Guterres]], et 40% Ukraina elanikkonnast vajab abi ja kaitset. Ukraina välisminister [[Dmõtro Kuleba]] kutsus üles järgima [[leinaminut]]it.<ref name=UN_2023-02-24 /><ref name=DM_2023-02-24 /><ref name=Guardian_2023-02-24 /> [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] tähistati aasta möödumist sõja algusest leinaminutiga<!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/leinaminut/1--> kell 11 kohaliku aja järgi.<ref name=BBC_2023-02-24 /> *Ukraina õhuväe käsutuses on JDAM-ER lennukipommid, millega saab tabada sihtmärke kuni 70 kilomeetri kaugusel, teatas The Drive.<ref name="err24">[https://www.err.ee/1608906584/briti-luure-bahmuti-lahingud-kurnavad-nii-vene-kui-ka-ukraina-vagesid Briti luure: Bahmuti lahingud kurnavad nii Vene kui ka Ukraina vägesid.] err.ee, 24.02.2023.</ref> *Teisipäeval sai Ukraina tagasi 130 sõdurit ning Venemaa sai tagasi 90 Vene võitlejat, vahendas Ukrainska Pravda Vene ja Ukraina allikaid. 130 vabastatud sõjavangi hulgas oli ka 87 Mariupoli kaitsjat, kellest 71 võitlesid ka [[Azovstal]]is.<ref name=err24 /> *Ukraina juhid teatasid, et riigi väed ei loovuta Donetski oblastis asuvat Bahmuti linna Venemaale.<ref name=err24 /> *Poola kaitseminister [[Mariusz Błaszczak]] kinnitas, et sel nädalal saadetakse Ukrainasse 10 Leopard 2 tanki.<ref name=err24 /> === 25. veebruar === *Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäeval tehtud pöördumises, et lääneriikide abiga suudab Ukraina lõpetada Venemaa agressiooni juba tänavu. Ukraina asekaitseministri Hanna Maliari sõnul kannavad Vene väed ja [[Wagneri grupp|Wagneri eraarmee]] [[Bahmut]]i rünnates suuri kaotusi, mõnes üksuses ulatub kaotatute osakaal 80 protsendini.<ref name="err25">[https://www.err.ee/1608897089/zelenski-sonul-suudab-ukraina-lopetada-venemaa-agressiooni-juba-tanavu#pakett Zelenski sõnul suudab Ukraina lõpetada Venemaa agressiooni juba tänavu.] err.ee, 25.02.2023.</ref> *Enamik [[G20]] kuuluvatest riikidest mõistis karmilt hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse, kuid ühisavaldusega ei ühinenud lisaks Venemaale ka Hiina, teatas G20 eesistuja India.<ref name=err25 /> *Moskvas ei kommenteeritud sõja aastapäeva tõenäoliselt ebaõnnestunud eesmärkide tõttu. [[Sõjauuringute instituut]] ütles, et see on põhjuslik, kuna Venemaa ei suutnud saavutada ühtegi püstitatud eesmärki ega ole alates 2022. aasta juulist saavutanud märkimisväärset territoriaalset edu.<ref name=err25 /> *Euroopa Liit kiitis heaks Venemaa sanktsioonide 10. paketi. Paketi heakskiitmine venis, kuna Poola nõudis karmimaid sanktsioone, kutsudes üles keelama sünteetilise kummi sisseveo Venemaalt. Seda kummi kasutatakse muuhulgas autorehvide valmistamiseks.<ref name=err25 /> *Rootsi saadab Ukrainasse kuni 10 Leopard 2 tanki ja õhutõrjesüsteemi, teatasid peaminister [[Ulf Kristersson]] ja kaitseminister [[Pål Jonson]].<ref name=err25 /> /.../ ==2023. aasta märts== === 1. märts === *Valgevene režiim teatas, et väidetavalt pühapäeval droonirünnaku alla sattunud Vene [[A-50]] luure- ja juhtimislennuk on terve. Rünnaku omaks võtnud grupeering Bypol väitis, et nende rünnakus said lennuki radarilokaator ja satelliitsidesüsteem vigastada. A-50 lennuk on Vene õhuväe jaoks kriitilise tähtsusega, muuhulgas kasutab õhuvägi A-50 radarlennukit Ukraina õhutõrje välja peilimiseks.<ref name="err103">[https://www.err.ee/1608900389/zelenski-bahmutis-lahevad-lahingud-uha-agedamaks Zelenski: Bahmutis lähevad lahingud üha ägedamaks.] err.ee, 1.03.2023.</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326867/valgevene-moistis-vene-sojavaelennuki-a-50-sabotaazi-eest-vangi-12-inimest Valgevene mõistis Vene sõjaväelennuki A-50 sabotaaži eest vangi 12 inimest] err.ee, 5.10.2024</ref> *Ukraina riikliku elektrivõrgu operaatori Ukrenergo teatel pole Ukrainas 18 päeva olnud ulatuslikku elektridefitsiiti ega elektrikatkestusi, vahendas CNN.<ref name=err103 /> *Idaringkonna esindaja sõnul ründavad Vene väed Bahmuti kogu rindejoone ulatuses ning kannavad suuri kaotusi. Seetõttu ei suuda Vene väed Serhi Šerevatõ hinnangul peale Bahmuti enam pealetungioperatsioone teha.<ref name=err103 /> *Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka sõitis Hiinasse. [[CIA]] juht [[William Burns]] hoiatas hiljuti, et Hiina kompartei kaalub Venemaa varustamist relvadega, mis võib toimuda Valgevene kaudu.<ref name=err103 /> *Hispaania kaitseministeerium valmistub saatma Ukrainale kuus Leopard 2A4 tanki, teatas päevaleht [[El Mundo]].<ref name=err103 /> === 2. märts === *[[Vuhledar]]i piirkonnas toimus viimase kolme nädala jooksul käesoleva sõja seni suurim tankilahing, mille käigus kaotas Venemaa vähemalt 130 tanki ja soomukit.<ref>[https://www.err.ee/1608902876/nyt-vuhledari-all-toimus-selle-soja-suurim-tankilahing NYT: Vuhledari all toimus selle sõja suurim tankilahing] err.ee, 2.03.2023</ref> /.../ === 6. märts === *Venemaa kaotused lahingutes Bahmuti pärast on viis korda suuremad kui Ukraina omad, vahendas telekanali [[CNN]] uudist ukrainlaste uudisteportaal Unian. Samas toonitati, et sellele vaatamata kannab Ukraina linna kaitstes märkimisväärseid kaotusi. Ukraina presidendikantselei ülema nõunik [[Mõhhailo Podoljak]] ütles, et relvajõududes on «konsensus» jätkata riigi idaosas asuva Bahmuti linna kaitsmist.<ref name="err603">[https://maailm.postimees.ee/7723825/blogi-376-sojapaev-ukrainas-moskva-pole-vaidetavalt-hankinud-iraani-rakette-laane-vastusammude-kartuses Moskva pole väidetavalt hankinud Iraani rakette lääne vastusammude kartuses.] Postimees, 6.03.2023.</ref> *Ukraina välisminister ärgitas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelist Kriminaalkohust]] (ICC) uurima sotsiaalmeedias ringlevat videot, millel oli näha, kuidas Vene väed tapavad ukrainlasest sõjavangi. [[Dmõtro Kuleba]] sõnul on oluline, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör [[Karim Khan]] algataks kohe ICC uurimise selle sõjakuriteo suhtes. *Ajalehe [[The Financial Times]] andmeil kõhkleb Venemaa Iraani ballistilisi rakette ostmast, kuna pelgab, et vastusena sellele tarnivad lääneriigid Ukrainale kaugmaarakette. NATO riikide hinnangul hoiab Venemaad paljuski tagasi hirm, et USA saadaks seepeale Kiievile raketisüsteemi [[M142 HIMARS|ATACMS]], mille laskeulatus küündib 300 kilomeetrini ehk kaugele Venemaa kontrollitavatele aladele.<ref name=err603 /> *[[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumiskõnelusi alustada sooviv Ukraina on täitnud kõik ELi soovitused, ütles peaminister [[Denõss Šmõhal]]. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on öelnud, et Ukraina väärib liitumiskõneluste alustamist 2023. aastal. *USA kaitseminister [[Lloyd Austin]] ütles, et Ukraina Donetski oblastis asuval Bahmuti linnal on pigem sümboolne kui operatiivne tähtsus ning selle langemine ei pruugi tähendada, et Moskva on sõja käiku muutnud, edastas uudisteportaal Unian. *[[Wagneri grupp|Wagneri grupi]] juht [[Jevgeni Prigožin]] kurtis, et tema väed ei saa vajalikku laskemoona, samal ajal kui tema palgasõdurid püüavad saavutada kontrolli Bahmuti üle. Prigožin ütles, et laskemoona tarnimisega viivitamise taga võib olla tavaline bürokraatia või reetmine. Sotsiaalmeedias tehtud postituses ütles Prigožin, et dokumendid allkirjastati 22. veebruaril ning eeldati laskemoona saatmist Bahmutisse juba järgmisel päeval. Enamik laskemoona pole aga tema vägedeni veel jõudnud, nentis ta.<ref name=err603 /> /.../ === 11. märts === *Vene erasõjafirma Wagner juht väitis, et tema võitlejad on lähedal Ida-Ukrainas asuva Bahmuti kesklinnale. Sõnumirakenduses Telegram avaldatud videos oli näha Wagneri juhti Jevgeni Prigožinit seismas väidetavalt Bahmutis asuva kõrghoone katusel. Bahmuti pärast käiv lahing on nüüdseks üle aasta kestnud Vene invasiooni pikim ja veriseim.<ref name="post1103">[https://maailm.postimees.ee/7729408/blogi-381-sojapaev-ukrainas-ukraina-on-peaaegu-valmis-uute-rundebrigaadide-komplekteerimisega 381. sõjapäev Ukrainas: Ukraina on peaaegu valmis uute ründebrigaadide komplekteerimisega.] Postimees, 11.03.2023.</ref> *Bahmuti ülejõe linnaosast ukrainlaste üksused ilmselt lahkusid, kuna jõeületused olid juba mõnda aega okupantide tulekontrolli all. Lääne pool Bahmuti jõge asub valdav osa linnast territooriumi suuruse mõttes, kuid ka linna olulisem osa – keskus, suuremad paneelrajoonid jne. Okupeeritud osas ida pool jõge paiknevad põhiliselt eramajad ja tööstusmaastik. *Ukraina maavägede komandör [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Bahmuti kaitsmine on vajalik kevadise vastupealetungi alustamiseks, mis ei ole kaugel. Siseminister [[Ihor Klõmenko]] sõnul oli juba 28 000 vabatahtlikku kandideerinud uutesse loodavatesse ründebrigaadidesse, mida tuntakse ka ründava kaardiväe nime all.<ref name=post1103 /> *Vene väed teatasid, et on Bahmutis edenenud, puhastavad linna idaosa ja on asunud uutele positsioonidele Bahmutis loodes 800 meetri kaugusel AZOM-i metallitöötlemistehase juures. Vene allikad väitsid, et Wagneri grupi väeosad tungisid Ukraina vägede poolt kindlustatud AZOM-i tööstuskompleksi, kuid ründed kompleksile läksid Wagneri grupile tõenäoliselt kalliks maksma. *Vene rünnakus Lõuna-Ukrainas asuvale [[Herson]]i linnale sai surma kolm ja vigastada kaks inimest, teatasid võimud. Paar päeva varem hukkus Hersonis Vene suurtükitules kolm inimest. Hersoni ja [[Mõkolajiv]]i linnade vahelisel maanteel sai kolm inimest sai surma ja kaks vigastada. *[[Donetsk]]i operatiivsuunal käisid pidevalt lahingud [[Avdijivka]] ümbruses, eriti ida pool. Füüsilises ruumis Vene okupantide edenemise kohta teateid polnud. Zaporižžja ja Hersoni suundadel oli olukord eriliste muutusteta. Kaudtuletegevus toimus igapäevaselt mõlemalt poolt. Rohkelt oli kuulda plahvatusi [[Mariupol]]is, mille tulemused jäid esialgu ebaselgeteks.<ref name=post1103 /> /.../ === 18. märts === *[[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise kriminaalkohtu]] (ICC) avalduse kohaselt oli alust arvata, et nii [[Vladimir Putin]] kui ka tema lasteõiguste volinik [[Maria Lvova-Belova]] kannavad vastutust sõjakuritegude eest, mis seisnevad elanikkonna ebaseaduslikus küüditamises ja laste õiguste kahjustamises. Rahvusvaheline kriminaalkohus andis välja president Vladimir Putini ja Maria Lvova-Belova vahistamismääruse.<ref name="post1803">[https://maailm.postimees.ee/7732695/blogi-387-sojapaev-ukrainas-rahvusvaheline-kriminaalkohus-andis-valja-vladimir-putini-vahistamismaaruse 387. sõjapäev Ukrainas: Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis välja Vladimir Putini vahistamismääruse.] Postimees, 18.03.2023.</ref> *Ukraina rahvusringhääling edastas teate, et Ukraina jätkas Bahmuti rinde lähedalt inimeste evakueerimist. Kohalikel elanikel aitasid sõja eest pakku minna Ukraina sõjaväelased. Piirkonda oli võimatu transportida humaniaarabi, sest sõjategevus oli nii äge. Varem olid Ukraina võimud öelnud, et 70 000 elanikust oli [[Bahmut]]isse jäänud vaid umbes 4000 tsiviilisikut. *Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]] ütles, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) otsus anda Vladimir Putini suhtes välja vahistamismäärus sõjakuriteo eest, milleks on laste ebaseaduslik väljasaatmine ja üleviimine Ukrainast Venemaale, on vastutusele võtmise protsessi algus. Venemaa sõnul on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Putini vahistamismäärus mõttetu.<ref name=post1803 /> *Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör [[Karim Ahmad Khan]] ütles, et Venemaal polnud mingeid põhjuseid, miks ta pidanuks ukraina lapsed enda riiki viima. Kui Venemaa tõesti soovinuks lapsi kaitsta, võinuks ta tarvitusele võtta teisi meetmeid. *Venemaa kaotas Ukrainas ööpäevaga ligi 760 sõdurit, kaks tanki, ühe lennuki ja helikopteri, edastas [[Ukraina relvajõudude kindralstaap]]. Kokku oli Venemaa sissetungi algusest kaotanud üle 163 320 (+760) sõduri, 3506 (+2) tanki, 6823 (+13) soomukit, 2552 (+13) suurtükki, 504 (+1) raketiheitjat, 265 õhutõrjesüsteemi, 5401 (+7) masinat ja paakautot, 258 (+1) eritehnikaühikut ja 18 laeva.<ref name=post1803 /> /.../ === 28. märts === Saksamaa kaitseministri [[Boris Pistorius]]e teatel jõudis Ukrainasse 18 [[Leopard 2]] (A6) [[lahingutank]]i. Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Irõna Zolotar kinnitas riigi relvajõudude täienemist Briti [[Challenger 2]] tankidega.<ref name=BBC_2023-03-28 /> /.../ ==2023. aasta aprill== /.../ === 2. aprill === {{Vaata|Peterburi pommiplahvatus (2023)}} *Peterburis toimus plahvatus kohvikus, mis väidetavalt on kuulunud Wagneri omanikule [[Jevgeni Prigožin]]ile. Plahvatuses hukkus sõjablogija [[Vladlen Tatarski]] ja vähemalt 30 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1608935135/peterburis-hukkus-plahvatuses-tuntud-vene-sojablogija Peterburis hukkus plahvatuses tuntud Vene sõjablogija] ERR 2. aprill 2023 20:45</ref> Julgeolekuekspert Kalev Stoicescu hinnangul võisid plahvatuse taga olla riigi eriteenistused.<ref>[https://www.err.ee/1608936218/stoicescu-sojablogija-tapmine-naitab-vene-reziimi-ebakindlust Stoicescu: sõjablogija tapmine näitab Vene režiimi ebakindlust sõjablogija] ERR 3. aprill 2023 20:06</ref> /.../ === 9. aprill === *Venemaa meedia väitel puhkes tulekahju ühes kaitseministeeriumi hoone kabinetis. Sotsiaalmeedias levivatelt videotelt nägi kerkimas hoonest paksu suitsu.<ref name="post0504">[https://maailm.postimees.ee/7746499/blogi-406-sojapaev-ukrainas-poola-on-valmis-andma-edaspidi-kiievile-koik-oma-mig-29-havitajad 406. sõjapäev Ukrainas: Poola on valmis andma edaspidi Kiievile kõik oma MiG-29 hävitajad.] Postimees, 05.04.2023.</ref> *Agressorriigi Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin väitis, et lääneriikide julgeolekuteenistused aitavad Ukrainal korraldada terrorirünnakuid Venemaal ja Moskva annekteeritud Ukraina aladel. Venemaal ja annekteeritud Zaporižžja ja Hersoni oblastis tegutsevad neonatsid ja nende kaasosalised. *[[Reuters]] teatas, et Ukraina valmistab ette 40 000 ründebrigaadi võitlejat kevadiseks vastupealetungiks, vahendas portaal Unian. Reutersi teate kohaselt võitlevad Ukraina siseministeeriumi koondatud vabatahtlike brigaadid koos regulaararmee üksustega, mida on tugevdatud uute lääne tankidega ja tuhandete värskete sõduritega, keda on välja õpetanud liitlasarmeed väljaspool Ukrainat.<ref name=post0504 /> *Ukraina relvajõudude kindralstaabi olukorraülevaate kohaselt korraldasid Vene väed 3 raketi- ja 21 õhurünnakut. Samal ajal tõrjus Ukraina üle 40 sissetungijate rünnakukatse, lahingute tulipunktideks on jätkuvalt [[Bahmut]], [[Avdijivka]] ja [[Marijinka]]. *Üle kogu Ukraina elavatest inimestest 94 protsenti suhtub Venemaasse negatiivselt, selgust värskest Razumkovi keskuse arvamusuuringust. Kesk-Ukraina elanikest pidas Venemaad ebameeldivaks 97 protsenti küsitletutest, Ida-Ukrainas oli negatiivselt meelestatud 90 protsenti inimestest. Kõige sõbralikumalt suhtutakse Poolasse (94%), Ühendkuningriiki (91%), Leedusse (91%), Eestisse (90%), Lätisse (90%) ja Kanadasse (90%).<ref name=post0504 /> *Poola president Andrzej Duda ütles, et Varssavi on valmis saatma tulevikus kõik oma hävituslennukid [[MiG-29]] Ukrainale, olles eelnevalt juba lubanud 14 nõukogudeaegse lennuki üleandmist Kiievile. *Ukraina võib venelaste lahkumise küsimuses annekteeritud Krimmist istuda Venemaaga läbirääkimislaua taha, kuid alles pärast kogu Vene okupatsiooniväe väljaviimist Ukraina alalt, vahendas portaal Unian Ukraina presidendikantseleid.<ref name=post0504 /> /.../ === 20. aprill === *Kiievis viibis külaskäigul [[NATO]] [[NATO peasekretär|peasekretär]] [[Jens Stoltenberg]].<ref name=F24_2023-04-20 /> *"Ukraina tulevik on euroatlandi perekonnas, Ukraina tulevik on NATOs, kõik liitlased on sellega nõus," ütles [[Jens Stoltenberg]] Kiievis pressikonverentsil.<ref name="post2004">[https://maailm.postimees.ee/7756773/blogi-421-sojapaev-ukrainas-sevastopolis-jaetakse-9-mai-paraad-ara 421. sõjapäev Ukrainas: Sevastopolis jäetakse 9. mai paraad ära.] Postimees, 20. aprill 2023.</ref> *[[Šveits]] lisas sanktsiooninimekirja Vene erasõjafirma Wagner, järgides eelmisel nädalal sama teinud Euroopa Liidu eeskuju. "Wagner grupp on Venemaal baseeruv sõjaline organisatsioon, mis toimib Jevgeni Prigožini juhtimisel Venemaa hübriidsõja instrumendina," ütles Šveitsi majandusministeerium.<ref name=post2004 /> *Lekkinud luureandmete kohaselt keeldus Hiina Wagner grupi eraarmee palvest palgasõduritele relvi saata, vahendas [[Financial Times]]. Hiina ei ole Wagneri grupi palvetele ei vastanud ega ole ühendusega kontakteerunud. Hiina välisminister [[Qin Gang]] on öelnud, et riik ei müü relvastust kummalegi sõja osapoolele. *Vene kaitseministeeriumi otsusel 9. mail [[Sevastopol]]is võiduparaadi ei toimu, ütles annekteeritud Krimmi kuberner Mihhail Razvožajev. Paraadidest olid loobunud ka [[Kurski oblast|Kurski]] ja [[Belgorodi oblast]]i juhtkond ning [[Krimmi oblast|Krimmi]] ja [[Hersoni oblast]]i okupatsioonivõimud.<ref name=post2004 /> *Postimehe andmetel oli [[Bahmuti lahing]]utes haavata saanud vähemalt kaks eestlasest vabatahtlikku sõdurit. Esimene eestlane sai haavata aasta alguses. 7. märtsil langes Bahmuti kaitsmisel Eesti kaitseväe endine ohvitser Ivo Jurak. Kõik kolm eestlast sõdisid eri üksustes. Alates sõja algusest oli Postimehele teadaolevalt haavata saanud vähemalt neli Eestist pärit vabatahtlikku sõdurit.<ref>[https://maailm.postimees.ee/7757532/postimehe-eksklusiiv-bahmutis-haavata-saanud-eestlane-linnalahingutest-jube-adrenaliin-oli-kogu-aeg-peal Bahmutis haavata saanud eestlane linnalahingutest: jube adrenaliin oli kogu aeg peal.] Postimees, 20. aprill 2023</ref> /.../ ==2023. aasta mai== === 3. mai === *Kremlit tabas ööl vastu kolmapäeva Ukraina korraldatud droonirünnak, president Vladimir Putin kannatada ei saanud, teatas Venemaa presidendi pressiteenistus. Ukraina võimud eitavad Kremli ründamist.<ref name=ERR_2023-05-03_1 /> Analüütikute hinnangul lähtus antud rünnak tõenäoliselt Venemaa territooriumilt Moskva lähedalt, mitte Ukrainast. Antud rünnaku võisid toime panna Ukraina eriüksuslased, Putini suhtes opositsioonilised ringkonnad Venemaal või ka FSB Putini enda käsul.<ref name=ERR_2023-05-04 /> *Vene Brjanski sõjalennuvälja rünnati väidetavalt droonidega.<ref name=ERR_2023-05-03_2 /> *TASS: Krasnodari naftadepoo põlengu põhjustas droonirünnak.<ref name=ERR_2023-05-03_3 /> === 4. mai === *Venemaa vägedel napib jõudu ulatuslike rünnakute korraldamiseks, ütles USA luurejuht [[Agence France-Presse]] andmetel. Putin üritab jätkuvalt strateegiliselt konflikti venitada, et lääne toetus Kiievile kahaneks. Hoolimata Ukraina pealetungi tulemusest ei tee Putin tõenäoliselt rahukõneluste edendamiseks mingeid järeleandmisi.<ref name="post405">[https://maailm.postimees.ee/7766395/blogi-435-sojapaev-ukrainas-usa-luure-moskva-jouvarud-hakkavad-loppema 435. sõjapäev Ukrainas: USA luure: Moskva jõuvarud hakkavad lõppema.] Postimees, 4. mai 2023.</ref> *Hollandis visiidil viibiv Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rääkis Hollandi peaministri ja parlamendi juhtidega ka relvaabist. Hollandi sõnum on, et ründelennukite andmine ei tohiks olla takistatud, vahendas väljaanne [[Nexta]]. *Belgia peaminister [[Alexander De Croo]] teatas kavatsusest töötada välja mehhanism külmutatud Venemaa varalt saadud tulu konfiskeerimiseks, et kasutada seda Ukraina abistamiseks. 2022. aasta märtsis arestis Belgia 197 miljonit eurot Venemaa varalt saadud tulu.<ref name=post405 /> *Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval, et Ukraina on "realistlik" ja teab, et ei saa NATO-ga liituda enne sõja lõppu. *Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]] hoiatas Moskvat mitte kasutama väidetavat Kremli droonirünnakut ettekäändena sõja eskaleerimiseks Ukrainas. Vene ekspresidenti [[Dmitri Medvedev]]it, kes tegi üleskutse Zelenskõi väidetava droonirünnaku eest "füüsiliselt elimineerida", nimetas Borrell "häbematuks vanaks tolaks".<ref name=post405 /> *Vene televisioon näitas president Vladimir Putinit esimest korda pärast droonirünnakut, mis Moskva väitel oli Ukraina korraldatud Putini tapmiskatse. /.../ === 13. mai === Venemaa väljaande Kommerant andmetel lasti laupäeval Ukraina piiri lähedal Brjanski oblastis alla kaks hävitajat ja kaks Mi-8 helikopterit. Kommersanti andmetel lasti alla Su-34 pommitaja, Su-35 hävitaja ja kaks Mi-8 helikopterit. Tegu oli varitsusega, märkis väljaanne.<ref name=ERR_2023-05-13 /> On avaldatud spekulatsioone, et tegu oli Ukraina eduka rünnakuga, milles kasutati hiljuti teenistusse võetud [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi.<ref name=FB_2023-05-13 /> === 14. mai === *Eelmisel päeval [[Vatikan]]is [[Franciscus|paavsti]]<ref name="AP_2023-05-13">FRANCES D'EMILIO. [https://apnews.com/article/zelenskyy-italy-visit-pope-francis-meloni-d24d92183d1db65b87dec14edb8dc1a5 Zelenskyy meets Pope Francis at Vatican and seeks backing for Ukraine’s peace plan]. AP News, 13. mai 2023</ref> ning [[Rooma]]s [[Itaalia]] [[Sergio Mattarella|presidendi]] ja [[Itaalia peaminister|peaministriga]] kohtunud president Zelenskõi saabus pühapäeva, 14. mai õhtul [[Pariis]]i, kus [[Élysée palee]]s algas kohtumine [[Prantsusmaa president|president]] [[Emmanuel Macron|Macroniga]]<ref name="AP_2023-05-14">JOHN LEICESTER and FRANK JORDANS. [https://apnews.com/article/ukraine-zelenskyy-france-macron-russia-f88abdcc52a92480454b3fe4b40fa75d Ukraine’s Zelenskyy makes surprise visit to Paris for talks with French President Macron]. AP News, 14. mai 2023</ref>. *Ukraina presidendikantselei ülema nõuniku [[Mõhhailo Podoljak]]i sõnul saab Bahmuti operatsioon alguseks Ukraina suurele vastupealetungile, vahendas väljaandele [[Bild]] antud usutlust ukrainlaste uudisteportaal [[UNIAN]].<ref name="post1405">[https://maailm.postimees.ee/7774446/macron-venemaa-on-muutumas-hiina-vasallriigiks 445. sõjapäev Ukrainas: Podoljak: Bahmut on vastupealetungi eelmäng] Postimees, 14. mai 2023.</ref> *Venemaa on "geopoliitiliselt juba kaotanud" oma sõja Ukrainas ning sisuliselt muutumas Hiina vasallriigiks, ütles Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] pühapäeval avaldatud intervjuus. "Olen alati öelnud, et lõpuks peab Euroopa julgeolekuarhitektuur Ukrainat täielikult kaitsma. Kuid see peab nägema ette ka vastasseisu vältimist Venemaaga ja taastama jätkusuutliku jõudude tasakaalu". *President Volodõmõr Zelenskõi ütles 14. mail, et Ukrainal on peaaegu piisavalt relvi, et alustada kauaoodatud vastupealetungi ning et Ukraina sõdurid on "peaaegu eduks valmis".<ref name=post1405 /> *Kiiev teatas, et Ukraina väed on Ida-Ukrainas Bahmuti äärelinnas vallutanud enam kui kümme Vene vägede positsiooni. Pärast kuudepikkust ummikseisu on Ukraina väed valmistunud tagasi vallutama Donetski ja Luhanski oblasteid riigi idaosas ning Hersoni ja Zaporižžja oblasteid lõunaosas. *Ukraina õhujõudude kõneisiku Jurii Ignati sõnul tulistas Vene õhutõrje alla kaks Vene sõjalennukit ja kolm helikopterit. Teadaolevalt olid lennukid hävitajad [[Su-34]] ja Su-35, kolm helikopterit aga [[Mi-8]]-d. Andmed lennumasinate arvu osas varieeruvad, mõned allikad räägivad ka kolmest või neljast alla tulistatud lennukist. Teadete kohaselt suri vahejuhtumites kokku üheksa lennumasinate meeskonnaliiget.<ref name=post1405 /> /.../ === 19. mai === President Zelenskõi viibis [[Araabia Liiga]] kohtumisel, kus esines sõnavõtuga.<ref name=Wong>Tessa Wong. [https://www.bbc.com/news/world-asia-65646055?zephr-modal-register G7 summit: Zelensky to travel to Japan to take part in G7 summit, reports say]. BBC News, 19. mai 2023</ref> === 20. mai === Volodõmõr Zelenskõi saabus 19. mail [[Hiroshima]]s alanud [[G7|Suure Seitsmiku]] kohtumisele.<ref name=aljazeera_2023-05-20>Kevin Doyle, John Power and Nils Adler. [https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2023/5/20/g7-summit-live-news-ukraines-zelenskyy-set-to-arrive-in-japan Live updates {{!}} G7 Summit live news: Zelenskyy meets with Sunak and Modi]. aljazeera.com, 20. mai 2023</ref><ref name=RFE_2023-05-20>[https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Russia Invades Ukraine]. RFE/RL, 20. mai 2023</ref><ref name=bbc_2023-05-20>[https://www.bbc.com/news/live/world-65655895 Live {{!}} Russia warns of 'colossal risk' over jets as Zelensky attends G7]. BBC News, 20. mai 2023</ref> /.../ === 22. mai === Ukraina vägede koosseisus võitlevad üksused [[Vene Vabatahtlike Korpus]] ja [[Leegion Venemaa Vabadus]] teatasid, et tegid 22.-23. mail reidi Venemaa [[Belgorodi oblast]]isse. <ref name=ERR_2023-05-22>[https://www.err.ee/1608984874/soja-453-paev-ukraina-poolel-voitlevad-venelased-tegid-reidi-belgorodi#Korpus Ukraina vägedes võitlevad venelased tegid reidi Belgorodi], 22. mai 2023</ref> Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov väitis esmaspäeva õhtul, et Venemaa võimud alustasid Belgorodis terrorismivastast võitlust. "Tagamaks Belgorodi oblasti elanike turvalisust, kehtestati täna terroritõrjerežiim, mille raames hakkavad kehtima erimeetmed ja ajutised piirangud," teatas Gladkov. <ref name=ERR_2023-05-22g>[https://www.err.ee/1608984874/soja-453-paev-ukraina-poolel-voitlevad-venelased-tegid-reidi-belgorodi#gladkov Gladkov väitis esmaspäeva õhtul, et võimud alustasid Belgorodis terrorismivastast võitlust], 22. mai 2023</ref> <ref name=ERR_2023-05-25g>[https://www.err.ee/1608986690/soja-455-paev-ukraina-rundas-hommikul-meredroonidega-vene-sojalaeva#leht Leht: Venemaa valitsuse vastased rühmitused kasutasid Belgorodi oblastis vähemalt kolme USA-s toodetud sõjamasinat], 25. mai 2023</ref> /.../ === 24. mai === Jevgeni Prigožin andis [[Konstantin Dolgov]]ile pika intervjuu, kus ta kritiseeris Vene eliiti ja pidas tõenäoliseks, et Venemaa sõjaline olukord pigem halveneb kui paraneb. Prigožin ütles lisaks, et Ukraina demilitariseerimine on ebaõnnestunud ning pigem on Ukraina invasiooni algusega võrreldes rohkem militariseeritud. Sõjalise ebaedu põhisüüdlastena nimetas ta kaitseminister Sergei Šoigut ja peastaabi ülemat Valeri Gerassimovi, kes tuleks asendada.<ref>[https://www.err.ee/1608987230/prigozin-intervjuus-venemaal-voib-sojaraskuste-kasvades-tulla-revolutsioon Prigožin intervjuus: Venemaal võib sõjaraskuste kasvades tulla revolutsioon] ERR 24.05.2023 15:46</ref> === 25. mai === Venemaa kinnitas, et Ukraina ründas hommikul meredroonidega Vene sõjalaeva Ivan Khurs, kuid Venemaa hävitas kõik kolm laeva rünnanud meredrooni. <ref name=ERR_2023-05-25>[https://www.err.ee/1608986690/soja-455-paev-ukraina-rundas-hommikul-meredroonidega-vene-sojalaeva#IvanKhurs Venemaa kinnitas: Ukraina ründas hommikul meredroonidega Vene sõjalaeva], 25. mai 2023</ref> Sõltumatute allikate kinnitusel tabas vähemalt üks Ukraina mereründedroon Vene luurelaeva nimega Ivan Khurs. Sotsiaalmeedias leviv videolõik droonirünnakust näitab, et laev sai rünnakus kahjustada, kuigi ei uppunud. <ref name=ERR_2023-05-26>[https://www.err.ee/1608987815/soja-456-paev-prigozin-wagneri-voitlejad-alustasid-bahmutist-lahkumist#meredroon Üks Ukraina meredroon siiski tabas Vene luurelaeva Ivan Khurs], 26. mai 2023</ref> Bahmuti linn on põhilises osas langenud Vene vägede kontrolli alla.<ref name=ERR_2023-05-21s>[https://www.err.ee/1608984610/saks-moskva-saab-bahmutis-propagandavoidu-aga-linna-jaada-on-keeruline Saks: Moskva saab Bahmutis propagandavõidu, aga linna jääda on keeruline], ERR 21. mai 2023</ref> Venemaa kandis see vallutamise käigus hiiglaslikke kaotusi. Prigožini väitel kaotas ainuüksi Wagner Bahmutis 20 000 võitlejat. Ukraina asekaitseministri Hanna Maljari sõnul on Bahmuti eeslinnades Wagneri võitlejaid hakanud asendama Vene regulaarväed. Samas püsivad Maljari sõnul Wagneri üksused Bahmuti linna territooriumil. Hanna Maljari sõnul püsivad Ukraina üksused veel Bahmuti linna edelaosa ääres. Vene väed püüavad Maljari väitel takistada suurtükitulega Ukraina vägede edenemist Bahmutist põhja ja lõuna pool. Nendesse rindelõikudesse toovad Vene üksused Maljari sõnul juurde täiendavaid reserve. <ref name=ERR_2023-05-26m>[https://www.err.ee/1608987815/soja-456-paev-prigozin-wagneri-voitlejad-alustasid-bahmutist-lahkumist#Prigozhin Prigožin väitis, et Wagneri võitlejad alustasid Bahmutist lahkumist; Maljar: Wagneri üksused on Bahmutis asendumas Vene regulaarvägedega], ERR 26. mai 2023</ref> /.../ === 30. mai === Moskvat tabas teisipäeval esimene suurem droonirünnak. Moskva linnapea [[Sergei Sobjanin]] teatas, et teisipäeva varahommikul tabas mitut Moskva hoonet droonirünnak ning seetõttu on need hooned saanud kergemaid kahjustusi.<ref name=ERR_2023-05-30 /><ref name=ERR_2023-05-30M /> ==2023. aasta juuni== === 1. juuni === Ukraina armee koosseisus tegutsevad Venemaa vabatahtlike üksused [[Leegion Venemaa Vabadus]] ja [[Vene Vabatahtlike Korpus]] alustasid 4 päeva kestnud reidide seeriat Belgorodi oblastisse.<ref name=ERR_2023-06-01>[https://www.err.ee/1608994844/soja-463-paev-venemaa-belgorodi-oblast-sattus-runnaku-alla#gladkov Gladkov: Ukraina piiril asuvat Belgorodi tabasid taas rünnakud] ERR 1. juuni 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-05>[https://www.err.ee/1608998890/uhtegi-vene-vabatahtlikud-ei-tohiks-belgorodis-vinti-ule-keerata Ühtegi: Vene vabatahtlikud ei tohiks Belgorodis vinti üle keerata] ERR 5. juuni 2023</ref> /.../ === 6. juuni === Venemaa õhkis Dnipro jõel asuva Kahhovka hüdroelektrijaama tammi. <ref name=ERR_2023-06-06 /> Üleujutus saavutas tipu 2-3 päeva jooksul ja taandus kahe järgneva nädala jooksul. Venemaa süüdistas tammi purunemises Ukraina raketirünnakut ja proovis varjata tsiviilohvrite arvu.<ref name=ERR_2023-06-23z>[https://www.err.ee/1609016138/kiiev-ukraina-tulistas-alla-13-venemaa-tiibraketti#zelenski Zelenski sõnul üritavad venelased varjata üleujutuses hukkunute laipu] ERR 23. juuni 2023</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120214950/parast-uputust-jaab-korb-kahhovka-tammi-purustamine-toi-ukraina-loodusele-parandamatu-ja-seninagemata-kahju |title=Pärast uputust jääb kõrb. Kahhovka tammi purustamine tõi Ukraina loodusele parandamatu ja seninägemata kahju|url-access=subscription}} Eesti Ekspress 15. juuli 2023 09:02</ref> == Vaata ka== *[[Vene-Ukraina sõda]] *[[Vene-Ukraina sõja idarinne]] *[[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AP_2023-02-20>EVAN VUCCI, JOHN LEICESTER, AAMER MADHANI and ZEKE MILLER [https://apnews.com/article/russia-ukraine-zelenskyy-biden-f00af220669457d5ba07127c7e57a27b Biden declares ‘Kyiv stands’ in surprise visit to Ukraine]. AP News, 20. veebruar 2023</ref> <ref name=UN_2023-02-21>{{cite web |url=https://news.un.org/en/story/2023/02/1133737 |title=UN rights chief deplores Ukraine death toll one year after Russian invasion |trans-title= |publisher=UN News |date=2023-02-21 |access-date=2023-02-24 |website=news.un.org |language=en |author= |quote=“My colleagues interviewed a former prisoner of war, and he was from Mariupol and he was forced in Mariupol to collect the bodies on the city streets. He told us that Russian soldiers were expected to meet the daily quota of one truck of corpses per day. And that is, as he said, in Mariupol meeting with that quota was not a problem at all.” }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name=BBC_2023-02-24>[https://www.bbc.com/news/av/uk-64759077 UK falls silent to mark one-year anniversary of Russian invasion of Ukraine]. BBC News, 24. veebruar 2023</ref> <ref name=UN_2023-02-24>[https://news.un.org/en/story/2023/02/1133877 UN Security Council hears echoed demands to end war in Ukraine]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. UN News, 24. veebruar 2023</ref> <ref name=DM_2023-02-24>{{cite web|url=https://www.dailymail.co.uk/news/article-11790027/Russia-INTERRUPTS-minutes-silence-victims-Ukraine-UN.html |title=Russia INTERRUPTS minute's silence for victims of Ukraine: Moscow's UN representative churlishly taps on his microphone throughout - then demands Putin's fallen troops are also remembered |trans-title=Venemaa KATKESTAS leinaminuti Ukraina ohvrite mälestuseks: Moskva ÜRO esindaja koputab oma mikrofoni kogu aeg ebaviisakalt - seejärel nõuab, et ka Putini langenud sõdureid mälestataks |publisher=[[Daily Mail]] |date=2023-02-24 |access-date=2023-02-24 |website=dailymail.com |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=Guardian_2023-02-24>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/video/2023/feb/24/russia-interrupts-minutes-silence-victims-ukraine-war-un-security-council-meeting-video |title=Russia interrupts minute's silence for victims of Ukraine war at UN security council meeting – video |trans-title=Venemaa katkestas ÜRO julgeolekunõukogu istungil Ukraina sõjaohvrite leinaminuti - video |publisher=[[TheGuardian.com]] |date=2023-02-24 |access-date=2023-02-24 |website=theguardian.com |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC_2023-03-28>{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-65095126 |title=Ukraine war: Germany sends much-awaited Leopard tanks |publisher=BBC |date=28 March 2023 |first1=Adam |last1=Durbin |language=en}}</ref> <ref name=F24_2023-04-20>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20230420-%F0%9F%94%B4-live-nato-s-stoltenberg-visits-kyiv-for-first-time-since-russian-invasion-of-ukraine |title=Live: NATO's Stoltenberg says alliance must ensure Ukraine 'prevails |trans-title=Live: NATO Stoltenberg ütles, et allianss peab tagama Ukraina ülekaalu |publisher=[[France 24]] |date=2023-04-20 |access-date=2023-04-20 |website=france24.com |language=en |quote=1:39pm: Ukraine's rightful place is in NATO, alliance chief says in rare visit to Kyiv }}</ref> <ref name=ERR_2023-05-03_1>[https://www.err.ee/1608965833/soja-434-paev-vene-runnakus-hersoni-oblastile-hukkus-vahemalt-21-inimest#Droonikreml Kremlit tabas droonirünnak] ERR: 3.mai 2023</ref> <ref name=ERR_2023-05-03_2>[https://www.err.ee/1608965833/soja-434-paev-vene-runnakus-hersoni-oblastile-hukkus-vahemalt-21-inimest#Sestsa Vene Brjanski sõjalennuvälja rünnati väidetavalt droonidega] ERR: 3.mai 2023</ref> <ref name=ERR_2023-05-03_3>[https://www.err.ee/1608965833/soja-434-paev-vene-runnakus-hersoni-oblastile-hukkus-vahemalt-21-inimest#Krasnodar TASS: Krasnodari naftadepoo põlengu põhjustas droonirünnak] ERR: 3.mai 2023</ref> <ref name=ERR_2023-05-04>[https://www.err.ee/1608967000/kremli-droonirunnaku-taga-vois-olla-nii-venemaa-kui-ka-ukraina Kremli droonirünnaku taga võis olla nii Venemaa kui ka Ukraina] ERR: 4.mai 2023</ref> <ref name=FB_2023-05-13>[https://www.facebook.com/ukraina.uudised/posts/pfbid02Jv6Qaa9TJ6cpw5sC58PSxSvBcLzJKRQL7sWWid9d6ArDt6JagaPxLcZ3JpR49vvtl Patriot õhutõrje divisjoni hävitatud sihtmärgid] FB: 3.juuli 2023</ref> <ref name=ERR_2023-05-13>[https://www.err.ee/1608976601/laane-allikad-raagivad-vene-uksuste-taganemisest-bahmuti-lahistel#kopter Kommersant: Brjanskis lasti alla kaks lennukit ja helikopterit] ERR: 13.mai 2023</ref> <ref name=ERR_2023-05-30>[https://www.err.ee/1608992557/venemaa-tegi-kiievi-vastu-24-tunni-jooksul-kolmanda-ohurunnaku#Moskva Moskvat tabas teisipäeval esimene suurem droonirünnak] ERR: 30.mai 2023</ref> <ref name=ERR_2023-05-30M>[https://www.err.ee/1608992611/moskvas-sai-mitu-hoonet-droonirunnakus-viga Moskvas sai mitu hoonet droonirünnakus viga] ERR: 30.mai 2023</ref> <ref name=ERR_2023-06-06>[https://www.err.ee/1608999223/soja-468-paev-kahhovka-tammi-ohkimise-tottu-on-hersonis-uleujutused#NovaKahhovka Kahhovka hüdroelektrijaama tamm Dnipro jõel lasti õhku] ERR: 6.juuni 2023</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] e8tno8mq9oo5g5mwoyj45hgzzx4prk7 0 649615 7161201 6887452 2026-05-26T08:37:03Z ~2026-31365-84 230329 7161201 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Elle Kask | amet = [[Tallinna Halduskohus|Tallinna Halduskohtu kohtunik]] | ametiajaalgus = 05.10.1993 | ametiajalõpp = 31.03.2023 | alma_mater = [[Leningradi Ülikool]]<br/> (õigusteadus, 1985) | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1958|10|01}} }} '''Elle Kask''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1958]]<ref name="rmt-1996"/><ref name="rmt-2006"/><ref name="rmt-2011"/>) on Eesti [[jurist]], [[kohtunik]]. 1977. aastal lõpetas [[Tallinna 20. keskkool]]i. 1985. aastal sai diplomi Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnast. 1985–1993 töötas Elle Kask Tallinnas [[Oktoobri rajooni prokuratuur]]is (alates 1990 Tallinna linna prokuratuur). Algul oli ta prokuröri abi, hiljem prokurör. 5. oktoobril 1993 nimetas [[Vabariigi President]] [[Riigikohtu üldkogu]] ettepanekul Elle Kase [[esimese astme kohus|esimese astme kohtunikuks]] [[Tallinna Halduskohus|Tallinna Halduskohtusse]].<ref name="RT-1993"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RT-1993">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13103805 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.10.1993 otsus nr 188 "Kohtunike ametisse nimetamine". Avaldamismärge: RT I 1993, 65, 925.]</ref> <ref name="rmt-1996">Tiia Kotkas, "Eesti kohtunikud" (1996), lk 34.</ref> <ref name="rmt-2006">[[Kersti Kerstna-Vaks]], [[Toomas Riismaa]], Krista Tamm, Tiia Kotkas, "Eesti kohtunikud" (2006), lk 24.</ref> <ref name="rmt-2011">Krista Tamm, Tiia Kotkas, "Eesti kohtunikud" (2011), lk 25.</ref> }} {{Tallinna Halduskohus}} {{JÄRJESTA:Kask, Elle}} [[Kategooria:Eesti kohtunikud]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 2p3jxx1vi1hujh7whm02okyap771hjy 0 650689 7161259 7054068 2026-05-26T09:18:11Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] 7161259 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=aprill}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 53. valitsus | ametis = 2023–2024 | pilt = Kaja Kallas (crop).jpg | algus = 17. aprill 2023 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Alar Karis]] | valitsusjuhi_nimi = [[Kaja Kallas]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 13 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti 200]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | opositsioonierakonnad = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br>[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br>[[Isamaa Erakond|Isamaa]] | valimised = [[2023. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XV Riigikogu]] | eelnev = [[Kaja Kallase teine valitsus]] | lipu_ääris = jah | järgnev = [[Kristen Michali valitsus]] | lõpp = 23. juuli 2024 }} '''Kaja Kallase kolmas valitsus''' oli 53. [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mis astus ametisse 17. aprillil 2023. Valitsuskoalitsiooni kuulusid [[Eesti Reformierakond]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Valitsuse moodustas Reformierakonna esimees [[Kaja Kallas]] [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimiste]] järel. Valitsuserakondadel oli [[Riigikogu|Riigikogus]] 60 kohta. Kallase kolmanda valitsuse perioodi langes nn [[idavedude skandaal]]. 2023. aasta augustis selgus, et transpordiettevõte [[Stark Logistics]], mille üks osanikke oli Kallase abikaasa [[Arvo Hallik]], teeb vedusid marsruudil Eesti – Venemaa. <ref>[https://www.err.ee/1609071995/peaministri-abikaasale-osaliselt-kuuluv-ettevote-jatkab-vedusid-venemaale Aleksander Krjukov. Peaministri abikaasale osaliselt kuuluv ettevõte jätkab vedusid Venemaale.] ERR 23.08.2023.</ref> Opositsioon süüdistas Kallast, et see ajab äri Venemaal. Käivitati massiline meediarünnak Kallase vastu ja nõuti tema tagasiastumist peaministri ametist. <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7840016/urmas-reinsalu-kaja-kallase-silmakirjalikkus-teeb-eestile-habi URMAS REINSALU ⟩ Kaja Kallase silmakirjalikkus teeb Eestile häbi!] Postimees 23.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7840133/mart-helme-erakondade-vahel-kaivad-juba-noupidamised-kaja-kallas-peab-tagasi-astuma MART HELME ⟩ Erakondade vahel käivad juba nõupidamised. Kaja Kallas peab tagasi astuma.] Postimees 23.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7840314/juhtkiri-palume-selgitusi-peaminister JUHTKIRI ⟩ Palume selgitusi, peaminister!] Postimees 23.08.2023.</ref> <ref>[https://reporter.kanal2.ee/7840844/peaminister-kallas-magab-lahvatanud-skandaalist-olenemata-hasti-ja-tagasi-astuda-ei-kavatse Peaminister Kallas magab lahvatanud skandaalist olenemata hästi ja tagasi astuda ei kavatse.] Reporter 24.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7841059/juhtkiri-kallase-aeg-on-labi JUHTKIRI ⟩ Kallase aeg on läbi.] Postimees 24.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7841111/analuus-kas-ja-millal-lopeb-kaja-kallase-ametiaeg-eesti-peaministrina-ja-reformierakonna-juhina ANALÜÜS ⟩ Kas ja millal lõpeb Kaja Kallase ametiaeg Eesti peaministrina ja Reformierakonna juhina?] Postimees 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7841155/paevalehed-soovitavad-kaja-kallasel-tagasi-astuda Päevalehed soovitavad Kaja Kallasel tagasi astuda.] Postimees 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7841333/keskerakond-alustab-labiraakimisi-kaja-kallase-umbusaldamiseks Keskerakond alustab läbirääkimisi Kaja Kallase umbusaldamiseks.] Postimees 25.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7841374/martin-helme-vajame-erakorralist-istungit-koos-kapo-hinnanguga-kaja-kallase-tegevusele MARTIN HELME ⟩ Vajame erakorralist istungit koos KAPO hinnanguga Kaja Kallase tegevusele.] Postimees 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7842049/galerii-reinsalu-isamaa-volikogul-kaja-kallas-peab-tagasi-astuma Reinsalu Isamaa volikogul: Kaja Kallas peab tagasi astuma.] Postimees 26.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7841909/riho-terras-eesti-tosiseltvoetavus-on-kallase-tottu-saanud-tohutu-loogi RIHO TERRAS ⟩ Eesti tõsiseltvõetavus on Kallase tõttu saanud tohutu löögi.] Postimees 26.08.2023.</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7842105/isamaa-volikogu-avaldus-kaja-kallas-peab-tagasi-astuma ISAMAA VOLIKOGU AVALDUS ⟩ Kaja Kallas peab tagasi astuma.] Postimees 26.08.2023. </ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7842861/tanel-kiik-nouab-kaja-kallaselt-aru-millistel-tingimustel-laenasite-abikaasale-370-000-eurot Tanel Kiik nõuab Kaja Kallaselt aru: millistel tingimustel laenasite abikaasale 370 000 eurot?] Postimees 28.08.2023.</ref> <ref>[https://arvamus.postimees.ee/7843127/jaak-madison-on-kolm-voimalust-kuidas-panna-kaja-kallas-vastutust-votma JAAK MADISON ⟩ On kolm võimalust, kuidas panna Kaja Kallas vastutust võtma.] Postimees 28.12.2023.</ref> Opositsiooni rünnakuga läksid kaasa [[ERR|Rahvusringhääling]] <ref>[https://www.err.ee/1609076390/postimees-ja-paevaleht-kaja-kallas-astugu-tagasi Postimees ja Päevaleht: Kaja Kallas astugu tagasi.] ERR 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609076693/keskerakond-alustab-riigikogus-labiraakimisi-kaja-kallase-umbusaldamiseks Keskerakond alustab riigikogus läbirääkimisi Kaja Kallase umbusaldamiseks.] ERR 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609076984/kallas-kutsuti-erikomisjoni-ette-nii-presidendi-kantselei-kui-ka-stark-logisticsi-asjus Kallas kutsuti erikomisjoni ette nii presidendi kantselei kui ka Stark Logisticsi asjus.] ERR 25.08.2023.</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609077721/reinsalu-isamaa-soovib-kaja-kallase-tagasiastumist Reinsalu: Isamaa soovib Kaja Kallase tagasiastumist.] ERR 26.08.2023.</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609088447/kallas-ei-osanud-komisjonile-oelda-millal-ta-novariale-laenu-andis Kallas ei osanud komisjonile öelda, millal ta Novariale laenu andis.] ERR 4.09.2023.</ref> ja ka president [[Alar Karis]], kui ütles 4. septembril 2023, et oleks skandaali puhkedes eelistanud peaministri tagasiastumist.<ref>[https://www.err.ee/1609089092/karis-kallas-oleks-pidanud-kohe-tagasi-astuma Karis: Kallas oleks pidanud kohe tagasi astuma.] ERR 4.09.2023.</ref> Stark Logisticsi üks klient oli Eesti firma [[AS Metaprint]], mis vaatamata peaministri korduvatele üleskutsetele lõpetada igasugune äritegevus Venemaal, jätkas ikkagi tegevust Venemaal. Valitsus oli keelanud koostöö Venemaaga riigile kuuluvatel ettevõtetel.<ref>[https://news.err.ee/1609073804/company-part-owned-by-estonian-pm-s-husband-continues-deliveries-to-russia Company part-owned by Estonian PM's husband continues deliveries to Russia.] ERR 23.08.2023.</ref> Kaja Kallas teatas, et tema abikaasal ei ole Venemaa ettevõtjatest kliente ning et ta ei tegele oma abikaasa ettevõtte äritegevusega ega puutu nende langetatud otsustesse.<ref>[https://www.postimees.ee/7841109/kaja-kallas-ei-nae-endal-abikaasa-skandaaliga-seost Tarvo Madsen. Kaja Kallas ei näe endal abikaasa skandaaliga seost.] Postimees 25.08.2023.</ref> Kaitsepolitseiameti hinnangul Kaja Kallase abikaasaga seotud ettevõtted Venemaale seatud sanktsioone ei rikkunud.<ref>[https://www.err.ee/1609077032/kapo-peaministri-abikaasaga-seotud-ettevotted-pole-sanktsioone-rikkunud Kapo: peaministri abikaasaga seotud ettevõtted pole sanktsioone rikkunud.] ERR 25.08.2023.</ref> [[Postimees]] uuris, kas peaministri kolleegid nõudsid 5. oktoobril 2023 Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumisel Hispaanias Granadas skandaali kohta selgitusi. Kallas teatas, et ei ole midagi küsitud, küll aga tundis ta tugevat toetust. "See on poliitika ja on arusaadav, et opositsioon oma tööd teeb," rääkis peaminister.<ref>[https://www.postimees.ee/7870389/tippkohtumisel-kolleegid-kallase-sonul-idavedude-skandaali-kohta-kriitikat-jaganud-ei-ole Tippkohtumisel kolleegid Kallase sõnul idavedude skandaali kohta kriitikat jaganud ei ole.] Postimees 6.10.2023.</ref> === Venemaal tagaotsitav === Oktoobris 2023 lisas Venemaa Kaja Kallase Venemaal tagsiotsitavate nimekirja seoses tema pingutustega oma teisel valitsusajal eemaldada nõukogudeaegsed [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] monumendid. See oli esimene kord, kui Venemaa siseministeerium on välisriigi juhi tagaotsitavate nimekirja pannud.<ref>[https://apnews.com/article/russia-estonia-kallas-wanted-list-4ca301df09eace6643be66a9a4a93fe8 Russia puts the leader of NATO member Estonia on a wanted list over the removal of Soviet-era monuments.] AP 13.02.2024.</ref> Kallase kolmas valitsus lahkus ametist 23. juulil 2024, sest Kallas nimetati [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] kandidaadiks. == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kaja Kallas|'''Kaja Kallas''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Kristina Kallas|'''Kristina Kallas''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiitsministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kalle Laanet|'''Kalle Laanet''']] |17. aprill 2023 |1. aprill 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Madis Timpson]]''' |1. aprill 2024 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Hanno Pevkur|'''Hanno Pevkur''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kliimaministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}} |- |[[Eesti kliimaminister|Kliimaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kristen Michal|'''Kristen Michal''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Heidy Purga|'''Heidy Purga''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]'''{{Ref|b|[b]}} |- | rowspan="2" |[[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister|Regionaalminister]] | rowspan="2" style="background:#E10600; " | |[[Madis Kallas|'''Madis Kallas''']] |17. aprill 2023 |16. aprill 2024 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Piret Hartman|'''Piret Hartman''']] |29. aprill 2024 |23. juuli 2024 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- |[[Eesti majandus- ja infotehnoloogiaminister|Majandus- ja infotehnoloogiaminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Tiit Riisalo|'''Tiit Riisalo''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Mart Võrklaev|'''Mart Võrklaev''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Lauri Läänemets|'''Lauri Läänemets''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Signe Riisalo|'''Signe Riisalo''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti terviseminister|Terviseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Riina Sikkut|'''Riina Sikkut''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Margus Tsahkna|'''Margus Tsahkna''']] |17. aprill 2023 |23. juuli 2024 |[[Eesti 200|E200]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}Kuni 30. juunini 2023 [[Keskkonnaministeerium]] * {{Märkus|b|[b]}}Kuni 30. juunini 2023 [[Maaeluministeerium]] == Vaata ka == * [[Kaja Kallase esimene valitsus]] * [[Kaja Kallase teine valitsus]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.err.ee/1608941486/loodav-voimuliit-avalikustas-koalitsioonileppe "Loodav võimuliit avalikustas koalitsioonileppe"] ERR, 8. aprill 2023 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120174524/voimuliit-oli-noateral-kaja-kallas-ahvardas-valitsuse-teha-sotsideta "Võimuliit oli noateral: Kaja Kallas ähvardas valitsuse teha sotsideta"] Eesti Ekspress, 19. aprill 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kaja Kallase teine valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=2023–2024 |järgnev=[[Kristen Michali valitsus]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Kallas, Kaja 3]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] fiyz53z6jvpyxale0isww3uax7fmdpj 0 650878 7161241 6374971 2026-05-26T09:10:33Z Raamaturott 56450 ilmselt tõlgitud vene vikist, aga võib esineda vigu Yorktown vs Yorkton. Ukraina vikis põhjalikum. 7161241 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Никита_Будка_(1877_-_1949).jpg|pisi|Nikita Budka]] '''Nikita Budka''' ([[ukraina keel]]es ''Микита Михайлович Будка''; [[7. oktoober]] [[1877]] [[Dobromirka]] – [[1. oktoober]] [[1949]] [[Karaganda oblast]]) oli [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik]]u piiskop. Ta kanoniseeriti [[27. juuni]]l [[2001]] pühakuks. Ta sündis aastal [[1877]] talupoja perekonnas [[Dobromirka]] külas [[Galiitsia]]s, [[Austria-Ungari]]s (praeguse haldusjaotuse järele [[Zbaraži rajoon]]is [[Ternopili oblast]]is). Pärast keskhariduse omandamist aastal [[1897]] läbis ta [[Viin]]is sõjaväeteenistuse. Aastal [[1905]] sai ta [[Innsbruck]]is teoloogilise hariduse; [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1905]] pühitseti ta piiskop Andrei (Šeptõtskõi) poolt preestriks. Oma vaimuliku ametis pööras ta erilist tähelepanu [[Ukraina]] emigrantidele, külastades ukrainlaste diasporaasid [[Saksamaa]]l, [[Brasiilia]]s, [[Argentina]]s ja [[Kanada]]s. [[15. juuli]]l [[1912]] pühitses [[paavst|Rooma Paavst]] [[Pius XI]] ta Patara titulaarpiiskopiks ja Ukraina kreekakatoliiklaste piiskopiks Kanadas, kus ta pani aluse Ukraina kreekakatoliku metropoolia edasisele arengule. Aastal [[1924]] kutsus ta [[Yorkton]]is kokku kreekakatoliku vaimulike esimese nõukogu. Aastal [[1927]] astus ta tagasi, säilitades aupiiskopi tiitli. Aastal [[1928]] naasis ta tervise halvenemise tõttu Ukrainasse ja sai [[Lviv]]i generaalvikariks. Ta tegeles Neitsi Maarja pühamu taastamisega [[Zarvanõtsja]]s. [[11. aprill]]il [[1945]] arreteerisid Nõukogude salateenistused ta koos teiste Ukraina kreekakatoliku kiriku piiskoppidega. Kohus mõistis ta 8 aastaks erirežiimi laagritesse ja määras ametisse kandma Kasahstani, kus ta 1. oktoobril 1949 Karaganda lähedal laagris raske töö tõttu suri. Matmiskoht on teadmata, kuigi on tõendeid selle kohta, et ta maeti ühele Karlagi kalmistule Karazhari küla lähedal. [[27. juuni]]l [[2001]] kanoniseeriti ta paavst [[Johannes Paulus II]] poolt pühakuks. {{JÄRJESTA:Budka, Nikita}} [[Kategooria:Ukraina Kreekakatoliku Kirik]] [[Kategooria:Katoliku piiskopid]] [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1949]] 0u8zxkiv42xyl9fgcpzqtmxdsk5h7tw 0 651520 7161207 6926375 2026-05-26T08:41:55Z Kuriuss 38125 7161207 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Brian_Gibbons_-_Columbus_Blue_Jackets.jpg | pildisuurus = 250px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]|jäähoki}} }} '''Brian Robert Gibbons''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1988]] [[Braintree]]s, [[Massachusetts]]is) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib Saksamaa kõrgliigaklubis [[ERC Ingolstadt]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Aastatel 2007–2011 mängis ta [[Boston College]]'i jäähokimeeskonnas. Aastatel 2008 ja 2010 tuli ta Boston College'iga ülikoolide meistriks.<ref name="elite">https://www.eliteprospects.com/player/24396/brian-gibbons (vaadatud 20.4.2023)</ref> 2011. aasta aprillis sõlmis ta lepingu [[NHL]]-i klubiga [[Pittsburgh Penguins]]. Hooajal 2011/12 asus ta mängima [[American Hockey League]]'is (AHL) Penguinsi tütarklubis [[Wilkes-Barre/Scranton Penguins]]. 2014. aastal valiti Gibbons AHL-i tähtede mängule.<ref name="elite"/> NHL-is debüteeris ta Pittsburgh Penguinsi meeskonnas 18. novembril 2013 mängus [[Anaheim Ducks]]i vastu. Selles mängus lõi ta oma esimese löögiga kohe ka värava.<ref>{{cite web| url = http://www.nhl.com/gamecenter/en/recap?id=2013020310 | title = Anaheim Ducks at Pittsburgh Penguins | publisher = [[National Hockey League]] | date = November 18, 2013 | accessdate = November 18, 2013}}</ref> Hiljem on Gibbons NHL-is mänginud veel [[Columbus Blue Jackets]]i (2014/15), [[New Jersey Devils]]i (2017/18), [[Anaheim Ducks]]i (2018/19), [[Ottawa Senators]]i (2018/19) ja [[Carolina Hurricanes]]i ridades (2019/20. Tema edukaim hooaeg NHL-is oli 2017/18, kui ta lõi Devilsis mängides 12 väravat ja andis 14 väravasöötu. 2020. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Šveitsi kõrgliigaklubiga [[Lausanne HC]].<ref>{{cite web | url = https://www.swisshockeynews.ch/index.php/shn/11-swiss-ice-hockey/nla/20020-lausanne-announces-signing-of-gibbons-and-two-more-nhl-players | title = Lausanne announces signing of Gibbons | publisher = swisshockeynews.ch | date = July 28, 2020 | accessdate = July 29, 2020 | archive-date = 2023-04-20 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230420064447/https://www.swisshockeynews.ch/index.php/shn/11-swiss-ice-hockey/nla/20020-lausanne-announces-signing-of-gibbons-and-two-more-nhl-players | url-status = dead }}</ref> Hooajal 2021/22 mängis ta Rootsi kõrgliigaklubis [[Linköping HC]]. 2022. aasta augustis sõlmis ta üheaastase lepingu Ingolstadtiga.<ref>{{cite web| url = https://www.erc-ingolstadt.de/profis/newsdetail?id=7052 | title = Center Brian Gibbons completes ERC roster | publisher = [[ERC Ingolstadt]] | date = August 1, 2022 | accessdate = August 1, 2022 | language = German}}</ref> [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Gibbons [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/brian-gibbons-8476207 Brian Gibbons NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=107688 Brian Gibbons hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Gibbons, Brian}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]] [[Kategooria:Columbus Blue Jacketsi mängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:Ottawa Senatorsi mängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:Lausanne HC mängijad]] [[Kategooria:Linköping HC mängijad]] [[Kategooria:ERC Ingolstadti mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] lvlv6j89idj3j15h1as1p9cw745cfm8 10 651614 7160904 6380906 2026-05-25T16:42:59Z Geoffroi 126112 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Flag of Cyprus (1350) as reported by the Book of All Kingdoms.svg]] → [[File:Flag of Armenia (1350) as reported by the Book of All Kingdoms.svg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] (obvious error) · in the "Book of all Kingdoms" the flag is described as belonging to "Armenia" and not "Cyprus" (see the original placed in the information box below), the file cannot be named "flag of Cyprus" due to the absence of such a source 7160904 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|riigilipu andmed</noinclude>}}} | alias = Küprose kuningriik | lipu alias = Flag of Armenia (1350) as reported by the Book of All Kingdoms.svg | suurus = {{{suurus|}}} | nimi = {{{nimi|}}} }} brjh5esc2ov9zp91wnbeld97dlexfz6 0 651954 7161420 6634075 2026-05-26T11:39:09Z Kuriuss 38125 7161420 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast raamat | pealkiri = Vareste kuus | orig_tiitel = Six of Crows | autor = [[Leigh Bardugo]] | tõlge = [[Lii Tõnismann]] | keel = [[inglise]] | žanr = [[imeulme]] | kirjastaja = [[Henry Holt & Company]] | ee_kirjastaja = [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]] | ilmumisaeg = 2015 | ee_ilmumisaeg = 2017 | sari = "Vareste kuue" diloogia | järgnev = [[Kõver kuningriik]] | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | lehekülgi = 467 | isbn = 978-9949-593-93-4 | toimetaja = [[Helen Kõrgesaar]] | kaane_kujun = [[April Ward]] }}'''"Vareste kuus"''' (originaalpealkiri "Six of Crows") on [[iisraeli-ameerika]] [[kirjanik]]u [[Leigh Bardugo]] [[2015]]. aastal ilmunud noorte [[imeulme]] [[romaan]].<ref name=":1">Macmillan Publishers. [https://us.macmillan.com/books/9781627792127/sixofcrows Six of Crows]. Vaadatud 09.12.2023.</ref> Romaan on Bardugo [["Griša" raamatusari|"Griša" raamatusarja]] neljas [[raamat]], millele eelneb "[[Vari ja luu]] (ingl "Shadow and Bone") [[triloogia]]. Ühtlasi on "Vareste kuus" samanimelise [[diloogia]] esimene osa; teine osa "[[Kõver kuningriik]]" (ingl "Crooked Kingdom") ilmus [[2016]]. aastal. "Vareste kuue" diloogiale järgneb "Nikolai" diloogia.<ref name=":1" /> [[Eesti keel|Eesti keeles]] ilmus "Vareste kuus" [[2017]]. ja "Kõver kuningriik" [[2018]]. aastal [[Pegasus (kirjastus)|kirjastuse Pegasus]] kaudu. Teosed on tõlkinud [[Lii Tõnismann]].<ref>[https://pegasus.ee/raamat/vareste-kuus "Vareste kuus"]. Kirjastus Pegasus. Vaadatud 09.12.2023.</ref><ref> [https://pegasus.ee/raamat/kover-kuningriik "Kõver kuningriik"]. Kirjastus Pegasus. Vaadatud 09.12.2023.</ref> == Peategelased == * Kaz Brekker – Kerchist pärit 17-aastane sagulaste [[Jõuk|tänavajõugu]] juht, kes on Ketterdamis tuntud jõhkra [[Kurjategija|kurjategijana]]; * Inej Ghafa ­­­– Ravkast [[Orjakaubandus|orjakauplejatega]] Ketterdami jõudnud Suli päritolu [[Akrobaatika|akrobaat]] ja Kazi "ämblik", kes sagulaste jõugu heaks informatsiooni kogub; * Jesper Fahey – Novyi Zemist Ketterdami [[Ülikool|ülikooli]] tulnud talupoiss, kes on nüüd Kazi parem käsi ja kogu linna kõige osavam [[Revolver|revolvrite]] käsitseja; * Nina Zenik – Ketterdami Fjerda drüskellide (grišaküttide) eest põgenenud südamelõhestaja võimetega griša, kelle põhieesmärgiks on [[Vangla|vanglast]] välja päästa oma armastatu Matthias Helvar; * Matthias Helvar – Fjerdast pärit drüskell, kes istub Nina reetmise pärast Kerchi vanglas Põrguväravas; * Wylan van Eck – sagulaste jõugu lõhkeainete ekspert ning rikka Ketterdami [[Kaupmees|kaupmehe]] Jan van Ecki [[poeg]], kes perekonnast välja heideti, enne kui Kaz ta oma tiiva alla võttis.<ref name=":0">Bardugo, L. (2017). Vareste kuus. Tõlkinud Lii Tõnismann. Tallinn: Kirjastus Pegasus (originaaltrükk avaldatud 2015). ISBN 978-9949-593-93-4.</ref> == Süžee == "Vareste kuue" tegevustik algab Ketterdamis, [[Saareriik|saareriigi]] Kerchi pealinnas, kus mõjukas kaupmees Hoede testib alles avastatud [[uimasti]]t, ''jurda parem''<nowiki/>'it, oma valdustes elavate grišade ehk üleinimlike võimetega isikute peal. Ravitseja, kellele uimasti antakse, suudab [[Eksperiment|katseks]] kohale toodud köögipoisi lahti lõigatud käe ühe pilguga korda teha, kuid pärast seda tapab ta enamiku kohalolijatest. Nädal aega hiljem röövivad kaks grišat Kaz Brekkeri tänavalt. Need grišad saavad oma kuju muuta tahkeks, vedelaks ja gaasiliseks, mis käib tavalise griša võimetest üle. Kaz ärkab üles kaupmehe Jan van Ecki juures, kes räägib talle ''jurda parem''<nowiki/>'ist, selle päritolust ja mõjust nii grišadele kui ka tavainimestele. Van Eck survestab Kazi vastu võtma tööotsa murda Fjerda suurimast vanglast, Jäälinnusest, välja šuu [[teadlane]] Bo Yul-Bayur, kes ''jurda parem''<nowiki/>'i välja töötas, kuid seejärel drüskellide vangistusse langes. Kaz on kahtlev pakkumise vastuvõtmises, kuid ei suuda lõpuks van Ecki lubatud 30 miljonist krugest (Kerchis kasutatav rahaühik) ära öelda.[[Fail:2017 - Leigh Bardugo Tea Headshot.jpg|pisi|Kirjanik Leigh Bardugo]]Kaz paneb kokku viiese meeskonna ehk oma varesed: Inej Ghafa, Nina Zenik, Jesper Fahey ja Wylan van Eck (keda siis tunti kui Wylan Hendriksit). Kõik koos, lisaks vähese abiga nende tänavajõugult, keda nimetatakse sagulasteks, lähevad nad päästma tööotsaks vaja minevat kuuendat meeskonnaliiget Matthias Helvarit. Matthias on aasta aega istunud orjanduses süüdistatuna Põrguväravas, Kerchi kõige kindlamas vanglas. Läbi katsumuste ja ohtude toovad varesed vihase ja segaduses Matthiase tagasi Ketterdami, kus nad hakkavad plaanima Jäälinnusesse sissemurdmist ning pärast eluga pääsemist. Matthias, kes on endine drüskell, ei taha plaanist midagi kuulda, kuna kamba aitamine tähendaks oma maa ja rahva reetmist. Kaz aga lubab talle ametlikku süüdistustest vabastamist, et ta saaks drüskellina Fjerdasse naasta, misjärel nõustub Matthias vastumeelselt plaanis osalema. Hommikul, kui grupp lahkuma peaks, ründavad neid [[Sadam|sadamas]] mehed rivaaljõukudest, kes on samuti van Ecki tööst kuulnud ning loodavad Kazi Fjerdasse minekut takistada. Lõpuks jõuavad kõik laevale, kuid Inej on vigastatud ja Ninal läheb kaua aega, et ta terveks ravida. Samal ajal lõikab Kaz noaga Oomenilt, mehelt, kes sadamas Ineji pussitas, silma välja, et teada saada, kes rünnaku korraldas. Kuuldes, et kogu asja taga on Kazi surmavaenlane Pekka Rollins, viskab Kaz Oomeni üle parda. Kuuene seltskond lastakse laevalt maha Fjerda põhjaosas, kust nad edasi Fjerda pealinna Djerholmi matkavad. Teekonna käigus saavutavad Nina ja Matthias [[vaherahu]] ja lubavad teiste selja taga teineteisele, et ei lase mitte mingil juhul Bo Yul-Bayuril tagasi Ketterdami jõuda. Nina ja Matthias tahavad Bo Yul-Bayuri tappa, kas kohe Jäälinnuses või äärmisel juhul laeval tagasi Kerchi. Djerholmi jõudes räägib Kaz suurema osa plaanist ära ka teistele ning järgmisel hommikul hakatakse pihta. Jäälinnusesse sisenevad nad [[Vangivagunid|vangivagunites]], kuna seal toimuva pidustuse ajal ei pöörata nii palju tähelepanu [[Vang|vangidele]] kui muidu. Peavärava juures toimuvad aga topeltkontrollid, kuna kevadisele peole on kutsutud tähtsaid inimesi üle kogu maailma. Kõik tundub minevat plaanile vastavalt, kuni drüskellide juht, Jarl Brum, kes peaks olema surnud, maskeeritud Ninale grišade hoidmiseks valmistatud spetsiaalseid [[Vangikong|vangikonge]] näitab ning seejärel ta ühte kongi Matthiase abiga kinni paneb. Siiski tuleb välja, et Matthias ei ole drüskellide poolele tagasi läinud, kui ta Brumi teadvusetuks lööb ja Nina välja päästab. Samades kongides hoiti ka Bo Yul-Bayuri, mistõttu oli vaja, et Brum nad sinna sisse laseb. Nina ja Matthias leiavad toa, kus peaks olema Yul-Bayur, ja on valmis ta tapma, kuid siis tuleb välja, et Yul-Bayur on surnud ning tema poeg Kuwei Yul-Bo proovib fjerdalaste nõudmisel isa asemel ''jurda parem''’it järgi ja juurde teha. Nina ja Matthias võtavad Kuwei kaasa ning saavad Kaziga taas kokku. Kolmekesi pääsevad nad Jäälinnusest välja maa-aluses [[Jõgi|jões]] ujudes. Samal ajal on Wylan, Jesper ja Inej varastanud [[Tank|tanki]], millega nad välimisest [[Müür|müürist]] läbi sõidavad, ülejäänud neli peale korjavad ning sadamas ootava [[Laev|laeva]] poole kihutavad. Sadamas aga piiravad Fjerda väed nad ümber ja Nina on sunnitud oma südamelõhestaja võimete võimendamiseks võtma ''jurda'' ''parem''’it, teades, et see võib ta tappa, kuna neil pole mitte mingit muud võimalust pääsemiseks. Kogu grupp jõuab tagasi laevale, kuid Nina on terve tagasitee ''jurda parem''<nowiki/>'i järelmõjude tõttu äärmiselt haige. Ketterdamis saavad nad kokku van Eckiga. Tuleb välja, et kaupmehel polnud plaaniski neile lubatud raha maksta. Kuna Kaz ei kavatse ilma rahata Kuwei Yul-Bod üle anda, röövib van Eck Ineji ning annab Kazile seitse päeva, et Kuwei Yul-Bo Ineji vastu vahetada. == Adaptatsioonid == [[2021]]. aastal ilmus [[voogedastusplatvorm]]il [[Netflix]] "Griša" raamatusarja esimese triloogia "Vari ja luu" ainetel [[telesari]] "[[Shadow and Bone]]". Sarjas jälgitakse küll põhiliselt triloogia tegevust, kuid Kaz ja tema varesed on samuti kaasatud. Sarja esimeses hooajas pakutakse Kazile, Inejile ja Jesperile tööots röövida loo peategelane Alina Starkov ja tuua ta Ketterdami, mis viib nad Ravkasse põhisündmuste keskele. Teises hooajas satuvad varesed taas "Varju ja luu" tegelastega kokku, aga sarja on sisse kirjutatud juba nii mõnedki kohad "Vareste kuue" raamatutest.<ref>Heisserer, E. (Produtsent). (23.04.2021–16.03.2023). Shadow and Bone [Telesari]. Ameerika Ühendriigid: 21 Laps Entertainment, Netflix, Chronology Entertainment Studios. Netflix: https://www.netflix.com/ee/title/80236319.</ref> "Varju ja luu" teise hooaja linastudes [[2023]]. aasta märtsis räägiti ka "Vareste kuue" tegevusele keskenduva sarja tulekust. Sama aasta novembris teatas Netflix aga, et on tühistanud "Varju ja luu" sarja selle teise hooaja järel, mille tagajärjel jääb ka "Vareste kuue" sari päevavalgust nägemata.<ref>Romano, N. (17.11.2023). [https://ew.com/shadow-and-bone-canceled-after-2-seasons-netflix-8402582 ''Shadow and Bone'' cancelled after 2 seasons at Netflix, ''Six of Crows'' spinoff also scrapped.] Entertainment Weekly. Vaadatud 09.12.2023.</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:2015. aasta kirjandusteosed]] 6665w5r3zxt3k738icki1gm99vb46ke 0 652876 7161211 7038574 2026-05-26T08:44:45Z Kuriuss 38125 7161211 wikitext text/x-wiki [[File:Tanev 1017-3 (52438515903) (cropped).jpg|pisi|Brandon Tanev 2023. aastal [[Seattle Kraken]]i mängijana]] [[pilt:Brandon_Tanev_2019-12-14_(1).jpg|pisi|Brandon Tanev 2019. aastal [[Pittsburgh Penguins]]i mängijana]] '''Brandon Tanev''' (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[1991]] [[Toronto]]s) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Seattle Kraken]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel. Aastatel 2012–2016 mängis ta [[Providence College]]'i jäähokimeeskonnas. Pärast seda sõlmis ta 2016. aasta märtsis lepingu NHL-i klubiga [[Winnipeg Jets]].<ref>{{cite news |title=Jets sign Brandon Tanev |url=https://www.nhl.com/jets/news/jets-sign-brandon-tanev/c-876197 |publisher=National Hockey League |agency=[[Winnipeg Jets]] |date=March 30, 2016 |access-date=December 28, 2021 |archive-date=December 30, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211230162109/https://www.nhl.com/jets/news/jets-sign-brandon-tanev/c-876197 |url-status=live }}</ref> NHL-is debüteeris ta sama aasta 5. aprillil mängus [[Anaheim Ducks]]i vastu. Tanev mängis selles mängus ühes ründeliinis koos [[Adam Lowry]] ja [[Chris Thorburn]]iga. Esimesed kaks väravat lõi Tanev 4. novembril 2016 mängus [[Detroit Red Wings]]i vastu, kuid need jäid tema ainsateks väravateks sel hooajal NHL-is. Seetõttu mängis Tanev osa hooajast [[American Hockey League]]'is (AHL) Jetsi tütarklubis [[Manitoba Moose]]. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017/18]] tegi Tanev NHL-is oluliselt edukama hooaja, kui lõi kaheksa väravat ja andis 10 väravasöötu, lisaks sai ta väljalangemismängudes kirja 4+2. 27. märtsil 2018 sai ta mängus [[Boston Bruins]]i vastu oma esimese [[kübaratrikk|kübaratriki]] NHL-is.<ref>{{cite news |last=Clinton |first=Mitchell |title=Tanev's first career hat trick helps Jets to shootout win over Bruins |url=https://www.nhl.com/jets/news/tanevs-first-career-hat-trick-helps-jets-to-shootout-win-over-bruins/c-297404526 |publisher=National Hockey League |agency=Winnipeg Jets |date=March 27, 2018 |access-date=December 28, 2021 |archive-date=October 28, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211028211121/https://www.nhl.com/jets/news/tanevs-first-career-hat-trick-helps-jets-to-shootout-win-over-bruins/c-297404526 |url-status=live }}</ref> 2018. aasta juulis pikendas Tanev Jetsiga lepingut ühe aasta võrra.<ref>{{cite news |last=Wiebe |first=Ken |title=Five Jets elect to file for arbitration: Hellebuyck, Trouba are among them |url=https://winnipegsun.com/sports/hockey/nhl/winnipeg-jets/five-jets-elect-to-file-for-arbitration-hellebuyck-trouba-are-among-them |work=Winnipeg Sun |date=July 5, 2018 |access-date=December 28, 2021 |archive-date=May 16, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210516060145/https://www.winnipegsun.com/sports/hockey/nhl/winnipeg-jets/five-jets-elect-to-file-for-arbitration-hellebuyck-trouba-are-among-them |url-status=live }}</ref> Ta mängis põhiliselt neljandas ründeliinis koos [[Andrew Copp]]i ja Lowryga. Hooajal 2018/19 sai Tanev NHL-is kirja 14 väravat ja 15 väravasöötu. 2019. aasta juulis sõlmis Tanev kuueaastase lepingu [[Pittsburgh Penguins]]iga.<ref name="pens19">{{cite news |title=Penguins Agree to Terms with Forward Brandon Tanev on a Six-Year Contract |url=https://www.nhl.com/penguins/news/penguins-agree-to-terms-with-forward-brandon-tanev-on-a-six-year-contract/c-308144668 |publisher=National Hockey League |agency=[[Pittsburgh Penguins]] |date=July 1, 2019 |access-date=December 28, 2021 |archive-date=October 28, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211028211135/https://www.nhl.com/penguins/news/penguins-agree-to-terms-with-forward-brandon-tanev-on-a-six-year-contract/c-308144668 |url-status=live }}</ref> Esimese värava lõi Tanev Penguinsi meeskonnas 16. oktoobril 2019 mängus [[Colorado Avalanche]]'i vastu. Värav sai sündis lisaajal arvulises vähemuses mängudes, millega sai Tanev [[Mario Lemieux]]' kõrval teiseks Penguinsi mängijaks, kes on lisaajal arvulises vähemuses olles võiduvärava löönud.<ref>{{cite news |last=Crosby |first=Wes |title=Tanev OT goal helps Penguins hand Avalanche first loss of season |url=https://www.nhl.com/news/colorado-avalanche-pittsburgh-penguins-game-recap/c-310166750 |publisher=National Hockey League |date=October 16, 2019 |access-date=December 28, 2021 |archive-date=October 28, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211028211117/https://www.nhl.com/news/colorado-avalanche-pittsburgh-penguins-game-recap/c-310166750 |url-status=live }}</ref> Penguinsis jätkas Tanev kaitsvamas rollis mängimist, kuuludes esimesel hooajal ühte ründekolmikusse koos [[Teodors Bļugers]]i ja [[Zach Aston-Reese]]'iga ning teise hooaja alguses kolmandasse ründekolmikusse koos [[Jared McCann]]i ja [[Mark Jankowski]]ga. Hooajal 2021/22 oli Tanev mitmel korral kimpus vigastustega ning 32 mänguga sai ta kirja seitse väravat ja üheksa väravasöötu. 2021. aasta juulis valis NHL-is esimest hooaega alustav klubi Seattle Kraken Tanevi ''Expansion Draft''{{'}}is. Tanev lõi kaks väravat, kui Kraken sai 14. oktoobril 2021 [[Nashville Predators]]i vastu kirja oma esimese võidu NHL-is.<ref>{{cite news |last=Kirschman |first=Lauren |title=3 takeaways from the first win in Seattle Kraken history |url=https://www.thenewstribune.com/sports/article255021582.html |work=[[The News Tribune]] |date=October 14, 2021 |access-date=October 18, 2021 |archive-date=October 15, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211015050733/https://www.thenewstribune.com/sports/article255021582.html |url-status=live }}</ref> 2021. aasta detsembris sai Tanev vigastada, see lõpetas ta hooaja. 30 mänguga jäi sel hooajal tema arvele üheksa väravat ja kuus väravasöötu. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2022–2023|2022/23]] tegi Tanev NHL-is seni oma resultatiivseima hooaja, kui lõi 16 väravat ja andis 19 väravasöötu. Tema vanem vend [[Christopher Tanev]] on samuti jäähokimängija. Tanev ja tema perekond on [[makedoonlased|Makedoonia]] päritolu.<ref>{{cite news |last=Crechiolo |first=Michelle |title=Getting to Know: Brandon Tanev |url=https://www.nhl.com/penguins/news/getting-to-know-brandon-tanev/c-309426366 |publisher=National Hockey League |agency=Pittsburgh Penguins |date=September 24, 2019 |access-date=December 30, 2021 |archive-date=October 29, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211029000025/https://www.nhl.com/penguins/news/getting-to-know-brandon-tanev/c-309426366 |url-status=live }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/brandon-tanev-8479293 Profiil NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=130410 Profiil hockeydb.com lehel] {{Seattle Krakeni mängijad}} {{JÄRJESTA:Tanev, Brandon}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Winnipeg Jetsi mängijad]] [[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]] [[Kategooria:Seattle Krakeni mängijad]] [[Kategooria:Utah Mammothi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] ctxy9ip849rwzqx4pht9nyf1gg3zkhe 0 652877 7161209 7102735 2026-05-26T08:43:32Z Kuriuss 38125 7161209 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Eeli Tolvanen (1).jpg | pildisuurus = 230px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|U20 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|Kanada 2019]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|U18 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|USA 2016]]|}} }} '''Eeli Tolvanen''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1999]] [[Vihti]]s) on [[Soome]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Seattle Kraken]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Ta alustas jäähoki mängimist Soome klubis [[Espoo Blues]]. Aastatel 2015–2017 mängis ta [[United States Hockey League]]'i klubis [[Sioux City Musketeers]]. 2017. aastal valis [[Nashville Predators]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 30. valikuna. Enne Põhja-Ameerikas profikarjääri alustamist mängis Tolvanen hooajal 2017/18 [[KHL]]-i klubis [[Jokerit]]. Tolvanen oli sel hooajal Jokerite resultatiivsuselt teine mängija (19 väravat, 17 väravasöötu) ning [[Nicklas Jensen]]i kõrval suurim väravalööja. Väljalangemismängudes lõi Tolvanen kuus väravat. Pärast seda, kui Jokerit olid väljalangemismängudest välja langemud, sõlmis Tolvanen lepingu Predatorsiga.<ref name="ELC">{{cite web |title=Preds Sign Eeli Tolvanen to Three-Year Entry-Level Contract |url=https://www.nhl.com/predators/news/nashville-predators-sign-eeli-tolvanen-to-three-year-entry-level-contract/c-297439760 |publisher=National Hockey League |access-date=27 March 2023 |date=29 March 2018}}</ref> NHL-is debüteeris Tolvanen 31. märtsil 2018 mängus [[Buffalo Sabres]]i vastu. Suurem osa hooajast 2018/19 mängis ta [[American Hockey League]]'is (AHL) Predatorsi tütarklubis [[Milwaukee Admirals]], kus ta lõi 15 väravat ja andis 20 väravasöötu. NHL-is sai ta sel hooajal kirja neli mängu ning lõi 1. detsembril 2018 mängus [[Chicago Blackhawks]]i vastu oma esimese värav NHL-is. Hooajal 2019/20 mängis Tolvanen ainult AHL-is, kus ta sai kirja 21+15. Hooaja 2020/21 esimeses pooles mängis taas ta Jokerites ning sai KHL-is 25 mänguga kirja viis väravat ja kaheksa väravasöötu. NHL-i hooajal 2020/21 kindlustas Tolvanen koha Predatorsi põhikoosseisus. 40 mänguga sai ta sel hooajal NHL-is kirja 11 väravat ja 11 väravasöötu. 2022. aasta detsembris liitus Tolvanen Seattle Krakeniga.<ref>{{cite web|url= https://www.seattletimes.com/sports/kraken/kraken-claim-former-first-round-draft-pick-eeli-tolvanen/ |title= Kraken claim former first-round pick Eeli Tolvanen |newspaper= [[Seattle Times]] |date= 12 December 2022 |accessdate= 12 December 2022}}</ref> Krakenis tegi Tolvanen [[NHL-i hooaeg 2022–2023|2022/23]] seni oma resultatiivseima hooaja NHL-is (16+11). 18. aprillil 2023 lõi Tolvanen [[Stanley karikas|Stanley karikavõistluste]] esimese vooru mängus [[Colorado Avalanche]]'i vastu Krakeni esimese värava Stanley karika väljalangemismängudes.<ref>{{cite web|url= https://www.seattletimes.com//kraken/three-thoughts-on-krakens-game-1-win-against-avalanche/ |title= Three thoughts on Kraken’s Game 1 win against Avalanche |last1=Baker |first1=Geoff |last2=Shefte |first2=Kate |newspaper= [[Seattle Times]] |date= 19 April 2023 |accessdate= 19 April 2023}}</ref> 2016. aastal võitis Tolvanen kuldmedali Soome kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistrivõistlustel ning tuli 2019. aastal juunioride maailmameistriks Soome kuni 20-aastaste koondisega. [[Soome jäähokikoondis]]e koosseisus on ta osalenud [[2018. aasta taliolümpiamängud]]el ja [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]]. 2018. aasta taliolümpiamängude jäähokiturniiril oli Tolvanen Soome resultatiivseim mängija (3+6) ning ta valiti turniiri sümboolsesse koosseisu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/eeli-tolvanen-8480009 Eeli Tolvanen NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=187581 Eeli Tolvanen hockeydb.com lehel] {{Seattle Krakeni mängijad}} {{JÄRJESTA:Tolvanen, Eeli}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:Nashville Predatorsi mängijad]] [[Kategooria:Seattle Krakeni mängijad]] [[Kategooria:Jokerite mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] jjmr84x60y5srqdjr22o92o96p6as7q 0 653656 7161403 7094350 2026-05-26T11:17:32Z Kuriuss 38125 7161403 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=mai}} {{Infokast raamat | pealkiri = Vagabond | autor = Takehiko Inoue | illustreerija = Takehiko Inoue | riik = Jaapan | keel = jaapani | žanr = Märul, Seiklus | kirjastaja = Kodansha }} '''Vagabond''' on võitluskunstide [[manga]], mille on illustreerinud ning kirjutanud [[Takehiko Inoue]]. See räägib loo fiktsionaalse [[Miyamoto Musashi]] ja tema legendaarse rivaali [[Kojirō Sasaki]] eludest. Musashi Miyamoto on [[Eiji Yoshikawa]] novelli "Musashi''"'' põhjal kirjutatud. == Kokkuvõte == Lugu algab pärast Sekigahara lahingut aastal 1600. Takezō Shinmen ja Matahachi Hon’iden on haavatud ning nad Okō ja Akem päästavad nad. Matahachi lahkub koos kahe tüdrukuga ja Takezō läheb tagasi Miyamotosse. Takezō räägib Matahachi emale, et ta jäi ellu, kuid ei tule tagasi. Takezō püütakse kinni varasemate kuritegude tõttu, kuid ta põgeneb, ning munk Takuan Sōhō päästab ta. Takuan viib ta külast eemale ja annab talle uue nime – Musashi Miyamoto –, peale mida ta lahkub muutunud mehena. Mõni aasta hiljem rändab Musashi Miyamoto Kyotosse, et võidelda Yoshioka klanniga. Musashi tahab saada tiitli “Invincible Under the Heavens”. Enne kui Musashi kaotada saaks, [[Dōjō|''dōjō'']] süttib ning nende võitlus peatub ja kõik põgenevad. Musashi läheb Hozoini templisse ja võitleb nende liidriga, kuid põgeneb. Hozoini klanni endine liider treenib Musashit, et ta saaks praegusele liidrile õppetunni anda, sest ta ei karda surma. Kui nad uuesti võitlevad, võidab Musashi, ning nad lubavad teineteisele, et võitlevad uuesti sõpradena. Nüüd otsib ta Yagyu klanni, et ka nendega võidelda. Ta üritab nende liidrit rünnata, kuid liider lööb Musashit ja ta variseb kokku. Ta õpetab Musashile, et “Invincible Under the Heavens” ei ole muud kui ainult sõna. Umbes 17 aastat enne loo algust sünnib Kojirō Sasaki. Kojiro on kurt, mis teeb elu võitlejana väga raskeks. Tema kasuisa treenib teda võitlema. Kui Kojiro on veel väike, peavad nad koos oma koduküla kaitsma. Hiljem tuleb tema kasuisa endine õpilane Itto Ittōsai Kojirot treenima ja ta peab üksi mõrtsukate vastu võitlema. Musashi võitleb Yoshioka klanni liidriga, võidab ja seetõttu ründavad ülejäänud 70 Yoshioka meest teda korraga. Ta võidab ja lahkub haavatuna. Musashi arreteeritakse, kuid ta põgeneb. Ringi rännates kohtuvad Ittōsai ja Musashi. Musashi leiab metsast surnud vanematega poisi ning nad hakkavad koos talu pidama. Paljud külaelanikud surevad nälga. Musashi päästab paljud neist, sest küsib kohalikult isandalt abi, kuid ta peab selle eest minema Kokurasse. == Vastuvõtt == Vagabondi on müüdud üle 80 miljoni eksemplari ja tõlgitud 12 keelde, millega see on üks enim müüdud mangasid. 2015. aasta aprilli seisuga on ilmunud 37 raamatut. Manga on pausil{{millal}} autori tervise ning inspiratsiooni puudumise tõttu.<ref>Kosaka, Kris. 2017. 'Vagabond': An epic manga based on the life of a 17th-century samurai. Available at <nowiki>https://www.japantimes.co.jp/culture/2017/01/07/books/book-reviews/vagabond-epic-manga-based-life-17th-century-samurai/</nowiki>, accessed 22.04.2023.</ref> Vagabond võitis 2000. aasta [[Kodansha]] manga auhinna ja 2002 [[Tezuka Osamu]] kultuuriauhinna.{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Manga]] aynbm92kw7t1sr7kkwu3flsj8672ob8 0 653828 7161054 6902295 2026-05-25T21:06:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161054 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} [[Fail:Soju time!.jpg|pisi|Jinro brändi Chamisuli soju pudel koos pitsiga]] '''Soju'''{{lisa viide}} (hääldus ''so-džu''; [[Korea keel|korea keeles]] 소주) on värvusetu [[alkohoolne jook]], mis on pärit [[Lõuna-Korea|Lõuna-Koreast]].<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Harkness |eesnimi=Nicholas |kuupäev=2013 |pealkiri=Softer Soju in Korea |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1177/1463499613483394?casa_token=4Eeeq_cfE-oAAAAA:r1_5d5TH4m3wPyaTZqbWFD_5R6gezloSQEg-JZUD_D0UGQWDMK_a9IfbkL642mPRzEmVrD0bS2TYZA |ajakiri=Anthropological Theory |aastakäik=13 |üksiknumber=1/2 |leheküljed=12–30}}</ref> Jook on üks mitmest niinimetatud Lõuna-Korea [[Rahvusjook|rahvuslikust alkohoolsest joogist]], mida võiks olemuselt ning joomisviisilt võrrelda [[Ida-Euroopa]] [[Viin (jook)|viinaga]]: seda juuakse üldiselt pitsi kaupa või segatakse teiste vedelikega.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Park |eesnimi=Hyunhee |pealkiri=Soju: A Global History |kirjastus=Cambridge University Press |aasta=2021 |isbn=9781108842013 |trükk=esimene |koht=New York |leheküljed=1–4 |keel=inglise}}</ref> Soju alkoholisisaldus jääb üldiselt alla 20%. Sageli müüakse seda jooki 360-milliliitristes rohelistes pudelites, mis maksavad Lõuna-Korea toidupoodides alla 2000 [[Lõuna-Korea vonn|vonni]] (1,38 €, 11.04.2023<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valuutakursid |url=https://www.eestipank.ee/valuutakursid |vaadatud=11. aprillil 2023 |väljaanne=Eesti Pank}}</ref>).<ref name=":0" /> == Etümoloogia == Sõna ''soju'' (소주) on [[Sino-Korea]] ehk [[Hanja]] sõna ehk koreakeelne sõna, millel on [[Hiina keel|hiinakeelne]] päritolu.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bae |eesnimi=Sungbong |perekonnanimi2=Pae |eesnimi2=Hye K. |perekonnanimi3=Yi |eesnimi3=Kwangoh |kuupäev=5. september 2021 |pealkiri=Modeling morphological processing in Korean: within- and cross-scriptal priming effects on the recognition of Sino-Korean compound words |url=https://doi.org/10.1007/s11145-021-10199-6 |vaadatud=11. aprillil 2023 |väljaanne=Springer Link}}</ref> Sõnaosa ''so'' (소) tähendab põlemist ja ''ju'' (주), mis tähendab alkoholi.<ref name=":0" /> Seega viitab juba sõna sisu joogi ajaloolisele tegemisviisile. == Ajalugu == Soju alkoholi eelkäijateks arvatakse olevat [[Lähis-Ida]]s leiduvaid destilleeritud alkohoolseid jooke, mida [[Ida-Aasia]] piirkondades on kutsutud [[Araabia keel|araabiapärase]] nimega [[arak]], mis tähendab otsetõlkes higistamist. [[Arkhi (jook)|Arkhi]] on [[Mongoolia]]s ja [[Kesk-Aasia]]s populaarne alkohol, mis sarnaneb olemuselt ja valmistamisviisilt Lähis-Ida arakijookidega, kuid see levis [[Aasia|Aasias]] jõudsalt tänu [[Mongolite riik|mongolite]] võimuperioodile [[13. sajand|13. sajandil]]. Jook jõudis läbi [[Hiina]] [[Korea poolsaar]]ele, kus hakati mongolite eeskujul [[Destilleerimine|destilleerimise]] kaudu alkohoolseid jooke valmistama. Joogipoolis sai nimetuse Hiinas valmistatava sarnase joogi [[shaojiu]] (燒酒) järgi. Lisaks Koreale jõudis joogivalmistamise kunst [[Jaapan]]isse, kus hakati tootma peaaegu identse nimetusega – [[shōchū]] (焼酎) – joovastavat jooki. Kolme eri joogi olemasolu, kuid nende sarnane olemus ja sarnased nimetused kinnitavad mongolite mõjusfääri suurust Aasias, aga ka Lähis-Ida kultuuride jõudmist Ida-Aasiasse rahvaste rändamise ning maade vallutamisega.<ref name=":1" /> == Joogi koostis == Soju on alkohol, mida tehakse mitut liiki [[tärklis]]test.<ref name=":0" /> Esialgu kasutati joogi valmistamiseks ainult [[riis]]i, kuid [[Korea sõda|Korea sõja]] ajal tekkis riisipuudus ning selle kasutamine muuks otstarbeks kui rahva toitmiseks keelati ära. Pöörduti muude tärkliste, näiteks [[Bataat|bataadi-]], [[Oder|odra-]] ja [[tapiokk|tapioki ehk maniokitärklise]] poole.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. juuli 2020 |pealkiri=Getting Nerdy About Soju Production: Sticky Rice, Nuruk Fermentation, Multi ABVs, Korean Production. |url=https://www.alcademics.com/2020/07/getting-nerdy-about-soju-production-sticky-rice-nuruk-fermentation-multi-abvs-korean-production.html |vaadatud=11. aprillil 2023 |väljaanne=Alcademics}}</ref> Kuigi see keeld ei kehti enam aastakümneid, valmistatakse siiski alkoholi eri koostisosadest lisaks traditsioonilisele riisile.<ref name=":0" /> Alates [[2015]]. aastast on toodud turule ka maitsestatud sojujoogid, millele on lisatud looduslikke lõhna- ja maitseaineid. Neist populaarseimad on rohelise [[Viinamari|viinamarja]] ja [[Greip|greibi]] maitsega versioon.<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. august 2022 |pealkiri=Soju: liquor that offers 'bittersweet' experience |url=https://www.korea.net/NewsFocus/FoodTravel/view?articleId=218975 |vaadatud=11. aprillil 2023 |väljaanne=Korea.net}}</ref> == Populaarsus tänapäeval == Korea rahvusalkohol on viimaste aastatega saanud üle maailma populaarseks tänu Korea meelelahutussektori tuntuks saamisele, mida nimetatakse [[Hallyu laine|''Hallyu'']] ehk Korea laine. Korea kultuur on [[K-pop]]i muusika ja K-draamade abil jõudnud kõikjale üle maailma ning sellega on kogunud omale fänne ka rahvuslikud toidud ja joogid, sealhulgas soju.<ref name=":0" /> Jook on jõudnud müüki poodidesse rohkem kui 80 riigis ning aastal [[2013]] oli see enim müüdud alkohol maailmas, edestades isegi viina müüki.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Miller |eesnimi=Norman |kuupäev=2. detsember 2013 |pealkiri=Soju: the most popular booze in the world |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/wordofmouth/2013/dec/02/soju-popular-booze-world-south-korea#:~:text=In%20a%20country%20with%20the,97%25%20of%20the%20spirits%20market |vaadatud=11. aprillil 2023}}</ref> == Joomiskultuur == [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i [[2018]]. aastal tehtud uuringu andmetel joob keskmine [[Korealased|korealane]] aastas peaaegu 8 liitrit puhast alkoholi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=13. juuni 2022 |pealkiri=Alcohol, recorded per capita (15+) consumption (in litres of pure alcohol) |url=https://www.who.int/data/gho/data/indicators/indicator-details/GHO/alcohol-recorded-per-capita-(15-)-consumption-(in-litres-of-pure-alcohol) |vaadatud=11. aprillil 2023 |väljaandja=World Health Organisation}}</ref> Suur alkoholi tarbimine tuleneb sellest, et Lõuna-Koreas nähakse alkoholi joomist pigem sotsiaalse ettevõtmisena kui üksinda ajaveetmise viisina. Tihti võib isegi töövestlustel tulla ette olukordi, kus tööandja küsib tööle kandideerijalt tema alkoholitaluvuse kohta või viiakse vestlus läbi koos alkoholi juues. See tuleneb korealaste uskumusest, et töötaja, kes suudab suure koguse alkoholiga säilitada kainet mõistust, oskab ka firmat hoida.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cakar |eesnimi=Ulas |perekonnanimi2=Kim |eesnimi2=Haeeun |kuupäev=22. november 2015 |pealkiri=Korea’s Drinking Culture: When an Organizational Socialization Tool Threatens Workplace Well-being |ajakiri=Turkish Journal of Business Ethics |aastakäik=8 |üksiknumber=2 |leheküljed=289–309 |doi=10.12711/tjbe.2015.8.0005 |via=ResearchGate}}</ref> [[Korea joomiskultuur]]i tähtis osa on niinimetatud põhjani ning „pommide“ ehk ''[[poktanju]]'' (폭탄주) joomine, mis kujutab endast segatud alkohoolsete jookide, nagu näiteks [[õlu]] ja [[viski]] või õlu ja soju, joomist.<ref name=":2" /> Pommijoogi nimi tuleneb selle valmistamise viisist: pits soju või viskit kukutatakse koos pitsiga suuremasse klaasi õllesse ning seejärel juuakse see korraga põhjani tühjaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. september 2005 |pealkiri=Heavy-Drinking Culture Challenged in S. Korea |url=https://theseoultimes.com/ST/?url=/ST/db/read.php%3fidx=2462 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222110303/http://theseoultimes.com/ST/?url=%2FST%2Fdb%2Fread.php%3Fidx%3D2462 |arhiivimisaeg=21. november 2015 |vaadatud=11. aprillil 2023 |väljaanne=The Seoul Times |väljaandja=The Seoul Times Company}}</ref> Selline alkoholi tarbimine põhjustab suurtes kogustes, aga ka kiiresti joomist ning purju jäämist, mistõttu proovib [[Lõuna-Korea valitsus]] inimeste harjumusi muuta. Alates [[2012]]. aastast on tehtud kampaaniad, mis on suunatud tööga seotud meelelahutusele. Kampaaniatele on pandud lihtsad nimed nagu „119“, mis kannab sama numbrikoodi nagu riiklik hädaabiliin ning mille eesmärk on edastada töötajatele infot nagu „joo ainult ühte tüüpi alkoholi, joo ühes kohas ja lõpeta joomine enne kella üheksat“, ning „222“, millega tuletada inimestele meelde mitte segada kahte erinevat alkoholi, mitte juua rohkem kui kaks pitsi järjest ja mitte minna järgmisesse pubisse jooma.<ref name=":2" /> == Tootjad ja brändid == Korea populaarseim sojutootja on [[Hite-Jinro]] (edaspidi lihtsalt Jinro), kelle müüduim toode on [[Chamisul (soju)|Chamisuli soju]]. Jinro hakkas sojut valmistama [[1924]]. aastal ning on nüüdseks maailma suurim alkoholitootja.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bhattacharjee |eesnimi=Ananya |kuupäev=28. juuni 2022 |pealkiri=Jinro Soju - World's Best-Selling Spirit |url=https://bartenderspiritsawards.com/en/blog/spirits-reviews-2511/jinro-soju-worlds-best-selling-spirit-502.htm#:~:text=Jinro%20Soju%20(the%20Spirits%20distilled,while%20revolutionizing%20Korea's%20drinking%20culture |vaadatud=11. aprillil 2023 |väljaanne=Bartender Spirits Awards |arhiivimisaeg=2023-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230510224634/https://bartenderspiritsawards.com/en/blog/spirits-reviews-2511/jinro-soju-worlds-best-selling-spirit-502.htm#:~:text=Jinro%20Soju%20(the%20Spirits%20distilled,while%20revolutionizing%20Korea's%20drinking%20culture |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2014]]. aastal teatas Jinro, et langetab sojujookide alkoholisisaldust 18,5% pealt 17,8% peale ja tõi põhjenduseks, et nende klientuuri jõuab aina rohkem naisi, kes eelistavad väiksema alkoholisisaldusega jooke. Selline teadaanne riigi suurimalt tootjalt vallandas jookide muutmise trendi, mida peaaegu kõik populaarseimad brändid järgisid; näiteks tootja [[Lotte Liquour]] vähendas oma tuntuima soju [[Chum-Churum (soju)|Chum-Churumi]] alkoholisisaldust ühe protsendi võrra. Lisaks tuli müügile selliseid väiksema alkoholisisaldusega soju variante nagu [[Chum-Churum Cool (soju)|Chum-Churum Cool]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Park |eesnimi=Eun-Jee |kuupäev=18. november 2014 |pealkiri=Koreans looking for weaker soju |url=https://koreajoongangdaily.joins.com/news/article/article.aspx?aid=2997481 |vaadatud=11. aprillil 2023 |väljaanne=Korea JoongAng Daily}}</ref> ja [[Hana Soju]], mis on tuntud kui lahjad sojud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Spill Staff |kuupäev=1. märts 2022 |pealkiri=Hana Soju is the first lower in alcohol alternative to world’s best selling spirit |url=https://www.spillmag.com/news/hana-soju-is-the-first-lower-in-alcohol-alternative-to-worlds-best-selling-spirit/# |vaadatud=11. aprillil 2023 |väljaanne=spillmag.com}}</ref> == Reklaamid == Sojut, nagu ka teisi alkohoolseid jooke, nähti alguses väga mehelikuna ning seepärast olid reklaamid suunatud ainult meestele. Reklaamides innustasid ülikondades ärimehed üksteist töötama, taustaks lõke ja elektrikitarril tunnusmeloodia. Isegi [[1980. aastad|1980. aastate]] ühe populaarsema brändi [[Bohae Liqours]] tunnuslause oli „Kui oled mees, siis ära esita küsimusi“ (tähenduses: ära mõtle, lihtsalt joo).<ref name=":0" /> Viimaste aastakümnetega on soju reklaamimine täiesti muutunud: fookusesse on ilmunud ilusad noored naised, üldiselt kuulsad [[Laulja|lauljad]] või [[Näitleja|näitlejad]], taustal mängib tuntud [[Popmuusika|poplaul]] ning reklaamteksti [[Pealelugemine|loeb]] maheda häälega neiu. Jook on aastatega muutunud ja saanud uue kuue – kangest mehelikkuse näitajast kõigile sobivaks peomeeleolu tekitajaks.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Alkohoolsed joogid]] 6sxtn94jkc9ovrebd8pkxzswf8ngy84 0 654184 7161048 6620010 2026-05-25T21:00:59Z Kuriuss 38125 7161048 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''''Benshi''''' (弁士) ehk [[tummfilm]]i jutustaja oli inimene, kes selgitas ekraanil toimuvat tegevust ja artikuleeris dialooge. Nad töötasid nii üksinda kui ka gruppides, kus kõnelejate rühm ehk ''setsumei'' (説明) tegutsesid tegelaste häältena. Üksik ''benshi'' pidi samuti oskama teha erinevaid hääletoone, nii madalaid kui ka kõrgeid, et publik saaks hääle järgi filmitegelastel vahet teha.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Dym |eesnimi=Jeffrey A. |kuupäev=2000 |pealkiri=Benshi and the Introduction of Motion Pictures to Japan |url=http://dx.doi.org/10.2307/2668250 |ajakiri=Monumenta Nipponica |aastakäik=55 |üksiknumber=4 |leheküljed=509 |doi=10.2307/2668250 |issn=0027-0741}}</ref> == ''Benshi'' töö == ''Benshi'' kui osa filmikogemusest oli üldiselt ainulaadne [[Jaapan]]ile, kuigi filmijutustajad olid olemas ka teistes riikides, nad ei olnud selle kindel osa. Sagedamini tummfilmiga käis kaasa muusika ja heliefektid, kuid Jaapanis oli see kõik sekundaarne ''benshi''le.<ref name=":0" /> Jutustajal oli oma stsenaarium ja kirjeldus pildil toimuvast, kuid mõni ''benshi'' eelistas improviseerida, et etendusse oma iseloomu sisestada. Kuna filmid olid tihti ahelas, pidid nad samu olukordi erinevalt selgitama ja kommenteerima. Lisaks neil oli olemas trumm ja plaksutaja, mis lisas draamatilisust.<ref name=":1">{{Viide |pealkiri=Benshi as Stars |url=http://dx.doi.org/10.2307/j.ctt1dnn98p.7 |väljaanne=Making Personas |leheküljed=29–49 |väljaandja=Harvard University Asia Center |vaadatud=2023-05-15}}</ref> ''Benshi'' töö ei olnud ainult teatris vaid nad tegutsesid ka väljaspool, neil oli kohustus publikule filme reklaamida, neid kaasa haarata ja õpetada neid arusaama filmikunstist, sest see oli uus kunst, millest inimesed sel ajal veel ei mõistnud. Nende teatritöö oli pidevalt arengus, populaarsematel jutustajatel tekkisid ka omad stiilid, mis meelitasid vaatajaid.<ref name=":0" /> Suurem osa algselt näidatud filmidest olid lääne päritolu, mis tähendas, et jaapanlased ei saanud nendest aru. ''Benshi''-d olid seetõttu ühtlasi kultuuri tõlkijad ning nad selgitasid võõraid tavasid, igapäevaelu ja ajalugu. See võimaldas neil levitada ka [[propaganda]]t ja oma ideoloogiaid, mida publik ei suutnud eristada tõest. Õpetaja roll muutus ajaga veelgi olulisemaks ja rahvas eelistas ning väärtustas neid rohkem kui kooliõpetajaid. Valitsusele see suundumus ei meeldinud, kuid seaduse abil oli neil vaid piiratud kontroll nende üle.<ref name=":0" /> [[Tsensuur]] hakkas vaikselt kaduma ja hakati näitama keelatuid filme, kui ''benshi'' suutis narratiivi piisavalt muuta, et see ei läheks valitsuse uskumuste vastu. ''Benshi''d hakkasid koguni kontrollima, mida ja kuidas näidata, sest neil oli tohutu võim meedias.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Akihiro |eesnimi=Kitada |perekonnanimi2=Thomas |eesnimi2=Stefanie |kuupäev=2018-07-03 |pealkiri=The alluring voice/the allure of film (theaters): the formation of the voice in the Japanese cinema of the prewar period |url=http://dx.doi.org/10.1080/09555803.2018.1427779 |ajakiri=Japan Forum |aastakäik=30 |üksiknumber=3 |leheküljed=352–376 |doi=10.1080/09555803.2018.1427779 |issn=0955-5803}}</ref> Valitsus ei olnud ainuke, kellele ei meeldinud ''benshi'' kasvav võim, mõned filmitegijad ja -entusiastid arvasid, et nad rikuvad kunsti ‘puhtust’ ja liigselt sisestavad ennast narratiivi. Samuti pakuti, et nad ei ole piisavalt maailma näinud, et seda teistele selgitada, mis oli enamus ''benshi''<nowiki/>'de kohta õige. See opositsioon sai suuremaks 1910. aastatel, kui lääne filmid olid piisavalt lihtsad, et nendest arusaamine ei nõudnud kellegi sekkumist ja Jaapanis oli liigne sõltuvus jutustajatele, kes võtsid filmi au endale. <ref name=":2" /> == ''Benshi'' teke == Filmijutustaja roll sarnastas varasemate kogemustega [[teater|teatris]] ja muudes meelelahutus toimumiskohtades, mis tähendas, et rahvas võttis selle omaks üsna kiirelt. See soodustas filmikunsti populariseerimist Jaapanis ja tõi endaga kaasa uue ajaviite laine. ''Benshi'' ja filmi suhe esineb varasemas ''etoki'' (絵解き) kunstis, kus samuti oli kaks taset, pilt ja selgitus, mille tuttavlikkus kandus edasi ja aitas kaasa ''benshi'' arengule. Veel sarnasus leidub ''gento'' (幻燈) ehk latern etenduses, kus valguse abil sai näidata erinevaid kujusid, mis samuti olid koos narratiiviga. Selle põhjal saab väita, et ''benshi'' teke oli loomulik areng filmikunstile, sest kultuuri traditsioonid tõlgendasid uut kunsti samal viisil nagu eelmisi.<ref name=":0" /> Esimesed ''benshi''<nowiki/>'d olid teatri taustaga ning esimene tuntud jutustaja oli [[Ueda Hotekein]], kes hiilgas oskusega selgitada kõike toimuvat, isegi kui ta ise sellest parajasti aru ei saanud. Ta kindlustas oma positsiooni filmiga „Suudlus“ ("The Kiss"), mille pikkus oli üks minut ja Jaapani tsensuur sel ajal ei lubanud sündsusetu sisu, kuid Ueda Hotekein suutis selgitada suudlust kui tervitust, mis politsei arvates oli sobilik ning film järsult kasvas populaarsuses.<ref name=":0" /> Tänu ''benshi''<nowiki/>'le arenes välja teatri ja filmi seguetendus, kus dialoogid olid näidatud etendusena ja tegevused filmina. See segu oli kooskõlas varasemate meelelahutus ootustega ja kiiresti kasvasid populaarsuses. Hilisemalt see kunst oli paljudele eelistatavam kui tavalise filmi vaatamine.<ref>{{Viide |pealkiri=Introduction: The Silence/Silents of Jesus |kuupäev=2016-03-31 |url=http://dx.doi.org/10.4324/9781315815169-6 |väljaanne=The Silents of Jesus in the Cinema (1897-1927) |leheküljed=13–26 |koht=New York : Routledge, 2016. {{!}} Series: Routledge studies in |väljaandja=Routledge |vaadatud=2023-05-15}}</ref> == Populaarsuse kõrgpunkt == Publik oli harjunud ''benshi''<nowiki/>'dega nii palju, et filmikogemust ei peetud ilma nendeta täiuslikuks. Nii oli isegi helifilmi tekke järel 1920. aastatel tummfilmid jätkuvalt populaarsemad ja see jätkus kuni 1930. aastate lõpuni<ref name=":0" /> Helifilmid hakkasid domineerima alles siis, kui nende kvaliteet hakkas ületama ''benshi'' etenduste oma.<ref name=":1" /> Populaarsuse haripunktis olid ''benshi''<nowiki/>'d sama populaarsed, kui mitte populaarsemadki kui filmid. Filmi plakatite kõrval olid alati suured ''benshi'' lipud, mis näitasid filmiga kaasnevat jutustajat, mis meelitas publikut tihemini kui filmid.<ref name=":1" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Jaapani kultuur]] 2j94ywhfu5d01014ji6rklg1zpgue9k 0 655151 7160891 7076267 2026-05-25T16:01:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160891 wikitext text/x-wiki [[Fail:Siiri Taimla-Rannala eesti raamatu aastale pühendatud pannoo ees.jpg|alt=Siiri Taimla-Rannala eesti raamatu aastale pühendatud pannoo ees "Kas sa seda lugu tead? 500 aastat eestikeelset raamatut" Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo kunstnik Siiri Taimla-Rannala, kuraator Sirel Heinloo, produtsent Maris Klaas Sent 1m a|pisi|420x420px|Siiri Taimla-Rannala eesti raamatu aastale pühendatud pannoo ees ERM-is]] '''Siiri Taimla-Rannala''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1981]]) on eesti kunstnik, joonistaja ja visualiseerija. __NOTOC__ == Haridus == Ta on lõpetanud [[Eesti Kunstiakadeemia]] joonistamise magistriõppes (2007).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Säde Lehni |eesnimi=Margit |pealkiri=Siiri Taimla näitus “Töö ja pere” |url=https://sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/siiri-taimla-naeitus-qtoeoe-ja-pereq-1galeriis-168992012/ |väljaanne=Sirp}}</ref> == Töö == Siiri Taimla-Rannala on töötanud joonistamise õppejõuna [[Eesti Kunstiakadeemia]]s ja [[Sally Stuudio]]s ning osalenud näitustel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=5th International Drawing Triennial in Tallinn: Black and White: Siiri Taimla isiknäitus "Töö ja pere" |url=http://joonistustriennaal.blogspot.com/p/1galeriis-siiri-taimla-isiknaitus-too.html |väljaanne=5th International Drawing Triennial in Tallinn}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reinart |eesnimi=Tiit |kuupäev=26. veebruar 2008 |pealkiri=Kunstnik astub näitusega tuumaenergia vastu |url=https://tartu.postimees.ee/1763383/kunstnik-astub-naitusega-tuumaenergia-vastu |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paal |eesnimi=Gunnar |kuupäev=13. november 2024 |pealkiri=Riigikogu kunstisaalis on Siiri Taimla-Rannala digigraafika näitus |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-kunstisaalis-on-siiri-taimla-rannala-digigraafika-naitus/ |väljaanne=Riigikogu}}</ref> 2010. aastal astus [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liitu]]. Koos Tanel Rannalaga on ta Joonmeedia asutaja, mis alustas Eestis esmakordselt [[Visuaalne kokkuvõte|visuaalsete kokkuvõtete]] joonistamisega (2009).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saks |eesnimi=Jane |kuupäev=25. oktoober 2019 |pealkiri=Joonmeedia ehk visuaalne protokollimine |url=https://viimsiteataja.ee/huvitavat/joonmeedia-ehk-visuaalne-protokollimine/ |väljaanne=Viimsi Teataja |keel= |vaadatud=2023-05-31 |arhiivimisaeg=2023-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230531095129/https://viimsiteataja.ee/huvitavat/joonmeedia-ehk-visuaalne-protokollimine/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Joonmeedia |url=https://joonmeedia.blogspot.com/ |vaadatud=24. oktoober 2023}}</ref> Alates Joonmeedia asutamisest on Siiri Taimla-Rannala tegutsenud visualiseerijana (''[[:en:Graphic_facilitation|graphic recording]]'') nii Eestis kui mitmes muus Euroopa riigis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=World Energy Leaders’ Summit 2021 |url=https://www.worldenergy.org/experiences-events/past-events/entry/world-energy-leaders-summit-2021 |väljaanne=World Energy Council}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Haravee |eesnimi=Juhan |kuupäev=3. november 2015 |pealkiri=Kultuuriminister: loomeinimeste palk ei tekita õukonnakunstnikke |url=https://www.ohtuleht.ee/701806/kultuuriminister-loomeinimeste-palk-ei-tekita-oukonnakunstnikke |väljaanne=Õhtuleht}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Roonemaa |eesnimi=Mari |kuupäev=17. märts 2021 |pealkiri=Kuidas disainida lastele ja lastega? |url=https://www.antropoloogia.ee/kuidas-disainida-lastele-ja-lastega/ |väljaanne=Rakendusliku Antropoloogia Keskus}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Laur |eesnimi=Madis |kuupäev=8. aprill 2014 |pealkiri=Tänane "Terevisioon" jäädvustati joonistuste abil paberile |url=https://menu.err.ee/277024/tanane-terevisioon-jaadvustati-joonistuste-abil-paberile |väljaanne=ERR}}</ref> Joonmeedia kunstnikuna on tema tööde läbivaks jooneks nn suure pildi joonistamine, kus suur infohulk on ühele tervikpildile koondatud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mondo Rändekooli RändEST infograafikud, RändEST näituse tööd |url=https://maailmakool.ee/randekool/wp-content/uploads/sites/3/2022/12/IAE_infograafikud_veeb_EST.pdf |vaadatud=9. märts 2024 |väljaanne=maailmakool.ee}}</ref> 2023. aastal ilmus tal koostöös [[Eesti Rahva Muuseum]]iga Eesti ja maailma [[ajalugu]] joonistuste kaudu kujutav raamat "Ajalugu piltides".<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. oktoober 2023 |toimetaja-perekonnanimi=Rei |toimetaja-eesnimi=Ave-Marleen |toimetaja2-perekonnanimi=Kuningas |toimetaja2-eesnimi=Rasmus |pealkiri=Visualiseerija Siiri Taimla-Rannala joonistas üles kogu Eesti ajaloo |url=https://kultuur.err.ee/1609147357/visualiseerija-siiri-taimla-rannala-joonistas-ules-kogu-eesti-ajaloo |vaadatud=29. oktoober 2023 |väljaanne=kultuur.err.ee, OP}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=31. mai 2023 |pealkiri=Ilmus omapärane pildiraamat, mis jutustab Eesti ajalugu kõrvuti maailma sündmustega |url=https://raamatud.postimees.ee/7785677/ilmus-omaparane-pildiraamat-mis-jutustab-eesti-ajalugu-korvuti-maailma-sundmustega |väljaanne=Postimees}}</ref> Ta on [[Eesti Televisioon|ETV]] ajaloosarja "[[Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu]]" sadade joonistuste autor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. veebruar 2024 |pealkiri=Tauno Vahter: suurushullustusliku pealkirjaga ajaloosari tekitab uudishimu |url=https://menu.err.ee/1609260897/tauno-vahter-suurushullustusliku-pealkirjaga-ajaloosari-tekitab-uudishimu |vaadatud=4. märts 2024 |väljaanne=err.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=22. veebruar 2024 |pealkiri=Andrus Vaarik viib uues saatesarjas haaravale retkele läbi Eesti ajaloo |url=https://info.err.ee/1609261185/andrus-vaarik-viib-uues-saatesarjas-haaravale-retkele-labi-eesti-ajaloo |vaadatud=11. märts 2024 |väljaanne=info.err.ee}}</ref> 2025. aastal valmis tal [[Eesti raamatu aasta|eesti raamatu aastale]] pühendatud pannoo "Kas sa seda lugu tead? 500 aastat eestikeelset raamatut" Eesti Rahva Muuseumis.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Maripuu |eesnimi=Martin Erik |kuupäev=29. aprill 2025 |pealkiri=ERM-is avati näitus pagulaskirjandusest ning pannoo eesti kirjanduse ajaloost |väljaanne=ERR kultuuriuudised |url=https://kultuur.err.ee/1609679192/erm-is-avati-naitus-pagulaskirjandusest-ning-pannoo-eesti-kirjanduse-ajaloost}}</ref> ==Tunnustus== * 2016 – [[Eesti Disainiauhinnad]], erioskused infograafika, kuld – Joonmeedia Eesti Rahva Muuseumi [[Näitus "Kohtumised"|tegelussaali]] illustratsioonide eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Joonmeedia ERM tegelussaali illustratsioonid – Eesti Disainiauhinnad 2017 |url=https://defolio.com/adcestonia/2017-joonmeedia-erm-tegelussaali-illustratsioonid-1 |väljaanne=Defolio |vaadatud=2026-01-21 |arhiivimisaeg=2025-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250812132322/https://defolio.com/adcestonia/2017-joonmeedia-erm-tegelussaali-illustratsioonid-1 |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2025 – ETV ajaloosari "[[Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu]]" võitis [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] kategoorias "Parim meelelahutussaade".<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. aprill 2025 |pealkiri="Selgusid EFTA võitjad" |url=https://eeter.err.ee/1609662212/selgusid-efta-voitjad-biwa-jarve-8-nagu-palvis-seitse-preemiat |vaadatud=29. aprill 2025 |väljaanne=eeter.err.ee}}</ref> * 2025 – [[Galerii-G]] 2025. aasta kunstipreemia.<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. detsember 2025 |pealkiri=Galerii-G 2025. aasta kunstipreemia pälvib Siiri Taimla-Rannala |url=https://www.instagram.com/p/DS2wsP4jlc-/ |vaadatud=9. jaanuar 2026}}</ref> == Isiklikku == Siiri Taimla-Rannala on [[Andres Taimla]] tütar. Tema vaarvanaisa oli [[Anton Üksti (kultuuritegelane)|Anton Üksti]]. ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [https://siiritaimla.ee/ Koduleht], siiritaimla.ee * [https://kultuur.err.ee/1609147357/visualiseerija-siiri-taimla-rannala-joonistas-ules-kogu-eesti-ajaloo Visualiseerija Siiri Taimla-Rannala joonistas üles kogu Eesti ajaloo], kultuur.err.ee, 2023 * [https://web.archive.org/web/20230531095129/https://viimsiteataja.ee/huvitavat/joonmeedia-ehk-visuaalne-protokollimine/ Joonmeedia ehk visuaalne protokollimine], Viimsi Teataja, 2019 * [https://www.slideshare.net/slideshow/2014-1117-graphicexpressjoonmeedia/41646978 Graphic express – first steps to graphic facilitation in youth work], Slideshare, 2014 * [http://joonistustriennaal.blogspot.com/p/1galeriis-siiri-taimla-isiknaitus-too.html 5th International Drawing Triennial, Siiri Taimla isikunäitus "Töö ja pere"], 2012 [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti illustraatorid]] [[Kategooria:Visualiseerimine]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] c8378qgi0um428n2yyq2exg8rkmt7xn 0 655759 7160914 7147548 2026-05-25T17:03:36Z Velirand 67997 /* Fri */ 7160914 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Fr)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Fr". ==Fra== *[[Bas van Fraassen]], hollandi päritolu filosoof (1941–) *[[Mihhail Fradkov]], Venemaa poliitik (1950–) *[[Pjotr Fradkov]], vene ettevõtja (1978–) *[[Eduard Fraenkel]], saksa-Briti klassikaline filoloog (1888–1970) *[[Ruvim Fraerman]], Vene kirjanik (1891–1972) *[[Jean-Honoré Fragonard]], prantsuse kunstnik (1732–1806) *[[Josef Frais]], tšehhi kirjanik (1946–2013) *[[Robert Fraisse]], prantsuse filmioperaator (1940–) *[[França]], Brasiilia endine jalgpallur (1976–) *[[Carlos Alberto França]], Brasiilia diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Anatole France]], prantsuse kirjanik (1844–1924) *[[Piero della Francesca]], itaalia maalikunstnik (suri 1492) *[[Francesco I Sforza]], Milano hertsog (1401–1466) *[[Alleyne Francique]], Grenada kergejõustiklane (1976–) *[[David J. Francis]], Sierra Leone akadeemik, kirjanik ja poliitik (1965–) *[[George Rene Francis]], USA ülipikaealine (1896–2008) *[[Leigh Francis]], inglise teletegija (1973–) *[[Phyllis Francis]], Ameerika Ühendriikide jooksja (1992–) *[[Francisco Saverio]], nominaalne Parma hertsog ja Hispaania trooninõudleja (1889–1977) *[[Franciscus]], paavst (1936–2025) *[[Franciscus Assisist]], pühak, ordurajaja (suri 1226) *[[Borka Frančišković]], horvaadi maletaja (1988–) *[[César Franck]], prantsuse organist, pianist, helilooja ja muusikapedagoog (1822–1890) *[[James Franck]], saksa füüsik (1882–1964) *[[Kaj Franck]], soome disainer (1911–1989) *[[Theo Francken]], Belgia poliitik (1978–) *[[Carmen Franco y Polo]], hertsoginna Franco, Francisco Franco tütar (1926–2017) *[[Fredehelmus Poyg]], Saksa ministeriaalisoo esindaja (13. sajand) *[[Federico Franco]], Paraguay poliitik (1962–) *[[Francisco Franco]], Hispaania riigitegelane *[[Itamar Franco]], Brasiilia poliitik (1930–2011) *[[François I (Prantsusmaa)|François I]], Prantsusmaa kuningas (1494–1547) *[[François II (Prantsusmaa)|François II]], Prantsusmaa kuningas (1544–1560) *[[Pavel Francouz]], tšehhi jäähokimängija (1990–) *[[Ján Franek]], Tšehhoslovakkia poksija (1960–) *[[Michal Franek]], Tšehhoslovakkia poksija (1967–) *[[Simo Frangén]], soome koomik ja telesaatejuht (1963–) *[[Ivan Franjic]], Austraalia jalgpallur (1987–) *[[Albert Frank]], saksa bioloog (1839–1900) *[[Anne Frank]], juudi tüdruk, kes sai tuntuks oma päevikuga (1929–1945) *[[Bernhard Frank]], Eesti vaimulik (1811–1870) *[[Felix Frank]], Eesti advokaat (1891–?) *[[Hans Frank]], saksa poliitik ja jurist (1900–1946) *[[Philipp Frank]], Austria filosoof, füüsik ja matemaatik (1884–1966) *[[Jacob Frank]], juudi usutegelane, [[frankism]]i rajaja *[[Margot Frank]], [[Anne Frank]]i õde (1926–1945) *[[Joan Franka]], hollandi laulja (1990–) *[[Christopher Franke]], saksa muusik (1953–) *[[Helen Frankenthaler]], USA maalikunstnik (1928–2011) *[[Harry Frankfurt]], USA filosoof (1929–2023) *[[Ludwig Frankhaenel]], Eesti vaimulik (1845–1892) *[[Eduard Frankhauser]], Šveitsi nudist ja kirjastaja (1904–1998) *[[Viktor Frankl]], Austria psühhiaater (1905–1997) *[[Aretha Franklin]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laululooja (1942–2018) *[[Benjamin Franklin]], USA riigimees (1706–1790) *[[John Franklin]], Briti maadeavastaja (1786–1847) *[[Missy Franklin]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1995–) *[[Rosalind Franklin]], Briti biofüüsik ja röntgenkristallograaf (1920–1958) *[[Ivan Franko]], ukraina kirjanik, kriitik, ajakirjanik, tõlkija, majandus- ja poliitikategelane ja etnograaf (1856–1916) *[[Przemysław Frankowski]], poola jalgpallur (1995–) *[[Philip Franks]], Briti näitleja (1956–) *[[Anna Frank-Viron]], eesti lastekaitsja (1982–) *[[Cody Franson]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Cindy Franssen]], Belgia poliitik (1976–) *[[Franz I (Saksa-Rooma keiser)|Franz I]], Saksa-Rooma keiser (1708–1765) *[[Franz II (Saksa-Rooma keiser)|Franz II/I]], Saksa-Rooma ja Austria keiser (1768–1835) *[[Franz Ferdinand]], Austria-Ungari troonipärija (1863–1914) *[[Franz Josef I]], Liechtensteini vürst (1726–1781) *[[Franz Josef II]], Liechtensteini vürst (1906–1989) *[[Franz Joseph I]], Austria ja Austria-Ungari keiser (1830–1916) *[[Franz Karl Joseph von Habsburg]], keiser Franz Joseph I isa *[[Franz Otto]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst (1530–1559) *[[Erika Franz]], eesti pianist ja klaveripedagoog (1894–1967) *[[Max Franz]], Austria mäesuusataja (1989–) *[[Peter Franzén]], Soome näitleja (1971–) *[[Laurent Frapat]], prantsuse dokumentaalfilmirežissöör (?–) *[[Gottlieb Wilhelm Frantzen]], Eesti vaimulik ja kooliõpetaja (1826–1903) *[[Brendan Fraser]], filminäitleja (1968–) *[[Dawn Fraser]], Austraalia ujuja, treener ja poliitik (1937–) *[[John Fraser]], šoti botaanik (1750–1811) *[[Ryan Fraser]], šoti jalgpallur (1994–) *[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], Jamaica sprinter (1986–) *[[Naim Frashëri]], albaania kirjanik (1846–1900) *[[Robert Frasure]], USA diplomaat (1942–1995) *[[James Frazer]], mütoloogia uurija (1854–1941) *[[Charles Frazier]], USA kirjanik (1950–) *[[Joe Frazier]], USA poksija (1944–2011) *[[Matt Frattin]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Franco Frattini]], Itaalia ja Euroopa Liidu poliitik (1957–2022) *[[Franz Frauenlob]], Austria endine poksija (1939–2017) ==Fre== *[[Stephen Frears]], Briti filmirežissöör (1941–) *[[Fred]], Brasiilia jalgpallur (1983–) *[[Freddie]], ungari laulja (1990–) *[[Trent Frederic]], USA jäähokimängija (1998–) *[[Frankie Fredericks]], Namiibia jooksja (1967–) *[[Frederik I]], Taani ja Norra kuningas (1471–1533) *[[Frederik II]], Taani ja Norra kuningas (1534–1588) *[[Frederik VI]], Taani ja Norra kuningas (1768–1839) *[[Frederik IX]], Taani kuningas (1899–1972) *[[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]], Taani kroonprints (1968–) *[[Fredrik I]], Rootsi kuningas (1676–1751) *[[Claus Hjort Frederiksen]], Taani jurist ja poliitik (1947–) *[[Bernhard Frederking]], Tartu raehärra (1819–1900) *[[John Fredriksen]], Norra päritolu Küprose ärimees (1944–) *[[Mette Frederiksen]], Taani poliitik (1977–) *[[Marie Fredriksson]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (1958–2019) *[[Mathias Fredriksson]], Rootsi murdmaasuusataja (1973–) *[[Thobias Fredriksson]], Rootsi murdmaasuusataja (1975–) *[[Chrystia Freeland]], Kanada kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (1968–) *[[Cathy Freeman]], Austraalia kergejõustiklane (1973–) *[[Eric Freeman]], USA näitleja (1965–) *[[Kris Freeman]], USA murdmaasuusataja (1980–) *[[Martin Freeman]], inglise televisiooni ja filminäitleja (1971–) *[[Morgan Freeman]], USA filminäitleja (1937–) *[[R. Austin Freeman]], inglise arst ja kirjanik (1862–1943) *[[Richard Knill Freeman]], inglise arhitekt (1840–1904) *[[Gottlob Frege]], saksa matemaatik, loogik ja filosoof (1848–1925) *[[Alexander Frei]], Šveitsi jalgpallur (1979–) *[[Eduardo Frei Montalva]], Tšiili poliitik (1911–1982) *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]], Tšiili poliitik (1942–) *[[Fabian Frei]], Šveitsi jalgpallur (1989–) *[[Albert Freibach]], Eesti politseinik (1877–1966) *[[Arvi Freiberg]], eesti biofüüsik ja taimefüsioloog (1948–) *[[Karl Oskar Freiberg]], ajakirjanik ja poliitik (1894–1941) *[[Imants Freibergs]], läti informaatik (1934–2026) *[[Olga Freidenberg]], vene kultuuriuurija ja antiigi filoloog (1890–1955) *[[Bernhard Freier]], Eesti vaimulik (?–1692) *[[Konrad Freifeldt]], vaimulik (1847–1923) *[[Daniel Freiman]], rootsi endine poksija (1933–) *[[Katrin Freiman]], eesti nahakunstnik ja köiterestauraator (1954–2012) *[[Samuel Freiman]], rootsi poksija (1929–2013) *[[Mārtiņš Freimanis]], läti laulja (1977–2011) *[[Rolands Freimanis]], läti korvpallur (1988–) *[[Anne Freimuth]], eesti sõudja ja sõudetreener (1959–) *[[Harald Freimuth]], eesti poksija (1914–1956) *[[Magnar Freimuth]], Eesti suusataja (1973–) *[[Rico Freimuth]], Saksamaa kümnevõistleja (1988–) *[[Alissa Freindlihh]], vene näitleja ja laulja (1934–) *[[Roland Freisler]], Saksa jurist ja kohtunik (1893–1945) *[[Johann Freitag von Loringhofe]], Liivi ordumeister (suri 1494) *[[Daniel Chester French]], Ameerika Ühendriikide skulptor (1850–1931) *[[Dawn French]], Briti näitleja, stsenarist ja koomik (1957–) *[[Mirella Freni]], itaalia sopran (1935–2020) *[[Jakov Frenkel]], füüsik (1894–1952) *[[Sir Bartle Frere]] *[[Jacque Fresco]] (1916–2017) *[[Girolamo Frescobaldi]], itaalia organist ja helilooja (1583–1643) *[[Christian Wilhelm Benedict Frese]], Eesti vaimulik (1834–1894) *[[Eduard Paul Benedict Frese]], Eesti vaimulik (1871–1919) *[[Justus Benedict Frese]], Eesti vaimulik (1796–1861) *[[Ottomar Benedict Frese]], Eesti vaimulik (1835–1864) *[[Theodor Alexander Benedict Frese]], Eesti vaimulik (1838–1872) *[[Theodor Benedict Frese]], Eesti vaimulik (1805–1866) *[[Augustin-Jean Fresnel]], prantsuse ehitusinsener ja füüsik (1788–1827) *[[Laurent Fressinet]], prantsuse maletaja (1981–) *[[Anna Freud]], Austria-Briti psühhoanalüütik (1985–1982) *[[Lucian Freud]], Briti maalikunstnik (1922–2011) *[[Sigmund Freud]], Austria psühholoog (1856–1939) *[[Remo Freuler]], Šveitsi jalgpallur (1992–) *[[Daniel Freund]], Saksamaa poliitik (1984–) *[[Severin Freund]], Saksamaa suusahüppaja (1988–) *[[Carl Wilhelm Freundlich]], eesti kirjanik (1803–1872) *[[Ellen Frey]], Eesti arst (1892–1980) *[[Erik Julius Hugo Frey]], Eesti vaimulik (1896–1952) *[[Glenn Frey]], USA laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1948–2016) *[[Harry Frey]], eesti poksija (1910–2000) *[[Hellmuth Frey]], baltisakslasest Eesti ja saksa vaimulik ja teoloog (1901–1982) *[[Isak Frey]], Norra laskesuusataja (2003–) *[[Oskar Johannes Frey]], Eesti vaimulik (1859–1955) *[[Peter Heinrich von Frey]], kodu-uurija, estofiil ja vaimulik (1757–1833) *[[Toomas Frey]], eesti ökoloog (1937–2020) *[[Otto von Freymann]], Vene keisririigi sõjaväelane (1788–1858) *[[Ferdinand von Freymann]], Vene keisririigi sõjaväelane (1725–1796) *[[Walter Freymann]], saksa päritolu Eesti filosoof (1883–1960) *[[Helmuth Freymuth]], eesti elektrotehnikateadlane (1898–1960) *[[Otto Freymuth]], eesti ajaloolane (1892–1953) *[[Bernd Freytag von Loringhoven]], Saksamaa sõjaväelane (1914–2007) *[[Axel von Freytagh-Loringhoven]], saksa jurist ja poliitik (1878–1942) ==Fri== *[[Algot Friberg]], rootsi kergejõustiklane (1925–1991) *[[Max Friberg]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Oskar Friberg]] (1919–) *[[Alexander Frick]], Liechtensteini poliitik (1910–1991) *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]], Liechtensteini poliitik (1965–) *[[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]], Liechtensteini jalgpallur (1974–) *[[Wilhelm Frick]], Saksamaa riigitegelane ja saksa jurist (1877–1946) *[[Elizabeth Fricker]], Briti filosoof (20.–21. sajand) *[[Aleksandr Fridman]], vene füüsik (1888–1925) *[[Daniel Fridman]], Saksamaa maletaja (1976–) *[[Mihhail Fridman]], Venemaa ettevõtja (1964–) *[[Eugen Fridolin]], Eesti riigikohtunik (1881–1954) *[[Herdis Fridolin]], eesti bioloog (1970–) *[[Inger Fridolin]], eesti lauljast jalgpallur (1999–) *[[Ivo Fridolin]], eesti biomeditsiinitehnika insener (1971–) *[[Janne Fridolin]], eesti koorijuht ja muusikaõpetaja (1976–) *[[Friðrik Ólafsson]], islandi maletaja ja maletegelane (1935–2025) *[[Wilhelm Christian Friebe]], baltisaksa ametnik ja ajaloolane (1761–1811) *[[Alfred Hermann Fried]], austria publitsist, Nobeli rahuauhinna laureaat (1864–1921) *[[Betty Friedan]], USA feminist (1921–2006) *[[Brad Friedel]], USA jalgpallur (1971–) *[[Egon Friedell]], Austria kirjanik (1878–1938) *[[Adolf Friedenthal]], baltisaksa arst ja harrastusajaloolane (1874–1941) *[[Meelis Friedenthal]], eesti kirjanik (1973–) *[[Marilyn Friedman]], juudi päritolu USA filosoof (1945–) *[[Milton Friedman]], USA majandusteadlane (1912–2006) *[[Ross Friedman]], USA kitarrist (1954–2026) *[[Thomas Friedman]], USA ajakirjanik (1953—) *[[Friedrich von Haseldorf]], Tartu piiskop (13. sajand) *[[Friedrich von Sachsen]], Saksa ordu kõrgmeister (1473–1510) *[[Charl Joachim Friedrich]], saksa päritoluga ameerika politoloog (1901–) *[[Max Friedrich]], saksa psühholoog (1856–1887) *[[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]], Preisimaa kuningas *[[Friedrich I Barbarossa]], Saksa kuningas *[[Friedrich I (Švaabimaa)|Friedrich I]], Švaabimaa hertsog (1050–1105) *[[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], Saksa-Rooma keiser (1194–1250) *[[Friedrich II (Preisimaa kuningas)|Friedrich II]], Preisimaa kuningas (1712–1786) *[[Friedrich II (Švaabimaa)|Friedrich II]], Švaabimaa hertsog (1090–1147) *[[Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)|Friedrich II]], Brandenburg-Ansbachi markkrahv (1460–1536) *[[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]], Saksa-Rooma keiser (1415–1493) *[[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrich III]], Saksa keiser (1831–1888) *[[Friedrich III (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Friedrich III]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ning Göttingeni vürstkonna ja Calenbergi vürstkonna valitseja (1424–1495) *[[Friedrich IV (Švaabimaa)|Friedrich IV]], Švaabimaa hertsog (1145–1167) *[[Friedrich IV (Braunschweig-Lüneburg)|Friedrich IV]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst (1574–1648) *[[Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)|Friedrich V, (Pfalzi kuurvürst)]] *[[Friedrich V (Švaabimaa)|Friedrich V]], Švaabimaa hertsog (1164–1170) *[[Friedrich VI (Švaabimaa)|Friedrich VI]], Švaabimaa hertsog (1167–1191) *[[Friedrich August I]], Saksimaa kuningas (1750–1827) *[[Friedrich Franz I]], Mecklenburg-Schwerini suurhertsog (1756–1837) *[[Friedrich Magnus VI]], Solms-Wildenfelsi krahv (1927–) *[[Friedrich Ulrich]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1591–1634) *[[Friedrich Wilhelm (Brandenburg)|Friedrich Wilhelm]], Brandenburgi kuurvürst (1620–1688) *[[Friedrich Wilhelm I]], Preisimaa kuningas (1683–1740) *[[Friedrich Wilhelm I (Hessen-Kasseli kuurvürst)|Friedrich Wilhelm I]], Hessen-Kasseli kuurvürst (1802–1875) *[[Friedrich Wilhelm II]], Preisimaa kuningas (1740–1797) *[[Friedrich Wilhelm III]], Preisimaa kuningas (1770–1840) *[[Friedrich Wilhelm IV]], Preisimaa kuningas (1795–1861) *[[Friedrich Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel-Oels)|Friedrich Wilhelm]], Oelsi ja Braunschweig-Lüneburgi hertsog (1771–1815) *[[Friedrich, Anhalti prints|Friedrich]], Anhalti hertsogliku perekonna pea (1938–1963) *[[Friedrich von Pernstein]], Riia peapiiskop (suri 1341) *[[Arne Friedrich]] *[[Caspar David Friedrich]], saksa kunstnik (1774—1840) *[[Marvin Friedrich]], saksa jalgpallur (1995–) *[[Brian Friel]], iiri näitekirjanik ja lavastaja (1929–2015) *[[Courtney Friel]], USA ajakirjanik (1980–) *[[Joe Friel]], USA treener *[[Sietz von Friemersheim]], Vasknarva foogt 16. sajandil *[[Wilhelm von Friemersheim]], Liivi ordu maameister (suri 1385) *[[Howard Frier]], USA korvpallur (1976–) *[[Elias Magnus Fries]], rootsi mükoloog ja botaanik (1794—1878) *[[Patrick Friesacher]], Austria Vormel 1 sõitja (1980–) *[[Janus Friis]], taani ettevõtja (1976–) *[[Robin Frijns]], hollandi vormelisõitja (1991–) *[[Lasse Friman]], Soome endine poksija (1954–) *[[Rudolf Friml]], Tšehhi päritolu USA helilooja (1879–1972) *[[Emmanuel Frimpong]], Ghana jalgpallur (1992–) *[[Torsten Frings]] *[[Freddie Frinton]], inglise koomik (1909–1968) *[[Robert Fripp]], inglise kitarrist ja helilooja (1948–) *[[Karl von Frisch]], Austria zooloog (1886–1982) *[[Max Frisch]], Šveitsi kirjanik (1911–1991) *[[Ragnar Frisch]], norra majandusteadlane (1895–1973) *[[Barbara Frischmuth]], Austria kirjanik (1941–2025) *[[Žanna Friske]], vene filminäitleja, laulja ja fotomodell (1974–2015) *[[Johan Friso]], Madalmaade prints (1968–2013) *[[Theodore Henry Frison]], USA entomoloog (1895–1945) *[[Antal Friss]], ungari tšellist ja muusikapedagoog (1897–1973) *[[Paul Fritsch]], Prantsusmaa poksija (1901–1970) *[[Werner von Fritsch]], nimekas Wehrmachti ohvitser (1880–1939) *[[Steve Fritz]], USA kergejõustiklane (1967–) *[[Mikko Fritze]], kultuuritegelane (1963–) *[[Josef Fritzl]], Austria kurjategija (1935–) *[[Heléne Fritzon]], Rootsi poliitik (1960–) ==Frl== *[[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (1936–2026) ==Fro== *[[Hans Frohwein]], Saksa diplomaat (1887–1956) *[[Michael Frolík]], Tšehhi jäähokimängija (1988–) *[[Andre Frolov]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Vladimir Frolov]], Venemaa sõjaväelane (suri 2022) *[[Erich Fromm]], saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog (1900–1980) *[[Friedrich Fromm]], Saksamaa sõjaväelane (1888–1945) *[[Paul Frommer]], USA keeleteadlane (1944–) *[[Christopher Froome]], Briti jalgrattur (1985–) *[[David Frost]], inglise ajakirjanik, humorist ja meediategelane (1939–2013) *[[Heinrich Frost]], Eesti vaimulik (1689–1731) *[[Heinrich Johann Frost]], Eesti vaimulik (1715–1772) *[[Robert Frost]], ameerika luuletaja (1874–1963) *[[Robert I. Frost]], inglise sõjaajaloolane (1958–) *[[Warren Frost]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1925–2017) *[[Katarina Frostenson]], rootsi kirjanik (1953–) *[[Sigurd Frosterus]], Soome arhitekt (1876–1956) ==Fru== *[[Zenos Frudakis]], USA skulptor (1951–) *[[Georg von Frundsberg]], Lõuna-Saksamaa rüütel (1473–1528) *[[Mihhail Frunze]], Nõukogude väejuht ja riigitegelane (1885–1925) *[[John Frusciante]], USA muusik (1970–) ==Frä== *[[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur (1982–) ==Frö== *[[Gert Fröbe]], saksa filminäitleja (1913–1988) *[[Frögärd i Ösby]], rootsi ruunimeister *[[Andreas Fröhlich]], saksa näitleja ja dubleerija (1965–) *[[Andreas D. Fröhlich]], saksa eripedagoog (1946–) *[[Paul Fröhlich]], Saksa DV riigitegelane (1913–1970) *[[Carl Gustaf Frölich]], saksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1637–1714) ==Frü== *[[Mari Frühling]], eesti kunstnik ja loomaõiguslane (1984–) *[[Andreas Frühwirth]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1845–1933) ==Fry== *[[Elizabeth Fry]], inglise vanglareformija ja heategija (1780–1845) *[[Hannah Fry]], Briti matemaatik (1984–) *[[Martin Fry]], inglise laulja (1958–) *[[Maxwell Fry]], inglise arhitekt (1899–1987) *[[Stephen Fry]], inglise näitleja, kirjanik, stsenarist, näitekirjanik, ajakirjanik, luuletaja, koomik, režissöör (1957–) *[[Dwight Frye]], USA näitleja (1899–1943) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Fr, Biograafiad]] r031ywmu0zuyvtckw8eapoa0rtut45r 0 655907 7161045 7043049 2026-05-25T20:59:09Z Kuriuss 38125 7161045 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast persoon | pilt = Dacre Montgomery by Gage Skidmore.jpg | pildiallkiri = Dacre Montgomery 2017. aastal Californias San Diego Comic-Con Internationalil | nimi = Dacre Montgomery | sünninimi = Dacre Kayd Montgomery-Harvey | sünniaeg = 22. november 1994 | sünnikoht = Perth, Lääne-Austraalia, Austraalia | tegevusala = näitleja }} '''Dacre Kayd Montgomery-Harvey''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1994]] [[Austraalia]]s<ref>1.      IMDb. N.d. Dacre Montgomery. <nowiki>https://m.imdb.com/name/nm4223882/bio</nowiki>, vaadatud 15. aprill 2023 </ref>) on [[Austraalia]] näitleja. Montgomery on tuntud populaarsest [[Netflix]]i ulmesarjast "[[Veidrad asjad]]" ([[2017]]–[[2022]]), kus ta mängis Billy Hargrove’i, kes oli Maxi (näitleja [[Sadie Sink]]) vägivaldne vanem kasuvend. == Elukäik == Dacre Montgomery sündis [[Perth (Austraalia)|Perthis]] Lääne-Austraalias [[Kanada]]st pärit Judith Barrett-Lennardi ja [[Uus-Meremaa]]lt pärit Scott Montgomery peres. Ta kasvas koos 12 aastat noorema õe Saskiaga. Mõlemad vanemad töötasid filmitööstuses, millest sai alguse Dacre’i armastus filmide ja näitlemise vastu. Näitlema hakkas Montgomery 9-aastaselt ning 12-aastaselt hakkas ta näitlemistunde võtma. Ta käis Mount Lawley Seniori keskkoolis ning läks hiljem Lääne-Austraalia etenduskunstide akadeemiasse Edith Cowani ülikoolis, mille ta lõpetas [[2015]]. aastal.<ref>1. Stylectory. N.d. Dacre Montgomery. <nowiki>https://www.stylectory.net/dacre-montgomery/</nowiki>, vaadatud 16. aprill 2023 </ref><ref>1.      The Famous People. N.d. Dacre Montgomery Biography. <nowiki>https://www.thefamouspeople.com/profiles/dacre-montgomery-36449.php</nowiki>, vaadatud 16. aprill 2023 </ref> Montgomery esimene roll oli lühifilmis „Kohutav Betrand” ([[2011]]), kus ta mängib tülinorijat Fredi. 2017. aastal hakkas Montgomery mängima populaarses Netflixi sarjas „Veidrad asjad”, kehastades problemaatilist tegelast Billy Hargrove’i. Sarja kolmandas hooajas oli ta üks peamisi antagoniste, kellega Hawkinsi väikelinna noored võitlema pidid.<ref>1. Sasso, Samantha. 2019. How Billy Hargrove Got His „Flayed” Look For ''Stranger Things'' Season 3. <nowiki>https://www.refinery29.com/en-us/2019/07/237600/billy-stranger-things-dacre-montgomery-flayed-season-3</nowiki>, vaadatud 16. aprill 2023 </ref> Lisaks sarjale „Veidrad asjad” on Montgomery mänginud filmides [[Power Rangerid|„Power Rangerid”]] (2017), [[Murtud südamete galerii|„Murtud südamete galerii”]] ([[2020]]) ja [[Elvis (film)|„Elvis”]] ([[2022]]).<ref>1.      Lennox, Will. 2022. Dacre Montgomery is staying afloat on a wave of success. <nowiki>https://www.gq.com.au/men-of-the-year/dacre-montgomery/image-gallery/bdbcea888a2fe3836e34904030fa7c61?amp=1</nowiki>, vaadatud 15. aprill 2023 </ref><ref>1.      Rotten Tomatoes. N.d. Dacre Montgomery. <nowiki>https://www.rottentomatoes.com/celebrity/dacre_montgomery</nowiki>, vaadatud 15. aprill 2023 </ref> Samuti on ta osalenud kahes muusikavideos.<ref>1.      Stranger Things Amino. N.d. Wiki. Dacre Montgomery. <nowiki>https://aminoapps.com/c/stranger-things/page/item/dacre-montgomery/V0EL_2WvivIMj2lQVwQZXeeN5dKNRQwQZRz</nowiki>, vaadatud 16. aprill 2023 </ref> Lisaks näitlemisele Montgomery kirjutab. Aastal 2019 avaldas ta [[Taskuhääling|taskuhäälingu]] „DKMH”, kus ta esitab oma kirjutatud luulet, ning 2020 avaldas ka samanimelise raamatu.<ref>1.      Andrews McMeel Publishing. N.d. DKMH. Poems by Dacre Montgomery. <nowiki>https://publishing.andrewsmcmeel.com/book/dkmh-poems-by-dacre-montgomery/</nowiki>, vaadatud 16. aprill 2023 </ref> Peale luule kirjutamise soovib noormees kätt proovida [[Stsenarist|stsenaristi]] ja [[Lavastaja|lavastajana]]. Intervjuus ajakirjale GQ Australia ütles Montgomery, et ta teeb seda, mida ta teeb, sest tahab areneda näitlejana. Ta valib filmirolle eelkõige selle järgi, kas neil on mingi sügavam tähendus, mida nad tahavad vaatajatele edastada, ning kas nad pakuvad piisavat väljakutset tema kui näitleja jaoks. Raha ja kuulsus teda ei huvita.<ref>1.      Calver, Charlie. 2023. Dacre Montgomery is ready to work. <nowiki>https://www.gq.com.au/style/celebrity/dacre-montgomery-cover/image-gallery/aec1ce137b57a5b065d625f5799a7464</nowiki>, vaadatud 16. aprill 2023 Jackson, Stefan. 2023. Dacre Montgomery Net Worth 2023. </ref> == Isiklikku == Montgomery on 178 cm pikk ja kaalub umbes 77 kg. Tema vara [[Puhasväärtus|netoväärtus]] on viis miljonit dollarit ning tema aasta sissetulek on ligikaudu 0,3 miljonit dollarit.<ref>1.      Jackson, Stefan. 2023. Dacre Montgomery Net Worth 2023. <nowiki>https://caknowledge.com/dacre-montgomery-net-worth/</nowiki>, vaadatud 29. aprill, 2023 </ref> „Veidrate asjade” kolmandas hooajas teenis Montgomery ühe jao eest 150 000 dollarit.<ref>1.      Project Casting. 2023. ‚Stranger Things’ Salary: Here’s How Much The Cast is Getting Paid. <nowiki>https://www.projectcasting.com/blog/tips-and-advice/stranger-things-earnings/</nowiki>, vaadatud 29. aprill 2023 </ref> Dacre Montgomery on suhtes austraallasest modelli Liv Pollockiga, kellega nad tutvusid ühiste tuttavate kaudu. Neid ühendas ühine huvi disaini vastu – Montgomery on õppinud [[sisekujundus]]t ning Pollock [[arhitektuur]]i.<ref>1.      Quinn, Dave. 2020. ‚Stranger Things’ Star Dacre Montgomery’s Girlfriend Liv Pollock: What to Know About Her. <nowiki>https://people.com/tv/sag-awards-2020-dacre-montgomery-girlfriend-liv-pollock/</nowiki>, vaadatud 16. aprill 2023 </ref> Ühes oma [[Instagram]]i postituses mainib Montgomery, et tal on [[obsessiiv-kompulsiivne häire]] ning see nii motiveerib kui ka takistab teda.<ref>Dacre Montgomery Instagram: „CONTROL is the story of my OCD. A condition that both fuels and hinders me. <nowiki>https://www.instagram.com/p/B9U6vRQAVQ_/?igshid=YmMyMTA2M2Y%3D</nowiki>, vaadatud 16. aprill 2023 </ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Montgomery, Dacre}} [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] p1cg1env5r1nlgkdjsado3j3j6qhg4e 0 657937 7161350 7159260 2026-05-26T10:40:05Z Linnapp 81296 + Bibliograafia e sõltumatute allikate lisamine 7161350 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=september}} {{Reklaam|aasta=2026|kuu=mai}} '''PallasFoto''' on [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgema Kunstikooli Pallas]] loomingulise ja dokumentaalse fotograafia koolkond. [[Fail:Diana Tamane Emad ja tütred 2012.jpg|pisi|Diana Tamane. "Emad ja tütred", 2012]] [[Fail:Andero Kalju. Linnu Eesti 2020.jpg|pisi|Andero Kalju. "Linnu-Eesti", 2020]] Kui [[Tartu Kunstikool]]ist 2000. aastal eraldus omaette rakendusliku kõrghariduse tasemel kõrgkool (peamised loojad [[Krista Roosi]] ja [[Jaak Roosi]], [[Aet Ollisaar]], [[Vallo Kalamees]]<ref name="fotograafi">{{Netiviide |pealkiri=Fotograafia |url=https://pallasart.ee/sisseastumine/erialad/fotograafia/ |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> ja võtmeisikuna ka toonane haridusminister Tõnis Lukas), tuli fotograafia osakonda juhtima professor [[Peeter Linnap]], kes 1992–1997 oli tegutsenud [[Saaremaa biennaal]]ide kunstilise juhi ja kuraatorina ning (1992) 1994–1998 [[Tallinna Kunstiülikool]]is / Eesti Kunstiakadeemias Fotokeskuse [[Faculty of Taste]] juhina (dotsent). Nõnda on PallasFoto tekkinud kaheastmeliselt: 1997. aastal käivitas kesk-erihariduse tasemel osakonna Vallo Kalamees ja 2001. aastal viidi osakond Peeter Linnapi juhtimisel kõrghariduslikule tasemele.<ref name="fotograafi" /> Praeguse PallasFoto õppekava kujunemisse on õppejõududena panustanud Vallo Kalamees (tehnika, stuudio ja profikursused), prof. Peeter Linnap (fotograafia ajalugu, kontseptuaalne ja postmodernne kunst, visuaalsemiootika, kunstiteooriad), Toomas Kalve (analooglabori ained, aktifotograafia jm), Andrus Kannel (stuudiokursused), Tiit Lepp (kujundusained, tehnika ja digifotograafia), dr. Mati Mõttus (kaameraõpetus, fotograafia digi- ja interaktiivses keskkonnas), Maris Savik (foto sotsiaalmeedias), [[Kaisa Eiche]] (moefotograafia, praktikad, näituskogemused), Madis Palm (stuudio, portree ja moefotograafia), Madis Kats (pilt ja tekst jm), Kalev Vapper (eriala kompositsioon, narratiiv jm) jpt. Andero Kalju alustas droonifoto õppega, Pillery Teesalu allveefotograafia õpetamisega jpt. Valev Runtal, [[Rao Heidmets]] ja [[Urmas Jõemees]] jt on juhtinud filmiõpet. PallasFoto õppekava on kaudsemalt aidanud kujundada Robin Dance ja prof. David Bate (Westminster University and Farnham University of Creative Arts, Prof Richard Woodfield (Nottingham Polytech), {{ill|fi|Jan Kaila}} (Aalto Ülikool, Helsingi) jpt. PallasFoto teadvustab ennast nii kohalikus kui rahvusvahelises kultuuriruumis. Üliõpilased osalevad vahetusprogrammides, sagedane on välisüliõpilaste õppimatulek fotograafia osakonda. Osakonna kõige sagedamini külastatavateks välispartneriteks on ESAP (Escola Superior Artistica do Porto) Portugalis, Jules Verne'i Ülikool Prantsusmaal jpt ülikoolid Euroopas. [[Fail:Sigrid Kuusk Sügava vee hirm 2014.jpg|pisi|Sigrid Kuusk. "Sügava vee hirm", 2014]] == PallasFoto õppekava põhisuunad == [[Fail:Triin Rebane. Maastik 2013.jpg|pisi|Triin Rebane. "Maastik", 2013]] * Vabaloominguline tegevus (kunst) * Allveefotograafia ja droonifotograafia (eksperimentaalfotograafia) * 360-kraadine ja interaktiivne fotograafia (eksperimentaalfotograafia) * Professionaalne fototegevus ühiskonnas (rakenduslik fotograafia) * Uurimuslik dokumentalistika (sotsioloogiline fotograafia) * Internetipõhised projektid (fotograafia sotsiaal- ja multimeedias) * Fotograafiaga seonduva loomingu kureerimine, uurimine ja korraldustöö (kriitika ja organiseerimistegevus) == Teadus ja uurimistegevus == Osakonnas on uuritud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesitud Lotmani, Nietzsche ja Foucault poolt mõtestatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja teadmistahte teooriaid. PallasFoto fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sealhulgas 1940. ja 1990. aastatele. Heuristilises plaanis on avastatud ja portreteeritud tervet rida seni tundmatuid või väheteatud fotograafe. PallasFotos on kirjastanud üle kahekümne erialase raamatu ja kataloogi. Osakonna alus- ja rakendusuuringute hulka kuuluvad teedrajavad monograafiad: Peeter Linnap: "Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015" (Tartu 2016); "Fotoloogia" (Tallinn, 2008); "Eesti Foto Antoloogia I 1839–1940 ja II Eesti Foto Anoloogia II 1940 – 2010 (Tartu, Pallas 2021–2022). Osakonnas on koostatud ka teadusuurimuste kogumikke "Uurimusi fotograafia morfoloogiast" I (2022/2023) jt. Kesksete Euroopa mõõtmetes ühisuurimuste hulka kuuluvad "The History of European Photography 1900–2000". I-III (Bratislava SEDF, 2010–2016); riikliku tähtsusega väljaannete hulka aga "Eesti kunsti ajalugu" 1–6 / 5. ja 6. köide. PallasFotos kirjutatud uurimusi on avaldatud teadusajakirjades "Society" (Springer, NY), IJETA (Intellect Bristol, UK/ Chicago, USA) jt Suurimateks jätku-uurimusteks PallasFotos on "Eesti Foto Antoloogia III" ja "Sotsiaalsete siirdeprotsesside mõju dokumentalistikale ning rahvusliku fotohariduse tekkele 1990. aastatel". [[Fail:Fotoloogia kaas.jpg|pisi|Fotoloogia kaas]] [[Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp|pisi|Peeter Linnap. Eesti fotograafia ajalugu 1839-2015]] == PallasFoto teooriaõppejõud == Osakonnas on õpetanud tipptasemel kunstiteoreetikud, teiste hulgas professorid: {{ill|en|Thomas McEvilley}} (SVA NYC), [https://jameselkins.com/ James Elkins] (School of the Art Institute, Chicago), {{ill|en|Jay Ruby}} (Temple University, PA), [https://davidtomas.ca/ David Tomas] (UQAM Canada), [https://www.npg.org.uk/collections/search/person/mp152253/ian-jeffrey Ian Jeffrey] ja {{ill|en|Irit Rogoff}} (Goldsmith´s College London), t(University of Westminster, London, U.K), Serge Bismuth (Jules Verne University, France) [[Göran Sonesson]] (Lund University, Sweden), Jan-Erik Lundström (Umeå Bildmuseet, Sweden), Prof Vaclav Macek (Bratislava Etenduskunstide Ülikooli professor), Elina Heikka (Soome Fotomuusuemi direktor), Vilnis Auzins [Läti Fotomuuseumi direktor (1992–2009)], Prof Agne Narusyte (Vilniuse Kunstiakadeemia), Prof Rui Lourosa ESAP, Portugal jpt. Eesti teadlastest on PallasFotos esinenud semiootikud ([[Peeter Torop]] ja [[Mihhail Lotman]]), nägemispsühholoogid ([[Jüri Allik]]), elektroonikateadlased ([[Mart Min]]), allveearheoloogid ([[Vello Mäss]]). == PallasFoto tegevkunstnikest õppejõud == [[Fail:Anna Stina Treumund Vaikivad dialoogid Vaade installile 6 Lend 2006.jpg|pisi|Anna Stina Treumund. "Vaikivad dialoogid". Vaade installile, 2006]] PallasFotos on läbi aastate õpetanud [[Malev Toom]], [[Arvo Iho]], [[Rein Maran]], [https://www.madispalm.ee/ Madis Palm], [https://www.silvermikiver.com/ Silver Mikiver], [https://kristel-schwede.com/ Kristel Schwede], [https://herkkimerila.com/ Erkki-Erich Merila] ja [[Peeter Laurits]], [https://www.pilleryteesalu.com/et Pillery Teesalu], [[Riina Varol|Riina Varol,]] Kaisa Eiche, [https://www.anderokalju.com/ Andero Kalju], Tiit Lepp, Urmas Jõemees, Rao Heidmets jt elukutselised fotograafid ja filmitegijad. Osakonda on külastanud rahvusvaheliselt tuntud tipptasemel kunstnikud, sh [https://martinparr.com/ Martin Parr] (UK), [[Alexander Gronsky|Aleksander Gronsky]] (EE,RU,LV), David Bate, Robin Dance, [https://alexkirkbride.com/ Alex Kirkbride], [https://www.nicholassinclair.com/ Nicholas Sinclair] (UK), [https://www.makslaskolekcija.lv/en/authors/andrejs-grants-eng]{{ill|en|Andrejs Grants}} (LV), [https://kolekcija.mo.lt/en/Authors/43174]{{ill|lt|Gintautas Trimakas}} (LT), [https://www.artsy.net/artist/remigijus-treigys]{{ill|lt|Remigijus Treigys}} (LT), Prof [http://www.lukys.lt/ Alvydas Lukys] (LT), Igor Savchenko (BL), [https://ubuntuartgallery.com/jonathan-rashad/ Jonathan Rashad] (EG), [[Helga Merits]] (NL), [https://www.vabaeestisona.com/et/naine-austraalias-kelle-sueda-on-eestis/ Mai Madisson], Erwin Cruz (AU), [[Eric Soovere|Ülo Soovere]] ja [[Donald Koppel]] (USA), Stefano di Luigi (IT), Raphael Gianelli Meriano (FR/ IT); Anthony Haughey (Technical University Dublin, Ireland) jt. [[Fail:Alan Proosa. Unustuste register - The Registery of Oblivion.jpg|pisi|Alan Proosa. "Unustuste register – The Registery of Oblivion", 2007]] == PallasFoto vilistlased == Kõrgemaa Kunstikooli Pallas fotograafia osakonna on lõpetanud kokku ligikaudu 150 fotograafi 23 lennus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://pallasart.ee/korgkoolist/vilistlased/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> Nende hulgas Andrus Kannel, [[Krista Mölder]] ja Pille Paalam I lennust, Raivo Kannik, Tiit Lepp ja Madis Palm II, Mirjam Maramaa ja Alis Mäesalu III lend, Maari Ross ja Malev Toom V lend, [[Alan Proosa]] VI, Kaisa Eiche, [[Kalev Vapper]], Madis Kats, Taavi Piibemann, [[Anna-Stina Treumund]] VII lend, [[Anna Hints]] IX lend, Tiit Joala, Liina Soosaar, Liisalotta Elme ja Henri Griin X lend, Kristine Madjare ja Zane Fišele XI lend, Sten Eltermaa, Diane Tamane XII lend, [[Sirje Joala]] (Sirla) XIII lend, Sigrid Kuusk XIV lend, [[Ruudu Rahumaru|Sandra Lepik]]XVI lend, Kristjan Mõru, Maris Savik ja Pillery Teesalu XVII lend, Andero Kalju ja Riina Varol XX lend, Tuule-Mari Kaarna ja Eva Kram XXI lend, Elariin Kruusamägi ja Robi Zuts XXII lend ja Luisa Greta Vilo ning Andrea Margo Rottenberg XXIII lend. <gallery> Eva Kram. Justitia 7 2021.jpg|Eva Kram. Justitia 7 2021 Toomas Kalve. Perroon 1987.jpg|Toomas Kalve. Perroon 1987 Kaisa Eiche. Ma ei kasvata oma poega sõja jaoks 2022.jpg|Kaisa Eiche. Ma ei kasvata oma poega sõja jaoks 2022 </gallery> ==Vaata ka == * [[Mobil-galerii]] == Viited == {{viited}} == Bibliograafia == * Raimu Hanson. "Uue koolkonna fotograafide pildid täitsid galerii kolm korrust".- Tartu Postimees, 2022, 24. mai * Kristel Schwede. "Peeter Linnap ja Pallase fotoaed". Positiiv, nr.50, 2022 September. lk. 8 - 19 * Heie Treier. “Fotoharidus.- Rmt Heie Treier “Eesti fotograafia 100 aastat” Tln 2019, lk 29 * Heie Treier. Praegu tuleb mei endil suuri eesmärke püstitada. Sirp, 2021, 12. veebruar * Anna Luther. Avanev "Hortus PallasFoto" lubab esitada ülevaate fotograafia tipptöödest. Err kultuur 04.05.2022 * Lauraliis Süldre. Pallase galeriis avati näitused "3650" ja "Hortus PallasFoto". Err kultuur, 2022, 12. 01 == Välislingid == * https://digiarhiiv.pallasart.ee/register/osakond/fotograafia-osakond [[Kategooria:Eesti fotograafia]] [[Kategooria:Kõrgem Kunstikool Pallas]] m8aw0gg0t8jrxga66kg9udy78b2ddwr 7161369 7161350 2026-05-26T10:58:05Z Linnapp 81296 /* PallasFoto vilistlased */ välisaööilate osa täiendused 7161369 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=september}} {{Reklaam|aasta=2026|kuu=mai}} '''PallasFoto''' on [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgema Kunstikooli Pallas]] loomingulise ja dokumentaalse fotograafia koolkond. [[Fail:Diana Tamane Emad ja tütred 2012.jpg|pisi|Diana Tamane. "Emad ja tütred", 2012]] [[Fail:Andero Kalju. Linnu Eesti 2020.jpg|pisi|Andero Kalju. "Linnu-Eesti", 2020]] Kui [[Tartu Kunstikool]]ist 2000. aastal eraldus omaette rakendusliku kõrghariduse tasemel kõrgkool (peamised loojad [[Krista Roosi]] ja [[Jaak Roosi]], [[Aet Ollisaar]], [[Vallo Kalamees]]<ref name="fotograafi">{{Netiviide |pealkiri=Fotograafia |url=https://pallasart.ee/sisseastumine/erialad/fotograafia/ |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> ja võtmeisikuna ka toonane haridusminister Tõnis Lukas), tuli fotograafia osakonda juhtima professor [[Peeter Linnap]], kes 1992–1997 oli tegutsenud [[Saaremaa biennaal]]ide kunstilise juhi ja kuraatorina ning (1992) 1994–1998 [[Tallinna Kunstiülikool]]is / Eesti Kunstiakadeemias Fotokeskuse [[Faculty of Taste]] juhina (dotsent). Nõnda on PallasFoto tekkinud kaheastmeliselt: 1997. aastal käivitas kesk-erihariduse tasemel osakonna Vallo Kalamees ja 2001. aastal viidi osakond Peeter Linnapi juhtimisel kõrghariduslikule tasemele.<ref name="fotograafi" /> Praeguse PallasFoto õppekava kujunemisse on õppejõududena panustanud Vallo Kalamees (tehnika, stuudio ja profikursused), prof. Peeter Linnap (fotograafia ajalugu, kontseptuaalne ja postmodernne kunst, visuaalsemiootika, kunstiteooriad), Toomas Kalve (analooglabori ained, aktifotograafia jm), Andrus Kannel (stuudiokursused), Tiit Lepp (kujundusained, tehnika ja digifotograafia), dr. Mati Mõttus (kaameraõpetus, fotograafia digi- ja interaktiivses keskkonnas), Maris Savik (foto sotsiaalmeedias), [[Kaisa Eiche]] (moefotograafia, praktikad, näituskogemused), Madis Palm (stuudio, portree ja moefotograafia), Madis Kats (pilt ja tekst jm), Kalev Vapper (eriala kompositsioon, narratiiv jm) jpt. Andero Kalju alustas droonifoto õppega, Pillery Teesalu allveefotograafia õpetamisega jpt. Valev Runtal, [[Rao Heidmets]] ja [[Urmas Jõemees]] jt on juhtinud filmiõpet. PallasFoto õppekava on kaudsemalt aidanud kujundada Robin Dance ja prof. David Bate (Westminster University and Farnham University of Creative Arts, Prof Richard Woodfield (Nottingham Polytech), {{ill|fi|Jan Kaila}} (Aalto Ülikool, Helsingi) jpt. PallasFoto teadvustab ennast nii kohalikus kui rahvusvahelises kultuuriruumis. Üliõpilased osalevad vahetusprogrammides, sagedane on välisüliõpilaste õppimatulek fotograafia osakonda. Osakonna kõige sagedamini külastatavateks välispartneriteks on ESAP (Escola Superior Artistica do Porto) Portugalis, Jules Verne'i Ülikool Prantsusmaal jpt ülikoolid Euroopas. [[Fail:Sigrid Kuusk Sügava vee hirm 2014.jpg|pisi|Sigrid Kuusk. "Sügava vee hirm", 2014]] == PallasFoto õppekava põhisuunad == [[Fail:Triin Rebane. Maastik 2013.jpg|pisi|Triin Rebane. "Maastik", 2013]] * Vabaloominguline tegevus (kunst) * Allveefotograafia ja droonifotograafia (eksperimentaalfotograafia) * 360-kraadine ja interaktiivne fotograafia (eksperimentaalfotograafia) * Professionaalne fototegevus ühiskonnas (rakenduslik fotograafia) * Uurimuslik dokumentalistika (sotsioloogiline fotograafia) * Internetipõhised projektid (fotograafia sotsiaal- ja multimeedias) * Fotograafiaga seonduva loomingu kureerimine, uurimine ja korraldustöö (kriitika ja organiseerimistegevus) == Teadus ja uurimistegevus == Osakonnas on uuritud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesitud Lotmani, Nietzsche ja Foucault poolt mõtestatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja teadmistahte teooriaid. PallasFoto fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sealhulgas 1940. ja 1990. aastatele. Heuristilises plaanis on avastatud ja portreteeritud tervet rida seni tundmatuid või väheteatud fotograafe. PallasFotos on kirjastanud üle kahekümne erialase raamatu ja kataloogi. Osakonna alus- ja rakendusuuringute hulka kuuluvad teedrajavad monograafiad: Peeter Linnap: "Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015" (Tartu 2016); "Fotoloogia" (Tallinn, 2008); "Eesti Foto Antoloogia I 1839–1940 ja II Eesti Foto Anoloogia II 1940 – 2010 (Tartu, Pallas 2021–2022). Osakonnas on koostatud ka teadusuurimuste kogumikke "Uurimusi fotograafia morfoloogiast" I (2022/2023) jt. Kesksete Euroopa mõõtmetes ühisuurimuste hulka kuuluvad "The History of European Photography 1900–2000". I-III (Bratislava SEDF, 2010–2016); riikliku tähtsusega väljaannete hulka aga "Eesti kunsti ajalugu" 1–6 / 5. ja 6. köide. PallasFotos kirjutatud uurimusi on avaldatud teadusajakirjades "Society" (Springer, NY), IJETA (Intellect Bristol, UK/ Chicago, USA) jt Suurimateks jätku-uurimusteks PallasFotos on "Eesti Foto Antoloogia III" ja "Sotsiaalsete siirdeprotsesside mõju dokumentalistikale ning rahvusliku fotohariduse tekkele 1990. aastatel". [[Fail:Fotoloogia kaas.jpg|pisi|Fotoloogia kaas]] [[Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp|pisi|Peeter Linnap. Eesti fotograafia ajalugu 1839-2015]] == PallasFoto teooriaõppejõud == Osakonnas on õpetanud tipptasemel kunstiteoreetikud, teiste hulgas professorid: {{ill|en|Thomas McEvilley}} (SVA NYC), [https://jameselkins.com/ James Elkins] (School of the Art Institute, Chicago), {{ill|en|Jay Ruby}} (Temple University, PA), [https://davidtomas.ca/ David Tomas] (UQAM Canada), [https://www.npg.org.uk/collections/search/person/mp152253/ian-jeffrey Ian Jeffrey] ja {{ill|en|Irit Rogoff}} (Goldsmith´s College London), t(University of Westminster, London, U.K), Serge Bismuth (Jules Verne University, France) [[Göran Sonesson]] (Lund University, Sweden), Jan-Erik Lundström (Umeå Bildmuseet, Sweden), Prof Vaclav Macek (Bratislava Etenduskunstide Ülikooli professor), Elina Heikka (Soome Fotomuusuemi direktor), Vilnis Auzins [Läti Fotomuuseumi direktor (1992–2009)], Prof Agne Narusyte (Vilniuse Kunstiakadeemia), Prof Rui Lourosa ESAP, Portugal jpt. Eesti teadlastest on PallasFotos esinenud semiootikud ([[Peeter Torop]] ja [[Mihhail Lotman]]), nägemispsühholoogid ([[Jüri Allik]]), elektroonikateadlased ([[Mart Min]]), allveearheoloogid ([[Vello Mäss]]). == PallasFoto tegevkunstnikest õppejõud == [[Fail:Anna Stina Treumund Vaikivad dialoogid Vaade installile 6 Lend 2006.jpg|pisi|Anna Stina Treumund. "Vaikivad dialoogid". Vaade installile, 2006]] PallasFotos on läbi aastate õpetanud [[Malev Toom]], [[Arvo Iho]], [[Rein Maran]], [https://www.madispalm.ee/ Madis Palm], [https://www.silvermikiver.com/ Silver Mikiver], [https://kristel-schwede.com/ Kristel Schwede], [https://herkkimerila.com/ Erkki-Erich Merila] ja [[Peeter Laurits]], [https://www.pilleryteesalu.com/et Pillery Teesalu], [[Riina Varol|Riina Varol,]] Kaisa Eiche, [https://www.anderokalju.com/ Andero Kalju], Tiit Lepp, Urmas Jõemees, Rao Heidmets jt elukutselised fotograafid ja filmitegijad. Osakonda on külastanud rahvusvaheliselt tuntud tipptasemel kunstnikud, sh [https://martinparr.com/ Martin Parr] (UK), [[Alexander Gronsky|Aleksander Gronsky]] (EE,RU,LV), David Bate, Robin Dance, [https://alexkirkbride.com/ Alex Kirkbride], [https://www.nicholassinclair.com/ Nicholas Sinclair] (UK), [https://www.makslaskolekcija.lv/en/authors/andrejs-grants-eng]{{ill|en|Andrejs Grants}} (LV), [https://kolekcija.mo.lt/en/Authors/43174]{{ill|lt|Gintautas Trimakas}} (LT), [https://www.artsy.net/artist/remigijus-treigys]{{ill|lt|Remigijus Treigys}} (LT), Prof [http://www.lukys.lt/ Alvydas Lukys] (LT), Igor Savchenko (BL), [https://ubuntuartgallery.com/jonathan-rashad/ Jonathan Rashad] (EG), [[Helga Merits]] (NL), [https://www.vabaeestisona.com/et/naine-austraalias-kelle-sueda-on-eestis/ Mai Madisson], Erwin Cruz (AU), [[Eric Soovere|Ülo Soovere]] ja [[Donald Koppel]] (USA), Stefano di Luigi (IT), Raphael Gianelli Meriano (FR/ IT); Anthony Haughey (Technical University Dublin, Ireland) jt. [[Fail:Alan Proosa. Unustuste register - The Registery of Oblivion.jpg|pisi|Alan Proosa. "Unustuste register – The Registery of Oblivion", 2007]] == PallasFoto vilistlased == Kõrgemaa Kunstikooli Pallas fotograafia osakonna on lõpetanud kokku ligikaudu 150 fotograafi 23 lennus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://pallasart.ee/korgkoolist/vilistlased/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> Nende hulgas Andrus Kannel, [[Krista Mölder]] ja Pille Paalam I lennust, Raivo Kannik, Tiit Lepp ja Madis Palm II, Mirjam Maramaa ja Alis Mäesalu III lend, Maari Ross ja Malev Toom V lend, [[Alan Proosa]] VI, Kaisa Eiche, [[Kalev Vapper]], Madis Kats, Taavi Piibemann, [[Anna-Stina Treumund]] VII lend, [[Anna Hints]] IX lend, Tiit Joala, Liina Soosaar, Liisalotta Elme ja Henri Griin X lend, Kristine Madjare ja Zane Fišele XI lend, Sten Eltermaa, Diane Tamane XII lend, [[Sirje Joala]] (Sirla) XIII lend, Sigrid Kuusk XIV lend, [[Ruudu Rahumaru|Sandra Lepik]]XVI lend, Kristjan Mõru, Maris Savik ja Pillery Teesalu XVII lend, Andero Kalju ja Riina Varol XX lend, Tuule-Mari Kaarna ja Eva Kram XXI lend, Elariin Kruusamägi ja Robi Zuts XXII lend ja Luisa Greta Vilo ning Andrea Margo Rottenberg XXIII lend. <gallery> Eva Kram. Justitia 7 2021.jpg|Eva Kram. Justitia 7 2021 Toomas Kalve. Perroon 1987.jpg|Toomas Kalve. Perroon 1987 Kaisa Eiche. Ma ei kasvata oma poega sõja jaoks 2022.jpg|Kaisa Eiche. Ma ei kasvata oma poega sõja jaoks 2022 </gallery> ==Vaata ka == * [[Mobil-galerii]] == Viited == {{viited}} == Bibliograafia == * Hranice Mysle. Súčasný estónsky fotograf z Vysokej umeleckej školy v Tartu. Citylife, Bratislava, 2019, 30.october * Raimu Hanson. "Uue koolkonna fotograafide pildid täitsid galerii kolm korrust".- Tartu Postimees, 2022, 24. mai * Kristel Schwede. "Peeter Linnap ja Pallase fotoaed". Positiiv, nr.50, 2022 September. lk. 8 - 19 * Heie Treier. “Fotoharidus.- Rmt Heie Treier “Eesti fotograafia 100 aastat” Tln 2019, lk 29 * Heie Treier. Praegu tuleb mei endil suuri eesmärke püstitada. Sirp, 2021, 12. veebruar * Anna Luther. Avanev "Hortus PallasFoto" lubab esitada ülevaate fotograafia tipptöödest. Err kultuur 04.05.2022 * Lauraliis Süldre. Pallase galeriis avati näitused "3650" ja "Hortus PallasFoto". Err kultuur, 2022, 12. 01 == Välislingid == * https://digiarhiiv.pallasart.ee/register/osakond/fotograafia-osakond * https://www.visitbratislava.com/events/the-month-of-photography-2019/ [[Kategooria:Eesti fotograafia]] [[Kategooria:Kõrgem Kunstikool Pallas]] j979f5drdvr6uodfzbif6t6rgvrm5qm 0 658211 7161043 6753559 2026-05-25T20:56:22Z Kuriuss 38125 7161043 wikitext text/x-wiki [[Fail:Bergamo, Teatro Gaetano Donizetti (Donizetti Theatre) (31611905386).jpg|pisi|Teatro Gaetano Donizetti]] '''Teatro Gaetano Donizetti''' (ka '''Teatro Donizetti''') on teatrihoone [[Itaalia]] linnas [[Bergamo]]s aadressil Piazza Cavour 15. Bergamo oli helilooja [[Gaetano Donizetti]] sünni- ja surmalinn. Teatri mängukava on koostatud nii, et hooaja alguses, alates septembri keskpaigast kolme nädala jooksul esitatakse Donizetti teoseid. Siis jääb repertuaari üks Donizetti ja kolm mõne tema kaasaegse ooperit. Hooaeg kestab oktoobrist maini. Teater on innustanud komponiste looma ka täiesti uusi teoseid. Alates 1980 korraldab trupp oktoobris linnavõimude sponseerimisel iga-aastaseid Donizetti ooperite festivale "Donizetti e il suo tempo". Programmis on tavaliselt 3–4 teost, mida igaühte mängitakse 2–3 korda. Jaanuarist aprillini kasutatakse teatrimaja draama-, opereti-, muusikali- ja balletietendusteks, korraldatakse džässkontserte ning rahvusvahelist opereti ja klaverimuusika festivali. == Ajalugu == [[Fail:Bergamo, teatro Donizetti.JPG|pisi|Teatro Donizetti 1930. aastatel]] [[Fail:01 teatro donizetti.jpg|pisi|Teatri saal]] 1780. aastate alguses alustati linna esimene teatrihoone ehitamist arhitekt [[Giovanni Francesco Lucchini]] projekti järgi. Bergamo rikas kaupmees Bortolo Riccardi rahastas teatrimaja ehitamist, mistõttu teater sai nimeks Teatro Riccardi. Kui teatrit alles ehitati, aga saal ja lava olid juba kasutamiskõlblikud, hakati seal korraldama mõningaid ooperietendusi. Esimene ooper, [[Giuseppe Sarti]] "Medonte re di Epiro", esitati seal 1784. aastal. Maja ametlik avamine toimus alles 24. augustil 1791 [[Pietro Metastasio]] ooperiga "Didone abbandonata". 24. augustil 1797 hävis teater tulekahjus süütamise tagajärjel. Samale kohale rajati kolme aastaga taas Luccini projekti järgi uus hoone, mille teatrisaal oli hobuserauakujuline ning kolmel rõdukorrusel paiknesid loožide boksid. Lava suuruseks on 21,4 x 15,3 meetrit. Uus teatrimaja erines täielikult mahapõlenust ja avati 30. juunil 1800 [[Pascale Anfossi]] ooperiga "L'avaro" ja sai nimeks '''Secondo Teatro Pubblico Riccardi'''. 1897 teatrimaja rekonstrueeriti (1154 kohta) ja nimetati Donizetti 100. sünniaastapäeva puhul '''Teatro Donizettiks'''. Rekonstrueeritud hoone avati tema "[[Lucia di Lammermoor]]i" etendusega. Nii tema kui ka Bellini dirigeerisid selles teatris meelsasti oma teoseid. Bellini juhatas 1831. aastal oma populaarset ooperit "[[Norma (ooper)|Norma]]". 1936. aastal võttis Bergamo munitsipaalvalitsus teatri oma kontrolli ja majandamise alla, milleks loodi spetsiaalne fond. Alates 1992 kannab teater ametlikult '''Teatro Gaetano Donizetti''' nime. Teatrimaja interjööri rekonstrueerimine toimus aastatel 1960–1964 ning avati taas Donizetti "Lucia di Lammermoor" etendusega. Teatris oli 1960 maailma esiettekandel Donizetti ühevaatuseline ja kahe tegelasega muusikadraama "[[Il Pigmalione]]", mis oli maestro esimene lavateos, mille ta komponeeris 1816. aastal (19-aastaselt), kuid siis jäi see oopus esitamata. 2017. aastal algasid kogu teatri restaureerimistööd, mis lõppesid 2020. aastal. Festivalid toimusid sel ajal Teatro Sociales. 2019. aasta kanti ooperifestivali raames ette Donizetti kaua kadunuks peetud ooper "L'ange de Nisida". 2020. aastal rikkusid festivali korraldajad [[koroonapandeemia]] piiranguid ja esitati Donizetti ooper "[[Marin Faliero]]". Teatri kõrval asub park, kus on [[Donizetti mälestussammas]]. == Allikad == * Fondazione Teatro Donizetti koduleht (teatrodonizetti.it) * [[Tiit Made]]. ''Ooperimaailm'' II köide, Tallinn, 2012 * Stanley Sadie (toimetaja). ''The New Grove Dictionary of Opera'', Vol. Three, London, 2004 == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.teatrodonizetti.it/en/ Koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Itaalia ooperiteatrid]] [[Kategooria:Bergamo]] tvpey0dpi36r066h45w02825r8qwq4y 0 660112 7161344 7018041 2026-05-26T10:34:31Z Hannesvalk 176021 /* Välislingid */ 7161344 wikitext text/x-wiki '''Vene maailm''' ([[vene keel]]es ''русский мир'', russkii mir) on [[Ideoloogia|ideoloogiline]] ja [[Poliitika|poliitiline]] [[doktriin]], mille sisuks on [[Venemaa]] kultuuriline ja poliitiline mõjusfäär ja selle kinnistamine ning laiendamine. Ideoloogia on kesksel kohal praeguse Venemaa [[Imperialism|imperialistlikuna]] vaadeldavas [[välispoliitika]]s. Väljendit "Vene maailm" on Venemaa president [[Vladimir Putin]] avalikult oma sõnavõttudes kasutanud alates 2001. aastast. Kontseptsioon on tänapäeval üks [[putinism]]i alussambaid. Sellega seotud ideoloogilised, poliitilised, [[Identiteet|identiteedilised]] ja [[Geopoliitika|geopoliitilised]] seisukohad laiendatakse lisaks Venemaa elanikkonnale ka vene [[diasporaa]]le, eriti naaberriikides, ja välisvenelaste järeltulijatele, kes ideoloogia kohaselt on osa Venemaa totaalse mõjusfääri baasist. "Vene maailm" on Venemaa imperialistliku ideoloogia tööriist. Idee keskmeks on 'Vene maailm', mis tugineb vene tsivilisatsioonile, mille kandjaks on kogu suur-vene rahvas, kes kannab ühist vene ideed ning jagab ühist vene hinge (eristuvat vaimsust, moraali ja kultuuri), ühist poliitilist keskust (Moskva), ühist hälli ([[Kiiev]], “ema Rus”), ühist keelt (vene keel) ning ühist kirikut ([[vene õigeusu kirik]]), mida ühendab ühine patriarh ([[Moskva patriarh]]), kes töötab “sümfoonias” ühise ilmaliku liidri (Vladimir Putin) juhtimisel, et valitseda seda “maailma” ''de facto'' ühise territooriumi peal (mida kehastab Venemaa kontroll oma lähinaabruskonna üle ja selle integreerimine euraasia ideoloogia alusel).<ref>[https://www.propastop.org/2023/04/13/narratiivirontgen-russkii-mir/ Narratiiviröntgen: russkii mir] Propastop 13. aprill 2023</ref> "Vene maailma" ideoloogiat kasutab Venemaa [[Vene-Ukraina sõda|Ukraina-vastase agressiooni]] õigustamiseks.<ref>[https://www.propastop.org/2023/08/14/narratiivirontgen-vene-tsivilisatsiooni-kolmainsus/ Narratiiviröntgen: Vene tsivilisatsiooni kolmainsus] Propastop 14. august 2023</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == <!--{{Commonskat-tekstina|}} {{Vikitsitaadid}}sisu puudub--> * [https://www.err.ee/1609305765/harri-tiido-kuidas-vene-rahva-jaoks-uut-elu-motet-esitletakse Harri Tiido: kuidas vene rahva jaoks uut elu mõtet esitletakse] - ERR, 9. IV 2024 * [https://www.err.ee/1609620458/harri-tiido-putini-pimedast-keskajast Harri Tiido: Putini pimedast keskajast] - ERR, 4. III 2025 * {{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120384445/aleksandr-dugini-globaalne-impeerium-kuidas-elon-muski-isa-aitas-vene-fasistidel-maal-tulevikku-otsida |title=Aleksandr Dugini globaalne impeerium: kuidas Elon Muski isa aitas Vene fašistidel maal tulevikku otsida |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=www.delfi.ee}} * {{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8317347/andrei-kuzitskin-kremlis-istuv-juht-vihkab-ukrainlasi-lausa-patoloogiliselt |title=ANDREI KUZITŠKIN ⟩ Kremlis istuv juht vihkab ukrainlasi lausa patoloogiliselt |url-access=subscription |author=Andrei Kuzitškin |date=2025-09-04 |access-date=2025-09-04 |website=arvamus.postimees.ee}} * {{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8361347/ak-pseudoajalugu-ja-luulud-relvana-ukraina-vastases-hubriidsojas |title=AK ⟩ Pseudoajalugu ja luulud relvana Ukraina-vastases hübriidsõjas |url-access=subscription |author=Sergii Pakhomenko, Vladimir Sazonov |date=2025-11-15 |access-date=2025-11-16 |website=arvamus.postimees.ee}} * [https://www.delfi.ee/artikkel/120586315/aleksandr-dugin-riik-peab-sisendama-oudust-internet-tuleb-ara-teenida-putin-on-venemaa-ajaloolise-tee-kvintessents Aleksandr Dugin: riik peab sisendama õudust, internet tuleb ära teenida, Putin on Venemaa ajaloolise tee kvintessents] - Delfi, 26. V 2026 [[Kategooria:Venemaa infooperatsioonid ja propaganda]] 1gbv9p8up3tj9sru35kc6vcrt3uu53r 0 660837 7161101 7128746 2026-05-26T01:16:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161101 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Stalowa Wola maakond | nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat stalowowolski | lipp = POL_powiat_stalowowolski_flag.svg | lipu_link = Stalowa Wola maakonna lipp | vapp = POL_powiat_stalowowolski_COA.svg | vapi_link = Stalowa Wola maakonna vapp | pindala = 832,92 | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Stalowa Wola]] | asendikaardi_pilt = PPA_podkarpackie_stalowowolski.svg | osm = pind }} '''Stalowa Wola maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat stalowowolski'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonna]] põhjaosas. Maakonna keskus asub [[Stalowa Wola]] linnas. Stalowa Wola maakond moodustati [[1973]]. aasta detsembris, kuid likvideeriti [[1975]]. aasta juunis. Stalowa Wola maakond loodi uuesti haldusreformi käigus [[1999]]. aastal.<ref>[https://stalowowolski.pl/blog/2013/01/09/historia-powiatu/ Historia Powiatu]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Powiat stalowowolski, 9. jaanuar 2013. Vaadatud 4. septembril 2023</ref> == Haldusjaotus == Maakonnas on kaks linna: [[Stalowa Wola]] ja [[Zaklików]]. Stalowa Wola maakonnas on viis valda: *[[Bojanówi vald]] *[[Pysznica vald]] *[[Radomyśl nad Sanemi vald]] *[[Zaklikówi vald]] *[[Zaleszany vald]] == Viited == {{viited}} {{Podkarpacie vojevoodkond}} [[Kategooria:Podkarpacie vojevoodkonna maakonnad]] 1rqt52rqgguuwa540lnx7v45s0smeio 0 664622 7161212 7158882 2026-05-26T08:45:04Z Jaqsuurna 199594 Artikkel on keeletoimetatud 7161212 wikitext text/x-wiki '''Kollane kartuli-kiduuss''' (ladina keeles ''Globodera rostochiensis'') on [[ümarussid]]e hõimkonda kuuluv taimeparasiit. Nad elavad [[maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda kuuluvate taimede juurtel. Sellesse sugukonda kuuluvad näiteks kartul ja tomat. Kiduussid põhjustavad taimede kidurat kasvu ning kui nende populatsioonitihedus läheb suureks, siis põhjustavad nad taimede varast vananemist ja kahjustavad juuri. Suure populatsiooni korral on saagikadu lausa 30–80%. Ümaruss pärineb Lõuna-Ameerikast, Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas on nad võõrliik. Kiduussi liigile on eripärane emaste nematoodide kollane värvus. Silmaga on eristatavad vaid juurtele tekkivad tsüstid, väiksema populatsiooni puhul saab usside olemasolust teada siis, kui uurida kartulitaime juuri mikroskoobi all.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Globodera rostochiensis (HETDRO)[Overview]{{!}} EPPO Global Database |url=https://gd.eppo.int/taxon/HETDRO |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=gd.eppo.int}}</ref> == Elutsükkel == Kollase kartuli-kiduussi munade koorumist soodustab tsüstides olev aine ''Solanoeclepine''<nowiki/>' (tüüp A), mida eritavad mulda maavitsaliste perekonna taimede juured. Munast kooruvad teise faasi noorloomad, kes liiguvad juurekoore alla, kus nad lähevad ühe raku sisse, kuhu nad jäävad veel kaheks noorussi faasiks. Seejärel saavad neist isas- või emasussid. [[Fail:Life_cycle.webp|pisi|Kollase ja [[kahvatu kartuli-kiduuss]]i (''G. pallida'') elutsükkel]] Emasussid on keraja kujuga ning paisuvad läbi juurekoore. Isasussid on usjad ning silmaga nähtamatud, pärast lõppfaasi jõudmist liiguvad nad juurest välja ning paarituvad emastega, kes eritavad isaste ligitõmbamiseks feromoone. Mitu isast paaritub sama emasloomaga. Isased elavad ainult paar päeva. Emasloomad püsivad juurte sees, kus nad muutuvad helekollasest kuldseks ja nende kehas moodustub 200–500 muna. See protsess kestab neli kuni kuus nädalat, mille järel emasloom sureb ning ta nahk muutub kõvaks ja pruunikaks, mis omakorda moodustab tsüsti. Selles elufaasis pudenevad tsüstid taime juurte küljest mulda. Kogu elutsükli jaoks kulub 40–60 päeva. Olenevalt ümbritsevast temperatuurist on nendel nematoodidel üks või kaks generatsiooni aastas. Soojema kliimaga paikades, nagu Keenia, on täheldatud kaht generatsiooni ja parasvöötmelises kliimas ühte põlvkonda.<ref name=":0" /> Prognoositakse, et kliima soojenemise tõttu on sellel nematoodil lihtsam paljuneda ja nende arvukus kasvab ka parasvöötmelise kliimaga paikades.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mimee |eesnimi=Benjamin |perekonnanimi2=Dauphinais |eesnimi2=Nathalie |perekonnanimi3=Bélair |eesnimi3=Guy |kuupäev=detsember 2015 |pealkiri=Life Cycle of the Golden Cyst Nematode, Globodera rostochiensis, in Quebec, Canada |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26941456/ |ajakiri=Journal of Nematology |aastakäik=47 |üksiknumber=4 |leheküljed=290–295 |issn=0022-300X |pmc=4755702 |pmid=26941456}}</ref> Tsüstid võivad puhkeseisundis püsida mullas 20 aastat või rohkem, kui puuduvad sobivad peremeestaimed. Seevastu teise faasi noorloomad suudavad ilma peremeestaimeta vastu pidada maksimaalselt paar nädalat.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-09-17 |pealkiri=Potato Cyst Nematode |url=https://cropwatch.unl.edu/potato/potato_cyst |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=CropWatch |keel=en |arhiivimisaeg=2023-11-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231111091705/https://cropwatch.unl.edu/potato/potato_cyst |url-olek=ei tööta }}</ref> == Sümptomid taimedel == Kartuli-kiduusside põhjustatud sümptomid on väga tavapärased. Mitmed erinevad kahjurid ja viirused põhjustavad sarnaseid haigusmärke. Väikese populatsiooniga infestatsioon ei tekita märgatavaid maapealseid sümptomeid, sest taim kasvatab endale juurde kõrvalisi juuri. Peamised sümptomid, mis võivad esineda kartuli-kiduusside tõttu, on järgmised: taime väike kasv, lehtede kolletumine, taimede surm, kuivamine ja varane vananemine, mis algab lehtede tippudest, kartulite väike suurus ja arv, kidur ja ebanormaalselt laialiulatuv juuresüsteem. Taimed, mis on suure kahjurite arvuga, toodavad väga vähe kartuleid või üldse mitte.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Department of Jobs |eesnimi=Precincts and Regions |kuupäev=2023-04-17 |pealkiri=Potato cyst nematode - Agriculture |url=https://agriculture.vic.gov.au/biosecurity/pest-insects-and-mites/priority-pest-insects-and-mites/potato-cyst-nematode |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=Agriculture Victoria |keel=en-AU}}</ref> Tomatitaimedel on kartulitaimedega sarnased sümptomid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bairwa |eesnimi=Aarti |pealkiri=Microbial Biotechnology in Crop Protection |perekonnanimi2=Mhatre |eesnimi2=Priyank Hanuman |perekonnanimi3=Sharma |eesnimi3=Sanjeev |aasta=2021}}</ref> == Kollane kartuli-kiduuss maailmas == Kollane kartuli-kiduuss pärineb [[Andid]]e mäestikust, kust see liik jõudis 19. sajandi keskel Euroopasse peamiselt kartulite impordiga. Seemnekartulite veoga levisid nad üle Euroopa, Aasia ning ka Aafrika ja Põhja-Ameerika. Nad on levinud paikades, kus saab kartuleid kasvatada. Kollase kartuli-kiduussi laia leviku ning pikaaegse kohalolu tõttu on aretatud välja kartulisorte, mis on selle parasiidi suhtes parema vastupanuvõimega. Austraalias ja Põhja-Ameerikas leitakse seda võõrliiki harva, paljudes kohtades on ta täielikult hävitatud.<ref name=":0" /> Euroopas on tänu sellele nematoodile resistentsete kartulisortide kasutusele-võtule probleem suuremas jaos kontrolli all. Ida-Aafrikas on kollane kartuli-kiduuss saamas laialt levinud probleemiks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mburu |eesnimi=Harrison |perekonnanimi2=Cortada |eesnimi2=Laura |perekonnanimi3=Haukeland |eesnimi3=Solveig |perekonnanimi4=Ronno |eesnimi4=Wilson |perekonnanimi5=Nyongesa |eesnimi5=Moses |perekonnanimi6=Kinyua |eesnimi6=Zachary |perekonnanimi7=Bargul |eesnimi7=Joel L. |perekonnanimi8=Coyne |eesnimi8=Danny |kuupäev=2020-05-25 |pealkiri=Potato Cyst Nematodes: A New Threat to Potato Production in East Africa |url=https://www.frontiersin.org/article/10.3389/fpls.2020.00670/full |ajakiri=Frontiers in Plant Science |aastakäik=11 |doi=10.3389/fpls.2020.00670 |issn=1664-462X |pmc=7261874 |pmid=32523602}}</ref> === Kollane kartuli-kiduuss Eestis === Eestis on kollast kartuli-kiduussi seirete käigus avastatud aastast 1971.<ref name=":0" /> 2021. aastal avastati kollane kartuli-kiduuss kahelt põllult. Euroopa taimekaitse organisatsiooni andmetel on kollane kartuli-kiduuss Eestis olemas, kuid kontrollitud. Euroopa Liit on selle liigi ning ka valkja kartuli-kiduussi kuulutanud karantiinseks võõrliigiks, mis tähendab, et liikmesriigid on kohustatud tegema seiret ning tsüstide avastamisel kehtestama põldude valdajatele likvideerimisnõuded.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2021. aasta seirete käigus avastati kartulikahjustajad ja tomativiirus {{!}} Põllumajandus- ja Toiduamet |url=https://pta.agri.ee/uudised/2021-aasta-seirete-kaigus-avastati-kartulikahjustajad-ja-tomativiirus |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=pta.agri.ee |keel=et}}</ref> == Kahjurite kontroll == Kartuli-kiduusside traditsiooniline kontrolli all hoidmise meede on liikide rotatsioon. Levinud soovitus on kuus-seitse aastat põllul mitte kartulit kasvatada. Selle ajavahemiku jooksul väheneb ussitsüstide arvukus alla avastamise ja kahju tegemise parameetrite. Põldudel, kus on suuremad populatsioonid, kasutatakse ka nematotsiide, mis tulevikus mürgisuse tõttu ilmselt keelustatakse. Loodussõbralikum meede on näiteks mulla biofumigatsioonitehnika (gaasitamine toimub ristõieliste taimede (sinep, brokoli) maha matmise ning nende lagunemisel erituvate gaaside toimel). Samuti soovitatakse harrastada head põllumajandushügieeni, puhastada masinaid ning jalataldu.<ref name=":0" /> Viimasel kümnendil on töötatud välja palju resistentseid kartulisorte, resistentsust on omistatud mitmetele geenidele, mis annavad kas osalise (Gro1.2, Gro1.3, Gro1.4, Grp1) või peaaegu täieliku vastupanuvõime (H1, Gro1, GroVI).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Finkers-Tomczak |eesnimi=Anna |perekonnanimi2=Bakker |eesnimi2=Erin |perekonnanimi3=de Boer |eesnimi3=Jan |perekonnanimi4=van der Vossen |eesnimi4=Edwin |perekonnanimi5=Achenbach |eesnimi5=Ute |perekonnanimi6=Golas |eesnimi6=Tomasz |perekonnanimi7=Suryaningrat |eesnimi7=Suwardi |perekonnanimi8=Smant |eesnimi8=Geert |perekonnanimi9=Bakker |eesnimi9=Jaap |perekonnanimi10=Goverse |eesnimi10=Aska |kuupäev=2011 |pealkiri=Comparative sequence analysis of the potato cyst nematode resistance locus H1 reveals a major lack of co-linearity between three haplotypes in potato (Solanum tuberosum ssp.) |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3026667/ |ajakiri=TAG. Theoretical and Applied Genetics. Theoretische Und Angewandte Genetik |aastakäik=122 |üksiknumber=3 |leheküljed=595–608 |doi=10.1007/s00122-010-1472-9 |issn=0040-5752 |pmc=3026667 |pmid=21049265}}</ref> H1 geen on introgeeritud paljudesse kaubanduslikult kasvatatavatesse kartulisortidesse.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Galek |eesnimi=Renata |perekonnanimi2=Rurek |eesnimi2=Michał |perekonnanimi3=De Jong |eesnimi3=Walter S. |perekonnanimi4=Pietkiewicz |eesnimi4=Grzegorz |perekonnanimi5=Augustyniak |eesnimi5=Halina |perekonnanimi6=Sawicka-Sienkiewicz |eesnimi6=Ewa |kuupäev=november 2011 |pealkiri=Application of DNA markers linked to the potato H1 gene conferring resistance to pathotype Ro1 of Globodera rostochiensis |url=http://link.springer.com/10.1007/s13353-011-0056-y |ajakiri=Journal of Applied Genetics |keel=en |aastakäik=52 |üksiknumber=4 |leheküljed=407–411 |doi=10.1007/s13353-011-0056-y |issn=1234-1983 |pmc=3189321 |pmid=21559993}}</ref> Tomatitaimedel elavate usside tõrjeks kasutatakse peamiselt mulla gaasitamist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aboul-Eid |eesnimi=H. Z. |perekonnanimi2=Ghorab |eesnimi2=A. I. |kuupäev=1982-01-01 |pealkiri=Influence of Globodera rostochiensis on tomato plants |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0232439382800826 |ajakiri=Zentralblatt für Mikrobiologie |aastakäik=137 |üksiknumber=1 |leheküljed=46–50 |doi=10.1016/S0232-4393(82)80082-6 |issn=0232-4393}}</ref> == Mõju põllumajandusele == Kartul on maailmas kõige enam kasvatatav köögivili. Kartuli-kiduussidest tulenevat finantskadu on raske mõõta. Kombineeritud kollase kartuli-kiduussi ja valkja kartuli-kiduussi kahju ulatub Ühendkuningriigi hinnangul 50 miljoni naelani.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Laura M. |perekonnanimi2=Koehler |eesnimi2=Ann‐Kristin |perekonnanimi3=Trnka |eesnimi3=Mirek |perekonnanimi4=Balek |eesnimi4=Jan |perekonnanimi5=Challinor |eesnimi5=Andrew J. |perekonnanimi6=Atkinson |eesnimi6=Howard J. |perekonnanimi7=Urwin |eesnimi7=Peter E. |kuupäev=november 2017 |pealkiri=Climate change is predicted to alter the current pest status of Globodera pallida and G. rostochiensis in the United Kingdom |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/gcb.13676 |ajakiri=Global Change Biology |keel=en |aastakäik=23 |üksiknumber=11 |leheküljed=4497–4507 |doi=10.1111/gcb.13676 |issn=1354-1013 |pmc=5655772 |pmid=28261933}}</ref> Euroopas on hinnatud kartuli-kiduussidest põhjustatud iga-aastane saagikadu umbes 9%.<ref>Turner SJ & Subbotin SA (2013) Cyst nematodes, pp 109-143. In: ''Plant Nematology'', 2^nd edn. (Editors Perry RN, Moens M), CAB International, Wallingford, UK.</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ümarussid]] sc0c5b2zvi2std2i0yfm2dgm7wqu2yc 0 666107 7160722 6890410 2026-05-25T13:12:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160722 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Сергей_Удальцов_в_Екатеринбурге_2018_год.jpg|pisi|Sergei Udaltsov (2018)]] '''Sergei Stanislavovitš Udaltsov''' ([[vene keel]]es Сергей Станиславович Удальцов; sündinud [[16. veebruar]]il [[1977]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] vasakpoolne poliitikategelane. Ta on liikumise [[Punase Noorsoo Avangard]] juht, [[Vasakrinne|Venemaa Vasakrinde]] koordinaator ja üks protestiliikumise eestvedajaid Venemaal aastatel 2011–2013. == Elulugu == Ta sündis Moskvas Nõukogude teadlaste ja riigiametnike perekonnas. Tema vanavanaisa [[Ivan Dmitrijevitš Udaltsov]] pärines aadlist, kuid astus 1905. aastal 20-aastaselt Venemaa bolševike Sotsiaaldemokraatlikku Tööparteisse, pärast kodusõda oli Moskva ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan ja aastatel 1928–1930 rektor. 1944. aastal sai temast Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi esimene direktor. Poliitiku vanaisa [[Ivan Ivanovitš Udaltsov]] asendas aastatel 1962–1965 NLKP Keskkomitee ideoloogiaosakonna juhatajat, aastatel 1965–1970 oli ta Nõukogude Tšehhoslovakkia saatkonna minister-nõunik, aastatel 1970–1976 juhtis uudisteagentuuri Novosti, hiljem NSV Liidu suursaadik Kreekas. Tema jälgedes astus poliitikust onu [[Aleksandr Ivanovitš Udaltsov]], kes töötas aastatel 1996–2001 Venemaa suursaadikuna Lätis, 2005–2010 Slovakkias ja 2013–2020 Leedus. Sergei Udaltsovi isa [[Stanislav Tjutjukin]] oli ajaloolane, kes oli spetsialiseerunud Venemaa revolutsioonilise liikumise ajaloole. Udaltsovi sõnul elasid tema vanemad hoolimata oma päritolust nagu keskmised nõukogude kodanikud. Tulevane poliitik elas Kolomenskaja metroojaama lähedal paneelmajas, pärast keskkooli astus Moskva Riikliku Veetranspordiakadeemia õigusteaduskonda. Udaltsov ütles, et tema perekond ei pidanud kinni õigeusklikest marksistlik-leninistlikest vaadetest ning tema vaimustus stalinismi ideoloogiast sai alguse perestroika aastatel Stalini igakülgse kriitika taustal. Ühes intervjuus mainis ta, et töötas esimesest kursusest saadik osalise tööajaga ja tegi juhutöid – näiteks toimetas ajalehti või müüs kosmeetikat. Pärast instituudi lõpetamist 1999. aastal töötas Udaltsov mõnda aega advokaadina sotsiaalpoliitilises ajalehes Glasnost, mida andis välja Kommunistlike Parteide Liit - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei.<ref name="politika">https://www.sovsekretno.ru/articles/politika/sergey-udaltsov-kandidat-v-navalnye/</ref><ref>https://www.kommersant.ru/doc/1890685</ref><ref>https://svpressa.ru/persons/sergey-udalcov/</ref> Üliõpilasaastatel liitus 1997. aastal ühiskondliku poliitilise liikumisega “Töölis-Venemaa”, mida juhtis stalinistlike vaadetega Viktor Anpilov. Tema esimene aktsioon Töölis-Venemaa ridades oli “Marss Moskvale”. Udaltsovi sõnul kõndis ta Tuula poolt tulnud umbes tuhandepealises kolonnis. “Marss Moskvasse” kestis nädal aega koos regulaarsete puhke- ja kampaaniapeatustega kuni selle peatasid Moskvas Pražskaja metroojaama piirkonnas OMONi salgad.<ref name="ReferenceA">https://newtimes.ru/articles/detail/78332/</ref> Detsembris 1999 osales Riigiduuma valimistel valimisliidu “Stalinistlik blokk: Töölis-Venemaa – ohvitserid – NSV Liidu eest” nimekirjas. Valimisliit kukkus valimistel läbi, kogudes 0,63% häältest ega saanud Riigiduumasse kohta. 1998. aastal lõi Udaltsov Töölis-Venemaa tiiva all poliitilise noorteorganisatsiooni “Punase Noorsoo Avangard” (lühendatult AKM). Tema sõnul oli AKM algul ideoloogiliselt punakaspruun (kommunofašistlik) organisatsioon, mis tegutses stalinliku perioodi revanšismi ja apologeetika positsioonilt. Organisatsiooni embleemiks valiti Kalašnikovi automaat ja tema moto kõlas "Sotsialism või surm!"<ref>https://web.archive.org/web/20180905141050/https://openrussia.org/notes/712467/</ref> 2004. aastal kasvasid lahkarvamused Udaltsovi ja Anpilovi vahel konfliktiks. Udaltsov lahkus Töölis-Venemaalt ja liitus endise NLKP Keskkomitee sekretäri Oleg Šenini juhitud NLKPga, mis kuulutas end Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei järglaseks. 2006. aasta oktoobris toimunud NLKP Keskkomitee pleenumil tegi Udaltsov ettepaneku liita AKM ja NLKP Ühinenud Kommunistlikuks Parteiks, Üleliiduliseks Kommunistlikuks Parteiks või Bolševike Parteiks. Ettepanek lükati tagasi, mille tulemusena lahkusid Udaltsov ja tema toetajad 2007. aastal NLKP ridadest. Alates 2004. aastast tegi Udaltsov koostööd endise Vene Föderatsiooni Kommunistliku Partei töötaja, Õiglase Venemaa riigiduuma saadiku [[Ilja Ponomarjov]]iga, kes juhtis radikaalsete vasakpoolsete organisatsioonide liitu “Noorte Vasakrinne”. 2008. aasta oktoobris toimunud Vasakrinde asutamiskongressil valiti ta selle nõukogusse ja täitevkomiteesse ning temast sai selle organisatsioonilise osakonna koordinaator. Aastatel 2006–2007 tegid Udaltsov ja AKM koostööd koalitsiooniga “Teine Venemaa” ja võtsid osa selle korraldatud eriarvamuste marssidest. Udaltsovi ja “Teise Venemaa” teed läksid lahku 2007. aasta sügisel, kui koalitsiooni föderaalkongress otsustas esitada 2008. aasta presidendivalimisteks ühe kandidaadi. Udaltsov nimetas tõenäolisi kandidaate [[Garri Kasparov]]it ja [[Mihhail Kasjanov]]it poolkoomilisteks tegelaskujudeks.<ref>https://www.svoboda.org/a/414332.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20120723221148/http://lenta.ru/news/2007/09/30/akm/</ref> 2007. aastal sai Udaltsovist üks Moskva algatusrühmade nõukogu asutajaid ja koordinaatoreid, mis ühendas Moskvas enam kui 100 poliitilist algatusrühma. Hiljem 2009. aastal muudeti algatusrühmade nõukogu liikumiseks Mossovet, mis esitas mitmeid poliitilisi nõudmisi, sealhulgas Venemaa regioonide juhtide valimiste tagasitoomine ja Moskva linnapea [[Juri Lužkov]]i ametist lahkumine.<ref name="ReferenceA" /> 2008. aasta mais sai temast poliitilise liikumise Teine Venemaa asutatud Vene Föderatsiooni Rahvusassamblee saadik, liitus Rahvusassamblee poliitbürooga ja juhtis sotsiaalsete protestirühmadega suhtlemise komiteed.<ref name="politika" /> 2011. aasta mais moodustasid Venemaa opositsioonijõud Rahvusliku Päästekomitee, mille eesmärk oli protesteerida ülevaltpoolt etteotsustatud tulemustega valimiste korraldamise vastu. Sinna kuulus lisaks Teisele Venemaale ka Udaltsovi juhitud Vasakrinne. 2011–2013 sai Udaltsov laialdaselt tuntuks, kui üks tänavameeleavalduste korraldajaid. 2013. aasta aprilli seisuga oli Udaltsovi miitingutel ja meeleavaldustel vahistatud üle 100 korra.<ref>http://www.ej.ru/?a=note&id=12882</ref> 5. oktoobril 2012 näitas telekanal NTV dokumentaalfilmi “Protesti anatoomia 2”, mille peategelane oli Udaltsov. Osa filmist oli pühendatud Udaltsovi ning tema abide Konstantin Lebedevi ja Leonid Razvozžajevi kohtumisele Gruusia kaitse- ja julgeolekuparlamendi juhi Givi Targamadzega (vastavalt NTV ajakirjanike kirjeldusele, "värviliste revolutsioonide kujundaja"), Gruusia konsuli Moldova Vabariigis Mihhail Iashvili ja nende abidega. Varjatud kaamera kaadrid näitasid, et koosolekul osalejad arutasid protestiliikumise rahastamist välismaalt, massirahutuste ettevalmistamist ja vägivaldset valitsusevahetust. 17. oktoobril 2012 algatati tema suhtes kriminaalasi süüdistusega massirahutuste ettevalmistamises.26. oktoobril esitati talle süüdistus ja määrati koduaresti. 24. juulil 2014 mõistis Moskva linnakohus Udaltsovi ja tema abi [[Leonid Razvozžajev]]i 6. mail 2012 Moskvas massirahutuste korraldamise eest neljaks ja pooleks aastaks. Udaltsov võeti kohtusaalis vahi alla. <ref>https://web.archive.org/web/20140726220406/http://www.bbc.co.uk/russian/russia/2014/07/140724_udaltsov_sentence_verdict.shtml</ref> 1. septembril 2014 tunnistas Venemaa inimõigusorganisatsioon Memorial Udaltsovi poliitvangiks.<ref>{{Netiviide |url=https://memohrc.org/ru/news/memorial-schitaet-levogo-oppozicionnera-sergeya-udalcova-politzaklyuchyonnym |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-12-07 |arhiivimisaeg=2021-12-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211206032019/https://memohrc.org/ru/news/memorial-schitaet-levogo-oppozicionnera-sergeya-udalcova-politzaklyuchyonnym |url-olek=ei tööta }}</ref> Algul vangistuses Venemaa eeluurimisisolaatoris nr. 1 ("Matrosskaja Tišina"), alates 20. maist 2015 paranduskoloonias nr. 3 Tambovi oblastis. Koloonias viibimise ajal määrati talle korduvalt distsiplinaarkaristusi, sealhulgas kartserisse paigutamise näol. 8. augustil 2017 vabanes vanglast olles talle kohtu poolt määratud vangistuse täielikult ära kandnud. 2018. aasta presidendivalimistel toetas Vene Föderatsiooni Kommunistliku Partei poolt üles seatud [[Pavel Grudinin]]i kandidatuuri ja oli kandidaadi usaldusisik. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis 2019. aasta novembris, et Venemaa võimud rikkusid Sergei Udaltsovi ja [[Leonid Razvozžajev]]i õigusi, ning otsustas, et Venemaa ja Ukraina on kohustatud maksma Razvozžajevile 11 000 ja 4000 eurot ning Udaltsovile 9000 eurot hüvitist. Kohus keeldus tunnistamast nende tagakiusamist poliitilistel põhjustel, märkides samal ajal mitmete õiguste rikkumisi: põhjendamatu kinnipidamine, karistuse kandmise kaugus, kogunemisvabaduse õigus ja õigus omandile.<ref>https://www.svoboda.org/a/30279984.html</ref> Toetas Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aastal, samuti Venemaa [[Välisagent (Venemaa)|välisagentide]] seadust ja "reeturite" vastutusele võtmist Venemaal. Ta nimetab [[Aleksei Navalnõi]]d (kellega koos ta 2012. aastal miitingutel osales) oma kodumaa reeturiks.<ref>https://holod.media/2023/09/12/udaltsov-interview/</ref> == Viited == {{viited|allikad= }} ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Udaltsov, Sergei}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 4nz6kq0cetqrx3gijwx61vnjs0y54kg 0 666494 7161035 7081843 2026-05-25T20:48:22Z Kuriuss 38125 7161035 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=veebruar}} [[Pilt:Behringer_-_Wilhelm_Hauff_1826.jpg|pisi|Wilhelm Hauff (1826)]] '''Wilhelm Hauff''' ([[29. november]] [[1802]] [[Stuttgart]] – [[18. november]] [[1827]] [[Stuttgart]]) oli Saksa kirjanik, [[biidermeier]]i liikumise esindaja kirjanduses, filosoofia- ja teoloogiadoktor. ​ Tema kirjanduspärand koosneb kolmest muinasjutukogust, millest ühe avaldas pärast autori surma tema lesk, ning mitmest romaanist ja luuletusest W. Gauff oli Švaabi luuletajate liige. Need teosed kirjutasid Wilhelm Hauffi nime igaveseks maailmakirjanduse ajalukku. Paljud tema müstilised, mõnikord hirmutavad, mõnikord kurvad lood on läbi imbunud Lähis-Ida vaimust. Ta on üks väheseid autoreid, kes teadis, kuidas tavalised legendid kummitustest ja kurja rikkaid karistavatest vaestest muuta meistriteoseks – maagilised, helged, põnevad, meeldejäävad lood, mida loevad siiani innuga nii lapsed kui ka täiskasvanud. Wilhelm Hauffi muinasjutumuuseum tegutseb [[Baiersbronn]]is ([[Baden-Württembergi liidumaa]]l) alates 1997. aastast. Ta sündis [[1827]]. aastal [[Stuttgart|Stuttgardis]] Württembergi välisministeeriumi sekretäri August Friedrich Hauffi ja Jadwiga Wilhelmina Elsässer Hauffi pojana. Neljast lapsest oli ta vanuselt teine. [[1809]]. aastal, kui poiss oli seitsmeaastane, suri ta isa ja ema kolis koos lastega ülikoolilinna [[Tübingen]]i. Seal, oma emapoolse vanaisa majas ja selle tohutus raamatukogus raamatuid lugedes veetis ta nooruse. [[1818]]. aastast õppis ta kloostrikoolis ja kaks aastat hiljem astus ta [[Tübingeni ülikool]]i. Neli aastat hiljem lõpetas ta ülikooli filosoofia ja teoloogia doktorikraadiga. Pärast hariduse omandamist asus Hauff tööle Württembergi sõjaministri kindralparun [[Ernst von Hügel]]i peres juhendajana ja temast sai oma laste mentor. Koos selle perega reisis ta Prantsusmaale ja tutvus suure huviga Saksamaa põhja- ja keskosa Saksa osariikidega. Oma lühikese elu jooksul käis ta [[Pariis]]is, [[Brüssel]]is, [[Antwerpen]]is, külastas [[Vennad Grimmid|vendade Grimmide]] kodumaad Kasselis; [[Bremen]]is, mille topograafiliselt täpse kirjelduse leiame ühest tema viimasest novellist “Bremeni raekeldri fantaasiad”, lisaks külastas ta [[Berliin]]i, [[Leipzig]]i ja [[Dresden]]it. Just parun von Hügeli lastele kirjutati tema muinasjutud, mis esmakordselt avaldati "1826. aasta jaanuari muinasjuttude almanahhis aadliklassi poegadele ja tütardele". See sisaldas selliseid teoseid nagu “Väike Muk”, “Kaliif toonekurg” jt, mis saavutasid kohe enneolematu populaarsuse kõigis maades, kus räägiti ja loeti saksa keelt. Samal 1826. aastal kirjutas ta esimese osa romaani "Saatana memuaaride leheküljed" (Mitteilungen aus den Memoiren des Satan) ja "Mees Kuult" (Der Mann im Mond). Esimene romaan on kirjutatud Hoffmanni nn fragmentaarse proosa vaimus, mida Hauff suurepäraselt valdas ja edasi arendas. Paljud kriitikud märgivad, et kuigi õpilane (Hauff) jäi keelerikkuse poolest alla oma “kirjandusõpetajale” ([[E. T. A. Hoffmann]]), edestas ta teda märgatavalt süžeede mitmekesisuse ja teoste ületamatu müstika poolest. ​ {{Pooleli|aasta=2023|kuu=detsember}} {{JÄRJESTA:Hauff, Wilhelm}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1802]] [[Kategooria:Surnud 1827]] ksznbyh3epmknuokc1afmtt2j6h73x8 7161036 7161035 2026-05-25T20:48:51Z Kuriuss 38125 7161036 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Behringer_-_Wilhelm_Hauff_1826.jpg|pisi|Wilhelm Hauff (1826)]] '''Wilhelm Hauff''' ([[29. november]] [[1802]] [[Stuttgart]] – [[18. november]] [[1827]] [[Stuttgart]]) oli Saksa kirjanik, [[biidermeier]]i liikumise esindaja kirjanduses, filosoofia- ja teoloogiadoktor. ​ Tema kirjanduspärand koosneb kolmest muinasjutukogust, millest ühe avaldas pärast autori surma tema lesk, ning mitmest romaanist ja luuletusest W. Gauff oli Švaabi luuletajate liige. Need teosed kirjutasid Wilhelm Hauffi nime igaveseks maailmakirjanduse ajalukku. Paljud tema müstilised, mõnikord hirmutavad, mõnikord kurvad lood on läbi imbunud Lähis-Ida vaimust. Ta on üks väheseid autoreid, kes teadis, kuidas tavalised legendid kummitustest ja kurja rikkaid karistavatest vaestest muuta meistriteoseks – maagilised, helged, põnevad, meeldejäävad lood, mida loevad siiani innuga nii lapsed kui ka täiskasvanud. Wilhelm Hauffi muinasjutumuuseum tegutseb [[Baiersbronn]]is ([[Baden-Württembergi liidumaa]]l) alates 1997. aastast. Ta sündis [[1827]]. aastal [[Stuttgart|Stuttgardis]] Württembergi välisministeeriumi sekretäri August Friedrich Hauffi ja Jadwiga Wilhelmina Elsässer Hauffi pojana. Neljast lapsest oli ta vanuselt teine. [[1809]]. aastal, kui poiss oli seitsmeaastane, suri ta isa ja ema kolis koos lastega ülikoolilinna [[Tübingen]]i. Seal, oma emapoolse vanaisa majas ja selle tohutus raamatukogus raamatuid lugedes veetis ta nooruse. [[1818]]. aastast õppis ta kloostrikoolis ja kaks aastat hiljem astus ta [[Tübingeni ülikool]]i. Neli aastat hiljem lõpetas ta ülikooli filosoofia ja teoloogia doktorikraadiga. Pärast hariduse omandamist asus Hauff tööle Württembergi sõjaministri kindralparun [[Ernst von Hügel]]i peres juhendajana ja temast sai oma laste mentor. Koos selle perega reisis ta Prantsusmaale ja tutvus suure huviga Saksamaa põhja- ja keskosa Saksa osariikidega. Oma lühikese elu jooksul käis ta [[Pariis]]is, [[Brüssel]]is, [[Antwerpen]]is, külastas [[Vennad Grimmid|vendade Grimmide]] kodumaad Kasselis; [[Bremen]]is, mille topograafiliselt täpse kirjelduse leiame ühest tema viimasest novellist “Bremeni raekeldri fantaasiad”, lisaks külastas ta [[Berliin]]i, [[Leipzig]]i ja [[Dresden]]it. Just parun von Hügeli lastele kirjutati tema muinasjutud, mis esmakordselt avaldati "1826. aasta jaanuari muinasjuttude almanahhis aadliklassi poegadele ja tütardele". See sisaldas selliseid teoseid nagu “Väike Muk”, “Kaliif toonekurg” jt, mis saavutasid kohe enneolematu populaarsuse kõigis maades, kus räägiti ja loeti saksa keelt. Samal 1826. aastal kirjutas ta esimese osa romaani "Saatana memuaaride leheküljed" (Mitteilungen aus den Memoiren des Satan) ja "Mees Kuult" (Der Mann im Mond). Esimene romaan on kirjutatud Hoffmanni nn fragmentaarse proosa vaimus, mida Hauff suurepäraselt valdas ja edasi arendas. Paljud kriitikud märgivad, et kuigi õpilane (Hauff) jäi keelerikkuse poolest alla oma “kirjandusõpetajale” ([[E. T. A. Hoffmann]]), edestas ta teda märgatavalt süžeede mitmekesisuse ja teoste ületamatu müstika poolest. ​ {{Pooleli|aasta=2023|kuu=detsember}} {{JÄRJESTA:Hauff, Wilhelm}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1802]] [[Kategooria:Surnud 1827]] lsb8e46p03lib1tbglctb9yosj5xjha 0 667635 7160803 6551135 2026-05-25T14:47:35Z Velirand 67997 7160803 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bobrowniki | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bobrowniki | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = MOs810 WG 23 2023 Prusy Dolne (Bobrowniki) x.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_gmina_Bobrowniki_(powiat_lipnowski)_COA.svg | vapi_link = [[Bobrowniki vapp]] | pindala = | elanikke = 1139 (01.01.2025) | asendikaart = Poola }} '''Bobrowniki''' on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lipno maakond|Lipno maakonnas]], [[Bobrowniki vald|Bobrowniki valla]] halduskeskus. Bobrowniki asub [[Wisła]] jõe paremal kaldal, [[Lipno]]st umbes 16 km lääneedelas ja [[Włocławek]]ist ligikaudu 16 km põhjaloodes. Bobrownikit on esmamainitud [[1321]]. aastal.<ref>[https://zamki.name/Kujawy/bobrowniki.php Bobrowniki] Zamki. Vaadatud 2. jaanuaril 2023</ref> Bobrowniki sai linnaõigused [[1403]]. aastal.<ref>[http://ugbobrowniki.pl/index.php?option=com_content&view=article&id=281:zamek-gotycki-w-bobrownikach&catid=22&Itemid=139 Bobrowniki - historia zamku, z którego władano ziemią dobrzyńską] Gmina Bobrowniki. Vaadatud 2. jaanuaril 2023</ref> Bobrowniki kaotas linnaõigused [[1870]]. aastal.<ref>[https://ddwloclawek.pl/pl/19_wiadomosci-z-regionu/62361_pod-wloclawkiem-przybeda-dwa-nowe-miasta-zmiany-od-1-stycznia-.html Pod Włocławkiem przybędą dwa nowe miasta. Zmiany od 1 stycznia] Dzień Dobry Włocławek, 27. detsember 2023. Vaadatud 2. jaanuaril 2024</ref> Bobrowniki sai linnaõigused tagasi [[1. jaanuar]]il [[2024]].<ref>Michał Dobrołowicz, Paweł Kmiecik:[https://www.rmf24.pl/fakty/polska/news-34-nowe-miasta-w-polsce-od-1-stycznia-sprawdz-liste,nId,7239991#crp_state=1 34 nowe miasta w Polsce od 1 stycznia. Sprawdź listę] RMF, 31. detsember 2023. Vaadatud 1. jaanuaril 2024</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] 71k6i8uabbakk3lh8hplutw89yzcuo3 0 669412 7161387 6786549 2026-05-26T11:13:12Z Kuriuss 38125 7161387 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Self portrait by Franz Xaver Messerschmidt, Pressburg, c. 1780, alabaster - Bode-Museum - DSC02941.JPG|pisi|Autoportree. ([[Bareljeef]])]] '''Franz Xaver Messerschmidt''' ([[6. veebruar]] [[1736]] – [[19. august]] [[1783]]) oli Saksa-Austria [[skulptor]], kõige tuntum oma "tegelaspeade" (''Charakterköpfe'') büstiseeria poolest, mis kujutavad grotesksete ilmetega nägusid. == Elukäik == Franz sündis 1736. aastal Edela-Saksamaal Wiesensteigi külas käsitööliste peres.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Web Gallery of Art, searchable fine arts image database |url=https://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/m/messersc/biograph.html |vaadatud=2024-01-31 |väljaanne=www.wga.hu}}</ref><ref name=":3">Yonan, Michael, "The Man Behind The Mask? Looking at Franz Xaver Messerschmidt" Eighteenth-Century Studies 42 (3) (Baltimore: Johns Hopkins University press, 2009) lk 434</ref><ref name=":4">Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 11-12</ref> Ta kasvas üles oma onu Johann Baptist Straubi kodus Münchenis.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> Temast sai ka Franzi esimene õpetaja, kelle juures ta õppis uusimaid barokk- ja rokokoostiili tehnikaid.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> Oma teise õpetaja, skulptor Philipp Jacob Straubi, kes oli ka samuti tema onu, juures veetis ta kaks aastat Grazi linnas.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> 1755. aasta lõpus astus ta Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse, kus sai omakorda Jacob Schlettereri õpilaseks.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> 1760. aastate esimesel poole täitis ta mitu tellimust keisrinna Maria Theresa ja keiser Franz I jaoks, sealhulgas mitu pronksist portreebüsti ja kaks täissuuruses skulptuuri.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Nende töödega sai ta väga populaarseks Viini õukonnas.<ref name=":6">Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 15-16</ref> Aastal 1765 käis ta õppereisil Roomas, kus ta kopeeris antiikskulptuure.<ref name=":3" /><ref>Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 17</ref> 1760. aastate lõppu võib lugeda Messerschmidti kuldajaks, ta saavutas valgustusajastu inimeste seas erilise soosingu, ilmselt seetõttu, et tema skulptuurid väljendasid endas ratsionaalset maailmapilti, mis muutus sel ajal moodsaks.<ref name=":3" /><ref name=":7">Yonan, Michael, "The Man Behind The Mask? Looking at Franz Xaver Messerschmidt" Eighteenth-Century Studies 42 (3) (Baltimore: Johns Hopkins University press, 2009) lk 436</ref> Ka keiser Joseph II oli kõrgelt hinnanud Messerschmidti tööd ja tellis tema käest mitu skulptuuri. Alates 1769. aastast õpetas Messerschmidt Viini Kaunite Kunstide Akadeemias dotsendina.<ref name=":0" /><ref name=":1">Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 55</ref> Aastal 1770 märkasid Messerschmidti kolleegid muutust tema olekus, kommenteeriti "segadust peas" ja tehti viiteid vaimsele haigusele.<ref name=":0" /><ref name=":8">Yonan, Michael, "The Man Behind The Mask? Looking at Franz Xaver Messerschmidt" Eighteenth-Century Studies 42 (3) (Baltimore: Johns Hopkins University press, 2009) lk 434-435</ref> Naljakal kombel esimene asitõend sellest tuleb Messerschmidtilt endalt oma kirjas oma vennale.<ref>Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 64</ref> Umbes sel ajal alustas Messerschmidt oma tegelaspeade seeriaga.<ref name=":0" /><ref name=":8" /> 1774. aastal öeldi talle ära äsja vabanenud skulptuuriprofessori koht, osaliselt tema vaimse tervise probleemide ja osaliselt akadeemia sisepoliitika pärast.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":8" /><ref>Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 25</ref> Kui tema õpetaja, skulptuuri osakonna pea, Jacob Schletterer suri, oleks pidanud Messerschmidt automaatselt saama äsjaavanenud professori koha, vastavalt Akadeemia enda eeskirjale aastast 1769, see aga ei juhtunud seoses1 võimuvahetusega Viini Akadeemias tollel ajal.<ref name=":5">Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 61-62</ref> Peale kõige selle surid paljud tema toetajad ja püsitellijad Viinis lühikese aja jooksul, sealhulgas Maria Theresa ja prints Joseph Wencesclas.<ref name=":2">Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 57-58</ref> Häbistatuna ja pettununa müüs Messerschmidt 1774. aasta märtsis maha oma maja Viinis ja lahkus sealt.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 59</ref><ref name=":8" /> Seejärel veetis ta kolm vaheaastat reisides kesk-Euroopas, alguses oma kodulinna Wiesensteigi ning seejärel kutsuti teda Münchenisse, kuhu jäi ta ootama talle lubatud tellimust ja alalist töökohta sealses õukonnas.<ref name=":0" /> 1777. aastal kolis ta kokku oma vennaga, Johann Adamiga, Bratislavas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":8" /> Seal töötas Messerschmidt peaaegu täielikus üksinduses linna ääres, peamiselt oma tegelaspeade kallal, kuus aastat, kuni oma surmani 1783. aastal.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":8" /> == Looming == Esimesed teadaolevad taiesed, hilisbaroki stiilis pronksbüstid keisripaarist ning troonipärijat ja tema naist kujutavad reljeefid, tegi Messerschmidt aastatel 1760–1763 Viini Akadeemias.<ref name=":0" /><ref name=":6" /> Samuti hilisbaroklikus stiilis, veel kaks elusuurusest suuremat keisrit ja tema abikaasat kujutavat tinakuju, mis on valminud Maria Theresa tellimusel aastatel 1764–1766.<ref name=":0" /><ref name=":6" /> Lisaks mõnele muule portreele tegi Messerschmidt ka religioosse teemaga töid.<ref name=":0" /> Säilinud on ka hulk Savoia printsessi tellitud kujusid.<ref name=":0" /><ref>Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 22</ref> Pärast Messerschmidti reisi Rooma oli tema teostes märgatav uus tagasihoidlikkus mida varem seal polnud, kunstnik nüüd keskendus rohkem inimfiguurile ja pööras vähem tähelepanu materialistliku rikkuse väljendamisele.<ref>Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 21</ref> Tema loomingu barokkperiood lõppes 1769. aastal keisrinna tellitud õuearsti Gerard van Szuieteni büstiga.<ref name=":0" /> Samal ajal ilmusid tema esimesed varaneoklassitsistlikud teosed, mis olid Viini Akadeemia poolt tellitud.<ref name=":0" /> Nendele ja hilisematele töödele rakendas ta 1765. aastal Rooma õppereisil saadud kogemusi.<ref name=":0" /><ref>Yonan, Michael, “Messerschmidt’s Character Heads: Maddening Sculpture and the Writing of Art History” Studies in Art Historiography (New York: Routledge, 2018) lk 25</ref> Aastatel 1770–1772 hakkas Messerschmidt tegelema oma nn tegelaspeadega.<ref name=":0" /><ref name=":9">Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 26</ref> Enam kui viiekümnest peast koosnev seeria, mis kujutavad groteskseid osaliselt realistlikke grimassnägusid.<ref name=":0" /> Pead on valmistatud plii- ja tinavalamist ja ka alabasterist.<ref name=":0" /><ref name=":9" /> Mõned neist arvatakse kujutavat kunstnikku ennast.<ref name=":0" /> Sari on tuntud nime "tegelaspead" (saksa k. Charakterköpfe)<ref name=":1" /> all.<ref name=":0" /> Vastavalt intervjuule, mille andis Messerschmidt õpetlasele Friedrich Nicolai'le, aastal 1781. aastal, aitasid need tööd tal hoida ära ohtlike vaimude väge.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref>Yonan, Michael, “Messerschmidt’s Character Heads: Maddening Sculpture and the Writing of Art History” Studies in Art Historiography (New York: Routledge, 2018) lk 13</ref><ref>Yonan, Michael, “Messerschmidt’s Character Heads: Maddening Sculpture and the Writing of Art History” Studies in Art Historiography (New York: Routledge, 2018) lk 19</ref> Messerschmidt oli 1770. aastate algusest kannatanud hallutsinatsioonide ja tagakiusamise pettekujutluste all ning nendel, tema tehtud peadel, oli väidetavalt tervendav ja kaitsev funktsioon.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Enamus nendest skulptuuridest olid valmistatud juba Bratislavas, Messerschmidti viimastel aastatel.<ref>Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 65</ref><ref name=":9" /> Pärast Messerschmidti surma läksid skulptuurid pärandina tema vennale ja jäid pere valdusse, kuni jõudsid Viini 1793. aastal, kus Messerschmidti nõbu Johann Pendel korraldas näituse.<ref name=":0" /> Anonüümne autor koostas nende esimeste näituste jaoks ka lühikese brošüüri, kus anti ka peadele nimed, mis on sestpeale püsima jäänud.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> == Viited == <references /> == Allikad == * "Messerschmidt, Franz Xaver", Web Gallery of Art https://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/m/messersc/biograph.html [külastatud 17.01.2024] * Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) * Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 55–70 * Yonan, Michael, "The Man Behind The Mask? Looking at Franz Xaver Messerschmidt" Eighteenth-Century Studies 42 (3) (Baltimore: Johns Hopkins University press, 2009) lk 431–451 * Yonan, Michael, “Messerschmidt’s Character Heads: Maddening Sculpture and the Writing of Art History” Studies in Art Historiography (New York: Routledge, 2018) ==Välislingid== {{commonskat}} [[Kategooria:Austria skulptorid]] [[Kategooria:Saksamaa skulptorid]] 037fo834fuq9mzo6j6u5sjmo9et4y66 0 672187 7160916 7127680 2026-05-25T17:07:24Z ~2026-31408-55 230291 /* Ökoloogia */ 7160916 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Balti lamekarp | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Ecomare - nonnetje (pcd01082-nonnetje-sd).jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Limused]] ''Mollusca'' | alamhõimkond = | klass = [[Karbid]] ''Bivalvia'' | selts = ''[[Cardiida]]'' | ülemsugukond = | sugukond = [[Lamekarplased]] ''Tellinidae'' | perekond = ''[[Limecola]]'' | liik = '''Balti lamekarp''' | binaarne = ''Limecola balthica'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = *''Macoma balthica''<small> Linnaeus, 1758</small> | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Balti lamekarp''' (''Limecola balthica'') on [[Karbid|karbiliik]] [[lamekarplased|lamekarplaste]] (''Tellinidae'') sugukonnast, kes elab Põhjameres ja Läänemeres, aga ka Atlandi ookeani loodeosas ja Põhja-Jäämeres.<ref>[https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=141579#distributions Macoma balthica (Linnaeus, 1758). - WoRMS]</ref> == Kirjeldus == Balti lamekarbi koda on ümar, peaaegu ringja kujuga, nii et kilbi kõrgeim osa (umbo) paikneb koja enam-vähem keskjoonel<ref name="baltic-tel">[https://www.marlin.ac.uk/species/detail/1465 Baltic tellin (Macoma balthica). - The Marine Life Information Network]</ref>. See on värvilt roosakas või valkjas<ref name="t-hunt-mil">[https://www.looduskalender.ee/n/node/2671 T. Hunt. Milliseid karbipoolmeid rannaliivalt leiame? - looduskalendr.ee]</ref> või värvunud kontsentriliste ringidena umbo ümber, õhuke ja habras, pikema külje läbimõõt umbes kaks ja pool sentimeetrit. Koja tagumine külg võib olla kergelt ahenenud. Väävlirikastes setetes võib koda olla tumedam.<ref name="baltic-tel" /> [[Periostrakum]] värvitu või helepruun, kõige silmatorkavam servadel. == Ökoloogia == Loom eelistab madalat riimvett, kus kaevub põhjamuda ülemisse kihti, et sealt filtreerida oma toidus. Elutseb kuni neljakümne meetri sügavusel. Läänemere Eesti vetes elutsevatest karpidest talub balti lamekarp on pedeholoogiline. Eelistsb paremini merevee soolsuse vähenemist ja on kõige laialdasemalt levinud ja suurema arvukusega bentoseliik, hinnanguliselt meie arvukaim merekarp.<ref name="t-hunt-mil" />. Lamekarpidest toituvad paljud kalaliigid, eelkõige [[vimb]], [[lest]] ja [[ümarmudil]], aga ka [[sukelpardid]], nagu [[tõmmuvaeras]] ja [[aul]]<ref>http://marge.offline.ee/kalakaardid/toiduahel/lamekarp.pdf</ref>. Balti lamekarp on oma elukeskkonnas edukalt suutnud konkureerida võõrliigi [[virgiinia korgitsuss]]iga (erinevalt kohalikest hulkharjasussidest, kelle arvukus on vähenenud)<ref>Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://www.marlin.ac.uk/assets/pdf/species/marlin_species_1465_2019-03-21.pdf Budd, G.C.& Rayment, W.J. 2001. Limecola balthica Baltic tellin. In Tyler-Walters H. and Hiscock K. (eds) Marine Life Information Network: Biology and Sensitivity Key Information Reviews, Plymouth: Marine Biological Association of the United Kingdom. DOI https://dx.doi.org/10.17031/marlinsp.1465.1] [[Kategooria:Karbid]] ai9cr87fx7ngjkmx1wga9mt0d81cwvz 7160962 7160916 2026-05-25T18:48:29Z Evlper 104506 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7160916|7160916]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-31408-55|~2026-31408-55]] ([[User talk:~2026-31408-55|arutelu]]) 7160962 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Balti lamekarp | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Ecomare - nonnetje (pcd01082-nonnetje-sd).jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Limused]] ''Mollusca'' | alamhõimkond = | klass = [[Karbid]] ''Bivalvia'' | selts = ''[[Cardiida]]'' | ülemsugukond = | sugukond = [[Lamekarplased]] ''Tellinidae'' | perekond = ''[[Limecola]]'' | liik = '''Balti lamekarp''' | binaarne = ''Limecola balthica'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = *''Macoma balthica''<small> Linnaeus, 1758</small> | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Balti lamekarp''' (''Limecola balthica'') on [[Karbid|karbiliik]] [[lamekarplased|lamekarplaste]] (''Tellinidae'') sugukonnast, kes elab Põhjameres ja Läänemeres, aga ka Atlandi ookeani loodeosas ja Põhja-Jäämeres.<ref>[https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=141579#distributions Macoma balthica (Linnaeus, 1758). - WoRMS]</ref> == Kirjeldus == Balti lamekarbi koda on ümar, peaaegu ringja kujuga, nii et kilbi kõrgeim osa (umbo) paikneb koja enam-vähem keskjoonel<ref name="baltic-tel">[https://www.marlin.ac.uk/species/detail/1465 Baltic tellin (Macoma balthica). - The Marine Life Information Network]</ref>. See on värvilt roosakas või valkjas<ref name="t-hunt-mil">[https://www.looduskalender.ee/n/node/2671 T. Hunt. Milliseid karbipoolmeid rannaliivalt leiame? - looduskalendr.ee]</ref> või värvunud kontsentriliste ringidena umbo ümber, õhuke ja habras, pikema külje läbimõõt umbes kaks ja pool sentimeetrit. Koja tagumine külg võib olla kergelt ahenenud. Väävlirikastes setetes võib koda olla tumedam.<ref name="baltic-tel" /> [[Periostrakum]] värvitu või helepruun, kõige silmatorkavam servadel. == Ökoloogia == Loom eelistab madalat riimvett, kus kaevub põhjamuda ülemisse kihti, et sealt filtreerida oma toidus. Elutseb kuni neljakümne meetri sügavusel. Läänemere Eesti vetes elutsevatest karpidest talub balti lamekarp kõige paremini merevee soolsuse vähenemist ja on kõige laialdasemalt levinud ja suurema arvukusega bentoseliik, hinnanguliselt meie arvukaim merekarp.<ref name="t-hunt-mil" />. Lamekarpidest toituvad paljud kalaliigid, eelkõige [[vimb]], [[lest]] ja [[ümarmudil]], aga ka [[sukelpardid]], nagu [[tõmmuvaeras]] ja [[aul]]<ref>http://marge.offline.ee/kalakaardid/toiduahel/lamekarp.pdf</ref>. Balti lamekarp on oma elukeskkonnas edukalt suutnud konkureerida võõrliigi [[virgiinia korgitsuss]]iga (erinevalt kohalikest hulkharjasussidest, kelle arvukus on vähenenud)<ref>Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://www.marlin.ac.uk/assets/pdf/species/marlin_species_1465_2019-03-21.pdf Budd, G.C.& Rayment, W.J. 2001. Limecola balthica Baltic tellin. In Tyler-Walters H. and Hiscock K. (eds) Marine Life Information Network: Biology and Sensitivity Key Information Reviews, Plymouth: Marine Biological Association of the United Kingdom. DOI https://dx.doi.org/10.17031/marlinsp.1465.1] [[Kategooria:Karbid]] ptmqcthunydzqpuc7gn84pvhxctva7c 7160963 7160962 2026-05-25T18:49:34Z Evlper 104506 /* Ökoloogia */ 7160963 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Balti lamekarp | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Ecomare - nonnetje (pcd01082-nonnetje-sd).jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Limused]] ''Mollusca'' | alamhõimkond = | klass = [[Karbid]] ''Bivalvia'' | selts = ''[[Cardiida]]'' | ülemsugukond = | sugukond = [[Lamekarplased]] ''Tellinidae'' | perekond = ''[[Limecola]]'' | liik = '''Balti lamekarp''' | binaarne = ''Limecola balthica'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = *''Macoma balthica''<small> Linnaeus, 1758</small> | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Balti lamekarp''' (''Limecola balthica'') on [[Karbid|karbiliik]] [[lamekarplased|lamekarplaste]] (''Tellinidae'') sugukonnast, kes elab Põhjameres ja Läänemeres, aga ka Atlandi ookeani loodeosas ja Põhja-Jäämeres.<ref>[https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=141579#distributions Macoma balthica (Linnaeus, 1758). - WoRMS]</ref> == Kirjeldus == Balti lamekarbi koda on ümar, peaaegu ringja kujuga, nii et kilbi kõrgeim osa (umbo) paikneb koja enam-vähem keskjoonel<ref name="baltic-tel">[https://www.marlin.ac.uk/species/detail/1465 Baltic tellin (Macoma balthica). - The Marine Life Information Network]</ref>. See on värvilt roosakas või valkjas<ref name="t-hunt-mil">[https://www.looduskalender.ee/n/node/2671 T. Hunt. Milliseid karbipoolmeid rannaliivalt leiame? - looduskalendr.ee]</ref> või värvunud kontsentriliste ringidena umbo ümber, õhuke ja habras, pikema külje läbimõõt umbes kaks ja pool sentimeetrit. Koja tagumine külg võib olla kergelt ahenenud. Väävlirikastes setetes võib koda olla tumedam.<ref name="baltic-tel" /> [[Periostrakum]] värvitu või helepruun, kõige silmatorkavam servadel. == Ökoloogia == Loom eelistab madalat [[Riimvesi|riimvett]], kus kaevub põhjamuda ülemisse kihti, et sealt filtreerida oma toidus. Elutseb kuni neljakümne meetri sügavusel. Läänemere Eesti vetes elutsevatest karpidest talub balti lamekarp kõige paremini merevee [[soolsus]]e vähenemist ja on kõige laialdasemalt levinud ja suurema arvukusega [[bentos]]eliik, hinnanguliselt meie arvukaim merekarp.<ref name="t-hunt-mil" />. Lamekarpidest toituvad paljud kalaliigid, eelkõige [[vimb]], [[lest]] ja [[ümarmudil]], aga ka [[sukelpardid]], nagu [[tõmmuvaeras]] ja [[aul]]<ref>http://marge.offline.ee/kalakaardid/toiduahel/lamekarp.pdf</ref>. Balti lamekarp on oma elukeskkonnas edukalt suutnud konkureerida võõrliigi [[virgiinia korgitsuss]]iga (erinevalt kohalikest hulkharjasussidest, kelle arvukus on vähenenud)<ref>Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://www.marlin.ac.uk/assets/pdf/species/marlin_species_1465_2019-03-21.pdf Budd, G.C.& Rayment, W.J. 2001. Limecola balthica Baltic tellin. In Tyler-Walters H. and Hiscock K. (eds) Marine Life Information Network: Biology and Sensitivity Key Information Reviews, Plymouth: Marine Biological Association of the United Kingdom. DOI https://dx.doi.org/10.17031/marlinsp.1465.1] [[Kategooria:Karbid]] 1cf5pl0lxwdctfm1g0noyy2jaw5m1un 7160964 7160963 2026-05-25T18:49:59Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7160964 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Balti lamekarp | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Ecomare - nonnetje (pcd01082-nonnetje-sd).jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Limused]] ''Mollusca'' | alamhõimkond = | klass = [[Karbid]] ''Bivalvia'' | selts = ''[[Cardiida]]'' | ülemsugukond = | sugukond = [[Lamekarplased]] ''Tellinidae'' | perekond = ''[[Limecola]]'' | liik = '''Balti lamekarp''' | binaarne = ''Limecola balthica'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = *''Macoma balthica''<small> Linnaeus, 1758</small> | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Balti lamekarp''' (''Limecola balthica'') on [[Karbid|karbiliik]] [[lamekarplased|lamekarplaste]] (''Tellinidae'') sugukonnast, kes elab Põhjameres ja Läänemeres, aga ka Atlandi ookeani loodeosas ja Põhja-Jäämeres.<ref>[https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=141579#distributions Macoma balthica (Linnaeus, 1758). - WoRMS]</ref> == Kirjeldus == Balti lamekarbi koda on ümar, peaaegu ringja kujuga, nii et kilbi kõrgeim osa (''umbo'') paikneb koja enam-vähem keskjoonel<ref name="baltic-tel">[https://www.marlin.ac.uk/species/detail/1465 Baltic tellin (Macoma balthica). - The Marine Life Information Network]</ref>. See on värvilt roosakas või valkjas<ref name="t-hunt-mil">[https://www.looduskalender.ee/n/node/2671 T. Hunt. Milliseid karbipoolmeid rannaliivalt leiame? - looduskalendr.ee]</ref> või värvunud kontsentriliste ringidena umbo ümber, õhuke ja habras, pikema külje läbimõõt umbes kaks ja pool sentimeetrit. Koja tagumine külg võib olla kergelt ahenenud. Väävlirikastes setetes võib koda olla tumedam.<ref name="baltic-tel" /> [[Periostrakum]] värvitu või helepruun, kõige silmatorkavam servadel. == Ökoloogia == Loom eelistab madalat [[Riimvesi|riimvett]], kus kaevub põhjamuda ülemisse kihti, et sealt filtreerida oma toidus. Elutseb kuni neljakümne meetri sügavusel. Läänemere Eesti vetes elutsevatest karpidest talub balti lamekarp kõige paremini merevee [[soolsus]]e vähenemist ja on kõige laialdasemalt levinud ja suurema arvukusega [[bentos]]eliik, hinnanguliselt meie arvukaim merekarp.<ref name="t-hunt-mil" />. Lamekarpidest toituvad paljud kalaliigid, eelkõige [[vimb]], [[lest]] ja [[ümarmudil]], aga ka [[sukelpardid]], nagu [[tõmmuvaeras]] ja [[aul]]<ref>http://marge.offline.ee/kalakaardid/toiduahel/lamekarp.pdf</ref>. Balti lamekarp on oma elukeskkonnas edukalt suutnud konkureerida võõrliigi [[virgiinia korgitsuss]]iga (erinevalt kohalikest hulkharjasussidest, kelle arvukus on vähenenud)<ref>Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://www.marlin.ac.uk/assets/pdf/species/marlin_species_1465_2019-03-21.pdf Budd, G.C.& Rayment, W.J. 2001. Limecola balthica Baltic tellin. In Tyler-Walters H. and Hiscock K. (eds) Marine Life Information Network: Biology and Sensitivity Key Information Reviews, Plymouth: Marine Biological Association of the United Kingdom. DOI https://dx.doi.org/10.17031/marlinsp.1465.1] [[Kategooria:Karbid]] rm6vqq10tmofb9wmn9llbbinzt6esob 7160965 7160964 2026-05-25T18:50:17Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7160965 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Balti lamekarp | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Ecomare - nonnetje (pcd01082-nonnetje-sd).jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Limused]] ''Mollusca'' | alamhõimkond = | klass = [[Karbid]] ''Bivalvia'' | selts = ''[[Cardiida]]'' | ülemsugukond = | sugukond = [[Lamekarplased]] ''Tellinidae'' | perekond = ''[[Limecola]]'' | liik = '''Balti lamekarp''' | binaarne = ''Limecola balthica'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = *''Macoma balthica''<small> Linnaeus, 1758</small> | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Balti lamekarp''' (''Limecola balthica'') on [[Karbid|karbiliik]] [[lamekarplased|lamekarplaste]] (''Tellinidae'') sugukonnast, kes elab Põhjameres ja Läänemeres, aga ka Atlandi ookeani loodeosas ja Põhja-Jäämeres.<ref>[https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=141579#distributions Macoma balthica (Linnaeus, 1758). - WoRMS]</ref> == Kirjeldus == Balti lamekarbi koda on ümar, peaaegu ringja kujuga, nii et kilbi kõrgeim osa (umbo) paikneb koja enam-vähem keskjoonel<ref name="baltic-tel">[https://www.marlin.ac.uk/species/detail/1465 Baltic tellin (Macoma balthica). - The Marine Life Information Network]</ref>. See on värvilt roosakas või valkjas<ref name="t-hunt-mil">[https://www.looduskalender.ee/n/node/2671 T. Hunt. Milliseid karbipoolmeid rannaliivalt leiame? - looduskalendr.ee]</ref> või värvunud kontsentriliste ringidena umbo ümber, õhuke ja habras, pikema külje läbimõõt umbes kaks ja pool sentimeetrit. Koja tagumine külg võib olla kergelt ahenenud. Väävlirikastes setetes võib koda olla tumedam.<ref name="baltic-tel" /> [[Periostrakum]] värvitu või helepruun, kõige silmatorkavam servadel. == Ökoloogia == Loom eelistab madalat [[Riimvesi|riimvett]], kus kaevub põhjamuda ülemisse kihti, et sealt filtreerida oma toidus. Elutseb kuni neljakümne meetri sügavusel. Läänemere Eesti vetes elutsevatest karpidest talub balti lamekarp kõige paremini merevee [[soolsus]]e vähenemist ja on kõige laialdasemalt levinud ja suurema arvukusega [[bentos]]eliik, hinnanguliselt meie arvukaim merekarp.<ref name="t-hunt-mil" />. Lamekarpidest toituvad paljud kalaliigid, eelkõige [[vimb]], [[lest]] ja [[ümarmudil]], aga ka [[sukelpardid]], nagu [[tõmmuvaeras]] ja [[aul]]<ref>http://marge.offline.ee/kalakaardid/toiduahel/lamekarp.pdf</ref>. Balti lamekarp on oma elukeskkonnas edukalt suutnud konkureerida võõrliigi [[virgiinia korgitsuss]]iga (erinevalt kohalikest hulkharjasussidest, kelle arvukus on vähenenud)<ref>Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://www.marlin.ac.uk/assets/pdf/species/marlin_species_1465_2019-03-21.pdf Budd, G.C.& Rayment, W.J. 2001. Limecola balthica Baltic tellin. In Tyler-Walters H. and Hiscock K. (eds) Marine Life Information Network: Biology and Sensitivity Key Information Reviews, Plymouth: Marine Biological Association of the United Kingdom. DOI https://dx.doi.org/10.17031/marlinsp.1465.1] [[Kategooria:Karbid]] 1cf5pl0lxwdctfm1g0noyy2jaw5m1un 0 672753 7161302 6611558 2026-05-26T09:56:54Z ~2026-30199-00 229874 7161302 wikitext text/x-wiki [[File:Tallinn, Pühtitsa abiklooster.tif|thumb|Pühtitsa abikloostri kirik 1930.-tel]] '''[[Kuremäe klooster|Kuremäe]] abiklooster''' tegutses [[Tallinn]]as 1894–1960. 1894. aastal rajati praeguse praeguse [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] ja [[Villem Reimani tänav|Reimani tänava]] nurgale puukirik. (Reimani tänav / Gonsiori tänav 35/24). 1900. aastal võeti vastu otsus ehitada suurvürstinna [[Maria Nikolajevna]] sündimise auks uus kirik, mille nimeks sai '''Jumalaema Templisse Viimise kirik'''. Hoone ehitati aastatel 1900–1902, selle arhitekt oli [[Nikolai Nikonov]]. Teise maailmasõja käigus sai kirik kahel korral (1941. ja 1944. aastal) kannatada, kuid taastati. 1960. aastal kirik lammutati.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kompassi-valjakul-avatakse-kuremae-abikloostrile-puhendatud-infotahvel?id=84918583 Kompassi väljakul avatakse Kuremäe abikloostrile pühendatud infotahvel], www.DELFI.ee, 02.01.2019</ref> Kiriku asukohale ehitati lillekauplus Kannike. Abikloostrile allus Vene turul asunud [[Aleksander Nevski kabel]]. == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti kloostrid]] gms4ckklkdukodwzokceofwwlh5jm14 7161306 7161302 2026-05-26T09:59:29Z ~2026-30199-00 229874 7161306 wikitext text/x-wiki [[File:Tallinn, Pühtitsa abiklooster.tif|thumb|Pühtitsa abikloostri kirik 1930.-tel]] '''[[Kuremäe klooster|Kuremäe]] abiklooster''' tegutses [[Tallinn]]as 1894–1960. 1894. aastal rajati praeguse praeguse [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] ja [[Villem Reimani tänav|Reimani tänava]] nurgale puukirik. (Reimani tänav / Gonsiori tänav 35/24). 1900. aastal võeti vastu otsus ehitada suurvürstinna [[Maria Nikolajevna]] sündimise auks uus kirik, mille nimeks sai '''Jumalaema Templisse Viimise kirik'''. Hoone ehitati aastatel 1900–1902, selle arhitekt oli [[Nikolai Nikonov]]. Teise maailmasõja käigus sai kirik kahel korral (1941. ja 1944. aastal) kannatada, kuid taastati. 1960. aastal kirik lammutati.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kompassi-valjakul-avatakse-kuremae-abikloostrile-puhendatud-infotahvel?id=84918583 Kompassi väljakul avatakse Kuremäe abikloostrile pühendatud infotahvel], www.DELFI.ee, 02.01.2019</ref> Kiriku asukohast veidi hoovi poole ehitati lillekauplus Kannike. Abikloostrile allus Vene turul asunud [[Aleksander Nevski kabel]]. == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti kloostrid]] pzvuf1iq0nmawmixhtu6x3ki487wrjn 7161308 7161306 2026-05-26T10:01:12Z ~2026-30199-00 229874 7161308 wikitext text/x-wiki [[File:Tallinn, Pühtitsa abiklooster.tif|thumb|Pühtitsa abikloostri kirik 1930.-tel]] '''[[Kuremäe klooster|Kuremäe]] abiklooster''' tegutses [[Tallinn]]as 1894–1960. 1894. aastal rajati praeguse praeguse [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] ja [[Villem Reimani tänav|Reimani tänava]] nurgale puukirik. (Reimani tänav / Gonsiori tänav 35/24). 1900. aastal võeti vastu otsus ehitada suurvürstinna [[Maria Nikolajevna]] sündimise auks uus kirik, mille nimeks sai '''Jumalaema Templisse Viimise kirik'''. Hoone ehitati aastatel 1900–1902, selle arhitekt oli [[Nikolai Nikonov]]. Teise maailmasõja käigus sai kirik kahel korral (1941. ja 1944. aastal) kannatada, kuid taastati. Suleti 1959. lõpus. 1960. aasta jaanuaris kirik lammutati.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kompassi-valjakul-avatakse-kuremae-abikloostrile-puhendatud-infotahvel?id=84918583 Kompassi väljakul avatakse Kuremäe abikloostrile pühendatud infotahvel], www.DELFI.ee, 02.01.2019</ref> Kiriku asukohast veidi hoovi poole ehitati lillekauplus Kannike. Abikloostrile allus Vene turul asunud [[Aleksander Nevski kabel]]. == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti kloostrid]] jd4w868uubcz9eum3adg03u4cjcwd54 7161311 7161308 2026-05-26T10:03:50Z ~2026-30199-00 229874 7161311 wikitext text/x-wiki [[File:Tallinn, Pühtitsa abiklooster.tif|thumb|Pühtitsa abikloostri kirik 1930.-tel]] '''[[Kuremäe klooster|Kuremäe]] abiklooster''' tegutses [[Tallinn]]as 1894–1960. 1894. aastal rajati praeguse praeguse [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] ja [[Villem Reimani tänav|Reimani tänava]] nurgale puukirik. (Reimani tänav / Gonsiori tänav 35/24). 1900. aastal võeti vastu otsus ehitada suurvürstinna [[Maria Nikolajevna]] sündimise auks uus kirik, mille nimeks sai '''Jumalaema Templisse Viimise kirik'''. Hoone ehitati aastatel 1900–1902, selle arhitekt oli [[Nikolai Nikonov]]. Teise maailmasõja käigus sai kirik kahel korral (1941. ja 1944. aastal) kannatada, kuid taastati. Suleti 1959. lõpus, 1960. aasta jaanuaris kirik lammutati.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kompassi-valjakul-avatakse-kuremae-abikloostrile-puhendatud-infotahvel?id=84918583 Kompassi väljakul avatakse Kuremäe abikloostrile pühendatud infotahvel], www.DELFI.ee, 02.01.2019</ref> Kiriku asukohast veidi hoovi poole ehitati lillekauplus Kannike. See valmis aastal 1957. Abikloostrile allus Vene turul asunud [[Aleksander Nevski kabel]]. == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti kloostrid]] 402mposz87zun7dbcppop13wm0toudi 0 672881 7161280 7150539 2026-05-26T09:38:02Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7161280 wikitext text/x-wiki [[File:VNovgorog SaintSophiaCathedral VN130.jpg|thumb|Novgorodi Püha Sofia katedraal]] [[File:Софійський собор 43.jpg|thumb|Enne 18. sajandi ümberehitusi oli Kiievi Püha Sofia katedraal kogu Kiievi-Russi kõigi kirikuehitiste hulgas tähtsaim, millest võeti eeskuju teiste kirikute ehitamisel]] [[File:Киев. Софийский собор. 2.jpg|thumb|Bütsantsi [[Mosaiik|mosaiigid]] Kiievi püha Sofia kiriku kesklöövis ja [[apsiid]]is]] [[File:Interior of Saint Sophia Cathedral 20190505.jpg|thumb|Vaade [[Kristus Kõigevalitseja]] ikoonile peakuplis]] [[File:Спасо-Преображенський собор Цегляна кладка XI століття Фото-3.jpg|thumb|[[Tšernihivi Issandamuutmise peakirik]]u sein]] [[File:Полацкая Сафія. Раскрыцці (02).jpg|thumb|[[Looduskivi]]- ja [[tellis]]ekihtidest müür ning kunagise kiriku [[ümarkaar]]akna fragment [[Połacki Püha Sofia katedraal]]is]] [[File:Dormition Cathedral ornament. Vladimir. Russia. Орнамент Успенского Собора. Владимир. Россия - panoramio.jpg|thumb|Dekoor Jumalaema Uinumise kirikul Vladimiris]] [[File:Svirskaya Church (Smolensk; 2013-11-08) 35.JPG|thumb|Smolenski Miikaeli kiriku sisevaade]] '''Kiievi-Vene arhitektuur''' on arhitektuur, mis loodi [[Kiievi-Russ]]i ja hiljem sellest moodustunud vürstiriikide territooriumil [[10. sajand]]i lõpust [[14. sajand]]i keskpaigani ehk ristiusu vastuvõtmisest kuni [[Mongolite invasioon Venemaale|mongolite invasioonini]] ja Kiievi-Vene lagunemiseni väiksemateks [[vürstiriik]]ideks. Kiievi-Vene ehitised asuvad tänapäeva [[Ukraina]], [[Valgevene]] ja [[Venemaa]] territooriumidel ja suuremateks ehituskeskusteks olid [[Kiiev]] ja [[Novgorod]]. Kiievi-Russi arhitektuur moodustab nii [[Ukraina arhitektuur|Ukraina]] kui ka [[Venemaa arhitektuur]]i varaseima perioodi. Selle juured on [[Bütsants]]i keskperioodi arhitektuuris, millele lisandus hulgaliselt uuendusi ja senisest traditsioonist eristuvaid ehituslikke lahendusi. Suurem osa Kiievi-Vene säilinud arhitektuuri on [[Õigeusu kirik|õigeusu]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ud, kuid leidub ka [[linnakindlustused|linnakindlustusi]] ning [[värav]]aehitisi. Pärast Kiievi-Vene lagunemist mongolite invasioonis 13. sajandi esimeses pooles jätkus ehitustraditsioon [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigis]] ([[Novgorodi arhitektuurikoolkond]]) ja Novgorodi arhitektuurist mõjutatud [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigis]] ([[Pihkva arhitektuurikoolkond]]), [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigis]] ning [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigis]] ([[Galiitsia arhitektuurikoolkond]]). Sel jätkutraditsioonil oli otsene mõju hilisemale [[Moskoovia arhitektuur]]ile. [[File:St Panteleon church 2011 05.jpg|thumb|Ševtšenkove Pantaleoni kiriku portaal]] == Kirikuarhitektuur == Pärast idaslaavlaste ristiusustamist 988. aastal olid Kiievi-Vene suured kirikud esimesed monumentaalarhitektuuri näited idaslaavlaste aladel. Nende ehitiste stiil oli tugevasti mõjutatud [[Bütsantsi arhitektuur]]ist, eriti Bütsantsi keskperioodi viiekuplilise [[ristkuppelkirik]]u tüübist. Kõik kiriku kujunduses ja dekooris lähtus Bütsantsi kirikute eeskujust ja Bütsantsi kirikute standardpõhiplaan ruudu või ristküliku sees asetseva ristiga, ristiharude nurkades paiknevate [[piilar]]itega ning [[nurgatromp]]idele või [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv keskkupliga sai õigeusu kirikuehituse põhitüübiks<ref name="kievan-rus">[https://www.britannica.com/art/Western-architecture/Kievan-Rus-and-Russia Kievan Rus and Russia. - Western architecture. Christian East. - Encyclopedia Britannica]</ref>, erinevusi oli eri põhiplaanidel küll piilarite ja kuplite arvus. Oletatavasti olid idaslaavlaste kõige esimesed kirikud tehtud puust ja väikese [[kong]]itaolise ruumivormiga, kuid esimeseks sakraalarhitektuuri kiviehitiseks riigis oli 10. sajandil ehitatud [[Kümnise kirik]] Kiievis, mis tänapäevaks on hävinud. Sellel olid juba olemas paljud Bütsantsi arhitektuuri elemendid, nagu akendega [[tambuur]]idel kõrguvad lamedad [[kuppel|kuplid]], [[liseen]]ide ja [[petik]]utega liigendatud seinad, [[ümarkaar]]ed, [[zakomara]]d ja katus, mis järgis [[võlv]]ide kuju. Varaseimad kirikud olid kaunistatud Bütsantsist tulnud meistrite loodud [[fresko]]de ja [[mosaiik]]idega.<ref name="kievan-rus" /> Sarnased, samuti Bütsantsi traditsioonis, olid teised varase kirikuarhitektuuri hiilgavad näited, Jaroslav Targa ajal ehitatud [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] oma 13 kupliga Kristuse ja apostlite auks (1037–1054) ja [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik]] (1073–1078)<ref name="kievan-rus" />. Hiljem barokkarhitektuuri vormides ümberehitatult on Püha Sofia peakiriku endine kuju nähtav vaid rekonstruktsioonidel, kuid kreekakeelsete tekstidega mosaiigid siseruumi keskosas ja viies apsiidis on säilinud. Bütsantsi ja Kiievi traditsiooni järgiti ka [[Polotski vürstiriik|Polatski vürstiriigi]] ehitistes [[Vitsebsk]]is ja [[Polatsk]]is, peamiselt kloostrikirikutes, mis on ehitatud vaheldades [[looduskivi]] ja [[Rooma tellis]]t; [[Polatski Eufrosiina klooster|Polatski Eufrosiina kloostri]] kirikul oli tüüpiline põhiplaan, ent mitmekordsed [[zakomara]]d. Põhiosas tüüpilise Bütsantsi ristkuppelkiriku põhiplaaniga olid ka [[Must-Vene]]s asuva [[Hrodna vürstiriik|Hrodna vürstiriigi]] [[Hrodna arhitektuurikoolkond|Hrodna arhitektuurikoolkonna]] [[tellis]]kirikud, mis aga eristusid välisseintesse laotud [[Polükroomia|polükroomse]] [[Keraamika|keraamilistest]] kividest dekooriga ja siseseintesse müüritud [[kõlaanum]]atega. Novgorodi Püha Sofia katedraal (1045–1050) eristus Kiievi kirikuist oma teistsuguse ruumivormi ja väliskujunduse poolest, mis avaldas tugevat mõju järgnevale Vene kirikuarhitektuurile. Kiriku põhiplaanil olid topelt-külglöövid, kuid apsiide oli ainult kolm. Novgorodi kirikutel olid paksud müürid ja lamedad kaunistamata [[Tugipiilar|tugipiidad]], väikesed ja kitsad aknad ning lamedate kuplite asemel kõrgemad, kiiverja kujuga tornikatused<ref name="kievan-rus" />. Juba Novgorodi stiilis on nähtud sarnaseid jooni Lääne-Euroopas valitsenud [[romaanika]]ga. Veelgi enam on Bütsantsi eeskujudest kaugenenud hilisemad Novgorodi kirikud nagu Nikolai kirik (1113), Antoniuse kirik (1117–1119) ja Georgi kirik (1119). Ehitised olid väiksemad, kuupja üldvormiga ja tagasihoidlike kaunistustega. Põhjapoolsete alade karm kliima ja talvised rasked lumesajud on arvatud olevat põhjused, miks aknad tehti pilujad, laiade palenditega ja müüri sügavusse peitunud, katused suurema kaldega ja kuplid kõrgusesse venitatuma kujuga kuni [[Sibulkuppel|sibulkupli]] kujunemiseni, millest on saanud Vene arhitektuuri üks tunnusvorme.<ref name="kievan-rus" /> Olulise osa moodustab lisaks linnade ''[[katholikon]]''{{'}}idele ka [[klooster|kloostri]]arhitektuur. Bütsantsi eeskujudest kaugenemist soodustas ka riigi süvenev [[feodaalne killustatus]] 12.–13. sajandi jooksul, mil kohalike vürstide eestvõttel ehitati igas vürstiriigis kohalike piiskopkondade kirikuid, kloostreid ja katedraale. 12. sajandi keskel oli killustumine lõpule jõudnud ja Kiievi kõrval esile kerkinud uued võimukeskused. Tugevalt vastandusid Kiievile riigi põhjaosas asuva [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] valitsejad, kinnitades seda laialdase ehitustegevusega loodava uue piiskopkonna keskuse jaoks. Ehitusmaterjaliks oli seal mitte Bütsantsis kasutusel olnud [[rooma tellis]] nagu seni oli olnud Kiievis ja selle naaberaladel, vaid valge [[lubjakivi]]. See Vladimiri-Suzdali stiil on kunstiajaloos tuntuks saanud "valge kiviarhitektuuri" nimetuse all ("белокаменное зодчество"). Esimene valgest kivist kirik oli [[Juri Dolgoruki]] ajal ehitatud [[Kidekša Borissi ja Glebi kirik]]. Valgest kivist ehitusmälestisi peetakse mongolite invasiooni eelse Vene kiviarhitektuuri tipuks, mis sidus harmooniliseks tervikuks Lääne-Euroopa romaani arhitektuuri, Bütsantsi arhitektuuri ja Kaukaasia riikidest pärit [[raiddekoor]]i elemendid. Olulisimad neist on [[Vladimiri Jumalaema Uinumise peakirik]] (ehitati 1158–1160, laiendati 1185–1198, freskod lõpetati 1408), [[Jumalaema Kaitsmise kirik Nerlil]] (1165) ja [[Vladimiri Püha Dimitri katedraal|Vladimiri Püha Dimitri peakirik]] (ehitati 1194–1197).<ref name="kievan-rus" /> [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] lääneosas ehitati ka 12. sajandil veel varasemas Bütsantsi traditsioonis, ent vanavene arhitektuuristiil omandas aina enam sarnasust Kesk-Euroopa romaanikaga, nagu näiteks [[Smolenski Püha Miikaeli kirik]] (ka Svirskaja kirik, 1191–1194). Paljud lõunapoolsed kirikud on tänapäevaks hävinud või ümber ehitatud, hoone varasema kuju taastamise tähelepanuväärne näide on [[Tšernihivi Paraskeva kirik]] (1196–1199). == Näited == === Ukrainas === <gallery> Десятинная церковь - макет.jpg|[[Kiiev]]i [[Kümnise kirik]]u (ehitatud 989–996) rekonstruktsioon-makett Kiievi Arheoloogiamuuseumis File:Черниговский Спасо - Преображенский собор.JPG|[[Tšernihivi Issandamuutmise peakirik]], 11. sajand File:Golden-gate-2008.jpg|[[Kiievi Kuldne värav]], suuremas osas rekonstruktsioon, u 1100 File:Чернігів.Собор Бориса й Гліба.JPG|[[Tšernihivi Borõssi ja Glibi peakirik]], u 1123 File:П'ятницька церква (Чернігів) біля фонтану.jpg|[[Tšernihivi Paraskeva kirik]], enamjaolt rekonstruktsioon, 12.–13. sajand File:Україна Житомирська область, місто Овруч (1) hf.jpg|[[Ovrutši Püha Vassili kirik]], suuremas osas rekonstruktsioon, u 1190 File:Церква Святого Пантелеймона зхідний фасад.jpg|[[Ševtšenkove Püha Pantaleoni kirik]], 1194 File:Успенський собор 2.jpg|[[Volodõmõri Jumalaema Uinumise kirik]] [[Volodõmõr (linn)|Volodõmõr]]is, suures osas rekonstruktsioon, 1156–1160 </gallery> === Valgevenes === <gallery> Полацкая Сафія. Інтэр'еры. Макет.jpg|[[Połacki Püha Sofia katedraal]]i (1044–1066) [[makett]] avatud kirikuseina ääres Polatsk-St. Euphrosine1.JPG|[[Polatski Eufrosiina klooster|Połacki Püha Eufrosiina kloostri]] Issandamuutmise kirik [[Połack]]is, 12.sajand Horadnia (Hrodna), Kaloža. Горадня, Каложа (2021) 02.jpg|[[Kałoža kirik]] [[Grodna]]s (1127) VITEBSK. Annunciation (Дабравешчанская) church (XII century). (cropped).jpg|[[Vitsebski Jumalaema Rõõmukuulutamise kirik]] 12. sajandist </gallery> === Venemaal === <gallery> File:Николо-Дворищенский собор.jpg|[[Novgorodi Püha Nikolai kirik]] (1113–1136) File:Георгиевский собор.jpg|[[Jurhevi kloostri Püha Georgi kirik|Püha Georgi kirik Jurjevi kloostris]] Novgorodi lähedal (1119) File:Собор Рождества Пресвятой Богородицы в Антониевом монастыре (1117-1119) в Великом Новгороде.jpg|Antonijevi kloostri peakirik (1122) File:PerynSketePerynChapelCells.jpg|Novgorodi Perõni kirik (1220. aastad) File:Иоанно-Предтеченский собор 2.jpg|[[Pihkva Ristija Johannese kirik]] (ehitatud 1199–1139, esmamainimine 1243) File:Smolensk StPeter&PaulOnGorodyanka2.jpg|[[Smolensk]]i Peeter-Pauli kirik (1146) File:Ba-spas-2001-june.jpg|[[Pereslavl-Zalesski]] Issandamuutmise kirik (1152) File:Kideksha Boris&GlebChurch 192 5654.jpg|[[Kidekša Borissi ja Glebi kirik]] (1152) File:Собор Успения Пресвятой Богородицы XII века постройки.jpg|[[Vana-Laadoga Jumalaema Uinumise kirik]] (1154–1159) File:Палаты князя Боголюбского.jpg|Andrei Bogoljubski lossi säilinud osa (vasakul) ja Jumalaema Sündimise kirik (1158) File:Владимир - Золотые ворота.jpg|[[Vladimiri Kuldne värav]] (1158–1164) File:Свирская Церковь.jpg|[[Smolensk]]i Miikaeli kirik (1180–1197) File:Владимир Успенский собор 2008.JPG|[[Vladimiri Jumalaema Uinumise peakirik]] (1186–1189) File:Dmitrovsky sobor6000.jpg|[[Vladimiri Püha Dimitri peakirik]] (1194–1197) File:DSC07770-2.jpg|[[Vana-Laadoga Püha Georgi kirik]] (1180–1200) File:Cathedral of the Nativity of the Theotokos (Suzdal) 00.jpg|[[Suzdali Jumalaema Sündimise peakirik]] (1222–1225), [[Sergei Prokudin-Gorski]] foto, 1912 </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.sas.upenn.edu/ancient/masons/Ivakin_Ioannissian.pdf O. Ioannissian, G. Ivakin. Construction Materials and Building Techniques in the Architecture of Medieval Rus' from the 10th to the Beginning of the 12th centuries] * [https://pressbooks.pub/smarthistoryguidetobyzantineart/chapter/byzantium-and-the-rus/ E. Freeman. Byzantium and the Rus. Cross-cultural perspectives. - Chapter 33. Smarthistory Guide to Byzantine Art. - Pressbooks] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Kiievi-Vene]] [[Kategooria:Keskaja Euroopa arhitektuur]] [[Kategooria:Ukraina arhitektuur]] [[Kategooria:Valgevene arhitektuur]] [[Kategooria:Venemaa arhitektuur]] [[Kategooria:Kiievi-Vene arhitektuur| ]] hpqzlwjsnblfkm6i569yhmih96t8d4k 0 672964 7161288 6726910 2026-05-26T09:45:47Z Evlper 104506 7161288 wikitext text/x-wiki [[File:Гродно Каложа.JPG|thumb|Kałoža kiriku säilinud põhjasein ja idaapsiidid]] [[File:Калоская царква. 06.JPG|thumb|Läänesein ja juurdeehitatud puithoone]] [[File:Гродна. Інтэр'ер Каложскай царквы 2.JPG|thumb|Interjöör ikonostaasiga]] [[File:Барысаглебская царква, унутраннае ўбранства.JPG|thumb|Sisevaade plaatpõrandaga]] '''Kałoža Pühade Barõssi ja Hlebi kirik''' ([[valgevene keel]]es ''Каложская царква'', ''Царква Св. Барыса і Глеба'') on [[Valgevene]] linna [[Grodna]] vanim säilinud ehitis ja ainus säilinud mälestis keskaegsest [[Must-Vene]] ehituskunstist (nimetatud ka [[Hrodna arhitektuurikoolkond|Hrodna arhitektuurikoolkonnaks]]), mida iseloomustavad värvilistest keraamilistest kividest ristid jt kaunistused tellisseintel. Kirik on pühitsetud [[märter|märtritest]] [[pühak]]utele [[Boriss ja Gleb|Borissile ja Glebile]]. Ehkki kiriku lõunasein ja lõunaapsiid on varisenud, on ehitis taastatud puidust juurdeehitisega ja seal tegutseb kirik ka praegusel ajal. == Arhitektuur == Ehitis oli põhiplaanilt kuue ümarpiilariga [[ristkuppelkirik]]. Välisseina liigendavad ümardatud nurkadega eenduvad [[Pilaster|pilastrid]] või [[liseen]]id, ka hoone nurgad on ümardatud. Kirikust on säilinud põhjasein ja osa lääneseinast, kaks [[apsiid]]i ja kaks läänepoolset [[piilar]]it neljast, mis toetasid kesk[[Kuppel|kuplit]]. Ehitusmaterjalideks on lame [[rooma tellis]], kivi, glasuurkivi ja lubimört. Hoone mõõdud on 13,5 korda 21,5 meetrit, seina paksus umbes 2,1 meetrit, idaseinast eendub kolm poolringikujulise põhiplaaniga apsiidi. Mõnedel tellistel näeb slaavi tähti ja reljeefkujutisi. Fassaadiseinte tellislaos on suuremaid värvilisi poleeritud pinnaga [[graniit]]- ja [[gneiss]]kive ning eri suuruse ja kujuga [[Keraamika|keraamilisi]] glasuurkive, millest on laotud geomeetrilisi kujundeid ja [[rist]]e.<ref name="ss-boris-a">[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/1895/ SS. Boris and Gleb (Kalozha) Church in the city of Hrodna. - Tentative list. - unesco.org]</ref> Siseruumi põrandat katavad mustritena erikujulised kollased, rohelised ja pruunid keraamilised plaadid, mis moodustavad ruumi peamise dekoori. Siseruumi seintes näeb hulgaliselt sisse müüritud savikruuse, mille ümmargused avad on ruumi suunas; need võisid olla [[resonaator]]id. Nende elementide pärast puuduvad siseruumis maalingud. 1,2 meetri jämedused kuus ümarpiilarit jagasid ruumi kolmeks lööviks. Lääneseinas oli [[koorirõdu]], millesse pääses lääneseinas olevat kitsast trepikäiku mööda, säilinud on rõdu kandnud eend. Kaks teist teadmata otstarbega treppi leiti külgapsiidide seintes, millest üks on täielikult säilinud<ref name="ss-boris-a" /> <gallery> Horadnia, Kałoža. Горадня, Каложа (1852) (2).jpg|Vaade idast, 1852 Horadnia, Kałoža. Горадня, Каложа (1852).jpg|Vaade läänest Horadnia, Kałoža. Горадня, Каложа (I. Gornostaev, XIX).jpg|I. Gornostajevi joonised varisenud kirikust Коложа. Рекнострукция 1864 года..jpg|1864. aastal tehtud rekonstruktsioon </gallery> == Ajaloost == Kirik ehitati enne 1183. aastat ja säilis puutumatuna 1853. aastani. Hoone on kujutatud [[Michał Kulesza]] 1840. aastatel tehtud akvarellil, kus kirikul on kõrge [[viilkatus]] ja väike [[haritorn]]. 1853. aastal varises [[Maalihe|maalihke]] tõttu hoone lõunasein, mis jäi [[Nemunas]]e kõrge kalda poole. Taastamistööde käigus avastati [[apsiid]]ides mõned 12. sajandi maalingute fragmendid. <gallery> Church of St. Boris and Gleb in Grodno.jpg|[[Michał Kulesza]] akvarell, 1840. aastad Horadnia, Kałoža. Горадня, Каложа (1852) (5).jpg|1852. aastal tehtud joonis Horadnia, Kałoža. Горадня, Каложа (1866).jpg|Vaade interjööri pärast varingut (1866) </gallery> Grodnas ja [[Vaŭkavysk]]is on avastatud nelja samas stiilis kiriku jäänuseid, kaunistatud freskode asemel õõnsustega ja värviliste kividega tellisseinas, mis kõik on dateeritud 12.–13. sajandi vahetusse nagu ka vana [[Grodna linnus]]. 2004. aastal kanti kirik UNESCO maailmapärandi esialgsesse nimistusse.<ref name="ss-boris-a" /> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Valgevene kirikud]] [[Kategooria:Kiievi-Vene arhitektuur]] 80dec9z2xir0d0ozuwj4jrc5vqiap6y 0 673224 7161151 6640439 2026-05-26T06:49:30Z Taurus404 80079 7161151 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ekrem_İmamoğlu_June_8_2022.jpg|pisi|Ekrem İmamoğlu (2022)]] '''Ekrem İmamoğlu''' (sündinud [[4. juuni]] [[1970]] [[Trabzon]]is) on [[Türgi]] ärimees ja poliitik. Ta oli aastatel 2019–2025 [[İstanbuli linnapea]]. {{JÄRJESTA:Imamoglu, Ekrem}} [[Kategooria:Türgi poliitikud]] [[Kategooria:Linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 59dwx2b1z6no7i6w1q2ty2pv48dp92e 0 674371 7161206 6641595 2026-05-26T08:40:53Z Kuriuss 38125 7161206 wikitext text/x-wiki [[File:Eder-Sao-Paulo-Juventude-jun-2022.jpg|pisi|Éder 2022. aastal [[São Paulo FC|São Paulo]] mängijana]] '''Éder Citadin Martins''' (sündinud [[15. november|15. novembril]] [[1986]] [[Lauro Müller]]is) on [[Brasiilia]]-[[Itaalia]] [[jalgpallur]], kes mängib Brasiilia kõrgliigaklubis [[Criciúma Esporte Clube|Criciúma]]. Ta alustas Criciúmas ka klubikarjääri. Criciúma põhimeeskonnas debüteeris ta Brasiilia kõrgliigas 19. detsembril 2004 hooaja viimases mängus [[Coritiba Foot Ball Club|Coritiba]] vastu. 2005. aastal lõi Éder Brasiilia esiliigas 19 mänguga viis väravat. Aastatel 2006–2018 mängis Éder Itaalias kokku kuues klubis: [[Empoli FC|Empoli]], [[Frosinone Calcio|Frosinone]], [[Brescia Calcio|Brescia]], [[AC Cesena|Cesena]], [[UC Sampdoria|Sampdoria]] ja [[Milano Internazionale]]. Hooajal 2009/10 oli Éder Empolis mängides Itaalia esiliiga hooaja suurim väravalööja (27 väravat). Itaalia kõrgliigas oli ta kõige edukam Sampdorias, kui ta lõi nii hooajal [[Serie A hooaeg 2013–2014|2013/14]] kui ka [[Serie A hooaeg 2015–2016|2015/16]] 12 väravat. Hooaja 2015/16 keskel siirdus ta Internazionalesse, kuid seal lõi hooaja teise poole jooksul vaid ühe värava. Hooaeg [[Serie A hooaeg 2016–2017|2016/17]] oli Internazionales Éderi jaoks edukam, kui ta lõi liigas kaheksa väravat. Aastatel 2018–2020 mängis Éder Hiina kõrgliigaklubis [[Jiangsu Suning]]. 2021. aasta märtsis naasis Brasiiliasse, kui sõlmis kuni 2022. aasta lõpuni kehtiva lepingu kõrgliigaklubiga [[São Paulo FC|São Paulo]].<ref>{{cite web|url=http://www.saopaulofc.net/noticias/noticias/futebol/2021/3/26/sao-paulo-acerta-a-contratacao-do-atacante-eder|title=São Paulo acerta a contratação do atacante Eder|website=São Paulo FC|date=26 March 2021|access-date=26 March 2021|language=pt-br|archive-date=2023-04-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20230428153747/http://www.saopaulofc.net/noticias/noticias/futebol/2021/3/26/sao-paulo-acerta-a-contratacao-do-atacante-eder|url-status=dead}}</ref> 16. juunil 2021 lõi ta mängus [[Chapecoense]] vastu oma esimese värava Brasiilia kõrgliigas. Alates 2023. aastast mängib ta taas Criciúmas. Aastatel 2015–2017 mängis Éder [[Itaalia jalgpallikoondis]]es, kus lõi 26 mänguga kuus väravat. Ta kuulus Itaalia koondisse [[UEFA Euro 2016|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]], kus lõi teises alagrupimängus [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] vastu 88. minutil Itaalia võiduvärava. Ta sai nime Brasiilia jalgpalluri [[Éder Aleixo]] järgi. == Saavutused == ;Jiangsu Suning *[[Chinese Super League]]: 2020 ;São Paulo *[[Campeonato Paulista]]: 2021 ;Criciúma *[[Campeonato Catarinense]]: 2023 *[[Recopa Catarinense]]: 2024 == Viited == {{viited}} {{UEFA Euro 2016 Itaalia koondis}} {{JÄRJESTA:Eder}} [[Kategooria:Itaalia jalgpallurid]] [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Brescia Calcio mängijad]] [[Kategooria:UC Sampdoria mängijad]] [[Kategooria:Milano Internazionale mängijad]] [[Kategooria:São Paulo FC mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 5axmbuqikvyf4dwr61vrs3f1nhg6r80 0 674752 7161266 7134148 2026-05-26T09:27:25Z Kuriuss 38125 7161266 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} [[Fail:Innansicht Festplatte 512 MB von Quantum.jpg|pisi|Kõvakettad säilitavad teavet binaarses vormis ja seetõttu peetakse neid füüsilise digitaalse meedia tüübiks.]] '''Digitaalne meedia''' ehk '''digimeedia''' on [[massikommunikatsioon]]i kontekstis mistahes sidevahend, mis töötab koos erinevate kodeeritud masinloetavate andmeformaatidega. Digitaalset sisu saab luua, vaadata, levitada, muuta, kuulata ja säilitada digitaalsel elektroonilisel seadmel, sealhulgas digitaalses andmehoidlas (erinevalt analoogilisest elektroonilisest meediast) ja digitaalsel ringhäälingul. ''Digitaalne'' on defineeritud kui mistahes andmed, mida esitab seeria numbreid, ja meedia viitab selle teabe edastamise või kommunikeerimise meetoditele. Digitaalne meedia viitab digiteeritud teabevahenditele, mis edastatakse ekraani ja/või kõlarite kaudu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-12-27 |pealkiri=What is Digital Media? {{!}} The Centre for Digital Media |url=https://thecdm.ca/news/what-is-digital-media |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221227150629/https://thecdm.ca/news/what-is-digital-media |url-olek=ei tööta }}</ref> See hõlmab teksti, audiot, videot ja graafikat, mis edastatakse internetis vaatamiseks või kuulamiseks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rayburn |eesnimi=Dan |url=https://books.google.ee/books?id=yC_4xW63Je0C&q=digital+media+definition&pg=PT310&redir_esc=y#v=snippet&q=digital%20media%20definition&f=false |pealkiri=Streaming and Digital Media: Understanding the Business and Technology |kuupäev=2012-07-26 |kirjastus=Taylor & Francis |isbn=978-1-136-03217-2 |keel=en}}</ref> Digitaalsete meediaplatvormide, nagu [[YouTube]], [[Vimeo]] ja [[Twitch]], vaatajaskond oli 2020.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Growing Tensions Between Digital Media Platforms and Copyright Enforcement |url=https://www.americanactionforum.org/insight/the-growing-tensions-between-digital-media-platforms-and-copyright-enforcement/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=AAF |keel=en-US}}</ref> aastal 27,9 miljardit tundi. == Näited == Digitaalse meedia näideteks on [[tarkvara]], digipildid, digivideo, [[Videomäng|videomängud]], [[Veebileht|veebilehed]] ja [[Veebisaitide loend|veebisaidid]], [[sotsiaalmeedia]], digitaalsed andmed ja [[Andmebaas|andmebaasid]], [[digitaalne heli]] (näiteks [[MP3]]), [[Elektrooniline dokument|elektroonilised dokumendid]] ja [[Elektrooniline raamatukogu|raamatud]]. Digitaalne meedia vastandub sageli [[Trükimeedia|trükimeediale]] (näiteks trükitud raamatud, ajalehed ja ajakirjad) ning muudele traditsioonilistele või analoogmeediumitele, nagu [[Fotofilm|fotofilm,]] helilindid või videolindid. Digitaalsel meedial on olnud ühiskonnale ja kultuurile märkimisväärselt ulatuslik ja keeruline mõju. Koos [[Internet|Interneti]] ja [[Personaalarvuti|personaalarvutitega]] on digitaalne meedia põhjustanud häirivaid uuendusi kirjastamises, [[Ajakirjandus|ajakirjanduses]], [[Suhtekorralduse dialoogiteooria|suhtekorralduses]], [[Meelelahutus|meelelahutuses]], [[Haridus|hariduses]], [[Kaubandus|kaubanduses]] ja [[Poliitika|poliitikas]]. Digitaalmeedia on esitanud uusi väljakutseid ka [[Autoriõigus|autoriõiguse]] ja [[Intellektuaalomand|intellektuaalomandi]] seadustele, edendades avatud sisu liikumist, mille käigus sisuloojad loobuvad vabatahtlikult mõnest või kõigist juriidilistest õigustest oma tööle. Digitaalse meedia laialdane levik ja selle mõju ühiskonnale viitavad, et oleme tööstusajaloo uue ajastu, infoajastu, alguses ning see võib ka viia paberivaba ühiskonnani, kus kogu meediat toodetakse ja tarbitakse arvutites.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dewar |eesnimi=James. A |kuupäev=1998 |pealkiri=The Information Age and the Printing Press |url=https://www.rand.org/pubs/papers/P8014.html#fn0}}</ref> Digitaalsele üleminekule jäävad siiski väljakutsed, sealhulgas aegunud autoriõiguse seadused, [[tsensuur]] tontidena ka digitaalne lõhe ja digitaalne pime ajastu, kus vanem meedia muutub uutele või uuendatud infosüsteemidele kättesaamatuks.<ref name="we-need-to">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Labs |eesnimi=Sean Koehl, Intel |kuupäev=2013-05-15 |pealkiri=We Need to Act to Prevent a Digital ‘Dark Age’ |keel=en-US |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/insights/2013/05/we-need-to-act-to-prevent-a-digital-dark-age/ |vaadatud=2024-04-24 |issn=1059-1028}}</ref> == Ärimudel == [[Fail:20231030 Digital media business model.svg|pisi|Digitaalsete meediaplatvormide kolmetoote ärimudel]] Digitaalsed meediaplatvormid, nagu [[YouTube]], töötavad kolmetootelise [[Ärimudel|ärimudeli]] kaudu, kus platvormid pakuvad avalikkusele sageli tasuta teavet ja meelelahutust (infotainment), saades nii tähelepanu ja kogudes ka kasutajate andmeid reklaamijatele müümiseks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Diaz Ruiz |eesnimi=Carlos |kuupäev=2023-10-30 |pealkiri=Disinformation on digital media platforms: A market-shaping approach |url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/14614448231207644 |ajakiri=New Media & Society |keel=en |doi=10.1177/14614448231207644 |issn=1461-4448}}</ref> Selle ärimudeli eesmärk on maksimeerida tarbijate kaasamist platvormil. '''Tasuline meedia''' Tasuline meedia viitab reklaamikanalitele, mille kasutamise eest turundajad maksavad, nii traditsioonilisele meediale (nt televisioon, raadio, trüki- või välireklaam) kui ka veebi- ja digitaalsele meediale (nt tasulised otsingu reklaamid, veebi- ja sotsiaalmeedia kuvareklaamid, mobiilireklaamid või e-turundus). See mudel sunnib ettevõtteid arendama sponsoreeritud meediat, seejärel maksma sotsiaalmeedia platvormidele, nagu Instagram, õiguse eest näidata sellist meediat platvormide uudistevoogudes olevatele klientidele. Need kliendid puutuvad kokku tasuliste meediakanalitega, mida mõnikord nimetatakse reklaamitud või sponsoreeritud postitusteks.<ref name="the-role-o">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lovett |eesnimi=Mitchell J. |perekonnanimi2=Staelin |eesnimi2=Richard |kuupäev=2016-01 |pealkiri=The Role of Paid, Earned, and Owned Media in Building Entertainment Brands: Reminding, Informing, and Enhancing Enjoyment |url=https://pubsonline.informs.org/doi/10.1287/mksc.2015.0961 |ajakiri=Marketing Science |keel=en |aastakäik=35 |üksiknumber=1 |lehekülg=142–157 |doi=10.1287/mksc.2015.0961 |issn=0732-2399}}</ref> '''Omav meedia''' Omav meedia viitab digitaalsetele varadele ja kanalitele, mida ettevõte või üksikisik kontrollib ja haldab. See hõlmab veebisaite, sotsiaalmeedia profiile, näiteks Facebooki jne, ajaveebe ja muid ettevõtte omanduses ja hallatavaid sisu platvorme. Üksus tähendab kanali omanikku või vastutatavat töötlejat, näiteks ettevõtet või isikut, kes haldab oma veebis kohalolekut.<ref name="the-role-o" /> '''Teenitud meedia''' Teenitud meedia tähistab avalike suhete meediakanaleid, nagu televisioon, ajalehed, ajaveebid või videosaidid, mis ei nõua turundajatelt otsest tasu ega kontrolli, kuid mis on kaasatud, kuna vaatajad, lugejad või kasutajad tunnevad nende vastu huvi. Vaba meedia on võrgus sisuliselt suust-suhu info, mis avaldub tavaliselt "viiruslikes" suundumustes, mainimistes, jagamistes, retweetides, arvustustes, soovitustes või kolmandate osapoolte veebisaitide sisus. Kui toode või teenus on nii hea, et kasutajad ei saa jätta seda oma sotsiaalmeediasse postitamata, saavad nad palju "teenitud meediat". Nad võidavad meedia usaldusväärsuse võrreldes teiste usaldusväärsuse vormidega, muutudes läbipaistvamaks.<ref name="the-role-o" /> == Ajalugu == Masinate koodid ja teave kujundas esmakordselt [[Charles Babbage]] 1800. aastate alguses. Babbage kujutas ette, et need koodid annavad talle juhiseid erinevuste mootori ja analüütilise mootori jaoks, masinate jaoks, mille Babbage oli kavandanud arvutustes esineva vea probleemi lahendamiseks. Aastatel 1822–1823 kirjutas matemaatik [[Ada Lovelace]] esimesed juhised arvude arvutamiseks Babbage'i mootoritel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mathematical Treasure: Ada Lovelace's Notes on the Analytic Engine {{!}} Mathematical Association of America |url=https://maa.org/press/periodicals/convergence/mathematical-treasure-ada-lovelaces-notes-on-the-analytic-engine#:~:text=In%20her%20%E2%80%9CNotes,%E2%80%9D%20Lovelace,-by-step%20mechanical%20operations. |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=maa.org |arhiivimisaeg=2023-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231224180052/https://maa.org/press/periodicals/convergence/mathematical-treasure-ada-lovelaces-notes-on-the-analytic-engine#:~:text=In%20her%20%E2%80%9CNotes,%E2%80%9D%20Lovelace,-by-step%20mechanical%20operations. |url-olek=ei tööta }}</ref> Lovelace'i juhised arvatakse nüüd olevat esimene arvutiprogramm. Kuigi masinad olid mõeldud analüüsiülesannete täitmiseks, aimas Lovelace arvutite ja programmide kirjutamise võimalikku sotsiaalset mõju. "Sest tõdede ja analüüsivalemite levitamisel ja kombineerimisel, mis võivad muutuda lihtsamaks ja kiiremaks, kui need on allutatud mootori mehaanilistele kombinatsioonidele, ja paljude teemade suhetele ja olemusele, millega teadus tingimata uutes ainetes seostub. Uuritud [...] on kõigis inimjõu laiendustes või inimteadmiste täiendustes mitmesuguseid kõrvalmõjusid, lisaks saavutatud esmasele objektile." Teised vanad masinloetavad [[andmekandja]]d sisaldavad juhiseid klaverite ja kudumismasinate kohta. [[Fail:Cabac1binar.png|pisi|Binaarkood, mida saab kasutada kogu tähestiku tähistamiseks.]] Hinnanguliselt oli aastal 1986 vähem kui 1% maailma andmekandjate mahust digitaalne ja aastal 2007 juba 94%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The World’s Technological Capacity to Store, Communicate, and Compute Information |url=https://www.martinhilbert.net/worldinfocapacity-html/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=MartinHilbert.net |keel=en-US}}</ref> Eeldatakse, et aasta 2002 on aasta, mil inimkond suutis salvestada rohkem teavet digitaalselt kui analoogmeedias ("digiajastu alguses").<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hilbert |eesnimi=Martin |kuupäev=Sat, 11 Jun 2011 00:00:00 |pealkiri=World_info_capacity_animation |url=https://ghostarchive.org/varchive/iIKPjOuwqHo}}</ref> === Digitaalsed arvutid === [[Fail:Wikipedia in binary.gif|pisi|Digitaalseid koode, näiteks binaarkoode, saab muuta ilma mehaanilisi osi ümber konfigureerimata]] Kuigi need kasutasid masinloetavaid andmeid, olid Babbage'i mootorid, isemängivad klaverid, Jacquardi kangasteljed ja paljud muud varased arvutusmasinad ikkagi [[Analoogarvuti|analoogarvutid]], millel olid füüsilised ja mehaanilised osad. Tõeliselt digitaalne meedia tekkis koos [[Digitaalarvuti|digitaalsete arvutitega]].<ref name="the-modern">{{Viide |perekonnanimi=Copeland |eesnimi=B. Jack |pealkiri=The Modern History of Computing |kuupäev=2020 |url=https://plato.stanford.edu/archives/win2020/entries/computing-history/ |väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy |toimetaja-perekonnanimi=Zalta |toimetaja-eesnimi=Edward N. |trükk=Winter 2020 |väljaandja=Metaphysics Research Lab, Stanford University |vaadatud=2024-04-24}}</ref> Digitaalsed arvutid kasutavad teabe salvestamiseks ja töötlemiseks binaarkoode ja [[Boolean|Booleani]] loogikat, lubades ühel masinal ühes konfiguratsioonis täita palju erinevaid ülesandeid. Esimesed kaasaegsed programmeeritavad digitaalarvutid Manchester Mark 1 ja [[EDSAC]] leiutati iseseisvalt aastatel 1948-1949.<ref name="the-modern" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=BBC News {{!}} Sci/Tech {{!}} Pioneers recall computer creation |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/317437.stm |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=news.bbc.co.uk}}</ref> Kuigi need masinad erinevad paljuski tänapäevastest arvutitest, oli neil nende loogilisi toiminguid kontrolliv digitaalne tarkvara. Need kodeeriti kahendvormingus, ühtede ja nullide süsteemis, mis kombineeritakse sadade märkide moodustamiseks. Kahendarvu 1-d ja 0-d on digitaalse meedia "numbrid".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pareek |eesnimi=Shreya |kuupäev=2015-07-02 |pealkiri=12 Projects You Should Know About Under the Digital India Initiative |url=https://www.thebetterindia.com/27331/12-projects-you-should-know-about-under-the-digital-india-initiative/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=The Better India |keel=en-US}}</ref> === Essee "As We May Think" === Samal ajal, kui digitaalne meedia võeti kasutusele alles 20. sajandi lõpus, on digitaalse meedia kontseptuaalne alus seotud teadlase ja inseneri [[Vannevar Bushi]] tööga ning tema kuulsa esseega "[[As We May Think]]", mis ilmus ajakirjas [[The Atlantic Monthly]] 1945. aastal.<ref name="wayback-ma">{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://cs.brown.edu/~rms/50YearsAfter.pdf |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-05-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140514102637/http://cs.brown.edu/~rms/50YearsAfter.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Bush nägi ette seadmete süsteemi, mida saaks kasutada muu hulgas teadlaste, arstide ja ajaloolaste abistamiseks teabe salvestamisel, analüüsimisel ja edastamisel.<ref name="wayback-ma" /> Andes tol ajal sellele kujuteldavale seadele nimeks “memex”, kirjutas Bush: Memexi omanik, ütleme nii, oli huvitatud vibu ja noolte päritolust ja omadustest. Täpsemalt uurib ta, miks lühike Türgi vibu oli ristisõdade kokkupõrgetes ilmselt parem kui Inglise pikk vibu. Tal on memexis võib-olla kümneid asjakohaseid raamatuid ja artikleid. Kõigepealt töötab ta läbi entsüklopeedia, kust leiab huvitava, kuid visandliku artikli ja jätab selle projitseerima. Järgmisena leiab ta ajaloost veel ühe asjakohase eseme ja seob need kaks kokku. Nii ta läheb, ehitades paljudest esemetest raja. Aeg-ajalt lisab ta oma kommentaari, ühendades selle põhiraja või kõrvalrajaga ja selle konkreetse esemega. Kui selgub, et saada olevate materjalide elastsus omadused olid vibuga palju seotud, hargneb ta külgrajal, mis viib ta läbi õpiku materjalide elastsuse kohta ja füüsiliste konstantide tabelite. Ta lisab oma pikema analüüsi. Nii ehitab ta oma huvijälje läbi talle kättesaadavate materjalide rägastiku.<ref name="as-we-may">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Bush |eesnimi=Vannevar |kuupäev=1945-07-01 |pealkiri=As We May Think |keel=en |väljaanne=The Atlantic |url=https://www.theatlantic.com/magazine/archive/1945/07/as-we-may-think/303881/ |vaadatud=2024-04-24 |issn=2151-9463}}</ref> Bush lootis, et memexi loomine on teadlaste töö pärast Teist maailmasõda.<ref name="as-we-may" /> Kuigi essee oli digitaalarvutitest mitu aastat varasem, nägi "As We May Think" ette digitaalse meedia võimalikke sotsiaalseid ja intellektuaalseid eeliseid ning pakkus kontseptuaalset raamistikku digitaalsele uurimisele, veebile, vikidele ja isegi [[Sotsiaalmeedia|sotsiaalmeediale]].<ref name="wayback-ma" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-04-07 |pealkiri=Computing Community Consortium - Computing Community Consortium |url=http://www.cra.org/ccc/component/content/article/309-as-we-may-think-the-legacy-of-computing-research-and-the-power-of-human-cognition |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-04-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140407053914/http://www.cra.org/ccc/component/content/article/309-as-we-may-think-the-legacy-of-computing-research-and-the-power-of-human-cognition |url-olek=ei tööta }}</ref> Essee tunnistati oluliseks tekstiks isegi selle avaldamise ajal.<ref name="as-we-may" /> == Mõju == [[Fail:Motorola flip phone, closed.jpg|pisi|Motorola esimese põlvkonna telefon]] === Digitaalne revolutsioon === Alates 1960. aastatest on arvutusvõimsus ja salvestusmaht plahvatuslikult kasvanud, peamiselt [[MOSFET]]-i skaleerimise tulemusena, mis võimaldab MOS-i transistoride arvu suurendada [[Moore'i seadus]]ega ennustatud kiires tempos.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Motoyoshi |eesnimi=Makoto |pealkiri=Through-Silicon Via |url=https://ieeexplore.ieee.org/document/4796275}}</ref> <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=EETimes |kuupäev=2018-12-12 |pealkiri=Transistors Keep Moore's Law Alive |url=https://www.eetimes.com/transistors-keep-moores-law-alive/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=EE Times}}</ref> Personaalarvutid ja [[nutitelefon]]id annavad miljarditele inimestele kätte võimaluse digitaalsele meediale juurde pääseda, seda muuta, talletada ja jagada. Paljudel elektroonikaseadmetel, alates digitaalkaameratest kuni [[Mehitamata õhusõiduk|droonideni]], on võimalus luua, edastada ja vaadata digitaalset meediat. Koos [[World Wide Web]] ja Internetiga on digitaalne meedia muutnud 21. sajandi ühiskonda viisil, mida sageli võrreldakse omaaegse trükipressi leiutamise kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse mõjuga.<ref name="the-inform">{{Netiviide |pealkiri=The Information Age and the Printing Press |url=https://www.rand.org/pubs/papers/P8014.html#fn0}}</ref><ref name="ReferenceA">{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://net.educause.edu/ir/library/pdf/EQM0119.pdf |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2013-05-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130503055833/http://net.educause.edu/ir/library/pdf/EQM0119.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>Muutus on olnud nii kiire ja nii laialdane, et see on käivitanud majandusliku ülemineku tööstusmajanduselt infopõhisele majandusele, luues inimkonna ajaloos uue perioodi, mida tuntakse infoajastu või digitaalse revolutsioonina.<ref name="the-inform" /> Üleminek on tekitanud määratluste osas teatud ebakindlust. Digitaalsel meedial, [[Uus meedia|uuel meedial]], [[Multimeedium|multimeedial]] ja sarnastel terminitel on seos nii digitaalse meedia insenertehniliste uuenduste kui ka kultuurilise mõjuga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://dmp.osu.edu/dmac/supmaterials/lauer.pdf |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140327001010/http://dmp.osu.edu/dmac/supmaterials/lauer.pdf |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Digitaalse meedia segamist teiste meediakanalitega ning kultuuriliste ja sotsiaalsete teguritega on mõnikord nimetatud ka kui uus meedia.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://digitalyouth.ischool.berkeley.edu/files/report/digitalyouth-WhitePaper.pdf |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2008-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081127101442/http://digitalyouth.ischool.berkeley.edu/files/report/digitalyouth-WhitePaper.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Sarnaselt näib, et digitaalne meedia nõuab uut suhtlusoskuste komplekti, mida nimetatakse transliteraktiivsuseks, meediapädevuseks või digitaalseks kirjaoskuseks. Need oskused hõlmavad mitte ainult võimet lugeda ja kirjutada (traditsiooniline [[kirjaoskus]]), vaid ka võimet navigeerida internetis, hinnata allikaid ja luua digitaalset sisu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is Digital Literacy? |url=http://digitalliteracy.cornell.edu/welcome/dpl0000.html |vaadatud=2024-04-24 |arhiivimisaeg=2010-06-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100626082655/http://digitalliteracy.cornell.edu/welcome/dpl0000.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Ideega, et me liigume täielikult digitaalse paberivaba ühiskonna poole, kaasneb hirm, et me võime peagi seista või seisame juba praegu silmitsi digitaalse pimeda ajastuga, kus vanemad meediad ei ole enam tänapäevastes seadmetes kättesaadavad ega kasuta kaasaegseid uurimise meetodeid.<ref name="we-need-to" /> Esimese mobiiltelefonikõne tegi 3. aprillil 1973 [[Motorola]] vaneminsener [[Martin Cooper (leiutaja)|Martin Cooper]]. Ta otsustas, et esimene telefonikõne peaks olema konkureerivale telekommunikatsiooniettevõttele, ja ta ütles ainult: "Ma räägin mobiiltelefoni kaudu."<ref name="history-of">{{Netiviide |kuupäev=2022-09-24 |pealkiri=History of Mobile Phones (1973 To 2008): The Cellphone Game-Changers! |url=https://www.knowyourmobile.com/phones/the-history-of-mobile-phones-from-1973-to-2008-the-handsets-that-made-it-all-happen-d58/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=www.knowyourmobile.com |keel=en-GB}}</ref> Kümme aastat hiljem andis Motorola välja Motorola DynaTAC, esimese kaubanduslikult saadaoleva mobiiltelefoni. 1990. aastate alguses Nokia andis välja Nokia 1011, mis on esimene masstoodanguna toodetud mobiiltelefon. Nokia Communicator 9000 sai esimeseks nutitelefoniks enne termini "nutitelefon" kasutuselevõttu; Communicator 9000 oli esimene mobiilseade, mis sisaldas e-posti, veebisirvimise, faksi, tekstitöötluse ja tabelarvutuse programme.<ref name="history-of" /> Nutitelefoni kasutajate hulk on tohutult suurenenud{{millal}}, nagu on ka kaubandusmaastik, samal ajal kui [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] ja [[iOS]] mõlemad domineerivad nutitelefonide turul. Gartneri uuring näitas, et 2016. aastal oli umbes 88% ülemaailmsetest nutitelefonidest Android, samas kui iOS-i turuosa oli umbes 12%.<ref name="current-tr">{{Netiviide |kuupäev=2017-02-20 |pealkiri=Current Trends And Future Prospects Of The Mobile App Market |url=https://www.smashingmagazine.com/2017/02/current-trends-future-prospects-mobile-app-market/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Smashing Magazine |keel=en}}</ref> Umbes 85% mobiilituru tulust tuli mobiilimängudest.<ref name="current-tr" /> Digitaalse revolutsiooni mõju saab hinnata ka ülemaailmsete mobiilsete nutiseadmete kasutajate arvu uurimisega. Seda saab jagada kaheks kategooriaks; nutitelefonide kasutajad ja tahvelarvutite kasutajad. Maailmas on 2,32 miljardit nutitelefonikasutajat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mobile network subscriptions worldwide 2028 |url=https://www.statista.com/statistics/330695/number-of-smartphone-users-worldwide/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Statista |keel=en}}</ref> Praeguseks on see ületanud juba 2,87 miljardit. Tahvelarvutite kasutajad jõudsid 2015. aastal kokku 1 miljardini, mis moodustab 15% maailma elanikkonnast. Statistika näitab digitaalse meedia kommunikatsiooni mõju tänapäeval. Oluline on ka fakt, et nutiseadmete kasutajate arv kasvab kiiresti, kuid funktsionaalsete kasutusviiside hulk suureneb iga päevaga. Nutitelefoni või tahvelarvutit saab kasutada igapäevaselt sadade vajaduste jaoks. Hetkese seisuga on Apple’i rakenduste poes saadaval üle 1 miljoni äpi.<ref name="apple-anno">{{Netiviide |perekonnanimi=Ingraham |eesnimi=Nathan |kuupäev=2013-10-22 |pealkiri=Apple announces 1 million apps in the App Store, more than 1 billion songs played on iTunes radio |url=https://www.theverge.com/2013/10/22/4866302/apple-announces-1-million-apps-in-the-app-store |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=The Verge |keel=en}}</ref> Need on kõik võimalused digitaalse turunduse jaoks. Nutiseadme kasutaja, kes avab oma Apple’i või Android seadme, on iga sekund mõjutatud kõikvõimalikust digitaalsest reklaamist. See näitab veel paremini digirevolutsiooni ja selle mõju.<ref name="isbn">{{Viide |pealkiri=ISBN |kuupäev=2024-04-23 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=ISBN&oldid=1220439790 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-04-24}}</ref> Selle tulemusel on aastate jooksul erinevatele rakenduste arendajatele välja makstud kokku 13 miljardit dollarit.<ref name="apple-anno" /> Enamik nendest rakendustest on võimelised tulu teenima rakenduste reklaamimise kaudu.<ref name="current-tr" /> 2020. aasta brutotulu on prognooside kohaselt umbes 189 miljonit dollarit.<ref name="current-tr" /> === Katkestus tööstuses === Võrreldes [[trükimeedia]], [[massimeedia]] ja teiste analoogsete tehnikatega, on digitaalset meediat lihtne kopeerida, salvestada, jagada ja muuta. Selline digitaalse meedia kvaliteet on toonud kaasa olulisi muutusi paljudes tööstusharudes, eriti ajakirjanduses, kirjastamises, hariduses, meelelahutuses ja muusikaäris. Nende muutuste üldine mõju on nii kaugeleulatuv, et seda on raske kvantifitseerida. Näiteks filmitegemises on üleminek analoogfilmikaameratelt digikaameratele peagi lõppenud. See on toonud Hollywoodile majanduslikku kasu, muutnud levitamise lihtsamaks ja võimaldab lisada filmidele kvaliteetseid digiefekte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Changeover in film technology spells end for age of analog |url=https://www.browndailyherald.com/article/2013/03/changeover-in-film-technology-spells-end-for-age-of-analog |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=The Brown Daily Herald |keel=en-US}}</ref> Samal ajal on see mõjutanud Hollywoodys analoogsete eriefektide, trikkide ja animatsioonitööstust. See on tekitanud valusaid lisakulusid väikestele kinodele, millest paljud ei elanud seda üle või siis ei suutnud digile üle minna. Digitaalse meedia mõju teistele meediatööstustele on sama ulatuslik ja keeruline Aastatel 2000–2015 on trükitud ajalehtede reklaamitulu langenud 60 miljardilt dollarilt peaaegu 20 miljardile dollarile. Alates aprillist 2024 lõpetab Eesti päevaleht paberil ilmumise ja jätkab Delfi portaali koosseisus digiväljaandena. Töö kaotab kaheksa inimest, nende seas kolm ajakirjanikku.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-15 |pealkiri=Eesti Päevaleht lõpetab paberil ilmumise |url=https://www.err.ee/1609222581/eesti-paevaleht-lopetab-paberil-ilmumise |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ajakirjanduses on digitaalmeedia ja [[kodanikuajakirjandus]] toonud kaasa tuhandete töökohtade kaotuse trükimeedias ja paljude suurte ajalehtede pankrotti.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kirchhoff |eesnimi=Suzanne M. |kuupäev=September 9, 2010 |pealkiri=The U.S. Newspaper Industry in Transition |url=https://sgp.fas.org/crs/misc/R40700.pdf}}</ref> Kuid digitaalse ajakirjanduse tõus on loonud ka tuhandeid uusi töökohti ja erialasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Job Growth In Digital Journalism Is Bigger Than Anyone Knows |url=https://www.ibtimes.com/job-growth-digital-journalism-bigger-anyone-knows-799109}}</ref> [[E-raamat|E-raamatud]] ja isekirjastamine muudavad raamatutööstust ning digiõpikud ja muud meediat kaasavad õppekavad muudavad alg- ja keskharidust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PUBLISHING IN THE DIGITAL ERA |url=https://media.bain.com/Images/BB_Publishing_in_the_digital_era_4_11.pdf}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-03-18 |pealkiri=Obama wants schools to speed digital transition – USATODAY.com |url=http://usatoday30.usatoday.com/news/education/story/2012-01-31/schools-e-textbooks/52907492/1 |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-03-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140318014433/http://usatoday30.usatoday.com/news/education/story/2012-01-31/schools-e-textbooks/52907492/1 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Akadeemilistes ringkondades on digitaalne meedia viinud uue uurimis vormini, mida nimetatakse ka digitaalseks uurimiseks, luues avatud [[juurdepääs]]u ja avatud teaduse võimaldamise tänu väikestele levikuludele. Kasvanud on uued õppesuunad, nagu [[digihumanitaaria]] ja digiajalugu. See on muutnud raamatukogude kasutusviisi ja nende rolli ühiskonnas.<ref name="ReferenceA" /> Kõik suuremad meedia-, kommunikatsiooni- ja akadeemilised ettevõtmised seisavad silmitsi digitaalse meediaga seotud ülemineku- ja ebakindluse perioodiga. Sageli on ajakirjal või väljaande olemas digitaalne versioon, millele saab viidata kui trükiversiooniga identsele elektrooniliselt vormindatud versioonile.<ref name="time-inc-s">{{Netiviide |perekonnanimi=Matsa |eesnimi=Katerina Eva |kuupäev=2014-06-05 |pealkiri=Time Inc. spinoff reflects a troubled magazine business |url=https://www.pewresearch.org/short-reads/2014/06/05/time-inc-spinoff-reflects-a-troubled-magazine-business/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Pew Research Center |keel=en-US}}</ref> Sellest tuleb kirjastajale ja kuludele tohutu kasu, sest pool traditsiooniliste kirjastajate kuludest tuleb tootmisest, seal hulgas ka töötlemata materjal, tehniline töötlemine ja levitamine.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=van der Burg |eesnimi=Miriam |perekonnanimi2=Van den Bulck |eesnimi2=Hilde |kuupäev=2017-04-03 |pealkiri=Why are traditional newspaper publishers still surviving in the digital era? The impact of long-term trends on the Flemish newspaper industry’s financing, 1990–2014 |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/16522354.2017.1290024 |ajakiri=Journal of Media Business Studies |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=2 |lehekülg=82–115 |doi=10.1080/16522354.2017.1290024 |issn=1652-2354}}</ref> [[Fail:FT Magazine.Print .Ads .png|pisi|Trükireklaami vähenemine 2008. aasta USA majandusprobleemi tõttu]] Alliance of Audited Media & Publishers teave 2008. aasta majanduslanguse ajal on teatud ajakirjade puhul vähenenud üle 10% trüki müügist, kusjuures raskused tulenevad vaid 75%-st müügi reklaamidest nagu varem, kuid 2018. aastal moodustas suuremate ajalehtede reklaamitulu aga 35% digi reklaamidest.<ref name="time-inc-s" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-10 |pealkiri=Newspapers Fact Sheet |url=https://www.pewresearch.org/journalism/fact-sheet/newspapers/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Pew Research Center |keel=en-US}}</ref> Seevastu ajalehtede ja ajakirjade mobiiliversioonid olid teisel kohal, kasvades 135%. The New York Times on märkinud oma digiväljaande tellimuste tõusu 47% aastas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Barthel |eesnimi=Michael |kuupäev=2017-06-01 |pealkiri=Despite subscription surges for largest U.S. newspapers, circulation and revenue fall for industry overall |url=https://www.pewresearch.org/short-reads/2017/06/01/circulation-and-revenue-fall-for-newspaper-industry/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Pew Research Center |keel=en-US}}</ref> 43% täiskasvanutest saavad uudiseid sageli uudiste veebisaitidelt või sotsiaalmeediast, võrreldes samal ajal televisiooniga, kus on näitaja 49%. Pew Research küsis ka vastajatelt, kas nad said oma telerisse voogesitus seadmest uudiseid – 9% USA täiskasvanutest ütlesid, et nad teevad seda sageli.<ref name="time-inc-s" /> === Üksikisik sisuloojana === [[Fail:Canon EOS M Blogger Event 02 cropped.jpg|pisi|Keskmine juutuuberi blogija kaamera, Canon EOS]] Digitaalne meedia võimaldab inimestel olla sisu loomisel palju aktiivsem.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-01-12 |pealkiri=Overview {{!}} Pew Internet & American Life Project |url=http://www.pewinternet.org/Reports/2007/A-Typology-of-Information-and-Communication-Technology-Users/Summary-of-Findings.aspx |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-01-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140112191018/http://www.pewinternet.org/Reports/2007/A-Typology-of-Information-and-Communication-Technology-Users/Summary-of-Findings.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> Igaüks, kellel on ligipääs internetile ja arvutitele, saab olla osa sotsiaalmeediast ja panustada kirjutamisesse, kunsti, [[Video|videotesse]], [[Fotograafia|fotograafiasse]] ning ka kommentaaridesse internetis, samuti ka hõlbustanud äritegevuse läbiviimine veebis. Sisu loomise ja jagamise kulude dramaatiline vähenemine on viinud sisuloomise demokratiseerumiseni ning uut tüüpi sisu loomiseni: [[Ajaveeb|ajaveebid]], [[Meem|meemid]], lühifilmid ja [[Taskuhäälingu tarkvara|taskuhäälingud]]. Mõned neist tegevustest on märgitud ka [[Kodanikuajakirjandus|kodanikuajakirjanduseks]]. See kasutajate loodud sisu tõus on tingitud nii Interneti arengust kui ka sellest, kuidas kasutajad tänapäeval meediat kasutavad. Kui rohkem kasutajaid liitub sotsiaalmeedia saitidega ja neid kasutab aina rohkem inimesi, suureneb sisu loomise asjakohasus.<ref>{{Netiviide |url=https://academic.oup.com/jcmc/article/19/3/591/4067610?login=false |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=academic.oup.com}}</ref> Tehnoloogiate väljatöötamine, nagu mobiilseadmed, võimaldavad lihtsamalt ja kiiremalt juurdepääsu kõigele meediale.<ref name="isbn" /> Paljud meediumi loomise tööriistad, mis olid kunagi kättesaadavad vaid vähestele, on nüüd tasuta ja hõlpsasti kasutatavad. Internetile juurdepääsu võimaldavate seadmete hind langeb pidevalt ja mitme digitaalseadme isiklik omandiõigus on nüüd muutumas standardiks. Need elemendid on poliitilist osalust oluliselt mõjutanud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://ypp.dmlcentral.net/sites/all/files/publications/YPP_Survey_Report_FULL.pdf |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-04-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150407033117/http://ypp.dmlcentral.net/sites/all/files/publications/YPP_Survey_Report_FULL.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Mitmed teadlased peavad digitaalsel meedial oma rolli araabia kevades ning raskustes olevate valitsuste meetmed digitaalse ja sotsiaalmeedia kasutamise vastu on üha tavalisemad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Philip Howard’s new book explores digital media role in Arab Spring |url=https://www.washington.edu/news/2013/06/13/philip-howards-new-book-explores-digital-media-role-in-arab-spring/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=UW News |keel=en}}</ref> Paljud valitsused piiravad mingil viisil juurdepääsu digitaalsele meediale, kas nilbete vältimiseks või poliitilise [[Tsensuur|tsensuuri]] laiemas vormis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-04-16 |pealkiri=Internet censorship listed: how does each country compare? |url=http://www.theguardian.com/technology/datablog/2012/apr/16/internet-censorship-country-list |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=the Guardian |keel=en}}</ref> Aastate jooksul on [[YouTube|YouTube'ist]] saanud kasutajate loodud meediaga veebisait. Seda sisu ei vahenda reeglina üksi ettevõte ega agentuur, mistõttu on internetis palju erinevaid isikuid ja arvamusi. Üle aastate on Youtube ja teised platvormid näidanud ka oma rahalist kasumit. Aastal 2020 teenisid 10 kõige rohkem teenivat Youtube’i sisuloojat igaüks üle 15 miljoni dollari.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Berg |eesnimi=Madeline |pealkiri=The Highest-Paid YouTube Stars Of 2020 |url=https://www.forbes.com/sites/maddieberg/2020/12/18/the-highest-paid-youtube-stars-of-2020/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> Paljudel nendest Youtube’i profiilidest on aastate jooksul seadistatud mitu kaamerat, me näeksime neid justkui telerist. Paljud sisuloojad loovad oma veebipersoona kasvades ka omaenda digiettevõtteid. Ka isiklike seadmete arv on aastate jooksul kasvanud. Praegu eksisteerib maailmas üle 1,5 miljardi tahvelarvuti kasutajat ja see arvatavasti kasvab aeglaselt. Umbes 20% inimestest maailmas vaatas 2018. aastal regulaarselt ennast huvitavat sisu tahvlist. Kasutaja-genereeritud sisu tõstatab privaatsuse, usaldusväärsuse, viisakuse ja kultuurilise, intellektuaalse ja kunstilise panuse hüvitamise küsimusi. Digitaalse meedia levik ning selle tõhusaks kasutamiseks vajalik kirjaoskuse ja suhtlemisoskuse lai valik on süvendanud digitaalset lõhet nende vahel, kellel on juurdepääs digitaalsele meediale, ja nende vahel, kellel see puudub.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Crawford |eesnimi=Susan P. |kuupäev=2011-12-03 |pealkiri=Opinion {{!}} The New Digital Divide |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2011/12/04/opinion/sunday/internet-access-and-the-new-divide.html |vaadatud=2024-04-24 |issn=0362-4331}}</ref> Digitaalse meedia levik on muutnud tarbijate helikogu täpsemaks ja isikupärasemaks. Enam pole vaja osta tervet albumit, kui tarbija on huvitatud vaid mõnest üksikust helifailist. === Veebiuudised === [[Fail:Philips remote control with a Netflix button, Finsterwolde (2019) 04.jpg|pisi|USA Philipsi teleripult sisseehitatud Netflixi voogesituse nupuga]] Teleri kontrolleritel on nüüd voogesitus platvormide jaoks määratud nupud.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-21 |pealkiri=Roku |url=https://www.roku.com/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220521121549/https://www.roku.com/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Kasutajad kulutavad iga päev digivideole keskmiselt 1:55 ja sotsiaalvõrgustikele vaid 1:44.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Walgrove |eesnimi=Amanda |kuupäev=2015-07-06 |pealkiri=The Explosive Growth of Online Video, in 5 Charts |url=https://contently.com/2015/07/06/the-explosive-growth-of-online-video-in-5-charts/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Contently |keel=en-US}}</ref> 6 inimest 10-st teatavad, et vaatavad oma telesaateid ja uudiseid voogedastusteenuse kaudu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-09-13 |pealkiri=About 6 in 10 young adults in U.S. primarily use online streaming to watch TV |url=https://www.pewresearch.org/short-reads/2017/09/13/about-6-in-10-young-adults-in-u-s-primarily-use-online-streaming-to-watch-tv/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Pew Research Center |keel=en-US}}</ref> Platvormid, nagu [[Netflix]], on pälvinud ligitõmbavust tänu oma lummavusele, juurdepääsetavusele ja originaalsele sisule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Netflix: the rise of a new online streaming platform universe |url=https://d3.harvard.edu/platform-digit/submission/netflix-the-rise-of-a-new-online-streaming-platform-universe/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Digital Innovation and Transformation |keel=en-US}}</ref> Ettevõtted nagu [[Netflix]] ostsid isegi varem tühistatud saateid, nagu näiteks "Designated Survivor", "[[Lucifer (telesari)|Lucifer]]" ja "Arrested Development".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Maas |eesnimi=Jennifer |kuupäev=2022-07-05 |pealkiri=22 TV Shows That Found New Networks After Cancellation |url=https://www.thewrap.com/canceled-tv-shows-switched-networks-new-home/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=TheWrap |keel=en-US}}</ref> Kuna internet levib üha rohkem, hakkab aina rohkem ettevõtteid levitama oma sisu ainult interneti kaudu. Tõepoolest, noored kipuvad tänapäeval uudiste jaoks suuremalt osalt kasutama TikTok’i Google’i, televisiooni ja ajalehtede asemel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-05 |pealkiri=Is TikTok about to replace Google as the top search engine? |url=https://www.euronews.com/next/2023/02/05/gen-z-is-using-tiktok-as-a-search-engine-is-this-the-end-of-google |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=euronews |keel=en}}</ref> Vaatajate kaotamisega kaasneb tulude vähenemine, kuid mitte nii hull, kui võiks oodata. Alates 2024. aastast on ka peavoolumeedia poolt liiga vastuoluliseks peetud laine liikunud veebiplatvormidele, nagu X (endine Twitter), et jätkata oma sõnumite levitamist. Üks näide on Tucker Carlson, kes lahkub Fox Newsist oma vastuoluliste arvamuste tõttu ja läheb üle X-i.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Levine |eesnimi=Sam |kuupäev=2023-04-25 |pealkiri=Tucker Carlson leaves Fox News – reportedly fired by Rupert Murdoch |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/media/2023/apr/24/tucker-carlson-leaving-fox-news |vaadatud=2024-04-24 |issn=0261-3077}}</ref> See on tekitanud arutelu sellistel teemadel nagu sõnavabadus ja vihakõne.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Watch: Tennessee Republicans Bully Through Extreme Teacher Gun Bill |väljaanne=The New Republic |url=https://newrepublic.com/post/172149/10-fascist-things-tucker-carlson-said-air |vaadatud=2024-04-24 |issn=0028-6583}}</ref> === Autoriõiguse väljakutsed === Digitaalne meedia hõlmab interaktiivsete süsteemide numbrilisi võrgustikke, mis ühendavad [[Andmebaas|andmebaase]], võimaldades kasutajatel liikuda ühel biti sisul või veebilehel teisele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=SULLIVAN |eesnimi=ANN MARIE |pealkiri=THE JOHN MARSHALL REVIEW OF INTELLECTUAL PROPERTY LAW |url=https://repository.law.uic.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1392&context=ripl}}</ref> Tänu sellisele lihtsusele esitab digitaalne meedia mitmeid väljakutseid kehtivatele autoriõiguse ja [[Intellektuaalne omand|intellektuaalse omandi]] seadustele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-03-27 |pealkiri=Jisc Digital Media {{!}} Guide... |url=http://www.jiscdigitalmedia.ac.uk/guide/copyright-an-overview |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140327104300/http://www.jiscdigitalmedia.ac.uk/guide/copyright-an-overview |url-olek=ei tööta }}</ref> Digitaalse meedia loomise, muutmise ja jagamise lihtsus võib mõjutada autoriõiguste jõustamist ning paljusid autoriõiguse seadusi peetakse laialdaselt aegunuks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-05-18 |pealkiri=Outdated copyright laws hinder growth says Government |url=https://www.telegraph.co.uk/technology/news/8519420/Outdated-copyright-laws-hinder-growth-says-Government.html |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=The Telegraph |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-02-19 |pealkiri=Outdated copyright laws must adapt to the new digital age {{!}} Policy Review |url=http://www.policyreview.eu/outdated-copyright-laws-must-adapt-to-the-new-digital-age/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-02-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150219023349/http://www.policyreview.eu/outdated-copyright-laws-must-adapt-to-the-new-digital-age/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Kehtiva autoriõiguse kohaselt on levinud [[Internetimeem|interneti-meemide]] jagamine mitmetes riikides üldiselt illegaalne.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kloc |eesnimi=Joe |kuupäev=2013-11-12 |pealkiri=How Australia accidentally made memes illegal |url=https://www.dailydot.com/debug/australia-copyright-memes-illegal/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=The Daily Dot |keel=en-US}}</ref> Seaduslikud õigused võivad paljude levinud interneti toimingute puhul olla ebaselged. Nende hulka kuuluvad piltide postitamine kellegi teise sotsiaalmeedia kontolt, [[Fännikirjandus|fännikirjanduse]] kirjutamine või populaarsete lugude kajastamine ja/või kasutamine sisus, näiteks YouTube'i videotes. Viimase kümnendi{{millal}} jooksul on õiglase kasutamise ja autoriõiguse kontseptsioone rakendatud eri tüüpi veebimeediale. [[Autoriõigus]]tega seotud väljakutsed levivad digitaalse meedia kõikidesse osadesse. Sisuloojad platvormidel nagu YouTube järgivad autoriõiguse, intellektuaalomandi seaduste ja platvormi autoriõiguse nõuetega kehtestatud juhiseid. Kui neid juhiseid ei järgita, võidakse sisu demonetiseerida, kustutada või kohtusse kaevata.<ref name="the-golden">{{Netiviide |perekonnanimi=Alexander |eesnimi=Julia |kuupäev=2019-04-05 |pealkiri=The golden age of YouTube is over |url=https://www.theverge.com/2019/4/5/18287318/youtube-logan-paul-pewdiepie-demonetization-adpocalypse-premium-influencers-creators |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=The Verge |keel=en}}</ref> Selline olukord võib tekkida ka siis, kui sisuloojad kasutavad kogemata autoriõigustega kaitstud helifaile või taustastseene.<ref name="the-golden" /> Et vältida ja lahendada neid probleeme, saavad sisuloojad vabatahtlikult kasutusele võtta avatud või [[copyleft]] litsentsid või avaldada oma teosed üldkasutatavaks. Seda tehes loobuvad sisuloojad teatud seaduslikest õigustest oma sisule. Õiglane kasutamine on USA autoriõiguse seaduse [[doktriin]], mis lubab autoriõigusega kaitstud materjalide piiratud kasutamist ilma loata. Õiglase kasutamise moodustavad neli tegurit. Esimene on eesmärk, mis viitab sellele, milleks sisu kasutatakse. Teine tegur on see, millist autoriõigusega kaitstud sisu kasutatakse. Kui sisu on mitte-ilukirjandus, kuulub see tõenäolisemalt õiglase kasutamise alla kui siis, kui sisu on [[ilukirjandus]]. Kolmas tegur on see, kui palju autoriõigustega kaitstud sisust on kasutusel. Väikest kogust autoriõigustega kaitstud sisu peetakse tõenäolisemalt õiglaseks. Viimane, neljas tegur on see, kas autoriõigustega kaitstud sisu kasutamine teenib raha või mõjutab sisu väärtust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fair Use {{!}} Digital Media Law Project |url=https://www.dmlp.org/legal-guide/fair-use |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=www.dmlp.org}}</ref> [[Vikipeedia]] kasutab kõige levinumaid avatud [[litsents]]e, [[Creative Commons]]i litsentse ja [[GNU]] vaba dokumentatsiooni litsentsi. Avatud litsentsid on üks aspekt laiaulatuslikust avatud sisu liikumisest, mis pooldab tarkvara, andmete ja muu digitaalse meedia autoriõiguse piirangute vähendamist või eemaldamist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Trotter |eesnimi=Andrew |kuupäev=2008-10-17 |pealkiri=The Open-Content Movement |keel=en |väljaanne=Education Week |url=https://www.edweek.org/teaching-learning/the-open-content-movement/2008/10 |vaadatud=2024-04-24 |issn=0277-4232}}</ref> Sellise litsentsiteabe ja saadavuse oleku kogumise ja tarbimise hõlbustamiseks kasutatakse selliseid tööriistu nagu [[Creative Commons|Creative Commonsi]] otsingumootor, mis on peamiselt veebipiltide jaoks ja Unpaywall või mida kasutatakse teadusliku suhtluse jaoks. Digitaalsele meediale juurdepääsu piiramiseks on välja töötatud lisatarkvara. Materjali lukustamiseks kasutatakse digitaalõiguste haldust ([[DRM]]), mis võimaldab kasutajatel rakendada meediumisisu konkreetsetel juhtudel. DRM võimaldab filmitootjatel rentida filme madalama hinnaga. See piirab filmi laenutuslitsentsi pikkust, mitte ei müü filmi ainult täishinnaga. Lisaks võib DRM takistada meediumi volitamata muutmist või jagamist. [[Fail:Youtube copyright claim.png|pisi|YouTube'i autoriõiguste nõude eemaldamine]] Digitaalse meedia autoriõiguste kaitse tehnoloogiad kuuluvad intellektuaalomandi kaitse tehnoloogia alla. Seda seetõttu, et mitmed arvutitehnoloogiad kaitsevad loodavat ja edastatavat digitaalset sisu.<ref name="digital-me">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chen |eesnimi=Yixin |perekonnanimi2=Hu |eesnimi2=Xi |perekonnanimi3=Xiao |eesnimi3=Feng |kuupäev=2020 |toimetaja-perekonnanimi=Huang |toimetaja-eesnimi=Chuanchao |toimetaja2-perekonnanimi=Chan |toimetaja2-eesnimi=Yu-Wei |toimetaja3-perekonnanimi=Yen |toimetaja3-eesnimi=Neil |pealkiri=Digital Media Copyright Protection Technology in the Age of All Media |url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-981-15-1468-5_99 |ajakiri=Data Processing Techniques and Applications for Cyber-Physical Systems (DPTA 2019) |keel=en |koht=Singapore |väljaandja=Springer |lehekülg=843–850 |doi=10.1007/978-981-15-1468-5_99 |isbn=978-981-15-1468-5}}</ref> The Digital Millennium Copyright Act (DMCA) tagab kasutajate sisu hostivatele vahendajatele (nt YouTube'ile) kaitse autoriõiguste rikkumise eest vastutusele võtmise eest, kui nad vastavad kõigile nõutavatele tingimustele. Kõige tähelepanuväärsem neist on "märka ja võta maha" strateegia.<ref name="copyright">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kaye |eesnimi=D. Bondy Valdovinos |perekonnanimi2=Gray |eesnimi2=Joanne E. |kuupäev=2021-07 |pealkiri=Copyright Gossip: Exploring Copyright Opinions, Theories, and Strategies on YouTube |url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/20563051211036940 |ajakiri=Social Media + Society |keel=en |aastakäik=7 |üksiknumber=3 |lehekülg=205630512110369 |doi=10.1177/20563051211036940 |issn=2056-3051}}</ref> Eeskirjad nõuavad, et Interneti-vahendajad eemaldaksid kõnealuse sisu ja/või keelaksid sellele juurdepääsu, kui on olemas kohtumäärused ja/või väidetavalt nende saidil oleva sisu ebaseadusliku kasutamise kohta. Selle tulemusel jätkab Youtube uute eeskirjade ja standardite väljatöötamist, mis lähevad DMCA nõudest kaugemale. YouTube on loonud ka algoritmi, mis kontrollib pidevalt oma platvormi, veendumaks, et kogu sisu järgib kõiki eeskirju.<ref name="copyright" /> Üks digitaalse meedia platvorm, millel on teadaolevalt autoriõigustega probleeme, on lühivideote jagamise rakendus [[TikTok]]. TikTok on sotsiaalmeedia rakendus, mis võimaldab kasutajatel jagada kuni ühe minuti pikkusi lühivideoid, kasutades visuaalseid efekte ja heli.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Herrman |eesnimi=John |kuupäev=2019-03-10 |pealkiri=How TikTok Is Rewriting the World |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2019/03/10/style/what-is-tik-tok.html |vaadatud=2024-04-24 |issn=0362-4331}}</ref> Loyola ülikooli Chicago õigusteaduskonna andmetel on umbes 50% TikTokis kasutatavast muusikast litsentseerimata.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Src="https://Secure.gravatar.com/Avatar/1d4e2e87bac3f194d877274cef57a786?s=20 |eesnimi=<img |perekonnanimi2=amp;d=http%3A%2F%2Fwww.gravatar.com%2Favatar%2Fad516503a11cd5ca435acc9bb6523536%3Fs%3D20 |perekonnanimi3=Bayley |eesnimi3=amp;r=G" class="avatar avatar-20 avatar-default" height="20" width="20" style="width: 20px; height: 20px;" alt="avatar">Lydia |kuupäev=2021-03-29 |pealkiri=TikTok: A Copyright Time Bomb? |url=https://blogs.luc.edu/ipbytes/2021/03/29/tiktok-a-copyright-time-bomb/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=IP Bytes |keel=en-US }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> TikTokil on mitu muusika litsentsilepingut erinevate artistide ja plaadifirmadega, luues muusika õiglase ja seadusliku kasutamise raamatukogu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gardoce |eesnimi=Rowan |kuupäev=2021-08-12 |pealkiri=The Legal Side Of TikTok: Music, Copyright and Ownership |url=https://sprintlaw.com.au/articles/tiktok-copyright-issues/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Sprintlaw |keel=en-AU}}</ref> See ei hõlma aga kogu kasutajate jaoks mõeldud sisu. Kasutaja võib siiski TikTokis autoriõigusi rikkuda. Üks näide on kogemata muusika mängimine stereosüsteemis taustal või sülearvuti ekraanil muusika salvestamine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TikTok & Instagram v Copyright Owners of Photos & Music |url=https://natlawreview.com/article/copyright-owners-lovehate-relationship-tiktok-and-instagram-raises-legal-issues |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=natlawreview.com |keel=en}}</ref> Interneti-ajakirjad või digitaalsed ajakirjad on autoriõigustega seotud probleemide üks suurimaid sihtmärke. Vastavalt Audit Bureau of Circulations 2011. aasta märtsi aruandele on selle meediumi definitsioon see, kui digitaalne ajakiri hõlmab ajakirjade sisu levitamist elektroonilisel teel, võib see olla koopia.<ref name="ReferenceB">{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://elpub.scix.net/data/works/att/109_elpub2012.content.pdf |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-11-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151123133735/http://elpub.scix.net/data/works/att/109_elpub2012.content.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Seda määratlust võib pidada aegunuks, kuna trükiajakirjade PDF-versioonid pole enam levinud. Tänapäeval viitavad digitaalsed ajakirjad ajakirjadele, mis on spetsiaalselt loodud interaktiivseteks digitaalplatvormideks, nagu Internet, mobiiltelefonid, privaatsed võrgud, iPad või muud seadmed.<ref name="ReferenceB" /> Seega vähenevad tõkked digitaalsete ajakirjade levitamisel. Kuid need platvormid laiendavad ka digiajakirjade avaldamise ulatust, näiteks nutitelefonid. Tänu tahvelarvutite ja muude isiklike elektroonikaseadmete täiustamisele on digitaalsed ajakirjad graafika kasutamise kaudu muutunud palju loetavamaks ja köitvamaks.<ref name="isbn" /> Veebiajakirjade areng on hakanud keskenduma sotsiaalmeedia ja meelelahutuse platvormiks muutumisele. [[Internetipiraatlus|Interneti-piraatlusest]] on saanud üks suuremaid probleeme, mis on tekkinud seoses digitaalse meedia autoriõigustega. Digitaalse meedia piraatimine, nagu filmid ja televisioon, mõjutab otseselt autoriõiguse osapoolt (autoriõiguse omanikku). See tegevus võib mõjutada digitaalse meedia tööstuse "tervist". Piraatlus rikub autoriõiguse seadusi ja moraali.<ref name="digital-me" /> Koos piraatlusega on digitaalne meedia kaasa aidanud valeinfo või [[Valeuudis|valeuudiste]] levitamise võimele. Digitaalse meedia laialdase kasutamise tõttu võivad valeuudised saada rohkem kurikuulsust. See tuntus suurendab valeuudiste negatiivset mõju. Selle tulemusena võib inimeste tervis ja heaolu saada mõjutatud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=de Oliveira |eesnimi=Danilo Vicente Batista |perekonnanimi2=Albuquerque |eesnimi2=Ulysses Paulino |kuupäev=2021-08-28 |pealkiri=Cultural Evolution and Digital Media: Diffusion of Fake News About COVID-19 on Twitter |url=https://doi.org/10.1007/s42979-021-00836-w |ajakiri=SN Computer Science |keel=en |aastakäik=2 |üksiknumber=6 |lehekülg=430 |doi=10.1007/s42979-021-00836-w |issn=2661-8907 |pmc=PMC8397611 |pmid=34485922}}</ref> ==Viited== <references /> [[Kategooria:meedia]] [[Kategooria:sotsiaalmeedia]] lvhcxvbqg48iat7g1ubp56mx0yns826 0 679180 7161028 7048118 2026-05-25T20:38:35Z ~2026-30608-52 230007 7161028 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} [[File:Windsor Castle Group Shot (State Banquet) 2025-09-17 (cropped, detail of Camilla).jpg|pisi|Kuninganna [[Camilla]] Charles III ordeniga.]] '''Charles III kuningliku perekonna orden''' (The Royal Family Order of Charles III) on Briti kuningliku perekonna naisliikmeile annetatav orden. Ordenimärk on vasakul õlal kahvatusinisel lindil kantav briljantidega ääristatud ja kroonitud ovaalne [[Charles III]] miniatuurportree. Erinevalt senistest kuningliku perekonna ordenitest pole portree maalitud naturaalsele [[elevandiluu]]le, vaid selle sünteetilisele jäljendusele polümiinile. Lindi kahvatusinine värv on sama [[George V kuningliku perekonna orden]]iga, mida kandis Charles III ema [[Elizabeth II]]. Ordenit on seni kandnud viis naist: kuninganna [[Camilla]] (alates 25. juunist 2024), kuninga õde [[printsess Anne]], kuninga vennanaine [[Edinburghi hertsoginna]] [[Sophie, Edinburghi hertsoginna |Sophie]] ja kuninga nõo abikaasa [[Gloucesteri hertsoginna]] [[Birgitte, Gloucesteri hertsoginna| Birgitte]] (kõik alates detsembrist 2024) ning kuninga minia [[Walesi printsess]] [[Catherine Middleton]] (alates juulist 2025). [[Kategooria:Briti kuninglik perekond]] p2y306w3zlcj33nmix7v6909hmc7vn7 0 680324 7161213 6726445 2026-05-26T08:45:17Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7161213 wikitext text/x-wiki '''Ants Säde''' ([[31. juuli]] [[1937]] [[Pärnu]] – [[24. aprill]] [[1997]] [[Tallinn]]) oli eesti graafik ja raamatukunstnik. Õppis 1952–1956 [[Pärnu 2. Keskkool]]is ja seejärel [[ERKI]]-s, mille lõpetas 1962. aastal. Töötanud Tallinnas 1962–1963 vabakunstnikuna, 1964–1965 TPedI joonistus-ja graafikakateetri laborandina ning 1966–1991 kirjastuse "Valgus" ja a-st 1991 kirjastuse "Koolibri" peakunstnikuna. == Looming == Edendas otstarbeka maketi ja kirjalahendusega eriti teadus-, õppe- ja ajakirjanduse kujundust. Tema kujundatud raamatud on äratanud tähelepanu Eesti parimate raamatute võistlusel: Kobo Abe "Luitenaine" (1968), Aimeé Beekmani "Kartulikuljused" (1968), A. Mäemetsa "Estonian Limnology" (1971), Osvald Toominga "Puude taga on mets" (1975), sari "100" ("Sada laeva", "Sada autot" jt, 1975), "Õigekeelsussõnaraamat" (1976), Peeter Toominga "Fotolood" (1980), "Peatu, meenuta!" (1980, Valgevene NSV, Leedu NSV jmt raamatuvõistluse diplom), "Kolmteist kangelast" (1984), "Füüsika VIII" (1992), "Eesti arhitektuur" 1–2 (1993 ja 1996, koos [[Kersti Tormis]]ega). Tegi mitmele ajakirjale uue kujunduse ("Eesti Loodus", "Ekraan", "Tehnika ja Tootmine", "Kehakultuur", kõik 1982; "Таллинн", 1984). Loonud poliitilisi, filmi- ja näituseplakateid (Tuulte pesa, 1979; Soome raamatunäitus, 1980; Balti plakat '84; Puud olid..., 1986; Saja aasta pärast mais, 1987). Kavandas ka heliplaadiümbriseid. Avaldas plakatinäituste ja raamatukunstivõistluste ülevaateid, tegi televisioonis kunstisaateid. Osales mitme kunstižürii ja -komisjoni tegevuses, tegeles raamatukujunduse võistluse korraldamisega ("25 parimat" Eestis ja mujal Balti riikides). ==Liikmesus== *1970 [[Eesti Kunstnike Liit]] *1993 [[Eesti Kujundusgraafikute Liit]], asutajaliige ==Isiklikku== Tema vend on filmimees [[Enn Säde]]. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Hilja Jõgi]]. "Säde, Ants, graafik". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 498 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970509.1.20 "Ants Säde 31. VII 1937 – 24. IV 1997"]. Sirp nr 18, 9. mai 1997. Lk 20 == Välislingid == *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=23LgWK4lKgy1 Haud Vana-Pärnu kalmistul] {{JÄRJESTA:Säde, Ants}} [[Kategooria:Eesti graafikud]] [[Kategooria:Eesti illustraatorid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Pärnu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 1997]] 30imz9xq22j5kqdkt9ak22niodftue2 0 684229 7160996 6759268 2026-05-25T19:56:23Z Svencapoeira 67038 7160996 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Botryobasidiaceae'' | värvus = seened | pilt = Botryobasidium aureum.jpg | pildi_seletus = ''[[Botryobasidium aureum]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = '''''Botryobasidiaceae''''' }} '''''Botryobasidiaceae''''' on sugukond [[kukeseenelaadsed|kukeseenelaadsete]] seltsis. ==Sugukondi== *''[[Botryobasidium]]'' *''[[Botryohypochnus]]'' *''[[Haplotrichum]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/119371 ''Botryobasidiaceae''] andmebaasis eElurikkus. {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] 521dv8ptap58q5s0vgeusn5cdxdk47f 0 684234 7160997 6759313 2026-05-25T19:56:45Z Svencapoeira 67038 7160997 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Botryobasidium'' | värvus = seened | pilt = Botryobasidium aureum.jpg | pildi_seletus = ''[[Botryobasidium aureum]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = ''[[Botryobasidiaceae]]'' | perekond = '''''Botryobasidium''''' }} '''''Botryobasidium''''' on perekond [[kukeseenelaadsed|kukeseenelaadsete]] seltsis. ==Liike== *''[[Botryobasidium aureum]]'' *''[[Botryobasidium candicans]]'' *''[[Botryobasidium conspersum]]'' *''[[Botryobasidium intertextum]]'' *''[[Botryobasidium laeve]]'' *''[[Botryobasidium obtusisporum]]'' *''[[Botryobasidium pruinatum]]'' *''[[Botryobasidium subcoronatum]]'' *''[[Botryobasidium vagum]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/121277 ''Botryobasidium''] andmebaasis eElurikkus. {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] t73y8av7l5e3by4t73y4sxi7w2djpwy 0 684282 7161039 6759878 2026-05-25T20:52:56Z Kuriuss 38125 7161039 wikitext text/x-wiki [[File:Bismarckturm - Jańska Góra.jpg|thumb|[[Bismarcki torn Janówekis]] oli esimene [[Otto von Bismarck]]i mälestuseks püstitatud torn]] [[File:Die_Gartenlaube_(1899)_0325.jpg|thumb|Wilhelm Kreisi kavand "Götterdämmerung" ajakirjas Gartenlaube]] [[File:Wuppertal Hardt 003.jpg|thumb|Bismarcki torn [[Wuppertal]]is Hardtis]] [[File:BismarckturmJena.jpg|thumb|Bismarcki torn Jenas]] '''Bismarcki torn''' (saksa keeles ''Bismarckturm'') on [[torn]]ikujuline [[mälestusmärk]], milletaolisi püstitati [[Saksamaa]] esimese [[Saksamaa riigikantsler|riigikantsler]]i [[Otto von Bismarck]]i mälestuseks kogu Saksamaal aastail 1869–1934<ref>[https://www.bismarcktuerme.net/keine-bismarckt%C3%BCrme Schein-Bismarcktürme. - Infoportal Bismarcktürme]</ref>. Teadaolevalt püstitati neid umbes 240, tänapäevaks on neid säilinud 173. == Ajaloost == Esimene Bismarcki torn ehitati [[Janówek]]is [[Poola]]s (toona [[Preisi kuningriik|Preisimaale]] kuuluv [[Sileesia]], [[Ober-Johnsdorf]]) 1869. aastal erainitsiatiivil. See asub [[Jańska Góra]] mäe tipul, 253 m merepinnast, ja on ise 23 m kõrge. Torni ehituse tellis maaomanik Preisi eruohvitser Friedrich Schröter (1820–1888). Aasta pärast Bismarcki surma valisid Saksamaa [[Üliõpilasorganisatsioon|üliõpilasorganisatsioonid]] ühele 1899. aasta arhitektuurivõistlusele saadetud kavandite hulgast välja arhitekt [[Wilhelm Kreis]]i kavandi, mis otsustati võtta kõigi Bismarcki mälestusmärkide standardkujunduseks. Kavand "[[Götterdämmerung]]" kujutas endast toekat neljatahulist [[Graniit|graniidist]] või [[liivakivi]]st sammast tipus põleva tulega. Massiivset jässakat ehitist võidi ehitada eri kõrgustes olenevalt mälestusmärgi jaoks kogutud rahast. Bismarcki austamise manifestatsioonina ehitati Bismarcki torne eri stiilides kogu [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] piirides, sealhulgas [[Uus-Guinea]]s [[Gazelle'i poolsaar]]el, [[Kamerun]]is [[Limbe]] lähedal ja [[Tansaania]]s, samuti tänapäeva Poola, [[Prantsusmaa]], [[Taani]] ja [[Venemaa]] territooriumidel. Torne püstitati ka [[Austria]]s, [[Tšehhi]]s ja [[Tšiili]]s [[Concepción]]is. Vastavalt algkavandile pidi iga Bismacki torn olema elava tulega [[tuletorn]], mille tipus süüdati [[lõke]] teatud [[tähtpäev]]adel, mida tähistati Otto von Bismarcki ja tema teenete auks [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamises]] 1871. aastal. Olgugi et paljude tornide tippu kujundati tule jaoks koht, ebaõnnestus selle ettevõtmise korraldamine üle kogu riigi, samuti ei järginud paljud kohalikud initsiaatorid tüüpprojekti. Torne ehitanud arhitektidest on nimeliselt tuntumad Wilhelm Kreis ise, kelle juhtimisel ehitati 58 torni, 47 neist algprojekti järgi, ja [[Bruno Schmitz]]. Ümmarguse põhiplaaniga Bismarcki tornid [[Jena]]s ja [[Szczecin|Stettin]]is modelleeris Wilhelm Kreis [[Idagootide kuningriik|idagootide]] valitseja [[Theoderich Suur|Theoderich]]i [[Theoderichi mausoleum|mausoleumi]] eeskujul.<ref>[https://www.bismarcktuerme.net/jena Vorbild Gotenköniggrabmal in Ravenna. Der Bismarckturm in Jena. - Infoportal Bismarcktürme]</ref> Tornide ehitamise kampaaniat on kriitiliselt nimetatudüheks [[isikukultus]]e väljenduseks 20. sajandil ja rahvuslikuks "tõrvakeedupanniprojektiks".<ref>[https://www.spiegel.de/geschichte/bismarck-tuerme-personenkult-um-reichsgruender-a-1006644.html Marc von Lüpke. Personenkult im 20. Jahrhundert: Der Turmbau zu Bismarck. - Spiegel, 22.12.2014]</ref> == Pildid == <gallery> Bismarckturm Coburg.jpg|Torn [[Coburg]]is Saksamaal Bismarckturm in Pritzwalk.jpg|Torn [[Pritzwalk]]is Saksamaal Rathenow Bismarckturm-002.JPG|Torn [[Rathenow]]'s Saksamaal Bismarckturmaufdemmittelberg.JPG|Torn [[Sobótka]]s Poolas Bismarckturm-Stettin-2013.JPG|Torn [[Szczecin]]is Poolas Wieza wilkanowska wisniowy.jpg|Torn [[Zielona Góra]]s Poolas BAD50B83v-5D13-4310-8AD4-3FC4581C66DB.png|Torn Krasnaja Gorkas [[Tšernjahhovski rajoon]]is [[Kaliningradi oblast]]is Aš rozhledna.JPG|Torn [[Aš]]is [[Tšehhi]]s Bismarckova rozhledna (Zelená hora), 30. 3. 2024, 2.jpg|Torn [[Zelená hora (Smrčiny)|Zelená hora]]s Tšehhis Bismarck Tower in Scy-Chazelles 2.jpg|Torn [[Scy-Chazelles]]i lähedal [[Lorraine]]'is Bismarckturm bei Schloss Rosenau.jpg|Torn [[Rosenau]] lossi juures [[Alam-Austria]]s Inauguración del Mirador Alemán en el Cerro Caracol, Concepción, Chile, 1926.jpg|Concepcióni torn Tšiilis 1926. aastal </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.bismarcktuerme.net/keine-bismarckt%C3%BCrme Schein-Bismarcktürme. - Infoportal Bismarcktürme] * [https://www.spiegel.de/geschichte/bismarck-tuerme-personenkult-um-reichsgruender-a-1006644.html#fotostrecke-930bc731-0001-0002-0000-000000121776 Personenkult: Das nationale "Pechbrodelpfannenprojekt". - Spiegel, 22.12.2014 (22 fotot)] [[Kategooria:Mälestusmärgid]] [[Kategooria:Tornid]] [[Kategooria:Saksamaa ajalugu]] rc3dz8y8h25c8w0nvg23gau3fz3a6z2 0 684482 7161050 7138220 2026-05-25T21:02:39Z Kuriuss 38125 7161050 wikitext text/x-wiki [[File:Military Symbol - Friendly Unit (Bichrome Opaque 1.5x1 Frame)- Military Engineers - Railroad - Repair & Construction (FM 101-5-1, 1997 September 30).svg|pisi|Raudteeväe taktikaline põhitingmärk]] '''Raudteevägi''' on [[maavägi|maavägede]] lahingurelvaliik ([[väeliik]]), mis koosneb [[Sõjaväelane|sõduritest]], kes on samaaegselt ka [[raudteeinsener]]id. Raudteeväe ülesandeks on ehitada, remontida, opereerida või hävitada sõjaliselt olulisi [[raudteeliin]]e ja nendega seotud infrastruktuuri. Raudteeväe üksused on tihti kasutanud ka [[soomusrong]]e nii [[logistikateenistus]]e kui ka [[soomusvägi|soomusväena]]. ==Ajalugu== Raudteevägede ajalugu ulatub 19. sajandi keskele, ning järgnes raudteevõrgu tekkimisele, kiirele kasvule ja tähtsuse suurenemisele. Mitmed suurriigid asutasid insenervägede baasil eraldiseisvad raudteevägede üksuseid, et edendada raudteede kasutamist vägede, raskete relvade ja varude transpordil. Enamikus riikides oli aga selliseid sõjaväeüksusi vähe või üldse mitte. ===Vene Keisririik=== Tõenäoliselt oli esimene raudteeväe üksus 1851. aastal loodud eriüksus, mis pidi hooldama ja kaitsma [[Vene impeerium]]i esimest pikka raudteed, [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteed]].<ref name="CNA">Emily Ferris, "Russia’s Railway Troops: The Backbone Sustaining Russian Military Force Posture," CNA, aprill 2023, https://www.cna.org/reports/2023/04/Russias-Railway-Troops.pdf.</ref> Siiski loodi esimene puht-sõjalise otstarbega raudteeliini Vene Keisririigis hoopiski brittide poolt, kes ehitasid [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal [[Sevastopol]]i piirates 23-kilomeetri pikkuse raudtee [[Balaklava]]st eesliinidele.<ref>Cooke, Brian (1997), The Grand Crimean Central Railway (2. väljaanne), Knutsford: Cavalier House, ISBN 0-9515889-1-5</ref> Esimest korda kasutati Vene raudteeüksusi sõjalistel eesmärkidel uue 300 km pikkuse raudtee loomiseks 1877–78. aastal [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja]].<ref name="CNA"/> ===Ameerika kodusõda=== [[File:The soldier in our Civil War - a pictorial history of the conflict, 1861-1865, illustrating the valor of the soldier as displayed on the battle-field, from sketches drawn by Forbes, Waud, Taylor, (14759549031).jpg|pisi|vasakul|Raudteeinseneride kaitsmiseks mõeldud [[soomusrong]] [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika kodusõjas]]]] [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika kodusõjas]] (1861–1865) anti kindral McClellanile piiramatu võim kõigi [[Unioon (Ameerika Ühendriikide kodusõda)|Uniooni]] raudteeliinide üle. Alguses moodustas McClellan tavalistest sõduritest ehituskorpuse, kuid peagi mõistis ta, et nende väeosade puudulik väljaõpe tehnilisteks töödeks tähendas, et armees oli vaja spetsiaalselt organiseeritud korpust tehniliselt koolitatud ehitusinseneridele ja -töölistele. Sõja jooksul kasvas see armee haru umbes 25 000 meheni. Nad jagunesid raudteed kasutavateks üksusteks ning ehitusüksusteks, millel olid allüksused raudteeliinide ja sildade ehitamiseks.<ref name="MilitaryRailroads">{{Netiviide |url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Journals/JAMHF/2/2/Military_Railroads*.html |pealkiri=Military Railroads During the Civil War |väljaanne=JAMHF (Journal of the American Military History Foundation) |vaadatud=16. november 2024}}</ref> Ehitusüksuste ülesanne oli ehitada uusi raudteeliinide, parandada hävinud raudteerajatisi või isegi hävitada neid ise. Operatiivüksused haldasid logistilisi ülesandeid. Suurte ehitusprojektide puhul võeti tööle ka tsiviiltöötajaid, näiteks Etowahi ja Chattahoochee silla ehitamiseks palgati kuni 1400 puuseppa. Suur ja sageli otsustav mõju, mida need raudteeüksused avaldasid Ameerika kodusõjale motiveeris raudteevägede loomist Euroopa riikides.<ref name="DTICReport">{{Netiviide |url=https://apps.dtic.mil/sti/trecms/pdf/AD1210300.pdf |pealkiri=Military Innovation and Transformation |väljaanne=Defense Technical Information Center (DTIC) |vaadatud=16. november 2024}}</ref> ===Preisimaa=== Esimest korda liigutati vägesid [[Saksa raudtee]]l 1839. aastal, kui umbes 8000 [[Preisi kaardivägi|Preisi kaardiväelast]] transporditi septembris manöövrite lõpus [[Potsdam]]ist [[Berliin]]i.<ref name="JSTORArticle">{{Netiviide |url=https://www.jstor.org/stable/24442849?seq=10 |pealkiri=The Role of Railroads in the American Civil War |väljaanne=JSTOR |vaadatud=16. november 2024}}</ref> Raudteevägede ajalugu [[Saksamaa]]l algab 1866. aastal [[Preisi kuningriik|preislaste]] mobiliseerimisega [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõja]] ajal, kui mobiliseeritutest loodi raudteevägede brigaad. Brigaad, mis koosnes raudteeinseneridest, vastutas raudteeliinide hooldamise, parandamise, ehitamise ja hävitamise eest. 1870. aasta [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõja]] ajal oli raudteevägedes 5 Preisi üksust ja 1 [[Baier]]i üksus, mis koosnesid kokku enam kui kahesajast sõdurist ja tsiviilisikust. 1. oktoobril 1871 moodustati alaline raudteepataljon ja peaaegu 20 aastat hiljem brigaad.<ref name="PrussianRailwayTroops">{{Netiviide |url=https://ztrainsweekly.com/2017/02/10/prussian-railway-troops/ |pealkiri=Prussian Railway Troops |väljaanne=Z Trains Weekly |vaadatud=16. november 2024}}</ref> ===Esimene maailmasõda=== [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli raudteedel ülioluline roll, mistõttu paisusid peaaegu kõikide osalevate riikide raudteeväed suurteks eraldiseisvateks väeosadeks, mis olid peamised armee [[logistika]]t tagavad üksused. ====Raudtee operatsioonide diviis==== [[Raudtee operatsioonide diviis]] (ROD) oli 1915. aastal moodustatud [[Kuninglikud Insenerid|kuningliku inseneriväe]] diviis, mis tegeles raudteede kasutamisega paljudes Esimese maailmasõja teatrites. See koosnes suures osas raudteetöötajatest ja opereeris nii standard- kui ka kitsarööpmelisi raudteid. Sõja alguses oli brittidel ainult 5 raudteevägede kompaniid, mille koosseisus oli 674 meest. Sõja jooksul suurendati nende arvu tunduvalt ning kokku loodi selliseid kompaniisid 48, neist 8 [[Egiptus]]es, 3 [[Kreeka]]s ning 36 [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindel]]. Kokku oli nendes üksustes ligi 40 000 meest.<ref name="RoyalEngineersRailway">{{Netiviide |url=https://www.longlongtrail.co.uk/army/regiments-and-corps/the-corps-of-royal-engineers-in-the-first-world-war/railway-construction-companies-of-the-royal-engineers/ |pealkiri=Railway Construction Companies of the Royal Engineers |väljaanne=The Long, Long Trail |vaadatud=16. november 2024}}</ref> ====Kanada raudteeväed==== [[File:The German Spring Offensive, March-july 1918 Q8902.jpg|pisi|Kanada raudteevägede ehitatud sild [[Hesdin]]is. Kanada väed ehitasid selle silla sakslaste kevadpealetungi ajal 1918. aasta mais vaid ühe päevaga.]] Kõige olulisemad raudteevägede üksused [[Briti impeerium]]i koosseisus olid [[Kanada raudteeväed]]. 1915. aasta kevadel Briti valitsuse käsul moodustatud esimene [[Kanada]] raudteeüksus koosnes 500 valitud mehest Kanada Vaikse ookeani raudteelt. 1916. aastal taotles Briti sõjaamet Kanadalt veel ühte vähemalt 1000-mehelist raudteeüksust. Kanada brigaadikindral Jack Stewarti juhtimisel asutati viis Kanada raudteepataljoni, hiljem järgnesid veel viis pataljoni ja lõpuks enne sõja lõppu veel kolm pataljoni, kokku 13. 1917. aasta aprillis võtsid Kanada raudteeväed vastutuse kõigi Briti rinde [[kergraudtee]]de eest.<ref name="TorontoRailwayMuseum">{{Netiviide |url=https://torontorailwaymuseum.com/?p=3698 |pealkiri=The Role of Railways in the First World War |väljaanne=Toronto Railway Museum |vaadatud=16. november 2024}}</ref> ====Venemaa raudteeväed==== Esimese maailmasõja ajal ehitasid [[Vene impeerium]]i raudteeväed umbes 300 kilomeetrit laiarööpmelist raudteed ja kuni 4000 kilomeetrit kitsarööpmelist raudteed, taastasid üle 4600 kilomeetri raudteed ja peaaegu 5000 kilomeetrit raudteega seotud telefoni- ja telegraafiliini. [[Vene kodusõda|Kodusõja]] ajal liitusid paljud raudteeüksused [[enamlased|enamlastega]], nõukogude raudteeüksused moodustati 1918. aasta oktoobris. 1918. aastaks oli [[Punaarmee]] raudteevägedes 23 [[soomusrong]]i, 1919. aasta lõpuks oli neid 59 ja 1920. aastateks 103.<ref name="CNA"/> ====Saksa raudteeväed==== [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] väliraudteed allusid väliraudteede ülemale (FECH). Okupeeritud [[Prantsusmaa]] ja okupeeritud [[Belgia]] aladel läänerindel moodustati kolm sõjaväe raudteedirektoraati ning okupeeritud aladel idarindel kaheksa raudteedirektoraati, et hallata ja kasutada vallutatud raudteerajatisi.<ref>Eisenbahndirektion Mainz (Hrsg.): ''Amtsblatt der Königlich Preußischen und Großherzoglich Hessischen Eisenbahndirektion in Mainz'' vom 21. November 1914, Nr. 62. Nachrichten, S. 394.</ref> Saksamaa raudteevägedes teenis umbes 100 000 sõdurit, kellest umbes 3000 hukkus lahingutegevuses. [[Versailles' leping]] keelas muu hulgas raudteevägede jätkuva olemasolu Saksamaal pärast 1919. aastat, mistõttu saadeti vastavad üksused pärast sõda laiali.<ref name="Willhalm">Gerhard Willhalm: [https://stadtgeschichte-muenchen.de/sehenswert/d_sehenswert.php?id=2153 ''Denkmal für die Gefallenen der Bayerischen Eisenbahntruppe,''] CC BY-NC 4.0.</ref> ===Vabadussõda=== [[File:Soomusrong nr 2 Valgas 1919.jpg|pisi|vasakul|[[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|Soomusrong nr 2]] Valgas 1919. aastal]] [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] oli raudteedel erakordselt oluline roll. Esimese maailmasõja kogemuste põhjal lõid kõik sõja osapooled endale raudtee väeosad, mis kasutasid soomusronge jalaväe manöövrite toetamiseks. Sõja ajal kasutati soomusronge nii kaugtuletoetuseks kui ka [[dessant]]ide tegemisel vastase tagalasse, seega koosnesid soomusrongidel paiknenud raudteevägede üksused nii raudteeinseneridest, tuletoetusüksustest kui ka jalaväest. [[Eesti kaitsevägi|Eesti sõjaväes]] oli kokku kuni kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi.<ref>"Iseseisvuse aeg 1918–40" (2002) –. Eesti entsüklopeedia 11. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. ISBN 9985-70-115-1</ref> [[Vene SFNV|Vene]] poolel sõdis 1919. aasta maiks 5 soomusrongi, [[Rauddiviis]]ile kuulus 2 ning [[Landesveer]]ile 1 soomusrong.<ref name="EE">{{Netiviide |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vabaduss%C3%B5da1 |pealkiri=Vabadussõda |väljaanne=[[Eesti entsüklopeedia]] |vaadatud=13. jaanuar 2019}}</ref><ref name="MilitaarForum">{{Netiviide |url=http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=994 |pealkiri=Eesti soomusrongide ajalugu |väljaanne=Militaarfoorum |vaadatud=16. november 2024}}</ref><ref name="ReekLandeswehr">{{Netiviide |url=http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2015/01/N.Reek-Soda_Landeswehriga.pdf |pealkiri=Sõda Landeswehriga |väljaanne=Eesti Kaitseväe Akadeemia |vaadatud=16. november 2024}}</ref> Pärast sõda formeeriti [[Soomusrongide divisjon]] ümber, kuid [[Soomusrongirügement]] säilis siiski kuni [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti Vabariigi okupeerimiseni]], kui üksus läks [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. territoriaal-laskurkorpuse]] alluvusse ning soomusrongid lammutati.<ref name="Soomusrongid21">[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel</ref> ===Teine Maailmasõda=== Ka teises maailmasõjas ei vähenenud raudteevägede tähtsus, kuigi selgeks sai ka raudteede haavatavus kaudtulele ja pommitamistele. ====Natsi-Saksamaa==== Saksamaa raudteesüsteem koos okupeeritud alade raudteesüsteemidega kuulus transpordiministeeriumi alluvusse. Tülid transpordiministeeriumi ja [[Wehrmacht]]i vahel ajendasid armee transpordiülemat kindral [[Rudolf Gercke]]'t asutama raudteeväeüksused iga [[armeegrupp|armeegrupi]] alluvuses. Üksused alustasid tööd 1941. aasta kevadel, kuid piiratud ressursid ja personal muutis selle ebaefektiivseks. Raudteeüksuste lõhestatud ja ebaefektiivsus viis 1942. aastal transpordiministeeriumi kontrolli taastamiseni, kuid raudteeüksuste efektiivsust see ei parandanud ning raudteevägede püüdlus ühendada Venemaa ja Saksamaa raudteesüsteeme kukkus suuresti läbi.<ref name="RailwaysRussoGermanWar">{{Netiviide |url=https://www.hgwdavie.com/blog/2018/3/9/the-influence-of-railways-on-military-operations-in-the-russo-german-war-19411945 |pealkiri=The Influence of Railways on Military Operations in the Russo-German War (1941–1945) |väljaanne=HGW Davie Blog |vaadatud=16. november 2024}}</ref> ====Nõukogude Liit==== [[File:Эшелон с советскими 152-мм гаубицами МЛ-20 направляется на фронт.jpg|pisi|Rong Nõukogude Liidu [[ML-20]] haubitsatega rindele suundumas]] Teise maailmasõja alguses teenis Nõukogude Liidu raudteevägedes umbes 170 000 inimest.<ref>Железнодорожные войска в Великой Отечественной войне. — М., 1995. — С.20.</ref> [[Operatsioon Barbarossa]] alguses keskendusid need üksused eelkõige raudteede hävitamisele ning [[Siber]]i raudteetaristu uuendamisele.<ref name="vene">Основные показатели работы Тыла Советских Вооруженных Сил в операциях Великой Отечественной войны 1941—1945 гг. — М., 1970. — С.308.</ref> Vastupealetungi järel alustasid raudteesõdurid taastamistöid, et kiirenda Nõukogude Liidu üksuste varustamist. Kokku taastasid ja ehitasid raudteeväed peaaegu 120 000 kilomeetrit raudteid, 15 000 raudteesilda ja 46 tunnelit.<ref name="vene"/> Raudteevägede kaotused sõja ajal ulatusid 118 708 inimeseni (neist 5,5% hukkunuid, 27,8% kadunuid, 66,7% haigeid ja haavatuid).<ref>Баринов А. А. Железнодорожные войска и спецформирования НКПС в боях с захватчиками. // Военно-исторический журнал. — 2005. — № 9. — С.27–31.</ref> ====Ameerika Ühendriigid==== Ameerika Ühendriikide raudteeväed olid koondatud 1920. aastatel loodud [[sõjaväe raudteeteenistus]]e kontrolli alla Teise maailmasõja ajal oli selles üksuse umbes 43 500 sõdurit ning see kasutas ja hooldas kokku üle 35 000 kilomeetri raudteed [[Euroopa]]s, [[Põhja-Aafrika]]s, [[Aasia]]s ja [[Okeaania]]s.<ref name="MilitaryRailwayServiceWWII">{{Netiviide |url=https://armyhistory.org/railroaders-in-olive-drab-the-military-railway-service-in-wwii/ |pealkiri=Railroaders in Olive Drab: The Military Railway Service in WWII |väljaanne=U.S. Army Center of Military History |vaadatud=16. november 2024}}</ref> Kokku oli sõjaväe raudteeteenistuses 70 [[pataljon]]i, millest peaaegu kõigil oli Ameerika raudteeliin, kes neid sponsoreeris.<ref name="RailwayGrandDivisions">{{Netiviide |url=https://www.scribd.com/document/34941642/Railway-Grand-Divisions |pealkiri=Railway Grand Divisions |väljaanne=Scribd |vaadatud=16. november 2024}}</ref> ===Külm sõda=== Pärast teise maailmasõja lõppu vähenes järk-järgult raudteevägede tähtsus, eelkõige lääneriikides. [[Varssavi pakt]]i riikides püsis raudteevägede rolli logistikas suuresti sama, eriti sõjajärgsetel aastatel kui nad tegelesid aktiivselt Ida-Euroopa raudteede taastamisega. Enamikus neis riikides kaotati raudteevägede formatsioonid alles 1990. aastatel. Viimased lääneriikide raudteeväed (v.a Itaalias) olid [[Šveits]]is ja [[Hispaania]]s ning lõpetasid enda tegevuse 2000. aastatel.<ref>{{Cite web |url=http://www.amigosdelferrocarril.es/FEAAF/ferrocarril/regimiento/regimiento11.htm |title=Historia del Regimiento de Ferrocarriles Nº 13 |language=es |trans-title=History of the 13th Railway Regiment |access-date=2019-07-23 |archive-date=2011-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110925012548/http://www.amigosdelferrocarril.es/FEAAF/ferrocarril/regimiento/regimiento11.htm |url-status=dead}}</ref><ref>Paul Winter: ''Die Geschichte des Militäreisenbahndienstes. Schilderung der Zusammenhänge der Verwendung der Eisenbahnen für Zwecke der Landesverteidigung von Beginn des Bundesstaates bis zum heutigen Tag.'' Kommando des Militäreisenbahndienstes, Berne, 1985.</ref><ref>''Die Geschichte des Militäreisenbahndienstes MED. 134 Jahre Militäreisenbahndienst – ein bedeutender Dienstzweig der Schweizer Armee verabschiedet sich!'' Verkehrshaus der Schweiz, Lucerne, 2003.</ref> ==Raudteeväed tänapäeval== ===Venemaa=== [[File:Гусеничный путеукладчик Железнодорожных войск РФ.png|pisi|[[Venemaa relvajõudude raudteeväed|Venemaa raudteevägede]] rööpapaigaldusmasin]] Venemaa on üks väheseid riike, kus on säilinud raudteeinsenerikorpus. [[Venemaa relvajõudude raudteeväed|Venemaa raudteeväed]] (ZhDV) on oma suuruse ja võimekuse poolest kõigist teistest tunduvalt suuremad, 2022. aasta detsembri seisuga oli Vene raudteevägedes 25&nbsp;000 – 30&nbsp;000 sõdurit. Venemaa raudteeväed on osalenud [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimene Tšetšeenia sõjas]], [[Teine Tšetšeenia sõda|Teises Tšetšeenia sõjas]], [[Vene-Gruusia sõda|Vene-Gruusia sõjas]], [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjas]] ja [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjas]].<ref name="CNA"/><ref>"Russia Starts Building Railways in South Ossetia," Civil Georgia, 31.01.2011, https://civil.ge/archives/124843</ref><ref>"Meet Russia's Railroad Troops—and Here’s Their New Mission," The National Interest, 29.04.2019, https://nationalinterest.org/blog/buzz/meet-russias-railroad-troops-and-here-their-new-mission-43967</ref> ===Valgevene=== [[Valgevene]] sõjaline logistika on alates 2006. aastast koondatud maavägedest iseseisva [[Valgevene transpordiväed|Valgevene transpordivägede]] alluvusse.<ref>{{Cite web |url=http://vsr.mil.by/2014/10/25/transportnye-vojska-respubliki-belarus/ |title=Бел. воен. газета "Тр. войска РБ" |access-date=2019-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304210128/http://vsr.mil.by/2014/10/25/transportnye-vojska-respubliki-belarus/ |archive-date=2016-03-04 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web|url=http://pravo.by/document/?guid=3871&p0=P30600312|title=Национальный правовой Интернет-портал Республики Беларусь}}</ref> Nende üksuste hulka kuulub ka [[Słuck]]is baseeruv [[30. raudteebrigaad]], mille koosseisus on 4 pataljoni.<ref name="RailwayBrigadeInspection">{{Netiviide |url=https://hajun.info/news/a-sudden-combat-readiness-inspection-was-conducted-in-a-railway-brigade/ |pealkiri=A Sudden Combat Readiness Inspection Was Conducted in a Railway Brigade |väljaanne=Hajun.info |vaadatud=16. november 2024}}</ref><ref name="BelarusianArmedForces">{{Netiviide |url=https://icds.ee/wp-content/uploads/2021/08/The-Belarusian-Armed-Forces.pdf |pealkiri=The Belarusian Armed Forces |väljaanne=International Centre for Defence and Security (ICDS) |vaadatud=16. november 2024}}</ref> ===Itaalia=== Ainus raudteevägede üksus [[NATO|NATO-]]s on 1910. aastal loodud [[Ferrovieri insenerirügement]] [[Itaalia]]s. [[Castel Maggiore]]<nowiki/>s baseeruv üksus on osalenud raudtee taastamistöödel nii Itaalias kui ka [[Balkan|Balkani maades]] [[Kosovo sõda|Kosovo]] ja [[Bosnia sõda]]de järel.<ref name="RegimentoGenioFerrovieri">{{Netiviide |url=https://www.esercito.difesa.it/organizzazione/capo-di-sme/COMFOTER/comfoter-supporto/Comando-Genio/Brigata-Genio/Reggimento-Genio-Ferrovieri/Pagine/default.aspx |pealkiri=Reggimento Genio Ferrovieri |väljaanne=Esercito Italiano |vaadatud=16. november 2024}}</ref> ==Vaata ka== * [[Maavägi]] * [[Venemaa relvajõudude raudteeväed]] * [[Soomusrong]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Väeliigid]] [[Kategooria:Maavägi]] [[Kategooria:Raudteevägi| ]] 64wyp7f7ilmg4qp513712oocdix3vac 0 686322 7160739 7092567 2026-05-25T13:38:18Z HumanFromEstonia 122902 /* Diskograafia */ lisatud uusim singel 7160739 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=detsember}} {{Infokast muusik | nimi = BLIX | pilt = | pildiallkiri = | päritolu = Eesti | stiil = popmuusika, E-pop | tegev = 2023-... | koosseis = Mellin, Brianna, Lizell, Mimi }} '''BLIX''' on [[Eesti]] tüdrukutebänd, mis asutati [[2024]]. aastal. Ansambli koosseisu kuulub neli liiget: Mellin, Mimi, Lizell ja Brianna. Kollektiivi muusika- ja esitusstiil on tugevalt inspireeritud [[Ameerika Ühendriigid|USA]] popstaaridest ja [[K-pop]]ist, ühendades üheks kunstiliseks tervikuks nii laulu kui tantsu. BLIX ansambli looming segab oma kõlapildis kokku [[Popmuusika|popp]]i, [[R&B]]'d, [[räpp]]i ning seda [[eesti keel]]es<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tüdrukutebänd BLIX toob Eestisse uue žanri: „Midagi sellist pole siin varem nähtud!“ |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1111934/tudrukuteband-blix-toob-eestisse-uue-zanri-midagi-sellist-pole-siin-varem-nahtud |vaadatud=2024-12-25 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>. Tüdrukutebändi nimi BLIX on sõnamäng slängisõnast "pliks" ehk "[[wikt:plika|plika]]" ning X-täht sümboliseerib kõigi liikmete kokku tulemist nelja raja ristteel. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti oma Spice Girls? Muusikamaastikku raputav tüdrukutebänd BLIX: oleme ohverdanud lugematul hulgal unetunde |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120345863/eesti-oma-spice-girls-muusikamaastikku-raputav-tudrukuteband-blix-oleme-ohverdanud-lugematul-hulgal-unetunde |vaadatud=2024-12-25 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Tüdrukutebändi kokkupanek ja treeningperiood võttis aega paar aastat. Mellin ja Brianna kohtusid 2022 sügisel ning Mimi ja Lizell lisandusid aasta hiljem. Mitte keegi liikmetest varem üksteist ei tundnud ja nad leidsid üksteist peamiselt läbi tutvuste. Brianna ja Lizell on käinud lastena samas tantsutrennis ja esinenud koos laval üksteist mitte tundes. Mellin avastas Mimi esinemiselt. Teda laval nähes kirjutas Mellin teistele liikmetele ning kõik nõustusid, et Mimile peaks tegema ettepaneku tüdrukutebändiga liituda. Mimi oli ettepanekuga nõus ning sellega olid liikmed olemas. Debüütsingel "Võimatu" avaldati 17. juunil 2024. "Võimatu" sai Raadio 2 "Nädala debüüdi"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-26 |pealkiri=Nädala debüüt. Blix - Võimatu {{!}} Raadio 2 |url=https://r2.err.ee/1609382068/nadala-debuut-blix-voimatu |vaadatud=2024-12-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> tiitli. BLIXi teledebüüt oli Kanal 2 saates "Telehommik" hooaja viimases episoodis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Telehommik |url=https://duoplay.ee/9644/telehommik?ep=122 |vaadatud=2024-12-25 |väljaanne=Duoplay |keel=et-ee}}</ref>. Star FM hommikuprogrammi intervjuus<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ilves |eesnimi=Uku Adrian |kuupäev=2024-07-17 |pealkiri=Tüdrukutebänd BLIX manageerib kõike algusest lõpuni ise: praegu näeme higi ja pisaraid – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/tudrukuteband-blix-manageerib-koike-algusest-lopuni-ise-praegu-naeme-higi-ja-pisaraid/ |vaadatud=2024-12-25 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> avaldasid liikmed, et manageerivad kõike ise. == Diskograafia == === Singlid === * "Võimatu" - 17.06.2024 * "Hüpnoos" - 15.11.2024 * "Peegel" - 15.11.2024 * "Tahan veel" - 10.07.2025 * ”Tallinn 2000 (ÜKSI)” - 04.12.2025 * "Põhjanael" - 27.05.2026 == Viited == <references /> == Välislingid == BLIX tüdrukutebändi Spotify https://open.spotify.com/artist/2wE0DWgymAwJdaMI73aVjY?si=VNdLyVYFQDq8tQoQs1Rhww BLIX tüdrukutebändi YouTube'i kanal https://www.youtube.com/@BlixBand BLIX tüdrukutebändi Instagram https://www.instagram.com/blixband BLIX tüdrukutebändi TikTok https://www.tiktok.com/@blixband [[Kategooria:Eesti ansamblid]] acngfaixtu48zcagdzlkhvwpvqs8f9y 0 686325 7160893 6787556 2026-05-25T16:07:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160893 wikitext text/x-wiki {{Infokast õhusõiduk | nimi = Sikorsky MH-60 Jayhawk | omakeelne nimi = | logo = | logo suurus = | logo allkiri = | pilt = HH-60J Air Station Astoria.jpg | pildi allkiri = Rannavalve Astoria jaama Jayhawk | pildi suurus = | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | tüüp = | tootja = [[Sikorsky Aircraft]] | disainer = | esmalend = | kasutusele = | kasutusest maha = | hetkeseis = | põhikasutaja = [[Ameerika Ühendriikide rannavalve]] | muud kasutajad = | aasta = | programmi maksumus = | ühe maksumus = | arendatud = | edasiarendus = | variandid = | toodanguarv = 42 | meeskond = | reisijaid = | pikkus = | tiivaulatus = | tiivapindala = | tühimass = | stardimass = | mootor = | kiirus = | reisikiirus = | lennulagi = | lennukaugus = | relvastus = }} '''Sikorsky MH-60T Jayhawk''' on mitmeotstarbeline kahemootoriline keskmise ulatusega helikopter, mida [[Ameerika Ühendriikide rannavalve]] (USCG) kasutab otsingu- ja päästetööde, korrakaitse ja merekeskkonnakaitse missioonide jaoks. Kopterit nimetati algselt HH-60J-ks, enne kui see 2007. aastal uuendati ja ümber nimetati. Jayhawk on [[Sikorsky S-61R|HH-3F Pelican]]i asendajaks valitud MH-60T kuulub Sikorsky S-70 helikopterite perekonda ja põhineb [[Ameerika Ühendriikide merevägi|Ameerika Ühendriikide mereväe]] helikopteril [[Sikorsky SH-60 Seahawk|SH-60 Seahawk]]. Kopterit hakati välja töötama 1986. aasta septembris ning esimene lend toimus 8. augustil 1989. Esimene MH-60J jõudis USCG teenistusse 1990. aastal.<ref name="Military" /> Kopteri tootmine lõppes 1996. aastal kui ehitatud oli 42 helikopterit. Rannavalve alustas 2017. aastal MH-60T kopterite kasutusea pikendamise programmi.<ref name="Extension" /> USCG kavatseb lõpuks jääda kasutama ainult MH-60T tüüpi koptereid ja loobuda [[Eurocopter MH-65 Dolphin|MH-65 Dolphin]] kopterite kasutamisest.<ref name="Trouble" /> ==Kirjeldus== <div style="float:right;text-align:right;">[[Pilt:Sikorsky HH-60J orthographical image.svg|350px]]</div> ===Üldised omadused=== * Meeskond: neli (kapten, piloot, kaks meeskonnaliiget) * Pikkus: 19,76 m * Tiibade siruulatus: 16,36 m * Kõrgus: 5,18 m * Tühimass: 6580 kg * Maksimaalne stardimass: 9926 kg * Jõuallikas: 2 × [[General Electric T700|General Electric T700-GE-401C]] gaasiturbiini, mõlemad 1890 hj (1410 kW) ===Lennuomadused=== * Maksimaalne kiirus: 333 km/h * Tavakiirus: 260 km/h * Lennuulatus: 1300 km * Maksimaalne lennukõrgus: 1520 m ===Relvastus=== * 1 7,62 × 51 mm [[M240H]] kuulipilduja uksel (MH-60T) * 1 12,7 × 99 mm [[Barrett M82]] püss (MH-60T) ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Military">{{netiviide |pealkiri=MH-60 Jayhawk |väljaanne=Military.com |url=https://www.military.com/equipment/mh-60-jayhawk |vaadatud=2024-12-25}}</ref> <ref name="Extension">{{netiviide |pealkiri=MH-60T Medium Range Recovery Helicopter |väljaanne=USCG |url=https://www.dcms.uscg.mil/Our-Organization/Assistant-Commandant-for-Acquisitions-CG-9/Programs/Air-Programs/MRR-MH-60T/ |vaadatud=2024-12-25 |arhiivimisaeg=2024-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241226004434/https://www.dcms.uscg.mil/Our-Organization/Assistant-Commandant-for-Acquisitions-CG-9/Programs/Air-Programs/MRR-MH-60T/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Trouble">{{netiviide |pealkiri=The Coast Guard’s MH-65 Helicopter Fleet Is Headed For Trouble |väljaanne=Forbes |url=https://www.forbes.com/sites/craighooper/2022/01/28/the-coast-guards-mh-65-helicopter-fleet-is-headed-for-trouble/ |vaadatud=2024-12-26}}</ref> }} [[Kategooria:Helikopterid]] dcbeywb5msu5hxb7xa2314w32py4gwf 0 686548 7161185 6790190 2026-05-26T08:18:57Z ~2026-31365-14 230328 Pikkus 7161185 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tocantins watershed.png|pisi|Tocantinsi ja Araguaia jõe asend]] '''Araguaia''' ([[karaža keel|karaža]] Berohokỹ, Bèrakuhukỹ) on jõgi [[Lõuna-Ameerika]]s, [[Tocantins]]i vasakpoolne lisajõgi. Saab alguse [[Brasiilia]] [[Goiási osariik|Goiási osariigis]], Serra dos Caiapósi mägedes, umbes 760 m kõrgusel merepinnast. Keskjooksul hargneb jõgi kaheks, idapoolset haru kutsutakse [[Javaés]]i jõeks. Nende vahel on [[Bananal]], maailma suurim jõesaar. Araguaia moodustab loodusliku piiri [[Goiási osariik|Goiási]], [[Mato Grosso osariik|Mato Grosso]], [[Tocantinsi osariik|Tocantinsi]] and [[Pará osariik|Pará]] osariigile. Jõeäärsetest asulatest on suuremad [[Barra do Garças]], [[Aragarças]] ja [[Aruanã]]. Jõe ääres asub [[Araguaia rahvuspark]]. Pikkus 2627 km. [[Kategooria:Brasiilia jõed]] [[Kategooria:Atlandi ookeani vesikond]] izoxd475gs814l5zz88fc6nsftc52d2 7161188 7161185 2026-05-26T08:28:13Z Metsavend 738 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-31365-14|~2026-31365-14]] ([[User talk:~2026-31365-14|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Metsavend|Metsavend]]. 6790190 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tocantins watershed.png|pisi|Tocantinsi ja Araguaia jõe asend]] '''Araguaia''' ([[karaža keel|karaža]] Berohokỹ, Bèrakuhukỹ) on jõgi [[Lõuna-Ameerika]]s, [[Tocantins]]i vasakpoolne lisajõgi. Saab alguse [[Brasiilia]] [[Goiási osariik|Goiási osariigis]], Serra dos Caiapósi mägedes, umbes 760 m kõrgusel merepinnast. Keskjooksul hargneb jõgi kaheks, idapoolset haru kutsutakse [[Javaés]]i jõeks. Nende vahel on [[Bananal]], maailma suurim jõesaar. Araguaia moodustab loodusliku piiri [[Goiási osariik|Goiási]], [[Mato Grosso osariik|Mato Grosso]], [[Tocantinsi osariik|Tocantinsi]] and [[Pará osariik|Pará]] osariigile. Jõeäärsetest asulatest on suuremad [[Barra do Garças]], [[Aragarças]] ja [[Aruanã]]. Jõe ääres asub [[Araguaia rahvuspark]]. Pikkus 2115 km. [[Kategooria:Brasiilia jõed]] [[Kategooria:Atlandi ookeani vesikond]] d7s52zth88il1hbjbxi5glgx4827ppl 0 690677 7160940 6936185 2026-05-25T18:12:28Z Hannesvalk 176021 7160940 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = AGM-114 Hellfire | pilt = Lockheed Martin Longbow Hellfire.jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[Rakettrelv|Rakett]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1984– | kasutajad = ''[[AGM-114 Hellfire#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = [[Lahesõda]] <br/> [[Terrorismivastane sõda]] <br/> [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = [[Lockheed Martin]] <br/> [[Boeing]] <br/> [[Northrop Grumman]] | ühiku_hind = 150 000$ (2021) | tootmises = 1974– | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 45–49 kg | pikkus = 1,6 m | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = 18 cm | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = 11 km | kiirus = 1601 km/h | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = 33 cm | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''AGM-114 Hellfire''' ([[inglise keel]]est ''Põrgutuli'') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Rakettrelvastus|rakett]]. See oli algselt mõeldud [[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|tankitõrjeks]], kuid hiljem hakati seda kasutama täpseteks löökideks väärtuslike sihtmärkide pihta.<ref name=militaryDotCom>{{cite web |url=https://www.military.com/equipment/agm-114-hellfire |access-date=26 July 2020 |title=AGM-114 Hellfire |publisher=Military.com}}</ref><ref name="AGM114Hellfire">{{cite news |author=<!--unstated--> |date=Aug 3, 2022 |title=Ayman al-Zawahiri: Taking down a terrorist |url=https://timesofindia.indiatimes.com/world/south-asia/ayman-al-zawahiri-taking-down-a-terrorist/articleshow/93310613.cms |work=The Times of India |location=India |access-date=Aug 3, 2022}}</ref><ref>{{cite book |last=Hallion |first=Richard P. |editor-last=Olsen |editor-first=John Andreas |title=Routledge Handbook of Air Power |publisher=Routledge |date=2018 |pages=52 |chapter=Chapter 4: Science, Technology and Air Warfare |isbn=978-1-315-20813-8}}</ref> Hellfire'it saab lasta paljudelt erinevatelt õhu-, mere- ja maaplatvormidelt, sealhulgas droonidelt [[General Atomics MQ-1 Predator]] ja [[General Atomics MQ-9 Reaper]]. See on mitme maailma riigi sõjaväe põhiline õhk-maa 100-naelase (45 kg) raskusklassi rakett. Lisaks kasutatakse seda maalt maa- või õhusihtmärkide tabamiseks.<ref name="Breaking Defense">{{cite web |last1=J. FREEDBERG JR. |first1=SYDNEY |title=Army Anti-Aircraft Stryker Can Kill Tanks Too |url=https://breakingdefense.com/2018/07/army-anti-aircraft-stryker-can-kill-tanks-too/ |website=breakingdefense.com |date=10 July 2018 |publisher=Breaking Defense |access-date=1 July 2021}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586180/video-ukraina-osavnapud-andsid-usa-ja-iisraeli-vaenlaste-tapjale-taiesti-ootamatu-otstarbe |pealkiri=VIDEO - Ukraina osavnäpud andsid USA ja Iisraeli vaenlaste tapjale täiesti ootamatu otstarbe |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-25 |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> ==Kasutajad== * {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} * {{pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}} * {{pisilipp|Austraalia}} * {{pisilipp|Egiptus}} * {{pisilipp|Hispaania}} * {{pisilipp|Holland}} * {{pisilipp|Horvaatia}} * {{pisilipp|Iisrael}} * {{pisilipp|India}} * {{pisilipp|Indoneesia}} * {{pisilipp|Iraak}} * {{pisilipp|Itaalia}} * {{pisilipp|Jaapan}} * {{pisilipp|Jordaania}} * {{pisilipp|Katar}} * {{pisilipp|Kreeka}} * {{pisilipp|Kuveit}} * {{pisilipp|Liibanon}} * {{pisilipp|Lõuna-Korea}} * {{pisilipp|Maroko}} * {{pisilipp|Norra}} * {{pisilipp|Pakistan}} * {{pisilipp|Prantsusmaa}} * {{pisilipp|Rootsi}} * {{pisilipp|Saudi Araabia}} * {{pisilipp|Singapur}} * {{pisilipp|Suurbritannia}} * {{pisilipp|Taiwan}} * {{pisilipp|Tuneesia}} * {{pisilipp|Tšehhi}} * {{pisilipp|Türgi}} * {{pisilipp|Ukraina}} ==Vaata ka== * [[9M120 Ataka]] * [[9K121 Vihr]] * [[AGM-169 Joint Common Missile]] * [[AGM-176 Griffin]] * [[Barq]] * [[Brimstone (rakett)]] * [[Direct Attack Guided Rocket]] * [[HJ-10]] * [[Mokopa]] * [[Nag (rakett)]] * [[PARS 3 LR]] * [[Robot 17]] * [[Spike (rakett)]] * [[UMTAS]] * [[Rakettrelvade loend]] * [[United States Army Aviation and Missile Command]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] [[Kategooria:Laske- ja lahingumoon]] mszgqojifdhbwkke28br3ha8ee897om 0 691102 7160725 7120930 2026-05-25T13:16:42Z Hindrey&hindrey 204955 lisasin paar lauset 7160725 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Teater | teatri_nimi = Pärnu saksa käsitööliste teater | pilt = Pärnu saksa käsitööliste teatri fassaad.jpg | deviis = | asukoht = [[Vana-Rääma tänav]] 5, [[Pärnu]] | asutatud = 2025 <br/> ({{aega tagasi|2025}}) | lõpp = | teatrijuht = [[Andres Siplane]] | mahutavus = | url = | märkused = }} [[Fail:Andres Siplane.jpg|pisi|Teatri kunstiline juht [[Andres Siplane]]]] '''Pärnu saksa käsitööliste teater''' on 2025. aastal [[Pärnu]]s asutatud [[teater|etendus- ja sõnakunsti asutus]]. Oma nimega viitab aga teater 19. sajandil tegutsenud [[sakslased|sakslastest]] käsitööliste ühistegevusele (Pernauer Handwerker-Verein). Teatri esimese kolme projekti asukoht oli legendaarne Uku baar, aadressil [[Vana-Rääma tänav]] 5. Teater avas uksed 20. märtsil 2025. Esimeseks lavateoseks on stand-up tragedy "UNRÄP ehk kirjaneitsi tükid mõlemal pool jõge". Käsikiri on kokku pandud katketest [[Andres Siplane|Andres Siplase]] raamatust "Introverdi monoloog. Pärnu" (2019).<ref>https://parnu.postimees.ee/8214338/legendaarne-uku-taasavab-uksed-stand-up-teatrina</ref><ref>https://kultuur.err.ee/1609639258/parnu-saksa-kasitooliste-teater-avab-uksed-pustijala-tragoodiaga</ref> 2025. aasta kevadhooajal toodi rahva ette ka sonettidel põhinev [[William Shakespeare|Shakespeare]]'i improfestival "Pillume riime!" ning [[Tartu]] tegelikku kultuurilugu käsitlev "Vägivald, asotsiaalsus ja alkoholism Tartu tänavatel. Ja meie südametes.". Viimatinimetatu põhineb katketel Saamuel Pliuhkami raamatutest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-10-30 |pealkiri=GALERII &#10217; Kuidas Jakob Hurt naise sai ja sabajuppi liputas |url=https://tartu.postimees.ee/7374161/galerii-kuidas-jakob-hurt-naise-sai-ja-sabajuppi-liputas |vaadatud=2025-05-02 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> Teater näeb, et lavakunst ei peaks piirduma vaid teatrisaaliga, vaid teatri sõnumid peavad suhestuma ka ühiskonnas toimuvate protsessidega, või veel parem, algatama uusi protsesse. Nii on teater proaktiivselt algatanud [[Artur Alliksaar]]ele monumendi rajamise Tartu linna ning sidunud [[Pärnu kolmas sild|Pärnu uue silla]] nimevalikut lavale toodud Pärnu kultuuriloo etendusega.<ref>https://parnu.postimees.ee/8228079/uus-parnu-teater-teeb-algatuse-rajada-alliksaarele-monument</ref><ref>https://parnu.postimees.ee/8240134/andres-siplane-sillale-nime-paneku-tahtis-kusimus</ref> Samuti on teater püüdnud käsitleda meie kultuurilugu ja identiteeti mitteheroiseerivalt ega -romantiseerivalt. Mida madalam, alatum ja asotsiaalsem, seda elulähedasem. 2026. aasta hooaeg jääb teatril vahele riikliku ja/või omavalitsuspoolse rahastuse puudumise tõttu. Hooajaks oli ette valmistatud Saamuel Pliuhkami tekstide põhjal koostatud monoloog pealkirjaga "Sissejuhatus prantsuse kirjandusse". Tekst käsitleb prantsuse kirjanike armuelu normiväliseid mõõtmeid ning prantsuse kirjanike ebatavalisi suremise akte. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti teatrid]] [[Kategooria:Pärnu]] bdgyzqu6daafc3s3jdf8cmk0fvvjxbs 0 691650 7161253 7099095 2026-05-26T09:15:32Z Kuriuss 38125 7161253 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} Selles artiklis on välja toodud sündmused, mis toimusid '''[[2024]]. aastal Ameerika Ühendriikide muusikas'''. == Sündmused == === Jaanuar === * [[12. jaanuar|12.]] – [[21 Savage]] andis pärast kuut aastat välja uue soolostuudioalbumi, "[[American Dream]]" ** [[Exit Eden]] andis pärast seitset aastat välja uue stuudioalbumi, "[[Femmes Fatales]]". * [[16. jaanuar|16.]] – pärast ansambli [[No Doubt]] uue kokkutuleku teadet tehti teatavaks, et nad esinevad 2024. aasta aprillis [[Coachella festival]]il.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-16 |pealkiri=No Doubt are reuniting at Coachella |url=https://consequence.net/2024/01/no-doubt-reunite-to-do-a-show/ |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=Consequence |keel=en}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Coachella (@coachella) on X |keel=en |väljaanne=X (formerly Twitter) |url=https://twitter.com/coachella/status/1747411731411005865/ |vaadatud=2025-03-20}}</ref> * [[19. jaanuar|19.]] – [[Green Day]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Saviors (album)|Saviors]]". * [[26. jaanuar|26.]] – [[Static-X]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Project Regeneration Vol. 2|Project: Regeneration Vol. 2]]".<ref name="Static-X">{{Netiviide |perekonnanimi=Blabbermouth |kuupäev=2023-09-26 |pealkiri=STATIC-X's 'Project Regeneration: Vol. 2' Pushed Back To January; New Music Clips Available |url=https://blabbermouth.net/news/static-xs-project-regeneration-vol-2-pushed-back-to-january-new-music-clips-available |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=BLABBERMOUTH.NET |keel=en}}</ref> Sellel on bändi esialgse liidri [[Wayne Static|Wayne Staticu]] viimased salvestused, kes suri peaaegu 10 aastat varem. ** [[Alkaline Trio]] andis pärast kuut aastat välja uue stuudioalbumi "[[Blood, Hair, and Eyeballs]]". See on ka nende viimane album koos kauaaegse trummari [[Derek Grant|Derek Grantiga]], kes lahkus bändist 2023. aastal pärast albumi salvestamist. ** [[Future Islands]] andis pärast nelja aastat välja uue albumi "[[People Who Aren't There Anymore]]". * [[30. jaanuar|30.]] – [[Chita Rivera]] suri 91-aastaselt. === Veebruar === * [[2. veebruar|2.]] – [[Gabby Barrett]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Chapter & Verse]]".<ref name="Gabby Barrett">{{Netiviide |perekonnanimi=Anderson |eesnimi=Liza |kuupäev=2023-11-13 |pealkiri=Gabby Barrett To Release 'Chapter & Verse' In February |url=https://musicrow.com/2023/11/gabby-barrett-to-release-chapter-verse-in-february/ |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=MusicRow.com |keel=en-US}}</ref> ** [[Vera Sola]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Peacemaker]]".<ref name="Vera Sola">{{Netiviide |pealkiri=Vera Sola Announces Sophomore Album 'Peacemaker,' Shares Lead Single │ Exclaim! |url=https://exclaim.ca/music/article/vera_sola_announces_sophomore_album_peacemaker_shares_lead_single |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=Vera Sola Announces Sophomore Album 'Peacemaker,' Shares Lead Single │ Exclaim! |keel=en}}</ref> * [[4. veebruar|4.]] – [[2024. aasta Grammy auhinnad|2024. aasta Grammy auhindade jagamine]] toimus [[Crypto.com Arena|Crypto.com Arenal]] [[Los Angeles|Los Angeleses]] [[California|Californias]]. [[Taylor Swift]] võitis albumiga "[[Midnights]]" '''aasta albumi''' auhinna, mis teeb temast selles kategoorias kõige rohkem võitnud artisti. '''Aasta''' '''salvestise''' auhinna võitis [[Miley Cyrus]] looga "[[Flowers]]" ning '''aasta loo''' auhinna võitis [[Billie Eilish]] lauluga "What Was I Made For?". '''Parima uue artisti''' auhinna sai [[Victoria Monét]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-02-05 |pealkiri=Taylor Swiftist sai enim aasta albumi Grammysid võitnud artist |url=https://eeter.err.ee/1609243197/taylor-swiftist-sai-enim-aasta-albumi-grammysid-voitnud-artist |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * [[5. veebruar|5.]] – kantrilaulja [[Toby Keith]] suri 62-aastaselt maovähki.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Country singer Toby Keith dies at 62 |keel=en |url=https://www.nbcnews.com/news/us-news/toby-keith-dies-country-singer-stomach-cancer-rcna137412 |vaadatud=2025-03-20}}</ref> * [[9. veebruar|9.]] – [[Chelsea Wolfe]] andis pärast viit aastat välja uue soolostuudioalbumi "[[She Reaches Out to She Reaches Out to She]]". ** [[Brittany Howard]] andis pärast viit aastat välja uue soolostuudioalbumi "[[What Now]]". ** [[Usher]] andis välja oma esimese soolostuudioalbumi peaaegu kaheksa aasta jooksul ja üldse oma esimese albumi kuue aasta jooksul "[[Coming Home]]". * [[10. veebruar|10.]] – [[Kanye West]] ja [[Ty Dolla Sign]] andsid välja oma esimese koostööna valminud stuudioalbumi "[[Vultures 1]]". * [[11. veebruar|11.]] – [[Reba McEntire]] laulis [[The Star-Spangled Banner|USA hümni]] ja [[Usher]] astus üles [[Super Bowl LVIII]] poolajaetendusel Allegiant staadionil [[Paradise|Paradise'is]], [[Nevada|Nevadas]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Unterberger |eesnimi=Andrew |kuupäev=2023-09-25 |pealkiri=The Dream Setlist for Usher’s Upcoming Super Bowl Halftime Show |url=https://www.billboard.com/lists/usher-super-bowl-halftime-show-dream-setlist/ |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}</ref> ** [[Beyoncé Knowles|Beyoncé]] andis välja kaks kantrisinglit "[[16 Carriages]]" ja "[[Texas Hold 'Em]]", mis tõi kaasa poleemika mustanahaliste muusikute koha üle [[Kantrimuusika|kantrimuusikas]]. * [[16. veebruar|16.]] – [[The Obsessed]] andis pärast seitset aastat välja uue stuudioalbumi "Gilded Sorrow".<ref name="The Obsessed">{{Netiviide |perekonnanimi=Blabbermouth |kuupäev=2023-09-14 |pealkiri=THE OBSESSED Announces Official Release Date For 'Gilded Sorrow' Album |url=https://blabbermouth.net/news/the-obsessed-announces-official-release-date-for-gilded-sorrow-album |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=BLABBERMOUTH.NET |keel=en}}</ref> ** [[Jennifer Lopez]] andis pärast kümmet aastat välja uue stuudioalbumi "[[This Is Me... Now]]". ** [[Laura Jane Grace]] andis pärast nelja aastat välja uue soolostuudioalbumi "[[Hole in My Head]]". ** [[Jason Derulo]] andis pärast üheksat aastat välja uue stuudioalbumi "[[Nu King]]". * [[23. veebruar|23.]] – [[MGMT]] andis pärast kuut aastat välja uue stuudioalbumi "[[Loss of Life]]". ** [[I Dont Know How But They Found Me]] andis pärast nelja aastat välja oma teise albumi "[[Gloom Division]]". See on ka bändi esimene album ainukese liikme [[Dallon Weekes|Dallon Weekesi]] sooloprojektina pärast trummar [[Ryan Seaman|Ryan Seamani]] ansamblist lahkumist 2023. aastal. ** [[Job for a Cowboy]] andis pärast kümmet aastat välja uue stuudioalbumi "[[Moon Healer]]". ** [[Darkest Hour (ansambel)|Darkest Hour]] andis pärast seitset aastat välja uue stuudioalbumi "Perpetual | Terminal". ** [[Real Estate]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "Daniel".<ref name="Real Estate">{{Netiviide |perekonnanimi=Corcoran |eesnimi=Nina |kuupäev=2023-11-27 |pealkiri=Real Estate Announce Tour and New Album Daniel, Share Video for New Song |url=https://pitchfork.com/news/real-estate-announce-tour-and-new-album-daniel-share-video-for-new-song-watch/ |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=Pitchfork |keel=en-US}}</ref> ** [[Philip Sayce]] andis pärast nelja aastat välja uue albumi "The Wolves Are Coming".<ref name="Philip Sayce">{{Netiviide |perekonnanimi=Music |eesnimi=Jace Media |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=“Philip Sayce Soars with ‘The Wolves Are Coming’A Testament to Passion and Power” |url=https://jacemediamusic.com/2024/02/07/philip-sayce-soars-with-the-wolves-are-cominga-testament-to-passion-and-power/ |vaadatud=2025-03-20 |keel=en-US }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Märts === * [[1. märts|1.]] – [[Schoolboy Q]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[Blue Lips]]". ** [[Mannequin Pussy]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[I Got Heaven]]". ** [[New Years Day]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "Half Black Heart". ** [[Sheer Mag]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[Playing Favorites]]". * [[8. märts|8.]] – [[Ariana Grande]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Eternal Sunshine]]". ** [[Sawyer Brown]] andis pärast 13 aastat välja uue albumi "Desperado Troubadours". ** [[Exhorder]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "Defectum Omnium".<ref name="Exhorder">{{Netiviide |perekonnanimi=Blabbermouth |kuupäev=2024-01-12 |pealkiri=EXHORDER Announces New Album 'Defectum Omnium', Shares 'Year Of The Goat' Music Video |url=https://blabbermouth.net/news/exhorder-announces-new-album-defectum-omnium-shares-year-of-the-goat-music-video |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=BLABBERMOUTH.NET |keel=en}}</ref> * [[11. märts|11.]] – 74-aastaselt suri endine ansambli [[Raspberries]] laulja [[Eric Carmen]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Willman |eesnimi=Jem Aswad,Chris |kuupäev=2024-03-12 |pealkiri=Eric Carmen, Raspberries Frontman and ‘All by Myself’ Singer, Dies at 74 |url=https://variety.com/2024/music/obituaries-people-news/eric-carmen-dead-raspberries-singer-all-by-myself-go-all-the-way-1235938937/ |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> * [[15. märts|15.]] – [[Justin Timberlake]] andis pärast kuut aastat välja uue stuudioalbumi "[[Everything I Thought It Was]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Atkinson |eesnimi=Katie |kuupäev=2024-01-20 |pealkiri=Justin Timberlake Unveils New Song ‘Selfish’ at Memphis Concert & Drops ‘Everything I Thought It Was’ Album Trailer |url=https://www.billboard.com/music/pop/justin-timberlake-selfish-song-everything-i-thought-it-was-album-trailer-1235585797/ |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}</ref> ** [[The Dandy Warhols]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Rockmaker]]". ** [[Tierra Whack]] andis pärast kuut aastat välja uue stuudioalbumi "[[World Wide Whack]]". ** [[Scott Stapp]] andis pärast viit aastat välja uue soolostuudioalbumi "Higher Power". ** [[The Black Crowes]] andis pärast 15 aastat välja uue stuudioalbumi "[[Happiness Bastards]]".<ref>{{Netiviide |pealkiri=THE BLACK CROWES Paint Over Past |url=https://dmme.net/the-black-crowes-paint-over-past/ |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=DMME.net |keel=en-US}}</ref> ** [[Atrophy]] andis pärast 34 aastat välja uue stuudioalbumi "[[Asylum (Atrophy album)|Asylum]]". * [[22. märts|22.]] – [[Gossip]] andis pärast 12 aastat välja uue stuudioalbumi "[[Real Power]]". ** [[Gary Clark Jr.]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[JPEG Raw]]". ** [[Julia Holter]] andis pärast kuut aastat välja stuudioalbumi "[[Something in the Room She Moves]]". ** [[Adrianne Lenker]] andis pärast nelja aastat välja uue soolostuudioalbumi "[[Bright Future]]". ** [[Jlin]] andis pärast kuut aastat välja uue stuudioalbumi "[[Akoma]]". ** [[Kenny Chesney]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Born]]". ** Algas [[Drake]] ja [[Kendrick Lamar|Kendrick Lamari]] vaheline vaen.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Assaly |eesnimi=Richie |kuupäev=2025-03-17 |pealkiri=Drake vs. Kendrick: An exhaustive timeline of the toxic feud dominating the world of hip hop |url=https://www.thestar.com/entertainment/music/drake-vs-kendrick-an-exhaustive-timeline-of-the-toxic-feud-dominating-the-world-of-hip/article_f9ecfefc-0bb2-11ef-9963-c737fd249174.html |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=Toronto Star |keel=en}}</ref> * [[29. märts|29]]. – [[Sheryl Crow]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[Evolution (album)|Evolution]]". ** [[Beyoncé Knowles|Beyoncé]] andis välja albumi "[[Cowboy Carter]]". See on ka tema esimene kantrimuusika album. ** [[Chastity Belt]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[Live Laugh Love]]". ** [[Tommy Walter|Tommy Walteri]] sooloansambel [[Abandoned Pools]] andis pärast 11 aastat välja uue stuudioalbumi "[[The Haunted House]]". === Aprill === * [[1. aprill|1.]] – 2024. aasta iHeartRadio muusikaauhindade jagamine toimus [[Los Angeles|Los Angelese]] [[Dolby Theatre|Dolby Theatre'is]] 1. aprillil 2024. aastal. * [[5. aprill|5.]] – [[Vampire Weekend]] andis pärast viit aastat välja uue albumi "[[Only God Was Above Us]]". ** [[Strung Out]] andis pärast viit aastat välja uue albumi "Dead Rebellion". ** [[Bayside]] andis pärast nelja aastat välja uue albumi "They Are Worse Things Being Alive". ** [[Tori Kelly]] andis pärast nelja aastat välja uue albumi "[[Tori (album)|Tori]]". ** [[Katie Pruitt]] andis pärast nelja aastat välja uue albumi "[[Mantras (album)|Mantras]]". ** Ansambli [[FireHouse]] esimees [[C. J. Snare]] suri 64-aastaselt. * [[7. aprill|7.]] – 2024. aasta [[CMT muusikaauhinnad|CMT muusikaauhindade]] jagamine toimus [[Moody Center|Moody Centeris]] [[Austin|Austinis]] [[Texas|Texase osariigis]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Manfredi |eesnimi=Lucas |kuupäev=2023-10-05 |pealkiri=CMT Music Awards Will Remain in Austin for 2024 Ceremony |url=https://www.thewrap.com/2024-cmt-music-awards-air-date-venue-cbs-paramount-plus/ |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=TheWrap |keel=en-US}}</ref> * [[12. aprill|12.]] – [[Blue Öyster Cult]] andis välja pärast nelja aastat oma viimase albumi "[[Ghost Stories]]". ** [[Riot V]] andis välja pärast kuut aastat uue albumi "[[Mean Streets]]". * [[18. aprill|18]]. – [[The Allman Brothers Band|The Allman Brothersi]] kaasasutaja [[Dickey Betts]] suri oma kodus Floridas Ospreys vähki ja [[Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus|KOK-i]]. Ta oli 80-aastane.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Browne |eesnimi=David |kuupäev=2024-04-18 |pealkiri=Dickey Betts, Allman Brothers Band Singer-Guitarist, Dead at 80 |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/dickey-betts-allman-brothers-band-dead-727523/ |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}</ref> ** Gospellaulja ja endine [[American Idol|American Idoli]] võistleja [[Mandisa]] suri oma kodus Nashville'is 47-aastaselt. * [[19. aprill|19.]] – [[Pearl Jam]] andis pärast nelja aastat välja uue uue stuudioalbumi "[[Dark Matter]]". ** Ilmus postuumne [[Glen Campbell|Glen Campbelli]] album "Duets – Ghost on the Canvas Sessions", mis on tema teine album pärast tema surma 2017. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glen Campbell to posthumously duet with Elton John, Eric Clapton and Dolly Parton on re-worked Ghost On The Canvas release |url=https://guitar.com/news/music-news/glen-campbell-duets-ghost-on-the-canvas-sessions/ |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=Guitar.com {{!}} All Things Guitar |keel=en-GB}}</ref> ** [[The Ghost Inside]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Searching for Solace]]". ** [[High on Fire]] andis pärast kuut aastat välja uue albumi "Cometh the Storm". ** [[Taylor Swift]] andis välja oma 11. stuudioalbumi "[[The Tortured Poets Department]]". Samal päeval ilmus üllatusena ka topeltalbum alapealkirjaga "The Anthology", mis sisaldas 15 lisalugu. * [[26. aprill|26.]] – [[Alien Ant Farm]] andis pärast üheksat aastat välja uue albumi "Mantras". ** [[Deicide]] andis pärast kuut aastat välja uue stuudioalbumi "Banished by Sin". ** [[Iron & Wine]] andis pärast seitset aastat välja uue sooloalbumi, mis on ühtlasi tema esimene viimase viie aasta jooksul "[[Light Verse]]". === Mai === * [[3. mai|3.]] – [[Kamasi Washington]] andis pärast kuut aastat välja uue sooloalbumi "[[Fearless Movement]]". ** [[P.O.D.]] andis pärast kuut aastat välja uue stuudioalbumi "[[Veritas (album)|Veritas]]". * [[7. mai|7.]] – Kauaaegne muusikaprodutsent [[Steve Albini]] suri 61-aastaselt südamerabandusse. * [[10. mai|10.]] – [[Knocked Loose]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[You Won't Go Before You're Supposed To]]". ** [[Incubus]] andis välja albumi "Morning View XXIII", mis on uuesti salvestatud versioon nende 2001. aasta albumist "[[Morning View]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=wookubus |kuupäev=2023-10-06 |pealkiri=Incubus Delay "Morning View XXIII" To Early 2024 |url=https://www.theprp.com/2023/10/06/news/incubus-delay-morning-view-xxiii-to-early-2024/ |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=Theprp.com |keel=en-US}}</ref> ** [[Sublime with Rome]] andis pärast viit aastat välja albumi "Sublime with Rome", mis jäi nende viimaseks. See eelnes bändi laialiminemisele hiljem samal aastal pärast nende [[Sublime (ansambel)|algse]] [[Sublime (ansambel)|koosseisu]] taasühinemist 2023. aasta lõpus. ** [[Les Savy Fav]] andis pärast 14 aastat välja uue stuudioalbumi "Oui, LSF". ** [[Like Moths to Flames]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[The Cycles of Trying to Cope]]". ** [[Six Feet Under (ansambel)|Six Feet Under]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "Killing for Revenge". ** [[Chick Corea]] ja [[Béla Fleck]] andsid pärast üheksat aastat välja oma viimase koostööalbumi "Remembrance". * [[12. mai|12]]. – džäss-saksofonist [[David Sanborn]] suri 78-aastaselt eesnäärmevähki. * [[13. mai|13.]] – [[Donald Glover|Childish Gambino]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Atavista (album)|Atavista]]".<ref>{{Viide |pealkiri=Childish Gambino - Atavista |url=https://audiomack.com/childish-gambino/album/atavista |keel=en |vaadatud=2025-03-26}}</ref> See on tema eelmise albumi "[[3.15.20]]" lõplik versioon. * [[17. mai|17]]. – [[The Avett Brothers]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[The Avett Brothers (album)|The Avett Brothers]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paul |eesnimi=Larisha |kuupäev=2024-02-28 |pealkiri=The Avett Brothers Return With 'Love of a Girl' From First Album in Five Years |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/the-avett-brothers-self-titled-album-announcement-1234977525/ |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}</ref> ** Endine ansambli [[Slayer]] kitarrist [[Kerry King]] andis välja oma debüütalbumi "[[From Hell I Rise]]". ** [[New Kids on the Block]] andis pärast 11. aastat välja uue albumi "[[Still Kids]]".<ref>{{Netiviide |pealkiri=New Kids on the Block Announce Still Kids, Their First Album in Over a Decade, and Release the Pop Banger 'Kids' |url=https://people.com/new-kids-on-the-block-announce-still-kids-new-album-release-single-8604359 |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=People.com |keel=en}}</ref> ** [[Rapsody]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[Please Don't Cry]]". ** [[Cage the Elephant]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[Neon Pill]]". ** [[Pallbearer]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Mind Burns Alive]]". ** [[Gatecreeper]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "Dark Superstition". ** [[Shellac]] andis pärast kümmet aastat välja uue sooloalbumi "[[To All Trains]]". Album sisaldab postuumseid tiitreid kitarrist ja vokalist Steve Albinilt, kes suri kümme päeva enne selle ilmumist. * [[19. mai|19.]] – [[Abi Carter]] võitis [[American Idol|American Idoli]] 22. hooaja. Will Moseley sai teise koha. * [[21. mai|21.]] – [[Asher HaVon]] võitis [[The Voice|The Voice'i]] 25. hooaja. Josh Sanders sai teise koha. Bryan Olesen, Nathan Chester ja Karen Waldrup said vastavalt kolmanda, neljanda ja viienda koha. * [[24. mai|24.]] – [[Lenny Kravitz]] andis pärast kuut aastat välja uue albumi "[[Blue Electric Light]]". ** [[Say Anything]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "...Is Committed". ** [[DIIV]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[Frog in Boiling Water]]". * [[31. mai|31.]] – [[Buffalo Tom]] andis pärast seitset aastat välja uue stuudioalbumi "Jump Rope". ** [[+/-]] andis pärast kümmet aastat välja uue stuudioalbumi "Further Afield". ** [[The Hope Conspiracy]] andis pärast 18. aastat välja uue stuudioalbumi "Tools of Oppression / Rule by Deception". === Juuni === * [[7. juuni|7.]] – [[Bon Jovi]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Forever (album)|Forever]]". ** [[NxWorries]] andis pärast kaheksat aastat välja uue stuudioalbumi "[[Why Lawd?]]". * [[14. juuni|14.]] – [[The Decemberists]] andis pärast kuut aastat välja uue stuudioalbumi "[[As It Ever Was, So It Will Be Again]]". ** [[Black Country Communion]] andis pärast seitset aastat välja uue stuudioalbumi "V". ** [[Normani]] andis välja oma debüütalbumi "[[Dopamine (album)|Dopamine]]". See on pärast kuut aastat tema esimene album. ** [[Fu Manchu]] andis pärast kuut aastat välja uue stuudioalbumi "The Return of Tomorrow". * [[19. juuni|19.]] – Toimus [[Kendrick Lamar|Kendrick Lamari]] kontsert "The Pop Out: Ken & Friends".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reid |eesnimi=Shaheem |kuupäev=2024-06-20 |pealkiri=Kendrick Lamar Joined by Dr. Dre., Schoolboy Q and Many More at Electrifying ‘Pop Out’ Show in Los Angeles: Concert Review |url=https://variety.com/2024/music/reviews/kendrick-lamar-dr-dre-pop-out-los-angeles-concert-review-1236043148/ |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> * [[21. juuni|21.]] – [[The Story So Far]] andis pärast kuut aastat välja uue stuudioalbumi "[[I Want to Disappear]]".<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Story So Far announce new album, I Want To Disappear {{!}} Kerrang! |url=https://www.kerrang.com/the-story-so-far-announce-new-album-i-want-to-disappear |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=www.kerrang.com}}</ref> See on ka nende esimene album kvartetina pärast bassimees Kelen Capeneri lahkumist 2022. aastal. * [[24. juuni|24.]] – [[Crazy Town|Crazy Towni]] laulja [[Shifty Shellshock]] leiti 49-aastaselt surnuna, surma põhjuseks oli uimastite üledoos. === Juuli === * [[12. juuli|12.]] – [[Eminem]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[The Death of Slim Shady (Coup de Grâce)]]''".''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Horowitz |eesnimi=Steven J. |kuupäev=2024-04-26 |pealkiri=Eminem Announces New Album ‘The Death of Slim Shady (Coup De Grâce),’ Releasing This Summer |url=https://variety.com/2024/music/news/eminem-new-album-the-death-of-slim-shady-coup-de-grace-summer-1235982949/ |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> ** [[Cigarettes After Sex]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[X's (album)|X's]]". ** [[Mr. Big]] andis pärast seitset aastat välja uue stuudioalbumi "Ten". ** [[Phish]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Evolve (album)|Evolve]]". * [[19. juuli|19.]] – [[Beachwood Sparks]] andis pärast 12 aastat välja uue stuudioalbumi "[[Across the River of Stars]]". * [[26. juuli|26.]] – [[Cherry Poppin' Daddies]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[At the Pink Rat]]". ** [[Rakim]] andis pärast 15. aastat välja uue stuudioalbumi "God's Network: Reb7rth". ** Pärast 15 aastast tegevust andis ansambel [[Off!]] oma viimase kontserti [[Belasco teater|Belasco teatris]] [[Los Angeles|Los Angeleses]]. ** [[State Faults]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "Children of the Moon". === August === * [[2. august|2]]. – [[Aerosmith]] tühistas "Peace Out: The Farewell" kontserttuuri juba pärast kolme kontserti ning teatas, et jätab tuuri pooleli, kuna nende laulja [[Steven Tyler|Steven Tyleri]] häälepaelad said jäädavalt kahjustada.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-08-03 |pealkiri=Aerosmith retires from touring, citing permanent damage to Steven Tyler's voice last year |url=https://apnews.com/article/aerosmith-touring-retirement-4ee917a6a1e203ccc086d72c992360b2 |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=AP News |keel=en}}</ref> ** [[X (ansambel)|X]] andis pärast nelja aastat välja oma viimase stuudioalbumi "[[Smoke & Fiction]]". ** [[Khalid (laulja)|Khalid]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[Sincere]]". ** [[Anberlin]] andis pärast kümmet aastat välja uue stuudioalbumi "Vega". Albumi kahes loos on peavokaaliks [[Memphis May Fire|Memphis May Fire'i]] ninamees [[Matty Mullins]], sest algne vokalist [[Stephen Christian]] teatas 2023. aastal bändi turnee katkestamisest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-25 |pealkiri=Anberlin’s ‘Vega’ Ushers In A New Era With Heavier Sounds |url=https://wildfiremusic.net/2024/06/25/anberlins-vega-ushers-in-a-new-era-with-heavier-sounds/ |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=Wildfire Music + News |keel=en-US}}</ref> * [[9. august|9.]] – [[Four Year Strong]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "Analysis Paralysis". ** [[Mushroomhead]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Call the Devil]]". * [[16. august|16]]. – [[Foster the People]] andis pärast seitset aastat välja uue stuudioalbumi "[[Paradise State of Mind]]". See on ka nende esimene album, mis anti välja pärast nende endise trummari [[Mark Pontius|Mark Pontiuse]] bändist lahkumist 2021. aastal. ** [[Ray LaMontagne]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Long Way Home]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Laurent |eesnimi=Flo |pealkiri=Ray LaMontagne announces new album Long Way Home |url=https://www.hotpress.com/music/ray-lamontagne-announces-new-album-long-way-home-23026926 |vaadatud=2025-03-27 |väljaanne=Hotpress}}</ref> ** [[Charly Bliss]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "Forever". ** [[Falling in Reverse]] andis pärast seitset aastat välja uue stuudioalbumi "[[Popular Monster]]". * [[21. august|21.]] – Pärast bändist pausi tegemist 2023. aastal teatas [[Imagine Dragons|Imagine Dragonsi]] trummar [[Daniel Platzman]] ametlikult bändist lahkumisest. * [[23. august|23.]] – [[Nile]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[The Underworld Awaits Us All]]". * [[30. august|30.]] – [[Big Sean]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Better Me Than You]]". ** [[Laurie Anderson]] andis pärast 14. aastat välja uue stuudioalbumi "[[Amelia (album)|Amelia]]". ** [[Nails]] andis pärast kaheksat aastat välja uue stuudioalbumi "[[Every Bridge Burning]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sacher |eesnimi=Andrew |pealkiri=Nails confirm first album in 8 years for summer 2024 |url=https://www.brooklynvegan.com/nails-confirm-first-album-in-8-years-for-summer-2024/ |vaadatud=2025-03-27 |väljaanne=BrooklynVegan |keel=en-US}}</ref> ** [[Awolnation]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[The Phantom Five]]". === September === * [[6. september|6.]] – Mercury Rev andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[Born Horses]]". ** [[LL Cool J]] andis pärast 11 aastat välja uue stuudioalbumi "The FORCE".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-14 |pealkiri=LL Cool J Teams With Q-Tip, Rick Ross, & Fat Joe For His First Single In Eight Years |url=https://www.stereogum.com/2268084/ll-cool-j-teams-with-q-tip-rick-ross-fat-joe-for-his-first-single-in-eight-years/music/ |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=Stereogum |keel=en}}</ref> ** [[Paris Hilton]] andis pärast 18 aastat välja stuudioalbumi "[[Infinite Icon]]". ** [[George Strait]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[Cowboys and Dreamers]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Crabtree |eesnimi=Mary Claire |kuupäev=2024-05-05 |pealkiri=George Strait Debuts New Song “Honky Tonk Hall Of Fame” With Chris Stapleton, Confirms New Album ‘Cowboys & Dreamers’ Coming “Soon” |url=https://www.whiskeyriff.com/2024/05/05/george-strait-debuts-new-song-honky-tonk-hall-of-fame-with-chris-stapleton-confirms-new-album-cowboys-dreamers-coming-soon/ |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=Whiskey Riff |keel=en-US}}</ref> ** [[The Airborne Toxic Event]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "Glory".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=A. B. C. |kuupäev=2024-07-16 |pealkiri=The Airborne Toxic Event announces new album, ’Glory’ |url=https://www.1057thepoint.com/music-news/the-airborne-toxic-event-announces-new-album-glory/ |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=105.7 The Point |keel=en-US}}</ref> * [[13. september|13.]] – [[Jane's Addiction|Jane's Addictioni]] kontsert [[Boston|Bostonis]] katkestati pärast seda, kui solist [[Perry Farrell]] läks laval kitarrist [[Dave Navarro|Dave Navarroga]] tüli.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-14 |pealkiri=Jane's Addiction's Perry Farrell punches guitarist Dave Navarro onstage, shutting down concert |url=https://www.fox5ny.com/news/janes-addictions-perry-farrell-dave-navarro-fight |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=FOX News |keel=en-US}}</ref> Sellepärast tühistas bänd oma ülejäänud turnee koos ansambliga [[Love and Rockets]], viidates Farrelli vaimsele tervisele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Willman |eesnimi=Chris |kuupäev=2024-09-16 |pealkiri=Jane’s Addiction Cancels Reunion Tour in Wake of On-Stage Band Fight; Dave Navarro Says He Hopes Perry Farrell Will ‘Find the Help He Needs’ |url=https://variety.com/2024/music/news/janes-addiction-cancels-tour-reunion-perry-farrell-dave-navarro-fight-1236144030/ |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas bänd, et jätkab ilma Farrellita. ** [[Jordin Sparks]] andis pärast üheksat aastat välja uue autorialbumi "[[No Restrictions]]".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jordin Sparks on Her 'Resurgence' with New Album — and How Husband Dana 'Loved Me Back to Life' (Exclusive) |url=https://people.com/jordin-sparks-says-first-album-in-nearly-10-years-represents-resurgence-exclusive-8711681 |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=People.com |keel=en}}</ref> ** [[Nada Surf]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "Moon Mirror".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nada Surf Unveil 10th Album 'Moon Mirror,' Plot World Tour │ Exclaim! |url=https://exclaim.ca/music/article/nada-surf-unveil-10th-album-moon-mirror-plot-world-tour |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=Nada Surf Unveil 10th Album 'Moon Mirror,' Plot World Tour │ Exclaim! |keel=en}}</ref> ** [[The Jesus Lizard]] andis pärast 26 aastat välja uue stuudioalbumi "Rack". * [[15. september|15.]] – Laulja ja endine [[Jackson 5]] liige [[Tito Jackson]] suri 70-aastaselt südamerabandusse. * [[16. september|16.]] – [[REO Speedwagon]] teatas, et lõpetab erimeelsuste tõttu tuuritamise 2025. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=To Our Fans - REO Speedwagon |url=http://reospeedwagon.com/to-our-fans/ |vaadatud=2025-04-05 |keel=en-US}}</ref> * [[20. september|20.]] – [[Bright Eyes]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Five Dice, All Threes]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=danisatin |kuupäev=2020-02-14 |pealkiri=Bright Eyes |url=https://apeconcerts.com/attraction/bright-eyes/ |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=Another Planet Entertainment |keel=en-US}}</ref> ** [[Fidlar]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "Surviving the Dream". ** [[Neon Trees]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "Sink Your Teeth". ** [[Katy Perry]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[143 (album)|143]]". ** [[The Voidz]] andis pärast kuut aastat välja uue stuudioalbumi "[[Like All Before You]]". * [[27. september|27.]] – [[The Black Dahlia Murder]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Servitude]]". See on bändi esimene stuudioalbum, mille solistiks on endine ansambli rütmikitarrist Brian Eschbach. Eelmine vokalist Trevor Strnadi suri 2022. aastal. ** [[Luke Bryan]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Mind of a Country Boy]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cantrell |eesnimi=L. B. |kuupäev=2024-08-08 |pealkiri=Luke Bryan Reveals Eighth Studio Album Coming In September |url=https://musicrow.com/2024/08/luke-bryan-reveals-eighth-studio-album-coming-in-september/ |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=MusicRow.com |keel=en-US}}</ref> ** [[Soul Asylum]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "Slowly But Shirley". * [[28. september|28.]] – [[Kris Kristofferson]] suri oma kodus [[Maui|Mauil]] 88-aastaselt.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Willman |eesnimi=Chris Morris,Chris |kuupäev=2024-09-29 |pealkiri=Kris Kristofferson, Country Music Legend and ‘A Star Is Born’ Leading Man, Dies at 88 |url=https://variety.com/2024/music/obituaries-people-news/kris-kristofferson-dead-country-music-legend-actor-1236159472/ |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> === Oktoober === * [[3. september|3.]] – ansambel [[Rascal Flatts]] teatas, et nad tulevad kokku 25. aastapäeva tuuriks, mis algab 2025. aasta veebruaris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Newman |eesnimi=Melinda |kuupäev=2024-10-01 |pealkiri=Rascal Flatts Reunite for 25th Anniversary ‘Life Is a Highway’ Tour |url=https://www.billboard.com/music/country/rascal-flatts-reunite-25th-anniversary-tour-1235789553/ |vaadatud=2025-04-06 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}</ref> * [[4. september|4.]] – [[Balance and Composure]] andis pärast kaheksat aastat välja uue stuudioalbumi "[[With You in Spirit]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Corcoran |eesnimi=Nina |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Balance and Composure Announce Tour and First Album in 8 Years, Share Video for New Song |url=https://pitchfork.com/news/balance-and-composure-announce-tour-and-first-album-in-8-years-share-video-for-new-song-watch/ |vaadatud=2025-04-06 |väljaanne=Pitchfork |keel=en-US}}</ref> ** [[Fever 333]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "Darker White". * [[6. september|6.]] – Pärast 41 koos oldud aastat andis [[NOFX]] oma viimase kontserti [[San Pedros (Los Angeles)|San Pedros]], [[Los Angeles|Los Angeleses]]. * [[7. september|7.]] – 91-aastaselt suri gospellaulja ja [[Whitney Houston|Whitney Houstoni]] ema [[Cissy Houston]]. * [[11. september|11.]] – [[Touché Amoré]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Spiral in a Straight Line]]". * [[18. september|18.]] – [[MC5]] andis pärast 53 aastat välja uue stuudioalbumi "[[Heavy Lifting]]". Pärast albumi ilmumist läks bänd laiali, kuna sama aasta veebruaris suri [[Wayne Kramer]] ja mais suri [[Dennis Thompson]]. ** [[Bear Hands]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "The Key to What". ** [[Jennifer Hudson]] andis pärast kümmet aastat välja uue stuudioalbumi ning oma esimese jõulualbumi "The Gift of Love".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mier |eesnimi=Tomás |kuupäev=2024-09-07 |pealkiri=Jennifer Hudson Announces First-Ever Christmas Album 'The Gift of Love' |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/jennifer-hudson-christmas-album-the-gift-of-love-track-list-1235097084/ |vaadatud=2025-04-06 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}</ref> ** [[Phantogram]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Memory of a Day]]". * [[19. september|19.]] – [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall|Rock'n'rolli Kuulsuste Halli]] võeti tseremooniaga liikmeks muusikud: [[Dave Matthews Band]], [[Cher]], [[Mary J. Blige]], [[A Tribe Called Quest]] ja [[Jimmy Buffett]]. * [[25. september|25]]. – [[311 (ansambel)|311]] andis pärast viit aastat välja uue albumi "[[Full Bloom]]". ** Ansambli [[The Used]] liider [[Bert McCracken]] andis välja oma debüütsooloalbumi artistinime robbietheused all. * [[29. september|29.]] – Kauaaegne bändi [[Primus (ansambel)|Primus]] trummar [[Tim Alexander]] teatas bändikaaslastele saadetud meili teel ootamatult oma bändist lahkumisest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kreps |eesnimi=Daniel |kuupäev=2024-10-30 |pealkiri=Primus Reveals Departure of Drummer Tim 'Herb Alexander: 'Lost His Passion for Playing' |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/primus-departure-drummer-tim-herb-alexander-1235147034/ |vaadatud=2025-04-06 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}</ref> === November === * [[3. november|3.]] – muusikaprodutsent [[Quincy Jones]] suri 91-aastaselt.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-11-04 |pealkiri=Suri 28-kordne Grammy võitja Quincy Jones |url=https://kultuur.err.ee/1609511407/suri-28-kordne-grammy-voitja-quincy-jones |vaadatud=2025-04-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * [[15. november|15.]] – [[Linkin Park]] andis pärast seitset aastat välja uue stuudioalbumi "[[From Zero]]". See on bändi esimene album koos uue solisti [[Emily Armstrong|Emily Armstrongiga]] (bändist [[Dead Sara]]) ja trummar [[Colin Brittain|Colin Brittainiga]] pärast esilaulja [[Chester Bennington|Chester Benningtoni]] surma 2017. aastal ning kaasasutaja ja algse trummari [[Rob Bourdon|Rob Bourdoni]] bändist lahkumist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wood |eesnimi=Mikael |kuupäev=2024-09-05 |pealkiri=Linkin Park has a new singer and a new album on the way |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/music/story/2024-09-05/linkin-park-reunited-new-singer-emily-armstrong-new-album-from-zero |vaadatud=2025-04-06 |väljaanne=Los Angeles Times |keel=en-US}}</ref> ** [[As I Lay Dying]] andis pärast viit aastat välja uue stuudioalbumi "[[Through Storms Ahead]]". ** [[Gwen Stefani]] andis pärast seitset aastat välja uue soolostuudioalbumi "Bouquet".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=SPIN |kuupäev=2024-09-20 |pealkiri=Gwen Stefani’s First Solo LP In Seven Years, ‘Bouquet,’ Due In November |url=https://www.spin.com/2024/09/gwen-stefanis-first-solo-lp-in-seven-years/ |vaadatud=2025-04-06 |väljaanne=SPIN |keel=en-US}}</ref> * [[22. november|22.]] – ansambli [[The Breeders]] esinaine ja endine bändi [[Pixies]] bassikitarrist [[Kim Deal]] andis välja oma debüütsooloalbumi "[[Nobody Loves You More]]". ** [[Ice Cube]] andis pärast kuut aastat välja uue stuudioalbumi "Man Down". ** [[Marilyn Manson]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "One Assassination Under God - Chapter 1". ** [[Body Count]] andis pärast nelja aastat välja uue stuudioalbumi "[[Merciless]]". * [[26. november|26.]] – Endine [[My Chemical Romance|My Chemical Romance'i]] trummar [[Bob Bryar]] leiti 44-aastaselt oma kodust [[Nashville|Nashville'is]] [[Tennessee]] osariigis surnuna.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-11-30 |pealkiri=Bob Bryar, former My Chemical Romance drummer, dies at 44 |keel=en-US |väljaanne=KGET 17 |url=https://www.kget.com/national-news/bob-bryar-former-my-chemical-romance-drummer-dies-at-44/ |vaadatud=2025-04-06 |arhiivimisaeg=2024-12-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241201231541/https://www.kget.com/national-news/bob-bryar-former-my-chemical-romance-drummer-dies-at-44/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === Detsember === * [[10. detsember|10.]] – [[Sofronio Vasquez]] võitis saate "The Voice" 26. hooaja. Teise koha sai Shye. Sydney Sterlace, Danny Joseph ja Jeremy Beloate saavutasid vastavalt kolmanda, neljanda ja viienda koha. * [[12. detsember|12.]] – Toimusid 2024. aasta Billboardi muusikaauhinnad. * [[24. detsember|24]]. – [[Redman]] andis pärast üheksat aastat välja uue stuudioalbumi "Muddy Waters Too", mis on järg nende 1996. aasta albumile "[[Muddy Waters]]". == Uuesti kokku tulnud ansamblid == * [[Brand New]] * [[Linkin Park]] * [[Louis XIV (ansambel)|Louis XIV]] * [[No Doubt]] * [[Orange 9mm]] * [[The Pains of Being Pure at Heart]] * [[Rascal Flatts]] * [[Slayer]] == Pausi teinud ansamblid == * [[Foo Fighters]] * [[Jane's Addiction]] * [[Lukas Nelson & Promise of the Real]] * [[Tenacious D]] == Laiali läinud ansamblid == * [[Boys World]] * [[Hall & Oates]] * [[MC5]] * [[NOFX]] * [[Off!]] * [[Otep]] * [[Rage Against the Machine]] * [[Sublime with Rome]] == Välja antud albumite loend == === Jaanuar === {| class="wikitable" !Kuu- päev !Album !Artist !Žanr(id) |- | rowspan="2" |5 |''"''The Chosen Ones''"'' |[[NLE Choppa]] & DJ Booker |[[Hiphop|Hip hop]] |- |''"''Hot Air Balloon''"'' |[[Pile]] |{{hlist|[[Indie rock]]|[[post-punk]]}} |- | rowspan="6" |12 |''"''American Dream''"'' |[[21 Savage]] |[[Hiphop|Hip hop]] |- |"Femmes Fatales" |[[Exit Eden]] |{{hlist|[[Sümfooniline metal]]|[[hard rock]]}} |- |"Obsidian Wreath" |[[Infant Island]] |{{hlist|[[Black metal]]|[[post-rock]]|[[post-hardcore]]}} |- |"Insano" |[[Kid Cudi]] |{{hlist|[[Hip hop]]|alternatiiv hip hop}} |- |"Rattle the Cage" |[[The Rods]] |{{hlist|[[Hard rock]]|[[heavy metal]]}} |- |"Orquídeas" |[[Kali Uchis]] |{{hlist|[[R&B]]|[[reggaeton]]|[[synth-pop]]}} |- | rowspan="5" |19 |"Plastic Death" |[[Glass Beach]] |{{hlist|[[Art rock]]|[[indie rock]]}} |- |"Saviors" |[[Green Day]] |{{hlist|[[Punk rock]]|power pop}} |- |"Alive in New York City" |[[Daniel Johnston]] |{{hlist|[[Lo-fi]]|avant-pop}} |- |"Little Rope" |[[Sleater-Kinney]] |{{hlist|[[Alternative rock]]|[[indie rock]]}} |- |"My Stupid Life" |[[Brittney Spencer]] |[[Kantrimuusika|Kantri]] |- | rowspan="7" |26 |"Blood, Hair, and Eyeballs" |[[Alkaline Trio]] |{{hlist|[[Pop-punk]]|[[punk rock]]}} |- |"Fission" |[[Dead Poet Society]] |{{hlist|[[Alternative rock]]|[[rokk]]}} |- |"Love Ain't Pretty"<ref name="loveaintpretty">{{Cite web|last=Anderson|first=Liza|url=https://musicrow.com/2023/08/charles-esten-to-ring-in-2024-with-love-aint-pretty-release/|title=Charles Esten To Ring In 2024 With 'Love Ain't Pretty' Release|publisher=MusicRow|date=August 24, 2023|accessdate=January 23, 2024}}</ref> |[[Charles Esten]] |[[Kantrimuusika|Kantri]] |- |"People Who Aren't There Anymore" |[[Future Islands]] |{{hlist|[[Synth-pop]]|indie pop}} |- |"Polaroid Lovers"<ref>{{Cite web|last=Liebig|first=Lorie|url=https://americansongwriter.com/sarah-jarosz-jealous-moon/|title=Sarah Jarosz Previews New Album With "Jealous Moon"|publisher=[[American Songwriter]]|date=September 8, 2023|access-date=September 17, 2023}}</ref> |[[Sarah Jarosz]] |{{hlist|[[Kantrimuusika|Kantri]]|[[bluegrass]]}} |- |"Project: Regeneration Vol. 2"<ref name="Static-X" /> |[[Static-X]] |{{hlist|[[Hard rock]]|[[heavy metal]]}} |- |"The Dream Dreaming" |[[Craig Wedren]] |{{hlist|[[Alternative rock]]||[[indie rock]]}} |} === Veebruar === {| class="wikitable" !Kuu- päev !Album !Artist !Žanr(id) |- | rowspan="5" |2 |''"Chapter & Verse"''<ref name="Gabby Barrett" /> |[[Gabby Barrett]] |[[Kantrimuusika|Kantri]] |- |''"BEACON"'' |[[Morgxn]] |{{hlist|Indie pop|[[alternatiivne RnB]]}} |- |''"The Interrogator"'' |[[The Paranoid Style]] |{{hlist|Garaaži rokk|[[indie rock]]}} |- |''"Peacemaker"''<ref name="Vera Sola" /> |[[Vera Sola]] |{{hlist|[[Rahvamuusika]]|indie folk}} |- |''"Compassion"'' |[[Vijay Iyer Trio]] |{{hlist|[[Jazz]]|[[klassikaline muusika]]}} |- |8 |''"American Romance"'' ([[Extended play|EP]]) |[[Michael Marcagi]] |[[Alternative rock|Alternatiivrokk]] |- | rowspan="8" |9 |''"Weird Faith"'' |[[Madi Diaz]] |{{hlist|[[Rokkmuusika|Rokk]]|[[Popmuusika|pop]]}} |- |''"Phasor"'' |[[Helado Negro]] |''Avant-pop'' |- |''"What Now"'' |[[Brittany Howard]] |{{hlist|Garaaži rokk|[[rhythm and blues|R&B]]}} |- |''"Dark Magic"'' |[[Nothing,Nowhere]] |[[Emoräpp]] |- |''"Magnet Factory"'' |[[Pylon Reenactment Society]] |{{hlist|[[Alternatiivrokk]]|[[indie rock]]}} |- |''"Quitter"'' |[[Katelyn Tarver]] |[[Popmuusika|Pop]] |- |''"Coming Home"'' |[[Usher]] |[[Rütm ja bluus|R&B]] |- |''"She Reaches Out to She Reaches Out to She"'' |[[Chelsea Wolfe]] |{{hlist|[[Gothic rock]]|doom metal}} |- |10 |''"Vultures 1"'' |[[Kanye West]] & [[Ty Dolla Sign]] |[[Hiphop]] |- |12 |''"Rhapsody in Blue"'' |[[Béla Fleck]] |{{hlist|[[Rahvamuusika]]|[[kantrimuusika]]}} |- |14 |''"Echoes from Forgotten Hearts"''<ref>{{Cite web|last=Moore|first=Theron|url=https://newnoisemagazine.com/news-vision-eternel-to-release-echoes-from-forgotten-hearts/|title=News: Vision Eternel to Release Echoes from Forgotten Hearts|website=[[New Noise Magazine]]|date=November 14, 2023|access-date=November 24, 2023|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231114184731/https://newnoisemagazine.com/news-vision-eternel-to-release-echoes-from-forgotten-hearts/|archive-date=November 14, 2023|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web|last=Lussier|first=Stephen|url=https://spillmagazine.com/spill-new-music-vision-eternels-echoes-from-forgotten-hearts-to-receive-deluxe-reissue-for-valentines-day-2024/|title=Spill New Music: Vision Eternel's 'Echoes from Forgotten Hearts' to Receive Deluxe Reissue for Valentine's Day 2024|website=The Spill Magazine|date=November 22, 2023|access-date=November 24, 2023|language=en-CA|archive-url=https://web.archive.org/web/20231123013825/https://spillmagazine.com/spill-new-music-vision-eternels-echoes-from-forgotten-hearts-to-receive-deluxe-reissue-for-valentines-day-2024/|archive-date=November 23, 2023|url-status=live}}</ref> |[[Vision Eternel]] |''[[Post-rock]]'' |- | rowspan="8" |16 |''"Be Right Here"''<ref>{{Cite web|last=Lewry|first=Fraser|url=https://www.loudersound.com/news/blackberry-smoke-announce-new-album-be-right-here-launch-dig-a-hole-single|title=Blackberry Smoke announce new album Be Right Here, launch Dig A Hole single|publisher=[[Loudersound]]|date=August 25, 2023|access-date=August 31, 2023}}</ref> |[[Blackberry Smoke]] |''Southern rock'' |- |''"Nu King"'' |[[Jason Derulo]] |{{hlist|[[Popmuusika|Pop]]|[[R&B]]}} |- |''"Hole in My Head"'' |[[Laura Jane Grace]] |[[Punk rock|''Punk rock'']] |- |''"Blu Wav"'' |[[Grandaddy]] |{{hlist|[[Indie rock]]|''space rock''}} |- |''"This Is Me... Now"'' |[[Jennifer Lopez]] |{{hlist|[[Popmuusika|Pop]]|[[R&B]]}} |- |''"How I Fell"'' |[[Elliot Moss]] |{{hlist|[[Alternatiivrokk]]|[[indie pop]]}} |- |''"Gilded Sorrow"''<ref name="The Obsessed" /> |[[The Obsessed]] |''Doom metal'' |- |''"Arms"'' |[[San Fermin]] |{{hlist|[[Alternatiivrokk]]|[[rokkmuusika|rokk]]}} |- | rowspan="7" |23 |''"Perpetual I Terminal"'' |[[Darkest Hour (ansambel)|Darkest Hour]] |{{hlist|''Melodic death metal''|''[[metalcore]]''}} |- |''"The Past Is Still Alive"'' |[[Hurray for the Riff Raff]] |''Americana'' |- |''"Gloom Division"''<ref>[https://www.1057thepoint.com/music-news/idkhow-announces-new-album-gloom-division/ iDKHOW announces new album, 'Gloom Division']</ref> |[[I Dont Know How But They Found Me]] |{{hlist|[[Indie pop]]|[[indie rock]]|[[new wave music|new wave]]}} |- |''"Moon Healer"'' |[[Job for a Cowboy]] |''Technical death metal'' |- |''"Loss of Life"'' |[[MGMT]] |[[Psühhedeelne pop]] |- |''"Daniel"''<ref name="Real Estate" /> |[[Real Estate]] |{{hlist|[[Indie rock]]|[[indie pop]]}} |- |''"The Wolves Are Coming"''<ref name="Philip Sayce" /> |[[Philip Sayce]] |{{hlist|[[Rokkmuusika|Rokk]]|[[blues]]}} |} === Märts === {| class="wikitable" !Kuu- päev !Album !Artist !Žanr(id) |- | rowspan="7" |1 |''"Out of the Blue"''<ref>{{Cite web|last=Browning|first=Maddie|url=https://www.bostonglobe.com/2024/02/27/arts/brynn-cartelli-debut-album/|title=Brynn Cartelli, winner of the Voice, explores heartache in debut|website=The Boston Globe|date=February 27, 2024|accessdate=March 5, 2023}}</ref> |[[Brynn Cartelli]] |[[Popmuusika|Pop]] |- |''"I Got Heaven"'' |[[Mannequin Pussy]] |{{hlist|''[[Punk rock]]''|''[[indie rock]]''}} |- |''"Hopiumforthemasses"''<ref>{{cite web|url=https://www.theprp.com/2023/08/14/news/ministry-to-release-new-album-hopiumforthemasses-in-early-2024-first-single-to-launch-this-week/|title=Ministry To Release New Album "Hopiumforthemasses" In Early 2024, First Single To Launch This Week|publisher=ThePRP|date=August 14, 2023|access-date=August 15, 2023}}</ref> |Ministry |{{hlist|''[[Industrial metal]]''|''[[alternative metal]]''}} |- |''"Half Black Heart"'' |[[New Years Day (ansambel)|New Years Day]] |{{hlist|''[[Hard rock]]''|''[[alternative metal]]''}} |- |''"Baptized By Fire"'' |[[David Reece]] |{{hlist|''[[Hard rock]]''|''[[heavy metal]]''}} |- |''"Blue Lips"'' |[[Schoolboy Q]] |[[Hiphop|Hip hop]] |- |''"Playing Favorites"'' |[[Sheer Mag]] |{{hlist|''[[Hard rock]]''|''power pop''}} |- | rowspan="7" |8 |''"Bleachers"'' |Bleachers |{{hlist|''[[Alternative rock]]''|[[rokkmuusika]]}} |- |''"Girl Friends"'' |Dion |{{hlist|[[Rokkmuusika|Rokk]]|[[popmuusika|pop]]}} |- |''"Defectum Omnium"''<ref name="Exhorder" /> |[[Exhorder]] |{{hlist|''[[Thrash metal]]''|''groove metal''}} |- |''"Eternal Sunshine"'' |[[Ariana Grande]] |{{hlist|[[Popmuusika|Pop]]|[[R&B]]}} |- |''"Luke Grimes"''<ref>{{cite web|url=https://www.allmusic.com/album/luke-grimes-mw0004196101|title=Luke Grimes – Luke Grimes|website=AllMusic|access-date=April 4, 2024}}</ref> |[[Luke Grimes]] |[[Kantrimuusika|Kantri]] |- |''"Flora Ocean Tiger Bloom"'' |[[Meatbodies]] |{{hlist|''Garage rock''|''[[noise rock]]''}} |- |''"Desperado Troubadours"'' |[[Sawyer Brown]] |{{hlist|[[Kantrimuusika|Kantri]]|''[[country pop]]''}} |- | rowspan="10" |15 |''"Asylum"'' |Atrophy |[[Thrash metal|''Thrash metal'']] |- |''"Happiness Bastards"'' |[[The Black Crowes]] |{{hlist|''[[Hard rock]]''|''Southern rock''}} |- |''"Rockmaker"'' |[[The Dandy Warhols]] |{{hlist|''[[Alternative rock]]''|''garage rock''}} |- |''"Fine Ho, Stay"'' |[[Flo Milli]] |[[Hiphop|Hip hop]] |- |''"Deep Sage"'' |[[Gouge Away]] |{{hlist|''[[Hardcore punk]]''|''[[punk rock]]''}} |- |''"Deeper Well"'' |[[Kacey Musgraves]] |[[Kantrimuusika|Kantri]] |- |''"Every Sound Has a Color in the Valley of Night: Part 2"''<ref>{{Cite web|last=Roth|first=Kaj|url=http://www.melodic.net/news/night-verses-annouce-part-2-of-every-sound-has-a-color-in-the-valley-of-night|title=Night Verses Announce Part 2 Of Every Sound Has A Color In The Valley Of Night|publisher=Melodic Net|date=February 17, 2024|accessdate=March 15, 2024}}</ref> |[[Night Verses]] |{{hlist|''[[Alternative metal]]''|''[[post-hardcore]]''}} |- |''"Higher Power"''<ref>{{cite web|url=http://www.blabbermouth.com/creeds-scott-stapp-announces-new-solo-album-high-power|title=Creeds Scott Stapp Announces New Solo Album High Power|website=Blabbermouth.com|date=October 11, 2023|access-date=October 11, 2023}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |[[Scott Stapp]] |{{hlist|[[Rokkmuusika|Rokk]]|''[[hard rock]]''}} |- |''"Everything I Thought It Was"'' |[[Justin Timberlake]] |{{hlist|[[Popmuusika|Pop]]|[[R&B]]|[[funk]]}} |- |''"World Wide Whack"'' |[[Tierra Whack]] |[[Hiphop|Hip hop]] |- | rowspan="10" |22 |''"Born"'' |[[Kenny Chesney]] |[[Kantrimuusika|Kantri]] |- |''"JPEG Raw"'' |[[Gary Clark Jr.]] |{{hlist|[[Rokkmuusika|Rokk]]|[[blues]]|[[R&B]]}} |- |''"Trail of Flowers"''<ref>{{Cite web|last=Dowling|first=Marcus K.|url=https://www.tennessean.com/story/entertainment/music/2024/01/18/sierra-ferrell-announces-new-album-trail-of-flowers/72266893007/|title=Sierra Ferrell announces new album, 'Trail of Flowers'|publisher=[[The Tennessean]]|date=January 18, 2024|accessdate=February 15, 2024}}</ref> |[[Sierra Ferrell]] |{{hlist|''Americana''|''alternative country''|''[[bluegrass]]''}} |- |''"We Don't Trust You"'' |Future & [[Metro Boomin]] |[[Hiphop|Hip hop]] |- |''"Real Power"'' |Gossip |{{hlist|''[[Indie rock]]''|''[[dance-rock]]''}} |- |''"Something in the Room She Moves"'' |[[Julia Holter]] |''Art pop'' |- |''"Change the Game"'' |[[Cody Jinks]] |{{hlist|[[Kantrimuusika|Kantri]]|''outlaw country''}} |- |''"Akoma"'' |[[Jlin]] |Elektroonikamuusika |- |''"Bright Future"'' |[[Adrianne Lenker]] |[[Rahvamuusika]] |- |''"Young Love & Saturday Nights"'' |Chris Young |[[Kantrimuusika|Kantri]] |- | rowspan="8" |29 |''"The Haunted House"'' |[[Tommy Walter|Abandoned Pools]] |{{hlist|''[[Alternative rock]]''|''[[electronic rock]]''|''[[indie rock]]''}} |- |''"Cowboy Carter"''<ref>{{cite magazine|url=https://www.harpersbazaar.com/culture/art-books-music/a46723625/beyonce-renaissance-act-ii-new-music/|title=Everything to Know About Beyoncé's ''Renaissance Act II''|magazine=[[Harper's Bazaar]]|last=Sanchez|first=Chelsey|date=February 11, 2024|access-date=February 12, 2024}}</ref> |[[Beyoncé]] |{{hlist|[[Kantrimuusika|Kantri]]|[[popmuusika|pop]]|[[R&B]]}} |- |''"Live Laugh Love"'' |Chastity Belt |{{hlist|''[[Alternative rock]]''|''[[indie rock]]''}} |- |''"Evolution"'' |[[Sheryl Crow]] |{{hlist|''[[Heartland rock]]''|[[popmuusika|pop]]}} |- |''"All I Ever Want is Everything"'' |[[Blu DeTiger]] |{{hlist|''[[Indie pop]]''|''[[pop rock]]''}} |- |''"The Hill"'' |[[Aaron Lewis]] |{{hlist|''[[Alternative country]]''|''[[country rock]]''}} |- |''"Exotic Birds of Prey"'' |[[Shabazz Palaces]] |[[Hiphop|Hip hop]] |- |''"Revelations"'' |Sarah Shook & The Disarmers |{{hlist|''[[Alternative country]]''|''[[indie rock]]''}} |} == Viited == <references /> [[Kategooria:2024. aasta muusikas]] [[Kategooria:Ameerika muusika]] 8wwkqwwdr7ufjax2wbexb2k2cstn3fo 0 692141 7160931 7159993 2026-05-25T17:57:03Z NOSSER 8097 /* Võru 19. sajandil */ 7160931 wikitext text/x-wiki '''Võru ajalugu''' on ülevaade [[Võru]] maakonnakeskuse ajaloost. == Linnarajamiseelne aeg == Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna leitud naise [[kolju]], mis kuulub keskmisse [[kiviaeg]]a (umbes IV aastatuhandesse eKr), olles seega umbes 6000 aastat vana. Ühtlasi on see vanim kolju, mis Eestimaalt seni leitud. [[Võrumaa Muuseum]]i püsinäitusel on eksponeeritud selle kolju järgi [[Leedu Teaduste Akadeemia]]s tehtud [[büst]]. Paikkonna suurimateks asulateks enne linna rajamist olid [[Kirumpää]] ja Võru mõis (Võrumõisa). Linnasüdamest teele asudes kulub pool tundi, et jõuda läbi pargi ja üle rippsilla [[Tamula asulakoht|Tamula asulakoha]] juurde.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.voru.ee/tutvustus-ja-ajalugu|pealkiri=Tutvustus ja ajalugu|väljaanne=voru.ee|aeg=|vaadatud=2. novembril 2019|arhiivimisaeg=2019-08-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190831113301/http://www.voru.ee/tutvustus-ja-ajalugu|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Shubert map - R07L06.jpg|pisi|Võru-Petseri piirkond [[Friedrich Theodor Schubert]]i kaardil (1850–1890)]] {{vaata|Võru mõis|Põlva kihelkond}} == Võru 18. sajandil == [[Katariina II]] korraldusega moodustati [[asehalduskord|asehalduskorra]] kehtestamisega 1783. aastal Vene riigis palju uusi [[maakond (Venemaa)|maakondi]], sealhulgas neli maakonda (kreisi) Liivimaal. 1783. aasta moodustati [[Riia asehaldurkond]] ja kreisid, sealhulgas [[Võru kreis]], keskuse asukohaks määrati esialgu<ref>Jaan Hango, [https://dea.digar.ee/page/koit/2008/08/02/4 Kihlvedu ehk kuidas Võru linna asutamise õiguse üle kaubeldi], Koit, nr. 89, 2 august 2008</ref> [[Vana-Koiola mõis]]a<ref>Merike Värs, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/72cb6632-12b9-49de-813b-03f196ff05a8/content Võru linna asutamine maakonnalinnana], Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool, Tartu 2013</ref>. Kuna [[Võru mõis|Võru eramõis]] arvati olevat asendilt keskuseks sobivam, avaldati 21. augustil 1784 Riias [[dekreet]], mis määras maakonna ametkonnad uude asukohta.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5ru1|pealkiri=Võru|väljaanne=Eesti entsüklopeedia|vaadatud=02.11.2019}}</ref> Võru linn asutati selle dekreedi kohaselt 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna [[kindralkuberner]] [[George Browne]] andis nõusoleku allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramise kohta.<ref name="epSJq" /> 1784. aastal Venemaa keisririik ostis parun [[Carl Ludwig von Mengden]]ilt 57 000 rubla eest ära Võru rüütlimõisa koos härrastemajaga ning viimane anti [[Võru raad|Võru magistraadile]]. [[File:Võru Katariina kirik 2013-09.jpg|pisi|[[Võru Katariina kirik]] 2013. aastal]] [[File:Võru Suurkannataja Ekaterina kirik 2013.JPG|pisi|[[Võru Suurkannataja Ekaterina kirik]]]] 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne linnaseaduse («Грамота на права и выгоды городам Российской империи») alusel esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Linnaplaani kohaselt pidi linnas olema korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrk. Säilinud on ajalooline [[tänavavõrk]], vanemas hoonestuses on juhtivad ühekorruselised puumajad. Võrule iseloomulikuks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav [[puitarhitektuur]]. Linna algaastaid meenutavad veel [[Luterlus|luteri]] (1793) [[Võru Katariina kirik|Katariina kirik]] ja [[Õigeusk|õigeusu]] (1804) [[Võru Suurkannataja Ekaterina kirik|Suurkannataja Ekaterina kirik]].<ref name=":0" /> Esialgu ehitati hooned [[Võru keskväljak|Võru turuplatsi]] ümbrusse, 1787 oli Võrus üle mõnekümne elamu ja rohkem kui poolsada väljajagatud ehituskrunti.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=R.Pullat|pealkiri=Võru linna ajalugu|aasta=1984|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> {{vaata|Võru Katariina kirik|Võru Katariina kogudus}}, ''[[Võru Suurkannataja Ekaterina kirik]] ja [[Võru Suurkannataja Ekaterina kogudus|kogudus]]'' Algselt oli Võru linnapealik - [[Gorodnitši|gorodnitši]]<ref>Rein Kaldma, [https://dea.digar.ee/article/vorumaateataja/2014/08/02/10.1 Lugusid wanast Wõrumaast ja wanast Wõrust], Wõrumaa Teataja, nr. 87, 2 august 2014</ref>, major [[Georg Gottfried von Osterhausen]]. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline [[Võru raad|magistraat]] ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai [[Friedrich Ambrosius Schroeder]] ja [[bürgermeister|bürgermeistriks]] [[Georg Heinrich Franzen]]. Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile asunud [[Paul I]] likvideeris [[Asehalduskord|asehalduskorra]] ja määras kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt [[maakonnalinn]]a õigused ning moodustati ühine [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis|Tartu]]-[[Võru kreis|Võru]] kaksikmaakond. 1797. aastast aga mindi tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde. {{vaata ka|Võru raad}} 1792. aastal asutati linnas poeg- ja tütarlastele mõeldud alamrahvakool “Normal-Schule”, mille esimene õpetaja oli [[Johann Friedrich Brinkmann]], õppetöö toimus saksa keeles. Kool töötas 1792-1804 endises Võru mõisa härrastemajas. Koolis õpetati piiblilugu, lugemist, katekismust, laulmist, kirjutamist, arvutamist ja joonistamist. Kooli juhatasid Johann Friedrich Brinkmann ja Andreas Ernst Wäber. == Võru 19. sajandil == 1804. aastal avati hoones aadressil [[Võru kreiskooli hoone|Turu 1]] [[Võru Kreiskool]], 1811. aastal muudeti poeg- ja tütarlaste kool, poeglaste Võru Linna kooliks. 1887. aastal muudeti kreiskool [[Linnakool (1873–1913)|linnakooliks]]. 1830.–1840. aastatel olid tuntud H. [[Heinrich Krümmeri erakool|Krümmeri erakool]]-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. 19. sajandi teisel poole töötas Võrus 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 19. sajandi keskelt asus Võru Linna Poeglaste Algkool kivimajas [[Lydia Koidula tänav (Võru)|Koidula]] 6, 1905. aastal ehitati koolile [[Karja tänav (Võru)|Karja tänav]]ale uus hoone. 1827. aastal avati Võru linnahaigla, seal oli 16 voodikohta<ref>Maie Toomsalu, Fr. R. Kreutzwald – kingsepapojast linnaarstiks- Eesti Arst, November 2004, lk 794</ref> ja kus töötas Võru [[linnaarst]]ina [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]. 19. sajandil hakkas Võrus elavnema kodanikuelu. 1867. aastal asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881. aastal Laulu- ja Mänguselts [[Kannel (selts)|Kannel]]. Võru oli sellel ajal tuntud ka koolilinnana, kus asus [[Heinrich Krümmeri erakool]] ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poolel tegutses Võrus 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. Lisaks andis kultuurielule juurde Võrus elanud [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], kes elas ja tegutses seal arstina aastatel 1833–1877. Võrus kirjutas ta ka eesti rahvuseepose "[[Kalevipoeg]]".<ref name=":0" /> 1867. aastal asutati Võrus Vabatahtliku Tuletõrje Selts, 1881. aastal moodustati Võrus laulu- ja mänguselts [[Kannel (selts)|Kannel]]. [[Fail:Võru pritsumaja.jpg|pisi|left|Võru endine pritsumaja]] Soome eepose "[[Kalevala]]" autor [[Elias Lönnrot]] oli 1844. aastal Eestisse rännanud ja asunud seitsmenädalasele matkale Eesti lõunaserva. Oma reisil läks ta ka Võrru, kus kohtus Fr. R. Kreutzwaldiga. Eeposte autorite kohtumisele Võrus on hiljem antud sümboolne tähendus vaatamata sellele, et kohtumine jäi formaalseks ja kestis peret vaevanud haiguse tõttu vaid mõne tunni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://estofilia.finland.ee/2018/01/elias-lonnrot.html?m=1|pealkiri=Elias Lönnrot|väljaanne=Estofilia 100|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kirjanikemuuseumid.ee/ekmy/timeline/Lydia+Koidula-or-Friedrich+Reinhold+Kreutzwald|pealkiri=Fr.R.Kreutzwald|väljaanne=Eesti Kirjanike Muuseum|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=3.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191103081938/http://www.kirjanikemuuseumid.ee/ekmy/timeline/Lydia%2BKoidula-or-Friedrich%2BReinhold%2BKreutzwald|url-olek=ei tööta}}</ref> 1867. aastal asutati [[Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts]]. 1877. aastal laiendati 1870. aastal vastu võetud Venemaa linnaseadus ka Baltimaadele, esimesed uue linnaseaduse järgi [[Võru linnavolinike loend|Võru linnaduuma liikmete]] valimised toimusid Võru linnas 1879. aastal, valijate nimekirja oli kantud 94 nime. Esimeseks [[Võru linnapea]]ks valiti 1880. aastal majaomanik Demetrius Weyrich<ref>[https://dea.digar.ee/article/vorumaateataja/2015/09/12/7.1 Võru linnapea Alexander von Moeller 185], Wõrumaa Teataja, nr. 103, 12. september 2015</ref>. [[Fail:07730-Werro-1906-Marktplatz-Brück & Sohn Kunstverlag.jpg|pisi|Turuplats 1906. aastal]] Majanduslikult ei olnud esialgu linna areng kiire, tegeldi peamiselt linakiu ja -seemne ekspordiga. 19. sajandi keskel hakkas arenema käsitöönduslik tootmine (naha-, lubja- ja õllevabrik). Hoogu andis linna arengule 1889. aastal valminud [[Pihkva–Riia raudtee]], mille abil Võru sai otseühenduse [[Riia]] ja [[Peterburi]]ga. Hoogu sai kaubandus, rajati saeveski, jahuveski ja piiritusepuhastustehas.<ref name=":2" /> 1899. aastal peeti esimene telefonikõne [[Tartu]]ga, 1915. aastal sai Võru elektrivalguse.<ref name=":0" /> == Võru 20. sajandil == [[Fail:Võru tuletõrje mootoriprits 1923.jpg|pisi|Võru tuletõrje mootorprits aastal 1923]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal evakueeriti Võrru koole [[Palanga]]st ja Riiast. Pärast Veebruarirevolutsiooni nimetati maakonnakomissariks ja miilitsaülemaks [[Martin Taevere]], [[Võru maavalitsus|Võru maakonna valitsus]]e esimeheks agronoom [[Julius Grünberg]]. Maakonda saabusid tagasi ka töölistegelased, bolševistlikult häälestatud madrused ja sõjamehed, vabrikutöölised Petrogradist ja Tallinnast: [[Friedrich Leegen]] (1885–1918), [[Oskar Leegen]] (1883–1918)<ref>[https://dea.digar.ee/article/kolhoosieluantsla/1957/11/07/9.1 Revolutsionääride perekond (Ernst Leegen, Voldemar Leegen, Friedrich Leegen)], Kolhoosi Elu: EKP Antsla Rajoonikomitee ja Antsla Rajooni TSN häälekandja, nr. 132-133, 7. november 1957, lk 3</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/kolhoosieluantsla/1957/11/11/11 Revolutsionääride perekond (Ernst Leegen, Voldemar Leegen, Friedrich Leegen)], Kolhoosi Elu: EKP Antsla Rajoonikomitee ja Antsla Rajooni TSN häälekandja, nr. 134, 11. november 1957, lk 3</ref>, [[Karl Rimm]] jt. [[Kaksikvõim Eestis|Kaksikvõimu ajal Eestis]], 3. novembrit otsustas Võru Kreisi Soldatite ja Tööliste Saadikute Nõukogu Täidesaatev Komitee Võru maakonnas võimu üle võtta<ref>[https://dea.digar.ee/article/toorahvaelu/1967/11/14/9 Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Võrumaal], Töörahva Elu: EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 134, 14. november 1967, lk 2</ref>. 17. detsembril valiti Võrumaa maakonna täitevkomitee, esimees Friedrich Leegen, liikmeteks valiti O. Leegen, J. Inthal, K. Kalmus, S. Porila jt., hiljem Karl Rimm, moodustati töörahva Revolutsiooniline Tribunal, milllle esimeheks sai Oskar Leegen. 7. detsembril natsionaliseeriti esimesena [[Mõniste mõis]]. 1917. aasta detsembris kutsuti Võrumaale [[Eesti punakaart|punakaart]]i organiseerima [[Voldemar Leegen]] (1890–1957) ja Võrus toimus punakaardi asutamine 31. jaanil 1918. a. Voldemar Leegeni juhtimisel suruti punakaardi poolt maha 21. veebruaril Võrus aset leidnud vastupanu. 1918. aasta lõpul tegutsesid Eestis kaks punast eesti töörahva polku: esimene Tallinna polk ja [[3. Tartu kütipolk|teine Tartu polk]]. Võrus loodi kolmas vabatahtline polk – "[[5. Võru Eesti kommunistlik kütipolk|3. kommunistline Võru polk]]". [[Bolševikud|Bolševike]] võim oli Võrus [[20. november|20. novembr]]ist 1917 – [[24. veebruar]]ini 1918. 1918. a. Riia alt Eestimaale liikuma hakanud saksa regulaarvägi jõudis 24. veebruaril saabusid Võrru, Mõniste–Sänna kaudu esimesed saksa väeüksused. Arreteeriti paljud Võrumaa töörahva revolutsioonilised juhid linnas, arreteeritutest hukati Friedrich ja Oskar Leegen ning kohaliku punakaardi üks juht Kristjan Kalmus poomise läbi, Arnold Seeder ja Oskar Turb lasti maha<ref>[https://dea.digar.ee/article/toorahvaelu/1967/11/16/12 Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Võrumaal], Töörahva Elu: EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 135, 16. november 1967, lk 2</ref>. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal jäi Võru [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõuna rindel]] 8. detsembril 1918 ‒ 1. veebruarini 1919 [[Punaarmee]] kätte hõivatuks. [[19. jaanuar]]il tungisid Eesti väed [[Voore mõis]]ani. Võru piirkonnas asunud Punaarmee [[5. Võru Eesti kommunistlik kütipolk|Võru Eesti kommunistlik kütipolk]] taganes Eestist [[Marienburg]]i poole, mis asus Läti piirides. Polgus oli üle tuhande mehe, osalt vabatahtlikud ja osalt mobiliseeritud, sest päev enne linnast lahkumist toimetas mobilisatsioonikomisjon linnas kokkutulnud meeste vastuvõtmist punasesse sõjaväkke. [[Fail:07741-Werro-1906-Estnischer Verein "Kannel"-Brück & Sohn Kunstverlag.jpg|pisi|Võru kultuuriselts "Kannel" aastal 1906]] Pärast esimest maailmasõda elavnes kodanike tegevus taas, 1917. aastal alustas tegevust Naiskäsitöökool, 1925. aastal [[Võru Tööstuskool]]. Aastatel 1921–1930 tegutses [[Võru Õpetajate Seminar]], kus õpetaja oli [[Johannes Käis]]. Laulu- ja mänguselts Kannel. 1927.–1948. aastal oli Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926. aastal oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. Võrus elas 1940. aastal 6600 inimest.<ref name=":0" /> Pärast esimest maailmasõda 1920.‒1930. aastail arenes Võrus väiketööstus (lina-, puidu- ja nahatöötlusettevõtted).<ref name=":1" /> 1926. aastal oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kestis Võrus 8. juulist 1941 kuni 13. augustini 1944 [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]].<ref name=":1" /> Kagu-Eestis pealetungiv Punaarmee võttis 11. augustil ära [[Petseri]] ja kaks päeva hiljem Võru.<ref>{{Raamatuviide|autor=Seppo Zetterberg|pealkiri=Eesti ajalugu|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=671}}</ref> Augustis 1944 oli [[Eesti NSV]] ajutine pealinn Võru, hiljem sai Võrust rajoonikeskus. Nõukogude ajal rajati Võrru mööblivabrik, [[VGT (ettevõte)|gaasianalüsaatorite tehas (VGT)]], piimatoodete tehas, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna rahvaarv suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati uusi paneelelamurajoone (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) [[Liitva]]l ja [[Kubja]]l kujunesid välja individuaalmajade kompleksid. Nõukogude [[plaanimajandus]]e kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis [[turumajandus]]likel suhetel põhinev uus majanduskorraldus vabas Eestis ka väikesele Võrule uued, kaasaegsed võimalused edeneda ja areneda igas eluvaldkonnas. Turumajandusele ümber orienteerunud vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud uusi ettevõtteid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid. {{Pooleli|aasta=2025|kuu=aprill}} == Võru 21. sajandil == 2015. aasta 1. septembril avati Võrus [[riigigümnaasium]] – [[Võru Gümnaasium]]. Enne seda sai keskharidust omandada [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium]]is, mis suleti 31. augustil 2015. Kuni 2020. aastani tegutses Võru linnas ka [[Võru Täiskasvanute Gümnaasium]]. Taastatud ajalooline [[Võru keskväljak]] avati 2019. aasta juunis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/voru-linna-keskvaljak|pealkiri=Võru linna keskväljak|väljaanne=puhkaeestis.ee|aeg=|vaadatud=2. novembril 2019}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="epSJq">[http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Russ/XVIII/EkaterinaII/Prib_sb/1/text.htm]</ref> }} [[Kategooria:Võru ajalugu| ]] [[Kategooria:Võru]] 4nowseqr8l9eipghnpenguo4kfpwacg 0 692918 7160948 7160037 2026-05-25T18:17:58Z Tomatimahlz 206203 102. lsvp 7160948 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Eesti väeosade nimekiri''' sisaldab kõiki [[Eesti]] [[Sõjavägi|relvajõududes]] teeninud [[Väeüksus|väeosi]] aastast 1918 kuni tänapäevani. == 21. sajandi kaitsevägi<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Üldinfo |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/#t-kaitsevae-struktuur |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ===[[Pilt: Insignia_of_the_Headquarters_of_the_Estonian_Defence_Forces.svg|25px]] [[Kaitseväe peastaap]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-28 |pealkiri=Peastaabi koosseis |url=https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> === * Personaliosakond J1 * [[J2|Luureosakond]] J2 * [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond|Operatiiv- ja väljaõppeosakond]] J3/7 * Logistikaosakond J4 * Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 * Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6 * Eelarve- ja rahandusosakond J8 * Üldosakond * Teavitusosakond * Siseauditi osakond * Peainspektoriteenistus * osakond "Sõjaline esindus SHAPE´i juures" * Kaitseväe juhataja administratsioon * Peastaabi ülema administratsioon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-13 |pealkiri=Kaitseväe tegevuse alused |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/kaitsevae-tegevuse-alused/ |vaadatud=2026-02-13 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** rahvusvahelise koostöö jaoskond ** julgeolekuteenistus ** teabehaldusmeeskond == [[Pilt: Maavagi_crest.svg|25px]] [[Eesti maavägi|Maavägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Maavägi |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ==== [[Pilt:Estonian_Division_insignia.png|25px]] [[Diviis (Eesti)|Eesti diviis]] ==== * [[Pilt:Insignia_of_the_Headquarters_Support_and_Signal_Battalion_(Estonia).svg|15px]] [[Staabi- ja sidepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Staabi- ja sidepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/staabi-ja-sidepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabikompanii ** Sidekompanii * [[Pilt:Suurtükiväepataljon_emblem.svg|15px]] [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Suurtükiväepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabi- ja tagalapatarei ** Tulepatarei ** 102. Liikursuurtükiväepataljon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Suurtükiväelaste Terasvihm hävitas sihtmärgid ja tõestas pataljoni lahingvalmidust |url=https://mil.ee/uudised/suurtukivaelaste-terasvihm-havitas-sihtmargid-ja-toestas-pataljoni-lahingvalmidust/ |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Remondi- ja hooldusrühm ** Raketisuurtükipatarei ** Mehitamata õhuründepatarei * [[Pilt:Logistikapataljon emblem.svg|15px]] [[Logistikapataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Logistikapataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/logistikapataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Logistikakompanii ** 2. Logistikakompanii ** Remondikompanii ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii * [[Luurepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Luurepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/luurepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Inimluuregrupp ** Rekkekompanii ** Tehnilise luure kompanii '''Sõjaajaüksused:''' * [[Liikursuurtükiväepataljon|101. Liikursuurtükiväepataljon]] (1jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-21 |pealkiri=Tapal baseeruv liikursuurtükiväepataljon sai uue juhi |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8437912/tapal-baseeruv-liikursuurtukivaepataljon-sai-uue-juhi |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * [[25. suurtükiväepataljon (Eesti)|25. Liikursuurtükiväepataljon]] (2jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-14 |pealkiri=Diviisi kaudtulerelvad toetavad Kevadtormil 2. jalaväebrigaadi lahinguid |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-kaudtulerelvad-toetavad-kevadtormil-2-jalavaebrigaadi-lahinguid/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><!-- 25. võib olla muudetud 102. lsvp-ks, pole infi tho --> * [[Õhutõrjepatarei|Lühimaa õhutõrjepatarei]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased harjutasid õhuohuga võitlemist |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-luhimaa-ohutorjepatarei-reservvaelased-harjutasid-ohuohuga-voitlemist/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 1. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 2. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 3. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 3. Rühm (Tartumaa), 39. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-3-ruhm-tartumaa-39-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 4. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 4. Rühm (Pärnumaa), 40. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-4-ruhm-parnumaa/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Praeguses Eesti Kaitseväes on kaks funktsionaalset brigaadi. === [[Pilt:1st_Infantry_Brigade_(Estonia)_emblem.png|25px]] [[1. jalaväebrigaad]] === *[[Pilt: Scouts_Battalion_emblem.png|15px]] [[Scoutspataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- soomusjalaväekompanii **[[Pilt: B-soomusjalavaekompaani_scoutspataljon_embleem.png|15px]][[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] **C- soomusjalaväekompanii **Lahingtoetuskompanii **(Soomuskool) *[[Pilt: Insignia_of_Kalev_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi Jalaväepataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- Jalaväekompanii **C- Jalaväekompanii **B- Jalaväekompanii **D- Jalaväekompanii **Lahingutoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_the_Viru_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Viru jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Tagalakeskus ** A- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** B- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** C- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** D- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** G- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** (1. Tankitõrjekompanii) *[[Pilt: 1._Jalaväebrigaad_Pioneeripataljon.png|15px]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ** Staap ** Sillarühm ** Luurerühm ** Tagalarühm ** Pioneerikool ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii ** Kaitseväe demineerimiskeskus *[[Pilt: Õhutõrjepataljon_emblem.svg|15px]] [[Õhutõrjepataljon]] **Staap **Õhutõrjekool **Õhutõrjekahuripatarei **Õhutõrjeraketipatarei **Tulejuhtimis- ja tagalapatarei *[[Pilt:Insignia of the Combat Service Support Battalion (1st Infantry Brigade).png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (1. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] *[[Pilt:1jvp Staabi- ja sidekompanii.png|15px]] [[Staabi- ja sidekompanii]] ** Siderühm ** Juhtimis- ja tagalarühm ** Staabikaitserühm *[[Pilt: Insignia of the 1st Brigade Anti-tank Company (Estonia).svg|15px]] [[1. Tankitõrjekompanii|1103. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DDPabFltORc/?hl=en&img_index=2 |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *Liitlaste lahingugrupp === [[Pilt: 2_JVBr_embleem_sakala_(png_version).png|25px]] [[2. jalaväebrigaad]] === * Brigaadi staap * [[Pilt:Insignia_of_the_Kuperjanov_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Staabi- ja tagalakompanii ** A-jalaväekompanii ** B-jalaväekompanii ** C-jalaväekompanii ** D-jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Staabikaitsekompanii * [[Pilt:2jvb Lahinguteeninduspataljon.png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (2. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] ** Staap ** Varustuserühm ** Remondirühm ** Transpordirühm ** Meditsiinkeskus * [[Staabi- ja sidekompanii]] * [[Luurekompanii]] * [[2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon|26. Õhutõrjepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon sai kätte üksuse embleemid |url=https://mil.ee/uudised/2-jalavaebrigaadi-ohutorjepataljon-sai-katte-uksuse-embleemid/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi pioneeripataljon|27. Pioneeripataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Lõuna-Eestis toimus 27. pioneeripataljoni reservõppekogunemine |url=https://mil.ee/uudised/louna-eestis-toimus-27-pioneeripataljoni-reservoppekogunemine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * Mehitamata õhusõidukite kompanii '''Sõjaajaüksused:''' * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|2. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-17 |pealkiri=2. Kuperjanovi jalaväepataljon sai uue ülema |url=https://mil.ee/uudised/2-kuperjanovi-jalavaepataljon-sai-uue-ulema/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|3. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=3. Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad alustasid üksuse tasemel kokku harjutamist |url=https://mil.ee/uudised/3-kuperjanovi-jalavaepataljoni-ajateenijad-alustasid-uksuse-tasemel-kokku-harjutamist/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[21. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-24 |pealkiri=21. jalaväepataljon tõmbas Kevadtormile joone alla |url=https://mil.ee/uudised/21-jalavaepataljon-tombas-kevadtormile-joone-alla/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[22. jalaväepataljon]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-05-12 |pealkiri=22. jalaväepataljon osaleb Kevadtormil omaenda embleemi kandes |url=https://mil.ee/uudised/22-jalavaepataljon-osaleb-kevadtormil-omaenda-embleemi-kandes/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[23. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=23. jalaväepataljoni reservväelased harjutavad linnalahingute pidamist |url=https://mil.ee/uudised/23-jalavaepataljoni-reservvaelased-harjutavad-linnalahingute-pidamist/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii|1203. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-20 |pealkiri=Sirgalas lõppes tankitõrjekompanii laskelaager Tankhammer |url=https://mil.ee/uudised/sirgalas-loppes-tankitorjekompanii-laskelaager-tankhammer/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DXMPY4Zlw7J/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == [[Pilt:Eesti_ohuvagi_crest.svg|25px]] [[Eesti õhuvägi|Õhuvägi]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * [[Pilt:Estonian_Air_Force_Staff_batch_medium.png|15px]] [[Õhuväe staap]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuväe staap |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuvae-staap/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Personaliosakond ** Luureosakond ** Operatiiv- ja väljaõppeosakond ** Planeerimis- ja tsiviil-militaarkoostöö osakond ** Tagalaosakond ** Side- ja juhtimissüsteemide osakond ** Tugiteenuste osakond * [[Pilt:Estonian_Ämari_Air_Base_batch_medium.png|15px]] [[Ämari lennubaas|Lennubaas]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Lennugrupp *** 1. Eskadrill *** 2. Eskadrill ** Lennubaasi Kaitseoperatsioonide Keskus ** Lennubaasi operatsioonide keskus *** Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill *** Õhuväe toetuseskadrill ** Lennuvälja tegevusgrupp *** Lennuväljateenindus eskadrill *** Lennuvälja eskadrill *** Õhusõidukite Hooldus eskadrill *** Lennujuhtimisteenistus *** Pääste- ja tuletõrjeteenistus *** Kütuseteenistus *** Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus ** [[Pilt:Estonian air force tacp.png|15px]] Õhutuletoetuse eskadrill (TACP) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Pilt:Estonian_Air_Surveillance_batch_medium.png|15px]] [[Õhuseiredivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuseiredivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuseiredivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Õhuoperatsioonide juhtimise eskadrill (Ämari) ** Taktikaline õhuoperatsioonide juhtimiskeskus (Karmelava) ** Side ja infotehnoloogia eskadrill ** Radarite eskadrill *** Viru radarpost<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Viru radaripost käivitati täielikult |url=https://mil.ee/uudised/viru-radaripost-kaivitati-taielikult/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Tõikamäe radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kellavere radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Muhu radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kõpu radarpost <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=Kõpu radarpost sai nurgakivi |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kopu-radarpost-sai-nurgakivi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref> ** Radarihoolduse eskadrill ** Radarikaitse üksus * [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni_embleem(taustata).png|19px]] [[Õhukaitsedivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhukaitsedivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohukaitsedivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Raketipatarei ** 2. Raketipatarei * [[Kaitselennundusejärelvalve teenistus]] ** Lennutegevuse osakond ** Insenertehniline osakond * Õhutoetuse operatsioonide keskus (ASOS)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == [[Pilt:Estonian_Navy_emblem.svg|25px]][[Eesti merevägi|Merevägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Merevägi |url=https://mil.ee/uksused/merevagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * Staap * [[Miinisõjadivisjon]] ** [[Pilt:EML Admiral Cowan emblem.webp|15px]] [[Admiral Cowan|EML Admiral Cowan]] ** [[Pilt:ENS_Sakala_vapp.jpg|15px]] [[Sakala (laev)|EML Sakala]] ** [[Pilt:EML Ugandi Emblem.webp|15px]] [[Ugandi (laev)|EML Ugandi]] ** [[Pilt:Crest of EML Wambola.png|15px]] [[Wambola (laev 1977)|EML Wambola]] ** [[Tuukrigrupp]] * [[Operatsioonikeskus]] * [[82. Rannikukaitsedivisjon]] ** Divisjoni juhtkond ** Raketipatarei ** Väekaitsekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Seirerühmad * [[Lahinguteenistuse divisjon|Lahinguteeninduse divisjon]] ** Varustussektsioon ** Remondi- ja hooldussektsioon ** Sadamateenistus ** Transpordisektsioon ** Meditsiinikeskus * [[Pilt:Patrull-laevade-divisjonankrud.png|15px]] Patrull-laevade divisjon ** Multifunktsionaalne reostustõrjelaev - [[Pilt:Kindral-Kurvits.png|15px]] [[Kindral Kurvits|EML Kindral Kurvits]] ** Multifunktsionaalne patrull-laev ** Neli patrull-laeva - [[Pilt:EML raju emblem.png|15px]] [[Raju (laev)|EML Raju]], [[Pilt:EML Valve emblem.png|15px]] [[Valve (laev)|EML Valve]] * Mereväekool == Muud üksused<ref name=":0" /> == * [[Pilt:Emblème du Erioperatsioonide grupp (EOG).svg|15px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] ** Erioperatsioonide grupp * [[Pilt:Luurekeskus.png|15px]] [[Luurekeskus]] * [[Pilt:Küberväejuhatuse-embleem.jpg|15px]] [[Küberväejuhatus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küberväejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Sidekool ** [[Pilt:Emblem_of_the_STRATKOMKE.png|15px]] [[Strateegilise kommunikatsiooni keskus]] *** Audio-, video- ja fotogrupp *** Võrgumeediagrupp *** Kirjastusgrupp ** [[Küber- ja infooperatsioonide keskus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küber- ja infooperatsiooni­de keskus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/kuber-ja-infooperatsioonide-keskus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Staap *** Küberintsidentide reageerimise grupp *** Küberoperatsioonide grupp ** [[IKT keskus|Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia keskus]] *** Teenuste arendamise grupp *** Sõjaliste teenuste grupp *** Taristu grupp *** Arvuti töökoha teenuste grupp *** Info- ja äriteenuste grupp *** Avalike teenuste grupp *** Kasutajatoe grupp *** Kaitseväe ja Kaitseliidu krüpto keskregister ** [[Staabi- ja tagalakompanii]] *** Väljaõppe rühm *** Ladude grupp *** Transpordi grupp *** Remondi- ja hooldusgrupp *** Spordirühm * [[Fail:Insignia of the Military Police (Estonia).svg|18x18px]] [[Eesti sõjaväepolitsei|Sõjaväepolitsei]] ** Staap ** [[Pilt:Vahipataljon_emblem.svg|15px]] [[Vahipataljon]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DOOhBnLjRvW/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *** I Sõjaväepolitseikompanii *** [[Aukompanii]] ** I Sõjaväepolitseikompanii ** II Sõjaväepolitseikompanii * [[Pilt:EDF_Logistics_Centre_emblem.svg|15px]] [[Kaitseväe toetuse väejuhatus|Toetuse väejuhatus]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Toetuse väejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/toetuse-vaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Logistikakool *** Arendusjaoskond *** Väljaõppejaoskond ** Liikumis- ja veoteenistus *** liikumise koordineerimise keskus *** liikumise kontrolli meeskond ** Varustuspataljon *** Staap *** Varustuskompanii *** Remondikompanii ** Toetusteenuste keskus *** Kaplaniteenistus *** Psühholoogiateenistus *** Sotsiaalteenistus ** Tervisekeskus *** Eriarstikeskus *** Hambaravikeskus *** Operatsioonisektsioon *** Keskapteek *** Paldiski meditsiinikeskus *** Ämari meditsiinikeskus *** Filtri meditsiinikeskus *** Miinisadama meditsiinikeskus ** Formeerimiskeskus * [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] == [[Pilt:Kaitseliit_emblem.svg|25px]] [[Kaitseliit]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseliit |url=https://www.kaitseliit.ee/et/malevad-9375 |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=www.kaitseliit.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-19 |pealkiri=Meist - Keila malevkond |url=https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |vaadatud=2025-04-30 |keel=et |arhiivimisaeg=2025-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250624162043/https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == * [[Kaitseliidu peastaap]] * [[Pilt:Küberkaitseüksuse embleem.png|18px]] [[Küberkaitseüksus]] ==== [[Põhja maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]] * [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]] ** [[Tallinna maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tallinna maleva Lääne malevkond]] ** [[Tallinna maleva Meredivisjon]] ** [[Nõmme malevkond|Tallinna maleva Nõmme malevkond]] ** [[Toompea malevkond|Tallinna maleva Toompea malevkond]] ** [[Lõuna kompanii|Tallinna maleva Lõuna üksik-kompanii]] ** [[Põhja kompanii|Tallinna maleva Põhja malevkond]] ** [[Ida malevkond|Tallinna maleva Ida malevkond]] ** [[Kalevi malevkond|Tallinna maleva Kalevi malevkond]] * [[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]] ** [[Rävala malevkond]] ** [[Keila malevkond]]<ref name=":1" /> *** Juhtgrupp *** Maakaitsekompanii *** Julgestusgrupid *** Vaatlusgrupid *** Droonigrupid *** Meditisiini- ja evuakatsioonigrupid *** Side, seire ja elektroonilise võitluse grupid *** Transpordi- ja eritehnikagrupid *** Toitlustusgrupid *** Formeerimisgrupid ** [[Kose malevkond]] ** [[Harku malevkond]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond|Kirde maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]] *[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]] *[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]] *[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]] *[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]] ** [[Tartu maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tamme malevkond|Tartu maleva Tamme malevkond]] ** [[Elva malevkond|Tartu maleva Elva malevkond]] ** [[Esimene malevkond|Tartu maleva Esimene malevkond]] ** [[Kuperjanovi malevkond|Tartu maleva Kuperjanovi malevkond]] ** [[Põhja-Tartumaa malevkond|Tartu maleva Põhja-Tartumaa malevkond]] ** [[Lõuna-Tartumaa üksikrühm|Tartu maleva Lõuna-Tartumaa üksikrühm]] ** [[Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm]] * [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]] * [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]] * [[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]] ==== [[Lääne maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]] *[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]] * [[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]] ==== Muud Kaitseliidu üksused ==== Igas malevas ümber Eesti: * [[Võitlusgrupp]] * [[Noored Kotkad|Noored kotkad]] * [[Kodutütred]] * [[Naiskodukaitse]] == 20. sajandi kaitsevägi == === Diviisid === Väekoondise tasandil diviisid eksisteerisid kuni 1940. aastani. Diviisiülema õigused olid ka Merejõudude juhatajal, Õhukaitse ülemal ja Kaitseliidu ülemal. * [[1. Diviis]] * [[2. Diviis]] * [[3. Diviis]] * [[4. Diviis]] * [[Soomusrongide Diviis]] === Rügemendid === ; 1920. aastal * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement]] * [[2. Jalaväerügement|2. jalaväerügement]] * [[3. Üksik jalaväepataljon|3. jalaväerügement]] * [[Viru jalaväepataljon|4. jalaväerügement]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement]] * [[7. Jalaväerügement|7. jalaväerügement]] * [[8. jalaväepolk|8. jalaväerügement]] * [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. jalaväerügement]] * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide rügement]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide rügement]] * [[Scoutspataljon|Skautide rügement]] * [[Tallinn Reserve Regiment|Tallinna Reservrügement]] * [[Balti rügement]] === Üksikud pataljonid === ; Jalavägi * [[Eesti maavägi|2. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|3. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|4. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|5. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|6. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|8. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|9. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|10. üksik jalaväepataljon]] * [[Balti pataljon]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide pataljon]] ; Merejalavägi * [[Eesti Meredessantpataljon]] == Sorteerimata == * [[Soomusrongirügement]] * [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongide rügement]] * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement (Eesti)]] * [[5. Suurtükiväegrupp|5. suurtükiväegrupp (Eesti)]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement (Eesti)]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement (Eesti)]] * [[Kalevlaste Maleva]] * [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] * [[Auto-Tanki rügement|Autotankirügement]] * [[Ratsarügement]] * [[Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp|Spetsiaalsete operatsioonide grupp]] * Õhuväe õhutoetusoperatsioonide eskadrill == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti väeüksused]] pgzdynlt27htt5dglfu03xadyzftg6o 0 693128 7161003 6874459 2026-05-25T20:08:29Z Kuriuss 38125 7161003 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aukaru.jpg|pisi|Tartu Mänguasjamuuseumi koostööauhind Aukaru. Iga Aukaru on erinev, pildil olev mängukaru on välja antud auhindadest esimene. (2024)]] '''Aukaru''' on [[Tartu Mänguasjamuuseum]]i alates 2024. aastast välja antav koostööauhind, mis on [[Kaisukaru|mängukaru]]kujuline. Auhinda antakse välja pikaajalistele koostööpartneritele. Kõik väljaantavad karud on erinevad.<ref name=":0" /> Esimene Aukaru anti välja Poola Vabariigi suursaatkonnale pikaajalise koostöö eest.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=Koostööauhind Aukaru |url=https://mm.ee/muuseum-ja-naitused/koostooauhind-aukaru |vaadatud=4. mail 2025 |väljaanne=Tartu Mänguasjamuuseumi veebileht}}</ref> ==== Aukaru auhinna saajad ==== * 2024 – [[Poola Suursaatkond Tallinnas|Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas]] ja [[Sławomira Borowska-Peterson]] * 2024 – [[Ülle Puustusmaa]] * 2024 – [[Aivi Parijõgi]] * 2024 – [[Leelo Tungal]] * 2024 – [[Siret Lepasaar]]<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Auhinnad]] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] [[Kategooria:Tartu auhinnad]] qzziubqnchvwn8vvv4kpql4qj4d6tho 0 694254 7161230 7159912 2026-05-26T09:02:15Z Teomees 97479 /* Alagrupiturniir */ 7161230 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 6 | 6 | 0 | 0 | 0 | 35 | 5 | +30 | '''18''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 6 | 6 | 0 | 0 | 0 | 29 | 7 | +22 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Saksamaa }} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Austria }} | 6 | 3 | 0 | 0 | 3 | 16 | 25 | -9 | '''9''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Läti }} | 6 | 3 | 0 | 0 | 3 | 16 | 16 | 0 | '''9''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 6 | 2 | 1 | 0 | 3 | 21 | 20 | +1 | '''8''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 6 | 1 | 0 | 0 | 5 | 13 | 30 | -17 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (0–0, 5-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 5 | 4 | 1 | 0 | 0 | 25 | 10 | +15 | '''14''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Tšehhi }} | 5 | 4 | 0 | 1 | 0 | 16 | 10 | +6 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 5 | 3 | 1 | 0 | 1 | 18 | 10 | +8 | '''11''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Norra}} | 5 | 3 | 0 | 1 | 1 | 17 | 10 | +7 | '''10''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 6 | 3 | 0 | 0 | 3 | 23 | 14 | +9 | '''9''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani }} | 5 | 1 | 0 | 0 | 4 | 9 | 20 | -11 | '''3''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 6 | 0 | 1 | 1 | 4 | 8 | 24 | -16 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 5 | 0 | 0 | 0 | 5 | 2 | 20 | -18 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | | | | | 28. mai | | | | | 28. mai | | | | | 28. mai | | | | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 14:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 18:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] mebw0jxc64pfnm7b0f9l43o4xf9tebz 7161240 7161230 2026-05-26T09:10:23Z Teomees 97479 /* B-alagrupi turniir */ 7161240 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 6 | 6 | 0 | 0 | 0 | 35 | 5 | +30 | '''18''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 6 | 6 | 0 | 0 | 0 | 29 | 7 | +22 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Saksamaa }} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Austria }} | 6 | 3 | 0 | 0 | 3 | 16 | 25 | -9 | '''9''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Läti }} | 6 | 3 | 0 | 0 | 3 | 16 | 16 | 0 | '''9''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 6 | 2 | 1 | 0 | 3 | 21 | 20 | +1 | '''8''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 6 | 1 | 0 | 0 | 5 | 13 | 30 | -17 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (0–0, 5-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 6 | 5 | 1 | 0 | 0 | 30 | 11 | +19 | '''17''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 6 | 4 | 0 | 1 | 1 | 21 | 11 | +10 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 6 | 4 | 0 | 1 | 1 | 17 | 14 | +3 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 6 | 3 | 1 | 0 | 2 | 19 | 15 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 6 | 3 | 0 | 0 | 3 | 23 | 14 | +9 | '''9''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Sloveenia }} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Taani}} | 6 | 1 | 1 | 0 | 4 | 12 | 22 | -10 | '''5''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | | | | | 28. mai | | | | | 28. mai | | | | | 28. mai | | | | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 14:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 18:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] ahtlfoag2qtqv18n4zk7j41b3afzst3 7161256 7161240 2026-05-26T09:17:05Z Teomees 97479 /* Tulemused */ 7161256 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 6 | 6 | 0 | 0 | 0 | 35 | 5 | +30 | '''18''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 6 | 6 | 0 | 0 | 0 | 29 | 7 | +22 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Saksamaa }} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Austria }} | 6 | 3 | 0 | 0 | 3 | 16 | 25 | -9 | '''9''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Läti }} | 6 | 3 | 0 | 0 | 3 | 16 | 16 | 0 | '''9''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 6 | 2 | 1 | 0 | 3 | 21 | 20 | +1 | '''8''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 6 | 1 | 0 | 0 | 5 | 13 | 30 | -17 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (0–0, 5-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 6 | 5 | 1 | 0 | 0 | 30 | 11 | +19 | '''17''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 6 | 4 | 0 | 1 | 1 | 21 | 11 | +10 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 6 | 4 | 0 | 1 | 1 | 17 | 14 | +3 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 6 | 3 | 1 | 0 | 2 | 19 | 15 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 6 | 3 | 0 | 0 | 3 | 23 | 14 | +9 | '''9''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Sloveenia }} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Taani}} | 6 | 1 | 1 | 0 | 4 | 12 | 22 | -10 | '''5''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | | | | | 28. mai | | | | | 28. mai | | | | | 28. mai | | | | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 14:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 18:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] oavw4ukqgro3zzch3gpg37tquece8yv 0 700170 7161087 6996385 2026-05-25T22:55:20Z Ollin Masa 227337 7161087 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teir.jpg|pisi|Grels Teir (1968)]] '''Grels Olof Teir''' ([[26. veebruar]] [[1916]] [[Lapväärtti]] – [[23. juuni]] [[1999]] [[Helsingi]]) oli [[Soome]] jurist ja poliitik; riigikassa peadirektor aastatel [[1973]]–[[1983]]. Ta oli ka kohtuniku asetäitja, [[Kokkola]] ja [[Helsingi]] linnavolikogu esimees ning [[Soome Rootsi Rahvapartei]]d esindanud [[Eduskund|Eduskunna liige]] aastatel 1951–1975 (valitud [[Vaasa maakond|Vaasa maakonna]] põhjapoolsest valimisringkonnast (1951–1962) ja Vaasa maakonna valimisringkonnast (1962–1975)). Ta oli presidendi valijamees aastatel [[1950]], [[1956]] ja [[1968]]. Ta lõpetas keskkooli 1934. aastal. 1944. aastal sai ta ülikoolidiplomi õigusteaduse alal ja määrati 1947. aastal kohtuniku asetäitjaks. Ta töötas [[Kokkola]]s juristina aastatel 1944–1959, ühtlasi pidas oma bürood 1948–1956, ning [[Helsingin Osakepankki]] Kokkola filiaali juhatajana aastatel 1959–1971. Lisaks eduskunnaliikme ja mõnda aega ka riigikassa peadirektori kohustustele töötas ta aastatel 1954–1975 ajalehe [[Vasabladet]] parlamendikorrespondendina. Ministri tiitel anti talle 1983. aastal. Ta oli Soome transpordi- ja avalike tööde minister [[12. september|12. septembrist]] [[1964]] kuni [[26. mai]]ni [[1966]] ([[Johannes Virolaineni valitsus]]es). Esimest korda oli ta Soome kaubandus- ja tööstusminister [[22. märts]]ist [[1968]] kuni [[13. mai]]ni [[1970]] ([[Mauno Koivisto esimene valitsus|Mauno Koivisto esimeses valitsuses]]) ning teist korda [[4. september|4. septembrist]] [[1972]] kuni [[31. detsember|31. detsembrini]] [[1972]] ([[Kalevi Sorsa esimene valitsus|Kalevi Sorsa esimeses valitsuses]]). Tema vennad olid professor [[Harald Teir]] ja linnavolinik [[Tor-Erik Teir]]. Soome energiakontserni [[Fortum]] säästva arengu direktor [[Carola Teir-Lehtinen]] on tema tütar. {{JÄRJESTA:Teir, Grels}} [[Kategooria:Soome poliitikud]] [[Kategooria:Soome juristid]] [[Kategooria:Transpordiministrid]] [[Kategooria:Kaubandusministrid]] [[Kategooria:Tööstusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1999]] 2o3oerx0zrlav4zaluycggsjl3qtn39 0 700405 7161269 7160237 2026-05-26T09:28:51Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7161269 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Hoone |nimi = Saarineni maja |pilt = Tallinn Pärnu mnt.jpg |asukoht = [[Tallinn]], Eesti |ehituse algus = 1911 |ehituse lõpp = 1912 |avamine = |maksumus = 650 000 rubla |juurdeehitus = |renoveeritud = |aadress = Pärnu maantee 10, Suur-Karja 23 |kõrgus = |vundamendi pindala = |ehitusmaterjal = raudbetoon |liigitus = |arhitekt = [[Eliel Saarinen]] |ehitusinsener = [[Karl Ipsberg]] |peatöövõtja = |omanik = |laiuskoord = 59.435 |pikkuskoord = 24.748 |kaart = pind }} '''Saarineni maja''' on kaubandus-, kontori- ja eluhoone Tallinnas aadressil [[Pärnu maantee]] 10. Maja on nime saanud arhitekt [[Eliel Saarinen]]i järgi.<ref name="sadaüks">[[Karin Hallas-Murula]], "101 Eesti arhitektuuriteost", Tallinn: Varrak, 2012, lk 108-109.</ref> Varem on hoonet nimetatud Krediidipangaks, kuna ehitati [[Tallinna Krediitpank|Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse]] tellimusel ning maja kõige uhkemad ruumid said panga peakorteriks.<ref name="sadaüks" /> Tänapäeval on suurem osa hoone ruumidest kasutusel kontoripindadena. Kunagistes pangaruumides tegutseb [[Kultuuriministeerium]].<ref name="kulmin">[https://www.kul.ee/kultuuriministeeriumi-hoone]. Kultuuriministeerium. Vaadatud 30. augustil 2025.</ref> == Ehitamine == Aastal 1911 korraldas Tallinna Vastastikune Krediitühisus arhitektuurikonkursi, et rajada ajaloolise linnamüüri taha (endine Jaani tänav 6, praegune Pärnu maantee 10) äri- ja üürikorterimaja. Saabunud 33 töö autorite hulgas oli arhitekte ja büroosid nii Tallinnast, Helsingist kui ka Riiast. Žürii valis Saarineni kavandi välja suurest ehitusmaksumusest hoolimata, pidades hoone suurt mastaapi ja arhitektuurset innovaatilisust tugevuseks. Ehitustööd algasid samal aastal.<ref name="sadaüks" /> Materjalide ja osaliste poolest oli tegu ühe suurima projektiga Eestis. Taanist toodud betooni valas Tampere Rautabetoni OY, Soome graniidist soklikorruse valmistas Fenska Stenindustri A.B, katusekivid valmistati [[Staraja Russa]]s ja gaasivalgustid Riias. Tallinna Siegel & Co esindus ehitas keskküttesüsteemi, [[Rotermanni Tehased|Rotermanni tehas]] valmistas uksed ja aknad. Kõik hoone trepid on kodumaisest paest ja dolokivist, välja arvatud Pärnu maanteelt algav peatrepp, mis valmistati Soomest toodud kivist.<ref name="sadaüks" /><ref name="sirp" /> Šveitsi firmalt Schindler & Co tellitud liftid olid ühed esimesed Tallinnas. Samuti oli Krediidipank [[Raudbetoon|raudbetooni]] konstruktsiooniga, mida Eestis väga palju ei oldud tehtud. Nii oli hoone massiivsusest hoolimata võimalik rajada soklikorruse kaubanduspindadele suured klaasaknad. Majas asuvad bürood ja üürikorterid võisid uhkustada kõigi kaasaegsete mugavustega: elekter, ventilatsioon, telefonid, keskküte.<ref name="sadaüks" /> [[Fail:Tallinna Vastastikune Krediitühisus, ca 1912.jpg|paremal|pisi|Vastselt valminud hoone 1912. aasta postkaardil]] Hoone valmis vaatamata keerukustele kiiresti ja võeti kasutusele 1912. aastal. Maja eeldatav ehitusmaksumus oli umbes 650 000 [[Venemaa keisririigi rubla|rubla]]. Saarinenile makstava arhitektihonorari suurus oli sellest 11 100 rubla. Hoone ehitust juhtima palgatud insener Karl Ipsberg sai veidi üle 8000 rubla.<ref name="sirp" /> Krediidipangaga samal ajal ehitati ka [[Estonia teatrihoone|Estonia teatrit]], mille saamislugu on pangamajaga tihedasti seotud. Krediitpanga asutaja [[Jaan Linnamägi]] oli [[Estonia (selts)|Estonia seltsi]] liige. Teatrimaja ehitati panga laenudest ning mõlemale hoonele palgati ehitusspetsialiste ja tarniti ehitusmaterjale.<ref name="sirp">[https://www.sirp.ee/saarineni-maja-raamat-kogukas-kuid-poolik/]. Karin Hallas-Murula, "Saarineni maja raamat – kogukas, kuid poolik", Sirp, 01.08.2013. Vaadatud 30. augustil 2025..</ref> Kõrvuti kerkivad Soome arhitektide suurhooned omasid ka sümboolset tähendust Tallinna muutumisel baltisakslaste linnast eestlaste omaks, väljendades linnapildis eestlaste tõusvat majanduslikku ja kultuurilist staatust. Nendele kahele pidi lisanduma veel poliitiline suurhoone ehk uus raekoda (praeguse [[Viru hotell]]i koha peal), mille jaoks korraldati ka kavandivõistlus, kuid [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu ehituseni ei jõutud.<ref name="suurlinn">Karin Hallas-Murula, "Suurlinn Tallinn", Tallinn: Soome suursaatkond & Eesti Arhitektuurimuuseum, 2005, lk 58</ref> == Arhitektuur == [[Fail:Eliel saarinen - pärnu 10 - pilt 3.JPG|paremal|pisi|Dekoratiivdetailid peatrepi kohal]] Saarineni maja on oma arhitektuuri poolest [[juugend|juugendlik]]. Hoone eksootilisem külg avaldub kõige paremini peatrepis ja sisehoovi erksinistes Muinas-Egiptusest inspireeritud [[arkaad|kaaristu]]- ja dekoratiivdetailides. Fassaad on rahulikum, seal võib paremini tajuda soomepärase rahvusromantismi ([[erker|vertikaalärklid]], [[liseen]]id ja kaarjas [[Viil (arhitektuur)|katuseviil]]) ning uusklassitsismi sümmeetrilise vertikaalsuse koosmõju. Suured klaaspinnad tänavafrondil on mõjutatud kaubamajastiilist (saksa keeles ''Warenhausstil'').<ref name="kulmin" /> Maja soklikorrus (sisuliselt esimene korrus) on mõeldud kaubanduspindadeks. Teise korruse edelatiival paiknevad uhked kontoriruumid eraldi sissepääsuga Suur-Karja tänavalt. Alguses tegutses seal pangakontor ning nüüd Kultuuriministeerium. Teise korruse kirdepoolne osa ja pealmised korrused olid varem bürood ning jõukama elanikkonna üürikorterid, tänapäeval on need valdavalt kontorid.<ref name="sadaüks" /> [[Fail:Tallinn - panoramio - Aulo Aasmaa (3).jpg|paremal|pisi|püsti|Sisehoov]] Saarineni maja oluline ruumiline element on tasandite ning sise- ja välisruumi vaheldumine. Pärnu maanteelt viib hoone peatrepp üles teise korruse tasandile, kust pääseb mööda uksi kolmetasandilisse sisehoovi. Sisehoovi tasandid on ligipääsetavad ka kaldteedega Suur-Karja ja Väike-Karja tänavalt.<ref name="ophouse">[https://www.openhousetallinn.ee/asukoht/saarineni-maja]. Open House Tallinn. Vaadatud 30. augustil 2025.</ref> Alguses olid kõrgusse minevate ärklite peal krooniks [[Jaan Koort|Jaan Koorti]] egiptusepärased tsemendist skulptuurid. Kujud eemaldati 1921. aastal, sest need polnud ilmastikukindlad ning katusekorrused ei saanud piisavalt valgust.<ref name="kulmin" /><ref name="sirp" /> Krediidipanga projekteerimine langes aega, mil arhitekti töö hulka hakkas kuuluma mitte ainult üksikhoone, vaid tervikliku [[linnaruum]]i loomine. Eliel Saarinen oli linnaplaneerijana tegutsema hakanud vaid mõned aastad varem ning osales pangahoone kavandamisega samal ajal ka 1911. aastal [[Canberra]] linna üldplaneeringu konkursil. Aasta pärast Krediidipanga valmimist võitis Saarinen [[Tallinna 1913. aasta generaalplaan]]i konkursi. Kavand nägi ette südalinnas ja tänapäeva Lasnamäel pangamaja sarnaseid viiekorruselisi perimetraalse tänavajoonduse ja roheliste sisehoovidega kvartalmaju. Seega saab Krediidipanga hoonet pidada ka eeskujuks Tallinna tulevasel ruumiplaneerimisel.<ref name="sirp" /><ref name="suurlinn" /> 1997. aastast on hoone registreeritud kui kultuurimälestis number 3056.<ref>{{kultuurimälestis|3056|3056 Elamu Pärnu mnt. 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911–1912.a.}}</ref> == Hoones tegutsenud == Iseseisvunud Eestis sai Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse uueks nimeks Tallinna Krediitpank, mis kinnistus ka terve hoone rahvapärase nimena. Pank jäi majja tegutsema 1928. aastani, kuni ühineti kõrvalasuva Põhja Pangaga ja koliti ümber Suur-Karja 20 kontorisse, mis asus tänava vastas.<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1928/12/22/110 Tugewam Eesti erapank uude korterisse], Postimees (1886-1944), nr. 349, 22 detsember 1928.</ref> Esimeste üürnike hulgas avas 1912. aastal majas uksed [[Gustav Pihlakas]]e raamatu- ja kantseleitarvete kauplus. 1938. aastaks oli majas juba kolm kirjastusühisust ning nende raamatupoodi. Nõukogude võimu alguses need natsionaliseeriti ja hoones pandi tööle Raamatukauplus number 1, mis sai 1962. aastal nime Rahva Raamat. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist kauplus erastati ja tekkinud [[Rahva Raamat]]u ettevõte loeb end asukoha poolest 1912. aasta Pihlakase raamatupoe järglaseks.<ref name="raamat">[https://rahvaraamat.ee/et/meist]. Rahva Raamat. Vaadatud 30. augustil 2025.</ref> [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]] kolis hoonesse 1953. aastal kohe pärast moodustamist, sealsamas olid ka peamised trükitsensuuri asutused.<ref name="ophouse" /> 1990. aastatel tegutses hoones [[Vaal Galerii]]. Pärast taasiseseisvumist on maja katusekorterid olnud elupaigaks eri riikide suursaadikutele. == Praegused asukad == 2025. aastal asub kunagistes pangaruumides Kultuuriministeerium. Seal on ka [[Eesti Kultuurkapital]], [[Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus]], [[Eesti Muusikanõukogu]], [[Eesti Interpreetide Liit]] ja [[Eesti Pianistide Liit]].<ref name="kulmin" /> Majas asuvad ka [[UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon]] ja [[Goethe Instituut|Goethe Instituudi Eesti esindus]]. Tänavavaatega äripindadel on riidepoed. Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava nurgal asub läbi sokli- ja keldrikorruse ulatuv Rahva Raamatu kauplus, milles asub samale ettevõttele kuuluv kohvik Literaat.<ref name="raamat" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Saarinen House (Tallinn)}} * [https://www.saarinenimaja.ee/ Koduleht] * {{kultuurimälestis|3056}} [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] 1x21vp75v4phh0vofdn3aczvkmlgndp 0 702999 7161222 7002145 2026-05-26T08:52:11Z Kuriuss 38125 7161222 wikitext text/x-wiki {{Kaart | lat=60.214167 | long=24.813889 | marker=jah | zoom=7 | laius=220 | kõrgus=200 | tekst= }} [[Fail:Albergan_kartano_(Leppävaara,_Espoo)_02.jpg|pisi|Alberga mõisa viimane peahoone]] '''Alberga mõis''' ([[soome keel]]es ''Albergan kartano'', [[rootsi keel]]es ''Alberga gård'') on [[mõis]], mis asub [[Leppävaara]] linnaosas [[Espoo]]s [[Soome]]s. Mõisa peahoone kuulub Espoo linnale. Hoonet saab rentida kultuuriüritusteks, pidustusteks ja koosolekuteks. ==Ajalugu== Alberga mõisa ajalugu ulatub aastasse 1622, mil kuningas [[Karl IX]] annetas mõisa Johan Gyldenärile. Selle omanike hulka on kuulunud muuhulgas Rootsi admiral Carl Tersmeden. 20. sajandi alguses kuulus mõis kunstnik [[Akseli Gallen-Kallela]] naise vanematele Slööridele. ==Mõisa peahoone== Praegune peahoone on mõisa alal viies ja see asub esimese peahoone kohal. Praegune hoone ehitati suvevillaks aastatel 1874–1876. [[Uusrenessanss]]-stiilis hoone projekteeris arhitekt [[Frans Ludvig Calonius]]. Peahoonet on hüütud ka Suhkrulossiks ([[soome keel]]es ''Sokerilinna'', [[rootsi keel]]es ''Sockerslottet''), kuna praegune peahoone on osaliselt ehitatud suhkrukastide valmistamiseks kasutatavast puidust. Hoone ehitas tollal{{millal}} Töölö suhkruvabriku omanik Feodor Kiseleff. Hiljem läks mõisahoone Helsingi linna omandusse ja halva seisukorra tõttu plaaniti see 1980. aastatel lammutada. Elanike vastuseis aga nurjas lammutushanke ning mõis korrastati Espoo kultuuriteenuste tarbeks. Korrastustööd lõpetati 1997. aastal. ==Mõisa kompleks== Peahoonest umbes 250 meetrit kirdes asub aednikumaja, mis korrastati 2000. aastate alguses. Vana Alberga pargi rajas umbes 18. sajandi keskel Rootsi admiral Carl Tersmeden. Maastikuarhitekt [[Aino-Kaisa Nuotio]] projekteeris pargi uuesti algupärases [[Barokk|barokkstiilis]], mis teostati 2016. aastal. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Jussi Iltanen. "Suomen 100. Kartanot". 2011. Lk 40. ISBN 978-952-266-002-2 ==Välislingid== {{commonskat|Alberga Manor}} {{koord|NS=60/12/51/N|EW=24/48/50/E}} [[Kategooria:Espoo]] [[Kategooria:Soome mõisad]] [[Kategooria:Soome kultuurimälestised]] 72coc0ahdk42tjmjo0yakxjg3buqsnu 0 704038 7161163 7038339 2026-05-26T07:40:05Z Amherst99 15496 /* */ 7161163 wikitext text/x-wiki '''Juhan Mandre''' (kuni 1936 '''Johannes Mihkelson'''; [[14. mai]] [[1922]] [[Valguta vald]], [[Rannu kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[4. august]] [[2008]] [[Tabasalu]]) oli eesti [[kergejõustik]]lane, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane. Lõpetas 1939. aastal [[Tartu 1. Reaalkool]]i ja 1956. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonna]]. On töötanud [[ELKNÜ|komsomoli]]juhina, oli aastatel 1951–1953 ajakirja [[Kehakultuur (ajakiri)]] toimetaja, 1953–1955 Eesti NSV tervishoiuministri asetäitja ja [[Eesti NSV Spordikomitee]] esimees, 1955–1982 Kehakultuuri peatoimetaja. ==Sportlasena== Hakkas sportima 1934. aastal Valguta Arengus, jätkas aastatel 1937–1939 Tartu Kalevi noortekoolis, 1940–1941 Valguta rahvamaja spordiringis, [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] ajal Nõukogude tagalas Ivanovos ja [[Moskva]]s. Võitis [[Leningrad]]i–[[Eesti NSV]] sõpruskohtumisel 1944. aastal teivashüppe (3.20) ja oli kaugushüppes (6.34) Eesti NSV ametiühingute meister. ==Looming== Toimetas, koostas ja kirjutas spordiraamatuid, brošüüre jm väiketrükiseid. ===Raamatuid=== *"Ujumine. Minevikust tänapäevani". Toimetaja Juhan Mandre, autorid [[Kristjan Arusoo]], [[Anatoli Org]], [[Peet Soosaar]] ja [[Uno Tõnnus]]. Tallinn 1963 *"Laskmine. Minevikust tänapäevani". 1972, autoreid ja toimetaja *"Eesti NSV sportlased üleliidulisel areenil". 1986, koostaja *"Jõud, algusloost tänaseni". 1986, koostaja *"Eesti sportlased rahvusvahelisel areenil". 1989 *"Eesti A & O". 1993, autoreid *"Eesti sportlased olümpiamängudel". 1994 *"Eesti sport läbi aegade". 1996, koostaja ja autoreid *"75 aastat Eesti koondiste mõõduvõtmisi välisriikide esindusvõistkondadega 1920–1994". 1996 *"Eesti meistrid 1920–1999". 2003, koostajaid ==Liikmesus== *1957 Spordiajakirjanike sektsiooni asutajaid ja esimene esimees *1958 [[Eesti NSV Ajakirjanike Liit]] *1989 [[Eesti Spordiajaloo Selts]]i asutajaliige == Tunnustus == *1974 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] *1963 [[Kalevi auliige]] *1995 [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{ESBL|id=Juhan_Mandre}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/jPoNK6ZAKr9k Haud Rannamõisa kalmistul] {{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}} {{JÄRJESTA:Mandre, Juhan}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti spordiajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Rannamõisa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2008]] ipxxzedyet3kyn1nhafeek4zbheq7sp 7161164 7161163 2026-05-26T07:40:30Z Amherst99 15496 /* */ 7161164 wikitext text/x-wiki '''Juhan Mandre''' (kuni 1936 '''Johannes Mihkelson'''; [[14. mai]] [[1922]] [[Valguta vald]], [[Rannu kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[4. august]] [[2008]] [[Tabasalu]]) oli eesti [[kergejõustik]]lane, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane. Lõpetas 1939. aastal [[Tartu 1. Reaalkool]]i ja 1956. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonna]]. On töötanud [[ELKNÜ|komsomoli]]juhina, oli aastatel 1951–1953 ajakirja [[Kehakultuur (ajakiri)]Kehakultuur] toimetaja, 1953–1955 Eesti NSV tervishoiuministri asetäitja ja [[Eesti NSV Spordikomitee]] esimees, 1955–1982 Kehakultuuri peatoimetaja. ==Sportlasena== Hakkas sportima 1934. aastal Valguta Arengus, jätkas aastatel 1937–1939 Tartu Kalevi noortekoolis, 1940–1941 Valguta rahvamaja spordiringis, [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] ajal Nõukogude tagalas Ivanovos ja [[Moskva]]s. Võitis [[Leningrad]]i–[[Eesti NSV]] sõpruskohtumisel 1944. aastal teivashüppe (3.20) ja oli kaugushüppes (6.34) Eesti NSV ametiühingute meister. ==Looming== Toimetas, koostas ja kirjutas spordiraamatuid, brošüüre jm väiketrükiseid. ===Raamatuid=== *"Ujumine. Minevikust tänapäevani". Toimetaja Juhan Mandre, autorid [[Kristjan Arusoo]], [[Anatoli Org]], [[Peet Soosaar]] ja [[Uno Tõnnus]]. Tallinn 1963 *"Laskmine. Minevikust tänapäevani". 1972, autoreid ja toimetaja *"Eesti NSV sportlased üleliidulisel areenil". 1986, koostaja *"Jõud, algusloost tänaseni". 1986, koostaja *"Eesti sportlased rahvusvahelisel areenil". 1989 *"Eesti A & O". 1993, autoreid *"Eesti sportlased olümpiamängudel". 1994 *"Eesti sport läbi aegade". 1996, koostaja ja autoreid *"75 aastat Eesti koondiste mõõduvõtmisi välisriikide esindusvõistkondadega 1920–1994". 1996 *"Eesti meistrid 1920–1999". 2003, koostajaid ==Liikmesus== *1957 Spordiajakirjanike sektsiooni asutajaid ja esimene esimees *1958 [[Eesti NSV Ajakirjanike Liit]] *1989 [[Eesti Spordiajaloo Selts]]i asutajaliige == Tunnustus == *1974 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] *1963 [[Kalevi auliige]] *1995 [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{ESBL|id=Juhan_Mandre}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/jPoNK6ZAKr9k Haud Rannamõisa kalmistul] {{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}} {{JÄRJESTA:Mandre, Juhan}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti spordiajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Rannamõisa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2008]] lfst44qeo6m5e5nvlv3nqy865gn8g0y 7161165 7161164 2026-05-26T07:40:57Z Amherst99 15496 /* */ 7161165 wikitext text/x-wiki '''Juhan Mandre''' (kuni 1936 '''Johannes Mihkelson'''; [[14. mai]] [[1922]] [[Valguta vald]], [[Rannu kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[4. august]] [[2008]] [[Tabasalu]]) oli eesti [[kergejõustik]]lane, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane. Lõpetas 1939. aastal [[Tartu 1. Reaalkool]]i ja 1956. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonna]]. On töötanud [[ELKNÜ|komsomoli]]juhina, oli aastatel 1951–1953 ajakirja [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]] toimetaja, 1953–1955 Eesti NSV tervishoiuministri asetäitja ja [[Eesti NSV Spordikomitee]] esimees, 1955–1982 Kehakultuuri peatoimetaja. ==Sportlasena== Hakkas sportima 1934. aastal Valguta Arengus, jätkas aastatel 1937–1939 Tartu Kalevi noortekoolis, 1940–1941 Valguta rahvamaja spordiringis, [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] ajal Nõukogude tagalas Ivanovos ja [[Moskva]]s. Võitis [[Leningrad]]i–[[Eesti NSV]] sõpruskohtumisel 1944. aastal teivashüppe (3.20) ja oli kaugushüppes (6.34) Eesti NSV ametiühingute meister. ==Looming== Toimetas, koostas ja kirjutas spordiraamatuid, brošüüre jm väiketrükiseid. ===Raamatuid=== *"Ujumine. Minevikust tänapäevani". Toimetaja Juhan Mandre, autorid [[Kristjan Arusoo]], [[Anatoli Org]], [[Peet Soosaar]] ja [[Uno Tõnnus]]. Tallinn 1963 *"Laskmine. Minevikust tänapäevani". 1972, autoreid ja toimetaja *"Eesti NSV sportlased üleliidulisel areenil". 1986, koostaja *"Jõud, algusloost tänaseni". 1986, koostaja *"Eesti sportlased rahvusvahelisel areenil". 1989 *"Eesti A & O". 1993, autoreid *"Eesti sportlased olümpiamängudel". 1994 *"Eesti sport läbi aegade". 1996, koostaja ja autoreid *"75 aastat Eesti koondiste mõõduvõtmisi välisriikide esindusvõistkondadega 1920–1994". 1996 *"Eesti meistrid 1920–1999". 2003, koostajaid ==Liikmesus== *1957 Spordiajakirjanike sektsiooni asutajaid ja esimene esimees *1958 [[Eesti NSV Ajakirjanike Liit]] *1989 [[Eesti Spordiajaloo Selts]]i asutajaliige == Tunnustus == *1974 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] *1963 [[Kalevi auliige]] *1995 [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{ESBL|id=Juhan_Mandre}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/jPoNK6ZAKr9k Haud Rannamõisa kalmistul] {{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}} {{JÄRJESTA:Mandre, Juhan}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti spordiajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Rannamõisa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2008]] 90wkbfrrd3milsddjh1dsca5s52k0c1 7161166 7161165 2026-05-26T07:42:09Z Amherst99 15496 /* */ 7161166 wikitext text/x-wiki '''Juhan Mandre''' (kuni 1936 '''Johannes Mihkelson'''; [[14. mai]] [[1922]] [[Valguta vald]], [[Rannu kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[4. august]] [[2008]] [[Tabasalu]]) oli eesti [[kergejõustik]]lane, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane. Lõpetas 1939. aastal [[Tartu 1. Reaalkool]]i ja 1956. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonna]]. Töötas [[ELKNÜ|komsomoli]]juhina, oli aastatel 1951–1953 ajakirja [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]] toimetaja, 1953–1955 Eesti NSV tervishoiuministri asetäitja ja [[Eesti NSV Spordikomitee]] esimees, 1955–1982 Kehakultuuri peatoimetaja. ==Sportlasena== Hakkas sportima 1934. aastal Valguta Arengus, jätkas aastatel 1937–1939 Tartu Kalevi noortekoolis, 1940–1941 Valguta rahvamaja spordiringis, [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] ajal Nõukogude tagalas Ivanovos ja [[Moskva]]s. Võitis [[Leningrad]]i–[[Eesti NSV]] sõpruskohtumisel 1944. aastal teivashüppe (3.20) ja oli kaugushüppes (6.34) Eesti NSV ametiühingute meister. ==Looming== Toimetas, koostas ja kirjutas spordiraamatuid, brošüüre jm väiketrükiseid. ===Raamatuid=== *"Ujumine. Minevikust tänapäevani". Toimetaja Juhan Mandre, autorid [[Kristjan Arusoo]], [[Anatoli Org]], [[Peet Soosaar]] ja [[Uno Tõnnus]]. Tallinn 1963 *"Laskmine. Minevikust tänapäevani". 1972, autoreid ja toimetaja *"Eesti NSV sportlased üleliidulisel areenil". 1986, koostaja *"Jõud, algusloost tänaseni". 1986, koostaja *"Eesti sportlased rahvusvahelisel areenil". 1989 *"Eesti A & O". 1993, autoreid *"Eesti sportlased olümpiamängudel". 1994 *"Eesti sport läbi aegade". 1996, koostaja ja autoreid *"75 aastat Eesti koondiste mõõduvõtmisi välisriikide esindusvõistkondadega 1920–1994". 1996 *"Eesti meistrid 1920–1999". 2003, koostajaid ==Liikmesus== *1957 Spordiajakirjanike sektsiooni asutajaid ja esimene esimees *1958 [[Eesti NSV Ajakirjanike Liit]] *1989 [[Eesti Spordiajaloo Selts]]i asutajaliige == Tunnustus == *1974 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] *1963 [[Kalevi auliige]] *1995 [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{ESBL|id=Juhan_Mandre}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/jPoNK6ZAKr9k Haud Rannamõisa kalmistul] {{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}} {{JÄRJESTA:Mandre, Juhan}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti spordiajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Rannamõisa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2008]] 1qko7q5khqfly0b51a6v98glut8qgpa 0 706361 7161176 7060275 2026-05-26T07:58:46Z Taurus404 80079 7161176 wikitext text/x-wiki '''Martin Medar''' (sündinud [[11. november]] [[1979]]) on eesti haridusjuht ja kultuurikorraldaja. Martin Medar oli alates 2016. aastast [[Kose Gümnaasium]]i direktor ja on alates 2025. aasta maist [[Tallinna Tehnikagümnaasium]]i direktor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Tallinna Tehnikagümnaasiumi uus direktor Martin Medar {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/tehnika/uudis/tallinna-tehnikagumnaasiumi-uus-direktor-martin-medar |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> Medar oli 2014-2016 [[Lastekaitse Liit|Lastekaitse Liidu]] juht.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Lastekaitse liidu uus juht on Martin Medar |url=https://www.ohtuleht.ee/592244/lastekaitse-liidu-uus-juht-on-martin-medar |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Enne seda töötas ta [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts|Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi]] direktorina.<ref name=":0" /> 2023. aastal oli Martin Medar [[Rahvamuusikapidu|Laulu- ja Tantsupeo rahvamuusikapeo]] ning laulu- ja tantsupeo rongkäigu korraldusjuht.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karmen Kikas {{!}} |kuupäev=2023-06-21 |pealkiri=Martin Medar: rahvamuusikapidu väärib suuremat tähelepanu |url=https://kultuur.err.ee/1609014692/martin-medar-rahvamuusikapidu-vaarib-suuremat-tahelepanu |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta kuulus aastatel 2001–2014 [[Isamaa ja Res Publica Liit]]u. Alates 2024. aastast on Martin Medar [[Kose vald|Kose vallavolikogu]] esimees.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Volikogu koosseis ja kontakt {{!}} Kose vald |url=https://www.kosevald.ee/volikogu-koosseis-ja-kontakt |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.kosevald.ee |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Kose vallas Isamaa nimekirjas, kogus 360 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 26. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Medar, Martin}} [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] p2rcfk0on07ayasvuk6fwf732hut9xx 7161177 7161176 2026-05-26T08:00:15Z Taurus404 80079 7161177 wikitext text/x-wiki '''Martin Medar''' (sündinud [[11. november]] [[1979]]) on eesti haridusjuht ja kultuurikorraldaja. Martin Medar oli alates 2016. aastast [[Kose Gümnaasium]]i direktor ja on alates 2025. aasta maist [[Tallinna Tehnikagümnaasium]]i direktor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Tallinna Tehnikagümnaasiumi uus direktor Martin Medar {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/tehnika/uudis/tallinna-tehnikagumnaasiumi-uus-direktor-martin-medar |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> Medar oli 2014–2016 [[Lastekaitse Liit|Lastekaitse Liidu]] juht.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Lastekaitse liidu uus juht on Martin Medar |url=https://www.ohtuleht.ee/592244/lastekaitse-liidu-uus-juht-on-martin-medar |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Enne seda töötas ta [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts|Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi]] direktorina.<ref name=":0" /> 2023. aastal oli Martin Medar [[Rahvamuusikapidu|Laulu- ja Tantsupeo rahvamuusikapeo]] ning laulu- ja tantsupeo rongkäigu korraldusjuht.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karmen Kikas {{!}} |kuupäev=2023-06-21 |pealkiri=Martin Medar: rahvamuusikapidu väärib suuremat tähelepanu |url=https://kultuur.err.ee/1609014692/martin-medar-rahvamuusikapidu-vaarib-suuremat-tahelepanu |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta kuulus aastatel 2001–2014 [[Isamaa ja Res Publica Liit]]u. Alates 2024. aastast on Martin Medar [[Kose vald|Kose vallavolikogu]] esimees.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Volikogu koosseis ja kontakt {{!}} Kose vald |url=https://www.kosevald.ee/volikogu-koosseis-ja-kontakt |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.kosevald.ee |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Kose vallas Isamaa nimekirjas, kogus 360 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 26. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Medar, Martin}} [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] leckqjmp6lk3nqy1b7l62d5j8qcdp57 0 706690 7160888 7160513 2026-05-25T15:59:50Z Velirand 67997 /* Mai */ 7160888 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) [[Kategooria:2026]] 9jfaz5bwtq6jw9z30vf9yg5detfkixe 7161118 7160888 2026-05-26T04:47:17Z Velirand 67997 /* Mai */ 7161118 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) [[Kategooria:2026]] dr3ak2dkm7od2qqcxt4mjdrgq5xguys 0 707840 7161318 7160249 2026-05-26T10:10:53Z Hannesvalk 176021 /* 24. mai */ 7161318 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma, ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]] inaftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] tk4md8foqvsxq25j2fv6rmb76kzfwlx 7161329 7161318 2026-05-26T10:23:14Z Hannesvalk 176021 /* 25. mai */ 7161329 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] cb8g2c3wq9fzf61olfpmdd51rdha566 0 709122 7160861 7102865 2026-05-25T15:36:41Z Juhan242 213253 /* Laureaadid[1] */ 7160861 wikitext text/x-wiki '''Viljandi linna elutöö preemia''' on [[Viljandi]] linna tunnustusavaldus füüsilisele isikule, kelle aastatepikkune tegevus on avalikkuse poolt kõrgelt hinnatud ja kelle kogu elutöö on positiivselt mõjutanud Viljandi linna arengut ja mainet.<ref name="e21"/> Preemia suurus on 10 000 eurot. Sellega kaasneb Viljandi linna aukiri ja [[Viljandi linna teenetemärk]]. Preemia saaja nimi kantakse Viljandi linna auraamatusse.<ref name="e22"/> Preemia kandidaadid esitatakse igal aastal 31. detsembriks. [[Viljandi Linnavalitsus]] edastab kandidaatide nimekirja [[Viljandi Linnavolikogu]] komisjonidele ja fraktsioonidele. Need omakorda valivad esitatud kandidaatide hulgast eelistatuima kandidaadi ja esitavad ettepanekud volikogu koordinaatorile üks päev enne jaanuarikuu volikogu istungit. Preemia määrab volikogu oma jaanuarikuu istungil.<ref name="e22"/> ==Laureaadid<small><ref name="e21"/></small>== *1999 – [[Elmar Ardma]], Viljandi linna sideajaloo ja spordiajaloo uurimise ning jäädvustamise eest *2000 – Lev Braschinski, aastatepikkuse pedagoogitöö eest [[C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium|C. R. Jakobsoni nimelises Gümnaasiumis]] *2001 – [[Kalle Tamra]], kauaaegse ja eduka töö eest muusikakooli juhtimisel ja muusika propageerimise eest *2002 – Jaak Tamm, kauaaegse viljaka pedagoogitöö eest *2003 – [[Votele Kuusik]], [[Viljandi Nukuteater|Viljandi Nukuteatri]] loomise ja kauaaegse juhtimise eest *2004 – Elias Blumberg, kauaaegse haridustöö edendamise ning Viljandi vene kogukonna Eesti ühiskonda integreerimisele kaasaaitamise eest *2005 – Rein Grünbach, kauaaegse haridustöö ning aastatepikkuse töö eest noortega ettevalmistades ja innustades neid õpingute jätkamisel kunstikõrgkoolides *2006 – Asta Selter, kauaaegse pühendunud töö eest [[Ugala teater|Ugala teatris]] *2007 – [[Helgi Kaldma]], ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] kauaaegne ajakirjanik, paljude raamatute ja trükiste toimetaja *2008 – Leida Leiur, kauaaegne pedagoog, Viljandi Pensionäride Liidu asutaja, supiköögi käivitaja ja eestvedaja tänaseni *2009 – Mare ja Viktor Brin, pikaajaline ja südamega tehtud töö viljandlaste tervise eest hoolitsemisel *2010 – Tõnu Kallaste, looja, õpetaja, muusik, muusikavaldkonna IT-arendaja, Viljandi muusikute abimees ja konsultant *2011 – Karl Luht, kauaaegne kaupmees-ettevõtja *2012 – [[Lilian Härm]], Viljandit oma loomingus väärtustanud ja kajastanud maalikunstnik, tarbegraafik ja raamatuillustraator *2013 – [[Heldur Valgmäe]], 40-aastase aktiivse töö eest Viljandi maleelu juhtimisel ja edendamisel *2014 – Helki ja Andres Haavasalu – aastatepikkuse tulemusliku töö eest [[matemaatika]] õpetamisel Viljandi linna koolides *2015 – [[Eduard Viira]] – arst, kelle pikaaegne ja järjepidev töö on olnud keskse tähtsusega meditsiiniteenuse arengule Viljandi linnas *2016 – [[Heiki Raudla]] – kirjanik, ajaloolane ja veteranpoliitik *2017 – Eldur Mäemees – pikaajalise panuse eest Viljandi tänavavalgustuse hooldamisel ja arendamisel *2018 – [[Peeter Jürgens]] – aastatepikkuse töö eest [[Ugala]] teatri näitlejana *2019 – Ruuben Rahumets – pikaajalise panuse eest linlaste tervise hoidmisel ja päästmisel [[Viljandi haigla]] [[anestesioloog]]ina *2020 – [[Jaak Sulg]] – Viljandimaal peaaegu kolm aastakümmet ettevõtjana tegutsenud *2021 – Paavo Mikko Juhani Lampinen – kaaspanuse eest Viljandi erasektori suurimas tööandjas, ettevõttes Viljandi Aken ja Uks AS ning aja, energia ja rahaliste vahendite panustamise eest Viljandi linna ja maakonna mitteärilistele tegevustele *2022 – [[Tiit Aru]] – Viljandimaa spordielu edendamise eest 50 aasta jooksul ja [[kergejõustik]]u valdkonna arendamise eest nii maakondlikul kui riiklikul tasandil *2023 – [[Peep Aru]] – Viljandi linnale osutatud silmapaistvate teenete ja märkimisväärse panuse eest viimase 30 aasta vältel *2024 – [[Mai Palo]] – pikaaegse Viljandi kirjandus- ja antikvariaadikultuuri ülalhoidmise eest *2025 – [[Elmo Riig]] – pikaaegne Sakala fotograaf, kes on jäädvustanud olulisi Viljandi sündmusi ning pälvinud mitmeid kordi tunnustust Eesti maakonnalehtede parimate fotode autorina. == Vaata ka == * [[Viljandi linna aukodanik]] * [[Viljandi linna teenetemärk]] *[[Kultuurkapitali Viljandimaa elutööpreemia]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://viljandi.ee/linn-uudised-ja-kontakt/kogukond/linn-tunnustab/elutoo-preemia/ Elutöö preemia]. viljandi.ee</ref> <ref name="e22">[https://www.riigiteataja.ee/akt/402102015014?leiaKehtiv Viljandi linna elutöö preemia]. riigiteataja.ee</ref> }} [[Kategooria:Viljandi linna tunnustusavaldused]] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] a0tdjpp36kxr5495jn58kva1nvnrgs7 1 710416 7161257 7099097 2026-05-26T09:17:50Z Kuriuss 38125 7161257 wikitext text/x-wiki ''Album sisaldab postuumseid tiitreid kitarrist ja vokalist Steve Albinilt'' – mis on "postuumsed tiitrid"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 11:47 (EET) ------ ''See eelnes bändi laialiminemisele hiljem samal aastal pärast nende algse koosseisu taasühinemist'' – segased seosed, lisaks tuleks suhteliste ajamääruste asemel kasutada absoluutseid. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 26. mai 2026, kell 12:17 (EEST) bk3g7r4ncdef77mb11oed93e625nwza 0 710509 7161009 7100630 2026-05-25T20:15:13Z Kuriuss 38125 7161009 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Malaisia asepeaminister''' ([[malai keel]]es ''Timbalan Perdana Menteri Malaysia''; ''[[jawi]]'': ''تيمبلن ڤردان منتري مليسيا'') on [[Malaisia]] tähtsuselt teine minister ([[Malaisia peaminister|peaministri]] kõrval). Alates Malaisia riigi loomisest [[1957]]. aastal kuni 2026. aastani on asepeaministri ametis olnud 16 isikut. Malaisia esimene peaminister [[Tunku Abdul Rahman]] algatas asepeaministri ametisse nimetamise [[Konventsioon|konventsiooni]], kuid mõned valitsuskabinetid on otsustanud asepeaministrit mitte ametisse nimetada. Kõige pikemat aega, 13 aastat ja 23 päeva, oli asepeaministri ametis [[Abdul Razak Hussein]], kes oli üldse esimene Malaisia asepeaminister. Alates 3. detsembrist 2022 on asepeaministriteks [[Ahmad Zahid Hamidi]] ja [[Fadillah Yusof]]. See on esimene kord, kui korraga on ametis kaks asepeaministrit. == Välislingid == * [https://malaysiacabinet.com/en Malaysia Cabinet - Malaisia valitsuse koosseis] [[Kategooria:Malaisia peaministrid]] [[Kategooria:Peaministrid]] 9dbxsd7729uc06srsfbahig0mmow0o3 0 710581 7161068 7122274 2026-05-25T21:52:34Z RRJest 170956 lisasin infot 7161068 wikitext text/x-wiki '''Kohtla-Järve linnavolikogu''' on [[Kohtla-Järve]] linna [[Kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ([[volikogu]]). {{Infokast esinduskogu | nimi = Kohtla-Järve linnavolikogu | kooseis = 21. Kohtla-Järve linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Sergei Lopin]] | juht_partei = [[Keskerakond]], alates 3. detsembrist 2025 | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_nimi = [[Ivetta Sakkart]] | juht2_partei = [[Keskerakond]], alates 3. detsembrist 2025 | kohti = 25 | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (14)''' * {{Legend|#007656|[[Keskerakond]] (14)}} '''Opositsioon (11)''' * {{Legend|#CCCCCC|[[Valimisliit Restart Kohtla-Järve]] (7)}} * {{Legend|#9900FF|[[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] (3)}} * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (1)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 5 alalist komisjoni|Revisjonikomisjon|Linnavara- ja eelarvekomisjon|Haridus- ja kultuurikomisjon|Arengu- ja majanduskomisjon|Sotsiaalkomisjon}} | volituste_kestus = Neli aastat | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | järgmised_valimised = [[2029. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|21. oktoober 2029]] | veebileht = https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/ | kogunemispaik1 = [[Keskallee]] 19, Kohtla-Järve }} Kohtla-Järve linna [[Täidesaatev võim|täidesaatev võimuorgan]] on [[Kohtla-Järve linnavalitsus]]. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganiteks on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. Volikogu töövorm on istung.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Linnavolikogu – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/ |vaadatud=2026-05-25 |keel=et}}</ref> Volikogu esimeheks on [[Sergei Lopin]], aseesimeheks [[Ivetta Sakkart]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-03 |pealkiri=VIDEO &#10217; Kohtla-Järve volikogu esimeheks sai Sergei Lopin |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8373050/video-kohtla-jarve-volikogu-esimeheks-sai-sergei-lopin |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}</ref> == Komisjonid == Kohtla-Järve linnavolikogus on viis alalist komisjoni:<ref name=":0" /> * revisjonikomisjon; * linnavara- ja eelarvekomisjon; * haridus- ja kultuurikomisjon; * arengu- ja majanduskomisjon; * sotsiaalkomisjon. == Fraktsioonid == Hetkeses linnavolikogu koosseisus on kolm fraktsiooni:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fraktsioonid – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/fraktsioonid/ |vaadatud=2026-05-25 |keel=et}}</ref> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsioon - 14 liiget, esimeheks [[Sergei Lopin]] * [[Restart Kohtla-Järve]] fraktsioon - 7 liiget, esimeheks [[Jaanek Pahka]] * [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] fraktsioon - 3 liiget, esimeheks [[Margus Liiva]] [[Kategooria:Kohtla-Järve]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] mzqrcfxuzt2vfan24fc7dbmhmqbdudd 7161069 7161068 2026-05-25T21:53:25Z RRJest 170956 viited pealkiri 7161069 wikitext text/x-wiki '''Kohtla-Järve linnavolikogu''' on [[Kohtla-Järve]] linna [[Kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ([[volikogu]]). {{Infokast esinduskogu | nimi = Kohtla-Järve linnavolikogu | kooseis = 21. Kohtla-Järve linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Sergei Lopin]] | juht_partei = [[Keskerakond]], alates 3. detsembrist 2025 | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_nimi = [[Ivetta Sakkart]] | juht2_partei = [[Keskerakond]], alates 3. detsembrist 2025 | kohti = 25 | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (14)''' * {{Legend|#007656|[[Keskerakond]] (14)}} '''Opositsioon (11)''' * {{Legend|#CCCCCC|[[Valimisliit Restart Kohtla-Järve]] (7)}} * {{Legend|#9900FF|[[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] (3)}} * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (1)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 5 alalist komisjoni|Revisjonikomisjon|Linnavara- ja eelarvekomisjon|Haridus- ja kultuurikomisjon|Arengu- ja majanduskomisjon|Sotsiaalkomisjon}} | volituste_kestus = Neli aastat | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | järgmised_valimised = [[2029. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|21. oktoober 2029]] | veebileht = https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/ | kogunemispaik1 = [[Keskallee]] 19, Kohtla-Järve }} Kohtla-Järve linna [[Täidesaatev võim|täidesaatev võimuorgan]] on [[Kohtla-Järve linnavalitsus]]. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganiteks on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. Volikogu töövorm on istung.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Linnavolikogu – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/ |vaadatud=2026-05-25 |keel=et}}</ref> Volikogu esimeheks on [[Sergei Lopin]], aseesimeheks [[Ivetta Sakkart]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-03 |pealkiri=VIDEO &#10217; Kohtla-Järve volikogu esimeheks sai Sergei Lopin |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8373050/video-kohtla-jarve-volikogu-esimeheks-sai-sergei-lopin |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}</ref> == Komisjonid == Kohtla-Järve linnavolikogus on viis alalist komisjoni:<ref name=":0" /> * revisjonikomisjon; * linnavara- ja eelarvekomisjon; * haridus- ja kultuurikomisjon; * arengu- ja majanduskomisjon; * sotsiaalkomisjon. == Fraktsioonid == Hetkeses linnavolikogu koosseisus on kolm fraktsiooni:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fraktsioonid – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/fraktsioonid/ |vaadatud=2026-05-25 |keel=et}}</ref> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsioon - 14 liiget, esimeheks [[Sergei Lopin]] * [[Restart Kohtla-Järve]] fraktsioon - 7 liiget, esimeheks [[Jaanek Pahka]] * [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] fraktsioon - 3 liiget, esimeheks [[Margus Liiva]] == Viited == [[Kategooria:Kohtla-Järve]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] h8jghsfd4g7nhy0ecbcssrjy3peg026 7161071 7161069 2026-05-25T21:56:17Z RRJest 170956 lisasin pildi 7161071 wikitext text/x-wiki '''Kohtla-Järve linnavolikogu''' on [[Kohtla-Järve]] linna [[Kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ([[volikogu]]). {{Infokast esinduskogu | nimi = Kohtla-Järve linnavolikogu | kooseis = 21. Kohtla-Järve linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Sergei Lopin]] | juht_partei = [[Keskerakond]], alates 3. detsembrist 2025 | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_nimi = [[Ivetta Sakkart]] | juht2_partei = [[Keskerakond]], alates 3. detsembrist 2025 | kohti = 25 | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (14)''' * {{Legend|#007656|[[Keskerakond]] (14)}} '''Opositsioon (11)''' * {{Legend|#CCCCCC|[[Valimisliit Restart Kohtla-Järve]] (7)}} * {{Legend|#9900FF|[[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] (3)}} * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (1)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 5 alalist komisjoni|Revisjonikomisjon|Linnavara- ja eelarvekomisjon|Haridus- ja kultuurikomisjon|Arengu- ja majanduskomisjon|Sotsiaalkomisjon}} | volituste_kestus = Neli aastat | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | järgmised_valimised = [[2029. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|21. oktoober 2029]] | veebileht = https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/ | kogunemispaik1 = [[Keskallee]] 19, Kohtla-Järve }} Kohtla-Järve linna [[Täidesaatev võim|täidesaatev võimuorgan]] on [[Kohtla-Järve linnavalitsus]]. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganiteks on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. Volikogu töövorm on istung.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Linnavolikogu – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/ |vaadatud=2026-05-25 |keel=et}}</ref> Volikogu esimeheks on [[Sergei Lopin]], aseesimeheks [[Ivetta Sakkart]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-03 |pealkiri=VIDEO &#10217; Kohtla-Järve volikogu esimeheks sai Sergei Lopin |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8373050/video-kohtla-jarve-volikogu-esimeheks-sai-sergei-lopin |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}</ref> == Komisjonid == Kohtla-Järve linnavolikogus on viis alalist komisjoni:<ref name=":0" /> * revisjonikomisjon; * linnavara- ja eelarvekomisjon; * haridus- ja kultuurikomisjon; * arengu- ja majanduskomisjon; * sotsiaalkomisjon. [[Fail:Kohtla-Järve Linnavalitsus.jpg|pisi|Kohtla-Järve linnavolikogu hoone]] == Fraktsioonid == Hetkeses linnavolikogu koosseisus on kolm fraktsiooni:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fraktsioonid – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/fraktsioonid/ |vaadatud=2026-05-25 |keel=et}}</ref> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsioon - 14 liiget, esimeheks [[Sergei Lopin]] * [[Restart Kohtla-Järve]] fraktsioon - 7 liiget, esimeheks [[Jaanek Pahka]] * [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] fraktsioon - 3 liiget, esimeheks [[Margus Liiva]] == Viited == [[Kategooria:Kohtla-Järve]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] q1ntxy4s8cji05042zrl8n9z3b89cnb 7161072 7161071 2026-05-25T22:02:43Z RRJest 170956 lisasin malli 7161072 wikitext text/x-wiki '''Kohtla-Järve linnavolikogu''' on [[Kohtla-Järve]] linna [[Kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ([[volikogu]]). {{Infokast esinduskogu | nimi = Kohtla-Järve linnavolikogu | kooseis = 21. Kohtla-Järve linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Sergei Lopin]] | juht_partei = [[Keskerakond]], alates 3. detsembrist 2025 | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_nimi = [[Ivetta Sakkart]] | juht2_partei = [[Keskerakond]], alates 3. detsembrist 2025 | kohti = 25 | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (14)''' * {{Legend|#007656|[[Keskerakond]] (14)}} '''Opositsioon (11)''' * {{Legend|#CCCCCC|[[Valimisliit Restart Kohtla-Järve]] (7)}} * {{Legend|#9900FF|[[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] (3)}} * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (1)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 5 alalist komisjoni|Revisjonikomisjon|Linnavara- ja eelarvekomisjon|Haridus- ja kultuurikomisjon|Arengu- ja majanduskomisjon|Sotsiaalkomisjon}} | volituste_kestus = Neli aastat | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | järgmised_valimised = [[2029. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|21. oktoober 2029]] | veebileht = https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/ | kogunemispaik1 = [[Keskallee]] 19, Kohtla-Järve | kohtade_jaotus1 = Kohtla-Järve_volikogu_2025.svg }} Kohtla-Järve linna [[Täidesaatev võim|täidesaatev võimuorgan]] on [[Kohtla-Järve linnavalitsus]]. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganiteks on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. Volikogu töövorm on istung.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Linnavolikogu – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/ |vaadatud=2026-05-25 |keel=et}}</ref> Volikogu esimeheks on [[Sergei Lopin]], aseesimeheks [[Ivetta Sakkart]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-03 |pealkiri=VIDEO &#10217; Kohtla-Järve volikogu esimeheks sai Sergei Lopin |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8373050/video-kohtla-jarve-volikogu-esimeheks-sai-sergei-lopin |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}</ref> == Komisjonid == Kohtla-Järve linnavolikogus on viis alalist komisjoni:<ref name=":0" /> * revisjonikomisjon; * linnavara- ja eelarvekomisjon; * haridus- ja kultuurikomisjon; * arengu- ja majanduskomisjon; * sotsiaalkomisjon. [[Fail:Kohtla-Järve Linnavalitsus.jpg|pisi|Kohtla-Järve linnavolikogu hoone]] == Fraktsioonid == Hetkeses linnavolikogu koosseisus on kolm fraktsiooni:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fraktsioonid – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/fraktsioonid/ |vaadatud=2026-05-25 |keel=et}}</ref> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsioon - 14 liiget, esimeheks [[Sergei Lopin]] * [[Restart Kohtla-Järve]] fraktsioon - 7 liiget, esimeheks [[Jaanek Pahka]] * [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] fraktsioon - 3 liiget, esimeheks [[Margus Liiva]] == Viited == [[Kategooria:Kohtla-Järve]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] oosena6768rr3yt01zb09ocizjxxa0c 0 710637 7161296 7109053 2026-05-26T09:50:59Z Maamajandus26 223769 7161296 wikitext text/x-wiki '''Klaaslae efekt''' on üks vertikaalse soolise [[Segregatsioon|segregatsiooni]] vorme.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Sooline palgalõhe Eestis. Poliitikameetmete analüüs. |url=https://www.praxis.ee/uploads/2014/03/2010_Sooline_palgalohe_poliitikameetmed.pdf}}</ref> See tähistab nähtamatut barjääri, mis takistab karjääriredelil üles liikumist nii [[Erasektor|era]]- kui ka [[Avalik sektor|avalikus sektoris]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Sooline palgalõhe |url=https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/1_raport.pdf?utm_source}}</ref> [[Fail:Gender_pay_gap.svg|pisi]] Klaaslae teooria on kasutusel alates 1980. aastate teisest poolest. Teooriaga seletatakse asjaolu, miks naiste osakaal on kõrgepalgalisematel ametikohtadel väiksem ning miks on [[Sooline palgalõhe|palgalõhe]] suurem just kõrgemapalgaliste meeste ja naiste seas.<ref name=":0" /> Kuigi naiste haridustase on tõusnud ning paljudes valdkondades meeste oma ületanud, püsib nende alaesindatus kõrgematel juhtivatel ametikohtadel.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=The gender wage gaps, 'sticky floors' and 'glass ceilings' of the European Union |url=https://www.econstor.eu/bitstream/10419/36970/1/631486976.pdf?utm_source |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=www.econstor.eu}}</ref> Klaaslae püsimist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas sooline segregatsioon tööturul, kus mehed ja naised koonduvad erinevatele ametialadele, ning naiste suurem koormus tasustamata kodutöös ja laste kasvatamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sooline palgalõhe |url=https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/1_raport.pdf?utm_source=chatgpt.com}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":0" /> Samuti mängivad rolli tööeluga seotud paindlikkuse puudumine kõrgepalgalistel ametikohtadel ja psühholoogilised aspektid, mis mõjutavad karjäärivalikuid ja enesehinnangut.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=The Glass Ceiling |url=https://bfi.uchicago.edu/insight/research-summary/the-glass-ceiling-2/ |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=Becker Friedman Institute |keel=en-US}}</ref> Lisaks võib klaaslage tugevdada ettevõtete värbamispraktikates esinev varjatud [[Diskrimineerimine tööturul|diskrimineerimine]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Klaaslae efekti vähendamiseks on vajalikud süsteemsed poliitikameetmed, sealhulgas palgasüsteemide läbipaistvus ja [[Sooneutraalsus|sooneutraalsed]] edutamisprotsessid.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Tõhusaks on osutunud ka perepoliitilised meetmed, nagu isade kaasamine lapsehoolduspuhkustesse, mis aitab ühtlustada töö- ja pereelu koormust.<ref name=":3" /> Lisaks rõhutavad eksperdid vajadust sihipäraste [[Mentorlus|mentorlusprogrammide]] järele, mis toetaksid naiste professionaalset arengut ja murraksid soolisi stereotüüpe juhtimistasandil.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> an312ctdkg890s1pwnfjjdwnn3m52ol 7161309 7161296 2026-05-26T10:02:27Z Maamajandus26 223769 Maamajandus26 teisaldas lehekülje [[Mustand:Klaaslae efekt]] pealkirja [[Klaaslae efekt]] alla: Artikkel valmis 7161296 wikitext text/x-wiki '''Klaaslae efekt''' on üks vertikaalse soolise [[Segregatsioon|segregatsiooni]] vorme.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Sooline palgalõhe Eestis. Poliitikameetmete analüüs. |url=https://www.praxis.ee/uploads/2014/03/2010_Sooline_palgalohe_poliitikameetmed.pdf}}</ref> See tähistab nähtamatut barjääri, mis takistab karjääriredelil üles liikumist nii [[Erasektor|era]]- kui ka [[Avalik sektor|avalikus sektoris]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Sooline palgalõhe |url=https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/1_raport.pdf?utm_source}}</ref> [[Fail:Gender_pay_gap.svg|pisi]] Klaaslae teooria on kasutusel alates 1980. aastate teisest poolest. Teooriaga seletatakse asjaolu, miks naiste osakaal on kõrgepalgalisematel ametikohtadel väiksem ning miks on [[Sooline palgalõhe|palgalõhe]] suurem just kõrgemapalgaliste meeste ja naiste seas.<ref name=":0" /> Kuigi naiste haridustase on tõusnud ning paljudes valdkondades meeste oma ületanud, püsib nende alaesindatus kõrgematel juhtivatel ametikohtadel.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=The gender wage gaps, 'sticky floors' and 'glass ceilings' of the European Union |url=https://www.econstor.eu/bitstream/10419/36970/1/631486976.pdf?utm_source |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=www.econstor.eu}}</ref> Klaaslae püsimist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas sooline segregatsioon tööturul, kus mehed ja naised koonduvad erinevatele ametialadele, ning naiste suurem koormus tasustamata kodutöös ja laste kasvatamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sooline palgalõhe |url=https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/1_raport.pdf?utm_source=chatgpt.com}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":0" /> Samuti mängivad rolli tööeluga seotud paindlikkuse puudumine kõrgepalgalistel ametikohtadel ja psühholoogilised aspektid, mis mõjutavad karjäärivalikuid ja enesehinnangut.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=The Glass Ceiling |url=https://bfi.uchicago.edu/insight/research-summary/the-glass-ceiling-2/ |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=Becker Friedman Institute |keel=en-US}}</ref> Lisaks võib klaaslage tugevdada ettevõtete värbamispraktikates esinev varjatud [[Diskrimineerimine tööturul|diskrimineerimine]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Klaaslae efekti vähendamiseks on vajalikud süsteemsed poliitikameetmed, sealhulgas palgasüsteemide läbipaistvus ja [[Sooneutraalsus|sooneutraalsed]] edutamisprotsessid.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Tõhusaks on osutunud ka perepoliitilised meetmed, nagu isade kaasamine lapsehoolduspuhkustesse, mis aitab ühtlustada töö- ja pereelu koormust.<ref name=":3" /> Lisaks rõhutavad eksperdid vajadust sihipäraste [[Mentorlus|mentorlusprogrammide]] järele, mis toetaksid naiste professionaalset arengut ja murraksid soolisi stereotüüpe juhtimistasandil.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> an312ctdkg890s1pwnfjjdwnn3m52ol 0 710640 7160658 7160645 2026-05-25T12:06:44Z Hinnastruktuur 223770 7160658 wikitext text/x-wiki '''Hinnastruktuur''' on ettevõtte(siselink) või turu hinnakorralduse ülesehitus, mis kirjeldab, kuidas hinnad jaotuvad toodete, kliendirühmade ja ajavahemike lõikes ning milliste põhimõtete järgi neid kujundatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Varian |eesnimi=Hal R |pealkiri=Intermediate Microeconomics |aasta=2014 |trükk=üheksas}}</ref>See on kaupade või teenuste hinnakomponentide, hinnatasemete ja hinnastamispõhimõtete süsteemne ülesehitus, mis määrab, kuidas kujuneb lõpphind erinevate toodete, teenuste, klientide või kasutusmahtude lõikes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Viin |eesnimi=Tiina |kuupäev=2013 |pealkiri=Hinnakujundus ja tulujuhtimine |url=http://hdl.handle.net/10062/36102 |keel=et}}</ref> [[Fail:Palladium-czk-20181004.svg|pisi|301x301px|Autor: Cizinec, Antonin Foller, <nowiki>http://www.foller.cz/</nowiki><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Foller |eesnimi=Antonin |kuupäev=2019-10-04 |pealkiri=Palladium price in CZK / Czech crown |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Palladium-czk-20181004.svg |vaadatud=2026-04-02}}</ref>]] Hinnastruktuuri kuuluvad baashind, püsi- ja muutuvtasud, mahupõhised hinnad, allahindlused, paketihinnad(punane) ning lisatasud.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kelley |eesnimi=Antoinette |kuupäev=2024-03-29 |pealkiri=Deciphering Pricing Structures: A Brief Overview |url=https://fibrick.com/deciphering-pricing-structures-a-brief-overview/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=FiBrick |keel=en-US}}</ref> Hinnastruktuuri peamised tüübid on kulupõhine, konkurentsipõhine, väärtuspõhine ja dünaamiline hinnastruktuur.<ref name=":0" /> Strateegilise hinnastamise käsitlustes ei tähenda hinnastruktuur üksnes hinna taset, vaid ka viisi, kuidas hind ja pakkumine eri kliendirühmadele kujundatakse ning esitatakse. Hinna ja väärtuse kommunikatsioon mõjutab tarbija maksevalmidust, sest ostuotsus sõltub lisaks hinnale ka sellest, kuidas kliendile pakutavat väärtust selgitatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nagle |eesnimi=Thomas T. |pealkiri=The Strategy and Tactics of Pricing |perekonnanimi2=Müller |eesnimi2=Georg |kirjastus=Routledge |aasta=2018 |isbn=978-1-315-18530-9 |trükk=kuues |keel=inglise}}</ref> Hinnastruktuuri roll ja eesmärk on aidata ettevõttel mõista oma toote või teenuse väärtust. Selle abil kujundadakse kliendi hinnataju, kindlustatakse soovitud turupositsioon ja juhitakse tulu ning kasumlikkust.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> f6wf53fozxw8u3k43z7if0flcl3htgq 7160661 7160658 2026-05-25T12:13:16Z Hinnastruktuur 223770 7160661 wikitext text/x-wiki '''Hinnastruktuur''' on [[Ettevõte|ettevõtte]] või [[Turg|turu]] hinnakorralduse ülesehitus, mis kirjeldab, kuidas hinnad jaotuvad toodete, kliendirühmade ja ajavahemike lõikes ning milliste põhimõtete järgi neid kujundatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Varian |eesnimi=Hal R |pealkiri=Intermediate Microeconomics |aasta=2014 |trükk=üheksas}}</ref>See on kaupade või teenuste hinnakomponentide, hinnatasemete ja hinnastamispõhimõtete süsteemne ülesehitus, mis määrab, kuidas kujuneb lõpphind erinevate toodete, teenuste, klientide või kasutusmahtude lõikes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Viin |eesnimi=Tiina |kuupäev=2013 |pealkiri=Hinnakujundus ja tulujuhtimine |url=http://hdl.handle.net/10062/36102 |keel=et}}</ref> [[Fail:Palladium-czk-20181004.svg|pisi|301x301px|Autor: Cizinec, Antonin Foller, <nowiki>http://www.foller.cz/</nowiki><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Foller |eesnimi=Antonin |kuupäev=2019-10-04 |pealkiri=Palladium price in CZK / Czech crown |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Palladium-czk-20181004.svg |vaadatud=2026-04-02}}</ref>]] Hinnastruktuuri kuuluvad [[baashind]], püsi- ja muutuvtasud, mahupõhised hinnad, allahindlused, [[paketihinnad]] ning [[lisatasud]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kelley |eesnimi=Antoinette |kuupäev=2024-03-29 |pealkiri=Deciphering Pricing Structures: A Brief Overview |url=https://fibrick.com/deciphering-pricing-structures-a-brief-overview/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=FiBrick |keel=en-US}}</ref> Hinnastruktuuri peamised tüübid on kulupõhine, konkurentsipõhine, väärtuspõhine ja dünaamiline hinnastruktuur.<ref name=":0" /> Strateegilise hinnastamise käsitlustes ei tähenda hinnastruktuur üksnes hinna taset, vaid ka viisi, kuidas hind ja pakkumine eri kliendirühmadele kujundatakse ning esitatakse. Hinna ja väärtuse [[kommunikatsioon]] mõjutab tarbija maksevalmidust, sest ostuotsus sõltub lisaks hinnale ka sellest, kuidas kliendile pakutavat väärtust selgitatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nagle |eesnimi=Thomas T. |pealkiri=The Strategy and Tactics of Pricing |perekonnanimi2=Müller |eesnimi2=Georg |kirjastus=Routledge |aasta=2018 |isbn=978-1-315-18530-9 |trükk=kuues |keel=inglise}}</ref> Hinnastruktuuri roll ja eesmärk on aidata ettevõttel mõista oma toote või teenuse väärtust. Selle abil kujundadakse kliendi hinnataju, kindlustatakse soovitud turupositsioon ja juhitakse tulu ning kasumlikkust.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> rtukvmfv5l3nvtolezvj5f6ags837g7 7160697 7160661 2026-05-25T12:42:40Z Hinnastruktuur 223770 7160697 wikitext text/x-wiki '''Hinnastruktuur''' on [[Ettevõte|ettevõtte]] või [[Turg|turu]] hinnakorralduse ülesehitus, mis kirjeldab, kuidas hinnad jaotuvad toodete, kliendirühmade ja ajavahemike lõikes ning milliste põhimõtete järgi neid kujundatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Varian |eesnimi=Hal R |pealkiri=Intermediate Microeconomics |aasta=2014 |trükk=üheksas}}</ref>See on kaupade või teenuste hinnakomponentide, hinnatasemete ja hinnastamispõhimõtete süsteemne ülesehitus, mis määrab, kuidas kujuneb lõpphind erinevate toodete, teenuste, klientide või kasutusmahtude lõikes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Viin |eesnimi=Tiina |kuupäev=2013 |pealkiri=Hinnakujundus ja tulujuhtimine |url=http://hdl.handle.net/10062/36102 |keel=et}}</ref> == Hinnastruktuuri komponendid == [[Fail:Palladium-czk-20181004.svg|pisi|301x301px|Autor: Cizinec, Antonin Foller, <nowiki>http://www.foller.cz/</nowiki><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Foller |eesnimi=Antonin |kuupäev=2019-10-04 |pealkiri=Palladium price in CZK / Czech crown |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Palladium-czk-20181004.svg |vaadatud=2026-04-02}}</ref>]] Hinnastruktuuri kuuluvad [[baashind]], püsi- ja muutuvtasud, mahupõhised hinnad, allahindlused, [[paketihinnad]] ning [[lisatasud]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kelley |eesnimi=Antoinette |kuupäev=2024-03-29 |pealkiri=Deciphering Pricing Structures: A Brief Overview |url=https://fibrick.com/deciphering-pricing-structures-a-brief-overview/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=FiBrick |keel=en-US}}</ref> == Hinnastruktuuri tüübid == Hinnastruktuuri peamised tüübid on kulupõhine, konkurentsipõhine, väärtuspõhine ja dünaamiline hinnastruktuur.<ref name=":0" /> == Hinnastruktuur strateegilises hinnastamises == Strateegilise hinnastamise käsitlustes ei tähenda hinnastruktuur üksnes hinna taset, vaid ka viisi, kuidas hind ja pakkumine eri kliendirühmadele kujundatakse ning esitatakse. Hinna ja väärtuse [[kommunikatsioon]] mõjutab tarbija maksevalmidust, sest ostuotsus sõltub lisaks hinnale ka sellest, kuidas kliendile pakutavat väärtust selgitatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nagle |eesnimi=Thomas T. |pealkiri=The Strategy and Tactics of Pricing |perekonnanimi2=Müller |eesnimi2=Georg |kirjastus=Routledge |aasta=2018 |isbn=978-1-315-18530-9 |trükk=kuues |keel=inglise}}</ref> == Hinnastruktuuri roll == Hinnastruktuuri roll ja eesmärk on aidata ettevõttel mõista oma toote või teenuse väärtust. Selle abil kujundadakse kliendi hinnataju, kindlustatakse soovitud turupositsioon ja juhitakse tulu ning kasumlikkust.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> q0j93g5dbqyb9vty3oeqgj7j0m4pgrl 7160701 7160697 2026-05-25T12:45:31Z Hinnastruktuur 223770 7160701 wikitext text/x-wiki '''Hinnastruktuur''' on [[Ettevõte|ettevõtte]] või [[Turg|turu]] hinnakorralduse ülesehitus, mis kirjeldab, kuidas hinnad jaotuvad toodete, kliendirühmade ja ajavahemike lõikes ning milliste põhimõtete järgi neid kujundatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Varian |eesnimi=Hal R |pealkiri=Intermediate Microeconomics |aasta=2014 |trükk=üheksas}}</ref>See on kaupade või teenuste hinnakomponentide, [[Hinnatase|hinnatasemete]] ja hinnastamispõhimõtete süsteemne ülesehitus, mis määrab, kuidas kujuneb lõpphind erinevate toodete, teenuste, klientide või kasutusmahtude lõikes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Viin |eesnimi=Tiina |kuupäev=2013 |pealkiri=Hinnakujundus ja tulujuhtimine |url=http://hdl.handle.net/10062/36102 |keel=et}}</ref> == Hinnastruktuuri komponendid == [[Fail:Palladium-czk-20181004.svg|pisi|301x301px|Autor: Cizinec, Antonin Foller, <nowiki>http://www.foller.cz/</nowiki><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Foller |eesnimi=Antonin |kuupäev=2019-10-04 |pealkiri=Palladium price in CZK / Czech crown |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Palladium-czk-20181004.svg |vaadatud=2026-04-02}}</ref>]] Hinnastruktuuri kuuluvad [[baashind]], püsi- ja muutuvtasud, mahupõhised hinnad, allahindlused, [[paketihinnad]] ning [[lisatasud]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kelley |eesnimi=Antoinette |kuupäev=2024-03-29 |pealkiri=Deciphering Pricing Structures: A Brief Overview |url=https://fibrick.com/deciphering-pricing-structures-a-brief-overview/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=FiBrick |keel=en-US}}</ref> == Hinnastruktuuri tüübid == Hinnastruktuuri peamised tüübid on kulupõhine, konkurentsipõhine, väärtuspõhine ja dünaamiline hinnastruktuur.<ref name=":0" /> == Hinnastruktuur strateegilises hinnastamises == Strateegilise hinnastamise käsitlustes ei tähenda hinnastruktuur üksnes hinna taset, vaid ka viisi, kuidas hind ja pakkumine eri kliendirühmadele kujundatakse ning esitatakse. Hinna ja väärtuse [[kommunikatsioon]] mõjutab tarbija maksevalmidust, sest ostuotsus sõltub lisaks hinnale ka sellest, kuidas kliendile pakutavat väärtust selgitatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nagle |eesnimi=Thomas T. |pealkiri=The Strategy and Tactics of Pricing |perekonnanimi2=Müller |eesnimi2=Georg |kirjastus=Routledge |aasta=2018 |isbn=978-1-315-18530-9 |trükk=kuues |keel=inglise}}</ref> == Hinnastruktuuri roll == Hinnastruktuuri roll ja eesmärk on aidata ettevõttel mõista oma toote või teenuse väärtust. Selle abil kujundadakse kliendi hinnataju, kindlustatakse soovitud turupositsioon ja juhitakse tulu ning kasumlikkust.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> dh0189mkcqgefaroh442103kd0xx4n0 7160703 7160701 2026-05-25T12:51:04Z Hinnastruktuur 223770 7160703 wikitext text/x-wiki '''Hinnastruktuur''' on [[Ettevõte|ettevõtte]] või [[Turg|turu]] hinnakorralduse ülesehitus, mis kirjeldab, kuidas hinnad jaotuvad toodete, kliendirühmade ja ajavahemike lõikes ning milliste põhimõtete järgi neid kujundatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Varian |eesnimi=Hal R |pealkiri=Intermediate Microeconomics |aasta=2014 |trükk=üheksas|keel=inglise}}</ref>See on kaupade või teenuste hinnakomponentide, [[Hinnatase|hinnatasemete]] ja hinnastamispõhimõtete süsteemne ülesehitus, mis määrab, kuidas kujuneb lõpphind erinevate toodete, teenuste, klientide või kasutusmahtude lõikes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Viin |eesnimi=Tiina |kuupäev=2013 |pealkiri=Hinnakujundus ja tulujuhtimine |url=http://hdl.handle.net/10062/36102 |keel=et}}</ref> == Hinnastruktuuri komponendid == [[Fail:Palladium-czk-20181004.svg|pisi|301x301px|Autor: Cizinec, Antonin Foller, <nowiki>http://www.foller.cz/</nowiki><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Foller |eesnimi=Antonin |kuupäev=2019-10-04 |pealkiri=Palladium price in CZK / Czech crown |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Palladium-czk-20181004.svg |vaadatud=2026-04-02}}</ref>]] Hinnastruktuuri kuuluvad [[baashind]], püsi- ja muutuvtasud, mahupõhised hinnad, allahindlused, [[paketihinnad]] ning [[lisatasud]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kelley |eesnimi=Antoinette |kuupäev=2024-03-29 |pealkiri=Deciphering Pricing Structures: A Brief Overview |url=https://fibrick.com/deciphering-pricing-structures-a-brief-overview/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=FiBrick |keel=en-US}}</ref> == Hinnastruktuuri tüübid == Hinnastruktuuri peamised tüübid on kulupõhine, konkurentsipõhine, väärtuspõhine ja dünaamiline hinnastruktuur.<ref name=":0" /> == Hinnastruktuur strateegilises hinnastamises == Strateegilise hinnastamise käsitlustes ei tähenda hinnastruktuur üksnes hinna taset, vaid ka viisi, kuidas hind ja pakkumine eri kliendirühmadele kujundatakse ning esitatakse. Hinna ja väärtuse [[kommunikatsioon]] mõjutab tarbija maksevalmidust, sest ostuotsus sõltub lisaks hinnale ka sellest, kuidas kliendile pakutavat väärtust selgitatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nagle |eesnimi=Thomas T. |pealkiri=The Strategy and Tactics of Pricing |perekonnanimi2=Müller |eesnimi2=Georg |kirjastus=Routledge |aasta=2018 |isbn=978-1-315-18530-9 |trükk=kuues |keel=inglise}}</ref> == Hinnastruktuuri roll == Hinnastruktuuri roll ja eesmärk on aidata ettevõttel mõista oma toote või teenuse väärtust. Selle abil kujundadakse kliendi hinnataju, kindlustatakse soovitud turupositsioon ja juhitakse tulu ning kasumlikkust.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> a1a24be2uslixy0qzucflckuwccib7m 7161265 7160703 2026-05-26T09:27:13Z Hinnastruktuur 223770 7161265 wikitext text/x-wiki '''Hinnastruktuur''' on [[Ettevõte|ettevõtte]] või [[Turg|turu]] hinnakorralduse ülesehitus, mis kirjeldab, kuidas hinnad jaotuvad toodete, kliendirühmade ja ajavahemike lõikes ning milliste põhimõtete järgi neid kujundatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Varian |eesnimi=Hal R |pealkiri=Intermediate Microeconomics |aasta=2014 |trükk=üheksas|keel=inglise}}</ref>See on kaupade või teenuste hinnakomponentide, [[Hinnatase|hinnatasemete]] ja hinnastamispõhimõtete süsteemne ülesehitus, mis määrab, kuidas kujuneb lõpphind erinevate toodete, teenuste, klientide või kasutusmahtude lõikes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Viin |eesnimi=Tiina |kuupäev=2013 |pealkiri=Hinnakujundus ja tulujuhtimine |url=http://hdl.handle.net/10062/36102 |keel=et}}</ref> == Hinnastruktuuri komponendid == [[Fail:Palladium-czk-20181004.svg|pisi|301x301px|Autor: Cizinec, Antonin Foller, <nowiki>http://www.foller.cz/</nowiki><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Foller |eesnimi=Antonin |kuupäev=2019-10-04 |pealkiri=Palladium price in CZK / Czech crown |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Palladium-czk-20181004.svg |vaadatud=2026-04-02}}</ref>]] Hinnastruktuuri kuuluvad [[baashind]], püsi- ja muutuvtasud, mahupõhised hinnad, allahindlused, [[paketihinnad]] ning [[lisatasud]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kelley |eesnimi=Antoinette |kuupäev=2024-03-29 |pealkiri=Deciphering Pricing Structures: A Brief Overview |url=https://fibrick.com/deciphering-pricing-structures-a-brief-overview/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=FiBrick |keel=en-US}}</ref> == Hinnastruktuuri tüübid == Hinnastruktuuri peamised tüübid on kulupõhine, konkurentsipõhine, väärtuspõhine ja dünaamiline hinnastruktuur.<ref name=":0" /> == Hinnastruktuur strateegilises hinnastamises == Strateegilise hinnastamise käsitlustes ei tähenda hinnastruktuur üksnes hinna taset, vaid ka viisi, kuidas hind ja pakkumine eri kliendirühmadele kujundatakse ning esitatakse. Hinna ja väärtuse [[kommunikatsioon]] mõjutab tarbija maksevalmidust, sest ostuotsus sõltub lisaks hinnale ka sellest, kuidas kliendile pakutavat väärtust selgitatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nagle |eesnimi=Thomas T. |pealkiri=The Strategy and Tactics of Pricing |perekonnanimi2=Müller |eesnimi2=Georg |kirjastus=Routledge |aasta=2018 |isbn=978-1-315-18530-9 |trükk=kuues |keel=inglise}}</ref> == Hinnastruktuuri roll == Hinnastruktuuri roll ja eesmärk on aidata ettevõttel mõista oma toote või teenuse väärtust. Selle abil kujundadakse kliendi hinnataju, kindlustatakse soovitud turupositsioon ja juhitakse tulu ning kasumlikkust.<ref name=":0" /> == Viited == <references responsive="0" /> 549vex0nbm6jxnq2eev65au1h892c46 7161320 7161265 2026-05-26T10:16:20Z Hinnastruktuur 223770 7161320 wikitext text/x-wiki '''Hinnastruktuur''' on [[Ettevõte|ettevõtte]] või [[Turg|turu]] hinnakorralduse ülesehitus, mis kirjeldab, kuidas hinnad jaotuvad toodete, kliendirühmade ja ajavahemike lõikes ning milliste põhimõtete järgi neid kujundatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Varian |eesnimi=Hal R |pealkiri=Intermediate Microeconomics |aasta=2014 |trükk=üheksas|keel=inglise}}</ref>See on kaupade või teenuste hinnakomponentide, [[Hinnatase|hinnatasemete]] ja hinnastamispõhimõtete süsteemne ülesehitus, mis määrab, kuidas kujuneb lõpphind erinevate toodete, teenuste, klientide või kasutusmahtude lõikes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Viin |eesnimi=Tiina |kuupäev=2013 |pealkiri=Hinnakujundus ja tulujuhtimine |url=http://hdl.handle.net/10062/36102 |keel=et}}</ref> == Hinnastruktuuri komponendid == [[Fail:Palladium-czk-20181004.svg|pisi|301x301px|Autor: Cizinec, Antonin Foller, <nowiki>http://www.foller.cz/</nowiki><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Foller |eesnimi=Antonin |kuupäev=2019-10-04 |pealkiri=Palladium price in CZK / Czech crown |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Palladium-czk-20181004.svg |vaadatud=2026-04-02}}</ref>]] Hinnastruktuuri kuuluvad [[baashind]], püsi- ja muutuvtasud, mahupõhised hinnad, allahindlused, [[paketihinnad]] ning [[lisatasud]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kelley |eesnimi=Antoinette |kuupäev=2024-03-29 |pealkiri=Deciphering Pricing Structures: A Brief Overview |url=https://fibrick.com/deciphering-pricing-structures-a-brief-overview/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=FiBrick |keel=en-US}}</ref> == Hinnastruktuuri tüübid == Hinnastruktuuri peamised tüübid on kulupõhine, konkurentsipõhine, väärtuspõhine ja dünaamiline hinnastruktuur.<ref name=":0" /> == Hinnastruktuur strateegilises hinnastamises == Strateegilise hinnastamise käsitlustes ei tähenda hinnastruktuur üksnes hinna taset, vaid ka viisi, kuidas hind ja pakkumine eri kliendirühmadele kujundatakse ning esitatakse. Hinna ja väärtuse [[kommunikatsioon]] mõjutab tarbija maksevalmidust, sest ostuotsus sõltub lisaks hinnale ka sellest, kuidas kliendile pakutavat väärtust selgitatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nagle |eesnimi=Thomas T. |pealkiri=The Strategy and Tactics of Pricing |perekonnanimi2=Müller |eesnimi2=Georg |kirjastus=Routledge |aasta=2018 |isbn=978-1-315-18530-9 |trükk=kuues |keel=inglise}}</ref> == Hinnastruktuuri roll == Hinnastruktuuri roll ja eesmärk on aidata ettevõttel mõista oma toote või teenuse väärtust. Selle abil kujundadakse kliendi hinnataju, kindlustatakse soovitud turupositsioon ja juhitakse tulu ning kasumlikkust.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> a1a24be2uslixy0qzucflckuwccib7m 7161323 7161320 2026-05-26T10:19:26Z Hinnastruktuur 223770 Hinnastruktuur teisaldas lehekülje [[Mustand:Hinnastruktuur]] pealkirja [[Hinnastruktuur]] alla: Artikkel valmis 7161320 wikitext text/x-wiki '''Hinnastruktuur''' on [[Ettevõte|ettevõtte]] või [[Turg|turu]] hinnakorralduse ülesehitus, mis kirjeldab, kuidas hinnad jaotuvad toodete, kliendirühmade ja ajavahemike lõikes ning milliste põhimõtete järgi neid kujundatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Varian |eesnimi=Hal R |pealkiri=Intermediate Microeconomics |aasta=2014 |trükk=üheksas|keel=inglise}}</ref>See on kaupade või teenuste hinnakomponentide, [[Hinnatase|hinnatasemete]] ja hinnastamispõhimõtete süsteemne ülesehitus, mis määrab, kuidas kujuneb lõpphind erinevate toodete, teenuste, klientide või kasutusmahtude lõikes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Viin |eesnimi=Tiina |kuupäev=2013 |pealkiri=Hinnakujundus ja tulujuhtimine |url=http://hdl.handle.net/10062/36102 |keel=et}}</ref> == Hinnastruktuuri komponendid == [[Fail:Palladium-czk-20181004.svg|pisi|301x301px|Autor: Cizinec, Antonin Foller, <nowiki>http://www.foller.cz/</nowiki><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Foller |eesnimi=Antonin |kuupäev=2019-10-04 |pealkiri=Palladium price in CZK / Czech crown |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Palladium-czk-20181004.svg |vaadatud=2026-04-02}}</ref>]] Hinnastruktuuri kuuluvad [[baashind]], püsi- ja muutuvtasud, mahupõhised hinnad, allahindlused, [[paketihinnad]] ning [[lisatasud]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kelley |eesnimi=Antoinette |kuupäev=2024-03-29 |pealkiri=Deciphering Pricing Structures: A Brief Overview |url=https://fibrick.com/deciphering-pricing-structures-a-brief-overview/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=FiBrick |keel=en-US}}</ref> == Hinnastruktuuri tüübid == Hinnastruktuuri peamised tüübid on kulupõhine, konkurentsipõhine, väärtuspõhine ja dünaamiline hinnastruktuur.<ref name=":0" /> == Hinnastruktuur strateegilises hinnastamises == Strateegilise hinnastamise käsitlustes ei tähenda hinnastruktuur üksnes hinna taset, vaid ka viisi, kuidas hind ja pakkumine eri kliendirühmadele kujundatakse ning esitatakse. Hinna ja väärtuse [[kommunikatsioon]] mõjutab tarbija maksevalmidust, sest ostuotsus sõltub lisaks hinnale ka sellest, kuidas kliendile pakutavat väärtust selgitatakse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nagle |eesnimi=Thomas T. |pealkiri=The Strategy and Tactics of Pricing |perekonnanimi2=Müller |eesnimi2=Georg |kirjastus=Routledge |aasta=2018 |isbn=978-1-315-18530-9 |trükk=kuues |keel=inglise}}</ref> == Hinnastruktuuri roll == Hinnastruktuuri roll ja eesmärk on aidata ettevõttel mõista oma toote või teenuse väärtust. Selle abil kujundadakse kliendi hinnataju, kindlustatakse soovitud turupositsioon ja juhitakse tulu ning kasumlikkust.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> a1a24be2uslixy0qzucflckuwccib7m 0 710650 7161260 7130157 2026-05-26T09:21:32Z Stina92 222184 7161260 wikitext text/x-wiki '''Tasustamise läbipaistvus''', ka palkade läbipaistvus, on tööjõuturu ja organisatsioonijuhtimise põhimõte, mille kohaselt tehakse töötasuga seotud teave, näiteks tasustamisvahemikud, tasustamiskriteeriumid või keskmised palgad, töötajatele või avalikkusele kättesaadavaks. <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Directive - 2023/970 - EN - EUR-Lex |url=https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2023/970/oj/eng |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |keel=en}}</ref> Selle eesmärk on vähendada tööandjate ja töötajate vahelist infoasümmeetriat ja vähendada põhjendamatuid tasustamise erinevusi.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Lee Maripuu: Palgakujundus muutub läbipaistvamaks {{!}} Sotsiaalministeerium |url=https://www.sm.ee/lee-maripuu-palgakujundus-muutub-labipaistvamaks |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=www.sm.ee |keel=et}}</ref> == Mõjud == Majandusteoorias seostatakse tasustamise läbipaistvust läbirääkimisteooriaga, mille kohaselt teabe kättesaadavus mõjutab turuosaliste käitumist ja tasustamise kujunemist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Baker |eesnimi=Michael |perekonnanimi2=Halberstam |eesnimi2=Yosh |perekonnanimi3=Kroft |eesnimi3=Kory |perekonnanimi4=Mas |eesnimi4=Alexandre |perekonnanimi5=Messacar |eesnimi5=Derek |kuupäev=mai 2019 |pealkiri=Pay Transparency and the Gender Gap |url=http://www.nber.org/papers/w25834.pdf |keel=en |koht=Cambridge, MA |doi=10.3386/w25834|ajakiri=}}</ref> Empiirilised uuringud, sealhulgas Austria ja Kanada analüüsid, on näidanud, et tasustamise info avalikustamine võib vähendada soolist tasustamise lõhet, kuigi mõju sõltub rakendamise viisist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bennedsen |eesnimi=Morten |perekonnanimi2=Larsen |eesnimi2=Birthe |perekonnanimi3=Wei |eesnimi3=Jiayi |kuupäev=29. jaanuar 2023 |pealkiri=Gender wage transparency and the gender pay gap: A survey |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/joes.12545 |ajakiri=Journal of Economic Surveys |keel=en |aastakäik=37 |üksiknumber=5 |lehekülg=1743–1777 |doi=10.1111/joes.12545 |issn=0950-0804}}</ref><ref>[https://www.wiwi.uni-bonn.de/bgsepapers/boncrc/CRCTR224_2021_194v2.pdf '''Gulyas, A., Seitz, S., & Sinha, S. (2021).''' ''Does Pay Transparency Affect the Gender Wage Gap? Evidence from Austria.''] </ref> Samas on leitud, et teave kolleegide tasustamise kohta mõjutab oluliselt töörahulolu ja organisatsiooni atraktiivsust, mistõttu eeldab läbipaistvus ettevõttelt põhjalikku finantskommunikatsiooni ja õiglasi tasustamise astmestikke. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Card |eesnimi=David |perekonnanimi2=Mas |eesnimi2=Alexandre |perekonnanimi3=Moretti |eesnimi3=Enrico |perekonnanimi4=Saez |eesnimi4=Emmanuel |kuupäev=2012-10-01 |pealkiri=Inequality at Work: The Effect of Peer Salaries on Job Satisfaction |url=https://pubs.aeaweb.org/doi/10.1257/aer.102.6.2981 |ajakiri=American Economic Review |keel=en |aastakäik=102 |üksiknumber=6 |lehekülg=2981–3003 |doi=10.1257/aer.102.6.2981 |issn=0002-8282}}</ref> == Regulatsioon Euroopa Liidus == Poliitikakujundamises on läbipaistvus muutunud oluliseks vahendiks tasustamise lõhe vähendamisel. Euroopa Liidus tugevdas seda suunda 2023. aastal vastu võetud direktiiv (EL) 2023/970, mis kohustab tööandjaid jagama teavet samaväärset tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta. <ref name=":0" /> == Eesti kontekstis == Eestis rakendatakse neid nõudeid soolise võrdõiguslikkuse seaduse kaudu, muutes tasustamissüsteemid prognoositavamaks ja finantsiliselt jälgitavamaks. <ref name=":1" /> Selline strateegiline lähenemine on seotud organisatsiooni atraktiivsuse suurenemisega tööandjana ning tagab organisatsiooni valmisoleku regulatiivseteks muudatusteks kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas.<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nguyen |eesnimi=Phi |perekonnanimi2=Kendall |eesnimi2=Dana Lynn |perekonnanimi3=Maguire |eesnimi3=Heather |perekonnanimi4=Mellek |eesnimi4=Tony |kuupäev=juuli 2020 |pealkiri=Effects of Pay Transparency on Application Intentions through Justice Perceptions and Org Attraction |url=http://journals.aom.org/doi/10.5465/AMBPP.2020.21710abstract |ajakiri=Academy of Management Proceedings |keel=en |aastakäik=2020 |üksiknumber=1 |lehekülg=21710 |doi=10.5465/AMBPP.2020.21710abstract |issn=0065-0668}}</ref> == Vaata ka == [[Sooline palgalõhe]] [[Tööturg]] [[Tööõigus]] == Viited == <references /> <nowiki>[[Kategooria:Tööturg]] [[Kategooria:Tööõigus]] [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Inimressursside juhtimine]] </nowiki> rs3qof7m0wjs8rfol219z9x919p2rvg 7161261 7161260 2026-05-26T09:22:40Z Stina92 222184 7161261 wikitext text/x-wiki '''Tasustamise läbipaistvus''', ka palkade läbipaistvus, on tööjõuturu ja organisatsioonijuhtimise põhimõte, mille kohaselt tehakse töötasuga seotud teave, näiteks tasustamisvahemikud, tasustamiskriteeriumid või keskmised palgad, töötajatele või avalikkusele kättesaadavaks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Directive - 2023/970 - EN - EUR-Lex |url=https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2023/970/oj/eng |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |keel=en}}</ref> Selle eesmärk on vähendada tööandjate ja töötajate vahelist infoasümmeetriat ja vähendada põhjendamatuid tasustamise erinevusi.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Lee Maripuu: Palgakujundus muutub läbipaistvamaks {{!}} Sotsiaalministeerium |url=https://www.sm.ee/lee-maripuu-palgakujundus-muutub-labipaistvamaks |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=www.sm.ee |keel=et}}</ref> == Mõjud == Majandusteoorias seostatakse tasustamise läbipaistvust läbirääkimisteooriaga, mille kohaselt teabe kättesaadavus mõjutab turuosaliste käitumist ja tasustamise kujunemist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Baker |eesnimi=Michael |perekonnanimi2=Halberstam |eesnimi2=Yosh |perekonnanimi3=Kroft |eesnimi3=Kory |perekonnanimi4=Mas |eesnimi4=Alexandre |perekonnanimi5=Messacar |eesnimi5=Derek |kuupäev=mai 2019 |pealkiri=Pay Transparency and the Gender Gap |url=http://www.nber.org/papers/w25834.pdf |keel=en |koht=Cambridge, MA |doi=10.3386/w25834|ajakiri=}}</ref> Empiirilised uuringud, sealhulgas Austria ja Kanada analüüsid, on näidanud, et tasustamise info avalikustamine võib vähendada soolist tasustamise lõhet, kuigi mõju sõltub rakendamise viisist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bennedsen |eesnimi=Morten |perekonnanimi2=Larsen |eesnimi2=Birthe |perekonnanimi3=Wei |eesnimi3=Jiayi |kuupäev=29. jaanuar 2023 |pealkiri=Gender wage transparency and the gender pay gap: A survey |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/joes.12545 |ajakiri=Journal of Economic Surveys |keel=en |aastakäik=37 |üksiknumber=5 |lehekülg=1743–1777 |doi=10.1111/joes.12545 |issn=0950-0804}}</ref><ref>[https://www.wiwi.uni-bonn.de/bgsepapers/boncrc/CRCTR224_2021_194v2.pdf '''Gulyas, A., Seitz, S., & Sinha, S. (2021).''' ''Does Pay Transparency Affect the Gender Wage Gap? Evidence from Austria.''] </ref> Samas on leitud, et teave kolleegide tasustamise kohta mõjutab oluliselt töörahulolu ja organisatsiooni atraktiivsust, mistõttu eeldab läbipaistvus ettevõttelt põhjalikku finantskommunikatsiooni ja õiglasi tasustamise astmestikke.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Card |eesnimi=David |perekonnanimi2=Mas |eesnimi2=Alexandre |perekonnanimi3=Moretti |eesnimi3=Enrico |perekonnanimi4=Saez |eesnimi4=Emmanuel |kuupäev=2012-10-01 |pealkiri=Inequality at Work: The Effect of Peer Salaries on Job Satisfaction |url=https://pubs.aeaweb.org/doi/10.1257/aer.102.6.2981 |ajakiri=American Economic Review |keel=en |aastakäik=102 |üksiknumber=6 |lehekülg=2981–3003 |doi=10.1257/aer.102.6.2981 |issn=0002-8282}}</ref> == Regulatsioon Euroopa Liidus == Poliitikakujundamises on läbipaistvus muutunud oluliseks vahendiks tasustamise lõhe vähendamisel. Euroopa Liidus tugevdas seda suunda 2023. aastal vastu võetud direktiiv (EL) 2023/970, mis kohustab tööandjaid jagama teavet samaväärset tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta.<ref name=":0" /> == Eesti kontekstis == Eestis rakendatakse neid nõudeid soolise võrdõiguslikkuse seaduse kaudu, muutes tasustamissüsteemid prognoositavamaks ja finantsiliselt jälgitavamaks.<ref name=":1" /> Selline strateegiline lähenemine on seotud organisatsiooni atraktiivsuse suurenemisega tööandjana ning tagab organisatsiooni valmisoleku regulatiivseteks muudatusteks kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas.<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nguyen |eesnimi=Phi |perekonnanimi2=Kendall |eesnimi2=Dana Lynn |perekonnanimi3=Maguire |eesnimi3=Heather |perekonnanimi4=Mellek |eesnimi4=Tony |kuupäev=juuli 2020 |pealkiri=Effects of Pay Transparency on Application Intentions through Justice Perceptions and Org Attraction |url=http://journals.aom.org/doi/10.5465/AMBPP.2020.21710abstract |ajakiri=Academy of Management Proceedings |keel=en |aastakäik=2020 |üksiknumber=1 |lehekülg=21710 |doi=10.5465/AMBPP.2020.21710abstract |issn=0065-0668}}</ref> == Vaata ka == [[Sooline palgalõhe]] [[Tööturg]] [[Tööõigus]] == Viited == <references /> <nowiki>[[Kategooria:Tööturg]] [[Kategooria:Tööõigus]] [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Inimressursside juhtimine]] </nowiki> 3cg028yd4q0xe740e0ovwutuicrf5wj 7161270 7161261 2026-05-26T09:30:32Z Stina92 222184 7161270 wikitext text/x-wiki '''Tasustamise läbipaistvus''', ka palkade läbipaistvus, on tööjõuturu ja organisatsioonijuhtimise põhimõte, mille kohaselt tehakse töötasuga seotud teave, näiteks tasustamisvahemikud, tasustamiskriteeriumid või keskmised palgad, töötajatele või avalikkusele kättesaadavaks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Directive - 2023/970 - EN - EUR-Lex |url=https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2023/970/oj/eng |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |keel=en}}</ref> Selle eesmärk on vähendada tööandjate ja töötajate vahelist infoasümmeetriat ja vähendada põhjendamatuid tasustamise erinevusi.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Lee Maripuu: Palgakujundus muutub läbipaistvamaks {{!}} Sotsiaalministeerium |url=https://www.sm.ee/lee-maripuu-palgakujundus-muutub-labipaistvamaks |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=www.sm.ee |keel=et}}</ref> == Mõjud == Majandusteoorias seostatakse tasustamise läbipaistvust läbirääkimisteooriaga, mille kohaselt teabe kättesaadavus mõjutab turuosaliste käitumist ja tasustamise kujunemist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Baker |eesnimi=Michael |perekonnanimi2=Halberstam |eesnimi2=Yosh |perekonnanimi3=Kroft |eesnimi3=Kory |perekonnanimi4=Mas |eesnimi4=Alexandre |perekonnanimi5=Messacar |eesnimi5=Derek |kuupäev=mai 2019 |pealkiri=Pay Transparency and the Gender Gap |url=http://www.nber.org/papers/w25834.pdf |keel=en |koht=Cambridge, MA |doi=10.3386/w25834|ajakiri=}}</ref> Empiirilised uuringud, sealhulgas Austria ja Kanada analüüsid, on näidanud, et tasustamise info avalikustamine võib vähendada soolist tasustamise lõhet, kuigi mõju sõltub rakendamise viisist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bennedsen |eesnimi=Morten |perekonnanimi2=Larsen |eesnimi2=Birthe |perekonnanimi3=Wei |eesnimi3=Jiayi |kuupäev=29. jaanuar 2023 |pealkiri=Gender wage transparency and the gender pay gap: A survey |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/joes.12545 |ajakiri=Journal of Economic Surveys |keel=en |aastakäik=37 |üksiknumber=5 |lehekülg=1743–1777 |doi=10.1111/joes.12545 |issn=0950-0804}}</ref><ref>[https://www.wiwi.uni-bonn.de/bgsepapers/boncrc/CRCTR224_2021_194v2.pdf '''Gulyas, A., Seitz, S., & Sinha, S. (2021).''' ''Does Pay Transparency Affect the Gender Wage Gap? Evidence from Austria.''] </ref> Samas on leitud, et teave kolleegide tasustamise kohta mõjutab oluliselt töörahulolu ja organisatsiooni atraktiivsust, mistõttu eeldab läbipaistvus ettevõttelt põhjalikku finantskommunikatsiooni ja õiglasi tasustamise astmestikke.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Card |eesnimi=David |perekonnanimi2=Mas |eesnimi2=Alexandre |perekonnanimi3=Moretti |eesnimi3=Enrico |perekonnanimi4=Saez |eesnimi4=Emmanuel |kuupäev=2012-10-01 |pealkiri=Inequality at Work: The Effect of Peer Salaries on Job Satisfaction |url=https://pubs.aeaweb.org/doi/10.1257/aer.102.6.2981 |ajakiri=American Economic Review |keel=en |aastakäik=102 |üksiknumber=6 |lehekülg=2981–3003 |doi=10.1257/aer.102.6.2981 |issn=0002-8282}}</ref> == Regulatsioon Euroopa Liidus == Poliitika kujundamises on läbipaistvus muutunud oluliseks vahendiks tasustamise lõhe vähendamisel. Euroopa Liidus tugevdas seda suunda 2023. aastal vastu võetud direktiiv (EL) 2023/970, mis kohustab tööandjaid jagama teavet samaväärset tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta.<ref name=":0" /> == Eesti kontekstis == Eestis rakendatakse neid nõudeid soolise võrdõiguslikkuse seaduse kaudu, muutes tasustamissüsteemid prognoositavamaks ja finantsiliselt jälgitavamaks.<ref name=":1" /> Selline strateegiline lähenemine on seotud organisatsiooni atraktiivsuse suurenemisega tööandjana ning tagab organisatsiooni valmisoleku regulatiivseteks muudatusteks kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas.<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nguyen |eesnimi=Phi |perekonnanimi2=Kendall |eesnimi2=Dana Lynn |perekonnanimi3=Maguire |eesnimi3=Heather |perekonnanimi4=Mellek |eesnimi4=Tony |kuupäev=juuli 2020 |pealkiri=Effects of Pay Transparency on Application Intentions through Justice Perceptions and Org Attraction |url=http://journals.aom.org/doi/10.5465/AMBPP.2020.21710abstract |ajakiri=Academy of Management Proceedings |keel=en |aastakäik=2020 |üksiknumber=1 |lehekülg=21710 |doi=10.5465/AMBPP.2020.21710abstract |issn=0065-0668}}</ref> == Vaata ka == [[Sooline palgalõhe]] [[Tööturg]] [[Tööõigus]] == Viited == <references /> <nowiki>[[Kategooria:Tööturg]] [[Kategooria:Tööõigus]] [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Inimressursside juhtimine]] </nowiki> mjzaa1s0w9nm5biaaygw7l5neuxwz8r 7161328 7161270 2026-05-26T10:22:58Z Stina92 222184 7161328 wikitext text/x-wiki '''Tasustamise läbipaistvus''', ka [[Palk|palkade]] läbipaistvus, on [[Tööjõuturg|tööjõuturu]] ja organisatsioonijuhtimise põhimõte, mille kohaselt tehakse [[Töötasu|töötasuga]] seotud teave, näiteks tasustamisvahemikud, tasustamiskriteeriumid või keskmised palgad, töötajatele või avalikkusele kättesaadavaks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Directive - 2023/970 - EN - EUR-Lex |url=https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2023/970/oj/eng |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |keel=en}}</ref> Selle eesmärk on vähendada tööandjate ja töötajate vahelist infoasümmeetriat ja vähendada põhjendamatuid tasustamise erinevusi.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Lee Maripuu: Palgakujundus muutub läbipaistvamaks {{!}} Sotsiaalministeerium |url=https://www.sm.ee/lee-maripuu-palgakujundus-muutub-labipaistvamaks |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=www.sm.ee |keel=et}}</ref> == Mõjud == [[Majandusteooria|Majandusteoorias]] seostatakse tasustamise läbipaistvust läbirääkimisteooriaga, mille kohaselt teabe kättesaadavus mõjutab turuosaliste käitumist ja tasustamise kujunemist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Baker |eesnimi=Michael |perekonnanimi2=Halberstam |eesnimi2=Yosh |perekonnanimi3=Kroft |eesnimi3=Kory |perekonnanimi4=Mas |eesnimi4=Alexandre |perekonnanimi5=Messacar |eesnimi5=Derek |kuupäev=mai 2019 |pealkiri=Pay Transparency and the Gender Gap |url=http://www.nber.org/papers/w25834.pdf |keel=en |koht=Cambridge, MA |doi=10.3386/w25834|ajakiri=}}</ref> [[Empiiriline|Empiirilised]] uuringud, sealhulgas Austria ja Kanada analüüsid, on näidanud, et tasustamise info avalikustamine võib vähendada soolist tasustamise lõhet, kuigi mõju sõltub rakendamise viisist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bennedsen |eesnimi=Morten |perekonnanimi2=Larsen |eesnimi2=Birthe |perekonnanimi3=Wei |eesnimi3=Jiayi |kuupäev=29. jaanuar 2023 |pealkiri=Gender wage transparency and the gender pay gap: A survey |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/joes.12545 |ajakiri=Journal of Economic Surveys |keel=en |aastakäik=37 |üksiknumber=5 |lehekülg=1743–1777 |doi=10.1111/joes.12545 |issn=0950-0804}}</ref><ref>[https://www.wiwi.uni-bonn.de/bgsepapers/boncrc/CRCTR224_2021_194v2.pdf '''Gulyas, A., Seitz, S., & Sinha, S. (2021).''' ''Does Pay Transparency Affect the Gender Wage Gap? Evidence from Austria.''] </ref> Samas on leitud, et teave kolleegide tasustamise kohta mõjutab oluliselt töörahulolu ja organisatsiooni atraktiivsust, mistõttu eeldab läbipaistvus ettevõttelt põhjalikku finantskommunikatsiooni ja õiglasi tasustamise astmestikke.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Card |eesnimi=David |perekonnanimi2=Mas |eesnimi2=Alexandre |perekonnanimi3=Moretti |eesnimi3=Enrico |perekonnanimi4=Saez |eesnimi4=Emmanuel |kuupäev=2012-10-01 |pealkiri=Inequality at Work: The Effect of Peer Salaries on Job Satisfaction |url=https://pubs.aeaweb.org/doi/10.1257/aer.102.6.2981 |ajakiri=American Economic Review |keel=en |aastakäik=102 |üksiknumber=6 |lehekülg=2981–3003 |doi=10.1257/aer.102.6.2981 |issn=0002-8282}}</ref> == Regulatsioon Euroopa Liidus == Poliitika kujundamises on läbipaistvus muutunud oluliseks vahendiks tasustamise lõhe vähendamisel. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] tugevdas seda suunda 2023. aastal vastu võetud direktiiv (EL) 2023/970, mis kohustab tööandjaid jagama teavet samaväärset tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta.<ref name=":0" /> == Eesti kontekstis == Eestis rakendatakse neid nõudeid [[Sooline võrdõiguslikkus|soolise võrdõiguslikkuse]] seaduse kaudu, muutes tasustamissüsteemid prognoositavamaks ja finantsiliselt jälgitavamaks.<ref name=":1" /> Selline strateegiline lähenemine on seotud organisatsiooni atraktiivsuse suurenemisega tööandjana ning tagab organisatsiooni valmisoleku regulatiivseteks muudatusteks kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas.<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nguyen |eesnimi=Phi |perekonnanimi2=Kendall |eesnimi2=Dana Lynn |perekonnanimi3=Maguire |eesnimi3=Heather |perekonnanimi4=Mellek |eesnimi4=Tony |kuupäev=juuli 2020 |pealkiri=Effects of Pay Transparency on Application Intentions through Justice Perceptions and Org Attraction |url=http://journals.aom.org/doi/10.5465/AMBPP.2020.21710abstract |ajakiri=Academy of Management Proceedings |keel=en |aastakäik=2020 |üksiknumber=1 |lehekülg=21710 |doi=10.5465/AMBPP.2020.21710abstract |issn=0065-0668}}</ref> == Vaata ka == [[Sooline palgalõhe]] [[Tööturg]] [[Tööõigus]] == Viited == <references /> <nowiki>[[Kategooria:Tööturg]] [[Kategooria:Tööõigus]] [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Inimressursside juhtimine]] </nowiki> 7u44ubo4gfuu1x55z1j09b0uoevztfk 7161332 7161328 2026-05-26T10:27:19Z Stina92 222184 Stina92 teisaldas lehekülje [[Mustand:Tasustamise läbipaistvus]] pealkirja [[Tasustamise läbipaistvus]] alla: Artikkel valmis 7161328 wikitext text/x-wiki '''Tasustamise läbipaistvus''', ka [[Palk|palkade]] läbipaistvus, on [[Tööjõuturg|tööjõuturu]] ja organisatsioonijuhtimise põhimõte, mille kohaselt tehakse [[Töötasu|töötasuga]] seotud teave, näiteks tasustamisvahemikud, tasustamiskriteeriumid või keskmised palgad, töötajatele või avalikkusele kättesaadavaks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Directive - 2023/970 - EN - EUR-Lex |url=https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2023/970/oj/eng |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |keel=en}}</ref> Selle eesmärk on vähendada tööandjate ja töötajate vahelist infoasümmeetriat ja vähendada põhjendamatuid tasustamise erinevusi.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Lee Maripuu: Palgakujundus muutub läbipaistvamaks {{!}} Sotsiaalministeerium |url=https://www.sm.ee/lee-maripuu-palgakujundus-muutub-labipaistvamaks |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=www.sm.ee |keel=et}}</ref> == Mõjud == [[Majandusteooria|Majandusteoorias]] seostatakse tasustamise läbipaistvust läbirääkimisteooriaga, mille kohaselt teabe kättesaadavus mõjutab turuosaliste käitumist ja tasustamise kujunemist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Baker |eesnimi=Michael |perekonnanimi2=Halberstam |eesnimi2=Yosh |perekonnanimi3=Kroft |eesnimi3=Kory |perekonnanimi4=Mas |eesnimi4=Alexandre |perekonnanimi5=Messacar |eesnimi5=Derek |kuupäev=mai 2019 |pealkiri=Pay Transparency and the Gender Gap |url=http://www.nber.org/papers/w25834.pdf |keel=en |koht=Cambridge, MA |doi=10.3386/w25834|ajakiri=}}</ref> [[Empiiriline|Empiirilised]] uuringud, sealhulgas Austria ja Kanada analüüsid, on näidanud, et tasustamise info avalikustamine võib vähendada soolist tasustamise lõhet, kuigi mõju sõltub rakendamise viisist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bennedsen |eesnimi=Morten |perekonnanimi2=Larsen |eesnimi2=Birthe |perekonnanimi3=Wei |eesnimi3=Jiayi |kuupäev=29. jaanuar 2023 |pealkiri=Gender wage transparency and the gender pay gap: A survey |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/joes.12545 |ajakiri=Journal of Economic Surveys |keel=en |aastakäik=37 |üksiknumber=5 |lehekülg=1743–1777 |doi=10.1111/joes.12545 |issn=0950-0804}}</ref><ref>[https://www.wiwi.uni-bonn.de/bgsepapers/boncrc/CRCTR224_2021_194v2.pdf '''Gulyas, A., Seitz, S., & Sinha, S. (2021).''' ''Does Pay Transparency Affect the Gender Wage Gap? Evidence from Austria.''] </ref> Samas on leitud, et teave kolleegide tasustamise kohta mõjutab oluliselt töörahulolu ja organisatsiooni atraktiivsust, mistõttu eeldab läbipaistvus ettevõttelt põhjalikku finantskommunikatsiooni ja õiglasi tasustamise astmestikke.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Card |eesnimi=David |perekonnanimi2=Mas |eesnimi2=Alexandre |perekonnanimi3=Moretti |eesnimi3=Enrico |perekonnanimi4=Saez |eesnimi4=Emmanuel |kuupäev=2012-10-01 |pealkiri=Inequality at Work: The Effect of Peer Salaries on Job Satisfaction |url=https://pubs.aeaweb.org/doi/10.1257/aer.102.6.2981 |ajakiri=American Economic Review |keel=en |aastakäik=102 |üksiknumber=6 |lehekülg=2981–3003 |doi=10.1257/aer.102.6.2981 |issn=0002-8282}}</ref> == Regulatsioon Euroopa Liidus == Poliitika kujundamises on läbipaistvus muutunud oluliseks vahendiks tasustamise lõhe vähendamisel. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] tugevdas seda suunda 2023. aastal vastu võetud direktiiv (EL) 2023/970, mis kohustab tööandjaid jagama teavet samaväärset tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta.<ref name=":0" /> == Eesti kontekstis == Eestis rakendatakse neid nõudeid [[Sooline võrdõiguslikkus|soolise võrdõiguslikkuse]] seaduse kaudu, muutes tasustamissüsteemid prognoositavamaks ja finantsiliselt jälgitavamaks.<ref name=":1" /> Selline strateegiline lähenemine on seotud organisatsiooni atraktiivsuse suurenemisega tööandjana ning tagab organisatsiooni valmisoleku regulatiivseteks muudatusteks kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas.<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nguyen |eesnimi=Phi |perekonnanimi2=Kendall |eesnimi2=Dana Lynn |perekonnanimi3=Maguire |eesnimi3=Heather |perekonnanimi4=Mellek |eesnimi4=Tony |kuupäev=juuli 2020 |pealkiri=Effects of Pay Transparency on Application Intentions through Justice Perceptions and Org Attraction |url=http://journals.aom.org/doi/10.5465/AMBPP.2020.21710abstract |ajakiri=Academy of Management Proceedings |keel=en |aastakäik=2020 |üksiknumber=1 |lehekülg=21710 |doi=10.5465/AMBPP.2020.21710abstract |issn=0065-0668}}</ref> == Vaata ka == [[Sooline palgalõhe]] [[Tööturg]] [[Tööõigus]] == Viited == <references /> <nowiki>[[Kategooria:Tööturg]] [[Kategooria:Tööõigus]] [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Inimressursside juhtimine]] </nowiki> 7u44ubo4gfuu1x55z1j09b0uoevztfk 0 710709 7161321 7160125 2026-05-26T10:16:48Z Hannesvalk 176021 /* 23. mai */ 7161321 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026</ref> === 7. mai === USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026</ref> === 10. mai === Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026</ref> USA president ei olnud Iraani vastusega rahul<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026</ref> ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026</ref> === 15. mai === Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026</ref> === 18. mai === USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.<ref>[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026</ref> === 19. mai === USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.<ref>[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026</ref> === 23. mai === Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.<ref>[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026</ref> USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.<ref>[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026</ref> USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.<ref>[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026</ref> === 25. mai === USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.<ref>[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026</ref> === 26. mai === Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.<ref>[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026</ref> == Viited == {{Viited}} 7hb7t0l393j8e2xxf5gt65w2unhd74e 7161346 7161321 2026-05-26T10:36:12Z Hannesvalk 176021 /* 25. mai */ 7161346 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026</ref> === 7. mai === USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026</ref> === 10. mai === Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026</ref> USA president ei olnud Iraani vastusega rahul<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026</ref> ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026</ref> === 15. mai === Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026</ref> === 18. mai === USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.<ref>[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026</ref> === 19. mai === USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.<ref>[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026</ref> === 23. mai === Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.<ref>[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026</ref> USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.<ref>[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026</ref> USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.<ref>[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026</ref> === 25. mai === USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.<ref>[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026</ref> === 26. mai === Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.<ref>[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026</ref> == Viited == {{Viited}} 3rpmlz5qa784k6yuk65vmjv9xoxfxhn 0 710817 7160994 7116824 2026-05-25T19:50:55Z Kuriuss 38125 7160994 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:2026 Kaillie Humphries (cropped).jpg|pisi|Kaillie Humphries Altenbergis 2026. aastal]] [[Pilt:2020-02-22 Flower Ceremony 2-woman bobsleigh (Bobsleigh & Skeleton World Championships Altenberg 2020) by Sandro Halank–007-Kaillie Humphries.jpg|pisi|Kaillie Humphries Altenbergis 2020. aastal]] '''Kaillie Armbruster Humphries''' (neiupõlvenimi '''Simundson'''; sündinud [[4. september|4. septembril]] [[1985]] Kanadas [[Alberta]] provintsis [[Calgary]]) on [[Kanada]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[bobisõit]]ja. Humphries oli üks esimesi naisi, kes juhtis neljaliikmelises bobisõidus segavõistkonda.<ref>[https://www.nytimes.com/2014/11/16/sports/women-make-4-man-bobsled-history-in-utah.html Women Make 4-Man Bobsled History in Utah] www.nytimes.com ([[The New York Times]]) November 16, 2014</ref> Ta oli ka esimene naine, kes juhtis naistest koosnevat võistkonda meeste vastu neljaliikmelise bobisõidu maailmakarikavõistlustel.<ref>[https://web.archive.org/web/20171027125733/https://www.wsj.com/articles/AP4d419f24ba3b4a63aaf8cf43daf1f61d Humphries makes history, driving a 4-woman sled against men] www.wsj.com ([[The Wall Street Journal]]) Jan. 9, 2016</ref> <ref>[https://www.cbc.ca/sports/olympics/winter/bobsleigh/kaillie-humphries-boblseigh-history-1.3397016 Kaillie Humphries 1st to drive 4-woman sled against male World Cup field] www.cbc.ca ([[CBC]]) Jan 09, 2016</ref> Esindades Kanadat, tuli ta [[Bobisõit 2010. aasta taliolümpiamängudel#Kahebobi 2|2010.]] ja [[Bobisõit 2014. aasta taliolümpiamängudel#Kahebobi 2|2014. aasta olümpiavõitjaks]] koos [[Heather Moyse|Heather Moyse'iga]] kahebobisõidus ning [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018. aasta]] olümpiapronksmedali võitjaks koos [[Phylicia George|Phylicia George'iga]]. Oma võiduga 2014. aastal sai temast esimene naisbobisõitja, kes kaitses varasemat olümpiavõitu, ja ta nimetati olümpia lõputseremoonial lipukandjaks koos Heather Moyse'iga. 2019. aastal läks Humphries üle esindama Ameerika Ühendriike "väidetava vaenuliku verbaalse ja mitteverbaalse ahistamise tõttu", mille tulemuseks olid kaks omavahel seotud juhtumit, millega ta väidetavalt Kanada bobisõiduföderatsiooni poolt silmitsi seisis.{{lisa viide}} Ta võitis USA koondise eest 2020. ja 2021. aasta hooajal kolm bobisõidu maailmameistrivõistluste medalit, mis tegi temast viiekordse maailmameistri ja bobisõidu ajaloo enim autasustatud naise. Ta võitis 2021. aasta bobisõidu maailmameistrivõistlustel kahebobi ja monobobi sõidu, mis tegi temast esimese naisbobisõitja, kes on võitnud kahekordse maailmameistritiitli samal aastal. Ta nimetati USA bobisõidukoondisse [[Peking]]is [[2022. aasta taliolümpiamängud]]eks veebruaris, kaks kuud pärast seda, kui oli saanud USA kodanikuks, ja võitis [[Bobisõit 2022. aasta taliolümpiamängudel#ühebobi|monobobi sõidus kulla]]. See kuldmedalivõit tähendas, et temast sai esimene naine olümpiaajaloos, kes on võitnud kuldmedalid kaht riiki (Ameerika Ühendriikide ja Kanada) esindanult, ning esimene inimene, kes on võitnud olümpiakulla nii Ameerika Ühendriikide kui ka Kanada esindajana.<ref>[https://apnews.com/article/winter-olympics-bobsledding-kaillie-humphries-sports-canada-f46d7ad213b5eff789cd7441b9d63ec6 History for Humphries, who wins Olympic monobob gold for US] www.apnews.com February 14, 2022</ref> [[2026. aasta taliolümpiamängud]]el [[Milano]]s ja [[Cortina d'Ampezzo]]s võitis Humphries oma teise olümpiamedali monobobisõidus, saades 16. veebruaril [[Bobisõit 2026. aasta taliolümpiamängudel#Ühebobi|pronksi]]. Viis päeva hiljem võitis ta koos [[Jasmine Jones]]iga kahebobisõidus [[Bobisõit 2026. aasta taliolümpiamängudel#Kahebobi 2|pronksi]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.ibsf.org/en/athlete/130282 Kaillie Armbruster Humphries ibsf.org veebileht] *[https://www.usabs.com/profiles/kaillie-humphries Kaillie Humphries Ameerika Ühendriikide Bobi- ja Skeletoni Föderatsioon veebilehel] *[https://www.teamusa.com/profiles/kaillie-humphries Kaillie Humphries Ameerika Ühendriikide Olümpia- ja Paraolümpiakomitee veebilehel] *[https://olympic.ca/team-canada/kaillie-humphries/ Kaillie Humphries Kanada Olümpiakomitee veebilehel] *[https://www.olympics.com/en/milano-cortina-2026/results/athlete-details/23320 Kaillie Armbruster Humphries 2026. aasta taliolümpiamängude veebilehel] *[https://www.olympedia.org/athletes/118672 Kaillie Humphries Olympedia.org veebilehel] *[https://intersportstats.com/athletes/3000337848 Kaillie Humphries InterSportStats veebilehel] {{JÄRJESTA:Humphries, Kaillie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide bobisõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] kskykyetn873y3tdxzkx9jy11g41w2a 0 710849 7161395 7141724 2026-05-26T11:14:58Z Taurus404 80079 /* Tähtsus */ 7161395 wikitext text/x-wiki '''Hinnastabiilsus''' on majanduslik seisund, kus kaupade ja teenuste üldine hinnatase hoitakse stabiilne ja säilitatakse raha väärtus ning ostujõud. See tähendab madalat ja prognoositavat hinnataset, mis aitab vähendada majanduslikku ebakindlust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-07-18 |pealkiri=Price Stability: Cornerstone of a Healthy Economy — Penpoin. |url=https://penpoin.com/what-is-price-stability/ |vaadatud=2026-03-19 |keel=en-US}}</ref> Majanduspoliitikas on hinnastabiilsus keskne eesmärk, sest see loob kindla keskkonna tarbijatele, ettevõtetele ja riigile. [[Euroopa Keskpank]] (EKP) määratleb hinnastabiilsuse kui [[Inflatsioon|inflatsiooni]] hoidmise 2% tasemel keskpikas perspektiivis, et nii hoida ära liiga kiiret hinnatõusu kui ka [[Deflatsioon|deflatsiooni]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2021-11-10 |pealkiri=Benefits of price stability |url=https://www.ecb.europa.eu/mopo/intro/benefits/html/index.en.html?utm_source=copilot.com |keel=en}}</ref> 2% tase viitab eurosüsteemi kohustusele tagada sobiv inflatsioonitase, et toime tulla riikidevaheliste inflatsioonierinevuste mõjuga euroalal ja vältida deflatsiooniriski. <ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2012-05-16 |pealkiri=Hinnastabiilsuse tähtsus |url=https://www.eestipank.ee/et/rahapoliitika/hinnastabiilsuse-tahtsus |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=Eesti Pank |keel=et}}</ref> == Tähtsus == Stabiilsed hinnad loovad majanduses kindluse, mis võimaldab inimestel ja ettevõtetel teha pikaajalisi otsuseid. Tarbijate ostujõud säilib paremini, sest raha väärtus ei muutu järsult. Ettevõtted saavad [[Investeering|investeerida]] ja planeerida kulusid usaldusväärsemalt. See toetab [[Majanduskasv|majanduskasvu]] ja tööhõivet. Hinnastabiilsus aitab hoida finantssüsteemi tasakaalus, vähendades [[Intressimäär|intressimäärade]] kõikumist ja ebakindlust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Price Stability: How to Achieve Price Stability and Why It Matters |url=https://fastercapital.com/content/Price-Stability--How-to-Achieve-Price-Stability-and-Why-It-Matters.html |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=FasterCapital |keel=en}}</ref> Kiire hinnatõus võib põhjustada majanduslikku ja poliitilist ebastabiilsust, nagu näitas [[Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis|Saksamaal 1920. aastatel toimunud hüperinflatsioon]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Regenerative Economics - 5.3.6 Price stability |url=https://www.regenerativeeconomics.earth/regenerative-economics-textbook/5-the-state/5-3-rethinking-economic-goals-of-the-state/5-3-6-price-stability |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.regenerativeeconomics.earth |keel=et}}</ref> == Ohud == Hinnastabiilsust ohustavad nii kõrge inflatsioon kui ka deflatsioon. Mõõdukas inflatsioon toetab majandust, kuid liiga kiire hinnatõus või hinnalangus võib pidurdada investeeringuid ja tarbimist, mille tulemusena majanduskasv aeglustub.<ref name=":1" />Ebastabiilne hinnatase, kus inflatsioon ja deflatsioon vahelduvad ning hinnad kõiguvad ettearvamatult, raskendab majapidamiste ja ettevõtete planeerimist ning võib vähendada investeeringuid ja majanduse efektiivsust.<ref name=":0" /> == Tagamine == [[Keskpank|Keskpankade]] peamine vahend hinnastabiilsuse hoidmisel on [[rahapoliitika]], eelkõige intressimäärade reguleerimine, mis mõjutab majanduslikku [[Nõudlus|nõudlust]] ja hinnadünaamikat.<ref>Frederic S. Mishkin, "The Channels of Monetary Transmission: Lessons for Monetary Policy," NBER Working Paper 5464 (1996), <nowiki>https://doi.org/10.3386/w5464</nowiki>.</ref> == Mõisted == * [[Inflatsioon]] * [[Deflatsioon]] * [[Investeering]] * [[Majanduskasv]] * [[Intressimäär]] * [[Hüperinflatsioon]] * [[Keskpank]] * [[Rahapoliitika]] * [[Nõudlus]] == Viited == {{Viited}} hvboc8djd5qehm99e30swsmh7eqhb5i 0 711371 7161179 7146812 2026-05-26T08:02:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 4 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161179 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {| class="infobox hproduct" |+ id="6" class="infobox-title fn" |Suzuki GS500 | colspan="2" class="infobox-image" |[[File:1997SuzukiGS500E-001.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:1997SuzukiGS500E-001.jpg|250x250px]]<div class="infobox-caption">1997 Suzuki GS500E</div> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Tootja | class="infobox-data brand" |[[:en:Suzuki_Motor_Corporation|Suzuki Motor Corporation]] |- ! scope="row" class="infobox-label" |Nimetatakse ka | class="infobox-data" |GS500E GS500F |- ! scope="row" class="infobox-label" |Tootmine | class="infobox-data" |1989–2012 (GS500 / GS500E)<ref name="Garlitos" /> 2004–2013 (GS500F)<ref name="Sulthoni" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Assamblee | class="infobox-data" |Jaapan 1988-2003 [[:en:Gijón|Gijón]], Hispaania 2004-2013<ref name="Ebert2012" /><ref name="Tibu2013" /> [[:en:Pereira,_Colombia|Pereira, Colombia]] 2014—<ref name="LaTarde2" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Eelkäija | class="infobox-data" |[[:en:Suzuki_GS450|Suzuki GS450]] |- ! scope="row" class="infobox-label" |[[:en:Types_of_motorcycles|Liik]] | class="infobox-data" |[[:en:Naked_bike|Naked bike]] (GS500 / GS500E) [[:en:Sport_bike#Classes|Kerge sportmootorratas]] (GS500F) |- ! scope="row" class="infobox-label" |[[:en:Motorcycle_engine|Mootor]] | class="infobox-data" |487 cc (29.7 cu in), 4-taktiline, õhkjahutusega paralleelne kahesilindriline, [[:en:DOHC|DOHC]], 2 klappi silindri kohta <ref name="SoyMotero2" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Silindri läbimõõt/kolvikäik | class="infobox-data" |74.0&nbsp;mm × 56.6&nbsp;mm (2.91&nbsp;in ×&nbsp;2.23&nbsp;in) |- ! scope="row" class="infobox-label" |Kompressiooniaste | class="infobox-data" |9.0 : 1 |- ! scope="row" class="infobox-label" |Tippkiirus | class="infobox-data" |159&nbsp;km/h (99&nbsp;mph)<ref name="PerfIndex2013" /> 169&nbsp;km/h (105&nbsp;mph)<ref name="Canet2004" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |[[:en:Power_(physics)|Võimsus]] | class="infobox-data" |52&nbsp;hp (39&nbsp;kW) @ 9500 rpm (tootja andmetel)<ref name="Maxx" /> 33.5–47&nbsp;hp (25.0–35.0&nbsp;kW) (tagarattalt mõõdetuna)<ref name="PerfIndex2013" /><ref name="Canet2004" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Pöördemoment | class="infobox-data" |30.4&nbsp;lb⋅ft (41.2&nbsp;N⋅m) @ 7500 rpm (tootja andmetel)<ref name="Maxx" /> 25.6–26.7&nbsp;lb⋅ft (34.7–36.2&nbsp;N⋅m) (tagarattalt mõõdetuna)<ref name="PerfIndex2013" /><ref name="Canet2004" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Süüte tüüp | class="infobox-data" |Transistorsüüde |- ! scope="row" class="infobox-label" |Käigukast | class="infobox-data" |6-käiguline |- ! scope="row" class="infobox-label" |Raami tüüp | class="infobox-data" |Topelthällraam<ref name="GS500L22" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Vedrustus | class="infobox-data" |E: Teleskoopkahvel, vedru eelpinge on reguleeritav T: Lisahoovastikuga õõtshoob, vedru eelpinge on reguleeritav |- ! scope="row" class="infobox-label" |Pidurid | class="infobox-data" |E: Ketaspidur, kahe kolviga pidurisadul T: Ketaspidur, ühe kolviga pidurisadul |- ! scope="row" class="infobox-label" |Rehvid | class="infobox-data" |E: 110/70-17, T: 130/70-17<ref name="Kodack" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |[[:en:Bicycle_and_motorcycle_geometry#Steering_axis_angle|Kalle]], [[:en:Bicycle_and_motorcycle_geometry#Trail|järeljooks]] | class="infobox-data" |25° 30′, 95&nbsp;mm (3.7&nbsp;in)<ref name="Manual500E" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Teljevahe | class="infobox-data" |1,405&nbsp;mm (55.3&nbsp;in) |- ! scope="row" class="infobox-label" |Mõõtmed | class="infobox-data" |P: 2,080&nbsp;mm (82&nbsp;in) L: 800&nbsp;mm (31&nbsp;in) K: 1,060&nbsp;mm (42&nbsp;in) (GS500), 1,150&nbsp;mm (45&nbsp;in) (GS500F) |- ! scope="row" class="infobox-label" |Istmekõrgus | class="infobox-data" |790 mm (31 in) |- ! scope="row" class="infobox-label" |Kaal | class="infobox-data" |169&nbsp;kg (373&nbsp;lb) (GS500E)<ref name="Manual500E" /> 174&nbsp;kg (384&nbsp;lb) (GS500)<ref name="GS500K6" /> 180&nbsp;kg (400&nbsp;lb)<ref name="GS500FK5" /> 184&nbsp;kg (405&nbsp;lb) <ref name="Canet2004" /> (GS500F)&nbsp;(tühimass) 193&nbsp;kg (425&nbsp;lb) (GS500)<ref name="Garlitos" /> 199&nbsp;kg (439&nbsp;lb)<ref name="Sulthoni" /> 201&nbsp;kg (443&nbsp;lb)<ref name="PerfIndex2013" /> (GS500F)&nbsp;([[:en:Motorcycle_testing_and_measurement#Wet_weight|täismass]]) |- ! scope="row" class="infobox-label" |Kütusepaagi maht | class="infobox-data" |17.0&nbsp;L (3.7&nbsp;imp&nbsp;gal; 4.5&nbsp;US&nbsp;gal) 20.0&nbsp;L (4.4&nbsp;imp&nbsp;gal; 5.3&nbsp;US&nbsp;gal) (2001—) |- ! scope="row" class="infobox-label" |Kütusekulu | class="infobox-data" |56.3&nbsp;mpg_&#x2011;US (4.18&nbsp;L/100&nbsp;km; 67.6&nbsp;mpg_&#x2011;imp)<ref name="Catterson2" /> |} '''Suzuki GS500''' on [[Suzuki|Suzuki Motor Corporationi]] toodetud ja turustatud [[mootorratas]], mis on suunatud algajatele. Suzuki tootis '''GS500''' ja '''GS500E''' mudelit alates 1989. aastast ning täisgondilga mudelit '''GS500F''' alates 2004. aastast. <ref>{{Cite news|last=Ash|first=Kevin|url=https://www.telegraph.co.uk/motoring/motorbikes/2725088/Back-in-the-real-world.html|title=Back in the real world|publisher=Telegraph Media Group Limited|work=The Telegraph|date=11 October 2003|access-date=12 January 2015|quote=Suzuki has added a touch of sportiness to its revised GS500 budget twin with a fairing inspired by its GSX-R sports bikes, although little beneath has changed.}}</ref> GS500 toodetakse ja müüakse praegu [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerikas]]. <ref name="LaTarde">{{Cite news|last=Méndez|first=Dadaladier|url=http://www.latarde.com/noticias/economica/141871-suzuki-exportara-piezas-y-motos-que-antes-importaba|title=Suzuki invierte en innovación en Pereira|publisher=Comunicadores del Risaralda S.A.|date=8 November 2014|access-date=4 March 2015|language=es|quote=Con esta nueva tecnología se nos ha abierto la puerta para exportar modelos como GS 500 y GS 650, mientras antes solo exportábamos modelos de bajo cilindraje hasta 125 centímetros cúbicos.|archive-url=https://web.archive.org/web/20141111003024/http://www.latarde.com/noticias/economica/141871-suzuki-exportara-piezas-y-motos-que-antes-importaba|archive-date=11 November 2014|agency=LaTarde.com}}</ref> Mootorrattakirjanduses on GS500-t kirjeldatud kui parimat ostu ja suurepärast esimest mootorratast, millel on piisav, kui mitte köitev võimsus kogenumatele sõitjatele (umbes 40 hj tagarattalt mõõdetuna). GS500, ilma gondliteta, versiooni müüdi esmakordselt Suurbritannias 1988. aastal (tüübikood GS500EJ) <ref>{{Cite web|url=http://www.repairmanual.com/product/official-1989-2006-suzuki-gs500-factory-service-manual-99500-34094-03e/|title=1989-2006 Suzuki GS500 Service Manual|publisher=Repair Manuals Online|website=repairmanual.com|access-date=17 January 2015}}</ref> ja järgmise aasta mudel (kood GS500EK) tuli müügile Euroopas ja Põhja-Ameerikas. See oli varustatud õhkjahutusega paralleelse kahesilindrilise mootoriga, mis oli pärit varasemast GS450-st. Mootorrataste turul kuulus GS500 üle kahekümne aasta Suzuki keskmise kubatuuriga mootorite mudelivaliku soodsamasse otsa. <ref>{{Cite news|last=Ash|first=Kevin|url=https://www.telegraph.co.uk/motoring/motorbikes/2749719/Suzuki-GSX650F-is-the-complete-package.html|title=Suzuki GSX650F is the complete package|publisher=Telegraph Media Group Limited|work=The Telegraph|date=24 November 2007|access-date=16 January 2015|quote=…Suzuki makes good bikes at very good prices. This is especially the case in the budget middleweight sector, where Suzuki offers a very wide range, from the basic GS500 twin (a snip at £3,349) and the SV650 V-twin (£4,599), to the Bandit 650 (£4,449).}}</ref> Suzuki tootis ka GS500 mudeleid, mida tähistati järelliitega „U”, mille mootorid olid piiratud maksimaalse võimsuse ja kaalu suhtega, et neid saaks kasutada riikides, kus mootorrattalube väljastati piiravalt (GS500 vastab hetkel kehtivatele EL-i ja Ühendkuningriigi A2-taseme juhilubade nõuetele ilma mootorit piiramata) <ref>{{Cite web|url=http://www.visordown.com/learners/the-5-fastest-a2-motorcycles/23194-5.html|title=The 5 fastest A2 motorcycles - Suzuki GS500F|publisher=[[Immediate Media Company Ltd]]|website=Visordown|date=6 August 2013|access-date=17 January 2015|quote=Its power, at 47bhp, is perfect for the class, and the 180kg weight means its power-to-weight ratio is close to the 0.2kW-per-kg limit.}}</ref> või riikides, kus on õppija poolt heakskiidetud mootorratta programm (näiteks Austraalia ja Uus-Meremaa ) <ref>{{Cite web|url=http://www.sa.gov.au/__data/assets/pdf_file/0020/34535/lams-list.pdf|title=Motor Vehicles (Approval of Motor Bikes and Motor Trikes) Notice 2014|publisher=Government of South Australia|website=www.sa.gov.au|date=23 September 2014|access-date=4 March 2015}}</ref> suurendades selle populaarsust üle maailma. <ref name="Smith">{{Cite web|last=Smith|first=Rob|url=http://www.bikepoint.com.au/content/reviews/2008/road/suzuki/gs500/buy-used-suzuki-gs500-14237|title=Buy Used: Suzuki GS500|publisher=carsales.com Limited|website=bikepoint.com.au|date=3 January 2008|access-date=13 January 2015|quote=…with the impending Learner Approved Motorcycle scheme to be rolled out later this year or next, the GS may set a few learner pulses racing.}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Mudeli ajalugu == GS500 ülesehitus pärineb Suzuki esimestelt neljataktilistelt mootorratastelt. 1976. aastal turule tulnud õhkjahutusega neljasilindriline GS750 ja kahesilindriline GS400 hakkas Suzuki tootma neljataktilisi mootoreid, kuigi oli 20 aastat valmistanud vaid kahetaktilisi. Suzuki GS-seeria laienes peagi suuremateks ja väiksemateks neljasilindrilisteks mootorratasteks, vastavalt GS1000 ja GS550, samal ajal kui kahesilindrilise mootori töömahtu suurendati, et saada ridamootor GS425. Kõik need mudelid säilitasid varaseima GS-mootori paigutuse: topelt ülanukkvõllid, kaks reguleeritavat klapivahe seibi <ref>{{Cite web|last=Shim Stock Metals|first=PJ|url=https://www.shimstock.co.za/blogs/shim-and-metal-news/18898531-what-are-shims-used-for|title=What are shims used for?|website=Shim Stock Metals|date=5 October 2016|access-date=2016-10-05}}</ref> silindri kohta ja rull-laagriga väntvõll. === GS500E rida neljasilindriline 1979–1982 === GS500E mootorratas ilmus 1979. aastal, kandes endas GS550 mootori vähendatud töömahuga versiooni (väiksemate karburaatoritega). '''GS500E neljasilindriline mudel''' toodeti turgudele, kus selle väiksem töömaht sobis kindlustus- või registreerimisnõuetega. === GS500E paralleelne kahe silindriga 1988-2000 === Suzuki muutis algset GS-seeria mootori ehitust, et luua järglane GS425-le – selleks oli kahe silindriline GS450, millel oli uus väntmehhanismi lahendus, kus kasutati liuglaagritel pöörlevat üheosalist 180° väntvõlli. Tasakaalustusvõll kontrollis mootori vibratsiooni. GS450 oli 448 kuupsentimeetri (27.3 kuuptolli) töömahuga mootor, mis muutus 1988. aastal 487 kuupsentimeetriks (29.7 kuuptolli), kuna uus GS500E mootor sai 3 mm suurema silindri läbimõõdu. <ref>{{Cite web|url=http://www.totalmotorcycle.com/buyersguide/Suzuki-GS500E-GS550F.htm|title=Motorcycle Buyers Guide - Suzuki GS500E, GS550F|website=Total Motorcycle|access-date=13 January 2015|quote=Suzuki introduced the GS500E mostly as a budget, entry level motorcycle. The way it was received was better than Suzuki could have hoped.}}</ref> Kuigi GS500E kahesilindriline mootor töötati välja olemasoleva konstruktsiooni põhjal, töötas Suzuki 1988. aasta GS500EJ mudeli jaoks välja täiesti uue raami, veermiku ja kere, mis oli suunatud linnasõitjatele, algajatele mootorratturitele ja inimestele, kelle eelarve oli piiratud. Lisaks debüteeris GS500EJ Mikuni 'Slingshot' seeria karburaatoritega, mida kasutati samaaegselt Suzuki GSX-R750 võidusõidureplikal. Kuigi see ei tootnud nii palju hobujõude kui teised mitmeklapilised mootorid, oli kaheklapilisel GS500 mootoril madalatel kiirustel proportsionaalselt suurem pöördemoment. <ref name="Chapman">{{Cite web|last=Chapman|first=Rod|url=http://www.bikepoint.com.au/content/reviews/2010/road/suzuki/gs500f/suzuki-gs500f-19391|title=Suzuki GS500F|publisher=carsales.com Limited|website=bikepoint.com.au|date=27 May 2010|access-date=13 January 2015|quote=…some 22 years ago the very first GS500 rolled out of the Suzuki factory, marking the beginning of one of the most long-lived motorcycles of the modern era.}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1988. aastal Ühendkuningriigis ning 1989. aastal Euroopas ja Põhja-Ameerikas turule toodud GS500EK mudelil oli helehalli raami sisse paigaldatud mustaks värvitud mootor ja valged rattad. Esimestel GS500 tsiklitel olid madalad kaheosalised lenkstangid, mis jätsid mulje ''clip-on''-kinnitustest, kuid olid tegelikult kinnitatud kahvlitele. 1990. aastal tõsteti lenkstangid standardkõrgusele. California-spetsiifilisel 1990. aasta mudelil oli väiksem kütusepaagi maht, 15.0 liters (3.3 imp gallonit; 4,0 USA gallonit) 17 liitri asemel, et paagi alla jääks ruumi aurustuskanistrile. GS500EN (1992) esivedrustust täiustati, paigaldades kahvlitele vedrude eelkoormuse regulaatorid. Algselt valgeks värvitud veljed muudeti 1996. aastal tumehalliks ja mõnel mudelil ka raam. Mootorit ei värvitud enam mustaks. 1997. aasta GS500EV uutel esipidurisadulatel oli kaks suurt kolbi, mis asendasid varasemad ebaühtlase suurusega kolvid. Alates 1998. aastast (GS500EW) paigaldati Prantsuse mudelitele Mikuni BSR 34 mm karburaatorid kolmeahelalise konstruktsiooniga (tühikäigudüüs, nõeldüüs, peadüüs), et tagada täpne kütuse kogus pööretevahemikus. === GS500 2001–2016 === 2001. aastal sai GS500 uue kere ja 20-liitrise kütusepaagi. Rattaveljed värviti helehalliks. Kõikide turgude mudelitele paigaldati Mikuni BSR 34 mm karburaatorid, mida oli varem kasutatud ainult Prantsuse omadel. Heitkoguste vähendamiseks kasutati sekundaarse õhu sissepritset. Lisaks GS500 E-tähise kaotamisele läksid kõik Suzuki mootorrattad mudeliaasta ühetähelisest koodist (nt „X” 1999) üle tähe-numbrilisele koodile: K1 2001. aasta, K2 2002. aasta, L0 2010. aasta jne. 2002. aastal muutus velgede värv mustaks ja alates 2004. aastast värviti ka raam mustaks. Pärast 2002. aastat lõpetas Suzuki GS500E tootmise USA turule ja ei andnud 2003. aastaks enam välja GS500 mudelit. 2007. aastal eemaldas Suzuki GS500 oma valikust Ühendkuningriigis ja Hispaanias, <ref name="SoyMotero">{{Cite web|url=http://www.soymotero.net/suzuki-gs500|title=Suzuki GS500 precio, fotos, ficha técnica|publisher=Global Motor News S.L.|website=SoyMotero.net|access-date=28 February 2015|language=es}}</ref> kuid selle müük jätkus mõnes teises riigis. <ref name="GS500L2">{{Cite web|url=http://www.globalsuzuki.com/motorcycle/moto/street/gs500/99999-A0103-121.pdf|title=GS500|publisher=Suzuki Motor Corporation|website=Global Suzuki|date=20 September 2011|access-date=28 February 2015|quote=Leaflet 99999-A0103-121|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305154859/http://www.globalsuzuki.com/motorcycle/moto/street/gs500/99999-A0103-121.pdf|archive-date=5 March 2016}}</ref> Alates 2016. aastast toodab [[Suzuki|Suzuki Motor Corporation]] GS500 mudelit oma [[Ladina-Ameerika]] tütarettevõttes '''Suzuki Motor de Colombia S.A.''', et müüa seda [[Colombia|Colombias]] <ref name="Touring">{{Cite web|url=http://www.suzukitouringroup.com.co/index.php/gs-500|title=GS 500|publisher=Suzuki Motor de Colombia S.A.|website=Suzuki Touring Group|access-date=4 March 2015|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130418/http://www.suzukitouringroup.com.co/index.php/gs-500|archive-date=2 April 2015}}</ref> <ref name="Motos">{{Cite web|url=http://www.suzuki.com.co/motocicletas/gs-500-377|title=GS 500|publisher=Suzuki Motor de Colombia S.A.|website=Suzuki Motos Colombia|access-date=4 March 2015|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402122714/http://www.suzuki.com.co/motocicletas/gs-500-377|archive-date=2 April 2015}}</ref> ning eksportida [[Tšiili]]sse (kus seda turustatakse ''[[Retro|retromudelina]]'' ) <ref>{{Cite web|url=http://motos.suzuki.cl/modelos/ficha_gs-500_clasica.php|title=GS-500|publisher=Suzuki Chile|website=motos.suzuki.cl|access-date=4 March 2015|language=es|archive-url=https://archive.today/20150309103800/http://motos.suzuki.cl/modelos/ficha_gs-500_clasica.php|archive-date=9 March 2015}}</ref> ja [[Ecuador|Ecuadorisse]]. <ref name="LaTarde"/> <ref name="Noticias">{{Cite web|url=http://www.suzuki.com.co/noticias/suzuki-motor-de-colombia-invirtiendo-en-innovacion-y-tecnologia-17202|title=Suzuki Motor de Colombia Invirtiendo en innovación y tecnología|publisher=Suzuki Motor de Colombia S.A.|website=Suzuki Motos Colombia|date=26 January 2015|access-date=4 March 2015|language=es|quote=Una GS 500 es probada en el nuevo laboratorio de emisiones, único en el país donde se puede simular las emisiones contaminantes de una moto en uso.|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402120558/http://www.suzuki.com.co/noticias/suzuki-motor-de-colombia-invirtiendo-en-innovacion-y-tecnologia-17202|archive-date=2 April 2015}}</ref> === GS500F 2004–2013 === 2004. aastal, pärast aastast pausi, tuli Suzuki välja mudeliga GS500F, et täita GS500 poolt (USA turul) jäetud tühimik. Teistes riikides müüdi kahte mudelit kõrvuti. <ref>{{Cite web|url=http://www.bikepoint.com.au/content/reviews/2004/road/suzuki/gs500/suzuki-gs500f-14001|title=Suzuki GS500F|publisher=carsales.com Limited|website=bikepoint.com.au|date=15 October 2004|access-date=13 January 2015|quote=We first saw the air-cooled vertical twin in Oz in 1989, designated the GS500E. […] In mid-2000 it was superseded by the GS500. Move up to 2004 and Suzuki announces the side-by-side import of the naked GS500 […] and the fully-faired GS500F.}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> See mootorratas oli väga sarnane eelmisele mudelile, kuid sellel oli täielikult kaetud gondlitega ja mootori kasutamist sai piirata riikides, kus mootorrattalube väljastatakse piiravalt. Gondlid pakkusid sportlikumat ja agressiivsemat välimust ning parandas sõidumugavust, pakkudes tuulekaitset ja paremat aerodünaamikat. Töökindluse parandamiseks lisati ka mootoriõli jahuti ning Euroopa mudelitel kasutati heitgaaside kontrollimiseks katalüüsmuundurit ja lisaõhu sissepritset. Suurbritannias eemaldati valikust 2007. aastal Suzuki GS500F ja USA-s pärast 2009. aastat, kuid oli endiselt saadaval Austraalias<ref name="Allen">{{Cite web|last=Allen|first=Guy|url=http://www.trademotorcycles.com.au/road-test/1111/suzuki-gs500f-vs-burgman-400-comparison/|title=Suzuki GS500F vs Burgman 400 Motorcycle review comparison|publisher=Bauer Trader Media|website=Trade Motorcycles Australia|date=4 November 2011|access-date=3 March 2015|quote=Its full fairing is the big change over time, bringing the looks up to the modern day, though you can still buy a naked version.|archive-url=https://web.archive.org/web/20160117024230/http://www.trademotorcycles.com.au/road-test/1111/suzuki-gs500f-vs-burgman-400-comparison/|archive-date=17 January 2016}}</ref> ja Taanis. GS500F lisati Cycle World poolt 2015. aasta jaanuaris oma parimate kasutatud mootorrataste nimekirja.<ref name="Best">{{Cite web|url=http://www.cycleworld.com/2015/01/05/suzuki-gs500f-best-used-motorcycles-entry-level-naked-bike-review/|title=Suzuki GS500F- Best Used Entry-Level Naked Bike|publisher=Bonnier Corp|website=Cycle World|date=5 January 2015|access-date=3 March 2015|quote=The second coming of Suzuki’s affordable entry-level naked.}}</ref> == Võrdlevad ülevaated == Ajakiri Motorcyclist võrdles 1992. aasta märtsis artiklis "Budget Bullets" mootorrattaid: Kawasaki EX500, [[Yamaha Diversion|Yamaha Seca II]], Honda Nighthawk CB750 ja Suzuki GS500. Seca II oli esimene, sellele järgnesid CB750 ja GS500. 1992. aasta veebruaris ilmunud artiklis "Bargain Blasters" võrdles Cycle World GS500E mudelit Kawasaki EX500-ga, [[Yamaha Diversion|Seca II]]-ga ja Suzuki Bandit GSF400 mudelitega. GS500E jäi viimaseks, kuna see oli suhteliselt väikese võimsusega, siiski testijad kiitsid selle juhitavust. <ref name="CW">{{Cite journal|url=https://books.google.com/books?id=eToxUA1LZbsC|title=Bargain Blasters|publisher=Machette Magazines|journal=Cycle World|volume=31|issue=2|pages=32–41|date=February 1992|access-date=16 January 2015|quote=What the GS lacks in outright performance, it makes up for in civility.}}</ref> 1994. aasta aprillis ilmunud jätkuartiklis "Bargain Blasters" võrdles Cycle World lisaks Suzuki Katana 600 ja GS500E mudelitele ka Kawasaki Ninja 500R (EX500 ümbernimetatud), Yamaha FZR600 ja [[Yamaha Diversion|Seca II]], valides Ninja parimaks. GS500E-l läks paremini 2002. aasta Cycle Worldi kümne keskmise suurusega tänavamootorratta võrdluses, mille hulka kuulusid Royal Enfield Bullet Silver Classic 500 ES, Buell Blast, Suzuki LS650 Savage, Kawasaki KLR650 ja MZ Skorpion Tour ühesilindrilised mootorrattad, samuti Kawasaki Vulcan 500 LTD, Honda VLX, Yamaha V-Star Custom ja Kawasaki Ninja 500R kaksikud. GS500E edestas napilt Ninja 500R-i tipptegijate tiitlil "oma 700 dollari võrra madalama hinnasildi tõttu". <ref name="Catterson">{{Cite journal|last=Catterson|first=Brian|title=Cheap Thrills|journal=Cycle World|date=December 2002|quote=…everyone found the GS500 comfortable, its superbike-bend tubular handlebar, moderately rearset footpegs and plush saddle welcoming riders short and tall.}}</ref>   == Viited == {{Viited|30em|allikad=<ref name=Garlitos>{{cite web |last1=Garlitos |first1=Kirby |title=2012 Suzuki GS500 |url=http://www.topspeed.com/motorcycles/motorcycle-reviews/suzuki/2012-suzuki-gs500-ar133155.html |website=TopSpeed.com |access-date=13 January 2015 |date=2 August 2013 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name=Sulthoni>{{cite web |author1=Sulthoni |title=2013 Suzuki GS500F |url=http://www.topspeed.com/motorcycles/motorcycle-reviews/suzuki/2013-suzuki-gs500f-ar133156.html |website=TopSpeed.com |access-date=13 January 2015 |date=9 December 2012 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name=Ebert2012>{{cite web |last1=Ebert |first1=Guido |title=Suzuki: Business as Usual for Powersports Ops |url=http://www.motorcycle-usa.com/688/14936/Motorcycle-Article/Suzuki--Business-as-Usual-for-Powersports-Ops.aspx |website=Motorcycle USA |access-date=17 January 2015 |date=20 November 2012 |quote=Three days after the ASMC announcement in the U.S., on Nov. 8, SMC confirmed it also intended to cease motorcycle production activities at Suzuki Motor España, S.A. in Gijon, Spain, by the end of the first quarter of 2013. |archive-date=18 January 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150118013648/http://www.motorcycle-usa.com/688/14936/Motorcycle-Article/Suzuki--Business-as-Usual-for-Powersports-Ops.aspx |url-status=dead }}</ref> <ref name=Tibu2013>{{cite web|last1=Tibu|first1=Florin |title=Suzuki Closes Down Gijon Plant in Spain |url=http://www.autoevolution.com/news/suzuki-closes-down-gijon-plant-in-spain-57076.html |website=autoevolution.com |publisher=SoftNews NET |access-date=17 January 2015 |date=28 March 2013 |quote=Suzuki used to build the […] GS500 and GS500F machines in Gijon and they were selling in European markets and other countries, as well.}}</ref> <ref name=Maxx>{{cite web |author1=Maxx Biker |title=2010 Suzuki GS500F |url=http://www.topspeed.com/motorcycles/motorcycle-reviews/suzuki/2010-suzuki-gs500f-ar45565.html |website=TopSpeed.com |access-date=13 January 2015 |date=16 December 2009 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name=Kodack>{{cite web |last1=Kodack |first1=Anthony |title=2007 Suzuki GS500F |url=http://www.topspeed.com/motorcycles/motorcycle-reviews/suzuki/2007-suzuki-gs500f-ar16806.html |website=TopSpeed.com |access-date=13 January 2015 |date=28 November 2006 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name=GS500K6>{{cite web|title=GS500|url=http://www.globalsuzuki.com/motorcycle/moto/street/gs500/99999-A0103-171.pdf|website=Global Suzuki|publisher=Suzuki Motor Corporation|access-date=28 February 2015|date=21 September 2006|quote=Leaflet 99999-A0103-171|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924022848/http://www.globalsuzuki.com/motorcycle/moto/street/gs500/99999-A0103-171.pdf|archive-date=24 September 2015|url-status=dead}}</ref> <ref name=Manual500E>{{cite book|author1=Motorcycle Service Department |title=Suzuki GS500E Service Manual |date=March 1999 |publisher=Suzuki Motor Corporation |location=Japan |edition=10th |quote=Part No. 99500-34069-01E}}</ref> <ref name=GS500FK5>{{cite web|title=GS500F|url=http://www.globalsuzuki.com/motorcycle/moto/street/gs500f/99999-A0118-161.pdf|website=Global Suzuki|publisher=Suzuki Motor Corporation|access-date=28 February 2015|date=25 August 2005|quote=Leaflet 99999-A0118-161|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924022855/http://www.globalsuzuki.com/motorcycle/moto/street/gs500f/99999-A0118-161.pdf|archive-date=24 September 2015|url-status=dead}}</ref> <ref name=Canet2004>{{citation |title= Kawasaki Ninja 500R vs Suzuki GS500F |first= Don |last= Canet |magazine=[[Cycle World]] |date= November 2004 |pages=56–57 }}</ref> <ref name=PerfIndex2013>{{Citation |url= http://www.mcnews.com/mcn/technical/2013JanPerfIndx.pdf |title= Performance Index Winter '12/'13 Edition |date= January 2013 |magazine= [[Motorcycle Consumer News]] |publisher= Bowtie Magazines |archive-url= https://web.archive.org/web/20161229193923/http://www.mcnews.com/mcn/technical/2013JanPerfIndx.pdf |archive-date= 2016-12-29 |url-status= dead }}</ref>}} ==Välislingid== * [https://web.archive.org/web/20100106135606/http://suzukicycles.com/Product%20Lines/Cycles/Products/GS500F/2009/GS500F.aspx?category=sportbike Suzuki GS500F] ametlik veebileht * [https://get.google.com/albumarchive/117719962094730792330/album/AF1QipPH71nfEh3irQGh19cGhq0pf9qcu4z0Q7hF1md9 150 pilti Suzuki GS500-st: mootor, karter, kett, kellad, rehvid, pidurid, elektrijuhtmed jne. Uhiuus mootorratas originaalosadega, ilma modifikatsioonideta.] Arhiivitud 2016-10-11 [[Kategooria:Mootorrattad]] [[Kategooria:Suzuki]] h6yfjxm4knvfpsd7h44uk33tjw7vln3 0 711637 7161291 7114543 2026-05-26T09:49:15Z Keiu Priks 223768 7161291 wikitext text/x-wiki [[Fail:BankStatementChequing.png|pisi|Näide konto väljavõttest väljamõeldud panga puhul]] '''Konto väljavõte''' on [[dokument]], mille [[Pangakonto|konto]] haldaja annab konto omanikule või tema volitatud esindajale ning mis kajastab kindla perioodi jooksul tehtud [[Maksetehing|maksetehinguid]]. Konto väljavõte võib olla nii paberkujul kui ka elektrooniline'''.'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |pealkiri=Konto väljavõtte koostamise eeskirja kinnitamine |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/22650 |vaadatud=17. märtsil 2026 |väljaanne=Riigi Teataja}}</ref> == Ajalugu == 1960. aastatel hakati [[Pangandus|panganduses]] kasutama elektroonilisi [[Arvuti|arvuteid]], et automatiseerida kontode arvestust ja konto väljavõtete koostamist. Näiteks kasutas [[Martins Bank]] selleks [[Ferranti Pegasus]] II arvutit, mille tootis [[Ferranti Limited]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cooper |eesnimi=Martin |kuupäev=3. september 2021 |pealkiri=When computers changed banking |url=https://www.bcs.org/articles-opinion-and-research/when-computers-changed-banking/ |vaadatud=17. märtsil 2026 |väljaanne=BCS |keel=}}</ref> == Toimimine == [[Pank]] väljastab konto omanikule konto väljavõtte, mis annab ülevaate pangakontol toimunud [[Tehing|tehingutest]] kindla ajavahemiku jooksul. Väljavõttel on tavaliselt näidatud kõik kontol tehtud tehingud kronoloogilises järjekorras, mis võimaldab jälgida [[raha]] liikumist. Pangad väljastavad konto väljavõtteid enamasti kord [[Kuu (kalender)|kuus]] või kord [[Kvartal (ajavahemik)|kvartalis]]. Tavaliselt koostatakse väljavõte siis, kui kontol on toimunud tehinguid, näiteks [[Kaardimakse|kaardi]]- või [[Internetimakse|internetimakseid]], [[sularaha]] väljavõtmist [[Pangaautomaat|pangaautomaadist]], [[Otsekorraldus|otsekorraldusi]] või muid elektroonilisi [[Pangaülekanne|ülekandeid]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Barone |eesnimi=Adam |kuupäev=21. mai 2025 |pealkiri=What Is a Bank Statement? Definition, Benefits, and Components |url=https://www.investopedia.com/terms/b/bank-statement.asp |vaadatud=17. märtsil 2026 |väljaanne=investopedia.com}}</ref> == Sisu == Konto väljavõte sisaldab tavaliselt panga aadressi ja kontaktandmeid, konto nime ja numbrit (mis võib olla osaliselt varjatud), väljavõtte lõppkuupäeva ning arvestusperioodi algus- ja lõppkuupäeva või päevade arvu. Samuti on näidatud perioodi [[Saldo|alg- ja lõppsaldo]] ning üksikasjad iga tehingu kohta, sealhulgas tehingu kuupäev, summa ja saaja. Väljavõttes kajastatakse tavaliselt ka kontole tehtud [[Sissemakse|sissemakseid]], [[Väljamakse|väljamakseid]], tasutud [[Tšekk|tšekke]], võimalikke [[Teenustasu|teenustasusid]] ning [[Kontojääk|kontojäägilt]] teenitud [[Intress|intressi.]] Konto väljavõte näitab kindla perioodi jooksul konto algsaldot, kogusissemakseid, koguväljamakseid, teenustasusid ja perioodi lõppsaldot.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Pangandus]] 514wegrvlm2choo8bkicadur7o3i7h1 0 712040 7160897 7148053 2026-05-25T16:32:19Z Raamaturott 56450 7160897 wikitext text/x-wiki '''Aprill 2026''', kroonika. [[2026]]. aasta aprill algas [[kolmapäev]]al ja lõppes 30 ööpäeva hiljem [[neljapäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|aprill}} ==[[1. aprill]]== *[[Kennedy Kosmosekeskus]]est startis missioon [[Artemis 2]] lennule ümber [[Kuu]]. ==[[12. aprill]]== *[[Ungari]]s toimusid [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis opositsiooniline TISZA partei saades 199-st parlamendikohast 141. *[[Benin]]is toimusid [[2026. aasta Benini presidendivalimised|presidendivalimised]], mille võitis ülekaalukalt [[Romuald Wadagni]], kes kogus üle 94% häältest. ==[[15. aprill]]== *[[Onikişubati koolitulistamine]] ==[[16. aprill]]== *[[Ukraina]] korraldas õhurünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju. ==[[19. aprill]]== *[[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised [[2026. aasta Bulgaaria parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Need võitis ekspresident [[Rumen Radev]]i juhitud vasakpopulistlik valimisliit [[Progressiivne Bulgaaria]], mis sai 131 kohta 240-kohalises parlamendis. ==[[20. aprill]]== *[[Ukraina]] ründas taas [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat droonidega põhjustades seal ulatusliku tulekahju. ==[[23. aprill]]== *[[Euroopa Liit]] kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu. ==[[27. aprill]]== *Suurbritannia kuningas [[Charles III]] alustas riigivisiiti Ameerika Ühendriikides. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 4]] 6yedcd2qiof2t2efccphnofrn2nu18m 0 712174 7160896 7159796 2026-05-25T16:30:11Z Raamaturott 56450 7160896 wikitext text/x-wiki '''Mai 2026''', kroonika ja eelvaade. [[2026]]. aasta mai algas [[reede]]l ja lõppeb 31 ööpäeva hiljem [[pühapäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|mai}} ==[[1. mai]]== *[[Venemaa]] [[Tuapse]] mereterminali ründasid taas Ukraina droonid, mille tagajärjel puhkes tulekahju. *[[Ameerika Ühendriikide president]] [[Donald Trump]] teatas, et USA tõstab järgmisel nädalal tollimaksu Euroopa Liidust pärit autodele ja veokitele 25%-ni. ==[[2. mai]]== *Pankrotistunud USA odavlennufirma [[Spirit Airlines]] teatas tegevuse lõpetamisest. ==[[4. mai]]== *[[Armeenia]]s [[Jerevan]]is algas [[Euroopa Poliitiline Ühendus|Euroopa Poliitilise Ühenduse]] tippkohtumine, millel osales ka Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]]. *[[Saksamaa]]l [[Leipzig]]is tappis jalakäijate hulka sõitnud autojuht kaks inimest. *[[Riigikogu]] võttis vastu seaduse, millega lihtsustatakse välistööjõu Eestisse toomist. ==[[7. mai]]== *[[Wales]]is toimusid [[2026. aasta Walesi parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis iseseisvusmeelne erakond [[Plaid Cymru]], mis sai 43 kohta 96-kohalises [[Senedd|parlamendis]]. Teiseks tuli [[Reform UK]], mis sai 34 kohta. *[[Šotimaa]]l toimunud [[2026. aasta Šotimaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitis [[Šoti Rahvuspartei]], mis sai 58 kohta [[Šotimaa parlament|parlamendis]]. Teiseks tuli [[Reform UK]], mis sai 17 kohta nagu ka kolmandaks tulnud Šoti Tööpartei. ==[[14. mai]]== *[[Boliivia]] algasid meeleavaldused [[Rodrigo Paz]]i valitsuse vastu. [[La Paz]]is puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel. *[[Iraak|Iraagi]] peaministrina astus ametisse [[Ali al-Zaidi]]. ==[[15. mai]]== *[[Šveits]]is algasid 31. maini kestvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|jäähoki maailmameistrivõistlused]]. ==[[16. mai]]== [[File:ESC 2026 final 2026-05-17 3219 BG Dara (cropped).jpg|pisi|180px|[[Dara]]]] *[[Viin]]is toimunud [[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e finaali võitis [[Bulgaaria]] esindaja [[Dara]] lauluga "[[Bangaranga]]". *[[Maailma Terviseorganisatsioon]] (WHO) kuulutas [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikuks Vabariigis]] ja [[Uganda]]s aset leidva ebolaepideemia [[Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord|rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks]]. ==[[17. mai]]== *[[Roheneemesaared|Roheneemesaartel]] toimunud [[2026. aasta Roheneemesaarte parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitis [[Cabo Verde Sõltumatuse Aafrika Partei]]. ==[[22. mai]]== *[[Hiina]]s [[Shanxi]] provintsis [[Qinyuani maakond|Qinyuani maakonnas]] asuvas kivisöekaevanduses toimunud gaasiplahvatuses hukkus vähemalt 80 kaevurit. ==[[23. mai]]== *[[Eesti]]s toimus avatud tarude päev. ==[[24. mai]]== *[[Küpros]]el toimusid [[2026. aasta Küprose parlamendivalimised|parlamendivalimised]] *[[Benin]]i presidendina astus ametisse [[Romuald Wadagni]]. ==[[31. mai]]== *[[Colombia]]s toimuvad [[2026. aasta Colombia presidendivalimised|presidendivalimised]] {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 5]] cvgaelpt5qw7h4kd28qf2zispnf34tp 0 712189 7160798 7157375 2026-05-25T14:40:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7160798 wikitext text/x-wiki {{Vaidlustatud|aasta=2026|kuu=mai}} '''Siberi tõmmuvaeras''' (''Melanitta stejnegeri'') on partlaste sugukonda, haneliste seltsi kuuluv linnuliik. Tegemist on suuremat sorti veelinnuga. [[Fail:Melanitta stejnegeri 370617863.jpg|pisi|Siberi tõmmuvaeras ''(Melanitta stejnegeri)'']] == Välimus == Siberi tõmmuvaera pea, kael, selg, kõht ja tiivad pealt on mustad. Linnu tiivad on alt poolt valge sulestikuga. Linnu nokk on poolenisti otsast punane, ülejäänud poolt on must. Isase siberi tõmmuvaera tunneb ära noka ülemises osas asuva musta kühmu järgi. Linnu silmade iirised on valged. Silma ümber asub valge, lainerit meenutav laik. Jalad on linnul punast värvi. == Elupaik == Siberi tõmmuvaeras pesitseb peamiselt [[Põhja-Aasia]] tundra- ja metsavööndi mageveekogude ääres, eelistades väikseid järvi, tiike ja aeglase vooluga jõgesid. Olulised on madalad veekogud, mis pakuvad varju ja pesitsusvõimalusi. Talvitusperioodil liigub liik rannikualadele. Eelistab piirkondi, kus on piisavalt toitu (nt karbid ja muud põhjaloomad) ning suhteliselt rahulikud tingimused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stejneger's Scoter - eBird |url=https://ebird.org/species/whwsco1 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219102843/https://ebird.org/species/whwsco1 |arhiivimisaeg=2026-02-19 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=ebird.org |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> == Pesitsus == Siberi tõmmuvares pesitseb peamiselt metsades ja avametsades, kuna just need kohad pakuvad pesa ehitamiseks suurepäraseid tingimusi. Pesitsus algab tavaliselt märtsis või aprillis, sõltuvalt kliimast. <ref name=":2">{{Viide |pealkiri=Carrion crow |kuupäev=2026-01-09 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Carrion_crow&oldid=1332109036 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-03-30}}</ref> Linnud moodustavad paari kogu eluks ning kasutavad sama pesapaika mitu aastat järjest. Pesa ehitatakse tavaliselt kõrgele puu otsa või tugevale oksale. Mõnikord kasutatakse ka elektriposte või muid kõrgeid rajatisi.<ref name=":2" /> Pesa on suur ja tugev ning  koosneb okstest, rohust, samblast ja mullast. Emaslind muneb tavaliselt 3 - 6 muna ning isaslind aitab neid haududa, samuti toob ta emaslinnule süüa ja kaitseb pesa. Haudumine kestab 17 - 20 päeva. Pärast munade koorumist toovad mõlemad vanemad poegadele süüa. Toit koosneb putukatest, väikestest loomadest ja taimedest. Pojad lahkuvad pesast 4 - 5 nädala vanuselt.<ref name=":3">{{Viide |pealkiri=Eastern carrion crow |kuupäev=2021-11-29 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Eastern_carrion_crow&oldid=1057686758 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-03-30}}</ref> == Leviala == Siberi tõmmuvares elab peamiselt Euraasia põhja- ja idaosas. Leviala ulatub Ida-Euroopast Siberi ja Kaug-Ida kaudu Põhja-Hiina ja Korea poolsaareni, eelistades jahedat kliimat. Elupaik võib olla nii metsa- kui ka metsastepikeskkonnas.<ref name=":2" /> Talvel rändavad osad linnud lõuna poole juhul, kui talved on väga külmad ja toitu on vähe. Paljud aga jäävad samale territooriumile aastaringselt. Viimastel aastakümnetel on linnud hakanud elama ka linnades ja külades, kuna seal leidub palju toitu ja pesitsuskohti.<ref name=":3" /> Eestis on Siberi tõmmuvares harv külaline, kuna ta põhiline leviala on meist ida pool. Aeg-ajalt võib aga üksikuid linde siia sattuda, eriti sügisel ja talvel.<ref name=":3" /> == Toitumine == Tõmmuvaeras toitub peamiselt kaladest, karpidest, tigudest ja vähilaadsetest, mida ta hangib sukeldudes. Lisatoiduks on putukate vastsed.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BirdLife DataZone |url=https://datazone.birdlife.org/search?search=Melanitta%20stejnegeri |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=datazone.birdlife.org |keel=en}}</ref> == Viited == 2yjajvnpu00354xrcyghwoev2wyfyu8 0 712527 7161314 7127910 2026-05-26T10:05:55Z Keiserpingviin 225959 Topeltmarkeeringute kaotamine tekstisisestes pealkirjades. 7161314 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Infokast persoon | nimi = António Lobo Antunes | pilt = António Lobo Antunes (2010).jpg | alma mater = [[Lissaboni Ülikool]] }} '''António Lobo Antunes''' (1. september 1942 [[Lissabon]] – 5. märts 2026 Lissabon) oli portugali romaanikirjanik ja psühhiaater. Talle omistati 2000. aastal [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind|Austria riigiauhind]], 2003. aastal Ovidiuse auhind, 2005. aastal Jeruusalemma auhind, 2007. aastal [[Camõesi auhind]] ja 2008. aastal Juan Rulfo auhind. Lobo Antunes on korduvalt nomineeritud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks.<ref>{{Cite web|url=https://www.dn.se/arkiv/kultur/var-hamnar-pricken-i-ar-litteraturpristagaren-utses-i-dag/|title=Var hamnar pricken i år Litteraturpristagaren utses i dag|website=[[Dagens Nyheter]]|date=5 October 1995}}</ref> == Elu ja karjäär == António Lobo Antunes sündis 1. septembril 1942 Lissabonis. António oli perekonna kuuest pojast vanim. Tema isa, João Alfredo de Figueiredo Lobo Antunes oli tuntud [[Neuroloogia|neuroloog]] ja professor, Nobeli füsioloogiapreemia laureaadi [[António Egas Moniz|António Egas Monize]] lähedane kaastöötaja. Tema ema oli Margareida de Almeida Lima ning tema vendadeks olid muuhulgas João Lobo Antunes ja Manuel Lobo Antunes.<ref>{{Cite news|last=Martins|first=Maria João|url=https://www.dn.pt/cultura/antnio-lobo-antunes-o-escritor-dos-livros-insones|title=António Lobo Antunes (1942–2026): O escritor dos livros insones|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Lobo Antunese sõnul oli tal isa kaudu saksa ning emapoolse vanaisa kaudu juudi päritolu. Ühes intervjuus väitis ta, et tema ema perekond oli pärit Brasiiliast; teises aga väitis, et tema isa oli Brasiilia päritolu. Ta õppis [[Lissaboni Ülikool|Lissaboni Ülikoolis]]. Ta lõpetas [[Arst|arstina]] 1969. aastal, spetsialiseerudes hiljem [[Psühhiaatria|psühhiaatriale]]. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Pärast haridustee lõppu pidi Lobo Antunes aega teenima Portugali armees ja osalema [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjas]] (1961–1974). Angola sõjaväehaiglas tekkis tal huvi surma ja „teiste“ teemade vastu. Lobo Antunes naasis Aafrikast 1973. aastal.<ref name="rtpobit" /> Tema Aafrika-kogemus kujundas tema kirjanduslikku karjääri – New York Timesi andmetel „kaardistas ta Portugali aeglast väljumist dr [[António de Oliveira Salazar|António de Oliveira Salazari]] halvavast diktatuurist aastatel 1932–1968 ja selle ebaõnnestunud koloniaalsõdadest Aafrikas“.<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> Ta alustas kirjutamist 13- või 14-aastaselt. Tema esimene romaan lükati mitmete kirjastuste poolt enam kui kolmeks aastaks tagasi. 1979. aastal avaldas Lobo Antunes oma esimesed romaanid "Memória de Elefante''"'' ja ''"''Os Cus de Judas''"''; 1980. aastal avaldas ta teise romaani "Conhecimento do Inferno''"''. Ta praktiseeris ka psühhiaatria erialal, peamiselt Lissaboni Miguel Bombarda haiglas, lahkudes sealt 1985. aastal, et pühenduda kirjandusele. <ref name="rtpobit" /> Ta avaldas üle kahekümne romaani, millest olulisemate hulka kuuluvad ''„''Fado Alexandrino''”'' (1983), ''„''As Naus''”'' (1988) ja ''„''O Manual dos Inquisidores” (1996). Tema teoseid on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. == Isiklik elu ja surm == === Suhted === Lobo Antunes oli kolm korda abielus. Esmalt abiellus ta 1970. aastal Maria José Xavier da Fonseca e Costaga. Neil sündis kaks tütart: Maria José Lobo Antunes ja Joana Lobo Antunes. Tema teiseks naiseks oli Maria João Espírito Santo Bustorff Silva, kellega tal on tütar, Maria Isabel Bustorff Lobo Antunes. 2010. aastal abiellus ta Cristina Ferreira de Almeidaga. <ref name="nytobituary" /> === Tervis === 2007. aastal avalikustas Lobo Antunes, et talle tehti soolevähi operatsioon.<ref>{{Cite news|last=Céu e Silva|first=João|url=https://www.dn.pt/cultura/entrevista-a-antnio-lobo-antunes-1942-2026-a-morte-uma-puta|title=Entrevista a António Lobo Antunes (1942–2026): "A morte é uma puta"|trans-title=Interview with António Lobo Antunes (1942–2026): "Death is a bitch"|work=Diário de Notícias|date=30 September 2007|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Ta kannatas progresseeruva dementsuse all, mis sundis teda loobuma nii pikaajalisest suitsetamisharjumusest kui ka kirjutamisest.<ref>{{Cite news|last=Guerreiro|first=Adriano|url=https://www.noticiasaominuto.com/lifestyle/2950072/os-sintomas-da-doenca-que-obrigou-lobo-antunes-a-deixar-de-escrever|title=Os sintomas da doença que obrigou Lobo Antunes a deixar de escrever|work=Notícias ao Minuto|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Cardoso|first=Francisco José|url=https://www.dnoticias.pt/2026/3/5/483595-morreu-antonio-lobo-antunes/|title=Morreu António Lobo Antunes|work=DNOTICIAS.PT|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Rivas|first=Ascensión|url=https://www.elespanol.com/el-cultural/letras/20211129/antonio-lobo-antunes-perturbadora-mirada-demencia-muerte/630938141_0.html|title=António Lobo Antunes, una perturbadora mirada a la demencia y la muerte|website=El Español|date=29 November 2021|access-date=6 September 2025|language=es}}</ref> Ta suri 5. märtsil 2026 83-aastaselt, 7. märtsil kuulutati välja riiklik leinapäev. <ref>{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2026/03/05/culturaipsilon/noticia/morreu-antonio-lobo-antunes-medico-escritor-83-anos-2166904|title=Morreu António Lobo Antunes. Médico e escritor tinha 83 anos|website=PÚBLICO|date=5 March 2026|access-date=5 March 2026|language=pt}}</ref> Tema matused toimusid Jerónimose kloostris 7. märtsil.<ref>{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/cerimonias-funebres-de-antonio-lobo-antunes-decorreram-nos-jeronimos_v1724415|title=Cerimónias fúnebres de António Lobo Antunes decorreram nos Jerónimos|work=[[RTP Notícias]]|date=7 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Portugali president [[Marcelo Rebelo de Sousa]] austas teda postuumselt Camõesi ordeniga.<ref>{{Cite news|last=Fonseca|first=Sofia|url=https://www.dn.pt/cultura/morreu-antnio-lobo-antunes-nome-maior-da-literatura-portuguesa-veja-todas-as-reaes|title=Marcelo atribui grande-colar da Ordem de Camões a Lobo Antunes. Cerimónias fúnebres a partir desta 6.ª feira|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en|last2=Henriques|first2=Susete|last3=Frias|first3=Rui|last4=Carmo|first4=Cecília|last5=Inácio|first5=Ana Mafalda}}</ref> == Auhinnad ja tiitlid == * APE/IPLB romaani ja novelli suurauhind (1985 ja 1999)<ref name="rtpobit" /> * [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] (2000)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ovid_Prize|Ovidiuse auhind]], Rumeenia (2003)<ref name="rtpobit" /> * [[Latin Union International Prize|Ladina Liidu Rahvusvaheline Auhind]] (2003)<ref name="rfiobituary">{{Cite news|url=https://www.rfi.fr/pt/mundo/20260305-morreu-o-escritor-ant%C3%B3nio-lobo-antunes|title=Morreu o escritor António Lobo Antunes|work=RFI|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> * [[:en:Military_Order_of_Saint_James_of_the_Sword|Püha Jaakobuse Mõõga sõjaline orden]] (2004)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Jerusalem_Prize|Jeruusalemma auhind]] (2005)<ref name="rtpobit" /> * José Donoso auhind, Hispaania (2006)<ref name="rtpobit" /> * [[Camõesi auhind]] (2007)<ref name="nytobituary" /> * [[:en:FIL_Award|Juan Rulfo romaani keelte kirjandusauhind]] (2008)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ordre_des_Arts_et_des_Lettres|Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör]] (2008)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Prémio_Autores|Autorite auhind,]] Kirjandus<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Nonino|Nonino rahvusvaheline auhind]] (2014)<ref name="rtpobit" /> * Bottari Lattes Grinzane rahvusvaheline auhind, Itaalia (2018)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Order_of_Liberty|Vabaduse orden]] (2019)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Order_of_Camões|Camõesi orden]] (2026, postuumselt) == Bibliograafia == '''Romaanid''' <ref name="rtpobit" /> * ''Memória de Elefante'' (1979) * ''Os Cus de Judas'' (1979). Elizabeth Lowe tõlkis inglise keelde selle teosena "''South of Nowhere'' " (1983); ja hiljem Margaret Jull Costa kui ''"The Land at the End of the World"'' (2011). <ref name="dawoor">{{Cite news|last=Dawoor|first=Yagnishsing|url=https://www.theguardian.com/books/2026/mar/06/antonio-lobo-antunes-exhilarating-novels-forced-portugal-to-confront-its-darkest-corners|title=António Lobo Antunes’s exhilarating novels forced Portugal to confront its darkest moments|work=The Guardian|date=6 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> * ''Conhecimento do Inferno'' (1980) * ''Explicação dos Pássaros'' (1981) * ''Fado Alexandrino'' (1983). ''Fado Alexandrino'', inglise keelde tlk. Gregory Rabassa (1990). <ref name="dawoor" /> * ''Auto dos Danados'' (1985). Ingl. ''Act of the damned'', tõlkija Richard Zenith (1993). <ref name="dawoor" /> * ''Nagu Naus'' (1988). Ingl''. The Return of the caravels'', tlk. Gregory Rabassa (2003). <ref name="dawoor" /> * ''Tratado das Paixões da Alma'' (1990) * ''A Ordem Natural das Coisas'' (1992) * ''A Morte de Carlos Gardel'' (1994) * ''O Manual dos Inquisidores'' (1996). Ingl. ''The Inquisitors´s Manual'', tlk. Richard Zenith (2004). <ref name="dawoor" /> * ''O Esplendor de Portugal'' (1997). Ingl. ''The Splendor of Portugal'', tlk. Rhett McNeil (2011). <ref name="dawoor" /> * ''Exortação aos Crocodilos'' (1999). * ''Não Entres Tão Depressa Nessa Noite Escura'' (2000). * ''Que Farei Quando Tudo Arde?'' (2001). * ''Boa Tarde às Coisas Aqui em Baixo'' (2003) * ''Eu Hei-de Amar uma Pedra'' (2004) * ''Ontem Não te vi em Babilónia'' (2006) * ''O Meu Nome é Legião'' (2007) * ''O Arquipélago da Insónia'' (2008) * ''Que Cavalos São Aqueles Que Fazem Sombra no Mar?'' (2009) * ''Sôbolos Rios Que Vão'' (2010) * ''Comissão das Lágrimas'' (2011) * ''Não é Meia-Noite quem quer'' (2012) * ''Caminha Como Numa Casa em Chamas'' (2014) * ''Da Natureza dos Deuses'' (2015) * ''Para Aquela que Está Sentada no Escuro à Minha Espera'' (2016) * ''Até Que as Pedras Se Tornem Mais Leves Que a Água'' (2016) * ''A Última Porta Antes da Noite'' (2018) * ''A Outra Margem do Mar'' (2019) * ''Diccionario da Linguagem das Flores'' (2020) * O Tamanho do Mundo (2022) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://web.archive.org/web/20160606013806/http://www.antonioloboantunes.pt/ António Lobo Antunes], ametlik sait {{JÄRJESTA:Lobo Antunes, Antonio}} [[Kategooria:Portugali kirjanikud]] [[Kategooria:Psühhiaatrid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2026]] nzr3jsvaasz32a3ezkfecgcuubihqrq 0 712651 7161102 7150310 2026-05-26T01:45:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161102 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:BrickCon 2023, Stardew Valley.jpg|pisi|"Stardew Valley" logo 2023. aasta BrickConi nime all tuntud legoteemalisel näitusel]] '''"Stardew Valley"''' on [[maaelu]] simulatsiooni videomäng, mille avaldas [[Eric Barone|Eric "ConcernedApe" Barone]] 2016. aastal. Mängijad võtavad mängus tegelase rolli, kes pärib oma surnud vanaisa lagunenud [[talu]]. Mäng on avatud lõpuga, kus mängijad peavad talu eest hoolitsemiseks puhastama maad, kasvatama hooajalisi [[Põllukultuur|põllukultuure]] ja ka [[Põllumajandusloom|karjaloomi]]. Mängijad saavad omandada oskusi põllumajanduses, toidu otsimises, kalapüügis, kaevandamises ja võitluses. Iga mängija saab luua suhteid väikelinnaelanikega, võib abielluda ja saada kuni kaks last. Hilisemas uuenduses lisati [[Mitmikmäng|mitmikmänguviis]], mis võimaldab teistega võrgus mängida. Barone lõi "Stardew Valleyt" üksinda viie aasta jooksul [[Indie-mäng|indie-videomängu]] arendajana. Ta alustas seda projekti oma [[Programmeerimiskeel|programmeerimis]]- ja mängudisaini oskuste parandamiseks. Teda inspireeris suuresti "Harvest Mooni''"'' sari (nüüdseks nimega "Story of Seasons"), kus ta võttis käsile mõningad selle mängusarja puudused ja täiendas selle kaudu oma mängu. Kui Barone oli mängu arendamise keskfaasis, pöördus Briti stuudio Chucklefish tema poole ettepanekuga mängu avaldamiseks, mis võimaldas tal keskenduda selle lõpuleviimisele. "Stardew Valley" ilmus [[Microsoft Windows|Windows-platvormil]] 2016. aasta veebruaris enne, kui seda [[Portimine|porditi]] mitmele teisele platvormile. "Stardew Valley" sai üldiselt positiivset tagasisidet kriitikutelt, sealhulgas "Harvest Mooni" loojalt Yasuhiro Wadalt. Mängu peetakse üheks parimaks videomänguks, mis on kunagi tehtud ning tänu sellele sai põllumajandussimulaatori žanr uuesti populaarseks. Sellest sai üks enimmüüdud videomänge, mida oli 2026. aasta veebruariks müüdud 50 miljonit eksemplari. Mäng ilmus mitme väljaande aasta lõpu edetabelites ja pälvis tunnustusi, näiteks Kuldse Juhtkangi (Golden Joystick Award) auhinna ja Briti Akadeemia Võidumängude Auhindade (British Academy Games Awards) parima mängu nominatsiooni. == Mängu reeglid == "Stardew Valley''"'' on ülalt-all vaates esitatud maaelu simulatsioonimäng.<ref>{{Cite web|last=Hancock|first=Patrick|url=https://www.destructoid.com/reviews/review-stardew-valley/#post|title=Review: ''Stardew Valley''|website=[[Destructoid]]|date=March 7, 2016|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419090123/https://www.destructoid.com/reviews/review-stardew-valley/#post|archive-date=April 19, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|last=Bergin|first=Lauren|url=https://www.pcgamesn.com/kingsgrave/diablo-stardew-valley-steam-indie|title=''Diablo'' and ''Stardew Valley'' Collide in Creepy New Steam Indie, Demo Coming Soon|website=[[PCGamesN]]|date=February 2, 2024|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419090747/https://www.pcgamesn.com/kingsgrave/diablo-stardew-valley-steam-indie|archive-date=April 19, 2025}}</ref> Mängu alguses lahkub mängija oma kontoritöölt, et hallata Pelican Towni lähedal Stardew Valley's asuvat talu.<ref>{{Cite web|last=Sanchez|first=Miranda|url=https://sea.ign.com/stardew-valley/139713/review/stardew-valley-review-2018|title=''Stardew Valley'' Review 2018|website=[[IGN Southeast Asia]]|date=August 7, 2018|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419151840/https://sea.ign.com/stardew-valley/139713/review/stardew-valley-review-2018|archive-date=April 19, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|last=Farthing|first=Tom|url=https://www.gamesradar.com/why-you-should-play-stardew-valley/|title=Why You Should Play... ''Stardew Valley''|website=[[GamesRadar+]]|date=April 6, 2022|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419104410/https://www.gamesradar.com/why-you-should-play-stardew-valley/|archive-date=April 19, 2025}}</ref> Vanaisalt päritud talu tuleb taastada ja mängijad peavad linna taaselustamisele kaasa aitama.<ref name="IGN Reassessment 2024">{{Cite web|last=Cotten|first=Shailyn|url=https://www.ign.com/articles/stardew-valley-review-2024|title=''Stardew Valley'' Review 2024|website=[[IGN]]|date=July 12, 2024|access-date=March 13, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260203122414/https://www.ign.com/articles/stardew-valley-review-2024|archive-date=February 3, 2026}}</ref> Mängijad saavad valida mitme erineva talutüübi vahel, millel kõigil on ainulaadne teema ning oma eelised ja puudused. Iga teema aitab mängijatel keskenduda eritüüpi oskuste kiiremale arendamisele.<ref>{{Cite web|last=Phillips|first=Tom|url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-is-changing-the-way-you-start-your-farm|title=''Stardew Valley'' Is Changing the Way You Start Your Farm|website=[[Eurogamer]]|date=September 29, 2016|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419091456/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-is-changing-the-way-you-start-your-farm|archive-date=April 19, 2025}}</ref> Talus peavad mängijad raiuma maha puid, lõhkuma kive ja kasutama [[Vikat|vikatit]] umbrohu eemaldamiseks, et teha ruumi maaharimiseks ja viljade istutamiseks.<ref name="Eurogamer Review">{{Cite web|last=Parkin|first=Simon|url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-review|title=''Stardew Valley'' Review|website=[[Eurogamer]]|date=October 10, 2017|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419091726/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-review|archive-date=April 19, 2025}}</ref> Põllumajandussüsteem võimaldab mängijatel külvata hooajalisi seemneid, mis vajavad igapäevast kastmist ning tuleb üldjuhul koristada enne järgmist hooaja algust. Mängijad saavad ehitada ka lautu ja kuute, et kasvatada loomi munade ja piima saamiseks.<ref name="RPGamer Review">{{Cite web|last=Masem|first=Matt|url=https://rpgamer.com/review/stardew-valley-review/|title=''Stardew Valley'' Review|website=RPGamer|date=October 1, 2018|access-date=April 22, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250422193518/https://rpgamer.com/review/stardew-valley-review/|archive-date=April 22, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|last=Bell|first=Alice|url=https://www.rockpapershotgun.com/i-am-going-to-become-a-battery-chicken-farmer-in-stardew-valley|title=I am Going to Become a Battery Chicken Farmer in ''Stardew Valley''|website=[[Rock, Paper, Shotgun]]|date=May 27, 2020|access-date=May 29, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250527190953/https://www.rockpapershotgun.com/i-am-going-to-become-a-battery-chicken-farmer-in-stardew-valley|archive-date=May 27, 2025}}</ref> Mängu käigus, mis hõlmab nelja 28-päevast hooaega, saab mängija arenada kogukonnakeskust ja seeläbi avada uusi alasid ja tegevusi, näiteks uus saar.<ref name="IGN Reassessment 2024"></ref> Mängijad saavad arendada oma oskusi põllumajanduses, toidu otsimises, kalapüügis, kaevandamises ja võitluses.<ref name="IGN Reassessment 2024" /><ref>{{Cite web|last=Nielsen|first=Holly|url=https://www.rockpapershotgun.com/stardew-valley-diary|title=What's It Like To Start Anew In ''Stardew Valley''?|website=[[Rock Paper Shotgun]]|date=July 20, 2016|access-date=April 22, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250422191922/https://www.rockpapershotgun.com/stardew-valley-diary|archive-date=April 22, 2025}}</ref> Väikelinnaelanikega suhtlemine ja neile kingituste andmine aitab aja jooksul suhteid tugevdada.<ref name="IGN Reassessment 2024" /> Mängijad, olenemata soost, saavad valida 12 mehe või naise hulgast, kellega abielluda, mis seejärel võimaldab nende abikaasal aidata neid igapäevastes talutöödes, näiteks toiduvalmistamine, loomade toitmine või viljade kastmine.<ref>{{Cite web|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/stardew-valley-update-gives-spouses-freedom/|title=''Stardew Valley'' Update Gives Spouses More Freedom|website=[[Siliconera]]|date=March 22, 2016|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419091834/https://www.siliconera.com/stardew-valley-update-gives-spouses-freedom/|archive-date=April 19, 2025}}</ref> Pärast abiellumist võib paar lapsi saada.<ref name="GameRevolution Review">{{Cite web|last=Leack|first=Jonathan|url=https://www.gamerevolution.com/review/70037-stardew-valley-review|title=''Stardew Valley'' Review|website=[[GameRevolution]]|date=March 1, 2016|access-date=February 14, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260214155740/https://www.gamerevolution.com/review/70037-stardew-valley-review|archive-date=February 14, 2026}}</ref> Aeg mängus on jagatud päevapikkusteks segmentideks. Igal hommikul alustavad mängijad täis energiatasemega, mis ülesannete täitmisel väheneb, kuid seda saab täiendada toidu söömisega.<ref>{{Cite web|last=Hartup|first=Phil|url=https://www.newstatesman.com/culture/2016/03/happy-place-why-stardew-valley-so-much-more-parsnip-empire|title=The Happy Place: Why ''Stardew Valley'' Is so Much More Than a Parsnip Empire|website=[[New Statesman]]|date=March 18, 2016|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20241007110728/https://www.newstatesman.com/culture/2016/03/happy-place-why-stardew-valley-so-much-more-parsnip-empire|archive-date=October 7, 2024}}</ref> Lähedal asuv koobas sisaldab [[Maak|maake]], mida saab kaevandada ja ahjus sulatada. Koopas on ka koletisi, mis lisab kaevandamisele võitluselemendi. Mängijad peavad sügavamatele tasanditele minnes vaheldumisi kasutama [[Kirves|kirvest]] ja [[Mõõk|mõõka]], et leida väärtuslikumaid aardeid.<ref name="Eurogamer Review"></ref> Mängu hilisemas uuenduses lisati mitmikmänguviis, mis võimaldab võrgus mängida teiste mängijatega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Frank |eesnimi=Allegra |kuupäev=30. aprill 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Multiplayer Mode Is Nice, But Nothing New |url=https://www.polygon.com/2018/4/30/17304754/stardew-valley-multiplayer-mode-co-op |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250422194216/https://www.polygon.com/2018/4/30/17304754/stardew-valley-multiplayer-mode-co-op |arhiivimisaeg=22. aprill 2025 |vaadatud=22. aprillil 2025 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> == Mängu arendus == [[Fail:Hackfort_2019_-_Developing_Stardew_Valley_with_Eric_Barone_03.jpg|alt=Picture of developer Eric "ConcernedApe" Barone at Hackfort 2019, describing the development of Stardew Valley to a crowd|pisi|Arendaja Eric "ConcernedApe" Barone Hackfortis 2019.&nbsp;aastal, kus ta kirjeldab ''"Stardew Valley" arendust.'']] ''"''Stardew Valleyt" lõi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] indie mängudisainer Eric Barone, keda tuntakse arendajanime ConcernedApe'i all.<ref name="Gamasutra Interview">{{Cite web|last=Baker|first=Chris|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-4-years-of-self-imposed-crunch-that-went-into-i-stardew-valley-i-|title=The 4 Years of Self-Imposed Crunch That Went into ''Stardew Valley''|website=[[Gamasutra]]|date=March 9, 2016|access-date=March 9, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170718172936/http://www.gamasutra.com/view/news/267563/The_4_years_of_selfimposed_crunch_that_went_into_Stardew_Valley.php|archive-date=July 18, 2017}}</ref><ref name="Kotaku Popularity">{{Cite web|last=Hernandez|first=Patricia|url=http://kotaku.com/stardew-valley-s-creator-has-won-the-hearts-of-pc-gamer-1762636730|title=''Stardew Valley'''s Creator Has Won The Hearts Of PC Gamers|website=[[Kotaku]]|date=March 3, 2016|access-date=March 3, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705144113/http://kotaku.com/stardew-valley-s-creator-has-won-the-hearts-of-pc-gamer-1762636730|archive-date=July 5, 2017}}</ref> Barone lõpetas 2011. aastal Washingtoni Tacoma ülikooli [[Informaatika|arvutiteaduse]] erialal, kuid ei saanud selles valdkonnas tööd ning töötas selle asemel [[Seattle|Seattle'is]] Paramount Theatre'is publikuteenindajana.<ref name="PC Gamer Interview">{{Cite web|last=Marks|first=Tom|url=http://www.pcgamer.com/stardew-valley-interview/|title=Interview: What's Next for ''Stardew Valley''|website=[[PC Gamer]]|date=March 10, 2016|access-date=March 10, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170710054030/http://www.pcgamer.com/stardew-valley-interview/|archive-date=July 10, 2017}}</ref><ref name="Vulture Interview">{{Cite web|last=Singal|first=Jesse|url=http://www.vulture.com/2016/03/first-time-developer-made-stardew-valley.html|title=How a First-Time Developer Created ''Stardew Valley'', 2016's Best Game to Date|website=[[Vulture.com]]|date=March 14, 2016|access-date=March 14, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20171130125426/http://www.vulture.com/2016/03/first-time-developer-made-stardew-valley.html|archive-date=November 30, 2017}}</ref> Tal tekkis idee luua mäng, mis kaasaks tema kunstilist poolt ning laseks arendada oma arvutioskusi parema töö leidmiseks.<ref name="PC Gamer Interview" /> Barone kasvas üles [[Pacific Northwest|Vaikse ookeani loodeosas]], mis inspireeris teda mängu loomisel ja visuaalsel kujundamisel.<ref>{{Cite web|last=Acovino|first=Vincent|url=https://www.npr.org/2025/01/24/g-s1-44510/the-legacy-and-future-of-the-farming-game-stardew-valley|title=The Legacy — and Future — of the Farming Game ''Stardew Valley''|website=[[NPR]]|date=January 24, 2025|access-date=February 15, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260215151135/https://www.npr.org/2025/01/24/g-s1-44510/the-legacy-and-future-of-the-farming-game-stardew-valley|archive-date=February 15, 2026|last2=Summers|first2=Juana}}</ref> "Stardew Valley" sai alguse kui kaasaegne fänni loodud alternatiiv hilisemate "Harvest Mooni" mängudele, kuna Barone'i arvates muutus mängusari pärast "Harvest Moon: Back to Nature'i" "järjest hullemaks".<ref>''Grayson, Nathan (29. veebruar 2016). [https://kotaku.com/steams-latest-hit-is-a-game-about-farming-and-relations-1762038774 "Steam's Latest Hit Is A Game About Farming And Relationships".] Kotaku. [https://web.archive.org/web/20250419091114/https://kotaku.com/steams-latest-hit-is-a-game-about-farming-and-relations-1762038774 Originaal] arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2025. Vaadatud 19. aprillil 2025.''</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lin |eesnimi=Amy |kuupäev=23. veebruar 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'': Pushing The Boundaries of Farming RPGs |url=http://cornellsun.com/2016/02/23/stardew-valley-pushing-the-boundaries-of-farming-rpgs/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170814175229/http://cornellsun.com/2016/02/23/stardew-valley-pushing-the-boundaries-of-farming-rpgs/ |arhiivimisaeg=14. august 2017 |vaadatud=9. märtsil 2016 |väljaanne=[[The Cornell Daily Sun]]}}</ref> Leidmata paremat alternatiivi, otsustas ta luua "Harvest mooni" sarnase mängu, selgitades, et tema eesmärk oli parandada probleemid, mida ta "Harvest Moon''"'' sarjas nägi, ning ta tundis, et ükski selle seeria mäng ei ühendanud kõike kunagi ideaalselt.<ref name="Gamasutra Interview" /> Tema esialgne pealkiri "Stardew Valleyle" oli "Sprout Valley", mida ta arendas viis aastat enne selle ametliku väljalaset.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Tom |kuupäev=27. veebruar 2017 |pealkiri=Here's What "Stardew Valley" Looked like Five Years Ago |url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-creator-celebrates-launch-anniversary-with-look-back-at-the-games-humble-origins |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220416175455/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-creator-celebrates-launch-anniversary-with-look-back-at-the-games-humble-origins |arhiivimisaeg=16. aprill 2022 |vaadatud=16. aprill 2022 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Ta oli mängu ainus arendaja, kus ta samuti tegeles [[Pikslikunst|pikslikunsti]], muusika ja heliefektidega.<ref name="Gamasutra Interview" /><ref name="PC Gamer Interview" /> Barone kasutas muusika ja heliefektide jaoks digitaalse helitöötlusprogrammi Reason Studios ning pikslikunsti jaoks Paint.NET programmi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Faulkner |eesnimi=Cameron |kuupäev=19. märts 2024 |pealkiri=Here's What ConcernedApe Uses to Work on ''Stardew Valley'' and to Unwind |url=https://www.polygon.com/24099974/concernedape-stardew-valley-eric-barone-sherpa-trucker-jacket-buckwheat-pillow |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240404044345/https://www.polygon.com/24099974/concernedape-stardew-valley-eric-barone-sherpa-trucker-jacket-buckwheat-pillow |arhiivimisaeg=4. aprill 2024 |vaadatud=8. mai 2024 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Barone otsustas, et ta ei tee mängu [[Steam|Steamis]] eelmüügiversioonina kättesaadavaks, kuna ta leidis, et see ei ole "Stardew Valleyle" sobilik.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Dealessandri |eesnimi=Marie |kuupäev=8. aprill 2016 |pealkiri=How ''Stardew Valley'' Won Steam |url=http://www.mcvuk.com/index.php/news/read/in-the-valley-of-success/0165236 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160422065932/http://www.mcvuk.com/index.php/news/read/in-the-valley-of-success/0165236 |arhiivimisaeg=22. aprill 2016 |vaadatud=12. aprillil 2016 |väljaanne=[[MCV (magazine)|MCV]]}}</ref> Mäng oli algselt loodud programmeerimiskeeles [[C Sharp|C#]] kasutades Microsoft XNA keskkonda, kuid 2021. aastal hakkas Barone arendama mängu MonoGame'i keskkonnas. Barone väitis, et mängu MonoGame'i üleviimine teeb seda "tulevikukindlaks", võimaldades [[Mod|modidel]] kasutada rohkem kui 4 GB RAMi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=1. detsember 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'' Update 'Futureproofs the Game' with Improved Modding Support |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-update-futureproofs-the-game-with-improved-modding-support/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220212230908/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-update-futureproofs-the-game-with-improved-modding-support/ |arhiivimisaeg=12. veebruar 2022 |vaadatud=12. veebruaril 2022 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> Barone'i eesmärk mängu arendamisel oli anda mängijatele tunne, et nad tõesti elavad nö väikeses maaelu kogukonnas. Ta tahtis, et "Stardew Valley" oleks mängijate jaoks meelelahutuslik, kuid sisaldaks ka "pärismaailma sõnumeid".<ref name="Vulture Interview" /> Kui võrrelda seda "Harvest Mooniga", kus mängu pikkus on kaks aastat (ehk 48–60+ tundi pikk), siis Barone tegi "Stardew Valleyt" avatud lõpuga mänguks, et mängijatel ei oleks survet kõike kiiresti ära lõpetada.<ref name="Vulture Interview" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fenlon |eesnimi=Wes |perekonnanimi2=Phillips |eesnimi2=Kara |kuupäev=30. aprill 2025 |pealkiri=Eric Barone Has Regrets About Not Fleshing out ''Stardew Valley'''s Characters More, But Likes That It's so Open Ended Since It Makes Things 'More Personal' for Each Player |url=https://www.pcgamer.com/games/sim/eric-barone-has-regrets-about-not-fleshing-out-stardew-valleys-characters-more-but-likes-that-its-so-open-ended-since-it-makes-things-more-personal-for-each-player/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250520083352/https://www.pcgamer.com/games/sim/eric-barone-has-regrets-about-not-fleshing-out-stardew-valleys-characters-more-but-likes-that-its-so-open-ended-since-it-makes-things-more-personal-for-each-player/ |arhiivimisaeg=20. mai 2025 |vaadatud=8. septembril 2025 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> "Stardew Valley" on disainitud nii, et see soodustaks rahulikku mängustiili, et inimesed saaksid avastada tegevusi ja süžeeliine ning saavutada eesmärke ilma pingeta. Kuigi Barone lootis, et inimesed õpivad mängima "Stardew Valle''y''t" ise ilma mingisuguse abita, märkas ta, et paljud lõid kohe erinevaid arvutustabeleid ja juhendeid oma talu sissetuleku suurendamiseks nii kiiresti kui võimalik. See teda ei üllatunud, kuid ta ei olnud nõus sellise lähenemisega, kuna sissetuleku suurendamine ei ole mängu põhimõte. Seetõttu kujundas ta mängu toiduvalmistamise süsteemi mitte kasumlikuks, vaid selleks, et see annaks erinevaid boonuseid, mis aitaksid kaasa avastamis-, põllumajandus-, kaevandamis- ja kalapüügi oskuste arendamisele. Lisaks otsustas Barone mitte võimaldada mängus karjaloomade tapmist liha saamiseks, kuna ta soovis, et mängijad hoolitseksid loomade eest.<ref name="Vulture Interview" /> === Väljalase === Barone kaalus algselt mängu avaldamist [[Xbox]] Live Indie Gamesis – programm uute indie-mängude valimiseks –, kuid tema mäng oli selle programmi jaoks liiga suur.<ref name="PC Gamer Interview" /> Ta kuulutas mängu välja 2012. aasta septembris Steam Greenlightis, et tekitada inimestel mängu vastu huvi.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Frank |eesnimi=Allegra |kuupäev=29. veebruar 2016 |pealkiri=How Did Indie Farming Sim ''Stardew Valley'' Top the Steam Sales Chart? |url=http://www.polygon.com/2016/2/29/11134934/stardew-valley-steam-indie-farming-rpg-harvest-moon |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170708022105/https://www.polygon.com/2016/2/29/11134934/stardew-valley-steam-indie-farming-rpg-harvest-moon |arhiivimisaeg=8. juuli 2017 |vaadatud=2. märtsil 2016 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref><ref name="Gamasutra Interview" /> Kui projekt sai tugeva kogukonna toetuse osaliseks, hakkas Barone "Stardew Valleyt" täiskohaga arendama. Ta suhtles aktiivselt ka mängu kogukondadega [[Twitter|Twitteris]] ja [[Reddit|Redditis]], et näidata, kuidas mäng edeneb ning saada nendelt tagasisidet.<ref name="Gamasutra Interview" /> 2013. aastal võttis Barone'iga ühendust Chucklefishi asutaja ja tegevjuht Finn Brice, kes pakkus abi "Stardew Valley" avaldamisel.<ref name="PC Gamer Interview" /> Chucklefish aitas luua mängu veebilehte ja [[Viki|vikit]].<ref name=":0" /> 2015. aasta aprillis ütles Barone, et ta avaldab "Stardew Valley" ainult siis, kui selle kõik funktsioonid on valmis.<ref name="Gamasutra Interview" /> "Stardew Valley" avaldati Windows-platvormil läbi Steami ja veebilehe GOG.com 26. veebruaril 2016. aastal.<ref name=":1" /> === Pärast väljalaskmist === Barone jätkas mängu arendamisega isegi pärast selle väljalaskmist, keskendudes tagasisidele, vigade eemaldamisele ja uute funktsioonide lisamisele.<ref name="Kotaku Popularity" /> Samuti plaanis ta lisada rohkem tegevusi ning mängu portimist teistele platvormidele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grayson |eesnimi=Nathan |kuupäev=21. märts 2016 |pealkiri=The Past, Present, And Future Of ''Stardew Valley'' |url=http://steamed.kotaku.com/the-past-present-and-future-of-stardew-valley-1766238624 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170717074445/http://steamed.kotaku.com/the-past-present-and-future-of-stardew-valley-1766238624 |arhiivimisaeg=17. juuli 2017 |vaadatud=22. märtsil 2016 |väljaanne=[[Kotaku]]}}</ref><ref name=":0" /> 2016. aasta mais kuulutas Barone, et Chucklefish aitab [[Lokaliseerimine|lokaliseerida]] mängu teistesse keeltesse, portida seda [[Linuxi distributsioon|Linuxi]], [[MacOS|macOSi]] ja [[Mängukonsool|mängukonsoolidele]] ning arendada mitmikmängu versiooni, mis lasi seega Barone'il rohkem keskenduda esimesele suurele uuendusele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=O'Conner |eesnimi=Alice |kuupäev=3. mai 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Recruits Help For Co-Op |url=https://www.rockpapershotgun.com/2016/05/03/stardew-valley-co-op-support/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160531192845/https://www.rockpapershotgun.com/2016/05/03/stardew-valley-co-op-support/ |arhiivimisaeg=31. mai 2016 |vaadatud=3. mail 2016 |väljaanne=[[Rock Paper Shotgun]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pagat |eesnimi=Mat |kuupäev=2. mai 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Multiplayer, Console Ports Confirmed |url=http://www.gamespot.com/articles/stardew-valley-multiplayer-console-ports-confirmed/1100-6439416/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160710024650/http://www.gamespot.com/articles/stardew-valley-multiplayer-console-ports-confirmed/1100-6439416/ |arhiivimisaeg=10. juuli 2016 |vaadatud=5. juunil 2016 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> Barone planeeris avaldada mitmikmängu versiooni avaliku [[Tarkvara testimine|beetatestimise]] 2017. aasta lõpuks, aga tal läks võrgukoodi täiustamisega kauem.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nunnelley |eesnimi=Stephany |kuupäev=1. august 2017 |pealkiri=''Stardew Valley'' Multiplayer Details Emerge, Beta Test Coming to Steam at the End of 2017 |url=https://www.vg247.com/2017/08/01/stardew-valley-multiplayer-details-emerge-beta-test-coming-to-steam-at-the-end-of-2017/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170801223105/https://www.vg247.com/2017/08/01/stardew-valley-multiplayer-details-emerge-beta-test-coming-to-steam-at-the-end-of-2017/ |arhiivimisaeg=1. august 2017 |vaadatud=1. augustil 2017 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref> Mitmikmängu beetaversioon Windowsile ilmus 2018. aasta aprillis, kuid ametlik versioon kõikidele [[PC]]-platvormidele ilmus 1. augustil 2018. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Donnelley |eesnimi=Joe |kuupäev=30. aprill 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Launches Multiplayer Beta |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-launches-multiplayer-beta-alongside-single-player-patch/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180501093655/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-launches-multiplayer-beta-alongside-single-player-patch/ |arhiivimisaeg=1. mai 2018 |vaadatud=30. aprillil 2018 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Donnelly |eesnimi=Joe |kuupäev=1. august 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Multiplayer Out Now on PC |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-multiplayer-out-now-on-pc/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180801190328/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-multiplayer-out-now-on-pc/ |arhiivimisaeg=1. august 2018 |vaadatud=1. augustil 2018 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> Mitmikmängu versiooni oli lisatud ka [[Nintendo Switch|Nintendo Switchile]] 2018. aasta detsembris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Frank |eesnimi=Allegra |kuupäev=10. detsember 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Big Multiplayer Update Hits Switch This Week |url=https://www.polygon.com/2018/12/10/18134912/stardew-valley-multiplayer-update-nintendo-switch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181211070507/https://www.polygon.com/2018/12/10/18134912/stardew-valley-multiplayer-update-nintendo-switch |arhiivimisaeg=11. detsember 2018 |vaadatud=3. jaanuaril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Barone teatas samal kuul, et ta soovib luua meeskonda, kes suudaksid aidata mängu arendamisel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=14. detsember 2018 |pealkiri=Eric Barone Forming Team for ''Stardew Valley'' |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-12-14-eric-barone-forming-team-for-stardew-valley |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181215045055/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-12-14-eric-barone-forming-team-for-stardew-valley |arhiivimisaeg=15. detsember 2018 |vaadatud=14. detsembril 2018 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> Lisaks kinnitas Barone, et tal on avaldamisõigused kõikidel platvormidel, v.a Nintendo Switchi ja mobiilversioonide jaoks, mis jäi Chucklefishile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Blake |eesnimi=Vikki |kuupäev=3. detsember 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Dev Splits with UK Publishing Partner Chucklefish |url=https://www.eurogamer.net/articles/2018-12-01-stardew-valley-dev-splits-with-uk-publishing-partner-chucklefish |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220317232824/https://www.eurogamer.net/articles/2018-12-01-stardew-valley-dev-splits-with-uk-publishing-partner-chucklefish |arhiivimisaeg=17. märts 2022 |vaadatud=17. märtsil 2017 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Kuigi Chucklefishil olid ikkagi mängu mobiilversioonide avaldamisõigused, sai Barone 2019. aastaks avaldamisõigused kõikidele mängu PC- ja konsoolversioonidele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kidwell |eesnimi=Emma |kuupäev=30. november 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Dev Announces Decision to Self-Publish |url=http://www.gamasutra.com/view/news/331910/Stardew_Valley_dev_announces_decision_to_selfpublish.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181201020007/http://www.gamasutra.com/view/news/331910/Stardew_Valley_dev_announces_decision_to_selfpublish.php |arhiivimisaeg=1. detsember 2018 |vaadatud=30. novembril 2018 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Craddock |eesnimi=Ryan |kuupäev=7. oktoober 2019 |pealkiri=''Stardew Valley'' Creator Opts To Self-Publish Game On Switch Amid Chucklefish Allegations |url=https://www.nintendolife.com/news/2019/10/stardew_valley_creator_opts_to_self-publish_game_on_switch_amid_chucklefish_allegations |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260320202729/https://www.nintendolife.com/news/2019/10/stardew_valley_creator_opts_to_self-publish_game_on_switch_amid_chucklefish_allegations |arhiivimisaeg=20. märts 2026 |vaadatud=20. märtsil 2026 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Olson |eesnimi=Mathew |kuupäev=8. oktoober 2019 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Creator on Self-Publishing, The 'Everything' Update, And His Future as a Solo Developer |url=https://www.usgamer.net/articles/stardew-valleys-creator-on-self-publishing-the-everything-update-and-his-future-as-a-solo-developer |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191008193443/https://www.usgamer.net/articles/stardew-valleys-creator-on-self-publishing-the-everything-update-and-his-future-as-a-solo-developer |arhiivimisaeg=8. oktoober 2019 |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=[[USgamer]]}}</ref> Ta sai mängu ametliku viki õigused tagasi 2021. aasta veebruaris,<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. veebruar 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'' Wiki Ownership Change |url=https://www.stardewvalley.net/stardew-valley-wiki-ownership-change/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210307090723/https://www.stardewvalley.net/stardew-valley-wiki-ownership-change/ |arhiivimisaeg=7. märts 2021 |vaadatud=16. juunil 2022 |väljaanne=Stardew Valley Developer Blog}}</ref> [[iOS]]-versiooni 2021. aasta detsembris<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. detsember 2021 |pealkiri=Move To Self-Publishing For iOS |url=https://www.stardewvalley.net/move-to-self-publishing-for-ios/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211209142612/https://www.stardewvalley.net/move-to-self-publishing-for-ios/ |arhiivimisaeg=9. detsember 2021 |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=Stardew Valley Developer Blog}}</ref> ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]-versiooni 2022. aasta märtsis, mis lõpetas Chucklefishi osaluse projektis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=17. märts 2022 |pealkiri=''Stardew Valley'' Creator Eric Barone Hosts a mini-AMA On Twitter |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-creator-eric-barone-hosts-a-mini-ama-on-twitter/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220317225254/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-creator-eric-barone-hosts-a-mini-ama-on-twitter/ |arhiivimisaeg=17. märts 2022 |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bryant |eesnimi=Francis |kuupäev=17. märts 2022 |pealkiri=Chucklefish Returns Final ''Stardew Valley'' Publishing Duties to ConcernedApe |url=https://www.gamedeveloper.com/business/chucklefish-returns-final-stardew-valley-publishing-duties-to-concernedape |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260301094101/https://www.gamedeveloper.com/business/chucklefish-returns-final-stardew-valley-publishing-duties-to-concernedape |arhiivimisaeg=1. märts 2026 |vaadatud=1. märtsil 2026 |väljaanne=[[Game Developer (website)|Game Developer]]}}</ref> 2024. aasta märtsis avaldas Barone uuenduse, mis märkimisväärselt laiendas kogu mängu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cryer |eesnimi=Hirun |kuupäev=19. märts 2024 |pealkiri=''Stardew Valley'' 1.6 Update Release Date and Patch Notes We Know so Far |url=https://www.gamesradar.com/stardew-valley-16-update-release-date-patch-notes-new-features/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250906100725/https://www.gamesradar.com/stardew-valley-16-update-release-date-patch-notes-new-features/ |arhiivimisaeg=6. september 2025 |vaadatud=6. septembril 2025 |väljaanne=[[GamesRadar+]]}}</ref> Uuendus tuli mängu mobiil- ja konsoolversioonidel välja sama aasta novembris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gerblick |eesnimi=Jordan |kuupäev=24. oktoober 2024 |pealkiri=Eric Barone Confirms ''Stardew Valley'' Update 1.6.9 for All Platforms and Reminds Fans Some New Stuff Is 'Better Experienced' on a New Save |url=https://www.gamesradar.com/games/simulation/eric-barone-confirms-stardew-valley-update-1-6-9-for-all-platforms-and-reminds-fans-some-new-stuff-is-better-experienced-on-a-new-save/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241121222850/https://www.gamesradar.com/games/simulation/eric-barone-confirms-stardew-valley-update-1-6-9-for-all-platforms-and-reminds-fans-some-new-stuff-is-better-experienced-on-a-new-save/ |arhiivimisaeg=21. november 2024 |vaadatud=21. novembril 2024 |väljaanne=[[GamesRadar+]]}}</ref> "Stardew Valley" ilmus mitmele platvormile pärast selle esialgset väljalaskmist. Linuxi ja MacOS portid tulid välja 29. juulil 2016. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Devore |eesnimi=Jordan |kuupäev=20. juuli 2016 |pealkiri=Smile-Inducing Farm Sim ''Stardew Valley'' Hits Mac, Linux Next Week |url=https://www.destructoid.com/smile-inducing-farm-sim-stardew-valley-hits-mac-linux-next-week-376151.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161017051111/https://www.destructoid.com/smile-inducing-farm-sim-stardew-valley-hits-mac-linux-next-week-376151.phtml |arhiivimisaeg=17. oktoober 2016 |vaadatud=20. juulil 2016 |väljaanne=[[Destructoid]]}}</ref> [[PlayStation 4]] ja [[Xbox One|Xbox One'i]] versioonid kuulutati välja iga-aastasel E3 üritusel 2016. aasta juunis.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Pereira |eesnimi=Chris |kuupäev=13. juuni 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Confirmed for PS4, Xbox One, And Wii U |url=http://www.gamespot.com/articles/stardew-valley-confirmed-for-ps4-xbox-one-and-wii-/1100-6440778/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160615053359/http://www.gamespot.com/articles/stardew-valley-confirmed-for-ps4-xbox-one-and-wii-/1100-6440778/ |arhiivimisaeg=15. juuni 2016 |vaadatud=13. juunil 2016 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> E3 üritusel teatas Barone, et mäng avaldatakse [[Wii U]] konsoolile, aga seda ei juhtunud ning selle asemel kuulutas, et mäng tuleb Nintendo Switchile.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=Evan |kuupäev=29. november 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Console Release Dates Announced, Now Coming to Nintendo Switch |url=http://www.ign.com/articles/2016/11/29/stardew-valley-console-release-dates-announced-now-coming-to-nintendo-switch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161130112206/http://www.ign.com/articles/2016/11/29/stardew-valley-console-release-dates-announced-now-coming-to-nintendo-switch |arhiivimisaeg=30. november 2016 |vaadatud=29. novembril 2016 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> PlayStation 4 ja Xbox One'i versioonid ilmusid 14. detsembril 2016. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dutton |eesnimi=Fred |kuupäev=13. detsember 2016 |pealkiri=New on PlayStation Store This Week: ''Stardew Valley'', ''DriveDriveDrive'', More |url=https://blog.playstation.com/archive/2016/12/13/new-on-playstation-store-this-week-stardew-valley-drivedrivedrive-more |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260320142446/https://blog.playstation.com/archive/2016/12/13/new-on-playstation-store-this-week-stardew-valley-drivedrivedrive-more/ |arhiivimisaeg=20. märts 2026 |vaadatud=20. märtsil 2026 |väljaanne=[[PlayStation.Blog]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Matulef |eesnimi=Jeffrey |kuupäev=29. november 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Crops up on Xbox One in Two Weeks |url=http://www.eurogamer.net/articles/2016-11-29-stardew-valley-is-coming-to-xbox-one-in-two-weeks |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161130040346/http://www.eurogamer.net/articles/2016-11-29-stardew-valley-is-coming-to-xbox-one-in-two-weeks |arhiivimisaeg=30. november 2016 |vaadatud=29. novembril 2016 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Nintendo Switchi versioon ilmus 5. oktoobril 2017. aastal ja seda portis Sickhead Games.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lada |eesnimi=Jenni |kuupäev=28. veebruar 2017 |pealkiri=Chucklefish Bringing ''WarGroove'', ''Stardew Valley'', And ''Pocket Rumble'' To The Switch |url=http://www.siliconera.com/2017/02/28/chucklefish-bringing-wargroove-stardew-valley-pocket-rumble-switch/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170705220431/http://www.siliconera.com/2017/02/28/chucklefish-bringing-wargroove-stardew-valley-pocket-rumble-switch/ |arhiivimisaeg=5. juuli 2017 |vaadatud=28. veebruaril 2017 |väljaanne=[[Siliconera]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kzenivic |eesnimi=Kevin |kuupäev=2. oktoober 2017 |pealkiri=Nintendo Switch Version Of ''Stardew Valley'' Releases This Week |url=https://www.gamespot.com/articles/nintendo-switch-version-of-stardew-valley-releases/1100-6453715/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171002220020/https://www.gamespot.com/articles/nintendo-switch-version-of-stardew-valley-releases/1100-6453715/ |arhiivimisaeg=2. oktoober 2017 |vaadatud=2. oktoobril 2017 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> [[Playstation Vita|PlayStation Vita]] versioon ilmus 22. mail 2018. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lada |eesnimi=Jenni |kuupäev=19. jaanuar 2017 |pealkiri=''Stardew Valley'' Vita Port Under Investigation |url=http://www.siliconera.com/2017/01/19/stardew-valley-vita-port-investigation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170706162128/http://www.siliconera.com/2017/01/19/stardew-valley-vita-port-investigation/ |arhiivimisaeg=6. juuli 2017 |vaadatud=19. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[Siliconera]]}}</ref> PlayStation 4 ja Xbox One'i jaemüügiversioone avaldas ja levitas 505 Games. Ilmus ka eriväljaanne, mis sisaldas mängumaailma füüsilist kaarti, heliriba allalaadimiskoodi ja juhendit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Passalacqua |eesnimi=Michael |kuupäev=3. veebruar 2017 |pealkiri=''Stardew Valley'' Collector's Edition Announced for Retail |url=http://www.ign.com/articles/2017/02/03/stardew-valley-collectors-edition-announced-for-retail |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170822182820/http://www.ign.com/articles/2017/02/03/stardew-valley-collectors-edition-announced-for-retail |arhiivimisaeg=22. august 2017 |vaadatud=3. veebruaril 2017 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> Mobiilversioone aitas arendada The Secret Police, iOS-versioon ilmus 24. oktoobril 2018. aastal ning Android-versioon 14. märtsil 2019. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Madnani |eesnimi=Mikhail |kuupäev=26. veebruar 2019 |pealkiri=''Stardew Valley'' for Android Finally Has a Confirmed Release Date |url=https://toucharcade.com/2019/02/26/stardew-valley-android-release-date-confirmed-price/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190227003338/https://toucharcade.com/2019/02/26/stardew-valley-android-release-date-confirmed-price/ |arhiivimisaeg=27. veebruar 2019 |vaadatud=26. veebruaril 2019 |väljaanne=[[TouchArcade]]}}</ref> Mõlemad versioonid lasevad Linuxi, macOSi ja Windowsi kasutatajel oma mänguprogressi enda seadmesse üle kanda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=9. oktoober 2018 |pealkiri=Peaceful Farming Sim Stardew Valley Is Coming to The iPhone |url=https://www.theverge.com/2018/10/9/17957290/stardew-valley-farm-game-iphone-release-date |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181009224356/https://www.theverge.com/2018/10/9/17957290/stardew-valley-farm-game-iphone-release-date |arhiivimisaeg=9. oktoober 2018 |vaadatud=9. oktoobril 2018 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Devore |eesnimi=Jordan |kuupäev=9. oktoober 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Is Headed to iOS This Month and Then Android |url=https://www.destructoid.com/stardew-valley-is-headed-to-ios-this-month-and-then-android-526438.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210308040040/https://www.destructoid.com/stardew-valley-is-headed-to-ios-this-month-and-then-android-526438.phtml |arhiivimisaeg=8. märts 2021 |vaadatud=9. oktoobril 2018 |väljaanne=[[Destructoid]]}}</ref> 2019. aasta detsembris lisati mäng Tesla Arcade'i, mis on enamikku [[Tesla, Inc.|Tesla]] elektriautode mudelitesse integreeritud Linuxi-põhine videomänguteenus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lawler |eesnimi=Richard |kuupäev=19. detsember 2019 |pealkiri=Musk: Holiday Tesla Update Adds ''Stardew Valley'', Self-Driving Preview |url=https://www.engadget.com/2019/12/19/tesla-fsd-stardew-musk/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191220072809/https://www.engadget.com/2019/12/19/tesla-fsd-stardew-musk/ |arhiivimisaeg=20. detsember 2019 |vaadatud=20. detsembril 2019 |väljaanne=[[Engadget]]}}</ref> 2020. aastal kuulutas Barone koostöös Fangameriga standard- ja eriväljaande füüsilist versiooni ning Nintendo Switchi ja PC-versioonide ilmumist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marshall |eesnimi=Cass |kuupäev=30. juuli 2020 |pealkiri=This Adorable Physical Copy of ''Stardew Valley'' Comes with Your Own Deed |url=https://www.polygon.com/2020/7/30/21348458/stardew-valley-physical-copy-collector-edition-fangamer-preorder |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210212193737/https://www.polygon.com/2020/7/30/21348458/stardew-valley-physical-copy-collector-edition-fangamer-preorder |arhiivimisaeg=12. veebruar 2021 |vaadatud=9. aprillil 2021 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Mängu [[Nintendo Switch 2|Nintendo Switchi 2]] versioon ilmus 25. detsembril 2025. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Doolan |eesnimi=Liam |kuupäev=18. detsember 2025 |pealkiri=Surprise! ''Stardew Valley'' – Nintendo Switch 2 Edition Is Now Available |url=https://www.nintendolife.com/news/2025/12/surprise-stardew-valley-nintendo-switch-2-edition-is-now-available |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215085159/https://www.nintendolife.com/news/2025/12/surprise-stardew-valley-nintendo-switch-2-edition-is-now-available |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}</ref> == Modifikatsioonid == "Stardew Valleyl" on väga aktiivne mängu modifikatsiooni kogukond, kus mängijad muudavad juba olemasolevaid funktsioone või lisavad midagi juurde.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marks |eesnimi=Tom |kuupäev=4. märts 2016 |pealkiri=The Best ''Stardew Valley'' Mods |url=http://www.pcgamer.com/stardew-valley-mods/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170707061706/http://www.pcgamer.com/stardew-valley-mods/ |arhiivimisaeg=7. juuli 2017 |vaadatud=9. märtsil 2016 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> 2026. aasta seisuga on mängul olemas üle 28 000 [[Mod|mode]].<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=3. veebruar 2026 |pealkiri=''Stardew Valley'' Community and Creators on the Game's 10th Anniversary |url=https://www.ign.com/articles/eric-gave-me-that-letter-from-grandpa-stardew-valley-community-and-creators-on-the-games-10th-anniversary |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215160803/https://www.ign.com/articles/eric-gave-me-that-letter-from-grandpa-stardew-valley-community-and-creators-on-the-games-10th-anniversary |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> Üks populaarsemaid mode on "''S''tardew Valley Expanded''"'', millel on uued tegelased ja asukohad ning seda on alla laaditud üle kolme miljoni korra.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Blazewicz |eesnimi=Jacob |kuupäev=12. märts 2025 |pealkiri=''Stardew Valley'' Expanded Creator Works on a New Project. Ambitious Castle Village Is Expected to Surpass Its Predecessor |url=https://www.gamepressure.com/newsroom/stardew-valley-expanded-creator-works-on-a-new-project-ambitious/zb7b02 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215130714/https://www.gamepressure.com/newsroom/stardew-valley-expanded-creator-works-on-a-new-project-ambitious/zb7b02 |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Gamepressure]]}}</ref> Modi looja Devin Hedegaard liitus hiljem "Stardew Valley''"'' arendaja meeskonnaga.<ref name=":3" /> Paljud modid pakuvad pigem nö kosmeetilisi valikuid, näiteks üks mod muudab kogu mängu välimust, aga teine muudab loomade disaini.<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Castello |eesnimi=Jay |kuupäev=8. detsember 2022 |pealkiri=The 23 Best ''Stardew Valley'' Mods to Shake up Your Playthrough |url=https://www.polygon.com/gaming/23489878/stardew-valley-mods-extended |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430211257/https://www.polygon.com/gaming/23489878/stardew-valley-mods-extended |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=8. mail 2024 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Enamik mode saab mängida ainult PC-versioonidel.<ref name=":4" /> "Stardew Valley''"'' hilisemad uuendused on lisanud funktsioone spetsiifiliselt mõeldud modide loojatele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bellingham |eesnimi=Hope |kuupäev=2. detsember 2021 |pealkiri=New ''Stardew Valley'' Update Adds Support for Modders |url=https://www.gamesradar.com/new-stardew-valley-update-adds-support-for-modders/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430211608/https://www.gamesradar.com/new-stardew-valley-update-adds-support-for-modders/ |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=26. detsembril 2023 |väljaanne=[[GamesRadar+]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kamen |eesnimi=Matt |kuupäev=1. detsember 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'' 1.5.5 Update Adds More Support for Modders |url=https://www.nme.com/news/gaming-news/stardew-valley-1-5-5-update-adds-more-support-for-modders-3108750 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430211601/https://www.nme.com/news/gaming-news/stardew-valley-1-5-5-update-adds-more-support-for-modders-3108750 |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=26. detsembril 2023 |väljaanne=[[NME]]}}</ref> 2025. aasta märtsis ilmus ''"''Baldur's Village''"'' mod, mis oli mängu "Baldur's Gate 3''"'' järgi tehtud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kennedy |eesnimi=Victoria |kuupäev=10. märts 2025 |pealkiri=''Stardew Valley'' ''Baldur's Gate 3'' Mod Gives You Another Way to Romance Sultry Vampire Astarion |url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-baldurs-gate-3-mod-gives-you-another-way-to-romance-sultry-vampire-astarion |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430205943/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-baldurs-gate-3-mod-gives-you-another-way-to-romance-sultry-vampire-astarion |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Larian Studiose asutaja Swen Vincke jagas modile kiitust. Samal kuul lasid Wizards of the Coasti juristid autoriõiguste digitaalkaitse seaduse (DMCA ehk ''Digital Millennium Copyright Act'') alusel modi eemaldada. Vincke läks sotsiaalmeediasse, et näidata oma toetust fänni loodud modidele ning tõstis esile muret nende käsitlemise üle ja nõudis lahenduse leidmist. 1. aprillil 2025. aastal kinnitas Wizards of the Coast, et tegemist oli eksitusega ning vabandas tekkinud olukorra pärast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wales |eesnimi=Matt |kuupäev=31. märts 2025 |pealkiri=''Stardew Valley'' ''Baldur's Gate 3'' Mod Praised by Larian Boss Gets Yanked by Lawyers |url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-baldurs-gate-3-mod-praised-by-larian-boss-has-been-hit-by-dd-lawyers |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430210014/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-baldurs-gate-3-mod-praised-by-larian-boss-has-been-hit-by-dd-lawyers |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> == Mängu vastuvõtt == === Kriitiline tagasiside === Arvustuste koondaja Metacritici andmetel on "Stardew Valley''"'' saanud "üldiselt positiivseid" arvustusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Stardew Valley PC Critic Reviews |url=https://www.ign.com/articles/2016/03/25/stardew-valley-review |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092021/https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=pc |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Stardew Valley PlayStation 4 Critic Reviews |url=https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=playstation-4 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092243/https://www.metacritic.com/web/20260214092243/https:/www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=playstation-4 |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Stardew Valley Xbox One Critic Reviews |url=https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=xbox-one |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092458/https://www.metacritic.com/web/20260214092458/https:/www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=xbox-one |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri="Stardew Valley Nintendo Switch Critic Reviews |url=https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=nintendo-switch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092657/https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=nintendo-switch |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}</ref> Positiivset tagasisidet on näha ka Opencritici ''–'' teine tuntud arvustuste koondaja ''–'' andmetel, kus 99% kriitikutest soovitavad "Stardew Valleyt", saavutades seega "suurepärase" reitingu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=''Stardew Valley'' Reviews |url=https://opencritic.com/game/2242/stardew-valley |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214111832/https://opencritic.com/game/2242/stardew-valley |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[OpenCritic]]}}</ref> Mitmed väljaanded on nimetanud seda üheks parimatest videomängudest, mis on siiani loodud.<ref name=":8">{{Netiviide |perekonnanimi=Frank |eesnimi=Allegra |kuupäev=13. aprill 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Tops a Million Copies Sold, Two Months After Launch |url=http://www.polygon.com/2016/4/13/11423844/stardew-valley-sales-one-million-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170703022900/https://www.polygon.com/2016/4/13/11423844/stardew-valley-sales-one-million-copies |arhiivimisaeg=3. juuli 2017 |vaadatud=13. aprillil 2016 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide |perekonnanimi=Williams |eesnimi=Mike |kuupäev=3. jaanuar 2017 |pealkiri=''GTA 5'' and ''Civilization 6'' Top Steam Best-Sellers Of 2016 |url=http://www.usgamer.net/articles/gta-5-and-civilization-6-top-steam-best-sellers-of-2016 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170104162645/http://www.usgamer.net/articles/gta-5-and-civilization-6-top-steam-best-sellers-of-2016 |arhiivimisaeg=4. jaanuar 2017 |vaadatud=3. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[US Gamer]]}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide |perekonnanimi=Hernandez |eesnimi=Patricia |kuupäev=2. märts 2016 |pealkiri=A Surprising Number of People Feel Bad For Pirating ''Stardew Valley'' |url=http://kotaku.com/a-surprising-number-of-people-feel-bad-for-pirating-sta-1762379596 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160303093220/http://kotaku.com/a-surprising-number-of-people-feel-bad-for-pirating-sta-1762379596 |arhiivimisaeg=3. märts 2016 |vaadatud=9. märtsil 2016 |väljaanne=[[Kotaku]]}}</ref> "Harvest Mooni" looja Yasuhiro Wada ütles, et ta on Barone'i mänguga "väga rahul", kuna see on aidanud teha "Harvest Mooni" unustamatuks. Ta lisas veel, et mängul on vabaduse tunne, mida tema on oma mängusarja jaoks ette kujutanud, kuid "Stardew Valley" pöörab samas rohkem tähelepanu [[Animatsioon|animatsioonile]] ja graafikale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Espineli |eesnimi=Matt |kuupäev=20. november 2016 |pealkiri=''Harvest Moon'' Creator on His New Game and How ''Stardew Valley'' Carries on His Legacy |url=http://www.gamespot.com/articles/harvest-moon-creator-on-his-new-game-and-how-stard/1100-6445583/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170610182234/https://www.gamespot.com/articles/harvest-moon-creator-on-his-new-game-and-how-stard/1100-6445583/ |arhiivimisaeg=10. juuni 2017 |vaadatud=20. novembril 2016 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> Kriitikud on palju kiitnud mängu maaelu simulatsiooni ja ka üldist mängu ülesehitust. GameRevolutioni [[ajakirjanik]] Jonathan Leack kirjutas, et mäng ühendab efektiivselt kõik oma arengusüsteemid, tegevused ja auhinnad nii, et iga mängupäev on üksteisest erinev, kuid terviklik.<ref name="GameRevolution Review" /> GameInformeri Javy Gwaltney kiitis samuti mängu põllumajandussüsteemi, öeldes, et see loob lõõgastava ning meeldiva mängukogemuse.<ref name=":6" /> PC Gameri Daniella Lucas pööras rohkem tähelepanu loomise ja kohandamise funktsioonidele, mis lasevad mängijatel oma talu nii kaunistada kui ka täiustada.<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Lucas |eesnimi=Daniella |kuupäev=26. veebruar 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Review |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-review/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214182858/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-review/ |arhiivimisaeg=14. veebruar 2016 |vaadatud=14. veebruaril 2016 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> IGNi ajakirjanik Kallie Plagge märkis, et mäng kombineerib [[Rollimäng|rollimängu]] ja põllumajanduslikke elemente nii, et see loob lõbusa, stressivaba kogemuse.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Stardew Valley iOS (iPhone/iPad) Critic Reviews |url=https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=ios-iphoneipad |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092956/https://www.metacritic.com/web/20260214092956/https:/www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=ios-iphoneipad |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}</ref> Polygoni Carli Velocci tõstis esile selle, et mäng annab mängijatele tugeva saavutustunde, kus isegi lihtsad igapäevased ülesanded on lõbusad.<ref name=":11">{{Netiviide |perekonnanimi=Velocci |eesnimi=Carli |kuupäev=29. märts 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Review |url=https://www.polygon.com/2016/3/29/11320382/stardew-valley-review/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160329204628/http://www.polygon.com/2016/3/29/11320382/stardew-valley-review |arhiivimisaeg=29. märts 2016 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Seevastu kirjutas 4Playersi ajakirjanik Jan Wöbbeking, et korduvad tegevused, näiteks viljade kastmine, teeb mängu alguse igavaks.Ta märkis siiski, et taluelu rutiin muutub vähem tüütuks, kuna mängu edenemisel võimalused laienevad.<ref name=":12">{{Netiviide |perekonnanimi=Wöbbeking |eesnimi=Jan |kuupäev=18. märts 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' (Simulation) – Kopie Schlägt Das Original? |url=https://www.4p.de/test/stardew_valley/3052027 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214210938/https://www.4p.de/test/stardew_valley/3052027 |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[4Players]] |keel=de}}</ref> Gwaltney on ka kritiseerinud nö kiirreisi ehk ''fast travel''i puudumist ning väitis, et mängukaardisüsteem ei ole hea, kuna see tegi asukohtade vahel liikumise korduvaks ja aeganõudvaks.<ref name=":6" /> Kriitikud on andnud ka head tagasisidet mängu loole ja tegelastele. Leack kiitis mängu dialoogi ja süžeed, öeldes, et mängu väikelinnaelanikel on selgelt välja toodud nende iseloomud.<ref name="GameRevolution Review" /> Gwaltney tõi tähelepanu väikelinnaelanike eri iseloomudele, märkides, et nad kõik käituvad mängijaga erinevalt.<ref name=":6" /> Lucas kiitis väikeväikelinnaelanike sügavust, eriti nende unikaalseid ja usutavaid iseloome.<ref name=":7" /> Plagge aga kirjutas, et kuigi väikelinnaelanikel on detailselt läbimõeldud elud ja nad on omavahel seotud, on mängijal üpriski kerge nendega suhet luua.<ref name=":5" /> Veloccile meeldis ka see, kuidas pisikesed hetked linnaelanikega näitavad järk-järgult nende iseloomu ja raskusi, mis omakorda lisab loole sügavust.<ref name=":11" /> GameStari Elena Schulz kirjutas, et kuigi loo teatud elemendid, näiteks kummitav kogukonnakeskus, teevad loo huvitavaks, ei tee need lugu haaravaks ega sügavamaks.<ref name=":13">{{Netiviide |perekonnanimi=Schulz |eesnimi=Elena |kuupäev=3. märts 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Im Test – In Jedem Steckt Ein Bauer |url=https://www.gamestar.de/artikel/stardew_valley,3269600.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210127075243/https://www.gamestar.de/artikel/stardew-valley-in-jedem-steckt-ein-bauer,3269600.html#top |arhiivimisaeg=27. jaanuar 2021 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[GameStar]]}}</ref> Steven Wright nimetas ajakirjas Paste'is mängu antikapitalistlikuks, kus ta tõi näiteks mängus Joja Corporationi negatiivset kujutamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Steven T. |kuupäev=15. aprill 2016 |pealkiri=Is ''Stardew Valley'' Trying to Turn Us into Communists? |url=https://www.pastemagazine.com/games/is-stardew-valley-trying-to-turn-us-into-communist/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200527081339/https://www.pastemagazine.com/games/is-stardew-valley-trying-to-turn-us-into-communist/ |arhiivimisaeg=27. mai 2020 |vaadatud=15. augustil 2022 |väljaanne=[[Paste (magazine)|Paste]]}}</ref> "Stardew Valleyt" kiidetati ka [[LGBT]] valikute ja esindatuse eest, eelkõige seda, et mängija saab abielluda ühega 12 väikelinnaelanikust, sõltumata tema soost.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wilson |eesnimi=Lena |kuupäev=27. aprill 2021 |pealkiri=Live Your Gay Millennial Pandemic Fantasy in Stardew Valley |url=https://www.nytimes.com/2021/04/27/arts/stardew-valley.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210427140423/https://www.nytimes.com/2021/04/27/arts/stardew-valley.html |arhiivimisaeg=27. aprill 2021 |vaadatud=22. augustil 2021 |väljaanne=[[The New York Times]]}}</ref> Gayming Magazine'i Aimee Hart aga kritiseeris seda, et mängu tegelased ei ole rassiliselt mitmekesised.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hart |eesnimi=Aimee |kuupäev=20. juuli 2020 |pealkiri=Stardew Valley is not the LGBT utopia I first thought it was |url=https://gaymingmag.com/2020/07/stardew-valley-is-not-the-lgbt-utopia-i-first-thought-it-was/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221102071741/https://gaymingmag.com/2020/07/stardew-valley-is-not-the-lgbt-utopia-i-first-thought-it-was/ |arhiivimisaeg=2. november 2022 |vaadatud=2. augustil 2022 |väljaanne=[[Gayming Magazine]]}}</ref> Mängu visuaalne stiil sai samuti kriitikutelt positiivset tagasisidet. Leack kirjeldas spraidipõhist ehk ''sprite-based'' visuaalset stiili kaunina ja mängule sobivana, rõhutades mängu keskkonna mitmekesisust nelja aastaaja jooksul.<ref name="GameRevolution Review" /> Schulz kiitis mängu värvilist pikslikunsti.<ref name=":13" /> Wöbbeking tunnustas mängu detailide täpsust, mis väljendus hästi animatsioonides, ning kirjeldas maagilisena visuaalset atmosfääri, eriti valgustust.<ref name=":12" /> Kriitikutele meeldis ka mängu heliriba. Leack nimetas seda loominguliseks ja hästi komponeerituks.<ref name="GameRevolution Review" /> Gwaltney hindas mängu muusikat kergeks ja nauditavaks.<ref name=":6" /> Plagge tõi tähelepanu koopa muusikale, kirjutades, et see leevendab võitluse ajal stressi ning tugevdab maa-alust atmosfääri.<ref name=":5" /> Schulz väitis, et heliriba koos retrovisuaalidega loob maalilist atmosfääri.<ref name=":13" /> Wöbbeking kirjutas, et heliriba täiendab eri ilmastikutingimuste ja aastaaegade atmosfääri lõõgastavate meloodiatega.<ref name=":12" /> Paljud kiitsid mängu võitlus- ja seikluselemente, kuid mõni kritiseeris võitluse lihtsust. Leack kirjeldas võitlust lõbusaks ja lisas, et see teeb mängukogemust mitmekesisemaks.<ref name="GameRevolution Review" /> Gwaltneyl olid aga vastandlikud tunded, nimetades seda lihtsaks, kuid märkis, et võitlus- ja seikluselemendid lisavad mängule midagi uut.<ref name=":6" /> Plagge kirjeldas võitlust lihtsaks ja korduvaks, aga avastamisrõõm ning väärtuslike esemete leidmine teeb seda nauditavamaks.<ref name=":5" /> Schulz märkis samuti selle lihtsust, aga rõhutas, et võitlust teeb paremaks selle arengutsükkel, mille keskmes on vaenlaste võitmine ja parema varustue hankimine.<ref name=":13" /> Puudulik õpetus mängust ja selle juhtivusest sai kriitikat. Leack pidas mängu õpetust ebapiisavaks ning enamiku mängijatele kasutuks.<ref name="GameRevolution Review" /> Velocci ütles, et mängul on minimaalne õpetus ja ei selgita kõiki mängimise aspekte. Lisaks pidas ta mängu tegelase juhtivust ebatäpseks, mis teeb ülesannete sooritamise keerulisemaks.<ref name=":11" /> Schulz kritiseeris samuti õpetuse või näpunäidete puudumist.<ref name=":13" /> Wöbbeking hoopis kiitis mängu lihtsat juhtivust, selgitades, et see loob lõõgastuva mängukogemuse.<ref name=":12" /> Lucas märkis tehnilisi ja kasutajaliidese probleeme, mis esinesid mängu esimesel versioonil, näiteks kursori tõrkeid, festivalide alustamise probleemid ning segadust tekitavad menüüd.<ref name=":7" /> Kaheksa aastat pärast esialgset arvustust tõi Polygon esile "Stardew Valley" püsiva populaarsuse ja jätkuva asjakohasuse, kirjutades, et mäng kõnetab endiselt mängijaid ning selle populaarsus kasvab jätkuvalt ilma, et see ohverdaks oma algset võlu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Velocci |eesnimi=Carli |kuupäev=3. aprill 2024 |pealkiri=In 8 Years, ''Stardew Valley'' Never Lost Sight of Its Core Philosophy |url=https://www.polygon.com/24115870/stardew-valley-8-years-later-concernedape/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250811153742/https://www.polygon.com/24115870/stardew-valley-8-years-later-concernedape/ |arhiivimisaeg=11. august 2025 |vaadatud=11. augustil 2025 |lehekülg=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> IGN tõstis oma esialgset hinnangut 2018. aastal, kus Miranda Sanchez märkis, et pärast mängu esimest väljalaskmist on uuendustega lisatud uusi esemeid, eesmärke ja sündmusi. Need uuendused täiendasid mängu kättesaadavust uutele mängijatele ning pakkusid uusi väljakutseid kogenumatele, samas mitmikmänguviis tegi kogemuse veelgi rikkamaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sanchez |eesnimi=Miranda |kuupäev=7. august 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Review 2018 |url=https://www.ign.com/articles/2018/08/07/stardew-valley-review-2018 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180807214847/https://www.ign.com/articles/2018/08/07/stardew-valley-review-2018 |arhiivimisaeg=7. august 2018 |vaadatud=2. jaanuaril 2019 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> Pärast 1.6 versiooni väljalaskmist, andis IGN mängule täiusliku hinnangu, kus Shailyn Cotten kirjutas, et kaheksa aastat kestnud uuendused on muutnud "Stardew Valley" modernseks klassikaks.<ref name="IGN Reassessment 2024" /> === Mängu müük === "Stardew Valley" müüs Steamis ja GOG.com kodulehel esimese kahe nädalaga umbes 425 000 eksemplari<ref name="PC Gamer Interview" /> ning kahe kuu jooksul rohkem kui üks miljonit eksemplari.<ref name=":8" /> Valve teatas, et "Stardew Valley" oli 2016. aastal Steamis 24 enimmüüdud mängu seas.<ref name=":9" /> Ajakirjanikud märkisid, et mängijate kogukond on tugevasti toetanud Barone'i ja tema mängu. Kuigi mõned hankisid mängu [[Internetipiraatlus|piraatkoopia]], olid paljud mängust vaimustunud ja kavatsesid selle osta. Teised pakkusid abi mängu ostmisel neile, kes ei suutnud seda endale lubada.<ref name=":10" /> 2017. aasta lõpuks oli "Stardew Valley" müünud kõikidel platvormidel rohkem kui 3,5 miljonit eksamplari.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chan |eesnimi=Stephanie |kuupäev=19. jaanuar 2018 |pealkiri=SuperData: ''Stardew Valley'' Is An Indie Success With Over 3.5 million Copies Sold |url=https://venturebeat.com/2018/01/19/superdata-stardew-valley-is-an-indie-success-with-over-3-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180120182122/https://venturebeat.com/2018/01/19/superdata-stardew-valley-is-an-indie-success-with-over-3-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=20. jaanuar 2018 |vaadatud=19. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[VentureBeat]]}}</ref> Mängust sai 2017. aasta kõige sagedamini alla laaditud mäng Nintendo Switchil, hoolimata sellest, et see ilmus sellel platvormil alles oktoobris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Tom |kuupäev=19. jaanuar 2018 |pealkiri=Nintendo Switch's Most-Downloaded Game in 2017 Was ''Stardew Valley'' |url=http://www.eurogamer.net/articles/2018-01-19-nintendo-switchs-most-downloaded-game-in-2017-was-stardew-valley |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180120083003/http://www.eurogamer.net/articles/2018-01-19-nintendo-switchs-most-downloaded-game-in-2017-was-stardew-valley |arhiivimisaeg=20. jaanuar 2018 |vaadatud=19. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Pärast mobiilversiooni avaldamist 2018. aasta oktoobris, hindas Sensor Tower, et mäng teenis Apple'i App Store'is esimese kolme nädalaga üle ühe miljoni USA dollari.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=15. november 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' grosses $1 million in iOS debut |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-11-14-stardew-valley-grosses-usd1-million-in-ios-debut |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181115112905/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-11-14-stardew-valley-grosses-usd1-million-in-ios-debut |arhiivimisaeg=15. november 2018 |vaadatud=15. novembril 2018 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> 2016. aasta veebruariks oli "Stardew Valley" müünud üle 50 miljonit eksemplari, nendest 26 miljonit oli PC-versioonil ja 7,9 miljonit Nintendo Switchil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=3. veebruar 2026 |pealkiri=''Stardew Valley'' Turns 10: The Big ConcernedApe Interview |url=https://www.ign.com/articles/stardew-valley-turns-10-the-big-concernedape-interview |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215163217/https://www.ign.com/articles/stardew-valley-turns-10-the-big-concernedape-interview |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> === Tunnustus === "Stardew Valley" sai kolm nominatsiooni 2016. aasta ''Golden Joystick Award''il, võites läbimurdeauhinda ehk ''Breakthrough Award''i.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sheridan |eesnimi=Connor |kuupäev=18. november 2016 |pealkiri=''Overwatch'' Scoops Five Awards, ''Firewatch'' Wins Best Indie Game: Here Are All the Golden Joystick 2016 Winners |url=http://www.gamesradar.com/overwatch-scoops-5-awards-firewatch-wins-best-indie-game-here-are-all-the-golden-joystick-2016-winners/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170326055857/http://www.gamesradar.com/overwatch-scoops-5-awards-firewatch-wins-best-indie-game-here-are-all-the-golden-joystick-2016-winners/ |arhiivimisaeg=26. märts 2017 |vaadatud=2. detsembril 2016 |väljaanne=[[GamesRadar+]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Loveridge |eesnimi=Sam |kuupäev=15. september 2016 |pealkiri=Golden Joystick Awards 2016 Voting Now Open to the Public |url=https://www.digitalspy.com/videogames/golden-joystick-awards/a807943/golden-joystick-awards-2016-voting-now-open-to-the-public/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219071724/https://www.digitalspy.com/videogames/golden-joystick-awards/a807943/golden-joystick-awards-2016-voting-now-open-to-the-public/ |arhiivimisaeg=19. veebruar 2026 |vaadatud=13. märtsil 2026 |väljaanne=[[Digital Spy]]}}</ref> "Stardew Valleyt''"'' nomineeriti parimaks mänguks (''Best Game'') 13. Briti Akadeemia Võidumängude Auhindade tseremoonial.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Webber |eesnimi=Jordan Erica |kuupäev=9. märts 20177 |pealkiri=BAFTA Games Awards 2017: ''Inside'' and ''Uncharted 4'' Lead the Way |url=https://www.theguardian.com/technology/2017/mar/09/bafta-games-awards-2017-inside-and-uncharted-4-lead-the-way |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170310140739/https://www.theguardian.com/technology/2017/mar/09/bafta-games-awards-2017-inside-and-uncharted-4-lead-the-way |arhiivimisaeg=10. märts 2017 |vaadatud=9. märtsil 2017 |väljaanne=[[The Guardian]]}}</ref> Mäng sai veelgi rohkem nominatsioone, näiteks parima debüüdi (''Best Debut'') nominatsiooni Game Developers Choice Awardsil ja parima iseseisvalt tehtud mängu (''Best Independent Game)'' nominatsiooni The Game Awardsil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=4. jaanuar 2017 |pealkiri=Game of the Year Nominees and More Revealed for Game Developers Choice Awards |url=http://www.gamespot.com/articles/game-of-the-year-nominees-and-more-revealed-for-ga/1100-6446628/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170109001128/http://www.gamespot.com/articles/game-of-the-year-nominees-and-more-revealed-for-ga/1100-6446628/ |arhiivimisaeg=9. jaanuar 2017 |vaadatud=4. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stark |eesnimi=Chelsea |kuupäev=1. detsember 2016 |pealkiri=The Game Awards: Here's the Full Winners List |url=http://www.polygon.com/2016/12/1/13784410/the-game-awards-winners |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161202121204/http://www.polygon.com/2016/12/1/13784410/the-game-awards-winners |arhiivimisaeg=2. detsember 2016 |vaadatud=2. detsembril 2016 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> SXSW Gaming Awards raames nomineeriti see kategoorias "''Most Promising New Intellectual Property"''.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=25. jaanuar 2017 |pealkiri=All The 2017 SXSW Game Award Nominees |url=http://www.gamespot.com/articles/all-the-2017-sxsw-game-award-nominees/1100-6447245/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170416223543/https://www.gamespot.com/articles/all-the-2017-sxsw-game-award-nominees/1100-6447245/ |arhiivimisaeg=16. aprill 2017 |vaadatud=5. märtsil 2017 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> Mängu nomineeriti Seumas McNally peaauhinnaks Independent Games Festivalil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hall |eesnimi=Charlie |kuupäev=9. jaanuar 2017 |pealkiri=''Hyper Light Drifter'', ''Inside'' and ''Virginia'' Among Nominees for 2017 IGF Awards |url=http://www.polygon.com/2017/1/9/14214750/2017-igf-awards-nominees-inside-hyper-light-drifter-virginia-host-nina-freeman |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170110141032/http://www.polygon.com/2017/1/9/14214750/2017-igf-awards-nominees-inside-hyper-light-drifter-virginia-host-nina-freeman |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2017 |vaadatud=9. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> The Steam Awardsil sai "Stardew Valley" aastatel 2016–2024 kokku viis nominatsiooni, kuid võitis ainult ühe korra.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=20. detsember 2016 |pealkiri=2016 Steam Awards finalists go all the way back to 2006 |url=https://www.polygon.com/2016/12/20/14027538/steam-awards-2016-finalists-voting/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161221133243/http://www.polygon.com/2016/12/20/14027538/steam-awards-2016-finalists-voting |arhiivimisaeg=21. detsember 2016 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=3. jaanuar 2018 |pealkiri=The 2017 Steam Awards winners are revealed |url=https://www.pcgamer.com/the-2017-steam-awards-winners-are-revealed/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200915053331/https://www.pcgamer.com/the-2017-steam-awards-winners-are-revealed/ |arhiivimisaeg=15. september 2020 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Singletary |eesnimi=Charles Jr |kuupäev=8. veebruar 2019 |pealkiri=The Steam Awards 2018 winners announced |url=https://www.shacknews.com/article/109823/the-steam-awards-2018-winners-announced |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190209041006/https://www.shacknews.com/article/109823/the-steam-awards-2018-winners-announced |arhiivimisaeg=9. veebruar 2019 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Shacknews]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Watts |eesnimi=Steve |kuupäev=2. jaanuar 2025 |pealkiri=The Steam Awards 2024 Winners Revealed |url=https://www.gamespot.com/gallery/steam-awards-2024-nominees-winners/2900-6093/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241217222715/https://www.gamespot.com/gallery/steam-awards-2024-nominees-winners/2900-6093/ |arhiivimisaeg=17. detsember 2024 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> Mitu väljaannet lisasid "Stardew Valleyt" oma aasta lõpu edetabelitesse, näiteks [[The Guardian]] (5. koht),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stuart |eesnimi=Keith |kuupäev=8. detsember 2016 |pealkiri=The 10 Best Video Games of 2016 |url=https://www.theguardian.com/culture/2016/dec/08/the-10-best-video-games-of-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215170735/https://www.theguardian.com/culture/2016/dec/08/the-10-best-video-games-of-2016 |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[The Guardian]]}}</ref> Paste (8. koht),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martin |eesnimi=Garret |kuupäev=8. detsember 2016 |pealkiri=The 25 Best Videogames of 2016 |url=https://www.pastemagazine.com/games/best-of-2016/the-25-best-videogames-of-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250414172226/https://www.pastemagazine.com/games/best-of-2016/the-25-best-videogames-of-2016 |arhiivimisaeg=14. aprill 2025 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Paste (magazine)|Paste]]}}</ref> Polygon (8. koht),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=de Rochefort |eesnimi=Simone |kuupäev=3. jaanuar 2017 |pealkiri=''Polygon'''s 2016 Games of the Year #8: ''Stardew Valley'' |url=https://www.polygon.com/2017/1/3/14129368/stardew-valley-games-of-the-year-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250414173729/https://www.polygon.com/2017/1/3/14129368/stardew-valley-games-of-the-year-2016 |arhiivimisaeg=14. aprill 2025 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Slant Magazine (25. koht)<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. detsember 2016 |pealkiri=The 25 Best Video Games of 2016 |url=https://www.slantmagazine.com/games/the-25-best-video-games-of-2016/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250414172227/https://www.slantmagazine.com/games/the-25-best-video-games-of-2016/ |arhiivimisaeg=14. aprill 2025 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Slant Magazine]]}}</ref> ja The Verge.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=14. detsember 2016 |pealkiri=The 11 Best Video Games of 2016 |url=https://www.theverge.com/2016/12/14/13936494/best-games-of-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170301181840/http://www.theverge.com/2016/12/14/13936494/best-games-of-2016 |arhiivimisaeg=1. märts 2017 |vaadatud=15. aprillil 2025 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> GameInformer nimetas seda 2016. aasta parimaks simulatsioonimänguks (''Best Simulation Game of 2016'').<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marchiafava |eesnimi=Jeff |kuupäev=4. jaanuar 2017 |pealkiri=''Game Informer'' Best of 2016 Awards |url=https://www.gameinformer.com/b/features/archive/2017/01/04/game-informer-best-of-2016-awards.aspx |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170105120200/http://www.gameinformer.com/b/features/archive/2017/01/04/game-informer-best-of-2016-awards.aspx |arhiivimisaeg=5. jaanuar 2017 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Game Informer]]}}</ref> 2024. aastal sai mäng PC Gamerilt parima jätkuva mängu auhinda (''Best Ongoing Game award'').<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Kara |kuupäev=18. detsember 2024 |pealkiri=Best Ongoing Game 2024: ''Stardew Valley'' |url=https://www.pcgamer.com/games/sim/best-ongoing-game-2024-stardew-valley/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251110010712/https://www.pcgamer.com/games/sim/best-ongoing-game-2024-stardew-valley/ |arhiivimisaeg=10. november 2025 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> Samal aastas nimetas Gameindustry.biz "Stardew Valleyt" aasta mänguks (''Game of the Year'').<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dealessandri |eesnimi=Marie |kuupäev=16. detsember 2024 |pealkiri=Stardew Valley {{!}} Games of the Year 2024 |url=https://www.gamesindustry.biz/stardew-valley-games-of-the-year-2024 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250414162442/https://www.gamesindustry.biz/stardew-valley-games-of-the-year-2024 |arhiivimisaeg=14. aprill 2025 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> == Mängu mõju == "Stardew Valley" aitas teha põllumajandusteemalise- ja lõõgastava mängužanri populaarseks. Inverse'i ajakirjaniku Jess Reyesi sõnul on mängul olnud aastate jooksul oluline roll põllumajandusteemalise ja lõõgastavate mängude tutvustamisel palju laiemale publikule.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reyes |eesnimi=Jess |kuupäev=1. märts 2023 |pealkiri=7 Years Ago, One Indie Farming Game Changed the Entire Industry Forever |url=https://www.inverse.com/gaming/stardew-valley-7th-anniversary |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240912150826/https://www.inverse.com/gaming/stardew-valley-7th-anniversary |arhiivimisaeg=12. september 2024 |vaadatud=11. novembril 2024 |väljaanne=[[Inverse (website)|Inverse]]}}</ref> Destructoidi Noelle Warner nimetas "Stardew Valleyt" peamiseks põhjuseks, miks põllumajanduse teemalised simulatsioonimängud uuesti populaarseks muutusid, kutsudes seda mängu "täielikuks kultuurifenomeniks" ja üheks edukamaks indie-videomängudeks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Warner |eesnimi=Noelle |kuupäev=20. september 2022 |pealkiri=How ''Stardew Valley'' Ushered in the Farming Sim Renaissance |url=https://www.destructoid.com/how-stardew-valley-ushered-in-farming-simulators-renaissance/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164431/https://www.destructoid.com/how-stardew-valley-ushered-in-farming-simulators-renaissance/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=18. aprillil 2025 |väljaanne=[[Destructoid]]}}</ref> Digital Trendsi Tomas Franzese kirjutas, et põllumajandusteemalise simulatsiooni žanrile pani aluse esimene "Harvest Mooni" mäng, on "Stardew Valley" mängumudel ja maailm loonud mängu tänapäevase standardi. Franzese lisas, et mäng on inspireerinud teisi mitmeid indie-videomänge ning pani suuri ettevõtteid selle žanriga katsetama.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Franzese |eesnimi=Tomas |kuupäev=28. juuni 2022 |pealkiri=Stardew Valley’s Influence on Gaming Is Only Becoming Stronger |url=https://www.digitaltrends.com/gaming/stardew-valley-influence-nintendo-direct-mini-partner-showcase/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260329113144/https://www.digitaltrends.com/gaming/stardew-valley-influence-nintendo-direct-mini-partner-showcase/ |arhiivimisaeg=29. märts 2026 |vaadatud=29. märtsil 2026 |väljaanne=[[Digital Trends]]}}</ref> PC Gameri ajakirjanik Kara Phillips ja toimetaja Wes Fenlon nimetasid "Stardew Valleyt" tänapäeva põllumajandusteemalise simulatsioonimängude alustalaks, selgitades, et selle žanri uusi mänge võrreldakse pidevalt "Stardew Valleyga". Lisaks on selle edu toonud palju "Stardew-laadseid" mänge, kus paljud arendajad on saanud inspiratsiooni "Stardew Valley" kontseptsioonist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fenlon |eesnimi=Wes |perekonnanimi2=Phillips |eesnimi2=Kara |kuupäev=30. aprill 2025 |pealkiri=''Stardew Valley'' Creator Eric Barone Hasn't 'Really' Played a Lot of Other Farming and Life Sims, But He Appreciates the Impact the Game Has Had on the Genre-'it Seems to Have Inspired a Lot More People to Consider This Kind of Game' |url=https://www.pcgamer.com/games/sim/stardew-valley-creator-eric-barone-hasnt-really-played-a-lot-of-other-farming-and-life-sims-but-he-appreciates-the-impact-the-game-has-had-on-the-genre-it-seems-to-have-inspired-a-lot-more-people-to-consider-this-kind-of-game/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215133407/https://www.pcgamer.com/games/sim/stardew-valley-creator-eric-barone-hasnt-really-played-a-lot-of-other-farming-and-life-sims-but-he-appreciates-the-impact-the-game-has-had-on-the-genre-it-seems-to-have-inspired-a-lot-more-people-to-consider-this-kind-of-game/ |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> NME ajakirjaniku Ali Shutleri sõnul on "Stardew Valley" üks parimaid mänge stressi leevendamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shutler |eesnimi=Ali |kuupäev=29. november 2024 |pealkiri=These Are the Best Video Games for Reducing Stress |url=https://www.nme.com/news/gaming-news/best-video-games-for-reducing-stress-stardew-valley-animal-crossing-3817096 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250103172251/https://www.nme.com/news/gaming-news/best-video-games-for-reducing-stress-stardew-valley-animal-crossing-3817096 |arhiivimisaeg=3. jaanuar 2025 |vaadatud=31. detsembril 2024 |väljaanne=[[NME]]}}</ref> Gamasutra nimetas Barone'i üheks top kümne arendajaks 2016. aastal, märkides, et ta oli "üksi" loonud midagi uut sellesse žanrisse, milles eelnevalt domineeris "Story of Seasons" sari.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. detsember 2016 |pealkiri=Gamasutra's Best of 2016: The Top 10 Game Developers of the Year |url=http://www.gamasutra.com/view/news/287153/Gamasutras_Best_of_2016_The_top_10_game_developers_of_the_year.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161221025153/http://www.gamasutra.com/view/news/287153/Gamasutras_Best_of_2016_The_top_10_game_developers_of_the_year.php |arhiivimisaeg=21. detsember 2016 |vaadatud=12. detsembril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> 2017. aastal teatas Matt Perez, et ajakiri [[Forbes]] nimetas Barone'i üheks nende "30 alla 30" ("''30 Under 30''") inimestest, keda videomängude kategoorias jälgida, viidates tema pühendumusele "Stardew Valley" loomisel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Perez |eesnimi=Matt |kuupäev=3. jaanuar 2017 |pealkiri=30 Under 30 In Games 2017: The Creators And Founders Behind ''TSM'', ''Stardew Valley'' And ''Cards Against Humanity'' |url=https://www.forbes.com/sites/mattperez/2017/01/03/30-under-30-in-games-2017-the-creators-and-founders-behind-tsm-stardew-valley-and-cards-against-humanity/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170104141138/http://www.forbes.com/sites/mattperez/2017/01/03/30-under-30-in-games-2017-the-creators-and-founders-behind-tsm-stardew-valley-and-cards-against-humanity/ |arhiivimisaeg=4. jaanuar 2017 |vaadatud=3. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[Forbes]]}}</ref> === Muu meedia === [[Fail:BrickCon 2024, Stardew Valley.jpg|pisi|Pelican Town legodest, BrickCon 2024]] "Stardew Valley" muusikat on avaldatud heliribade, koostööprojektide ja kontserttuuride kaudu. 19. septembril 2016. aastal ilmus "Stardew Valley: Original Soundtrack", millele järgnes ametlik noodiraamat ja album 5. oktoobril 2018. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=19. september 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' (Original Game Soundtrack) |url=https://music.apple.com/il/album/stardew-valley-original-game-soundtrack/1158129204 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250126094259/https://music.apple.com/il/album/stardew-valley-original-game-soundtrack/1158129204 |arhiivimisaeg=26. jaanuar 2025 |vaadatud=14. novembril 2024 |väljaanne=[[Apple Music]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=26. september 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Music Gets More Peaceful In New Piano Album, Listen To A Track Here |url=https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-more-peaceful-in-new-pi/1100-6462082/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301234242/https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-more-peaceful-in-new-pi/1100-6462082/ |arhiivimisaeg=1. märts 2022 |vaadatud=1. märtsil 2022 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> 15. augustil 2020. aastal ilmus Kentaro Sato lavasatud ja Budapesti Sümfoonikaorkestri esitatud orkestrialbum "Symphonic Tale: The Place I Truly Belong (Music from Stardew Valley)".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Symphonic Tale: The Place I Truly Belong (Music from ''Stardew Valley'') |url=https://music.apple.com/ca/album/%E4%BA%A4%E9%9F%BF%E7%B5%84%E6%9B%B2-%E7%A7%81%E3%81%AE%E5%BF%83%E3%81%8C%E5%AE%BF%E3%82%8B%E5%A0%B4%E6%89%80-%E3%82%B9%E3%82%BF%E3%83%BC%E3%83%87%E3%83%A5%E3%83%BC%E3%83%90%E3%83%AC%E3%83%BC-%E3%82%88%E3%82%8A/1527570841 |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260420142922/https://music.apple.com/ca/album/%E4%BA%A4%E9%9F%BF%E7%B5%84%E6%9B%B2-%E7%A7%81%E3%81%AE%E5%BF%83%E3%81%8C%E5%AE%BF%E3%82%8B%E5%A0%B4%E6%89%80-%E3%82%B9%E3%82%BF%E3%83%BC%E3%83%87%E3%83%A5%E3%83%BC%E3%83%90%E3%83%AC%E3%83%BC-%E3%82%88%E3%82%8A/1527570841 |arhiivimisaeg=2026-04-20 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Apple Music]] }}</ref> Barone tegi koostöös Norihiko Hibinoga albumiseeria "Prescription for Sleep", mis ilmus 19. mail 2021. aastal. Albumiseeria pakub klaveri ja saksofoni arranžeeringut kümnest originaalheliriba muusikapalast koos uue kompositsiooniga "Beauty in the Seasons".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=29. aprill 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Music Gets Lovely Lullaby Remix In Prescription For Sleep Album |url=https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-lovely-lullaby-remix-in-prescription-for-sleep-album/1100-6490672/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501140439/https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-lovely-lullaby-remix-in-prescription-for-sleep-album/1100-6490672/ |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> Barone teatas esimesest kontserttuurist, "Stardew Valley: Festival of Seasons", 10. oktoobril 2023. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Doolan |eesnimi=Liam |kuupäev=11. oktoober 2023 |pealkiri=''Stardew Valley'' 'Festival Of Seasons' Concert Tour Announced |url=https://www.nintendolife.com/news/2023/10/stardew-valley-festival-of-seasons-concert-tour-announced |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501141304/https://www.nintendolife.com/news/2023/10/stardew-valley-festival-of-seasons-concert-tour-announced |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}</ref> Teine kontserttuur, "Stardew Valley: Symphony of Seasons", avalikustati 20. novembril 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shutler |eesnimi=Ali |kuupäev=21. november 2024 |pealkiri=''Stardew Valley'' Announces Second World Concert Tour |url=https://www.nme.com/news/gaming-news/stardew-valley-announces-symphony-of-seasons-world-tour-tickets-3814681 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250310173254/https://www.nme.com/news/gaming-news/stardew-valley-announces-symphony-of-seasons-world-tour-tickets-3814681 |arhiivimisaeg=10. märts 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[NME]]}}</ref> "Stardew Valley (Festival of Seasons)" instrumentaalalbum ilmus 29. augustil 2025. aastal, millel on 16 mängu muusikapala.<ref>{{Netiviide |kuupäev=15. veebruar 2026 |pealkiri=''Stardew Valley'' (Festival of Seasons) |url=https://music.apple.com/us/album/stardew-valley-festival-of-seasons/1831635023 |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260416171302/https://music.apple.com/us/album/stardew-valley-festival-of-seasons/1831635023 |arhiivimisaeg=2026-04-16 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Apple Music]] }}</ref> "Stardew Valleyl" on originaalmängust kaugemale laienenud raamatute ja sellega seotud meediakanalite näol. 2016. aastal ilmus mängu käsiraamat, mille autorid on Barone ja Ryan Novak ja illustreerija Kari Fry. Käsiraamatut on mitu korda ümber tehtud ja uuesti välja antud, et see vastaks mängu uutele versioonidele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carpenter |eesnimi=Nicole |kuupäev=4. aprill 2024 |pealkiri=Forget the Watering Can — Your Best ''Stardew Valley'' Tool Is a Guidebook |url=https://www.polygon.com/24120142/stardew-valley-official-guidebook-1-6-update |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501135310/https://www.polygon.com/24120142/stardew-valley-official-guidebook-1-6-update |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Lauamäng "Stardew Valley: The Board Game" ilmus 2021. aasta veebruaris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=Ian Carlos |kuupäev=23. veebruar 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'' Is Now a Cooperative Board Game |url=https://www.theverge.com/2021/2/23/22297947/stardew-valley-board-game-on-sale-now-cooperativ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210227164044/https://www.theverge.com/2021/2/23/22297947/stardew-valley-board-game-on-sale-now-cooperativ |arhiivimisaeg=27. veebruar 2021 |vaadatud=28. veebruaril 2021 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> Mängu ametlik kokandusraamat, "The Official Stardew Valley Cookbook", millel on rohkem kui 50 mängus leiduvat retsepti, avaldati 14. mail 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raynor |eesnimi=Kelsey |kuupäev=18. august 2023 |pealkiri=An Official ''Stardew Valley'' Cookbook Is Available for Pre-Order Now |url=https://www.vg247.com/stardew-valley-cookbook-available |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501140800/https://www.vg247.com/stardew-valley-cookbook-available |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Blake |eesnimi=Vikki |kuupäev=19. mai 2024 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Cookbook Is Here, And It 'Brings the Valley's Incredible Flavours to the Dinner Table' |url=https://www.eurogamer.net/stardew-valleys-cookbook-is-here-and-it-brings-the-valleys-incredible-flavours-to-the-dinner-table |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501141002/https://www.eurogamer.net/stardew-valleys-cookbook-is-here-and-it-brings-the-valleys-incredible-flavours-to-the-dinner-table |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Jason Schreier kirjeldas mitme mängu arendusprotsessi, kaasa arvatud "Stardew Valley" arengut, oma raamatus "Blood, Sweat, and Pixels: The Triumphant, Turbulent Stories Behind How Video Games Are Made''"'', mis ilmus 2017. aasta septembris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Weldon |eesnimi=Glen |kuupäev=5. september 2017 |pealkiri='Blood, Sweat, And Pixels': For Designers Of Video Games, It's Always Crunch Time |url=https://www.npr.org/2017/09/05/547367445/-blood-sweat-and-pixels-review |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170905170918/https://www.npr.org/2017/09/05/547367445/-blood-sweat-and-pixels-review |arhiivimisaeg=5. september 2017 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[NPR]]}}</ref> 2024. aasta BrickConis võitis Pelican Towni legoehitis, mille ehitamisega läks kaks aastat, "People's Choice" auhinna.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Morton |eesnimi=Lauren |kuupäev=12. septemmber 2024 |pealkiri=This Incredible ''Stardew Valley'' Lego Build Won an Award and Got a Surprise Visit from ConcernedApe |url=https://www.pcgamer.com/games/life-sim/this-incredible-stardew-valley-lego-build-won-an-award-and-got-a-surprise-visit-from-concernedape/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260321204727/https://www.pcgamer.com/games/life-sim/this-incredible-stardew-valley-lego-build-won-an-award-and-got-a-surprise-visit-from-concernedape/ |arhiivimisaeg=21. märts 2026 |vaadatud=21. märtsil 2026 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> Ameerika laulja-laulukirjutaja Soccer Mommy avaldas laulu nimega "Abigail", mis on viide mängu tegelase Abigaile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carpenter |eesnimi=Nicole |kuupäev=22. oktoober 2024 |pealkiri=Soccer Mommy Wrote a Love Song for ''Stardew Valley'''s Abigail for Her New Album |url=https://www.polygon.com/news/468587/stardew-valley-abigail-soccer-mommy-love-song |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250406124218/https://www.polygon.com/news/468587/stardew-valley-abigail-soccer-mommy-love-song |arhiivimisaeg=6. aprill 2025 |vaadatud=29. oktoobril 2024 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Abigail |url=https://music.apple.com/us/song/abigail/1757002760 |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260412185415/https://music.apple.com/us/song/abigail/1757002760 |arhiivimisaeg=2026-04-12 |vaadatud=31. märtsil 2026 |väljaanne=[[Apple Music]] }}</ref> "Stardew Valley" on koostööd teinud ka teiste mängudega. 2022. septembril lisas "Stardew Valley" Meowmere mõõka, mis on üks tuntumaid mõõkasid "Terrariast". 2024. aasta oktoobril lisas "Balatro" uuendus "Friends of Jimbo 2" oma mängu mõningaid "Stardew Valley" tegelasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=24. oktoober 2024 |pealkiri=''Balatro'' Adds New Card Backs from ''Stardew Valley'', ''Cyberpunk 2077'', ''Slay the Spire'', And ''Binding of Isaac'', And They're All Free |url=https://www.pcgamer.com/games/card-games/balatro-adds-new-card-backs-from-stardew-valley-cyberpunk-2077-slay-the-spire-and-binding-of-isaac-and-theyre-all-free/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250329191634/https://www.pcgamer.com/games/card-games/balatro-adds-new-card-backs-from-stardew-valley-cyberpunk-2077-slay-the-spire-and-binding-of-isaac-and-theyre-all-free/ |arhiivimisaeg=29. märts 2025 |vaadatud=25. oktoobril 2024 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> 2. septembril 2025. aastal tegi mäng "Infinity Nikki" koostööd "Stardew Valleyga", tutvustades muusika- ja rütmimängudest inspireeritud sisu, mis võimaldab mängija tegelasel omandada mängus kosmeetilisi esemeid (rõivad ja aksessuaarid).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saed |eesnimi=Sherif |kuupäev=2. september 2025 |pealkiri=''Infinity Nikki'''s Latest Update Lets You Build Your Dream Home and Pal Up with a ''Stardew Valley'' Junimo |url=https://www.vg247.com/infinity-nikki-update-1-9-stardew-valley-collaboration |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260227092930/https://www.vg247.com/infinity-nikki-update-1-9-stardew-valley-collaboration |arhiivimisaeg=27. veebruar 2026 |vaadatud=2. veebruaril 2026 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref> 18. novembril 2025. aastal teatas mäng ''"''[[Among Us]]" koostööst "Stardew Valleyga", mis kestis kuni 18. veebruarini 2026. aastal, lisades mitmeid "Stardew Valley" teemalisi kosmeetilisi esemeid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marnell |eesnimi=Blair |kuupäev=18. november 2025 |pealkiri=''Among Us'' And ''Stardew Valley'' Collab Brings Free Rewards For A Limited Time |url=https://www.gamespot.com/articles/among-us-and-stardew-valley-collab-brings-free-rewards-for-a-limited-time/1100-6536334/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215125541/https://www.gamespot.com/articles/among-us-and-stardew-valley-collab-brings-free-rewards-for-a-limited-time/1100-6536334/ |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Xbox One'i mängud]] [[Kategooria:Windowsi mängud]] [[Kategooria:PlayStation 4 mängud]] [[Kategooria:MacOS-i mängud]] [[Kategooria:2016. aasta videomängud]] 91dh3ia43t24799t95lsuv4bmflizy9 0 713635 7160917 7160654 2026-05-25T17:09:17Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7160917 wikitext text/x-wiki [[File:Arcos de herradura mozárabe de Santiago de Peñalba.jpg|thumb|Marmorsammastele toetuvad [[hoburaudkaar]]ed ja ''[[alfiz]]'' [[Santiago de Peñalba]] kiriku sissekäiguportaalil]] [[File:Monasterio mozárabe de San Miguel de Escalada.jpg|thumb|San Miguel de Escalada klooster]] [[File:Arches inside Hermitage of San Baudelio de Berlanga.jpg|thumb|San Baudelio de Berlanga empoori toetavad kaared]] [[File:Lebeña4.jpg|thumb|Santa Maria de Lebeña räästakonsoolid]] '''Mosaraabia kunst''' hõlmab 9.–10. sajandi<ref name="smarthistory" /> (mõne käsitluse järgi ka 11. sajandi<ref name="unesco" />) arhitektuuri ja kujutavat kunsti, mille loojaks olid [[mosaraablased]] (nimetust on kasutatud kristlaste kohta, kes pärast Pürenee poolsaare vallutamist 711. aastal jäid sinna [[maurid]]e võimu all elama või rändasid religioosse ja majandusliku surve tõttu [[Al-Ándalus]]ist välja põhja poole).<ref name="britannica" /> Mosaraabia arhitektuuri iseloomustab [[mauri arhitektuur]]ist laenatud ehitusvõtete, ruumivormide ja arhitektuurielementide kasutamine kõrvuti [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] ja [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria]] varakeskaegse ehituspärandiga; suurem osa mosaraabia ehitisi on püstitatud [[rekonkista]] järgse [[repoblación|taasasustamise]] käigus kristlike kuningriikide tagasivallutatud aladele. 2019. aastal kanti kümme Pürenee poolsaare mosaraabia ehitist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja: * [[San Pedro de la Nave]] [[Campillo]]s [[Zamora provints]]is * [[Nuestra Señora de las Viñase kirik]] [[Quintanilla de las Viñas]]es [[Burgose provints]]is * [[San Miguel de Escalada klooster]] [[San Miguel de Escalada]]s [[Leóni provints]]is * [[Santiago de Peñalba]] [[Peñalba de Santiago]]s Leóni provintsis * [[Berlanga San Baudelio|San Baudelio pühamu]] [[Casillas de Berlanga]]s [[Soria provints]]is * [[Wamba Santa María kirik|Santa María kirik]] [[Wamba]]s [[Valladolidi provints]]is * [[San Cebrián de Mazote San Cipriano kirik|San Cipriano kirik]] [[San Cebrián de Mazote]]s Valladolidi provintsis * [[Celanova San Migueli kabel]] või [[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] [[San Rosendo de Celanova]]s [[Ourense provints]]is * [[Melque kloostrikompleks]] [[San Martín de Montalbán]]is [[Toledo provints]]is * [[San Pedro de la Mata kirik]] [[Casalgordo]]s Toledo provintsis<ref name="unesco" /> == Ajaloost == [[Kalifaat|Kalifaadis]] allaheidetud [[Kristlus|kristlasi]] salliti (olgugi et ''mustaʿrib'', millest on tuletatud sõna "mosaraabia" tähendab 'araabiastatud') ja neil lubati oma usku edasi viljeleda, ehkki uute kirikute ehitamine oli keelatud. Siiski rändas osa kristlasi maksustamise ja religioosse surve tõttu kalifaadist välja põhja poole. Kokkupuude [[islami kultuur]]i ja kunstivormidega mõjutas tugevalt mosaraablaste kunstitraditsiooni ja mosaraabia kunst sünteesib kristlikku ja islami traditsiooni. Kui [[rekonkista]] järel püstitati tagasi vallutatud aladel uusi ehitisi, eelkõige kirikuid (peamiselt [[Leóni kuningriik|Leoni kuningriigis]]), sobitasid kohalikud või kalifaadi aladelt välja rännanud mosaraabia ehitajad nendes piirkondades islami kultuuri aladel omaks võetu kristliku kirikuehituse traditsiooni ja varasemate stiilidega. Osaliselt mõjutas mosaraabia kunst muude araabia kultuuri ilmingute liikumist põhja poole [[Euroopa]]sse. == Kirjeldus == Mosaraabia kunst on eklektiline ja sünteesiv, mis tuleneb selle tekke spetsiifilisest ajast ja kohast [[Varakeskaeg|varakeskaja]] [[Ibeeria poolsaar|Ibeerias]]. Seda iseloomustab [[Kristlus|kristlik]] aines, kuid stiilis on selgelt näha islami kunsti vormikeelt ja dekoori, seega see sulatab uuenenud oludes kokku kohaliku traditsiooni ja võõra.<ref name="unesco" /> [[File:Cruz de Peñalba leon.jpg|thumb|Peñalba rist]] [[File:B Facundus 135.jpg|thumb|Apokalüptilised ratsanikud Facunduse Beatuse apokalüpsise illustratsioonil]] === Arhitektuur === Mosaraabia arhitektuuris väljendub islami kunsti mõju ehitistes selgeimalt [[hoburaudkaar]]e ja [[Roie (arhitektuur)|roietele]] toetuvate [[Kuppel|kuplite]] olemasolus. Mosaraabia arhitektuuri stiililise eklektilisuse tõttu on raske välja tuua kindlaid läbivaid jooni, kuna mõningates ehitistes domineerivad [[Varakristlik kunst|varakristliku arhitektuuri]], [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide kunsti]] või ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] vormikõne, mõningates rohkem [[islami arhitektuur]]i vormid. Siiski esineb mosaraabia ehitistes osa järgnevatest elementidest: * Kõrge ehitustehniline tase, peamiselt tahutud kividest müüritise kasutamine nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisseintes. * Välisviimistluse lihtsus või selle puudumine. * Palju eri [[põhiplaan]]ivariante, millest enamikku iseloomustab osadeks liigendatud ruum (erinevalt ühtsena kulgevast [[lööv]]ist on iga ruumiosa omaette üksus, kaetud [[kuppel|kupliga]], mida eri viisidel toetavad roided) ja väikesed proportsioonid. * [[Hoburaudkaar]] ruumide vahelistes kaartes, [[arkaad]]ides ja ukse- ning aknaavades. * ''[[Alfiz]]'' ustel ja akendel. * Toed on peamiselt [[sammas|sambad]] lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]idega. * [[Räästas|Räästad]] on väljaulatuvad ja toetuvad sopilise kujuga ornamenteeritud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Et kristlastel piirati ehitamist ja oma pühakodade ennistamist kalifaadi aladel, on rohkem mosaraabia stiilis ehitisi loonud 9. sajandi lõpust 11. sajandi alguseni mungad, kes rändasid Põhja-Hispaaniasse aladele, kus kristlus säilis ja hakkas taas laienema. Tuntuimad näited eelromaanikast on [[Santiago de Peñalba]] klooster; romaanikast [[San Miguel de Escalada kirik]] [[León (Hispaania)|León]]i lähedal, mille rajasid [[Córdoba]]st tulnud mungad<ref>[https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory]</ref>. Viimatinimetatu on suurim mosaraabia kirik.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-architecture Mozarabic architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Illuminatsioon === Tuntuimad mosaraabia kunsti teosed on [[Beatuse apokalüpsis]]e käsikirjad. See [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] grupp on koopiad [[Liébana Beatus]]e kommentaaridest [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatule]], mida kaunistavad säravate värvidega loodud [[miniatuur]]id<ref name="smarthistory" />. Kunstnikest on nimeliselt teada [[Maius]]. Nende käsikirjade stiil mõjutas hilisemat romaanika perioodil loodud kunsti.<ref name="britannica" /> === Tarbekunst === Mosaraabia stiilist saab kõnelda vaid kristliku kunsti kontekstis. Tarbekunstiesemed nagu tekstiilid, keraamilised dekoratiivkivid ja nõud on samaaegsest islami kunstist praktiliselt eristamatud. Vaid kristlike motiivide esinemine neil võib aimu anda, et tegijad polnud muslimid. Mosaraabia kullassepataieseks peetakse ka [[Peñalba rist]]i. <gallery> Caliz-de-Sto-Domingo-de-Silos.jpg|[[Santo Domingo de Silos]]e [[karikas]] Patena Valcavado.jpg|[[Pateen]] 10. sajandist, [[Valcavado]] Spagna, acquamanile a forma di pavone reale, 972, lega di rame,.JPG|Paabulinnukujuline [[akvamaniil]], 972 Cruz San Millán M.A.N..JPG|[[Elevandiluu]]st [[protsessioonirist]] </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="smarthistory">[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref> <ref name="unesco">[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> }} == Välislingid == * [https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory] * [https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory] {{lääne kunst}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Mosaraabia kunst| ]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] [[Kategooria:Portugali kunst]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] pjnc3ys70zq60nvny573w5z8gpkc6ux 7160919 7160917 2026-05-25T17:14:01Z Evlper 104506 7160919 wikitext text/x-wiki [[File:Arcos de herradura mozárabe de Santiago de Peñalba.jpg|thumb|Marmorsammastele toetuvad [[hoburaudkaar]]ed ja ''[[alfiz]]'' [[Santiago de Peñalba]] kiriku sissekäiguportaalil]] [[File:Monasterio mozárabe de San Miguel de Escalada.jpg|thumb|San Miguel de Escalada klooster]] [[File:Arches inside Hermitage of San Baudelio de Berlanga.jpg|thumb|San Baudelio de Berlanga empoori toetavad kaared]] [[File:Lebeña4.jpg|thumb|Santa Maria de Lebeña räästakonsoolid]] '''Mosaraabia kunst''' hõlmab 9.–10. sajandi<ref name="smarthistory" /> (mõne käsitluse järgi ka 11. sajandi<ref name="unesco" />) arhitektuuri ja kujutavat kunsti, mille loojaks olid [[mosaraablased]] (nimetust on kasutatud kristlaste kohta, kes pärast Pürenee poolsaare vallutamist 711. aastal jäid sinna [[maurid]]e võimu all elama või rändasid religioosse ja majandusliku surve tõttu [[Al-Ándalus]]ist välja põhja poole).<ref name="britannica" /> Mosaraabia arhitektuuri iseloomustab [[mauri arhitektuur]]ist laenatud ehitusvõtete, ruumivormide ja arhitektuurielementide kasutamine kõrvuti [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] ja [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria]] varakeskaegse ehituspärandiga; suurem osa mosaraabia ehitisi on püstitatud [[rekonkista]] järgse [[repoblación|taasasustamise]] käigus kristlike kuningriikide tagasivallutatud aladele. 2019. aastal kanti kümme Pürenee poolsaare mosaraabia ehitist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja: * [[San Pedro de la Nave]] [[Campillo]]s [[Zamora provints]]is * [[Nuestra Señora de las Viñase kirik]] [[Quintanilla de las Viñas]]es [[Burgose provints]]is * [[San Miguel de Escalada klooster]] [[San Miguel de Escalada]]s [[Leóni provints]]is * [[Santiago de Peñalba]] [[Peñalba de Santiago]]s Leóni provintsis * [[Berlanga San Baudelio|San Baudelio pühamu]] [[Casillas de Berlanga]]s [[Soria provints]]is * [[Wamba Santa María kirik|Santa María kirik]] [[Wamba]]s [[Valladolidi provints]]is * [[San Cebrián de Mazote San Cipriano kirik|San Cipriano kirik]] [[San Cebrián de Mazote]]s Valladolidi provintsis * [[Celanova San Migueli kabel]] või [[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] [[San Rosendo de Celanova]]s [[Ourense provints]]is * [[Melque kloostrikompleks]] [[San Martín de Montalbán]]is [[Toledo provints]]is * [[San Pedro de la Mata kirik]] [[Casalgordo]]s Toledo provintsis<ref name="unesco" /> == Ajaloost == [[Kalifaat|Kalifaadis]] allaheidetud [[Kristlus|kristlasi]] salliti (olgugi et ''mustaʿrib'', millest on tuletatud sõna "mosaraabia" tähendab 'araabiastatud') ja neil lubati oma usku edasi viljeleda. Kokkupuude [[islami kultuur]]i ja kunstivormidega mõjutas mosaraablaste kunstitraditsiooni ja mosaraabia kunst sünteesib neid kaht traditsiooni. Mosaraabia kunst jõudis [[rekonkista]] ajal ka kristlike valitsejate tagasivallutatud aladele, kus püstitati samuti mosaraabia stiilis ehitisi ja loodi kunstiteoseid (eelkõige [[Leóni kuningriik|Leoni kuningriigis]]). Osaliselt mõjutas mosaraabia kunst muude araabia kultuuri ilmingute liikumist põhja poole [[Euroopa]]sse. == Kirjeldus == Mosaraabia kunst on eklektiline ja sünteesiv, mis tuleneb selle tekke spetsiifilisest ajast ja kohast [[Varakeskaeg|varakeskaja]] [[Ibeeria poolsaar|Ibeerias]]. Seda iseloomustab [[Kristlus|kristlik]] aines, kuid stiilis on selgelt näha islami kunsti vormikeelt ja dekoori, seega see sulatab uuenenud oludes kokku kohaliku traditsiooni ja võõra.<ref name="unesco" /> [[File:Cruz de Peñalba leon.jpg|thumb|Peñalba rist]] [[File:B Facundus 135.jpg|thumb|Apokalüptilised ratsanikud Facunduse Beatuse apokalüpsise illustratsioonil]] === Arhitektuur === Mosaraabia arhitektuuris väljendub islami kunsti mõju ehitistes selgeimalt [[hoburaudkaar]]e ja [[Roie (arhitektuur)|roietele]] toetuvate [[Kuppel|kuplite]] olemasolus. Mosaraabia arhitektuuri stiililise eklektilisuse tõttu on raske välja tuua kindlaid läbivaid jooni, kuna mõningates ehitistes domineerivad [[Varakristlik kunst|varakristliku arhitektuuri]], [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide kunsti]] või ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] vormikõne, mõningates rohkem [[islami arhitektuur]]i vormid. Siiski esineb mosaraabia ehitistes osa järgnevatest elementidest: * Kõrge ehitustehniline tase, peamiselt tahutud kividest müüritise kasutamine nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisseintes. * Välisviimistluse lihtsus või selle puudumine. * Palju eri [[põhiplaan]]ivariante, millest enamikku iseloomustab osadeks liigendatud ruum (erinevalt ühtsena kulgevast [[lööv]]ist on iga ruumiosa omaette üksus, kaetud [[kuppel|kupliga]], mida eri viisidel toetavad roided) ja väikesed proportsioonid. * [[Hoburaudkaar]] ruumide vahelistes kaartes, [[arkaad]]ides ja ukse- ning aknaavades. * ''[[Alfiz]]'' ustel ja akendel. * Toed on peamiselt [[sammas|sambad]] lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]idega. * [[Räästas|Räästad]] on väljaulatuvad ja toetuvad sopilise kujuga ornamenteeritud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Et kristlastel piirati ehitamist ja oma pühakodade ennistamist kalifaadi aladel, on rohkem mosaraabia stiilis ehitisi loonud 9. sajandi lõpust 11. sajandi alguseni mungad, kes rändasid Põhja-Hispaaniasse aladele, kus kristlus säilis ja hakkas taas laienema. Tuntuimad näited eelromaanikast on [[Santiago de Peñalba]] klooster; romaanikast [[San Miguel de Escalada kirik]] [[León (Hispaania)|León]]i lähedal, mille rajasid [[Córdoba]]st tulnud mungad<ref>[https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory]</ref>. Viimatinimetatu on suurim mosaraabia kirik.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-architecture Mozarabic architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Illuminatsioon === Tuntuimad mosaraabia kunsti teosed on [[Beatuse apokalüpsis]]e käsikirjad. See [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] grupp on koopiad [[Liébana Beatus]]e kommentaaridest [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatule]], mida kaunistavad säravate värvidega loodud [[miniatuur]]id<ref name="smarthistory" />. Kunstnikest on nimeliselt teada [[Maius]]. Nende käsikirjade stiil mõjutas hilisemat romaanika perioodil loodud kunsti.<ref name="britannica" /> === Tarbekunst === Mosaraabia stiilist saab kõnelda vaid kristliku kunsti kontekstis. Tarbekunstiesemed nagu tekstiilid, keraamilised dekoratiivkivid ja nõud on samaaegsest islami kunstist praktiliselt eristamatud. Vaid kristlike motiivide esinemine neil võib aimu anda, et tegijad polnud muslimid. Mosaraabia kullassepataieseks peetakse ka [[Peñalba rist]]i. <gallery> Caliz-de-Sto-Domingo-de-Silos.jpg|[[Santo Domingo de Silos]]e [[karikas]] Patena Valcavado.jpg|[[Pateen]] 10. sajandist, [[Valcavado]] Spagna, acquamanile a forma di pavone reale, 972, lega di rame,.JPG|Paabulinnukujuline [[akvamaniil]], 972 Cruz San Millán M.A.N..JPG|[[Elevandiluu]]st [[protsessioonirist]] </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="smarthistory">[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref> <ref name="unesco">[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> }} == Välislingid == * [https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory] * [https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory] {{lääne kunst}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Mosaraabia kunst| ]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] [[Kategooria:Portugali kunst]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 7r0oqi2fsb496s6qcm53m7kuc1r6hp4 7160920 7160919 2026-05-25T17:14:50Z Evlper 104506 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7160919|7160919]], mille tegi [[Special:Contributions/Evlper|Evlper]] ([[User talk:Evlper|arutelu]]) 7160920 wikitext text/x-wiki [[File:Arcos de herradura mozárabe de Santiago de Peñalba.jpg|thumb|Marmorsammastele toetuvad [[hoburaudkaar]]ed ja ''[[alfiz]]'' [[Santiago de Peñalba]] kiriku sissekäiguportaalil]] [[File:Monasterio mozárabe de San Miguel de Escalada.jpg|thumb|San Miguel de Escalada klooster]] [[File:Arches inside Hermitage of San Baudelio de Berlanga.jpg|thumb|San Baudelio de Berlanga empoori toetavad kaared]] [[File:Lebeña4.jpg|thumb|Santa Maria de Lebeña räästakonsoolid]] '''Mosaraabia kunst''' hõlmab 9.–10. sajandi<ref name="smarthistory" /> (mõne käsitluse järgi ka 11. sajandi<ref name="unesco" />) arhitektuuri ja kujutavat kunsti, mille loojaks olid [[mosaraablased]] (nimetust on kasutatud kristlaste kohta, kes pärast Pürenee poolsaare vallutamist 711. aastal jäid sinna [[maurid]]e võimu all elama või rändasid religioosse ja majandusliku surve tõttu [[Al-Ándalus]]ist välja põhja poole).<ref name="britannica" /> Mosaraabia arhitektuuri iseloomustab [[mauri arhitektuur]]ist laenatud ehitusvõtete, ruumivormide ja arhitektuurielementide kasutamine kõrvuti [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] ja [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria]] varakeskaegse ehituspärandiga; suurem osa mosaraabia ehitisi on püstitatud [[rekonkista]] järgse [[repoblación|taasasustamise]] käigus kristlike kuningriikide tagasivallutatud aladele. 2019. aastal kanti kümme Pürenee poolsaare mosaraabia ehitist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja: * [[San Pedro de la Nave]] [[Campillo]]s [[Zamora provints]]is * [[Nuestra Señora de las Viñase kirik]] [[Quintanilla de las Viñas]]es [[Burgose provints]]is * [[San Miguel de Escalada klooster]] [[San Miguel de Escalada]]s [[Leóni provints]]is * [[Santiago de Peñalba]] [[Peñalba de Santiago]]s Leóni provintsis * [[Berlanga San Baudelio|San Baudelio pühamu]] [[Casillas de Berlanga]]s [[Soria provints]]is * [[Wamba Santa María kirik|Santa María kirik]] [[Wamba]]s [[Valladolidi provints]]is * [[San Cebrián de Mazote San Cipriano kirik|San Cipriano kirik]] [[San Cebrián de Mazote]]s Valladolidi provintsis * [[Celanova San Migueli kabel]] või [[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] [[San Rosendo de Celanova]]s [[Ourense provints]]is * [[Melque kloostrikompleks]] [[San Martín de Montalbán]]is [[Toledo provints]]is * [[San Pedro de la Mata kirik]] [[Casalgordo]]s Toledo provintsis<ref name="unesco" /> == Ajaloost == [[Kalifaat|Kalifaadis]] allaheidetud [[Kristlus|kristlasi]] salliti (olgugi et ''mustaʿrib'', millest on tuletatud sõna "mosaraabia" tähendab 'araabiastatud') ja neil lubati oma usku edasi viljeleda, ehkki uute kirikute ehitamine oli keelatud. Siiski rändas osa kristlasi maksustamise ja religioosse surve tõttu kalifaadist välja põhja poole. Kokkupuude [[islami kultuur]]i ja kunstivormidega mõjutas tugevalt mosaraablaste kunstitraditsiooni ja mosaraabia kunst sünteesib kristlikku ja islami traditsiooni. Kui [[rekonkista]] järel püstitati tagasi vallutatud aladel uusi ehitisi, eelkõige kirikuid (peamiselt [[Leóni kuningriik|Leoni kuningriigis]]), sobitasid kohalikud või kalifaadi aladelt välja rännanud mosaraabia ehitajad nendes piirkondades islami kultuuri aladel omaks võetu kristliku kirikuehituse traditsiooni ja varasemate stiilidega. Osaliselt mõjutas mosaraabia kunst muude araabia kultuuri ilmingute liikumist põhja poole [[Euroopa]]sse. == Kirjeldus == Mosaraabia kunst on eklektiline ja sünteesiv, mis tuleneb selle tekke spetsiifilisest ajast ja kohast [[Varakeskaeg|varakeskaja]] [[Ibeeria poolsaar|Ibeerias]]. Seda iseloomustab [[Kristlus|kristlik]] aines, kuid stiilis on selgelt näha islami kunsti vormikeelt ja dekoori, seega see sulatab uuenenud oludes kokku kohaliku traditsiooni ja võõra.<ref name="unesco" /> [[File:Cruz de Peñalba leon.jpg|thumb|Peñalba rist]] [[File:B Facundus 135.jpg|thumb|Apokalüptilised ratsanikud Facunduse Beatuse apokalüpsise illustratsioonil]] === Arhitektuur === Mosaraabia arhitektuuris väljendub islami kunsti mõju ehitistes selgeimalt [[hoburaudkaar]]e ja [[Roie (arhitektuur)|roietele]] toetuvate [[Kuppel|kuplite]] olemasolus. Mosaraabia arhitektuuri stiililise eklektilisuse tõttu on raske välja tuua kindlaid läbivaid jooni, kuna mõningates ehitistes domineerivad [[Varakristlik kunst|varakristliku arhitektuuri]], [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide kunsti]] või ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] vormikõne, mõningates rohkem [[islami arhitektuur]]i vormid. Siiski esineb mosaraabia ehitistes osa järgnevatest elementidest: * Kõrge ehitustehniline tase, peamiselt tahutud kividest müüritise kasutamine nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisseintes. * Välisviimistluse lihtsus või selle puudumine. * Palju eri [[põhiplaan]]ivariante, millest enamikku iseloomustab osadeks liigendatud ruum (erinevalt ühtsena kulgevast [[lööv]]ist on iga ruumiosa omaette üksus, kaetud [[kuppel|kupliga]], mida eri viisidel toetavad roided) ja väikesed proportsioonid. * [[Hoburaudkaar]] ruumide vahelistes kaartes, [[arkaad]]ides ja ukse- ning aknaavades. * ''[[Alfiz]]'' ustel ja akendel. * Toed on peamiselt [[sammas|sambad]] lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]idega. * [[Räästas|Räästad]] on väljaulatuvad ja toetuvad sopilise kujuga ornamenteeritud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Et kristlastel piirati ehitamist ja oma pühakodade ennistamist kalifaadi aladel, on rohkem mosaraabia stiilis ehitisi loonud 9. sajandi lõpust 11. sajandi alguseni mungad, kes rändasid Põhja-Hispaaniasse aladele, kus kristlus säilis ja hakkas taas laienema. Tuntuimad näited eelromaanikast on [[Santiago de Peñalba]] klooster; romaanikast [[San Miguel de Escalada kirik]] [[León (Hispaania)|León]]i lähedal, mille rajasid [[Córdoba]]st tulnud mungad<ref>[https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory]</ref>. Viimatinimetatu on suurim mosaraabia kirik.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-architecture Mozarabic architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Illuminatsioon === Tuntuimad mosaraabia kunsti teosed on [[Beatuse apokalüpsis]]e käsikirjad. See [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] grupp on koopiad [[Liébana Beatus]]e kommentaaridest [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatule]], mida kaunistavad säravate värvidega loodud [[miniatuur]]id<ref name="smarthistory" />. Kunstnikest on nimeliselt teada [[Maius]]. Nende käsikirjade stiil mõjutas hilisemat romaanika perioodil loodud kunsti.<ref name="britannica" /> === Tarbekunst === Mosaraabia stiilist saab kõnelda vaid kristliku kunsti kontekstis. Tarbekunstiesemed nagu tekstiilid, keraamilised dekoratiivkivid ja nõud on samaaegsest islami kunstist praktiliselt eristamatud. Vaid kristlike motiivide esinemine neil võib aimu anda, et tegijad polnud muslimid. Mosaraabia kullassepataieseks peetakse ka [[Peñalba rist]]i. <gallery> Caliz-de-Sto-Domingo-de-Silos.jpg|[[Santo Domingo de Silos]]e [[karikas]] Patena Valcavado.jpg|[[Pateen]] 10. sajandist, [[Valcavado]] Spagna, acquamanile a forma di pavone reale, 972, lega di rame,.JPG|Paabulinnukujuline [[akvamaniil]], 972 Cruz San Millán M.A.N..JPG|[[Elevandiluu]]st [[protsessioonirist]] </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="smarthistory">[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref> <ref name="unesco">[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> }} == Välislingid == * [https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory] * [https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory] {{lääne kunst}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Mosaraabia kunst| ]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] [[Kategooria:Portugali kunst]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] pjnc3ys70zq60nvny573w5z8gpkc6ux 7161052 7160920 2026-05-25T21:04:58Z Evlper 104506 7161052 wikitext text/x-wiki [[File:Arcos de herradura mozárabe de Santiago de Peñalba.jpg|thumb|Marmorsammastele toetuvad [[hoburaudkaar]]ed ja ''[[alfiz]]'' [[Santiago de Peñalba]] kiriku sissekäiguportaalil]] [[File:Monasterio mozárabe de San Miguel de Escalada.jpg|thumb|San Miguel de Escalada klooster]] [[File:Arches inside Hermitage of San Baudelio de Berlanga.jpg|thumb|San Baudelio de Berlanga empoori toetavad kaared]] [[File:Lebeña4.jpg|thumb|[[Santa Maria de Lebeña]] räästakonsoolid]] '''Mosaraabia kunst''' hõlmab 9.–10. sajandi<ref name="smarthistory" /> (mõne käsitluse järgi ka 11. sajandi<ref name="unesco" />) arhitektuuri ja kujutavat kunsti, mille loojaks olid [[mosaraablased]] (nimetust on kasutatud kristlaste kohta, kes pärast Pürenee poolsaare vallutamist 711. aastal jäid sinna [[maurid]]e võimu all elama või rändasid religioosse ja majandusliku surve tõttu [[Al-Ándalus]]ist välja põhja poole).<ref name="britannica" /> Mosaraabia arhitektuuri iseloomustab [[mauri arhitektuur]]ist laenatud ehitusvõtete, ruumivormide ja arhitektuurielementide kasutamine kõrvuti [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] ja [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria]] varakeskaegse ehituspärandiga; suurem osa mosaraabia ehitisi on püstitatud [[rekonkista]] järgse [[repoblación|taasasustamise]] käigus kristlike kuningriikide tagasivallutatud aladele. 2019. aastal kanti kümme Pürenee poolsaare mosaraabia ehitist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja: * [[San Pedro de la Nave]] [[Campillo]]s [[Zamora provints]]is * [[Nuestra Señora de las Viñase kirik]] [[Quintanilla de las Viñas]]es [[Burgose provints]]is * [[San Miguel de Escalada klooster]] [[San Miguel de Escalada]]s [[Leóni provints]]is * [[Santiago de Peñalba]] [[Peñalba de Santiago]]s Leóni provintsis * [[Berlanga San Baudelio|San Baudelio pühamu]] [[Casillas de Berlanga]]s [[Soria provints]]is * [[Wamba Santa María kirik|Santa María kirik]] [[Wamba]]s [[Valladolidi provints]]is * [[San Cebrián de Mazote San Cipriano kirik|San Cipriano kirik]] [[San Cebrián de Mazote]]s Valladolidi provintsis * [[Celanova San Migueli kabel]] või [[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] [[San Rosendo de Celanova]]s [[Ourense provints]]is * [[Melque kloostrikompleks]] [[San Martín de Montalbán]]is [[Toledo provints]]is * [[San Pedro de la Mata kirik]] [[Casalgordo]]s Toledo provintsis<ref name="unesco" /> == Ajaloost == [[Kalifaat|Kalifaadis]] allaheidetud [[Kristlus|kristlasi]] salliti (olgugi et ''mustaʿrib'', millest on tuletatud sõna "mosaraabia" tähendab 'araabiastatud') ja neil lubati oma usku edasi viljeleda, ehkki uute kirikute ehitamine oli keelatud. Siiski rändas osa kristlasi maksustamise ja religioosse surve tõttu kalifaadist välja põhja poole. Kokkupuude [[islami kultuur]]i ja kunstivormidega mõjutas tugevalt mosaraablaste kunstitraditsiooni ja mosaraabia kunst sünteesib kristlikku ja islami traditsiooni. Kui [[rekonkista]] järel püstitati tagasi vallutatud aladel uusi ehitisi, eelkõige kirikuid (peamiselt [[Leóni kuningriik|Leoni kuningriigis]]), sobitasid kohalikud või kalifaadi aladelt välja rännanud mosaraabia ehitajad nendes piirkondades islami kultuuri aladel omaks võetu kristliku kirikuehituse traditsiooni ja varasemate stiilidega. Osaliselt mõjutas mosaraabia kunst muude araabia kultuuri ilmingute liikumist põhja poole [[Euroopa]]sse. == Kirjeldus == Mosaraabia kunst on eklektiline ja sünteesiv, mis tuleneb selle tekke spetsiifilisest ajast ja kohast [[Varakeskaeg|varakeskaja]] [[Ibeeria poolsaar|Ibeerias]]. Seda iseloomustab [[Kristlus|kristlik]] aines, kuid stiilis on selgelt näha islami kunsti vormikeelt ja dekoori, seega see sulatab uuenenud oludes kokku kohaliku traditsiooni ja võõra.<ref name="unesco" /> [[File:Cruz de Peñalba leon.jpg|thumb|Peñalba rist]] [[File:B Facundus 135.jpg|thumb|Apokalüptilised ratsanikud Facunduse Beatuse apokalüpsise illustratsioonil]] === Arhitektuur === Mosaraabia arhitektuuris väljendub islami kunsti mõju ehitistes selgeimalt [[hoburaudkaar]]e ja [[Roie (arhitektuur)|roietele]] toetuvate [[Kuppel|kuplite]] olemasolus. Mosaraabia arhitektuuri stiililise eklektilisuse tõttu on raske välja tuua kindlaid läbivaid jooni, kuna mõningates ehitistes domineerivad [[Varakristlik kunst|varakristliku arhitektuuri]], [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide kunsti]] või ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] vormikõne, mõningates rohkem [[islami arhitektuur]]i vormid. Siiski esineb mosaraabia ehitistes osa järgnevatest elementidest: * Kõrge ehitustehniline tase, peamiselt tahutud kividest müüritise kasutamine nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisseintes. * Välisviimistluse lihtsus või selle puudumine. * Palju eri [[põhiplaan]]ivariante, millest enamikku iseloomustab osadeks liigendatud ruum (erinevalt ühtsena kulgevast [[lööv]]ist on iga ruumiosa omaette üksus, kaetud [[kuppel|kupliga]], mida eri viisidel toetavad roided) ja väikesed proportsioonid. * [[Hoburaudkaar]] ruumide vahelistes kaartes, [[arkaad]]ides ja ukse- ning aknaavades. * ''[[Alfiz]]'' ustel ja akendel. * Toed on peamiselt [[sammas|sambad]] lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]idega. * [[Räästas|Räästad]] on väljaulatuvad ja toetuvad sopilise kujuga ornamenteeritud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Et kristlastel piirati ehitamist ja oma pühakodade ennistamist kalifaadi aladel, on rohkem mosaraabia stiilis ehitisi loonud 9. sajandi lõpust 11. sajandi alguseni mungad, kes rändasid Põhja-Hispaaniasse aladele, kus kristlus säilis ja hakkas taas laienema. Tuntuimad näited eelromaanikast on [[Santiago de Peñalba]] klooster; romaanikast [[San Miguel de Escalada kirik]] [[León (Hispaania)|León]]i lähedal, mille rajasid [[Córdoba]]st tulnud mungad<ref>[https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory]</ref>. Viimatinimetatu on suurim mosaraabia kirik.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-architecture Mozarabic architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Illuminatsioon === Tuntuimad mosaraabia kunsti teosed on [[Beatuse apokalüpsis]]e käsikirjad. See [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] grupp on koopiad [[Liébana Beatus]]e kommentaaridest [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatule]], mida kaunistavad säravate värvidega loodud [[miniatuur]]id<ref name="smarthistory" />. Kunstnikest on nimeliselt teada [[Maius]]. Nende käsikirjade stiil mõjutas hilisemat romaanika perioodil loodud kunsti.<ref name="britannica" /> === Tarbekunst === Mosaraabia stiilist saab kõnelda vaid kristliku kunsti kontekstis. Tarbekunstiesemed nagu tekstiilid, keraamilised dekoratiivkivid ja nõud on samaaegsest islami kunstist praktiliselt eristamatud. Vaid kristlike motiivide esinemine neil võib aimu anda, et tegijad polnud muslimid. Mosaraabia kullassepataieseks peetakse ka [[Peñalba rist]]i. <gallery> Caliz-de-Sto-Domingo-de-Silos.jpg|[[Santo Domingo de Silos]]e [[karikas]] Patena Valcavado.jpg|[[Pateen]] 10. sajandist, [[Valcavado]] Spagna, acquamanile a forma di pavone reale, 972, lega di rame,.JPG|Paabulinnukujuline [[akvamaniil]], 972 Cruz San Millán M.A.N..JPG|[[Elevandiluu]]st [[protsessioonirist]] </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="smarthistory">[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref> <ref name="unesco">[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> }} == Välislingid == * [https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory] * [https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory] {{lääne kunst}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Mosaraabia kunst| ]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] [[Kategooria:Portugali kunst]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] pu62ac64x99adelptl7tjh7rkqxn65o 7161053 7161052 2026-05-25T21:06:15Z Evlper 104506 7161053 wikitext text/x-wiki [[File:Arcos de herradura mozárabe de Santiago de Peñalba.jpg|thumb|Marmorsammastele toetuvad [[hoburaudkaar]]ed ja ''[[alfiz]]'' [[Santiago de Peñalba]] kiriku sissekäiguportaalil]] [[File:Monasterio mozárabe de San Miguel de Escalada.jpg|thumb|San Miguel de Escalada klooster]] [[File:Arches inside Hermitage of San Baudelio de Berlanga.jpg|thumb|San Baudelio de Berlanga empoori toetavad kaared]] [[File:Lebeña4.jpg|thumb|[[Lebeña Santa María kirik]]u räästakonsoolid]] '''Mosaraabia kunst''' hõlmab 9.–10. sajandi<ref name="smarthistory" /> (mõne käsitluse järgi ka 11. sajandi<ref name="unesco" />) arhitektuuri ja kujutavat kunsti, mille loojaks olid [[mosaraablased]] (nimetust on kasutatud kristlaste kohta, kes pärast Pürenee poolsaare vallutamist 711. aastal jäid sinna [[maurid]]e võimu all elama või rändasid religioosse ja majandusliku surve tõttu [[Al-Ándalus]]ist välja põhja poole).<ref name="britannica" /> Mosaraabia arhitektuuri iseloomustab [[mauri arhitektuur]]ist laenatud ehitusvõtete, ruumivormide ja arhitektuurielementide kasutamine kõrvuti [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] ja [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria]] varakeskaegse ehituspärandiga; suurem osa mosaraabia ehitisi on püstitatud [[rekonkista]] järgse [[repoblación|taasasustamise]] käigus kristlike kuningriikide tagasivallutatud aladele. 2019. aastal kanti kümme Pürenee poolsaare mosaraabia ehitist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja: * [[San Pedro de la Nave]] [[Campillo]]s [[Zamora provints]]is * [[Nuestra Señora de las Viñase kirik]] [[Quintanilla de las Viñas]]es [[Burgose provints]]is * [[San Miguel de Escalada klooster]] [[San Miguel de Escalada]]s [[Leóni provints]]is * [[Santiago de Peñalba]] [[Peñalba de Santiago]]s Leóni provintsis * [[Berlanga San Baudelio|San Baudelio pühamu]] [[Casillas de Berlanga]]s [[Soria provints]]is * [[Wamba Santa María kirik|Santa María kirik]] [[Wamba]]s [[Valladolidi provints]]is * [[San Cebrián de Mazote San Cipriano kirik|San Cipriano kirik]] [[San Cebrián de Mazote]]s Valladolidi provintsis * [[Celanova San Migueli kabel]] või [[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] [[San Rosendo de Celanova]]s [[Ourense provints]]is * [[Melque kloostrikompleks]] [[San Martín de Montalbán]]is [[Toledo provints]]is * [[San Pedro de la Mata kirik]] [[Casalgordo]]s Toledo provintsis<ref name="unesco" /> == Ajaloost == [[Kalifaat|Kalifaadis]] allaheidetud [[Kristlus|kristlasi]] salliti (olgugi et ''mustaʿrib'', millest on tuletatud sõna "mosaraabia" tähendab 'araabiastatud') ja neil lubati oma usku edasi viljeleda, ehkki uute kirikute ehitamine oli keelatud. Siiski rändas osa kristlasi maksustamise ja religioosse surve tõttu kalifaadist välja põhja poole. Kokkupuude [[islami kultuur]]i ja kunstivormidega mõjutas tugevalt mosaraablaste kunstitraditsiooni ja mosaraabia kunst sünteesib kristlikku ja islami traditsiooni. Kui [[rekonkista]] järel püstitati tagasi vallutatud aladel uusi ehitisi, eelkõige kirikuid (peamiselt [[Leóni kuningriik|Leoni kuningriigis]]), sobitasid kohalikud või kalifaadi aladelt välja rännanud mosaraabia ehitajad nendes piirkondades islami kultuuri aladel omaks võetu kristliku kirikuehituse traditsiooni ja varasemate stiilidega. Osaliselt mõjutas mosaraabia kunst muude araabia kultuuri ilmingute liikumist põhja poole [[Euroopa]]sse. == Kirjeldus == Mosaraabia kunst on eklektiline ja sünteesiv, mis tuleneb selle tekke spetsiifilisest ajast ja kohast [[Varakeskaeg|varakeskaja]] [[Ibeeria poolsaar|Ibeerias]]. Seda iseloomustab [[Kristlus|kristlik]] aines, kuid stiilis on selgelt näha islami kunsti vormikeelt ja dekoori, seega see sulatab uuenenud oludes kokku kohaliku traditsiooni ja võõra.<ref name="unesco" /> [[File:Cruz de Peñalba leon.jpg|thumb|Peñalba rist]] [[File:B Facundus 135.jpg|thumb|Apokalüptilised ratsanikud Facunduse Beatuse apokalüpsise illustratsioonil]] === Arhitektuur === Mosaraabia arhitektuuris väljendub islami kunsti mõju ehitistes selgeimalt [[hoburaudkaar]]e ja [[Roie (arhitektuur)|roietele]] toetuvate [[Kuppel|kuplite]] olemasolus. Mosaraabia arhitektuuri stiililise eklektilisuse tõttu on raske välja tuua kindlaid läbivaid jooni, kuna mõningates ehitistes domineerivad [[Varakristlik kunst|varakristliku arhitektuuri]], [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide kunsti]] või ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] vormikõne, mõningates rohkem [[islami arhitektuur]]i vormid. Siiski esineb mosaraabia ehitistes osa järgnevatest elementidest: * Kõrge ehitustehniline tase, peamiselt tahutud kividest müüritise kasutamine nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisseintes. * Välisviimistluse lihtsus või selle puudumine. * Palju eri [[põhiplaan]]ivariante, millest enamikku iseloomustab osadeks liigendatud ruum (erinevalt ühtsena kulgevast [[lööv]]ist on iga ruumiosa omaette üksus, kaetud [[kuppel|kupliga]], mida eri viisidel toetavad roided) ja väikesed proportsioonid. * [[Hoburaudkaar]] ruumide vahelistes kaartes, [[arkaad]]ides ja ukse- ning aknaavades. * ''[[Alfiz]]'' ustel ja akendel. * Toed on peamiselt [[sammas|sambad]] lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]idega. * [[Räästas|Räästad]] on väljaulatuvad ja toetuvad sopilise kujuga ornamenteeritud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Et kristlastel piirati ehitamist ja oma pühakodade ennistamist kalifaadi aladel, on rohkem mosaraabia stiilis ehitisi loonud 9. sajandi lõpust 11. sajandi alguseni mungad, kes rändasid Põhja-Hispaaniasse aladele, kus kristlus säilis ja hakkas taas laienema. Tuntuimad näited eelromaanikast on [[Santiago de Peñalba]] klooster; romaanikast [[San Miguel de Escalada kirik]] [[León (Hispaania)|León]]i lähedal, mille rajasid [[Córdoba]]st tulnud mungad<ref>[https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory]</ref>. Viimatinimetatu on suurim mosaraabia kirik.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-architecture Mozarabic architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Illuminatsioon === Tuntuimad mosaraabia kunsti teosed on [[Beatuse apokalüpsis]]e käsikirjad. See [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] grupp on koopiad [[Liébana Beatus]]e kommentaaridest [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatule]], mida kaunistavad säravate värvidega loodud [[miniatuur]]id<ref name="smarthistory" />. Kunstnikest on nimeliselt teada [[Maius]]. Nende käsikirjade stiil mõjutas hilisemat romaanika perioodil loodud kunsti.<ref name="britannica" /> === Tarbekunst === Mosaraabia stiilist saab kõnelda vaid kristliku kunsti kontekstis. Tarbekunstiesemed nagu tekstiilid, keraamilised dekoratiivkivid ja nõud on samaaegsest islami kunstist praktiliselt eristamatud. Vaid kristlike motiivide esinemine neil võib aimu anda, et tegijad polnud muslimid. Mosaraabia kullassepataieseks peetakse ka [[Peñalba rist]]i. <gallery> Caliz-de-Sto-Domingo-de-Silos.jpg|[[Santo Domingo de Silos]]e [[karikas]] Patena Valcavado.jpg|[[Pateen]] 10. sajandist, [[Valcavado]] Spagna, acquamanile a forma di pavone reale, 972, lega di rame,.JPG|Paabulinnukujuline [[akvamaniil]], 972 Cruz San Millán M.A.N..JPG|[[Elevandiluu]]st [[protsessioonirist]] </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="smarthistory">[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref> <ref name="unesco">[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> }} == Välislingid == * [https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory] * [https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory] {{lääne kunst}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Mosaraabia kunst| ]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] [[Kategooria:Portugali kunst]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] gm4oxvn3yfz5z5b9joa6aeywusqa3an 7161074 7161053 2026-05-25T22:04:38Z Evlper 104506 /* Arhitektuur */ 7161074 wikitext text/x-wiki [[File:Arcos de herradura mozárabe de Santiago de Peñalba.jpg|thumb|Marmorsammastele toetuvad [[hoburaudkaar]]ed ja ''[[alfiz]]'' [[Santiago de Peñalba]] kiriku sissekäiguportaalil]] [[File:Monasterio mozárabe de San Miguel de Escalada.jpg|thumb|San Miguel de Escalada klooster]] [[File:Arches inside Hermitage of San Baudelio de Berlanga.jpg|thumb|San Baudelio de Berlanga empoori toetavad kaared]] [[File:Lebeña4.jpg|thumb|[[Lebeña Santa María kirik]]u räästakonsoolid]] '''Mosaraabia kunst''' hõlmab 9.–10. sajandi<ref name="smarthistory" /> (mõne käsitluse järgi ka 11. sajandi<ref name="unesco" />) arhitektuuri ja kujutavat kunsti, mille loojaks olid [[mosaraablased]] (nimetust on kasutatud kristlaste kohta, kes pärast Pürenee poolsaare vallutamist 711. aastal jäid sinna [[maurid]]e võimu all elama või rändasid religioosse ja majandusliku surve tõttu [[Al-Ándalus]]ist välja põhja poole).<ref name="britannica" /> Mosaraabia arhitektuuri iseloomustab [[mauri arhitektuur]]ist laenatud ehitusvõtete, ruumivormide ja arhitektuurielementide kasutamine kõrvuti [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] ja [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria]] varakeskaegse ehituspärandiga; suurem osa mosaraabia ehitisi on püstitatud [[rekonkista]] järgse [[repoblación|taasasustamise]] käigus kristlike kuningriikide tagasivallutatud aladele. 2019. aastal kanti kümme Pürenee poolsaare mosaraabia ehitist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja: * [[San Pedro de la Nave]] [[Campillo]]s [[Zamora provints]]is * [[Nuestra Señora de las Viñase kirik]] [[Quintanilla de las Viñas]]es [[Burgose provints]]is * [[San Miguel de Escalada klooster]] [[San Miguel de Escalada]]s [[Leóni provints]]is * [[Santiago de Peñalba]] [[Peñalba de Santiago]]s Leóni provintsis * [[Berlanga San Baudelio|San Baudelio pühamu]] [[Casillas de Berlanga]]s [[Soria provints]]is * [[Wamba Santa María kirik|Santa María kirik]] [[Wamba]]s [[Valladolidi provints]]is * [[San Cebrián de Mazote San Cipriano kirik|San Cipriano kirik]] [[San Cebrián de Mazote]]s Valladolidi provintsis * [[Celanova San Migueli kabel]] või [[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] [[San Rosendo de Celanova]]s [[Ourense provints]]is * [[Melque kloostrikompleks]] [[San Martín de Montalbán]]is [[Toledo provints]]is * [[San Pedro de la Mata kirik]] [[Casalgordo]]s Toledo provintsis<ref name="unesco" /> == Ajaloost == [[Kalifaat|Kalifaadis]] allaheidetud [[Kristlus|kristlasi]] salliti (olgugi et ''mustaʿrib'', millest on tuletatud sõna "mosaraabia" tähendab 'araabiastatud') ja neil lubati oma usku edasi viljeleda, ehkki uute kirikute ehitamine oli keelatud. Siiski rändas osa kristlasi maksustamise ja religioosse surve tõttu kalifaadist välja põhja poole. Kokkupuude [[islami kultuur]]i ja kunstivormidega mõjutas tugevalt mosaraablaste kunstitraditsiooni ja mosaraabia kunst sünteesib kristlikku ja islami traditsiooni. Kui [[rekonkista]] järel püstitati tagasi vallutatud aladel uusi ehitisi, eelkõige kirikuid (peamiselt [[Leóni kuningriik|Leoni kuningriigis]]), sobitasid kohalikud või kalifaadi aladelt välja rännanud mosaraabia ehitajad nendes piirkondades islami kultuuri aladel omaks võetu kristliku kirikuehituse traditsiooni ja varasemate stiilidega. Osaliselt mõjutas mosaraabia kunst muude araabia kultuuri ilmingute liikumist põhja poole [[Euroopa]]sse. == Kirjeldus == Mosaraabia kunst on eklektiline ja sünteesiv, mis tuleneb selle tekke spetsiifilisest ajast ja kohast [[Varakeskaeg|varakeskaja]] [[Ibeeria poolsaar|Ibeerias]]. Seda iseloomustab [[Kristlus|kristlik]] aines, kuid stiilis on selgelt näha islami kunsti vormikeelt ja dekoori, seega see sulatab uuenenud oludes kokku kohaliku traditsiooni ja võõra.<ref name="unesco" /> [[File:Cruz de Peñalba leon.jpg|thumb|Peñalba rist]] [[File:B Facundus 135.jpg|thumb|Apokalüptilised ratsanikud Facunduse Beatuse apokalüpsise illustratsioonil]] === Arhitektuur === Mosaraabia arhitektuuris väljendub islami kunsti mõju ehitistes selgeimalt [[hoburaudkaar]]e ja [[Roie (arhitektuur)|roietele]] toetuvate [[Kuppel|kuplite]] olemasolus. Mosaraabia arhitektuuri stiililise eklektilisuse tõttu on raske välja tuua kindlaid läbivaid jooni, kuna mõningates ehitistes domineerivad [[Varakristlik kunst|varakristliku arhitektuuri]], [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide kunsti]] või ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] vormikõne, mõningates rohkem [[islami arhitektuur]]i vormid. Siiski esineb mosaraabia ehitistes osa järgnevatest elementidest: * Kõrge ehitustehniline tase, peamiselt tahutud kividest müüritise kasutamine nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisseintes. * Välisviimistluse lihtsus või selle puudumine. * Palju eri [[põhiplaan]]ivariante, millest enamikku iseloomustab osadeks liigendatud ruum (erinevalt ühtsena kulgevast [[lööv]]ist on iga ruumiosa omaette üksus, kaetud [[kuppel|kupliga]], mida eri viisidel toetavad roided) ja väikesed proportsioonid. * Hoone peasissepääs on sageli lõunaseinas. * [[Hoburaudkaar]] ruumide vahelistes kaartes, [[arkaad]]ides ja ukse- ning aknaavades. * ''[[Alfiz]]'' ustel ja akendel. * Toed on peamiselt [[sammas|sambad]] lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]idega. * [[Räästas|Räästad]] on väljaulatuvad ja toetuvad sopilise kujuga ornamenteeritud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Et kristlastel piirati ehitamist ja oma pühakodade ennistamist kalifaadi aladel, on rohkem mosaraabia stiilis ehitisi loonud 9. sajandi lõpust 11. sajandi alguseni mungad, kes rändasid Põhja-Hispaaniasse aladele, kus kristlus säilis ja hakkas taas laienema. Tuntuimad näited eelromaanikast on [[Santiago de Peñalba]] klooster; romaanikast [[San Miguel de Escalada kirik]] [[León (Hispaania)|León]]i lähedal, mille rajasid [[Córdoba]]st tulnud mungad<ref>[https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory]</ref>. Viimatinimetatu on suurim mosaraabia kirik.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-architecture Mozarabic architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Illuminatsioon === Tuntuimad mosaraabia kunsti teosed on [[Beatuse apokalüpsis]]e käsikirjad. See [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] grupp on koopiad [[Liébana Beatus]]e kommentaaridest [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatule]], mida kaunistavad säravate värvidega loodud [[miniatuur]]id<ref name="smarthistory" />. Kunstnikest on nimeliselt teada [[Maius]]. Nende käsikirjade stiil mõjutas hilisemat romaanika perioodil loodud kunsti.<ref name="britannica" /> === Tarbekunst === Mosaraabia stiilist saab kõnelda vaid kristliku kunsti kontekstis. Tarbekunstiesemed nagu tekstiilid, keraamilised dekoratiivkivid ja nõud on samaaegsest islami kunstist praktiliselt eristamatud. Vaid kristlike motiivide esinemine neil võib aimu anda, et tegijad polnud muslimid. Mosaraabia kullassepataieseks peetakse ka [[Peñalba rist]]i. <gallery> Caliz-de-Sto-Domingo-de-Silos.jpg|[[Santo Domingo de Silos]]e [[karikas]] Patena Valcavado.jpg|[[Pateen]] 10. sajandist, [[Valcavado]] Spagna, acquamanile a forma di pavone reale, 972, lega di rame,.JPG|Paabulinnukujuline [[akvamaniil]], 972 Cruz San Millán M.A.N..JPG|[[Elevandiluu]]st [[protsessioonirist]] </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="smarthistory">[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref> <ref name="unesco">[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> }} == Välislingid == * [https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory] * [https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory] {{lääne kunst}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Mosaraabia kunst| ]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] [[Kategooria:Portugali kunst]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] e2nzp8wasf5vbx0kfdln9azaipos9nm 0 713966 7161317 7144798 2026-05-26T10:10:48Z Keiserpingviin 225959 Topeltmarkeeringud pealkirjade loetelus. 7161317 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast persoon | nimi = Lucia Berlin }} '''Lucia Brown Berlin''' (12. november 1936 – 12. november 2004) oli Ameerika lühijuttude kirjanik. Tal oli väike pühendunud lugejaskond, kuid ta ei jõudnud oma eluajal massilise publikuni. Ta saavutas ootamatu kirjandusliku tuntuse 2015. aastal, üksteist aastat pärast oma surma, kui avaldati tema valitud novellide kogumik "A Manual for Cleaning Women". == Varajane elu == Berlin sündis [[Juneau]]s [[Alaska]]l ja veetis oma lapsepõlve sageli kolides, tulenevalt tema isa karjäärist mäeinsenerina<ref name="NYTimes-OverviewArticle-2015">{{Cite news|last=Williams|first=John|url=https://www.nytimes.com/2015/08/17/books/lucia-berlins-roving-rowdy-life-is-reflected-in-a-book-of-her-stories.html|title=Lucia Berlin's Roving, Rowdy Life Is Reflected in a Book of Her Stories|work=[[The New York Times]]|date=August 16, 2015|access-date=August 17, 2015}}</ref>. Perekond elas kaevanduslaagrites [[Idaho|Idahos]], [[Montana|Montanas]], [[Arizona|Arizonas]], [[El Paso]]s [[Texas]]es ja [[Tšiili|Tšiilis]], kus Lucia veetis suurema osa oma nooruspõlvest. Täiskasvanuna elas ta [[New Mexico]]s, [[Mehhiko]]s, [[New York|New Yorgis]], [[Põhja-California|Põhja-]] ja [[Lõuna-California]]s ning [[Colorado]]s. == Karjäär == Berlin hakkas oma teoseid avaldama küllaltki hilja, luuletaja Ed Dorni julgustusel ja kohati ka juhendamisel. Tema esimene väikekogu „Angels Laundromat” ilmus 1981. aastal, kuid seal avaldatud lood kirjutati juba 1960. aastal. Oma elu jooksul avaldas ta 76 novelli.<ref>{{Cite news|url=https://www.thenationalbookreview.com/features/2015/8/17/read-this-a-manual-for-cleaning-women|title=READ THIS — A Manual for Cleaning Women|work=The National Book Review|access-date=2018-09-04|language=en-US}}</ref> Mitmed tema lood ilmusid ajakirjades nagu [The Atlantic]] ja Saul Bellow’ „The Noble Savage”. Berlin avaldas kuus novellikogu, kuid suurema osa tema loomingust võib leida kolmes hilisemas köites kirjastuselt Black Sparrow Booksi: „Homesick: New and Selected Stories” (1990), „So Long: Stories 1987-92” (1993) ja „Where I Live Now: Stories 1993-98” (1999). Berlin ei olnud oma eluajal kunagi suure läbimüügiga autor, kuid avaldas kirjandusringkondades laialdast mõju. Teda on võrreldud [[Raymond Carver]]i<ref>{{Cite web|last=Pruzan|first=Jeff|url=https://www.ft.com/content/4e37634c-7af2-11e8-8e67-1e1a0846c475|title=Summer books of 2018: readers’ picks|website=Financial Times|date=June 29, 2018|access-date=2025-11-22}}</ref> ja [[Richard Yates]]iga. Tema üheleheküljeline viiest lõigust koosnev lugu "My Jockey" võitis 1985. aastal [[Jack London Short Prize|Jack Londoni lühiromaanide auhinna]]. Berlin võitis 1991. aastal ka Ameerika Raamatuauhinna teose "Homesick" eest ning pälvis Riikliku Kunstide Sihtasutuse stipendiumi.<ref name="RockyMtnNews-Obit-2004">{{Cite news|last=Ensslin|first=John C.|url=https://www.highbeam.com/doc/1G1-124924192.html|title=Lucia Berlin, 68, acclaimed fiction writer|work=[[Rocky Mountain News]]|date=November 18, 2004|access-date=August 17, 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20181204005703/https://www.highbeam.com/doc/1G1-124924192.html|archive-date=4 December 2018}}</ref> 2015. aastal ilmus tema lühijuttude kogumik pealkirjaga "A Manual for Cleaning Women: Short Stories".<ref name="NYTimes-Review-AMFCW-2015">{{Cite news|last=Franklin|first=Ruth|url=https://www.nytimes.com/2015/08/16/books/review/a-manual-for-cleaning-women-by-lucia-berlin.html|title='A Manual for Cleaning Women,' by Lucia Berlin|work=[[The New York Times]]|date=August 12, 2015|access-date=August 17, 2015}}</ref><ref name="PW-AMFCW-Review-2015">{{Cite web|url=http://www.publishersweekly.com/978-0-374-20239-2|title=A Manual for Cleaning Women: Selected Stories (starred review)|website=[[Publishers Weekly]]|date=April 6, 2015|access-date=August 17, 2015}}</ref> See debüteeris [[New York Timesi bestsellerid|New York Timesi bestsellerite]] edetabelis esimesel nädalal 18. kohal<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/best-sellers-books/2015-09-06/hardcover-fiction/list.html|title=Best Sellers - The New York Times|work=The New York Times|access-date=2015-09-22}}</ref> ja tõusis järgmisel nädalal tavanimekirjas 15. kohale.<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/best-sellers-books/2015-09-13/hardcover-fiction/list.html|title=Best Sellers - The New York Times|work=The New York Times|access-date=2015-09-22}}</ref> Kogu ei olnud enamiku aasta lõpu auhindade jaoks sobilik (kas seetõttu, et ta oli surnud või oli tegemist mälestusmaterjaliga), kuid see nimetati paljudes aasta lõpu nimekirjades, muuhulgas New York Times Book Reviewsi "10 parimat raamatut 2015."<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/interactive/2015/12/02/books/review/best-books-of-2015.html|title=The 10 Best Books of 2015|work=The New York Times|date=2015-12-03|access-date=2015-12-05|issn=0362-4331}}</ref> See debüteeris ABA sõltumatute bestsellerite edetabelis 14. kohal<ref>{{Cite web|url=http://www.bookweb.org/national-indie-bestsellers_hardcover-fiction/2015-08-27%252000%253A00%253A00|title=National Indie Bestsellers - Hardcover Fiction {{!}} American Booksellers Association|website=www.bookweb.org|access-date=2015-09-22}}</ref> ja [[LA Times]]i nimekirjas 5. kohal.<ref>{{Cite web|url=http://projects.latimes.com/bestsellers/lists/2015/09/06/|title=Bestsellers|access-date=2015-09-22}}</ref> See oli ka Kirkuse auhinna finalist.<ref>{{Cite web|url=https://www.kirkusreviews.com/prize/2015/finalists/fiction/|title=2015 Finalists: fiction {{!}} Kirkus Reviews|website=Kirkus Reviews|access-date=2015-12-05|language=en-us|archive-date=2018-07-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20180706022219/https://www.kirkusreviews.com/prize/2015/finalists/fiction/|url-status=dead}}</ref> 2024. aastal oli New York Timesi poolt 21. sajandi 100 parima raamatu edetabelis 79. kohal.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/interactive/2024/books/best-books-21st-century.html|title=The 100 Best Books of the 21st Century|website=New York Times|date=July 8, 2024|access-date=July 9, 2024|language=en}}</ref> Mõne nädalaga müüs see enam kui kõik Berliini varasemad raamatud kokku.<ref name="Cullen">{{Cite web|last=Cullen|first=Dave|url=http://www.vanityfair.com/culture/2015/09/lucia-berlin-is-finally-a-bestselling-author|title=11 Years After Her Death, Lucia Berlin Is Finally a Bestselling Author|website=[[Vanity Fair]]|date=11 September 2015|access-date=2015-09-12}}</ref> == Mõjutused ja pedagoogika == Berlin teenis kogu oma varasema elu jooksul elatist töölisklassi kuuluvate töödega, seejuures oli ta koristaja ja telefoniadministraator.<ref>{{Cite journal|last=Witt|first=Matt|url=https://www.jstor.org/stable/26419997|title=Out of the Mainstream: Books and Films You May Have Missed|journal=New Labor Forum|volume=25|issue=2|pages=117–119|date=2016|issn=1095-7960}}</ref> Kuni 1990. aastate alguseni õpetas Berlin loomingulist kirjutamist mitmetes erinevates asutustes, sealhulgas San Francisco maakonna vanglas ja Naropa ülikooli Jack Kerouaci kehatu poeetika koolis. Samuti võttis ta Mt. Zioni haiglas eakatelt patsientidelt suulisi lugusid.<ref>{{Cite web|url=https://minor-canon.com/products/lucia-berlin|title=Lucia Berlin hat (advertisement text)|website=Minor Canon|access-date=2025-11-22|language=en}}</ref> Ta tundis huvi kunstnikuraamatute ja kirjastamisprotsessi vastu. Poltroon Pressiga koostöös kujundas ta ise mõned oma raamatud ja korraldas nende trükkimise. Ta parandas neid trüki ajal.<ref>{{Cite book|last=Butler|first=Frances|date=1995|title=Trance & recalcitrance : the private voice in the public realm, twenty years of Poltroon Press|publisher=Pacific Center for the Book Arts|isbn=978-0-918395-16-0|pages=23-24|url=http://archive.org/details/trancerecalcitra0000unse|last2=Johnston|first2=Alastair|others=Internet Archive}}</ref> Ta valmistas ka raamatuid.<ref>{{Cite book|last=Annas|first=Pamela J.|date=1994-01-01|title=Literature and Society|publisher=Prentice-Hall|isbn=978-0-13-532920-7|pages=73|url=http://archive.org/details/isbn_9780135329207|others=Internet Archive}}</ref> 1994. aasta sügisel alustas Berlin kaheaastast õpetajaametit külaliskirjutajana Colorado Ülikoolis Boulderis . Ametiaja lõpu poole oli ta üks neljast ülikoolilinnaku õppejõust, kellele omistati vilistlassuhete üliõpilasorganisatsiooni auhind õpetamise tipptaseme eest.<ref name="DailyCamera-Obit-2004">{{Cite news|last=Winsted|first=Elizabeth|url=http://tomraworth.com/lcamera.html|title=Former CU instructor dies|work=[[The Daily Camera]]|date=November 17, 2004|access-date=August 17, 2015}}</ref> „Õpetamisauhinna võitmine pärast kahte aastat on ennekuulmatu,“ ütles inglise keele õppetooli juhataja Katherine Eggert hiljem nekroloogis. <ref name="RockyMtnNews-Obit-2004"/> Berlin nimetati dotsendiks ja jätkas seal õpetamist kuni 2000. aastani.<ref>{{Cite web|last=Daigle|first=Andrew|url=https://www.colorado.edu/coloradan/2016/06/01/resurrection-lucia-berlin|title=The Resurrection of Lucia Berlin|website=Alumni Association {{!}} University of Colorado Boulder|date=2016-01-06|access-date=2025-12-08|language=en}}</ref> Ta on kantud Põhja-Ameerika tähtsaimate autorite kaanoni, kes avaldasid oma teoseid pärast 1950. aastat.<ref name=":2">{{Cite journal|last=Mattei|first=Diego|title=Lucia Berlin: Il caleidoscopio di una vita|journal=La Civiltà Cattolica|volume=3|issue=4197|pages=89-101|date=2025}}</ref> == Stiil == Teda võrreldakse [[Lydia Davis|Lydia Davise]], Tom Wolfe'i, Raymond Carveri ja [[Saul Bellow|Saul Bellow'ga]] .<ref name=":2"/> Tom Wilhelmus selgitas, et „Lucia Berlini lood on „toored” selles mõttes, et need näivad otse elust lähtuvat ega sisalda peaaegu mingeid kirjanduslikke pretensioone“. Ta kirjeldas tema stiili kui „deklaratiivset ja ilustamata, juhuslikku, kohati kerge enesepilgava huumoriga“.<ref name=":1">{{Cite journal|last=Wilhelmus|first=Tom|url=https://www.jstor.org/stable/24757227|title=Raw and Cooked|journal=The Hudson Review|volume=68|issue=4|pages=687|date=2016|editor-last=|editor-first=|editor2-last=|editor2-first=|editor3-last=|editor3-first=|editor4-last=|editor4-first=|editor5-last=|editor5-first=|editor6-last=|editor6-first=|editor7-last=|editor7-first=|issn=0018-702X}}</ref> Lydia Davis, keda ennast sageli sarnase kirjanikuna nimetatakse, asetas Berlini „kuhugi samale areenile [[Alice Munro]], Grace Paley, võib-olla ka Tillie Olseniga “.<ref name=":0">{{Cite book|last=Berlin|first=Lucia|date=2015|title=A manual for cleaning women : selected stories|publisher=New York : Farrar, Straus and Giroux|isbn=978-0-374-20239-2|pages=Blurb on back cover|url=http://archive.org/details/manualforcleanin0000berl|others=Internet Archive}}</ref> August Kleinzahler, kellega ta vahetas isiklikke kirju, märkis, et Berlini kirjutamine oli kohati musikaalne, sisaldades elemente, „sealhulgas pikendatud džässisoolo oma hüpete, keerdkäikude ja kõrvalepõigetega. See on väga kõrgetasemeline kirjutamine“.<ref name=":0" /> Emaduse teema ilmub Berlini loomingus korduvalt, näiteks loos „Tiger bites“ (1989), kus peategelane reisib Mehhikosse aborti tegema, kuid otsustab seejärel selle vastu. Selle tulemusel jätab abikaasa ta maha. Lugu „Carmen“ (1996) räägib Mehhiko tüdrukust, kes sünnitab USA-s, kuid ei saa ümbritsevast midagi aru, kuna tal puuduvad inglise keele oskused. „Kontrollimatu“ (1992) kujutab rasedat naist, keda tema sõltlasest abikaasa sunnib tänavale minema, et talle heroiini osta.<ref name=":2"/> == Isiklik elu == Berlin oli kolm korda abielus ja tal oli neli poega. Berlini vaevasid terviseprobleemid, sealhulgas kahekordne [[skolioos]] . Tema [[Skolioos|kõver selgroog]] läbistas ühe kopsu ja teda ei nähtud alates 1994. aastast kuni surmani kunagi ilma hapnikuballoonita.<ref name="RockyMtnNews-Obit-2004"/> Ta läks pensionile, kui tema seisund muutus töötamiseks liiga raskeks. Ta oli alkohoolik, nagu ka paljud tema sugulased.<ref name=":1"/> Hiljem haigestus ta [[Kopsuvähk|kopsuvähki]]. Ta võitles [[Kiiritusravi|kiiritusraviga]], mis tema sõnul tundus nagu luude põrmuks jahvatamine.<ref name="Cullen"/> Kui tema tervis ja rahaline seis halvenesid, kolis Berlin Boulderi serval asuvasse haagissuvilate parklasse. Hiljem elas ta oma poja maja taga Los Angelese lähedal ümberehitatud garaažis.<ref name="Cullen" /> Kolimine võimaldas tal olla oma poegadele lähemal ja tegi Boulderi kõrguse tõttu hingamise kergemaks. Lucia suri oma kodus Marina del Reys oma 68. sünnipäeval.<ref name="RockyMtnNews-Obit-2004" /> == Teosed ja publikatsioonid == === Bibliograafia === * ''A manual for Cleaning Ladies.'' Illustratsioonid: Michael Myers. Washington, DC [st Healdsburg, California]: Zephyrus Image, 1977. * ''Angels Laundromat.'' Kaanekujundus ja illustratsioonid: Michael Shannon Moore. Berkeley, CA: Kilpkonnasaar Netzahaulcoyotli ajalooseltsi tellimusel, 1981. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-913-66639-5|<bdi>978-0-913-66639-5</bdi>]] * ''Legacy.'' Berkeley, CA: Poltroon Press, 1983. Illustreerinud Michael Bradley. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:10869572|10869572]] * ''Phantom Pain: Sixteen Stories.'' Bolinas, CA: Tombouctou Books, 1984. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-939-18028-8|<bdi>978-0-939-18028-8</bdi>]] * ''Safe & Sound.'' Berkeley, CA: Poltroon Press, 1988. Illustreerinud Frances Butler. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-918-39505-4|<bdi>978-0-918-39505-4</bdi>]] * ''Homesick: New & Selected Stories.'' Santa Rosa, California: Black Sparrow Press, 1990. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-876-85816-5|<bdi>978-0-876-85816-5</bdi>]] * ''So Long: Stories, 1987-1992.'' Santa Rosa, CA: Black Sparrow Press, 1993. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-876-85894-3|<bdi>978-0-876-85894-3</bdi>]] * ''Where I Live Now.'' Santa Rosa, CA: Black Sparrow Press, 1999. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-1-574-23091-8|<bdi>978-1-574-23091-8</bdi>]] * ''A Manual for Cleaning Women: Selected Stories.'' Toimetanud Stephen Emerson. Eessõna kirjutanud [[Lydia Davis]] . New York, NY: Farrar, Straus ja Giroux, 2015. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-374-20239-2|<bdi>978-0-374-20239-2</bdi>]] * ''Evening in Paradise: More Stories.'' Farrar, Straus ja Giroux, 2018. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0374279486|<bdi>978-0374279486</bdi>]] * ''Welcome Home: A Memoir with Selected Photographs and Letters''. Farrar, Straus ja Giroux, 2018. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/9780374287597|<bdi>9780374287597</bdi>]] === Perioodikaväljaannetes (postuumselt) === * Berlin, Lucia. 2005. " [http://www.lrb.co.uk/v27/n15/lucia-berlin/love-lucia Letters to August Kleinzahler.] ''The London Review of Books .'' 27. kd, nr 15: lk.&nbsp;33–34. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0260-9592 0260-9592] * Berlin, Lucia. 2015. „ [http://www.theparisreview.org/fiction/6384/bf-and-me-lucia-berlin B.F. and Me] ''The Paris Review .'' Nr 213: suvi 2015. lk.&nbsp;269–269. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0031-2037 0031-2037] === Multimeedia === * Berlin, Lucia, Yasunari Kawabata ja Amy Hempel. ''Lucia Berlin: Summer 1991.'' Naropa Instituut, 1991. 3 helikassetti. Kahe 1991. aasta suvel Boulderis Colorados Naropa Instituudis toimunud tunni helisalvestised. Naropa heliarhiiv: 20051107, 20051111. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:63682481|63682481]] * Berliin, Lucia. ''Lucia Berlini Reading 12 nov 93 Lincoln Lecture Hall, Naropa.'' Naropa Instituut, 1993. 1 helikassett. Lucia Berlini ettelugemine Naropa Instituudis 12. novembril 1993. Naropa heliarhiiv: 20051208. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:62873090|62873090]] * Berlin, Lucia, Bobbie Louise Hawkins, Molly Giles ja Lorna Dee Cervantes. ''W&P Reading Cervantes; Hawkins; Giles, Berlin.'' Naropa Instituut, 1997. 2 helikassetti. Kirjutamine ja poeetika ettelugemine, kus osalevad Lorna Dee Cervantes, Bobbie Louise Hawkins, Molly Giles ja Lucia Berlin. Naropa heliarhiiv: 20060118, 20060119. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:70077867|70077867]] === Muu === * Berlin, Lucia. ''Rigorous.'' Oakland, CA: Mark Berlin, 1992. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:651063912|651063912]] * Berliin, Lucia. ''From Luna Nueva.'' Boulder, CO: Kavyayantra Press Jack Kerouaci kehavaba poeetika koolis, november 1993. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:441842670|441842670]] * Berlin, Lucia. The Moon: "''There´s No Moon Like on a Clear New Mexico Night.'' Boulder, CO: Kavyayantra Press Jack Kerouaci Kehatu Poeetika Kooli juures, 1997. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:794174724|794174724]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * {{Cite book|date=1993|title=American short story writers since World War II|publisher=Gale Research|location=Detroit, MI|isbn=9780810353893|series=Dictionary of Literary Biography|volume=130|url=https://archive.org/details/americanshortsto0130unse|editor-last=Meanor|editor-first=Patrick|url-access=registration}} == Välislingid == * [http://www.blacksparrowbooks.com/author.asp?first=Lucia&last=Berlin Lucia Berlin] Black Sparrow Pressi kirjastuses * [http://www.vanityfair.com/culture/2015/09/lucia-berlin-is-finally-a-bestselling-author Lucia Berlin´s impact on a bestselling author] Vanity Fair * [https://www.lrb.co.uk/v40/n23/patricia-lockwood/sex-on-the-roof? „Sex on the Roof" A discussion of Lucia Berlin´s life and two new works.] London Review of Books, detsember 2018 {{JÄRJESTA:Berlin, Lucia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Surnud 2004]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] lnarrti33ojvawik29a758ovwom4ti6 0 713969 7160842 7143921 2026-05-25T15:27:30Z Juhan242 213253 /* */ 7160842 wikitext text/x-wiki '''Rasmus Lippur''' (sündinud 26. aprillil 1973<ref>Lääne Elu, 4. juuli 2023.</ref>) on [[Eesti]] haridusjuht ja reservis [[kolonelleitnant]], alates 2024. aastast Lääneranna Gümnaasiumi direktor ning ühtlasi selle kooli esimene direktor. == Isiklik == Rasmus Lippur on sündinud 26. aprillil 1973.<ref>Lääne Elu, 4. juuli 2023.</ref> == Haridus == Rasmus Lippur on omandanud hariduse riigikaitse valdkonnas. Ta lõpetas 1997. aastal Eesti Riigikaitse Akadeemia Sõjakooli ning 2006. aastal Balti Kaitsekolledži.<ref>Kaitseliit. Teade Pärnumaa maleva pealiku ametisse asumise kohta.</ref> == Teenistus riigikaitses == Rasmus Lippur on teeninud Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus ohvitserina. Teenistuse jooksul oli ta mitmel juhtival ametikohal territoriaalkaitse ja vabatahtliku riigikaitse valdkonnas. Tema olulisemad ametikohad riigikaitses olid * teenistus Eesti Kaitseväes ohvitserina * teenistus Kaitseliidus * Kaitseliidu Lääne maleva pealik * Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Ta on reservis kolonelleitnant.<ref>ERR. Uudis Pärnumaa maleva juhtimise üleandmisest.</ref> == Tegevus haridusvaldkonnas == Lisaks teenistusele riigikaitses on Rasmus Lippur tegutsenud haridusvaldkonnas. Ta on olnud riigikaitseõpetuse õpetaja ning tegelenud noorte väärtuskasvatuse ja kodanikuharidusega. 2023. aastal valiti ta avaliku konkursi tulemusel Lihula Gümnaasiumi direktoriks ning ta asus ametisse 1. augustil 2023.<ref>Pärnu Postimees, 2023.</ref> 2024. aastal toimus Lääneranna valla koolivõrgu ümberkorraldamine, mille tulemusel loodi Lääneranna Gümnaasium. Rasmus Lippurist sai selle kooli direktor. Ta on ühtlasi kooli esimene direktor ning juhib kooli alates selle loomisest.<ref>Lääneranna valla ametlik teade, 2024.</ref> == Avalik tegevus == Rasmus Lippur on osalenud avalikes aruteludes, mis käsitlevad hariduskorraldust, kogukonnakoole, juhtimist ja riigikaitset. Tema seisukohti on kajastatud piirkondlikes ja üleriigilistes meediakanalites. == Vaata ka == * [[Lääneranna Gümnaasium]] * [[Lihula Gümnaasium]] * [[Kaitseliit]] == Viited == <references/> `` [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] del958wphw1gty27iv02c6eudcapr68 7160843 7160842 2026-05-25T15:27:56Z Juhan242 213253 7160843 wikitext text/x-wiki '''Rasmus Lippur''' (sündinud 26. aprillil 1973<ref>Lääne Elu, 4. juuli 2023.</ref>) on [[Eesti]] haridusjuht ja reservis [[kolonelleitnant]], alates 2024. aastast Lääneranna Gümnaasiumi direktor ning ühtlasi selle kooli esimene direktor. == Haridus == Rasmus Lippur on omandanud hariduse riigikaitse valdkonnas. Ta lõpetas 1997. aastal Eesti Riigikaitse Akadeemia Sõjakooli ning 2006. aastal Balti Kaitsekolledži.<ref>Kaitseliit. Teade Pärnumaa maleva pealiku ametisse asumise kohta.</ref> == Teenistus riigikaitses == Rasmus Lippur on teeninud Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus ohvitserina. Teenistuse jooksul oli ta mitmel juhtival ametikohal territoriaalkaitse ja vabatahtliku riigikaitse valdkonnas. Tema olulisemad ametikohad riigikaitses olid * teenistus Eesti Kaitseväes ohvitserina * teenistus Kaitseliidus * Kaitseliidu Lääne maleva pealik * Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Ta on reservis kolonelleitnant.<ref>ERR. Uudis Pärnumaa maleva juhtimise üleandmisest.</ref> == Tegevus haridusvaldkonnas == Lisaks teenistusele riigikaitses on Rasmus Lippur tegutsenud haridusvaldkonnas. Ta on olnud riigikaitseõpetuse õpetaja ning tegelenud noorte väärtuskasvatuse ja kodanikuharidusega. 2023. aastal valiti ta avaliku konkursi tulemusel Lihula Gümnaasiumi direktoriks ning ta asus ametisse 1. augustil 2023.<ref>Pärnu Postimees, 2023.</ref> 2024. aastal toimus Lääneranna valla koolivõrgu ümberkorraldamine, mille tulemusel loodi Lääneranna Gümnaasium. Rasmus Lippurist sai selle kooli direktor. Ta on ühtlasi kooli esimene direktor ning juhib kooli alates selle loomisest.<ref>Lääneranna valla ametlik teade, 2024.</ref> == Avalik tegevus == Rasmus Lippur on osalenud avalikes aruteludes, mis käsitlevad hariduskorraldust, kogukonnakoole, juhtimist ja riigikaitset. Tema seisukohti on kajastatud piirkondlikes ja üleriigilistes meediakanalites. == Vaata ka == * [[Lääneranna Gümnaasium]] * [[Lihula Gümnaasium]] * [[Kaitseliit]] == Viited == <references/> `` [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] qrkw2s0tjmq3fyzeu0qmiealbb50wjr 7160846 7160843 2026-05-25T15:28:52Z Juhan242 213253 /* Haridus */ 7160846 wikitext text/x-wiki '''Rasmus Lippur''' (sündinud 26. aprillil 1973<ref>Lääne Elu, 4. juuli 2023.</ref>) on [[Eesti]] haridusjuht ja reservis [[kolonelleitnant]], alates 2024. aastast Lääneranna Gümnaasiumi direktor ning ühtlasi selle kooli esimene direktor. == Haridus == Rasmus Lippur on omandanud hariduse [[riigikaitse]] valdkonnas. Ta lõpetas 1997. aastal [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]] Sõjakooli ning 2006. aastal [[Balti Kaitsekolledž]]i.<ref>Kaitseliit. Teade Pärnumaa maleva pealiku ametisse asumise kohta.</ref> == Teenistus riigikaitses == Rasmus Lippur on teeninud Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus ohvitserina. Teenistuse jooksul oli ta mitmel juhtival ametikohal territoriaalkaitse ja vabatahtliku riigikaitse valdkonnas. Tema olulisemad ametikohad riigikaitses olid * teenistus Eesti Kaitseväes ohvitserina * teenistus Kaitseliidus * Kaitseliidu Lääne maleva pealik * Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Ta on reservis kolonelleitnant.<ref>ERR. Uudis Pärnumaa maleva juhtimise üleandmisest.</ref> == Tegevus haridusvaldkonnas == Lisaks teenistusele riigikaitses on Rasmus Lippur tegutsenud haridusvaldkonnas. Ta on olnud riigikaitseõpetuse õpetaja ning tegelenud noorte väärtuskasvatuse ja kodanikuharidusega. 2023. aastal valiti ta avaliku konkursi tulemusel Lihula Gümnaasiumi direktoriks ning ta asus ametisse 1. augustil 2023.<ref>Pärnu Postimees, 2023.</ref> 2024. aastal toimus Lääneranna valla koolivõrgu ümberkorraldamine, mille tulemusel loodi Lääneranna Gümnaasium. Rasmus Lippurist sai selle kooli direktor. Ta on ühtlasi kooli esimene direktor ning juhib kooli alates selle loomisest.<ref>Lääneranna valla ametlik teade, 2024.</ref> == Avalik tegevus == Rasmus Lippur on osalenud avalikes aruteludes, mis käsitlevad hariduskorraldust, kogukonnakoole, juhtimist ja riigikaitset. Tema seisukohti on kajastatud piirkondlikes ja üleriigilistes meediakanalites. == Vaata ka == * [[Lääneranna Gümnaasium]] * [[Lihula Gümnaasium]] * [[Kaitseliit]] == Viited == <references/> `` [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] l0z35n6yknbrb6gepdbzjk93o6mlg1l 7160848 7160846 2026-05-25T15:30:13Z Juhan242 213253 /* Teenistus riigikaitses */ 7160848 wikitext text/x-wiki '''Rasmus Lippur''' (sündinud 26. aprillil 1973<ref>Lääne Elu, 4. juuli 2023.</ref>) on [[Eesti]] haridusjuht ja reservis [[kolonelleitnant]], alates 2024. aastast Lääneranna Gümnaasiumi direktor ning ühtlasi selle kooli esimene direktor. == Haridus == Rasmus Lippur on omandanud hariduse [[riigikaitse]] valdkonnas. Ta lõpetas 1997. aastal [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]] Sõjakooli ning 2006. aastal [[Balti Kaitsekolledž]]i.<ref>Kaitseliit. Teade Pärnumaa maleva pealiku ametisse asumise kohta.</ref> == Teenistus riigikaitses == Rasmus Lippur on teeninud Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus ohvitserina. Teenistuse jooksul oli ta mitmel juhtival ametikohal territoriaalkaitse ja vabatahtliku riigikaitse valdkonnas. Tema olulisemad ametikohad riigikaitses olid * teenistus Eesti Kaitseväes ohvitserina * teenistus Kaitseliidus * [[Kaitseliidu Lääne malev]]a pealik * [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a pealik Ta on reservis kolonelleitnant.<ref>ERR. Uudis Pärnumaa maleva juhtimise üleandmisest.</ref> == Tegevus haridusvaldkonnas == Lisaks teenistusele riigikaitses on Rasmus Lippur tegutsenud haridusvaldkonnas. Ta on olnud riigikaitseõpetuse õpetaja ning tegelenud noorte väärtuskasvatuse ja kodanikuharidusega. 2023. aastal valiti ta avaliku konkursi tulemusel Lihula Gümnaasiumi direktoriks ning ta asus ametisse 1. augustil 2023.<ref>Pärnu Postimees, 2023.</ref> 2024. aastal toimus Lääneranna valla koolivõrgu ümberkorraldamine, mille tulemusel loodi Lääneranna Gümnaasium. Rasmus Lippurist sai selle kooli direktor. Ta on ühtlasi kooli esimene direktor ning juhib kooli alates selle loomisest.<ref>Lääneranna valla ametlik teade, 2024.</ref> == Avalik tegevus == Rasmus Lippur on osalenud avalikes aruteludes, mis käsitlevad hariduskorraldust, kogukonnakoole, juhtimist ja riigikaitset. Tema seisukohti on kajastatud piirkondlikes ja üleriigilistes meediakanalites. == Vaata ka == * [[Lääneranna Gümnaasium]] * [[Lihula Gümnaasium]] * [[Kaitseliit]] == Viited == <references/> `` [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] py0koofbyjbyrrshecq0atrgclqcp4d 7160852 7160848 2026-05-25T15:31:29Z Juhan242 213253 /* Tegevus haridusvaldkonnas */ 7160852 wikitext text/x-wiki '''Rasmus Lippur''' (sündinud 26. aprillil 1973<ref>Lääne Elu, 4. juuli 2023.</ref>) on [[Eesti]] haridusjuht ja reservis [[kolonelleitnant]], alates 2024. aastast Lääneranna Gümnaasiumi direktor ning ühtlasi selle kooli esimene direktor. == Haridus == Rasmus Lippur on omandanud hariduse [[riigikaitse]] valdkonnas. Ta lõpetas 1997. aastal [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]] Sõjakooli ning 2006. aastal [[Balti Kaitsekolledž]]i.<ref>Kaitseliit. Teade Pärnumaa maleva pealiku ametisse asumise kohta.</ref> == Teenistus riigikaitses == Rasmus Lippur on teeninud Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus ohvitserina. Teenistuse jooksul oli ta mitmel juhtival ametikohal territoriaalkaitse ja vabatahtliku riigikaitse valdkonnas. Tema olulisemad ametikohad riigikaitses olid * teenistus Eesti Kaitseväes ohvitserina * teenistus Kaitseliidus * [[Kaitseliidu Lääne malev]]a pealik * [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a pealik Ta on reservis kolonelleitnant.<ref>ERR. Uudis Pärnumaa maleva juhtimise üleandmisest.</ref> == Tegevus haridusvaldkonnas == Lisaks teenistusele riigikaitses on Rasmus Lippur tegutsenud haridusvaldkonnas. Ta on olnud [[riigikaitseõpetus]]e õpetaja ning tegelenud noorte väärtuskasvatuse ja [[kodanikuharidus]]ega. 2023. aastal valiti ta avaliku konkursi tulemusel [[Lihula Gümnaasium]]i direktoriks ning ta asus ametisse 1. augustil 2023.<ref>Pärnu Postimees, 2023.</ref> 2024. aastal toimus Lääneranna valla koolivõrgu ümberkorraldamine, mille tulemusel loodi [[Lääneranna Gümnaasium]] ja Rasmus Lippurist sai selle kooli direktor. Ta on ühtlasi kooli esimene direktor ning juhib kooli alates selle loomisest.<ref>Lääneranna valla ametlik teade, 2024.</ref> == Avalik tegevus == Rasmus Lippur on osalenud avalikes aruteludes, mis käsitlevad hariduskorraldust, kogukonnakoole, juhtimist ja riigikaitset. Tema seisukohti on kajastatud piirkondlikes ja üleriigilistes meediakanalites. == Vaata ka == * [[Lääneranna Gümnaasium]] * [[Lihula Gümnaasium]] * [[Kaitseliit]] == Viited == <references/> `` [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] f7qz850mp1knoal8h8srd4z8v3neqmb 7160853 7160852 2026-05-25T15:32:12Z Juhan242 213253 /* Viited */ 7160853 wikitext text/x-wiki '''Rasmus Lippur''' (sündinud 26. aprillil 1973<ref>Lääne Elu, 4. juuli 2023.</ref>) on [[Eesti]] haridusjuht ja reservis [[kolonelleitnant]], alates 2024. aastast Lääneranna Gümnaasiumi direktor ning ühtlasi selle kooli esimene direktor. == Haridus == Rasmus Lippur on omandanud hariduse [[riigikaitse]] valdkonnas. Ta lõpetas 1997. aastal [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]] Sõjakooli ning 2006. aastal [[Balti Kaitsekolledž]]i.<ref>Kaitseliit. Teade Pärnumaa maleva pealiku ametisse asumise kohta.</ref> == Teenistus riigikaitses == Rasmus Lippur on teeninud Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus ohvitserina. Teenistuse jooksul oli ta mitmel juhtival ametikohal territoriaalkaitse ja vabatahtliku riigikaitse valdkonnas. Tema olulisemad ametikohad riigikaitses olid * teenistus Eesti Kaitseväes ohvitserina * teenistus Kaitseliidus * [[Kaitseliidu Lääne malev]]a pealik * [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a pealik Ta on reservis kolonelleitnant.<ref>ERR. Uudis Pärnumaa maleva juhtimise üleandmisest.</ref> == Tegevus haridusvaldkonnas == Lisaks teenistusele riigikaitses on Rasmus Lippur tegutsenud haridusvaldkonnas. Ta on olnud [[riigikaitseõpetus]]e õpetaja ning tegelenud noorte väärtuskasvatuse ja [[kodanikuharidus]]ega. 2023. aastal valiti ta avaliku konkursi tulemusel [[Lihula Gümnaasium]]i direktoriks ning ta asus ametisse 1. augustil 2023.<ref>Pärnu Postimees, 2023.</ref> 2024. aastal toimus Lääneranna valla koolivõrgu ümberkorraldamine, mille tulemusel loodi [[Lääneranna Gümnaasium]] ja Rasmus Lippurist sai selle kooli direktor. Ta on ühtlasi kooli esimene direktor ning juhib kooli alates selle loomisest.<ref>Lääneranna valla ametlik teade, 2024.</ref> == Avalik tegevus == Rasmus Lippur on osalenud avalikes aruteludes, mis käsitlevad hariduskorraldust, kogukonnakoole, juhtimist ja riigikaitset. Tema seisukohti on kajastatud piirkondlikes ja üleriigilistes meediakanalites. == Vaata ka == * [[Lääneranna Gümnaasium]] * [[Lihula Gümnaasium]] * [[Kaitseliit]] == Viited == <references/> [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] sturqzg0sr6m2i2p5xh1pksbqopnfkm 0 714123 7161217 7142385 2026-05-26T08:47:25Z Neptuunium 58653 7161217 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Jamestown | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt_üldvaade = 1639 Jamestown Church (2883847775).jpg | pildiallkiri = [[Jamestowni kirik]]u torni varemed | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Virginia }} '''Jamestown''' (varasemas kirjapildis ka ''James Town'', ''James Towne'', ''Jamestowne'', ''James City'') oli [[asula]] [[Briti impeerium]]i [[Virginia koloonia]]s [[Põhja-Ameerika]]s, [[inglased|inglaste]] esimene püsiasula [[Ameerika]]s. See asus [[Jamesi jõgi|Jamesi jõe]] ääres, tänasest [[Williamsburg, Virginia|Williamsburgi]] linnast umbes 4 km kaugusel.<ref name="3sJMb" /> Asula, algselt kindluse nimega James Fort, asutas kaubandusettevõte [[Virginia Company of London]] 4. mail (ukj 14. mail) 1607. Aastal 1610 jäeti see küll mõneks ajaks maha, kuid pärast seda sai püsivaks asulaks.<ref name="dHWgo" /> Sellele eelnenud katsed olid ebaõnnestunud, nt 1585. aasta [[Roanoke'i koloonia]]. Talvel 1609–1610 tabas Jamestowni [[Starving Time|näljahäda]] ning 214 asunikust jäi ellu vaid 60. Suvel 1610 lahkusid ellujäänud, kuid kohtusid Jamesi jõel abikonvoid ning naasid Jamestowni. Aastatel 1616–1699 oli Jamestown Virginia koloonia pealinn. Augustis 1619 jõudis tänaesse [[Old Point Comfort]]i Jamestowni lähedal esimene laev [[Aafrika]] orjadega. Esimesed aafriklased tõi Põhja-Ameerikasse [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] lipu all seilanud Inglise laev. Pardal oli ligi 20 praegusest [[Angola]]st pärit inimest, kes olid saadud [[Portugal]]i laevalt.<ref name="dkfp9" /><ref name="auto1" /> Ilmselt asusid nad tööle tubakaistanduses.<ref name="3ljKr" /><ref name="auto2" /> Orjapidamine selle klassikalises mõistes jõudis Virginiasse alles aastaks 1660.<ref name="gcjk9" /> Aastal 1676 süüdati Jamestown [[Baconi mäss]]u ajal ning hiljem taastati. Aastal 1699 koliti Virginia koloonia keskus Williamsburgi. Jamestown jäeti 18. sajandil maha ning on nüüd arheoloogiline leiukoht ja muuseumikompleks (sh muuseum [[Jamestown Settlement]]). [[Virginia poolsaar]]e [[Ajalooline Kolmnurk|Ajaloolise Kolmnurga]] moodustavad Jamestown, Williamsburg ja [[Yorktown (Virginia)|Yorktown]].<ref name="iQ7qL" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="auto1">{{cite magazine |url=https://time.com/5653369/august-1619-jamestown-history/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190825070734/https://time.com/5653369/august-1619-jamestown-history/ |archive-date=August 25, 2019 |title=The First Africans in Virginia Landed in 1619. It Was a Turning Point for Slavery in American History – But Not the Beginning |magazine=Time |last=Waxman |first=Olivia B. |date=August 20, 2019 |access-date=March 3, 2022}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web|date=2021-05-28|title=Angela (fl. 1619–1625) – Encyclopedia Virginia|url=https://encyclopediavirginia.org/entries/angela-fl-1619-1625/|archive-url=https://web.archive.org/web/20210528202138/https://encyclopediavirginia.org/entries/angela-fl-1619-1625/|url-status=dead|archive-date=2021-05-28|access-date=2021-05-28}}</ref> <ref name="3sJMb">{{Cite web |url=http://www.slate.com/articles/health_and_science/science/2014/06/pocahontas_wedding_re_enactment_john_rolfe_john_smith_and_native_americans.html |last1=Shapiro |first1=Laurie Gwen |title=Pocahontas: Fantasy and Reality |work=Slate |date=June 22, 2014 |access-date=July 12, 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140623013337/http://www.slate.com/articles/health_and_science/science/2014/06/pocahontas_wedding_re_enactment_john_rolfe_john_smith_and_native_americans.html |archive-date=June 23, 2014 |url-status=live}}</ref> <ref name="dHWgo">{{cite web|url=http://www.apva.org/history/ |title=History of Jamestown |publisher=Apva.org |access-date=September 21, 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090323025545/http://www.apva.org/history/ |archive-date=March 23, 2009}}</ref> <ref name="dkfp9">{{cite web |url=https://www.nationalgeographic.com/archaeology-and-history/magazine/2019/07-08/virginia-first-africans-transatlantic-slave-trade/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190824204846/https://www.nationalgeographic.com/archaeology-and-history/magazine/2019/07-08/virginia-first-africans-transatlantic-slave-trade/ |archive-date=August 24, 2019 |title=400 years ago, enslaved Africans first arrived in Virginia |work=National Geographic |last=Deetz |first=Kelly Fanto |date=August 13, 2019}}</ref> <ref name="3ljKr">{{cite web|title=first documented Africans in Jamestown|date=March 8, 2010 |url=http://www.history.com/topics/jamestown|publisher=The History Channel|access-date=October 20, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141125032709/http://www.history.com/topics/jamestown|archive-date=November 25, 2014|url-status=live}}</ref> <ref name="gcjk9">{{cite web|title=The Royal African Company&nbsp;– Supplying Slaves to Jamestown|url=https://www.nps.gov/jame/historyculture/the-royal-african-company-supplying-slaves-to-jamestown.htm|publisher=NPS.gov|work=Historic Jamestowne|access-date=June 8, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110530094446/http://www.nps.gov/jame/historyculture/the-royal-african-company-supplying-slaves-to-jamestown.htm|archive-date=May 30, 2011|url-status=live}}</ref> <ref name="iQ7qL">{{cite web|url=https://www.nps.gov/jame/index.htm|title=Historic Jamestowne (U.S. National Park Service)|publisher=NPS.gov|work=Historic Jamestowne|date=August 3, 2009|access-date=September 21, 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090830092626/http://www.nps.gov/jame/index.htm|archive-date=August 30, 2009|url-status=live}}</ref> }} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide endised asulad]] [[Kategooria:Inglismaa kuningriik]] 1ctef28m67674prcmvy9jcqeaewiun1 7161235 7161217 2026-05-26T09:08:20Z Raamaturott 56450 7161235 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Jamestown | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt_üldvaade = 1639 Jamestown Church (2883847775).jpg | pildiallkiri = [[Jamestowni kirik]]u torni varemed | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Virginia | asendikaardi_seletus = Asukoht tänapäevase USA Virginia osariigi alal }} '''Jamestown''' (varasemas kirjapildis ka ''James Town'', ''James Towne'', ''Jamestowne'', ''James City'') oli [[asula]] [[Briti impeerium]]i [[Virginia koloonia]]s [[Põhja-Ameerika]]s, [[inglased|inglaste]] esimene püsiasula [[Ameerika]]s. See asus [[Jamesi jõgi|Jamesi jõe]] ääres, tänasest [[Williamsburg]]i linnast umbes 4 km kaugusel.<ref name="3sJMb" /> Asula, algselt kindluse nimega James Fort, asutas kaubandusettevõte [[Virginia Company of London]] 4. mail (ukj 14. mail) 1607. Aastal 1610 jäeti see küll mõneks ajaks maha, kuid pärast seda sai püsivaks asulaks.<ref name="dHWgo" /> Sellele eelnenud katsed olid ebaõnnestunud, nt 1585. aasta [[Roanoke'i koloonia]]. Talvel 1609–1610 tabas Jamestowni [[Starving Time|näljahäda]] ning 214 asunikust jäi ellu vaid 60. Suvel 1610 lahkusid ellujäänud, kuid kohtusid Jamesi jõel abikonvoid ning naasid Jamestowni. Aastatel 1616–1699 oli Jamestown Virginia koloonia pealinn. Augustis 1619 jõudis tänaesse [[Old Point Comfort]]i Jamestowni lähedal esimene laev [[Aafrika]] orjadega. Esimesed aafriklased tõi Põhja-Ameerikasse [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] lipu all seilanud Inglise laev. Pardal oli ligi 20 praegusest [[Angola]]st pärit inimest, kes olid saadud [[Portugal]]i laevalt.<ref name="dkfp9" /><ref name="auto1" /> Ilmselt asusid nad tööle tubakaistanduses.<ref name="3ljKr" /><ref name="auto2" /> Orjapidamine selle klassikalises mõistes jõudis Virginiasse alles aastaks 1660.<ref name="gcjk9" /> Aastal 1676 süüdati Jamestown [[Baconi mäss]]u ajal ning hiljem taastati. Aastal 1699 koliti Virginia koloonia keskus Williamsburgi. Jamestown jäeti 18. sajandil maha ning on nüüd arheoloogiline leiukoht ja muuseumikompleks (sh muuseum [[Jamestown Settlement]]). [[Virginia poolsaar]]e [[Ajalooline Kolmnurk|Ajaloolise Kolmnurga]] moodustavad Jamestown, Williamsburg ja [[Yorktown (Virginia)|Yorktown]].<ref name="iQ7qL" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="auto1">{{cite magazine |url=https://time.com/5653369/august-1619-jamestown-history/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190825070734/https://time.com/5653369/august-1619-jamestown-history/ |archive-date=August 25, 2019 |title=The First Africans in Virginia Landed in 1619. It Was a Turning Point for Slavery in American History – But Not the Beginning |magazine=Time |last=Waxman |first=Olivia B. |date=August 20, 2019 |access-date=March 3, 2022}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web|date=2021-05-28|title=Angela (fl. 1619–1625) – Encyclopedia Virginia|url=https://encyclopediavirginia.org/entries/angela-fl-1619-1625/|archive-url=https://web.archive.org/web/20210528202138/https://encyclopediavirginia.org/entries/angela-fl-1619-1625/|url-status=dead|archive-date=2021-05-28|access-date=2021-05-28}}</ref> <ref name="3sJMb">{{Cite web |url=http://www.slate.com/articles/health_and_science/science/2014/06/pocahontas_wedding_re_enactment_john_rolfe_john_smith_and_native_americans.html |last1=Shapiro |first1=Laurie Gwen |title=Pocahontas: Fantasy and Reality |work=Slate |date=June 22, 2014 |access-date=July 12, 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140623013337/http://www.slate.com/articles/health_and_science/science/2014/06/pocahontas_wedding_re_enactment_john_rolfe_john_smith_and_native_americans.html |archive-date=June 23, 2014 |url-status=live}}</ref> <ref name="dHWgo">{{cite web|url=http://www.apva.org/history/ |title=History of Jamestown |publisher=Apva.org |access-date=September 21, 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090323025545/http://www.apva.org/history/ |archive-date=March 23, 2009}}</ref> <ref name="dkfp9">{{cite web |url=https://www.nationalgeographic.com/archaeology-and-history/magazine/2019/07-08/virginia-first-africans-transatlantic-slave-trade/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190824204846/https://www.nationalgeographic.com/archaeology-and-history/magazine/2019/07-08/virginia-first-africans-transatlantic-slave-trade/ |archive-date=August 24, 2019 |title=400 years ago, enslaved Africans first arrived in Virginia |work=National Geographic |last=Deetz |first=Kelly Fanto |date=August 13, 2019}}</ref> <ref name="3ljKr">{{cite web|title=first documented Africans in Jamestown|date=March 8, 2010 |url=http://www.history.com/topics/jamestown|publisher=The History Channel|access-date=October 20, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141125032709/http://www.history.com/topics/jamestown|archive-date=November 25, 2014|url-status=live}}</ref> <ref name="gcjk9">{{cite web|title=The Royal African Company&nbsp;– Supplying Slaves to Jamestown|url=https://www.nps.gov/jame/historyculture/the-royal-african-company-supplying-slaves-to-jamestown.htm|publisher=NPS.gov|work=Historic Jamestowne|access-date=June 8, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110530094446/http://www.nps.gov/jame/historyculture/the-royal-african-company-supplying-slaves-to-jamestown.htm|archive-date=May 30, 2011|url-status=live}}</ref> <ref name="iQ7qL">{{cite web|url=https://www.nps.gov/jame/index.htm|title=Historic Jamestowne (U.S. National Park Service)|publisher=NPS.gov|work=Historic Jamestowne|date=August 3, 2009|access-date=September 21, 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090830092626/http://www.nps.gov/jame/index.htm|archive-date=August 30, 2009|url-status=live}}</ref> }} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide endised asulad]] [[Kategooria:Inglismaa kuningriik]] [[Kategooria:Virginia]] jz8ztwn44qri0k0kvau1pag3j8obf4z 0 714291 7161331 7151195 2026-05-26T10:26:35Z Keiserpingviin 225959 Topeltmarkeeringud pealkirjades. 7161331 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Antonio Manzini.jpg|pisi|Antonio Manzini (2016)]] '''Antonio Manzini''' (sündinud [[7. august]]il [[1964]] [[Rooma]]s) on Itaalia näitleja, stsenarist, režissöör ja kirjanik. == Biograafia == Manzini õppis näitlemist Riiklikus Draamakunsti Akadeemias, mille lõpetas 1990. aastal. Ta töötab peamiselt filmi- ja televisiooninäitlejana. Teles mängis ta muuhulgas inspektor Tuccit filmis ''"''Linda, brigaadikindral ja..''."'' ning Serpicot filmis ''"''Tutti per Bruno''"''<ref name=":0">{{Cite web|last=Mo-Net s.r.l. Milano-Firenze|url=http://www.mymovies.it/filmografia/?a=26589|title=Filmografia Antonio Manzini {{!}} MYmovies}}</ref>. Ta on olnud ka mõne filmi ja lühifilmi režissöör ning stsenaristiks filmidele "Il siero della vanità" (Alex Infascelli, 2004) ja "Come Dio comanda" (Gabriele Salvatores, 2008)<ref name=":0">{{Cite web|last=Mo-Net s.r.l. Milano-Firenze|url=http://www.mymovies.it/filmografia/?a=26589|title=Filmografia Antonio Manzini {{!}} MYmovies}}</ref>. Ta on avaldanud mitu [[Novell|lühijuttu]] ja [[Romaan|detektiivromaani]]. "Sangue marcio''“'' ja ''„''La giostra dei criceti''“'' on sealhulgas tema esimesed teosed. Kirjastusega Sellerio editore Palermos andis Antonio Manzini välja lühijutte ja romaane, mille peategelaseks on Rocco Schiavone, raamidest väljas politseinik, kes pöörab minimaalset tähelepanu võimule ja vormidele. Rocco Schiavone on romaanisarja peategelane – samuti lühijuttudes, mida on avaldatud detektiiviantoloogiates (mõned neist koguti seejärel 2016. aasta Chiara auhinna võitja [[Cinque indagini romane per Rocco Schiavone|Rocco Schiavone teosesse „Cinque indagini romane]] “) <ref>{{Cite web|url=http://www.premiochiara.it/edizioni-precedenti/albo-oro-premio-chiara/|title=Albo d'oro del Premio Chiara}}</ref> . Alates 2016. aastast on ta olnud [[RAI|Rai]] sarja „Rocco Schiavone“ stsenarist, kus peategelast mängib Marco Giallini . 20. oktoobril 2016 avaldas Chiarelettere tema uue raamatu ''[[Orfani bianchi|"]]''[[Orfani bianchi|Orfani bianchi''"'']], mis keskendub Ida-Euroopast pärit hooldajate lastele <ref>{{Cite journal|url=https://www.youtube.com/watch?v=DDDZsgwsrRQ|title=Antonio Manzini e le storie dimenticate degli 'orfani bianchi'|date=2016-10-28}}</ref> . == Isikliku == Manzini abiellus Toni Tommasiga 2012. aastal: nad kohtusid 1998. aastal, kui Manzini oli pürgiv näitleja ja ta oli sarja ''"''Linda e il Brigadiere''"'' näitlejate juht, seejärel kolides maale Soriano nel Cimino valda Viterbo provintsis. Toni Tommasi suri 6. juunil 2022. <ref>{{Cite web|url=https://www.tusciaup.com/e-scomparsa-toni-tommasi-manzini-unamante-della-natura-e-della-tuscia/304926|title=E’ scomparsa Toni Tommasi Manzini un’amante della natura e della Tuscia|date=17 luglio 2024}}</ref> == Filmograafia == === Režissöörina === * ''Vuoto a perdere'' (1995) lühifilm * ''Intolerance'' (1996) (segment filmiteosest "Gruppo di famiglia in un esterno") * ''Appunti di questi giorni 1943–1944'' (1996) * ''Cristian e Palletta contro tutti'' (2016) === Stsenaristina === * ''Il siero della vanità'' (2004) * ''Come Dio comanda'' (2008) * ''Benvenuti a tavola – Nord vs Sud'' (2013) * ''Cristian e Palletta contro tutti'' (2016) === Näitlejana === * ''Nulla ci può fermare'', režissöör Antonello Grimaldi (1989) * ''Classe di ferro'' – telesari, episood ''"Väljakutse"'' (1991) * ''When in Rome'', episood sarjast ''"I corti italiani"'', režissöör [[Federico Quadrani]] (1997) * ''Un medico in famiglia'' – telesari (1998–1999) * ''Duo volte nella vita'', režissöör Emanuela Giordano (1998) * ''Gialloparma'', režissöör Alberto Bevilacqua (1999) * ''I giudici – Excellent Cadavers'', režissöör Ricky Tognazzi – telefilm (1999) * ''Meglio tardi che mai'', režissöör Luca Manfredi – telefilm (1999) * ''Titus'', režissöör Julie Taymor (1999) * ''Linda, il brigadiere e...'' – telesari, 4 osa (2000) * ''Distretto di Polizia'' – telesari, 1. osa 8 (2000) * ''Una storia qualunque,'' režissöör Alberto Simone – telefilm (2000) * ''Le ragazze di Piazza di Spagna 3'' – telesari (2000) * ''Una donna per amico 3'' – telesari (2001) * ''Non è giusto'', režissöör Antonietta De Lillo (2001) * ''Vento di ponente'' – telesari (2002) * ''L´altra donna'', režissöör Anna Negri – telefilm (2002) * ''Vento di ponente 2'' – telesari (2003) * ''Casa famiglia'' – telesari, 1 osa (2003) * ''E io ti seguo'', režissöör Maurizio Fiume (2003) * ''Marcinelle'', režissöörid Andrea ja Antonio Frazzi – telefilm (2003) * ''Tartughe sul dorso'', Stefano Pasetto roll (2004) * ''Ad occhi aperti'', režissöör Lorenza Indovina – lühifilm (2004) * ''Il resto di niente'' (2004) * ''Distretto di Polizia'' – telesari, 22 osa (2005–2010) * ''R.I.S – Delitti imperfetti'' – telesari, osa 2x01 – 2x13 (2006) * ''Basta un niente'', režissöör Ivan Polidoro (2006) * ''Sottocasa'' – telesari * ''Noi due'', režissöör Enzo Papetti (2007) * ''Crimini bianchi'' – telesari (2008) * ''Tutti per bruno'' – telesari (2010) * ''Immaturi, r''ežissöör Paolo Genovese (2010) * ''Tutta colpa di Freud'', režissöör Paolo Genovese (2014) * ''Cristian e Palletta contro tutti'', režissöör Antonio Manzini (2016) == Teosed == === Politsei asetäitja ''Rocco Schiavone'' sari === ==== Romaanid ==== # ''Pista nera'', Palermo, Sellerio, 2013. # ''La costola di Adamo'', Palermo, Sellerio, 2014. # ''Non è stagione'' , Palermo, Sellerio, 2015. # ''Era di maggio'', Palermo, Sellerio, 2015. # ''7-7-2007'', Palermo, Sellerio, 2016. # ''Pulvis et umbra'', Palermo, Sellerio, 2017. # ''Fate il vostro gioco'', Palermo, Sellerio, 2018. # ''Rien ne va plus'', Palermo, Sellerio, 2019. # ''Ah l´amore l´amore'', Palermo, Sellerio, 2020. # ''Vecchie conoscenze'', Palermo, Sellerio, 2021. # ''Le ossa parlano'', Palermo, Sellerio, 2022. # ''ELP'', Palermo, Sellerio, 2023. # ''Riusciranno i nostri eroi a ritrovare l´amico misteriosamente scomparso in Sud America?,'' Palermo, Sellerio, 2023. # ''Il passato è un morto senza cadavere'', Palermo, Sellerio, 2024. # ''Sotto mentite spoglie,'' Palermo, Sellerio, 2025. ==== Lood ==== # ''L´accattone'', lugu antoloogiast ''Capodanno in giallo'', Palermo, Sellerio, 2012. # ''Le ferie d´agosto'', lugu antoloogiast ''Ferragosto in giallo'', Palermo, Sellerio, 2013. # ''La ruzzica de li porci'', lugu antoloogias ''Carnevale in giallo'', Palermo, Sellerio, 2013. # ''Buon Natale, Rocco!,'' lugu antoloogiast Regalo di Natale, Palermo, Sellerio, 2013. # ''Rocco va in vacanza'', lugu antoloogiast ''Vacanze in giallo'', Palermo, Sellerio, 2014. # ''Castore e Polluce'', lugu antoloogias ''Turisti in giallo'', Palermo, Sellerio, 2015. # ''L´anello mancante'', lugu antoloogiast ''"''Kollane kriis", Palermo, Sellerio, 2015. # ''...e palla al centro'', lugu antoloogiast ''„''Kollane jalgpall''”'', Palermo, Sellerio, 2016. # ''Senza fermate intermedie'' lugu antoloogias ''Viaggiare in giallo'', Palermo, Sellerio, 2017. # ''L´eremita'', lugu antoloogiast ''A Year in Year in Year'', Palermo, Sellerio, 2017. # ''L´amore ai tempi del Covid-19'', lühijutt, Palermo, Sellerio, 2020. (E-raamat on saadaval tasuta epub- ja pdf-vormingus. Rooma Spallanzani haigla töö toetamiseks on teretulnud tasuta annetus.) # ''Confini'', lugu antoloogiast "Nädal kollases''"'', Palermo, Sellerio, 2021. # ''Quota 2.050 s.l.m.'', lugu antoloogias ''Una notte in giallo'', Palermo, Sellerio, 2022. # ''Killing food'', lugu antoloogias ''Cucina in giallo'', Palermo, Sellerio, 2023. # ''Colpo d´occhio'', lugu antoloogiast ''„''Kaksteist kuud kollases''“'', Palermo, Sellerio, 2025. === Iseseisvad romaanid === * ''Sangue marcio'', Rooma, Fazi, 2005; põnevussari, Milano, Piemme, 2025, ISBN 979-12-238-0069-0 . * ''La giostra dei criceti'', Torino, Einaudi, 2007. * ''Orfani bianchi'' Milano, Chiarelettere, 2016. * ''Gli ultimi gironi di quiete'', Palermo, Sellerio, 2020. * ''La mala erba'', Palermo, Sellerio, 2022. * ''Tutti i particolari in cronaca'', Il Giallo Mondadori seeria, Milano, Mondadori, 2024, ISBN 978-88-047-7566-9 . === Teised lood === * ''Corviale, una favola romana'', lugu antoloogias ''Storie dalla città eterna'', Palermo, Sellerio, 2015 * ''Babbo Natale'', lugu antoloogiast ''Storie di Natale'', Palermo, Sellerio, 2016. * ''Ogni riferimento è puramente casuale'', Palermo, Sellerio, 2019. (Sisaldab: ''Lost in presentation'', ''Critica della ragione'', ''Racconto andino'', ''È tardi'', ''La parete azzurra'', ''Ringraziamienti'', ''L´arringa finale'') * ''La scacchiera'', lugu antoloogiast ''Cinquanta in Blu.'' ''Lood'', Palermo, Sellerio, 2019. === Novellid === * ''Sull´orlo del precipizio'', Palermo, Sellerio, 2015. ==== Kogumikud, mis sisaldavad lühijutte või romaane ==== * ''Cinque indagini romane per Rocco Schiavone'', Palermo, Sellerio, 2016. (sisaldab lugusid antoloogiates ''Capodanno in giallo'', ''Ferragosto in giallo'', ''Regalo di Natale'', ''Carnevale in giallo'', ''Vacanze in giallo'') * ''L´anello mancante. Cinque indagini in Rocco Schiavone'', Palermo, Sellerio, 2018. (Sisaldab lugusid antoloogiatest ''Turisti in giallo'', ''La crisi in giallo'', ''Il calcio in giallo'', ''Viaggiare in giallo'', ''Un anno in giallo'' ) * ''Rocco Schiavone. Volume I'', Palermo, Sellerio, 2019. (sisaldab romaane ''Pista Nera'', ''La Costola di Adamo'' ja ''Non è stagione'' ) * ''I primi casi di...'', Palermo, Sellerio, 2020. (sisaldab romaani ''Pista nera'') === Raamatud lastele ja noortele === * ''Max ja Nigel'', Palermo, Sellerio, 2025. == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Manzini, Antonio}} [[Kategooria:Itaalia filmilavastajad]] [[Kategooria:Itaalia filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] a1mr696g2ofu8493cmsspp3aixpy20l 0 714474 7161090 7147549 2026-05-25T23:07:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7161090 wikitext text/x-wiki {{Partei | nimi = Sotsiaaldemokraatlik Partei | nimi_keeles = Partidul Social Democrat | logo = Flag of the Social Democratic Party (Romania).svg | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = Juht | juht = [[Sorin Grindeanu]] | peasekretär = | asutamine = 1993 ({{aega tagasi|1993}}) | lõpetamine = | peakorter = [[Bukarest]], [[Rumeenia]] | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]] <br/> [[Sotsiaalne konservatism]] | spekter = [[Vasaktsenter]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivne Allianss]] | kohti1_kus = [[Rumeenia senat|Senatis]] | kohti1 = 37 / 134 | kohti2_kus = [[Esindajatekoda (Rumeenia)|Esindajatekojas]] | kohti2 = 93 / 330 | liikmeid = 530 000 (2015) | loosung = | värvid = {{värviruut|#ef3340}} [[Punane]] <br/> {{värviruut|#ffffff}} [[Valge]] | meediakanal = | kodulehekülg = [https://www.psd.ro/ www.psd.ro] | värvus = #ef3340 }} '''Sotsiaaldemokraatlik Partei''' ([[rumeenia keel]]es ''Partidul Social Democrat'' ('''PSD''')) on [[Rumeenia]] [[erakond]]. See on riigi suurim partei ning vaadetelt [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]].<ref name="Nordsieck">{{cite web | last=Nordsieck | first=Wolfram | title=Parties and Elections in Europe | website=Parties and Elections in Europe | year=2020 | url=http://www.parties-and-elections.eu/romania.html | archive-url=https://web.archive.org/web/20180214140542/http://www.parties-and-elections.eu/romania.html | archive-date=14 February 2018 | url-status=live | access-date=18 December 2020}}</ref><ref name="Almeida">{{cite book|first=Dimitri|last=Almeida|year=2012|url=https://books.google.com/books?id=oD7bKbo0FYEC|title=The Impact of European Integration on Political Parties: Beyond the Permissive Consensus|publisher=CRC Press|page=[https://books.google.com/books?id=oD7bKbo0FYEC&pg=PT71 71]|isbn=9781136340390|access-date=2 November 2021|via=Google Books}}</ref><ref>{{cite web|url=https://o.nsd.no/european_election_database/country/romania/parties.html|title=Romania – Political parties|website=European Election Database|publisher=Norwegian Centre for Research Data|access-date=17 October 2021|archive-date=23 January 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220123040453/https://o.nsd.no/european_election_database/country/romania/parties.html|url-status=dead}}</ref> Selle asutas Rumeenia esimene demokraatlikult valitud [[Rumeenia president|president]] [[Ion Iliescu]].<ref name="Hogea 16–30">{{cite journal|last=Hogea|first=Alina|title=Coming to Terms with the Communist Past in Romania: An Analysis of the Political and Media Discourse Concerning the Tismăneanu Report|url=http://publications.tlu.ee/index.php/stss/article/download/62/52|journal=Studies of Transition States and Societies|volume=2|pages=16–30}}</ref><ref name="Wilson Center">{{cite web | last=Tismăneanu | first=Vladimir | title=225. Romania's First Post-Communist Decade: From Iliescu to Iliescu | website=Wilson Center | date=7 July 2011 | url=https://www.wilsoncenter.org/publication/225-romanias-first-post-communist-decade-iliescu-to-iliescu | access-date=17 October 2019}}</ref><ref name="RFERL 2008">{{cite web | author=Radio Free Europe/Radio Liberty | title=Romania Clears Ex-President Of Murder Charges | website=RadioFreeEurope/RadioLiberty | date=13 October 2008 | url=https://www.rferl.org/a/Romania_Clears_ExPresident_Of_Murder_Charges/1329498.html | access-date=17 October 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-4785866|title=Ion Iliescu: Romania's ex-leader charged with crimes against humanity|work=BBC News|date=8 April 2019|accessdate=20 May 2023}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{cite news |title=Dosarul Revoluției, în care Ion Iliescu e acuzat de infracțiuni împotriva umanității, a fost restituit de ÎCCJ la Parchetul Militar |url=https://www.digi24.ro/stiri/actualitate/dosarul-revolutiei-in-care-ion-iliescu-e-acuzat-de-infractiuni-impotriva-umanitatii-a-fost-restituit-de-iccj-la-parchetul-militar-1537393 |access-date=27 August 2021 |work=www.digi24.ro |issue=22 June 2020 |language=ro}}</ref> Rahvusvaheliselt kuulub PSD [[Progressiivne Allianss|Progressiivsesse Allianssi]], [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikusse Internatsionaali]] ja [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistlikusse Parteisse]].<ref>{{cite web|title=Parties & Organisations|url=http://progressive-alliance.info/network/parties-and-organisations/|publisher=Progressive Alliance|access-date=22 July 2019|archive-date=6 March 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170306042542/http://progressive-alliance.info/network/parties-and-organisations/|url-status=dead}}</ref><ref name="SI">{{cite web|title=Full list of member parties and organisations |url=https://www.socialistinternational.org/about-us/members/|publisher=Socialist International|access-date=22 July 2019}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.pes.eu/en/members/parties-map/#214168d5-7e5a-11e6-b095-8cdcd4d4c346/080529e6-8576-11e6-aa40-9a82572148c5 |title=Parties Map |access-date=8 December 2020 |archive-date=18 December 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191218212123/https://www.pes.eu/en/members/parties-map/#214168d5-7e5a-11e6-b095-8cdcd4d4c346/080529e6-8576-11e6-aa40-9a82572148c5 |url-status=dead }}</ref> Aastal 2015 oli erakonnal üle 500 000 liikme.<ref>{{cite web | url=https://www.digi24.ro/stiri/actualitate/politica/alegeri-cu-un-singur-candidat-530-000-de-membri-psd-sunt-asteptati-la-urne-446564 | title=Alegeri cu un singur candidat. 530.000 de membri PSD sunt așteptați la urne | date=10 October 2015 }}</ref> Sotsiaaldemokraatliku Partei eelkäija on [[Rahvusliku Päästmise Demokraatlik Rinne]] (FDSN), mis lõi 1992. aastal lahku kolm aastat varem asutatud erakonnast [[Rahvusliku Päästmise Rinne (Rumeenia)|Rahvusliku Päästmise Rinne]]. Aastal 1993 liitus FDSN veel kolme erakonnaga ja moodustus Sotsiaaldemokraatlik Partei Rumeenias (''Partidul Democrației Sociale in România'' (PDSR)).<ref>{{cite web | url=https://www.cdep.ro/pls/parlam/structura2015.fp?idp=1&cam=2&leg=2000&idl=5 | title=Social Democracy Party of Romania | access-date=2026-05-06 | archive-date=2024-07-11 | archive-url=https://web.archive.org/web/20240711175607/https://www.cdep.ro/pls/parlam/structura2015.fp?idp=1&cam=2&leg=2000&idl=5 | url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web | url=https://www.okazii.ro/m3-c25-tematica-istorica-pdsr-partidul-democratiei-sociale-din-romania-a200498203 | title=M3 C25 - Tematica istorica - PDSR - Partidul democratiei sociale din Romania }}</ref> Aastal 2001 liitus PDSR-ga väiksem [[Rumeenia Sotsiaaldemokraatlik Partei (1990–2001)|Rumeenia Sotsiaaldemokraatliku Parteiga]] ning uueks nimeks võeti lihtsalt Sotsiaaldemokraatlik Partei. PSD on alati olnud üks kahest riigi suuremast erakonnast. PDSR oli võimul aastatel 1992–1996 ning koalitsioonis 1996–2000. PSD oli võimul 2000–2004, 2014–2015 ja 2017–2019, koalitsioonis aastatel 2008–2009 (koos [[Demokraatlik Liberaalne Partei (Rumeenia)|Demokraatliku Liberaalse Parteiga]]) ja 2012–2014 (koos [[Sotsiaalliberaalne Liit|Sotsiaalliberaalse Liiduga]]). Aastatel 2019–2020 toetas PSD [[Rahvuslik Liberaalne Partei (Rumeenia)|Rahvusliku Liberaalse Partei]] vähemusvalitsust. PSD ridadest on 2026. aasta seisuga tulnud üks president (Ion Iliescu) ja seitse peaministrit. 2026. aasta seisuga on PSD fraktsioon [[Rumeenia parlament|parlamendi suurim]]: 134 kohalises [[Rumeenia senat|senatis]] on 36 ja 321 kohalises [[Saadikutekoda (Rumeenia)|saadikutekojas]] 93 kohta. Sotsiaaldemokraatliku Partei juht on aastast 2025 [[Sorin Grindeanu]]. ==Vaata ka== * [[Rumeenia poliitika]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.psd.ro/ Koduleht] [[Kategooria:Rumeenia poliitika]] [[Kategooria:Euroopa parteid]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatlikud parteid]] ect386epggjw8h0gmoflhxs0j4b9tm8 0 714535 7161362 7155175 2026-05-26T10:52:19Z Keiserpingviin 225959 7161362 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast kirjanik | pilt = Jennifer Clement - Gothenburg book fair 2016.jpg | kodakondsus = | haridus = [[New York University]] ([[Bachelor of Arts|BA]])<br>[[University of Southern Maine]] ([[Master of Fine Arts|MFA]]) | auhinnad = [[National Endowment for the Arts]] Fellowship in Literature, The Canongate Prize, [[Sara Curry]] Humanitarian Award, [[Guggenheim Fellowship]] }} '''Jennifer Clement''' (sündinud 1960) on Ameerika-Mehhiko kirjanik. Clement on kirjutanud mitu romaani, sealhulgas ''„''Gun Love” (2018) ja ''„''Prayers for the Stolen''”'' (2014), ning avaldanud mitu luulekogu ja memuaarid ''„''Widow Basquiat''”'' (2001) ja ''„''The Promised Party” (2024). Ta on [[PEN-klubi|PEN Internationali]] emeriitpresident ning esimene ja ainus naine, kes sellele ametikohale valiti (2015). == Varajane elu ja haridus == Clement sündis 1960. aastal Greenwichis [[Connecticut]]is ja kolis 1961. aastal koos perega [[México]]sse, kus ta hiljem õppis Edroni Akadeemias. Ta kolis tagasi Ameerika Ühendriikidesse, et lõpetada Cranbrook Kingswoodi keskkool, enne kui suundus õppima [[New Yorgi Ülikool]]i inglise kirjandust ja [[antropoloogia]]t. Ta omandas magistrikraadi Lõuna-Maine'i ülikoolist. Ta on koos oma õe Barbara Sibleyga San Migueli luulenädala kaaskorraldaja ja asutaja. Clement elab tänaseni Méxicos. == Kirjanikukarjäär == Clementi esimene raamat "Widow Basquiat” on memuaar kunstnik [[Jean-Michel Basquiat]] ’ suhtest oma muusa Suzanne Malloukiga – jutustatud viimase vaatenurgast.<ref>{{Cite web|last=Lewis|first=Miles Marshall|url=https://www.villagevoice.com/2001/07/17/portrait-of-the-artists-girlfriend/|title=Portrait of the Artist's Girlfriend|website=[[The Village Voice]]|date=July 17, 2001|access-date=2021-01-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20180915231605/https://www.villagevoice.com/2001/07/17/portrait-of-the-artists-girlfriend/|archive-date=15 September 2018}}</ref> See ilmus algselt 2000. aastal ja anti uuesti välja 2014. aastal pealkirjaga „Widow Basquiat: A Love Story”.<ref>{{Cite web|last=Walker|first=Rebecca|url=https://www.npr.org/2014/02/09/267027643/from-muse-to-outcast-a-woman-comes-of-age-in-widow-basquiat|title=From Muse To Outcast, A Woman Comes of Age In 'Widow Basquiat'|website=NPR|date=9 February 2014}}</ref> Glenn O'Brien kirjutas ''Artforumis'' : „Maagiline… ''Widow Basquiat'' manab esile päris tegelasi, päris aja ja päris koha. See pole teooria – see on representatsioon. … Basquiat’ elu … on rõõmus välgulöök, kui seda kirjeldatakse tõelise detailsusega, nagu see on Clementi erakordses jutustatud luuletuses.”<ref>{{Cite web|last=O'Brien|first=Glenn|url=https://www.artforum.com/print/201504/jean-michel-basquiat-50730|title=Jean-Michel Basquiat|website=Artforum|date=April 2015|access-date=2021-01-01|language=en-US}}</ref> Tema esimene romaan „A true Story Based on Lies” oli [[Orange Prize for Fiction|Orange'i ilukirjandusauhinna]] finalist.<ref>{{Cite web|last=Wood|first=Gaby|url=https://www.telegraph.co.uk/culture/books/authorinterviews/10624104/Jennifer-Clement-I-always-have-believed-that-literature-can-change-the-world.html|title=Jennifer Clement: 'I always have believed that literature can change the world'|website=telegraph.uk|date=10 February 2014|authorlink=Gaby Wood}}</ref> ''„''Palvetused varastatud raamatute eest''”'' ilmus 2014. aastal ja sellest sai ''[[The New York Times|New York Timesi]]'' raamatuarvustuse toimetaja lemmikraamat, see valiti National Reading Group Month'i parimate lugemiste hulka ning see ilmus rahvusvaheliselt paljudes aasta parimate raamatute nimekirjades, sealhulgas ''The Irish Timesis''.<ref>{{Cite news|last=Gunn|first=Kirsty|url=https://www.theguardian.com/books/2014/feb/13/prayers-for-the-stolen-jennifer-clement-review|title=Prayers for the Stolen by Jennifer Clement – review|work=[[The Guardian]]|date=13 February 2014}}</ref> „Auf der Zunge” („On the Tip of the Tongue”<ref>{{Cite web|url=https://dictionary.cambridge.org/dictionary/german-english/auf-der-zunge-liegen|title=auf der Zunge liegen|website=Cambridge Dictionary|date=15 November 2023|access-date=22 November 2023}}</ref> ) ilmus Suhrkampi kirjastuse poolt Saksamaal 2022. aasta aprillis.<ref>{{Cite web|last=Clement|first=Jennifer|url=https://www.suhrkamp.de/buch/jennifer-clement-auf-der-zunge-t-9783518429945|title=Auf der Zunge. Buch von Jennifer Clement|website=Suhrkamp Verlag|date=10 April 2022|access-date=22 November 2023|language=de}}</ref> Clement on ka mitme luulekogu autor: „The Next Stranger“ W. S. Merwini sissejuhatusega (1993), „Newton's Sailor“, „Lady of the Broom“ (2002) ja „Jennifer Clement: New and Selected Poems“ (2008). Tema auhinnatud lugu "A Salamander-Child" on avaldatud kunstiraamatuna, mille autoriks on Mehhiko maalikunstnik [[Gustavo Monroy]]. == Muud tegevused == Ta on Mehhiko maineka kunstiorganisatsiooni ''Sistema Nacional de Creadores de Arte'' liige. Jennifer Clement on koos oma õe Barbara Sibleyga San Migueli luulenädala asutaja ja juht.<ref>{{Cite web|url=http://www.sanmiguelpoetry.com/faculty_clement.html|title=Faculty Jennifer Clement|website=San Miguel Poetry|access-date=24 December 2017|archive-date=2022-11-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20221129143428/http://sanmiguelpoetry.com/faculty_clement.html|url-status=dead}}</ref> Ta oli PEN Mexico president aastatel 2009–2012.<ref>{{Cite web|url=http://www.sampsoniaway.org/interviews/2013/02/08/an-interview-with-pen-mexico-president-jennifer-clement/|title=An Interview with PEN Mexico President Jennifer Clement|website=Sampsonia Way|date=8 February 2013}}</ref> 2015. aastal valiti ta 1921. aastal asutatud [[PEN-klubi|PEN Internationali]] esimeseks naispresidendiks. Tema juhtimisel loodi murranguline PEN Internationali naiste manifest ja kujutlusvõime demokraatia manifest.<ref>{{Cite web|url=http://www.pen-international.org/newsitems/mexican-american-writer-jennifer-clement-elected-first-woman-president-to-lead-pen-international-as-john-ralston-saul-steps-down-after-six-years/|title=Mexican-American writer, Jennifer Clement, elected first woman president to lead PEN International as John Ralston Saul steps down after six years|website=PEN International|date=17 October 2015|access-date=22 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20160421083530/http://www.pen-international.org/newsitems/mexican-american-writer-jennifer-clement-elected-first-woman-president-to-lead-pen-international-as-john-ralston-saul-steps-down-after-six-years/|archive-date=21 April 2016}}</ref> PEN Mexico presidendina rääkis ta ulatuslikult ajakirjanike turvalisusest Mehhikos ning mängis olulist rolli selle teema tõstatamisel ja seaduse muutmisel nii, et ajakirjaniku tapmisest sai föderaalne kuritegu.<ref>{{Cite web|last=Ralston|first=Jeannie|url=https://nexttribe.com/jennifer-clement/|title=How Author Jennifer Clement Is Defending Freedom of Expression with Her Pen|website=NextTribe|date=17 May 2017}}</ref> 2021. aastal oli ta üks autoritest, kes avaldas teose „Pen International: An Illustrated History: Literature No Frontiers“. == Filmid == * Mehhiko kandideeris 2022. aasta Oscaritele filmiga „Prayers for the Stolen “ (originaalpealkirjaga „Noche de fuego“), mille lavastas Tatiana Huezo ja produtseerisid Nicolas Celis ja Jim Stark Pimienta Filmsist. Paljude auhindade hulgas pälvis film Cannes'i filmifestivali auhinna Un Certain Regard. * "Gun Love", mille režissöör on Julie Taymor ning produtsendid Nick Wechsler ja Chockstone Picturesi partnerid Steve Schwartz ja Paula Mae Schwartz ning Lynn Hendee ja Julie Taymor . == Tunnustus ja auhinnad == Clement pälvis 2012. aastal oma romaani "Prayers for the Stolen" eest National Endowment of the Arts Fellowship for Literature'i stipendiumi ja sama teose eest Sara Curry nimelise humanitaarauhinna. Ta on ka Ühendkuningriigi Canongate'i auhinna laureaat. Clement on Santa Maddalena Fondi stipendiaat, MacDowell Colony Robert ja Stephanie Olmstedi stipendiaat aastatel 2007–2008 ning 2015. aastal valiti ta [[Pittsburgh|Pittsburghi]], Pennsylvania osariigis asuva varjupaigalinna residendiks. 2016. aastal pälvis ta oma romaani "Gun Love" eest Guggenheimi stipendiumi. "Gun Love" nimetati ajakirja [[Time]] 2019. aasta kümne parima raamatu hulka ning oli ka New York Timesi toimetaja valiku raamatute hulgas ja National Book Awardi finalist.<ref>{{Cite web|url=https://canongate.co.uk/contributors/1749-jennifer-clement/|title=Jennifer Clement|website=canongate.co.uk|access-date=24 December 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20190411070010/https://canongate.co.uk/contributors/1749-jennifer-clement/|archive-date=11 April 2019}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.gf.org/fellows/all-fellows/jennifer-clement/|title=Jennifer Clement|website=Guggenheim Foundation|access-date=24 December 2017}}</ref> Clementi raamatuid on tõlgitud 36 keelde, sealhulgas eesti keelde "Palved röövitud tüdrukute eest" (2015), tõlkinud Pirkko Põdra, Tartu: Toledo kirjastus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Palved röövitud tüdrukute eest |url=https://toledo.ee/et/raamatud/palved-roovitud-tudrukute-eest/ |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Toledo kirjastus |keel=et-EE}}</ref> Muude autasude ja tunnustuste hulka kuuluvad: * Sydney Harmani resident-kirjanik, Baruch College (New Yorgi Linnaülikool), 2020 * ''Gun Love'': Riikliku raamatuauhinna finalist, 2018 * ''Gun Love'': ajakirja ''Time'' 10 parimat raamatut aastal 2019 * ''Gun Love'': ''New York Timesi'' toimetaja valikute raamat, 2018 * Guggenheimi stipendium, USA, 2016 * HIPGiveri autasu (auhinnatakse latiinosid, kes on oma kogukondade käekäiku erakordselt palju panustanud), USA, 2016 * Hermitage'i residentuur, USA, 2016 * ''Grand Prix des Lectrices Lyceenes de Elle'' (sponsoriteks ''Elle Magazine'', Prantsuse haridusministeerium ja ''Maison des écrivains et de la littérature'') Prantsusmaa, 2015 * PEN/Faulkneri ilukirjandusauhinna finalist, USA, 2015 * Varjupaigalinna elanik, Pittsburgh, PA, USA, 2015 * Baltimore'i maakonna kogukonnakõrgkool Essexis - ''Prayers for the Stolen'': valitud romaan kogukonna raamatute ühenduse programmi jaoks 2015–2021 * ''Irish Timesi'' parimate raamatute nimekiri 2014 * Sara Curry humanitaarauhind, 2014 * Santa Maddalena Fondi stipendium, Itaalia, 2014 * Prix Femina nominent, Prantsusmaa, 2014 * ''Prayers for the Stolen'': ''New York Timesi'' toimetaja valikraamat, 2014 * Riikliku Kunstide Sihtasutuse stipendium ilukirjanduses, 2012 * PEN Mehhiko president, 2009–2012 * Sandburg-Auden-Steini residentluuletaja, Olivet College, 2011 * Writer-in-Residence Pen, Vlaanderen, Antwerpen, Belgia, 2010 * Thorntoni residentkirjanik, Lynchburgi Kolledž, Virginia, 2009 * Robert ja Stephanie Olmstedi stipendiaat, 2007–2008 (The MacDowell Colony poolt välja antud) * MacDowell Colony stipendium, 2007 * Goethe Instituudi ja Literarisches Colloquium Berlini residentuur Berliinis, 2004 * Orange'i ilukirjandusauhinna finalist, 2002, Ühendkuningriik (teose ''A True Story Based on Lies'' eest) * Canongate'i uue kirjanduse auhind 2001, Ühendkuningriik (žüriis ''The Herald'', ''The Sunday Herald'', Waterstone's, Channel Four, BBC ja Canongate Books) * ''Raamatumüüjate'' valik, 2000, Ühendkuningriik (memuaariga ''Widow Basquiat'' jaoks) * USA-Mehhiko Kultuurifondi (Conaculta/Fonca/Bancomer/The Rockefeller Foundation) toetus San Migueli luulenädala toetuseks * Mehhiko süsteemi ''Sistema Nacional de Creadores'', FONCA, Mehhiko liige. {{Algus}} {{s-npo}} {{succession box|before=[[John Ralston Saul]]|title=International President of [[PEN International]]|after=[[incumbent]]|years=2015–Present}} {{S-end}} == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Clement, Jennifer}} [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] 1tks1qwpfcaobzhn99s9kl9yq2k0x9a 7161380 7161362 2026-05-26T11:10:19Z Velirand 67997 + kategooria 7161380 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast kirjanik | pilt = Jennifer Clement - Gothenburg book fair 2016.jpg | kodakondsus = | haridus = [[New York University]] ([[Bachelor of Arts|BA]])<br>[[University of Southern Maine]] ([[Master of Fine Arts|MFA]]) | auhinnad = [[National Endowment for the Arts]] Fellowship in Literature, The Canongate Prize, [[Sara Curry]] Humanitarian Award, [[Guggenheim Fellowship]] }} '''Jennifer Clement''' (sündinud 1960) on Ameerika-Mehhiko kirjanik. Clement on kirjutanud mitu romaani, sealhulgas ''„''Gun Love” (2018) ja ''„''Prayers for the Stolen''”'' (2014), ning avaldanud mitu luulekogu ja memuaarid ''„''Widow Basquiat''”'' (2001) ja ''„''The Promised Party” (2024). Ta on [[PEN-klubi|PEN Internationali]] emeriitpresident ning esimene ja ainus naine, kes sellele ametikohale valiti (2015). == Varajane elu ja haridus == Clement sündis 1960. aastal Greenwichis [[Connecticut]]is ja kolis 1961. aastal koos perega [[México]]sse, kus ta hiljem õppis Edroni Akadeemias. Ta kolis tagasi Ameerika Ühendriikidesse, et lõpetada Cranbrook Kingswoodi keskkool, enne kui suundus õppima [[New Yorgi Ülikool]]i inglise kirjandust ja [[antropoloogia]]t. Ta omandas magistrikraadi Lõuna-Maine'i ülikoolist. Ta on koos oma õe Barbara Sibleyga San Migueli luulenädala kaaskorraldaja ja asutaja. Clement elab tänaseni Méxicos. == Kirjanikukarjäär == Clementi esimene raamat "Widow Basquiat” on memuaar kunstnik [[Jean-Michel Basquiat]] ’ suhtest oma muusa Suzanne Malloukiga – jutustatud viimase vaatenurgast.<ref>{{Cite web|last=Lewis|first=Miles Marshall|url=https://www.villagevoice.com/2001/07/17/portrait-of-the-artists-girlfriend/|title=Portrait of the Artist's Girlfriend|website=[[The Village Voice]]|date=July 17, 2001|access-date=2021-01-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20180915231605/https://www.villagevoice.com/2001/07/17/portrait-of-the-artists-girlfriend/|archive-date=15 September 2018}}</ref> See ilmus algselt 2000. aastal ja anti uuesti välja 2014. aastal pealkirjaga „Widow Basquiat: A Love Story”.<ref>{{Cite web|last=Walker|first=Rebecca|url=https://www.npr.org/2014/02/09/267027643/from-muse-to-outcast-a-woman-comes-of-age-in-widow-basquiat|title=From Muse To Outcast, A Woman Comes of Age In 'Widow Basquiat'|website=NPR|date=9 February 2014}}</ref> Glenn O'Brien kirjutas ''Artforumis'' : „Maagiline… ''Widow Basquiat'' manab esile päris tegelasi, päris aja ja päris koha. See pole teooria – see on representatsioon. … Basquiat’ elu … on rõõmus välgulöök, kui seda kirjeldatakse tõelise detailsusega, nagu see on Clementi erakordses jutustatud luuletuses.”<ref>{{Cite web|last=O'Brien|first=Glenn|url=https://www.artforum.com/print/201504/jean-michel-basquiat-50730|title=Jean-Michel Basquiat|website=Artforum|date=April 2015|access-date=2021-01-01|language=en-US}}</ref> Tema esimene romaan „A true Story Based on Lies” oli [[Orange Prize for Fiction|Orange'i ilukirjandusauhinna]] finalist.<ref>{{Cite web|last=Wood|first=Gaby|url=https://www.telegraph.co.uk/culture/books/authorinterviews/10624104/Jennifer-Clement-I-always-have-believed-that-literature-can-change-the-world.html|title=Jennifer Clement: 'I always have believed that literature can change the world'|website=telegraph.uk|date=10 February 2014|authorlink=Gaby Wood}}</ref> ''„''Palvetused varastatud raamatute eest''”'' ilmus 2014. aastal ja sellest sai ''[[The New York Times|New York Timesi]]'' raamatuarvustuse toimetaja lemmikraamat, see valiti National Reading Group Month'i parimate lugemiste hulka ning see ilmus rahvusvaheliselt paljudes aasta parimate raamatute nimekirjades, sealhulgas ''The Irish Timesis''.<ref>{{Cite news|last=Gunn|first=Kirsty|url=https://www.theguardian.com/books/2014/feb/13/prayers-for-the-stolen-jennifer-clement-review|title=Prayers for the Stolen by Jennifer Clement – review|work=[[The Guardian]]|date=13 February 2014}}</ref> „Auf der Zunge” („On the Tip of the Tongue”<ref>{{Cite web|url=https://dictionary.cambridge.org/dictionary/german-english/auf-der-zunge-liegen|title=auf der Zunge liegen|website=Cambridge Dictionary|date=15 November 2023|access-date=22 November 2023}}</ref> ) ilmus Suhrkampi kirjastuse poolt Saksamaal 2022. aasta aprillis.<ref>{{Cite web|last=Clement|first=Jennifer|url=https://www.suhrkamp.de/buch/jennifer-clement-auf-der-zunge-t-9783518429945|title=Auf der Zunge. Buch von Jennifer Clement|website=Suhrkamp Verlag|date=10 April 2022|access-date=22 November 2023|language=de}}</ref> Clement on ka mitme luulekogu autor: „The Next Stranger“ W. S. Merwini sissejuhatusega (1993), „Newton's Sailor“, „Lady of the Broom“ (2002) ja „Jennifer Clement: New and Selected Poems“ (2008). Tema auhinnatud lugu "A Salamander-Child" on avaldatud kunstiraamatuna, mille autoriks on Mehhiko maalikunstnik [[Gustavo Monroy]]. == Muud tegevused == Ta on Mehhiko maineka kunstiorganisatsiooni ''Sistema Nacional de Creadores de Arte'' liige. Jennifer Clement on koos oma õe Barbara Sibleyga San Migueli luulenädala asutaja ja juht.<ref>{{Cite web|url=http://www.sanmiguelpoetry.com/faculty_clement.html|title=Faculty Jennifer Clement|website=San Miguel Poetry|access-date=24 December 2017|archive-date=2022-11-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20221129143428/http://sanmiguelpoetry.com/faculty_clement.html|url-status=dead}}</ref> Ta oli PEN Mexico president aastatel 2009–2012.<ref>{{Cite web|url=http://www.sampsoniaway.org/interviews/2013/02/08/an-interview-with-pen-mexico-president-jennifer-clement/|title=An Interview with PEN Mexico President Jennifer Clement|website=Sampsonia Way|date=8 February 2013}}</ref> 2015. aastal valiti ta 1921. aastal asutatud [[PEN-klubi|PEN Internationali]] esimeseks naispresidendiks. Tema juhtimisel loodi murranguline PEN Internationali naiste manifest ja kujutlusvõime demokraatia manifest.<ref>{{Cite web|url=http://www.pen-international.org/newsitems/mexican-american-writer-jennifer-clement-elected-first-woman-president-to-lead-pen-international-as-john-ralston-saul-steps-down-after-six-years/|title=Mexican-American writer, Jennifer Clement, elected first woman president to lead PEN International as John Ralston Saul steps down after six years|website=PEN International|date=17 October 2015|access-date=22 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20160421083530/http://www.pen-international.org/newsitems/mexican-american-writer-jennifer-clement-elected-first-woman-president-to-lead-pen-international-as-john-ralston-saul-steps-down-after-six-years/|archive-date=21 April 2016}}</ref> PEN Mexico presidendina rääkis ta ulatuslikult ajakirjanike turvalisusest Mehhikos ning mängis olulist rolli selle teema tõstatamisel ja seaduse muutmisel nii, et ajakirjaniku tapmisest sai föderaalne kuritegu.<ref>{{Cite web|last=Ralston|first=Jeannie|url=https://nexttribe.com/jennifer-clement/|title=How Author Jennifer Clement Is Defending Freedom of Expression with Her Pen|website=NextTribe|date=17 May 2017}}</ref> 2021. aastal oli ta üks autoritest, kes avaldas teose „Pen International: An Illustrated History: Literature No Frontiers“. == Filmid == * Mehhiko kandideeris 2022. aasta Oscaritele filmiga „Prayers for the Stolen “ (originaalpealkirjaga „Noche de fuego“), mille lavastas Tatiana Huezo ja produtseerisid Nicolas Celis ja Jim Stark Pimienta Filmsist. Paljude auhindade hulgas pälvis film Cannes'i filmifestivali auhinna Un Certain Regard. * "Gun Love", mille režissöör on Julie Taymor ning produtsendid Nick Wechsler ja Chockstone Picturesi partnerid Steve Schwartz ja Paula Mae Schwartz ning Lynn Hendee ja Julie Taymor . == Tunnustus ja auhinnad == Clement pälvis 2012. aastal oma romaani "Prayers for the Stolen" eest National Endowment of the Arts Fellowship for Literature'i stipendiumi ja sama teose eest Sara Curry nimelise humanitaarauhinna. Ta on ka Ühendkuningriigi Canongate'i auhinna laureaat. Clement on Santa Maddalena Fondi stipendiaat, MacDowell Colony Robert ja Stephanie Olmstedi stipendiaat aastatel 2007–2008 ning 2015. aastal valiti ta [[Pittsburgh|Pittsburghi]], Pennsylvania osariigis asuva varjupaigalinna residendiks. 2016. aastal pälvis ta oma romaani "Gun Love" eest Guggenheimi stipendiumi. "Gun Love" nimetati ajakirja [[Time]] 2019. aasta kümne parima raamatu hulka ning oli ka New York Timesi toimetaja valiku raamatute hulgas ja National Book Awardi finalist.<ref>{{Cite web|url=https://canongate.co.uk/contributors/1749-jennifer-clement/|title=Jennifer Clement|website=canongate.co.uk|access-date=24 December 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20190411070010/https://canongate.co.uk/contributors/1749-jennifer-clement/|archive-date=11 April 2019}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.gf.org/fellows/all-fellows/jennifer-clement/|title=Jennifer Clement|website=Guggenheim Foundation|access-date=24 December 2017}}</ref> Clementi raamatuid on tõlgitud 36 keelde, sealhulgas eesti keelde "Palved röövitud tüdrukute eest" (2015), tõlkinud Pirkko Põdra, Tartu: Toledo kirjastus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Palved röövitud tüdrukute eest |url=https://toledo.ee/et/raamatud/palved-roovitud-tudrukute-eest/ |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Toledo kirjastus |keel=et-EE}}</ref> Muude autasude ja tunnustuste hulka kuuluvad: * Sydney Harmani resident-kirjanik, Baruch College (New Yorgi Linnaülikool), 2020 * ''Gun Love'': Riikliku raamatuauhinna finalist, 2018 * ''Gun Love'': ajakirja ''Time'' 10 parimat raamatut aastal 2019 * ''Gun Love'': ''New York Timesi'' toimetaja valikute raamat, 2018 * Guggenheimi stipendium, USA, 2016 * HIPGiveri autasu (auhinnatakse latiinosid, kes on oma kogukondade käekäiku erakordselt palju panustanud), USA, 2016 * Hermitage'i residentuur, USA, 2016 * ''Grand Prix des Lectrices Lyceenes de Elle'' (sponsoriteks ''Elle Magazine'', Prantsuse haridusministeerium ja ''Maison des écrivains et de la littérature'') Prantsusmaa, 2015 * PEN/Faulkneri ilukirjandusauhinna finalist, USA, 2015 * Varjupaigalinna elanik, Pittsburgh, PA, USA, 2015 * Baltimore'i maakonna kogukonnakõrgkool Essexis - ''Prayers for the Stolen'': valitud romaan kogukonna raamatute ühenduse programmi jaoks 2015–2021 * ''Irish Timesi'' parimate raamatute nimekiri 2014 * Sara Curry humanitaarauhind, 2014 * Santa Maddalena Fondi stipendium, Itaalia, 2014 * Prix Femina nominent, Prantsusmaa, 2014 * ''Prayers for the Stolen'': ''New York Timesi'' toimetaja valikraamat, 2014 * Riikliku Kunstide Sihtasutuse stipendium ilukirjanduses, 2012 * PEN Mehhiko president, 2009–2012 * Sandburg-Auden-Steini residentluuletaja, Olivet College, 2011 * Writer-in-Residence Pen, Vlaanderen, Antwerpen, Belgia, 2010 * Thorntoni residentkirjanik, Lynchburgi Kolledž, Virginia, 2009 * Robert ja Stephanie Olmstedi stipendiaat, 2007–2008 (The MacDowell Colony poolt välja antud) * MacDowell Colony stipendium, 2007 * Goethe Instituudi ja Literarisches Colloquium Berlini residentuur Berliinis, 2004 * Orange'i ilukirjandusauhinna finalist, 2002, Ühendkuningriik (teose ''A True Story Based on Lies'' eest) * Canongate'i uue kirjanduse auhind 2001, Ühendkuningriik (žüriis ''The Herald'', ''The Sunday Herald'', Waterstone's, Channel Four, BBC ja Canongate Books) * ''Raamatumüüjate'' valik, 2000, Ühendkuningriik (memuaariga ''Widow Basquiat'' jaoks) * USA-Mehhiko Kultuurifondi (Conaculta/Fonca/Bancomer/The Rockefeller Foundation) toetus San Migueli luulenädala toetuseks * Mehhiko süsteemi ''Sistema Nacional de Creadores'', FONCA, Mehhiko liige. {{Algus}} {{s-npo}} {{succession box|before=[[John Ralston Saul]]|title=International President of [[PEN International]]|after=[[incumbent]]|years=2015–Present}} {{S-end}} == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Clement, Jennifer}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] om7ujk1fr0lftrholudrip21r8y9cjr 7161382 7161380 2026-05-26T11:11:06Z Velirand 67997 + kategooria 7161382 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast kirjanik | pilt = Jennifer Clement - Gothenburg book fair 2016.jpg | kodakondsus = | haridus = [[New York University]] ([[Bachelor of Arts|BA]])<br>[[University of Southern Maine]] ([[Master of Fine Arts|MFA]]) | auhinnad = [[National Endowment for the Arts]] Fellowship in Literature, The Canongate Prize, [[Sara Curry]] Humanitarian Award, [[Guggenheim Fellowship]] }} '''Jennifer Clement''' (sündinud 1960) on Ameerika-Mehhiko kirjanik. Clement on kirjutanud mitu romaani, sealhulgas ''„''Gun Love” (2018) ja ''„''Prayers for the Stolen''”'' (2014), ning avaldanud mitu luulekogu ja memuaarid ''„''Widow Basquiat''”'' (2001) ja ''„''The Promised Party” (2024). Ta on [[PEN-klubi|PEN Internationali]] emeriitpresident ning esimene ja ainus naine, kes sellele ametikohale valiti (2015). == Varajane elu ja haridus == Clement sündis 1960. aastal Greenwichis [[Connecticut]]is ja kolis 1961. aastal koos perega [[México]]sse, kus ta hiljem õppis Edroni Akadeemias. Ta kolis tagasi Ameerika Ühendriikidesse, et lõpetada Cranbrook Kingswoodi keskkool, enne kui suundus õppima [[New Yorgi Ülikool]]i inglise kirjandust ja [[antropoloogia]]t. Ta omandas magistrikraadi Lõuna-Maine'i ülikoolist. Ta on koos oma õe Barbara Sibleyga San Migueli luulenädala kaaskorraldaja ja asutaja. Clement elab tänaseni Méxicos. == Kirjanikukarjäär == Clementi esimene raamat "Widow Basquiat” on memuaar kunstnik [[Jean-Michel Basquiat]] ’ suhtest oma muusa Suzanne Malloukiga – jutustatud viimase vaatenurgast.<ref>{{Cite web|last=Lewis|first=Miles Marshall|url=https://www.villagevoice.com/2001/07/17/portrait-of-the-artists-girlfriend/|title=Portrait of the Artist's Girlfriend|website=[[The Village Voice]]|date=July 17, 2001|access-date=2021-01-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20180915231605/https://www.villagevoice.com/2001/07/17/portrait-of-the-artists-girlfriend/|archive-date=15 September 2018}}</ref> See ilmus algselt 2000. aastal ja anti uuesti välja 2014. aastal pealkirjaga „Widow Basquiat: A Love Story”.<ref>{{Cite web|last=Walker|first=Rebecca|url=https://www.npr.org/2014/02/09/267027643/from-muse-to-outcast-a-woman-comes-of-age-in-widow-basquiat|title=From Muse To Outcast, A Woman Comes of Age In 'Widow Basquiat'|website=NPR|date=9 February 2014}}</ref> Glenn O'Brien kirjutas ''Artforumis'' : „Maagiline… ''Widow Basquiat'' manab esile päris tegelasi, päris aja ja päris koha. See pole teooria – see on representatsioon. … Basquiat’ elu … on rõõmus välgulöök, kui seda kirjeldatakse tõelise detailsusega, nagu see on Clementi erakordses jutustatud luuletuses.”<ref>{{Cite web|last=O'Brien|first=Glenn|url=https://www.artforum.com/print/201504/jean-michel-basquiat-50730|title=Jean-Michel Basquiat|website=Artforum|date=April 2015|access-date=2021-01-01|language=en-US}}</ref> Tema esimene romaan „A true Story Based on Lies” oli [[Orange Prize for Fiction|Orange'i ilukirjandusauhinna]] finalist.<ref>{{Cite web|last=Wood|first=Gaby|url=https://www.telegraph.co.uk/culture/books/authorinterviews/10624104/Jennifer-Clement-I-always-have-believed-that-literature-can-change-the-world.html|title=Jennifer Clement: 'I always have believed that literature can change the world'|website=telegraph.uk|date=10 February 2014|authorlink=Gaby Wood}}</ref> ''„''Palvetused varastatud raamatute eest''”'' ilmus 2014. aastal ja sellest sai ''[[The New York Times|New York Timesi]]'' raamatuarvustuse toimetaja lemmikraamat, see valiti National Reading Group Month'i parimate lugemiste hulka ning see ilmus rahvusvaheliselt paljudes aasta parimate raamatute nimekirjades, sealhulgas ''The Irish Timesis''.<ref>{{Cite news|last=Gunn|first=Kirsty|url=https://www.theguardian.com/books/2014/feb/13/prayers-for-the-stolen-jennifer-clement-review|title=Prayers for the Stolen by Jennifer Clement – review|work=[[The Guardian]]|date=13 February 2014}}</ref> „Auf der Zunge” („On the Tip of the Tongue”<ref>{{Cite web|url=https://dictionary.cambridge.org/dictionary/german-english/auf-der-zunge-liegen|title=auf der Zunge liegen|website=Cambridge Dictionary|date=15 November 2023|access-date=22 November 2023}}</ref> ) ilmus Suhrkampi kirjastuse poolt Saksamaal 2022. aasta aprillis.<ref>{{Cite web|last=Clement|first=Jennifer|url=https://www.suhrkamp.de/buch/jennifer-clement-auf-der-zunge-t-9783518429945|title=Auf der Zunge. Buch von Jennifer Clement|website=Suhrkamp Verlag|date=10 April 2022|access-date=22 November 2023|language=de}}</ref> Clement on ka mitme luulekogu autor: „The Next Stranger“ W. S. Merwini sissejuhatusega (1993), „Newton's Sailor“, „Lady of the Broom“ (2002) ja „Jennifer Clement: New and Selected Poems“ (2008). Tema auhinnatud lugu "A Salamander-Child" on avaldatud kunstiraamatuna, mille autoriks on Mehhiko maalikunstnik [[Gustavo Monroy]]. == Muud tegevused == Ta on Mehhiko maineka kunstiorganisatsiooni ''Sistema Nacional de Creadores de Arte'' liige. Jennifer Clement on koos oma õe Barbara Sibleyga San Migueli luulenädala asutaja ja juht.<ref>{{Cite web|url=http://www.sanmiguelpoetry.com/faculty_clement.html|title=Faculty Jennifer Clement|website=San Miguel Poetry|access-date=24 December 2017|archive-date=2022-11-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20221129143428/http://sanmiguelpoetry.com/faculty_clement.html|url-status=dead}}</ref> Ta oli PEN Mexico president aastatel 2009–2012.<ref>{{Cite web|url=http://www.sampsoniaway.org/interviews/2013/02/08/an-interview-with-pen-mexico-president-jennifer-clement/|title=An Interview with PEN Mexico President Jennifer Clement|website=Sampsonia Way|date=8 February 2013}}</ref> 2015. aastal valiti ta 1921. aastal asutatud [[PEN-klubi|PEN Internationali]] esimeseks naispresidendiks. Tema juhtimisel loodi murranguline PEN Internationali naiste manifest ja kujutlusvõime demokraatia manifest.<ref>{{Cite web|url=http://www.pen-international.org/newsitems/mexican-american-writer-jennifer-clement-elected-first-woman-president-to-lead-pen-international-as-john-ralston-saul-steps-down-after-six-years/|title=Mexican-American writer, Jennifer Clement, elected first woman president to lead PEN International as John Ralston Saul steps down after six years|website=PEN International|date=17 October 2015|access-date=22 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20160421083530/http://www.pen-international.org/newsitems/mexican-american-writer-jennifer-clement-elected-first-woman-president-to-lead-pen-international-as-john-ralston-saul-steps-down-after-six-years/|archive-date=21 April 2016}}</ref> PEN Mexico presidendina rääkis ta ulatuslikult ajakirjanike turvalisusest Mehhikos ning mängis olulist rolli selle teema tõstatamisel ja seaduse muutmisel nii, et ajakirjaniku tapmisest sai föderaalne kuritegu.<ref>{{Cite web|last=Ralston|first=Jeannie|url=https://nexttribe.com/jennifer-clement/|title=How Author Jennifer Clement Is Defending Freedom of Expression with Her Pen|website=NextTribe|date=17 May 2017}}</ref> 2021. aastal oli ta üks autoritest, kes avaldas teose „Pen International: An Illustrated History: Literature No Frontiers“. == Filmid == * Mehhiko kandideeris 2022. aasta Oscaritele filmiga „Prayers for the Stolen “ (originaalpealkirjaga „Noche de fuego“), mille lavastas Tatiana Huezo ja produtseerisid Nicolas Celis ja Jim Stark Pimienta Filmsist. Paljude auhindade hulgas pälvis film Cannes'i filmifestivali auhinna Un Certain Regard. * "Gun Love", mille režissöör on Julie Taymor ning produtsendid Nick Wechsler ja Chockstone Picturesi partnerid Steve Schwartz ja Paula Mae Schwartz ning Lynn Hendee ja Julie Taymor . == Tunnustus ja auhinnad == Clement pälvis 2012. aastal oma romaani "Prayers for the Stolen" eest National Endowment of the Arts Fellowship for Literature'i stipendiumi ja sama teose eest Sara Curry nimelise humanitaarauhinna. Ta on ka Ühendkuningriigi Canongate'i auhinna laureaat. Clement on Santa Maddalena Fondi stipendiaat, MacDowell Colony Robert ja Stephanie Olmstedi stipendiaat aastatel 2007–2008 ning 2015. aastal valiti ta [[Pittsburgh|Pittsburghi]], Pennsylvania osariigis asuva varjupaigalinna residendiks. 2016. aastal pälvis ta oma romaani "Gun Love" eest Guggenheimi stipendiumi. "Gun Love" nimetati ajakirja [[Time]] 2019. aasta kümne parima raamatu hulka ning oli ka New York Timesi toimetaja valiku raamatute hulgas ja National Book Awardi finalist.<ref>{{Cite web|url=https://canongate.co.uk/contributors/1749-jennifer-clement/|title=Jennifer Clement|website=canongate.co.uk|access-date=24 December 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20190411070010/https://canongate.co.uk/contributors/1749-jennifer-clement/|archive-date=11 April 2019}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.gf.org/fellows/all-fellows/jennifer-clement/|title=Jennifer Clement|website=Guggenheim Foundation|access-date=24 December 2017}}</ref> Clementi raamatuid on tõlgitud 36 keelde, sealhulgas eesti keelde "Palved röövitud tüdrukute eest" (2015), tõlkinud Pirkko Põdra, Tartu: Toledo kirjastus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Palved röövitud tüdrukute eest |url=https://toledo.ee/et/raamatud/palved-roovitud-tudrukute-eest/ |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Toledo kirjastus |keel=et-EE}}</ref> Muude autasude ja tunnustuste hulka kuuluvad: * Sydney Harmani resident-kirjanik, Baruch College (New Yorgi Linnaülikool), 2020 * ''Gun Love'': Riikliku raamatuauhinna finalist, 2018 * ''Gun Love'': ajakirja ''Time'' 10 parimat raamatut aastal 2019 * ''Gun Love'': ''New York Timesi'' toimetaja valikute raamat, 2018 * Guggenheimi stipendium, USA, 2016 * HIPGiveri autasu (auhinnatakse latiinosid, kes on oma kogukondade käekäiku erakordselt palju panustanud), USA, 2016 * Hermitage'i residentuur, USA, 2016 * ''Grand Prix des Lectrices Lyceenes de Elle'' (sponsoriteks ''Elle Magazine'', Prantsuse haridusministeerium ja ''Maison des écrivains et de la littérature'') Prantsusmaa, 2015 * PEN/Faulkneri ilukirjandusauhinna finalist, USA, 2015 * Varjupaigalinna elanik, Pittsburgh, PA, USA, 2015 * Baltimore'i maakonna kogukonnakõrgkool Essexis - ''Prayers for the Stolen'': valitud romaan kogukonna raamatute ühenduse programmi jaoks 2015–2021 * ''Irish Timesi'' parimate raamatute nimekiri 2014 * Sara Curry humanitaarauhind, 2014 * Santa Maddalena Fondi stipendium, Itaalia, 2014 * Prix Femina nominent, Prantsusmaa, 2014 * ''Prayers for the Stolen'': ''New York Timesi'' toimetaja valikraamat, 2014 * Riikliku Kunstide Sihtasutuse stipendium ilukirjanduses, 2012 * PEN Mehhiko president, 2009–2012 * Sandburg-Auden-Steini residentluuletaja, Olivet College, 2011 * Writer-in-Residence Pen, Vlaanderen, Antwerpen, Belgia, 2010 * Thorntoni residentkirjanik, Lynchburgi Kolledž, Virginia, 2009 * Robert ja Stephanie Olmstedi stipendiaat, 2007–2008 (The MacDowell Colony poolt välja antud) * MacDowell Colony stipendium, 2007 * Goethe Instituudi ja Literarisches Colloquium Berlini residentuur Berliinis, 2004 * Orange'i ilukirjandusauhinna finalist, 2002, Ühendkuningriik (teose ''A True Story Based on Lies'' eest) * Canongate'i uue kirjanduse auhind 2001, Ühendkuningriik (žüriis ''The Herald'', ''The Sunday Herald'', Waterstone's, Channel Four, BBC ja Canongate Books) * ''Raamatumüüjate'' valik, 2000, Ühendkuningriik (memuaariga ''Widow Basquiat'' jaoks) * USA-Mehhiko Kultuurifondi (Conaculta/Fonca/Bancomer/The Rockefeller Foundation) toetus San Migueli luulenädala toetuseks * Mehhiko süsteemi ''Sistema Nacional de Creadores'', FONCA, Mehhiko liige. {{Algus}} {{s-npo}} {{succession box|before=[[John Ralston Saul]]|title=International President of [[PEN International]]|after=[[incumbent]]|years=2015–Present}} {{S-end}} == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Clement, Jennifer}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:New Yorgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] 4p3kwxzki5zn9i3z7kd5b99bozjy1u5 0 714682 7161152 7150360 2026-05-26T06:50:00Z Taurus404 80079 7161152 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ali Yerlikaya | pilt = İçişleri_Bakanı_Ali_Yerlikaya.jpg | pildiallkiri = Ali Yerlikaya (2023) | amet = Türgi siseminister | ametiajaalgus = 4. juuni 2023 | ametiajalõpp = 11. veebruar 2026 | eelmine = [[Süleyman Soylu]] | järgmine = [[Mustafa Çiftçi]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Ali Yerlikaya | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1968|10|11}} | sünnikoht = [[Selçuklu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Õigluse ja Arengu Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Istanbuli Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Ali Yerlikaya''' (sündinud [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1968]] [[Selçuklu]]s) on [[Türgi]] poliitik, ta on [[Õigluse ja Arengu Partei]] liige. Ta oli [[4. juuni]]st [[2023]] kuni [[11. veebruar]]ini [[2026]] Türgi siseminister. Varem oli ta aastatel [[2018]]–[[2023]] [[İstanbuli provints|Istanbuli]] kuberner. Pärast 2019. aasta märtsi [[Istanbul]]i linnapea valimiste tühistamist oli Yerlikaya lühikest aega [[Istanbuli linnapea]] kohusetäitja, kuni 2019. aasta juunis toimunud kordusvalimistel valiti uus mantlipärija. Ta sündis aastal [[1968]] [[Selçuklu]]s (asub [[Konya provints]]is). Ta lõpetas 1989. aastal [[Istanbuli ülikool]]i politoloogia teaduskonna avaliku halduse erialal. Ta alustas tööd siseministeeriumis 1990. aastal [[kaymakam]]i (ringkonna kuberneri) kandidaadina. Oma bürokraatliku karjääri alguses oli ta [[Felahiye ringkond|Felahiye]] (asub [[Kayseri provints]]is), [[Erzini ringkond|Erzini]] (asub [[Hatay provints]]is), [[Derebucaki ringkond|Derabucaki]] (asub [[Konya provints]]is), [[Hilvani ringkond|Hilvani]] (asub [[Şanlıurfa provints]]is) ja [[Sarıkaya ringkond]]ade (asub [[Yozgati provints]]is) [[kaymakam]]ina [[30. november|30. novembril]] [[2007]] määrati ta [[Şırnaki provints|Şırnaki]] kuberneriks. Teenistuses kuni [[13. mai]]ni 2010 määrati ta samal päeval [[Ağrı provints|Ağrı]] kuberneriks, kelle ametiaeg oli kuni [[3. august]]ini [[2012]]. [[3. august]]il [[2012]] määrati ta [[Tekirdaği provints|Tekirdaği]] kuberneriks kuni [[19. veebruar]]ini [[2015]], mil temast sai [[Gaziantepi provints|Gaziantepi]] kuberner. [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[2018]] sai temast [[İstanbuli provints|Istanbuli]] kuberner, kelle ametiaeg oli kuni [[4. juuni]]ni [[2023]]. == Istanbuli linnapea kohusetäitja == Türgis toimusid [[31. märts]]il [[2019]] tavapärased kohalikud valimised. Istanbuli linnapea valimistel saavutas opositsiooniline Rahvusliidu kandidaat [[Ekrem İmamoğlu]] üllatusvõidu, edestades valitsuse toetatud Rahvaliidu kandidaati [[Binali Yıldırım]]i napi 0,2% eduga. Seejärel esitas valitsus Türgi Ülemvalimisnõukogule (YSK) palve hääled üle lugeda. Pärast mitmeid kaebusi ja ülelugemisi vannutati İmamoğlu lõpuks 18. aprillil 2019 linnapeaks. YSK aga rahuldas Rahvaliidu kaebuse 6. mai valimiste tühistamiseks, kõrvaldades İmamoğlu seega linnapea ametist ja määrates uued valimised 23. juunile 2019. Nagu tavaks poliitilise positsiooni kahtluse korral, nimetas siseministeerium linna ametisoleva kuberneri Yerlikaya Istanbuli linnapea kohusetäitjaks, kuni vaba koht täidetakse uuesti hääletusega. Yerlikayat kritiseeriti linnapea kohusetäitjana otsuste tegemise eest, mida opositsioon pidas kohatäitja pädevusest väljas olevaks. Teda kritiseeriti ka selle eest, et ta väidetavalt sulges silmad Yıldırımi toetavate plakatite ja munitsipaaltöötajate kampaaniate ees, kes peavad jääma neutraalseks. İmamoğlu võitis kordusvalimised oluliselt suurema häälteenamusega, võttes seeläbi Yerlikayalt võimu üle. == Siseminister == Alates 2023. aasta juunist on ta president Recep Tayyip Erdoğani juhitava kabineti siseminister. [[11. veebruar]]il [[2026]] asus tema ametikohale [[Mustafa Çiftçi]]. == Poleemilised teemad == [[Gaziantepi provints|Gaziantepi]] kubernerina töötades tegi ta Iraagi ja Levandi Islamiriigi (ISIS) võitlejate kohta käivate avalduste tegemisel rea apsakaid. Ühel korral viitas ta kohtualusele ISISe võitlejale ametlikult, kasutades oma nime järel ametlikku järelliidet „bey“ (mida ta ka valesti kordas). Tema kommentaare kritiseeriti väidetava ISISe võitlejate austuse näitamise pärast. Yerlikaya vastas väitega, et teda mõisteti valesti ja et kahtlustatav võitleja on süütu, kuni kohus pole tema süüd tõestanud. Teisel korral kritiseeriti teda ISISe enesetaputerroristi kohta väidetavalt toetava kommentaari tegemise eest pärast seda, kui pommitaja oli väidetavalt politseile alla andnud. Ta lükkas kriitika taas tagasi, öeldes, et tema toetavad sõnad olid suunatud politseioperatsioonile. == Beru keelustamine == [[İstanbuli provints|Istanbuli]] kubernerina keelas ta vahetult enne seda, kui teatritrupp [[Teatro Jiyana Nû]] pidi etendama [[Dario Fo]] näidendi "Näotu" kurdikeelset adaptsiooni "Beru". Ta põhjendas seda sellega, et näidend sisaldab [[Kurdistani Töölispartei]] (PKK) propagandat. Varem oli seda nii Türgis kui ka välismaal probleemideta etendatud. == Isiklikku == Ta on abielus Hatice Nur Yerlikayaga. Ta on nelja lapse isa. {{JÄRJESTA:Yerlikaya, Ali}} [[Kategooria:Türgi poliitikud]] [[Kategooria:İstanbuli Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Siseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] mjqbnrioy3ms5r8lsiok9192yxoiw4m 1 714991 7160909 7153265 2026-05-25T16:51:07Z Evlper 104506 /* */ Vastus 7160909 wikitext text/x-wiki Ma leian, et kirikute nimes võiks ikka "kirik" olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 21:58 (EEST) ---- ''Mosaraabia kunst jõudis [[rekonkista]] ajal ka kristlike valitsejate tagasivallutatud aladele :Kas see ei olnud mitte ümberpöördult, vallutused jõudsid mosaraabia kunsti aladele? See näitab ka, et definitsiooni tuleb muuta. :Kolmas võimalus on munkade väljaränne kristlikele aladele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 22:11 (EEST) :Kuna kalifaadis oli kristlastel ikkagi uute kirikute ehitamine keelatud, siis suurem osa mosaraabia kirikuid on ehitatud rekonkista ajal ja juba tagasi vallutatud aladele (sellepärast on paljudes keeltes juba eelistermin [[Repoblación]]'i kunst ehk taasasustamise aegne kunst, kuid eesti keeles ma pole kohanud); mosaraablased, kes ehitasid, olid kalifaadis elades omandanud sealsed ehitustehnilised oskused, vormid ja stiili, mis siis jõudis uutesse ehitistesse. Kirjutasin selle ka sissejuhatavasse lõiku. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 19:51 (EEST) ''ribidega toetatud [[Kuppel|kuplite]] :Mis see tähendab? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 22:17 (EEST) ''katkendlik ruum'' :Võib-olla "fragmenteeritud" või "liigendatud". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 22:17 (EEST) h3ji5pdvo687vp3qav27ma1o6rmtmt6 7160910 7160909 2026-05-25T16:51:39Z Evlper 104506 7160910 wikitext text/x-wiki Ma leian, et kirikute nimes võiks ikka "kirik" olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 21:58 (EEST) ---- ''Mosaraabia kunst jõudis [[rekonkista]] ajal ka kristlike valitsejate tagasivallutatud aladele :Kas see ei olnud mitte ümberpöördult, vallutused jõudsid mosaraabia kunsti aladele? See näitab ka, et definitsiooni tuleb muuta. :Kolmas võimalus on munkade väljaränne kristlikele aladele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 22:11 (EEST) ::Kuna kalifaadis oli kristlastel ikkagi uute kirikute ehitamine keelatud, siis suurem osa mosaraabia kirikuid on ehitatud rekonkista ajal ja juba tagasi vallutatud aladele (sellepärast on paljudes keeltes juba eelistermin [[Repoblación]]'i kunst ehk taasasustamise aegne kunst, kuid eesti keeles ma pole kohanud); mosaraablased, kes ehitasid, olid kalifaadis elades omandanud sealsed ehitustehnilised oskused, vormid ja stiili, mis siis jõudis uutesse ehitistesse. Kirjutasin selle ka sissejuhatavasse lõiku. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 19:51 (EEST) ''ribidega toetatud [[Kuppel|kuplite]] :Mis see tähendab? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 22:17 (EEST) ''katkendlik ruum'' :Võib-olla "fragmenteeritud" või "liigendatud". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 22:17 (EEST) t0tqgpx36gk4n32x3f0zuxtutgt5avh 7161182 7160910 2026-05-26T08:06:14Z Andres 5 7161182 wikitext text/x-wiki Ma leian, et kirikute nimes võiks ikka "kirik" olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 21:58 (EEST) ---- ''Mosaraabia kunst jõudis [[rekonkista]] ajal ka kristlike valitsejate tagasivallutatud aladele :Kas see ei olnud mitte ümberpöördult, vallutused jõudsid mosaraabia kunsti aladele? See näitab ka, et definitsiooni tuleb muuta. :Kolmas võimalus on munkade väljaränne kristlikele aladele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 22:11 (EEST) ::Kuna kalifaadis oli kristlastel ikkagi uute kirikute ehitamine keelatud, siis suurem osa mosaraabia kirikuid on ehitatud rekonkista ajal ja juba tagasi vallutatud aladele (sellepärast on paljudes keeltes juba eelistermin [[Repoblación]]'i kunst ehk taasasustamise aegne kunst, kuid eesti keeles ma pole kohanud); mosaraablased, kes ehitasid, olid kalifaadis elades omandanud sealsed ehitustehnilised oskused, vormid ja stiili, mis siis jõudis uutesse ehitistesse. Kirjutasin selle ka sissejuhatavasse lõiku. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 19:51 (EEST) :::Praegu tundub selge. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. mai 2026, kell 11:06 (EEST) ''ribidega toetatud [[Kuppel|kuplite]] :Mis see tähendab? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 22:17 (EEST) ''katkendlik ruum'' :Võib-olla "fragmenteeritud" või "liigendatud". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 22:17 (EEST) 278r5ywj5tecemke3x50azyqy2o6zak 0 715169 7161236 7155250 2026-05-26T09:08:26Z Evlper 104506 Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid 7161236 wikitext text/x-wiki [[File:Capilla de San Miguel Arcángel de Celanova.jpg|thumb|Vaade kirikule kirdest]] [[File:Texto sobre a entrada da capela de San Miguel. Celanova.jpg|thumb|Kabeli sissepääsu sillusel olev tekst]] [[File:Capela de San Miguel de Celanova 2.jpg|thumb|Interjöör]] [[File:Planta SMdC.jpg|thumb|Põhiplaan]] '''San Migueli kabel''' on pühale [[Miikael]]ile pühitsetud väike [[10. sajand]]ist pärinev [[kabel]] või [[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]]<ref name="spaininfo">[https://www.spain.info/en/places-of-interest/san-miguel-celanova-chapel/ Chapel of San Miguel de Celanova. - spain.info]</ref> [[Celanova klooster|Celanova kloostri]] territooriumil [[Ourense provints]]is [[Galicia]]s. Ehitis kuulutati 1923. aastal rahvusmälestiseks ([[Bien de Interés Cultural|BIC]]). Seda peetakse ainsaks [[Varakeskaeg|varakeskajast]] pärinevaks [[ehitismälestis]]eks [[Hispaania]]s, mida pole pärast ehitusaega 10. sajandil muudetud.<ref name="turismo">[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/san-miguel-de-celanova-20130525173029/ SAN MIGUEL DE CELANOVA. - Turismo Prerrománico]</ref> == Ajaloost == Nagu seisab ühes 11. sajandi alguse dokumendis, ehitas selle väikese oratooriumi Celanova [[Klooster|kloostri]] lähedale 936. aastal piiskop [[San Rosendo Dumiost]] oma venna Froila, kloostri asutaja, mälestuseks.<ref name="turismo" /> See asub tänapäeval Celanova kloostri aias. Kabelit peetakse [[mosaraabia arhitektuur]]i säravaks näiteks.<ref name="spaininfo" /> Ehitis on 8,5 m pikk, 3,85 m lai ja 6 m kõrge, olles sellega väikseim teadaolev mosaraabia kirik. Algselt võis see olla ''hospitiolotium'', mille eesmärk oli pakkuda majutust reisivatele [[munk]]adele, kes kloostris ei elanud.<ref name="turismo" /> == Kirjeldus == Ehitis koosneb kolmest osast: [[eeskoda]], nelinurkne [[lööv]] ja [[apsiid]], mis välisküljel on nelinurkse kujuga, ent seest ümmarguse ruumiga. Löövist apsiidi ja eeskotta viivad hoburaudkaarsed uksed, apsiidipoolne neist [[alfiz]]iga. Löövi katab konsoolidelt tõusvatele [[hoburaudkaar]]tele toetuv [[roidvõlv]]iga [[kuppel]]lagi, mille kohal on [[kelpkatus]]. Peasissepääs on massiivse sillusega, mille ladinakeelne raidtekst nimetab Froilat kloostri [[donaator]]iks.<ref name="spaininfo" /> Ehitis on täpselt tahutud [[kvaader|kvaadritest]] müüritisega [[7. sajand]]i [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegooti]] ehitustraditsiooni päraselt. Kirik näib [[rist]]ikujulisena, kuna kesklööv on apsiidist ja eeskojast oluliselt laiem. Ehitis meenutab 7. sajandi läänegooti kirikut [[Santa Comba de Bande]], mis asub Celanovast vaid 16 km kaugusel ja [[San Fructuoso de Monteliose kabel]]it sama lähedal [[Braga]]s [[Portugal]]is.<ref name="turismo" /> Kabeli sissepääs on mosaraabia ehitistele tüüpiliselt lõunaküljel, avanedes eeskotta. Kõik neli akent on väga kitsad ja lõpevad hoburaudkaarega: üks apsiidis, üks ​​eeskojas ja kaks ülejäänut ida- ja läänekülje ülaosas. Laia [[graniit]]plaatidest räästast toetavad mosaraabia arhitektuuris tüüpilised pikad kivi[[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id, kaunistatud kaheksa kuni kümne reljeefse rattakujutisega. Neli [[tugipiilar]]it, kaks kesklöövi külgedel ja kaks eeskojas, sarnanevad tugipiilaritega varasematel [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] ehitistel. Nende eesmärk näib olevat mitte konstruktsiooniline, vaid kõrguse ja saleduse mulje loomine.<ref name="turismo" /> <gallery> Capela de San Miguel Mosteiro de San Salvador de Celanova 1.jpg|Räästa konsoolid Celanova - Capilla de San Miguel 10.jpg|Aken Capela de San Miguel de Celanova 1.jpg|Hoburaudkaar eeskoja ja löövi vahel Capela de San Miguel de Celanova.jpg|Hoburaudkaar löövi ja apsiidi vahel </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.arquivoltas.com/11-Galicia/01-SMCelanova.htm CELANOVA. IGLESIA DE SAN MIGUEL. - LA GUÍA DIGITAL DEL ARTE ROMÁNICO] (hispaania keeles, fotod) {{koord}} [[Kategooria:Mosaraabia kunst]] [[Kategooria:Hispaania ehitised]] [[Kategooria:Galicia]] oayhwdjav3efebst45nnmw7vr3y9nn8 0 715245 7160977 7156383 2026-05-25T19:25:54Z Kuriuss 38125 7160977 wikitext text/x-wiki '''Kalju Meigas''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1951]] [[Tallinn]]as) on eesti tehnikateadlane.<ref name='ETBL'>Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.</ref> ==Haridus== Kalju Meigas lõpetas [[Tallinna Sikupilli Keskkool|Tallinna 16. Keskkooli]] 1969 ja [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektrotehnikateaduskonna raadiotehnika erialal 1974, omandas [[Tallinna Tehnikaülikool]]is tehnikateaduste magistri (1993) ja doktori (1997) kraadi. Täiendas ennast [[Turu Ülikool]]is 1991–1992, [[Helsingi tehnikaülikool|Helsingi Tehnikaülikoolis]] 1993, 1994–1995 ja 1995–1996, [[Bradfordi Ülikool]]is [[Inglismaa]]l 1994, [[Linköpingi Ülikool]]is 1998 ning [[King's College London|King's College'is]] [[London]]is 1999.<ref name='ETBL' /><ref name='PROF'>Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade, Tallinn: TTÜ, 2008.</ref> ==Töökäik== Ta töötas [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] raadiotehnika kateedris 1974–1979 inseneri ja vaneminsenerina. 1979–1985 oli ta peakonstruktor tootmiskoondises [[AS Aswega|Tööstusaparaat]]. 1985. aastal asus Kalju Meigas uuesti tööle Tallinna Tehnikaülikooli, oli raadiotehnika kateedri nooremteadur ja teadur 1986–1990; [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] väikeettevõtte Kvantel direktor 1990–1992; raadio- ja sidetehnika instituudi lektor 1992–1993 ja dotsent 1993–1995; biomeditsiinitehnika keskuse/instituudi dotsent 1995–98, professor ja biomeditsiinitehnika õppetooli juhataja 1998–2016, ühtlasi keskuse juhataja 2004–2006; TTÜ Tehnomeedikumi direktor 2007–2016; tervisetehnoloogiate instituudi professor ja direktor 2017–2021 ning emeriitprofessor sügisest 2021.<ref name='PROF' /><ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Kalju_Meigas/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Teadustöö== Kalju Meigase põhilised uurimisvaldkonnad on olnud laserinfoedastus, laserite kasutamine meditsiinis ja signaali segustamine laseri aktiivkeskkonnas.<ref name='ETBL' /><ref name='PROF' /> ==Tunnustus== * 2021 – [[Mente et Manu]] teenetemedal<ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/2c0e8a6a-8712-4def-9a74-30de65d3a1c6 Tallinna Tehnikaülikooli teadusportaal]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Kalju_Meigas/est/ Kalju Meigas] Eesti Teadusinfosüsteemis * Kalju Meigase [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=1621 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Meigas, Kalju}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti elektroonikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] g81cl6tahcmhblfhial3nq51k3nzfss 7160978 7160977 2026-05-25T19:26:44Z Kuriuss 38125 7160978 wikitext text/x-wiki '''Kalju Meigas''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1951]] [[Tallinn]]as) on eesti tehnikateadlane.<ref name='ETBL'>Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.</ref> ==Haridus== Kalju Meigas lõpetas [[Tallinna Sikupilli Keskkool|Tallinna 16. Keskkooli]] 1969 ja [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektrotehnikateaduskonna raadiotehnika erialal 1974, omandas [[Tallinna Tehnikaülikool]]is tehnikateaduste magistri (1993) ja doktori (1997) kraadi. Täiendas ennast [[Turu Ülikool]]is 1991–1992, [[Helsingi tehnikaülikool|Helsingi Tehnikaülikoolis]] 1993, 1994–1995 ja 1995–1996, [[Bradfordi Ülikool]]is [[Inglismaa]]l 1994, [[Linköpingi Ülikool]]is 1998 ning [[King's College London|King's College'is]] [[London]]is 1999.<ref name='ETBL' /><ref name='PROF'>Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade, Tallinn: TTÜ, 2008.</ref> ==Töökäik== Ta töötas [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] raadiotehnika kateedris 1974–1979 inseneri ja vaneminsenerina. 1979–1985 oli ta peakonstruktor tootmiskoondises [[AS Aswega|Tööstusaparaat]]. 1985. aastal asus Kalju Meigas uuesti tööle Tallinna Tehnikaülikooli, oli raadiotehnika kateedri nooremteadur ja teadur 1986–1990; [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] väikeettevõtte Kvantel direktor 1990–1992; raadio- ja sidetehnika instituudi lektor 1992–1993 ja dotsent 1993–1995; biomeditsiinitehnika keskuse/instituudi dotsent 1995–1898, professor ja biomeditsiinitehnika õppetooli juhataja 1998–2016, ühtlasi keskuse juhataja 2004–2006; TTÜ Tehnomeedikumi direktor 2007–2016; tervisetehnoloogiate instituudi professor ja direktor 2017–2021 ning emeriitprofessor sügisest 2021.<ref name='PROF' /><ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Kalju_Meigas/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Teadustöö== Kalju Meigase põhilised uurimisvaldkonnad on olnud laserinfoedastus, laserite kasutamine meditsiinis ja signaali segustamine laseri aktiivkeskkonnas.<ref name='ETBL' /><ref name='PROF' /> ==Tunnustus== * 2021 – [[Mente et Manu]] teenetemedal<ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/2c0e8a6a-8712-4def-9a74-30de65d3a1c6 Tallinna Tehnikaülikooli teadusportaal]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Kalju_Meigas/est/ Kalju Meigas] Eesti Teadusinfosüsteemis * Kalju Meigase [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=1621 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Meigas, Kalju}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti elektroonikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 12hll4ca6drpebosnn210fhrwsulh4v 0 715280 7161377 7157617 2026-05-26T11:06:29Z Kuriuss 38125 7161377 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast ametiisik | nimi = Tonino Picula | pilt = 1718810237987_20240619_PICULA_Tonino_HR_006.jpg | pildiallkiri = Tonino Picula (2024) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 1. juuli 2013 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Velika Gorica]] linnapea | ametiajaalgus2 = 17. juuni 2005 | ametiajalõpp2 = 17. juuni 2009 | eelmine2 = [[Ivan Šuker]] | järgmine2 = [[Dražen Barišić]] | amet3 = Horvaatia välisminister | ametiajaalgus3 = 27. jaanuat 2000 | ametiajalõpp3 = 22. detsember 2003 | eelmine3 = [[Mate Granić]] | järgmine3 = [[Miomir Žužul]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Tonino Picula | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1961|08|31}} | sünnikoht = [[Mali Lošinj]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Horvaatia Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Zagrebi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Tonino Picula''' (sündinud [[31. august]]il [[1961]] [[Mali Lošinj]]is) on [[Horvaatia]] poliitik, [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige (2013. aastast). Ta sisenes Horvaatia poliitikasse 1990. aastate alguses hiljuti moodustatud demokraatlikus Horvaatias ja oli neli järjestikust ametiaega Horvaatia parlamendi liige, olles valitud aastatel 2000, 2003, 2007 ja 2011 parlamendivalimistel vasaktsentristliku [[Horvaatia Sotsiaaldemokraatlik Partei|Horvaatia Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (SDP) liikmena. Ta oli [[27. jaanuar]]ist [[2000]] kuni [[22. detsember|22. detsembrini]] [[2003]] Horvaatia välisminister ([[Ivica Račani esimene|Ivica Račani esimeses]] ja [[Ivica Račani teine|teises valitsuses]]) ning aastatel [[2005]]–[[2009]] [[Velika Gorica]] linnapea. == Elukäik == Ta sündis aastal [[1961]] [[Mali Lošinj]]is. Ta omandas nii alg- kui ka keskhariduse [[Dalmaatsia]]s [[Šibenik]]is. 1986. aastal lõpetas ta [[Zagrebi Ülikool]]i humanitaar- ja sotsiaalteaduste teaduskonna sotsioloogia erialal. Aastatel 1987–1989 töötas ta Horvaatia Kultuuriparlamendis assotsieerunud eksperdina ja ajakirja "Kulturni radnik" sekretärina, pärast seda töötas ta aasta assotsieerunud eksperdina Ideeteoreetilise Töö Keskuses. Horvaatia Vabariigi iseseisvumise ja [[Horvaatia iseseisvussõda|Horvaatia iseseisvussõja]] algusega tegeles ta aktiivselt selle kaitsmisega relvajõudude liikmena. Pärast 2000. aasta parlamendivalimisi, kus [[Ivica Račan]]i juhitud SDP võitis laia koalitsiooni, määrati ta Horvaatia välisministriks ja ta teenis seda ametiaega kuni 2003. aastani. Tema ametiaja jooksul saavutas Horvaatia oma välissuhetes mitmeid edusamme, sealhulgas sai Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ([[NATO]]) ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kandidaatriigi staatuse ning liitus [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]iga. Ta allkirjastas Horvaatia valitsuse nimel stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu ning esitas riigi avalduse Euroopa Liidu liikmeks saamiseks. Samuti allkirjastas ta Horvaatia nimel endise Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi õigusjärglusküsimusi käsitleva lepingu pärast pikka läbirääkimiste, lahkarvamuste ja viivituste perioodi. 2005. aasta kohalikel valimistel valiti ta [[Velika Gorica]] linnapeaks. Aastatel 1997–2000 oli ta olnud ka Velika Gorica SDP osakonna president. Aastatel 2004–2008 oli ta SDP peakomitee president ja seejärel neli aastat partei juhatuse liige. Alates 2000. aastast on ta valitud Horvaatia parlamendi liikmeks kõigil parlamendivalimistel. Parlamendis oli ta välispoliitika komisjoni esimees ning põhiseaduse, kodukorra ja poliitilise süsteemi komisjoni, parlamentidevahelise koostöö komisjoni, sõjaveteranide komisjoni ja Euroopa integratsiooni komisjoni liige. Ta on kandideerinud [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] aastatel [[2013]], [[2014]], [[2019]] ja [[2024]]. Alates 2003. aastast on ta olnud Horvaatia parlamendi delegatsiooni juht [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|OSCE Parlamentaarses Assamblees]], kus ta on tegutsenud kümme aastat. Aastatel 2010–2011 oli ta OSCE Parlamentaarse Assamblee poliitiliste ja julgeolekuküsimuste komisjoni raportöör ning aastatel 2011–2014 OSCE Parlamentaarse Assamblee asepresident. Ta määrati OSCE vaatlusmissioonide erikoordinaatoriks ja juhiks parlamentaarsetes ja presidendiassambleedes [[Moldova]]s (2010), [[Kasahstan]]is (2011), [[Venemaa]]l (2012), [[Gruusia]]s (2012) ja [[Armeenia]]s (2013). Pärast Horvaatia ELi liikmelisuse läbirääkimiste lõppu sai tast Horvaatia parlamendi vaatleja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] ning 2013. aastal toimunud esimestel Horvaatia Euroopa Parlamendi valimistel valiti ta suurima eelistushäälte arvuga [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Picula, Tonino}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Horvaatia välisministrid]] [[Kategooria:Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Linnapead]] [[Kategooria:Zagrebi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] hozpa509c7trohi7jcmdzvgqxdkfe5j 0 715292 7160735 7156831 2026-05-25T13:28:10Z Rulakarbes 164113 7160735 wikitext text/x-wiki [[Fail:Galaktoosdiatsetoniid.svg|pisi|Galaktoosdiatsetoniidi struktuur.]] '''Galaktoosdiatsetoniid''' ehk '''diatsetoon-<small>D</small>-galaktoos''' ehk '''1,2:3,4-di-''O''-isopropülideen-α-<small>D</small>-galaktopüranoos''', keemilise valemiga C₁₂H₂₀O₆ (''M'' = 260,28 g/mol), on [[orgaaniline aine]], kuulub [[Sahhariidid|sahhariidide]] ja [[Atsetoniid|atsetoniidide]] hulka. Galaktoosdiatsetoniid on väga viskoosne värvitu siirupitaoline aine. Lahustub mitmetes orgaanilistes lahustites (sh [[Kloroform|kloroformis]], [[Atsetoon|atsetoonis]]). Sünteesitakse [[Galaktoos|galaktoosi]] reageerimisel [[Atsetoon|atsetooniga]] [[Hape|happe]] manulusel. Tavaliselt kasutatakse happelise katalüsaatorina [[Väävelhape|väävelhapet]]<ref name=":0">Levene, P. A. & Meyer, G. M. The ring structure of diacetone galactose. ''J. Biol. Chem.'', 1931, '''92'''(2), 257–262. [[doi:10.1016/S0021-9258(18)76514-9|doi:10.1016/s0021-9258(18)76514-9]]</ref>, on kasutatud ka [[Fosforhape|fosforhappe]]-[[Tsinkkloriid|ZnCl₂]]-[[Difosfordekaoksiid|P₄O₁₀]] segu<ref>Grunenberg, H. Van; Bredt, C. & Freudenberg, W. The preparation of diacetone sugars. ''J. Am. Chem. Soc.'', 1938, '''60'''(6), 1507–1507. doi:10.1021/ja01273a502</ref>, sobivad ka mitmed [[Lewisi happed ja alused|Lewise happed]], nt [[Raud(III)kloriid|FeCl₃]]<ref>Singh, P. P.; Gharia, M. M.; Dasgupta, F. & Srivastava, H. C. Use of ferric chloride in carbohydrate chemistry. I. A quick method for the preparation of ''O''-isopropylidene derivatives of carbohydrates. ''Tetrahedron Lett.'', 1977, '''18'''(5), 439–440. doi:10.1016/s0040-4039(01)92659-0 </ref>, [[Jood|I₂]]<ref>Kartha, K. P. R. Iodine, a novel catalyst in carbohydrate reactions I. ''O''-isopropylidination of carbohydrates. ''Tetrahedron Lett.'', 1986, '''27'''(29), 3415–3416. doi:10.1016/s0040-4039(00)84810-8</ref> jt. Kuna galaktoosdiatsetoniidi 1,2- ja 3,4-hüdroksüülrühmad on kaitstud [[atsetoniid]]- ehk isopropülideenrühmadega, saab selektiivselt viia läbi keemilisi muundusi vabas 6-''O'' positsioonis. 1,2-atsetoniidrühma saab selektiivselt eemaldada lahja happega<ref name=":0" />. Kasutatakse vaheühendina mitmete sahhariidididerivaatide jt ainete sünteesis<ref>Ferrier, R. J.; Hay, R. W. & Vethaviyasar, N. A potentially versatile synthesis of glycosides. ''Carbohydr. Res.'', 1973, '''27'''(1), 55–61. [[doi:10.1016/S0008-6215(00)82424-6|doi:10.1016/s0008-6215(00)82424-6]]</ref><ref>Mereyala, H. B. & Gaddam, B. R. Synthesis of conduritols A, (+)-C and (–)-C from D-galactose. ''J. Chem. Soc., Perkin Trans. 1'', 1994, '''15''', 2187–2190. [[doi:10.1039/P19940002187]]</ref>. == Allikad == [[Kategooria:Süsivesikud]] exrcly5tdquli8d93vev5xj3jgcpv0f 0 715328 7160718 7157353 2026-05-25T13:11:50Z Rulakarbes 164113 Rulakarbes teisaldas lehekülje [[Atsetoniid]] pealkirja [[Atsetoniidrühm]] alla 7157353 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Acetonide skeletal.svg|pisi|Atsetoniidirühma struktuur]] [[Fail:Galaktoosdiatsetoniid.svg|pisi|[[Galaktoosdiatsetoniid|Galaktoosdiatsetoniidi]] struktuur]] '''Atsetoniid''' ehk '''isopropülideenketaal''' on [[Atsetoon|atsetooni]] tsükliline [[Atsetaalid|atsetaal]]. Neid saadakse 1,2- ja 1,3-[[Dioolid|dioolide]] reageerimisel atsetooniga [[Hape|happe]] manulusel (sobivad ka [[Lewisi happed ja alused|Lewise happed]]). Atsetoniidrühma kasutatakse laialdaselt di- ja polüalkoholide [[Kaitserühm|kaitserühmana]], sh [[Sahhariidid|sahhariidide]] keemias. Lisaks suurendab atsetoniidrühm di- ja polüalkoholide lahustumist orgaanilistes [[Lahusti|lahustites]]. Atsetoniidrühma saab eemaldada lahja happe vesilahusega. Atsetoniidrühm peab hästi vastu [[Alus (keemia)|alustele]], kuid mitte hapete vesilahustele<ref>Wuts, P. G. M. & Greene, T. W. ''Greene's Protective Groups in Organic Synthesis'', 4th ed. Wiley, 2007.</ref>. == Allikad == [[Kategooria:Funktsionaalrühmad]] jo4blxntss84o0pxmfyesf1kxk7kvvh 7160727 7160718 2026-05-25T13:19:52Z Rulakarbes 164113 7160727 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Acetonide skeletal.svg|pisi|Atsetoniidirühma struktuur]] [[Fail:Galaktoosdiatsetoniid.svg|pisi|[[Galaktoosdiatsetoniid|Galaktoosdiatsetoniidi]] struktuur]] '''Atsetoniidrühm''' ehk '''isopropülideenketaalrühm''' on tsükliline [[Atsetaalid|atsetaalrühm]], mis sisaldab isopropülideenühikut. Atsetoniidrühmaga ühendeid tuntakse atsetoniididena. Atsetoniide saadakse 1,2- ja 1,3-[[Dioolid|dioolide]] reageerimisel [[Atsetoon|atsetooniga]] [[Hape|happe]] manulusel (sobivad ka [[Lewisi happed ja alused|Lewise happed]]). Atsetoniidrühma kasutatakse laialdaselt di- ja polüalkoholide [[Kaitserühm|kaitserühmana]], sh [[Sahhariidid|sahhariidide]] keemias. Lisaks suurendab atsetoniidrühm di- ja polüalkoholide lahustumist orgaanilistes [[Lahusti|lahustites]]. Atsetoniidrühma saab eemaldada lahja happe vesilahusega. Atsetoniidrühm peab hästi vastu [[Alus (keemia)|alustele]], kuid mitte hapete vesilahustele<ref>Wuts, P. G. M. & Greene, T. W. ''Greene's Protective Groups in Organic Synthesis'', 4th ed. Wiley, 2007.</ref>. == Allikad == [[Kategooria:Funktsionaalrühmad]] 72364wf132xl5zn227da3y5gqguqpbw 7160731 7160727 2026-05-25T13:24:53Z Rulakarbes 164113 7160731 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Acetonide skeletal.svg|pisi|Atsetoniidirühma struktuur. Punasega on tähistatud isopropülideenühik, sinisega 1,2-[[Dioolid|dioolühik]].]] [[Fail:Galaktoosdiatsetoniid.svg|pisi|[[Galaktoosdiatsetoniid|Galaktoosdiatsetoniidi]] struktuur. Kujutatud ainet saadakse [[Galaktoos|galaktoosi]] reageerimisel atsetooniga happe manulusel.]] '''Atsetoniidrühm''' ehk '''isopropülideenketaalrühm''' on tsükliline [[Atsetaalid|atsetaalrühm]], mis sisaldab isopropülideenühikut. Atsetoniidrühmaga ühendeid tuntakse atsetoniididena. Atsetoniide saadakse 1,2- ja 1,3-[[Dioolid|dioolide]] reageerimisel [[Atsetoon|atsetooniga]] [[Hape|happe]] manulusel (sobivad ka [[Lewisi happed ja alused|Lewise happed]]). Atsetoniidrühma kasutatakse laialdaselt di- ja polüalkoholide [[Kaitserühm|kaitserühmana]], sh [[Sahhariidid|sahhariidide]] keemias. Lisaks suurendab atsetoniidrühm di- ja polüalkoholide lahustumist orgaanilistes [[Lahusti|lahustites]]. Atsetoniidrühma saab eemaldada lahja happe vesilahusega. Atsetoniidrühm peab hästi vastu [[Alus (keemia)|alustele]], kuid mitte hapete vesilahustele<ref>Wuts, P. G. M. & Greene, T. W. ''Greene's Protective Groups in Organic Synthesis'', 4th ed. Wiley, 2007.</ref>. == Allikad == [[Kategooria:Funktsionaalrühmad]] 9jd53jb5ar0withcoqatem9pwlrvgnx 1 715351 7160720 7157364 2026-05-25T13:11:50Z Rulakarbes 164113 Rulakarbes teisaldas lehekülje [[Arutelu:Atsetoniid]] pealkirja [[Arutelu:Atsetoniidrühm]] alla 7157364 wikitext text/x-wiki Arvestades seda, et artiklid peaksid olema arusaadavad ka keemias vähem kodus olevatele inimestele, leian, et tuleks selgelt eristada aineid, aineklasse, rühmi ja rühmade klasse ning ka sõnaselgelt näidata nende vahelist seost. Klasside puhul (välja arvatud alus ja hape) oleme kasutanud mitmust ja rühmade puhul sõnaosa "rühm". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 22:24 (EEST) cmp1zzy2wv715t2jxsvgq5dtosk05gh 0 715495 7160905 7160644 2026-05-25T16:44:14Z Cassiopeia34N 224461 7160905 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = JJ | pilt = 20260514 Johannes Pietsch Z09 9355.jpg | pildiallkiri = JJ 2026. aastal | taust = soolo_laulja | sünninimi = Johannes Pietsch | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2001|04|29}} | sünnikoht = [[Viin]], [[Austria]] | stiil = [[Pop]], [[ooper]] | amet = [[Laulja]], [[laulukirjutaja]] | tegev = 2020– | plaadifirma = [[Manifester]] }} '''Johannes Pietsch''' (sündinud 29. aprillil 2001<ref name=":0">{{Cite web|last=Christian Ude|url=https://www.kleinezeitung.at/kultur/medien/19305493/junger-countertenor-singt-fuer-oesterreich-beim-esc|title=Johannes Pietsch alias JJ: Junger Countertenor singt für Österreich beim ESC|publisher=[[Kleine Zeitung]]|date=30 January 2025|access-date=30 January 2025|language=de|archive-url=https://web.archive.org/web/20250130074918/https://www.kleinezeitung.at/kultur/medien/19305493/junger-countertenor-singt-fuer-oesterreich-beim-esc|archive-date=30 January 2025}}</ref>), tuntud ka artistinime '''JJ''' all, on Austria laulja. Ta võitis [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse]], esindades [[Austria|Austriat]] lauluga "[[Wasted Love]]". == Varajane elu == Pietsch sündis 29. aprillil 2001 [[Viin|Viinis]] Austria päritolu isa ja [[Filipiinid|Filipiinide]] päritolu ema perre. Ta veetis suurema osa oma lapsepõlvest [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] [[Dubai|Dubais]], kus tutvus pere [[Karaoke|karaokeõhtute]] kaudu [[Popmuusika|popmuusikaga]] ning isa kaudu [[Ooper|ooperiga]]. Mõlemad on mõjutanud tema praegust pop-ooperi stiili.<ref name=":0"></ref> 2016. aastal kolis perekond tagasi Viini.<ref>{{Cite web|url=https://www.huffingtonpost.fr/culture/video/eurovision-2025-qui-est-jj-le-vainqueur-autrichien-avec-wasted-love_250180.html|title=Voix de fausset et gueule d'ange : qui est JJ, l'Autrichien vainqueur de l'Eurovision ?|website=Le HuffPost|date=18 May 2025|access-date=20 May 2025|language=fr|archive-url=https://web.archive.org/web/20250518105540/https://www.huffingtonpost.fr/culture/video/eurovision-2025-qui-est-jj-le-vainqueur-autrichien-avec-wasted-love_250180.html|archive-date=18 May 2025}}</ref> == Muusikaline karjäär == 2020. aastal osales Pietsch saates "[[The Voice UK]]" üheksandas hooajas pärast seda, kui ta ei jõudnud õigeks ajaks registreeruda saatesse "[[The Voice of Germany]]".<ref name=":0"></ref><ref name=":2">{{Cite web|last=West|first=Amy|url=https://www.digitalspy.com/tv/reality-tv/a31853830/voice-uk-2020-semi-finalists/|title=The Voice UK's last Knockout confirms who Will, Meghan, Tom and Olly picked for the live semi-final|website=digitalspy.com|date=21 March 2020|access-date=30 January 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20200323171021/https://www.digitalspy.com/tv/reality-tv/a31853830/voice-uk-2020-semi-finalists/|archive-date=23 March 2020}}</ref> Ta pääses edasi ''Knockout''-vooru oma juhendaja will.i.ami abiga.<ref name=":2" /> Järgmisel aastal osales ta saate "[[Starmania]]" viiendal hooajal, kus ta jõudis esimesse finaaletendusse.<ref>{{Cite web|url=https://orf.at/stories/3383161/|title=Countertenor: JJ bringt Pop und Oper zum Song Contest|publisher=[[ORF (broadcaster)|ORF]]|date=30 January 2025|access-date=30 January 2025|language=de|archive-url=https://web.archive.org/web/20250130081003/https://orf.at/stories/3383161/|archive-date=30 January 2025}}</ref> Ta õpib [[Viini muusika- ja kunstiülikoolis]], olles varem õppinud [[Viini Riigiooper|Viini Riigiooperi]] ooperikoolis.<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.derstandard.at/consent/tcf/story/3000000255139/countertenor-jj-vertritt-oesterreich-beim-eurovision-song-contest|title=Countertenor JJ vertritt Österreich beim Eurovision Song Contest|website=derstandard.at|access-date=30 January 2025|language=de-AT|archive-url=https://web.archive.org/web/20250130091425/https://www.derstandard.at/consent/tcf/story/3000000255139/countertenor-jj-vertritt-oesterreich-beim-eurovision-song-contest|archive-date=30 January 2025}}</ref> 30. jaanuaril 2025 kuulutas [[Österreichischer Rundfunk|ORF]] raadiosaates "Ö3-Wecker", et Austriat esindab [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel]] lugu "Wasted Love", mida esitab Pietsch lavanimega JJ. "Wasted Love" kirjutasid ühiselt JJ, Austria 2023. aasta esindaja [[Teodora Špirić]] ja [[muusikaprodutsent]] [[Thomas Thurner]] ning see ilmus 6. märtsil 2025.<ref>{{Cite web|url=https://oe3.orf.at/stories/3046108/|title=JJ – Von der Staatsoper in den ESC-Zirkus|trans-title=JJ - From the State Opera to the ESC-Circus|publisher=[[Hitradio Ö3]]|date=30 January 2025|access-date=30 January 2025|language=de-AT|archive-url=https://web.archive.org/web/20250130061049/https://oe3.orf.at/stories/3046108/|archive-date=30 January 2025}}</ref> Ta võitis 17. mail toimunud suurfinaali, kogudes kokku 436 punkti.<ref>{{Cite web|last=Picheta|first=Rob|url=https://www.cnn.com/2025/05/17/entertainment/eurovision-song-contest-winner-austria-jj-latam-intl|title=Austria’s JJ wins Eurovision 2025 with ‘Wasted Love’|website=CNN|date=17 May 2025|access-date=27 June 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250725063917/https://www.cnn.com/2025/05/17/entertainment/eurovision-song-contest-winner-austria-jj-latam-intl|archive-date=25 July 2025}}</ref> Žürii hääletuse võitis Pietsch 258 punktiga ja telehääletusel sai ta 178 punkti.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/live/c74n9n5l1nxt|title=Austria's JJ wins the 2025 Eurovision Song Contest in Basel|work=BBC News|date=18 May 2025|access-date=18 May 2025}}</ref> Temast sai esimene [[Kagu-Aasia]] päritolu Eurovisiooni võitja ning ühtlasi esimene soololaulja, kes on 2000. aastatel ja 21. sajandil sündinud Eurovisiooni võitja.<ref>{{Cite web|last=Chenou|first=Marianne|url=https://www.leparisien.fr/culture-loisirs/musique/eurovision/eurovision-2025-flute-enchantee-electro-dubai-qui-est-jj-vainqueur-du-concours-pour-lautriche-18-05-2025-MKEPH454Z5H75FWAUV5R22V46I.php|title=Eurovision 2025 : « Flûte enchantée », électro, Dubaï... Qui est JJ, vainqueur du concours pour l'Autriche ?|website=leparisien.fr|date=18 May 2025|access-date=20 May 2025|language=fr-FR|archive-url=https://web.archive.org/web/20250520074438/https://www.leparisien.fr/culture-loisirs/musique/eurovision/eurovision-2025-flute-enchantee-electro-dubai-qui-est-jj-vainqueur-du-concours-pour-lautriche-18-05-2025-MKEPH454Z5H75FWAUV5R22V46I.php|archive-date=20 May 2025}}</ref> 2025. aasta detsembris võitis JJ kaks fännide hääletatud Eurovisiooni auhinda kategooriates "Outstanding Vocals" ja "#ALBM Cover of the Year" enda ja [[Conchita Wurst|Conchita Wursti]] ühise ''[[Mash-up|mash-upi]]'' eest, milles olid ühendatud nende Eurovisiooni lood "[[Rise Like a Phoenix]]" ja "Wasted Love".<ref name="EuroAwards1">{{Cite web|url=https://eurovision.tv/story/vote-now-eurovision-awards-2025|title=Vote now in the Eurovision Awards 2024|publisher=[[European Broadcasting Union]]|website=eurovision.tv|date=12 November 2025|access-date=7 January 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20251113093909/https://eurovision.tv/story/vote-now-eurovision-awards-2025|archive-date=13 November 2025}}</ref><ref name="EuroAwards2">{{Cite web|url=https://www.eurovision.com/stories/the-eurovision-awards-winners-2025/|title=The winners of the Eurovision Awards 2025!|publisher=[[European Broadcasting Union]]|website=eurovision.com|date=31 December 2025|access-date=31 December 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20260101195705/https://www.eurovision.com/stories/the-eurovision-awards-winners-2025/|archive-date=1 January 2026}}</ref> == Muusikaline stiil == [[Fail:PrepartyES_-_JJ_02.jpg|paremal|pisi|Pietsch [[Madrid|Madridis]] PreParty Spain 2025-l esinemas]] Pietschi muusikaline stiil ühendab ooperi ja popi elemente. [[Sopranist|Sopranistina]] ([[Sopran|sopraniregistris]] laulva [[Kontratenor|kontratenorina]]), kelle hääleulatus ulatub kõrge sopranini, uurib ta mõlemat žanrit intensiivse ja väljendusrikka vokaalse ning interpretatiivse lähenemise kaudu.<ref>{{Cite web|url=https://eurovision.tv/story/austrias-artist-basel-jj|title=Meet Austria's artist for Basel - JJ|website=eurovision.tv|date=30 January 2025|access-date=30 January 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250130060726/https://eurovision.tv/story/austrias-artist-basel-jj|archive-date=30 January 2025}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://apnews.com/article/eurovision-song-contest-jj-austria-1172835ced038ec1efa197fca39fbf5c|title=Austria welcomes JJ back home with cheers, hugs and roses after he wins the Eurovision Song Contest|website=AP News|date=18 May 2025|access-date=20 May 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250520032936/https://apnews.com/article/eurovision-song-contest-jj-austria-1172835ced038ec1efa197fca39fbf5c|archive-date=20 May 2025}}</ref> == Isiklik elu == Pietsch räägib [[Saksa keel|saksa]], [[Inglise keel|inglise]] ja [[Tagalogi keel|tagalogi keelt]].<ref name=":1"></ref> Ta on öelnud, et ta on [[kväär]]<ref>{{Cite web|url=https://www.queer.de/detail.php?article_id=52987|title=ESC-Favorit JJ: "Ich freue mich, die queere Community zu repräsentieren"|website=queer.de|date=18 March 2025|access-date=21 April 2025|language=de|archive-url=https://web.archive.org/web/20250503195409/https://www.queer.de/detail.php?article_id=52987|archive-date=3 May 2025}}</ref> ja soovib olla Austria kväär-kogukonna esindaja. Pärast Eurovisiooni võitu toimunud pressikonverentsil teatas ta, et tal on poiss-sõber.<ref>{{Cite web|url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-winners-press-conference-jj|title=Eurovision 2025 winner's press conference with JJ|website=eurovision.tv|date=18 May 2025|access-date=18 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250518083600/https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-winners-press-conference-jj|archive-date=18 May 2025}}</ref> Pärast võistlust väljendas Pietsch "pettumust" [[Iisrael|Iisraeli]] osalemise üle üritusel ning ütles intervjuus ajalehele El País: "Ma tahaksin, et Eurovisioon toimuks järgmisel aastal Viinis, aga ilma Iisraelita. Kuid otsus on [[Euroopa Ringhäälingute Liit|EBU]] käes. Meie, artistid, saame selles küsimuses ainult oma häält kuuldavaks teha."<ref>{{Cite web|url=https://www.euronews.com/culture/2025/05/22/austrias-eurovision-winner-jj-calls-for-israel-to-be-banned-from-contest|title=Austria's Eurovision winner JJ calls for Israel to be banned from contest|website=[[Euronews]]|date=22 May 2025|access-date=22 May 2025}}</ref><ref>{{Cite web|last=Gjevori|first=Elis|url=https://www.middleeasteye.net/news/austrian-eurovision-winner-says-israel-should-be-barred-2026-contest|title=Austrian Eurovision winner says Israel should be barred from 2026 contest|website=[[Middle East Eye]]|date=22 May 2025|access-date=22 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250522164342/https://www.middleeasteye.net/news/austrian-eurovision-winner-says-israel-should-be-barred-2026-contest|archive-date=22 May 2025}}</ref><ref>{{Cite news|last=Boker|first=Ran|url=https://www.ynetnews.com/culture/article/s1eme6iwxx|title=Eurovision winner JJ: 'I hope next year would be without Israel'|work=Ynetnews|date=21 May 2025|access-date=22 May 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250521224512/https://www.ynetnews.com/culture/article/s1eme6iwxx|archive-date=21 May 2025}}</ref> == Diskograafia == === EP-d === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! scope="col" |Pealkiri ! scope="col" | Detailid |- ! scope="row" | "Into the Unknown" | * Ilmumiskuupäev: 14. mai 2026 * Plaadifirma: [[Manifest Music]], Warner Germany * Formaat: digitaalne allalaadimine, voogedastus |} === Singlid === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! rowspan="2" scope="col" |Pealkiri ! rowspan="2" scope="col" | Aasta ! colspan="10" scope="col" | Tipppositsioonid edetabelites ! rowspan="2" scope="col" | Sertifikaadid ! rowspan="2" scope="col" | Album |- ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | AUT<ref>{{Cite web|url=https://austriancharts.at/showinterpret.asp?interpret=JJ|title=Discographie JJ|publisher=[[Ö3 Austria Top 40]]|access-date=26 September 2025|language=de-at}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | FIN<ref>{{Cite web|url=https://ifpi.fi/lista/artistit/JJ/|title=Artistit – JJ|publisher=[[Musiikkituottajat]]|access-date=23 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250523145453/https://ifpi.fi/lista/artistit/JJ/|archive-date=23 May 2025}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | GER <ref>{{Cite web|url=https://www.offiziellecharts.de/suche?artist_search=JJ&do_search=do|title=Discographie von JJ|publisher=[[GfK Entertainment]]|access-date=23 May 2025|language=de|archive-url=https://web.archive.org/web/20250603172552/https://www.offiziellecharts.de/suche?artist_search=JJ&do_search=do|archive-date=3 June 2025}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | IRE<ref>{{Cite web|url=http://irma.ie/index.cfm?page=irish-charts&chart=Singles|title=IRMA – Irish Charts (Week 21, 2025)|publisher=[[Irish Recorded Music Association]]|access-date=23 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20170614003514/http://www.irma.ie/index.cfm?page=irish-charts&chart=Singles|archive-date=14 June 2017}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | LTU<ref>{{Cite web|url=https://www.agata.lt/lt/naujienos/s21-4/|title=2025 21-os savaitės klausomiausi (Top 100)|publisher=[[AGATA (organization)|AGATA]]|date=23 May 2025|access-date=23 May 2025|language=lt|archive-url=https://web.archive.org/web/20250523112553/https://www.agata.lt/lt/naujienos/s21-4/|archive-date=23 May 2025}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | NLD<ref>{{Cite web|url=https://dutchcharts.nl/showinterpret.asp?interpret=JJ+%5BAT%5D|title=Discografie JJ [AT]|website=dutchcharts.nl|access-date=23 May 2025|language=nl}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | NOR<ref>{{Cite web|url=https://topplista.no/charts/singles/2025-w21/|title=Singel 2025 uke 21|publisher=[[IFPI Norge]]|access-date=23 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250523133742/https://topplista.no/charts/singles/2025-w21/|archive-date=23 May 2025}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | SWE <ref>{{Cite web|url=https://www.sverigetopplistan.se/chart/41?dspy=2025&dspp=21|title=Veckolista Singlar, vecka 21, 2025|publisher=[[Sverigetopplistan]]|access-date=23 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250527113156/https://www.sverigetopplistan.se/chart/41?dspy=2025&dspp=21|archive-date=27 May 2025}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | UK<ref>{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/artist/26758/jj/|title=JJ {{!}} full Official Chart History|publisher=[[Official Charts Company]]|access-date=23 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20150404041817/https://www.officialcharts.com/artist/26758/jj/|archive-date=4 April 2015}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | WW<br /> <ref>{{Netiviide |pealkiri=Billboard Global 200. Week of May 31, 2025 |url=https://www.billboard.com/charts/billboard-global-200/2025-05-31/ |vaadatud=22. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> |- ! scope="row" | "Wasted Love" | rowspan="3" | 2025 | 1 | 10 | 13 | 53 | 5 | 36 | 27 | 8 | 53 | 167 | * IFPI AUT: Gold<ref>{{Netiviide |pealkiri=Austrian Certifications – JJ |url=https://ifpi.at/auszeichnungen/?fwp_per_page=100&fwp_interpret=JJ&fwp_titel=Wasted%20Love |vaadatud=22. mail 2026 |väljaanne=IFPI Austria}}</ref> | rowspan="6" | "Into the Unknown"<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=15. mai 2026 |pealkiri=JJ releases new EP “Into The Unknown” |väljaanne=That Eurovision Site |url=https://thateurovisionsite.com/2026/05/15/jj-releases-new-album-into-the-unknown/ |vaadatud=22. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | "Back to Forgetting" | 61 | — | — | — | — | — | — | — | — | — | |- ! scope="row" | "Haunting Me" | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | |- ! scope="row" | "Shapeshifter" | rowspan="3" | 2026 | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | |- ! scope="row" | "Ballerina" | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | |- ! scope="row" | "Unknown" | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | |- | colspan="14" style="font-size:85%" | "—" tähistab salvestist, mis ei jõudnud edetabelitesse või mida ei avaldatud sellel territooriumil. |} == Auhinnad ja nominatsioonid == {| class="wikitable sortable plainrowheaders" ! scope="col" |Aasta ! scope="col" | Auhind ! scope="col" | Kategooria ! scope="col" | Kandidaat(id) ! scope="col" | Tulemus ! scope="col" | {{Tooltip|Ref.|Reference(s)}} |- | rowspan="2" | 2025 | rowspan="2" | Eurovision Awards | Outstanding Vocals | JJ | style="text-align:center;" | Võitis |<ref name="EuroAwards1" /> |- | #ALBM Cover of the Year | JJ ja [[Conchita Wurst]] loo "[[Rise Like a Phoenix]] x Wasted Love (Mashup)" eest |Võitis |<ref name="EuroAwards2" /> |- | 2026 | Amadeus Austrian Music Awards | Ö3 Song of the Year | "Wasted Love" | style="text-align:center;" | Nomineeritud |<ref>{{Cite news|url=https://fm4.orf.at/stories/3051696/|title=Die Nominierten in allen Kategorien der Amadeus Austrian Music Awards 2026|trans-title=The nominees in all categories of the Amadeus Austrian Music Awards 2026|publisher=[[FM4]]|date=12 January 2026|access-date=21 January 2026|language=de-at}}</ref><ref>{{Cite news|last=Schneider|first=Lisa|url=https://fm4.orf.at/stories/3052647/|title=Die Amadeus Austrian Music Awards Gala 2026|trans-title=The Amadeus Austrian Music Awards Gala 2026|publisher=[[FM4]]|date=7 March 2026|access-date=4 May 2026|language=de-at}}</ref> |} == Turnee == * Act I: The Introduction (2026) * Act II: Into The Unknown turnee (2026) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Austria lauljad]] [[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] njfylgnqt1sm96vvmulnmg3hesi9utl 7160906 7160905 2026-05-25T16:44:38Z Cassiopeia34N 224461 Cassiopeia34N teisaldas lehekülje [[Mustand:JJ (laulja)]] pealkirja [[JJ (laulja)]] alla: Artikkel valmis. 7160905 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = JJ | pilt = 20260514 Johannes Pietsch Z09 9355.jpg | pildiallkiri = JJ 2026. aastal | taust = soolo_laulja | sünninimi = Johannes Pietsch | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2001|04|29}} | sünnikoht = [[Viin]], [[Austria]] | stiil = [[Pop]], [[ooper]] | amet = [[Laulja]], [[laulukirjutaja]] | tegev = 2020– | plaadifirma = [[Manifester]] }} '''Johannes Pietsch''' (sündinud 29. aprillil 2001<ref name=":0">{{Cite web|last=Christian Ude|url=https://www.kleinezeitung.at/kultur/medien/19305493/junger-countertenor-singt-fuer-oesterreich-beim-esc|title=Johannes Pietsch alias JJ: Junger Countertenor singt für Österreich beim ESC|publisher=[[Kleine Zeitung]]|date=30 January 2025|access-date=30 January 2025|language=de|archive-url=https://web.archive.org/web/20250130074918/https://www.kleinezeitung.at/kultur/medien/19305493/junger-countertenor-singt-fuer-oesterreich-beim-esc|archive-date=30 January 2025}}</ref>), tuntud ka artistinime '''JJ''' all, on Austria laulja. Ta võitis [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse]], esindades [[Austria|Austriat]] lauluga "[[Wasted Love]]". == Varajane elu == Pietsch sündis 29. aprillil 2001 [[Viin|Viinis]] Austria päritolu isa ja [[Filipiinid|Filipiinide]] päritolu ema perre. Ta veetis suurema osa oma lapsepõlvest [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] [[Dubai|Dubais]], kus tutvus pere [[Karaoke|karaokeõhtute]] kaudu [[Popmuusika|popmuusikaga]] ning isa kaudu [[Ooper|ooperiga]]. Mõlemad on mõjutanud tema praegust pop-ooperi stiili.<ref name=":0"></ref> 2016. aastal kolis perekond tagasi Viini.<ref>{{Cite web|url=https://www.huffingtonpost.fr/culture/video/eurovision-2025-qui-est-jj-le-vainqueur-autrichien-avec-wasted-love_250180.html|title=Voix de fausset et gueule d'ange : qui est JJ, l'Autrichien vainqueur de l'Eurovision ?|website=Le HuffPost|date=18 May 2025|access-date=20 May 2025|language=fr|archive-url=https://web.archive.org/web/20250518105540/https://www.huffingtonpost.fr/culture/video/eurovision-2025-qui-est-jj-le-vainqueur-autrichien-avec-wasted-love_250180.html|archive-date=18 May 2025}}</ref> == Muusikaline karjäär == 2020. aastal osales Pietsch saates "[[The Voice UK]]" üheksandas hooajas pärast seda, kui ta ei jõudnud õigeks ajaks registreeruda saatesse "[[The Voice of Germany]]".<ref name=":0"></ref><ref name=":2">{{Cite web|last=West|first=Amy|url=https://www.digitalspy.com/tv/reality-tv/a31853830/voice-uk-2020-semi-finalists/|title=The Voice UK's last Knockout confirms who Will, Meghan, Tom and Olly picked for the live semi-final|website=digitalspy.com|date=21 March 2020|access-date=30 January 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20200323171021/https://www.digitalspy.com/tv/reality-tv/a31853830/voice-uk-2020-semi-finalists/|archive-date=23 March 2020}}</ref> Ta pääses edasi ''Knockout''-vooru oma juhendaja will.i.ami abiga.<ref name=":2" /> Järgmisel aastal osales ta saate "[[Starmania]]" viiendal hooajal, kus ta jõudis esimesse finaaletendusse.<ref>{{Cite web|url=https://orf.at/stories/3383161/|title=Countertenor: JJ bringt Pop und Oper zum Song Contest|publisher=[[ORF (broadcaster)|ORF]]|date=30 January 2025|access-date=30 January 2025|language=de|archive-url=https://web.archive.org/web/20250130081003/https://orf.at/stories/3383161/|archive-date=30 January 2025}}</ref> Ta õpib [[Viini muusika- ja kunstiülikoolis]], olles varem õppinud [[Viini Riigiooper|Viini Riigiooperi]] ooperikoolis.<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.derstandard.at/consent/tcf/story/3000000255139/countertenor-jj-vertritt-oesterreich-beim-eurovision-song-contest|title=Countertenor JJ vertritt Österreich beim Eurovision Song Contest|website=derstandard.at|access-date=30 January 2025|language=de-AT|archive-url=https://web.archive.org/web/20250130091425/https://www.derstandard.at/consent/tcf/story/3000000255139/countertenor-jj-vertritt-oesterreich-beim-eurovision-song-contest|archive-date=30 January 2025}}</ref> 30. jaanuaril 2025 kuulutas [[Österreichischer Rundfunk|ORF]] raadiosaates "Ö3-Wecker", et Austriat esindab [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel]] lugu "Wasted Love", mida esitab Pietsch lavanimega JJ. "Wasted Love" kirjutasid ühiselt JJ, Austria 2023. aasta esindaja [[Teodora Špirić]] ja [[muusikaprodutsent]] [[Thomas Thurner]] ning see ilmus 6. märtsil 2025.<ref>{{Cite web|url=https://oe3.orf.at/stories/3046108/|title=JJ – Von der Staatsoper in den ESC-Zirkus|trans-title=JJ - From the State Opera to the ESC-Circus|publisher=[[Hitradio Ö3]]|date=30 January 2025|access-date=30 January 2025|language=de-AT|archive-url=https://web.archive.org/web/20250130061049/https://oe3.orf.at/stories/3046108/|archive-date=30 January 2025}}</ref> Ta võitis 17. mail toimunud suurfinaali, kogudes kokku 436 punkti.<ref>{{Cite web|last=Picheta|first=Rob|url=https://www.cnn.com/2025/05/17/entertainment/eurovision-song-contest-winner-austria-jj-latam-intl|title=Austria’s JJ wins Eurovision 2025 with ‘Wasted Love’|website=CNN|date=17 May 2025|access-date=27 June 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250725063917/https://www.cnn.com/2025/05/17/entertainment/eurovision-song-contest-winner-austria-jj-latam-intl|archive-date=25 July 2025}}</ref> Žürii hääletuse võitis Pietsch 258 punktiga ja telehääletusel sai ta 178 punkti.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/live/c74n9n5l1nxt|title=Austria's JJ wins the 2025 Eurovision Song Contest in Basel|work=BBC News|date=18 May 2025|access-date=18 May 2025}}</ref> Temast sai esimene [[Kagu-Aasia]] päritolu Eurovisiooni võitja ning ühtlasi esimene soololaulja, kes on 2000. aastatel ja 21. sajandil sündinud Eurovisiooni võitja.<ref>{{Cite web|last=Chenou|first=Marianne|url=https://www.leparisien.fr/culture-loisirs/musique/eurovision/eurovision-2025-flute-enchantee-electro-dubai-qui-est-jj-vainqueur-du-concours-pour-lautriche-18-05-2025-MKEPH454Z5H75FWAUV5R22V46I.php|title=Eurovision 2025 : « Flûte enchantée », électro, Dubaï... Qui est JJ, vainqueur du concours pour l'Autriche ?|website=leparisien.fr|date=18 May 2025|access-date=20 May 2025|language=fr-FR|archive-url=https://web.archive.org/web/20250520074438/https://www.leparisien.fr/culture-loisirs/musique/eurovision/eurovision-2025-flute-enchantee-electro-dubai-qui-est-jj-vainqueur-du-concours-pour-lautriche-18-05-2025-MKEPH454Z5H75FWAUV5R22V46I.php|archive-date=20 May 2025}}</ref> 2025. aasta detsembris võitis JJ kaks fännide hääletatud Eurovisiooni auhinda kategooriates "Outstanding Vocals" ja "#ALBM Cover of the Year" enda ja [[Conchita Wurst|Conchita Wursti]] ühise ''[[Mash-up|mash-upi]]'' eest, milles olid ühendatud nende Eurovisiooni lood "[[Rise Like a Phoenix]]" ja "Wasted Love".<ref name="EuroAwards1">{{Cite web|url=https://eurovision.tv/story/vote-now-eurovision-awards-2025|title=Vote now in the Eurovision Awards 2024|publisher=[[European Broadcasting Union]]|website=eurovision.tv|date=12 November 2025|access-date=7 January 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20251113093909/https://eurovision.tv/story/vote-now-eurovision-awards-2025|archive-date=13 November 2025}}</ref><ref name="EuroAwards2">{{Cite web|url=https://www.eurovision.com/stories/the-eurovision-awards-winners-2025/|title=The winners of the Eurovision Awards 2025!|publisher=[[European Broadcasting Union]]|website=eurovision.com|date=31 December 2025|access-date=31 December 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20260101195705/https://www.eurovision.com/stories/the-eurovision-awards-winners-2025/|archive-date=1 January 2026}}</ref> == Muusikaline stiil == [[Fail:PrepartyES_-_JJ_02.jpg|paremal|pisi|Pietsch [[Madrid|Madridis]] PreParty Spain 2025-l esinemas]] Pietschi muusikaline stiil ühendab ooperi ja popi elemente. [[Sopranist|Sopranistina]] ([[Sopran|sopraniregistris]] laulva [[Kontratenor|kontratenorina]]), kelle hääleulatus ulatub kõrge sopranini, uurib ta mõlemat žanrit intensiivse ja väljendusrikka vokaalse ning interpretatiivse lähenemise kaudu.<ref>{{Cite web|url=https://eurovision.tv/story/austrias-artist-basel-jj|title=Meet Austria's artist for Basel - JJ|website=eurovision.tv|date=30 January 2025|access-date=30 January 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250130060726/https://eurovision.tv/story/austrias-artist-basel-jj|archive-date=30 January 2025}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://apnews.com/article/eurovision-song-contest-jj-austria-1172835ced038ec1efa197fca39fbf5c|title=Austria welcomes JJ back home with cheers, hugs and roses after he wins the Eurovision Song Contest|website=AP News|date=18 May 2025|access-date=20 May 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250520032936/https://apnews.com/article/eurovision-song-contest-jj-austria-1172835ced038ec1efa197fca39fbf5c|archive-date=20 May 2025}}</ref> == Isiklik elu == Pietsch räägib [[Saksa keel|saksa]], [[Inglise keel|inglise]] ja [[Tagalogi keel|tagalogi keelt]].<ref name=":1"></ref> Ta on öelnud, et ta on [[kväär]]<ref>{{Cite web|url=https://www.queer.de/detail.php?article_id=52987|title=ESC-Favorit JJ: "Ich freue mich, die queere Community zu repräsentieren"|website=queer.de|date=18 March 2025|access-date=21 April 2025|language=de|archive-url=https://web.archive.org/web/20250503195409/https://www.queer.de/detail.php?article_id=52987|archive-date=3 May 2025}}</ref> ja soovib olla Austria kväär-kogukonna esindaja. Pärast Eurovisiooni võitu toimunud pressikonverentsil teatas ta, et tal on poiss-sõber.<ref>{{Cite web|url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-winners-press-conference-jj|title=Eurovision 2025 winner's press conference with JJ|website=eurovision.tv|date=18 May 2025|access-date=18 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250518083600/https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-winners-press-conference-jj|archive-date=18 May 2025}}</ref> Pärast võistlust väljendas Pietsch "pettumust" [[Iisrael|Iisraeli]] osalemise üle üritusel ning ütles intervjuus ajalehele El País: "Ma tahaksin, et Eurovisioon toimuks järgmisel aastal Viinis, aga ilma Iisraelita. Kuid otsus on [[Euroopa Ringhäälingute Liit|EBU]] käes. Meie, artistid, saame selles küsimuses ainult oma häält kuuldavaks teha."<ref>{{Cite web|url=https://www.euronews.com/culture/2025/05/22/austrias-eurovision-winner-jj-calls-for-israel-to-be-banned-from-contest|title=Austria's Eurovision winner JJ calls for Israel to be banned from contest|website=[[Euronews]]|date=22 May 2025|access-date=22 May 2025}}</ref><ref>{{Cite web|last=Gjevori|first=Elis|url=https://www.middleeasteye.net/news/austrian-eurovision-winner-says-israel-should-be-barred-2026-contest|title=Austrian Eurovision winner says Israel should be barred from 2026 contest|website=[[Middle East Eye]]|date=22 May 2025|access-date=22 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250522164342/https://www.middleeasteye.net/news/austrian-eurovision-winner-says-israel-should-be-barred-2026-contest|archive-date=22 May 2025}}</ref><ref>{{Cite news|last=Boker|first=Ran|url=https://www.ynetnews.com/culture/article/s1eme6iwxx|title=Eurovision winner JJ: 'I hope next year would be without Israel'|work=Ynetnews|date=21 May 2025|access-date=22 May 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250521224512/https://www.ynetnews.com/culture/article/s1eme6iwxx|archive-date=21 May 2025}}</ref> == Diskograafia == === EP-d === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! scope="col" |Pealkiri ! scope="col" | Detailid |- ! scope="row" | "Into the Unknown" | * Ilmumiskuupäev: 14. mai 2026 * Plaadifirma: [[Manifest Music]], Warner Germany * Formaat: digitaalne allalaadimine, voogedastus |} === Singlid === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! rowspan="2" scope="col" |Pealkiri ! rowspan="2" scope="col" | Aasta ! colspan="10" scope="col" | Tipppositsioonid edetabelites ! rowspan="2" scope="col" | Sertifikaadid ! rowspan="2" scope="col" | Album |- ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | AUT<ref>{{Cite web|url=https://austriancharts.at/showinterpret.asp?interpret=JJ|title=Discographie JJ|publisher=[[Ö3 Austria Top 40]]|access-date=26 September 2025|language=de-at}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | FIN<ref>{{Cite web|url=https://ifpi.fi/lista/artistit/JJ/|title=Artistit – JJ|publisher=[[Musiikkituottajat]]|access-date=23 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250523145453/https://ifpi.fi/lista/artistit/JJ/|archive-date=23 May 2025}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | GER <ref>{{Cite web|url=https://www.offiziellecharts.de/suche?artist_search=JJ&do_search=do|title=Discographie von JJ|publisher=[[GfK Entertainment]]|access-date=23 May 2025|language=de|archive-url=https://web.archive.org/web/20250603172552/https://www.offiziellecharts.de/suche?artist_search=JJ&do_search=do|archive-date=3 June 2025}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | IRE<ref>{{Cite web|url=http://irma.ie/index.cfm?page=irish-charts&chart=Singles|title=IRMA – Irish Charts (Week 21, 2025)|publisher=[[Irish Recorded Music Association]]|access-date=23 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20170614003514/http://www.irma.ie/index.cfm?page=irish-charts&chart=Singles|archive-date=14 June 2017}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | LTU<ref>{{Cite web|url=https://www.agata.lt/lt/naujienos/s21-4/|title=2025 21-os savaitės klausomiausi (Top 100)|publisher=[[AGATA (organization)|AGATA]]|date=23 May 2025|access-date=23 May 2025|language=lt|archive-url=https://web.archive.org/web/20250523112553/https://www.agata.lt/lt/naujienos/s21-4/|archive-date=23 May 2025}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | NLD<ref>{{Cite web|url=https://dutchcharts.nl/showinterpret.asp?interpret=JJ+%5BAT%5D|title=Discografie JJ [AT]|website=dutchcharts.nl|access-date=23 May 2025|language=nl}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | NOR<ref>{{Cite web|url=https://topplista.no/charts/singles/2025-w21/|title=Singel 2025 uke 21|publisher=[[IFPI Norge]]|access-date=23 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250523133742/https://topplista.no/charts/singles/2025-w21/|archive-date=23 May 2025}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | SWE <ref>{{Cite web|url=https://www.sverigetopplistan.se/chart/41?dspy=2025&dspp=21|title=Veckolista Singlar, vecka 21, 2025|publisher=[[Sverigetopplistan]]|access-date=23 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250527113156/https://www.sverigetopplistan.se/chart/41?dspy=2025&dspp=21|archive-date=27 May 2025}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | UK<ref>{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/artist/26758/jj/|title=JJ {{!}} full Official Chart History|publisher=[[Official Charts Company]]|access-date=23 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20150404041817/https://www.officialcharts.com/artist/26758/jj/|archive-date=4 April 2015}}</ref> ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" | WW<br /> <ref>{{Netiviide |pealkiri=Billboard Global 200. Week of May 31, 2025 |url=https://www.billboard.com/charts/billboard-global-200/2025-05-31/ |vaadatud=22. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> |- ! scope="row" | "Wasted Love" | rowspan="3" | 2025 | 1 | 10 | 13 | 53 | 5 | 36 | 27 | 8 | 53 | 167 | * IFPI AUT: Gold<ref>{{Netiviide |pealkiri=Austrian Certifications – JJ |url=https://ifpi.at/auszeichnungen/?fwp_per_page=100&fwp_interpret=JJ&fwp_titel=Wasted%20Love |vaadatud=22. mail 2026 |väljaanne=IFPI Austria}}</ref> | rowspan="6" | "Into the Unknown"<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=15. mai 2026 |pealkiri=JJ releases new EP “Into The Unknown” |väljaanne=That Eurovision Site |url=https://thateurovisionsite.com/2026/05/15/jj-releases-new-album-into-the-unknown/ |vaadatud=22. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | "Back to Forgetting" | 61 | — | — | — | — | — | — | — | — | — | |- ! scope="row" | "Haunting Me" | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | |- ! scope="row" | "Shapeshifter" | rowspan="3" | 2026 | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | |- ! scope="row" | "Ballerina" | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | |- ! scope="row" | "Unknown" | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | |- | colspan="14" style="font-size:85%" | "—" tähistab salvestist, mis ei jõudnud edetabelitesse või mida ei avaldatud sellel territooriumil. |} == Auhinnad ja nominatsioonid == {| class="wikitable sortable plainrowheaders" ! scope="col" |Aasta ! scope="col" | Auhind ! scope="col" | Kategooria ! scope="col" | Kandidaat(id) ! scope="col" | Tulemus ! scope="col" | {{Tooltip|Ref.|Reference(s)}} |- | rowspan="2" | 2025 | rowspan="2" | Eurovision Awards | Outstanding Vocals | JJ | style="text-align:center;" | Võitis |<ref name="EuroAwards1" /> |- | #ALBM Cover of the Year | JJ ja [[Conchita Wurst]] loo "[[Rise Like a Phoenix]] x Wasted Love (Mashup)" eest |Võitis |<ref name="EuroAwards2" /> |- | 2026 | Amadeus Austrian Music Awards | Ö3 Song of the Year | "Wasted Love" | style="text-align:center;" | Nomineeritud |<ref>{{Cite news|url=https://fm4.orf.at/stories/3051696/|title=Die Nominierten in allen Kategorien der Amadeus Austrian Music Awards 2026|trans-title=The nominees in all categories of the Amadeus Austrian Music Awards 2026|publisher=[[FM4]]|date=12 January 2026|access-date=21 January 2026|language=de-at}}</ref><ref>{{Cite news|last=Schneider|first=Lisa|url=https://fm4.orf.at/stories/3052647/|title=Die Amadeus Austrian Music Awards Gala 2026|trans-title=The Amadeus Austrian Music Awards Gala 2026|publisher=[[FM4]]|date=7 March 2026|access-date=4 May 2026|language=de-at}}</ref> |} == Turnee == * Act I: The Introduction (2026) * Act II: Into The Unknown turnee (2026) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Austria lauljad]] [[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] njfylgnqt1sm96vvmulnmg3hesi9utl 0 715542 7161417 7159967 2026-05-26T11:29:39Z Kuriuss 38125 Kordusi vähemaks. 7161417 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Faina Muromtseva''' (sündinud Faina Sokolova; 29. mai 1926 Tartu – 30. september 2021 Tartu) on kunstnik [[Ivan Sokolov (Tartu kunstnik)|Ivan Sokolovi]] tütar ja kunstipärandi hoidja. Oli seotud Tartu Kunstnike Majaga kolmkümmend aastat. Muromtseva tegi koostööd kunstiuurijate ja ajaloolastega, sealhulgas [[Sergei Issakov|Sergei Isakovi]] ja Nadežda Valkiga, aidates säilitada ja uurida Ivan Sokolovi loomingulist pärandit.<ref name=":1" /> Tema vahendusel jõudis osa kunstniku teostest Eesti muuseumidesse ja arhiividesse.<ref name=":2" /> == Elukäik == Faina Muromtseva sündis 1926. aastal Tartus vanausuliste peres. Isa oli kunstnik Ivan Sokolovi ja ema Anfissa, peres oli veel kolm last. Perekond elas aadressil Fortuna tänav 36 teise korruse korteris, [[Tartu Pärmivabrik|Tartu pärmivabriku]] vastas.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Katajeva-Valk |eesnimi=Nadežda |pealkiri=Tartu kunstnik Ivan Sokolov : elu ja looming |kirjastus=Dialoog |aasta=2018 |isbn=978-9949-883-86-8 |koht=Tartu |lehekülg=63-107 |keel=eesti, vene}}</ref> 1941. aastal lõpetas Faina Sokolova [[Tartu Naisühingu Kutsekool|Tartu Naisühingu Kutsekooli.]] 1942. aastal suri haiguse tagajärjel ema 34-aastaselt ja seejärel õde Vera.<ref name=":0" /> 1946. aastal Faina abiellus ja sõidab abikaasaga [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]], kus sünnib neli tütart. Pärast ebaõnnestunud abielu naasis Faina 1955. aastal lastega Tartusse ja asus elama koos isaga Eha tänaval majas number 19. Tartus sündis ka viies tütar. Alates 1976. aastast töötas ta Kunstnike Majas esmalt raamatupidaja ja sekretärina, hiljem aitas lisaks näitustel saalivalvurina.<ref name=":0" /> Seal töötas ta kuni 1996. aastani, mil läks pensionile. Suri 95-aastaselt ja on maetud Tartu vanausuliste kalmistule Roosi tänaval Sokolovide perekonna hauaplatsile. == Tegevus kunstnik Ivan Sokolov kunstipärandi hoidjana == Muromtseva tegeles isa loomingu säilitamisega, kogus andmeid tema elu ja töö kohta ning aitas korraldada näitusi. Faina Muromtseva oli ka 2018. aastal kunstniku 100. sünniaastapäeva näituse „Ivan Sokolov, 1884–1972: mälestusnäitus“ korraldamise eestvedaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ivan Sokolov - EKABL |url=https://www.ekabl.ee/id/sokolovivan |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.ekabl.ee}}</ref> Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakonnas ja Eesti NSV Kunstifondi toetusel Kunstnike Majas välja pandud näitusel oli umbes 60 teost. Näitusel tutvus Muromtseva Nadežda Valkiga.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Katajeva-Valk |eesnimi=Nadežda |pealkiri=Тартуский художник Иван Соколов : жизнь и творчество = Tartu kunstnik Ivan Sokolov : elu ja looming |kirjastus=Dialoog AS |aasta=2018 |isbn=978-9949-883-86-8 |koht=Tartu |lehekülg=7}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Редакция |kuupäev=2025-04-03 |pealkiri=«И боль пройдёт, когда-нибудь…» Разговор с Надеждой Валк |url=https://vestniktartu.ee/people/i-bol-projdyot-kogda-nibud-razgovor-s-nadezhdoj-valk/ |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=Vestnik Tartu |keel=ru-RU}}</ref> Kunstniku loomingu säilitamiseks annetas Muromtseva 27 Sokolovi maali [[MTÜ Vene Muuseum|MTÜ Vene Muuseumi]] kogusse.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Grigorjev |eesnimi=Sergei |perekonnanimi2=КУЗНЕЦОВА |eesnimi2=Нелли |pealkiri=архив газеты "Молодежь Эстонии" |url=http://www.moles.ee/04/May/28/12-1.php |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.moles.ee}}</ref> Koostöös Vene Muusemiga korraldati 2017. aastal Toompea lossis kunstniku mälestusnäitus, kus eksponeeriti MTÜ Vene Muusemi kogu ja eraisikute kogudest saadud 32 väljavalitud kunstiteost.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paal |eesnimi=Gunnar |kuupäev=2017-05-03 |pealkiri=Riigikogus on eestivene kunstniku Ivan Sokolovi mälestusnäitus |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogus-eestivene-kunstniku-ivan-sokolovi-malestusnaitus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> 2014. aastal tegi Faina Muromtseva tegi kirjanik Nadežda Valkile ettepaneku kirjutada raamatu kunstnik Ivan Sokolovist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Редакция |kuupäev=2025-03-12 |pealkiri=Серию выставок «Диалога» открывает выставка Ивана Соколова |url=https://vestniktartu.ee/events/seriyu-vystavok-dialoga-otkryvaet-vystavka-ivana-sokolova/ |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=Vestnik Tartu |keel=ru-RU}}</ref> Muromtseva aitas Valkil kokku panna kunstniku elulugu, näituste loetelu ja andis ligipääsu kodualbumile.<ref name=":1" /> 2018. aastal ilmuski 360-leheküljeline monograafia "Tartu kunstnik Ivan Sokolov. Elu ja looming", mis sisaldab ka teoste reproduktsioone.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-05-01 |pealkiri=Vanausuline, kes pidas kunsti pidupäevaks |url=https://tartu.postimees.ee/4481531/vanausuline-kes-pidas-kunsti-pidupaevaks |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Muromtseva, Faina}} [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2021]] no1g12cwgukdnck27pc1m2ozasu84oc 0 715555 7160923 7160216 2026-05-25T17:33:35Z NOSSER 8097 7160923 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Moeller | manusta = | pilt = Moelleri suguvõsa aadlivapp.png | alt = | pildiallkiri = | päritolu = Saksamaa | esivanem = | praegune_suguvõsa_pea = | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = 1741 | number_saaremaa_rüütelkond = 58 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1655 | number_rootsi_rüütelkond = 645 (Möller, Möllerswärd<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/M%C3%B6llersw%C3%A4rd_nr_645 Adliga ätten Möller eller Möllerswärd nr 645], www.adelsvapen.com</ref>) | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = | matrikuleeritud_soome_rüütelkond = 1818 | number_soome_rüütelkond = 53 | väljasurnud_soome_rüütelkond = | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1747 | number_liivima_rüütelkond = 4 | väljasurnud_liivimaa_rüütelkond = | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1861 | number_eestimaa_rüütelkond = 247 | väljasurnud_eestimaa_rüütelkond = }} '''Moeller''', ka (Moller<ref>{{BBLD|GND1343338018}}</ref>, Möller) on [[Tüüring]]ist<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00175|seite 175}}</ref> pärit [[põlisaadel|põlisaadlisuguvõsa]]. == Suguvõsa liikmeid == *Gerdt Molder (mainitud allikates 1507, 1511, surnud 1526), Saaremaa [[Kuusnõmme mõis|Kuusnõmme]], [[Koltse mõis]]nik<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00183|seite 183}}</ref> *Johann (Hans) Molder (mainitud allikates 1447, 1476, surn. 1482), Möllershof, [[Kuke mõis|Kuke]], [[Tupenurme mõis]]nik<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00186|seite 186}}</ref> *Heinrich Moller (mainitud allikates 1482, surn. 1528), Kuke mõisnik<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00190|seite 190}}</ref> *Heinrich Möller surn. ca 1616), Saaremaa [[Turja mõis|Turja]], [[Kaunivere mõis|Kaunivere]], [[Pavestküla mõis|Pavestküla]], Hohenbergi mõisnik<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00192|seite 192}}</ref> *Christoph Wolter von Möller (surn. 1674), Rootsi sõjaväelane (leitnant), [[Kõrvetaguse mõis|Kõrvetaguse]], Dūre, [[Loberģi mõis]]nik<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00197|seite 197}}</ref> *Johann Christoph von Moeller (1676–1741), Holsteini sõjaväelane (ooberstleitnant) ja kammerjunkur *Christer Reinhold von Moller (1715–1772), suguvõsa [[Järvere mõis|Järvere]]-[[Sõmerpalu mõis|Sõmerpalu]] (''Jerwen-Sommerpahlen'') suguvõsaharu<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00206|seite 206}}</ref> *Adam Johann von Moeller (1727–1777), suguvõsa [[Lilli-Anne mõis|Lilli-Anne]] (''Lühnen'') suguvõsaharu<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00209|seite 209}}</ref> *''Bernhard'' Siegfried ''von Moeller'' (1729–1811), Venemaa Keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)<ref>{{BBLD|GND119600739X|Moeller, Bernhard* Siegfried (Boris Ivanovič) v. (1729-1811)}}</ref> *Wilhelm von Möller (Moller) (1732–1781), [[Mustja mõis]]nik<ref>{{BBLD|GND119623339X|}}</ref>, suguvõsa Mustja (''Mustel'') suguvõsaharu<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00215|seite 215}}</ref> *Peter Bernhard von Moeller (1742–1801), Jamburgi maakonna aadlimarssal, Jamburgi maakonna Vruda ja Kamula mõisnik<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00203|seite 203}}</ref> *Friedrich Reinhold von Möller (1760–1833) ([[:ru:Моллер, Фёдор Васильевич|Моллер, Фёдор Васильевич]]), Venemaa Keisririigi mereväeohvitser (viitseadmiral) *Berend [[Otto von Möller]] (1764–1848) (''Моллер, Антон Васильевич''), Venemaa Keisririigi [[Venemaa keiserlik merevägi|merevä]]eohvitser ([[admiral]]), senaator, [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] mereminister [[1828]]–[[1836]] *''Alexander'' Wilhelm von Moeller (1783–1844), [[Sõmerpalu mõis|Sõmerpalu]], [[Järvere mõis|Järvere]], [[Peetrimõisa mõis]]nik, [[Võru kreis]]i [[Sillakohus|sillakohtunik]] *Alexander Peter von Möller (1796–1862) ([[:ru:Моллер, Александр Фёдорович|Моллер, Александр Фёдорович]]), Venemaa Keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) *Friedrich Johann von Möller (1798–1875) ([[:ru:Моллер, Фёдор Фёдорович|Моллер, Фёдор Фёдорович]]), Venemaa Keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant) *[[Reinhold Julius Paul von Möller]] (1808–1897), Venemaa Keisririigi mereväeohvitser (kindralmajor, viitseadmiral)<ref>{{BBLD|GND1195530951|Moeller, Reinhold Julius Paul* v. (1808-1897)}}</ref> *[[Otto Friedrich Theodor von Möller]] (1812–1874), kunstnik ja kirjanik, [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] professor, [[Kaali mõis|Kaali]] mõisnik [[Saaremaa]]l *''Friedrich'' Otto von Moeller (1813–1886), Sõmerpalu, Järvere, Mustja, Peetrimõisa, Lilli-Anne, Schwartzhofi, [[Karaski mõis|Karaski]], [[Juba mõis|Juba]], [[Vana-Roosa mõis]]nik *Peter von Moeller (1813–1874), Jamburgi maakonna aadlimarssal, Vruda ja Kamula mõisnik *Karl Eduard von Möller (1820–1879) ([[:ru:Моллер, Эдуард Антонович|Моллер, Эдуард Антонович]]), Venemaa Keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)<ref>{{BBLD|GND1194310206|Moeller, Karl Eduard* v. (1820-1879)}}</ref> *Alexander Georg von Moeller (1830–1903), [[Võru linnapea]], [[Vastse-Nursi mõis]]nik<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00220|seite 220}}</ref> *Andreas Alexander von Moeller (1840–1894), Sõmerpalu, Järvere, Lilli-Anne, Mustja, Peetrimõisa, Schwartzhofi, Karaski mõisnik, Tartu-Võru kreisisaadik *Reinhold Wilhelm von Moeller (1847–1918), kunstnik<ref>{{BBLD|GND1078043531|Moeller, Reinhold Wilhelm v. (1847-1918)}}</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00175|seite 175}} usw {{commonskat|Moller family}} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivi ordu vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Saaremaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] 34jbf7akylwxtnjc5xye8qfdwjc1rxq 1 715558 7160754 7160385 2026-05-25T14:12:56Z Sjur 66496 /* */ Vastus 7160754 wikitext text/x-wiki ''Aprillis võitis ta oma karjääri esimese Monumendi'' – artiklist ei selgu, mida "monument" siinses kontekstis tähendama peaks. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. mai 2026, kell 17:22 (EEST) ''Aprilli lõpus osales ta kolmel Ardennide klassikul'' – "klassikul"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. mai 2026, kell 17:33 (EEST) :Minu halb tõlge, laenatud spordiajakirjanike sõnavarast. Pidasin silmas seda: https://en.wikipedia.org/wiki/Cycling_monument ja seda: https://en.wikipedia.org/wiki/Classic_cycle_races. Kas peaks artikli sees selgitama, mida need tähendavad või sõnastama kuidagi ümber? [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 24. mai 2026, kell 20:35 (EEST) ::Aitäh! Vaat kui huvitav see monumentide teema! Ma rattavõistluste sõnavara eriti ei tunne, tennisele mõeldes tekkis võrdlus kohe suure slämmi turniiridega (kui traditsiooniliselt tenniseaasta kõige tähtsamate turniiridega). Nende traditsiooniliste võistluste kohta võikski omaette artikli teha (nagu on inglises). Aga enne peaks muidugi põhjalikumalt uurima, kuidas on valdkonna teoreetikud ja terminoloogid neid võistlusi seni nimetanud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 03:13 (EEST) :::Mõlemad väärivad kindlasti omaette artiklit, püüan jõudumööda teha. Keda võib usaldusväärseteks teoreetikuteks pidada? Kas küsida Jalgrattaliidust või mõnelt keeleinimestelt? Ei tahaks kirjutada uudissõnadega, mis on artikli kõige tõenäolisemale lugejale ehk spordisõbrale täiesti võõrad nagu ka. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 17:12 (EEST) 38wuoucmejol3fxze1qj3h8uunz5d3u 0 715566 7161006 7160229 2026-05-25T20:10:58Z Kuuskinen 33651 7161006 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of Ireland.svg|pisi|Iiri Vabariigi lipp]] [[Pilt:Irish Republic Flag.svg|pisi|Väljakuulutamise lipp]] '''Iiri Vabariik''' ([[iiri keel]]es ''Poblacht na hÉireann'' või ''Saorstát Éireann'') oli revolutsiooniline riik, mis kuulutas 1919. aasta jaanuaris välja oma iseseisvuse [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigist]]. Vabariik nõudis jurisdiktsiooni kogu [[Iiri saar|Iirimaa saare]] üle, kuid 1920. aastaks oli selle tegeliku kontrolli all 21 Iirimaa [[Krahvkond (Iirimaa)|krahvkonda]] 32st ning Briti väed säilitasid kohaloleku suuremas osas kirdepiirkonnast, samuti [[Cork]]is, [[Dublin]]is ja teistes suuremates linnades. Vabariik oli tugevaim maapiirkondades ning suutis oma sõjaliste jõudude kaudu mõjutada ka nende linnade elanikkonda, mida ta otseselt ei kontrollinud. Vabariigi algus ulatub 1916. aasta [[Lihavõtteülestõus]]u kui iiri vabariiklased hõivasid Dublinis tähtsaid kohti ja kuulutasid välja Iiri Vabariigi. Pärast ülestõusu mahasurumist ning selle juhtide hukkamist, pöördus avalikkuse arvamus Briti võimu vastu.<ref name="History" /> 1918. aasta Ühendkuningriigi üldvalimistel saavutas iseseisvusmeelne [[Sinn Féin]] Iirimaal selge enamuse ning paljudes kohtades ei olnud Sinn Féini kandidaatidel tõsist vastast. Valituks osutunud Sinn Féini liikmed ei asunud oma kohtadele Ühendkuningriigi parlamendis, vaid kogunesid 21. jaanuaril 1919 Dublinis, et moodustada Iirimaa [[esimene Dáil]].<ref name="Irish" /> Seejärel rajasid vabariiklased valitsuse, kohtusüsteemi ja politsei.<ref name="Why" /> Dáili kontrolli alla läksid ka [[Iiri Vabatahtlikud]], kes said tuntuks kui [[Iiri Vabariiklik Armee (1919–1922)|Iiri Vabariiklik Armee]] (IRA) ning võitlesid [[Iiri vabadussõda|Iiri vabadussõjas]] Briti vägede vastu. Vabadussõda lõppes [[Inglise-Iiri rahuleping|Inglise-Iiri rahulepinguga]], mis allkirjastati 6. detsembril 1921 ning mille [[Dáil Éireann]] kiitis napilt heaks 7. jaanuaril 1922. Lepingu tingimuste kohaselt moodustati ajutine valitsus, kuid Iiri Vabariik jäi nimeliselt eksisteerima kuni 6. detsembrini 1922, mil 26 saare 32 krahvkonnast said Briti [[dominioon]]iks nimega [[Iiri Vaba Riik]] (''Irish Free State''). Saar oli juba 1920. aasta Iirimaa valitsemise seadusega (''Government of Ireland Act 1920'') jagatud ning kuus Põhja-Iirimaa krahvkonda, mis olid eraldatud unionistliku enamuse tagamiseks, kasutasid lepingu alusel õigust jääda Ühendkuningriigi koosseisu. ==Vaata ka== * [[Iirimaa jagunemine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History of Parliament in Ireland |väljaanne=Houses of the Oireachtas |url=https://www.oireachtas.ie/en/visit-and-learn/history-and-buildings/history-of-parliament-in-ireland/ |vaadatud=2026-05-24}}</ref> <ref name="Irish">{{netiviide |pealkiri=Dáil Éireann |väljaanne=National Army Museum |url=https://www.nam.ac.uk/explore/irish-war-independence |vaadatud=2026-05-24}}</ref> <ref name="Why">{{netiviide |pealkiri=Ireland independence: Why Jan 1919 is an important date |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/newsround/46480953 |vaadatud=2026-05-24}}</ref> }} [[Kategooria:Iirimaa ajalugu]] srgi9wk6zk4kej0162p7adnrj878bu2 0 715583 7160901 7160637 2026-05-25T16:40:45Z Evlper 104506 7160901 wikitext text/x-wiki [[File:Wamba Santa María Westfassade1200.JPG|thumb|Romaani läänefassaad]] [[File:Wamba - 005 (41803474922).jpg|thumb|Vaade kagust]] [[File:Iglesia de wamba.jpg|thumb|[[Hoburaudkaar]]ne mosaraabia võidukaar vaatel apsiidist löövi suunas]] [[File:Planta SMdW.jpg|thumb|Põhiplaan, millel 10. sajandi kiriku müürid on tähistatud punasega]] '''Santa María kirik''' ([[hispaania keel]]es '''Santa María de Wamba''') on [[Hispaania]]s [[Valladolidi provints]]is [[Wamba]]s asuv [[rekonkista]]-aegne [[Eelromaani kunst|eelromaani]] ja [[Romaani kunst|romaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]. Kiriku idaosa on [[10. sajand]]ist, lääneosa [[12. sajand]]ist. Kirik on silmapaistev [[ehitismälestis]] ja see on võetud koos üheksa teise [[mosaraabia arhitektuur]]imälestisega [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja. == Kirjeldus == Wamba taasasustati põhja poolt [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigist]] tulijatega ning kiriku arhitektuur on rohkem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] ja [[Astuuria eelromaani kunst|astuuria arhitektuuri]] mõjutustega kui teised piirkonna hooned, näiteks [[San Cebrián de Mazote]] kirik (selle küla taasasustasid [[Al-Ándalus]]est pärit kristlased). Kiriku põhiplaan on ristkülikukujuline, keskse itta veidi eenduva keskse apsiidiga. 10. sajandi eelromaani hoonest on säilinud pikihoone põhjasein, pikihoonega ühelaiune transept ja kolme apsiidiga kooriruum. 10. sajandi müürid on laotud mördiga ühendatud väikestest klompkividest, ebakorrapärastest kvaadritest ja tellistest. Romaani pikihoone on ehitatud korrapärastest lubjakiviplokkidest. Nelitise kohal kõrgub ruudukujulise põhiplaaniga, püramiidkatusega ja nelja ümarkaarse paarisaknaga kõigis külgedes. Läänefassaadil on romaani [[ümarkaar]]ega pea[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]. [[Astmikportaal]]il on kolmeastmeline [[arhivolt]], mis mõlemal küljel toetub kolmele [[sammas|sambale]]. Arhivolte kaunistavad [[mõigas|mõikad]] ja [[kaarfriis]]id. [[Madalreljeef]]sete [[rosett]]idega kaetud [[tümpanon]] toetub [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele, mida kaunistavad inimpead suust väljuvate lehtedega. Tümpanonil on [[raidkiri]] "[[Æra Hispanica|Era]] MCCXXXIII", mis vastab kristliku ajaarvamise aastale 1233, tänapäeva kalendris 1195. Portaali kohal on kitsas [[rullikfriis]]iga varikatus, mida toetavad looma- või inimpeadega konsoolid. Säilinud värvijäljed viitavad sellele, et portaal oli algselt värvitud. Pikihoone põhjaküljel asus kunagine [[ristikäik]] ja pääs [[klausuur]]i, seal paikneb [[Malta ordu|johanniitide]] [[Klooster|kloostri]] ajast pärit [[luukamber]]. == Ajaloost == Kuningas [[Rekkeswinth]]i (suri 672) valitsemisajal oli Wamba kuninglik residents, muuhulgas oli seal ka läänegootide kirik<ref>[https://www.arteguias.com/iglesia/santamariawamba.htm Iglesia de Santa María de Wamba, Valladolid. - Arteguias]</ref>, mille [[raiddekoor]]i osi on [[Valladolidi muuseum]]is. Pärast läänegootide kuningriigi langemist muslimite invasioonis Pürenee poolsaarele vallutati piirkond [[Umaijaadid]]e käest tagasi alles Astuuria [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] ajal, kes valitses aastatel 866–910. Oletatavasti ehitati Wamba tolleaegne kirik pärast seda uuesti üles.<ref>[https://www.arteguias.com/iglesia/santamariawamba.htm Iglesia de Santa María de Wamba, Valladolid. - Arteguias]</ref> Praeguse kiriku vanim osa pärineb 10. sajandist. Ürikutes leidub teateid Wambas asuva kloostri kohta, mille osaks kirik arvatakse olevat olnud. See võis olla esimene mosaraabia kirik piirkonnas. 12. sajandil läks klooster [[johanniitide ordu]] kätte kuni 19. sajandini. Praegune [[pikihoone]] ehitati 12. sajandi lõpus. Enamik tänapäeval varemetena säilinud kloostrihooneid ehitati veel hiljem. == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://www.arteguias.com/iglesia/santamariawamba.htm Iglesia de Santa María de Wamba, Valladolid. - Arteguias] {{koord}} [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Mosaraabia kunst]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] 51dgmgdqc3upj0gil22ov9vex7ew0h1 7160911 7160901 2026-05-25T16:53:30Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7160911 wikitext text/x-wiki [[File:Wamba Santa María Westfassade1200.JPG|thumb|Romaani läänefassaad]] [[File:Wamba - 005 (41803474922).jpg|thumb|Vaade kagust]] [[File:Iglesia de wamba.jpg|thumb|[[Hoburaudkaar]]ne mosaraabia võidukaar vaatel apsiidist löövi suunas]] [[File:Planta SMdW.jpg|thumb|Põhiplaan, millel 10. sajandi kiriku müürid on tähistatud punasega]] '''Santa María kirik''' ([[hispaania keel]]es '''Santa María de Wamba''') on [[Hispaania]]s [[Valladolidi provints]]is [[Wamba]]s asuv [[rekonkista]]-aegne [[Eelromaani kunst|eelromaani]] ja [[Romaani kunst|romaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]. Kiriku idaosa on [[10. sajand]]ist, lääneosa [[12. sajand]]ist. Kirik on silmapaistev [[ehitismälestis]] ja see on võetud koos üheksa teise [[mosaraabia arhitektuur]]imälestisega [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja. == Kirjeldus == Wamba taasasustati põhja poolt [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigist]] tulijatega ning kiriku arhitektuur on rohkem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] ja [[Astuuria eelromaani kunst|astuuria arhitektuuri]] mõjutustega kui teised piirkonna hooned, näiteks [[San Cebrián de Mazote]] kirik (selle küla taasasustasid [[Al-Ándalus]]est pärit kristlased). Kiriku põhiplaan on ristkülikukujuline, keskse itta veidi eenduva keskse apsiidiga. 10. sajandi eelromaani hoonest on säilinud pikihoone põhjasein, pikihoonega ühelaiune transept ja kolme apsiidiga kooriruum. 10. sajandi müürid on laotud mördiga ühendatud väikestest klompkividest, ebakorrapärastest kvaadritest ja tellistest. Romaani pikihoone on ehitatud korrapärastest lubjakiviplokkidest. Nelitise kohal kõrgub ruudukujulise põhiplaaniga, püramiidkatusega ja nelja ümarkaarse paarisaknaga kõigis külgedes. Läänefassaadil on romaani [[ümarkaar]]ega pea[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]. [[Astmikportaal]]il on kolmeastmeline [[arhivolt]], mis mõlemal küljel toetub kolmele [[sammas|sambale]]. Arhivolte kaunistavad [[mõigas|mõikad]] ja [[kaarfriis]]id. [[Madalreljeef]]sete [[rosett]]idega kaetud [[tümpanon]] toetub [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele, mida kaunistavad inimpead suust väljuvate lehtedega. Tümpanonil on [[raidkiri]] "[[Æra Hispanica|Era]] MCCXXXIII", mis vastab kristliku ajaarvamise aastale 1233, tänapäeva kalendris 1195. Portaali kohal on kitsas [[rullikfriis]]iga varikatus, mida toetavad looma- või inimpeadega konsoolid. Säilinud värvijäljed viitavad sellele, et portaal oli algselt värvitud. Pikihoone põhjaküljel asus kunagine [[ristikäik]] ja pääs [[klausuur]]i, seal paikneb [[Malta ordu|johanniitide]] [[Klooster|kloostri]] ajast pärit [[luukamber]]. == Ajaloost == Kuningas [[Rekkeswinth]]i (suri 672) valitsemisajal oli Wamba kuninglik residents, muuhulgas oli seal ka läänegootide kirik<ref>[https://www.arteguias.com/iglesia/santamariawamba.htm Iglesia de Santa María de Wamba, Valladolid. - Arteguias]</ref>, mille [[raiddekoor]]i osi on [[Valladolidi muuseum]]is. Pärast läänegootide kuningriigi langemist muslimite invasioonis Pürenee poolsaarele vallutati piirkond [[Umaijaadid]]e käest tagasi alles Astuuria [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] ajal, kes valitses aastatel 866–910. Oletatavasti ehitati Wamba tolleaegne kirik pärast seda uuesti üles.<ref>[https://www.arteguias.com/iglesia/santamariawamba.htm Iglesia de Santa María de Wamba, Valladolid. - Arteguias]</ref> Praeguse kiriku vanim osa pärineb 10. sajandist. Ürikutes leidub teateid Wambas asuva kloostri kohta, mille osaks kirik arvatakse olevat olnud. See võis olla esimene mosaraabia kirik piirkonnas. 12. sajandil läks klooster [[johanniitide ordu]] kätte kuni 19. sajandini. Praegune [[pikihoone]] ehitati kirikule 12. sajandi lõpus. Enamik tänapäeval varemetena säilinud kloostrihooneid ehitati veel hiljem. == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://www.arteguias.com/iglesia/santamariawamba.htm Iglesia de Santa María de Wamba, Valladolid. - Arteguias] {{koord}} [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Mosaraabia kunst]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] ptrilukkqqoszn7eeujrv2qdqfnj68u 7160912 7160911 2026-05-25T16:54:45Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7160912 wikitext text/x-wiki [[File:Wamba Santa María Westfassade1200.JPG|thumb|Romaani läänefassaad]] [[File:Wamba - 005 (41803474922).jpg|thumb|Vaade kagust]] [[File:Iglesia de wamba.jpg|thumb|[[Hoburaudkaar]]ne mosaraabia võidukaar vaatel apsiidist löövi suunas]] [[File:Planta SMdW.jpg|thumb|Põhiplaan, millel 10. sajandi kiriku müürid on tähistatud punasega]] '''Santa María kirik''' ([[hispaania keel]]es '''Santa María de Wamba''') on [[Hispaania]]s [[Valladolidi provints]]is [[Wamba]]s asuv [[rekonkista]]-aegne [[Eelromaani kunst|eelromaani]] ja [[Romaani kunst|romaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]. Kiriku idaosa on [[10. sajand]]ist, lääneosa [[12. sajand]]ist. Kirik on silmapaistev [[ehitismälestis]] ja see on võetud koos üheksa teise [[mosaraabia arhitektuur]]imälestisega [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja. == Kirjeldus == Wamba taasasustati põhja poolt [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigist]] tulijatega ning kiriku arhitektuur on rohkem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] ja [[Astuuria eelromaani kunst|astuuria arhitektuuri]] mõjutustega kui teised piirkonna hooned, näiteks [[San Cebrián de Mazote]] kirik (selle küla taasasustasid [[Al-Ándalus]]est pärit kristlased). Kiriku põhiplaan on ristkülikukujuline, keskse itta veidi eenduva keskse apsiidiga. 10. sajandi eelromaani hoonest on säilinud pikihoone põhjasein, pikihoonega ühelaiune transept ja kolme apsiidiga kooriruum. 10. sajandi müürid on laotud mördiga ühendatud väikestest klompkividest, ebakorrapärastest kvaadritest ja tellistest. Romaani pikihoone on ehitatud korrapärastest lubjakiviplokkidest. Nelitise kohal kõrgub ruudukujulise põhiplaaniga, püramiidkatusega ja nelja ümarkaarse paarisaknaga kõigis külgedes. Läänefassaadil on romaani [[ümarkaar]]ega pea[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]. [[Astmikportaal]]il on kolmeastmeline [[arhivolt]], mis mõlemal küljel toetub kolmele [[sammas|sambale]]. Arhivolte kaunistavad [[mõigas|mõikad]] ja [[kaarfriis]]id. [[Madalreljeef]]sete [[rosett]]idega kaetud [[tümpanon]] toetub [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele, mida kaunistavad inimpead suust väljuvate lehtedega. Tümpanonil on [[raidkiri]] "[[Æra Hispanica|Era]] MCCXXXIII", mis vastab kristliku ajaarvamise aastale 1233, tänapäeva kalendris 1195. Portaali kohal on kitsas [[rullikfriis]]iga varikatus, mida toetavad looma- või inimpeadega konsoolid. Säilinud värvijäljed viitavad sellele, et portaal oli algselt värvitud. Pikihoone põhjaküljel asus kunagine [[ristikäik]] ja pääs [[klausuur]]i, seal paikneb [[Malta ordu|johanniitide]] [[Klooster|kloostri]] ajast pärit [[luukamber]]. == Ajaloost == Kuningas [[Rekkeswinth]]i (suri 672) valitsemisajal oli Wamba kuninglik residents, muuhulgas oli seal ka läänegootide kirik<ref>[https://www.arteguias.com/iglesia/santamariawamba.htm Iglesia de Santa María de Wamba, Valladolid. - Arteguias]</ref>, mille [[raiddekoor]]i osi on [[Valladolidi muuseum]]is. Pärast läänegootide kuningriigi langemist muslimite invasioonis Pürenee poolsaarele vallutati piirkond [[Umaijaadid]]e käest tagasi alles Astuuria [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] ajal, kes valitses aastatel 866–910. Oletatavasti ehitati Wamba tolleaegne kirik pärast seda uuesti üles.<ref>[https://www.arteguias.com/iglesia/santamariawamba.htm Iglesia de Santa María de Wamba, Valladolid. - Arteguias]</ref> Praeguse kiriku vanim osa pärineb 10. sajandist. Ürikutes leidub teateid Wambas asuva kloostri kohta, mille osaks kirik arvatakse olevat olnud. See võis olla esimene mosaraabia kirik piirkonnas. [[12. sajand|12. sajandil]] läks klooster [[johanniitide ordu]] kätte kuni [[19. sajand]]ini. Praegune [[pikihoone]] ehitati kirikule 12. sajandi lõpus. Enamik kloostri tänapäevaks varemetena säilinud hooneid ehitati pärast 12. sajandit. == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://www.arteguias.com/iglesia/santamariawamba.htm Iglesia de Santa María de Wamba, Valladolid. - Arteguias] {{koord}} [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Mosaraabia kunst]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] knnfbpz5be4xaars7wa275ohnl9z82p 7160913 7160912 2026-05-25T16:56:50Z Evlper 104506 7160913 wikitext text/x-wiki [[File:Wamba Santa María Westfassade1200.JPG|thumb|Romaani läänefassaad]] [[File:Wamba - 005 (41803474922).jpg|thumb|Vaade kagust]] [[File:Iglesia de wamba.jpg|thumb|[[Hoburaudkaar]]ne mosaraabia võidukaar vaatel apsiidist löövi suunas]] [[File:Planta SMdW.jpg|thumb|Põhiplaan, millel 10. sajandi kiriku müürid on tähistatud punasega]] '''Santa María kirik''' ([[hispaania keel]]es '''Santa María de Wamba''') on [[Hispaania]]s [[Valladolidi provints]]is [[Wamba]]s asuv [[rekonkista]]-aegne [[Eelromaani kunst|eelromaani]] ja [[Romaani kunst|romaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]. Kiriku idaosa on [[10. sajand]]ist, lääneosa [[12. sajand]]ist. Kirik on silmapaistev [[ehitismälestis]] ja see on võetud koos üheksa teise [[mosaraabia arhitektuur]]imälestisega [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref>. == Kirjeldus == Wamba taasasustati põhja poolt [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigist]] tulijatega ning kiriku arhitektuur on rohkem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] ja [[Astuuria eelromaani kunst|astuuria arhitektuuri]] mõjutustega kui teised piirkonna hooned, näiteks [[San Cebrián de Mazote]] kirik (selle küla taasasustasid [[Al-Ándalus]]est pärit kristlased). Kiriku põhiplaan on ristkülikukujuline, keskse itta veidi eenduva keskse apsiidiga. 10. sajandi eelromaani hoonest on säilinud pikihoone põhjasein, pikihoonega ühelaiune transept ja kolme apsiidiga kooriruum. 10. sajandi müürid on laotud mördiga ühendatud väikestest klompkividest, ebakorrapärastest kvaadritest ja tellistest. Romaani pikihoone on ehitatud korrapärastest lubjakiviplokkidest. Nelitise kohal kõrgub ruudukujulise põhiplaaniga, püramiidkatusega ja nelja ümarkaarse paarisaknaga kõigis külgedes. Läänefassaadil on romaani [[ümarkaar]]ega pea[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]. [[Astmikportaal]]il on kolmeastmeline [[arhivolt]], mis mõlemal küljel toetub kolmele [[sammas|sambale]]. Arhivolte kaunistavad [[mõigas|mõikad]] ja [[kaarfriis]]id. [[Madalreljeef]]sete [[rosett]]idega kaetud [[tümpanon]] toetub [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele, mida kaunistavad inimpead suust väljuvate lehtedega. Tümpanonil on [[raidkiri]] "[[Æra Hispanica|Era]] MCCXXXIII", mis vastab kristliku ajaarvamise aastale 1233, tänapäeva kalendris 1195. Portaali kohal on kitsas [[rullikfriis]]iga varikatus, mida toetavad looma- või inimpeadega konsoolid. Säilinud värvijäljed viitavad sellele, et portaal oli algselt värvitud. Pikihoone põhjaküljel asus kunagine [[ristikäik]] ja pääs [[klausuur]]i, seal paikneb [[Malta ordu|johanniitide]] [[Klooster|kloostri]] ajast pärit [[luukamber]]. == Ajaloost == Kuningas [[Rekkeswinth]]i (suri 672) valitsemisajal oli Wamba kuninglik residents, muuhulgas oli seal ka läänegootide kirik<ref>[https://www.arteguias.com/iglesia/santamariawamba.htm Iglesia de Santa María de Wamba, Valladolid. - Arteguias]</ref>, mille [[raiddekoor]]i osi on [[Valladolidi muuseum]]is. Pärast läänegootide kuningriigi langemist muslimite invasioonis Pürenee poolsaarele vallutati piirkond [[Umaijaadid]]e käest tagasi alles Astuuria [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] ajal, kes valitses aastatel 866–910. Oletatavasti ehitati Wamba tolleaegne kirik pärast seda uuesti üles.<ref>[https://www.arteguias.com/iglesia/santamariawamba.htm Iglesia de Santa María de Wamba, Valladolid. - Arteguias]</ref> Praeguse kiriku vanim osa pärineb 10. sajandist. Ürikutes leidub teateid Wambas asuva kloostri kohta, mille osaks kirik arvatakse olevat olnud. See võis olla esimene mosaraabia kirik piirkonnas. [[12. sajand|12. sajandil]] läks klooster [[johanniitide ordu]] kätte kuni [[19. sajand]]ini. Praegune [[pikihoone]] ehitati kirikule 12. sajandi lõpus. Enamik kloostri tänapäevaks varemetena säilinud hooneid ehitati pärast 12. sajandit. == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://www.arteguias.com/iglesia/santamariawamba.htm Iglesia de Santa María de Wamba, Valladolid. - Arteguias] {{koord}} [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Mosaraabia kunst]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] 5x7xcjiwxpnks7n812e1px7eeecv8wi 0 715584 7160659 7160626 2026-05-25T12:11:23Z Andres 5 7160659 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib luude hoiukohast; muusika mõiste kohta vaata artiklit [[Luukamber (muusika)]]}} [[File:Bonehouse1.jpg|thumb|Luukamber kalmistul Hallstattis Austrias]] '''Luukamber''' on [[sakraalarhitektuur]]is [[Kirik (pühakoda)|kirik]]us, [[klooster|kloostris]] või [[kalmistu]]l asuv [[hoone]] või hooneosa, kus hoitakse vanemate matuste luid. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sakraalarhitektuur]] [[Kategooria:Matmiskombed]] qsbdyk4jzp7z7f8eca9segs1g0tlgdr 0 715586 7160715 7160652 2026-05-25T13:05:08Z Juhan121 25066 7160715 wikitext text/x-wiki '''Viktor Saaremets''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1978]] [[Tõrva]]s) on Eesti riigiametnik, alates 17. novembrist 2025 [[Päästeamet|Päästeameti]] peadirektori asetäitja ohutuskultuuri alal. == Haridus == Saaremets on lõpetanud [[Tõrva Gümnaasium]]i, [[Sisekaitseakadeemia]] päästekolledži päästeteenistuse erialal (2011) ja [[Tallinna Ülikool]]i cum laude organisatsioonikäitumise erialal (2019). == Töökäik == Tööd Päästeametis alustas 2006 aastal Lääne-Eesti Päästekeskuses pressiesindajana ja edasi kommunikatsioonijuhina, olles varasemalt töötanud erinevates tele- ja raadiokanalites. 2013-2016 töötas Lääne-Eesti päästekeskuse kriisibüroo juhina ja 2016-2020 Lääne-Eesti päästekeskuse ennetusbüroo juhina. 2020-2022 juhtis Saaremets Päästeameti ennetustöö osakonda ja 2022-2025 päästetöö osakonda. Alates 17. november 2025 on Saaremets Päästeameti peadirektori asetäitja ohutuskultuuri alal. Ohutuskultuuri valdkonnas on Päästeameti ennetustöö osakond, ohuteavitus- ja kommunikatsiooni osakond, ohutusjärelevalve osakond ja [[Eesti Tuletõrjemuuseum]]. == Tunnustus == 2012 - [[Päästeteenistuse Medal]] 2018 - [[Päästeameti Hõbedaste Tammelehtedega Teenetemedal]] 2023 - [[Päästeteenistuse Hõberist]] 8t56mkrqcow3d0vpi4j7uy1thwixm05 7161356 7160715 2026-05-26T10:50:08Z Kuriuss 38125 7161356 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}} '''Viktor Saaremets''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1978]] [[Tõrva]]s) on Eesti riigiametnik. == Haridus == Saaremets on lõpetanud [[Tõrva Gümnaasium]]i, [[Sisekaitseakadeemia]] päästekolledži päästeteenistuse erialal (2011) ja [[Tallinna Ülikool]]i ''[[cum laude]]'' organisatsioonikäitumise erialal (2019).{{lisa viide}} == Töökäik == Tööd [[Päästeamet]]is alustas ta 2006. aastal Lääne-Eesti Päästekeskuses pressiesindajana, hiljem sai kommunikatsioonijuhiks. Varem oli ta töötanud tele-{{millal}}{{lisa viide}} ja raadiokanalites{{millal}}{{lisa viide}}. Aastatel 2013-2016 töötas Lääne-Eesti päästekeskuse kriisibüroo juhina ja 2016-2020 Lääne-Eesti päästekeskuse ennetusbüroo juhina. Aastatel 2020-2022 juhtis Saaremets Päästeameti ennetustöö osakonda ja 2022-2025 päästetöö osakonda. Alates 17. novembrist 2025 on ta Päästeameti peadirektori asetäitja ohutuskultuuri alal. Ohutuskultuuri valdkonnas on Päästeameti ennetustöö osakond, ohuteavitus- ja kommunikatsiooni osakond, ohutusjärelevalve osakond ja [[Eesti Tuletõrjemuuseum]]. == Tunnustus == * 2012 - [[Päästeteenistuse medal]] * 2018 - [[Päästeameti hõbedaste tammelehtedega teenetemedal]] * 2023 - [[Päästeteenistuse hõberist]] ==Viited== {{viited}} 2u26g6wgahx9id9uknbf06mj0o6oa39 7161359 7161356 2026-05-26T10:51:10Z Kuriuss 38125 7161359 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}} '''Viktor Saaremets''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1978]] [[Tõrva]]s) on Eesti riigiametnik. == Haridus == Saaremets on lõpetanud [[Tõrva Gümnaasium]]i, [[Sisekaitseakadeemia]] päästekolledži päästeteenistuse erialal (2011) ja [[Tallinna Ülikool]]i ''[[cum laude]]'' organisatsioonikäitumise erialal (2019).{{lisa viide}} == Töökäik == Tööd [[Päästeamet]]is alustas ta 2006. aastal Lääne-Eesti Päästekeskuses pressiesindajana, hiljem sai kommunikatsioonijuhiks. Varem oli ta töötanud tele-{{millal}}{{lisa viide}} ja raadiokanalites{{millal}}{{lisa viide}}. Aastatel 2013–2016 töötas Lääne-Eesti päästekeskuse kriisibüroo juhina ja 2016–2020 Lääne-Eesti päästekeskuse ennetusbüroo juhina. Aastatel 2020–2022 juhtis Saaremets Päästeameti ennetustöö osakonda ja 2022–2025 päästetöö osakonda. Alates 17. novembrist 2025 on ta Päästeameti peadirektori asetäitja ohutuskultuuri alal. Ohutuskultuuri valdkonnas on Päästeameti ennetustöö osakond, ohuteavitus- ja kommunikatsiooni osakond, ohutusjärelevalve osakond ja [[Eesti Tuletõrjemuuseum]]. == Tunnustus == * 2012 – [[Päästeteenistuse medal]] * 2018 – [[Päästeameti hõbedaste tammelehtedega teenetemedal]] * 2023 – [[Päästeteenistuse hõberist]] ==Viited== {{viited}} lirxozqdrb6xs0svarihdy64u8mxyo2 0 715587 7160656 2026-05-25T12:02:05Z Tekatve 186289 Uus lehekülg: ''''Teet-Andrus Kõiv''' (sündinud [[18. august]]il [[1942]] [[Tallinn]]as) on eesti tehnikateadlane.<ref name='ETBL'>Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.</ref> ==Haridus== Lõpetas [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Keskkooli]] 1961 ja [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] energeetikateaduskonna tööstusliku soojusenergeetika erialal 1966. Oli [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] aspirant 1973...' 7160656 wikitext text/x-wiki '''Teet-Andrus Kõiv''' (sündinud [[18. august]]il [[1942]] [[Tallinn]]as) on eesti tehnikateadlane.<ref name='ETBL'>Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.</ref> ==Haridus== Lõpetas [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Keskkooli]] 1961 ja [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] energeetikateaduskonna tööstusliku soojusenergeetika erialal 1966. Oli [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] aspirant 1973-75 ja kaitses tehnikateaduste kandidaadi kraadi [[Peterburi Riiklik Arhitektuuri- ja Ehitusülikool|Leningradi Ehitusinseneride Instituudis]] 1978 väitekirjaga "Разработка и исследование системы скоординированного отпуска тепла на отопление и горячее водоснабжение жилых зданий в условиях непосредственного водоразбора".<ref name='ETBL' /><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/cc652725-ebd9-4f0f-b29f-fd28377e93b1 TalTech teadusportaal]</ref> ==Töökäik== Ta töötab Tallinna Tehnikaülikoolis aastast 1975, oli sanitaartehnika kateedri vaneminsener, vanemõpetaja, noorem-, vanem- ja juhtivteadur; keskkonnatehnika instituudi dotsent 1992-2002, professor ning kütte ja ventilatsiooni õppetooli juhataja 2003-13, ühtlasi [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond|ehitusteaduskonna]] teadus- ja arendusprodekaan 2006-10. Alates 2013 on ta [[Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond|inseneriteaduskonna]] emeriitprofessor.<ref name='ISIK' /> ==Teadustöö== Teet-Andrus Kõivu uurimisvaldkonnad on kaugküte, ventilatsioon ja hoonete soojusvarustus. Ta kuulub Peterburi professori Sergei Tšistovitši koolkonda.<ref name='ETBL' /> ==Isiklikku== Teet-Andrus Kõivu isa [[Arnold Kõiv]] oli tehnikateadlane, [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] kauaaegne õppejõud.<ref name='ETBL' /> ==Tunnustus== * 1985 NSV Liidu [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e hõbemedal 1985 * 2011 [[Kaitseministeerium]]i tänukiri * 2014 REHVA Fellow<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Teet-Andrus_K%C3%B5iv/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Teet-Andrus_K%C3%B5iv/est/ Teet-Andrus Kõiv] Eesti Teadusinfosüsteemis * Teet-Andrus Kõivu [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=244 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Kõiv, Teet-Andrus}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti energeetikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] hscslf6bywgm3pxy8xfthsd1n5kreve 0 715588 7160676 2026-05-25T12:29:21Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Auto | nimi = {{subst:PAGENAME}} | pilt = Aston Martin DB10 2015.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2014–2015 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = ''[[Gran turismo]]'' | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | paigutus= | platvorm = | mootor = 4,8-l [[V8-mootor]] [[Jaguar AJ-V8 mootor|AM14]] | ülekanne = 6-käiguline [[Graziano Trasmissioni|Graziano]] [[manuaalkäigukast]] | teljevahe...' 7160676 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Aston Martin DB10 | pilt = Aston Martin DB10 2015.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2014–2015 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = ''[[Gran turismo]]'' | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | paigutus= | platvorm = | mootor = 4,8-l [[V8-mootor]] [[Jaguar AJ-V8 mootor|AM14]] | ülekanne = 6-käiguline [[Graziano Trasmissioni|Graziano]] [[manuaalkäigukast]] | teljevahe = 2,7 m | pikkus = | laius = 2,2 m | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 1,5 t | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = [[Aston Martin Vantage (2005)]] <br/> [[Aston Martin Vantage (2018)]] | sarnane = | disainer = [[Marek Reichman]] }} '''Aston Martin DB10''' on [[sportauto]]mudel, mille valmistas [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Aston Martin]] filmi "[[007 Spectre]]" (2015) tarvis. Kokku valmis 10 eksemplari. [[Kategooria:Aston Martin]] [[Kategooria:Sportautod]] agvx4refe94mjzdz3isgwfead9llavp 7160677 7160676 2026-05-25T12:29:55Z Taurus404 80079 7160677 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Aston Martin DB10 | pilt = Aston Martin DB10 2015.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2014–2015 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = ''[[Gran turismo]]'' | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | paigutus= | platvorm = | mootor = 4,8-l [[V8-mootor]] [[Jaguar AJ-V8 mootor|AM14]] | ülekanne = 6-käiguline [[Graziano Trasmissioni|Graziano]] [[manuaalkäigukast]] | teljevahe = 2,7 m | pikkus = | laius = 2,2 m | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 1,5 t | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = [[Aston Martin Vantage (2005)]] <br/> [[Aston Martin Vantage (2018)]] | sarnane = | disainer = [[Marek Reichman]] }} '''Aston Martin DB10''' on [[sportauto]]mudel, mille valmistas [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Aston Martin]] filmi "[[007 Spectre]]" (2015) tarvis. Kokku valmis 10 eksemplari. [[Kategooria:Aston Martin]] [[Kategooria:Sportautod]] [[Kategooria:James Bond]] 0xax9xohuuoyf58ucwi182ow3l1gwin 1 715589 7160693 2026-05-25T12:41:05Z Ehitaja 63547 võiks kohe kustutada, väljamõeldis 7160693 wikitext text/x-wiki Internetis ei ole sellise nimega Eesti elanikust mingit jälge. Mul on kuri kahtlus, et sellist inimest ega advokaadibürood pole olemas ning 2019. aastast saati on siin rippunud kellegi loll nali. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:41 (EEST) mv7qfgz6tdjy7th142ew37gdw4q20uw 0 715590 7160708 2026-05-25T12:53:47Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Kappi putš | osa = [[Poliitiline vägivald Saksamaal (1918–1933)|poliitilisest vägivallast Saksamaal (1918–1933)]] | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1983-0007, Kapp-Putsch, Marinebrigade Erhardt in Berlin.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Meeleavaldajad [[Berliin]]is | aeg = 15.–18. märts 1920 <br/> (5 päeva) | koht = | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord =...' 7160708 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Kappi putš | osa = [[Poliitiline vägivald Saksamaal (1918–1933)|poliitilisest vägivallast Saksamaal (1918–1933)]] | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1983-0007, Kapp-Putsch, Marinebrigade Erhardt in Berlin.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Meeleavaldajad [[Berliin]]is | aeg = 15.–18. märts 1920 <br/> (5 päeva) | koht = | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Putš ebaõnnestub * Putšivastane üldstreik * Kord taastatakse ja peetakse [[1920. aasta Saksa föderaalvalimised|valimised]] * Mässulistele antakse armu * Algab [[Ruhri ülestõus]] | seis = | osaline1 = {{flagicon image|Flag of Germany (3-2).svg}} [[Weimari Vabariik]] * Streikivad töölised | osaline2 = {{flagicon image|War Ensign of Germany (1903–1919).svg}} Mässulised * [[Marinebrigade Ehrhardt]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Friedrich Ebert]] <br/> [[Gustav Bauer]] <br/> [[Gustav Noske]] <br/> [[Eugen Schiffer]] | väejuht2 = [[Walther von Lüttwitz]] <br/> [[Wolfgang Kapp]] <br/> [[Hermann Ehrhardt]] <br/> [[Erich Ludendorff]] <br/> [[Waldemar Pabst]] <br/> [[Traugott von Jagow]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Kappi putš''' (ka '''Kappi-Lüttwitzi putš''') oli [[riigipöördekatse]] [[Weimari Vabariik|Saksamaal]] [[Berliin]]is märtsis 1920. Seda juhtisid [[Wolfgang Kapp]] ja [[Walther von Lüttwitz]], kes soovisid tühistada [[novembrirevolutsioon]]i järel tehtud reformid, kukutada Weimari valitsuse ning kehtestada autokraatia. Seda toetas osa [[Reichswehr|sõjaväest]] ning monarhistid ja rahvuslased. Kuigi Saksa valitsus põgenes riigipöördekatse ajal pealinnast, ebaõnnestus see, kuna rahvamassid tulid valitsuse toetuseks tänavatele. Suur osa riigiaparaadist keeldus Kappi ja teiste mässulistega koostööst. Siiski olid ebaõnnestunud putšil kaugeleulatuvad tagajärjed. Sellele järgnes [[Ruhri ülestõus]], mille Kappile nõrgalt reageerinud Saksa võimud jõuliselt maha surusid. Ülestõusu sõjalise jõuga mahasurumine lõhestas ühiskonda ja poliitilised muutused tulid [[1920. aasta Saksa föderaalvalimised|1920. aasta valimistega]]. ==Vaata ka== * [[1920 Saksamaal]] * [[Rudolf Berthold]] * [[Õllekeldriputš]] * [[Elanikele toetuv kaitse]] * [[Novembrirevolutsioon]] * [[Kornilovi mäss]] * [[Spartakuse ülestõus]] ==Viited== * {{cite book |title=Der Kapp-Lüttwitz-Putsch: Ein Beitrag zur deutschen Innenpolitik 1919–20 |volume=35 |series=Beiträge zur Geschichte des Parlamentarismus und der politschen Parteien |first=Johannes |last=Erger |language=de |publisher=Droste |year=1967}} * {{cite book |title=Iron Man Rudolf Berthold: Germany's Indomitable Fighter Ace of World War I|language=en |first1=Peter |last1=Kilduff |publisher=Grub Street |year=2012 |isbn=978-1-908117-37-3}} * {{cite book |title=Der Kapp-Lüttwitz-Ludendorff-Putsch. Dokumente |language=de |first1=Erwin |last1=Könnemann |first2=Gerhard |last2=Schulze |publisher=Olzog |year=2002 |isbn=3789293555}} * {{cite book |first=Anthony |last=McElligott |title=Weimar Germany |publisher=Oxford University Press |year=2009 }} [[Kategooria:1920]] [[Kategooria:Weimari vabariik]] [[Kategooria:Riigipöörded]] 4wkelq73prywa9edendxwe1siy0n84f 0 715591 7160709 2026-05-25T12:54:39Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Kappi putš]] 7160709 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kappi putš]] pumsmqwxj3mraoyilhet9zv1rdliw22 0 715592 7160711 2026-05-25T13:00:05Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Adnan Dibrani''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1985]] [[Mitrovicë]]s) on [[Albaanlased|albaanlasest]] [[Rootsi]] poliitik, ta on [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] liige. Ta valiti aastal [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Ta sündis aastal [[1985]] [[Mitrovicë]]s ja saabus 7-aastasena aastal [[Rootsi]] pagulasena. Tal on majandusteaduse kraad ja ta on töötanud pangatöötajana. Polii...' 7160711 wikitext text/x-wiki '''Adnan Dibrani''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1985]] [[Mitrovicë]]s) on [[Albaanlased|albaanlasest]] [[Rootsi]] poliitik, ta on [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] liige. Ta valiti aastal [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Ta sündis aastal [[1985]] [[Mitrovicë]]s ja saabus 7-aastasena aastal [[Rootsi]] pagulasena. Tal on majandusteaduse kraad ja ta on töötanud pangatöötajana. Poliitikas on ta tegelenud väikeettevõtluse, patsiendiohutuse, LSS-i ja maksusüsteemiga seotud küsimustega. Aastatel 2010–2014 vastutas ta sotsiaaldemokraatide eest CSN-i (Centrala studiestödsnämnden, (Üliõpilaste Finantsabi Kesknõukogu)) ja õpilaste tervisega seotud küsimuste eest. Ta on CSN-i läbipaistvusnõukogu ja Finantsjuhtimise Agentuuri läbipaistvusnõukogu liige. Ta on ka riikliku aruandekohustuse nõukogu liige. Ta valiti [[Riksdag]]i 2014. aastal isikumandaadi alusel, saades üle viie protsendi häältest. Riksdagis on ta alates 2018. aastast olnud rahanduskomisjoni liige ja alates 2022. aastast Riksdagi vastutuskomisjoni liige. Ta oli maksukomisjoni liige aastatel 2014–2017. Ta on väliskomisjoni, [[Euroopa Nõukogu]] Rootsi delegatsiooni ja Riksdagi Riigikontrolli nõukogu asendusliige. Dibrani on olnud muu hulgas rahanduskomisjoni, ettevõtluskomisjoni, hariduskomisjoni ja Riksdagi apellatsioonikomisjoni asendusliige. Ta valiti aastal [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. kuulub ta [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni]]. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257087/ADNAN_DIBRANI/home Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Dibrani, Adnan}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 7ll9v2ma6cv7l8f8sqcpqsb1jsfn7aj 7160713 7160711 2026-05-25T13:01:31Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7160713 wikitext text/x-wiki '''Adnan Dibrani''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1985]] [[Mitrovicë]]s) on [[Albaanlased|albaanlasest]] [[Rootsi]] poliitik, ta on [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] liige. Ta valiti aastal [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Ta sündis aastal [[1985]] [[Mitrovicë]]s ja saabus 7-aastasena aastal [[Rootsi]] pagulasena. Tal on majandusteaduse kraad ja ta on töötanud pangatöötajana. Poliitikas on ta tegelenud väikeettevõtluse, patsiendiohutuse, LSS-i ja maksusüsteemiga seotud küsimustega. Aastatel 2010–2014 vastutas ta sotsiaaldemokraatide eest CSN-i (Centrala studiestödsnämnden, (Üliõpilaste Finantsabi Kesknõukogu)) ja õpilaste tervisega seotud küsimuste eest. Ta on CSN-i läbipaistvusnõukogu ja Finantsjuhtimise Agentuuri läbipaistvusnõukogu liige. Ta on ka riikliku aruandekohustuse nõukogu liige. Ta valiti [[Riksdag]]i 2014. aastal isikumandaadi alusel, saades üle viie protsendi häältest. Riksdagis on ta alates 2018. aastast olnud rahanduskomisjoni liige ja alates 2022. aastast Riksdagi vastutuskomisjoni liige. Ta oli maksukomisjoni liige aastatel 2014–2017. Ta on väliskomisjoni, [[Euroopa Nõukogu]] Rootsi delegatsiooni ja Riksdagi Riigikontrolli nõukogu asendusliige. Dibrani on olnud muu hulgas rahanduskomisjoni, ettevõtluskomisjoni, hariduskomisjoni ja Riksdagi apellatsioonikomisjoni asendusliige. Ta valiti aastal [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. kuulub ta [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni]]. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257087/ADNAN_DIBRANI/home Adnan Dibrani Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Dibrani, Adnan}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 03m2vv90z111zxib9v33i1h55aqwqe6 0 715593 7160719 2026-05-25T13:11:50Z Rulakarbes 164113 Rulakarbes teisaldas lehekülje [[Atsetoniid]] pealkirja [[Atsetoniidrühm]] alla 7160719 wikitext text/x-wiki #suuna [[Atsetoniidrühm]] 6ozigkt3x5y9gn833jbzq0poc0bgte6 1 715594 7160721 2026-05-25T13:11:50Z Rulakarbes 164113 Rulakarbes teisaldas lehekülje [[Arutelu:Atsetoniid]] pealkirja [[Arutelu:Atsetoniidrühm]] alla 7160721 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Atsetoniidrühm]] qwfn8sohjxjw1kxm975udzdswbtx9va 0 715595 7160737 2026-05-25T13:33:10Z Ehitaja 63547 Uus lehekülg: ''''Reet Mark''' (sündinud [[12. jaanuar]]il 1965 [[Tartu]]s) on eesti kunstiajaloolane ja -kriitik<ref name="direktoriks" />. Mark lõpetas [[Tartu 10. keskkool]]i (tänapäeval Tartu Mart Reiniku Kool) ja kunstiajaloolase eriala [[Tartu Ülikool]]is.<ref name="direktoriks">[[Raimu Hanson]], [https://www.postimees.ee/1463579/tartu-kunstimuuseumi-direktoriks-saab-reet-mark "Tartu kunstimuuseumi direktoriks saab Reet Mark"], Postimees, 8. märts 2005 (vaadatud 25.05.2026)</...' 7160737 wikitext text/x-wiki '''Reet Mark''' (sündinud [[12. jaanuar]]il 1965 [[Tartu]]s) on eesti kunstiajaloolane ja -kriitik<ref name="direktoriks" />. Mark lõpetas [[Tartu 10. keskkool]]i (tänapäeval Tartu Mart Reiniku Kool) ja kunstiajaloolase eriala [[Tartu Ülikool]]is.<ref name="direktoriks">[[Raimu Hanson]], [https://www.postimees.ee/1463579/tartu-kunstimuuseumi-direktoriks-saab-reet-mark "Tartu kunstimuuseumi direktoriks saab Reet Mark"], Postimees, 8. märts 2005 (vaadatud 25.05.2026)</ref> 1988. aastast töötas ta [[Tartu Kunstimuuseum]]is, olles selle direktor 2011–2013<ref name="direktoriks" />. Seejärel asus ta tööle [[Eesti Rahva Muuseum]]is näituste produtsendina<ref name="produtsent">https://muuseum.tartu.ee/reet-mark-kunst-kodudes/ "Reet Mark "Kunst 1920.–1930. aastate kodudes""] Tartu linnamuuseum, 04.11.2020 (vaadatud 25.05.2026)</ref>.<ref>[https://www.etis.ee/CV/Reet_Mark/est Reet Mark], ETIS (vaadatud 25.05.2026)</ref> ==Raamatuid== * Reet Mark "Villem Ormisson: maalikunstnik 1892-1941" Tallinn: Kunst, 2004 * (kaasautor) "Eesti kunsti ajalugu", 5. köide, 1900-1940, Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia ja Kultuurileht, 2010 * Reet Mark ja [[Reet Pulk-Piatkowska]] (koostajad) "Eesti kunstnikud Pariisis", kujundaja ja illustraator [[Andres Tali]], Tammerraamat, 2010 * Reet Mark, [[Mikk Pärdi]] "EÜS KUNST: Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogu 2014" (kataloog), koostajad [[Priit Lepasepp]] ja Reet Mark, kujundaja: Jaan Evart, Tartu: EÜS Kirjastus, 2014 * [[InBoil]], Reet Mark ja [[Peeter Talvistu]] "Imat Suumann: ma tulen üle Toome", koostaja Peeter Talvistu, graafiline kujundaja [[Peeter Paasmäe]], tõlkija Peeter Talvistu, Tartu: Tartu Kunstnike Liit, 2018 ==Artikleid== * Reet Mark [https://www.postimees.ee/998256/reet-mark-ekskremendid-naitusel "Ekskremendid näitusel"], Postimees, 8. oktoober 2012 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{ETIS|Reet Mark}} * [[Raimu Hanson]], [https://www.postimees.ee/1463579/tartu-kunstimuuseumi-direktoriks-saab-reet-mark "Tartu kunstimuuseumi direktoriks saab Reet Mark"], Postimees, 8. märts 2005 {{JÄRJESTA:Mark, Reet}} [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti produtsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] pbc31yi4mwr76fmwgcxj8xeqm0eb2ft 0 715596 7160773 2026-05-25T14:25:12Z Mmeest 230283 Uus lehekülg: ''''Bernhard Raba''' ([[9. november]] [[1922]] [[Taebla]], [[Läänemaa]] – [[16. november]] [[2002]]) oli [[Eesti]] õpetaja, kunstnik ja kunstipedagoog, kes töötas pikka aega Taebla koolis Läänemaal. Ta õpetas mitmeid aineid, sealhulgas kehalist kasvatust, matemaatikat, tööõpetust ning joonistamist ja joonestamist, ning tegutses kunstiringi juhendajana. == Elulugu == Bernhard Raba sündis 9. novembril 1922 Taeblas Läänemaal. Pärast Teine maailmasõda|Teist...' 7160773 wikitext text/x-wiki '''Bernhard Raba''' ([[9. november]] [[1922]] [[Taebla]], [[Läänemaa]] – [[16. november]] [[2002]]) oli [[Eesti]] õpetaja, kunstnik ja kunstipedagoog, kes töötas pikka aega Taebla koolis Läänemaal. Ta õpetas mitmeid aineid, sealhulgas kehalist kasvatust, matemaatikat, tööõpetust ning joonistamist ja joonestamist, ning tegutses kunstiringi juhendajana. == Elulugu == Bernhard Raba sündis 9. novembril 1922 Taeblas Läänemaal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] alustas ta tööd õpetajana. 1950. aastal asus ta tööle Taebla 7-klassilisse kooli, kus õpetas algselt kehalist kasvatust ning hiljem ka matemaatikat ja teisi aineid. Raba täiendas oma haridust õpetajatöö kõrvalt, lõpetades [[Haapsalu Õpetajate Seminar|Haapsalu Õpetajate Seminari]] ning osaledes joonistamise ja tööõpetuse täienduskursustel. Ta töötas [[Taebla Kool|Taebla koolis]] kuni pensionile jäämiseni. Pedagoogiline tegevus Bernhard Raba oli mitmekülgne õpetaja, kes õpetas erinevaid aineid sõltuvalt kooli vajadustest. Tema õpetatavate ainete hulka kuulusid: kehaline kasvatus matemaatika ja füüsika tööõpetus (puidu- ja metallitöö) joonistamine ja joonestamine perekonnaõpetus Teda on kirjeldatud kui nõudlikku, kuid õiglast õpetajat, kes pööras suurt tähelepanu õpilaste praktilistele oskustele ja individuaalsele arengule. Ta oli aktiivne ka koolivälises tegevuses, juhendades kunstiringi ning organiseerides õpilaste käsitöö- ja kunstinäitusi. == Kunstiline tegevus == Lisaks õpetajatööle tegeles Bernhard Raba maalimisega. Tema loomingus domineerisid loodusvaated, meremaalid ja lillemaalid. Ta kasutas erinevaid tehnikaid, sealhulgas õli- ja pastelltehnikat. Raba on hinnatud eelkõige kohaliku kunstnikuna, kelle töid leidub Läänemaa kodudes ning mida on eksponeeritud [[Haapsalu]] kunstinäitustel. == Tunnustus ja pärand == Bernhard Raba oli Läänemaa haridus- ja kultuurielus tuntud õpetaja ning kunstnik. Tema panust õpetajana ja kunstijuhendajana on meenutatud mitmetes kohalikes ajalehtedes ning endiste õpilaste mälestustes. Tema 100. sünniaastapäeva puhul ilmusid mälestusartiklid, mis käsitlesid tema tegevust Taebla koolis ja mõju õpilastele. == Viited == Kerge, Marika. „Meenutusi Bernhard Rabaga koos käidud teedelt“. Lääne-Nigula Leht, nr 10, 17. november 2022. Pajula, Ene. „Bernhard Raba 75“. Õpetajate Leht, nr 43, 21. november 1997. c7n1w5pd6ocdevu4rwpf4qhlb2b4gfw 7160776 7160773 2026-05-25T14:27:54Z Mmeest 230283 7160776 wikitext text/x-wiki '''Bernhard Raba''' ([[9. november]] [[1922]] [[Taebla]], [[Läänemaa]] – [[16. november]] [[2002]]) oli [[Eesti]] õpetaja, kunstnik ja kunstipedagoog, kes töötas pikka aega Taebla koolis Läänemaal. Ta õpetas mitmeid aineid, sealhulgas kehalist kasvatust, matemaatikat, tööõpetust ning joonistamist ja joonestamist, ning tegutses kunstiringi juhendajana. == Elulugu == Bernhard Raba sündis 9. novembril 1922 Taeblas Läänemaal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] alustas ta tööd õpetajana. 1950. aastal asus ta tööle Taebla 7-klassilisse kooli, kus õpetas algselt kehalist kasvatust ning hiljem ka matemaatikat ja teisi aineid. Raba täiendas oma haridust õpetajatöö kõrvalt, lõpetades [[Haapsalu Õpetajate Seminar|Haapsalu Õpetajate Seminari]] ning osaledes joonistamise ja tööõpetuse täienduskursustel. Ta töötas [[Taebla Kool|Taebla koolis]] kuni pensionile jäämiseni. == Pedagoogiline tegevus == Bernhard Raba oli mitmekülgne õpetaja, kes õpetas erinevaid aineid sõltuvalt kooli vajadustest. Tema õpetatavate ainete hulka kuulusid: kehaline kasvatus matemaatika ja füüsika tööõpetus (puidu- ja metallitöö) joonistamine ja joonestamine perekonnaõpetus Teda on kirjeldatud kui nõudlikku, kuid õiglast õpetajat, kes pööras suurt tähelepanu õpilaste praktilistele oskustele ja individuaalsele arengule. Ta oli aktiivne ka koolivälises tegevuses, juhendades kunstiringi ning organiseerides õpilaste käsitöö- ja kunstinäitusi. == Kunstiline tegevus == Lisaks õpetajatööle tegeles Bernhard Raba maalimisega. Tema loomingus domineerisid loodusvaated, meremaalid ja lillemaalid. Ta kasutas erinevaid tehnikaid, sealhulgas õli- ja pastelltehnikat. Raba on hinnatud eelkõige kohaliku kunstnikuna, kelle töid leidub Läänemaa kodudes ning mida on eksponeeritud [[Haapsalu]] kunstinäitustel. == Tunnustus ja pärand == Bernhard Raba oli Läänemaa haridus- ja kultuurielus tuntud õpetaja ning kunstnik. Tema panust õpetajana ja kunstijuhendajana on meenutatud mitmetes kohalikes ajalehtedes ning endiste õpilaste mälestustes. Tema 100. sünniaastapäeva puhul ilmusid mälestusartiklid, mis käsitlesid tema tegevust Taebla koolis ja mõju õpilastele. == Viited == Kerge, Marika. „Meenutusi Bernhard Rabaga koos käidud teedelt“. Lääne-Nigula Leht, nr 10, 17. november 2022. Pajula, Ene. „Bernhard Raba 75“. Õpetajate Leht, nr 43, 21. november 1997. 3gr2nrqb272lpyo9jte7f60wqgdqrdk 7160951 7160776 2026-05-25T18:24:30Z Velirand 67997 7160951 wikitext text/x-wiki '''Bernhard Raba''' ([[9. november]] [[1922]] [[Taebla]], [[Läänemaa]] – [[16. november]] [[2002]]) oli eesti õpetaja, kunstnik ja kunstipedagoog, kes töötas pikka aega Taebla koolis Läänemaal. Ta õpetas mitmeid aineid, sealhulgas kehalist kasvatust, matemaatikat, tööõpetust ning joonistamist ja joonestamist, ning tegutses kunstiringi juhendajana. == Elulugu == Bernhard Raba sündis 9. novembril 1922 Taeblas Läänemaal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] alustas ta tööd õpetajana. 1950. aastal asus ta tööle Taebla 7-klassilisse kooli, kus õpetas algselt kehalist kasvatust ning hiljem ka matemaatikat ja teisi aineid. Raba täiendas oma haridust õpetajatöö kõrvalt, lõpetades [[Haapsalu Õpetajate Seminar|Haapsalu Õpetajate Seminari]] ning osaledes joonistamise ja tööõpetuse täienduskursustel. Ta töötas [[Taebla Kool|Taebla koolis]] kuni pensionile jäämiseni. == Pedagoogiline tegevus == Bernhard Raba oli mitmekülgne õpetaja, kes õpetas erinevaid aineid sõltuvalt kooli vajadustest. Tema õpetatavate ainete hulka kuulusid: kehaline kasvatus matemaatika ja füüsika tööõpetus (puidu- ja metallitöö) joonistamine ja joonestamine perekonnaõpetus Teda on kirjeldatud kui nõudlikku, kuid õiglast õpetajat, kes pööras suurt tähelepanu õpilaste praktilistele oskustele ja individuaalsele arengule. Ta oli aktiivne ka koolivälises tegevuses, juhendades kunstiringi ning organiseerides õpilaste käsitöö- ja kunstinäitusi. == Kunstiline tegevus == Lisaks õpetajatööle tegeles Bernhard Raba maalimisega. Tema loomingus domineerisid loodusvaated, meremaalid ja lillemaalid. Ta kasutas erinevaid tehnikaid, sealhulgas õli- ja pastelltehnikat. Raba on hinnatud eelkõige kohaliku kunstnikuna, kelle töid leidub Läänemaa kodudes ning mida on eksponeeritud [[Haapsalu]] kunstinäitustel. == Tunnustus ja pärand == Bernhard Raba oli Läänemaa haridus- ja kultuurielus tuntud õpetaja ning kunstnik. Tema panust õpetajana ja kunstijuhendajana on meenutatud mitmetes kohalikes ajalehtedes ning endiste õpilaste mälestustes. Tema 100. sünniaastapäeva puhul ilmusid mälestusartiklid, mis käsitlesid tema tegevust Taebla koolis ja mõju õpilastele. == Viited == Kerge, Marika. „Meenutusi Bernhard Rabaga koos käidud teedelt“. Lääne-Nigula Leht, nr 10, 17. november 2022. Pajula, Ene. „Bernhard Raba 75“. Õpetajate Leht, nr 43, 21. november 1997. lred4ifg1lmqulwe510a5c3vaaf49ez 7160953 7160951 2026-05-25T18:30:03Z Kruusamägi 1530 7160953 wikitext text/x-wiki '''Bernhard Raba''' ([[9. november]] [[1922]] [[Taebla]], [[Läänemaa]] – [[16. november]] [[2002]]) oli eesti õpetaja, kunstnik ja kunstipedagoog, kes töötas pikka aega [[Taebla Kool|Taebla koolis]] Läänemaal. Ta õpetas mitmeid aineid, sealhulgas kehalist kasvatust, matemaatikat, tööõpetust ning joonistamist ja joonestamist, ning tegutses kunstiringi juhendajana. == Elulugu == Bernhard Raba sündis 9. novembril 1922 Taeblas Läänemaal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] alustas ta tööd õpetajana. 1950. aastal asus ta tööle Taebla 7-klassilisse kooli, kus õpetas algselt kehalist kasvatust ning hiljem ka matemaatikat ja teisi aineid. Raba täiendas oma haridust õpetajatöö kõrvalt, lõpetades [[Haapsalu Õpetajate Seminar|Haapsalu Õpetajate Seminari]] ning osaledes joonistamise ja tööõpetuse täienduskursustel. Ta töötas [[Taebla Kool|Taebla koolis]] kuni pensionile jäämiseni. == Pedagoogiline tegevus == Bernhard Raba oli mitmekülgne õpetaja, kes õpetas erinevaid aineid sõltuvalt kooli vajadustest. Tema õpetatavate ainete hulka kuulusid: * kehaline kasvatus * matemaatika ja füüsika * tööõpetus (puidu- ja metallitöö) * joonistamine ja joonestamine * perekonnaõpetus Teda on kirjeldatud kui nõudlikku, kuid õiglast õpetajat, kes pööras suurt tähelepanu õpilaste praktilistele oskustele ja individuaalsele arengule. Ta oli aktiivne ka koolivälises tegevuses, juhendades kunstiringi ning organiseerides õpilaste käsitöö- ja kunstinäitusi. == Kunstiline tegevus == Lisaks õpetajatööle tegeles Bernhard Raba maalimisega. Tema loomingus domineerisid loodusvaated, meremaalid ja lillemaalid. Ta kasutas erinevaid tehnikaid, sealhulgas õli- ja pastelltehnikat. Raba on hinnatud eelkõige kohaliku kunstnikuna, kelle töid leidub Läänemaa kodudes ning mida on eksponeeritud [[Haapsalu]] kunstinäitustel. == Tunnustus ja pärand == Bernhard Raba oli Läänemaa haridus- ja kultuurielus tuntud õpetaja ning kunstnik. Tema panust õpetajana ja kunstijuhendajana on meenutatud mitmetes kohalikes ajalehtedes ning endiste õpilaste mälestustes. Tema 100. sünniaastapäeva puhul ilmusid mälestusartiklid, mis käsitlesid tema tegevust Taebla koolis ja mõju õpilastele. == Allikad == * Kerge, Marika. „Meenutusi Bernhard Rabaga koos käidud teedelt“. Lääne-Nigula Leht, nr 10, 17. november 2022. * Pajula, Ene. „Bernhard Raba 75“. Õpetajate Leht, nr 43, 21. november 1997. {{JÄRJESTA:Raba, Bernhard}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2002]] awt4m8lz147cogm3xrrl6iroq1cc3dk 7161065 7160953 2026-05-25T21:47:57Z Velirand 67997 + kategooria 7161065 wikitext text/x-wiki '''Bernhard Raba''' ([[9. november]] [[1922]] [[Taebla]], [[Läänemaa]] – [[16. november]] [[2002]]) oli eesti õpetaja, kunstnik ja kunstipedagoog, kes töötas pikka aega [[Taebla Kool|Taebla koolis]] Läänemaal. Ta õpetas mitmeid aineid, sealhulgas kehalist kasvatust, matemaatikat, tööõpetust ning joonistamist ja joonestamist, ning tegutses kunstiringi juhendajana. == Elulugu == Bernhard Raba sündis 9. novembril 1922 Taeblas Läänemaal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] alustas ta tööd õpetajana. 1950. aastal asus ta tööle Taebla 7-klassilisse kooli, kus õpetas algselt kehalist kasvatust ning hiljem ka matemaatikat ja teisi aineid. Raba täiendas oma haridust õpetajatöö kõrvalt, lõpetades [[Haapsalu Õpetajate Seminar|Haapsalu Õpetajate Seminari]] ning osaledes joonistamise ja tööõpetuse täienduskursustel. Ta töötas [[Taebla Kool|Taebla koolis]] kuni pensionile jäämiseni. == Pedagoogiline tegevus == Bernhard Raba oli mitmekülgne õpetaja, kes õpetas erinevaid aineid sõltuvalt kooli vajadustest. Tema õpetatavate ainete hulka kuulusid: * kehaline kasvatus * matemaatika ja füüsika * tööõpetus (puidu- ja metallitöö) * joonistamine ja joonestamine * perekonnaõpetus Teda on kirjeldatud kui nõudlikku, kuid õiglast õpetajat, kes pööras suurt tähelepanu õpilaste praktilistele oskustele ja individuaalsele arengule. Ta oli aktiivne ka koolivälises tegevuses, juhendades kunstiringi ning organiseerides õpilaste käsitöö- ja kunstinäitusi. == Kunstiline tegevus == Lisaks õpetajatööle tegeles Bernhard Raba maalimisega. Tema loomingus domineerisid loodusvaated, meremaalid ja lillemaalid. Ta kasutas erinevaid tehnikaid, sealhulgas õli- ja pastelltehnikat. Raba on hinnatud eelkõige kohaliku kunstnikuna, kelle töid leidub Läänemaa kodudes ning mida on eksponeeritud [[Haapsalu]] kunstinäitustel. == Tunnustus ja pärand == Bernhard Raba oli Läänemaa haridus- ja kultuurielus tuntud õpetaja ning kunstnik. Tema panust õpetajana ja kunstijuhendajana on meenutatud mitmetes kohalikes ajalehtedes ning endiste õpilaste mälestustes. Tema 100. sünniaastapäeva puhul ilmusid mälestusartiklid, mis käsitlesid tema tegevust Taebla koolis ja mõju õpilastele. == Allikad == * Kerge, Marika. „Meenutusi Bernhard Rabaga koos käidud teedelt“. Lääne-Nigula Leht, nr 10, 17. november 2022. * Pajula, Ene. „Bernhard Raba 75“. Õpetajate Leht, nr 43, 21. november 1997. {{JÄRJESTA:Raba, Bernhard}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Haapsalu Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2002]] 1to0ja4xb93p9w3rl5h1gblj9u2y1jq 0 715597 7160791 2026-05-25T14:36:05Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Marie Heléne Elisabet Fritzon''' (sünninimi '''Marie Heléne Elisabet Persson''', vahepealsed nimed '''Heléne Eklund''' ja '''Heléne Svensson'''; sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1960]] [[Kristianstad]]is) on [[Rootsi]] poliitik, ta on [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] liige. Ta oli aastatel 2017–2019 [[Stefan Löfven esimene valitsus|Stefan Löfven esimeses valitsuses]] Rootsi migratsiooniministe...' 7160791 wikitext text/x-wiki '''Marie Heléne Elisabet Fritzon''' (sünninimi '''Marie Heléne Elisabet Persson''', vahepealsed nimed '''Heléne Eklund''' ja '''Heléne Svensson'''; sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1960]] [[Kristianstad]]is) on [[Rootsi]] poliitik, ta on [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] liige. Ta oli aastatel 2017–2019 [[Stefan Löfven esimene valitsus|Stefan Löfven esimeses valitsuses]] Rootsi migratsiooniminister. Ta valiti aastal [[2019]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Ta sündis aastal [[1960]] [[Kristianstad]]is. Ta lõpetas aastal [[1987]] Kristianstadi ülikooli (Högskolan i Kristianstad). Ta on töötanud kooliõpetajana. == Poliitiline karjäär == [[Kristianstadi vald|Kristianstadi valla]] volikogu liige, kus ta juhtis poliitilist enamust, kuhu kuulusid sotsiaaldemokraatide, [[Liberaalid (Rootsi partei)|liberaalide]] ja [[Keskpartei (Rootsi)|Keskpartei]] esindajad. Kuni ministriks saamiseni oli ta Rootsi Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu juhatuse liige ning oli ka SKL-i läbirääkimisdelegatsiooni esimees. Ta on olnud ka neljanda Rootsi Riikliku Pensionifondi juhatuse liige. Ta on aastaid olnud Sotsiaaldemokraatide partei juhatuse liige ja aastatel 2001–2013 partei juhatuse täitevkomitee liige. Ta oli aastatel 2003–2013 Skåne parteiringkonna esimees. Aastatel 2013–2017 oli ta ELi Regioonide Komitee liige. [[27. juuli]]l [[2017]] määrati ta [[Stefan Löfven esimene valitsus|Stefan Löfven esimeses valitsuses]] Rootsi migratsiooniministriks ja justiitsministri asetäitjaks, vastutades tsiviilõiguse eest. Ta vabastati ametist [[21. jaanuar]]il [[2019]], kui temast sai hoopis Sotsiaaldemokraatide esinumber 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Tänapäeval on ta Euroopa Parlamendi liige ja Rootsi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni delegatsiooni juht. == Isiklikku == Ta oli abielus esmalt aastatel 1980–1983 Jerry Eklundiga (sündinud [[1956]]), teiseks aastatel [[1984]]–[[1998]] poliitik [[Dick Svensson]]iga (1936–2009) ja kolmandaks aastal [[2004]] poliitik [[Henrik Fritzon]]iga. Ta elab [[Degeberga]]s. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/197391/HELENE_FRITZON/home Heléne Fritzon Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Fritzon, Helene}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] l1f0b583pvls5scg8rxbo11yvomg4zn 7160793 7160791 2026-05-25T14:37:36Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7160793 wikitext text/x-wiki '''Marie Heléne Elisabet Fritzon''' (sünninimi '''Marie Heléne Elisabet Persson''', vahepealsed nimed '''Heléne Eklund''' ja '''Heléne Svensson'''; sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1960]] [[Kristianstad]]is) on [[Rootsi]] poliitik, ta on [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] liige. Ta oli aastatel 2017–2019 [[Stefan Löfven esimene valitsus|Stefan Löfven esimeses valitsuses]] Rootsi migratsiooniminister. Ta valiti aastal [[2019]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Ta sündis aastal [[1960]] [[Kristianstad]]is. Ta lõpetas aastal [[1987]] Kristianstadi ülikooli (Högskolan i Kristianstad). Ta on töötanud kooliõpetajana. == Poliitiline karjäär == [[Kristianstadi vald|Kristianstadi valla]] volikogu liige, kus ta juhtis poliitilist enamust, kuhu kuulusid sotsiaaldemokraatide, [[Liberaalid (Rootsi partei)|liberaalide]] ja [[Keskpartei (Rootsi)|Keskpartei]] esindajad. Kuni ministriks saamiseni oli ta Rootsi Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu juhatuse liige ning oli ka SKL-i läbirääkimisdelegatsiooni esimees. Ta on olnud ka neljanda Rootsi Riikliku Pensionifondi juhatuse liige. Ta on aastaid olnud Sotsiaaldemokraatide partei juhatuse liige ja aastatel 2001–2013 partei juhatuse täitevkomitee liige. Ta oli aastatel 2003–2013 Skåne parteiringkonna esimees. Aastatel 2013–2017 oli ta ELi Regioonide Komitee liige. [[27. juuli]]l [[2017]] määrati ta [[Stefan Löfven esimene valitsus|Stefan Löfven esimeses valitsuses]] Rootsi migratsiooniministriks ja justiitsministri asetäitjaks, vastutades tsiviilõiguse eest. Ta vabastati ametist [[21. jaanuar]]il [[2019]], kui temast sai hoopis Sotsiaaldemokraatide esinumber 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Tänapäeval on ta Euroopa Parlamendi liige ja Rootsi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni delegatsiooni juht. == Isiklikku == Ta oli abielus esmalt aastatel 1980–1983 Jerry Eklundiga (sündinud [[1956]]), teiseks aastatel [[1984]]–[[1998]] poliitik [[Dick Svensson]]iga (1936–2009) ja kolmandaks aastal [[2004]] poliitik [[Henrik Fritzon]]iga. Ta elab [[Degeberga]]s. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/197391/HELENE_FRITZON/home Heléne Fritzon Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Fritzon, Helene}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Rootsi pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] kgf8at5a561dh5q8mlgielpngtlggnn 7160799 7160793 2026-05-25T14:41:10Z Juhan121 25066 7160799 wikitext text/x-wiki '''Marie Heléne Elisabet Fritzon''' (sünninimi '''Marie Heléne Elisabet Persson''', vahepealsed nimed '''Heléne Eklund''' ja '''Heléne Svensson'''; sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1960]] [[Kristianstad]]is) on [[Rootsi]] poliitik, ta on [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] liige. Ta oli aastatel 2017–2019 [[Stefan Löfven esimene valitsus|Stefan Löfven esimeses valitsuses]] Rootsi migratsiooniminister. Ta valiti aastal [[2019]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Ta sündis aastal [[1960]] [[Kristianstad]]is. Ta lõpetas aastal [[1987]] Kristianstadi ülikooli (Högskolan i Kristianstad). Ta on töötanud kooliõpetajana. == Poliitiline karjäär == [[Kristianstadi vald|Kristianstadi valla]] volikogu liige, kus ta juhtis poliitilist enamust, kuhu kuulusid sotsiaaldemokraatide, [[Liberaalid (Rootsi partei)|liberaalide]] ja [[Keskpartei (Rootsi)|Keskpartei]] esindajad. Kuni ministriks saamiseni oli ta Rootsi Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu juhatuse liige ning oli ka SKL-i läbirääkimisdelegatsiooni esimees. Ta on olnud ka neljanda Rootsi Riikliku Pensionifondi juhatuse liige. Ta on aastaid olnud Sotsiaaldemokraatide partei juhatuse liige ja aastatel 2001–2013 partei juhatuse täitevkomitee liige. Ta oli aastatel 2003–2013 Skåne parteiringkonna esimees. Aastatel 2013–2017 oli ta ELi Regioonide Komitee liige. [[27. juuli]]l [[2017]] määrati ta [[Stefan Löfven esimene valitsus|Stefan Löfven esimeses valitsuses]] Rootsi migratsiooniministriks ja justiitsministri asetäitjaks, vastutades tsiviilõiguse eest. Ta vabastati ametist [[21. jaanuar]]il [[2019]], kui temast sai hoopis Sotsiaaldemokraatide esinumber 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Tänapäeval on ta Euroopa Parlamendi liige ja Rootsi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni delegatsiooni juht. == Isiklikku == Ta oli abielus esmalt aastatel 1980–1983 Jerry Eklundiga (sündinud [[1956]]), teiseks aastatel [[1984]]–[[1998]] poliitik [[Dick Svensson]]iga (1936–2009) ja kolmandaks aastal [[2004]] poliitik [[Henrik Fritzon]]iga. Ta elab [[Degeberga]]s (asub [[Kristianstadi vald|Kristianstadi vallas]]). == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/197391/HELENE_FRITZON/home Heléne Fritzon Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Fritzon, Helene}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Rootsi pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] b6zz20kdhyewc1ogm8r22wgm0w3qzc9 7160830 7160799 2026-05-25T15:18:54Z Velirand 67997 7160830 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Heléne Fritzon | pilt = 1718281309719 20240612 FRITZON Helene SE 003.jpg | pildiallkiri = Heléne Fritzon (2024) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 2. juuli 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = Rootsi rändeminister | ametiajaalgus2 = 27. juuli 2017 | ametiajalõpp2 = 21. jaanuar 2019 | eelmine2 = [[Morgan Johansson]] | järgmine2 = Morgan Johansson | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Marie Heléne Elisabet Persson | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1960|05|13}} | sünnikoht = [[Kristianstad]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = Kristianstadi ülikooli | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Marie Heléne Elisabet Fritzon''' (sünninimi '''Marie Heléne Elisabet Persson''', vahepealsed nimed '''Heléne Eklund''' ja '''Heléne Svensson'''; sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1960]] [[Kristianstad]]is) on [[Rootsi]] poliitik, ta on [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] liige. Ta oli aastatel 2017–2019 [[Stefan Löfven esimene valitsus|Stefan Löfven esimeses valitsuses]] Rootsi migratsiooniminister. Ta valiti aastal [[2019]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Ta sündis aastal [[1960]] [[Kristianstad]]is. Ta lõpetas aastal [[1987]] Kristianstadi ülikooli (Högskolan i Kristianstad). Ta on töötanud kooliõpetajana. == Poliitiline karjäär == [[Kristianstadi vald|Kristianstadi valla]] volikogu liige, kus ta juhtis poliitilist enamust, kuhu kuulusid sotsiaaldemokraatide, [[Liberaalid (Rootsi partei)|liberaalide]] ja [[Keskpartei (Rootsi)|Keskpartei]] esindajad. Kuni ministriks saamiseni oli ta Rootsi Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu juhatuse liige ning oli ka SKL-i läbirääkimisdelegatsiooni esimees. Ta on olnud ka neljanda Rootsi Riikliku Pensionifondi juhatuse liige. Ta on aastaid olnud Sotsiaaldemokraatide partei juhatuse liige ja aastatel 2001–2013 partei juhatuse täitevkomitee liige. Ta oli aastatel 2003–2013 Skåne parteiringkonna esimees. Aastatel 2013–2017 oli ta ELi Regioonide Komitee liige. [[27. juuli]]l [[2017]] määrati ta [[Stefan Löfven esimene valitsus|Stefan Löfven esimeses valitsuses]] Rootsi migratsiooniministriks ja justiitsministri asetäitjaks, vastutades tsiviilõiguse eest. Ta vabastati ametist [[21. jaanuar]]il [[2019]], kui temast sai hoopis Sotsiaaldemokraatide esinumber 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Tänapäeval on ta Euroopa Parlamendi liige ja Rootsi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni delegatsiooni juht. == Isiklikku == Ta oli abielus esmalt aastatel 1980–1983 Jerry Eklundiga (sündinud [[1956]]), teiseks aastatel [[1984]]–[[1998]] poliitik [[Dick Svensson]]iga (1936–2009) ja kolmandaks aastal [[2004]] poliitik [[Henrik Fritzon]]iga. Ta elab [[Degeberga]]s (asub [[Kristianstadi vald|Kristianstadi vallas]]). == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/197391/HELENE_FRITZON/home Heléne Fritzon Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Fritzon, Helene}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Rootsi pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] t5zncatji07vf717drfdn3rdsg22bau 0 715598 7160818 2026-05-25T14:59:55Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Heléne Fritzon]] 7160818 wikitext text/x-wiki #suuna [[Heléne Fritzon]] itpmsrsd11unrf9ay1lrx167ova5zr5 0 715599 7160819 2026-05-25T15:00:34Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Heléne Fritzon]] 7160819 wikitext text/x-wiki #suuna [[Heléne Fritzon]] itpmsrsd11unrf9ay1lrx167ova5zr5 0 715600 7160820 2026-05-25T15:01:11Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Heléne Fritzon]] 7160820 wikitext text/x-wiki #suuna [[Heléne Fritzon]] itpmsrsd11unrf9ay1lrx167ova5zr5 0 715601 7160821 2026-05-25T15:01:58Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Heléne Fritzon]] 7160821 wikitext text/x-wiki #suuna [[Heléne Fritzon]] itpmsrsd11unrf9ay1lrx167ova5zr5 0 715602 7160902 2026-05-25T16:41:40Z Evlper 104506 Ümbersuunamine lehele [[Wamba Santa María kirik]] 7160902 wikitext text/x-wiki #suuna[[Wamba Santa María kirik]] tw8vz2lnyxaz84mupz87kzygd00a1al 102 715603 7160907 2026-05-25T16:44:38Z Cassiopeia34N 224461 Cassiopeia34N teisaldas lehekülje [[Mustand:JJ (laulja)]] pealkirja [[JJ (laulja)]] alla: Artikkel valmis. 7160907 wikitext text/x-wiki #suuna [[JJ (laulja)]] dqxhhz1n09o7vv3nzur5bmhuq7d1971 2 715604 7160958 2026-05-25T18:43:19Z EmmaSaulep 230296 Kõike 7160958 wikitext text/x-wiki == Stray Kids == Stray Kids (tihti lühendatult SKZ) on Lõuna-Korea 4. generatsiooni K-Pop'i poistebänd JYP Entertainment'i firma all. Bänd debüteeris 2017. aastal. == Ajalugu == Stray Kids on formeeritud läbi tõsielu seriaali, mille jaoks oli bändi liider Bang Chan kõik liikmed isiklikult välja valinud. Seriaal dokumenteeris poiste ühist arengut loomingulisel teekonnal debüüdini. Sellel ajal elasid kõik 9 liiget koos 3 magamistoaga ühiselamus. Ruumid olid ära jaotatud niimoodi: tuba 1- Bang Chan, Woojin, Lee Know; tuba 2- Changbin, Hyunjin, Han, I.N; tuba 3- Felix ja Seungmin. Seriaalis oli poistele ette antud mitmeid erinevaid ülesandeid, mida nad pidid täitma, tavaliselt oli selleks ise laulu kirjutamine ja siis selle laval esitamine. Ühe ülesande raames astusid poisid vastu YG Entertainmenti trainee'de vastu lauludega nagu 3Racha "Matryoshka" ja ümbertöödeldud versiooniga YG tüdrukutegrupi BLACKPINK'i "As If It's Your Last". Seriaali vältel langesid kaks liiget (Lee Know ja Felix) erinevatel ülesannetel välja, kuid JYP otsustas neile teise võimaluse anda ning ennast tõestades debüteeris grupp ikkagi 9 liikmeliselt. == Liikmed == === Aktiivsed liikmed (vanuselises järjekorras): === * Christopher Chahn Bahng, tuntud kui Bang Chan või CB97 on Straykids'i liider ja vanim liige. * Lee Min-ho, tuntud mononüümselt kui Lee Know (või Lino) on Stray Kids'i peamine tantsija teine vanim liige. * Seo Chang-bin, tuntud kui Changbin või SPEARB on Stray Kids'i peamine räppar ja kolmas vanim liige. * Hwang Hyun-jin, tuntud mononüümselt kui Hyunjin on Stray Kids'i teine peamine tantsija ja neljas vanim liige. * Han Ji-sung, tuntud kui Han või J.ONE on Stray Kids'i teine peamine räppar ja neljas nooreim liige. * Felix Yongbok Lee, tuntud mononüümselt kui Felix on Stray Kids'i juht tantsija ja räppar ning kolmas nooreim liige. * Kim Seung-min, tuntud mononüümselt kui Seungmin on Stray Kids'i peamine laulja ja teine nooreim liige. * Yang Jeong-in, tuntud kui I.N või Jeongin on Stray Kids'i juht laulja ja grupi nooreim liige ehk maknae. === Endised liikmed === * Kim Woo-jin, tuntud kui Woojin on Stray Kids'i endine liige, kes lahkus grupist 2019 aastal oktoobris. == Stray Kids'i allüksused == Stray Kids koosneb kolmest põhi üksusest: # 3Racha # DanceRacha # VocalRacha === 3Racha === 3Racha on predebüüdiline trio kolmest Stray Kids'i liikmest: Bang Chan (CB97), Changbin (SPEARB) ja Han (J.ONE). Nemad kolm tegelevad grupile muusika produtseerimisega ja lüürika kirjutamisega. === DanceRacha === Kuigi DanceRacha pole ofitsiaalne Stray Kids'i allüksus, on tegemist trioga (liikmed Lee Know, Hyunjin ja Felix), kes juhivad gruppi koreograafiliselt. Nende poolne panus grupi loomingusse on tantsude koostamisel. === VocalRacha === Algest küll 3 liikmeline, kuid alates 2019 aasta Oktoobrist kahe liikmeline allüksus, mis keskendub bändi vokaalsele osale. Üksus koosneb Seungmin'ist ja I.N'ist (varasemalt ka Woojin'ist). nm9ps8c4rtsyx92rj8fj1i95yct3amc 7161022 7160958 2026-05-25T20:32:28Z EmmaSaulep 230296 jah 7161022 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 0 715605 7160974 2026-05-25T19:20:01Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Isilda Maria Prazeres dos Santos Varges Gomes''' (sündinud [[16. september|16. septembril]] [[1951]] [[Almeida (Portugal)|Almeidas]]) on [[Portugal]]i poliitik, kes on alates [[2024]]. aastast olnud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[Portugali Sotsialistlik Partei|Portugali Sotsialistlikust Parteist]]. Ta sündis aastal [[1951]] [[Almeida (Portugal)|Almeidas]] (asub [[Guarda ringkond|Guarda ringkonnas]]). Ta on lõpetanu [[Lissaboni Ülikool]]i ja Sevil...' 7160974 wikitext text/x-wiki '''Isilda Maria Prazeres dos Santos Varges Gomes''' (sündinud [[16. september|16. septembril]] [[1951]] [[Almeida (Portugal)|Almeidas]]) on [[Portugal]]i poliitik, kes on alates [[2024]]. aastast olnud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[Portugali Sotsialistlik Partei|Portugali Sotsialistlikust Parteist]]. Ta sündis aastal [[1951]] [[Almeida (Portugal)|Almeidas]] (asub [[Guarda ringkond|Guarda ringkonnas]]). Ta on lõpetanu [[Lissaboni Ülikool]]i ja [[Sevilla Ülikool]]i. Väljaõppelt on ta kooliõpetaja. Ta oli [[1. juuni]]st [[2007]] kuni [[14. august]]ini [[2009]] [[Faro ringkond|Faro ringkonna]] tsiviilkuberner ja uuest samas ametis [[27. november|27. novembrist]] kuni [[30. november|30. novembrini]] [[2011]]. [[29. september|29. septembrist]] [[2013]] kuni [[30. aprill]]ini [[2024]] oli ta [[Portimão]] (asub [[Algarve]] regioonis) linnapea. Juulis [[2024]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks (Portugali Sotsialistliku Partei nimekirjas). == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257075/ISILDA_GOMES/home Isilda Gomes Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Gomes, Isilda}} [[Kategooria:Portugali poliitikud]] [[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]] [[Kategooria:Linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 4ijaynb2so4hr4u7cm31wrpi01nq8er 7160975 7160974 2026-05-25T19:20:24Z Juhan121 25066 7160975 wikitext text/x-wiki '''Isilda Maria Prazeres dos Santos Varges Gomes''' (sündinud [[16. september|16. septembril]] [[1951]] [[Almeida (Portugal)|Almeidas]]) on [[Portugal]]i poliitik, kes on alates [[2024]]. aastast olnud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[Portugali Sotsialistlik Partei|Portugali Sotsialistlikust Parteist]]. Ta sündis aastal [[1951]] [[Almeida (Portugal)|Almeidas]] (asub [[Guarda ringkond|Guarda ringkonnas]]). Ta on lõpetanud [[Lissaboni Ülikool]]i ja [[Sevilla Ülikool]]i. Väljaõppelt on ta kooliõpetaja. Ta oli [[1. juuni]]st [[2007]] kuni [[14. august]]ini [[2009]] [[Faro ringkond|Faro ringkonna]] tsiviilkuberner ja uuest samas ametis [[27. november|27. novembrist]] kuni [[30. november|30. novembrini]] [[2011]]. [[29. september|29. septembrist]] [[2013]] kuni [[30. aprill]]ini [[2024]] oli ta [[Portimão]] (asub [[Algarve]] regioonis) linnapea. Juulis [[2024]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks (Portugali Sotsialistliku Partei nimekirjas). == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257075/ISILDA_GOMES/home Isilda Gomes Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Gomes, Isilda}} [[Kategooria:Portugali poliitikud]] [[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]] [[Kategooria:Linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] f3cw2mxi41jozq7klevek1ybx3kepqs 7161061 7160975 2026-05-25T21:42:28Z Velirand 67997 7161061 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Isilda Gomes | pilt = 1718704419416 20240617 GOMES Isilda PT 001.jpg | pildiallkiri = Isilda Gomes (2024) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 16. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Isilda Maria Prazeres dos Santos Varges Gomes | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1951|09|16}} | sünnikoht = [[Almeida (Portugal)|Almeida]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Portugali Sotsialistlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lissaboni Ülikool]]<br>[[Sevilla Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Isilda Maria Prazeres dos Santos Varges Gomes''' (sündinud [[16. september|16. septembril]] [[1951]] [[Almeida (Portugal)|Almeidas]]) on [[Portugal]]i poliitik, kes on alates [[2024]]. aastast olnud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[Portugali Sotsialistlik Partei|Portugali Sotsialistlikust Parteist]]. Ta sündis aastal [[1951]] [[Almeida (Portugal)|Almeidas]] (asub [[Guarda ringkond|Guarda ringkonnas]]). Ta on lõpetanud [[Lissaboni Ülikool]]i ja [[Sevilla Ülikool]]i. Väljaõppelt on ta kooliõpetaja. Ta oli [[1. juuni]]st [[2007]] kuni [[14. august]]ini [[2009]] [[Faro ringkond|Faro ringkonna]] tsiviilkuberner ja uuest samas ametis [[27. november|27. novembrist]] kuni [[30. november|30. novembrini]] [[2011]]. [[29. september|29. septembrist]] [[2013]] kuni [[30. aprill]]ini [[2024]] oli ta [[Portimão]] (asub [[Algarve]] regioonis) linnapea. Juulis [[2024]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks (Portugali Sotsialistliku Partei nimekirjas). == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257075/ISILDA_GOMES/home Isilda Gomes Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Gomes, Isilda}} [[Kategooria:Portugali poliitikud]] [[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]] [[Kategooria:Linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] jvj1pc1pb1l26iuszdgsvzclad8r4yz 0 715606 7161000 2026-05-25T20:00:29Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = ''Botryobasidium aureum'' | värvus = seened | pilt = Botryobasidium aureum.jpg | pildi_seletus = ''Botryobasidium aureum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = ''[[Botryobasidiaceae]]'' | perekond = ''Botryobasid...' 7161000 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Botryobasidium aureum'' | värvus = seened | pilt = Botryobasidium aureum.jpg | pildi_seletus = ''Botryobasidium aureum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = ''[[Botryobasidiaceae]]'' | perekond = ''[[Botryobasidium]]'' | liik = '''''Botryobasidium aureum''''' }} '''''Botryobasidium aureum''''' on liik [[kukeseenelaadsed|kukeseenelaadsete]] seltsis. Seent leidub enamasti lehtpuudel ja ta on maheda maitsega. == Välislingid == * {{Elurikkus|135415}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] 59rkwormfwmhz744fzxm39kkbc9revu 1 715607 7161013 2026-05-25T20:22:21Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'Pildiallkiri on tõlkimata. ~~~~' 7161013 wikitext text/x-wiki Pildiallkiri on tõlkimata. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 23:22 (EEST) l6s8qnrsbc41r33ieseepz5e2tay9ve 0 715608 7161014 2026-05-25T20:23:09Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Eglise Santa Maria de Lebeña (1).JPG|thumb|Santa María de Lebeña sissepääsu eeskoda]] [[File:Lebeña2.jpg|thumb|Vaade kagust]] [[File:Planta SMdL.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan, idasuunaga ülal]] [[File:Lebeña3.jpg|thumb|Piilarid, sambad ja kaared kesklöövis]] '''Lebeña Santa María kirik''' on [[10. sajand]]ist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest...' 7161014 wikitext text/x-wiki [[File:Eglise Santa Maria de Lebeña (1).JPG|thumb|Santa María de Lebeña sissepääsu eeskoda]] [[File:Lebeña2.jpg|thumb|Vaade kagust]] [[File:Planta SMdL.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan, idasuunaga ülal]] [[File:Lebeña3.jpg|thumb|Piilarid, sambad ja kaared kesklöövis]] '''Lebeña Santa María kirik''' on [[10. sajand]]ist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> [[Kantaabria]]s [[Cillorigo de Liébana vald|Cillorigo de Liébana vallas]] [[Lebeña]] linna lähedal. Alates 1893. aastast on see kultuurimälestis (''[[Bien de Interés Cultural]]''). == Kirjeldus == Kirik asub [[Río Deva]] ääres, [[Desfiladero de la Hermida]] [[kuristik]]ust lõunas [[Picos de Europa]] jalamil. Hoone on ehitatud [[Mört|mördiga]] liidetud [[Klompimine|klompkividest]] ja võis olla algselt [[Krohvimine|krohvitud]]. Nurgad on suurtest tahutud [[Kvaader|kvaadritest]]. [[Räästas|Räästa]] all kulgeb kitsas geomeetrilistest motiividest [[friis]]. Laiad esileulatuvad räästad toetuvad veerevate [[päikeseratas]]te ja kuueleheliste [[rosett]]idega kaunistatud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>, sarnastele [[San Miguel de Celanova kabel]]i konsoolidega. Mosaraabia kirikule tüüpiliselt asub sissepääs lõunaküljel. Selle ees on hilisemal ajal lisatud ümarkaartega arkaadiga eeskoda.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aknad on kitsad, [[ümarkaar]]tega või kandilised. Lõunafassaadi uks pärineb [[18. sajand]]ist ja torn on [[19. sajand]]ist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Interjöör == Kirikul on ristkülikukujuline põhiplaan, 16 meetrit pikk ja 12 meetrit lai.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Kolmelööviline kirik jaguneb kaheteistkümneks peaaegu ruudukujuliseks osaks, mida katavad [[aamvõlv]]id. Kolm löövi lõpevad kolme paralleelse apsiidiga, kesklööv on laiem ja kõrgem kui külglöövid.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aamvõlvid on pikisuunalised, ainult külglöövide kahel [[võlvik]]ul ristsuunalised, arvatavasti konstruktsioonilistel põhjustel. Ruumivorm on osaliselt [[Basiilika|basilikaalne]]: löövi kaks võlvikut on hoone teistest osadest kõrgemad ja moodustavad akendega [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u nagu [[Bande Santa Comba kirik]]us või [[Santiago de Peñalba kirik]]u [[nelitis]]es. Idas on lööviga pea ühelaiused kolm kandilist [[apsiid]]i, millest keskmine on külgmistest laiem ja pikem ning ruudukujulise põhiplaaniga, kitsamad külgapsiidid on ristkülikukujulised. Pealöövi idapoolseim võlvik, mis toimib [[kooriruum]]ina, on ühe astme võrra kõrgema põrandaga. Võlvikute vahel on [[hoburaudkaar]]ed, välja arvatud võidukaar, mis on kõrgendatud [[ümarkaar]]ega<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> ja alfiziga<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>. Kaared toetuvad massiivsetele [[piilar]]itele, mille küljes on [[sammas|ümarsambad]]. Krohvijäänustest samba[[Baas (arhitektuur)|baas]]idel paistab, et sambad olid kunagi värvitud. [[Monoliit (kunst)|Monoliitsed]] [[tüves]]ed toetavad [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]e, mis on kaunistatud kahe või kolme rea stiliseeritud lehtedega ja allosas raamitud [[ehisliist]]uga. Kapiteelide peal olevatel [[talum]]itel on topeltliistud. == Sisustus == Altari esikülg on peaaegu meetrilaiune ja 1,75 meetri pikkune liivakiviplokk raiddekooriga. Ploki keskel on kahekordne ring veereva päikeseratta motiiviga. Rattast kahel pool on kivisse uurendatud kuus ringi geomeetriliste motiividega.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Peaaltari [[retaabel]] või altarisein (''reredos'') on 18. sajandist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Pärimus == Santo Toribio kloostri kartulaariumis oleval 925. aasta dokumendis on kirjas, et Liébana krahvid käskisid kiriku ehitada kavatsusega viia sinna püha Toribio säilmed. Pühaku säilmete üleandmisel jäid mõlemad krahvid aga pimedaks ega saanud nägemist tagasi enne, kui surnukeha viidi tagasi Santo Toribio kloostrisse.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> == Pildid == <gallery> Torre de la iglesia de Santa María de Lebeña.JPG|Kellatorn Lebeña4.jpg|Räästakonsoolid Estela cántabra en Lebeña.jpg|Altariplaat Iglesia de Santa María de Lebeña 06.jpg|Altariruum altariseinaga </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria] (pildid) [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Mosaraabia kunst]] 7vv7dgyf3ifrnczwc8f6jl4ep1x3206 7161015 7161014 2026-05-25T20:25:29Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7161015 wikitext text/x-wiki [[File:Eglise Santa Maria de Lebeña (1).JPG|thumb|Santa María de Lebeña sissepääsu eeskoda]] [[File:Lebeña2.jpg|thumb|Vaade kagust]] [[File:Planta SMdL.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan, idasuunaga ülal]] [[File:Lebeña3.jpg|thumb|Piilarid, sambad ja kaared kesklöövis]] '''Lebeña Santa María kirik''' on [[10. sajand]]ist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> [[Kantaabria]]s [[Cillorigo de Liébana vald|Cillorigo de Liébana vallas]] [[Lebeña]] linna lähedal. Alates 1893. aastast on see kultuurimälestis (''[[Bien de Interés Cultural]]''). == Kirjeldus == Kirik asub [[Río Deva]] ääres, [[Desfiladero de la Hermida]] [[kuristik]]ust lõunas [[Picos de Europa]] jalamil. Hoone on ehitatud [[Mört|mördiga]] liidetud [[Klompimine|klompkividest]] ja võis olla algselt [[Krohvimine|krohvitud]]. Nurgad on suurtest tahutud [[Kvaader|kvaadritest]]. [[Räästas|Räästa]] all kulgeb kitsas geomeetrilistest motiividest [[friis]]. Laiad esileulatuvad räästad toetuvad veerevate [[päikeseratas]]te ja kuueleheliste [[rosett]]idega kaunistatud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>, sarnastele [[San Miguel de Celanova kabel]]i konsoolidega. Mosaraabia kirikule tüüpiliselt asub sissepääs lõunaküljel. Selle ees on hilisemal ajal lisatud ümarkaartega arkaadiga eeskoda.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aknad on kitsad, [[ümarkaar]]tega või kandilised. Lõunafassaadi uks pärineb [[18. sajand]]ist ja torn on [[19. sajand]]ist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Interjöör == Kirikul on ristkülikukujuline põhiplaan, 16 meetrit pikk ja 12 meetrit lai.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Kolmelööviline kirik jaguneb kaheteistkümneks peaaegu ruudukujuliseks osaks, mida katavad [[aamvõlv]]id. Kolm löövi lõpevad kolme paralleelse apsiidiga, kesklööv on laiem ja kõrgem kui külglöövid.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aamvõlvid on pikisuunalised, ainult külglöövide kahel [[võlvik]]ul ristsuunalised, arvatavasti konstruktsioonilistel põhjustel. Ruumivorm on osaliselt [[Basiilika|basilikaalne]]: löövi kaks võlvikut on hoone teistest osadest kõrgemad ja moodustavad akendega [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u nagu [[Bande Santa Comba kirik]]us või [[Santiago de Peñalba kirik]]u [[nelitis]]es. Idas on lööviga pea ühelaiused kolm kandilist [[apsiid]]i, millest keskmine on külgmistest laiem ja pikem ning ruudukujulise põhiplaaniga, kitsamad külgapsiidid on ristkülikukujulised. Pealöövi idapoolseim võlvik, mis toimib [[kooriruum]]ina, on ühe astme võrra kõrgema põrandaga. Võlvikute vahel on [[hoburaudkaar]]ed, välja arvatud võidukaar, mis on kõrgendatud [[ümarkaar]]ega<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> ja alfiziga<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>. Kaared toetuvad massiivsetele [[piilar]]itele, mille küljes on [[sammas|ümarsambad]]. Krohvijäänustest samba[[Baas (arhitektuur)|baas]]idel paistab, et sambad olid kunagi värvitud. [[Monoliit (kunst)|Monoliitsed]] [[tüves]]ed toetavad [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]e, mis on kaunistatud kahe või kolme rea stiliseeritud lehtedega ja allosas raamitud [[ehisliist]]uga. Kapiteelide peal olevatel [[talum]]itel on topeltliistud. == Sisustus == Altari esikülg on peaaegu meetrilaiune ja 1,75 meetri pikkune liivakiviplokk raiddekooriga. Ploki keskel on kahekordne ring veereva päikeseratta motiiviga. Rattast kahel pool on kivisse uurendatud kuus ringi geomeetriliste motiividega.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Peaaltari [[retaabel]] või altarisein (''reredos'') on 18. sajandist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Pärimus == Santo Toribio kloostri kartulaariumis oleval 925. aasta dokumendis on kirjas, et Liébana krahvid käskisid kiriku ehitada kavatsusega viia sinna püha Toribio säilmed. Pühaku säilmete üleandmisel jäid mõlemad krahvid aga pimedaks ega saanud nägemist tagasi enne, kui surnukeha viidi tagasi Santo Toribio kloostrisse.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> == Pildid == <gallery> Torre de la iglesia de Santa María de Lebeña.JPG|Kellatorn Lebeña4.jpg|Räästakonsoolid Estela cántabra en Lebeña.jpg|Altariplaat Iglesia de Santa María de Lebeña 06.jpg|Altariruum altariseinaga </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria] (pildid) * [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/monumento/santa-mara-de-lebea-20130417150950/ Santa María de Lebeña. - Turismo Prerrománico] [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Mosaraabia kunst]] quzkd45fe8jj49mlm8boi8h55smist0 7161016 7161015 2026-05-25T20:26:52Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7161016 wikitext text/x-wiki [[File:Eglise Santa Maria de Lebeña (1).JPG|thumb|Santa María de Lebeña sissepääsu eeskoda]] [[File:Lebeña2.jpg|thumb|Vaade kagust]] [[File:Planta SMdL.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan, idasuunaga ülal]] [[File:Lebeña3.jpg|thumb|Piilarid, sambad ja kaared kesklöövis]] '''Lebeña Santa María kirik''' on [[10. sajand]]ist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> [[Kantaabria]]s [[Cillorigo de Liébana vald|Cillorigo de Liébana vallas]] [[Lebeña]] linna lähedal. Alates 1893. aastast on see kultuurimälestis (''[[Bien de Interés Cultural]]''). == Kirjeldus == Kirik asub [[Río Deva]] ääres, [[Desfiladero de la Hermida]] [[kuristik]]ust lõunas [[Picos de Europa]] jalamil. Hoone on ehitatud [[Mört|mördiga]] liidetud [[Klompimine|klompkividest]] ja võis olla algselt [[Krohvimine|krohvitud]]. Nurgad on suurtest tahutud [[Kvaader|kvaadritest]]. [[Räästas|Räästa]] all kulgeb kitsas geomeetrilistest motiividest [[friis]]. Laiad esileulatuvad räästad toetuvad veerevate [[päikeseratas]]te ja kuueleheliste [[rosett]]idega kaunistatud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>, sarnastele [[San Miguel de Celanova kabel]]i konsoolidega. Mosaraabia kirikule tüüpiliselt asub sissepääs lõunaküljel. Selle ees on hilisemal ajal lisatud ümarkaartega arkaadiga eeskoda.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aknad on kitsad, [[ümarkaar]]tega või kandilised. Lõunafassaadi uks pärineb [[18. sajand]]ist ja torn on [[19. sajand]]ist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Interjöör == Kirikul on ristkülikukujuline põhiplaan, 16 meetrit pikk ja 12 meetrit lai.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Kolmelööviline kirik jaguneb kaheteistkümneks peaaegu ruudukujuliseks osaks, mida katavad [[aamvõlv]]id. Kolm löövi lõpevad kolme paralleelse apsiidiga, kesklööv on laiem ja kõrgem kui külglöövid.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aamvõlvid on pikisuunalised, ainult külglöövide kahel [[võlvik]]ul ristsuunalised, arvatavasti konstruktsioonilistel põhjustel. Ruumivorm on osaliselt [[Basiilika|basilikaalne]]: löövi kaks võlvikut on hoone teistest osadest kõrgemad ja moodustavad akendega [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u nagu [[Bande Santa Comba kirik]]us või [[Santiago de Peñalba kirik]]u [[nelitis]]es. Idas on lööviga pea ühelaiused kolm kandilist [[apsiid]]i, millest keskmine on külgmistest laiem ja pikem ning ruudukujulise põhiplaaniga, kitsamad külgapsiidid on ristkülikukujulised. Pealöövi idapoolseim võlvik, mis toimib [[kooriruum]]ina, on ühe astme võrra kõrgema põrandaga. Võlvikute vahel on [[hoburaudkaar]]ed, välja arvatud võidukaar, mis on kõrgendatud [[ümarkaar]]ega<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> ja alfiziga<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>. Kaared toetuvad massiivsetele [[piilar]]itele, mille küljes on [[sammas|ümarsambad]]. Krohvijäänustest samba[[Baas (arhitektuur)|baas]]idel paistab, et sambad olid kunagi värvitud. [[Monoliit (kunst)|Monoliitsed]] [[tüves]]ed toetavad [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]e, mis on kaunistatud kahe või kolme rea stiliseeritud lehtedega ja allosas raamitud [[ehisliist]]uga. Kapiteelide peal olevatel [[talum]]itel on topeltliistud. == Sisustus == Altari esikülg on peaaegu meetrilaiune ja 1,75 meetri pikkune liivakiviplokk raiddekooriga. Ploki keskel on kahekordne ring veereva päikeseratta motiiviga. Rattast kahel pool on kivisse uurendatud kuus ringi geomeetriliste motiividega.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Peaaltari [[retaabel]] või altarisein (''reredos'') on 18. sajandist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Pärimus == Santo Toribio kloostri kartulaariumis oleval 925. aasta dokumendis on kirjas, et Liébana krahvid käskisid kiriku ehitada kavatsusega viia sinna püha Toribio säilmed. Pühaku säilmete üleandmisel jäid mõlemad krahvid aga pimedaks ega saanud nägemist tagasi enne, kui surnukeha viidi tagasi Santo Toribio kloostrisse.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> == Pildid == <gallery> Torre de la iglesia de Santa María de Lebeña.JPG|Kellatorn Lebeña4.jpg|Räästakonsoolid Estela cántabra en Lebeña.jpg|Altariplaat Iglesia de Santa María de Lebeña 06.jpg|Altariruum altariseinaga </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria] (pildid) * [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/monumento/santa-mara-de-lebea-20130417150950/ Santa María de Lebeña. - Turismo Prerrománico] {{koord}} [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Mosaraabia kunst]] booe2a4lebr6696qg452u12u2u9iqms 7161017 7161016 2026-05-25T20:27:40Z Evlper 104506 /* Interjöör */ 7161017 wikitext text/x-wiki [[File:Eglise Santa Maria de Lebeña (1).JPG|thumb|Santa María de Lebeña sissepääsu eeskoda]] [[File:Lebeña2.jpg|thumb|Vaade kagust]] [[File:Planta SMdL.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan, idasuunaga ülal]] [[File:Lebeña3.jpg|thumb|Piilarid, sambad ja kaared kesklöövis]] '''Lebeña Santa María kirik''' on [[10. sajand]]ist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> [[Kantaabria]]s [[Cillorigo de Liébana vald|Cillorigo de Liébana vallas]] [[Lebeña]] linna lähedal. Alates 1893. aastast on see kultuurimälestis (''[[Bien de Interés Cultural]]''). == Kirjeldus == Kirik asub [[Río Deva]] ääres, [[Desfiladero de la Hermida]] [[kuristik]]ust lõunas [[Picos de Europa]] jalamil. Hoone on ehitatud [[Mört|mördiga]] liidetud [[Klompimine|klompkividest]] ja võis olla algselt [[Krohvimine|krohvitud]]. Nurgad on suurtest tahutud [[Kvaader|kvaadritest]]. [[Räästas|Räästa]] all kulgeb kitsas geomeetrilistest motiividest [[friis]]. Laiad esileulatuvad räästad toetuvad veerevate [[päikeseratas]]te ja kuueleheliste [[rosett]]idega kaunistatud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>, sarnastele [[San Miguel de Celanova kabel]]i konsoolidega. Mosaraabia kirikule tüüpiliselt asub sissepääs lõunaküljel. Selle ees on hilisemal ajal lisatud ümarkaartega arkaadiga eeskoda.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aknad on kitsad, [[ümarkaar]]tega või kandilised. Lõunafassaadi uks pärineb [[18. sajand]]ist ja torn on [[19. sajand]]ist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Interjöör == Kirikul on ristkülikukujuline põhiplaan, 16 meetrit pikk ja 12 meetrit lai.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Kolmelööviline kirik jaguneb kaheteistkümneks peaaegu ruudukujuliseks osaks, mida katavad [[aamvõlv]]id. Kolm löövi lõpevad kolme paralleelse apsiidiga, kesklööv on laiem ja kõrgem kui külglöövid.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aamvõlvid on pikisuunalised, ainult külglöövide kahel [[võlvik]]ul ristsuunalised, arvatavasti konstruktsioonilistel põhjustel. Ruumivorm on osaliselt [[Basiilika|basilikaalne]]: löövi kaks võlvikut on hoone teistest osadest kõrgemad ja moodustavad akendega [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u nagu [[Bande Santa Comba kirik]]us või [[Santiago de Peñalba kirik]]u [[nelitis]]es. Idas on lööviga pea ühelaiused kolm kandilist [[apsiid]]i, millest keskmine on külgmistest laiem ja pikem ning ruudukujulise põhiplaaniga, kitsamad külgapsiidid on ristkülikukujulised. Pealöövi idapoolseim võlvik, mis toimib [[kooriruum]]ina, on ühe astme võrra kõrgema põrandaga. Võlvikute vahel on [[hoburaudkaar]]ed, välja arvatud võidukaar, mis on kõrgendatud [[ümarkaar]]ega<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> ja ''[[alfiz]]''<nowiki>'</nowiki>iga<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>. Kaared toetuvad massiivsetele [[piilar]]itele, mille küljes on [[sammas|ümarsambad]]. Krohvijäänustest samba[[Baas (arhitektuur)|baas]]idel paistab, et sambad olid kunagi värvitud. [[Monoliit (kunst)|Monoliitsed]] [[tüves]]ed toetavad [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]e, mis on kaunistatud kahe või kolme rea stiliseeritud lehtedega ja allosas raamitud [[ehisliist]]uga. Kapiteelide peal olevatel [[talum]]itel on topeltliistud. == Sisustus == Altari esikülg on peaaegu meetrilaiune ja 1,75 meetri pikkune liivakiviplokk raiddekooriga. Ploki keskel on kahekordne ring veereva päikeseratta motiiviga. Rattast kahel pool on kivisse uurendatud kuus ringi geomeetriliste motiividega.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Peaaltari [[retaabel]] või altarisein (''reredos'') on 18. sajandist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Pärimus == Santo Toribio kloostri kartulaariumis oleval 925. aasta dokumendis on kirjas, et Liébana krahvid käskisid kiriku ehitada kavatsusega viia sinna püha Toribio säilmed. Pühaku säilmete üleandmisel jäid mõlemad krahvid aga pimedaks ega saanud nägemist tagasi enne, kui surnukeha viidi tagasi Santo Toribio kloostrisse.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> == Pildid == <gallery> Torre de la iglesia de Santa María de Lebeña.JPG|Kellatorn Lebeña4.jpg|Räästakonsoolid Estela cántabra en Lebeña.jpg|Altariplaat Iglesia de Santa María de Lebeña 06.jpg|Altariruum altariseinaga </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria] (pildid) * [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/monumento/santa-mara-de-lebea-20130417150950/ Santa María de Lebeña. - Turismo Prerrománico] {{koord}} [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Mosaraabia kunst]] efjsxdko77a0cnn3poljyslf9675rqy 7161020 7161017 2026-05-25T20:31:04Z Evlper 104506 7161020 wikitext text/x-wiki [[File:Santa María de Lebeña 01.jpg|thumb|Vaade lõunasuunast eeskoja poolt]] [[File:Santa María de Lebeña 03.jpg|thumb|Vaade läänest]] [[File:Lebeña2.jpg|thumb|Vaade kagust]] [[File:Planta SMdL.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan, idasuunaga ülal]] [[File:Lebeña3.jpg|thumb|Piilarid, sambad ja kaared kesklöövis]] '''Lebeña Santa María kirik''' on [[10. sajand]]ist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> [[Kantaabria]]s [[Cillorigo de Liébana vald|Cillorigo de Liébana vallas]] [[Lebeña]] linna lähedal. Alates 1893. aastast on see kultuurimälestis (''[[Bien de Interés Cultural]]''). == Kirjeldus == Kirik asub [[Río Deva]] ääres, [[Desfiladero de la Hermida]] [[kuristik]]ust lõunas [[Picos de Europa]] jalamil. Hoone on ehitatud [[Mört|mördiga]] liidetud [[Klompimine|klompkividest]] ja võis olla algselt [[Krohvimine|krohvitud]]. Nurgad on suurtest tahutud [[Kvaader|kvaadritest]]. [[Räästas|Räästa]] all kulgeb kitsas geomeetrilistest motiividest [[friis]]. Laiad esileulatuvad räästad toetuvad veerevate [[päikeseratas]]te ja kuueleheliste [[rosett]]idega kaunistatud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>, sarnastele [[San Miguel de Celanova kabel]]i konsoolidega. Mosaraabia kirikule tüüpiliselt asub sissepääs lõunaküljel. Selle ees on hilisemal ajal lisatud ümarkaartega arkaadiga eeskoda.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aknad on kitsad, [[ümarkaar]]tega või kandilised. Lõunafassaadi uks pärineb [[18. sajand]]ist ja torn on [[19. sajand]]ist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Interjöör == Kirikul on ristkülikukujuline põhiplaan, 16 meetrit pikk ja 12 meetrit lai.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Kolmelööviline kirik jaguneb kaheteistkümneks peaaegu ruudukujuliseks osaks, mida katavad [[aamvõlv]]id. Kolm löövi lõpevad kolme paralleelse apsiidiga, kesklööv on laiem ja kõrgem kui külglöövid.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aamvõlvid on pikisuunalised, ainult külglöövide kahel [[võlvik]]ul ristsuunalised, arvatavasti konstruktsioonilistel põhjustel. Ruumivorm on osaliselt [[Basiilika|basilikaalne]]: löövi kaks võlvikut on hoone teistest osadest kõrgemad ja moodustavad akendega [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u nagu [[Bande Santa Comba kirik]]us või [[Santiago de Peñalba kirik]]u [[nelitis]]es. Idas on lööviga pea ühelaiused kolm kandilist [[apsiid]]i, millest keskmine on külgmistest laiem ja pikem ning ruudukujulise põhiplaaniga, kitsamad külgapsiidid on ristkülikukujulised. Pealöövi idapoolseim võlvik, mis toimib [[kooriruum]]ina, on ühe astme võrra kõrgema põrandaga. Võlvikute vahel on [[hoburaudkaar]]ed, välja arvatud võidukaar, mis on kõrgendatud [[ümarkaar]]ega<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> ja ''[[alfiz]]''<nowiki>'</nowiki>iga<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>. Kaared toetuvad massiivsetele [[piilar]]itele, mille küljes on [[sammas|ümarsambad]]. Krohvijäänustest samba[[Baas (arhitektuur)|baas]]idel paistab, et sambad olid kunagi värvitud. [[Monoliit (kunst)|Monoliitsed]] [[tüves]]ed toetavad [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]e, mis on kaunistatud kahe või kolme rea stiliseeritud lehtedega ja allosas raamitud [[ehisliist]]uga. Kapiteelide peal olevatel [[talum]]itel on topeltliistud. == Sisustus == Altari esikülg on peaaegu meetrilaiune ja 1,75 meetri pikkune liivakiviplokk raiddekooriga. Ploki keskel on kahekordne ring veereva päikeseratta motiiviga. Rattast kahel pool on kivisse uurendatud kuus ringi geomeetriliste motiividega.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Peaaltari [[retaabel]] või altarisein (''reredos'') on 18. sajandist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Pärimus == Santo Toribio kloostri kartulaariumis oleval 925. aasta dokumendis on kirjas, et Liébana krahvid käskisid kiriku ehitada kavatsusega viia sinna püha Toribio säilmed. Pühaku säilmete üleandmisel jäid mõlemad krahvid aga pimedaks ega saanud nägemist tagasi enne, kui surnukeha viidi tagasi Santo Toribio kloostrisse.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> == Pildid == <gallery> Torre de la iglesia de Santa María de Lebeña.JPG|Kellatorn Lebeña4.jpg|Räästakonsoolid Estela cántabra en Lebeña.jpg|Altariplaat Iglesia de Santa María de Lebeña 06.jpg|Altariruum altariseinaga </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria] (pildid) * [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/monumento/santa-mara-de-lebea-20130417150950/ Santa María de Lebeña. - Turismo Prerrománico] {{koord}} [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Mosaraabia kunst]] 0v0qi0wqhekhdnjec98eymidy8m2j2b 7161038 7161020 2026-05-25T20:52:50Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7161038 wikitext text/x-wiki [[File:Santa María de Lebeña 01.jpg|thumb|Vaade lõunasuunast eeskoja poolt]] [[File:Santa María de Lebeña 03.jpg|thumb|Vaade läänest]] [[File:Lebeña2.jpg|thumb|Vaade kagust]] [[File:Planta SMdL.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan, idasuunaga ülal]] [[File:Lebeña3.jpg|thumb|Piilarid, sambad ja kaared kesklöövis]] '''Lebeña Santa María kirik''' on [[10. sajand]]ist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> [[Kantaabria]]s [[Cillorigo de Liébana vald|Cillorigo de Liébana vallas]] [[Lebeña]] linna lähedal. Alates 1893. aastast on see kultuurimälestis (''[[Bien de Interés Cultural]]''). == Kirjeldus == Kirik asub [[Río Deva]] ääres, [[Desfiladero de la Hermida]] [[kuristik]]ust lõunas [[Picos de Europa]] jalamil. Hoone on ehitatud [[Mört|mördiga]] liidetud [[Klompimine|klompkividest]] ja võis olla algselt [[Krohvimine|krohvitud]]. Nurgad on suurtest tahutud [[Kvaader|kvaadritest]]. [[Räästas|Räästa]] all kulgeb kitsas geomeetrilistest motiividest [[friis]]. Laiad esileulatuvad räästad toetuvad veerevate [[päikeseratas]]te ja kuueleheliste [[rosett]]idega kaunistatud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>, sarnastele [[San Miguel de Celanova kabel]]i konsoolidega. Mosaraabia kirikule tüüpiliselt asub sissepääs lõunaküljel. Selle ees on hilisemal ajal lisatud ümarkaartega eeskoda.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aknad on kitsad, [[ümarkaar]]tega või kandilised. Lõunafassaadi uks pärineb [[18. sajand]]ist ja torn on [[19. sajand]]ist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Interjöör == Kirikul on ristkülikukujuline põhiplaan, 16 meetrit pikk ja 12 meetrit lai.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Kolmelööviline kirik jaguneb kaheteistkümneks peaaegu ruudukujuliseks osaks, mida katavad [[aamvõlv]]id. Kolm löövi lõpevad kolme paralleelse apsiidiga, kesklööv on laiem ja kõrgem kui külglöövid.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aamvõlvid on pikisuunalised, ainult külglöövide kahel [[võlvik]]ul ristsuunalised, arvatavasti konstruktsioonilistel põhjustel. Ruumivorm on osaliselt [[Basiilika|basilikaalne]]: löövi kaks võlvikut on hoone teistest osadest kõrgemad ja moodustavad akendega [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u nagu [[Bande Santa Comba kirik]]us või [[Santiago de Peñalba kirik]]u [[nelitis]]es. Idas on lööviga pea ühelaiused kolm kandilist [[apsiid]]i, millest keskmine on külgmistest laiem ja pikem ning ruudukujulise põhiplaaniga, kitsamad külgapsiidid on ristkülikukujulised. Pealöövi idapoolseim võlvik, mis toimib [[kooriruum]]ina, on ühe astme võrra kõrgema põrandaga. Võlvikute vahel on [[hoburaudkaar]]ed, välja arvatud võidukaar, mis on kõrgendatud [[ümarkaar]]ega<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> ja ''[[alfiz]]''<nowiki>'</nowiki>iga<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>. Kaared toetuvad massiivsetele [[piilar]]itele, mille küljes on [[sammas|ümarsambad]]. Krohvijäänustest samba[[Baas (arhitektuur)|baas]]idel paistab, et sambad olid kunagi värvitud. [[Monoliit (kunst)|Monoliitsed]] [[tüves]]ed toetavad [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]e, mis on kaunistatud kahe või kolme rea stiliseeritud lehtedega ja allosas raamitud [[ehisliist]]uga. Kapiteelide peal olevatel [[talum]]itel on topeltliistud. == Sisustus == Altari esikülg on peaaegu meetrilaiune ja 1,75 meetri pikkune liivakiviplokk raiddekooriga. Ploki keskel on kahekordne ring veereva päikeseratta motiiviga. Rattast kahel pool on kivisse uurendatud kuus ringi geomeetriliste motiividega.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Peaaltari [[retaabel]] või altarisein (''reredos'') on 18. sajandist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Pärimus == Santo Toribio kloostri kartulaariumis oleval 925. aasta dokumendis on kirjas, et Liébana krahvid käskisid kiriku ehitada kavatsusega viia sinna püha Toribio säilmed. Pühaku säilmete üleandmisel jäid mõlemad krahvid aga pimedaks ega saanud nägemist tagasi enne, kui surnukeha viidi tagasi Santo Toribio kloostrisse.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> == Pildid == <gallery> Torre de la iglesia de Santa María de Lebeña.JPG|Kellatorn Lebeña4.jpg|Räästakonsoolid Estela cántabra en Lebeña.jpg|Altariplaat Iglesia de Santa María de Lebeña 06.jpg|Altariruum altariseinaga </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria] (pildid) * [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/monumento/santa-mara-de-lebea-20130417150950/ Santa María de Lebeña. - Turismo Prerrománico] {{koord}} [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Mosaraabia kunst]] s84f0fb22ey2kdf62orijjw4eeuaoax 7161223 7161038 2026-05-26T08:55:52Z Evlper 104506 /* Sisustus */ 7161223 wikitext text/x-wiki [[File:Santa María de Lebeña 01.jpg|thumb|Vaade lõunasuunast eeskoja poolt]] [[File:Santa María de Lebeña 03.jpg|thumb|Vaade läänest]] [[File:Lebeña2.jpg|thumb|Vaade kagust]] [[File:Planta SMdL.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan, idasuunaga ülal]] [[File:Lebeña3.jpg|thumb|Piilarid, sambad ja kaared kesklöövis]] '''Lebeña Santa María kirik''' on [[10. sajand]]ist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> [[Kantaabria]]s [[Cillorigo de Liébana vald|Cillorigo de Liébana vallas]] [[Lebeña]] linna lähedal. Alates 1893. aastast on see kultuurimälestis (''[[Bien de Interés Cultural]]''). == Kirjeldus == Kirik asub [[Río Deva]] ääres, [[Desfiladero de la Hermida]] [[kuristik]]ust lõunas [[Picos de Europa]] jalamil. Hoone on ehitatud [[Mört|mördiga]] liidetud [[Klompimine|klompkividest]] ja võis olla algselt [[Krohvimine|krohvitud]]. Nurgad on suurtest tahutud [[Kvaader|kvaadritest]]. [[Räästas|Räästa]] all kulgeb kitsas geomeetrilistest motiividest [[friis]]. Laiad esileulatuvad räästad toetuvad veerevate [[päikeseratas]]te ja kuueleheliste [[rosett]]idega kaunistatud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>, sarnastele [[San Miguel de Celanova kabel]]i konsoolidega. Mosaraabia kirikule tüüpiliselt asub sissepääs lõunaküljel. Selle ees on hilisemal ajal lisatud ümarkaartega eeskoda.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aknad on kitsad, [[ümarkaar]]tega või kandilised. Lõunafassaadi uks pärineb [[18. sajand]]ist ja torn on [[19. sajand]]ist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Interjöör == Kirikul on ristkülikukujuline põhiplaan, 16 meetrit pikk ja 12 meetrit lai.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Kolmelööviline kirik jaguneb kaheteistkümneks peaaegu ruudukujuliseks osaks, mida katavad [[aamvõlv]]id. Kolm löövi lõpevad kolme paralleelse apsiidiga, kesklööv on laiem ja kõrgem kui külglöövid.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Aamvõlvid on pikisuunalised, ainult külglöövide kahel [[võlvik]]ul ristsuunalised, arvatavasti konstruktsioonilistel põhjustel. Ruumivorm on osaliselt [[Basiilika|basilikaalne]]: löövi kaks võlvikut on hoone teistest osadest kõrgemad ja moodustavad akendega [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u nagu [[Bande Santa Comba kirik]]us või [[Santiago de Peñalba kirik]]u [[nelitis]]es. Idas on lööviga pea ühelaiused kolm kandilist [[apsiid]]i, millest keskmine on külgmistest laiem ja pikem ning ruudukujulise põhiplaaniga, kitsamad külgapsiidid on ristkülikukujulised. Pealöövi idapoolseim võlvik, mis toimib [[kooriruum]]ina, on ühe astme võrra kõrgema põrandaga. Võlvikute vahel on [[hoburaudkaar]]ed, välja arvatud võidukaar, mis on kõrgendatud [[ümarkaar]]ega<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> ja ''[[alfiz]]''<nowiki>'</nowiki>iga<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref>. Kaared toetuvad massiivsetele [[piilar]]itele, mille küljes on [[sammas|ümarsambad]]. Krohvijäänustest samba[[Baas (arhitektuur)|baas]]idel paistab, et sambad olid kunagi värvitud. [[Monoliit (kunst)|Monoliitsed]] [[tüves]]ed toetavad [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]e, mis on kaunistatud kahe või kolme rea stiliseeritud lehtedega ja allosas raamitud [[ehisliist]]uga. Kapiteelide peal olevatel [[talum]]itel on topeltliistud. == Sisustus == Altari esikülg on peaaegu meetrilaiune ja 1,75 meetri pikkune liivakiviplokk raiddekooriga. Ploki keskel on kahekordne ring veereva päikeseratta motiiviga. Rattast kahel pool on kivisse uurendatud kuus ringi geomeetriliste motiividega.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> Peaaltari [[retaabel]] või altarisein (''[[reredos]]'') on 18. sajandist.<ref>[https://www.spain.info/en/places-of-interest/church-santa-maria-lebena/ Santa María Church in Lebeña. - spain.info Spain's official tourism website]</ref> == Pärimus == Santo Toribio kloostri kartulaariumis oleval 925. aasta dokumendis on kirjas, et Liébana krahvid käskisid kiriku ehitada kavatsusega viia sinna püha Toribio säilmed. Pühaku säilmete üleandmisel jäid mõlemad krahvid aga pimedaks ega saanud nägemist tagasi enne, kui surnukeha viidi tagasi Santo Toribio kloostrisse.<ref>[https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria]</ref> == Pildid == <gallery> Torre de la iglesia de Santa María de Lebeña.JPG|Kellatorn Lebeña4.jpg|Räästakonsoolid Estela cántabra en Lebeña.jpg|Altariplaat Iglesia de Santa María de Lebeña 06.jpg|Altariruum altariseinaga </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://turismodecantabria.com/lugar-interes/iglesia-de-santa-maria-de-lebena/ Iglesia de Santa María de Lebeña. - Turismo de Cantabria] (pildid) * [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/monumento/santa-mara-de-lebea-20130417150950/ Santa María de Lebeña. - Turismo Prerrománico] {{koord}} [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Mosaraabia kunst]] sb5b1vobggv85eli0jxjlviupokkkhf 0 715609 7161024 2026-05-25T20:34:24Z EmmaSaulep 230296 Uus lehekülg: '== Stray Kids == Stray Kids (tihti lühendatult SKZ) on Lõuna-Korea 4. generatsiooni K-Pop'i poistebänd JYP Entertainment'i firma all. Bänd debüteeris 2017. aastal. == Ajalugu == Stray Kids on formeeritud läbi tõsielu seriaali, mille jaoks oli bändi liider Bang Chan kõik liikmed isiklikult välja valinud. Seriaal dokumenteeris poiste ühist arengut loomingulisel teekonnal debüüdini. Sellel ajal elasid kõik 9 liiget koos 3 magamistoaga ühiselamus. Ruumid olid ä...' 7161024 wikitext text/x-wiki == Stray Kids == Stray Kids (tihti lühendatult SKZ) on Lõuna-Korea 4. generatsiooni K-Pop'i poistebänd JYP Entertainment'i firma all. Bänd debüteeris 2017. aastal. == Ajalugu == Stray Kids on formeeritud läbi tõsielu seriaali, mille jaoks oli bändi liider Bang Chan kõik liikmed isiklikult välja valinud. Seriaal dokumenteeris poiste ühist arengut loomingulisel teekonnal debüüdini. Sellel ajal elasid kõik 9 liiget koos 3 magamistoaga ühiselamus. Ruumid olid ära jaotatud niimoodi: tuba 1- Bang Chan, Woojin, Lee Know; tuba 2- Changbin, Hyunjin, Han, I.N; tuba 3- Felix ja Seungmin. Seriaalis oli poistele ette antud mitmeid erinevaid ülesandeid, mida nad pidid täitma, tavaliselt oli selleks ise laulu kirjutamine ja siis selle laval esitamine. Ühe ülesande raames astusid poisid vastu YG Entertainmenti trainee'de vastu lauludega nagu 3Racha "Matryoshka" ja ümbertöödeldud versiooniga YG tüdrukutegrupi BLACKPINK'i "As If It's Your Last". Seriaali vältel langesid kaks liiget (Lee Know ja Felix) erinevatel ülesannetel välja, kuid JYP otsustas neile teise võimaluse anda ning ennast tõestades debüteeris grupp ikkagi 9 liikmeliselt. == Liikmed == === Aktiivsed liikmed (vanuselises järjekorras): === * Christopher Chahn Bahng, tuntud kui Bang Chan või CB97 on Straykids'i liider ja vanim liige. * Lee Min-ho, tuntud mononüümselt kui Lee Know (või Lino) on Stray Kids'i peamine tantsija teine vanim liige. * Seo Chang-bin, tuntud kui Changbin või SPEARB on Stray Kids'i peamine räppar ja kolmas vanim liige. * Hwang Hyun-jin, tuntud mononüümselt kui Hyunjin on Stray Kids'i teine peamine tantsija ja neljas vanim liige. * Han Ji-sung, tuntud kui Han või J.ONE on Stray Kids'i teine peamine räppar ja neljas nooreim liige. * Felix Yongbok Lee, tuntud mononüümselt kui Felix on Stray Kids'i juht tantsija ja räppar ning kolmas nooreim liige. * Kim Seung-min, tuntud mononüümselt kui Seungmin on Stray Kids'i peamine laulja ja teine nooreim liige. * Yang Jeong-in, tuntud kui I.N või Jeongin on Stray Kids'i juht laulja ja grupi nooreim liige ehk maknae. === Endised liikmed === * Kim Woo-jin, tuntud kui Woojin on Stray Kids'i endine liige, kes lahkus grupist 2019 aastal oktoobris. == Stray Kids'i allüksused == Stray Kids koosneb kolmest põhi üksusest: # 3Racha # DanceRacha # VocalRacha === 3Racha === 3Racha on predebüüdiline trio kolmest Stray Kids'i liikmest: Bang Chan (CB97), Changbin (SPEARB) ja Han (J.ONE). Nemad kolm tegelevad grupile muusika produtseerimisega ja lüürika kirjutamisega. === DanceRacha === Kuigi DanceRacha pole ofitsiaalne Stray Kids'i allüksus, on tegemist trioga (liikmed Lee Know, Hyunjin ja Felix), kes juhivad gruppi koreograafiliselt. Nende poolne panus grupi loomingusse on tantsude koostamisel. === VocalRacha === Algest küll 3 liikmeline, kuid alates 2019 aasta Oktoobrist kahe liikmeline allüksus, mis keskendub bändi vokaalsele osale. Üksus koosneb Seungmin'ist ja I.N'ist (varasemalt ka Woojin'ist).<ref>{{Viide |pealkiri=Stray Kids |kuupäev=2026-05-23 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Stray_Kids&oldid=1355696776 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-25}}</ref> scmwez4xe1utie9g0g0y0iabnj8f0qj 0 715611 7161047 2026-05-25T21:00:06Z Evlper 104506 Ümbersuunamine lehele [[Santiago de Peñalba]] 7161047 wikitext text/x-wiki #suuna[[Santiago de Peñalba]] 2kf1csov3bq99qj6yr1ncz3ca937s5m 0 715612 7161058 2026-05-25T21:26:50Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Isilda Gomes]] 7161058 wikitext text/x-wiki #suuna [[Isilda Gomes]] md3xz783se65qwhomcxhuanjcbcxcer 0 715613 7161096 2026-05-26T00:44:23Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Suur-kiirgliblikas | staatus = | pilt = Apatura iris (3747312394).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | ülemsugukond = ''[[Papilionoidea]]'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kiirgliblikas]] ''Apatura'' | liik = '''Suur-kiirgliblikas'''...' 7161096 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kiirgliblikas | staatus = | pilt = Apatura iris (3747312394).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | ülemsugukond = ''[[Papilionoidea]]'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kiirgliblikas]] ''Apatura'' | liik = '''Suur-kiirgliblikas''' | binaarne = ''Apatura iris'' | binaarse_autor = Linnaeus, 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Suur-kiirgliblikas''' (''Apatura iris'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Kiirgliblikas|kiirgliblika]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas]]. Suur-kiirgliblikas eestikeelne nimetus tuleb oma suuruse ja tiibade erilise kiirgava läike järgi. Isasliblika tiivad helgivad valguse käes sinakaslillalt, seetõttu on teda peetud eriti silmapaistvaks liigiks. Ladinakeelne nimetus ''iris'' pärineb vanakreeka mütoloogiast. [[Iris]] oli vikerkaarejumalanna ja jumalate käskjalg. Nimi viitab liblika sillerdavale värvimängule, mis meenutab vikerkaare värve. Suur-kiirgliblikas meenutab välimuselt [[Väike-kiirgliblikas|väike-kiirgliblikat]]. Suur-kiirgliblika tiibade siruulatus on 60–75 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun kuni mustjas ning isastel esineb tugev violetne või sinakaslilla helk. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=216}}</ref> See värvus ei pärine pigmentidest, vaid on struktuurne värvus ehk tiivasoomused peegeldavad valgust eri nurkade alt erinevalt, mistõttu näivad tiivad valguse käes värvilistena. Ees- ja tagatiiva keskosas kulgeb lai valge ristvööt ning eestiiva tipus leidub valgeid laike. Tagatiibade välisservas paiknevad oranži äärisega mustad silmlaigud. Tiibade alapool on heledam: valkjal või pruunikal taustal paistavad tumedad silmlaigud ja rohekashallid varjundid. Emased on üldiselt tumedamad. <ref name=":0" /> Suur-kiirgliblikal esineb ka alternatiivne vorm (''f. iole''). Selle vormi isenditel on tiibade valged vöödid kitsamad või nõrgemini märgatavad ning üldmulje on tavalisest tumedam. Suur-kiirgliblikas elab peamiselt leht- ja segametsades, eriti metsaservades ja niisketes salumetsades<ref name=":0" />. Leiduvad ka [[Park|parkides]] ja [[Lehtpuistu|lehtpuistutes]]<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=210}}</ref>. Kõige sagedamini kohtab teda metsateedel ja lagendikel, kus nad laskuvad maapinnale niiskust ja mineraalaineid koguma. Neid meelitavad ka loomade väljaheited ning puumahl. Liblikaid saab meelitada teravalõhnalise juustuga<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Liblikate määraja |lehekülg=61}}</ref>. Röövikud toituvad peamiselt [[Paju|pajuliikidest]]. Talvitub röövikuna. <ref name=":0" /> Nukud leiduvad puuokstel <ref name=":1" />. Levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]], [[Karjala|Karjalas]], Venemaa Euroopa osa kesk- ja lõunaosas, [[Lõuna-Uural|Lõuna-Uuralis]], Loode-[[Kasahstan|Kasahstanis]], [[Lääne-Siber|Lääne-Siberis]], Ida-Taga-Baikalimaal, Kirde- ja Kesk-[[Hiina|Hiinas]], kogu [[Amuurimaa|Amuurimaal]] kuni Amuuri suudmeni, [[Primorje krai|Primorjes]], [[Korea|Koreas]] ja [[Jaapan|Jaapanis]]. Levila lääneosas ei ulatu liik põhja poole Karjalast ja Lõuna-[[Soome|Soomest]] ning idaosas [[Udmurtia|Udmurtiast]]. Liik on laialt levinud kogu [[Karpaadid|Karpaatide mäestikus]]. Euroopa levila kaguosa piir kulgeb mööda [[Lõuna-Uural|Lõuna-Uuralit]] ja [[Volga|Kesk-Volga]] piirkonda. Liik puudub Kesk- ja Põhja-[[Inglismaa|Inglismaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Skandinaavia|Skandinaavias]] ja [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopas.]] Liblikad lendavad tavaliselt juulist augustini<ref name=":1" />. Eestis on suur-kiirgliblikas laialt levinud, kuid enamasti paiknevad [[Populatsioon|asurkonnad]] hajusalt sobivates metsabiotoopides. trs2lpank7p0nkibnfpzu66ga0z624k 7161097 7161096 2026-05-26T00:51:29Z IvarGl 201039 7161097 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kiirgliblikas | staatus = | pilt = Apatura iris (3747312394).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | ülemsugukond = ''[[Papilionoidea]]'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kiirgliblikas]] ''Apatura'' | liik = '''Suur-kiirgliblikas''' | binaarne = ''Apatura iris'' | binaarse_autor = Linnaeus, 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Suur-kiirgliblikas''' (''Apatura iris'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Kiirgliblikas|kiirgliblika]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas]]. Suur-kiirgliblikas eestikeelne nimetus tuleb oma suuruse ja tiibade erilise kiirgava läike järgi. Isasliblika tiivad helgivad valguse käes sinakaslillalt, seetõttu on teda peetud eriti silmapaistvaks liigiks. Ladinakeelne nimetus ''iris'' pärineb vanakreeka mütoloogiast. [[Iris]] oli vikerkaarejumalanna ja jumalate käskjalg. Nimi viitab liblika sillerdavale värvimängule, mis meenutab vikerkaare värve. Suur-kiirgliblikas meenutab välimuselt [[Väike-kiirgliblikas|väike-kiirgliblikat]]. Suur-kiirgliblika tiibade siruulatus on 60–75 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun kuni mustjas ning isastel esineb tugev violetne või sinakaslilla helk. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=216}}</ref> See värvus ei pärine pigmentidest, vaid on struktuurne värvus ehk tiivasoomused peegeldavad valgust eri nurkade alt erinevalt, mistõttu näivad tiivad valguse käes värvilistena. Ees- ja tagatiiva keskosas kulgeb lai valge ristvööt ning eestiiva tipus leidub valgeid laike. Tagatiibade välisservas paiknevad oranži äärisega mustad silmlaigud. Tiibade alapool on heledam: valkjal või pruunikal taustal paistavad tumedad silmlaigud ja rohekashallid varjundid. Emased on üldiselt tumedamad. <ref name=":0" /> Suur-kiirgliblikal esineb ka alternatiivne vorm (''f. iole''). Selle vormi isenditel on tiibade valged vöödid kitsamad või nõrgemini märgatavad ning üldmulje on tavalisest tumedam. Suur-kiirgliblikas elab peamiselt leht- ja segametsades, eriti metsaservades ja niisketes salumetsades<ref name=":0" />. Leiduvad ka [[Park|parkides]] ja [[Lehtpuistu|lehtpuistutes]]<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=210}}</ref>. Kõige sagedamini kohtab teda metsateedel ja lagendikel, kus nad laskuvad maapinnale niiskust ja mineraalaineid koguma. Neid meelitavad ka loomade väljaheited ning puumahl. Liblikaid saab meelitada teravalõhnalise juustuga<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Liblikate määraja |lehekülg=61}}</ref>. Röövikud toituvad peamiselt [[Paju|pajuliikidest]]. Talvitub röövikuna. <ref name=":0" /> Nukud leiduvad puuokstel <ref name=":1" />. Levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]], [[Karjala|Karjalas]], Venemaa Euroopa osa kesk- ja lõunaosas, [[Lõuna-Uural|Lõuna-Uuralis]], Loode-[[Kasahstan|Kasahstanis]], [[Lääne-Siber|Lääne-Siberis]], Ida-Taga-Baikalimaal, Kirde- ja Kesk-[[Hiina|Hiinas]], kogu [[Amuurimaa|Amuurimaal]] kuni Amuuri suudmeni, [[Primorje krai|Primorjes]], [[Korea|Koreas]] ja [[Jaapan|Jaapanis]]. Levila lääneosas ei ulatu liik põhja poole Karjalast ja Lõuna-[[Soome|Soomest]] ning idaosas [[Udmurtia|Udmurtiast]]. Liik on laialt levinud kogu [[Karpaadid|Karpaatide mäestikus]]. Euroopa levila kaguosa piir kulgeb mööda [[Lõuna-Uural|Lõuna-Uuralit]] ja [[Volga|Kesk-Volga]] piirkonda. Liik puudub Kesk- ja Põhja-[[Inglismaa|Inglismaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Skandinaavia|Skandinaavias]] ja [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopas.]] Liblikad lendavad tavaliselt juulist augustini<ref name=":1" />. Eestis on suur-kiirgliblikas laialt levinud, kuid enamasti paiknevad [[Populatsioon|asurkonnad]] hajusalt sobivates metsabiotoopides. == Viited == <references /> rho7raczj84jppxqnpwucuobzr92aa4 7161099 7161097 2026-05-26T00:54:31Z IvarGl 201039 7161099 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kiirgliblikas | staatus = | pilt = Apatura iris (3747312394).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | ülemsugukond = ''[[Papilionoidea]]'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kiirgliblikas]] ''Apatura'' | liik = '''Suur-kiirgliblikas''' | binaarne = ''Apatura iris'' | binaarse_autor = Linnaeus, 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Suur-kiirgliblikas''' (''Apatura iris'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Kiirgliblikas|kiirgliblika]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas]]. Suur-kiirgliblikas eestikeelne nimetus tuleb oma suuruse ja tiibade erilise kiirgava läike järgi. Isasliblika tiivad helgivad valguse käes sinakaslillalt, seetõttu on teda peetud eriti silmapaistvaks liigiks. Ladinakeelne nimetus ''iris'' pärineb vanakreeka mütoloogiast. [[Iris]] oli vikerkaarejumalanna ja jumalate käskjalg. Nimi viitab liblika sillerdavale värvimängule, mis meenutab vikerkaare värve. Suur-kiirgliblikas meenutab välimuselt [[Väike-kiirgliblikas|väike-kiirgliblikat]]. Suur-kiirgliblika tiibade siruulatus on 60–75 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun kuni mustjas ning isastel esineb tugev violetne või sinakaslilla helk. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=216}}</ref> See värvus ei pärine pigmentidest, vaid on struktuurne värvus ehk tiivasoomused peegeldavad valgust eri nurkade alt erinevalt, mistõttu näivad tiivad valguse käes värvilistena. Ees- ja tagatiiva keskosas kulgeb lai valge ristvööt ning eestiiva tipus leidub valgeid laike. Tagatiibade välisservas paiknevad oranži äärisega mustad silmlaigud. Tiibade alapool on heledam: valkjal või pruunikal taustal paistavad tumedad silmlaigud ja rohekashallid varjundid. Emased on üldiselt tumedamad. <ref name=":0" /> Suur-kiirgliblikal esineb ka alternatiivne vorm (''f. iole''). Selle vormi isenditel on tiibade valged vöödid kitsamad või nõrgemini märgatavad ning üldmulje on tavalisest tumedam. Suur-kiirgliblikas elab peamiselt leht- ja segametsades, eriti metsaservades ja niisketes salumetsades<ref name=":0" />. Leiduvad ka [[Park|parkides]] ja [[Lehtpuistu|lehtpuistutes]]<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=210}}</ref>. Kõige sagedamini kohtab teda metsateedel ja lagendikel, kus nad laskuvad maapinnale niiskust ja mineraalaineid koguma. Neid meelitavad ka loomade väljaheited ning puumahl. Liblikaid saab meelitada teravalõhnalise juustuga<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Liblikate määraja |lehekülg=61}}</ref>. Röövikud toituvad peamiselt [[Paju|pajuliikidest]]. Talvitub röövikuna. <ref name=":0" /> Nukud leiduvad puuokstel <ref name=":1" />. Levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]], [[Karjala|Karjalas]], Venemaa Euroopa osa kesk- ja lõunaosas, [[Lõuna-Uural|Lõuna-Uuralis]], Loode-[[Kasahstan|Kasahstanis]], [[Lääne-Siber|Lääne-Siberis]], Ida-Taga-Baikalimaal, Kirde- ja Kesk-[[Hiina|Hiinas]], kogu [[Amuurimaa|Amuurimaal]] kuni Amuuri suudmeni, [[Primorje krai|Primorjes]], [[Korea|Koreas]] ja [[Jaapan|Jaapanis]]. Levila lääneosas ei ulatu liik põhja poole Karjalast ja Lõuna-[[Soome|Soomest]] ning idaosas [[Udmurtia|Udmurtiast]]. Liik on laialt levinud kogu [[Karpaadid|Karpaatide mäestikus]]. Euroopa levila kaguosa piir kulgeb mööda [[Lõuna-Uural|Lõuna-Uuralit]] ja [[Volga|Kesk-Volga]] piirkonda. Liik puudub Kesk- ja Põhja-[[Inglismaa|Inglismaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Skandinaavia|Skandinaavias]] ja [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopas.]] Liblikad lendavad tavaliselt juulist augustini<ref name=":1" />. Eestis on suur-kiirgliblikas laialt levinud, kuid enamasti paiknevad [[Populatsioon|asurkonnad]] hajusalt sobivates metsabiotoopides. == Viited == <references /> [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] pats88l4tjkjl6dezjqklyuk0exuq1y 7161114 7161099 2026-05-26T04:34:23Z Ojassaar 206682 7161114 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kiirgliblikas | staatus = | pilt = Apatura iris (3747312394).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | ülemsugukond = ''[[Papilionoidea]]'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kiirgliblikas]] ''Apatura'' | liik = '''Suur-kiirgliblikas''' | binaarne = ''Apatura iris'' | binaarse_autor = Linnaeus, 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Suur-kiirgliblikas''' (''Apatura iris'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Kiirgliblikas|kiirgliblika]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas]]. Suur-kiirgliblikas eestikeelne nimetus tuleb oma suuruse ja tiibade erilise kiirgava läike järgi. Isasliblika tiivad helgivad valguse käes sinakaslillalt, seetõttu on teda peetud eriti silmapaistvaks liigiks. Ladinakeelne nimetus ''iris'' pärineb vanakreeka mütoloogiast. [[Iris]] oli vikerkaarejumalanna ja jumalate käskjalg. Nimi viitab liblika sillerdavale värvimängule, mis meenutab vikerkaare värve. Suur-kiirgliblikas meenutab välimuselt [[Väike-kiirgliblikas|väike-kiirgliblikat]]. Suur-kiirgliblika tiibade siruulatus on 60–75 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun kuni mustjas ning isastel esineb tugev violetne või sinakaslilla helk. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=216}}</ref> See värvus ei pärine pigmentidest, vaid on struktuurne värvus ehk tiivasoomused peegeldavad valgust eri nurkade alt erinevalt, mistõttu näivad tiivad valguse käes värvilistena. Ees- ja tagatiiva keskosas kulgeb lai valge ristvööt ning eestiiva tipus leidub valgeid laike. Tagatiibade välisservas paiknevad oranži äärisega mustad silmlaigud. Tiibade alapool on heledam: valkjal või pruunikal taustal paistavad tumedad silmlaigud ja rohekashallid varjundid. Emased on üldiselt tumedamad. <ref name=":0" /> Suur-kiirgliblikal esineb ka alternatiivne vorm (''f. iole''). Selle vormi isenditel on tiibade valged vöödid kitsamad või nõrgemini märgatavad ning üldmulje on tavalisest tumedam. Suur-kiirgliblikas elab peamiselt leht- ja segametsades, eriti metsaservades ja niisketes salumetsades<ref name=":0" />. Leiduvad ka [[Park|parkides]] ja [[Lehtpuistu|lehtpuistutes]]<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=210}}</ref>. Kõige sagedamini kohtab teda metsateedel ja lagendikel, kus nad laskuvad maapinnale niiskust ja mineraalaineid koguma. Neid meelitavad ka loomade väljaheited ning puumahl. Liblikaid saab meelitada teravalõhnalise juustuga<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Liblikate määraja |lehekülg=61}}</ref>. Röövikud toituvad peamiselt [[Paju|pajuliikidest]]. Talvitub röövikuna. <ref name=":0" /> Nukud leiduvad puuokstel <ref name=":1" />. Levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]], [[Karjala|Karjalas]], Venemaa Euroopa osa kesk- ja lõunaosas, [[Lõuna-Uural|Lõuna-Uuralis]], Loode-[[Kasahstan|Kasahstanis]], [[Lääne-Siber|Lääne-Siberis]], Ida-Taga-Baikalimaal, Kirde- ja Kesk-[[Hiina|Hiinas]], kogu [[Amuurimaa|Amuurimaal]] kuni Amuuri suudmeni, [[Primorje krai|Primorjes]], [[Korea|Koreas]] ja [[Jaapan|Jaapanis]]. Levila lääneosas ei ulatu liik põhja poole Karjalast ja Lõuna-[[Soome|Soomest]] ning idaosas [[Udmurtia|Udmurtiast]]. Liik on laialt levinud kogu [[Karpaadid|Karpaatide mäestikus]]. Euroopa levila kaguosa piir kulgeb mööda [[Lõuna-Uural|Lõuna-Uuralit]] ja [[Volga|Kesk-Volga]] piirkonda. Liik puudub Kesk- ja Põhja-[[Inglismaa|Inglismaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Skandinaavia|Skandinaavias]] ja [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopas.]] Liblikad lendavad tavaliselt juulist augustini<ref name=":1" />. Eestis on suur-kiirgliblikas laialt levinud, kuid enamasti paiknevad [[Populatsioon|asurkonnad]] hajusalt sobivates metsabiotoopides. == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat|Apatura iris}} * {{elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 23fv31x3xphz1uoqylkxzsgehy6kivh 7161117 7161114 2026-05-26T04:39:40Z Ojassaar 206682 7161117 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kiirgliblikas | staatus = | pilt = Apatura iris (3747312394).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | ülemsugukond = ''[[Papilionoidea]]'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kiirgliblikas]] ''Apatura'' | liik = '''Suur-kiirgliblikas''' | binaarne = ''Apatura iris'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Suur-kiirgliblikas''' (''Apatura iris'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Kiirgliblikas|kiirgliblika]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas]]. Suur-kiirgliblikas eestikeelne nimetus tuleb oma suuruse ja tiibade erilise kiirgava läike järgi. Isasliblika tiivad helgivad valguse käes sinakaslillalt, seetõttu on teda peetud eriti silmapaistvaks liigiks. Ladinakeelne nimetus ''iris'' pärineb vanakreeka mütoloogiast. [[Iris]] oli vikerkaarejumalanna ja jumalate käskjalg. Nimi viitab liblika sillerdavale värvimängule, mis meenutab vikerkaare värve. Suur-kiirgliblikas meenutab välimuselt [[Väike-kiirgliblikas|väike-kiirgliblikat]]. Suur-kiirgliblika tiibade siruulatus on 60–75 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun kuni mustjas ning isastel esineb tugev violetne või sinakaslilla helk. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=216}}</ref> See värvus ei pärine pigmentidest, vaid on struktuurne värvus ehk tiivasoomused peegeldavad valgust eri nurkade alt erinevalt, mistõttu näivad tiivad valguse käes värvilistena. Ees- ja tagatiiva keskosas kulgeb lai valge ristvööt ning eestiiva tipus leidub valgeid laike. Tagatiibade välisservas paiknevad oranži äärisega mustad silmlaigud. Tiibade alapool on heledam: valkjal või pruunikal taustal paistavad tumedad silmlaigud ja rohekashallid varjundid. Emased on üldiselt tumedamad. <ref name=":0" /> Suur-kiirgliblikal esineb ka alternatiivne vorm (''f. iole''). Selle vormi isenditel on tiibade valged vöödid kitsamad või nõrgemini märgatavad ning üldmulje on tavalisest tumedam. Suur-kiirgliblikas elab peamiselt leht- ja segametsades, eriti metsaservades ja niisketes salumetsades<ref name=":0" />. Leiduvad ka [[Park|parkides]] ja [[Lehtpuistu|lehtpuistutes]]<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=210}}</ref>. Kõige sagedamini kohtab teda metsateedel ja lagendikel, kus nad laskuvad maapinnale niiskust ja mineraalaineid koguma. Neid meelitavad ka loomade väljaheited ning puumahl. Liblikaid saab meelitada teravalõhnalise juustuga<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Liblikate määraja |lehekülg=61}}</ref>. Röövikud toituvad peamiselt [[Paju|pajuliikidest]]. Talvitub röövikuna. <ref name=":0" /> Nukud leiduvad puuokstel <ref name=":1" />. Levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]], [[Karjala|Karjalas]], Venemaa Euroopa osa kesk- ja lõunaosas, [[Lõuna-Uural|Lõuna-Uuralis]], Loode-[[Kasahstan|Kasahstanis]], [[Lääne-Siber|Lääne-Siberis]], Ida-Taga-Baikalimaal, Kirde- ja Kesk-[[Hiina|Hiinas]], kogu [[Amuurimaa|Amuurimaal]] kuni Amuuri suudmeni, [[Primorje krai|Primorjes]], [[Korea|Koreas]] ja [[Jaapan|Jaapanis]]. Levila lääneosas ei ulatu liik põhja poole Karjalast ja Lõuna-[[Soome|Soomest]] ning idaosas [[Udmurtia|Udmurtiast]]. Liik on laialt levinud kogu [[Karpaadid|Karpaatide mäestikus]]. Euroopa levila kaguosa piir kulgeb mööda [[Lõuna-Uural|Lõuna-Uuralit]] ja [[Volga|Kesk-Volga]] piirkonda. Liik puudub Kesk- ja Põhja-[[Inglismaa|Inglismaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Skandinaavia|Skandinaavias]] ja [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopas.]] Liblikad lendavad tavaliselt juulist augustini<ref name=":1" />. Eestis on suur-kiirgliblikas laialt levinud, kuid enamasti paiknevad [[Populatsioon|asurkonnad]] hajusalt sobivates metsabiotoopides. == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat|Apatura iris}} * {{elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] f7x1dnviuoyp1xmbdh2e7n8k7lm5kcu 7161426 7161117 2026-05-26T11:58:24Z IvarGl 201039 7161426 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kiirgliblikas | staatus = | pilt = Apatura iris (3747312394).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | ülemsugukond = ''[[Papilionoidea]]'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kiirgliblikas]] ''Apatura'' | liik = '''Suur-kiirgliblikas''' | binaarne = ''Apatura iris'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Suur-kiirgliblikas''' (''Apatura iris'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Kiirgliblikas|kiirgliblika]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas]]. Suur-kiirgliblikas eestikeelne nimetus tuleb oma suuruse ja tiibade erilise kiirgava läike järgi. Isasliblika tiivad helgivad valguse käes sinakaslillalt, seetõttu on teda peetud eriti silmapaistvaks liigiks. Ladinakeelne nimetus ''iris'' pärineb vanakreeka mütoloogiast. [[Iris]] oli vikerkaarejumalanna ja jumalate käskjalg. Nimi viitab liblika sillerdavale värvimängule, mis meenutab vikerkaare värve. Suur-kiirgliblikas meenutab välimuselt [[Väike-kiirgliblikas|väike-kiirgliblikat]]. Suur-kiirgliblika tiibade siruulatus on 60–75 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun kuni mustjas ning isastel esineb tugev violetne või sinakaslilla helk. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=216}}</ref> See värvus ei pärine pigmentidest, vaid on struktuurne värvus ehk tiivasoomused peegeldavad valgust eri nurkade alt erinevalt, mistõttu näivad tiivad valguse käes värvilistena. Ees- ja tagatiiva keskosas kulgeb lai valge ristvööt ning eestiiva tipus leidub valgeid laike. Tagatiibade välisservas paiknevad oranži äärisega mustad silmlaigud. Tiibade alapool on heledam: valkjal või pruunikal taustal paistavad tumedad silmlaigud ja rohekashallid varjundid. Emased on üldiselt tumedamad. <ref name=":0" /> Suur-kiirgliblikal esineb ka alternatiivne vorm (''f. iole''). Selle vormi isenditel on tiibade valged vöödid kitsamad või nõrgemini märgatavad ning üldmulje on tavalisest tumedam. <gallery mode="packed"> Fail:Apatura iris MHNT CUT 2013 3 18 Compiegne Dos.jpg|Tiibade ülapool Apatura iris MHNT CUT 2013 3 18 Compiegne Ventre.jpg|Tiibade alapool </gallery> Suur-kiirgliblikas elab peamiselt leht- ja segametsades, eriti metsaservades ja niisketes salumetsades<ref name=":0" />. Leiduvad ka [[Park|parkides]] ja [[Lehtpuistu|lehtpuistutes]]<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=210}}</ref>. Kõige sagedamini kohtab teda metsateedel ja lagendikel, kus nad laskuvad maapinnale niiskust ja mineraalaineid koguma. Neid meelitavad ka loomade väljaheited ning puumahl. Liblikaid saab meelitada teravalõhnalise juustuga<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Liblikate määraja |lehekülg=61}}</ref>. Röövikud toituvad peamiselt [[Paju|pajuliikidest]]. Talvitub röövikuna. <ref name=":0" /> Nukud leiduvad puuokstel <ref name=":1" />. Levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]], [[Karjala|Karjalas]], Venemaa Euroopa osa kesk- ja lõunaosas, [[Lõuna-Uural|Lõuna-Uuralis]], Loode-[[Kasahstan|Kasahstanis]], [[Lääne-Siber|Lääne-Siberis]], Ida-Taga-Baikalimaal, Kirde- ja Kesk-[[Hiina|Hiinas]], kogu [[Amuurimaa|Amuurimaal]] kuni Amuuri suudmeni, [[Primorje krai|Primorjes]], [[Korea|Koreas]] ja [[Jaapan|Jaapanis]]. Levila lääneosas ei ulatu liik põhja poole Karjalast ja Lõuna-[[Soome|Soomest]] ning idaosas [[Udmurtia|Udmurtiast]]. Liik on laialt levinud kogu [[Karpaadid|Karpaatide mäestikus]]. Euroopa levila kaguosa piir kulgeb mööda [[Lõuna-Uural|Lõuna-Uuralit]] ja [[Volga|Kesk-Volga]] piirkonda. Liik puudub Kesk- ja Põhja-[[Inglismaa|Inglismaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Skandinaavia|Skandinaavias]] ja [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopas.]] Liblikad lendavad tavaliselt juulist augustini<ref name=":1" />. Eestis on suur-kiirgliblikas laialt levinud, kuid enamasti paiknevad [[Populatsioon|asurkonnad]] hajusalt sobivates metsabiotoopides. == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat|Apatura iris}} * {{elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] fszi541xzln4cki54dmmol64ly0pf9b 0 715614 7161115 2026-05-26T04:36:03Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Suur-kiirgliblikas]] 7161115 wikitext text/x-wiki #suuna[[suur-kiirgliblikas]] r6dujqstz3c309q5v5hs6vpmndwvk64 0 715615 7161144 2026-05-26T06:42:45Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[İstanbuli provints]] 7161144 wikitext text/x-wiki #suuna [[İstanbuli provints]] 2evgqp2a5xzg7dqj83tu46ehho5lwav 0 715616 7161147 2026-05-26T06:46:51Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{infokast ametikoht | nimetus = Istanbuli linnapea | omakeelne_nimetus = İstanbul Büyükşehir Belediye Başkanı | embleem = | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = | pildilaius = | ametis = [[Nuri Aslan]] <br/> kohusetäitja | ametisalates = 26. märtsist 2025 | üksus = [[Istanbuli suurlinna omavalitsus]] | kõnetlussõnad = | tüüp = | staa...' 7161147 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Istanbuli linnapea | omakeelne_nimetus = İstanbul Büyükşehir Belediye Başkanı | embleem = | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = | pildilaius = | ametis = [[Nuri Aslan]] <br/> kohusetäitja | ametisalates = 26. märtsist 2025 | üksus = [[Istanbuli suurlinna omavalitsus]] | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = | nimetaja = | võimujärglus = | ametiaeg = 5 aastat, <br/> pikendatav | dokument = | moodustatud = | esimene = [[Ali Haydar Yuluğ]] <br/> ([[Türgi|Türgi Vabariigi]] ajal) | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = }} '''Istanbuli linnapea''' ([[türgi keel]]es ''İstanbul Büyükşehir Belediye Başkanı'') on [[Istanbuli suurlinna omavalitsus]]e [[linnapea|juht]]. Elanikud valivad linnapea iga viie aasta tagant. Istanbuli ajutine linnapea on aastast 2025 [[Nuri Aslan]]. ==Istanbuli linnapeade loend (1923–)== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! rowspan=2|{{Abbr|Nr|Number}} ! rowspan=2|Pilt ! width=130 rowspan=2|Nimi<br />{{small|(sünd–surm)}} ! colspan=3|Ametiaeg ! colspan=2 rowspan=2|Erakond ! rowspan=2|Märkused |- ! Alates ! Kuni ! Pikkus |- ! colspan="9" |Kubernerid (1923–1960) |- !1 |[[File:Haydar Yuluğ.jpg|80px]] |'''[[Ali Haydar Yuluğ]]<br />{{small|(1878–1937)}}''' |15. aprill 1923 |8. juuni 1924 |1 aasta ja 54 päeva | rowspan=4 style="background: #ED1C24" | || rowspan=4 | [[Vabariiklik Rahvapartei|CHP]] |Pärast [[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] väljakuulutamist 29. oktoobril 1923 anti [[Istanbul]]i kubernerile linnapea asetäitja kohused. |- !2 |[[File:Erkulseyitoğlu Mehmet Emin Bey.jpg|80px]] |'''[[Emin Erkul]]<br />{{small|(1881–1964)}}''' |8. juuni 1924 |12. oktoober 1928 |4 aastat ja 126 päeva | |- !3 |[[File:Muhittin Üstündağ.jpg|80px]] |'''[[Muhittin Üstündağ]]<br />{{small|(1884–1953)}}''' |14. oktoober 1928 |4. detsember 1938 |10 aastat ja 53 päeva |Aastal 1930 kaotati linnapea ametikoht ja [[Istanbuli kuberner|Istanbuli provintsi kuberner]] asus tema kohuseid täitma. [[Istanbuli provints]]i ja [[Istanbul|Istanbuli linna]] volikogud ühendati. |- !4 |[[File:Mehmet Lütfi Kırdar.jpg|80px]] |'''[[Lütfi Kırdar]]<br />{{small|(1889–1961)}}''' |8. detsember 1938 |16. oktoober 1949 |10 aastat ja 312 päeva | |- !5 | |'''[[Fahrettin Kerim Gökay]]<br />{{small|(1900–1987)}}''' |24. oktoober 1949 |26. oktoober 1957 |8 aastat ja 2 päeva ! |''[[Sõltumatu poliitik|Parteitu]]'' |Kaks eraldi volikogu taastati aastal 1957. |- !– | |'''Kemal Hadımlı<br />{{small|(1908–19??)}}''' |12. juuli 1957 |5. oktoober 1957 |85 päeva | rowspan=4 style="background:pink" | || rowspan=4 | [[Demokraatlik Partei (Türgi, 1946–1961)|DP]] |[[Istanbuli kuberner|Istanbuli provintsi kuberneri]] asetäitja ja [[Istanbul]]i linnapea kohusetäitja. |- !6 | |'''[[Mümtaz Tarhan]]<br />{{small|(1908–1970)}}''' |29. november 1957 |11. mai 1958 |163 päeva | |- !7 | |'''Ethem Yetkiner<br />{{small|(1912–1973)}}''' |14. mai 1958 |24. detsember 1958 |224 päeva | |- !8 | |'''Kemal Aygün<br />{{small|(1914–1979)}}''' |25. detsember 1958 |27. mai 1960 |1 aasta ja 154 päeva | |- ! colspan="9" |Linnapead sõjaväelise režiimi ajal (1960–1963) |- !9 | |'''Refik Tulga<br />{{small|(1907–1981)}}''' |27. mai 1960 |14. juuni 1960 |18 päeva | rowspan=8 style="background: #704311"| || rowspan=8 | [[Türgi sõjavägi|Sõjavägi]] | |- !10 | |'''Şefik Erensü<br />{{small|(1912–1989)}}''' |14. juuni 1960 |24. september 1960 |102 päeva | |- !(9) | |'''Refik Tulga<br />{{small|(1907–1981)}}''' |24. september 1960 |26. veebruar 1962 |1 aasta ja 155 päeva | |- !11 | |'''Turan Ertuğ''' |27. veebruar 1962 |16. märts 1962 |17 päeva |Asetäitja. |- !12 | |'''Kamuran Görgün''' |18. märts 1962 |30. jaanuar 1963 |318 päeva | |- !– | |'''Kadri İlkay''' |30. jaanuar 1963 |31. jaanuar 1963 |1 päev |Asetäitja. |- !– | |'''Niyazi Akı<br />{{small|(1913–1992)}}''' |31. jaanuar 1963 |28. veebruar 1963 |28 päeva |Asetäitja. |- !13 | |'''[[Necdet Uğur]]<br />{{small|(1923–2004)}}''' |28. veebruar 1963 |9. detsember 1963 |284 päeva | |- ! colspan="9" |Linnapead (1963–1980) |- !14 |[[File:Haşim İşcan büstü.JPG|80px]] |'''[[Haşim İşcan]]<br />{{small|(1898–1968)}}''' |10. detsember 1963 |11. märts 1968 |4 aastat ja 92 päeva | rowspan=1 style="background:#ED1C24" | || rowspan=1 | [[Vabariiklik Rahvapartei|CHP]] |1963. aastal toimusid [[1963. aasta Türgi kohalikud valimised|esimesed linnapea valimised]]. |- !– | |'''[[Faruk Ilgaz]]<br />{{small|(1922–2014)}}''' |12. märts 1968 |6. juuni 1968 |86 päeva | rowspan=2 style="background:#D360BC" | || rowspan=2 | [[Õigluse Partei (Türgi)|AP]] |Asetäitja. |- !15 | |'''Fahri Atabey<br />{{small|(1913–1994)}}''' |8. juuni 1968 |9. detsember 1973 |5 aastat ja 184 päeva | |- !16 | |'''Ahmet İsvan<br />{{small|(1923–2017)}}''' |14. detsember 1973 |11. detsember 1977 |3 aastat ja 362 päeva | rowspan=2 style="background:#ED1C24" | || rowspan=2 | [[Vabariiklik Rahvapartei|CHP]] |- !17 | |'''[[Aytekin Kotil]]<br />{{small|(1934–1992)}}''' |14. detsember 1977 |12. september 1980 |2 aastat ja 273 päeva | |- ! colspan="9" |Linnapead sõjaväelise režiimi ajal (1980–1984) |- !18 | |'''İsmail Hakki Akansel<br />{{small|(1924–2016)}}''' |12. september 1980 |30. august 1981 |352 päeva | rowspan=3 style="background: #704311"| || rowspan=3 | [[Türgi sõjavägi|Sõjavägi]] | |- !19 | |'''[[Ecmel Kutay]]<br />{{small|(1927–1998)}}''' |30. august 1981 |24. märts 1982 |206 päeva | |- !20 | |'''Abdullah Tırtıl<br />{{small|(1923–1996)}}''' |24. märts 1982 |26. märts 1984 |2 aastat ja 2 päeva | |- ! colspan="9" |Linnapead (1984–present) |- ! 21 | [[File:No image.png|80px]] | '''[[Bedrettin Dalan]]'''<br />{{small|(1941–)}} | 26. märts 1984 | 28. märts 1989 | 5 aastat ja 2 päeva ! style="background:#F2CA30" | | [[Emamaa Partei (Türgi)|ANAP]] |Aastal 1984 loodi [[Istanbuli suurlinna omavalitsus]]. |- ! 22 | [[File:Nurettin Sözen at 30 August Celebrations (cropped).jpg|80px]] | '''[[Nurettin Sözen]]'''<br />{{small|(1937–)}} | 28. märts 1989 | 27. märts 1994 | 4 aastat ja 364 päeva ! style="background:#DD0000" | | [[Sotsiaaldemokraatlik Populistlik Partei (Türgi)|SHP]] | |- ! 23 | [[File:Recep Tayyip Erdoğan, Turkish Prime Minister, in Brussels (cropped).jpg|80px]] | '''[[Recep Tayyip Erdoğan]]'''<br />{{small|(1954–)}} | 27. märts 1994 | 6. november 1998 | 4 aastat ja 224 päeva ! style="background:DarkGreen" | | [[Heaolu Partei|RP]]/[[Vooruse Partei|FP]] | Vabastati ametist, kui talle määrati 10-kuune vanglakaristus.<ref>{{cite web|url=https://www.hurriyet.com.tr/gundem/erdoganin-baskanligi-hukuken-bitti-39046674|title=Erdoğan'ın başkanlığı hukuken bitti|date=8. november 1998 }}</ref> |- ! rowspan="2" |24 | rowspan="2" |[[File:Ali Müfit Gürtuna (cropped).png|80px]] | rowspan="2" |'''[[Ali Müfit Gürtuna]]'''<br />{{small|(1952–)}} | rowspan="2" |12. november 1998 | rowspan="2" |28. märts 2004 | rowspan="2" |5 aastat ja 137 päeva ! style="background:DarkGreen" | | [[Vooruse Partei|FP]]<br />{{nowrap|{{small|(''–2001'')}}}} | rowspan="2" |Valiti linnavolikogus.<ref>{{cite web|url=https://www.milliyet.com.tr/the-others/istanbula-yeni-baskan-5342230|title=İstanbul'a yeni başkan|date=13. november 1998 }}</ref> |- ! style="background:#EAECF0" | | ''[[Sõltumatu poliitik|Parteitu]]''<br />{{nowrap|{{small|(''2001–'')}}}} |- ! 25 | [[File:Kadir Topbas at 38th Istanbul Vodafone Marathon (2) cropped.jpg|80px]] | '''[[Kadir Topbaş]]<br />{{small|(1945–2021)}}''' | 28. märts 2004 | 22. september 2017 | 13 aastat ja 179 päeva ! style="background:#FDA000" | | [[Õigluse ja Arengu Partei|AKP]] | Astus tagasi [[Õigluse ja Arengu Partei|AKP]] ja [[Türgi president|president]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]i soovil.<ref>{{cite web|url=https://www.hurriyet.com.tr/gundem/kadir-topbas-istifa-etti-40587764|title=Kadir Topbaş istifa etti.. Ak Parti'nin yeni başkan adayı o mu olacak?|first=Fatma AKSU /|last=İSTANBUL|website=www.hurriyet.com.tr|date=23. september 2017 }}</ref> |- ! 26 | [[File:Mevlüt Uysal (cropped).jpg|80px]] | '''[[Mevlüt Uysal]]'''<br />{{small|(1966–)}} | 22. september 2017 | 17. aprill 2019 | 1 aasta ja 207 päeva ! style="background:#FDA000" | | [[Õigluse ja Arengu Partei|AKP]] | Valiti linnavolikogus.<ref>{{cite web|url=https://www.sabah.com.tr/gundem/2017/09/28/ibb-baskani-mevlut-uysal-secildi|title=Son dakika: İBB Başkanlığı'na Mevlüt Uysal seçildi!|website=Sabah}}</ref> |- ! 27 | [[File:Ekrem İmamoğlu June 8 2022.jpg|80px]] | '''[[Ekrem İmamoğlu]]'''<br />{{small|(1970–)}} | 17. aprill 2019 | 6. mai 2019 | 19 päeva ! style="background:#ED1C24" | | [[Vabariiklik Rahvapartei|CHP]] | Tagandati, kui [[Kõrgeim Valimisnõukogu (Türgi)|Valimisnõukogu]] valimistulemused tühistas. |- !– | [[File:Ali Yerlikaya and Johannes Hahn in Turkey (cropped).jpg|107x107px]] | '''[[Ali Yerlikaya]]'''<br />{{small|(1968–)}}<br />{{small|''kohusetäitja''}} | 7. mai 2019 | 27. juuni 2019 | 51 päeva ! style="background:#EAECF0" | | ''[[Sõltumatu poliitik|Parteitu]]'' | [[Istanbuli kubrner]] ja [[Istnbul]]i linnapea kohusetäitja. |- ! (27) | [[File:Ekrem İmamoğlu June 8 2022.jpg|80px]] | '''[[Ekrem İmamoğlu]]'''<br />{{small|(1970–)}} | 27. juuni 2019 | 23. märts 2025 | 6 aastat ja 333 päeva ! style="background:#ED1C24" | | [[Vabariiklik Rahvapartei|CHP]] | |- !– | |[[Nuri Aslan]]<br />{{small|(1969–)}}<br />{{small|''kohusetäitja''}} |26. märts 2025 |''Ametis'' | ! style="background:#ED1C24" | |[[Vabariiklik Rahvapartei|CHP]] |Linnavolikogus linnapea kohusetäitjaks valitud.<ref>{{Cite web |date=2025-03-26 |title=Istanbul Municipality elects acting mayor - Türkiye News |url=https://www.hurriyetdailynews.com/istanbul-municipality-elects-acting-mayor-207364 |access-date=2025-03-26 |website=Hürriyet Daily News |language=en}}</ref> |} ==Vaata ka== * [[Ankara linnapea]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Türgi poliitikud]] [[Kategooria:Linnapead]] [[Kategooria:Linnapeade loendid]] [[Kategooria:İstanbul]] a3lhhhutcyz3aempi9qz4qa6fqxn1yj 7161168 7161147 2026-05-26T07:43:05Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Istanbuli linnapea]] ümbersuunamise [[İstanbuli linnapea]] asemele 7161147 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Istanbuli linnapea | omakeelne_nimetus = İstanbul Büyükşehir Belediye Başkanı | embleem = | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = | pildilaius = | ametis = [[Nuri Aslan]] <br/> kohusetäitja | ametisalates = 26. märtsist 2025 | üksus = [[Istanbuli suurlinna omavalitsus]] | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = | nimetaja = | võimujärglus = | ametiaeg = 5 aastat, <br/> pikendatav | dokument = | moodustatud = | esimene = [[Ali Haydar Yuluğ]] <br/> ([[Türgi|Türgi Vabariigi]] ajal) | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = }} '''Istanbuli linnapea''' ([[türgi keel]]es ''İstanbul Büyükşehir Belediye Başkanı'') on [[Istanbuli suurlinna omavalitsus]]e [[linnapea|juht]]. Elanikud valivad linnapea iga viie aasta tagant. Istanbuli ajutine linnapea on aastast 2025 [[Nuri Aslan]]. ==Istanbuli linnapeade loend (1923–)== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! rowspan=2|{{Abbr|Nr|Number}} ! rowspan=2|Pilt ! width=130 rowspan=2|Nimi<br />{{small|(sünd–surm)}} ! colspan=3|Ametiaeg ! colspan=2 rowspan=2|Erakond ! rowspan=2|Märkused |- ! Alates ! Kuni ! Pikkus |- ! colspan="9" |Kubernerid (1923–1960) |- !1 |[[File:Haydar Yuluğ.jpg|80px]] |'''[[Ali Haydar Yuluğ]]<br />{{small|(1878–1937)}}''' |15. aprill 1923 |8. juuni 1924 |1 aasta ja 54 päeva | rowspan=4 style="background: #ED1C24" | || rowspan=4 | [[Vabariiklik Rahvapartei|CHP]] |Pärast [[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] väljakuulutamist 29. oktoobril 1923 anti [[Istanbul]]i kubernerile linnapea asetäitja kohused. |- !2 |[[File:Erkulseyitoğlu Mehmet Emin Bey.jpg|80px]] |'''[[Emin Erkul]]<br />{{small|(1881–1964)}}''' |8. juuni 1924 |12. oktoober 1928 |4 aastat ja 126 päeva | |- !3 |[[File:Muhittin Üstündağ.jpg|80px]] |'''[[Muhittin Üstündağ]]<br />{{small|(1884–1953)}}''' |14. oktoober 1928 |4. detsember 1938 |10 aastat ja 53 päeva |Aastal 1930 kaotati linnapea ametikoht ja [[Istanbuli kuberner|Istanbuli provintsi kuberner]] asus tema kohuseid täitma. [[Istanbuli provints]]i ja [[Istanbul|Istanbuli linna]] volikogud ühendati. |- !4 |[[File:Mehmet Lütfi Kırdar.jpg|80px]] |'''[[Lütfi Kırdar]]<br />{{small|(1889–1961)}}''' |8. detsember 1938 |16. oktoober 1949 |10 aastat ja 312 päeva | |- !5 | |'''[[Fahrettin Kerim Gökay]]<br />{{small|(1900–1987)}}''' |24. oktoober 1949 |26. oktoober 1957 |8 aastat ja 2 päeva ! |''[[Sõltumatu poliitik|Parteitu]]'' |Kaks eraldi volikogu taastati aastal 1957. |- !– | |'''Kemal Hadımlı<br />{{small|(1908–19??)}}''' |12. juuli 1957 |5. oktoober 1957 |85 päeva | rowspan=4 style="background:pink" | || rowspan=4 | [[Demokraatlik Partei (Türgi, 1946–1961)|DP]] |[[Istanbuli kuberner|Istanbuli provintsi kuberneri]] asetäitja ja [[Istanbul]]i linnapea kohusetäitja. |- !6 | |'''[[Mümtaz Tarhan]]<br />{{small|(1908–1970)}}''' |29. november 1957 |11. mai 1958 |163 päeva | |- !7 | |'''Ethem Yetkiner<br />{{small|(1912–1973)}}''' |14. mai 1958 |24. detsember 1958 |224 päeva | |- !8 | |'''Kemal Aygün<br />{{small|(1914–1979)}}''' |25. detsember 1958 |27. mai 1960 |1 aasta ja 154 päeva | |- ! colspan="9" |Linnapead sõjaväelise režiimi ajal (1960–1963) |- !9 | |'''Refik Tulga<br />{{small|(1907–1981)}}''' |27. mai 1960 |14. juuni 1960 |18 päeva | rowspan=8 style="background: #704311"| || rowspan=8 | [[Türgi sõjavägi|Sõjavägi]] | |- !10 | |'''Şefik Erensü<br />{{small|(1912–1989)}}''' |14. juuni 1960 |24. september 1960 |102 päeva | |- !(9) | |'''Refik Tulga<br />{{small|(1907–1981)}}''' |24. september 1960 |26. veebruar 1962 |1 aasta ja 155 päeva | |- !11 | |'''Turan Ertuğ''' |27. veebruar 1962 |16. märts 1962 |17 päeva |Asetäitja. |- !12 | |'''Kamuran Görgün''' |18. märts 1962 |30. jaanuar 1963 |318 päeva | |- !– | |'''Kadri İlkay''' |30. jaanuar 1963 |31. jaanuar 1963 |1 päev |Asetäitja. |- !– | |'''Niyazi Akı<br />{{small|(1913–1992)}}''' |31. jaanuar 1963 |28. veebruar 1963 |28 päeva |Asetäitja. |- !13 | |'''[[Necdet Uğur]]<br />{{small|(1923–2004)}}''' |28. veebruar 1963 |9. detsember 1963 |284 päeva | |- ! colspan="9" |Linnapead (1963–1980) |- !14 |[[File:Haşim İşcan büstü.JPG|80px]] |'''[[Haşim İşcan]]<br />{{small|(1898–1968)}}''' |10. detsember 1963 |11. märts 1968 |4 aastat ja 92 päeva | rowspan=1 style="background:#ED1C24" | || rowspan=1 | [[Vabariiklik Rahvapartei|CHP]] |1963. aastal toimusid [[1963. aasta Türgi kohalikud valimised|esimesed linnapea valimised]]. |- !– | |'''[[Faruk Ilgaz]]<br />{{small|(1922–2014)}}''' |12. märts 1968 |6. juuni 1968 |86 päeva | rowspan=2 style="background:#D360BC" | || rowspan=2 | [[Õigluse Partei (Türgi)|AP]] |Asetäitja. |- !15 | |'''Fahri Atabey<br />{{small|(1913–1994)}}''' |8. juuni 1968 |9. detsember 1973 |5 aastat ja 184 päeva | |- !16 | |'''Ahmet İsvan<br />{{small|(1923–2017)}}''' |14. detsember 1973 |11. detsember 1977 |3 aastat ja 362 päeva | rowspan=2 style="background:#ED1C24" | || rowspan=2 | [[Vabariiklik Rahvapartei|CHP]] |- !17 | |'''[[Aytekin Kotil]]<br />{{small|(1934–1992)}}''' |14. detsember 1977 |12. september 1980 |2 aastat ja 273 päeva | |- ! colspan="9" |Linnapead sõjaväelise režiimi ajal (1980–1984) |- !18 | |'''İsmail Hakki Akansel<br />{{small|(1924–2016)}}''' |12. september 1980 |30. august 1981 |352 päeva | rowspan=3 style="background: #704311"| || rowspan=3 | [[Türgi sõjavägi|Sõjavägi]] | |- !19 | |'''[[Ecmel Kutay]]<br />{{small|(1927–1998)}}''' |30. august 1981 |24. märts 1982 |206 päeva | |- !20 | |'''Abdullah Tırtıl<br />{{small|(1923–1996)}}''' |24. märts 1982 |26. märts 1984 |2 aastat ja 2 päeva | |- ! colspan="9" |Linnapead (1984–present) |- ! 21 | [[File:No image.png|80px]] | '''[[Bedrettin Dalan]]'''<br />{{small|(1941–)}} | 26. märts 1984 | 28. märts 1989 | 5 aastat ja 2 päeva ! style="background:#F2CA30" | | [[Emamaa Partei (Türgi)|ANAP]] |Aastal 1984 loodi [[Istanbuli suurlinna omavalitsus]]. |- ! 22 | [[File:Nurettin Sözen at 30 August Celebrations (cropped).jpg|80px]] | '''[[Nurettin Sözen]]'''<br />{{small|(1937–)}} | 28. märts 1989 | 27. märts 1994 | 4 aastat ja 364 päeva ! style="background:#DD0000" | | [[Sotsiaaldemokraatlik Populistlik Partei (Türgi)|SHP]] | |- ! 23 | [[File:Recep Tayyip Erdoğan, Turkish Prime Minister, in Brussels (cropped).jpg|80px]] | '''[[Recep Tayyip Erdoğan]]'''<br />{{small|(1954–)}} | 27. märts 1994 | 6. november 1998 | 4 aastat ja 224 päeva ! style="background:DarkGreen" | | [[Heaolu Partei|RP]]/[[Vooruse Partei|FP]] | Vabastati ametist, kui talle määrati 10-kuune vanglakaristus.<ref>{{cite web|url=https://www.hurriyet.com.tr/gundem/erdoganin-baskanligi-hukuken-bitti-39046674|title=Erdoğan'ın başkanlığı hukuken bitti|date=8. november 1998 }}</ref> |- ! rowspan="2" |24 | rowspan="2" |[[File:Ali Müfit Gürtuna (cropped).png|80px]] | rowspan="2" |'''[[Ali Müfit Gürtuna]]'''<br />{{small|(1952–)}} | rowspan="2" |12. november 1998 | rowspan="2" |28. märts 2004 | rowspan="2" |5 aastat ja 137 päeva ! style="background:DarkGreen" | | [[Vooruse Partei|FP]]<br />{{nowrap|{{small|(''–2001'')}}}} | rowspan="2" |Valiti linnavolikogus.<ref>{{cite web|url=https://www.milliyet.com.tr/the-others/istanbula-yeni-baskan-5342230|title=İstanbul'a yeni başkan|date=13. november 1998 }}</ref> |- ! style="background:#EAECF0" | | ''[[Sõltumatu poliitik|Parteitu]]''<br />{{nowrap|{{small|(''2001–'')}}}} |- ! 25 | [[File:Kadir Topbas at 38th Istanbul Vodafone Marathon (2) cropped.jpg|80px]] | '''[[Kadir Topbaş]]<br />{{small|(1945–2021)}}''' | 28. märts 2004 | 22. september 2017 | 13 aastat ja 179 päeva ! style="background:#FDA000" | | [[Õigluse ja Arengu Partei|AKP]] | Astus tagasi [[Õigluse ja Arengu Partei|AKP]] ja [[Türgi president|president]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]i soovil.<ref>{{cite web|url=https://www.hurriyet.com.tr/gundem/kadir-topbas-istifa-etti-40587764|title=Kadir Topbaş istifa etti.. Ak Parti'nin yeni başkan adayı o mu olacak?|first=Fatma AKSU /|last=İSTANBUL|website=www.hurriyet.com.tr|date=23. september 2017 }}</ref> |- ! 26 | [[File:Mevlüt Uysal (cropped).jpg|80px]] | '''[[Mevlüt Uysal]]'''<br />{{small|(1966–)}} | 22. september 2017 | 17. aprill 2019 | 1 aasta ja 207 päeva ! style="background:#FDA000" | | [[Õigluse ja Arengu Partei|AKP]] | Valiti linnavolikogus.<ref>{{cite web|url=https://www.sabah.com.tr/gundem/2017/09/28/ibb-baskani-mevlut-uysal-secildi|title=Son dakika: İBB Başkanlığı'na Mevlüt Uysal seçildi!|website=Sabah}}</ref> |- ! 27 | [[File:Ekrem İmamoğlu June 8 2022.jpg|80px]] | '''[[Ekrem İmamoğlu]]'''<br />{{small|(1970–)}} | 17. aprill 2019 | 6. mai 2019 | 19 päeva ! style="background:#ED1C24" | | [[Vabariiklik Rahvapartei|CHP]] | Tagandati, kui [[Kõrgeim Valimisnõukogu (Türgi)|Valimisnõukogu]] valimistulemused tühistas. |- !– | [[File:Ali Yerlikaya and Johannes Hahn in Turkey (cropped).jpg|107x107px]] | '''[[Ali Yerlikaya]]'''<br />{{small|(1968–)}}<br />{{small|''kohusetäitja''}} | 7. mai 2019 | 27. juuni 2019 | 51 päeva ! style="background:#EAECF0" | | ''[[Sõltumatu poliitik|Parteitu]]'' | [[Istanbuli kubrner]] ja [[Istnbul]]i linnapea kohusetäitja. |- ! (27) | [[File:Ekrem İmamoğlu June 8 2022.jpg|80px]] | '''[[Ekrem İmamoğlu]]'''<br />{{small|(1970–)}} | 27. juuni 2019 | 23. märts 2025 | 6 aastat ja 333 päeva ! style="background:#ED1C24" | | [[Vabariiklik Rahvapartei|CHP]] | |- !– | |[[Nuri Aslan]]<br />{{small|(1969–)}}<br />{{small|''kohusetäitja''}} |26. märts 2025 |''Ametis'' | ! style="background:#ED1C24" | |[[Vabariiklik Rahvapartei|CHP]] |Linnavolikogus linnapea kohusetäitjaks valitud.<ref>{{Cite web |date=2025-03-26 |title=Istanbul Municipality elects acting mayor - Türkiye News |url=https://www.hurriyetdailynews.com/istanbul-municipality-elects-acting-mayor-207364 |access-date=2025-03-26 |website=Hürriyet Daily News |language=en}}</ref> |} ==Vaata ka== * [[Ankara linnapea]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Türgi poliitikud]] [[Kategooria:Linnapead]] [[Kategooria:Linnapeade loendid]] [[Kategooria:İstanbul]] a3lhhhutcyz3aempi9qz4qa6fqxn1yj 0 715618 7161150 2026-05-26T06:48:57Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Istanbuli linnapea#Istanbuli linnapeade loend (1923–)]] 7161150 wikitext text/x-wiki #suuna [[Istanbuli linnapea#Istanbuli linnapeade loend (1923–)]] d2xh09et1d3bfef36jskvsvlk86f1pv 0 715619 7161169 2026-05-26T07:43:05Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Istanbuli linnapea]] ümbersuunamise [[İstanbuli linnapea]] asemele 7161169 wikitext text/x-wiki #suuna [[İstanbuli linnapea]] ph4auhb6dls6f0bt78xc66saquqls9t 0 715620 7161171 2026-05-26T07:47:28Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Auto | nimi = {{subst:PAGENAME}} | pilt = 2011 Aston Martin One-77 SCD 24.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2009–2012 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = [[Sportauto]] | keretüüp = | paigutus= 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | platvorm = | mootor = 7,3-l [[V12-mootor|V12]] | ülekanne = | teljevahe = 2,8 m | pikkus = 4,6 m | laius = 2,2 m | kõrgus = 1,2 m | kliirens = | rööbe ees = |...' 7161171 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Aston Martin One-77 | pilt = 2011 Aston Martin One-77 SCD 24.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2009–2012 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = [[Sportauto]] | keretüüp = | paigutus= 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | platvorm = | mootor = 7,3-l [[V12-mootor|V12]] | ülekanne = | teljevahe = 2,8 m | pikkus = 4,6 m | laius = 2,2 m | kõrgus = 1,2 m | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 1,6 t | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = [[Aston Martin Vulcan]] | sarnane = | disainer = [[Marek Reichman]] }} '''Aston Martin One-77''' on [[sportauto]]mudel, mida tootmis aastatel 2009–2012 [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Aston Martin]]. Seda esitleti [[2008. aasta Pariisi autonäitus]]el, kuid see oli seal suuresti linaga kaetud.<ref name=edmunds2>{{cite web|url=http://www.edmunds.com/insideline/autoshows/paris/2008/astonmartinone77.html#astonne772 |title=Aston Martin One-77 – 2008 Paris Auto Show |publisher=Edmunds.com |access-date=18 July 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090206151038/http://www.edmunds.com/insideline/autoshows/paris/2008/astonmartinone77.html |archive-date=6 February 2009 |df=dmy }}</ref> Täisesitlus toimus aasta hiljem [[Genfi autonäitus]]e raames. Esimesed eksemplarid jõudsid ostjateni aastal 2011.<ref>{{Cite web|url=https://www.roadandtrack.com/car-culture/buying-maintenance/news/a32558/aston-martin-one-77-for-sale-price/|title = Extremely Rare Aston Martin One-77 for Sale for Unknown Millions of Dollars|date = 8 February 2017}}</ref> One-77 valmistati kokku 77 tükki, lisaks erimudelid katsete ja reklaamide tarbeks. Üks katsemudelitest ehitati hiljem ümber tavamudeliks ning seega kasvas valmistatud autode arv 78 peale. One-77 hind oli uuena 1,15 miljonit £ (u 1,32 mln €).<ref>{{cite web|last=Metcalfe|first=Harry|title=Aston Martin One-77|url=http://www.autoexpress.co.uk/aston-martin/one-77/62239/aston-martin-one-77-driven|work=Auto Express|access-date=11 April 2013|date=16 January 2013}}</ref> Aastal 2012 sattus üks 77 originaalmudelist [[Hongkong]]is õnnetusse ning kanti maha, kuid taastati hiljem.<ref>{{cite web|url=http://www.motorauthority.com/news/1076514_hong-kong-witnesses-first-aston-martin-one-77-crash |title=Hong Kong Witnesses First Aston Martin One-77 Crash |publisher=MotorAuthority.com |date= 27 May 2012}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sportautomudelid]] [[Kategooria:Aston Martin]] ll6zeqic39url3g2brevk9p8icp0eql 7161172 7161171 2026-05-26T07:47:39Z Taurus404 80079 7161172 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Aston Martin One-77 | pilt = 2011 Aston Martin One-77 SCD 24.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2009–2012 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = [[Sportauto]] | keretüüp = | paigutus= 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | platvorm = | mootor = 7,3-l [[V12-mootor|V12]] | ülekanne = | teljevahe = 2,8 m | pikkus = 4,6 m | laius = 2,2 m | kõrgus = 1,2 m | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 1,6 t | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = [[Aston Martin Vulcan]] | sarnane = | disainer = [[Marek Reichman]] }} '''Aston Martin One-77''' on [[sportauto]]mudel, mida tootmis aastatel 2009–2012 [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Aston Martin]]. Seda esitleti [[2008. aasta Pariisi autonäitus]]el, kuid see oli seal suuresti linaga kaetud.<ref name=edmunds2>{{cite web|url=http://www.edmunds.com/insideline/autoshows/paris/2008/astonmartinone77.html#astonne772 |title=Aston Martin One-77 – 2008 Paris Auto Show |publisher=Edmunds.com |access-date=18 July 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090206151038/http://www.edmunds.com/insideline/autoshows/paris/2008/astonmartinone77.html |archive-date=6 February 2009 |df=dmy }}</ref> Täisesitlus toimus aasta hiljem [[Genfi autonäitus]]e raames. Esimesed eksemplarid jõudsid ostjateni aastal 2011.<ref>{{Cite web|url=https://www.roadandtrack.com/car-culture/buying-maintenance/news/a32558/aston-martin-one-77-for-sale-price/|title = Extremely Rare Aston Martin One-77 for Sale for Unknown Millions of Dollars|date = 8 February 2017}}</ref> One-77 valmistati kokku 77 tükki, lisaks erimudelid katsete ja reklaamide tarbeks. Üks katsemudelitest ehitati hiljem ümber tavamudeliks ning seega kasvas valmistatud autode arv 78 peale. One-77 hind oli uuena 1,15 miljonit £ (u 1,32 mln €).<ref>{{cite web|last=Metcalfe|first=Harry|title=Aston Martin One-77|url=http://www.autoexpress.co.uk/aston-martin/one-77/62239/aston-martin-one-77-driven|work=Auto Express|access-date=11 April 2013|date=16 January 2013}}</ref> Aastal 2012 sattus üks 77 originaalmudelist [[Hongkong]]is õnnetusse ning kanti maha, kuid taastati hiljem.<ref>{{cite web|url=http://www.motorauthority.com/news/1076514_hong-kong-witnesses-first-aston-martin-one-77-crash |title=Hong Kong Witnesses First Aston Martin One-77 Crash |publisher=MotorAuthority.com |date= 27 May 2012}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sportautod]] [[Kategooria:Aston Martin]] l7t20wow0jko1h58gpaw6mgvv3e8cy1 0 715621 7161189 2026-05-26T08:30:25Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Tallinna Haigla]] 7161189 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tallinna Haigla]] cbdef0ygp5mfvg0uu60lflpyf6ajlyp 0 715622 7161194 2026-05-26T08:35:07Z Amherst99 15496 Amherst99 teisaldas lehekülje [[Ehrenblatt des Heeres]] pealkirja [[Ehrenblattspange des Heeres]] alla 7161194 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ehrenblattspange des Heeres]] 2fsu3rqze1fpw77ex7eqv24494cfc31 1 715623 7161196 2026-05-26T08:35:07Z Amherst99 15496 Amherst99 teisaldas lehekülje [[Arutelu:Ehrenblatt des Heeres]] pealkirja [[Arutelu:Ehrenblattspange des Heeres]] alla 7161196 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Ehrenblattspange des Heeres]] 0i02lappw32u4qb3fm59a3eds9ram14 0 715624 7161214 2026-05-26T08:45:52Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''John Attard Montalto''' (sündinud [[7. veebruar]]il [[1953]] [[Sliema]]s) on [[Malta]] poliitik, kes oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 2004–2014. Ta kuulub [[Tööpartei (Malta)|Tööparteisse]], mis omakorda kuulub [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistlik Partei]]. Ta teenis Malta valitsuses tööstus- ja majandusministrina aastatel 1996–1998. Ta sündis aastal [[1953]] [[Sliema]]s. Ta õppis [[Malta ülikool]]is ajalugu ja õ...' 7161214 wikitext text/x-wiki '''John Attard Montalto''' (sündinud [[7. veebruar]]il [[1953]] [[Sliema]]s) on [[Malta]] poliitik, kes oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 2004–2014. Ta kuulub [[Tööpartei (Malta)|Tööparteisse]], mis omakorda kuulub [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistlik Partei]]. Ta teenis Malta valitsuses tööstus- ja majandusministrina aastatel 1996–1998. Ta sündis aastal [[1953]] [[Sliema]]s. Ta õppis [[Malta ülikool]]is ajalugu ja õigusteadust ning oli ka ülikooli senati üliõpilasesindaja. Ta kandideeris esimest korda üldvalimistel 1987. aastal ja valiti. Ta valiti tagasi järgmistel valimistel aastatel 1992, 1996, 1998 ja 2003. Aastatel [[1996]]–[[1998]], kui Tööpartei oli valitsuses, oli ta Malta tööstus- ja majandusminister. Pärast Tööpartei kaotust 2003. aasta valimistel ja parteijuhi [[Alfred Sant]]i tagasiastumist teatas Attard Montalto oma kavatsusest sellele ametikohale kandideerida. Võistlus osutus kolme võistleja vahel, sealhulgas Santi vahel, keda veendi kandideerima ja kes lõpuks valimised võitis. Attard Montalto jäi viimaseks. Samal aastal määras Tööpartei Attard Montalto Euroopa Parlamendi vaatlejaks. Ta valiti [[Euroopa Parlament]]i 2004. aastal (loobudes oma kohast Malta Esindajatekojas), kus ta kuulus Euroopa Sotsialistide Parteisse ja oli esimene [[Tööpartei (Malta)|Malta Tööpartei]] Euroopa Parlamendi delegatsiooni juht. Ta oli Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige. Ta oli ka transpordi- ja turismikomisjoni asendusliige, inimõiguste allkomisjoni asendusliige, Pärsia lahe riikidega, sealhulgas Jeemeniga suhtlemise delegatsiooni liige ning Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Tema ametiaeg Euroopa Parlamendi liikmena pole olnud vastuoludeta. Ta ei osalenud [[Strasbourg]]is toimunud täiskogu istungil sadamateenuste direktiivi hääletusel, mille vastu Tööpartei oli. Tööpartei juht [[Alfred Sant]] ütles, et Attard Montalto oli Kesk-Ameerikas "isiklikul poliitilisel missioonil". Varem oli ta ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige (1992–1995, 1995–1997, 1999-2003, 2003–2005). {{JÄRJESTA:Attard-Montalto, John}} [[Kategooria:Malta poliitikud]] [[Kategooria:Tööstusministrid]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 4lvvby8686qom9lmx3gf6sw1shuf0np 7161262 7161214 2026-05-26T09:25:51Z Velirand 67997 7161262 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = John Attard-Montalto | pilt = John_Attard_Montalto.jpg | pildiallkiri = John Attard-Montalto (2009) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 12. juuni 2004 | ametiajalõpp = 1. juuli 2014 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = John Attard Montalto | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1953|02|07}} | sünnikoht = [[Sliema]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Tööpartei (Malta)|Tööparteisse]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Malta ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''John Attard Montalto''' (sündinud [[7. veebruar]]il [[1953]] [[Sliema]]s) on [[Malta]] poliitik, kes oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 2004–2014. Ta kuulub [[Tööpartei (Malta)|Tööparteisse]], mis omakorda kuulub [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistlik Partei]]. Ta teenis Malta valitsuses tööstus- ja majandusministrina aastatel 1996–1998. Ta sündis aastal [[1953]] [[Sliema]]s. Ta õppis [[Malta ülikool]]is ajalugu ja õigusteadust ning oli ka ülikooli senati üliõpilasesindaja. Ta kandideeris esimest korda üldvalimistel 1987. aastal ja valiti. Ta valiti tagasi järgmistel valimistel aastatel 1992, 1996, 1998 ja 2003. Aastatel [[1996]]–[[1998]], kui Tööpartei oli valitsuses, oli ta Malta tööstus- ja majandusminister. Pärast Tööpartei kaotust 2003. aasta valimistel ja parteijuhi [[Alfred Sant]]i tagasiastumist teatas Attard Montalto oma kavatsusest sellele ametikohale kandideerida. Võistlus osutus kolme võistleja vahel, sealhulgas Santi vahel, keda veendi kandideerima ja kes lõpuks valimised võitis. Attard Montalto jäi viimaseks. Samal aastal määras Tööpartei Attard Montalto Euroopa Parlamendi vaatlejaks. Ta valiti [[Euroopa Parlament]]i 2004. aastal (loobudes oma kohast Malta Esindajatekojas), kus ta kuulus Euroopa Sotsialistide Parteisse ja oli esimene [[Tööpartei (Malta)|Malta Tööpartei]] Euroopa Parlamendi delegatsiooni juht. Ta oli Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige. Ta oli ka transpordi- ja turismikomisjoni asendusliige, inimõiguste allkomisjoni asendusliige, Pärsia lahe riikidega, sealhulgas Jeemeniga suhtlemise delegatsiooni liige ning Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Tema ametiaeg Euroopa Parlamendi liikmena pole olnud vastuoludeta. Ta ei osalenud [[Strasbourg]]is toimunud täiskogu istungil sadamateenuste direktiivi hääletusel, mille vastu Tööpartei oli. Tööpartei juht [[Alfred Sant]] ütles, et Attard Montalto oli Kesk-Ameerikas "isiklikul poliitilisel missioonil". Varem oli ta ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige (1992–1995, 1995–1997, 1999-2003, 2003–2005). {{JÄRJESTA:Attard-Montalto, John}} [[Kategooria:Malta poliitikud]] [[Kategooria:Tööstusministrid]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] cp65k488f0zd6rt87uem7oxu1dn9d2b 7161263 7161262 2026-05-26T09:26:07Z Velirand 67997 7161263 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = John Attard-Montalto | pilt = John_Attard_Montalto.jpg | pildiallkiri = John Attard-Montalto (2009) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 12. juuni 2004 | ametiajalõpp = 1. juuli 2014 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = John Attard Montalto | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1953|02|07}} | sünnikoht = [[Sliema]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Malta ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''John Attard Montalto''' (sündinud [[7. veebruar]]il [[1953]] [[Sliema]]s) on [[Malta]] poliitik, kes oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 2004–2014. Ta kuulub [[Tööpartei (Malta)|Tööparteisse]], mis omakorda kuulub [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistlik Partei]]. Ta teenis Malta valitsuses tööstus- ja majandusministrina aastatel 1996–1998. Ta sündis aastal [[1953]] [[Sliema]]s. Ta õppis [[Malta ülikool]]is ajalugu ja õigusteadust ning oli ka ülikooli senati üliõpilasesindaja. Ta kandideeris esimest korda üldvalimistel 1987. aastal ja valiti. Ta valiti tagasi järgmistel valimistel aastatel 1992, 1996, 1998 ja 2003. Aastatel [[1996]]–[[1998]], kui Tööpartei oli valitsuses, oli ta Malta tööstus- ja majandusminister. Pärast Tööpartei kaotust 2003. aasta valimistel ja parteijuhi [[Alfred Sant]]i tagasiastumist teatas Attard Montalto oma kavatsusest sellele ametikohale kandideerida. Võistlus osutus kolme võistleja vahel, sealhulgas Santi vahel, keda veendi kandideerima ja kes lõpuks valimised võitis. Attard Montalto jäi viimaseks. Samal aastal määras Tööpartei Attard Montalto Euroopa Parlamendi vaatlejaks. Ta valiti [[Euroopa Parlament]]i 2004. aastal (loobudes oma kohast Malta Esindajatekojas), kus ta kuulus Euroopa Sotsialistide Parteisse ja oli esimene [[Tööpartei (Malta)|Malta Tööpartei]] Euroopa Parlamendi delegatsiooni juht. Ta oli Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige. Ta oli ka transpordi- ja turismikomisjoni asendusliige, inimõiguste allkomisjoni asendusliige, Pärsia lahe riikidega, sealhulgas Jeemeniga suhtlemise delegatsiooni liige ning Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Tema ametiaeg Euroopa Parlamendi liikmena pole olnud vastuoludeta. Ta ei osalenud [[Strasbourg]]is toimunud täiskogu istungil sadamateenuste direktiivi hääletusel, mille vastu Tööpartei oli. Tööpartei juht [[Alfred Sant]] ütles, et Attard Montalto oli Kesk-Ameerikas "isiklikul poliitilisel missioonil". Varem oli ta ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige (1992–1995, 1995–1997, 1999-2003, 2003–2005). {{JÄRJESTA:Attard-Montalto, John}} [[Kategooria:Malta poliitikud]] [[Kategooria:Tööstusministrid]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 9i360007ptsp5mwdoybav5khifzkvvg 7161267 7161263 2026-05-26T09:27:47Z Velirand 67997 7161267 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = John Attard-Montalto | pilt = John_Attard_Montalto.jpg | pildiallkiri = John Attard-Montalto (2009) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 12. juuni 2004 | ametiajalõpp = 1. juuli 2014 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = John Attard Montalto | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1953|02|07}} | sünnikoht = [[Sliema]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Malta Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''John Attard Montalto''' (sündinud [[7. veebruar]]il [[1953]] [[Sliema]]s) on [[Malta]] poliitik, kes oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 2004–2014. Ta kuulub [[Tööpartei (Malta)|Tööparteisse]], mis omakorda kuulub [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistlik Partei]]. Ta teenis Malta valitsuses tööstus- ja majandusministrina aastatel 1996–1998. Ta sündis aastal [[1953]] [[Sliema]]s. Ta õppis [[Malta ülikool]]is ajalugu ja õigusteadust ning oli ka ülikooli senati üliõpilasesindaja. Ta kandideeris esimest korda üldvalimistel 1987. aastal ja valiti. Ta valiti tagasi järgmistel valimistel aastatel 1992, 1996, 1998 ja 2003. Aastatel [[1996]]–[[1998]], kui Tööpartei oli valitsuses, oli ta Malta tööstus- ja majandusminister. Pärast Tööpartei kaotust 2003. aasta valimistel ja parteijuhi [[Alfred Sant]]i tagasiastumist teatas Attard Montalto oma kavatsusest sellele ametikohale kandideerida. Võistlus osutus kolme võistleja vahel, sealhulgas Santi vahel, keda veendi kandideerima ja kes lõpuks valimised võitis. Attard Montalto jäi viimaseks. Samal aastal määras Tööpartei Attard Montalto Euroopa Parlamendi vaatlejaks. Ta valiti [[Euroopa Parlament]]i 2004. aastal (loobudes oma kohast Malta Esindajatekojas), kus ta kuulus Euroopa Sotsialistide Parteisse ja oli esimene [[Tööpartei (Malta)|Malta Tööpartei]] Euroopa Parlamendi delegatsiooni juht. Ta oli Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige. Ta oli ka transpordi- ja turismikomisjoni asendusliige, inimõiguste allkomisjoni asendusliige, Pärsia lahe riikidega, sealhulgas Jeemeniga suhtlemise delegatsiooni liige ning Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Tema ametiaeg Euroopa Parlamendi liikmena pole olnud vastuoludeta. Ta ei osalenud [[Strasbourg]]is toimunud täiskogu istungil sadamateenuste direktiivi hääletusel, mille vastu Tööpartei oli. Tööpartei juht [[Alfred Sant]] ütles, et Attard Montalto oli Kesk-Ameerikas "isiklikul poliitilisel missioonil". Varem oli ta ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige (1992–1995, 1995–1997, 1999-2003, 2003–2005). {{JÄRJESTA:Attard-Montalto, John}} [[Kategooria:Malta poliitikud]] [[Kategooria:Tööstusministrid]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] s82fejn6fmlx5r12yku214thoh68hef 1 715625 7161268 2026-05-26T09:28:10Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Ettevõtted nagu Netflix ostsid isegi varem tühistatud saateid'' – ? ~~~~' 7161268 wikitext text/x-wiki ''Ettevõtted nagu Netflix ostsid isegi varem tühistatud saateid'' – ? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 26. mai 2026, kell 12:28 (EEST) ohao1i5h7ii3iloh6ov4yxxsd9tw6xm 102 715626 7161310 2026-05-26T10:02:28Z Maamajandus26 223769 Maamajandus26 teisaldas lehekülje [[Mustand:Klaaslae efekt]] pealkirja [[Klaaslae efekt]] alla: Artikkel valmis 7161310 wikitext text/x-wiki #suuna [[Klaaslae efekt]] 6cszwi2k7ojwj7nc5a9as1stw0u5je1 102 715627 7161324 2026-05-26T10:19:26Z Hinnastruktuur 223770 Hinnastruktuur teisaldas lehekülje [[Mustand:Hinnastruktuur]] pealkirja [[Hinnastruktuur]] alla: Artikkel valmis 7161324 wikitext text/x-wiki #suuna [[Hinnastruktuur]] 0pd4erbdu551j8uta41t9pqbo9qrsdq 102 715628 7161333 2026-05-26T10:27:20Z Stina92 222184 Stina92 teisaldas lehekülje [[Mustand:Tasustamise läbipaistvus]] pealkirja [[Tasustamise läbipaistvus]] alla: Artikkel valmis 7161333 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tasustamise läbipaistvus]] mn25iz8yckqttmq98t5f9en6a4j0o50 0 715629 7161337 2026-05-26T10:28:23Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] ümbersuunamise [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] asemele 7161337 wikitext text/x-wiki #suuna [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] btedriuir3dhfadrp2tonn8clnbwipm 0 715630 7161341 2026-05-26T10:30:57Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] 7161341 wikitext text/x-wiki #Suuna [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] 32gu6xrb4c38wi156om9q2khgk5klhq 0 715631 7161354 2026-05-26T10:47:40Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Santa Barbara]] 7161354 wikitext text/x-wiki #suuna [[Santa Barbara]] lcdtqkotk0t16dtxy0bcatde85pky74 0 715632 7161383 2026-05-26T11:11:41Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R1215-506, Berlin, Reichsbank, Geldauflieferungsstelle.jpg|pisi|Sularahavirnad laiali [[Reichsbank]]is laiali jagamise ootel (1923)]] '''Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis''' oli [[Weimari Vabariik|Saksamaa]] valuuta [[Papiermark]]i [[hüperinflatsioon|ülikiire odavnemine]] aastatel 1921–1923. [[Saksa Keisririik|Saksamaal]] oli kiire inflatsioon tekkinud juba [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal, kuna valitsus laenas sõjatege...' 7161383 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R1215-506, Berlin, Reichsbank, Geldauflieferungsstelle.jpg|pisi|Sularahavirnad laiali [[Reichsbank]]is laiali jagamise ootel (1923)]] '''Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis''' oli [[Weimari Vabariik|Saksamaa]] valuuta [[Papiermark]]i [[hüperinflatsioon|ülikiire odavnemine]] aastatel 1921–1923. [[Saksa Keisririik|Saksamaal]] oli kiire inflatsioon tekkinud juba [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal, kuna valitsus laenas sõjategevuse rahastamiseks pidevalt raha. Aastaks 1918 oli riigivõlg 156 miljardit [[Saksa mark (1871)|marka]]. Pärast sõda kasvas võlg veel 50 miljardi marga võrra, kuna raha oli vaja [[Versailles' rahu]]ga määratud reparatsioonide tasumiseks. Inflatsioon jätkus [[interbellum|sõjajärgsel perioodil]], augustis 1921 hakkas Saksa valitsus hakkas kodanikelt väärismetalle paberraha eest reparatsioonide maksmise ettekäändel kokku ostma. Järgmise kolme aasta jooksul selle eest eriti reparatsioone siiski ei tasutud. Inflatsioon normaliseerus 1922. aasta alguses, kuid siis hakkas raha hüperkiirusel odavnema: kui 1922. aasta keskpaigas oli 1 [[Ameerika Ühendriikide dollar]] väärt 320 marka, siis detsembris juba 7400 marka. Hüperinflatsioon jätkus 1923. aastal, novembriks sai 1 dollari eest 4 210 500 000 000 ehk üle nelja triljoni marga. Valitsus võttis inflatsiooni leevendamiseks erinevaid meetmeid, aastal 1923 võeti kasutusele hüpoteekvõlakirjadega [[Rentenmark]] ja 1924 [[Reichsmark]]. [[Reichsbank]]il keelati paberraha trükk. Aastaks 1924 oli inflatsioon normaliseerunud ning Saksamaa hakkas reparatsioone maksma [[Dawesi plaan]]i järgi. Hüperinflatsioon oli võlad sisuliselt väärtusetuks muutnud ning mõned neist hinnati ümber, et võlausaldajad oma rahast ilma ei jääks. Hüperinflatsioon destabiliseeris Saksamaa poliitikat. Ajaloolaste ja majandusteadlaste seas ei ole selle inflatsioonipuhangu tekkepõhjustes, mh reparatsioonide rolli suuruses, konsensust. ==Vaata ka== * [[Andreas Hermes]] ==Allikad== * {{cite book|last=Ahamed|first=Liaquat |title=Lords of Finance: The Bankers Who Broke the World|url=https://archive.org/details/lordsoffinanceba00aham|url-access=registration| year=2009|publisher=Penguin Books|isbn=978-1-59420-182-0}} * {{cite book|last=Allen|first=Larry|title=The Encyclopedia of Money| url=https://archive.org/details/encyclopediamone00alle|url-access=limited|year=2009|publisher=[[ABC-CLIO]]|edition=2nd|place=[[Santa Barbara, California|Santa Barbara, CA]]|pages=[https://archive.org/details/encyclopediamone00alle/page/n237 219]–220|isbn=978-1598842517}} * {{cite book|last=Balderston|first=Theo, prepared for the Economic History Society|title=Economics and politics in the Weimar Republic|year=2002|publisher=Cambridge Univ. Press|location=Cambridge [u.a.]|isbn=0-521-77760-7|edition=1. publ.}} * Costantino Bresciani-Turroni, ''The Economics of Inflation'' (English transl.), Northampton, England: Augustus Kelly Publishers, 1937, on the German 1919–1923 inflation. [https://mises.org/books/economicsofinflation.pdf] * {{cite book |last=Evans |first=Richard J. |author-link=Richard J. Evans |title=[[The Third Reich Trilogy#The Coming of the Third Reich|The Coming of the Third Reich]] |publisher=[[Penguin Group|Penguin Press]] |location=[[New York City]] |date=2003 |isbn=978-0141009759}} * {{cite book |last=Feldman |first=Gerald D. |title=The great disorder politics, economics, and society in the German inflation, 1914–1924 |year=1996 |publisher=[[Oxford University Press]] |location=New York|isbn=0-19-510114-6 |edition=[Nachdruck]}} * {{cite book|last=Fergusson|first=Adam|title=When Money Dies: The Nightmare of Deficit Spending, Devaluation, and Hyperinflation in Weimar Germany|year=2010|publisher=PublicAffairs|location=New York|isbn=978-1-58648-994-6|edition=1st [U.S.]}} * {{cite book | title= German Hyperinflation 1922/23: A Law and Economics Approach | editor-last= Fischer | editor-first= Wolfgang Chr. | year= 2010 | publisher= Eul-Verlag Köln | isbn= 978-3-89936-931-1 | url= https://books.google.com/books?id=Me09Xuogp-sC&pg=PA89 }} * {{cite journal | title= The Issue of Judicial Review in Germany | first= Carl Joachim | last= Friedrich |journal=Political Science Quarterly |volume=43 |issue=2 |date=June 1928 | pages= 188–200 |doi=10.2307/2143300 |jstor=2143300}} * Guttmann, William. ''The Great Inflation''. Saxon House (1975 hardback w/ sources; {{ISBN|978-0347000178}}) or Gordon & Cremonesi Ltd. Publ., London (1976 paperback w/o sources; {{ISBN|0-86033-035-4}}). Germany currency hyperinflation 1919–1923. * [http://www.aape.org/exhibit_view_frame.asp?intExhibitNumber=13&intCurrentFrameNumber=1 When Money Buys Little – Jerry Jensen] Study of the 1923 German postage stamps * Karsten Laursen and Jorgen Pedersen, ''The German Inflation'', North-Holland Publishing Co., Amsterdam, 1964. * {{Cite journal |last=Marks |first=Sally |date=September 1978 |title=The Myths of Reparations |journal=Central European History |volume=11 |issue=3 |pages=231–255 |publisher=[[Cambridge University Press]] |jstor=4545835|doi=10.1017/s0008938900018707 |s2cid=144072556}} * {{cite book |last=Marks |first=Sally |title=The Illusion of Peace |publisher=[[Palgrave Macmillan]] |location=New York |year=2003}} * {{cite book |last=Parsson |first=Jens O. |title=Dying of Money : Lessons of the Great German and American Inflations |year=1974 |publisher=Wellspring Press |location=Boston}} * {{cite book |last=Shapiro |first=Max |title=The penniless billionaires |year=1980 |publisher=Times Books |location=New York |isbn=0-8129-0923-2}} * {{cite book |last=Tampke |first=Jürgen |title=A Perfidious Distortion of History: the Versailles peace treaty and the success of the Nazis |year=2017 |publisher=Scribe |location=Melbourne |isbn=978-192532-1-944}} * {{cite book |last=Widdig |first=Bernd |title=Culture and inflation in Weimar Germany |year=2001 |publisher=[[University of California Press]] |location=Berkeley |isbn=0-520-22290-3 |edition=[Online-Ausg.]}} [[Kategooria:Weimari vabariik]] [[Kategooria:Saksamaa majandus]] [[Kategooria:1921]] [[Kategooria:1922]] [[Kategooria:1923]] i68a7yx7tbjlk4ww25st681yzzo314r 0 715633 7161386 2026-05-26T11:13:07Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis]] 7161386 wikitext text/x-wiki #suuna [[Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis]] 45a1iycj0awq2gwt27y4wco5qxth14l 0 715634 7161390 2026-05-26T11:13:55Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis]] 7161390 wikitext text/x-wiki #suuna [[Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis]] 45a1iycj0awq2gwt27y4wco5qxth14l 0 715636 7161423 2026-05-26T11:50:41Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Väikelumik | staatus = | pilt = Limenitis camilla - Saint-Sauveur-Camprieu (2).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Lumik]] ''Limenitis'' | liik = '''Väikelumik''' | binaarne = ''Limenitis camilla'' | bi...' 7161423 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Väikelumik | staatus = | pilt = Limenitis camilla - Saint-Sauveur-Camprieu (2).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Lumik]] ''Limenitis'' | liik = '''Väikelumik''' | binaarne = ''Limenitis camilla'' | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1764) | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = *''Papilio camilla'' <small>Linnaeus, 1764</small> *''Papilio prorsa'' <small>Linnaeus, 1764</small> *''Papilio sibilla'' <small>Linnaeus, 1767</small> *''Limenitis sibylla'' var. ''stenotaenia'' <small>Honrath, 1892</small> *''Limenitis sibilla puellula'' <small>Fruhstorfer, 1909</small> *''Ladoga camilla'' }}'''Väikelumik''' (''Limenitis'' ''camilla)'' on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Lumik|lumika]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas]]. Nimetuse täpne päritolu ei ole päris kindel, kuid arvatakse, et see võib viidata liblika tiibadel olevatele heledatele valgetele vöötidele ja laikudele, mis tumedal taustal meenutavad lumiseid mustreid. Väikelumik on oma perekonna teistest liikidest väiksema kasvuga. Liigi ladinakeelne nimetus ''camilla'' pärineb antiikmütoloogiast. [[Camilla (mütoloogia)|Camilla]] oli Vana-Rooma eeposes „[[Aeneis]]“ sõdalasneitsi ja Volskide kuninganna, keda võrreldi tema kiiruse ja osavuse tõttu sageli [[Amatsoonid|amatsoonidega]]. Nimi võib viidata ka väikelumiku kiirele, kergele ja graatsilisele lennule metsade vahel. Väikelumiku tiibade siruulatus on 45–55 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun kuni mustjas ning seda läbivad selged valged ristvöödid. Ees­tiibadel leidub lisaks väikesi valgeid laike tipuosas. Tagatiibade välisservas kulgeb rida väikeseid tumedaid silmtäppe, mille ümber võib märgata nõrka heledamat või oranžikat äärist. Tiibade alapool on heledam, pruunikas kuni oranžikaspruun, millel valged vöödid paistavad eriti selgelt välja. Isased ja emased on välimuselt üsna sarnased, kuid emased on tavaliselt veidi suuremad. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=214}}</ref> <gallery mode="packed"> Limenitis camilla MHNT CUT 2013 3 15 Compiegne Dos.jpg |alt=<nowiki><gallery> Fail:Limenitis camilla MHNT CUT 2013 3 15 Compiegne Ventre.jpg</nowiki>|Tiibade ülapool Limenitis camilla MHNT CUT 2013 3 15 Compiegne Ventre.jpg|Tiibade alapool </gallery> Väikelumik lendab Eestis tavaliselt juuni keskpaigast augustini.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=211}}</ref> Liblikas elab peamiselt niisketes leht- ja segametsades, metsaservadel ning varjukates saludes. Eestis leidub teda sageli metsateedel ja lagendikel, kus ta lendab rahulikult ja liuglevalt puude ning põõsaste vahel. Liblikad liiguvad enamasti metsaservades ja puuvõrade läheduses ning laskuvad maapinnale harvemini kui paljud teised päevaliblikad. Liik eelistab vanemaid ja liigirikka alusmetsaga metsi. Röövikud toituvad peamiselt [[Kuslapuu|kuslapuuliikidel]] või [[Lumimari|lumimarja]] põõsastel. Liik talvitub röövikuna. Nukud kinnitatakse tavaliselt lehtede või okste külge. <ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Корнелио |eesnimi=М. П. |pealkiri=Школьный атлас - определитель бабочек |lehekülg=100}}</ref> Levila hõlmab suure osa [[Euroopa|Euroopast]] ning ulatub edasi läbi parasvöötme [[Aasia|Aasiani]]. Liik puudub Euroopa põhjapoolseimates piirkondades ning on haruldane Vahemere kuivades alades. Eestis esineb väikelumik hajusalt üle maa, kuid sobivates elupaikades võib ta kohati olla üsna arvukas. <ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] mrb09zf6gb5i2vvby7vyezkrz0iw5vy